Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.23 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu 0 579 6175373 5991090 2022-08-08T10:42:53Z Andres 5 /* Tegevus lauljana */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Janika Sillamaa | Pilt = Janika Sillamaa.jpg | Pildi_kirjeldus = "Täiskohaga naise" fotosessioonil (2013) | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1975|6|23}} | Surnud = | Päritolu = | Pill = [[Hääl (muusika)|hääl]] | Hääleliik = | Stiil = | Amet = laulja, helilooja | Aktiivne = 1993–... | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = [https://www.facebook.com/sillamaajanika Facebook] | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Janika Sillamaa''' (sündinud [[23. juuni]]l [[1975]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[laulja]], [[helilooja]] ja [[lavastaja]]. ==Õpingud== Janika Sillamaa õppis [[Tallinna Muusikakeskkool]]is. [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] õppis ta estraadilaulu, džäss- ja poplaulu (õpetajad [[Jaak Joala]], [[Kare Kauks]]). Ta lõpetas [[1996]]. aastal [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] ''pop-jazz'' laulu erialal (õpetajad [[Jaak Joala]] ja [[Kare Kauks]]). Diplomitööks oli kontsert, mis toimus klubis Dekoltee. Kontserdi esimese poole moodustas kohustuslik koolikava (erinevad [[levimuusika]] lood) ning teise poole Janika Sillamaa [[rokkmuusika|rokk]]ansambli [[The Names]] kontsert. Aastatel 2000–2003 õppis [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis]] lavastajaks (juhendajad [[Ingo Normet]], [[Mati Unt]]), kuid ei lõpetanud. [[24. jaanuar]]il [[2003]] pidi [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatris]] esietenduma [[Anton Tšehhov|Tšehhov]]i "Karu", kuid õppenõukogu ei aktsepteerinud seda ja soovitas Sillamaal eriala vahetada. ==Muusikaline tegevus== [[Fail:Janika Sillamaa Club Hollywoodis 1998.jpg|pisi|Janika Sillamaa Club Hollywoodis 1998. aastal]] ===Tegevus lauljana=== Kui Eesti [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel]] osales, valiti Eestit esindav laul välja tingimusega, et selle esitaja on Janika Sillamaa. [[Eurolaul 1993|Eesti voor]]u finaal toimus 20. veebruaril Eesti Televisiooni stuudios. Õhtujuht oli [[Mart Sander]]. Janika esitas kaheksa laulu. Võidulaulu valisid 12 eksperti. Võitjaks osutus [[Andres Valkonen]]i laul "[[Muretut meelt ja südametuld]]" [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] sõnadele. Võistluse eelvoorus [[Ljubljana]]s 3. aprillil jäi see laul seitsme hulgas viiendale kohale ja lõppvõistlusele ei pääsenud. 1993. aasta 23. detsembril ilmus album "[[Lootus (album)|Lootus]]" (produtsendid [[Jaak Joala]] ja [[Jüri Makarov]]), kus olid esindatud paljud eesti eelvoorus võistelnud laulud. Plaadil on spetsiaalselt albumi jaoks loodud laulud erinevate eesti heliloojate poolt, paar lugu maailma klassikast, ning mõned ilusad eesti meistritööd Janika enda valikul, nagu [[Valter Ojakäär]]u „[[Olematu laul]]“ ja [[Margus Kappel]]i „[[Olemise viis]]“. Plaadi armastatumateks paladeks kujunesid „[[Lootus (laul)|Lootus]]“ ([[Andres Valkonen]], [[Ott Arder]]) ja „[[Aeg on laul]]“ ([[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]]). Aastatel 1994–2000 oli Sillamaa ansambli [[The Names]] solist. Tuntumad lood sellest ajast on „Leia end“ ([[Danel Pandre|Danel Vassilenko]]), „Naer“ ([[Angela Aak]], [[Kaari Sillamaa]]), „Saatanast ingliks“ (A. Aak, K. Sillamaa) ning „Lubadus“ (A. Aak, J. Sillamaa). 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti finaalis esitas Janika Sillamaa laulu "Viimne valge kuu" (muusika Kaari Sillamaa ja [[Koit Toome]], sõnad Kaari Sillamaa), mis tuli 10 laulu seas 4. kohale. 1999. aastal laulis ema Kaari Sillamaa kirjutatud oratooriumis „Kristus“ Maarja-Magdaleenat (teiste solistide hulgas olid Koit Toome, [[Maarja-Liis Ilus]] ning [[Kersti Kuusk]]). Kaastegevad olid [[Lydia Rahula]] poistekoor, [[Urmas Lattikas]]e Bänd ning Kammerorkester. Dirigeeris [[Tomi Rahula]]. Alates 2009. aastast on Sillamaa ansambli [[Famagusta]] solist. Singlid „Rong“ ([[Themuri Sulamanidze]], J. Sillamaa), „Kui sõnast saab liblikalend“ (J. Sillamaa) ja „Üle varju“ (P. Jääger. K. Sillamaa). Janika Sillamaa on laulnud paljudel muusikaligaladel, sh „Broadway galal“ ning mitmel populaarsel kontsert-tuuril „Memory”. 2013. aasta septembris ilmusid singlid „Rahutu“, "Ei leia sõnu" ja "Kivi all peidus", mis olid 2013. aasta detsembris ilmunud esimest autoriplaati "Täiskohaga naine" tutvustavad singlid. 2014. aastal ilmus jõulusingel "Kuuse lugu", mille Janika kirjutas eraldi Eesti Rahvusringhäälingu saate "Jõulutunnel" jaoks. 2015. aasta novembris ilmus singel "Unes ma lendan". Lugu on pärit Janika kirjutatud muusikalist "Lumekuninganna", millest ilmus sama aasta sügisel ka muusikalfilm. ===Tegevus muusikalinäitlejana=== Alates 7. eluaastast hakkas ta kaasa tegema huvihariduslikus laste muusikateatris Colombina, kus ta tegutses 20 aastat. Olulisemateks rollideks olid nimiosa lastemuusikalis „Pöial-Liisi“ ning vaeslaps Anne lasteooperis „Metsamuinasjutt“. Aastal 1992 astus ta esimest korda üles professionaalsel laval [[Tim Rice]]'i ja [[Andrew Lloyd Webber]]i rokkooperis "[[Jeesus Kristus superstaar]]" Maarja-Magdaleena osas (lavastaja [[Neeme Kuningas]], dirigent [[Tarmo Leinatamm]], produtsent [[Jüri Makarov]]). Lisaks on ta teinud rolle lavastustes "[[Miss Saigon]]" (Ellen), "[[Aida]]" (Aida), "[[Rent]]" (Joanne), "[[Cats]]" (Bombalurina), "[[West Side Story]]" (Anita), "[[Chess]]" (Svetlana), "[[Beautiful Bodies]]" (Sue Carol), "[[Tutvumiskuulutus]]" (Claire), „[[Jane Eyre]]“ (Bertha Mason), "[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]" (madam Giry). Janika Sillamaa on osalenud ka kodumaistes teleseriaalides „[[Kelgukoerad]]“, „[[Ohtlik lend]]“, „[[Pilvede all]]“ ja „[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]“. ===Tegevus õpetajana Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis=== Janika alustas tegevust [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool|Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis]] 1994. aastal. Peamiselt tegutsenud muusikateatris nii lavastaja kui ka muusikajuhina. Juhendanud teiste seas [[Tui Hirv]]e, [[Merlyn Uusküla]] ja [[Getter Jaani]]t. ;Lavastused LKKK Muusikateatris *2004 "[[Kolm musketäri]]", "Prügimäe printsess" *2008 "[[Saladin]] ja [[Lõvisüda]]", "Ühe armastuse lugu" *2009 "[[Mowgli]]" *2011 "[[Verelegend]]", "[[Faust]]" *2012 "[[Lumekuninganna]]" *2014 "Müllersonide kadunud sugulane ehk Tsirkus roosiaias" ===Tegevus autorina=== * Rokkooper "Faust" ====Muusikalid==== *"Verelegend" *"Lumivalgeke" *"Lumekuninganna" *"Kes on väike, see on suur" *"Lumeeit" *Laulumäng "Punamütsike" *"Rokkivad detektiivid" '''Koos Kaari Sillamaaga:''' *"Karukihv", *"Tuhkatriinu" *"Alice Imedemaal", *"12 kuud". *"Vahva rätsep" ====Libretod/näidendid==== *Noortedraama "Prügimäe printsess" *Värssdraama "Juudas" (koos Kaari Sillamaa ja Virgo Sillamaaga) *"Kolm musketäri" ([[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]' vanema samanimelise romaani ainetel) *"Saladin ja Lõvisüda" ([[Walter Scott]]i "Talismani" ainetel), *"Alice Imedemaal" ([[Lewis Carroll]]i samanimelise romaani ainetel), *"12 kuud" ([[Samuil Maršak]]i samanimelise muinasjutu ainetel). ==Heliplaadid== *"Lootus" (produtsent [[Jaak Joala]]) *"[[Täiskohaga naine]]" (detsember 2013) == Tunnustus == * 2001 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Juudas", koos [[Kaari Sillamaa|Kaari Silamaa]] ja Virgo Sillamaaga) [[Fail:Janika Sillamaa ja ema Kaari Sillamaa 2001.jpg|pisi|Janika Sillamaa koos ema Kaari Sillamaaga 2001. aastal]] ==Isiklikku== Janika Sillamaa on [[Ivo Sillamaa]] ja [[Kaari Sillamaa]] tütar. Tema vanaisa oli automaatikaprofessor [[Hanno Sillamaa]] ja vanaema harfimängija ja pedagoog [[Zvenislava Sillamaa]]. Janikal on kaks venda – kitarrist ja muusikapedagoogika magister [[Virgo Sillamaa]] ning [[Franck Reisner]] – helirežissöör, kelle helisalvestusstuudio [[Oleme Teel]] on Janika autoriplaadi "Täiskohaga naine" väljaandja. [[15. mai]]l [[2015]] sündis Janikal ja tema elukaaslasel [[Villu Feldberg|Villu Feldbergil]] tütar, kellele pandi nimeks Alma. Teda huvitab [[kunst]], [[ajalugu]] ja [[kokandus]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.facebook.com/sillamaajanika Janika Sillamaa Facebookis] * [https://www.facebook.com/pages/Famagusta/159159457428298 Famagusta Facebookis] * [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=237479 Foto "Aida" proovilt] * [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=234072 Foto, intervjuu] * [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=237784 Foto "Aidast" Aida kostüümis] * [http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-indigolaste-kitarrist-pani-janika-sillamaa-kassilikult-kraunuma.d?id=66547770 Jääger pani Sillamaa kräunuma] * [http://www.lkkk.ee/?leht=kool&id=60&mn=62 Janika õpetajana] * [http://www.postimees.ee/170926/vene-tudrukud-opetasid-eestlastele-vaarikust Intervjuu] * [http://buduaar.ru/Article/article/janika-sillamaa-inimene-peaks-vahemalt-korra-toeliselt-armastama Intervjuu] * [http://www.elmar.ee/index.php?pid=4&lang=1&nid=779 Raadiointervjuu] * [http://www.tapper.ee/events/past/109/famagusta.html Famagusta] * [http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&newsID=24&sess= Artikkel] * [http://www.vanemuine.ee/chess-2 Chess] {{JÄRJESTA:Sillamaa, Janika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] armxocbu911xcghba121w6qyhkfwwjj 6175375 6175373 2022-08-08T10:46:08Z Andres 5 /* Tegevus lauljana */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Janika Sillamaa | Pilt = Janika Sillamaa.jpg | Pildi_kirjeldus = "Täiskohaga naise" fotosessioonil (2013) | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1975|6|23}} | Surnud = | Päritolu = | Pill = [[Hääl (muusika)|hääl]] | Hääleliik = | Stiil = | Amet = laulja, helilooja | Aktiivne = 1993–... | Plaadifirma = | Seotud_artistid = | URL = [https://www.facebook.com/sillamaajanika Facebook] | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Janika Sillamaa''' (sündinud [[23. juuni]]l [[1975]] [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[laulja]], [[helilooja]] ja [[lavastaja]]. ==Õpingud== Janika Sillamaa õppis [[Tallinna Muusikakeskkool]]is. [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis]] õppis ta estraadilaulu, džäss- ja poplaulu (õpetajad [[Jaak Joala]], [[Kare Kauks]]). Ta lõpetas [[1996]]. aastal [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli]] ''pop-jazz'' laulu erialal (õpetajad [[Jaak Joala]] ja [[Kare Kauks]]). Diplomitööks oli kontsert, mis toimus klubis Dekoltee. Kontserdi esimese poole moodustas kohustuslik koolikava (erinevad [[levimuusika]] lood) ning teise poole Janika Sillamaa [[rokkmuusika|rokk]]ansambli [[The Names]] kontsert. Aastatel 2000–2003 õppis [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis]] lavastajaks (juhendajad [[Ingo Normet]], [[Mati Unt]]), kuid ei lõpetanud. [[24. jaanuar]]il [[2003]] pidi [[Eesti Noorsooteater|Nukuteatris]] esietenduma [[Anton Tšehhov|Tšehhov]]i "Karu", kuid õppenõukogu ei aktsepteerinud seda ja soovitas Sillamaal eriala vahetada. ==Muusikaline tegevus== [[Fail:Janika Sillamaa Club Hollywoodis 1998.jpg|pisi|Janika Sillamaa Club Hollywoodis 1998. aastal]] ===Tegevus lauljana=== Kui Eesti [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|esimest korda Eurovisiooni lauluvõistlusel]] osales, valiti Eestit esindav laul välja tingimusega, et selle esitaja on Janika Sillamaa. [[Eurolaul 1993|Eesti voor]]u finaal toimus 20. veebruaril Eesti Televisiooni stuudios. Õhtujuht oli [[Mart Sander]]. Janika esitas kaheksa laulu. Võidulaulu valisid 12 eksperti. Võitjaks osutus [[Andres Valkonen]]i laul "[[Muretut meelt ja südametuld]]" [[Leelo Tungal|Leelo Tungla]] sõnadele. Võistluse eelvoorus [[Ljubljana]]s 3. aprillil jäi see laul seitsme hulgas viiendale kohale ja lõppvõistlusele ei pääsenud. 1993. aasta 23. detsembril ilmus album "[[Lootus (album)|Lootus]]" (produtsendid [[Jaak Joala]] ja [[Jüri Makarov]]), kus olid esindatud paljud eesti eelvoorus võistelnud laulud. Plaadil on spetsiaalselt albumi jaoks loodud laulud erinevate eesti heliloojate poolt, paar lugu maailma klassikast, ning mõned ilusad eesti meistritööd Janika enda valikul, nagu [[Valter Ojakäär]]u „[[Olematu laul]]“ ja [[Margus Kappel]]i „[[Olemise viis]]“. Plaadi armastatumateks paladeks kujunesid „[[Lootus (laul)|Lootus]]“ ([[Andres Valkonen]], [[Ott Arder]]) ja „[[Aeg on laul]]“ ([[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]]). Aastatel 1994–2000 oli Sillamaa ansambli [[The Names]] solist. Tuntumad lood sellest ajast on „Leia end“ ([[Danel Pandre|Danel Vassilenko]]), „Naer“ ([[Angela Aak]], [[Kaari Sillamaa]]), „Saatanast ingliks“ (A. Aak, K. Sillamaa) ning „Lubadus“ (A. Aak, J. Sillamaa). 1998. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti finaalis esitas Janika Sillamaa laulu "Viimne valge kuu" (muusika Kaari Sillamaa ja [[Koit Toome]], sõnad Kaari Sillamaa), mis tuli 10 laulu seas 4. kohale. 1999. aastal laulis ema Kaari Sillamaa kirjutatud oratooriumis „Kristus“ Maarja-Magdaleenat (teiste solistide hulgas olid Koit Toome, [[Maarja-Liis Ilus]] ning [[Kersti Kuusk]]). Kaastegevad olid [[Lydia Rahula]] poistekoor, [[Urmas Lattikas]]e Bänd ning Kammerorkester. Dirigeeris [[Tomi Rahula]]. Alates 2009. aastast on Sillamaa ansambli [[Famagusta (ansambel)|Famagusta]] solist. Singlid „Rong“ ([[Themuri Sulamanidze]], J. Sillamaa), „Kui sõnast saab liblikalend“ (J. Sillamaa) ja „Üle varju“ (P. Jääger. K. Sillamaa). Janika Sillamaa on laulnud paljudel muusikaligaladel, sh „Broadway galal“ ning mitmel populaarsel kontsert-tuuril „Memory”. 2013. aasta septembris ilmusid singlid „Rahutu“, "Ei leia sõnu" ja "Kivi all peidus", mis olid 2013. aasta detsembris ilmunud esimest autoriplaati "Täiskohaga naine" tutvustavad singlid. 2014. aastal ilmus jõulusingel "Kuuse lugu", mille Janika kirjutas eraldi Eesti Rahvusringhäälingu saate "Jõulutunnel" jaoks. 2015. aasta novembris ilmus singel "Unes ma lendan". Lugu on pärit Janika kirjutatud muusikalist "Lumekuninganna", millest ilmus sama aasta sügisel ka muusikalfilm. ===Tegevus muusikalinäitlejana=== Alates 7. eluaastast hakkas ta kaasa tegema huvihariduslikus laste muusikateatris Colombina, kus ta tegutses 20 aastat. Olulisemateks rollideks olid nimiosa lastemuusikalis „Pöial-Liisi“ ning vaeslaps Anne lasteooperis „Metsamuinasjutt“. Aastal 1992 astus ta esimest korda üles professionaalsel laval [[Tim Rice]]'i ja [[Andrew Lloyd Webber]]i rokkooperis "[[Jeesus Kristus superstaar]]" Maarja-Magdaleena osas (lavastaja [[Neeme Kuningas]], dirigent [[Tarmo Leinatamm]], produtsent [[Jüri Makarov]]). Lisaks on ta teinud rolle lavastustes "[[Miss Saigon]]" (Ellen), "[[Aida]]" (Aida), "[[Rent]]" (Joanne), "[[Cats]]" (Bombalurina), "[[West Side Story]]" (Anita), "[[Chess]]" (Svetlana), "[[Beautiful Bodies]]" (Sue Carol), "[[Tutvumiskuulutus]]" (Claire), „[[Jane Eyre]]“ (Bertha Mason), "[[Ooperifantoom (muusikal 1986)|Ooperifantoom]]" (madam Giry). Janika Sillamaa on osalenud ka kodumaistes teleseriaalides „[[Kelgukoerad]]“, „[[Ohtlik lend]]“, „[[Pilvede all]]“ ja „[[Saladused (Kanal 2)|Saladused]]“. ===Tegevus õpetajana Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis=== Janika alustas tegevust [[Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Kool|Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis]] 1994. aastal. Peamiselt tegutsenud muusikateatris nii lavastaja kui ka muusikajuhina. Juhendanud teiste seas [[Tui Hirv]]e, [[Merlyn Uusküla]] ja [[Getter Jaani]]t. ;Lavastused LKKK Muusikateatris *2004 "[[Kolm musketäri]]", "Prügimäe printsess" *2008 "[[Saladin]] ja [[Lõvisüda]]", "Ühe armastuse lugu" *2009 "[[Mowgli]]" *2011 "[[Verelegend]]", "[[Faust]]" *2012 "[[Lumekuninganna]]" *2014 "Müllersonide kadunud sugulane ehk Tsirkus roosiaias" ===Tegevus autorina=== * Rokkooper "Faust" ====Muusikalid==== *"Verelegend" *"Lumivalgeke" *"Lumekuninganna" *"Kes on väike, see on suur" *"Lumeeit" *Laulumäng "Punamütsike" *"Rokkivad detektiivid" '''Koos Kaari Sillamaaga:''' *"Karukihv", *"Tuhkatriinu" *"Alice Imedemaal", *"12 kuud". *"Vahva rätsep" ====Libretod/näidendid==== *Noortedraama "Prügimäe printsess" *Värssdraama "Juudas" (koos Kaari Sillamaa ja Virgo Sillamaaga) *"Kolm musketäri" ([[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]]' vanema samanimelise romaani ainetel) *"Saladin ja Lõvisüda" ([[Walter Scott]]i "Talismani" ainetel), *"Alice Imedemaal" ([[Lewis Carroll]]i samanimelise romaani ainetel), *"12 kuud" ([[Samuil Maršak]]i samanimelise muinasjutu ainetel). ==Heliplaadid== *"Lootus" (produtsent [[Jaak Joala]]) *"[[Täiskohaga naine]]" (detsember 2013) == Tunnustus == * 2001 [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("Juudas", koos [[Kaari Sillamaa|Kaari Silamaa]] ja Virgo Sillamaaga) [[Fail:Janika Sillamaa ja ema Kaari Sillamaa 2001.jpg|pisi|Janika Sillamaa koos ema Kaari Sillamaaga 2001. aastal]] ==Isiklikku== Janika Sillamaa on [[Ivo Sillamaa]] ja [[Kaari Sillamaa]] tütar. Tema vanaisa oli automaatikaprofessor [[Hanno Sillamaa]] ja vanaema harfimängija ja pedagoog [[Zvenislava Sillamaa]]. Janikal on kaks venda – kitarrist ja muusikapedagoogika magister [[Virgo Sillamaa]] ning [[Franck Reisner]] – helirežissöör, kelle helisalvestusstuudio [[Oleme Teel]] on Janika autoriplaadi "Täiskohaga naine" väljaandja. [[15. mai]]l [[2015]] sündis Janikal ja tema elukaaslasel [[Villu Feldberg|Villu Feldbergil]] tütar, kellele pandi nimeks Alma. Teda huvitab [[kunst]], [[ajalugu]] ja [[kokandus]]. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [https://www.facebook.com/sillamaajanika Janika Sillamaa Facebookis] * [https://www.facebook.com/pages/Famagusta/159159457428298 Famagusta Facebookis] * [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=237479 Foto "Aida" proovilt] * [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=234072 Foto, intervjuu] * [http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=237784 Foto "Aidast" Aida kostüümis] * [http://publik.delfi.ee/news/muusika/kuula-indigolaste-kitarrist-pani-janika-sillamaa-kassilikult-kraunuma.d?id=66547770 Jääger pani Sillamaa kräunuma] * [http://www.lkkk.ee/?leht=kool&id=60&mn=62 Janika õpetajana] * [http://www.postimees.ee/170926/vene-tudrukud-opetasid-eestlastele-vaarikust Intervjuu] * [http://buduaar.ru/Article/article/janika-sillamaa-inimene-peaks-vahemalt-korra-toeliselt-armastama Intervjuu] * [http://www.elmar.ee/index.php?pid=4&lang=1&nid=779 Raadiointervjuu] * [http://www.tapper.ee/events/past/109/famagusta.html Famagusta] * [http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=7&newsID=24&sess= Artikkel] * [http://www.vanemuine.ee/chess-2 Chess] {{JÄRJESTA:Sillamaa, Janika}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 2ia25dxf7rjc97bhaux85udrwk5jtrz 0 581 6175107 6168659 2022-08-07T20:19:37Z Andres 5 /* E */ wikitext text/x-wiki Siin on loetletud välismaa [[jõgi|jõgesid]]. Eesti jõgesid on loetletud [[Eesti jõgede loend]]is. Vaata ka [[maailma jõgede loetelu vooluhulga järgi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Aa (jõgi Prantsusmaal)|Aa]] – Prantsusmaal, suubub Põhjamerre *[[Aabach]] ehk Aa – Šveitsis, Aare lisajõgi *[[Aari jõgi|Aar]] – Saksamaal, Lahni lisajõgi *[[Aare jõgi|Aare]] – Šveitsis, Reini lisajõgi *[[Aba jõgi (Nigeeria)|Aba]] – Nigeerias, Imo jätk *[[Abakani jõgi|Abakan]] – Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Abava]] – Lätis, Venta lisajõgi *[[Abukuma]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Acheron]] – Kreekas, suubub Joonia merre *[[Adda jõgi|Adda]] – Itaalias, suubub Como järve *[[Adige jõgi|Adige]] – Itaalias, suubub Aadria merre *[[Adobe Creek (Santa Clara)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, suubub San Francisco lahte *[[Adobe Creek (Sonoma)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, Petaluma lisajõgi *[[Adõtša]] – Venemaal Sahhas, Jana lisajõgi *[[Aga jõgi (Venemaa)|Aga jõgi]] – Venemaal, Ononi lisajõgi *[[Aģe]] – Lätis, suubub Riia lahte *[[Agri]] – Itaalias, suubub Joonia mere Taranto lahte *[[Ahhurjani jõgi|Ahhurjan]] – Armeenias, Araksi lisajõgi *[[Aidar]] – Venemaal ja Ukrainas, Siverskõi Donetsi lisajõgi *[[Ai jõgi|Ai]] – Venemaal, Ufa lisajõgi *[[Ai He]] – Hiinas, Yalu lisajõgi *[[Aia jõgi|Aia]] – Itaalias, Tevere lisajõgi *[[Aini jõgi|Ain]] – Prantsusmaal, Rhône'i lisajõgi *[[Aire]] – Inglismaal, Ouse'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi|Aisne]] – Prantsusmaal, Oise'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi (Belgia)]] – Belgias, Ourthe'i lisajõgi *[[Aiviekste]] – Lätis, Daugava lisajõgi *[[Ajan-Jurjahh]] – Venemaal, ühineb Kuluga Kolõmaks *[[Akanyaru]] - [[Akerselva]] - [[Alam-Tunguska]] - [[Alazani]] - [[Alatõri jõgi]] - [[Albegna]] - [[Alberti Niilus]] - [[Aldani jõgi|Aldan]] - [[Allaihha]] - [[Aller]] - [[Allier' jõgi|Allier]] - [[Alzette]] - [[Altaelva]] - [[Amazonas]] - [[Ambanizana jõgi]] - [[Ambato jõgi]] - [[American River]] - [[Amga jõgi|Amga]] - [[Amguema]] – [[Amgun]] – [[Ampollino]] - [[Amudarja]] - [[Amuur]] - [[Anabari jõgi|Anabar]] - [[Andalién]] - [[Angara]] - [[Apaščia]] - [[Apure jõgi|Apure]] - [[Apurimaci jõgi|Apurimac]] - [[Apurímaci jõgi|Apurímac]] - [[Aragóni jõgi|Aragón]] - [[Araks]] - [[Ardèche'i jõgi|Ardèche]] - [[Ardila jõgi|Ardila]] - [[Aressa]] - [[Arga]] - [[Arguni jõgi]] - [[Ariège'i jõgi|Ariège]] - [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] - [[Arno jõgi|Arno]] - [[Arpa]] - [[Aso jõgi|Aso]] - [[Ašmianka]] - [[‘Aţbarah' jõgi|‘Aţbarah]] - [[Aterno-Pescara jõgi]] - [[Athi-Galana jõgi]] - [[Áttánjohka]] - [[Atterti jõgi]] - [[Aube'i jõgi|Aube]] - [[Aude'i jõgi|Aude]] - [[Aura jõgi]] - [[Ausa]] - [[Avatša jõgi]] - [[Ave jõgi]] - [[Avoni jõgi (Warwickshire)]] - [[Avoni jõgi (Hampshire)]] - [[Avoni jõgi (Bristol)]] - [[Avoni jõgi (Ontario)]] - [[Avoni jõgi (Uus-Meremaa)]] - [[Awashi jõgi]] ==B== [[Badjarihha]] - [[Bafingi jõgi|Bafing]] - [[Baḩr al-Ghazāl]] - [[Bakoye jõgi]] - [[Balõgõtšan]] - [[Barduelva]] - [[Barguzini jõgi|Barguzin]] - [[Barle'i jõgi]] - [[Bārta]] - [[Bartang]] - [[Basento]] - [[Begna jõgi]] - [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja (Kama)]] - [[Belaja jõgi (Kuban)|Belaja (Kuban)]] - [[Belka jõgi]] - [[Bemarivo]] - [[Beni jõgi]] - [[Benue jõgi|Benue]] - [[Bergi jõgi]] - [[Bermejo]] - [[Berounka]] - [[Bērzaune jõgi]] - [[Besòs]] - [[Betsiboka]] - [[Bhagirathi]] - [[Bîc]] - [[Bidasoa jõgi]] - [[Bija]] - [[Bío-Bío]] - [[Birvėta]] - [[Bisenzio]] - [[Bistrița jõgi (Siret)]] - [[Bitjug]] - [[Bjorjoljohh]] - [[Blusupīte]] - [[Bóbr]] - [[Bocholter Aa]] - [[Bode]] - [[Bodrog]] - [[Børselva]] - [[Bosna jõgi]] - [[Bosut]] - [[Bradano]] - [[Brahmaputra]] - [[Brasla jõgi]] - [[Breede jõgi]] - [[Bzõbi jõgi|Bzõb]] - [[Buffalo Bayou]] - [[Bug]] - [[Busento]] - [[Bussento]] - [[Buzuluki jõgi|Buzuluk]] - [[Bõtantai]] ==C== [[Candelaro]] - [[Carapelle jõgi|Carapelle]] - [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni jõgi]] - [[Casiquiare jõgi]] - [[Cavally]] - [[Célé]] - [[Cesano]] - [[Chambal]] - [[Chao Phraya]] - [[Cheonggyecheon]] - [[Cheri jõgi|Cher]] - [[Chienti]] - [[Clyde'i jõgi]] - [[Colorado jõgi]] - [[Colorado jõgi (Texas)]] - [[Columbia jõgi]] - [[Conca jõgi]] - [[Corno jõgi|Corno]] - [[Crati]] - [[Crystali jõgi]] - [[Czarna Hańcza]] - [[Cuiabá jõgi]] - [[Cunene jõgi]] - [[Cuyahoga jõgi]] ==D== [[Đà jõgi]] - [[Dalälven]] - [[Daldõkan]] - [[Dambjupīte]] - [[Dangė]] - [[Darling]] - [[Daugava|Daugava (Väina)]] - [[Delaware'i jõgi]] - [[Dene]] - [[Desna]] - [[Detroiti jõgi|Detroit]] - [[Deûle]] - [[Dindari jõgi]] - [[Dirty Devili jõgi]] - [[Djoma]] - [[Dnepr]] - [[Dnestr]] - [[Dolorese jõgi]] - [[Donets]] - [[Doonau]] - [[Doubs]] - [[Douro]] - [[Drammenselva]] - [[Drava]] - [[Drina]] - [[Drysa jõgi]] - [[Dzisna jõgi]] - [[Dzitva]] - [[Dzvinasa]] - [[Dubysa]] - [[Dulgalahh]] - [[Dvina]] ==E== [[Ebola jõgi]] - [[Ebro]] - [[Eider]] - [[Eisch]] - [[Elbe]] - [[Elgi]] - [[Emme jõgi|Emme]] - [[Ems]] - [[Emuri jõgi|Emur]] - [[Ene]] - [[Engure jõgi|Engure]] - [[Enguri]] - [[Erlauf]] - [[Esa]] - [[Escalante jõgi|Escalante]] - [[Esino jõgi|Esino]] - [[Essequibo jõgi|Essequibo]] - [[Eufrat]] - [[Eure'i jõgi|Eure]] ==F== [[Feather]] - [[Feimanka]] - [[Fimi]] - [[Fiora]] - [[Foglia]] - [[Fulda jõgi]] ==G== [[Ganges]] - [[Garonne]] - [[Gaula (Sør-Trøndelag)|Gaula]] - [[Gdovka]] - [[Genil]] - [[Gila jõgi]] - [[Gilgiti jõgi|Gilgit]] - [[Gižiga jõgi]] - [[Glåma]] - [[Gorõn]] - [[Green River (Utah)]] - [[Guainia jõgi]] - [[Guadalquivir]] - [[Guadiana]] - [[Gudbrandsdalslågen]] - [[Gudenå]] - [[Gunnisoni jõgi]] - [[Guss]] - [[Göta jõgi]] ==H== [[Halhõn gol]] - [[Hallingdalselva]] - [[Hamme jõgi]] - [[Hani jõgi (Hiina)]] - [[Hani jõgi]] - [[Hatanga jõgi]] - [[Havel]] - [[Helmandi jõgi]] - [[Hérault]] - [[Hồng Hà]] - [[Hopjor]] - [[Hrazdani jõgi]] - [[Hron]] - [[Hryŭda]] - [[Huang He]] - [[Hudson]] - [[Hugli]] - [[Huma jõgi|Huma]] ==I== [[Ialomița]] - [[Ibar]] - [[Iguaçu]] - [[Ihosy jõgi|Ihosy]] - [[IJssel]] - [[Ikopa]] - [[Ile]] - [[Ili]] - [[Ilija]] - [[Ilim]] - [[Ill (Austria)]] - [[Ill (Prantsusmaa)]] - [[Ilme jõgi|Ilme]] -[[Ilmenau jõgi|Ilmenau]] - [[Indigirka]] - [[Indre'i jõgi|Indre]] - [[Indus]] - [[Ingoda]] - [[Ingul]] - [[Inhulets]] - [[Inn]] - [[Iori]] - [[Ipoly]] - [[Irkut]] - [[Irrawaddy]] - [[Irtõš]] - [[Isar]] - [[Iskăr]] - [[Issel]] - [[Isseti jõgi|Isset]] - [[Išimi jõgi|Išim]] - [[Ižma jõgi|Ižma]] - [[Ižora jõgi|Ižora]] ==J== [[Jakobselva]] - [[Jana jõgi]] - [[Jangtse]] - [[Jamuna]] - [[Japurá jõgi|Japurá]] - [[Jasselda]] - [[Javari jõgi|Javari]] - [[Jauza]] - [[Jelovaja]] - [[Jenissei]] - [[Jordani jõgi|Jordan]] - [[Jug]] - [[Jugla jõgi]] - [[Jumara jõgi]] - [[Jūra]] - [[Juribei (Gõda poolsaar)]] - [[Juribei (Jamali poolsaar)]] - [[Juruá jõgi|Juruá]] - [[Jökulsá á Fjöllum]] ==K== [[Kabuli jõgi]] - [[Kafue jõgi]] - [[Kagera]] - [[Kalmius]] - [[Kama jõgi|Kama]] - [[Kamo jõgi]] - [[Kamtšatka jõgi]] - [[Kan]] - [[Kanab Creek]] - [[Kansase jõgi]] - [[Kasai jõgi]] - [[Kazõri jõgi|Kazõr]] - [[Katonga]] - [[Katun]] - [[Kébi jõgi]] - [[Kemijoki]] - [[Kemi jõgi]] - [[Ket]] - [[Kirenga]] - [[Klondike]] - [[Kobra jõgi]] - [[Kodori jõgi]] - [[Kodõma jõgi|Kodõma]] - [[Koiva]] - [[Kolõma jõgi]] - [[Kondoma]] - [[Kongeå]] - [[Kongo jõgi]] - [[Korkodon]] - [[Koszarawa jõgi]] - [[Kostroma jõgi]] - [[Kotorosl]] - [[Kotra]] - [[Kotšetšum]] - [[Kowie jõgi]] - [[Kraichbach]] - [[Krka]] - [[Kuban]] - [[Kuisebi jõgi]] - [[Kullajõgi]] - [[Kulu jõgi]] - [[Kuma jõgi|Kuma (Kaukaasia)]] - [[Kuma jõgi (Jaapan)|Kuma (Jaapan)]] - [[Kupa]] - [[Kura]] - [[Kureika jõgi|Kureika]] - [[Kwango]] - [[Kõzõlsu]] - [[Könkämäeno]] - [[Kymijoki]] ==L== [[Laba jõgi|Laba]] - [[Lachlani jõgi|Lachlan]] - [[Lagani jõgi|Lagan]] - [[Lahn]] - [[Laja jõgi|Laja]] - [[Lao jõgi (Itaalia)]] - [[Lasnaja jõgi|Lasnaja]] - [[Łasosna]] - [[Lauga jõgi]] - [[Lebiada]] - [[Leena]] - [[Leie jõgi|Leie]] - [[Leine]] - [[Lek (jõgi)|Lek]] - [[Leki oja]] - [[Leoganger Ache]] - [[Lesse'i jõgi]] - [[Liardi jõgi|Liard]] - [[Lielupe]] - [[Liffey]] - [[Limmat]] - [[Limpopo]] - [[Lippe]] - [[Little Colorado]] - [[Llobregati jõgi]] - [[Loa jõgi|Loa]] - [[Loire]] - [[Loiret' jõgi|Loiret]] - [[Lonza jõgi]] - [[Łoša jõgi]] - [[Lozva]] - [[Loti jõgi|Lot]] - [[Lovati jõgi|Lovat]] - [[Lualaba]] - [[Luapula jõgi]] - [[Lukuga jõgi|Lukuga]] - [[Luleälven]] - [[Lõuna-Bug]] - [[Lõuna-Platte]] - [[Lätäseno]] - [[Lütschine]] - [[Lysi jõgi]] (Itaalia) ==M== [[Maas]] - [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]] - [[Madeira jõgi|Madeira]] - [[‎Mahajamba]] - [[Main]] - [[Maja jõgi|Maja]] - [[Malaja Kokšaga]] - [[Małaryta jõgi]] - [[Målselva]] - [[Mamoré jõgi|Mamoré]] - [[Mananara]] - [[Mananjary jõgi|Mananjary]] [[Mandeli jõgi|Mandel]] - [[‎Mandrare]] - [[Mangoky]] - [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanares]] - [[Marañóni jõgi|Marañón]] - [[Mardøla]] - [[Marecchia]] - [[Maritsa]] - [[Marne'i jõgi|Marne]] - [[Mbagathi jõgi|Mbagathi]] - [[Meghna jõgi|Meghna]] - [[Mekong]] - [[Mēmele jõgi|Mēmele]] - [[Mertvovod]] - [[Mezeni jõgi|Mezen]] - [[Meža]] - [[Metauro]] - [[Mga jõgi|Mga]] - [[Miadziełka]] - [[Miassi jõgi]] - [[Mini jõgi (Fujian)|Min]] (Fujiani provintsis) - [[Mini jõgi (Jangtse)|Min]] (Jangtse lisajõgi) - [[Mincio]] - [[Minija]] - [[Misa jõgi]] - [[Mississippi]] - [[Missouri]] - [[Mohawki jõgi]] - [[Mokša jõgi|Mokša]] - [[Moldova jõgi]] - [[Mologa]] - [[Molonglo jõgi|Molonglo]] - [[Morava jõgi|Morava]] - [[Mosel]] - [[Moskva jõgi|Moskva]] - [[Motala ström|Motala jõgi]] - [[Moŭčadź]] - [[Mrass-Su]] - [[Msta]] - [[Muchaviec]] - [[Mudanjiangi jõgi]] - [[Muksu]] - [[Muna jõgi]] - [[Muonio jõgi]] - [[Murray]] - [[Murrumbidgee]] - [[Mūsa jõgi|Mūsa]] - [[Musone]] - [[Münstersche Aa]] - [[Myšanka]] ==N== [[Nairobi jõgi]] - [[Namsen]] - [[Napo jõgi|Napo]] - [[Narači jõgi]] - [[Narew]] - [[Narmada jõgi|Narmada]] - [[Narva jõgi (Nemunas)]] - [[Narõni jõgi (Sõrdarja)]] - [[Narõni jõgi (Ile)]] - [[Narõni jõgi (Irtõš)]] - [[Navisbach]] - [[Neckar]] - [[Neeva]] - [[Neglinka]] - [[Nelsoni jõgi]] - [[Nemunas]] - [[Nen Jiang]] - [[Neprjadva]] - [[Nera jõgi (Doonau)|Nera jõgi]] (Doonau lisajõgi) - [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera jõgi]] (Indigirka lisajõgi) - [[Nera jõgi (Tiber)|Nera jõgi]] (Tevere lisajõgi) - [[Neretva]] - [[Neris]] - [[Nete jõgi]] - [[Neto jõgi]] - [[Nevėžis]] - [[Ngadda]] - [[Niagara jõgi|Niagara]] - [[Nidelva]] - [[Nidelva (Agder)]] - [[Nigeri jõgi|Niger]] - [[Niilus]] - [[Niobrara]] - [[Nitra jõgi]] - [[Nitsa]] - [[Njuja]] - [[Norrström]] - [[Numedalslågen]] - [[Nyabarongo jõgi]] - [[Näätämöjoki]] ==O== [[Ob]] - [[Odra]] - [[Ofanto]] - [[Ogre jõgi]] - [[Ohio jõgi]] - [[Ohře]] - [[Ohhoota]] - [[Ohta jõgi]] (Neeva lisajõgi) - [[Oise'i jõgi|Oise]] - [[Ojat]] - [[Oka]] - [[Oka (Siber)]] - [[Okavango]] - [[Oker]] - [[Oldžo]] - [[Olenjoki jõgi]] - [[Oljokma]] - [[Olti jõgi]] - [[Om (jõgi)|Om]] - [[Ombrone]] - [[Omo]] - [[Omolon]] - [[Onega jõgi]] - [[Onon]] - [[Oranje jõgi]] - [[Orava jõgi]] - [[Orba jõgi]] - [[Orco]] - [[Oredeži jõgi]] - [[Orkla jõgi]] - [[Orinoco]] - [[Orta jõgi]] - [[Ortoire jõgi]] - [[Ospo]] - [[Osteri jõgi]] - [[Otoro jõgi]] - [[Otra]] - [[Otrøelva]] - [[Ottawa jõgi]] - [[Oubangui]] - [[Oude Rijn]] - [[Oude Rijn (Gelderland)]] - [[Oulu jõgi]] - [[Ourthe]] ==P== [[Paatsjoki]] - [[Padma]] - [[Pahra]] - [[Palli oja]] - [[Palmieti jõgi]] - [[Pandži jõgi|Pandž]] - [[Panjnad]] - [[Para jõgi]] - [[Paraguay jõgi]] - [[Paraná jõgi]] - [[Paranaíba jõgi]] - [[Paria jõgi]] - [[Pasig]] - [[Paša jõgi]] - [[Pedetsi jõgi]] - [[Peene]] - [[Penžina jõgi]] - [[Peza]] - [[Pétrusse]] - [[Petšora jõgi]] - [[Piave jõgi]] - [[Pihkva Emajõgi]] ([[Velikaja jõgi|Velikaja]]) - [[Pilcomayo]] - [[Pinega jõgi]] - [[Pineiós]] - [[Pit]] - [[Pitka jõgi]] - [[Platte]] - [[Plisa (Bobri lisajõgi)]] - [[Plisa (Biarezina lisajõgi)]] - [[Pljussa jõgi|Pljussa]] - [[Po]] - [[Podkamennaja Tunguska]] - [[Pomiri jõgi|Pomir]] - [[Popigai jõgi]] - [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka jõgi]] - [[Potenza jõgi]] - [[Potomac]] - [[Pra]] - [[Pravaja Lasnaja]] - [[Pregolja]] - [[Prut]] - [[Prõpjats]] - [[Pšiš]] - [[Ptsitš]] - [[Pulva]] - [[Purusi jõgi|Purus]] - [[Putumayo jõgi|Putumayo]] - [[Dvina|Põhja-Dvina]] - [[Põhja-Sosva]] - [[Põšma jõgi]] ==Q== [[Qashqadaryo]] ==R== [[Rahad]] - [[Răut]] - [[Red River]] - [[Red River (Nelson)]] - [[Rein]] - [[Rena jõgi|Rena]]- [[Reno jõgi]] - [[Republican]] - [[Reussi jõgi]] - [[Rhône]] - [[Rideau]] - [[Rio Branco jõgi]] - [[Rio Grande (Paraná)|Rio Grande]] (Paraná lähtejõgi) - [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] (Mehhiko ja USA piirijõgi) - [[Rio Negro jõgi]] - [[Rioni]] - [[River Winterborne]] - [[Roaring Fork]] - [[Rośi jõgi|Roś]] - [[Rossi jõgi|Ross]] - [[Ruhr]] - [[Ruhwa jõgi]] - [[Rumbiņa jõgi]] - [[Rusizi]] - [[Ruvuvu]] - [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]] - [[Ryta]] ==S== [[Saale]] - [[Saba jõgi]] - [[Sacramento jõgi]] - [[Sagittario jõgi]] - [[Saint Clairi jõgi]] - [[Saint Lawrence'i jõgi]] - [[Saint Mary jõgi (Suur järvistu)]] - [[Salatsi jõgi]] - [[Salgir]] - [[Salzach]] - [[Salween]] - [[Samara jõgi (Ukraina)|Samara (Ukraina)]] - [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara (Venemaa)]] - [[Sambre]] - [[San Joaquini jõgi]] - [[San Juani jõgi]] - [[Sangro]] - [[Sankuru]] - [[Saône]] - [[Sarjanka]] - [[Sarmento]] - [[Sarner Aa]] - [[Sarno jõgi]] - [[Sartang]] - [[Sava]] - [[Savala jõgi|Savala]] - [[Schelde]] - [[Sededema]] - [[Seimi jõgi]] - [[Seine]] - [[Sele]]- [[Selenge]] - [[Selennjahh]] - [[Semani jõgi]] - [[Semliki]] - [[Semois]] - [[Senegali jõgi]] - [[Seret]] - [[Serio]] - [[Servač]] - [[Sessi]] - [[Severn]] - [[Shannoni jõgi|Shannon]] - [[Shaţţ al-‘Arab]] - [[Shire jõgi]] - [[Shyok]] - [[Sile]] - [[Silli jõgi]] - [[Singapuri jõgi]] - [[Sinine Niilus]] - [[Sinjuhha]] - [[Sinni]] - [[Sioule]] - [[Sireti jõgi|Siret]] - [[Sit]] - [[Sita jõgi]] - [[Sjass]] - [[Skienselva]] - [[Skiensvassdraget]] - [[Skellefteälven]] - [[Slimsi jõgi]] - [[Smoky Hill]] - [[Sobat]] - [[Sofia jõgi|Sofia]] - [[Sok]] - [[Sokoto jõgi]] - [[Soła]] - [[Solimões]] - [[Somme]] - [[Songhua]] - [[Sosna]] - [[Sosva jõgi]] - [[Sož]] - [[Spokane'i jõgi]] - [[Spree]] - [[Szamos]] - [[Stella jõgi]] - [[Stohhid]] - [[Strača]] - [[Strõi jõgi|Strõi]] - [[Stõr]] - [[Suceava jõgi]] - [[Suda jõgi|Suda]] - [[Sudost]] - [[Sugoi]] - [[Suhhona]] - [[Suldalslågen]] - [[Sura]] - [[Surhob]] - [[Sutlej]] - [[Suur Anjui]] - [[Suur Karujõgi]] - [[Suur Kinel]] - [[Suur-Jenissei]] - [[Svētupe]] - [[Sviri jõgi|Svir]] - [[Svisłači jõgi]] - [[Sõrdarja]] - [[Säde jõgi]] - [[Söderström]] ==Š== [[Šarõn]] - [[Ščara]] - [[Šešupė]] - [[Šešuvis]] - [[Šilka jõgi|Šilka]] - [[Širvinta]] - [[Šožma jõgi|Šožma]] - [[Šventoji jõgi|Šventoji]] - [[Šventoji jõgi (Palanga)|Šventoji (Palanga)]] ==Z== [[Zai]] - [[Zambezi]] - [[Zamfara]] - [[Zarafšon]] - [[Zelvianka]] - [[Zenne]] - [[Zújari jõgi|Zújar]] ==Ž== [[Žem]] - [[Žizdra jõgi|Žizdra]] ==T== [[Tacina]] - [[Taff]] - [[Tagil]] - [[Tagliamento]] - [[Tana jõgi]] - [[Tanaro]] - [[Tapajósi jõgi|Tapajós]] - [[Tara jõgi (Irtõš)|Tara]] (Irtõši lisajõgi) - [[Tarni jõgi|Tarn]] - [[Tartass]] - [[Tassejeva]] - [[Tazi jõgi|Taz]] - [[Tavda jõgi|Tavda]] - [[Tejo]] - [[Tekes]] - [[Tenla]] - [[Tenna]] - [[Tennessee jõgi|Tennessee]] - [[Teno]] - [[Tereki jõgi|Terek]] - [[Ternoise]] - [[Tesino]] - [[Tevere]] - [[Thames]] - [[Þjórsá]] - [[Ticino jõgi|Ticino]] - [[Tigris]] - [[Timok]] - [[Tipitapa jõgi|Tipitapa]] - [[Tirino jõgi]] - [[Tisza]] - [[Tobol]] - [[Tocantins]] - [[Toce jõgi|Toce]] - [[Tokke]] - [[Tomi jõgi]] - [[Tordino]] - [[Tornio jõgi]] - [[Torrensi jõgi]] - [[Tosna]] - [[Trauni jõgi]] - [[Trebišnjica]] - [[Trotuș]] - [[Truckee jõgi]] - [[Trysilelva]] - [[Tshuapa]] - [[Tsna (Mokša)]] - [[Tsna (Neeva)]] - [[Tsna (Oka)]] - [[Tsna (Prõpjats)]] - [[Tšadobets]] - [[Tšeptsa]] - [[Tšulõmi jõgi|Tšulõm]] - [[Tšussovaja]] - [[Tšüj jõgi|Tšüj]] - [[Tuba jõgi|Tuba]] - [[Tugela jõgi|Tugela]] - [[Tuloma jõgi]] – [[Tura jõgi]] - [[Turuhhan]] - [[Tusciano]] - [[Tõm]] ==U== [[Ubagan]] - [[Ucayali jõgi]] - [[Ufa jõgi]] - [[Ugra]] - [[Ui jõgi]] - [[Ujandina]] - [[Uła jõgi]] - [[Ulúa jõgi]] - [[Umgeni jõgi]] - [[Una jõgi]] - [[Unstrut]] - [[Unža]] - [[Urubamba jõgi]] - [[Uruguay jõgi]] - [[Urupi jõgi|Urup]] - [[Usa jõgi]] - [[Uski jõgi|Usk]] - [[Ussa (Ob)]] - [[Ussa (Petšora)]] - [[Ussa (Volga)]] - [[Uša (Nemunas)]] - [[Uša (Neris)]] - [[Už (Dnepr)]] - [[Už (Doonau)]] - [[Utšur]] - [[Uurali jõgi|Uural]] - [[Uvod]] ==V== [[Vaali jõgi]] - [[Vadakste]] - [[Váh]] - [[Vahh]] - [[Vahši jõgi]] - [[Vaikkojoki]] - [[Vākhān]] - [[Valge Drin]] - [[Valge Niilus]] - [[Varduva]] - [[Vasjugan]] - [[Vaška]] - [[Vefsna]] - [[Veiviržas]] - [[Velika Morava]] - [[Velikaja jõgi|Velikaja]] - [[Velikaja (Siber)]] - [[Velino jõgi]] - [[Venta jõgi|Venta]] - [[Vere]] - [[Vetluga jõgi|Vetluga]] - [[Victoria Niilus]] - [[Viedźma]] - [[Viini jõgi]] - [[Vija jõgi]] - [[Viljui]] - [[Virgini jõgi|Virgin]] - [[Virvyčia]] - [[Višera jõgi (Kama)]] - [[Vitim]] - [[Vjatka jõgi|Vjatka]] - [[Vltava]] - [[Volga]] - [[Volhovi jõgi|Volhov]] - [[Vomano]] - [[Vorma]] - [[Vorona (Hopjor)]] - [[Vorona (Ugra)]] - [[Voroneži jõgi]] - [[Vorotan]] - [[Vrbase jõgi]] - [[Vuoksi jõgi|Vuoksi]] - [[Võtšegda]] - [[Väike-Jenissei]] - [[Västerdalälven]] ==W== [[Waikato jõgi]] - [[Weari jõgi]] - [[Weiße Elster]] - [[Werra]] - [[Weser]] - [[Wisła]] - [[Wümme]] ==Ö== [[Österdalälven]] - [[Ötztaler Ache]] ==Ü== [[Ülem-Angara]] ==X== [[Xi Jiang]] - [[Xingu jõgi]] ==Y== [[Al-Yābis (Irbid)]] - [[Yadkin]] - [[Yalu]] - [[Yamuna]] - [[Yarmūk]] - [[Yellowstone'i jõgi]] - [[Yonne]] - [[Yser]] [[Kategooria:Jõgede loendid| Välismaa jõgede loend]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] d946akcq7ad4i1ewt7h1pfhtumb2yaj 6175115 6175107 2022-08-07T20:36:46Z Andres 5 /* S */ wikitext text/x-wiki Siin on loetletud välismaa [[jõgi|jõgesid]]. Eesti jõgesid on loetletud [[Eesti jõgede loend]]is. Vaata ka [[maailma jõgede loetelu vooluhulga järgi]]. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *[[Aa (jõgi Prantsusmaal)|Aa]] – Prantsusmaal, suubub Põhjamerre *[[Aabach]] ehk Aa – Šveitsis, Aare lisajõgi *[[Aari jõgi|Aar]] – Saksamaal, Lahni lisajõgi *[[Aare jõgi|Aare]] – Šveitsis, Reini lisajõgi *[[Aba jõgi (Nigeeria)|Aba]] – Nigeerias, Imo jätk *[[Abakani jõgi|Abakan]] – Venemaal, Jenissei lisajõgi *[[Abava]] – Lätis, Venta lisajõgi *[[Abukuma]] – Jaapanis, suubub Vaiksesse ookeani *[[Acheron]] – Kreekas, suubub Joonia merre *[[Adda jõgi|Adda]] – Itaalias, suubub Como järve *[[Adige jõgi|Adige]] – Itaalias, suubub Aadria merre *[[Adobe Creek (Santa Clara)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, suubub San Francisco lahte *[[Adobe Creek (Sonoma)|Adobe Creek]] – USA-s Californias, Petaluma lisajõgi *[[Adõtša]] – Venemaal Sahhas, Jana lisajõgi *[[Aga jõgi (Venemaa)|Aga jõgi]] – Venemaal, Ononi lisajõgi *[[Aģe]] – Lätis, suubub Riia lahte *[[Agri]] – Itaalias, suubub Joonia mere Taranto lahte *[[Ahhurjani jõgi|Ahhurjan]] – Armeenias, Araksi lisajõgi *[[Aidar]] – Venemaal ja Ukrainas, Siverskõi Donetsi lisajõgi *[[Ai jõgi|Ai]] – Venemaal, Ufa lisajõgi *[[Ai He]] – Hiinas, Yalu lisajõgi *[[Aia jõgi|Aia]] – Itaalias, Tevere lisajõgi *[[Aini jõgi|Ain]] – Prantsusmaal, Rhône'i lisajõgi *[[Aire]] – Inglismaal, Ouse'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi|Aisne]] – Prantsusmaal, Oise'i lisajõgi *[[Aisne'i jõgi (Belgia)]] – Belgias, Ourthe'i lisajõgi *[[Aiviekste]] – Lätis, Daugava lisajõgi *[[Ajan-Jurjahh]] – Venemaal, ühineb Kuluga Kolõmaks *[[Akanyaru]] - [[Akerselva]] - [[Alam-Tunguska]] - [[Alazani]] - [[Alatõri jõgi]] - [[Albegna]] - [[Alberti Niilus]] - [[Aldani jõgi|Aldan]] - [[Allaihha]] - [[Aller]] - [[Allier' jõgi|Allier]] - [[Alzette]] - [[Altaelva]] - [[Amazonas]] - [[Ambanizana jõgi]] - [[Ambato jõgi]] - [[American River]] - [[Amga jõgi|Amga]] - [[Amguema]] – [[Amgun]] – [[Ampollino]] - [[Amudarja]] - [[Amuur]] - [[Anabari jõgi|Anabar]] - [[Andalién]] - [[Angara]] - [[Apaščia]] - [[Apure jõgi|Apure]] - [[Apurimaci jõgi|Apurimac]] - [[Apurímaci jõgi|Apurímac]] - [[Aragóni jõgi|Aragón]] - [[Araks]] - [[Ardèche'i jõgi|Ardèche]] - [[Ardila jõgi|Ardila]] - [[Aressa]] - [[Arga]] - [[Arguni jõgi]] - [[Ariège'i jõgi|Ariège]] - [[Arkansas (jõgi)|Arkansas]] - [[Arno jõgi|Arno]] - [[Arpa]] - [[Aso jõgi|Aso]] - [[Ašmianka]] - [[‘Aţbarah' jõgi|‘Aţbarah]] - [[Aterno-Pescara jõgi]] - [[Athi-Galana jõgi]] - [[Áttánjohka]] - [[Atterti jõgi]] - [[Aube'i jõgi|Aube]] - [[Aude'i jõgi|Aude]] - [[Aura jõgi]] - [[Ausa]] - [[Avatša jõgi]] - [[Ave jõgi]] - [[Avoni jõgi (Warwickshire)]] - [[Avoni jõgi (Hampshire)]] - [[Avoni jõgi (Bristol)]] - [[Avoni jõgi (Ontario)]] - [[Avoni jõgi (Uus-Meremaa)]] - [[Awashi jõgi]] ==B== [[Badjarihha]] - [[Bafingi jõgi|Bafing]] - [[Baḩr al-Ghazāl]] - [[Bakoye jõgi]] - [[Balõgõtšan]] - [[Barduelva]] - [[Barguzini jõgi|Barguzin]] - [[Barle'i jõgi]] - [[Bārta]] - [[Bartang]] - [[Basento]] - [[Begna jõgi]] - [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja (Kama)]] - [[Belaja jõgi (Kuban)|Belaja (Kuban)]] - [[Belka jõgi]] - [[Bemarivo]] - [[Beni jõgi]] - [[Benue jõgi|Benue]] - [[Bergi jõgi]] - [[Bermejo]] - [[Berounka]] - [[Bērzaune jõgi]] - [[Besòs]] - [[Betsiboka]] - [[Bhagirathi]] - [[Bîc]] - [[Bidasoa jõgi]] - [[Bija]] - [[Bío-Bío]] - [[Birvėta]] - [[Bisenzio]] - [[Bistrița jõgi (Siret)]] - [[Bitjug]] - [[Bjorjoljohh]] - [[Blusupīte]] - [[Bóbr]] - [[Bocholter Aa]] - [[Bode]] - [[Bodrog]] - [[Børselva]] - [[Bosna jõgi]] - [[Bosut]] - [[Bradano]] - [[Brahmaputra]] - [[Brasla jõgi]] - [[Breede jõgi]] - [[Bzõbi jõgi|Bzõb]] - [[Buffalo Bayou]] - [[Bug]] - [[Busento]] - [[Bussento]] - [[Buzuluki jõgi|Buzuluk]] - [[Bõtantai]] ==C== [[Candelaro]] - [[Carapelle jõgi|Carapelle]] - [[Caroni jõgi (Trinidad)|Caroni jõgi]] - [[Casiquiare jõgi]] - [[Cavally]] - [[Célé]] - [[Cesano]] - [[Chambal]] - [[Chao Phraya]] - [[Cheonggyecheon]] - [[Cheri jõgi|Cher]] - [[Chienti]] - [[Clyde'i jõgi]] - [[Colorado jõgi]] - [[Colorado jõgi (Texas)]] - [[Columbia jõgi]] - [[Conca jõgi]] - [[Corno jõgi|Corno]] - [[Crati]] - [[Crystali jõgi]] - [[Czarna Hańcza]] - [[Cuiabá jõgi]] - [[Cunene jõgi]] - [[Cuyahoga jõgi]] ==D== [[Đà jõgi]] - [[Dalälven]] - [[Daldõkan]] - [[Dambjupīte]] - [[Dangė]] - [[Darling]] - [[Daugava|Daugava (Väina)]] - [[Delaware'i jõgi]] - [[Dene]] - [[Desna]] - [[Detroiti jõgi|Detroit]] - [[Deûle]] - [[Dindari jõgi]] - [[Dirty Devili jõgi]] - [[Djoma]] - [[Dnepr]] - [[Dnestr]] - [[Dolorese jõgi]] - [[Donets]] - [[Doonau]] - [[Doubs]] - [[Douro]] - [[Drammenselva]] - [[Drava]] - [[Drina]] - [[Drysa jõgi]] - [[Dzisna jõgi]] - [[Dzitva]] - [[Dzvinasa]] - [[Dubysa]] - [[Dulgalahh]] - [[Dvina]] ==E== [[Ebola jõgi]] - [[Ebro]] - [[Eider]] - [[Eisch]] - [[Elbe]] - [[Elgi]] - [[Emme jõgi|Emme]] - [[Ems]] - [[Emuri jõgi|Emur]] - [[Ene]] - [[Engure jõgi|Engure]] - [[Enguri]] - [[Erlauf]] - [[Esa]] - [[Escalante jõgi|Escalante]] - [[Esino jõgi|Esino]] - [[Essequibo jõgi|Essequibo]] - [[Eufrat]] - [[Eure'i jõgi|Eure]] ==F== [[Feather]] - [[Feimanka]] - [[Fimi]] - [[Fiora]] - [[Foglia]] - [[Fulda jõgi]] ==G== [[Ganges]] - [[Garonne]] - [[Gaula (Sør-Trøndelag)|Gaula]] - [[Gdovka]] - [[Genil]] - [[Gila jõgi]] - [[Gilgiti jõgi|Gilgit]] - [[Gižiga jõgi]] - [[Glåma]] - [[Gorõn]] - [[Green River (Utah)]] - [[Guainia jõgi]] - [[Guadalquivir]] - [[Guadiana]] - [[Gudbrandsdalslågen]] - [[Gudenå]] - [[Gunnisoni jõgi]] - [[Guss]] - [[Göta jõgi]] ==H== [[Halhõn gol]] - [[Hallingdalselva]] - [[Hamme jõgi]] - [[Hani jõgi (Hiina)]] - [[Hani jõgi]] - [[Hatanga jõgi]] - [[Havel]] - [[Helmandi jõgi]] - [[Hérault]] - [[Hồng Hà]] - [[Hopjor]] - [[Hrazdani jõgi]] - [[Hron]] - [[Hryŭda]] - [[Huang He]] - [[Hudson]] - [[Hugli]] - [[Huma jõgi|Huma]] ==I== [[Ialomița]] - [[Ibar]] - [[Iguaçu]] - [[Ihosy jõgi|Ihosy]] - [[IJssel]] - [[Ikopa]] - [[Ile]] - [[Ili]] - [[Ilija]] - [[Ilim]] - [[Ill (Austria)]] - [[Ill (Prantsusmaa)]] - [[Ilme jõgi|Ilme]] -[[Ilmenau jõgi|Ilmenau]] - [[Indigirka]] - [[Indre'i jõgi|Indre]] - [[Indus]] - [[Ingoda]] - [[Ingul]] - [[Inhulets]] - [[Inn]] - [[Iori]] - [[Ipoly]] - [[Irkut]] - [[Irrawaddy]] - [[Irtõš]] - [[Isar]] - [[Iskăr]] - [[Issel]] - [[Isseti jõgi|Isset]] - [[Išimi jõgi|Išim]] - [[Ižma jõgi|Ižma]] - [[Ižora jõgi|Ižora]] ==J== [[Jakobselva]] - [[Jana jõgi]] - [[Jangtse]] - [[Jamuna]] - [[Japurá jõgi|Japurá]] - [[Jasselda]] - [[Javari jõgi|Javari]] - [[Jauza]] - [[Jelovaja]] - [[Jenissei]] - [[Jordani jõgi|Jordan]] - [[Jug]] - [[Jugla jõgi]] - [[Jumara jõgi]] - [[Jūra]] - [[Juribei (Gõda poolsaar)]] - [[Juribei (Jamali poolsaar)]] - [[Juruá jõgi|Juruá]] - [[Jökulsá á Fjöllum]] ==K== [[Kabuli jõgi]] - [[Kafue jõgi]] - [[Kagera]] - [[Kalmius]] - [[Kama jõgi|Kama]] - [[Kamo jõgi]] - [[Kamtšatka jõgi]] - [[Kan]] - [[Kanab Creek]] - [[Kansase jõgi]] - [[Kasai jõgi]] - [[Kazõri jõgi|Kazõr]] - [[Katonga]] - [[Katun]] - [[Kébi jõgi]] - [[Kemijoki]] - [[Kemi jõgi]] - [[Ket]] - [[Kirenga]] - [[Klondike]] - [[Kobra jõgi]] - [[Kodori jõgi]] - [[Kodõma jõgi|Kodõma]] - [[Koiva]] - [[Kolõma jõgi]] - [[Kondoma]] - [[Kongeå]] - [[Kongo jõgi]] - [[Korkodon]] - [[Koszarawa jõgi]] - [[Kostroma jõgi]] - [[Kotorosl]] - [[Kotra]] - [[Kotšetšum]] - [[Kowie jõgi]] - [[Kraichbach]] - [[Krka]] - [[Kuban]] - [[Kuisebi jõgi]] - [[Kullajõgi]] - [[Kulu jõgi]] - [[Kuma jõgi|Kuma (Kaukaasia)]] - [[Kuma jõgi (Jaapan)|Kuma (Jaapan)]] - [[Kupa]] - [[Kura]] - [[Kureika jõgi|Kureika]] - [[Kwango]] - [[Kõzõlsu]] - [[Könkämäeno]] - [[Kymijoki]] ==L== [[Laba jõgi|Laba]] - [[Lachlani jõgi|Lachlan]] - [[Lagani jõgi|Lagan]] - [[Lahn]] - [[Laja jõgi|Laja]] - [[Lao jõgi (Itaalia)]] - [[Lasnaja jõgi|Lasnaja]] - [[Łasosna]] - [[Lauga jõgi]] - [[Lebiada]] - [[Leena]] - [[Leie jõgi|Leie]] - [[Leine]] - [[Lek (jõgi)|Lek]] - [[Leki oja]] - [[Leoganger Ache]] - [[Lesse'i jõgi]] - [[Liardi jõgi|Liard]] - [[Lielupe]] - [[Liffey]] - [[Limmat]] - [[Limpopo]] - [[Lippe]] - [[Little Colorado]] - [[Llobregati jõgi]] - [[Loa jõgi|Loa]] - [[Loire]] - [[Loiret' jõgi|Loiret]] - [[Lonza jõgi]] - [[Łoša jõgi]] - [[Lozva]] - [[Loti jõgi|Lot]] - [[Lovati jõgi|Lovat]] - [[Lualaba]] - [[Luapula jõgi]] - [[Lukuga jõgi|Lukuga]] - [[Luleälven]] - [[Lõuna-Bug]] - [[Lõuna-Platte]] - [[Lätäseno]] - [[Lütschine]] - [[Lysi jõgi]] (Itaalia) ==M== [[Maas]] - [[Mackenzie jõgi|Mackenzie]] - [[Madeira jõgi|Madeira]] - [[‎Mahajamba]] - [[Main]] - [[Maja jõgi|Maja]] - [[Malaja Kokšaga]] - [[Małaryta jõgi]] - [[Målselva]] - [[Mamoré jõgi|Mamoré]] - [[Mananara]] - [[Mananjary jõgi|Mananjary]] [[Mandeli jõgi|Mandel]] - [[‎Mandrare]] - [[Mangoky]] - [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanares]] - [[Marañóni jõgi|Marañón]] - [[Mardøla]] - [[Marecchia]] - [[Maritsa]] - [[Marne'i jõgi|Marne]] - [[Mbagathi jõgi|Mbagathi]] - [[Meghna jõgi|Meghna]] - [[Mekong]] - [[Mēmele jõgi|Mēmele]] - [[Mertvovod]] - [[Mezeni jõgi|Mezen]] - [[Meža]] - [[Metauro]] - [[Mga jõgi|Mga]] - [[Miadziełka]] - [[Miassi jõgi]] - [[Mini jõgi (Fujian)|Min]] (Fujiani provintsis) - [[Mini jõgi (Jangtse)|Min]] (Jangtse lisajõgi) - [[Mincio]] - [[Minija]] - [[Misa jõgi]] - [[Mississippi]] - [[Missouri]] - [[Mohawki jõgi]] - [[Mokša jõgi|Mokša]] - [[Moldova jõgi]] - [[Mologa]] - [[Molonglo jõgi|Molonglo]] - [[Morava jõgi|Morava]] - [[Mosel]] - [[Moskva jõgi|Moskva]] - [[Motala ström|Motala jõgi]] - [[Moŭčadź]] - [[Mrass-Su]] - [[Msta]] - [[Muchaviec]] - [[Mudanjiangi jõgi]] - [[Muksu]] - [[Muna jõgi]] - [[Muonio jõgi]] - [[Murray]] - [[Murrumbidgee]] - [[Mūsa jõgi|Mūsa]] - [[Musone]] - [[Münstersche Aa]] - [[Myšanka]] ==N== [[Nairobi jõgi]] - [[Namsen]] - [[Napo jõgi|Napo]] - [[Narači jõgi]] - [[Narew]] - [[Narmada jõgi|Narmada]] - [[Narva jõgi (Nemunas)]] - [[Narõni jõgi (Sõrdarja)]] - [[Narõni jõgi (Ile)]] - [[Narõni jõgi (Irtõš)]] - [[Navisbach]] - [[Neckar]] - [[Neeva]] - [[Neglinka]] - [[Nelsoni jõgi]] - [[Nemunas]] - [[Nen Jiang]] - [[Neprjadva]] - [[Nera jõgi (Doonau)|Nera jõgi]] (Doonau lisajõgi) - [[Nera jõgi (Indigirka)|Nera jõgi]] (Indigirka lisajõgi) - [[Nera jõgi (Tiber)|Nera jõgi]] (Tevere lisajõgi) - [[Neretva]] - [[Neris]] - [[Nete jõgi]] - [[Neto jõgi]] - [[Nevėžis]] - [[Ngadda]] - [[Niagara jõgi|Niagara]] - [[Nidelva]] - [[Nidelva (Agder)]] - [[Nigeri jõgi|Niger]] - [[Niilus]] - [[Niobrara]] - [[Nitra jõgi]] - [[Nitsa]] - [[Njuja]] - [[Norrström]] - [[Numedalslågen]] - [[Nyabarongo jõgi]] - [[Näätämöjoki]] ==O== [[Ob]] - [[Odra]] - [[Ofanto]] - [[Ogre jõgi]] - [[Ohio jõgi]] - [[Ohře]] - [[Ohhoota]] - [[Ohta jõgi]] (Neeva lisajõgi) - [[Oise'i jõgi|Oise]] - [[Ojat]] - [[Oka]] - [[Oka (Siber)]] - [[Okavango]] - [[Oker]] - [[Oldžo]] - [[Olenjoki jõgi]] - [[Oljokma]] - [[Olti jõgi]] - [[Om (jõgi)|Om]] - [[Ombrone]] - [[Omo]] - [[Omolon]] - [[Onega jõgi]] - [[Onon]] - [[Oranje jõgi]] - [[Orava jõgi]] - [[Orba jõgi]] - [[Orco]] - [[Oredeži jõgi]] - [[Orkla jõgi]] - [[Orinoco]] - [[Orta jõgi]] - [[Ortoire jõgi]] - [[Ospo]] - [[Osteri jõgi]] - [[Otoro jõgi]] - [[Otra]] - [[Otrøelva]] - [[Ottawa jõgi]] - [[Oubangui]] - [[Oude Rijn]] - [[Oude Rijn (Gelderland)]] - [[Oulu jõgi]] - [[Ourthe]] ==P== [[Paatsjoki]] - [[Padma]] - [[Pahra]] - [[Palli oja]] - [[Palmieti jõgi]] - [[Pandži jõgi|Pandž]] - [[Panjnad]] - [[Para jõgi]] - [[Paraguay jõgi]] - [[Paraná jõgi]] - [[Paranaíba jõgi]] - [[Paria jõgi]] - [[Pasig]] - [[Paša jõgi]] - [[Pedetsi jõgi]] - [[Peene]] - [[Penžina jõgi]] - [[Peza]] - [[Pétrusse]] - [[Petšora jõgi]] - [[Piave jõgi]] - [[Pihkva Emajõgi]] ([[Velikaja jõgi|Velikaja]]) - [[Pilcomayo]] - [[Pinega jõgi]] - [[Pineiós]] - [[Pit]] - [[Pitka jõgi]] - [[Platte]] - [[Plisa (Bobri lisajõgi)]] - [[Plisa (Biarezina lisajõgi)]] - [[Pljussa jõgi|Pljussa]] - [[Po]] - [[Podkamennaja Tunguska]] - [[Pomiri jõgi|Pomir]] - [[Popigai jõgi]] - [[Popovka jõgi (Kolõma)|Popovka jõgi]] - [[Potenza jõgi]] - [[Potomac]] - [[Pra]] - [[Pravaja Lasnaja]] - [[Pregolja]] - [[Prut]] - [[Prõpjats]] - [[Pšiš]] - [[Ptsitš]] - [[Pulva]] - [[Purusi jõgi|Purus]] - [[Putumayo jõgi|Putumayo]] - [[Dvina|Põhja-Dvina]] - [[Põhja-Sosva]] - [[Põšma jõgi]] ==Q== [[Qashqadaryo]] ==R== [[Rahad]] - [[Răut]] - [[Red River]] - [[Red River (Nelson)]] - [[Rein]] - [[Rena jõgi|Rena]]- [[Reno jõgi]] - [[Republican]] - [[Reussi jõgi]] - [[Rhône]] - [[Rideau]] - [[Rio Branco jõgi]] - [[Rio Grande (Paraná)|Rio Grande]] (Paraná lähtejõgi) - [[Rio Grande (Põhja-Ameerika)|Rio Grande]] (Mehhiko ja USA piirijõgi) - [[Rio Negro jõgi]] - [[Rioni]] - [[River Winterborne]] - [[Roaring Fork]] - [[Rośi jõgi|Roś]] - [[Rossi jõgi|Ross]] - [[Ruhr]] - [[Ruhwa jõgi]] - [[Rumbiņa jõgi]] - [[Rusizi]] - [[Ruvuvu]] - [[Ruvyironza jõgi|Ruvyironza]] - [[Ryta]] ==S== [[Saale]] - [[Saba jõgi]] - [[Sacramento jõgi]] - [[Sagittario jõgi]] - [[Saint Clairi jõgi]] - [[Saint Lawrence'i jõgi]] - [[Saint Mary jõgi (Suur järvistu)]] - [[Salatsi jõgi]] - [[Salgir]] - [[Salza (Enns)]] - [[Salzach]] - [[Salween]] - [[Samara jõgi (Ukraina)|Samara (Ukraina)]] - [[Samara jõgi (Venemaa)|Samara (Venemaa)]] - [[Sambre]] - [[San Joaquini jõgi]] - [[San Juani jõgi]] - [[Sangro]] - [[Sankuru]] - [[Saône]] - [[Sarjanka]] - [[Sarmento]] - [[Sarner Aa]] - [[Sarno jõgi]] - [[Sartang]] - [[Sava]] - [[Savala jõgi|Savala]] - [[Schelde]] - [[Sededema]] - [[Seimi jõgi]] - [[Seine]] - [[Sele]]- [[Selenge]] - [[Selennjahh]] - [[Semani jõgi]] - [[Semliki]] - [[Semois]] - [[Senegali jõgi]] - [[Seret]] - [[Serio]] - [[Servač]] - [[Sessi]] - [[Severn]] - [[Shannoni jõgi|Shannon]] - [[Shaţţ al-‘Arab]] - [[Shire jõgi]] - [[Shyok]] - [[Sile]] - [[Silli jõgi]] - [[Singapuri jõgi]] - [[Sinine Niilus]] - [[Sinjuhha]] - [[Sinni]] - [[Sioule]] - [[Sireti jõgi|Siret]] - [[Sit]] - [[Sita jõgi]] - [[Sjass]] - [[Skienselva]] - [[Skiensvassdraget]] - [[Skellefteälven]] - [[Slimsi jõgi]] - [[Smoky Hill]] - [[Sobat]] - [[Sofia jõgi|Sofia]] - [[Sok]] - [[Sokoto jõgi]] - [[Soła]] - [[Solimões]] - [[Somme]] - [[Songhua]] - [[Sosna]] - [[Sosva jõgi]] - [[Sož]] - [[Spokane'i jõgi]] - [[Spree]] - [[Szamos]] - [[Stella jõgi]] - [[Stohhid]] - [[Strača]] - [[Strõi jõgi|Strõi]] - [[Stõr]] - [[Suceava jõgi]] - [[Suda jõgi|Suda]] - [[Sudost]] - [[Sugoi]] - [[Suhhona]] - [[Suldalslågen]] - [[Sura]] - [[Surhob]] - [[Sutlej]] - [[Suur Anjui]] - [[Suur Karujõgi]] - [[Suur Kinel]] - [[Suur-Jenissei]] - [[Svētupe]] - [[Sviri jõgi|Svir]] - [[Svisłači jõgi]] - [[Sõrdarja]] - [[Säde jõgi]] - [[Söderström]] ==Š== [[Šarõn]] - [[Ščara]] - [[Šešupė]] - [[Šešuvis]] - [[Šilka jõgi|Šilka]] - [[Širvinta]] - [[Šožma jõgi|Šožma]] - [[Šventoji jõgi|Šventoji]] - [[Šventoji jõgi (Palanga)|Šventoji (Palanga)]] ==Z== [[Zai]] - [[Zambezi]] - [[Zamfara]] - [[Zarafšon]] - [[Zelvianka]] - [[Zenne]] - [[Zújari jõgi|Zújar]] ==Ž== [[Žem]] - [[Žizdra jõgi|Žizdra]] ==T== [[Tacina]] - [[Taff]] - [[Tagil]] - [[Tagliamento]] - [[Tana jõgi]] - [[Tanaro]] - [[Tapajósi jõgi|Tapajós]] - [[Tara jõgi (Irtõš)|Tara]] (Irtõši lisajõgi) - [[Tarni jõgi|Tarn]] - [[Tartass]] - [[Tassejeva]] - [[Tazi jõgi|Taz]] - [[Tavda jõgi|Tavda]] - [[Tejo]] - [[Tekes]] - [[Tenla]] - [[Tenna]] - [[Tennessee jõgi|Tennessee]] - [[Teno]] - [[Tereki jõgi|Terek]] - [[Ternoise]] - [[Tesino]] - [[Tevere]] - [[Thames]] - [[Þjórsá]] - [[Ticino jõgi|Ticino]] - [[Tigris]] - [[Timok]] - [[Tipitapa jõgi|Tipitapa]] - [[Tirino jõgi]] - [[Tisza]] - [[Tobol]] - [[Tocantins]] - [[Toce jõgi|Toce]] - [[Tokke]] - [[Tomi jõgi]] - [[Tordino]] - [[Tornio jõgi]] - [[Torrensi jõgi]] - [[Tosna]] - [[Trauni jõgi]] - [[Trebišnjica]] - [[Trotuș]] - [[Truckee jõgi]] - [[Trysilelva]] - [[Tshuapa]] - [[Tsna (Mokša)]] - [[Tsna (Neeva)]] - [[Tsna (Oka)]] - [[Tsna (Prõpjats)]] - [[Tšadobets]] - [[Tšeptsa]] - [[Tšulõmi jõgi|Tšulõm]] - [[Tšussovaja]] - [[Tšüj jõgi|Tšüj]] - [[Tuba jõgi|Tuba]] - [[Tugela jõgi|Tugela]] - [[Tuloma jõgi]] – [[Tura jõgi]] - [[Turuhhan]] - [[Tusciano]] - [[Tõm]] ==U== [[Ubagan]] - [[Ucayali jõgi]] - [[Ufa jõgi]] - [[Ugra]] - [[Ui jõgi]] - [[Ujandina]] - [[Uła jõgi]] - [[Ulúa jõgi]] - [[Umgeni jõgi]] - [[Una jõgi]] - [[Unstrut]] - [[Unža]] - [[Urubamba jõgi]] - [[Uruguay jõgi]] - [[Urupi jõgi|Urup]] - [[Usa jõgi]] - [[Uski jõgi|Usk]] - [[Ussa (Ob)]] - [[Ussa (Petšora)]] - [[Ussa (Volga)]] - [[Uša (Nemunas)]] - [[Uša (Neris)]] - [[Už (Dnepr)]] - [[Už (Doonau)]] - [[Utšur]] - [[Uurali jõgi|Uural]] - [[Uvod]] ==V== [[Vaali jõgi]] - [[Vadakste]] - [[Váh]] - [[Vahh]] - [[Vahši jõgi]] - [[Vaikkojoki]] - [[Vākhān]] - [[Valge Drin]] - [[Valge Niilus]] - [[Varduva]] - [[Vasjugan]] - [[Vaška]] - [[Vefsna]] - [[Veiviržas]] - [[Velika Morava]] - [[Velikaja jõgi|Velikaja]] - [[Velikaja (Siber)]] - [[Velino jõgi]] - [[Venta jõgi|Venta]] - [[Vere]] - [[Vetluga jõgi|Vetluga]] - [[Victoria Niilus]] - [[Viedźma]] - [[Viini jõgi]] - [[Vija jõgi]] - [[Viljui]] - [[Virgini jõgi|Virgin]] - [[Virvyčia]] - [[Višera jõgi (Kama)]] - [[Vitim]] - [[Vjatka jõgi|Vjatka]] - [[Vltava]] - [[Volga]] - [[Volhovi jõgi|Volhov]] - [[Vomano]] - [[Vorma]] - [[Vorona (Hopjor)]] - [[Vorona (Ugra)]] - [[Voroneži jõgi]] - [[Vorotan]] - [[Vrbase jõgi]] - [[Vuoksi jõgi|Vuoksi]] - [[Võtšegda]] - [[Väike-Jenissei]] - [[Västerdalälven]] ==W== [[Waikato jõgi]] - [[Weari jõgi]] - [[Weiße Elster]] - [[Werra]] - [[Weser]] - [[Wisła]] - [[Wümme]] ==Ö== [[Österdalälven]] - [[Ötztaler Ache]] ==Ü== [[Ülem-Angara]] ==X== [[Xi Jiang]] - [[Xingu jõgi]] ==Y== [[Al-Yābis (Irbid)]] - [[Yadkin]] - [[Yalu]] - [[Yamuna]] - [[Yarmūk]] - [[Yellowstone'i jõgi]] - [[Yonne]] - [[Yser]] [[Kategooria:Jõgede loendid| Välismaa jõgede loend]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] lvypj76djrlft3hpayl5yyqak8toxnw 0 596 6175179 6023174 2022-08-08T06:27:33Z 158.233.247.12 /* Audiovisuaalsed allikad */ wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Jaan Teemant | pildinimi = Jaan teemant.jpg | pildisuurus = 200px | pildiallkiri = | sünniaeg = [[24. september]] [[1872]] | sünnikoht = [[Läänemaa]] | surmaaeg = [[24. juuli]] [[1941]] | erakond = [[Põllumeestekogud]] | amet = riigivanem, [[1925]]–[[1927]] <br> riigivanem, [[1932]] | haridus = | õppeasutus = [[Peterburi Ülikool]] | eriala = õigusteadus | kraad = | märkused = }} '''Jaan Teemant''' ([[24. september]] [[1872]] [[Läänemaa]], [[Illuste]]{{lisa viide}} – [[24. juuli]] [[1941]] (?) [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] advokaat, poliitik ja riigimees. [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja II–V [[Riigikogu]] liige, esimene Eesti Vabariigi [[prokurör]], neljakordne [[Eesti]] [[riigivanem]]. ==Elulugu== Jaan Teemant lõpetas 1893. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri I järgu erakooli]] ja 1901. aastal [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonna. Tegutses seejärel [[advokaat|advokaadina]] Tallinnas. Siin omandas ta kiiresti kuulsuse, võttes enese kanda talupoegade kohtuasjad mõisnike vastu ning kritiseerides avalikult [[Balti aadel|balti aadlit]] ja iganenud maakorraldust. Oli aastatel 1904–1905 [[Tallinna Linnavolikogu]] liige. ===1905. aasta revolutsioonis=== Erilist aktiivsust näitas Jaan Teemant üles [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsiooni]] kuudel. Ta organiseeris märgukirjade saatmist keskvalitsusele, nõudis juurdluse korraldamist 1. mai meeleavalduse laialiajamise asjus, osales läbirääkimistel baltisakslastega maaomavalitsuse reformi kavade üle, lõi kaasa autonoomiaseaduse eelnõu väljatöötamiseks loodud komisjoni töös. Ja kui 27. novembril 1905 algas Tartus ülemaaline rahvaasemike kongress, siis valiti selle juhatajaks oodatud-loodetud [[Jaan Tõnisson]]i asemel märksa radikaalsemalt meelestatud Jaan Teemant. Selle tulemusena läks foorum lõhki – käremeelsemad saadikud kolisid [[Bürgermusse]] saalist ülikooli aulasse. Seal võeti Jaan Teemanti eesistumisel vastu resolutsioonid, milles nõuti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] kokkukutsumist, revolutsiooniliste omavalitsuste loomist, maa ja tootmisvahendite riigistamist, valitsusasutuste korralduste eiramist, rahva relvastamist jne. Otsuste elluviimiseks moodustatud viieliikmelise büroo koosseisu kuulus ka Jaan Teemant, ehkki ta ei pooldanud kaugeltki kõiki kongressil väljendatud seisukohti. ===Šveitsis paguluses=== Sõjaseaduse kehtestamisega Tallinnas kaasnes juhtivate rahvuslike tegelaste arreteerimine. Jaan Teemant, keda oli õigeaegselt hoiatatud, varjas end mõnda aega tuttavate pool ja emigreerus siis [[Šveits]]i. Paguluses tegeles Jaan Teemant jätkuvalt poliitikaga, osaledes Eesti autonoomiaseaduse eelnõu koostamisel. ===Vangis ja asumisel=== 1908, mil sõjaseadus asendati "kõvendatud valvekorraga", söandas Jaan Teemant Eestisse tagasi pöörduda. Surmaotsus tema kohta oli selleks ajaks tühistatud, kuid tal tuli veeta üle kahe aasta (1909-1911) vangistuses [[Peterburi]]s ja peaaegu niisama kaua (1911-1913) asumisel [[Arhangelski kubermang]]us. Seejärel tegutses Jaan Teemant kuni [[Veebruarirevolutsioon]]ini taas advokaadina Tallinnas. ===Eesti Vabariigis=== 1917 valiti Jaan Teemant [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] liikmeks ja oli juulist oktoobrini selle aseesimees. Kevadel 1919 valiti Maaliidu nimekirjas kandideerinud Jaan Teemant [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] saadikuks. Asutavast Kogust kutsuti ta peagi [[Eesti|Eesti Vabariigi]] prokuröriks, kellena tal tuli pidada võitlust [[bolševikud|enamliku]] agitatsiooni ja õõnestustegevuse vastu. Omas suurt rolli [[prokuratuur]]i ülesehitamisel iseseisvas Eestis. Pärast [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] lõppu loobus Jaan Teemant nii prokuröriametist kui ka poliitikukarjäärist. Advokaadipraksise juurde tagasipöördunud Jaan Teemant valiti [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] esimeheks. 1923 naasis Jaan Teemant poliitikaareenile, lastes [[Põllumeeste Kogud]]el seada üles oma kandidatuuri [[II Riigikogu|Riigikogu II koosseisu]] valimistel. Siitpeale osales ta kuni [[Vaikiv ajastu|vaikiva ajastuni]] kõigi seadusandlike kogude töödes. Peatselt aga usaldati talle ülesanne kujundada uus valitsuskabinet. 1925-1927 juhtis Jaan Teemant riigivanemana järjestikku kolme valitsust ja veebruaris 1932 tuli tal asuda neljandat korda valitsusjuhi rolli. Sedapuhku langesid tema valitsusaja viis kuud kokku [[ülemaailmne majanduskriis|ülemaailmse majanduskriisi]] haripunktiga, nii et valitsus pidi paratamatult langetama mitmeid ebapopulaarseid otsuseid. Poliitilistelt vaadetelt oli Jaan Teemant veendunud demokraat. Juba suvel 1934, mil sai selgeks toimunud [[1934. aasta riigipööre|riigipöörde]] demokraatiavastane iseloom, taunis Jaan Teemant nii [[kaitseseisukord|kaitseseisukorra]] kehtestamist ja valimiste edasilükkamist, kui ka käivitunud dekreediandlust. [[V Riigikogu]] viimasel koosolekul (2. oktoobril 1934) hoiatas ta aga uusi võimumehi alustatud viisil jätkamast, et nad ei peaks tulevikus enestele rahvalt kergemat karistust paluma. 1936. aasta oktoobris kirjutas Jaan Teemant koos nelja endise riigivanemaga ([[Juhan Kukk]], [[Jaan Tõnisson]], [[Ants Piip]], [[Otto Strandmann]]) alla märgukirjale, milles nõuti, et viivitamatult lõpetataks kodanikuvabaduste piiramine ja välditaks seega Eesti muutumine politseiriigiks. Iseseisvuse lõpuaastail jätkas Jaan Teemant tegevust vandeadvokaadina. Sügisel 1939 nimetati ta [[Umsiedlung|baltisakslaste repatrieerumisest]] tulenevate probleemide lahendamiseks ellukutsutud Eesti-Saksa segakomisjoni liikmeks ja püsis sel kohal kuni [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonini]]. ===Arreteerimine ja surm=== [[23. juuli]]l [[1940]] vangistati Jaan Teemant [[NKVD]] poolt [[Kaitseseisukorra seadus]]e alusel, 21.02.1941 mõistis [[NSV Liidu Sõjakohtu Tribunal]] ta Vene SFNV KrK [[§ 58]]-13 alusel süüdi ning määras 10 aastat vanglat ja 5 aastat asumist koos kogu vara konfiskeerimisega. Pärast kassatsioonikaebuse tagasilükkamist 19.04.1941 toimik suleti ja edasised andmed tema saatuse kohta puuduvad. Tõenäoliselt lasti ta Tallinnas maha või suri [[Tallinna Keskvangla]]s. Teistel andmetel mõisteti ta [[21. oktoober|21. oktoobril]] [[1941]] kümneks aastaks vangilaagrisse, edasisest elukäigust andmeid ei ole. ==Poliitiline tegevus== Jaan Teemant oli aastatel [[1917]]–[[1919]] [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]], [[1919]]–[[1920]] [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja aastatel [[1923]]–[[1937]] II–V Riigikogu liige. [[15. detsember]] [[1925]]–[[9. detsember]] [[1927]] oli ta [[riigivanem]] ([[Jaan Teemanti esimene valitsus|Jaan Teemanti esimeses]], [[Jaan Teemanti teine valitsus|teises]] ja [[Jaan Teemanti kolmas valitsus|kolmandas valitsuses]]) ning [[19. veebruar]] [[1932]]–[[19. juuli]] 1932 riigivanem [[Jaan Teemanti neljas valitsus|Jaan Teemanti neljandas valitsuses]]. ==Ühiskondlik tegevus== Aastatel [[1919]]-[[1925]] oli Jaan Teemant Vandeadvokaatide Nõukogu esimees ja [[1939]]–[[1940]] [[Saksa Usaldusvalitsus]]e Eesti usaldusmees ning aastast [[1928]] [[Korporatsioon Rotalia]] liige. ==Tunnustus== Jaan Teemanti tegevust tunnustati [[1930]]. aastal [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi]] I klass teenetemärgiga ja [[1932]] – [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse audoktori tiitliga. ==Fakte== Jaan Teemant keelas korduvalt filmimise avalikel sündmustel, kus ta viibis. Kui ta 1932. aastal [[Kadrioru loss]]i ees abituriente vastu võttes märkas [[Konstantin Märska]]t filmikaameraga, jooksis ta rusikaid raputades operaatori poole ja filmimine tuli pooleli jätta.<ref>Kui kindr. Tõrvand keelas filmi. Rahvaleht, 3. veebruar 1934, nr. 14, lk. 5.</ref> Jaan Teemantit on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" (1980) [[Peeter Urbla]]. Tema teine abikaasa oli esimene eestlannast meditsiinidoktor [[Alide-Emilie Poom]] (Teemant). ==Tsitaat== "Mis teatrit maale veel vaja. Maainimesed peavad tööd tegema, aga mitte teatriskäimisega kallist aega raiskama." Mari Möldre, Eesriie avaneb, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk. 196. ==Kirjandus== *"Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast" / (Autorid: [[Allan Liim]], [[Ago Pajur]], [[Sulev Vahtre]] jt., koostanud [[Sulev Vahtre]]), Tallinn: Olion, 1997, lk 108-109. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.sakuvald.ee/?class=document&action=print&section=22900 Kannatanud ja nende saatus. Jaan ja Alide Teemant] * [http://www.post.ee/postmargid?id=1595&product_id=8367&c_tpl=1019 Eesti postmark Jaan Teemant 140 (2012)] ==Audiovisuaalsed allikad== ===Videod=== *[https://arhiiv.err.ee/vaata/eesti-aja-lood-riigivanemad Eesti aja lood: Riigivanemad] (ERR 2008) *[https://jupiter.err.ee/954341/ajavaod-riigi-mehed Ajavaod. Riigi mehed: Jaan Teemant] (ERR 2015) {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Jaakson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1925]]–[[1927]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu|Karl Einbund]]}} {{lõpp}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Teemant, Jaan}} [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Majaomanikkude Koja liikmed]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tallinna Jaani koguduse liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 9egjn2qhw4uc27vle3znpd8bfxraku7 0 621 6175155 6165639 2022-08-08T05:43:57Z 158.233.247.12 /* Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linnapea Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres guvernant. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järvamaa]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis "riigivaranduste ning asjaajamismaterjalide kõrvaldamise, varjamise ja muude seaduserikkumiste eest" ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] ae4k0u64ub5ijc2bvnwr4eb4ooqj8t6 6175170 6175155 2022-08-08T06:19:58Z 158.233.247.12 /* Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linnapea Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres guvernant. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järva maakond|Järva maakonna]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis "riigivaranduste ning asjaajamismaterjalide kõrvaldamise, varjamise ja muude seaduserikkumiste eest" ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne Maavalitsus|Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] d0jk5325na1rqj704uj17y7fp9as9rh 6175174 6175170 2022-08-08T06:24:08Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linnapea Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres guvernant. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järva maakond|Järva maakonna]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis "riigivaranduste ning asjaajamismaterjalide kõrvaldamise, varjamise ja muude seaduserikkumiste eest" ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne Maavalitsus|Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] 6z1cykgfd859yjfrzh6jvtf707iaqs2 6175176 6175174 2022-08-08T06:25:15Z 158.233.247.12 /* Päts Eesti Vabariigi riigiorganites */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud|kuu=mai|aasta=2019}} {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} {{keeletoimeta}} {{Infobox President | nimi=Konstantin Päts | pildi nimi=Konstantin Päts.jpg | amet=1. [[Eesti Vabariigi President]] | ametiajaalgus=24. aprill 1938 | ametiajalõpp=21. juuli 1940 (18. jaanuar 1956) | järgmine=[[Jüri Uluots]] | amet2=[[Riigihoidja]] | ametiajaalgus2=3. september 1937 | ametiajalõpp2=24. aprill 1938 | amet3=2. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus3=25. jaanuar 1921 | ametiajalõpp3=21. november 1922 | eelmine3=[[Ants Piip]] | järgmine3=[[Juhan Kukk]] | amet4=4. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus4=2. august 1923 | ametiajalõpp4=26. märts 1924 | eelmine4=[[Juhan Kukk]] | järgmine4=[[Friedrich Akel]] | amet5=10. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus5=12. veebruar 1931 | ametiajalõpp5=19. veebruar 1932 | eelmine5=[[Otto Strandman]] | järgmine5=[[Jaan Teemant]] | amet6=13. [[Riigivanem]] | ametiajaalgus6=21. oktoober 1933 | ametiajalõpp6=24. jaanuar 1934 | eelmine6=[[Jaan Tõnisson]] | amet7=1. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus7=24. veebruar 1918 | ametiajalõpp7=8. mai 1919 | järgmine7=[[Otto Strandman]] | amet8=7. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus8=24. jaanuar 1934 | ametiajalõpp8=3. september 1937 | eelmine8=[[Ants Piip]] | järgmine8=[[Kaarel Eenpalu]] | sünnikuupäev=[[23. veebruar]] [[1874]] | sünnikoht=[[Tahkuranna vald]] | surmakuupäev=[[18. jaanuar]] [[1956]] (81-aastaselt) | surmakoht=[[Buraševo]] | alma_mater=[[Tartu ülikool]] | partei=[[Maaliit]]<br />[[Põllumeestekogud]] [[File:Konstantin Pats signature.png|thumb|Konstantin Pätsi autogramm]] |}} '''Konstantin Päts''' [[Vabadusrist|VR I/1 ja III/1]] ([[23. veebruar]] [[1874]] [[Tahkuranna vald (Häädemeeste kihelkond)|Tahkuranna vald]], [[Pärnumaa]] – [[18. jaanuar]] [[1956]] [[Buraševo]], [[Tveri oblast|Kalinini oblast]]) oli [[Eesti]] riigitegelane, ajakirjanik, elukutselt jurist. Konstantin Päts oli [[Eesti Vabariik|Eesti riigi]] üks rajajaid – [[Eestimaa Päästekomitee]] esimees, [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] I koosseisu Ministrite Nõukogu esimees ning II ja III koosseisu peaminister, neljakordne [[riigivanem]], [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]], [[riigihoidja]] ja [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] esimene [[Eesti Vabariigi president|president]], [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja I−V [[Riigikogu]] liige, [[Vabadusrist]]i kavaler. ==Elulugu== [[Pilt:Konstantin Pätsi pere.jpg|pisi|vasakul|300px|Konstantin Pätsi pere]] Konstantin Päts sündis meetrika andmeil 10. (uue kalendri järgi 22.) veebruaril 1874 [[Pärnumaa]]l [[Tahkuranna vald|Tahkuranna vallas]] maaomanik Jakob Pätsi ([[1848]]–[[1909]]) teise lapsena Pätsi (Põldeotsa) talus Tahku külas Tahkuranna mõisas. Alates 1897. aastast on Pätsi sünnikuupäevana kasutusel 11. veebruar vana kalendri (23. veebruar uue kalendri) järgi ja see kuupäev on avaldatud kõigis teatmeteostes. Ühepäevase erinevuse põhjus pole teada. Tal oli neli venda ja üks õde: Nikolai Päts, Paul Päts (1876–1881), Voldemar Päts, Peeter Päts, Marianna Pung (1882–1947). Tema ema oli Olga Tumanova, kes sündis Viljandis ja kasvas üles [[Valga (Liivimaa)|Valga]] linnapea Razumovski perekonnas.{{lisa viide}} Väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles [[parun]] Krüdeneri peres<ref name="N68ab" />, kuid tegemist on eksitusega, sest Olga oli paruni peres guvernant. Olga isa oli Hariton Tumanov, kelle päritolu pole täpsemalt teada. Konstantin Päts oli [[õigeusk]]lik, kuulus Tahkuranna kogudusse. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu [[kihelkonnakool]]is, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ja [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]].<ref name="y0Hgr" /> Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid [[Pärnu Meesgümnaasium]]is. [[1894]]–[[1898]] õppis ta [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], mille lõpetas ''cand. jur.'' kraadi (hiljem nimetati 1. järgu diplomiga) ja kubermangusekretäri auastmega, [[Rooma õigus]]e teemal. Sellele järgnes aastane teenistus [[Pihkva]]s [[96. Omski jalaväepolk|96. Omski jalaväepolgus]], lõpetades Peterburis [[lipnik]]e kursused, milline auaste andis õiguse isiklikule, mittepärandatavale aadliseisusele. 1900. aastal asus Päts tööle [[Tallinn]]as advokaat [[Jaan Poska]] abina. 1901–1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte [[Teataja]]. 1901. aastal osales ta [[Eesti Spordiselts Kalev|Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev]] asutamises ja temast sai seltsi aseesimees. 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-vene valimisliidu, mis võitis valimistel [[baltisakslased|baltisakslaste]] ees. Päts valiti 8. veebruaril 1905 Tallinna [[linnanõunik]]uks ja 19. aprillil sai Pätsist [[Tallinna linnapea]] abi, sama aasta 2. detsembrist ka linnapea kohusetäitja. Saamaks hääleõigust Vene riigivolikogu valimistel, ostis ta Mäe talu Kodilas Rapla vallas ja valiti Harjumaa valijameheks. ===Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist=== Olgugi et Päts korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud ta [[1905. aasta revolutsioon Eestis|revolutsioonisündmuste]] ajal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt [[omavalitsus]]te [[reform]]i nõudmisega. Tallinna töölistele avaldatud sotsiaaldemokraatlikus vaimus üleskutse [[Teataja]]s äratrükkimise pärast otsustati Päts võimude poolt lehe [[vastutav toimetaja|vastutava toimetaja]]na vangistada ning pidi Eestist põgenema (karistussalga ülema kindral [[Vladimir Bezobrazov]]i poolt korraldatav [[Rapla sõjakohus]] mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). 1905. aastal põgenesid Eestist Konstantin ja [[Voldemar Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Peeter Speek]], [[Otto Strandman]], [[Karl Ast]], [[Mihkel Martna]] jt. Mõnda aega peatus Päts Weissensteini mõisas [[Bern]]i lähedal [[Šveits]]is, kust [[1906]]. aastal siirdus [[Soome]], kus elas Ivan Mikuri varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes [[Ollila]]s tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ja agraarküsimustes. Pätsi õhutusel asutati 1907–[[1908]] Peterburis kirjastusühing [[Ühiselu]], mis hakkas välja andma [[Peterburi Teataja]]t. 1908. aastal Konstantin Pätsi tõlkes avaldatud [[Francis Lieber]]i raamat [[Rahvavabadus ja omavalitsus]] mõjutas edaspidi määravalt tema poliitilisi vaateid ja tegevust. Lieberi raamatuga tegeldes mõtles Päts tema seisukohad läbi ja võttis omaks. Pätsi hilisemates kõnedes tuleb alatasa ette sõnasõnalisi tsitaate Lieberi teostest.<ref name="J0trq" /> [[1909]]. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist ilmus ta suvel ise [[Tallinna ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohtu]]uurija ette ja vabastati [[kautsjon]]i vastu. [[1910]]. aasta veebruaris mõisteti Päts [[Peterburi]] kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks [[kindlusvangistus]]se; see otsus muudeti 9-kuuseks [[üksikvangistus]]eks, mille ta kandis ära alates [[7. juuli]]st 1910. aastast [[Krestõ]] vanglas Peterburis. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe [[Tallinna Teataja]] toimetajana ja naasis poliitikasse. [[File:Konstantin Päts, ERM Fk 2625-74.jpg|pisi|]] Päts tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna [[12. aprill]]il [[1917]] [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] poolt kinnitati. Alates veebruarist [[1916]]. aastal teenis Päts ohvitserina Tallinnas [[Peeter Suure Merekindlus]]es, ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimehena [[Eesti rahvusväeosad]]e asutamises, kuulus [[Järva maakond|Järva maakonna]] saadikuna [[Eesti Maapäev]]a liikmete hulka ning valiti [[Eesti Maavalitsus]]e esimeheks. Pärast [[bolševikud|bolševike]] [[Oktoobripööre|riigipööret]] oli Päts kuu aega vangis "riigivaranduste ning asjaajamismaterjalide kõrvaldamise, varjamise ja muude seaduserikkumiste eest" ning liitus siis vastupanuliikumisega. [[19. veebruar]]il [[1918]] sai temast [[Eestimaa Päästmise Komitee]] esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese [[Ajutine Valitsus (Eesti)|Ajutise Valitsuse]] moodustamist, kuhu ta kuulus [[ministrite nõukogu]] esimehe ja [[Eesti siseminister|siseministrina]]. Päts arreteeriti [[11. juuni]]l 1918 selle eest, et [[Lääne Maavalitsus|Lääne maakonnavalitsus]]est leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|saksa okupatsioonivõimud]] ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda [[Eesti Maapäev]]ast.<ref name="CX1Lo" /> 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts [[Saksamaa|Saksa]] okupatsioonivõimude juhi [[kindral]] [[Adolf von Seckendorff]]i korraldusel [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis [[Kuramaa kubermang]]us ja [[Poola]]s [[Minski kubermang|Minski]] ja [[Grodno kubermang]]us. ===Päts Eesti Vabariigi riigiorganites=== Pärast Saksamaa [[Novembrirevolutsioon]]i ja keisrivõimu kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus mitte pidada [[kommunistid]]ega läbirääkimisi ja alustada [[Eesti Vabadussõda]]. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni [[8. mai]]ni [[1919]]) oli Päts Eesti Vabariigi [[peaminister|pea]]- ja [[sõjaminister]], pärast [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]] opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ja isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks [[Landesveeri sõda|Landesveeri sõja]] alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]] [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidust‎]] ja [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]], [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]], [[V Riigikogu|V]] [[Riigikogu]]sse, 1920. aastal asutatud [[Põllumeeste Kogud]]e erakonnas. Jaanuarist [[1921]] novembrini [[1922]] ([[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]), augustist [[1923]] märtsini [[1924]] ([[Konstantin Pätsi teine valitsus]]), veebruarist [[1931]] veebruarini [[1932]] ([[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]), novembrist 1932 maini [[1933]] ja oktoobrist 1933 jaanuarini [[1934]] oli [[riigivanem]] (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Alates 1925. aastast oli ta asutatavate kutsealaste omavalitsuste [[Kaubandus-Tööstuskoda]] ja [[Põllutöökoda]]) asutaja ja liige. Päts tegutses ka äris. 1920–1921 ja [[1925]]–1931 oli ta [[Tallinna Börsikomitee]] esimees ning tegutses [[Eesti-Vene Kaubandusekoda|Eesti-Vene Kaubandusekojas]] jm. [[Harju Pank|Harju Panga]] [[pankrot]]i järel taotles ta panga likvideerimiskomisjonilt kahjude hüvitamist 700 000 marga suuruses.<ref name="UUdTv" /> Seejärel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. Tema majandustegevusest on põhjalikult kirjutanud [[Jaak Valge]] ja [[Magnus Ilmjärv]]. Viimane on kirjutanud põhjalikult Pätsi ärisidemeist [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]. Hiljem [[Jaak Valge]] avaldatud andmetest selgub aga, et Ilmjärve kasutatud allikatest ei selgu midagi, mis tema väiteid tõestaks. Aastal [[1927]] osales ta [[Fenno-Ugria]] sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. 21. oktoobril 1933 valiti ta [[Konstantin Pätsi viies valitsus|üleminekuvalitsuse]] [[riigivanem]]aks ja 24. jaanuaril, seoses uue põhiseaduse kehtestumisega sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaministriks riigivanema ülesannetes]] ja [[Peaminister|peaministriks]]. Konstantin Pätsi kandidatuur seati üles ka 1934. aastal toimuma pidanud [[Riigivanema valimised|riigivanema valimisteks]], milleks ta kogus 18 501 toetusallkirja<ref name="tFA65" />. Tema kandidatuur seati [[Viljandimaa|Viljandi]]- ja [[Pärnumaa]]l üles ka [[VI Riigikogu]] valimistel<ref name="5sHfO" />. Kartes valimiskaotust kehtestas Päts [[12. märts]]il [[1934]] üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas [[Johan Laidoner]]i [[Kaitseväe ülemjuhataja]]ks. Ta oli peaminister riigivanema ülesannetes, [[riigihoidja]] ja alates [[24. aprill]]ist [[1938]] Vabariigi President.<ref name="E1cNS" /> Seda perioodi nimetavad tema vastased "[[vaikiv ajastu|vaikivaks ajastuks]]". Ta algatas [[riigireform]]i, uue [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|presidentaalse põhiseaduse]] vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. 1934. aastal avas Päts [[Tallinna Kunstihoone]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Pekka Erelt]]|url=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=26. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|arhiivimisaeg=2017-07-26}}</ref> [[1935]]. aasta [[14. aprill]]il avas Päts [[Eesti Pank|Eesti Panga]] hoone.<ref name=":0" /> Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses [[1939]] Nõukogude Liiduga sõlmitud [[baaside leping|baaside leppe]] ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt [[17. juuni]]l [[1940]]. Levinud on hinnang, mille kohaselt tegi Päts vea, andes järele kõikidele Nõukogude Liidu soovidele. Harilikult on sellise käitumise tagamaaks peetud soovi vältida relvakonflikti. "Korraga nähakse kõiges, mis tehti kolmekümnendatel, kas rumalusekiitust või klikisiseseid väärarvestusi. Mingi äraspidise mõnuga kirjeldatakse Pätsi, Laidoneri, Eenpalu, Uluotsa, Selterit, Piipu ''etc'' paadunud sulidena ja poolearuliste riigijuhtidena. Mõni ajaloouurija annab koguni mõista, et Eesti vabatahtlik loovutamine või mahamüümine Venemaale olnud ühe osa poliitikute pikemaajaline kava, mille Stalini-Hitleri pakt võimaldas viimaks ellu viia. Inimesed, kes pole vaevunud ennast põgusaltki kurssi viima tollal Euroopas ja Eestis toimunuga, žongleerivad sõnadega "diktatuur", "demokraatia hävitamine", "reetmine", "häbistav alistumine"."<ref name="xzztn" /> Tänapäeva rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud uue valitsuse koosseis, juriidiliselt [[õigustühine|õigustühiseks]]. Sellele käsitlusele põhineb ka Eesti Vabariigi järjepidevuse rahvusvaheline tunnustamine.<ref name="Te6vR" /> [[21. juuni]]l 1940 andis Päts allkirja [[Andrei Ždanov]]i poolt kokku pandud [[Johannes Vares-Barbarus]]e valitsuse ametissemääramisele ning allkirjastas järgneva kuu jooksul enamiku uue valitsuse dekreetidest. Muuhulgas andis ta välja ka valimisseadust muutva dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ja uue parlamendi esimest istungit [[21. juuli]]l allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. ===Konstantin Päts ja Soome saatkond Tallinnas=== 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid temale kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta eelmisel aastal oli ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem sai samal aadressil oma ruumid ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta; tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta elama Kadrioru lossi, [[Viktor Päts]]i perekond elas Kohtu tänaval mai lõpuni 1940<ref name="PlqeH" />. Maailma ajaloos oli olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> ===Vangistus=== [[File:KPäts Ufa.jpg|thumb|Mälestustahvel Konstantin Pätsile Ufas majal Kommunistitšeskaja tänav 37]] Päts vahistati nädal aega hiljem, [[30. juuli]]l 1940 oma [[Kloostrimetsa talu]]s ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Interneeritud alates 9. augustist 1940 koos perekonnaga ([[Viktor Päts]], [[Helgi Päts]], Olga Tünder, [[Matti Päts]], Henn Päts) [[Ufa]]s selleks eraldatud korteris. Kord nädalas pidi ta käima end registreerimas, ühtlasi toimusid ülekuulamised. Ettekannete järgi kiitsid Pätsid Eesti elu ja laitsid Vene oma, olid nõukogude võimu vastu vaenulikult meelestatud, ilmutasid kontrrevolutsioonilisi natsionalistlikke vaateid, laimasid NSV Liidu rahvus- ja rahupoliitikat, majandus- ja hariduspoliitikat.<ref name="Y3yKl" /> Konstantin Päts koos Viktor Pätsiga arreteeriti pärast Saksa-Nõukogude Liidu sõja algust, 26. juunil 1941. Teda süüdistati sidemetes Saksamaa diplomaatiliste ringkondadega, samuti selles, et ta oli Saksa luure esindaja Eestis ja tegutses NSV Liidu vastu, ka kontrrevolutsioonilisi ütlusi nõukogude võimu aadressil. 9. juulil 1941 esitati talle täpsustatud süüdistus [[§ 58]] 4. ja 10. punkti alusel (rahvusvahelise kodanluse abistamine nõukogude võimu kukutamiseks ja kontrrevolutsiooniline sabotaaž). 19. septembril 1942 saadeti Konstantin ja Viktor Päts Moskvasse, 23. veebruaril 1943 uurimine peatati erikorralduseni. Ta oli Kaasani vangla psühhiaatriahaiglas. Pärast Viktor Pätsi surma 4. märtsil 1952 eraldati Konstantin Pätsi kriminaalasi 5. aprillil Viktor Pätsi omast ja lõpetati 8. aprillil 1952.<ref name="lrmhV" /> 29. aprillil 1952 saadeti ta [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeerium]]i [[Erinõupidamine|Erinõupidamise]] otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. novembril 1954 pärast erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati [[sundravi]]lt. [[18. detsember|18. detsembrist]] kuni [[29. detsember|29. detsembrini]] [[1954]] viibis Päts [[Jämejala vaimuhaigla]]s, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti Eesti NSV tervishoiu ministri asetäitja [[Vladimir Pobus]]e korraldusel [[Kalinini oblast]]i Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Pätsi isiku varjamiseks kasutati meditsiinidokumentides nime "Johannes Augusti poeg Päts". Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas<ref name="eY5vM" /> Buraševos [[1. jaanuar]]ist [[1955]] kuni [[18. jaanuar]]ini [[1956]], mil ta seal suri. == Säilmete otsimisest == Aastal 1988 otsisid [[Eesti NSV RJK]] endised töötajad [[Henn Latt]] ja [[Valdur Timusk]] üles Konstantin Pätsi haua [[Tver|Kalinin]]i (nüüd [[Tveri oblast]]is), see leiti Tverist 15&nbsp;km kaugusel asuvas külas, [[Buraševo]]s, kus asus haigla, mille üks patsient oli olnud Päts. Latil ja Timuskil õnnestus kohtuda Pätsi viimase raviarsti, Ksenija Gus­sevaga, kes kirjeldas Konstantin Pätsi matuseid ning näitas uurijatele presidendi umbkaudse haua asupaiga. Kõik nähtu dokumenteeriti videokaameraga, filmis kohalik Aleksandr Sokolov.<ref name="Videvik_11112010" /> Kui uurijad naasid Eestisse, siis anti presidendi pojapojale Matti Pätsile üle video. Peagi sõitis Matti koos [[Eesti Muinsuskaitse Selts]]i esindajatega [[Buraševo]]sse ja 22. juunil 1990 kaevati üles säilmed ning tehti [[Geneetiline info|geneetiliselt]] kindlaks, et leitud säilmete näol on tegu Konstantin Pätsiga<ref name="Videvik_11112010" /> Presidendi säilmed maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi korraldusel 21. oktoobril 1990 perekond Pätsi rahulasse Tallinna Metsakalmistul.<ref name="Sakala_18012011" />. Aastal 2010 külastas Henn Latt taas Buraševot ja sai teada, et pärast Eesti delegatsiooni lahkumist 1990. aastal koos väljakaevatud säilmetega, vallandati Buraševo asula [[külanõukogu]] esimees Nikolai Pankratjev, kes oli surnuaial tehtud välja­kaevamise eest vastutuse enda peale võtnud<ref name="Videvik_11112010" />. [[Pilt:Konstantin and Helma Päts.jpg|pisi|180px|Konstantin ja Helma Päts]] == Isiklikku == Konstantin Pätsi vennad olid [[Nikolai Päts|Nikolai]], [[Peeter Päts|Peeter]] ja [[Voldemar Päts]] ning õde Marianne Pung – õigusteadlase ja poliitiku, [[Riiginõukogu]] esimehe [[Mihkel Pung]]a abikaasa. 3/16. juunil [[1902]] abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga (sündinud Helma Peedi; 19/31. oktoober 1878 – august 1910). Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud [[Leo Päts|Leo]] ja 1906. aastal sündinud [[Viktor Päts|Viktor]]. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis [[tuberkuloos]]i, kui Konstantin Päts kandis 9-kuulist vanglakaristust [[Krestõ vangla]]s Peterburis (aastatel 1910–1911) [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]i sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. [[Riigivanem]]ana elas Konstantin Päts Toompeal [[Pikk jalg]] 11 asuvas ametikorteris ja Soome saatkonnas Tallinnas, viimased aastad elas Konstantin Päts aga oma [[Kloostrimetsa talu]]s (krunt nr 90) ja kasutas ka riigivanema suveresidentsi [[Oru loss]]i Ida-Virumaal. [[30. juuli]]l 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostrimetsa talust<ref name="6faES" />. == Konstantin Pätsi valitsused == Konstantin Päts juhtis [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist Valitsust]] 1918.–1919. aastal ning Eesti Vabariigi valitsusi viiel korral. {{vaata|Eesti Ajutine Valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi esimene valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi teine valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi kolmas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi neljas valitsus}} {{vaata|Konstantin Pätsi viies valitsus}} ==Kronoloogia== [[Pilt:Konstantin Pats 1934.jpg|pisi|Konstantin Päts 1934. aastal]] ===Riigijuhina=== * Ministrite nõukogu esimees ::24.02.1918−12.11.1918 * Peaminister ::12.11.1918−08.05.1919 * Riigivanem ::25.01.1921−21.11.1922 ::02.08.1923−26.03.1924 ::12.02.1931−19.02.1932 ::21.10.1933−24.01.1934 * Peaminister riigivanema ülesannetes ::24.01.1934−03.09.1937 * Riigihoidja ::03.09.1937−24.04.1938 * Vabariigi President ::24.04.1938−17.06.1940 ===Muudes ametites=== * 1900–1901 vandeadvokaat [[Jaan Poska]] abi [[Tallinn]]as * 1901–1905 ajalehe Teataja toimetaja * 1904–1905 Tallinna linnanõunik * 1905 Tallinna abilinnapea * 1908–1910 ajalehe Peterburi Teataja tegevtoimetaja * 1911–1916 ajalehe Tallinna Teataja toimetaja * 1917 [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] esimees * 1917–1918 [[Eesti Maavalitsus]]e esimees * 1918 [[Eesti Päästekomitee]] esimees * 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918–1919 sõjaminister. * 1922–1923 I [[Riigikogu]] esimees * 1917–1919 [[Maanõukogu]] liige * 1919–1920 [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige * 1920–1937 I−V Riigikogu liige * 1919–1933 Kindlustusseltsi [[Eesti Lloyd]] esimees (vaheaegadega, kui oli Vabariigi Valitsuse liige) * 1925–1929 [[Kaubandus-Tööstuskoda|Kaubandus-Tööstuskoja]] nõukogu esimees, aastast 1935 aunõunik * 1925–1936 Eesti-Soome-Ungari Liidu esimees, aastast 1936 auesimees * 1927–1937 sihtasutuse [[Fenno-Ugria]] esimees * klubi [[Centum]] esimees asutamisest peale<ref name="sfGEo" /> * [[Harju Pank|Harju Panga]] nõukogu esimees * [[Tallinna Börsikomitee]] esimees * Sihtasutise [[M. Varese Toetusraha]] juhatuse esimees ==Tunnustus== *[[1924]] Püha Piiskop Platoni orden *[[1928]] [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduse [[audoktor]] (dr. jur. h. c.) *[[1932]] valitud [[korp! Fraternitas Estica]] auvilistlaseks *[[14. veebruar]] [[1929]] [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi I klass]] *[[1935]] Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro)(Itaalia Kuningriik) suurrist *[[1937]] [[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Valge Roosi Rüütliordu]] Suurrist ketiga *[[1938]] Prantsuse Auleegioni suurpael *[[1938]] [[Tallinna Tehnikaülikool]]i tehnikateaduste audoktor (dr. sc. techn. h. c.) *[[1938]] [[Andhra ülikool]]i (The Andhra Research University, Indias) audoktor<ref name="lypP8" /> *[[1938]] [[Õpetatud Eesti Selts]]i auliige *[[1938]] [[Loodusvarade Instituut|Loodusvarade Instituudi]] auliige *[[1938]] Loodusuurijate Seltsi auliige *[[1938]] [[Tartu Vabatahtliku Tuletõrje Ühing]]u auliige *[[1938]] [[Eesti Maleliit|Eesti Maleliidu]] auesimees *22. veebruar 1939 [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] auliige<ref name="PZIjf" /> *[[Piirimaade Selts]]i auliige (31. mai 1934)<ref name="09jc1" /> *[[Tori Hobuste Tõuselts]]i auliige (15. mai 1938)<ref name="fht2X" /> *[[Töötute Haritlaste Ühing]]u auliige<ref name="dRB6V" /> *[[Vabadusrist]]i I liigi 1. järk (23. veebruar 1920): "Eesti sõjalisele organiseerimisele pani aluse K. Päts juba Päästekomitees. Saksa vangist vabanedes astus K. Päts kohe Sõjaministeeriumi etteotsa. Riik oli hädaohus. Vaenlane oli riigi piiridesse sisse tunginud. Sõjaväge ei olnud. Sõjavägede formeerimises ja organiseerimises oli K. Päts'il kui Sõjaministril suurte raskustega võidelda. Sõjaministri energilisel korraldusel saadi takistustest ja raskustest üle. Vaenlase pealetungimine pandi seisma ja meie sõjavägi algas pealetungimist, mis meie võiduga lõppes. Naabritega hoidis K. Päts sõbralist vahekorda alal – Soome vabatahtlised olid meile suureks toeks kriitilisel silmapilgul. K. Päts aitas oma tahtejõuga ja püsivusega seisukorda päästa ka siis, kui vaenlane meil juba Tallinna külje all oli, ja sisemine korralagedus riiki ähvardas. Sõjaministeeriumile ja sõjaväele aitas Konstantin Päts kindla aluse rajada, mille peal võis kasvada meie rahvavägi."<ref name="OJpoz" /> *[[Vabadusrist]]i III liigi 1. järk *[[24. aprill]] [[1938]] [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi kett]] *[[24. aprill]] [[1938]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi teenetemärgi erisuurpael]]<ref>https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/7680/konstantin-pats</ref> *[[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]] I järk *[[Roheline Rist|Rohelise Risti]] I järgu kaelaskantav märk<ref name="uyJeJ" /> *Kuldauraha Tallinna põllumajanduslikul näitusel (9. september 1935)<ref name="774f6" /> *Tallinna [[Mustpeade vennaskond|mustpeade vennaskonna]] auvend<ref name="34I0d" /> *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (19. märts 1939)<ref name="suSmo" /> *[[Tallinna linna aukodanik]] *1939 [[Tartu linna aukodanik|Tartu aukodanik]] *[[Pärnu linna aukodanik]] *[[Narva]] linna aukodanik<ref>{{Netiviide |url=http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-20 |arhiivimisaeg=2017-09-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170921000717/http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/tanane_narva/uhiskond/page:510 |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] aukodanik *Iru valla aukodanik *Voka valla aukodanik (31. juuli 1937)<ref name="zX2WH" /> *Aegna Merikindluste Ohvitseride Kogu auliige (vt. Sõjaministri käskkiri nr. 19 – 14. jaanuarist 194) *Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige *Tema järgi on nimetatud roosisort '[[Staatspräsident Päts]]' *[[25. aprill]]il 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium *Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler *XI Eesti üldlaulupeo ([[1938]]) patroon *XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu (SELL) üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon (17.-18. september 1938) *[[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] auliige (26. veebruar 1934) *Sakala partisanide ühingu auliige, 26. detsember 1934<ref name="qG0Mr" /> *Tallinna Rotary klubi auliige (17. veebruar 1939) *Eesti loomakaitse suurpatroon (25. veebruar 1939)<ref name="ftQkB" /> *Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige (diplom saadud 8. märtsil 1938) *Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige (valitud 19. märtsil 1939) *31. mail 1938 lasti [[Pärnu jõgi|Pärnu jõkke]] 9000 Konstantin Pätsi nimelist [[lõhe]]maimu == Mälestuse jäädvustamine == [[File:Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus.jpg|thumb|Konstantin Pätsi kujutav grafiti Tartus]] 1939 nimetati [[Kentmanni tänav]] Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Tema järgi on nimetatud ka Tallinna retrotramm Konstantin<ref>https://tallinncity.postimees.ee/4271221/fotod-ja-video-esimene-retrotramm-laheb-tana-liinile</ref> 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas [[Konstantin Pätsi ausammas|Konstantin Pätsi mälestussammas]]. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. 2009. aastal avati Konstantin Pätsile mälestustahvel Venemaal [[Ufa]]s hoonel, kus ta koos perega elas väljasaadetuna aastatel 1940–1941.<ref name="TNgOG" /> 2015. aasta veebruaris avati mälestuskivi Buraševos Konstantin Pätsi algsel hauakohal.<ref name="IB479" />. Toilas Oru lossi varemete juures avati 23. veebruaril 2020 Konstantin Pätsi monument, mille autor on skulptor [[Aivar Simson]]. Samuti on kavas rajada Tallinna [[Konstantin Pätsi mälestusmärk]]. Alates [[1989]]. aastast meenutatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega [[Metsakalmistu]]l ja [[Kloostrimetsa]]s. Konstantin Pätsi on kehastanud filmis "[[Jõulud Vigalas]]" [[Peeter Simm]] ja draamasarjas "[[Tuulepealne maa]]" [[Indrek Taalmaa]]. Eesti Televisiooni sarjas "Poliitilised kired" ja "Sünniaasta" mängis Pätsi Peeter Kard. == Teosed == * "Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost" (valimik artikleid ja kirju). Koostanud ja eessõna: [[Hando Runnel]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" I osa (valimik artikleid). Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostaja: [[Toomas Karjahärm]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[1999]] * "Eesti riik" II osa. Sari [[Eesti mõttelugu]]. Koostajad [[Toomas Karjahärm]] ja [[Hando Runnel]], eessõna: [[Jüri Adams]]. [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2001]] === Tõlked === * [[Aleksandr Butlerov]]. Kuidas mesilasi pidada. Tartu, 1897 * [[Adolf Damaschke]]. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded. Tallinn, 1908, 2. trükk Tartu-Tallinn 1938. * [[Franz Lieber]]. [[Rahvavabadus ja omavalitsus]]. Peterburi, 1908. * [[Rudolf Diesel]]. Solidarismus. Tallinn, 1910 ==Vaata ka== *[[Eesti kutsealaste omavalitsuste loend (1940)]] *[[Konstantin Pätsi näopildiga postmargid]] *[[Konstantin Pätsi muuseum]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="N68ab">[http://www.parnupostimees.ee/2111457 Pimeduse katte all leidis teenekas mees viimse puhkepaiga abikaasa kõrval]. Pärnu Postimees, 4. märts 2005</ref> <ref name="y0Hgr">[http://www.petergen.com/bovkalo/duhov/rigadu.html Выпускники Рижского духовного училища 1888–1902, 1906, 1907, 1912, 1914 гг]</ref> <ref name="J0trq">Konstantin Päts. Eesti riik II. Ilmamaa, Tartu 2001, lk 13.</ref> <ref name="CX1Lo">[https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 "Vastsündinud vabariik sakste kanna all"], 2008/2, [[Tarkade Klubi]]</ref> <ref name="UUdTv">Kah Harju panga ohvrid. Rahvaleht, 1. aprill 1926, nr 39, lk 1</ref> <ref name="tFA65">Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.</ref> <ref name="5sHfO">Esmaspäevaks esitati 196 kolmikut. Kaja, 27. veebruar 1934, nr. 49, lk. 3.</ref> <ref name="E1cNS">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.4.257a:3 Vabariigi presidendi pühalik tõotus]</ref> <ref name="xzztn">Enn Soosaar. Esseed ja artiklid. Nuripidine aastasada. Ajast, isast ja teistest. [[Enn Soosaare Sihtasutus]], [[Kirjastus SEJS]], Tallinn 2012, lk 92</ref> <ref name="Te6vR">{{Netiviide |url=http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |pealkiri=EV kontinuiteet 1940–1945 Enn Sarv |vaadatud=2004-10-01 |arhiivimisaeg=2004-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20041001101651/http://www.okupatsioon.ee/kaastood/vab/ |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 88</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 90–91</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 96</ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, 176</ref> <ref name="Y3yKl">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 160.</ref> <ref name="Videvik_11112010">[https://web.archive.org/web/20110720130426/http://www.videvik.ee/?id=1939 Kuidas leiti K. Pätsi põrm] – Videvik, nr 40 (979), 11. november 2010.</ref> <ref name="lrmhV">Tiiu Põld. Eesti kohtueksperdid. Tammerraamat, 2008, lk. 161.</ref> <ref name="Sakala_18012011">[http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=373818 Esimese presidendi viimne teekond kodumulda algas uskumatult] – Sakala, 18. jaanuar 2011.</ref> <ref name="eY5vM">[[Kuulo Kutsar]], Presidendi elu viimane lehekülg, [[Vikerkaar]], 1990/3 lk 47-44</ref> <ref name="6faES">Robert Nerman, [http://www.tallinnapostimees.ee/18689/president-pats-tundis-oma-kloostrimetsa-talus-iga-puud/ President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud], Tallinna Postimees, 4.07.2008</ref> <ref name="sfGEo">Centum – meie "ülemkoda". Rahvaleht, 26. september 1934, nr. 113, lk. 3.</ref> <ref name="lypP8">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.300:2 Andhra Reseach'i Ülikooli õigusteaduse audoktori diplom]</ref> <ref name="PZIjf">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:3 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="09jc1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:4 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="fht2X">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:5 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="dRB6V">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:9 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="OJpoz">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.216:46 Valitsuse koosolekute protokollid]</ref> <ref name="uyJeJ">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.276:2 K. Pätsile annetatud Läti "Kolme Tähe", Vabaduse Risti esimese järgu aumärgid ja Rohelise Risti I klassi teenetemärgi diplomid]</ref> <ref name="774f6">Enneolematu rahvatung Tallinna näitusel. Kaja, 9. september 1935, nr. 212, lk. 7</ref> <ref name="34I0d">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.299:2 Tallinna Mustpeade Vennaskonna esimees-vanema pöördumine K. Pätsi poole tema auvennaks astumise puhul]</ref> <ref name="suSmo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.289:2 Seltside ja ühingute auliikme diplomid]</ref> <ref name="zX2WH">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.298:2 Väljavõte Voka vallavolikogu koosoleku protokollist K. Pätsi valla aukodanikuks valimise kohta]</ref> <ref name="qG0Mr">Sakala partisanid minevikku jälgimas. Uus Sõna, 28. detsember 1934, nr. 4, lk. 4.</ref> <ref name="ftQkB">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.1278.1.305:3 Eesti Loomakaitse Ühingu Liidu teadaanne loomakaitse suurpatrooniks nimetamise kohta]</ref> <ref name="TNgOG">[https://web.archive.org/web/20160829033518/http://mkset.ru/news/nonstop/22613/ mkset.ru: В Уфе дом президента Эстонии Константина Пятса до сих пор стоит разрушенным], 21. oktoober 2014</ref> <ref name="IB479">[https://www.youtube.com/watch?v=ygX0J_uMJBY Henn Latt: Konstantin Pätsi mälestuskivi avamine Burashevos], 28. veebruar 2015</ref> }} ==Kirjandus== * "K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi". Koostanud [[Artur Tupits]], [[Tallinn]] [[1934]], 445 lk * Artur Tupits, "Konstantin Päts: Eesti riigi rajaja". Tallinn [[1936]] * [[Friido Toomus]], "K. Päts ja Eesti tulevik". [[Tartu]] [[1937]] * Friido Toomus, "Konstantin Päts ja riigireformi aastad". Tartu–Tallinn [[1938]] * [[Eduard Laaman]], "Konstantin Päts: poliitika- ja riigimees". [[Noor-Eesti]], [[Tartu]] [[1940]]; 2. trükk: [[Vaba Eesti (kirjastus)|Vaba Eesti]], [[Stockholm]] [[1949]] * Märt Raud, "Riigiehitaja Konstantin Päts". Stockholm [[1977]] * [[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], "Kaks suurt: [[Jaan Tõnisson]], Konstantin Päts ja nende ajastu". [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1953]]; 2. trükk [[Olion]], [[Tallinn]] [[1991]] * [[Küllo Arjakas]], "Ausalt & Avameelselt Eesti suurmeestest. Konstantin Päts". [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], [[Tallinn]] 1990 * [[Elmar Tambek]], "Tõus ja mõõn" (I-II). [[Eesti Kirjastus Orto]], [[Toronto]] [[1964]]; 2. trükk: [[Olion]], Tallinn [[1992]]–[[1993]] * "President ja sõjavägede ülemjuhataja NKVD ees", Vene keelest tõlkinud ja kommenteerinud [[Magnus Ilmjärv]], [[Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut]], 1993 146lk * "Konstantin Pätsi tegevusest: artiklite kogumik". Koostanud [[Küllo Arjakas]]. [[Konstantin Pätsi Muuseum]], Tallinn [[2002]], 135 lk * [[Martti Turtola]], "President Konstantin Päts: Eesti ja Soome teed". Soome keelest tõlkinud [[Maimu Berg]]. [[Tänapäev]], Tallinn [[2003]] * "Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist". Koostanud [[Anne Velliste]]. Kirjastus Konstantin Pätsi Muuseum, [[2007]], 290 lk * Kuulo Kutsar. Presidendi elu viimane lehekülg. Vikerkaar, märts 1990, nr. 3, lk. 47–57. * Ilmar Soomere. Konstantin Päts Jämejala haiglas. Vikerkaar, detsember 1988, nr. 12, lk. 80–81. * Vabariigi President Konstantin Päts astus pidulikult ametisse. Uus Eesti, 25. aprill 1938, nr. 113, lk. 1. * President K. Päts India ülikooli audoktoriks. [[Uus Eesti]], 31. detsember 1938, nr. 356, lk. 3. * Meie riik on asutamisjärgust välja jõudnud. Uus Eesti, 24. aprill 1939, nr. 111, lk. 3. * Vabariigi Presidendi tööpäev. Uus Eesti, 23. veebruar 1939, nr. 53, lk. 2. * Tallinn sai Konstantin Pätsi nimelise tänava. Uus Eesti, 22. juuni 1939, nr. 167, lk. 19. * Peeter Järvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. – Pärnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19. * Olev Remsu. Buraševo hullud. Tänapäev, 2019. * [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:378347 "Konstantin Päts : bibliograafia"]. Koostajad: Sirje Madison, Kristiina Kaju, Marge Allandi, Margit Tammur, Kristiina Viks, Gerli Köösel, Eve Toomra, Mare Kurvet. Toimetaja: Kai Ellip. Autor: Konstantin Pätsi Muuseum, Rein R (firma), 2019. * [[Toomas Karjahärm]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. I osa, Vabameelne opositsionäär (1874-1916)". (Toimetanud [[Kai Tafenau]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. * [[Ago Pajur]]. "Konstantin Päts: poliitiline biograafia. II osa, Riigimees (1917-1956)". (Toimetanud [[Katre Kaju]], [[Helina Tammann]]), Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaat}} {{vikitekstid|Eesti Entsüklopeedia (1932–1937)/Konstantin Päts|Eesti Entsüklopeedia artikkel Konstantin Pätsist (1936)}} *[http://filmi.arhiiv.ee/index.php?show=asutusest&lang=est&is_inc=audio&separ_l=1 Eesti Vabariigi riigihoidja K. Päts’i kõne 31.12.1937 (atsetaatalusel heliplaat Eesti Filmiarhiivis)] *[http://filmi.arhiiv.ee/video/1939.mpg Vabariigi President Konstantin Päts kõnelemas Eesti Vabariigi 21. aastapäeva paraadil 24.02.1939 (film)] *[http://filmi.arhiiv.ee/audio/k_p2ts_%2031.12.1937.mp3 Kõne 31. detsembril 1937] * {{ISIK|2863}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=23611 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.postimees.ee/?id=52947 Sudoplatov Pätsi vastu: mida kirjutas Nõukogude spioon presidendi kohta] – Postimees, 29. november 2008. *[https://konstantin-patsi-jalgedes.ee/ Konstantin Pätsi jälgedes] *[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.5.1154:1 Konstantin Pätsi teenistuskiri Rahvusarhiivis] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti peaminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]] | järgnev=[[Otto Strandman]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ants Piip]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1921]]–[[1922]] | järgnev=[[Juhan Kukk]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Riigikogu esimees]] | aeg=[[1922]]–[[1923]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Juhan Kukk]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1923]]–[[1924]] | järgnev=[[Friedrich Akel]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1931]]–[[1932]] | järgnev=[[Jaan Teemant]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Karl August Einbund]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1932]]–[[1933]] | järgnev=[[Jaan Tõnisson]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Tõnisson]] | nimi=[[Eesti riigivanem]] | aeg=[[1933]]–[[1934]] | järgnev=Peaminister riigivanema ülesannetes}} {{eelnev-järgnev | eelnev=Riigivanem | nimi=[[Eesti peaminister]]<br><small>([[Peaminister Riigivanema ülesannetes]])</small> | aeg=[[1934]]–[[1937]] | järgnev=[[Kaarel Eenpalu]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=- | nimi=[[Eesti president]] | aeg=[[1938]]–[[1940]] | järgnev=[[Jüri Uluots]]<br><small>([[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]])</small>}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Konstantin Päts]] [[Kategooria:Eesti presidendid]] [[Kategooria:Eesti riigivanemad]] [[Kategooria:Eesti peaministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Vanematekogu liikmed]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti Olümpiakomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe ketiklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Püha Piiskop Platoni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnu aukodanikud]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu aukodanikud]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Tallinna Mustpeade vennaskonna liikmed]] [[Kategooria:Looduskaitsemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule ümbermaetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1956]] [[Kategooria:Narva aukodanikud]] e2hmimo1y2akru3kpxmubfd5fa2ymu8 0 1080 6175399 6173459 2022-08-08T11:21:54Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=saksa keel|originaalnimi=Deutsch |keelkonnavärv=indo-euroopa |hääldus={{IPA|[dɔɪ̯tʃ]}} |riigid=[[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is ([[Saksa Šveits]]), [[Liechtenstein]]is, [[Luksemburg]]is, [[Itaalia]]s ([[Bolzano provints|Lõuna-Tirool]]), [[Belgia]]s ([[Belgia saksakeelne kogukond|Saksakeelne kogukond]]), [[Prantsusmaa]]l ([[Alsace|Elsass]] ja [[Lorraine|Lotring]]) ja mujal |piirkond=valdavalt [[Kesk-Euroopa]] |rääkijad=emakeelena 90–105 mln inimest<ref>Thomas Marten, Fritz Joachim Sauer (Hrsg.): ''Länderkunde Deutschland, Österreich und Schweiz (mit Liechtenstein) im Querschnitt.'' Inform-Verlag, Berlin 2005, ISBN 3-9805843-1-3, S.&nbsp;7.</ref> |keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br>&nbsp;[[germaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[läänegermaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''saksa keel''' |riik= {{PisiLipp|Saksamaa}}<br />{{PisiLipp|Austria}}<br />{{PisiLipp|Šveits}} (koos [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Romanši keel|romanši keelega]])<br />{{PisiLipp|Liechtenstein}}<br />{{PisiLipp|Luksemburg}} (koos [[Letseburgi keel|letseburgi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Belgia}} (koos [[Hollandi keel|hollandi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Euroopa Liit}} (koos veel 23 keelega) |keelehoole=ainult [[õigekiri]]: [[Saksa Õigekirjanõukogu]] |kood 1=de |kood 2=ger/deu |kaart=Legal status of German in the world.svg |kaardi legend= {{legend|#ffcc00|riigikeel ja rahvastiku enamuse emakeel}} {{legend|#d98575|riigikeel või ametlik keel, aga mitte enamuse emakeel}} {{legend|#7373d9|tunnistatud vähemuse keel}} {{legend|#30efe3|vähemuse keel, ilma ametliku staatuseta}} }} '''Saksa keel''' (saksa keeles ''Deutsch'' <small>'''{{Audio|de-Deutsch.ogg|Kuula|}}'''</small>) on [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] [[germaani keeled|germaani rühm]]a kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt [[Kesk-Euroopa]]s. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. == Ajalugu == [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Põhja-Saksamaa]]l [[kirjakeel]]eks [[alamsaksa keel]], mis on praegu [[regionaalkeel]]. Nüüdiskirjakeel põhineb suuresti [[Kesksaksa keel|kesksaksa]] ja [[ülemsaksa murded|ülemsaksa murdeil]], mida kõneldi Saksamaa kesk- ja lõunaosas. Keskajal ja varauusajal oli Saksamaa jagunenud paljudeks riigikesteks ning sellepärast puudus tollal kirjakeelt ühtlustav ja reguleeriv organ. Kõige rohkem ühtlustas kirjakeelt kirjanike soov olla mõistetav võimalikult paljudele lugejatele. Suurim mõjutaja on [[ülemsaksi murre]]: kirjakeele tähtis arendaja [[Martin Luther]], kes tõlkis Piibli saksa keelde, tegutses [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] toonases pealinnas [[Wittenberg]]is, kus kõneldi ülemsaksi murret. Lutheri jaoks oli ülemsaksi murre, mida mõisteti laiemalt kui teisi murdeid ja mis kuulus kesksaksa murrete alla, "kuldseks keskteeks" alamsaksa ja ülemsaksa murrete vahel, piiblitõlkel tugines ta suuresti idapoolsematele kesk- ja ülemsaksa murretele. Kirjakeele kujunemisele aitas kaasa ka barokiajastu Saksimaa kuurvürstkonna prestiiž, kuna Saksimaal tegutses toona palju teadlasi ja kunstnikke, mistõttu peeti ülemsaksi kõrgklassi (kuid mitte lihtrahva) keelt saksa kõrgkeele eksemplariks. Kirjandusteoreetik [[Johann Christoph Gottsched]] (1700–1766), kes veetis enamuse oma täiskasvanuelust [[Leipzig]]is, pidas saksi kõrgklassi kõnekeelt saksa keele juhtvormiks ja sellel baseerus ka tema 1748. aasta grammatikaraamat ''Grundlegung einer deutschen Sprachkunst'', mis oli võtmetähtusega kirjakeele ja keele standardiseerimise arengus. Ka [[Johann Christoph Adelung]] mainis oma kõrgsaksa keele sõnaraamatus (''Grammatisch-kritisches Wörterbuch der hochdeutschen Mundart,'' 1774–1786), et tema jaoks tähendas mõiste "kõrgsaksa keel" haritud ülemsakside kõnepruuki, väites, et ülemsaksi murre on saksa keelele sama mis Toscana murre itaalia keelele ja attika murre kreeka keelele. Üheks põhjuseks, miks [[Franfurt|Frankfurdist]] pärit [[Johann Wolfgang von Goethe]] isa saatis ta õppima [[Leipzigi Ülikool]]i oli, et ta õpiks väljapeetumat keelt. Kuid peale [[seitsmeaastane sõda|seitsmeaastast sõda]], kui Saksimaa kuurvürstiriik hakkas prestiiži kaotama, kadus mõneti ka ülemsaksi murde prestiiž, ning saksa keele fonoloogia hakkas baseeruma rohkem idafrangi (Nürnberg/Würzburg) murretel. [[Baltimaad]]e [[baltisakslased|sakslaste]] [[kõnekeel|kõne-]] ja kirjakeel on mõjustatud [[eesti keel]]e [[sõnavara]]st ja [[lauseehitus]]est. Saksa keel on mõjutanud tugevasti eesti keele sõnavara, lauseehitust vähem. Tüüpiliselt on saksa keelest tulnud eesti keelde nende esemete ja nähtuste nimetused, mis mõisnikul oma kodus olid, aga talupojal mitte. [[19. sajand]]il ja [[20. sajand]]i esimesel poolel oli saksa keel ülemaailmselt oluline [[teaduskeel]].<ref>http://www.welt.de/politik/deutschland/article113150770/Warum-Deutsch-als-Forschungssprache-verschwindet.html</ref> == Levik == Tänapäeval on saksa keel [[riigikeel]] [[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is, [[Liechtenstein]]is ja [[Luksemburg]]is (esimese kolme järgi on tulnud saksakeelsete maade nimetus "DACH" (''Deutschland, Austria, Confoederatio Helvetica''), ning on [[ametlik keel]] veel [[Itaalia]]le kuuluvas [[Lõuna-Tirool]]is ja [[Belgia]]s Saksamaa piiri äärses [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelses kogukonnas]]. Alates [[Namiibia]] iseseisvumisest [[1984]] kuni [[1990]]. aastani oli saksa keel üks Namiibia riigikeeltest. Lisaks on saksa keel ametlikult tunnustatud vähemuskeel mõnes [[Brasiilia]], Itaalia ([[Trentino]]), [[Kasahstan]]i, [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]], [[Taani]], [[Tšehhi]], [[Ungari]], [[Venezuela]] ja [[Venemaa]] osas. Saksa keel on Vatikani korrakaitseüksuse [[Šveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväe]] haldus- ja [[komandokeel]]. == Variandid == Saksa keele levila moodustab osa suuremast [[Läänegermaani keeled|läänegermaani]] mandrimurrete [[murdekontiinum|kontiinum]]ist, milles lähestikku paiknevad kohalikud murded on tavaliselt vastastikku mõistetavad ning erinevused on seda suuremad, mida kaugemal murded üksteisest geograafiliselt on. Murrete ühtlustamiseks on mõeldud [[saksa standardkeel]] (''Standardsprache''), millel on mitu piirkondlikku varianti. Standardkeele variantide erinevused on väga väikesed, murded aga võivad olla teiste murrete või standardkeele kõnelejate jaoks peaaegu arusaamatud. Saksa murrete liigitus põhineb [[19. sajand]]i uurimustel. Samal ajal hakkasid paljudes piirkondades tekkima standardkeele ja kohaliku murde segunemisel niinimetatud ''kõnekeeled'' (''Umgangssprachen''). [[20. sajand]]i keskpaigas, eriti pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], lükkasid kõnekeeled vanad murded eemale. Seda protsessi on soodustanud sõjajärgsed [[Pagulane|põgenik]]e<nowiki></nowiki>lained, aga ka [[raadioside]] ja [[televisioon]]i lai levik ning kooliharidus. === Standardkeele variandid === [[Pilt:Standardvarietäten des Deutschen.png|pisi|püsti=1.2|Saksa standardkeele rahvuslikud ja regionaalsed variandid]] Polütsentrilise saksa standardkeele sees eristuvad selgelt Saksa norm (niinimetatud [[liidusaksa kõrgsaksakeel]], ''Bundesdeutsches Hochdeutsch''), [[Austria kõrgsaksa keel|Austria norm]] ja [[Šveitsi kõrgsaksakeel|Šveitsi norm]]. Tinglikult on võimalik eraldi rääkida ka [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelse kogukonna]], [[Bolzano provints|Lõuna-Tirooli]], [[Luksemburg]]i ja [[Liechtenstein]]i standardkeele variatsioonidest. Saksamaal, Austrias, Lõuna-Tiroolis ja Belgia saksakeelses piirkonnas tarvitatakse standardkeelt aktiivselt kõigis elu valdkondades. Šveitsis piirdub standardkeele funktsioon põhimõtteliselt kirjapruugi keele omaga, samal ajal kui kõnepruugis valitsevad [[Šveitsisaksa keel|šveitsisaksa murded]]. Luksemburgis on saksa standardkeele kõrval ametlik staatus olemas ka [[letseburgi keel]]el, mis on tekkelt kohalikest saksa murretest välja kujunenud omaette standard. Sõnavara, mis on kõigis saksa standardkeele variantides identne, nimetatakse kuhjuvalt '''üldsaksa keeleks''' (''Gemeindeutsch''). Üldsaksa keele sõnavara ei või siiski omaette keelevarianti genereerida; tegemist on ainult kõigi standardi variantide ühise vundamendiga. === Dialektid === [[Pilt:German dialect continuum in 1900 (according to Wiesinger, Heeroma & König).png|pisi|püsti=1.2| {| |Saksa keele levila 1900. aastal (Peter Wiesingeri ja Werner Königi järgi<ref>W. Heeringa: ''Measuring Dialect Pronunciation Differences using Levenshtein Distance.'' University of Groningen, 2009, S. 232–234.</ref><ref>Peter Wiesinger: ''Die Einteilung der deutschen Dialekte.'' In: Werner Besch, Ulrich Knoop, Wolfgang Putschke, Herbert Ernst Wiegand (Hrsg.): ''Dialektologie. Ein Handbuch zur deutschen und allgemeinen Dialektforschung,'' 2.&nbsp;Halbband. de Gruyter, Berlin / New York 1983, ISBN 3-11-009571-8, S. 807–900.</ref><ref>Werner König: ''dtv-Atlas Deutsche Sprache.'' 19. Auflage. dtv, München 2019, ISBN 978-3-423-03025-0, S. 230.</ref><ref>C. Giesbers: ''Dialecten op de grens van twee talen.'' Radboud Universiteit Nijmegen, 2008, S. 233.</ref>).{{legend|#8c506e|[[Alamfrangi keel]]}} {{legend|#df772a|[[Friisi keel]]}}{{legend|#3e9abc|[[Alamsaksa keel]]}}{{legend|#f5ef47|[[Kesksaksa keel]]}}{{legend|#ecca09|[[Ülemsaksa keel]]}}{{legend|#cbaecf|Saksa [[keelesaar]]ed muukeelsetel aladel}} |}]] Saksa keele murdeid jagatakse tavaliselt ''maken/machen''-joone ehk [[Benrathi joon]]e ([[Düsseldorf]]i [[Benrath]]i linnaosa järgi) alusel alamsaksa murreteks (põhjas), mis jäid [[teine häälikunihe|teisest häälikunihkest]] puutumata, ja kõrgsaksa murreteks (lõunas), kus teine häälikunihe toimus. Kõrgsaksa murded jagunevad omakorda kesksaksa ja ülemsaksa murreteks. Varem tähistati kesksaksa ja ülemsaksa murrete piirina [[Karlsruhe joon]]t (''euch/enk''- ehk ''mähe/mähet''-liini). Tänapäeval eelistatakse sellisena vaadelda [[Speyeri joon|Speyeri]] (''Appel/Apfel'') ja [[Germersheimeri joon]]t (''Pund/Pfund''). Enamikus kesk- ja ülemsaksa murretes on häälikunihe toimunud vaid osaliselt, sealhulgas idakesksaksa murretes, millel põhineb suuresti ka saksa standardkeel. Kolm ainsat täielikku häälikunihet läbi teinud murret on [[ülaalemanni murre]], [[ülimalemanni murre]] ja [[Baieri Tirooli murre]]. Alamsaksa rühma kuuluvad need murded, kus teine häälikunihe kas ei leidnud üldse aset või väljendus äärmiselt väikesel määral. Alamsaksa murded tulenevad vanaalamsaksi keelest ning on levinud Põhja-Saksamaal ja Kirde-Madalmaades. Kõnelejad peavad neid sageli iseseisvaks keeleks. [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta|Euroopa keelteharta]] raames tunnistati [[alamsaksa keel]] Saksamaal ja [[Madalmaad]]es ametlikult regionaalkeelena. [[Alamfrangi keel|Alamfrangi murde]] [[Alam-Reini murre|Alam-Reini variandid]] on samuti häälikunihkest eemale jäänud. [[Keeletüpoloogia]] vaatevinklist on need siiski tihedamalt seotud hollandi kui saksa murretega. Nende klassistamine alamsaksa murrete alarühmana on seega vaieldav.<ref>Jan Goossens: ''Niederdeutsche Sprache – Versuch einer Definition.'' In: Jan Goossens (Hrsg.): ''Niederdeutsch, Sprache und Literatur. Eine Einführung.'' 2. Auflage. Wachholtz, Neumünster 1983, S.&nbsp;13–15.</ref> Nagu ka [[hollandi keel]] tulenevad alamfrangi murded [[Vanahollandi keel|vanaalamfrangi (vanahollandi) keelest]]. [[Uerdingeri joon|Uerdingeri]] (''ik-/ich'') ja [[Benratheri joon]]e (''maken-/machen'') vahel ([[Düsseldorf]]is, [[Mönchengladbach]]is, [[Krefeld]]is, [[Neuss]]is) paiknevad murded näitavad nii alamfrangi kui ka [[Keskfrangi murre|keskfrangi]] jooni. Tegemist on kesksaksa-keskfrangi ja alamfrangi murrete vahelise üleminekutsooniga. Rahvasuus kutsutakse kõiki alamsaksa, vahel ka alamfrangi ja keskfrangi murdeid ''Plattdeutsch''’iks. Sõna ''Platt'', mis jõudis saksa keelde [[keskhollandi keel]]e kaudu [[vanaprantsuse keel]]est, pärineb [[Vulgaarladina keel|vulgaarladina]] sõnast ''*plattus'' (''tasane'', ''sile'') ja seal omakorda tõenäoliselt [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''πλατύς'' (''tasane'', ''lai'').<ref>Marlies Philippa, Frans Debrabandere, Arend Quak, Tanneke Schoonheim en Nicoline van der Sijs (2003–2009) [http://www.etymologie.nl/ Etymologisch Woordenboek van het Nederlands], Amsterdam, märksõna ''plat''.</ref> Nimetus ei viita mitte geograafiale (kuigi alamsaksa murdeid kõneldakse tõepoolest [[tasandik]]el), vaid selle allikaks on eeldatavasti vana alamsaksa väljend ''platt spreken'' (''avalikult rääkima'', ''selgelt rääkima'').<ref>M. Jansen: ''Atlas van de Nederlandse taal. Editie Vlaanderen.'' Lannoo Meulenhoff, Tielt 2018, S.&nbsp;29–30.</ref><ref>M. Philippa, F. Debrabandere, A. Quak, T. Schoonheim en N. van der Sijs (2003–2009) Etymologisch Woordenboek van het Nederlands, Amsterdam.</ref><ref name="pfeifer">''Etymologisches Wörterbuch des Deutschen.'' Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Akademie, Berlin 1989 (und weitere Auflagen), Artikel [https://www.dwds.de/wb/platt#2 ''platt''].</ref><ref>''Kluge. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache.'' Bearbeitet von Elmar Seebold. 25., durchgesehene und erweiterte Auflage. De Gruyter, Berlin/Boston 2011, S.&nbsp;710.</ref> * [[Kõrgsaksa keel]]: ** [[kesksaksa keel]]: *** [[läänekesksaksa keel]]: **** [[keskfrangi murre]] ([[ripuari murre]], [[Moseli frangi murre]], [[Lääne-Lotringi murre]] + iseseisev [[letseburgi keel]]); **** [[Reini frangi murre]] ([[Pfälzi murre]], [[Hesseni murre]], [[Nassau murre]], [[Saarimaa murre]], [[Ida-Lotringi murre]]); *** [[idakesksaksa keel]]; **** [[Lõuna-Margi murre]] (siirdemurre [[idaalamsaksa keel]]ega); **** [[Üla-Preisi murre]]; **** [[Sileesia murre (saksa keel)|Sileesia murre]] (mitte segi ajada [[sileesia keel]]ega); **** [[Tüüringi-Ülem-Saksi murre]]; ** [[ülemsaksa keel]]: *** [[alemanni keel]]: **** [[alamalemanni murre]]; **** [[keskalemanni murre]]; **** [[ülalemanni murre]]; **** [[ülimalemanni murre]]; **** [[švaabi murre]]; *** [[Baieri keel]]: **** [[Põhja-Baieri murre]]; **** [[Kesk-Baieri murre]]; **** [[Lõuna-Baieri murre]]; *** [[frangi keel]] (idafrangi keel): **** [[Ansbachi murre]]; **** [[Maagimäestiku murre]]; **** [[Hohenlohe murre]]; **** [[Alam-Frangimaa murre]]; **** [[Ülem-Frangimaa murre]]; **** [[Vogtlandi murre]]; **** [[Vorvogtlandi murre]]; *** [[Lõuna-Reini frangi murre]]. * [[Alamsaksa keel]]: ** [[alamsaksi keel]]: *** [[põhjaalamsaksi murre]] (põhjaalamsaksa keel); *** [[Ostfaleni murre]]; *** [[Westfaleni murre]]; ** [[idaalamsaksa keel]]: *** [[Margi murre]]; *** [[Mecklenburgisch-Vorpommerni murre]]; *** [[Alam-Preisi murre]]; *** [[Ida-Pommeri murre]]. * [[Alamfrangi keel]]: ** [[Alam-Reini murre]]. === Segakeeled === Raskesti klassistatav on alamsaksa ja kõrgsaksa segakeel ''[[Missingsch]]'', samuti endas kõrgsaksa, alamsaksa, [[Taani keel|taani]] ja [[Lõunajüüti murre|lõunajüüti]] elemente ühendav ''[[Petuh]]''. Lõunajüüti keelt vaadeldakse alamsaksa mõjudest hoolimata üldjuhul taani keele murdena. Lisaks on saksa keele mõjutatud taani [[Lõuna-Slesvigi murre]]. Segakeeli on tekinud samuti saksa keele kontaktidest mitte-germaani keeltega. Heaks näiteks on saksa ja [[Alamsorbi keel|alamsorbi]] segakeel ''[[Ponaschemu]]''. [[Sileesia keel]]t (loomuselt saksa ja [[Poola keel|poola]] segakeelt) peetakse tavaliselt kas poola keele murdeks või iseseisvaks keeleks. [[Jidiši keel|Jidiš]] pärineb keskülemsaksa keelest, kuid on edaspidi [[Slaavi keeled|slaavi]] ja [[Heebrea keel|heebrea]] mõjude all iseseisvalt arenenud ning omaette kirjaliku normiga keeleks välja kujunenud. [[Kolonisatsioon|Koloniseerimise]] käigus tekkis [[Paapua Uus-Guinea]] [[Ida-Uus-Britannia provints]]i aladel ''[[Unserdeutsch]]'' (''meie-saksa keel''), [[kreoolkeel]] saksa keele alusel, samuti [[Namiibia]] [[pidžin]]keel ''[[Küchendeutsch]]'' (''köögisaksa keel''). Nii üks kui teine on nüüdseks praktiliselt välja surnud.<ref>{{netiviide|autor=Péter Maitz|url=https://www.germanistik.unibe.ch/forschung/projekte/unserdeutsch_rabaul_creole_german/was_ist_unserdeutsch/index_ger.html|pealkiri=Was ist Unserdeutsch|väljaandja=Universität Bern|aasta=2020|vaadatud=14. juuni 2022}}</ref><ref>Susanne Mühleisen: [http://web.fu-berlin.de/phin/phin31/p31t3.htm ''Emil Schwörers Kolonial-Deutsch (1916). Sprachliche und historische Anmerkungen zu einem „geplanten“ Pidgin im kolonialen Deutsch Südwest Afrika.''] In: ''PhiN.'' 31/2005, S. 30–48, Absatz: ''2.3 Kolonialdeutsch und Küchendeutsch'' (S. 41 ff.)</ref> == Grammatika == {{Vaata|Saksa keele grammatika}} Saksa keel kuulub [[Läänegermaani keeled|mandriläänegermaani keelte]] alarühmasse, koos [[Hollandi keel|hollandi]], [[Friisi keel|friisi]] ja teiste keelega. Nendega jagab see teatud põhjapanevaid ühisjooni, ennekõike – keerulisi, [[pealause]]tel ja [[kõrvallause]]tel vahet tegevaid [[Sõnajärg|sõnajärje]] reegleid. Pealause puhul domineerib saksa keeles nimelt põhisõnajärje skeema [[SVO]] ([[Alus (keeleteadus)|alus]]–[[öeldis]]–[[sihitis]]), kusjuures öeldis [[Sõnajärg#V2-sõnajärg|jääb alati teisele kohale]]; kõrvallauses järgitakse see-eest rõhuvalt skeemat [[SOV]] (alus–sihitis–öeldis). Paljude teiste mandriliste germaani keeltega (või ka [[inglise keel]]ega) võrreldes on saksa keel säilitanud suhteliselt rikka [[fleksioon]]i. [[Käändsõna|Noomenite]] puhul eristatakse saksa keeles [[Grammatiline sugu|grammatilist sugu]] (mees-, nais- ja kesksugu), millega ühilduvad [[Artikkel (abisõna)|artiklid]] ja (välja arvatud [[Öeldistäide|öeldistäite]] positsioonis) [[omadussõna]]d, nelja [[kääne]]t ([[Nimetav kääne|nominatiiv]]i, [[Omastav kääne|genitiiv]]i, [[daativ]]i, [[Sihitav kääne|akusatiiv]]i) ja kahte [[Arv (keeleteadus)|arvu]]. Tegusõnade puhul eristatakse mitut [[Aeg|ajavormi]] (nende hulgas nii lihtsaid kui ka liitseid), [[isik]]uid, nelja [[kõneviis]]i ja kahte [[tegumood]]i. [[Abitegusõna|Abitegusõna]] funktsiooni kannavad verbid ''sein'' (''olema''), ''haben'' (''omama'') ja ''werden'' (''saama''). Saksa keel paistab välja oma iseäranis produktiivse [[sõnamoodustus]]e poolest. Väga aktiivselt kasutatakse [[Prefiks|eesliiteid]] (tegusõnade puhul; võrreldav [[ühendverb]]idega [[eesti keel]]es) ja kompositsiooni ehk [[Liitsõna|liitsõnu]] (eesti keelega analoogselt: ''Haus+tür'' – ''maja+uks'', ''Weihnacht-s+baum+verkäufer'' – ''jõulu+puu+müüja''). == Ortograafia == {{Vaata|Saksa keele ortograafia}} === Tähestik === {{Vaata|Saksa tähestik}} Saksa keeles kasutatakse [[ladina tähestik]]ku koos nelja lisatähega: [[Ä]], [[Ö]], [[Ü]] ja [[ẞ]] (enamasti väiketähena: [[ß]]). <big><center>'''A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z &nbsp; Ä Ö Ü &nbsp; ẞ'''</big></center> === Suur algustäht === Saksa keele ortograafiliseks eripäraks on, et kõik [[nimisõna]]d (sealhulgas [[Üldnimi|üldnimed]]) kirjutatakse ka lause sees [[Majuskel|suure algustähega]] (saksa k ''Großschreibung''), näiteks: ''der Hund'' (''koer''), ''das Brot'' (''leib''), ''die Zeitung'' (''ajakiri'') jne. Ainulaadne komme pärineb [[17. sajand]]ist, [[Barokk|baroki]] ajastust.<ref>„Das Barock hat in die deutsche Rechtschreibung die Majuskel eingebürgert.“ [[Walter Benjamin]]: ''Gesammelte Schriften.'' Frankfurt am Main 1980, Band 1, S. 382.</ref> Juba enne seda, [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]], tähistati saksakeelsetes tekstides suure algustähega või kahe suure algustähega neid sõnu (mitte ainult nimisõnu), mida taheti rõhutada.<ref>[http://decemsys.de/sonstig/gesch-rs.pdf Michael Schneider: ''Geschichte der deutschen Orthographie unter besonderer Berücksichtigung der Entwicklung seit 1994.'' Materialien zur (neuen) deutschen Orthographie, Universität Marburg, S. 1–30.]</ref> Saksamaalt kandus ''Großschreibung'' [[taani keel]]de ja sealt edasi [[Taani-Norra]] personaaluniooni kaudu [[norra keel]]de. 1867. aasta reformiga majusklid üldnimede puhul norra keeles siiski tühistati, 1948. aastal loobus sellest reeglist ka taani keel. Tänapäeval kasutavad sama süsteemi mis saksa keeles ainult [[Friisi keel|idafriisi]] ja [[letseburgi keel]]. === Peamised hääldusreeglid === (Transkriptsioonid [[IPA]] järgi.) Kaashäälikutähed: * H/h pärast täishäälikut ei hääldata, nt ''Kuh'' [kuː], ''sehen'' [ˈzeːən]. * R/r hääldatakse [ʁ], nt ''Problem'' [pʁoˈbleːm], ''rauchen'' [ˈʁaʊ̯xn̩]. Piirkonniti kohtab ka hääldust [r] või [ɾ]. * S/s hääldatakse [ʃ] (nagu eesti [[š]]) enne p’d ja t’d sõna või silbi alguses, nt ''Sport'' [ʃpɔʁt], ''streiten'' [ˈʃtʁaɪ̯tn̩]; [z] enne täishäälikut, nagu nt ''Bremse'' [ˈbʁɛmzə], ''sauber'' [ˈzaʊ̯bɐ]; muidu [s], nt ''Skizze'' ([ˈskɪt͡sə]. Ss ja ẞ/ß hääldatakse alati [s]: ''hassen'' [ˈhasn̩], ''süß'' [zyːs]. * Vähestes [[omasõna]]des, kus see esineb, hääldatakse V/v [f] (''viel'' [fiːl], ''Vogel'' [ˈfoːɡl̩]), [[võõrsõna]]des [v] (''Variante'' [vaˈʁi̯antə], ''Version'' [vɛʁˈzi̯oːn]). * W/w hääldatakse [v] (''Wagen'' [ˈvaːɡn̩], ''Werbung'' [ˈvɛʁbʊŋ]). * Z/z hääldatakse [t͡s] (''Zahn'' [t͡saːn], ''Zeuge'' [ˈt͡sɔɪ̯ɡə]). * Ka siis, kui kaashäälik kirjutatakse kahekordselt, hääldatakse seda siiski lühikesena, nt ''Begriff'' [bəˈɡʁɪf], ''Verwirrung'' [fɛɐ̯ˈvɪʁʊŋ], ''zusammen'' [t͡suˈzamən]. Ühendit ck hääldatakse samuti lihtsalt [k] (''Rock'' [ʁɔk], ''Schock'' [ʃɔk]), dt lihtsalt [t] (''Stadt'' [ʃtat], ''[[Vaud' kanton|Waadt]]'' [vaːt]), tz lihtsalt [t͡s] (''Satz'' [zat͡s], ''spritzen'' [ˈʃpʁɪt͡sn̩]). * -ig sõna lõpus hääldatakse paljudes piirkondades [iç] (ç – omapärane kaashäälik, lähedane vene palataliseerunud [[х]]’le sõnas ''хитрый''): ''gruselig'' [ˈɡʁuːzəlɪç], ''König'' [ˈkøːnɪç]. * Lisaks on kasutusel järgmisel kaashäälikutähtede ühendid: ** sch [ʃ] (nagu eesti [[š]]), nt ''schieben'' [ˈʃiːbn̩], ''Geschäft'' [ɡəˈʃɛft]; ** tsch [t͡ʃ] (nagu inglise ch), nt ''Kutsche'' [ˈkʊt͡ʃə], ''tschüss'' [t͡ʃʏs]; ** [[võõrsõna]]des: dsch [d͡ʒ] (nagu inglise [[j]]), nt ''Dschinn'' [d͡ʒɪn], ''Dschungel'' [ˈd͡ʒʊŋl̩]; ** ch [x] (nagu vene [[х]] sõnas ''хорошо'') pärast a’d, o’d ja u’d, nt ''Loch'' [lɔx], ''Buch'' [buːx]; [k] enne s’i, nt ''Fuchs'' [fʊks], ''sechs'' [zɛks]; muidu alati [ç]: ''Bücher'' [ˈbyːçɐ], ''riechen'' [ˈʁiːçn̩], ''weich'' [vaɪ̯ç]; ** ng [ŋ] (nagu eesti [[n]] sõnas ''kingad''), nt ''bringen'' [ˈbʁɪŋən], ''Ding'' [dɪŋ]; ** pf [p͡f] ([[afrikaat]]), nt ''Pferd'' [p͡feːɐ̯t], ''pfiffig'' [ˈp͡fɪfɪç]. Täishäälikutähed: * Ö/ö ja Ü/ü hääldus sarnaneb eesti keele omaga. Ö/ö hääldatakse [œ] (lühike) või [øː] (pikk), Ü/ü [ʏ] või [yː]. Ä/ä hääldus seevastu erineb eesti keele hääldusest, [ɛ] (lühike) ja [ɛː] (pikk). E/e hääldatakse lühikeselt samuti [ɛ], kuid pikalt [eː] (suletud häälik). * Täishääliku pikkus antakse kirjapildis edasi süsteemitult ja eri viisidega. Näiteks kasutatakse pika hääliku märgistamiseks tumma [[h]]’d (''Kuh'' [kuː]), [[ß]]’i (''süß'' [zyːs]) või kirjutatakse täishäälikut kahekordselt (''Haar'' [haːɐ̯], ''Boot'' [boːt]). Ka siis, kui kõik need tähised puuduvad, on pikk hääldus ikkagi võimalik (''gut'' [ɡuːt], ''Mond'' [moːnt], ''sagen'' [ˈzaːɡn̩]). * Kasutusel on järgmised täishäälikutähtede ühendid: ** ie [i:], nt ''Knie'' [kniː], ''sieben'' [ˈziːbn̩]; ** ei [aɪ̯], nt ''beide'' [ˈbaɪ̯də], ''weinen'' [ˈvaɪ̯nən]; ** eu [ɔɪ̯], nt ''treu'' [tʁɔɪ̯], ''Deutsch'' [dɔɪ̯t͡ʃ]; ** äu samuti [ɔɪ̯], nt ''äußern'' [ˈɔɪ̯sɐn], ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. * -er sõna lõpus hääldatakse täishäälikuna [ɐ] (a-[[švaa]]), nt ''Denkmäler'' [ˈdɛŋkˌmɛːlɐ], ''Lehrer'' [ˈleːʁɐ], ''schlechter'' [ˈʃlɛçtɐ]. Kuid -e sõna lõpus muutub [[Reduktsioon (keeleteadus)|reduktsiooni]] tõttu [ə]’ks (e-švaaks), nagu sõnas ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. == Vaata ka == * [[Saksakeelne kirjandus]] * [[Saksa laenud eesti keeles]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|German language}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.101languages.net/german/ Ingliskeelne õppematerjal algajatele] *[http://www.visuellesynonyme.com/ Saksa tesaurus] *[https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ Saksa nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus {{Vikipeedia/keel|de|Saksakeelne}} {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} [[Kategooria:Saksa keel| ]] hjfly4fg1anr74m2hvk2aiaclxe9mex 6175403 6175399 2022-08-08T11:24:04Z Raamaturott 56450 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=saksa keel|originaalnimi=Deutsch |keelkonnavärv=indo-euroopa |hääldus={{IPA|[dɔɪ̯tʃ]}} |riigid=[[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is ([[Saksa Šveits]]), [[Liechtenstein]]is, [[Luksemburg]]is, [[Itaalia]]s ([[Bolzano provints|Lõuna-Tirool]]), [[Belgia]]s ([[Belgia saksakeelne kogukond|Saksakeelne kogukond]]), [[Prantsusmaa]]l ([[Alsace|Elsass]] ja [[Lorraine|Lotring]]) ja mujal |piirkond=valdavalt [[Kesk-Euroopa]] |rääkijad=emakeelena 90–105 mln inimest<ref>Thomas Marten, Fritz Joachim Sauer (Hrsg.): ''Länderkunde Deutschland, Österreich und Schweiz (mit Liechtenstein) im Querschnitt.'' Inform-Verlag, Berlin 2005, ISBN 3-9805843-1-3, S.&nbsp;7.</ref> |keelkond=[[indoeuroopa keeled]]<br>&nbsp;[[germaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[läänegermaani keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''saksa keel''' |riik= {{PisiLipp|Saksamaa}}<br />{{PisiLipp|Austria}}<br />{{PisiLipp|Šveits}} (koos [[Prantsuse keel|prantsuse]], [[Itaalia keel|itaalia]] ja [[Romanši keel|romanši keelega]])<br />{{PisiLipp|Liechtenstein}}<br />{{PisiLipp|Luksemburg}} (koos [[Letseburgi keel|letseburgi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Belgia}} (koos [[Hollandi keel|hollandi]] ja prantsuse keelega)<br />{{PisiLipp|Euroopa Liit}} (koos veel 23 keelega) |keelehoole=ainult [[õigekiri]]: [[Saksa Õigekirjanõukogu]] |kood 1=de |kood 2=ger/deu |kaart=Legal status of German in the world.svg |kaardi legend= {{legend|#ffcc00|riigikeel ja rahvastiku enamuse emakeel}} {{legend|#d98575|riigikeel või ametlik keel, aga mitte enamuse emakeel}} {{legend|#7373d9|tunnistatud vähemuse keel}} {{legend|#30efe3|vähemuse keel, ilma ametliku staatuseta}} }} '''Saksa keel''' (saksa keeles ''Deutsch'' <small>'''{{Audio|de-Deutsch.ogg|Kuula|}}'''</small>) on [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] [[germaani keeled|germaani rühm]]a kuuluv [[keel (keeleteadus)|keel]], mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt [[Kesk-Euroopa]]s. Koos võõrkeelena kõnelejatega on saksa keele rääkijaid üle 120 miljoni. == Ajalugu == [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Põhja-Saksamaa]]l [[kirjakeel]]eks [[alamsaksa keel]], mis on praegu [[regionaalkeel]]. Nüüdiskirjakeel põhineb suuresti [[Kesksaksa keel|kesksaksa]] ja [[ülemsaksa murded|ülemsaksa murdeil]], mida kõneldi Saksamaa kesk- ja lõunaosas. Keskajal ja varauusajal oli Saksamaa jagunenud paljudeks riigikesteks ning sellepärast puudus tollal kirjakeelt ühtlustav ja reguleeriv organ. Kõige rohkem ühtlustas kirjakeelt kirjanike soov olla mõistetav võimalikult paljudele lugejatele. Suurim mõjutaja on [[ülemsaksi murre]]: kirjakeele tähtis arendaja [[Martin Luther]], kes tõlkis Piibli saksa keelde, tegutses [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] toonases pealinnas [[Wittenberg]]is, kus kõneldi ülemsaksi murret. Lutheri jaoks oli ülemsaksi murre, mida mõisteti laiemalt kui teisi murdeid ja mis kuulus kesksaksa murrete alla, "kuldseks keskteeks" alamsaksa ja ülemsaksa murrete vahel, piiblitõlkel tugines ta suuresti idapoolsematele kesk- ja ülemsaksa murretele. Kirjakeele kujunemisele aitas kaasa ka barokiajastu Saksimaa kuurvürstkonna prestiiž, kuna Saksimaal tegutses toona palju teadlasi ja kunstnikke, mistõttu peeti ülemsaksi kõrgklassi (kuid mitte lihtrahva) keelt saksa kõrgkeele eksemplariks. Kirjandusteoreetik [[Johann Christoph Gottsched]] (1700–1766), kes veetis enamuse oma täiskasvanuelust [[Leipzig]]is, pidas saksi kõrgklassi kõnekeelt saksa keele juhtvormiks ja sellel baseerus ka tema 1748. aasta grammatikaraamat ''Grundlegung einer deutschen Sprachkunst'', mis oli võtmetähtusega kirjakeele ja keele standardiseerimise arengus. Ka [[Johann Christoph Adelung]] mainis oma kõrgsaksa keele sõnaraamatus (''Grammatisch-kritisches Wörterbuch der hochdeutschen Mundart,'' 1774–1786), et tema jaoks tähendas mõiste "kõrgsaksa keel" haritud ülemsakside kõnepruuki, väites, et ülemsaksi murre on saksa keelele sama mis Toscana murre itaalia keelele ja attika murre kreeka keelele. Üheks põhjuseks, miks [[Frankfurt|Frankfurdist]] pärit [[Johann Wolfgang von Goethe]] isa saatis ta õppima [[Leipzigi Ülikool]]i oli, et ta õpiks väljapeetumat keelt. Kuid peale [[seitsmeaastane sõda|seitsmeaastast sõda]], kui Saksimaa kuurvürstiriik hakkas prestiiži kaotama, kadus mõneti ka ülemsaksi murde prestiiž, ning saksa keele fonoloogia hakkas baseeruma rohkem idafrangi (Nürnberg/Würzburg) murretel. [[Baltimaad]]e [[baltisakslased|sakslaste]] [[kõnekeel|kõne-]] ja kirjakeel on mõjustatud [[eesti keel]]e [[sõnavara]]st ja [[lauseehitus]]est. Saksa keel on mõjutanud tugevasti eesti keele sõnavara, lauseehitust vähem. Tüüpiliselt on saksa keelest tulnud eesti keelde nende esemete ja nähtuste nimetused, mis mõisnikul oma kodus olid, aga talupojal mitte. [[19. sajand]]il ja [[20. sajand]]i esimesel poolel oli saksa keel ülemaailmselt oluline [[teaduskeel]].<ref>http://www.welt.de/politik/deutschland/article113150770/Warum-Deutsch-als-Forschungssprache-verschwindet.html</ref> == Levik == Tänapäeval on saksa keel [[riigikeel]] [[Saksamaa]]l, [[Austria]]s, [[Šveits]]is, [[Liechtenstein]]is ja [[Luksemburg]]is (esimese kolme järgi on tulnud saksakeelsete maade nimetus "DACH" (''Deutschland, Austria, Confoederatio Helvetica''), ning on [[ametlik keel]] veel [[Itaalia]]le kuuluvas [[Lõuna-Tirool]]is ja [[Belgia]]s Saksamaa piiri äärses [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelses kogukonnas]]. Alates [[Namiibia]] iseseisvumisest [[1984]] kuni [[1990]]. aastani oli saksa keel üks Namiibia riigikeeltest. Lisaks on saksa keel ametlikult tunnustatud vähemuskeel mõnes [[Brasiilia]], Itaalia ([[Trentino]]), [[Kasahstan]]i, [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]], [[Taani]], [[Tšehhi]], [[Ungari]], [[Venezuela]] ja [[Venemaa]] osas. Saksa keel on Vatikani korrakaitseüksuse [[Šveitsi kaardivägi|Šveitsi kaardiväe]] haldus- ja [[komandokeel]]. == Variandid == Saksa keele levila moodustab osa suuremast [[Läänegermaani keeled|läänegermaani]] mandrimurrete [[murdekontiinum|kontiinum]]ist, milles lähestikku paiknevad kohalikud murded on tavaliselt vastastikku mõistetavad ning erinevused on seda suuremad, mida kaugemal murded üksteisest geograafiliselt on. Murrete ühtlustamiseks on mõeldud [[saksa standardkeel]] (''Standardsprache''), millel on mitu piirkondlikku varianti. Standardkeele variantide erinevused on väga väikesed, murded aga võivad olla teiste murrete või standardkeele kõnelejate jaoks peaaegu arusaamatud. Saksa murrete liigitus põhineb [[19. sajand]]i uurimustel. Samal ajal hakkasid paljudes piirkondades tekkima standardkeele ja kohaliku murde segunemisel niinimetatud ''kõnekeeled'' (''Umgangssprachen''). [[20. sajand]]i keskpaigas, eriti pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], lükkasid kõnekeeled vanad murded eemale. Seda protsessi on soodustanud sõjajärgsed [[Pagulane|põgenik]]e<nowiki></nowiki>lained, aga ka [[raadioside]] ja [[televisioon]]i lai levik ning kooliharidus. === Standardkeele variandid === [[Pilt:Standardvarietäten des Deutschen.png|pisi|püsti=1.2|Saksa standardkeele rahvuslikud ja regionaalsed variandid]] Polütsentrilise saksa standardkeele sees eristuvad selgelt Saksa norm (niinimetatud [[liidusaksa kõrgsaksakeel]], ''Bundesdeutsches Hochdeutsch''), [[Austria kõrgsaksa keel|Austria norm]] ja [[Šveitsi kõrgsaksakeel|Šveitsi norm]]. Tinglikult on võimalik eraldi rääkida ka [[Belgia saksakeelne kogukond|Belgia saksakeelse kogukonna]], [[Bolzano provints|Lõuna-Tirooli]], [[Luksemburg]]i ja [[Liechtenstein]]i standardkeele variatsioonidest. Saksamaal, Austrias, Lõuna-Tiroolis ja Belgia saksakeelses piirkonnas tarvitatakse standardkeelt aktiivselt kõigis elu valdkondades. Šveitsis piirdub standardkeele funktsioon põhimõtteliselt kirjapruugi keele omaga, samal ajal kui kõnepruugis valitsevad [[Šveitsisaksa keel|šveitsisaksa murded]]. Luksemburgis on saksa standardkeele kõrval ametlik staatus olemas ka [[letseburgi keel]]el, mis on tekkelt kohalikest saksa murretest välja kujunenud omaette standard. Sõnavara, mis on kõigis saksa standardkeele variantides identne, nimetatakse kuhjuvalt '''üldsaksa keeleks''' (''Gemeindeutsch''). Üldsaksa keele sõnavara ei või siiski omaette keelevarianti genereerida; tegemist on ainult kõigi standardi variantide ühise vundamendiga. === Dialektid === [[Pilt:German dialect continuum in 1900 (according to Wiesinger, Heeroma & König).png|pisi|püsti=1.2| {| |Saksa keele levila 1900. aastal (Peter Wiesingeri ja Werner Königi järgi<ref>W. Heeringa: ''Measuring Dialect Pronunciation Differences using Levenshtein Distance.'' University of Groningen, 2009, S. 232–234.</ref><ref>Peter Wiesinger: ''Die Einteilung der deutschen Dialekte.'' In: Werner Besch, Ulrich Knoop, Wolfgang Putschke, Herbert Ernst Wiegand (Hrsg.): ''Dialektologie. Ein Handbuch zur deutschen und allgemeinen Dialektforschung,'' 2.&nbsp;Halbband. de Gruyter, Berlin / New York 1983, ISBN 3-11-009571-8, S. 807–900.</ref><ref>Werner König: ''dtv-Atlas Deutsche Sprache.'' 19. Auflage. dtv, München 2019, ISBN 978-3-423-03025-0, S. 230.</ref><ref>C. Giesbers: ''Dialecten op de grens van twee talen.'' Radboud Universiteit Nijmegen, 2008, S. 233.</ref>).{{legend|#8c506e|[[Alamfrangi keel]]}} {{legend|#df772a|[[Friisi keel]]}}{{legend|#3e9abc|[[Alamsaksa keel]]}}{{legend|#f5ef47|[[Kesksaksa keel]]}}{{legend|#ecca09|[[Ülemsaksa keel]]}}{{legend|#cbaecf|Saksa [[keelesaar]]ed muukeelsetel aladel}} |}]] Saksa keele murdeid jagatakse tavaliselt ''maken/machen''-joone ehk [[Benrathi joon]]e ([[Düsseldorf]]i [[Benrath]]i linnaosa järgi) alusel alamsaksa murreteks (põhjas), mis jäid [[teine häälikunihe|teisest häälikunihkest]] puutumata, ja kõrgsaksa murreteks (lõunas), kus teine häälikunihe toimus. Kõrgsaksa murded jagunevad omakorda kesksaksa ja ülemsaksa murreteks. Varem tähistati kesksaksa ja ülemsaksa murrete piirina [[Karlsruhe joon]]t (''euch/enk''- ehk ''mähe/mähet''-liini). Tänapäeval eelistatakse sellisena vaadelda [[Speyeri joon|Speyeri]] (''Appel/Apfel'') ja [[Germersheimeri joon]]t (''Pund/Pfund''). Enamikus kesk- ja ülemsaksa murretes on häälikunihe toimunud vaid osaliselt, sealhulgas idakesksaksa murretes, millel põhineb suuresti ka saksa standardkeel. Kolm ainsat täielikku häälikunihet läbi teinud murret on [[ülaalemanni murre]], [[ülimalemanni murre]] ja [[Baieri Tirooli murre]]. Alamsaksa rühma kuuluvad need murded, kus teine häälikunihe kas ei leidnud üldse aset või väljendus äärmiselt väikesel määral. Alamsaksa murded tulenevad vanaalamsaksi keelest ning on levinud Põhja-Saksamaal ja Kirde-Madalmaades. Kõnelejad peavad neid sageli iseseisvaks keeleks. [[Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte harta|Euroopa keelteharta]] raames tunnistati [[alamsaksa keel]] Saksamaal ja [[Madalmaad]]es ametlikult regionaalkeelena. [[Alamfrangi keel|Alamfrangi murde]] [[Alam-Reini murre|Alam-Reini variandid]] on samuti häälikunihkest eemale jäänud. [[Keeletüpoloogia]] vaatevinklist on need siiski tihedamalt seotud hollandi kui saksa murretega. Nende klassistamine alamsaksa murrete alarühmana on seega vaieldav.<ref>Jan Goossens: ''Niederdeutsche Sprache – Versuch einer Definition.'' In: Jan Goossens (Hrsg.): ''Niederdeutsch, Sprache und Literatur. Eine Einführung.'' 2. Auflage. Wachholtz, Neumünster 1983, S.&nbsp;13–15.</ref> Nagu ka [[hollandi keel]] tulenevad alamfrangi murded [[Vanahollandi keel|vanaalamfrangi (vanahollandi) keelest]]. [[Uerdingeri joon|Uerdingeri]] (''ik-/ich'') ja [[Benratheri joon]]e (''maken-/machen'') vahel ([[Düsseldorf]]is, [[Mönchengladbach]]is, [[Krefeld]]is, [[Neuss]]is) paiknevad murded näitavad nii alamfrangi kui ka [[Keskfrangi murre|keskfrangi]] jooni. Tegemist on kesksaksa-keskfrangi ja alamfrangi murrete vahelise üleminekutsooniga. Rahvasuus kutsutakse kõiki alamsaksa, vahel ka alamfrangi ja keskfrangi murdeid ''Plattdeutsch''’iks. Sõna ''Platt'', mis jõudis saksa keelde [[keskhollandi keel]]e kaudu [[vanaprantsuse keel]]est, pärineb [[Vulgaarladina keel|vulgaarladina]] sõnast ''*plattus'' (''tasane'', ''sile'') ja seal omakorda tõenäoliselt [[Kreeka keel|kreeka]] sõnast ''πλατύς'' (''tasane'', ''lai'').<ref>Marlies Philippa, Frans Debrabandere, Arend Quak, Tanneke Schoonheim en Nicoline van der Sijs (2003–2009) [http://www.etymologie.nl/ Etymologisch Woordenboek van het Nederlands], Amsterdam, märksõna ''plat''.</ref> Nimetus ei viita mitte geograafiale (kuigi alamsaksa murdeid kõneldakse tõepoolest [[tasandik]]el), vaid selle allikaks on eeldatavasti vana alamsaksa väljend ''platt spreken'' (''avalikult rääkima'', ''selgelt rääkima'').<ref>M. Jansen: ''Atlas van de Nederlandse taal. Editie Vlaanderen.'' Lannoo Meulenhoff, Tielt 2018, S.&nbsp;29–30.</ref><ref>M. Philippa, F. Debrabandere, A. Quak, T. Schoonheim en N. van der Sijs (2003–2009) Etymologisch Woordenboek van het Nederlands, Amsterdam.</ref><ref name="pfeifer">''Etymologisches Wörterbuch des Deutschen.'' Erarbeitet unter der Leitung von Wolfgang Pfeifer. Akademie, Berlin 1989 (und weitere Auflagen), Artikel [https://www.dwds.de/wb/platt#2 ''platt''].</ref><ref>''Kluge. Etymologisches Wörterbuch der deutschen Sprache.'' Bearbeitet von Elmar Seebold. 25., durchgesehene und erweiterte Auflage. De Gruyter, Berlin/Boston 2011, S.&nbsp;710.</ref> * [[Kõrgsaksa keel]]: ** [[kesksaksa keel]]: *** [[läänekesksaksa keel]]: **** [[keskfrangi murre]] ([[ripuari murre]], [[Moseli frangi murre]], [[Lääne-Lotringi murre]] + iseseisev [[letseburgi keel]]); **** [[Reini frangi murre]] ([[Pfälzi murre]], [[Hesseni murre]], [[Nassau murre]], [[Saarimaa murre]], [[Ida-Lotringi murre]]); *** [[idakesksaksa keel]]; **** [[Lõuna-Margi murre]] (siirdemurre [[idaalamsaksa keel]]ega); **** [[Üla-Preisi murre]]; **** [[Sileesia murre (saksa keel)|Sileesia murre]] (mitte segi ajada [[sileesia keel]]ega); **** [[Tüüringi-Ülem-Saksi murre]]; ** [[ülemsaksa keel]]: *** [[alemanni keel]]: **** [[alamalemanni murre]]; **** [[keskalemanni murre]]; **** [[ülalemanni murre]]; **** [[ülimalemanni murre]]; **** [[švaabi murre]]; *** [[Baieri keel]]: **** [[Põhja-Baieri murre]]; **** [[Kesk-Baieri murre]]; **** [[Lõuna-Baieri murre]]; *** [[frangi keel]] (idafrangi keel): **** [[Ansbachi murre]]; **** [[Maagimäestiku murre]]; **** [[Hohenlohe murre]]; **** [[Alam-Frangimaa murre]]; **** [[Ülem-Frangimaa murre]]; **** [[Vogtlandi murre]]; **** [[Vorvogtlandi murre]]; *** [[Lõuna-Reini frangi murre]]. * [[Alamsaksa keel]]: ** [[alamsaksi keel]]: *** [[põhjaalamsaksi murre]] (põhjaalamsaksa keel); *** [[Ostfaleni murre]]; *** [[Westfaleni murre]]; ** [[idaalamsaksa keel]]: *** [[Margi murre]]; *** [[Mecklenburgisch-Vorpommerni murre]]; *** [[Alam-Preisi murre]]; *** [[Ida-Pommeri murre]]. * [[Alamfrangi keel]]: ** [[Alam-Reini murre]]. === Segakeeled === Raskesti klassistatav on alamsaksa ja kõrgsaksa segakeel ''[[Missingsch]]'', samuti endas kõrgsaksa, alamsaksa, [[Taani keel|taani]] ja [[Lõunajüüti murre|lõunajüüti]] elemente ühendav ''[[Petuh]]''. Lõunajüüti keelt vaadeldakse alamsaksa mõjudest hoolimata üldjuhul taani keele murdena. Lisaks on saksa keele mõjutatud taani [[Lõuna-Slesvigi murre]]. Segakeeli on tekinud samuti saksa keele kontaktidest mitte-germaani keeltega. Heaks näiteks on saksa ja [[Alamsorbi keel|alamsorbi]] segakeel ''[[Ponaschemu]]''. [[Sileesia keel]]t (loomuselt saksa ja [[Poola keel|poola]] segakeelt) peetakse tavaliselt kas poola keele murdeks või iseseisvaks keeleks. [[Jidiši keel|Jidiš]] pärineb keskülemsaksa keelest, kuid on edaspidi [[Slaavi keeled|slaavi]] ja [[Heebrea keel|heebrea]] mõjude all iseseisvalt arenenud ning omaette kirjaliku normiga keeleks välja kujunenud. [[Kolonisatsioon|Koloniseerimise]] käigus tekkis [[Paapua Uus-Guinea]] [[Ida-Uus-Britannia provints]]i aladel ''[[Unserdeutsch]]'' (''meie-saksa keel''), [[kreoolkeel]] saksa keele alusel, samuti [[Namiibia]] [[pidžin]]keel ''[[Küchendeutsch]]'' (''köögisaksa keel''). Nii üks kui teine on nüüdseks praktiliselt välja surnud.<ref>{{netiviide|autor=Péter Maitz|url=https://www.germanistik.unibe.ch/forschung/projekte/unserdeutsch_rabaul_creole_german/was_ist_unserdeutsch/index_ger.html|pealkiri=Was ist Unserdeutsch|väljaandja=Universität Bern|aasta=2020|vaadatud=14. juuni 2022}}</ref><ref>Susanne Mühleisen: [http://web.fu-berlin.de/phin/phin31/p31t3.htm ''Emil Schwörers Kolonial-Deutsch (1916). Sprachliche und historische Anmerkungen zu einem „geplanten“ Pidgin im kolonialen Deutsch Südwest Afrika.''] In: ''PhiN.'' 31/2005, S. 30–48, Absatz: ''2.3 Kolonialdeutsch und Küchendeutsch'' (S. 41 ff.)</ref> == Grammatika == {{Vaata|Saksa keele grammatika}} Saksa keel kuulub [[Läänegermaani keeled|mandriläänegermaani keelte]] alarühmasse, koos [[Hollandi keel|hollandi]], [[Friisi keel|friisi]] ja teiste keelega. Nendega jagab see teatud põhjapanevaid ühisjooni, ennekõike – keerulisi, [[pealause]]tel ja [[kõrvallause]]tel vahet tegevaid [[Sõnajärg|sõnajärje]] reegleid. Pealause puhul domineerib saksa keeles nimelt põhisõnajärje skeema [[SVO]] ([[Alus (keeleteadus)|alus]]–[[öeldis]]–[[sihitis]]), kusjuures öeldis [[Sõnajärg#V2-sõnajärg|jääb alati teisele kohale]]; kõrvallauses järgitakse see-eest rõhuvalt skeemat [[SOV]] (alus–sihitis–öeldis). Paljude teiste mandriliste germaani keeltega (või ka [[inglise keel]]ega) võrreldes on saksa keel säilitanud suhteliselt rikka [[fleksioon]]i. [[Käändsõna|Noomenite]] puhul eristatakse saksa keeles [[Grammatiline sugu|grammatilist sugu]] (mees-, nais- ja kesksugu), millega ühilduvad [[Artikkel (abisõna)|artiklid]] ja (välja arvatud [[Öeldistäide|öeldistäite]] positsioonis) [[omadussõna]]d, nelja [[kääne]]t ([[Nimetav kääne|nominatiiv]]i, [[Omastav kääne|genitiiv]]i, [[daativ]]i, [[Sihitav kääne|akusatiiv]]i) ja kahte [[Arv (keeleteadus)|arvu]]. Tegusõnade puhul eristatakse mitut [[Aeg|ajavormi]] (nende hulgas nii lihtsaid kui ka liitseid), [[isik]]uid, nelja [[kõneviis]]i ja kahte [[tegumood]]i. [[Abitegusõna|Abitegusõna]] funktsiooni kannavad verbid ''sein'' (''olema''), ''haben'' (''omama'') ja ''werden'' (''saama''). Saksa keel paistab välja oma iseäranis produktiivse [[sõnamoodustus]]e poolest. Väga aktiivselt kasutatakse [[Prefiks|eesliiteid]] (tegusõnade puhul; võrreldav [[ühendverb]]idega [[eesti keel]]es) ja kompositsiooni ehk [[Liitsõna|liitsõnu]] (eesti keelega analoogselt: ''Haus+tür'' – ''maja+uks'', ''Weihnacht-s+baum+verkäufer'' – ''jõulu+puu+müüja''). == Ortograafia == {{Vaata|Saksa keele ortograafia}} === Tähestik === {{Vaata|Saksa tähestik}} Saksa keeles kasutatakse [[ladina tähestik]]ku koos nelja lisatähega: [[Ä]], [[Ö]], [[Ü]] ja [[ẞ]] (enamasti väiketähena: [[ß]]). <big><center>'''A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z &nbsp; Ä Ö Ü &nbsp; ẞ'''</big></center> === Suur algustäht === Saksa keele ortograafiliseks eripäraks on, et kõik [[nimisõna]]d (sealhulgas [[Üldnimi|üldnimed]]) kirjutatakse ka lause sees [[Majuskel|suure algustähega]] (saksa k ''Großschreibung''), näiteks: ''der Hund'' (''koer''), ''das Brot'' (''leib''), ''die Zeitung'' (''ajakiri'') jne. Ainulaadne komme pärineb [[17. sajand]]ist, [[Barokk|baroki]] ajastust.<ref>„Das Barock hat in die deutsche Rechtschreibung die Majuskel eingebürgert.“ [[Walter Benjamin]]: ''Gesammelte Schriften.'' Frankfurt am Main 1980, Band 1, S. 382.</ref> Juba enne seda, [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]], tähistati saksakeelsetes tekstides suure algustähega või kahe suure algustähega neid sõnu (mitte ainult nimisõnu), mida taheti rõhutada.<ref>[http://decemsys.de/sonstig/gesch-rs.pdf Michael Schneider: ''Geschichte der deutschen Orthographie unter besonderer Berücksichtigung der Entwicklung seit 1994.'' Materialien zur (neuen) deutschen Orthographie, Universität Marburg, S. 1–30.]</ref> Saksamaalt kandus ''Großschreibung'' [[taani keel]]de ja sealt edasi [[Taani-Norra]] personaaluniooni kaudu [[norra keel]]de. 1867. aasta reformiga majusklid üldnimede puhul norra keeles siiski tühistati, 1948. aastal loobus sellest reeglist ka taani keel. Tänapäeval kasutavad sama süsteemi mis saksa keeles ainult [[Friisi keel|idafriisi]] ja [[letseburgi keel]]. === Peamised hääldusreeglid === (Transkriptsioonid [[IPA]] järgi.) Kaashäälikutähed: * H/h pärast täishäälikut ei hääldata, nt ''Kuh'' [kuː], ''sehen'' [ˈzeːən]. * R/r hääldatakse [ʁ], nt ''Problem'' [pʁoˈbleːm], ''rauchen'' [ˈʁaʊ̯xn̩]. Piirkonniti kohtab ka hääldust [r] või [ɾ]. * S/s hääldatakse [ʃ] (nagu eesti [[š]]) enne p’d ja t’d sõna või silbi alguses, nt ''Sport'' [ʃpɔʁt], ''streiten'' [ˈʃtʁaɪ̯tn̩]; [z] enne täishäälikut, nagu nt ''Bremse'' [ˈbʁɛmzə], ''sauber'' [ˈzaʊ̯bɐ]; muidu [s], nt ''Skizze'' ([ˈskɪt͡sə]. Ss ja ẞ/ß hääldatakse alati [s]: ''hassen'' [ˈhasn̩], ''süß'' [zyːs]. * Vähestes [[omasõna]]des, kus see esineb, hääldatakse V/v [f] (''viel'' [fiːl], ''Vogel'' [ˈfoːɡl̩]), [[võõrsõna]]des [v] (''Variante'' [vaˈʁi̯antə], ''Version'' [vɛʁˈzi̯oːn]). * W/w hääldatakse [v] (''Wagen'' [ˈvaːɡn̩], ''Werbung'' [ˈvɛʁbʊŋ]). * Z/z hääldatakse [t͡s] (''Zahn'' [t͡saːn], ''Zeuge'' [ˈt͡sɔɪ̯ɡə]). * Ka siis, kui kaashäälik kirjutatakse kahekordselt, hääldatakse seda siiski lühikesena, nt ''Begriff'' [bəˈɡʁɪf], ''Verwirrung'' [fɛɐ̯ˈvɪʁʊŋ], ''zusammen'' [t͡suˈzamən]. Ühendit ck hääldatakse samuti lihtsalt [k] (''Rock'' [ʁɔk], ''Schock'' [ʃɔk]), dt lihtsalt [t] (''Stadt'' [ʃtat], ''[[Vaud' kanton|Waadt]]'' [vaːt]), tz lihtsalt [t͡s] (''Satz'' [zat͡s], ''spritzen'' [ˈʃpʁɪt͡sn̩]). * -ig sõna lõpus hääldatakse paljudes piirkondades [iç] (ç – omapärane kaashäälik, lähedane vene palataliseerunud [[х]]’le sõnas ''хитрый''): ''gruselig'' [ˈɡʁuːzəlɪç], ''König'' [ˈkøːnɪç]. * Lisaks on kasutusel järgmisel kaashäälikutähtede ühendid: ** sch [ʃ] (nagu eesti [[š]]), nt ''schieben'' [ˈʃiːbn̩], ''Geschäft'' [ɡəˈʃɛft]; ** tsch [t͡ʃ] (nagu inglise ch), nt ''Kutsche'' [ˈkʊt͡ʃə], ''tschüss'' [t͡ʃʏs]; ** [[võõrsõna]]des: dsch [d͡ʒ] (nagu inglise [[j]]), nt ''Dschinn'' [d͡ʒɪn], ''Dschungel'' [ˈd͡ʒʊŋl̩]; ** ch [x] (nagu vene [[х]] sõnas ''хорошо'') pärast a’d, o’d ja u’d, nt ''Loch'' [lɔx], ''Buch'' [buːx]; [k] enne s’i, nt ''Fuchs'' [fʊks], ''sechs'' [zɛks]; muidu alati [ç]: ''Bücher'' [ˈbyːçɐ], ''riechen'' [ˈʁiːçn̩], ''weich'' [vaɪ̯ç]; ** ng [ŋ] (nagu eesti [[n]] sõnas ''kingad''), nt ''bringen'' [ˈbʁɪŋən], ''Ding'' [dɪŋ]; ** pf [p͡f] ([[afrikaat]]), nt ''Pferd'' [p͡feːɐ̯t], ''pfiffig'' [ˈp͡fɪfɪç]. Täishäälikutähed: * Ö/ö ja Ü/ü hääldus sarnaneb eesti keele omaga. Ö/ö hääldatakse [œ] (lühike) või [øː] (pikk), Ü/ü [ʏ] või [yː]. Ä/ä hääldus seevastu erineb eesti keele hääldusest, [ɛ] (lühike) ja [ɛː] (pikk). E/e hääldatakse lühikeselt samuti [ɛ], kuid pikalt [eː] (suletud häälik). * Täishääliku pikkus antakse kirjapildis edasi süsteemitult ja eri viisidega. Näiteks kasutatakse pika hääliku märgistamiseks tumma [[h]]’d (''Kuh'' [kuː]), [[ß]]’i (''süß'' [zyːs]) või kirjutatakse täishäälikut kahekordselt (''Haar'' [haːɐ̯], ''Boot'' [boːt]). Ka siis, kui kõik need tähised puuduvad, on pikk hääldus ikkagi võimalik (''gut'' [ɡuːt], ''Mond'' [moːnt], ''sagen'' [ˈzaːɡn̩]). * Kasutusel on järgmised täishäälikutähtede ühendid: ** ie [i:], nt ''Knie'' [kniː], ''sieben'' [ˈziːbn̩]; ** ei [aɪ̯], nt ''beide'' [ˈbaɪ̯də], ''weinen'' [ˈvaɪ̯nən]; ** eu [ɔɪ̯], nt ''treu'' [tʁɔɪ̯], ''Deutsch'' [dɔɪ̯t͡ʃ]; ** äu samuti [ɔɪ̯], nt ''äußern'' [ˈɔɪ̯sɐn], ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. * -er sõna lõpus hääldatakse täishäälikuna [ɐ] (a-[[švaa]]), nt ''Denkmäler'' [ˈdɛŋkˌmɛːlɐ], ''Lehrer'' [ˈleːʁɐ], ''schlechter'' [ˈʃlɛçtɐ]. Kuid -e sõna lõpus muutub [[Reduktsioon (keeleteadus)|reduktsiooni]] tõttu [ə]’ks (e-švaaks), nagu sõnas ''Mäuse'' [ˈmɔɪ̯zə]. == Vaata ka == * [[Saksakeelne kirjandus]] * [[Saksa laenud eesti keeles]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|German language}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.101languages.net/german/ Ingliskeelne õppematerjal algajatele] *[http://www.visuellesynonyme.com/ Saksa tesaurus] *[https://eki.ee/teatmik/saksa-nimed/ Saksa nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus {{Vikipeedia/keel|de|Saksakeelne}} {{EuroopaLiiduAmetlikudKeeled}} [[Kategooria:Saksa keel| ]] i48ln8uakcy34pwsgjt83io98vfu24o 3 1983 6175204 6161776 2022-08-08T07:04:59Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv}} *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv2]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv3]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv4]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv5]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv6]] *[[Kasutaja arutelu:Andres/Arhiiv7]] {{Sisukord paremale}} == Vaata ka == Kas tõesti on vajalik pidevalt "vaata ka" sektsiooni lisada väga kaudselt seotud linke ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ebatsuuga&curid=200489&diff=4024049&oldid=4010305 leebe näide]; on palju hullemaid)? Vähemasti mina pean seda ebavajalikuks infomüraks ja leian, et see ei ole nende artiklite leidmisel eriti oluline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) : Ma ei tea, mis need hullemad näited on. "Vaata ka" asemel oleks parem rääkida teksti sees, aga minu meelest on siin otsene seos. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. oktoober 2014, kell 17:26 (EET) :: Minu meelest ka ei ole "Vaata ka" selleks mõeldud. Kui, siis peaks "Vaata ka" all olema mõni kitsaste kriteeriumite järgi ligidane teema. Kaugemalt (ja lähemalt) seotud asjade sidumine, on just see, mille jaoks on kategooriad. Lihtsalt lingi kuskile artiklisse suskamine ei tohiks olla eesmärk omaette, kui pole sisu, mis seda nõuab. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET) ::: Te räägite nii, justkui mina suskaksin "vaata ka" alla asju, mis on lihtsalt kuidagi seotud. Enda arust ma küll ei tee seda. Ma panen peaaegu alati ainult niisuguseid linke, mis niikuinii peaksid artiklis olema, kui see oleks lõpuni kirjutatud. Ma leian küll, et erandjuhtudel on õigustatud ka niisuguste linkide panemine, mis lihtsalt täiendavad artikli sisu. Kategooriate ja siselinkide vastandamine on minu meelest kunstlik. Kui teemad on artiklites välja arendatud, siis needsamad seosed, mis tekivad kategooriate kaudu, tekivad ka siselinkide kaudu, sealhulgas loenditest. Kategooriate olemasolu ei saa minu meelest olla argumendiks, et linke keelata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET) :::: Kas või link, mille Ivo näiteks tõi, see võib n-ö lõpuni kirjutatud artiklis mingis seoses näitena toodud olla ja samas ka ei pruugi. Sellegipoolest pole "Vaata ka" minu meelest mõeldud lihtsalt edasise töö käigus võib-olla vajalike linkide korjamiseks. Muidugi on artiklid seotud ka siselinkide kaudu, aga need seosed pole süstemaatilised, need seosed lihtsalt toetavad seda, mis parasjagu kirjas on, mitte pole mõeldud selleks, et sihipäraselt midagi muud otsida. Või kui kirjutatakse muuseas mingitest kaudsetest asjadest, lihtsalt selleks, et on artikkel, millele saaks linkida, siis minu meelest on see kunstlik. Ma saan aru, et püüad sedasi linkidele kohta leida, kuna muidu pole artiklid justkui leitavad. Aga tegelikult on, kui nad on kategoriseeritud. Kui lisaks on põhjust viidata kuskilt artiklitekstist, siis on muidugi hea, et saab luua veel täiendavaid seoseid. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET) :Ka mina panen "Vaata ka" alla linke, mis peaksid sellest artiklist lähtuma. Näiteks leian, et linna artiklist peaks minema link selles linnas asuvale lennujaamale; külade artiklites oleks loomulik rääkida objektidest, mis seal asuvad, jne. Pole mõeldav, et ma jõuaksin kõik need artiklisse sisse kirjutada. Minu jaoks on enesestmõistetav, et artiklid on eelkõige seotud linkide abil, see on ju õigupoolest kogu interneti point. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET) Kategooriad on igatahes vähem paindlik riist kui siselingid ja isegi "Vaata ka". Kategooriad ei kirjelda seoseid ega tee valikuid. Jutt ei ole mitte sellest, et leida mingit kindlat artiklit, vaid sellest, et anda artikli teemast ammendav käsitlus. Kõike ei saa ühte artiklisse panna, tuleb edasi suunata. Kui me räägime mingist taimeliigist (Ivo näites küll perekond, sest liik ei ole teada), siis on ju esituse osa tutvustada tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi. Ei ole tarvis näidet, vaid täielikku esitust. Ma ju räägin, et ma panen "vaata ka" alla ainult neid linke, mis on minu arvates kindlasti vajalikud, mitte võib-olla vajalikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:36 (EET) : Siselinkide vastu iseenesest minul ega Ivol polnudki midagi. Seoseid kirjeldab tekst, seda ei tee minu meelest ka link kui selline. Link ja kategooria lihtsalt seovad artikleid kui selliseid. : Kui kirjeldatakse tähelepanuväärseid isendeid ja isendite rühmi, siis peaks minu meelest olema tegu antud konteksti ja artikli proportsioonide juures mõistliku valikuga. Kui tähelepanuväärseid isendeid on palju, siis samas nende kõigi tutvustamine minu meelest küll kohane ega vajalik pole. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET) :: Enamasti peaks link olema teksti sees, aga meil on artiklid enamasti nii puudulikud, et seda kohta pole, kuhu panna. Juurde kirjutada ma kõike ei jõua, aga artiklite sidumist ma pean ikkagi tähtsaks. "Vaata ka" lingid erinevad kategooriatest selle poolest, et kirjutaja saab ise otsustada, millised lingid seal peaksid olema. Kategooriad ei ole selle suhtes nii tundlikud (etteheited seose kauguses, mis "vaata ka" kohta võiksid käia, käivad kategooriate kohta ammugi), pealegi minu meelest ei saa eeldada, et lugeja kasutab kategooriaid. :: Minu meelest tuleb linkide lisamisel näha artikleid perspektiivis. :: See "kõigi tutvustamine" võib olla ka mõnes loendis, millele lingitakse. Kas tõesti näiteks Eestis on nii hirmus palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, et neid kõiki ei võiks mainida? Maailmas võib-olla on, aga selleni me pole jõudnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:36 (EET) ::: Kuidas etteheited seose kauguse kohta käivad kategooriate kohta? Noh, kategooriaid muidugi ei pea kasutama, aga kui lugejat huvitavad kõikvõimalikud seonduvad teemad, mille mainimine antud artiklis pole otseselt vajalik, siis on minu meelest loomulik, et vaadatakse kategooriaid. Võib-olla pole väga palju tähelepanuväärseid ebatsuugasid, aga analoogselt näiteks tähelepanuväärseid tammepuid üsna kindlasti on, isegi Eestis. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) :::: Kui mind huvitavad artiklid, mis käivad mingis külas olevate objektide kohta, siis küla artikli linkidest peaksin need kätte saama. Kui kategooria käib valla kohta, siis enamik sealseid artikleid ei ole külaga otseselt seotud ja mul on raske leida neid, mis on. :::: Kõik need tammepuud ei pea olema artiklis mainitud, nad võivad olla mainitud ka mõnel lehel, kuhu artiklist link läheb, näiteks loendis. Aga kui asju on vähe, pole mõtet eraldi loendit teha. Sellegipoolest kuuluvad ka tammed täiesti otseselt artikli teema juurde. Loendid täidavad kategooriatega sarnast ülesannet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:32 (EET) Enamik kategooriates leiduvaid linke ei ole sellised, mis peaksid artiklis kindlasti olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET) kas see märkus [[Arutelu:Mägiotsa]] on seotud jälle sellesama aruteluga? Kui on, siis ma ei saa aru sellest. Üldiselt "Vaata ka" alla minevaid asju reglementeerida on üsna mõttetu; samas pikkadena mõjuvad nad tõesti infomürana. --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 3. november 2014, kell 20:00 (EET) : Noh, neid saab terve mõistuse järgi korrastada. Kui "vaata ka" on pikk, viitab see tõenäoliselt artikli poolikusele. Mõnikord on ka liiga kaugeid linke kuhjatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:40 (EET) Kas Andrese ülesanne siin keskkonnas on kustutada kasutajate poolt lisatud sisu, pidurdades sellega kogu edasise sisuloome? Isiklikult arvan, et sellise inimese kasutajaõigused tuleks senikauaks peatada kuniks tema terve mõistus taastub - '''tõsiselt häirib selline labiilne ja alusetu tegevus!''' 23. märts 2015, kell 17:30 : Milles konkreetselt on probleem? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 17:51 (EET) : Kui jutt on leheküljest [[Henriku Liivimaa kroonika]], siis ma selgitasin asja lehel [[Arutelu:Henriku Liivimaa kroonika]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 18:06 (EET) ---- Meenutan jälle seda "Vaata ka" teemat. Palun mitte kasutada seda linkide kuhjamiseks. Kaua ma pean korrastama neid ülepaisutatud Vaata ka sektsioone, mis sisaldavad jumal-teab-mis linke? Sama teema artikleid grupeerivad kokku kategooriad. Kui on tarvilik välja tuua otsene seos mingite artiklite vahel, siis tuleks seda teha artikli tekstis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:02 (EEST) : Me ei jõudnud selles asjas kokkuleppele. : Muidugi on tavaliselt parem seostada artikli tekstis, aga mina ei jõua artiklit nii palju arendada, et kõik tekstis koha leiaks. Kui artikkel kirjutatakse pikemaks, siis saab ka "vaata ka" osa kärpida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:09 (EEST) Tõenäoliselt on sellele alapeatükile kõige mõistlikum läheneda nii, et mida rohkem, seda uhkem. Osalt on probleem ilmselt selles, et algkujul oleva artikli puhul võivad eri kasutajate nägemused lõpptulemusest erineda ja mis ühe jaoks on vajalik tulevikulisand, on teise jaoks, kelle meelest sellele lingile lõppkujul artiklis kohta ei ole, infomüra. Paraku olen ise rookinud välja iidamast-aadamast muudetud artiklites esinenud linke Vaata ka all, mis muudetud artiklis juba sees olid, nii et see alapeatükk on infomüra allikas ka objektiivselt võttes. Ilmselt tuleks kokku leppida, et kõik seal olevad lingid, mis mujal artiklis ka esinevad, me eemaldame - nii et eeskujulikus artiklis mingile artiklile me sedasi linke ei lisa. olemasolevate kustutamisel ja mittevajalike eemaldamisel võib selle osa olematuks taandada ([[andesiit|andesiidi]] juures sellist osa enam ju ei ole). Samas on selliseid asju, nagu loetelud, mida mingil mõistlikul kujul artiklisse kirjutada minu meelest ei saagi ja mille jaoks see lahter lõppkujul artikli puhul minu nägemuses jääks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 14. august 2016, kell 23:16 (EEST) :See on juba algusest peale nii, et "vaata ka" alla pannakse ainult lingid, mida tekstis ei ole. Mõned kasutajad eksivad selle vastu teadmatusest, mõnikord ka sellepärast, et ei leia linki artiklist üles. Pika artikli puhul tuleb hoolitseda selle eest, et kõige tähtsamad lingid oleksid artikli alguses. Ka heas artiklis ei tohiks minu meelest olla selliseid "vaata ka"-linke, mida saaks artiklisse sisse kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2016, kell 12:25 (EEST) ::Selles sektsioonis ei tohiks olla linke, mida tekstis muidu ei esine (või mida seal ei esineks siis, kui tekst oleks mõistliku pikkusega). See ei pea tingimata nii olema, aga sellest kõrvalekaldumine vajaks väga head põhjust. Tekstis mitteesinevate linkide põhimõtte rakendamine soodustab tugevalt prügistamist ja artikliteemaga väga kaudselt seotud artiklilinkide lisamist. Praktikas võiks seal sektsioonis olla ikkagi lingid ainult kõige olulisematele antud artikliteemaga seotud teistele artiklitele, millega tutvumine võiks olla lugejale kasulik valdkonna paremaks mõistmiseks. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST) ::: Sellega, mis Sa ütled, olen nõus. Nähtavasti on lahkarvamus milleski muus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST) ---- Tõstataks taas vana teema. Eelkõige ajandatuna [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Disain&diff=next&oldid=4764714 sellest]. Palun mitte seda sektsiooni üle küllastada linkidega, mida sinna lisama ei pea. See on kõige kõrgema taseme koondartikkel. Sinna ei tohiks 'Vaata ka' alla risu tekitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:41 (EEST) :Ma ei ole nõus. Minu meelest on nii artikkel [[Disain]] kui ka kogu disaini teema halvas seisus, nii et pole lihtsalt kohta, kuhu neid linke panna. Kui see artikkel ja teema oleks välja arendatud, siis oleksid kõik need lingid teksti sees sobival kohal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 17:56 (EEST) ::Halvas seisus on see tõesti. Nüüd hakkavad EKA tudengid selle teemaga tegelema ning loodetavasti saab selle valdkonna käesoleva õppeaasta lõpuks juba enam-vähem korralikku seisu. Tõenäoliselt peab neid küll entsüklopeedilise teksti iseärasuste suhtes veel abistama. ::Nt sellele disainiaastale on artikli tekstis juba vaata, et liigselt tähelepanu juhitud ja link samuti olemas (ning üldse on see pigem asi, mida siduda Eesti disaini teemaga ja mille võiks sealt artiklist kohe välja võtta, kui vastav alamartikkel tekib). Samuti on seal mõni link tarbetu (skeuomorf), pole päris selle valdkonna teema (CAD), tuleks asetada artikli vastavasse lõiku (teenusedisain) jne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:38 (EEST) ::: "Disainiaasta" panin siis ilmaaegu, ma lihtsalt nägin seda pealkirja ja arvasin, et link pole. ::: Skeuomorf ja CAD olid siin juba enne sees. ::: Teenusedisaini mina sisse kirjutada ei oska. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:44 (EEST) [[Skeumorf]]ile ei tule peale [[Disain]]i kuskilt linki. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2017, kell 18:53 (EEST) == Täpsustusmärkus == [[Eri:Diff/4023196|Selliste]], punast linki sisaldavate täpsustusmärkuste tegemist minu meelest ei saa nõuda. Inglise vikis näiteks on isegi reegel, et selliseid täpsustusmärkusi ei tohi olla. Kui mõnel juhul on rohkem põhjust karta, et linki muidu tõesti hiljem üles ei leita, siis parem panna see kuskile leitavasse arutelusse. Pikne 28. oktoober 2014, kell 16:03 (EET) : Ma ei tea, ma leian, et linkide üle arve pidamine on nii tähtis, et seda ei tohi juhuse hooleks jätta. Linkide hilisem otsimine tekitab lisatööd, toimetajad on aga niigi tööga koormatud. Peale selle, kui lingi kuju pole nähtaval (loogilisel ja kergesti leitaval) kohal fikseeritud, siis võib iga kirjutaja teha omamoodi lingi, ja see tekitab kindlasti segadust juurde. : Kus see reegel on, et täpsustuses ei tohi punast linki olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2014, kell 18:09 (EET) :: Ma arvan, et lisasegadus ei oleks suur. Samas aga ei segaks me lugejaid täpsustusmärkustega, millest navigeerimisel abi pole. Inglise vikis on nii: [[:en:WP:NOARTICLE]]. Pikne 28. oktoober 2014, kell 19:20 (EET) ::: Sama hästi võiks öelda, et ka teksti sees on punased lingid segavad. Mina pean praegust süsteemi otstarbekaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. oktoober 2014, kell 19:42 (EET) ::: Aa, et see käib siis ainult täpsustusmärkuste, mitte täpsustuslehtede kohta? Aga kahe lingiga täpsustuslehti ei soovitata luua. Kuidas nad siis artikli pealkirja üle arvet peavad? Ma ei leidnud "punase lingi" teema alt selle kohta midagi. Peab ka arvestama, et inglise vikis on suur osa teemasid kaetud ja punaseid linke vähe, meil on vastupidi. ::: Minu meelest on linkide eest hoolitsemine isegi tähtsam kui artiklite kirjutamine, sest linkimata asju ja valesid linke üles otsida on raskem ja vastikum kui sisu kirjutada. Sellepärast ma leian, et punaste linkide täpsustuses hoidmine on hädavajalik. Kui see häirib, siis palun: kirjutatagu siniseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 00:25 (EET) :: Täpsustusmärkus on lisatekst artikli päises. Minu meelest pole see teksti sees oleva punase lingiga võrreldav. :: Nojah, täpsustusleht, mis viib ainult tagasi eelmisele lehele või ei vii üldse kuskile, on veel halvem. Mulle tundub, et inglise vikis lihtsalt nii väga ei üle tähtsustata linkide üle arvepidamist ning seal püütakse artiklid üles ehitada ja vormistada nii, et nad oleks mõeldud rohkem lugejale kui toimetajale. Kui on tarvis lihtsalt linkide üle arvet pidada, siis peaks selleks mingi parem süsteem olema, näiteks kuidagi arutelulehega seotud. Artiklipäistest ma siiski korjaksin sellised halvad märkused ära. Pikne 29. oktoober 2014, kell 22:18 (EET) :::Tee parem artikkel, sellest on lugejal rohkem kasu. ::: Mõtle selle peale ka, et kui toimetajad peavad rohkem aega ja närve kulutama, siis lugeja kaotab, sest jõutakse vähem sisu luua. Ja õigeid linke tehakse ju ikka lugeja jaoks, ega siis muidu toimetajad nendega vaeva ei näe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2014, kell 23:43 (EET) ::: Sa siis mõtled, et kõik punased täpsustused tuleks panna arutelulehele? Noh, see oleks mõeldav, kuigi see kirjutajatele teeks asja tülikaks. Aga mulle tundub, et lugeja teatav ebamugavus punase täpsustuse juures ei kaalu kaugeltki üles selliste täpsustuste kasu linkide korrashoidmisel. Mulle isiklikult tundub, et siin ei ole üldse midagi kõneväärset, aga noh, ma ei saa teiste eest otsustada, võib-olla tõesti see kedagi väga häirib. Aga nagu öeldud, tehkem lingid siniseks, siis on probleem lahendatud. Inglise vikis ongi nii tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. oktoober 2014, kell 00:43 (EET) :: Ma isiklikult ei pea uute artklite tegemist kuigi prioriteetseks, siin on enne mitmele põlvele koristamist. Ja kui mul pole mahti midagi sisukamat kirjutada, siis suurt mittemidagiütleva nupukesega asja kuigivõrd paremaks ei tee. Osalt on inglise vikis küll rohkem artikleid ja sellevõrra vähem punaseid linke, aga seal pööratakse samas kindlasti rohkem tähelepanu ka ülelinkimisest hoidumisele. :: Olgu täpsustusmärkuse link pealegi õige, aga lugejal pole sellest vähimatki kasu. See on ju mõeldud ainult selleks, et näidata kirjutajale, milline link valida. Ma ei usu ka, et sellest arvestatavat lisaraskust tuleb, kui me linkide üle nii suure hoolega arvet ei pea, rohkem kui valede linkidega niikuinii raskust on. Lõppude lõpuks lingitakse suur osa asju vaistlikult õigesti. Kui on vaja täpsustusega linki, siis ka suur osa täpsustustest on vähegi kogenud kirjutajate jaoks hõlpsasti ära arvatavad. Ja sageli leiab lingi niigi hõlpsasti mõne seonduva artikli sisuosast (või ka infokastist), nii nagu mittesünonüümsete märksõnade korralgi. :: Kui on täpsustusleht, kus on ka mitu sinust linki, siis seal vast pole punastest linkidest väga lugu. Aga ka täpsustuslehel võiks rohkem valida, milliseid täpsustuskirjeid on mõtet teha, vähemalt kuskilt artiklist võiks varasemast samale asjale olla viide. :: Minu meelest tuleks artikleid kirjutada selles mõttes perspektiivis, et täpsustusmärkus võib jääda päisesse kasutuna pikaks ajaks (ja tõenäoliselt jääb), ka sellepärast on parem teha see ühe lingiga märkus alles siis kui seda vaja on. Nii nagu artikli muu ülesehitus võiks sama arvestusega lähtuda artikli hetkeseisust. Sedasi, et kui ressurssi on lühemapoolse artikli jaoks, siis paistaks artikkel antud mahuga piirdumise korral valmis olevat. Mulle tundub, et teistes keeltes lähtutakse enam sellest. Pikne 30. oktoober 2014, kell 11:42 (EET) ::: See märkus tehaksegi ju alles siis, kui seda vaja on, ehk siis kuskil on sellist linki juba tekstis kasutatud. Ma ei saa üldse aru, miks jääb ette see, et keegi tahab midagi korralikult teha. Inglise vikis on minu kogemuse järgi muide oluliselt rohkem linke, mis lähevad valesse kohta, minu jaoks lausa häirivalt palju. Meil on see ikka päris hästi kontrolli all. Ja see on igatahes eelkõige lugeja, mitte kirjutaja huvides. Kui Sind häirib, et jääb pikaks ajaks, eks tee siis siniseks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. oktoober 2014, kell 12:53 (EET) ::: Mina ei vastandaks koristamist ja uue sisu tekitamist. Mõlemad asjad on vajalikud. Pole mõeldav, et jääksime uue sisuga ootama, kuni kõik on koristatud. Peale selle, koristamise juures tuleb vahet teha, mis on tähtsam, mis vähem tähtis. Paljud asjad on rohkem iluvead, ja see, millele Sina tähelepanu juhid, on minu meelest üks kõige väiksemaid iluvigu. Ma leian, et linkide õigsus on palju olulisem, sest valed lingid jätavad lugeja lihtsalt infost ilma. Nende parandamine on ka üks raskemaid asju. Tavalugejad ei oskaks seda tavaliselt teha. ::: Miks peaks uus artikkel olema mittemidagiütlev nupuke? Kui paar-kolm lõiku kirjutada, siis tuleb infot juba rohkem kui tavaentsüklopeedias. Isegi üks sisukas ja usaldatav lause koos intervikilinkidega on juba väärtuslik. ::: Mina ei mäletaks küll, kuidas ma enne linkisin. Tavaliselt on pealkirja panemiseks ikka päris mitu võimalust, ja eri inimestel on erinev loogika. ::: On küll võimalik, et vajalik link kuskilt leitakse, aga kui pole kindlat kohta, kust seda otsida, siis pole kindlust, et mujal on samamoodi lingitud. ::: Minu meelest on täpsustuslehed enamasti (ja täpsustusmärkused alati) tehtud juba olemasoleva vajaduse järgi. Täpsustusmärkus ei ole (ka mitte lugejale) kasutu, sest ta hoolitseb linkide õigsuse eest. ::: Minu meelest on artiklite omaette täiuslikkuse kallal nokitsemine ressursi raiskamine, sest iga lisandus teeb artikli jälle ebatäiuslikuks. Minu meelest tuleb iga artiklit vaadata selle valguses, mis temast võiks lõpuks saada. ::: Mulle tundub praegu, et me võiksime rohkem keskenduda fundamentaalse (kõige olulisema) sisu arendamisele ja viimistlemisele. Kõige olulisematel teemadel tuleks püüda kirjutada pikad, sisukad ja kvaliteetsed artiklid. Siis oleks meie piiratud ressursid paremini kasutatud. Tühiste, pealegi konstruktiivselt kõrvaldatavate iluvigade kallal nokitsemine pole minu meelest tõhus. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.105|146.255.183.105]] 30. oktoober 2014, kell 23:30 (EET) :: Ma ei tahtnudki koristamist ja uute artiklite kirjutamist vastandada. Lihtsalt ütlesin, miks mina isiklikult ei kavatse seda "iluviga" sedasi parandada. Asi ei ole ka selles, mis minule ei meeldi, küsimus on lugejasõbralikkuses üleüldiselt. Ma ei vaidle vastu, et märkus on kasulik, kui eesmärk on linkide üle arvepidamine, ma räägin sellest, et lugeja (mitte kirjutaja) jaoks on märkus kasutu ja segav. Selline segav märkus artikli alguses on silmatorkav puudus ning kui iluvigu ja ka pisut suuremaid vigu saab hõlpsasti parandada, siis siin pole praegu konstruktiivset lahendust ja "iluviga" tehakse põhimõttekindlalt edasi. Sellepärast ma ei saa aru, kuidas saab tegu olla lihtsalt iluveaga. :: Muidugi võiks Vikipeedias juba olla kõigest kirjutatud või vähemasti lähitulevikus võiks olla. Aga see pole ju kaugeltki realistlik, sellepärast ütlen, et lahendus, mida pakud, pole konstruktiivne. Nii ei ole ka realistlik hakata artiklit kirjutama lähtuvalt sellest, mis temast kõige lõpus saab. Tuleks arvestada sellega, et Vikipeedia on juba ammu lugejatele kasutatav ja sellepärast peaks siht olema minu meelest, et sisu on igas Vikipeedia arenguetapis enamvähem rahuldav ja pealtnäha valmis (kuigi täiendatav), mitte silmatorkavalt poolik. Siht teha Vikipeedia selliseks nagu ta tõenäoliselt mitte kunagi (vähemasti mitte meie eluajal) ei saa, on lihtsalt lugejavanelik (pean silmas tegelikku lugejat, mitte hüpoteetilist lugejat, kes Vikipeediat saja aasta pärast loeb). Sellepärast minu meelest Vikipeediat valdavalt nii ka ei tehta, vähemasti mitte teistes keeltes. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET) :::: Siin on minu jaoks miskit pisut segamini - tean inimesi kes igapäevaselt Vikipeediat loevad aga siniste punaste linkide kohta arvet ei pea -sest nemad Vikipeedia toimetamisel kaasa ei löö - inimene otsib kiirelt, tasuta ja kohe midagi kindlat --- praegune valge-musta-punase-sinise värvigamma ei ole palju - võiks ju veel lisanduda rohelised, kollased jpm - lugeja loeb tähti mitte värve - kas tulevikus on Vikipeedia [[Braille kiri|Braille kirjas]] ja/või häälettelugemisprogrammina me ei tea seda - minu silme alt on läbi käinud 1 ja veel ja koma Eesti entsüklopeediaid ja kõige lõppu ei paistagi tulevat - aga kui vaadata Vikipeedia tegijaid ja arengulugu siis jah kindlasti on tulevikus mida lugeda küll - ainult, et kasutaja Pikselt vast mitte nii väga - tal kas vististi ei olnud aega või ajas ta vahel sassi Vikipeedia ja 'Piknpeedia' kes seda enam mäletab... :::: Mariina 1. november 2014, kell 16:20 (EET) alias Простота ::::: Andestust, et ma oma isikuga sulle nii palju mõtteainet pakun. Mis teha, mõnele on raskem meele järele olla, kui teistele. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) :::::: Tere Pikne! :::::: nüüd kukkus küll pisut kummaliselt välja, minu kui kaastöötaja portfellis on palju patoloogilist ja nüüd siis 'isiklik Pikne' ka veel - meeled ja mälud ei ole minu jaoks kuigi kindlad väärtused mille poole püüelda ja seetõttu ei paku minu isik Vikipeedias ei kõne-ega mõtteainet - nende keskis kes mind on kohanud vast küll pisut aga isikud ei ole siin tähtsad - mina ei püüa siin kellegi-millegi meele-mõtte järele olla - kas tõesti tundub Sulle, et seda mõtteainet on palju? - ma saan aru, et ma pole Vikipedist nemad teevad Maakerale igaüks vähemalt seitse tiiru peale ja rohkemgi veel, keeravad ringi iga kivi ja leiavad iga ussikese männipuu koore alt - ma usun, et tegelikkus on enamikel inimestel üsna ülisuured mentaalsed võimed aga korraga Vikipeediasse saab neid vajutada sõna-sõna-artikkel ja link haaval - kui tulevikus on inimestele korraga abiks kas 100 arvutit? mis otseühenduses ajuga ja sisestavad nii filosoofiat, ajalaugu, keemiat, kokandust ja toiduvalmistamise retsepte üheaegselt (ühe inimese pea kaudu) siis - või jälle kui Vikipeedia hakkab koostööd tegema [http://www.dailymail.co.uk/news/article-2718120/Photographer-demands-Wikipedia-remove-famous-photograph-monkeys-selfie.html] ahvidega, kassidega, madudega mis siis... :::::: Mariina 2. november 2014, kell 06:39 (EET) alias Простота :: Linkide üle arvepidamine kõealuses vormis minu meelest lihtsalt pole kuigi vajalik. Mulle tundub, et linkide mitteleitavus on suuresti otsitud probleem (nii nagu eelmises kommentaaris juba seletasin). Jah teatud juhtudel on lingid nii paremini leitavad, aga üldine kasu tundub väike, punase lingiga märkus seevastu on silmatorkav ja segav. Pealekauba suurem osa veel tegemata artiklite linke pole seotud täpsustusega, aga üldjoontes saame ka nendega hakkama, ilma et oleks eraldi arvepidamine. Pikne 31. oktoober 2014, kell 10:40 (EET) ::: Mina ei usu, et punane link täpsustusmärkuses oleks kellelegi tõsiselt segav. Kas tõesti on lugejaid, kes ei saa aru, et Vikipeedia on poolik ja sellepärast on ka punased lingid täpsustusmärkuses? ::: Peaaegu kõik artiklid on poolikud, isegi kui see formaalselt välja ei paista. Kui me püüame iga artikli poolikuse pärast iga täiendust uuesti ära peita, siis me teeme tühja tööd, ja iga tühi töö toimub lugeja arvelt. Ka siin kehtib see, et lugeja saab aru, et artiklid on poolikud, ja nii neid ka võtab. ::: Linkide õigsus on minu meelest väga oluline ja minu jaoks on see prioriteetne. Paistab, et inglise vikis on linkide parandamine jäetud lugeja õlgadele. Mina näen kasu ja kahju suhet vastupidisena: ühel pool otseselt mitte kasutatav, kuid kahjutu täpsustusmärkus ja teisel pool lingid, mis on punased, kuigi artikkel on olemas. ::: Täpsustusega tuleb siduda ainult need lingid, millel on sulgudes täpsustav märkus. Teine Vikipeedia tegijate eksimus on see, et uue artikli tegemisel ei kontrollita sissetulevaid linke. Ja muidugi tuleb teha ka põhilehekülg, kui tehakse sulgudega artikkel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. oktoober 2014, kell 20:30 (EET) :: Ma ei mõtlegi, et pole arusaadav, et Vikipeedia on poolik. Ma ei saa aru, kuidas poolikuse n-ö ärapeitmiseks peab eraldi vaeva nägema. Pigem on vaev viia vähene sisu kokku ülesehitusega, mida veel pole ja võimalik, et ei saagi olema. Ja lugejatele on artiklid nii raskemini loetavad. :: Noh, ütled, et linkimiseks on eri võimalused ja eri kirjutad valivad erineva lingi. Sama lugu on ju niikuinii kõigi linkidega, ka nendega, mis pole täpsustusega seotud. Sellepärast ja kuna paljud lingid pannakse ka arvepidamiseta õigesti ja on ka muidu leitavad, siis ütlengi, et kahju ei saa olla kuigi suur, kusjuures see puudutab ainult neid juhte, kus ainus link on punane ja ka täpsustuslehe tegemine pole veel õigustatud. Ja samas, kui päises on liigne tekst, mis lugejat Vikipeedia sirvimisel ei aita, millest tuleb üle minna, siis ma ei saa aru, kuidas lugejale sellest kahju pole. Pikne 1. november 2014, kell 11:14 (EET) ::: Täpsustusmärkus raskendab lugemist samamoodi ka siis, kui seal on sinine link. Aga lugeja õpib kiiresti seda teises kirjas olevat märkust eirama. Pealegi on artiklis niikuinii osi, mis iga lugejat ei huvita. ::: Kuidas on artikkel raskemini loetav, kui osa linke on "Vaata ka" rubriigis? Seda ju kasutatakse, kui olemasolevas ülesehituses pole lingi jaoks kohta ja pole aega artiklit täiendada, nii et link ei oleks kunstlik. ::: Noh, neid juhtumeid, kus täpsustusmärkuses on ainult punane link, pole ka nüüd teab kui palju, tühine osa artiklite üldarvust, nii et kahju ei saa suur olla :) ::: Aga kahju, mis sünnib valest lingist, on ju võrreldamatult suurem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 12:58 (EET) :::: Vahe on ju selles, et sinise lingi kaudu saab edasi navigeerida, sellist märkust on lugejal mõtet taluda. Minu meelest meil pole tegelikult raske siinkohal lugejale vastu tulla. :::: Ülesehituse all pidasin silmas rohkem materjali jagamist peatükkideks ja lõikudeks, kuivõrd jutt kuidagi artikli poolikuse peale läks. :::: Valestilinkimise kahju iseenesest on suur küll, aga see kahju tuleks ainult osaliselt arvepidamise puudumisest; arvan, et pigem harva sellest. Pikne 1. november 2014, kell 23:18 (EET) ::::: On vähemalt välja töötatud protseduur, kuidas on võimalik vigu vältida ja parandada. Iseasi, kui seda mingil põhjusel ei järgita. ::::: Oleks muidugi võimalik arvet pidada ka arutelulehel, aga see oleks tunduvalt tülikam, nii et ma ütleksin küll, et on raske. Peale selle, kui punane link lugeja silma eest ära on, siis võtab selle siniseks minemine ka rohkem aega. Ja mina ei oleks üldse nii kindel, et see punane link lugejale ebahuvitav on. Mis puutub edasi navigeerimisse, siis seda kasutavad ju eeskätt need, kellel seda tarvis on. Teistel ei ole vahet, kas link on punane või sinine. ::::: Mis puutuvad peatükid ja lõigud "vaata ka" alla linkide panemisse? Muide, ma olen nüüd iga kord kategooriaid vaadanud ja pole ühelgi korral leidnud, et kategooriad saaksid linki asendada. Artiklit, millele lingitakse, ei ole kategoorias, ja kui ka oleks, siis ei teaks, milline link artikliga seotud on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. november 2014, kell 23:35 (EET) :::: No inglise vikis ja mujalpool üldiselt arvatakse, et on vahe, kas täpsustusmärkuse ainus link on sinine või punane. Ühel juhul on seda paratamatult tarvis, et olemasolev artikkel oleks leitav, teisel juhul ei ole. :::: Jah, ülesehitus ei puutu otseselt ei täpsustusmärkuse küsimusse ega eelmisse teemasse. Lihtsalt püüdsin sellega näitlikustada, kuidas Vikipeedia artiklid ei pea olema taotluslikult ja rõhutatult poolikud, jällegi mõne suurema viki praktikate eeskujul. :::: See käib nüüd rohkem eelmise teema kohta, aga ma ei tea, mis kriteeriumitest linkide asendatavuse juures lähtud. Kui kategoorias pole artiklit, mis seal peaks olema, siis lihtsalt tuleks artikkel sinna kategooriasse lisada. Milline link peab millise artikliga seotud olema? Võimalik ka, et kui link pole "Vaata ka" all otseselt tingimata vajalik, siis pole ta ka kategoorias (või selle ülem- ja alamkategooriates) kohane. Pikne 2. november 2014, kell 11:16 (EET) ::::: Ma saan sellest vahest aru küll, aga lugejale, kellel seda linki tarvis pole, jääb täpsustusmärkus samamoodi ette ka juhul, kui link on sinine. Seetõttu ei ole minu meelest lugeja segamisel siin erilist tähtsust. ::::: Poolikus ei ole ju taotluslik ja rõhutatud, see tekib iseenesest. Leian lihtssalt, et pole mõtet välja visata asju, mis niikuinii peaksid sees olema. Ja selle, et "vaata ka" asemel tuleks sisse kirjutama midagi ainult selle pärast, et link sisse panna, järelikult pole ka "vaata ka" linki tarvis, mõtlesid Sa ise välja. Mina ei leia, et peaks ainult lingi pärast midagi kirjutama või et peaks panema linke, mis on artikli teemast kauged ja kuhu mõttejärg ei lähe. ::::: Ma ei vaidle, et kategooriaid annab niimoodi seada, et vajalikud lingid leitaks, aga kategooriaid ei koostata niisuguse arvestusega, neid on hulga keerulisem sättida kui linki lisada ning kategooriate juhtimine on hajutatud ja pole mingit garantiid, et kategooriate ümberkorraldamisega link ära ei kao. Konkreetsed näited: vaata näiteks [[Arutelu:Tartu Ülikooli Viljandi Kultuurikolledž]], rohkem ma ei mäleta, kas Sa ei pannud neid tähele? Pealegi ei saa minu meelest üldse eeldada, et inimene hakkab kategooriaid vaatama selleks, et samast teemast rohkem teada saada. Kategooriad on mõeldud mingite tunnuste järgi sarnaste artiklite leidmiseks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 11:45 (EET) :::: Rõhutatud poolikuse all pean silmas, et mujalpool polda nii altid tegema näiteks ühe lausega alaosi või lõike, lähtudes sellest, milliseks artikkel võib-olla kunagi saada võib. Nii nagu ei lisata ka täpsustusmärkusi, mis võib-olla kunagi kasulikuks osutuvad. :::: Sa ju ütled, et kogud "Vaata ka" alla asju, mida artiklis peaks mainima. Kui tegu on asjaga, mida tingimata ei pea mainima, nagu see allee, siis tundub küll, et mainitaks vaid lingi pärast. Või ma ei saanud nüüd aru, mille ma välja mõtlesin. :::: See link kultuuriakadeemia artiklis tundub olevat üsna otseselt artikli teemaga seotud. Nojah, minu meelest ka kategooriast ei otsita sama teema kohta. Jutt oli sellistest kaudsetest linkidest "Vaata ka" all, mis hästi ei kvalifitseeru "samaks teemaks". Pikne 2. november 2014, kell 12:09 (EET) ::::: Ma mitte ainult ei kogu, vaid need lingid juba ka töötavad lugeja jaoks. Minu arust peaks see allee täpselt samuti olema mainitud ja on samateemaline. ::::: Mõtlesid välja selle, et ma täiendaksin artiklit ainult lingi pärast jne. ::::: Kui eri teemad pannakse ühte lõiku kokku, siis on info hulga raskemini leitav, sest siis ei tea ilmaski kindel olla, kas see pole mõne teise teemaga kokku pandud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. november 2014, kell 22:24 (EET) :::: Olgu, võib-olla sa ei lisa linke "vaata ka" alla selleks, et neile lihtsalt kohta leida, aga mõnikord tundub nii. Iga tähelepanuväärse isendi mainimine on liigi või perekonna käsitluse suhtes ju väga spetsiifiline, kuigi mõnd valitud isendit võib olla põhjust mainida. Umbes sama hästi võiks artiklis "Inimene" mainida kõiki tähelepanuväärseid isendeid. :::: Minu meelest ei ole üht kindlalt teemade jaotust, mille puhul on kindel, millest räägitakse koos ja millest eraldi. Üks ühelauseline lõik võib olla osa laiema(te)st teema(de)st ja võib materjali lisandudes jaguneda veel mitmeks alamteemaks. Pikne 2. november 2014, kell 22:53 (EET) ::::: Mahukad teemad on mitme artikli vahel jaotatud, sellepärast ei pea kõik lingid olema nimiartiklis. Isendid võivad olla mainitud ka loendites, nagu on inimeste puhul [[Biograafiad]], kus peaksid olema kõik tähelepanuväärsed isendid. h::::: Teemade jaotus ei ole kindel jah, selle üle otsustab iga kirjutaja ise. Juhtudel, kui ma olen lõigud lahutanud, on mulle tundunud ilmne, et tegu on eri teemadega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2014, kell 01:51 (EET) == Boti staatuse andmine == Palun anda kontole [[Kasutaja:MamboBot|MamboBot]] boti õigused. Mul on kavatsus seda kasutada viidete linkide arhiveerimiseks, kuupäevade parandamiseks, mallide asendamiseks. Hiljem ehk ka muudeks ülesanneteks. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 5. november 2014, kell 04:09 (EET) : Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 09:53 (EET) =="Oli tegutsenud"-küsimus== üle toodud artikli [[Arutelu:Tallinna Merekool|Tallinna Merekool arutelust]]: Palun ärge kasutage sellist konstruktsiooni: "oli Tallinnas tegutsenud". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. november 2014, kell 00:06 (EET) :tundub nii keeleomane olevat. Kas see grammatiliselt on väär või ebasoovitatav?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 6. november 2014, kell 21:11 (EET) :: See on ebaloogiline: see ju tähendab, oli kool, mis varem oli tegutsenud, tähendab, oli kool, mis enam ei tegutsenud. Pealegi on see kohmakas sõnastus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. november 2014, kell 13:15 (EET) :::naljakas. Võrdle nt: Riigi Trükikoda oli trükikoda Tallinnas Kalamaja piirkonnas. Riigi Trükikoda oli Tallinnas Kalamaja piirkonnas tegutsenud trükikoda. :::Minu meelest põhisõna (trükikoda) kui info tuum peaks minema lõppu. Ehk info edastamise mõttes oleks teine lause parem. Eeldusel, et see "oli olnud" struktuur on keeleliselt õige--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:20 (EET) :::: Miks põhisõna peab lõppu minema? Pigem mitte. Me ütleme ju alati "on linn" jne. :::: Ei, see konstruktsioon ei ole õige, pigem siis juba "oli tegutsev", kuigi ma seda ka ei kasuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. november 2014, kell 12:53 (EE :::::Keeleloogiliselt ei oska ma vaielda, ent mulle siiski tundub, et see konstruktsioon on õige. Vt nt sõnakasutust EKSS otsingumärksõnana "oli teinud". Ka üks vikikasutus <code>"[[Tallinna linnusekohus]] oli Tallinnas Rootsi ajal tegutsenud kohus".</code> Minu meelest on see igati OK lause--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 20. november 2014, kell 14:10 (EET) ::::::"oli Tallinnas tegutsenud" on mõtlemise peale keeleliselt ebaloogiline küll, kuigi paljud nii räägivad. Mina eelistaks toodud lausetest esimest, sest minu meelest on meil pigem tava tuua põhisõna kohe alguses ära ja sõna "tegutsenud" ei ole defineerimiseks vajalik. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. november 2014, kell 16:06 (EET) ---- Pole ilmne, et tuleb [[Eri:Diff/4052564|rangelt eristada]] ja eraldi artiklid teha. Võiks vähemasti püüda [[Arutelu:Dráma maakond|arutada]]. Pikne 22. november 2014, kell 12:02 (EET) : Ma polnud seda arutelu näinud. Vastasin seal. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:17 (EET) ::: Palun abi. Ei saanid siiani aru, kuidas otsustada, kas -s lõpp muutub omastavas -se või -si vormiks. Mis on põhimõtte? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:29 (EET) :::: Kui rõhk on viimasel silbil, siis -si, muidu -se. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. november 2014, kell 12:30 (EET) == Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus == Tere Andres! Vaatasin, et sa muutsid meie Wikipedia artikli pealkirja inglise keelseks. Mulle tundub, et eestikeelne oleks siiski parem järgmistel põhjustel: * inimesed, kes oskavad inglise keelt halvasti, leiavad artikli paremini üles * eestikeelne pealkiri ühildub artikliga paremini, kuna artikkel tervikuna on eesti keeles Kui soovid rõhutada originaalartikli pealkirja inglise keeles, võib selle lisada näiteks artikli määratlusse "Õnnetunde levik suures sotsiaalvõrgustikus (Dynamic spread of happinness in a large social network" on James H. Fowleri ja ... " Kas nii tunduks sulle hea või kas sinu meelest on ingliskeelne pealkiri millegi poolest oluliselt parem? Parimat, Andres : Kui artiklit ei ole eesti keelde tõlgitud, siis on ju originaalpealkiri kõige parem ankur, mille järgi otsida. Pealkirja saab eesti keelde mitut moodi tõlkida, kust peaks siis lugeja teadma, millise pealkirja alt seda otsida. Ja muide, vana pealkirja alt on ümbersuunamine, nii et ta on ka selle järgi leitav. : Selleks et artikkel oleks esialgu kuidagigi leitav, panin lingi artiklisse [[Suhtlusvõrgustik]]. (Lingi taha võib ju sulgudes panna ka pealkirja tõlke, aga see peaks olema võimalikult täpne.) Lõppude lõpuks tuleb ikkagi kirjutada teemade ülevaateartiklid, kust saab soovi ja vajaduse korral loogilistest kohtadest edasi minna konkreetseid uurimusi käsitlevate artiklite juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:52 (EET) : Samuti peaksid oluliste autorite kohta artiklid olema, ka nende järgi oleks hõlbus leida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. november 2014, kell 10:55 (EET) == Дорпатский университет == Здравствуй Андрес, это Ваагн из Армении. Как ваши дела? Передайте привет Свен-Эрика, Раула, Еви и ее мужа. Я хочу спросить кое что про Тартуский университет. Дорпатский и Тартуский это тот же университет, или они разные? На сколько я знаю это один и тот же университет. Если разние, то можете паказат статия про Дорпат в Эстонцком Википедии? (Извини за плохой русски.)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 15:03 (EET) : Здравствуй, Ваагн! Дорпатский и Тартуский – это один и тот же университет. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 16:06 (EET) ::Спасибо :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 17:25 (EET) :::Minu teada Dorpat transkribeeriti vene keelde alati kui Derpt, nii et peaks olema Derptskii universitet. :::: Derpt oli Tartu venekeelne nimi, aga ju siis "Dorpat" mõnes tekstis esineb, kui juba niimoodi küsiti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 19:01 (EET) :::::Aitäh. :)--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 09:57 (EET) == Head uut aastat == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Newyeargreeting.gif|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '' Happy new year (С новым годом)'' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | С новым годом мистр Андрес.--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 21:51 (EET) |} == Pildid artiklites == Ma ei tõstaks pilte galeriist välja. Leian, et tekst ja pildid peaksid lõppema samal maal ehk kui teksti on vähe, siis oleks kujunduslikust küljest parem hoida pilte galeriis.<br> Kui pildid tunduvad sulle galeriis liiga väikesed, siis tegelikult peakski neid suurelt vaatama. Selle hõlbustamiseks on sisse toodud ka too Media Viewer. Korralik kvaliteetpilt on märgatavalt suurem, kui keskmine ekraan ja selle pisipildina vaatamine ei saa olla piisav hoolimata sellest kas pisipilt on küljepikkusega 150 või 300 px. Seega võivad pidid rahumeeli galeriis olla: kui keegi neid lähemalt vaadata tahab, siis ta ei piirdu nende pisipiltide jõllitamisega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 16:44 (EET) : Mina näen teksti äärel olevaid pilte üldjuhul piisavalt suurtena, nii et kvaliteetpilt midagi olulist juurde ei anna. Aga galeriis olevad pildid on vaatamiseks liiga kribud. Ekraanist suuremat pilti ei saa ju normaalselt vaadata, see on liiga suur. Pealegi tähendaks see tüütut klõpsimist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:00 (EET) : Kujundus oleneb seadetest, minu meelest ei olnud kujundusel viga midagi, kui ka natuke üle ääre läks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:01 (EET) ::Valdav osa lugejaid näeb vaikekujundust (+ vaevalt, et ka paljud vikipedistiti on enda jaoks kujundust eriti muutnud). Sinul on minu mäletamist mööda pisipiltide suurust aga oluliselt tõstetud. Väikekujunduses pole neil kaugeltki nii suurt erinevust galeriis olevatest piltidest ning seega ma ei ütleks, et üks on teisest kvalitatiivselt parem. ::Mida pidasin silmas pildikvaliteeti puudutavana, siis Commonsisse korjame täisresolutsioonis fotosid. Piltide puhul on kvaliteet sama oluline kui artikliteksti puhul. Väikese resolutsiooniga ja tehniliste puudujääkidega foto on kehv ning seda võib vabalt võrrelda lühikese ja vigase artikliga. Iseasi, kas igaüks oskab seda kvaliteedierinevust märgata (ega igaüks oska ju ka artikliteksti kvaliteeti objektiivselt hinnata). Küll on aga korraliku foto puhul pisipildiga piirdumine sama, mis pika ja kvaliteetse artikli puhul ainult esimese lõigu lugemine – eks tihti piisab ka sellest, aga see pole päris SEE (teemast saab ju aimu, aga midagi sisulist suurt ei taba). ::P.S: Kas võiks äkki sinu arutelulehekülge vähe arhiveerida? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:24 (EET) ::: Kui ma mingi pildi vastu erilist huvi tunnen, eks ma siis vaata suurt pilti, aga nagu ma ütlesin, suured pildid, mis ekraanile ära ei mahu, ei täida esmast ülesannet, nimelt ei saa nendelt tervikust ülevaadet. Pealegi võtab nende laadimine tükk aega. ::: No, ma ei tea, see, et pildid ulatuvad tekstist pisut allapoole, on tühiasi, võrreldes sellega, et pilte ei saa vaadata (ja galerii pildid on kas liiga kribud või liiga suured). Muidugi mingi üldine mulje jääb, kui palju detaile pole. Galerii on ju niikuinii ajutine: kui teksti tuleb juurde, siis saab need galeriist ära võtta. ::: Kui tahad, siis arhiveeri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 17:40 (EET) ::::Arhiveerisin. Arutelulehekülgi ei tohiks lasta nii pikaks minna. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:02 (EET) :::::Iga veebilehitseja võimaldab nii piltide täpset ekraanile ära mahutamist kui ka piltide suurendamist. Jutt ekraanile mitte ära mahtumisest ei päde. Samahästi võiks rääkida, et ükski artikkel ei tohi olla nii pikk, et täies ulatuses ekraanipinnast üle ei läheks. :::::Laadimine võtab aega ainult aeglase internetiühenduse puhul (või kui arvuti on väga vähese jõudlusega). Ärme nüüd selle taha poe. :::::Ma ei ole nõus, et galerii on ajutine. Teatud kohtades on piltide esitamine galeriina kõige mõttekam lahendus, kuna võimaldab edukalt samasisulisi pilte kokku grupeerida. :::::Pildi suuruse hindamine kribuks või mittekribuks on suhteline. Nagu juba eelnevalt välja tõin, siis sinu seaded olevat üldse hoopis erinevad sellest, mida tavakasutaja näeb. Eelkõige peaks olema huvi just tavakasutajatele mugava lahenduse pakkumise järele. :::::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:13 (EET) :::::: Noh, ma tahtsin pilte normaalselt näha, siis mulle tehti selgeks, et võin vastava seade panna. Me võiks ju siis rohkem tutvustada seda võimalust, et pilte saab vaadata ka nii nagu raamatus. Raamatus me ju ei nõua, et inimesed pilte luubiga vaataksid. Illustratsioonid peaksid ikka olema vaadatavad ka ilma abivahenditeta. See puudutab minu meelest kõiki kasutajaid. Praegu on vastu tuldud nendele, kes ei tahaks üldse pilte näha, sellepärast on need tehtud nii pisikeseks, et nad võimalikult vähe häiriks (aga saab vist veel pisemaks sättida). Need arutelud peaksid kuskil alles olema. :::::: Sa ju ise ütlesid, et küll on nüüd hea pilte vaadata, need on isegi suuremad kui keskmine ekraanisuurus. Ja ükskõik kui suured või väiksed need ka poleks, viib nende vaatamine artiklist välja, on tülikas ja katkestab lugemisprotsessi. No ma ei tea, ma ei usu, et enamikul inimestel on kiirem arvuti ja ühendus kui minul. :::::: Mõnes kohas võib ju galerii olla mõttekas, aga Sa ju ise räägid, et galeriid kasutatakse sellepärast, et muidu ulatuvad pildid üle ääre. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:36 (EET) :::Selleks ongi nüüd vikis selline lahendus nagu Media Viewer, mis lahendab selle igivana probleemi, et pilte ei saa korralikult vaadata ilma artiklist välja minemata. Ma ei tea, miks sa selle endal ära oled keelanud. :::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:41 (EET) :::: Media Vieweriga oli niisugune asi, et sellega oli tülikas või keeruline vaadata pildi andmeid. Pilti ennast vaadata pole mul peaaegu kunagi tarvis. Võib-olla olen ära keelanud, ma ei mäleta. Ma ei tea igatahes, kuidas sellele lähedale pääseda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 18:50 (EET) :::::Kui tahad tingimata näha täiendavaid andmeid, siis vajuta Ctrl enne alla ja klikka siis pildile. Nii jääb artikkel ette alles ning pildi saab eraldi tab-ina lahti. Selle pärast ei pea Media Viewerit ära keelama. Ja täiendvate andmete jaoks oleks niikuinii vaja pildilehekülg avada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:00 (EET) ::::::: Mul pole aimugi, kuidas seda Media Viewerit nüüd käima panna. Ja kust ma pidin teadma, et Ctrl-nupule pidi vajutama? ::::::: Praegune süsteem on mul niisugune, et ma näen andmeid kohe, kui pildi lahti teen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:37 (EET) :: No tegelikult näeb tavalugeja ka pildileheküljel pilti enamvähem parasjagu nii suurena, et see aknasse korraga ära mahuks (kui pole mingeid erisätteid ega brauseri suurendusi peale keeratud). :: Mis puutub võrdlusese raamatutega, siis ka seal kasutatakse väikseid pilte, mis on võrreldavad galeriipiltidega. Sellised pildid, kust detailid välja ei pruugi paista, ongi siis ju lihtsalt asjast üldise ettekujutuse loomiseks. Vikipeedias saab siiski soovi korral eraldi ka detaile uurida. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 19:17 (EET) ::: Brauseri suurendus on mul küll (et kirja lugemine silmi ei pingutaks), erisätteid ei tohiks olla. See, kui suurena pilt paistab, oleneb ikka sellest ka, mitu pikslit seal on, või midagi sellist. Ja laadimise kiirus oleneb ka sellest. ::: Raamatus ju eeldatakse, et pilte ei pea luubiga vaatama. Mulle piisab raamatukvaliteedist küll, ütlen lihtsalt, et galerii pildid ei taga seda kvaliteeti. Aga raamatus on kõik pildid raamatukvaliteedis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET) ::::Kui galerii pildid tunduvad liiga väiksed, siis tuleb siin vikis galerii vaikeseadeid timmida. Piltide galeriist eemaldamine, kuna sulle ei tundu need muidu piisavalt suured, ei ole minu arvates aktsepteeritav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:02 (EET) :::::: Ma ei puutu siis neid enam. Ma lihtsalt vaatasin, et mõne pildi saaks lehekülje äärele üle viia. Timmi siis neid vaikeseadeid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:05 (EET) :::: Kirjelduslehel on pildi suurus vaikimisi 800×600 px. (Kui pilt on originaalis sellest väiksem, siis küll jah pilti originaalist suuremaks ei venitata.) See peaks kuvari tavalisemate eralduste juures korraga aknasse mahtuma. Võib-olla oled seda sätet endal muutnud. Lisaks võib mõni tekstisuurendus ka pilte suurendada. :::: Ma ei tea, mulle tundub, et n-ö raamatukvaliteet on galeriides üldjuhul olemas ja galeriipiltide vaikesuurust muutma ei peaks. Vahel võib-olla pole ka, kuna erinevalt raamatust pole siin pilte artiklitesse valitud suuruse järgi ja pilte pole otstarbekas teatud pisipildi suuruse järgi kärpima hakata (s.t mittehuvipakkuvaid servi maha lõikama), kuna need suurused pole siin niikuinii fikseeritud. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 20:09 (EET) :::::: Jah, mul oli suurem, panin selliseks, nagu Sa ütlesid. Nüüd on pildid sellised, et on umbes ekraani suurused, natuke suuremad. :::::: Galerii piltidelt saab umbes aru, mis on kujutatud, kui just pildil palju detaile pole. Aga vaatamiseks on need pildid liiga suured. Teised pildid on mul seatud 300 piksli peale ja need tunduvad mulle parajad. Mõned üksikud pildid on sellised, mis vajavad suuremat suurendust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:22 (EET) :::::::Mida arvad nt [[Taheva mõis|sellisest galeriist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:40 (EET) :::::::: See on palju parem, suurus peaaegu juba nagu minu normaalsel pildil. Kusjuures nii head pildi kvaliteeti ma pole enne näinud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:48 (EET) ::::::Eeldan, et mitte minu fotod pole kahtlaselt hea kvaliteediga, vaid oled lihtsalt oma pidiseaded nii paigast ära kruttinud, et sul ei näita teisi pilte norm kvaliteediga. ::::::Arhiveerisin veel natuke vanemat arutelu. Kes teab, mil keegi viimaks jälle seda arhiveerima juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:52 (EET) ::::: See Taheva näide tundub häirivalt pealetükkiv. Sedasi võiks ehk 2–3 pilti kõrvuti panna. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. jaanuar 2015, kell 21:43 (EET) :::::: Nojah, muidugi oleks ilusam, kui piltide vahel oleks rohkem õhku. Ja pildiallkirjade jaoks peaks ka ruumi jääma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET) ::::::: Ma pean silmas peamiselt seda, et pildid on suured ja neid on palju. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 7. jaanuar 2015, kell 15:35 (EET) ::::Andresele: kui tavaline kasutaja pildile klikkab, siis peaks ta [https://et.wikipedia.org/wiki/Taheva_m%C3%B5is#mediaviewer/File:Taheva_m%C3%B5isahoone.jpg seda nägema] (liigu edasi parema nooleklahviga). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 21:55 (EET) ::::: See on OK. Aga artiklist ju sisuliselt ikka liigub välja, nii et ma ei saa aru, mille poolest see parem on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 22:37 (EET) ::::::Tehniliselt võttes ei liigu artiklist välja, aga see selleks. Enam ei pea piltide vaatamiseks edasi-tagasi klõpsima nagu varem. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 23:23 (EET) == Artiklid inimestest == Tahtsin küsida, mis reeglid käivad artiklite kohta, kus kirjutatakse kindlast isikust? Ala kas ma võin mõnest oma sõbrast artikli teha, kui ta nt. mängib heas jalgpalli tiimis ning on võitnud mõningaid mänge/turniire jne?--[[Kasutaja:Aksu851|Aksu851]] ([[Kasutaja arutelu:Aksu851|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 15:08 (EEST) : Peab olema märkimisväärne isik. Jalgpallihuvilised teavad paremini. Vist on nii, et kui on Meistriliigas, siis võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2014, kell 16:57 (EEST) ---- Kuidas on lood teadlaste biograafilise leksikoniga, kas on mingeid reegleid trükitud köidete artiklite Vikipeedias kasutamise kohta? Praegu on niisugune huvitav diskrimineerimine, et need, kelle nime algustäht on tähestikus nii kaugel, et paberköiteisse ei jõudnud, on kenasti Vikis, aga tähestikus eespool olijate Vikisse jõudmine sõltub muudest kriteeriumitest/asjaoludest kui ETBL-i sattumine. Kas võib Vikis puuduvate teadlaste kohta ETBL-i paberköiteist artikleid Vikisse toksida? Või on neist ehk elektroonne versioon ja saab kõik siia tõsta niisamuti kui 3. köite artiklid? [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 6. jaanuar 2015, kell 17:26 (EET) : Kindlasti võib kasutada sealseid fakte. Tõstatan selle küsimuse üldises arutelus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:57 (EET) ----- Palun mitte linkide välislinkide alt mittevabade piltide juurde kui Commonsis on külluses vabalt kasutatavaid fotosid. See on täiesti ebavajalik infomüra. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:48 (EET) :Ei ole nõus. Parimad pildid ei ole vabad, ja Commonsis olevad ei saa neid asendada. Need pildid on olulised, eriti modelli puhul. :Ja siis, kui need lingid pandi, polnud Commonsis midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 21:51 (EET) ::Nüüd on olemas ja tuleb järjest kiirenevas tempos juurde. Ma ei ole jällegi nõus parimate piltide väitega. ::Mingi hädine pisike pilt kuskil reklaame täis saidil ei ole asi kuhu peaks kasutajaid suunama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 22:43 (EET) ::: Piltide kvaliteedi ja konteksti uurimine on omaette töö. Kui Sa pead silmas Diane Krugeri artiklit, siis ma panin ainult ühe pildi tagasi. Võib-olla tõesti oli see vilets pilt, aga Sa ju ei öelnud ka, miks Sa selle välja võtsid. :::: No vaata, enne filminäitlejaks saamist oli Diane Kruger fotomodell. Commonsisse ei panda üles pilte, kus ta on modelliks, ega pilte, kus ta näitleb. Ah jaa, info mõttes ei ole oluline mitte piltide tehniline kvaliteet, vaid see, mis seal on kujutatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:18 (EET) :::::Piltide puhul on kvaliteet vähemalt sama oluline kui artiklite puhul. :::::Mõne suvalise pildi lisamine välislinkide alla ei täida seda informatiivset ülesannet. :::::Sellist piltide lisamist on harrastatud ka mujal. Praeguseks paljud neist linkidest enam ka ei tööta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2015, kell 23:44 (EET) :::::: Mille järgi otsustada, milline pilt on suvaline? Minu meelest on eelkõige just Commonsi pildid suvalised. :::::: Minu meelest ei saa piltide ja teksti kvaliteeti võrrelda. Välislinkide all on professionaalsete fotograafide tehtud pildid. Võib-olla on mõni neist väikese lahutusega, aga see ei saa olla ainus valikukriteerium. :::::: See, et link ei tööta, on ju üldine probleem. Siin ei loe, kas tegu on pildi või tekstiga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 00:02 (EET) :::::::Pildikvaliteet kätkeb endas hulka kriteeriume, kuid seda kõike on võimalik hinnata lihtsalt kiire visuaalse vaatlusega. Teksti kvaliteedi hindamine võtab oluliselt rohkem aega. Kriteeriumid on ka natuke teistsugused, aga mitte niiväga. Leian, et tekst sobib siinkohal heaks võrdlusaluseks. :::::::Kui lingi nimi on "pilt" või "pildid", siis see on ikka pehmelt öeldes väga sobimatu nimetus, kuna ei anna edasi mingit olulist infot selle kohta, mis seal lingi taga tegelikult on. Samuti toidab see hästi seda suvalisuse tunnet: kas lingi lisaja ise ka teadis, miks just see pilt peaks oluline olema või mis seal kujutatud on. :::::::Commonsi piltide seas on ka rämpsu, aga neid ei pea seepärast veel artiklitesse liitma. Nagu ma olen juba varemalt maininud: justnagu me siin töötame teksti kvaliteedi parandamise kallal, siis samal ajal käib töö ka selle nimel, et teksti kõrvale oleks võimalik võtta korraliku kvaliteediga meediamaterjali. See töö edeneb muide päris hästi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 01:23 (EET) :::::::: Loomulikult võib välislingi juurde panna rohkem infot, kui see, et tegu on pildiga. Aga pildi või pildigalerii valikut sellega ei põhjenda. Kahtlusest selles, mis pildil kujutatud on, ei saa aru. :::::::: Kordan, et kõige olulisemaid pilte lihtsalt pole võimalik Commonsisse panna, mitte enne kui saja aasta pärast. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2015, kell 02:31 (EET) == Algas märtsist == Tere! Ei, ma ei oota "juhtkirja", aga, Sinu kui bürokraadi, ja Eesti Vabariigi kodaniku poolt, oleks hea oodata arvamust, nt mix ISISe võitlejad ja VF föd kontrollitavate terr-de võitlejad kannavad sama "Voentorgi" hilpe; vana võlg politoloog nagu neid on treitud, on u samas korrelatsioonis kui arstiteadlane ja... [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:14 (EET) : Ma ei pea ennast selles asjas pädevaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 08:59 (EET) == Potentsiaalse sõja tingimustes == Mind huvitab, millised on Eesti Vikipeedia ~sammud käimasoleva sõja tingimustes<br />Maailma omadesT tean, aga siin? —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 00:27 (EET) : Vikipeedia ülesanne ei ole sõjas osalemine, vaid faktide objektiivne kajastamine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:00 (EET) == Lenin == On valgevenemaal selline küla, endine alev, asub Homieli oblastis. Väidetavalt olevat Vladimir Lenin ehk reaalselt Vladimir Uljanov (kelleni viib ka link [[Lenin]]i juurest) just selle alevi järgi omale kasutajanime (pseudonüümi) võtnud. Minu meelest artiklit vääriv koht, kuigi lähemail päevil selle tegemiseni ei jõua. Nõuanded? Artikkel Lenin teha asulast, lingid Leninile ümber teha? Teha artikkel Lenin (Homieli oblast)? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 09:34 (EET) : Tavalise versiooni järgi on pseudonüüm võetud Lena jõe järgi. : Meil on nii tehtud küll, et paljas perekonnanimi on linna kohta, aga ma pakuks praegu siisk artiklipealkirjaks [[Lenin (Valgevene)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2015, kell 10:03 (EET) Kirjutasid artikli Tryškiai arutelus ''koplytstulpise'' kohta:"Pühamu" jääb arusaamatuks, sest see tundub kirikuna, aga ma ei tea, kuidas seda tõlkida. Inglise keeles on nähtus wayward shrine ehk teeäärne pühamu, mitmes teises keeles on kabeli eri liik. Eestimaal nähtust ei esine, seega puudub ka otsene tõlkevaste (kuigi budistlike sarnaste objektide kohta, kus palveveskid ja palvelipud üles seatakse, on pühamut kasutatud ja seega kasutasin ka ise). Samas on sul õigus - pühamu seostub eestlase jaoks hoonega, kuhu saab siseneda. Ehk sobiks pühapaik? Sellel taolist varjundit ei ole, pühapaik on kasutusel ka hiite puhul? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 19:07 (EEST) :Las ta olla "[[teeäärne pühamu]]", paremat nimetust meil praegu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. märts 2016, kell 20:20 (EEST) ::Rocca al Mare vabaõhumuuseumis on üks selline, seal kannab too nime teeäärne tsässon. Paraku on tsässon väga setuspetsiifiline ja üldterminina sellist varianti kasutada poleks vist hea mõte. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. august 2017, kell 18:12 (EEST) :::Õige vaste on [[tulpkabel]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. september 2017, kell 16:46 (EEST) == Unblocked Steward Savh == Please don't block stewards on the wiki. If you have a concern, then please discuss it with the steward in question. Thanks. [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 24. jaanuar 2015, kell 14:05 (EET) == Pagulus pagulane == Tere Täiendasin paguluse artiklit, kuid ei oska artikeleid pagulus ja pagulane üheks kokku panna. Soovin artikli pagulane liita pagulusega. : Mina paneksin jälle kokku artiklisse [[Pagulane]]. Aga see pole nii tähtis. Kõigepealt tuleb teisest artiklist sisu üle kanda ja integreerida (kui Sa ei oska seda sisuliselt teha, küll siis keegi teine teeb), seejärel asendada teise artikli tekst kirjaga <nowiki>#suuna[[Pagulus]]</nowiki> . [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2015, kell 17:33 (EET) ==Viiteta täiendused Mahleri artiklisse== Tere! 8. juunil lisasite [[Gustav Mahler]]i artiklisse hulganisti uusi fakte, millest nii mõnegi puhul olete ka ise kirjutanud juurde märkuse "lisa viide". Nüüd, kui see on Hea artikli kandidaat, tekitasid need faktid [[Kasutaja:Kruusamägi]]s (ja ka minus) küsimusi: kust need pärinevad ja miks neil viidet ei ole? [[Kasutaja:Pärtel Toompere|Pärtel Toompere]] ([[Kasutaja arutelu:Pärtel Toompere|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 00:30 (EET) : Need asjad, mis on ilma viiteta, on nähtavasti võetud mõnest teisest vikist, kus viidet polnud. Kui nendele viidet ei leia, võib need ära jätta. Üldiselt tahaks, et detaile oleks rohkem. Lapsepõlvest räägivad teised vikid vastuolulist. Ma lugesin kuskilt, et ta hakkas 6-aastaselt klaveritunde võtma, see õpetamise jutt ei pruugi tõsi olla. : Vaatasin nüüd Fischeri raamatut, see on väga põhjalik. Seal on see ka sees, et umbes kolmeselt ta õppis akordioni mängima, ja natuke vanemalt kui kuueaastaselt hakkas klaverit õpetama. Küllap sealt saab teisi asju ka kontrollida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:26 (EET) : Kui ma aega saan, siis täiendan ja viitan Fischeri järgi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 01:27 (EET) == Kustutamine == Kui kustutad ilmset vandalismi, siis palun tühjenda resümee kast. Roppused jms ei pea näha jääma. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. märts 2015, kell 13:21 (EET) Andres, kui sa küsid, miks ma sinu muudatuse ka tühistan, siis põhjus on see, et Iraan on Lõuna-Aasia riik. Afganistaniga on küll aga hoopis see asi, et selle maa majandust ei loeta Lõuna-Aasiasse. Tundub, et selle IP poolt massiliselt tehtud kaardivahetus erinevates vikides on igal pool tagasi pööratud, ega ma küll ei hakka uurima, kas äkki põhjuseks see, et kaarte jpeg-failidena vikides reeglina enam ei kasutata. Aga tõenäolisem põhjus on tema poolt peetav redigeerimissõda. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 12. märts 2015, kell 12:33 (EET) : Ma olen selle kasutajaga korduvalt tegemist teinud. : Traditsiooniliselt ei ole ei Afganistan ega Iraan [[Lõuna-Aasia]] riik, kuigi muidugi võimalikke käsitusi on mitmesuguseid, nagu artiklis öeldaksegi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2015, kell 14:34 (EET) Artikli "Astroloogia" juurest võiks maha võtta vähemalt sildi: sisaldab õigekeele- või stiilivigu. Mina neid seal ei näe. Täiendasin artiklit ka kõvasti, minu meelest on see ka neutraalne küll.--[[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]] ([[Kasutaja arutelu:Astromaailm|arutelu]]) 15. aprill 2015, kell 16:15 (EEST) ==Küsimus== Ehk ütled, kas "[[Rünnak Bardo rahvusmuuseumi vastu]]" oleks kontekstuaalselt "haakuv" päälkiri? –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 22:51 (EET) Samas ei ole see "kunstivastane" rünnak, esialgu vist oli parlament sihikul, päälkiri pääx olema teises sõnastuses. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 23:14 (EET) : Jah, praegune pealkiri on tabavam. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 00:11 (EET) :: ;-) Praegu tuli kõrva väide, et paavsti sõnul ei pea katoliiklased "paljunema nagu küülikud", Filipiini preester räägib, ja naerab... (BBC Hard Talk)<br />samas, siin olles, kas oleksid ehk nii hea inimene ja kusutaksid ümbersuunamislehekülje [[Gorgonzola]], et sinna asemele teisaldada [[Gorgonzola vald|"valla"]] lehe, mu mäletamist mööda on kõik ametlikult linnaks deklareeritud "linn-asutused" primaarselt '''ilma''' ''vald'' lisandita, pealegi ei käi sääl esilause ja plk kokku... aitähh! —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:00 (EET) :: Ma jätaks pealkirja [[Gorgonzola]] keskasulale, või kui soovid, kesksele "fraktsioonile". Geonamesis on selle piirid selgelt välja joonistatud. Pealkiri võib ju olla ka [[Gorgonzola linn]]. ::: Praegu on ju nii, et lõid lk "Gorgonzola" ja mina ei saa ju seda alt ära kustutada, et "vallaks" tituleeritud artiklit asemele panna. On sul mõni konstruktiivne mõte, kuis seda "tsentraalasulat" sealt välja võtta, + praegu on kõik haldusandmed ''comune'' kohta, seega näib mulle korrektsem nimetada artikkel lihtsalt "Gorgonzola"-ks ja sealt edasi minna;<br />kõrvalt: kuidagi ei leia nime üles: 19. III suri 80+ vanuses Kanada peaminister, kes väärib ilmselt artiklit. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 01:48 (EET) :::: Kustutasin, aga ma leian eniselt, et pealkiri peaks olema [[Gorgonzola vald]] või siis [[Gorgonzola linn]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:03 (EET) ::::: Ei leia sellist. Võib-olla mõtled Austraalia peaministrit [[Malcolm Fraser]]it, kes suri 20. märtsil 84-aastaselt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:11 (EET) :::::: Tema jah, noor-tädi toanurga kastis pesastunud BBC-st ütles, mõnikümmend min tagasi, et ametlik surmakuupäev on 19. III ([[:en:Malcolm Fraser|enwiki ütleb 20. III]]), see aga GMT, seega ripub ära kellaajast. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:23 (EET) :::: Jälle, red konf-s, seega kopeerin samaaegselt kirjutatu:<br />Otse ja ausalt tundub mulle see mu tehtud ümbernimetmine totrana, ehk siis peaks nt olema ka artiklid ''à la'' Purtapurtu, Purtapurtu vald ja Purtapurtu linn; Itaalia ca 8000 yhiku puhul teex see kokku ca 25&nbsp;000 artiklit, kuidas see kasutajat aitama peaks?<br />Ja vastuseks: kui meil on "põhi-baas"-ühik G, siis sealt saab alati edasi (kuigi allapoole) minna; ei väsi unustamast, kuidas meie tänased "klahviharjutused" nt sajandi pärast välja näevad –[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:08 (EET) ::::: Enamik valdu ei kanna linna nime, ja Gorgonzola linn on sama mis Gorgonzola vald, nii et kahte artiklit pole siin tarvis. Aga Gorgonzola valla osa on Gorgonzola kitsamas mõttes. Artiklile valla osa kohta võib muidugi ka teistsuguse pealkirja panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. märts 2015, kell 02:15 (EET) ---- [[Ḩusnī Mubārak]]i "surma" edastas eile pealelõunal üks UKR väljaanne ja ka enwikis oli ta eile mingi aja surnuna kirjas. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 07:41 (EEST) : Jah, ma nägin, et seda teadet levitati. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. aprill 2015, kell 08:00 (EEST) ---- Mis arvad artikli [[Bütsants]] hetkeseisust? -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:38 (EEST) :Ma tegin hulga märkusi, ja osa neist on ikka veel aktuaalsed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 10:46 (EEST) Aga artikkel [[Minose kultuur]]? Oleks teretulnud ka märkused/kommentaarid selle artikli kohta. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 11:16 (EEST) :Võtan selle kuu aja jooksul ette. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2016, kell 12:49 (EEST) :On tarvis läbi toimetada, siis võib asja saada. Hea oleks materjali ka mujalt juurde võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2016, kell 14:44 (EEST) == Uus esilehe kujundus == Tere,<br /> Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 17:44 (EEST) == Logod == Tere, Kuidas saaksin lisada lehele [[Finncomm Airlines]] ingliskeelsest Vikipeediast logo? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 21:48 (EEST) : Logo ei ole vabalt kasutatav. Siia saab panna ainult lingi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. aprill 2015, kell 22:47 (EEST) ==Kasutajanime vahetus (Bioneer1-->Estopedist)== Mul on nüüd aeg oma desorienteerivaks muutunud kasutajanimi "Bioneer1" muuta nimeks "Estopedist" (kui see nimi on kasutusel, siis Estopedist1). Vaevalt, et enam bioloogia/ökoloogia teemasse süüvin. Kui on kaalukaid vastuargumente, siis teada anda--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:18 (EEST) : Muutmine ei käi enam minu kaudu, vaata [[Vikipeedia:Kasutajanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 13:47 (EEST) ::sul vist õnnestus siiski see kasutajanimi (Estopedist) lukku panna. Kontrolli [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kontode_%C3%BChendamine]. Selle kasutajanime kinnipanek on ilmselt liigselt bürokraatlik ja ei tasu vaeva ära--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:10 (EEST) ::: Ma ei saa aru, millest Sa räägid. Mis mõttes mina selle lukku panin? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 22:13 (EEST) ::::Naljakas, selsamal päeval (29. aprill) lõi keegi konto kasutajanimega "Estopedist" ([https://fi.wikipedia.org/wiki/Toiminnot:Muokkaukset/Estopedist]). Ilmselt keegi luges seda arutelu ja arvas, et tuleks kasutajanimi endale reserveerida. Sellega on nüüd klaar--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 12:59 (EEST) ::::: Kas enam numbriga nimi ei kõlba? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 13:05 (EEST) == Asking for a bot flag == Hi Andres, sorry for the inconvenience, the problem was reported [https://phabricator.wikimedia.org/T97659 here]. --[[Kasutaja:Euphydryas|Euphydryas]] ([[Kasutaja arutelu:Euphydryas|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 20:25 (EEST) == Küsin siis == Kui Sa lingid tagasi ime+ulme lingiks, ehk siis selgitaksid lähemalt, minule näis/kuuldus teistkordsel vaatlusel topeltjaatusena, ''à la'' ime-kommunism vms, 2h faasanijaht jne... —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 19:58 (EEST) : Meil on olemas artikkel [[Imeulme]], pole minu välja mõeldud sõna. Kui link ära võtta, siis ei muuda see sisuliselt asja, aga teeb halvemaks, sest kaob võimalus ühe liigutusega artikli juurde jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:07 (EEST) :: Nu jah, ma ep täädnud art. (ime+ulme) olemasolust, ja, esmapilgul, suga nõus; kuigi, oskad sa siis näiteks tuua "eksemplare" mitte-ime-ulmeliste juhtumuste kohta (mina mõnda oskaksin, aga, need ei käix kudagi siia...)... ootan "pinguldatud-huvil" vastust, mis see #vastaspoolus" siis voix olla. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:33 (EEST) ::: Vaata artiklit [[Ulme]]. On veel [[teadusulme]] ja [[õudusulme]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 21:39 (EEST) :::: Tähh ütlemast, ehk homme jõuan; praegu olen lõpetamas RV kohtu tabelit (oleksin tänulik ylevaatamise eest), ja siis on tänanae p otsas —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 22:40 (EEST) :::: Selle RV art kohta - see jääb ilmselt homsesse (seal on omajagu ekvilibristikat, tabelis). —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. juuni 2015, kell 23:16 (EEST) == [[Toomas Hellat]] == Hello, what language do you prefer English or Russian. If you prefer Russian I could translate my message. I have a question about [[Toomas Hellat]]. As I understand he is son of Aleksander Karl Hellat [http://www.geni.com/search?search_type=people&names=Aleksander+Karl+Hellat+], [http://www.geni.com/people/Toomas-Hellat/6000000000904142641]/ and his father [[Aleksander Hellat]] was former Minister of Foreign Affairs of Estonia. Is it correct? If it's so, as I understand, Aleksander did not escape to Finland, he died in concentration camp in Kemerovo. With best regards, [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:01 (EEST) P.S. Sorry that I'm not able to speak Estonian [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 22:02 (EEST) : Yes, Toomas was Aleksander's son. Yes, Aleksander died in Kemerovo Region. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. juuni 2015, kell 02:47 (EEST) == Hello from Armenia == Hello Andres :))) [[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 27. juuli 2015, kell 21:39 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. : Sorry, I won't. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 22:51 (EEST) ::«Azerbaijani cuisine» consist of from Armenian, Georgian, Iranian, Lezgi dishes. Our azerbajanian friend says that dolma is azerbajanian dish, but it isn't truth. I belive that Estonian Wikipedia won't spread misinformation. --[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. juuli 2015, kell 20:42 (EEST) == Hello from Armenia == {| style="border:1px solid #CCF; background-color:#F0EEFF;" |rowspan="2" valign="middle" | [[File:Armenian Dragon Rug Vishapagorg Kazak 229x129 1900 Chondoresk Karabagh s404L46.jpg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid #bdb5ff;" | Hello my friend, I want to give you an [https://en.wikipedia.org/wiki/Armenian_carpet Armenian old carpet] as a gift. |}<noinclude> _______________ See et sa oled siin miskit asjapulk, ei anna sulle õigust rikkuda Vikipeedia reegleid, vastupidi, kohustab hoopis rohkem iseenda tegevust analüüsima. Lõpeta palun vandaalitsemine ja lampi ümber pööramine. Kui sulle ei meeldi minu tekst, siis on sul vaba voli se teksti muuta ja oma tegevust põhjendada, nagu reeglid ette näevad. Kui ma võtan välja MÕTTEKORDUSED (ja neid oli palju), ja seda põhjendan, olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muudab. Kui ma võtan välja viitevaled, siis olen ausam mees kui sina, kes lampi tagasi muutis. Kui ma võtan välja ilmselge katse hämada (Meinhardi lugu) ning seda põhjendan ja sina lampi tagasi pöörad selgitamata, sii soled sa vandaal ning viki reeglite rikkuja. Kui sa seda veel teed et lampi kustutad kuigi on argumendid muutmiseks, esitan kaebuse rahvusvahelisele vikile ja saadan ka Oopile kaebuse. --[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 14. august 2015, kell 10:28 (EEST) == Heinrich Heine == Aitäh, et sa Heine artikliga tegeled! Mul ei ole hetkel võimalust ega häid materjale, aga tulen ka ühel hetkel kindlasti tagasi selle juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. august 2015, kell 14:51 (EEST) == Masside mäss == Andres. Pole vaja kiirustada ega sekkuda asjadesse milles pole täit pädevust. Selleks on teised, kui neid ikka on. Ega neidki pole niisama varnast võtta. Keegi Teie pädevust toimetajana ei vaidlusta. Taime kasvamist selle väljatirimisega ei kiirenda. See ainult traumeerib. Parem on kasvõi alguses lasta olla olemas sellel mis on vähemalt terviklik, ilmselgelt puudulik ja alles kujunemas ning kohendada ja parandada seda järk-järgult, tasapisi ja kooskõlastatult. Kui tekitada selline jamps: lipp lipi peal, lapp lapi peal. Kas minulgi pole tööd ja muret selletagi vähe? Materjalid olid tihendamisel. Loll lugu. Minu (ruttasin esialgset visandit ära tooma) ja Teie kiirustamise (püüdsite kujunevat ja pooleliolevat üksi ühekorraga korda teha) pärast jäi võimalik tulemus ära. Praeguseks jõudsin endale vajaliku juba uusajale keskendatud ajaloolisest esseest ammendada, järeldused ja eskiisid teha ning asi on kõrvaliseks muutunud. Kui ma siia midagi kirjutan siis on see vaid oma töö kõrvalt ja möödaminnes. Selline sehkendamine, närveldamine ja põdemine võtab niigi vähest aega ja hajutab põhiteemalt kõrvale. Oma viga mida saab parandada vaid läbi enda hõivamise oma tööga. Ent ühistööst ja teineteisest võiks rõõmu ka olla. Klaar.--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 27. august 2015, kell 14:00 (EEST) :Mina ei otsusta neid asju ainuisikuliselt, lihtsalt tegutsesin oma parema äranägemise järgi. Tekst on arutelulehel (ja ka artikli ajaloos) alles, seda on alati võimalik kasutada. Kui keegi tahab, võib ta selle artiklisse tagasi panna. Seni tehtu on entsüklopeedia nõuetega nii karjuvas vastuolus, et mõni teine nõuab isegi artikli kustutamist. Tarvis ei ole subjektiivset teejuhti teose juurde, vaid teose sisu selget edasiandmist ning ülevaadet selle retseptsioonist. Minu pädevus ei puutu siin üldse asjasse. Eeltöö tekstiga võib toimuda ka väljaspool Vikipeediat. Me kõik tegutseme siin põhitöö kõrvalt vabast ajast ning sageli ka kulutame närve. Palun vabandust, et minu tegutsemine rõõmu ei tee. Küsimus ei ole selles, kas tekst on hea, vaid selles, kas ta sobib entsüklopeediasse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2015, kell 14:43 (EEST) ==Seaduslik varas== Andres, palun vaata artiklit [[Seaduslik varas]], seal on nüüd vist alanud redaktsioonisõda. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 4. oktoober 2015, kell 18:23 (EEST) : Sõda ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. oktoober 2015, kell 19:10 (EEST) Ma ei taha astuda redigeerimissõtta, aga see täpsustusleht peabki olema ilma ülakomata pealkirja all. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. oktoober 2015, kell 10:50 (EET) : Ma saan aru, et Sa nii leiad, aga kui Sa seda ei põhjenda, siis Sa ei saa teisi selles veenda. Ma arvasin, et Sa jätsid ülakoma kogemata ära. : Kuidas sellist täpsustuslehte Sinu meelest saaks kasutada, eriti kui see on ilma ülakomata pealkirja all? : See arutelu peaks olema täpsustuslehe arutelulehel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. oktoober 2015, kell 10:56 (EET) == Transliteration and Transcription == Hello, these are 2 different things. That is why what you say [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=L%C3%B5una-Osseetia&oldid=prev&diff=4314385 here] has nothing to with transcription. Because you can not put 2 times s letter for one letter according to [https://en.wikipedia.org/wiki/Scientific_transliteration_of_Cyrillic scientifical transliteration]. [[Kasutaja:Manaviko|Manaviko]] ([[Kasutaja arutelu:Manaviko|arutelu]]) 14. detsember 2015, kell 00:51 (EET) == Palve == Kui oskaksid öelda, kuidas enwi konventsiooni järgi on [[:uk:Троїцьке (Попаснянський район)]] pealkiri, siis oleksin tänulik. Panin kogemata alevi alla (see on suht kaugel põhjas, kuigi samas oblastis) lahingupiirkonna viited; 'Troitske' paistab olevat kokku lepitud (st, ilma "y"-ta), aga, neid on väga palju - Troitske, Popasna region ???—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 18:55 (EET) : Proovi seda: Troitske, Popasna Raion [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:31 (EET) :: Aitäh, proovin; kuigi, ei kujuta hästi ette, kuis nende ümbersuunamislehel 100 Troitsket välja hakkavad nägema <!-- eelnevalt eelmises mingis arutelus kirjasin vist u.: Troitsile "kirka", MI6-le, rahu tema põrmule, poloonium, praegu siis vist ehk "kes keda", st, üks "võitja", no ja nii edasi; samas, mitu korda kallim on info kui riik, võim vms, ''or else'', BG vs VP jne.-->—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. detsember 2015, kell 19:57 (EET) :: Eks see ole siis mingil ajal näha: [[:en:Troitske, Popasna Raion|Troitske, Popasna Raion]] [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 13:08 (EET) ::PS! Kõige rikkalikum sõjaajalugu on vist rootslastel, kes tahusid nii mõndagi kividesse/-dele; eelnevate aegade (aastatuhandete) "saviraamatud" ei olnd nii vastupidavad. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 17:07 (EET) ::Tegin "hooga" lisaks veel [[:en:Kominternove|Kominternove]], ja tõdesin (eelmisega nii ei olnud, kuigi kindel ei ole), et sääl on olemas veel säänte leheke, nagu [https://en.wikipedia.org/wiki/Special:Log/pagetriage-curation Page curation log]... ;-) {{värvi|hall|(mõte siis selles, et artiklit ei lingistatudki andmebaasiga, enne selle kontrollimist (nt [[:en:Timeline of the war in Donbass (January 2016–present)‎|Donb kronol art-st]] oli seda hea jälgida))}}<br />Head uut aastat, ''wishing hereby you and yours''!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 1. jaanuar 2016, kell 21:51 (EET) ::: Sulle ka! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. jaanuar 2016, kell 12:02 (EET) == Discgolf == Tere. Olen Eesti Discgolfi Liidu spordi-tehnilise komisjoni liige ning sooviksin Teiega koostööd teha, seoses inimeste teadvustamisega, et taldrikugolf on tegelikult discgolf. Liidupoolsed arutelud EKIga endiselt käivad vastava termini kasutusele võtmiseks. Taldrikugolf ja kettagolf on samuti kuskilt puusalt leiutatud sõnad, mis ei näita discgolfi tegelikku olemust. Parimat ja loodan koostööle. : Noh, kui arutelud lõpevad, siis saame meiegi teada, millist terminit kasutada. Mina lihtsalt panin tähele, et kaks artiklit rääkisid ühest ja sellestsamast asjast, kusjuures tundus, et artiklis [[Discgolf]] on tehtud mehaaniline asendus, mis artikli alguses tekitab mõttetuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 19:00 (EET) Mõte ei olnud mehaaniliselt asendada, vaid anda inimestele õige ja korrektne info, mida discgolf endast kujutab. Praegune leht on ikka vägagi aegunud. Kui lastaks vähemalt uuendadagi infot, kuid IP 90.190.70.70 on raudkindel, et praegune info on adekvaatne, mida ta päris pole. Wikipedia eesmärk on ju inimestele edastada korrektset infot. Selleks on ju isegi loodud Eesti Discgolfi Liit (www.discgolfiliit.ee). : Mulle jäi mulje, et IP-numbriga kasutaja püüab lihtsalt hoolitseda korrektse keele eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:54 (EET) : Ma saan täiesti aru, et EKI ei saa nõustuda sõnaga "discgolf" kas või sellepärast, et sellel on sees võõrtäht. Võõrtähega sõnad peaksid olema kursiivis. Ja sel juhul oleks lahkukirjutamine loomulik, sest lähtekeeles, milleks on inglise keel, kirjutatakse lahku. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 20:59 (EET) : Mulle ei ole ka arusaadav, kuidas "discgolf" asja olemust paremini näitab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:00 (EET) :: Mainin siin, et mitmed korraldajad kasutavad Eestis sõna "diskgolf", nt [http://www.nelijarve.ee/aktiivsed-tegevused/atraktsioonid/diskgolf/], [http://www.villanova.ee/admin/upload/360%20ATRAKTSIOONID%20Villa%20NOva%202014.pdf], [http://www.360.ee/suvepaevad/tegevused/diskgolf-mang]. Tõesti, pole põhjust sündmustest ette rutata, las EKI kujundab oma seisukoha. MTÜ nimi iseenesest pole määrav, sest riik ei saa takistada vabaühendusel võtmast omale meelepärast nime, seni kuni see pole ebasünnis. Ent MTÜ asutajate valitud nimi ei saa määrata ette, kuidas inglisekeelset mõistet "disc golf" tuleks eesti keelde tõlkida.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:29 (EET) :: Inglise keeles paljude sõnaraamatute järgi (Silvet, Merriam-Webster jm) disc=disk ja tähendab see eesti keeles ketast.--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 6. jaanuar 2016, kell 21:40 (EET) Seda, et kui sa neid tagurpidi küsi- ja hüüumärkidega lehekülgi teed, siis oleks kena kui sa teeksid ka ümbersuunamised nendele lehtedele. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. jaanuar 2016, kell 14:54 (EET) :Tegin ümbersuunamisi. Tõenäoliselt rohkem selliseid lehekülgi ei tule. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 11:39 (EET) == Request: Portaal:Aserbaidžaan == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. ==Täpsustuslehekülgedele lingid näha== Vaatan, et sul pole siia: [[Kasutaja:Andres/common.css]] lisatud need read, mis näitavad automaatselt täpsustuslehekülgedele viivaid linke. Need kolm rida kopeeri siit: [[Kasutaja:Estopedist1/common.css]]. Selle skripti või kuidas teda nimetada puudus on see, et kui link viib täpsustusleheküljele ümbersuunamisena, siis skript seda ei tunne ära, nt [[Lydia Koidula tänav]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:22 (EET) :Aitäh, ma siis lisan. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2016, kell 18:24 (EET) :siiski, tundub, et keegi on toda skripti muutnud ja nüüd teeb see roheliseks ka siselingid, mis on ümbersuunamised täpsustuslehekülgedele. Loodame, et see pole lühiajaline skripti täiustus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. veebruar 2016, kell 00:09 (EET) ==Tsiteerimise lehele ka EMTA üliõpilastööde vormistamise juhendi kohane kirjendi stiil== Tere Andres, palun lisa võimaluse korral "Tsiteeri seda artiklit" malli kirjendi stiil ka vastavuses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhendile. Näiteks artikli [[Imitatsioon]] tsiteerimise kirje peaks lehel https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri%3ATsiteerimine&page=imitatsioon välja nägema: '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastööde vormistamise juhend''' Imitatsioon. – ''Vikipeedia, vaba entsüklopeedia'', https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4ljendamine, vaadatud 1.02.2016. Parimat, --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 1. veebruar 2016, kell 14:45 (EET) == Thanks!!! == {{subst:The Tireless Contributor Barnstar|1=Thank You!!!. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7|2001:7D0:83C7:8901:BDEF:512:E60D:FCF7]] 14. veebruar 2016, kell 16:15 (EET)}} ==Politoloog ''versus'' poliitikateadlane== Küsisid/palusid kunagi mult seletust/täpsustust, mis vahe neil on; äsja manalateele läinud kaheksakümnendat eluaastat kündnu paistes: tema kohta ütleme, esimesena, 'arstiteadlane', ja seejärel alles, pausi järel, arst, tohter jne. Samuti nt Churchilli kohta, esmalt poliitika''tead''lane, "polito''loog''"; "ajaloolaste" ja "ajalooteadlaste" vahelise piiri tõmbamine ehk tüsilikum, siiski, kas nt Aristoteles oli esmalt ajaloolane, seejärel ajalooteadlane, semantika...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 14:44 (EET) :Ei saa aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2016, kell 16:55 (EET) :: == Deletion request == Hi, in my home wiki, the Swedish, where I am administartor, there was a deletion request of the page [[IMMAGINE&POESIA]] for maybe a month ago. Apparently, it is a movement which is not notable enough for Wikipedia. There have been some editors focusing only on getting an article of the movement in many languages. There has also been a hoax image of a meeting with a well-known poet (see [https://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:Deletion_requests/File:Ferlinghetti_meets_Immagine%26Poesia_representatives.jpg]). More general info can be found in the deletion request in the English Wikipedia ([https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Articles_for_deletion/IMMAGINE%26POESIA]). The article has been deleted in over 40 languages during the past month. So I ask you, who seem to be an administartor and active user, to delete the page. I am not asking you to read through all the discussions I linked to; I only wish to inform you, together with clear evidence, of the fact that this has been judged unnotable many times in different Wikipedias, and ask you to delete it. I am not going to engage much in the issue here; I only wish to inform the local community of this issue, so that you may decide what to do. Feel free answer in Estonian, if you are uncomfortable with English. I understand it relatively well, but I thought it to be better to write this in English. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 30. märts 2016, kell 20:53 (EEST) :I would be glad for an answer. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 13:21 (EEST) :: We have no consensus for deleting the article. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2016, kell 23:03 (EEST) :::I only wanted to inform you of some facts relating to the article. However, as you do not seem to have any interest in discusing the issue, I will leave the issue. [[Kasutaja:K9re11|K9re11]] ([[Kasutaja arutelu:K9re11|arutelu]]) 2. aprill 2016, kell 11:44 (EEST) == [[José Rafael Cordero Sánchez]] == Hi Andres. You moved [[Jose Rafael Cordero Sanchez]], created by the Venezuelan IP {{Kasutaja|190.39.84.76}}, to [[José Rafael Cordero Sánchez]] which could be understood as an endorsement of the article as fulfilling [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. This would be the first time out of 260+ times on dozens of Wikimedia projects that anyone found José notable. I have tagged the article for speedy deletion, as subject is a notorious cross-wikimedia spammer, and would be very surprised if you decline the proposition. Please revisit the article, examine and read the sources. For further info on this vandal, visit the [[:nl:Wikipedia:Checklijst langdurig structureel vandalisme/Josercs1|LTA file on Dutch Wikipedia]]. Thanks, [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 12:48 (EEST) :I don't think that by moving I am committed to a judgment about the topic's notability. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:06 (EEST) ::What kind of answer is this? "I am committed to a judgment" does not even make sense. We are trying to get rid of a cross-wiki vandal, and you are not helpful. Had you read the references cited in the article - and you obviously have not - you would have deleted it right away. [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 17:26 (EEST) ::: Sorry, I wanted to say "I am not committed". ::: I need time. And I don't think I deserve such reproaches. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 21:52 (EEST) ==Küsimus targemale== Avastasin täna kirje: "was automatically updated from (none) to extended confirmed user" — kui tead, tähendust, ehk huvitab vastus ka teisi. Aitäh!<br />Nagu meil mõlemal, ''second thoughts'', piinlik on kasutada arvuti võimalustest ainult 0,5 protsenti, e-riigis, ja on palju "lullasid", mis Vi-sse panduna teeksid meie kõigi elu lihtsamaks...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 15:28 (EEST) :Vaata [[:en:Wikipedia:User_access_levels#Extended_confirmed_users]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:20 (EEST) ::Aitäh!<br />Praegu hakkan ingleesidele selgitama, miks "Panama paberid" põhipealkirjanna on vale (u 15 min tagasi jõudis samale järeldusele ka BBC, agamitte väga järjekindlalt), aga, võib-olla homme (nt, riigi solvamise kõrvale, kui homme ilmuvad Panama 2. dokumendid, ülehomme P 3. paberid)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 7. aprill 2016, kell 23:54 (EEST) ==Arhiveerimine== Tere,<br /> Kas üldise arutelu teemasid, mis olid viimati aktiivselt arutelus (või lisati) rohkem kui neli aastat tagasi, võib arhiveerida säilitamaks arutelu kergesti loetavust (lühidust)? <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:28 (EEST) :Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:34 (EEST) ::Aitäh vastamast. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 2. mai 2016, kell 20:36 (EEST) Oleksin väga tänulik, kui heidaksid pilgu [https://et.wikiquote.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Postituvi siia] (Teemaks üldise arutelu arhiveerimine) ning lisaksid oma arvamuse. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 15:01 (EEST) :Aitäh. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 17:19 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:22 (EEST) == Request for translation: Robert Abajyan == Dear Andres. Warm greetings from Armenian Wikipedia! Could you help please help me to translate the article [[:en:Robert Abajyan|Robert Abajyan]] into your unique and honourable language? Even a couple of sentences is good enough and in return I could translate something your choice in our Wiki. Thanks in Advance. BTW I've had the pleasure of participating in [[Vikipeedia:Eesti-Armeenia koostöönädal|Eesti-Armeenia koostöönädal]] a couple of years ago. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 19:36 (EEST) Thank you very much, sir ! Don't forget if you need something to translate, contact me . God bless ! --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 13. mai 2016, kell 21:48 (EEST) Ei hakka tagasi pöörama, aga ukraina transkriptsioonis (ж järel) sai i-st õ alles 2009, ehk siis 2005 ja 2008. aasta kohta on õige just Dniprodzeržinsk. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. mai 2016, kell 13:13 (EEST) :See ei puutu asjasse. Ei muudetud nime, vaid transkriptsiooni. Loeb see, millal nime kasutatakse, mitte see, millisest ajast räägitakse. Mina saan sellest nii aru. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:22 (EEST) :: Ajaloo poole pealt on õige ikkagi tollane kirjapilt ja mitte hilisem. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. mai 2016, kell 13:26 (EEST) ::: Ei ole nõus. Aga võib ju keelekorraldajatelt küsida, mis me ikka vaidleme. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:29 (EEST) Hea küll. Ma katsun näitlikustada. Kui me räägime 19. sajandist, kas me peaksime siis "Aafrika" asemel rääkima "Ahwrikast"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2016, kell 13:33 (EEST) == Kasutaja Mariina blokeering == Ma ei mõista, miks sai Mariina blokeeringu eemaldasid. Pärast seda, kui tema kasutaja arutelusse oli kirjutatud märkus, pööras ta selle peale lihtsalt artikli "Paju" jälle sellele kujule nagu enne ‎Iifari muudatusi oli olnud. Nii on ta teinud varem ka mujal. Ta ei võta absoluutselt kuulda seda, mida tema arutelusse kirjutatakse. Iiafi märkus on nüüd tema arutelust lihtasalt ka kustutatud. See ei saa niimoodi enam ju edasi kesta!!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 19:14 (EEST) :Pööras tagasi, aga saab ju omakorda tagasi pöörata, nagu Sa tegidki. :Meil tuleb siin koostööd teha, mitte asju nugade peale ajada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:33 (EEST) :.Aga ta ju ei tee koostööd.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 21:58 (EEST) :: Kui tahta, et teine teeks koostööd, tuleb alustada sõbralikust suhtumisest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:01 (EEST) ::: Kui ta siis vaid ometi kuulda võtaks seda, mida talle öeldakse.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:27 (EEST) :::: See oleneb sellest, kuidas ja mida öelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 22:37 (EEST) ::::: Palun demonstreeri, et antud kaasuses on konstruktiivne koostöö võimalik ja ütlemist võetakse kuulda. Näita isiklikku eeskuju, sõbraliku suhtumise ja sobivas toonis ütlemisega. Teoorias on kõik tugevad, aga näita veebisuhtluses toimivat praktikat ja lahenda akuutne probleem! --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 28. juuni 2016, kell 23:40 (EEST) ::::::Kuidas siis ohjeldada, kui blokeerida ei saa? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:43 (EEST) ::::::: Kui inimesse mitte suhtuda nagu metsloomasse, siis ta ka käitub inimese moodi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 16:47 (EEST) :::::::: Ma ei suhtugi nagu metsloomasse, aga mulle tundub, et inimene ei soovi järgida teatud reegleid ja põhjustab sellega palju lisatööd. Ega hooli sellest.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:08 (EEST) ::::::::: Tema suhtumine on niisugune, et ta paneb oma asjad kirja, nii nagu oskab, ja need, kes paremini oskavad, panevad selle Vikipeediasse sobivasse vormi. ::::::::: Mis reeglid need on, mida ta ei järgi? Mina küll ei tea, et oleks mõni selline reegel. ::::::::: Kui sellest, mis ta teeb, lihtsalt kustutatakse sõimu saatel suured tükid ära, siis pole ime, kui ta hakkab tõrkuma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 17:30 (EEST) ::::::::::Suurem osa Mariina kaastöödest on ju täiesti normaalsed - ei ole sellised, et vaatad peale ja hakkad nutma või siis lööd käega, kuna ei suuda mõtet mõista. probleemiks on see, et vahel tuleb tal peale "barokne" loomingupuhang, mida tuleks talitseda, aga tema puhul oleks minu isikliku hinnangu kohaselt pigem abiks see, kui teatavad artiklid redigeerimiskaitse alla panna. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 18:25 (EEST) :::::::::::Jah, ma olen põhimõtteliselt nõus, ei ole nutused tekstid. Aga ta ei arvesta ka sellega, et teistel on õigust tema tekste reorganiseerida.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST) :::::::::::: Just nimelt. Kui tema tekstid oleks nutused, siis tasuks blokeerida Mariinat. Kuna see nii aga ei ole, siis vikipeedia sellisest pigem kannataks kui võidaks. Kuna ta tõesti ei arvesta mõnede artiklite puhul (on artikleid, kus see pole probleemiks olnud) sellega, et teistel on õigust tema tekste parandada, siis see, kui taolised artiklid täielikult lukustada (ehk siis tagada, et Mariina neile ise ligi ei pääseks), aitaks ehk tal asjade üle veidi järele mõelda See peaks igati vastama [[Vikipeedia:Artikli lukustamise kord|siin]] ära toodud põhimõtetele. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. juuli 2016, kell 13:18 (EEST) ==Araabia vms keele lingid== Ehk polüglotina oskad midagi teha Eesti kategooria artiklites olevate ilmselt liigsete siselinkidega *[[מצה]] *[[إستونيا]] *[[استونيا]] *[[استونیا]] *[[เอสโตเนีย]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 14:19 (EEST) :Jah, võtsin lingid ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 19:43 (EEST) :: Gordioni sõlm :-) --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 7. juuli 2016, kell 23:37 (EEST) ---- Palun ära lisa läbitoimetamata toormaterjali artikliruumi, pealegi läks osa tekstist artiklisse kahekordselt. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 19:30 (EEST) :Ma panin selle sinna selleks, et toimetada. Küll ma siis üleliigse kustutan. Praegu Sa kustutasid minu töö ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. juuli 2016, kell 20:10 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Andres, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 12. august 2016, kell 17:00 (EEST) == Tänusõnad == Tänan teid südamest artikli eest Katre Õimust. Üritan seda oma jõudumööda täiendada. Lisaks pidas ta teid alati hea sõnaga meeles ka meie kodus. Poeg, --[[Kasutaja:Mistersun|Mistersun]] ([[Kasutaja arutelu:Mistersun|arutelu]]) 31. august 2016, kell 01:36 (EEST) :Aitäh! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2016, kell 13:55 (EEST) == "Vaata ka" linkide vormistamine == Kas "Vaata ka" lingid vormistatakse suure või väikese algustähega? [[Vikipeedia:Vormistusreeglid|Vikipeedia vormistusreeglites]] ei ole alajaotuses [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Vaata ka|Vaata ka]] selle kohta midagi öeldud. Artiklite pealkirjad kirjutatakse Vikipeedias üldjuhul suure algustähega. Kas ka siin? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1|2001:7D0:87FF:6480:BC27:B43F:5622:81C1]] 8. september 2016, kell 14:18 (EEST) :Meil ei ole selle kohta kokkulepet. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2016, kell 15:14 (EEST) == Vojevoodkondade kategoriseerimine == Nagu ma aru saan, oled mingil põhjusel (mis iganes see ka poleks) otsustanud, et ainuõige ja hea on, kui Poola vojevoodkondadest on osa ainult omaenda kategoorias ja osa ka Poola vojevoodkondade kategoorias, ning mitte mingil juhul ei tohi kategoriseerimist ühtlustada. Võimalik, et mõned vojevoodkonnad on snu hinnangul kategoorilisemad, poolalisemad või siis vojevoodkondsemad, võib-olla on mõni vähem oluline kui teine või on lihtsalt sulle lapsepõlves võikaid kannatusi põhjustanud - kes ikka teise inimese hinge näeb, aga küllap on ka kõige jaburamal teol tegija enda silmis mingi mõte. "Keep up the good work!", nagu robot Bender "Futuramas" ütles, kui keegi jälle mingi jamaga hakkama sai. :Kuidas nii? Ma ei ole ammu kategooriate korraldusse sekkunud, ja kui olekski, siis minul pole võimu neid asju otsustada. :Pean mõistlikuks, et nad oleksid kõik mõlemas kategoorias, oma kategoorias siis esiletõstetuna. :Tõsi küll, mul on ähmaselt meeles, et ma pöörasin hiljuti ühe kategooriate muudatuse tagasi, võib-olla Su märkus on sellest ajendatud. Kui ma midagi kogemata valesti tegin, siis palun vabandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:12 (EEST) ::Nähtavasti on siin silmas peetud neid muudatusi ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Suur-Poola_vojevoodkond&type=revision&diff=4478101&oldid=4477618 näide]). Nimetatud muudatuste tagasipööramine oli viga. Mis tast ikka, juhtub. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. september 2016, kell 23:18 (EEST) Mina pidasin enesestmõistetavaks, et kõik Poola vojevoodkonnad on kategoriseeritud Poola vojevoodkondade kategooriasse, nii nagu kõik Poola presidendid on kategoriseeritud Poola presidentide kategooriasse, seepärast ma pöörasin tagasi selle, mida pidasin ilmseks veaks. Vojevoodkondade kategooriate panemine Poola vojevoodkondade kategooria alamkategooriateks on minu meelest alamkategooriate väärtarvitamine, sest alamkategooriatesse tuleb paigutada ainult sellised artiklid, mis sobiksid ka kategooriasse endasse, aga Poola vojevoodkondade kategooriasse sobivad ainult vojevoodkondade artiklid. Poola linnade kategoorias on osa linnu kategooriatena, osa artiklitena. Peale ülalöeldu on sel veel need puudused, et kategooria terviklikkus on lõhutud, artiklit on tähestiku järgi raske leida ja kategooriast ei pääse otse artikli juurde. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:25 (EEST) Ma soovitaksin võtta eeskuju saksa vikist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 00:38 (EEST) Olen oma seisukohta väljendanud siin: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad]]. Aga ma poleks arvanud, et asi nii kaugele läheb, et artikleid hakatakse üldiste kategooriate alt välja võtma. Ma ei usu, et see lugeja huvides on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 01:51 (EEST) :Kui püstitada eeldus, et Vikipeedia kategooriasüsteem ei peagi matemaatiliselt loogiline olema, siis läheb asi kohe lihtsamaks. :Pigem on probleem loenditega. Need on täiesti juhuslikel teemadel, nõuavad veel ulatuslikumat tööd, olles siiski sageli endiselt ülimalt ebatäielikud ja ei sisalda reeglina mingit täiendavat infot kategooriatega võrreldes. Paras peavalu. Nendega võrreldes on isegi need loogikareeglitega sageli vastuollu minevad kategooriad väga asine lahendus. Mina ei suuda mõista, kuidas sa ei usu kategooriatesse (millel küll on oma puudused), aga usud loenditesse (mis kujutavad endast vikis eepiliste mõõtmetega katastroofi). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. september 2016, kell 15:21 (EEST) :: Võimalik, et selline süsteem on kellegi jaoks lihtsam, aga minu meelest pole lugeja jaoks erilist keerukust, kui näiteks panna kategooria "Poola" alla kategooria "Poola teemad kohtade kaupa" vms ning selle alla kategooriad "Suur-Poola vojevoodkond" ja "Varsavi", või kuidagi teisiti samas vaimus. :: Ja kui selline lihtsus on tõesti oluline, siis ei tohiks ikkagi kategooriast "Poola vojevoodkonnad" vojevoodkondade artikleid ära võtta, sest nii ei täida see kategooria oma põhieesmärki. :: Mul ei ole põhimõtteliselt midagi kategooriate vastu, aga leian, et need nõuavad liiga palju vaeva, sest nendesse on sisse kirjutatud, et neid tuleb ühtelugu ümber teha. :: Loendid nõuavad ulatuslikku tööd? Selleks et neis oleks sama info nagu loendites, minu meelest mitte, aga igatahes ei ole neid hiljem tarvis ümber teha nii nagu kategooriaid. :: Minu meelest enamik loendeid just sisaldab lisainfot. Loendeid on võimalik täiustada ja juurde teha. Nendega on sama lugu nagu artiklitega. :: Ma ei näe loendite juures midagi katastroofilist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 16:20 (EEST) ::: Nõustun, et oma koht on nii loenditel kui kategooriatel. Loendite pluss on just see lisainfo, mida kategooriatesse panna ei saa. Samas muide võib olla kategooriatest kasu loendite tegemisel ja ka vastupidi, loendite järgi artiklite kategoriseerimisel. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 18. september 2016, kell 16:45 (EEST) :::: Jah. Loendi alguses tuleks märkida, milline kategooria loendile vastab, ja ümberpöördult. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. september 2016, kell 17:00 (EEST) :::::Minu nägemus asjast on selline: kasutajasõbralikumaks olen ma alati pidanud kategooriaid. Nende abil on kerge ühelt teemalt teisele üle minna ja täiesti uute ja huvitavate asjadeni, mida algselt ei otsinudki, välja jõuda. Loendid kui sellised on rohkem just tegijasõbralikud nähtused: kui üksikud "gigandid", mis on entsüklopeediate sisuloendite analoogiks, välja arvata, võib sinna panna mingi teema kõik asjad (näiteks kõik Nicaragua riigipead) ja siis on hea lihtne ühest kohast vaadata, mis vastava teema edasi arendamiseks ära teha saab. Kui aga mingi loend on täidetud vaid siniste asjadega ja on kindel, et sealt midagi puudu enam ei ole (näiteks [[Leedu linnade loend]]), siis tuleks hakata mõtlema selle artikliks edasi arendamisele (mille üheks osaks vastav loend edaspidi jääks) ja sellele, kuidas seda artiklit teistest artiklitest kätte leida annaks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. september 2016, kell 16:39 (EEST) == Kilogramm == Palun taasta artikli [[Kilogramm]] arutelu! Seal oli lisaks teemavälisele kraaklemisele ka mitmeid asjakohaseid kommentaare.--[[Eri:Kaastöö/193.40.142.252|193.40.142.252]] 20. september 2016, kell 13:16 (EEST) :Oli küll, aga midagi kuigi olulist või sellist, mis pole niigi ilmne, ei ole. Valikuliselt taastada minu meelest ka ei saa. :Iga administraator saab selle lehekülje taastada, nii et kui keegi leiab, et ma tegin vale sammu, siis taastagu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2016, kell 15:24 (EEST) Nende Soome raudteejaamade artiklites olevate kilomeetrite kohta saad mingit aimu lehelt [[:fi:Ratakilometrijärjestelmä]]. Nagu ma aru saan siis 26+575 tähendab seda, et too jaam on 26,575 kilomeetri kaugusel Helsinkist. Nagu sa näed, ei ole ka see Helsinki vaksal mitte just päris nullpunktis, et äkki siis on see mingi raudtee lõpp või algus. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 25. september 2016, kell 03:11 (EEST) :See võib ju olla, aga me ei saa eeldada, et lugeja sellest st aru saab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. september 2016, kell 08:57 (EEST) == Pisipiltide laiusest == Tere! Kirjutasid mulle märkuse, et pisipiltide suurust muuta ei tohi. Olin veidike suurendanud artikli parempoolse ülanurga infokasti all olevat pisipilti - infokasti laiuseks. Sest minu arvates näeb artikkel vormiliselt märksa „korralikum“ välja, kui infokast ja sellele vahetult järgnevad pisipildid on sama laiad. Mis põhjusel peab pisipildi laius infokasti laiusest tingimata erinema? [[Kasutaja:Maasaak|Maasaak]] ([[Kasutaja arutelu:Maasaak|arutelu]]) 30. september 2016, kell 00:52 (EEST) :Meil on erinevate eelistustega kasutajaid. Ühed tahavad, et pildid oleksid kohe nii suured, et neid saaks ilma klõpsimata vaadata. Teised leiavad, et suured pildid on pealetükkivad, ning eelistavad, et pildid oleksid pisikesed, ning huvi korral vaatavad neid klõpsides. Igaüks saab oma eelistustes pildi suurust reguleerida. Kui pildi suurus paika panna, võib see olla ühtede jaoks liiga suur ja teiste jaoks liiga väike. Arvan, et see on olulisem kui lehekülje kujundamine. Muide, lehekülje kujundamisega ei maksa minu meelest eriti vaeva näha, sest erineva suurendusega paistab lehekülg niikuinii erinevalt (see küll ei puuduta praegust juhtumit). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. september 2016, kell 08:32 (EEST) == Pildi eemaldamine artiklist == Tere Adeliine, Minu nimi on Kristiina Piperal ja minust on Eesti Vikipeedias artikkel ajast, kui võtsin osa saatest "Eesti otsib superstaari". Olen juba ammu soovinud, et pilt artiklist eemaldataks, kuid ei ole siiani leidnud võimalust. Seega, mida peaksin tegema, et pilt artiklist eemaldataks? Sooviksin seda teha nii pea kui võimalik, kuna artikkel on osutunud tüütuks minu eraelule. Suured tänud ette ning kõike paremat, Kristiina Piperal :Ma võtan pildi välja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 22:40 (EEST) == Arutelu otstarve == Palun lõpeta arutelulehe risustamine. Soovi korral võid selle kopeerida lehele [[Kasutaja:Mariina/materjal]] --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 19:24 (EEST) :Vaata [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Paju]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. oktoober 2016, kell 21:46 (EEST) ==Vandalism== Hi. Could you have a look at this user: [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/80.235.17.138 80.235.17.138] and maybe do something about it? -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:20 (EEST) :Hi. It looks like one of your admin colleagues already handled it. -- [[Kasutaja:Tegel|Tegel]] ([[Kasutaja arutelu:Tegel|arutelu]]) 12. oktoober 2016, kell 10:22 (EEST) == Request == Greetings. Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence. Thank you. == Sulgpall == Praeguse seisuga on sulgpalluri artikkel [[:en:User:Bbb23|Bbb23]] poolt kustutatud (viitega mass pollution vms, konkreetse isiku poolt), kirjutasin vastu, et algsest jäi vaid infobox ja esilause, mida siis kolm autorit täiendasid (mõte siis selles, et kõik lingid peaksid "pidama").—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :Taastasin artikli. Kui veel kustutatakse, anna teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. oktoober 2016, kell 21:36 (EEST) ::Nägin, Tänan! Koos sulgpalli(de)ga!(Tegelt, pärast loodut, ++, vaevalt et sel mulle tähendust on), anyway, thanks!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) == Accelerista == Tere, ma ei ole just kõige kogenum Wiki kasutaja, aga mina lisasin Accelerista peatüki. Kuna Wikis on olemas nii Autoleht, Tehnikamaailm kui mitmed muud Eesti päritolu või tegijatega väljaanded, ei näinud ma takistust selle peatüki kirjutamisele. Oli ka paar inimest, kes soojalt soovitasid jälg maha panna. Seega, mida ma valesti tegin või mispoolest on üks õhinapõhine portaal kehvem neist, mis loodud ärilistel eesmärkidel ja Wikis olemas on? Tervitades, lugupidamisega. :Mul ei ole kindlat seisukohta. Kahtlen sellepärast, et ma ei leia sõltumatut infot selle portaali kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2016, kell 20:47 (EET) == Accelerista == Ma ei jaksa ausalt öeldes vaielda, sest Wiki ei ole mulle nii tuttav. Unikaalne lugejanumber on võetud Google Analyticsi andmetest ning ühtlasi on artiklis viidatud, et Delfi Forte on meie suurim refereerija. Lisaks veel Õhtuleht, Postimees, mitmed netiajakirjad jne. Me oleme aasta aega tegutsenud, oma hinge asjasse pannud, rrikkaks keegi ei looda saada - tegime, sest tundsime, et on vaja uut ja värsket verd ja uusi tegijaid tuua valdkonda. Ma olen omal ajal püsti pannud noorte teadussaate Rakett69 ja teinud järjest telesaateid, mille ainus eesmärk on inimesi tänapäevasel moel harida. Ma ei jaksa end õigustada. Ise tegin, ise panin Wikisse, kui adminnidele ei meeldi või valdkond ei huvita, võtke maha. Aga võtke siis maha ka kõik sama valdkonna väljaanded, võrdse kohtlemise printsiip. Selgitus veel - sõber õpetas, kuidas siia allkirja alla lasta, aga ma ei oska. Tereloom on olnud aastaid üks mu nn. kirjanikunimesid. Pärisnimi on Ylle, ehk siis ma olen A vastutav toimetaja. Edu. :Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või klõpsi redigeerimiskasti kohal pliiatsiga nuppu. :Seda, kas teema väärib artiklit, me arutasime omavahel. Meil on selle kohta omad reeglid, kus põhinõue on, et teema kohta peavad olema usaldatavad sõltumatud allikad. Siiski on põhimõtteliselt võimalik sellest reeglist mööda minna, kui on tunne, et teema väärib artiklit hoolimata sellest, et niisuguseid allikaid ei ole. :See, kas mingi asi meile meeldib või kas valdkond huvitab, ei puutu asjasse ja seda me ei arvesta. :Me ei saa kohelda võrdselt tuntud ja tutvustatud väljaandeid vähetuntud ja tutvustamata väljaannetega, sest Vikipeedia ei tohiks olla vahend suhtelise tuntuse mõjutamiseks. Minu meelest ei puutu see asjasse, kas on tegemist õhinapõhise ettevõtmisega või lihtsalt rahateenimisvahendiga. On siiski väga võimalik, et oleks mõistlik kõiki analoogseid väljaandeid artiklivääriisteks pidada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:49 (EET) == Accelerista == Meie lugejanumbrit lööb kokku levinud arvutaja, Google Analytics. Tegelikult on numbrid juba mitu kuud märksa suuremad, aga me lubame endale neid võtta teatavate reservatsioonidega, sest GA loeb unikaalseks lugejaks iga seadme, mis tähendab, et kuu jooksul käib 1 inimene minimaalselt 2-3 seadmega internetis. Just sellepärast me ei afišeeri oma lugejanumbrit ning võtsin selle ära ka tutvustavast peatükist. Et oleks rahu maa peal minu poolest. :Lugejanumbri võib esitada koos viitega nii, et oleks selge, mida see arv tähendab. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. november 2016, kell 00:51 (EET) ==Minu tunne== Mul on vastakad tunded. Ma tunnen end reedetuna ja ühtaegu mul on häbi, et olen kraakleja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. detsember 2016, kell 17:19 (EET) ---- See on väga hea, et Teil on aega ja energiat uute kasutajatega suhtlemiseks, kuid kardan, et neile võib suur kommentaaride hulk väga ehmatavalt mõjuda, isegi kui need reaalsuses pärinevad yhelt ja samalt inimeselt. Nii et kui kasutaja T.S. on öelnud, et päevas 30-40 kirja uute kommentaaride kohta tema arutelulehel käib talle yle jõu, siis tasuks kõik oluline yhekorraga ära öelda, mitte veel 10 sellist teadet juurde genereerida. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:06 (EET) :Minu meelest oli jutt e-kirjadest. Mina vastasin temalt saadud e-kirjadele, ja neid oli kümmekond. Ülejäänud kirjad on nähtavasti saadud teistelt inimestelt. Kirjadele ma vastasin vastusefunktsiooniga. Ma ei leia, et ma peaksin kirjad kokku koguma ja neile korraga vastama. Pealegi tekitavad vastuseid uusi vastuseid, nii et see ei olegi võimalik. Ja need kirjad ei puudutanud arutelulehel öeldut, vaid põhiliselt artiklit [[Edgar Savisaar]]. Vastasin ka mõnedele üldistele küsimustele Vikipeedia põhimõtete ja praktika kohta. :Arutelulehel ma vastasin mitmes jutis sellepärast, et jutt oli pikk ning liigendatud mitme alapealkirja alla. Kas ka see oli häiriv? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 18:47 (EET) ::Pidasin tõesti silmas arutelulehe muudatusi, kuid eeldasin, et ka selle kohta tulevad vaikimisi teated meilile - aga nähtavasti mitte, seda tuleb ise eraldi seadistada. Vikisisese märguanded tulevad siiski kõigi teadete kohta eraldi ja ka see vilkumine võib päris koormav olla. Teisalt muidugi raskendab mitme muudatuse korraga salvestamine (mina oleks niimoodi teinud - vastused erinevatele lõikudele valmis kirjutanud ja tildedega varustanud ning kõik korraga salvestanud) nende kõigi leidmist, kuna eeldaks, et 1 muudatus = 1 kommentaar. Ma ei teagi seega, mis päris õige oleks. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:30 (EET) :::Sellist põhimõtet ei saa vikis teistele ette kirjutada. See on ikka justkui igaühe enda otsustada, millise sagedusega jne ta suhtleb.{{allkirjata|194.150.65.158}} ::: Ma ei usu hästi, et see mitmes jutis kirjutamine koormav oli. Ja sellest ei tule ka kuidagi kokku 30 kuni 40 kommentaari, nii et vist ikka ei olnud sellest jutt. ::: Ma oleksin tehniliselt küll võinud korraga salvestada, aga paraku mu tähelepanuvõime ja intellekti tase ei võimalda nii keerulise ülesande ühes jutis lahendamist. Ja ma poleks eales arvanud, et niisugusest asjast probleem tekib, eks ma muidu oleks pingutanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 20:54 (EET) ::: Muide, üks asi veel. Mitmesse kohta korraga kirjutamine ei ole hea ka redigeerimiskonflikti ohu tõttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:02 (EET) ::::Nõus, tehniliselt tõesti väga muud võimalust ei ole. Isiklikult sain tagantjärele aru, et oleksin pidanud lihtsalt paariks päevaks sellest kärast eemale astuma (siis, kui märkasin, et ka teised temaga vaidlevad). Kokkuvõttes ju miski ei põlenud. [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:23 (EET) :::::: Noh, praegu oli asi lihtsalt sellest, et ma ei suutnud Sinu pika jutu eest järge pidada. :::::: Aga Sina ei pea ka selle pärast kõrvale astuma, et keegi võib solvuda. Seda ei tea kunagi ette, mille pärast keegi solvub. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:29 (EET) Palun vabandust, tõesti on palju, tervelt 12 juppi. Palun vabandust tüli tegemise pärast. Mul on kahju, aga ma ei suutnud selles tekstis ainult toimetamiskasti abil orienteeruda. Halb pea, palun vabandust! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2017, kell 21:07 (EET) :Jah, ega nüüd muud üle ei jää, tuleb teha reegel, kuimitu korda tohib üks inimene ühes arutelus rääkida. Kokkuvõttes, mida vähem midagi ütled, seda parem. Ei saa küll üldse aru, miks Andres peaks vabandust paluma.[[Eri:Kaastöö/194.150.65.158|194.150.65.158]] 8. jaanuar 2017, kell 21:16 (EET) :Kui nüüd meilidest rääkida, siis on täiesti võimalik, et iga kord, kui kasutaja arutelulehele keegi midagi kirjutab tuleb selle kohta meil. Siis võib küll tekkida olukord, et neid meile saab ikka liiga palju. Seadistustest küll muudetav, aga selle peale ei pruugi tulla. Mulle tundub, et viki seadistustes on selline asi sees, et teistest vikidest peale koduviki on selline meilide saatmine vaikimisi sisse lülitatud. Oma konto lõi ta algselt inglisvikis. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2017, kell 21:19 (EET) == muutmise võimalusest == :Minu meelest on viisakas välja tuua, miks on artiklit mingi malliga kaunistatud ja selgitada meie ootusi sisule (pidades silmas siin just uusi kasutajaid). Küllap on tegu intelligentse inimesega, kes suudab artikli ka ise korda teha. Seepärast ei pea ma [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu%3AE-stonian&type=revision&diff=4574027&oldid=4573950 sellist kommentaari] tarvilikuks. :Ehk siis, jah, saame ka meie teksti kohendada, aga 1) see pole põhjus vältida suhtlust uue kasutajaga ja 2) praktikas me sageli ei jõua paljude artiklite puhul kohendamiseni. Võib eeldada, et kasutajale on mugav, kui tal on konkreetne inimene, kelle poole probleemide korral pöörduda, ja samuti võiks arvata, et artikli loojal on huvi, et tulemus oleks võimalikult hea. Vastandlike signaalide andmine on siin minu arvates segadusse ajav. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 21:15 (EET) ::Võib-olla küll. Aga minu meelest ei tohiks jätta valemuljet, et teised selle artikliga tegelema ei hakka ja artikli algataja peab kõik ise korda tegema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. jaanuar 2017, kell 22:55 (EET) :::Mingi vastutus võiks olla. Või vähemalt arusaamine, et miks teised tema ilusat artiklit nii julmalt nudima hakkavad. Muidu võib see Vikipeedia mainele kahju teha, kui selliseid asju ei mõisteta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. veebruar 2017, kell 00:19 (EET) == Botina registreerimine == [[Kasutaja:TohaomgBot]] tuleks botina registreerida. Saad sa seda teha? [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 17. veebruar 2017, kell 17:55 (EET) :Peaks olema tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2017, kell 18:45 (EET) Palun pane see kasutaja ka bottide sekka: [[Kasutaja:ListeriaBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 18. veebruar 2017, kell 16:37 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 07:30 (EET) Aitäh! Ja veel üks: palun lisa [[Kasutaja:CommonsDelinker]] ka bottide sekka. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:07 (EET) :Minu meelest oleks hea näha, mida ta teeb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:19 (EET) :: Kas ta on siis kunagi midagi sellist teinud, mille peale oled midagi ette võtnud? [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:25 (EET) :::Võib-olla mitte, aga hea on teada, kui mõni pilt ära kaob. Ja tegevust ei ole seal nii palju, et see häiriks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. veebruar 2017, kell 13:36 (EET) :::: Neist kahest botist tegutseb ta igatahes tunduvalt rohkem. Mind ka viimastes muudatustes ei häiri, kuid kui botid pole bottidena kirjas, siis nad rikuvad ka Vikipeedia statistikat. Ja igasugused andmepäringud, mida tööriistad teevad, ei saa siis botte tavakasutajatest eristada. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. veebruar 2017, kell 13:42 (EET) See kasutaja tuleks botina registreerida: [[Kasutaja:YiFeiBot]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 24. veebruar 2017, kell 00:06 (EET) Veel jäi üks silma: [[Kasutaja:ErfgoedBot]]. Lisa palun see ka. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 2. märts 2017, kell 16:42 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. märts 2017, kell 16:56 (EET) == Tänud == Välde läks kuidagi käändega sassi; tore, et sabast kinni said! --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. märts 2017, kell 21:34 (EET) == Aedmaasikas == Palun ära lahmi, kui Sul pole aega sisusse süüvida. Sinu taastatud variant on osaliselt uute ja osaliselt vanade andmetega. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:09 (EET) :Ma pole midagi taastanud, lihtsalt tõstsin kustutatud sisu arutelulehele, et see kaduma läheks ja asja saak arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:10 (EET) ::Need ümbertõstetud andmed ei ole korrektsed. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 21. märts 2017, kell 11:11 (EET) == Kanep == Ma nüüd ei mõista, miks sellise ümbersuunamise tegid, rahvas kutsub ikka kanepiks. Taim on taim. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:09 (EEST) :Sellest on juttu artikli arutelus. Miks Sa siis ei öelnud, et Sa sellega rahul ei ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:14 (EEST) ::Loe, ütlesingi. Aga las siis olla nagu mujal maailmas Mari nime all. Rahvas ei julge tegelt välja öeldagi, see nagu Voldemort. Öeldakse bob või kivi või suits või midaiganes. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:18 (EEST) :::Ja kuna see illegaalne ning kallis (20 eurot 1 gramm) siis nagunii tarbitakse pigem keemiat. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 16:19 (EEST) :::: 'Beebilõust: Kallis söber, kui palju kanda sa suudad?' :::: Hepatotsellulaarse kartsinoomi uuringus oli Nexavari saanud patsientide keskmine elumus 10,7 kuud, platseebot saanud patsientidel aga 7,9 kuud. Seega loetakse tõendatuks, et vähiravimil on [[Elumus|elumust]] pikendav toime.<ref>[[European Medicines Agency]], [https://www.arst.ee/UserFiles/ArstDrugs/EMEA/EMEA_20561.pdf EUROOPA AVALIK HINDAMISARUANNE, NEXAVAR Kokkuvõte üldsusele], EMEA/H/C/690, veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)</ref> ::::: Nexavar'i N30 (200 mg) maksumus on varieeruv kas 3046,68 kuni 3128,89 dollarit.<ref>[http://www.goodrx.com/nexavar Nexavari hinnad], veebiversioon (vaadatud 28.01.2015)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> Kuna ei hakka mujalt otsima, siis küsin siit: kas kasutajat on võimalik ära kustutada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:48 (EEST) ::::: Selle võib ära kustutada, lihtsalt minu viis jätta inimesele viimaks informeeritud otsustusõigus, valikuvabadus ja mõtlemiseaeg... Mariina 12. aprill 2017, kell 06:15 (EEST) alias Простота :Palun kustuta minu konto, kui see võimalik. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 23:51 (EEST) :: Konto kustutamine pole võimalik. Vaata täpsemalt: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Courtesy_vanishing - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 12. aprill 2017, kell 00:17 (EEST) Kasutajakontot kustutada ei saa. Mida konkreetselt Sa tahaksid kustutatuna näha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. aprill 2017, kell 12:06 (EEST) {{Viited}} == Tere == Tere, Andres! --[[Kasutaja:Roheline Siga|<span style="color:lime">^Roheline _Siga</span>]] ([[Kasutaja arutelu:Roheline Siga|arutelu]]) 6. mai 2017, kell 13:13 (EEST) ==Infootsing== Kas sooviksid koostada mõnda [[Vikipeedia:Infootsing/Eesti kunst|sellele]] sarnast küsimustikku nt matemaatika või filosoofia teemadel? Võiks [[Vikipeedia:Infootsing|siia]] enam komplekte kokku saada ja siis neid koolides levitada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 02:54 (EEST) :Kui mahti saan, siis mõtlen. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 08:10 (EEST) ==Suur majanduslangus== Tere! Kas selgitaksite, miks te olete kustutanud lehekülje "Suur majanduslangus"? :Sest see oli originaaluurimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. mai 2017, kell 18:56 (EEST) == Rudolf Schumann== Tere!Te saate artiklit tõlkida?Ma võin tõlkida kaudu tõlkija.Suur Tänu! https://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Schumann == [[:Sinine]] == planeet Maa õhukiht on ka kosmosest vaadatuna sinine, seega ei ole väljend taevas piisav kirjutises sinine, ehk viitsid oma muudatuse tühistada? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:07 (EEST) :Taevas ei ole vale, see on arusaadav sõna, miks taevast ei võiks mainida? "Maa õhukiht" ei öelda ju. Võib-olla võiks siis nii öelda, et selge taevas on päeval sinine ja Maa paistab kosmosest Päikese valguses sinine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. mai 2017, kell 15:24 (EEST) :: ok [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 31. mai 2017, kell 15:31 (EEST) :::Maa värv kosmosest vaadatuna sõltub muidugi suunast, nii et see, et õhukiht kosmosest vaadatuna sinine tundub, pole kindel. Sinised kohad on üldiselt meri, mis on sinine seetõttu, et peegeldab sinist taevast. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2017, kell 07:40 (EEST) == "Pane laik" kustutamine == Tere, Kas on võimalik kuidagi saada kustuatud teema sisutekst? Kahjuks ei ole mul sellest koopiat. Tänades. Mida oleks pidanud tegema, et seda ei kustutataks? https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Pane_laik :Artiklis esitatud väited peavad olema tõendatud usaldatavate avalike allikatega. Mulle tundus, et see pole siin võimalik, sestap kustutasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuni 2017, kell 11:04 (EEST) '''"Pane ''laik"''''' - kedagi pöial püsti puudutamine keha piirkonda. Tegevus on tuletatud Facebook-ist "Like" ikooni vajutamisest. "Pane ''laik"'', kasutatakse kui soovitakse koheselt väljendanda meeldivat emotsiooni füüsilise puudutusena. "Pane ''laik''" - sai alguse sellest kui Vassil Marjunitš soovis, et inimesed teine teisele väljendaks hetkes kogetavaid meeldivaid tundeid koheselt. See teeb inimesti teineteise suhtes sallivamateks, sõbralikemaks ja lähedasemaks, sest suureneb positiivsete kontaktide hulk. "Pane ''laik"'' - sooritatakse käelaba rusikas surutud ja pöial püsti, teise inimese keha piirkonda vastu. Laigitavaks keha piirkonnaks on tavaliselt pöial püsti käsi ja õlg. ==Aktiivsete kasutajate loend== Minu kasutajanimi on aktiivsete kasutajate loendist kadunud, ehkki olen teinud hulga muudatusi viimase 30 päeva jooksul. Ma ei pruugi olla ainus "kadunud hing," aktiivsete kasutajate arv on kuu varasemaga umbes saja võrra väiksem. Ehk oskad bürokraadina midagi selle kohta öelda? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:37 (EEST) :Never mind. Peale mitmetunnist vahet ilmus mu kasutajanimi loendisse tagasi. Müstika. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. juuni 2017, kell 17:57 (EEST) == Jälle küsimus == Oskad ehk öelda eksperimendi nime?<br />Sisu: katsealustele (min 5 maailma suurema pealinna elanikud, sh ka NY) näidati dražeedega täidetud läbipaistvast plastist valmistatud siga (st, kuju) ja küsiti dražeede arvu; tulemusena ei saadud ühtki õiget vastet, kõigi katsealuste (1-5 milj, ei mäleta) vastuste aritmeetiline keskmine ent andis vastuseks dražeede täpse arvu. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 17:25 (EEST) :Ei oska kahjuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:38 (EEST) ::See oli hr Tulviste loengust (kui mitte Pärli), ehk siis mõte(?) selles, et kooslus, jätku/alalhoiu vms eesmärgil, on suuteline leidma lahenduse...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :::Monte Carlo meetod. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 18:55 (EEST) :::: Minu meelest mitte. [[Monte Carlo meetodid]] eeldavad, et tõenäosusjaotus on teada, või ma saan valesti aru? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 19:03 (EEST) :::: Ei pea teada olema, küll aga isiklikul tasemel hinnatav olema, mille alla ka konkreetne juhtum satub. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:12 (EEST) ::::: Kuidas saab puhtalt statistikaga põhjendada, et keskmine hinnang läheb täppi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 21:28 (EEST) ::::::Meetodid on erinevad, (sestap artikli nimigi Monte Carlo meetodid). Antud variandi puhul on eelduseks, et inimesed hindavad midagi, mis on neile hinnatav, mis loob seega hinnangutest tõenäosusliku jaotuskõvera. Hinnata saab midagi, mis ei varieeru, kui inimestel paluda hinnata muutuvat suurust, näiteks Kuu kaugust Merkuurist, või siis midagi, mida nad hinnata ei oska (kiirliftiga Kuule sõiduks kuluvat aega, mis on kümme tundi), pole tulemus saavutatav, kuna statistika suvaliste tulemustega täpset keskmist vastust ei loo. Inimesed ei tea täpset tulemust, küll oskavad nad aga hinnata suurusjärku, määratledes sel konkreetsel juhul jaotuspiirkonna ise. Raamat "Suurte väejuhtide saladus" oli üsna hea lugemismaterjal, seal oli juttu Monte Carlo meetoditest ja ka sellest konkreetsest juhtumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:04 (EEST)<br/><u>Konkreetse "kommisea"</u> puhul oli iga mandri sea "kõhus" täpselt sama kogus dražeesid...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) {{taane|::::::}}Minu mõte oli pigem selles, et mida rohkem "valeväiteid" me konstrueerime, seda tõenäolisem on sellest "tõdeväite" väljakoorumine, mille autoreiks ei ole keegi meist.[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) Ma taipan enam-vähem, aga kuidas ette arvata, mida inimesed hinnata oskavad? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 22:55 (EEST) :Miks tahad alati olla võimeline "ette arvama"? See ei ole ei Newtoni ega Einsteini kooslus, pigem organisatsiooni/olemi/kogumi enesealalhoiu "geenikoodiga" etteantud muster/mall. Umbes sedalaadi, et suvele järgneb talv jne, mõni loodu (taim, näiteks) kasvab (ellujäämiseks) ülespoole, mõni teine allapoole. Kui mulle oleks veel u 250 aastat elu antud, siis ehk oskaksin paremini selgitada (kellele), ja põhjendada ka seda, miks vajaksin veel vähemalt paari veerandtuhandet, et paremini aru saada...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) :: Siiski, kui asi pole mingilgi määral ette arvatav, siis pole ka tulemus saavutatav. Küsi ükskõik kui paljudelt inimestelt tahes, kui kaua aega võtaks liftiga Maalt Kuule sõitmine ja õiget tulemust ei tule. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2017, kell 23:52 (EEST) :::Ehk siis - Andrese küsimus sellest, kuidas teada, kas tol meetodil saavutatav tulemus on relevantne või ei, on vägagi relevantne... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 07:54 (EEST) == Lingid arutelulehtedele! == Tee kindlasti oma kommenteeritud arutelulehtedele vajaduse korral lingid. Nt tegemata siin [[arutelu:Hungaroloogia]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 12:44 (EEST) :lingistada on nutikas ka kasutajanimed, et neile automaatselt teavitus tuleks. Nt tegemata siin: [[Arutelu:Admiral von Trotha]], ent mille ma tegin--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 14:12 (EEST) == [[Lepikon torppa]] == Artklit täiendades tuleks viited üle kontrollida. Praegu on lingid viidetele olemas, aga viiteid endid polegi. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 19:46 (EEST) :Arutelulehel on sellest juttu. Tule appi, kui oskad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. juuli 2017, kell 21:05 (EEST) ---- Kui on tahtmine täpsustusi korda teha, siis [[Vikipeedia:Andmepäringud/Linkimata täpsustusmärkega lehed|siit]] leiab pidevalt kasvava loetelu. --Pelmeen10 16. august 2017, kell 00:47 (EEST) :Need tuleb kohe korda teha, kui need tekivad, aga meil ei jätku toimetajaid. Ja kõigepealt, neid ei tohi üldse tekitada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2017, kell 08:19 (EEST) Mõtlesin su käest nõu küsida, et kuidas sa tõlgiksid eesti keelde sellise asja nagu ВЦСПС ([[:ru:Всесоюзный центральный совет профессиональных союзов]]) spordivõistluste puhul (näiteks Первенство ВЦСПС) ehk siis tegu ametiühingute spordiühingu (mille alla käisid siis näiteks spordiühingud Trud, Zenit, Krõlja Sovetov, Avangard jne) võistlustega. Omal ajal kirjutati lihtsalt Ametiühingud /olid ka sellised asjad nagu Maanoored ehk Урожай ja ka Relvajõud ehk физкультурно-спортивное объединение Вооруженных сил/, aga tänapäeval need enam väga hästi ei kipu kõlbama. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. august 2017, kell 11:52 (EEST) :Organi nimi oli [[Üleliiduline Ametiühingute Kesknõukogu]], lühend ÜAÜKN. Jah spordi kontekstis räägiti tõesti Ametiühingutest (või ametiühingutest?). Ma ei saa aru, miks see ei kõlba. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. august 2017, kell 12:02 (EEST) ==Kirillitsas linke== kirillitsas linkide kordategemisel leidsin ka kolm pähklit: [[Функция_(математика)]], [[Множество]] ja [[Opolje_(природный_район)]]. Ma arvan, et sul käib nendest jõud üle--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 10:13 (EEST) :[[Funktsioon (matemaatika)]], [[Hulk]]. Kolmanda tegin ümber: [[Opolje (Venemaa piirkond)]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:11 (EEST) ::neid su vastatuid linke ([[Функция_(математика)]] ja [[Множество]]) ma tegelikult teadsin, ent need on ühes ja samas artiklis sellises (v-o vigases) kontekstis, kus ma ei oska neid parandada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. august 2017, kell 11:57 (EEST) ::: Need on tarbetud, kustutasin ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. august 2017, kell 12:20 (EEST) == Kategooriad == Olen rajanud: [[:Kategooria:Usbeki lauljad]], [[:Kategooria:Tadžiki muusikud]]. Kas ma pean teisaldama (Usbekistani lauljad, Tadžikistani muusikud)? [[Munojotxon Yoʻlchiyeva]] on [[usbekid|usbeki]] laulja, sest ta on sündinud ja töötas [[Usbeki NSV]]is. [[Bojmuhammad Nijozov]] ei ole [[Tadžikistan]]i, vaid [[Tadžiki NSV|tadžiki]] muusik. [[Tadžikid|Tadžiki]] inimene on [[Tadžikistan]]ist või [[Tadžiki NSV|TNSVist]], jah? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2017, kell 19:42 (EEST) :Ei, "usbeki" või "tadžiki" tähendab rahvust, etnilist päritolu. "Usbekistani" või "Tadžikistani" tähendab seotust riigiga (või liiduvavariigiga). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. august 2017, kell 22:47 (EEST) :: Jah, ma saan aru, aga mu küsimus oli: [[Tadžikistan]]≠[[Tadžiki NSV]], [[Usbekistan]]≠[[Usbeki NSV]] → tadžikistani inimene ei ole [[Tadžiki NSV|TNSVist]], vaid [[Tadžikistan]]ist? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3ATad%C5%BEikistani_muusikud&type=revision&diff=4730229&oldid=4729649 Olen teisaldanud]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 29. august 2017, kell 00:44 (EEST) ::: Ka Tadžiki NSV on Tadžikistan ja ka Usbeki NSV on Usbekistan. Nii vahet teha ei saa ja minu meelest ei ole see vahetegemine ka vajalik. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. august 2017, kell 10:15 (EEST) ---- Miks Oü Pinska artikli teisaldasid? Sellised võib julgelt kustutada. --Pelmeen10 2. september 2017, kell 23:48 (EEST) :Mul ei olnud aega uurida, kas teema on tähelepanuväärne, aga see oli kohe näha, et pealkiri on vale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. september 2017, kell 13:14 (EEST) == Aidi või Aïdi== [[Maroko]] koeratõug, [[en:Aidi]] / [[fr:Aïdi]], kumb neist etwi-s põhiartikli pealkirjaks sobib?[[Kasutaja:Pietade|— Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 4. september 2017, kell 12:00 (EEST)<!-- Pikse ajal tähendas logisurk seda, et üks hetk on kirjas üks asi, u 5 min pärast on logikirje üle kirjutatud--> == Samanimelised == Ma märgin samanimelisi inimesi arutelulehtedele, kui leian neid teenetemärkide kavalere korrastades. Kahjuks ei ole jaksu ise kõikide kohta artikleid teha, aga arvan, et on kasulik, kui see info on kuskil olemas.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:31 (EEST) :Jah, muidugi ei pea just Sina tingimata neid artikleid tegema. Aga mulle tundub, et sellistes olukordades tuleks artiklipealkiri ordenisaajale jätta ning ordenisaaja artiklile täpsustusmärkus lisada. Seda ei saa ilma artiklita teha, nii et ilma artiklita ei saa olukorda lahendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 17:36 (EEST) ::Loomulikult saab teha täpsustusleheküljed, kus kõik võimalikud variandid on punased, ent eelistada tasuks ilmselt tõesti täpsustusmärkusi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 18:25 (EEST) ::: Asi on ju selles ka, et pole mõtet panna põhinime neiupõlvenimega ühele pulgale. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 19:28 (EEST) == Ümbersuunamis leheküljed == Kuidas neid kustutada, et jääks alles ainult õige lehekülg? – Eelneva [[Vikipeedia:Arutelulehekülg#Tehnilised ja vormistamisstandardid|allkirjata]] kommentaari kirjutas [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]] • [[Special:Contributions/MoroccoCentral|kaastöö]]) 14. november 2017. :Kustutada saavad administraatorid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. november 2017, kell 09:04 (EET) :: Ümbersuunamiste kustutamiseks pole enamasti aga ka vajadust. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 15. november 2017, kell 10:17 (EET) == Prva Liga == Kuna mitmel riigil on kõrgliigad [[Prva Liga]], siis tegin täpsustuslehekülje. [[Prva liga]] võiks sinna suunata. --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:36 (EET) :Jah, nõus. :Muide, Sloveenia liiga jaoks ette nähtud (ja ka praegune) pealkiri ei ole nimi. See tuleks pigem tõlkida või siis kasutada nime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. detsember 2017, kell 14:47 (EET) == Arutelulehel teiste tekstide muutmisest == Minu teada on selline tegevus Wikipedia reeglite vastu. Palun, ära enam tee niimoodi!--[[Eri:Kaastöö/90.191.198.230|90.191.198.230]] 3. jaanuar 2018, kell 17:03 (EET) :Vabandust, kui tegin, siis kogemata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. jaanuar 2018, kell 19:05 (EET) Ma saan aru, et sa oled juhindunud mingitest soovitustest, kui siiski palun ära muuda vene kabet Vene kabeks. Mängul pole riigiga midagi pistmist, pealegi tundub et see on pärit tänapäeva Ukraina ehk siis endise Poola riigi aladelt. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2018, kell 00:31 (EET) :Ma juba muutsin. Kui ta on pärit Ukrainast, siis "vene" on ju veel valem. Nimi ei ole ju ometi paadi järgi? Igatahes nii ESBL-is kui ka TEA-s on "Vene kabe". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 00:44 (EET) :: Sugugi mitte. Õige on vene kabe. Ja nimetus on rahvuse ning mitte riigi järgi. Tuleta meelde, et rahvused ja keeled käivad eesti keeles ikka endiselt väikese tähega. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2018, kell 01:01 (EET) ::: Kabel ei ole rahvust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:13 (EET) ::: Igatahes Sa peaksid seda põhjalikumalt selgitama ja põhjendama. Mille poolest vene kabe erineb Vene kirvest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 01:15 (EET) :::Minu meelest on "Vene kabe" nagu "Vene vodka". vt [http://eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=vene+kabe&F=M].--[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. jaanuar 2018, kell 08:23 (EET) :::: Pigem nagu rootsi kardinad, vodka võib olla väga hästi ka Venemaalt toodud ja sel juhul oleks see suure algustähega. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. august 2018, kell 07:40 (EEST) ::::: Praeguste reeglite järgi on "Rootsi kardinad". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. august 2018, kell 08:45 (EEST) == Languages in Estonian == Hi, at svwiktionary we're discussing language names in Estonian, but since we don't speak Estonian, the discussion is unproductive. Are you good at grammar? :-) {| class="wikitable" ! || Name of the language (noun/nimisõna) || Name of the country (noun/nimisõna) || Adjective (omadussõna) |- ! English | Albanian, Swedish, Estonian : ''I speak <language>. The grammar of <language> is difficult.'' | Albania, Sweden, Estonia : ''I come from <country>. The capital city of <country>.'' | Albanian, Swedish, Estonian : ''A <adjective> woman. <Adjective> Wikipedia.'' |- ! Estonian <br> (alternative 1) | * albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)'' * '''<del>albaania, rootsi, eesti</del> (<u>incorrect</u> forms)''' | Albaania, Rootsi, Eesti | albaania, rootsi, eesti |- ! Estonian <br> (alternative 2) | * albaania keel, rootsi keel, eesti keel ''(correct forms)'' * '''<ins>albaania, rootsi, eesti</ins> (<u>also correct</u> forms)''' | Albaania, Rootsi, Eesti | albaania, rootsi, eesti |} Can you tell whether Estonian alternative 1 or 2 is accurate? According to [[wikt:eesti]] it seems like alternative 2 is possible, but highly unusual. [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 16. jaanuar 2018, kell 23:33 (EET) :Yes, in the contemporary Estonian "albaania", "rootsi", "eesti" are not normally used for the languages but the linguist [[Paul Ariste]] used to use them so. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:03 (EET) :This use was introduced in the first half of the 20th century as a loan from Finnish. Now it is probably obsolete except in jocular speech. (But [[Ago Künnap]] used it in 1994.) It has been also found in some Estonian dialects. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 01:24 (EET) ::(Thanks a bunch!) Do you have an explanation for why, on a page like [[wikt:inimene]], the title is "Eesti" and the translations seem to have language names like "rootsi", without "keel"? [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:26 (EET) ::: Because it would be tedious to repeat the word ''keel'' all the time. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 20:34 (EET) :::: Thanks! [[Kasutaja:Skalman|Skalman]] ([[Kasutaja arutelu:Skalman|arutelu]]) 17. jaanuar 2018, kell 23:40 (EET) Andres, mul on selline tunne, et ma hakkan su muudatusi seal 1993. aasta juures kohati uuesti tagasi pöörama. Asi selles, et see kuidas ja mis isikud sa artiklisse jätad ja millised eemaldad ei ole päriselt ka vastuvõetav. Osade eemaldamistega ma olen nõus, osadega aga mitte mingil juhul. Näiteks kui sa surnute nimekirjast Bobby Moore'i, Arthur Ashe'i ja River Phoenixi eemaldasid, siis ma hakkasin küll vanduma. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. jaanuar 2018, kell 02:18 (EET) :Pane need tagasi, kes Sinu arvates peavad seal olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:23 (EET) :Ja surnute nimekirjast võta need välja, kelle eemaldamisega Sa oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2018, kell 02:26 (EET) == Thank you for being one of Wikipedia's top medical contributors! == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> :''please help translate this message into your local language via [https://meta.wikimedia.org/wiki/Wiki_Project_Med/The_Cure_Award meta]'' {| style="background-color: #fdffe7; border: 1px solid #fceb92;" |rowspan="2" style="vertical-align: middle; padding: 5px;" | [[File:Wiki Project Med Foundation logo.svg|100px]] |style="font-size: x-large; padding: 3px 3px 0 3px; height: 1.5em;" |'''The 2017 Cure Award''' |- | style="vertical-align: middle; padding: 3px;" |In 2017 you were one of the [[W:EN:Wikipedia:WikiProject Medicine/Stats/Top medical editors 2017 (all)|top ~250 medical editors]] across any language of Wikipedia. Thank you from [[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] for helping bring free, complete, accurate, up-to-date health information to the public. We really appreciate you and the vital work you do! Wiki Project Med Foundation is a [[meta:user group|user group]] whose mission is to improve our health content. Consider joining '''[[meta:Wiki_Project_Med#People_interested|here]]''', there are no associated costs. |} Thanks again :-) -- [[W:EN:User:Doc James|<span style="color:#0000f1">'''Doc James'''</span>]] along with the rest of the team at '''[[m:WikiProject_Med|Wiki Project Med Foundation]] 26. aprill 2018, kell 06:30 (EEST)''' </div> == Tere == Kas sinu tegeled lehekülgede ühendamisega ka? Erikeelsete vikipeediate vahel ma mõtlen. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :Jah. :Soovitan kasutada nelja tildet, et aeg oleks näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. august 2018, kell 09:56 (EEST) ---- Kasutajaliidese muutmise õigust piirati mõnedel lehtedel ([[Eri:Püsilink/5084345#footer|teadaanne saatkonnas]]). Ma arvan, et võiksid uude kasutajarühma (liidese administraatorid) lisada need, kes on vastavaid lehekülgi varem muutnud. Need oleks järgmised neli kasutajat: Cumbril, WikedKentaur, Ahsoous ja mina. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. september 2018, kell 18:30 (EEST) Lehti nagu [[MediaWiki:Common.css]] ei saa praegu muuta ükski kohalik kasutaja. Sina saad lisada kasutajaid ülalnimetatud rühma, mille liikmed saavad neid lehti muuta. Kas oleks võimalik õigused saada? Ma kibelen mõnd liidese lehekülge uuesti muutma. :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. september 2018, kell 16:54 (EEST) Tõepoolest, mille taga selle õiguse andmine seisab? Kui tahaksin oma loodud [[Vikipeedia:Tööriistad/Viidete korrastaja|Viidete Korrastaja]] tööriistas vigu parandada või seda täiustada (nii, et muudatused kõigi tööriista kasutajateni jõuaks), siis pole mul seda võimalik hetkel teha. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:27 (EEST) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:44 (EEST) :: Mul endiselt ei ole seda õigust. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:47 (EEST) ::: Kuidas nüüd? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:51 (EEST) :::: Nüüd on. Aga WikedKentauril pole. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 24. september 2018, kell 23:52 (EEST) ==Ehk== vaataksid, palun, [[Gravitrips]]i 3. lõiku, ma pole päris kindel korrektsuses. Ette tänades, —Pietadè 10. detsember 2018, kell 17:52 (EET) == Vandalism == Hello! Please see [[Special:Contribs/193.40.104.194]]. Their edits are death threats, and although likely not serious, should still probably be blocked. Thanks, [[Kasutaja:Vermont|Vermont]] ([[Kasutaja arutelu:Vermont|arutelu]]) 9. jaanuar 2019, kell 13:08 (EET) == Ei ole sodinud, eemaldas mittevajalikku infot == Mida see tähe "J" korduv lisamine siis on, kui mitte sodimine? Kõrvalküsimusena: mille poolest on allikaviidetega kinnitatud avaliku elu tegelase avalik vaidlus seksuaalküsimuses mittevajalik info? Palun selgita, et edaspidi oleks selge. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:35 (EET) :Tähe J korduvat lisamist ma ei märganud. Artikli ajaloost nägin, et ta pööras tagasi ka selgelt pahatahtliku muudatuse. Ma ei näe tema tegevuses pahatahtlikkust. Mulle tundub ka, et see seik on liiga kergekaaluline (seda kajastavad ainult meluleheküljed ja kirjeldatu toimus ainult Youtube'is) ja vähemalt sellisel kujul on seda entsüklopeediast lugeda imelik (ka liiga suur kaal). Muidugi see on vaieldav, aga blokeerimise asemel oleks minu meelest tulnud dialoogi astuda. Minu arvates võib selle lõigu ära jätta küll, aga lingid võib panna välislinkide alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 09:51 (EET) ::Sodimise puhul pole nagu midagi arutada. P.S. Miks me näiteks poliitikute isikuartiklites selliseid avaldusi kergekaaluliseks ei pea ja erandi teeme? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:31 (EET) ::: Ma ei tea, kas see nii on. Kui poliitik kritiseerib seadust, siis on see oluline, sest poliitikut teevadki seadusi. Siinset juhtu võib ka nii tõlgendada, kuid see pole üheselt mõistetav, see võib olla ka lihtsalt loba ja pullitegemine. Samuti pole skandaali ega huligaansust ega ilmselt ebaeetilist käitumist, vähemalt minu arvates mitte. Ja kui tahta esile tuua seaduse kritiseerimist, miks siis artikkel seda ei maini? Sellepärast ma leiangi, et sellisel kujul on see ebavajalik. Aga ma ei taha seda asja sisuliselt arutada, ma tahtsin ainult selgitada, miks ma bloki maha võtsin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 11:09 (EET) ::::Ei, ta ei kritiseerinud seadust. Vastupidi, ta äratas avalikku tähelepanu sooviga talle seadusega antud õigust kasutada. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 12:14 (EET) :Noh, see J-täht jäi nähtavasti kogemata sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 10:00 (EET) == Daodejing == Kuule, Andres, mul tekib aina sagedamini küsimusi, [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Daodejing&type=revision&diff=5233383&oldid=5233378 mida kuradit sa õigupoolest teed]. Kui viidatud leheküljel on autoriks märgitud Hilmar Alquiros, aga sina nõuad, et selle asemel oleks perekonnanimeks Klaus, või et vaikitaks maha, kui üks tõlge on tehtud soome keele kaudu - mis toimub? Kas sa lihtsalt käid ringi ja tühistad suvalisi muudatusi, sest on selline tuju? Oma tegevust põhjendama sa ju ei vaevunud. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:22 (EET) :Vabandust, ju ma siis eksisin. Aga kui Sa neid kolme muudatust koos vaatad, kas see ei näe siis välja nagu vandalism? Aitäh, et märkasid! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 12:26 (EET) ---- Palun roboti õigusi kasutajale [[User:PikseBot|PikseBot]]. Teeksin sellega mõningaid süntaksiparandusi ning võib-olla parandan hiljem välislinke vmt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2019, kell 12:10 (EET) :Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. märts 2019, kell 14:07 (EET) == [[Plekkpurgi katedraal]] and [[Cyril Genik]] == Hello Andres, As a senior editor in the Estonian Wikipedia would you be able to remove the tags from these two articles? Many Estonian editors have contributed to these articles over the years. I just thought I'd ask. I apologize for being unable to write to you in Estonian. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 14. märts 2019, kell 17:58 (EET) == [[Minangkabaud]] == [[Puti Kaisar-Mihara]]: "Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabau]]" või "Tema isa on rahvuselt [[minangkabaud|minangkabaulane]]? --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 13. aprill 2019, kell 13:03 (EEST) : Vabandage, [[kasutaja:Ursus scribens]] suhtub töösse väga tõsiselt ja on parandanud artiklit. Töö on lõppenud. He has already explained [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 what is the Estonian for "a Minangkabau person"]. Sorry, I didn't want to be any trouble to you. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:15 (EEST) == Kuidas tõlkida == Kuidas võiks tõlkida "pseudo-Riemannian metric"? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 22. aprill 2019, kell 22:33 (EEST) :Minu meelest sobib "pseudo-Riemanni meetrika". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 00:41 (EEST) ::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 05:52 (EEST) Aga "Собственно псевдориманов метрический тензор" – kuidas seda? Kas nii: "päris pseudo-Riemanni meetriline tensor" --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 06:21 (EEST) :Selles vallas tuleb vast keelenõuandlasse pöörduda. Tõeline või ehtne - alternatiive on mitu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 07:30 (EEST) ::See ju termin. Mida nemad sellest teavad. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 08:43 (EEST) ::: Ma ei tea, kas nii kasutatakse, aga eesti keeles tuleks põhimõtteliselt öelda "pärispseudo-Riemanni meetriline tensor". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:02 (EEST) ::::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. aprill 2019, kell 09:12 (EEST) == Rootsi lipp == Arutelulehel ära toodud kitsaskohad tunduvad aegade jooksul lahenenud olevat. Küsimus: Kas vastuhääl hea artikli staatusele veel kehtib ja kui, siis miks? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2019, kell 22:30 (EEST) :Uurisin pisut, aga jäi pooleli. Esmapilgul torkab silma, et viiteid igal pool pole. Kas on kasutatud uuemat kirjandust lipu ajaloo kohta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. aprill 2019, kell 10:46 (EEST) == Filosoofiateosed == Mul ei ole otseselt midagi nende artiklite vastu, aga leian, et need sobiks Vikipeediasse vähe paremini, kui nende juures oleks natuke täiendavat infot peale praegu esitatu. Alustuseks võiks teostes käsitletavatest teemadest olla ka artikli enda sissejuhatuses väike lõik, et ei peaks artiklit läbi lugema, et üldse teada saada, et millest mingis teoses juttu. Ning muidugi võiks nende juures olla mingit infot teoste enda kohta (nt mis keeltesse on tõlgitud, kui palju välja antud, kuidas on keegi kolmas teost arvustanud). Kas see oleks tehtav? Samuti saab alati juurde tekitada infokaste (nt [[:fr:La Dialectique de la durée|nagu siin]]) ja/või navigeerimismalle (kus on välja toodud mingi autori olulisemad teosed, et lugejal oleks hõlpsam selliste artiklite vahel liikuda). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2019, kell 21:31 (EEST) :Sel hetkel, kui ma neid kirjutan, huvitab mind eelkõige sisukokkuvõte ja mul ei jätku tavaliselt kannatlikkust, et muud üle ühe lause kirjutada. Kui sisukokkuvõte on valmis, võib sellega rohkem tegelda. [[Love's Vision]] on näide, kus sisukokkuvõte on valmis ning on lisatud ka sissejuhatav lõik ning kokkuvõte arvustustest. Navigeerimismalle ja infokaste ma ei hakka tegema, ma ei tee neid kunagi, aga kes soovib, võib teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2019, kell 01:45 (EEST) == Seks piim ja jooks == Miks sa arvad, et peaks olema olemas sõna "sekslelu"? Vrd nt piim+lehm=piimalehm (piimlehm?), jooks+king=jooksuking (jooksking?) jne°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 18:27 (EEST) :Võib-olla ei ole, aga on olemas kategooria Sekslelud. Selle kategooria võib ka ümber nimetada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:29 (EEST) ::Oli olemas, sest, jäi silma ja teisaldasin 13. V [[:et:Kategooria:Seksilelud|Seksilelude]] alla.15. mai 2019, kell 18:31 (EEST) ::: Vabandust, ju ma siis eksisin, lugesin valesti või midagi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. mai 2019, kell 18:34 (EEST) ::::Oli vist "punane" kategooria; samas, ‘seksmängu{{värvi|hall|-}}asjad’ on ilmselt "[[Keel (anatoomia)|keel]]e<nowiki>liselt</nowiki>" lubatud...°—°&#160;Pietadè 15. mai 2019, kell 19:38 (EEST) == Värviartiklite kategoriseerimine == Selline küsimus tekkis. Praegu värviartiklid kategoriseeritud nii, et kategooria Värvused all on artikkel Punane ja alamkategooria Punase varjundid (tõlgitud võõrast keelest nt ''shades of red'') eraldi - mis tekitab justkui olukorra, nagu need punase varjundid poleks enam värvused, kuigi mõned neist 'varjunditest' on väga sarnased spektri keskmisele punasele või vastupidi, on vägagi tugevalt omanäolised ja pikalt keeles olnud oma nimega värvitoonid. Probleem on selles, et niisugune põhivärviks ja varjunditeks kategoriseerimine pole loogiline st tekitab kunstliku hierarhia, mis pole põhjendatud ei füüsikaliselt ega igapäevakogemuse seisukohalt - . Prantsuse keeles on hästi, seal on olemas mõiste ''champ chromatique'' (eesti keeles sellele mõistele vastet ei ole), mis on seotud nii tajuga kui põhivärvinimega keeles ja mille alla kuulub nii nn põhivärv kui ka selle mitmesugused lähemad ja kaugemad sugulased. Minu ettepanek oleks ehitada kategooriad nii: Värvused all on alamkategooriad Punased värvitoonid (praeguse keeleliselt kohmaka Punase varjundid asemel), Sinised värvitoonid, Kollased... jne, mille sees sisalduks nii põhivärviartikkel kui ka põhivärvi variatsioonide artiklid. Sellisel juhul jääks Värvused alla ainult mitmesugused üldmõistetega seotud artiklid. Kui mõni värvus asetseb nii-öelda mitme vahel, siis võib talle lisada mitu kategooriat: Sinised... Rohelised... Keeleinimestega juba konsulteerisin, oleks üheselt arusaadav. Mulle endale tundub väljapakutu vähem vastuoluline kui praegu olemasolev süsteem, mida arvate? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 19:44 (EEST) : Õieti on kõik praegu olemasolevad värviartiklid tegelikult värvinimede artiklid. Värvikastis olev klots ja pildid illustreerivad värvinime. Nii et võib ka keelepõhiselt lähenada. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:09 (EEST) :: Ma saan Su loogikast aru. Segadus tuleb sellest, et mingi kategooria alla kuuluvad artiklid jagunevad põhikategooria ja alamkategooriate vahel, nii et antud juhul on ka alamkategooriate all värvused. Aga noh, nagu näha, pole see lugejale enesestmõistetav. Mulle see süsteem üldse ei meeldi, sest see teeb kategooriad ebaülevaatlikuks. Aga noh, ega Sinu ettepanek ka selle süsteemi vastu ei ole. Minu poolest võid nii ümber teha, aga aruta teistega ka. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 20:26 (EEST) == Wikidata == Kuidas tekitada uut artiklit wikidata abil? Näiteks: [https://www.wikidata.org/wiki/Q148285], kuidas selle abil teha meile artikkel [[Osho]]?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 16:06 (EEST) :Minu meelest nii ei saagi. Tuleb lihtsalt artikkel alustada, ja siis saab Wikidataga ühendada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 19:20 (EEST) ::Hea küll. Tegelikult peaks saama selle abil artikli põhja moodustada küll. Aga kuidas olemasolev või uus artikkel Wikidataga ühendada? Kas on mingeid juhiseid?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 06:42 (EEST) :::Ühendada saab ikka seda, mis olemas on, ehk siis alustatud ja salvestatud, tegemisel ühendada ei saa. Kui artikkel on mingis keeles olemas, siis vasakul on riba keeled, sealt siis valid keele, millega ühendada, ja artikli nime selles keeles. Kui mingil põhjusel aga on üksus olemas vaid wikidatas (näiteks alustas keegi mingis keeles artiklit, aga lõi ennem wikidata andmeüksuse, kui artikkel valmis), siis andmeüksusel on ka keelte osa olemas (lahter Wikipedia, täpsemalt küll vikide, sest igal keelel oma vikit pole, mõnel on aga mõne murde jaoks ka), kuhu saab lisada eesti artikli. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 08:00 (EEST) == Autoriõigused == Mitmete mu uute artiklite autoriõigused on pandud kahtluse alla. Nendes on kasutatud CC-BY-SA litsentsiga andmeid [https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht] ning sellele allikale on ka kõigis vastavates artiklites korrektselt viidatud. Seega ei tohiks olla probleeme nende kasutamisega meie Vikipeedias. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 14:44 (EEST) :Ma ei tea, millistest artiklitest jutt on, aga nii palju kui mina aru saan, ei käi see litsents "Ida mõtteloo leksikoni" kohta. Seda allikat võib kasutada küll, aga tuleb ümber sõnastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 16:55 (EEST) ::Jutt on artiklitest [[Ületava mõistmise suutrad]], [[Sārnāth]], [[Ületav mõistmine]] ja [[Subhūti]]. "Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 06:55 (EEST) Mul käivad need autoriõiguste asjad üle mõistuse. Ma ei saa näiteks aru, mida tähendab "community content" ja ma ei saa ka aru, mis litsents see on ja kas see Vikipeediasse sobib. Pikne ja Ivo teavad neid asju paremini. Aga sisulisest küljest arvan, et on parem, kui Vikipeedia artiklid ei ole mõtteloo leksikoni koopiad, vähemalt ei ole hea, kui selliseid artikleid on massiliselt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 09:37 (EEST) == Ülikoolide nimed == Minu meelest on parem ülikooliartiklite pealkirju sedasi mitte parandada. Kirjutasin eile siia: [[Arutelu:Johannes Gutenbergi Mainzi Ülikool]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2019, kell 17:22 (EEST) :: Jah, ma tean, et see on Sinu meelest parem. :: Ma lähtun sellest põhimõttest, et üldjuhul kirjutatakse asutuste nimed läbiva suurtähega. :: Me võime selle asja arutusele panna, kas või hääletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST) ::: Minu meelest vähemasti ülikoolide nimesid kirjutatakse toimetatud väljaannetes sageli ka nii, et liigisõna on väikese tähega. Miks ei peakski, kui keelereeglid selle ette näevad. Minu meelest me ei peaks hääletama keelereeglite järgimise üle. ::: Ma saan aru, et Eesti ülikoolide ametlikud nimed on läbiva esisuurtähega ja küllap sellepärast on nad sellisel kujul levinud, aga välismaa ülikoolidel pole ametlikke eestikeelseid nimesid. Pealegi kõigi ülikoolide nimesid ei kirjuta ju sa ka ise niikuinii läbiva esisuurtähega. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 10:50 (EEST) :::::Keelereeglid mitte ei "näe seda ette," vaid kõigest lubavad. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 00:39 (EEST) :::::: Täpsustasin viidatud arutelus ja ka allpool: keelereeglid näevad ette, väikest tähte kasutatakse ''tavatekstis'' (vastandatuna ametlikule tekstile), milleks on ka Vikipeedia tekst. Vt [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST) :::::::Õigekeelsuskäsiraamatu käsitluses on Tartu Ülikool nimetus, seetõttu tavatekstis lubatud ka väiketäht. Kusagil pole öeldud, et suurtäht on keelatud; vastupidi, vahel on selle kasutamine liiginimest eristamiseks isegi vajalik. Tartu Ülikooli enda materjalides, ka tavatekstides nii võrgus kui paberil, kasutatakse peaaegu alati läbivat suurtähte. Olen sügavalt veendunud, et Tartu Ülikool on nimi (mitte nimetus), seetõttu tuleb kirjutada läbiva suurtähega. Meil Eestis polegi arutatud ega konsensusele jõutud, kas ülikoolidel on nimed või nimetused. Õigekeelsuskäsiraamatu soovitusele pole eelnenud mingit arutelu. Nt inglise keeles on ikka tähtis küll, kas on Oxford University või University of Oxford. Sellest sõltub isegi ülikooli prestiiž. Esimene neist on "nimem" kui teine. Muidugi on võimalik öelda ka university of Oxford, kui on vaja rõhutada "liigikuuluvust." Ma ei saa aru, miks me peame kõike vene keele järgi tegema. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 24. juuli 2019, kell 20:28 (EEST) :::::::: Ma ei tea, kust õigekeelsuskäsiraamatus sa sellise nime ja nimetuse eristuse leiad. Minu eelmises kommentaaris viidatud lehe sõnakasutuse järgi on nimi asutustel, mille nimi ei ole kirjeldav. Tartu ülikooli nimi on seal toodud näidete järgi nimetus sõltumata sellest, kas kirjutatakse väikese tähega (tavatekstis) või suure tähega (ametlikus tekstis). :::::::: Jah, ei ole öeldud, et suur täht on keelatud. On lihtsalt öeldud, millal sobib kasutada väikest tähte ja millal suurt. :::::::: Tartu ülikooli nime kohta [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2727 on öeldud], et ülikool ise kasutas mujal kui ametlikes dokumentides väikest tähte, aga eelmisel aastal läksid nad suurele tähele üle. Sellepärast, et väike täht olla inimestes pahameelt tekitanud, eriti inimestes väljastpoolt ülikooli, ning ülikoolis polnud keegi ülemineku vastu. Eks nad võivad muidugi nii teha, võib juhinduda oma stiiliraamatust, üldisi keelereegleid järgima ei saa sundida. Aga me siin Vikipeedias oleme siiski püüdnud keeleasjades keelekorraldajate soovitustele tugineda, eriti sellepärast, et meil pole autoriteeti, millega nõuda kirjutajatelt, et nad teisiti kirjutaks (kui ka õnnestuks mingi oma stiiliraamat koostada ja selle kasutuselevõtus kokku leppida). :::::::: "Eesti keele grammatika II" (1993) räägib muu hulgas põgusalt algustähega seotud didaktilistest raskustest. Muu hulgas teadupärast kiputakse eeldama (või isegi ollakse veendumusel), et sõnadel, sõnapaaridel jne on üks õige kirjakuju, mis passib igasse kasutusse. Sellest tulenevalt on n-ö kõvem ametlik variant väikese tähega varianti teatud määral välja tõrjunud ja eks sellest ka eelnevalt mainitud pahameel väikese tähe üle. (Muuseas, niisamuti kohtame siin Vikipeedias inimesi, kes on veendunud, et ei ole riiki nimega "Suurbritannia" või et Läti parlament ei ole seim, kui meenutada paari hiljutist näidet.) :::::::: Liigisõna kirjutamine väikese tähega on eesti keeles üleüldine, vaevalt see nüüd vene keele eeskuju on. Mainitud "Eesti keele grammatika" sedastab hoopis, et "tingituna ametiasutuste suurest mõjust Nõukogude argielule on asutuste ametlikkussuurtäht siiski muutunud ka Eestis kirjutamata, õnneks aga veel mitte möödapääsmatuks seaduseks." [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 26. juuli 2019, kell 16:50 (EEST) :::: Keelereeglid ei keela läbiva suurtähe kasutamist. :::: On ametlike nimede ühesed tõlked. :::: Ei kirjuta jah, kui pole tegu ametliku nime tõlkega. :::: Peale selle, kaugeltki mitte alati ei sisalda ülikooli nimi liigisõna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 15:13 (EEST) ::::: Keelereeglite järgi on liigisõna tavatekstis väikese tähega ja Vikipeedia tekst on laadilt tavatekst, mitte ametlik tekst. Et tegu on ametliku nime ühese tõlkega, see iseenesest ei tähenda, et tuleb kasutada läbivat esisuurtähte. Kusjuures eesti keeles võib ka ametlikes nimedes olla liigisõna väikese tähega. ::::: Uue keele käsiraamatu mustandis on seda asja varasemast rohkem lahti kirjutatud: [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]. On eraldi välja toodud, et tõlgitud nimetuste juures on kindlam kasutada väikest tähte, kui muu hulgas pole teada, kas tõlge on ametlik. Välismaa ülikoolide kohta me teame üsna kindlalt, et nende nimedel pole ametlikku eestikeelset tõlget. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. juuli 2019, kell 17:31 (EEST) :::::: Seal on viide Maire Raadiku artiklile, kus on öeldud, et ühe teksti, näiteks kooli ajaloo raamides võib ka kokku leppida, et kasutatakse ametlikkussuurtähte. Minu meelest oleks just entsüklopeediale omase täpsuse huvides hea suurtähti kasutada, kui see on võimalik. ::::::: Selle näite järgi võiks kooli ajalugu mõnel juhul võib-olla ametlikuks tekstiks pidada. Aga Vikipeedia teksti juures peaks olema üsna selge, et see pole ametlik. Selle näite juures on veel öeldud, et tuleb ikkagi veenduda, et tegu on tõesti ametlike nimedega. Välismaa ülikoolide nimede juures on selles jällegi raske veenduda. ::::::: Ametlikkussuurtähe eesmärk pole ju täpsuse taotlemine ning minu meelest suur täht ei tee asju täpsemaks. Muud liiki asjade juures me enamasti ikkagi järgime seda, et liigisõna on väikese tähega. Täpsuse peaks tagama kontekst, Vikipeedias ka lingid. Kui veel mõelda sellistele levinud nimekujudele nagu "Moskva Riiklik Ülikool", siis näib, et kui suur täht ka on levinud, siis kasutatakse seda üsna suvaliselt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. juuli 2019, kell 19:41 (EEST) ::::::::: Ma ei saa aru, mille poolest kooli ajalugu ametlikum on kui entsüklopeedia. ::::::::: Minu meelest me faktiliselt kasutame (vähemalt pealkirjades) asutuste nimede ametlikke kujusid, kui see on võimalik ja kui see ei ole liiga kohmakas. Välismaa asutuste puhul see ei pruugi võimalik olla, ma mõtlen juhtumeid, kus pole ilmne, kuidas tõlkida. Ametlikku nime kasutataksegi minu meelest täpsuse huvides. ::::::::: Minu meelest ei tohiks ametlikkuse näitamiseks kasutada "Moskva Riiklik Ülikool", sest see ei ole ametlik nimi. Teisest küljest, kui võtta seda nimena, siis suur täht on sellega õigustatud. See ei ole ju kirjeldus, riiklikke ülikoole on Moskvas teisi ka. Ma ise ütleksin "Moskva ülikool". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 19:58 (EEST) ::::::: Mulle on ka segane, millisel juhul pidada kooli ajalugu ametlikuks tekstiks. Võib-olla võib mõelda, n-ö ametlik versioon kooli ajaloost on see, mille kool ise üllitab, või on mingi muu eriline põhjus esitada konkreetset teksti kui ametlikku teksti. Sellegipoolest, sa ei väida ju, et Vikipeedia tekst on ametlik, ega? Kui teksti ametlikkuse astet hästi määrata ei õnnestu, siis jällegi on kindlam kasutada väikest tähte. ::::::: Faktiliselt kasutame suuri tähti pealkirjades minu meelest eelkõige sellepärast, et sa neid pealkirju hoolega teisaldanud oled. ::::::: Ametlik on tõlge lõppude lõpuks siis, kui sellist tõlget kasutatakse dokumentides või eestikeelses asjaajamises. Et tõlge on sõna-sõnaline või võib olla ilmne, kuidas tõlkida, see iseenesest ei tee tõlget ametlikuks. ::::::: Raadiku järgi on suure tähe eesmärk rõhutada, et nimetus on "ametlik, täielik ja nimetatud asutus on iseseisev". Ma ei näe põhjust neid asju täpsusega seostada, ka mitteametlik nimekuju võib ju täpne olla. Ja on ju öeldud, et vahe on ainult teksti laadis (ameti- või tavatekst) ning et väikest tähte soovitatakse igasugustes tavatekstides (sh tarbetekstides). ::::::: Kui Moskva ülikoolil pole ametlikku eestikeelset nime või nimetõlget, siis ametlikkuse näitamiseks ei peaks seda keelereeglite järgi üheski variandis suure tähega kirjutama. Mis sellest, et riiklikke ülikoole on Moskvas teisigi? See on nagu Tartu ülikool, mis pole ainuke ülikool Tartus, aga mille nimi on ''Tartu ülikool''. Kui kirjutakse suurte tähtedega "Moskva Riiklik Ülikool", siis eks see on kas inglise keele eeskujul või siis mõne Eesti ülikooli ametliku nime eeskujul, pööramata tähelepanu sellele, et tõlge tõenäoliselt pole ametlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. juuli 2019, kell 18:43 (EEST) :::::::: Minu arust kasutatakse suurt tähte üldiselt nime ja kirjelduse eristamiseks ning jutt ametlikkusest on selle põhimõtte tuletis. Ametlikkus tähendabki minu meelest seda, et kasutatakse asutuse nime, mitte kirjeldust. Ja väikese tähega kirjutada soovitamine tähendabki seda, et kui nimi pole oluline, siis kasutatagu väikest tähte. Ja minu meelest on Vikipeedias oluline nime ja kirjelduse lahushoidmine. Seal kus tegu on nimega, tuleks minu meelest vähemalt pealkirjas kasutada suurt algustähte. Ise asi on liigisõnad. Aga ülikoolide nimede puhul on need liigisõnade moodi asjad minu meelest üldjuhul ikkagi ka nime osad. :::::::: Ma olen teisaldanud ainult välismaa ülikoolide puhul. Eesti ülikoolide (ja teiste asutuste puhul) puhul ei taheta väikse tähega kirjutada. :::::::: Tartu Ülikool ongi üks keelekorraldajate näide: see kirjutatakse suure tähega selleks, et eristada seda mõnest teisest Tartu ülikoolist. Teiste sõnadega, nime kirjeldusest. See näitab, et "ülikool" ei ole siin lihtsalt liigisõna. Sama lugu ka Moskva puhul. :::::::: Ma teen ettepaneku viia see arutelu üldisesse arutelusse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. juuli 2019, kell 22:53 (EEST) ::::::: Ei, "Tartu ülikool" on keelekorraldajatel just näide ainult sellest, kuidas väikse ja suure tähe kasutus sõltub teksti laadist, mitte sõnapaari tähendusest (vt eespool juba viidatud lehte [https://keeleabi.eki.ee/vikieksport/Asutused,_ettevotted,_organisatsioonid,_uhendused.html]). ::::::: Sellest nime ja kirjelduse eristusest on meil enne juttu olnud, oleme ka keelenõust selle kohta küsinud, aga sellise eristuse olemasolu pole minu teada seni kinnitust leidnud. Lihtsalt mõned nimed on kirjeldavad, sõltumata suure ja väikese tähe kasutusest. Samuti on arusaamatu, kust sa võtad, et väikest tähte kasutatakse siis, kui nimi pole oluline või et väike täht on justkui ebatäpne. Keelekorraladajad millestki sellisest ei räägi. Kas need nimed, milles kirjutatakse liigisõna alati väikese tähega, nt "Kanepi vald" ja "Kanepi kirik", on siis sinu meelest ka väikese tähega sellepärast, et "nimi pole oluline"? ::::::: Sellest ma räägingi, et välismaa ülikoolide artiklipealkirjade selline parandamine ongi kõige problemaatilisem. Enamasti ei ole teada, et neil oleks eestikeelne ametlik nimi ja veel selline eestikeelne ametlik nimi, milles kasutatakse läbivat esisuurtähte. Eesti ülikoolide kohta vähemasti on teada, et neil tegelikult on ametlik nimi, mis kirjutatakse eesti keeles läbiva esisuurtähega. ::::::: Ma ei mõtle siin neid asju ise välja, vaid tuginen keelekorraldajate soovitustele ja selgitustele. ::::::: Minugi poolest võib ka üldises arutelus artiklipealkirjade üle arutada, aga siin minu meelst praegu asi eelkõige paaris ilmselgelt ekslikus eelduses, millest sina teisaldamisel lähtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. juuli 2019, kell 16:11 (EEST) :::::::: Ma ei muuda rohkem midagi, arutada ma rohkem ei jaksa. Palun pane see asi üldise arutelu lehele, las teised arutavad edasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. juuli 2019, kell 18:52 (EEST) :Mu tagasihoidliku arvamuse kohaselt peaks Johannes Gutenberg-Universität olema tõlgitud nii, et need kolm sõna jäävad ka tõlkes kokku, ja linna nimi ees või taga: Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikool või Johannes Gutenbergi Ülikool Mainzis, mis aga suupärasem tundub. Reeglit ei oska küll anda.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 17:59 (EEST) :: Mul käis ka see mõte peast läbi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 20:13 (EEST) == [[Dana Vespoli]] == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dana_Vespoli&type=revision&diff=5435996&oldid=5435976 allikas ei väida seda]. Miks? "The Top 50 Hottest Asian Stars '''of All Time''' (sic!)" tähendab, et teda peetakse kinoajaloo üheks ilusaimaks ([[inglise keel]]es ''one of the hottest, the most beautiful'') naiseks. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 26. august 2019, kell 15:09 (EEST) :Ei tähenda, jutt on Aasia kuumadest (seksikatest) pornotähtedest. Sõnad ''Asian'' ja ''Porn'' jäid Sul kahe silma vahele. Ja ''hot'' ei ole sama mis ''beautiful''. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 21:32 (EEST) :: Nüüd ma saan aru. Tänan. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 28. august 2019, kell 08:52 (EEST) == [[Peitus]] == Artikkel [[Peitusemäng]] on juba olemas....Teomees 26. august 2019, kell 23:12 (EEST) :Mis siis sellest? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2019, kell 23:45 (EEST) == [[Poort]] == Ei saa aru, kas saab kasutada sellistes artiklites tegusõna "olema" vormi (on, oli) või mitte. Teistel täpsustuslehekülgedel on seda kasutatud. Ma arvan, et sobib. Siin tõmmati maha. Põhjendust ei ole, aga viisakas oleks.Teomees 10. september 2019, kell 17:56 (EEST) :Saab kasutada, pigem maitse asi. Tõsi küll, õigekiri on sel juhul tülikas, sest punktloendis ei tohiks (minu meelest) kasutada suurt algustähte ega punkti, aga ilma punktita on täislaused poolikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2019, kell 19:01 (EEST) == My block == Hello Andres! If You think that Risto hot sir has done good work at Estonian Wikipedia and Wikiquote could You please tell it here: [https://meta.wikimedia.org/wiki/User_talk:Wim_b#Global_block_of_Risto_hot_sir]. You can see that it happens not much at Wq now.--[[Eri:Kaastöö/80.223.94.235|80.223.94.235]] 11. september 2019, kell 10:58 (EEST) == Veetsin == hommikul mõtisklustes<!-- mul on tõesti valus, ja lään hor-li 20 min mingis torus selili olnuna:(ühekordselt kasutatavate pükstega...)see ei ole avalik ruum;-), lülide uuringul, sestap hetkel mitte eriti s-aldis; aga ex me räägi/kirjuta, ei sest me pääse...nighty-night°—°&#160;Pietadè 28. september 2019, kell 22:13 (EEST)<br />misjärel lugesin kokku: ca 8 a Saaget Trt VIII kk, 3 a II kk, 2 a Leningradi ü-li, 6 a T(R)Ü, 5 a TÜ kraaditaotleja staatust (75% ex-test sooritatud), mis teeb kokku ca 2 a haridust, hetkel siiski v valus edasi kirjutada, srry-->.°—°&#160;Pietadè 28. september 2019, kell 23:27 (EEST) == Please contribute in creation of article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev == Dear Andres, please create article on famous Yusgoslavian academician prof. Ratko Janev, consultant of the Nobel Prize Committe (for Nobel Prize awards for phisics) and the first Head of the UN/IAEA Programme for the use of Termonuclear Fusion as energy source. Thank you.[[Eri:Kaastöö/79.101.147.37|79.101.147.37]] 18. veebruar 2020, kell 16:15 (EET) == [[Kasutaja:AlbeROBOT]] == Selle võib vast botiks märkida? Paistab kenasti töötavat. PS: seda arutelulehekülge võiks siin natuke arhiveerida. :P [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. juuni 2020, kell 20:50 (EEST) == [[:Faili arutelu:Jüri Pallo.JPG]] == Kirjutasid, et sa ei oska juhendada. Tarvis oleks kirjutada foto autorile ja küsida, kas ta nõustub nimetatud pildi avaldamisega nimetatud vaba litsentsi tingimustel. Kui vastus on jaatav, siis tuleks see edasi saata aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Sama ka pildi [[:Fail:MT juuni 2007a.jpeg]] kohta. Üks näidiskiri on siin: [[Vikipeedia:Kuidas küsida luba pildi üleslaadimiseks]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2020, kell 15:47 (EEST) == Artiklite kustutamine == Tänan märkuste eest artiklite "militaarriik" ja "modernne riik" arutellu seoses ettepanekuga need kustutada. Siin on tegemist märksa laialdasema probleemiga. Kasutaja "Pault" (teadlikult jätan lingi panemata) on juba mõnda aega süstemaatiliselt loonud ja redigeerinud artikleid nii, et need oleksid kooskõlas tema originaalse "sotsiaalse korra teooriaga". Tema omakirjastuslik teos [https://p2pkoolitus.ee/wp-content/uploads/Millist-riiki.pdf] sisaldab omakorda hulgaliselt linke vastavatele artiklitele Vikipeedias. Meil on olnud mitmeid kogemusi tegelastega, kes on siin üritanud süstemaatiliselt propageerida mingeid oma teooriaid või tõekspidamisi (Leon/Ats, VanemTao/Vello Väärtnõu jne). Siiamaani ootavad tolle viimase aktivisti tegevuse tagajärjed ikka veel korrastamist. Kõigi nende puhul võib tekitada küsimusi ka nende vaimne tervis. Mida varem me suudame seesugusele tegevusele piiri panna, seda parem. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 10:27 (EEST) :Ma saan sellest aru, et see kasutaja esitab originaaluurimust, aga minu meelest tuleks need artiklid sisuliselt üle vaadata, nii et see sisu, mis on kasutatav, jääks alles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2021, kell 12:57 (EEST) == Kerjusmungad == Selline küsimus. Kuidas toimida olukorras, kus artikkel "[[Kerjusmunk]]" on juba kirjutatud millegi Aasia religioonidega seonduva kirjeldamiseks, aga enamikus Lääne-Euroopa ja Eesti ajalooga, arhitektuuriga jm seonduvates artiklites (nt [[paavst]]ide erinevad seisukohad kerjusmunkade küsimuses keskajal olid väga olulised näitajad) esineb see sõna sageli [[kerjusmungaordu]] liikme tähenduses ja tahaks pildi kokkumineku huvides linkida? Midagi ümber suunata vms? [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 15:28 (EEST) :Ma arvan, et siin tasub esiteks vaadata, kas konkreetselt sellisele asjale nagu kerjusmungaordu liige, wikidatas midagi viitab. Kui jah, siis on selge: artikkel valmis ja päisesse mall ''see artikkel....''. Kui ei, siis tasub kerjusmunk teha täpsustuslehena. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:00 (EEST) ::Lääne-Euroopa kerjusmungale vastav wikidata elemant on [https://www.wikidata.org/wiki/Q548320 Q548320], "Catholic friar". Eesti keeles ei tehta vahet ''friar'' ja ''monk'' vahel, meil on kõik ühed mungad, aga ''friars'' ajalookirjanduses tõlgitakse kerjusmunkadeks. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:23 (EEST) ::: No siis tuleb ümbersuunamislehest artikkel teha ja suunamine selle päisesse panna. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 17:58 (EEST) ::::Selge, aitäh nõuande eest. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 26. aprill 2021, kell 18:02 (EEST) ---- Kas sul on mainimise teavitused välja lülitatud? Vt näiteks [[Arutelu:Aleksandr Nevski orden (Venemaa Föderatsioon)]] ja [[Arutelu:Vanimate inimeste loend]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2021, kell 17:47 (EEST) :Mul on üle 99 teavituse, ma ei jõua neid vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. oktoober 2021, kell 18:22 (EEST) :: Võib-olla oleks abi sellest, kui lülitad eelistuste all välja osa teist liiki teavitustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2021, kell 17:44 (EET) == TolBot == Selle boti võiks vastavalt markeerida. Senimaani paistab igati tublilt toimetavat. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. november 2021, kell 12:03 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Neptune == Good day, Andres! You started editing the [[Neptuun|article]] in 2016 and stopped to edit. The article needs language improvement to promote. Please, change it. [[Kasutaja:Frontfrog|Frontfrog]] ([[Kasutaja arutelu:Frontfrog|arutelu]]) 9. jaanuar 2022, kell 16:33 (EET) == Valdade ja linnade lehed == Tere, Meil on soov teha valmis põhjalikud wikipedia küljed Tõrva valla ja linna kohta. Aga meie sooviks oleks, et nimetus "Tõrva" sisaldaks endas valla(omavalitsuse infot ja praeguse "Tõrva vald" nimetuse asemel oleks teiseks leheks "Tõrva linn". Kuna linn on samanimeline vallaga, siis oleks eksitav, kui nimetus "Tõrva" all oleks ainult linna kohta käiv info, sest see hõlmab kogu omavalitsust. Kuidas oleks võimalik seda ümber mängida ja suunata niimoodi, et me hakkaksime materjale lisama just nii nagu kirjeldatud? heade soovidega Egon [[Kasutaja:MrDzeimz|MrDzeimz]] ([[Kasutaja arutelu:MrDzeimz|arutelu]]) 19. jaanuar 2022, kell 16:34 (EET) :Lisasin artikli [[Tõrva]] algusesse täpsustusmärkuse, nüüd ei tohiks küll mingit eksitavust olla. Artiklis [[Tõrva]] tuleb kirjutada linnast ja artiklis [[Tõrva vald]] vallast. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. jaanuar 2022, kell 14:50 (EET) == Kaitse mahavõtmine == Palun eemaldada lehekülje [[Ivo Kruusamägi]] kaitse. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 18. märts 2022, kell 20:12 (EET) == Vandalism == Hi, Andres. Could you take a look at this user? [[user:46.131.42.201]] they seemed to be a vandalism-only IP --[[Kasutaja:PAVLOV|PAVLOV]] ([[Kasutaja arutelu:PAVLOV|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 12:12 (EEST) == Moseley arutelu == ''ei ole mingit vajadust kustutada'' – Kuidas nii? Lehel [[Arutelu:Henry Moseley]] on ju praegu tõesti lihtsalt mõlgutatud mõtteid artikli teema üle. Artikli enda kohta pole seal otsesõnu midagi öeldud. See on ilmselge arutelulehe väärkasutus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuni 2022, kell 16:36 (EEST) :Minu meelest on seal materjali, mida saaks artikli edasiarendamisel kasutada. Võib-olla mõni asi on tarbetu, aga kõik sellel leheküljel küll mitte. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:14 (EEST) :Aga mina pean lehe väärkasutamiseks seda, kui sinna pannakse metainfot artikli kohta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 17:15 (EEST) :: Mis ei ole tarbetu? Välislingid? Selle asemel, et neid linke, isiklikke hinnanguid ja muid uitmõtteid ning mõnd juhuslikku fakti seal sorteerima hakata, on minu meelest on palju lihtsam ise guugeldada või vaadata allikaid teiste Vikipeediate artiklites. Kui arutelu on hiljem vaja kasutada asjakohasteks kommentaarideks, siis on praegused kommentaarid desorienteerivad ning need on jällegi eeskujuks arutelude edasisel väärkasutamisel. :: Metainfo on teine asi ja ühe võimaliku väärkasutusega ei peaks õigustama teist väärkasutust. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuni 2022, kell 18:40 (EEST) ::: Minu mõtte tabas hästi ära Ivo, kui ta ütles Nimelikule, et administraatorid on kustutamise suhtes umbusklikud ja püüavad kontrollida, kas kustutamine on ikka õige, sellepärast on kustutamine administraatorite aja raiskamine. Ma tunnen ise ka nii, et parem jäägu sinna midagi liigset, kui et midagi väärtuslikku ära kustutatakse. Ma ei usu, et oleks nii enesestmõistetav ja ilmne, mis aitab artikli arendamisele kaasa, mis mitte. ::: Ma ei mõelnudki üht teisega õigustada, lihtsalt ütlesin, mis mul südamel on. Mul on hea meel, et me metainfo asjus ühel meelel oleme. Ma ei tea küll, kas siin midagi muuta annab. Inglise vikis igatahes on aruteluleht suure oma funktsionaalsusest kaotanud, sest kes see ikka viitsib seda vaadata, kui seal tavaliselt on ainult mingid mallid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuni 2022, kell 19:07 (EEST) :::: Enda kommentaare ju ikka peaks olema õigus kohendada ja ka tagasi võtta, vähemasti siis, kui neile pole jõutud veel vastata. Sellisel juhul mis umbusku kustutamine ikka tekitama peaks. :::: Tavaliselt on minu meelest üsna lihtne öelda, kas arutelu kasutatakse sihimäraselt. Mõnikord küll pole päris selge, mis ulatuses käib kommentaar artikli kohta või kas mõni mõistukõnelisem kommentaar ehk siiski käib artikli kohta. Aga antud arutelus paistavad olevat küll lihtsalt mingite teiste tekstidega seotud lugemismuljed. Meil on ka juhendis kirjas, mille jaoks artiklite arutelulehed on mõeldud ja enamik kasutajaid on selle järgimisega hakkama saanud. Isegi kui me ei kustuta kommentaari, siis mingit moodi oleks ikkagi vaja suunata kasutajat arutelulehti sihipäraselt kasutama ja väheasti ei peaks julgustama teda samal moel jätkama. :::: Ma ei ole metainfo asjus sinuga päris ühel meelel, aga ma ei tahaks siin praegu mitmest eri asjast korraga rääkida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuni 2022, kell 21:46 (EEST) ::::: Tundub, et Nimelik on ennast parandanud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2022, kell 22:12 (EEST) ==Kustutamispalve== Palun kustutada leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1/James Brown]] ja [[Kickstarts (laul)]] ära. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 4. juuli 2022, kell 10:23 (EEST) == Request == Hi, please block this [[Eri:Kaastöö/95.127.26.134|LTA]] and delete my user page created by him. Thank you! --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:45 (EEST) == Arutelulehed == Miks sa oled hakanud jätma neid pooliku pealkirjaga kommentaare? [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arutelu:Jaan_Troost&oldid=6158972 Näide] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:14 (EEST) :Jälle? Pealkiri moodustub automaatselt, ma ei mõtle alati pealkirjale, neid on keeruline panna. Hea küll, ma siis edaspidi panen. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 13:27 (EEST) :: Eelistuste kaardil "Toimetamine" saab teha valiku "ava vikiteksti toimeti". Sellega saab arutelulehe alustamisel lahti teema väljaga vormist ja ka sellest vahelehest, kus on nupp "Alusta arutelu". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 21:00 (EEST) ::: Kumb on siis parem, kas see, et ma panen pealkirja, või et ma ei pane? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 22:44 (EEST) :::: Mina saan aru, et pooliku pealkirja all peab Ivo silmas seda, et lisatud on tühi pealkiri (koodis == ==). See uus vorm nähtavasti teeb nii, kui teema väli tühjaks jätta. Ma arvan, et pole vahet, kas pealkiri lisada või mitte. Me pole ju seni sellele üldiselt tähelepanu pööranud (v.a mõnes pikemas arutelus). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 23:01 (EEST) ::::: Kas tühja pealkirja peaks kindlasti vältima? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:05 (EEST) :::::: Ei tea. Kuigi oluline see ehk ei ole küll. Samas päris korrektne see välja näe ja see võib veidike segadust tekitada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. juuli 2022, kell 17:36 (EEST) ::::::: [[Arutelu:Kuiviži|Siin]] jätsin teema välja tühjaks ja tulemus oli pealkirjata. Äkki tuleneb probleem variandist, kus lisatud on tühik, mida näha pole, aga mida uus programm pealkirjana registreerib? P.S - Minu arvates pole pealkirjad alati hädavajalikud, nende järgi tekib vajadus siis, kui arutelu on rohkem ja mitme nurga alt. Ka lühemad artiklid ei vaja ju alapealkirjasid. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. juuli 2022, kell 21:55 (EEST) ::::::::No kui jätta pealkirja lahter tühjaks, siis tekib tühi pealkiri. Ma ei tea, kas Ivo pidas silmas, et tühi pealkiri pole hea, või et ma peaksin seda uut vastamise funktsiooni vältima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 00:18 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST) emrk366u89r24g59hgsg7jdj5a6o0fn 0 2800 6175125 6118753 2022-08-07T21:54:53Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|kuu=november|aasta=2021}} {{See artikkel| räägib riigist; kala kohta vaata artiklit [[Kolumbia (kala)]]}} {{Riik | riiginimi = Colombia Vabariik | omastav = Colombia | nimi1_keel = hispaania | nimi1 = República de Colombia | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Colombia.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = Colombia in its region.svg | deviis = ''Libertad y Orden''<br>{{väiksem|([[eesti keel|ee]] Vabadus ja kord)}} | riigikeel = [[hispaania keel|hispaania]] | ametlik_keel = | pealinn = [[Bogotá]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Gustavo Francisco Petro Urrego]] | valitsusjuhi_ametinimi = | valitsusjuhi_nimi = | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = 47661787 | rahvaarv_viide = <ref>Arvestuslik rahvaarv. [http://www.geohive.com/cntry/colombia.aspx GeoHive]. Vaadatud 21.03.2015.</ref> | iseseisvus = 20. juuli 1810 | valuuta = [[Colombia peeso|peeso]] (COP) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] –5 | hümn = [[Oh Gloria Inmarcesible!|¡Oh Gloria Inmarcesible!]] | usund = [[katoliiklus|katoliiklased]] (90%) <ref name="EE">EE 15. kd, lk 122.</ref> | tippdomeen = [[.co]] | telefonikood = 57 | riigikord = [[presidentaalne vabariik]] | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = COL | märkused = }} '''Colombia''' [kol'ombia] (mööndav nimekuju ''Kolumbia''), ametlikult Colombia Vabariik on riik [[Lõuna-Ameerika]] loodeosas [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] ja [[Kariibi meri|Kariibi mere]] ääres. Piirneb [[Brasiilia]], [[Peruu]], [[Ecuador]]i, [[Venezuela]] ja [[Panama]]ga. Riigi pealinn ning majanduse ja kultuuri keskus on [[Bogotá]]. Colombia on etniliselt ja keeleliselt väga mitmekesine, oma rikkaliku kultuuripärandiga peegeldavad seda mitmesugused Ameerika ja India tsivilisatsioonid. Colombias on suuruselt teine ​​bioloogiline mitmekesisus maailmas<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.prodiversitas.bioetica.org/nota63.htm|pealkiri="Kolumbias on suuruselt teine kõige bioloogiline mitmekesisus maailmas"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=2013-10-29|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131029190443/http://www.prodiversitas.bioetica.org/nota63.htm}}</ref> ja see on üks seitsmeteistkümnest maailma mitmekesisemast riigist; selle territoorium hõlmab Amazonase vihmametsi, mägismaid, rohumaid, kõrbeid ning saari ja rannajooni nii Atlandi ookeani kui ka Vaikse ookeani piirkonnas (Lõuna-Ameerika ainus riik). Colombia on ainus [[NATO]] liikmesriik [[Ladina-Ameerika|Ladina-Ameerikas]]. See on osa juhtivate arenevate turgude CIVETSi grupist ning ÜRO, [[WTO]], [[OAS|OASi]], Vaikse ookeani liidu ning [[Mercosur]]i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide assotsieerunud liige. Colombia lipul kollane ehk enamus lipu pindalast tähistab riigi rikkust, jõukust ja päikest kui valguseallikat. Sinine värv tähistab ookeane, jõgesid, mis voolavad läbi Colombia, ja taevast. Viimane ehk punane värv tähistab verd, mis on valatud Colombia iseseisvumise jaoks, nende tahtejõudu ja panust. Colombia riigipea on [[president]] [[Gustavo Francisco Petro Urrego]]. == Haldusjaotus == Riik jaguneb 32 [[departemang (Colombia)|departemanguks]] (''departamento'') ja pealinnaringkonnaks. {| |-valign="top" | # [[Amazonase departemang]] # [[Antioquia departemang]] # [[Arauca departemang]] # [[Atlántico departemang]] # [[Bolívari departemang]] # [[Boyacá departemang]] # [[Caldase departemang]] # [[Caquetá departemang]] # [[Casanare departemang]] # [[Cauca departemang]] # [[Césari departemang]] # [[Chocó departemang]] # [[Córdoba departemang]] # [[Cundinamarca departemang]] # [[Guainía departemang]] # [[Guaviare departemang]] # [[Huila departemang]] | <ol start=18> <li>[[La Guajira departemang]] <li>[[Magdalena departemang]] <li>[[Meta departemang]] <li>[[Nariño departemang]] <li>[[Norte de Santanderi departemang]] <li>[[Putumayo departemang]] <li>[[Quindío departemang]] <li>[[Risaralda departemang]] <li>[[San Andrés, Providencia y Santa Catalina]] <li>[[Santanderi departemang]] <li>[[Sucre departemang]] <li>[[Tolima departemang]] <li>[[Valle del Cauca departemang]] <li>[[Vaupési departemang]] <li>[[Vichada departemang]] <li>Pealinnaringkond ([[Bogotá]]) </ol> |} Departemangud jagunevad valdadeks (''municipios''). == Rahvastik == Colombia, kus elab 2020. aastal hinnanguliselt 50 miljonit inimest, on Ladina-Ameerikas suuruselt kolmas riik [[Brasiilia]] ja [[Mehhiko]] järel. 20. sajandi alguses oli Colombia rahvaarv umbes 4 miljonit. Alates 1970. aastate algusest on Colombia sündimus, suremus ja rahvastiku kasvutempo pidevalt langenud. Elanikkonna kasvutempo on 2016. aastal hinnanguliselt 0,9%<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.GROW?locations=CO|pealkiri=Rahvaarvu tõus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Ligikaudu 26,8% elanikkonnast olid 15-aastased või nooremad, 65,7% olid 15–64-aastased ja 7,4% olid üle 65-aastased<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.GROW?locations=CO|pealkiri=Rahvaarvu jaotus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Vanemate inimeste osakaal elanikkonnast on hakanud märkimisväärselt suurenema. Prognooside kohaselt on Colombias 2050. aastaks 55,3 miljonit elanikku. === Keeled === Üle 99,2% colombialastest räägib [[hispaania keel]]t. Samuti kasutatakse riigis 65 [[Ameerika põliskeel]]t, kahte [[kreoolkeel]]t, [[mustlaskeel]]t ja [[Colombia viipekeel]]t. Inglise keelel on ametlik staatus San Andrési, Providencia ja [[Santa Catalina saar (Colombia)|Santa Catalina]] saarestikus<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://babel.banrepcultural.org/cdm/search|pealkiri=Kolumbias räägitavad keeled|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Koos hispaania keelega on Ethnologue'i andmebaasis Colombias kokku 101 keelt. Kõneldavate keelte täpne arv varieerub veidi, kuna mõned autorid peavad eri keelteks seda, mida teised peavad sama keele variantideks või murrakuteks. Hinnanguliselt räägitakse Colombias 71 põliskeelt, enamik neist kuulub [[tšibtša keeled|tšibtša]], [[tukano keelkond|tukano]], [[vitoto keelkond|vitoto]], [[guahibo-pamigua keelkond|guahibo-pamigua]], [[Aravaki keeled|aravaki]], [[kariibi keeled|kariibi]], [[barbakoa keelkond|barbakoa]] ja [[saliba keelkond]]a. Põliskeelte kõnelejaid oli 2010. aastal umbes 850 000.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.lenguasdecolombia.gov.co/content/ley-de-lenguas-nativas|pealkiri=Ley de lenguas nativas|väljaanne=|aeg=|vaadatud=05.11.2021|arhiivimisaeg=2014-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140326080213/https://www.lenguasdecolombia.gov.co/content/ley-de-lenguas-nativas}}</ref> === Usundid === Riiklik statistikaosakond (DANE) ei kogu usulist statistikat ja täpseid anmdeid on keeruline saada. Erinevate uuringute ja küsitluste põhjal tunnistab kristlust umbes 90% elanikkonnast, kellest suurem osa (70,9–79%) on roomakatolikud, samas kui märkimisväärne osa (16,7%) järgib protestantismi (peamiselt evangeelset). Umbes 4,7% elanikkonnast on ateistid või agnostikud, 3,5% väidavad, et usuvad jumalasse, kuid ei järgi konkreetset usundit. 1,8% colombialastest on Jehoova tunnistajad või adventistid ning vähem kui 1% järgib teisi religioone, näiteks [[baha'i usk]]u, islamit, judaismi, budismi, mormonismi, hinduismi, põlisusulisi, [[Hare Krišna liikumine|Hare Krišna]] liikumist, [[Rastafarianism|Rastafari]] liikumist ja õigeusku. Ülejäänud inimesed kas ei vastanud või vastasid, et ei tea. Lisaks ülaltoodud statistikale teatas 35,9% colombialastest, et nad ei usu aktiivselt. Kuigi ristimiste arvult on Colombia peamiselt roomakatolik riik, tagab Colombia 1991. aasta põhiseadus usuvabaduse ning kõik usundid ja kirikud on seaduse ees võrdselt vabad.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.pewforum.org/2014/11/13/religion-in-latin-america/|pealkiri=Usk Kolumbias|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>[[Pilt:Colombia, administrative divisions - et - colored (+box).svg|pisi|Departemangud]] == Ajalugu == Riigi põlisasukad on mitmed indiaani hõimud, kellest mõjuvõimsaimad olid [[tšibtšad]]. Lõunapoolsed alad kuulusid [[inkad]]e riiki. [[1525]] algas hispaanlaste [[konkista]]. Colombia kuulutas end Hispaaniast iseseisvaks [[20. juuli]]l [[1810]], seda tunnustati [[1819]]. aastal. [[1831]]. aastani hõlmas Colombia Vabariik (Suur-Colombia) tänapäeva Colombia, Venezuela, Ecuadori ja Panama ning väiksemaid osi [[Costa Rica]]st, Peruust, Brasiiliast ja [[Guyana]]st. [[1830]] riik lagunes ja tänapäeva Colombia alal asunud [[Uus-Granada]] muutis [[1863]] oma nime Colombia Ühendriikideks ning [[1886]] Colombia Vabariigiks. [[1903]] lõi Colombiast lahku Panama. Colombias kaotati orjus [[1851]]. aastal. 1960.aastatel loodi La Violencia nimelise liikumise käigus marksistlik-leninlikke ekstremistide gruppe.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://communistcrimes.org/et/riigid/colombia|pealkiri=Colombia|väljaanne=Communist Crimes|aeg=|vaadatud=24.11.2020}}</ref> == Kultuur == === Muusika === Colombias on ergas andekate muusikute kollaaž, mis puudutab täielikku rütmide spektrit. Colombia muusikud, heliloojad, muusikaprodutsendid ja lauljad on rahvusvaheliselt tunnustatud, näiteks [[Shakira]], [[Juanes]], Carlos Vives<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.elespectador.com/cromos/especial-colombia/articulo-147471-personajes-destacados-la-musica-vibra-los-cinco-continentes|pealkiri=Kuulsamad Kolumbia muusikud|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> jt. Colombia muusika ühendab Euroopast mõjutatud kitarri- ja laulustruktuuri põliselanike suurte gaita flöötide ja löökpillidega, selle löökpillide struktuur ja tantsuvormid on pärit Aafrikast. Colombias on mitmekesine ja dünaamiline muusikaline keskkond<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.liveabout.com/genres-of-music-in-colombia-2141523|pealkiri=Kolumbia muusika|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>.<gallery> Fail:Tiple.jpg|Rahvuspill Tiple </gallery> === Kirjandus === Colombia kirjandus pärineb Kolumbuse-eelsest ajastust – perioodi silmapaistev näide on eepiline luuletus, mida tuntakse nimega "Yurupary legend"<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://books.google.ee/books?id=s_ADFUglHo0C&pg=PP1&redir_esc=y#v=onepage&q&f=false|pealkiri="Yurupary legend"|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref>. Hispaania kolooniaajast on silmapaistvate kirjanike hulka kuulunud Juan de Castellanos (Elegías de varones ilustres de Indias), Hernando Domínguez Camargo ja tema eepiline luuletus "San Ignacio de Loyolale", Pedro Simón, Juan Rodríguez Freyle (El Carnero), Lucas Fernández de. Piedrahita ja müstika esindaja nunn Francisca Josefa de Castillo. Romantismiga seotud taasiseseisvumisjärgne kirjandus tõstis esile Antonio Nariño, José Fernández Madridi, Camilo Torres Tenorio ja Francisco Antonio Zea. 19. sajandi teisel poolel ja kahekümnenda sajandi alguses sai populaarseks kirjandusžanr, mida tuntakse ''costumbrismo'' nimetuse all; selle aja suured kirjanikud olid Tomás Carrasquilla, Jorge Isaacs ja Rafael Pombo (neist viimased kirjutasid tähelepanuväärseid lastekirjanduse teoseid). Sel perioodil arendasid modernistlikku liikumist sellised autorid nagu José Asunción Silva, José Eustasio Rivera, León de Greiff, Porfirio Barba-Jacob ja José María Vargas Vila. 1872. aastal asutati Colombia keeleakadeemia, mis oli esimene hispaania keele akadeemia Ameerikas. Candelario Obeso kirjutas murrangulise filmi "Cantos Populares de mi Tierra" (1877) stsenaariumi – esimese afro-colombia autori luuleraamatu põhjal. Aastatel 1939–1940 anti Bogotá linnas välja Stone and Sky nime all seitse luuleraamatut, mis mõjutasid riiki märkimisväärselt; neid on toimetanud luuletaja Jorge Rojas. Järgmisel kümnendil asutas Gonzalo Arango vastuseks toonasele vägivallale liikumise "Miski". Teda mõjutasid nihilism, eksistentsialism ja teise suure Colombia kirjaniku – Fernando González Ochoa mõte. Ladina-Ameerika kirjanduse buumi ajal tekkisid edukad kirjanikud, eesotsas [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaadi [[Gabriel García Márquez]]e ja tema suurejoonelise oopuse "[[Sada aastat üksildust]]", Eduardo Caballero Calderóni, [[Manuel Mejía Vallejo]] ja [[Miguel de Cervantes|Cervantese]] nimelise kirjaniku [[Álvaro Mutis|Álvaro Mutisega]] ja Astuuria vürsti kirjandusauhind. Teised juhtivad kaasaegsed autorid on Fernando Vallejo, William Ospina (Rómulo Gallegose auhind) ja Germán Castro Caycedo.<gallery> Fail:Gabriel García Marquez (recadrage).jpg|[[Gabriel García Márquez]], Nobeli auhinna laueraat </gallery> === Sport === [[Fail:Nairo Quintana, Paris-Nice 2013.JPG|pisi|[[Nairo Quintana]], üks Colombia edukamatest jalgratturitest]] Tejo<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://thecitypaperbogota.com/uncategorized/homepage-featured/tejo-most-muddy-sport/|pealkiri=Kolumbia rahvussport Tejo|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020}}</ref> on Colombia rahvussport ja meeskondlik spordiala, mis hõlmab mürskude laskmist eesmärgi saavutamiseks. Kõigist Colombia spordialadest on [[jalgpall]] aga kõige populaarsem. Colombia oli 2001. aasta [[Copa América]] meister, kus nad püstitasid uue rekordi – oldi võitmata, ei lasknud lüüa ühtegi väravat endale ja võideti iga matš. Colombia on rulluisutajate keskus: rahvusmeeskond on kõvad tegijad rulluisutamise maailmameistrivõistlustel<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.elpais.com.co/elpais/deportes/noticias/patinaje-colombiano-ganador-mundo|pealkiri=Kolumbia rulluisutajad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=2014-03-26|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140326235134/http://www.elpais.com.co/elpais/deportes/noticias/patinaje-colombiano-ganador-mundo}}</ref>. Colombia on olnud jalgrattasõidul traditsiooniliselt väga hea ning suur osa Colombia jalgratturitest on triumfeerinud suurematel jalgrattasõiduvõistlustel<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.antena2.com.co/noticias/momentos-historicos-del-ciclismo-colombiano-69593|pealkiri=Kolumbia jalgrattasport|väljaanne=|aeg=|vaadatud=09.04.2020|arhiivimisaeg=2014-07-05|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140705225607/http://www.antena2.com.co/noticias/momentos-historicos-del-ciclismo-colombiano-69593}}</ref>. [[Pesapall]] on Kariibi mere piirkonnas populaarne, peamiselt linnades [[Cartagena (Colombia)|Cartagena]], [[Barranquilla]] ja Santa Marta. Nendest linnadest on tulnud häid mängijaid nagu: Orlando Cabrera, Édgar Rentería, kes oli maailmameister aastatel 1997 ja 2010, ja teised, kes on mänginud pesapalli [[Major League Baseball|Major League]]'is. Colombia oli amatööride maailmameister aastatel 1947 ja 1965. [[Poks]] on üks spordialasid, mis Colombia jaoks on tootnud kõige rohkem maailmameistreid. Kolumblaste sportlikes eelistustes on oluline koht ka [[Mootorisport|motospordil]]; [[Juan Pablo Montoya]] on võidusõiduautojuht, kes on tuntud tänu seitsme [[Vormel 1]] võistluse võitmise üle. Colombias on silma paistnud ka sellised spordialad nagu [[BMX]], [[judo]], [[laskesport]], ''[[taekwondo]]'', [[maadlus]], [[sukeldumine]] ja [[kergejõustik]], samuti on neil tõsised raskuste tõstmise ja [[Keegel|''bowling''<nowiki/>'u]] traditsioonid. ==Vaata ka== *[[FARC]] *[[Colombia jalgpallikoondis]] *[[¡A Luchar!]] *[[Colombia näitlejate loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Colombia}} {{Ameerikariigid}} {{koord |type=country |region=CO}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Ameerika maad]] [[Kategooria:Colombia| ]] hap0j92g1pwynjosukqvk0l1unlcrkm 0 4653 6174881 6142741 2022-08-07T13:06:53Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on saarest; laeva kohta vaata [[Vormsi (laev)]]; rahvatantsurühma kohta vaata [[Vormsi (tantsurühm)]]}} {{suunamine| Ormsö| Laeva| Ormsö (laev)}} {{Saar | nimi = Vormsi | pilt = Metsänvartijanmökki1.jpg | pildiallkiri = Taluhoone Vormsil | pindala = 93 | rannajoone pikkus = 101 | kõrgus = 13 | rahvaarv = 415 | rahvaarvu seis = 2011 | osm = pind | suum = 6 }} '''Vormsi''' (varem ka ''Hiiurootsi saar'', [[rootsi keel]]es ''Ormsö'', [[saksa keel]]es ''Worms'') on 93&nbsp;km² suurune [[saar]] [[Läänemeri|Läänemeres]], [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] territooriumil. See on suuruselt neljas saar [[Eesti]]s. Vormsi saar moodustab põhilise osa [[Vormsi vald|Vormsi vallast]]. Valla halduskeskus on [[Hullo]] küla. 15. oktoobri 2011. aasta seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. 13. sajandist kuni 1944. aastani elasid saarel põhiliselt [[rannarootslased]]. == Ajalugu == [[Pilt:Vormsi Hullo tuulikud.jpg|pisi|vasakul|Vormsi Hullo tuulikud]] [[Pilt:Vormsi kirik.jpg|pisi|vasakul|[[Vormsi kirik]]]] Varaseimad arheoloogilised leiud Vormsilt on pärit [[rauaaeg|rauaajast]].{{lisa viide}} Esmakordselt on Vormsit [[ürik]]utes mainitud aastal [[1391]]. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba [[13. sajand]]i keskel. 1220. aastal korraldasid rootslased Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele neis paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse.<ref name="Sonn" /> Vormsi esimesed elanikud olid 1944. aastani Rootsi kalurite ja põlluharijate järeltulijad, kellest enamik oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena Rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938. aastal elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamik olid rootslased. [[Fail:Vormsi ja Sviby.webm|pisi|Droonivideo Vormsist Sviby kohal 2021. aasta juunis]] Rootsi õigus ''ius suecium'' rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid Rootsi õiguse alusel, hakkasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust kaotama ja muutusid vähehaaval [[pärisori|pärisorjadeks]]. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt [[kümnis]]ena.<ref name="Sonn" /> 1604. aastal rajas [[Magnus Brümmer]] [[Bussby]]sse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisana]]. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid Rootsi õiguse järgi ning see tekitas vastuolusid – eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk tehti 1861. aastal. 1841. aastal tegi Eesti kubermanguvalitsus otsuse eemaldada Stackelberg Vormsi mõisate valitsemisest – põhjuseks toodi tema põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale.<ref name="q4rP9" /> Tänapäeval on Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi Hullos asuv Püha Olavi kirik, mis ehitati 13. sajandil. Kirik kuulub Lääne praostkonna luterlikule kogudusele. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii Vene sõjaväelased, saarlased kui ka rootslased. 1632. aastal püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Ühtlasi sai kiriku ehitamise ajalugu sellega läbi. Hiljem on hoonet vaid remonditud.<ref name="Sonn" /> [[Pilt:Hullo Õigeusu kirik.jpg|pisi|[[Vormsi õigeusu kirik]]]] Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel väga tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta kolm kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Ta jättis jälje rahva harimisse, kasvatusse ja ellu – muutis Vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri. Österblomi ulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahes perioodis: Österblomi-eelne ja -järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti temast korduvalt lahti saada ning seda eelkõige kohaliku kirikuõpetaja kinnisidee tõttu. Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus. Väljasaatmise põhjuseks toodi tema kahjulikkus kreeka-katoliku kirikule.<ref name="Sonn" /> Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati Tsaariaegse Venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkõige sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise survega. Vormsi õigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat. 1937. aastaks olid jumalateenistused lõppenud. Baptistikoguduse maja Rälbys ehitati 1878. aastal, mis oli esimene palvemaja Vormsis. [[Pilt:Maria Murman.jpg|pisi|vasakul|Maria Murman, Vormsi viimane rannarootslane]] Eesti Vabariigi algusajal olid rannarootslased tegevad paljudes seltsides ning neil oli oma esindaja tollases riigikogus. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguse mobiliseerimislaine viis saarelt omajagu inimesi. Sõja ajal ehitati saarele kaitsekindlustusi. Alates 1917. aastast oli Vormsi saar terve aasta sõjapiirkonnas, samas otsest sõjategevust seal ei toimunud. [[Teine maailmasõda]] Vormsi jaoks nii rahulikult ei möödunud. [[Saxby tuletorn]]i pärast toimus 1941. aastal äge võitlus sakslaste ja venelaste vahel. Kummalgi poolel oli palju langenuid.<ref name="Sonn" /> 1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsilt lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikus Soome kaudu Rootsi ja mõned sõitsid sinna otse üle Läänemere. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. Põgenemine tähendas vormsilaste ajaloos suurt pööret, sest selja taha tuli jätta saar, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi – saarel hulkusid koduloomad.<ref name="Sonn" /> == Idaring == [[Pilt:Vormsi-cottage.JPG|pisi|Taluhoone, [[Norrby]] küla]] Vormsi võib jaotada kaheks: idaks ja lääneks. Idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Idapoolsetest küladest üks esimesi, millega saarele tulija kokku puutub, on [[Sviby]]. Küla on kaks korda maha põlenud, viimati 1932. aastal. Tänaseks on majade vahed pikemad ning seetõttu ka tuleoht väiksem. Svibys elas suurem osa Vormsi eestlastest. [[Hosby (Vormsi)|Hosby]] on üks Vormsi nooremaid külasid. Küla lähedal paikneb Skärssteni rändrahn. Järgmine idaringi küla on [[Söderby]], mis oli mõisa küla ja kus eelmise sajandi algusel toodeti [[naatriumkloriid|soola]]. Edasi jõuab idaringil sõitja [[Norrby]] külla, mille lähedal asub 1935. aastal ehitatud [[tuletorn]]. Majaka juurest lahele vaadates näeb [[Noarootsi poolsaar]]t. Norrby, Diby ja [[Rälby]] on ühed paremini säilinud Vormsi asulad. Diby küla sai oma nime lähedal asuva [[Diby järv]]e järgi. Rälbyt on peetud Vormsi üheks jõukamaks külaks. Rälbys tegutses pühapäevakool, laulu- ja keelpilliansambel, külas on oma palvemaja. Külast põhja pool asub Rälby sadam. Sellega saab saare idaring läbi ning teed mööda edasi sõites jõutakse [[Hullo]]sse.<ref name="muuseum" /> == Läänering == [[Pilt:Saxby majakka.jpg|pisi|vasakul|[[Saxby]] rand ja tuletorn]] Vormsi kiriku juurest läheb tee lääneringile ehk saare jõukamasse poolde. Lääneringil elasid uhketes majades laevaomanikud, meremehed. [[Håkabackan]]i küla olla saanud oma nime selle järgi, et talvel puhus tuul künkalt lume ja koormad jäid kinni, nagu haaranuks neid mingi salapärane haak (håka – haak). Vormsi ainus suitsutare asub Håkabackanil. Lääneringi järgmine küla on [[Borrby]], mille asutajateks peetakse [[Soome]]st [[Borgå]]st tulnud inimesi. Borrby asub kabelikünkal ([[rootsi keel]]es Kabolbackan). Külas asub veel üks mägi nimega Dambackan ehk kohtumägi. Vormsi esimesteks asukateks peetakse [[Kersleti|Kärrsläti]] elanikke. Kärsläti külas asus Vormsi suurim palvemaja. Järgmise küla [[Saxby]] tuntus tuleb eelkõige seal asuvast majakast. [[Förby]] ehk Eesküla oli rahvarohke küla, mis elatus peamiselt kartulikasvatusest ja saaduste Rootsi müümisest. [[Förby]] reidil peatusid tihti suured kaubalaevad. Förbyst läheb tee [[Fällarna]]sse. Tee ääres olevas metsas on [[Hoitbergi korallriff]]. Sealt edasi jõuab Vormsiga tutvuja [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisani]] (Magnushof), kus on siiani kahel poolt teed näha [[Suuremõisa mõis (Vormsi)|Magnushofi mõisa]] varemeid. 1747. aastal ostis mõista [[Karl Wilhelm von Stackelberg]]. Legendi kohaselt mängis mõisa kaardilauas Stackelbergi pojale maha Aurora Königsmarcki ja Poola kuninga August II poeg krahv Moritz. Mõisavaremete juures oli Vormsi ainus [[valgusfoor]], mille paigaldasid VW Beetle´i klubi liikmed. Praegu on saare ainus valgusfoor Diby külas. Suuremõisast edasi Rumpo poole liikudes on vasakul [[Prästvike]] järv, mis hakkab vähehaaval kinni kasvama.<ref name="muuseum" /> == Loodus == [[Pilt:Lehmihaka.jpg|pisi|Karjamaa, [[Rälby]] küla]] [[Pilt:Vormsi-tuulimylly.jpg|pisi|Tuuleveski, Rälby küla]] Vormsi saar on moodustunud ühest suurest ja ligikaudu 30 väiksemast saarest. [[Maismaa]]d on kokku 93&nbsp;km² ja [[rannajoon]]t 109&nbsp;km.<ref>{{EELIS|saar|1917502590}}, vaadatud 26. mail 2019.</ref> Umbes 3000 aastat tagasi hakkasid Vormsi kõrgemad osad üle merepinna tõusma. Kerkimise tulemusel on merelahtedest moodustunud [[Prästvike]], [[Diby järv|Diby]] ja [[Kersleti järv]]. Rannajoon on väga liigestatud, poolsaared vahelduvad lahtedega. Vormsi põhjarannikul läheb meri kiirelt sügavaks. Saare lõunarannikul on vesi pikalt madal. Vormsi lääne- ja põhjarand on kivised. Liivaranda leiab ainult Rumpo külas. Saare aluskihid koosnevad [[lubjakivi]]st. Sealsete lubjakivide järgi hakati eristama [[Ordoviitsium]]i [[Vormsi lade]]t, mis on saare järgi ka oma nime saanud.<ref name="LUKsT" /> Saar on väga tasane, kuid pinnamoodi lisavad vorme [[oos]]id ja [[rannavall]]id. Vormsi kõige kõrgem koht on 13 meetrit üle merepinna ulatuv Huitbergi küngas. Vormsi maastikku iseloomustab vaheldusrikas loodus, millele on iseloomulikud [[loopealne|loopealsed]] ja [[kadastik]]ud (saare lääneosa) ning idaosas madalad ja soised paigad. Üle poole saare pindalast moodustab [[mets]]. Metsandus on turismi kõrval Vormsi üks suuremaid sissetulekuallikaid. Hullo külas asub suur rändrahn [[Parunikivi]]. Aktiivse põllumajandustegevusega on tekkinud ja säilinud ranna[[karjamaa]]d ning [[puisniidud]]. Niitudel esineb Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike. Vormsi saare taimestik on samuti väga rikkalik. Saarel on loetletud üle 900 [[liik (bioloogia)|liigi]] [[puu|puid]], [[põõsas|põõsaid]] ja [[rohttaim]]i, millest umbes 60 on kaitse all. Samuti leidub [[sammal|samblaid]] (301 liiki). Vormsi saarel on registreeritud 3 [[roomaja]]- ja 3 [[kahepaiksed|kahepaikseliiki]]. Üks haruldasemaid isendeid on [[juttselg-kärnkonn]] ehk kõre, kes elutseb madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest leiab saarelt [[suurkõrv]]a. [[Imetaja]]id on saarel 25 liiki, kelle hulgas on viimasel ajal arvukalt [[ilves]]eid ja väga palju [[metssiga|metssigu]]. Loomastikule ei jää alla ka rikkalik saare [[linnud|linnustik]]. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki. Eraldi võib välja tuua saarel pesitsevad [[merikotkas|merikotkad]] ja [[sookurg|sookured]]. Vormsil tegutseb [[rabapistrik]], [[kassikakk]], [[hüüp]] ja [[niidurüdi]]. Tihti kohtab [[rukkirääk]]u, keda mujal Euroopas eriti pole. Vormsit läbivad kaks olulist lindude rändeteed. Kevadel ja sügisel võib osa saada [[valgepõsk-lagle]]de ning teiste metshanede läbirändest. Sügisel muudavad sookured põllud halliks.<ref name="NLIu3" /> == Transport == [[Pilt:Sviby tuletorn.jpg|pisi|püsti|[[Sviby ülemine tulepaak]]]] [[Pilt:Vormsi sadam 2015.jpg|pisi|[[Vormsi sadam]]]] Parvlaevaühendus mandriga toimub [[Sviby sadam]]a kaudu. Saarel asuvatest merenavigatsioonirajatistest on kasutusel [[Saxby tuletorn]] ning [[Norrby ülemine tuletorn|Norrby ülemine]] ja [[Norrby alumine tuletorn]], samuti mitu tulepaaki ja päevamärki. Sobivate jääolude korral on Vormsi ja mandri vahel umbes 12&nbsp;km pikkune [[jäätee]]. Saarel asub ka [[Vormsi lennuväli|lennuväli]]. == Vaata ka == *[[Vormsi Lubjakünka allikad]] (Raviallikad) *[[Vormsi maastikukaitseala]] *[[Vormsi Suurallikas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Sonn">Sonn, Meeli. 1999. ''Vormsi.'' Tallinn: Maalehe Raamat. (ISBN 9985640489)</ref> <ref name="q4rP9">[http://www.mois.ee/laane/vsuuremoisa.shtml Suuremõisa (Vormsi-Suuremõisa) mõis "Eesti mõisaportaali" kodulehel.]</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20140226072124/http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=93&Itemid=237 Tuntud ja tundmatu Vormsi]. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.</ref> <ref name="LUKsT">http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Vormsi+lade</ref> <ref name="NLIu3">http://www.vormsi.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=6&Itemid=28</ref> }} == Kirjandus == * Kanarbik, Madis, ''Ormsö. De estlandssvenska böndernas kamp mot godsägarna under 1700- och 1800-talet'' [Nordistica Tartuensia; 9] (Tartu, 2003) * [http://www.folklore.ee/tagused Beyer, Jürgen, 'Keda tänada napi pääsemise eest? Järeldusi ühest 1796. aastal toimunud riskantsest mereretkest Vormsilt ja Noarootsist Soome', "Mäetagused" 27 (2004), 9–29] * [Hammerman, Margareta (toim.)], ''Ormsö kyrkokrönika / Vormsi kirikukroonika 1539–1944'' (Stockholm/Tallinn, 2007) * Talvi, Tiina (toim.) 2001. Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus. ''[[Estonia Maritima]]'' 5. * Sonn, Meeli, ''Vormsi'' [Maalehe Raamat] (Tallinn, 1999) ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/vormsi Vormsist] saidil puhkaeestis.ee * [http://tule-vormsile.ee/ tule-vormsile.ee] * [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/c6ad5563-05d2-47f9-84ae-b84ccaa7a66e/vormsi-asustati-seniarvatust-varem-ja-hoopis-olandi-talupoegade-poolt "Vormsi asustati seniarvatust varem ja hoopis Ölandi talupoegade poolt"] ERR Novaator, 11. november 2015 [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Lääne maakonna saared]] [[Kategooria:Vormsi| ]] b4tb18inpojqog2d1zm7r34fce3egpv 6174997 6174881 2022-08-07T16:22:11Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on saarest; laeva kohta vaata [[Vormsi (laev)]]; rahvatantsurühma kohta vaata [[Vormsi (tantsurühm)]]}} {{suunamine| Ormsö| Laeva| Ormsö (laev)}} {{Saar | nimi = Vormsi | pilt = Metsänvartijanmökki1.jpg | pildiallkiri = Taluhoone Vormsil | pindala = 93 | rannajoone pikkus = 101 | kõrgus = 13 | rahvaarv = 415 | rahvaarvu seis = 2011 | osm = pind | suum = 6 }} '''Vormsi''' (varem ka ''Hiiurootsi saar'', [[rootsi keel]]es ''Ormsö'', [[saksa keel]]es ''Worms'') on 93&nbsp;km² suurune [[saar]] [[Läänemeri|Läänemeres]], [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] territooriumil. See on suuruselt neljas saar [[Eesti]]s. Vormsi saar moodustab põhilise osa [[Vormsi vald|Vormsi vallast]]. Valla halduskeskus on [[Hullo]] küla. 15. oktoobri 2011. aasta seisuga on Vormsi vallas registreeritud 415 elanikku. Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta alguses vallas püsielanikke 241. 13. sajandist kuni 1944. aastani elasid saarel põhiliselt [[rannarootslased]]. == Ajalugu == [[Pilt:Vormsi Hullo tuulikud.jpg|pisi|vasakul|Vormsi Hullo tuulikud]] [[Pilt:Vormsi kirik.jpg|pisi|vasakul|[[Vormsi kirik]]]] Varaseimad arheoloogilised leiud Vormsilt on pärit [[rauaaeg|rauaajast]].{{lisa viide}} Esmakordselt on Vormsit [[ürik]]utes mainitud aastal [[1391]]. Vormsi saare esimesteks elanikeks peetakse rootslasi. Täpset rannarootslaste Vormsile saabumise aastat pole teada, kuid juttude kohaselt liikus rootslasi Eesti rannavetes juba [[13. sajand]]i keskel. 1220. aastal korraldasid rootslased Läänemaale ja Vormsile misjoni- ja vallutusretki, millest võis saada algus Rootsi asulate tekkimisele neis paigus. Rootslased võtsid Vormsi 1220. aastal oma valdusse.<ref name="Sonn" /> Vormsi esimesed elanikud olid rootsi kalurid ja põlluharijad, kellest enamik oli pärit Soomest. Rootslaste peamiseks asualaks oli Noarootsi ja Vormsi kihelkond. Elati vabade talupoegadena Rootsi õiguse järgi, mis tähendas neile väiksemaid makse, soodsamat maad ja suuremat vabadust. 1938. aastal elas Vormsi saarel umbes 2600 inimest, nendest enamik olid rootslased. [[Fail:Vormsi ja Sviby.webm|pisi|Droonivideo Vormsist Sviby kohal 2021. aasta juunis]] Rootsi õigus ''ius suecium'' rakendus Rootsist kaasa toodud õigusdeklaratsiooni alusel automaatselt ka väljarändajatele. Sel ajal, kui rannarootslased elasid Rootsi õiguse alusel, hakkasid Eesti talupojad alates 14. sajandi lõpust oma liikumisvabadust kaotama ja muutusid vähehaaval [[pärisori|pärisorjadeks]]. Siinsete rootslaste eelis oli õigus oma asustusala piires ümber paikneda. Mõisnik ei tohtinud rootslasi müüa, kuid võis maa üles öelda, andes neile pool aastat kolimisaega. Rootslased käisid ka mõisas tööl, tööde raskus sõltus asukohast. Maksude maksmine käis peamiselt [[kümnis]]ena.<ref name="Sonn" /> 1604. aastal rajas [[Magnus Brümmer]] [[Bussby]]sse esimese mõisa, mis on tuntud Magnushofi ehk [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisana]]. Aastaid hiljem suurendasid Vormsi saarel oma valdusi mõisnikud De la Gardie ja Stackelberg. Kohalikele mõisnikele ei meeldinud, et talupojad elasid Rootsi õiguse järgi ning see tekitas vastuolusid – eriti mõisnik Stackelbergiga. Mõisnike vastu käidi abi otsimas ka Rootsi kuningalt ning viimane selline retk tehti 1861. aastal. 1841. aastal tegi Eesti kubermanguvalitsus otsuse eemaldada Stackelberg Vormsi mõisate valitsemisest – põhjuseks toodi tema põhjendamatult halb käitumine talupoegadega. Vormsi saare mõisate valitsemine läks üle tema pojale.<ref name="q4rP9" /> Tänapäeval on Vormsi saare üks olulisemaid vaatamisväärsusi Hullos asuv Püha Olavi kirik, mis ehitati 13. sajandil. Kirik kuulub Lääne praostkonna luterlikule kogudusele. Algselt ehitati kirik puust nagu enamik tolleaegseid pühakodasid. Kivist kooriruum ehitati juurde 14. sajandil. Kiriku lääneosale ehitati kellatorn, mille jäänuseid on siiani sissekäigu juures näha. Hoone rüüstati täielikult [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal. Rööviti kirikuhõbe ning kirikukellad viidi Saaremaale. Rüüstajateks olid nii Vene sõjaväelased, saarlased kui ka rootslased. 1632. aastal püstitati vana puuhoone asemele uus kivihoone ning kirikukell paigutati seina. Ühtlasi sai kiriku ehitamise ajalugu sellega läbi. Hiljem on hoonet vaid remonditud.<ref name="Sonn" /> [[Pilt:Hullo Õigeusu kirik.jpg|pisi|[[Vormsi õigeusu kirik]]]] Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel väga tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta kolm kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Ta jättis jälje rahva harimisse, kasvatusse ja ellu – muutis Vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri. Österblomi ulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahes perioodis: Österblomi-eelne ja -järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti temast korduvalt lahti saada ning seda eelkõige kohaliku kirikuõpetaja kinnisidee tõttu. Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus. Väljasaatmise põhjuseks toodi tema kahjulikkus kreeka-katoliku kirikule.<ref name="Sonn" /> Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati tsaariaegse Venemaa venestamispoliitika raames ning 500 liiget saadi eelkõige sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise survega. Vormsi õigeusu kirik tegutses umbes 40 aastat. 1937. aastaks olid jumalateenistused lõppenud. Baptistikoguduse maja Rälbys ehitati 1878. aastal, mis oli esimene palvemaja Vormsis. [[Pilt:Maria Murman.jpg|pisi|vasakul|Maria Murman, Vormsi viimane rannarootslane]] Eesti Vabariigi algusajal olid rannarootslased tegevad paljudes seltsides ning neil oli oma esindaja tollases riigikogus. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguse mobiliseerimislaine viis saarelt omajagu inimesi. Sõja ajal ehitati saarele kaitsekindlustusi. Alates 1917. aastast oli Vormsi saar terve aasta sõjapiirkonnas, samas otsest sõjategevust seal ei toimunud. [[Teine maailmasõda]] Vormsi jaoks nii rahulikult ei möödunud. [[Saxby tuletorn]]i pärast toimus 1941. aastal äge võitlus sakslaste ja venelaste vahel. Kummalgi poolel oli palju langenuid.<ref name="Sonn" /> 1943. aasta tõi Vormsi elanikele suuri muudatusi. Vormsilt lahkus peaaegu kogu elanikkond. Osa liikus Soome kaudu Rootsi ja mõned sõitsid sinna otse üle Läänemere. Inimesi aitas sakslaste heakskiidul transportida Svealandi lahingulaev Odin. Põgenemine tähendas vormsilaste ajaloos suurt pööret, sest selja taha tuli jätta saar, kus esivanemad on maad harinud juba 700 aastat. Sõja lõpuks oli Vormsi saar peaaegu inimtühi – saarel hulkusid koduloomad.<ref name="Sonn" /> == Idaring == [[Pilt:Vormsi-cottage.JPG|pisi|Taluhoone, [[Norrby]] küla]] Vormsi võib jaotada kaheks: idaks ja lääneks. Idapoolsetes külades elasid kalurid ja vaesem rahvas. Idapoolsetest küladest üks esimesi, millega saarele tulija kokku puutub, on [[Sviby]]. Küla on kaks korda maha põlenud, viimati 1932. aastal. Tänaseks on majade vahed pikemad ning seetõttu ka tuleoht väiksem. Svibys elas suurem osa Vormsi eestlastest. [[Hosby (Vormsi)|Hosby]] on üks Vormsi nooremaid külasid. Küla lähedal paikneb Skärssteni rändrahn. Järgmine idaringi küla on [[Söderby]], mis oli mõisa küla ja kus eelmise sajandi algusel toodeti [[naatriumkloriid|soola]]. Edasi jõuab idaringil sõitja [[Norrby]] külla, mille lähedal asub 1935. aastal ehitatud [[tuletorn]]. Majaka juurest lahele vaadates näeb [[Noarootsi poolsaar]]t. Norrby, Diby ja [[Rälby]] on ühed paremini säilinud Vormsi asulad. Diby küla sai oma nime lähedal asuva [[Diby järv]]e järgi. Rälbyt on peetud Vormsi üheks jõukamaks külaks. Rälbys tegutses pühapäevakool, laulu- ja keelpilliansambel, külas on oma palvemaja. Külast põhja pool asub Rälby sadam. Sellega saab saare idaring läbi ning teed mööda edasi sõites jõutakse [[Hullo]]sse.<ref name="muuseum" /> == Läänering == [[Pilt:Saxby majakka.jpg|pisi|vasakul|[[Saxby]] rand ja tuletorn]] Vormsi kiriku juurest läheb tee lääneringile ehk saare jõukamasse poolde. Lääneringil elasid uhketes majades laevaomanikud, meremehed. [[Håkabackan]]i küla olla saanud oma nime selle järgi, et talvel puhus tuul künkalt lume ja koormad jäid kinni, nagu haaranuks neid mingi salapärane haak (håka – haak). Vormsi ainus suitsutare asub Håkabackanil. Lääneringi järgmine küla on [[Borrby]], mille asutajateks peetakse [[Soome]]st [[Borgå]]st tulnud inimesi. Borrby asub kabelikünkal ([[rootsi keel]]es Kabolbackan). Külas asub veel üks mägi nimega Dambackan ehk kohtumägi. Vormsi esimesteks asukateks peetakse [[Kersleti|Kärrsläti]] elanikke. Kärsläti külas asus Vormsi suurim palvemaja. Järgmise küla [[Saxby]] tuntus tuleb eelkõige seal asuvast majakast. [[Förby]] ehk Eesküla oli rahvarohke küla, mis elatus peamiselt kartulikasvatusest ja saaduste Rootsi müümisest. [[Förby]] reidil peatusid tihti suured kaubalaevad. Förbyst läheb tee [[Fällarna]]sse. Tee ääres olevas metsas on [[Hoitbergi korallriff]]. Sealt edasi jõuab Vormsiga tutvuja [[Suuremõisa (Vormsi)|Suuremõisani]] (Magnushof), kus on siiani kahel poolt teed näha [[Suuremõisa mõis (Vormsi)|Magnushofi mõisa]] varemeid. 1747. aastal ostis mõista [[Karl Wilhelm von Stackelberg]]. Legendi kohaselt mängis mõisa kaardilauas Stackelbergi pojale maha Aurora Königsmarcki ja Poola kuninga August II poeg krahv Moritz. Mõisavaremete juures oli Vormsi ainus [[valgusfoor]], mille paigaldasid VW Beetle´i klubi liikmed. Praegu on saare ainus valgusfoor Diby külas. Suuremõisast edasi Rumpo poole liikudes on vasakul [[Prästvike]] järv, mis hakkab vähehaaval kinni kasvama.<ref name="muuseum" /> == Loodus == [[Pilt:Lehmihaka.jpg|pisi|Karjamaa, [[Rälby]] küla]] [[Pilt:Vormsi-tuulimylly.jpg|pisi|Tuuleveski, Rälby küla]] Vormsi saar on moodustunud ühest suurest ja ligikaudu 30 väiksemast saarest. [[Maismaa]]d on kokku 93&nbsp;km² ja [[rannajoon]]t 109&nbsp;km.<ref>{{EELIS|saar|1917502590}}, vaadatud 26. mail 2019.</ref> Umbes 3000 aastat tagasi hakkasid Vormsi kõrgemad osad üle merepinna tõusma. Kerkimise tulemusel on merelahtedest moodustunud [[Prästvike]], [[Diby järv|Diby]] ja [[Kersleti järv]]. Rannajoon on väga liigestatud, poolsaared vahelduvad lahtedega. Vormsi põhjarannikul läheb meri kiirelt sügavaks. Saare lõunarannikul on vesi pikalt madal. Vormsi lääne- ja põhjarand on kivised. Liivaranda leiab ainult Rumpo külas. Saare aluskihid koosnevad [[lubjakivi]]st. Sealsete lubjakivide järgi hakati eristama [[Ordoviitsium]]i [[Vormsi lade]]t, mis on saare järgi ka oma nime saanud.<ref name="LUKsT" /> Saar on väga tasane, kuid pinnamoodi lisavad vorme [[oos]]id ja [[rannavall]]id. Vormsi kõige kõrgem koht on 13 meetrit üle merepinna ulatuv Huitbergi küngas. Vormsi maastikku iseloomustab vaheldusrikas loodus, millele on iseloomulikud [[loopealne|loopealsed]] ja [[kadastik]]ud (saare lääneosa) ning idaosas madalad ja soised paigad. Üle poole saare pindalast moodustab [[mets]]. Metsandus on turismi kõrval Vormsi üks suuremaid sissetulekuallikaid. Hullo külas asub suur rändrahn [[Parunikivi]]. Aktiivse põllumajandustegevusega on tekkinud ja säilinud ranna[[karjamaa]]d ning [[puisniidud]]. Niitudel esineb Eestist ja kogu Euroopast kadunud või ohustatud taime- ja loomaliike. Vormsi saare taimestik on samuti väga rikkalik. Saarel on loetletud üle 900 [[liik (bioloogia)|liigi]] [[puu|puid]], [[põõsas|põõsaid]] ja [[rohttaim]]i, millest umbes 60 on kaitse all. Samuti leidub [[sammal|samblaid]] (301 liiki). Vormsi saarel on registreeritud 3 [[roomaja]]- ja 3 [[kahepaiksed|kahepaikseliiki]]. Üks haruldasemaid isendeid on [[juttselg-kärnkonn]] ehk kõre, kes elutseb madalaveelistes rannaloikudes. Kaitsealustest liikidest leiab saarelt [[suurkõrv]]a. [[Imetaja]]id on saarel 25 liiki, kelle hulgas on viimasel ajal arvukalt [[ilves]]eid ja väga palju [[metssiga|metssigu]]. Loomastikule ei jää alla ka rikkalik saare [[linnud|linnustik]]. Vormsil on kirja pandud 211 linnuliiki. Eraldi võib välja tuua saarel pesitsevad [[merikotkas|merikotkad]] ja [[sookurg|sookured]]. Vormsil tegutseb [[rabapistrik]], [[kassikakk]], [[hüüp]] ja [[niidurüdi]]. Tihti kohtab [[rukkirääk]]u, keda mujal Euroopas eriti pole. Vormsit läbivad kaks olulist lindude rändeteed. Kevadel ja sügisel võib osa saada [[valgepõsk-lagle]]de ning teiste metshanede läbirändest. Sügisel muudavad sookured põllud halliks.<ref name="NLIu3" /> == Transport == [[Pilt:Sviby tuletorn.jpg|pisi|püsti|[[Sviby ülemine tulepaak]]]] [[Pilt:Vormsi sadam 2015.jpg|pisi|[[Vormsi sadam]]]] Parvlaevaühendus mandriga toimub [[Sviby sadam]]a kaudu. Saarel asuvatest merenavigatsioonirajatistest on kasutusel [[Saxby tuletorn]] ning [[Norrby ülemine tuletorn|Norrby ülemine]] ja [[Norrby alumine tuletorn]], samuti mitu tulepaaki ja päevamärki. Sobivate jääolude korral on Vormsi ja mandri vahel umbes 12&nbsp;km pikkune [[jäätee]]. Saarel asub ka [[Vormsi lennuväli|lennuväli]]. == Vaata ka == *[[Vormsi Lubjakünka allikad]] (Raviallikad) *[[Vormsi maastikukaitseala]] *[[Vormsi Suurallikas]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Sonn">Sonn, Meeli. 1999. ''Vormsi.'' Tallinn: Maalehe Raamat. (ISBN 9985640489)</ref> <ref name="q4rP9">[http://www.mois.ee/laane/vsuuremoisa.shtml Suuremõisa (Vormsi-Suuremõisa) mõis "Eesti mõisaportaali" kodulehel.]</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20140226072124/http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?option=com_content&view=category&layout=blog&id=93&Itemid=237 Tuntud ja tundmatu Vormsi]. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid.</ref> <ref name="LUKsT">http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Vormsi+lade</ref> <ref name="NLIu3">http://www.vormsi.ee/index.php?option=com_content&task=blogsection&id=6&Itemid=28</ref> }} == Kirjandus == * Kanarbik, Madis, ''Ormsö. De estlandssvenska böndernas kamp mot godsägarna under 1700- och 1800-talet'' [Nordistica Tartuensia; 9] (Tartu, 2003) * [http://www.folklore.ee/tagused Beyer, Jürgen, 'Keda tänada napi pääsemise eest? Järeldusi ühest 1796. aastal toimunud riskantsest mereretkest Vormsilt ja Noarootsist Soome', "Mäetagused" 27 (2004), 9–29] * [Hammerman, Margareta (toim.)], ''Ormsö kyrkokrönika / Vormsi kirikukroonika 1539–1944'' (Stockholm/Tallinn, 2007) * Talvi, Tiina (toim.) 2001. Vormsi ja Haapsalu Tagalahe loodus. ''[[Estonia Maritima]]'' 5. * Sonn, Meeli, ''Vormsi'' [Maalehe Raamat] (Tallinn, 1999) ==Välislingid== {{Commonskat}} * [http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/saared/vormsi Vormsist] saidil puhkaeestis.ee * [http://tule-vormsile.ee/ tule-vormsile.ee] * [http://novaator.err.ee/v/yhiskond/c6ad5563-05d2-47f9-84ae-b84ccaa7a66e/vormsi-asustati-seniarvatust-varem-ja-hoopis-olandi-talupoegade-poolt "Vormsi asustati seniarvatust varem ja hoopis Ölandi talupoegade poolt"] ERR Novaator, 11. november 2015 [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Lääne maakonna saared]] [[Kategooria:Vormsi| ]] o75dl7qu2b0lsd9wt3j4w1c4jjyxl71 0 4654 6174890 6123301 2022-08-07T13:20:20Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; valla kohta vaata artiklit [[Muhu vald]]; laeva kohta vaata artiklit [[Muhumaa (laev)]].}} {{Saar | nimi = Muhu | pilt = Muhu.jpg | pildiallkiri = Muhu saar | pindala = 204,86 | rannajoone pikkus = 137,41 | rahvaarv = 1476 | rahvaarvu seis = 2011 | rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref> | asendikaardi pilt = EE Muhu.PNG }} '''Muhu''' on [[saar]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. Pindalaga 204,86 km²<ref>{{EELIS|saar|963440804}}, vaadatud 26. mail 2019.</ref> on see suuruselt kolmas saar [[Eesti]]s. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate [[laid]]udega [[Muhu vald|Muhu valla]] koosseisu. [[Saaremaa]]ga ühendab Muhu saart [[Väikese väina tamm]]. [[Kuivastu sadam]]a ja mandri vahel liiguvad [[parvlaev]]ad, kuid [[talv]]el võib üle [[Suur väin|Suure väina]] viia ka [[jäätee]]. Suuremad laiud Muhu kõrval on [[Kõinastu laid]], [[Kesselaid]] ja [[Viirelaid]]. Saare järgi on nime saanud [[silur]]i [[Jaagarahu lade]]me [[Muhu kihistu]].<ref>[http://stratigraafia.info/term/Muhu%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref> ==Loodus== [[Pilt:Üügu Cliff.jpg|pisi|left|[[Üügu pank]] Muhu saarel]] Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt [[Jaagarahu lade]]me [[dolomiit|dolomiidist]], põhjarannikul avaneb [[Jaani lade]]me [[dolomiitmergel]]. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küündivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige [[kadastik]]ke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid [[looniit]]e, suhteliselt vähe on säilinud [[loomets]]i. Saare metsasus on umbes 31%. Muhu põhjaosas asuvad [[Seanina]] (saare põhjatipp) ja [[Tammiski nukk]] (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem [[Lepanina (Muhu)|Lepanina]]. Kõinastu laiu poole eendub [[Võrgusääre nukk]], mis madala veetaseme korral jätkub [[Kõinastu lee]]na. Kesselaiu vastas asub [[Püssinina]]. Muhu lõunatipp asub [[Ahenda poolsaar]]el Suurlaiu juures. Teised neemed on [[Vanasillanukk]], [[Luutsenukk]], [[Villema nina]], [[Paljaslao nukk]], [[Koeranina]], [[Adjanina]], [[Üllissaare nina]], [[Kalama nina]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Muhu saarel, monument Leinav ema.JPG|pisi|Teises maailmasõjas langenud sõjameeste ühishaud Muhu saarel, monument "Leinav ema"]] Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi [[korallkalju]]de kerkimise tulemusena. Esimesed inimesed asusid sinna elama 2500 aastat eKr. [[13. sajand]]i alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni [[16. sajand]]i keskpaigani kuulus saar [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnale]]. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega [[Taani]]le. Pärast [[Liivi sõda]] jäi saar [[Rootsi]] võimu alla, pärast [[Põhjasõda]] aga [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigile]] ja kuulus [[Kuressaare kreis]]iga [[Liivimaa kubermang]]u. Aastal [[1894]] alustati Muhu saart [[Saaremaa]]ga läbi [[Väike väin|Väikese väina]] ühendava [[Väikese väina tamm|tammi]] ehitust. Tamm avati [[27. juuli]]l ([[vkj]] 15. juulil) [[1896]]. Algul nimetati see [[Liivimaa kuberner]] [[Mihhail Zinovjev]]i auks Zinovjevi tammiks (Sinowjewi tamm).<ref>[[Mihkel Kampmann]]: ''Koolilugemise raamat II'': 112. Kuresaare maakond, lk. 147</ref> [[1918]]. aastast kuulub saar [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigile]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja selle järel on olnud [[okupatsioon|okupeeritud]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Lühikest aega teise maailmasõja ajal oli ka [[Kolmas Riik|Saksamaa]] võimu all. [[1991]]. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]] lõppes. == Pilte == <gallery> muhumuseum.jpg|[[Muhu Muuseum]] Muhuchurch.JPG|[[Muhu kirik]] Old village.JPG|[[Mõega]] küla Koguva sadam 2015.jpg|[[Koguva sadam]] Koguva, Andruse talu tuulik.JPG|Andruse talu tuulik Koguva küla Hansu talu saun*.JPG|Koguva küla Hansu talu saun </gallery> ==Muhu popkultuuris== Saksa 1932/1933. aasta filmis "Das Meer ruft" toimub tegevus Muhu saarel.<ref>[http://www.europeanfilmgateway.eu/detail/Das%20Meer%20ruft/dk::477d4158df261be62775db951c45bb26 "Das Meer ruft" European Film Gateway kodulehel]</ref> ==Vaata ka== * [[Muhu kihelkond]] * [[Muhu murrak]] * [[Muhu Muuseum]] * [[Muhu radaripost]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Ago Rullingo]], "Muhumaa: loodus, aeg, inimene" (ülevaateteos). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], [[Tallinn]] [[2001]], 664 lk == Välislingid == {{Commons|Category:Muhu}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.muhu.info/ Muhu Turismi Assotsiatsioon] * [http://reisile.postimees.ee/4202629/suur-reisivaljaanne-valis-eesti-saare-uheks-maailma-rahustavaimaks-paigaks?_ga=2.88076125.436268502.1502109910-1750293588.1467277196 Suur reisiväljaanne valis Eesti saare üheks maailma rahustavaimaks paigaks], Postimees, 7. august 2017 [[Kategooria:Saare maakonna saared]] [[Kategooria:Muhu| ]] 0acnlijakegku0rt1qxatgw8pmfbnpe 6175142 6174890 2022-08-08T05:02:20Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; valla kohta vaata artiklit [[Muhu vald]]; laeva kohta vaata artiklit [[Muhumaa (laev)]].}} {{Saar | nimi = Muhu | pilt = Muhu.jpg | pildiallkiri = Muhu saar | pindala = 204,86 | rannajoone pikkus = 137,41 | rahvaarv = 1476 | rahvaarvu seis = 2011 | rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref> | osm = pind | suum = 7 }} '''Muhu''' on [[saar]] [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. Pindalaga 204,86 km²<ref>{{EELIS|saar|963440804}}, vaadatud 26. mail 2019.</ref> on see suuruselt kolmas saar [[Eesti]]s. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate [[laid]]udega [[Muhu vald|Muhu valla]] koosseisu. [[Saaremaa]]ga ühendab Muhu saart [[Väikese väina tamm]]. [[Kuivastu sadam]]a ja mandri vahel liiguvad [[parvlaev]]ad, kuid [[talv]]el võib üle [[Suur väin|Suure väina]] viia ka [[jäätee]]. Suuremad laiud Muhu kõrval on [[Kõinastu laid]], [[Kesselaid]] ja [[Viirelaid]]. Saare järgi on nime saanud [[silur]]i [[Jaagarahu lade]]me [[Muhu kihistu]].<ref>[http://stratigraafia.info/term/Muhu%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref> ==Loodus== [[Pilt:Üügu Cliff.jpg|pisi|left|[[Üügu pank]] Muhu saarel]] Muhu saar on suur kaljuvoor. Aluspõhi koosneb valdavalt [[Jaagarahu lade]]me [[dolomiit|dolomiidist]], põhjarannikul avaneb [[Jaani lade]]me [[dolomiitmergel]]. Aluspõhjalised lavad ja kõrgendikud küündivad kuni 25 m üle merepinna. Taimkatet ilmestavad lootaimekooslused, rohkesti esineb põõsastikke, eelkõige [[kadastik]]ke, vähem sarapikke. Leidub lagedaid [[looniit]]e, suhteliselt vähe on säilinud [[loomets]]i. Saare metsasus on umbes 31%. Muhu põhjaosas asuvad [[Seanina]] (saare põhjatipp) ja [[Tammiski nukk]] (loodetipp). Nende vahele jääb väiksem [[Lepanina (Muhu)|Lepanina]]. Kõinastu laiu poole eendub [[Võrgusääre nukk]], mis madala veetaseme korral jätkub [[Kõinastu lee]]na. Kesselaiu vastas asub [[Püssinina]]. Muhu lõunatipp asub [[Ahenda poolsaar]]el Suurlaiu juures. Teised neemed on [[Vanasillanukk]], [[Luutsenukk]], [[Villema nina]], [[Paljaslao nukk]], [[Koeranina]], [[Adjanina]], [[Üllissaare nina]], [[Kalama nina]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Teises maailmasõjas hukkunute ühishaud Muhu saarel, monument Leinav ema.JPG|pisi|Teises maailmasõjas langenud sõjameeste ühishaud Muhu saarel, monument "Leinav ema"]] Muhu saare kujunemine algas 440 miljonit aastat tagasi [[korallkalju]]de kerkimise tulemusena. Esimesed inimesed asusid sinna elama 2500 aastat eKr. [[13. sajand]]i alguses vallutasid Muhu saare mandrilt üle jää tulnud ristirüütlid. Kuni [[16. sajand]]i keskpaigani kuulus saar [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonnale]]. Liivi sõja alguses kuulus saar koos teiste endiste piiskopkonna aladega [[Taani]]le. Pärast [[Liivi sõda]] jäi saar [[Rootsi]] võimu alla, pärast [[Põhjasõda]] aga [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigile]] ja kuulus [[Kuressaare kreis]]iga [[Liivimaa kubermang]]u. Aastal [[1894]] alustati Muhu saart [[Saaremaa]]ga läbi [[Väike väin|Väikese väina]] ühendava [[Väikese väina tamm|tammi]] ehitust. Tamm avati [[27. juuli]]l ([[vkj]] 15. juulil) [[1896]]. Algul nimetati see [[Liivimaa kuberner]] [[Mihhail Zinovjev]]i auks Zinovjevi tammiks (Sinowjewi tamm).<ref>[[Mihkel Kampmann]]: ''Koolilugemise raamat II'': 112. Kuresaare maakond, lk. 147</ref> [[1918]]. aastast kuulub saar [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigile]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja selle järel on olnud [[okupatsioon|okupeeritud]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt. Lühikest aega teise maailmasõja ajal oli ka [[Kolmas Riik|Saksamaa]] võimu all. [[1991]]. aastal [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsioon]] lõppes. == Pilte == <gallery> muhumuseum.jpg|[[Muhu Muuseum]] Muhuchurch.JPG|[[Muhu kirik]] Old village.JPG|[[Mõega]] küla Koguva sadam 2015.jpg|[[Koguva sadam]] Koguva, Andruse talu tuulik.JPG|Andruse talu tuulik Koguva küla Hansu talu saun*.JPG|Koguva küla Hansu talu saun </gallery> ==Muhu popkultuuris== Saksa 1932/1933. aasta filmis "Das Meer ruft" toimub tegevus Muhu saarel.<ref>[http://www.europeanfilmgateway.eu/detail/Das%20Meer%20ruft/dk::477d4158df261be62775db951c45bb26 "Das Meer ruft" European Film Gateway kodulehel]</ref> ==Vaata ka== * [[Muhu kihelkond]] * [[Muhu murrak]] * [[Muhu Muuseum]] * [[Muhu radaripost]] == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Ago Rullingo]], "Muhumaa: loodus, aeg, inimene" (ülevaateteos). [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], [[Tallinn]] [[2001]], 664 lk == Välislingid == {{Commons|Category:Muhu}} {{Vikitsitaadid}} * [http://www.muhu.info/ Muhu Turismi Assotsiatsioon] * [http://reisile.postimees.ee/4202629/suur-reisivaljaanne-valis-eesti-saare-uheks-maailma-rahustavaimaks-paigaks?_ga=2.88076125.436268502.1502109910-1750293588.1467277196 Suur reisiväljaanne valis Eesti saare üheks maailma rahustavaimaks paigaks], Postimees, 7. august 2017 [[Kategooria:Saare maakonna saared]] [[Kategooria:Muhu| ]] iebumtdnrtfzo7moxgy30wihbd54d9u 3 4675 6175213 6025285 2022-08-08T07:06:51Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki ==Tere tulemast== Tere tulemast Vikipeediasse, Jaan513! -- [[Kasutaja:Egon|Egon]] 19:18, 30 Jan 2004 (UTC) : Tere tulemast ka minu poolt! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22:11, 30 Jan 2004 (UTC) ---- Panin artiklisse [[Ahelaid]] lingid Sinu veebilehekülgedele. Kui tead rohkem, võid oma artiklites julgelt kirjutada nii üksikasjalikult, kui oskad. Meil ruumipuudust ei ole. Võid kasutada ka oma pilte. Teiste tehtud piltide puhul tuleb olla ettevaatlik, et mitte autoriõigust rikkuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 08:06, 31 Jan 2004 (UTC) :Tere-tere. Ahelaiu pilte võib ju kasutada (kuna mul nende avaldamiseks luba on), aga mul on ühendus teie serveriga suhteliselt aeglane. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 21:03, 1 Feb 2004 (UTC) Tere kah minupoolt, tundub, et ühenduse kiirus paranab ? Minul siis ikka tõsiseid raskusi muidi. Enamus aega sülita lakke kui midagi teen. [[Kasutaja:Naine|naine]] 21:16, 1 Feb 2004 (UTC) ==Administraator== Tegin ettepaneku teha Sind [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatoriks]]. Palun teata [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldise arutelu]] leheküljel, kas ise oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23:51, 5 Mar 2004 (UTC) ---- Tänan Sind sündmuste kroonika täiendamise ja muu eest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:03, 11 Mar 2004 (UTC) Sa oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 01:17, 10 Mar 2004 (UTC) ==Palved== Kas Sa oleksid nõus olema vahekohtunikuks minu ja Leoni vahel artikli [[Filosoofia]] asjus. Vahekohtupalve on esitatud leheküljel [[Vikipeedia:Vahekohut nõudvad artiklid]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18:06, 7 Sep 2004 (UTC) ---- Väike palve. Kuna Sa oled osalenud [[bioloogia]] artikli kirjutamisel, vaata palun sealset arutelu, ja avalda arvamust, kui viitsid! Parimate soovidega, [[Kasutaja:KS|KS]]. ---- Vaatan, et sul on kuskilt kättesaadav külade pindala vms lisainfot. ma kasutan EKI KNABi, seal nagu ei ole. või ei oska ma vaadata? mul pole infoallikaid lihtsalt, muidu paneksin ise kohe rohkem infot. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 15. august 2006, kell 06:17 (UTC) :Üks võimalus on [http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&page_id=274&menu_id=113 Maa-ameti kaardiserver]. Sealt valin Toimingud>Otsing küla järgi, saan küla piirid. Allpool on vahemaade mõõtmise ja pindala arvutamise vahendid ja koordinaatide näitamise võimalus. Pindala leidmine on küllaltki tülikas. Elanike arvu saan sageli [http://www.eestigiid.ee Eestigiid.ee]-st, sealsed andmed ei ole kuigi uued (2000). Suuremaid vaatamisväärsusi jm panen enamasti peast, kui midagi küla kohta juba tean (nt olen seal käinud); seega jääb võimalus teha faktivigu. Ei ole mul midagi neid allikaid liiga palju :) [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 15. august 2006, kell 06:29 (UTC) ==Kasutajanime muutmisest== Muutsin oma kasutajanime. Endist nime luues ei olnud mul aimu kasutajate hulgast. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan]] 16:32, 11 juuli 2005 (UTC) :Olen tagasi Jaan513. Nimemuutus sai ära katsetatud, aga harjumus võitis. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 17:55, 11 juuli 2005 (UTC) Olen ise samuti juba pikemat aega tahtnud oma kasutajanime vahetada, aga ma sain aru, et see vajab arendajate sekkumist ja ei viitsinud sellega jamama hakata. Kui sul on õigus kasutajanimesid muuta, siis oleks kena kui muudaksid mu kasutajanime selliseks, mida ma arutelulehel allakirjutamiseks kasutan. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:50, 11 juuli 2005 (UTC) :Muide, meil on juba üks kasutaja nimega [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Listusers&limit=50&offset=370 Siim], kes aga pole ühtegi korda artiklitele kätt külge pannud. Juhul kui Andres, kellel veel see nimevahetuse õigus on, nõustub, siis võib selle ju ära teha. Kas teist, juba olemasolevat kasutajat saab üle kirjutada, seda ma ei tea. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 16:58, 11 juuli 2005 (UTC) :: See Siim olengi mina. Registreerisin selle kasutajanime ära, sest kui keegi teine selle kasutusele oleks võtnud, oleks sellest paras jama tekkinud, näiteks arutelulehtedel. Loodan, et see kasutajanime vahetust ei sega. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 17:03, 11 juuli 2005 (UTC) ::: Annab vastuse ''The username "Siim" already exists''. Kahjuks ei saa ma aidata. Ja kasutajaid kustutada ma ei saa. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 17:13, 11 juuli 2005 (UTC) :::: Bürokraadi volitustest selleks ei piisa. Peab uurima, kuidas seda saab teha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 22:08, 12 juuli 2005 (UTC) Kas saaks mu kasutajanime lõpust 99 ära võtta? Ma registreerisin end juba kunagi kui Amherst, aga siis ununes salasõna ja lõin konto uuesti. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 24. september 2010, kell 23:50 (EEST) :Ok. Äkki aitad mul ära muuta? Mu vikioskused pole selleks piisavad. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 26. september 2010, kell 00:10 (EEST) == Puuduvad artiklid == Äkki paned http://www.zone.ee/jaan513/vikipeedia/ alt need puuduvad artiklid kuskile siia vikisse kirja, et need oleks rohkem nähtaval ja saaks lihtsalt neid alustada? [[Kasutaja:Peep|Peep]] 30. august 2005, kell 12&#46;13 (UTC) : Õige koht selleks on [[Vikipeedia:Soovitud artiklid]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. august 2005, kell 12&#46;15 (UTC) :: Üritan ka ise mõnda neist tasapisi alustada. Ja võtan selle välislingi maha. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 30. august 2005, kell 13&#46;06 (UTC) == OpenStreetMap == Tere Jaan! Sorry, I don't speak Estonian. I'm looking for information about roads in Estonia, and saw that you contributed to the [[Jäätee]] article. I'm an active contributor to [[:en:OpenStreetMap]] and would hope that you could help to translate this article to Estonian. Within OSM there is now a [http://wiki.openstreetmap.org/index.php/WikiProject_Estonia WikiProject Estonia] and we need more contributors in Estonia. The Estonian Wikipedia does have a [[:Kategooria:Transport]] with fine subcategories for Lennundus and Merendus, but no [[:kategooria:Teed]], [[:kategooria:Motooriteed]]. If you follow the interwiki links from Kategooria:Transport you can see how this has been organized in other languages. There also are no articles for [[E67]] (alias [[Via Baltica]]) and other important roads. Many other languages have a [[:en:Wikipedia:WikiProject Transport|Wikipedia:WikiProject Transport]] and the Swedish, English and Polish even have a [[:Wikipedia:WikiProject Highways|WikiProject Highways]]. --[[Kasutaja:LA2|LA2]] 23. juuli 2006, kell 17.12 (UTC) ==Iseendale viitamine== kle seda iseendale viitamist ei pea nüüd küll ära muutma hakkama... pahatihti on issendal lihtsam asju eri kohtadesse kopeerida nimelt sedasi, et sellised viitamised nimelt sees on... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. august 2006, kell 18:52 (UTC) :Ega ma vist ei hakkagi neid kõiki muutma. Umbes aastast 1760 väiksemad aastaarvud on enamik sellised. Kunagi oli selline erilehekülg, mis neid endale viitavaid lehti näitas. Praegu ei leia. Millegipärast mulle artiklites iseendale viitamine ei meeldi. Aga tänan tähelepaneku eest. See kiire redigeerimine muudab lihtsalt viimaste muudatuste jälgimise raskemaks, aga ma ei leia, et see vale on. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 14. august 2006, kell 19:00 (UTC) :: tegelt ilmselt enamik iseendale viiteid tekib mallide kasutamise tõttu ja sealt neid juba välja rookida ei saa... - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. august 2006, kell 19:04 (UTC) :::Mallide puhul see erilehekülg iseendale viitamist ei näidanud. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 14. august 2006, kell 19:05 (UTC) ==Ühtne kasutajanimi== Sügisel tuleb ühtne kasutajanimi kõigi vikipeediate ja muude Wikimedia projektide jaoks. Kui on mitu ühesugust nime, siis nimi läheb sellele, kellel on selle alt kõige rohkem parandusi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. august 2006, kell 11:30 (UTC) :Vägagi tervitatav minu meelest. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 24. august 2006, kell 11:38 (UTC) :: Jah, ja muidugi ka ühtne sisselogimine. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. august 2006, kell 11:43 (UTC) ---- Aitäh. [[Kasutaja:Siim|Siim]] 24. august 2006, kell 12:13 (UTC) ==Palve== Palun vaata [[Kasutaja arutelu:Andres|Nimevahetus]] ja Kasutaja arutelu:Yoosq. Jutt on nime muutmisest olemasoleva nime usurpeerimisega. Äkki Sa viitsid ise sellega tegelda? Tavalise protseduuriga nime muuta ei õnnestu ja tuleb keskusest abi küsida. Ma ei jaksa sellega tegelda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. märts 2008, kell 03:25 (UTC) :Tehtud. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 15. märts 2008, kell 10:50 (UTC) == Request for user Movses renaming == Good day. I try to unify accounts with names Movses. I have [http://toolserver.org/~vvv/sulutil.php?user=Movses&rights=1 11 accounts] with this name and one password, but exist one another account [[:et:Kasutaja:Movses]]. This user have 0 edits, so, please rename my account ''Movses2'' to '''Movses'''. My request at meta you can read [http://meta.wikimedia.org/wiki/SRU#Movses there]. Thanking you in anticipation. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 3. juuni 2008, kell 12:13 (UTC) :I can do that, but after I have discussed it with [[Kasutaja:Andres|Andres]]. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 3. juuni 2008, kell 13:08 (UTC) ::Yes, I not register account Movses. Please, see [http://uk.wikipedia.org/w/index.php?title=%D0%9E%D0%B1%D0%B3%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8F_%D0%BA%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D1%83%D0%B2%D0%B0%D1%87%D0%B0%3AMovses&diff=1573958&oldid=1571746 confirmation diff] on your request at my main discussion page. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 4. juuni 2008, kell 07:58 (UTC) Mul ei ole selge, mis tingimustel saab usurpeerida kasutajanime, kui sellelt on tehtud parandusi. Varem seda ei saanud. Seda peaks vist keskusest järele küsima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2008, kell 10:00 (UTC) :Kasutajanime Movses alt parandusi tehtud ei ole. Saan teha vahetuse Movses<>Movses2, aga Movses2 jääb sel juhul "õhku rippuma". --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 4. juuni 2008, kell 11:58 (UTC) :: Kas ei peaks sel juhul proovima kasutajakonto Movses omanikuga kontakteeruda? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2008, kell 12:43 (UTC) :::Saatsin e-maili eesti ja inglise keeles Vikipeedia kaudu ja kirjutasin [[Kasutaja arutelu:Movses|kasutaja arutelulehele]] ning ootan vastust 1 kuu jooksul. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 4. juuni 2008, kell 16:16 (UTC) :I don't understand Estonian language. Если вы владеете русским, то я был бы вам очень обязан, если бы вы перевели суть разговора. Can I help you ? --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 5. juuni 2008, kell 16:09 (UTC) ::One month ... It's a long time... Ok, I am in no hurry. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 5. juuni 2008, kell 16:13 (UTC) :::Term of one month finished. Guys ? --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 10. juuli 2008, kell 16:22 (UTC) ::::I sent him/her another e-mail and will wait another 5 days, until July 15th. Then you'll be Movses. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 10. juuli 2008, kell 17:12 (UTC) :::::On July 11th, Movses answered and said that he doesn't want to give up his/her username. He/she said that when you really want this name, you should contact Movses@et.wiki. You can do this by e-mail. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 12. juuli 2008, kell 12:41 (UTC) :Ok. I sent email to Movses@et.wiki. But, it seems, that this e-mail does not exist. ::''A message that you sent could not be delivered to one or more of its recipients. This is a permanent error. The following address(es) failed: Movses@et.wiki Unrouteable address'' :What's wrong ? --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 19. juuli 2008, kell 18:33 (UTC) :::I'm sorry that I was not writing clear enough; I meant that you should send an e-mail with the Wikipedia e-mail system ([[Eri:EmailUser/Movses]]). In case you have not registered with an e-mail, you can send an e-mail to me (address is on my [[Kasutaja:Jaan513|user page]]), so I can send you the e-mail of Estonian wiki user Movses. I don't want to write Movses' e-mail here. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 20. juuli 2008, kell 08:44 (UTC) :No problem. Yesterday I wrote e-mail via wikipedia e-mail system. So, I will wait for answer. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 20. juuli 2008, kell 09:45 (UTC) ::Answer absent. I have no idea what I might do next. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 23. juuli 2008, kell 09:55 (UTC) :::My experience was that Movses answered after I sent a second letter. Until there is no answer, I cannot take actions. He/she did not want to give up username Movses, so I think he/she can keep this name until he/she decides otherwise. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 23. juuli 2008, kell 17:20 (UTC) :Ok, I resend letter. I will wait until 10 august 2008. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 24. juuli 2008, kell 08:45 (UTC) :::You can ask for my help again, if you have no answer for a long time or there are other problems. Maybe Movses speaks only Estonian... --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 23. juuli 2008, kell 17:22 (UTC) :Yes, I ask your help today. I send to you letter. Please translate into estonian and resend to [[Kasutaja:Movses]]. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 24. juuli 2008, kell 08:45 (UTC) ::Wow, user gave answer. He really don't understand english. So, please help. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 24. juuli 2008, kell 13:42 (UTC) :::Good day again. Can you delete account [[Kasutaja:Movses]] ? '''Two years''' have passed from last discussion. You can see, that [[Kasutaja:Movses]] still have '''Zero''' in [http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/Movses contribution] and I still [http://toolserver.org/~vvv/sulutil.php?user=Movses&rights=1 can't use] unified account Movses. --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 31. mai 2010, kell 18:12 (EEST) ::::Ok, it seems that we are the only wiki where you have another name. I will see what I can do, but you'll have to wait for our answer a few more days. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 31. mai 2010, kell 22:10 (EEST) :::No problem. When I have waited two years, I can wait few days :-) --[[Kasutaja:Movses2|Movses2]] 4. juuni 2010, kell 11:12 (EEST) :::: Do you still have the e-mail of this user? If not, I can send you. Probably his native language is Russian, and probably you may be able to write to each other in Russian (why didn't I propose it 2 years ago, I don't know). I think so because I re-read the e-mail that user sent 2 years ago. His construction of sentences is similar to Russian. I wrote him to get some kind of an answer, but I think you can contact him also. If we cannot make contact, we will discuss the situation with other Estonian Wikipedia users. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 8. juuni 2010, kell 16:14 (EEST) :::: User responded to me again. He does not wish to change his name, even when I explained that Estonian Wikipedia is the only Wikipedia left. You should convince him of it yourself. I believe we cannot change names in Wikipedia by force. I'm sorry. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 8. juuni 2010, kell 19:53 (EEST) :Yes, renaming Movses2 <=> Movses was successfull and I have unified accounts. Thank you very much and have a nice holidays :-) Head uut aastat! --[[Kasutaja:Movses|Movses]] 30. detsember 2010, kell 11:30 (EET) ::I wish you happy holidays also. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 30. detsember 2010, kell 12:44 (EET) ==Translation== Unfortunately my Russian is not the best and I have trouble writing Cyrillic letters. But the translation of the part you're missing apart from your discussion page on uk.wiki would be: ''It's not clear to me, on which conditions we can usurpate a username when it has made contributions. Earlier this couldn't be done. We should post a question to the centre (''probably MetaWiki - Jaan''). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2008, kell 10:00 (UTC)'' :''Username Movses has made no contributions. I can do an exchange Movses<>Movses2, but Movses will then be "hanging in the air". --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 4. juuni 2008, kell 11:58 (UTC)'' ::''Shouldn't we try to contact with the owner of Movses account? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. juuni 2008, kell 12:43 (UTC)'' The last part is on your [[:uk:User talk:Movses|uk.wiki talk page]], ''Saatsin e-maili ...'' – ''I sent an e-mail...'' --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 5. juuni 2008, kell 17:46 (UTC) ==Usurpation request (Roosa)== <small>Already posted this to [[Kasutaja arutelu:Andres#Usurpation_request|Andres]], but got no response, so posting this now to you...</small><br /> Hi, I'm [[:en:User:Roosa]] and I'd like to usurp the username "Roosa" on this wiki for [[m:Help:Unified login|shared user login]]. It was taken by a known troll and wiki-stalker. Could you please do the renames? If you need to contact me, you can leave me a message on my [[:en:User talk:Roosa|en.wikipedia talk page]]. Thanks in advance! --[[Kasutaja:Roosaa|Roosaa]] 13. juuni 2008, kell 18:31 (UTC) :Mina muudaks Roosaa ja Roosa nimed ära ilma Roosalt küsimata, sest tolle kasutaja [[Eri:Contributions/Roosa|kaastöid]] vaadates jääb mulje, et tegu on tõepoolest vandaaliga. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 15. juuni 2008, kell 09:49 (UTC) ::I posted a comment to [[Kasutaja arutelu:Roosa]] and will be waiting for an answer until August 15. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 15. juuni 2008, kell 09:57 (UTC) :::Rename done before the deadline because meta bureaucrat [[m:user:Cometstyles]] sent a request to me. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 5. august 2008, kell 08:20 (UTC) == Arvuti → タチコマ robot == I own both accounts. This request is to unify all of my bot accounts for SUL. Thanks. --<small> [[User:White Cat|Cat]]</small> ^{[[User talk:White Cat|chi?]]} 11. juuli 2008, kell 09:23 (UTC) :System gives a warning: 'User タチコマ robot is reserved for a global account.' Are you sure your global account works later? I didn't do the rename yet, but if you think it'll be OK, then I will. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 12. juuli 2008, kell 13:07 (UTC) ::Rename done. ::* The page Kasutaja:Arvuti has been moved to Kasutaja:タチコマ robot. ::* The page Kasutaja:Arvuti/Editcounter has been moved to Kasutaja:タチコマ robot/Editcounter. ::* The page Kasutaja arutelu:Arvuti has been moved to Kasutaja arutelu:タチコマ robot. ::--[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 13. juuli 2008, kell 08:57 (UTC) ==Usurpeerimispalve== Sain sellise kirja: Hi, I would like to ask you to usurp a certain name, I know the deadline is on August 15th which is a bit silly since that account is a cross-wiki vandal which I have been dealing with for over a year now across multiple wikis, so could you rename [[User:Roosaa]] to [[User:Roosa]] without further delay, I can vouch for him and he really needs his accounts unified to prevent his name from being hijacked again and not being able to unify halts him in doing so, why wait a couple of days to change usurp an account which was used for vandalism anyways as the user requested it on your talk page some months ago ( http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Andres#Usurpation_request) . I'm am Meta Bureaucrat and we have been dealing with similar issues, so can that account be renamed soon please, thank you Roosa is a Mediawiki Crat and a trusted user and Mediawiki developer. Cometstyles (http://meta.wikimedia.org/wiki/User:Cometstyles) Palun tegele sellega, Sa orienteerud selles paremini. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. august 2008, kell 12:52 (UTC) :See on juba tehtud. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 6. august 2008, kell 16:45 (UTC) == MediaWiki translations == Hello Jaan513. You are doing some translations here in the MediaWiki namespace. These translations can only be used on this wiki, locally. Therefore I would like to invite you to translate at [[betawiki:|Betawiki]]. If you translate there, your translations can be used on all websites using this software, including [[Special:SiteMatrix|all WMF wikis]] (see [[betawiki:Translating:Why use Betawiki|here]] for more info). If you are interested, please [[betawiki:Special:Userlogin|create an account]] and [[betawiki:Betawiki:Translator|ask for translator status]] (btw, if you don't like the skin, you can change it in [[betawiki:Special:Preferences|your preferences]]). Thank you in advance, [[Kasutaja:SPQRobin|SPQRobin]] 29. august 2008, kell 15:12 (UTC) :I created an account there. Let's see what I can do. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 28. september 2008, kell 11:48 (UTC) == page translate == Welcome to Estonian Wikipedia, ZoRCoCuK! Your user page has been translated (more or less). --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 7. oktoober 2008, kell 17:54 (UTC) :Thanks for your help, i'm waiting you to Turkish Wikipedia!!! May it be easy... [[Kasutaja:ZoRCoCuK|ZoRCoCuK]] 8. oktoober 2008, kell 18:35 (UTC) ==26.03.09 registreeritud kontod== Jaan, palun vaata neid äsja registreeritud kontosid. Need peaks kinni panema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2009, kell 09:09 (UTC) :Vaatan. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. märts 2009, kell 09:21 (UTC) Üle toodud sobimatu nimega kasutaja arutelulehelt (kustutatud): - - - Mida me saame selle jms sarnaste kasutajanimedega ette võtta? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2009, kell 09:08 (UTC) :Blokeerisin kõik igaveseks. kas veel midagi? avjoska 26. märts 2009, kell 09:09 (UTC) :: Sellest ei piisa, peaks ka kontod ära kaotama. Arvan, et ainult bürokraadid saavad seda teha, aga mul pole praegu aega uurida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. märts 2009, kell 09:12 (UTC) :::Siis peaks kontod ära kaotama ka sellistel kasutajatel: "I pwn all the yiddish admins" ja "CRAZY FATHER", millised ma olen blokeerinud. avjoska 26. märts 2009, kell 09:20 (UTC) Need 5 kontot, mis just loodi, on tegelikult globaalsed, st kehtivad vaikimisi kõikides Wikimedia projektides ja tekivad meile siis, kui kasutaja eestikeelset vikit mingil põhjusel külastab. Tahtsin muuta nimed 'Kustutada-001'...'Kustutada-005', aga sel pole vist mõtet, kui konto ise tegelikult globaalne on. Lokaalsed nimemuutused on tegelikult lubatud, aga ma ei tea, kas 1) globaalne nimi jääb siis meil endiselt blokeerituks või 2) kandub blokeerimine edasi uuele nimele. Globaalsed kasutajanime küsimused tuleb kusagil [[:m:Main Page|Meta Wikis]] esitada, tegelen sellega ise ja hiljem. Minu meelest bürokraadid kasutajate kontosid kustutada ei saa. Mina vähemalt sellist võimalust ei leia. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. märts 2009, kell 09:37 (UTC) :Tegin ühe proovi ("Kasutaja:Fiquem (Emma Carrigan) lives in Clontarf, Dublin " -> "Kustutada-001"), [[Eri:Log/block|blokeerimise logi]] näitab nüüd, et blokeeritud on 'Kustutada-001', mida kahjuks võiski oodata. Tõenäoliselt eelmine nimi on nüüd samanimelise globaalse kasutaja jaoks vaba (v.a juhul, kui blokeeriti ka IP ja see ei muutu). :Tegelen selle probleemiga pikemalt täna õhtul, praegu pole aega rohkem... --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. märts 2009, kell 09:50 (UTC) ::Kirjutasin arendajatele [[:m:Steward_requests/Global|siia]]. Tegin sellest arutelust koopia enda arutelulehele, originaal ilmselt kustub mingi aja pärast. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. märts 2009, kell 13:08 (UTC) - - - Vastus kätte saadud, kõik olid juba enne minu teadet globaalselt lukustatud. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. märts 2009, kell 13:24 (UTC) ==Link== Kuna antud konverentsi teemaks on eelköige budism pane see link alla tagasi ,mille ära kiskusid.--[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 26. märts 2009, kell 18:04 (UTC) :Panin tagasi. See pole mitte link, vaid kategooria. Aga tavaliselt nii ei tehta, sest kategooriapuus liikudes on imelik, kui üks artikkel on korraga nii mingis kategoorias kui ka selle kategooria allkategoorias. Seda mitte alati, antud juhul sobib vist mõlemat moodi. Välislinkide alajaotust ma ei muutnud. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. märts 2009, kell 20:05 (UTC) ; thnx --[[Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 27. märts 2009, kell 02:06 (UTC) == Kustuta kasutaja leht == Ma lootsin, et mõni administraator kustutab Kasutaja:Tallinn, sest nüüd on arutelu õiges kohas. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 11:09 (UTC) :WooteleF jõudis ette. Kuigi ma ei arva, et midagi oleks katki, kui kasutajaleht eksisteerib tühjana. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 7. aprill 2009, kell 12:55 (UTC) == Splitting hyperlinks == Thanks for reporting on [[:de:Benutzer_Diskussion:Xqt#Behaviour_of_Xqbot|my talk page]]. There must be a bugfix on mediawiki software to solve this problem. Please check wether the following characters <code>'''š, ž, õ, ä, ö, ü'''</code> are used on et-wiki. And please check wether there are some other signs which can form a link tail. If it is all right please confirm at [[:de:Hilfe Diskussion:Bugzilla #Fehlerhafte Hyperlinks]] or contact [[:de:User:Raymond]] directly. He is able to change the needed parameter. --[[Kasutaja:Xqt|Xqt]] 6. mai 2009, kell 10:10 (UTC) == Translation need == Today you are notify to me, that user:Jackie made 1 recent contribution and account can not be renamed in usurpation order. I want to ask this user for a voluntary change your name to the any free account. Can you assist to me translate my words (write to him by email and on the talk page) to the Estonian for this user? I don't know, what languages he understands. Mark message, that it my ask, not from you :) Thank you. --[[:ru:User:Jackie]], 16. juuni 2009, kell 14:14 (UTC) :Answer is [[:ru:Обсуждение_участника:Jackie#SUL account|here]]. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 16. juuni 2009, kell 15:31 (UTC) == Kasutaja kustutamine == Tere! Palun vaata [[Kasutaja arutelu:Krimpeţ the tranny freak quit. 1]] Väidetavalt oskad sa kasutajat kustutada. Palun õpeta, kui oskad, kuidas seda teha. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 19. juuni 2009, kell 15:50 (UTC) Loodi jälle hunnik solvava nimega kontosid. Blokeerisin nad kõik ära, ehk tegeled edasisega. Ma ise ei mõista seda Meta värki eriti.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. juuli 2009, kell 08:24 (UTC) :Olgu, vaatan. [[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 27. juuli 2009, kell 10:47 (UTC) :Ma ei võtnud midagi ette, sest tundub, et kõrgemalt poolt on asjad paika saadud. Võib vaadata näiteks kasutajakonto loomise [[Eri:Log|logi]], kust pole enam midagi näha. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 28. juuli 2009, kell 10:19 (UTC) == Sharedupload == Tere! [[MediaWiki arutelu:Sharedupload#Katki|Siin]] tuleks mu meelest midagi parandada. Ei tea arvata kas see tõlkevikiga seotud, aga eestikeelse teksti võiks pildi lehtedele tagasi saada. Ehk pöördun õige inimese poole. Aitäh! [[Eri:Contributions/195.50.197.193|195.50.197.193]] 21. juuli 2009, kell 11:31 (UTC) :Tõlkisin sõnumid [[MediaWiki:Sharedupload-desc-here]] ja [[MediaWiki:Sharedupload-desc-there]]. Nüüd ehk parem. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 21. juuli 2009, kell 12:11 (UTC) :: Jah, parem. Aga ehk tead ikkagi kedagi kes teaks kuidas seda kasti tagasi saada? Silmapaistvam link Commonsisse oleks hea. – Kui saaks üles paremasse nurka ikoonilingi nagu [[:en:MediaWiki:Sharedupload|inglisvikis]], ehk ainult suurema nagu [[:it:MediaWiki:Sharedupload|itaalia vikis]], siis võib minu poolest kast ka olemata olla. [[Eri:Contributions/195.50.197.193|195.50.197.193]] 21. juuli 2009, kell 16:26 (UTC) :::Tegelen sellega, võib minna paar päeva. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 21. juuli 2009, kell 17:00 (UTC) ::Kastid olemas, ikooni paremale üles ei õnnestunud praegu panna. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 23. juuli 2009, kell 08:29 (UTC) ::: Pusisin ka ja sain saksa ja itaalia viki järgi midagi valmis. Kleepisin ta [[translatewiki:MediaWiki:Sharedupload-desc-here/et|tõlkevikisse]] – aga ma ei tea kas sinna on hea sellist asja kleepida (sõnumist üsna erinev tegelikult) ja millal ja kas ta sealt kaudu tööle hakkab. Siin vist ei hakkagi, kui vastav sõnum ka siin olemas, aga näiteks [[s:Pilt:Wikisource-logo.svg|Vikitsitaatides]] ka ei tööta veel. Kui see sobib, siis tuleks vist siinset sõnumit muuta? ::: Aga tõlkevikiga seos veel – ehk tead nõu anda – kui ma leian mingi tõlkimata sõna või lausejupi, siis kuidas õige sõnum või koht tõlkimiseks kõige kergemini üles leida. Näiteks on [http://commons.wikimedia.org/wiki/Esileht?uselang=et Commonsi] külgmenüüs tõlkimata link "Subpages" – [http://commons.wikimedia.org/wiki/Esileht?uselang=fi soome keeles] on see "Alasivut" ehk järelikult on seda võimalik tõlkida, aga ma ei suuda ei tõlkeviki ega Commonsi otsinguga õiget kohta leida. [[Eri:Contributions/195.50.197.51|195.50.197.51]] 2. august 2009, kell 08:37 (UTC) ::::See variant tõlkevikist peaks sobima küll, tõstsin juba siia. ::::Otsin enamasti vastavakeelsetest Vikipeediatest lehtedelt [[Special:Allmessages]] brauseri otsinguga (Crtl+F) (tõlkevikis ma pole seda proovinud). Näiteks soome vikis http://fi.wikipedia.org/wiki/Special:Allmessages ja sealt juba saab teada, mis sõnumiga tegemist (MediaWiki:...). --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 2. august 2009, kell 09:47 (UTC) == Pildiallkirjad == Ma vabandan, et sinu piltidelt sinu kasutajalehele linkisin. Ave Maria ja Epp näiteks tahavad seda linkimist, ükskord oli suur skandaal, kui ma Ave Maria fotolt selle lingi ära korjasin. Ehk mul kulub kunagi pähe, missugusele kasutajale nende piltidelt linkida ja millisele mitte. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 21. september 2009, kell 21:48 (UTC) : No mina pole küll kunagi tahtnud. Ma lihtsalt arvan, et kui keegi seda palub, tuleb sellist soovi arvesse võtta. Ja minu meelest on Avel see piltide juures kirjas. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 21. september 2009, kell 21:52 (UTC) ::Pole probleemi. ::Kui on soov autorit ära märkida, siis ma väga palju vastu ei punni, ainult et ilmselt peaks siis olema ka perekonnanimi. Kui järgmine kord artiklilehel mind kui autorit mainida, ega siis midagi ei juhtu. Suure tõenäosusega ei pane ma seda siis tähelegi igasuguste teiste muudatuste rägastikus. Seekord arvasin, et ilma minu nimeta sobib paremini. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 22. september 2009, kell 07:29 (UTC) == Kasutajakontode liitmisest == Tere! Kuulsin, et Sul olevat võime kasutajakontosid ühendada ([[Kasutaja arutelu:Lendtuffz#Kasutaja "Hardi"]]). Lõin uue kasutaja Hardi27, (sest Hardi polnud enam saadaval). Kas saakisid need kontod ühendada? Ette tänades, [[Kasutaja:Lendtuffz|Hardi]] 6. oktoober 2009, kell 18:40 (UTC) :Vastasin Sinu arutelulehel. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 6. oktoober 2009, kell 19:41 (UTC) == Kõpu majaka pilt == [[File:Kõpu lighthouse 2003.jpg|thumb|right]] Tervist, kas sa saaksid palun paremal pool lingitud Kõpu majaka pildile lisada autori loa seda kasutada, nagu seda on kirjeldatud [[en:Wikipedia:Requesting_copyright_permission#For_images|siin]]? Tegelen just ingliskeelse [[en:Kõpu Lighthouse|Kõpu majaka artikli]] GA-tasemele saamiseks ning korrektsed piltide kasutuslitsensid on üks selle eeldustest. --[[Kasutaja:Sander Säde|Sander Säde]] 11. detsember 2009, kell 09:28 (UTC) :Ma ei saa päris hästi probleemist aru. Minule on pildid kunagi saadetud ja küsisin luba nende kasutamiseks Vikipeedias GFDL tingimustel. Mulle saadeti nõusolek. Sarnaselt on ka Commonsis kirjas. Ma kirjutan autorile ja küsin, kas võin e-posti aadressi sinna lisada. Kui Sa soovid ise otse autori(te)ga ühendust võtta, võib mulle e-kirja saata. Või peaksin veel midagi tegema? Muidu, tõesti, Commonsis on üks uuem ja parem pilt, aga seda Sa juba märkasid. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 11. detsember 2009, kell 20:17 (UTC) :Lisasin autorite kontakteerumise võimaluse. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 12. detsember 2009, kell 19:08 (UTC) ::Selliste piltide kasutamisel tuleks edastada pildi kasutamist lubav e-mail Wikimediale, ''permissions-commons AT wikimedia DOT org'', mis tulevikus võimaldab probleeme lahendada - või vähendada. Aga tänud! --[[Kasutaja:Sander Säde|Sander Säde]] 14. detsember 2009, kell 09:20 (UTC) ---- Tere! Panin artiklid [[Tammiski nukk]] ja [[Hanerahu]] hääletusele, et nad eeskujulike artiklite seast välja arvata. Ajad on edasi läinud ning ootused artiklitele suuremad. Küll võiks nad mõlemad heade artiklite kandidaatideks esitada. Andres siiski arvas, et ehk saad artiklid viidetega varustada ja kamba peale saaksime ka punased lingid kaotada, siis võiks nad oma staatuse säilitada.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 13. jaanuar 2010, kell 14:43 (UTC) :Proovin nendega tegeleda. See ei saa olema kerge, võtab vähemalt mõne päeva. Tammiski nuki puhul on vähem lootust viiteid leida, Hanerahu puhul on jälle terve hunnik punaseid linke. Eks näis. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 13. jaanuar 2010, kell 17:27 (UTC) == Üleslaadimisvorm == Oleks hea kui üleslaadimisvormi õnnestuks nii muuta, et faile ei saaks ilma litsentsi valimata üles laadida. See oleks minu meelest põhiline, mille läbi oleks hiljem kergem aru saada, kas pildid võivad siin olla. [[commons:MediaWiki:UploadForm.js/Documentation#How does this script work?|Siit]] leiab midagi selle kohta, kuidas see Commonsis võimalik on. Võib-olla võiks ka kohustuslik allika (oma töö või midagi muud) väli olla. Ehk oskad midagi ette võtta? [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 1. veebruar 2010, kell 10:55 (UTC) :Uurin, kui aega saan. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 1. veebruar 2010, kell 15:59 (UTC) == Vainamerejaa1.png == Hi. I would like to move this file to Commons, in order to have it available for ilustrating articles in all language versions of Wikipedia. However as I understood from a rough translation, it's not your work. So to have it licences properly on Commons, it needs confirmation of permission to use it with free licence. Would you be able to obtain it? Please inform me on my [http://pl.wikipedia.org/wiki/Dyskusja_wikipedysty:Lukasz_Lukomski Polish language discussion page], as I don't usually edit here. Thank you. [[Kasutaja:Lukasz Lukomski|Lukasz Lukomski]] 12. juuni 2010, kell 16:25 (EEST) :I almost forgot about that - thank you for the upload! [[Kasutaja:Lukasz Lukomski|Lukasz Lukomski]] 29. november 2010, kell 23:04 (EET) == Bot registration == Hi. Thanks for the reply on Polish Wiki. I have a question regarding Bot rights on Estonian Wikipedia - one of my colleagues runs interwiki bot and would like to apply for a flag here. Can you direct me where this application can be made? Thank you! [[Kasutaja:Lukasz Lukomski|Lukasz Lukomski]] 19. juuni 2010, kell 03:35 (EEST) :The bot has to do a few test edits. Probably these edits will be checked when you post a request for a bot flag. This can be written [[Vikipeedia:Üldine arutelu|here]]. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 21. juuni 2010, kell 10:54 (EEST) Kas kasutajatele EmausBot ja D'ohBot on taotletud roboti staatust? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 24. juuni 2010, kell 14:00 (EEST) :EmausBot - jah. D'ohBot on robotiks tehtud 1 aasta tagasi, aga ma ei mäleta, kas ka roboti staatust on taotletud. Võib-olla sai lihtsalt redaktsioone vaadatud ja roboti lipuke paika pandud. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 30. juuni 2010, kell 22:35 (EEST) ---- Tere! Kõik oma mallideta pildid leiad [http://toolserver.org/~daniel/WikiSense/UntaggedImages.php?wikilang=et&wikifam=.wikipedia.org&img_user_text=Jaan513&order=img_timestamp&format=html siit]. Ehk oskad mõne juuures litsentsi- või allika osa täpsustada. Pikne 25. november 2010, kell 20:06 (EET) :Vaatan neid. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. november 2010, kell 11:09 (EET) ::Palun vaata [[:Pilt:Muhujahiiumaalaiud1.png]] ja lisa sobiv litsents. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. aprill 2011, kell 18:27 (EEST) :::Lisasin litsentsi. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 18. aprill 2011, kell 13:51 (EEST) == Rapla-Virtsu raudtee == Lisasin sinu täiendustele (rajamise osa) viited, kontrolli need palun üle. --[[Kasutaja:Iifar|Iifar]] 25. jaanuar 2011, kell 13:44 (EET) :Ok, ma vaatan, aga mul oli seal artiklis nii, et kui miski polnud viidatud, siis oli see Mehis Helme raamatust "Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996". Selle järel oli sulgudes, et seda sai allikana kasutatud. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. jaanuar 2011, kell 07:58 (EET) ::Mõistlik oleks kirjutamise ajal kõik lõigud kohe ära viidata, sest keegi võib ju tulevikus samuti viitamata teksti muudest allikatest juurde lisada. --[[Kasutaja:Iifar|Iifar]] 26. jaanuar 2011, kell 09:26 (EET) :::Jah, nõus. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. jaanuar 2011, kell 12:23 (EET) :Praegu tundus korras olevat. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. jaanuar 2011, kell 08:06 (EET) ==Puuduv litsents== [[:Pilt:Ambla kalmistu monument langenutele 1.jpg]] ja [[:Pilt:Ambla kalmistu monument langenutele 2.jpg]] on ilma litsentsita.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 31. juuli 2011, kell 15:11 (EEST) :Kui mingil hetkel otsustatakse, et sarnaseid pilte Vikipeediasse laadida ei tohiks, siis võib minu poolest ka kustutada. Praegu panin mõlemale fotole litsentsi. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 31. juuli 2011, kell 18:15 (EEST) Suhtlesid pildi [[:Pilt:Meeli koiva.jpg]] üleslaadijaga. Ehk paned siis mingi litsentsi ka juurde. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. september 2011, kell 14:08 (EEST) :Vastasin Sulle e-postiga. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 20. september 2011, kell 15:52 (EEST) *[[:Pilt:Pn-siire01.png]] *[[:Pilt:Pn-siire02.png]] *[[:Pilt:Pn-siire03.png]] Äkki lisad mingid litsentsid. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. oktoober 2011, kell 10:58 (EEST) :Tehtud. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 17. oktoober 2011, kell 14:15 (EEST) == [[Suursadam]] == Rajasin siis eraldi artikli Suursadama kohta, panin mõned pildid ja kirjutasin kokkuvõtte sadama ajaloost (veel kunagi kirjutan viite raamatule, millest ma ammutasin). Aga nüüd oleks vaja, et keegi eestlane keelevigu parandaks. Kas näiteks Sina võiksid seda lühikeselt läbi vaadata? --[[Kasutaja:Mmh|Mmh]] 26. august 2011, kell 00:50 (EEST) :Jah, vaatan selle läbi. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 26. august 2011, kell 07:41 (EEST) == Ühest pildist == Tere!<br/>Tekkis üks küsimus [[Pildi_arutelu:Kawe_Plaza_30Sep2008.jpg|ühe pildi arutelus]], mille oled üles laadinud. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 24. november 2011, kell 20:47 (EET). :Vastasin nii, nagu oskasin. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 24. november 2011, kell 22:31 (EET) ---- Hello. I'm sorry if this is not the right place to request it, but I request renaming my following accounts: * محمد الجداوي → Avocato * GedawyBot → AvocatoBot * Confirmation link: [http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk%3A%D9%85%D8%AD%D9%85%D8%AF_%D8%A7%D9%84%D8%AC%D8%AF%D8%A7%D9%88%D9%8A&diff=3902291&oldid=3488161] * Reason: Privacy reasons '''Please''', delete all my userpages and talk pages of these accounts before renaming and I will create them later .Thanks in advance.--[[User:محمد الجداوي|M.Gedawy]] 15. juuli 2012, kell 12:34 (EEST) :[[Kasutaja arutelu:Andres|Andres]] was quicker. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 16. juuli 2012, kell 13:57 (EEST) == Ühendkonto loomine == Tere! Kuidas oleks võimalik kasutajakonto "Maigi" võrgukohtadest cs.wikipedia.org, de.wikipedia.org, es.wikipedia.org, fi.wikipedia.org üle võtta ja minu ühendkontoga liita? Niipalju kui ma aru sain on need kontod kasutajate poolt kunagi tehtud ja unustatud. Kas selline "ärahõivamine" on võimalik? Ma ei tea, kas selline asi on üldse vajalik, aga minu konto Eelistuste all seisab kirjas "Ühendkonto loomine pole lõpetatud". Äkki peaks selle kuidagi ära lõpetama? --[[Kasutaja:Maigi|maigi]] ([[Kasutaja arutelu:Maigi|arutelu]]) 25. august 2012, kell 14:32 (EEST) :Selline hõivamine on võimalik igal lehel eraldi. Näiteks tuleb otsida abipalvete esitamise lehed või bürokraadid cs., de., es. ja fi.wikipedia.org lehtedelt. Kui kõik need kontod õnnestub endale saada, alles siis saab ühendkonto loomise lõpule viia. Aga see ei ole vajalik. Kui nendes vikides tegutseda, siis on tarvis eraldi sisse logida mingi teise nime alt, muid ebamugavusi ei tohiks olla. [http://toolserver.org/~quentinv57/tools/sulinfo.php?username=Maigi&showinactivity=1 See link] on lihtsalt infoks. Meie vikis on kasutajanime endale küsitud üldise arutelu lehel näiteks [[Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_21#Account_usurp_for_global_SUL|nii]]. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 26. august 2012, kell 11:27 (EEST) ::Aitäh! --[[Kasutaja:Maigi|maigi]] ([[Kasutaja arutelu:Maigi|arutelu]]) 29. august 2012, kell 07:47 (EEST) == Vugar 1981 → NKOzi == I would like my username changed from Vugar 1981 to NKOzi. Thanks. --[[Kasutaja:Vugar 1981|Vugar 1981]] ([[Kasutaja arutelu:Vugar 1981|arutelu]]) 18. jaanuar 2013, kell 13:13 (EET) :Done. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 18. jaanuar 2013, kell 14:56 (EET) == SUL request == Hello, can you please rename my username [[user:N tmp]] to [[user:N]] so that I can complete my SUL? My confirmation page is https://de.wiktionary.org/wiki/Benutzer:N --[[Kasutaja:N tmp|N tmp]] ([[Kasutaja arutelu:N tmp|arutelu]]) 28. veebruar 2013, kell 17:02 (EET) :You will have to wait, but I'm convinced of you will get it by May 2014. I see you have 20 other wikis to deal with, so Good Luck! --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 1. märts 2013, kell 11:33 (EET) ::Why does it take so long? --[[Kasutaja:N tmp|N tmp]] ([[Kasutaja arutelu:N tmp|arutelu]]) 1. märts 2013, kell 15:47 (EET) :::This is the latest deadline, the user account will be 3 years old, which has (historically, mostly, so far) been a milestone for renaming Estonian Wikipedia users without them knowing. I think it is wise to wait for an answer for at least 3 months, so earliest would be 1st of June this year. That's the deadline I wrote [[Kasutaja arutelu:N|to user N talk page]]. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 1. märts 2013, kell 21:23 (EET) ::::ok --[[Kasutaja:N tmp|N tmp]] ([[Kasutaja arutelu:N tmp|arutelu]]) 1. märts 2013, kell 22:32 (EET) I hereby withdraw my request. It is obsolete because of [[meta:Single_User_Login_finalisation_announcement]]. --[[Kasutaja:N tmp|N tmp]] ([[Kasutaja arutelu:N tmp|arutelu]]) 30. aprill 2013, kell 11:05 (EEST) == SUL == Thanks, [[Kasutaja:Myst|Myst]] ([[Kasutaja arutelu:Myst|arutelu]]) 26. aprill 2013, kell 15:21 (EEST) == [[m:Special:MyLanguage/Single User Login finalisation announcement|Forced user renames coming soon for SUL]] == <div class="mw-content-ltr"> Hi, sorry for writing in English. I'm writing to ask you, as a bureaucrat of this wiki, to [//meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Single+User+Login+finalisation+announcement%2FPersonal+announcement&filter=&action=page translate and review the notification] that will be sent to all users, also on this wiki, who will be forced to change their user name on May 27 and will probably need your help with renames. You may also want to help with the pages [[m:Rename practices]] and [[m:Global rename policy]]. Thank you, [[m:User:Nemo_bis|Nemo]] 3. mai 2013, kell 16:22 (EEST) </div> <!-- EdwardsBot 0441 --> == Re: Usurpation request (SUL) User:Alan == Thanks for your help and for informing me on Commons. I'll wait for the forced rename is made from the WMF. It is a pity :-( Regards ([[m:User:Alan]]) --[[Eri:Kaastöö/83.213.180.160|83.213.180.160]] 14. veebruar 2014, kell 02:46 (EET) == Usurpation request (SUL) : Apn == Dear Jaan513, In order to complete my account unification process (SUL) I would like to usurp the [[Kasutaja:Apn|Apn]] account on et.wiki. Could you please help ? I've been routed on this page from [https://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/SUL_requests#Apn meta.wikipedia.org]. Thank you in advance ! PS: I also asked to Andres [[Kasutaja_arutelu:Andres#Usurpation_request_.28SUL.29_:_Apn|here]] [[Kasutaja:Apntemp|Apntemp]] ([[Kasutaja arutelu:Apntemp|arutelu]]) 27. veebruar 2014, kell 15:21 (EET) :Hello Jaan513, I now own the Apn account on et.wiki. Thank you very much ! [[Kasutaja:Apn|Apn]] ([[Kasutaja arutelu:Apn|arutelu]]) 28. veebruar 2014, kell 16:52 (EET) ---- [[:Pilt:Kumarijasipelgarahu.png|Siit]] on veel litsents ununenud. Pikne 12. august 2014, kell 18:31 (EEST) == An important message about renaming users == <div class="mw-content-ltr"> Dear Jaan513, ''My aplogies for writing in English. Please translate or have this translated for you if it will help.'' I am cross-posting this message to many places to make sure everyone who is a Wikimedia Foundation project bureaucrat receives a copy. If you are a bureaucrat on more than one wiki, you will receive this message on each wiki where you are a bureaucrat. As you may have seen, work to perform the Wikimedia cluster-wide [[mw:SUL finalisation|single-user login finalisation]] (SUL finalisation) is taking place. This may potentially effect your work as a local bureaucrat, so please read this message carefully. Why is this happening? As currently stated at [[m:Global rename policy|the global rename policy]], a global account is a name linked to a single user across all Wikimedia wikis, with local accounts unified into a global collection. Previously, the only way to rename a unified user was to individually rename every local account. This was an extremely difficult and time-consuming task, both for stewards and for the users who had to initiate discussions with local bureaucrats (who perform local renames to date) on every wiki with available bureaucrats. The process took a very long time, since it's difficult to coordinate crosswiki renames among the projects and bureaucrats involved in individual projects. The SUL finalisation will be taking place in stages, and one of the first stages will be to turn off Special:RenameUser locally. This needs to be done as soon as possible, on advice and input from Stewards and engineers for the project, so that no more accounts that are unified globally are broken by a local rename to usurp the global account name. Once this is done, the process of global name unification can begin. The date that has been chosen to turn off local renaming and shift over to entirely global renaming is 15 September 2014, or three weeks time from now. In place of local renames is a new tool, hosted on Meta, that allows for global renames on all wikis where the name is not registered will be deployed. Your help is greatly needed during this process and going forward in the future if, as a bureaucrat, renaming users is something that you do or have an interest in participating in. The Wikimedia Stewards have set up, and are in charge of, a new community usergroup on Meta in order to share knowledge and work together on renaming accounts globally, called [[m:Global renamers|Global renamers]]. Stewards are in the process of creating documentation to help global renamers to get used to and learn more about global accounts and tools and Meta in general as well as the application format. As transparency is a valuable thing in our movement, the Stewards would like to have at least a brief public application period. If you are an experienced renamer as a local bureaucrat, the process of becoming a part of this group could take as little as 24 hours to complete. You, as a bureaucrat, should be able to apply for the global renamer right on Meta by the [[m:SRGP|requests for global permissions]] page on 1 September, a week from now. In the meantime please update your local page where users request renames to reflect this move to global renaming, and if there is a rename request and the user has edited more than one wiki with the name, please send them to [[:m:SRUC|the request page for a global rename]]. Stewards greatly appreciate the trust local communities have in you and want to make this transition as easy as possible so that the two groups can start working together to ensure everyone has a unique login identity across Wikimedia projects. Completing this project will allow for long-desired universal tools like a global watchlist, global notifications and many, many more features to make work easier. If you have any questions, comments or concerns about the SUL finalisation, read over the [[m:SUL|Help:Unified login]] page on Meta and leave a note on the talk page there, or on the talk page for [[m:Talk:Global renamers|global renamers]]. You can also contact me on [[m:User talk:Keegan (WMF)|my talk page on meta]] if you would like. I'm working as a bridge between Wikimedia Foundation Engineering and Product Development, Wikimedia Stewards, and you to assure that SUL finalisation goes as smoothly as possible; this is a community-driven process and I encourage you to work with the Stewards for our communities. Thank you for your time. -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] [[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]] 25. august 2014, kell 21:24 (EEST) <small>--This message was sent using [[m:MassMessage|MassMessage]]. Was there an error? [[m:Talk:MassMessage|Report it!]]</small> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/MassMessage/Crats&oldid=9637985". --> ---- Palun vaata [[Arutelu:Nõmme ülemine päevamärk|siia]]. Pikne 23. aprill 2015, kell 18:35 (EEST) == Block IP == Hi Jaan513, please block [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/81.198.109.79 this IP] and hide his contributions. Regards.--[[Kasutaja:Syum90|Syum90]] ([[Kasutaja arutelu:Syum90|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 12:26 (EEST) :Done. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] ([[Kasutaja arutelu:Jaan513|arutelu]]) 17. juuni 2015, kell 12:28 (EEST) == [[:Fail:Reigikirikseest.jpg]] == See pilt on seni litsentsita jäänud. Kui õnnestub litsents hankida, siis ühtlasi tuleks edastada luba kinnitamiseks aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 17:08 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:06 (EEST) 41ftg9dnln3uto6trbw3zt9lj6gc8jw 0 4931 6174863 5983662 2022-08-07T12:12:28Z 46.131.50.202 Lisasin vähe tuntud püha wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''7. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 219. ([[liigaasta]]l 220.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 25. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1881]] – [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i majale pandi [[nurgakivi]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1934]] – majandusminister [[Karl Selter]] lõpetas [[Harju Pank|Harju Panga]] likvideerimiskomisjoni tegevuse. *[[1940]] – [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul toimus demonstratsioon [[Eesti]] vastuvõtmise puhul [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu.<ref>1940. aasta : eel- ja järellugu. Tallinn, 1991, lk. 67</ref> *[[1941]] – [[30. juuli]]l alanud üldpealetungi tulemusel hõivasid [[Saksamaa]] väed [[Rakvere]] ja jõudsid [[Kunda]] lähedal [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates ära [[Punaarmee]] Tallinna garnisoni. *[[1990]] – [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsus reguleerida Eesti – NSV Liidu suhteid [[Tartu rahu]]lepingu alusel. Võeti vastu riigilipu ja -vapi seadus. *[[1991]] – Tallinna saabus kahepäevasele visiidile [[Vladimir Žirinovski]], kes esines [[EKP Keskkomitee]] suures saalis umbes tuhandele venekeelsele kuulajale *[[1993]] – [[Pärnu]] Valgerannas kohtus president [[Lennart Meri]] Läti Vabariigi [[7. juuli]]l ametisse valitud presidendi [[Guntis Ulmanis]]ega. ===Maailmas=== * {{0}}[[936]] – [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] krooniti [[Aachen]]is [[Ida-Frangi riik|idafrankide]] [[Ida-Frangi kuningas|kuningaks]]. *[[1502]] – [[prantslased]] ajasid [[hispaanlased]] [[Canossa]]st (Lõuna-[[Itaalia]]) välja. *[[1714]] – [[Põhjasõda]]: [[Riilahti lahing]] [[Hanko]] lähedal [[Venemaa]] ja [[Rootsi]] vahel. Vene laevastik võitis ning saavutas ülemvõimu Läänemere põhjaosas. *[[1789]] – loodi [[USA Sõjaministeerium]]. *[[1804]] – [[USA]] laevastik pommitas [[Tripoli]] sadamat. *[[1888]] – Ameerika-Hollandi leiutaja [[Theophilus Van Kannel]] sai patendi [[pöörduks]]ele. *[[1888]] – [[Jack The Ripper]] sooritas esimese mõrva [[London]]is East Endi linnaosas *[[1897]] – [[Egiptus]]e väed hõivasid [[Abu Hamed]]i ([[Sudaan]]). *[[1912]] – [[Venemaa]] ja [[Jaapan]] kirjutasid alla leppele, mis määras kindlaks nende mõjusfäärid Mongoolias ja [[Mandžuuria]]s. *[[1918]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Saksamaa]] kaotas [[Teine Marne lahing|Teise Marne lahingu]]. *[[1933]] – [[Iraak]] hävitas [[Sumail]]is üle 3000 [[assüürlased|assüürlase]]. *[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] liidendas [[Elsass]]-[[Lotring]]i. *[[1941]] – Teine maailmasõda: Nõukogude lennukid sooritasid esimese pommirünnaku [[Berliin]]ile. *[[1942]] – Teine maailmasõda: USA väed maabusid [[Guadalcanal]]il. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[NSV Liit]] kuulutas sõja [[Jaapan]]ile. *[[1959]] – hiinlased hõivasid [[India]] kirdeprovintsi. *[[1959]] – USA [[satelliit]] [[Explorer VI]] tegi esimesed pildid [[Maa (planeet)|Maa]]st kosmosest vaadatuna. *[[1960]] – [[Elevandiluurannik]] sai [[Prantsusmaa]]st sõltumatuks. *[[1960]] – Nõukogude astronaut [[German Titov]] tegi kosmosesõidukiga [[Vostok 2]] maakerale peale 17 ringi, lend kestis 25,5 tundi. Ta oli esimene inimene, kes oli viibinud kosmoses üle ühe ööpäeva. *[[1970]] – [[New York|New Yorgis]] korraldatakse maailma esimesed maleprogrammide võistlused, mille võidab programm CHESS 3.0, mis on loodud [[Northwesterni ülikool]]is. *[[1971]] – kolm USA [[Apollo 15]] astronauti maandusid [[Kuu]]lt naastes õnnelikult Vaiksesse ookeani. *[[1971]] – [[Lynne Cox]] oli esimene inimene, kes ujus üle [[Beringi väin]]a, mis eraldab USA-le kuuluvat Alaskat Venemaast, distantsi pikkus oli 2,7 miili ehk ligikaudu 4,3 kilomeetrit. *[[1980]] – Esimene päikeseenergial töötav lennuk [[Gossamer Albatross]] lõpetas oma esmalennu. *[[1988]] – kolm laeva, mille pardal oli umbes 200 reisijat, läksid [[Jamuna jõgi|Jamuna jõel]] määvärina ajal ümber. *[[1990]] – [[USA]] president [[George H. W. Bush]] saatis väed [[Saudi Araabia]]sse kaitseks iraaklaste vastu ning ütles, et USA laevad kaitsevad [[ÜRO]] [[embargo]]t [[Iraak|Iraagi]] suhtes. *[[1992]] – [[Hiina]] kirjutas alla leppele [[USA]]-ga, lubades uurida kõiki väiteid, mille kohaselt tema vangide toodetud kaupu veetakse USA turule. *[[1993]] – troopiline torm [[Bret]] hävitas [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobago]]s tuhandeid kodusid. *[[1994]] – [[Nigeeria]] suurima naftatöötlemistehase töölised hakkasid streikima, nõudes Nigeeria sõjaliselt valitsuselt [[demokraatia]] taaskehastamist. *[[1995]] – enesetapjast pommipanija, kes oletatavasti oli tamili mässaja, tappis [[Colombo]]s valitsushoone ees vähemalt 20 inimest. *[[2008]] – algas [[Gruusia sõda]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 7. augustil}} *{{tühik}}[[317]] – [[Constantius II]], Vana-Rooma keiser *[[1876]] – [[Mata Hari]], hollandi tantsijanna *[[1877]] – [[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja *[[1880]] – [[Linda Vilde]], eesti ajakirjanik ja poliitik *[[1884]] – [[Nikolai Triik]], eesti maalikunstnik *[[1903]] – [[Louis Leakey]], paleontoloog *[[1921]] – [[Jakob Kunder]], eesti sõjaväelane Punaarmees *[[1930]] – [[Veljo Tormis]], eesti helilooja *[[1932]] – [[Abebe Bikila]], etioopia kergejõustiklane *[[1947]] – [[Sofia Rotaru]], Ukraina estraadilaulja *[[1953]] – [[Olari Taal]], eesti ettevõtja ja poliitik *[[1959]] – [[Allan Roosileht]], eesti raadiosaatejuht ja diskor *[[1960]] – [[David Duchovny]], USA näitleja *[[1966]] – [[Jimmy Wales]], Ameerika internetiettevõtja *[[1972]] – [[Teet Margna]], eesti teletöötaja *[[1975]] – [[Charlize Theron]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja *[[1986]] – [[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 7. augustil}} *{{tühik}}[[117]] – [[Traianus]], [[Vana-Rooma]] keiser *[[1848]] – [[Jöns Jacob Berzelius]], rootsi keemik *[[1900]] – [[Wilhelm Liebknecht]], Saksa poliitik *[[1921]] – [[Aleksandr Blok]], vene luuletaja *[[1924]] – [[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja *[[1934]] – [[Sven Busk]], Eesti aukonsul Marseilles *[[1938]] – [[Konstantin Stanislavski]], vene lavastaja *[[1939]] – [[Ernst Jürmann]], eesti advokaat *[[1941]] – [[Rabindranath Tagore]], bengali kirjanik ja mõtleja, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1913 *[[1957]] – [[Oliver Hardy]], ameerika näitleja *[[1964]] – [[Elmar Kõrv]], eesti vaimulik *[[1966]] – [[Tonya Crews]], USA modell, ''Playboy Playmate'' *[[1967]] – [[Franz von Roques]], Saksamaa sõjaväelane *[[1981]] – [[Gunnar Uusi]], Eesti maletaja *[[1997]] – [[Udo Valdre]], Eesti vehkleja *[[2007]] – [[Mihhail Jevdokimov]], vene näitleja ja poliitik *2007 – [[Raimund Pundi]], Eesti võrkpallur, treener ja sporditegelane == Pühad == *Vanarahva Lõbusa Mardika päeva peeti augusti esimesel pühapäeval. == Nimepäev == * Eestis – [[Hiljar]], [[Hiljo]], [[Vaido]], [[Vaigo (eesnimi)|Vaigo]], [[Vaiko]] == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +28,7 °C (1850) *Tallinna miinimumtemperatuur +5,0 °C (1877) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +32,9 °C (1905) *Tartu miinimumtemperatuur +3,0 °C (1899) *2010 – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis ([[Narva-Jõesuu]], +35,4 °C). Eelmine rekord oli registreeritud [[28. juuli]]l.<ref>[http://www.dzd.ee/?id=297023 Жара поставила новый рекорд этого лета], Postimees.ru, 7.08.2010</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 07]] 40r1ttzxu0dqn949sjw05sjqf3cusps 6174876 6174863 2022-08-07T13:01:29Z Ursus scribens 115317 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.50.202|46.131.50.202]] ([[User talk:46.131.50.202|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Teomees|Teomees]]. wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''7. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 219. ([[liigaasta]]l 220.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 25. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1881]] – [[Viljandi Eesti Põllumeeste Selts]]i majale pandi [[nurgakivi]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. *[[1934]] – majandusminister [[Karl Selter]] lõpetas [[Harju Pank|Harju Panga]] likvideerimiskomisjoni tegevuse. *[[1940]] – [[Tallinn]]as [[Vabaduse väljak]]ul toimus demonstratsioon [[Eesti]] vastuvõtmise puhul [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu.<ref>1940. aasta : eel- ja järellugu. Tallinn, 1991, lk. 67</ref> *[[1941]] – [[30. juuli]]l alanud üldpealetungi tulemusel hõivasid [[Saksamaa]] väed [[Rakvere]] ja jõudsid [[Kunda]] lähedal [[Soome laht|Soome laheni]], lõigates ära [[Punaarmee]] Tallinna garnisoni. *[[1990]] – [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] otsus reguleerida Eesti – NSV Liidu suhteid [[Tartu rahu]]lepingu alusel. Võeti vastu riigilipu ja -vapi seadus. *[[1991]] – Tallinna saabus kahepäevasele visiidile [[Vladimir Žirinovski]], kes esines [[EKP Keskkomitee]] suures saalis umbes tuhandele venekeelsele kuulajale *[[1993]] – [[Pärnu]] Valgerannas kohtus president [[Lennart Meri]] Läti Vabariigi [[7. juuli]]l ametisse valitud presidendi [[Guntis Ulmanis]]ega. ===Maailmas=== * {{0}}[[936]] – [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] krooniti [[Aachen]]is [[Ida-Frangi riik|idafrankide]] [[Ida-Frangi kuningas|kuningaks]]. *[[1502]] – [[prantslased]] ajasid [[hispaanlased]] [[Canossa]]st (Lõuna-[[Itaalia]]) välja. *[[1714]] – [[Põhjasõda]]: [[Riilahti lahing]] [[Hanko]] lähedal [[Venemaa]] ja [[Rootsi]] vahel. Vene laevastik võitis ning saavutas ülemvõimu Läänemere põhjaosas. *[[1789]] – loodi [[USA Sõjaministeerium]]. *[[1804]] – [[USA]] laevastik pommitas [[Tripoli]] sadamat. *[[1888]] – Ameerika-Hollandi leiutaja [[Theophilus Van Kannel]] sai patendi [[pöörduks]]ele. *[[1888]] – [[Jack The Ripper]] sooritas esimese mõrva [[London]]is East Endi linnaosas *[[1897]] – [[Egiptus]]e väed hõivasid [[Abu Hamed]]i ([[Sudaan]]). *[[1912]] – [[Venemaa]] ja [[Jaapan]] kirjutasid alla leppele, mis määras kindlaks nende mõjusfäärid Mongoolias ja [[Mandžuuria]]s. *[[1918]] – [[Esimene maailmasõda]]: [[Saksamaa]] kaotas [[Teine Marne lahing|Teise Marne lahingu]]. *[[1933]] – [[Iraak]] hävitas [[Sumail]]is üle 3000 [[assüürlased|assüürlase]]. *[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] liidendas [[Elsass]]-[[Lotring]]i. *[[1941]] – Teine maailmasõda: Nõukogude lennukid sooritasid esimese pommirünnaku [[Berliin]]ile. *[[1942]] – Teine maailmasõda: USA väed maabusid [[Guadalcanal]]il. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[NSV Liit]] kuulutas sõja [[Jaapan]]ile. *[[1959]] – hiinlased hõivasid [[India]] kirdeprovintsi. *[[1959]] – USA [[satelliit]] [[Explorer VI]] tegi esimesed pildid [[Maa (planeet)|Maa]]st kosmosest vaadatuna. *[[1960]] – [[Elevandiluurannik]] sai [[Prantsusmaa]]st sõltumatuks. *[[1960]] – Nõukogude astronaut [[German Titov]] tegi kosmosesõidukiga [[Vostok 2]] maakerale peale 17 ringi, lend kestis 25,5 tundi. Ta oli esimene inimene, kes oli viibinud kosmoses üle ühe ööpäeva. *[[1970]] – [[New York|New Yorgis]] korraldatakse maailma esimesed maleprogrammide võistlused, mille võidab programm CHESS 3.0, mis on loodud [[Northwesterni ülikool]]is. *[[1971]] – kolm USA [[Apollo 15]] astronauti maandusid [[Kuu]]lt naastes õnnelikult Vaiksesse ookeani. *[[1971]] – [[Lynne Cox]] oli esimene inimene, kes ujus üle [[Beringi väin]]a, mis eraldab USA-le kuuluvat Alaskat Venemaast, distantsi pikkus oli 2,7 miili ehk ligikaudu 4,3 kilomeetrit. *[[1980]] – Esimene päikeseenergial töötav lennuk [[Gossamer Albatross]] lõpetas oma esmalennu. *[[1988]] – kolm laeva, mille pardal oli umbes 200 reisijat, läksid [[Jamuna jõgi|Jamuna jõel]] määvärina ajal ümber. *[[1990]] – [[USA]] president [[George H. W. Bush]] saatis väed [[Saudi Araabia]]sse kaitseks iraaklaste vastu ning ütles, et USA laevad kaitsevad [[ÜRO]] [[embargo]]t [[Iraak|Iraagi]] suhtes. *[[1992]] – [[Hiina]] kirjutas alla leppele [[USA]]-ga, lubades uurida kõiki väiteid, mille kohaselt tema vangide toodetud kaupu veetakse USA turule. *[[1993]] – troopiline torm [[Bret]] hävitas [[Trinidad ja Tobago|Trinidadis ja Tobago]]s tuhandeid kodusid. *[[1994]] – [[Nigeeria]] suurima naftatöötlemistehase töölised hakkasid streikima, nõudes Nigeeria sõjaliselt valitsuselt [[demokraatia]] taaskehastamist. *[[1995]] – enesetapjast pommipanija, kes oletatavasti oli tamili mässaja, tappis [[Colombo]]s valitsushoone ees vähemalt 20 inimest. *[[2008]] – algas [[Gruusia sõda]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 7. augustil}} *{{tühik}}[[317]] – [[Constantius II]], Vana-Rooma keiser *[[1876]] – [[Mata Hari]], hollandi tantsijanna *[[1877]] – [[Ulrich Salchow]], Rootsi iluuisutaja *[[1880]] – [[Linda Vilde]], eesti ajakirjanik ja poliitik *[[1884]] – [[Nikolai Triik]], eesti maalikunstnik *[[1903]] – [[Louis Leakey]], paleontoloog *[[1921]] – [[Jakob Kunder]], eesti sõjaväelane Punaarmees *[[1930]] – [[Veljo Tormis]], eesti helilooja *[[1932]] – [[Abebe Bikila]], etioopia kergejõustiklane *[[1947]] – [[Sofia Rotaru]], Ukraina estraadilaulja *[[1953]] – [[Olari Taal]], eesti ettevõtja ja poliitik *[[1959]] – [[Allan Roosileht]], eesti raadiosaatejuht ja diskor *[[1960]] – [[David Duchovny]], USA näitleja *[[1966]] – [[Jimmy Wales]], Ameerika internetiettevõtja *[[1972]] – [[Teet Margna]], eesti teletöötaja *[[1975]] – [[Charlize Theron]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitleja *[[1986]] – [[Ardo Kreek]], eesti võrkpallur == Surnud == {{vaata|Surnud 7. augustil}} *{{tühik}}[[117]] – [[Traianus]], [[Vana-Rooma]] keiser *[[1848]] – [[Jöns Jacob Berzelius]], rootsi keemik *[[1900]] – [[Wilhelm Liebknecht]], Saksa poliitik *[[1921]] – [[Aleksandr Blok]], vene luuletaja *[[1924]] – [[Joan Salvat-Papasseit]], katalaani luuletaja *[[1934]] – [[Sven Busk]], Eesti aukonsul Marseilles *[[1938]] – [[Konstantin Stanislavski]], vene lavastaja *[[1939]] – [[Ernst Jürmann]], eesti advokaat *[[1941]] – [[Rabindranath Tagore]], bengali kirjanik ja mõtleja, [[Nobeli kirjandusauhind]] 1913 *[[1957]] – [[Oliver Hardy]], ameerika näitleja *[[1964]] – [[Elmar Kõrv]], eesti vaimulik *[[1966]] – [[Tonya Crews]], USA modell, ''Playboy Playmate'' *[[1967]] – [[Franz von Roques]], Saksamaa sõjaväelane *[[1981]] – [[Gunnar Uusi]], Eesti maletaja *[[1997]] – [[Udo Valdre]], Eesti vehkleja *[[2007]] – [[Mihhail Jevdokimov]], vene näitleja ja poliitik *2007 – [[Raimund Pundi]], Eesti võrkpallur, treener ja sporditegelane == Pühad == *... == Nimepäev == * Eestis – [[Hiljar]], [[Hiljo]], [[Vaido]], [[Vaigo (eesnimi)|Vaigo]], [[Vaiko]] == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +28,7 °C (1850) *Tallinna miinimumtemperatuur +5,0 °C (1877) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +32,9 °C (1905) *Tartu miinimumtemperatuur +3,0 °C (1899) *2010 – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis ([[Narva-Jõesuu]], +35,4 °C). Eelmine rekord oli registreeritud [[28. juuli]]l.<ref>[http://www.dzd.ee/?id=297023 Жара поставила новый рекорд этого лета], Postimees.ru, 7.08.2010</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 149</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 07]] fxaysc0ef5gzpcrkkflneqxoh0zmgfp 0 4932 6175036 5988255 2022-08-07T18:26:58Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''8. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 220. ([[liigaasta]]l 221.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1220]] – [[Lihula lahing]] – saarlased saabusid suure väega [[Läänemaa]]le ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva [[Rootsi]] garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas [[jarl]] [[Karl Kurt|Karl Kurdi]] ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde [[Tallinn]]a. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud. *[[1561]] – [[Erik XIV]] kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale. *[[1937]] – [[Helsingi]] maailmameistrivõistlustel laskmises tuli Eesti meeskond kuuekordseks maailmameistriks (8 võimalikust) ning sai esmakordselt laskesportlaste hinnatuima autasu – [[Argentina rändkarikas|Argentina rändkarika]]. *[[1938]] – [[Leni Riefenstahl]] viibis läbisõidul [[Tallinn]]as. *[[1940]] – loodi [[Eesti NSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon]] Eesti üleviimiseks nõukogulikule [[plaanimajandus]]ele. *[[1949]] – seoses viljasaagi vähenemise ja varumisraskustega keelas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] [[kolhoos]]idel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni [[1949]]. aasta saagist. * [[1976]] – toimus [[Letipea veresaun]].<ref>http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-hukkunud-gaasitootajad</ref> *[[1995]] – USA-s [[Louisiana|Louisiana osariigi]]s algasid [[NATO]] sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased. *[[2010]] – tabas Eestit tugev [[2010. aasta augusti äikesetorm|äikesetorm]], milles sai suurimaid purustusi [[Lääne-Virumaa]].<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm</ref> ===Maailmas=== *[[1549]] – [[Prantsusmaa]] kuulutas [[Inglismaa]]le sõja.{{lisa viide}} *[[1567]] – [[Fernando Álvarez de Toledo|Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog]] saabus koos 10 000 hispaania sõduriga [[Holland]]isse. *[[1570]] – [[Prantsusmaa]]l lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel. *[[1588]] – [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] laevastik Sir [[Francis Drake]]'i ja lord [[Charles Howard]]i juhtimisel hävitas [[Grevelingeni lahing]]us [[Hispaania]] [[Suur Armaada|Suure Armaada]], lõpetades sellega Hispaania ülemvõimu maailma meredel. *[[1609]] – [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] senat uuris [[Galileo Galilei]] ehitatud [[teleskoop]]i. *[[1647]] – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle. *[[1741]] – [[Rootsi]] sõjakuulutusega [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] algas [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|1741–1743. aasta Vene-Rootsi sõda]]. *[[1786]] – [[Michel Piccard]] ja [[Jacques Balmat]] ronisid esmakordselt [[Mont Blanc]]i tippu. *[[1815]] – [[Napoleon I]] saadeti [[St. Helena saar]]ele asumisele. *[[1876]] – [[Thomas Edison]] patenteeris mimeograafi, [[faks]]i eelkäija. *[[1908]] – [[Wilbur Wright]]i esimene avalik lend. *[[1919]] – [[Rawalpindi rahu]]ga lõppes [[Kolmas Inglise-Afgaani sõda]]. [[Suurbritannia]] tunnustas [[Afganistan]]i vaba ja sõltumatu riigina. *[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] alustas Inglismaa lauspommitamist. *[[1941]] – Teine maailmasõda: Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[kaugpommitaja]]te esimene pommirünnak [[Berliin]]i. Nõukogude andmeil sooritati [[Kogula (Kärla)|Kogula]] ja [[Aste]] lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini [[Saksamaa]] pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050&nbsp;kg. *[[1942]] – [[Mohandas Gandhi]] nõudis oma [[Bombay]]s peetud kõnes Briti koloniaalvõimude lahkumist Indiast, see viis [[Quit India liikumine|Quit India liikumise]] loomiseni. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Nõukogude Liit]] ründas [[Jaapan]]it. *[[1953]] – USA ja [[Lõuna-Korea]] kirjutasid alla kaitselepingule. *[[1960]] – [[ÜRO]] nõudis [[Belgia]] vägede äratoomist [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]st. *[[1963]] – toimus Inglismaal suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela. *[[1964]] – [[Türgi]] lennukid pommitasid [[Küpros]]t. *[[1966]] – [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee võttis vastu otsuse [[Kultuurirevolutsioon]]i kohta.<ref>[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 541</ref> * [[1967]] – [[Tai]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]] asutasid [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEANi). *[[1984]] – Lääne-[[Beirut]]is plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84. *[[1988]] – [[Iraan]]i president [['Alī Khāmene'ī]] teatas, et kaheksa aastat kestnud [[Iraani-Iraagi sõda|sõda]] [[Iraak|Iraagiga]] on lõppenud. *[[1991]] – [[Liibanon]]i terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi [[John McCarthy]], keda nad oli viis aastat kinni hoidnud. *[[1992]] – USA korvpallimeeskond tõi olümpiamängudele esmakordselt profikoondise, mis finaalis alistas [[Horvaatia]] korvpallimeeskonna. *[[1992]] – president [[Denis Sassou-Nguesso]] kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast [[1963]]. aastat. *[[1993]] – [[Somaalia]]s hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa. *[[1994]] – [[Iisrael]] ja [[Jordaania]] avasid esimese omavahelise ühendustee. *[[1995]] – [[Venemaa]] vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlkuima tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstruktori. *[[2008]] – [[Peking]]is avati [[2008. aasta suveolümpiamängud]].<ref>http://corporate.olympics.com.au/games/beijing-2008</ref> *[[2010]] – [[Antarktika]]s mõõdeti seni teadaolev madalaim temperatuur –93,2 °C. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 8. augustil}} *[[1646]] – [[Godfrey Kneller]], inglise kunstnik *[[1694]] – [[Francis Hutcheson]], iiri filosoof *[[1732]] – [[Johann Christoph Adelung]], saksa keeleteadlane *[[1763]] – [[Charles Bulfinch]], USA arhitekt *[[1857]] – [[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja ja pianist *[[1866]] – [[Matthew Henson]], USA maadeavastaja *[[1879]] – [[Emiliano Zapata]], [[Mehhiko]] revolutsionäär *[[1896]] – [[Marjorie Kinnan Rawlings]], USA ajakirjanik ja kirjanik *[[1901]] – [[Ernest Orlando Lawrence]], USA füüsik *[[1902]] – [[Paul Dirac]], [[füüsik]] *[[1907]] – [[Benny Carter]], USA džässmuusik *[[1925]] – [[Alija Izetbegović]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] poliitik *[[1929]] – [[Larissa Bogoraz]], vene õiguskaitsja *[[1931]] – [[Roger Penrose]], inglise füüsik *[[1937]] – [[Dustin Hoffman]], USA filminäitleja *[[1938]] – [[Connie Stevens]], USA näitleja *[[1942]] – [[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik *[[1944]] – [[Peter Weir]], Austraalia filmirežissöör *[[1946]] – [[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja riigikogu pressiesindaja *[[1952]] – [[Jostein Gaarder]], norra kirjanik *[[1954]] – [[Nigel Mansell]], inglise vormelisõitja *[[1956]] – [[David Grant]], Briti poplaulja *[[1957]] – [[Dennis Drew]], USA muusik *[[1963]] – [[Peep Pedmanson]], eesti animafilmilavastaja ja karikaturist *[[1972]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattasportlane *1972 – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja *[[1981]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 8. augustil}} *[[1220]] – [[Karl Kurt]], Rootsi jarl *[[1827]] – [[George Canning]], Inglismaa poliitik *[[1897]] – [[Jacob Burckhardt]], [[šveits]]i ajaloolane *[[1921]] – [[Juhani Aho]], soome kirjanik *[[1930]] – [[Launceston Elliot]], Suurbritannia sportlane *[[1944]] – [[Aino Ackté]], Soome laulja *[[1947]] – [[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane *[[1972]] – [[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane *[[1974]] – [[Baldur von Schirach]], Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht *[[1985]] – [[Louise Brooks]], Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja *[[1995]] – [[Dmitri Šepilov]], vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane *[[2011]] – [[Oladipupo Martins]], Nigeeria jalgpallur, ründaja *[[2020]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik *[[2021]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof == Pühad ja tähtpäevad == *[[Rahvusvaheline kassipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Silva (eesnimi)|Silva]], [[Silve]], [[Silvi]], [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] == Ilmarekordid == * [[2013]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (+32,5 °C [[Valga]]s)<ref>[http://www.prognoz.ee/1326002/v-valga-zafiksirovan-temperaturnyj-rekord-jetogo-leta В Валга зафиксирован температурный рекорд этого лет], prognoz.ee, 08.08.2013</ref> ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 08]] be9vjxurwcntialb8g1915dszq01uxe 6175037 6175036 2022-08-07T18:29:34Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''8. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 220. ([[liigaasta]]l 221.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1220]] – [[Lihula lahing]] – saarlased saabusid suure väega [[Läänemaa]]le ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva [[Rootsi]] garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas [[jarl]] [[Karl Kurt|Karl Kurdi]] ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde [[Tallinn]]a. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud. *[[1561]] – [[Erik XIV]] kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale. *[[1937]] – [[Helsingi]] maailmameistrivõistlustel laskmises tuli Eesti meeskond kuuekordseks maailmameistriks (8 võimalikust) ning sai esmakordselt laskesportlaste hinnatuima autasu – [[Argentina rändkarikas|Argentina rändkarika]]. *[[1938]] – [[Leni Riefenstahl]] viibis läbisõidul [[Tallinn]]as. *[[1940]] – loodi [[Eesti NSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon]] Eesti üleviimiseks nõukogulikule [[plaanimajandus]]ele. *[[1949]] – seoses viljasaagi vähenemise ja varumisraskustega keelas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] [[kolhoos]]idel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni [[1949]]. aasta saagist. * [[1976]] – toimus [[Letipea veresaun]].<ref>http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-hukkunud-gaasitootajad</ref> *[[1995]] – USA-s [[Louisiana|Louisiana osariigi]]s algasid [[NATO]] sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased. *[[2010]] – tabas Eestit tugev [[2010. aasta augusti äikesetorm|äikesetorm]], milles sai suurimaid purustusi [[Lääne-Virumaa]].<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm</ref> ===Maailmas=== *[[1549]] – [[Prantsusmaa]] kuulutas [[Inglismaa]]le sõja.{{lisa viide}} *[[1567]] – [[Fernando Álvarez de Toledo|Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog]] saabus koos 10 000 hispaania sõduriga [[Holland]]isse. *[[1570]] – [[Prantsusmaa]]l lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel. *[[1588]] – [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] laevastik Sir [[Francis Drake]]'i ja lord [[Charles Howard]]i juhtimisel hävitas [[Grevelingeni lahing]]us [[Hispaania]] [[Suur Armaada|Suure Armaada]], lõpetades sellega Hispaania ülemvõimu maailma meredel. *[[1609]] – [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] senat uuris [[Galileo Galilei]] ehitatud [[teleskoop]]i. *[[1647]] – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle. *[[1741]] – [[Rootsi]] sõjakuulutusega [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] algas [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|1741–1743. aasta Vene-Rootsi sõda]]. *[[1786]] – [[Michel Piccard]] ja [[Jacques Balmat]] ronisid esmakordselt [[Mont Blanc]]i tippu. *[[1815]] – [[Napoleon I]] saadeti [[St. Helena saar]]ele asumisele. *[[1876]] – [[Thomas Edison]] patenteeris mimeograafi, [[faks]]i eelkäija. *[[1908]] – [[Wilbur Wright]]i esimene avalik lend. *[[1919]] – [[Rawalpindi rahu]]ga lõppes [[Kolmas Inglise-Afgaani sõda]]. [[Suurbritannia]] tunnustas [[Afganistan]]i vaba ja sõltumatu riigina. *[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] alustas Inglismaa lauspommitamist. *[[1941]] – Teine maailmasõda: Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[kaugpommitaja]]te esimene pommirünnak [[Berliin]]i. Nõukogude andmeil sooritati [[Kogula (Kärla)|Kogula]] ja [[Aste]] lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini [[Saksamaa]] pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050&nbsp;kg. *[[1942]] – [[Mohandas Gandhi]] nõudis oma [[Bombay]]s peetud kõnes Briti koloniaalvõimude lahkumist Indiast, see viis [[Quit India liikumine|Quit India liikumise]] loomiseni. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Nõukogude Liit]] ründas [[Jaapan]]it. *[[1953]] – USA ja [[Lõuna-Korea]] kirjutasid alla kaitselepingule. *[[1960]] – [[ÜRO]] nõudis [[Belgia]] vägede äratoomist [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]st. *[[1963]] – toimus Inglismaal suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela. *[[1964]] – [[Türgi]] lennukid pommitasid [[Küpros]]t. *[[1966]] – [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee võttis vastu otsuse [[Kultuurirevolutsioon]]i kohta.<ref>[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 541</ref> * [[1967]] – [[Tai]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]] asutasid [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEANi). *[[1984]] – Lääne-[[Beirut]]is plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84. *[[1988]] – [[Iraan]]i president [['Alī Khāmene'ī]] teatas, et kaheksa aastat kestnud [[Iraani-Iraagi sõda|sõda]] [[Iraak|Iraagiga]] on lõppenud. *[[1991]] – [[Liibanon]]i terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi [[John McCarthy]], keda nad oli viis aastat kinni hoidnud. *[[1992]] – USA korvpallimeeskond tõi olümpiamängudele esmakordselt profikoondise, mis finaalis alistas [[Horvaatia]] korvpallimeeskonna. *[[1992]] – president [[Denis Sassou-Nguesso]] kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast [[1963]]. aastat. *[[1993]] – [[Somaalia]]s hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa. *[[1994]] – [[Iisrael]] ja [[Jordaania]] avasid esimese omavahelise ühendustee. *[[1995]] – [[Venemaa]] vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlkuima tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstruktori. *[[2008]] – [[Peking]]is avati [[2008. aasta suveolümpiamängud]].<ref>http://corporate.olympics.com.au/games/beijing-2008</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 8. augustil}} *[[1646]] – [[Godfrey Kneller]], inglise kunstnik *[[1694]] – [[Francis Hutcheson]], iiri filosoof *[[1732]] – [[Johann Christoph Adelung]], saksa keeleteadlane *[[1763]] – [[Charles Bulfinch]], USA arhitekt *[[1857]] – [[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja ja pianist *[[1866]] – [[Matthew Henson]], USA maadeavastaja *[[1879]] – [[Emiliano Zapata]], [[Mehhiko]] revolutsionäär *[[1896]] – [[Marjorie Kinnan Rawlings]], USA ajakirjanik ja kirjanik *[[1901]] – [[Ernest Orlando Lawrence]], USA füüsik *[[1902]] – [[Paul Dirac]], [[füüsik]] *[[1907]] – [[Benny Carter]], USA džässmuusik *[[1925]] – [[Alija Izetbegović]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] poliitik *[[1929]] – [[Larissa Bogoraz]], vene õiguskaitsja *[[1931]] – [[Roger Penrose]], inglise füüsik *[[1937]] – [[Dustin Hoffman]], USA filminäitleja *[[1938]] – [[Connie Stevens]], USA näitleja *[[1942]] – [[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik *[[1944]] – [[Peter Weir]], Austraalia filmirežissöör *[[1946]] – [[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja riigikogu pressiesindaja *[[1952]] – [[Jostein Gaarder]], norra kirjanik *[[1954]] – [[Nigel Mansell]], inglise vormelisõitja *[[1956]] – [[David Grant]], Briti poplaulja *[[1957]] – [[Dennis Drew]], USA muusik *[[1963]] – [[Peep Pedmanson]], eesti animafilmilavastaja ja karikaturist *[[1972]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattasportlane *1972 – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja *[[1981]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 8. augustil}} *[[1220]] – [[Karl Kurt]], Rootsi jarl *[[1827]] – [[George Canning]], Inglismaa poliitik *[[1897]] – [[Jacob Burckhardt]], [[šveits]]i ajaloolane *[[1921]] – [[Juhani Aho]], soome kirjanik *[[1930]] – [[Launceston Elliot]], Suurbritannia sportlane *[[1944]] – [[Aino Ackté]], Soome laulja *[[1947]] – [[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane *[[1972]] – [[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane *[[1974]] – [[Baldur von Schirach]], Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht *[[1985]] – [[Louise Brooks]], Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja *[[1995]] – [[Dmitri Šepilov]], vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane *[[2011]] – [[Oladipupo Martins]], Nigeeria jalgpallur, ründaja *[[2020]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik *[[2021]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof == Pühad ja tähtpäevad == *[[Rahvusvaheline kassipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Silva (eesnimi)|Silva]], [[Silve]], [[Silvi]], [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] == Ilmarekordid == * [[2013]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (+32,5 °C [[Valga]]s)<ref>[http://www.prognoz.ee/1326002/v-valga-zafiksirovan-temperaturnyj-rekord-jetogo-leta В Валга зафиксирован температурный рекорд этого лет], prognoz.ee, 08.08.2013</ref> ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 08]] rg5op30aii34ibfqc6v5n9exxu7okgk 6175047 6175037 2022-08-07T18:56:46Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''8. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 220. ([[liigaasta]]l 221.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1220]] – [[Lihula lahing]] – saarlased saabusid suure väega [[Läänemaa]]le ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva [[Rootsi]] garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas [[jarl]] [[Karl Kurt|Karl Kurdi]] ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde [[Tallinn]]a. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud. *[[1561]] – [[Erik XIV]] kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale. *[[1937]] – [[Helsingi]] maailmameistrivõistlustel laskmises tuli Eesti meeskond kuuekordseks maailmameistriks (8 võimalikust) ning sai esmakordselt laskesportlaste hinnatuima autasu – [[Argentina rändkarikas|Argentina rändkarika]]. *[[1938]] – [[Leni Riefenstahl]] viibis läbisõidul [[Tallinn]]as. *[[1940]] – loodi [[Eesti NSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon]] Eesti üleviimiseks nõukogulikule [[plaanimajandus]]ele. *[[1949]] – seoses viljasaagi vähenemise ja varumisraskustega keelas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] [[kolhoos]]idel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni [[1949]]. aasta saagist. * [[1976]] – toimus [[Letipea veresaun]].<ref>http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-hukkunud-gaasitootajad</ref> *[[1995]] – USA-s [[Louisiana|Louisiana osariigi]]s algasid [[NATO]] sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased. *[[2010]] – tabas Eestit tugev [[2010. aasta augusti äikesetorm|äikesetorm]], milles sai suurimaid purustusi [[Lääne-Virumaa]].<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm</ref> ===Maailmas=== *[[1549]] – [[Prantsusmaa]] kuulutas [[Inglismaa]]le sõja.{{lisa viide}} *[[1567]] – [[Fernando Álvarez de Toledo|Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog]] saabus koos 10 000 hispaania sõduriga [[Holland]]isse. *[[1570]] – [[Prantsusmaa]]l lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel. *[[1588]] – [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] laevastik Sir [[Francis Drake]]'i ja lord [[Charles Howard]]i juhtimisel hävitas [[Grevelingeni lahing]]us [[Hispaania]] [[Suur Armaada|Suure Armaada]], lõpetades sellega Hispaania ülemvõimu maailma meredel. *[[1609]] – [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] senat uuris [[Galileo Galilei]] ehitatud [[teleskoop]]i. *[[1647]] – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle. *[[1741]] – [[Rootsi]] sõjakuulutusega [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] algas [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|1741–1743. aasta Vene-Rootsi sõda]]. *[[1786]] – [[Michel Piccard]] ja [[Jacques Balmat]] ronisid esmakordselt [[Mont Blanc]]i tippu. *[[1815]] – [[Napoleon I]] saadeti [[St. Helena saar]]ele asumisele. *[[1876]] – [[Thomas Edison]] patenteeris mimeograafi, [[faks]]i eelkäija. *[[1900]] – [[David Hilbert]] esitles [[Rahvusvaheline matemaatikute kongress|Rahvusvahelisel matemaatikute kongressil]] Pariisis loendit [[Hilberti probleemid|23 senilahendamata matemaatika proleemiga]]. *[[1908]] – [[Wilbur Wright]]i esimene avalik lend. *[[1919]] – [[Rawalpindi rahu]]ga lõppes [[Kolmas Inglise-Afgaani sõda]]. [[Suurbritannia]] tunnustas [[Afganistan]]i vaba ja sõltumatu riigina. *[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] alustas Inglismaa lauspommitamist. *[[1941]] – Teine maailmasõda: Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[kaugpommitaja]]te esimene pommirünnak [[Berliin]]i. Nõukogude andmeil sooritati [[Kogula (Kärla)|Kogula]] ja [[Aste]] lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini [[Saksamaa]] pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050&nbsp;kg. *[[1942]] – [[Mohandas Gandhi]] nõudis oma [[Bombay]]s peetud kõnes Briti koloniaalvõimude lahkumist Indiast, see viis [[Quit India liikumine|Quit India liikumise]] loomiseni. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Nõukogude Liit]] ründas [[Jaapan]]it. *[[1953]] – USA ja [[Lõuna-Korea]] kirjutasid alla kaitselepingule. *[[1960]] – [[ÜRO]] nõudis [[Belgia]] vägede äratoomist [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]st. *[[1963]] – toimus Inglismaal suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela. *[[1964]] – [[Türgi]] lennukid pommitasid [[Küpros]]t. *[[1966]] – [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee võttis vastu otsuse [[Kultuurirevolutsioon]]i kohta.<ref>[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 541</ref> * [[1967]] – [[Tai]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]] asutasid [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEANi). *[[1984]] – Lääne-[[Beirut]]is plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84. *[[1988]] – [[Iraan]]i president [['Alī Khāmene'ī]] teatas, et kaheksa aastat kestnud [[Iraani-Iraagi sõda|sõda]] [[Iraak|Iraagiga]] on lõppenud. *[[1991]] – [[Liibanon]]i terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi [[John McCarthy]], keda nad oli viis aastat kinni hoidnud. *[[1992]] – USA korvpallimeeskond tõi olümpiamängudele esmakordselt profikoondise, mis finaalis alistas [[Horvaatia]] korvpallimeeskonna. *[[1992]] – president [[Denis Sassou-Nguesso]] kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast [[1963]]. aastat. *[[1993]] – [[Somaalia]]s hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa. *[[1994]] – [[Iisrael]] ja [[Jordaania]] avasid esimese omavahelise ühendustee. *[[1995]] – [[Venemaa]] vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlkuima tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstruktori. *[[2008]] – [[Peking]]is avati [[2008. aasta suveolümpiamängud]].<ref>http://corporate.olympics.com.au/games/beijing-2008</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 8. augustil}} *[[1646]] – [[Godfrey Kneller]], inglise kunstnik *[[1694]] – [[Francis Hutcheson]], iiri filosoof *[[1732]] – [[Johann Christoph Adelung]], saksa keeleteadlane *[[1763]] – [[Charles Bulfinch]], USA arhitekt *[[1857]] – [[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja ja pianist *[[1866]] – [[Matthew Henson]], USA maadeavastaja *[[1879]] – [[Emiliano Zapata]], [[Mehhiko]] revolutsionäär *[[1896]] – [[Marjorie Kinnan Rawlings]], USA ajakirjanik ja kirjanik *[[1901]] – [[Ernest Orlando Lawrence]], USA füüsik *[[1902]] – [[Paul Dirac]], [[füüsik]] *[[1907]] – [[Benny Carter]], USA džässmuusik *[[1925]] – [[Alija Izetbegović]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] poliitik *[[1929]] – [[Larissa Bogoraz]], vene õiguskaitsja *[[1931]] – [[Roger Penrose]], inglise füüsik *[[1937]] – [[Dustin Hoffman]], USA filminäitleja *[[1938]] – [[Connie Stevens]], USA näitleja *[[1942]] – [[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik *[[1944]] – [[Peter Weir]], Austraalia filmirežissöör *[[1946]] – [[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja riigikogu pressiesindaja *[[1952]] – [[Jostein Gaarder]], norra kirjanik *[[1954]] – [[Nigel Mansell]], inglise vormelisõitja *[[1956]] – [[David Grant]], Briti poplaulja *[[1957]] – [[Dennis Drew]], USA muusik *[[1963]] – [[Peep Pedmanson]], eesti animafilmilavastaja ja karikaturist *[[1972]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattasportlane *1972 – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja *[[1981]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 8. augustil}} *[[1220]] – [[Karl Kurt]], Rootsi jarl *[[1827]] – [[George Canning]], Inglismaa poliitik *[[1897]] – [[Jacob Burckhardt]], [[šveits]]i ajaloolane *[[1921]] – [[Juhani Aho]], soome kirjanik *[[1930]] – [[Launceston Elliot]], Suurbritannia sportlane *[[1944]] – [[Aino Ackté]], Soome laulja *[[1947]] – [[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane *[[1972]] – [[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane *[[1974]] – [[Baldur von Schirach]], Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht *[[1985]] – [[Louise Brooks]], Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja *[[1995]] – [[Dmitri Šepilov]], vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane *[[2011]] – [[Oladipupo Martins]], Nigeeria jalgpallur, ründaja *[[2020]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik *[[2021]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof == Pühad ja tähtpäevad == *[[Rahvusvaheline kassipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Silva (eesnimi)|Silva]], [[Silve]], [[Silvi]], [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] == Ilmarekordid == * [[2013]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (+32,5 °C [[Valga]]s)<ref>[http://www.prognoz.ee/1326002/v-valga-zafiksirovan-temperaturnyj-rekord-jetogo-leta В Валга зафиксирован температурный рекорд этого лет], prognoz.ee, 08.08.2013</ref> ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 08]] jplvun1c0vsdmqrxo1lxcp9bl0qq46z 6175050 6175047 2022-08-07T19:00:31Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''8. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 220. ([[liigaasta]]l 221.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 26. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1220]] – [[Lihula lahing]] – saarlased saabusid suure väega [[Läänemaa]]le ja piirasid arvatavasti koos läänemaalastega sisse Lihulas asuva [[Rootsi]] garnisoni. Rootslaste väljasööst lõppes nende lüüasaamisega, eestlased vallutasid linnuse ja tapsid peaaegu kõik kaitsjad, sealhulgas [[jarl]] [[Karl Kurt|Karl Kurdi]] ja piiskopi. Vähesed ellujäänud põgenesid taanlaste juurde [[Tallinn]]a. Sellega oli rootslaste vallutuskatse täielikult nurjunud. *[[1561]] – [[Erik XIV]] kinnitas Tallinna linna privileegid. Linn sai kuningalt rahalist toetust, Rootsist toodi rohkesti sõjamoona ja relvi, mis suurendas tallinlaste poolehoidu Rootsi kuningale. *[[1937]] – [[Helsingi]] maailmameistrivõistlustel laskmises tuli Eesti meeskond kuuekordseks maailmameistriks (8 võimalikust) ning sai esmakordselt laskesportlaste hinnatuima autasu – [[Argentina rändkarikas|Argentina rändkarika]]. *[[1938]] – [[Leni Riefenstahl]] viibis läbisõidul [[Tallinn]]as. *[[1940]] – loodi [[Eesti NSV Riiklik Plaanimajanduse Komisjon]] Eesti üleviimiseks nõukogulikule [[plaanimajandus]]ele. *[[1949]] – seoses viljasaagi vähenemise ja varumisraskustega keelas [[Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu]] [[kolhoos]]idel, kolhoosnikel ja üksikmajapidamistel teravilja, kruupide ja küpsetatud leiva müügi ja vahetuse kuni riigile teravilja varumise aastaplaani täitmiseni [[1949]]. aasta saagist. * [[1976]] – toimus [[Letipea veresaun]].<ref>http://www.monument.ee/viru-nigula-vald/letipea-hukkunud-gaasitootajad</ref> *[[1995]] – USA-s [[Louisiana|Louisiana osariigi]]s algasid [[NATO]] sõjaväeõppused, milles osalesid ka Eesti sõjaväelased. *[[2010]] – tabas Eestit tugev [[2010. aasta augusti äikesetorm|äikesetorm]], milles sai suurimaid purustusi [[Lääne-Virumaa]].<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm</ref> ===Maailmas=== *[[1549]] – [[Prantsusmaa]] kuulutas [[Inglismaa]]le sõja.{{lisa viide}} *[[1567]] – [[Fernando Álvarez de Toledo|Fernando Álvarez de Toledo, kolmas Alba hertsog]] saabus koos 10 000 hispaania sõduriga [[Holland]]isse. *[[1570]] – [[Prantsusmaa]]l lõppes kolmas kodusõda hugenottide ja katoliiklaste vahel. *[[1588]] – [[Inglismaa kuningriik|Inglismaa]] laevastik Sir [[Francis Drake]]'i ja lord [[Charles Howard]]i juhtimisel hävitas [[Grevelingeni lahing]]us [[Hispaania]] [[Suur Armaada|Suure Armaada]], lõpetades sellega Hispaania ülemvõimu maailma meredel. *[[1609]] – [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] senat uuris [[Galileo Galilei]] ehitatud [[teleskoop]]i. *[[1647]] – Suurbritannia parlamendi väed saavutasid võidu iirlaste üle. *[[1741]] – [[Rootsi]] sõjakuulutusega [[Venemaa Keisririik|Venemaale]] algas [[Vene-Rootsi sõda (1741–1743)|1741–1743. aasta Vene-Rootsi sõda]]. *[[1786]] – [[Michel Piccard]] ja [[Jacques Balmat]] ronisid esmakordselt [[Mont Blanc]]i tippu. *[[1815]] – [[Napoleon I]] saadeti [[St. Helena saar]]ele asumisele. *[[1876]] – [[Thomas Edison]] patenteeris mimeograafi, [[faks]]i eelkäija. *[[1900]] – [[David Hilbert]] esitles [[Rahvusvaheline matemaatikute kongress|Rahvusvahelisel matemaatikute kongressil]] Pariisis loendit [[Hilberti probleemid|23 senilahendamata matemaatika proleemiga]]. *[[1908]] – [[Wilbur Wright]]i esimene avalik lend. *[[1919]] – [[Rawalpindi rahu]]ga lõppes [[Kolmas Inglise-Afgaani sõda]]. [[Suurbritannia]] tunnustas [[Afganistan]]i vaba ja sõltumatu riigina. *[[1940]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Saksamaa]] alustas Inglismaa lauspommitamist. *[[1941]] – Teine maailmasõda: Saaremaalt lähtus Nõukogude Liidu [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastiku]] [[kaugpommitaja]]te esimene pommirünnak [[Berliin]]i. Nõukogude andmeil sooritati [[Kogula (Kärla)|Kogula]] ja [[Aste]] lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini [[Saksamaa]] pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 erineva kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050&nbsp;kg. *[[1942]] – [[Mohandas Gandhi]] nõudis oma [[Bombay]]s peetud kõnes Briti koloniaalvõimude lahkumist Indiast, see viis [[Quit India liikumine|Quit India liikumise]] loomiseni. *[[1945]] – Teine maailmasõda: [[Nõukogude Liit]] ründas [[Jaapan]]it. *[[1953]] – USA ja [[Lõuna-Korea]] kirjutasid alla kaitselepingule. *[[1960]] – [[ÜRO]] nõudis [[Belgia]] vägede äratoomist [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo]]st. *[[1963]] – toimus Inglismaal suur rongirööv, kus 12 inglast varastasid 2,6 miljonit naela. *[[1966]] – [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] Keskkomitee võttis vastu otsuse [[Kultuurirevolutsioon]]i kohta.<ref>[[Philip Short]]. Mao : a life. London : John Murray, 2004, lk. 541</ref> * [[1967]] – [[Tai]], [[Indoneesia]], [[Malaisia]] ja [[Filipiinid]] asutasid [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i (ASEANi). *[[1984]] – Lääne-[[Beirut]]is plahvatas autopomm, mis tappis 17 inimest ja haavas 84. *[[1988]] – [[Iraan]]i president [['Alī Khāmene'ī]] teatas, et kaheksa aastat kestnud [[Iraani-Iraagi sõda|sõda]] [[Iraak|Iraagiga]] on lõppenud. *[[1991]] – [[Liibanon]]i terroristid vabastasid Briti teleprodutsendi [[John McCarthy]], keda nad oli viis aastat kinni hoidnud. *[[1992]] – USA korvpallimeeskond tõi olümpiamängudele esmakordselt profikoondise, mis finaalis alistas [[Horvaatia]] korvpallimeeskonna. *[[1992]] – president [[Denis Sassou-Nguesso]] kaotas Kongo esimestel presidendivalimistel pärast [[1963]]. aastat. *[[1993]] – [[Somaalia]]s hukkus neli USA sõdurit, kelle auto sattus miini otsa. *[[1994]] – [[Iisrael]] ja [[Jordaania]] avasid esimese omavahelise ühendustee. *[[1995]] – [[Venemaa]] vastuluureagendid pidasid Venemaa tundlkuima tuumarajatise juures kinni ühe USA sõjaväeinstruktori. *[[2008]] – [[Peking]]is avati [[2008. aasta suveolümpiamängud]].<ref>http://corporate.olympics.com.au/games/beijing-2008</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 8. augustil}} *[[1646]] – [[Godfrey Kneller]], inglise kunstnik *[[1694]] – [[Francis Hutcheson]], iiri filosoof *[[1732]] – [[Johann Christoph Adelung]], saksa keeleteadlane *[[1763]] – [[Charles Bulfinch]], USA arhitekt *[[1857]] – [[Cécile Chaminade]], prantsuse helilooja ja pianist *[[1866]] – [[Matthew Henson]], USA maadeavastaja *[[1879]] – [[Emiliano Zapata]], [[Mehhiko]] revolutsionäär *[[1896]] – [[Marjorie Kinnan Rawlings]], USA ajakirjanik ja kirjanik *[[1901]] – [[Ernest Orlando Lawrence]], USA füüsik *[[1902]] – [[Paul Dirac]], [[füüsik]] *[[1907]] – [[Benny Carter]], USA džässmuusik *[[1925]] – [[Alija Izetbegović]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] poliitik *[[1929]] – [[Larissa Bogoraz]], vene õiguskaitsja *[[1931]] – [[Roger Penrose]], inglise füüsik *[[1937]] – [[Dustin Hoffman]], USA filminäitleja *[[1938]] – [[Connie Stevens]], USA näitleja *[[1942]] – [[Vardo Rumessen]], Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik *[[1944]] – [[Peter Weir]], Austraalia filmirežissöör *[[1946]] – [[Gunnar Paal]], eesti ajakirjanik ja riigikogu pressiesindaja *[[1952]] – [[Jostein Gaarder]], norra kirjanik *[[1954]] – [[Nigel Mansell]], inglise vormelisõitja *[[1956]] – [[David Grant]], Briti poplaulja *[[1957]] – [[Dennis Drew]], USA muusik *[[1963]] – [[Peep Pedmanson]], eesti animafilmilavastaja ja karikaturist *[[1972]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattasportlane *1972 – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja *[[1981]] – [[Roger Federer]], Šveitsi tennisist == Surnud == {{vaata|Surnud 8. augustil}} *[[1220]] – [[Karl Kurt]], Rootsi jarl *[[1827]] – [[George Canning]], Inglismaa poliitik *[[1897]] – [[Jacob Burckhardt]], [[šveits]]i ajaloolane *[[1921]] – [[Juhani Aho]], soome kirjanik *[[1930]] – [[Launceston Elliot]], Suurbritannia sportlane *[[1944]] – [[Aino Ackté]], Soome laulja *[[1947]] – [[Anton Denikin]], Vene sõjaväelane *[[1972]] – [[Jüri Ots]], Eesti sõjaväelane *[[1974]] – [[Baldur von Schirach]], Saksa natsionaalsotsialistlik poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht *[[1985]] – [[Louise Brooks]], Ameerika Ühendriikide tummfilminäitleja *[[1995]] – [[Dmitri Šepilov]], vene päritolu Nõukogude Liidu poliitik ja majandusteadlane *[[2011]] – [[Oladipupo Martins]], Nigeeria jalgpallur, ründaja *[[2020]] – [[Tšeslav Luštšik]], Eesti füüsik ja akadeemik *[[2021]] – [[Jaan Kaplinski]], eesti proosakirjanik, luuletaja, tõlkija, kultuurikriitik ja filosoof == Pühad ja tähtpäevad == *[[Rahvusvaheline kassipäev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Silva (eesnimi)|Silva]], [[Silve]], [[Silvi]], [[Silvia (eesnimi)|Silvia]] == Ilmarekordid == * [[2013]] – aasta kõrgeim õhutemperatuur Eestis (+32,5 °C [[Valga]]s)<ref>[http://www.prognoz.ee/1326002/v-valga-zafiksirovan-temperaturnyj-rekord-jetogo-leta В Валга зафиксирован температурный рекорд этого лет], prognoz.ee, 08.08.2013</ref> ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 08]] olymv60hx6og3wpsodp9q5bg564guwu 0 4933 6175054 6041380 2022-08-07T19:11:28Z WikedKentaur 464 /* Maailmas */ wikitext text/x-wiki {{Augustikalender}} '''9. august''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 221. ([[liigaasta]]l 222.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 27. juuli ([[1901]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1581]] – [[Liivi sõda]]: [[Rootsi|rootslased]] vallutasid pärast [[Koluvere linnus|Koluvere]], [[Lihula linnus|Lihula]] ja [[Vigala linnus|Vigala]] linnuse anastamist [[Haapsalu]], seega tõrjuti venelased kogu [[Läänemaa]]lt välja. * [[1882]] – Narvas algas [[28. september|28. septembrini]] toimunud ülelinnaline tööliste [[streik]]<ref name="Kronoloogia, 2007" />. *[[1902]] – [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] avati [[24. veebruar]]il asutatud [[teatriselts Säde]]<ref name="Kronoloogia, 2007:162" />. * [[1936]] – [[Berliini olümpiamängud]]: [[Kristjan Palusalu]] tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks<ref name="ESBL" /> * [[1989]] – [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] võttis vastu kohalike nõukogude valimise seaduse, mis mõneti piiras muulaste õigusi. Protestiks korraldati venekeelsetes ja -meelsetes asutustes streike. * [[1994]] – valitsuse istungil määrati [[Paldiski]] tuumaobjekti Eesti-poolseks volinikuks senine valitsuse eriesindaja [[Paldiski]]s [[Jüri Tikk]]. * [[2007]] – Eesti mereväe ülemana alustas tööd [[Igor Schvede]]. ===Maailmas=== * {{0}}{{0}}[[48 eKr]] – [[Pharsalose lahing]]us purustas [[Julius Caesar]] lõplikult [[Pompeius]]e, kes põgenes kaotuse järel Egiptusesse. * {{0}}[[378]] – [[Adrianoopoli lahing (378)|Adrianoopoli lahingus]] sai [[Ida-Rooma]] keiser [[Valens]] lüüa [[Fritigern]]i juhitud [[läänegoodid|läänegootidelt]]. Keiser ise langes lahingus. * [[1173]] – hakati ehitama [[Pisa]] katedraali kellatorni, mis tänapäeval on tuntud [[Pisa torn|Pisa tornina]]. * [[1483]] – [[Rooma]]s pühitseti sisse [[Sixtuse kabel]]. * [[1529]] – [[Inglismaa]]l anti välja parlamendieeskirjad. * [[1615]] – [[Prantsusmaa]]l puhkes teine kodusõda, kus prints [[de Conde]] oli liidus [[hugenotid|hugenottidega]], keda juhtis [[Henri de Rohan]]. * [[1655]] – [[Inglismaa]] lordprotektor [[Oliver Cromwell]] jagas riigi 11 ringkonnaks, millest igaüht valitses kindralmajorist kuberner. * [[1803]] – [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is tegi esimese demonstratsioonsõidu [[Robert Fulton]]i aurulaev [[Clermont (aurulaev)|Clermont]]. * [[1805]] – [[Kolmanda koalitsiooni sõda]]: [[Austria]], [[Suurbritannia]], [[Venemaa]], [[Rootsi]] ja [[Sardiinia kuningriik]] moodustasid kolmanda suure koalitsiooni [[Prantsusmaa]] keisri [[Napoleon I]] vastu. * [[1810]] – [[Prantsusmaa]] keiser [[Napoleon I]] liidendas oma valdustega [[Vestfaal]]i. * [[1817]] – [[Johann Friedrich Gottlob Koenig]] ja [[Andreas Friedrich Bauer]] asutasid vanima trükimasinate vabriku [[Koenig & Bauer]]. * [[1830]] – [[Prantsusmaa]]l nõustus Orléansi hertsog [[Louis-Philippe I|Louis-Philippe]] vastu võtma kuningakrooni. * [[1842]] – [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Kanada]] allkirjastasid [[Websteri-Ashburtoni leping]]u, millega määrati kindlaks kahe riigi vaheline piir [[Kaljumäestik]]ust idas. * [[1859]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] leiutaja [[Nathan Ames]] sai [[eskalaator]]i patendi. * [[1862]] – [[Ameerika Ühendriikide kodusõda]]: [[Cedar Mountaini lahing]]us purustas [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i kindral [[Stonewall Jackson]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] armee kindral [[John Pope]]'i juhtimise all. * [[1890]] – [[Helgoland]]i saar läks [[Suurbritannia]] võimu alt üle [[Saksamaa]] võimu alla. * [[1892]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] insener [[Thomas Edison]] sai [[duplekstelegraaf]]i patendi, mis võimaldas sõnumi vastuvõtjal anda saatjale operatiivset tagasisidet. * [[1898]] – [[Hispaania]] nõustus formaalselt [[Hispaania-Ameerika sõda|Hispaania-Ameerika sõja]] rahulepingu tingimustega. * [[1902]] – [[Suurbritannia]] kuningaks krooniti [[Edward VII]]. * [[1905]] – [[Vene-Jaapani sõda]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Portsmouth]]is algasid [[Jaapan]]i ja [[Venemaa]] rahuläbirääkimised. * [[1907]] – [[Inglismaa]] lõunarannikul [[Brownsea]] saarel lõppes maailma esimene [[skaudid|skaudilaager]]. * [[1919]] – [[Iraan]]is [[Teheran]]is kirjutati alla [[Pärsia]] ja [[Suurbritannia]] kokkulepe Pärsia puutumatuse tagamiseks. * [[1928]] – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Leningradi tsirkus]]e hoones avati maailma esimene tsirkuse- ja estraadimuuseum. * [[1936]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sportlane [[Jesse Owens]] võitis [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is oma neljanda kuldmedali. Temast sai esimene ameerika sportlane, kes oli võitnud ühtedel olümpiamängudel neli kuldmedalit. * [[1942]] – [[India]]s vahistas Briti armee [[Mahatma Gandhi]], kes oli lubanud välja kuulutada India iseseisvuse. Ta jäi vangi [[1944]]. aastani. * 1942 – [[Teine maailmasõda]]: [[Savo saare lahing]]us purustas [[Jaapan]]i laevastik [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Austraalia]] ühendlaevastiku, uputades neli liitlaste ristlejat. * 1942 – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]], sakslaste sisse piiratud [[Leningrad]]is ([[Leningradi blokaad]]) kanti ette [[Dmitri Šostakovitš]]i seitsmes sümfoonia, mis on tuntud ka Leningradi sümfoonia nime all. * [[1943]] – [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] [[Karatšai-Tšerkessia|Karatšai autonoomses oblastis]] viidi läbi [[karatšaid]]e mass[[küüditamine|küüditamise]] esimene laine. 472 inimese väljasaatmine oma kodumaalt oli ettevalmistuseks sama aasta [[2. november|2. novembril]] toime pandud suurküüditamisele. * [[1944]] – [[Jätkusõda]]: [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] juunis alanud [[Karjala pealetung]] [[Soome]] armee positsioonidele lõppes soovitud tulemusteta ja rinne fikseerus kaitsepositsioonidele kuni sõja lõpuni septembris 1944. * [[1945]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Boeing B-29 Superfortress|B-29]] tüüpi pommitaja [[Bockscar]] heitis [[Jaapan]]i linnale [[Nagasaki]]le koodnime [[Fat Man]] all tuntud aatomipommi.<ref name="kXbFp" /> Maailma ajaloo teises tuumapommirünnakus hukkus kohe 39 000 inimest, kokku põhjustas rünnak kuni 140 000 inimese surma. Algsest sihtmärgist [[Kokura]] linnast loobuti tiheda pilvkatte tõttu. * [[1954]] – [[Jugoslaavia]]s [[Bled]]is allkirjastati niinimetatud [[Balkani pakt]] – Jugoslaavia, [[Kreeka]] ja [[Türgi]] vaheline vastastikuse abistamise leping. * [[1960]] – [[Laos]]e pealinnas [[Vientiane]]s toimus kapten [[Kong Le]] juhitud sõjaväeline riigipööre. * [[1964]] – [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] avaldas resolutsiooni, millega kutsus [[Küpros]]e sõdivaid kreeklasi ja türklasi üles vaherahu sõlmima. * [[1965]] – [[Malaisia]] parlament hääletas [[Singapur]]i föderatsioonist väljaheitmise poolt – Singapur iseseisvus. * [[1969]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Hollywood]]is filmilavastaja [[Roman Polanski]] majas mõrvasid [[Charles Manson]]i järgijad viis inimest: kaheksandat kuud raseda näitleja ja modelli [[Sharon Tate]]'i, kohvifirma omaniku tütre [[Abigail Folger]]i, poola näitleja [[Wojciech Frykowski]], stilisti [[Jay Sebring]]i ja teismelise [[Steven Parent]]i. * [[1971]] – [[Põhja-Iirimaa]]l algas Briti armee erioperatsioon [[Operation Demetrius|Demetrius]], mille käigus vahistati 342 isikut, keda kahtlustati seotuses iiri vabariiklaste relvarühmitustega. * [[1974]] – [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] astus [[Watergate'i skandaal]]i tulemusel ametist tagasi president [[Richard Nixon]] ja presidendiks vannutati asepresident [[Gerald Ford]]. Nixonist sai esimene tagasi astunud USA president. * [[1990]] – [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kuulutas [[Kuveit|Kuveidi]] annekteerimise [[Iraak|Iraagi]] poolt õigustühiseks. [[Iraak]] sulges oma piirid, lubades lahkuda vaid välismaa diplomaatidel ning tekitades muret Iraagis ja Kuveidis viibivate tuhandete välismaalaste pärast. * 1990 – [[Venemaa]]l sai tegevusloa raadiojaam [[Ehho Moskvõ]], esimene eraraadiojaam [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] territooriumil. * [[1991]] – [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ventersdorp]]is kasutas politsei tulirelvi ja pisargaasi [[apartheid]]imeelsete rühmituste liikmete vastu, kes püüdsid segada president [[Frederik de Klerk]]i kõnet. * [[1993]] – [[Jaapan]]is sai peaministriks [[Morihiro Hosokawa]], kelle võimuletulek lõpetas [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] 38 aastat kestnud võimuperioodi. * [[1999]] – [[Venemaa]]l vabastas president [[Boriss Jeltsin]] ametist peaminister [[Sergei Stepašin]]i valitsuse ja nimetas valitsusjuhi kohusetäitjaks [[Vladimir Putin]]i.<ref name="WK777" /> * [[2008]] – [[Gruusia sõda]]: [[Gruusia]] president [[Mihheil Saakašvili]] kuulutas Venemaa kallaletungi tõttu riigis välja [[sõjaseisukord|sõjaseisukorra]]. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 9. augustil}} *[[1776]] – [[Amedeo Avogadro]], itaalia keemik *[[1873]] – [[Jaan Raamot]], Venemaa keisririigi ja Eesti poliitik *[[1880]] – [[Anna Tõrvand-Tellmann]], eesti pedagoog, haridus-, noorsoo- ja naisliikumise tegelane *[[1914]] – [[Tove Jansson]], soomerootsi kirjanik *[[1931]] – [[Mário Zagallo]], brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener *[[1938]] – [[Leonid Kutšma]], ukraina poliitik *[[1938]] – [[Rod Laver]], austraalia tennisist *[[1938]] – [[Otto Rehhagel]], saksa jalgpallur ja treener *[[1939]] – [[Romano Prodi]], itaalia poliitik *[[1955]] – [[Udo Beyer]], [[Saksa DV]] kuulitõukaja *1955 – [[Rob Clerc]], hollandi kabetaja *[[1957]] – [[Melanie Griffith]], ameerika näitleja *[[1958]] – [[Arvo Kukumägi]], eesti näitleja *[[1963]] – [[Whitney Houston]], ameerika laulja *[[1964]] – [[Brett Hull]], kanada jäähokimängija *[[1966]] – [[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede ja portaalide kirjasaatja *[[1968]] – [[Gillian Anderson]], ameerika näitleja *[[1973]] – [[Filippo Inzaghi]], itaalia jalgpallur *[[1974]] – [[Raphaël Poirée]], prantsuse laskesuusataja *[[1978]] – [[Audrey Tautou]], prantsuse näitleja *[[1978]] – [[Wesley Sonck]], belgia jalgpallur *[[1982]] – [[Tyson Gay]], USA kergejõustiklane *[[1987]] – [[Marek Niit]], eesti jooksja == Surnud == {{vaata|Surnud 9. augustil}} * [[803]] – [[Bütsants|Bütsantsi]] [[Bütsantsi keiser|keisrinna]] ([[797]]–[[803]]) [[Irene (Bütsantsi keisrinna)|Irene]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Vseviov, David|pealkiri=Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris|aasta=2004|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst}}</ref> * [[1919]] – [[Ralph Albert Blakelock]], ameerika kunstnik * [[1928]] – [[Friedrich II (Baden)|Friedrich II]], endine Badeni suurhertsog * [[1962]] – [[Hermann Hesse]], [[Saksamaa|saksa]] kirjanik * [[1969]] – [[Sharon Tate]], ameerika näitleja (mõrvati) * [[1975]] – [[Dmitri Šostakovitš]], vene helilooja * [[1985]] – [[Mauri Sariola]], soome kirjanik * [[1995]] – [[Jerry Garcia]], ameerika kitarrist ([[Grateful Dead]]) == Pühad == *Kristlikus kirikus: **[[Alaska Herman]]i mälestuspäev (õigeusu ja anglikaani kirikus) **[[Edith Stein]]i mälestuspäev (roomakatoliku kirikus) **[[Firmus ja Rusticus|Firmuse ja Rusticuse]] mälestuspäev **[[Mattias (apostel)|Mattiase]] mälestuspäev (õigeusu kirikus) *[[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] naistepäev *[[Singapur]]i [[iseseisvuspäev (Singapur)|iseseisvuspäev]] ([[1965]]) *[[Rahvusvaheline põlisrahvaste päev]] == Nimepäev == * Eestis – [[Deboora (eesnimi)|Deboora]], [[Imma]], [[Melita]], [[Mesike]] == Ilmarekordid == *... == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 150</ref> <ref name="Kronoloogia, 2007:162">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162</ref> <ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)</ref> <ref name="kXbFp">http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/august/9/newsid_3580000/3580143.stm</ref> <ref name="WK777">http://russiapedia.rt.com/prominent-russians/leaders/vladimir-putin/</ref> }} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|August 09]] 5sdc02m1pejfzn3ih4cli0n8cvs45lh 0 5314 6174886 5554805 2022-08-07T13:14:13Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Kõinastu | Pilt = K%C3%B5inastu_tulepaak_2005.jpg | Pildiallkiri = [[Kõinastu tulepaak]]. | veekogu = [[Väinameri]] | Pindala = 2,66 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-1668540977}}, vaadatud 11. juulil 2019.</ref> | Pikkus = 2,5 | Laius = 1,5 | Kõrgus = 5 | Rannajoone pikkus = 8,44 | Rahvaarv = 1 | Rahvaarvu seis = 2017 | Rahvaarvu viide = <ref>[https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel."] Statistikablogi. 23. oktoober 2017.</ref> | osm = pind | suum = 7 }} '''Kõinastu laid''' (ka '''Keinastu''') on 2,66 km² suurune [[laid]] [[Väinameri|Väinameres]] [[Väike väin|Väikese väina]] ja [[Lõpemeri|Lõpemere]] vahel. Laid kuulub [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[Kõinastu]] küla koosseisu. == Nimi == Laiu ajaloolised nimed olid [[saksa keel]]es ''Drotzenholm'' ja ''Insul Keinast''. [[Rootsi keel]]es on laidu nimetatud ''Drostenholm''. [[1592]] on mainitud ''Keneste'' ja [[1618]] ''Keniste'' kohanime. <ref>Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I." Eesti Keele lnstituut, 1996.</ref> == Loodus == Madala veetaseme korral on laid umbes 2-kilomeetrise [[leetseljak]]u, [[Kõinastu lee]], kaudu ühenduses [[Muhu]] kõige läänepoolsema punkti Sääreotsaga [[Koguva]] lähedal. Piki Kõinastu lääneranda kulgeb umbes 1,5 km pikkune ja põhjaosas ([[Kõinastu pank|Suur pank]]) kuni 5 meetri kõrgune kruusane Vesiru astang. Laiul leidub [[paljand]]eid, palju [[rändrahn]]e, pikki [[klibu]]valle, [[kadastik]]ke ja saare idaosas [[salumets]]a. Kõinastu laiul on 9 maastikutüüpi. Laiu valdavaks maastikutüübiks on abradeeritud moreentasandikud. Laiu kaguosas esineb kamardunud randu ja lääneosas klibust rannavalle. Saare keskosas asunud endised põllumaad on tänapäeval muudetud heinamaaks. Laiult on leitud 369 liiki [[taimed|taimi]], neist 16 on kaitsealused. Taimekoosluste ja haudelinnustiku ([[kurvitsalised|kurvitsaliste]] pesitsusala) poolest on kõrge looduskaitselise väärtusega saare kaguosas asuv [[rannaniit]] ja Kõinastu lee laiud. Saare idaranna ja Kõinastu lee ümbruses paljanduv merepõhi on tähtis [[hanelised|haneliste]] ja [[kurvitsalised|kurvitsaliste]] rändepeatuspaik. Laid kuulub [[Kõinastu hoiuala]] koosseisu ja on looduskaitse all. == Ajalugu == [[Keskaeg|Keskajal]] kuulus Kõinastu laid, tol ajal nimega ''Drotzenholm'', [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonnale]]. [[16. sajand]]i alguses oli laiul kaks [[talu]] ja nimeliselt on esimest laiu elanikku teada [[1592]]. aastast: Keneste Maz. Hiljem asus saarel väike [[küla]] – näiteks [[1834]]. aastal oli viis talu 73 elanikuga. Laiu elanikud said perenimed: Kesküla, Kivihall, Kohal, Lember ja Võrklaev. 1930. aastatel asus Kõinastul 9 kinnistut, lisaks 2 kinnistut [[Ööriku]]l, mis loeti Kõinastu haldusalla kuuluvaks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1944]] põletati kõik saarel asunud talud. Viimased alalised elanikud lahkusid laiult [[1965]]. Pärast seda on ehitatud sinna suvilaid – aastal [[1989]] oli neid viis. Aastal [[2007]] tegutses saarel üks talumajapidamine. [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel elas saarel 4 elanikku, kuid 2017 elas vaid üks elanik. Laidu on kasutatud [[mullikas|mullikate]] [[karjamaa]]na. Alates [[2006]]. aasta talvest töötab saare põhjaosas taas [[Kõinastu tulepaak]], mis mitu aastat oli kasutusel [[päevamärk|päevamärgina]]. == Kõinastu kultuuriloos == Kõinastu laiul on filmitud suur osa filmi "[[Mehed ei nuta]]" materjalist. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{EELIS|saar|-1668540977}} *[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1221_1212.html Kõinastu laid]. [[Eesti Loodus]], 9/2005. *[http://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=24198&_xr=eNpVj2EOgjAMhe%252ByA2A71jHqL09ilrEgiTBliomGuwtsMfirr%252Fnee2ktI386hqNllElFRsOit7dD9HZ0l1Mz2cH5RixEs4iv89U%252B1mVxkSmoRtA7FobMpCyqmnSZ2eD%252FcxqVoR3b50ypVZ2Z%252B%252BVQpyAQkKISVGnkzpQKsEoNoJHAkAFT6WoFisU7hH6VkgVuSWIx9aHxmbdjt32JLO55YkYxjOkGWLQLoy8aH12%252B%252BGqH9mlbn7v94pznL5TgX2c%253D Kõinastu kaart 1786]. Kaartide Infosüsteem, Rahvusarhiiv. *[http://ylo.rehepapp.com/Muhu/K%C3%BClad/K%C3%B5inastu/K%C3%B5inastu.html Koduloolane Ülo Rehepapp Kõinastu elanikest.] [[Kategooria:Väinamere saared]] [[Kategooria:Saaremaa valla saared]] 9r9eeatimmdqzc3bgz2k7ejjw4p1h0v 0 5483 6175144 5913591 2022-08-08T05:11:32Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib saarest, teiste tähenduste kohta vaata [[Abruka (täpsustus)]].}} {{Saar | nimi = Abruka | pilt = Abruka_maja,_2010.jpg | pildiallkiri = Abruka vanim hoone: Abruka Maja | veekogu = [[Liivi laht]] | pindala = 9,28 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-1649798949}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref> | rannajoone pikkus = 30,3 | kõrgus = 8,9 | kõrgeim koht = | rahvaarv = 16 | rahvaarvu seis = 2011 | rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref> | iso piirkond = EE-74 | osm = pind | suum = 7 }} '''Abruka''' ([[saksa keel]]es ''Abro'') on [[saar]] [[Liivi laht|Liivi lahes]] [[Saaremaa]] lõunaranniku lähedal [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] [[Roomassaare]]st 4 kilomeetrit lõunas. See on pindalalt kolmas saar Liivi lahes [[Kihnu]] ja [[Ruhnu]] järel ning 11. saar Eestis. 2011. aasta seisuga elas saarel 16 inimest. ==Nimi== Abrukat on esmakordselt mainitud [[1552]] (''Abrow'').<ref>[[Marja Kallasmaa]]. "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut. 1996</ref> [[1654]] on saart nimetatud ''Abroh''. Abruka nimi arvatakse olevat kujunenud 4 kilomeetri kaugusel asuvast Roomassaare nimest. Tänaseks Saaremaaga kokku kasvanud Roomassaare oli kunagi saar, mis oli kaetud pillirooga, seega 'roo maa saar'. ''Rohr'', ka ''roh'' tähendab [[alamsaksa keel]]es 'roogu', eesliide ''ab'' aga 'ära; eemale'. ''Abroh'' (ka ''Abrohr'') on seega 'roost eemal', 'roo maa saarest kaugemal'.<ref name="KKK2011">Kristo Kiiker, Meeli Mesipuu, Fred Peetersoo, Tiina Kiiker. "Abruka looduskaitseala ja Abruka hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020"</ref> ==Loodus== [[Pilt:Abruka salumets juunikuus.JPG|pisi|Suvine Abruka salumets]] Abruka on põhja-lõunasuunalise kujuga. Saart ümbritseb 16 väikesaart, millest suurimad on läänest [[Vahase]], idast [[Kasselaid]] ja lõunast [[Linnusitamaa]]. ===Pindala=== Abruka pindala moodustab koos Vahase, Kasselaiu ja Linnusitamaa väikesaartega 10,1 km². [[Maa-amet]]i [[2015]] täpsustatud andmetel oli Abrukaga liitunud ka üks 27 m² suurune väikesaar. ===Maismaaosad=== Abrukal on [[Elmereika]], [[Kadaka nina]], [[Koplina säär]], [[Limbi nina]], [[Männareika]], [[Pitkanina (Abruka)|Pitkanina]], [[Pootsareika]], [[Põlde lõugas]], [[Pöörna säär]], [[Riste nina]] ja [[Vaherahu nukk]]. ===Mullastik=== Saare mullastikus on valdavad [[gleistunud muld|gleistunud mullad]]. Enim levinud on gleistunud rähkmullad ja leostunud gleimullad.<ref name="KKK2011" /> ===Taimestik=== [[Fail:Chaerophyllum_temulum_blossom.jpg|thumb|[[Uimastav varesputk]] ]] Abrukal kasvab liigirikas [[Eesti]]s haruldane kesk-euroopa tüüpi [[lehtmets]]. Salumetsa peamised puuliigid on [[harilik tamm]], [[harilik pärn]], [[harilik saar]] ja [[harilik vaher]]. Abrukalt on leitud 13 kaitstavat taimeliiki.<ref name="KKK2011" /> Abrukal asuvad [[uimastav varesputk|uimastava varesputke]] ainsad kasvukohad Eestis. ===Loomastik=== Haruldastest lindudest pesitsevad saarel [[merikotkas]] ja [[niidurüdi]]. [[1878]] rajati Abrukale hirveaed ja [[Kuramaa]]lt toodi saarele 13 [[punahirv]]e. [[1927]] toodi [[Saksamaa]]lt saarele uued punahirved. [[Pilt:Veesilm Abruka LKA-l.jpg|pisi|Veesilm [[Abruka looduskaitseala]]l]] ===Looduskaitse=== Saart hõlmab 412,2 [[hektar]]ilise pindalaga [[Abruka looduskaitseala]], mis kasvas välja [[3. detsember|3. detsembril]] [[1937]] asutatud [[Abruka salumetsa kaitseala]]st. Saare rannaalad kuuluvad Abruka hoiualasse. Abrukal asub kaks looduskaitsealust [[rändrahn]]u. ==Ajalugu== [[Pilt:Räimevõrkude tühjendamine 1929. aastal Abruka saarel Vesiaia rannas.jpg|pisi|vasakul|Räimevõrkude tühjendamine 1929. aastal Abruka saarel Vesiaia rannas]] [[Pilt:Abruka ülemine puidust tuletorn.jpg|pisi|Abruka ülemine puidust tuletorn (tänapäeval kõrgub sellel kohal raudbetoonist tuletorn)]] Esimesed teated Abruka kohta pärinevad [[keskaeg|keskajast]], mil toona [[Saare-Lääne piiskopkond]]a kuulunud saarel hakati suviti kasvatama [[hobune|hobuseid]]. Hiljem rajati sinna ka väike [[karjamõis]], mida majandati [[Sõrve]]s elavate talupoegade abil, kes toodi [[kevad]]el saarele ja viidi [[sügis]]el koos hobustega saarelt ära. Loomade ja inimeste transpordiks kasutati suuri paate. Talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks, sest selle läbi oleks kannatanud siinse hobusekasvatusega tegeleva karjamõisa heina- ja marjamaa. Saarel oli karjastele elamiseks paar onni.<ref name="KKK2011" /> Abrukale tekkis alaline asustus [[18. sajand]]il. [[1738]] on saarel märgitud Abråko Pawli Henric.<ref>Marja Kallasmaa. "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut. 1996</ref> 18. sajandi viimasel veerandil rajati Abrukale piirivalvekordon. Esimene teadaolev Abruka püsielanik oli piirivalvur (tonger) Carl Friedrich Krause, kes [[1802]] abiellus Kuressaares. [[1811]] sai Abruka [[metsavaht|metsavahiks]] Priidu Kristjansen. [[1858]] jagati [[Abruka mõis|Abruka kroonumõis]]ast 20 mõisatöölise perele maad. [[19. sajand]]i lõpus elas saarel 150 elanikku, mis on oluliselt vähem kui teistel Liivi lahe saartel. Abruka kuulus [[Sõrve poolsaar]]el olevasse [[Anseküla kihelkond]]a [[Saaremaa (maakond)|Saaremaal]] [[Liivimaa kubermang]]us. [[1816]]. aastal, kui [[Liivimaa talurahvaseadused|Liivimaa talurahvaseadus]]te alusel moodustati [[Abruka mõisavald]], keskusega [[Salme alevik|Salmel]] Sõrves, mitte Abrukal. Abruka küla kuulus [[1919]]. aastast [[Kaarma-Suure vald]]a. Samal ajal [[Sõrve poolsaar]]el olev vald nimetati [[1936]]. aastal [[Salme vald|Salme vallaks]]. [[1939]]. aastal sai Kaarma-Suure vallast [[Kuressaare vald]]. [[Eesti Teises maailmasõjas|Teise maailmasõja aja]] ehitas [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse|Nõukogude merevägi]] Abrukale III (hiljem I)-100 mm Abruka rannapatarei<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Abruka-patarei.pdf Abruka rannapatarei Saaremaa vallas Saare maakonnas], Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”</ref> {{kas|nr 3}} ja hiljem [[Saarte Merekaitsepiirkond|Saarte Merekaitsepiirkonna]] kaitsesüsteemi kuulunud 130 mm [[rannakaitsepatarei nr 3 (Abruka)|rannakaitsepatarei nr 3]] [[Pootsareika]] piirkonda ({{Koord dms|58|07|56|N|22|30|26|E}}<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage&action=view&id=270 Abruka 130 mm patarei], Kultuurimälestiste register</ref>). Patarei relvastus oli kolm (hiljem üks) 130 mm suurtükki [[B-13]], mille laskekaugus oli 130 [[kaabeltau]]d. Patarei koosseisus oli 125 meest, sealhulgas viis ohvitseri. [[1949]]–[[1962]] tegutses Abrukal kalurikolhoos Murdlaine. [[1950]]. aastast kuulus Abruka [[Kuressaare külanõukogu]]sse, mis 1952. aastal nimetati [[Kingissepa kõlanõukogu]]ks. Pärast külanõukogude kaotamist 1990. aastate alguses sai Abruka [[Kuressaare vald|Kuressaare valla]] osaks. [[1999]]. aastal Kuressaare ja [[Kaarma vald]] ühendati. ==Asustus== [[Pilt:Rehepeks Abrukal, Põllu talu õuel.jpg|pisi|Rehepeks Abrukal 20. sajandi esimesel veerandil]] Abruka saart ja ümbritsevaid asustamata laide hõlmab [[Abruka küla]]. Kui [[1922]] elas Abrukal 150 inimest, siis [[1989]]. aastal oli külas elanikke 33 ja [[2004]]. aastal 30. Seisuga 13. jaanuar 2009 oli saarel 16 püsielanikku ja sama tulemus saadi 2011. aasta rahvaloendusel. Kõige rohkem ongi saarel elanud korraga umbes 150 inimest. ==Kultuur== [[Abruka raamatukogu]] asub sadamahoones. [[Abruka muuseum]] asub endise mõisapargi servas, saare vanimas hoones. Abrukal tegutses [[1881]]–[[1972]], [[1980]]–[[1986]] ja [[1990]]–[[1997]] algkool. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] tegutses Abrukal [[meierei]] ja juustuvabrik. [[1928]] rajati Abruka raamatukogu. Abrukalt on pärit kirjanikud [[Jüri Tuulik|Jüri]] ja [[Ülo Tuulik]]. Abruka olustikku on oma [[romaan]]ides kujutanud [[Albert Uustulnd]]. Salme Tuulik on loonud loo "[[Abruka valss]]". Abrukal asub parvlaeva "[[Estonia (laev)|Estonia]]" hukkunute mälestusmärk. ==Transport== {{Vaata|Abruka sadam}} Abrukal asub [[Roomassaare sadam]]a lähedal navigeerimiseks vajalik [[Siht (meresõit)|siht]], mille moodustavad [[Abruka tuletorn]] ja [[Abruka alumine tulepaak]]. Saare põhjatipus asub Abruka sadam, mis on ka saare ja Roomassaare sadama vahel püsisõitva reisi[[parvlaev]]a [[Abro]] kodusadam. [[2010]]. aastal valmisid uus sadamahoone ja kaks uut kaid.<ref>[http://www.postimees.ee/317911 "Uus sadam rõõmustab Abruka elanikke"]. Postimees, 24. september 2010</ref> ==Vaata ka== *[[Abruka kalmistu]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kalle Kesküla. "Abruka esimene elanik oli tonger". [[Oma Saar]] nr 44, 6. märts 2010. Lk 10 *Mare Lott, [[Tiiu Viirand]]. "Abruka ajast aega." Abruka Muuseumi Selts. 2011 ==Välislingid== {{Commonskat}} *[http://www.estonia360.ee/abruka/ Abruka 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://www.abruka.pri.ee Abruka Muuseumi Selts] *{{Eestigiid|291|2921||Abruka küla}} *{{EELIS|saar|1649798949}} [[Kategooria:Abruka| ]] [[Kategooria:Saaremaa valla saared]] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] ngrbnhreumnbska5jcwiwsw4hueaokh 0 5518 6175143 6136748 2022-08-08T05:07:27Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saarest; küla kohta vaata artiklit [[Prangli küla]], Eesti laeva kohta vaata artiklit [[Prangli (laev)]].}} {{Saar | nimi = Prangli | pilt = Prangli kirik merelt.JPG | pildiallkiri = Prangli merelt, keskel [[Prangli kirik]] | Veekogu = [[Soome laht]] | pindala = 6,62 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|1013183739}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref> | kõrgus = 9 | kõrgeim koht = Kullamägi | rannajoone pikkus = 33 | rahvaarv = 169 | rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>[https://www.stat.ee/et/uudised/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel Helerin Äär: "Püsielanikud on 22 saarel."] Statistikablogi. 23. oktoober 2017.</ref> | iso piirkond = EE-37 | osm = pind | suum = 7 }} '''Prangli''' ([[saksa keel|saksa]] ''Wrangelsholm'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Wrangö'') on [[saar]] [[Põhja-Eesti]]s [[Soome laht|Soome lahes]]. Saar kuulub halduslikult [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Viimsi vald|Viimsi valla]] koosseisu. Prangli on ainus Põhja-Eesti saar, mis on olnud püsiasustusega alates [[13. sajand]]ist. Rahvastikuregistri andmetel elab saarel 75 elanikku. Saare pindala on 6,62&nbsp;km²<ref name="EELIS" /> ja see on sellega suuruselt 13. saar Eestis. Pranglil asub tänapäeval kolm küla: [[Kelnase]], [[Idaotsa]] ja [[Lääneotsa]]. Saarel asub [[Prangli kirik]]. Seal tegutsevad ka [[Prangli Põhikool]], kauplus, arstipunkt, postiasutus, [[Prangli rahvamaja]], [[Prangli raamatukogu]], restoran ja [[Pranglisaarte Muuseum]]. Mandriga toimub ühendus läbi [[Kelnase sadam]]a. ==Nimi== Pranglit on esimest korda mainitud [[1387]]. aastal (''Rango''). Hilisemates allikates on saare kohta kasutatud nimekujusid ''Wrangelsholm, Wrano'' ja ''Wrango''. [[1525]] on saart nimetatud ''Rangelisare'', [[1732]] ''Pranglesaar''. Saare nimi võib tuletuda germaani sõnatüvest “wranga” ('pöörama, väänama, keerutama'). Teise versiooni järgi võib saare nimi tuletuda [[soome keel]]e sõnadest “ranko” või “ranka” ('pikk halg', 'puutüvi').<ref>[[Tõnu Viik]]. [https://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/viimsi-valla-kohanimed-prangli-ja-aksi?id=43905389 "Viimsi valla kohanimed: Prangli ja Aksi"]. Maaleht, 19. jaanuar 2011</ref> ==Asend== Prangli asub [[Viimsi poolsaar]]est kirdes, [[Leppneeme sadam]]ast 10 km kaugusel Soome lahes. Saare ümbruses asuvad [[Aksi]], [[Tiirloo]], [[Seinakari]] (Liivakari) ja [[Keri]] saared. Prangli moodustab koos Aksi (ehk Väike-Prangli) ja Keri saarega Soome lahes ühtse saareaheliku. ==Loodus== [[Pilt:Kotkakivi at Prangli.JPG|pisi|Kotkakivi Pranglil]] ===Pinnamood=== Prangli jaguneb pinnamoelt madalama, käänulise rannajoonega lääne- ja luidetega idaosaks, mida eraldavad saare keskosa läbivad vanad rannamoodustised. Saarel paiknev loode–kagusuunaline [[voor]] on 6&nbsp;km pikk ja 3,5&nbsp;km lai. Saar on liivase ja kruusase pinnakattega. Pranglil leidub [[maagaas]]i. Luitekõrgendikud kõrguvad kuni 9 meetrit merepinnast, saare kõrgeim koht on Kullamägi, kuhu rahvapärimuse järgi olevat maetud mereröövlite kulda. Saarel leidub [[rändrahn]]e ja [[kivikülv]]e. Rändrahnudest on suuremad [[Punane kivi]], [[Kotkakivi]], [[Rebasekivi]], [[Suti teeäärerahn]], [[Suti võsarahn]], [[Tagalahe rannarahn]], [[Prahirahn]], [[Kabelimäe kivi]], [[Kõrgerahn]], [[Jahukari rahn]], [[Eeslahe Suurkivi]], [[Sadulakivi]], [[Loo põõsastiku rahn]], [[Loo rannarahn]], [[Pikk-Kari Soonestiku rahn]] ja [[Pikk-Kari Väikekarirahn]] ning [[Ülesaareneeme kivi]]. ===Taimestik=== [[Pilt:Nõmm Prangli saarel.jpg|pisi|Prangli põhjaosas asuv nõmm]] Prangli on [[Eesti]] lääne- ja idapoolse levilaga taimeliikide kohtumispunkt. Saare taimkattes on valdavateks ranna- ja puisniidud ning nõmmemännikud. Saarel leidub palu-, nõmme- ja soovikumetsi, samuti erinevaid soometsi. Saare põhjaosas on nõmmed ja lääneosas rannaniidud. Kirdeosas leidub [[liivik]]uid. Saare haruldaseim taimeliik on [[põhja-raunjalg]]. Loodusharuldustest leidub saarel veel [[võsu-liivsibul]]alt, [[roosa merikann|roosat merikanni]] ja [[rootsi kukits]]at. Saare lääneosa on arvatud [[Prangli hoiuala]] koosseisu. Saare kirdenurk jääb aga [[Prangli maastikukaitseala]] alla. ==Ajalugu== [[Pilt:Prangli sadam 1922.jpg|pisi|left|Prangli sadam 1922. aastal]] [[Pilt:Eestirand memorial site, 2016.jpg|pisi|left|Laeval [[Eestirand]] pommitamise läbi hukkunute matmispaik Prangli saarel]] Prangli saar kerkis merest umbes 3500 aastat tagasi. Prangli asustuse kohta on teateid [[1491]]. aastast, kuid [[rannarootslased]] asusid saarele arvatavasti 13. sajandi lõpus. Elanikkonna eestistumine toimus [[17. sajand]]il. [[1910]]. aastal oli saarel 493 ja [[1934. aasta rahvaloendus]]e andmetel 469 inimest. [[1944]] lahkus saarelt 144 elanikku. Prangli kuulus [[Jõelähtme kihelkond]]a. Aastatel [[1397]]–[[1549]] kuulus saar [[Maardu mõis]]ale, seejärel läks see esimesest eraldatud [[Haljava mõis]]a koosseisu. Aastatel [[1847]]–[[1899]] haldasid Pranglit poolmõisana [[Girard de Soucanton]]id. [[1849]] rajati saarele ka [[Prangli mõis|mõisahooneid]], mis ei ole aga tänapäevani säilinud. 1899. aastal hakati saarel paiknevaid mõisamaid talupoegadele müüma. [[1848]]. aastal ehitati saarele [[Prangli kirik|kabel]]. Mõisnik [[Edmund Girard de Soucanton]]ilt saadud annetuse toel hangiti sinna ka [[orel]] ja tehti mitmeid uuendusi. Seejärel pühitseti kirikuõpetaja eestvõttel kabel uuesti [[1860]]. aastal. Jõelähtme kirikuõpetaja [[Paul Loppenowe]] eestvõttel alustas [[1869]]. aastal tegevust Prangli kool. Tänaseni kasutatav koolihoone ehitati [[1900]]. aastal. [[1921]]. aastal asutati Prangli kalameeste selts. [[Pilt:Prangli gaasiläte.jpg|pisi|Prangli gaasiläte]] [[1924]]. aastal viidi saarel läbi [[nafta]]otsinguid ja avastati [[maagaas]]ileiukoht. 1939. aastal kavandati [[Eesti merekindlused|Eesti rannikukaitse]] reorganiseerimisel Pranglile rajada rannikusuurtükipatareisid, kuid need kavad ei teostunud. [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Nõukogude–Saksa sõja]] ajal [[1941]]. aastal ründasid [[Kolmas Riik|Saksa]] sõjalennukid Keri saare lähedal aurikut [[Eestirand]], mis transportis ligikaudu 3500 sunniviisiliselt Nõukogude sõjaväkke mobiliseeritud meest [[Kroonlinn]]a. Kapten [[Boris Nelke]] juhtis vigastatud auriku Prangli lähedale madalikule ja teadaolevalt pääsesid eluga saarele 2762 meest.<ref>[https://web.archive.org/web/20141129055947/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/viimsi/elu/70-aastat-laevahukust-prangli-juures.d?id=56762396 "70 aastat laevahukust Prangli juures"]. Viimsi Teataja, 31. august 2011</ref> Saarel on [[Eestiranna kalmistu|hukkunute kalme]] koos [[dolomiit|dolomiidist]] samba ja puidust mälestusristiga. [[1942]]–[[1943]] viibis saarel lühikest aega Saksa sõjavägi. Aastal 1944 põgenesid paljud pranglilased [[Soome]]. Eriti palju lahkus nooremaid inimesi. [[1945]]. aastal jõudis saarele taas [[NSVL|NSV Liidu]] sõjavägi. Gaasipuurauke rajati juurde aastatel [[1946]]–[[1960]], kuid siis selgus, et esialgsed hinnangud gaasi kogusele olid olnud ekslikud ja gaasi ammutamine ei olnud majanduslikult tulus. [[1949]]. aastal viidi läbi [[kollektiviseerimine]] ja asutati [[kolhoos]] "Noor Kaardivägi". See ühendati [[1961]]. aastal [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosiga]]. [[1954]]. aastal valmis [[Prangli rahvamaja]]. Nõukogude piirivalve lahkus [[1992]]. aastal. ==Transport== Laevaühendus mandriga toimub [[Kelnase sadam]]a ja [[Leppneeme sadam]]a vahel. [[2010]]. aastani teenindas laevaliini [[Helge]], seejärel reisilaev [[Vesta (laev)|Vesta]] ning [[2013]]. aastast sõidab Prangli ja mandri vahel reisiparvlaev [[Wrangö]]. Saarel on kaks kasutusesolevat meremärki: [[Prangli loode tulepaak|Prangli loode-]] ja [[Prangli kagu tulepaak|kagutulepaak]]. <gallery> Kelnase sadam 2014.JPG|[[Kelnase sadam]] (2014) Helge Leppneeme sadamas.jpg|Postipaat [[Helge]] [[Leppneeme sadam]]as Wrangö, 2014.JPG|[[Wrangö]] Kelnase sadamas (2014) Prangli loode tulepaak 2009.jpg|[[Prangli loode tulepaak]] (2009) Prangli kagu tulepaak.JPG|[[Prangli kagu tulepaak]] (2007) </gallery> ==Prangli kultuuriloos== Prangli järgi on nimetatud laev [[Prangli (laev)|Prangli]]. [[1969]]. aastal uppus teel Pranglile muusik [[Boris Kirikal]]. 2013. aastal avaldas Prangli kooli muusikaõpetaja Tiinamai Keskpaik CD "Pranglile", millel kõlavad Pranglil kirjutatud lood ja laulud. Prangli saarel on ka hümn, mille sõnad ja viisi kirjutas kohalik mees Einart Tammsaar. ==Pilte== <gallery> Prangli kalmistu 02.JPG|[[Prangli kalmistu]] Prangli kirik 03.JPG|[[Prangli kirik]] Prangli rahvamaja 2014.JPG|Prangli rahvamaja Prangli pood, 2014.JPG|Prangli pood Prangli muuseum 2009.JPG|[[Prangli muuseum]] (2009) Prangli kool.JPG|[[Prangli Põhikool]] Prangli saare rannik.jpg|Prangli saare rannik Buildings in Prangli 01.jpg|Metsarahva talu Buildings in Prangli 02.jpg|Hooned Prangli saarel </gallery> ==Vaata ka== *[[Pranglimine]] ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== *Christian Bornhaupt. [http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PRA1-PA26,M1 Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte]. Riga: W.F. Häcker, 1855. Lk 26 *Prangli meeste suur tüli Vene riigiga. Esmaspäev nr 32, 6. august 1938, lk 10 *[[Heino Gustavson]] jt. "Prangli". Tallinn 1979 *[[Linda-Mari Väli]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51138615 "Prangli rahvamaja saab valguse päikesepatareidest"]. Eesti Päevaleht, 11. august 2008 *[[Urmas Seaver]]. [http://www.tallinnapostimees.ee/?id=70858 "Viimsi lubab Prangli saarele puhkekeskuse rajada"]. Postimees, 19. jaanuar 2009 *Harjumaa uurimusi VIII: Prangli kogumik. Toimetajad Jaanika Jaanits ja Liisi Taimre. Keila 2011 *[[Tiit Leito]]. "Prangli loodusala kaitsekorralduskava 2016–2025" *Carmen Ott. ''60 aastat Prangli rahvamaja''. Viimsi Huvikeskus. 2014 *Külvi Kuusk, Maivi Kärginen. "Prangli, ajaoaas Soome lahes = ''An oasis of time in the gulf of Finland''". Rannarahva Muuseum. 2016. ISBN 9789949952717 *[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/prangli-saar-otsib-pusielanikke-pakkuda-ka-elukoht-varskelt-renoveeritud-majas?id=78897278 "Prangli saar otsib püsielanikke, pakkuda ka elukoht värskelt renoveeritud majas"]. Maaleht, 17. juuli 2017 ==Välislingid== {{commonskat|Prangli}} *[http://www.viimsivald.ee/public/Prangli_AK_10_08_final_.pdf Prangli saare arengukava] [[Kategooria:Prangli| ]] [[Kategooria:Jõelähtme kihelkond]] [[Kategooria:Viimsi valla geograafia]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] hnduhbez3r2e388ul9zstbltv1tasvw 0 5569 6174910 5840737 2022-08-07T14:08:00Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Saar | nimi = Kihnu | pilt = Kihnu mererand.jpg | pildiallkiri = Mererand Kihnu lõunaosas | pindala = 17,1 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|928766997}}, vaadatud 9.06.2019.</ref> | pikkus = 7 | laius = 3,3 | rannajoone pikkus = 30,19 | kõrgus = 8,5 | rahvaarv = 487 | rahvaarvu seis = 2011 | rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu/ Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref> | iso piirkond = EE-67 | osm = pind | suum = 6 }} '''Kihnu''' ([[kihnu keel]]es ''Kihnumua'') on [[saar]] [[Liivi laht|Liivi lahes]]. Kihnu kuulub [[Pärnu maakond]]a ja moodustab ümbritsevate laidudega [[Kihnu vald|Kihnu valla]]. Kihnu on pindalalt kuues saar Eestis ning elanike arvult neljas. 1994. aastal oli elanikke 570 ja 2011. aastal 487. Saarel on neli küla ([[Lemsi]], [[Linaküla]], [[Rootsiküla (Kihnu)|Rootsiküla]] ja [[Sääre (Kihnu)|Sääre]]). Kihnu on võimalik sõita [[lennuk]]iga ([[Pärnu]]st), [[laev]]aga (Pärnust) ja [[parvlaev]]aga ([[Munalaid|Munalaiust]] [[Tõstamaa]] lähedal), talvel üle [[jäätee]] (samuti Munalaiust). ==Loodus== Saare [[pindala]] on 17,1 km².<ref name="EELIS" /> Kõrgeim punkt asub vaid 8 meetrit üle merepinna. Mandrist eraldab Kihnut umbes 12 kilomeetri laiune [[Kihnu väin]]. [[Liiv]]ase ja [[kivi]]se pinnaga saarel on nõmme- ja palumännikuid, palu-salumetsa, [[puisniit|puis-]], [[aruniit|aru-]] ja [[rannaniit]]e ning [[rannik]]ul [[liivik]]uid. Kihnu [[rannajoon]] ja tema lähedased laiud muutusid [[2005. aasta jaanuaritorm]]i tagajärjel palju. Niisugune torm tabas saart viimati üle 75 aasta tagasi. Kihnu saare järgi on nime saanud [[silur]]i [[Kihnu kihistu]].<ref>[http://stratigraafia.info/term/Kihnu%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref> <gallery> Kihnu-vaade tuletornist.jpg|Vaade tuletornist Kihnu1).jpg Kihnu-Pilliotsa.JPG|Pilliotsa Kihnu3).jpg|Vaade tuletornist </gallery> == Ajalugu == Saart on esimest korda mainitud aastal [[1386]] (''Kyne''), asustuse kohta on teateid aastast [[1518]]. Halduslikult kuulus Kihnu keskajal [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Vana-Pärnu kihelkond|Vana-Pärnu kihelkonn]]a [[Audru ametkond]]a. [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] käis Kihnu käest kätte: aastatel [[1562]]–1565 kuulus [[Taani]]le, [[1565]]–1575 ja [[1582]]–1600 [[Rzeczpospolita]]le, [[1575]]–1582 [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]]. Aastatel [[1600]]–1710 oli saar nagu kogu Eestigi [[Rootsi Kuningriik|Rootsi Kuningriigi]] koosseisus, olles [[1627]]–[[1680]] algul von Thurni ja seejärel [[de la Gardie]] eravaldus. [[1710]]. aastal läks Kihnu [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] koosseisu. [[1624]]. aastal on esmakordselt mainitud Kihnu Püha [[Nikolaus|Nikolai]] [[kabel]]it. 1642. aastal ehitas [[Pärnu krahv]]inna Magdaleena Thurn zu Walsasina [[Kihnu Püha Nikolai kirik]]u. Kihnu algne kirik oli puust [[õlgkatus]]ega ehitis, kus aeg-ajalt [[Audru kirik]]u [[Audru Püha Risti kogudus|koguduse]] õpetaja käis [[jumalateenistus]]t pidamas. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Liivimaa kubermang]]us kuulus Kihnu [[Kihnu mõis|Kihnu kroonumõisa]]. [[1784]]. aastal ehitati Kihnusse uus kivist kirik. [[Usuvahetusliikumine|Usuvahetusliikumise]] ajal aastatel 1846–1847 läks suur enamus Kihnu rahvast üle [[õigeusk]]u ja luteri kirik võeti kasutusele vastloodud õigeusukoguduse kirikuna. 1848. aasta märtsis asutati [[Riia vikaarpiiskopkond|Riia piiskopi]] [[Filaret (Gumilevski)|Filaret]]i poolt Kihnu õigeusu [[kihelkond]]. Kihnu saare lõunatipul [[Pitkänä neem]]el asub [[1865]]. aastal [[malm]]osadest monteeritud [[Kihnu tuletorn]]. Alates 1921. aastast<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00691_t.jpg&tbn=1&pgn=35&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=cf5107f2cfe0cb181ddc366881a783bf Vabariigi Valitsuse poolt 16. märtsil 1921 a. vastuvõetud määrus väljamaalaste administratiiv korras paigutamise kohtade üle]</ref> kasutati saart väljasaatmise kohana, teiste hulgas viibis seal [[Ned de Baggo]].<ref>Eesti "sahhalinistide" keskel. Esmaspäev, 13. november 1933, nr. 46, lk 5</ref> Suvistepühade puhul 1934 korraldas üks Pärnu noorteselts ekskursiooni Kihnule väljasaadetute eluga tutvumiseks koos rahvapeo ja näidendi ettekandmisega.<ref>Suur väljasõit Kihnu. Hommikleht, 19. mai 1934, nr. 111, lk. 1</ref> 22. augustil 1934 valiti Tartu Vanemuise aias suveprintsiks Kihnu saarele saadetud [[Karl Jänes]], kellel selleks puhuks võimaldati ajutiselt Tartusse naasta.<ref>Kihnu Jänes Tartu suveprintsiks. Vaba Maa, 23. august 1934, nr. 197, lk. 3</ref> <gallery> Pilt:Kihnu kirik.jpg|<center>[[Kihnu kirik]] Pilt:Kihnu tuletorn.jpg|<center>[[Kihnu tuletorn]] Pilt:Kihnu rannik 1.JPG|<center>Kihnu rannik Pilt:Kihnu-KYLÄKAUPPA.jpg|<center>Kihnu külapood </gallery> == Kultuur == Kihnu kultuuriruum kuulub [[UNESCO]] [[UNESCO suulise pärandi meistriteosed|suulise pärandi meistriteoste]] nimekirja. Kihnu kultuuriruumi kaitseks ja järjepidevuse hoidmiseks asutati 2002. aastal [[SA Kihnu Kultuuriruum]]. Kihnu kultuuri silmapaistvamad näited on [[rahvarõivad]], [[ülalistmine]] ning paljud traditsioonilised [[käsitöö]]oskused.<ref>[http://www.unesco.org/culture/ich/en/RL/kihnu-cultural-space-00042 Kihnu cultural space]</ref> Kihnul asub [[Kihnu kalmistu]], kus on muu hulgas [[Kihnu Jõnn]]i haud. == Haridus == [[31. august]]il [[2006]] avati Kihnus läbi aegade esimene [[lasteaed]], kus hakkas sel ajal käima 17 mudilast. Lasteaia ruumid rajati koolimaja suurde saali, sest kehalise kasvatuse tunde peetakse [[Kihnu rahvamaja|rahvamajas]]. Lasteaia rajamiseks kulunud 1,3 miljonist kroonist ligi neljandiku ehk 350 000 krooni sai vald hasartmängumaksu regionaalsete investeeringute toetamise projektist. Põhiosas valmisid lasteaiaruumid aga laenurahaga. <gallery> Koksi talu tamm.jpg|[[Koksi talu tamm]] Kihnu sadam1.jpg|[[Kihnu sadam]] Kihnu rahvamaja.jpg|[[Kihnu rahvamaja]] Kihnu muuseum.jpg|Kihnu muuseum septembris 2013 </gallery> == Tuntud kihnlasi == [[Pilt:Kihnu Virve - Laulupidu 2009.jpg|pisi|150px|[[Virve Köster]] (Kihnu Virve)]] *[[Mare Mätas]] *[[Maie Aav]] *[[Annely Akkermann]] *[[Rosaali Karjam]] *[[Kihnu Poisid]] ([[Raino Laine]], [[Janno Vesik]], [[Aksel Mängli]], [[Ott Kaasik]], [[Kristo Joosep]], [[Udo Kerdmann]]) *[[Virve Köster]] (Kihnu Virve) *[[Johannes Leas]] *[[Jaan Oad]] *[[Theodor Saar]] *[[Jaan Umb]] *[[Sinaiida Saar]] *[[Enn Uuetoa]] (Kihnu Jõnn) ==Vaata ka== *[[Kihnu muuseum]] *[[SA Kihnu Kultuuriruum]] *[[Kihnu kivilaev]] *[[Metsamaa Pärimustalu]] *[[Kihnu pärimuspäevad]] *[[Kihnu kunstilaager]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat}} {{Vikitsitaadid}} *[http://www.estonia360.ee/kihnu_rahvamaja/ Kihnu 360° aeropanoraam / aerofoto] *[http://www.kihnu.ee/ Kihnu saare koduleht] *[http://www.unesco.org/culture/ich/index.php?lg=en&pg=00011&RL=00042 Kihnu kultuur UNESCO lehel] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Kihnu| ]] [[Kategooria:Tõstamaa kihelkond]] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] [[Kategooria:Pärnu maakonna saared]] jt5xqdlp7si000qszggvtlye0rtf9cj 0 5571 6175141 5433132 2022-08-08T04:59:38Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Muhu vallas asuvast laiust; teiste samanimeliste laidude kohta vaata [[Viirelaid (täpsustus)]].}} {{Saar | Nimi = Viirelaid | Pilt = Viirelaid.jpg | Pildiallkiri = | veekogu = [[Suur väin]] | Pindala = 0,87 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|77674661}}, vaadatud 22. augustil 2019.</ref> | Pikkus = 1,5 | Laius = 0,9 | Rannajoone pikkus = 6,77 | Kõrgus = 4,5 | Rahvaarv = 0 | osm = pind | suum = 7 }} '''Viirelaid''' on 87 [[hektar]]i suurune [[saar]] [[laid]] [[Muhu]] kagurannikul [[Suur väin|Suures väinas]], kuuludes [[Muhu vald]]a [[Võiküla]] küla koosseisu. Saare rannajoone pikkus 6,77 kilomeetrit. == Nimi == Vanadel merekaartidel on saare nimi ''Paternoster'' - '[[Meieisapalve]]' järgi. Laiu [[eesti keel|eestikeelne]] nimi on tuletunud linnunimest 'viires'. <ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=viirelaid&F=M&C06=en Viirelaid Eesti kohanime andmebaasis.]</ref> == Asend == Saar asub Suures väinas, 3,9 km [[Kuivastu]]st ja 4,1 km [[Virtsu]]st == Loodus== Viirelaid on madal (kuni 4,5 meetrit üle merepinna), tasane ja võsastunud. Saar kuulub [[Väinamere hoiuala]] koosseisu ja on looduskaitse all. == Ajalugu== Viirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, mis juhatab lõuna poolt tulijaile teed [[Viire kurk|Viire kurgu]] kaudu [[Väinameri|Väinamerre]]. Saart on esmakordselt mainitud [[1556]]. aastal. Saare kirdeosas paikneb [[Viirelaiu tuletorn]]. Saarele ehitati esimene meresõidu tähis [[1836]]. Puidust meremärk valmis [[1857]]. aastal ja tuletorn [[1881]]. aastal. Tänapäeval asub laiul puhkekompleks. Saarel on elanud majakavahid ja nende pered. Viirelaiule ja meresõidule viitab ka tuntud rahvalaul "[[Viire takka]]". == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.estonia360.ee/viirelaid/ Viirelaiu 360° aeropanoraam / aerofoto] *[https://viirelaid.weebly.com/ajalugu.html Laiu ajaloost.] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] [[Kategooria:Saare maakonna saared]] [[Kategooria:Muhu vald]] tq98p1tfts9sm88tinr9l5kqsuxqgtt 3 6608 6175212 6025279 2022-08-08T07:06:23Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, J! Põnev on näha, kuidas Sa siin tegutsed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:41, 27 Mar 2004 (UTC) :eijah... mis teha... juhtub ;P ---- == Igasugu jutud :) == Tõesti, MediaWiki on väga palju võimsust nõudev tarkvara. Installeerisin nalja pärast oma arvutile selle. Pentium 450 MHz, 128 SDRAM, Windows 98 SE, uusimad stabiilsed Apache, PHP ja Mysql. Esimisel jooksmisel tekitab ''Mediawiki'' need oma leheküljed. Selle kasutaja (mediawiki) kaastöö ühe lehekülje (50 kirjet) avamiseks läks ligikaudu kümme sekundit. Kuigi töötasid ka Winamp ja paar muud programmi, poleks see arvatavasti muutnud tõsiasja, et protsessor oli nö ''umbes''. Korraliku linuxi serveri peal on asi muidugi tublisti kiirem, kuid nagu vahetevahel on tunda, on neilgi kiirusega probleeme. [[Kasutaja:J|J]] 15:10, 28 May 2004 (UTC) ---- Miks Sa Hiinlase ära blokeerisid? Tegemist on algaja kirjutajaga, kellel ei ole tehnilisi võimalusi püsivat aadressi kasutada. Mingeid halbu kavatsusi tal ei ole. Konto loomine iseenesest ei võimalda ju Vikipeedia reegleid paremini ära õppida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 07:23, 7 Jul 2004 (UTC) :Sul on õigus. Ehk siis ärme blokeerime anonüümseid proxisid? Kas sa mõtled püsiva aadressi all IP aadressi? :: Tegelikult ma ei tunne asja. Anonüümsus (konto puudumine) on Vikipeedias täiesti aktsepteeritav. Ma sain aru nii, et asi oli praegu selles, et kasutati järjest erinevaid aadresse. See toimus ilmselt tehnilistel põhjustel. Blokeerimine on äärmuslik abinõu, kui tegemist on järjekindla vandalismiga. Antud juhul vandalismiga tegemist ei olnud. Blokeerimise asemel tuleb püüda võtta anonüümse kasutajaga ühendust ja selgitada, mida võiks teisiti teha. Seda tuleb teha delikaatselt, et mitte teda eemale peletada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:32, 7 Jul 2004 (UTC) ---- Ma ei saanud üldises arutelus vastata. Minu meelest võib vabalt jätta sama pildinime mis originaalis. Eestikeelsete nimedega on ka raskusi, sest pildinimes ei tohi olla keerulisi tähti, vähemalt vanasti ei tohtinud. Tähtis on ainult, et igal pildil oleks erinev nimi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:56, 15 Aug 2004 (UTC) ---- Tere tulemast tagasi! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. juuni 2006, kell 13.42 (UTC) : Kahjuks olen siiski veel üldiselt "eemal". Pean tunnistama, et vikipeedia on muutunud minu jaoks vähem prioriteetseks. Ka hoiavad mind paljud tagasi muud kohustused, ajapuudus ning üldiselt kiirenenud elutempo. Kui [[Jumal]] lubab, naasen aeg-ajalt taas. Kõike parimat teile! [[Kasutaja:J|J]] 29. november 2006, kell 20:07 (UTC) == Aderkasi vapp == Palun täpsemalt. Kust on saadud Aderkasi vapi pilt? Kus võib leida vapi kirjelduse? Huviline. : Ma olen vist vale inimene, kelle käest seda küsida. J 28. november 2006, kell 13:22 (UTC) == Pilt == Tere! Palun lisa pildi [[:Pilt:Võru Suurkannataja Ekateriina kirik2.jpg|Võru Suurkannataja Ekateriina kirik2.jpg]] juurde [[MediaWiki:Uploadtext|sobiv]] [[Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid|litsentsimärgis]]. Pikne 19. mai 2010, kell 19:49 (EEST) == [[:Pilt:Johannes Karlson.jpg]] == Tere! Kas on alust arvata, et selle pildi varalised autoriõigused kuuluvad kogudusele? Kas pildi autoriõiguse kehtivus võib olla lõppenud (st anonüümse autori töö avaldamisest või autori surmast on möödunud 70 aastat)? Kui on teada, kellele õigused kuuluvad, tuleks edastada aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org luba, milles varaliste autoriõiguste valdaja kinnitab, et on nõus pildi avaldamisega valitud litsentsi tingimustel. Pikne 25. mai 2014, kell 20:36 (EEST) : Minu teada on see sõjaeelne pilt. Lihtne matemaatika ütleb, et üle 70. aasta vana. Kas võiksite palun täpsustada esimese Eesti Vabariigi ja nõukogude-aegseid autoriõiguse seadusi, et võiksin anda täpsema vastuse küsimuses, kas kogudus omab pildi varalisi õigusi tänase õigusruumi kontekstis? Kui kogudusel on varalised õigused, siis on meil koguduse luba on olemas nagu ka pildi juures enne kirja panin. - [[Kasutaja:J|J]] ([[Kasutaja arutelu:J|arutelu]]) 26. mai 2014, kell 09:07 (EEST) :: Üldjoontes tuleks lähtuda praegu kehtivast autoriõiguse seadusest. Kogudusele võiks varalised autoriõigused kuuluda näiteks siis, kui on teada, kellelt kogudus need päris või milliste lepingute alusel need kogudusele üle on kandunud. Kui see pole teada, siis võiks pigem arvata, et õigused kuuluvad autorile (tema pärijatele). Kui autor on teada, ei pruugi tema surmast olla möödunud 70 aastat. Kui koguduse käest on põhjust luba küsida, siis luba on ikkagi hea tõendada (sellest pisut pikemalt [[Mall:Loata|siin]]). Kui neid asjaolusid ei õnnestu selgitada, siis pilt pigem ei sobi Vikipeedias kasutamiseks. Pikne 26. mai 2014, kell 20:18 (EEST) ::: ...ja kui autor ei ole teada, siis jällegi pilt kõlbab... &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 26. mai 2014, kell 20:42 (EEST) ==Väimela ja Loewenid== Juhin tähelepanu, et [[Väimela mõis]] ei kuulunud kunagi [[Löwen]]i aadlisuguvõsale. Küll aga kuulus see Loewenitele, kes olid Gerhard Ludwig von [[Löwenwolde]] järeltulijad. Seega on tegemist kahe erineva suguvõsaga.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 14. jaanuar 2020, kell 17:03 (EET) : Tänan tähelepanu juhtimast! Küllap saite juba isegi aru, et minu eksitus tekkis vigasest lingist artiklis [[Väimela mõisa Loewenite kalmistu]], mille te just ära parandasite. :-) --[[Kasutaja:J|J]] ([[Kasutaja arutelu:J|arutelu]]) 14. jaanuar 2020, kell 18:24 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:06 (EEST) iwjveojbuq5lm3m7c4eei9f77ymcipf 0 7430 6175160 6117715 2022-08-08T06:05:46Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Väike-Pakri | pilt = Väike-Pakri kabel.JPG | pildiallkiri = [[Väike-Pakri kirik]]u vare (2011) | veekogu = [[Soome laht]] | saarestik = [[Pakri saared]] | pindala = 13,5 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|-660941923}}, vaadatud 9. juunil 2019.</ref> | pikkus = 6,2 | laius = 3 | rannajoone pikkus = 20,58 | kõrgus = 17 | kõrgeim koht = [[Väike-Pakri pank]] | rahvaarv = 5 | rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>[https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.</ref> | asendikaardi pilt = Suur ja Vaike Pakri.png | osm = pind | suum = 8 }} '''Väike-Pakri''' ehk '''Lilla Rågö''' on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahe]] lääneosas [[Pakri poolsaar]]est 3 kilomeetrit läänes. Mandrist eraldab saart [[Kurkse väin]]. Saare pindala on 13,5 km².<ref name="EELIS" /> Saar on pindalalt naabersaarest [[Suur-Pakri]]st veidi suurem. Mõlemad saared kuuluvad [[Paldiski]] linna koosseisu. == Nimi == Saare [[rootsi keel|rootsikeelne]] nimi ''Rågö'' tähendab 'rukkisaart'. Selgusetu on, miks pindalalt suuremat saart on väiksemaks nimetatud. == Loodus == [[Pilt:Väike-Pakri saare pankrannik.JPG|thumb|Saare pankrannik.]] Saar kuulub [[Pakri maastikukaitseala]] koosseisu. Saare põhjaosas olev [[Väike-Pakri pank]] on kuni 11 meetri kõrgune. Saare keskosas on kuni 17 meetri kõrgune kõrgendik. Saare idarannikut ilmestab [[Väike-Pakri paerand]]. Saarel on looduskaitsealune [[Väike-Pakri rändrahn]]. Saare põhjaosas on Pakri saarte ainus soo ([[Väike-Pakri soo]]), kus on arvestatav [[turbakiht|turbakihi]] paksus (60 cm); soo pindala on alla 10 [[hektar]]i.<ref name="loodus.keskkonnainfo.ee">.{{EELIS|yrg|-1645631129|Väike-Pakri saare põhjaosa soo}} (vaadatud 02.05.2013)</ref> Saare lõunaosas asuvad lähestikku kaks järve: [[Storträske]] ja kinnikasvanud Lihlträske. Saarel kasvavad haruldased [[ümaralehine tömptipp]], [[kolmis-seligeeria]], [[kaljuskapaania]], [[kurdsammal]], [[arktika pungsammal]], [[soohiilakas]] ja [[nõmmnelk]]. Saarel esineb [[rannaniit]]e ja kasvab [[lehtmets]]a. Mets katab kolmandiku saarest. Valdavalt on tegu [[soovikumets]]adega, kus kasvavad [[hall lepp]], [[harilik saar]], [[sookask]], [[harilik haab]], [[harilik toomingas]] ja [[magesõstar]]. Varasemad rannaniidud on roostunud. == Ajalugu == [[Pilt:Suitsutare Väike-Pakril 1932.jpg|thumb|Suitsutare Väike-Pakril (1932).]] Pakri saari on ajaloos esmakordselt mainitud [[1283]] kui [[Taani kuningas]] [[Erik V Klipping]] kinnitas [[Padise klooster|Padise kloostri]] valdused. Saarele asusid elama [[rannarootslased]], kuid saar kuulus edaspidi [[Keila mõis]]ale. [[1628]] ostis saare [[Padise mõis]]nik [[Thomas von Ramm]]. Saarel kujunes kaks küla: Suurküla ja Väikeküla. [[Mai]]s [[1940]] pidid saare elanikud saarelt ära kolima ja saar muudeti nõukogude armee polügooniks. Saarele rajati sõjaväelinnak. Saar tagastati [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigile]] mais [[1994]]. Väike-Pakri [[Suurküla (Pakri)|Suurkülas]] on uuesti üles ehitatud mitmeid hooneid. Saarel on loomad ning elektrit toodetakse väikese [[tuulegeneraator]]iga. Saare taasasustas [[2004]]. aastal püsielanikuna Mati-Erki Nyman.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/213551 Istun nagu tavaliselt üksinda]. Õhtuleht, 23. detsember 2006.</ref> [[2011]] oli saarele registreeritud 8 ja [[2017]]. aastal 5 elanikku. <gallery> Required Suur küla (Storbyn), Väike Pakrisaar (Lilla Rågö) SLS 443 5 - 1934.jpg|Suurküla 1930. aastatel Lagunenud vahitorn Väike-Pakri põhjaosas.JPG|Lagunenud vahitorn saare põhjaosas </gallery> ==Vaata ka== *[[Väike-Pakri rändrahn]] *[[Väike-Pakri kalmistu]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Andres Tõnisson (2006): “Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava” 2007-2016. ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina}} *[https://pakrisaared.ee/saartest/ Pakri saarte ajaloost.] [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Pakri saared]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] b4hy3z828hz3fu5zzpsnyms9ipyw31k 0 7827 6174940 6174570 2022-08-07T14:41:24Z Velirand 67997 /* J */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Joey Alders]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Hendrik Olde]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Boris Riisik]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] j36y58w5fy15etr0c9cweg2ra15fui6 6175094 6174940 2022-08-07T20:09:41Z Sjur 66496 /* I */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== * [[A Lamusi]], mongoli päritolu Hiina judoka, Hiina koondislane * [[Terje Aa]], norra bridžimängija, Euroopa meister * [[Kristo Aab]], eesti korvpallur, Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], eesti saalihokimängija, Eesti meister * [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija * [[Hans Aabech]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kim Aabech]], taani jalgpallur * [[Villu Aabne]], eesti korvpallur * [[Erko Aabrams]], eesti veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Harald Aabrekk]], norra jalgpallur * [[Edgar Aabye]], taani köievedaja, olümpiavõitja * [[Mare Aade]], eesti motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Gitte Aaen]], taani käsipallur, Euroopa klubide karika võitja, Taani koondislane, mitmekordne Taani meister, mitmekordne Taani karika võitja * [[Gerard Aafjes]], hollandi jalgpallur, Hollandi meister * [[Christine Aaftink]], hollandi kiiruisutaja, mitmekordne Hollandi meister * [[Jacob Aagaard]], taani päritolu Šotimaa maletaja, suurmeister, Suurbritannia meister, Šotimaa meister * [[Mikkel Aagaard]], taani käsipallur, Taani koondislane, Euroopa meister * [[Kjetil André Aamodt]], norra mäesuusataja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne maailma karika võitja * [[Patrick van Aanholt]], hollandi jalgpallur * [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], eesti veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]], eesti veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Euroopa meister, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordipüstitaja * [[Moonika Aava]], eesti odaviskaja, mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], eesti autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], eesti autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], eesti maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Peep Aaviksoo]], eesti korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]] * [[Igor Abakoumov]], Ukraina päritolu Belgia jalgrattur * [[Marija Abakumova]], vene odaviskaja, maailmameister, Venemaa meister, Venemaa rekordi püstitaja * [[Jevgeni Abalakov]], vene alpinist * [[Vitali Abalakov]], vene alpinist * [[Luc Abalo]], Prantsusmaa käsipallur * [[Emanuele Abate]], itaalia tõkkejooksja, mitmekordne Itaalia meister, Itaalia rekordi püstitaja * [[Ignazio Abate]], itaalia jalgpallur, Itaalia koondislane * [[Kareem Abdul-Jabbar]], USA korvpallur, mitmekordne NBA meister * [[Olesya Abdullina]], baškiiri kabetaja * [[Nodirbek Abdusattorov]], usbeki maletaja * [[Andrei Abduvalijev]], Tadžikistani päritolu vasaraheitja, olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, Aasia meister, maailmarekordi püstitaja * [[Erna Abel]], eesti suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], eesti suusataja ning vettehüppaja, Eesti meister * [[Arthur Abele]], saksa kümnevõistleja * [[Rašid Abeljanov]], krimmitatari päritolu korvpallur * [[Aleksander Aberg]], eesti maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Todd Abernethy]], USA päritolu korvpallur * [[Éric Abidal]], Prantsusmaa jalgpallur, mitmekordne Prantsusmaa meister, mitmekordne Hispaania meister, Prantsusmaa koondislane * [[Vincent Aboubakar]] * [[Ara Abrahamian]], Armeenia ja Rootsi Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne maailmameister * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]], Nõukogude Liidu jalgpallur, Nõukogude Liidu meister, Nõukogude Liidu koondislane * [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]], Venemaa jalgpallur * [[Ivana Abramović]], Horvaatia tennisist * [[Ivar Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Eesti Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Tammy Abraham]] * [[Luis Abram]], Peruu jalgpallur * [[Svetlana Abrossimova]], Venemaa korvpallur, Tšehhi meister, Venemaa meister, Venemaa koondislane * [[Francesco Acerbi]] * [[Abdel Hak Achik]], Maroko poksija, olümpiavõitja * [[Mohamed Achik]], Maroko poksija * [[Ronny Ackermann]], Saksamaa kahevõistleja, mitmekordne maailmameister, maailma karika võitja * [[Rosemarie Ackermann]], Saksa DV kaugushüppaja, olümpiavõitja, Euroopa meister, mitmekordne maailmarekordiomanik * [[Marcos Acuña]] * [[Monique Adamczak]], Austraalia tennisist * [[Viktors Adamovičs]], Läti kabetaja * [[Ché Adams]], inglise jalgpallur * [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja * [[Tyler Adams]] * [[Valerie Adams]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Jerzy Adamski]], Poola poksija, mitmekordne Poola meister * [[David Addy]] * [[Emmanuel Adebayor]], Togo koondislane, Aafrika aasta jalgpallur, Hispaania karika võitja * [[Elmar Adelmann]], eesti poksija, Eesti meister * [[Margus Ader]], eesti laskesuusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Bismark Adjei-Boateng]], Ghana jalgpallur * [[Charles Adkins]], USA poksija, olümpiavõitja * [[Rebecca Adlington]] * [[Nathan Adrian]], USA ujuja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister * [[Luis Advíncula]] * [[Dick Advocaat]], hollandi jalgpallur * [[Andri Aedma]], eesti ujuja * [[Ibrahim Afellay]], Maroko päritolu jalgpallur, Hollandi koondislane * [[Benik Afobe]] * [[Ali Afshar]], USA elukutseline võidusõitja * [[Vladimir Agafonov]], Venemaa kabetaja, viiekordne maailmameister kirikabes, rahvusvaheline suurmeister * [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur, Eesti koondislane * [[Andre Agassi]], USA tennisist, Wimbledoni võitja, mitmekordne USA lahtiste tennisemeistrivõistluste võitja, mitmekordne Australian Openi võitja, olümpiavõitja * [[Gabriel Agbonlahor]], Inglismaa jalgpallur, Inglismaa koondislane * [[Daniel Agger]], taani jalgpallur, Taani koondislane * [[Kenny Agostino]] * [[Erik Ågren]], rootsi poksija, mitmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja, Costa Rica koondislane * [[Érick Aguirre]] * [[Ramón Aguirre Suárez]], Argentina jalgpallur, kahekordne Kontinentidevahelise karika võitja * [[Matthias Agur]], eesti veemootorisportlane, Euroopa juunioride meister * [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur, Euroopa superkarika võitja, mitmekordne Inglismaa meister, olümpiavõitja, kahekordne U20 maailmameister * [[Jarmo Ahjupera]], eesti jalgpallur, Eesti koondislane * [[Bruno Ahlberg]], Soome poksija, kahekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Thure Ahlqvist]], rootsi poksija, Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Matti Aho]], soome poksija, viiekordne Soome meister, Soome koondislane * [[Sebastian Aho]] * [[Viljo Aho]], soome poksija, Soome meister, Soome koondislane * [[Janne Ahonen]], soome suusahüppaja, kahekordne maailmameister, kahekordne meeskondlik olümpiavõitja, kolmekordne meeskondlik maailmameister, Soome aasta sportlane * [[Murielle Ahouré]], Elevandiluuranniku sprinter, sisemaailmameister, kahekordne Aafrika meister * [[Jerry Ahrlin]], rootsi murdmaasuusataja * [[Thörner Åhsman]], rootsi poksija, kolmekordne Rootsi meister, Rootsi koondislane * [[Johannes Ahun]], eesti purjetaja, Eesti koondislane * [[Kassim Aidara]], Prantsusmaa jalgpallur * [[Artti Aigro]] * [[Ola Aina]] * [[Mihkel Ainsalu]] * [[Madis Ainso]], eesti vasaraheitja, 7-kordne Eesti NSV rekordi püstitaja, 11-kordne Eesti NSV meister * [[Ants Ainsoo]], eesti poksija, kahekordne Eesti NSV meister, Eesti NSV koondislane * [[Kristoffer Ajer]] * [[Manuel Akanji]] * [[Nathan Aké]] * [[Igor Akinfejev]] * [[Jeroen van den Akker]] * [[Mihkel Aksalu]] * [[Siim Ala]] * [[David Alaba]] * [[Erkki Alak]] * [[Olavi Alakulppi]] * [[Andreas Alamommo]] * [[Richard Aland]] * [[Kalervo Alanenpää]] * [[Santeri Alatalo]] * [[Toimi Alatalo]] * [[Vladimir Alatortsev]] * [[Jordi Alba]] * [[Marco Albarello]] * [[Maria Albert]] * [[Marko Albert]] * [[Christijan Albers]] * [[Flórián Albert]] * [[Islam-Beka Albijev]] * [[Eik Albri]] * [[Marc Albrighton]] * [[Omar Alderete]] * [[Joey Alders]] * [[Aleksandr Alehhin]] * [[Sergei Aleinikov]] * [[Mykolas Alekna]] * [[Virgilijus Alekna]] * [[Kirill Aleksejenko]] * [[Marko Aleksejev]] * [[Marius Aleksejev]] * [[Markku Alén]] * [[Jean Alesi]] * [[Mall Alev]] * [[Jaime Alguersuari]] * [[Berit Aljand]] * [[Martti Aljand]] * [[Triin Aljand]] * [[Émile Allais]] * [[Teet Allas]] * [[Olavi Allase]] * [[Marcus Allbäck]] * [[Ray Allen]] * [[Rasmus Alles]] * [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * [[Martin Allik]] * [[Karmo Allikas]] * [[Mihkel Allikmäe]] * [[Rauno Alliku]] * [[Martin Allikvee]] * [[Vallo Allingu]] * [[Andres Allsalu]] * [[André Almeida]] * [[Miguel Almirón]] * [[Adam Almqvist]] * [[Franziska van Almsick]] * [[Manuel Almunia]] * [[Airi Alnek]] * [[Folke Alnevik]] - [[Viktor Alonen]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]] - [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Ants Antson]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Anton Aristov]] - [[Emili Arm]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Aksel Artus]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Asashōryū]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Berit Aunli]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Charlie Austin]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Inga Babakova]] - [[Alonzo Babers]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Bruno Banani]] - [[Éver Banega]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Eunice Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Marta Bassino]] - [[Marco van Basten]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Jean Beausejour]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Jan Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Wade Belak]] - [[Younès Belhanda]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Besart Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Nicholas Bett]] - [[Paolo Bettini]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[George Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Yohan Blake]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Frank de Boer]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Alberto Botía]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Michael Bradley]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[T. J. Brodie]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Jack Broughton]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Sergio Busquets]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Carlos Calado]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Christopher Chataway]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Alex Chiasson]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Aryan Chopra]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Kim Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Alberto Contador]] - [[Samuel Contesti]] - [[Myrtle Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Patson Daka]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Diogo Dalot]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Sergi Darder]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Jean Delarge]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Merih Demiral]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Jean Despeaux]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Eva Dimas]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Novak Đoković]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Ion Dosca]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Goran Dragić]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Henri Drell]] - [[Chris Driedger]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Muktar Edris]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Eugen Einman]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Stefan Elliott]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Mahir Emreli]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Arianna Errigo]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Kiko Femenía]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Landon Ferraro]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Darren Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Diego Forlán]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Gustav Forsling]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Alleyne Francique]] - [[Borka Frančišković]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Andre Frolov]] - [[Christopher Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Mircea Fulger]] - [[Dominik Furch]] - [[Darnell Furlong]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Tyson Fury]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Raúl García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Pau Gasol]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Lisa Gelius]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Konstantin Gern]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Alberto Gilardino]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Heurelho Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Mario Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Mikael Granlund]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Boris Griidin]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Vicente Guaita]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Saida Gunba]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Peet Gustel]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Juha Hakola]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Marek Hamšík]] - [[Samir Handanović]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Otis Harris]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Thorleif Haug]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Sara Hector]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Mario Hermoso]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Denise Herrmann]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[John Higgins]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Nina Hoekman]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Peter Holland]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Evander Holyfield]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Julius Honka]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Werner Hug]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Mauro Icardi]] - [[Yūji Ide]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Andre Iguodala]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Joel Indermitte]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Hugh Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Raymond Joval]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Gojko Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Syed Kadir]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Kaká]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Arno Kamminga]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Albert Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Michális Kapsís]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Nouman Karim]] - [[Roman Kariste]] - [[Nigul Karits]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Börje Karvonen]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Leonhard Kass]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Devon Kershaw]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Phil Kessel]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Billie Jean King]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Tevfik Kış]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[László Kleinheisler]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Christian Klien]] - [[Romuald Klim]] - [[Sebastian Klinga]] - [[John Klingberg]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Rene Krhin]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Igor Kurve]] - [[Rudolf Kus]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Enn Käiss]] - [[Uno Källe]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Katrin Käärt]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Sam Lafferty]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Ernst Larsen]] - [[Adam Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Indrek Lauri]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Vallo Leet]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Thomas Lemar]] - [[Mati Lember]] - [[Eric Lemming]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Jaan Lepp]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Ervin Liebert]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Andres Liinat]] - [[Marten Liiv]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Risto Lillemets]] - [[Marcel Limage]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Joel Lindpere]] - [[Joakim Lindström]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Ryan Lochte]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Éverton Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Richard Mabuza]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Jaak Mae]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Marek Marksoo]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Henry Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Tina Maze]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Terje Matsik]] - [[Mario Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Kévin Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Brayden McNabb]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Mirjana Medić]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Andy Miele]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Kieffer Moore]] - [[Emre Mor]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Ayumi Morita]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Eva Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Steve Mounié]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Selma Multer]] - [[Iker Muniain]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Josh Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Adrian Mutu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Ants Mängel]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Rafael Nadal]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Katie Nageotte]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Johan Neeskens]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Artur Nevinski]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Brian Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Piret Niglas]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Tapani Niku]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Eric Nkansah]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Artur Noga]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Mati Nuude]] - [[Maie Nuust]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Norbert Növényi]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jake Oettinger]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Regina Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Annely Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Arved Oksaar]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Hendrik Olde]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Saara Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Aiko Orgla]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Erik Paartalu]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Bob Paisley]] - [[Ave Pajo]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Uno Palu]] - [[Goran Pandev]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Christian Panucci]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Egon Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Taavi Peetre]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Jukka Peltola]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Jeff Petry]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Martin Plaser]] - [[Michel Platini]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Paul Pogba]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Anna Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Mart Poom]] - [[Raimo Poomann]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[David Popovici]] - [[Denis Popović]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[William Pottker]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Carey Price]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alena Procházková]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Helmut Puur]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Liina Põldots]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == *[[Rustam Qosimjonov]], usbeki maletaja, FIDE maailmameister, rahvusvaheline suurmeister *[[Simona Quadarella]] *[[Robin Quaison]] *[[Ricardo Quaresma]], Portugali jalgpallur *[[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane *[[Henk Quentemeijer]], Hollandi poksija *[[Jason Quigley]], Iirimaa poksija *[[Jonathan Quick]] *[[Pierre Quinon]], Prantsusmaa kergejõustiklane (teivashüpe), olümpiavõitja *[[Damiano Quintieri]], Itaalia jalgpallur == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Indrek Rannama]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Ryan Reaves]] - [[Kirti Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Peter Regin]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Riido Reiman]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Loïc Rémy]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Boris Riisik]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Kristo Ringas]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Liisi Rist]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Erika Roger]] - [[Jacques Rogge]] - [[Laura Rogule]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Esteban Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Riivo Roose]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[Nicolas Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Arvo Saal]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Salem Saleh]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Giórgos Samarás]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Emma Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Takuma Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Igor Savvov]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Mario Seidl]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Thulani Serero]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Salva Sevilla]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ats Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[René Simões]] - [[Vijender Singh]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Henning Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Henri Sool]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Melanie South]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Eric Staal]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Steven Stamkos]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Mark Stone]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Marek Suchý]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Gustav Sule]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == *[[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja *[[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur *[[Nikola Žigić]], Serbia jalgpallur *[[Juri Žirkov]], Venemaa jalgpallur *[[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani poksija *[[Boris Živković]], Horvaatia jalgpallur *[[Slobodan Živojinović]], serbia tennisist *[[Jan Železný]], Tšehhi kergejõustiklane (odaviskaja), kolmekordne olümpiavõitja ja kolmekordne maailmameister *[[Vitali Žuk]], Valgevene maadleja *[[Igor Žurakovski]], Ukraina jalgpallur == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Valdo Tali]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Kalver Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Ramón Tapia]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Júlio Tavares]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Liis Teemusk]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[Kees Thijssen]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Guus Til]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Evald Tipner]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Jarno Trulli]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Indrek Turi]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Egle Uljas]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Marco Ureña]] - [[Jere Uronen]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Urmet Uusorg]] == V == [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Vágner Love]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Raphaël Varane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Miloš Veljković]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Rivo Vesik]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Arnold Viiding]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Marje Viirmann]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Ain Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heldur Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Lembit Virkus]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Eevi Virula]] - [[Bruno Visintin]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Eduard Voitra]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Michel Vorm]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Voldemar Väli]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Chris Webber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Yannick Weber]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Allan Wells]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Jack Wilshere]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Alexander Wurz]] - [[Åke Wärnström]] - [[Barbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] == Õ == * [[Janek Õiglane]] * [[Tõnu Õim]] * [[Pille Õnnepalu]] * [[Janar Õunap]] * [[Toivo Õunap]] * [[Madis Õunapuu]] * [[Kethy Õunpuu]] == Ä == * [[Ardo Ärmpalu]] * [[Eevald Äärma]] == Ö == * [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja * [[Emelie Öhrstig]], rootsi murdmaasuusataja * [[Alpay Özalan]] * [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallikoondise keskmängija * [[Kübra Öztürk]], türgi maletaja, naiste suurmeister == Ü == * [[Enes Ünal]] * [[Gökhan Ünal]] * [[Cengiz Ünder]] * [[Jasmiin Üpraus]] * [[Oskar Üpraus]] * [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == *[[Níki Xánthou]], kreeka kaugushüppaja, Euroopa sisemeister *[[Granit Xhaka]], Šveitsi jalgpallur, Šveitsi meister, Šveitsi koondislane *[[Jeffery Xiong]], USA maletaja, rahvusvaheline suurmeister == Y == * [[Vikas Yadav]], India poksija * [[Steeve Yago]] * [[Atagün Yalçınkaya]], türgi poksija * [[Satoru Yamagishi]] * [[Sakon Yamamoto]], jaapani Vormel 1 sõitja * [[Yang Xu]], hiina jalgpallur, Hiina koondislane * [[Yao Ming]], hiina korvpallur * [[Yann Michael Yao]], Elevandiluuranniku jalgpallur * [[Yusuf Yazıcı]] * [[Ye Jiangchuan]], hiina maletaja * [[Alfred Kirwa Yego]], Keenia keskmaajooksja, maailmameister * [[Julius Yego]], Keenia odaviskaja * [[Hamza Yerlikaya]], türgi maadleja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailmameister, mitmekordne Euroopa meister * [[Alex Yermolinsky]], vene päritolu Ameerika Ühendriikide maletaja * [[Yi Siling]], hiina laskesportlane, olümpiavõitja * [[Miruts Yifter]], Etioopia pikamaajooksja, mitmekordne olümpiavõitja, mitmekordne maailma karika võitja * [[Burak Yılmaz]] * [[Brandon Yip]], Kanada jäähokimängija * [[Marko Yli-Hannuksela]], soome maadleja, maailmameister * [[Okay Yokuşlu]] * [[Alex Yoong]], Malaisia Vormel 1 sõitja * [[Svetla Yordanova]], bulgaaria maletaja * [[Dwight Yorke]], Trinidadi ja Tobago jalgpallur, Trinidadi ja Tobago koondislane * [[Yoshimar Yotún]], Peruu jalgpallur * [[Amos Youga]] * [[Kevin Young]], USA tõkkejooksja, olümpiavõitja, maailmameister, maailmarekordi püstitaja * [[Yu Yangyi]], hiina maletaja * [[Jouni Yrjölä]], soome maletaja == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] qupwqqxlb8oqfwgzgpy4j8m2q7tw1o2 0 9184 6174979 6174442 2022-08-07T15:59:47Z Bangerjuhan 168539 Jsbs wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Cristiano Ronaldo | pilt = Cristiano Ronaldo 2018.jpg | täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}} | sünnilinn = [[Funchal]] | sünnimaa = [[Portugal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester United]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 1993–1995 | noorteklubi1 = [[CF Andorinha]] | noorteaastad2 = 1995–1997 | noorteklubi2 = [[CD Nacional]] | noorteaastad3 = 1997–2001 | noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad1 = 2001–2003 | mänge1 = 2 | väravaid1 = 0 | klubi1 = Lissaboni Sporting B | aastad2 = 2001–2003 | mänge2 = 25 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad3 = 2003–2009 | mänge3 = 196 | väravaid3 = 84 | klubi3 = [[Manchester United]] | aastad4 = 2009–2018 | mänge4 = 438 | väravaid4 = 450 | klubi4 = [[Madridi Real]] | aastad5 = 2018–2021 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 31 | klubi5 = [[Torino Juventus]] | aastad6 = 2021– | mänge6 = 9 | väravaid6 = 6 | klubi6 = [[Manchester United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 19. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 7 | koondis1 = Portugali U15 | koondiseaastad2 = 2001–2002 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Portugali U17 | koondiseaastad3 = 2003 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Portugali U20 | koondiseaastad4 = 2002–2003 | koondisemänge4 = 10 | koondiseväravaid4 = 3 | koondis4 = Portugali U21 | koondiseaastad5 = 2004 | koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Portugali U23 | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 179 | koondiseväravaid6 = 116 | koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}<!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--> {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} '''Cristiano messi''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira|Madeia]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Ta mängis alates 1. juulist 2009 [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. 10. juulil [[2018]] allkirjastas ta ülemineku klubisse [[Torino Juventus]]. Ronaldo kuulub [[Portugali jalgpallikoondis]]se. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks. Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. [[2016]]. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale. == Klubid == [[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.<ref>Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.</ref> Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. [[26. juuni]]l [[2009]] teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}</ref>). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu. Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.<ref>[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles "Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles"]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019</ref> == Koondisekarjäär == Ronaldo debüteeris koondises [[20. august]]il [[2003]] kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. [[8. juuni]]l [[2005]] skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]lt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, [[6. veebruar]]il [[2007]], oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla. [[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale. Kui [[11. juuli]]l [[2008]] sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on 9. juuni 2019 seisuga löönud Portugali kasuks 158 mängus 88 väravat. Muuhulgas ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat. == Saavutused == ===Klubid=== ;Manchester United * [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]] * [[FA Cup]]: 2003–04 * [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09 * [[FA Community Shield]]: 2007 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016 ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2018 ===Rahvuskoondis=== ;Portugal * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] ===Individuaalsed=== * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014 * [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07 * [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]] * La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Isiklikku == Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal "He's got the world at his feet"]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208</ref>. Ronaldol on neli last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütar Alana Martina. Tal on ka oma rõivafirma CR7, selle nimi on ühtlasi ka tema hüüdnimi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}} *[http://www.cristianoronaldo.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/cristiano-ronaldo-dos-santos Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile] {{Navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA Ballon d'Ori võitjad}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} }} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | loend1 = {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 291ugkdlhbupb9uj882x7cfk1qk1bcj 6174980 6174979 2022-08-07T16:00:28Z Tegel 17724 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Bangerjuhan|Bangerjuhan]] ([[User talk:Bangerjuhan|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Cristiano Ronaldo | pilt = Cristiano Ronaldo 2018.jpg | täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}} | sünnilinn = [[Funchal]] | sünnimaa = [[Portugal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester United]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 1993–1995 | noorteklubi1 = [[CF Andorinha]] | noorteaastad2 = 1995–1997 | noorteklubi2 = [[CD Nacional]] | noorteaastad3 = 1997–2001 | noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad1 = 2001–2003 | mänge1 = 2 | väravaid1 = 0 | klubi1 = Lissaboni Sporting B | aastad2 = 2001–2003 | mänge2 = 25 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad3 = 2003–2009 | mänge3 = 196 | väravaid3 = 84 | klubi3 = [[Manchester United]] | aastad4 = 2009–2018 | mänge4 = 438 | väravaid4 = 450 | klubi4 = [[Madridi Real]] | aastad5 = 2018–2021 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 31 | klubi5 = [[Torino Juventus]] | aastad6 = 2021– | mänge6 = 9 | väravaid6 = 6 | klubi6 = [[Manchester United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 19. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 7 | koondis1 = Portugali U15 | koondiseaastad2 = 2001–2002 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Portugali U17 | koondiseaastad3 = 2003 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Portugali U20 | koondiseaastad4 = 2002–2003 | koondisemänge4 = 10 | koondiseväravaid4 = 3 | koondis4 = Portugali U21 | koondiseaastad5 = 2004 | koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Portugali U23 | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 179 | koondiseväravaid6 = 116 | koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}<!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--> {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} '''Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Ta mängis alates 1. juulist 2009 [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. 10. juulil [[2018]] allkirjastas ta ülemineku klubisse [[Torino Juventus]]. Ronaldo kuulub [[Portugali jalgpallikoondis]]se. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks. Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. [[2016]]. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale. == Klubid == [[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.<ref>Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.</ref> Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. [[26. juuni]]l [[2009]] teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}</ref>). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu. Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.<ref>[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles "Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles"]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019</ref> == Koondisekarjäär == Ronaldo debüteeris koondises [[20. august]]il [[2003]] kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. [[8. juuni]]l [[2005]] skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]lt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, [[6. veebruar]]il [[2007]], oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla. [[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale. Kui [[11. juuli]]l [[2008]] sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on 9. juuni 2019 seisuga löönud Portugali kasuks 158 mängus 88 väravat. Muuhulgas ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat. == Saavutused == ===Klubid=== ;Manchester United * [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]] * [[FA Cup]]: 2003–04 * [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09 * [[FA Community Shield]]: 2007 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016 ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2018 ===Rahvuskoondis=== ;Portugal * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] ===Individuaalsed=== * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014 * [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07 * [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]] * La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Isiklikku == Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal "He's got the world at his feet"]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208</ref>. Ronaldol on neli last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütar Alana Martina. Tal on ka oma rõivafirma CR7, selle nimi on ühtlasi ka tema hüüdnimi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}} *[http://www.cristianoronaldo.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/cristiano-ronaldo-dos-santos Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile] {{Navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA Ballon d'Ori võitjad}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} }} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | loend1 = {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 5s8yns290pbrqz5hc2l2yj803ysx2k2 6174981 6174980 2022-08-07T16:01:13Z Bangerjuhan 168539 Gg wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Cristiano Ronaldo | pilt = Cristiano Ronaldo 2018.jpg | täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}} | sünnilinn = [[Funchal]] | sünnimaa = [[Portugal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester United]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 1993–1995 | noorteklubi1 = [[CF Andorinha]] | noorteaastad2 = 1995–1997 | noorteklubi2 = [[CD Nacional]] | noorteaastad3 = 1997–2001 | noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad1 = 2001–2003 | mänge1 = 2 | väravaid1 = 0 | klubi1 = Lissaboni Sporting B | aastad2 = 2001–2003 | mänge2 = 25 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad3 = 2003–2009 | mänge3 = 196 | väravaid3 = 84 | klubi3 = [[Manchester United]] | aastad4 = 2009–2018 | mänge4 = 438 | väravaid4 = 450 | klubi4 = [[Madridi Real]] | aastad5 = 2018–2021 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 31 | klubi5 = [[Torino Juventus]] | aastad6 = 2021– | mänge6 = 9 | väravaid6 = 6 | klubi6 = [[Manchester United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 19. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 7 | koondis1 = Portugali U15 | koondiseaastad2 = 2001–2002 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Portugali U17 | koondiseaastad3 = 2003 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Portugali U20 | koondiseaastad4 = 2002–2003 | koondisemänge4 = 10 | koondiseväravaid4 = 3 | koondis4 = Portugali U21 | koondiseaastad5 = 2004 | koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Portugali U23 | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 179 | koondiseväravaid6 = 116 | koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}<!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--> {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} '''Cristiano su ema''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Ta mängis alates 1. juulist 2009 [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. 10. juulil [[2018]] allkirjastas ta ülemineku klubisse [[Torino Juventus]]. Ronaldo kuulub [[Portugali jalgpallikoondis]]se. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks. Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. [[2016]]. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale. == Klubid == [[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.<ref>Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.</ref> Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. [[26. juuni]]l [[2009]] teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}</ref>). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu. Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.<ref>[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles "Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles"]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019</ref> == Koondisekarjäär == Ronaldo debüteeris koondises [[20. august]]il [[2003]] kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. [[8. juuni]]l [[2005]] skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]lt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, [[6. veebruar]]il [[2007]], oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla. [[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale. Kui [[11. juuli]]l [[2008]] sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on 9. juuni 2019 seisuga löönud Portugali kasuks 158 mängus 88 väravat. Muuhulgas ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat. == Saavutused == ===Klubid=== ;Manchester United * [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]] * [[FA Cup]]: 2003–04 * [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09 * [[FA Community Shield]]: 2007 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016 ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2018 ===Rahvuskoondis=== ;Portugal * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] ===Individuaalsed=== * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014 * [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07 * [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]] * La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Isiklikku == Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal "He's got the world at his feet"]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208</ref>. Ronaldol on neli last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütar Alana Martina. Tal on ka oma rõivafirma CR7, selle nimi on ühtlasi ka tema hüüdnimi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}} *[http://www.cristianoronaldo.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/cristiano-ronaldo-dos-santos Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile] {{Navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA Ballon d'Ori võitjad}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} }} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | loend1 = {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 7w5wn1hwhacpduxbs6zdi26o3vmq4qa 6174982 6174981 2022-08-07T16:01:40Z Tegel 17724 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Bangerjuhan|Bangerjuhan]] ([[User talk:Bangerjuhan|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Tegel|Tegel]]. wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Cristiano Ronaldo | pilt = Cristiano Ronaldo 2018.jpg | täisnimi = Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1985|2|5}} | sünnilinn = [[Funchal]] | sünnimaa = [[Portugal]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 187 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = [[Manchester United]] | särginumber = 7 | noorteaastad1 = 1993–1995 | noorteklubi1 = [[CF Andorinha]] | noorteaastad2 = 1995–1997 | noorteklubi2 = [[CD Nacional]] | noorteaastad3 = 1997–2001 | noorteklubi3 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad1 = 2001–2003 | mänge1 = 2 | väravaid1 = 0 | klubi1 = Lissaboni Sporting B | aastad2 = 2001–2003 | mänge2 = 25 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Lissaboni Sporting]] | aastad3 = 2003–2009 | mänge3 = 196 | väravaid3 = 84 | klubi3 = [[Manchester United]] | aastad4 = 2009–2018 | mänge4 = 438 | väravaid4 = 450 | klubi4 = [[Madridi Real]] | aastad5 = 2018–2021 | mänge5 = 45 | väravaid5 = 31 | klubi5 = [[Torino Juventus]] | aastad6 = 2021– | mänge6 = 9 | väravaid6 = 6 | klubi6 = [[Manchester United]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 19. mai 2019 | koondiseaastad1 = 2001 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 7 | koondis1 = Portugali U15 | koondiseaastad2 = 2001–2002 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 5 | koondis2 = Portugali U17 | koondiseaastad3 = 2003 | koondisemänge3 = 5 | koondiseväravaid3 = 1 | koondis3 = Portugali U20 | koondiseaastad4 = 2002–2003 | koondisemänge4 = 10 | koondiseväravaid4 = 3 | koondis4 = Portugali U21 | koondiseaastad5 = 2004 | koondisemänge5 = 3 | koondiseväravaid5 = 2 | koondis5 = Portugali U23 | koondiseaastad6 = 2003– | koondisemänge6 = 179 | koondiseväravaid6 = 116 | koondis6 = [[Portugali jalgpallikoondis|Portugal]] | koondis_seisuga = 9. juuni 2019 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]|jalgpall}} {{Hõbemedal|[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004]]|jalgpall}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012]]|jalgpall}}<!--Kuigi kolmanda koha mängu ei mängitud, siis UEFA otsustas esimest korda anda nii kolmanda kui neljanda koha (Portugal ja Saksamaa) meeskondadele pronksmedalid:: http://www.uefa.com/multimediafiles/download/competitions/euro/91/87/57/918757_download.pdf--> {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|2017]]|jalgpall}} }} '''Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1985]] [[Funchal]]is [[Madeira]]l) on portugali [[jalgpallur]]. Ta mängis alates 1. juulist 2009 [[La Liga|Hispaania kõrgliiga]] klubis [[Madridi Real]]. 10. juulil [[2018]] allkirjastas ta ülemineku klubisse [[Torino Juventus]]. Ronaldo kuulub [[Portugali jalgpallikoondis]]se. Teda peetakse üheks maailma parimaks jalgpalluriks. Ta on peamiselt vasak ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. [[2016]]. aastal anti tema nimi Madeira rahvusvahelisele lennujaamale. == Klubid == [[Manchester United]] ostis Ronaldo 2003. aastal [[Lissaboni Sporting]]ult 12,24 miljoni Suurbritannia naela eest.<ref>Sky Sports: [http://www.skysports.com/football/player/0,,11667_249143,00.html Cristiano Ronaldo]. Viimati külastatud 30. juunil 2008.</ref> Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. [[26. juuni]]l [[2009]] teatas [[Madridi Real]], et Ronaldo liitub klubiga [[1. juuli]]l ning ületuleku maksumus oli 80 miljonit naela (94 miljonit eurot<ref>{{Netiviide|autor=[[Henry-Laur Allik]]|url=http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|pealkiri=Jalgpallurite eest makstakse absurdselt suuri summasid|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|aeg=31. juuli 2017|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170731144308/http://ekspress.delfi.ee/elu/jalgpallurite-eest-makstakse-absurdselt-suuri-summasid?id=78967836|arhiivimisaeg=2017-07-31}}</ref>). Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuueaastase lepingu. Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Realis oma debüüdil [[29. august]]il 2009 3:2 võidumängus [[Deportivo la Coruna]] vastu. Ta läbi aegade esimene mängija, kes on võitnud nii Premier League'i, La Liga kui ka Serie A.<ref>[https://bleacherreport.com/articles/2832291-cristiano-ronaldo-becomes-1st-player-to-win-epl-la-liga-serie-a-titles "Cristiano Ronaldo Becomes 1st Player to Win EPL, La Liga, Serie A Titles"]. 20.4.2019. Vaadatud 20.7.2019</ref> == Koondisekarjäär == Ronaldo debüteeris koondises [[20. august]]il [[2003]] kohtumises [[Kasahstani jalgpallikoondis|Kasahstaniga]], mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati [[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta Euroopa meistrivõistluste]] koondisse hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus [[12. juuni]]l kolmanda värava [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis [[30. juuni]]l keskmise, Portugali teise värava [[Hollandi jalgpallikoondis|Hollandi]] vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse. Pärast Euroopa meistrivõistlusi algas [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistluste]] valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo [[4. september|4. septembril]] 2004 [[Läti jalgpallikoondis|Läti]] vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Neljanda värava lõi ta [[8. september|8. septembril]] [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta [[13. oktoober|13. oktoobril]], kui ta lõi esimest korda Portugali heaks mängus kaks väravat. See juhtus kodumängus [[Venemaa jalgpallikoondis|Venemaa]] vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. [[8. juuni]]l [[2005]] skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus [[Tallinn]]as, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt teine mängija. Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: [[Iraani jalgpallikoondis|Iraani]] vastu [[penalti]]st. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks, selleks sai [[Lukas Podolski]] [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]]lt. Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, [[6. veebruar]]il [[2007]], oli Ronaldo sõprusmängus [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener [[Luiz Felipe Scolari]] teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid [[Portugali jalgpalliföderatsioon]]i president [[Carlos Silva]], kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla. [[Euroopa 2008. aasta meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste]] valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli [[Euzebiusz Smolarek]]i järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale. Kui [[11. juuli]]l [[2008]] sai Portugali peatreeneriks [[Carlos Queiroz]], määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]]. aastal tuli ta Portugali koondisega Euroopa meistriks. Ta on 9. juuni 2019 seisuga löönud Portugali kasuks 158 mängus 88 väravat. Muuhulgas ka [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] vastu neli väravat. == Saavutused == ===Klubid=== ;Manchester United * [[Premier League]]: [[Premier League'i hooaeg 2006–2007|2006–07]], [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]], [[Premier League'i hooaeg 2008–2009|2008–09]] * [[FA Cup]]: 2003–04 * [[Football League Cup|League Cup]]: 2005–06, 2008–09 * [[FA Community Shield]]: 2007 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: 2007–08 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2008 ;Madridi Real * [[La Liga]]: [[La Liga hooaeg 2011–2012|2011–12]], [[La Liga hooaeg 2016–2017|2016–17]] * [[Copa del Rey]]: 2010–2011, 2013–14 * [[Supercopa de España|Hispaania superkarikas]]: 2012 * [[UEFA Meistrite Liiga]]: [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|2013–14]], [[UEFA Meistrite Liiga 2015–2016|2015–16]], [[UEFA Meistrite Liiga 2016–2017|2016–17]], [[UEFA Meistrite Liiga 2017–2018|2017–18]] * [[Euroopa superkarikas]]: 2014, 2016, 2017 * [[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2014, 2016 ;Juventus *[[Serie A]]: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] *[[Supercoppa Italiana]]: 2018 ===Rahvuskoondis=== ;Portugal * [[Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistlused]]: [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016]] ===Individuaalsed=== * [[Euroopa aasta jalgpallur|Ballon d'Or]]: 2008, 2013, 2014, 2016, 2017 * [[FIFA aasta jalgpallur]]: 2008 * [[FIFA Ballon d'Or]]: 2013, 2014 * [[UEFA]] parim jalgpallur Euroopas: 2008, 2014, 2016 * [[Euroopa kuldsaabas]]: 2007–08, 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[PFA Young Player of the Year]]: 2006–07 * [[PFA Fans' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[PFA Players' Player of the Year]]: 2006–07, 2007–08 * [[La Liga]] hooaja parim mängija: 2013–14 * [[UEFA Meistrite Liiga|Meistrite Liiga]] parim väravakütt hooajal: 2007–08, 2012–13, 2013–14, 2014–15, 2015–16, 2016–17, 2017–18 * [[Premier League'i kuldne saabas]]: [[Premier League'i hooaeg 2007–2008|2007–08]] * La Liga parim väravakütt hooajal: 2010–11, 2013–14, 2014–15 * [[Serie A]] hooaja väärtuslikum mängija: [[Serie A hooaeg 2018–2019|2018–19]] == Isiklikku == Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud [[Ronald Reagan]]i järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elma ja Liliana Cátia.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2008/jun/08/manchesterunited.portugal "He's got the world at his feet"]. [[The Guardian]]. 8.6.2008. Vaadatud 8.4.208</ref>. Ronaldol on neli last: Cristiano Ronaldo Junior, kaksikud Eva Maria ja Mateo ning tütar Alana Martina. Tal on ka oma rõivafirma CR7, selle nimi on ühtlasi ka tema hüüdnimi. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Cristiano Ronaldo}} *[http://www.cristianoronaldo.com/ Ametlik koduleht] *[http://www.realmadrid.com/en/football/squad/cristiano-ronaldo-dos-santos Profiil Madridi Reali kodulehel] *[http://thetopforward.com/view?id=30 Topforward profile] {{Navmallid | päis = Auhinnad | bg = gold | fg = navy | loend1 = {{Ballon d'Ori võitjad}} {{FIFA Ballon d'Ori võitjad}} {{Euroopa Kuldsaabas}} {{UEFA sümboolne koosseis 2012. aasta EM-il}} }} {{Navmallid | päis = Portugali koosseisud | bg = #900020 | fg = gold | loend1 = {{UEFA Euro 2004 Portugali koondis}} {{Portugali meeskond 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel}} {{UEFA Euro 2008 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2010 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2012 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2014 Portugali koondis}} {{UEFA Euro 2016 Portugali koondis}} {{FIFA World Cup 2018 Portugali koondis}} }} {{JÄRJESTA:Ronaldo, Cristiano}} [[Kategooria:Portugali jalgpallurid]] [[Kategooria:Lissaboni Sportingu jalgpallurid]] [[Kategooria:Manchester United FC mängijad]] [[Kategooria:Real Madrid CF mängijad]] [[Kategooria:Torino Juventuse mängijad]] [[Kategooria:Primeira Liga mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:La Liga mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] 5s8yns290pbrqz5hc2l2yj803ysx2k2 0 10076 6175129 6173010 2022-08-07T22:27:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Head artiklid}} {| style="width: 25em; float:right; background: #f0f6fa; padding:8px; font-size:0.86em; border: 1px solid #ccd2d9; text-align:left; margin: 0 0 1em 2em;" |-style="text-align:center" |colspan=2 style="border-bottom:solid 1px #ccd2d9;" | <big>'''Antarktis'''</big> [[Pilt:Antarctica (orthographic projection).svg|230px]]<br/><small>Antarktise asukoht</small> |- ! Pindala <br/> Jäävaba mandriosa | 14 000 000&nbsp;km² <ref name="CIA"/> <br /> 280 000&nbsp;km² <ref name="CIA"/> |- |colspan=2 style="border-bottom:solid 1px #ccd2d9;"| |- ! Püsiasustus <br /> Ajutised elanikud | 0 <br /> ''ca'' 1100–4400<ref name="Population"/> |- |colspan="2" style="border-bottom:solid 1px #ccd2d9;"| |- ! [[Internet]]i [[tippdomeen]] | [[.aq]] |} '''Antarktis''' on [[Maa (planeet)|Maa]] [[lõunapoolus]]t ümbritsev [[manner]]. Antarktis paikneb [[lõunapoolkera]]l [[Antarktika]] maailmajaos ja seda ümbritseb [[Lõuna-Jäämeri]]. Antarktis on pindalalt (14,0 miljonit ruutkilomeetrit) mandrite hulgas eelviimasel kohal ([[Austraalia]] on väikseim).<ref name=CIA/> Ligi 98% Antarktisest on kaetud [[mandrijää]]ga, mille keskmine paksus on 1790&nbsp;m ning maksimaalne paksus üle 4500&nbsp;m.<ref name="ENE"/> Antarktis on keskmiste näitajate poolest külmim, kuivim, tuuliseim ja kõrgeim [[kontinent]].<ref name="ngdc"/> Antarktis on [[kõrb]], kuna rannikupiirkonnas langeb [[aasta keskmine sademete hulk|sademeid aastas]] vaid 200&nbsp;mm ning sisemaal veelgi vähem.<ref name="worldalmanac"/> Antarktisel puuduvad [[püsielanik]]ud, kuid uurimisjaamades töötab aasta läbi umbes 1100–4400 inimest.<ref name="Population"/> Ainult külmale vastupidavad taimed ja loomad jäävad sellel mandril ellu ning nende hulka kuuluvad [[pingviinid]], [[loivalised]], [[ümarussid]], [[loimurid]], [[lestalised]], [[vetikad]], [[samblikud]], [[samblad]] jt.<ref name="life"/><ref name="plants"/><ref name="birds3"/> Müüdid ja spekulatsioonid [[Terra Australis]]e kohta pärinevad juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Antarktise avastas [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]]i ja [[Mihhail Lazarev]]i juhitud ekspeditsioon. Pärast avastamist jäi manner 19. sajandi lõpuni suuresti hüljatuks karmide keskkonnatingimuste, ressursside puudumise ja isoleerituse tõttu.<ref name="Who"/> [[1959]]. aastal kirjutasid 12 riiki alla [[Antarktika leping]]ule; tänapäeval on lepinguga ühinenud 48 riiki.<ref name=treaty/> Lepingu järgi on mandril keelatud igasugune militaarne tegevus ja [[maavarad]]e kaevandamine, lubatud on [[teadus]]lik uurimistöö ning kaitstakse kontinendi [[riikkond]]a. Mitmesuguse teadustööga tegeleb seal üle 4000 paljudest rahvustest teadlase.<ref name=CIA/> [[Pilt:AntarcticaDomeCSnow.jpg|pisi|Tüüpiline Antarktise kõrbemaastik]] [[Pilt:Antarctica 6400px from Blue Marble.jpg|pisi|Satelliidifoto Antarktisest]] [[Pilt:Ant_reljeef.png|pisi|Antarktise reljeef šelfiliustiketa ([[USGS]]-i andmed)]] <gallery> File: 061212-nordkapp.jpg File:GletscherMM.jpg File:Fryxellsee Opt.jpg File:Mount Erebus Aerial 2.jpg </gallery> == Nimi == Nime ''Antarctica'' kasutas lõunamandri tähistamiseks esimest korda šoti [[kartograaf]] [[John George Bartholomew]] 1890. aastatel.<ref name="naming"/> ''Antarctica'' on ladinapärane kuju [[kreeka keel|vanakreeka]] sõnast ἀνταρκτικός ''antarktikos''<ref name="perseus"/> (ἀντ- ''ant-'' + ἀρκτικός ''arktikos''), st Arktika ehk põhja vastassuunas olev.<ref name="Hince"/> Põhjasuunale omakorda andis nime põhjataeva heledaim täherühm Suur Karu (ἄρκτος ''arktos'' – karu, ἀρκτικός ''arktikos'' – karulähedane, põhja) ehk [[Suur Vanker]]. Eesti keeles nimetatakse Antarktikaks [[maailmajagu]],<ref name="Maailmajagu"/> mandri eristamiseks kasutatakse nime Antarktis<ref name="Manner"/>. == Avastamislugu == [[Pilt:Map-533.jpg|pisi|vasakul|''Terre Australle'', prantsuskeelne kaart aastast 1583]] Uskumus kauge lõunas asuva mandri (see pidi tasakaalustama põhjapoolkera maamassiive) ''Terra Australise'' olemasolust ulatub [[Ptolemaios]]e aegadesse ([[1. sajand]] pKr). Lõunas asuva suure maa illustratsioonid olid kaartidel tavalised kuni [[18. sajand]]ini<ref name="Who"/>, näiteks [[Osmanite riik|Türgi]] meresõitja ja kartograafi [[Piri Reisi kaart|Piri Reisi kaardil]]. Isegi [[17. sajand]]i lõpus, pärast [[Lõuna-Ameerika]] ja [[Austraalia]] avastamist, uskusid geograafid, et manner on tegelikust oluliselt suurem.<ref name="geographicus"/> Euroopa päritolu kaartidel näidati hüpoteetilist maad, kuni [[James Cook]]i laevad ületasid lõunapolaarjoone jaanuaris [[1773]] ja uuesti jaanuaris [[1774]]. Kuigi Cook jõudis Antarktisele lähemale kui varasemad meresõitjad, ei näinud ta mandrit oma silmaga.<ref name=cook1/> Cooki laevad jõudsid jaanuaris 1773 Antarktise rannikust umbes 120&nbsp;km kaugusele, kuid pidid raskete jääolude tõttu tagasi pöörduma.<ref name=cook2/> Mitme organisatsiooni ([[National Science Foundation|NSF]]<ref name=NSF/>, [[NASA]]<ref name=NASA/>, [[California Ülikool San Diegos]]<ref name=UC/> jt) uuringute järgi võib Antarktise esmanägemise [[1820]]. aastal omistada neile kolmele laevakapteni meeskonnale: [[Fabian Gottlieb von Bellingshausen]]ile (Eestis sündinud [[baltisakslased|baltisaksa]] päritolu meresõitja ja [[Venemaa keisririik|Vene]] [[admiral]]), [[Edward Bransfield]]ile ([[iirlased|iiri]] päritolu [[Suurbritannia|Briti]] laevastikus teeniv kapten) ja [[Nathaniel Palmer]]ile (hülgekütt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]]). Bellingshausen nägi Antarktist [[27. jaanuar]]il 1820, [[30. jaanuar|kolm päeva varem]] kui Bransfield ja umbes kümme kuud varem kui Palmer<ref name="Bellingshausen1"/>. Bellingshauseni ja [[Mihhail Lazarev]]i kahest laevast koosneva ekspeditsiooni liikmed nägid Antarktise ranniku jääväljasid umbes 32&nbsp;km kauguselt.<ref name="Bellingshausen2"/> Esimese dokumenteeritud maabumise Antarktisel sooritas [[John Davis (hülgekütt)|John Davis]] [[7. veebruar]]il [[1821]], kuid mõni ajaloolane kahtleb selle sündmuse toimumises.<ref name="Bourke"/><ref name="Joyner"/> Ameeriklaste [[1838]]–[[1842]] toimunud ekspeditsiooni käigus avastati detsembris [[1839]] [[Balleny saared|Balleny saartest]] lääne pool asuv Antarktise osa, mida tänapäevani kutsutakse [[Wilkesi maa]]ks.<ref name="Who"/> Maadeavastaja [[James Clark Ross]] möödus 1841 piirkonnast, mida tänapäeval tuntakse [[Rossi meri|Rossi merena]], ja avastas [[Rossi saar]]e (mõlemad said James Rossi järgi nime [[1841]]. aastal). Ta purjetas mööda suurest liustikust, mis nimetati hiljem tema järgi [[Rossi šelfiliustik]]uks. Vulkaanid [[Erebus]] ja [[Terror (vulkaan)|Terror]] said nimed James Rossi ekspeditsioonis osalenud laevade nimede järgi.<ref name="Ross"/> Nimrodi ekspeditsiooni liikmed tõusid esimesena [[Tannatt Edgeworth David]]i juhtimisel [[1907]]. aastal Erebuse tippu ja jõudsid esimesena [[Maa magnetpoolus|magnetilise lõunapooluseni]].<ref name="Tannat"/> Ekspeditsiooni juht [[Ernest Shackleton]] ja veel kolm rühma liiget ületasid esimesena Rossi šelfiliustiku ja läbisid mööda [[Beardmore'i liustik]]ku [[Transantarktika mäestik]]u.<ref name="Shackleton"/> [[Roald Amundsen]]i juhitud ekspeditsioon jõudis esimesena geograafilisele lõunapoolusele [[14. detsember|14. detsembril]] [[1911]]. Kuu aega hiljem jõudis lõunapoolusele ka [[Robert Falcon Scott]]i juhitud rühm, mille kõik liikmed hukkusid tagasiteel.<ref name=Amundsen/> Pärast Scotti rühma jõudsid järgmised inimesed (kelleks olid transpordilennukiga maandunud Ameerika Ühendriikide mereväelased) lõunapoolusele alles [[1956]]. aastal.<ref name=navy/> [[Richard Evelyn Byrd]] juhtis mitut lennureisi Antarktisesse 1930.–1940. aastatel. Teda tunnustatakse mehhaniseeritud maatranspordi kasutuselevõtmise eest mandril ning põhjalike [[geoloogia|geoloogiliste]] ja [[bioloogia|bioloogiliste]] uurimistööde eest.<ref name=Byrd/> == Geograafia == [[Pilt:Antarctica (6), Laubeuf Fjord, Webb Island.JPG|pisi|vasakul|300px|[[Antarktika poolsaar]]e tüüpiline maastik [[fjord]]ide, kõrgete rannikumägede ja saartega]] [[Pilt:Antarctica-est.svg|pisi|Antarktise kaart]] [[Pilt:Antarctica ice shelves.svg|pisi|Suurimad šelfiliustikud 2007. aastal {{Legend|#cc0000|Rossi (472 960 km²)}} {{Legend|#215eba|Filchner-Ronne (422 420 km²)}} {{Legend|#73d216|Amery (62 620 km²)}} {{Legend|#edd400|Larsen C (48 600 km²)}} {{Legend|#f57900|Riiser-Larseni (48 180 km²)}} {{Legend|#75507b|Fimbuli (41 060 km²)}} {{Legend|#c17d11|Shackletoni (33 820 km²)}} {{Legend|#7377c5|George VI (23 880 km²)}} {{Legend|#1a3c6e|Lääne (16 370 km²)}} {{Legend|#2b5d0a|Wilkinsi (13 680 km²)}} ]] [[Pilt:Ant hypso.png|pisi|Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus ([[USGS]]-i andmed)]] [[Pilt:Bambervelocity.jpg|pisi|Jäämassiivide erinevad liikumiskiirused ookeani poole]] Antarktis on meie [[Maa (planeet)|planeedi]] lõunapoolseim manner, mis asub asümmeetriliselt ümber [[lõunapoolus]]e. Manner on ümbritsetud [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämerega]], mida kõik [[geograaf]]id [[ookean]]ina ei tunnusta. Seetõttu võib sama hästi väita, et Antarktist ümbritsevad [[Vaikne ookean|Vaikse]], [[Atlandi ookean|Atlandi]] ja [[India ookean]]i lõunapoolsed osad või [[Maailmameri|maailmamere]] lõunapoolsed veed. Mandri kogupindala on 14,0 miljonit ruutkilomeetrit, millega ta on kontinentide hulgas eelviimasel kohal (Austraalia on väikseim). Rannajoone pikkus on ligi 17 968&nbsp;km<ref name="CIA"/> ja sellele on iseloomulikud mitmesugused jäämoodustised. Jäävaba ehk kaljurannikut on kokku umbes 900&nbsp;km (5% kogupikkusest). Levinuim rannikutüüp (44%) on [[šelfiliustik]] ehk veepinnal ujuv kinnisjää. Umbes 38% Antarktise rannikust moodustab [[aluspõhi|aluspõhjale]] toetuva [[mandriliustik]]u serv ning ülejäänud 13% on jäävoolude või oruliustike ookeanisse ulatuvad servad ja otsad.<ref name="Drewry"/> [[Transantarktika mäestik]] jagab mandri kitsamas osas kaheks: väiksemaks [[Lääne-Antarktis|Lääne-]] ja suuremaks [[Ida-Antarktis]]eks, mis moodustab kolmveerandi mandri kogupindalast<ref name="ENE"/>. Umbes 98% Antarktise pindalast on kaetud [[Antarktise jääkilp|jääkilbiga]], mille keskmine paksus on 1790&nbsp;m, maksimaalne aga üle 4500&nbsp;m. Jääkilbi maht on 25 miljonit km³, mis moodustab ligi 90% Maal olevast jää koguhulgast<ref name=ENE/> ja umbes 70% maailma [[magevesi|mageveevarudest]]. Kui kogu see jää sulaks, siis tõuseks maailmamere pind umbes 61&nbsp;m võrra.<ref name="howstuffworks"/> Mandrijää liigub kiirjalt ookeani suunas, sisemaal kiirusega mõni meeter, šelfiliustikes kuni 2000&nbsp;m aastas<ref name=ENE/>. Antarktise paljud [[liustik]]ud, mis moodustavad umbes 10% mandrijää mahust, toidavad šelfiliustikke, millest suurimad on [[Rossi šelfiliustik|Rossi]] (pindala 472 960&nbsp;km²) ja [[Filchner-Ronne šelfiliustik]] (422 420&nbsp;km²).<ref name="nsidc"/> Lääne-Antarktis on kaetud [[Lääne-Antarktise jääkilp|jääkilbiga]]. Globaalse soojenemise tõttu on tekkinud väike, kuid reaalne oht, et jääkilp võib laguneda. Selle sulamisel võib maailmamere pind tõusta mitme meetri võrra [[geokronoloogiline skaala|geokronoloogilisel skaalal]] suhteliselt lühikeses vahemikus (võib-olla mõne sajandi jooksul). Lääne-Antarktis on mandri idaosaga võrreldes liigestunum – suurem osa jääalusest pinnast asub allpool meretaset<ref name="ENE"/>. Ida-Antarktis asub Transantarktika mäestiku ja India ookeani vahel ning hõlmab järgmisi piirkondi: [[Coatsi maa]], [[Kuninganna Maudi maa]], [[Enderby maa]], [[Mac. Robertsoni maa]], [[Wilkesi maa]] ja [[Victoria maa]]. Peaaegu terve regioon asub [[idapoolkera]]l. Ida-Antarktis on enamjaolt kaetud [[Ida-Antarktise jääkilp|jääkilbiga]].<ref name="antarcticglaciers"/> [[Pilt:Mt erebus.jpg|pisi|vasakul|Erebus, tegevvulkaan [[Rossi saar]]el]] [[Vinson]] (4892&nbsp;m) on Antarktise kõrgeim mäetipp. See asub [[Ellsworthi mäed|Ellsworthi mägedes]]. Sisemaal ja mandrit ümbritsevatel saartel on veel palju mägesid. [[Rossi saar]]el asub maakera lõunapoolseim [[tegevvulkaan]]. Tuntud on ka vulkaan [[Deceptioni saar]]el, mis sai kuulsaks võimsa [[vulkaanipurse|purske]] tõttu [[1970]]. aastal. Väiksemad pursked esinevad küllalt sageli ja viimastel aastatel on täheldatud ka [[laava]] voolamist. [[2017]]. aastal avastasid teadlased Lääne-Antarktise [[riftiorg|riftiorust]] jääkilbi alt 91 [[uinunud vulkaan]]i kõrgusega 100–3850 meetrit (varem oli teada 47 vulkaani).<ref name="Volcanoes"/> === Järved === Antarktisel on hinnanguliselt tuhandeid mandrijää alla jäänud [[järv]]i (neist on avastatud üle 150). Neist suurim on [[1996]]. aastal avastatud [[Vostoki järv]] (pindala ''ca'' 14 000&nbsp;km²), mis asub [[Venemaa]]le kuuluva [[Vostok (polaarjaam)|Vostoki polaarjaama]] all. Algselt arvati, et järvevesi on olnud ligi 4&nbsp;km<ref name=astrobiology/> paksuse jääkatte all muust maailmast isoleerituna pool kuni mitu miljonit aastat, kuid hiljutised uuringud näitavad, et jääalustes järvedes toimub jää suure surve tõttu aeg-ajalt veevahetus neid ühendavate jõgede abil.<ref name=IceLakes/> 7. veebruaril [[2008]] alustas NASA uurimisrühm missiooni Ida-Antarktikas asuva [[Untersee]] järve juurde. Rühma eesmärgiks oli [[ekstremofiil]]ide leidmine väga [[aluseline keskkond|aluselise reaktsiooniga]] järveveest.<ref name=untersee1/> Untersee vesi on väga selge, lahustunud [[hapnik]]uga üleküllastunud ning selle [[pH]] on 10,4. Järve põhjast (kuni sügavuseni 100&nbsp;m) leiti koonilise kujuga [[stromatoliit]]e, mis on peamiselt moodustunud niitjatest [[tsüanobakterid|tsüanobakteritest]].<ref name=untersee2/> 2013. aasta jaanuaris puuris Ameerika Ühendriikide uurimisrühm läbi [[Whillans]]i järve ligi 800&nbsp;m paksuse jääkatte. Allveeroboti abil võetud vee- ja setteproovid sisaldasid [[mikroorganism]]e (veeproovides oli ''ca'' 1000 mikroobi 1 milliliitri kohta), kes suudavad elada ilma päikesevalguseta. Sellises keskkonnas elavad mikroobid peavad tootma energiat [[fotosüntees]]i abita. Energiaallikaks võivad olla orgaanilised materjalid või kivimid.<ref name="Whillans"/> == Geoloogia == === Geoloogiline ajalugu ja paleontoloogia === Rohkem kui 170 miljonit aastat tagasi oli Antarktis osa [[Hiidmanner|hiidmandrist]] [[Gondwana]]. Aja jooksul Gondwana lagunes ning tänapäevane Antarktis hakkas välja kujunema umbes 25 miljonit aastat tagasi.<ref name="Origins"/> ==== Paleosoikum (540–250 [[Miljon aastat tagasi|MAT]]) ==== [[Kambrium]]i [[ajastu]]l oli Gondwanal leebe [[kliima]]. Lääne-Antarktis oli siis osaliselt [[põhjapoolkera]]l ning sellel perioodil eraldus [[maakoor]]e pealmisest kihist [[erosioon]]i tõttu suures koguses [[liivakivi]], [[lubjakivi]] ja [[kilt]]a. Ida-Antarktis oli ekvaatori läheduses, kus troopiliste merede põhjas elasid [[selgrootud]] ja [[trilobiidid]]. [[Devon]]i algusperioodiks (416 [[MAT]]) oli Gondwana liikunud suurematele [[lõunalaius]]tele ning kliima oli jahedam. Siiski on avastatud sellest perioodist pärinevaid maismaataimede [[fossiil]]e. Liiv ja [[aleuriit]] ladestusid [[Ellsworthi mäed|Ellsworthi]], [[Horlicki mäed|Horlicki]] ja [[Pensacola mäed|Pensacola mägedes]]. Liustikud hakkasid moodustuma Devoni ajastu lõpus (360 MAT), kui Gondwana paiknes ümber [[lõunapoolus]]e. Kliima jahenes, kuigi Antarktise [[taimestik]] jäi püsima. [[Perm (geoloogia)|Permi]] ajastu jooksul domineerisid taimestiku hulgas [[sood]]es kasvavad [[sõnajalgtaimed]] nagu ''[[Glossopteris]].'' Aja jooksul moodustus Transantarktika mäestiku piirkonnas [[soosete]]test [[kivisüsi]]. Permi ajastu lõpuks valitses Gondwanal kuiv ja väga soe kliima.<ref name="Stonehouse"/> ==== Mesosoikum (250–65 MAT) ==== [[Pilt:Bransfield-Strait.jpg|pisi|vasakul|[[Bransfieldi väin]] vaadatuna [[Livingstoni saar]]elt, taustal Antarktika poolsaar]] Pideva soojenemise tõttu sulasid jääkatted poolustel ja suurem osa Gondwanast muutus [[kõrb]]eks. Ida-Antarktises kasvasid tänapäevaks väljasurnud taimed ''[[Pteridospermatophyta]]'' ning sel perioodil ladestus suurel hulgal liivakivi ja kilta. Sünapsiidid ([[imetajad|imetajate]]sarnased [[roomajad]]) olid Antarktikas levinud Hilis-Permi ja Vara-[[Triias]]e ajastul ning nende hulka kuulusid sellised loomad nagu ''[[Lystrosaurus]]''. Antarktika poolsaar hakkas moodustuma [[Juura (geoloogia)|Juura]] ajastul (206–146 MAT) ning saared tõusid järk-järgult ookeanist. Sel perioodil olid hästi levinud [[ginkgo]]puud ja [[palmlehiktaimed]]. Lääne-Antarktises domineerisid [[Kriit (ajastu)|Kriidi]] ajastul (146–65 MAT) [[okaspuumetsad]], kuid Hilis-Kriidi ajastu lõpus hakkasid rohkem levima [[Lõunapöök|lõunapöögid]]. [[Ammoniidid (paleontoloogia)|Ammoniidid]] olid levinud meredes ümber Antarktise ja samuti esines [[dinosaurus]]i, kuigi sellest ajastust on kirjeldatud ainult kolme Antarktisel elanud dinosauruse [[perekond (bioloogia)|perekonna]] esindajat.<ref name="Dinosaurs"/> Sellel perioodil hakkas Gondwana lagunema. ==== Gondwana lagunemine (160–23 MAT) ==== Antarktise jahtumine kulges järk-järgult, kui hiidmandri jagunemine muutis [[pikkuskraad]]idesuunalist (ekvaatorilt poolustele) ja [[õhutemperatuur]]e ühtlustavate [[hoovus]]te liikumist [[laiuskraad]]idesuunaliseks, mis säilitas ja suurendas laiuskraadidevahelist õhutemperatuuride erinevust. Aafrika eraldus Antarktisest umbes 160 MAT, millele järgnes Kriidi ajastu alguses [[Hindustani poolsaar]]e eraldumine (u 125 MAT). Ligi 65 MAT oli Antarktika veel ühenduses Austraaliaga ning seal valitses [[Troopiline kliima|troopiline]] ja [[lähistroopiline kliima]], mille [[fauna]] oli rikkalikult esindatud [[kukkurloomad]]ega. Umbes 40 MAT eraldus Antarktisest Austraalia koos [[Uus-Guinea]]ga, mille järel laiuskraadidesuunalised hoovused isoleerisid Antarktise Austraaliast ning hakkasid moodustuma esimesed [[Jääkate|jääkatted]]. Üleminekuperioodil [[eotseen]]ist [[oligotseen]]i (''ca'' 34 MAT) oli [[süsihappegaas]]i [[atmosfäär]]is ligi 760 miljondikosa ([[ppm]]) <ref name="physorg"/> ning varasema tasemega võrreldes (tuhanded ppm) oli see näitaja märkimisväärselt vähenenud. Umbes 23 MAT avanes [[Drake'i väin]] Antarktise ja Lõuna-Ameerika vahel, andes võimaluse [[läänetuulte hoovus]]e tekkeks ning isoleerides mandri täielikult. Muutuste [[modelleerimine]] näitas, et CO₂ tase hakkas veelgi kiiremini vähenema.<ref name="Cenozoic"/> Jääkate laienes ning kadusid mandril kasvavad metsad. Alates 15 MAT on suurem osa mandrist kaetud jääga.<ref name="Trewby"/> === Neogeen (23–0,05 MAT) === 1986. aastal avastas [[Ohio Osariigi Ülikool]]i paleontoloogide rühm Antarktiselt laialdaste [[parasvööde|parasvöötme]] metsade jäänused, mis kasvasid arvatavalt 3 miljonit aastat tagasi lõunapoolusest 650&nbsp;km kaugusel.<ref name="forest"/> === Tänapäeva Antarktise geoloogia === [[Pilt:AntarcticBedrock.jpg|pisi|Antarktise jääalune [[topograafia]] ja [[batümeetria]]]] Antarktise geoloogilist uurimist on tõsiselt takistanud asjaolu, et peaaegu kogu manner on alaliselt paksu jääkilbi all. Siiski on uute tehnoloogiate, nagu [[kaugseire]], [[georadar]]id ja [[satelliit|satelliidid]], abil tehtud fotod aidanud uurida jääkatte alla jääva pinnase struktuuri.<ref name="research2"/><ref name="research3"/> [[Geoloogia|Geoloogiliselt]] on Lääne-Antarktise [[pinnamood]] sarnane Lõuna-Ameerika [[Andid]]e mäestiku omaga.<ref name="Stonehouse" /> Antarktika poolsaar moodustus [[meresete|merepõhjasetete]] tõusmisel ja [[Moone (geoloogia)|moondel]] [[Paleosoikum]]i lõpus ja [[Mesosoikum]]i alguses. Setete tõusmine toimus koos [[tardkivim]]ite moodustumise ja vulkaanilise aktiivsusega. Lääne-Antarktise kõige tavalisemad [[kivim]]id on vulkaanilise päritoluga [[andesiit]] ja [[rüoliit]], mis moodustusid [[Juura (geoloogia)|Juura]] ajastul. Vulkaaniline aktiivsus jätkus teatud piirkondades ([[Marie Byrdi Maa]]l ja [[Aleksander I saar]]el) ka pärast jääkilbi moodustumist. Lääne-Antarktise ainus anomaalne piirkond on Ellsworthi mäed, mille [[stratigraafia]] meenutab rohkem kontinendi idaosa<ref name="ellsworth"/>. Ida-Antarktis on geoloogiliselt mitmekesine, moodustunud [[Eelkambriumis]], mõned kivid on tekkinud ka rohkem kui 3 miljardit aastat tagasi. [[Aluskord]] koosneb [[moondekivim|moonde-]] ja [[tardkivim]]itest, mis moodustavad [[Kilp (geoloogia)|kilbi]]. Aluskorral asuvad nooremad kivimid nagu [[liivakivi]]d, [[lubjakivi]]d, [[kivisüsi]] ja [[kilt|kildad]], mis ladestusid Devoni ja Juura ajastul ning millest moodustus Transantarktika mäestik. Rannikupiirkondades, nagu Shackletoni mäed ja Victoria maa, tekkisid [[murrang]]ud. Peamine [[mineraal]]ne [[loodusvara]] on kivisüsi,<ref name="Trewby" /> mis avastati esmalt [[Beardmore'i liustik]]u lähedalt ning praegu teatakse mitut madalakvaliteedilise kivisöe leiukohta Transantarktika mäestikus. [[Prints Charlesi mäed]] sisaldavad märkimisväärses koguses [[rauamaak]]i. Kõige väärtuslikumad Antarktise maavarad ([[nafta]]- ja [[maagaas]]iväljad) avastati 1973. aastal [[Rossi meri|Rossi mere]] alt<ref name="oil" />. Kõikide [[maavarad]]e kaevandamine on keelatud Antarktika lepingu alusel kuni aastani 2048<ref name="mineral" />. == Kliima == [[Pilt:Antarctic surface temperature.png|pisi|Antarktise keskmised suvised ja talvised [[õhutemperatuur]]id (mõõdetud aastatel 1979–2001)]] Antarktis on kõige külmem piirkond meie [[Maa (planeet)|planeedil]]. Rekordiline negatiivne [[õhutemperatuur]] −89,2&nbsp;°C registreeriti Venemaale kuuluvas [[Vostok (polaarjaam)|Vostoki polaarjaamas]] [[21. juuli]]l [[1983]].<ref name="coldest"/> Võrdluseks on see temperatuur 11&nbsp;°C võrra külmem kui [[Sublimeerumine|sublimeeruv]] [[kuiv jää]] (tahke [[süsihappegaas]]). Ida-Antarktis on mandri lääneosast külmem suuremate maapinna kõrguste tõttu. [[Tsüklon]]id sisemaale ei jõua, mistõttu on seal kuiv ja külm. Vaatamata sademete vähesusele püsib sisemaa jääkate küllaltki stabiilsena. Ida-Antarktise platool langevad talvekuude keskmised negatiivsed õhutemperatuurid kuni −35...–68&nbsp;°C (aasta keskmine −28...–55&nbsp;°C), kõige soojem on aga [[Antarktika poolsaar]]el, kus suvekuude keskmised õhutemperatuurid tõusevad kuni −2...+1&nbsp;°C (aasta keskmine −5&nbsp;°C).<ref name="climate"/> Antarktis on [[külmakõrb]], kus esineb sademeid väga vähesel hulgal. Sademeid esineb peamiselt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise [[platoo]] suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt [[vihm]].<ref name="climate"/> Mandri sisemaal esineb sademeid alla 50&nbsp;mm aastas, rannikul ulatub sademete hulk 300, maksimaalselt kuni 600&nbsp;mm.<ref name="Sademed"/> [[Pilt:Halo and sun dog - NOAA.jpg|pisi|vasakul|[[Valepäike]] lõunapoolusel]] Antarktisel viibivatel inimestel esineb sageli [[päikesepõletus]]t, kuna valgelt [[lumikate|lumi-]] ja [[jääkate|jääkattelt]] [[peegeldumine|peegeldub]] tagasi peaaegu kogu sinna langev [[ultraviolettkiirgus]].<ref name="LonelyPlanet"/> Kontinendi äärealadel puhuvad sageli [[polaarplatoo]]lt laskuvad ja tormiks paisuvad [[mäetuul]]ed.<ref name="CIA"/> Tugevate tuulte tõttu võib tajutav õhutemperatuur olla kaugelt alla −100&nbsp;°C.<ref name="Sademed"/> Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Suviti langeb 24 tunni jooksul lõunapoolusele rohkem [[päikesekiirgus]]t kui ekvaatorile, sest sel perioodil on seal [[polaarpäev]].<ref name="CIA"/> Antarktisel on külmem kui [[Arktika]]s peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on suurem osa mandrist rohkem kui kolm kilomeetrit kõrgemal maailmamere pinnast ning kõrguse kasvuga vähenevad õhutemperatuurid. Teiseks laiub Arktikas [[Põhja-Jäämeri]], mille soojus kandub läbi jääkatte ning ei lase õhutemperatuuridel Antarktisega võrreldes nii madalale langeda. Arvestades laiuskraade, [[polaarpäev]]a ja [[polaaröö]]d, on Antarktise kliima väga eripärane paljudes maailma paikades elavate inimeste jaoks. Erilised on ka lõunapooluse lähedal sageli esinevad [[virmalised]], mida põhjustab [[päikesetuul]]e kokkupõrge Maa [[atmosfäär]]i [[osake]]stega. Samuti võib selge ilma korral esineda maapinnalähedases õhukihis [[halo]]sid, kui seal on [[jääkristall]]e. Sagedased [[optikanähtused]] Antarktisel on ka [[valepäike]]sed (eredad ja päikesesarnased halonähtused), mis esinevad siis, kui taevas on päikese ümbruses kõrged õhukesed [[kiudpilv|kiud-]] või [[kiudkihtpilv]]ed.<ref name="BAS-weather" /> == Inimasustus == [[Pilt:Base argentine esperanza - Esperanza station.jpg|pisi|Argentinale kuuluv [[Esperanza polaarjaam]]]] Antarktisel puudub püsiv inimasustus, kuid mitu riiki hoiab personali aasta ringi või ainult suviti üle kogu mandri paiknevates [[polaarjaam]]ades. Teadusliku uurimistöö ja muude töödega tegelevaid inimesi on mandri ja selle lähedal asuvate saarte uurimisjaamades suviti (detsembrist veebruarini) umbes 4400 ja talviti (juunist augustini) ligi 1100. Talveks jaamadesse tööle saabunud inimesed töötavad tavaliselt ühe aasta, misjärel personal vahetub. Lisaks polaarjaamade personalile töötab Antarktise lähiümbruse vetes liikuvatel laevadel veel ''ca'' 1000 inimest (laevameeskonnad ja teadlased).<ref name="Population"/> Aastal 2009 oli Antarktise mandril ja selle lähisaartel 40 aasta ringi töötavat polaarjaama. Riikidest oli enim polaarjaamu [[Argentina]]l (6) ja [[Tšiili]]l (6) ning seejärel [[Venemaa]]l (5), [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidel]] (3), Austraalial (3), [[Suurbritannia]]l (2) ja [[Hiina]]l (2). Ühte jaama haldasid aasta ringi [[Brasiilia]], [[Prantsusmaa]], [[Itaalia]] (koos Prantsusmaaga), [[India]], [[Jaapan]], [[LAV]], [[Lõuna-Korea]], [[Norra]], [[Poola]], [[Saksamaa]], [[Ukraina]], [[Uruguay]] ja [[Uus-Meremaa]]. Peale statsionaarsete jaamade elavad ja töötavad paljud teadlased suviti telklaagrites, ajutistes ehitistes ja mobiilsetes elamutes.<ref name="Population"/> [[Pilt:McMurdo Station.jpg|pisi|vasakul|Ameerika Ühendriikidele kuuluv [[McMurdo polaarjaam]] on Antarktise suurim uurimisjaam]] 2004. aastal avati Venemaale kuuluva Bellingshauseni polaarjaama juures [[õigeusu kirik]], kus töötab aasta ringi üks kuni kaks preestrit, kes vahetuvad igal aastal sama moodi kui polaarjaamade töötajad.<ref name="orthodox"/> [[Emilio Marcos Palma]] sündis esimese inimesena Antarktise mandril 1978. aastal Argentinale kuuluvas [[Esperanza polaarjaam]]as, mis asub Antarktika poolsaare tipus.<ref name="esperanza"/> Argentina valitsus saatis koos Emilio vanematega Antaktisele veel seitse lastega perekonda, et uurida pereelu võimalikkust mandril. 1984. aastal sündis mandril ka esimene Tšiili päritolu laps. Mitmed polaarjaamad on nüüd koduks perekondadele, kelle lapsed saavad kooliharidust polaarjaamades. 2009. aasta seisuga on Antarktise mandril sündinud kokku 11 last, 8 Argentina Esperanza uurimisjaamas ja 3 Tšiili polaarjaamas [[Base Presidente Eduardo Frei Montalva]].<ref name="FirstCitizen"/> == Floora ja fauna == [[Pilt:Deschampsia antarctica.jpg|pisi|vasakul|[[Antarktika kastevars]] on üks kahest Antarktika poolsaarel kasvavast õistaimest]] [[Pilt:Lichen squamulose.jpg|pisi|Antarktisel tuntakse rohkem kui 200 [[samblik]]uliiki]] [[Pilt:Pagodroma_nivea_in_ross_sea1.jpg|pisi|[[Lumi-tormilind|Lumi-tormilinnud]] kuuluvad Antarktise väheste pesitsevate lindude hulka]] [[Pilt:Aptenodytes forsteri -Snow Hill Island, Antarctica -adults and juvenile-8.jpg|pisi|[[Keiserpingviin]]id Antarktika poolsaare tipu lähedasel Snow Hill saarel]] === Floora=== Antarktise [[kliima]] ei lase [[taimestik]]ul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistab mitme kasvutingimuse koosmõju: väga madalad õhutemperatuurid, vilets [[muld|kasvupinnas]], niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused. Seetõttu suudavad maismaa taimeliigid (peamiselt [[samblad]] ja [[samblikud]]) ellu jääda vaid rannikualadel ja [[oaas]]ides. [[Autotroof]]sete taimede hulgas domineerivad [[protistid]]. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, [[vetikad|vetikatest]] ja [[seened|seentest]]. Taimede [[kasvuperiood]] kestab suvel parimal juhul mõned nädalad. Taimeliikidest on kõige arvukamalt esindatud samblikud (rohkem kui 200 liigiga), samblaid teatakse ligi 50 liiki. Rannikuvetes elutseb umbes 700 liiki vetikaid, neist valdav osa on [[fütoplankton]]id. Suveperioodil esineb rannikuvetes eriti rohkesti [[koppvetikad|koppvetikaid]] ja [[ränivetikad|ränivetikaid]]. Õistaimedest kasvab Antarktika poolsaarel kaks liiki: [[antarktika kastevars]] (''Deschampsia antarctica'') ja [[antarktika padikann]] (''Colobanthus quitensis'').<ref name="plants"/> === Fauna === Väga karmide kliimatingimuste tõttu pole Antarktise loomastik kuigi mitmekesine. Suurem osa nendest on koondunud elama soojemas rannikupiirkonnas ja lähisaartel. Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt maismaal elavad [[selgroogsed]] loomad.<ref name="whats"/> [[Selgrootud|Selgrootutest]] loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad [[muld|mullas]] ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud [[ainuraksed]], [[keriloomad]], [[loimurid]], [[ümarussid]], [[lülijalgsed]] (nendest peamiselt [[lestalised]] ja [[hooghännalised]]) jm. Võrreldes teistel mandritel elutsevate [[putukad|putukatega]] on Antarktise putukad väiksed ja vähelevinud. Kokku on mandril avastatud 67 putukaliiki, kellest suurem osa on [[parasiidid]] ja väiksemad kui 2&nbsp;mm.<ref name="life"/> Hiljutiste uuringute tulemustena on mandril avastatud erinevate [[bakter]]ite [[ökosüsteem]]id. Väga aluselise veega ([[pH]] 10,4) [[Untersee]] järve põhjas elavad niitjad [[tsüanobakterid]], kelle elutegevuse tulemusena moodustuvad koonilised kuni poole meetri kõrgused [[lubi]]ainest moodustised – [[stromatoliidid]].<ref name="untersee2"/> Samuti on avastatud [[liustik]]e all, pimedas ja [[hapnik]]uta [[soolad|soolastes]] veekogudes elutsevad bakterikolooniad, kes muundavad omale [[toitained|toitaineid]] vees sisalduvast [[raud|rauast]] ja [[väävel|väävlist]]. Veetemperatuur on seejuures −10&nbsp;°C ning vesi ei jäätu vaid seetõttu, et vee [[soolsus]] on 3–4 korda suurem kui [[ookean]]is.<ref name="ecosystem"/> Sisemaa polaarkõrbe mullastike fauna on kõige väiksema mitmekesisusega meie planeedil. Seal võib elada vaid üks kuni kolm liiki ümarusse. Rannikupiirkonna mullastikes kuuluvad ümarussid domineerivate liikide hulka.<ref name="landanimals"/> Antarktika poolsaarel elav tiibadeta [[sääsk]] ''[[Belgica antarctica]]'' on kõige suurem püsivalt mandril elutsev elusolend. Sääse pikkus on seejuures vaid 2–6&nbsp;mm.<ref name="sääsk"/> Mandril ja selle lähisaarte pesitsevate lennuvõimeliste linnuliikide hulka kuuluvad: [[antarktika änn]] (''Catharacta maccormicki''), [[antarktika kormoran]] (''Phalacrocorax atriceps bransfieldensis''), [[lumi-tormilind]] (''Pagodroma nivea''), [[lääne-tuppnokk]] (''Chionis alba''), [[lõunatiir]] (''Sterna vittata''), [[lõuna-tormipääsu]] (''Oceanites oceanicus'').<ref name="birds1"/> Nende hulgast võib lumi-tormilind oma pesa teha kõige kaugemale sisemaale (rannikust üle 300&nbsp;km kaugusele).<ref name="birds2"/> Paljud Antarktise rannikuvetes elavad veeloomad sõltuvalt otseselt või kaudselt [[fütoplankton]]ist. Mereloomadest on esindatud [[pingviin]]id, [[sinivaal]]ad, [[mõõkvaal]]ad, [[hiidkalmaar]]id, [[merileopard]]id, [[merikaru]]d, [[hülged]] jm. [[Pingviinilised|Pingviinilisi]] ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: [[adeelia pingviin]] (''Pygoscelis adeliae''), [[eeselpingviin]] (''Pygoscelis papua''), [[keiserpingviin]] (''Aptenodytes forsteri''), [[valjaspingviin]] (''Pygoscelis antarctica'').<ref name="birds3"/> Erinevalt teistest pingviinidest pesitseb keiserpingviin talvel, kui õhutemperatuurid võivad langeda kuni −60&nbsp;°C.<ref name="keiser"/> [[Pilt:Underwater mcmurdo sound.jpg|pisi|vasakul|Antarktise veealune maailm]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Suurbritannia]] hülgeküttide intensiivse tegevuse tõttu vähenes 18. ja 19. sajandil märkimisväärselt merikarude arvukus, keda jahiti peamiselt naha pärast. Rannikupiirkonnas elav [[Weddelli hüljes]] on oma nime saanud [[James Weddell]]i järgi, kes oli Briti meresõitja ja hülgekütt. Suurtes parvedes liikuvad ja fütoplanktonist ning merejää all kasvavatest vetikatest toituvad [[Antarktika krill]]id kuuluvad [[Lõuna-Jäämeri|Lõuna-Jäämere]] [[ökosüsteem]]i [[võtmeliik]]ide hulka. Krillidest toituvad paljud mereloomad, -linnud ja kalad, kelle hulka kuuluvad: vaalad, hülged, merileopardid, merikarud, kalmaarid, kalad, pingviinid, [[albatrossid]] jpt. Viimastel aastakümnetel on erinevad uuringud näidanud, et krilli arvukus väheneb.<ref name="krill"/> Vähenemise põhjusteks peetakse kliima soojenemisest tingitud jää sulamist. Jää sulamine vähendab otseselt nooremate krillide peidukohti röövloomade eest ja kuna krilli toidu hulka kuuluvad jääalused vetikad, siis soojematel talvedel saavad krillid vähem toitu. Samuti ei talu krillid hästi jää intensiivsel sulamisel vee soolsuse vähenemist. Soolsuse vähenemine soodustab aga [[mantelloomad]]e (''Salpa thompsoni'' ja ''Ihlea racovitzai'') paljunemist, kes toituvad samuti fütoplanktonist, konkureerides otseselt krilliga. Lisaks toituvad mantelloomad krilli [[vastne|vastsetest]], mis samuti aitab kaasa Antarktika krilli populatsiooni vähenemisele.<ref name="krill2"/> Paljud Antarktise piirkonnas elutsevad mereloomad rändavad umbes 12 000&nbsp;km kaugusele Arktikasse. Teadlased on kindlaks teinud vähemalt 235 sellist liiki. Suuremad loomad nagu vaalalised ja linnud sooritavad edasi-tagasi rände ühel korral aastas. Üllataval kombel on leitud mõlemat poolust ümbritsevates ookeanides ka väiksemaid eluvorme, nt [[hulkharjasussid|hulkharjasusse]], [[meripurad|meripurasid]] ja meres elavaid [[teod|tigusid]]. Mitmed soodsad tegurid võivad aidata nendel loomadel levida. Nendeks on üsna stabiilsed ookeanisügavuste veetemperatuurid, mis poolustel ja ekvaatoril ei erine rohkem kui 5&nbsp;°C võrra. Samuti aitavad liikidel rännata maailmamere [[termohaliinne tsirkulatsioon]] ja [[hoovus]]ed, mis kannavad edasi [[muna|mune]] ja vastseid.<ref name="rändajad"/> == Poliitika == [[Pilt:Emblem of the Antarctic Treaty.svg|pisi|Antarktika lepingu embleem aastast 2002]] [[Pilt:Antarctica, pollution, environment, Russia, Bellingshausen 1.JPG|pisi|Prügi ladustamine, nagu pildil Bellingshauseni polaarjaama juures, on keelatud alates aastast 1998]] Antarktisel puuduvad valitsusorganid ning seetõttu on erinevad riigid esitanud mitmetele mandri piirkondadele territoriaalseid nõudmisi. Vähesed riigid on tunnustanud üksteise nõudmiste kehtivust<ref name="mutualrecog"/>, nende hulka kuuluvad: Austraalia, Norra, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Uus-Meremaa<ref name="law"/>. Samas pole need nõudmised rahvusvaheliselt tunnustatud.<ref name="CIA"/> 1959. aastal sõlmitud ja tähtajatult kehtiva Antarktika lepingu alusel külmutati kõik senised territoriaalsed nõudmised (kuid ei tühistatud) ja ei tunnustata uusi nõudmisi. Mandrit loetakse poliitiliselt neutraalseks ning selle staatus on määratletud Antarktika lepinguga ja teiste kokkulepetega, mida kutsutakse [[Antarktika lepingu süsteem]]iks. Leping kehtib kogu maismaal ja [[šelfiliustik]]el lõunapool 60° [[lõunalaius]]t. Lepingu sõlmimisel osalesid 12 riiki, tänapäevaks on neile lisandunud veel 36 riiki ([[Eesti]] liitus mittekonsultatiivse liikmena aastal 2001). Aastas korra toimuval konsultatiivkohtumisel on hääleõigus vaid konsultatiivsetel liikmetel.<ref name="treaty"/> Lepingu järgi lubati Antarktisel teostada teadusuuringuid, kuid keelati igasugune militaarne tegevus. See oli esimene riikidevaheline relvastuskokkulepe [[külm sõda|külma sõja]] perioodil.<ref name="armscontrol"/> 1982. aastal võeti vastu Antarktika mereliste elusressursside kaitse konventsioon, mis reguleerib mereelustiku töönduslikku püüki ja kaitset Antarktika vetes.<ref name="ALS"/> 1983. aastal alustasid Antarktika lepingu osapooled läbirääkimisi [[maavarad]]e kaevandamise reguleerimiseks.<ref name="mining"/> Mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide koalitsioon<ref name="asoc"/> eesotsas [[Greenpeace]]'iga<ref name="Greenpeace"/> alustas laialdast avalikkusele suunatud kampaaniat, et Antarktise regioonis ära hoida igasugune loodusvarade ammutamine. 1988. aastal võeti vastu konventsioon, millega reguleeriti Antarktika mineraalsete ressursside kasutamist.<ref name="two-treaties"/> Järgmisel aastal teatasid Austraalia ja Prantsusmaa, et ei ratifitseeri konventsiooni, ja pakkusid välja kõikehõlmava keskkonnakaitset reguleeriva dokumendi vastuvõtmise. 1991. aastal koostati Madridis Antarktika lepingu keskkonnakaitse protokoll (või lihtsalt Madridi protokoll), mis jõustus 1998. aastal. Selle protokolli järgi kehtestati Antarktika lepingu kehtivuspiirkonnas üliranged keskkonnareeglid.<ref name="Madrid"/> Protokolli järgi on mandril ja rannikuvetes keelatud igasugune maavarade ammutamine. Protokolli lisade järgi on sätestatud keskkonnamõju hindamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, jäätmete kõrvaldamine, merereostuse vältimine ning piirkondlik kaitsekorraldus.<ref name="ALS"/> Antarktika lepingu järgi on mandril keelatud igasugune militaarne tegevus, mille hulka kuuluvad baaside ja kaitserajatiste rajamine, sõjaväe manöövrid, relvastuse (sh tuumarelvade) katsetamine ja [[radioaktiivsus|radioaktiivsete]] jäätmete ladustamine. Sõjaväe personali või varustust on lubatud kasutada ainult teaduslikes uurimistöödes ja teiste mittemilitaarsete tegevuste täitmisel.<ref name="scar"/> === Territoriaalsed nõudmised Antarktises === {| class="wikitable" |- | [[Pilt:Antarctica, Argentina territorial claim.svg|100px]] | [[Pilt:Antarctica, Australia territorial claim.svg|100px]] | [[Pilt:Antarctica, Chile territorial claim.svg|100px]] | [[Pilt:Antarctica, France territorial claim.svg|100px]] | [[Pilt:Antarctica, New Zealand territorial claim.svg|100px]] | [[Pilt:Antarctica, Norway territorial claim.svg|100px]] | [[Pilt:Antarctica, United Kingdom territorial claim.svg|100px]] |- | [[Argentina]] | [[Austraalia]] | [[Tšiili]] | [[Prantsusmaa]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Norra]] | [[Suurbritannia]] |} Argentina, Suurbritannia ja Tšiili nõudmised kattuvad, mis on tekitanud hõõrdumisi riikidevahelistes suhetes. Austraalia ja Uus-Meremaa nõuded kuulusid enne nende riikide iseseisvumist Suurbritanniale. Kõige suuremat territooriumi Antarktisest soovib saada Austraalia. Riikidest tunnustavad üksteise nõudmisi Austraalia, Norra, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Uus-Meremaa,<ref name="law"/> kuid rahvusvaheliselt pole need nõuded tunnustatud.<ref name="CIA"/> == Majandus == [[Pilt:Aptenodytes forsteri -Snow Hill Island, Antarctica -juvenile with people-8.jpg|pisi|Inimesed pingviinidega tutvumas]] Kuigi mandril on avastatud mitmeid mineraalseid loodusvarasid, nagu [[süsivesinikud|süsivesinikke]], [[rauamaak]]i, [[plaatina]], [[vask]]e, [[kroom]]i, [[nikkel|niklit]], [[kuld]]a jm, on nende kaevandamine raskete tingimuste ja väikeste koguste tõttu majanduslikult mitteotstarbekas.<ref name="CIA"/> Samuti keelab 1998. aastal jõustunud keskkonnakaitse protokoll igasuguste maavarade ammutamise Antarktisel. Keeld kehtib kuni aastani 2048, mil see võidakse üle vaadata ja mõningaid parandusi sisse viia.<ref name="mineral"/> Antarktise majanduslik aktiivsus on peamiselt koondunud mereloomade kommertspüügile ja [[turism]]ile. [[Antarktika krill]]i (''Euphausia superba'') kommertspüüki alustati 1972. aastal. Aastase väljapüügi suurim maht (üle 400 000 tonni) saavutati 1980. aastate alguses. Püügihooajal 2006–2007 püüti välja 109 000 tonni krilli. Kuigi tänapäeva püügimahud jäävad veel 1980. aastatele alla, on huvi krilli vastu järjest kasvamas.<ref name="LonelyPlanet"/> [[Pilt:Caledonian Star in Paradise Bay.jpg|pisi|vasakul|Turismilaev Antarktise rannikuvetes]] [[Jaapan]]i vaalapüügilaevad püüavad Antarktise vetest aastas ligikaudu 1000 [[vaalalised|vaala]] (peamiselt liik ''[[Balaenoptera bonaerensis]]'').<ref name="LonelyPlanet"/> Antarktise lähivete kalapüük on keskendunud peamiselt kolmele järgnevale [[liik (bioloogia)|liigile]]: [[patagoonia kihvkala]] (''Dissostichus eleginoides''), [[antarktika kihvkala]] (''Dissostichus mawsoni'') ja ''[[Champsocephalus gunnari]]''. Koos krilliga oli väljapüük hooajal 2008–2009 (1. juulist kuni 30. juunini) kokku 141 147 tonni. Suurt probleemi valmistab patagoonia kihvkala illegaalne püük.<ref name="CIA"/> Hooajal 2008–2009 külastas Antarktika lepinguga määratletud territooriumi 37 858 turisti, aasta varem oli neid rohkem – 46 265. Peaaegu kõik turistid saabuvad suveperioodil [[reisilaev]]adel või [[Jaht (purjekas)|jahtidel]].<ref name="CIA"/> Kruiisilaevad on peamiselt väiksema või keskmise suurusega, millel on reisijatekohti 45–280. Harva külastavad mandrit ka suuremad, kuni 960 turistile mõeldud laevad.<ref name="turism"/> Peale laevareiside on võimalik Antarktist jälgida ka õhust. Lennufirma [[Qantas]]e abil on võimalik sooritada ühepäevaseid lennureise üle Antarktise.<ref name="qantas"/> Lennureise Antarktise kohale ei tehtud 1979. aastast kuni 1990. aastateni, sest 1979. aasta novembris kukkus [[Erebus]]e vulkaani nõlvadele [[Air New Zealand]]i lennuk, mille tagajärjel hukkusid kõik pardal viibinud 257 inimest.<ref name="crash"/> Turismi hüppeline kasv on teinud murelikuks keskkonnakaitsjad ja teadlased, kelle arvates avaldab massiturism kahjulikku mõju mandril pesitsevatele linnupopulatsioonidele.<ref name="turismioht"/> ==Transport== [[Pilt:LC-130 WAIS Divide Antarctica.jpg|pisi|Polaarjaamade varustamine toimub sageli transpordilennukite abil]] Muu maailma ühendus Antarktisega toimib [[meretransport|mere-]] ja [[õhutransport|õhutranspordi]] abil. Mandril on kokku 26 [[lennuväli|lennuvälja]], millest viiel on [[maandumisrada]] pikem kui 3047&nbsp;m ja kuuel lühem kui 914&nbsp;m. Kõikidel polaarjaamadel on vähem või rohkem ettevalmistatud [[helikopter]]ite maandumisplatsid. Enamusel rannikul asetsevatest polaarjaamade läheduses on olemas ankrualad (rannalähedased veealad, kus laevu hoitakse ankrus), vaid vähestel jaamadel on olemas [[kai]]d.<ref name="CIA"/> Mandril toimub transport mitmesuguste spetsiaalsete, kohalike tingimustega sobivate sõidukite abil. Koerarakendite kasutamine on Antarktika lepingu alusel keelatud alates 1993. aastast.<ref name="dogs"/> == Teadusuuringud == [[Pilt:Amundsen-Scott marsstation ray h edit.jpg|pisi|vasakul|Virmalised polaarjaama Amundsen-Scott kohal]] Igal aastal viivad 27 erinevast rahvusest teadlased Antarktisel läbi ainulaadseid [[eksperiment]]e. Suveperioodil töötab mandril ja selle lähedastel saartel asuvates [[polaarjaam]]ades rohkem kui 4000 teadlast, talvel aga veidi üle 1000.<ref name="Population"/> Polaarjaamadest suurim on Ameerika Ühendriikidele kuuluv [[McMurdo polaarjaam|McMurdo teadusjaam]], kus viibib suvel üle 1000 ja talvel ligi 250 töötajat. Umbes nelja ruutkilomeetri suurusel polaarjaama territooriumil paikneb ligi 100 hoonet.<ref name="McMurdo"/> Polaarjaamades töötavad [[bioloog]]id, [[geoloog]]id, [[okeanograaf]]id, arstiteadlased, [[astronoom]]id, [[glatsioloog]]id, [[meteoroloog]]id jt teadlased. Geoloogid uurivad eelkõige [[laamtektoonika]]t, [[meteoriit]]e ja hiidmandri [[Gondwana]] lagunemise jälgi. Glatsioloogid uurivad [[liustik]]ke ja nende liikumist, [[jääkilp]]i ja [[lumi|lund]]. Bioloogid uurivad lisaks kohalikule loodusele ka karmide ilmastikutingimuste ja inimese kohaloleku mõju erinevatele organismidele. Arstiteadlased on teinud avastusi [[viirus]]te leviku ja inimorganismi reageerimisvõimekuse kohta ekstreemsete madalate õhutemperatuuride korral. Amundsen-Scotti polaarjaama [[astrofüüsik]]ud uurivad [[taevasfäär]]i ja [[kosmiline mikrolaine reliktkiirgus|kosmilist mikrolaine reliktkiirgust]]. Paljusid astronoomilisi uuringuid on parem teha Antarktise sisemaal, kus maapind on merepinnast oluliselt kõrgemal. Sisemaal puudub [[valgusreostus]] ning suuremate kõrguste tõttu on õhem [[atmosfäär]]i kiht. Samuti väheneb madalamate õhutemperatuuride tõttu [[veeaur]]u sisaldus atmosfääris. Kõigi nende soodsate tingimuste tõttu on [[kosmos]]e vaatlemine seal selgem kui kuskil mujal [[Maa (planeet)|Maal]]. Meie planeedi kõige suurem [[neutriino]]-[[teleskoop]] ehitati lõunapoolusele, umbes kahe kilomeetri sügavusele jääkilbi sisse.<ref name="science"/> === Osoonikihi uuringud === [[Pilt:Largest ever Ozone hole sept2000 with scale.jpg|pisi|[[Osooniauk]] 2000. aasta septembris]] 1970. aastatest alates on Antarktisel läbiviidud teadusuuringutes tähtsal kohal olnud atmosfääri [[osoonikiht|osoonikihi]] uuringud. 1985. aastal avastasid briti teadlased osoonikihis [[osooniauk|osooniaugu]].<ref name=schiermeier2009/> Uuringute abil tehti kindlaks, et osoonikihi hõrenemist põhjustasid inimeste poolt õhku paisatud [[freoonid]].<ref name="osooniauk"/> Pärast freoonide kasutamise keelustamist [[Montréali protokoll]]i alusel 1989. aastal loodeti, et osoonikiht taastub aastaks 2065. Septembris 2006 mõõtis [[NASA]] [[satelliit]] rekordilise osooniaugu suuruseks 27,5 miljonit km².<ref name="ozone record"/> Igal aastal tekib Antarktise kohale väga madala kontsentratsiooniga osoonikiht (ehk nn osooniauk), mis katab kogu mandrit ja saavutab suurima ulatuse septembris. 2008. aastal püsis osooniauk kuni detsembri lõpuni, mis on osooniaugu registreeritud kestustest üks pikemaid.<ref name=BASozone/> 1985. aastal avastatud osooniauk suurenes iga järgneva aastaga. Alles viimastel aastatel on osooniaugu suurenemine peatunud.<ref name="BASozone2"/> Mõned teadlased väidavad, et osooniaugu tekkimine on mänginud olulist rolli viimaste aegade kliimamuutustes mandril ja selle ümbruses. Osoon absorbeerib [[stratosfäär]]is suures koguses [[ultraviolettkiirgus]]t. Osoonikihi kadumine võib põhjustada Antarktise kohal oleva stratosfääri jahtumist umbes 6&nbsp;°C võrra, mis omakorda suurendab ümber mandri liikuvate läänesuunaliste tuulte tugevust. Need õhuvoolud takistavad aga lõunapooluse lähedusse koondunud külmemate õhumasside liikumist. Selle tulemusena jäävad külmemad õhumassid Ida-Antarktise jääväljade kohale, rannikualadel ja Lääne-Antarktises (eriti Antarktika poolsaarel) toimub aga intensiivne kliima soojenemine.<ref name=schiermeier2009/> Arvutusmudelid näitavad, et viimasel ajal on rannikupiirkondades sama kliimaefekti tulemusena suurenenud [[paakjää]] kogused.<ref name="turner2009"/> === Kliima soojenemine === [[Pilt:Antarctica temps2 1957-2006.jpg|pisi|vasakul|Antarktise õhutemperatuuride keskmine muutus 10 aasta kohta perioodil 1957–2006]] [[Pilt:Larsen B collapse.jpg|pisi|Larsen B šelfiliustiku purunemine]] Suurt huvi on teadlastele pakkunud Antarktise mandri kliima soojenemine, seda eriti mandri lääneosas. [[Antarktika poolsaar]]el on viimase 40 aasta jooksul kliima soojenenud rohkem, kui kusagil mujal meie planeedil. Tugevad läänetuuled suruvad soojemat õhku üle poolsaare loodusliku barjääri, milleks on ligi kahe kilomeetri kõrgune piki poolsaart paiknev [[mäestik]]. Viimase 40 aasta keskmised õhutemperatuurid on poolsaare tipus olnud 2,2&nbsp;°C, kuid tugevate soojade tuulte mõjul tõusevad temperatuurid 5...10&nbsp;°C võrra. Sellise soojenemise tõttu satuvad mägedelt laskuvad sulaveed liustikulõhedesse ning põhjustavad selle purunemist, nagu juhtus Larsen A (aastal 1995) ja Larsen B (2002) šelfiliustikuga.<ref name="Collapse1"/> 2002. aastal kaotas Larsen B šelfiliustik 35 päevaga oma pindalast 3250&nbsp;km², viie eelneva aastaga kokku 5700&nbsp;km², mis oli seni suurim registreeritud šelfiliustiku purunemine. Liustiku paksus oli ligi 220 meetrit ning selle vanust hinnati 5000 – 12 000 aastale. Alates 1940. aastate lõpust on õhk Antarktika poolsaare kohal oluliselt soojenenud ning selle tõttu kaotasid poolsaare šelfiliustikud ajavahemikul 1974–2002 oma kogupindalast 13 500&nbsp;km².<ref name="Collapse2"/> 2008. aastal murdus osaliselt ka Wilkinsi šelfiliustik<ref name="Collapse3"/>. Poolsaare õhutemperatuuri märgatav soojenemine on toimunud eriti talve- ja kevadperioodil. Mandril valitseva kliima soojenemist on mõneti tasakaalustanud Ida-Antarktise kliima jahenemine sügisperioodil.<ref name=steig2009/> [[NASA]] [[satelliit]]idelt saadud mõõtmisandmed näitavad, et õhutemperatuur Antarktisel on tõusnud kiirusega 0,12&nbsp;°C 10-aastase ajavahemiku kohta perioodil 1957–2006. Poole sajandi jooksul on õhutemperatuur tõusnud mandril rohkem kui 0,5&nbsp;°C. Lääne-Antarktises toimub see protsess oluliselt kiiremini – 0,17&nbsp;°C aastakümne kohta. Kuigi Ida-Antarktise teatud piirkondades on viimastel aastakümnetel kliima mõnevõrra jahenenud, näitab pikem trend siiski õhutemperatuuride tõusu tervel kontinendil. Eriti suures ohus võib olla Lääne-Antarktise jääkilp, mis paikneb enamasti allpool merepinda ning seda ümbritsevad hõljuvad ja juba osaliselt lagunevad šelfiliustikud. Kui Lääne-Antarktise jääkilp laguneks ja sulaks, siis tõuseks [[maailmameri|maailmamere]] veepinna tase 5–6&nbsp;m võrra.<ref name=WestWarming/> === Meteoriidid === [[Pilt:ALH84001.jpg|pisi|vasakul|[[Marss|Marsilt]] pärinev meteoriit [[ALH84001]]]] [[Pilt:Antarctica Map Wilkes L Crater.png|pisi|Wilkesi maa meteoriidikraatri asukoht]] Antarktiselt leitud [[meteoriidid]] annavad olulist infot [[Päikesesüsteem]]i varasema ajaloo kohta. Enamus meteoriite pärineb [[asteroid]]idelt, vähesed ka suurematelt [[planeet]]idelt või nende [[Planeedi kaaslane|kaaslastelt]]. Esimesed meteoriidid leiti Antarktiselt aastal 1912. Kuni aastani 1969 leiti vaid 6 eksemplari, Jaapani ekspeditsiooni liikmed leidsid 1969. aastal peaaegu juhuslikult 9 meteoriiti. Tänapäevaks on mandrilt leitud rohkem kui 16 000 meteoriiti<ref name="ameteorite" />. Suurem osa meteoriitidest on langenud [[Antarktise jääkilp|Antarktise jääkilbile]] viimase 1000 – 700 000 aasta jooksul (vanus määratud [[isotoop]]ide mõõtmistega). Jääkilbi liikumise tõttu jõuavad meteoriidid koos jääga ookeani või jäävad jää liikumist takistavate mägede taha pidama. Jää [[Sublimeerumine|sublimeerumise]] tõttu jõuavad meteoriidid mäenõlvade juures jää pinnale, kust neid on ka kõige rohkem avastatud. Võrreldes teiste [[Maa (planeet)|meie planeedilt]] leitud meteoriitidega, on Antarktisele langenud meteoriidid üsna hästi säilinud. Seetõttu pärineb suurem osa meteoriitide kohta käivast informatsioonist just Antarktisele langenud näidistelt.<ref name="meteorite" /> Meteoriitidelt on võimalik saada mitmesugust informatsiooni Päikesesüsteemi taevakehade päritolu, evolutsiooni ja koostise kohta. Mõned eksemplarid on üsna haruldased. Nende hulka kuulub näiteks fragment meteoriidist, mis pärineb [[Kuu]]lt. Maale sattus see näidis arvatavalt pärast suurema asteroidi kokkupõrget Kuu pinnaga. Et kivitükk jõuaks sellisel moel Kuult Maale, pidi selle liikumiskiirus olema umbes 8750&nbsp;km/h. Veelgi tähelepanuväärsem on [[Marss|Mars]]ilt pärineva meteoriidi (ALH84001) leid. Selle eksemplari kiirus pidi olema ''ca'' 18 000&nbsp;km/h.<ref name="meteorite" /> Elektronmikroskoobi all uuritud ALH84001 fragmentidelt avastati [[bakter]]eid meenutavaid [[fossiil]]e, mis tekitas teadlaste hulgas diskussiooni varasema mikroorganismide elu võimalikkusest sellel planeedil.<ref name="ALH 84001" /> 2006. aastal avastati NASA satelliitide abil Ida-Antarktisest ligi 480&nbsp;km läbimõõduga [[Wilkesi maa meteoriidikraater]], mis asub üle kilomeetri paksuse jääkilbi all. Meteoriit langes meie planeedile umbes 250 miljonit aastat tagasi, [[Permi-Triiase väljasuremine|Permi-Triiase väljasuremise]] perioodil, mil Maalt kadusid peaaegu kõik loomaliigid. Nii võimas meteoriidiplahvatus võis põhjustada ka Austraalia eraldumise [[Gondvana]] [[hiidmanner|hiidmandrist]]. Wilkesi maa kraater on rohkem kui kaks korda suurem [[Chicxulubi meteoriidikraater|Chicxulubi kraatrist]], mille tekitanud meteoriidiplahvatuse tõttu surid arvatavalt välja [[dinosaurus]]ed.<ref name="crater"/> === Jäämass ja maailmamere veetase === [[Pilt:Recent Sea Level Rise.png|pisi|Maailmamere veetaseme tõus alates aastast 1880]] Kuna Antarktis paikneb ümber lõunapooluse, langeb mandrile suhteliselt vähe päikesekiirgust. Väga külma kliima tõttu esineb suurem osa veest [[jää]]na. Peamiselt lumena esinev sademete hulk on väga väike, mistõttu peetakse Antarktist kõrbeks. Mahasadanud lumi hakkab järk-järgult tihenema ning sellest moodustub kõigepealt [[firn]] ning seejärel jää. Jääst koosnev suur Antarktise jääkilp liigub kiirjalt ookeani poole. Jääkilp toidab rannikulähedasi [[liustik]]ke ning need omakorda ookeanis hõljuvaid šelfiliustikke. Talveperioodil moodustub mereveest madalate õhutemperatuuride tõttu ranniku lähedal ka merejää, millest enamus sulab järgmisel suveperioodil ning need sulaveed ei mõjuta maailmamere veetaset. Talvel moodustuva merejää ulatus Antarktise ümbruses on jäänud viimastel aastakümnetel üsna ühesuuruseks, kuigi selle paksuse muutumise kohta pole usaldusväärseid andmeid.<ref name="seaice1"/><ref name="seaice2"/> Šelfiliustikest eraldub pidevalt jäämägesid ookeani ning seda kadu on siiani kompenseerinud jääkilbile langev sademete hulk. Viimastel aastakümnetel on aga hakanud purunema mitmed üsna eakad Antarktika poolsaare šelfiliustikud (Larsen A, Larsen B, Wilkinsi šelfiliustik<ref name="Collapse1"/><ref name="Collapse3"/>). Purunevate šelfiliustike tõttu võivad kiireneda neid toitvate liustike ja jääkilbi enda liikumiskiirused, mille tõttu hakkaks tõusma maailmamere veetase.<ref name=rignot2004/> Kogu mandrit kattev jääkate sisaldab ligi 70% maailma mageveevarudest.<ref name="howstuffworks"/> Jääkilp kasvab pidevalt temale langeva lume tõttu ning kahaneb jää jõudmisel ookeanini. [[Lääne-Antarktise jääkilp]] kaotab tänapäeval rohkem jääd kui juurde tekib. See protsess tõstab ajapikku maailmamere veetaset. 1992–2006 tehtud teaduslike uurimistööde abil arvatakse, et jääkilp kaotas sel perioodil oma massist ühe aasta jooksul umbes 50 [[gigatonn]]i (Gt), mille tõttu tõusis maailmamere veepinna tase 0,14&nbsp;mm võrra.<ref name=shepherdwingham2007/> Amundseni merre laskuvate liustike oluliselt kasvanud liikumiskiirus 2006. aastal on arvatavasti suurendanud ligi kaks korda eelnevalt väljatoodud veetaseme tõusu aasta kohta.<ref name=rignotbamber2008/> Kogu Lääne-Antarktise jääkilbi lagunemisel ja sulamisel tõuseks [[maailmameri|maailmamere]] veepinna tase 5–6&nbsp;m võrra.<ref name=WestWarming/> Veel mõned aastad tagasi arvati [[Ida-Antarktise jääkilp|Ida-Antarktise jääkilbi]] mass olevat veidi kasvamas või tasakaalus,<ref name=shepherdwingham2007/><ref name=rignotbamber2008/> kuid 2009. aastal tehtud satelliituuringute tulemusena leiti, et mandri idaosa jääkilp on alates 2006. aastast kaotanud massi tempoga 57 Gt aastas. Samal ajal on Lääne-Antarktise jääkilbi massikaotus aastas tõusnud kuni 132 Gt ning võrdluseks kaotab [[Gröönimaa jääkilp]] ühe aastaga oma massist juba 273 Gt. Seni on veel üsna ebatõenäoline kogu Ida-Antarktise jääkilbi sulamine, mis tõstaks maailmamere veetaset 50–60&nbsp;m võrra.<ref name=icesheetlose/> == Vaata ka == * [[Antarktika]] * [[Antarktise mandrijää]] * [[Polaarjaamade loend]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="CIA">{{netiviide| url = https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ay.html| pealkiri = Antarctica – The World Factbook| väljaandja = United States Central Intelligence Agency| vaadatud = 28.04.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 25.12.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20181225213458/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ay.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="ENE">"ENE", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1985.</ref> <ref name="ngdc">{{netiviide | url = http://www.ngdc.noaa.gov/mgg/image/2minrelief.html | pealkiri = National Geophysical Data Center| väljaandja = National Satellite, Data, and Information Service | vaadatud = 28.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="worldalmanac">{{netiviide | url = http://www.worldalmanac.com/blog/2007/01/the_world_at_a_glance_surprisi.html | pealkiri = The World at a Glance: Surprising Facts| väljaandja = The World Almanac| vaadatud = 28.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Who">{{netiviide | url = http://www.whodiscoveredit.com/who-discovered-antarctica.html| pealkiri = Who Discovered Antarctica| väljaanne = www.whodiscoveredit.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="perseus">[http://www.perseus.tufts.edu/cgi-bin/ptext?doc=Perseus%3Atext%3A1999.04.0057%3Aentry%3D%239514 Antarktikos], Henry George Liddell, Robert Scott, ''A Greek-English Lexicon'', at Perseus</ref> <ref name="Hince">Bernadette Hince. "Dictionary: A Complete Guide to Antarctic English", CSIRO Publishing, 2000. ISBN 978-0957747111</ref> <ref name="cook1">{{netiviide| url = http://www.marinersmuseum.org/education/james-cook-second-voyage| pealkiri = James Cook: the Second Voyage| väljaandja = The Mariners' Museum| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 11.08.2011| arhiivimisurl = https://archive.today/20110811112223/http://www.marinersmuseum.org/education/james-cook-second-voyage| url-olek = robot: teadmata}}</ref> <ref name="cook2">James Cook, ''The Journals'', edited by Philip Edwards. Penguin Books, 2003, p. 250.</ref> <ref name="NSF">{{netiviide | url = http://www.nsf.gov/pubs/1997/antpanel/antpan05.pdf| pealkiri = Antarctica – Past and Present| autor = | failitüüp = PDF| täpsustus = | väljaanne = www.nsf.gov| aeg = | koht = | väljaandja = U.S. Antarctic Program External Panel of the National Science Foundation| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="NASA">{{netiviide | url = | arhiivimisurl= https://web.archive.org/web/20060202101525/http://quest.arc.nasa.gov/antarctica/background/NSF/palmer.html|arhiivimisaeg=2006-02-02| pealkiri = Nathaniel Brown Palmer, 1799–1877| väljaandja = NASA, U.S. Government| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="UC">{{netiviide| url = http://arcane.ucsd.edu/pstat.html| pealkiri = Palmer Station| väljaandja = | vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 10.02.2006| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20060210005949/http://arcane.ucsd.edu/pstat.html| url-olek = robot: teadmata}}</ref> <ref name="Bellingshausen1">{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/History/antarctic_whos_who_mirnyi_vostok_bellingshausen.php| pealkiri = Fabien Gottleib von Bellingshausen Vostok and Mirnyi 1819–1821| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Bellingshausen2">{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000073.htm| pealkiri = Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778–1852)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Bourke">Bourke, Jane (2004). "Amazing Antarctica". Ready-Ed Publications. ISBN 1-86397-584-5.</ref> <ref name="Joyner">Joyner, Christopher C. (1992). "Antarctica and the Law of the Sea". Martinus Nijhoff Publishers, lk 5.</ref> <ref name="Ross">{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000081.htm| pealkiri = James Clark Ross (1800–1862)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Tannat">{{netiviide | url = http://www.antarctica.gov.au/about-antarctica/history/people-of-antarctic-history/tannatt-edgeworth-david| pealkiri = Sir Tannatt Edgeworth David (1858–1934)| väljaanne = www.antarctica.gov.au| vaadatud = 29.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Amundsen">{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000101.htm| pealkiri = Roald Amundsen (1872–1928)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="navy">{{netiviide | url = https://www.history.navy.mil/today-in-history/october-31.html| pealkiri = Today in Naval History, October 31| väljaanne = www.history.navy.mil| arhiivimisurl= | vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="Byrd">{{netiviide | url = http://www.south-pole.com/p0000107.htm| pealkiri = Richard E. Byrd (1888–1957)| väljaanne = www.south-pole.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="howstuffworks">{{netiviide | url = http://science.howstuffworks.com/environmental/earth/geophysics/question473.htm| pealkiri = If the polar ice caps melted, how much would the oceans rise?| väljaanne = science.howstuffworks.com| vaadatud = 29.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Volcanoes">{{netiviide | url = https://www.theguardian.com/world/2017/aug/12/scientists-discover-91-volcanos-antarctica|pealkiri = Scientists discover 91 volcanoes below Antarctic ice sheet| väljaanne = www.theguardian.com| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="astrobiology">{{netiviide | url = http://www.nsf.gov/od/lpa/news/02/lvostok.htm|pealkiri = Webcast – Lake Vostok Press Conference| väljaanne = www.nsf.gov| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="IceLakes">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/4908292.stm |pealkiri = Secret rivers found in Antarctic| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="untersee1">{{netiviide | url = https://science.nasa.gov/headlines/y2008/07feb_cloroxlake.htm|pealkiri = Extremophile Hunt Begins| väljaanne = science.nasa.gov| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise|arhiivimisaeg=2010-03-23|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100323002712/https://science.nasa.gov/headlines/y2008/07feb_cloroxlake.htm}}</ref> <ref name="untersee2">{{netiviide | url = http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.1472-4669.2011.00279.x/full|pealkiri = Discovery of large conical stromatolites in Lake Untersee, Antarctica| väljaanne = Geobiology, vol 9| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Stonehouse">Stonehouse, B. "Encyclopedia of Antarctica and the Southern Oceans", John Wiley & Sons, 2002. ISBN 0-471-98665-8.</ref> <ref name="Dinosaurs">{{netiviide | url = https://www.smithsonianmag.com/history/the-strange-lives-of-polar-dinosaurs-180347471/|pealkiri = The Strange Lives of Polar Dinosaurs| väljaanne = www.smithsonianmag.com| vaadatud = 30.04.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="physorg">{{netiviide | url = http://www.physorg.com/news172072921.html|pealkiri = New CO₂ data helps unlock the secrets of Antarctic formation| väljaanne = www.physorg.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Cenozoic">{{netiviide | url = http://www.nature.com/nature/journal/v421/n6920/abs/nature01290.html|pealkiri = Rapid Cenozoic glaciation of Antarctica induced by declining atmospheric CO₂| väljaanne = www.nature.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="forest">{{netiviide | url = http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-12378934|pealkiri = Secrets of Antarctica's fossilised forests| väljaanne = www.bbc.co.uk| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="coldest">{{netiviide | url = http://www.wisegeek.com/what-are-the-coldest-places-in-the-world.htm|pealkiri = What Are the Coldest Places in the World?| väljaanne = www.wisegeek.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Population">{{netiviide | url = http://www.indexmundi.com/antarctica/population.html|pealkiri = Antarctica Population| väljaanne = www.indexmundi.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="LonelyPlanet">Jeff Rubin. "Antarctica (Country Guide)", Lonely Planet; 3 edition, 2005. ISBN 9781740590945.</ref> <ref name="BAS-weather">{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/met/jds/weather/weather.htm|pealkiri = Weather in the Antarctic| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="orthodox">{{netiviide | url = http://www.spc.rs/eng/flock_antarcticas_orthodox_temple_celebrates_holy_trinity_day|pealkiri = Antarctica's Orthodox temple celebrates Holy Trinity Day| väljaanne = www.spc.rs| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="plants">{{netiviide | url = http://www.antarctica.gov.au/about-antarctica/fact-files/plants|pealkiri = Plants| väljaanne = www.antarctica.gov.au| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="esperanza">{{netiviide | url = https://www.thetimes.co.uk/article/the-power-games-that-threaten-worlds-last-pristine-wilderness-6cv5008sn7l|pealkiri = The power games that threaten world’s last pristine wilderness| väljaanne = www.timesonline.co.uk| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="FirstCitizen">{{netiviide | url = http://webecoist.com/2011/02/15/born-freezing-meet-antarcticas-first-citizen/|pealkiri = Born Freezing: Meet Antarctica’s First Citizen| väljaanne = webecoist.com| vaadatud = 1.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="ecosystem">{{netiviide | url = http://www.spacedaily.com/reports/Ancient_Ecosystem_Thrives_Millions_Of_Years_Below_Antarctic_Glacier_999.html|pealkiri = Ancient Ecosystem Thrives Millions Of Years Below Antarctic Glacier| väljaanne = www.spacedaily.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="landanimals">{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/about_antarctica/wildlife/land_animals/index.php|pealkiri = Land Animals of Antarctica| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise|arhiivimisaeg=2008-10-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081007225336/http://www.antarctica.ac.uk/about_antarctica/wildlife/land_animals/index.php}}</ref> <ref name="sääsk">{{netiviide | url = http://www.units.muohio.edu/cryolab/education/antarcticbestiary_terrestrial.htm|pealkiri = Antarctic Bestiary| väljaanne = www.units.muohio.edu| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="birds1">{{raamatuviide|autor = María Susana Bó & Sofía Copello|pealkiri = Distribution and abundance of breeding birds at Deception island, South Shetland islands, Antarctica, february to april 2000|aasta=2001|Keel = inglise}}</ref> <ref name="birds2">{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/wildlife/snow_petrels.php|pealkiri = Snow Petrels| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="birds3">{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/wildlife/antarctic-penguins.php|pealkiri = Antarctic Penguins| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="keiser">{{netiviide| url = http://www.siec.k12.in.us/west/proj/penguins/emperor.html| pealkiri = Emperor penguins| väljaanne = www.siec.k12.in.us| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 24.12.2012| arhiivimisurl = https://archive.today/20121224114401/http://www.siec.k12.in.us/west/proj/penguins/emperor.html| url-olek = robot: teadmata}}</ref> <ref name="krill">{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/wildlife/krill.php|pealkiri = Antarctic Krill| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="krill2">{{netiviide | url = http://www.zimbio.com/Pacific+Krill/articles/xCV_b7h-vA8/Antarctic+Peninsula+Climate+Change+Krill+Ecosystem|pealkiri = Antarctic Peninsula Climate – A Change in Krill Ecosystem| väljaanne = www.zimbio.com| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="rändajad">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7888558.stm |pealkiri = Ice oceans 'are not poles apart'| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 2.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="mutualrecog">Michelle Rogan-Finnemore. "What Bioprospecting Means for Antarctica and the Southern Ocean", p 204. Ashgate Publishing, 2005. ISBN 0-7546-4419-7.</ref> <ref name="treaty">{{netiviide | url = http://www.ats.aq/devAS/ats_parties.aspx?lang=e|pealkiri = Parties| väljaanne = www.ats.aq| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="law">Geoff Leane, Barbara von Tigerstrom. "International law issues in the South Pacific", Ashgate Publishing, 2005. ISBN 978-0754644194.</ref> <ref name="armscontrol">{{netiviide | url = http://www.history.com/this-day-in-history/antarctica-made-a-military-free-continent|pealkiri = Antarctica made a military-free continent| väljaanne = www.history.com| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="mining">{{netiviide | url = http://www.antarcticanz.govt.nz/downloads/information/infosheets/mining.pdf|pealkiri = Mining Issues in Antarctica| failitüüp = PDF| väljaanne = www.antarcticanz.govt.nz| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise|arhiivimisaeg=2005-05-10|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20050510093511/http://www.antarcticanz.govt.nz/downloads/information/infosheets/mining.pdf}}</ref> <ref name="asoc">{{netiviide | url = http://www.asoc.org/|pealkiri = Antarctic and Southern Ocean Coalition (ASOC)| väljaanne = www.asoc.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Greenpeace">{{netiviide| url = http://www.greenpeace.org/international/about/history/how-we-saved-antarctica| pealkiri = World Park Antarctica| väljaanne = www.greenpeace.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 15.03.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100315101137/http://www.greenpeace.org/international/about/history/how-we-saved-antarctica| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="ALS">{{netiviide | http://www.maailmavaade.ee/nr-12/antarktika-lepingu-susteem|pealkiri = Antarktika lepingu süsteem| väljaanne = www.maailmavaade.ee| vaadatud = 30.01.2018| keel = eesti}}</ref> <ref name="two-treaties">{{netiviide | url = http://www.newscientist.com/article/mg12817431.300-antarctica-a-tale-of-two-treaties-.html|pealkiri = Antarctica, a tale of two treaties| väljaanne = www.newscientist.com| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="whats">{{netiviide | url = http://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/antarctica%20environment/whats%20it%20like%20in%20Antarctica.htm|pealkiri = What's it like in Antarctica?| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Madrid">{{netiviide | url = http://www.antarctica.gov.au/antarctic-law-and-treaty/the-madrid-protocol|pealkiri = The Madrid Protocol| väljaanne = www.antarctica.gov.au| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="naming">{{netiviide | url = http://digital.nls.uk/bartholomew/highlights/antarctica.html|pealkiri = Highlights from the Bartholomew Archive. The naming of Antarctica| väljaanne = digital.nls.uk| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="scar">{{netiviide | url = http://www.scar.org/treaty/|pealkiri = Antarctic Treaty| väljaanne = www.scar.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Origins">{{netiviide | url = http://main.wgbh.org/imax/shackleton/antarctica.html|pealkiri = The Origins of Antarctica| väljaanne = main.wgbh.org| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="ellsworth">{{netiviide | url = https://pubs.geoscienceworld.org/gsa/geology/article-abstract/22/5/427/206074/stratigraphic-evidence-for-the-ross-orogeny-in-the?redirectedFrom=fulltext|pealkiri = Stratigraphic evidence for the Ross orogeny in the Ellsworth Mountains, West Antarctica: Implication for the evolution of the paleo-Pacific margin of Gondwana| väljaanne = geology.geoscienceworld.org| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="Trewby">Trewby, Mary. "Antarctica: An Encyclopedia from Abbott Ice Shelf to Zooplankton", Firefly Books, 2002. ISBN 1-55297-590-8.</ref> <ref name="oil">Christopher Joyner. "The Antarctic Legal Regime", Firefly Books, 1988. ISBN 978-9024736188.</ref> <ref name="mineral">{{netiviide| url = http://www.discoveringantarctica.org.uk/alevel_5_2.html| pealkiri = Mineral resources| väljaanne = www.discoveringantarctica.org.uk| vaadatud = 3.05.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 9.07.2011| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20110709043029/http://www.discoveringantarctica.org.uk/alevel_5_2.html| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="turism">{{netiviide | url = https://www.coolantarctica.com/Travel/antarctica_travel_home.php|pealkiri = Antarctica Travel Guide| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="qantas">{{netiviide | url = http://www.antarcticaflights.com.au/|pealkiri = Antarctica flights| väljaanne = www.antarcticaflights.com.au| vaadatud = 4.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="crash">{{netiviide | url = http://www.smh.com.au/national/air-nz-apologises-for-mt-erebus-crash-20091023-hdg0.html|pealkiri = Air NZ apologises for Mt Erebus crash| väljaanne = The Sydney Morning Herald| vaadatud = 4.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="turismioht">{{netiviide | url = http://www.telegraph.co.uk/travel/734551/Tourism-%27threatens-Antarctic%27.html|pealkiri = Tourism 'threatens Antarctic'| väljaanne = www.telegraph.co.uk| vaadatud = 4.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="dogs">{{netiviide | url = http://www.usatoday.com/news/science/cold-science/life-work/2001-03-19-sled-dogs.htm|pealkiri = Sled dogs' barking no longer heard in Antarctica| väljaanne = www.usatoday.com| vaadatud = 5.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="McMurdo">{{netiviide | url = http://astro.uchicago.edu/cara/vtour/mcmurdo/|pealkiri = Virtual Tour – McMurdo Station, Antarctica| väljaanne = astro.uchicago.edu| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="science">{{netiviide | url = http://www.antarcticconnection.com/shopcontent.asp?type=science-index|pealkiri = Science in Antarctica| väljaanne = www.antarcticconnection.com| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="schiermeier2009">{{netiviide | url = http://www.nature.com/news/2009/090812/full/460792a.html|pealkiri = Atmospheric science: Fixing the sky| väljaanne = www.nature.com| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="ozone record">{{netiviide | url = http://www.nasa.gov/vision/earth/lookingatearth/ozone_record.html|pealkiri = NASA and NOAA Announce Ozone Hole is a Double Record Breaker| väljaanne = www.nasa.gov| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="osooniauk">{{netiviide | url = http://ozonewatch.gsfc.nasa.gov/|pealkiri = The Antarctic Ozone hole| väljaanne = www.nas.nasa.gov| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="BASozone">{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/met/jds/ozone/index_2008.html|pealkiri = Antarctic Ozone, 2008/2009| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="BASozone2">{{netiviide | url = http://www.antarctica.ac.uk/met/jds/ozone/index.html|pealkiri = Antarctic Ozone| väljaanne = www.antarctica.ac.uk| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name=turner2009>{{Cite journal|author=Turner J., Comiso J.C., Marshall G.J., Lachlan-Cope T.A., Bracegirdle T., Maksym T., Meredith M.P., Wang Z., Orr A. |title=Non-annular atmospheric circulation change induced by stratospheric ozone depletion and its role in the recent increase of Antarctic sea ice extent |journal=Geophysical Research Letters |volume=36 |pages=L08502 |year=2009}}</ref> <ref name="Collapse1">{{netiviide | url = http://www.ens-newswire.com/ens/oct2006/2006-10-16-03.asp|pealkiri = Antarctic Ice Shelf Collapse Tied to Global Warming| väljaanne = www.ens-newswire.com| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Collapse2">{{netiviide | url = http://nsidc.org/news/press/larsen_B/2002.html|pealkiri = Larsen B Ice Shelf Collapses in Antarctica| väljaanne = nsidc.org| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="Collapse3">{{netiviide | url = http://earthobservatory.nasa.gov/Features/WilkinsIceSheet/|pealkiri = Disintegration: Antarctic Warming Claims Another Ice Shelf| väljaanne = earthobservatory.nasa.gov| vaadatud = 6.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name=steig2009>{{Cite journal|author=Steig E.J., Schneider D.P., Rutherford S.D., Mann M.E., Comiso J.C., Schindell D.T. |title=Warming of the Antarctic ice-sheet surface since the 1957 International Geophysical Year|journal=Nature (journal) |volume=457 |pages=459–462 |year=2009 |pmid=19158794 |issue=7228}}</ref> <ref name="WestWarming">{{netiviide | url = http://www.nasa.gov/topics/earth/features/warming_antarctica.html|pealkiri = Satellites Confirm Half-Century of West Antarctic Warming| väljaanne = www.nasa.gov| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="ameteorite">{{netiviide | url = http://curator.jsc.nasa.gov/antmet/index.cfm|pealkiri = Antarctic Meteorites| väljaanne = curator.jsc.nasa.gov| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="meteorite">{{netiviide | url = http://www.antarcticconnection.com/shopcontent.asp?type=science-meteorites|pealkiri = Meteorites| väljaanne = www.antarcticconnection.com| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="ALH 84001">{{netiviide | url = http://astronomyonline.org/Astrobiology/ALH84001.asp|pealkiri = The ALH 84001 Controversy| väljaanne = astronomyonline.org| vaadatud = 7.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="crater">{{netiviide| url = https://news.osu.edu/news/2006/06/01/erthboom/| pealkiri = Big Bang in Antarctica — Killer Crater Found Under Ice| väljaanne = news.osu.edu| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise| arhiivimisaeg = 30.01.2018| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180130204243/https://news.osu.edu/news/2006/06/01/erthboom/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="seaice1">{{netiviide | url = https://www.grida.no/resources/5268|pealkiri = Regional changes in Arctic and Antarctic sea ice| väljaanne = www.grida.no| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="seaice2">{{netiviide | url = http://nsidc.org/cryosphere/seaice/index.html|pealkiri = All About Sea Ice| väljaanne = nsidc.org| vaadatud = 30.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name=rignot2004>{{Cite journal|author=Rignot E., Casassa G., Gogineni P., Krabill W., Rivera A., Thomas R. |title=Accelerated ice discharge from the Antarctic Peninsula following the collapse of Larsen B ice shelf |journal=Geophysical Research Letters |volume=31 |pages=L18401 |year=2004}}</ref> <ref name=shepherdwingham2007>{{Cite journal|author=Shepherd A., Wingham D. |title=Recent sea-level contributions of the Antarctic and Greenland Ice Sheets |journal=Science |volume=315 |pages=1529–1532 |year=2007 |issue=5818}}</ref> <ref name=rignotbamber2008>{{Cite journal|author=Rignot E., Bamber J.L., van den Broeke, M.R., Davis C., Li Y., van de Berg W.J., van Meijgaard E. |title=Recent Antarctic ice mass loss from radar interferometry and regional climate modelling |journal=Nature Geoscience |volume=1 |pages=106–110 |year=2008 |issue=2}}</ref> <ref name="research2">{{netiviide| url = http://www.arcticcentre.org/?DeptID=7483| pealkiri = Paleoclimate studies on Antarctic blue ice fields with ground penetrating radar| väljaanne = www.arcticcentre.org| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise| arhiivimisaeg = 7.07.2010| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20100707040205/http://www.arcticcentre.org/?DeptID=7483| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="icesheetlose">{{netiviide | url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/8371773.stm|pealkiri = East Antarctic ice sheet may be losing mass| väljaanne = news.bbc.co.uk| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="research3">{{netiviide | url = http://www.nasa.gov/vision/earth/lookingatearth/landsat_antarctica.html|pealkiri = Satellite Offers a Room With the Best View of Antarctica| väljaanne = www.nasa.gov| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="climate">{{netiviide | url = http://www.coolantarctica.com/Antarctica%20fact%20file/antarctica%20environment/climate_graph/climate_weather.htm|pealkiri = Antarctica Climate and Weather| väljaanne = www.coolantarctica.com| vaadatud = 8.05.2011| keel = inglise}}</ref> <ref name="life">{{netiviide | url = http://www.theozonehole.com/antarcticwildlife.htm|pealkiri = Antarctic Wildlife| väljaanne = www.theozonehole.com| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="Whillans">{{netiviide | url = http://www.nature.com/news/lake-drilling-team-discovers-life-under-the-ice-1.12405|pealkiri = Lake-drilling team discovers life under the ice| väljaanne = www.nature.com| vaadatud = 14.06.2013| keel = inglise}}</ref> <ref name="Shackleton">[http://www.nytimes.com/books/first/b/bickel-forgotten.html Shackleton's Forgotten Men] www.nytimes.com</ref> <ref name="Drewry">Drewry, D. J., ed. (1983). ''Antarctica: Glaciological and Geophysical Folio''. Scott Polar Research Institute, University of Cambridge. ISBN 0-901021-04-0.</ref> <ref name="nsidc">[https://nsidc.org/cryosphere/quickfacts/iceshelves.html Quick Facts on Ice Shelves] nsidc.org</ref> <ref name="Sademed">{{netiviide | url = https://www.climatestotravel.com/climate/antarctica|pealkiri = Climate – Antarctica| väljaanne = www.climatestotravel.com| vaadatud = 29.01.2018| keel = inglise}}</ref> <ref name="geographicus">[https://web.archive.org/web/20170502181608/http://www.geographicus.com/blog/rare-and-antique-maps/terra-australia-terra-de-quir-and-the-great-southern-continent/ Terra Australis Amer] www.geographicus.com</ref> <ref name="antarcticglaciers">[http://www.antarcticglaciers.org/antarctica/east-antarctic-ice-sheet/ East Antarctic Ice Sheet] www.antarcticglaciers.org</ref> <ref name="Maailmajagu">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/maailmajagu1 Maailmajagu] entsyklopeedia.ee</ref> <ref name="Manner">[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/manner1 Manner] entsyklopeedia.ee</ref> }} == Kirjandus == *[[Juhan Smuul]]. ''Jäine raamat. Antarktise-reisi päevik''. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]: [[Tallinn]], 1959 *[[Enn Kreem]]. ''Antarktika läbi aegade''. [[Eesti Raamat]]: [[Tallinn]], 1972 *''Nabakirjad''. Koostajad [[Tiit Kaivo]] ja [[Enn Kaup]]. [[Olion]]: [[Tallinn]], 1992 (raamatu teine osa on pühendatud Antarktikale) *[[Rein Vahisalu]]. ''Laevaarstina Antarktikas''. [[BNSi Kirjastus]]: Tallinn, 1998, ISBN 998-5883055 *[[Sara Wheeler]]. ''Terra Incognita. Antarktika-reisid''. Tõlkinud [[Tiiu Speek]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]]: Tallinn, 2001, ISBN 978-9985305058 *[[David McGonigal]], [[Lynn Woodworth]]. ''Antarktika. Jäine maailm''. Tõlkinud [[Ülle Okas]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]: Tallinn, 2007, ISBN 978-9985702476 *[[Enn Kaup]]. ''Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele''. [[MTÜ Loodusajakiri]]: Tallinn, 2014, ISBN 978-9949950621 *Enn Kaup. ''Armulugu Antarktikaga. 9 ekspeditsiooni Lõunamandrile''. [[TEA Kirjastus]]: Tallinn, 2014, ISBN 978-9949242597 == Välislingid == {{Commons|Antarctica|}} *[http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polaaruurijad/miks-ja-mida-antarktikas-uuritakse/ Miks ja mida Antarktikas uuritakse?] *[http://veebiakadeemia.ee/puramiidi-tipus/polaaruurijad/antarktika-uurijad-eestlased/ Antarktika-uurijad eestlased] {{manner}} {{Coordinate |NS=-90.0 |EW=0.0 |type=landmark |region=AQ}} [[Kategooria:Antarktis|Antarktis]] [[Kategooria:Antarktika]] 6e8oqshy5vlz7c7cph62o4t80yqnd6d 0 10275 6174924 6171043 2022-08-07T14:21:17Z Velirand 67997 /* R */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud praegusi ja varasemaid [[Eesti]] [[poliitik]]uid. __NOTOC__{{tähed}} == A == *[[Jaak Aab]] *[[Leo Aadel]] *[[Maile Aale]] *[[Raimu Aardam]] *[[Juhan Aare]] *[[Merry Aart]] *[[Arto Aas]] *[[Taavi Aas]] *[[Taira Aasa]] *[[Ülle Aaskivi]] *[[Hardo Aasmäe]] *[[Jaak Aaviksoo]] *[[Georg Abels]] *[[Aleksander Aben]] *[[Oskar Abori]] *[[Paul Abramson]] *[[Jüri Adams]] *[[Raivo Aeg]] *[[Jaan Aiaots]] *[[Rein Aidma]] *[[Juhan Ainson]] *[[Friedrich Akel]] *[[Annely Akkermann]] *[[Toomas Alatalu]] *[[Maris Aleksašin]] *[[Yoko Alender]] *[[Georgi Aljošin]] *[[Arvo Aller]] *[[Hendrik Allik]] *[[Jaak Allik]] *[[Hans Alver]] *[[Oskar Amberg]] *[[Ado Anderkopp]] *[[Viktor Andrejev]] *[[Nigol Andresen]] *[[Oskar Angelus]] *[[Jüri Annusson]] *[[Aleksander Ansberg]] *[[Andrus Ansip]] *[[Tõnu Anton]] *[[Robert Antropov]] *[[Jaan Anvelt]] *[[Aleksandr Apolinsky]] *[[Aleksander Arak]] *[[Küllo Arjakas]] *[[Eduard Arnover]] *[[Tiiu Aro]] *[[Konrad Arras]] *[[Christjan Arro]] *[[Peep Aru]] *[[Urmas Arumäe]] *[[Toivo Asmer]] *[[Emma Asson]] *[[Albert Assor]] *[[Gottlieb Ast]] *[[Karl Ast]] *[[Hannes Astok]] *[[Robert Astrem]] *[[Meelis Atonen]] *[[Jaan Audru]] *[[Eduard Aule]] *[[Siim Avi]] == B == *[[Karl August Baars]] *[[Karl Juhan Bahovski]] *[[Peeter Baranin]] *[[Vadim Belobrovtsev]] *[[Maimu Berg]] *[[Jaanus Betlem]] *[[Ado Birk]] *[[Tõnis Bittman]] *[[Gerttu Blank]] *[[Andrus Blok]] *[[Deniss Boroditš]] *[[Riho Breivel]] *[[Christian Brüller]] *[[Georgi Bõstrov]] == C == *[[Oskar Cher]] == D == *[[Aleksander Danilevski]] *[[Andres Dido]] *[[Dmitri Dmitrijev]] *[[Karen Drambjan]] == E == *[[Ivi Eenmaa]] *[[Anne Eenpalu]] *[[Kaarel Eenpalu]] *[[Endel Eero]] *[[Enn Eesmaa]] *[[Eldar Efendijev]] *[[Linda Eichler]] *[[Jaan Eigo]] *[[Margi Ein]] *[[Aleksander Einseln]] *[[Hendrik Elisson]] *[[Andres Ellamaa]] *[[Hillar Eller]] *[[Kaljo Ellik]] *[[Karl Ellis]] *[[Sirje Endre]] *[[Rain Epler]] *[[Ene Ergma]] *[[Ants Erm]] *[[Peeter Ernits]] *[[Villem Ernits]] *[[Urmas Espenberg]] *[[Jüri Estam]] == F == *[[Vitali Faktulin]] *[[Ignar Fjuk]] *[[Karl Oskar Freiberg]] == G == *[[Anna-Maria Galojan]] *[[Nikolai Ganjušov]] *[[Arnold Green]] *[[Vassili Grigorjev]] *[[Igor Gräzin]] *[[Kalle Grünthal]] *[[Oskar Gustavson]] *[[Veigo Gutmann]] == H == *[[Ernst Haabpiht]] *[[Harald Haberman]] *[[Lehte Hainsalu]] *[[Illar Hallaste]] *[[Helmut Hallemaa]] *[[Urmas Hallika]] *[[Väino Hallikmägi]] *[[Voldemar Hammer]] *[[Andre Hanimägi]] *[[August Hanko]] *[[August Hansen]] *[[Mihkel Hansen]] *[[Vootele Hansen]] *[[Johan Hansing]] *[[Margus Hanson]] *[[Anti Haugas]] *[[Monika Haukanõmm]] *[[Hans Heidemann]] *[[Aare Heinvee]] *[[Helle-Moonika Helme]] *[[Mart Helme]] *[[Martin Helme]] *[[Harri Henn]] *[[Heiki Hepner]] *[[Andres Herkel]] *[[Jaak Herodes]] *[[Karoli Hindriks]] *[[Mati Hint]] *[[Friedrich Hist]] *[[Johan Holberg]] *[[Remo Holsmer]] *[[Arvo Horm]] *[[Liia Hänni]] *[[Kalev Härk]] *[[Jaanus Härms]] *[[Jaan Hünerson‎]] == I == *[[Toomas Hendrik Ilves]] *[[Viktor Imala]] *[[Endel Inglist]] *[[Karl Ipsberg]] *[[Sergei Issakov]] *[[Kaia Iva]] *[[Olga Ivanova]] == J == *[[Andres Jaadla]] *[[Jüri Jaakson]] *[[Viljar Jaamu]] *[[Karin Jaani]] *[[Raigo Jahu]] *[[August Jakobson]] *[[Karl-Arnold Jalakas]] *[[Johan Jans]] *[[August Janson]] *[[Alma Jeets]] *[[Kalle Jents]] *[[Leopold Johanson]] *[[Erich Joonas]] *[[Mihkel Juhkam]] *[[Arvo Junti]] *[[Jossiv Jurovski]] *[[Jaak Juske]] *[[Tõnu Juul]] *[[Matti Jõe]] *[[Jaak Jõerüüt]] *[[Aleksander Jõeäär]] * [[Helmer Jõgi]] *[[Aadu Jõgiaas]] *[[Kaia Jäppinen]] *[[Rein Järlik]] *[[Jaan Järve]] *[[Rein Järvelill]] *[[Toomas Järveoja]] *[[Ants Järvesaar]] *[[Elmar Järvesoo]] *[[Raivo Järvi]] *[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]] *[[Kalle Jürgenson]] *[[Toivo Jürgenson]] *[[Anton Jürgenstein]] *[[Toomas Jürgenstein]] *[[August Jürima]] *[[August Jürima (Järvamaalt)]] *[[Mihkel Jüris]] *[[Johannes Jürna]] == K == *[[Aleksander Kaal]] *[[Vambo Kaal]] *[[Ruuben Kaalep]] *[[Aleksander Kaar]] *[[Juhan Kaarlimäe]] *[[Kaido Kaasik]] *[[Renate Kaasik]] *[[Etti Kagarov]] *[[Tiit Kala]] *[[Valeri Kalabugin]] *[[Tõnis Kalbus]] *[[Valev Kald]] *[[Helle Kalda]] *[[Nelli Kalikova]] *[[Nigul Kaliste]] *[[Jakob Kalju]] *[[Kersti Kaljulaid]] *[[Raimond Kaljulaid]] *[[Kalev Kaljuste]] *[[Lembit Kaljuvee]] *[[Kaja Kallas]] *[[Kristina Kallas]] *[[Madis Kallas]] *[[Siim Kallas]] *[[Teet Kallasvee]] *[[Jakob Kalle]] *[[Kalev Kallemets]] *[[Ivar Kallion]] *[[Kalev Kallo]] *[[Tõnu Kalvet]] *[[Kaido Kama]] *[[Eva Kams]] *[[Gea Kangilaski]] *[[Nikolai Kann]] *[[Indrek Kannik]] *[[Sulev Kannimäe]] *[[Lemmit Kaplinski]] *[[Jaanus Karilaid]] *[[Alo Karineel]] *[[Katrin Karisma-Krumm]] *[[Karl Kark]] *[[Karl Ferdinand Karlson]] *[[Nikolai Karotamm]] *[[Juhan Kartau]] *[[Ester Karuse]] *[[Henri Kaselo]] *[[Maria Kasepalu]] *[[Aleksander Kask]] *[[Oskar Kask]] *[[Peet Kask]] *[[Risto Kask]] *[[Uno Kaskpeit]] *[[Johannes Kass]] *[[Marko Kass]] *[[Artur Kasterpalu]] *[[Tõnu Kauba]] *[[Ene Kaups]] *[[Karl Kaups]] *[[Max Kaur]] *[[Hans Kauri]] *[[Jüri Kaver]] *[[Mari-Ann Kelam]] *[[Tunne Kelam]] *[[Erkki Keldo]] *[[Vahur Keldrima]] *[[Albert Kendra]] *[[August Kerem]] *[[Liina Kersna]] *[[Kalju Kertsmik]] *[[Aleksander Kesküla]] *[[Johan Kesküll]] *[[Tanel Kiik]] *[[Mart Kiirats]] *[[Kaljo Kiisk]] *[[Siim Valmar Kiisler]] *[[Krista Kilvet]] *[[Viktor Kingissepp]] *[[Kert Kingo]] *[[Sirje Kingsepp]] *[[Tõnis Kint]] *[[Ernst Kirs]] *[[Georg Kirsberg]] *[[Raul Kirsel]] *[[Valve Kirsipuu]] *[[Argo Kirss]] *[[Signe Kivi]] *[[Toomas Kivimägi]] *[[Sven Kivisildnik]] *[[Loit Kivistik]] *[[Mario Kivistik]] *[[Liis Klaar]] *[[Urmas Klaas]] *[[Mait Klaassen]] *[[Kalle Klandorf]] *[[Valter Klauson]] *[[Dimitri Klenski]] *[[Johannes Klesment]] *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]] *[[Hermann Koch]] *[[Arno Kodu]] *[[Peeter Koemets]] *[[August Kohver]] *[[Aivar Koitla]] *[[Aivar Kokk]] *[[Jaan Kokk]] *[[Rene Kokk]] *[[Kaarel Eduard Kompus]] *[[Konstantin Konik]] *[[Evald Konno]] *[[Jaanus Koorep]] *[[Mihhail Korb]] *[[Valeri Korb]] *[[Andres Kork]] *[[Jüri Kork]] *[[Toomas Kork]] *[[Mait Kornet]] *[[Maria Korotkova]] *[[Heino Kostabi]] *[[Siret Kotka]] *[[Kalev Kotkas]] *[[Andres Kraas]] *[[Heiki Kranich]] *[[Kaja Kreisman]] *[[Peeter Kreitzberg]] *[[Jaan Kriisa]] *[[Valter Krimm]] *[[Toivo Kroon]] *[[Eerik-Niiles Kross]] *[[Urmas Kruuse]] *[[Juhan Kukk]] *[[Kalev Kukk]] *[[Martin Kukk]] *[[Hugo Kukke‎]] *[[Jaan-Hans Kuks]] *[[Kalle Kulbok]] *[[Elle Kull]] *[[Väino Kull]] *[[Tiit Kulu]] *[[Boris Kumm]] *[[Martin Kummets]] *[[Jaan Kundla]] *[[Leo Kunnas]] *[[Helmi Kurba]] *[[Kustav Kurg]] *[[Kaspar Kurve]] *[[Johannes Kurvits]] *[[Peeter Kurvits]] *[[Filimon Kuznetsov]] *[[Vladimir Kuznetsov]] *[[Ants Kuul]] *[[Marti Kuusik]] *[[Tiit Kuusmik]] *[[Hugo Kuusner]] *[[Tõnis Kõiv]] *[[Tõnu Kõiv]] *[[Ahti Kõo]] *[[Tarmo Kõuts]] *[[Kalvi Kõva]] *[[Ivan Käbin]] *[[Tiit Käbin]] *[[Maigi Käige]] *[[Vladimir Käo]] *[[Orest Kärm]] *[[Aleksander Kärner]] *[[Priit Kärsna]] *[[Ants Käärma]] *[[Kristjan Kõljalg]] *[[Mihhail Kõlvart]] *[[Jüri Kõre]] *[[Oskar Köster]] *[[Nikolai Köstner]] *[[Ott Köstner]] *[[Külliki Kübarsepp]] *[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]] *[[Helmen Kütt]] *[[Raivo Kütt]] == L == *[[Eduard Laaman]] *[[Aleksander Laane]] *[[Eduard Laanemäe]] *[[Kalle Laanet]] *[[Olev Laanjärv]] *[[Mart Laar]] *[[Mats Laarmann]] *[[Jaan Laas]] *[[Lauri Laasi]] *[[Lauri Laats]] *[[Urmas Laht]] *[[Rasmus Lahtvee]] *[[Valdur Lahtvee]] *[[Reno Laidre]] *[[Andres Laisk]] *[[Joonas Laks]] *[[Leho Lamus]] *[[Alar Laneman]] *[[Rein Lang]] *[[Heinrich Laretei]] *[[Andres Larka]] *[[Jaan Lattik]] *[[August Laur]] *[[Jarno Laur]] *[[Heinrich Lauri]] *[[Maris Lauri]] *[[Johannes Lauristin]] *[[Marju Lauristin]] *[[Peeter Laurson]] *[[Tarmo Lausing]] *[[Peeter Lemming]] *[[Mihkel Lees]] *[[Anna Leetsmann]] *[[Johannes Lehman]] *[[Elmar-Aleksander Lehtmets]] *[[Jaak Leimann]] *[[Tarmo Leinatamm]] *[[Paul Leis]] *[[Vello Leito]] *[[Margus Leivo]] *[[Kajar Lember]] *[[Voldemar Lender]] *[[Heimar Lenk]] *[[Margus Lepik]] *[[Robert Lepikson]] *[[Kristjan-Olari Leping]] *[[Jaan J. Leppik]] *[[Kalju Leppik]] *[[Ando Leps]] *[[August Julius Leps]] *[[Ilona Lepsalu]] *[[Lennart Liba]] *[[Jürgen Ligi]] *[[Kaarel Liidak]] *[[Oskar Karl Johann Liigand]] *[[Jüri Liim]] *[[Eva-Maria Liimets]] *[[Tõnis Liinat]] *[[Karl Liivak]] *[[Jüri Liivas]] *[[Anto Liivat]] *[[Efim Liivik]] *[[Heiki Lill]] *[[Julius Lill]] *[[Kalev Lillo]] *[[Väino Linde]] *[[Johannes Lindemann]] *[[Voldemar Linnamägi]] *[[Elmar Lipping]] *[[Jaan Lippmaa]] *[[Andres Lipstok]] *[[Andrei Lobov]] *[[Rein Loik]] *[[Priit Lomp]] *[[Tarmo Loodus]] *[[Siimu Loogma]] *[[Värner Lootsmann]] *[[Peeter Lorents]] *[[Aleksei Lotman]] *[[Mihhail Lotman]] *[[August Lubi]] *[[Juhan Luiga]] *[[Inara Luigas]] *[[Jüri Luik]] *[[Lauri Luik]] *[[Tõnis Lukas]] *[[Peeter Luksep]] *[[Ott Lumi]] *[[Jaan Luts]] *[[Randel Länts]] *[[Lauri Läänemets]] == M == *[[Villem Maaker]] *[[Helmut Maandi]] *[[Hannes Maasel]] *[[Tiit Made]] *[[Jaak Madison]] *[[Peeter Madissoo]] *[[Toivo Maimets]] *[[Natalia Malleus]] *[[Külvar Mand]] *[[Andres Mandre]] *[[Jaan Manitski]] *[[August Maramaa]] *[[Peep Mardiste]] *[[Peeter Mardna]] *[[Maret Maripuu]] *[[Aksel Mark]] *[[Heinrich Mark]] *[[Jüri Marksoo]] *[[Jaanus Marrandi]] *[[Rein Marrandi]] *[[Jüri Martin]] *[[Hans Martinson]] *[[Merike Martinson]] *[[Hans Martna]] *[[Mihkel Martna]] *[[Jaan Masing]] *[[Mait Mihkel Mathiesen]] *[[Mihkel Mathiesen]] *[[Tiit Matsulevitš]] *[[Dagmar Mattiisen]] *[[Hanno Matto]] *[[Alfred Maurer]] *[[Silver Meikar]] *[[Toomas Mendelson]] *[[Mati Meos]] *[[Uno Mereste]] *[[Enn Meri]] *[[Lennart Meri]] *[[Mart Meri]] *[[Maret Merisaar]] *[[Martin Mets]] *[[Andres Metsoja]] *[[Kristen Michal]] *[[Kalle Mihkels]] *[[Johannes Mihkelson]] *[[Marko Mihkelson]] *[[Marianne Mikko]] *[[Johannes Mikkola]] *[[Sven Mikser]] *[[Margo Miljand]] *[[Juri Mišin]] *[[Jaan Moks]] *[[Roman Mugur]] *[[Tatjana Muravjova]] *[[Raivo Murd]] *[[Enn Murdmaa]] *[[Aadu Must]] *[[Jaanus Mutli]] *[[Paul Muuli]] *[[Jüri Mõis]] *[[Alfred Mõttus]] *[[Jaan Mõttus]] *[[Hjalmar Mäe]] *[[Mati Mäetalu]] *[[Leino Mägi]] *[[Meelis Mälberg]] *[[Raul Mälk]] *[[Ahti Mänd]] *[[Jaanus Männik]] *[[Johannes Märtson]] *[[Tõnis Mölder]] *[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]] *[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]] *[[Viktor von zur Mühlen]] *[[Johan Müller]] *[[Johannes Mürk]] *[[Johannes-August Müürman]] == N == *[[Ago Naarits]] *[[Aleksander Naeres]] *[[Jaak Nanilson]] *[[Victor Neggo]] *[[Eiki Nestor]] *[[Juhan Nihtig]] *[[Mart Niklus]] *[[Toivo Ninnas]] *[[Andrei Novikov]] *[[Ülo Nugis]] *[[Hans Nurm]] *[[Kaul Nurm]] *[[Enn Nurmiste]] *[[Mart Nutt]] *[[Ilmar Nuut]] *[[Ervin Jüri Nõmmera]] *[[Kaido Nõmmik]] *[[Alar Nääme]] == O == *[[Ants Oidermaa]] *[[Aleksander Oinas]] *[[Ludvig Ojaveski]] *[[Kristiina Ojuland]] *[[Lui Olesk]] *[[Peeter Olesk]] *[[Andri Ollema]] *[[Aleksander Onno]] *[[Mart Opmann]] *[[Johannes Orasmaa]] *[[Tiina Oraste]] *[[Margus Oro]] *[[Jevgeni Ossinovski]] *[[Aleksander Ossipov]] *[[Alma Ostra-Oinas]] *[[Kalev Ots]] *[[Tanel Ots]] *[[Anneli Ott]] *[[Jüri Ott]] *[[Jüri Ottas]] *[[Martin Ottas]] *[[Liisa Oviir]] *[[Siiri Oviir]] == P == *[[Anatoli Paal]] *[[Eevi Paasmäe]] *[[Meelis Paavel]] *[[Raivo Paavo]] *[[Ivari Padar]] *[[Jaana Padrik]] *[[Peeter Paemurru]] *[[Urmas Paet]] *[[Maido Pajo]] *[[Karl-Eduard Pajos]] *[[Ants Paju]] *[[Harry Pajundi]] *[[Liisa Pakosta]] *[[Ilmar Palias]] *[[Ivar Paljak]] *[[Kalle Palling]] *[[Ants Pallop]] *[[Erich Palm]] *[[Viktor Palm]] *[[Urve Palo]] *[[Tõnis Palts]] *[[Bruno Pao]] *[[Eldur Parder]] *[[Lagle Parek]] *[[Jüri Parik]] *[[Juhan Parts]] *[[Ralf R. Parve]] *[[Eduard Peedosk]] *[[August Peet]] *[[Georg Pelisaar]] *[[Enno Penno]] *[[Rudolf Penno]] *[[Keit Pentus-Rosimannus]] *[[Johannes Perens]] *[[Ferdinand Petersen]] *[[Peep Peterson]] *[[Hanno Pevkur]] *[[Jüri Pihl]] *[[Ants Piip]] *[[Jaan Piiskar]] *[[Heljo Pikhof]] *[[Mikk Pikkmets]] *[[Juhan Pikkov]] *[[Õnne Pillak]] *[[Taavi Pirk]] *[[Vello Pohla]] *[[Siim Pohlak]] *[[Marko Pomerants]] *[[Theodor Pool]] *[[Anti Poolamets]] *[[Jaan Poska]] *[[Peep Pree]] *[[Nikolai Preiman]] *[[Priidu Priks]] *[[Nelli Privalova]] *[[Toivo Promm]] *[[Tiit Pruuli]] *[[Joakim Puhk]] *[[Otto Pukk]] *[[Mihkel Pung]] *[[Heidy Purga]] *[[Karl Puusemp]] *[[Peeter Puusep]] *[[Paul Puustusmaa]] *[[Aigar Põder]] *[[Vambola Põder]] *[[Nikolai Põdramägi]] *[[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]] *[[Peeter Siegfried Põld]] *[[Raivo Põldaru]] *[[Kalju Põldvere]] *[[Henn Põlluaas]] *[[Rein Põllumaa]] *[[Terje Põvvat]] *[[Eduard Päll]] *[[Ingvar Pärnamäe]] *[[Kadi Pärnits]] *[[Mihkel Pärnoja]] *[[Hugo Pärtelpoeg]] *[[Ilmar Pärtelpoeg]] *[[Konstantin Päts]] *[[Viktor Päts]] *[[Hans Pöögelmann]] *[[Aleksander Pürge]] == R == *[[Algus Raadik]] *[[Jaan Raamot]] *[[Kalev Raave]] *[[Peeter Rahnel]] *[[Tauno Rahnu]] *[[Jaanus Rahumägi]] *[[Jaanus Raidal]] *[[Mati Raidma]] *[[Ivar Raig]] *[[Ülle Rajasalu]] *[[Olev Raju]] *[[Reili Rand]] *[[Laine Randjärv]] *[[Rein Randver]] *[[Märt Rask]] *[[Jüri Ratas]] *[[Rein Ratas]] *[[Leopold Raudkepp]] *[[Heiki Raudla]] *[[Valve Raudnask]] *[[Indrek Raudne]] *[[Hain Rebas]] *[[Aleksander Rei]] *[[August Rei]] *[[Janno Reiljan]] *[[Villu Reiljan]] *[[Vallo Reimaa]] *[[Mihkel Reimann]] *[[Marek Reinaas]] *[[Urmas Reinsalu]] *[[Marie Reisik]] *[[Urmas Reitelmann]] *[[Martin Repinski]] *[[Mailis Reps]] *[[Jaanus Riibe]] *[[Signe Riisalo]] *[[Aivar Riisalu]] *[[August Riismann]] *[[Eduard Riisna]] *[[Rudolf Riives]] *[[Kai Rimmel]] *[[Andrus Ristkok]] *[[Rein Ristlaan]] *[[Monika Rogenbaum]] *[[Jaan Roht]] *[[Karl Roomet]] *[[Vladimir Roopere]] *[[Reet Roos]] *[[Aivar Rosenberg]] *[[Viive Rosenberg]] *[[Mati Rosenstein]] *[[Rain Rosimannus]] *[[Vardo Rumessen]] *[[Hannes Rumm]] *[[Paul-Eerik Rummo]] *[[Aino Runge]] *[[Karl Robert Ruus]] *[[Neeme Ruus]] *[[Rainis Ruusamäe]] *[[Ants Ruusmann]] *[[Maido Ruusmann]] *[[Taavi Rõivas]] *[[Alfred Rästas]] *[[Jüri Rätsep]] *[[Arnold Rüütel]] *[[Karel Rüütli]] == S == *[[Indrek Saar]] *[[Jüri Saar]] *[[Marika Saar]] *[[Andrus Saare]] *[[Erki Saarman]] *[[Vello Saatpalu]] *[[Kalju Sakk]] *[[Edgar Valter Saks]] *[[Katrin Saks]] *[[Priit Saksing]] *[[Vello Salum]] *[[Jaak Salumets]] *[[Erika Salumäe]] *[[Malle Salupere]] *[[Karl Saral]] *[[Arvo Sarapuu]] *[[Kersti Sarapuu]] *[[Friedrich Sauer]] *[[Erik Salumäe]] *[[Erik Sandla]] *[[Jüri Sasi]] *[[Voldemar Sassi]] *[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]] *[[Toomas Savi]] *[[Ain Saviauk]] *[[Edgar Savisaar]] *[[Erki Savisaar]] *[[Maria Savisaar]] *[[Vilja Savisaar-Toomast]] *[[Aavo Savitsch]] *[[Hanno Schotter]] *[[Helir-Valdor Seeder]] *[[Andrus Seeme]] *[[Neinar Seli]] *[[Julius Seljamaa]] *[[Karl Selter]] *[[Valvo Semilarski]] *[[Andre Sepp]] *[[Boris Sepp]] *[[Kaja Sepp]] *[[Leo Sepp]] *[[Ain Seppik]] *[[Sven Sester]] *[[Priit Sibul]] *[[Raul Siem]] *[[Pipi-Liis Siemann]] *[[Mart Siimann]] *[[Riina Sikkut]] *[[Arno Sild]] *[[Oskar Silde]] *[[Toomas Sildmäe]] *[[Enn-Arno Sillari]] *[[Kadri Simson]] *[[Riivo Sinijärv]] *[[Tiit Sinissaar]] *[[Arvo Sirendi]] *[[Artur Sirk]] *[[Siiri Sisask]] *[[Riina Solman]] *[[Julia Sommer]] *[[Mark Soosaar]] *[[Jaan Soots]] *[[Imre Sooäär]] *[[Aleksei Sorokin]] *[[Edgar Spriit]] *[[Mihhail Stalnuhhin]] *[[Pavel Starostin]] *[[Nikolai Stelmach]] *[[Aleksander Stern]] *[[Otto Sternbeck]] *[[Marek Strandberg]] *[[Otto Strandman]] *[[Priit Suit]] *[[Urmas Sukles]] *[[Voldemar Sumberg]] *[[Timo Suslov]] *[[Andres Sutt]] *[[Neeme Suur]] *[[Rein Suurkask]] *[[Albert Suurkivi]] *[[Oskar Suursööt]] *[[Priit Suve]] *[[Artjom Suvorov]] *[[Aivar Sõerd]] *[[Jakob Sõnajalg]] *[[Märt Sõrra]] *[[Olga Sõtnik]] *[[Eduard Säkk]] *[[Karl Säre]] *[[Ernst Särgava]] ==Š== *[[Semjon Školnikov]] *[[Vladimir Šokman]] *[[Marko Šorin]] *[[Leo Štarkov]] ==Z== *[[Nikolai Zolin]] == T == *[[Rein Taagepera]] *[[Olari Taal]] *[[Andres Taimla]] *[[Theodor Tallmeister]] *[[Ivar Tallo]] *[[Nikolai Talts]] *[[Artur Talvik]] *[[Peep Tambet]] *[[Jaanus Tamkivi]] *[[Aldo Tamm]] *[[Enno Tamm]] *[[Jaak Tamm]] *[[Jüri Tamm]] *[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (sündinud 1953) *[[Paul Tammert]] *[[Leo Tammiksaar]] *[[Rene Tammist]] *[[Tarmo Tammiste]] *[[Tiit Tammsaar]] *[[Külli Tammur]] *[[Raivo Tammus]] *[[Järvo Tandre]] *[[Andres Tarand]] *[[Indrek Tarand]] *[[Kaarel Tarand]] *[[Viktor Tarmas]] *[[Enn Tarto]] *[[Arnold Tartu]] *[[Laine Tarvis]] *[[Jaanus Tasuja]] *[[Jaan Teemant]] *[[Risto Teinonen]] *[[Kirill Teiter]] *[[Hans Teiv]] *[[Juhan Telgmaa]] *[[Tiia Teppan]] *[[Tiit Terik]] *[[Tõnu Tepandi]] *[[Otto Tief]] *[[Urve Tiidus]] *[[Andres Tinno]] *[[Mati Tolmoff]] *[[Ene Tomberg]] *[[Jevgeni Tomberg]] *[[Pille Tomson]] *[[Kustas Tonkman]] *[[Yana Toom]] *[[Valdis Toomast]] *[[Indrek Toome]] *[[Innari Toome]] *[[Jüri Toomepuu]] *[[Tiit Toomsalu]] *[[Toivo Tootsen]] *[[Ülo Tootsen]] *[[Marko Torm]] *[[Toomas Trapido]] *[[Jan Trei]] *[[Terje Trei]] *[[Henn Treial]] *[[Mai Treial]] *[[Urmas Treiel]] *[[Voldemar Trumm]] *[[Anders Tsahkna]] *[[Margus Tsahkna]] *[[Aleksis Tsänk]] *[[Margarita Tšernogorova]] *[[Ingvar Tšižikov]] *[[Iraida Tšubenko]] *[[Ester Tuiksoo]] *[[Ülo Tulik]] *[[Aleksander Tulp]] *[[Peeter Tulviste]] *[[Artur Tupits]] *[[Enn Tupp]] *[[Marika Tuus]] *[[Aleksander Tõnisson]] *[[Ilmar Tõnisson]] *[[Jaan Tõnisson]] *[[Liina Tõnisson]] *[[Toomas Tõniste]] *[[Toivo Tõnson]] *[[Ain Tähiste]] *[[Ülo Tärno]] == U == *[[Anton Uesson]] *[[Jüri Uluots]] *[[Ülo Uluots]] *[[Feliks Undusk]] *[[Johan Ungerson]] *[[Ivar Unt]] *[[Maksim Unt]] *[[Jaak Uudmäe]] *[[Juhan Uuemaa]] *[[Raivo Uukkivi]] == V == *[[Urbo Vaarmann]] *[[Artur Vader]] *[[Ken-Marti Vaher]] *[[Leonhard Vahter]] *[[Lauri Vahtre]] *[[Karl Vaino]] *[[Rainer Vakra]] *[[Uno Valdmets]] *[[Jaak Valge]] *[[Einar Vallbaum]] *[[Orm Valtson]] *[[Johannes Vanja]] *[[Meta Vannas]] *[[Raivo Vare]] *[[Sulev Vare]] *[[Toomas Varek]] *[[Johannes Vares]] *[[Andres Varik]] *[[Paul Varul]] *[[Rannar Vassiljev]] *[[Viktor Vassiljev]] *[[Triin Veber]] *[[Aarne Veedla]] *[[Juhan Veel]] *[[Toivo Veenre]] *[[Ants Veetõusme]] *[[Richard Veermaa]] *[[Andra Veidemann]] *[[Rein Veidemann]] *[[Aleksander Veiderma]] *[[Arnold Veimer]] *[[Udo Vellend]] *[[Trivimi Velliste]] *[[Vladimir Velman]] *[[Värdi Velner]] *[[Taavi Veskimägi]] *[[Georg Vestel]] *[[Sten-Hans Vihmar]] *[[Helgi Viirelaid]] *[[Ants Viirmaa]] *[[Mart Viisitamm]] *[[Nikolai Viitak]] *[[Priit Vilba]] *[[Jüri Vilms]] *[[Toomas Vilosius]] *[[Aldo Vinkel]] *[[Heido Vitsur]] *[[Lauri Vitsut]] *[[Toomas Vitsut]] *[[Nikolai Vojeikin]] *[[Ülo Vooglaid]] *[[Julius Voolaid]] *[[Tauno Võhmar]] *[[Mart Võrklaev]] *[[Hannes Võrno]] *[[Peeter Võsa]] *[[Tiit Vähi]] *[[Toomas Väinaste]] *[[Arder Väli]] *[[Vaino Väljas]] ==Ä== *[[Margus Ääremaa]] == Õ == *[[Aivar Õun]] *[[Harri Õunapuu]] *[[Jaan Õunapuu]] ==Ö== *[[Andrus Öövel]] == Ü == *[[Raoul Üksvärav]] *[[Jaak Ümarik]] *[[Avo Üprus]] [[Kategooria:Eesti poliitikud| Eesti poliitikute loend]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Poliitikud]] [[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Poliitikute loend]] 0jtp1kog6vcpjr0ni0nmayqkskafyul 0 10582 6175024 5867011 2022-08-07T17:51:18Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[File:Bundesarchiv Bild 183-T0824-0027, Rosemarie Ackermann.jpg|thumb|Rosemarie Ackermann]] '''Rosemarie Ackermann''' (sündinud [[4. aprill]]il [[1952]] [[Saksimaa]]l [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]; sünninimi '''Rosemarie Witschas''') on [[Ida-Saksamaa]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]). == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]] [[Montréal]] '''[[olümpiavõitja]]''' '''1.93''' === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === * [[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]] Rooma '''Euroopa meister''' 1.95 * [[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]] [[Praha]] hõbemedal '''1.99''' === Maailmarekordid === {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !!Aeg !! Koht |- | kõrgushüpe || '''1.94''' || [[24. august]] [[1974]] || [[Berliin]] |- | || '''1.95''' || [[8. september]] [[1974]] || [[Rooma]] |- | || '''1.96''' || [[8. mai]] [[1976]] || [[Dresden]] |- | || '''1.96''' || [[3. juuli]] [[1976]] || [[Dresden]] |- | || '''1.97''' || [[14. august]] [[1977]] || [[Helsingi]] |- | || '''1.97''' || [[26. august]] [[1977]] || [[Berliin]] |- | || '''2.00''' || [[26. august]] [[1977]] || [[Berliin]] |} {{Olümpiavõitjad naiste kõrgushüppes}} {{DEFAULTSORT:Ackermann, Rosemarie}} [[Kategooria:Ida-Saksamaa kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] [[Category:Sündinud 1952]] 4rbgcnvxly2ramsaou4x7lux3l4npqu 0 11744 6174961 6174425 2022-08-07T15:34:45Z Melilac 58734 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sigulda | pilt = Sigulda Castle closeup.jpg | pildiallkiri = Sigulda mõisahoone | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sigulda | lipp = Flag of Sigulda.svg | lipu_link = [[Sigulda lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Sigulda.svg | vapi_link = [[Sigulda vapp]] | pindala = 18,2 | elanikke = | asendikaart = Läti }} [[Pilt:Šveices iela 27a, Sigulda (3).JPG|pisi|Villa Koiva ürgoru kaldal]] [[Pilt:Sigulda Totale.jpg|thumb|[[Sigulda ordulinnus]]e varemed]] [[File:BM01038Am.jpg|pisi|[[Sigulda loss]]i varemed [[1771]]. aastal. [[Johann Christoph Brotze]]]] '''Sigulda''' ({{Audio|Lv-Sigulda.ogg|läti}}) on linn (aastast [[1928]]) [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] keskus. Halduslikult kuulus Sigulda kuni [[1. juuli]]ni [[2009]] [[Riia rajoon]]i, jäädes selle kirdeossa. <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 48</ref> Linna elanike arv on igal aastal alates aastast 2000 kasvanud. 2007. aastal elas linnas 11 487 inimest. Linlastest on 86% lätlased, 9% venelased ja 3% valgevenelased. Linna pindala on 18,2 km². Siguldat läbib [[Riia]]–[[Misso]]–[[Pihkva]] [[maantee]]. Riiast Siguldani ulatub [[kiirtee]], Siguldas kiirtee lõpeb <ref name=SMA/>. Siguldat läbib ka Riia–[[Cēsis]]e–[[Valmiera]]–[[Valka]] [[raudtee]], mille ääres asub [[Sigulda raudteejaam]]. <ref name=SMA/>. ==Vaatamisväärsused== Sigulda asub [[Koiva]] alamjooksul, jõe kagukaldal. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse [[devon]]i [[liivakivi]]sse sügava [[org|oru]], kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja [[koobas|koopad]]. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust [[Liivimaa]] [[Šveits]]iks. Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge [[Liivi ordu]] (vasak kallas) ja [[Riia peapiiskop]]i (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused [[Turaida]]s ja [[Krimulda]]s ning ordu kaldale jäänud [[Sigulda ordulinnus]]. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud. Osa linnast nende linnuste ümbruskonnas jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. Linna jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Siguldas on Baltimaade ainus [[köisraudtee]]. See avati [[3. jaanuar]]il [[1969]] ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m. Poolel teel [[Sigulda loss]]i ja [[Turaida linnus]]e vahel asub [[Baltimaad]]e suurim koobas, [[Gutmani koobas]]. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab [[oja]], millest joomist peetakse tervislikuks. Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu [[linnamägi|linnamäge]]. Iga aasta [[mai]]s korraldatakse [[kirsipuu]]de [[õitsemine|õitsemise]] ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival. Veebruaris-märtsis toimub Sigulda lossivaremete ümbruses valgusfestival. ==Sport== Kuni 1980ndateni polnud [[Nõukogude Liit]] saanud [[taliolümpiamängud]]el medaleid vaid kahel alal: kahe- ja neljabobil. [[1986]] valmis Siguldas Nõukogude Liidu ainus [[bobirada]], millel lisaks lätlastele treenib tänapäevalgi [[Venemaa]] koondis. [[18. jaanuar|18.]]–[[24. jaanuar]]il [[2010]] toimusid Siguldas [[kelgutamine|kelgutamise]] Euroopa meistrivõistlused. == Ajalugu == Linna asutamise aastaks loetakse [[1207]]. Sel aastal asutas [[Mõõgavendade ordu]] [[Sigulda ordulinnus]]e. [[Saksa keel]]es oli asula nimi ''Segewold''. See tuleb saksakeelsest sõnast ''Siegwald'', mis tähendab 'võidumets'. 12. septembril 2020 liideti osa [[Kalnabeites]]e külast, [[Ķipari]] ja [[Peltes]]e külad Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> == Sõprusomavalitsused == Sigulda kuulub sõpruslinnastusse, mille nimi on [[Douzelage]]. See ühendab igast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesmaast üht linna, mis kõik on üksteise sõpruslinnad. Sigulda astus Douzelage'i liikmeks [[2004]]. 2010. aasta seisuga kuuluvad sellesse [[Altea]] ([[Hispaania]]), [[Bad Kötzting]] ([[Saksamaa]]), [[Bellagio]] ([[Itaalia]]), [[Bundoran]] ([[Iirimaa]]), [[Chojna]] ([[Poola]]), [[Granville]] ([[Prantsusmaa]]), [[Holstebro]] ([[Taani]]), [[Houffalize'i vald]] ([[Belgia]]), [[Judenburg]] ([[Austria]]), [[Karkkila]] ([[Soome]]), [[Kőszeg]] ([[Ungari]]), [[Marsaskala]] ([[Malta]]), [[Meerssen]] ([[Holland]]), [[Niederanven]] ([[Luksemburg]]), [[Oxelösund]] ([[Rootsi]]), [[Prienai]] ([[Leedu]]), [[Préveza]] ([[Kreeka]]), [[Sesimbra]] ([[Portugal]]), [[Sherborne]] ([[Inglismaa]]), [[Sušice]] ([[Tšehhi]]), [[Zvolen]] ([[Slovakkia]]) ja [[Türi]] ([[Eesti]]). Lisaks sellele on Sigulda sõprusomavalitsused [[Angus]] ([[Šotimaa]]), [[Birštonas]] (Leedu), [[Falköping]] (Rootsi), [[Keila]] (Eesti), [[Lǿgstor]] (Taani), [[Stuhr]] (Saksamaa) ja [[Tšiathura]] (Gruusia). ==Vaata ka== *[[Sigulda ordulinnus]] *[[Sigulda komtuur]] *[[Sigulda kihelkond]] *[[Sigulda vald]] *[[Sigulda piirkond]] *[[Turaida muuseum-kaitseala]] == Viited == <references/> ==Välislingid== {{commons}} *[http://www.sigulda.lv/ Sigulda sait] {{Läti linnad}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Sigulda| ]] [[Kategooria:Läti linnad]] bd3y5ejrhc1fduqc5fwz50aymprbwbr 6174962 6174961 2022-08-07T15:34:58Z Melilac 58734 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sigulda | pilt = Sigulda Castle closeup.jpg | pildiallkiri = Sigulda mõisahoone | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sigulda | lipp = Flag of Sigulda.svg | lipu_link = [[Sigulda lipp]] | vapp = Coat_of_Arms_of_Sigulda.svg | vapi_link = [[Sigulda vapp]] | pindala = 18,2 | elanikke = | asendikaart = Läti }} [[Pilt:Šveices iela 27a, Sigulda (3).JPG|pisi|Villa Koiva ürgoru kaldal]] [[Pilt:Sigulda Totale.jpg|thumb|[[Sigulda ordulinnus]]e varemed]] [[File:BM01038Am.jpg|pisi|[[Sigulda loss]]i varemed [[1771]]. aastal. [[Johann Christoph Brotze]]]] '''Sigulda''' ({{Audio|Lv-Sigulda.ogg|läti}}) on linn (aastast [[1928]]) [[Läti]]s [[Vidzeme]]s, [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] keskus. Halduslikult kuulus Sigulda kuni [[1. juuli]]ni [[2009]] [[Riia rajoon]]i, jäädes selle kirdeossa. <ref name=SMA>[[Suur maailma atlas]], lk. 48</ref> Linna elanike arv on igal aastal alates aastast 2000 kasvanud. 2007. aastal elas linnas 11 487 inimest. Linlastest on 86% lätlased, 9% venelased ja 3% valgevenelased. Linna pindala on 18,2 km². Siguldat läbib [[Riia]]–[[Misso]]–[[Pihkva]] [[maantee]]. Riiast Siguldani ulatub [[kiirtee]], Siguldas kiirtee lõpeb <ref name=SMA/>. Siguldat läbib ka Riia–[[Cēsis]]e–[[Valmiera]]–[[Valka]] [[raudtee]], mille ääres asub [[Sigulda raudteejaam]]. <ref name=SMA/>. ==Vaatamisväärsused== Sigulda asub [[Koiva]] alamjooksul, jõe kagukaldal. Koiva on Siguldas uuristanud punakasse [[devon]]i [[liivakivi]]sse sügava [[org|oru]], kus jõe mõlemal kaldal on järsud kaljud ja [[koobas|koopad]]. Maalilise looduse tõttu nimetatakse Sigulda ümbrust [[Liivimaa]] [[Šveits]]iks. Linn asub kohas, kus Läti võimsaimate hulka kuuluvas Koiva ürgorus kulges piki jõge [[Liivi ordu]] (vasak kallas) ja [[Riia peapiiskop]]i (parem kallas) valduste piir. Sigulda linna alale jäävad peapiiskopile kuulunud linnused [[Turaida]]s ja [[Krimulda]]s ning ordu kaldale jäänud [[Sigulda ordulinnus]]. Kaks viimast on varemeis, esimene osaliselt taastatud. Osa linnast nende linnuste ümbruskonnas jääb Sigulda, Krimulda ja Turaida ajaloolise keskuse kaitsealale. Linna jääb osaliselt Turaida muuseumreservaat.<ref>[https://is.mantojums.lv/2606 Turaidas muzejrezervāts]</ref> Siguldas on Baltimaade ainus [[köisraudtee]]. See avati [[3. jaanuar]]il [[1969]] ja see ühendab Siguldat Krimuldaga. Köisraudtee pikkus on 1060 m. Poolel teel [[Sigulda loss]]i ja [[Turaida linnus]]e vahel asub [[Baltimaad]]e suurim koobas, [[Gutmani koobas]]. See on 19 meetrit sügav, 12 m lai ja 10 m kõrge. Koopas voolab [[oja]], millest joomist peetakse tervislikuks. Lisaks jääb Sigulda vahetusse ümbrusse veel mitu [[linnamägi|linnamäge]]. Iga aasta [[mai]]s korraldatakse [[kirsipuu]]de [[õitsemine|õitsemise]] ajal linna festival. Lisaks korraldatakse igal suvel Sigulda lossi varemetes vabaõhu-ooperifestival. Veebruaris-märtsis toimub Sigulda lossivaremete ümbruses valgusfestival. ==Sport== Kuni 1980ndateni polnud [[Nõukogude Liit]] saanud [[taliolümpiamängud]]el medaleid vaid kahel alal: kahe- ja neljabobil. [[1986]] valmis Siguldas Nõukogude Liidu ainus [[bobirada]], millel lisaks lätlastele treenib tänapäevalgi [[Venemaa]] koondis. [[18. jaanuar|18.]]–[[24. jaanuar]]il [[2010]] toimusid Siguldas [[kelgutamine|kelgutamise]] Euroopa meistrivõistlused. == Ajalugu == Linna asutamise aastaks loetakse [[1207]]. Sel aastal asutas [[Mõõgavendade ordu]] [[Sigulda ordulinnus]]e. [[Saksa keel]]es oli asula nimi ''Segewold''. See tuleb saksakeelsest sõnast ''Siegwald'', mis tähendab 'võidumets'. 12. septembril 2020 liideti osa [[Kalnabeites]]e külast, [[Ķipari]] ja [[Peltes]]e külad Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> == Sõprusomavalitsused == Sigulda kuulub sõpruslinnastusse, mille nimi on [[Douzelage]]. See ühendab igast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesmaast üht linna, mis kõik on üksteise sõpruslinnad. Sigulda astus Douzelage'i liikmeks [[2004]]. 2010. aasta seisuga kuuluvad sellesse [[Altea]] ([[Hispaania]]), [[Bad Kötzting]] ([[Saksamaa]]), [[Bellagio]] ([[Itaalia]]), [[Bundoran]] ([[Iirimaa]]), [[Chojna]] ([[Poola]]), [[Granville]] ([[Prantsusmaa]]), [[Holstebro]] ([[Taani]]), [[Houffalize'i vald]] ([[Belgia]]), [[Judenburg]] ([[Austria]]), [[Karkkila]] ([[Soome]]), [[Kőszeg]] ([[Ungari]]), [[Marsaskala]] ([[Malta]]), [[Meerssen]] ([[Holland]]), [[Niederanven]] ([[Luksemburg]]), [[Oxelösund]] ([[Rootsi]]), [[Prienai]] ([[Leedu]]), [[Préveza]] ([[Kreeka]]), [[Sesimbra]] ([[Portugal]]), [[Sherborne]] ([[Inglismaa]]), [[Sušice]] ([[Tšehhi]]), [[Zvolen]] ([[Slovakkia]]) ja [[Türi]] ([[Eesti]]). Lisaks sellele on Sigulda sõprusomavalitsused [[Angus]] ([[Šotimaa]]), [[Birštonas]] (Leedu), [[Falköping]] (Rootsi), [[Keila]] (Eesti), [[Lǿgstor]] (Taani), [[Stuhr]] (Saksamaa) ja [[Tšiathura]] (Gruusia). ==Vaata ka== *[[Sigulda ordulinnus]] *[[Sigulda komtuur]] *[[Sigulda kihelkond]] *[[Sigulda vald]] *[[Sigulda piirkond]] *[[Turaida muuseum-kaitseala]] == Viited == <references/> ==Välislingid== {{commons}} *[http://www.sigulda.lv/ Sigulda sait] {{Läti linnad}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Sigulda| ]] [[Kategooria:Läti linnad]] jsa5qbuyien2sp764fu896xwtkx6nxe 0 12011 6175002 6172753 2022-08-07T16:36:49Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/KesMisKus|KesMisKus]] ([[User talk:KesMisKus|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2019}} '''Aškenazi juudid''' ([[heebrea keel]]es אַשְׁכְּנָז kui ka יְהוּדֵי אַשְׁכְּנַז) on [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]] [[juudid]], kes elasid/elavad [[Saksamaa]]l, endise [[Austria-Ungari]] ja [[Rzeczpospolita|Poola-Leedu]] riigi aladel [[Poola]]s, [[Valgevene]]s, [[Ukraina]]s ja [[Leedu]]s. [[File:Juden 1881.JPG|pisi|Aškenazi [[Juutide asustuspiirkond|Juutide asualad]] ja rahvastikutihedus [[1881]]. aastal Euroopas. Tumedama värviga on märgitud kõige kõrgema [[kontsentratsioon]]iga piirkonnad. ]] Praegusel ajal elavad aškenazi juudid (sealhulgas peamiselt [[holokaustis ellujäänud|holokaustis ellujäänute]] järeltulijad) põhiliselt [[Iisrael]]is, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] (eriti nn [[Kirdeosariigid|kirdeosariikides]]) ja [[Prantsusmaa]]l. Aškenazi juutide traditsiooniline keel on olnud [[jidiš]]. Tänapäeval on nad valdavalt teistele keeltele üle läinud. ==Ajalugu== Kõik juudid pärinevad [[Lähis-Ida]]st, juudi rahvus kujunes vanas [[Mesopotaamia]]s. Umbes 2500 aastat tagasi jagunesid nad kahte rühma, millest ühed suundusid [[Euroopa]]sse ja [[Põhja-Aafrika]]sse ning teine rühm jäi [[Lähis-Ida]]sse. Ajaliselt langeb see kokku [[Juudamaa]] ja [[Jeruusalemm]]a vallutamisega [[586]]. aastal eKr [[Babüloonia]] valitseja [[Nebukadnetsar II]] poolt. Eri allikate põhjal moodustavad ligikaudu 75% maailma juutidest just aškenazi juudid. Tänapäeval on levinud ka ekslik arvamus, et aškenazi juudid pärinevad tegelikult hoopis [[kasaarid]]est. Kasaaride riik asus [[Volga]] alamjooksul ja [[Põhja-Kaukaasia]] põhjaosas ning sai 6.-9. sajandil tänu kaubitsemisele võimsaks. Kuid muutus liiga tülikaks teistele suurvõimudele ning 10. sajandil hävitasid [[Kiievi suurvürst]]id Kasaaria. Kasaarid olid võtnud vastu juudi usu ehk [[judaism]]i. ===Holokaust=== {{vaata|Holokaust}} {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[juudid]] *[[sefaradi juudid]] ([[Türgi]]s, [[Itaalia]]s ja [[Kreeka]]s) *[[mizrahi juudid]] ([[Süüria]]s, [[Iraak|Iraagis]] ja [[Iraan]]is) [[Kategooria:Rahvad]] hio0r37u7lib82xx0uustrvbae9rk2p 0 12492 6174906 6009486 2022-08-07T13:57:30Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | osm = pind | suum = 6 }} [[Pilt:Hogland.png|pisi|Suursaar]] [[Fail:General-admiralApraksin1900Hogland.jpg|pisi|Madalikule sõitnud Apraksin Suursaare all (1900)]] '''Suursaar''' (ka ''Kotkasaar'', ''Kõrgesaar''; [[soome keel|soome]] ''Suursaari'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Hogland'', [[vene keel|vene]] ''Гогланд'', ''Gogland'') on [[Venemaa]]le kuuluv [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]], 180&nbsp;km [[Peterburi]]st läänes ja 120&nbsp;km [[Viiburi]]st edelas, kaugus [[Eesti]] rannikust 55&nbsp;km ja [[Soome]] rannikust ([[Kotka]]st) 40&nbsp;km. Saare pindala on 21&nbsp;km². Saar on kaljune ja lõuna suunas kõrgenev (erinevail andmeil 158 meetrist kuni 176 meetrini). Saare pikkus on 11&nbsp;km, laius 1,5–3&nbsp;km. Saar jääb halduslikult [[Leningradi oblast]]i [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajooni]]. Veel 10–15&nbsp;km edela poole jäävad [[Vimplisaared]] ja [[Ruuskari]], mis on [[Kaliningrad]]i piirkonda arvestamata kogu Venemaa põhiterritooriumi kõige läänepoolsemad punktid (pikkuskraad 26,680 E). == Ajalugu == Suursaar oli asustatud soomlastega vähemalt 16. sajandist. Pärast Põhjasõda jäi saar muu nn Vana-Soomega aga [[Venemaa Keisririik|Tsaari-Venemaa]] võimu alla. Venemaa vallutas terve Soome ala 1809 ja kolm aastat hiljem ühendati Vana-Soome kui ka Suursaar Soome suurvürstiriigiga. [[1788]] toimus saare juures [[Suursaare merelahing]] [[Rootsi]] ja Venemaa laevastike vahel. [[1856]]. aastal sõitis saare lähedal tormi tõttu karile kolmemastiline [[purjelaev]] Amerika, mis oli kaubalastiga teel Tallinna. Õnnetuses hukkus 130 meeskonnaliikmest 38 (4 ohvitseri ja 34 madrust), kes maeti saare kalmistule.<ref name="amerika" /> [[1900]]. aastal toimus Suursaarelt vene [[raadio]]leiutaja [[Aleksandr Popov]]i juhtimisel maailma esimene praktilist kasu toonud raadioseanss [[Kuutsalo]] kaudu [[Kotka]] ja [[Kroonlinn]]aga saare lõunakalda lähedal kaljudele sõitnud soomuslaeva General-admiral Apraksini päästetööde korraldamiseks. Selle sündmuse tähistamiseks on saarel [[obelisk]]. [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahuleping]] aastal 1920 kindlustas, et Suursaar kuulus Soomele. === Suursaar II maailmasõja ajal === Suurenenud sõjaohu tõttu evakueeriti Suursaarelt 1939. aasta oktoobris kõik 772 elanikku.<ref name="Tuomikoski" /> [[Talvesõda|Talvesõja]] alguses (1. detsembril 1939) pommitas NSV Liidu õhuvägi Suursaart, misjärel otsustas väike 10-liikmeline soomlaste kaitsesalk saarelt lahkuda. Paari päeva pärast (3–4. detsember) hõivasid venelased tühjaksjäänud saare. Talvesõja lõppedes jäi Suursaar rahulepingu järgi NSV Liidu kontrolli alla. [[Jätkusõda|Jätkusõja]] puhkedes lahkusid venelased saarelt 1941. aasta detsembris, misjärel hõivasid saare omakorda soomlased. Mõneks kuuks saarele jäänud soomlased lahkusid pärast venelaste rünnakut 1942. aasta jaanuaris. 26. märtsil tungisid soomlased üle Soome lahe jää õhuväe toel uuesti Suursaarele ning see vallutati raske lahinguga kahe päeva jooksul. Venelased kaotasid langenute ja vangilangenutena 250, soomlased langenute ja haavatutena 170 sõdurit.<ref name="Haapala" /> Soome väljaastumisega Jätkusõjast septembris 1944 avas Nõukogude mereväele läbipääsu Soome lahele. Sakslased olid selleks ajaks taganenud Narva jõeni ja otsustasid Suursaare hõivamisega piirata NSV Liidu laevastiku tegevust Soome lahel. Operatsiooni [[Tanne Ost]] läbiviimine jäi täielikult [[Kriegsmarine]]le.<ref name="Kijanen" /> 14. septembril Tallinnast saabunud sakslased nõudsid soomlastelt saare üleandmist, keeldumisel asusid Saksa väed pärast keskööd rünnakule. Saarel hästi kindlustunud soomlasi toetasid õhust Nõukogude õhuväed. Operatsioon lõppes 15. septembril Saksa väegrupi täieliku lüüasaamisega – vangi langes 1231 (kellest 175 olid haavatud) ja hukkus 153 sakslast. Soomlaste kaotused olid 36 hukkunut, 67 haavatut ja 8 lahingus kadunud sõdurit.<ref name="Lunde" /> Moskvas sõlmitud Jätkusõja rahulepingu järgi loobus Soome Suursaarest, mis kinnistati ametlikult 1947. aasta [[Pariisi lepingud (1947)|Pariisi lepingutega]]. Praegu kuulub Suursaar [[Venemaa]]le. == Ehitised == Saarel on kaks [[tuletorn]]i: [[1904]] valminud Lõunamajakas ja Põhjamajakas ning [[radar]]ijaam laevade jälgimiseks, mitme allika järgi ka [[elektrooniline luure|elektroonilise luure]] keskus. Oktoobris 2007 teatas Venemaa kavatsusest rajada Suursaarele [[lennujuhtimiskeskus]] ja võimas [[radar|raadiolokatsioonijaam]], et vähendada Eesti ja Soome [[õhuruum]]i rikkumisi Venemaa lennukite poolt. Nüüdisajal on saarel soomlaste Suurküla ja selle kalmistu varemed. == Asustus == Vanimad kirjalikud teated Suursaare asustusest pärinevad 15. sajandist.<ref name="maaleht" /> 1939. aasta lõpus elas Suursaarel 772 inimest.<ref name="doria" /> Saarel oli kaks küla – Suurküla ja Kiiskinküla. Inimesed elatusid põhiliselt kala- ja hülgepüügist. Makse maksti tava kohaselt soolasilkudes ja hülgerasvas. Saare meremehed said tööd kaubalaevadel ja lootsidena. Harrastati ka kaubavedu Eesti ja Soome vahel.<ref name="maaleht" /> Saarele on maetud Venemaa [[admiral]] [[Ivan Svjatov]], kes oli tõotanud, et laseb end Suursaarele matta. == Geoloogiline ehitus == [[Pilt:Russia - Hogland.PNG|pisi|Suursaare asendi kaart]] Suursaare [[Geoloogiline ehitus|geoloogilise ehituse]] vastu on huvi tuntud juba üle 150 aasta. Esimesed arvestatavad ja üldjoontes siiani paikapidavad geoloogilised ülevaated on koostanud [[Wilhelm Ramsay|Ramsay]] ([[1892]]) ning [[Ernst Håkan Kranck|Kranck]] ([[1929]]). Hiljem, pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]], on saare [[Geoloogiline kaart|geoloogilise kaardistamisega]] tegelenud ka [[Eesti]] [[geoloog]]id. Suursaar on [[Eesti]]le lähim koht, kus [[paljandumine|paljanduvad]] [[aluskord|aluskorrakivimid]]. Saare geoloogilises arengus on olulist rolli mänginud [[tektoonilised liikumised]], [[vulkanism]] ning hilisem [[denudatsioon|kulutus]]. Suursaar on väga huvipakkuv oma geoloogilise ehituse äärmise mitmekesisuse poolest. Saare moodustab submeridionaalne aluskorra plokk, mis on tõenäoliselt ümbritsetud [[murrang]]utest. Saar koosneb kahest [[Struktuurne korrus|struktuursest korrusest]]. Alumise osa, mis paljandub saare lääneosas, moodustavad [[Svekofenni kompleks]]i [[Tardkivim|tard-]] ja [[moondekivim]]id, ülemise aga [[Orogenees|postorogeensed]] [[Vulkaaniline kivim|vulkaniidid]], peamiselt [[Happeline kivim|happelised]] [[kvartsporfüür]]id. == Struve kaar == [[Pilt:GoglandZ.jpg|pisi|[[Struve geodeetiline kaar|Struve geodeetilise kaare]] mõõdupunkt [[Punkt Z]] Suursaarel]] Saarel asub [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Struve geodeetiline kaar|Struve geodeetilise kaare]] kaks mõõdupunkti: [[Mäkiinpäällys]] ({{koord|tekst=/|NS=60/04/27/N|EW=26/58/11/E|nimi=Mäkiinpäällys}}) ja [[Punkt Z]] ({{koord|tekst=/|NS=60/5/9.8/N|EW=26/57/37.5/E|nimi=Punkt Z}}). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="amerika">{{netiviide | url = http://www.opensea.ru/articles/travel/gogland/| pealkiri = "Последний рейс транспорта Америка".| väljaanne = www.opensea.ru| vaadatud = 30.01.2012| keel = vene keeles}}</ref> <ref name="Tuomikoski">Tuomikoski Pekka "Talvisota väestösiirrot", 2010, lk 71–75</ref> <ref name="Haapala">Juhani Haapala: "Suursaaren valtaus 27.–28.3.1942", 2004. ''Rannikon Puolustaja''. Viitattu 21. maaliskuuta 2007.</ref> <ref name="Kijanen">Kijanen, Kalervo (1968). Suomen Laivasto 1918–1968 II. Helsinki: Meriupseeriyhdistys/Otava. Lk 220.</ref> <ref name="Lunde">Lunde, Henrik O. (2011). "Finland's War of Choice: The Troubled German-Finnish Alliance in World War II". Lk 329–331 Newbury: Casemate Publishers. ISBN 978-1-61200-037-4.</ref> <ref name="maaleht">[http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/suursaar-unustatud-parl-soome-lahes-ja-eesti-rahva-ennemuistsetes-juttudes?id=74343393 Suursaar – unustatud pärl Soome lahes ja "Eesti rahva ennemuistsetes juttudes"] ''maaleht.delfi.ee''</ref> <ref name="doria">[http://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/69343/vamu1939.pdf?sequence=1&isAllowed=y Laskettu väkiluku joulukuun 31 p:nä 1939 seurakunnankirjojen ja siviilirekisterin mukaan, kunnittain. Lk 24.] ''www.doria.fi''</ref> }} == Kirjandus == * [[Wilhelm Ramsay]], ''Kertomus karttalehtiin N19 ja 20. Suursaari ja Tytärsaari'', [[Helsingi]] [[1892]]. * [[Eino Havas]], ''Suursaari sanoin ja kuvin''. Hämeenlinna: Arvi A. Karisto Osakeyhtiö, 1920. * [[Ernst Håkan Kranck]], ''Hoglands berggrund. GFF'', [[Stockholm]] [[1929]]. * [[Mati Niin]], ''Suursaare ja Suur-Tütarsaare aluskorra geoloogiast'', kogumikus Soome lahe geoloogiast, Tallinn [[1997]], lk 25–31. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://www.postimees.ee/1711889 Suursaarele plaanitav radarijaam võimaldab Eesti õhuruumi kontrollida] * [https://www.postimees.ee/1713301 Venelaste jaam Suursaarel – uus salasilm piiril] * [http://spb.cruising.ru/useful/gogland/index.php Остров дикой красоты] (vene keeles) {{Kymenlaakso}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Kymenlaakso maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)]] tqwfecsu0kw7vwmw1pbxf73bminkopj 0 12493 6175215 6141269 2022-08-08T07:07:08Z Geonarva 1553 /* Tuulepargid Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2022}} [[Pilt:Hanila tuulepark 2.JPG|pisi|[[Rõuste tuulepark]]]] '''Tuulepark''' on [[tuuleelektrijaam]], milles [[elektrienergia]]t toodetakse mitme [[elektrituulik]]u abil. == Tuuleparkide võimsus == [[Pilt:Tuulikud Pakri poolsaarel, vaade Vääna-Jõesuu lähistelt, 24. juuni 2011.jpg|pisi|Pakri tuulepark, vaade Vääna-Jõesuu lähistelt]] Tuulepargid võivad olla väga erineva [[võimsus]]ega, sõltuvalt tuulegeneraatorite arvust ja suurusest. Maailma suurim tuulepark on [[Hiina]]s asuv [[Gansu tuulepark]] (''Jiuquan wind Power Base'') üldvõimsusega 6 GW (2012). 2020. aastaks pidi see kasvama 20 GW-ni.<ref name="ei27072017">[https://et.inforandum.com/oklahoma-be-home-largest-wind-farm-us-41378 Oklahoma saab olema USA suurim tuulepark]</ref><ref name="knowwf">{{Netiviide |url=https://www.know.cf/enciclopedia/en/Wind_farm |pealkiri=Wind farm |vaadatud=2019-07-19 |arhiivimisaeg=2019-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190719143016/https://www.know.cf/enciclopedia/en/Wind_farm |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Panoraam|Gansu.Guazhou.windfarm.croped.jpg|1000px|Gansu tuulepargi väike osa}} Suuruselt teine tuulepark maailmas on [[Jaisalmeri tuulepark]] (''Jaisalmer wind park'') [[India]]s [[Rajasthan]]i osariigis üldvõimsusega 1600 MW.<ref name="top10-03042021">[https://constructionreviewonline.com/biggest-projects/top-10-largest-wind-farms-in-the-world/ Top 10 largest wind farms in the world], constructionreviewonline.com, 03.04.2021 (vaadatud 03.07.2021)</ref> Suuruselt kolmas tuulepark maailmas on [[Alta tuuleenergia keskus]] (''Alta Wind Energy Center'') ehk '''Mojave tuulepark''' (''Mojave Wind Farm'') [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis üldvõimsusega 1548 MW, plaanis on suurendada seda 3 GW-ni.<ref name="awec">[https://www.power-technology.com/projects/alta-wind-energy-center-awec-california/ Alta Wind Energy Center (AWEC), California] </ref><ref name="top10-03042021"/>. Suurimad tuulepargid asuvad Ameerika Ühendriikides veel [[Texase osariik|Texase osariigis]], sealhulgas [[Roscoe tuulepark]], mille võimsus on 781,5 MW.<ref>[https://www.reuters.com/article/bondsNews/idUSN3023624320091001 E.ON completes world's largest wind farm in Texas] (vaadatud 03.07.2021)</ref> 2009. aasta septembris avati Taani ranniku lähedal tol ajal maailma suurim avamere tuulepark Horns Rev 2, mis hõlmas 35 ruutkilomeetri suuruse ala ja koosnes 91 elektrituulikust üldvõimsusega 209 MW.<ref name="pe18092009">[http://puhaselu.blogspot.com/2009/09/avatakse-maailma-suurim-avamere.html Avatakse maailma suurim avamere tuulepark], Puhas Elu, 18.09.2009 (vaadatud 19.07.2019)</ref> 2010. aasta septembris avati [[Põhjameri|Põhjameres]] Inglismaa ranniku lähedal tol ajal maailma suurim [[Thaneti tuulepark|Thaneti]] avamere tuulepark, mis koosnes 100 elektrituulikust üldvõimsusega 300 MW.<ref name="äp23092010">[https://www.aripaev.ee/uudised/2010/09/23/maailma-suurim-tuulepark-avatud Maailma suurim tuulepark avatud], Äripäev, 23.09.2010 (vaadatud 19.07.2019)</ref> 2013. aasta aprillis avati Inglismaa kaguosas umbes 20 km kaugusel [[Kent]]i krahvkonna rannikust tol ajal maailma suurim [[London Array]] tuulepark, mis koosnes 175 elektrituulikust üldvõimsusega 630 MW.<ref name="ei10042013">[https://et.inforandum.com/worlds-largest-wind-farm-79174 Maailma suurim tuulepark, London Array, viidi täiesti veebi], 10.04.2013</ref> [[Fail:Walney Offshore Windfarm - geograph.org.uk - 2391702.jpg|pisi|Walney tuulepargi rajamine]] 2018. aasta septembris avati [[Inglismaa]] loodeosas [[Cumbria]] krahvkonna rannikust 15 kilomeetri kaugusel [[Iiri meri|Iiri meres]] maailma suurim [[Walney meretuulepark]] (''Walney Extension offshore wind farm'') üldvõimsusega 659 MW, mis koosneb 87 elektrituulikust ja hõlmab umbes 145 ruutkilomeetri suuruse ala.<ref name="pm06092018">[https://www.postimees.ee/6386488/video-inglismaa-ranniku-lahistel-avati-hiiglaslik-tuulepark VIDEO: Inglismaa ranniku lähistel avati hiiglaslik tuulepark], Postimees, 06.09.2018 (vaadatud 19.07.2019)</ref><ref name="err06092018">[https://www.err.ee/859243/inglismaal-hakkab-toole-maailma-suurim-tuulepark Inglismaal hakkab tööle maailma suurim tuulepark], ERR, 06.09.2018 (vaadatud 19.07.2019)</ref> Tuulepargis on 40 [[Vestas V164|MHI-Vestase]]-tüüpi elektrituulikut võimsusega 8,25 MW ja 47 [[Siemens Gamesa]] tüüpi elektrituulikut võimsusega 7 MW.<ref name="walneyextension">[https://walneyextension.co.uk/About-the-project#0 The world´s largest offshore wind farm] (vaadatud 19.07.2019)</ref> See on aastatel 2010–2011 loodud Walney I ja Walney II meretuuleparkide jätk. Seega on Walney meretuulepargis kokku 189 tuulikut üldvõimsusega 1026,2 MW. Maailmas on ehitamisel mitu üle 1 GW võimsusega tuuleparki. Aastaks 2020 on plaanis ehitada Põhja-Inglismaal [[Yorkshire|Yorkshire'i]] ranniku lähedale 407 ruutkilomeetri suurusele alale Hornsea Project One tuulepark üldvõimsusega 1,2 GW, mis hakkab koosnema 174 tuuleturbiinist kõrgusega 190 meetrit.<ref name="estsciens">[https://est.sciences-world.com/worlds-biggest-wind-farm-given-go-ahead-off-britain-80183 Maailma suurim tuulepark eraldati Inglismaalt]</ref> == Tuulepargid Eestis == [[Pilt:Virtsu tuulepark.jpg|pisi|Virtsu I tuulepark (2007)]] Esimene tuulepark Eestis rajati 2002. aasta sügisel [[Virtsu sadam]]a lähedale. See oli [[Virtsu I tuulepark]], mille koosseisu kuulus 3 tuulikut võimsusega 0,6 MW. 2008. aasta lõpus Eestis oli 59 elektrituulikut (sh 47 töötavat) koguvõimsusega 78 MW.<ref name="ekspress280720109">[https://ekspress.delfi.ee/kuum/tuuleparkide-kaart-eestis-tootab-59-tuulegeneraatorit?id=27690329 TUULEPARKIDE KAART: Eestis töötab 59 tuulegeneraatorit], Eesti Ekspress, 28.07.2009 (vaadatud 18.07.2019)</ref> 2011. aasta lõpus oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184 MW, mis tootsid 365 GWh energiat.<ref name="tee">[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/27902/tuuleenergia_eestis.html Tuuleenergia Eestis] (vaadatud 02.08.2019)</ref> 2018. aasta seisuga oli Eestis üle 20 tuulepargi, kokku 139 tuulikut üldvõimsusega 309,96 MW ning nendega toodeti 591 GWh elektrit. {| class="wikitable" ! colspan="10" align="center" style="background-color: #cfb;" |Eesti tuulepargid ja tuulikud<ref name="tuuleenergia">[https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/ Olemasolev tuuleenergia Eestis], Tuuleenergia assotsiatsioon</ref> |- ! style="background-color: #cfb;" | Nimi ! style="background-color: #cfb;" | Rajamise aasta ! style="background-color: #cfb;" | Võimsus ! style="background-color: #cfb;" | Tuulikute arv |----- ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | MW ! style="background-color: #cfb;" | |---- | align="left" | [[Tahkuna tuulegeneraator]]* || align="center"| 1997 || align="center" | 0,15 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Sääre tuulegeneraator]] || align="center"| 2002 || align="center" | 0,225 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Virtsu I tuulepark]]<br>lisatuulik || align="center"| 2002<br>2008|| align="center" | 1,8<br>0,8 || align="center" | 3<br>1 |---- | align="left" | [[Torgu tuulepark]]* || align="center"| 2002|| align="center" | 0,45 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Pakri tuulepark]] || align="center"| 2004|| align="center" | 18,4 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Esivere tuulepark]] || align="center"| 2005 || align="center" | 8,0 || align="center" | 4 |---- | align="left" | [[Läätsa tuulepark]] || align="center"| 2005 || align="center" | 3,0 || align="center" | 6 |---- | align="left" | [[Nasva tuulepark]] || align="center"| 2007 || align="center" | 1,6 || align="center" | 2 |---- | align="left" | [[Viru-Nigula tuulepark]] || align="center"| 2007 || align="center" | 24,0 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Ruhnu tuulepark|Ruhnu (Sjustana) tuulepark]] || align="center"| 2007 || align="center" | 0,15 || align="center" | 2 |---- | align="left" | [[Sangla tuulik]] || align="center"| 2007 || align="center" | 0,3|| align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Türju tuulikud]] || align="center"| 2007 || align="center" | 0,3 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Virtsu II tuulepark]] || align="center"| 2008 || align="center" | 6,9 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Rõuste tuulepark|Esivere (Rõuste) tuulepark]] || align="center"| 2008 || align="center" | 12,0 || align="center" | 4 |---- | align="left" | [[Aulepa tuulepark]] I etapp<br>II etapp || align="center"| 2009<br>2001 || align="center" | 39,0<br>9,0 || align="center" | 13<br>3 |---- | align="left" | [[Vanaküla tuulepark]] || align="center"| 2009 || align="center" | 9,0 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Tooma I tuulepark]] || align="center"| 2009 || align="center" | 16,0 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Virtsu III tuulepark]] || align="center"| 2010 || align="center" | 6,9 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Nasva tuulik I]]<br>[[Nasva tuulik II]] || align="center"| 2011<br>2013 || align="center" | 2,3<br>3,6 || align="center" | 1<br>1 |---- | align="left" | [[Aseriaru tuulepark]] || align="center"| 2011 || align="center" | 24,0 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Narva tuhavälja tuulepark]] || align="center"| 2012 || align="center" | 39,0 || align="center" | 17 |---- | align="left" | [[Paldiski tuulepark]] || align="center"| 2012 || align="center" | 45,0 || align="center" | 18 |---- | align="left" | [[Sikassaare tuulepark]] || align="center"| 2012 || align="center" | 1,5 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Ojaküla tuulepark]] || align="center"| 2013 || align="center" | 6,9 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Tamba tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 6,0 || align="center" | 2 |---- | align="left" | [[Mäli tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 12,0 || align="center" | 4 |---- | align="left" | [[Aburi tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 1,8 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Salme II tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 3,0 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Torgu tuulegeneraator]] || align="center"| 2015 || align="center" | 0,66 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Tooma II tuulepark]] || align="center"| 2016 || align="center" | 7,05 || align="center" | 3 |---- | align="left" | Varja I etapp, [[Purtse tuulepark]] || align="center"| 2020 || align="center" | 10 || align="center" | 5 |---- | align="left" | Kokku || align="center"| 2018 || align="center" | 319,96 || align="center" | 145 |---- | colspan="4" align="left" |* tegevuse lõpetanud |} {| class="wikitable" ! colspan="10" align="center" style="background-color: #cfb;" |Eesti kavandavad tuulepargid ja tuulikud<ref name="pm">[https://www.postimees.ee/3793857/suur-ulevaade-kui-palju-on-eestis-tuuleparke-ja-kuhu-neid-juurde-tuleb Suur ülevaade: kui palju on Eestis tuuleparke ja kuhu neid juurde tuleb], Postimees 09.08.2016</ref> |- ! style="background-color: #cfb;" | Nimi ! style="background-color: #cfb;" | Arendaja ! style="background-color: #cfb;" | Võimsus ! style="background-color: #cfb;" | Tuulikute arv |----- ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | MW ! style="background-color: #cfb;" | |---- | align="left" | Aidu tuulepark || align="center"| Kindel Vara OÜ || align="center" | 100 || align="center" | 33 |---- | align="left" | Auvere tuulepark || align="center"| [[Roheline Elekter AS]] || align="center" | 255 || align="center" | 85<ref name="pmm14082019">[https://majandus24.postimees.ee/4210223/jargmine-arendaja-proovib-onne-tuulepargiga Järgmine arendaja proovib õnne tuulepargiga], Postimees. Majandus. 14.08.2017 (vaadatud 03.08.2019)</ref> |---- | align="left" | Esivere II tuulepark || align="center"| [[Skinest Energia AS]] || align="center" | 7,6 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Kõrkküla-Kestla tuulepark]] || align="center"| Alikonte OÜ || align="center" | 17,5 || align="center" | 7 |---- | align="left" | Liivi lahe meretuulepark || align="center"| Eesti Energia AS || align="center" | 1000 || align="center" | 160<ref name="DV19122019">[https://www.dv.ee/novosti/2019/12/19/v-rizhskom-zalive-planiruetsja-tri-morskih-parka-vetrogeneratorov В Рижском заливе планируется три морских парка ветрогенераторов], Деловые Ведомости, 19.12.2019</ref> |---- | align="left" | Loode-Eesti meretuulepark || align="center"| [[Nelja Energia AS]] || align="center" | 700-1100 || align="center" | 100-160 |---- | align="left" | Narva II tuulepark || align="center"| [[Eesti Energia AS]] || align="center" | 37 || align="center" | ... |---- | align="left" | Neugrundi meretuulepark || align="center"| Neugrund OÜ|| align="center" | 190 || align="center" | 38 |---- | align="left" | Purtse tuulepark || align="center"| Raunistal AS || align="center" | 40 || align="center" | 5+8 |---- | align="left" | [[Päite-Vaivina tuulepark]] || align="center"| [[Est-Wind Power OÜ]] || align="center" | 75 || align="center" | 31 |---- | align="left" | Sindi (Sauga) tuulepark || align="center"| Eurowind OÜ|| align="center" | 150 || align="center" | ... |---- | align="left" | Sirgala tuulepark || align="center"| Roheline Elekter AS || align="center" | 500 || align="center" | ... |---- | align="left" | Sopi tuulepark || align="center"| Enefit Green || align="center" | 160 || align="center" | 46<ref name="pm03022022">[https://rus.postimees.ee/7445875/volost-dala-razreshenie-v-tootsi-mozhno-ustanavlivat-vetrogeneratory Волость дала разрешение: в Тоотси можно устанавливать ветрогенераторы], Postimees, 03.02.2022 (vaadatud 08.08.2022)</ref> |---- | align="left" | Tootsi tuulepark || align="center"| Enefit Green || align="center" | 138 || align="center" | 46<ref name="ap30052018">[https://www.aripaev.ee/uudised/2018/05/30/tootsi-tuulepargi-toetuste-ule-otsustab-elering Tootsi tuulepargi toetuste üle otsustab Elering], Äripäev, 30.05.2018 (vaadatud 18.07.2019)</ref> |---- | align="left" | Vaivara tuulepark || align="center"| [[Vaivara Wind AS]] || align="center" | 81 || align="center" | ... |---- | align="left" | Varja tuulepark || align="center"| Raisner OÜ|| align="center" | 150 || align="center" | 26 |---- | align="left" | || align="center"| Tuuletraal OÜ || align="center" | 380 || align="center" | 76<ref name="DV19122019"/> |---- | align="left" | || align="center"| Five Wind Energy OÜ || align="center" | 4 || align="center" | 1<ref name="DV19122019"/> |---- | align="left" | Saarde tuulepark || align="center"| Enefit Green || align="center" | 70 || align="center" | 10<ref name="DV24012020">[https://www.dv.ee/novosti/2020/01/24/enefit-green-izuchaet-vozmozhnost-stroitelstva-novogo-vetroparka Enefit Green изучает возможность строительства нового ветропарка] Деловые Ведомости, 24.01.2020 (vaadatud 25.01.2020)</ref> |---- | align="left" | Utilitas tuulepark || align="center"| [[Utilitas]] || align="center" | 5980 || align="center" | 299 <ref name="DV27122021">[https://www.dv.ee/novosti/2021/12/27/utilitas-hochet-poluchit-razreshenie-na-stroitelstvo-morskogo-vetroparka Utilitas хочет получить разрешение на строительство гигантского ветропарка] Деловые Ведомости, 27.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref> |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tuuleelektrijaamad]] [[Kategooria:Tuuleenergia]] ijhl1y2huztt68an0xs33ehw4i231h7 6175217 6175215 2022-08-08T07:07:46Z Geonarva 1553 /* Tuulepargid Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2022}} [[Pilt:Hanila tuulepark 2.JPG|pisi|[[Rõuste tuulepark]]]] '''Tuulepark''' on [[tuuleelektrijaam]], milles [[elektrienergia]]t toodetakse mitme [[elektrituulik]]u abil. == Tuuleparkide võimsus == [[Pilt:Tuulikud Pakri poolsaarel, vaade Vääna-Jõesuu lähistelt, 24. juuni 2011.jpg|pisi|Pakri tuulepark, vaade Vääna-Jõesuu lähistelt]] Tuulepargid võivad olla väga erineva [[võimsus]]ega, sõltuvalt tuulegeneraatorite arvust ja suurusest. Maailma suurim tuulepark on [[Hiina]]s asuv [[Gansu tuulepark]] (''Jiuquan wind Power Base'') üldvõimsusega 6 GW (2012). 2020. aastaks pidi see kasvama 20 GW-ni.<ref name="ei27072017">[https://et.inforandum.com/oklahoma-be-home-largest-wind-farm-us-41378 Oklahoma saab olema USA suurim tuulepark]</ref><ref name="knowwf">{{Netiviide |url=https://www.know.cf/enciclopedia/en/Wind_farm |pealkiri=Wind farm |vaadatud=2019-07-19 |arhiivimisaeg=2019-07-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190719143016/https://www.know.cf/enciclopedia/en/Wind_farm |url-olek=ei tööta }}</ref> {{Panoraam|Gansu.Guazhou.windfarm.croped.jpg|1000px|Gansu tuulepargi väike osa}} Suuruselt teine tuulepark maailmas on [[Jaisalmeri tuulepark]] (''Jaisalmer wind park'') [[India]]s [[Rajasthan]]i osariigis üldvõimsusega 1600 MW.<ref name="top10-03042021">[https://constructionreviewonline.com/biggest-projects/top-10-largest-wind-farms-in-the-world/ Top 10 largest wind farms in the world], constructionreviewonline.com, 03.04.2021 (vaadatud 03.07.2021)</ref> Suuruselt kolmas tuulepark maailmas on [[Alta tuuleenergia keskus]] (''Alta Wind Energy Center'') ehk '''Mojave tuulepark''' (''Mojave Wind Farm'') [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigis üldvõimsusega 1548 MW, plaanis on suurendada seda 3 GW-ni.<ref name="awec">[https://www.power-technology.com/projects/alta-wind-energy-center-awec-california/ Alta Wind Energy Center (AWEC), California] </ref><ref name="top10-03042021"/>. Suurimad tuulepargid asuvad Ameerika Ühendriikides veel [[Texase osariik|Texase osariigis]], sealhulgas [[Roscoe tuulepark]], mille võimsus on 781,5 MW.<ref>[https://www.reuters.com/article/bondsNews/idUSN3023624320091001 E.ON completes world's largest wind farm in Texas] (vaadatud 03.07.2021)</ref> 2009. aasta septembris avati Taani ranniku lähedal tol ajal maailma suurim avamere tuulepark Horns Rev 2, mis hõlmas 35 ruutkilomeetri suuruse ala ja koosnes 91 elektrituulikust üldvõimsusega 209 MW.<ref name="pe18092009">[http://puhaselu.blogspot.com/2009/09/avatakse-maailma-suurim-avamere.html Avatakse maailma suurim avamere tuulepark], Puhas Elu, 18.09.2009 (vaadatud 19.07.2019)</ref> 2010. aasta septembris avati [[Põhjameri|Põhjameres]] Inglismaa ranniku lähedal tol ajal maailma suurim [[Thaneti tuulepark|Thaneti]] avamere tuulepark, mis koosnes 100 elektrituulikust üldvõimsusega 300 MW.<ref name="äp23092010">[https://www.aripaev.ee/uudised/2010/09/23/maailma-suurim-tuulepark-avatud Maailma suurim tuulepark avatud], Äripäev, 23.09.2010 (vaadatud 19.07.2019)</ref> 2013. aasta aprillis avati Inglismaa kaguosas umbes 20 km kaugusel [[Kent]]i krahvkonna rannikust tol ajal maailma suurim [[London Array]] tuulepark, mis koosnes 175 elektrituulikust üldvõimsusega 630 MW.<ref name="ei10042013">[https://et.inforandum.com/worlds-largest-wind-farm-79174 Maailma suurim tuulepark, London Array, viidi täiesti veebi], 10.04.2013</ref> [[Fail:Walney Offshore Windfarm - geograph.org.uk - 2391702.jpg|pisi|Walney tuulepargi rajamine]] 2018. aasta septembris avati [[Inglismaa]] loodeosas [[Cumbria]] krahvkonna rannikust 15 kilomeetri kaugusel [[Iiri meri|Iiri meres]] maailma suurim [[Walney meretuulepark]] (''Walney Extension offshore wind farm'') üldvõimsusega 659 MW, mis koosneb 87 elektrituulikust ja hõlmab umbes 145 ruutkilomeetri suuruse ala.<ref name="pm06092018">[https://www.postimees.ee/6386488/video-inglismaa-ranniku-lahistel-avati-hiiglaslik-tuulepark VIDEO: Inglismaa ranniku lähistel avati hiiglaslik tuulepark], Postimees, 06.09.2018 (vaadatud 19.07.2019)</ref><ref name="err06092018">[https://www.err.ee/859243/inglismaal-hakkab-toole-maailma-suurim-tuulepark Inglismaal hakkab tööle maailma suurim tuulepark], ERR, 06.09.2018 (vaadatud 19.07.2019)</ref> Tuulepargis on 40 [[Vestas V164|MHI-Vestase]]-tüüpi elektrituulikut võimsusega 8,25 MW ja 47 [[Siemens Gamesa]] tüüpi elektrituulikut võimsusega 7 MW.<ref name="walneyextension">[https://walneyextension.co.uk/About-the-project#0 The world´s largest offshore wind farm] (vaadatud 19.07.2019)</ref> See on aastatel 2010–2011 loodud Walney I ja Walney II meretuuleparkide jätk. Seega on Walney meretuulepargis kokku 189 tuulikut üldvõimsusega 1026,2 MW. Maailmas on ehitamisel mitu üle 1 GW võimsusega tuuleparki. Aastaks 2020 on plaanis ehitada Põhja-Inglismaal [[Yorkshire|Yorkshire'i]] ranniku lähedale 407 ruutkilomeetri suurusele alale Hornsea Project One tuulepark üldvõimsusega 1,2 GW, mis hakkab koosnema 174 tuuleturbiinist kõrgusega 190 meetrit.<ref name="estsciens">[https://est.sciences-world.com/worlds-biggest-wind-farm-given-go-ahead-off-britain-80183 Maailma suurim tuulepark eraldati Inglismaalt]</ref> == Tuulepargid Eestis == [[Pilt:Virtsu tuulepark.jpg|pisi|Virtsu I tuulepark (2007)]] Esimene tuulepark Eestis rajati 2002. aasta sügisel [[Virtsu sadam]]a lähedale. See oli [[Virtsu I tuulepark]], mille koosseisu kuulus 3 tuulikut võimsusega 0,6 MW. 2008. aasta lõpus Eestis oli 59 elektrituulikut (sh 47 töötavat) koguvõimsusega 78 MW.<ref name="ekspress280720109">[https://ekspress.delfi.ee/kuum/tuuleparkide-kaart-eestis-tootab-59-tuulegeneraatorit?id=27690329 TUULEPARKIDE KAART: Eestis töötab 59 tuulegeneraatorit], Eesti Ekspress, 28.07.2009 (vaadatud 18.07.2019)</ref> 2011. aasta lõpus oli Eestis töös 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184 MW, mis tootsid 365 GWh energiat.<ref name="tee">[https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/27902/tuuleenergia_eestis.html Tuuleenergia Eestis] (vaadatud 02.08.2019)</ref> 2018. aasta seisuga oli Eestis üle 20 tuulepargi, kokku 139 tuulikut üldvõimsusega 309,96 MW ning nendega toodeti 591 GWh elektrit. {| class="wikitable" ! colspan="10" align="center" style="background-color: #cfb;" |Eesti tuulepargid ja tuulikud<ref name="tuuleenergia">[https://tuuleenergia.ee/tuuleenergia-eestis/ Olemasolev tuuleenergia Eestis], Tuuleenergia assotsiatsioon</ref> |- ! style="background-color: #cfb;" | Nimi ! style="background-color: #cfb;" | Rajamise aasta ! style="background-color: #cfb;" | Võimsus ! style="background-color: #cfb;" | Tuulikute arv |----- ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | MW ! style="background-color: #cfb;" | |---- | align="left" | [[Tahkuna tuulegeneraator]]* || align="center"| 1997 || align="center" | 0,15 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Sääre tuulegeneraator]] || align="center"| 2002 || align="center" | 0,225 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Virtsu I tuulepark]]<br>lisatuulik || align="center"| 2002<br>2008|| align="center" | 1,8<br>0,8 || align="center" | 3<br>1 |---- | align="left" | [[Torgu tuulepark]]* || align="center"| 2002|| align="center" | 0,45 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Pakri tuulepark]] || align="center"| 2004|| align="center" | 18,4 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Esivere tuulepark]] || align="center"| 2005 || align="center" | 8,0 || align="center" | 4 |---- | align="left" | [[Läätsa tuulepark]] || align="center"| 2005 || align="center" | 3,0 || align="center" | 6 |---- | align="left" | [[Nasva tuulepark]] || align="center"| 2007 || align="center" | 1,6 || align="center" | 2 |---- | align="left" | [[Viru-Nigula tuulepark]] || align="center"| 2007 || align="center" | 24,0 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Ruhnu tuulepark|Ruhnu (Sjustana) tuulepark]] || align="center"| 2007 || align="center" | 0,15 || align="center" | 2 |---- | align="left" | [[Sangla tuulik]] || align="center"| 2007 || align="center" | 0,3|| align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Türju tuulikud]] || align="center"| 2007 || align="center" | 0,3 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Virtsu II tuulepark]] || align="center"| 2008 || align="center" | 6,9 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Rõuste tuulepark|Esivere (Rõuste) tuulepark]] || align="center"| 2008 || align="center" | 12,0 || align="center" | 4 |---- | align="left" | [[Aulepa tuulepark]] I etapp<br>II etapp || align="center"| 2009<br>2001 || align="center" | 39,0<br>9,0 || align="center" | 13<br>3 |---- | align="left" | [[Vanaküla tuulepark]] || align="center"| 2009 || align="center" | 9,0 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Tooma I tuulepark]] || align="center"| 2009 || align="center" | 16,0 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Virtsu III tuulepark]] || align="center"| 2010 || align="center" | 6,9 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Nasva tuulik I]]<br>[[Nasva tuulik II]] || align="center"| 2011<br>2013 || align="center" | 2,3<br>3,6 || align="center" | 1<br>1 |---- | align="left" | [[Aseriaru tuulepark]] || align="center"| 2011 || align="center" | 24,0 || align="center" | 8 |---- | align="left" | [[Narva tuhavälja tuulepark]] || align="center"| 2012 || align="center" | 39,0 || align="center" | 17 |---- | align="left" | [[Paldiski tuulepark]] || align="center"| 2012 || align="center" | 45,0 || align="center" | 18 |---- | align="left" | [[Sikassaare tuulepark]] || align="center"| 2012 || align="center" | 1,5 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Ojaküla tuulepark]] || align="center"| 2013 || align="center" | 6,9 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Tamba tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 6,0 || align="center" | 2 |---- | align="left" | [[Mäli tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 12,0 || align="center" | 4 |---- | align="left" | [[Aburi tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 1,8 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Salme II tuulepark]] || align="center"| 2014 || align="center" | 3,0 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Torgu tuulegeneraator]] || align="center"| 2015 || align="center" | 0,66 || align="center" | 1 |---- | align="left" | [[Tooma II tuulepark]] || align="center"| 2016 || align="center" | 7,05 || align="center" | 3 |---- | align="left" | Varja I etapp, [[Purtse tuulepark]] || align="center"| 2020 || align="center" | 10 || align="center" | 5 |---- | align="left" | Kokku || align="center"| 2018 || align="center" | 319,96 || align="center" | 145 |---- | colspan="4" align="left" |* tegevuse lõpetanud |} {| class="wikitable" ! colspan="10" align="center" style="background-color: #cfb;" |Eesti kavandavad tuulepargid ja tuulikud<ref name="pm">[https://www.postimees.ee/3793857/suur-ulevaade-kui-palju-on-eestis-tuuleparke-ja-kuhu-neid-juurde-tuleb Suur ülevaade: kui palju on Eestis tuuleparke ja kuhu neid juurde tuleb], Postimees 09.08.2016</ref> |- ! style="background-color: #cfb;" | Nimi ! style="background-color: #cfb;" | Arendaja ! style="background-color: #cfb;" | Võimsus ! style="background-color: #cfb;" | Tuulikute arv |----- ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | ! style="background-color: #cfb;" | MW ! style="background-color: #cfb;" | |---- | align="left" | Aidu tuulepark || align="center"| Kindel Vara OÜ || align="center" | 100 || align="center" | 33 |---- | align="left" | Auvere tuulepark || align="center"| [[Roheline Elekter AS]] || align="center" | 255 || align="center" | 85<ref name="pmm14082019">[https://majandus24.postimees.ee/4210223/jargmine-arendaja-proovib-onne-tuulepargiga Järgmine arendaja proovib õnne tuulepargiga], Postimees. Majandus. 14.08.2017 (vaadatud 03.08.2019)</ref> |---- | align="left" | Esivere II tuulepark || align="center"| [[Skinest Energia AS]] || align="center" | 7,6 || align="center" | 3 |---- | align="left" | [[Kõrkküla-Kestla tuulepark]] || align="center"| Alikonte OÜ || align="center" | 17,5 || align="center" | 7 |---- | align="left" | Liivi lahe meretuulepark || align="center"| Eesti Energia AS || align="center" | 1000 || align="center" | 160<ref name="DV19122019">[https://www.dv.ee/novosti/2019/12/19/v-rizhskom-zalive-planiruetsja-tri-morskih-parka-vetrogeneratorov В Рижском заливе планируется три морских парка ветрогенераторов], Деловые Ведомости, 19.12.2019</ref> |---- | align="left" | Loode-Eesti meretuulepark || align="center"| [[Nelja Energia AS]] || align="center" | 700-1100 || align="center" | 100-160 |---- | align="left" | Narva II tuulepark || align="center"| [[Eesti Energia AS]] || align="center" | 37 || align="center" | ... |---- | align="left" | Neugrundi meretuulepark || align="center"| Neugrund OÜ|| align="center" | 190 || align="center" | 38 |---- | align="left" | Purtse tuulepark || align="center"| Raunistal AS || align="center" | 40 || align="center" | 5+8 |---- | align="left" | [[Päite-Vaivina tuulepark]] || align="center"| [[Est-Wind Power OÜ]] || align="center" | 75 || align="center" | 31 |---- | align="left" | Sindi (Sauga) tuulepark || align="center"| Eurowind OÜ|| align="center" | 150 || align="center" | ... |---- | align="left" | Sirgala tuulepark || align="center"| Roheline Elekter AS || align="center" | 500 || align="center" | ... |---- | align="left" | Sopi tuulepark || align="center"| Enefit Green || align="center" | 160 || align="center" | 26<ref name="pm03022022">[https://rus.postimees.ee/7445875/volost-dala-razreshenie-v-tootsi-mozhno-ustanavlivat-vetrogeneratory Волость дала разрешение: в Тоотси можно устанавливать ветрогенераторы], Postimees, 03.02.2022 (vaadatud 08.08.2022)</ref> |---- | align="left" | Tootsi tuulepark || align="center"| Enefit Green || align="center" | 138 || align="center" | 46<ref name="ap30052018">[https://www.aripaev.ee/uudised/2018/05/30/tootsi-tuulepargi-toetuste-ule-otsustab-elering Tootsi tuulepargi toetuste üle otsustab Elering], Äripäev, 30.05.2018 (vaadatud 18.07.2019)</ref> |---- | align="left" | Vaivara tuulepark || align="center"| [[Vaivara Wind AS]] || align="center" | 81 || align="center" | ... |---- | align="left" | Varja tuulepark || align="center"| Raisner OÜ|| align="center" | 150 || align="center" | 26 |---- | align="left" | || align="center"| Tuuletraal OÜ || align="center" | 380 || align="center" | 76<ref name="DV19122019"/> |---- | align="left" | || align="center"| Five Wind Energy OÜ || align="center" | 4 || align="center" | 1<ref name="DV19122019"/> |---- | align="left" | Saarde tuulepark || align="center"| Enefit Green || align="center" | 70 || align="center" | 10<ref name="DV24012020">[https://www.dv.ee/novosti/2020/01/24/enefit-green-izuchaet-vozmozhnost-stroitelstva-novogo-vetroparka Enefit Green изучает возможность строительства нового ветропарка] Деловые Ведомости, 24.01.2020 (vaadatud 25.01.2020)</ref> |---- | align="left" | Utilitas tuulepark || align="center"| [[Utilitas]] || align="center" | 5980 || align="center" | 299 <ref name="DV27122021">[https://www.dv.ee/novosti/2021/12/27/utilitas-hochet-poluchit-razreshenie-na-stroitelstvo-morskogo-vetroparka Utilitas хочет получить разрешение на строительство гигантского ветропарка] Деловые Ведомости, 27.12.2021 (vaadatud 28.12.2021)</ref> |} == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Tuuleelektrijaamad]] [[Kategooria:Tuuleenergia]] pxrb3a8sfz8rqmwqe7rptvzvlni7qyd 0 13956 6175014 6163874 2022-08-07T17:25:58Z 217.159.160.188 /* T */ wikitext text/x-wiki {{liita|Tallinna koolide loend}} ''Siin on loetletud praegusi ja endisi Eesti üldhariduskoole. ''[[Kutsekool]]e loetletakse [[Eesti kutseõppeasutuste loend]]is ja kõrgkoole [[Eesti kõrgkoolide loend]]is. ---- {{TähestikTOC| algusesse=| align=center| numbrid=| }} ==A== *[[Aa algkool]] (endine) *[[Aakre Lasteaed-Algkool]] *[[Abja Gümnaasium]] *Abruka Algkool, [[Abruka küla]] *[[Adavere Põhikool]] *[[Adiste Algkool]] (endine) *[[Aegviidu Kool]] *[[Ahja Kool]] *[[Ahtme Kool]] *[[Ala Põhikool]] *[[Alatskivi Kool]] *[[Alavere Põhikool]] *[[Albu Põhikool]] *[[Albu vaeslastekool]] (endine) *[[Alfred Grassi tütarlastekool]] (endine) *[[Eesti Aleksandri Põllutöö Keskkool]] (endine) *[[Alu Lasteaed-Algkool]] *[[Ambla-Aravete Kool]] *[[Andres Kamseni kaubanduskool]] (endine) *[[Antsla Gümnaasium]] *[[Aravete Keskkool]] *[[Ardu Kool]] *[[Are Kool]] *Arkna Põllutöökool (endine), Rakvere, [[Arkna]] *[[Aru kool]] (endine) *[[Aruküla Põhikool]] *[[Aruküla Vaba Waldorfkool]], erakool *[[Aseri Keskkool]] *Sillamäe [[Astangu Kool]] *[[Aste Põhikool]]/Aste 9-kl. Kool, [[Aste alevik]] *[[Audru Keskkool]] *[[Avatud Kool]] *[[Avanduse Põllutöökool]] (endine) *[[Avinurme Gümnaasium]] ==B== ==C== ==E== *[[Eesti Aleksandri Linnakool]] (endine) *[[Eesti Mereakadeemia Merekool]] *[[Eesti Spordigümnaasium]] (endine) *[[Eidapere Kool]] *[[Elva Gümnaasium]] *[[Emili Kool]] *[[Emmaste Põhikool]] *[[Erakool Intellekt]], erakool *[[Eurogümnaasium]], erakool ==F== *[[Fürbergi elementaarkool]] (1875–) ==G== ==H== *[[Haanja Kool]] *[[Haapsalu Linna Algkool]] *[[Haapsalu Gümnaasium]] (endine) *Haapsalu Linna gümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Rootsi Eragümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *Haapsalu Linna progümnaasium (endine), [[Ferdinand Johann Wiedemanni tänav (Haapsalu)|Viedemanni tänav]] 35 *[[Haapsalu Nikolai Kool]] *[[Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Haapsalu Vene Gümnaasium]] *[[Haapsalu Viigi Kool]] *[[Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium]] (HWG; endine) *Haeska Algkool, [[Haeska küla]] (endine) *[[Hagudi Põhikool]] *[[Haljala Gümnaasium]] *[[Halliste Põhikool]] *[[Hargla Kool]] *Harjumaa progümnaasium (endine), [[Rapla]] [[Rapla vald]] *[[Harku kool]] *[[Harmi Põhikool]] (endine) *[[Harkujärve Põhikool]] *[[Heimtali Põhikool]] *[[Heinrich Krümmeri erakool]] (endine) *[[Hellamaa Algkool]], [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa küla]] (endine) *Helme Põllutöökool (endine), [[Tõrva]] [[Helme vald]] *[[Helme Sanatoorne Internaatkool]] *[[Hiiumaa Gümnaasium]] *[[Hilariuse Kool]], erakool *[[Himmaste Algkool]] (endine) *[[Holstre Kool]] *[[Hummuli Põhikool]] *[[Häädemeeste Keskkool]] ==I== *[[Iisaku Gümnaasium]] *[[Illuka Kool]] *[[Ilmatsalu Põhikool]] *[[Ilpla kool]] *[[Imavere Põhikool]] ==J== *[[Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal]] *[[Joosu kool]] (endine) *[[Juurikaru Põhikool]] *[[Juuru Eduard Vilde Kool]] *[[Jõgevamaa Gümnaasium]] *[[Jõgeva Põhikool]] *[[Jõgeva Täiskasvanute Keskkool]] *[[Jõhvi Gümnaasium]] *Jõhvi progümnaasium (endine), Jõhvi alev *[[Jõhvi Põhikool]] *[[Jõhvi Vene Põhikool]] *[[Jõõpre Kool]] *[[Jäneda Kool]] *[[Jäneda Põllutöökeskkool]] (endine), [[Jäneda]] *[[Järva-Jaani Gümnaasium]] *[[Järvakandi Gümnaasium]] *[[Järvakandi ministeeriumikool]] (endine) *[[Jüri Gümnaasium]] *[[J. V. Veski nimeline Maarja Põhikool]] ==K== *[[Kaagvere Kool]] *[[Kaali Kool]] *[[Kaarli Kool]] *[[Kaarma Kool]] (endine) *[[Kabala Lasteaed-Põhikool]] *[[Kabala kool]] *[[Kabala Kool-Lasteaed]] *[[Kadrina Keskkool]] *[[Kaelase Kool]] *[[Kahtla Lasteaed-Põhikool]] *[[Kaiu Põhikool]] *[[Kallaste Keskkool]] *[[Kallavere Keskkool]] *[[Kalmetu Põhikool]] *[[Kambja Ignatsi Jaagu Põhikool]] *[[Kammeri Kool]] *[[Kanepi Gümnaasium]] *Sillamäe [[Kannuka Kool]] *[[Karepa algkool]] (endine) *[[Karksi-Nuia Gümnaasium]] *[[Kasari Kool]] (endine) *[[Kasti kool]] *[[Kauksi Põhikool]] *[[Keeni Põhikool]] *[[Kehila kool]] *[[Kehra Gümnaasium]] *[[Kehra Põllutöökeskkool]] (endine), [[Kehra]] [[Anija vald]] *[[Kehtna Põhikool]] *[[Keila Kool]], erakool *[[Keila Ühisgümnaasium]] *[[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool]] *[[Kernu Põhikool]] *[[Kihelkonna Kool]]/Kihelkonna 9-kl. Kool-Lastepäevakodu, [[Kihelkonna]] alevik *[[Kihnu Kool]] *[[Kiigemetsa Kool]] *[[Kiili Gümnaasium]] *[[Kildu Põhikool]] (endine) *[[Kilingi-Nõmme Gümnaasium]] *[[Kiltsi Põhikool]] *[[Kirivere Kool]] *[[Kivi-Vigala Põhikool]] *[[Kiviõli I Keskkool]] *[[Kiviõli Vene Gümnaasium]] *[[Klooga Kool]] (endine) *[[Kodila Põhikool]] (endine) *[[Koeru Keskkool]] *[[Koeru saksa erakool]] (endine) *[[Kohila Gümnaasium]] *[[Kohila Mõisakool]] *[[Kohtla-Järve Ahtme Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Gümnaasium]] *[[Kohtla-Järve Järve Kool]] *[[Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Maleva Põhikool]] *[[kohtla-Järve Slaavi Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Tammiku Põhikool]] *[[Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Kohtla-Nõmme Kool]] *[[Koigi Kool]] *[[Koila Kool]] *[[Kolga Keskkool]] *[[Kolga-Jaani Kool]] *[[Kolkja Põhikool]] *[[Koonga Kool]] *[[Koovi kool]] (endine) *[[Kose Gümnaasium]] *[[Kosejõe Kool]] (endine) *[[Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkool]] *[[Kostivere Kool]] *[[Krabi Kool]] (endine) *[[Krabi Põhikool]] (endine) *[[Krootuse Põhikool]] *[[Kuigatsi Eriinternaatkool]] *[[Kullamaa Keskkool]] *[[Kuldre Kool]] *[[Kunda Ühisgümnaasium]] *Kuremaa Karjakontrollassistentide kool (endine), [[Kuremaa]] [[Palamuse vald]] *[[Kurenurme Algkool]] (endine) *[[Kuressaare Hariduse Kool]] *[[Kuressaare Nooruse Kool]] *[[Kuressaare linnakool]] (endine, 1890–1915), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *Kuressaare Linna gümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Linna progümnaasium (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31 *Kuressaare Saksa erareaalkool (endine), [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 26 *[[Kuressaare Eramerekool]] (endine), [[Suur-Põllu tänav|Suur Põllu]] 4, Kuressaare *[[Kuressaare Põhikool]] (endine) *[[Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium]], [[Garnisoni tänav]] 16 *[[Kuressaare Vanalinna Kool]], [[Pikk tänav (Kuressaare)|Pikk tänav]] 31, Kuressaare *[[Kurtna Kool]] *[[Kuusalu Keskkool]] *Kuusiku Karjakontrollassistentide kool (endine), Rapla [[Kuusiku]] *[[Kuuste Kool]] *Kõljala Põllutöökool (endine) *[[Kõpu Internaatkool]] *[[Kõpu Põhikool]] *[[Kõrveküla Põhikool]] *[[Käesla Algkool]] (endine) *[[Käina Gümnaasium]] *[[Käo Põhikool]], erakool *[[Kärdla Põhikool]] *Kärdla reaalkool (endine), [[Kärdla]] *[[Kärla Põhikool]]/Kärla 9-kl. Kool, [[Kärla alevik]] *[[Kärstna Kool]] (endine) *[[Käru Põhikool]] *[[Käsmu merekool]] *[[Kääpa Põhikool]] ==L== *[[Laadjala kool]] (endine) *[[Laagri Kool]], erakool *[[Laekvere Põhikool]] *[[Laeva Põhikool]] *[[Lagedi Põhikool]] *[[Lahu Algkool]] *[[Laiuse Põhikool]] *[[Lasila Põhikool]] *[[Lauka Põhikool]] *[[Laulasmaa Kool]] *[[Laupa Põhikool]] *[[Leedimäe kool]] (endine) *[[Leevi Algkool]] *[[Lehola Kool]] (endine) *[[Lehtse Kool]] *[[Leie Põhikool]] *[[Leisi Kool]] *[[Leiutajate külakool]] *[[Lepistu Põhikool]] (endine) *[[Lihula Gümnaasium]] *[[Liivimaa Maagümnaasium]] (endine) *[[Lindi Algkool]] *[[Lohusuu Kool]] *[[Loksa Gümnaasium]] *[[Loksa Vene Gümnaasium]] (endine) *[[Loo Keskkool]] *[[Luce Kool]] ([[Luce kool]]) *[[Luhamaa Algkool]] (endine) *[[Lustivere Põhikool]] *[[Luunja Keskkool]] *[[Lõpe Põhikool]] *[[Lähte Ühisgümnaasium]] *[[Läänemaa Ühisgümnaasium]] *[[Lüganuse Keskkool]] *[[Lüllemäe Põhikool]] *[[Lümanda Põhikool]] ==M== *[[Maardu algkool]] (endine) *[[Maardu Põhikool]] *[[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla Algkool]] (endine) *[[Maidla Kool]] *[[Martna Põhikool]] *[[Mehikoorma Põhikool]] *[[Melliste Algkool-Lasteaed]] *[[Meremäe Kool]] *[[Metsapoole Põhikool]] *Metsküla Algkool, [[Metsküla (Saaremaa)|Metsküla küla]] (endine) *[[Mihkli Kool]], erakool *[[Mikitamäe Kool]] (Kooli 5, Mikitamäe küla) *[[Misso Keskkool]] *[[Mooste Põhikool]] *[[Muhu Põhikool]]/Muhu 9-kl. Kool, [[Liiva (Muhu)|Liiva küla]] *[[Mustjala Lasteaed-Põhikool]] *[[Mustvee Gümnaasium]] *Mustvee reaalkool (endine), [[Mustvee]] *[[Mustvee Vene Gümnaasium]] *[[Muuga Põhikool]] *[[Mõisaküla Kool]] *[[Mõniste Kool]] *[[Mäetaguse Põhikool]] *[[Märjamaa Gümnaasium]] ==N== *[[Naha Algkool]] (endine) *[[Narva Eesti Gümnaasium]] *Narva Erakaubanduskool (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva Keeltelütseum]] (endine Narva Humanitaargümnaasium, vene õppekeelega) *[[Narva Joala Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Juhkentali Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kadastiku Kool]] (vene õppekeelega, endine) *Narva Kaubanduse kool/[[Narva Kaubanduskool]] (endine) *[[Narva 6. Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Kesklinna Gümnaasium]] (vene õppekeelega) *[[Narva Kreenholmi Gümnaasium]] (vene õppekeelega) *[[Narva linnakool]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool#Ajalugu|Narva I Gümnaasium]], I progümnaasium (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva linna vene gümnaasium|Narva II Gümnaasium]], II progümnaasium (endine), [[Sepa tänav (Narva)|Sepa tänav]] 24/26 Narva *[[Narva Meesgümnaasium]] (endine) *[[Narva Paju Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Paplimäe Kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Peetri Kool]] (vene õppekeelega, endine) *[[Narva Poeglaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Pähklimäe Gümnaasium]] (vene õppekeelega) *Narva Saksa erareaalkool (endine), [[Helsingi tänav (Narva)|Helsingi tänav]] 9 Narva *[[Narva Soldino Gümnaasium]] (vene õppekeelega) *[[Narva Täiskasvanute kool]] (vene õppekeelega) *[[Narva Tütarlaste Gümnaasium]] (endine) *[[Narva Vanalinna Riigikool]] *[[Narva Õigeusu Humanitaarkool]], erakool *[[Narva Ühisgümnaasium]] (endine), [[Lai tänav (Narva)|Lai tänav]] 2 Narva *[[Narva-Jõesuu Kool]] *[[Nissi Põhikool]] *[[Noarootsi Gümnaasium]] *[[Noarootsi Kool]] *[[Nõmme Erakool]], erakool *[[Nõo Põhikool]] *[[Nõo Reaalgümnaasium]] *[[Nõva Põhikool]] ==O== *[[Orava Põhikool]] *[[Orge kool]] *[[Orissaare Gümnaasium]] *[[Oru Kool]] *[[Oru Põhikool]] *[[Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium]] *[[Osula Põhikool]] *[[Otepää Gümnaasium]] *Otepää Haridusseltsi eraprogümnaasium (endine), [[Koolitare tänav]] 13, [[Otepää]] ==P== *[[Paadrema algkool]] (endine) *[[Padise Põhikool]] *[[Paide Gümnaasium]] *Paide Linna gümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna progümnaasium (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *Paide Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12, Paide *[[Paide Hammerbecki Põhikool]] *[[Paide Hillar Hanssoo Põhikool]] *Paide Saksa Erakaubanduskool (endine), [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänav]] 53 Paide *[[Paide Slaavi Gümnaasium]] (endine) *[[Paide Täiskasvanute Keskkool]] *[[Paikuse Põhikool]] *[[Paistu kihelkonnakool]] (endine) *[[Paistu Kool]] *[[Anna Haava nimeline Pala Kool]] *[[Palade Põhikool]] *[[Palivere Põhikool]] *[[Palupera Põhikool]] *[[Paldiski Gümnaasium]] *[[Paldiski Vene Gümnaasium]] *Pamma Algkool, [[Pamma|Pamma küla]] (endine) *[[Parksepa Keskkool]] *[[Peetri Põhikool (Kareda vald)|Peetri Põhikool]] *[[Peetri Lasteaed-Põhikool]] *[[Pelgulinna Gümnaasium]] *[[Pelguranna Gümnaasium]] (endine) *[[Pelguranna Põhikool]] *Penijõe Põllutöökool (endine), [[Lihula]] [[Penijõe]] *[[Peru kool]] (endine) *[[Petseri Gümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri progümnaasium]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Eragümnaasium]] (endine), [[Jaan Poska tänav (Petseri)|Jaan Poska tänav]] 30, [[Petseri]] *[[Petseri erareaalkool]] (endine), [[Vabaduse tänav (Petseri)|Vabaduse tänav]] 7, [[Petseri]] *[[Petseri Põllutöökool]] (endine), Petseri Lasarevo *[[Pihtla Kool]] *[[Piiri 8-klassiline Kool]] (endine) *[[Piirissaare kool]] (endine) *[[Piirsalu Algkool]] (endine) *[[Pikakannu Põhikool]] *[[Pikavere Mõisakool]] *[[Pirita Majandusgümnaasium]] *[[Pisisaare Algkool]] *Polli Aiamajanduskool (endine), Nuia Polli *Polli Põllutöökool (endine), Nuia Polli *[[Porkuni Kool]] *[[Pragi kool]] (endine) *[[Prangli Põhikool]] *[[Prohhorovi kool]] (1888–) *[[Prümli vallakool]] (endine) *[[Puhja Kool]] *[[Puiatu Erikool]] *[[Puiga Põhikool]] *[[Puka Keskkool]] *[[Pumbioja kool]] *[[Purdi Põhikool]] *[[Purila Karjatalitajate kool]] (endine), [[Hageri]] [[Juuru vald]] *[[Puski kool]] (endine) *[[Puurmani Mõisakool]] *Putkaste Põllutöökool (endine), Hiiumaa-Käina Putkaste *[[Põltsamaa Gümnaasium]] (endine), [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 9 Põltsamaa *Põltsamaa progümnaasium (endine), [[Veski tänav (Põltsamaa)|Veski tänav]] 9 Põltsamaa *[[Põltsamaa puu- ja rauatööstuskool]] *[[Põltsamaa Ühisgümnaasium]] *[[Põlula Kool]] *[[Põlva Gümnaasium]] *[[Põlva Keskkool]] (endine) *[[Põlva kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Kool]] *[[Põlva Roosi Kool]] *[[Põlva õigeusu kihelkonnakool]] (endine) *[[Põlva Ühisgümnaasium]] (endine) *[[Päinurme Internaatkool]] *[[Pärnjõe Põhikool]] *[[Pärnu Hansagümnaasium]] (endine) *[[Pärnu Koidula Gümnaasium]] *[[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]] *[[Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool]] (endine) *Pärnu Linna I Gümnaasium (poegl) (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II Gümnaasium (tütarl) (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna I progümnaasium (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *Pärnu Linna II progümnaasium (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *Pärnu Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Rüütli plats|Vabaduse väli]] 1, Pärnu *[[Pärnu Mai Kool]] *[[Pärnu Päikese Kool]] *[[Pärnu Raeküla Gümnaasium]] (endine) *[[Pärnu Raeküla Kool]] *[[Pärnu Linna I Reaalkool]] (endine), [[Aia tänav (Pärnu)|Aia]] ja [[Kuninga tänav]]a nurgal [[Pärnu]]s *[[Pärnu Linna II Reaalkool]] (endine), [[Nikolai tänav|Vilmsi tänav]] 26, Pärnu *[[Pärnu Rääma Põhikool]] *[[Pärnu Saksa Gümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Saksa progümnaasium]] (endine), [[Tallinna tänav (Pärnu)|Tallinna tänav]] 1 Pärnu *[[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]], erakool *[[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Pärnu Vabakool]], erakool *[[Pärnu Vanalinna Põhikool]] *[[Pärnu Vene Gümnaasium]] *[[Pärnu Väike Vabakool]] *[[Pärnu Ühisgümnaasium]] *[[Pärnu Ühiskaubanduskool]] *[[Pärnu Ülejõe Algkool]] (endine) *[[Pärnu Ülejõe Põhikool]] *[[Pärnu-Jaagupi Põhikool]] *[[Püha Johannese Kool]] *[[Püha Miikaeli Kool]] *[[Pühajärve Põhikool]] *[[Püünsi Kool]] ==R== *[[Raasiku Põhikool]] *[[Raikküla Kool]] *[[Rakke Gümnaasium]] *[[Rakvere elementaarkool]] (endine) *[[Rakvere Eragümnaasium]], erakool *[[Rakvere Erareaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *[[Rakvere Gümnaasium]] *[[Rakvere kreiskool]] (endine) *[[Rakvere Linna Algkool]] *[[Rakvere Linna progümnaasium]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *[[Rakvere Linna Kaubanduskeskkool]] (endine) *[[Rakvere Põhikool]] *[[Rakvere Reaalgümnaasium]] *[[Rakvere Reaalkool]] (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 29 Rakvere *Rakvere Saksa Erareaalkool (endine), [[Jüri Vilmsi tänav (Rakvere)|Jüri Vilmsi tänav]] 1 Rakvere *[[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rakvere Vanalinna Kool]] *[[Rakvere Vene Gümnaasium]] (endine) *Rakvere [[Adam Gottliebi Zeeh|Zeehi]] Asutise [[Zeeh' Tütarlaste Kommertsgümnaasium|Gümnaasium]] (tütarl) (endine), [[Pikk tänav (Rakvere)|Pikk tänav]] 35 Rakvere *Randvere Algkool, [[Randvere (Saaremaa)|Randvere]] küla *[[Randvere kool]], [[Randvere (Viimsi)|Randvere]] küla *[[Ranna kool (Harjumaa)]] *[[Rannu Kool]] *[[Rapla Vesiroosi Gümnaasium]] *[[Rapla Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Rapla Ühisgümnaasium]] *[[Rasina Põhikool]] (endine) *[[Ravila Aianduskool]] (endine), [[Kose]] [[Ravila]] *[[Retla Kool]] *[[Ridala Põhikool]] *[[Riidaja Põhikool]] *[[Risti Põhikool]] (Lõuna 4 Risti alevik Risti vald Lääne maakond) *[[Risti Kool]] (Harju-Risti küla Padise vald Harju maakond) *[[Roela Põhikool]] *[[Roosna-Alliku Põhikool]] *[[Rothi elementaarkool]] (endine) *[[Ruhnu Põhikool]] *[[Ruila Põhikool]] *[[Ruusa Põhikool]] *[[Rõngu Keskkool]] *[[Rõuge Põhikool]] *[[Räpina Aianduskool]] (endine), [[Räpina vald]] *[[Räpina Ühisgümnaasium]] ==S== *[[Saaremaa Toetava Hariduse Keskus|Saaremäe Toetava Hariduse Keskus]] *[[Saarepeedi Põhikool]] *[[Sadala Põhikool]] *[[Saku Gümnaasium]] *[[Salme Põhikool]]/Salme Algkool, [[Salme alevik]] *[[Saue Gümnaasium]] *[[Sauga Põhikool]] *[[Saverna Põhikool]] *[[Gustav Max Schmidti Eragümnaasium]] (endine) *[[Sillamäe Eesti Põhikool]] *[[Sillamäe Gümnaasium]] *[[Sillamäe Vanalinna Kool]] *[[Sillaotsa Kool]] *[[Simuna Kool]] *[[Sindi Gümnaasium]] *[[Sinimäe Põhikool]] *[[Sipe kool]] (endine) *[[Sonda Kool]] *[[Suislepa Lasteaed-Algkool]] (endine) *[[Surju Põhikool]] *[[Suure-Jaani Gümnaasium]] *[[Suuremõisa Põhikool]] *[[Sõmerpalu Põhikool]] *[[Sõmeru Põhikool]] *[[Sürgavere Põhikool]] ==T== *[[Tabasalu Ühisgümnaasium]] *[[Tabivere Gümnaasium]] *[[Taebla Gümnaasium]] *[[Taevaskoja Algkool]] *[[Tali Põhikool]] *''Vt'' ''[[Tallinna koolide loend]]'' *[[Tallinna merekool]] *[[Tamsalu Gümnaasium]] *[[Tapa 1. Keskkool|Tapa I Keskkool]] *[[Tapa erikool]] *[[Tapa Gümnaasium]], Tapa Linna progümnaasium (endine) *[[Tapa Reaalkool]] (endine) *[[Tapa Vene Põhikool]] (varem Tapa Vene Gümnaasium) *''Vt'' [[Tartu koolide loend|''Tartu koolide loend'']] *[[Tarvastu Gümnaasium]] *[[Tihemetsa Põhikool]] (endine) *[[Tiirimetsa Kool]] (endine) *[[Tilsi Põhikool]] *[[Toila Gümnaasium]] *Tooma Sookultuuri ja Maaparanduskool (endine), [[Vägeva]] [[Rakke vald]] *[[Tootsi Põhikool]] *Torgu Algkool internaadiga, [[Torgu (Saaremaa)|Torgu küla]] *[[Tori Põhikool]] *[[Torma Põhikool]] *[[Tornimäe Põhikool]]/Tornimäe 9-kl. Kool, [[Tornimäe (Pöide)|Tornimäe küla]] *[[Tsirguliina Keskkool]] *[[Tsäpsi Algkool]] *[[Tudu Põhikool]] *[[Turba Kool]] *[[Tõrva Gümnaasium]] *Tõrva Linna Gümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna progümnaasium (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *Tõrva Linna erareaalkool (tütarl) (endine), [[Puiestee tänav (Tõrva)|Puiestee tänav]] 1, [[Tõrva]] *[[Tõstamaa Keskkool]] *[[Tääksi Põhikool]] *(Türi) Aianduskeskkool (endine), Türi *[[Türi Gümnaasium]] (endine, kandis enne [[II maailmasõda|II ms]] ka Türi Majandusgümnaasiumi nime; hiljem Türi 1. Keskkool) *Türi Linna progümnaasium (endine), Türi *Türi Linna erareaalkool (endine), Türi *[[Türi Majandusgümnaasium]] (endine [[Türi 2. Keskkool]], suleti 2011<ref>{{netiviide |Pealkiri=Õppeasutuse üldandmed |Väljaanne=[[Eesti Hariduse Infosüsteem]] (EHIS) |Väljaandja=[[Haridus- ja Teadusministeerium]] |Aeg=2011-09-11 |URL= https://enda.ehis.ee/avalik/avalik/oppeasutus/OppeasutusKuva.faces?id=255 |online=2016-01-24}}</ref>) *[[Türi Põhikool]] *[[Türi Ühisgümnaasium]] ==U== *[[Uderna Algkool]] (endine) *[[Uhtna Põhikool]] *[[Ulila Keskkool]] *[[Unipiha Algkool]] *[[Urvaste Algkool]] *[[Urvaste Kool]] *[[Uulu Põhikool]] *[[Ungru kool]] (endine) ==V== *[[Vadi kool]] (endine) *[[Vaeküla Põllutöökool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Karjatalitajatekool]] (endine), [[Vaeküla]] *[[Vaeküla Kool]] *[[Vahi Aiamajanduskool]] (endine), Tartu *[[Vahi Põllutöökool]] (endine), Tartu *[[Vaida Kool]] *[[Vaimastvere Kool]] *Vaivara Algkool, [[Vaivere|Vaivere küla]] (endine) *[[Vajangu Põhikool]] *(Valga) Erakaubanduskeskkool (endine), *[[Valga Gümnaasium]] *[[Valga Jaanikese Kool]] *[[Valga Kaugõppegümnaasium]] *Valga Linna progümnaasium (endine), [[Julius Kuperjanovi tänav (Valga)|Julius Kuperjanovi tänav]] 10 Valga *Valga Linna Reaalkool (endine), [[Julius Kuperjanovi tänav (Valga)|Julius Kuperjanovi tänav]] 10 Valga *Valga Läti erareaalkool (endine), [[Uus tänav (Valga)|Uus tänav]] 27 Valga *[[Valga Põhikool]] *[[Valga Vene Gümnaasium]] *[[Valgjärve Põhikool]] *[[Valgu Põhikool]] *[[Valjala Põhikool]]/Valjala 9-kl. Kool, [[Valjala]] küla *[[Valtu Põhikool]] *[[Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium]] (Vana-Kalamaja tänav) 13 *[[Vana-Koiola kool]] (endine) *[[Vana-Vigala Põhikool]] *[[Vara Põhikool]] *[[Varbla Kool]] *[[Varstu Keskkool]] *[[Vasalemma Põhikool]] *[[Vasta Kool]] *[[Vastse-Kuuste Kool]] *[[Vastse-Roosa Algkool]] (endine) *[[Vastseliina Internaatkool]] (endine) *[[Vastseliina Gümnaasium]] *[[Veeriku kool]] *[[Veltsi Lasteaed-Algkool]] *[[Vene-Balti laevatehase algkool]], [[Kopli]]s (1921) (Eesti ja Vene õppekeelega) *[[Vene Eragümnaasium]] (endine) *[[Vidruka Kool]] *Vigala Põllutöökool (endine), [[Vigala]] [[Vigala vald]] *[[Vihasoo Lasteaed-Algkool]] *[[Viira Kool]] *[[Viimsi Kool]] *[[Viiratsi Kool]] *[[Viljandi Gümnaasium]] *[[Viljandi Jakobsoni Kool]] *[[Viljandi Kaare Kool]] *[[Viljandi Kesklinna Kool]] *[[Viljandi Paalalinna Kool]] *Viljandi Linna Kaubanduskeskkool (endine), [[Uueveski tee]] 1, Viljandi *Viljandi Linna Gümnaasium (endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *Viljandi Linna progümnaasium (endine), [[Uueveski tee]] 1 Viljandi *Viljandi [[Eesti Haridusselts]]i eragümnaasium (tütarl) (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *Viljandi [[Eesti Haridusselts]]i eraprogümnaasium (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *Valga Saksa erareaalkool (endine), [[Väike tänav (Viljandi)|Väike tänav]] 12 Viljandi *[[Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium]] *Viljandi Tütarlaste Kaubanduskool (endine), [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Jakobsoni tänav]] 42, Viljandi *[[Viljandi Vaba Waldorfkool]] *[[Viljandi Valuoja Põhikool]] *[[Viljandi Vene Gümnaasium]] *[[Viluste Põhikool]] *[[Vinni-Pajusti Gümnaasium]] *[[Virtsu Põhikool]] *[[Vladimir Kornijenko Eragümnaasium]] (endine) *[[Vodja Põllutöökeskkool]] (endine), [[Vodja]] [[Esna vald]] *Volveti Metsakool (endine), Volveti Volveti vald *[[Voore Põhikool]] *[[Vormsi Lasteaed-Põhikool]] *[[Võhma Gümnaasium]] *[[Võhma Kool]] *[[Võnnu Keskkool]] *[[Võru Gümnaasium]] *[[Võru Järve Kool]] *[[Võru Kesklinna Gümnaasium]] *[[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium]] (endine) *[[Võru Kreutzwaldi Kool]] *[[Võrumaa Rahvaharidusselts]]i gümnaasium (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusselts]]i progümnaasium (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võrumaa Rahvaharidusselts]]i erareaalkool (endine), [[Jüri tänav (Võru)|Jüri tänav]] 42, Võru *[[Võru Põhikool]] *[[Võru Täiskasvanute Gümnaasium]] *[[Võsu Põhikool]] *[[Väike-Lähtru Kool]] (endine) *[[Väike-Maarja Gümnaasium]] *Väike-Maarja gümnaasium (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *Väike-Maarja progümnaasium (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *Väike-Maarja erareaalkool (endine), [[Väike-Maarja]] [[Vao vald]] *[[Väike-Maarja kihelkonnakool]] (endine) *[[Väimela Põllutöökool]] (endine), [[Väimela]] *[[Väimela Karjatalitajatekool]] (endine), [[Väimela]] *[[Vändra Gümnaasium]] *Vändra progümnaasium (endine), [[Vana-Vändra vald]] *Vändra erareaalkool (endine), [[Vana-Vändra vald]] *[[Värska Gümnaasium]] *[[Väätsa Põhikool]] == Õ == *[[Õisu Piimanduskool]] (endine), [[Õisu]] [[Õisu vald]] == Ä == *[[Ämari Põhikool]] ==Ü== *[[Ülenurme Gümnaasium]] ==Vaata ka== *[[Eesti põhikoolide loend]] *[[Eesti erikoolide loend]] *[[välismaa eesti koolide loend]] *[[Eesti kunstikoolide loend]] *[[Eesti kõrgkoolide loend]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti koolid| Eesti koolide loend]] [[Kategooria:Eesti hariduse loendid]] scc0g6si05kvivbkeghdvt69j54afdo 3 14553 6175232 6131882 2022-08-08T07:10:48Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid= [[/Arhiiv|2004–2013]]<br /> [[/Arhiiv2014|2014]] }} == Head uut aastat == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Newyeargreeting.gif|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '' Happy new year (С новым годом)'' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | С новым годом Раул.--[[Kasutaja:Gardmanahay|Gardmanahay]] ([[Kasutaja arutelu:Gardmanahay|arutelu]]) 31. detsember 2014, kell 21:53 (EET) |} == Request: Portaal:Aserbaidžaan == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. == "Wikipedia reeglite vastane käitumine adminiõigustes isiku poolt)" == re [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia%3A%C3%9Cldine_arutelu&type=revision&diff=5204401&oldid=5204372 "Pets esmabaõhtal ühikatoas"] &mdash; tormiline plaksutamine saalis, võimas aplaus, seisvad ovatsioonid, kestvad austusavaldused :D -<span style="text-shadow:7px 5px 7px #409fff;">[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] <small>/[[Kasutaja arutelu:Mardus|<span style="color:black">arutelu</span>]]</small></span> 3. veebruar 2019, kell 00:59 (EET) :"Tädad teid südabest," ütles Bilbo. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 21. veebruar 2019, kell 16:16 (EET) == Estonian Safety Investigation Bureau == Hi! I created the [[:en:Estonian Safety Investigation Bureau]] article in English. Do you know if there's one in Estonian? Thanks, [[Kasutaja:WhisperToMe|WhisperToMe]] ([[Kasutaja arutelu:WhisperToMe|arutelu]]) 6. aprill 2019, kell 07:59 (EEST) :Nope. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 18. mai 2019, kell 16:53 (EEST) == [[:Fail:Maimu Berg.jpg]] == Kirjutasid pildi arutellu, et saadad varsti OTRS-süsteemi kinnituse. Kas seda kinnitust on jätkuvalt oodata? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuli 2020, kell 16:42 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST) jz0akdb8cpovflwahvnqf69lo3t2mqe 0 14935 6175156 5993303 2022-08-08T05:47:09Z 158.233.247.12 /* Eesti tagavarapataljonis Tartus (1917–1918) */ wikitext text/x-wiki {{NeutraalsusVaidlustatud}} {{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2015}} {{keeletoimeta}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Julius Kuperjanov 1917.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Leitnant Julius Kuperjanov 1917. aastal (Eesti tagavarapataljoni ülema abina) | Nimi = Julius Kuperjanov | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[11. oktoober]] [[1894]] | Sünnikoht = [[Pihkva kubermang]], [[Venemaa]] | Surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1919|02|02|1894|10|11}} | Surmakoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | Haridus = [[Peterburi]] lipnikute kool ([[1915]]) | Teenistused = [[Vene Tsaariarmee]] [[1915]]–[[1918]]<br/>[[Eesti Rahvavägi]] [[1918]]–[[1919]] | Auaste = [[leitnant]] | Juhitud üksused = [[Kuperjanovi jalaväepataljon#Eesti Vabadussõda 1918 - 1920|Kuperjanovi partisanide pataljon]] | Sõjad/lahingud = [[Esimene maailmasõda]]<br>[[Eesti Vabadussõda]] * [[Paju lahing]] | Autasud = [[Vabadusrist]]i I/2, II/2 ja II/3<br>[[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järk<br>[[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järk<br>[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk<br>[[Georgi rist]]i IV järk }} '''Julius Kuperjanov''' [[VR I/2]], [[VR II/2]], [[VR II/3]] ({{VanaKalendriAeg|11. oktoober|1894|29. september}}<ref name="Saaga1" /> [[Venemaa]], [[Pihkva kubermang]], [[Lahhovo]] küla [[Novoržev]]i lähedal – [[2. veebruar]] [[1919]] [[Tartu]]) oli eesti väejuht, [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] kangelane. Auastmelt [[leitnant]], kuid [[Saksa okupatsioon Eestis (1917-1918)|Saksa okupatsiooni]] ajal ja mõjul nimetati teda vastava Saksa auastme järgi [[Ülemleitnant|ülemleitnandiks]]. ==Elulugu== ===Lapsepõlv Venemaal (1894–1903)=== Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril (vana kalendri järgi 29. septembril) 1894 Pihkvamaal Duhnovо vallas Lаhhovо külas. Ristitud Pihkvas Püha Jakobi kirikus 26. detsembril 1894. Perekonnanimi Kuperjanov tuli arvatavasti esiisalt, keda talu järgi Kupperi Jaaniks kutsuti. Esimesed üheksa lapsepõlveaastat möödusid sünnikohas, kuid algkoolihariduse viletsa kättesaadavuse ning laste venestumise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaale. ===Eestis=== Eestis asuti elama ema Liisa esivanemate asukohajärgsesse Vana-Kuuste Rebase mõisamaade naabrusse Lalli tallu, mille põllu- ja karjamaad asusid Pori jõe parema kalda künklikul maastikul. ===Tartu Õpetajate Seminar ja Kambja külakooli õpetajana=== Pärast viis aastat kestnud õpinguid [[Kambja vald (Kambja kihelkond)|Kambja vallas]] [[Sipe|Sipel]] [[Sipe kool|Vana-Kuuste 2-klassilises ministeeriumikoolis]] astus Kuperjanov 1910. aastal [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Kooli lõpetamise järel 1914. aastal palus ta end määrata Kambja külakooli õpetajaks, sest [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] mobiliseeritud õpetajate puuduse tõttu ähvardati külakool sulgeda. ===Abiellumine=== Julius Kuperjanov laulatati Alice Johansoniga 26. veebruaril 1918 Kambjas.<ref name="Saaga1" /> [[Alice Kuperjanov]] sai hiljem tuntuks Naiskodukaitse aktiivse liikmena. Alice oli sündinud 1894. aastal. Ta küüditati 1941. ja mõrvati 1942. aastal Nõukogude Liidus. == Hariduskäik ja sõjamehetee == *[[1909]] [[Sipe kool|Vana-Kuuste 2-klassiline ministeeriumikool]] *[[1914]] [[Tartu Õpetajate Seminar]] *[[1915]] [[Peterburi]] lipnikute kool ==Esimeses maailmasõjas (1915–1917)== [[1915]]. aasta veebruaris mobiliseeriti Kuperjanov Vene armeesse ja paisati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] keerisesse. Pärast riviõppust [[Novgorod]]i tagavarapataljonis saadeti Kuperjanov sama aasta kevadel [[Petrograd]]i [[lipnik]]kude kooli, mille lühiajaliste lipnikekursuste lõpetamise järel määrati 5. Kiievi [[Grenader]]ipolku luurajate komando ülemaks, mis asus Valgevenemaal Baranovitši asunduse lähedal Skartševo küla juures. Sõjamehe ränk elukutse ei olnud esialgu Kuperjanovile meelepärane (nagu on ilmne tema kirjadest sõpradele), kuid sõjaks vajalik kiire otsustusvõime, julgus ning suur organiseerimisvõime põhjustasid tema järjekindla tõusu karjääriredelil ohvitserina. Kangelaslikkuseni küündiva surmapõlgusega viis ta oma alluvad lahingutes võidult võidule. [[Luure]]käikudel ei leidunud temale võrdset ja ta pälvis kiiresti ülemuste tähelepanu. Päevakäskudes jagati talle ohtralt kiitust ning teda esitati autasude saamiseks. Kahe aasta jooksul ülendati ta auastmelt lipnikust porutšikuni (ülemleitnant) ja ametikohal luurajate komando ülemast rooduülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti kaevikuporis ning viis vajadusel mehed välkkiirelt lahingusse või luureretkele. Kuperjanov oli tunnustatud autoriteet – sõdurid alistusid ainsa viipe peale tema tahtele ning järgnesid talle tihedaimagi kuulirahe alla. Vapruse eest lahingutes sakslaste-austerlaste vastu autasustati Kuperjanovit seitsmel korral aumärkidega. Teda autasustati [[Püha Anna orden]]i II, III ja IV (mõõgale), [[Püha Stanislavi orden]]i II ja III ning [[Püha Vladimiri orden]]i IV järguga, samuti [[Georgi Rist|Georgi risti]] IV järguga. Ta oli esitatud kapteni aukraadi ning Georgi mõõga ja teiste Venemaa ja liitlaste autasude saamiseks, kuid alanud revolutsiooni tõttu jäid need tal saamata. ==Eesti tagavarapataljonis Tartus (1917–1918)== [[19. juuli]]l [[1917]] sai Kuperjanov ühe luurekäigu ajal [[Baranovitši]] piirkonnas mõlemast reiest raskelt haavata ja ta evakueeriti [[Moskva]]sse. Samal ajal hakati [[Eestimaa]]l asutama eesti [[polk]]e ja Kuperjanovil, nagu tuhandetel tema kaasmaalastelgi, tekkis igati mõistetav soov sinna pääseda. Tema haavade paranemiseks kulus aga mitmeid kuid, mistõttu asus ta alles 1. novembril teenistusse Tartus baseeruvasse [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i, kus ta oli algul [[rood]]uülem, ent edutati peagi [[pataljon]]iülema abiks. [[Pataljon]]is olid tänu [[Läti rahvusväeosad|Läti küttide]] tagavarapataljoni mõjule 1917. aasta sügisel võimu võtmas [[enamlus|enamlikud]] meeleolud ja Kuperjanovil kui pataljoniülema abil tuli maksma panna kogu oma energia, et saavutada pataljoni sõdurite hulgas suur populaarsus. Teda kuulati meelsamini kui enamlikke kihutuskõnelejaid. Bolševikest komissarid saatsid Petrogradi [[telegramm]]e palvega see [[kontrrevolutsioon]]iline pataljon laiali ajada. Tartu enamlaste Tartu Revolutsioonilise Tribunali otsusel karistati 11. jaanuarist 1918. a. Tartu tagavarapataljoni ohvitseri Julius Kuperjanovit selle eest, et ta polnud oma mundrilt kõrvaldanud tsaariaegseid eraldusmärke, kohustusega avaldada ajakirjanduses avalik kahetsus. ==Saksa okupatsiooni ajal Tartumaa Kaitse Liitu organiseerimas (1918)== Sakslaste tulekul ja bolševike taganemisel Tartust 1918. aasta kevadel korraldas Kuperjanov kohalikku Tartu linna ja kogu maakonna kaitset, et läbiminevad Venemaa väeosad ei saaks riisumisi toime panna. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] tulekuga lõpetati Eesti väeosade moodustamine. Sakslased korjasid kõigilt relvad ära ja saatsid ka loodud pataljonid laiali. Enamik ohvitsere, nende hulgas ka Kuperjanov, vangistati ning saadeti rongiga ja jalgsimarsil [[Riia]] poole. Abikaasa Alice'i kinnitusel õnnestus Kuperjanovil [[Valga (Liivimaa)|Valgas]] sakslaste tugevale valvele vaatamata ainsana põgeneda ja Tartusse tagasi pöörduda. Varjates end nii Lalli isatalus kui abikaasa vanemate talus Kambja vallas, hakkas Kuperjanov täie innuga organiseerima [[Tartumaa]]l põrandaalust [[partisan]]isalka (Omakaitse salkasid). Käies [[küla]]st külla ja [[talu]]st tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Liikumiseks vajalikud dokumendid võltsiti blankettidele, mis hangiti Saksa komandantuuridest. Kinnitatud andmetel (?US II 35, 28,4) oli Kuperjanov Tartu linna ja kogu maakonna põrandaaluse liikumise juht, kellega pidas sidet ka Tallinna põrandaaluste komitee. Samuti edastas ta andmeid sakslaste liikumiste kohta inglise salaluurele (Intelligence Service) ning pidas saadikute abil sidet Petrogradis viibiva polkovnik [[Johan Laidoner|Johan Laidoneriga]]. [[1918]]. aasta juuliks oli Kuperjanovil koostatud täpne [[mobilisatsioon]]ikava ja meeste nimekiri ning määratud [[kihelkond]]adesse [[pealik]]ud, kes [[Saksa Riik|Saksamaa]] vägede lahkudes pidid otsekohe asuma võimu üle võtma. ==Eesti Vabadussõjas (1918–1919)== ===Taganemine Puurmani mõisa=== Tuli sõda bolševikega. Leitnant Julius Kuperjanov nimetati Tartu Maakonna Kaitse Liidu ülemaks. Kuperjanov organiseeris kaitseliitlastega valveteenistuse [[Peipsi järv]]e rannikul ja üritas väikesearvuliste salgakeste abil pidurdada Punaarmee pealetungi tempot. Jõud olid siiski liialt ebavõrdsed. Eesti sõjavägi ja Vene valgekaart olid siis alles korraldamata ja ei jõudnud Punaarmee ülekaalukatele jõududele vastu panna. Kuperjanov hoidis Tartu lähistel [[2. Jalaväepolk|2. Jalaväepolgu]] ja mõnede maakonna Kaitseliidu meestega tükk aega vaenlase pealetungi tagasi. Kuid Vene valgekaardi tegutsemine [[Võru maantee]]l sundis meie vägesid 20. detsembri ööl vastu 21. detsembrit 1918 Tartust lahkuma. Kuperjanov jäi koos mõnekümne [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumi]] õpilase ja kaitseliitlasega [[Puurmani mõis]]a peatuma. Siin korraldas ta oma väesalka, muretses sõjavarustust ja mobiliseeris mehi. ===Partisanide pataljoni sünd=== 1918. aasta jõululaupäeval pandi Puurmani mõisas alus [[Tartumaa partisanide pataljon]]ile, millest kujunes üks kuulsusrikkamaid vabatahtlikest koosnevaid löögiüksusi Vabadussõjas. Aasta lõpp kulus veel organiseerimistöödeks, uue aasta esimestel päevadel aga alustati lahingutegevust. Kuperjanovlaste hulljulged [[reid]]id ja kallaletungid ulatusid kuni 40&nbsp;km sügavusele vastase tagalasse, vahel koguni Tartuni välja tungides tekitati punaväelaste hulgas segadust ja äratati elanikkonna lootust. "Kuperjanovi kuradid" olid bolševike juures väga kardetud. Samas kaotati kergelt haavatuna vaid üks mees, Osvald Karm, [[Jõgeva raudteesild|Jõgeva raudteesilla]] õhkimise kavatsusel. ===Tartu vabastamine ja lahingud Lõuna-Eestis=== [[5. jaanuar]]i 1919 varahommikul vabastati esimene küla Lõuna-Eestis: [[Saduküla]], mille järel taheti astuda samme Tartu vabastamiseks juba alates [[7. jaanuar]]ist, kuid [[2. Diviis|2. diviisi]] ja [[2. Jalaväepolk|2. Jalaväepolgu]] passiivsuse tõttu lükati see edasi. Liikumist Tartu suunas alustati [[10. jaanuar]]il ning [[13. jaanuar]]il ühineti [[Jõgeva]] lähedal vastu ülemuste tahet Haljala alt saabunud kahe laiarööpmelise soomusrongiga. Tartu vabastamisel Rahvaväe üldpealetungi käigus oli Kuperjanovi salk esimene, kes [[14. jaanuar]]il 1919 koos soomusrongidega linna sisse tungis. Siit suunduti soomusrongide toetusel Elva, Rõngu, Puka ja Sangaste suunal edasi ning jõuti ägedaid lahinguid lüües 30. jaanuaril 1919 Valga külje alla välja, kus vabastati esimest korda ka Paju mõis. ===Paju lahingu eellugu=== [[Sangaste raudteejaam]]a (praegu [[Tsirguliina]]) saabunud uus Valga operatsiooni üldjuht ooberst [[Hans Kalm]] pidi koos oma [[Põhja Pojad]] [[pataljon]]idega ja meie vägedega koostöös Valgale kahest küljest – läänest ja põhjast – peale tungima. Soomusrongid ei saanud selles operatsioonis osaleda, sest teadaolevatel põhjustel{{lisa viide}} kutsus ooberst Kalm 30. jaanuaril soomusrongid [[Paju mõis]]a alt tagasi Sangaste vaksalisse, mille tagajärjel õhkisid punased raudteel olnud kolm silda. Ka Kuperjanovi partisane tahtis Kalm Valga operatsioonist eemal hoida, kuigi viimased viibisid tol hetkel Paju mõisas veel sees. Loomulikult oli õigus Kuperjanovil, kes oma ülieduka pataljoni eest aumehena välja astus ning reservi määramist takistada suutis, sest vabastatud Paju mõisasse, kus viibisid tema alluvad, ei saadetud appi mitte ühtegi Sangaste jaama saabunud soome pataljoni sõdurit. Tulemusena vallutasid punased 30. jaanuari öösel alakaitstud mõisa uuesti tagasi. Paju mõis, mis väiksel kõrgustikul seisab, pakkus neile oma vanaaegsete paksude müüridega head kaitset. Ka 1,5 kilomeetri kaugusel asetsev raudtee võimaldas bolševike soomusrongidel vabalt opereerida ja meie väeosasid kuni Sangaste jaamani kahurite [[šrapnell]]i ja kuulipritsi tulega üle külvata. ===Paju lahing=== 31. jaanuari hommikul ärkas leitnant Kuperjanov kell 5, et kohtuda kokkulepitult soomlaste major Snellmanniga ning saada ka koordineeritult soome pataljonidega rünnaku luba Paju mõisa taasvabastamiseks. Kell oli üle 10, kui luba rünnakuks viimaks tuli, mis tähendas parima aja möödalaskmist. Saanud aimu, missugune vastutus lasub rünnakul tema pataljoni õlul, seda ilma soomlaste esialgse toetuseta ning ilma temalt ära võetud kahuriteta, võttis Kuperjanov pataljoniülemana pooleteise roodu juhtimise isiklikult enese peale. Tavajuhtudel ei pea pataljoni ülem seda tegema ega ka tohi nõnda teha, kuid käesoleval juhtumil oli ainuõige otsus jääda lahingus oma meeste kõrvale. II rood viibis kolmveerand [[verst]]a kaugusel raudtee ääres punarongi tule all ning polnud Kuperjanovi poolt otseselt juhitav. Ka puudus ooberst Kalmil üldse raudteepoolne tagala kindlustus, mistõttu II roodu võitlejad olidki enamikus suure ohu piirkonnas, kus puudus ka Eesti soomusrongide kaitse. Tund aega pärast Kuperjanovi haavatasaamist saabusid mööda Tartu–Valga maanteed väikeste osade kaupa soomlaste üksused, kes tormasid otse lahingusse, kaotades nõnda suure osa oma meestest. Suurte ühispingutustega vabastati Paju mõis teist korda kell 16.30. Suurema osa soomlastest (üle 700 mehe koos [[suurtükipatarei]]ga) saatis ooberst Kalm kaugesse idakaarde Paju mõisast kui tähtsaimast rünnakuobjektist Valga–Võru raudtee silda õhkima, et haarata vastase taganevad ešelonid. ===Haavata saamine ja surm=== Hetkel, mil leitnant Kuperjanov püüdis jälgida II roodu tegevust kaugel raudtee ääres, tungis Punaste soomusrongist tulistatud kuul vasakust käest läbi külje sisse ning haavas kopsu ja neeru. Haavatud komandör toimetati laatsareti kaudu Sangaste vaksalisse, kuid rong haavatutega väljus alles 6,5 tundi hiljem, mis põhjustas alanud põletike tõttu Tartus [[Faure kliinik]]us kangelase surma<ref name="h6I2z" />. ===Kuperjanovi ärasaatmine ja matused=== Leitnant Julius Kuperjanovi ärasaatmine leidis aset Vanemuise kontserdisaalis, kuhu olid kogunenud Lõuna-Eesti paljude seltside esindajad. Järelehüüetega esinesid lõunarinde juhataja kindral Paul-Martin Wetzer ning Tartu ja Valga linna delegaadid. Ülemjuhataja Johan Laidoner avaldas Tartumaa partisanide pataljonile kaastunnet ülema langemise puhul ja algatas väeosa ümbernimetamise Kuperjanovi pataljoniks. Julius Kuperjanov teenis ühe Vabadussõja kuuga 3 Vabaduseristi. [[Pilt:Julius Kuperjanovi matused, ees Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Vene tänav, Tartu, 1919., TM F 1445-1.jpg|pisi|Julius Kuperjanovi matuserongkäik, ees [[Karl Einbund]]]] Kuperjanov maeti 6. veebruaril 1919 Tartusse Raadi kalmistule. ===Kuperjanovi hauamonument kui sümbol=== Nõukogude okupatsiooni aastail kujunes tema Tartus [[Raadi kalmistu|Raadi kalmistul]] asuv hauamonument, mille autoriks on Eesti üks nimekamaid skulptoreid Jaan Koort, Tartu üliõpilaste ja koolinoorte jaoks omalaadi Mekaks – küünalde süütamisega ametlikult unustatud haual demonstreeriti oma vastuseisu okupatsioonile ja iseseisvuspüüete kestvust. ===Kuperjanovi partisanide pataljon=== Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon (ka partisanide pataljon) nimetati ümber [[Kuperjanovi partisanide pataljon]]iks ning selle järglane taastati 1992. aastal ja tegutseb [[Eesti Kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] koosseisus ka tänapäeval [[Võru]] linnas, kandes nime [[Kuperjanovi jalaväepataljon]]. ===Kuperjanovi isiku olulisusest=== Julius Kuperjanov kuulub [[20. sajandi sada suurkuju|Eesti 20. sajandi suurkujud]]e hulka. [[Pilt:KuperjanovMonument.jpg|thumb|Julius Kuperjanovi hauamonument Tartus [[Raadi kalmistu]]l]] == Teenistuskäik == *[[1914]] koolmeister [[Kambja]]s *[[1915]]. aasta veebruaris mobiliseeriti Vene sõjaväkke, võitles [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa-[[Austria]] rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenemaal *[[19. juuli]]l [[1917]] sai luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti [[Moskva]]sse *[[1917]]. aasta detsembris asus teenistusse Eesti tagavarapataljonis Tartus *[[20. veebruar]]il [[1918]] juhtis [[Tartu]]s võimu ülevõtmist [[Bolševikud|bolševikelt]] *[[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal organiseeris Lõuna-Eestis põrandaalust [[Omakaitse]]t *[[1918]]. aasta juuliks töötas ta välja üle-eestilise mobilisatsiooni kava *[[23. detsember|23. detsembril]] [[1918]] sai Kuperjanov Eesti [[2. Diviis]]i ülemalt kolonel [[Ernst Limberg]]ilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks *[[14. jaanuar]]il [[1919]] vabastasid Julius Kuperjanovi partisanide pataljon ja [[soomusrong]]id kaptenite [[Karl Parts]]i ja [[Anton Irv]]e juhtimisel [[Tartu]] *[[31. jaanuar]]il [[1919]] sai Julius Kuperjanov [[Paju lahing]]us surmavalt haavata<ref name="Saaga1" /> == Teenetemärgid == *[[Püha Anna orden]]i II, III ja IV järk *[[Püha Stanislavi orden]]i II ja III järk *[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk *[[Georgi rist]]i IV järk *[[Vabadusrist]]i I/2, II/2, II/3 *[[JKSeltsi teeneterist]] nr 001 (2010. a) ==Mälestuse jäädvustamine== Julius Kuperjanovi nime kannavad tänavad [[Tartu]]s, [[Valga]]s ja [[Põltsamaa]]l. Samuti loodi 23. detsembril 1938 kolonelleitnant [[Johannes Soodla|J. Soodla]] eestvõtmisel Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts, kelle järglaseks tänases taastatud Eesti Vabariigis peab end [[Julius Kuperjanovi Selts]]. Selts asutas 2010. aastal leitnant Kuperjanovi teeneteristi ja leitnant Kuperjanovi mälestusmedali, millega autasustatakse neid kodanikke, kelle tegevus Eesti põliselanike heaolu eest on olnud läbipaistvalt aus, sihipärane ja ennastohverdav. Leitnant Kuperjanovi teeneteristiga on tänaseks autasustatud kokku 6 isikut: Nr. 1 – Julius Kuperjanov, postuumselt Nr. 2 – Johannes Soodla, postuumselt (Paju lahingu kangelane ja Kuperjanovi nimelise seltsi asutaja) Nr. 3 – Ülo Adamson (Kuperjanovi nimelise organisatsiooni eestvedaja nõukogude ajal, küüditatu) Nr. 4 – Jüri Pertmann (Kuperjanovi nimelise organisatsiooni eestvedaja nõukogude ajal, küüditatu) Nr. 5 – Villu Kibena (Kuperjanovi nimelise organisatsiooni eestvedaja nõukogude ajal, küüditatu) Nr. 6 – [[Artur Sirk]], postuumselt (Vabadussõjalaste juht, vaikiva ajastu ohver). == Perekonnanimi == Kuperjanovite algne perekonnanimi oli Kupper. Venemaale elama minnes venestati see sealsete ametnike poolt Kuperjanoviks.<ref name="bcLX5" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Saaga1">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1255.1.519:130 Personaalraamat XI (Vana-Kuuste); EAA.1255.1.519; 1881–1940] – viide sünniajale, abiellumisele</ref> <ref name="h6I2z">{{netiviide|URL=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/06/11/tartu/esi.htm|Pealkiri=Kuperjanov suri tegelikult Vallikraavi kliinikus|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=11. juuni 1999|Kasutatud=27.09.2011}}</ref> <ref name="bcLX5">http://www.virumaa.ee/2008/01/ve-kuperjanov-julius/</ref> }} == Kirjandus == [[File:Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okuptasioonisy Paju lahinguni (2008).jpg|thumb|Alice Kuperjanov, "Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni" (2008)]] [[File:Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid.jpg|thumb|[[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]], "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid" (2000)]] * [[Richard Roht]], "Julius Kuperjanow: tema elulugu ja teod". [[Odamees]], [[Tartu]] [[1919]] * [[Eduard Grosschmidt]], "Pealuu märgi all. Mälestusi Kuperjanovi partisanide sõjaretkilt". [[Loodus]], [[Tartu]] [[1935]]; 2. trükk: [[Mats (kirjastus)|Mats]], [[Tallinn]] [[1995]] (järelsõna: [[Virkko Lepassalu]]) * [[August Hanko]], "Leitnant Julius Kuperjanov: partisanide löögivaimu kehastaja". Kooli-Kooperatiiv, [[Tallinn]] [[1936]]; ümbertrükk [[1990]] * [[Alice Kuperjanov]], "Julius Kuperjanovi kaaslasena Saksa okupatsioonist Paju lahinguni". [[Postimees]], [[Tartu]] [[1937]] * [[Ruudo Toom]], "Julius Kuperjanov Sipe koolis" (koolivenna mälestusi) – [[Eesti Noorus]] [[1940]], nr 1, 2, 3; uustrükk – Nukits [[1998]], lk 40–42 * [[Alf Kubbo]], [http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=suur&pid=s1266219&nid=189119 "Julius Kuperjanov sõduri ja inimesena"] – "Vaba Eestlane" (nr. 19), 8. märts 1974, lk 8. * [[Hannes Walter]], [[Tiina Tojak]], "Nad andsid kõik. Vabadussõjas langenud ohvitserid" Tallinn, 2000, lk 131-134. * [[Urmas Salo]], [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:104308/162504/page/39 "Julius Kuperjanov Paju lahingus"] – [[Tuna]] [[2004]], nr 1, lk 39–50 * [[Liivi Uuet]], [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:105823/162569/page/67 "Julius Kuperjanovi kirjad koolivennale"] – Tuna [[2007]], nr 2, lk 67–71 * "Julius Kuperjanov, [[Leopold Laurson]]". Koostaja [[Piret Õunapuu]]. Sari "[[Vanavara kogumisretkedelt]]", nr 5, [[Eesti Rahva Muuseum]], [[Tartu]] [[2008]], 64 lk * [[Mati Kröönström]], [http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:105827/162579/page/66 "Kuperjanovi partisanide väeosa ja selle juhid Vabadussõjas"] – [[Tuna]] 2008, nr 1, lk 66-75 * [[Olev Teder]], "Kutsar. Eesti Vabadussõja dokumentaalne käsitlus". Vali Press 2008, 362 lk; ISBN 9789949159062 * [[Tiit Noormets]], "Eesti Vabadussõda 1918-1920", Tiit Noormets ja Tammerraamat, 2008, lk 147. * "Lugusid Julius Kuperjanovist". Koostaja Julius Kuperjanovi Selts. Peatoimetaja: Olev Teder. [[Grenader (kirjastus)|Grenader]] [[2010]], 160 lk; ISBN 9789949448487 * Olev Teder, "Hundipoja surm. Lugu leitnant J. Kuperjanovi kangelastegudest ja viimasest päevast Paju lahinguväljal". Autori kirjastus, Tallinn [[2011]], 116 lk; ISBN 9789949216246 == Välislingid == {{vikitsitaat}} * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=27505 Ohvitseride andmekogu] * [http://www.kuperjanov.ee/ Julius Kuperjanovi Seltsi koduleht] * [http://www.mil.ee/?menu=maavagi&sisu=kuper Kuperjanovi jalaväepataljon kaitseväe kodulehel] * [http://tartu.postimees.ee/200808/tartu_postimees/luhiuudised/340857.php Kuperjanovi hauatähise korrastamine läheb maksma 83 975 krooni] * [http://kultuur.elu.ee/ke475_kuperjanov.htm Julius Kuperjanov (Kultuur ja Elu)] * [http://www.postimees.ee/130107/esileht/siseuudised/238969.php Kui Kuperjanov tuli] * [[Age Hallen]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06153054 Uus dokfilm näitab Kuperjanovit uues valguses] ERR, 30. jaanuar 2009 * [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/457120 „Julius Kuperjanovile on meeletult ülekohut tehtud!“] EPL, 31. jaanuar 2009 * Jaanus Piirsalu. [http://www.epl.ee/artikkel/457086 Saun mäletab Kuperjanovi sündi Pihkva kolkas] EPL, 31. jaanuar 2009 * [http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$9819?mode=day Kuperjanov, Julius], [[Vooremaa (ajaleht)|Vooremaa]], 31.01.2008 * [[Ülo Russak]], [http://www.harjuelu.ee/2016/05/6769/kuperjanovi-ausammas-loor-saladuskattelt/ "Kuperjanovi ausammas – loor saladuskattelt"] – [[Harju Elu]] 27. mai 2016 * [http://www.kuperjanov.ee/ Lehekülg Julius Kuperjanovist ja temaga seotud müütidest] * [http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:16773], [[Sõdur]] 25/1919 * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=969551], Vikerraadio saadete arhiiv. "Eesti lugu" 14.06.2008 – Julius Kuperjanov * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1082271], Vikerraadio saadete arhiiv. "Eesti lugu" 31.01.2009 – Paju lahing * [http://ekspress.delfi.ee/kuum/ule-50-aasta-kadunud-ajaloolased-leidsid-kuperjanovi-verise-mundri?id=78375666] {{JÄRJESTA:Kuperjanov, Julius}} [[Kategooria:Kuperjanovi Jalaväepataljoni ülemad]] [[Kategooria:Kaitseliidu Tartumaa maleva pealikud]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadusristi I liigi 2. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõjas langenud]] [[Kategooria:Vabadussõja-aegsed sõjaväeosade ülemad]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1919]] hwwncdjbq2xrvp01kumcks2funmu4pa 0 15253 6174900 6172103 2022-08-07T13:43:47Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Pilt:Cellulose Sessel.svg|pisi|Tselluloosi [[molekul]]i struktuur: näha on kaks [[elementaarlüli]], mis on ühendunud &beta;-1,4-glükosiidse sidemega]] [[Pilt:Cellulose strand.svg|pisi|Molekulisisesed ja molekulidevahelised [[vesinikside]]med (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus]] '''Tselluloos''' on looduslik [[kiudaine]] taimede [[rakukest]]ades esinev hargnemata ahelaga [[polüsahhariid]] (süsivesik), mis koosneb [[glükoos]]imolekulidest, täpsemalt [[glükoos|&beta;-D-glükopüranoosi]] monomeeridest, mis on omavahel ühendunud &beta;-1,4-[[glükosiidne side|glükosiidsete sidemete]] kaudu. Mõistet "tselluloos" kasutatakse nii looduses taimede rakukestades esineva tselluloosi kui ka tööstuslikult taimsest materjalist (põhiliselt puidust) eraldatud tselluloosi kohta. Tselluloosi ehitust kirjeldab [[keemiline valem|valem]] ([[Süsinik|C]]₆[[Vesinik|H]]₁₀[[Hapnik|O]]₅)_n, kus n ([[elementaarlüli]]de arv) on 7000 – 15 000. Tselluloos on kristalne, tugev ja raskesti [[hüdrolüüs]]itav [[glükoos]]i [[homopolümeer]]. ==Looduses ja tööstuses== Taimedele annab põhiliselt tugevuse rakukestade ehitusmaterjaliks olev tselluloos, mille struktuur on suhteliselt jäik. Tselluloos on kõige levinum orgaaniline aine Maal, moodustades keskmiselt 33% taimsest materjalist. Vähemal määral leidub seda kõigi seente ja bakterite rakukestades. Tselluloosi sisaldus [[puuvill]]as on 90%, [[puit|puidus]] 40–50%, [[kanep]]is 75%, õlgedes ja pilliroovartes umbes 36%. Tselluloos kui tööstuslikult toodetav tehniline [[kiudaine]] (85–95% tselluloosi) saadakse taimedest; puit on [[tselluloosi- ja paberitööstus]]e lähtematerjal.<ref>[http://www.kk.ttu.ee/puit/Puittoodete_tehnoloogia/Tselluloosi_tehnoloogia.pdf ."Tselluloosi tehnoloogia"]</ref> Inimesed ja paljud loomad ei ole võimelised tselluloosi seedima, kuna neil puudub vajalik [[ensüüm]], mis kiirendaks tselluloosi molekuli lagunemist (veekeskkonnas) ehk teostaks [[ensümaatiline hüdrolüüs|ensümaatilist hüdrolüüsi]]. Kuna tselluloos, samuti [[kitiin]] on ensüümide jaoks raskesti lagundatavad nimetatakse neid ka tõrksateks polüsahhariidideks. Kuid näiteks [[termiit]]ide ja [[mäletsejad|mäletsejate]] seedetraktis olevad [[bakter]]id toodavad selleks vajalikke ensüüme. Looduslikult, [[evolutsioon]]is pole tselluloosi lagundamiseks tekkinud ühte nii-öelda superensüümi, mis saaks iseseisvalt tselluloosi lagundamisega hakkama. Evolutsioonis on valitud teine tee, kus tõrksate polüsahhariidide lagundamiseks kasutatakse erinevate ensüümide koostoimet ehk [[sünergia]]t. Selline sünergia on endo- ja eksotüüpi ensüümide vahel, samuti on sünergism näiteks lignotselluloosi puhul tselluloosil, hemitselluloosil ja ligniinil aktiivsete ensüümide vahel. Tselluloos koos teiste taimsete orgaaniliste ainetega ([[hemitselluloos]], [[ligniin]] jt) on oluline taastuv loodusressurss. Üks osa sellest ressursist läheb looduse [[aineringe]]sse [[lagundajad|lagundajate]] osalusel. [[Süsinikuringe]] säilimiseks vajalik tselluloosi [[lagunemisreaktsioon|lagunemine]] toimub spetsiifiliste[[seened| seente]] ja bakterite elutegevuse tulemusena, seda põhjustavad [[ensüüm]]id, mida nimetatakse [[tsellulaas]]ideks ja mis [[hüdrolüüs]]ivad tselluloosi [[glükoos]]ini. Teine osa kasutatakse [[energia]]allikana, ehk põletatakse [[kütus]]ena. Kolmas, väiksem osa kasutatakse [[keemiatööstus]]e lähtematerjalina. ==Keemilised omadused== [[Pilt:Nitrocellulose burning on hand.jpg|pisi|Tselluloosi lämmastikhappeestrid on tuntud [[nitrotselluloosid]]ena, mis on kergestisüttivad ja plahvatuslikult põlevad ained]] Tselluloos on vees lahustumatu hargnemata struktuuriga [[polüsahhariid]]. Täpsemalt, rohkem kui kuuest glükoosiühikust koosnevad tselluloosiahela osad on vees lahustumatud. [[Vesinikside]]mete kaudu on tselluloosi molekulid liitunud kimpudeks, mis annab struktuurile täiendava tugevuse. Sellel ei ole [[sulamistemperatuur]]i, üle 300&nbsp;°C laguneb. Tselluloosi makromolekul hüdrolüüsub kontsentreeritud [[tugevad happed|mineraalhapetes]], kuid [[leelis]]te suhtes on püsiv. See on perspektiivne taastuv algmaterjal [[keemiatööstus]]ele, mida arendatakse kahes põhisuunas: *tselluloosi [[polümeer]]sete [[molekul]]ide destruktsioon [[glükoos]]iks. Tselluloos [[hüdrolüüs]]ub [[väävelhape|väävelhappe]] juuresolekul ja moodustab [[glükoos]]i. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena tööstusliku glükoosi ja [[etanool|piirituse]] tootmisel. [[Lignotselluloos]] on perspektiivne lähtematerjal [[bioetanool]]i või [[biobutanool]]i tootmiseks, kuid senised eeltöötlus- ja [[fermentatsioon]]itehnoloogiad vajavad täiustamist. *tselluloosi polümeersete molekulide [[derivatiseerimine]]. Tselluloosi ahelates esinevad [[hüdroksüülrühm]]ad (–OH) saab osaliselt või täielikult (loetakse asendusi ühe [[elementaarlüli]] kohta) asendada ja saadakse uute omadustega [[derivaat|derivaadid]], põhiliselt tselluloosi [[estrid]] ja tselluloosi [[eetrid]]. Näiteks [[atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]], [[nitrotselluloos]], metüül- ja etüültselluloos jpt. Erinevalt [[tärklis]]est reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks [[lämmastikhape|lämmastikhappega]]) ja moodustab [[nitrotselluloosid|mono-, di-, trinitrotselluloosi]]. Neist viimase, mis on tuntud [[lõhkeaine]], valmistamisel kasutatakse puuvilla (90% tselluloos). ==Tselluloosi tehnoloogia== [[Pilt:Kehra tselluloositehas talvel.JPG|pisi|Kehra tselluloositehas talvel]] {{Main|Tselluloosi- ja paberitööstus}} Tselluloosi kui tehnilist [[kiudaine|kiudainet]] saadakse [[tselluloosi- ja paberitööstus]]tes [[puit|puidust]]. *Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine *Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet *Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine Olulisemad tselluloosisaadused: *[[paber]] ja [[papp]] *[[atsetüültselluloos]] *[[triatsetüültselluloos]] *[[nitrotselluloos]] *[[ksantogenaattselluloos]], sellest saadakse [[viskooskiud]]u *[[karboksümetüültselluloos]] *[[tsellofaan]] Eestis toodetakse pleegitamata sulfaattselluloosi Kehras Tolaram Grupile kuuluvas ettevõttes Horizon Pulp&Paper (asutatud 1938) ja Kundas asuvas haavapuitmassi tehases AS Estonian Cell (2006).<ref>[http://www.estoniancell.ee/index.php?page=753&lang=est AS Estonian Cell]</ref> [[Atsetüültselluloos]] ja [[triatsetüültselluloos]] ehk tselluloosi etaanhappe[[estrid]] saadakse [[äädikhape|jää-äädikhappe]] või [[äädikhappeanhüdriid]]i toimel tselluloosile [[katalüsaator]]i ([[tugevad happed|tugeva mineraalhappe]]) manulusel, nimetatakse [[atsetüülimine]]. Atsetaattselluloos on atsetaatkiu, kilede, elektriisolatsioonimaterjalide jm tootmise lähteaine. Alates 1970. aastate lõpust on tuntud tselluloosist saadav [[nanotselluloos]]. Selle kui spetsiifilise materjali mehaanilised omadused, kilemoodustumise võime, [[viskoossus]] ja [[biolagunemine|biolagunevus]] on paljulubavad mitmesugusteks rakendusteks elektroonikas, meditsiinis jm. == Vaata ka == *[[Hemitselluloos]] *[[Tselluloosi- ja paberitööstus]] *[[Rakukest]] *[[Lignotselluloos]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Eesti Vabariigi preemiad", [[Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus]] 2022, (lk 110-129 [[Priit Väljamäe]] uurimistööst: "Tõrksate polüsahhariidide ensümaatilisest lagundamisest"); ISSN 1406-2321 (trükiväljaanne), ISSN 2674-3019 (võrguväljaanne). [https://www.akadeemia.ee/publication/eesti-vabariigi-preemiad-2022/] ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://tymri.ut.ee/et/sisu/tselluloosi-uurimisgrupp] Tselluloosi uurimisgrupp Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis [[Kategooria:Paber]] [[Kategooria:Polüsahhariidid]] klvb0vhlak471hw4fvtm3a8csvz4q51 0 15308 6175366 5950207 2022-08-08T10:28:07Z Dr Oldekop 12255 /* sugukond Siseämbliklased, Tetragnathidae */ wikitext text/x-wiki '''Eesti [[Ämblikud|ämblike]] süstemaatiline nimestik''' Eestis elab üle 520 liigi ämblikke. ==[[selts (bioloogia)|selts]] [[Ämblikud]], ''Aranei''== ===[[sugukond (bioloogia)|sugukond]] [[Pärgkedruslased]], ''Oecobiidae''=== *''[[Oecobius annulipes]]'' ===sugukond [[Peitkedruslased]], ''Amaurobiidae''=== *''[[Amaurobius fenestralis]]'' ===sugukond [[Kedruslased]], ''Dictynidae''=== *''[[Dictyna arundinacea]]'' *''[[Dictyna pusilla]]'' *''[[Dictyna major]]'' *''[[Dictyna uncinata]]'' *''[[Dictyna latens]]'' *''[[Dictyna brevidens]]'' *''[[Dictyna mitis]]'' *''[[Argenna humilis]]'' *''[[Argenna patula]]'' ===sugukond [[Võrkkedruslased]], ''Uloboridae''=== *... ===sugukond [[Kuussilmlased]], ''Dysderidae''=== ===sugukond [[Reduämbliklased]], ''Gnaphosidae''=== *''[[Drassyllus lutetianus]]'' *''[[Drassyllus praeficus]]'' *''[[Drassyllus pusillus]]'' *''[[Micaria pulicaria]]'' *''[[Zelotes electus]]'' *''[[Zelotes latreillei]]'' *''[[Zelotes longipes]]'' ===sugukond [[Kottämbliklased]], ''Clubionidae''=== *''[[Clubiona pallidula]]'' ===sugukond [[Kammämbliklased]], ''Zoridae''=== ===sugukond [[Varjeämbliklased]], ''Anyphaenidae''=== ===sugukond [[Jahtämbliklased]], ''Sparassidae''=== *''[[Micrommata virescens]]'' ===sugukond [[Krabiämbliklased]], ''Thomisidae''=== *''[[Diaea dorsata]]'' *''[[Misumena vatia]]'' *''[[Xysticus erraticus]]'' ===sugukond [[Jooksikämbliklased]], ''Philodromidae''=== *''[[Philodromus cespitum]]'' *''[[Tibellus oblongus]]'' ===sugukond [[Hüpikämbliklased]], ''Salticidae''=== *''[[Sitticus floricola]]'' ===sugukond [[Kantsilmlased]], ''Oxyopidae''=== ===sugukond [[Huntämbliklased]], ''Lycosidae''=== *''[[Alopecosa pulverulenta]]'' *''[[Pardosa agrestis]]'' ===sugukond [[Hiidämbliklased]], ''Pisauridae''=== *''Dolomedes fimbriatus'' [[hiidämblik]] *''Pisaura mirabilis'' [[nõmme-hiidämblik]] ===sugukond [[Lehterämbliklased]], ''Agelenidae''=== *''Agelena labyrinthica'' [[harilik lehterämblik]] *''Tegenaria domestica'' [[harilik majaämblik]] *''Tegenaria atrica'' [[keskeuroopa majaämblik]] ===sugukond [[Õgilämbliklased]], ''Mimetidae''=== ===sugukond [[Keraämbliklased]], ''Theridiidae''=== *''Steatoda bipunctata'' [[rasvämblik]] ===sugukond [[Õõneämbliklased]], ''Nesticidae''=== ===sugukond [[Sireämbliklased]], ''Tetragnathidae''=== *''Meta menardi'' [[koopaämblik]] *''Metellina merianae'' [[keldriämblik]] *''[[Pachygnatha clercki]]'' *''[[Pachygnatha degeeri]]'' *''[[Tetragnatha extensa]]'' *''[[Tetragnatha pinicola]]'' ===sugukond [[Võrkurlased]], ''Araneidae''=== *''[[Araneus alsine]]'' *''[[Araneus angulatus]]'' *''Araneus diadematus'' [[harilik ristämblik]] *''[[Araneus marmoreus]]'' *''[[Araneus quadratus]]'' *''[[Araneus saevus]]'' (üks leid Eestist) *''[[Araneus sturmi]]'' *''Argiope bruennichi'' [[herilasämblik]] *''[[Larinioides cornutus]]'' ===sugukond [[Kääbusämbliklased]], ''Erigonidae''=== ===sugukond [[Kangurlased]], ''Linyphiidae''=== *''[[Allomengea scopigera]]'' *''[[Araeoncus humilis]]'' *''[[Bathyphantes gracilis]]'' *''[[Bathyphantes nigrinus]]'' [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Eesti loomade süstemaatilised nimestikud|Ämblikud]] lshtei2fregjden85hpnyg1x985x9zy 0 15747 6175184 5979491 2022-08-08T06:29:15Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2013}} '''Karl Ipsberg''' ([[3. jaanuar]]il [[1870]] [[Suure-Kambja vald]] – [[27. juuni]]l [[1943]] [[Vjatlag]]i vangilaager, [[Kirovi oblast]]) oli [[eesti]] majandustegelane, ehitusinsener ja poliitik, mitme valitsuse liige. == Hariduskäik == *[[Kambja kihelkonnakool]] *[[1888]] [[Tartu Reaalkool]] *[[1897]] [[Riia Polütehniline Instituut]], ehitusinseneri diplom == Töökäik == *[[1898]]–1911 töötas [[Venemaa]]l [[Rjazan]]i–[[Uural]]i ja [[Taga-Baikal]]i [[raudtee]] ehitustööde juhatajana ning [[Smolensk]]i raudteepiirkonna ülemana *[[1911]]–[[1913]] oli "[[Estonia (teater)|Estonia]]" teatrihoone ja [[Tallinna Krediidipank|Tallinna Krediidipanga]] hoone ehitustööde vastutav juhataja *[[1913]] asutas ehitustehnilise kontori ja tegutses kuni [[1917]] mitme Tallinna tehase projekteerija ning ehitajana *alates [[16. august]]ist [[1918]] [[Eesti Tehnika Selts]]i [[Tehnilised Erikursused|Tehniliste Erikursuste]] juhataja. Seetõttu loetakse Karl Ipsbergi tänapäeval [[Tallinna Tehnikaülikool]]i esimeseks rektoriks *1918–[[1919]] Eesti raudteede ülem *[[1921]]–[[1924]] teedeminister *[[1928]] uute Eesti raudteede ehitustööde juhataja *[[Raudteede Talituse Nõukogu]] liige == Ühiskondlik tegevus == *Korporatsioon [[Vironia (korporatsioon)|Vironia]] asutajavilistlane ja ainus auvilistlane (astus 1940. aastal korporatsioonist välja<ref>K. Ipsberg. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht, 29. märts 1940, nr. 74, lk. 2.</ref>). *Eesti Tehnika Seltsi asutaja 1917 ja juhatuse liige; tegutses eestikeelse insenerikooli asutamise nimel, kuulus 1917–1918 ka kooli programmi ja õppekavade koostamise komisjoni. *[[1920]] ekspert [[Tartu rahu]]konverentsil *[[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ning [[I Riigikogu|I]] ja [[II Riigikogu|II]] [[Riigikogu]] liige *[[Eesti Inseneride Ühing]]u ja Insenerikoja aktiivne tegevliige [[Tehnilise Hariduse Edendamise Selts]]i esimees [[1930. aastad|1930.]] aastail. Toetas tehnikakõrgkooli rajamist Tallinna. == Tunnustus == *[[Valgetähe II klassi teenetemärk]], 1938 *[[Püha Stanislavi orden]] (III klass) *[[Püha Anna orden]] (I klass) *Soome [[Valge Roosi Ordu]] suurrist == Vangistamine ja surm == Karl Ipsberg küüditati [[14. juuni]]l [[1941]]. Ta hukati [[27. juuni]]l [[1943]] Vjatka vangilaagris. ==Teoseid== *Tehniline haridus vaeslapsena oma kodus (artikkel). [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] [[8. november]] [[1933]]; uustrükk – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat [[2000]], [[Tallinn]] [[2001]], lk 287–288 *Katkendeid mälestustest ([[1899]]–[[1919]]: Hiina piiril, Venemaal ja Eestis). Eessõna: [[Küllo Arjakas]]. [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1990]], nr 10, lk 1382–97 *Kas väärtuslik muinasvara või vana kolu? [Tallinna vaekojast]. [[Uus Eesti]], 18. detsember 1937, nr 344, lk 6 ==Isiklikku== Tema abikaasa Angelika Kindsvater oli pärit ühest vanast [[volgasakslased|volgasakslaste]] perekonnast (sündinud [[Saraatov]]i lähedal), poeg [[Aleksander Ipsberg]] oli skulptor. Tema [[kälimees]] oli eesti kirikuõpetaja [[Voldemar Sibbul]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Altkäe maksu kunstnikud". Rahvaleht nr 43, 11. aprill 1933. Lk 4 *Karl Ipsberg. Ühe sirge mehe elukäik. Eesti Päevalehe AS 2010. ISBN 9789949452958 **[[Toomas Hiio]] arvustus. [http://www.epl.ee/artikkel/584552 "Eesti mälu: Karl Ipsberg "Ühe sirge mehe elukäik""]. Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2010 ==Välislingid== *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000066386 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Ipsberg, Karl}} [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Tallinna Toompea Kaarli koguduse liikmed]] [[Kategooria:Riia Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1870]] [[Kategooria:Surnud 1943]] 754q1gylinkt1vnxsd9ygcsisej81wk 3 16504 6175238 6115573 2022-08-08T07:11:56Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv1]] (kuni 2007) *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv2]] (2008–2010) *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv3]] (2011) *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv4]] (2012) *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv5]] (2013) *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv6]] (2014) *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv7]] (2015) *[[Kasutaja:Taivo/Arhiiv8]] (2016–2020) ---- Silt <nowiki><p> ilma sildita </p></nowiki> pole korrektne HTML (vt [[Eri:LintErrors/missing-end-tag]]). Parandasin nüüd malli {{tl|Esilehe pilt}} nii, et lõigud ei läheks üksteise otsa ja lõigusilti poleks tarvis eraldi sisestada (vt [[Eri:Erin/5640595]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. mai 2020, kell 22:39 (EEST) : See viga paistab paistab lehel välja ka. Näiteks [https://et.m.wikipedia.org/wiki/?oldid=5640578 siin] on mobiilivaates esimese lõigu järel vähem tühja ruumi kui teise lõigu järel (vrd [https://et.m.wikipedia.org/wiki/?oldid=5640595]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. märts 2021, kell 18:20 (EEST) ::Aga olekski vist parem, kui esimese lõigu järel oleks vähem tühja ruumi? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 28. märts 2021, kell 18:30 (EEST) ::: Kui pead silmas, et viimase lõigu (autori) ees võiks olla rohkem tühja ruumi, siis seda tuleks teha ikkagi mingi korrektse süntaksiga. Näiteks [https://et.m.wikipedia.org/wiki/?oldid=5739379 siin] on lõike rohkem, aga väiksem vahe on ainult esimese lõige järel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. märts 2021, kell 18:48 (EEST) == Künnapi pilte == Kas sa saaksid palun eestikeelsesse Vikipeediasse ümber paigutada ka: *[[:File:Johan Julius Christian Sibelius, monument 04.jpg]] *[[:File:Johan Julius Christian Sibelius monument 2004.jpg]] *[[:File:Johan Julius Christian Sibelius monument Helsinkis 2004.jpg]] Hetkel on meil selline [[:et:Sibeliuse monument|kurb artikkel]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2020, kell 04:01 (EEST) :Oled seda vaadanud? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 31. august 2020, kell 14:46 (EEST) == Cross-wiki spam == Dear Taivo, could you please help removing [[Shkofeha|this page]]? And also, try to empty [[:Kategooria:Kustutamiseks esitatud artiklid|this category]], if it is possible? Many thanks in advance! [[Kasutaja:Bencemac|Bencemac]] ([[Kasutaja arutelu:Bencemac|arutelu]]) 19. oktoober 2020, kell 18:50 (EEST) :Hello! Just for information that the category you are referring to is not "articles for speedy deletion". We do not distinguish speedy deletion from any other deletion proposal template- and category-wise. So it is not possible to empty this category because many articles there need discussions about deletion. We do not have quantitative rules about deletion discussions (deadlines and so on) so unfortunately the discussions can be very long or not happen for ages. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. oktoober 2020, kell 11:27 (EEST) ::Thanks for the info! Regards, [[Kasutaja:Bencemac|Bencemac]] ([[Kasutaja arutelu:Bencemac|arutelu]]) 23. oktoober 2020, kell 12:53 (EEST) == But why? == Dear [[User:Taivo|Taivo]], why would you block [https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Narek75 me] on Commons? The reason I had so many deleted files for years, is that first I didn't entirely know all the rules, also a lot of own files had been deleted either by my own request and/or due to my failure to provide sufficient evidence about them being free (not talking about recent flickr files). If possible, please reconsider my ban, because I really enjoy [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Contributions/Narek75&offset=&limit=500&target=Narek75 contributing] on that wikiproject too. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 16. aprill 2021, kell 13:40 (EEST) [[User:Taivo|Taivo]], well, with all due respect, I don't see why I should be blocked for a whole month. You have glanced through the talk page on Commons and automatically assumed that each and every single deleted file is my fault, but I am only partially to blame for them. I could give you a full description of all the deleted files uploaded by me, if you have time for that. Also saying ''"I'm afraid more copyright violations coming from your account"'' is a bit of an overshoot, don't you think ? Hopefully you'll be a "baltic bro" about this and at least give me a week's ban instead or less. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 19. aprill 2021, kell 14:04 (EEST) Or block my uploading privilege only, I still want to work on image categorization. --[[Kasutaja:Narek75|Narek75]] ([[Kasutaja arutelu:Narek75|arutelu]]) 20. aprill 2021, kell 22:08 (EEST) == Heade artiklite valimisest == Ma ei ole kindel, et kasutaja Frontfrog hääli sobib arvesse võtta. Peale hääletamise ja mõne väikese kohenduse artikli Neptuun juures ta ju polegi midagi teinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. detsember 2021, kell 01:24 (EET) :{{ping|Kruusamägi}} Üldiselt nõustun sinuga. Ma ei sulgenud seda arutelu kaua aega (ja A-klassi artiklite valimisel on samuti mitu artiklit, mille hääled on täis koos Frontfrogiga ja mida ma pole sulgenud), aga pärast seda, kui kari häid artikleid sai maha tõmmatud, tekkis nädala artiklite puudus ja otsustasin, et käib küll. Põhimõtteliselt vajaks niisugune asi laiemat arutelu kui meie kahe vaheline, näiteks jõulupeol. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. detsember 2021, kell 22:21 (EET) ::Ma olen Tallinnas ka kohal. Saame arutada seda. ::Selle Itaalia artikli juures ma ise vastuhäält ei andnud, sest nii kehva see pole, aga mingeid kohendusi tegin. Küll häiris, et mõned teemad on suht katmata ja ega see ei olnud heade artiklite valiku ajal edasi arenenud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 22:39 (EET) == Lõpmatus == Tere! Tahtsin lihtsalt lisada, et selle (lõpmatuse) teemaga tegeles põhjalikult G. Cantor. Siin videos nulli ümbrtsevast monaadist https://www.youtube.com/watch?v=BBp0bEczCNg&t=3s https://www.youtube.com/watch?v=FVZqPaH94qU--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. detsember 2021, kell 13:16 (EET) :See on huvitav hüpotees. Ma polnud kunagi niisuguse asja peale mõelnud. Praktiline kasutusala on muidugi (peaaegu) olematu. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) Ja kas mõtlesid seda teemat enwikis..neist artiklitest, mis võiksid olemas olla? [[:en:Wikipedia:Vital_articles]]. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. detsember 2021, kell 22:40 (EET) :Jah, just seda! [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) See asi võiks olla/peaks minu arvates olema kajastatud: [[:en:List of unsolved problems in physics]] --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. detsember 2021, kell 22:49 (EET) :Võiks. Kirjuta artikkel! [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) See on täielik mõttetus. [[Eri:Oodatud leheküljed|Oodatud leheküljed]] ... Kes ootaks selliste artiklite sündi? Selle järjekorra, edetabeli kõige oodatumatest artiklitest võiksid koostada eesti kõrgkoolide üliõpilased ja õppejõud vms.--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. detsember 2021, kell 22:59 (EET) :Ei ole täielik mõttetus. Täielik mõttetus on hoopis [[Vikipeedia:Soovitud artiklid]]. Aga oodatud leheküljed on viki tarkvara süsteemne osa ning seda pole võimalik "maha keerata". Kui see sulle ei meeldi, siis ära pööra sellele tähelepanu ja kõik. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) Ja väitsid jõululaua vestluses, et ratsionaalarvud ei alga nulliga. Kust selle kohta lugeda saab?--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 21. detsember 2021, kell 19:31 (EET) :Ratsionaalarvud ei alga üldse mingi arvuga. Ühes otsas on lõpmatus ja teises miinuslõpmatus. Kui me räägime naturaalarvudest või mittenegatiivsetest ratsionaalarvudest, siis need algavad küll nulliga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) ::Negatiivsed ratsionaalarvud on positiivsete peegeldus. Sümmeetritelg on nulli kohal. Positiivsed ratsionaalarvud algavad nulliga. Ühes otsas on lõpmatus ja teises miinuslõpmatus..Peaks vist ütlema, et ühes otsatuses on lõpmatus, sest lõpmatus on määratlus millelegi, millel pole lõppu ega otsa. See on muidugi arutelu küsimus, et kas arvuhulkadel on algused ja otsad või mitte ja kui on, siis mis need on. Ma kaldun arvama, et pigem ikka on. On ju ka matemaatika ajalugu siiski järjekord. Miski on enne, miski tuleb hiljem. Arvuhulkade järjekord langeb minu meelest kokku nende arengulooga, matemaatika ajalooga. Esmalt vist väiksed nullita loendatavad naturaalarvud, suur hulk oli lihtsalt palju vms. Uusi arvuhulki, ettekujutusi ei võetud inimhulkade, ühiskonna poolt kergesti vastu. Ajaloost on teada, et negatiivsed arvud ja null näisid saatanlikud ja nende vastu oli pikka aega ühiskondlik vastuseis. Arvuhulkade kujunemiseloos on palju ebaselget ja pealtnäha süsteemitut, aga üldjoontes on näha kuidas ühele hulgale lisandub/liitub teine. Mis on siis see, mis täisarvude, naturaalarvude hulgale lisandub kui vaatame ratsionaalarvude hulka? Täisarvud versus murdarvud. Need viimased võib vist kokku võtta murdarvudega, mis jäävad 0 ja 1 vahele. Huvitava arvuhulga moodustavad koonuselõigete ekstsentrilisust iseloomustavad arvud. Need on 0, murdarvud nullist üheni, 1 ja arvud 1 kuni arvudeni, mis suurenevad lõputusse. Võibolla ma laenasin selle mõtte siit, et (positiivsed) ratsionaalarvud algavad nullist? Või siis ratsionaalarvude absoluutväärtused algavad nullist. Null on oluline punkt ka koordinaattelgedel. Vist on selline mõiste nagu reeper? Samuti on null võrreldav punktiga (eukleidese) geomeetrias. Kui seda postulaati (märk, millel pole osi) mitte määratleda on raske geomeetriat üles ehitada. Punktist sirge, sirgest tasapind, millest omakorda ruum. Seega on punkt, alguspunkt, lähtepunkt, keskpunkt, 0 täiesti otsustava tähtsusega, ilma milleta on matemaatika maja raske ette kujutada. Ja mu mõte oligi jõululaua vestluses see, et kui peaks olema erinevad lõpmatused (tean, et nii neid ametlikult küll vaadeldakse) oleks see sama absurdne, kui erinevates arvuhulkades oleks olemas erinevad nullid. Minu meelest ei saa lõpmatusi võrrelda, sest lõpmatus on miski, millel pole mõõtu nagu Eukleidese punktil, millel mõõde puudub. Võrrelda saab minu arvates ainult lõplikkuseid, konkreetseid arve arvteljel, mitte lõppematust, mis igavesti suureneb (määramatus). Huvitav trikk toimus Newtoni, Leibnizi ajal (või juba varem india matemaatikas Madhava ja?) kui infinitesimaalarvude kasutamine algas. Siis otsekui ühendati tavaarvude täpselt määratav suurus, koht arvteljel ja määratlematu lõpmatus. Arvtelje lõppematu ots suunati nagu tagasi nulli juurde ja tekkisid need niiöelda pöördarvud, mis nulli ümber asetsema hakkasid. Nõndasamuti lubasid infinitesimaalid mõelda iga punkti kohta arvteljel samuti nagu nullpunkti ümber olevast. Kui nüüd mõelda selles kontekstis, siis võiks küsida, et kas erineva suurusega (või seda nimetati vist võimsusega?) lõpmatused oleksid ümberpööratult pöördarvudena nulli ümber, siis oleksid nad ka erinevad (erineva võimsusega) punktihulgad? (Või oligi meie vestluse möödarääkimise põhjus selles, et rääkisime lõpmatuse suurusest aga oleks pidanud selle asemel rääkima lõpmatuse erinevatest võimsustest? https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5imsus_(hulgateooria)) Kui numberphile´i video terminoloogiat kasutada..erinevad K-d? Aga ratsionaalarvud peaksid ikka algama arusaamisest, et terviku, arvu, ühiku saab jaotada osadeks ja neist osadest taasluua terviku. Ehk ratsionaalarvud peaksid algama jagamise mõiste tekkimisest. Lõpmatuseni ja täpsete matemaatiliste definitsioonideni jõuab inimkond alles palju sajandeid hiljem. [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 26. detsember 2021, kell 18:34 (EET) ::On erinevaid vaateid, kuidas arvudest/arvuhulkadest mõelda. Üks viis on hulgateooria kaudu. Ka seal on erinevaid nägemusi. Üks on siin. Siingi algab kõik tühjast hulgast, nullist. Ratsionaalarve ei saa minu arvates kuidagi eraldi, täiesti lahusolevana vaadata. Ka nemad saab tuletada sellest samast, tühjast hulgast, nullist. https://www.youtube.com/watch?v=NHZt8eBKcRA&t=124s [[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 16. jaanuar 2022, kell 19:55 (EET) ::Minumeelest algavad kõik arvuhulgad nulliga. Eriti piltlikult selge on olukord geomeetrias, kus punkti kui laiuse, pikkuse ja sügavuseta (puntil pole mõõtmeid) asukoha määratluseta oleks raske ette kujutada geomeetriat kui sellist. Arvusüsteemid, hulgad algavad vähimast ja keerlevad selle kontseptsiooni ümber. Minu meelest esindab ka võrdusmärk sisuliselt = nulli, siis kõik füüsika valemid keerlevad selle ümber. Aga see on teine jutt. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 18. jaanuar 2022, kell 19:14 (EET) Segasevõitu mõttekäigud olen eelmisel aastal siia kirjutanud. Ei tea kas saad sotti..aga see erinevate lõpmatuste erineva võimsuse küsimus on ikka selge. Me jah, Jaan kaasaarvatud, rääkisime nagu asjatundmatult lõpmatuste suurusest vist...Need kaks (suurus ja võimsus) pole vist päris sama asi? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 11:56 (EET) Vaatan, et sa siin väga aktiivselt ei suhtle. Kas gmail või fb oleks parem viis suhelda?--[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 23. detsember 2021, kell 19:49 (EET) :{{ping|Nimelik}} Facebooki kontot mul pole. Sa võid kasutada "Saada sellele kasutajale e-kiri", aga jõulude ajal teen meililugemisse suurema pausi. Tegelikult kõige kiiremini saan teated kätte ikkagi kasutajalehele kirjutamisega. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) == Tere! == [[:Commons:Category:Installment of the Church of Holy Spirit's spire (27 May 2002) and following fire in the church (29 May 2002)]]. Selle katekooria nimi peaks olema ( Pühavaimu kiriku põleng 29.05.02 ja tornikiivri paigutus 27.05.03 ) Siirad tänud! Kuigi kuupäevad oleks võinud ju olla pealkirjas! :Commons tavaliselt ei pane kuupäevi pealkirja, kui tegu on ühekordse sündmusega. Kui Pühavaimu kirik veel paar korda põlema läheb, siis võib olla vaja neid põlenguid eristada kuupäevaga pealkirjas. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) Kuradi keeruline on üle Viki Sinuga kontaktis olla. Ega ma päris ei teagi kas saad mu teate kätte! Mõnusat Jõuluaega! :{{ping|Kynnap}} Aitäh! Sullegi! Saan kätte kõik, mis minu kasutajalehele kirjutatakse, ükskõik kas siia või Commonsisse. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 23. detsember 2021, kell 23:17 (EET) :Abikaasa meelest staatust väärivad Leedu mõisade artiklid: [[Verkiai mõis]], [[Trakų Vokė mõis]]. [[Kasutaja:Meriniit|Riti]] ([[Kasutaja arutelu:Meriniit|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 13:08 (EET) Lätist näiteks väärivad mõtlemist [[Vīķi mõis]], [[Ķirbiži mõis]], [[Tūja mõis (Liepupe kihelkond)]], [[Bauņi mõis]], [[Ungurmuiža mõis]], [[Valtenbergi mõis]], [[Skangaļi mõis]], [[Lizdēni mõis]], [[Naukšēni mõis]], sellega seoses ka ehk [[Laatre mõis (Ruhja)]]. - [[Kasutaja:Meriniit|Riti]] ([[Kasutaja arutelu:Meriniit|arutelu]]) 25. detsember 2021, kell 13:26 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Heade artiklite valimisest == Artikkel Kareda lahing sai ju heade artiklite valimisel 5 poolthäält, aga valituks osutumiseks on vaja 6 poolthäält? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. veebruar 2022, kell 20:23 (EET) :Ma arvestasin Raamaturoti hääle ka poolthääleks, sest ta sõnaselgelt ütles, et temqa meelest vastab tingimustele. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 2. veebruar 2022, kell 20:24 (EET) ::{{Ping|Raamaturott}} soovid sinna artikli juurde poolthäält lisada? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. veebruar 2022, kell 20:57 (EET) :::Jaa, võib arvestada minu poolthäälega.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. veebruar 2022, kell 21:21 (EET) == Nädala pildindus == Vahepeal võib nädala pildiks lükata ka [[:Pilt:Demonstration in Support of Ukraine in Tartu.jpg|selle]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. märts 2022, kell 22:10 (EET) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:11 (EEST) 3o7nrkfeu73t9vkerdrh1t64eeialym 3 17822 6175223 6025288 2022-08-08T07:08:49Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse! - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14:32, 15 Jan 2005 (UTC) ===Hiina nimedest, muusikateooriast jmt=== :Hoi. :Arutelud muutuvad palju selgemaks, kui oma jutu lõpus kirjutad kas kaks korda - ja neli korda ~ või siis vajutad "Redigeerimisel on..." kastikese ylaserval paremalt teist ruudukest (selle peale on joonistatud sigrimigri, mis peab meenutama allkirja). Mõlemal juhul kirjutab systeem ise sinu allkirja ja kellaaja. :Lao-zi&Co puhul on sul suuresti õigus. Ehkki see kõik on muidugi vaieldav; seoses yhe leksikoni tõlkimisega konsulteerin lähiajal paari autoriteediga hiina, hindi, araabia ja heebrea nimede asjus. Aga eks kirjuta oma äranägemise järgi ja kui kellelegi ei meeldi, tõstab teise kohta. Kõik nimekujud (nii korrektsed, ajaloolised kui muidu varemkasutatud) oleks niikuinii ilus artiklis ära mainida. :Artikli redigeerimiseks ei pea sappa võtma. Hakka pihta ja redigeeri. :) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20:09, 15 Jan 2005 (UTC) :: Annaksin siiski nõu: hiina nimede ja toorlaenude puhul tuleks siiski üldjuhul kasutada ''pinyin''<font>'i, nimede puhul järgida üldjuhul EE-d. Inglise keeles on olemas ka teine traditsioon, aga eesti keeles pole seda mõtet järgida (välja arvatud Taiwani nimede puhul). Tao puhul on kaks varianti: eesti sõna "tao" (või "kulg") või toorlaen ''dao'' (''pinyin''). Vähemalt nii me oleme seni teinud. Kui Sul on vastuväiteid, siis diskuteerime. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:24, 15 Jan 2005 (UTC) Au ja kiitus [[Maailmareligioon]]i eest. Neid Leoni hunnikuid on siin kõik kohad täis, aga keegi ei julge kallale minna. Esiteks haiseb ja teiseks võib seal seedimata jäätmeid olla, mis tuleks välja noppida... Väga tubli, ausalt. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 09:47, 29 Jan 2005 (UTC) ---- Oleme seni kasutanud märkide „ ja ” asemel lihtsalt " (Shift+2). - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 20:06, 31 Jan 2005 (UTC) ---- Mulle isiklikult tunduks loomulikum kirjutada "muusikateooria" kokku. Praegune kategoorianimi tekitab mulje, nagu oleks keegi Muusika teinud oma teooria (vrdl: Einsteini teooria, Newtoni teooria, Schönbergi muusikateooria). Mh? --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 12:59, 11 Feb 2005 (UTC) :: eh, võib nii ja naa... arvan, et võiks jääda nagu on praegu... vrd: poliitika teooria, majandusteooria, kultuuriteooria vs kultuuri teooria, jne... kasutatakse nii ja naamoodi... pole vist eriline probleem --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 13:10, 11 Feb 2005 (UTC) ::: Juba panin kokku. Põhimõtteliselt võib ka lahku kirjutada, kuid kaugelt levinum ja minu meelest ka keeleliselt parem on kokku kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:23, 11 Feb 2005 (UTC) ---- "...intervall helide vahel '''KOMA''' mis on..." Ma olen neid nyydseks oma kaksteist tykki pannud. Jätka nyyd ise, mul on komad otsas. ;) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 19:52, 11 Feb 2005 (UTC) ---- Kui teinekord jälle ütleb, et seda lehekülge pole, siis ära usu ja oota mõni aeg. Ker tuleb 20. veebruari paiku tagasi, võib-olla tema oskab kordumistega midagi ette võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15:04, 15 Feb 2005 (UTC) : Vastasin Andrese aruteluküljel. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 13:52, 24 Feb 2005 (UTC) ---- Minu arust on mugavam artiklivisandeid mitte yhte jorru kleepida, vaid teha neile oma lehekesed kujul "Kasutaja:XXX/leheke" ning (soovi korral) riputada oma lehele link. Näide: [[Kasutaja:Oop]] viitab [[Kasutaja:Oop/Humanitaarteadused]]. Ei ole kohustuslik, aga endal on justkui mugavam. :) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 15:32, 17 Feb 2005 (UTC) ---- Pakkusin Sind administraatoriks. Palun teata leheküljel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:25, 22 Mar 2005 (UTC) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12:11, 27 Mar 2005 (UTC) ----------- ===Lingid inglie wikisse=== Tere! Vaatan et oled lisanud [[Vandenõuteooria]] artiklisse linke inglise wikisse. Neis linkides oleks hea ära märkida et need lähevad inglise (keelsesse) vikisse, sest praegu jääb mulje nagu oleks need samasugused lingid nagu iga teine link artikli tekstis (välja arvatud see väike ikoon lingi järel, milles ei saa kindel olla et lugeja alati mõistab mida see täpselt tähendab). Et kui selliseid linke kasutada teksti sees, ja muidu ka, siis ehk kirjutada need stiilis "''Vaata lähemalt inglise vikipeediast''" või "''Lähemalt võib lugeda inglise vikipeediast''" või midagi sellist. Niimoodi ei tule lugejale üllatusena ingliskeelne tekst või kui lugeja ei oska inglise keelt siis jääb ära tühi vaev leheküljele minemisel --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 19:57, 29 mai 2005 (UTC) Minu meelest poleks üldse tarvis selliseid linke teha. Tuleb teha eestikeelsed artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20:40, 29 mai 2005 (UTC) :Nõus. Tegin lisamärkused keele kohta juurde. Aga see võtab aega veel, et igaühest eraldi artikkel teha. Praegu on kõik need teooriad koos ühes artiklis, seepärast ka lingid selliselt. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 20:43, 29 mai 2005 (UTC) --------- *Aitäh nõuannete eest!--[[Kasutaja:Fridolins|Fridolins]] 17:09, 13 august 2005 (UTC) ---- ===Piibli tekst Vikipeediasse?=== Kas Sul on midagi selliste artiklite vastu, kus oleks ära toodud Piibli peatüki siselinkidega tekst koos ülevaatega kommentaaridest ja tõlgendustest ning konkordantsidega? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. september 2005, kell 09&#46;16 (UTC) :Hm. Millest selline kysimus? -- Yldiselt, jah, ega mulle eriti ei meeldi pikad tekstid artiklitena (seadused, klassikute teosed, Sinu enda tõlgitud Aquino Thomas jne). Piibel on jälle nagu veidi teine asi. Ega ammendavat ylevaadet kommentaaridest ja tõlgendustest nagunii pole meil võimalik teha. (Uku Masingu doktoritöö "Prohvet Obadja" raamatu kohta hõlmas ligi 1000 lk kommentaare ja viiteid, kusjuures see Piibli raamat ise mahub ära yhele lehekyljele, näiteks.) Teine asi: see Piibli tekst, mida meie kasutame, on nagunii tõlge. Vaja oleks sel puhul ka vana-heebrea ja vana-kreeka originaal kõrvale panna, sest kommentaarid ja tõlgendused tegelevad enamasti just originaaliga. Uue Testamendi kohta on olemas väga hea kommenteeritud väljaanne eesti keeles. Mõtled midagi taolist? Ainult et me ei saa seda väljaannet ju siia ymber kopeerida: tõlge ja kommentaarid on autoriõigusega kaitstud ju. Hakata ise ratast leiutama ja ise oma tarkuste ja siit-sealt kokkuotsitud teadmiste põhjal kommenteerima... Heh, ei tahaks nagu. Jätaks väga nadi mulje asjatundjatele ja viiks Vikipeedia autoriteedi (nii palju kui seda yldse on) kohe allapoole. Piibli tekst on ju yks maailmas põhjalikumalt läbitöötatud tekste arvatavasti yldse. Ja selle teksti uuringud jätkuvad pidevalt. -- Teisest kyljest, Wiki vahenditega kogu eestikeelse Piibli kõik raamatud peatykkide kaupa artikliteks teha, siselinkidega ja konkordantsiga varustada... on muidugi kiusatus. -- Tekib kysimus ka, kas me hakkame konkureerima [http://www.piibel.net/piibel/ Eesti Piibliseltsi netipiibliga]? Tõsi, seal ei ole praegu konkordantsi ega siselinke, aga see sait on ''copyright'' kaitse all. Olen teinud meie artiklitest piiblitsitaatide või viidete puhul linke sinna, nagu oled vist märganud. Kahjuks saab seal praegu viidata ainult peatykile tervikuna, mitte lõigule või sõnale-lausele. Aga asjaks seegi. Millegipärast arvan, et Eesti Piibliselts tegeleb selle netipiibliga edasi ning lisab edaspidi ka konkordantsi ja/või siselingid. -- Nii et kui otse vastata, siis ma ei ole poolt, aga ka mitte otseselt vastu. Igal juhul peaks sellest rohkem aru pidama, enne kui midagi systemaatiliselt tegema hakata. Kysimus on keeruline ja mitme otsaga. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 6. september 2005, kell 10&#46;20 (UTC) :: No peame siis aru. Aga palun ära asenda siselinke välislinkidega. Välislingid ei tohi teksti sees olla. Need peavad olema eraldi, et nad siselinkidega segi ei läheks. Las asi jääb seni, kuni asi on selge on. ~ :: Mis puutub autoriõigusesse, siis kirjutasin Eesti Piibliseltsile 1. jaanuaril 2005. Kirja tekst on kuskil aruteluleheküljel ära toodud (ei mäleta enam, kus, aga selle leiab üles). Mingit vastust ma sealt ei ole saanud. Ma ei tea, milles on põhjus, kas kiri ei jõudnud kohale või nad lihtsalt ei vastanud. Võib-olla prooviks keegi teine neile kirjutada. :: Konkordantsidele küll minu teada mingit autoriõigust ei ole. : Ei tea midagi. See on osa toimetamisetööst, siiski. Muide, konkordantside tekkimine/tekitamine ja nende ajalugu on äärmiselt huvitav teema. Nendel on palju variante. Vahepeal mindi nendega liiale, siis tõmmati koomale. Mõned väljaanded on neist taas loobunud. Algselt oli neid vaja UT ja VT vahele, kui UT-s esines mõni viide "kirjakohale". (Peamiselt teoloogilistel kaalutlustel, et näidata UT järjepidevust ja seost VT-ga.) Aga siis hakati neid ristviiteid yha rohkem laduma, ka lausa kahtlastesse kohtadesse, lohakalt toimetades -- näiteks ainult yhepoolsetena, st viidatavas kirjakohas polnud tagasiviidet, vaid uued viited veel kaugemale algsest lähtekohast, jne. Vist lausa tehakse vahet "rahvapiibli konkordantsil" ja "teaduslikul konkordantsil". Aga see selleks. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 7. september 2005, kell 09&#46;04 (UTC) :: Kui me kord konkordantsideni jõuame, siis me loomulikult ei kirjuta lihtsalt maha, vaid mõtleme läbi, kuidas ja mis põhimõtetel me nad esitame. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. september 2005, kell 13&#46;04 (UTC) :: Pane tähele, ma ei räägi mitte kommentaaridest, vaid ülevaatest kommentaaridest. See tähendab, mitte mingi seisukoha esitamisest, vaid seisukohtade kirjeldamiseks. :: Minu meelest on täiesti loomulik, et me viki vahendeid kasutame selleks, milleks neid kasutada saab. : ... ja ei kasuta neid seal, kus see pole otstarbekas. Kas nii? Viki ei ole universaalne rohi kõigi haiguste vastu -- sellist rohtu pole olemas. Teatud asjade jaoks ta sobib, teatud asjade jaoks on teised vahendid. Kuidas seda veel ytelda? --- Viki on mõnes mõttes anarhia või avaraim demokraatia. Mis yhtlasi tähendab ka seda, et kuitahes targa, teadusliku, adekvaatse, põhjendatud, viimistletud (jne) käsitluse võib iga mats igal hetkel ära muuta, sest "tema teada see asi nyyd kyll niimoodi ei ole". --- Me oleme pidanud taluma Leon/Atsi tegevust. Taolisi "mõtlejaid" on aga tuhandeid. --- Iga Vikipeedia on alati veidi rumalam kui samas kultuuriruumis asuvad professionaalid. --- Kui tahta teha kõrgel professionaalsel tasemel entsyklopeediat, siis selleks Wiki formaat ei sobi, kuna puudub lõplik usaldusväärsus, puudub vastutus. Anarhia jääb alati sisse. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 7. september 2005, kell 08&#46;49 (UTC) ::: Nõus, probleem on olemas. Aga mida rohkem inimesi Vikipeediat omaks tunnistab, seda kiiremini iga juhuslik jama Vikipeediast kaob. See probleem puudutab ju kogu Vikipeedia materjali. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. september 2005, kell 13&#46;04 (UTC) :: Miks Sulle ei meeldi pikad tekstid artiklitena? :: Oletame, et me ei saa mingil teemal kirjutada ammendavalt. Kas see tähendab, et jätame üldse kirjutamata? Või siiski teeme, mida suudame? : Artikkel ja allikatekst on kaks iseasja. Artikkel võib muidugi olla kuitahes pikk, kui ta on hästi liigendatud ja otstarbekalt yles ehitatud. Teine asi on mahukas allikatekst. Selliste tekstide koht on vikitekstides (vikiraamatukogus), kuhu saab ju artiklist alati viidata. Kui on vaja täpsemalt viidata, siis saab seal tekstides ju teha vajalikke alajaotusi. -- Ma ei kujuta hästi ette, et näiteks artiklit "[[Tõde ja õigus]]" või "[[Kuritöö ja karistus]]" saaks ammendavalt kirjutada ainult siis, kui kogu teos on samas artiklis esitatud. Sama asi on Piibli raamatutega. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 7. september 2005, kell 08&#46;31 (UTC) :: Olen nõus, et pikad ilukirjandustekstid peaksid olema Vikitekstides, soovitatavalt peatükkide kaupa, et oleks parem viidata. Ilukirjandustekstide puhul ei ole erilist vajadust siselinkide järele. Muidugi tekib ka kommenteerimisvajadus, aga eks hiljem näe, kuidas seda täpselt teha. Piiblitekstide ja filosoofiliste tekstide jms tekstide puhul on minu meelest asi teisiti. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. september 2005, kell 08&#46;39 (UTC) :: Aga Piibel on ju jaotatud lühikesteks peatükkideks. Artiklid on ju mõeldud peatükkide kaupa. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. september 2005, kell 08&#46;39 (UTC) :: Põhimõtteliselt oleks muidugi tarvis ka algteksti. Lahendusena näen seda, et me kirjutaksime mitmel süvenemiseastmel. Allpool, sügavamal, oleks teaduslik käsitlus. (See puudutab mis tahes teemat.) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. september 2005, kell 13&#46;28 (UTC) ===Vikipeedia tulevikust=== :: Ah jaa, veel üks asi. Arvan, et teatud aja pärast on just Vikipeedia juhtiv ja tsentraalne projekt, mille kohta teised ütlevad: kas on mõtet hakata Vikipeediaga konkureerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. september 2005, kell 13&#46;30 (UTC) Jah, ma tean Sinu mõtteid selles suhtes. Ise olen märksa skeptilisem. Kaks asja, mis mind selles suhtes kahtlema panevad. Esiteks, on meid siin, hoolimata (vist) ligi 2-aastasest Vikipeedia eksisteerimisest, ikkagi väga vähe, lausa naeruväärselt vähe. Kymmekond aktiivset inimest ei saa kuidagi teha juhtivat ja tsentraalset projekti. Kunagi tõin kuskil esile statistika: artiklite arvu ja registreeritud kasutajate arvu suhe. Meie oma oli ingliskeelsest Wikist ligi 100 korda viletsam. Teiseks, Wiki formaat juba iseenesest ei sobi paljudele materjalidele. Ma ei jõudnud seda nimetada siis, kui käis arutelu seaduste tekstide kohta. Aga kui seaduste tekstid või muud olulised ja tundlikud tekstid ja materjalid Wiki formaati panna, kus igayks neid igal ajal muuta ja teisendada saab, siis need materjalid ei saa ju kuidagi olla usaldusväärsed. Variant, et sajad kasutajad hoiavad siukstel asjadel silma peal, ei ole kindlasti lahendus. Ja ega ka artiklite lukustamine poleks lahendus: see ei sobiks kokku juba Wiki formaadi ideoloogiaga. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 6. september 2005, kell 19&#46;13 (UTC) : Loomulikult on siin tarvis usku. Arvan isegi, et Vikipeedia väljavaated olenevad suurelt osalt sellest, kui palju meil usku on. Kui kirjutajal usku ei ole, siis ta ei võta suurelt ette. Aga mida suuremalt ette võetakse, seda rohkem hakkavad asjasse uskuma väljastpoolt tulijad. Inglise viki ei ole veel jõudnud selle murdepunktini, kus kirjutajate seas hakkavad tooni andma tõelised asjatundjad. Niipea aga, kui see juhtub inglise vikiga, avaldab see otsest mõju ka teiste vikide prestiižile. Ka eesti vikis saabub murrang arvatavasti järsku. Minu meelest on nii, et kui kas või mingid üksikud kohad on tõesti hästi kirjutatud, siis see tõmbab varem või hiljem ligi häid kirjutajaid. Niiviisi on kasv lõppkokkuvõttes eksponentsiaalne. Arvan, et statistika tegemiseks on veel vara. Me oleme lihtsalt pioneerid ja visionäärid. Meie ülesanne on asja nii kaua vedada, kui sisenevad need, kelle jaoks vikipeedia ei ole enam hullumeelsus, vaid enesestmõistetavus, ilma milleta ei ole teadmiste kogumine mõeldav. : Arvan, et ette karta usaldusväärsuse pärast pole tarvis. Küll me midagi välja mõtleme, ja kindlasti tehakse suur osa nendest leiutistest juba "vanemate vendade" juures ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. september 2005, kell 20&#46;53 (UTC) ::Minugi arvates ei ole mõtet artikleid tsitaadilohedega kunstlikult paisutada. Selliste asjade koht on Vikiraamatukogus ja sinna saab siis ka linkida. Veel vähem on aga mõtet mingit ametlikku või erialast (nt tõlkepiibliga) saiti kopeerida. Usaldusväärsusele ja soliidsusele lisab pigem just systeemsus ja originaalse kontendi tootmine. Siin on kõige olulisem systeemne arendamne valdkondade kaupa, et teatud asjade vastu huvi tundvad inimesed võiksid olla kindlad: kui ma sedasorti kraamist huvitun, on olemas yks kindel, usaldusväärne ja kasutuskõlbulikus eestikeelses terminoloogias koht, mida kõlbab ka alati kartmatult tsiteerida. Seaduste ja piibli kopeerimine seda ei anna, kyll aga võiks alustada konkreetsete valdkondade artiklite täiskirjutamisest yldise lugejahuvi järjekorras. Nt. Eesti asjad (kultuur, kirjandus, poliitika, ajalugu, geograafia, loomastik-taimestik) ennekõike, sest neid pole kuskil mujal systeemselt esitatud ja seda ala ei kata ka inglisViki mingil juhul enne meid. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 6. september 2005, kell 23&#46;48 (UTC) ::: Olen nõus, et tekstiprojektid oleks tavapärase entsüklopeedia edasiarendus ja nendest ei pea alustama. Teine asi on aga artiklite kirjutamine algusest peale selle perspektiiviga, et tekstiprojektid tulevad. ::: Minu meelest on põhjusi, miks Vikitekstid igasuguste tekstide jaoks ei kõlba. Esiteks on teatud laadi tekstide puhul suur vajadus siselinkide järele. Vikitekstid eraldi teeksid linkimise tarbetult keeruliseks. Aitab juba sellestki, kui Vikisõnaraamat eraldi on, mis on tegelikult integreerituse seisukohalt samuti tülikas, aga vikipeedia ja vikisõnaraamatu formaadi kokkupanemine ei ole hästi mõeldav, erinevalt tekstidest. Teiseks on näiteks tõlgete puhul ju loomulik, et neid kollektiivselt viimistletakse, Vikitekstidesse aga pannakse valmis tekste, mida ei tohi muuta. Kolmandaks moodustab tekst teatud valdkondades teadmise orgaanilise osa. ::: Mis puudutab tsiteerimist, siis minu arvates teatud juhtudel on see parim asi, mida teha saab. Näiteks Piibli ümberjutustamisel riskime kohe sõnumi moonutamisega. Võib muidugi vajaduse korral lisada kokkuvõtte. Kui on juttu hämaravõitu ajaloolistest seikadest, siis ei pääse ju samuti mööda olemasolevate alikate tsiteerimisest. ::: Juhuks kui liigne üksikasjalikkus, pakun välja artiklite mitmetasandilise ülesehituse, mis ju mingil määral toimib praegugi. Ülalpool on kokkuvõtlikum esitus, sealt läheb link allpool asuvale üksikasjalikumale esitusele. ::: Eesti-materjali korrastamine ja arendamine võiks küll praegu olla kollektiivne projekt, kusjuures alustada tuleks artikli [[Eesti]] korrastamiseks. (Aga just Eesti asjades on Vikipeedial raske pakkuda materjali, mida eesti keeles mujal ei ole. Muidugi aga saab ta olla koht, kus info esitatakse kogutud ja korrastatud kujul.) Siim on geoloogia alal head tööd teinud ja tõenäoliselt saabki Vikipeedia varsti just geoloogia alal kõige usaldatavamaks eestikeelseks materjaliks. Aga vikipeediat ei saa teha käsu korras. Me ei pääse mööda sellest, et igaüks teeb ikkagi eelkõige seda, mis talle meeldib. Igatahes läheb selleni, et eesti vikipeedial oleks lugeja jaoks tõsine väärtus, ikka mitu ja mitu aastat aega. ::: Minu meelest ei saa lähtuda sellest, et selleks, et inimesi juurde tuleks, peab süsteem olema lõpuni arendatud. Arvan, et on tähtis konkreetsetest kohtadest võimalikult sügavuti haarata, et lugejal tekiks perspektiivitunne. See võiks teda innustada kaasa lööma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. september 2005, kell 05&#46;59 (UTC) :::: See jutt Vikipeediast tuleks minu meelest tõsta "Üldise arutelu" alla. Vikipeedia eksponentsiaalse kasvu suhtes olen ma suhteliselt skeptiline. Esiteks paneb sellele piiri eestlaste arv, kes suudaksid entsüklopeediat koostada ja see ei ole just liiga suur. Andres arvab, et varsti tulevad siia tõelised asjatundjad, aga kustkohast nad tulevad? Olen üritanud siia kirjutada vulkaanidest, ma tean, et mu teadmised sellest teemast on suht nigelad, aga ega Eestist palju paremat ka võtta pole. Eestlastest vulkanoloogide arv on lihtsalt sulaselge null. Kasutajate lisandumisele paneb piiri ka see, et mida enam Vikipeedia areneb, seda paremaks ja suuremaks (vähemalt mahult, aga loodetavasti ka kvaliteedilt) ta artiklid lähevad. See aga tähendab seda, et nende inimeste ring, kes omavad entsüklopeedilisi teadmisi, mida Vikipeedial veel ei ole, aheneb pidevalt. Pealegi ei saa me loota sellele, et kõik Eesti suurvaimud leiavad aega, et tasuta Vikipeedia heaks töötada. Sellele vaatamata ei pea ma asja mõttetuks, muidu ma ju siin ei oleks. Vikipeedial on palju häid omadusi. Ta on tasuta, ta võib põhimõtteliselt olla ajakohane, maht ei ole piiratud, on internetis kättesaadav, saab kaasata palju inimesi, on kirjutajale arendav jne. Vikipeedia peamine hea omadus on see, et ta on kiire teadmisteallikas. Aga igal asjal on paraku kaks otsa. Samuti võib tuua välja negatiivseid külgi. Vandaalidele ligipääsetav, Leonisuguste krattide poolt haavatav, artiklid ei pruugi olla kvaliteetsed, artiklite tase on ebaühtlane, erinevad valdkonnad on erinevalt kaetud jne. Probleemiks on ka see, et Vikipeedia kogukamaks muutumisega hakkab kannatama süsteemsus, sest ükski inimene ei suuda enam kogu projektil silma peal hoida. Seda on inglise wiki pealt hästi näha. Sealne geoloogia on küll eestikeelsest mahukam, aga mitte kvaliteetsem ja kindlasti mitte süsteemsem. See peaks olema üsna murettekitav, sest see, mis inglise wiki on täna, on eesti viki tulevikus. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 7. september 2005, kell 20&#46;26 (UTC) :::: Isegi juhul kui Eestis pole kedagi, kes oskaks vulkaanidest oluliselt paremini kirjutada kui Siim, jääb kirjutatu ikkagi parimaks, mis Eesti keeles võtta on. Peale selle on tulevikus võimalik eesti keelde tõlkida teiste vikide materjali, mis sinna tekib siis, kui asjatundjad on sekkunud. Igatahes on ka tulevikus olemas keegi, kes eestlastele vulkanoloogiat õpetab ja seda ala kõige paremini tunneb. Mida suuremaks muutub vikipeedia ilmne väärtus ja prestiiž, seda suuremaks muutub motivatsioon siia tasuta kirjutada. :::: Minu meelest võib eesti vikipeedias julgelt kasutada materjali, mida väljaspool Eestit on juba kogunenud. Ei ole päris nii, et kogu info tuleb algusest peale terahaaval kokku kanda ja ise üldistada. Kui kellelgi on mingi asja vastu huvi, siis ta ka materjali kogub ning võib selle siia paigutada. :::: Arvan, et süsteemsuse saavutamine ei ole nii suur probleem, sest tundub, et pooltele toimetajatele meeldib just süsteemsuse kallal nokitseda. Geoloogia tundub olevat ka inglise vikis praegu veel liiga perifeerne valdkond. Peale selle, kõige kiiremini ja paremini kipuvad arenema kõige kesksemad, kõige üldhuvitavamad valdkonnad (meie viki pole sellesse faasi veel jõudnud). Seetõttu võib arvata, et mittesüsteemsus nihkub järjest enam äärte poole, kesksemad valdkonnad saavutavad kõige kiiremini süsteemsuse. Ka teised vikipeedia halvad küljed ei kao muidugi ära, kuid ka kahju, mis nendest tuleneb, muutub keskmes minimaalseks (sest seal saadakse rutyu ja kambaga jaole) ning nihkub äärte poole. Arvan ka, et kui igal konkreetsel artiklil mõni asjatundja, kes ka Vikipeedia põhimõtteid taipab, silma peal peab, siis on ka süsteemsus tagatud. :::: Arvan, et Eestis on keskmisest rohkem entsüklopeediahuvilisi. Teatud hetkest alates ei ole enam kuigi tähtis, mis vormis keegi oma teadmiseraasukese lisab, sest meil jätkub jõudu see kohe korrektselt integreerida, vähemalt kesksetes valdkondades. Praegu see veel nii ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. september 2005, kell 05&#46;11 (UTC) ===Välislingid teksti sees?=== Vastan järkjärgult. Hetkel aga tahan kysida, miks välislingid ei tohi olla teksti sees? Teistes Wikides seda ju tehakse. Ja sellist reeglit pole ma ka kuskil näinud, et oleks keelatud. Saan aru, et on hea, kui välislingid on eraldi loendis, aga need välislingid on kogu artikli jaoks. Tihti on aga teksti sees just sobiv koht, kus võiks viide olla mõnele võrgus olevale materjalile (pildile, tekstile vms), miks mitte sinna välislink panna? Kujunduse poolest on ta ju siselingist erinev ja kui keegi selle peale ka eksikombel peaks klõpsama, saab alati "back" nupuga tagasi ju. (Back nupu õpib iga internetikasutaja esimese asjana ära.) --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 6. september 2005, kell 18&#46;30 (UTC) : Just sellepärast, et välislingid ei tohi olla teksti sees, nad ju ongi eraldi rubriik. Põhjuseks on see, et peab olema selgelt eristatav, millal loetakse vikipeediat, millal mitte. Eriti algajate lugejate jaoks ei ole see sugugi enesestmõistetav. Välislingid on vormistatud üsna sarnaselt sinistele siselinkidele. Minu meelest on see igal pool reeglites sees. Aga reeglitest ei peeta ju alati kinni. On võimalik teha ka alajaotuse juurde välislinke. Inglise viki vastavad põhimõtted on kirjas [:en:Wikipedia:External_link siin]. Seal on ka kirjas, kuidas vajaduse korral teksti sees viidata. Arvan, et me võiksime samu põhimõtteid järgida. Üldpõhimõte on see, et siselingid on eelistatavad välislinkidele. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. september 2005, kell 20&#46;53 (UTC) ==Gregoriuse kalender== Mai oli aasta viies kuu Eestis ka siis, kui meil Gregoriuse kalender ei kehtinud, st ka nt tsaariajal. Pigem on mõistlik kirjutada "Gregoriuse kalendri" asemel midagi läänelikust ajaarvamisest või kalendrist (ei oska hetkel korrektset/head sõnastust pakkuda). Eristada tuleb ju meie praegust kuudelugemist kunagisest Rooma riigis kehtinust, kus aasta algas kevadel, ja araablaste kuukalendrist. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 24. september 2005, kell 08.02 (UTC) : Tundub, et kuid ei saagi hästi defineerida selle kaudu, mitmes kuu ta on. Kuu jääb ju samaks ka siis, kui aasta algust nihutatakse, ja Juliuse kalendris on needsamad kuud, mille nime, tõsi küll, on muudetud. Me saame kuud järjekorranumbri järgi määratleda ainult siis, kui võtame aluseks meil ja praegu kehtiva kalendri. Aga kuidas seda "meil ja praegu" sõnastada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2005, kell 08.18 (UTC) ::Sõnastada ikka nii nagu alati: [[Gregoriuse kalender]]. See on selle "meil ja praegu" või "lääneliku ajaarvamise" systeemi yldtunnustatud nimetus. Mis selles siis imelikku on või mis nime talle veel välja mõtelda? Asjaolu, et ka Juliuse kalendris oli aasta kuudel sama järjekord, on teine teema. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 24. september 2005, kell 08.42 (UTC) ::: Põhimõtteliselt on see sõnastus ju õige, kuid sellest võib jääda mulje, nagu oleks jaanuar olemas ainult Gregoriuse kalendris. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2005, kell 08.47 (UTC) ::: Kui Juliuse kalender kasutusele võeti, siis määrati kohe jaanuar aasta esimeseks kuuks. Aga keskajal enamikus Euroopa maades ei olnud jaanuar aasta esimene kuu, ja Gregoriuse kalendri kehtestamisel määrati jaanuar jälle esimeseks kuuks sellepärast, et mõnel maal ta seda juba oli. Jaanuar oli olemas ka Juliuse kalendrile eelnenud vanarooma kalendris. ::: Võib-olla alustada nii: jaanuar on vanarooma kalendrist pärinev kuu, tänapäeva lääne kalendris aasta esimene kuu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2005, kell 09.00 (UTC) :: Ei tea... Kõikide kuude artiklis on teises lõigus räägitud vastava kuu nime päritolust (enamasti vanarooma kalendrist). Arvan, et selline info võikski seal olla, kus ta praegu on. Sinna võib muidugi ka lisada info Juliuse kalendri kohta vms. Ei soovitaks kasutada kuude artiklite alguses kohe selliseid moodustisi nagu "tänapäeva lääne kalender" vms. Sellest aga võiks ja peakski rääkima artiklis [[kalender]] või [[Gregoriuse kalender]]. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 24. september 2005, kell 09.21 (UTC) ::: Minu meelest oli parem isegi varasem sõnastus, kus öeldi lihtsalt "aasta esimene kuu". Seda saab mõista nii, et iseenesestmõistetav on lihtsalt ära jäetud. Aga kui kirjutada "Gregoriuse kalender", siis tekib eelkõige vastandus Juliuse kalendriga, mis pole siin üldse asjakohane. ::: Rääkida ei tule mitte ainult nime päritolust, vaid ka kuu enda päritolust. Kui jätta "Gregoriuse kalender" algusest ära, siis ei tohiks ju ka midagi katki olla, kui allpool on asjast juttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2005, kell 09.53 (UTC) ::::Kas piisaks sõnadest 'lääne kalendris' (kui 'lääne' all pidada silmas euroopalikku kultuuriruumi) ja 'lääne' linkida kohe artiklile "Euroopa tsivilisatsioon", "Lääne tsivilisatsioon", "Lääne kultuur" (või kuidas selle artikli nimi ongi/peaks olema). Sest lääne kultuuris pole ju teist kalendrit kasutatud (kui prantslaste revolutsioonilisest mitte rääkida). Kogu lääne kultuuri ruumis ja jooksul on kehtinud sama kuude jaotus ja aasta alguse arvestamine. (Ms kuidas oli lugu kuude arvestamisega Venemaal enne Peeter I-st; aastad käisid neil ju maailma loomisest.) - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 24. september 2005, kell 09.28 (UTC) :: Ei. Jaanuar on pärit vanarooma kalendrist. Ja tolleski kalendris oli algul 10 kuud, jaanuar ja veebruar lisati 7. sajandil eKr. Samal ajal oli Kreekas teised kalendrid, kus olid hoopis teised kuud. Need kuuluvad ju samuti lääne kultuuriruumi. Kuude jaotus on küll Rooma-järgses Euroopas sama, sest Nikaia kirikukogu (325) võttis kasutusele Juliuse kalendri, kuid aasta algus siiski kõikjal ei olnud 1. jaanuar. Venemaal algas aasta 1. septembril. Lääne-Euroopas paljudes maades 25. detsembril. Oli ka teisi aasta alguse päevi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2005, kell 09.53 (UTC) ::Kardan, et sõnadest "lääne kalender" lingiga "Euroopa tsivilisatsioonile" ei piisa. Läheb veelgi segasemaks. Keskajal kasutati sellessamas Euroopas paljusid ajaarvamise systeeme ja kalendreid. Ei Juliuse ega Gregoriuse kalender kehtestunud yleyldistena ja kohe ju. Pealegi, "lääne kultuur" on liiga veniv mõiste, et seda kuude artiklis definitsiooni juures kasutada. --- Aga jah, ma ei näe praegu probleemi yldse. See, et "jaanuar on Gregoriuse kalendri esimene kuu", peaks ju olema täiesti arusaadav määratlus vastava artikli alguses. ::: Tsivilisatsiooniga selge. ::: "Gregoriuse kalendri" võiks siis ära jätta. Kui ta alles jääb tekib küsimus "Aga kuidas oli enne?" või "Kas siis enne ei olnudki?" St mis oli Eestis 20. sajandi alguses. Kui meil Eestis oleks G. kalender kasutusel nt 16. sajandist, sellist küsimust vast ei tekiks, kuid kalendrimuutus (mis aasta algust ju ei muutnud) oli meil ju üsnagi hiljuti. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 24. september 2005, kell 10.23 (UTC) :::: Ma jätaksin ka ära. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2005, kell 10.25 (UTC) ::Nuh, kuidas tahate. Lisasin sõnakese "Gregoriuse kalendri" vaid artiklitele jaanuarist maini ... sealt edasi oli see sõnakene juba enne olemas. Minu meelest normaalne. Aga kui arvate, et tekitab segadust lugejates, nuh, mis seal ikka. --- Ise arvan, et me ei peaks orienteeruma nii rumalatele lugejatele, kes näiteks ei tea, et kalendreid on on olemas rohkem kui kaks ainult. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 24. september 2005, kell 10.38 (UTC) ::: Üks asi on see et teada et on olemas erinevad kalendrid, teine asi on see kas mina lugejana näiteks oskan nende erinevust seletada. Lihtsus ei pea tähendama rumalust ju. On üks asi teada et asi on olemas, teine teada mis see täpselt on. ::: Avalause peaks minu arust olema väga lihtne ja konkreetne ja kõik lisa informatsioon, tulgu järgnevates lausetes, lõikudes. ... Minu arust oleks hea lähenemine avalausete kirjutamisel, endalt küsida: "kas vanaema saab sellest aru?". :o) Mujalgi on jäänud need avalused silma oma keerukusega, näiteks isikute puhul kellel on erinevad nimed olnud. Avalause on pikk ja lohisev enne kui jõuab kusagil kolmandal real selleni et kellega tegu on. --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 24. september 2005, kell 12.36 (UTC) :::: Jah, see oleks hea, kuid seda on väga raske saavutada, sest sõnastus peab olema ka korrektne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2005, kell 12.54 (UTC) ==Sotsialistlik realism== *Tervitused! Kuule, see lause ei kannata küll mingisugust kriitikat: "'''Sotsialistlik realism''' oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] ja teistes [[kommunistlik riik|kommunistlikes riikides]] ainus lubatud [[kunst]]ivool." Äkki viitsid ise ära parandada? Nõukogude aja eesti kunst on just väga rikas erinevate voolude poolest, kaasa arvatud sürrealism, punk, dada, superrealism (Miljard Kilk) jne. Ja kunstnikud rääkisid sellest täiesti avalikult Sirbis, Nooruses jm. avaldatud intervjuudes ja korraldasid avalikke näitusi (näiteks sürrealistid Tantsutares {praeguse Lauluväljaku territooriumil}). Tervitades,--[[Kasutaja:Kärnkonn|Kärnkonn]] 2. detsember 2005, kell 11.43 (UTC) : Minu teada oli niisugune doktriin, et sotsialistlik realism on nii kõikehõlmav, et selle alla mahuvad praktiliselt igasugused stiilid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. detsember 2005, kell 11.50 (UTC) ::Võib-olla mingi tšinovnik kuskil artiklis nii väitiski. Aga selles mõttes vaidlen vastu, et tegelikus elus ei olnud mitte mingisugust surve avaldamist isegi väga radikaalseid voole harrastavatele kunstnikele. Tuletage meelde kõikvõimalikke performance'e, fotonäitusi porno piiril olevate erootiliste aktifotodega (Kalju Suur, Peeter Tooming) jne.--[[Kasutaja:Kärnkonn|Kärnkonn]] 2. detsember 2005, kell 12.04 (UTC) ::: Jah. See surve hakkas kaduma kuuekümnendatel aastatel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. detsember 2005, kell 12.26 (UTC) Lulu ja Andres, vabandust, et tühja asja pärast liiga suurejoonelise vaidluse algatasin.--[[Kasutaja:Kärnkonn|Kärnkonn]] 4. detsember 2005, kell 22.26 (UTC) ==Viletsas seisus artiklid== Minu meelest tuleks väga viletsat seisu omistada kokkuhoidlikult, muidu see mall devalveerub ning sellele ei pöörata enam erilist tähelepanu, nagu praegu toimetamismallile. Kui neid oleks vähem, võtaksin ma ette nende artiklite täiustamise, aga nüüd hakkan lootust kaotama. Võiks ehk mõelda sellele, et need peaksid olema prioriteetsed. Näiteks artikkel "Eesti" on minu meelest väga viletsas seisus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. detsember 2005, kell 10.24 (UTC) : Jah, oleme ausad, kogu eestikeelne Vikipeedia on viletsas seisus. Oli juttu, et võiksime esilehekyljele panna vastava õienduse, umbes nii, et ''Vikipeedia ei ole veel kasutatav entsüklopeedia'' vms. Olen praegu ringi vaadanud juhuslikke artikleid pidi, lihtsalt selleks, et saada ylevaadet, KUI vilets see asi siis kokkuvõttes on. Yldpilt ei ole just lohutav. Kui mitte arvestada aastaarvude ja kuupäevade artikleid, siis on normaalsed vaid osa spordi- ja enamik geograafia-teemalisi artikleid. Ka geoloogia on korralik, tänu Siimule, muidugi. --- Mis puutub devalveerumisse, siis, jah, toimetamise mall on juba devalveerunud. Aga minu arvates just sellepärast, et meil puudus mall viletsa seisu kohta. Paljude artiklite puhul oli varem lisatud toimetamise mall, kuid artiklit vaadates oli selge, et ainult toimetamisest ei piisa. Artikkel on lihtsalt väga viletsas seisus ja vajab põhjalikku ymberkirjutamist. Enamasti sellistel puhkudel asendasin toimetamise malli viletsuse malliga. Seega vähendasin toimetamise mallide hulka (ja pärssisin selle devalveerumist ehk veidi). --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 10. detsember 2005, kell 10.38 (UTC) :: Minu meelest kuulub ka põhjalik ümberkirjutamine toimetamise alla. :: Püüan toimetada neid artikleid, mis Sa märkisid viletsas seisus olevateks. Muidugi ei pruugi viletsast seisust väljatoomine mulle iga kord jõukohane olla. See mis Sa kirjutasid kaardimängu kohta, on igatahes abiks. Palun vasta ka teistele analoogilistele küsimustele. Iga kord ei ole vilets seis esmapilgul nähtav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. detsember 2005, kell 21.10 (UTC) ::: Sekkun ka teie diskussiooni. Andres, Sul on õigus ka põhjalik ümberkirjutamine on toimetamine, aga parem oleks, kui iga konkreetse vajaduse jaoks oleks oma mall. Näiteks nagu inglise wikis on mallid a-la "artikkel vajab keelelist korrektuuri", "artikkel vajab puhastamist" jms. Arvan, et me võiksime mallid täpsemaks teha. ::: Mis puutub eesti viki üldiselt halba seisukorda, siis tuleb sellega kahjuks nõustuda, kuid minumeelest on viimase aasta jooksul suurenenud IP-kirjutajate hulk, mis viitaks nagu, et inimesed on hakanud eestikeelset vikit üles leidma ja tahavad oma panust anda. Arvan, et mingil hetkel, kui kriitiline mass täis saab läheb asi kiiremini paremaks. Esilehel tuleks minumeelest keskenduda mitte niivõrd "endale tuha pähe raputamisele" vaid selle kaudu pakkuda külastajatele võimalust klikkida linkidele, mis viivad "mitte nii halvas korras artiklitele" - meil on neid küll, kasvõi nendes samades kategooriates, mida Lulu märkis. Ka religiooni ja filosoofia osas on palju täiesti normaalseid artikleid. Samas, üldine pilt, kui "juhusliku artikliga" sirvida on üsna nutune. Me võiksime taaselustada kategooria "eeskujulikud artiklid", mis algselt võiks sisaldada lihtsalt enamvähem korralikke artikleid, millele saaks avalehelt viidata näiteks. --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 10. detsember 2005, kell 21.21 (UTC) :: Mul ei ole midagi mallide edasise diferentseerimise vastu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. detsember 2005, kell 22.40 (UTC) :: Arvan, et tuleb ikkagi eristada eeskujulikke artikleid ja lihtsalt normaalseid, korralikke artikleid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. detsember 2005, kell 23.20 (UTC) == Üliinimene == :1. Üliinimene ei ole Nietzsche leiutis. Ta lihtsalt filosofeeris sellest. :2. Übermensch on saksa keeles üliinimene. Üleinimene on leiutatud selleks, et eristada Nietzsche üliinimest üld-üliinimesest. See artikkel on üld-üliinimesest, kaasa arvatud N. üliinimene. :3. superman (väikese tähega, kui üldmõiste) on inglise keeles üliinimene. Superman (suure tähega, kui nimi) on tegelaskuju. --[[Kasutaja:X|X]] 12. detsember 2005, kell 12.51 (UTC) *Vaata: [[Arutelu:Paremäärmuslus]].--[[Kasutaja:X|X]] 15. jaanuar 2006, kell 11.55 (UTC) ---- ==Typo== Minu meelest peaks õige olema nagu EKSHIBITSIONISM, teil Lulu oli algul ekshibitsonism ! --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 11. veebruar 2006, kell 13.30 (UTC) : Jah, typo. Aitäh. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 11. veebruar 2006, kell 13.35 (UTC) ==Puberteet ja pedofiilia== jõudu selle asjaga maadlemiseks loodan et sa liiga palju "peksa" ei saa - pedo ja pube teemadega on palju maadeldud ning suuremad pead kui siin eesti wikis kokku (nii umbes). ka mul on omad arusaamad ning seisukohad mis alati ei ühti laiema publikumi omaga (ka antud teemas) ning lugesin läbi sinu esseed ning arvan et oled paljuski õigel teel. asi on selles et teatud jõud on püüdnud juba ammu lõhkuda perekonna ja selle normaalse suhtlemise aluseid - kuid samas ei tohi unustada et laste VÄGIVALDSET VÄÄRKOHTLEMIST tuleb igatpidi takistada ja ka vajadusel kriminaliseerida - piir aga väärkohtlemise ja loomuliku käitumise vahel on vahest hämar. mis puutub perekonna suhete lõhkumisse siis on see väga lai teema ja hõlmab pea kõiki ühiskonna elu aspekte ning paljud uurijad on väidelnud ja näidanud faktide ja seaduste najal et asi pole päris puhas aga siit me lähme juba teemasse mis nõuab VÄGA avatud meelt ning millest rääkimisel hakatakse kisama suurtest konspiraatoritest ja asjadest. nagu kunagi 1 asjamees teatas "kõik ühiskonna protsessid ON omavahel seotud". kui midagi vastata soovid siis pane minu jutu kohta ma sinu arutelu omale jälgimisse ei pane ;-))) <br>PS. ahhjaah sorry et minu kirjastiil ja oskused pole sinu silmis heakskiitu pälvinud - ega ma ise ka sellest eriti alati vaimustuses pole ;-) <br> --[[Kasutaja:Makruss|makruss]] 13. märts 2006, kell 16.34 (UTC) ==Poliitikud== Küsiksin siin poliitikute teemal edasi. kas valla- ja linnavolikokku valitud inimene on poliitik? seal tehakse ka igasugu otsuseid ja see on kohalik võimuorgan. kui vastus on jah, siis on ju eestis tohutult poliitikuid... [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 14. juuli 2006, kell 13.44 (UTC) : Jah. Need on kohalikud poliitikud ehk kommunaalpoliitikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. juuli 2006, kell 13.47 (UTC) : Võib-olla poleks pidanud võõral leheküljel vastama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. juuli 2006, kell 13.47 (UTC) ::hetkel on asi küsijas. ma oleks pidanud orasmaa arutluses vist jätkama ikka. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 14. juuli 2006, kell 13.50 (UTC) Teema on yldisem, miks mitte siin arutleda. Aga nõustun Andresega. Võib ju lisada, et kohaliku tähtsusega poliitik vms, ehkki see kõlab veidi madaldavalt. Aga kohalik poliitika on ikkagi poliitika. Munitsipaalpoliitika, võib ka öelda. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 14. juuli 2006, kell 13.51 (UTC) ::: Jah, munitsipaalpoliitikud. "Kommunaalpoliitik" on rohkem sõimusõna. ::: Aga kui keegi muul alal tuntud inimene kuskil volikogus kaasa lööb, siis ma esimesse lausesse ikkagi ei kirjutaks poliitik, kuigi ta seda on. Samuti, kui mõni kirjanik on ka mõne raamatu tõlkinud, siis ma ei lisaks esimesse lausesse, et ta on tõlkija. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. juuli 2006, kell 14.07 (UTC) ::selgus, et meil on määratlemata mõiste "poliitik". nähtavasti on vaja täpset definitsiooni. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 14. juuli 2006, kell 13.52 (UTC) == Kategooriate ymbersuunamine == Tere, et oled tegelenud ka kategoriseerimisega, siis tahaksin küsida, et kas kategooriale saab ka redirecti teha kuidagi. Näiteks Eesti skulptorid teha redirect Eesti kujurid, nt ?--[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 2. oktoober 2006, kell 10:02 (UTC) : Huvitav kysimus. Yldiselt pyytakse kategooriate loomisel vältida synonyyme. Kui aga on juba tehtud synonyymne kategooria ja selle alla on kategoriseeritud suurem hulk artikleid, siis on ikkagi esimene soovitus vastavate artiklite juures kategooriad yhtlustada. Kategooriale saab teha redirecti kyll, aga vähemalt minu teada ei ole seda praktiseeritud. Võibolla keegi teine oskab selle kohta midagi lisada või täpsustada. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 2. oktoober 2006, kell 10:20 (UTC) ::Saab ümber suunata, aga pole ilus. 20. veebruaril 2006 kell 16:31 kustutasin "Kategooria:Õistaimed" (sisu oli:#REDIRECT Category:Katteseemnetaimed) põhjusel "Kategooriate puhul tekitab redirect segadust". Täpselt ei mäleta, aga see oli seotud kategooriate puud mööda üles-alla ronimisega ja segadus oli selline, et ma otsustasin, et parem on seda ümbersuunamist mitte säilitada. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 2. oktoober 2006, kell 14:01 (UTC) :. Mis funktsioon võiks olla kategooriate ymbersuunamisel ehk siis paralleelkategooriatel? Artiklite puhul on suunamiste mõte selles, et 1) ei tehtaks kaht samasisulist artiklit 2) otsija leiaks artikli ka teisel (vigasel, lähedasel vms) nimekujul. Tavakasutaja ei hakka kategooriate järgi infot otsima ning kui kategooriad ise on korralikult seotud, ei tohiks segadust tekkida. (Otsid "Eesti skulptoreid", ei leia, vaatad Starkopfi, leiad "kujurid"; vaatad "Eesti kunstiinimeste" kategooriat, leiad jälle "kujurid".) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 2. oktoober 2006, kell 17:39 (UTC) :: kategooriatele saab teha soft redirecti aga mitte automaatset redirecti - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 4. oktoober 2006, kell 17:29 (UTC) == Jerry Lee Lewis == Kust on pärit see singlite nimekiri, mis sa Jerry Lee'le lisasid? Kui inglisekeelsest Wikipediast, siis ei ole see täielik, sest seal on üleval vaid hitt-singlid! [[Kasutaja:Jürka|Jürka]] 31. jaanuar 2007, kell 18:01 (UTC) : Jah, parandasin pealkirja. Vabandan, et kohe ei vastanud. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 31. jaanuar 2007, kell 18:39 (UTC) ==Sanskriti nimed== Kas oled Peeter Pällilt sanskriti nimede kohta vastuse saanud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. märts 2007, kell 17:43 (UTC) Ei. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 8. märts 2007, kell 19:04 (UTC) : Võib-olla ta ei saanud meili kätte. Saadaks ehk uuesti. Aga palun maini, et jutt on sanskriti- (ja paali-) keelsetest nimedest. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. märts 2007, kell 08:17 (UTC) ==Ekstaas== Tere! Tekitasin selle artikli ja paari tunni jooksul, mil ma talle sisu kirjutasin, olid sa selle maha kustutanud. Kuna sul puudus võimalus redigeerimisel oleva sisuga tutvuda, siis lubasin endale selle taastada. Aga kui sa arvad, et seda artiklit eesti vikis olema ei pea või olemasolev variant ei sobi, eks võta see siis maha uuesti, ega ma sõdima ei hakka. [[Kasutaja:Hele 7|Hele 7]] 16. mai 2007, kell 23:29 (UTC) : See oli arusaamatus. Vabandan. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 17. mai 2007, kell 10:56 (UTC) :: Tänan. Nõustun, et artikkel jäi kirjutamise ajaks üsna kehva seisu, püüan tulevikus hoiduda selliseid tekitamast ja üles panna ainult enam-vähem terviklikke tekste. Muide, seosed erikeelsete wikide vahel võiks paremad olla - praegu on igas keeles eri jutt selle teema all, peaks püüdma neid ühtlustada. [[Kasutaja:Hele 7|Hele 7]] 17. mai 2007, kell 21:05 (UTC) ==Muusikafolkloristika== Kirjutasin nupud [[muusikateadus]]est ja selle aladistsipliinidest. Lähtusin ENEst, aga sealsed käsitlused ei pruugi vist tänapäeva olukorraga täielikult kooskõlas olla, eelkõige seoses [[muusikafolkloristika]] ja etnomusikoloogiaga. Palun vaata [[muusikafolkloristika]]t, kui viitsid, ja aita süsteemi korda teha, kui vaja.[[Kasutaja:ML|ML]] 22. juuli 2007, kell 13:49 (UTC) ==Nüüdismuusika-alased artiklid== Lugupeetud Lulu, palju õnne! Palun võta ühendust aadressil andrus.kallastu@eesti.ee ning saada mulle Eesti Kultuurkapitali lepingu sõlmimiseks oma kodanikunimi, isikukood ja postiaadress. Parimate soovidega uuel aastal, --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] 2. jaanuar 2010, kell 14:08 (UTC) Tere, olen keerulises olukorras! Kuna Sa pole ühendust võtnud, siis ei saa ka Sulle välja maksta Sulle kuuluvat preemiasummat nüüdismuusika-alaste artiklite kirjutamise eest. Olen sunnitud määrama andmete esitamiseks tähtaja 31.3.2011. Kui Sa pole selleks kuupäevaks oma andmeid saatnud, läheb Sinule välja maksmata preemiasumma tagasi nüüdismuusika oskuskeele arendamise üldfondi ja jagatakse muudele projektidele. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] 2. märts 2011, kell 14:26 (EET) : Kodanikunimi on kasutajalehel kirjas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2011, kell 00:39 (EET) :: See on tõsi, kuid ilma isikukoodi ja postiaadressita Kultuurkapital lepingut ei väljasta. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] 3. märts 2011, kell 18:21 (EET) Preemiasumma väljamaksmise tähtaeg on möödas. Summa läheb tagasi nüüdismuusika oskuskeele arendamise üldfondi ja jagatakse muudele projektidele.--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] 1. aprill 2011, kell 10:18 (EEST) == Your admin status == Hello. I'm a [[:m:stewards|steward]]. A new [[:m:Admin activity review|policy]] regarding the removal of "advanced rights" (administrator, bureaucrat, etc.) was adopted by [[:m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders|community consensus]] recently. According to this policy, the stewards are reviewing administrators' activity on wikis with no inactivity policy.   You meet the inactivity criteria (no edits and no log actions for 2 years) on '''etwiki''', where you are an administrator. Since that wiki does not have its own administrators' rights review process, the global one applies.   If you want to keep your rights, you should inform the community of the wiki about the fact that the stewards have sent you this information about your inactivity. If the community has a discussion about it and then wants you to keep your rights, please contact the stewards at [[:m:Stewards' noticeboard]], and link to the discussion of the local community, where they express their wish to continue to maintain the rights, and demonstrate a continued requirement to maintain these rights.   We stewards will evaluate the responses. If there is no response at all after approximately one month, we will proceed to remove your administrative rights. In cases of doubt, we will evaluate the responses and will refer a decision back to the local community for their comment and review. If you have any questions, please contact us on [[:m:Stewards' noticeboard]].   Best regards, '''[[User:Rschen7754|Rs]][[User talk:Rschen7754|chen]][[Special:Contributions/Rschen7754|7754]]''' 22. august 2014, kell 07:29 (EEST) == Olen tagasi == Ega muud olegi öelda. Hea meel näha jälle vanu sõpru ja tuttavaid siin. :Tere tulemast tagasi! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. märts 2016, kell 20:06 (EEST) : tere tulemast tagasi! tore sindki siin näha. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 29. märts 2016, kell 22:24 (EEST) ==Kiisu== Leheküljel [[Seksuoloogia mõisteid]] on link [[Kiisu (seksuoloogia)]]. Mis see on? Kas Sa saaksid selle kohta väikse artikli teha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. aprill 2016, kell 13:16 (EEST) == Wikidata == Kuidas tekitada Wikidata abil uus artikkel?--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 14. juuni 2019, kell 13:00 (EEST) ==Uutes artiklites mahakirjutamine?== Kas uued artiklid on kopipeist allikast, vt nt [[Sārnāth]]. Kui on, siis need peab ümber sõnastama. Vastasel korral need kustutatakse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 09:22 (EEST) :Nendes uutes artiklites kasutatakse CC-BY-SA litsentsiga andmeid, mida on töödeldud vastavalt meie Vikipeedia nõuetele ja kasutustingimustele ning neid võivad kõik kasutajad ka ümber sõnastada. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 09:56 (EEST) :"Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 07:03 (EEST) ::Praegu kahjuks ei tõenda miski "Ida mõtteloo leksikoni" kuulumist Creative Commonsi litsentsi "Autorile viitamine + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata" (CC-BY-SA) alla. Teos ei kuulu automaatselt CC-BY-SA alla ka siis, kui see avaldada mõnes muus vikis (näiteks lehel https://ida-motteloo-leksikon.fandom.com/et/wiki/Esileht). Ilmselt tuleks toimida järgmiselt: ::1. Leksikoni autorid Linnart Mäll, Märt Läänemets ja Teet Toome või nende pärijad sõlmivad Eesti Akadeemilise Orientaalseltsiga litsentsilepingu, milles nad kinnitavad "Ida mõtteloo leksikoni" loovutamist CC-BY-SA litsentsi alla. Litsentsilepingu alus leidub lehel https://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/legalcode ::2. pärast litsentsilepingu sõlmimist varustab Eesti Akadeemiline Orientaalselts nii oma kodulehel https://www.eao.ee/ida-motteloo-leksikon/ kui ka Termekis https://term.eki.ee/termbase/view/5513125/ leksikoni artiklid CC-BY-SA nupuga, tehniline juhend on lehel https://creativecommons.org/choose/results-one?license_code=by-sa&amp;jurisdiction=&amp;version=3.0&amp;lang=et Samuti oleks hea, kui Eesti Akadeemiline Orientaalselts avaldaks kindluse mõttes oma kodulehel ka litsentsilepingu koopia. --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 13:32 (EEST) :::::Tänan. Edastasin selle teate Eesti Akadeemilisele Orientaalseltsile. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 15:16 (EEST) :: Tegelikult meid huvitab ainult see, kas autorid on nõus teksti avaldamisega litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel (tähedab muu hulgas seda, et materjali võib kasutada igaüks mis tahes eesmärgil). Kas küsida luba autoritelt otse või kas luba on antud seltsile, see ei ole oluline. Mõlemal juhul on tarvis, et aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org edastataks kiri, milles autorid kinnitavad, et on nõus leksikoni avaldamisega selle litsentsi tingimustel (s.t mitte avaldamisega internetis või Vikipeedias või mõnes muus vikis, vaid just selle litsentsi tingimustel). :: Leksikon on algselt avaldatud trükis ja nagu ma aru saan, siis trükis ei avaldatud seda vaba litsentsi all. Teistes kohtades internetis, kuhu leksikon hiljem on üles pandud, võib selle juures olla sobiv litsents märgitud, aga kui ei ole selge, et autorid ise panid leksikoni selle litsentsi all üles, siis, nagu öeldud, on tarvis autorite kinnitust, et nad on litsentsiga nõus. Lubade kinnitamiseks on Wikimedial [[m:OTRS|OTRS]]-süsteemi, kuhu saab loa läkitada, kasutades nimetatud e-posti aadressi. Luba võib olla vabas vormis, näidised [[Vikipeedia:Kuidas küsida luba pildi üleslaadimiseks|siin]] ja [[:en:WP:CONSENT|siin]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. juuni 2019, kell 17:34 (EEST) :::::::Tänan. Edastasin vajaliku info Eesti Akadeemilisele Orientaalseltsile, kes on huvitatud sellest, et "Ida Mõtteloo Leksikonis" olev teave oleks võimalikult laialdaselt kättesaadav, kui selle kasutamisel alati viidatakse algallikale. Korrektse õigusliku lahenduse leidmiseks pöördus Orientaalselt juba Tartu Ülikooli juristide poole. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 08:03 (EEST) :::Aitäh täpsustava info eest! Kas meil on olemas Vikipeedia juhend inimesele, kes soovib viia materjali CC-BY-SA litsentsi alla?--[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[Kasutaja arutelu:Andrus Kallastu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 23:04 (EEST) Ma arvan, et vähemasti esialgu, kui luba pole tõendatud, on parem leksikoni Vikipeediasse rohkem mitte kopeerida. Muidu ka oleks kopeerimise asemel parem ikkagi refereerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. november 2019, kell 16:42 (EET) : Tänan meenutamast. Püüangi rohkem refereerida ja integreerida ning loodan, et artiklite täiendamisel ja toimetamisel otseselt kopeeritud lõigud hajuvad varem või hiljem. Ametlik pöördumine wikimediale tehti juba suvel ning [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] saatis minu teada neile veel ka otseliini pidi vastava dokumendi. Võimalik, et kõik ongi juba korras. Küsisin juba Ivo käest ka üle, aga hetkel pole ta jõudnud veel vastata. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 9. november 2019, kell 07:23 (EET) ::Vastasin [[Arutelu:Ületava mõistmise suutrad|siia]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. november 2019, kell 19:32 (EET) ==Paali või sanskriti terminid== Endise Taimaa asukana oled paali keele suhtes ehk veidi erapoolik, kuid mulle tundub, et omakeelse termini puudumise korral tuleks artiklites esmalt kasutada sanskriti terminit, sest: 1) sanskriti keelest on eesti keelde tõlgitud oluliselt rohkem tekste kui paali keelest, 2) läänemaailmas ilmub mahajanistliku traditsiooni kohta võrreldamatult rohkem kirjandust ja artikleid kui theravaada kohta, 3) sanskriti terminoloogia on mõjutanud muganduste läbi rohkemaid keeli kui paali keel (lisaks lääne keeltele hiina, jaapani, korea, tiibeti ja mongoolia terminoloogiad), 4) Eestis on mahajaanaga tegelejaid theravaadast võrreldamatult rohkem (siinkohal pisendamata Kagu-Aasias mungaseisuses olnud ja olevate eestlaste tähtsust) ning viimaks 5) Eestis on kahe ülikooli juures sanskriti keelt õppinuid kordades rohkem kui kunagi Linnart Mälli käest paali keelt omandanuid. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 30. juuni 2019, kell 20:00 (EEST) : Eks ta ole. Ega juurdunud mõisteid ümber teha saagi, nirvaanast nibbana või sansaarast samsara, ja polegi vaja. Ja sanskriti terminid on muidugi paremini tuntud ja laiemalt levinud kui paali omad. Õnneks on meil siin Vikipeedias olemas ümbersuunamise võimalused, nõnda et ega mingit olulist infot vaevalt et kaduma läheks. Küsimus on tegelikult ühtlustamises. Mõtlesin ka vahepeal selle üle. Eesti keeles on väga palju laen- ja võõrsõnu, mida on laenatud ja kasutusele võetud erinevatel aegadel ja läbi erinevate keelte/kultuuride. Algselt seesama sõna võib olla kasutuses väikeste erinevustega, aga hoopis teise tähendusvarjundiga. Näide: "missioon" - "misjon"; "missiooni-inimene" - "misjonär". Mõni teine sõnatüvi on kasutuses täiesti erinevas tähenduses. Näide: "kombain" - "kombinee". Mõned väga vanad laenud on kasutusel koos sama sõnatüve uuemate laenudega. Näide: "raamat" - "grammatika" (mõlemad pärinevad vana-kreeka keelest, esimene laenatud kirikuslaavi keele kaudu, teine on meile tulnud ladina ja saksa keele kaudu). Ja seeläbi pole midagi hirmsat juhtunud. Keel on pigem võitnud sellega, sest taoliste laensõnade erinevad kujud oma erinevate tähendustega pigem rikastavad keelt. Ma ei kutsu üles anarhiale, et võtame ja kasutame nii nagu pähe tuleb, seda kindlasti mitte. Mingi ühtlus ja kord võiks ikka olla. Lihtsalt juhin tähelepanu sellele, et absoluutseid ja muutumatuid reegleid, lõplikku ühtlust ja täiuslikku korda ei tule kunagi. Kuskil on mingi mõistliku tasakaalu koht, rahumeelne sallivus. - Muide, elan endiselt Tai maal ning viimased paar aastat budistlikus kloostris, kui see peaks huvitama. - --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 1. juuli 2019, kell 08:18 (EEST) ---- ==Mõistete vasted teistes keeltes== Miks sa etümoloogiad või originaalkeelsed nimetused sedasi viideteks ümber vormistad? Need asjad on reeglina artikli alguses sulgudes, vt ka [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus]]. Kui tegu on pikema ja põhjalikuma etümoloogiaga, mis ehk artikli alguses liiga palju ruumi võtab, siis see on mõnikord soovitatud tõsta [[wikt:|Vikisõnastikku]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. detsember 2019, kell 13:52 (EET) : Peamiselt sellepärast, et artikli algus oleks paremini loetav. Senine lahendus tundus väga kohmakas ja tüütu. Eeldan, et lugejat huvitab eelkõige sisu, mitte niivõrd ja kohe see, kuidas antud mõistet teistes keeltes kirjutatakse. Meil ei ole sellist malli, nagu enwikis on keelte jaoks, seepärast selline lahendus.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 8. detsember 2019, kell 15:10 (EET) :: Kaks-kolm lähtekeelt on ju enamasti sulgudes ka nende artiklite ingliskeelsetes versioonides. Viitena vormistamine minu meelest ei sobi, sest see ei lähe kokku sellega, kuidas teistes keeltes vasted tavalised ära on toodud. :: Mõnes inglise viki budismiartiklis on tõesti tabel, milles on toodud vasted üsna paljudes keeltes, aga ma kahtlen kõigi nende keelte asjakohasuses. Tundub, et suurem osa neist vastetest võiks minna Vikisõnastikku. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. detsember 2019, kell 16:55 (EET) : Jah, kaks-kolm keelt ei ole probleem. Häirima hakkab see siis, kui neid on juba rohkem. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 9. detsember 2019, kell 03:54 (EET) ==Administraatoristaatus== Seadsin sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 22. jaanuar 2021, kell 23:48 (EET) : Tänan väga. Andsin nõusoleku. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 23. jaanuar 2021, kell 07:03 (EET) Taastasin Sind administraatoriks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. jaanuar 2021, kell 13:01 (EET) : Aitäh. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 25. jaanuar 2021, kell 14:31 (EET) ---- ==Tüpo== Oled kunagi [[Eesti_rahvausund#M%C3%B5isteid|Eesti rahvausundi mõistetesse]] lisanud termini '''tõetus'''. Mis see on või kust Sa selle said? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 12:41 (EEST) : Ilmselt tüpo. Parandasin ära, nüüd on "tõotus". --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 12:52 (EEST) == Väljatõsted aruteludesse == Kas võib paluda, et väljatõstetud originaaluurimuslikud osad paned aruteludesse.--[[Kasutaja:Vaher|Vaher]] ([[Kasutaja arutelu:Vaher|arutelu]]) 13. aprill 2021, kell 15:28 (EEST) : Jah, ikka, kui pakub huvi ja see kedagi ei häiri.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 13. aprill 2021, kell 17:56 (EEST) == Mallid ja lingid == Navigeerimismallid käivad harilikult ainult neisse artiklitesse, mille lingid mallis sisalduvad ehk lähemalt seotud artiklitesse. Sellepärast oleks ootuspärane, et ka malli {{tl|Budism}} kasutused vastavad malli lingivalikule. Vt ka [https://templatetransclusioncheck.toolforge.org/index.php?lang=et&name=Mall:Budism]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. august 2021, kell 13:06 (EEST) : Tänan tähelepanu juhtimast. Tegelen sellega. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 29. august 2021, kell 15:26 (EEST) :: Kui praegune lingivalik mallis on sobiv ja oled päri, et ülejäänud 200+ artiklist võib malli eemaldada, siis võin ise seda robotiga teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. august 2021, kell 16:17 (EEST) : Pole hullu. Vaatan igat artiklit eraldi. Võibolla tuleb mallis lingivalikut täiendada või muuta. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 30. august 2021, kell 16:22 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:08 (EEST) czw38htdp6fq1tdzb14iozedwj1xo7b 0 18379 6175121 6174558 2022-08-07T21:16:21Z 46.204.72.79 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Vene Õigeusu Kirik |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Baphosimb.gif |Pildiallkiri = religiooni sümbol |lühend = |moto = |asutatud = 1589 |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Moskva |asukoht = |piirkond = [[Venemaa Föderatsioon]], [[Ukraina]], [[Valgevene]], [[Moldova]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõstan]], [[Usbekistan]], [[Turkmenistan]], [[Tadžikistan]], [[Aserbaidžaan]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] |liikmed = |keeled = [[kirikuslaavi keel]] (liturgiline keel), [[vene keel]] (suhtlemis- ja asjaajamiskeel) |juhtkond = [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] |peaorgan = [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = www.patriarchia.ru }} '''Vene Õigeusu Kirik''' ([[vene keel]]es Русская Православная Церковь; lühend '''VÕK''', РПЦ) ehk '''Moskva Patriarhaat''' on verine fašistlik sekt, mida valitseb rahahimuline Kirill. Vene Õigeusu Kirikusse kuuluvad lisaks [[Venemaa Föderatsioon]]is asuvatele kirikuorganisatsioonidele ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajaloolisel territooriumil kujunenud õigeusukiriku organisatsioonid: [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]], [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] ja [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonid]]e järel [[emigratsioon]]is tegutsenud ning 2007. aastal Moskva Partiarhaadiga taasliidetud [[Vene Õigeusu Kirik Välismaal]] jt. [[Pilt:Vladimir Svyatoslavovich.jpg|pisi|[[Kiievi suurvürst]] (980–1015) [[Vladimir Svjatoslavitš]]]] [[Pilt:Patriarch_Kirill_of_Moscow.jpg|pisi|Patriarh [[Kirill]]]] ==Ajalugu== === Algus === Vene Õigeusu Kirik loeb enda alguseks [[988]]. aastat, kui [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] võttis [[Bütsants]]ist vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja tegi sellest Kiievi-Vene riigis [[riigiusk|riigiusu]]. Kiievi-Vene riigis asutati [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi metropoolia]] ning [[Kiiev]]is [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidi]] [[Mihhail I (Kiievi metropoliit)|Mihhail I]] [[aujärg]]. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-Vene kirikute ja katedraalide ehitamisele, kes suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Kiievi-Venesse lähetati usu levitamiseks peamiselt [[kreeklased|kreeklastest]] [[munk]]i ja õpetajaid. Kiievi-Venes segunes nende õpetus kohalike [[paganlus|paganlike]] kommetega. Algselt oli [[kultus]]e raskuskese [[liturgia]]l (avalik [[jumalateenistus]]) sealhulgas valjuhäälsel [[palve]]te esitamisel ja [[armulaud|armulaual]], ka [[piht]] oli selle osa. [[Usk|Usuti]], et inimese edasist saatust (pärast surma) ei määra mitte üksnes eluajal tehtud teod, vaid ka elavate palved nende eest. Nende palvete lugemiseks tekkisid nii-öelda matmata surnud – need on mungad, kes loevad eestpalveid surnute ja üldse kõigi [[diptühhon]]isse kantute eest. [[Klooster|Kloostri]] või [[kirik (pühakoda)|kiriku]] diptühhonisse kandmise eest võeti materiaalset hüvitust. Algselt usuti ka, et iga kloostrisse maetud inimene saavutab [[lunastus]]e, hoolimata tehtud [[patt]]udest. [[Pühak]]uks saamise tingimuseks oli algselt ka surnud isiku säilmete kõdunematus, hiljem see põhimõte muudeti. Algselt olid paikkonniti erinevad [[pühak]]ud (näiteks seal elanud munkadest imetegijad), hiljem püüti nende arvu vähendada ja koosseisu ühtlustada. Mõned peamised – [[Boriss Vladimirovitš (Rostovi vürst)|Boriss]], [[Gleb Vladimirovitš (Muromi vürst)|Gleb]], Dmitri, Georgi, Antonius, Theodosius, Nikita, Vassili, Pjotr, Aleksei, Sofija, Vsevolod, Moissei, Leonti, Joona, Sergi, Jossif. Bütsantsi pikkade tseremooniate lühendamiseks hakkas varsti palveid ja psalme lugema mitu pappi samaaegselt. Iseloomulik on [[ikoon]]ide kummardamine. Algsele kirikule (vanausulisele) olid omased kellade pidev kasutamine, [[halleluuja]] lausumine kaks korda, ristimärgi tegemine kahe sõrmega, habeme kandmine, kasutusel oli võidmine [[mürr]]iga. [[1370. aastad|1370.]] aastatel algasid [[nõiaprotsess]]id. === Iseseisva kirikuna === Iseseisvumine Konstantinoopoli patriarhist toimus [[1448]]. aastal, kuid vormiliselt tunnustas Konstantinoopoli patriarhaat Vene õigeusu kiriku autokefaaliat 1589. aastal, kui Vene õigeusu kirik võttis kasutusele patriarhi ametikoha.<ref>Liina Eek. Õigeusu kiriku fülogeneesist. - Akadeemia, 5, 2016, lk. 779.</ref> Suured muudatused kombetalitustes ja tekstides toimusid patriarh [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikoni]] juhtimisel [[1654]]. aasta [[kirikukogu]] parandustega. [[Jumalateenistus]]tes ja [[rituaal]]ides naasti algse kreeka [[õigeusk|õigeusu]] põhimõtete juurde. Kaheksast ristiharust sai neli, risti pidi lööma kahe sõrme asemel kolme sõrmega, palved lühenesid ja neid hakati taas lugema ükshaaval. Uues usus tauniti ka habeme kandmist, vanaaegse lõikega rõivaid, kehtestati kahekordne [[maksud|maks]] vanast usust kinnipidajatele ([[vanausulised|vanausulistele]]). Samas olid vanausulised vabad muudest [[koormis]]test ja maksudest äärealadel (need käisid vaid õigeusklike kohta). Vanausulised tunnistati mitteõigeusklikeks ja pandi [[1667]]. aastal [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. Vanausulised said ohtralt tunda tagakiusamist. Aastat [[1666]] (maailmalõpu ootuses) hakkasid paljud vanausulised nii protestiks kui ka tagakiusamise vältimiseks [[enesepõletamine|end põletama]]. Sihiks oli muidugi ka pääsemine kurjast, lunastus ja hinge puhastus. [[17. sajand]]i lõpuks oli end põletanud umbes 9000 inimest. [[18. sajand]]il tugevnes tsaaririigi võim kiriku üle veelgi, kiriku maad sekulariseeriti, kirikule jäi vaid usu- ja kombetalituste täitmise funktsioon. [[Tsaar]]i ([[keiser|keisrit]]) hakati üha ülistama, seostades tema isikut [[Jumal]]aga, seda nii oma koha säilitamiseks, tagakiusamise vältimiseks kui ka kõrgemasse ametisse pääsemiseks. Sellest perioodist peale hakati ka pühapiltidel kujutama tsaari ja tema soosikud. Vanausulistele pandud kirikuvanne eemaldati alles [[1929]]. aastal, seda eemaldamist kinnitati [[1971]]. aastal. Lõhe on sellest hoolimata siiani säilinud. ==Kirikuorganisatsioon== === Juhtimine === Vene Õigeusu Kirikul on [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaadi]] staatus ning kiriku [[eestseisja]] on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] (kõnetlusvorm "Teie pühadus" (''Ваше Святейшество'')). === Vaimulikkond === Vene Õigeusu Kirikus kasutusel olevad kõnetlusvormid: *[[metropoliit]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[peapiiskop]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[piiskop]] (Ваше Преосвященство 'Teie kõrgestipühitsetus') *[[arhimandriit]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[iguumen]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[preester]] (Ваше Преподобие 'Teie auväärsus') ==Iseloomulikud jooned== Vene õigeusu kirikule iseloomulikud jooned tulenevad suurel määral selle [[Bütsants]]i (Konstantinoopoli) päritolust ning on paljuski ühised kõigile [[Ida õigeusu kirik]]utele. Kirikute arhitektuuris on kasutusel sibulakujulised kuplid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, [[ikoon]]ide ees kummardatakse, lüüakse risti ette ja nii edasi. Õigeusk on Venemaal olnud tugevalt seotud vene rahva enesemääratlusega ja tähendusotsingutega. Venelased on pidanud õigeusku ainsaks õigeks ristiusuks, [[Moskva]]t "kolmandaks Roomaks" ning vene rahvast ainsaks "jumalakandjaks" rahvaks maailmas. Uskumus, nagu oleks vene rahvale määratud eriline missioon maailma lunastamisel, seostus 19. sajandil paljude revolutsiooniliste liikumistega ning kandus antiklerikaalsel ja ateistlikul kujul edasi 20. sajandil valitsenud kommunistliku režiimi ekspansionistlikku poliitikasse. Venemaal on õigeusust välja kasvanud paljud usulised liikumised. Kirik on neid mõnikord tauninud, pannud kirikuvande alla ja isegi jälitanud, kuid samal ajal on kirik ka paljusid sallinud ja tunnustanud ([[pühak]]uks kanoniseerimisega jm). Üks omapärasemaid nähtuseid Venemaal õigeusus on läbi sajandite olnud nn ''jurodivõide'' kultus. ''Jurodivõi'' on pühaks peetav "[[Kristuse pärast hull]]", sisuliselt rändjutlustaja või -[[munk]], kelle iseäralikkust peetakse jumalikuks tunnuseks. Seetõttu on ''jurodivõi'' püha ja puutumatu ning võib jutlustada mida iganes. Tuntuimad neist on [[Peterburi Ksenija]] (18. saj) ja [[Grigori Rasputin]] [[Nikolai II]] õukonnas. ==Kirikust lahknenud sektid== '''[[Strigolnikud]]''' ([[vene keel]]es стригольники ''strigolniki'') olid 14.-15. sajandil [[Novgorod]]i, [[Pihkva]] ja [[Tver]]i kubermangus levinud ketserlikust liikumisest osavõtjad, käsitöölised ja alamvaimulikud. Nad eitasid kiriklikku hierarhiat, [[munk]]lust ja mõningaid usu[[dogma]]sid, protesteerisid kirikumaksude vastu, propageerisid sotsiaalset võrdsust. '''[[Juuditsejad]]''' (жидовствующие ''židovstvujuštšije'') oli [[Novgorod]]i-[[Moskva]] ketserlus Vene õigeusu kirikus, mis algas umbes 1476. aastal Novgorodis. See ilmus ühes [[eshatoloogia|eshatoloogiliste]] ootuste elavnemisega, kuid arvestades kalendrilist aja erinevust juutide Piibli ja selle Aleksandria tõlke vahel, ei pooldanud seda. Rajanes põhjalikumal piiblitundmisel, samuti oldi kursis [[kabala]], [[astroloogia]] ja [[astronoomia]]ga. Juuditsejad kritiseerisid ikoonide kummardamist. [[Kristus]]t pidasid nad lihtsalt [[prohvet]]iks, mitte jumalinimeseks. [[Jumal]] on vaid üks ja ainus. Armulaua atribuute pidasid nad lihtsalt sümboliteks. Ei uskunud hauatagusesse ellu. Kiriklikku hierarhiat pidasid valeks, kuna see oli paika pandud raha eest ("kasu eest"). Suur hulk liikumisi ja rahutusi tekkis 17. sajandil seoses [[Nikon]]i ulatuslike kirikureformidega. Vanadele kommetele truuks jäänud õigeusklikke nimetatakse vanausulisteks. '''[[Hlõstid]]''' (хлысты ''hlõstõ''; ka jumalainimesed, iisraellased) on 17. sajandi teisel poolel tekkinud liikumine. Nende õpetuse peamine sisu on vahetu suhtlemine [[Püha Vaim]]uga. Ekstaatilise kultusetalituse ajal läheb Püha Vaim väljavalituisse ("õigeisse"), neis kehastub [[Kristus]]. Kaalukad on ka sekti juhtide kultus ja prohvetlus. Kultuses sisaldub ringiskäimine, märatsemine, enesepiitsutamine ja muu selline. Pole lubatud asutada perekonda, omada lapsi, süüa liha ja veretoite, tarvitada alkoholi ja suitsetada. '''Võglased''' (выговцы ''võgovtsõ'') on Võgi [[vanausulised]] [[Pomorje]]s ([[pomoorid]]). Algselt eralduti täiesti muust maailmast, seati sisse poolkommunistlik kord, kogu vara oli ühine, kehtis range tööjaotus. Nad pidasid ülejäänud maailma antikristlikuks. Õpetajad ja papid puudusid. Põhimõte oli – kõik püsib ainuüksi usul, samas elasid ka maailmalõpu ootuses. Jumalateenistus sisaldas ühist palvetamist, laulmist ja lugemist valitud juhataja all (mitte tavapärased maagilised tseremooniad) kabelites ja kodustes palvelates. Nende kontingent oli enamasti talupoeglik. Soovisid ise endale preestriks olla (papitud). Hiljem taastasid sideme maailmaga (1702) ja leppisid riigiga. Kannatasid repressioonide all 1830. aastatel. '''Filiplased''' (филипповцы ''filippovtsõ'') on võglastest kujunenud sekt, kes ei läinud kompromissile riigiga (antikristusega). Nende juhataja oli keegi Filipp. Nad panid võglaste peale needuse ja keeldusid Võgile allumast. Ei palvetanud tsaari eest, keeldusid kahekordse maksu tasumisest. Elasid põhjalas põlistaigas. Tagaajajate ilmudes päästsid end enesepõletamisega. Püsisid leppimatud kuni 19. sajandi teise pooleni. '''[[Fedossejevlased]]''' (федосеевцы ''fedossejevtsõ'') on [[Poola]]st 1715. aasta paiku alguse saanud liikumine. Selle rajaja oli Feodossi Vassiljev. Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes [[Moskva]] Preobraženski kogudusele umbes 1771. aastal. Suhtlemine muu-usulistega oli äärmiselt piiratud. Liikumine sisaldas [[variser]]luse (silmakirjalikkuse) elemente. Sellel oli palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820. aastatel ja hääbumine 1840. aastatel. '''[[Jooksikud]]''' (бегуны ehk странники ''begunõ'' ehk ''stranniki'') on sekt, mille juhiks oli keegi Jeftim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse umbes 1715. aastal. Selles osalejad olid ülekohtu eest pagevad talupojad, soldatid, sunnitöölised, kerjused. Väikekodanlased osutasid varjamise teel jooksikutele abi, kasutades neid samas odava tööjõuna. Nende pelgupaigad olid peamiselt jõgede ümbruses, põhjapoolsetel aladel jms (keskus [[Jaroslavl]]is, seal olevat olnud 464 pelgupaigapidajat). Ideoloogia: riik ja selle esindajad on kurjuse kehastus, selle ja vastavate ilmingute eest peab pidevalt põgenema. Seega ei tohtinud jooksikud omada vara, olla lahkusuliste nimekirjades, omada passi ja muud sellist. Nad eitasid ka raha kui antikristuse sünnitist, riigivappi sellel pidasid antikristuse pitseriks. Liikuva eluviisi tõttu ei tunnistatud ka abielu ning välditi seaduste täitmist. Samuti [[eshatoloogia|eshatoloogilised]] motiivid. Pärast vahepealset langust leidis aset jooksikluse uus laine 1820. aastatel. '''[[Artamonovlased]]''' (артамоновцы ''artamonovtsõ'') oli fedossejevlastest lahkulöönud liikumine, kus kompromissina oli lubatud õigeusu preestri toimetatud laulatus. '''Jehovistid''' ehk [[jehovistid-iljinlased]] ([[:ru:Еговисты-ильинцы]]) oli [[Siber]]is tegutsenud vene lahkusk. Selle järgijad olid 1840. aastail Uuralites Nikolai Iljini rajatud usulahu "Desnoje Bratstvo" (ehk "Sionskaja vest") liikmed. 19. sajandi keskpaiku tekkinud, kirikule ja valitsevale korrale vaenulik vene sekt, mille [[Johannese Ilmutusraamat]]ule toetuvas õpetuses leidub ka judaismi, materialismi ja sotsialismi elemente. '''[[Tolstoilased]]''' (толстовцы ''tolstovtsõ'') oli 19. ja 20. sajandi vahetusel tekkinud usuline liikumine, mille algataja oli [[Lev Tolstoi]]. Mõistes hukka oma varasema kirjandusliku loomingu ("Sõda ja rahu", "Anna Karenina" jt) hakkas Tolstoi propageerima lihtsat eluviisi, heategevust ja muud sarnast. Ta andis välja hulga usulist kirjandust, eitas kirikuvõimu ja kiriku [[dogma]]sid. Liikumisel oli palju poolehoidjaid, tuntuim neist [[Ilja Repin]]. Usulisi liikumisi Venemaal oli veel, teiste seas ka [[duhhoboorid]] (духоборы), [[molokaanid]] (молокане) ja [[skopetsid]] (скопцы). Paljud sektantlikud rühmitused ja liikumised Vene õigeusu kiriku sees ja selle kõrval püsisid elujõulised veel kuni 1917. aastani. Kommunistlik terror hävitas nad enamasti jäägitult. ==Meediaväljaanded== * 2016. aastal sai Moskva patriarhaat telekanali [[Spas (teleknal)|Spas]] ainuomanikuks.<ref>[https://www.kommersant.ru/doc/3171465 Телеканал "Спас" стал неделимым] - "Коммерсантъ" №234 16.12.2016 (vaadatud: 22.06.2019)</ref> ==Vaata ka== *[[Kirikuslaavi keel]] *[[Vene õigeusu kiriku juhtide loend]], [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]], [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] *[[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] *[[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik Eestis]], [[Eesti õigeusu koguduste loend]], autonoomne [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik]] *[[Vanausulised]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.russian-orthodox-church.org.ru/ Vene Õigeusu Kiriku ametlik koduleht] [[Kategooria:Vene Õigeusu Kirik| ]] qhs4ntev5g53cbuncisbpk9oe4firrs 6175122 6175121 2022-08-07T21:35:09Z FlyingAce 158242 Undid edits by [[Special:Contribs/46.204.72.79|46.204.72.79]] ([[User talk:46.204.72.79|talk]]) to last version by Andres wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} {{Organisatsioon |Nimi = Vene Õigeusu Kirik |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = Christ the Savior Cathedral Moscow.jpg |Pildiallkiri = [[Moskva Lunastaja Kristuse katedraal]] |lühend = |moto = |asutatud = 1589 |lõpp = |tüüp = |staatus = |eesmärk = |peakorter = Moskva |asukoht = |piirkond = [[Venemaa Föderatsioon]], [[Ukraina]], [[Valgevene]], [[Moldova]], [[Kasahstan]], [[Kõrgõstan]], [[Usbekistan]], [[Turkmenistan]], [[Tadžikistan]], [[Aserbaidžaan]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Eesti]] |liikmed = |keeled = [[kirikuslaavi keel]] (liturgiline keel), [[vene keel]] (suhtlemis- ja asjaajamiskeel) |juhtkond = [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] |peaorgan = [[Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod]] |emaorg = |allorg = |töötajad = |vabatahtlikud = |eelarve = |veebileht = www.patriarchia.ru }} '''Vene Õigeusu Kirik''' ([[vene keel]]es Русская Православная Церковь; lühend '''VÕK''', РПЦ) ehk '''Moskva Patriarhaat''' on [[õigeusu kirik]], mis allub [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]ile. Vene Õigeusu Kirikusse kuuluvad lisaks [[Venemaa Föderatsioon]]is asuvatele kirikuorganisatsioonidele ka [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ajaloolisel territooriumil kujunenud õigeusukiriku organisatsioonid: [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]], [[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] ja [[1917. aasta revolutsioonid Venemaal|1917. aasta revolutsioonid]]e järel [[emigratsioon]]is tegutsenud ning 2007. aastal Moskva Partiarhaadiga taasliidetud [[Vene Õigeusu Kirik Välismaal]] jt. [[Pilt:Vladimir Svyatoslavovich.jpg|pisi|[[Kiievi suurvürst]] (980–1015) [[Vladimir Svjatoslavitš]]]] [[Pilt:Patriarch_Kirill_of_Moscow.jpg|pisi|Patriarh [[Kirill]]]] ==Ajalugu== === Algus === Vene Õigeusu Kirik loeb enda alguseks [[988]]. aastat, kui [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi suurvürst|suurvürst]] [[Vladimir Püha|Vladimir Svjatoslavitš]] võttis [[Bütsants]]ist vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja tegi sellest Kiievi-Vene riigis [[riigiusk|riigiusu]]. Kiievi-Vene riigis asutati [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]u [[Kiievi metropoolia]] ning [[Kiiev]]is [[Kiievi metropoliit|Kiievi metropoliidi]] [[Mihhail I (Kiievi metropoliit)|Mihhail I]] [[aujärg]]. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-Vene kirikute ja katedraalide ehitamisele, kes suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Kiievi-Venesse lähetati usu levitamiseks peamiselt [[kreeklased|kreeklastest]] [[munk]]i ja õpetajaid. Kiievi-Venes segunes nende õpetus kohalike [[paganlus|paganlike]] kommetega. Algselt oli [[kultus]]e raskuskese [[liturgia]]l (avalik [[jumalateenistus]]) sealhulgas valjuhäälsel [[palve]]te esitamisel ja [[armulaud|armulaual]], ka [[piht]] oli selle osa. [[Usk|Usuti]], et inimese edasist saatust (pärast surma) ei määra mitte üksnes eluajal tehtud teod, vaid ka elavate palved nende eest. Nende palvete lugemiseks tekkisid nii-öelda matmata surnud – need on mungad, kes loevad eestpalveid surnute ja üldse kõigi [[diptühhon]]isse kantute eest. [[Klooster|Kloostri]] või [[kirik (pühakoda)|kiriku]] diptühhonisse kandmise eest võeti materiaalset hüvitust. Algselt usuti ka, et iga kloostrisse maetud inimene saavutab [[lunastus]]e, hoolimata tehtud [[patt]]udest. [[Pühak]]uks saamise tingimuseks oli algselt ka surnud isiku säilmete kõdunematus, hiljem see põhimõte muudeti. Algselt olid paikkonniti erinevad [[pühak]]ud (näiteks seal elanud munkadest imetegijad), hiljem püüti nende arvu vähendada ja koosseisu ühtlustada. Mõned peamised – [[Boriss Vladimirovitš (Rostovi vürst)|Boriss]], [[Gleb Vladimirovitš (Muromi vürst)|Gleb]], Dmitri, Georgi, Antonius, Theodosius, Nikita, Vassili, Pjotr, Aleksei, Sofija, Vsevolod, Moissei, Leonti, Joona, Sergi, Jossif. Bütsantsi pikkade tseremooniate lühendamiseks hakkas varsti palveid ja psalme lugema mitu pappi samaaegselt. Iseloomulik on [[ikoon]]ide kummardamine. Algsele kirikule (vanausulisele) olid omased kellade pidev kasutamine, [[halleluuja]] lausumine kaks korda, ristimärgi tegemine kahe sõrmega, habeme kandmine, kasutusel oli võidmine [[mürr]]iga. [[1370. aastad|1370.]] aastatel algasid [[nõiaprotsess]]id. === Iseseisva kirikuna === Iseseisvumine Konstantinoopoli patriarhist toimus [[1448]]. aastal, kuid vormiliselt tunnustas Konstantinoopoli patriarhaat Vene õigeusu kiriku autokefaaliat 1589. aastal, kui Vene õigeusu kirik võttis kasutusele patriarhi ametikoha.<ref>Liina Eek. Õigeusu kiriku fülogeneesist. - Akadeemia, 5, 2016, lk. 779.</ref> Suured muudatused kombetalitustes ja tekstides toimusid patriarh [[Nikon (Moskva patriarh)|Nikoni]] juhtimisel [[1654]]. aasta [[kirikukogu]] parandustega. [[Jumalateenistus]]tes ja [[rituaal]]ides naasti algse kreeka [[õigeusk|õigeusu]] põhimõtete juurde. Kaheksast ristiharust sai neli, risti pidi lööma kahe sõrme asemel kolme sõrmega, palved lühenesid ja neid hakati taas lugema ükshaaval. Uues usus tauniti ka habeme kandmist, vanaaegse lõikega rõivaid, kehtestati kahekordne [[maksud|maks]] vanast usust kinnipidajatele ([[vanausulised|vanausulistele]]). Samas olid vanausulised vabad muudest [[koormis]]test ja maksudest äärealadel (need käisid vaid õigeusklike kohta). Vanausulised tunnistati mitteõigeusklikeks ja pandi [[1667]]. aastal [[kirikuvanne|kirikuvande]] alla. Vanausulised said ohtralt tunda tagakiusamist. Aastat [[1666]] (maailmalõpu ootuses) hakkasid paljud vanausulised nii protestiks kui ka tagakiusamise vältimiseks [[enesepõletamine|end põletama]]. Sihiks oli muidugi ka pääsemine kurjast, lunastus ja hinge puhastus. [[17. sajand]]i lõpuks oli end põletanud umbes 9000 inimest. [[18. sajand]]il tugevnes tsaaririigi võim kiriku üle veelgi, kiriku maad sekulariseeriti, kirikule jäi vaid usu- ja kombetalituste täitmise funktsioon. [[Tsaar]]i ([[keiser|keisrit]]) hakati üha ülistama, seostades tema isikut [[Jumal]]aga, seda nii oma koha säilitamiseks, tagakiusamise vältimiseks kui ka kõrgemasse ametisse pääsemiseks. Sellest perioodist peale hakati ka pühapiltidel kujutama tsaari ja tema soosikud. Vanausulistele pandud kirikuvanne eemaldati alles [[1929]]. aastal, seda eemaldamist kinnitati [[1971]]. aastal. Lõhe on sellest hoolimata siiani säilinud. ==Kirikuorganisatsioon== === Juhtimine === Vene Õigeusu Kirikul on [[patriarhaat (jurisdiktsioon)|patriarhaadi]] staatus ning kiriku [[eestseisja]] on [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] (kõnetlusvorm "Teie pühadus" (''Ваше Святейшество'')). === Vaimulikkond === Vene Õigeusu Kirikus kasutusel olevad kõnetlusvormid: *[[metropoliit]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[peapiiskop]] (Ваше Высокопреосвященство 'Teie üli­pühitsetus') *[[piiskop]] (Ваше Преосвященство 'Teie kõrgestipühitsetus') *[[arhimandriit]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[iguumen]] (Ваше Высокопреподобие 'Teie kõrgeausus') *[[preester]] (Ваше Преподобие 'Teie auväärsus') ==Iseloomulikud jooned== Vene õigeusu kirikule iseloomulikud jooned tulenevad suurel määral selle [[Bütsants]]i (Konstantinoopoli) päritolust ning on paljuski ühised kõigile [[Ida õigeusu kirik]]utele. Kirikute arhitektuuris on kasutusel sibulakujulised kuplid, ristil on üks või kaks lisapõikpuud, [[ikoon]]ide ees kummardatakse, lüüakse risti ette ja nii edasi. Õigeusk on Venemaal olnud tugevalt seotud vene rahva enesemääratlusega ja tähendusotsingutega. Venelased on pidanud õigeusku ainsaks õigeks ristiusuks, [[Moskva]]t "kolmandaks Roomaks" ning vene rahvast ainsaks "jumalakandjaks" rahvaks maailmas. Uskumus, nagu oleks vene rahvale määratud eriline missioon maailma lunastamisel, seostus 19. sajandil paljude revolutsiooniliste liikumistega ning kandus antiklerikaalsel ja ateistlikul kujul edasi 20. sajandil valitsenud kommunistliku režiimi ekspansionistlikku poliitikasse. Venemaal on õigeusust välja kasvanud paljud usulised liikumised. Kirik on neid mõnikord tauninud, pannud kirikuvande alla ja isegi jälitanud, kuid samal ajal on kirik ka paljusid sallinud ja tunnustanud ([[pühak]]uks kanoniseerimisega jm). Üks omapärasemaid nähtuseid Venemaal õigeusus on läbi sajandite olnud nn ''jurodivõide'' kultus. ''Jurodivõi'' on pühaks peetav "[[Kristuse pärast hull]]", sisuliselt rändjutlustaja või -[[munk]], kelle iseäralikkust peetakse jumalikuks tunnuseks. Seetõttu on ''jurodivõi'' püha ja puutumatu ning võib jutlustada mida iganes. Tuntuimad neist on [[Peterburi Ksenija]] (18. saj) ja [[Grigori Rasputin]] [[Nikolai II]] õukonnas. ==Kirikust lahknenud sektid== '''[[Strigolnikud]]''' ([[vene keel]]es стригольники ''strigolniki'') olid 14.-15. sajandil [[Novgorod]]i, [[Pihkva]] ja [[Tver]]i kubermangus levinud ketserlikust liikumisest osavõtjad, käsitöölised ja alamvaimulikud. Nad eitasid kiriklikku hierarhiat, [[munk]]lust ja mõningaid usu[[dogma]]sid, protesteerisid kirikumaksude vastu, propageerisid sotsiaalset võrdsust. '''[[Juuditsejad]]''' (жидовствующие ''židovstvujuštšije'') oli [[Novgorod]]i-[[Moskva]] ketserlus Vene õigeusu kirikus, mis algas umbes 1476. aastal Novgorodis. See ilmus ühes [[eshatoloogia|eshatoloogiliste]] ootuste elavnemisega, kuid arvestades kalendrilist aja erinevust juutide Piibli ja selle Aleksandria tõlke vahel, ei pooldanud seda. Rajanes põhjalikumal piiblitundmisel, samuti oldi kursis [[kabala]], [[astroloogia]] ja [[astronoomia]]ga. Juuditsejad kritiseerisid ikoonide kummardamist. [[Kristus]]t pidasid nad lihtsalt [[prohvet]]iks, mitte jumalinimeseks. [[Jumal]] on vaid üks ja ainus. Armulaua atribuute pidasid nad lihtsalt sümboliteks. Ei uskunud hauatagusesse ellu. Kiriklikku hierarhiat pidasid valeks, kuna see oli paika pandud raha eest ("kasu eest"). Suur hulk liikumisi ja rahutusi tekkis 17. sajandil seoses [[Nikon]]i ulatuslike kirikureformidega. Vanadele kommetele truuks jäänud õigeusklikke nimetatakse vanausulisteks. '''[[Hlõstid]]''' (хлысты ''hlõstõ''; ka jumalainimesed, iisraellased) on 17. sajandi teisel poolel tekkinud liikumine. Nende õpetuse peamine sisu on vahetu suhtlemine [[Püha Vaim]]uga. Ekstaatilise kultusetalituse ajal läheb Püha Vaim väljavalituisse ("õigeisse"), neis kehastub [[Kristus]]. Kaalukad on ka sekti juhtide kultus ja prohvetlus. Kultuses sisaldub ringiskäimine, märatsemine, enesepiitsutamine ja muu selline. Pole lubatud asutada perekonda, omada lapsi, süüa liha ja veretoite, tarvitada alkoholi ja suitsetada. '''Võglased''' (выговцы ''võgovtsõ'') on Võgi [[vanausulised]] [[Pomorje]]s ([[pomoorid]]). Algselt eralduti täiesti muust maailmast, seati sisse poolkommunistlik kord, kogu vara oli ühine, kehtis range tööjaotus. Nad pidasid ülejäänud maailma antikristlikuks. Õpetajad ja papid puudusid. Põhimõte oli – kõik püsib ainuüksi usul, samas elasid ka maailmalõpu ootuses. Jumalateenistus sisaldas ühist palvetamist, laulmist ja lugemist valitud juhataja all (mitte tavapärased maagilised tseremooniad) kabelites ja kodustes palvelates. Nende kontingent oli enamasti talupoeglik. Soovisid ise endale preestriks olla (papitud). Hiljem taastasid sideme maailmaga (1702) ja leppisid riigiga. Kannatasid repressioonide all 1830. aastatel. '''Filiplased''' (филипповцы ''filippovtsõ'') on võglastest kujunenud sekt, kes ei läinud kompromissile riigiga (antikristusega). Nende juhataja oli keegi Filipp. Nad panid võglaste peale needuse ja keeldusid Võgile allumast. Ei palvetanud tsaari eest, keeldusid kahekordse maksu tasumisest. Elasid põhjalas põlistaigas. Tagaajajate ilmudes päästsid end enesepõletamisega. Püsisid leppimatud kuni 19. sajandi teise pooleni. '''[[Fedossejevlased]]''' (федосеевцы ''fedossejevtsõ'') on [[Poola]]st 1715. aasta paiku alguse saanud liikumine. Selle rajaja oli Feodossi Vassiljev. Kogukonnad olid kinnised, valitses abielukeeld. Liikumine laienes [[Moskva]] Preobraženski kogudusele umbes 1771. aastal. Suhtlemine muu-usulistega oli äärmiselt piiratud. Liikumine sisaldas [[variser]]luse (silmakirjalikkuse) elemente. Sellel oli palju sidemeid üle Venemaa. Vahepeal liikumine taandus, taaselustumine toimus 1820. aastatel ja hääbumine 1840. aastatel. '''[[Jooksikud]]''' (бегуны ehk странники ''begunõ'' ehk ''stranniki'') on sekt, mille juhiks oli keegi Jeftim, endine fedossejevlane. Liikumine sai alguse umbes 1715. aastal. Selles osalejad olid ülekohtu eest pagevad talupojad, soldatid, sunnitöölised, kerjused. Väikekodanlased osutasid varjamise teel jooksikutele abi, kasutades neid samas odava tööjõuna. Nende pelgupaigad olid peamiselt jõgede ümbruses, põhjapoolsetel aladel jms (keskus [[Jaroslavl]]is, seal olevat olnud 464 pelgupaigapidajat). Ideoloogia: riik ja selle esindajad on kurjuse kehastus, selle ja vastavate ilmingute eest peab pidevalt põgenema. Seega ei tohtinud jooksikud omada vara, olla lahkusuliste nimekirjades, omada passi ja muud sellist. Nad eitasid ka raha kui antikristuse sünnitist, riigivappi sellel pidasid antikristuse pitseriks. Liikuva eluviisi tõttu ei tunnistatud ka abielu ning välditi seaduste täitmist. Samuti [[eshatoloogia|eshatoloogilised]] motiivid. Pärast vahepealset langust leidis aset jooksikluse uus laine 1820. aastatel. '''[[Artamonovlased]]''' (артамоновцы ''artamonovtsõ'') oli fedossejevlastest lahkulöönud liikumine, kus kompromissina oli lubatud õigeusu preestri toimetatud laulatus. '''Jehovistid''' ehk [[jehovistid-iljinlased]] ([[:ru:Еговисты-ильинцы]]) oli [[Siber]]is tegutsenud vene lahkusk. Selle järgijad olid 1840. aastail Uuralites Nikolai Iljini rajatud usulahu "Desnoje Bratstvo" (ehk "Sionskaja vest") liikmed. 19. sajandi keskpaiku tekkinud, kirikule ja valitsevale korrale vaenulik vene sekt, mille [[Johannese Ilmutusraamat]]ule toetuvas õpetuses leidub ka judaismi, materialismi ja sotsialismi elemente. '''[[Tolstoilased]]''' (толстовцы ''tolstovtsõ'') oli 19. ja 20. sajandi vahetusel tekkinud usuline liikumine, mille algataja oli [[Lev Tolstoi]]. Mõistes hukka oma varasema kirjandusliku loomingu ("Sõda ja rahu", "Anna Karenina" jt) hakkas Tolstoi propageerima lihtsat eluviisi, heategevust ja muud sarnast. Ta andis välja hulga usulist kirjandust, eitas kirikuvõimu ja kiriku [[dogma]]sid. Liikumisel oli palju poolehoidjaid, tuntuim neist [[Ilja Repin]]. Usulisi liikumisi Venemaal oli veel, teiste seas ka [[duhhoboorid]] (духоборы), [[molokaanid]] (молокане) ja [[skopetsid]] (скопцы). Paljud sektantlikud rühmitused ja liikumised Vene õigeusu kiriku sees ja selle kõrval püsisid elujõulised veel kuni 1917. aastani. Kommunistlik terror hävitas nad enamasti jäägitult. ==Meediaväljaanded== * 2016. aastal sai Moskva patriarhaat telekanali [[Spas (teleknal)|Spas]] ainuomanikuks.<ref>[https://www.kommersant.ru/doc/3171465 Телеканал "Спас" стал неделимым] - "Коммерсантъ" №234 16.12.2016 (vaadatud: 22.06.2019)</ref> ==Vaata ka== *[[Kirikuslaavi keel]] *[[Vene õigeusu kiriku juhtide loend]], [[Kiievi ja kogu Venemaa metropoliit]], [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] *[[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] *[[Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik Eestis]], [[Eesti õigeusu koguduste loend]], autonoomne [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]] *[[Õigeusu kirik]] *[[Vanausulised]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.russian-orthodox-church.org.ru/ Vene Õigeusu Kiriku ametlik koduleht] [[Kategooria:Vene Õigeusu Kirik| ]] jxyt4pcw2e0qqmiks515qxmo150yxk9 0 18548 6175069 6174595 2022-08-07T19:29:47Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Schnorr_von_Carolsfeld_Bibel_in_Bildern_1860_014.png|pisi|Kain Hanoki linna asutamas. [[Julius Schnorr von Carolsfeld]]i illustratsioon.]] '''Kain''' on [[Vana Testament|Vanas Testamendis]] [[Aadam]]a ja [[Eeva]] esimene poeg. Põllumees, kes ehitas maailma esimese [[linn]]a. Tappis kadedusest oma venna [[Aabel]]i ja hukkus ise õnnetusjuhtumis. [[Georgios Synkellos]]e arvutuste järgi sündis Kain 70. aastal pärast maailma loomist. 930. aastal mattis Kain koos vendadega oma isa Aadama ja hukkus samal aastal, jäädes kokkuvariseva maja alla. [[Jahve]] pagendas Kaini oma venna tapmise eest, kuid pani talle kaitsva märgi ning ähvardas Kaini tapjat seitsmekordse kättemaksuga (1 Ms 4). Kain abiellus [[Juubelite raamat]]u järgi oma õe [[Awan]]iga (kuid autoritel puudub üksmeel Kaini naise nime suhtes) ja sai poja [[Hanok]]i. Georgios Synkellose järgi leiutas Hanok [[Ader|adra]]. Hanoki poeg oli [[Iirad]], kelle poeg oli [[Mehuujael]]. Mehuujaeli poeg oli [[Metuusael]], kel oli poeg [[Lemek]]. Lemekil oli [[Aada (Lemeki naine)|Aada]] ja [[Silla (Lemeki naine)|Silla]]ga kolm poega ja tütar. Kain ehitas maailma esimese [[linn]]a ja nimetas selle oma poja järgi. [[Gnostitsism|Gnostitsistlik]] [[kainiidid|kainiitide]] usulahk mälestas Kaini kui [[demiurg]]i esimest ohvrit. ==Sugupuu== {{AadamNoa}} [[Kategooria:Vana testamendi inimesed]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] bopli7p5wb77pdbwljmny5ibmlyjhpw 3 19922 6175228 6025283 2022-08-08T07:09:45Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv}} Tere tulemast Vikipeediasse, Mona! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14:08, 13 Mar 2005 (UTC) Tere. Loodetavasti ma siin teile paksu pahandust ei tekita. Õppida on veel paljutki. == Looking for help == My name is Ivan, I am 17 years old and I am from Cuba. I must say I am very interested in Estonian language and culture, that´s why I decided to contact you and I hope that if you wish you be able to help me. I am writing a scholar work about your country but due to my lack of access to Internet (I can only access to Wikipedia) I can´t get information enough about your country to finish it, so, I would need a little help from you, an Estonian citizen. If you decide to help me, you can contact me by my e-mail direction: nayesda.daria@medired.scu.sld.cu. Thanks and I apologize for my bad English Ivan == Iluuisutaja mall == Proovin uut malli ([[Mall:X15]]), milles saaks medaleid "peita". Tegin näite siia - [[Kasutaja:Pelmeen10/Liivakast]], mis arvad? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 4. veebruar 2011, kell 22:26 (EET) :Mis ütled selle kohta? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 24. veebruar 2011, kell 15:05 (EET) :: Ma ei saa aru sellest mallist. Kus seda kasutatakse? --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 24. veebruar 2011, kell 15:50 (EET) :::Praegu iluuisutaja mallis on lahtrid "om", "mm" ja "em". Seal on lahter "medalid", kus kasutatakse [[Mall:Olümpiavõitja]] stiilis medalite üleslugemist. Ilusam või tülikam? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 24. veebruar 2011, kell 16:37 (EET) :::: Kui sa nüüd mõtled, et ümmargused medalid või kastid .... Ma ei oska öelda, mõlemad meeldivad, aga ümmargused rohkem. Tõesti, ma ei oska valida :). Vähem tülikam variant on muidugi kastid. Eks siis tuleb need valida, et kõikidel lihtsam täita. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 24. veebruar 2011, kell 22:41 (EET) ==Mallid== Navigeerimismallidele lisades "{{·}}" peab see eelmise sõna vastas olema, muidu jääb kaks tühikut ning see võib sattuda üksikult järgmisse ritta. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 24. veebruar 2011, kell 15:05 (EET) : Palun töö näide, kus see nupuke on üksikuks jäänud :) --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 24. veebruar 2011, kell 15:19 (EET) ::Need kümned muudatused, mis sa tegid on kõik sarnaselt. Brauseriakent väiksemaks tehes on näha. Sa ei näe topelttühikut? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 24. veebruar 2011, kell 15:31 (EET) ::: Proovisin nii ja naapidi. Tulemus üks ja sama ning sellepärast ei hakka midagi ka muutma. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 24. veebruar 2011, kell 15:37 (EET) ::::Võib-olla kunagi saad aru, aga ära edaspidi siis jäta tühikut. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 24. veebruar 2011, kell 15:45 (EET) :::::Ja kui kunagi tekib viitsimine need ära parandada, siis leiad need [http://et.wikipedia.org/w/index.php?limit=500&tagFilter=&title=Eri%3AKaast%C3%B6%C3%B6&contribs=user&target=Mona&namespace=10&topOnly=1&year=&month=-1 siit]. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. veebruar 2011, kell 00:05 (EET) :::::: Vaatasin veelkord, vaatas ka üks teine vikipedist. No ei ole kusagil ühtegi üksikut nupukest järgmises reas. Tunnistan, et punkt ei ole keskel, kas see on nii suur probleem. Kui ka kellegi teise arvates on see probleem, peale sinu muidugi, siis jah, ma likvideerin need tühikud. Kindlasti ma ei looda, et sina hakaksid minu jama parandama, ja loodetavasti oma jamad, parandad sa ka ise ära. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 25. veebruar 2011, kell 00:24 (EET) == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Tõlketalgud on nüüd läbi. Kutsume Teid 17. juunil kell 16 Euroopa Liidu majja, kus pakutakse talgute lõpetamise puhul jooke ja suupisteid. Seal selgub ka, milliste talguliste panus seekord kõige väärtuslikumaks osutus ja antakse kätte kingitused: 1000-eurone reisitšekk, Rahva Raamatu kinkekaardid ning Tallinna Ülikooli kirjastuse raamatud. Euroopa Liidu maja asub Tallinnas aadressil Rävala pst 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt, Kaubamaja vastast). Üritusel osalemiseks ja kingituse vastuvõtmiseks saatke palun meile oma pärisnimi, mida ei avalikustata. Palun vastake kindlasti, kas saate üritusel osaleda. Lugupidamisega Rita Niineste Euroopa Komisjoni esindus Eestis e-post: rita.niineste@ec.europa.eu ---- Vaata palun [[Arutelu:Anton Tšehhov]]. --[[Kasutaja:Iifar|Iifar]] 27. juuni 2011, kell 21:52 (EEST) ---- Vaata palun [[Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Indoneesia]]. --[[Kasutaja:Iifar|Iifar]] 10. oktoober 2011, kell 10:31 (EEST) == Kustutatud artikkel. == Tere! Sooviks teada miks kustutati leht, kus oli juttu "Pumbamajatüüpidest"? Mis võis olla selle põhjuseks ja kuidas muuta leht selliseks, et see säiliks? Lugupidamisega, Kaspart. Palun avalda artikli allikas. Kas selline asi üldse eksisteerib. --Mona 9. jaanuar 2012, kell 22:47 (EET) Artiklil pole allikat, artikkel on otsestelt inimestelt, kes tegelevad selle asjaga ja on selle grupi asutajad. Vikipeedia on entsüklopeedia ning peab põhinema kontrollitavatel ning autoriteetsetel allikatel. Sellepärast ma ka kustutasin selle artikli. --Mona 9. jaanuar 2012, kell 23:48 (EET) :Olgem ausad, see kustutati ikkagi eelkõige seetõttu, et igasugu luulude koht ei ole Vikipeedias.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 10. jaanuar 2012, kell 00:03 (EET) == Kutse tõlketalgute lõpetamisele == Tere! Suur tänu tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 14. juunil kell 17.00 Euroopa Majas, kus tehakse talgutest kokkuvõtteid ja antakse kätte auhinnad tublimatele tõlkijatele. Samuti on see talgulistele ja žüriiliikmetele heaks võimaluseks omavahel tuttavaks saada ja väikse veini saatel natuke juttu puhuda. Euroopa Maja asub Tallinnas aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate meie koosviibimisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu ---- Aitäh! Numer oli tõesti vale. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 17. september 2012, kell 13:25 (EEST) == [[Altja titekivi]] == Добрый день! Извините, что обращаюсь на русском, просто я, к сожалению, эстонский язык не знаю. Меня заинтересовал этот камень, про который статья и я решил написать [[:uk:Камінь Алтья|статью на украинском языке]]. Я переводил через переводчик, поэтому не все понял. Если можно скажите пару слов о камне и что за легенда описана в конце статьи? --[[Kasutaja:Visem|Visem]] ([[Kasutaja arutelu:Visem|arutelu]]) 3. detsember 2012, kell 12:02 (EET) : Добрый день! Извините, что долго не отвечала ! Камень находится в мелководье в заподной стороне села неподалёку от рыбацких сараев. По местной легенде все дети Алтья произошли от этого камня (из под этого камня). --Mona 6. detsember 2012, kell 19:21 (EET) :: Спасибо большое за помощь! --[[Kasutaja:Visem|Visem]] ([[Kasutaja arutelu:Visem|arutelu]]) 7. detsember 2012, kell 01:39 (EET) == Aitäh! == Aitäh, Mona! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. veebruar 2013, kell 11:05 (EET) == Kasemaa == Ma jätsin [[Kalle Kasemaa]] artiklisse Kavvadiase ilma diakriitikuteta, sest raamatus on nii.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. august 2013, kell 12:47 (EEST) :Ok! --Mona 4. august 2013, kell 12:51 (EEST) == Monuments of Spain Challenge == Hi! First of all, thank you for participating. It's great to have you editing Spanish monuments! But I need a bit of help from you. I would like to know how you knew about the Challenge. I left messages in many Wikipedias (exactly 145) and each one has a different point of contact. So I'm trying to learn and improve the system for the future. Thanks a lot! [[:es:User:B25es]] :From here: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia_arutelu:Saatkond#Monuments_of_Spain_Challenge] --Mona 9. oktoober 2014, kell 21:07 (EEST) :: Thank you for your feedback (and articles)! [[Kasutaja:B25es|B25es]] ([[Kasutaja arutelu:B25es|arutelu]]) 11. oktoober 2014, kell 08:35 (EEST) == Thank you == [[File:Nota agradecimiento MoSC.jpg|270px|thumbnail|center]] Thanks a lot for your participation! [[Kasutaja:B25es|B25es]] ([[Kasutaja arutelu:B25es|arutelu]]) 17. november 2014, kell 19:58 (EET) == Kreeka artiklivõistlus == Ootame Sind homme Kreeka artiklivõistluse lõpetamisele. Anna palun teada, kas saad tulla: mattias@wikimedia.ee. --Metsavend 21. jaanuar 2015, kell 11:26 (EET) : Jah, aitäh. Ma olin juba Mattiasega kirjavahetuses. --Mona 21. jaanuar 2015, kell 20:24 (EET) == Puuduvate artiklite loendite kategooria == Kas Sa ei taha, et Sinu alamlehtedel loendid seal kategoorias oleksid? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 25. jaanuar 2015, kell 15:09 (EET) :Ma ei teadnudki, et nad seal olid :) Aga minugipoolest --Mona 25. jaanuar 2015, kell 15:14 (EET) ::Võib-olla kõik ei olnud. Mulle tundus, et olid ja järsku kadusid. Aga siis on hästi :). [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 25. jaanuar 2015, kell 15:23 (EET) == Uus esilehe kujundus == Tere, Hääletasid uue esilehe kujunduse kasutuselevõtmises poolt. Kas Sul on ideid, kuidas lehte veelgi paremaks teha? Vaata palun esilehe arutelu. Postituvi 9. mai 2015, kell 10:29 (EEST) == Isikuartikkel: Peet Gustel == Tere Mona! Meie ei ole vist enne kirjutanud. Huvitav oli piiluda Peet Gusteli isikuartiklit kuid kurb lugeda. Kui otsite/leiate või peate sobivaks lisada tema mõningaid töökohti, mis seotud [[Mercedes-Benz]] sõidukitega, siis saaksin/püüaksin ehk siduda (kuivõrd tema oli minu kunagine töökaaslane) ühe teise 'teadmata kadunud' motospordihuvilisega, kellega Peet tutvus enam-vähem kas oli 'selle filmi' eel ehk ajal (see koht on hetkel minu mälu kaudu pisut lahtine). Mariina 14. jaanuar 2016, kell 05:12 (EET) alias Простота :Tere. :Ma vaatan otsin, mis ma veel tema kohta leian ja panen kirja. --Mona 14. jaanuar 2016, kell 09:50 (EET) ==Help== Hi Mona. This page https://et.wikipedia.org/wiki/IMMAGINE%26POESIA has been repeatedly and obsessively vandalized by User K9re11 for weeks putting a ''delete'' template in different wikis with no reason. The page is not promotional, it just tells the story of this Movement of Art and Poetry. Can you help to stop him ? Some administrators removed the template, but the day after he put it again ! What can we do ? thanks--[[Kasutaja:Aeron10|Aeron10]] ([[Kasutaja arutelu:Aeron10|arutelu]]) 31. märts 2016, kell 12:31 (EEST) == Uued teemad == Ära palun uusi lehekülgi kohe kustutama hakka, lase kõigepealt midagi sinna kirjutada ka. Nt. Daisy Ridley leht. :Ära siis kirjuta valest inimesest. --Mona 6. aprill 2016, kell 19:50 (EEST) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:23 (EEST) == Request == Greetings. Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence. Thank you. == Lolicon == Kas sa selgitaksid, miks sa kustutasid artikli [[Lolicon]]? See vajas kindlasti nii toimetamist kui keeletoimetamist, aga midagi sellist, mille pärast selle kustutama oleks pidanud, seal ei olnud.--[[Eri:Kaastöö/82.131.110.243|82.131.110.243]] 3. märts 2017, kell 10:22 (EET) :Mulle jäi mulje, et see on googli tõlge. Sellised artiklid me kustutame. --Mona 3. märts 2017, kell 10:28 (EET) :: Jajah, eriti oli google'i tõlge muidugi konkreetselt Eestit puudutav lõik. Kõlab loogiliselt küll.--[[Eri:Kaastöö/82.131.110.243|82.131.110.243]] 3. märts 2017, kell 10:38 (EET) == Share your experience and feedback as a Wikimedian in this global survey == <div class="mw-parser-output"> <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey. We want to know how well we are supporting your work on and off wiki, and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. You have been randomly selected to take this survey as we would like to hear from your Wikimedia community. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. <big>'''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_5ABs6WwrDHzAeLr?aud=VAE&prj=ce&edc=5&prjedc=ce5 Take the survey now!]'''</big> You can find more information about this survey [[m:Special:MyLanguage/Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|on the project page]] and see how your feedback helps the Wikimedia Foundation support editors like you. This survey is hosted by a third-party service and governed by this [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2018_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]] (in English). Please visit our [[m:Special:MyLanguage/Community_Engagement_Insights/Frequently_asked_questions|frequently asked questions page]] to find more information about this survey. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email through the EmailUser feature to [[:m:Special:EmailUser/WMF Surveys|WMF Surveys]] to remove you from the list. Thank you! </div> <span class="mw-content-ltr" dir="ltr">[[m:User:WMF Surveys|WMF Surveys]]</span>, 29. märts 2018, kell 21:21 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:WMF Surveys@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2018/ce5&oldid=17881336". --> == Reminder: Share your feedback in this Wikimedia survey == <div class="mw-parser-output"> <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Every response for this survey can help the Wikimedia Foundation improve your experience on the Wikimedia projects. So far, we have heard from just 29% of Wikimedia contributors. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes to be completed. '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_5ABs6WwrDHzAeLr?aud=VAE&prj=ce&edc=5&prjedc=ce5 Take the survey now.]''' If you have already taken the survey, we are sorry you've received this reminder. We have design the survey to make it impossible to identify which users have taken the survey, so we have to send reminders to everyone. If you wish to opt-out of the next reminder or any other survey, send an email through EmailUser feature to [[:m:Special:EmailUser/WMF Surveys|WMF Surveys]]. You can also send any questions you have to this user email. [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|Learn more about this survey on the project page.]] This survey is hosted by a third-party service and governed by this Wikimedia Foundation [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2018_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. Thanks! </div> <span class="mw-content-ltr" dir="ltr">[[m:User:WMF Surveys|WMF Surveys]]</span>, 13. aprill 2018, kell 04:19 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:WMF Surveys@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2018/ce5&oldid=17881336". --> == Your feedback matters: Final reminder to take the global Wikimedia survey == <div class="mw-parser-output"> <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! This is a final reminder that the Wikimedia Foundation survey will close on '''23 April, 2018 (07:00 UTC)'''. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_5ABs6WwrDHzAeLr?aud=VAE&prj=ce&edc=5&prjedc=ce5 Take the survey now.]''' '''If you already took the survey - thank you! We will not bother you again.''' We have designed the survey to make it impossible to identify which users have taken the survey, so we have to send reminders to everyone. To opt-out of future surveys, send an email through EmailUser feature to [[:m:Special:EmailUser/WMF Surveys|WMF Surveys]]. You can also send any questions you have to this user email. [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|Learn more about this survey on the project page.]] This survey is hosted by a third-party service and governed by this Wikimedia Foundation [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2018_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. </div> <span class="mw-content-ltr" dir="ltr">[[m:User:WMF Surveys|WMF Surveys]]</span>, 20. aprill 2018, kell 03:28 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:WMF Surveys@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2018/ce5&oldid=17952013". --> == Stefania Turkewich == Hello Mona, Is there any chance you could add [[en: Stefania Turkewich]] to the Heliloojate loend? She was the first woman composer to write classical music in Ukraine. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 2. aprill 2021, kell 23:37 (EEST) : I'll do it. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 3. aprill 2021, kell 13:14 (EEST) ::Thank you! [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 3. aprill 2021, kell 13:21 (EEST) :::Hello Mona, When you have some time, could you take a look in my sandbox at this article: [[Kasutaja:Nicola Mitchell/liivakast|Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]]? Would you be able to go through this article and transliterate the names of some of the people into Estonian, those that still need some work, like you did with Stefanija's name? [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 27. juuli 2021, kell 19:00 (EEST) ::::Hello Mona, I have created the article here: [[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]]. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 3. september 2021, kell 14:30 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:09 (EEST) kv5p270t2aw831wecuo0pymhrc1e0oo 0 22633 6175394 6173866 2022-08-08T11:16:18Z Andres 5 ma ei jõua parandada, jälgige, sodib igal pool wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Valmar Adams.jpg|thumb|Valmar Adams 1930. aastatel]] '''Valmar Adams''' (sünninimi '''Vladimir Karl Moritz Adams'''; aastatel [[1924]]–[[1933]] '''Vilmar Adams'''; [[30. jaanuar]] [[1899]] [[Peterburi]] – [[15. märts]] [[1993]] [[Tartu]]) oli eesti kirjanik ja kirjandusteadlane. Ta kasutas ka pseudonüümi '''Vladimir Aleksandrovski'''. Lõpetas Tartu Ülikooli (TÜ) 1929. aastal, aastatel 1929–1931 täiendas oma tedamisi stipendiaadina [[Praha ülikool|Praha Ülikoolis]], hiljem töötas aastaid Tartu Ülikoolis slaavi ja vene kirjanduse kateedris. 1918–1919 oli ta päevalehe Molot toimetaja, 1920–1922 vene keele õpetaja Petseri ja [[Tõrva Gümnaasium|Tõrva gümnaasiumis]]is, 1923–1929 oli TÜ üliõpilane, 1926–1928 [[Üliõpilasleht|Üliõpilaslehe]] toimetaja Tartus, 1940-41.a oli ta EKP Tartu osakonna pressiesindaja.1940.a juunipöördest võttis osa Tallinnas. 1940–1941 vene keele õpetaja TÜ-s, 15.07.-24.08.1941 oli sakslaste poolt vangistatuna Näituseväljaku koonduslaagris,kust käis tööl koos naisvangidega koristamas endist Jänese maja Aia[Vanemuise] tänaval.1941.a oktoobrist tegutses vabatahtlikult sakslaste tõlgina Dnos. 1944–1946 oli TRÜ dotsent, 1946–1947 kirjanduslikul tööl, 1947–1951 TRÜ dotsent, 1951–1954 Nõukogude võimude poolt kinni peetud, 1955–1974 taas TRÜ vene kirjanduse kateedri dotsent. Alates 1984 oli vabakutseline kirjanik. Tema luule oli mõjutatud vene luulekoolkondadest. [[EYS Veljesto]] vilistlane. Valmar Adams oli viimane [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige, kes oli sündinud [[19. sajand]]il. ==Raamatud== *"[[Suudlus lumme]]" [http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/adams/va_suud.html] ([[1924]]; esikluulekogu) *"Valguse valus. 1925. aasta intermezzo" ([[1926]]; luuletused) *"Maise matka poolel teel" ([[1932]]; luulekogu) *"Põlev põõsas" ([[1937]]; luulekogu) *"Tunnetuse tund" ([[1939]]; lüürikat) *"Sinu sekundid" ([[1971]]; mõttepäevik) *"Vene kirjandus, mu arm" ([[1977]]; kirjandusteaduslikke artikleid ja esseesid) *"Õhtune valgus" ([[1982]]; uut luulet) *"Oomega" ([[1985]]; esseid ja murdmemuaare) *"Esta astub ellu" ([[1986]]; esseeromaan) ===Valikkogud=== *"Nooruse tolmunud kuld" ([[1972]]; valitud värsse ja mõttelooteid 1924–1969) *"Punased nelgid" ([[1982]]; luulevalimik) ===Koguteosed=== *"Eesti nüüdislüürika" ([[1929]]; uuemate luuletajate värsipõimik) ==Isiklikku== [[Pilt:Valmar Adams Grave.JPG|pisi|Valmar Adamsi haud]] Valmar Adamsi poeg on [[Jüri Adams]]. == Tunnustus == * [[Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia]] (1988, "Esta astub ellu") ==Kirjandus== *[[Kalle Kurg]]. Autoportree noorest kirjanikust. (Arvustus raamatule "Sinu sekundid." Mõttepäevik.) – Keel ja Kirjandus 1972, 1, lk 49–51. *[[Rein Veidemann]]. Valmar Adamsi eluhoiakust ja maailmamõistmisest. – Keel ja Kirjandus 1979, 1, lk 5–10. * [[Tiit Hennoste]]. Hüpped modernismi poole II. 20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal. 9. loeng: värsiõpetuse õppetunnid. (Vaidlus irdriimi üle.) – Vikerkaar 2007, 9 [http://www.vikerkaar.ee/?page=Arhiiv&a_act=article&a_number=4609] ==Artiklid== *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=626 Elav ja surnud sõna nüüdisaja kultuuriteguritena.], [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr. 4 [[1937]] ==Välislingid== *[http://www.kirmus.ee/erni/rmtk/adams/va_suud.html Luulekogu "Suudlus lumme"] *[http://www.cs.ut.ee/~helger/luule/arhiiv/AdamsV.php Adamsi luulet] *{{ISIK|17}} *[http://teele.luts.ee/index.php?q=node/162 Valmar Adams] portaalis "Tartu ilukirjanduses" {{JÄRJESTA:Adams, Valmar}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:EYS Veljesto liikmed]] [[Kategooria:Raadi kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1993]] k5ovcdrxdkdlyasgfa3cghhi0n4bvhc 3 23305 6175244 6155278 2022-08-08T07:13:14Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{Arhiveerimine |archive = Kasutaja arutelu:WikedKentaur/Arhiivid/%(year)d |algo = old(140d) |counter = 1 }} [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Kasutaja_arutelu:WikedKentaur/Arhiivid|arhiiv >>]] ---- ---- == Request == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. == Palve/küsimus == Eelnev: "elaniku arvu kohta", huvitav, mis see tähendama peaks? (lahendus: olen mees/naine, kes abielus min 5-19 külas, vallas, linnas, riigis...)<br />PS! Mul isal möödub peagi 3000 aastat sünnist, kõik huvilised jt kutsutud...(tegelikult, möödus eelmine aasta)<br />Küsimus siiski: on Sul mingi mõte, millest peaks koosnema kihelkonna mall?<br />Nimetus eesti, saksa, keeles; khl kirik pildina, kui on; elanikud/pindala; hetkel on u 30+ khlk pandud provintsi malli (neid on siin rohkem), millest siis keegi püüab boxi ära võtta ja lisada lihtsalt tõdemust, ''à la'' bussipeatus jms; olen juba mõni kuu mõelnud, kuis see paremini välja v6iks näha; tänan; vastuse eest!<br />Hetkel on [[:et:Kategooria:Leheküljed, mis kasutavad piltidega infokasti malli]], kus palju khlk-di; teeks need aja tekkimisel meeleldi ümber, sihipäraseks...°—°&#160;Pietadè 2. oktoober 2019, kell 22:37 (EEST) :[[Mall:Provints]] (?) --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 4. oktoober 2019, kell 18:33 (EEST) ::Seda tuleks "kihelkonnastada", eks mõtlen...<!--nimelt on esinenud juhtumeid, kus mall provints kustutatakse "ümbert ära", väitega, et see mall ei sobi...-->°—°&#160;Pietadè 4. oktoober 2019, kell 18:58 (EEST) ::nt "asendikaardi_pilt" asemele "kihelkonnakirik", pildid/vapid maha, kuuluvus (muinasaegne vm / tänapäevane kuuluvus? kreis/kubermang) juurde°—°&#160;Pietadè 5. oktoober 2019, kell 19:58 (EEST) == Süntaksitõrge == Siin on midagi rikkis: [[Vikipeedia:Statistika/Vaadatavus elaniku kohta Euroopas]] --Metsavend 13. jaanuar 2020, kell 14:40 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Artiklite päisekaart == Mulle see klapitav kaart artikli päises väga meeldis. Miks sa selle maha võtsid? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 20:29 (EEST) :seal on vaja nende vananenud piiride kuvamisest lahti saada. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 22:12 (EEST) == Tarbetu muutus == Minu meelest on palju kasulikum see, kui märkida "jätkas" nende ministrite puhul, kes jätkasid varasemast valitsusest või uuest. Esiteks see on kergemini eristatavam nendest kes ei jätkanud (muidu on lihtsalt lõputu numbririda) ning teiseks minu meelest pole loogiline märkida ministri juurde pikemat ametis olemis aega kui valitsus ise, sest selle info koht on pigem valitsuse lehel, kus ta alustas või lõpetas. Lisaks eristab see paremini antud valitsuse lõpuaega, sest kauem olnud ministrid ei külva oma pikema ametiajaga tabelis tarbetult segadust. [[Kasutaja:Margustoo|Margustoo]] ([[Kasutaja arutelu:Margustoo|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 03:23 (EEST) :jätkamist ei ole Vabariigi Valitsuse seaduses ette nähtud. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 08:17 (EEST) ::Tuleb ikkagi mõelda, kuidas lugejal oleks asi võimalikult arusaadav. Sõna "jätkas" ei ole kuigi arusaadav, sest pole selge, mida on mõeldud. "Hetkel ametis" tundub hoopis sobimatu. Nõus sellega, et pole õige märkida pikemat ametisolemise aega kui valitsuse oma. Ja tuleks rangelt eristada kohusetäitmist näiteks pärast peaministri tagasiastumist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 11:55 (EEST) :::Sõna "jätkas" on igati enesest mõistetav. Kui see on lõpu kuupäeval, siis jätkas samal positsioonil järgmises ning kui see on see sõna on alguskuupäeva asemel, siis ta jätkas samal positsioonil, mis eelmises. Minu meelest igati loogiline ja eesti keelele kohaselt arusaadav. Lisaks on olemas teiste valitsuste lehed, millelt saab järgi vaadata. Minu meelest see on kõige lihtsam, loogilisem ja selgem lahendus ilma, et peaks sinna mingisugust memuaari kirjutama. Kuid kui sul endal või kellegil teisel tuleb parem idee, siis võib seda kasutada. Vähemalt kõik on parem kui märkida ministrile pikem ametis olemise aeg kui valitsus ise üldse ametis oli. [[Kasutaja:Margustoo|Margustoo]] ([[Kasutaja arutelu:Margustoo|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 22:50 (EEST) ::::: Mina oleks arvanud, et see tähendab, et ta jätkas järgmises valitsuses. Kui see on kuupäeva asemel, siis võib-olla tõesti saab aru. Ma tahtsin järele vaadata, aga see arutelu on vale koha peal, praegu ei saa aru, millisest artiklist on jutt. ::::: Võib-olla teha nii, et kuupäev märkida ainult siis, kui tuli hiljem või läks varem ära. Jätkamise märkimine on minu meelest samamoodi ebakorrektne kui hilisema kuupäeva märkimine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) ::::selle tingliku jätkamise kohta saab teha lisatekstilõike, lisatabeleid. [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 13:40 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:13 (EEST) o6hgpqip7qlep0xoyknz0ain0for4kw 6175422 6175244 2022-08-08T11:48:05Z Andres 5 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ wikitext text/x-wiki {{Arhiveerimine |archive = Kasutaja arutelu:WikedKentaur/Arhiivid/%(year)d |algo = old(140d) |counter = 1 }} [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Kasutaja_arutelu:WikedKentaur/Arhiivid|arhiiv >>]] ---- ---- == Request == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. == Palve/küsimus == Eelnev: "elaniku arvu kohta", huvitav, mis see tähendama peaks? (lahendus: olen mees/naine, kes abielus min 5-19 külas, vallas, linnas, riigis...)<br />PS! Mul isal möödub peagi 3000 aastat sünnist, kõik huvilised jt kutsutud...(tegelikult, möödus eelmine aasta)<br />Küsimus siiski: on Sul mingi mõte, millest peaks koosnema kihelkonna mall?<br />Nimetus eesti, saksa, keeles; khl kirik pildina, kui on; elanikud/pindala; hetkel on u 30+ khlk pandud provintsi malli (neid on siin rohkem), millest siis keegi püüab boxi ära võtta ja lisada lihtsalt tõdemust, ''à la'' bussipeatus jms; olen juba mõni kuu mõelnud, kuis see paremini välja v6iks näha; tänan; vastuse eest!<br />Hetkel on [[:et:Kategooria:Leheküljed, mis kasutavad piltidega infokasti malli]], kus palju khlk-di; teeks need aja tekkimisel meeleldi ümber, sihipäraseks...°—°&#160;Pietadè 2. oktoober 2019, kell 22:37 (EEST) :[[Mall:Provints]] (?) --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 4. oktoober 2019, kell 18:33 (EEST) ::Seda tuleks "kihelkonnastada", eks mõtlen...<!--nimelt on esinenud juhtumeid, kus mall provints kustutatakse "ümbert ära", väitega, et see mall ei sobi...-->°—°&#160;Pietadè 4. oktoober 2019, kell 18:58 (EEST) ::nt "asendikaardi_pilt" asemele "kihelkonnakirik", pildid/vapid maha, kuuluvus (muinasaegne vm / tänapäevane kuuluvus? kreis/kubermang) juurde°—°&#160;Pietadè 5. oktoober 2019, kell 19:58 (EEST) == Süntaksitõrge == Siin on midagi rikkis: [[Vikipeedia:Statistika/Vaadatavus elaniku kohta Euroopas]] --Metsavend 13. jaanuar 2020, kell 14:40 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Artiklite päisekaart == Mulle see klapitav kaart artikli päises väga meeldis. Miks sa selle maha võtsid? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 20:29 (EEST) :seal on vaja nende vananenud piiride kuvamisest lahti saada. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 11. juuni 2022, kell 22:12 (EEST) == Tarbetu muutus == Minu meelest on palju kasulikum see, kui märkida "jätkas" nende ministrite puhul, kes jätkasid varasemast valitsusest või uuest. Esiteks see on kergemini eristatavam nendest kes ei jätkanud (muidu on lihtsalt lõputu numbririda) ning teiseks minu meelest pole loogiline märkida ministri juurde pikemat ametis olemis aega kui valitsus ise, sest selle info koht on pigem valitsuse lehel, kus ta alustas või lõpetas. Lisaks eristab see paremini antud valitsuse lõpuaega, sest kauem olnud ministrid ei külva oma pikema ametiajaga tabelis tarbetult segadust. [[Kasutaja:Margustoo|Margustoo]] ([[Kasutaja arutelu:Margustoo|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 03:23 (EEST) :jätkamist ei ole Vabariigi Valitsuse seaduses ette nähtud. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 08:17 (EEST) ::Tuleb ikkagi mõelda, kuidas lugejal oleks asi võimalikult arusaadav. Sõna "jätkas" ei ole kuigi arusaadav, sest pole selge, mida on mõeldud. "Hetkel ametis" tundub hoopis sobimatu. Nõus sellega, et pole õige märkida pikemat ametisolemise aega kui valitsuse oma. Ja tuleks rangelt eristada kohusetäitmist näiteks pärast peaministri tagasiastumist. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 11:55 (EEST) :::Sõna "jätkas" on igati enesest mõistetav. Kui see on lõpu kuupäeval, siis jätkas samal positsioonil järgmises ning kui see on see sõna on alguskuupäeva asemel, siis ta jätkas samal positsioonil, mis eelmises. Minu meelest igati loogiline ja eesti keelele kohaselt arusaadav. Lisaks on olemas teiste valitsuste lehed, millelt saab järgi vaadata. Minu meelest see on kõige lihtsam, loogilisem ja selgem lahendus ilma, et peaks sinna mingisugust memuaari kirjutama. Kuid kui sul endal või kellegil teisel tuleb parem idee, siis võib seda kasutada. Vähemalt kõik on parem kui märkida ministrile pikem ametis olemise aeg kui valitsus ise üldse ametis oli. [[Kasutaja:Margustoo|Margustoo]] ([[Kasutaja arutelu:Margustoo|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 22:50 (EEST) ::::: Mina oleks arvanud, et see tähendab, et ta jätkas järgmises valitsuses. Kui see on kuupäeva asemel, siis võib-olla tõesti saab aru. Ma tahtsin järele vaadata, aga see arutelu on vale koha peal, praegu ei saa aru, millisest artiklist on jutt. ::::: Võib-olla teha nii, et kuupäev märkida ainult siis, kui tuli hiljem või läks varem ära. Jätkamise märkimine on minu meelest samamoodi ebakorrektne kui hilisema kuupäeva märkimine. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 19:09 (EEST) ::::selle tingliku jätkamise kohta saab teha lisatekstilõike, lisatabeleid. [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 13:40 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:13 (EEST) ==Maailmarahu== Palun vaata lehekülge [[Arutelu:Maailmarahu]]. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:48 (EEST) qs1knk86n8aqgrpfzt6s0nsgwc8mtyt 0 24905 6175016 6170711 2022-08-07T17:28:07Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib USA suurlinnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Chicago (täpsustus)]]}} {{Keeletoimeta|kuu=august|aasta=2020}} {{lisaviiteid|kuu=märts|aasta=2019}} {{linn | nimi = Chicago | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Chicago | pilt = Summer Morning in Chicago (30791823248).jpg | lipp = Flag of Chicago, Illinois.svg | lipu_link = [[Chicago lipp]] | vapp = Seal of Chicago, Illinois.svg | vapi_link = [[Chicago pitsat]] | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = US-IL-Chicago.png | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Illinoisi osariigis ja Hillsborough' maakonnas }} '''Chicago''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis [[Michigani järv]]e läänekaldal. Chicago on [[Cooki maakond (Illinois)|Cooki maakonna]] keskus. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga järgi 2 746 388. Aastal 2010 oli elanikke 2 695 598. Linnastus elab 9,6 miljonit inimest. Chicago on elanike arvult riigi kolmas linn. Chicagos asub katuse kõrguse järgi [[läänepoolkera]] üks kõrgemaid hooneid [[Willis Tower]]; see valmis 1974. aastal Linna hüüdnimi on Windy City. == Nimi == Nimi "Chicago" tuleb [[prantsuse keel]]e vahendusel [[maiami keel|maiamikeelsest]] sõnast ''shikaakwa'', mis tähendab eesti keeles mets[[sibul]]at. == Ajalugu == [[Pilt:Chicago Downtown Aerial View.jpg|thumb|Vaade Chicago kesklinnale õhust]] [[Pilt:ChicagovanafSearsTower.jpg|thumb|Chicago]] Enne eurooplaste tulekut elas Chicago kohal [[potavatomid]]e [[indiaanlased|indiaani]] hõim. Teadaolevalt oli esimene sealne mitteindiaanlane [[Santo Domingo]]s sündinud [[mulatt]] Jean Baptiste Pointe du Sable, kes saabus sinna 1770. aastatel, abiellus indiaanlasega ja avas kaubapunkti. 1803. aastal rajas [[USA armee]] tänapäeva Chicago kohale [[Fort Dearborn]]i, mille indiaanlased 1812. aastal hävitasid. 1833 aeti [[Chicago leping]]u kohaselt potavatomid oma maalt välja ja 12. augustil 1833 asutati Chicago, kus oli esialgu 200 elanikku. 1840. aastal oli linnas juba üle 4000 elaniku. 4. märtsil 1837 sai Chicago linnaõigused. 1838 jõudis linna [[raudtee]] ning avati [[Illinoisi-Michigani kanal]], mis võimaldas aurulaevadel ja isegi purjelaevadel sõita [[Suur järvistu|Suurest järvistust]] [[Mississippi]]le. 1856 võeti vastu plaan rajada Chicagosse USA kanalisatsioon. Reovesi juhiti [[Chicago jõgi|Chicago jõkke]] ja sealtkaudu [[Michigani järv]]e, mis oli linlaste peamine [[joogivesi|joogiveeallikas]]. Linn ehitas 3 km pikkuse [[tunnel]]i järve keskele ehk teisisõnu ei võetud joogivett enam Chicago jõe suudmest, vaid järve keskelt. 1900. aastal joogiveeprobleem üldiselt lahenes, kui Chicago jõe vool teistpidiseks suunati, nii et ta suubus [[Illinoisi jõgi|Illinoisi jõkke]], mis Mississippisse voolab. 1871. aastal kolm päeva möllanud [[Chicago tulekahju]] ajal põles maha kolmandik linnast, sealhulgas kogu linna keskosa, kuid linna arengut see ei takistanud ning 1890. aasta rahvaloenduse ajaks oli Chicago saanud miljoni elanikuga riigi teiseks linnaks. 1885. aastal ehitati Chicagosse maailma esimene [[pilvelõhkuja]] [[Home Insurance Building]]. Selleks kasutati teraskarkassi. Sellest ajast peale on Chicago tuntud pilvelõhkujate linnana ja Chicagos on paiknenud maailma kõrgeim hoone. 1892. aastal asutati [[Chicago ülikool]]. Aastatel 1893 ja 1933–34 toimus Chicagos [[maailmanäitus]]. 1920. aastatel sai Chicago tuntuks [[kuritegevus]]e poolest. Linnas oli tuhatkond kuritegelikku rühmitust, kes pidasid aeg-ajalt vägivaldset võitlust nii omavahel kui ka [[politsei]]ga. Chicago [[gängster]]itest tuntuim oli [[Al Capone]]. 1933. aastal sai Chicago linnapea [[Anton Cermak]] [[Miami]]s [[USA president|USA presidendile]] [[Franklin Roosevelt]]ile tehtud [[atentaat|atentaadi]] ajal surmavalt haavata. 2. detsembril 1942 korraldas [[füüsik]] [[Enrico Fermi]] Chicago ülikoolis ülisalajase [[Manhattani projekt]]i käigus maailma esimese juhitava [[termotuumareaktsioon]]i. == Kliima == Chicago asub [[mandriline kliima|mandrilise kliima]] tsoonis. Suved on soojad ja niisked, juuli keskmine temperatuur on 24 °C, üle 30 °C tõuseb temperatuur aastas vähemalt 20 korral. Talved on külmad, lumerohked ja päikesepaistelised, jaanuari keskmine temperatuur on −1 °C. Kevaded ja sügised on leebed ja madala õhuniiskusega. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Chicagos on 41 °C, mis mõõdeti 24. juulil [[1934]]. Madalaim temperatuur mõõdeti 20. jaanuaril [[1985]], mil oli −33 °C külma. Talvel võivad linna tabada [[külmalaine]]d ja suvel [[kuumalaine]]d, mis võivad kesta mitu päeva järjest. Kevadel ja suvel on tavaline [[äike]]. == Rahvastik == Chicago on [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]] rahvarohkeim linn. Põhja-Ameerikas on see elanike arvult viiendal kohal. == Kultuur == Linnas asuvas muuhulgas [[Chicago Kunstiinstituut]], [[Fieldi Loodusloomuuseum]], [[1868]]. aastal asutatud [[Lincoln Parki loomaaed]], mis on vanuselt neljas loomaaed Põhja-Ameerikas, ja [[Chicago ajaloomuuseum]]. <gallery> KM 6126 field museum august 2007.jpg|[[Fieldi Loodusloomuuseum]] </gallery> == Majandus == Chicago oli 2005. aastal [[SKP]]-lt (460 miljardit [[USA dollar]]it) USA kolmas ja maailma neljas linn. Chicagost suurem SKP oli ainult [[Tōkyō]]s (1191 mld dollarit), [[New York|New Yorgis]] (1133 mld) ja [[Los Angeles]]es (639 mld).<ref>[http://www.citymayors.com/statistics/richest-cities-2005.html citymayors.com] vaadatud 4.02.11</ref> 2009. aastal oli Chicago [[UBS]]i maailma rikkamate linnade nimekirjas üheksandal kohal.<ref>[http://www.citymayors.com/economics/usb-purchasing-power.html citymayors.com] vaadatud 4.02.11</ref> == Sport == Chicagol on oma meeskond Põhja-Ameerika kõigis suurimas profiliigas. Linnas tegutsevad [[ameerika jalgpall]]i klubi [[Chicago Bears]], [[pesapall]]iklubid [[Chicago Cubs]] ja [[Chicago White Sox]], [[jäähoki]]klubi [[Chicago Blackhawks]], [[korvpall]]iklubi [[Chicago Bulls]] ning [[jalgpall]]iklubi [[Chicago Fire]]. Samuti tegutseb seal naiste korvpalli kõrgliiga [[WNBA]] klubi [[Chicago Sky]]. Alates [[1977]]. aastast on linnas toimunud suurte [[maraton]]ide sarja kuuluv [[Chicago maraton]]. == Sõpruslinnad == {| cellpadding="10" |- style="vertical-align:top;" | * {{riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]] ([[Poola]], alates [[1960]]) * {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Milano]] ([[Itaalia]], alates [[1973]]) * {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōsaka]] ([[Jaapan]], alates 1973) * {{riigi ikoon|Maroko}} [[Casablanca]] ([[Maroko]], alates [[1982]]) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Shenyang]] ([[Hiina]], alates [[1985]]) * {{riigi ikoon|Hiina}} [[Shanghai]] (Hiina, alates [[1985]]) * {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Göteborg]] ([[Rootsi]], alates [[1987]]) * {{riigi ikoon|Ghana}} [[Accra]] ([[Ghana]], alates [[1989]]) * {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Praha]] ([[Tšehhi]], alates [[1990]]) || * {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]] ([[Ukraina]], alates [[1991]]) * {{riigi ikoon|Kanada}} [[Toronto]] ([[Kanada]], alates 1991) * {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Birmingham]] ([[Suurbritannia]], alates [[1993]]) * {{riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]] ([[Leedu]], alates 1993) * {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Hamburg]] ([[Saksamaa]], alates [[1994]]) * {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Petaẖ-Tikva]] ([[Iisrael]], alates 1994) * {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]] ([[Prantsusmaa]], alates [[1996]]) * {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]] ([[Kreeka]], alates [[1997]]) * {{riigi ikoon|LAV}} [[Durban]] ([[LAV]], alates 1997) || * {{riigi ikoon|Iirimaa}} [[Galway]] ([[Iirimaa]], alates 1997) * {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Moskva]] ([[Venemaa]], alates 1997) * {{riigi ikoon|Šveits}} [[Luzern]] ([[Šveits]], alates [[1998]]) * {{riigi ikoon|India}} [[Delhi]] ([[India]], alates [[2001]]) * {{riigi ikoon|Jordaania}} [[‘Ammān]] ([[Jordaania]], alates [[2004]]) * {{riigi ikoon|Serbia}} [[Belgrad]] ([[Serbia]], alates [[2005]]) * {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Busan]] ([[Lõuna-Korea]], alates [[2007]]) * {{riigi ikoon|Pakistan}} [[Lahore]] ([[Pakistan]], alates 2007) * {{riigi ikoon|Colombia}} [[Bogotá]] ([[Colombia]], alates [[2009]]) * {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[São Paulo]] ([[Brasiilia]], alates [[2010]]). |} == Vaata ka == * [[Chicago Eesti Kool]] * [[Aon Center (Chicago)|Aon Center]] * [[Aqua (pilvelõhkuja)|Aqua]] * [[John Hancock Center]] * [[Chicago Esimene kogudus]] * [[Chicago Pauluse kogudus]] * [[United Center]] {{panoraampilt|Chicago sunrise 1.jpg|700px|Vaade Chicagole [[Northerly Island]]ilt}} {{panoraampilt|One Summer Night in the Windy City.jpg|700px|Vaade [[John Hancock Center]]ist lõunasse}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|Chicago}} * [http://www.cityofchicago.org/ Chicago linna koduleht] * [https://www.choosechicago.com/ Chicago ametlik turismileht] {{USAsuurimadlinnad}} [[Kategooria:Illinoisi linnad]] [[Kategooria:Chicago| ]] sdtzx6b1bcn157wdrrg820mb7scbkp4 0 25136 6174993 6087073 2022-08-07T16:18:34Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{allikad}} [[Pilt:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg|pisi|Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918]] [[Pilt:Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna 25.veebruari 1918 Teatajas.png|pisi|Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918]] [[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|pisi|Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus]] '''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele''' on [[Eesti Maapäev]]a Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvusmanifest. Dokument trükiti esimest korda [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] Pärnu Maakonna-Komitee esimehe [[August Jürmann]]i tellimisel. [[Aleksander Jürvetson]]i trükikojas korraldas manifesti ladumist ja trükkimist Aleksander Jürvetsoni naine Maria Jürvetson. Manifest kleebiti Pärnus kiires korras üles. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus [[23. veebruar]]il [[1918]] kell kaheksa õhtul [[Pärnu]]s [[Endla (teater)|Endla teatri rõdult]].<ref name="46Z8y" /> Manifesti luges linnakodanikele ja [[Eesti pataljon]]i sõduritele ette [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] pärnakast saadik [[Hugo Kuusner]]. Selle kohta koostati ka vastav akt, mille järgi nagu oleks Eesti kuulutatud iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks juba 21. veebruaril 1918. [[24. veebruar]]il loeti manifest ette [[Tori|Toris]] ja [[Viljandi]]s ja [[25. veebruar]]i [[Tallinn]]as ning [[Paide]]s.<ref name="jkoA4" /> Selle sündmuse põhjal taotles [[Hugo Kuusner]] 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril.<ref name="WbjA7" /> [[Riigiarhiiv]]i direktor [[Gottlieb Ney]] leidis, et "...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte."<ref name="pwpKI" /> 27. novembril 1918 ilmunud [[Riigi Teataja]]s nr 1 avaldati manifesti 24. veebruari versioon.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/2 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele], [[Riigi Teataja]], nr. 1, 27 november 1918.</ref> == Tekst == [[Pilt:Riigi Teataja, nr 1 27.11.1918.djvu|pisi|Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna [[Riigi Teataja]] esimeses numbris 27. novembril 1918]] [[Pilt:Paide raekoda, mälestustahvel.JPG|pisi|Mälestustahvel Paides<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/02/22/18 Kuidas sattus Paidesse iseseiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938</ref>]] <big>'''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.'''</big> Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma". <br /> Nüüd on see aeg käes. <br /> Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõigepealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta. <br /> Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti politiliste parteidega ja organisatsionidega, toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda: <br /> Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks. <br /> Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega — Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud. <br /> Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim '''Eestimaa Päästmise Komitee''' näol. <br /> Kõigi naabririikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku politilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlasti, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse. <br /> '''Eesti sõjavägi''' vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseritakse. <br /> Kuni '''Eesti Asutav Kogu''' , kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõpulikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses '''järgmiste juhtmõtete''' järele peab käima: <br /> # Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. <br /> # Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused. <br /> # Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. <br /> # Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised vangid tulevad otsekohe vabastada. <br /> # Linna- ja maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jatkama. <br /> # Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsionid linnades ja maal. <br /> # Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokratlistel alustel. <br /> '''Eesti'''! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks. <br /> ''Su üle Jumal valvaku'' <br /> ''Ja võtku rohkest õnnista'' <br /> ''Mis iial ette võtad sa,'' <br /> ''Mu kallis isamaa!'' <br /> Elagu iseseisev demokratline Eesti vabariik. <br /> Elagu rahvaste rahu! <br /> Tallinnas, 24. veebr. 1918. <br /> '''Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu.''' ==Trükikoja mälestustahvel== 23. veebruaril 2011 avati [[Pärnu]]s [[Hospidali 14]] asuva hoone seinal iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja mälestustahvel. Mälestustahvlil on eesti ja inglise keeles tekst: "Selles majas asunud Aleksander Jürvetsoni trükikojas trükiti 23. veebruaril 1918. aastal Manifest Eestimaa rahvastele. 21. veebruaril Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu koostatud dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel. Seda levitades ja avalikult 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Toris ning Viljandis ette lugedes kuulutati välja Eesti Vabariik." Mälestustahvli idee autor on kapten [[Priit Rööp]] ja teksti toimetas [[Pärnu muuseum]]i direktor [[Aldur Vunk]]. Mälestustahvli valmistamist rahastas MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu ning selle teostas kiviraidur [[Ülo Kirt]] [[Lova Talu]]st. Mälestustahvli avamisel pidasid kõne [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Tunne Kelam]] ja Pärnu abilinnapea [[Annely Akkermann]]. Mälestustahvli pühitses [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]e õpetaja, Pärnumaa [[praost]] [[Enn Auksmann]]. Mälestustahvli avamise tseremoonial osalesid Lääne kaitseringkonna ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindajad. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="46Z8y">[https://www.riigiteataja.ee/failid/parnu23.html Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu], RT, 27.11.1918, 1; tegelikult pole sellist akti 27. novembril 1918 Riigi Teatajas nr 1 avaldatud; vrd. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19181127.2.2</ref> <ref name="jkoA4">[http://www.estonica.org/et/Iseseisvusmanifest/ Iseseisvusmanifest] Estonica</ref> <ref name="WbjA7">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=era0031_006_0000058_00006_t.jpg&hash=b675ac5240c80a3de02019370bce3507</ref> <ref name="pwpKI">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&img=era0031_006_0000058_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=2a81af08e7cd705f1c7d4f7653060751</ref> }} == Kirjandus == * "Iseseisvusmanifest" (dokumentide kogumik). Koostanud [[Edgar Mattisen]]. AS Ilo, [[1993]], 40 lk. == Välislingid == {{Commonscat}} * [[s:Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Iseseisvusmanifest 24.02.1918 ilmunud kujul "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Vikitekstides]] * [[s:Manifest Eestimaa rahvastele|Iseseisvusmanifesti algne 21.02.1918 kinnitatud sõnastus "Manifest Eestimaa rahvastele" Vikitekstides]] *[http://www.parnupostimees.ee/?id=393295 Kalev Vilgats: Iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja maja sai mälestustahvli. Pärnu Postimees 24.02.2011] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti dokumendid]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused‎]] q958se2p7et7gm1v52q2m5q72oxlcnu 6175043 6174993 2022-08-07T18:43:51Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} {{allikad}} [[Pilt:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg|pisi|Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918]] [[Pilt:Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna 25.veebruari 1918 Teatajas.png|pisi|Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918]] [[Pilt:Declaration of Estonian independence in Pärnu.jpg|pisi|Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus]] '''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele''' on [[Eesti Maapäev]]a Vanematenõukogu koostatud ja 21. veebruaril 1918 vastu võetud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvusmanifest. Dokument trükiti esimest korda [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] Pärnu Maakonna-Komitee esimehe [[August Jürmann]]i tellimisel. [[Aleksander Jürvetson]]i trükikojas korraldas manifesti ladumist ja trükkimist Aleksander Jürvetsoni naine Maria Jürvetson. Manifest kleebiti Pärnus kiires korras üles. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus [[23. veebruar]]il [[1918]] kell kaheksa õhtul [[Pärnu]]s [[Endla (teater)|Endla teatri rõdult]].<ref name="46Z8y" /> Manifesti luges linnakodanikele ja [[Eesti pataljon]]i sõduritele ette [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] pärnakast saadik [[Hugo Kuusner]]. Selle kohta koostati ka vastav akt, mille järgi nagu oleks Eesti kuulutatud iseseisvaks demokraatliseks vabariigiks juba 21. veebruaril 1918. [[24. veebruar]]il loeti manifest ette [[Tori|Toris]] ja [[Viljandi]]s ja [[25. veebruar]]i [[Tallinn]]as ning [[Paide]]s.<ref name="jkoA4" /> Iseseisvusmanifesti luges viljandlastele ette [[Viljandi linnapea]] [[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], 25. veebruari keskpäeval paidelastele [[4. Eesti jalaväepolk|4. eesti jalaväepolgu]] III pataljoni ülem kapten [[Jaan Maide]] ning tallinlastele äsja Eesti ajutise valitsuse peaministri kohale tõusnud [[Konstantin Päts]]. Selle sündmuse põhjal taotles [[Hugo Kuusner]] 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril.<ref name="WbjA7" /> [[Riigiarhiiv]]i direktor [[Gottlieb Ney]] leidis, et "...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte."<ref name="pwpKI" /> 27. novembril 1918 ilmunud [[Riigi Teataja]]s nr 1 avaldati manifesti 24. veebruari versioon.<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/11/27/2 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele], [[Riigi Teataja]], nr. 1, 27 november 1918.</ref> == Tekst == [[Pilt:Riigi Teataja, nr 1 27.11.1918.djvu|pisi|Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna [[Riigi Teataja]] esimeses numbris 27. novembril 1918]] [[Pilt:Paide raekoda, mälestustahvel.JPG|pisi|Mälestustahvel Paides<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/02/22/18 Kuidas sattus Paidesse iseseiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938</ref>]] <big>'''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.'''</big> Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb, mil "kõik piirud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et "kord Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma". <br /> Nüüd on see aeg käes. <br /> Ennekuulmata rahvaste heitlus on Vene tsaaririigi pehastanud alustoed põhjani purustanud. Üle Sarmatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus, ähvardades oma alla matta kõiki rahvaid, kes endise Vene riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukad väed, et Venemaa pärandusest omale osa nõuda ja kõigepealt just Balti mere rannamaid oma alla võtta. <br /> Sel saatuslikul tunnil on Eesti Maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja, ühemeelsele otsusele jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti politiliste parteidega ja organisatsionidega, toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale, tarvilikuks tunnistanud, Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda: <br /> Eestimaa tema ajaloolistes ja etnografilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks. <br /> Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Läänemere saartega — Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamikus põliselt asumas. Vabariigi piiride lõpulik kindlaksmääramine Lätimaa ja Vene riigi piiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletamise teel, kui praegune ilmasõda lõppenud. <br /> Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti Maapäeva poolt loodud rahvavõim '''Eestimaa Päästmise Komitee''' näol. <br /> Kõigi naabririikide ja rahvaste vastu tahab Eesti vabariik täielikku politilist erapooletust pidada, ja loodab ühtlasi kindlasti, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletusega vastatakse. <br /> '''Eesti sõjavägi''' vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad, kutsutakse koju ja demobiliseritakse. <br /> Kuni '''Eesti Asutav Kogu''' , kes üleüldise, otsekohese, salajase ja proportsionalse hääletamise põhjal kokku astub, maa valitsemise korra lõpulikult kindlaks määrab, jääb kõik valitsemise ja seaduseandmise võim Eesti Maapäeva ja selle poolt loodud Eesti Ajutise Valitsuse kätte, kes oma tegevuses '''järgmiste juhtmõtete''' järele peab käima: <br /> # Kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja politilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. <br /> # Vabariigi piirides elavatele rahvuslistele vähemustele, venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskulturilised autonomia õigused. <br /> # Kõik kodanikuvabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidevabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigi piirides vääramata maksma seaduste alusel, mida valitsus viibimata peab välja töötama. <br /> # Ajutisele valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised vangid tulevad otsekohe vabastada. <br /> # Linna- ja maakonna- ja vallaomavalitsuse asutused kutsutakse viibimata oma vägivaldselt katkestatud tööd jatkama. <br /> # Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda, niisama ka kodanikkude enesekaitse organisatsionid linnades ja maal. <br /> # Ajutisele Valitsusele tehtakse ülesandeks viibimata seaduse-eelnõu välja töötada maaküsimuse, töölisteküsimuse, toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokratlistel alustel. <br /> '''Eesti'''! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks. <br /> ''Su üle Jumal valvaku'' <br /> ''Ja võtku rohkest õnnista'' <br /> ''Mis iial ette võtad sa,'' <br /> ''Mu kallis isamaa!'' <br /> Elagu iseseisev demokratline Eesti vabariik. <br /> Elagu rahvaste rahu! <br /> Tallinnas, 24. veebr. 1918. <br /> '''Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu.''' ==Trükikoja mälestustahvel== 23. veebruaril 2011 avati [[Pärnu]]s [[Hospidali 14]] asuva hoone seinal iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja mälestustahvel. Mälestustahvlil on eesti ja inglise keeles tekst: "Selles majas asunud Aleksander Jürvetsoni trükikojas trükiti 23. veebruaril 1918. aastal Manifest Eestimaa rahvastele. 21. veebruaril Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu koostatud dokument trükiti Eesti Maarahva Liidu Pärnu Maakonna-Komitee esimehe August Jürmanni tellimisel. Seda levitades ja avalikult 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Toris ning Viljandis ette lugedes kuulutati välja Eesti Vabariik." Mälestustahvli idee autor on kapten [[Priit Rööp]] ja teksti toimetas [[Pärnu muuseum]]i direktor [[Aldur Vunk]]. Mälestustahvli valmistamist rahastas MTÜ Pärnu Pataljoni Kogu ning selle teostas kiviraidur [[Ülo Kirt]] [[Lova Talu]]st. Mälestustahvli avamisel pidasid kõne [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liige [[Tunne Kelam]] ja Pärnu abilinnapea [[Annely Akkermann]]. Mälestustahvli pühitses [[Pärnu Eliisabeti kogudus]]e õpetaja, Pärnumaa [[praost]] [[Enn Auksmann]]. Mälestustahvli avamise tseremoonial osalesid Lääne kaitseringkonna ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindajad. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="46Z8y">[https://www.riigiteataja.ee/failid/parnu23.html Akt Eesti Demokratlise Wabariigi Wäljakuulutamise kohta Pärnu linnas 23(10) weebruaril 1918. a kell 8 õhtu], RT, 27.11.1918, 1; tegelikult pole sellist akti 27. novembril 1918 Riigi Teatajas nr 1 avaldatud; vrd. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19181127.2.2</ref> <ref name="jkoA4">[http://www.estonica.org/et/Iseseisvusmanifest/ Iseseisvusmanifest] Estonica</ref> <ref name="WbjA7">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=era0031_006_0000058_00006_t.jpg&hash=b675ac5240c80a3de02019370bce3507</ref> <ref name="pwpKI">http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&img=era0031_006_0000058_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=2a81af08e7cd705f1c7d4f7653060751</ref> }} == Kirjandus == * "Iseseisvusmanifest" (dokumentide kogumik). Koostanud [[Edgar Mattisen]]. AS Ilo, [[1993]], 40 lk. == Välislingid == {{Commonscat}} * [[s:Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Iseseisvusmanifest 24.02.1918 ilmunud kujul "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" Vikitekstides]] * [[s:Manifest Eestimaa rahvastele|Iseseisvusmanifesti algne 21.02.1918 kinnitatud sõnastus "Manifest Eestimaa rahvastele" Vikitekstides]] *[http://www.parnupostimees.ee/?id=393295 Kalev Vilgats: Iseseisvusmanifesti valmistanud trükikoja maja sai mälestustahvli. Pärnu Postimees 24.02.2011] {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:Eesti dokumendid]] [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused‎]] ft4tt5jkz0cnqaeciyyoc518akr29uz 0 28472 6174909 5735579 2022-08-07T14:05:45Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=veebruar}} [[Pilt:Kitesurfing Natashquan.jpg|pisi|Lohesurfar Kanadas]] '''Lohesurf''' on [[ekstreemsport|ekstreemne]] [[veesport|veespordiala]], kus sõitja liigub vee peal, seistes laual, mille küljes on tavaliselt 5–17 m² suurune [[tuulelohe]]. Talvel toimub lohesurf lumel või jääl, seda nii [[mäesuusatamine|mäesuuskade]] kui ka [[lumelauasõit|lumelauaga]]. == Ajalugu == Tänapäevane lohesurfisport pärineb aastast 1995. 1800. aastatel kasutas George Pocock lohesid, et liigutada vankreid maa peal ja laevu vee peal, kasutades neljaliinilist juhtimissüsteemi – sama süsteemi, mis on tänapäeval tavakasutuses. Nii vankrid kui ka laevad olid võimelised purjetama ülestuult. Lohesid võis lennutada pikalt. Eesmärk oli luua lohejõud alternatiiviks hobujõule osalt selleks et vältida vihatud hobusemaksu, mis oli tol ajal kasutusel. 1903. aastal töötas lennunduspioneer Samuel Cody välja inimest kandva tuulelohe ja tal õnnestus ületada La Manche'i väin väikeses paadis, mida vedas tuulelohe. 1970. aastate lõpus arenesid loheliinid, kõigepealt Kevlari ja seejärel Spectra ja lohed muutusid paremini kontrollitavateks ja paranes ka efektiivsus. 1978. aastal ületas Ian Day "FlexiFoil" Tornado katamaraan lohe jõuga 40 km/h piiri. 1977. aasta oktoobris võttis hollandlane Gijsbertus Adrianus Panhuise esimese lohesurfi patendi. Patent oli "veespordi jaoks kasutades ujuvat surfilaua tüüpi lauda, kus piloot seisab püsti ja teda tõmbab tuul langevarju moodi seadmega, mis on kinnitatud tema trapetsi tüüpi rihma-rakmete külge." Kuigi see patent ei äratanud mingit kaubanduslikku huvi võib Panhuiset pidada lohesurfi kontseptsiooni autoriks. 1980. aastatel oli pidevalt õnnestunud katseid kombineerides lohesid kanuude, uiskude, suuskade, veesuuskade ja rulluiskudega. 1970-ndatel ja 1980-ndate algul töötas Dieter Strasilla Saksamaalt välja langevarjusuusatamise ja hiljem täiustas lohesuusatamise süsteemi kasutades isetehtud tiibvarje, mis lubasid piloodil sõita ülestuult ja mäest üles, samuti aga ka soovi korral õhku tõusta. Strasilla ja tema sõber Andrea Kuhn Šveitsist kasutasid seda leiutist koos kombinatsiooniga surfilaudadest ja isetehtud maabagidest. Üks Strasilla patente (u 1979. a) kirjeldas esmakordset täispumbatava lohe kasutamist lohesurfi jaoks. Kaks venda, Bruno Legaignoux ja Dominique Legaignoux Prantsusmaa Atlandi ookeani rannikult töötasid lohesurfi jaoks lohesid välja 1970-ndate lõpus ja 1980-ndate algul ning patenteerisid täispumbatava lohe disaini novembris 1984. Disain oli sama, mida on paljud firmad hiljem kasutanud, et arendada oma tooteid. 1990. aastatel leiutas Peter Lynn Argyle'i pargis Ashburotnis Uus-Meremaal lohebagisõidu. Lynn ühendas kolmerattalise bagi tänapäevase madratslohe eelkäijaga. Lohebagisõit muutus üle maailma väga populaarseks ja 1999. aastaks oli müüdud üle 14 000 bagi. Tänapäevase lohesurfi arendamine Roeselersite poolt Ameerikas ja Legaignoux' vendade poolt Prantsusmaal läks edasi paralleelselt lohebagidega. Bill Roeseler, Boeingu aerodünaamik, ja tema poeg Cory Roeseler töötasid ja patenteerisid KiteSki süsteemi, mis koosnes veesuuskadest, mida vedasid kahe liiniga delta stiilis lohe, mis oli poomiga juhitav. KiteSki oli kaubanduses saadaval 1994. aastal. Lohel oli algeline veest üleslaskmise võimalus ja sellega sai sõita ülestuult. Paljud peavad kaasaegse lohesurfi leiutajaks Cory Roeselerit. Esimest korda kasutas ta KiteSki süsteemi Mauil 1993. aastal. 1995. aastal Cory Roeseler külastas Peter Lynni Uus-Meremaal Clearwateri järve ääres Ashburton Alpine piirkonnas ja demonstreeris kiirust, tasakaalu ja ülestuule nurka oma "suusaga". 1990. aastate lõpus arendati Cory suusk üksikuks lauaks, mis sarnaneb surfilauaga. 1996. aastal demonstreerisid ja populariseerisid Laird Hamilton ja Manu Bertin lohesurfi Hawaii rannikul Mauis, samal ajal kui Raphaël Baruch USA-s Floridas eksperimenteeris purjelaua ja erinevate madratslohedega. Spordiala nimi muutus lennusurfist lohesurfiks. 1997. aastal töötasid Legaignoux' vennad välja ja hakkasid müüma läbimurdelise Wipika lohe kujuga lohesid, millel oli ette vormitud kuju täispumbatavate balloonidega ja lihtne valjaste süsteem, mis kinnitusid tiibade otstesse ja mis mõlemad tegid märgatavalt kergemaks vette kukkunud lohe uuesti üleslaskmise. Esimene võistlus peeti Mauil 1998. aasta septembris ja selle võitis Flash Austin. Alates 1999. aastast sai lohesurfist populaarne rahvaspordiala, kui spordiga liitusid purjelaudade tootjad Naish ja Neil Pryde. Ühesuunalistest laudadest, mis pärinesid purjelauast ja surfist sai üldlevinud lohelaua vorm. Alates 2001 ja sealt edasi said siledal veel sõitjate jaoks populaarsemaks kahesuunalised lauad, samal ajal ühesuunalisi laudu kasutati edasi lainetes sõidu jaoks. 2005. aastal töötas Bruno Legaignoux välja kaarja kujuga lohe, mis on litsentseeritud paljude lohetootjate poolt. Kaarlohed pakkusid kuni 100% jõu maha võtmist, mis tegi nad algajate ja mittekogenud lohesurfarite jaoks palju turvalisemaks. Esimene kaarlohe, mis laialdaselt kättesaadav, oli Cabrinha Crossbow. 2012. aasta mais kuulutati lohevõidusõit välja spordialana 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel, asendades purjelauasõidu. Pärast ISAF-i peaassamblee hääletust (Dun Laoghaires Iirimaal) aga pandi purjelauasõit tagasi nii naiste kui meeste arvestusse. Seni ei ole mingit muud teadaolevat plaani lohesurfi olümpiasporti kaasata. 2013. aastaks oli loodud üle tosina erineva lohesurfi stiili, sealhulgas lainesõit, trikisõit, veelaua stiil, võidusõit, kiirus, allatuulesõit, hüppamine, õhustiil jne. Nüüdseks on saadaval suur hulk erinevaid lohesid, mis sobivad erinevate sõidustiilidega, kaasaarvatud C-lohed, kaarlohed, deltalohed, hübriidlohed, madratslohed ja spetsiaalsed vaikse ilma lohed. == Lohesurfi varustus == ===Jõulohed=== [[Pilt:Lei-bow-foil-kites.svg|pisi|Illustratsioon täispumbatava esiservaga lohest (paremal), [[kaarlohe]]st (vasakul) ja madratslohest (üleval)]] Jõulohesid (inglise ''power kites'') on saadaval peamiselt kahte tüüpi: [[täispumbatava esiservaga lohed]] ja [[madratslohed]]. ====Täispumbatava esiservaga lohed ==== Täispumbatava esiservaga lohed ([[inglise keel]]es ''leading edge inflatables'', ''LEI kites'') valmistatakse üldjuhul ripstoppolüestrist koos täispumbatava plastikust ballooniga, mis ulatub läbi lohe esiserva ja eraldi väiksemate balloonidega, mis on risti peaballooniga ja need moodustavad lohe raami. Täispumbatavad balloonid annavad lohele tema kuju ja annavad lohele ka ujuvuse kui see vette kukub. LEI-tüüpi lohed on tänu kiirele ja vahetule tunnetusele surfari liigutuste suhtes, kergele veest välja tulemisele pärast vette kukkumist ja elastsusele lohesurfarite seas kõige populaarsem valik. Kui LEI-tüüpi lohe kukub vette või vastu maad või on mõjutatud oluliselt lainete aktiivsusest võivad balloonid lõhkeda või laiali rebeneda. 2005. aastal töötati välja kaarlohed (tuntud ka kui LEI-tüüpi lohed) koos selliste funktsioonidega nagu näiteks nõgus tagaserv, madalam aerodünaamiline kaar ja sageli olid ka esiserva külge kinnitatud valjad. Need omadused lubasid lohe ründenurka rohkem muuta ja seega korrigeerida tekkivat jõu hulka palju suuremal määral kui eelmiste LEI-tüüpi lohede puhul. Nende lohede jõu saab täielikult maha võtta, mis on oluline turvaelement. Need katavad ka suurema tuuleulatuse kui võrdväärsed C-kujuga lohed. Võimalus muuta ründenurka teeb lihtsamaks ka uuesti käivitamise, kui lohe lebab pikali vees. Kaarlohed on populaarsed algajatest kuni arenenud tasemeteni. Enamik LEI-tüüpi lohede tootjaid töötas välja mingi variatsiooni kaarlohest 2006. aastaks. Varajastel kaarlohedel olid mõningad puudused võrreldes klassikaliste LEI-tüüpi lohedega: * need võisid pöörduda pahupidi ja seejärel mitte enam korralikult lennata; * need võisid tõmmelda ja olla mitte nii stabiilsed kui peaks; * raskem poomisurve muudab nende lennutamise väsitavamaks; * hüppamisel puudus taganttõukeefekt. 2006. aastal arendati välja teise põlvkonna LEI-tüüpi lohed, mille puhul oli ühendatud peaaegu täielik jõu mahavõtmine lihtsa, turvalise taaskäivitamise suurema võimsusega ja vähenenud poomisurvega. Need nimetati hübriid- ehk SLE-lohedeks (Supported Leading Edge – toetatud esiservaga lohed). Lohed, mis on sobilikud nii algajatele kui ka ekspertidele. 2008. aastal tutvustas Naish uut lohe disaini oma Sigma seeria lohedega. Need lohed on SLE disainiga ja neil on unikaalne linnulennu kuju, millel lohe keskosa on tagapool, et panna suur osa purjepinnast veopunkti taha, millel oli Naishi sõnul mitmeid eeliseid. 2009. aastal ei näita revolutsioon aeglustumise märki. Valjastega lohed tunduvad rohkem kui C-tüüpi lohed ja 5 liiniga hübriidlohedel on parem jõu mahavõtmise võime kui kunagi varem. Üle kolmekümne firma toodab LEI-tüüpi lohesid. Deltalohede populaarsus kasvab alates 2008. aastast ja umbes 12 firmat pakub deltalohesid alates 2008/2009. Aastatel 2009–2013 on lohede tehnoloogia jätkuvalt arenenud. Lohed on muutunud kergemaks, vastupidavamaks, lihtsamini käivitatavamaks ja turvalisemaks. Tootjad on jätkuvalt lisanud uusi turvaelemente. See on kaasa toonud üha rohkem uusi sõitjaid, nii noori kui ka vanu. 2013. aastal on vähemalt 20 suurt lohetootjat, kellest igaüks toodab enamasti mitut mudelit. Paljud tootjad on juba kolmanda või neljanda põlvkonna lohede juures. ====Madratslohed==== Madratslohed on samuti peamiselt ripstop-nailonist koos õhu kambritega, et anda neile tõstejõud ja fikseeritud valjastega, et säilitada lohe kaarjas kuju, mis sarnaneb tiibvarju omaga. Madratslohede eelis on see, et nende balloone ei ole vaja käsitsi täis pumbata. See on protsess, mis võib täispumbatava lohe puhul võtta aega kuni 10 minutit. Madratslohed on kujundatud kas avatud või suletud kambritega. =====Avatud kambritega===== Avatud kambritega madratslohed tuginevad pidevale õhuvoolule vastu sisselaskeventiile, et jääda täis pumbatud. Neid on aga praktiliselt võimatu uuesti õhku saada, kui nad vette kukuvad, kuna neil ei ole mingit võimalust vältida õhust tühjenemist ja nad ligunevad vees kiiresti läbi. =====Suletud kambritega===== Suletud kambritega madratslohed on välimuselt peaaegu äravahetamiseni sarnased avatud kambritega lohedega. Välja arvatud see, et nad on varustatud sisselaskeventiilidega, et hoida õhku kambrites ja hoides seega lohe õhku täis (või vähemalt muutes õhu väljavoolu väga aeglaseks) isegi vette kukkudes. Vees taaskäivitamine suletud kambritega lohega on palju lihtsam. Liinidest tugevalt tõmbamine võimaldab neil üldjuhul uuesti õhku tõusta. ====Lohe suurused==== Lohesid on saadaval suurustes 0,7–21 m² ja isegi suurematena. Üldiselt mida suurem on pindala seda rohkem jõudu lohel on. Lohe võimsus on otseselt seotud lohe kiirusega. Väiksemaid lohesid saab lennutada kiiremini tugevama tuulega. Lohesid on saadaval erinevate kujudega. Mõned lohed on ristkülikukujulised, teistel on teravamad otsad. Erinev kuju määrab lohe lennuomadused. Kogenud lohesurfaritel on tavaliselt erinevate tingimustega sõitmiseks vaja kolm või rohkem lohekomplekti. Kaarlohede puhul võib piisata ka kahest lohest, kuna nende tuulevahemik on väga suur. Mõningad kogenud lohesurfarid kasutavad ainult ühte kaarlohet. Väiksemaid lohesid kasutavad kergemakaalulised sõitjad või tugeva tuulega sõitjad. Suuremaid lohesid kasutavad raskemad sõitjad või sõitjad kes sõidavad vaikse tuule tingimustes. Suurtel ja väikestel lohelaudadel on sama efekt. Mida rohkem tuulejõudu on saadaval, seda väiksema lauaga saab sõita. Üldjuhul läheb lohesurfi jaoks vaja ühte lauda ja ühte kuni kolme lohet (7–12 m² suurust). ===Muu varustus=== * '''Liinid''' on tehtud väga tugevast materjalist, sageli ülikõrge molekulaarmassiga polüetüleenist, et hakkama saada pidevat muutuva koormusega etteaimamatu tuule käes, samas hoides väikest ristlõiget, et minimeerida takistust. Liinide pikkus on üldjuhul 7–33 meetrit. Liinipikkustega eksperimenteerimine on lohesurfis tavaline. Liinid kinnitavad sõitja poomi lohe külge kasutades lohe servades olevaid nööre või valjaid. Enamik jõulohesid kasutab kolme-, nelja- või viieliinist seadistust. Viiendat liini kasutatakse abiks lohe taaskäivitamisel või lohe ründenurga reguleerimiseks. * '''Poom''' on täismetallist või komposiitmaterjalist juhtkang, mis kinnitub lohe külge liinide kaudu. Sõitja hoiab poomist kinni ja juhib lohet tõmmates seda otstest, mis omakorda põhjustab lohe keeramise päri- või vastupäeva suunas nagu jalgratta puhulgi. Üldjuhul kinnitatakse poomi küljes olev turva-aas (chicken loop) trapetsi küljes oleva konksu otsa. Enamikul poomidel on ka kiirvabastatav ohutuse süsteem ja kontrollrihm, millest reguleerida lohe ründenurka. Kuigi poomid tehakse tahtlikult võimalikult kerged peavad nad siiski olema ka väga tugevad. See teeb nad veest raskemaks ning üldiselt kinnitatakse vahust tehtud ujukid poomi külge, et hoida selle põhja vajumist. Poomid on üldiselt tehtud teatud kindla lohetüübi ja suuruse jaoks ning nad ei sobi tavaliselt kasutamiseks teiste lohedega. * '''Trapetsi''' tüübid on järgmised: istetrapets (koos jala silmustega), vöötrapets ja vesttrapets. Trapets kinnitab sõitja poomi külge. Kinnitades poomi trapetsi konksu külge võtab see sõitja kätelt suurema koormuse ja jaotab selle üle sõitja keha. See lubab omakorda teha hüppeid ja muid trikke, jäädes poomi kaudu lohe külge kinnitatuks. Kogenud sõitjate hulgas on kõige populaarsemad vöötrapetsid, kuigi istetrapetsid lubavad sõita sõitjale veelgi väiksema koormusega ning vest-trapetsid pakuvad lisaks nii ujuvust kui ka kaitset põrutuste eest. Lohe trapetsid on üsna sarnased purjelaua trapetsitega aga tegelikult on nad siiski erinevad. Kui purjelaua trapetsit kasutada lohesurfi jaoks siis tõenäoliselt puruneb see üsna kiiresti, mis omakorda võib põhjustada sõitjale vigastusi ja/või varustusest ilmajäämist. * '''Lohesurfilaud''' on väike komposiitmaterjalist, puidust või vahust tehtud laud. Saadaval on mitmeid erinevat tüüpi surfilaudu: ühesuunalised surfistiilis lauad, veelaua stiilis lauad ja hübriidlauad, millega saab sõita mõlemas suunas. Mõned sõitjad kasutavad ka standardseid surfilaudu, kuigi ilma jala-aasadeta läheb kõrgete hüpete tegemise võimalus kaduma. Kahesuunaliste laudadega on kõige lihtsam sõitma õppida ja need on ka kaugelt kõige populaarsemad lauad. Lohesurfilauad tulevad üldjuhul koos patjade ja jala-aasadega, mis lubavad sõitjal lihtsalt laua jala külge kinnitada ja eemaldada. See on vajalik tegemaks laud-jalast trikke ja hüppeid. Lohesurfilauad tulevad erinevate suuruste ja kujudega, et sobida sõitja oskuste, sõidustiili ja tuule ning vee tingimustega. * '''Kalipso''' on lohesurfaritel sageli seljas, välja arvatud sooja ilmaga ja vaikse tuulega. Tugevate tuultega vähendab loheusurfarite keha soojuskadu kalipso kandmine. Lühikeste varukate ja jalaosadega kalipsot (''shorty'') kantakse ainult kere kaitsmiseks ja täispikka kalipsot kaitsmaks ennast jahedate tingimuste vastu ja mereelukate nagu näiteks millimallikate eest aga samuti marrastuste eest juhul kui sõitja saab lohe poolt lohistatud. Talvel külmade ilmadega kasutatakse sõitmiseks ka haalarit ehk kuiva ülikonda. * '''Turva-konksnuga''' peetakse kohustuslikuks varustuse osaks. Korrosioonivastane roostevabast terasest tera on osaliselt kaitstud kaardus plastikust kattega. Seda saab kasutada, et lõigata läbi takerdunud või sõlme läinud loheliinid või selleks, et vabastada lohe juhul kui turva-vabastamise süsteem ei toimi. Mõned lohesurfi trapetsid on kohe varustatud väikese taskuga noa jaoks. * '''Kiiver''' on sageli lohesurfaritel peas selleks, et vältida peatraumasid. Kiivrid aitavad vähendada peavigastuste tõsidust ning samuti kaela ja selja lülisamba vigastusi. * '''Päästevest''' võib olla vajalik, kui lohesurfar kasutab turvalisuse huvides saatepaati või isiklikku veesõidukit. See on soovitatav ka lohesurfi jaoks sügavas vees, kui lohesurfar saab viga ja peab ootama päästjate saabumist. * '''Löögivest''' pakub mõningast kaitset löökide vastu keha piirkonda. Lisaks annavad nad natuke juurde ujuvust. * '''Surfilaua seorihm''' (i.k. ''leash'') on rihm, mis kinnitab laua lohesurfari jala või mõnigate sõitjate puhul ka trapetsi külge. Sellest hoolimata mõningad surfikoolid ei soovita seorihmade kasutamist tagasipõrke ohu tõttu, st. rihm võib suure hooga laua surfarini tagasi tõmmata ja see võib põhjustada tõsiseid vigastusi või isegi surma. Üldiselt lohesurfarid kes seorihmasid kasutavad kannavad võimalike vigastuste vältimiseks ka kiivrit. * '''Signaalseadmed''' on kasulikud sellistel puhkudel, kui lohesurfarit on vaja päästa. See võib olla nii lihtne kui vile, mis on kinnitatud noa külge või helkur, mis on kinnitatud kiivri külge. Mõningad lohesurfarid kannavad hädaolukorras kasutamiseks kaasas veekindlas kotis mobiiltelefoni või raadiosaatjat. * '''GPS'''-seadet saab kasutada, et mõõta läbitud vahemaasid ja radu ning kiirust sõidu ajal. * '''Sõber''' on vajalik selleks, et aidata lohet üles lasta või alla võtta ning olla abiks hädaolukorras. ==Sobilikud surfikohad== Lohesurfi jaoks sobib iga asukoht, kus on järjekindel ja püsiv meretuul (5–15 m/s), suur avatud veekogu ja piisavalt ruumi lohede üleslaskmiseks. Enamasti harrastatakse lohesurfi mere või ookeani kallastel, tavaliselt randade läheduses, aga sellega saab tegeleda ka suurtel järvedel ja abajatel ning mõnikord ka jõgedel. Kuna lohesurf sõltub tugevasti tuuleoludest, siis teatud kohad kipuvad muutuma rohkem populaarseks ja lohesurfarite lemmikuteks. ==Tuule hindamine== ===Tuule tugevus ja lohe suurus=== Lohesurfarid muudavad lohe suurust ja/või lohe liinide pikkust olenevalt tuule tugevusest – tugevama tuule jaoks on vaja väiksemat lohet, et vältida ülejõuestatud olukordasid. Lohesurfarid määravad tuule tugevuse kasutades kas anemomeetrit või tavaliselt hinnates silma järgi nagu näidatud Beauforti skaalal. Kõik nüüdisaegsed lohed, mis on mõeldud lohesurfi jaoks pakuvad võimalust lohe jõud maha võtta. Kasutades jõu maha võtmist, lohe ründenurk tuule suhtes väheneb, mille tulemusel lohe püüab vähem tuult ja väheneb lohe võimsus ehk tõmbejõud. Tuule kiirus, sõitja kogemus ja kaal, laua suurus, lohe disain ja sõidustiil on kõik omavahel seotud ja mõjutavad lohe valikut. Kogenud sõitja üldjuhul kannab kaasas erineva suurusega lohesid, mis on sobilikud tuule kiirusega. Tüüpiline lohesurfi varustus võib sisalda lohesid suurustes 8 m², 10 m² ja 12 m². Täpsed lohe suurused sõltuvad sõitja kaalust ja soovitud tuule tugevuse vahemikust. Kaarlohedel on suurem tuuleulatus kui C-lohedel, nii et kaks lohet suurusega 7 m² ja 12 m² võivad moodustada efektiivse varustuse tuulte jaoks vahemikus 5–15 m/s, sõitja jaoks kelle kaal on 75 kg. ===Tuule suund=== Otse või risti mere pealt randa kuni rannaga paralleelselt puhuvad tuuled on lohesurfi jaoks kõige sobilikumad. Maatuulte puhul tekib oht saada puhutud kaldast eemale, juhul kui peaks tekkima tõrge varustusega, varustuse kaotus või kontrolli kaotamine. Maatuuled on sobivad järvel sõitmiseks või siis, kui on saadaval päästepaat. Maatuuled ei ole aga üldjuhul eriti ühtlased, vaid väga puhangulised. ==Sõidustiilid== Arenemas on korraga mitmed erinevad lohesurfi stiilid, millest mõningad omavahel kattuvad. {| class="wikitable" |- ! Stiili nimi<br />!! Kirjeldus !! Sarnased spordialad |- | '''Vabasõit''' e ''freeride''|| Vabasõit on täpselt selline nagu sa tahad, et see oleks ja see on ka kõige populaarsem lohesurfi sõidustiil. Enamik laudu, mis täna müüakse on samuti mõeldud just vabasõidu jaoks. Need on mõeldud sõidu nautimiseks ja uute tehnikate õppimiseks. Kõige sagedamini kasutatakse selleks kahesuunalisi laudu ja lohesid, mida on lihtne uuesti üles lasta ning millel on suur tuuleulatus.|| |- | '''Vigursõit''' e ''freestyle''|| Vigursõidu lohe ja laud on mõeldud kõrgete hüpete jaoks, et õhus oleks võimalik teha erinevaid trikke. Seda stiili kasutatakse ka võistluste jaoks ja see on sisuliselt vaba formaat, mis lubab kõike. Kasutatakse väiksemaid kahesuunalisi laudu ja lohesid, millel on hea tõstevõime ja pikk lennuaeg.|| |- | '''Lainesõit''' e ''wave-riding''|| Lainetes sõitmine on stiil, mis kombineerib lohelauasõidu surfamisega. Selleks on vaja kohti kus tekivad laineid. Enamik lohesurfareid kasutab ühesuunalist lauda (koos jala-aasadega või ilma), millel oleks piisavalt ujuvust ja piisavalt pöördeomadusi lainetel sõitmiseks. Paljud lohetajad kasutavad sellist surfilauda, mida on võimalik kasutada ka tavalise surfi jaoks (jala-aasad eemaldatud). Lohesurfar sõidab mööda laineid lohe järgi. Mõned sõitjad sõidavad laineid trapetsi konksu otsast lahti haagitult ja ilma jala-aasadeta. Jala-aasad hoiavad lohesurfari jalad kindlalt paigal ja määravad selle, kuidas raskus ja surve lauale üle kantakse. Tavasurfarid ei kasuta jala-aasasid ja saavad seega vabalt oma jalgu liigutada ja paigutada oma kaalu üle suurema ala laua peal, et sobitada see vastavalt vajadusele, mida nõuab lainetega koos voolamine. Lohesurfamist kasutades lauda ilma jala-aasadeta nimetatakse "aasadeta sõiduks". See lubab optimaalse jõudluse tagamiseks lohesurfari jalgadel vabalt laua peal liikuda. Lohesurfarid kes kasutavad jala-aasasid kasutavad tihti lohe jõudu, et paigutada ennast laine peale ja et kontrollida lauda. See tähendab, et nad loodavad surfamise jaoks lohe ja tuule, mitte lainete jõule. |- | '''Veelauastiil''' e ''wakestyle''|| Trikid ja õhulennud, kasutades ''wakepark''<nowiki/>'i jaoks mõeldud veelaua stiilis lauda koos jala-aasadega või saabastega. Võib sisaldada ka trikke ja hüppeid rampide pealt. Alguse saanud veelauasõidust. Sile vesi on sellise stiili jaoks ideaalne ja suurte kahesuunaliste laudade kasutamine, millel on suur kiik ja ka veelaua saapad on levinud. Sellist stiili kasutavad tavaliselt nooremad sõitjad.|| [[Veelauasõit]] |- | '''Hüppamine''' e ''airstyle''|| Hüppamine, mis on ka vaieldavalt üks vabasõidu alagrupp, tähendab kõrgele hüppamist, et vajadusel teha trikke, mõnikord ka sooritades lohesõlmesid (''kiteloop''), et võita õhus olles lisa lennuaega. Tihti kasutatakse tugevama tuulega lühemaid liine ja väiksemaid lohesid ning C-tüüpi lohesid ja kahesuunalisi laudu. Selle stiili edasiarendus on Big Air, mille algataja Ruben Lenten ja kus sõitjad lähevad välja raju tuulega ja sooritavad ohtlike trikke nagu lohesõlmesid või veel täpsemalt megasõlmesid (megaloops). || — |- | '''Veeuisk'''|| Veeuisk on aasadeta kahesuunaline laud, mis sarnaneb rulaga. Vajalik sile vesi ja veelauastiiliga sarnased tingimused.|| [[Rulasõit]] |- | '''Rajasõit''' || Need on võidusõiduvõistlused – nagu jahisõit mööda rada, mis hõlmab nii kiirust kui ka taktikat. Kasutatakse eriotstarbelisi ühesuunalisi pikkade uimedega võidusõidu laudu. Mõned võidusõidulauad meenutavad purjelaudu. Kasutatakse ka ''foil''-tüüpi laudu. Eesmärk on edestada teisi lohetajaid ja tulla võistlusel esimeseks. || [[Purjelauasõit]] |- | '''Kiiruse peale võidusõit''' e ''speed racing'' || Kiiruse peale võidusõit on stiil, mida harjutatakse kas ametlikel võidusõiduüritustel või mitteametlikult, tavaliselt kasutades GPS-seadmeid. Kasutatakse eriotstarbelisi ühesuunalisi laudu pikkade uimedega. Eesmärk on liikuda võimalikult suure kiirusega üle 500 meetri.|| |- |'''Pargisõit''' e ''park riding'' |Pargisõit sarnaneb väga veelauasõiduga. Sõitjad kasutavad veelauapargi takistusi, et sooritada nendel trikke. | |} ==Lohesurf ''vs.'' purjelaud== {| class="wikitable" |- ! !! Lohesurf !! Purjelaud |- | '''Kiirusrekord''' || 103 km/h || 102 km/h |- | '''Ülestuule võimekus''' || Kahesuunalise laua puhul umbes 70° tuule suunast või 42° efektiivsema hüdrofoil laua puhul. Mida rohkem lohesurfilaud liigub ülestuult, seda rohkem on vaja alumist külge vette suruda, et hoida ära külgpidi liikumist. || Umbes 45° tuule suuna poolt (tugeva tuulega) olenevalt sõitja oskusest. Purjelaua keskkoht jookseb paralleelselt sõidujoonega, kuna enamiku külgmistest jõududest maandab sabauim ja kantida ei ole eriti vaja. Tänu sellele on ülestuult kursid üsna kiired. Suurimad kiirused saavutatakse laia haardega. |- | '''Teooria''' || Mida kiiremini lohe liigub seda rohkem jõudu see tekitab. Kohapeal seistes ja aktiivselt lohe üles-alla liigutades võib tekitada kohe palju jõudu. Peaaegu alati on võimalik lohet liigutada palju kiiremini kui lauda. Lohe on väga dünaamiline. Sel põhjusel on lohedel ka nii suur tuuleulatus. || Puri ja laud liiguvad sama kiirusega. "Pumpamise" teel on võimalik ennast mõnikord glissi saada ka vaikse tuulega aga puri ja laud liiguvad ikkagi praktiliselt sama kiirusega. See on ka peamine põhjus miks purjelauaga tegelemise jaoks on vaja palju varustust.Varustus peab tuule tugevusega sobima palju täpsemini kui lohesurfi puhul. |- | '''Füüsiline koormus sõitjale''' || Lohe veojõud viiakse üle sõitjale läbi trapetsi sõlme, mis kinnitatakse trapetsi konksu külge. Konksu otsas olles kasutab sõitja lohe juhtimiseks musklijõudu ja kontrollib lohe jõudu lükates poomi enda poole ja endast eemale (olenevalt seadistusest võib olla vaja kasutada natuke jõudu). Olles "lahti haagitud" juhib sõitja lohet kasutades oma käsi ilma võimaluseta lohe jõudu maha võtta, mis võib olla väga väsitav. Üldiselt aga on lohesurf rohkem kerge kardiotreening. || Ilma trapetsita purjelauaga sõitmine nõuab suurt füüsilist pingutust, eriti tugeva tuulega. Trapetsiga sõites on kukkumisest toibumiseks või manööverdamiseks (jibe, tack) vaja trapets täielikult purje küljest lahti võtta, mis tähendab, et nii veo- kui juhtimisjõuga tuleb hakkama saada ainult musklite abil. Muskli jõu kasutamise vajadus väheneb, kui sõitja oskused paranevad säilitamaks laua kiirust suunavahetuse ajal. Ka tugeva tuulega võib sõitmine muutuda väga füüsiliselt kurnavaks lihtsalt tänu tuule tugevusele aga seda peetakse tavaliselt kehva varustuse või oskuste puudumise süüks. |- | '''Kukkumisest taastumine''' || Lohet on suhteliselt lihtne kukkumise ajal õhus hoida. Sõitja saab tõmmata ennast veest välja lihtsalt lohet liigutades. Lohe jõudu saab reguleerida muutes lohe ründenurka. Vaikse tuulega võib lohe kukkuda taevast alla vette ja sinna jääda. || Nõrga tuulega (glisseerimatutes tingimustes) peab purjelaudur laua peale saama ja tõmbama purje veest välja. Tugevama tuulega aga (glisseerimise tingimustes (olenevalt varustusest/sõitja kaalust/kogemusest umbes üle 4–5 m/s tuulega) on veestart parem valik. See tähendab seada laud ja puri tuule suhtes õige nurga alla, lastes tuulel tõmmata purje abiga keha veest välja laua peale ning seejärel uuesti jalad jalustesse tagasi astuda. Selle manöövri jaoks on vaja natuke vähem kui glisseerimistingimusi. |- | '''Suuna vahetamine''' (''tacking and jibing'') || Kahesuunalised lohesurfilauad (enamik lohesurfilaudu) on valmistatud kahesuunalistena. Kui sõitja tahab suunda vahetada, siis on vaja vahetada ainult lohe asukohta taevas. Laua ahtrist saab nüüd vöör, nii et jalad võib hoia patjadel rihmade vahel. Vette kukkumine ei ole samuti suur probleem, kuna isegi algajad sõitjad saavad üsna kiiresti ja vaevata teha uue veestardi kasutades lohet enda veest välja tõmbamiseks. Tänapäeval kasutavad paljud lohesurfarid ka ühesuunalisi laudu (laine- ja võidusõiduks). Nende laudade puhul on vaja laud vees ringi keerata ja see nõuab harjutamist. || Sõitjal on võimalus valida kas vahetada suunda pöörates laua esiosa läbi tuule (tack) või tagaosa läbi tuule (jibe). Mõlemal juhul muutub tuulepoolne serv ja sõitja peab vahetama jaluseid. Tugeva tuulega on ainuke võimalus suunda vahetada sooritada "carve jibe", mis on manööver, mida on vaja praktiseerida palju tunde, et sooritada seda ilma kukkumata. |- | '''Hüppamine''' || Lohesurfarid saavad ilma laine vajaduseta kasutada hüppamiseks oma lohet (kasutades seda kui tiibvarju). Hüppamine on suhteliselt lihtne aga võib olla ohtlik. Õhku tõusmine (hüppamine) võib juhtuda ka tahtmatult isegi algajatele, eriti muutliku tuulega või kiirete lohe liigutamistega, kui lohe võib sõitja veest välja õhku tõusta lohe suunda muutes. || Purjelauduril on vaja õhulennu tegemiseks vaja märkimisväärset liikumiskiirust ja ideaaljuhul trampliinlainet. Kui laine ei ole piisavalt suur, siis peavad sõitjad hüppe alustamiseks lööma alla laua saba. Tahtmatuid hüppeid esineb väga harva (välja arvatud üle lainete põrgates), kuna hüppamine nõuab sõitjalt aktiivset osalust. Hüppamiseks on vaja oskuseid ja neid suudavad üldiselt sooritada ainult kogenud sõitjad. |- | '''Vigurlend''' || Enamik vigurlende ja trikke (saba haaramine, täispööre, jne.) saab sooritada ilma lohe asendi muutmiseta õhus. Seega vigurlendude sooritamine on väga vähe erinev nende sooritamisest maa peal, kui trapets on kinnitatud mõnda fikseeritud punkti. Algajad võivad hakata suure ettevaatlikkusega harjutama mõningaid peamisi trikke pärast paari esimest nädalat või isegi päeva. See osa lohesurfist võib nõuda teatavat füüsilist pingutust. || Enamiku vigurlendudega aerodünaamika asukoht õhus kipub lennukiga sarnaselt dramaatiliselt muutuma. Mõningate vigurlendudega nagu täispööre peab sõitja hüppama piisavalt kõrgele, et lubada mastil täispikkuses alt läbi pöörata. Sageli riskid sõitja jaoks nende suhteliselt raskete kiiresti liikuvate varustuste (laud, mast, puri) poolt võivad olla märkimisväärsed. See ei sarnane ühegi tegevusega maismaal ja seega õppimiskõver on väga madal. Kuna vigurlennud on oluliselt keerulisemad kui hüppamine sooritavad neid ainult kõige kogenumad sõitjad ja saavad seega purjelaudurite seas tohutu lugupidamise osaliseks. |- | '''Vajalik liikumisruum''' || Vaba liikumisruumi on vaja vähemalt 50 meetrit ülestuult ja 30 meetrit allatuult. Tugevate tuulepuhangute poolt lendu tõstmine on reaalne oht, mis omakorda muudab lohesurfari kontrollimatuks purjelenduriks ja tekib risk saada visatud vastu allatuult asuvad objekte. || Kuna puuduvad loheliinid, siis ei ole üles- ega allatuult objektidest vaja vaba ruumi, välja arvatud võimalikud vees olevad loheliinid või õngenöörid, mis tähendab, et purjelaudurid ei pea muretsema tugevate tuulepuhangute pärast. Samuti nad võivad peatuda peaaegu kohe. Kogenud sõitjad teevad seda vette kukkudes (mõningase riskiga iseendale) samas kui algajad sõitjad (kes üldjuhul ei kanna trapetsit) võivad jõu purjest välja lasta kohe vabastades oma tagumise käe või lastes masti vette kukkuda. Risk põrgata vastu kõvasid objekte või teisi veesolijaid on seega minimaalne. |- | '''Õppimiskõver''' || Lohesurfi õppimiskõver on väga erinev purjelaua omast. Alguses võib lohe käsitlemist õpetada kaldal, kuna lohesurf tegelikult pärinebki kaldal lohetamisest. Kord aga vees olles on vaja instruktori poolt turvalist juhendamist kuni põhitõed on selged. Kui põhitõed on selged ja ollakse võimelised iseseisvalt sõitma on areng palju kiirem kui purjelaua puhul. Kukkumist taastumine on suhteliselt lihtne (lohed, eriti uuemad, jäävad üldiselt üles ja tõmbavad sõitja veest välja vähese vaevaga) ja ka suuna muutmine on lihtne isegi tugeva tuulega. Ülestuult jäämist loetakse üldiselt edasiarenenu tehnikaks. Vaikse tuulega sõitmine (<5 m/s) on samuti edasijõudnute tehnika: tuulest kiiremini liikudes võib iga väike viga tuua kaasa näilise tuule kadumise -> lohe kukub vette ja jääbki sinna. || Purjelauaga sõitmise õppimiskõver on astmeline. Arenedes läbi erinevate õppeprotsessi tasemete on see väga rahuldustpakkuv. Erinevus lohesurfist on see, et ohutult harjutada saab palju rohkem omaette. Alguses võib purje käsitlemist harjutada vees või maa peal. Kord vee peal olles on arenemiseks vaja palju harjutada. Kukkumisest taastumiseks on vaja rohkem vaeva näha. Sõitjal on vaja puri uuesti tuulde saada ja selleks on vaja tasakaalu. Suurte purjede üles saamiseks on mõnikord vaja palju vaeva näha. Vette kukkumine on osa kogemusest (eksperdid võivad sõita mitmeid päevi ilma kukkumata). |- | '''Varustuse turvalisus''' || Materjali rebenemise või õnnetuste puhul pakub lohesurfi varustus väga piiratud päästmise võimalusi. Lohesurfarid saavad sooritada enesepäästmise ja kasutada oma lohe, et purjetada tagasi kaldale. Viimane võimalus sõitja jaoks on lohe ja laud maja jätta ja ujuda kaldale. || Iga purjelaud lubab sõitjal hoida keha piisavalt veest väljas, et lükata edasi või vältida alajahtumist. Väiksemate laudade puhul võib olla uppumise vältimiseks vaja eemaldada mast laua küljest. Seega reeglina ei pea sõitja kunagi lauast loobuma. Purjelaua varustus on oma olemuselt ohutu kokkupõrgete suhtes, mis võivad olla tingitud kontrolli kaotusest. Liiga tugeva tuule korral saab sõitja purjest jõu maha võtta hetkega lastes tagumise käe lahti või lastes kukkuda purjel vette. Nii tehes peatub laud peaaegu kohe kuna puri toimib vees olla ankruna. |- | '''Varustuse transportimine''' || Lohe ja lohelaud mahuvad enamikku autodesse. Keskmine sõitja vajab tavaliselt kahte kuni kolme lohet ja ühte lauda, et sõita suure ulatuse erinevate tuultega. . || Purjelaua laud ja purje mast (isegi teleskoopiline) ei mahu enamikku autodesse ja neid on vaja transportida katuseraamil või haagisega. Kui need autosse mahutada, siis see välistab sageli teiste kaasreisijate mahtumisse autoosse. Mitmed erinevad purjed ja lauad (ja sageli ka mastid ja poomid) on vajalikud, et katta terve sõidetav tuuleulatus. |} == Ohud ja turvalisus == Jõulohed on piisavalt võimsad, et tõmmata lohesurfarit sama kiirelt nagu paat tõmbab veelauasõitjat ja lisaks tõsta sõitja ka kõrgele õhku. Lohe võib aga muutuda kontrollimatuks ning see olukord võib olla väga ohtlik ja seda eriti rasketes ilmastikutingimustes. Lohe võib väljuda kontrollida alt näiteks pärast lohesurfari kukkumist või ootamatut tuulepuhangut. Raskeid vigastusi on võimalik saada pärast õhkutõstmist, lohistamist, minemakandmist, allatuult viimist või sööstu, mis põhjustab kokkupõrke kõvade objektidega, kaasa arvatud liiv, hooned, maastik või elektriliinid või isegi löök piisava kiirusega vastu veepinda kõrgelt ülevalt kukkudes. Piisav kvaliteetne lohesurfikoolitus, ettevaatlik kogemuse omandamine ja pidev kaine otsustusvõime kasutamine ning turvavarustuse kasutamine peaksid tagama lohesurfiga tegeledes vähem probleeme. <!-- === Weather === [[Weather forecasting]] and awareness is the principal factor to safe kiteboarding. Lack of weather awareness and understanding figures in many of these cases, but avoiding weather problems is possible<ref>{{cite web |url= http://fksa.org/showthread.php?t=9528|title= Kiteboarding weather planning and monitoring|author= Rick Iossi|publisher= Florida KiteSurfing Association Forum}}</ref> Choice of inappropriate locations for kiteboarding where the wind passes over land creating wind shadow, rotor with pronounced gusts and lulls has also factored in many accidents.<ref>{{cite web |url= http://fksa.org/showthread.php?t=7879|title= Shadow Blasted ... Flying In Dirty Air|author= Rick Iossi|publisher= Florida KiteSurfing Association Forum}}</ref> Paying attention to the weather and staying within the limits of the riders ability will provide the safest experience.<ref>[http://www.kitesurfingnow.com/kitesurfing-safety/kitesurfing-dangers.shtml Kitesurfing Dangers] www.kitesurfingnow.com</ref><ref>[http://kitesurfing-handbook.peterskiteboarding.com/weather Weather], Kitesurfing Handbook</ref> Kitesurfing [[Weather front|storm front]]s can be particularly dangerous due to rapid changes in wind strength and direction.<ref>[http://kitesurfing-handbook.peterskiteboarding.com/weather/kitesurfing-storms Kitesurfing storm fronts], Kitesurfing Handbook</ref> === Aggravating factors === Lack of a sufficient downwind buffer [[distance]] between the kiter and hard objects has contributed to accidents reducing the available distance and time for reaction. Jumping and being airborne at inappropriate places such as shallow water or near fixed or floating objects can be hazardous. [[Collision]]s with wind surfers, other kite boarders or water craft are hazards, particularly at busy locations. Solo kiteboarding has been a frequent contributing cause to accidents; kiteboarders should try to kite with friends and keep an eye on one another. A kitesurfer can get farther from [[shore]] than an easy [[Human swimming|swim]], which is the primary reason kitesurfing in directly offshore winds is discouraged. Marine hazards include [[sharks]], [[jellyfish]], [[sea otters]], [[dolphins]], and even [[crocodile]]s, depending on the location. [[Drowning]] has been a factor in severe accidents as well and may have been avoided in some cases through the use of an appropriate flotation aid or impact vest and development of acceptable swimming skills. === Equipment === Some kite designs from late 2005 and onwards have included immediate and almost full depower integrated with the control bar and improved quick release mechanisms, both of which are making the sport much safer. However, lack of sufficient practice of emergency depowering the kite and going out in excessively strong or unstable weather can reduce the benefit of high depower kites. A safety knife is useful if lines become tangled and dangerous. --> ===Lohesurfi ohutusreeglid=== Mõnedes riikides on lohede lennutamise ja turvalisuse tagamise jaoks olemas seadused, mida võib kohandada ka lohesurfi jaoks. '''Lohe üleval reegel''' – lohesurfar, kes on ülestuult (tuulele lähemal) peab hoidma oma lohe kõrgel, et vältida liinide ristumist allatuult sõitvate lohesurfaritega. Sarnaselt peab allatuult sõitev lohesurfar hoidma oma lohe madalal, et vältida liinide ristumist ülestuult sõitvate lohesurfaritega. See kehtib sõltumata sellest kas surfarid sõidavad samas suunas või üksteisele vastu. '''Vaba liikumisruumi reegel''' – lohesurfar peab hüpates jätma vaba turvatsooni vähemalt 50 meetrit allatuult kuna hüppe ajal nad liiguvad allatuult. Sõitjal peab olema ka vaba turvatsoon hüppekohast 30 meetrit ülestuult, kuna tema liinid võivad puutuda kokku teise surfari lohe ja liinidega. On oluline silmas pidada ka muid potentsiaalseid ohtusid nagu näiteks inimesi, ehitisi, puid ja muid fikseeritud takistusi sõitjast allatuult ja külgtuult. Lohesurfareid peetakse võrdväärseteks purjelaevadega, nii et kehtivad ka mõned standardsed purjetamise reeglid nagu näiteks: '''Tüürpoordi reegel''' – kui lohesurfarid lähenevad vastupidistest suundadest, siis sõitja, kelle tuul puhub tüürpoordi (parem pool, parem jalg/käsi viib sõidusuunas) on sõidueesõigus. Lohesurfar, kellel tuul puhub vastupidi (vasak pool, vasak jalg/käsi viib sõidusuunas), peab andma teed teistele. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et "hoia paremale" lohesõitjast, kes sõidab vastupidises suunas ja möödub vasakult. Purjetamistermineid kasutades peab meremees või lohesurfar läbisõiduõigusega nõudma seda õigust (hoiatades teisi lohesurfareid) hüüdma "tüürpoord" väga selgelt ja õigeaegselt. Muud paadisõidu reeglid nagu keelutsoonid, kaugus kaldast ja ujujatega arvestamine kehtivad samuti. == Terminoloogia ja žargoon == * '''Alajõuestatus''' (i.k. ''Underpowered'') – seisund, kui lohes pole piisavat jõudu. See võib olla tingitud ebapiisavast tuulest, sõiduks liiga väikese lohe valikust, valesti seadistamisest, liiga väikesest lauast, tuule suunaga samas suunas voolavast vee hoovusest, ebapiisava kiirusega sõitmisest jne. Lohesurfar, kes pidevalt liigutab lohe üles-alla, on tavaliselt alajõuestatud. * '''Allatuulekas''' (i.k. ''Downwinder'') – lohesurfireis (võib tegelikult olla kõigest paari minuti pikkune), kus lohesurfar alustab ühest punktist ja lõpetab teises, tema algsest asukohast allatuult asuvas punktis. * '''Allatuult''' – suund, kuhu poole tuul puhub. Kui sõitja seisab näoga allatuult, siis tuul puhub nende selja tagant. * '''Enesepäästmine''' (i.k. ''Self Rescue'') – manööver, millega lohesurfar, kelle lohe on alla vette kukkunud, manipuleerib lohet nii, et see aitab tal kaldale tagasi ujuda. Sõitja üldiselt kerib liinid kokku kuni ta jõuab loheni, seejärel keerab lohe selja peale, nagu seda kantakse kaldal olles, aga nii, et tiiva tipp jääb tuule püüdmiseks kalda poole. See tiivaots toimib purjena ja aitab sõitjat kaldale tõmmata. Seda peetakse oluliseks manöövriks, mis tuleks kindlasti ära õppida. * '''Häbikõnd''' (i.k. Walk of Shame'') – jalgsi ülestuult kõndimine asukohta, kust lohe algselt käivitati. * '''Jõud-maha''' (i.k. ''De-power'') – lohe veojõu vähendamine, tavaliselt lohe ründenurka reguleerides. Enamik lohesid tänapäeval lubab sõitjal lisaks sõidu pealt poomi üles-alla liigutamisele lohet ka enne lohe lendulaskmist seadistada. Jõu vähendamine teeb lohe turvalisemaks ja kergemaks käsitleda. Mõningatel uutel lohedel, eriti kaarlohedel saab jõu praktiliselt täiesti nulli viia, mis annab neile tohutu tuulevahemiku. * '''Jõutsoon''' (i.k. ''Power Zone'') – piirkond taevas, kus lohe kõige rohkem kergitavat jõudu tekitab. See on tavaliselt 0–60-kraadises vahemikus kaar allatuule suunas. * '''Kantimine''' (i.k. ''Edge'') – laua kallutamine servaga vette. Kasutatakse sõidusuuna kontrollimiseks. Korralikult kantima õppimine on kriitiline õppimaks liikuma ülestuult. Kantimine on üks peamisi lohesurfi oskuseid ja see on üks asi, mis eristab lohesurfi purjelaua ja veelauasõidust. Lohesurfi uimed on üldiselt palju väiksemad ja mõeldud selleks, et hoida laud vees aga nad ei ole hädavajalikud. Kuna lohesurfilaudadel on väike kiik (i.k. ''rocker''), siis sügavalt kantimine lubab laual toimida suure uimena. Veelauaga sõidul kasutatakse kantimist laua juhtimiseks aga lohesurfi juures ei juhi kantimine mitte üksnes lauda, vaid see on hädavajalik lohe juhtimiseks ja laua kiiruse kontrollimiseks. Allatuult lohe suunas sõitmine vähendab tohutult lohe jõudu ja aitab kontrollida ka laua kiirust. * '''Keha traalimine''' (i.k. ''Body Dragging'') – ilma laua peal seismata läbi vee tõmbamine. See on varajane samm õppeprotsessis ja on soovitatav enne lauaga sõitu ja pärast treeninglohe lennutamist. * '''Konksuvaba''' (i.k. ''Unhooked'') – lohesurfi sõidustiil, kus poomi aas (''chicken loop'') ei ole kinnitatud sõitja trapetsi külge. * '''Käivitamine''' (i.k. ''Launch'') – lohe lendulaskmine. Lohe võib lendu lasta kellegi abiga või üksinda. Üldiselt on ohutum kasutada selleks kellegi abi. * '''Käevahetus''' (i.k. ''Handlepass'') – trapetsi konksu otsast lahti ja õhus olles selja tagant poomi üleandmine. * '''Lohepainaja''' (i.k. ''Kitemare'') – lohesurfi õnnetus või ohtlik äpardus. Lohepainaja võib olla surmaga lõppev. *'''Surmasõlm''' (i.k. Deathloop) – tahtmatult tekkinud olukord, kus lohe hakkab kontrollimatult tuuleakna jõutsoonis pöörlema. Sellises olukorras muutub lohe kiiresti kontrollimatuks, kuid olles jätkuvalt jõutsoonis veab sõitjat edasi. Üks lohepainaja kõige halvemaid stsenaariume, võib lõppeda tõsiste vigastustega või isegi surmaga, seda eriti kui peaks juhtuma kaldal. Võib juhtuda tahtmatult lohesõlme triki sooritamisel (poomi üks ots jääb trapetsi konksu taha kinni) või lohe valesti seadistamisel. *'''Lohesõlm''' (i.k. ''Kiteloop'') – trikk, kus sõitja teeb lohega taevas läbi jõutsooni sõlme. Selle ekstreemne versioon on megasõlm (''megaloop''), kus sõitja sooritab hüppe alguses lohesõlme, üritades lohe viia tuuleaknas võimalikult madalale. Kõige agressiivsemate megasõlmed puhul võib sõitja olla hetkeks lohega samal horisontaalil või lohe isegi olla sõitjast meetri või paar allpool. Üks tehnilisemaid megasõlmlejaid on Poola sõitja Janek Gzregorzewski. * '''Maatuul''' – tuul, mis puhub kalda poolt veekogu poole. Ära kunagi sõida maatuulega ilma mingi päästevahendita, nt päästepaadita. See on muidugi mõnevõrra vähem oluline väiksemate veekogude peal. * '''Meretuul''' – tuul, mis puhub risti või otse merelt maa poole. Väljakutsuv olukord algajate jaoks, eriti kui merel on lained. * '''Näiline tuul''' (i.k. ''Apparent Wind'') – lohe kiirus võrreldes ümbritseva õhuga. Kui sõita sirgjooneliselt, siis lohe näiline tuul on kombinatsioon tuule kiirusest ja lohe kiirusest ning üle veepinna sõitjast. Kuna lohe on aga väga liikuv, siis näiline tuul võib muutuda sõltuvalt sellest, kuidas lohet lennutatakse. Lohe jõudu saab tõsta andes talle mingi moel suurema näilise kiiruse, nt. lohe kiire liigutamisega, kiiremini sõitmisega või suurema nurga all tuulde sõitmisega. Kõik need variandid tõstavad näilist tuule kiirust. * '''Pakpoord''' (i.k. ''Port'') – veesõiduki vasakpoolne külg vaadatuna pardal oleva, näoga vööri (esiosa) poole seisva isiku poolt. * '''Seniit''' – asukoht tuuleaknas täpselt lohesurfari pea kohal. See on neutraalne positsioon, kuhu lohe võib liikumise peatamiseks või enne liikuma hakkamist panna. * '''SLE''' (i.k. ''Supported Leading Edge'') – toetatud esiservaga C-kujuline lohe, millel on täispumbatav esiserv. Antud hetkel kõige kaasaegsema disainiga lohe, mis võimaldab tohutut jõu mahavõtmist. * '''Surfistiil''' (i.k. ''Surfstyle'') – lainesõit, kasutades surfilaudu. Ideaalsed tingimused on risti-kaldaga kuni risti-maatuul samas suunas kuhu laine murdub. Laudadega võib sõita koos või ilma jala-aasadeta. * '''Suur õhulend''' (i.k. ''Big Air'') – ülikõrgete hüpete tegemine, kasutades lohe tõstejõudu. Hüpet toetab algstaadiumis tihti sõitja poolt hooga lainetipust ära tõukamine. * '''Tuuleaken''' – 120–180-kraadine kaar taevas sõitjast allatuult, kus lohet saab lennutada. Umbes üks neljandik kera pinnast. Kui sõitja seisab allatuult tasasel pinnal nagu näiteks merel, siis tuuleaken koosneb laias laastus kogu sellest alast, mida sõitja näeb, sõitja perifeersest nägemisest ühest küljest läbi silmapiiri teisele poole ja seejärel otse üle pea tagasi esimesele poolele. Kui sõitja kuidagi juhib lohe tuuleaknast välja – sõites näiteks allatuult väga kiiresti ja saates seejärel lohe kiiresti pea kohale ja kaugemale tahapoole, siis lohe pidurdub ja kukub sageli taevast alla. * '''Tüürpoord''' (i.k. ''Starboard'') – veesõiduki parem pool vaadatuna pardal oleva, näoga vööri (esiosa) poole seisva isiku poolt. * '''Uuesti-käivitamine''' (i.k. ''Re-Launch'') – üldine mõiste lohe uuesti veest õhku tõstmiseks peale maha kukkumist (maal või vees). Taaskäivitamist tehakse ilma kõrvalise abita ja see nõuab sõitjalt lohespetsiifilist protseduuri (vaata kasutatava lohe käsiraamatut). Pärast aastaid kestnud arengut on uuemaid lohesid nüüd palju lihtsam uuesti käivitada. *'''Veestart''' (i.k. ''Water start'') – vees sõidu alustamine. Enamasti, eriti algajatel, toimub veestart nii-öelda vees istudes ja siis lohe alla tuuleaknasse tuues, kus lohe omandab tõmbejõu ja tõmbab seega sõitja veepeale püsti. Edasijõudnumad sõitjad võivad kasutada püsti veestarti, kus astutakse lohe aasadesse või lohe lauale ja kiiresti tuuakse lohe jõutsooni, et alustada vee peal liikumist. Väga edasijõudnud (ja mõnikord liiga hulljulged kogenematud sõitjad) kasutavad ka maastarti (''land start''), kus kaldal enamasti veelähedal sooritatakse lohega esmane hüpe otse vee peale, et niimodi sõitma hakata. Tihti kasutavad vee ja maa piiril maastarti sõitjad, kes sõidavad saabastega, sest vees on lohelauasaabastesse saamine keerulisem, kui maal. * '''Vabasõit''' (i.k. ''Freeride'') – lohesurfi sõidustiil. Tavaline lohega sõitmine, mis ei hõlma trikke ega hüppamist. Peamine eesmärk on hästi kantida ja võime sõita ülestuult. Tavaliselt on selleks vaja lauda, millel on väike kiik (rocker). * '''Veelauastiil''' (i.k. ''Wakestyle'') – lohesurfi stiil, kus sõitja tihti kasutab surfilaua peal sõitmiseks saapaid (mitte patju ja sidemeid), tagades selle, et ta jalad jäävad kogu aeg kindlalt ühe koha peale. See stiil on täiel jõul trikkide tegemiseks ja lohe hoitakse nii vee lähedal kui võimalik (üldiselt peetakse seda lohesurfarite poolt raskemaks ja stiilsemaks). * '''Vigursõit''' (i.k. ''Freestyle'') – lohesurfi stiil, mis hõlmab trikke (või kombinatsioone trikkidest) kus sõitja hüppab veest välja ja kasutab suuremat kõrgust kasutades lohest tekkinud tõstejõudu. Vigursõidu jaoks on parem omada spetsiaalset varustust. "Suurt Õhulendu" seostatakse tavaliselt samuti vigursõiduga. * '''Õhuaeg''' (i.k. ''Airtime'') – aeg, mis veedetakse hüppe ajal õhus olles. See võib olla märkimisväärselt pikk, 5–10 sekundit ei ole ebatavaline. * '''Ülekäimine''' (i.k. ''Overpowered'') – olukord, kus lohes on liiga palju jõudu. See võib olla tingitud tuule tugevuse kasvamisest, valest lohe valikust (tingimuste jaoks liiga suur), valest seadistusest, liiga kiiresti sõitmisest jne. Kogenud sõitjad kelle lohe käib üle, võivad võtta sõitmiseks väiksema laua ja sellega teatud määral olukorda kompenseerida, kuigi surfarite seas on levinud omada ainult ühte lauda. * '''Ülepea lained''' (i.k. ''Overhead waves'') – lained, mis on lainepõhjast kuni laineharjani kaks või rohkem meetrit üle pea. * '''Ülestuult''' (i.k. ''Upwind'') – suund, kust poolt tuul puhub – tuule poolt, tuule poole. <!-- * '''Back Stall''': A condition in which the kite ceases to move forward through the air and becomes difficult to control, often resulting in the kite flying backwards and crashing. Back stall is often caused by lack of wind or by flying the kite with too great of an angle of attack. * '''Boost''': to suddenly become airborne * '''Brain Fart''': to forget what trick you intended to perform mid air and end up crashing or landing on the water. * '''Charlie browner''': same as kiteboarder or kitesurfer. * '''Chicken loop''': a hard rubber loop attached to the middle line which has been fed through the control bar. It is used to attach the control bar to the harness so the kitesurfer can produce tension in the lines using their entire bodyweight instead of using purely arm strength. * '''Chicken bone/chicken finger/donkey dick''': a hard rubber "tongue" attached to the chicken loop which the rider feeds through the spreader bar hook to prevent the rider from becoming "unhooked". * '''De-power''': to reduce the kite's power (pull), generally by adjusting the angle of attack of the kite. Most kites and control bars now allow a rider to rig a kite for a number of different power levels before launching, in addition to powering the kite up and down "on the fly" by moving the bar up and down. Depowerability makes a kite safer and easier to handle. Some new kite models, especially "bow" kites, can be de-powered to practically zero power, giving them an enormous wind range. * '''DP''': dawn patrol; a very early morning session. * '''Facial''': total loss of flying kite control while on the beach, resulting in the harnessed rider being dragged face first downwind across rocks and sand. * '''Goofy''': the [[footedness]] of the rider, with the right foot leading. * '''Guinea pig''' a person who goes out to test if the wind is rideable or not. If it is, others start riding too. Also known as a '''Wind-dummy'''. * '''Heel side''': the side of a board on the edge where a rider's heels are (opposite of toe side). "Riding heel side" is riding with heels down. * '''Hindenburg''': (a reference to the Hindenburg Airship disaster of 1937) a kite falling out of the air due to the loss of tension in the control lines, and therefore the loss of kite control. Hindenburging can be caused either by lack of wind or by the kite advancing to a position upwind of the kitesurfer in the wind window, also called "overflying the kite". * '''Hot Launch''': recovering and launching the kite from a position deep inside the wind window so the kite is immediately under maximum power (potentially dangerous). * '''Lofted''': to get lifted vertically into the air by the kite due to a strong gust of wind. A very dangerous occurrence that has resulted in several fatalities when kiters on or near land have been dragged into obstacles. Can be avoided by minimizing time on land with the kite flying directly overhead, and by not kiting in overpowered situations. * '''Luff''' : when the air flow stalls around the kite. It may then stall and fall out of the sky. Like sails, a luffing kite has rippling and flapping panels. When launching the kite, if the kite is luffing, the rider should move farther upwind, or the person holding the kite should move downwind. * '''Mobe''': this term has two meanings: either a class of wakestyle tricks involving an invert with a 360-degree spin or a specific trick involving a back roll with a frontside 360 handlepass (while keeping the kite below 45 degrees). The former meaning stems from the latter, which was the first type of mobe to ever be landed. Other types of mobes include: mobe 540, mobe 720, slim chance, KGB, crow mobe, moby dick, Pete Rose, blind pete, crow mobe 540, etc. * '''Nuking''': wind blowing at great speeds (30-40 knots). These conditions are very extreme and dangerous for most riders. * '''Dookie Dive''': loss of power during air time resulting in a crash into the water. * '''O-Shit Loop''': two loops on either ends of the bar that are attached to the kite lines and run through rings attached to the bar. A standard leash attachment point. * '''pop''': height gained above the water using only the board and tension in the lines to get lift, with the kite usually positioned at 45 degrees. Lower kite angles are possible for more experienced riders. Used as a basis for many tricks and regarded as an essential skill for progressing. * '''Power up''': when the kite's power increases (suddenly), because of wind gusts or the kite's movement. * '''Send it''': to move the kite aggressively up through the power zone. * '''Schlogging''': this is riding extremely underpowered. A rider has no power to plane and definitely not enough to jump. A rider and their board bounce from planing on the surface to being dragged in the water. * '''Shit hot''': the art of stylish smooth moves. * '''Side offshore''': wind blowing between sideshore and at a 45-degree angle away from the shore. * '''Side onshore''': wind blowing between sideshore and at a 45-degree angle towards the shore. * '''side shore''': winds blowing parallel to the shore. Usually the most desirable direction for kitesurfing. * '''Spreader bar''': a stainless steel bar that attaches to the rider's harness. It has a hook that holds the "chicken loop" when riding hooked in. * '''Stomp''': to successfully perform a trick. * '''Tack''': the direction which is being sailed, normally either starboard tack or port tack. In a starboard tack the wind is coming in from the rider's starboard (right-hand) side, similar to sailing a boat. In normal riding, the kitesurfer takes a heading which is as close to into the wind as possible, and in any event leads at some angle slightly upwind, sometimes as much as 45 degrees; jumping or wave riding usually results in traveling downwind, so the net result is to maintain relative position. Alternatively, see "'''downwinder'''". * '''Tea-bagging''': popping out of and falling back into the water intermittently due to light or gusty wind, poor flying skills, twisted lines etc. * '''Toe side''': the side of a board on the edge where a riders toes are (opposite of heel side). "Riding toe side" is riding with toes down. * '''VaS conditions''': [[Victory at Sea]]; very rough sea conditions, generally with overhead wind waves causing severe shore break. * '''Wind-dummy''' a person who goes out to test if the wind is rideable or not. If it is, others start riding too. Also known as a '''Guinea pig'''. --> == Pilte == === Lohetüübid === <gallery> Pilt:Bowkite.svg| Kaarlohe (Bow) Pilt:Foilkite.svg| Madratslohe (Foil) Pilt:Leikite.svg| C-lohe Pilt:Lei-bow-foil-kites.svg| |Madratslohe (Foil) |Kaarlohe (Bow) |C-tüüpi lohe </gallery> == Allikad == 1. Lohesurfi ajalugu http://lohesurf.eu/et/blogs/lohesurfi-ajalugu 2. Tuule hindamine http://lohesurf.eu/et/blogs/tuule-hindamine 3. Lohesurfi sõidustiilid http://lohesurf.eu/et/blogs/lohesurfi-erinevad-stiilid 4. Lohesurf ''vs.'' purjelaud http://lohesurf.eu/et/blogs/lohesurf-vs-purilaud 5. Muu varustus http://lohesurf.eu/et/blogs/muu-varustus 6. Ohud ja turvalisus http://lohesurf.eu/et/blogs/ohud-ja-turvalisus-0 7. Terminoloogia ja žargoon http://lohesurf.eu/et/blogs/lohesurfi-terminoloogia-ja-zargoon {{commonskat|Kitesurfing}} {{Liikumispordilauad}} [[Kategooria:Veespordialad]] [[Kategooria:Talispordialad]] [[Kategooria:Lauaga liikumise spordialad]] ikuqtq6o61gztqymocgwh0yjcw5m02g 10 29933 6175386 6061361 2022-08-08T11:01:18Z Killerlicka 68247 Lisa Bahreini lühendatud suunamine wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|riigilipu andmed</noinclude>}}} | alias = Bahrein | omastav alias = Bahreini | lipu alias = Flag of Bahrain.svg | suurus = {{{suurus|}}} | nimi = {{{nimi|}}} | altlink = {{{altlink|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | redir1 = BHR </noinclude> }} hb98qmswi3a3dk9f4apdnvs1bh8qhy0 10 30105 6175384 6061387 2022-08-08T11:00:08Z Killerlicka 68247 Lisa Singapuri lühendatud suunamine wikitext text/x-wiki {{ {{{1<noinclude>|riigilipu andmed</noinclude>}}} | alias = Singapur | omastav alias = Singapuri | lipu alias = Flag of Singapore.svg | suurus = {{{suurus|}}} | nimi = {{{nimi|}}} | altlink = {{{altlink|}}} | variant = {{{variant|}}} <noinclude> | redir1 = SIN </noinclude> }} 225zmjjg2lm5tzv8y31jihvwsxz0c6f 0 30564 6174944 5432377 2022-08-07T14:48:30Z KesMisKus 123508 Karamzini seisukoha lisamine Liivi sõja tekke kohta koos viitega. wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} [[pilt:IoannIV reconstruction by Gerasimov02.jpg|pisi|Ivan Julma näo rekonstruktsioon ([[Mihhail Gerassimov]], 1965)]] [[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil]] [[Pilt:Vasnetsov Ioann 4.jpg|pisi|Ivan IV ehk Ivan Julm. [[Viktor Vasnetsov]]i maalil (1897)]] '''Ivan Julm''' ehk '''Ivan IV''' ([[vene keel]]es Иван Васильевич Грозный ('''Ivan Groznõi'''); [[25. august]] [[1530]] – [[18. märts]] [[1584]] [[Moskva]]) oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastiast]] [[Moskva suurvürst]] alates [[1533]] ja esimene [[Moskva tsaar]] alates [[1547]] kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ([[Moskoovia]]) valitsejaid enne [[20. sajand]]it. ==Lapsepõlv ja regendivalitsus 1533–1547== Ivan sai pärast oma isa [[Vassili III]] surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks. Esialgu valitses tema eest [[regent|regendina]] ema [[Jelena Glinskaja]], kes suri kui Ivan oli 8-aastane. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski [[bojaar]]iperekonnad, kes noort tsaari tema hilisemate väidete kohaselt sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. Regentnõukogusse kuulusid: Ivan IV ema [[Jelena Vassiljevna Glinskaja]] (aastail 1533–[[1538]]); [[vürst]] Ivan Jurjevitš Šigona-Podžogin (1533–[[1534]]); vürst Ivan Fjodorovitš Ovtšina-Telepnev-Obolenski (1534–1538); vürst Ivan [[Vassili Vassiljevitš Šuiski|Vassiljevitš]] Šuiski (1538–[[1540]] ja [[1542]]–[[1543]]); [[metropoliit]] Joasaf (''Иоасаф'') (1540–1542); vürst Ivan Fjodorovitš [[Belski]] (1540–1542); vürst Andrei Mihhailovitš [[Šuiski]] (1543); vürst Ivan Ivanovitš Kubenskoi (1542–1544, 1545–1546); vürst Fjodor Semjonovitš [[Vorontsov]] (1544–1546); vürst Mihhail Vassiljevitš Glinski (1544–1547); vürst Juri Vassiljevitš [[Glinski]] (1544–1547). ==Valitsusaeg alates 1547. aastast == Ivan IV valitsusaja alguses (1540.–1550. aastad) koondus tema ümber nn Valitud Raada, kellest silmapaistvamad olid duuma[[aadlik]] [[Aleksei Adašev]], õukonna[[vaimulik]] [[Silvester]], [[metropoliit]] Makarios, duuma[[djakk]] [[Ivan Viskovatõi]] ja vürst [[Andrei Kurbski]]. Valitud Raada oli [[suurvürst]]i juures nõuandev organ, mis arutas riigi[[reform]]ide ja [[välispoliitika]] küsimusi ning juhtis nende elluviimist. Tsaari ja Valitud Raada tegevus oli suunatud tsaarivõimu ja keskvalitsuse tugevdamisele, toetudes ja edendades senise bojaaride ja pärusaadlike asemel teenisaadlikke. Valitud Raadaga viis tsaar läbi uuendusi kesk- ja kohalikus valitsemiskorralduses ning kohtupidamises (koostati kodifitseeritud Sudebnik 1550), viidi läbi sõjaväereform (moodustati [[strelets]]iväeosad ja kaotati [[kohajärgus]]süsteem sõjaväejuhtimises). Valitud Raada kaotas oma mõju riigivalitsemisele 1560. aastal ja selle liikmed sattusid tsaari repressioonide ohvriks. 1547. aastal kroonis Ivan end [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse [[kuningas|kuningaks]], vaid vürstiks või [[suurhertsog]]iks. Tsaar (''caesar'') oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid [[imperaator]]ile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa [[Ivan III]] ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. {{kas|Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat.}}{{lisa viide}} Ta soosis [[trükikunst]]i arengut ja asutas Moskvas [[trükikoda|trükikoja]]. Ivan IV ajal liideti [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]] viimane iseseisev Venemaa vürstiriik [[Rjazani vürstkond]]. ==Sõjad khaaniriikidega== [[Pilt:Astrakhan Khanate map.svg|pisi|200px|Astrahani khaaniriigi asukoht Kaspia mere ja Volga deltas]] [[Pilt:KazanKhanate1500.png|pisi|vasakul|300px|Kaasani khaaniriik 16. sajandil]] ivan IV oli võimalus edukat sõjalist ekspansiooni jätka. Esimeseks valikuks oli Krimmi vallutamine ( Ukraina šlahtits Võšnevetski , keda peetakse Zaporožja kasakavabariigi loojaks, käis Moskvas Ivan IV toetust saamas , sest kriim oli põua ja nälja tõttu nõrk.Kuid Moskoovia võitis "tatarlaste partei", kes suunasid passionaarsuse-vallutamisiha Liivimaale, päästes sellega Krimmi kui ka Põhja-kaukaasia tatarlaste võimu ja elukorralduse.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karamzin N.M ( 1766-1826)|pealkiri=Venamaa riigi ajalugu|aasta=2011|koht=Moskva|kirjastus=EKSMO|lehekülg=646 - 671}}</ref> Ta jätkas ka sõjategevusega Moskva tsaaririigi piiride laienemist itta, hõivates [[Kuldhord]]i järglasriikide alasid:[[1552]]. aastal alistasid ta väed [[Aleksei Danilovitš Basmanov]]i ja [[Mihhail Ivanovitš Vorotõnski]] juhtimisel [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]]. aastal ka [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigi]] ning lõpuks ka [[Lääne-Siber]]i alad. [[Osmanite impeerium]]i vasalli [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]] olid Ivan IV-l liitlas- ja andamisuhted, mille rikkumise eest tegi [[Krimmi khaan]] [[Devlet Geray I|Devlet Geray]] 1571. aastal sõjakäigu Moskooviasse ning põletas [[Moskva kreml]]it ümbritseva possadi. ==Sõda Rootsiga== {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1554–1557)}} Aastatel [[1554]]–[[1557]] pidas Moskva tsaar Ivan julm Novgorodi vägedega Soome idaaladel sõda [[Rootsi ajalugu|Rootsi]]ga. Kokkupõrked lõppesid eriliste tulemusteta, sõja lõpetas Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel [[Novgorod]]is sõlmitud [[vaherahu]], mis kestis 40 aastat. 1558. aastal oli Moskva tsaari Ivan IV tiitel "Jumala armust kogu Venemaa [[tsaar]] ja [[suurvürst]] Ivan Vassiljevitš, [[Vladimir]]i, [[Moskva]], [[Novgorod]]i suurvürst, [[Kaasan]]i ja [[Astrahan]]i tsaar, [[Pihkva]] valitseja, [[Smolensk]]i, [[Tver]]i, [[Jugorsk]]i, [[Perm]]i, [[Vjatka]], Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, [[Tšernigov]]i, [[Rjazan]]i, [[Połack|Polotski]], [[Ržev]]i, [[Belsk]]i, [[Rostov]]i, [[Jaroslavl]]i, [[Belozersk]]i, [[Udorsk]]i, [[Obdorsk]]i, [[Kondinsk]]i suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa valitseja [[Liivimaa-Jurjev]]is" ==Liivimaa sõda== [[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|300px|[[Vana-Liivimaa]] kaart, [[Joann Portantius]] 1573]] {{vaata|Vene-Liivimaa sõda}}, ''[[Liivimaa sõda]]'' Lääne pool võitles Ivan [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigi]] (hiljem [[Rzeczpospolita]]) vastu ja püüdis hõivata ka [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]d, et tagada [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigile]] väljapääs [[Läänemeri|Läänemere]]le ning saada endale jõukaid provintse, ent sai [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Sõja käigus said kannatada [[Liivi ordu]] Vana-Liivimaa osad Eesti-, Liivimaa ja ka [[Peterburi#Peterburi piirkond Rootsi Kuningriigis Ingerimaa kubermanguna|Ingerimaa]], mille keskuseks oli [[Narva]] linn. 1559. aastal oli Moskva tsaari Ivan IV tiitel "Jumala armust kogu Venemaa [[tsaar]] ja [[suurvürst]] Ivan Vassiljevitš, Vladimiri, [[Moskva]], [[Novgorod]]i suurvürst, [[Kaasan]]i ja [[Astrahan]]i tsaar, [[Pihkva]] valitseja, [[Smolensk]]i, [[Tver]]i, [[Jugorsk]]i, [[Perm]]i, Vjatka, Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, [[Tšernigov]]i, [[Rjazan]]i, [[Połack|Polotski]], [[Ržev]]i, [[Belsk]]i, [[Rostov]]i, [[Jaroslavl]]i, [[Belozersk]]i, [[Udorsk]]i, [[Obdorsk]]i, [[Kondinsk]]i suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa [[Liivimaa-Jurjev]]i, teiste [[Liivi ordu ordumeister|ordumeister]] [[Wilhelm Fürstenberg|Wilhelmile]], [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopile]], [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopile]] ja teistele piiskoppidele ja kõigile inimestele kuulunud Liivimaa maade valitseja".{{lisa viide}} ==Vene–Poola sõda== {{Vaata|Vene-Poola sõda (1562–1582)}} [[1575]]. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola uue [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Stefan Batory]] juhtimisel. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga. [[Pilt:Polish-Lithuanian Commonwealth 1582.PNG|pisi|Rzeczpospolita 1582. aastal]] [[1577]]. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]]us võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesid, 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Batory väed [[Polotsk]]i, 1580. aastal vallutasid nad [[Velikije Luki]], [[Veliž]]i ja [[Nevel]]i, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal [[Pihkva]]t. Rootsi väed, samal ajal [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel vallutasid [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]], Liivimaal. [[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ja [[10. august]]il [[1583]] Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) jäid Rzeczpospolitale. [[Jam Zapolski vaherahu]]ga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, mis liideti [[Rzeczpospolita]]ga ==Ivan IV ja sisepoliitika== Sisepoliitikas piiras ta keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ja küüditas inimesi riigi Euroopa osast [[Lääne-Siber]]isse. [[1565]]. aastal kehtestas Ivan [[opritšnina]]-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati [[Maljuta Skuratov]]i juhtimisel mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka [[Novgorod]]is ([[Novgorodi veresaun]]), [[Pihkva]]s. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi Venemaal [[pärisorjus]]e. [[Pilt:REPIN Ivan Terrible&Ivan.jpg|pisi|[[Ilja Repin]]i maal. Ivan Julm oma sureva pojaga]] ==Surm ja troonipärimine== Ivan IV suri [[Bogdan Belski]]ga malet mängides. [[1960. aastad|1960. aastatel]] avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal [[elavhõbe]]dat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. Too karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg [[Fjodor I]], tegelikuks valitsejaks sai aga [[bojaar]] [[Boriss Godunov]]. [[1598]]. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav. == Isiklikku == Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja [[Jelena Glinskaja]] poeg. Tema vanaema oli [[bütsants]]i printsess [[Zoe Palaiologina|Sophia Palaiologina]] ja vanaisa suurvürst [[Ivan III]]. Ivan Julm oli seitse korda abielus (ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda) nagu ka samal ajal ([[1509]]–1547) [[Inglismaa kuningriik]]i valitsenud [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]]-s. *1547. aastal abiellus Ivan Vassiljevitš [[okolitš]]i Roman Jurjevitš Zahharini tütre, Anastassia Romanovna Zahharina-Jurjeva (ca 1530–1560). Anastassia Romanovna Zahharina-Jurjeva venna Nikita Zahharin-Jurjevi poeg Fjodor Nikititš Romanov oli hilisem [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] ([[1619]]–[[1633]]) [[Filaret (Moskva patriarh)|Filaret]] ja pojapoeg esimene [[Romanovid|Romanovite dünastia]] [[Moskva tsaar]] ([[1613]]–[[1645]]) [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail I]]. Ivan IV ja Anastassia järglased: **[[Dmitri Ivanovitš]] (1552–[[1553]]), uppus / suri külmetusse 1553. aastal; **[[Ivan Ivanovitš]] (1554–[[1581]]), hukkus tüli ajal isa Ivan Julmaga; **[[Fjodor Ivanovitš]] (1557–1598), alates 1584. aastast tsaar [[Fjodor I]]. Pärast Fjodori surma sai Moskva tsaariks Anastassia venna Fjodor Nikititš [[Romanovid|Romanov]]i poeg [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail Fjodorovitš]]. Ivanil ja Anastassial olid ka tütred Anna, Marija ja Jevdokia, kes surid lapseeas. *[[1561]]. aastal abiellus Ivan IV [[Kabardi]] [[khaan]]i tütar [[Marija Temrjukovna]] (surn. 1569), nimi enne [[Vene Õigeusu Kirik|vene õigeusu]] kohast ristimist ''Kutšenei'', Ivan IV ja Marija järglased: Vassili Ivanovitš (1563–1563); *[[1571]]. aastal abiellus Ivan IV [[Marfa Vassiljevna Sobakina]] (–[[13. november]] 1571), [[Kolomna]] mitterikkast aadlisuguvõsast ja [[Maljuta Skuratov]] sugulane, kellega [[laulatus]] peeti [[28. oktoober]] 1571; *1572. aastal abiellus Ivan IV Anna Koltovskajaga (surn. 1626), kellest lahutas 1572. aastal, kuid kes oli tsarinna aastail 1572–1575; *[[Marija Dolgorukaja]] (1560–1573) *1574. aastal abiellus Ivan IV [[Anna Vassiltšikova]]ga (surn. 1577), kellest lahutas 1575. aastal; **[[Vassilissa Melentjeva]] *1580. aastal abiellus Ivan IV [[Marija Fjodorovna Nagaja]]ga (surn. 1612) **[[Dmitri Ivanovitš]] (1582–1591), kelle [[Boriss Godunov]] arvatavasti laskis tappa, kuid kelle nime kasutasid 17. sajandil nn [[Vale-Dmitri]]d 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel tekkis [[nurisünnitus]]. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Teise versiooni järgi tappis Ivan IV oma poja seetõttu, et too süüdistas teda arguses. Erinevalt Venemaa ajaloolistel maalidel kujutatust ei hukkunud Ivani poeg mitte kohe, vaid sai isa löögist närvipõletiku ja suri umbes nädal aega hiljem. ====Tuntud isikuid Ivan IV õukonnast==== *Opritšnikud: [[Maljuta Skuratov]], [[Boriss Godunov]] *[[Eliseus Bomelius]], õukonnaarst ==Kirjandus== *[[Norbert Angermann]], ''Studien zur Livlandpolitik Ivan Groznyjs'', Marburg/Lahn, [[1972]]. *[[Aleksandr Filjuškin]], ''Ivan the Terrible: a military history'', London, [[2008]]. *[[Andreas Kappeler]], ''Ivan Groznyi im Spiegel der ausländischen Druckschriften seiner Zeit : ein Beitrag zur Geschichte des westlichen Russlandbildes'', [[Bern]] etc, 1972. *[[Vladimir Sergejev]], [[David Vseviov]], ''Venemaa – lähedane ja kauge. Vürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV'', Tallinn, [[2007]]. *[[Kari Tarkiainen]], ''Se vanha vainooja: käsitykset itäisestä naapurista Iiivana Julmasta Pietari Suureen'', Helsingi, [[1986]]. *[[Henry Troyat]], ''Ivan Julm (1530–1584)'', Tallinn, [[1998]]. ==Välislingid== {{Commons|Ivan IV}} *[[Paul Oderborn]], [http://dfg-viewer.de/show/?set%5Bmets%5D=http%3A%2F%2Fdaten.digitale-sammlungen.de%2F~db%2Fmets%2Fbsb00025416_mets.xml Wunderbare, erschreckliche, unerhörte Geschichte und warhaffte Historien, nemlich des Großfürsten in der Moschkaw Ivan Basilides (auff ire Sprach Iwan Basilowicz genant) Leben], [[Görlitz]], [[1588]]. *Paul Oderborn, [http://dfg-viewer.de/show/?set%5Bimage%5D=1&set%5Bzoom%5D=default&set%5Bdebug%5D=0&set%5Bdouble%5D=0&set%5Bmets%5D=http%3A%2F%2Fdaten.digitale-sammlungen.de%2F~db%2Fmets%2Fbsb00025350_mets.xml Wunderbare, erschreckliche, unerhörte Geschichte und warhaffte Historien, ...], Görlitz, [[1596]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vassili III]] | nimi=</b>kuni 1547 '''[[Moskva suurvürst]]''' <br>alates 1547 <b>[[Moskva tsaar]]| aeg=1533–1574 | järgnev=[[Simeon Bekbulatovitš]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Simeon Bekbulatovitš]] | nimi=[[Moskva tsaar]]| aeg=1576–1584 | järgnev=[[Fjodor I]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Moskva suurvürstid ja tsaarid]] [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Sündinud 1530]] [[Kategooria:Surnud 1584]] [[Kategooria:Vene-Liivi sõda]] q4bgtw68x9xt4lyvme74jszz7air3n4 6175001 6174944 2022-08-07T16:26:33Z Kruusamägi 1530 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/KesMisKus|KesMisKus]] ([[User talk:KesMisKus|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Iifar|Iifar]]. wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}}{{keeletoimeta}} [[pilt:IoannIV reconstruction by Gerasimov02.jpg|pisi|Ivan Julma näo rekonstruktsioon ([[Mihhail Gerassimov]], 1965)]] [[Pilt:Kremlinpic4.jpg|pisi|Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil]] [[Pilt:Vasnetsov Ioann 4.jpg|pisi|Ivan IV ehk Ivan Julm. [[Viktor Vasnetsov]]i maalil (1897)]] '''Ivan Julm''' ehk '''Ivan IV''' ([[vene keel]]es Иван Васильевич Грозный ('''Ivan Groznõi'''); [[25. august]] [[1530]] – [[18. märts]] [[1584]] [[Moskva]]) oli [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastiast]] [[Moskva suurvürst]] alates [[1533]] ja esimene [[Moskva tsaar]] alates [[1547]] kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] ([[Moskoovia]]) valitsejaid enne [[20. sajand]]it. ==Lapsepõlv ja regendivalitsus 1533–1547== Ivan sai pärast oma isa [[Vassili III]] surma vaid 3-aastaselt Moskva suurvürstiks. Esialgu valitses tema eest [[regent|regendina]] ema [[Jelena Glinskaja]], kes suri kui Ivan oli 8-aastane. Väga mõjukad olid sel ajal Šuiski ja Belski [[bojaar]]iperekonnad, kes noort tsaari tema hilisemate väidete kohaselt sageli alandasid ja solvasid. Ent juba nooruses avaldus Ivani kalduvus inimesi piinata, mille tema lähedased heaks kiitsid. Lossis toimusid pidevad intriigid, tuli ette isegi mõrvu, mis arendasid seda omadust veelgi. Regentnõukogusse kuulusid: Ivan IV ema [[Jelena Vassiljevna Glinskaja]] (aastail 1533–[[1538]]); [[vürst]] Ivan Jurjevitš Šigona-Podžogin (1533–[[1534]]); vürst Ivan Fjodorovitš Ovtšina-Telepnev-Obolenski (1534–1538); vürst Ivan [[Vassili Vassiljevitš Šuiski|Vassiljevitš]] Šuiski (1538–[[1540]] ja [[1542]]–[[1543]]); [[metropoliit]] Joasaf (''Иоасаф'') (1540–1542); vürst Ivan Fjodorovitš [[Belski]] (1540–1542); vürst Andrei Mihhailovitš [[Šuiski]] (1543); vürst Ivan Ivanovitš Kubenskoi (1542–1544, 1545–1546); vürst Fjodor Semjonovitš [[Vorontsov]] (1544–1546); vürst Mihhail Vassiljevitš Glinski (1544–1547); vürst Juri Vassiljevitš [[Glinski]] (1544–1547). ==Valitsusaeg alates 1547. aastast == Ivan IV valitsusaja alguses (1540.–1550. aastad) koondus tema ümber nn Valitud Raada, kellest silmapaistvamad olid duuma[[aadlik]] [[Aleksei Adašev]], õukonna[[vaimulik]] [[Silvester]], [[metropoliit]] Makarios, duuma[[djakk]] [[Ivan Viskovatõi]] ja vürst [[Andrei Kurbski]]. Valitud Raada oli [[suurvürst]]i juures nõuandev organ, mis arutas riigi[[reform]]ide ja [[välispoliitika]] küsimusi ning juhtis nende elluviimist. Tsaari ja Valitud Raada tegevus oli suunatud tsaarivõimu ja keskvalitsuse tugevdamisele, toetudes ja edendades senise bojaaride ja pärusaadlike asemel teenisaadlikke. Valitud Raadaga viis tsaar läbi uuendusi kesk- ja kohalikus valitsemiskorralduses ning kohtupidamises (koostati kodifitseeritud Sudebnik 1550), viidi läbi sõjaväereform (moodustati [[strelets]]iväeosad ja kaotati [[kohajärgus]]süsteem sõjaväejuhtimises). Valitud Raada kaotas oma mõju riigivalitsemisele 1560. aastal ja selle liikmed sattusid tsaari repressioonide ohvriks. 1547. aastal kroonis Ivan end [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse [[kuningas|kuningaks]], vaid vürstiks või [[suurhertsog]]iks. Tsaar (''caesar'') oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid [[imperaator]]ile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa [[Ivan III]] ja isa Vassili III, ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti. {{kas|Ivan oli oma aja Moskoovia harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat.}}{{lisa viide}} Ta soosis [[trükikunst]]i arengut ja asutas Moskvas [[trükikoda|trükikoja]]. Ivan IV ajal liideti [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]] viimane iseseisev Venemaa vürstiriik [[Rjazani vürstkond]]. ==Sõjad khaaniriikidega== [[Pilt:Astrakhan Khanate map.svg|pisi|200px|Astrahani khaaniriigi asukoht Kaspia mere ja Volga deltas]] [[Pilt:KazanKhanate1500.png|pisi|vasakul|300px|Kaasani khaaniriik 16. sajandil]] Ivan IV jätkas ka sõjategevusega Moskva tsaaririigi piiride laienemist itta, hõivates [[Kuldhord]]i järglasriikide alasid:[[1552]]. aastal alistasid ta väed [[Aleksei Danilovitš Basmanov]]i ja [[Mihhail Ivanovitš Vorotõnski]] juhtimisel [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]]. aastal ka [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigi]] ning lõpuks ka [[Lääne-Siber]]i alad. [[Osmanite impeerium]]i vasalli [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]] olid Ivan IV-l liitlas- ja andamisuhted, mille rikkumise eest tegi [[Krimmi khaan]] [[Devlet Geray I|Devlet Geray]] 1571. aastal sõjakäigu Moskooviasse ning põletas [[Moskva kreml]]it ümbritseva possadi. ==Sõda Rootsiga== {{Vaata|Vene-Rootsi sõda (1554–1557)}} Aastatel [[1554]]–[[1557]] pidas Moskva tsaar Ivan julm Novgorodi vägedega Soome idaaladel sõda [[Rootsi ajalugu|Rootsi]]ga. Kokkupõrked lõppesid eriliste tulemusteta, sõja lõpetas Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel [[Novgorod]]is sõlmitud [[vaherahu]], mis kestis 40 aastat. 1558. aastal oli Moskva tsaari Ivan IV tiitel "Jumala armust kogu Venemaa [[tsaar]] ja [[suurvürst]] Ivan Vassiljevitš, [[Vladimir]]i, [[Moskva]], [[Novgorod]]i suurvürst, [[Kaasan]]i ja [[Astrahan]]i tsaar, [[Pihkva]] valitseja, [[Smolensk]]i, [[Tver]]i, [[Jugorsk]]i, [[Perm]]i, [[Vjatka]], Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, [[Tšernigov]]i, [[Rjazan]]i, [[Połack|Polotski]], [[Ržev]]i, [[Belsk]]i, [[Rostov]]i, [[Jaroslavl]]i, [[Belozersk]]i, [[Udorsk]]i, [[Obdorsk]]i, [[Kondinsk]]i suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa valitseja [[Liivimaa-Jurjev]]is" ==Liivimaa sõda== [[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|pisi|300px|[[Vana-Liivimaa]] kaart, [[Joann Portantius]] 1573]] {{vaata|Vene-Liivimaa sõda}}, ''[[Liivimaa sõda]]'' Lääne pool võitles Ivan [[Leedu Suurvürstiriik|Leedu Suurvürstiriigi]] (hiljem [[Rzeczpospolita]]) vastu ja püüdis hõivata ka [[Vana-Liivimaa|Liivimaa]]d, et tagada [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigile]] väljapääs [[Läänemeri|Läänemere]]le ning saada endale jõukaid provintse, ent sai [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] lüüa. Venemaa tsaaririigi valdusse jäid sõja algetapi (1558–1561) lõpuks [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad. Sõja käigus said kannatada [[Liivi ordu]] Vana-Liivimaa osad Eesti-, Liivimaa ja ka [[Peterburi#Peterburi piirkond Rootsi Kuningriigis Ingerimaa kubermanguna|Ingerimaa]], mille keskuseks oli [[Narva]] linn. 1559. aastal oli Moskva tsaari Ivan IV tiitel "Jumala armust kogu Venemaa [[tsaar]] ja [[suurvürst]] Ivan Vassiljevitš, Vladimiri, [[Moskva]], [[Novgorod]]i suurvürst, [[Kaasan]]i ja [[Astrahan]]i tsaar, [[Pihkva]] valitseja, [[Smolensk]]i, [[Tver]]i, [[Jugorsk]]i, [[Perm]]i, Vjatka, Bulgaaria suurvürst ja teiste tsaar, Novgorodi alammaade, [[Tšernigov]]i, [[Rjazan]]i, [[Połack|Polotski]], [[Ržev]]i, [[Belsk]]i, [[Rostov]]i, [[Jaroslavl]]i, [[Belozersk]]i, [[Udorsk]]i, [[Obdorsk]]i, [[Kondinsk]]i suurvürst ja põhjaalade käskija, Liivimaa [[Liivimaa-Jurjev]]i, teiste [[Liivi ordu ordumeister|ordumeister]] [[Wilhelm Fürstenberg|Wilhelmile]], [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopile]], [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopile]] ja teistele piiskoppidele ja kõigile inimestele kuulunud Liivimaa maade valitseja".{{lisa viide}} ==Vene–Poola sõda== {{Vaata|Vene-Poola sõda (1562–1582)}} [[1575]]. aastal ühines aga Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu Poola uue [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Stefan Batory]] juhtimisel. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]] aga oli abielus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga. [[Pilt:Polish-Lithuanian Commonwealth 1582.PNG|pisi|Rzeczpospolita 1582. aastal]] [[1577]]. aastal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud Vana-Liivimaa ala. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[Võnnu lahing (1578)|Võnnu lahing]]us võitsid ühiselt tegutsenud Rzeczpospolita ja Rootsi väed Moskva vägesid, 1579. aasta sõjaretkes vallutasid Batory väed [[Polotsk]]i, 1580. aastal vallutasid nad [[Velikije Luki]], [[Veliž]]i ja [[Nevel]]i, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal [[Pihkva]]t. Rootsi väed, samal ajal [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel vallutasid [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]], Liivimaal. [[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ja [[10. august]]il [[1583]] Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] alad) jäid Rzeczpospolitale. [[Jam Zapolski vaherahu]]ga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, mis liideti [[Rzeczpospolita]]ga ==Ivan IV ja sisepoliitika== Sisepoliitikas piiras ta keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ja küüditas inimesi riigi Euroopa osast [[Lääne-Siber]]isse. [[1565]]. aastal kehtestas Ivan [[opritšnina]]-süsteemi, mis tähendas maavalduste jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati [[Maljuta Skuratov]]i juhtimisel mitmel pool Venemaa tsaaririigi äärealadel ning Moskva keskvõimule mittealluvates piirkondades äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka [[Novgorod]]is ([[Novgorodi veresaun]]), [[Pihkva]]s. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi Venemaal [[pärisorjus]]e. [[Pilt:REPIN Ivan Terrible&Ivan.jpg|pisi|[[Ilja Repin]]i maal. Ivan Julm oma sureva pojaga]] ==Surm ja troonipärimine== Ivan IV suri [[Bogdan Belski]]ga malet mängides. [[1960. aastad|1960. aastatel]] avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal [[elavhõbe]]dat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud vägistada oma poja Fjodori naist Irinat, kes oli Boriss Godunovi õde. Too karjus appi, Godunov ja Belski jooksid kohale ja Ivan lasi naise lahti, kuid Godunov ja Belski võisid hakata kartma oma elu pärast. Pärast Ivan Julma surma sai troonile tema piiratud mõistusega poeg [[Fjodor I]], tegelikuks valitsejaks sai aga [[bojaar]] [[Boriss Godunov]]. [[1598]]. aastal valiti Boriss Godunov uueks tsaariks. Samas on ka arvatud, et elavhõbe võis Ivani luudesse sattuda mitmete seda sisaldavate salvide kaudu, millega too ennast pidevalt võidis. Seega pole Godunovi "süü" otseselt tõestatav. == Isiklikku == Ivan oli Moskva suurvürsti Vassili III ja [[Jelena Glinskaja]] poeg. Tema vanaema oli [[bütsants]]i printsess [[Zoe Palaiologina|Sophia Palaiologina]] ja vanaisa suurvürst [[Ivan III]]. Ivan Julm oli seitse korda abielus (ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda) nagu ka samal ajal ([[1509]]–1547) [[Inglismaa kuningriik]]i valitsenud [[Inglismaa kuningas]] [[Henry VIII]]-s. *1547. aastal abiellus Ivan Vassiljevitš [[okolitš]]i Roman Jurjevitš Zahharini tütre, Anastassia Romanovna Zahharina-Jurjeva (ca 1530–1560). Anastassia Romanovna Zahharina-Jurjeva venna Nikita Zahharin-Jurjevi poeg Fjodor Nikititš Romanov oli hilisem [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]] ([[1619]]–[[1633]]) [[Filaret (Moskva patriarh)|Filaret]] ja pojapoeg esimene [[Romanovid|Romanovite dünastia]] [[Moskva tsaar]] ([[1613]]–[[1645]]) [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail I]]. Ivan IV ja Anastassia järglased: **[[Dmitri Ivanovitš]] (1552–[[1553]]), uppus / suri külmetusse 1553. aastal; **[[Ivan Ivanovitš]] (1554–[[1581]]), hukkus tüli ajal isa Ivan Julmaga; **[[Fjodor Ivanovitš]] (1557–1598), alates 1584. aastast tsaar [[Fjodor I]]. Pärast Fjodori surma sai Moskva tsaariks Anastassia venna Fjodor Nikititš [[Romanovid|Romanov]]i poeg [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail Fjodorovitš]]. Ivanil ja Anastassial olid ka tütred Anna, Marija ja Jevdokia, kes surid lapseeas. *[[1561]]. aastal abiellus Ivan IV [[Kabardi]] [[khaan]]i tütar [[Marija Temrjukovna]] (surn. 1569), nimi enne [[Vene Õigeusu Kirik|vene õigeusu]] kohast ristimist ''Kutšenei'', Ivan IV ja Marija järglased: Vassili Ivanovitš (1563–1563); *[[1571]]. aastal abiellus Ivan IV [[Marfa Vassiljevna Sobakina]] (–[[13. november]] 1571), [[Kolomna]] mitterikkast aadlisuguvõsast ja [[Maljuta Skuratov]] sugulane, kellega [[laulatus]] peeti [[28. oktoober]] 1571; *1572. aastal abiellus Ivan IV Anna Koltovskajaga (surn. 1626), kellest lahutas 1572. aastal, kuid kes oli tsarinna aastail 1572–1575; *[[Marija Dolgorukaja]] (1560–1573) *1574. aastal abiellus Ivan IV [[Anna Vassiltšikova]]ga (surn. 1577), kellest lahutas 1575. aastal; **[[Vassilissa Melentjeva]] *1580. aastal abiellus Ivan IV [[Marija Fjodorovna Nagaja]]ga (surn. 1612) **[[Dmitri Ivanovitš]] (1582–1591), kelle [[Boriss Godunov]] arvatavasti laskis tappa, kuid kelle nime kasutasid 17. sajandil nn [[Vale-Dmitri]]d 1581. aastal lõi Ivan Julm raskelt oma poja Ivani rasedat naist, kuna see olevat kandnud kohatut riietust, ja naisel tekkis [[nurisünnitus]]. Kui poeg selle eest isale etteheiteid tegi, tappis Ivan Julm vihahoos ka tema. Pärast kahetses ta seda kibedalt. Teise versiooni järgi tappis Ivan IV oma poja seetõttu, et too süüdistas teda arguses. Erinevalt Venemaa ajaloolistel maalidel kujutatust ei hukkunud Ivani poeg mitte kohe, vaid sai isa löögist närvipõletiku ja suri umbes nädal aega hiljem. ====Tuntud isikuid Ivan IV õukonnast==== *Opritšnikud: [[Maljuta Skuratov]], [[Boriss Godunov]] *[[Eliseus Bomelius]], õukonnaarst ==Kirjandus== *[[Norbert Angermann]], ''Studien zur Livlandpolitik Ivan Groznyjs'', Marburg/Lahn, [[1972]]. *[[Aleksandr Filjuškin]], ''Ivan the Terrible: a military history'', London, [[2008]]. *[[Andreas Kappeler]], ''Ivan Groznyi im Spiegel der ausländischen Druckschriften seiner Zeit : ein Beitrag zur Geschichte des westlichen Russlandbildes'', [[Bern]] etc, 1972. *[[Vladimir Sergejev]], [[David Vseviov]], ''Venemaa – lähedane ja kauge. Vürstiriigist tsaaririigiks. Ivan IV'', Tallinn, [[2007]]. *[[Kari Tarkiainen]], ''Se vanha vainooja: käsitykset itäisestä naapurista Iiivana Julmasta Pietari Suureen'', Helsingi, [[1986]]. *[[Henry Troyat]], ''Ivan Julm (1530–1584)'', Tallinn, [[1998]]. ==Välislingid== {{Commons|Ivan IV}} *[[Paul Oderborn]], [http://dfg-viewer.de/show/?set%5Bmets%5D=http%3A%2F%2Fdaten.digitale-sammlungen.de%2F~db%2Fmets%2Fbsb00025416_mets.xml Wunderbare, erschreckliche, unerhörte Geschichte und warhaffte Historien, nemlich des Großfürsten in der Moschkaw Ivan Basilides (auff ire Sprach Iwan Basilowicz genant) Leben], [[Görlitz]], [[1588]]. *Paul Oderborn, [http://dfg-viewer.de/show/?set%5Bimage%5D=1&set%5Bzoom%5D=default&set%5Bdebug%5D=0&set%5Bdouble%5D=0&set%5Bmets%5D=http%3A%2F%2Fdaten.digitale-sammlungen.de%2F~db%2Fmets%2Fbsb00025350_mets.xml Wunderbare, erschreckliche, unerhörte Geschichte und warhaffte Historien, ...], Görlitz, [[1596]]. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Vassili III]] | nimi=</b>kuni 1547 '''[[Moskva suurvürst]]''' <br>alates 1547 <b>[[Moskva tsaar]]| aeg=1533–1574 | järgnev=[[Simeon Bekbulatovitš]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Simeon Bekbulatovitš]] | nimi=[[Moskva tsaar]]| aeg=1576–1584 | järgnev=[[Fjodor I]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Moskva suurvürstid ja tsaarid]] [[Kategooria:Venemaa monarhid]] [[Kategooria:Rjurikovitšid]] [[Kategooria:Sündinud 1530]] [[Kategooria:Surnud 1584]] [[Kategooria:Vene-Liivi sõda]] rj8ex2fh9yf3wpgpj26va7wzyfcq8jf 0 34194 6175193 6171423 2022-08-08T06:45:17Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Bill Russell | pilt = Bill Russell in the Green Room.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = Russell 2011. aastal | hüüdnimi = | rahvus = ameeriklane | sünniaeg = [[12. veebruar]] [[1934]] | sünnikoht = [[Monroe]], [[Louisiana]], [[USA]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2022|07|31|1934|02|12}} | surmakoht = | pikkus = 208 cm | kaal = 100 kg | positsioon = keskmängija | karjäär = 11-kordne NBA meister | liiga = [[NBA]] | klubi = | number = | endised_klubid = [[Boston Celtics]]<br> (1956–1969) | koondis = [[USA]] | autasud = | agent = | NBA_karjäär = 1956–1969 | punktid = 14 522 | lauapallid = 21 620 | söödud = 4100 | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[1956. aasta suveolümpiamängud|1956]]|[[Korvpall 1956. aasta suveolümpiamängudel|korvpall]]}} }} '''William Felton Russell''' ([[12. veebruar]] [[1934]] – [[31. juuli]] [[2022]]) oli [[USA]] elukutseline [[korvpall]]ur ja [[treener]], kes mängis kogu 13-aastase [[NBA]] karjääri [[Boston Celtics|Boston Celticsis]] ja tuli rekordiliselt 11 korda NBA meistriks. Celticsi treenerina veel kaks kord NBA meistriks tulnud Russell tuli USA koondisega [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastal]] ka [[olümpiavõitja]]ks. == Keskkool ja ülikool == Russell mängis aastatel [[1948]]–[[1952]] McClymondsi keskkooli meeskonnas. Ta valiti USA keskkooliõpilaste [[1951]]. ja 1952. aasta sümboolsesse koondisse. Russell mängis [[San Francisco ülikool]]is [[1952]]–[[1956]]. Ülikooli korvpallimeeskonnaga tuli ta [[1955]]. ja 1956. aastal USA üliõpilaskorvpalliliiga [[NCAA]] meistriks. Russell viskas 79 mänguga 1636 punkti (keskmiselt 20,7 mängus) ja noppis 1606 lauapalli (keskmiselt 20,3 mängus). 1955. aastal valiti ta ühtlasi NCAA kõige silmapaistvamaks mängijaks ning 1956. aastal NCAA sümboolsesse koondisse ja NCAA aasta mängijaks. == USA rahvuskoondis == [[1956. aasta suveolümpiamängud]]el kuulus Russell USA olümpiakoondisse. USA alistas kõik vastased ülekaalukalt, kogudes tavaliselt vastasest enam kui poole rohkem punkte. Kõige rohkem suutis vastupanu osutada [[Nõukogude Liidu korvpallikoondis]], kes kaotas USA-le vahegrupis 55 : 85 ja finaalis 55 : 89. == NBA karjäär== [[Pilt:Russell cropped.jpg|pisi|Bill Russell (''ca'' 1960)]] 1956. aasta NBA ''draft'''ist kolmandana [[Bostoni Celtics]]isse valitud Russell mängis seal kogu oma NBA karjääri (1956–[[1969]]). Ta tuli 13 hooaja jooksul 11-kordseks NBA meistriks, jäädes tiitlita üksnes [[1958]]. ja [[1967]]. aastal. Bill Russell mängis NBA-s põhihooajal kokku 963 mängu. Nende jooksul võttis ta 21 620 lauapalli, mis on [[Wilt Chamberlain]]i järel NBA läbi aegade paremuselt teine ja Celticsi parim tulemus. Russelli nimel on NBA rekord: 32 lauapalli ühel poolajal ([[16. november|16. novembril]] 1957). NBA väljalangemismängudel on Russell osalenud 165 kohtumises ja võtnud neis 4104 lauapalli (keskmiselt 24,9 mängus), mis tähistab NBA rekordit. Russell on vähemalt 40 lauapalli võtnud seitsmes mängus ja püstitas isikliku rekordi [[5. veebruar]]il [[1960]], kui noppis 51 lauapalli. ==Treenerikarjäär== Russell oli kaheksa aastat ka treener: Celticsis [[1966]]–[[1969]], [[Seattle SuperSonics]]is [[1973]]–[[1977]] ja [[Sacramento Kings]]is [[1987]]–[[1988]]. Kokkuvõttes saavutasid tema treenitud meeskonnad 341 võitu ja 290 kaotust (võiduprotsent 54,0%) ning tuli Celticsiga 1968. ja 1969. aastal NBA meistriks. == Saavutused == ===Mängijana=== * 11-kordne NBA meister (1957, 1959–1966, 1968, 1969) * 5-kordne NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (1958, 1961–1963, 1965) * 12 korda valitud NBA tähtede mängule (1958–1969) * NBA tähtede mängu kõige väärtuslikum mängija (1963) * 3 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (1959, 1963, 1965) * 8 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (1958, 1960–1962, 1964, 1966–1968) * NBA sümboolne 1. kaitseviisik (1969) * 4-kordne NBA hooaja parim lauavõitleja (1958, 1959, 1964, 1965) * 2-kordne NCAA meister (1955, 1956) * NCAA finaalturniiri kõige silmapaistvam mängija (1955) ===Treenerina=== * 2-kordne NBA meister (1968, 1969) == Välislingid == * {{commonskat-tekstina}} *[https://www.nba.com/stats/player/78049/career/ Bill Russell – NBA.com] *[https://www.basketball-reference.com/players/r/russebi01.html Bill Russell – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Russell, Bill}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallurid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide korvpallitreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1934]] [[Kategooria:Surnud 2022]] kgalws2erva6og7v7m2g88t6v0j79nr 3 34368 6175236 6025286 2022-08-08T07:11:33Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Sacerdos79! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. jaanuar 2006, kell 20.00 (UTC) :Tere! :Haldusüksuste artiklite reeglid on kirjas siin: [[Vikipeedia:Haldusüksuste artiklite reeglid]]. Tahad midagi muuta, kirjuta sellest enne lehel [[Vikipeedia arutelu:Haldusüksuste artiklite reeglid]]. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 15. jaanuar 2006, kell 22.52 (UTC) ::Vabandan! Kuna olen enam kui aastapikkuse ingliskeelse Wikipedia toimetamisel ära harjunud sealsete reeglite ja struktuuridega, siis kipun neid töötuhinas aeg-ajalt ka siia eesti Vikisse üle kandma. Mis pole muidugi vabandus, aga selline vabandav selgitus vähemalt! :) Samas oleks vist föderaalsete üksuste puhul veidi põhjalikum, riigi tabelit meenutav tabel asjakohane küll, aga tõepoolest - see vajab laiemat diskussiooni ja üldist konsensust. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] 15. jaanuar 2006, kell 23.13 (UTC) :::Vajadusel võib neile teha nt lisatabeli esimesele otsa või teksti sisse. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 15. jaanuar 2006, kell 23.46 (UTC) ---- Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata leheküljel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. veebruar 2006, kell 17.15 (UTC) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. veebruar 2006, kell 07.31 (UTC) :kle see et Miri stardiaeg oli 19. veebruar 1986 - 21:28 GMT - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20. veebruar 2006, kell 09.16 (UTC) == [[Current events]] == Sul pole vaja [[current events]] iga kuu uuendada, seda lehte ei kasutata enam. Selle asemel on [[sündmused maailmas]]. [[Kasutaja:Peep|Peep]] 23. mai 2006, kell 16.14 (UTC) Hello! I invite you to my site with word "sugar" in more than 300 languages (http://www.zucker.prv.pl). If you want, please register me to my guestbook (http://ksiegi.emix.net.pl/wpisz.php?user=zucker&lang=en). Have you word "sugar" in language, which is not available on my site? Please write me it! Thank you very much! '''[[:pl:Wikipedysta:Vector|Vector]]''' [[:pl:User talk:Vector|(talk)]] ==Tunnustamata== Põhimõtteliselt on tunnustuse olemasolu ainus kriteerium. [Riikide puhul on küll tabel, kuid pole malli, ehkki kuluks vast ära.] Tunnustatud riikidel on tunnustamata riikidega võrreldes see erinevus, et nende staatus (hetkel Hiinasid arvestamata) on selgeks vaieldud ja mingi muu riik ei pea neid oma provintsiks. Tunnustamata riikide osas on reeglina vähemalt kaks kardinaalselt vastandlikku seisukohta maa/ala riiklikust kuuluvusest; mõlemat tuleks arvestada - kellele haldusprovints, ehkki mässuline, kellele oma riik. Mitmel juhul on üldse küsitav, kas tunnustamata riik kujutab endast riiki või ajutist marionetti, mis endisest riigist eraldudes kohe uuega liitub, - kas näiliselt iseseisev riik (naaberriigi toel) on ikka riik? jne. Kumma poole asuda? Kui ikka mässuline provints teeb, mida naaberriigi kindralid ette ütlevad, siis millega üldse tegemist on? Võib-olla on Šveitsi kantonitel sellistest riikidest rohkem suveräänsust. Takkapihta on poliitviisakas meeles pidada, et tunnustatud riigid peavad kinni territoriaalse terviklikkuse põhimõttest; ka Eesti (meile on see olnud mõne aja eest äärmiselt oluline). Ehk tuleks asjale läheneda mõeldes, kumb variant on vähem vale - iseseisvaks riigiks või haldusprovintsiks pidamine. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 28. mai 2006, kell 15.10 (UTC) :PS Vaatasin Transnistria artiklit: vene, inglise viki kasutavad riigi tabelit, saksa oma Transnistria artiklis riigi tabelit ei kasuta, poola ja prantsuse oma esitavad erineva andmevaliku (nagu sisuliselt meiegi). Seega ei kasuta mitte kõik riigi tabelit. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 28. mai 2006, kell 15.19 (UTC) :: Minu meelest on küsimuse asetus kunstlik. Tekstis on ju asi ära seletatud. Kas siis lugeja hakkab malli vormistuse põhjal otsustama, kas on tegemist riigi või haldusüksusega? Malli vormistusest ei tule see ju kuidagi välja. Mis siis sellest on, kui riigi malli kasutatakse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. mai 2006, kell 15.21 (UTC) :::Riigi malli kui sellist meil ei ole. - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 28. mai 2006, kell 15.24 (UTC) :::: Mis siis sellest on, kui riigi tabeli mustrit kasutatakse? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. mai 2006, kell 15.28 (UTC) : Vabandust jah, riigi malli tõesti ei ole, on tabel. Mina vaatasin ükskord üle [[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose]] kajastamise teistes Vikides. 25 vikipeediast ainult saksa, kreeka ja slovaki omad ei ole kasutanud riigi tabelit (kui kreeklased seda teeks, siis vist oleks maailma lõpp lähedal...). Andmete täielikkus on tõesti keeleti veidi erinev. Aga see ei ole muidugi mingi näitaja – statistiliselt sage lähenemisviis ei pruugi veel olla õige. : Keeruline küsimus. Mulle endale tundub, et kui valdav osa riigi tunnuseid on olemas, siis võiks kasutada riigi tabelit. Samas tunnistan, et ka Urmase püstitatud probleemidest ei saa lihtsalt üle vaadata. Äkki peaks tegema mingi kolmanda variandi (tabeli/malli) tunnustamata riikide jaoks... mingisuguse kompromissvariandi? Aga tõenäoliselt ei ole see küsimus nii aktuaalne, et sellega vaeva nägema hakata. : Muideks, teemast veidi kõrvale kaldudes – praegu mulle meenub, et inglise Wikis on vähemalt USA osariikidel ka sama täielikud tabelid kui riikidel... Šveitsi kantoneid pole vaadanud. : -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] 28. mai 2006, kell 16.14 (UTC) ::Ilmselt oleks neile vaja täiesti oma tabelit. Neil maadel pole omi rahvusvahelisi koode, doomeneid jms, on tihti kaks administratsiooni (nt nagu Abhaasias - üks abhaaside endi, teine Gruusia oma). Päris kahes tulbas võrdlevat tabelit teha ... - segadust tekitavad tunnustamata riigid, mille territoorium on ühe osapoole poolt halduslikult jagatud (nt Mägi-Karabahh, Osseetia või ka tagatipuks kasvõi Tiibet). Kui riiki kontrollib mõne muu riigi sõjavägi, peaks sellele ka koht leiduma. Mida teha Somaalia omadega? Ja milliseid neist riikideks lugeda? - [[Kasutaja:Urmas|Urmas]] 28. mai 2006, kell 16.28 (UTC) ::: Kui teha riigi tabel, tuleb lähtuda sellest, kuidas kõnealune riik ise ennast määratleb. Kui mõni ribriik ei ole rakendatav, tuleb see lihtsalt välja jätta. Nii toimime ju ka tunnustatud riikide puhul. ::: Riik ei saa olla võrdne haldusüksusega, ja muidugi võib ta vastata mitmele haldusüksusele või haldusüksuse osale. Juba sellepärast on haldusüksuse tabeli kasutamine eksitav. ::: Võib-olla tuleks tunnustamata riigist rääkivas artiklis kirjutada ainult otseselt riigiga seonduvast. Haldusüksuste kohta peaksid olema eraldi artiklid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. mai 2006, kell 17.23 (UTC) :: Olles mõelnud üle öö kõigi variantide peale, kaldun ma ikkagi toetama Andrest ja leian, et kui territoorium ennast ise riigina määratleb, ''de facto'' riigina eksisteerib ja omab valdavat osa riigi tunnuseid, siis tuleks seda ka riigina käsitleda. Puuduvad andmed saab tabelist välja jätta nagu Andres mainis, kõiki muid eripärasid kajastada aga artikli sisus, alustades kas või tutvustust juba lausega, milles on öeldud, et tegu tunnustamata riigiga. Probleemsed on tõesti ehk alad, kus on paralleelsed reaalset võimu evivad administratsioonid, aga mõned juhtumid on küll väga ilmsed – näiteks [[Põhja-Küpros]] ja [[Transnistria]]. See ei tähenda, et nüüd tuleks hakata neid haldusüksuse malle kohe paaniliselt riigi tabelite vastu vahetama, aga ideaalis võiks minu meelest selleni jõuda küll. Või siis jääda ikka selle juurde, et tekitada neile hoopis eraldi tabel. Haldusüksuse mall on aga neist kolmest minu meelest halvim lahendus. :: Võib-olla oleks hoopiski tark veel teiste arvamusi koguda, et mingi üldise konsensuseni selles küsimuses jõuda. :: -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]] 29. mai 2006, kell 17.50 (UTC) '''Küsimus:'''Miks raamat"Kuldne kroon eesti lipul"Kus on ka hea interv.Einar Laignaga,ei kõlvanud teiste Kirjutiste juurde??Samuti teised kustutstud viited?Inimene saaks ju vaid rohkem temast teada ja mida rohkem allikaid,seda vähem on info ühekülgne.On vist nii?Või ma eksin?--Krizz 4. september 2006, kell 10:31 (UTC) '''RE_'''Selge,selge!Ja jõudu!Vastus ammendav !Lihtsalt tekkis küsimus-miks?Sai ju ise ka veidi seda artiklit torgitud :) Tere Sacerdos79 ja aitäh abi eest. Sattusin Vikisse täiesti juhuslikult ja leidsin sealt üllatuseks eest omanimelise tühja koha koos sünniaastaga. Ootasin mõne aja ja mõtlesin, et kirjutan midagi enda kohta konkreetset - millega ma olen eluaeg tegelenud st meresõiduga ja kõige sinna juurde kuuluvaga. Esialgu ei ole veel kõik selge aga eks ma pisitasa õpi - kuigi vanus on juba küllaltki suur. Tervitades K. Aare (skype: kaarela == Tere, Sacerdos79 == Olen [[fi:Käyttäjä:JeeJee|JeeJee]] suomenkielisestä Wikistä. Olen mukana projektissa [[fi:wikipedia:Wikiprojekti Elintarvikkeet|Elintarvikkeet]]. Projektiin kuuluu myös artikkeli [[fi:Makkara|Makkara]], johon haluan lisää tietoa muiden maiden makkaroista, artikkeli kun nyt on melko suppea ja käsittelee makkaraa vain Suomen osalta (vähän Ruotsinkin). Olisiko Sinulla tahota, aikaa, taitoa, tietoa, uskallusta tai viitseliäisyyttä täydentää artikkelia eestiläisten makkaroiden osalta?. Ei haittaa, vaikka et osaisi kirjoittaa hyvää suomea, voin muokata tekstiäsi. Jos haluat asiasta keskustella, tervetuloa [[fi:Keskustelu käyttäjästä:JeeJee|keskustelusivuilleni]], ole hyvä ja laita joka tapauksessa viesti, että tiedän sitten etsiä muita. Toki, jos osaat ehdottaa et-Wikistä jonkun taitavamman (suomea osaava), niin kirjoita siitäkin viesti. Kiitos jo etukäteen. -- [[fi:Käyttäjä:JeeJee|JeeJee]] [[Kasutaja:80.221.56.130|80.221.56.130]] 5. detsember 2006, kell 17:07 (UTC) ==Translation request== Sorry for not writing in Estonian but I don't speak the language. On your English user page you write, "I do not promise anything", but I figure it won't hurt to ask. What I'd very much like is if you could translate two et.wiki articles into English: [[149 protsess]] into "Trial of the 149" and [[1. detsembri ülestõus]] into "Estonian insurrection of 1924" (and maybe also [[Viktor Kingissepp]], but I shouldn't ask for too much!). This isn't urgent, but I'd very much like to see something on these subjects in en.wiki. Do you think you might be able to try? I have more material on the subject in English, and will be able to fix any grammatical mistakes. Thank you for your consideration. -- [[:en:User:Biruitorul|Biruitorul]] :Thank you very much for doing that first article - beautiful work! If you also feel like writing about the insurrection, that would be great, but I certainly appreciate what you've done so far. -- [[:en:User:Biruitorul|Biruitorul]] ---- Toomas, ära pahanda, aga uudis on sellises sõnastuses tõesti arusaamatu. Püüdsin seda uudist leida, aga see mul ei õnnestunud. Kui Sa annad mulle lingi, katsun ise leida parema sõnastuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2007, kell 14:42 (UTC) Leidsin selle uudise nüüd [http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/6610571.stm siit]. Minu meelest on seal mõeldud, et pärast seda sündmust suurenes nende riikide arv, mjillel on Taiwaniga diplomaatilised suhted, 25-le. Kahjuks ei ole selles uudises mainitud kuupäeva, millal sündmus toimus. Võib ainult oletada, et 1. mail. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. mai 2007, kell 14:47 (UTC) == Greating from Polish Wikipedia - Gruesse von polnische Wikipedia == '''In English''': Hi. I work for Polish version of Wikipedia. I have a really problem with a boy-band, named Steklovata, which are singing in Russian language but are living in Estland. You can see and hear it there: [http://pl.youtube.com/watch?v=DCqvYaxJv24 Steklovata from 2002 on YouTube]. But somebody downloaded a song as from Steklovta: [http://pl.youtube.com/watch?v=WLGtPiImicI Probaly Steklovata 5 years later-in 2007]. Is it this same group?! Now I have problem with them. I created for Polish Wikipedia notice about younger "version" of Steklovata. But what about new version? Is it realy Steklovata from 2007? Can you help to explaint it?<br> '''In Deutsch''': Ich gruess Dich! Ich schreibe fuer polnische Ausgabe der Wikipedia. Ich habe jetzt ein echtes Problem mit der Jungen-Gruppe, die heisst "Steklovata" und welche sing in Russischer Sprache, aber lebt in Estland. Du kannst sie hier sehen und hoeren: [http://pl.youtube.com/watch?v=DCqvYaxJv24 Steklovata von 2002 auf YouTube]. Jemand hat ein Lied runtergeladen, welches als von Steklovata gemelded wurde: [http://pl.youtube.com/watch?v=WLGtPiImicI Wahrscheinlich Steklovata 5 Jahren spaeter, in 2007]. Ist es wirklich auch Steklovata?! Jetzt habe ich ein Problem. Ich schrieb Notitz ueber juengere Ausgabe von Steklovata. Aber was mit der neuer Version? Ist das wirklich Steklovata in Jahr 2007? Kannst Du mir helfen es zu klaeren? [[pl:Wikipedysta:Zboralski]] 3. november 2007, kell 00:04 (UTC) == Steklovata == Thank you for your explain! I changed allready this error on Wikipedia in file about [[:pl:Stiekłowata|Steklovta]] and "Chelsea" is not more presented as "Steklovata". Do you have any information, what happend actaully with Steklovata? Now I have to explain, why in Poland is Steklovta famous: a boy from this group, Александр Гуляев, is unbelivebal similar to one Polish Politician, [[Neofašism|noe-nazi]]: [[:pl:Roman Giertych|Roman Giertych]]. All people, who see both of they may to think, they are Family! Thank you for your help. Best wishes! [[:pl:Wikipedysta:Zboralski|Zboralski]], 7. november 2007, kell 21:55 (UTC) == Kalevilinn == Kalevilinn on ajalooline fakt. See tuleks lisada artiklisse [[Petseri]]. ---- Palun vaata [[Arutelu:2008]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. jaanuar 2008, kell 20:43 (UTC) ---- Vaata, Toomas. Ma ei usu, et minu eluvaade Sinu omast oluliselt erineb. Aga mina leian küll, et ''Hale on vaadata kuidas keskealine naine ennast lolliks tegemast ei väsi. on isiklik rünnak. See on väga solvav ja nii ei tohiks mitte kellelegi öelda. Ja minu meelest ei ole mingit lootust, et see kellelegi mõistust pähe paneb. Samuti ei aita see kaasa läbirääkimistele. Minul õnnestus AL -ile asi selgeks teha isiklikus kirjas. Ka mina ei tahaks, et meile kitsendusi tehtaks, aga ma tõesti ei leia, et me peaksime ütlema, et rikume jah seadust, aga sinu hammas meie peale ei hakka. Meil ei ole ju selleks õigustust. Ma ei tahaks, et Sa Vikipeediast lahkuksid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2008, kell 18:48 (UTC) Kuidas tuleks Vikipeediat reformida? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. veebruar 2008, kell 18:59 (UTC) Tere tulemast tagasi! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. veebruar 2008, kell 09:11 (UTC) ---- *[[Moskva Suurvürstiriik]] ei ole [[Moskva Tsaaririik]]. ---- Palun vaata [[Arutelu:Moskva tsaaririik]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. märts 2008, kell 16:14 (UTC) ---- Ma annan Sulle nüüd Su töö tagasi, eks. :-) --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 23. jaanuar 2009, kell 22:42 (UTC) == Taavi Toom == Hello! Thanks for your help and for quick reaction. I'm planning to expand articles on Estonian politicians in Polish wiki in the future, so I'm looking forward to cooperate with Estonian wiki users on this subject. Regards, [[Kasutaja:Kimodin|Kimodin]] 10. september 2009, kell 09:02 (UTC) == Portreefotode autoriõigused == Vabandust, et kustutatud jutu aluseks võtan, aga see on hea hakatus: "Kui ma tellin fotograafilt teenustööna enda foto, siis kuuluvad selle õigused igal juhul mulle, mitte fotograafile. Seega suure osa portree- ja dokumendifotode puhul saab küll pildil olev isik lubada või keelata oma foto kasutamise." Oled sa päris, päris kindel? Kas sa väidaksid sama ka teise tehnika abil valmistatud kujutise, näiteks tellitud portreemaali korral? Millel selline eristus juriidiliselt põhineb? Niivõrd, kui mina oma napi aruga mõistan, on võõrandatavad kyll varalised autoriõigused (õigus tehtud tööga raha teenida), kuid mitte muud, mittevaralised. See tähendab, et kui me avaldame foto inimesest, maalist või hoonest, on ikkagi vaja pildi autori nõusolekut, sõltumata maali või hoone omaniku või kujutatud inimese arvamusest; foto varaliste õiguste omaniku luba on meil kyll ka vaja. See on muidugi mu puhtisiklik tõlgendus; kui oskad veenvalt vastu vaielda, ole hea ja lase käia. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 9. september 2011, kell 15:42 (EEST) : Oop, õigus, mõtlesin järgi ja seepärast kustutasingi. Siis lugesin veel, et selliseid debatte on meil siin ennegi olnud. Tõesti, autoriõigus ei saa üle minna, see jääb alati autorile. Üle saavad minna ainult varalised õigused. Aga mis teha siis kui foto on tehtud kunagi kuskil suvalises ateljees, kui selle autorit pole enam võimalik kindlaks teha – minu arvukate fotode puhul just nii ongi. Ükski fotograaf ei mäleta ju ka ise, et ta sellest või teisest inimesest on sadade ja tuhandete klientide seas pildi teinud. Sel juhul tuleks seda ilmselt käsitleda orbteosena ja rakendada viimasele kehtivaid sätteid. Nii nagu digiteerimisel tehakse teostega, mille autorit pole võimalik kindlaks teha. Ja isiklikel eesmärkidel on ju õigus endast tehtud fotot kasutada ka siis kui autor on teada. Enda tutvustamine entsüklopeedias võiks ju ka kuuluda isikliku eesmärgi alla. Vikipeedias on muidugi see häda, et foto peab olema kasutatav ka ärilistel eesmärkidel ja siin tekib juba probleem. Muidugi limiteeritud kasutust on meil siin ka varem lubatud, aga nüüd seda vist enam ei soosita. : Ma tahan lihtsalt öelda, et peaksime mingi mõistuspärase viisi nende tellimustööna tehtud portree- ja dokumendifotode kasutamiseks leidma, sest muidu ei saa me neist lõpuks ühtegi siin avaldada. Lõpuks keerame me oma kruvid nii kinni, et meil ongi siin ainult 70 aasta tagused fotod inimestest. Kui kujutatud isik ei suuda fotograafi identifitseerida, siis ütleme, et oleme teinud parima, et autoriõiguste omanikku leida ja kui keegi kunagi protesteerima hakkab, võtame lihtsalt maha. Kõige praktilisem lähenemine. Aga jah, portreteeritult peaks vähemalt küsima. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 9. september 2011, kell 15:54 (EEST) :: Mõnes mõttes on kõige hullem häda see, et meie tegevus peab olema kooskõlas nii Eesti kui ka Ameerika seadustega. Ole korraga kits ja kala, uhh. - Aga jah, yhe foto kohta, mida sel kujutatu senise asemele pakkus, sain ma just teada, et selle varalised õigused oli ostnud yks organisatsioon, nii et põhimõtteliselt oleks vaja nii kujutatava, fotograafi kui ka õiguste omaniku nõusolekut - mõnd neist võib-olla mitte juriidiliselt (ehkki keegi ei oska praegu mulle seda väga veenvalt kinnitada), ent noh, ilus oleks ju. Lõpuks on lihtsam teha ise uus pilt. Ainult et... alati ei saa. Seepärast ma tahangi need vaidlused lõpuks väga konkreetse ja kindla juriidilise seisukohani viia ning, khm, selle seisukoha võimaluse korral seadusse suruda. Ausalt öeldes võiks ka seadus mõistuspärane ja yheselt tõlgendatav olla. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 9. september 2011, kell 17:49 (EEST) Tühistasin Vargase muudatuse... põhjuse panin sinna kirja, aga muidugi iseenesest oli su muudatus faktiliselt õige, samas aga juriidiliselt vale. Lause tuleb ilmselt tunduvalt pikemaks venitada või see jutt tsipa hilem kirjutada. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 21. jaanuar 2012, kell 00:37 (EET) == Kutse tõlketalgute lõpetamisele == Tere! Suur tänu tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 14. juunil kell 17.00 Euroopa Majas, kus tehakse talgutest kokkuvõtteid ja antakse kätte auhinnad tublimatele tõlkijatele. Samuti on see talgulistele ja žüriiliikmetele heaks võimaluseks omavahel tuttavaks saada ja väikse veini saatel natuke juttu puhuda. Euroopa Maja asub Tallinnas aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate meie koosviibimisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu ==küsimus?== vabandust kui teen midagi valesti, kuid ma ei saa aru kuidas siin teiste inimestega suheldatakse. Olen wikis kasutajana uus kuid lugejana väga kaua aegne olija. Teatud artiklid mis mind huvitavad ja tundub et mingil määral kattuvad meie huvid. Isiku autobiograaf Henn Rooneem on mu vanaisa ning tahaksin lisada sinna huvitavat teksti nagu ka inglis keelsetel saitidel on. Kuid tundub, et reeglid on siin veidikene teistsugune, näit. sugupuu jne. Ega erilist küsimust ei olegi, lihtsalt kui ma midagi lisan ja muudan, siis vaatan, et kohe on teistmoodi muudetud. Et kas ma teen midagi valesti või ma pean koguaeg kooskõlastama isikuga kes algul kirjutas selle? Sooviks nõu ja abi, et edaspidi saaksin käituda õigesti. Kuidas võiks eesti keeles olla Благовещенская церковь) - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. aprill 2016, kell 21:31 (EEST) ==Kiriku nimest== Царква ўзьвіжаньня Сьвятога Крыжа, vene keeles Церковь Воздвижения Святого Креста: Kuidas võiks sellel eestikeelne nimetus olla? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 20. august 2015, kell 18:07 (EEST) : Tln 1975 (vene-eesti) ütleb: ...'''воздвижение''' ''kirik.'' (креста господня) ristiülendamis-päev (14. sept.); '''воздвиженский''' ''kirik.'' ristiülendamis- (церков);... {{värvi|hall|ehkki Google annab sõna ўзьвіжаньня vene keele vasteks взьвижаньня}} —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. august 2015, kell 18:47 (EEST) : Küsiti peremehe käest, aga ma siis vastan ka: kui järgida [http://www.orthodox.ee/orthodic/dict_ru.html#V seda sõnastikku], siis tuleb välja: Püha Risti Ülestõstmise kirik. EAÕK-s nimetatakse seda püha ristiülendamise pühaks või kalli ja elavakstegeva risti ülendamise pühaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. august 2015, kell 19:52 (EEST) :: Tuhka pähe raputades (kustutasin/teisaldasin enda poolt kirjutatust üleliigsed "a"-d välja{{värvi|hall|; huvitav, kuidas sellised asjad juhtuvad, viimane kustutus enne seda oli: 565,44% elanikest 65% peale}}), tahtsin alustada "sissetungi peremehe territooriumile" vabandusega, aga, jäin jänni sõnastamisega...<br />''Воздвигать'', ilmalikumalt, on ka "püstitama; taga kiusama"[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 20. august 2015, kell 20:18 (EEST) ::: Noh, mina olin mõned päevad eemal ega vaadanud siia. Midagi targemat ma ka lisada ei oska. Kuna ühtlustatud terminoloogiat meil kahe õigeusu kiriku vahel ei ole, siis saab lähtuda vastavalt soovile ühe või teise sõnakasutusest. MPEÕK eeliseks on see, et olulisemad terminid on vähemalt andmebaasiks koondatud ja vajadusel saab sellele viidata. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 22. august 2015, kell 18:22 (EEST) == Piibel ja Vana Testament == Kui Vana Testament on Piibli osa, siis ei peaks mõlema kategooriat artiklitel olema. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. juuni 2013, kell 21:37 (EEST) : Jah, ma tean, et üks artikkel ei tohiks kuuluda samaaegselt kõrgemasse ja madalamasse kategooriasse. Ma olen raamatukoguhoidja, nii et märksõnastamine ja kataloogide ehitamine on mulle hästi tuttav tegevus. ;) : Ma kaalusin seda asja põhjalikult, aga minu jaoks kaalus selle printsiibi eiramise siin üles info leitavus. Oma kogemusest usuteadlasena oskan nimelt öelda, et keskmine inimene väga sageli ei tea, kas mingi tegelane kuulub Vanasse või Uude Testamenti. Seetõttu peaks kokku viima kaks vajadust: ühelt poolt eristada Vana ja Uue Testamendi tegelasi ning teiselt poolt omada terviklikku loendit kõigist Piibli tegelastest. : Kompromissvariant võiks olla see, et me tekitame artiklina Piibli tegelaste loendi ega püüa neid kahte kategoriseerimise seisukohast vastandlikku vajadust ühendada kategooriate tasandil. Võime seda veel arutada, kategoriseerimise ühtluse säilitamise seisukohast on see ehk kõige mõistlikum lahendus. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 30. juuni 2013, kell 21:50 (EEST) ::Vot, minu arvates on see väga hea, et meil on nii kategooriad kui loendid, mis üksteist täiendavad. [[Piibli tegelaste loend]] on muideks olemas. :) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 30. juuni 2013, kell 22:08 (EEST) ::: Näed siis, ma ei olnudki tähele pannud. Ma arvan, et siis koristame tasapisi selle Piiblitegelaste kategooria artiklitest üldse ära ja jätame selle n.ö ülemkategooriaks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 30. juuni 2013, kell 23:40 (EEST) == Kuidas Vikipeediat teha == Kui võimalik, tahtmist ja aega leiad, siis palun aita kaasa mõelda: [[Vikipeedia:Üldine_arutelu#B_teema]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 19. september 2013, kell 19:04 (EEST). ---- Aitäh Krimmi kriisi paranduste eest! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. märts 2014, kell 10:34 (EET) ---- Siis on ju hästi, kui mul õnnestus sind lühipuhkuselt tagasi meelitada. Vikipeedia võidab sellest. Aga mis puudutab arusaama, et arutelud säilitatakse, siis see pole otseselt seotud minu vaimse seisundiga. Eestikeelses Vikipeedias küll on aruteludega mõnikord pisut hoolimatult ümber käidud, aga mujalpool on tavaline, et arutelu kui redigeerimisloo oluline osa säilib. Miks sa peaksid laskma ennast vanast kommentaarist eksitada? Kommentaarid on aruteludes ilusti dateeritud ja hõlpsasti kokku viidavad artikli vastava redaktsiooniga. Ja see on üleüldine, et arutelud sisaldavad asju, mis pole enam (päris) aktuaalsed, seda isegi eesti Vikipeedias, nii et intuitsioon samuti ei peaks käskima vanast arutelust tingimata valesti aru saada. Küsimus, mis antud arutelus esitati, pealgi võib artikli redaktsioonilugu uurides kergesti jälle tekkida. Pikne 21. mai 2014, kell 13:01 (EEST) : Asi polnud Sinus. Vabandust kui nii tundus. Mind tõi tagasi hoopis midagi muud. Aga arutelude osas ma ei nõustu Sinuga endiselt. Diskussioonide säilitamine, mis ei ole ajakohased ega sisalda artikli kujunemise seisukohalt vajalikku teavet, ei oma mitte mingisugust väärtust. Ma ei ole kunagi kustutanud arutelusid, mis sisaldavad vaidlusi-vestlusi mingi sündmuse tõlgendamise, artikli struktureerimise vms suhtes. Kui aga kommentaar osutab mingile ammu likvideeritud puudusele, mille üle ei ole isegi vaieldud, siis on selle säilitamine täiesti tarbetu. Antud juhtum oli ilmekas näide, sest sisuliselt ei osutatud seal ühelegi puudusele ega ebakõlale ja ma ei näe mingit põhjust ega võimalust, et taoline küsimus saaks tagantjärele uuesti tekkida. Me oleme sellel teemal Sinuga ennegi vaielnud ja ilmselt ei saavuta ühist seisukohta. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 21. mai 2014, kell 13:09 (EEST) == Avastasin, == et mõnikord [[:en:Timeline_of_the_war_in_Donbass#15_September|kirjutan märksa pikemalt en wi-sse]], kui siia; ja seal eriti nagu ua allikaid ei ei taheta, kui just "puust ja punaselt" ära ei tõlgi; eriala säänte, ja sugulased ka sääl (üts küll Premis paos), nii et siis huvitun, sõelun, ja kirjutan... — [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 16. september 2014, kell 01:43 (EEST) : Ses seoses: appreciate your kind words, and, en et et w-s are completely different worlds, almost, every appreciation means a lot for me, yours especially, and io would like to deliver this hereby, io hope we can make difference (see page looks of ours), yet this brings along responsibility, not tiny, so, let's keep trying to follow the path. Thank you! (by the way, io=mina)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 24. jaanuar 2015, kell 01:22 (EET) ==Kroonika täiendamine== Panin küll tähele, aga ei jaksa-jõua. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. märts 2015, kell 01:03 (EET) : Eh, ma tean, et Sina näed kõike. Ega ma mõelnudki, et Sina pead see ainus rabeleja siin olema, aga jah, nüüd, kus Eppu pole, oled Sa vist ainus, kellele saaks loota, aga tööd on Sul ka ilma kroonikata nii et tapab. Vanasti oli hea, Epp võttis üle, kui ma eemal pidin olema. Aga noh, eks püüan nüüd jälle jõudumööda edasi teha. Sa ju tead, et olen vana viriseja ja toriseja. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 1. märts 2015, kell 01:13 (EET) == Viitamine == ''On Sul mingi isiklik probleem minuga? Muul viisil ma ei oska selgitada käitumist, et anonüümne kasutaja käib ainult ühe kasutaja artiklitele 10 minutit peale nende loomist viidete puudumise märkusi külge toppimas.'' -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 14:26 (EET) :Ära võta isiklikult, mul ei ole probleemi ühegi konkreetse kasutajaga, küll aga viidete puudumisega. See, et juhuslikult on just Sinu artiklid kõige rohkem "ohvriteks" langenud, tuleneb ilmselt Su aktiivsusest ja tihedast pildilolekust viimaste muudatuste lehel. Aga muidu soovitaks küll hakata oma artikleid viidetega varustama, sest põhimõtteliselt need märked vastavad ju otseselt artikli olukorrale. :: Lihtsalt Sa jõuad need märkused nii kiiresti külge panna, et see tundus üllatav. :) Ükski minu viimasel ajal koostatud artikkel pole jäänud viitamata, nii et Sul ei pruugi nii väga tormata nendega. Ainult viidete puudumise tõttu pole ma tahtnud "pooleli" silti külge jätta, kuigi vast peaks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 19. märts 2015, kell 14:48 (EET) == Uus esilehe kujundus: hääletamine == Tere,<br /> Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 18:44 (EEST) ==Lehekülje vandalism== Palun lisa leheküljele [[Ivo Kruusamägi]] kaitse. [[Eri:Kaastöö/Postituvi|<font color="#FF8C00">'''P'''</font>]][[Kasutaja:Postituvi|<font color="#1E90FF">'''ostituvi'''</font>]] 15. jaanuar 2016, kell 21:57 (EET) : Ma tegelikult aiman, kes selle vandalismiga seal tegelevad. See on see Tommi Grilli lasteaed. Aga jah, Vikipeedia sünnipäeval ei saa lasta sel jamal edasi kesta. Vaatan, mis teha annab. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 15. jaanuar 2016, kell 22:05 (EET) : Palun muuda lehekülgede kaitset. Leheküljed on uuesti olemas. [[Eri:Kaastöö/Postituvi|<font color="#FF8C00">'''P'''</font>]][[Kasutaja:Postituvi|<font color="#1E90FF">'''ostituvi'''</font>]] 15. jaanuar 2016, kell 22:11 (EET) : Aitäh! [[Eri:Kaastöö/Postituvi|<font color="#FF8C00">'''P'''</font>]][[Kasutaja:Postituvi|<font color="#1E90FF">'''ostituvi'''</font>]] 15. jaanuar 2016, kell 22:14 (EET) Palun kaitse lehekülge [[Harilik Kruusamägi]]. [[Eri:Kaastöö/Postituvi|<font color="#FF8C00">'''P'''</font>]][[Kasutaja:Postituvi|<font color="#1E90FF">'''ostituvi'''</font>]] 15. jaanuar 2016, kell 22:23 (EET) : Ei, rohkem ma sellega jamama ei hakka. See on Tartu ja Tallinna vikipedistide ühine ettevõtmine, las siis lõbustavad ennast niiviisi. Arvasin üldiselt, et ikka täiskasvanud inimestega on tegemist, aga ilmselt eksisin. Vähemalt ei ole konkreetne inimene enam naljade objektiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 15. jaanuar 2016, kell 22:29 (EET) ==Artikli kustutamine== Tere! Liivi Lõhmus pole huvitatud enda kohta käivast artiklist. Kas saaksid selle artikli ära kustutada? Või annaks keegi olulise põhjenduse, miks artikkel alles jätta? [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 3. märts 2016, kell 15:56 (EET) ==Kaardi ja legendi lisamine== Tere Toomas! Vaatasin, et oled ilusti artiklisse [[Samasooliste abielu]] lisanud kaardi koos legendiga. Inglisekeelses Vikis asuvas artiklis [[en: Homosexuality]] alajaotuses "Law and politics" asuvat esimest kaarti (Worldwide laws regarding same-sex intercourse and freedom of expression and association) ei suutnud ma kuidagi ühes tükis liigutada. Ehk oskad nõu anda või selle ise artiklisse homoseksuaalsus alajaotusesse "Seadused ja poliitika" lisada. Kaardiga "Decriminalization of same-sex sexual activity by country or territory" õnnestub mul praegu ilusti koostööd teha.--[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 00:47 (EEST) : Sai vist tehtud. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 15. juuli 2017, kell 16:53 (EEST) == Vandalism == Tere! Palun blokeeri IP 2001:BB8:2002:F00:7977:7AA2:B050:B1D1[https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/2001:BB8:2002:F00:7977:7AA2:B050:B1D1], kes vandaalitseb artiklites [[Homoseksuaalsus]] ja [[Pederastia]].--[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 8. september 2017, kell 10:53 (EEST) Ümbersuunamise oleks äkki võinud alles jätta, sest seda on varmgi juhtunud et inimesed kirjutavad jo ilmselt teadmata, et see alati nii ei ole. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 18. oktoober 2017, kell 15:57 (EEST) : Aa, sa mõtled Tkatšovi. No kirjutas Juhan, ta on vilunud kasutaja, leiab üles. Oleks keegi teine kirjutaja olnud, siis oleksin alles jätnud, aga tema puhul ei pidanud vajalikuks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 18. oktoober 2017, kell 16:06 (EEST) ==Transsubstantsiatsioon== Palun vaata artiklit [[Transsubstantsiatsioon]] ja arutelu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. detsember 2017, kell 09:35 (EET) == Pildid == Järgmiste piltide kohta tuleks edastada aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et pilti tohib kasutada nimetatud litsentsi tingimustel. * [[:Fail:Schvak.JPG]] * [[:Fail:Tiiu Valm 2008.jpg]] * [[:Fail:Janne Andresoo 2008.jpg]] --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 22. oktoober 2018, kell 20:50 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:11 (EEST) 9f647eatwd0udgtsug96qeft6ptn7nx 0 34663 6174872 6138328 2022-08-07T12:49:58Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on saarest; saarel asuva samanimelise küla kohta vaata [[Ruhnu küla]].}} {{suunamine| Runö| Laeva| Runö (laev)}} {{Saar | nimi = Ruhnu | pilt = Ruhnu kirikud.jpg | pildiallkiri = Ruhnu kirikud | veekogu = [[Liivi laht]] | pindala = 11,88 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|-483163046}}, vaadatud 9. juunil 2019.</ref> | pikkus = 5,5 | laius = 3,5 | rannajoone pikkus = 24,17 | kõrgus = 28 | kõrgeim koht = [[Håubjärre]] | rahvaarv = 55 | rahvaarvu seis = 2011 | rahvaarvu viide = <ref>[http://statistikaamet.wordpress.com/2013/01/09/rahvaloenduse-tulemused-naitavad-asustatud-saarte-arvu-kasvu Rahvaloenduse tulemused näitavad asustatud saarte arvu kasvu]. Statistikaamet, 9. jaanuar 2013.</ref> | osm = pind | suum = 6 }} '''Ruhnu''' ([[Rootsi keel|rootsi]] ja [[saksa keel]]es ''Runö'', [[rannarootsi keel]]es ''Ru:n'' (hääldus ''rũũn'')<ref name="KNR">[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=ruhnu&F=M&C06=et Eesti kohanimeraamat]. Vaadatud 03.09.2020.</ref>, [[soome keel]]es 19. sajandil ''Runosaari''<ref>{{netiviide | URL = https://estofennia.eu/runosaari-ruhnu-1895/ | Pealkiri = Siihen aikaan kun suomalaispapit Runosaarta paimensivat ja keisarille vannottivat | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 7.1.2020 | Kasutatud = 7.1.2020 | Keel = soome keeles }}</ref>) on saar [[Liivi laht|Liivi lahes]]. Ruhnu saar kuulub [[Saare maakond]]a ning moodustab koos väiksemate laidudega iseseisva [[Ruhnu vald|Ruhnu valla]]. Saare pindala on 11,88 km&sup2;, pikkus 5,5 ja laius 3,5 km. Lähim koht mandril on 37 km kaugusel asuv [[Kolka neem]] Kuramaal [[Läti]]s. [[Kuressaare|Kuressaarde]] on linnulennul 70, [[Pärnu]]sse 96, [[Kihnu]] saarele 54 km ja [[Riia|Riiga]] 96 km.<ref name="rh" /> [[Ruhnu puukirik]] on teadaolevalt vanim säilinud puithoone Eestis. [[Ruhnu tuletorn]] on Eesti kõige lõunapoolsem tuletorn. Mandriga hoitakse ühendust [[Ringsu sadam|Ringsu sadama]] ja [[Ruhnu lennuväli|Ruhnu lennuvälja]] kaudu. ==Nimi== Varaseim teadaolev dokument, kus Ruhnu nime on mainitud, on 1341. aastast pärinev [[Kuramaa piiskop]]i vabaduskiri, milles sisaldub nimekuju ''Runen''. 1366. aastal esineb saare nimi kujul ''Rune'' (''insulam dictam Rune''). Vanimad rootsikeelsed nimekujud on ''Runön'', ''Runö'' ja ''Rünöö'', mille leiab 1644. aastast pärinevalt [[Johan Månsson]]i merekaardilt.<ref name="KNR" /> Esimesi hüpoteetilisi seletusi nime tähendusele pakkus oma 1847. aasta teoses välja [[Fredrik Ekman]], kes oli aastatel [[1841]]–[[1842]] teeninud [[Ruhnu Püha Magdaleena kogudus|Ruhnu koguduse]] vikaarõpetajana. Ta mõtles ajastu romantilist vaimu järgides sellistele sõnadele nagu [[Viikingid|viikingitele]] omane ''runa'' ('riim', 'runo') või saksakeelsele tegusõnale ''ruhen'' ('puhkama'). 1855. aastal ilmus [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]]i suurteos "[[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]]", milles autor pakkus Ruhnu nime tähendusena välja eestirootsi sõnu ''rund'' (hääldati ''rũnn'', tähendus 'ümmargune') või ''runa'' ('kult'), kuid iseäranis ka [[Läti keel|lätikeelset]] sõna ''ronis'' ('hüljes').<ref name="KNR" /> Russwurmi mittegermaani päritolu tõlgendust on toetanud mitmed hilisemad uurijad, sealhulgas [[Paul Johansen]], [[Gösta Franzén]] ja [[Edvin Lagman]]. Viimased viitavad seejuures asjaolule, et ajal, mil [[rootslased]] saarele elama asusid, kuulus Ruhnu [[Kuramaa piiskopkond]]a ja selle kultuuripiirkonda. Ruhnu nimi läti keeles on ''Roņu sala'' ('hülgesaar') ja [[liivi keel]]es ''Rūnõmō'' (õieti ''Rū’nõ-'', milles kajastub läänemeresoome ''-h-''). Seega võisid need kaks nimetust jõuda Ruhnu rootslastest uusasukate murdekujusse ''Rũũn''.<ref name="KNR" /> ==Ajalugu== [[Pilt:Runö.jpg|pisi|left|Ruhnu kaart ([[Ludwig August von Mellin|Mellin]], Liivimaa atlas 1798]] Ruhnu saart peetakse Eesti rannikumere vanimaks väikesaareks. Saar võis üle veepinna tõusta [[Joldiameri|Joldiamere]] regressioonil ehk üle 10 000 aasta tagasi. Saare vanimad rannavallid on moodustunud [[Antsülusjärv]]e staadiumil ehk 9000 aastat tagasi.<ref>[[Urve Ratas]]. [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=1180 "Väikesaared, meie rannikumere aarded"]. Eesti Loodus, 2005/8.</ref> Esimesed [[kiviaeg]]a jäävad asustusjäljed Ruhnus pärinevad umbes aastast 5200 eKr. Toona hoburauakujulisel saarel peatusid hooajaliselt varased hülgekütid, neid asustusjälgi on uurinud [[arheoloog]] [[Aivar Kriiska]].<ref name="vSEKW" /> Vähemalt üks püsiasustusega küla asus Ruhnu saarel juba [[Viikingiaeg|viikingiajal]] 9.–11. sajandini. Saare põhjaosas [[Linbacka]] künkal paikneva muinasaegse asulakoha avastas arheoloog [[Marge Konsa]]. Arheoloogide andmetel küttisid selleaegsed ruhnlased hülgeid, olid meresõitjad ja harisid ka põldu. Avastatud rannaküla elanikud elasid saarel aastaringselt. Tänapäeval asub Linbacka küngas merest mitmesaja meetri kaugusel, kuid viikingiajal ulatus sadamakohaks sobilik [[abajas]] seal asunud külani. Lisaks toidujäätmetele (hüljest ja muude loomade luud) leidsid arheoloogid asulakohast ka savinõude kilde.<ref name="EPL" /> Esmakordselt on Ruhnut kirjalikult mainitud [[1341]]. aastal [[Kuramaa piiskop]]i vabaduskirjas, millega [[piiskop]] kinnitas, et Ruhnu saare elanikud saavad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi.<ref name="rh" /> [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] keskuses [[Piltene]]s 28. juunil 1341 kirjutatud kirjas seisab: ''Kundt sey Jedermennichlik, datt den Swedischen Luden, dede dath beflaten eilandh '''Runen''' bewanen, hebben wij gnediglich vorgunnett, datt ze scholen ere guder nach Swedischem rechte besitten'' ("Olgu kõigile teatatud, et oleme rootslastele, kes seal merest ümbritsetud Ruhnu saarel elavad, armuliselt teatanud, et nad peavad oma vara rootsi õiguse järgi valdama").<ref>Carl Friedrich Wilhelm Russwurm. "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus". 2015. Lk 236.</ref> Kuramaa piiskopi esindaja saarel oli [[foogt]]. Millal tulid Ruhnu elama esimesed püsiasukad või millal hakati saare elanikke pidama [[rootslased|rootslasteks]], ei ole teada. Kõige rohkem elas inimesi saarel [[1842]]. aastal, mil seal loendati 389 elanikku. Nendeks olid siis valdavalt [[rannarootslased]], kes elasid tol ajal paar sajandit vanemate kommete järgi. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ajal kuulus Ruhnu saar [[Liivimaa kubermang]]u [[Kuressaare kreis]]i, [[Ruhnu kihelkond]]a. [[Pilt:Rahvariietes Ruhnu naised 1937.jpg|pisi|Rahvariietes Ruhnu naised 1937. aastal]] 1. mail [[1915]] sõitsid kaks [[Saksa keisririik|Saksa]] väiksemat sõjalaeva Ruhnu vetesse ja saatsid maale mõnekümnemehelise dessandi. Dessant tegi töövõimetuks tuletorni ja võttis kaasa tuletornivahid ning lahkus paari tunni pärast saarelt.<ref>[[Mati Õun]], [[Hanno Ojalo]]. "Võitlused Läänemerel 1914–1918. Esimene maailmasõda koduvetes". [[Olion]]. Tallinn 201. Lk 68.</ref> [[Fail:Ruhnu Püha Magdaleena kirik, Ruhnu puukirik 16.jpg|pisi|püsti|Ruhnu puukirik (2016)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] 17. jaanuaril [[1919]] otsustas [[Eesti Ajutine Valitsus]]: "Tunnistada Ruhno saar Eesti vabariigi osaks."<ref name="kUq4w" /> [[1922]]. aastal elas rootslasi saarel 252, sakslasi 2 ja eestlasi 10, [[1934]]. aastal oli rootslasi 277 ja eestlasi 5.<ref name="WvNxO" /> Saar moodustas iseseisva valla ja rootsi praostkonda kuuluva kihelkonna. Veel 1930. aastail oli Ruhnu isoleeritud saar, mille elanikud olid sajandite vältel abiellunud lähisugulastega. [[1940]]. aasta suvel sattus Ruhnu saar koos muu Eestiga [[NSV Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisu. 8. juulil [[1941]] hõivasid lähenevad [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|Saksa väed]] [[Pärnu]], millest info peagi ka saarele jõudis. Ebamäärases olukorras otsustati 9. juulil Nõukogude võim saarel kukutada. Tuletorni valvemeeskond vangistati, saare täitevkomitee saadeti laiali ja taastati vallavalitsus ning [[Ruhnu tuletorn]]i heisati [[Eesti lipp|sinimustvalge]].<ref name="EE1">{{netiviide | autor = Eesti entsüklopeediakirjastus| pealkiri = 1941. aasta vastuhakk Ruhnu| url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/1941._aasta_vastuhakk_ruhnul1| väljaandja = Eesti entsüklopeedia | aeg = 2013| vaadatud = 29.11.2020}}</ref> 6. augustil hakkasid Nõukogude lennukid saart pommitama ja 7. augustil maabus saarele rohkem kui 500 [[hävituspataljon]]last.<ref name="EE2">{{netiviide | autor = Eesti entsüklopeediakirjastus| pealkiri = Ruhnu dessant (1941)| url = http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_dessant2| väljaandja = Eesti entsüklopeedia | aeg = 2013| vaadatud = 29.11.2020}}</ref> Ülestõusu juhid arreteeriti ning saarelt viidi ära seitse meest, kellest viis hukati [[Kuressaare massimõrv]]as. Nõukogude sõjavägi lahkus saarelt 7. septembril ning 28. septembril 1941 hõivasid saare Saksa üksused.<ref name="EE1" /> Enamik inimesi lahkus sõja ja Nõukogude võimu eest Rootsi [[4. august]]il [[1944]].<ref name="rh" /> Kohale jäi vaid kaks peret.<ref name="rh" /> Ülestõusu juhtide hukkamine oli üks põhjustest, miks peaaegu kogu saare rahvas põgenes Rootsi, sest kardeti Nõukogude võimu kättemaksu.<ref name="EE1" /> Pärast sõda tulid Ruhnusse uued asukad peamiselt Kihnust ja Saaremaalt.<ref name="rh" /> Esimene põllumajanduskolhoos oli Ruhnu ning teine Kommunismi majakas. Hiljem ehk [[1970]]. aastal liideti majand Audruranna kolhoosiga. Legendaarne majandijuht oli Theodor Aus. Ruhnus tegutseb [[Ruhnu Põhikool]]. Alates kooli asutamisest kuni 1944. aastani käis õppetöö rootsi ja kohalikus ehk ruhnu keeles. Ruhnu üks tuntumaid talusid on [[Korsi talu]], mille taluhooned on arvele võetud [[kultuurimälestis]]tena. [[Pilt:Harri-Johannes Rein, kauaaegne Ruhnu kirikuõpetaja 09.jpg|pisi|vasakul|[[Harri-Johannes Rein]], kauaaegne Ruhnu kirikuõpetaja.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] ==Ruhnu kirikud ja kirikuaed== {{vaata|Ruhnu puukirik|Ruhnu uus kirik|Ruhnu kirikuaed}} Ruhnus asub [[Ruhnu puukirik]], see on Eestis teadaolevalt vanim säilinud puithoone. Ehitus algas 22. novembril [[1643]]. [[Stockholm]]i ajaloomuuseumis (''Historiska Museet'') asub Ruhnu puukiriku klaasimaalide ("rubiinide") kollektsioon, see on Eesti [[klaasikunst]]iajaloo vanim ja kõige väärtuslikum, sisaldades kuut 17. sajandi klaasimaali. Kui ruhnlased 1944. aastal Rootsi põgenesid, võtsid nad klaasimaalid koos muu väärtusliku kirikuvaraga kaasa. 1912. aastal püstitati samasse kõrvale [[Ruhnu uus kirik]]. Ruhnu kirikuid ümbritseb hästi säilinud hauatähistega [[Ruhnu kirikuaed|kirikuaed]], mis võib olla rajatud 14. sajandil. Kirikuaeda iseloomustavad [[Ruhnurootslased|ruhnurootslaste]] [[Ruhnu katusristid|katusristid]].<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=14435 14435 Ruhnu kirikuaed &#8226; Mälestised]. Vaadatud 03.09.2020.</ref> ==Ruhnu tuletorn== [[Pilt:Ruhnu tuletorn 09.jpg|pisi|püsti|Ruhnu tuletorn.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] {{vaata|Ruhnu tuletorn}} Saare kõrgeimal kohal, [[Håubjärre]] mäel, asub [[1877]]. aastal ehitatud ainulaadse arhitektuuriga metall[[tuletorn]], mis on kokku pandud [[Prantsusmaa]]l valmistatud detailidest. Väidetavalt võis olla torni looja just [[Gustave Eiffel]]. ==Ruhnu puurauk== Ruhnus asub Eesti üks sügavamaid (787,4 m) [[puurauk]]e, mis puuriti 1969. aastal ja millest väljuv vesi on ravivee omadustega ja väga soolane. ==Loodus== [[Pilt:Ruhnu loodus, 2005 suvi.jpg|pisi|left|[[Rannaastang]] [[Norrkeld]]i ja [[Austerkeld]]i vahel]] Lääne-Eesti saared, nende hulgas [[Liivi laht|Liivi lahe]] keskel asuv Ruhnu, moodustavad [[UNESCO]] egiidi all [[1990]]. aastal asutatud [[Lääne-Eesti saarestik]]u [[biosfäär]]i kaitseala. [[Looduspark]] hõlmab tervet Ruhnu saart koos seda ümbritsevate laidude ja rannikumerega. ===Maastik=== Ruhnu on klindisaar, mis kuulub [[Balti klint|Balti klindi]] aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi ja on üks väheseid selle klindi äratuntavaist, silmaga nähtavaist moodustistest.<ref name="el" /> Ruhnus esineb rannikul kuni 4 meetri kõrgune [[rannaastang]]. Ruhnu saar moodustab Liivi lahe keskosas asuva loode-kagusuunalise aluspõhjalise seljandiku kõige kõrgema veepealse osa.<ref name="rh" /> Seljandik on liustikulise tekkega [[voor]]elaadne moodustis.<ref name="rh" /> Iseloomulik on selle kuju asümmeetrilisus oma pikitelje suhtes: tema läänenõlv on laugem kui idanõlv, mis on mänginud olulist rolli Ruhnu saare arengus ja nüüdisilme kujunemises.<ref name="rh" /> Ruhnu on ovaalse kujuga ning jaguneb maastikuliselt kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas kulgeb rida omavahel paralleelseid [[liivaluited|liivaluiteid]]. Luidete suurim kõrgus merepinnast on üle 21 (kuni 29,6 m) meetri. Saare idaosas asub ka saare kõrgeim punk [[Håubjärre]] mägi. Saare põhjatipus asuvast Kuunsi ninast veidi lõunas asub ka [[Linbacka]] küngas.<ref name="EPL">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20090709.1.6 Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse püsiasustusega küla]. Eesti Päevaleht nr 155, 9. juuli 2009. Lk 6.</ref> Luidete vahele koguneb sademetevesi, sest äravool puudub. Saare idaosa luitestikul kasvab valdavalt [[okasmets]], mis katab 60 % saare pindalast. Saare lääneosa on madal, tasandikulise pinnamoega, kus kohati kasvab [[sanglepp|sanglepikuid]], suuremalt jaolt on aga kasutuses põllumajandusliku maana, seal asuvad niidud, põllud ja karjamaad.<ref name="rh" /> [[Pilt:Ruhnu Nõiapuu, künnapuu 12.jpg|pisi|Ruhnu Nõiapuu, künnapuu (2012)<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] ===Rannajoon=== Ruhnu 24,178 km pikkune rannajoon on saare idaosas laugem ja lääneosas sopilisem. Saare põhjatipus asub [[Kunsudden]] ehk Kuunsi nina. Saare idarannikule jäävad sellised piirkonnad nagu [[Salthammen]], [[Norrkeld]], [[Överkirke]], [[Austerkeld]] ja [[Limo]]. Saare kagutipus asub [[Ringsudden]] (ka Rinksu neem), mis on [[Ringsu sadam]]a asukoht. Saare lõunarannikul asub [[Sjustaka]] ja saare läänerannikule jäävad Holma (ka [[Holma nina]]), Pärs (ka [[Pärsi nina]]) ja Staknäs.<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=saar&obj_id=-483163046 EELIS Infoleht]. Vaadatud 02.09.2020.</ref><ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:365367/316146/page/1 Ruhnu valla üldplaneering]. Vaadatud 02.09.2020.</ref> ===Veekogud=== Ruhnu suurim [[siseveekogu]] on [[Haubjerre soo]], suurvee ajal tekib sinna järv. Leidub ka väiksemaid soid. Need on [[samblasoo]]d, kus leidub väikesi rabalappe. Ruhnu külast idas asus [[Basskiarre]] nime kandnud soo, kuid see on kuivendatud karjamaaks. Seal asunud järv lasti kuivaks 1910. aastal kaevatud kraaviga. Seeläbi kadus ka Ruhnu ainus oja, mis voolas läbi Ruhnu küla ja suubus Pärsi neeme juures Liivi lahte.<ref>[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/bassjkjarre1 Basskiarre - Eesti Entsüklopeedia]. Vaadatud 02.09.2020.</ref> ===Ilmastik=== Ruhnu saarelt pärineb ka Eesti tuulekiiruse rekord 48 m/s, mis registreeriti puhangulise kiirusena 2. novembril 1969<ref name="p3qSZ" /><ref name="DTZZT" /> või 27. oktoobril 1969.<ref name="sZ7Hd" /> ===Loomastik=== Loomadest elavad Ruhnus [[metskits]], [[rebane]], [[rändrott]], [[koduhiir]], [[juttselg-kärnkonn]], [[nastik]] jt, meres [[viigerhüljes|viiger]]- ja [[hallhüljes]].<ref name="rh" /> Metskitsed asustavad Ruhnu saart [[1962]]. aastast, mil need sinna introdutseeriti. Sagedasemad kalad on [[lest]], [[siig]], [[lõhe]], [[räim]], [[ahven]], [[koger]], [[merihärg]], [[nolgus]], [[meritint]], [[kiviluts]].<ref name="rh" /> [[2006]]. aasta aprillis triivis jääpangal Ruhnu [[pruunkaru]], kes sai tuntuks kui [[Ruhnu karu]]. Karu taheti kinni püüda, kuid otsingud ei kandnud vilja, kuigi tema tegevuse jälgi aeg-ajalt leiti. ==Saare varustamine elektriga== Kuni 1997. aastani olid saarel kasutusel vananenud diiselgeneraatorid, mis varustasid saart elektriga alates kella seitsmest hommikul kuni keskööni (saare piirivalvekordon kasutas ööpäevaringse seire tagamiseks eraldi generaatorit). 1997. aasta 4. septembril käivitati [[Ruhnu elektrijaam]]as uus [[Rootsi]]st ostetud generaator, mis võimaldas tagada ööpäevaringse elektriga varustamise.<ref>[https://www.postimees.ee/2518357/ruhnu-saab-oopaevase-elektrivarustuse Ruhnu saab ööpäevase elektrivarustuse]. Postimees, 4. september 1997.</ref> Saare elektriga varustamise süsteem läbis 2018. aastal umbes pool miljonit eurot maksma läinud uuenduse. Aasta lõpuks töötas saarel nutiautomaatikaga juhitav lahendus, mis koosneb [[päikesepaneel]]idest, [[tuulegeneraator]]ist, [[Akupank|akupangast]] ja [[biodiislikütus]]ega töötavast generaatorist. Lahenduse võimsus 160 [[kilovatt]]i on saare elektrivajaduse rahuldamiseks piisav. Päikesepaneelid, akupank ja diiselgeneraator asuvad [[Ruhnu lennuväli|lennuvälja]] läheduses ja tuulik lennuväljast läänes.<ref>[https://maaelu.postimees.ee/6462115/ruhnu-saart-varustatakse-elektriga-uudsel-moel Ruhnu saart varustatakse elektriga uudsel moel]. Maa Elu, 26. november 2018.</ref> Ruhnu saare kogutarbimine 2019. aastal oli 568 [[megavatt-tund]]i, millest 53% toodeti taastuvenergialahenduse abil. Diislikütust kasutati seejuures varasemaga võrreldes 44% vähem.<ref>[https://rohe.geenius.ee/blogi/eesti-energia-blogi/ule-poole-ruhnu-saarel-kasutatavast-elektrist-tuli-moodunud-aastal-taastuvenergiast Üle poole Ruhnu saarel kasutatavast elektrist tuli möödunud aastal taastuvenergiast]. 9. märts 2020.</ref> == Ruhnu kultuuris == Ruhnu saart ja selle inimesi on kujutatud mitmetel kunstiteostel. Tuntumad on [[Eerik Haamer]]i maalid, mida leiab mitme muuseumi kogudest. Näiteks [[Saaremaa Muuseum]]i kogust leiab Eerik Haameri 1944. aasta akvarellid "Vaade talule Ruhnus" ja "Ruhnu puukirik ja kirikuaed" ning [[Ernő Koch]]i 1932. aasta joonistused "Ait Ruhnus", "Ruhnu puukirik", "Ruhnu naine viljavihuga" ja "Taluhooned Ruhnus". Samuti [[Andrei Jegorov]]i õlimaali "Ruhnu" (1926). Mitmeid akvarellmaale Ruhnu saare hoonetest leiab ka [[Eesti Rahva Muuseum]]i kogust. [[Tartu Kunstimuuseum]]i kollektsioonist leiab Eerik Haameri maali "Surnuaiapüha Ruhnus" (1954) ja [[Hugo Lepik]]u maali "Ruhnu maastik" (1937). [[Eesti Kunstimuuseum]]i kollektsioonist Andrei Jegorovi maalid "Ruhnu talu" (1925) ja "Ruhnu vana kirik" (1926), Eerik Haameri teose "Ruhnu. Hämar maastik" (1944), [[Olga Terri]] õlimaali "Ruhnu kirik" (1962), [[Lüüdia Vallimäe-Mark]]i maali "Ruhnu maastik" (1971) ja [[Kristiina Kaasik]]u teose "Ruhnu rand" (1983). Samuti mitmeid [[Agathe Veeber]]i graafikateoseid. [[Pärnu Muuseum]]i kogus on [[August Pulst]]i maal "Ruhnu õuevärav" (1922) ja mõned akvarellid rahvariietes ruhnulastest. [[Eesti Ajaloomuuseum]]i kogust leiab samuti paar graafikateost Ruhnu saare elanikest ning [[Virumaa Muuseum]]i kogus on kaks Eerik Haameri Ruhnu-teemalist teost. Ruhnust on tehtud mitmeid [[dokumentaalfilm]]e. Nende seas on näiteks "Ruhnu" (1965; režissöör [[Andres Sööt]])<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/5944 Ruhnu (1965)] Eesti Filmi Andmebaas.</ref>, "[[Kiri Ruhnust]]" (2009; režissöör [[Heilika Pikkov]])<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/11744 Kiri Ruhnust (2009)] Eesti Filmi Andmebaas.</ref> ja "Saare võimalikkusest" (2012; režissöör [[Marianne Kõrver]]) <ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/16152 Saare võimalikkusest (2012)] Eesti Filmi Andmebaas.</ref>. [[Ülo Pikkov]] on loonud ka animafilmi "Taaskohtumine" (2021).<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20559 Taaskohtumine (2021)] Eesti Filmi Andmebaas.</ref> [[August Gailit]] ammutas romaani "[[Karge meri]]" loomisel inspiratsiooni muuhulgas ka Ruhnust.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/875/huvitavat-lugemist Karge meri (1981)] Eesti Filmi Andmebaas.</ref> [[Carl Russwurm]]i andis 1855. aastal välja kaheköiteline saksakeelse teose "[[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus|Eibofolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö]]" [[eestirootslased|eestirootslastest]], mis tõlgiti 2015. aastal ka eesti keelde. [[Jaan Koha]] lõi 1964. aastal laulud "Ruhnu kalamees" ja "Ruhnulaste laul".<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=38&lang=est&action=view&method=teosed JAAN KOHA] Eesti Muusika Infokeskus.</ref> Samuti on Ruhnuga seotud muusikateoseid komponeerinud [[Boris Kõrver]].<ref>[https://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=140&lang=est&action=view&method=teosed BORIS KÕRVER] Eesti Muusika Infokeskus.</ref> Ruhnu vana kirikut, tuletorni ja [[Ruhnu rahvariided|rahvariideid]] on kujutatud [[postmark]]idel (vastavalt 1994<ref>[https://postmargid.erm.ee/postmark/_737 Ruhnu vana kiriku postmark.]</ref>, 1997<ref>[http://www.margid.ee/eesti-margid/1966-eesti-1997-ruhnu-tuletorn-mnh.html Postmark "Ruhnu tuletorn".]</ref> ja 1997<ref>[https://pood.omniva.ee/et/maksimumkaardid/1821-ruhnu-rahvariided.html Postmark "Ruhnu rahvariided".]</ref>). Eraldi on tähelepanu pälvinud ka [[Ruhnu karu]]. ==Vaata ka== *[[Ruhnu kihelkond]] *[[Ruhnu lennuväli]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rh">[http://www.ruhnu.ee Ruhnu vald.]</ref> <ref name="el">Eesti loodus, jaanuar, 2000.</ref> <ref name="vSEKW">[http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=30694 Arheoloogid avastasid Ruhnus viikingiaegse küla jälgi.]</ref> <ref name="kUq4w">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.31.1.13:42 ERA.31.1.13.]</ref> <ref name="WvNxO">[http://www.saartehaal.ee/2008/10/22/eestlasi-ule-98-protsendi/ Eestlasi üle 98 protsendi.]</ref> <ref name="p3qSZ">[[Andres Einmann]] [http://ilmajaam.postimees.ee/2630510/tuule-maksimaalne-kiirus-oli-tormi-ajal-31-5-m-s Tuule maksimaalne kiirus oli tormi ajal 31,5 m/s]. ilmajaam.postimees.ee, 13. detsember 2013.</ref> <ref name="DTZZT">[https://web.archive.org/web/20141006110633/http://www.sisekaitse.ee/Looduskeskkonna_riskid%20/sissejuhtatus/atmosfaar-4/tuul/ Looduskeskkonna riskid: Tuul], Eesti Sisekaitseakadeemia.</ref> <ref name="sZ7Hd">[[Ain Kallis]]. [http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/02/tornado.html Bill on oma möllamised lõpetanud, Monica ja Hilary alustavad sel aastal!]. Eesti Loodus 2/ 1998.</ref> }} ==Kirjandus== *Arwed von Schmidt. [http://hdl.handle.net/10062/4675 ''"Einige Notizen über die Insel Runo"'']. Dorpat 1864 *"Ruhnulaste riigipööre suvel". Meie Maa (Kuressaare : 1919–1944) nr 17, 4. november 1941, lk 2,3 *"Bolševike terror ja vägivallavalitsus Ruhnus". Meie Maa (Kuressaare: 1919–1944) nr 27, 7. märts 1942, lk 4,5 *[[Theodor Saar]]. "Kihnu ja Ruhnu". Eesti Raamat. Tallinn 1973. 48 lk *"''Runö. Historia om en gammal kultur på ön i Rigaviken''. Ruhnu 650. Ühe vana kultuuri lugu Läänemere saarel". [[Huma]]. Tallinn 1991. 78 lk *Jakob Steffenson. "Elu Ruhnul". Tallinn 1994. [[ISBN]] 5460001986 *[[Kaido Jaanson]]. "Ruhnu ühendamine". Tänapäev nr 35, august 1991 *Tiina Talvi (toim.) 2005. ''"Nature of Ruhnu Island"''. [[Estonia Maritima]] 7 *[[Mirko Ojakivi]]. [https://epl.delfi.ee/eesti/d?id=51155365 "Liiga kallis parvlaevaühendus mandriga ajab ruhnlasi marru"]. EPL, 15. jaanuar 2009 *[[Tuuli Aug]]. [https://epl.delfi.ee/eesti/d?id=51158884 "Ruhnlased leidsid merest salapärase iidse laevavraki"]. EPL, 13. veebruar 2009 * [[Ain Lember]]. [http://www.saartehaal.ee/2009/04/02/saksa-teadur-tuleb-paastma-ruhnu-kivikiriku-torni/ "Saksa teadur tuleb päästma Ruhnu kivikiriku torni"]. Oma Saar, 2. aprill 2009 *[[Küllo Arjakas]]. [http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/ruhnlaste-kink-eesti-riigipeale-10-varsket-kanamuna.d?id=49182523 "Ruhnlaste kink Eesti riigipeale – 10 värsket kanamuna"]. Maaleht, 8. juuli 2011 *[http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_ühendamine_eestiga1 "Ruhnu ühendamine Eestiga"]. Eesti entsüklopeedia. 2013 *[[Olev Remsu]]. "Kui kingiks Lätile Ruhnu saare?" Postimees, 31. august 2016 ==Välislingid== {{commonskat|Ruhnu}} *[http://kultuurielu.ruhnu.ee MTÜ Ruhnu Kultuurielu] *[http://www.ruhnlane.blogspot.com/ Ruhnu Päevik] *[http://ruhnu.ee/ajalugu Ruhnu ajalugu Ruhnu valla kodulehel] [[Kategooria:Ruhnu| ]] [[Kategooria:Ruhnu vald]] [[Kategooria:Liivi lahe saared]] [[Kategooria:Saare maakonna saared]] 0hz375nasvhwjohchrscxkk7q3f7ixo 0 35214 6175182 6145646 2022-08-08T06:28:26Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib ministrist; samanimelise poliitiku kohta vaata artiklit [[August Jürima (Järvamaalt)]].}} '''August Jürima''' ([[1937]]. aastani '''August Jürman'''<ref name="EE_14" /> või '''August Jürmann'''<ref name="EAA" />; [[22. august]] ([[ukj]]) [[1887]] [[Vaimastvere vald (Laiuse kihelkond)|Vaimastvere vald]]<ref name="EAA" /> – [[15. august]] [[1942]] [[Kirovi oblast]]) oli eesti [[agronoom]], [[poliitik]] ja majandustegelane. ==Elulugu== August Jürima sündis Vaimastvere vallas [[Tartumaa]]l eestimeelse taluperemehe [[Mart Jürmann]]i pojana. Ta kasvas [[Järvamaa]]l [[Koeru kihelkond|Koeru kihelkonnas]] Udeva vallas (praeguses [[Koigi vald|Koigi vallas]]) [[Vaali]] külas Palso talus. Sai alghariduse Vaali vallakoolis, seejärel õppis [[Paide]] linnakoolis ja Tartu [[Treffneri gümnaasium]]is. Kõrghariduse omandas [[Königsbergi ülikool]]i põllumajandusosakonnas, mille lõpetas [[1914]]. aastal. Kuulus [[korp! Sakala]] liikmeskonda. Detsembris [[1905]] osales ta koos isa Mardi, vend Voldemari jt kohalike meestega [[1905. aasta revolutsioon Eestis#Rahutuse mahasurumine|Eesti Vabariigi väljakuulutamisel Vaalis]]. Isa ja vend koos teiste mõttealgatajatega lasti [[Koeru]]s jõululaupäeval maha, August vabastati karistusest alaealisuse tõttu.<ref name="August" /><ref name="Palsu" /> Veebruaris [[1918]] korraldas August Jürima [[Pärnu]]s [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu (Maapäeva)]] [[Maanõukogu Vanematekogu|Vanematekogu]] [[21. veebruar]]il koostatud [[Manifest Eestimaa rahvastele|Eesti iseseisvuse manifesti]] käsikirja trükkimise ja laialijagamise.<ref name="August" /> Manifest kleebiti kiiresti üles ja [[23. veebruar]]i õhtul loeti see [[Endla (teater)|Endla teatri]] rõdult kokkutulnud rahvale ette. Nii [[Eesti ajalugu#Eesti Vabariigi väljakuulutamine|kuulutati avalikult välja Eesti Vabariik]]. Jürima oli [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] üks asutajaid [[1917]]. aastal, Pärnu Maakonna-Komitee esimees. Novembris 1918, kui [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivõimud]] keeldusid Lõuna-Eestis valitsusvõimu eestlastele loovutamast, kujundati Pärnus Jürima algatusel parteide vaheline büroo, mis suunas ja koordineeris Eesti riikluse ülesehitamisele sihitud samme. Ühtlasi oli Jürima juhtivalt tegev [[Kaitseliidu Pärnumaa malev]]a loomisel. Peagi valiti ta [[Pärnu maakonnavalitsus]]e liikmeks, seejärel Ajutise Valitsuse usaldusmehe abiks Pärnumaal ning alates jaanuarist 1919 [[Eesti Ajutise Valitsuse komissar|Ajutise Valitsuse Pärnu maakonna ja linna komissar]]iks. Seega avaldas August Jürima aastatel 1917–1919 märkimisväärset mõju kogu Eesti talurahva poliitilisele organiseerimisele, kui ka Eesti omariikluse väljakuulutamisele ja tegelikule rajamisele Pärnumaal <ref>[[Ago Pajuri]] ettekandest 23. augusti 2012 konverentsil</ref>. August Jürima oli [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[Riigikogu]] kõikide koosseisude liige ([[Põllumeeste Kogud|põllumeestekogude]] rühmas), [[Rahvuskogu]] liige, [[I Riigivolikogu]] liige, [[1929]]–[[1931]] [[Eesti teedeminister]], 1931 [[Eesti põllutööminister|Eesti põllutöö-]] ja [[Eesti majandusminister|majandusminister]] ja [[1939]]–[[1940]] [[Eesti siseministrite loend|siseminister]]. [[1938]]. aastal oli ta [[Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne|Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde]] esimees. Ta oli ka [[Põllumajanduslik Keskühing Estonia|Põllumajandusliku Keskühingu Estonia]] nõukogu esimees [[1921]]–1929, [[Eesti Maapank (1926–1940)|Maapanga]] nõukogu esimees [[1922]]–[[1927]], [[Tallinna Majandusühisus]]e juhatuse liige [[1923]]–[[1928]], [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu liige [[1926]]–1927, [[Põllumeeste Keskpank|Põllumeeste Keskpanga]] asutajaid ja juhatuse esimees 1928–[[1936]], [[Pikalaenu Pank|Pikalaenu Panga]] nõukogu liige 1928–1931, [[Eesti Maakrediidiselts]]i juhatuse liige ja esimees 1934–1940, [[Riigi Majandusnõukogu]] president [[1935]]–[[1938]], [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] esimees 1936–1940 ja [[Raudteede Talituse Nõukogu]] esimees. August Jürima 50. sünnipäeva puhul ütles [[Konstantin Päts]]: "See mees on alati tasakaalu piirides püsinud ja tarbekorral ohjeldanud ka nooremaid tulipäid. Tema tegevus ja töö on rajatud olnud moraalsele alusele, sündsus- ja õiglustundele."{{lisa viide}} Pärast Eesti okupeerimist arreteeriti ta [[5. oktoober|5. oktoobril]] 1940 Tallinnas ja toimetati [[Keskvangla]]sse (Patareisse). Vahistamise ja läbiotsimise orderi on vigases eesti keeles täitnud [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV SARKi]] Riikliku Julgeoleku Valitsuse 3. eriosakonna ülem [[Sergei Kingissepp]]. Jürima esimeseks ülekuulajaks oli [[Aleksei Škurin]]. August Jürima saadeti [[Kirovi oblast]]isse [[Vjatlag]]i vangilaagrisse, oblasti julgeolekuvalitsuse [[erinõupidamine]] vormistas [[10. jaanuar]]il [[1942]] esitluse, nn "povestka", tema surmamõistmiseks.<ref name="August" /><ref name="sjh7h" /> ==Mälestuse jäädvustamine== * August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistati [[23. august]]il [[2012]] Koigi ja Koeru vallas ajaloopäeva ja -konverentsiga '''"August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes"'''<ref name="VBoLN" />. Päev algas kell 10.00 Koigi vallas Vaali külas Palso talu õuel. Päeva avasõnad ütlesid Riigikogu väliskomisjoni esimees [[Marko Mihkelson]], Järva maavanem [[Tiina Oraste]], Koigi vallavanem [[Kristjan Kõljalg]] ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esindaja [[Trivimi Velliste]]. Seejärel kell 11.00 avati [[Koeru kalmistu]]l, perekonna kalmul, August Jürima mälestus- ja infotahvel. Kalmistul kõneles koduloolane [[Uno Aan]]. Kell 12.00 alustati Koeru Kultuurimajas konverentsile registreerimise ja näituse tutvustamisega, mis avalikustas dokumente ka August Jürima vangipõlvest. Konverentsil esinesid ettekannetega [[Küllo Arjakas]] "Poliitikust riigimeheks – ülevaade August Jürima elust ja tegevusest", TÜ doktorant Mari-Leen Tammela "1905. a. revolutsioon ja Vaali Vabariik", TÜ dotsent [[Ago Pajur]] "August Jürima ja Eesti Vabariigi väljakuulutamine", [[Ants Käärma]] "Põllumajandus ja agronoomia omariiklusperioodi aegses Eesti Vabariigis", [[Anne Eenpalu]] "Eestluse aadete hoogne suunamine ja kujundamine 1930. aastate teises pooles" ja [[Indrek Paavle]] SA Eesti Mälu Instituudist "Poliitrepressioonid ning riigijuhtide saatus NKVD haardes. Järva maavanem Tiina Oraste tunnustas 2012. aastal gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud noori. Konverentsi avasõnad ütlesid [[Valev Väljaots]] [[Järvamaa Muuseum]]ist ja Trivimi Velliste [[Konstantin Pätsi muuseum|MTÜ Konstantin Pätsi muuseum]]i esindajana. Konverentsi modereeris [[Ründo Mülts]].{{lisa viide}} * Konverentsi lõpul astus tänusõnadega rahva ette ka Kanadas sündinud [[Madis Jürima]]. * Vaali külas Palso talu elumaja seinal avati 15. augustil [[1997]] August Jürimale pühendatud mälestustahvel.<ref name="Palsu" /><ref name="rpy2n" /> * Talu ees muruplatsil märgib mälestuskivi ka Eesti oma riigi mõtte sünnikohta. == Tunnustus == * [[1929]] – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi teenetemärgi]] III klass * [[1929]] – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] II järgu I aste * [[1938]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] I klass == Viited == {{viited|allikad= <ref name="EE_14">Eesti Entsüklopeedia 14. köide.</ref> <ref name="EAA">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1236.1.196:177 EELK Koeru koguduse personaalraamat (Piibe, Raigu, Preedi, Rõhu, ...; EAA.1236.1.196; 1892–1910 lk 155, Saaga kaader 177.]</ref> <ref name="August">[http://jarvamaamuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=161&Itemid=106 August Jürima (a-ni 1937 Jürman)] jarvamaamuuseum.ee</ref> <ref name="Palsu">[https://sites.google.com/site/jarvamaa/palsutalu Koigi valla vaatamisväärsused: Palsu talu]</ref> <ref name="sjh7h">[http://kultuur.elu.ee/ke487_kagebiidid.htm Kaljo-Olev Veskimägi. Kagebiidid ja ohvrid] kultuur.elu.ee</ref> <ref name="VBoLN">[http://jarvamaamuuseum.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=162:ajaloopaeev-ja-konverents-august-juerima-125-eestluse-motet-kandes&catid=3:uudised&Itemid=60 Ajaloopäev ja -konverents "August Jürima 125 – eestluse mõtet kandes"] jarvamaamuuseum.ee</ref> <ref name="rpy2n">[https://web.archive.org/web/20111101101941/http://www.konstantinpaetsimuuseum.ee/pildialbum1.html Fotod mälestustahvli avamisest] www.konstantinpaetsimuuseum.ee</ref> }} == Kirjandus == * [[Ründo Mülts|Mülts, Ründo]] ''Isamaa teenistuses : August Jürmani (Jürima) roll Eesti riigi loomisel ja edendamisel'', Päinurme : Päinurme koduloomuuseum, 2015. ISBN 9789949385737 * [[Ründo Mülts|Mülts, Ründo]]. [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48580/Ryndo_Mylts_2015.pdf;jsessionid=77798806901073C58DB5A53878800B53?sequence=5 AUGUST JÜRMANI (JÜRIMA) ROLL EESTI RIIGI LOOMISEL JA EDENDAMISEL (1917-1940)], Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Eesti ajaloo osakond, Tartu 2015 == Välislingid == * [http://www.sisemin.gov.ee/atp/index.php?id=963 August Jürima foto] * [http://kultuur.elu.ee/ke487_kagebiidid.htm "Kagebiidid ja ohvrid"] [[Kultuur ja Elu]] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Richard Veermaa]] | nimi=[[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]] | aeg=[[1939]]–[[1940]]| järgnev=}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Jürima, August}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud]]‎ [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti sisekaitseülemad]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Üleriikliku Põllumeeste Esituse poliitikud]] [[Kategooria:Konstantin Päts'i Riigivanemaks Valimist Korraldava Komitee poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnumaa maleva liikmed]] [[Kategooria:Eesti kodanliku õhukaitse ametiisikud]] [[Kategooria:Königsbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti II järgu I astme teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:1905. aasta revolutsioon Eestis]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 7lmpv6u8aaqdnjycfcnu5gvprzvjn1g 0 35259 6174903 6143058 2022-08-07T13:53:19Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Wisconsini osariik | nimi1_keel = inglise | nimi1 = State of Wisconsin | lipp = Flag of Wisconsin.svg | lipu_link = [[Wisconsini lipp]] | vapp = Seal of Wisconsin.svg | vapi_link = [[Wisconsini vapp]] | pindala = | elanikke = 5 893 718 (2020) | keskuse_nimetus = [[Pealinn]] | keskuse_nimi = [[Madison]] | asendikaardi_pilt = Wisconsin in United States.svg }} '''Wisconsin''' (eestikeelne hääldus [uisk'onsin]; ingliskeelne hääldus <small>{{Audio|En-us-Wisconsin.ogg|Kuula|}}</small>; [vɪˈskɑːnsɪn]) on [[Ameerika Ühendriikide osariik]], mis paikneb riigi põhjaosas ning kuulub [[Kesk-Lääs|Kesk-Lääne]] ja [[Suure järvistu regioon]]i. Osariik piirneb läänes [[Minnesota]], edelas [[Iowa]] ja lõunas [[Illinois]]' osariigiga, idas [[Michigani järv]]ega ning põhjas [[Ülemjärv]]e ja [[Michigan|Michigani osariig]]iga. Wisconsin on pindalalt 23. ja elanike arvult 20. Ameerika Ühendriikide osariik. 1848. aastal asutatud Wisconsini osariigi halduskeskus on [[Madison]] ja suurim linn [[Milwaukee]]. Osariik koosneb 72 [[maakond (USA)|maakonnast]]. ==Nimi== Wisconsini osariik on saanud nime [[Wisconsini jõgi|Wisconsini jõe]] järgi.<ref name="Wisconsin's Name"/> Esimese eurooplasena mainis jõge prantsuse maadeavastaja [[Jacques Marquette]], kes võttis 1673. aastal koos karusnahakaupmees [[Louis Joliet]]'ga ette reisi Suurest järvistust [[Mississippi]]ni. Marquette kasutas oma ülestähendustes jõe kohta nime "Meskousing". Retkelt naasnud, koostas Joliet 1674. aastal kaardi, kus kasutas jõe kohta nime "Miskonsing". Tänapäeval levinud nimekuju sündis suuresti läbi juhuse, kui teine prantsuse maadeavastaja [[René-Robert Cavelier, Sieur de La Salle|René-Robert Cavelier, La Salle'i isand]] luges jõe nime valesti ja uskus, et õige nimekuju on "Ouisconsing". Kuigi La Salle püüdis hiljem viga parandada, oli nimekuju juba kinnistunud ning mõnekümne aastaga kadus m-tähega variant kasutusest. Prantsuskeelne nimekuju jäi kasutusse kuni 19. sajandi keskpaigani, kuid juba sajandi alguses oli hakanud levima ka inglispärane "Wisconsin". 1845. aastal kehtestati see [[Wisconsini territoorium]]i seadusandliku kogu otsusega ametlikuks nimekujuks.<ref name="Wisconsin's Name"/> 19. sajandil ja 20. sajandi alguses püüti välja uurida, mida Wisconsini nimi tegelikult tähendab. Selleks küsitleti vanu indiaanlasi, prantsuse asunikke, karusnahakauplejaid ja teisi. Erinevate tähendustena saadi "tuhande saare jõgi", "vete kogunemine", "piisamroti maja", "rohune koht" ja isegi "augud jõekaldas, kus linnud pesitsevad". Üks uurijatest märkis, et ta "pole leidnud kaht indiaanlast, kes oleksid sõna tähenduses samal arvamusel".<ref name="Wisconsin's Name"/> 2003. aastal avaldas keeleteadlane Michael McCafferty artikli, kus väidab, et Wisconsini algne nimi tuleb [[maiami keel|maiamikeelsest]] sõnast, mille ligikaudne tähendus on "jõgi, mis voolab läbi punase koha". Nimi viitab Wisconsini jõe voolamisele läbi [[Wisconsin Dells]]i [[liivakivi]]kanjoni.<ref name="Wisconsin's Name"/> ==Ajalugu== [[Pilt:Wisconsin in 1718.jpg|pisi|Wisconsin [[Guillaume de L'isle]]'i kaardil aastast 1718. Osariigi ligikaudne territoorium on kujutatud heledamalt]] Esimesed inimesed saabusid Wisconsini aladele umbes 12 000 aastat tagasi [[Wisconsini jäätumine|Wisconsini jäätumise]] ajal. Need varased asukad, keda kutsuti [[paleoindiaanlased|paleoindiaanlasteks]], küttisid nüüdseks väljasurnud loomi. Sellise tegevuse silmapaistev mälestis on Edela-Wisconsinist leitud [[Boazi mastodon]], mis kujutab endast [[mastodon]]iskeletti, mille juurest leiti [[nooleots]].<ref name="Theler, Boszhardt"/> [[Jääaeg]] lõppes umbes 8000 tagasi ning sellele järgnes arhailiseks perioodiks kutsutav ajajärk, mil inimesed tegelesid küttimise, kalapüügi ja korilusega. Põllumajanduslikud kogukonnad tekkisid ajapikku ''woodland''-perioodi kestel ajavahemikus 2000 eKr kuni 1000 pKr. Selle perioodi lõpujärgul oli Wisconsin {{kas|maundiehitajate kultuuri}}, mis rajas tuhandeid loomakujulisi [[maund]]e, tuumikalaks.<ref name="Birmingham, Eisenberg"/> Hiljem, ajavahemikus 1000–1500 ehitasid Mississippi ja Oneota kultuuri elanikud märkimisväärseid asulaid, muuhulgas kindlustatud küla [[Aztalan]]is Kagu-Wisconsinis.<ref name="Birmingham, Eisenberg2"/> Oneotad, kes jagasid eurooplaste tuleku ajal Wisconsini piirkonda [[menominiid]]ega, võivad olla tänapäeva Ioway ja Ho-Chunki hõimu esivanemad.<ref name="Birmingham, Eisenberg3"/> Sellal kui esimesed eurooplased Wisconsinis kanda kinnitasid, elasid seal veel ka [[odžibved]], [[sookid]], [[foksid]], [[kikapuud]] ja [[potavatomid]], kes saabusid Wisconsinisse idast aastatel 1500–1700.<ref name="Boatman"/> Esimene eurooplane, kes Wisconsini alasid külastas oli tõenäoliselt prantsuse maadeavastaja [[Jean Nicolet]]. Ta sõitis 1634. aastal [[kanuu]]l [[Georgian Bay]]st läbi [[Suur järvistu|Suure järvistu]] ja traditsiooniliselt on arvatud, et ta tuli kaldale [[Green Bay]] lähedal [[Red Banks]]is.<ref name="Rodesch"/> [[Pierre Radisson]] ja [[Médard des Groseilliers]] külastasid Green Bayd 1654–1666 ja [[Cheqamegon Bay]]d 1659–1660, kus nad ajasid kohalike indiaanlastega karusnahakaubandust.<ref name="First Europeans"/> 1673. aastal olid [[Jacques Marquette]] ja [[Louis Jolliet]] esimesed, kes võtsid ette teekonna Fox-Wisconsini veeteel kuni [[Mississippi]] jõeni [[Prairie du Chien]]i lähedal.<ref name="Jaenen"/> Prantslased nagu näiteks [[Nicholas Perrot]] jätkasid karusnahakaubandust Wisconsinis 17. ja 18. sajandil, kuid ei rajanud Wisconsinisse püsivat asustust. 1763. aastal omandas piirkonna [[Suurbritannia]], kes oli saavutanud võidu [[Prantsuse ja indiaani sõjas]]. Sellest hoolimata jätkasid Prantsuse kaupmehed sõja järel piirkonnas tööd ning mõned, alustades [[Charles de Langlade]]'ist 1764. aastal, jäid Wisconsinisse paikseks, selle asemel, et pöörduda tagasi Suurbritannia kontrolli all olevasse [[Kanada]]sse.<ref name="Langlade"/> [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] järel läks Wisconsin 1783. aastal [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] omandusse, kuigi britid jäid seal ''[[de facto]]'' võimule kuni [[1812. aasta sõda|1812. aasta sõjani]], mil USA suutis end piirkonnas kehtestada.<ref name="Nesbit"/> Ameerika võimu all olles läks rõhk karusnahakaubanduselt [[tina]]kaevandamisele. Väljavaade [[Mineral Point]]i tinamaardlatest saadavale rikkusele tõmbas ligi immigrante nii Ühendriikidest kui Euroopast. Mõned kaevurid leidsid peavarju aukudest, mida nad olid kaevanud ja neid hakati kutsuma "[[Vöötkähr|mäkradeks]]", mistõttu Wisconsin sai hüüdnimeks "Badger State" ehk "mägraosariik".<ref name="Badger"/> Valgete kaevurite tulv tekitas pingeid kohalike põliselanikega ning 1827. aasta [[Winnebago sõda]] ja 1832. aasta [[Musta Hauka sõda]] viisid indiaanlaste vägivaldse eemaldamiseni suuremast osast Wisconsinist.<ref name="Nesbit2"/> Nende konfliktide järel organiseeriti 1836. aastal [[Wisconsini Territoorium]] ning jätkuv valgete asustus viis osariigiks saamiseni 1848. aastal. [[Pilt:Little White Schoolhouse Ripon Wisconsin Feb 2012.jpg|pisi|[[Little White Schoolhouse]] [[Ripon]]is, kus peeti [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] esimene koosolek]] Wisconsini varajane poliitika oli oluliselt mõjutatud üleriigilisest orjanduse-teemalisest arutelust. Wisconsin, mis oli algusest peale olnud vaba osariik, sai põhjaosariikide [[abolitsionism]]i keskuseks. Debatt muutus eriti tuliseks 1854. aastal, mil põgenenud ori [[Missouri]]st, [[Joshua Glover]], võeti [[Racine]]'is kinni. Vastavalt seadusele "[[Fugitive Slave Law]]" võeti Glover vahi alla, kuid abolitsionismi pooldav rahvahulk jooksis vanglale tormi ning Gloveril aidati põgeneda Kanadasse. Sellest juhtumist ajendatud kohtuprotsessil kuulutas Wisconsini ülemkohus seaduse "Fugitive Slave Law" põhiseadusevastaseks.<ref name="Legler"/> 20. märtsil 1854 lõid orjandusevastased aktivistid [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]], millest kujunes nende sündmuste järel määrav jõud osariigi poliitikas.<ref name="Nesbit3" /> [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõjas]] osales 91 000 Wisconsini sõdurit [[Ameerika Ühendriigid|Uniooni]] poolel<ref name="Iron Brigade"/>. Osariigi algusaastatel muutus ka Wisconsini majandus mitmekesisemaks. Tinakaevandamise hääbudes muutus osariigi lõunapiirkondades peamiseks elatusallikaks põllumajandus. Läbi osariigi ehitati raudteid, mida kasutati vilja veoks turgudele, samuti rajati tööstusi nagu [[J.I.Case & Company]] Racine'is, mis valmistasid põllumajandustööriistu. Wisconsinist sai 1860. aastatel lühikeseks ajaks riigi suurim viljatootja.<ref name="Nesbit4"/> Wisconsini metsases põhjaosas oli peamine majandusharu aga metsatööstus ning sellistesse linnadesse nagu [[La Crosse]], [[Eau Claire]] ja [[Wausau]] kerkisid [[saeveski]]d. Selline majandamine aga tõi kaasa tõsised keskkonnaprobleemid ning 19. sajandi lõpuks oli põllumajandus laostanud [[mullaviljakus]]e ja metsatööstuse tõttu oli hävinud suurem osa Wisconsini metsadest.<ref name="Nesbit5"/> See tõi kaasa mõlema majandusharu taandumise. 1890. aastatel keskendusid Wisconsini talunikud viljakasvatamise asemel piimatootmisele, mis võimaldas maa kestlikumat ja tulusamat kasutust. Paljudel immigrantidel oli [[juust]]uvalmistamisoskus, mis kombineerituna osariigi sobiva asendi ning [[Wisconsini ülikool]]i professori [[Stephen Babcock]]i piimauuringutega tõid osariigile America's Dairylandi ('Ameerika piimamaa') maine.<ref name="Buenker"/> Looduskaitsjad, näiteks [[Aldo Leopold]], taastasid 20. sajandi alguses osariigi metsi,<ref name="Modern" /> sillutades nii teed säästlikumale puidu- ja paberitööstusele ning turismile. 20. sajandi alguses Euroopast saabunud immigrantide saabumine tõi Wisconsinis kaasa tööstusbuumi. [[Milwaukee]]s tegeldi kõikvõimaliku tööstusega alates õllepruulimisest kuni masinate ja tööriistade tootmiseni. 1910. aastal oli Wisconsin oma toodangu väärtuselt USA osariikide hulgas 8. kohal.<ref name="Buenker2"/> [[Pilt:Robert M. La Follette, Sr as Senator2.jpg|pisi|Senaator [[Robert M. La Follette]] esinemas rahvale [[Decatur]]is [[Illinois]]'s 1905. aastal]] 20. sajandi algus oli tähelepanuväärne progressiivse poliitika leviku poolest, mille käilakujuks oli [[Robert M. La Follette]]. Ajavahemikus 1901–1914 lõid Wisconsini [[Progressiivsed Vabariiklased]] esimese üleosariigilise üldiste eelvalimiste süsteemi,<ref name="Ware" /> esimese toimiva [[tööõnnetus]]e hüvitamise seaduse<ref name="Ranney"/> ning esimese osariikliku [[tulumaks]]u, mis muutis maksustamise tegeliku sissetulekuga proportsionaalseks<ref name="John Stark"/>. Progressiivne [[Wisconsini Idee]] (''Wisconsin Idea'') propageeris Wisconsini ülikooli laiendamist läbi [[UW-Extension]]-süsteemi.<ref name="Jack Stark"/> 1932 võeti Wisconsis kasutusele Ameerika Ühendriikide esimene töötutele abiraha maksmise programm, mille olid välja töötanud Wisconsini ülikooli majandusprofessorid [[John R. Commons]] ja [[Harold Groves]].<ref name="Nelson" /> Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel sai Wisconsin mitmete poliitiliste äärmuste osaliseks. 1950. aastatel kujunes Wisconsini senaatorist [[Joseph McCarthy]]st antikommunistide tuline ja vastuoluline eestkõneleja. [[Vietnami sõda]] tõi kaasa radikaalsed sõjavastased protestid Wisconsini ülikoolis, mis kulmineerusid [[Sterling Halli pommirünnak]]uga 1970. aasta augustis. Hilisem poliitika on olnud suhteliselt mõõdukas. 1990. aastatel viidi osariigis kuberner [[Tommy Thompson]]i juhtimisel läbi tervishoiureform.<ref name="Thompson" /> 20. sajandi lõpuosa tõi kaasa taas kord majandusolukorra muutumise, mil rasketööstus ja tootmine andsid teed meditsiinil, haridusel, põllumajandusel ja turismil põhinevale teenusmajandusele. ==Geograafia== [[Pilt:Wisconsin geographic provinces.svg|pisi|Wisconsini geograafilised regioonid]] [[Pilt:WisconsinDells01.jpg|pisi|[[Wisconsin Dells]]]] Wisconsin piirneb põhjas [[Montreali jõgi|Montreali jõe]], [[Ülemjärv]]e ja [[Michigani järv]]ega; idas Michigani järvega, lõunas [[Illinois]]', edelas [[Iowa]] ning loodes [[Minnesota]] osariigiga. Osariigi piir jookseb läänes piki [[Mississippi]] ja [[St. Croix jõgi|St. Croix' jõge]] ja piki [[Menominee jõgi|Menominee jõge]] kirdes. Wisconsin on põhjapoolseim osariik, millel pole piiri [[Kanada]]ga. [[Suur järvistu|Suure järvistu]] ja Mississippi jõe vahel paiknev Wisconsin on geograafiliselt mitmekesine. Osariik on jagatud viieks regiooniks. Osariigi põhjaosas Ülemjärve ääres asub [[Lake Superior Lowland]], sellest lõunasse jääb [[Northern Highland]] oma suurte okasmetsadega ja 6100&nbsp;km² suuruse [[Chequamegoni-Nicoleti metsakaitseala]]ga, samuti tuhandete [[liustikujärv]]ede ning osariigi kõrgeima punkti [[Timms Hill]]iga. Osariigi keskele jääb [[Central Plain]], mida iseloomustavad hea põllumajandusmaa ja [[liivakivi]]moodustised nagu [[Wisconsin Dells]]. Osariigi kaguosas paikneb [[Eastern Ridges and Lowlands]], kus asuvad Wisconsini suurimad linnad. Samuti asuvad seal [[Niagara astang]], [[Black Riveri astang]] ja {{kas|[[Magnesia astang]]}}.<ref name="Martin"/><ref name="Ridges"/> Niagara astangu aluskivim on [[dolomiit]], ülejäänuil aga [[lubjakivi]]. Osariigi edelaossa jääb kaljune [[Western Upland]] oma metsade ja põllumaaga ja rohkete Mississippi kaldajärsakutega. See piirkond moodustab koos mõnede Iowa, Illinois’ ja Minnesota osariigi aladega [[Driftless Area]], mis ei olnud [[Wisconsini jäätumine|Wisconsini jäätumise]] ajal mandrijääga kaetud. 46% protsenti Wisconsini osariigi maa-alast on kaetud metsaga. Wisconsini osariigis asuvad [[Rahvusparkide Teenistus]]e (''National Park Service'') hallatavad piirkonnad on<ref name="NPS"/> * [[Apostle Islands National Lakeshore]], * [[Ice Age National Scenic Trail]], * [[North Country National Scenic Trail]] ja * [[Saint Croix National Scenic Riverway]]. Osariigis asub üks riikliku tähtsusega mets, mida majandab [[Ameerika Ühendriikide Metsateenistus]] (''United States Forest Service'') – [[Chequamegoni-Nicoleti metsakaitseala]]. Wisconsinis on seitse punkti, kus kohtuvad nelja maakonna piirid. ===Kliima=== Wisconsinis valitseb niiske [[mandriline kliima]]. Kõrgeim mõõdetud [[õhutemperatuur]] Wisconsinis on 46&nbsp;°C, mis mõõdeti 13. juulil 1936 [[Wisconsin Dells]]is. Madalaim temperatuur mõõdeti [[Couderay]] külas 2. ja 4. veebruaril 1996, mil oli −48&nbsp;°C külma.<ref name="Benedetti"/> ==Rahvastik== [[Ameerika Ühendriikide Rahvaloenduse Büroo]] hinnangul oli 1. juulil 2011 Wisconsini elanike arv 5 711 767 inimest, mida on 0,44% rohkem kui [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloenduse]] ajal.<ref name="census" /> Wisconsin on olnud läbi ajaloo etniliselt mitmekesine. Prantsuse karusnahakauplejatele järgnesid osariigi edelaosasse pidama jäänud kaevurid, kellest paljud olid [[Cornwall]]i päritolu. Järgmisele sisserändajate lainele andsid tooni [[jänkid]] ehk inglise päritolu [[Uus-Inglismaa]] ja [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] elanikud. Osariigi algusaastail domineerisid just nemad Wisconsini tööstuses, rahanduses, poliitikas ja hariduses. Ajavahemikus 1850–1900 saabus Wisconsinisse suurel hulgal Euroopa immigrante, kellest peamise osa moodustasid [[sakslased]] ja skandinaavlased (peamiselt [[norralased]]) ning väiksemal määral ka [[belglased]], [[hollandlased]], [[šveitslased]], [[soomlased]], [[iirlased]], [[poolakad]] ja muud rahvused. 20. sajandil saabus palju [[mehhiklased|mehhiklasi]] ja [[afroameeriklased|afroameeriklasi]], kes asusid elama peamiselt [[Milwaukee]]sse. [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] järel asus osariiki elama ka hulgaliselt [[hmongid|hmonge]]. Ameerika Ühendriikide rahvaloendustel tuleb inimestel märkida ka oma rahvuslik päritolu. 2000. aasta seisuga olid Wisconsinis kõige arvukamad kuus järgmist päritolugruppi (''ancestry group''): [[sakslased|saksa]] (42,6%), [[iirlased|iiri]] (10,9%), [[poolakad|poola]] (9,3%), [[norralased|norra]] (8,5%), [[inglased|inglise]] (6,5%) ja [[itaallased|itaalia]] (6,1%).<ref name="ancestry" /> Saksa päritolu inimesi on kõige rohkem igas maakonnas, välja arvatud [[Menominee maakond|Menominees]], [[Trempeleau maakond|Trempealeaus]] ja [[Vernoni maakond|Vernonis]].<ref name="WBB" /> 1980. aasta rahvaloendusel oligi 51,3% Wisconsini elanikest saksa päritolu (1990. aastal 53,8%). Wisconsinis on ka suurim poola päritolu inimeste osakaal terves riigis.<ref name="ancestry" /> Rahvusgrupid jagunesid osariigis erinevalt. Kuigi sakslased asusid elama üle kogu osariigi, oli nende osakaal suurim siiski Milwaukees. Norralased suundusid peamiselt metsandus- ja põllumajanduspiirkondadesse põhjas ja läänes. Iirlased, itaallased ja poolakad asusid elama eelkõige linnadesse.<ref name="Miller" /> Afroameeriklased asusid elama eelkõige Milwaukeesse, eelkõige alates 1940. aastast. Menominee maakond on ainus maakond ida-USAs, kus on ülekaalus [[indiaanlased]]. 86% Wisconsini afroameerika kogukonnast elab neljas linnas: Milwaukees, [[Racine]]’is, [[Beloit]]’s ja [[Kenosha]]s, kusjuures Milwaukee on koduks ligi kolmveerandile osariigi mustanahalistest. [[Suure järvistu regioon]]is on vaid [[Detroit]]is ja [[Cleveland]]is suurem mustanahaliste elanike osakaal. 33% Wisconsini aasia päritolu elanikest moodustavad hmongid, kelle peamised kogukonnad on Milwaukees, [[Wausau]]s, [[Green Bay]]s, [[Sheboygan]]is, [[Appleton]]is, [[Madison]]is, [[La Crosse]]’is, [[Eau Claire]]’is, [[Oshkosh]]is ja [[Manitowoc]]is.<ref name="hmong"/> ===Elanike arvu muutumine=== {| class="wikitable" !Rahvaloendus !Elanike arv !Kasvuprotsent |- | [[Ameerika Ühendriikide 1820. aasta rahvaloendus|1820]] || 1444 || |- | [[Ameerika Ühendriikide 1830. aasta rahvaloendus|1830]] || 3635 || 151,7% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1840. aasta rahvaloendus|1840]] || 30 945 || 751,3% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1850. aasta rahvaloendus|1850]] || 305 391 || 886,9% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1860. aasta rahvaloendus|1860]] || 775 881 || 154,1% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1870. aasta rahvaloendus|1870]] || 1 054 670 || 35,9% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1880. aasta rahvaloendus|1880]] || 1 315 457 || 24,7% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1890. aasta rahvaloendus|1890]] || 1 693 330 || 28,7% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1900. aasta rahvaloendus|1900]] || 2 069 042 || 22,2% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1910. aasta rahvaloendus|1910]] || 2 333 860 || 12,8% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1920. aasta rahvaloendus|1920]] || 2 632 067 || 12,8% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1930. aasta rahvaloendus|1930]] || 2 939 006 || 11,7% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1940. aasta rahvaloendus|1940]] || 3 137 587 || 6,8% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1950. aasta rahvaloendus|1950]] || 3 434 575 || 9,5% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1960. aasta rahvaloendus|1960]] || 3 951 777 || 15,1% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1970. aasta rahvaloendus|1970]] || 4 417 731 || 11,8% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1980. aasta rahvaloendus|1980]] || 4 705 767 || 6,5% |- | [[Ameerika Ühendriikide 1990. aasta rahvaloendus|1990]] || 4 891 769 || 4,0% |- | [[Ameerika Ühendriikide 2000. aasta rahvaloendus|2000]] || 5 363 675 || 9,6% |- | [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus|2010]] || 5 686 986 || 6,0% |} ===Religioon=== [[Pilt:St Stanislaus Catholic Church.jpg|pisi|[[St. Stanislaus Roman Catholic Oratory]] (poola ''Kościół Świętego Stanisława'') on poola immigrantide rajatud kirik [[Milwaukee]]s ja ühtlasi Wisconsini poola koguduste peakirik]] Peamine religioon Wisconsinis on kristlus. RCMSi järgi olid 2000. aastal Wisconsini kolm enimpraktiseeritud [[usutunnistus]]t [[katoliiklus]], [[peavoolu protestantism]] ja [[evangelikalism]].<ref name="arda" /> Suurim arv järgijaid on [[katoliku kirik]]ul (1 695 660), järgneb [[Evangeelne Luterlik kirik Ameerikas]] (''Evangelical Lutheran Church in America''; 463 432 liiget) ja kolmandana [[Missouri Sinodi luterlik kirik]] (''Lutheran Church – Missouri synod''; 241 306 liiget). 2008. aasta seisuga oli Wisconsinis üle 850 000 mittereligioosse inimese. Usklike jagunemine Wisconsinis<ref name="Carroll"/>: *[[kristlus]] – 80% **[[protestantism]] – 50% ***[[luterlus]] – 23% ***[[metodism]] – 7% ***[[baptism]] – 5% ***[[presbüterlus]] – 2% ***[[Ühinenud Kristuse Kirik]] (''United Church of Christ'') – 2% ***ülejäänud protestantlikud usuvoolud – 15% **[[katoliiklus]] – 29% **muud kristlikud usuvoolud – 2% *muud religioonid – 1% ===Kuritegevus=== [[FBI]] andmeil pandi 2009. aastal osariigis toime 144 mõrva või tahtlikku tapmist, 1108 vägistamist, 4850 röövi, 8431 isikuvastast rünnakut ja 147 486 varavastast kuritegu.<ref name="Table5" /> Wisconsin avaldab ka ise kuritegevuse statistikat läbi [[Office of Justice Assistance]]'i.<ref name="OJA"/> Selle andmeil pandi 2009. aastal toime 14 603 vägivallakuritegu, millest lahendati 50%.<ref name="OJA2" /> OJA andmeil pandi 2009 toime 4633 seksuaalset rünnakut, millest lahendati 57%. Wisconsinis on alaealistel kolm korda kõrgem risk sattuda seksuaalse rünnaku ohvriks kui täiskasvanutel. Kõige enam on ohvriks langenud lapsed vanuses 11–15.<ref name="OJA3"/> ==Haldusjaotus== ===Maakonnad=== {{vaata|Wisconsini maakondade loend}} Wisconsinis on 72 maakonda. ===Olulisemad linnad=== [[Pilt:Milwaukee_skyline.jpg|pisi|[[Milwaukee]]]] Kuigi Wisconsinil on põllumajandusosariigi maine, elab üle 68% osariigi elanikest linnalistes asulates ning [[Milwaukee linnastu]] (''Greater Milwaukee area'') on koduks ligi kolmandikule osariigi elanikest. Michigani järve äärde jäävas Milwaukee linnastus elas 2010. aasta rahvaloenduse järgis 1 751 316 elanikku, samas kui [[Milwaukee]] ise oma 602 000 elanikuga on elanike arvult USA 22. linn. Milwaukee piirkond on osa [[Suure järvistu megalopolis]]est. [[Madison]]i, mis on osariigi halduskeskus ja ülikoolilinn, elanike arv on umbes 220 000 ja koos eeslinnadega üle 600 000. Ajakiri [[Money Magazine]] nimetas 2007. aastal Madisoni eeslinna [[Middleton (Wisconsin)|Middletoni]] "parimaks paigaks, kus Ameerikas elada". 2007. aastal oli Wisconsinis 12 linna, kus elas üle 50 000 inimese. ==Valitsemine== [[Pilt:Wis-capitol.jpg|pisi|[[Wisconsini Osariigi Kapitoolium]] (''Wisconsin State Capitol'') [[Madison]]is, kus asuvad nii [[Wisconsini Osariigi Seadusandlik Kogu|Seadusandliku kogu]] mõlemad kojad, [[Wisconsini Ülemkohus|Wisconsini ülemkohtu]] kui ka [[Wisconsini kuberner|osariigi kuberneri]] ametiruumid]] Osariigi valitsuskorraldus on põhijoontes paika pandud [[Wisconsini konstitutsioon]]iga. Wisconsinis kehtib [[võimude lahusus]]e põhimõte ning täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim on lahus. ===Täidesaatev võim=== Wisconsini osariigi täidesaatvat võimu juhib kuberner. Praegune kuberner [[Scott Walker]] astus ametisse 3. jaanuaril 2011. Lisaks kubernerile on täidesaatva võimu teostajate hulgas veel viis valitavat ametnikku: asekuberner, osariigi sekretär, peaprokurör, varahoidja ja State Superintendent of Public Instruction. ===Seadusandlik võim=== Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele [[Wisconsi Osariigi Seadusandlik Kogu|Wisconsini osariigi seadusandlikule kogule]] (''Wisconsin State Legislature''), mis koosneb [[Wisconsini Osariigi Alamkoda|alamkojast]] (''Wisconsin State Assembly'') ja [[Wisconsini Osariigi Senat|senatist]] (''Wisconsin State Senate''). ===Esindatus Ameerika Ühendriikide senatis ja alamkojas=== Ameerika Ühendriikide senatis esindavad Wisconsinit [[Ron Johnson]] ja [[Herb Kohl]]. Wisconsin on jagatud kaheksaks kongressipiirkonnaks (congressional district). ===Maksud=== Wisconsinis puuduvad tasulised maanteed, kuna kiirteede ehitamist ja hooldamist finantseeritakse osaliselt mootorikütusemaksust ning ülejäänu saadakse osariigi eelarvest. Teid, mis ei ole kiirteed, rajavad ja hooldavad kohalikud omavalitsused oma vahenditest. ===Poliitika=== 2008. aasta presidendivalimistel sai Wisconsinis võidu [[Illinois]]i senaator [[Barack Obama]], kes kogus 56% häältest. Demokraate toetasid eelkõige [[Milwaukee]] ja [[Madison]]i elanikud. Vabariiklaste kandidaat [[John McCain]] kogus 42% häältest ja sai võidu 13 maakonnas. Vaid [[Florence'i maakond (Wisconsin)|Florence]]’i, [[Green Lake'i maakond|Green Lake]]’i, [[Ozaukee maakond|Ozaukee]], [[Washingtoni maakond (Wisconsin)|Washingtoni]] ja [[Waukesha maakond|Waukesha]] maakonnas sai McCain üle 55% häältest. Obamat saatis edu 59 maakonnas. Hääletusest osavõtnute arv oli kõrge, terves riigis jäädi alla vaid [[Minnesota]]le. 2010. aasta valimistel saatis edu aga vabariiklasi. Saadi nii kuberneri ametikoht kui ka enamus parlamendi ülem- ja alamkojas. Vabariiklane [[Ron Johnson]] sai demokraat [[Russ Feingold]]i asemel senatisse ning ka alamkojas saadi kaks seni demokraatidele kuulunud kohta. Praegu esindab USA alamkojas Wisconsinit 5 vabariiklast ja 3 demokraati. ==Majandus== 2010. aastal oli Wisconsini osariigi majanduse kogutoodang 248,3 miljardit dollarit, olles sellega USA osariikide hulgas 21. kohal. 2008. aastal oli keskmine aastane sissetulek inimese kohta 35 239 dollarit. Wisconsini majanduses mängivad peamist rolli tööstus, põllumajandus ja tervishoid. Kuigi tööstus annab tunduvalt suurema osa sissetulekust kui põllumajandus, peetakse Wisconsinit sageli siiski põllumajandusosariigiks. 2010. aasta juunis oli [[töötus]]e määr 7,9% (hooajaliselt korrigeeritud) 2010. aasta oktoobris olid osariigi suurimad tööandjad: *[[Wal-Mart]] *[[Wisconsin–Madisoni Ülikool]] *[[Milwaukee Public Schools]] *[[Ameerika Ühendriikide Postiteenistus]] *[[Wisconsin Department of Corrections]] *[[Menards]] *[[Marshfield Clinic]] *[[Aurora Health Care]] *[[Milwaukee]] linn *[[Wisconsin Department of Veterans Affairs]] ===Põllumajandus=== Wisconsini osariik toodab umbes veerandi USA [[juust]]ust, olles nii riigi suurim juustutootja. Piimatootmises on ta [[California|California osariigi]] järel teisel kohal ning piimatootmises ühe inimese kohta [[Idaho]] ja [[Vermont]]i järel kolmandal kohal. Wisconsin on teisel kohal [[või]]tootmises, valmistades umbes veerandi riigi võist. Osariik on esikohal ka [[mais]]ist [[silo]] valmistamisel, samuti [[jõhvikad|jõhvikate]], [[Harilik ženšenn|ženšenni]] ja [[rohelised oad|roheliste ubade]] kasvatamises. Wisconsin annab üle poole riigi jõhvikatoodangust ja 97% ženšennitoodangust. Ka [[kartul]]i-, [[porgand]]i-, [[kirss|kirsi]]-, [[vahtrasiirup]]i- ja [[suhkrumais]]itoodangus ollakse riigis esimeste hulgas. Põllumajanduse tähtsusest annab aimu ka see, et 2004. aastal projekti [[50 State Quarters]], kus iga osariigi jaoks valmistati erineva kujundusega 50-sendine münt, raames välja antud Wisconsini mündil on kujutatud [[Holsteini lehm]]a, [[maisitõlvik]]ut ja [[juustukera]]. ===Tööstus=== [[Pilt:Former brewery Pabst Brewing Company in Milwaukee Wisconsin.jpg|pisi|Kunagine [[Pabst]]i õlletehas [[Milwaukee]]s]] Olulise osa tööstussektorist moodustab toidutöötlemine. Osariigis on esindatud sellised tuntud brändid nagu [[Oscar Mayer]], külmutatud [[pitsa]]sid valmistav [[Tombstone]] ning vorstitootjad [[Johnsonville]] ja [[Usinger's]]. Ainuüksi [[Kraft Foods]] annab osariigis tööd enam kui 5000 inimesele. Milwaukee on suur [[õlu|õlletootja]] ning seal asus enne [[Coors Brewing Company]]ga liitmist ka riigi suuruselt teise õlletootmisettevõtte [[Miller Brewing Company]] peakorter. Lisaks olid Milwaukees ka suured [[Schlitz]]i, [[Blatz]]i ja [[Pabst]]i õlletehased. Samuti on heal järjel masinatööstus. Peamised selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted on [[Kohler Company]], [[Mercury Marine]], [[Rockwell Automation]], [[Johnson Controls]], [[Seagrave Fire Apparatus]], [[Pierce Manufacturing]], [[Briggs & Stratton]], [[Miller Electric]], [[Milwaukee Electric Tool Company]], [[Bucyrus International]], [[Joy Global Inc.]], [[The Manitowoc Company]], [[Modine Manufacturing Company]], [[Reliance Controls Corporation]], [[Super Steel Products Corp.]], [[Ladish Co.]], [[Oshkosh Truck]], [[Harley-Davidson]] ja [[Ariens Company]]. Wisconsin on oluline [[paber]]i, pakendite ja esmatarbekaupade tootja. Suurtest esmatarbekaupade tootjaist on osariigis esindatud [[SC Johnson & Co.]], [[Diversey Inc.]] ja mitmed teised. Wisconsin on riigi suurim paberitootja. [[Foxi jõgi|Foxi jõe]] alamjooksul alates [[Winnebago]]st kuni [[Green Bay]]ni asub 63-kilomeetrisel lõigul 24 paberivabrikut. Osariigi majanduses on kasvav mõju tervishoiuseadmete ja -tarkvara tootmisel, kus peamist rolli mängivad ettevõtted nagu [[GE Healthcare]], [[Epic Systems]] ja [[TomoTherapy]]. ===Turism=== [[Pilt:Airventure 2007 Aeroshell.jpg|pisi|[[Aeroshell Aerobatic Team]] esinemas 2007. aasta [[EAA AirVenture Oshkosh]]il]] Turism on [[Department of Tourism]]i andmete järgi Wisconsini suuruselt kolmas majandusharu. Turismisihtkohad nagu [[Spring Green]]i lähedal asuv [[House on the Rock]], [[Baraboo]]s asuv [[Circus World Museum]] ja [[Wisconsin Dells]] meelitavad igal aastal ligi tuhandeid külastajaid. Populaarsed on ka mitmed üritused, millest tuntumad on [[Summerfest]] ja [[EAA AirVenture Oshkosh]] lennušõu. Kuna osariigis on palju järvi ja jõgesid, on levinud ka veekogude ääres puhkamine. Osariigi idaosas [[Michigani järv]]es asuval [[Doori poolsaar]]el asub üks Wisconsini turismisihtmärke – [[Doori maakond]], mis oma paljude lahtede ja sadamatega on eriti populaarne just purjetajate ja väikelaevaomanike hulgas. ==Kultuur== Wisconsini elanikke kutsutakse wisconsiniitideks (''Wisconsinites''). Kuna Wisconsini kutsutakse sageli Ameerika Piimamaaks (osariigi autode registreerimisnumbritel on juba 1940. aastast kirjas ''America's Dairyland'') ning osariigis on tugev [[juust]]uvalmistamistraditsioon, kutsutakse Wisconsini inimesi vahel [[juustupead]]eks (''cheeseheads''). Levinud on juustutükki meenutavate vahtkummist mütside valmistamine ja kandmine. Wisconsinis peetakse sageli rahvapidusid tähistamaks elanike kirjut etnilist päritolu. Selliste festivalide hulka kuuluvad [[Summerfest]], [[Oktoberfest]], [[Polish Fest]], [[Festa Italiana]], [[Irish Fest]], [[Bastille Days]], [[Syttende Mai]], [[Brat Days]] [[Sheboygan]]is, [[Cheese Days]] [[Monroe]]s ja [[Mequon]]is, [[African World Festival]], [[Indian Summer]], [[Arab Fest]] ja hulk teisi. ===Muusika=== Wisconsinis toimub rohkem [[kantrimuusika]]festivale kui üheski teises osariigis. Tuntumad neist on [[Miller Lite Presents Country Fest]], [[Bud Light Presents Country Jam USA]], [[Coors Hodag Country Festival]], [[Porterfield Country Music Festival]], [[Country Thunder USA]] [[Twin Lakes]]is ja [[Ford Presents Country USA]]. Milwaukees toimub igal aastal [[Summerfest]], mis reklaamib end kui "maailma suurim muusikafestival". Seda festivali nagu ka muid suviseid rahvamuusikaüritusi peetakse Michigani järve ääres asuvas [[Heny Maier Festival Park]]is. [[Wisconsin Area Music Industry]] korraldab igal aastal üritust, kus autasustatakse Wisconsini parimaid muusikuid. [[Waukesha]]st oli pärit kitarrist ja üks elektrikitarri loojatest [[Les Paul]] (1915–2009). ===Wisconsin popkultuuris=== *Telesarja "[[The Young and the Restless]]" tegevus toimub väljamõeldud Wisconsini linnas Genoa Citys. *Telesarja "[[Happy Days]]" tegevus toimus [[Milwaukee]]s. *Telesarja "[[Laverne & Shirley]]" tegevus toimus Milwaukees. *Telesarja "[[Kuumad seitsmekümnendad]]" ("That '70s Show") tegevus toimus [[Kenosha]] väljamõeldud eeslinnas Point Place'is. ==Osariigi sümbolid== {{veergude loend|laius=20em| *Osariigi moto: ''Forward'' ("Edasi") *Osariigi laul: [[On Wisconsin!]] *Osariigi lill: [[liblikjas kannike]] (''Viola sororia'') *Osariigi lind: [[punarind-rästas]] (''Turdus migratorius'') *Osariigi puu: [[suhkruvaher]] *Osariigi kala: ''[[Esox masquinongy]]'' *Osariigi loom: [[vöötkähr]] ehk ameerika mäger (''Taxidea taxus'') *Osariigi metsloom: [[valgesaba-pampahirv]] (''Odocoileus virginianus'') *Osariigi koduloom: [[lehm]] *Osariigi mineraal: [[galeniit]] *Osariigi kivi: punane [[graniit]] *Osariigi rahusümbol: [[händ-ruugetuvi]] (''Zenaida macroura'') *Osariigi putukas: [[meemesilane]] *Osariigi fossiil: [[trilobiit]] *Osariigi koer: [[American Water Spaniel]] *Osariigi jook: [[piim]] *Osariigi tants: [[polka]] *Osariigi teravili: [[mais]] *Osariigi magustoit: ''[[cream puff]]'' }} ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Wisconsin's Name">[http://www.wisconsinhistory.org/topics/wisconsin-name/ "Wisconsin's Name: Where It Came From and What It Means" Wisconsin Historical Society] vaadatud 1. märtsil 2012</ref> <ref name="Theler, Boszhardt">Theler, James; Boszhardt, Robert (2003). "Twelve Millennia: Archaeology of the Upper Mississippi River Valley". Iowa City, Iowa: University of Iowa Press. lk 59. {{ISBN2|9780877458470}}.</ref> <ref name="Birmingham, Eisenberg">Birmingham, Robert; Eisenberg, Leslie (2000). "Indian Mounds of Wisconsin". Madison, Wisconsin: University of Wisconsin Press. lk 100–110. {{ISBN2|9780299168704}}.</ref> <ref name="Birmingham, Eisenberg2">Birmingham; Eisenberg (2000). lk 152–156. {{ISBN2|9780299168704}}.</ref> <ref name="Birmingham, Eisenberg3">Birmingham; Eisenberg (2000). lk 165–167. {{ISBN2|9780299168704}}.</ref> <ref name="Boatman">Boatman, John (1987). "Historical Overview of the Wisconsin Area: From Early Years to the French, British, and Americans". In Fixico, Donald. An Anthology of Western Great Lakes Indian History. University of Wisconsin–Milwaukee. OCLC 18188646.</ref> <ref name="Rodesch">Rodesch, Gerrold C. (1984). "Jean Nicolet". University of Wisconsin–Green Bay.</ref> <ref name="First Europeans">[http://www.wisconsinhistory.org/turningpoints/tp-006/?action=more_essay "Turning Points in Wisconsin History: Arrival of the First Europeans". Wisconsin Historical Society] vaadatud 1. märtsil 2012</ref> <ref name="Jaenen">Jaenen, Cornelius (1973). "French colonial attitudes and the exploration of Jolliet and Marquette". Wisconsin Magazine of History 56 (4): 300–310</ref> <ref name="Langlade">[http://www.wisconsinhistory.org/dictionary/index.asp?action=view&term_id=2266&search_term=Langlade%2C+Charles+Michel "Dictionary of Wisconsin History: Langlade, Charles Michel". Wisconsin Historical Society] vaadatud 1. märtsil 2012</ref> <ref name="Nesbit">Nesbit, Robert (1973). "Wisconsin: A History". Madison: University of Wisconsin Press. lk 62–64. {{ISBN2|9780299063702}}.</ref> <ref name="Badger">[https://web.archive.org/web/20110323002815/http://www.uwbadgers.com/trads/nickname.html "Badger Nickname". University of Wisconsin] vaadatud 1. märtsil 2012</ref> <ref name="Nesbit2">Nesbit (1973). lk 95–97. {{ISBN2|9780299063702}}.</ref> <ref name="Legler">Legler, Henry (1898). [https://web.archive.org/web/20100615153616/http://www.library.wisc.edu/etext/wireader/WER1124.html "Rescue of Joshua Glover, a Runaway Slave"]. Leading Events of Wisconsin History. Milwaukee: Sentinel. lk 226–229, vaadatud 1. märtsil 2012</ref> <ref name="Nesbit3">Nesbit (1973). lk 238–239. {{ISBN2|9780299063702}}.</ref> <ref name="Iron Brigade">[http://www.wisconsinhistory.org/turningpoints/tp-023/?action=more_essay "Turning Points in Wisconsin History: The Iron Brigade, Old Abe and Military Affairs". Wisconsin Historical Society], vaadatud 1. märtsil 2012</ref> <ref name="Nesbit4">Nesbit (1973). lk 273. {{ISBN2|9780299063702}}.</ref> <ref name="Nesbit5">Nesbit (1973). lk 281, 309. {{ISBN2|9780299063702}}.</ref> <ref name="Buenker">Buenker, John (1998). Thompson, William Fletcher. ed. The Progressive Era, 1893–1914. History of Wisconsin. 4. Madison: State Historical Society of Wisconsin. lk 25, 40–41, 62. {{ISBN2|9780870203039}}</ref> <ref name="Modern">[http://www.wisconsinhistory.org/turningpoints/tp-048/?action=more_essay "Turning Points in Wisconsin History: The Modern Environmental Movement". Wisconsin Historical Society]</ref> <ref name="Buenker2">Buenker (1998). lk 80–81. {{ISBN2|9780870203039}}.</ref> <ref name="Ware">Ware, Alan (2002). The American direct primary: party institutionalization and transformation in the North. Cambridge, England: Cambridge University Press. p. 118. {{ISBN2|9780521814928}}</ref> <ref name="Ranney">Ranney, Joseph. ["Wisconsin's Legal History: Law and the Progressive Era, Part 3: Reforming the Workplace"]</ref> <ref name="John Stark">Stark, John (1987). "The Establishment of Wisconsin's Income Tax". Wisconsin Magazine of History 71 (1): 27–45.</ref> <ref name="Jack Stark">Stark, Jack (1995). "The Wisconsin Idea: The University's Service to the State". The State of Wisconsin Blue Book, 1995–1996. Madison: Legislative Reference Bureau. pp. 101–179. OCLC 33902087.</ref> <ref name="Nelson">Nelson, Daniel (1968). "The Origins of Unemployment Insurance in Wisconsin". Wisconsin Magazine of History 51 (2): 109–121.</ref> <ref name="Thompson">[http://abcnews.go.com/Politics/story?id=122179&page=1#.T1QKgvV367s "Tommy Thompson: Human Services Reformer"] ABC News, 6. jaanuar 2006, vaadatud 5. märtsil 2012</ref> <ref name="census">[http://www.census.gov/popest/data/state/totals/2011/tables/NST-EST2011-01.csv "Annual Estimates of the Resident Population for the United States, Regions, States, and Puerto Rico: April 1, 2010 to July 1, 2011"] (CSV). 2011 Population Estimates. United States Census Bureau, Population Division. December 2011, vaadatud 5. märtsil 2012</ref> <ref name="ancestry">[http://www.census.gov/prod/2004pubs/c2kbr-35.pdf "Ancestry: 2000," U.S. Census Bureau"] (PDF), vaadatud 5. märtsil 2012</ref> <ref name="WBB">[http://legis.wisconsin.gov/LRB/bb/03bb/128-133.pdf "Wisconsin Blue Book 2003–2004"] (PDF), vaadatud 5. märtsil 2012</ref> <ref name="Miller">Miller, Frank Hayden, [http://content.wisconsinhistory.org/cdm4/document.php?CISOROOT=/tp&CISOPTR=14489 "The Polanders in Wisconsin.]" Parkman Club Publications No. 10. Milwaukee, Wis.: Parkman Club, 1896</ref> <ref name="hmong">[http://www.apl.wisc.edu/publications/HmongChartbook.pdf "Wisconsin's Hmong Population"] (PDF). University of Wisconsin–Madison Applied Population Laboratory.</ref> õ <ref name="Martin">Martin, Lawrence (1965). "[The physical geography of Wisconsin. University of Wisconsin Press]". {{ISBN2|9780299034757}}.</ref> <ref name="Ridges">"[http://www.wisconline.com/wisconsin/geoprovinces/easternridges.html The Eastern Ridges and Lowlands of Wisconsin]". Wisconsin Online, vaadatud 6. märtsil 2012</ref> <ref name="NPS">"[http://www.nps.gov/state/wi/index.htm?program=all Wisconsin]". National Park Service, vaadatud 6. märtsil 2012</ref> <ref name="Benedetti">Benedetti, Michael. "[http://www.uwex.edu/sco/stateclimate.html Climate of Wisconsin]". The University of Wisconsin–Extension.</ref> <ref name="arda">[http://www.thearda.com/mapsReports/reports/state/55_2000.asp "State Membership Reports"]. thearda.com, vaadatud 5. märtsil 2012</ref> <ref name="Carroll">Carroll, Brett E. (2000-12-28). "The Routledge Historical Atlas of Religion in America". Routledge Atlases of American History. Routledge. {{ISBN2|0415921376}}</ref> <ref name="Table5">[http://www2.fbi.gov/ucr/cius2009/data/table_05.html Table 5 – Crime in the United States 2009]</ref> <ref name="OJA">[http://oja.state.wi.us/index.asp?locid=97 Office of Justice Assistance]</ref> <ref name="OJA2">http://oja.wi.gov/docview.asp?docid=19873&locid=97</ref> <ref name="OJA3">{{Netiviide |url=http://oja.wi.gov/category.asp?linkcatid=1327&linkid=709&locid=97 |pealkiri=Office of Justice Assistance – Sexual Assaults |vaadatud=2012-03-05 |arhiivimisaeg=2012-03-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120331131420/http://oja.wi.gov/category.asp?linkcatid=1327&linkid=709&locid=97 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://www.wisconsin.gov/ Osariigi koduleht] {{Geograafiline asukoht |Keskel = Wisconsin |Põhi = {{Pisilipp|Kanada}} [[Ülemjärv]] • [[Ülem-Michigani poolsaar]] |Kirre = |Ida = [[Michigani järv]] |Kagu = {{Pisilipp|Indiana}} |Lõuna = {{Pisilipp|Illinois}} |Edel = {{Pisilipp|Iowa}} |Lääs = {{Pisilipp|Minnesota}} |Loe = }} {{Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus}} {{koord |NS=44.5 |EW=-89.5 |type=adm1st |region=US-WI}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide osariigid]] [[Kategooria:Wisconsin| ]] 1mabpkrxrxjg5l5doju274zorjsih07 0 35426 6175221 6147464 2022-08-08T07:08:27Z 158.233.247.12 /* Eesti Ajutise Valitsuse volinikud */ wikitext text/x-wiki '''Eesti Ajutine Valitsus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] täidesaatva võimu organ [[24. veebruar|24. veebruarist]] [[1918]] – [[8. mai]]ni [[1919]]. {{Asutus |Nimi = Eesti Ajutine Valitsus |Embleem = |Embleemiallkiri = |Pilt = |Pildiallkiri = |lühend = |moodustatud = [[24. veebruar]] [[1918]] |likvideeritud = [[8. mai]] [[1919]] |tüüp = Vabariigi Valitsus |eesmärk = |peakorter = |asukoht = [[Estonia puiestee]] 13 (3) (24.2.1918)<br>Estonia puiestee 6 (25.2.1918)<ref name="zv0ki" /><br>[[Viru tänav]] 4 [[Georgi Gutkin]]i maja (11.11.1918)<ref name="pl9w8" /><br>[[Jaan Raamot]]i krt Suur-[[Roosikrantsi tänav|Roosikrantsi tn]] 10a<ref>Jaak Juske, [https://ajalugu.ohtuleht.ee/1011338/uhe-maja-lugu-valitsus-tootas-roosikrantsi-tanava-korteris?fbclid=IwAR3Jx1kOm70TK4fAWbRjgpty4nl3Hj-qBcNZ_NXRM2kYMDyf1G5eoPekhHY ÜHE MAJA LUGU: valitsus töötas Roosikrantsi tänava korteris], Õhtuleht, 29.09.2020</ref><br>[[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]] (Suur-Turg) [[Tallinna Õpetajate Maja|14]] (15.11.1918–12.1918)<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1918/12/04/13.2 Ministeriumite adressid], Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918</ref>,<ref name="6I9tZ" />,<ref name="eRVIt" /><br>[[Toompea loss]] (12.1918–) |piirkond = [[Eesti Vabariik]] |juhtkond = |kõrgemalseisev_asutus = [[Maanõukogu]]<br> [[Asutav Kogu]] |alluv_asutus = [[Eesti ministeeriumid]] |töötajad = |eelarve = |veebileht = }} [[Maanõukogu]] Vanematekogu otsustas [[19. veebruar]]il [[1918]] asutada kolmeliikmelise [[Eestimaa Päästekomitee]], kelle kätte anti riiklik võim. Päästekomitee liikmed olid [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Konstantin Konik]]. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele]] [[24. veebruar]]il [[1918]]. [[Eestimaa Päästekomitee]] moodustas [[24. veebruar]]il [[1918]] 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas [[Konstantin Päts]]iga (kaasa arvatud Konstantin Päts, kes esineb nimekirjas kaks korda, ja kolm vakantset ametikohta). Ajutise Valitsuse valitsus[[koalitsioon]]is osalesid [[Maaliit]], [[Eesti Demokraatlik Erakond]], [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] ja [[Tööerakond]]. == Eesti Ajutise Valitsuse I koosseis == ''' [[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus|Ajutise valitsuse]] I koosseisu liikmed:''' {| class="wikitable" |- ! Nimi !! Ametikoht !! Pilt !! Ametiaeg |- | [[Konstantin Päts]]<br> ([[Eesti Maarahva Liit]]) || ministrite nõukogu esimees, <br>[[Eesti siseminister|siseminister]] ja <br> kaubandus-tööstusminister || [[Pilt:Konstantin Päts.jpg|75px]] || 24. veebruar – 12. november 1918 |- | [[Jüri Vilms]]<br> ([[Eesti Tööerakond]]) || ministrite nõukogu abiesimees ja <br>[[Eesti kohtuminister|kohtuminister]] || [[Pilt:Vilms Juri.jpg|75px]] || 24. veebruar – 2. mai 1918? |- | [[Jaan Poska]]<br> ([[Eesti Rahvaerakond]]) ||[[Eesti välisminister|välisminister]] || [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|75px]] || 24. veebruar – 12. november 1918 |- | [[Juhan Kukk]]<br> ([[Eesti Tööerakond]]) || raha- ja <br> riigivaranduste minister |||| 24. veebruar – 12. november 1918 |- | [[Jaan Raamot]] <br>([[Eesti Demokraatlik Erakond]])|| põllutöö- ja <br> toitlusminister || [[Pilt:Rammot Jaan.jpg|75px]] || 24. veebruar – 12. november 1918 |- | [[Andres Larka]] || sõjaminister ||[[Pilt:EstArmyHighCommnd1920 - Andres Larka.JPG|75px]] || 24. veebruar – 12. november 1918 |- | [[Villem Maasik]] <br>([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]])|| töö- ja <br> hoolekandeminister || || 24. veebruar – 12. november 1918 |- | [[Ferdinand Petersen|Ferdinand Peterson]]<br> ([[Eesti Tööerakond]])|| teedeminister || || 24. veebruar – 12. november 1918 |- | [[Peeter Põld]]<br> ([[Eesti Rahvaerakond]]) || haridusminister ||[[Pilt:Peeter Põld.jpg|75px]] || 24. veebruar – 12. november 1918 |} Saksa, vene ja rootsi rahvusasjade ministri kohad olid valitsuse koosseisus ette nähtud, kuid jäid ajutiselt vabaks. [[25. veebruar]]il jõudsid [[Tallinn]]a [[Saksamaa|Saksa]] väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. [[Saksamaa]] polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud. Esimene Ajutine Valitsus läks põranda alla ja ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts viibis Saksamaa alistumiseni [[11. november|11. novembril]] [[1918]] interneerituna vangilaagris. [[Pilt:Postimees15nov18.jpg|Eesti Ajutine Valitsus november 1918|thumb]] 7. novembrist peale olid eestlased Tallinnas leivanormide vähendamise tõttu hakanud meeleavaldamiseks kogunema. 9. novembril käis tööliste delegatsioon Eestimaa sõjakubernerile [[Adolf von Seckendorff]]ile nõudmisi esitamas, samal päeval jõudis ka Saksa [[Novembrirevolutsioon]]i sündmused Eestisse ja Saksa sõjalaevadele heisati punased lipud. 10. novembril nõustus Seckendorff endise [[Eestimaa kubermangukomissar]]i [[Jaan Poska]]ga kohtuma, et olukorda lahendada. 11.–[[14. november|14. novembril]] [[1918]] andsid Saksamaa esindajad kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[11. november]] [[1918]] alustas [[Tallinn]]as tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus [[Jaan Poska]], [[Ferdinand Peterson]], [[Jaan Raamot]] ja [[Juhan Kukk]]. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja [[Maanõukogu]] Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid. Pärast Saksa võimu langemist moodustati [[12. november|12. novembril]] [[1918]] teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. [[12. november|12. novembril]] otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli [[Kaitseväe Peastaap|Peastaap]] kindral Larka juhtimisel. == Eesti Ajutise Valitsuse II koosseis == ''' [[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus|Ajutise valitsuse II]] koosseisu liikmed:''' {| class="wikitable" |- ! Nimi !! Ametikoht !! Pilt !! Ametiaeg |- | [[Konstantin Päts]]<br> ([[Eesti Maarahva Liit]]) || Peaminister <br>ja siseminister || [[Pilt:Konstantin Päts.jpg|75px]] || 12. november – 27. november 1918 |- | [[Jaan Poska]]<br> ([[Eesti Rahvaerakond]])|| peaministri asetäitja <br>ja kohtuminister || [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|75px]] || 12. november – 27. november 1918 |- | [[Juhan Kukk]]<br> ([[Eesti Tööerakond]])|| raha- <br> ja siseministri asetäitja |||| 12. november – 27. november 1918 |- | [[Otto Strandman]]<br> ([[Eesti Tööerakond]]) || välisminister |||| 12. november – 27. november 1918 |- | [[Jaan Raamot]]<br>([[Eesti Demokraatlik Erakond]]) || põllutöö- ja <br> toitlusminister || || 12. november – 16. november 1918 |- | [[Andres Larka]] || sõjaminister || ||12. november – 27. november 1918 |- | [[Aleksander Tulp]]<br>([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]) || töö- ja hoolekandeministri <br>kohustetäitja || || 16. november – 27. november 1918 |- | [[Ferdinand Petersen|Ferdinand Peterson]]<br> ([[Eesti Tööerakond]]) || teedeminister || || 12. november – 27. november 1918 |- | [[Peeter Põld]]<br> ([[Eesti Rahvaerakond]])|| haridusminister ||[[Pilt:Peeter Põld.jpg|75px]]|| 12. november – 27. november 1918 |- | [[Nikolai Köstner]]<br>([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]) || kaubandusministri <br> kohustetäitja || || 16. november – 27. november 1918 |- | [[Jaan Tõnisson]]<br>([[Eesti Demokraatlik Erakond]]) || ilma portfellita minister || [[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|75px]] || 12. november – 27. november 1918 |} ==Eesti Ajutise Valitsuse volinikud== *Eesti Ajutise Valitsuse peavolinik Põhja-Eestis, Jaakson. Asukoht Tallinnas, [[Toompuiestee]] 3 [[Tolli maja]]s. *Eesti Ajutise Valitsuse peavolinik Lõuna-Eestis, [[Karl Parts]] ja [[Heinrich Luht]]<ref name="V0SoO" /> peavoliniku asetäitja [[Johannes Lehman]] (3. jaanuarist 1919) *Eesti Ajutise Valitsuse volinik, Saaremaal [[Juhan Ainson]] [[27. november|27. novembril]] [[1918]] kujundati [[Maanõukogu]] rühmade kokkuleppel teise Ajutise valitsuse koosseis ümber, seega asus [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise eelõhtul valitsema kolmas koosseis, kus peaminister Päts võttis enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral [[Andres Larka]] jäi tema abiks. == Eesti Ajutise Valitsuse III koosseis == ''' [[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus|Ajutise valitsuse III]] koosseisu liikmed:''' {| class="wikitable" |- ! Nimi !! Ametikoht !! Pilt !! Ametiaeg |- | [[Konstantin Päts]]<br> ([[Eesti Maarahva Liit]]) || Peaminister <br>ja sõjaminister || [[Pilt:Konstantin Päts.jpg|75px]] || 27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[August Rei]] <br>([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]])<br> [[Karl Ast]]<br>([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]])|| peaministri asetäitja ja hoolekande minister<br> töö- ja hoolekande ministri kohusetäitja ||<br>|| 27. november 1918 – 24. jaanuar 1919 <br> 27. november 1918 – 23. detsember 1918<br>23. detsember 1918 – 5. veebruar 1919 |- | [[Juhan Kukk]]<br> ([[Eesti Tööerakond]]) || rahaminister |||| 27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[August Peet]] || siseminister || || 27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Jaan Poska]]<br> ([[Eesti Rahvaerakond]]) || välisminister || [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|75px]] || 27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Otto Strandman]] <br> ([[Eesti Tööerakond]]) || põllutöö- minister |||| 27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Jüri Jaakson]]<br> ([[Eesti Rahvaerakond]]) || kohtuminister ||||27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Eduard Säkk]] || teedeminister || || 27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Karl Friedrich Luts|Karl Luts]]<ref name="QjI3t" /> <br> [[Harald Laksberg]]|| haridusminister <br> haridusminister|| <br>|| 27. november 1918 – 12. märtsini 1919, oli Venemaal vangis<br>12. märts 1919 – 8. mai 1919 |- | [[Nikolai Köstner]] <br>([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]])<br>[[Voldemar Puhk]] <br><br> [[August Janson]]<br> || tööstus- ja kaubandusminister <br> tööstus- ja kaubandusministri kohustetäitja <br>tööstus- ja kaubandusminister || <br>[[Pilt:Voldemar Puhk portrait.jpg|75px]]<br> || 27. november 1918 – 12. märtsini 1919 <br> kuni 12. märtsini 1919<br>12. märts 1919 – 8. mai 1919 |- | [[Jaan Raamot]]<br>([[Eesti Demokraatlik Erakond]])<br> [[Eduard Aule]]<br> || toitlusminister <br> toitlusminister|| || 27. november 1918 – 6. veebruar 1919<br> 6. veebruar 1919 – 8. mai 1919 |- | [[Jaan Tõnisson]]<br>([[Eesti Demokraatlik Erakond]]) || ilma portfellita minister<br> täisvõimuline Eesti Vabariigi saadik välismaal<ref name="buAIf" /> || [[Pilt:Jaan Tonisson1928.jpg|75px]] || 27. november 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Hermann Koch]] || saksa rahvusminister || || 28. novembrist 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Hans Pöhl]] || rootsi rahvusminister |||| 11. detsembrist 1918 – 8. mai 1919 |- | [[Aleksei Sorokin]] || vene rahvusminister || || 27. november 1918 – 8. mai 1919 |} [[28. november|28. novembrist]] [[1918]] algas [[Eesti Vabadussõda]]. [[29. november|29. novembril]] [[1918]] kuulutas [[Jaan Anvelt]] [[Narva]]s välja iseseiseva Eesti Nõukogude Vabariigi – [[Eesti Töörahva Kommuun]]i. 5.–[[7. aprill]]ini [[1919]] toimusid [[Asutava Kogu valimised]]. Ajutise valitsus tegevus lõppes [[8. mai]]l [[1919]], mil [[Asutav Kogu]] kinnitas ametisse [[Otto Strandmani esimene valitsus|esimese Vabariigi Valitsuse]] eesotsas [[Otto Strandman]]iga. ==Eesti Ajutise Valitsuse volinikud maakondades== *Eesti Ajutise Valitsuse volinik [[Haapsalu]]s, [[Eduard Alver]], *Eesti Ajutise Valitsuse volinik [[Rakvere]]s, [[Tõnis Kalbus]], *Eesti Ajutise Valitsuse volinik [[Narva]]s, [[Arnold Schulbach]] *Eesti Ajutise Valitsuse volinik Järva- ja Pärnumaal [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]] *Eesti Ajutise Valitsuse volinik [[Pärnu]]s ja Pärnumaal, [[Hugo Kuusner]], *[[Eesti Ajutise Valitsuse volinik]] [[Võru]]s, [[Martin Taevere]]; Võru- ja Petserimaa komissar [[Heinrich Luht]], alates 10. veebruarist 1919. *[[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]] Saaremaal [[Victor Neggo]], alates 1. jaanuarist 1919 *Eesti Ajutise Valitsuse komissar Harjumaal [[Peeter Reisik]], alates 9. jaanuarist 1919 *Eesti Ajutise Valitsuse komissar Tartu- ja Viljandi maakonnas [[Adolf Andreson]], alates 1. jaanuarist 1919 *Eesti Ajutise Valitsuse komissar Pärnu maakonnas [[August Jürmann]], alates 1. jaanuarist 1919 *Eesti Ajutise Valitsuse komissar Haapsalu maakonnas [[Boris Ustav]], alates 30. detsember 1918 <ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/01/13/15 III. Siseministerium teatab], Riigi Teataja, nr. 2, 13 jaanuar 1919</ref> :Omavalitsuste üle järelevalvet teostanud komissaride tegevus<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1919/02/19/6 Nr. 26. Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäewa) poolt 6. weebr. 1919. a. wastuwõetud Seadus Ajutise Walitsuse komissaride kohta.], Riigi Teataja, nr. 10, 19 veebruar 1919</ref> lõpetati 1919. aasta augustis. Ajutise Valitsuse komissaride ülesandeks oli selle järele valvata, et vabariigis maksvad seadused ja valitsuse määrused ning korraldused kõigi ametiasutuste ja ametnikkude poolt täpipealset rutulist täitmist leiaksid ning et ametiasutuste ja ametnikkude tegevus kindlates seaduslikkuse piirides avalduks. {{vaata|Kaksikvõim Eestis 1917. aastal}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Eesti Maavalitsus]]|nimi=Eesti Ajutine Valitsus|aeg=1918–1919|järgnev=[[Otto Strandmani esimene valitsus]]}} {{lõpp}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zv0ki">[http://www.ohtuleht.ee/17408 24. veebruar 1918 Tallinnas], Õhtuleht, 23. veebruar 1998</ref> <ref name="pl9w8">[http://www.diplomaatia.ee/index.php?id=242&tx_ttnews%5Btt_news%5D=923&tx_ttnews%5BbackPid%5D=508&cHash=c8fc23b2cc Peep Pillak: Eesti 90-aastane välisministeerium], [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]], nr 64 • Detsember 2008</ref> <ref name="6I9tZ">[http://www.opetajatemaja.ee/?mod=docs&doc=759&h=5bc1 Tallinna Õpetajate Maja. Hoone ajalugu alates 18. sajandi lõpust ]</ref> <ref name="eRVIt">Ago Pajur,[https://web.archive.org/web/20120419212210/http://www.siseministeerium.ee/public/Siseministeeriumi_loomise_lugu.pdf Siseministeeriumi loomise lugu]</ref> <ref name="V0SoO">[http://www.cfe.ee/album-esticum?show=1906 vil! Heinrich Johann Luht]</ref> <ref name="QjI3t">[[Pekka Erelt]], [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/pantvangidena-venemaale.d?id=44520529 Pantvangidena Venemaale], Eesti Päevaleht, 23. aprill 2011</ref> <ref name="buAIf">[https://web.archive.org/web/20131017010018/http://www.nlib.ee/html/expo/p90/1_18-40.html Meie parlament ja aeg. 1918] Rahvusraamatukogu</ref> }} == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/failid/paevakask5.htm Päevakäsk nr. 5] === Vikitekstid === * [[s:Vanematekogu otsus Päästekomitee loomisest]] Riigi Teataja nr 1, 1918 * [[s:Päästekomitee päevakäsk Ajutise Valitsuse loomisest]] Riigi Teataja, nr 1, 1918 * [[s:Ajutise Valitsuse määrus riigikassa-tähtede väljaandmise kohta]] RT 1918, 7 * [[s:Narva lahing 1918]] Postimees. 2. detsember 1918 * [[s:Maanõukogu otsus kõrgemast võimust]] Riigi Teataja nr 1, 27.11.1918 * [[s:Ajutise Valitsuse deklaratsioon]] Riigi Teataja nr 3, 30.11.1918 * [[s:Soome abi]] Postimees. Pärnu väljaanne. Nr. 212. 6. detsember 1918 [[Kategooria:Eesti valitsused| ]] [[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] jkixd3306e4jxrjao728t6wgypl1kgp 3 35515 6175205 6025284 2022-08-08T07:05:23Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Athanasius Soter! [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 17. jaanuar 2006, kell 14.35 (UTC) Sõna "peale" tähendab ruumilises mõttes 'kohale, otsa', aga ajalises mõttes hiljem öeldakse "pärast". Palun paranda [[absolutism]]is. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 25. jaanuar 2006, kell 14.23 (UTC) Saab tehtud, eks see absolutism tuleb veel korralikult üle vaadata jah.. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 25. jaanuar 2006, kell 16.35 (UTC) ---- Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata leheküljel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. veebruar 2006, kell 07.39 (UTC) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2006, kell 19.33 (UTC) :Suur tänu usalduse eest, eks ma püüan seda siis tasahilju ka ära teenida ja mitte kuritarvitada! [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 3. märts 2006, kell 19.39 (UTC) == Aastarvud == Vaatan, et uutes artiklites (nt [[Maksim Unt]] (1900–1941) ei kasuta sa aastaarvude vahel tühikuid, vikis peaks enamalt jaolt valitsema tühik vahel nt: [[1900]] – [[1941]] --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 17. oktoober 2006, kell 11:39 (UTC) : Tühikuid ei panda siis, kui on esitatud ainult aastaarvud (tõsi küll, on lubatud panna ja vahel harva pannaksegi, aga Vikipeedias me pole seda teinud). Kui on lisatud kuupäevad, siis pannakse tühikud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. oktoober 2006, kell 11:52 (UTC) : Ma tahtsin seda rõhutada ainult persooni elamisaastate puhul, mitte üldiselt; üldiselt on kindlasti ilma tühikuta --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 17. oktoober 2006, kell 14:09 (UTC) :: Minu jutt käis ka eluaastate kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. oktoober 2006, kell 14:21 (UTC) == Kalendrireformist == Ma kahjuks ei tea, mis sind täpselt huvitab, kuid neti materjalidest ehk aitavad [http://www.aai.ee/~viik/maedleri_reform.html], [http://www.newadvent.org/cathen/07001b.htm], [http://www.newadvent.org/cathen/03168a.htm], [http://www.newadvent.org/cathen/03158a.htm]. Selles osas tasub vaadata Tähetorni kalendreid (TÜ rmk saalis). Eestikeelset kirjandust hoobilt pakkuda ei oska. Kalev. Lisan veel niipalju et reformi näol oli tegu pikema protsessiga, mis hakkas tuure võtma 15. sajandi lõpus ja oli Trentos päevakorral (nt. Sixtus IV määras Regiomontanuse teostama kalendrireformi [http://et.wikipedia.org/wiki/Sixtus_IV#Sixtus_IV_kultuuriloos]). Gregorius XIII viis lihtsalt asja lõpule.Kalev. ==Intervikide järjekord== Intervikilingid järjestatakse ka inglise vikis keelenimede, mitte tähiste järgi. Eesti on tavaliselt saksa ja uuskreeka vahel. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. detsember 2007, kell 10:33 (UTC) ==Isiklik küsimus== Tervitus! Mul on Sulle üks kummaline küsimus, mida ma siin avalikult küsima ei taha hakata. See puudutab TÜ ajalooteaduskonda, kus ma kavatsen algaval semestril 1-2 loengut kuulata. Et mul seal tänase seisuga enam ühtegi tuttavat ei tööta ega õpi, siis olid Sina esimene, kelle poole pöördumine pähe tuli. Kui Sa tahad mind veits aidata, siis saada mulle minu kasutajalehelt e-kiri. Saaks privaatselt edasi suhelda. Kui ei, pole ka hullu - ära tunne kohustust. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 24. jaanuar 2008, kell 11:51 (UTC) ---- Palun vaata lehte [[Arutelu:Austria-Ungari keiser]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuni 2008, kell 21:44 (UTC) ==Vaenus== Tervitus! Kas peaks äkki muutma artiklite "Saare-Lääne vaenus", "Dacke-vaenus", "Koadjuutorivaenus" jne. millekski sobivamaks, sest [[Vaenus]]ed (''[[:de:Fehde]]'') keelati lõplikult Saksa-Rooma riigis 1495 aastal nn. igavese maarahuga (''[[:de:Ewiger Landfriede]]''). (PS. Soome wikisse tekkinud selline artikkel ''[[:fi:Baltian valtatyhjiö]]'' :) --[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 29. jaanuar 2009, kell 01:05 (UTC) :Eks vaenuse mõiste ole kindlasti problemaatiline, aga nõnda neid konflikte minu arusaamist mööda Eesti ajalookirjutuses nimetatakse. Muidugi võiks nimetada need ümber ka sõdadeks, kodusõdadeks ja ülestõusudeks, aga kui ma ei eksi, siis enamasti on nendelt ka ümbersuunamised tehtud. Selle vaenuse keelamise kohta juhtusin aga just ühest Saksamaa ajalooraamatust veidi aega tagasi lugema, et tegelikkuses ei suudetud vaenusi ikkagi veel pikka aega kontrolli alla saada, omavahelised tülitsemised jätkusid pikka aega veel nii Reichi põhiterritooriumil (sellest on tegelikult ka selles saksa wiki Fehde-artiklis juttu), veelgi vähem oli aga keisrivõimul aga kindlasti konrolli Liivimaa üle. Ja keisripoolne vaenuste keelamine Taanit ja Rootsit kindlasti ei puudutanud, sest nad teatavasti Reichi ei kuulunud. Nii ma ei leia küll põhjust, et neid artikleid hakata ümber nimetama. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 29. jaanuar 2009, kell 17:55 (UTC) ---- Palun vaata [[Ajalugu:Uluru]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. märts 2009, kell 06:50 (UTC) ---- Kuidagi "õnnestus" mul osa teksti Vene-Liivi sõjast tahtmatult ära kaotada. Hea et tähele panid, tnx:-)--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 27. mai 2009, kell 19:35 (UTC) ---- Kui aega on kas täiendaksid artiklit [Ditleb von Alnpeke], ei ole ise päris kursis asjaga.--[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 22. juuli 2009, kell 14:31 (UTC) ==Caspar von Oldenbockum== Artiklit [[Paide piiramine (1558)]] kirjutades sattusin probleemi otsa, mida ei oska lahendada. On teada, et Järva foogt Bernd van Smerten jättis linnuse maha ja Oldenbockum kaitses ise linnust venelaste piiramise ajal. Renneri kroonika aga ütleb, et ''8. augustil tulid venelased Paidesse, arvult 8000, ja nõudsid linnuse alistumist mitu korda, nii kirjalikult kui suuliselt, vene ja saksa keeles. Selle eest nõustusid nad andma foogtile eluajaks tema Albu mõisa. Foogt vastas neile, et ta ei kavatse linnust mingil juhul loovutada...''. Oldenbockumit mainib Renneri kroonika alles 1560. aastaga seoses. Oskad ehk aidata mul asjast õigesti aru saada. Renneri kroonika järgi tundub, et Järva foogt oli 1558. aasta piiramise ajal Paide linnuses.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 8. märts 2010, kell 20:37 (UTC) == Liivi ordu maameistrite loend == Kas Liivi ordu maameistrite loendis peaks Burchard von Hornhauseni järel 1261. aastal 8. maameistriks [http://books.google.ee/books?id=DkcPAAAAYAAJ&pg=PA449#v=onepage&q=&f=false] või kohusetäitjaks [http://books.google.ee/books?id=WY0HuvzdavAC&pg=PA44] olema [[Sigulda komtuur]] [[:lv:Georgs fon Eihštets]] ( Georg von Eichstätt / Eichstat / Eichstedt / Eickstedt / Eichstadt / Eichstädt) ? --[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 9. märts 2010, kell 17:18 (UTC) == MTÜ == Saada mulle e-kiri, et ma oskaksin su aadressi MTÜ postiloendisse lisada. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 11. märts 2010, kell 21:57 (UTC) ---- Aitäh, et teed Eesti ajaloo ülevaated korda! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. jaanuar 2011, kell 22:00 (EET) :Eks püüan, palju jõuan. Kardan, et varsti tuleb taas pikem periood, kui Vikis väga palju toimetada ei jõua. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 9. jaanuar 2011, kell 00:35 (EET) == Re: "võnnulased" vaevalt sõdisid == Pole ise küll kursis, kuid Läti vikipeedia järgi on need nö "võnnulased" õigemini "võndlased" ([[:lv:Vendi]]) etniline rühm, kes 1206. aastal ristituna siiski olid orduvendade kõrval Võnnu piiramise (1210) üks osapool. Vt. ka Ain Mäesalu [http://vikerraadio.err.ee/saade/eesti_lugu/1570/kommentaarid#k12740 kommentaar] --[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 10. jaanuar 2011, kell 22:32 (EET) :Tõepoolest, võndlased võisid üks osapool olla, teoreetiliselt, aga nad ei sõdinud mitte üksinda eestlaste vastu, nagu artiklist varem mulje jäi. Ja kui võndlased seal ka olid, siis tõenäoliselt väike vähemus. Väga segane asi on nendega, aga tõepoolest, väjendusin selgituses vast liialt kategooriliselt. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 10. jaanuar 2011, kell 23:34 (EET) == Karl V == Ma sooviks täpsustada [[Karl V]] staatust keisrina. 1520 valiti ta Saksa kuningaks ja ka krooniti 23 oktoobril kuningaks, keisriks aga 1530. Samas vahepealsel ajal nimetas ta Saksa wiki andmetel end ise "keiser-elektiks" ehk siis valitud keisriks. Kas aga paavst tunnustas 1520 teda kui keiser-elekti või ainult kui Saksa kuningat? Mida sinu viidatud Schilling täpsemalt paavsti tunnustamise all silmas peab? Kalev Kask :Schilling ütleb sõna-sõnalt järgmist: ''Am 26. Oktober, nach einem Gottendienst, gab Kardinal Albrecht von Mainz die Einwilligung der päpstlichen Heiligkeit bekannt und proklamierte Karl als erwählten römischen Kaiser.'' Et tegemist on ükldkäsitlusega, siis ta kuhugi ei viita. Selge on, et paavst kiitis Karli valimise heaks, kas sellega kaasnes aga mingi "ametlik" valitud keisri tiitel, jääb veidi kahtlaseks. Samas võiks oletada, et sellega Karl siiski sai õiguse end valitud keisriks nimetada. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] 11. veebruar 2011, kell 13:19 (EET) Ehk siis "proklamierte als erwählten Kaiser". Nagu aru saan, ehkki keisrikrooni polnud, oli tegemist ikkagi keisriga, ehk filosoofiline värk, mille üle võiks jäädagi arutlema. Kas saaksid Karl V artikli juures selle veidi paremini lahti sõnastada? Kalev Kask == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Tõlketalgud on nüüd läbi. Kutsume Teid 17. juunil kell 16 Euroopa Liidu majja, kus pakutakse talgute lõpetamise puhul jooke ja suupisteid. Seal selgub ka, milliste talguliste panus seekord kõige väärtuslikumaks osutus ja antakse kätte kingitused: 1000-eurone reisitšekk, Rahva Raamatu kinkekaardid ning Tallinna Ülikooli kirjastuse raamatud. Euroopa Liidu maja asub Tallinnas aadressil Rävala pst 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt, Kaubamaja vastast). Üritusel osalemiseks ja kingituse vastuvõtmiseks saatke palun meile oma pärisnimi, mida ei avalikustata. Palun vastake kindlasti, kas saate üritusel osaleda. Lugupidamisega Rita Niineste Euroopa Komisjoni esindus Eestis e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Kuralased == Terv. Tegin end Wiki kasutajaks, et kontakteeruda. Algajana ma muid võimalusi kahjuks ei leidnud ;-) Huvid on meil ajaloo osas sarnased ja seetõttu sooviks vahetada teavet, mis puudutab Läänemere idakalda ajalugu. Konkreetseks ajendiks on Kuramaa ja Kuralased ning nende tähenduse erinevad tõlgendused (Balti või Ugri algupära). Kuna nimetet kuralaste artikli arutelust sain aru, et oled pigem "ugriskeptik", valisin enda ohvriks just Athanasius Soteri... Võimalusel ja viitsimisel palun kontakteeruda e-posti kaudu. Wikipedia juhendile vastavat kohta ma lehekülje vasakus servas ise ei leidnud. Parimat. Mart Torm ;-) == Vana-Liivimaa administatiivne jaotus == Tervist! Avastasin hiljuti sinu suurepärase kaardi Liivi ordu haldusjaotusest ning mul tekkis küsimus, kas kuskil on saadaval ka sarnased kaardid piiskopkondade ja Eestimaa hertsogkonna täpsema alajaotuse kohta? Võib-olla ka varasema ordu haldusjaotuse kohta? Mind huvitab peamiselt 13. sajand ja oleksin väga tänulik, kui keegi mulle suuna kätte oskaks näidata. "Põhjala ristisõjad" ja muud taolised raamatud ei räägi haldusjaotuse koha pealt suht mitte midagi. :Mina jälle ei tea 13. sajandist eriti midagi, 16. sajand on see põhifookus. Ega vist detailidesse üldiselt 13. sajandi haldusjaotuse puhul ei laskuta, antakse vaid iga maaisanda valdused üldpiirides ning linnad ja suuremad linnused. Kihelkondade piirid oleks vast umbmääraselt tuletatavad: võtta need, mille kohta on teada, et nad 13. sajandil eksisteerisid ja liita neile juurde nendest hiljem teadaolevalt eraldunud khk-de alad. :Hiljuti ilmunud [[Bernhart Jähnig]]i raamatu "Verfassung und Verwaltung des Deutschen Ordens und seiner Herrschaft in Livland" lõpus on kaardilisad, ent minu arust 13. sajandi kohta seal midagi eriti detailset ei ole, siiski tasub ehk pilk peale heita. :Kuigi kaarte eriti ei ole, on natuke infot siiski. Soovitan vaadata sellist asja nagu: Leonid Arbusow senior. ''Livlands Geistlichkeit von 12. bis ins 16. Jahrhundert''. Selle põhiosa on 1913 ilmunud ajakirjas "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik", peaks olema nii Tallinnas kui Tartus kättesaadav. Selle lõpus on lisana ülevaated kõigist Liivimaa piiskopkondadest, seal olnud toomhärradest, ametnikest jne. Sealt saaks kätte siis ametkonnad, kahjuks aga mitte nende piirid. Ametimeeste ametiaegade järgi saab ka tuletada, millal üks või teine ametkond eksisteeris (teadaolevalt, eks suur osa infot on ka lihtsalt kaduma läinud). Nii et kahjuks väga aidata ei oska. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] ([[Kasutaja arutelu:Athanasius Soter|arutelu]]) 19. aprill 2012, kell 21:40 (EEST) == John Cale == Hi, I noticed that you have created article about [[Ronnie James Dio]] (long time ago). Thank you for them. Should I request to you, you would want to create at least a short article for [[John Cale]] [[:en:John Cale|<small>(en)</small>]] (together with [[Lou Reed]] founding member of [[The Velvet Underground]])? Thank you in advance for any resolution. --[[Kasutaja:Marek Koudelka|Marek Koudelka]] ([[Kasutaja arutelu:Marek Koudelka|arutelu]]) 29. märts 2013, kell 16:20 (EET) ==Küsimus kalendri kohta== "Eesti kronoloogia" (2007) raamatus on üks sündmus nt pandud kuupäeva alla 27. jaanuar 1918 ehk siis vana kalendri järgi. Kas ukj oleks see 9. veebruar 1918, mida ju pole kunagi olemas olnud? On ehk nõu anda?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 24. august 2013, kell 11:30 (EEST) :Uut kalendrit kasutanud maailmas oli 9. veebruar 1918 ju täiesti olemas. Eesti ajalookirjanduses seda kuupäeva enamasti tõesti ei kasutata, kuna 1. veebruaril tuli üleminek 14. veebruarile, aga Vikipeedia kronoloogia puhul arvan küll, et pole probleemi, kui panna see sündmus 9. veebruari alla. [[Kasutaja:Athanasius Soter|Athanasius Soter]] ([[Kasutaja arutelu:Athanasius Soter|arutelu]]) 24. august 2013, kell 12:34 (EEST) == Heade artiklite kandidaadid == [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Bütsants|Mida sa arvad]] [[Bütsants|sellest artiklist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. märts 2015, kell 21:38 (EET) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:07 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:07 (EET) {{puhasta}} == Pildid == Foto [[:Fail:Wacken 2009 Publikum.jpg]] kohta tuleks edastada aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et seda tohib kasutada pildi juures toodud vaba litsentsi tingimustel. Fotol [[:Fail:Wackenikirikuinfo.JPG]] kujutatud tekst on tõenäoliselt autoriõigusega kaitstav. Et fotot saaks vabalt kasutada, peaks sellega nõus olema ka teksti autor. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. märts 2019, kell 17:19 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:05 (EEST) ogsio8j8dng08ggc4h8wderz5zbp6nz 0 35896 6175290 6174081 2022-08-08T08:14:08Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:8A87:3400:C36:EEEF:6D5E:8F9A|2001:7D0:8A87:3400:C36:EEEF:6D5E:8F9A]] ([[User talk:2001:7D0:8A87:3400:C36:EEEF:6D5E:8F9A|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. wikitext text/x-wiki '''Remus''' John '''Lupin''' ([[10. märts]] [[1959]] – suvi [[1998]] ), hüüdnimega Totu, oli tegelane [[J. K. Rowling]]u [[Harry Potter (romaanisari)|"Harry Potteri" romaanisarjast]]. ==Elulugu== Remus on sarjas kõrvaltegelane ja seega on tema elust teada küllaltki vähe. [[Sigatüüka]] koolis õppis ta samas aastakäigus koos [[Severus Snape]]'i, [[James Potter]]i, [[Sirius Black]]i, [[Lily Potter|Lily Evans]]i ja [[Peter Pettigrew]]'ga. Kooli ajal moodustasid tema, James, Sirius ja Peter lahutamatu neliku. Remus oli ja on neljast kõige tasakaalukam ja arukam. Kui tema sõbrad James ja Sirius lõbutsesid tihtipeale [[Severus Snape]]'i häbistades ja piinates, siis tema sellega kaasa ei läinud, kuid oli siiski ka oma sõnul "liiga arg, et neid takistada". Nelja sõpra sidus Remuse tume saladus. Remus oli saanud lapsena Fenrir Greybacki (kõige metsikuma teadaoleva libahundi, kes on ka surmasööja) käest hammustada ja sai seepärast libahundiks (poolanimaagiks, kes saab oma kuju muuta, kuid mitte oma tahtmise korral, vaid täiskuu ajal). Koos õppisid sõbrad James, Sirius ja Peter ennast loomadeks muundama, et Remusele seltsiks olla, kui viimane kord kuus öösiti hundiks muutus. Remus oli kooli ajal prefekt, kooli direktor [[Albus Dumbledore]] oli ta selleks määranud, "lootes, et Remus suudab Jamesi ja Siriust taltsutada". Remuse elust pärast kooli on vähe teada. Kindlasti on ta algusest peale olnud [[Fööniksi ordu]] liige ja alati [[Lord Voldemort]]i vastu võidelnud. Raamatutes tutvustatakse Remust esimest korda kolmandas osas "[[Harry Potter ja Azkabani vang]]", kus ta tuleb kooli õpetama [[Mustade jõudude vastane kaitse|kaitset mustade jõudude vastu]]. Remus jääb algusest peale silma kui hoolitsev, heasüdamlik ja hea õpetaja. Juba tema esimesel kohtumisel [[Harry Potter|Harryga]] päästab ta Harry [[Dementorid|dementori]] mõju käest. Aastaga, mil Remus koolis õpetab, saab ta õpilaste seas tohutult populaarseks. Ta hoolitseb kõigi oma õpilaste eest ja paneb isegi [[Neville Longbottom]]i, kes on sarja jooksul kergelt käpardlik kohmerdis, õppimisest rõõmu tundma ja eduelamusi saama. Siiski on Remus veel libahunt ja lõbusaid tunde varjutavad tema veidrad haigestumised kord kuus ja kahtlased võlujoogid, mida [[Severus Snape|Snape]] talle keedab. Kui aasta lõpus välja tuli, et Remus on [[libahunt]], lahkus ta koolist vabatahtlikult, kuigi paljud õpilased oleks eelistanud tema jäämist. Raamatu viiendas osas - "[[Harry Potter ja Fööniksi ordu]]" Remus naasis, kuid siis kandis juba väiksemat rolli olles lihtsalt [[Fööniksi Ordu|Fööniksi ordu]] liige ja ajades ordu asju. Remus Lupin abiellus [[Nymphadora Tonks]]iga, kes sünnitas talle lapse [[Teddy Lupin|Teddy]]. Remus suri natuke pärast lapse sündi koos Tonksiga lahingus surmasööjate vastu. [[Kategooria:Harry Potteri tegelased|Lupin, Remus]] [[cs:Fénixův řád#Remus Lupin]] [[de:Figuren der Harry-Potter-Romane#Remus Lupin]] [[en:Order of the Phoenix (fiction)#Remus Lupin]] [[he:הארי פוטר - דמויות משנה#הקונדסאים]] [[no:Ansatte ved Galtvort høyere skole for hekseri og trolldom#Remus Lupus]] [[tr:Zümrüdüanka Yoldaşlığı#Remus Lupin]] d8kv2cglijqrme63n8vmsbs6rjyy9cj 0 36130 6175145 6097889 2022-08-08T05:13:04Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | nimi = Vilsandi | pilt = Vilsandi ja lahiymbrus.png | pildiallkiri = Vilsandi ja lähiümbrus | pindala = 9,4 | pindala viide = <ref>{{EELIS|saar|660964366}}, vaadatud 14. juunil 2019.</ref> | pikkus = 6,3 | laius = 3,2 | rannajoone pikkus = 33,25 | kõrgus = 4,5 | rahvaarv = 22 | rahvaarvu seis = 2017 | rahvaarvu viide = <ref>[https://blog.stat.ee/2017/10/23/pusielanikud-on-22-saarel/ Püsielanikud on 22 saarel]. Statistikaamet, 23. oktoober 2017.</ref> | iso piirkond = EE-74 | osm = pind | suum = 7 }} '''Vilsandi''' on [[saar]] [[Saaremaa]] läänerannikul. Saare pindala on 9,4 km², millega see on suuruselt kümnes saar Eestis. Saare pikkus on 6,3 km ja laius maksimaalselt 3,2 km. Vilsandi kuulub halduslikult [[Saaremaa vald]]a. Saarel asub [[Vilsandi küla]], kus elas 2017. aasta seisuga 22 elanikku. Enamik saare elanikke talviti saarel ei viibi. Saar koos ümbritsevate aladega kuulub [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargi]] koosseisu. == Nimi == Saart on esmakordselt mainitud [[1645]] kui ''Fylsandt''. [[1795]] nimetati saart ''Filsandt'' ja [[1798]] krahv [[Ludwig August Mellin]]i "[[Liivimaa atlas]]es" ''Gros Filsand, Klein Filsand''.<ref>Marja Kallasmaa: "Saaremaa kohanimed I". Eesti Keele Instituut 1996</ref> Nimi on tuletatud [[rootsi keel]]est ''fels'' ’kalju’, ''land'' ’maa’. Nime algupäraks võib olla ka vanarootsi sõna ''f(j)ællaland'' ’kõrvaline maatükk’ või vanarootsi sõna ''fyl'' ’varss’.<ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=vilsandi&F=M&C06=en Vilsandi Eesti kohanime andmebaasis]</ref> == Loodus == [[Pilt:Talvine Vilsandi kadakatega.JPG|pisi|left|Talvine Vilsandi kadakatega]] Saar on osa [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargist]]. Seal on rikkalik merelinnustik. Saare rannajoont liigestavad [[neem]]ed, lahesopid ja paljud väikesed rannikulähedased saared. Vilsandi lääne- ja põhjarannikul domineerib [[dolomiit]]ne kaljurand. Rannal vaheldub [[bioherm]]ne kivim kihilise dolomiidiga.<ref>[https://stratotuup.ut.ee/s-vilsandi-saar Eesti stratotüüpsed paljandid]</ref> Vilsandi järgi on nimetatud [[Jaagarahu lade]]me [[Jaagarahu kihistu]] [[Vilsandi kihid]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Vilsandi%20kihid Stratigraafia terminoloogia]</ref> Saarel asuvad [[Maturahu poolsaar]], [[Kubjamaa säär]], [[Orjassaare nukk]], [[Panganukk]] ja [[Sõnninina]]. Saarel kasvab männik. Saarel leidub [[arusisalik]]ku ja [[tähnikvesilik]]ku. === Kliima === [[Pilt:Vilsandi EST climate.svg|pisi|püsti|Vilsandi [[kliimadiagramm]]]] Vilsandil hakati [[meteoroloogia|meteoroloogilisi]] vaatlusi tegema juba [[1865]]. aastal.<ref>[http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/vaatlusvork/vilsandi-rannikujaam/ Vilsandi rannikujaam]. Ilmateenistus.</ref> Vilsandit võib pidada üheks Eesti päikesepaistelisemaks paigaks, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiiresti üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. [[1997]]. aastal mõõdeti Vilsandil päikesepaiste kestuseks aasta lõikes 2226 tundi ehk 52% võimalikust, mis oli sel ajal ka uus Eesti rekord. Ka varasem Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui [[1975]]. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi<ref>''A ja O taskuteatmik'', Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3</ref>. [[2011]]. aastal registreeriti [[Roomassaare]]s aga vastavaks näitajaks 2440 tundi ehk 54% võimalikust<ref>[http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/paike/ Rekordid: Päikesepaiste]. Ilmateenistus.</ref> Asendi tõttu on Vilsandi Eesti kõige merelisema kliimaga paik. Nõnda on sealsed talved tavaliselt ka temperatuuri poolest kõige soojemad [[Eesti]]s.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2619 "Läbi aegade kõige soojem talv"] Eesti Loodus, 2008/12</ref> == Ajalugu == [[Pilt:Vilsandi päästemeeskond 1922-1923.jpg|pisi|Vilsandi päästemeeskond (1922–1923)]] [[17. sajand]]il oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart: [[Suur-Vilsandi]] ([[rootsi keel|rootsi]] ''Stora Filsand'') ja [[Väike-Vilsandi]] (''Lilla Filsand'')<ref>[[Johannes Loots]]i kaart "Pas-Kaart over oen gedeelte van de Oost-Zee beginende verby Sevenbergen tot verby Hapsal, begrijpen mede de Eylanden Oesel, Dago en een Gedeelte van Gottland.", 1697 [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/btv1b5966352x Digitaalselt]</ref>, mis olid teineteisest eraldatud madala Vahemerega. Väike-Vilsandi alalt on leitud Eesti üks kahest [[vanaaeg|vanaaja]] dateeringuga kuldmüntidest: [[Ida-Rooma keiser|Ida-Rooma keisri]] [[Theodosius II]] [[solidus]]. <ref>Dieter Quast: ''Ein skandinavisches Spathascheidenmundblech der Völkerwanderungszeit aus Pikkjärve (Polvamaa, Estland)''. "Jahrbuch des Römisch-germanischen Zentralmuseums Mainz" 51 (2004): 243-281</ref> Vilsandi asustasid 17. sajandi lõpus saarlased, kes saadeti sinna mõisamaid valvama. Kihelkonna vanimate säilinud kirikukirjade järgi on 17. sajandi lõpul Vilsandil elanud Sare Mats ja Sare Pert. [[1703]] jäi pärast laevaõnnetust Vilsandi saarele püsivalt elama laevakapten Johan Doll. [[1809]]. aastal on märgitud Vilsandil neli talu ja üheksa kalurihütti. Vanim põline eesti perekond on ilmselt [[1796]]. aastal [[Karala mõis]]ast Laido-nimelisele kohale saadetud inimesed, kes [[1826]]. aastast kannavad perekonnanime Mender (hüütud ka nimega ''Mänder''). [[1860]]. aastal elas saarel juba 18 peret. [[1809]]. aastal ehitati saarele [[Vilsandi tuletorn|tuletorn]]. [[1927]]. aastal avati Vilsandi muuseum ja [[1937]] turistidekodu. [[1942]] tegi Saksamaa looduskaitseameti (''Reichsstelle für Naturschutz'') kaastööline, Ida-alade referent ning tuntud loomade ja lindude filmija dr Ecke Vilsandil värvifilmi lindudest ja Vilsandist.<ref>Meie Maa nr.142, 5. detsember 1942.</ref> == Transport == [[Pilt:Vilsandi sadam.JPG|pisi|Vilsandi sadam]] Vilsandi saarega toimub paadiühendus läbi Saaremaal asuva [[Papissaare sadam]]a, meretee on 8 km pikk. Vilsandi ainuke sadam – Vikati – asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Kuna Käkisilma kanalis ristuvad paaditee ning üle laidude ja läbi mere minev traktoritee, siis Vilsandi Vikati sadamasse paadiga pääsemiseks ei tohiks paadil olla süvist rohkem kui 0,6–0,9 meetrit (sõltuvalt vee tasemest). == Vilsandi kultuuriloos == Saart külastas aastatel 1913–1914 [[Konrad Mägi]], kes maalis saarel mitmeid teoseid. Saart on oma maalidel kujutanud ka näiteks [[Eerik Haamer]], kes põgenes hiljem sealtkaudu Eestist Rootsi.<ref>Aavo Kokk ja Andres Eilart. ''Pintsliga tõmmatud Eesti''. Eesti Ajalehed 2011. Lk 262.</ref> Vilsandil elas 1970. aastatest kuni surmani peaaegu aasta läbi lastekirjanik [[Heino Väli]]. Saareelust inspireerituna kirjutas ta siiani populaarse lasteraamatu "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel". Vilsandil elab [[Jaan Tätte]], kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on "Vilsandi laul" ("''Selle metsa taga ei ole mets..."'')). Vilsandist on inspiratsiooni saanud ka [[Juhan Saar]]. == Pilte == <gallery> Vilsandi, tuulik Tolli talu juures.JPG|Tuuliku varemed Vilsandi tuletorn.JPG|Tuletorn Vilsandi lambad.jpg|Lambad Vilsandi saarel Old farmhouse on Vilsandi.jpg|Kusti talu Vilsandi merepäästejaama paadikuur 2012.jpg|Merepäästejaam 2012. aastal Õhtune Vilsandi saar.jpg|Õhtune Vilsandi saar Tolli talu Vilsandi saarel.JPG|Tolli talu talvel Kaljurand Vilsandi läänerannikul.JPG|Kaljurand Vilsandi läänerannikul Vaade Vilsandi saarele vaatetornist.JPG|Vaade Vilsandi saarele vaatetornist Vilsandi Meteoroloogiajaam.JPG|Vilsandi meteoroloogiajaam Tuulikud Vilsandil.JPG|Talvine saar Sirelihekk Vilsandil.JPG|Sirelihekk Vilsandil </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Vilsandi}} {{Vikitsitaadid}} * [[Linda-Mari Väli]]. [https://epl.delfi.ee/d?id=51157537 Metsistunud veised terroriseerivad Vilsandi elanikke ja suvitajaid] EPL, 3. veebruar 2009. [[Kategooria:Läänemere saared]] [[Kategooria:Saare maakonna saared]] [[Kategooria:Vilsandi| ]] [[Kategooria:Vilsandi rahvuspark]] k8e5xvk9qjvz99ghbpvsedqgo1kdoc8 3 38997 6175241 6025291 2022-08-08T07:12:37Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Valju! Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. veebruar 2006, kell 15.31 (UTC) ---- Kas oled näinud lehekülge [[:en:List of municipalities of Estonia]]? Kas oled minuga nõus, et seal peaks olema mitte ''Commune'', vaid ''Municipality''? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. veebruar 2006, kell 15.36 (UTC) Kahjuks pole minu inglise keele oskus väga hea, et nõu anda. http://aare.pri.ee/dictionary.html väidab, et municipality on linnavalitsus ja commune on vald, http://www.tomahook.net/ väidab, et municipality on nii vald kui linnavalitsus. Selles ma aga kahtlen, sest kuidas saab sama sõna tähendada linna puhul selle valitsust, aga valla puhul omavalitsusüksust ennast. --[[Kasutaja:Valju|Valju]] 26. veebruar 2006, kell 16.53 (UTC) == Inglisepärastele nimedele võiks lisada häälduse. == Hääldus peaks olema kõigi nimede juures, mille õige hääldus erineb eestikeelsest hääldusest. --[[Kasutaja:Valju|Valju]] 20. oktoober 2006, kell 12:16 (UTC) : Jah, peakski olema. Palun aita panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. oktoober 2006, kell 12:58 (UTC) :: Kahjuks on inglise, hollandi, prantsuse ja poola nimede õigekiri ning hääldus minu jaoks ühed raskemad.--[[Kasutaja:Valju|Valju]] 20. oktoober 2006, kell 13:04 (UTC) I am just sitting behind the computer with my Estonian friend and he has translated the discussion for me. It appear you have named the International Buddhist Conference as a "meeting". Well it most definatly is not true. The conference was attended by world leading Buddhist and Academics from over 34 countries and it is an annually planned event, involving internationally recognized universities and Buddhist institutions. More than that, the conference is organized by Estonians and Estonian Wikipedia should most definetly broadcast such an event. For example see what some world leading newspapers have written- http://mingkok.buddhistdoor.com/en/news/d/24337. The person who doubts the value of the conference must be really uneducated brute. ---- Kas on malli kuidas märkida mõne sõna taust värviliseks, näiteks kui on kaheldav või vigane sõna, aga ise parandada ei oska või ei saa aru?[[Kasutaja:Valju|Valju]] 4. november 2006, kell 20:21 (UTC) : Ise küsin, ise vastan. See mall on {{kas|küsimus}}[[Kasutaja:Valju|Valju]] 4. november 2006, kell 20:40 (UTC) == Sõnaseletusi == '''Peale''' - 1) lisaks millelegi või kellelegi. ''Peale minu seda keegi ei loe.'' 2) Sõna näitab asukohta. ''Laua peal.'' '''Pärast''' - märgib ühe sündmuse toimumise aja seost teise sündmusega. ''Pärast minu surma tulgu või veeuputus.'' ---- Sean siin administraatorikandidaadiks. Palun anna lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]] teada, kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. november 2006, kell 17:00 (UTC) == Siselingid == On loomulik, et aastaarvud lingitakse. On loomulik, et kõik isikunimed lingitakse. Aga näiteks linnade, eriti tuntud linnade, näiteks Tallinn, Tartu, Moskva linkimist ei pea ma oluliseks, pigem see isegi segab. Neid linnu teavad enamasti kõik. Näiteks kui tekstis on Tartu Ülikool, siis mina lingiksin [[Tartu Ülikool]], aga mitte [[Tartu]] [[Ülikool]].[[Kasutaja:Valju|Valju]] 5. november 2006, kell 18:28 (UTC) : Jah, nii tulekski linkida: tuleb mõelda sellele, millisest artiklist asja kohta midagi teada saab. Tuntud linnade nimede linkimine on võib-olla tõesti ülearune, aga arvan, et kui need linkida igas artiklis ainult üks kord, siis see ei tohiks segada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. november 2006, kell 18:41 (UTC) :: Sünni- ja surmakohad ning mingi sündmuse toimumise kohta märkivad kohanimed tuleb linkida, vähetuntud kohanimed tuleb samuti linkida.[[Kasutaja:Valju|Valju]] 5. november 2006, kell 18:45 (UTC) ---- Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 12. november 2006, kell 08:22 (UTC) == Novads == == pildid == [[GFDL]] ei sea piiranguid materjali avaldamismeediumile, mistõttu on küsitav taolise piirangu seadmine fotodele. [[:Pilt:Maastikuauto.jpg]] --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 25. november 2006, kell 20:37 (UTC) :: Aga mis keelab mul tingimusi esitada? [[Kasutaja:Valju|Valju]] 25. november 2006, kell 20:47 (UTC) :Miski ei keela. Ainult, et siis ei vasta see lisatingimustega materjal enam artiklis [[Vikipeedia]] toodud vaba sisu definitsioonile. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 25. november 2006, kell 21:23 (UTC) ::: sa üritasid vist pilti uuesti üles laadida, äkki oleks lihtsam teksti muuta? - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 2. detsember 2006, kell 18:48 (UTC) :::: Ma kustutan siis lihtsalt need tingimused ära. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 2. detsember 2006, kell 18:52 (UTC) ::::: see on kõige lihtsam jah... aga siis lisa ka miski litsentsimärge sinna.... kas siis <nowiki>{{gfdl}}</nowiki> või mõni muu vaba litsentsi märge - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 2. detsember 2006, kell 19:00 (UTC) ::::: Kas nendel litsentsidel mingi erinevus ka on? [[Kasutaja:Valju|Valju]] 2. detsember 2006, kell 19:03 (UTC) :::::: ikka on... ise ma arvan, et fotode jaoks on tegelt mõistlikum kasutadaa mõnd ''creative commonsi'' litsentsi näiteks malliga <nowiki>{{cc-by-sa.2.5}}</nowiki> täislitsentsi saad lugeda http://creativecommons.org/licenses/by-sa/2.5/legalcode aga muidu eestikeeles nati selle kohta leiab http://www.htk.tlu.ee/viko/wiki/index.php?title=Autori%C3%B5igus - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 2. detsember 2006, kell 19:28 (UTC) == 66.165.172.163 == 66.165.172.163 vandaalitseb ka teistes Vikipeediates. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 6. detsember 2006, kell 17:12 (UTC) ---- Arvan, et see, kes Alar Sepa elulugu sisse paneb, ei ole vandaal, vaid lihtsalt ei taipa, kuidas Vikipeedia toimib. Minu meelest ei peaks teda blokeerima, vaid temaga kontakti võtma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. detsember 2006, kell 19:25 (UTC) : See võib nii olla, aga miks ta püüab järjest sama sisuga uusi artikleid luua? [[Kasutaja:Valju|Valju]] 23. detsember 2006, kell 19:30 (UTC) : Selle blokeeringu peaks tegelikult millalgi lähiajal ära võtma sest minumeelest on tegemist Elisa aadressiga, mis võib olla eri aegadel eri kasutajate käes. Ma küll kindel ei ole, aga tll.elisa.ee aadressid näivad sellistena. --[[Kasutaja:Boy|Boy]] 23. detsember 2006, kell 19:33 (UTC) : : Hea küll, võtan blokeeringu praegu maha. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 23. detsember 2006, kell 19:36 (UTC) ==Pildi kasutuspiirangud== Vt. [[Pildi arutelu:Maastikuauto.jpg]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. juuli 2009, kell 17:32 (UTC) ==Hea pilt== Saan aru, et Sa oled kutseline piltnik. Järsku viitsiksid paika panna hea pildi kriteeriumid.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 13. september 2009, kell 08:41 (UTC) ---- Mis tingimustel lubad kasutada [[:Pilt:Hugo Raudsepp büst Elva.jpg|seda pilti]]?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2010, kell 21:37 (UTC) : Võib kasutada vabalt kui autori nimi on ära toodud. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 28. jaanuar 2010, kell 08:51 (UTC) ---- Kust on võetud Palupera valla rahvaarv? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] 5. veebruar 2010, kell 17:45 (UTC) : Allikaks on Palupera vallavalitsus. http://www.palupera.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1&Itemid=4 [[Kasutaja:Valju|Valju]] 5. veebruar 2010, kell 19:14 (UTC) ==Foto== Kas selle pildi autor oled Sina? [http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000134/d6c9a8b0-2f13-49ae-b903-03d23de1dc01.jpg]--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 7. veebruar 2010, kell 17:36 (UTC) : Olen küll. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 7. veebruar 2010, kell 17:53 (UTC) ::Ma seda, et... Kui autoriõigused kuuluvad täielikult Sulle, järsku oled nõus pildi Vikisse laadima?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 7. veebruar 2010, kell 18:00 (UTC) == Niisiis == Millisel kujul siis võib artikkel olla et ei läheks reklaami alla. Sellest üritan ma aru saada! '' ---- 2007 - kurihiir.pri.ee Aega on möödas palju ja ega eriti täpselt midagi meeles ei olegi. Alustatud sai asjaga 2006 aasta lõpus, kõige esimeses vormis oli ta osa praeguse komportaali administraatori kodulehest. Väga minimaalse, ja väga pisikesena. Rahvas hakkas tasapisi liikuma, enamjaolt sõbrad ja tuttavad. Aadressiks oli siis kurihiir.pri.ee . Pool aastat peale kõige esimest avamist kadus sellelt aadressilt siis muu jama ära, ning jäi ainult foorum. See oli juba midagi veidi lähedasemat praegusele versioonile. Komportaali Logoks ja maskotiks oli tol ajal pisikene Ninja smail. Mis siiani on alles praegusel saidil. Kujundus oli täielikult mustvalge, bänneril asetsesid miskid imelikud suurte silmadega loomad ja keskeltläbi külastas päevas 10 inimest. See oli kõvasti rohkem kui kunagi arvata oleks võinud. Põhiliselt räägiti eelmise päeva kokkusaamistest ja tegemistest. Väga valdav osa, nagu praegugi tundis juba siis üksteist ka päriselus. Aasta lõpu poole sai foorumile antud nimi : kommuun .'' ---- Jne. - Kas see lõik läheks samuti reklaami alla. Või võin ma avaldada artikkli "komportaal" koos piltide ja taolise jutuga, mis kirjeldab lihtsalt lehe käekäiku.? : Lehe ajaloost ja käekäigust oleks parem kirjutada Komportaalis endas. Ainult asutamise aastaarvust ja ümbernimetamise ajast ei piisa artikliks. Selleks, et Komportaalist kirjutataks Vikipeedias, peaks ta olema millegi poolest tähelepanuväärne (näiteks kõige esimene, kõige mahukam, kõige suurema kasutajate arvuga, kõige kauem tegutsenud, kõige rohkem tsiteeritavam jne) [[Kasutaja:Valju|Valju]] 26. veebruar 2010, kell 13:04 (UTC) : Peamine on see, et temast peaks olema sõltumatuid kajastusi usaldatavates allikates. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2010, kell 11:36 (UTC) ==Pildid== Tere! Ehk lisaksid enda üleslaetud piltidele litsentsid. Mulle jäid praegu silma need: *[[:Pilt:Nacionala Opera Riga.jpg]] *[[:Pilt:Puidust vaatetorn Harimäel.jpg]] *[[:Pilt:Vabadussammas riias.jpg]] *[[:Pilt:Varemed Otepää linnamäel.jpg]] Aga kui on teisigi, siis lisa neile ka.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. aprill 2010, kell 19:05 (EEST) Lisaks: *[[:Pilt:Harilik pihlakas viljad.jpg]] *[[:Pilt:Kodumajutus.jpg]] *[[:Pilt:Külalistemaja Valge Kroon.jpg]] *[[:Pilt:Võru Suurkannataja Ekateriina kirik2.jpg]] --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 20. aprill 2010, kell 19:40 (EEST) *[[:Pilt:Võru Suurkannataja Ekateriina kirik2.jpg]] See pole minu pildistatud. Püüdsin ainult plti veidi parandada, nt moonutusi ja viltusust vähendada. [[Kasutaja:Valju|Valju]] 20. aprill 2010, kell 19:46 (EEST) :: Palun vaata ka [[:Pilt:Cesis Jaani kirik altar.jpg|Cesis Jaani kirik altar.jpg]], [[:Pilt:Külalistemaja Valge Kroon.jpg|Külalistemaja Valge Kroon.jpg]], [[:Pilt:Kodumajutus.jpg|Kodumajutus.jpg]], [[:Pilt:Kärestik.jpg|Kärestik.jpg]] ja [[:Pilt:Elva jõe liivane kallas Mahlamäel.jpg|Elva jõe liivane kallas Mahlamäel.jpg]]. Pikne 26. aprill 2010, kell 18:12 (EEST) :: Ka piltide [[:Pilt:Fred Kudu ausammas.jpg|Fred Kudu ausammas.jpg]] ja [[:Pilt:Hugo Raudsepp büst Elva.jpg]] juures peaks olema sobiv [[Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid|litsentsimärgis]]. Pikne 14. august 2010, kell 12:00 (EEST) :::Tuletaks meelde seda piltide asja. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 10. oktoober 2011, kell 22:00 (EEST) == Valged ööd‎ == Добрый день, простите, что на русском, но познания эстонского пока на начальном уровне. Немогли бы помочь перевести фразу из статьи (попытался перевести сам, но точно знаю, что вышло не то). Вот фраза - Samal singlil olev lugu kõlab ka Suvereporteri ühe tunnusmeloodiana (мне не совсем понятны два последних слова, но можно и всю фразу целиком). Заранее спасибо за помощь--[[Kasutaja:Analitic114|Analitic114]] 26. juuni 2011, kell 13:53 (EEST) ==liivi Vikipeedia== tervist. ytlesid [[Arutelu:Liivi keel|liivi keele artikli arutelus]] viis aastat tagasi, et võiksid aidata liivi Vikipeedia juures. nyyd on see võimalus olemas — [[:incubator:Wp/liv|liivikeelse Vikipeedia inkubaator]] on mõni aeg tagasi moodustatud ja seal mõni inimene toimetab. Viimased muudatused on [http://incubator.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:RecentChanges&limit=500&days=30&rc-testwiki-project=p&rc-testwiki-code=liv siitkaudu] nähtavad, kõik artiklid [[incubator:Category:Wp/liv|siitkaudu]]. olen hakanud koostama [[:incubator:User:Ohpuu|märksõnastikku]]. mis tahes abi, kas või koodi õgvendamine (nt artiklite õigesse tähestiku järjekorda seadmine, vt kõigi artiklite loetelu) oleks teretulnud. osa Euroopa riikide artikleid on moodustamata, olemasolevate mallide järgi peaks see aga lihtne olema, vahetades riigi nime. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 8. november 2011, kell 10:59 (EET) inkubaatorisse oleks muidu ka mitme läänemeresoome keele tundjal kasulik kasutaja registreerida — seal on vadja, karjala ja vepsa inkubaatorid kah. vepsa inkubaatori yks põhilisi toimetajaid on liivi Vikipeediasse appi tulnud. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 8. november 2011, kell 11:01 (EET) ==ta== Mis [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Andrus_Ansip&curid=21185&diff=2925644&oldid=2925633 ristisõda] sa isikuliste asesõnade vastu pead? Trykientsyklopeediates kasutatakse elliptilist keelt ja värdvorme, sest neil on kohutav ruumipuudus. Meie saame endale ikka täislauseid lubada. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 23. veebruar 2012, kell 23:33 (EET) ----------------------------------------------------------------------------------------------- == Buddhism & Australia == Kuula debiil, kui sa ei tee vahet koosolekul ja rahvusvahelisel konverentsil, kus osalesid inimesed naiteks Berkleyst , Cambridgest , Oxfordist,jne siis pole midagi lisada. :Kena budistlik terminoloogia jälle...--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 13. märts 2012, kell 18:19 (EET) :Palun ära sõima, vaid kirjuta, mille poolest see konverents on teistest olulisem? Kui ainult sellepärast, et selle on korraldanud Vello Väärtnõu? [[Kasutaja:Valju|Valju]] ([[Kasutaja arutelu:Valju|arutelu]]) 13. märts 2012, kell 18:26 (EET) I am just sitting behind the computer with my Estonian friend and he has translated the discussion for me. It appear you have named the International Buddhist Conference as a "meeting". Well it most definatly is not true. The conference was attended by world leading Buddhist and Academics from over 34 countries and it is an annually planned event, involving internationally recognized universities and Buddhist institutions. More than that, the conference is organized by Estonians and Estonian Wikipedia should most definetly broadcast such an event. For example see what some world leading newspapers have written- http://mingkok.buddhistdoor.com/en/news/d/24337. The person who doubts the value of the conference must be really uneducated brute. : Kui sama pikalt kui on kirjutatud siia arutellu oleks kirjutatud artiklisse, oleks too ilmselt kustutamata, paraku oli artiklis ainult üks lause ja 2013. aasta konverentsi lihtsustatud kava. : Teiseks ka konverents on ikkagi koosolek http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=koosolek&F=M http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=konverents&F=M Sõnade tähendusvarjundid ja vasted eri keeltes ei kattu, seda peab tõlkimisel arvestama. : Ka inglise keeles on konverents koosoleku üks vorm http://en.wikipedia.org/wiki/Meeting [[Kasutaja:Valju|Valju]] ([[Kasutaja arutelu:Valju|arutelu]]) 13. märts 2012, kell 22:49 (EET) : Kolmandaks palun mitte sõimata ja mitte kasutada väljendeid "debiil" ja "really uneducated brute". Need ei kuulu haritud inimeste sõnavarasse, eriti veel selliste inimeste sõnavarasse, kes korraldavad rahvusvahelisi konverentse. [[Kasutaja:Valju|Valju]] ([[Kasutaja arutelu:Valju|arutelu]]) 13. märts 2012, kell 22:00 (EET) == Veel kord piltidest== Ole hää, kirjuta miski litsents sinna: [[:Pilt:Elva jõe liivane kallas Mahlamäel.jpg]]. Muidu tuleb ykspäev kuri Pikne ja kustutab jälle kõik ära, ei seda murdjat huvita, et autor ja yleslaadija on ilmselgelt sama inimene. Ja vaata teisi endatehtud pilte ka, kahju, kui kaotsi lähevad. Ma ei tea, millal mul on mahti taas Elvat pildistamas käia, võib-olla mitte kunagi. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 24. juuli 2012, kell 02:18 (EEST) : Küll Sa oled ikka naljamees, hirnu herneks :) [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2012, kell 05:19 (EEST) : On jah sama inimene, mõistlik kahtlus puudub. Samuti on üsna kindel, et Valju on iseenesest nõus sellega, kui seda pilti mõne Vikipeedia artikli juures kasutatakse. Asi oli selles, et polnud teada, kas pilti tohtis kasutada vastavalt Wikimedia litsentsipõhimõtetele, nii Vikipeedias kui ka mujal, nii nagu pildi juures ilutsenud märgises kirjas. Mõistetav, et litsensid võivad alul segadust tekitada, aga kui neist põhimõtteliselt ei hoolita, siis on see minu meelest ennem kurb kui naljakas. Veel viis ülalmainitud pilti on sobiva litsentsita. Pikne 24. juuli 2012, kell 12:21 (EEST) :: [[:Pilt:Jakob Hurt büst.jpg]] jäi ennist märkamata. Pikne 7. august 2012, kell 11:24 (EEST) :: Tahtsin öelda, et selle pildi juures puudub litsents. Pikne 7. august 2012, kell 23:10 (EEST) == [[:Fail:Pühajärve Puhkpillipäevade märk.png]] == Palun lisa selle pildi juurde litsents ja allikas. Kui pilt kuulub vaba litsentsi alla, siis tuleks edastada aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org kiri, milles autor või varaliste autoriõiguste valdaja kinnitab, et pilti tohib kasutada nimetatud vaba litsentsi tingimustel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. oktoober 2018, kell 13:37 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:12 (EEST) k6sezxnihvddjotq8fup9rt7yqq9zd7 0 41342 6175059 6174651 2022-08-07T19:18:00Z 2001:7D0:8051:CD80:5D37:4D77:CA4D:829A wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib lauljast; laeva kohta vaata artiklit [[Georg Ots (laev)]].}} {{toimeta}} {{Infokast muusik | nimi = Georg Ots | pilt = Georg-Ots-1962.jpg | pildi_kirjeldus = Georg Ots 1962. aastal | pildi_suurus = | horisontaalne = | taust = soolo_laulja | sünninimi = Georgi Ots | alias = | sünniaeg = {{Sünniaeg|1920|03|21}} | sünnikoht = [[Petrograd]], [[Vene SFNV]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1975|09|5|1920|03|21}} | surmakoht = [[Tallinn]] | päritolu = | pill = | hääleliik = [[bariton]] | stiil = [[klassikaline muusika]] | amet = ooperilaulja | tegev = 1941–1975 | plaadifirma = | seotud_artistid = | URL = | tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Georg Ots''' ([[21. märts]] [[1920]] [[Petrograd]] – [[5. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[laulja]], näitleja ja ujuja. Ta lõpetas [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i 1938. aastal. Samal perioodil võitis ka mitu Eesti meistritiitlit ujumises. Õppis [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Tondi sõjakool]]is ja teenis lühikest aega [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjaväes]]. Ta õppis aastatel 1940–1941 [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ehitusteaduskonnas. 18. augustil 1941 mobiliseeriti ta [[Punaarmee]]sse ja viidi meritsi Tallinnast [[Leningrad]]i. Ta tuli Eestisse tagasi 1944. aastal. Ta lõpetas 1951. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] [[Tiit Kuusik]]u lauluklassi. 1951. aastast kuni oma surmani laulis ta Estonia teatri laval. Laiem tuntus saabus 1958. aasta filmiga "[[Mister X]]", mille järel hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Nõukogude Liidu. Georg Ots valiti [[Eesti NSV NSV Liidu Ülemnõukogu saadikute loend|Eesti NSV saadikuks NSV Liidu IX Ülemnõukogu (1974–1979) koosseisus]]. 1975. aastast kannab tema nime [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakool]]. Tema järgi on nimetatud ka [[Georg Otsa tänav|tänav Tallinnas]] ning Eesti Teatriliit annab välja [[Georg Otsa nimeline auhind|Georg Otsa nimelist auhinda]]. Georg Otsa elulool on valminud muusikal "[[Georg (muusikal)|Georg]]" (2005) ja [[Georg (film)|samanimeline film]] (2007). ==Ujujana== Hakkas sporti harrastama 1933. aastal. Kuulus algul Tallinna NMKÜ, hiljem Tallinna Kalevi liikmeskonda. Ta tuli vaba- ja teateujumises kahel korral (1939–1940) Eesti meistriks, võitis Eesti meistrivõistlustel lisaks kaks hõbedat ujumises (1939) ja ühe hõbeda [[veepall]]is (1938). Parandas kolmel korral Eesti rekordit, sealhulgas kahel korral teateujumises. Augustis 1938 korraldati esimese ametlik üle [[Tamula järv]]e ujumise võistlus ja pandi selle võistluse võitjale välja hõbedane karikas. Võistlusest võttis osa ka Ots, kes viibis sellel ajal ajateenistuses [[Taara kasarmud|Taara kasarmutes]] (praegu [[Kuperjanovi pataljon]]). Ots võitis selle võistluse. Võistles aastatel 1939–1940 [[Eesti]] ja aastatel 1940–1945 [[Eesti NSV]] koondises. Augustis 1940 kuulus võidukasse Eesti NSV 4x200 m vabaujumise meeskonda maavõistlustel [[Läti NSV]] ja [[Leedu NSV]]-ga. Viimase võistluse veerajal tegi 14. juulil 1946 [[Mustamäe ujula]]s, võites Kalevi meistrivõistlustel 400 m vabaujumise tulemusega 6.49,8. ==Lauljana== [[Pilt:Peeter Saul, Georg Ots ja Hardi Tiidus 1974.jpg|pisi|[[Peeter Saul]], Georg Ots ja [[Hardi Tiidus]] 1974. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Georg Ots alustas laulmist [[Aleksander Arder]]i käe all Nõukogude tagalas [[Jaroslavl]]is, kus sõja ajal moodustati [[Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid]] [[Punaarmee]] rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. Aastal [[1944]] alustas ta õpinguid [[Tallinna Konservatoorium]]is, kus tema õpetaja oli [[Tiit Kuusik]]. Samaaegselt töötas ta koorilauljana [[Rahvusooper Estonia|Estonia ooperiteatris]]. Esimene etteaste ooperisolistina oli väike osa ooperis "[[Jevgeni Onegin (ooper)|Jevgeni Onegin]]" 1944. aastal. Peatselt sai temast Estonia ooperiteatri hinnatuim solist. Estonia laval laulis ta alates [[1951]]. aastast kuni oma surmani. Teda kutsuti regulaarselt esinema [[Leningrad]]i ja teistesse tähtsamatesse ooperimajadesse üle [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], mitmel korral ka [[Moskva Suur Teater|Moskva Suurde Teatrisse]]. Tema repertuaari kuulusid sellised rollid nagu Jevgeni Onegin, Jeletski, Escamillo, Renato, [[Don Giovanni]], Papageno, [[Rigoletto]], Jago, [[Porgy]], Figaro, nimiosa Kabalevski "[[Colas Breugnon]]is", kaksikroll Cervantes/Don Quijote Leigh' muusikalis "[[Mees La Manchast]]". Tema tuntuim roll oli nimiosa [[Anton Rubinstein|Rubinsteini]] "[[Deemon (ooper)|Deemonis]]". Mitmete Eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale. Tema laiemale tuntusele aitas kaasa [[Imre Kálmán]]i [[operett|opereti]] "[[Tsirkusprintsess]]" ainetel [[Lenfilm]]i stuudios 1958. aastal valminud film "[[Mister X]]" (tsirkusenumbrites esines dublant [[Mstislav Zapašnõi]]). Sellest alates hakkas tema hääl kõlama raadios ja televisioonis üle kogu Nõukogude Liidu, ka tema plaadid osteti poest kiiresti ära. Eesti filmiajalukku kirjutas Georg Ots ennast filmiga "[[Kolme katku vahel (film)|Kolme katku vahel]]" ([[Jaan Kross]]i [[Kolme katku vahel|samanimelise romaani]] ainetel), mängides selles Tallinna kroonikut ja pastorit [[Balthasar Russow]]it. Ta oli suurepärane eesti laulude [[interpreteerija]], aga ta esitas unustamatult ka [[Franz Schubert]]i, [[Modest Mussorgski]], [[Pjotr Tšaikovski]] ja paljude teiste heliloojate loomingut. Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta [[Soome]]s. Esines ka Egiptuses ja Mongoolias. Aastal 2004 ilmus tema kogumikalbum "[[Eesti kullafond (Georg Ots)|Eesti kullafond]]". ==Tunnustus== [[File:Georg Ots jakamassa nimmareita 1958.jpg|thumb|right|Georg Ots Helsingis 1958. aastal]] *1950 – [[Stalini preemia]] *1950 – orden [[Austuse Märk]] *1952 – Stalini preemia *1952 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] *1956 – [[Tööpunalipu orden]] *1957 – [[Eesti NSV rahvakunstnik]] *1960 – [[NSV Liidu rahvakunstnik]] *1964 – spordiühingu [[Kalevi auliige|Kalev auliige]] *1968 – [[NSV Liidu riiklik preemia]] *1970 – [[Lenini orden]] *[[2014]] – [[Balti Tähe preemia]] (postuumselt) ==Mälestuse jäädvustamine== [[Pilt:Georg Otsa bareljeef Kaarli pst 5 maja ukse kohal, 22 juuli 2011.jpg|thumb|Georg Otsa bareljeef ja mälestustahvel Otsa kunagise elupaiga ukse kohal Tallinnas Kaarli pst 5]] * 1963. aastal korraldati [[Võru]]s üle [[Tamula järv]]e ujumise võistlus, mille rändauhinna (kristallist vaasi) pani välja Georg Ots. 15. juulil 1963 avas Ots isiklikult ka Tamula rannas võistluse ja autasustas ka võitjat. Alates 2008. aastast on võistluse nimetus "Georg Otsa mälestusvõistlus pikamaaujumises Tamula järvel". * 1975. aastal anti [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolile]] Georg Otsa nimi. * 1976. aastast annab [[Eesti Teatriliit]] välja [[Georg Otsa nimeline auhind|Georg Otsa nimelist auhinda]]. * 14. oktoobril 1977 nimetati Tallinnas [[Suur-Karja tänav]]a lõpuosa ümber [[Georg Otsa tänav]]aks (asub Estonia teatri ja [[Tallinna Reaalkool]]i vahel). * 21. märtsil 1980 tähistati Tallinnas bareljeefi ja mälestustahvliga maja [[Kaarli puiestee]] 5, kus Georg Ots elas. * 1980. aastal ehitati [[Szczecin]]is [[Poola]]s parvlaev, mis nimetati [[Georg Ots (laev)|Georg Otsa järgi]]. Laev sõitis aastatel 1980–2002 Tallinna–Helsingi liinil. 2014. aastal laev lammutati. * 1985–1998 toimusid [[Georg Otsa muusikapäevad]]<ref name="EE" />. * [[1996]]. aastal anti väikeplaneedile "1977 QAI" nimi "3738 Ots". * 2005. aastal lavastati Georg Otsa eluloo teemal muusikal "[[Georg (muusikal)|Georg]]". *2005. aastal asutas Mikk Mikiver [[Eesti Rahvuskultuuri Fond|Eesti Rahvuskultuuri Fondi]] juurde [[Georg Ots|Georg Otsa]] nimelise allfondi, mille eesmärk on toetada noori lauljaid. * 5. oktoobril 2007 esilinastus mängufilm "[[Georg (film)|Georg]]" Georg Otsa elust. * 12. augustil 2014 pandi alus iga-aastasele kontserdisarjale "Georg Ots Võsul". * 21. märtsil 2019 pühendati Georgile temanimeline tramm. * 18. oktoobril 2019 avati [[Eesti Ajaloomuuseum]]is näitus "Georg Ots, ma armastan sind!", kus võib näha ka Georg Otsa joonistusi.<ref>[https://kultuur.err.ee/993221/ajaloomuuseumis-naeb-georg-otsa-loodud-kunstiteoseid Ajaloomuuseumis näeb Georg Otsa loodud kunstiteoseid]. ERR Kultuur, 17.10.2019.</ref> ==Isiklikku== [[Fail:Georg Otsa matus Estonias Hotell Viru katuselt 1975.jpg|pisi|Georg Otsa ärasaatmine Estoniast 10. septembril 1975. Lauljaga hüvasti jätma tulnute rivi on mitme kilomeetri pikkune<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] Georg Otsa ema oli [[Lydia Ots]] (neiuna Viikholm, 1898–1988) ja isa tunnustatud [[tenor]] [[Karl Ots]] (1882–1961). Tema õde on arstiteadlane [[Maret Purde]]. Georg Ots oli kolm korda abielus: *1941–1943 [[Margot Ots]]aga (7. detsember 1922 Tallinn – 15. november 1997 [[Toronto]]; sündinud Laane; aastast 1950 '''Heinsoo'''); Margot põgenes Läände ja abiellus hiljem Londonis [[Ilmar Heinsoo]]ga, koos koliti Kanadasse; *1944–1964 [[Asta Ots]]aga (27. august 1920 – 17. märts 2000; sündinud Saar), kelle isa oli tuntud ajakirjanik, kupletist, följetonist ja kloun [[Hendrik Saar]] ning kellega tal sündisid tütar [[Ülle Malken]] ja poeg [[Ülo Ots]] (29. mai 1944 – 26. august 2003) ning neil olid kasupojad Jüri Ots ja Hendrik Ots (26. detsember 1954 – 28. detsember 2016); *1964–1975 [[Ilona Ots]]aga (sündinud 11. mail 1940, sünninimi Noor), kellega tal sündis tütar Mariann Randmaa (sünd. 22. juulil 1967). Georg Ots suri ajukasvaja tõttu. ==Vaata ka== * [[Eesti kullafond (Georg Ots)]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 387</ref>}} ==Kirjandus== * [[Helga Tõnson]], "Georg Ots" (monograafia). [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1975]]; teine, täiendatud trükk [[1976]]; vene keeles [[1981]] * [[Kulle Raig]], "Saaremaa valss: Georg Otsa elu". [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2003]]; teine, täiendatud trükk [[2015]]; raamat ilmus esmalt soome keeles ("Saarenmaan valssi: Georg Otsin elämäkerta", [[2002]]) ning autor tõlkis selle ise eesti keelde; täiendatult ilmus see vene keeles pealkirjaga "Мистер Икс. Жизнь Георга Отса" (tõlkija Tatjana Verhoustinskaja), Tallinn 2015. ==Välislingid== *{{ESBL|Georg_Ots}} *[[Ilmar Palli]]. [https://maaleht.delfi.ee/elu/asta-ja-georg-otsa-tutar-isa-ei-huljanud-mind-kunagi?id=24704063 Asta ja Georg Otsa tütar: Isa ei hüljanud mind kunagi] Maaleht, 23. juuli 2009 *{{MusicBrainz nimi|id=4ad0bad8-7ccd-497b-b064-13c8b3f5dbe6|nimi=Georg Ots}} *[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/georg-ots-saab-postuumselt-korge-balti-tahe-autasu?id=69857819 Georg Ots saab postuumselt kõrge Balti Tähe autasu] *[https://arhiiv.err.ee/fotoseeria/Olgu%20j%C3%A4%C3%A4v%20meile%20p%C3%A4ike/0/0 Kontsertpala "Olgu jääv meile päike" filmimine Eesti Televisiooni stuudios 1960. aastatel]. Anton Muti fotoseeria ERR-i arhiivis (vaadatud 19.10.2019).</ref> {{JÄRJESTA:Ots, Georg}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Tallinna inimesed]] [[Kategooria:Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Prantsuse Lütseumi vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Eesti NSV rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu rahvakunstnikud]] [[Kategooria:Isikud, kelle järgi on nimetatud asteroid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] [[Kategooria:Surnud 1975]] lfysrljddwzc7kcbkagwnpbxr3a06ao 0 43287 6175397 6174282 2022-08-08T11:20:43Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Artur-Tõeleid Kliimann, 1929.jpg|thumb|Artur-Tõeleid Kliimann, 1929]] '''Artur-Tõeleid Kliimann''' ([[15. jaanuar]] [[1899]] [[Meerapalu]], [[Meeksi vald (Räpina kihelkond)|Meeksi vald]] –14. või 15. juuli [[1941]] [[Tartu]]) oli eesti õigusteadlane. ==Elulugu== Artur-Tõeleid Kliimann õppis [[Pedassaare]] vallakoolis, [[Räpina kihelkonnakool]]is ja [[Räpina Kõrgem Algkool|Räpina Kõrgemas Algkoolis]]. Ta lõpetas aastal [[1919]] eksternina [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]], lõpetas [[Eesti Sõjakool]]i. [[1923]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna. 1927. aastast oli õigusteaduskonna õppejõud. [[1932]]. aastal kaitses Tartu Ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi väitekirjaga "Administratiivakti teooria".<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=postimeesew19320929&type=staticpdf Uus õigusteaduse doktor. Postimees, 29. september 1932]</ref> Aastatel [[1933]]–[[1941]] oli ta [[haldusõigus]]e ja [[haldusprotsess]]i professor. 1940-1941 oli ta Tartu Ülikooli haldusprorektor ja haldusõiguskateedri juhataja. Artur-Tõeleid Kliimann hukkumise asjaolud pole siiani selged. Nõukogude võimu ajal levis versioon, et ta hukkus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] 1941. aastal<ref>{{EE|14|169}}</ref>. Tollased kolleegid ülikooli õigusteaduskonnast [[Paul Vihalem]]], [[Leo Leesment]], [[Edgar Talvik]] ja [[Johannes Mäll]] (oli ise mõne aja Tartu koonduslaagris) arvasid, et Kliimann hukkus juba enne Saksa okupatsiooni algust, kui Nõukogude okupatsioon oli Tartus lõppenud ja Saksa okupatsioon polnud veel alanud, omakohtu tulemusena ja surma saabumise kohaks arvati olevat Tartu Ülikooli peahoone kelder. ==Teosed== *''[[Haldusakt|Administratiivakti]] teooria''. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1932. *''Haldusprotsess''. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1937. *''[[Õiguskord]]''. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1939. ==Viited== {{viited}} ===Kirjandus=== *[[Peeter Järvelaid]]. "Artur-Tõeleid Kliimann (1899–1941)." Akadeemia, 1999, nr 2, lk 256–275 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=434 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Kliimann, Artur-Tõeleid}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1941]] ifa9mkwo31gzfhfu00uq3p780l1dtmd 6175401 6175397 2022-08-08T11:22:30Z Andres 5 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Artur-Tõeleid Kliimann, 1929.jpg|thumb|Artur-Tõeleid Kliimann, 1929]] '''Artur-Tõeleid Kliimann''' ([[15. jaanuar]] [[1899]] [[Meerapalu]], [[Meeksi vald (Räpina kihelkond)|Meeksi vald]] –14. või 15. juuli [[1941]] [[Tartu]]) oli eesti õigusteadlane. ==Elulugu== Artur-Tõeleid Kliimann õppis [[Pedassaare vallakool]]is, [[Räpina kihelkonnakool]]is ja [[Räpina Kõrgem Algkool|Räpina Kõrgemas Algkoolis]]. Ta lõpetas aastal [[1919]] eksternina [[Tartu Õpetajate Seminar]]i. Võttis osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]], lõpetas [[Eesti Sõjakool]]i. [[1923]]. aastal lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna. 1927. aastast oli õigusteaduskonna õppejõud. [[1932]]. aastal kaitses Tartu Ülikoolis õigusteaduse doktori kraadi väitekirjaga "Administratiivakti teooria".<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=postimeesew19320929&type=staticpdf Uus õigusteaduse doktor. Postimees, 29. september 1932]</ref> Aastatel [[1933]]–[[1941]] oli ta [[haldusõigus]]e ja [[haldusprotsess]]i professor. 1940-1941 oli ta Tartu Ülikooli haldusprorektor ja haldusõiguskateedri juhataja. Artur-Tõeleid Kliimann hukkumise asjaolud pole siiani selged. Nõukogude võimu ajal levis versioon, et ta hukkus [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal [[Tartu koonduslaager|Tartu koonduslaagris]] 1941. aastal<ref>{{EE|14|169}}</ref>. Tollased kolleegid ülikooli õigusteaduskonnast [[Paul Vihalem]]], [[Leo Leesment]], [[Edgar Talvik]] ja [[Johannes Mäll]] (oli ise mõne aja Tartu koonduslaagris) arvasid, et Kliimann hukkus juba enne Saksa okupatsiooni algust, kui Nõukogude okupatsioon oli Tartus lõppenud ja Saksa okupatsioon polnud veel alanud, omakohtu tulemusena ja surma saabumise kohaks arvati olevat Tartu Ülikooli peahoone kelder. ==Teosed== *''[[Haldusakt|Administratiivakti]] teooria''. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1932. *''Haldusprotsess''. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1937. *''[[Õiguskord]]''. Tartu: Akadeemiline Kooperatiiv 1939. ==Viited== {{viited}} ===Kirjandus=== *[[Peeter Järvelaid]]. "Artur-Tõeleid Kliimann (1899–1941)." Akadeemia, 1999, nr 2, lk 256–275 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=434 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Kliimann, Artur-Tõeleid}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 1kgwfss2cdidqflybk3i33ppejkjnl2 0 44646 6174915 6174846 2022-08-07T14:13:35Z 145.14.28.118 /* Aktiivsed raadiojaamad */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[Eesti]]s tegutsevad ning varem tegutsenud [[eesti keel|eesti]]- ja [[võõrkeelsed]] [[raadiojaam]]ad.'' ==Aktiivsed raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[DFM]] || [[Duo Media Networks]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,2<br>Järvamaa 90,2<br>Ida-Virumaa 92,0; 93,8 || Tuntud ka kui [[Dance FM]], [[Katjuša Radio]] ja [[Uuno Plus]] |- | [[Kesk-Eesti Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Järvamaa 101,0 || Varem kandis nime [[Kuma raadio]] |- | [[Klassikaraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 106,6<br>Hiiumaa 94,9<br>Ida-Virumaa 89,4; 90,4<br>Jõgevamaa 107,6<br>Järvamaa 107,6<br>Läänemaa 106,3<br>Lääne-Virumaa 90,4; 104,5; 107,6<br>Põlvamaa 105,7<br> 70,58<br>Pärnumaa 107,3<br>Raplamaa 89,1<br>Saaremaa 107,0; 107,8; 103,7<br>Tartumaa 90,3; 105,7<br>Valgamaa 105,7<br>Viljandimaa 90,5<br>Võrumaa 105,7 || |- | [[Kuressaare Pereraadio]] || [[MTÜ Kuressaare Pereraadio]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 88,7<br>Läänemaa 89,4<br>Saaremaa 89,0 || |- | [[MyHits]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]]<br>[[top30]] || [[eesti]] || FM, internet, telekanal || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Jõgevamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>Lääne-Virumaa 89,8<br>Põlvamaa 92,3<br>Pärnumaa 91,0<br>Raplamaa 97,4<br>Saaremaa 97,4; 104,5<br>Tartumaa 97,2<br>Võrumaa 92,3<br>Viljandimaa 92,4 || Raadiojaam loodi [[Raadio Uuno]] asemele |- | [[Narodnoje Radio]] (Народное Радио) || [[Duo Media Networks]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 100,0<br>Järvamaa 100,0<br>Ida-Virumaa 96,3; 100,0<br>Tartumaa 92,9<br>Jõgevamaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 88,5 || Varem nimega [[Raadio 100 FM]] |- | [[Narvskoje Semeinoje Radio]] (Нарвское Семейное Радио) || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]], [[eesti]], [[ukraina]] || FM, internet || Ida-Virumaa 95,6; 98,2 || |- | [[NRJ FM]] || [[Sky Media]] || [[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 93,2<br>Järvamaa 93,2 || Enne 2016. aastat [[Energy FM]] |- | [[Nõmme Raadio]] || [[Nõmme Raadio OÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 99,3 Nõmme || |- | [[Pereraadio]] || [[Tartu Pereraadio Ühing]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]], [[vene]], [[ukraina]] || FM, internet || Harjumaa 89,6<br>Ida-Virumaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 88,9<br>Tartumaa 89,0; 94,8<br>Võrumaa 95,7<br>Valgamaa 88,7 || |- | [[Power Hit Radio]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[tantsumuusika]]<br>[[elektrooniline]]<br>[[popmuusika]]<br>[[top40]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 102,1<br>Järvamaa 102,1<br>Tartumaa 89,7<br>Jõgevamaa 89,7<br>Pärnumaa 103,9<br>Lääne-Virumaa 92,5<br>Viljandimaa 105,4 || Raadiojaam loodi [[Rix FM]] asemele |- | [[Raadio 2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[popmuusika]]<br>[[chillimuusika]]<br>[[räppmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[altpopmuusika]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[top40]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 101,6<br>Hiiumaa 99,1<br>Ida-Virumaa 102,9; 102,3<br>Jõgevamaa 102,6<br>Järvamaa 102,6<br>Läänemaa 102,9<br>Lääne-Virumaa 95,8<br>Põlvamaa 103,6<br>Pärnumaa 102,3<br>Raplamaa 99,5<br>Saaremaa 103,1; 103,4; 98,1<br>Tartumaa 96,3; 103,6<br>Valgamaa 103,6<br>Viljandimaa 103,3; 103,9<br>Võrumaa 103,6 || |- | [[Raadio 4]] (Радио 4) || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 94,5<br>Ida-Virumaa 95,3; 100,9; 94,2<br>Jõgevamaa 93,4<br>Järvamaa 93,4<br>Läänemaa 93,6<br>Lääne-Virumaa 94,2; 95,3<br>Pärnumaa 94,8<br>Raplamaa 95,1<br>Tartumaa 94,4<br>Põlvamaa 99,9<br> 72,92<br>Valgamaa 92,5<br>Viljandimaa 95,5<br>Võrumaa 99,9 || |- | [[Raadio 7]] || [[MTÜ Raadio 7]] || religioosne ([[kristlik]]) || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 103,1<br>Jõgevamaa 96,1<br>Järvamaa 96,1<br>Lääne-Virumaa 96,1<br>Pärnumaa 88,6<br>Raplamaa 88,6<br>Tartumaa 92,1<br>Viljandimaa 88,6 || |- | [[Raadio Elmar]] || [[Duo Media Networks]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 91,5<br>Järvamaa 91,7<br>Jõgevamaa 91,7<br>Lääne-Virumaa 91,7<br>Läänemaa 92,2<br>Põlvamaa 91,2<br>Võrumaa 91,2<br>Valgamaa 91,2<br>Pärnumaa 99,0<br>Saaremaa 91,5<br>Tartumaa 88,5; 91,2<br>Hiiumaa 101,2<br>Ida-Virumaa 91,0<br>Raplamaa 101,8<br>Viljandimaa 93,1 || |- | [[Raadio Kadi]] || [[OÜ Raadio Kadi]] || [[popmuusika]]<br>[[džäss]]<br>[[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Hiiumaa 90,1<br>Saaremaa 90,5<br>Saaremaa 98,6 || |- | [[Raadio Kuku]] || [[Duo Media Networks]] || [[vestlus]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Jõhvi 100,4<br>Rapla 103,2<br>Harjumaa 100,7<br>Hiiumaa 100,4<br>Järvamaa 100,5<br>Jõgevamaa 100,5<br>Läänemaa 100,9<br>Lääne-Virumaa 99,6; 100,5<br>Pärnumaa 89,9<br>Saaremaa 100,6<br>Tartumaa 100,2<br>Valgamaa 102,4<br>Viljandimaa 100,8<br>Muhu saar 102,0<br>Võrumaa 91,8<br>Narva 93,2 || |- | [[Raadio Marta]] || [[OÜ MP Meedia]] || || [[eesti]] || FM, internet || Põlvamaa 100,7 || Tekkis 2003. aasta kevadel [[Kagu Raadio]] asemele. |- | [[Raadio Tallinn]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[vestlus]]<br>[[džäss]] || [[eesti]], [[inglise]], [[prantsuse]] || FM, internet || Harjumaa 103,5 || |- | [[Radio Eli]] (Радио Эли) || || religioosne ([[kristlik]]) || [[vene]] || FM, ULL || Nõo 71,90 108,0 || |- | [[Relax FM]] || [[Northstar Media]] || ''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>''[[easy listening]]''<br>[[džäss]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>[[80ndad]]<br>[[70ndad]]<br>''[[lounge]]''<br>[[pehme popmuusika]]<br>[[pehme rokkmuusika]]<br>[[uus vanus]]<br>''[[soundtrack]]''<br>[[isntrumentaalne]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[10ndad]]<br>[[romantiline]]<br>[[hõlmab]]<br>[[armastuslaulud]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>''[[balada]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Järvamaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Jõgevemaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4<br>Saaremaa 92,6 || Alustas tööd pärast [[Raadio HIT FM]] lõppu 2019. aastal. |- | [[Retro FM]] || [[Sky Media]] || [[vanad hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[80ndad]]<br>[[90ndad]]<br>[[00ndad]]<br>''[[retro]]''<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]''<br>[[disko]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 94,2; 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4; 88,2<br>Tartumaa 98,6<br>Jõgevamaa 95,8<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Varem nimega [[Raadio 3]] |- | [[Ring FM]] || [[Ring FM Media OÜ]]<br>[[Tre Raadio ühing MTÜ]] || || [[eesti]] || FM, internet || Tartumaa 104,7<br>Jõgevamaa 104,7<br>Võrumaa 101,7<br>Viljandimaa 93,7 || |- | [[Rock FM]] || [[Sky Media]] || [[rokkmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 88,8<br>Järvamaa 88,8<br>Tartumaa 104,2<br>Jõgevamaa 104,2<br>Pärnumaa 93,9<br>Viljandimaa 87,8<br>Läänemaa 95,2 || Alustas tööd pärast [[Radio Mania]] tegevuse lõppu 2017. aastal |- | [[Russkoje Radio]] (Русское Радио) || [[Sky Media]] || [[vene hitid]]<br>[[popmuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[folk]]<br>[[räpmuusika]]<br>[[rokkmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 90,6<br>Järvamaa 90,6<br>Ida-Virumaa 103,6; 89,5<br>Lääne-Virumaa 99,2<br>Tartumaa 101,2<br>Jõgevamaa 101,2 || |- | [[Ruut FM]] || [[OÜ Raadio Ruut]] || || [[eesti]] || FM, internet || Valgamaa 96,6 || Tuntud ka kui [[Raadio Ruut]] |- | [[Sky Plus]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[top20]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,4<br>Hiiumaa 96,9<br>Ida-Virumaa 93,6; 103,3<br>Jõgevamaa 96,5<br>Järvamaa 92,6<br>Läänemaa 97,6; 106,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 101,3{{nowrap end}}<br>Pärnumaa 96,8<br>Raplamaa 87,7<br>Saaremaa 96,3; 99,6<br>Tartumaa 95,2<br>Valgamaa 99,1<br>Viljandimaa 99,7<br>Võrumaa 93,8 || |- | [[Sky Radio]] || [[Sky Media]] || [[popmuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 98,4<br>Järvamaa 98,4<br>Ida-Virumaa 102,1; 107,9<br>Lääne-Virumaa 93,8<br>Tartumaa 107,2<br>Jõgevamaa 107,2 || |- | [[SSS-Raadio]] || || || [[soome]], [[inglise]] || || Tallinn 93,7 || |- | [[Star FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || [[uued ja vanad hitid]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Jõgevamaa 101,9<br>Järvamaa 88,1<br>Läänemaa 92,9<br>Lääne-Virumaa 92,2<br>Pärnumaa 100,3<br>Saaremaa 93,3<br>Tartumaa 99,4<br>Viljandimaa 89,3<br>Võrumaa 103,2<br>Valgamaa 102,8<br>Ida-Virumaa 106,3 || Raadiojaam loodi [[Easy FM]] asemele |- | [[Tre raadio|Tre Raadio]] || [[Tre Raadio ühing MTÜ]] || [[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[uued ja vanad hitid]]<br>[[folk]]<br>''[[ehtnic]]'' || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 105,8<br>Raplamaa 91,3<br>Pärnumaa 92,7<br>Järvamaa 101,0<br>Jõgevamaa 101,0<br>Lääne-Virumaa 97,0<br>Läänemaa 103,8 || Varem kandis Tallinnas nimega [[Ring FM]] ja Pärnus nimega [[Päikeseraadio]] |- | [[Tõrva Raadio]] || [[MTÜ Tõrva Noorte Liit]] || [[uued ja vanad lood]]<br>[[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Tõrva 90,0 || On eetris periooditi suvel ja talvel |- | [[Vikerraadio]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || [[džäss]]<br>[[klassikalinemuusika|klassikaline]]<br>[[lastelaulud]]<br>[[folk]]<br>[[vanad hitid]]<br>''[[relax]]''-[[hitid]]<br>[[eesti muusika]]<br>[[popmuusika]]<br>[[rokkmuusika]]<br>[[rütmimuusika]]<br>[[tantsumuusika]]<br>[[vestlus]]<br>[[täiskasvanud kaasaegne]]<br>[[meelelahutus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 104,1<br>Hiiumaa 91,2<br>Ida-Virumaa 104,7; 105,4; 92,3<br>Järvamaa 105,1<br>Jõgevamaa 105,1<br>Läänemaa 105,3; 91,7<br>Lääne-Virumaa 106,0; 105,4; 105,1<br>Põlvamaa 106,1<br> 71,66<br>Valgamaa 106,1<br>Võrumaa 106,1<br>Pärnumaa 104,8<br>Raplamaa 95,7<br>Saaremaa 105,6; 105,9; 92,1<br>Tartumaa 106,7; 106,1<br>Viljandimaa 107,0<br>Ruhnu 96,4 || |- | [[Jumor FM]] (Юмор FM) || [[Huumor OÜ]] || || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 104,9<br>Järvamaa 104,9<br>Ida-Virumaa 97,7<br>Tartumaa 94,1<br>Jõgevamaa 94,1 || Varem nimega [[Euro FM]] |- | [[Volna]] (Волна) || [[Mediainvest Holding AS]] || [[popmuusika]] || [[vene]] || FM, internet || Harjumaa 107,1<br>Järvamaa 107,1<br>Ida-Virumaa 106,9; 89,0 || |- | [[Äripäeva Raadio]] || [[AS Äripäev]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 92,4<br>Järvamaa 92,4<br>Läänemaa 96,0<br>Ida-Virumaa 94,6<br>Pärnumaa 91,9<br>Saaremaa 101,7<br>Tartumaa 97,7<br>Jõgevamaa 97,7 || |- | [[Raadio Duo]] || [[Duo Media Networks]] || [[popmuusika]] || [[eesti]] || FM, internet || Harjumaa 95,8<br>Läänemaa 90,4<br>Raplamaa 101,3<br>Järvamaa 104,3<br>Viljandimaa 101,7<br>Võrumaa 98,3<br>Ida-Virumaa 94,8<br>Tartumaa 107,8<br>Jõgevamaa 107,8 || |- | [[You FM]] || || || [[vene]] || FM || Narva 89,8 || |- | [[BFBS Radio]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 94,9 || |- | [[BFBS Radio 2]] || || || [[inglise]] || FM || Tapa 89,2 || |} ===Ainult Interneti-põhised raadiojaamad=== {| class="wikitable sortable" ! Nimi !! Omanik !! Sisu/Žanr !! Keel !! Märkused |- | Rahvaraadio || Rahvaraadio MTÜ || eestikeelne muusika || eesti || http://rahvaraadio.ee/ |- | [[Artekon Raadio Tallinn|Artekon]]|| Artekon MTÜ || mitmekesine || vene || |- | [[Generaadio]]|| [[MTÜ Generaadio]] || eesti muusika || eesti || |- | [[HappyU]]|| nowrap="" || ''adult contemporary'' || eesti || |- | Hitmix Estonia || Hitmix Eesti Fännklubi MTÜ || 60ndad kuni tänapäev- pop, rock, estraadimuusika jm || eesti || Kodulehet [https://hitmix.ee/ www.hitmix.ee] |- | [[IDA raadio]] || || || || Koduleht [https://idaidaida.ee idaidaida.ee] |- | [[Netiraadio]] || || [[džäss]], ''easy listening'', folk, klassikaline, lastelaulud, [[popmuusika]], [[rokkmuusika]], tantsumuusika, vanad eesti hitid || eesti || |- | [[Oma Raadio]] || || || || |- | [[Raadio Muusikamoos]] || || ''smooth jazz'', ''[[Soul (muusikastiil)|soul]]'', ''[[funk]]'' || eesti || |- | [[Sooviraadio]] || || ''adult contemporary''<br>hitid || eesti || |- | [[Trance Raadio]] || || ''[[trance]]''-muusika || – || Tuntud ka kui Nightchat Trance Radio |- | [[Trance.ee]] || || ''trance''-muusika || – || |- | Tagatuba FM ||Tagatuba Meedia MTÜ || pop, rock, estraadimuusika jm || Eesti || Koduleht [https://www.tagatubafm.ee/ www.tagatubafm.ee] |- | Hits Radio Online || || Dance music, Tanstumuusika, Uudised, Saated, Ülekanded sündmustelt, Välieeter || Eesti || Koduleht [https://www.hitsradio.ee www.hitsradio.ee] |- | MeieFm || ||Kõiksugust muusikat meile, sulle ja teile! || Eesti || Koduleht : [https://www.meiefm.ee www.meiefm.ee] |- |} ==Tegevuse lõpetanud raadiojaamad== {| class="wikitable sortable" |- ! Nimi !! Omanik !! Sisu/žanr !! Keel !! Kuulatav !! FM-sagedused !! Märkused |- | [[Eeva Raadio]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3<br>Tartu 105,6 || Asemele tekkis [[U-Pop]] |- | [[Easy FM]] || [[Mediainvest Holding AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 96,6<br>Tartumaa 99,4<br>Pärnumaa 100,3<br>Võrumaa 103,2<br>Saaremaa 93,3<br>Muhu saar 92,6<br>Ida-Virumaa 92,2 || Easy FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Star FM]] |- | [[Rix FM]] || [[Mediainvest]] [[Holding]] [[AS]] || || eesti || FM, internet || Harjumaa 102,0 || Rix FM-i asendas 2000. aasta kevadel [[Power Hit Radio]] |- | [[Euro FM]] || OÜ Euro FM || || vene || FM, internet || Harjumaa 104,9 || Suleti 1. septembril 2014 ja asemele tekkis [[Jumor FM]] |- | [[European Hit Radio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8<br />Tartu 98,6 || |- | [[Hiiu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Kärdla 100,4 || Tegutses 1993–2000 osalise programmiga |- | [[Raadio HIT FM|Hit FM]] || Raadio Hit FM OÜ || 1960.–1970. aastate hitid,<br>1980.–1990. aastate pop- ja tantsumuusikahitid,<br>TOP40 värske muusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Pärnumaa 96,4<br>Tartumaa 103,0 || Tegutses 2014–2019 |- | [[Järva Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Järvamaa 100,5 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Kaguraadio]] || OÜ Kaguraadio || || eesti || FM, internet || Põlvamaa 100,7<br>Võrumaa 99,9 || 2001. aasta novembris kuulutati Kaguraadio pankrot. 2003. aasta kevadel tekkis asemele [[Raadio Marta]] |- | [[Kohviradio]] || || || eesti || Internet || || Tegutses 2003–2018. <!--"so long, and thanks for all the fish"--> |- | T-raadio || Trio LSL || || eesti || FM, internet || Märjamaa 90,0 || |- | [[Linnaraadio]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 100,0 || |- | [[Mega FM]] || Mediainvest Holding AS || || eesti || FM, internet || Tallinn 96,6 || Tegutses 1996–1998 |- | [[Mulgi Kuku]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || || eesti || FM, internet || Viljandi 100,8 || |- | [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] || || || vene, eesti || MW || Keila || Interrinde raadiojaam, mis tegutses aastatel 1990–1991 |- | [[Noorteraadio]] || || || eesti || internet || || Striimid suleti 2014.<ref>{{netiviide |Pealkiri=Armsad Sõbrad! |Väljaanne=Noorteraadio |Väljaandja=Noorteraadio/Facebook |Aeg=2013-12-31 |URL=https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisurl=https://archive.today/20150301021909/https://www.facebook.com/noorteraadio/posts/10151898054691523 |Arhiivimisaeg=2015-03-01 |tsitaat=Kahjuks peame teatama&nbsp;, &#x5b;''sic''&#x5d; et uuest aastast Noorteraadio eeter enam Teieni ei jõua, kuigi lootus jääb, et kunagi kohtume taas |vaadatud=2015-03-01 |url-olek=töötab }}</ref> |- | [[Päikeseraadio]] || Meediamaania OÜ || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Pärnus [[Tre Raadio]] |- | [[Pärnu Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Pärnu 92,7 || |- | [[Raadio Narva]] || || || vene || FM, internet || Narva 89,0 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Narvas [[Volna]] |- | [[Q Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Tartu 101,2 || Tegutses 1993–1995. 1995. aastal sai Q-Raadiost [[Tartu Kuku|Tartu Kuku raadio]] |- | [[Ring FM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 105,8<br>Pärnu 93,9 || Tegevuse lõpetamise järel alustas samal sagedusel Tallinnas [[Tre Raadio]] ja Pärnus [[Rock FM]] |- | [[Raadio 100 FM]] || || || vene || FM, internet || Tallinn 100,0<br>Ida-Virumaa 99,8; 96,3 || Asemele tekkis [[Narodnoje Radio]] |- | [[Raadio 2.2]] || [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] || || eesti || Internet || || |- | [[Raadio 24x7]] || MTÜ Raadio 7 || || eesti || internet || || Eesti esimene internetiraadio. Tegutses 10 aastat (2002–2012) <ref>[http://www.facebook.com/Raadio24x7/info Raadio24x7 info] facebook.com</ref> |- | [[Raadio Tartu]] || AS Tartu Raadio (1991–2000), [[AS Eesti Meedia]] (2000–2003) || || eesti || FM, internet || Tartu 69,68 ja 100,2<br>Põltsamaa 96,5 || Tegutses 1991–2003 |- | [[Raadio Top]] || Makarov Muusik Management || || eesti || FM, internet || Tallinn 71,0 ja 90,6 || Tegutses 1993–1996 |- | [[Raadio Uuno]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,2<br>Järvamaa 97,4<br>Läänemaa 99,8<br>{{nowrap begin}}Lääne-Virumaa 89,8{{nowrap end}}<br>Saaremaa 104,5<br>Põlvamaa 92,3<br />Pärnumaa 91,0<br>Saaremaa 97,5<br>Tartumaa 97,3<br>Võrumaa 92,3 || Tegutses 1994–2016 |- | [[Raadio 3]] || Sky Media || vanad hitid || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Järvamaa 98,1<br>Läänemaa 88,2<br>Lääne-Virumaa 98,7<br>Pärnumaa 98,3<br>Raplamaa 98,0<br>Saaremaa 95,4<br>Tartumaa 98,6<br>Viljandimaa 97,9<br>Ida-Virumaa 93.0 || Tegutses 2002–2005 |- | [[Raadio V6]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 97,8<br>Tartumaa 98,6<br>Lääne-Virumaa 98,5<br>Pärnumaa 98,3<br>Järvamaa 98,1<br>Viljandimaa 97,9 || Tegutses 1999–2002 |- | [[Raadio Viru]] || MKS Grupp<ref>https://virumaateataja.postimees.ee/644560/raadio-viru-lopetab-tegevuse</ref> || || vene || FM, internet || Rakvere 92,5<br>Jõhvi 100,4 || Tegutses 1998–2012, sai alguse kohalike Viru-R-Raadio ja [[Raadio Panda|Panda]] liitumisel |- | [[Radio BeFree]] || || || eesti || FM, internet || || Tuntud ka kui Raadio Pulss B3. Lõpetas tegevuse 23. jaanuaril 1998, Raadio Pulss B3 töötajad, stuudiotehnika ja saatjatevõrk läksid üle AS Trio LSL-ile (saatevõrk [[Raadio Elmar|Raadiole Elmar]])<ref>{{Cite web |url=http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |title=Raadio Pulss B3 lõpetas tegevuse |access-date=11. oktoober 2021 |archive-date=19. detsember 2008 |archive-url=https://web.archive.org/web/20081219123959/http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?%2F98%2F01%2F23%2Fuudised.htmXkolmeteistkymnes |url-status=dead }}</ref> |- | [[Radio Love]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 97,8 || |- | [[Radio Mania]] || || rokkmuusika || eesti || FM, internet || Tallinn 88,8 || Tegutses 2002–2017. Eelkäijaks [[Raadio V6]], järelkäijaks [[Rock FM]] |- | [[Sky Classics]] || [[Sky Media]] || [[klassikalinemuusika|klassikaline]] || eesti || FM, internet || Tallinn 93,8 || |- | [[Spin FM]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || eesti || FM, internet || Harjumaa 88,3<br>Tartumaa 103,0<br>Pärnumaa 96,4 || Tegutses 2008–2016, viimastel aastatel tegutses internetis ning FM-sagedused võttis üle [[Raadio HIT FM]] |- | [[Sun FM]] || Kullasadu Invest OÜ || popmuusika || inglise || FM, internet || Tartu 101,2<br>Pärnu 96,4 || Võttis üle [[Tartu Kuku]] sageduse.<ref>[https://www.err.ee/423742/tartu-kuku-raadio-sagedusel-alustab-uus-kohalik-programm Tartu Kuku raadio sagedusel alustab uus kohalik programm] ERR, 29. september 2004</ref> Tegutses 2004–2009, varasemad nimed Tartumaa Raadio ja Tartu FM. |- | [[Tartu Kuku]] || [[Trio LSL]] || [[vestlus]] || [[eesti]] || FM, internet || Tartu 100,2 || Alustas tegevust 13. septembril 1993 |- | [[Juke SM]] || || || eesti || FM, internet || Tallinn 102,4 || |- | [[U-Pop]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || [[hip-hop|hiphop]], [[R&B]] || eesti || FM, internet || Tallinn 88,3 || Mängis alguses seni Eeva Raadios mängitud muusikat, kuid hiljem orienteerus ümber R&B stiilile. U-Pop-i asendas [[Spin FM]] |- | [[Uuno Plus]] || [[AS Trio LSL|Trio LSL]] || popmuusika || vene || FM, internet || Tallinn 90,2 || Alustas 2000. aastal Katjuša nime all, 2001. aastal muutis nime<ref name=kro>https://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/</ref> |- | [[VALI-raadio]] || || || eesti || FM, internet || Põltsamaa 96,5 || Kandis üle ka Raadio Tartu saateid. Raadio Tartu tütarettevõte<ref>[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/raadio-tartu-tahab-levida-tallinnani?id=50731126 Raadio Tartu tahab levida Tallinnani] 28.09.1996</ref> |- | [[Valga Raadio]] (Raadio Valga) || || || eesti || FM, internet || Valga 92,5 ||oli eetris 1993 kuni 1997 |- | [[Viru Raadio]] || MTÜ Viru Raadio || || vene || FM, internet || Ida- ja Lääne Virumaa ning Jõgevamaa || Alustas saateid 2. jaanuaril 1991,<ref>http://www.virumaa.ee/2002/03/ve-viru-raadio/{{Surnud link|date=oktoober 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}</ref> lõpetas tegevuse 2002<ref>http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viru-raadio-lopetas-tegevuse?id=50917474</ref> |- | [[Viimsi Raadio]] || || || eesti || FM, internet || Viimsi 100,0 || Alustas tööd 1992. aasta aprillis,<ref>https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=viimsiteataja20151127.2.10</ref> sageduse ostis 1. novembril alustanud [[Raadio Tallinn|Raadio 100]]<ref name="kro" /> |} ==Vaata ka== *[[Raadio Eestis]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://rhmuuseum.ee/raadio-kroonika/ Raadio kroonika] Eesti Ringhäälingumuuseum [[Kategooria:Eesti raadiojaamad| ]] [[Kategooria:Eesti meedia loendid|Raadiojaamade loend]] 3mqzeqavpi8ur93k58rf87jw72zxagu 0 45350 6175183 6021612 2022-08-08T06:28:55Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{allikad}}{{vaidlustatud}} {{Infobox President | nimi=Jüri Uluots | pildi nimi=Jüri Uluots.jpg | amet=[[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]<br />(2. [[Eesti Vabariigi President]]) | ametiajaalgus=21. juuni 1940 | ametiajalõpp=9. jaanuar 1945 | predecessor=[[Konstantin Päts]] | järgmine=[[August Rei]] | amet2=10. [[Eesti Vabariigi peaminister]] | ametiajaalgus2=12. oktoober 1939 | ametiajalõpp2=21. juuni 1940 | predecessor2=[[Kaarel Eenpalu]] | järgmine2=[[Otto Tief]] | amet3=[[Riigivolikogu]] esimees | ametiajaalgus3=21. aprill 1938 | ametiajalõpp3=12. oktoober 1939 | predecessor3= | järgmine3=[[Otto Pukk]] | sünnikuupäev=[[13. jaanuar]] [[1890]] | sünnikoht=[[Kirbla vald]] | surmakuupäev=[[9. jaanuar]] [[1945]] | surmakoht=[[Stockholm]] | alma_mater=[[Peterburi ülikool]] | partei=[[Põllumeestekogud]] }} '''Jüri Uluots''' ([[13. jaanuar]] [[1890]] Jaanse talu, [[Uluste]] küla, Kirbla vald, [[Läänemaa]] – [[9. jaanuar]] [[1945]] [[Stockholm]]) oli Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli [[Eesti peaminister|peaminister]] [[12. oktoober|12. oktoobrist]] [[1939]] kuni 16. juunini [[1940]] ja [[peaminister vabariigi presidendi ülesandeis]] [[17. juuni|17. juunist]] [[1940]] kuni surmani<ref>{{Netiviide|url=https://www.president.ee/et/eesti-vabariik/eesti-riigipead/4149-jueri-uluots/layout-headofstate.html|pealkiri=Jüri Uluots}}</ref>. 1938. aastal sai Jüri Uluotsast [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti teaduste akadeemia]] akadeemik. == Elulugu == Jüri Uluots sündis [[13. jaanuar|13. jaanuaril]] [[1890]] Kirbla vallas (tol ajal [[Vanamõisa|Vanamõisa vallas]] [[Haapsalu kreis|Haapsalu kreisis]]) talupidaja peres. Ta õppis kolm aastat kohalikus vallakoolis, seejärel kaks aastat kihelkonnakoolis. [[1904]]. aastast jätkas ta oma haridusteed Pärnu linnakoolis, kus käis kolm aastat. [[1907]]. aastal võeti ta vastu [[Pärnu Gümnaasium|Pärnu gümnaasiumisse]]. Pärast Pärnu gümnaasiumi lõpetamist [[1910]]. aasta juunis asus ta õppima [[Peterburi ülikool|Peterburi ülikoolis]] [[Õigusteadus|õigusteadust]]. Lõpetanud selle [[1915]]. aastal, jäi Jüri Uluots ülikooli juurde teadusliku stipendiaadina rooma ja tsiviilõiguse alal. Tema juhendajad Peterburis olid mainekad rooma õiguse spetsialistid, tollane ülikooli rektor [[David Grimm]] (1864–1941) ja hilisem Tartu Ülikooli õppejõud Karl Wilhelm von Seeler (1861–1925). 1913. aastal oli Uluots Peterburis üks [[korporatsioon Rotalia]] kümnest asutajaliikmest, oli aastatel 1919–1920 ajalehe [[Kaja (ajaleht)|Kaja]] toimetaja, 1937–1938 ajalehe Postimees peatoimetaja. 1918–1919 töötas Jüri Uluots Haapsalus rahukohtuniku ja kohtuuurijana. 1919. aastal valiti ta [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]], 1920. aastatel kuulus I, II ja IV Riigikogusse ([[Põllumeeste Kogu|Põllumeeste rühmas]]). Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli õigusteaduskond alustas oma tööd 1920. aastal kolme eesti rahvusest juuraõppejõuga. Need olid [[Nikolai Maim]], [[Ants Piip]] ja Jüri Uluots. Jüri Uluots oli 1920–1924 Tartu Ülikoolis rooma õiguse dotsent, 1925–1927 erakorraline professor, 1927–1940 korraline professor. 1924–1931 ja 1942–1944 oli ta ühtlasi õigusteaduskonna dekaan ja 1931–1934 üliõpilasasjade prorektor. Juba oma esimestest loengutest alates muutis Jüri Uluots Eesti õigusajaloo lähtepunkti, seades esmakordselt selle keskmesse eestlase. Lühidalt võiks tema kontseptsiooni kokku võtta järgmiselt: Eesti õigusajalugu on kõigepealt Eesti rahva õigusajalugu. 1930. aastal ilmus tema sulest kaheköiteline uurimus „Eestimaa õiguse ajalugu“. Jüri Uluots on uurinud ka agraar- ja asustusajalugu: 1935. aastal avaldati „Grundzüge der Agrargeschichte Estlands“. Eestlaste muistseid lepinguid võõrastega käsitleb „Die Verträge der Esten mit den Fremden im XIII Jahrhundert“ (1938). Jüri Uluots oli Eesti õigusteaduse loojaid, osales Eesti tsiviilseadustiku koostamises. Rahvasteliidu nõukogus kaitses ta maareformi Eestis. 1938. aastal sai Jüri Uluotsast [[Eesti Teaduste Akadeemia]] akadeemik. Lisaks õigusteaduslikele probleemidele huvitasid teda ka asustus- ja maakaitseajaloo küsimused, laiem majandus- ja poliitiline ajalugu ning ajalooline ja poliitiline geograafia. Ta võttis agaralt osa akadeemia humanitaarteaduste sektsiooni tegevusest ning interdistsiplinaarsete uurimiskavade koostamisest viimase juurde loodud toimkondades. Jüri Uluotsale kuulus 3000-köiteline õigusteaduslik raamatukogu<ref>Täielik Eestimaa õiguse allikate kogu. Uus Sõna, 9. november 1935, nr. 262, lk. 5.</ref>. Jätkus ka tema tegevus poliitikuna. 1936. aastal valiti Jüri Uluots [[Rahvuskogu]] liikmeks, ta oli selle I koja esimees ning Eesti Vabariigi uue põhiseaduse üks peamisi autoreid. 1937–1940 oli ta Isamaaliidu keskjuhatuse esimees. 1938. aastal valiti ta Riigikogusse, oli 1938-1939 selle esimees. 12. oktoobrist 1939 oli Jüri Uluots Eesti Vabariigi peaminister, lahkudes sellest ametist 16. juunil 1940 NSV Liidu ultimaatumi ja saabunud okupatsiooni tõttu. Kuna 21. juunil 1940 toimunud [[juunipööre|juunipöördega]] võimule tulnud [[Johannes Varese valitsus]] ei olnud põhiseaduslik ja ka president [[Konstantin Päts]] ei saanud enam vabalt võimu teostada, loetakse riigiõiguslikult presidendi kohusetäitjaks alates sellest kuupäevast viimasena põhiseaduslikus korras peaministri ametit pidanud poliitik Jüri Uluots. Uluots püüdis seaduslikku valitsust Eesti territooriumil taastada nii [[1941]]. kui ka 1944. aastal, kuid tulutult. [[20. aprill]]il 1944 kutsus ta kokku [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]]. 18. septembril 1944 nimetas ta ametisse Eesti Vabariigi valitsuse, mis on tuntud [[Otto Tiefi valitsus|Otto Tiefi valitsusena,]] kuid see ei suutnud pidurdada Punaarmee edasitungi. 1944. aasta lõpus oli kogu Eesti Punaarmee poolt vallutatud. Eesti valitsus läks eksiili. Jüri Uluots põgenes saabuvate Nõukogude okupatsioonivägede eest Rootsi, kus ta alates septembrist [[1944]] kandis edasi Eesti Vabariigi õiguslikku järjepidevust riigipeana eksiilis (nimetatud vahel ka eksiilpresidendiks), tema ametlik ametinimetus oli [[peaminister vabariigi presidendi ülesannetes]]. Jüri Uluots suri 9. jaanuaril 1945 Stockholmis. [[13. mai]]l [[2008]] saabusid Jüri Uluotsa ja tema pere põrmud Rootsist Eestisse ja maeti 31. augustil maeti [[Kirbla kalmistu]]le. == Teenistuskäik == [[Pilt:Jüri Uluotsa mälestuspäev Kirblas.jpg|pisi|Jüri Uluotsa mälestuspäev Kirblas 2020. aastal]] * rahukohtunik Haapsalus (25. november 1918) * [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige * [[I Riigikogu|I]], [[II Riigikogu|II]] ja [[IV Riigikogu]] liige * [[Allveelaevastiku Sihtkapital]]i Tartu toimkonna liige (alates 28. oktoobrist 1933)<ref>Allveelaevastiku kasuks tööle. Vaba Sõna, 29. oktoober 1933, nr. 8, lk. 4.</ref> * [[Rahvuskogu]] Esimese Koja esimees * [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 51. valimisringkond|51. valimisringkonnast]]) * [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] humanitaarteaduste sektsiooni liige * Riigivolikogu esimees ([[21. aprill]] [[1938]] – [[12. oktoober]] [[1939]]) * peaminister (12. oktoober 1939 – [[21. juuni]] [[1940]]) * [[Rahvuslik Ehituskomitee|Rahvusliku Ehituskomitee]] ja [[Ehitusnõukogu]] esimees (12. oktoober 1939 – [[21. juuni]] [[1940]]) * [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)|Riigikaitse Nõukogu]] liige (12. oktoober 1939 – [[21. juuni]] [[1940]]) * [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] (21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945) * [[Aktuaalse Ajaloo Peakomitee]] liige * [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] juhataja ([[20. aprill]] [[1944]]) == Tunnustus == *1938 – [[Valgetähe I klassi teenetemärk]] ([[23. veebruar]] [[1938]]) *[[Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärk|Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi]] I järk *Tartumaa Põllumeeste Kogu auesimees. == Teosed == * "Kõneleb prof. Jüri Uluots" (kõnesid, ettekandeid, sõnavõtte aastaist 1933–1944). Kokku pannud ja kommenteerinud [[Kädi Riismaa]] – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1990]], nr. 6, lk. 803–820 * "Eesti ja vene sotsiaalpoliitilisest ideoloogiast" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1990]], nr. 7, lk. 1347–62 * Järvelaid, Peeter. Jüri Uluots oma ja meie ajas. – Tartu : Tartu Ülikool, 2000. – Lk. 5–28. – (Aulaloengud). – Õigusteadlane ja riigimees, Tartu Ülikooli professor Jüri Uluots (1890–1945). – Äratrükk väljaandest Ajalooline Ajakiri (2000) nr. 2. * "Seaduse sünd: Eesti õiguse lugu" (artiklid). Koostaja: [[Hando Runnel]]; eessõna: [[Kalle Merusk]]; saatesõna "Prof. Jüri Uluots juristina ja ajaloolasena": [[Richard Ränk]]. Sari [[Eesti mõttelugu]] nr. 59, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2004]] == Tsitaate == {{tsitaat2|Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste saar, see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest valgusest. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima.|11. veebruaril 1934}} {{tsitaat2|Meile, eestlastele endile kuulub õigus otsustada, missugusel viisil ja kellega koos on meie enesekaitse efektiivsem. Igal enesekaitsel on siht, milleks seda teostatakse. Meie tõendame avalikult ja otsekoheselt kogu maailmale, et meie, eestlased, kaitseme oma rahva olemasolu, oma põlis eluruumi ja oma rahva vabadust. Vabadussõda jätkub praegu. Küll erinevamates ja keerulisemates ajaloolistes tingimustes kui eelmine. Mitte orjade kari, mitte palgasõdurid, vaid väike kaine põhjamaine rahvas võitleb praegu oma eluruumi, oma vabaduse eest. On raske laim ja solvamine kui keegi ütleb või mõtleb teisiti.|1944}} {{tsitaat2|Meie võitlejate ja meie rahva elu pole praegu kerge. Praegusele põlvkonnale on langenud ülesanne: olla otsustavalt määrav kogu rahva edaspidisele saatusele. Inimliku arusaamise järgi on see osa, mis praegusel põlvkonnal tuleb täita küll väga tõsine, kuid mitte lootusetu ja väljavaatetu. Ka möödunud aegadel ja möödunud päevadel on eesti rahval lasunud raskeid koormaid. Näiliselt lootusetuid pingutusi. Aga ometi on saadud rasketest ja pimedatest aegadest üle. Tumedatele öödele on järgnenud ka heledaid päevi. Seepärast ka praegusel raskel endakaitse ajal me tahame ja loodame, et see õnnestub. [...] Nõnda on praegused rünnakud idast ainult järjekordne vene imperialismi purse Eesti vastu. Aga alati, kui Eesti olukord ajaloos on ida rünnakute vastu olnud äärmiselt ohtlik, siis alati on tulnud teised rahvad Eesti võitlusi toetama. Neis võitlustes on meid toetanud taanlased, rootslased, sakslased, soomlased, poolakad ja leedulased. Kõige hilisemal ajal, Eesti Vabadussõja aastatel 1918-1920 osutasid meile olulist abi ka inglased ja soomlased ning teised rahvad. Nõnda on ligi tuhande aasta kestel ikka toimunud nagu ime - vaatmata lakkamatutele rünnakutele idast, on väike Eesti kestnud praeguseni. Kui hädaoht on olnud väga suur, siis ajaloo loogikaseaduste järgi ja Kõigevägevama tahtel on teisigi Euroopa rahvaid seda pisikest Euroopa osa kaitsma tulnud, nagu meie seda alati ka ise oleme teinud. Ja see Euroopa osa on jäänud püsima. Tahame loota, et ka käesoleval korral toimub samuti.}} {{tsitaat2|Läbi raskeimate raskuste saavutame uuesti vaba isamaa.|Surivoodil 9. jaanuaril 1945.|Üleskutse raadios 17. augustil 1944, avald. 20. augustil 1944.a., Uus Elu}} ==Vaata ka== *[[Jüri Uluotsa valitsus]] *[[Anette Uluots]] *[[Oskar Uluots]] *[[Ülo Uluots]] *[[Viia Uluots-Wiget]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". [[Stockholm]] [[1945]]; selle raamatu ühe artikli taastrükk: [[Edgar Kant]], "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[1990]], nr. 1, lk. 3–17 * [[Hannes Walter]], "Jüri Uluots 1890–1945" – [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1990]], nr. 1, lk. 102–109 * [[Mart Laar]], "Jüri Uluots aastal 1944" – Looming 1990, nr. 4, lk. 527–535 * [[Peeter Järvelaid]]. Jüri Uluotsa ajalooline elutöö. // Postimees, 26. veebruar 2005, lk. 15. * [[Peeter Järvelaid]], "Jüri Uluots oma ja meie ajas" – [[Ajalooline Ajakiri]] [[2000]], nr. 2, lk. 5–28 * [[Herbert Lindmäe]], "Professor Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" – [[Juridica]] [[2000]], nr. 2, lk. 113–121; samas lk. 122–130 ka: [[Maia Ruttu]], [[Karmen Visnapuu]], "Jüri Uluots (13. 01. 1890 – 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu" * Peeter Järvelaid, "Professor Jüri Uluots ja Eesti Teaduste Akadeemia" //Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu:Tartu Ülikool, 2009, lk. 68–83. * Olga Gavrilova, Mihhail Hodjakov, ""Sooviksin jääda ülikooli juurde...": Peterburi periood Jüri Uluotsa elus" – [[Tuna]], 2/2018, lk 35-41 == Välislingid == {{Vikitsitaat|Jüri Uluots}} * [http://www.postimees.ee/?id=29874 Vestlusi professor Uluotsaga praeguse olukorra kohta – Postimees.ee] * [http://www.riik.ee/uluots/index.php?id=33073 Jüri Uluotsast riik.ee veebilehel] * {{ISIK|3934}} * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=18 "Eesti muistsest riiklikust ja ühiskondlikust korrast"] Looming, nr. 6/1932 * [http://195.250.160.49/viewdoc/654826051EC0F7F6C2256F950053E5BD "Jüri Uluots ja õiguslik järjepidevus"] Eesti Ekspress, 31. jaanuar 2005 * [http://www.kool.ee/?6087 JÜRI ULUOTSA ÜLESKUTSE (Esinemine raadios 17. augustil 1944. Ajaleht Uus Elu, 20. august 1944)] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kaarel Eenpalu]]|nimi=[[Eesti peaminister]]|aeg=[[1939]]–[[1940]]|järgnev=[[Otto Tief]]<BR>Peaministri asetäitja}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Päts]]<br/><small>[[Eesti Vabariigi President]]</small>|nimi=[[Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]]|aeg=[[1940]]–[[1945]]|järgnev=[[August Rei]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rudolf Penno]] ([[Riigikogu]] esimees)| nimi=[[Rahvuskogu]] esimese koja esimees, [[I Riigivolikogu]] esimees | aeg=[[1937]]–[[1939]] | järgnev=[[Otto Pukk]] ([[Riigivolikogu]] esimees)}} {{lõpp}} {{Eestipresident}} {{Eestivj}} {{JÄRJESTA:Uluots, Jüri}} [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigivolikogu liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud]]‎ [[Kategooria:Põllumeestekogude poliitikud]] [[Kategooria:Üleriikliku Põllumeeste Esituse poliitikud]] [[Kategooria:Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde poliitikud]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940) liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]] [[Kategooria:Eesti majaomanikud]] [[Kategooria:Korporatsioon Rotalia liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Kirbla kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1945]] 2tau20a6vqpn1lxj5w33xiw9napd5us 0 46691 6175114 5711536 2022-08-07T20:35:55Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib suguvõsast; Ennsi lisajõe kohta vaata artiklit [[Salza (Enns)]]; ka Alpides olev jõgi [[Salzach]] on kandnud nime Salza}} [[Pilt:Siebmachersalza.JPG|pisi|Salza suguvõsa aadlivapp]] [[File:Saltza suguvõsa parunivapp.jpg|thumb|Saltza suguvõsa parunivapp]] '''Salza''' (ka '''Saltza''') oli [[Tüüringi]] päritolu [[aadlisuguvõsa]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"> Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 138</ref>. Suguvõsa tuntuim esindaja oli 13. sajandil tegutsenud Saksa ordu kõrgmeister [[Hermann von Salza (ordumeister)|Hermann von Salza]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Enne 1610. aastat tuli Tüüringist [[Brücken]]ist pärit [[Bernhard von Salza]] [[Eestimaa]]le, kus sai [[Triigi mõis]]nikuks<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. Suguvõsa kanti 1746 [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa]], [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. [[Hermann Salza]] oli [[Eesti Merejõud]]ude juhataja (1920–1925, 1925–1932) ja Staabi ülem. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Kuramaa matrikliaadel]] eej8u1c1nspt6zka2cvs2e64qxlejy7 3 50212 6175219 6155273 2022-08-08T07:07:47Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {| class="toccolours floatright" width="200" |- align="center" | [[Pilt:Presa de decissions.png|64px|Arutelulehekülg]] '''See on arutelulehekülg''' ---- |- align="center" | Kui siia lehele mõne märkuse kirjutate, siis palun looge ka vastav alateema. Muidu teen ma seda ise. ---- |- align="center" | [[Pilt:Crystal Clear app file-manager.png|60px|Arhiiv]] '''Siinsed arhiivid''' ---- |- align="center" | [[Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 1|Arhiiv 1]] (2006–2008) |- align="center" | [[Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 2|Arhiiv 2]] (2009–2014) |- align="center" | [[Kasutaja:Kruusamägi/Arhiiv 3|Arhiiv 3]] (2015–2018) |} == Lõimumisteemaline konkurs == Kas sinna võistlusele võib esitada ka artikleid ''Multiculturalism in''/Multikultuursus...(riigis)? Umbes sellise artikli tõlgitud versioon [[https://en.wikipedia.org/wiki/Multiculturalism_in_Canada]]. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 8. jaanuar 2019, kell 20:20 (EET) :Pm võib igal teemal vikisse artikleid kirjutada, mille kohta materjale leidub. Ma ei ole küll kindel, et "Multikultuursus Eestis" (pigem vist küll "Mitmekultuurilisus Eestis") on selline teema, millest niiväga väga kirjutatud oleks. Ja enne võiks vast korrastada artikli [[Eesti rahvastik]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. jaanuar 2019, kell 22:20 (EET) == Viridian == Tere! Arvutiartikli 'Viridian' võib nüüd tagasi panna, sest värvipigmendi eestikeelne õige nimetus on "viridiaan". Enam pole ümbersuunamist vaja selle pigmendiartikli juurest.[[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 13. jaanuar 2019, kell 14:26 (EET) :{{Ping|Evlper}} Samas võivad inimesed õigekirjaga eksida :) Nii on äkki ikka mõistlik artiklite päisesse jätta üks täpsustusmärkus? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2019, kell 17:37 (EET) == Lõimumisteemaline konkurss == Kas konkursi tähtaegu on jälle uuendatud? Ei näe tulemusi. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 13:30 (EET) :Konkurss alles lõppes. Anna ikka hindamiskomisjonile ka natuke aega tegutseda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 13:37 (EET) Ega ma ei kiirustagi, ma lihtsalt vaatasin, et keegi uus pani ennast eile konkursile kirja ja see pani mõtlema, et äkki on kolmandat korda tähtaegu jälle muudetud. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 13:43 (EET) :Pärast konkursi lõppu artiklites tehtud muudatused ei tohiks arvesse minna (vähemalt kui žürii piisavalt tähelepanelik on). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 14:10 (EET) == Invitation to WLE 2019 Jury == Hello, Ivo! I'm inviting you to participate in a jury of photo contest in Latvia "Wiki Loves Earth 2019". It seems like Estonians didn't organize it this year, so it shouldn't be any conflict of interest. You may have a much fresher look on nature objects of Latvia than people already living here. If you are interested, let me know. Voting will start next week. It's online, and I will share a link in private later on. --[[Kasutaja:GreenZeb|GreenZeb]] ([[Kasutaja arutelu:GreenZeb|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 12:39 (EEST) ::{{Ping|GreenZeb}} We haven't organized it for some time, yes. I do have some images about Latvian nature myself to be uploaded, but as I didn't participate in this competition with them, then I don't have any conflict of interest. ::I can't say I'm overly interested, but as you are already looking for jurors from another country, then I do assume some help might be needed. So yes, I can be in the jury. ::Technically I could also provide my personal top 10 just be looking at the [[:Commons:Category:Images from Wiki Loves Earth 2019 in Latvia|category]] and would not need a tool for that. :P ::BTW the general quality seems pretty good. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 21:49 (EEST) :::We already have a tool for this. There are 3 stages of voting. You are invited to last stage, where only 100-160 pictures will be remaining to give each a 1-5 rating. You will get a small gift for this too. :::The jury members isn't hard to find. I though it would be good idea to get one outside of our country for diversity, as I have meet you personally and know you have experience with photo contests in Wikimedia projects, so that's why I messaged you. --[[Kasutaja:GreenZeb|GreenZeb]] ([[Kasutaja arutelu:GreenZeb|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 22:07 (EEST) ::::Ok. I would not need to go through all the images... I like that. I still hope there is some discussion possible with other jury members regarding the last top 10 images, as this may help to produce better set (I'm somewhat skeptical on relying solely on votes). ::::At least in Estonia, it has been getting harder to find any jury members at all (especially to article competitions), as we have had so many of them. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. juuni 2019, kell 23:45 (EEST) Hello! If you haven't changed your mind, voting will began tomorrow. I will send you a link later. :) We will see if we can manage discussion about Top 10 images. It's good idea, but usually jury doesn't have a time to get together. --[[Kasutaja:GreenZeb|GreenZeb]] ([[Kasutaja arutelu:GreenZeb|arutelu]]) 1. juuli 2019, kell 13:02 (EEST) :The 3rd voting round has started. You can rate pictures [https://tools.wmflabs.org/montage/ here] by logging with your Wikimedia account details. There is only 85 pictures. It's advised to use all rating range (1-5). If you have questions, just ask. :) --[[Kasutaja:GreenZeb|GreenZeb]] ([[Kasutaja arutelu:GreenZeb|arutelu]]) 3. juuli 2019, kell 16:26 (EEST) {{Ping|GreenZeb}} Done. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. juuli 2019, kell 17:09 (EEST) :Thanks! I will give an update about results later. --[[Kasutaja:GreenZeb|GreenZeb]] ([[Kasutaja arutelu:GreenZeb|arutelu]]) 3. juuli 2019, kell 21:15 (EEST) Hello! Results of this competition are published some time ago: https://lv.wikipedia.org/wiki/Vikiprojekts:Dabas_skati_Vikip%C4%93dij%C4%81_2019 I'm inviting you to the closing event where the authors of best pictures will be awarded. It will take place on August 19 at 17.00 on the 6th floor of the Latvian Museum of Natural History (K. Barona Street 4, Riga). You have a small prize as a jury member too, so I'm look forward to hearing from you if you can arrive. :) --[[Kasutaja:GreenZeb|GreenZeb]] ([[Kasutaja arutelu:GreenZeb|arutelu]]) 13. august 2019, kell 13:54 (EEST) :{{Ping|GreenZeb}} Great images! Unfortunately I would be on my way back from Wikimania at that exact moment and could not come to Riga. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. august 2019, kell 14:06 (EEST) == Tere == Kirjutasin artikli [[2007. aasta Eesti telemaastikul]] lehekülje https://en.wikipedia.org/wiki/2007_in_Estonian_television eeskujul. Kuidas luua see aastate portaal/kast (paremas nurgas) nagu Enwikis? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 13. august 2019, kell 14:10 (EEST) :Tuleb vastav mall tekitada. Nt midagi sellist nagu [[Mall:Nädala pildid]]. :Artikkel ise võiks küll pikem ja põhjalikum olla. Ja kas sul on valmisolek tekitada sarnased artiklid teiste aastate kohta? Ehk äkki peaks malle tekitama alles siis, kui on selge, et millistel teemadel artiklid tulevad ja palju neid olema saaks? Äkki on mõistlik näiteks kirjandus, muusika ja film ka sinna juurde panna? (väga kitsastel teemadel ei pruugi soliidse kajastuse jaoks sisu jaguda) Näiteks "2007. aasta Eesti kultuuris" võiks olla küll kasulik ülevaateartikkel. Meil on ka artiklid nagu [[August 2019]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. august 2019, kell 14:47 (EEST) == Double checking WikiNEM date == Heya Ivo. I'm currently transcribing the minutes from the Wikimania Northern European lunch meetup. For whatever reason, I didn't write the date of the next meeting in my notes, but from what I can glean in the mailing list and remember off the top of my head, the date decided on was October 4–6, correct? Hope you got home safe and looking forward to seeing you in October. Best regards, Matthias ([[Kasutaja:InsaneHacker|InsaneHacker]] ([[Kasutaja arutelu:InsaneHacker|arutelu]]) 21. august 2019, kell 19:41 (EEST)) :{{Ping|InsaneHacker}} Yes, October 4-6. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2019, kell 22:17 (EEST) ::Thank you so much :) [[Kasutaja:InsaneHacker|InsaneHacker]] ([[Kasutaja arutelu:InsaneHacker|arutelu]]) 22. august 2019, kell 09:02 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Pealkiri "Pilte" == Panid mitmesse saareartiklisse tagasi alaosapealkirja "Pilte", "Galerii" vmt. See ei ole hea, sest eraldi galeriid võivad vabalt olla ka teistes alaosades. Samuti on osa pilte niikuinii lehe serval väljaspool seda alaosa. Sellisest alaosast jääb kergesti mulje, et pildid tulekski koondada ühte kohta artikli lõppu. Kui temaatiline galerii vajab pealkirja, siis saab selleks kasutada galeriisüntaksi atribuuti <code>caption=""</code>. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. september 2019, kell 10:37 (EEST) :{{Ping|Pikne}} Minu arust just see ongi parim võimalik lahendus, mida ma tegin. Väljaspool galeriiosa tuleks kindlasti ka pilte hoida ja ma ei saa aru, kuidas on üldse võimalik püstitada eeldust, et mujal justkui pilte olla ei tohiks. Küll on aga mugav jätta kõik, mis mujale hästi ära ei mahu, kuid mida tasuks näidata, just vastavasse eraldi sektsiooni ning mõistatavalt vastav alaosa vastavalt nimetada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. september 2019, kell 16:33 (EEST) :: Muidu ju on nii, et kui mingiks asjaks on eraldi alaosa, siis on see asi selles alaosas. Kui pildid on kogu artikli peal laiali, siis sellpärast ongi arusaamatu, miks ühed neist on pealkirjastatud ja sisukorras välja toodud ning ülejäänud mitte. Näiteks artiklites [[Naissaar]] ja [[Prangli]] on praegu kummaski kaks eraldi galeriid. Mille poolest teeb seal teine galerii kokku alaosa "Pilte" ja esimene galerii mitte? Teistest piltidest väljaspool galeriisid rääkimata. :: Kui peab olema rohkem pilte, siis olgu nad pealegi galeriis, aga alaosapealkirja saab minu meelest vabalt ära jätta. Kui mingil erilisel põhjusel on galeriile pealkirja vaja, siis nagu pakutud, saab panna atribuudiga "caption" galerii kohale väikse pealkirja. :: Samas, kui pildid ilma galeriita ära ei mahu ja neid ka kindla tekstiosa juurde illustratsiooniks otseselt tarvis pole, siis enamasti võiks ülejäänud pildid jääda ikka Commonsi galeriisse (kategooriasse). Või siis suure galerii asemel võiks vähemasti püüda pilte artikli peal enam hajutada, näiteks nagu praegu artiklis [[Kihnu]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. september 2019, kell 21:18 (EEST) :::Pigem on see erinevus vast ikkagi siin, et minu arvates peaks artiklites olema rohkem pilte. :::Ma olen vahel eri aegadel Commonsis teinud mõned galeriilehed (nagu [[:commons:Eesti|Eesti]] või [[:commons:Ruhnu|Ruhnu]]), aga lihtsalt linkida Commonsile ja loota, et kasutaja seal midagi leida suudab, näib mulle küll naiivne. Mingisugune sisu kureerimine on tarvilik ja mõistlik oleks seda teha kohe artiklis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2019, kell 21:27 (EEST) :::: No võtkem näiteks Keila, see väike puust linn. Keilaga seotud silmapaistvad isikud on eraldi lõiguna, mis ''võiks'' olla rahvastiku allosa, aga ei pruugi seda olla. Samas võib sellistest isikutest juttu tulla ka ajaloo ja kultuuri osas. Ajalugu liigub osaliselt sisukokkuvõttesse jne. Ehk siis kui mingiks asjaks on eraldi allosa, siis ei tähenda see seda, et too lõik monopoliseeriks selle teema endale. Nii ei monopoliseeri ka galerii lõik pilte endale. Ja selle pealkirjastamine aitab muidugi pikema artikli puhul lugejal kohe piltide juurde suunduda, mis pakub huvi näiteks juhul, kui oled ise teinud sel teemal foto ja tunned huvi, kas võiks see artiklit illustreerida Siis vaatadki esiteks alamteemasse ja teiseks galeriid üle. Alles seejärel vaatad Commonsisse, kus võib olla mingi 300 või enam fototantud teemal. Küll on aga nõustun Piksega: mitme galerii kasutamine tekstis tundub ka mulle problemaatilisem. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 11. september 2019, kell 14:10 (EEST) ::: Päris nii suvaline artikli struktuur vast ikka ka ei ole. Võib olla küll mõneti kokkuleppeline, mis täpselt käib "Rahvastiku" alla ja muidugi on sissejuhtatuses juttu igasugstest asjadest, aga üldiselt artikli struktuur peaks ikka osutama, kust mida leiab. Kas või samas [[Keila]] artiklis on ju alaosas "Pilte" vaid väike osa piltidest. Kui ka lugejat huvitavad konkreetselt pildid Keilast, siis otstarbekam tundub vaadata artiklit ikkagi algusest peale. ::: Ma täpsustan igaks juhuks, et ma pole galeriide kasutamise vastu ja ma ei paku, et kõik pildid, mis ilma galeriideta ära ei mahu, tuleks tingimata Commonsisse jätta. Mind häirib eelkõige see üsna mittemidagiütlev alaosapealkiri. Mujal keeltes ma ka sellist alaosa eriti tähele pole pannud, tundub et see on ainult siin viimastel aastatel levima hakanud. ::: Ma ei väitnud, et mitme galerii kasutamine on problemaatiline. Temaatilised galeriid eri alaosade juures võivad olla mõnel juhul otstarbekad. Samuti aitab mitu galeriid mõnel juhul pilte artikli peale enam hajutada, nii et suur galerii poleks ühes kohas liialt prominentne. ::: Kas pilte peaks rohkem olema, küllap see oleneb ka artiklist. Mõnes artiklis on hea, kui iga tekstiosa juures on vastav illustratsioon, mõni teine artikkel jälle võib vabalt ilma ühegi illustratsioonita eeskujulik olla. Mulle piltide puudumine Vikipeedias eriti silma ei jää, ma panen rohkem tähele, et pilte kuhjatakse artiklitesse ilma, et tekst otsesemalt lisaillustratsioone nõuaks. Ma olen vormistamisel lähtunud eeldusest, et entsüklopeediaartiklis on primaarne tekst. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. september 2019, kell 16:59 (EEST) ::::Ega ma räägigi suvalisest struktuurist, ma nendin lihtsalt asjaolu, et on fakte, mis võivad sobituda mitmesse alamosasse ja peaks sel juhul mitmes alamosas ka olema. Aga tundub, et suuremaks probleemiks on hoopis lõigu pealkiri, et pealkiri ''Pilte'' viitaks nagu sellele, et pildid on seal, kuigi tolles alamjaotuses on neist vaid osa. Pealkiri ''Galerii'' seda ei eelda. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 12. september 2019, kell 14:43 (EEST) :::::Minu poolest on "Pilte" ja "Galerii" samatähenduslik. Kui "Pildid" võiks ehk tõesti vihjata sellele, et selles alajaotuses võiks olla kõik pildid, siis "Pilte" seda kohe kindlasti ei eelda. See paaritäheline muutus muudab üksjagu ka tähendusvälja. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2019, kell 14:51 (EEST) ::::::Seda võib [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriussilt]] üle küsida. Taoliseid lõike kasutab muuseas klassikaline valgevene juba ammu ja viimasel ajal on see hakanud rohkem ka vene vikis kasutusele tulema. Ka on sellised lõigud läti vikis. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 12. september 2019, kell 16:11 (EEST) ::::::: Mulle on jäänud mulje, et siin mängivad rolli rohkem Vikipeedia traditsioonid ja jaotiste üldine vormiühtsus. Grammatiliselt on muidugi nii, et "Pildid" näitaks justkui täielikku pildikogumit ja "Pilte" seda, et tegu on osaga mingist koguhulgast. Aga praktikas pole vastava teema piltide hulk enamasti absoluutarvulisena määratletav (fotosid võidakse iga hetk juurde teha, mitte keegi ei tea täpselt, kui suur see koguhulk mingil hetkel on, lisaks on üsnagi laialivalguvad ka teemade piirid, nt ühe arvates sobib mingi foto artikli teemat illustreerima nagu rusikas silmaauku, teise arvates jääb sama foto liiga üldiseks ega illustreeri teemat piisava spetsiifilisusega), see asjaolu räägib nimetava vormi ("Pildid") kasuks. Lisaks peetakse pealkirjades ja vahepealkirjades paremaks siiski üldistavat mõistet/nime/nimetust nimetavas käändes või mine-vormis (nt käändes vahepealkirjand "Autorist" ja "Terminist" ei ole keeleliselt kõige paremad). Ka Vikipeedias võiks olla see jaotise pealkiri olla nimetavas käändes, selle tähendus on siis umbes järgmine: "see on see jaotis, kuhu me paneme pildid, ükskõik kui palju meil neid ka poleks". Küll aga ei tohiks jätta osahulgalisust toonitamata seal, kus on olemas mingi kindel mõõdetav koguhulk, millest me esitame vaid valiku, nt "Gripiravimeid" või "Tootjaid". ::::::: Kas "Pildid" või "Galerii"? Minu arvates viitab sõna "galerii" pildivaliku tähenduses rohkem kunstinäitusele kui entsüklopeediaartiklite juurde illustratsiooniks/selgituseks valitud piltidele, samuti kõlab "galerii" pisut peenutsevamalt ja "pildid" sellega võrreldes neutraalsemalt, asjalikumalt. Vähemalt mulle tundub, et nende sõnade tähendusväljad ei kattu päris täiel määral. Seetõttu kipub eestikeelne vahepealkiri "Galerii" entsüklopeediaartiklites meenutama toortõlget inglise keelest. (Peenutsemisest veel rääkides: kas poleks aeg välja vahetada Vikipeedia kasutajaliideses sõna "resümee", näiteks sõnaga "kokkuvõte"?) Kuriuss 12. september 2019, kell 16:59 (EEST) ::::: Kõige lihtsam on see alaosapealkiri lihtsalt ära jätta, selleks et kõikvõimalikke ebakõlasid vältida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. september 2019, kell 16:49 (EEST) ::Kui alapealkiri ära jätta, siis paigutuvad pildid ju mingi olemasoleva teema alla. Nt kuhu jääks nad tolles Keila artiklis? Alateemasse "Sõpruslinnad"? Seepärast eelistan ka eraldi alateema teha, et sellist segadust vältida. Kui asi sobitub hästi antud tekstiga, siis olen selle "gallery" osa sageli ilma alapealkirjata lihtsalt teksti alla pannud (nt [[Osmussaar]]). ::Kuriuss tõi ühtlasi välja mõned teised põhjused, miks ma "Pilte" eelistan (galerii viitab natuke nagu kunstigaleriile ning on muidu ka võõrapärane). Muidugi pole mul mingit põhimõttelist vastumeelsust sõna "Pildid" kasutamiseks. Pigem olen selle alateemanimega püüdnud rõhutada, et "see on siin väike valik pilte" ja mitte "kõik pildid, mis meil selle kohta on". ::Selle "Resümee" asja võiks küll välja vahetada. Pikne saaks vast sellega aidata. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. september 2019, kell 18:48 (EEST) ::: Millise teema alla või kõrvale pilt jääb, sellel minu meelest pole erilist tähtsust. Pildid on niikuinii tavaliselt tekstiga lõdvalt seotud ja on sageli lihtsalt seal, kus ruumi on. Võimalusel muidugi võib püüda rihtida nii, et pildid on vastava teema lähedal. Keila artiklis näiteks ei tohiks olla eriti keeruline tõsta need mõned pildid sealt lõpust kuskile mujale. ::: Ma saan aru, et "resümee" võib tunduda peenutsevana, aga see arvatavasti on selles kasutuses kinnistunud. Ma pole kindel, kas maksab muuta. Kui, siis vast võtta see kõigepealt üldises arutelus jutuks ja küsida Andreselt, kas ta teab ja mäletab, miks just selline vaste kasutusele võeti. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. september 2019, kell 20:44 (EEST) ::::Küllap see "resümee" tuli üsna juhuslikult. Näiteks näis kokku sobituvat tolle "redigeeri" valikuga. Tolle vastu ma ka kunagi sõdisin, sest ilmnes, et keskmisel inimesele polnud sugugi arusaadav, et mis see keerulise nimega nupp tegema peaks. Sama hästi oleks võinud artiklite juures olla "programmeeri", "kodeeri" vms, et samasugust hirmutavat efekti saavutada. ::::Kui rääkida asulaartiklitest, siis leiab sinna pilte olulistest objektidest/vaadetest/sündmustest vms, mida tekstiga eriti kõrvuti panna ei anna. Neil puhkudel näib vähemalt mulle mõistlik asi selgemalt eristada. ::::Tolles Keila artiklis on artikli ääred muidugi juba üsna pilte täis. Teksti juurde annaks pilte rohkem juurde panna ainult juhul, kui mõne alaosa alla vastav galerii tekitada. Muidu ei mahuks sealt piltide lõigu alt seda sisu lihtsalt kuidagi ümber tõstma. Minu arust on aga praegune paigutus kujunduslikult parem. Iseäranis, kui sul on eelistus, et "entsüklopeediaartiklis on primaarne tekst", siis seda enam võiks tekstile nö visuaalselt enam ruumi jätta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. september 2019, kell 03:43 (EEST) ::: Kui mitte äärtele, siis jah saab panna ettepoole samamoodi galeriidesse. Tegin nüüd Keila artiklis nii. Seal oli juba niigi eespool mitu galeriid. Üldiselt tundub, et selles artiklis on pilte ülearu. Vabalt saaks ära jätta hulga pilte asjadest, mida on kujutatud artiklites, millele on viidatud. ::: Kuidas ei anna asulaartiklites pilte asulaga seotud asjadest eriti teksti kõrvale panna? Tavaliselt on ju pandud, kui vähegi ruumi on. ::: Selle "redigeerimisega" on minu meelest üsna teine lugu. See on spetsiifilise tähendusega ja see on tegelikult levinud. Kui see lugejas võõristust tekitab, siis arvatavasti tekitab igasugune eestikeelne tarkvara. Minu pikem kommentaar selle kohta oli [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 25#"Redigeeri"|siin]]. ::: "Resümee" ei ole arvutitermin, aga seda võib pidada nüüdseks vikile eriomaseks terminiks, umbes nii nagu on "vandalism" või "nupuke". Kuna me muus tähenduses resümeedest vikis eriti ei räägi, siis eraldi sõna hõlbustab mõnevõrra suhtlust: "kokkuvõtte" juures oleks sagedamini vaja täpsustada, et see on muudatuse kokkuvõte (ka kasutajaliideses). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. september 2019, kell 14:06 (EEST) Pealkiri võiks olla "Veel pilte". Kuidas "resümee" tuli, seda ma ei mäleta, aga minu poolest võiks "kokkuvõte" olla küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. september 2019, kell 08:24 (EEST) :Üks valik oleks ka "kommentaar". Sest "kokkuvõte" võib näida natuke liiga nõudlik. :Minu nägemust piltide rolli osas võtab ehk kokku [http://wikimedia.ee/on-the-science-of-images-and-wikipedia/ see kirjutis]. :See, et millegist on teksti ja pilte ka kusagil teises artiklis ei tohiks olla põhjus, miks vältida selle kajastamist nt ühes asula artiklis. Kui asi on teema seisukohalt oluline, siis peaks see vastavas proportsioonis kajastust leidma. Ei tohiks olla nii, et olulistele asjadele viidatakse ainult stiilis "vaata rohkem siit" ja suure osa artiklist moodustab seejärel mingite kõrvaliste teemade kajastus, mida eraldi artiklitesse mahutada mõtet ei ole. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. september 2019, kell 16:42 (EEST) :: Ma ei mõtle, et pilt ei võiks tingimata mitmes artiklis olla. Lihtsalt kui pilte on väga palju ja nad hästi ära ei mahu ning võiks valida, millstel illustratsioonidel on rohkem mõtet, siis need pildid, mille leiab ka viidatud artiklitest, tunduvad vähem vajalikud. :: Tekstis on iseasi, et tuleks teemas püsida. Linnaartikkel on eelkõige linnast kui sellisest ja peaks sellega seotud teistest asjadest rääkima kokkuvõtvalt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. september 2019, kell 17:19 (EEST) == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> ==Tuuba asemel helikon== Sinu tehtud ja pealkirjastatud nädala pildil ei ole kujutatud mitte tuuba, vaid helikon. Helikon käib keerdu ümber keha, tuuba mitte. Veel täpsemalt on pildil kujutatud helikoni erikuju [https://en.wikipedia.org/wiki/Sousaphone|''sousaphone'''i] (ma pole kindel, kas seda terminit eesti keeles kasutatakse). --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. september 2019, kell 22:33 (EEST) :Ju siis on nõnda. :) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. september 2019, kell 23:04 (EEST) == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Pertmanni pildid == Kas ma saan õigesti aru, et nende piltide anonüümne autor on loa andjale siiski teada ning loa andja teostab autori varalisi õigusi õiguspäraselt (autori loal)? Algselt väitis üleslaadija, et autor on teadmata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. oktoober 2019, kell 19:54 (EEST) :Pigem oli see jah seda pidi, et tahaks isiklikku infot anonüümsena hoida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 15. oktoober 2019, kell 01:44 (EEST) ---- [[:Fail:Urmas Nemvalts.jpg]], [[:Fail:Punapilved.jpg]] ja kolm pilti märgisegea {{tl|Ajaloomuuseum}} on praegu kustutamiseks esitatud. Kas sul on kavas nende piltidega midagi ette võtta? Samuti, [[:Fail:Arvo Pärt (foto K. Kikkas).jpg]] on nüüd viimane pilt selle litsentsiga. Näen, et viisid Kikkase ülejäänud pildid vaba litsentsi alla. Pärdi oma ei lähe vaba litsentsi alla? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 11. juuli 2020, kell 16:03 (EEST) :Kikkas müüb seda Pärdi fotot ja seepärast ta seda vabaks anda ei soovi. Ülejäänute vabaks andmise vastu ta ei olnud ja need sai kunagi mingi hetk ka Commonsisse liigutatud. :Nemvaltsile peaksin uue kirja saatma. See on suht iidne pilt ja selle aja meilivestlust mul ei paista alles olevat. :Začekile peaksin ka äkki üle kirjutama. Vaatasin, et see on selline so-so. Võib vaielda, kas luba on piisavalt konkreetne. :Ajaloomuuseumi piltide puhul räägime ka suht ''legacy'' asjadest. Need on ikkagi 2007. aastast ja Commonsis üldiselt nii vana kraami puhul isegi ei vaadata seda, sest ikka 10+ aasta jooksul pole probleeme üles kerkinud, siis küllap on ok. Siin oleks vaja taas kontakteeruda ning praktikas on õiguste asi keeruline. Astrid Tiits elas aastani 2005. Samas võib kergesti väita, et õigused läksid üle Langebrauni portselanitööstusele, mille puhul õiguste järgnevuse osa vajaks vist aga eraldi uurimistööd. Vaasi foto puhul oleks vaja ka fotograafi puutuvat (kuigi siin on õigused arvatavasti muuseumil) aga nt toodangumärgi puhul on see suht otseselt ettevõttesse puutuv. Ning seal oli ka suht palju massitoodangut, mille puhul on juba loomupäraselt autoriõiguse küsimus vaieldav. Samas ega muuseumist vast väga kindlat midagi vastata ei osata ja vast oleks ka põhjendamatu arvata, et õigused muuseumile kuuluvad. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. juuli 2020, kell 21:53 (EEST) :: Ma saan siis aru nii, et Pärdi pilti pole põhjust alles jätta. Ajaloomuuseumi piltide puhul ka seega pole oodata, et need vaba litsentsi alla tuleksid? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuli 2020, kell 14:38 (EEST) :::Pärdi foto puhul on olemas luba selle Vikipeedias kasutamiseks ning pm saame siin hoida ka neid pilte, mis Commonsisse ei sobi. Seepärast pole ma ka sellega seni midagi ette võtnud. :::Ajaloomuuseumi piltide puhul on jah suht kahtlane, et kas muuseumil on õigust neid vabade litsentside alla lubada. Samas võib toodangumärgi foto puhul küll argumenteerida, et seal autoriõigus ei rakendu. Liiga lihtne jms. Selline logo ise küll vast püsiks edukalt Commonsis säärase põhjendusega. Samuti ei ole selle jäädvustuse juures eraldiseisvat fotograafi autoriõigust. Seega ühe pildi kolmest võiks alles jätta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. juuli 2020, kell 18:36 (EEST) :::: Meil pole vastavat mittevaba sisu erandit. Ka võimaliku erandi korral oleks selle pildi kasutamine kooskõlas Wikimedia litsentsipõhimõtetega üsna põhjendamatu, kuna Pärdist on hulk vabu pilte ja ka Kikkase loomingu kohta on saadaval omajagu näiteid, mis on vaba litsentsi all. Seda ka, et kui luba juba küsida, siis tuleks küsida luba ikka vabaks kasutuseks. :::: Ehk saad siis selle toodangumärgi foto Commonsisse viia sellise litsentsi all, mis sinu meelest sobiks? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 15:37 (EEST) == Ingliskeelne tõlge == Tere, kuidas ma saaks alustada artikli Arved Toots ingliskeelse variandi sisestamist nii, nagu ma tegin eesti keeles? Tõlge on lastud üle kontrollida ja on igati korras. Tervitades, Kirjahiidlane :{{Ping|Kirjahiidlane}} Seda artiklit saaks alustada [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Arved_Toots&action=edit&redlink=1 siin], aga ingliskeelne Vikipeedia on vähe tundlikum sel teemal (neil seal igasugu vandalismi palju jne). Seega on uutele kasutajatele artiklite loomine vähe keerukamaks tehtud. Asi peaks olema lihtsam, kui su konto on juba neli päeva vana ja tehtud on 10 muudatust (vastavas keeleversioonis). Ehk variant oleks alustuseks teemaga seotud artikleid muuta (nt ei lingi hetkel mitte ükski inglikeelse Vikipeedia artikkel sinna; ega [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Lingid_siia/Arved_Toots eestikeelse Vikipeedia puhul ka seis hetkel liiga hea ei ole]). Kui nii kümmekond muudatust käes, siis peaks ka uue artikli alustamine hõlpsamalt sujuma. :Muide. Oma kommentaare saad allkirjastada, kui kirjutad kommentaari lõppu <nowiki>~~~~</nowiki>. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. september 2020, kell 18:16 (EEST) == Ingliskeelne artikkel == Kui artikli Arved Toots ingliskeelse variandi drafti ära saatsin, tuli vastuseks, et aega läheb vähemasti kaks kuud, enne kui Wiki seda aktsepteerib. Kas kuidagi kiiremini ei saa, oleks artikkel vaja 17. septembril üles saada. .[[Kasutaja:Kirjahiidlane|Kirjahiidlane]] ([[Kasutaja arutelu:Kirjahiidlane|arutelu]]) 8. september 2020, kell 20:30 (EEST) :Mul paraku väga midagi teha ei ole, et seda kiirendada. Samas see võib see juhtuda ka varem ning üldiselt on artikkel ju üsna heas korras (sellised peaks hulga kiiremini läbi minema). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. september 2020, kell 01:43 (EEST) == Ettevõttele Wikipedia artikli loomine == Sooviksime teha ettevõttele Wikipedia artikli, sest paljud otsivad ettevõtet otsingumootori kaudu ning tahame anda ka Wikipedias ettevõtte kohta üldist ülevaadet. Baltic LEI artiklit esitades, saime vastuse, et see on reklaam. Eesmärk ei ole reklaamida, vaid kirjeldada ettevõtte tegevusvaldkonda. Mida peaksime muutma ja teisiti kirjutama, et avaldataks Baltic LEI lehekülg? --[[Eri:Kaastöö/88.196.157.242|88.196.157.242]] 18. jaanuar 2021, kell 16:23 (EET) :1) Vikipeedia artikkel on lubatud ainult ja ainult juhul, kui asi on tähelepanuväärne. See tähendab seda, et sõltumatutes allikates peab asja kohta midagi kirjas olema (tähelepanuväärsetest ettevõtetest ju kirjutatakse ajakirjanduses). Paljuski on see küll kinni selles, et meil lihtsalt on vaja, et kuskil oleks andmed kirjas ja viidatavad, sest muidu võivad inimesed jumal-teab-mida artiklisse kirjutada (ning sama kehtib ettevõtte kodulehe kohta). Igatahes: Baltic LEI kohta mina selliseid allikaid ei leia ja seega ei ole tänase seisuga see teema selline, mille kohta saaks artiklit lubada. :2) See siin on eestikeelne Vikipeedia. See tekst oli inglise keeles. Seega oli see niikuinii siia täiesti sobimatu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 16:33 (EET) == Sandbox == Hello Ivo, Could you create a sandbox for me? I'd like to try to work on an article. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 16. juuni 2021, kell 22:53 (EEST) :{{Ping|Nicola Mitchell}} you could use [[Kasutaja:Nicola Mitchell/liivakast|that sama page]]. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 16. juuni 2021, kell 23:17 (EEST) ::Okay, thanks! [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 16. juuni 2021, kell 23:23 (EEST) :::Hello Ivo, When you have time, could you take a look at the article in my sandbox: [[Kasutaja:Nicola Mitchell/liivakast]]? Can you help me bring it up to Wikipedia standards, so that it can be created? [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 01:35 (EEST) == Please block! == Hi, I am Tmv. This is a troll user : * [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]] Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:09 (EEST) == Konkurss == Tere! Siiralt vabandan, et niivõrd hilja minu arutellu jäetud sõnumile vastan. Pidin Teiega konkrusi osas ühendust võtma! Ikka head [[Kasutaja:Petushok8|Petushok8]] ([[Kasutaja arutelu:Petushok8|arutelu]]) 11. detsember 2021, kell 20:25 (EET) :{{Ping|Petushok8}} pole miskit. Tahaks sulle nimelt auhinna jagada ja sellega oleks vaja sind kätte saada (või oled äkki tulemas ühele kahest [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Jõulud 2021|Vikipeedia jõulupeost]]?). Muidu on võimalik kasutada ka valikut "Saada kasutajale e-kiri", aga sul pole kas e-posti aadress märgitud või sa pole lubanud endale kirju saata (võid ülenurgast vaadata "Eelistused" ja sealt alt "E-posti sätted"). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. detsember 2021, kell 21:37 (EET) Oi, seda on küll väga tore kuulda! Panin üles ka oma emaili ning registreerisin end Tartusse jõulupeole. Kohtumiseni! [[Kasutaja:Petushok8|Petushok8]] ([[Kasutaja arutelu:Petushok8|arutelu]]) 11. detsember 2021, kell 23:34 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Sügav pettumus == Tervitus kunstidest. Mis te arvate, et enese reflektsioon on promo? Misasja, lõpetage sihik diskrimineerimine. Olen tegevustik ka tõesti näituseid veel tulekul see aasta. Ajalooline kokkuvõte 30nd. alguses pole reklaam vaid tööviljadega edasi töötamine. Ma kaeban teie peale. Six (kunstnik) 1. märts 2022, kell 03:24 (EET) :{{Ping|Ulvi Kapp}} korduvalt on juhitud sinu tähelepanu artikli juures olevatele arvukatele probleemidele. Korduvalt on neid ka parandatud, aga oled parandusi järjepidevalt välja visanud. Selle peale näib, et ainuke võimalus on sinu tegevus vikis blokeerida ja see artikkel kustutada. Ilmselgelt ei ole sa võimaline aru saama, et milline on entsüklopeediline sisu ja millised reeglid Vikipeedias kehtivad. Aitab küll sellest kõigi aja raiskamisest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. märts 2022, kell 14:22 (EET) :[[Edward von Lõngus]] --- see on promo ja reklaam ning sealt tuleb ka minu vastu isiklik vimm. Palun selle mitte alluda, teie enda elu töö võib selle all kannatada. Te teate küll, kes selle taga on. (Tartu vaim) Six (kunstnik) 2. märts 2022, kell 14:16 (EET) ::{{Ping|Ulvi Kapp}} see artikkel esindab täpselt seda, mida me Vikipeedias näha tahame. Vaata sealt ja õpi, kuidas artiklit teha. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. märts 2022, kell 14:54 (EET) == Borgward == @[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] Tere! Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega. aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 01:47 (EEST) :Ei. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 10:43 (EEST) @[[Kasutaja:Kruusamägi|Kruusamägi]] miks mitte? :If you don't stop spamming users with that, then you will be blocked. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 19:06 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:07 (EEST) tqjr7tv1g9s8mw6rgybhn0jb8kx5dnt 3 50562 6175206 6098258 2022-08-08T07:05:47Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv}} == Looking for help == My name is Ivan, I am 17 years old and I am from Cuba. I must say I am very interested in Estonian language and culture, that´s why I decided to contact you and I hope that if you wish you be able to help me. I am writing a scholar work about your country but due to my lack of access to Internet (I can only access to Wikipedia) I can´t get information enough about your country to finish it, so, I would need a little help from you, an Estonian citizen. If you decide to help me, you can contact me by my e-mail direction: nayesda.daria@medired.scu.sld.cu. Thanks and I apologize for my bad English Ivan == Artiklit illustratsiooniks == Kas sa oskad soovitada mõnda artiklit Norra-teemast, mis sobiks Norra-nädala voldiku illustratsiooniks? Ei tahaks selleks potjomkinit teha (ehk artiklit muuta), vahest tead midagi millel on kohe alguses ilus kevadine pilt paremal, "vajab toimetamist" on igati OK :-) 'tähh, -petskratt & Piret : Kuna küsiti illustratiivset artiklit, siis valin välja pildimaterjaliga artikleid. Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, räägitakse. : Kultuuri vallast: [[Gustav Vigeland]], [[Rikard Nordraak]] : Geograafia vallast: [[Edgeøya]] (võistlusartikkel), [[Tunnsjøen]] (võistlusartikkel), [[Nordkinn]] : Ajaloo vallast: [[Stiklestadi lahing]] (võistlusartikkel), [[Sillsallaten]] Valisin välja sellised artiklid. Võimalik, et teised pakuksid midagi muud, siis nad võivad seda teha. avjoska 10. aprill 2009, kell 11:50 (UTC) ---- Kas IP järgi ei ole võimalik kuidagi tõendada, et see olin mina, kes selle kirjutas? [[Kasutaja:Changeant|alts]] 18. aprill 2009, kell 08:56 (UTC) :Noh, Su reaktsioonist ma juba järeldasin, et oli küll Sinu tehtud artikkel. Aga tee see veel paremaks ja pikemaks, et Su võistlusartikkel välja paistaks teiste hulgast. Edu võistlusel! avjoska 18. aprill 2009, kell 09:02 (UTC) ==Tänud== Aitähh tunnustuse eest.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 7. mai 2009, kell 16:18 (UTC) Tänud kutse eest, aga kahjuks mul ei ole võimalik üritusest osa võtta. --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 12. mai 2009, kell 14:37 (UTC) Tänan kutse eest! Väga kahju, aga ei saa ma ürituses osaleda. [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] 12. mai 2009, kell 16:43 (UTC) Tänud tunnustuse eest, oli meeldiv üllatus! Parimad soovid algavaks aastaks! [[Kasutaja:JansaT|JansaT]] 30. detsember 2009, kell 15:36 (UTC) Suur tänu tunnustuse eest! Alati on meeldiv kui su tööd tähele pannakse ja hinnatakse. [[Kasutaja:Al.Neuland|Al.Neuland]] 25. mai 2010, kell 04:12 (EEST) Tänud abi eest. Proovin ELi artiklit ümber toimetada, kuid pean juba eelnevalt hoiatama, et sellega võib omajagu aega kuluda. Tervitades. [[Kasutaja:AiPaas|AiPaas]] 03. aprill 2011, kell 22:13 ==Pildid== Avjoska, sina oled minu arust ainus, kes vikipeedias omatehtud piltidele artiklisse enda nime juurde paneb. Teave fotograafi kohta ei ole nii oluline ja see on ju pildi juures niigi olemas, kui pildil klõpsata, kohe näha. Mina olen sinu nime ära võtnud, et oleks rohkem teiste artiklite moodi. Ma ei pea vajalikuks sinu isikut niimoodi reklaamida. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 19. mai 2009, kell 13:53 (UTC) :Mina ei näe selles probleemi. Võimalusel võiks ka teiste artiklite piltide juures sama teha.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 19. mai 2009, kell 13:58 (UTC) : Minu meelest teeb piltide juures seda ka Siim. : Leian, et fotograafil on õigus oma nimi juurde panna. Tegu pole kollektiivse loominguga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. mai 2009, kell 14:13 (UTC) :: Ma ei pahanda, kui mu nimi ära võetakse pildi juurest. Aga jätkan siiski samas vaimus, sest need pildid on siiski minu tehtud. avjoska 19. mai 2009, kell 17:48 (UTC) :::Commonsist öeldi, et see on kohaliku Vikipeedia poliitika küsimus. Palju pannakse autori nime artiklilehele sellepärast, et pildi kasutajad väljaspoolt Vikipeediat ei viitsi pildile klikkida ega autori nime vaadata. Praegu arvan ise, et autor võib nii olla kui ka mitte olla artiklilehel märgitud, varem olen olnud artiklilehel märkimise vastu. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 19. mai 2009, kell 19:16 (UTC) :::: No kui pildi tegija nime ei taheta alles jätta... pildistamise kuupäeva võiks ju jätta? või on selle vastu ka mõni reegel? :) avjoska 20. mai 2009, kell 20:03 (UTC) ::::: Mina küll ei saa aru, miks ei võiks autori nime olla. Kas sellist litsentsi siis pole, mis sellise tingimuse esitaks? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 20. mai 2009, kell 20:06 (UTC) :::::: Ütleks ühe riigiasutuse juhtivtöötaja sõnu kasutades: sellist jama on päris keeruline kommenteerida. :) Loomulikult on igal fotograafil õigus oma nime pildi juures avaldada ja kuupäev on pildi informatiivsuse suurendamiseks absoluutselt vajalik. Miks ma peaksin selle teabe hankimiseks minema eraldi foto andmeid vaatama kui need on lihtsalt lisatavad pildile artikli lehel? -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 20. mai 2009, kell 20:17 (UTC) :::::::Ei saa teist kuidagi aru. Fotograafi nime ja kuupäeva tahate näha, ehkki see on ühe klõpsu kaugusel, aga artiklist "pütt (perekond)" ei luba linkida artiklile "pütt", ehkki see minek nõuab palju klõpse ja nupuvajutusi. Ma jätan siis nime ja aja edaspidi alles. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 20. mai 2009, kell 21:37 (UTC) :::::::: Taivoga nõus, et vahel tahaks Vikipeediat kasutajasõbralikumaks teha aga siis leitakse igasugu ettekäändeid, miks mall ei sobi. :::::::: Mina pooldan ka, et pildil peaks fotograafi nimi näha olema. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 21. mai 2009, kell 00:30 (UTC) ::::::::: Kisub hääletamiseks üle kasvama. kas peaks kuskil mujal seda arutama? Nimelt ma Commonsis kasutangi seda litsentsi, mis nõuab autori nime lisamist pildi kasutamisel. ma ei tea, kas see litsents Wikimedia Foundationi projektide puhul töötab. avjoska 21. mai 2009, kell 06:31 (UTC) Ei usu, et hääletust vaja. Kõik peale Taivo on ju nõus.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 21. mai 2009, kell 08:52 (UTC) Selle litsentsi puhul on autori märkimine ju lausa kohustuslik. See on Vikipeedias aktsepteeritav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. mai 2009, kell 09:12 (UTC) :Kõik litsentsid, millega enam-vähem kursis olen (Creative Commons Attribution (+ShareAlike), GFDL) nõuavad autori nime mainimist. See mainimise kohustus ei kehti ainult täieliku autoriõigustest "loobumise" (public domain) korral. Vikipeedia tava on, et autor on märgitud pildilehele. Kui autor märkida ka artiklilehele, siis litsentsidega (nt varemnimetatud) see küll vastuolus ei ole. :Ma sain nii aru, et ka Taivo edaspidi nime ei eemalda. --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 21. mai 2009, kell 13:08 (UTC) ==Translation Request== Hi! Could you translate and add this article into your wonderful wikipedia? You can reach me [[:war:User talk:warayupay|here]]. Thanks. With Kind Regards --[[Kasutaja:Warayupay|Warayupay]] 18. juuni 2009, kell 09:34 (UTC) '''Tacloban''' [[File:Ph locator leyte tacloban.png|thumb]] Tacloban is a port city in the [[Philippines]]. It is approximately 360 miles southeast of [[Manila]]. It is the capital of the province of [[Leyte]]. It is also the regional center of [[Eastern Visayas]]. {{Commonscat|Tacloban City}} [[:en:Tacloban]] ==Nimeline kommentaar== Su nimi kajastus ühes mu kommentaaris: See mall või mingi muu mall võiks tõesti kuidagi kohandada Eesti fotograafidele (kaasa arvatud siis mitte ainult ametilt fotograafidele), kus kasutatud on nende pilt (teada peaks olema fotograafi nimi, tema luba), mis on lubatud spetsiaalselt Vikipeedias kasutamiseks. Näiteks saaks seda kohaldada Ave-Maria Mõistliku puhul, kes piltidele oma nime paneb; ma eeldan, et ta eesmärk oleks, kui tema pildi kasutamisel ta nimi mainitaks.--[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 26. juuni 2009, kell 16:32 (UTC) :Aitäh mainimast. Mina ei pane seda luba spetsiaalselt Vikipeedias kasutamiseks. Ma luban oma pilte igal pool kasutada, lihtsalt tahan, et mu nimi kajastuks pildi juures. Mis mallist üldse juttu on? avjoska 26. juuni 2009, kell 17:31 (UTC) ::Vikis panen pildi juurde oma nime lihtsalt selleks, et mujal kasutades siis mu nime ei unustataks. Ma ei ole edev; leian, et mu piltide kvaliteet ei ole üldse hea, kuid nende kasutamise suudan tuvastada ainult siis, kui nimi on juurde pandud. avjoska 26. juuni 2009, kell 17:38 (UTC) == Viki viki == Tere. Seoses sellega, et olen järgmist mitu nädalat Eestis, meilisin Andresega, ja sain tema käest teada Viki külas toimuvast Viki kokkutulekust. Hea meelega tuleksin ka, kui veel mahun. Andres palus, et kirjutaksin Sinule &mdash; seda ma siis käesolevate ridadega teen. Mida on mul vaja veel teada, kirjutada, maksta, kaasa võtta jne? --[[Kasutaja:Mmh|Mmh]] 25. juuli 2009, kell 11:01 (UTC) :Kaasa võtta telk, toit-jook, soovituslikult sülearvuti. Ette pole maksta midagi, sest mul endal selle üritusega väljaminekuid ei ole olnud. lähemalt: [[Vikipeedia:Kokkusaamised#Viki kogukond Viki külas]]. avjoska 25. juuli 2009, kell 11:05 (UTC) ::Aitäh. Midagi telgitaolist proovin siis kuskilt laenata, arvutita ma kannatan välja (Eestis on mul ju kaasas ainult, mis seljakotti mahub). Kas sõidetakse Tallinnast selle bussiga 7:45, või sõidab keegi autoga, kellel veel vaba koht oleks? Ja mis kõik on sisuliselt kavas? --[[Kasutaja:Mmh|Mmh]] 25. juuli 2009, kell 11:36 (UTC) ::: Ise suure tõenäosusega ühinen seltskonnaga Kuressaares. Autoga tulijate kohta ma ei tea. Sisulist kava väga täpselt paika ei ole pannud. avjoska 25. juuli 2009, kell 11:38 (UTC) == Heade artiklite kandidaadid == Kui aega saad, ehk parandad heade artiklite hääletamise lehel ([[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Maruula-elevandiõunapuu|siin]]) enda hääle ära. Nagu ma aru saan, siis Sa tegelikult oled praeguse seisuga poolt. Äkki saab siis ühe hea artikli juurde, neist on hakatud meil puudust tundma :) --[[Kasutaja:Jaan513|Jaan513]] 22. september 2009, kell 19:14 (UTC) == Stelmachid == Kas [[Irina Stelmach]] ja [[Nikolai Stelmach]] on sugulased? :Minul info puudub. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 7. oktoober 2009, kell 06:19 (UTC) ==Translation request== Hi Avjoska! Would you be so kind to help me translate [[:en:Lu Xun|this article]] into the wonderful Estonian language? ''Please''. If you think that article is too long, here is a short version: "Lu Xun was a Chinese short story writer, editor, translator, critic, essayist and poet. He was most famous for the novella The ''True Story of Ah Q''." Thanks a lot and best regards:)--[[Kasutaja:Amaqqut|Amaqqut]] 5. november 2009, kell 06:19 (UTC) == Vikipeedia alatiseks == Hei! Ole hea ja aita [[m:Fundraising_2009/core_messages/et|tõlkega]]. See peaks valmis olema, aga on tarvis, et tõlge oleks mitme peale tehtud – keegi peab veel üle vaatama ega õigekirja ja muu säärasega puusse pole pandud ja seejärel [http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Template:Translation/Fundraising_2009/core_messages&action=edit siin] olekuks ''ready'' panema. Aitäh! Pikne 17. november 2009, kell 12:05 (UTC) :Lisasin oma kommentaarid seal arutellu ja tegin ka tekstides väikesi parandusi. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 17. november 2009, kell 12:29 (UTC) == Nüüdismuusika artiklite koostamise võistluse pressiteade == Palun, kas võiksid Vikipeedia nimel laiali saata pressiteate [http://www.schoenberg.ee/SB_020_Uudised/091126_NYYDISMUUSIKA_ARTIKLITE_TUNNUSTUSAUHIND.htm Vana-aasta ööl lõpeb nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlus!]. Tervitades --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] 26. november 2009, kell 11:26 (UTC) :Annan natuke aega ka teistel vikipedistidel sellega tutvuda. Kui kommentaare homseks ei teki selle pressiteate kohta siiasamasse, siis võin vast laiali saata küll. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 26. november 2009, kell 12:03 (UTC) ::Andrus, lisaksin Sinu kontaktisikuna selle pressiteate lõppu, juhuks, kui mõnel väljaandel tekib lisaküsimusi. Mul aga ei ole Su kontaktandmeid, leidsin postiaadressi, kuid küsijatele vist sellest ei pruugi piisata. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 27. november 2009, kell 08:45 (UTC) :::Ahhaaa, leidsin e-posti lõpuga eesti.ee, see vist peaks töötama? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 27. november 2009, kell 08:49 (UTC) ::::See töötab ka, kuid ametliku kontaktina võiks anda Eesti Arnold Schönbergi Ühingu mailiaadressi schoenberg@schoenberg.ee --[[Kasutaja:Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] 27. november 2009, kell 10:21 (UTC) ''Kuni 31.detsembrini 2009 kell 23.59:59 Eesti aja järgi on kõigil huvilistel võimalik osaleda Vikipeediapõhisel nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise võistlusel. : Kuupäevas peaks olema tühik. Kellaaega pole siin ega hiljem mõtet sekundi täpsusega märkida, sest sekundeid me ei saa tuvastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. november 2009, kell 19:03 (UTC) == Küsimused == Mul on küsimus, et kas seda [http://en.wikipedia.org/wiki/File:Stargate_Continuum.jpg pilti] võib kasutada artiklis ilma autoriõigusi käsitlemata kuna see on filmi plakat? --[[Kasutaja:Scoop|Scoop]] 29. november 2009, kell 21:45 (UTC) :Minu arust ei tohiks ühtegi filmiplakatit vikipeedias kasutada. Ma saan aru, et ka ingliskeelses vikis nad tunnistavad, et tegelikult seda kasutada ei tohi. aga see on mu subjektiivne arvamus. teised võivad julgelt oma arvamust siin lehel väljendada. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 29. november 2009, kell 21:41 (UTC) Tänan, sain oma vastuse kätte. --[[Kasutaja:Scoop|Scoop]] 29. november 2009, kell 21:45 (UTC) ::Filmiplakatid on samamoodi autoriõigustega kaitstud nagu muudki teosed.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. november 2009, kell 21:45 (UTC) ::: Jah. Aga USA seaduste järgi tohib inglise viki neid kasutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. november 2009, kell 23:14 (UTC) == Pildid == Laadisid vikipeediasse pildi [[:Pilt:Komeetkala.jpg]]. Võtsid inglise vikist, kuid seal on see kustutatud. Kas kustutame ka eesti vikis või on sul mingi litsents pildile anda? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 29. november 2009, kell 22:00 (UTC) :Mul ei ole mingit litsentsi anda. kui commonsis parem pilt olemas, pole probleemi. võib julgelt selle kustutada. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 29. november 2009, kell 22:04 (UTC) == Biograafiate portaal == Kas selliseid lehekülgi nagu [[Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/30. märts]] on ikka mõtet rohkem täiendada? Ja veel enam ühe nime kaupa. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 2. detsember 2009, kell 19:21 (UTC) :Miks ei ole olemasolevaid artikleid mõtet täiendada? Kui leht on olemas, peaks see edastama ka maksimaalselt infot. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 2. detsember 2009, kell 19:23 (UTC) ::Tee enne portaal(id) korda. Praeguses seisus ei kasuta neid niikuinii suurt keegi. See loend on küll asja juures kõige väiksemaks probleemiks. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 2. detsember 2009, kell 21:10 (UTC) :::Ma leian, et kuna me kõik teeme Vikipeediat vabatahtlikult, siis ei ole ilus teistele ettekirjutusi teha või üksteist käskida/keelata. Kui loend on asja juures kõige väiksem probleem, siis milles asi on? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 2. detsember 2009, kell 21:17 (UTC) ::::Seetõttu ma ei käskinudki vaid küsisin, et "kas on ikka mõtet" seda loendit "rohkem täiendada". Ning ma ei ütleks, et vastus "miks ei ole olemasolevaid artikleid mõtet täiendada" ei ole just kah teab mis asjalik – tegu pole ju artikliga (kui oleks siis ma seda ei küsiks). Õigupoolest pole tegu isegi ühe õige loendiga ning mul on kuri kahtlus, et neid biograafiate loendid on meil niigi ülearu. ::::Ning see biograafiate portaal paistab nõnda õnnetuvõitu, et ennem kui loend veel pikemaks kirjutada, võiks ehk portaali kõpitseda. Minu loogika on küll selline, et kui portaal ise õnnetu välja näeb ei ole ka mõtet sinna mingit vinget igapäevaselt vahetuvat jubinat külge pookida kuna keegi seda jubinat niikuinii vaatama ei tõtta... oleks meil esilehel mingi selline sisu siis ehk veel keegi vaataks. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 2. detsember 2009, kell 21:30 (UTC) :Lähen uuele katsele. Kas tõesti ei oleks asjalikum näiteks lehe [[Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/28. aprill]] lõppu lisada "Vaata pikemalt: [[Sündinud 28. aprillil]]" kui seda pidevalt täiendada, sest see asjatu dubleerimine praegusel hetkel on minu arvates küll jaburuse tipp. Ma saan aru, et artiklisse (nagu "Sündinud 28. aprillil" seda on) oleks tõesti tarvis nimesid lisada aga no milleks vaeva näha portaali alamlehega, mis on niigi pikem kui see olema peaks? [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 24. detsember 2009, kell 14:55 (UTC) ::Tegin detsembri lõpuni, palun jätka. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 25. detsember 2009, kell 10:17 (UTC) :::Et biograafiate lehele, niivähe kui ma nende kallal töötada olen jõudnud, olen ma alles jätnud ainult olulisemad isikud (ja kohati juurde otsinud ning infot täiendanud). See viis see mind aga mõttele, et kuna sama infot on tarvis kasutada ka kuupäevaartiklites siis ehk võiks nõnda teha, et nende artiklite vastavasse alajaotusse võttagi kogu info just samast biograafiate portaali alamlehelt (mis on tihti juba paremas seisus). See tähendab, et jääks vähem lehekülgi, mida hallata tuleb ja see omakorda lihtsustaks ja kiirendaks oluliselt asjaajamist. :::Ühtlasi peab vaatama, et neid biograafiate portaali tegelasi üle käies saaks ka isikuartikleid üle vaadatud ning vajadusel toimetud. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 29. detsember 2009, kell 21:06 (UTC) :::: Ma tavaliselt üht-teist nokitsen ka artikli juures, kui seda loenditesse kannan. Eelnevast ei saanudki väga täpselt aru. Mina ei olegi tähele pannud, et biograafiate portaali sündinute lehel oleks rohkem infot kui sündinud x kuupäeval lehel. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 30. detsember 2009, kell 03:40 (UTC) ::Eelnev oli siis selle kohta, et lehte [[Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/30. detsember]] saaks kasutada mallina kust võtta kogu info [[30. detsember#Sündinud]] selle tarvis jne. Ühtlasi tähendaks see seda, et kui mõnest olulisest tegelasest on artikkel puudu, tuleks see tekitada, sest senise praktika järgi on biograafiate alamlehel mainitud ainult neid, kellest meil ka artikkel on. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 30. detsember 2009, kell 09:11 (UTC) ::: Minu meelest tuleks kõigepealt korda teha kuupäevaartikkel (eemaldada liigsed ning vajaduse korral rajada selleks spetsiaalne lehekülg pluss lisada puuduvaid) ning siis võtta see eeskujuks ka portaali jaoks. Artiklid võiks teha ka kuupäevaartikli punaste linkide järgi. Portaali abiabileht on minu meelest eeskuju võtmiseks liiga nurgatagune koht. Osa kuupäevalehtedest ongi juba korda tehtud, aga tuleb vaadata, et sinna risu ei satuks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. detsember 2009, kell 10:24 (UTC) :: Kuna nii leheküljel [[Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/30. detsember]] ja [[30. detsember#Sündinud]] peaks ühtviisi lühendatud loend olulisemate nimedega olema, näeksin sellist lihtsustust, et täiendada oleks vaja portaali nimeruumi lehte ja teises oleks loendi asemel kood <nowiki>{{:Portaal:Biograafiad/Sündinud täna/30. detsember}}</nowiki>. Et siis oleks kolme loendi asemel kaks ülal pidada? [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 30. detsember 2009, kell 11:02 (UTC) :::Ivo vist midagi sellist mõtleski, kuid kuupäevaartiklis on ainult olulisemad isikud (ka need, kellest veel artiklit ei ole, kuid nähakse artikkel ette); portaali lehel on kõik isikud, kellest Vikipeedias artikkel juba olemas. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 30. detsember 2009, kell 11:07 (UTC) :: Ma saan aru, et kõik on artiklis [[Sündinud 30. detsembril]] ja Ivo jutust, et portaaliloend just ei peaks üleliia pikaks venima (ka olulisematega). [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 30. detsember 2009, kell 11:11 (UTC) ::: Kui portaali lehele tulevad need ja ainult need, kellest artikkel on olemas, siis tuleb tõesti portaali lehte eraldi pidada. Aga eeskujuks ta ikkagi ei saa olla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. detsember 2009, kell 12:12 (UTC) ::::Põhileht oleks "Sündinud 30. detsembril", kus peaks olema loetletud absoluutselt kõik, kellest artikkel on või see kunagi tekkima peaks. Kuupäevaartiklis (30. detsember) ja portaalialamlehel (Portaal:Biograafiad/...) saaks kasutada ainult ühte loendit, mis tähendaks, et kahe lehe muutmise asemel piisaks ainult ühe muutmisest. Ning olulisemad tegelased, kellest artiklit pole, nendest tuleks nii kui nii võimalikult kiirelt miskit kirja saada. Ning seda ei pea võtma absoluutse reeglina, et portaali alamlehele ainult neid panna, kellest artikkel olemas aga väga olulistest tegelastest on meil enamuses juba niigi artiklid ja kui leiab mõne puudu olevat siis saab need tekitada. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 30. detsember 2009, kell 16:18 (UTC) :::::Ma leidsin alles umbes nädal tagasi, et Strindbergist artiklit eestikeelses vikis ei ole, nii et ma ei julgeks küll väita, et olulised tegelased on kaetud. Olen juba panema hakanud seda "vaata"-malli portaali alamlehele, kuid sain aru algul, et see portaali alamleht on konkreetselt nendele isikutele ette nähtud, kellest artikkel vikis on. Kui portaali alamleht jääb hooldamata, kas keegi garanteerib, et portaali kordasaamisel seda hiljem täidetakse (roboti abiga või ilma)? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 30. detsember 2009, kell 16:52 (UTC) ::::::Mina Strindbergi küll niiväga tuntud tegelaseks ei nimetaks, et tema puudumist loendist märkama kipuks. Küll on aga tänase kuupäeva järgsest loendist puudu Tiger Woods ja Rain Lõhmus ning et nende kohta artiklit pole on juba oluliselt hullem. ::::::Seega: ma ei taha väita, et KÕIK olulised tegelased on kaetud. Kaugel sellest. Kuid enamus olulisemaid nimesid on artikliga kaetud. Ning mõne olulisema nime saab ka punase lingina lühendatud loendisse lisada (ning ideaalis kohe artikli järgi luua). ::::::See on paratamatu, et päris valmis ei saaks ka see lühendatud loend mitte kunagi. Viki ei saagi kunagi lõpuni valmis saada. Aga sellise nimekirjaga tegelemine just aitab tähelepanu juhtida mõndadele puudujääkidele, mida kiiremas korras saaks parandama asuda. Ning mida vähem loendeid seda parem – ühest kohast taipab ehk ikka mingit puudujääki parandada aga kahest kohast muudatuste sisseviimine on hulga tülikam. :::::: [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 30. detsember 2009, kell 21:29 (UTC) ::::::: No ma ei tea, minu meelest on Strindberg mõlemast olulisem ja tuntum. ::::::: Ma olen nõus, et mida vähem loendeid, seda parem. Kaks loendit on minu meelest möödapääsmatud, aga portaalis oleva loendi asemel võiks olla ka kategooria. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 30. detsember 2009, kell 22:35 (UTC) :::Miks sa kaks punast linki välja võtsid? [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 31. detsember 2009, kell 11:46 (UTC) ::::Nagu korduvalt öeldud, on portaali lehel ainult need sünnipäevalapsed, kellest artikkel olemas. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 31. detsember 2009, kell 12:00 (UTC) :::Aga kuna meil on mõnest olulisest tegelasest artikkel puudu ja seda sama alamlehte tuleks kasutada ka kuupäevaartikli lehel siis tuleks sinna mõned punased lingid lisada. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 31. detsember 2009, kell 12:05 (UTC) ::::Minu arust ei saa portaali alamlehte kuupäevaartikli lehel kasutada, sest kuupäevaartikli lehel on olulised isikud, portaali alamlehel on kõik, kellest vikis artikkel ja "sündinud 30. detsembril" jms lehtedel on nii olulised kui ebaolulised, nii need, kellest on artikkel kui ka need, kellest pole artiklit. Nüüd vist üritasin seda erinevust 5. või 6. korda selgitada. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 31. detsember 2009, kell 12:12 (UTC) :::Ja mina üritan juba mitmendat korda selgitada, et nii kuupäeva lehel kui portaali lehel peaksid olem ainult olulisemad isikud. Kõik ülejäänud on niigi põhiartiklis loetletud. Miks sa tahad tööd juurde tekitada? [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 31. detsember 2009, kell 12:33 (UTC) == Abipalve == [[Aleksander Pettai]] nime on kandunud ka üks eesti notar. See tuleks praeguse artikli juures ära märkida, aga ma ei ole veel nii kogenud. Äkki aitad? :-) [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 22. detsember 2009, kell 16:51 (UTC) :Kumb tuntum oli? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 22. detsember 2009, kell 16:52 (UTC) == üks parandus == Kui isik, kellest on artikkel, ei soovi eriti isiklikke andmeid ja näiteks varjunime avaldada, siis peaks seda soovi arvestama. Seepärast võtsin tagasi teie parandused ühe ajakirjaniku isikuartikli juurest. SSGreporter 15. veebruar 2010, kell 15:37 (UTC) :Need andmed olid varem avaldatud ja lihtsalt viitasin kohale, kust ma need andmed sain. Nii nagu Vikipeedias kombeks – kogutakse andmeid ja viidatakse neile. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 15. veebruar 2010, kell 16:19 (UTC) On vahe, kui varjunimi on raamatukogu registris või avalikult väljas. See muudab võimatuks selle kasutamise edaspidi. Et raamatukogu need andmed internetti paneb, pole ka eriti ilus, sest pseudonüümi avamise mõte oli heategu suurematele raamatukogudele, kus oli hakatud eraldi artiklite nimistuid koostama - üks isiku- ja teine-kolmas varjunimega. SSGreporter 15. veebruar 2010, kell 22:20 (UTC) == Aitäh == Tänan! Eks ma nii pooljuhuslikult üritan lünki täita. :) [[Eri:Kaastöö/88.196.33.91|88.196.33.91]] 18. veebruar 2010, kell 14:14 (UTC) ==Sándorfi== Tere! Mina olen ungarlane Wiki-kasutaja, minu nimi on Norbert. I would like to request something from you. There is a Hungarian painter, István Sándorfi, we have now about 20 translations, could you make for us an Estonian version? Here is the English article: [[:en:István Sándorfi]] (aga siin on soomkeelne artikel). Aitäh! [[:hu:User:Eino81]] :I think it wouldn't hurt anyone if that person is found in estonian wikipedia. But since I personally can't find anything to match him with Estonia then I leave this subject to other volunteers. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 15. märts 2010, kell 22:19 (EET) ::And do you know anyone in the Estonian Wiki, who is interested in art-theme articles or could translate that? :) --[[Kasutaja:Eino81|Eino81]] 15. märts 2010, kell 22:49 (EET) == Admninistraator, ülem, süsteemioperaator jne == [http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu/Arhiiv17#administraator_vs_.C3.BClem Siin] on see jutt, millest ma rääkisin. Sa oled ju ise ka seal sõna võtnud. Muide, laadisin kaks pilvepilti commonsisse samasse kausta, kus sinu oma. Kui viitsid, vaata. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. aprill 2010, kell 23:24 (EEST) ==Pildid== Tere! Ehk lisaksid enda üleslaetud piltidele litsentsid. Mulle jäid praegu silma need: *[[:Pilt:Maadevahe jõgi.jpg]] *[[:Pilt:Marksoo Marek.jpg]] *[[:Pilt:O'Connell Bridge Dublini kesklinnas.jpg]] *[[:Pilt:Tõnija märts 2007 002.jpg]] Aga kui on teisigi, siis lisa neile ka.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. aprill 2010, kell 19:07 (EEST) : [http://toolserver.org/~daniel/WikiSense/UntaggedImages.php?wikilang=et&wikifam=.wikipedia.org&since=&until=&img_user_text=Avjoska&order=img_timestamp&max=100&order=img_timestamp&format=html Selline tööriist] on olemas. Pikne 12. aprill 2010, kell 19:24 (EEST) ::Isegi [[:Pilt:IMGP3459.JPG]] on litsentsita. Ühtlasi oleks parem selle pildi nime muuta. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 26. aprill 2011, kell 17:51 (EEST) :::Marksoo Marek on ikka litsentsita. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. oktoober 2011, kell 10:49 (EEST) ==Kogudused== Minu meelest on koguduse ametlikus nimes "Kogudus" suure tähega (ja alguses on "EELK"). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2010, kell 10:08 (EEST) :EELK ettepanemine artikli nimele muidugi lihtsustaks asja. aga kogudus suure algustähega... no ma ei tea... --[[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 20. juuni 2010, kell 12:08 (EEST) :: Kirjutatakse mitut moodi. Mul on ka raske ametlikku nime kindlaks teha, aga ümbersuunamisel tuleb suure tähega variante seda silmas pidada. :: Näiteks [http://www.kehrakogudus.ee/vana/stat/harju.htm siin] on kõik suure tähega, kuigi EELK ees ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2010, kell 12:43 (EEST) ::: No ma ümbersuunamise puhul üritan meeles pidada edaspidi. aga artiklite pealkirjad võiksid praegu selliseks jääda nagu on. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 20. juuni 2010, kell 12:45 (EEST) ::::: Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 20. juuni 2010, kell 13:26 (EEST) :::: Kui ma olen eesti keele algustäheortograafia reeglitest õigesti aru saanud, siis ametlikkuse rõhutamiseks võib sõna kogudus kirjutada suure tähega. Väikese tähega on ta allüksuse tähenduses, aga tähendus sellest vist ei muutu ja nii võib ka kirjutada. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 20. juuni 2010, kell 12:54 (EEST). ---- Palun võtta Nirgiga ühendust ja küsi Ivar Puura pildi kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. juuli 2010, kell 09:51 (EEST) ==Maateaduse talgud == Oktoober hakkab lõppema ... kas keegi teeb kokkuvõte ja millal kevadsuvel toimunud talgutest. Kas peaauhinnaks on siis osalus järgmise aasta geoloogia päevadel? --[[Kasutaja:Mona|Mona]] 25. oktoober 2010, kell 21:43 (EEST) Hallooo!? Kas seda teemat nüüd ignoreeritaksegi? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 27. oktoober 2010, kell 08:37 (EEST) :Arutan Nirgiga lähiajal seda teemat. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 28. oktoober 2010, kell 10:14 (EEST) ==Fundraiser 2010_Translation & Localization== [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|left]] Greetings Avjoska, my name is Sam and I am working for the Wikimedia Foundation during the 2010 Fundraiser. My job is to be the liaison between the Estonian community and the Foundation. This year's fundraiser is intended to be a collaborative and global effort; we recognize that banner messages that perform well in the United States don't necessarily translate well, or appeal to international audiences. I'm contacting you as I am currently looking for translators who are willing to contribute to this project, helping to translate and localize messages and suggesting messages that would appeal to Estonian readers on the [[m:Fundraising_2010/Messages|Fundraising Meta Page]]. Please let me know if you'd be interested in helping with this project, and add your feedback to the proposed messages as well! I look forward to working with you during this year's fundraiser.[[m:User:Schapman|Sam Chapman]] <hr> Sporditulemused peavad jääma ilmselt sidekriipsuga eraldatuks, seega MM-de artiklites, kus on (0-3 jms.) ära seda kriipsude kontrollijat praegu kasuta. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 16. jaanuar 2011, kell 13:07 (EET) ==Hi Avjoska== Could you please check the language [http://et.wikipedia.org/wiki/IMMAGINE%26POESIA of this article] ? A friend of mine has contributed to the page, but there is something wrong... Thank you for your help --[[Kasutaja:RiverTeifi|RiverTeifi]] 19. jaanuar 2011, kell 22:08 (EET) == Vikipeedia teemaline loeng/õpituba == Tere! Otsin Vikipeedia administraatorit, kes oleks nõus õpilastele Vikipeediat tutvustama. Palun, kas oskate kedagi soovitada või saaksite seda ise paari tunni vältel mai algupoole Tartus teha? :Ehk on võimalik kamba peale see organiseerida. Praegusel hetkel aga ei tea keegi meist, kellega sel teemal ja kuidas ühendust võtta. Ma isiklikult olen peamiselt Tallinnas juuni lõpuni. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 29. aprill 2011, kell 13:10 (EEST) == HEADREAD 2011 == Tere! Kas see aasta üritusest osa võtad ja kirjanikest pilte teed? [[Kasutaja:Lohusalu|Lohusalu]] 24. mai 2011, kell 13:46 (EEST) :Plaan on küll, aga kindlasti ei jõua kõigile üritustele. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 24. mai 2011, kell 14:03 (EEST) ::Ise lähen laupäeval kui on krimikirjanikud [[Kasutaja:Lohusalu|Lohusalu]] 24. mai 2011, kell 15:42 (EEST) ==Inglisviki== Ma ei ole inglisvikis Eesti Vikiprojektiga seotud, aga äkki oskad sina lisada bännerid, et ka [[:en:Chris Jogis]] sinna sisse loetaks. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. mai 2011, kell 12:15 (EEST) :Midagi ma tegin, kas ma tegin nii, nagu sa mõtlesid? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 25. mai 2011, kell 13:45 (EEST) :: Usun, et tegid. Ilmsesti ega ma seal vikis nende lisandite panemist selgeks ei saa ja nagunii seal suuremat kaastööd ei tee.-- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. mai 2011, kell 14:27 (EEST) == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Tõlketalgud on nüüd läbi. Kutsume Teid 17. juunil kell 16 Euroopa Liidu majja, kus pakutakse talgute lõpetamise puhul jooke ja suupisteid. Seal selgub ka, milliste talguliste panus seekord kõige väärtuslikumaks osutus ja antakse kätte kingitused: 1000-eurone reisitšekk, Rahva Raamatu kinkekaardid ning Tallinna Ülikooli kirjastuse raamatud. Euroopa Liidu maja asub Tallinnas aadressil Rävala pst 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt, Kaubamaja vastast). Üritusel osalemiseks ja kingituse vastuvõtmiseks saatke palun meile oma pärisnimi, mida ei avalikustata. Palun vastake kindlasti, kas saate üritusel osaleda. Lugupidamisega Rita Niineste Euroopa Komisjoni esindus Eestis e-post: rita.niineste@ec.europa.eu : Kahjuks ei saa tulla, mul on sel ajal eksam. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 16. juuni 2011, kell 18:53 (EEST) ==Wright Challenge== Welcome to the Wright Challenge - do add your geo-location to the talk page. Welcome Estonia [[Kasutaja:Victuallers|Victuallers]] 19. juuni 2011, kell 11:40 (EEST) == [[Noemi]] == Hello! I read "Tunnustused" in [[Britney_Spears#Tunnustused]], in this section there are the awards. What write? --[[Eri:Kaastöö/82.57.38.72|82.57.38.72]] 11. juuli 2011, kell 17:40 (EEST) :Nagu näha, vajab ka Britney artikkel keelelist toimetamist. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. juuli 2011, kell 17:45 (EEST) ::Ok, I have write Auhind, it's all ok? --[[Eri:Kaastöö/82.57.38.72|82.57.38.72]] 11. juuli 2011, kell 17:51 (EEST) :::Mitte alaosa pealkirjas ei olnud probleem. Probleem on auhindade endi nimetustes. Mida tähendab "ketas koha kuld" jms? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. juuli 2011, kell 17:58 (EEST) :Thanks for the help. If you help me with: * "Ketas kohta kuld" is "Gold disc" (look [[:en:Music recording sales certification]] or [[:it:-Federazione Industria Musicale Italiana]]) * "Ketas kohta plaatina" is "Platinum disc" (look [[:en:Music recording sales certification]] or [[:it:-Federazione Industria Musicale Italiana]]) * "Topelt ketas kohta plaatina" is "Double platinum disc" (look [[:en:Music recording sales certification]] or [[:it:-Federazione Industria Musicale Italiana]]) * "Nastro d'argento" is an italian award (look [[:en:Nastro d'Argento]]) * "Wind Music Awards" is an italian award (look [[:it:Wind Music Awards]]) * "Premio Lunezia" is an italian award (look [[:it:Premio Lunezia]]) --[[Eri:Kaastöö/82.57.38.72|82.57.38.72]] 11. juuli 2011, kell 18:09 (EEST)--[[Eri:Kaastöö/82.51.0.94|82.51.0.94]] 11. juuli 2011, kell 20:39 (EEST) ::Ma ei oska neid eesti keelde tõlkida. Võib-olla keegi teine oskab. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. juuli 2011, kell 22:54 (EEST) ::: Gold disc -- kuldplaat ::: Platinum disc -- plaatinaplaat ::: Double platinum disc -- topelt plaatinaplaat ::: Nastro d'Argento -- Hõbedane Lint :: Viimast kahte ei tea -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 11. juuli 2011, kell 23:08 (EEST) :::Mulle on jäänud mulje, et "topelt" asemel öeldakse "kahekordne".--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. juuli 2011, kell 10:15 (EEST) ::::Thanks for the help. I have correct. --[[Eri:Kaastöö/79.33.253.161|79.33.253.161]] 12. juuli 2011, kell 11:41 (EEST) :Hello, I have remove <nowiki>{{keeletoimeta}}</nowiki> because I have correct section "Auhinnad" (sorry I think that the problem is only "Auhinnad"), can you tell me now where is the problem? "laulusõnade kirjutaja" is Songwriter? I correct also "Välislingid". Now it's ok? Can you look the page? Thanks --[[Eri:Kaastöö/79.35.252.119|79.35.252.119]] 12. juuli 2011, kell 13:09 (EEST) ::The section "Auhinnad" is NOT CORRECT yet. Please do not remove the template before it IS CORRECT. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 12. juuli 2011, kell 13:11 (EEST) :::Ok, it's for the Wind Music Awards and Premio Lunezia? I try to ask someone. --[[Eri:Kaastöö/79.35.252.119|79.35.252.119]] 12. juuli 2011, kell 13:18 (EEST) ::::Wind Music Awards and Premio Lunezia should be left untranslated. There are some language issuses, but be patient and I'm pretty sure that someone will correct them.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. juuli 2011, kell 16:36 (EEST) :::::I also think that "Wind Music Awards" and "Premio Lunezia" are untranslated. I look other wikipedia (also pages of others singers) and awards are write "Wind Music Awards" and "Premio Lunezia" with these words. --[[Eri:Kaastöö/79.13.28.4|79.13.28.4]] 12. juuli 2011, kell 19:44 (EEST) == Pilt == [[:Pilt:O'Connell Bridge Dublini kesklinnas.jpg|Sellega]] on mõningaid probleeme + seda ei kasutata + see võiks üldse Commonsis olla. Ehk vaatad üle? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 14. juuli 2011, kell 15:36 (EEST) == Hello == Hello, [[Kasutaja_arutelu:Avjoska#Noemi|we talked here]]. [[Arutelu:Noemi|Can you look my question (here)]], since your last edit [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Noemi&diff=2593212&oldid=2588316 there are some changes]; now the page is correct? Thanks. --[[Eri:Kaastöö/79.32.255.152|79.32.255.152]] 17. juuli 2011, kell 19:43 (EEST) :Thanks. --[[Eri:Kaastöö/79.33.252.51|79.33.252.51]] 18. juuli 2011, kell 11:36 (EEST) ---- Mis põhjusel sa selle suunamise ära kustutasid? --[[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 18. august 2011, kell 20:29 (EEST) :Sinna suunasid mingit bändi silmas pidavad artiklid mo arust. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 18. august 2011, kell 21:02 (EEST) == Küss == Hei! Tahtsin muuta oma Wikipedia salasõna, aga ei leidnud kohta, kus seda teha. Oskad aidata? Jaak 3 24. november 2011, kell 21:10 (EET) :See on eelistuste all. Kui oled sisse logitud, siis üleval parempoolses reas on kasutajanimi-arutelu-eelistused-jälgimisloend-kaastöö-logi välja. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 19. detsember 2011, kell 15:15 (EET) ---- Vaata [[Arutelu:1921. aasta Eesti meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses|seda]] ja [http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=6 seda]. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 24. detsember 2011, kell 15:20 (EET) : Ära vähemalt suunamisi ära kustuta. See spordiala kirjutati väikese tähega. Kõikides olümpiaraamatutes on see sedaviisi ja ka vanas ÕS-is ja ka Eesti Entsüklopeedias -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 24. detsember 2011, kell 16:00 (EET) Küss2 Seoses globaliseerumiss negatiivsete kõrvalnähtudega avastasin et algselt valitud kasutajanimi ''ei sobi'' globaaalselt, kui aga tahtsin teisaldada-muuta ehk teisaldada kasuataja kontot uue nime all märkasin, et "teisaldatakse ainult lehekülg ja kasutajat ei nimetata ümber". Küss, kuidas vahetada kasuatajanime, et säiliks ka varasem tehtud info ja ajalugu/kaastöö?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 29. jaanuar 2012, kell 11:18 (EET) :Kasutajanimede muutmisega tegelevad bürokraadid. Mina aidata ei saa. Pöördu ühe bürokraadi poole kahest. Nad siiski globaalselt ei saa muuta, eesti viki bürokraadid muudavad ainult eesti vikis, mujal jääb Su nimi selliseks nagu praegu. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 29. jaanuar 2012, kell 11:20 (EET) == Tänu == Aitäh meeldiva tervituse eest. Esimese artiklitüki tõlkimine oli nii põnev ! :) [[Kasutaja:Selgus|Selgus]] ([[Kasutaja arutelu:Selgus|arutelu]]) 29. aprill 2012, kell 22:54 (EEST) == Kutse tõlketalgute lõpetamisele == Tere! Suur tänu tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 14. juunil kell 17.00 Euroopa Majas, kus tehakse talgutest kokkuvõtteid ja antakse kätte auhinnad tublimatele tõlkijatele. Samuti on see talgulistele ja žüriiliikmetele heaks võimaluseks omavahel tuttavaks saada ja väikse veini saatel natuke juttu puhuda. Euroopa Maja asub Tallinnas aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate meie koosviibimisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Vladislav Ivanov (jalgpallur) vene-eesti == Tere, märkasin, et panite [[Vladislav Ivanov]] "Eesti jalgpallurid" kategooriasse, aga kodakondsus on tal Venemaa. Küsimus selline, et kas ülejäänud eesti-venelased (kellel on Venemaa kodakondusega) tuleks samuti antud kategooriasse panna? --[[Kasutaja:Leedomargus|Leedomargus]] ([[Kasutaja arutelu:Leedomargus|arutelu]]) 11. juuli 2012, kell 21:52 (EEST) :Ma vaatasin, et ta on sündinud Narvas ja mängib Eesti klubides, selle järgi parandasin. Kui parandasin valeks, siis loodan, et mind parandatakse. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 11. juuli 2012, kell 22:10 (EEST) :: Kui kategooriad on kodakondsusest lähtuvad, siis läks natuke nihu jah. Muuseas, kohe tekkis teine suur küsimus, millisesse kategooriasse tuleks panna eesti-vene mängijad kellel kodakondsus puudub? --[[Kasutaja:Leedomargus|Leedomargus]] ([[Kasutaja arutelu:Leedomargus|arutelu]]) 11. juuli 2012, kell 22:28 (EEST) :::Minu arust kategooriad ei lähtu kodakondsusest. Tuleb ikka selle järgi kategoriseerida (ja ka isikut kirjeldada), mis riigiga ta rohkem seotud on. See on minu arvamus. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 11. juuli 2012, kell 22:33 (EEST) ::::Kõlab loogiliselt. Kirjeldan edaspidi taolisi mängijaid järgmiselt: "... on Venemaa kodakondsusega Eesti jalgpallur.", aitäh! --[[Kasutaja:Leedomargus|Leedomargus]] ([[Kasutaja arutelu:Leedomargus|arutelu]]) 11. juuli 2012, kell 23:27 (EEST) ==Luhamaa== Sina oled kirjutanud palju artikleid eesti küladest. Mul oleks hea meel, kui [[:de:Luhamaa]] põhjal kirjutaksid midagi piiripunktist. Erilist tähtaega ei ole, aga oleks parem, kui kuu aja jooksul saaks ja teksti oleks rohkem kui kaks lauset. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 24. juuli 2012, kell 23:46 (EEST) :Ma jääksin sellega hätta. Esiteks ma ei ole kindel, et artikli pealkiri peaks olema Luhamaa. EKI Knabis on kirjas Luhamaa nimeline koht. Inglise viki on vist segi ajanud ja peab seda asulaks. Jätan selle targematele. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 25. juuli 2012, kell 10:00 (EEST) ==Eesti Krooni== I own two 1958 [http://www.ebay.co.uk/itm/Czechoslovakia-25-Korun-1961-P-89-89b-UNC-/190607624961?pt=Paper_Money&hash=item2c61198b01 25 Czechoslovak] consecutive serial number banknotes. I've found a detailed description [http://www.zakonyprolidi.cz/cs/1961-131 here]. This is the law issued by the Czechoslovak government in 1958. The type of ink used, who designed it, plates, watermark, texture, character, weapons, lines... everything. The banknotes [http://www.ebay.co.uk/itm/310314585477?ssPageName=STRK:MEWAX:IT&_trksid=p3984.m1438.l2649 5 Krooni 1929], [http://www.ebay.co.uk/itm/350436333274?ssPageName=STRK:MEWAX:IT&_trksid=p3984.m1438.l2649 10 Krooni 1937], [http://www.ebay.co.uk/itm/Estonia-20-Krooni-1932-UNC-P-64-/370645666263?pt=Paper_Money&hash=item564c3409d7 20 Krooni 1932], [http://www.ebay.co.uk/itm/Estonia-50-Krooni-P65a-1929-/290673601467?pt=Paper_Money&hash=item43ad7f2bbb 50 Krooni 1929], [http://www.ebay.co.uk/itm/Estonia-Estonian-100-Krooni-1935-AU-/140495685905?pt=Paper_Money&hash=item20b6320911 100 Krooni 1935] were issued by the [http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/muud_uuringud/margast_euroni.pdf?ok=1 Eesti Pank]. Actually, [[Günther Reindorff]] drew himself on these notes ! The coastline on the 5 Krooni is of [[Rannamõisa maastikukaitseala|Rannamõisa Pank]], but which species of flower appear on the 20 Krooni, [[Rukkilill]] ? I'd like to write about these notes, but I need details about them, preferably the law which describes the colors, name of the president and director of the bank, when they went into and out of circulation... everything. If you could help me find any info about them in your language, please...:) ! [[:en:User:Krenakarore|<span style="font-family:monotype corsiva;font-size:1.2em;color:#960018">'''Krenakarore'''</span>]] ^{[[User talk:Krenakarore|<span style="font-family:Monotype Corsiva;font-size:0.8em;color:#960018">''TK''</span>]]} == Taani vs Taani ajalugu == Põhiartikkel peaks ju olema sissejuhatus kõikidest riigi olemust kajatavatest tahkudest ja suunaks eriartikklitele. Praegu on ajaloo kohta ebaproportsionaalselt palju, redigeerisin põhiartiklisse ainult ( subjektiivselt) põhilised punktid T. ajaloost ja kandsin pika artikkli [[Taani ajalugu]] alla. Millest tingitud muudatuste tühistamine?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 14. aprill 2013, kell 20:49 (EEST) : Minu arvates ei ole see liiga pikk. Riigiartiklist peabki veidi põhjalikuma ülevaate saama. Ja selliseid ümberkorraldusi tuleb enne igal juhul artikli arutelus arutada. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. aprill 2013, kell 21:11 (EEST) :: Nõus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2013, kell 21:31 (EEST) ::: No riigi artikli osas võib vast harva öelda, et liiga pikaks venib. Ja kui ühes peatükis on ebaproportsionaalselt palju, siis peaks teisi pikemaks kirjutama, mitte seda lühendama. Nii mastaapse lõigu kustutamist artiklis peab minu meelest ka enne arutama. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 14. aprill 2013, kell 21:37 (EEST) ::Tekst täies mahus sai üle tõstetud artiklisse [[Taani ajalugu]], nii et kaduma ei läinud midagi. Enne teisaldamist arutelu kohta võib nõustuda ja järgevalt sellest juhinduda --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 15. aprill 2013, kell 18:41 (EEST) == koerte malli arutelu == sa kommenteerisid [[:Malli arutelu:Koer]], ma vastasin ja nüüd on pikalt vaikus ja kedagi rohkemat teeema vist ei huvita, ehk viitsid malli arutelulehel vastata ??? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 27. aprill 2013, kell 13:24 (EEST) == Tõlketalgute lõpetamine 2013 == Tere! Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Gruusia == Hea lühhike öppetus, juhul kui aluseks on ingliskeelsed allikad, on siin: http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=113 --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 21. juuli 2013, kell 23:04 (EEST) :Aitäh. Kardan, et olen liiga nõrk transkribeerimises. Pean vist siiski teiste abile lootma jääma. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 21. juuli 2013, kell 23:06 (EEST) ---- Palun vaata [[s:Kasutaja arutelu:Avjoska#footer|siia]]. Pikne 26. august 2013, kell 17:31 (EEST) :Mul tuli see teade e-kirjaga ka. Vastan seal. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 26. august 2013, kell 22:41 (EEST) Ma kirjutasin sulle commonsi arutellu 5. augustil, äkki vaatad üle. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 26. august 2013, kell 23:26 (EEST) :Nägin ja unustasin. Vaatan uuesti. Katsun seal vastata. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 26. august 2013, kell 23:29 (EEST) == Sirly Illak == Tere, suured tänud viiteid lisamast jne. Kas võin paluda, et Otsa kooli orkestri alla lisataks veel EST-NOK ´12 (millegi pärast pole teisi gruppe Eesti puhkpillimuusika lehel olemas) ja eelmise aasta Belgias Neerpeldis rahvusvahelise Euroopa noorte muusikafestivali koht ja summa cum laude. Soovin lisada veel, et alates septembrist 2013 olen Eesti Noorte Puhkpilliorkestri peadirigent Viited: EST-NOK ´11 võit http://www.puhkpy.ee/EST-NOK_2011_93.htm EST -NOK ´12 või Harjumma Noorte puhkpilliorkestri ettevalmistusega http://www.puhkpy.ee/EST-NOK_2012_68.htm Belgias Neerpeldis rahvusvahelise Euroopa noorte muusikafestival http://uudised.err.ee/v/kultuur/586fb016-ff29-44e2-b266-7088c161c7d6 ENPO http://www.kooriyhing.ee/uudised/247/eesti-noorte-puhkpilliorkestri-uus-hooaeg-algab-uute-dirigentidega Kas tohib küsida, kas pilti võiks ka juurde lisada? Päikest ja kõike paremat soovides, Sirly Illak-Oluvere :Lisainfo ja lisaviited saab panna teiste Vikipeedias olevate artiklite eeskujul. Pildi võib ikka juurde lisada. Pildi autor peab andma pildi kasutamiseks Vikipeedias sobiva litsentsi. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 26. jaanuar 2014, kell 22:00 (EET) Minu jaoks on see raketi-teadus :) Kas tohin paluda, äkki saate seda teha. Mul on enda kogus pilte, kui vaja. ---- Saad teisaldades tolle ümbersuunamisega seotud linnukese ära võtta. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 8. veebruar 2014, kell 21:38 (EET) :Parem mitte, mul on linnukesega pärast lihtsam leida, mida on vaja kustutada. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 8. veebruar 2014, kell 21:40 (EET) :: Kuidas? Kui ümbersuunamist ei jää, siis pole ju mida kustutada. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 8. veebruar 2014, kell 21:57 (EET) :::Ja kui linnuke jääb, siis ma näen pärast teisaldamist, kas enne kustutamist on mõnes artiklis vaja veel midagi parandada, et ei jääks punane link sinna, kus mõeldakse olemasolevat artiklit. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 8. veebruar 2014, kell 21:59 (EET) == vabandan == Ma väga vabandan, aga eemaldasin endast kirjutatud artikli ja pildi. Soovin, et see nii ka jääks. Head! GN :Äkki pean hoopis mina vabandama, sest eestikeelses Vikipeedias ikka niimoodi asjad ei käi. Artikli subjekt enda artiklit ei tühjenda, kustutamist on võimalik taotleda. Aga taotlus peab olema põhjendatud. Ma leian, et inimene, keda vähemalt kord nädalas on võimalik rahvustelevisiooni kanalilt näha, on piisavalt oluline, et eestikeelses Vikipeedias oleks tema kohta artikkel. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 16. veebruar 2014, kell 08:10 (EET) Palun siis vähemalt pilt eemaldada. Ei mäleta, et minult oleks selle tegemiseks luba küsitud. Tänan! :Pildistasin avalikul üritusel. Ma ei küsi sellistel üritustel kelleltki pildistamiseks luba. ETV ka sellistel üritustel publikult luba ei küsi enne filmimist. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 16. veebruar 2014, kell 12:49 (EET) Jah, kuid pildistataval on alati õigus paluda pilti mitte avalikult kasutada. Palun minu palvet austada. :Kui pilt ei meeldi, saad anda Sinu meelest parema pildi (mis vastab Vikipeedia litsentsitingimustele). [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. veebruar 2014, kell 15:01 (EET) Ma ei ole üldse huvitatud enda pildi näitamisest Vikipeedias, nii et palun see eemaldada. Tänud! :Pilt on Vikipeedias avaldatud seaduspäraselt (isikuandmete kaitse seadus). Ei ole põhjendatud, kuidas see kahjustab isiku huve. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. veebruar 2014, kell 17:28 (EET) :: Võib ju vaadata asjale puhtinimlikult ning asjaosalise murede ja soovidega arvestada, kui see on vähegi võimalik. Ükskõik, mis on põhjus (nt pilt pole lihtsalt ilus); kui muret avaldatakse, ju siis on selleks ka mingi rohkem või vähem subjektiivne põhjus. Peate te siis mingi murega Vikipeedia poole pöörduvaid inimesi pea alati niiviisi usutlema ja kiusama. Senise pildi asemele uue pildi tahtmine kõlab suuresti väljapressimisena. Ma saan aru, et administraatori töö on vabatahtlik ja administraator on sõltumatu ja sellepärast puudub tal ka igasugune kohustus olla vastutulelik, aga see ei tähenda ju veel, et tuleb olla lihtsalt ülbe. [[Eri:Kaastöö/90.190.114.172|90.190.114.172]] 16. veebruar 2014, kell 17:45 (EET) :::Kui on foto kustutamise taotlus, siis seda võib taotleda commonsis, kuhu foto on üles laetud. Seal pole ei mina ega Adeliine administraator, kumbki ei saa fotot kustutada. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 16. veebruar 2014, kell 19:15 (EET) Kui te saate pilti vahetada, siis saate ka pildi maha võtta. Palun see kiiremas korras eemaldada. Siinkohal aitab vaidlusest. :Minu meelest on vikipedistid siin praegu väga vastutulelikult ja kiiresti reageerinud ja selgitanud. Hoopis erinevaid IP-aadresse kasutav isik käitub ülbelt. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 16. veebruar 2014, kell 19:28 (EET) :: Mina (teise IP-aadressiga) pakun siinkohal lihtsalt kolmanda (või neljanda) osapoole arvamust. Commonsist kustutamine on iseasi. Saan aru, et isik oleks esialgu rahul ka sellega, kui pilt artiklist ära võetakse. Selgitada, kuidas kõik on jokk, jätta sellepärast vastu tulemata ning asenduspilti välja pressida minu meelest pole suurem asi vastutulek. [[Eri:Kaastöö/90.190.114.172|90.190.114.172]] 16. veebruar 2014, kell 19:45 (EET) :::Ega me tegelikult ei tea, kes millise IP-aadressi alt kirjutab, eksole Avjoska? (Samal põhjusel pole ka tõestatud, et isik ise endast pildi eemaldamist soovib, aga see selleks.) Ma usun, et keegi ei taha ülbe olla. Vikipedistid püüavad lihtsalt Vikipeedia eesmärkide ja põhimõtete järgi käituda, seadust silmas pidades. Vikipeedias on tähtsad argumendid ja konsensus, "minu soov on see ja see" ilma veenvate põhjendusteta ei vii kaugele. Vikipeedia eesmärk on lugejatele infot pakkuda, sellises ulatuses, mis ei riku põhjendatult andmesubjekti huve ja õigusi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. veebruar 2014, kell 19:55 (EET) Ma pakun sellist lahendust. Me ei taha kedagi ebameeldivate piltidega kiusata. Võtame pildi ära, kuid palume asjaosalisel annetada meile sobivam pilt, mille tegija nõustub selle Vikipeedia tingimustel meile loovutama. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. veebruar 2014, kell 20:10 (EET) :Minu meelest Adeliine pakkus sarnast lahendust, ei sobinud. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 16. veebruar 2014, kell 20:15 (EET) :: Vahe on selles, kas nõuda või paluda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2014, kell 00:28 (EET) :::Ma ei nõudnud, tutvustasin võimalikku varianti. Saime juba teada, et inimene ei taha ühtegi pilti näha. Aga ei saa panna artiklisse märkust "Siia artiklisse ei tohi pilte panna". [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 17. veebruar 2014, kell 00:43 (EET) :::: Jah, tõsi küll, ei nõudnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2014, kell 00:59 (EET) :::: Nüüd on vahe ainult selles, et pilt on eemaldatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. veebruar 2014, kell 01:00 (EET) --- Lugupeetud Avjoska, Olete oodatud [[Vikipeedia:Psühholoogia sisutalgud 2014|psühholoogia sisutalgute]] ja [[Vikipeedia:Tõlketalgud 2014|tõlketalgute]] ametlikule lõpetamisele, mis toimub homme, 21. mail algusega 15.15 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] (TA) hoones Toompeal (Kohtu 6, Tallinn). Seal tutvustab TA kolleegiumi sekretär Tiina Rahkama meile maja ja seal varasemalt elanud pere. TA-st räägib akadeemik neuroloog [[Ain-Elmar Kaasik]]. Kell 17.00 jätkame Euroopa Liidu Majas, aadressil Rävala 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt). Koosviibimisel antakse tublimatele üle auhinnad ning osalejad saavad kohtuda teiste talguliste ja žürii liikmetega. Pakutakse [[vein]]i ja [[suupiste]]id. Palun teavitage enda tulekust-mittetulekust järgneval aadressil, kus väljastpoolt Tallinnat tulijad võivad üritusele tulekuks koonduda. Sõidukulud hüvitatakse reisitšekkide alusel (maksimaalses mahus 10 eurosenti / km) [http://docs.google.com/spreadsheets/d/1AAbnTyM6LpENiqqtJ-hg4uz0qUexSKcCL33-ma1A8J8/edit#gid=0 Enda tulekust teavita siin] Kohtumiseni,<br> Taavi Kivisik<br> Psühholoogia sisutalgud 2014 üks peakorraldajatest<br> [[Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus]]e president<br> [[Kasutaja:Tkivisik|Tkivisik]] ([[Kasutaja arutelu:Tkivisik|arutelu]]) 20. mai 2014, kell 15:52 (EEST) == Request for help == Greetings! Would you be so kind to translate part of [[:en:Mudan]] and [[:en:Lao She]] articles into your unique and honourable Estonian language? Please. --[[Kasutaja:Claresknee|Claresknee]] ([[Kasutaja arutelu:Claresknee|arutelu]]) 11. august 2014, kell 09:53 (EEST) == VF saatkonna esine pilt == Kustutasin su pildi kogemata [[Ukraina kriisi kronoloogia|Ukr kriisi kronoloogiast]] ära, ''sorry'' (ei märganud täiendust ja kopeerisin oma arvutist täienduse peale; tegelikult on nii, et minu arvuti konkreetne programm "oskab" öö jooksul kirillitsa ära kaotada ja hommikul pean V-st värske asemele kopeerima); panin su pildi [[Ukraina kriis]]i artiklisse. See kronoloogia artikkel on juba väga mahukas, ja, mingil ajal ehk tuleb teha en wi eeskujul ja alustada aprilli algusest ([[:en:Timeline of the war in Donbass]]), st 7. aprillil kella poole neljast hommikul. Juba praegu on fail nii suur, et mõttekam on proovida panna kõik, mis vähegi saab, teiste artiklite külge. — [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 24. august 2014, kell 21:28 (EEST) :Mina ei näe seda pilti Ukraina kriisi artiklis. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 24. august 2014, kell 21:31 (EEST) :: On küll, Rahvusvaheline vastukaja, selle all Meediakajastus ([[Ukraina_kriis#Rahvusvaheline_vastukaja|Rahvusvaheline vastukaja]]) ja kõrval pilt (päras teistkordset Salvesta vajutamise isegi salvestas..., arvuti). — [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 24. august 2014, kell 21:49 (EEST) :::Nüüd on jah, enne ei olnud ju. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 24. august 2014, kell 21:55 (EEST) ::::See oli nii, et ilmselt vajutasin "Salvesta" ja läksin kohe teise lehe juurde, hiljem märkasin, et ei olnud salvestanud ja vajutasin uuesti; Opera — [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 24. august 2014, kell 22:20 (EEST) == Tin Can Cathedral == Hello Avjoska, I created a sandbox and put the text of the English Wikipedia article: ''Tin Can Cathedral'' into it. This is with a view to discussing a translation of this article into Estonian. But I can't get back to my Estonian sandbox again, though I am a registered user with Wikipedia. Can you help with this? [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 14. september 2014, kell 23:31 (EEST) :[[Kasutaja:Nicola Mitchell/liivakast]]. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 16. september 2014, kell 08:47 (EEST) Hello Avjoska, Thank you. I found the text again. Is there a ''common portal'' in the Estonian Wikipedia where I could post a notice that I am looking for a translation of this article into Estonian? [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 16. september 2014, kell 16:38 (EEST) == Prevelakis == Kui raamatus on ilma diakriitikuteta, siis mu meelest peaks siin ka olema nii, tuleb vajadusel teha ümbersuunamised.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 15. november 2014, kell 23:56 (EET) == Plekkpurgi katedraal == Hello Avjoska, If you can find the time, would you be able to proofread this article for language? This translation was done for me by an Estonian gentleman here in Canada. I am not fluent in the language. Other editors have done some work on it too. I would be grateful for any further improvements you can make to it. Thank you for your help with '''Cyril Genik'''. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 26. november 2014, kell 18:33 (EET) == Steward election questions == In case you didn't know, there are questions for you to answer [[m:Stewards/Elections_2015/Questions|for the steward elections]]. [[Kasutaja:PiRSquared17|PiRSquared17]] ([[Kasutaja arutelu:PiRSquared17|arutelu]]) 2. veebruar 2015, kell 22:54 (EET) :The election started: [[m:SE2015]]. If you are still interested in becoming a steward, you should probably respond to the questions I linked above. [[Kasutaja:PiRSquared17|PiRSquared17]] ([[Kasutaja arutelu:PiRSquared17|arutelu]]) 9. veebruar 2015, kell 00:00 (EET) == Vastus hääletusele == Tere, Mida Sa mõtled ''esilehel peaks olema link tänase kuupäeva ja käimasoleva aasta artiklile'' all? Kas lihtsalt teksti ''Täna on 24. aprill 2015''? Teist ma ei mõista. Palun selgita :) [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 17:58 (EEST) :Ei, mitte lihtsalt teksti, siselinke mõtlen. Ja mida selle teise all Sina mõtlesid, ei saanud mina aru. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:09 (EEST) :Ma ei saa nüüd sellest aru, mida Sina mõtlesid oma hääletuses öeldud tekstiga? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:15 (EEST) ::Esialgu ma viitasin enda kommentaarile eelnenud kommentaarile. Ja pealegi ma leian, et on inetu, et inimene, kes alles õpib, käib ja nõuab administraatoritelt selgitusi. Administraatorid ei jõua niigi sisuliselt Vikipeediat parandada. Ausalt öelda minu meelest Postituvi käitub Vikipeediale ebasõbralikult. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:22 (EEST) :::Ma ei nõua seletusi, ma lihtsalt soovin teada saada, mis ma valesti teen. Kui Sina leiaksid huvitava tegevuse ent poleks selles professionaal, siis kas Sina sooviksid teada, miks Sinu tehtud asju lihtsalt tühistatakse? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:26 (EEST) ::::Mina sain ilma administraatorite ahistamiseta asjadest aru. Ma olen vist ainuke, kelle arust Postituvi käitub Vikipeedia suhtes väga ebasõbralikult. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:27 (EEST) :::::Ma ei ahista administraatoreid, vaid soovin nende seisukohti mõista. Kui arvad, et käitun Vikipeedia suhtes väga ebasõbralikult, siis vabandust. Ma ei soovi olla ebasõbralik, vaid toetav, kelle sooviks on asjadest korralikult aru saada. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:30 (EEST) ::::::IMHO oleks pidanud ootama, kuni asjadest on selgus pähe tekkinud ja alles seejärel Vikipeediasse ümberkorraldusi tegema. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:33 (EEST) {{Taane}} Mina olen alati arvanud, et asjaga tegelemisel saab kõige paremini teema selgeks. Palun, kui sul aega on, selgita, mis ma valesti siis tegin. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:39 (EEST) :Sain aru, mis mõtlesid aastaartikli all! Lisasin selle oma esileheversioonile :) [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:47 (EEST) ::No vat, ma arvangi, et oleks pidanud esiteks asja endale selgeks tegema: ringi vaatama ja enne suuremaid muudatusi ning ammuste toimetajate muudatuste tagasipööramisi. Mina tunnen, et mind ahistatakse. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 18:53 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:23 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. No signature, not taken seriously. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 18. juuli 2016, kell 14:36 (EEST) Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian by taking the English language article as reference? Thank you. [[Eri:Kaastöö/31.200.18.123|31.200.18.123]] 15. oktoober 2016, kell 23:59 (EEST) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:52 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:52 (EET) Aitüma! [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:49 (EET) Uuri järgi, aga kas Ellie Goulding mitte ei esinenud Positivusel ka 2014. aastal (2016 pidi esinema, aga vist oli haige ja kohale ei saabunud). &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 18. juuli 2017, kell 11:20 (EEST) :Tundub nii neh: [https://www.youtube.com/watch?v=iwD6HtCQar8]. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 18. juuli 2017, kell 11:51 (EEST) == Nikoloz Baratashvili Leht == http://jalgpall.ee/voistlused/player/46206/team/3910 siin on näha mängijat, ei saa aru miks ära muutsite selle --[[Kasutaja:Fcfultra|Fcfultra]] ([[Kasutaja arutelu:Fcfultra|arutelu]]) 3. veebruar 2021, kell 18:23 (EET) Seal on ju hoopis teine nimi! [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 3. veebruar 2021, kell 23:15 (EET) Tema Passis kirjas on Nikoloz, kuna eestis taheti nikolai vastu võtta on seal kirjas nikolai aga tegelikult on tema nikoloz --[[Kasutaja:Fcfultra|Fcfultra]] ([[Kasutaja arutelu:Fcfultra|arutelu]]) 8. veebruar 2021, kell 14:18 (EET) :Kas temast on ka mujal kirjutatud, et ta tähelepanuväärne on? Eestikeelses vikis on puudu väga tähelepanuväärsetest jalgpallitegelastest artiklid, näiteks Eesti jalgpallikoondislaste loendis on mitmeid punaseid linke. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 8. veebruar 2021, kell 15:30 (EET) Kui arvate et seal on puudu midagi siis palun kirjutage leht sellest jalgpallurist keegi ei keela. Huvitav miks tekkis kirjaniku nikoloz eesti keelne leht alles 2 tundi pärast seda kui tegime lehe samanimega jalgpallurile, et ongi nii kui midagi ei sobi siis hakatakse tegema [[Kasutaja:Fcfultra|Fcfultra]] ([[Kasutaja arutelu:Fcfultra|arutelu]]) 9. veebruar 2021, kell 11:01 (EET) :Minu meelest ei ole jalgpallur Nikoloz tähelepanuväärne. Kus temast on kirjutatud peale jalgpalli lehe? kirjanik on tähelepanuväärne, temast on paljudes keeltes Vikipeedias juba ammu artikkel. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. veebruar 2021, kell 12:44 (EET) :Hetkel jäi see tekst ootama [[Arutelu:Nikoloz_Baratashvili|siin]], millal isik on piisavalt tähelepanuväärne. Nii kaua on võimalik teksti keeleliselt parandada, seal on väga väga palju keelevigu. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. veebruar 2021, kell 14:18 (EET) == Autor pildiallkirjas == Autori nime ei soovitata pildiallkirja panna (vt [[:en:MOS:CREDITS|siit]] ja [[:en:WP:PEREN#Add in-article credit for images|siit]]) ja reeglina pole seda tehtud. Kui just pole tegu tuntud autori tuntud tööga muidugi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. märts 2021, kell 16:01 (EET) :Kui Vikipeedia süsteemis on reegel, miks see siis ainult süsteemist välja töötab? Mina näen autoriõiguste kaitse võimalust ainult sellisena, et juba Vikipeedias on pildi autor kirjas. Vikipeedia peaks ka ise enda reegleid järgima. Ma tean, et see jutt peaks viidatud kohtades kirja saama aga ma siiski tunnen ennast eesti keeles kindlamalt ja need kohad on ingliskeelsed. Kui lugeja Vikipeedias foto juures autorit ei näe nimepidi, miks ta siis fotot mujal kasutades autorit mainima peaks? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:04 (EET) :Vaevalt, et keegi viitsib neid mõtteid tõlkima hakata... Teiseks ma arvan, et vabatahtlike töö siiski vajab tunnustamist. Meil oleks ju ainult hea meel, kui tuntud fotograafi algus on Vikipeedias. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 9. märts 2021, kell 21:10 (EET) :: Kas pead silmas reeglit, et tuleb autorile viidata? Autorile on viidatud pildi lehel. Nii nagu ka artikli tekstiosa autoritele on viidatud eraldi lehel (artikli ajaloos), mitte kohe teksti kõrval. Autoriõigusesse puutuvalt peetakse sellist viitamist piisavaks. Uues failivaaturs on ka autor üsna nähtaval kohal. Kui pildi edasikasutajale autor korda läheb, siis leidmata ei tohiks see jääda. Ma arvan, et lihtsalt tunnustamiseks peaks olema mingi muu moodus (eraldi lehekülg, tänuavaldus arutelus vm). Artiklis on autori nimi üldjuhul ikkagi kõrvaline ja sisusse mittepuutuv. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2021, kell 15:50 (EET) :::Artikli ajaloos on teksti muutjate kasutajanimed. Teksti saab ju viitamata kasutada? Aga fotode kasutamisel peaks foto autor minu meelest siiski mainitud olema, kui ta on oma nime avaldanud. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 10. märts 2021, kell 16:01 (EET) :::: Ka Vikipeedia teksti litsents nõuab autorile viitamist. Teksti kasutamisel tuleb vajadusel lisada link, mille kaudu on autorid hõlpsasti leitavad. Foto autori, nagu öeldud, leiab pildi lehelt, millele on lingitud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2021, kell 16:20 (EET) :::::Tihti ei viitsita pildi lehele üldse minna ju. Laaditakse pilt alla ja kasutatakse tasuta, süvenemata, mis tingimused käivad tasuta kasutamisega kaasas. Teksti autorite kasutajanimedele minu meelest viidata on veider. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 10. märts 2021, kell 16:23 (EET) :::::: Nojah, kasutajanimesid eraldi välja tooma ei pea, piisab ka lihtsalt linkimisest (nii nagu redigeerimislehel kirjas: "Nõustud, et autorile viitamiseks piisab /.../ hüperlingist või internetiaadressist."). :::::: Kui pilt Vikipeediast võetakse, siis küllap ikka suur pilt, mille allalaadimiseks tuleb minna pildi lehele (või failivaaturisse). Pildiallkirjas nimetatud autor ei tähenda ju tingimata ka tingimust autorile viidata. Tingimused leiab samuti pildi lehelt. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2021, kell 16:31 (EET) :::::::Ma tahan öelda, et Vikipeedias ettenähtud reegleid võiks ka Vikipeedias järgida. Kui on ette nähtud, et autorile peab viitama, siis võiks ka Vikipeedias faili autorile viidata. Miks Vikipeedia annetatud failide autoreid ei kaitse? Miks peaks kasutamiseks korduvalt edasi-tagasi klikkima, kui võiks info kohe alguses kirjas olla? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 10. märts 2021, kell 16:36 (EET) ::::::::Samas ei nõuta ju ka mujal kasutamise puhul, et autori nimi oleks viidatud kohe pildi juures. Näiteks raamatus kasutamisel võivad autorite nimed olla eraldi illustratsioonide nimekirjas, mitte tingimata iga pildi all. See oleks võrreldav olukord Vikipeedia tavaga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 10. märts 2021, kell 18:35 (EET) :::::::::Minu tehtud pilte on korduvalt Vikipeediast võetud ja ilma nimeta kasutatud, kuigi mul on KÕIGI piltide juures tingimus. Minu kirjeldatud teguviis võiks ehk välistada seda. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 10. märts 2021, kell 19:16 (EET) :::::::: Ei ole reeglit ega litsentsitingimust, mis nõuab autori nime lisamist just pildiallkirja. Samuti, kuidas siis peab edasi-tagasi klõpsima, kui sobivas mõõdus pildi allalaadimiseks ja selgelt sõnastatud tingimuste nägemiseks tuleb niikuinii klõpsata. Hoolika edasikasutaja jaoks on kõik vajalik pildi lehele koondatud. Nagu inglise vikis punktina välja toodud, pole teada, et autori nime kordamine pildiallkirjas tegelikult õigesti viitamisele kuidagi kaasa aitaks, eriti arvestades, et tegu on vaid kaudse vihjega võimaliku litsentsitingimuse olemasolule. See kindlasti ei takista valesti viitamist või viitamata jätmist, kui edasikasutaja on hooletu või litsentsitingimuste suhtes ükskõikne või kui ta lihtsalt mõtleb, et internetist leitud pildi puhul oleks autorile viitamine imelik (nii nagu Vikipeedia tekstiga seoses eespool pakutud). :::::::: Inglise vikis on veel välja toodud, et teatud autorite esiletõstmisega artiklis jääb pealtnäha mulje, et nende tööd väärtustatakse teiste autorite (sh teksti autorite) omast enam. Samuti, mõnd autorit ajendavad nimed pildiallkirjas kasutama Vikipeediat enda tööde reklaamimiseks, nii et enda pilte lisatakse artiklitesse, kus illustratsioonidest puudus ei ole. Seda viimast on minu meelest ka siin mõnel korral ette tulnud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. märts 2021, kell 20:18 (EET) ---- Oletan, et üleslaadijana oled ise järgmiste piltide autor. See tuleks piltide kirjelduslehtedel selgesõnaliselt ära märkida. * [[:Fail:Tondiraba jäähall.IMG 5769.JPG]] * [[:Fail:Juhkentali Residence.IMG 9663.JPG]] * [[:Fail:Puhkaja.IMG 3746.JPG]] --[[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2021, kell 16:58 (EEST) :Sai vist korda? [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 12. aprill 2021, kell 20:31 (EEST) :: Selgem oleks panna autori nimi autori lahtrisse (allika lahtri asemel). Aga muidu küll jah. Tänan! [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. aprill 2021, kell 20:41 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == please help == Can you please intervene on Page Joe biden, and other pages as Kamala Harris, kindly [[Kasutaja:Drummingman|Drummingman]] ([[Kasutaja arutelu:Drummingman|arutelu]]) 5. mai 2022, kell 14:09 (EEST)ATO, :Neither of them is missing in this wp. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 6. mai 2022, kell 08:25 (EEST) ::Dear, @[[Kasutaja:Avjoska|Avjoska]],I asked for help because, there was vandalism on that page, which has now been restored. Greetings [[Kasutaja:Drummingman|Drummingman]] ([[Kasutaja arutelu:Drummingman|arutelu]]) 7. mai 2022, kell 00:55 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:05 (EEST) mcdggaoftujd561m1339s4ynhwd9fte 1 53511 6175038 5417860 2022-08-07T18:30:28Z WikedKentaur 464 /* välja tõstetud */ wikitext text/x-wiki Millises Kogulas oli lennuväli? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2006, kell 12:10 (UTC) Siin on mainitud ka Aste lennuvälja. Kas see oli Aste küla või Aste aleviku juures? Või tuleks viidata lihtsalt Aste lennuväljale? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. august 2006, kell 10:47 (UTC) Mille poolest see Parise 2007. aasta artikkel nii tähelepanuväärne on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 18:59 (EEST) :Kuupäevaartiklite kriteeriumid on üldse arusaamatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 19:11 (EEST) : Võiks välja võtta. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. juuni 2016, kell 02:56 (EEST) ''*[[2007]] – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ilmus [[Krister Paris]]e artikkel "Mudakoonlasega* sisenemine keelatud", kus ta muu hulgas kirjutas järgmist: "Ärkan iga päev vastikustundega unistusest parema Eesti nimel. Unistusest kaisutada hommikul somaallasest sõbratari, kuulda lähedalseisvast mošeest kutset päeva esimesele palvusele."<ref>http://epl.delfi.ee/news/arvamus/krister-paris-mudakoonlasega-sisenemine-keelatud?id=51096478</ref> [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2016, kell 11:11 (EEST) : Artikkel äratas ilmumise ajal laialdast tähelepanu ja oli huvitava sõnakasutusega. Mina jätaks alles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. juuni 2016, kell 11:14 (EEST) :: Sel juhul tuleks tekitada ka koht, kuhu siit linkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2016, kell 14:01 (EEST) :::Seda äratatud laialdast tähelepanu peaks saama kuidagi objektiivselt tõestada (palju vastuartikleid, teiste isikute ja organisatsioonide seisukohavõtte vms). --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 18. juuni 2016, kell 19:29 (EEST) == välja tõstetud == *[[1995]] – president [[Lennart Meri]] andis [[Norra]] suursaadikule Eestis [[Brit Loevseth]]ile üle [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi]]. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. august 2017, kell 17:45 (EEST) *[[2008]] – algas laiaulatuslik sõjategevus [[Gruusia]] ja [[Venemaa]] vägede vahel [[Lõuna-Osseetia]] piirkonnas, nn [[Gruusia sõda]]. vt [[7. august]] --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. august 2019, kell 18:55 (EEST) *[[2010]] – [[Antarktika]]s mõõdeti seni teadaolev madalaim temperatuur –93,2 °C. https://en.wikipedia.org/wiki/Lowest_temperature_recorded_on_Earth --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. august 2022, kell 21:30 (EEST) stytvfhe979sqs2syyjgcnee24cbuht 6175051 6175038 2022-08-07T19:02:10Z WikedKentaur 464 /* välja tõstetud */ wikitext text/x-wiki Millises Kogulas oli lennuväli? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. august 2006, kell 12:10 (UTC) Siin on mainitud ka Aste lennuvälja. Kas see oli Aste küla või Aste aleviku juures? Või tuleks viidata lihtsalt Aste lennuväljale? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. august 2006, kell 10:47 (UTC) Mille poolest see Parise 2007. aasta artikkel nii tähelepanuväärne on? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 18:59 (EEST) :Kuupäevaartiklite kriteeriumid on üldse arusaamatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2016, kell 19:11 (EEST) : Võiks välja võtta. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. juuni 2016, kell 02:56 (EEST) ''*[[2007]] – [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ilmus [[Krister Paris]]e artikkel "Mudakoonlasega* sisenemine keelatud", kus ta muu hulgas kirjutas järgmist: "Ärkan iga päev vastikustundega unistusest parema Eesti nimel. Unistusest kaisutada hommikul somaallasest sõbratari, kuulda lähedalseisvast mošeest kutset päeva esimesele palvusele."<ref>http://epl.delfi.ee/news/arvamus/krister-paris-mudakoonlasega-sisenemine-keelatud?id=51096478</ref> [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2016, kell 11:11 (EEST) : Artikkel äratas ilmumise ajal laialdast tähelepanu ja oli huvitava sõnakasutusega. Mina jätaks alles. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. juuni 2016, kell 11:14 (EEST) :: Sel juhul tuleks tekitada ka koht, kuhu siit linkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuni 2016, kell 14:01 (EEST) :::Seda äratatud laialdast tähelepanu peaks saama kuidagi objektiivselt tõestada (palju vastuartikleid, teiste isikute ja organisatsioonide seisukohavõtte vms). --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 18. juuni 2016, kell 19:29 (EEST) == välja tõstetud == *[[1995]] – president [[Lennart Meri]] andis [[Norra]] suursaadikule Eestis [[Brit Loevseth]]ile üle [[Maarjamaa Risti teenetemärk|Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi]]. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. august 2017, kell 17:45 (EEST) *[[2008]] – algas laiaulatuslik sõjategevus [[Gruusia]] ja [[Venemaa]] vägede vahel [[Lõuna-Osseetia]] piirkonnas, nn [[Gruusia sõda]]. vt [[7. august]] --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. august 2019, kell 18:55 (EEST) *[[2010]] – [[Antarktika]]s mõõdeti seni teadaolev madalaim temperatuur –93,2 °C. https://en.wikipedia.org/wiki/Lowest_temperature_recorded_on_Earth --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. august 2022, kell 21:30 (EEST) *[[1964]] – [[Türgi]] lennukid pommitasid [[Küpros]]t.{{lisa viide}} gi5plspzmnqi3xneme8ltudxsv41672 0 53919 6175060 5480836 2022-08-07T19:20:26Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{see Artikkel|Austraalia linnast|USA-s Indiana osariigis asuva linna|Hobart (Indiana)}} {{linn}} [[Pilt:Hobart_Montage.jpg|pisi]] '''Hobart''' on [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Tasmaania]] osariigi [[pealinn]]. [[Elanike arv]] on umbes 218 000 (2004). Hobarti [[sõpruslinn]]ad on [[Yaizu]] Jaapanis, [[L'Aquila]] Itaalias, [[Valdivia]] Tšiilis ja [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]] Prantsusmaal. ==Viited== {{viited}} {{commons}} [[Kategooria:Austraalia linnad]] [[Kategooria:Tasmaania]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] r2g3k0oiw4fktnbcj9uj7nhg4nk5op6 3 54289 6175231 6097197 2022-08-08T07:10:33Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Ohpuu! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. august 2006, kell 11:16 (UTC) :Vikipeedias on kokku lepitud, et kasutame [http://www.eki.ee/knab/knab.htm KNABi] nimekujusid. Enne kui parandad, kontrolli sealt järgi. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 11. september 2006, kell 09:39 (UTC) ---- Paar näpunäidet vikilinkide kohta. Kui paned vikilingid, siis pane kuskile (kõige parem, kui inglise vikisse) ka link eesti vikisse (inglise vikis tavaliselt saksa ja kreeka vahele). Ühest kohast piisab, botid panevad mujale. Inglise vikist kopeeri samas järjekorras vikilingid siia ning lisa inglise vikilink (tavaliselt kreeka ja hispaania vahele). See, mis välja tuleb, peab olema tähestiku järjekorras. Aga kui peaksid eksima, pole hullu, botid panevad paika. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. september 2006, kell 18:43 (UTC) ---- Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata leheküljel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. september 2006, kell 23:06 (UTC) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 6. oktoober 2006, kell 12:58 (UTC) -------- Vaatan, et oled teinud rida artikleid Karl Ristikivi romaanide pealkirjade järgi. Mitmed need pealkirjad on, paraku, üldnimed (Sigtuna väravad) või ka teiste autorite teoste pealkirjad (Nõiduse õpilane). Peaks vist ymber nimetama, näiteks [[Nõiduse õpilane (Ristikivi)]], et eristada seda J. W. Goethe samanimelisest ballaadist ja Paul Ducas samanimelisest muusikateosest. Ka Sigtuna linna väravatest võib omaette artikkel tulla. Isegi lohe hammastest, kes teab. Parimate soovidega, --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 1. veebruar 2007, kell 10:55 (UTC) : Kui ümber nimetada, siis varasema pealkirja alla peab jääma täpsustusleht, kus on ka teisi tähendusi kirjas, või artikkel millegi muu kohta koos täpsustusmärkusega. Kui puuduvad lingid, kus peetakse silmas midagi muud, siis ei ole ümbernimetamisega kiiret. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. veebruar 2007, kell 11:02 (UTC) : Sigtuna väravatest ja konkureerivatest "Nõiduse õpilastest" võid ju köntartiklid teha ja lingid vastavalt ymber seada, kui kohe joonelt mõistad midagi lyhidat ja ylevaatlikku sinna kirja panna. need Ristikivi-köndid enne järgmist nädalat igatahes minu poolest täienema ei hakka, mine tea, kas siiski. aga oht on õhus, ilmselt kyll "Põleva lipu" & "Rooma päeviku" poolt, kuid "Nõiduse õpilane" on nii keskne, et talle on vaja ysna palju viidata. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 1. veebruar 2007, kell 11:39 (UTC) :: Õnnitlen sõna ''köntartikkel'' puhul. Olen pikalt juurelnud kuidas ''stub'' võiks korralikult kõlada. Võiks tolle Lohewikis kuidagi kasutusele võtta. --[[Kasutaja:Irve|Irve]] 2. märts 2010, kell 07:51 (UTC) : ''Sigtuna väravad - kunagise Rootsi pealinna Sigtuna linnaväravad, mille kroonikate andmetel olevat 1187. a sõjakäigul pärast linna maha põletamist kaasa viinud eestlastest viikingid. Legendi järgi müüsid eestlased Sigtuna sõjasaagi novgorodlastele ning väravad kaunistavat nüüd Novgorodi püha Sofia katedraali; tegelikult on seal asuvad pronksist uksed ilmselt toodud otse Magdeburgi meistritelt 1150. a paiku.'' ---- Kas viitsid uurida enda arvutist või lähiringkonnast, ehk leiad [[Uku Masing]]u mõne vabalt kasutatava foto ja riputad selle commonsisse? suwa 21. august 2007, kell 07:20 (UTC) Tere Ott, sa ka vahepeal vikipeedia üles leidnud. Kalev. ---- Tere Ohpuu, Küsin Sult abi natuke Vikipeediat mitte puudutava teema kohta. Olen märganud, et Sa oled teinud palju muudatusi [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] kohta. Eeldan, et oled ka ise liige, või vähemalt tead nii mõndagi selle kohta. Kavatsen ise liituda Tallinna [[Lääne malevkond|Lääne malevkonnaga]], kodulehelt leidsin 10 punkti kuidas liituda: 1) Täida SOOVIAVALDUS, SOOVIAVALDUSE LISA ja Lisa nr 2 (blanketid olemas). 2) Hangi oma tervisliku seisundi kohta PEREARSTI TÕEND; PDF-formaadis (blankett olemas). 3)Tee ISIKUT TÕENDAVA DOKUMENDI KOOPIA. 4) Kirjuta valmis oma ELULUGU. 5)Lase endast teha 3 FOTOT. 6) Tee koopia HARIDUSE JA/VÕI AKADEEMILIST KRAADI tõendavast dokumendist. 7) Tee koopia TEENISTUST KAITSEVÄES JA VANDE ANDMIST kinnitavast dokumendist (olemasolul) 8) Tee koopia viimasena saadud AUASTME käskkirjast/tunnistusest (olemasolul) 9) Oota POLITSEIKONTROLLI tulemust. 10) Leia maleva liikmete hulgast endale KAKS SOOVITAJAT. Olen ise 16, seega vajan vist ka vanema luba. Aga oskad Sa mulle selgitada, mida on veel vaja liitumiseks. Nõmme malevkonnaga liitumiseks oli vaja 3 soovitajat, siin 2. Kas soovitajad võivad olla ükskõik, kus malevkonnas või peavad olema samas, kuhu ise tahan liiuda? Ja mis on nt Politseikotroll. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 15. aprill 2010, kell 18:00 (EEST) : Kiusan Sind veel natuke. Kas 16 aastasena ei ole võimalik kohe soovitustega kohale minna, sest põhimõtteliselt on need mul kohe saada (ja astuda tegevliikmeks, noorliige ei tahaks eriti olla). Ja kas peab kindlasti nendega ennem ühendust võtma, või võib kohe minna täidetud blankettidega, 3 passipildiga, dokumendi koopia, elulooga ja haridust tõendava koopiaga (kas 9 klassi sobib ja hetkel gümnaasium)? (Nojah Politseikontroll võtab siis aega.) Oled muidu ise liige, et nii palju tead? Aitäh. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 19. aprill 2010, kell 17:14 (EEST) :: no kui on kirjas, et alla 17aastaseid tegevliikmeks ei võeta, siis ei võetagi. tegevliikme ja noorliikme staatusel mingisugust erilist vahet ei tohiks nii või teisiti olla. oluline võib olla, kas noorliikmest saab väga lihtsalt tegevliikmeks ja kuidas see protsess õieti käib. kontakti võtta maksaks seepärast, et malevkonna staap teab paremini, kuidas asjad käivad ja kuidas nemad täpselt asju ajavad. kombed võivad eri malevkondades erineda. peale selle võiks neil olla aega mõelda, mida sinuga siis reaalselt pihta hakata, millisesse allyksusse paigutada. liikmeks võtmise protsess on formaalne, põhiline on ikka ennast mingi reaalse väljaõppega siduda (selleks võib olla vajalik omaenda initsiatiivi yles näidata, nt toimiva allyksuse pealikuga rääkida — oodata, kuni sind yles leitakse, ei pruugi olla hea mõte). baasõppekursus peaks niikuinii sygiseti olema, sinna on aega. olen liige, aga ma pole kunagi Lääne malevkonnas olnud, tunnen sealt vist ainult yhte reavõitlejat. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 20. aprill 2010, kell 09:20 (EEST) ==Fundraiser 2010_Translation & Localization== [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|left]] Greetings Ohpuu, my name is Sam and I am working for the Wikimedia Foundation during the 2010 Fundraiser. My job is to be the liaison between the Estonian community and the Foundation. This year's fundraiser is intended to be a collaborative and global effort; we recognize that banner messages that perform well in the United States don't necessarily translate well, or appeal to international audiences. I'm contacting you as I am currently looking for translators who are willing to contribute to this project, helping to translate and localize messages and suggesting messages that would appeal to Estonian readers on the [[m:Fundraising_2010/Messages|Fundraising Meta Page]]. Please let me know if you'd be interested in helping with this project, and add your feedback to the proposed messages as well! I look forward to working with you during this year's fundraiser.[[m:User:Schapman|Sam Chapman]] Terv, palun vaata [[Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt Kultuuripärand]] lehte. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 6. aprill 2011, kell 09:06 (EEST) ---- Ohpuu, Sinu panus Põhjamaade koostöö teemaliste artiklite võistlusel jäi žüriile silma. Palun saada oma täisnimi ja telefoninumber aadressile teele.vaalma@gmail.com. Siis saadame Sulle meiliga kutse auhinnatseremooniale. Lugupidamisega žürii nimel [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. mai 2011, kell 21:04 (EEST) == Küsimus == Olen Mari Vikipeediast, kasutaja Vasli. Ma ei ole nõus adminstraatorite otsustega meie mõne kasutaja suhtes: http://meta.wikimedia.org/wiki/Steward_requests/Permissions#.D0.A1.D0.B0.D0.BD.D1.8E.D0.BD_.D0.92.D0.B0.D0.B4.D0.B8.D0.BA.40mhr.wikipedia Tahaksin vastata adminstraatoritele, aga otse ma ei saanud sest mul pole meta.wikis õigusi. Kuidas ma saan seda teha? ---- Palun vaata [[:wikt:Arutelu:danšlái]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. november 2011, kell 12:26 (EET) ---- Ole hea, saada [[Kasutaja:Rita|Ritale]] tõlkevõistluse pressika jaoks spämminimekiri. Minu postkast täna ei tööta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 1. märts 2012, kell 13:13 (EET) == Järjesta == Palun kasuta isikunimede puhul kategooriate ees järjestamisvõtit <nowiki>{{JÄRJESTA:}}</nowiki>, muidu on kategooriate nimestikke vaadates nimede tähestikuline järjestus vale.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. juuli 2012, kell 00:37 (EEST) : yritan edaspidi kasutada ja mitte unustada. aitäh märkamast. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 4. juuli 2012, kell 09:38 (EEST) == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu ---- Palun vaata [[Kategooria arutelu:Looduslikud pühapaigad|siia]]. [[Eri:Kaastöö/90.190.114.172|90.190.114.172]] 25. jaanuar 2014, kell 22:24 (EET) Kõigi nende puude ja muude asjade kohta: [[Arutelu:Viru ohvrikivi]]. Võiks järele mõtelda. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 6. veebruar 2014, kell 16:32 (EET) : olen mõelnud, jagasin mõtteid vastavas arutelus. oled oodatud appi mõtteid teostama. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 6. veebruar 2014, kell 16:47 (EET) Kas http://andmekogu.hiis.ee/ veebilehelt saab kuskilt objekti koordinaate teksti kujul kopeerida, et koordinaate Vikipeediasse lisada? Praegu sellist koordinaatide välja sealt ei leidnud. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 6. veebruar 2014, kell 17:13 (EET) : ausõna, ei tea. olen ise ka mõelnud, kas saaks kuidagi koordinaate artiklitesse juurde. ilmselt tuleks seda neilt otse kysida. kui ka yleval ei ole, äkki neil on mingi fail, kust nad kõik need koos saavad anda. ehk kirjutad e-kirja aadressil juhatus ätt hiis.ee või siis ahto punkt kaasik ätt maavald punkt ee. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 6. veebruar 2014, kell 17:18 (EET) ==Pühapaikade jaoks mall== Tegin [[:mall:Pühapaik|malli "Pühapaik"]]. Kas selle malli pealkiri on sobiv? Kasutasin seda malli alustuseks artiklis [[Tepia ohvriallikas]]. Järk-järgult tuleks seda malli kõikides Eesti pühapaikade artiklites kasutada, sest kui pühapaikade andmekogu veebiaadressis midagi muutub, siis kõik praeguste artiklite välislingid muutuvad vigasteks--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 12. juuni 2014, kell 23:41 (EEST) : Jah, see on hea põhjendus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. juuni 2014, kell 00:21 (EEST) : oi, aitäh malli tegemast, eks õpin seda kasutama. minu meelest pole malli pealkirjal väga viga, navigeerimismalle saab tarvidusel teha konkreetsemate nimedega igatahes. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 16. juuni 2014, kell 13:17 (EEST) ==Kategooriate nimetamisest== Kategooria nimi, mis pole ilmselgelt Eestiga seotud (nt [[:kategooria:Riigikogu|kategooria:Riigikogu]]), peaks sisaldama sõna "Eesti". Nt kategooria "Lohukivid" asemel peaks olema "Eesti lohukivid". Sama viga on ka mitmete varasemate Sinu tehtud kategooriate puhul. Kuhugi peavad ju minema ka välismaa analoogsed objektid--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 10. november 2015, kell 11:08 (EET) : õige märkus. lohukivid muistiseliigina on mujal Euroopas ka tuntud. nii et panen ette, et "Lohukivid" jääks yldiseks kategooriaks, mis saab hargneda kategooriateks "Eesti lohukivid", "Soome lohukivid" jne. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 10. november 2015, kell 14:48 (EET) ::jah, täpselt nii. Siiski, ma võtsin eelistatavaks terminiks "kultusekivid" ([[:kategooria:Kultusekivid]]), mitte "kultuskivid" või "lohukivid", sest nii on nt "[[Eesti märksõnastik]]us" (EMS) ja sisetunne nagu eelistaks sõna "kultusekivi" "kultuskivile". Ebaühtlus on nüüd küll selles, et põhiartikli pealkiri on "[[kultuskivi]]"; üldjuhul peaks artikli pealkiri ja asjakohase kategooria nimi olema identsed--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. november 2015, kell 11:28 (EET) ::: minu jaoks ei kaalu siiski sekundaarne või tertsiaarne allikas yles asja uurivate teadlaste konsensust. Vikipeedia peaks minu meelest pigem lähtuma uusimast teaduse seisust. :::: Seda ehk küll, aga üldiselt tuleks eeldada, et see "teadlaste konsensus" või "uusim teaduse seis" on mitmetes allikates fikseeritud. Sest kui seda allikates ei ole, siis ei ole see väidetav konsensus või uusim seis paraku ka nö kolmandate osapoolte poolt kontrollitav. Mu kommnetaar on üldisem ja ei puuduta kitsalt siin jutuks oleva kategooria nime (ehk mõistete struktuuri antud konkreetsel teemal).--[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 12. november 2015, kell 12:43 (EET) ::::: olen esitatud kriteeriumiga nõus. konsensus või uusim seis peaks olema kontrollitavalt esitatud toimetatud autoriteetsetes allikates. sellel konkreetsel juhul peaks olema kriteerium täidetud, kuna [[Valter Lang]] kasutab oma kõrgkooliõpikuks mõeldud raamatus "Baltimaade pronksi- ja rauaaeg" (Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2007) terminit '''lohukivi''' ja refereerib Andres Tvauri seisukohti (lk 67-69). Nendesamade lehekylgede pealt ilmselt saaks ka hea artikli Vikipeediasse. ma ei taha taas lubada, et seda ise teen. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 12. november 2015, kell 14:56 (EET) ::: põhiartikli võiksin kohe teisaldada aadressile [[Lohukivi]], aga see eeldaks ka sisu tänapäevastamist, mida ma praegu ei jõua teha. ::: samas pole asi ka nii lihtne: "kultusekivi" kasutamise põhiline toetus on senine keelekasutus (inerts, mis on keeles loomulik ja põhimõtteliselt ka tänuväärne) ning asjaolu, et kultusekividena on kultuurimälestiste riiklikus registris hulk muistiseid, mis põlistab yldist keelekasutust. ::: lõppeks ongi nii, et nimetatakse nii ja naa: arheoloogid kasutavad oma eestikeelsetes kirjatykkides tänapäeval pigem "lohukivi", aga ylejäänud yhiskond kasutab arheoloogide hyljatud hypoteesi põhjal syndinud sõna "kultusekivi". tavaline yldkeele/erialakeele lõhe (see lõhe on tihtipeale minu kogemust mööda praktiliselt yletamatu, st vastuolu ei olegi võimalik lepitada), ainult et yldkeelne sõna on kummalisel kombel teadustermin, mida asjaomase eriala teadlased enam kasutada ei taha. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 11. november 2015, kell 16:50 (EET) ::::mu vaist ütleks veel ka seda, et termin [[lohukivi]] on keeleloogiliselt üldse kitsam kui termin [[kultusekivi|kultus(e)kivi]], eeldades, et kõikidel kultus(e)kividel (s.t kultuseks kasutatud kividel) ei pruukinud üldse olla toksitud augukesi ehk lohke. V-o Eesti kontekstis mu eeldus ei pea paika--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. november 2015, kell 11:10 (EET) ::::: yldkeelelise ''potentsiaalse'' tähenduse seisukohalt lähenedes oleks "lohukivi" tõesti kitsam kui "kultusekivi". aga tegelikult tähendab kultusekivi praktikas yhte konkreetset lohkudega kivi liiki, millega seotud kultus on teaduslikult tõestamata ja mis ei pruugi seetõttu olla kunagi mingi kultusega seotud. see asjaolu suurendab segadust, kuna arheoloogiliste erialaste allikate või terminoloogiaga mitte nii hästi tuttavad inimesed võivad sõna "kultusekivi" kasutada yldkeeleliselt n-ö loogilises ja vaistlikult õigena tunduvas tähenduses, teadmata, mida arheoloogid selle terminiga mõtlesid. "kultusekivi" sõna on tõesti mitme tuhande kive arheoloogiamälestistena tähistava sildi kaudu jõudnud tavakeelde. ja siis on loomulik, et eesti yldkeele kasutajad sisustavad seda mõistet oma arusaamise järgi, hõlmates sinna ka näiteks ohvrikivid, mis arheoloogi ja folkloristi vaates on hoopis teine muistiseliik; folkloristidel valdava enamiku lohukivide ~ kultusekivide kohta midagi arvata pole, sest nendega pole seotud teadaolevat suulist pärimust, mis oleks eelnenud arheoloogiamälestiste siltidega tähistamisele. ::::: minu meelest võiks selliste mõistete kohta Vikipeedia artiklite nimetamisel mõistlikul määral eelistada teaduslikku erialakeelt ja erialaseid allikaid. uuema tegeliku keelekasutuse dokumenteerimiseks olemasolevate allikate põhjal on Vikisõnastik, kus saab kultuskivi ~ kultusekivi tähendusvälja avada. ::::: põhimõtteliselt võib kuskil Vikipeedia artiklis yles lugeda tavakeelse pühade kivide nimetamise repertuaari, kus "kivijumala" ja "püha kivi" ja "hiiekivi" kõrval oleks ka "kultus(e)kivi", aga see peaks ka tuginema mingile kindlale avaldatud ja toimetatud allikale, mis näitab, et rahvasuus on pyhi kive arheoloogiamälestisi tähistavate siltide ajel hakatud ka teaduskeelest pärineva sõnaga "kultusekivideks" nimetama. ma arvan, et see ''võiks'' olla tõsi, aga mul ei ole käepärast ega teada yhtegi kindlat avaldatud allikat (ega ka ise suulisest pruugist kuuldud näidet või avaldamata arhiiviteadet), mille põhjal ma seda tõsikindlalt väita suudaks -- ja seetõttu ei kipu ma seda väidet Vikipeedia artiklisse faktina kirjutama. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 12. november 2015, kell 12:27 (EET) Vaata [[Arutelu:Kultuskivi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. november 2015, kell 10:23 (EET) == User:EGalvez (WMF)/Sandbox/MassMessageTest == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey. We want to know how well we are supporting your work on and off wiki, and how we can change or improve things in the future.<ref>This survey is primarily meant to get feedback on the Wikimedia Foundation's current work, not long-term strategy.</ref> The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. You have been randomly selected to take this survey as we would like to hear from your Wikimedia community. To say thank you for your time, we are giving away 20 Wikimedia T-shirts to randomly selected people who take the survey.<ref>Legal stuff: No purchase necessary. Must be the age of majority to participate. Sponsored by the Wikimedia Foundation located at 149 New Montgomery, San Francisco, CA, USA, 94105. Ends January 31, 2017. Void where prohibited. [[m:Community Engagement Insights/2016 contest rules|Click here for contest rules]].</ref> The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. <big>'''[https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_6mTVlPf6O06r3mt&Aud=VAE&Src=52VAECE Take the survey now!]'''</big> You can find more information about [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|this project]]. This survey is hosted by a third-party service and governed by this [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2016_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. Please visit our [[m:Community_Engagement_Insights/Frequently_asked_questions|frequently asked questions page]] to find more information about this survey. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email to surveys@wikimedia.org. Thank you! --[[:m:User:EGalvez (WMF)|EGalvez (WMF)]] ([[:m:User talk:EGalvez (WMF)|talk]]) 13. jaanuar 2017, kell 23:45 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:EGalvez (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2016/52-VAECE&oldid=16205393". --> == Share your experience and feedback as a Wikimedian in this global survey (revised heading) == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey. We want to know how well we are supporting your work on and off wiki, and how we can change or improve things in the future.<ref>This survey is primarily meant to get feedback on the Wikimedia Foundation's current work, not long-term strategy.</ref> The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. You have been randomly selected to take this survey as we would like to hear from your Wikimedia community. To say thank you for your time, we are giving away 20 Wikimedia T-shirts to randomly selected people who take the survey.<ref>Legal stuff: No purchase necessary. Must be the age of majority to participate. Sponsored by the Wikimedia Foundation located at 149 New Montgomery, San Francisco, CA, USA, 94105. Ends January 31, 2017. Void where prohibited. [[m:Community Engagement Insights/2016 contest rules|Click here for contest rules]].</ref> The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. <big>'''[https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_6mTVlPf6O06r3mt&Aud=VAE&Src=52VAECE Take the survey now!]'''</big> You can find more information about [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|this project]]. This survey is hosted by a third-party service and governed by this [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2016_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. Please visit our [[m:Community_Engagement_Insights/Frequently_asked_questions|frequently asked questions page]] to find more information about this survey. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email to surveys@wikimedia.org. Thank you! --[[:m:User:EGalvez (WMF)|EGalvez (WMF)]] ([[:m:User talk:EGalvez (WMF)|talk]]) 13. jaanuar 2017, kell 23:50 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:EGalvez (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2016/52-VAECE&oldid=16205393". --> == Soome-eesti artiklivõistlus == Oled võitnud Soome-Eesti artiklivõistlusel auhinna. Auhinna üleandmine toimub reedel, 27. jaanuaril kl 13.30 Tallinnas Soome Vabariigi suursaatkonnas. Palun anna teada, kas saad tulla. E-mail: kaebi@wikimedia.ee, tel: +372 52 14 323. --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 16. jaanuar 2017, kell 20:24 (EET) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:49 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:49 (EET) == Your feedback matters: Final reminder to take the global Wikimedia survey == (''Sorry to write in English'') <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! This is a final reminder that the Wikimedia Foundation survey will close on '''28 February, 2017 (23:59 UTC)'''. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. '''[https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_6mTVlPf6O06r3mt&Aud=VAE&Src=52VAECE Take the survey now.]''' If you already took the survey - thank you! We won't bother you again. '''About this survey:''' You can find more information about [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|this project here]] or you can read the [[m:Community_Engagement_Insights/Frequently_asked_questions|frequently asked questions]]. This survey is hosted by a third-party service and governed by this [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2016_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email through EmailUser function to [[:m:Special:EmailUser/EGalvez_(WMF)| User:EGalvez (WMF)]]. '''About the Wikimedia Foundation:''' The [[:wmf:Home|Wikimedia Foundation]] supports you by working on the software and technology to keep the sites fast, secure, and accessible, as well as supports Wikimedia programs and initiatives to expand access and support free knowledge globally. Thank you! --[[:m:User:EGalvez (WMF)|EGalvez (WMF)]] ([[:m:User talk:EGalvez (WMF)|talk]]) 23. veebruar 2017, kell 10:04 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:EGalvez (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2016/52-VAECE&oldid=16297909". --> == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Keeletoimetamistalgud == Hea keeletoimetamistalguline! Žürii on oma otsuse teinud ja Te ei saanud seekord auhinnalist kohta. 19 talgulist toimetas kokku 338 artiklit. Viie aastaga on toimetatud 2754 artiklit ja tänu talgutele on märkimisväärselt vähenenud Vikipeedia keeletoimetamist ootavate artiklite arv. Aitäh Teile sellele kaasa aitamast! Kui soovite tagasisidet osa Teie tehtud paranduste kohta, siis kirjutage mulle oma meiliaadress Vikipeedia kaudu või aadressile ann.siiman@ut.ee ja saadan Teile faili. Tervitades Ann Siiman keeletoimetamistalgute žürii esimees [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 20:34 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST) a9en5o2af4nl42d4klw09v7hmtqhuhe 0 54522 6175064 6160305 2022-08-07T19:22:16Z Raamaturott 56450 /* Dy */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (D)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad D-tähega. {{sisukord paremale}} ==Da== *[[Đà Nẵng]], linn [[Vietnam]]is, [[keskalluvusega linn (Vietnam)|keskalluvusega linn]]a [[Thành phố Đà Nẵng]]i keskus *[[Dabas]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Dabasi kreis]]i keskus *[[Dąbie]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Dąbrowa Białostocka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Dąbrowa Górnicza]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Dąbrowa Tarnowska]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Dąbrowa Tarnowska maakond|Dąbrowa Tarnowska maakonna]] halduskeskus *[[Dąbrówka Morska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Dăbuleni]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Dachau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Dachau kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Dačice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Dacvari]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Daegu]], linn [[Lõuna-Korea]]s *[[Dagana]], linn [[Bhutan]]is, [[Dagana ringkond|Dagana ringkonna]] keskus *[[Dagda]], [[linn]] [[Läti]]s [[Krāslava rajoon]]is *[[Dagestanskije Ogni]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Daggakraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Dahab]], [[küla]] [[Egiptus]]es *[[Dahtalija]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dahūk]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Dahūki kubernerkond|Dahūki kubernerkonna]] keskus *[[Daibes]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Daigone]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Dainava]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Dainava vald (Šalčininkai rajoon)|Dainava valla]] halduskeskus *[[Daisen]], linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Dakar]], [[Senegal]]i [[pealinn]], [[Dakari piirkond|Dakari piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Daksti]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Dalandzadgad]], linn [[Mongoolia]]s, [[Lõuna-Gobi aimakk|Lõuna-Gobi aimaki]] halduskeskus *[[Daleszyce]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Dalewice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Dalian]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Liaoning]]i provintsis, [[Dalian Shi]] keskus *[[Daliņi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Daliowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Jaśliska vald|Jaśliska vallas]] *[[Dallas]], linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Dallas (Colorado)|Dallas]], endine asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Dalnegorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Dalnegorski linnaringkond|Dalnegorski linnaringkonna]] keskus *[[Dalneretšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Dalneretšenski rajoon]]i ja [[Dalneretšenski linnaringkond|Dalneretšenski linnaringkonna]] keskus *[[Damačava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Bresti rajoon]]is *[[Damaskus]], [[Süüria]] [[pealinn]] *[[Damonsville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Damphu]], linn [[Bhutan]]is [[Tsirangi ringkond|Tsirangi ringkonnas]] *[[Dandong]], linn [[Hiina]]s [[Liaoning]]i provintsis, [[Dandong Shi]] keskus *[[Dandzītes]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Dangara]], alev [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Danielskuil]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Danilov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Danilovi rajoon]]i keskus *[[Danilovgrad]], linn [[Montenegro]]s, [[Danilovgradi vald|Danilovgradi valla]] keskus *[[Dankivka (Illintsi rajoon)|Dankivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dankov]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Dankovi rajoon]]i keskus *[[Dannenberg (Elbe)|Dannenberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Lüchow-Dannenbergi kreis]]is *[[Dar es Salaam]], linn [[Tansaania]]s *[[Darʿā]], linn [[Süüria]]s, [[Darʿā provints]]i keskus *[[Darabani]], on linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Darbėnai]], alev [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Darbėnai vald|Darbėnai valla]] keskus *[[Darjeeling]], [[linn]] [[India]]s [[Lääne-Bengal]]i osariigis, [[Darjeelingi ringkond|Darjeelingi ringkonna]] keskus *[[Darling (LAV)|Darling]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Darlington]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l, [[tervikomavalitsus]] [[Durhami tseremoniaalkrahvkond|Durhami tseremoniaalkrahvkonnas]] *[[Darłowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sławno maakond|Sławno maakonnas]] *[[Dărmănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Darmstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Dārzciems (Koivaliina vald)|Dārzciems]] küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]] *[[Dārzciems (Umurga vald)|Dārzciems]], küla [Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Umurga vald|Umurga vallas]] *[[Dārzciems (Virbi vald)|Dārzciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Dārte]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Dārtsmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Darvinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Darwin (Austraalia)|Darwin]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Põhjaterritoorium]]i [[pealinn]] *[[Dassel]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maa lõunaosas [[Northeimi kreis]]is *[[Dašice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Dašiv]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Dašiv (küla)|Dašiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Daškaŭka]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Daškaŭka külanõukogu]] halduskeskus *[[Daşoguz]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is, [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajeti]] keskus *[[Daugai]], linn [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]] [[Alytuse rajoon]]is *[[Daugailiai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Daugailiai vald|Daugailiai valla]] halduskeskus *[[Daugavpils]], linn [[Läti]]s *[[Daugėdai]], küla [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es, [[Daugėdai vald|Daugėdai valla]] halduskeskus *[[Daugmale]], asula [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] *[[Dauguļi (Kocēni piirkond)|Dauguļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Dauguni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Daujėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Daujėnai vald|Daujėnai valla]] halduskeskus *[[Daukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es [[Igliauka vald|Igliauka valla]]s *[[Dauškāni]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Davao]], [[linn]] [[Filipiinid]]el, [[Davao piirkond|Davao piirkonna]] ja [[Lungsod ng Dabaw]]' keskus *[[Davel]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Msukaligwa vald|Msukaligwa vallas]] *[[Daveyton]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Davlekanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan|Baškortostani Vabariigis]], [[Davlekanovo rajoon]]i halduskeskus *[[Davyd-Haradok]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Dayton]], linn [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Montgomery maakond (Ohio)|Montgomery maakonna]] keskus ==De== *[[De Aar]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonna]] halduskeskus *[[De Doorns]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[De Hoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[De Rust]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[De Villiersdale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[De Wildt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovints]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Dealesville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Dearborn]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Debeikiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Debeikiai vald|Debeikiai valla]] halduskeskus *[[Dębica]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Dębica maakond|Dębica maakonna]] halduskeskus *[[Dęblin]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Ryki maakond|Ryki maakonnas]] *[[Dębno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonnas]] *[[Debrzno]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Człuchówi maakond|Człuchówi maakonnas]]. *[[Dedovitši]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Dedovitši rajoon]]i keskus *[[Dedovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Degaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Degaičiai vald|Degaičiai valla]] halduskeskus *[[Degerby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Föglö vald|Föglö valla]] keskus *[[Degole]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Degole vald|Degole vallas]] *[[Degučiai]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Degučiai vald (Zarasai rajoon)|Degučiai valla]] halduskeskus *[[Degumi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Degumnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ošupe vald|Ošupe valla]] halduskeskus *[[Deksne]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Dekšņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Dekšores]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]], [[Dekšārese vald|Dekšārese valla]] halduskeskus *[[Del Norte]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Rio Grande maakond|Rio Grande maakonna]] halduskeskus *[[Delareyville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Delaware (Ohio)|Delaware]], [[linn]] [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Delaware'i maakond|Delaware'i maakonna]] keskus *[[Delhi]], linn [[India]]s, rahvuslik pealinnaterritoorium *[[Delfi]] *[[Delft]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Delitzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Delitzschi kreis]]i halduskeskus *[[Delmas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]], [[Victor Khanye vald|Victor Khanye valla]] halduskeskus *[[Delmenhorst]], linn Saksamaal [[Alam-Saksimaa]] liidumaal *[[Delportshoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Delta (Colorado)|Delta]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Delta maakond (Colorado)|Delta maakonna]] halduskeskus *[[Deltuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Deltuva vald|Deltuva valla]] halduskeskus *[[Dembava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is [[Velžiai vald|Velžiai vallas]] *[[Demidov (linn)|Demidov]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Demidovi rajoon]]i keskus *[[Demitz-Thumitz]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Demitz-Thumitzi vald|Demitz-Tumitzi vallas]] *[[Demjansk]], alev Venemaal [[Novgorodi oblast]]is, [[Demjanski rajoon]]i keskus *[[Demšas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Demõdivka (Žmerõnka rajoon)|Demõdivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Deneysville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Dennehof]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Theewaterskloofi vald|Theewaterskloofi vallas]] *[[Dennilton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Denver]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Colorado]] osariigi [[pealinn]] *[[Deražnja]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Deražnja rajoon]]i halduskeskus *[[Derbent]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigis]] *[[Derby]], linn [[Inglismaa]]l [[Derbyshire]]'i krahvkonnas *[[Derby (LAV)|Derby]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Dergatši]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Dervanka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Des Moines]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Iowa]] osariigi pealinn *[[Despatch]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]] *[[Dessau]], endine [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal *[[Dessau-Roßlau]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]] idaosas [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal *[[Detmold]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Lippe kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Detroit]], [[linn]] [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis *[[Deutzen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is [[Deutzeni vald|Deutzeni vallas]] *[[Deva]], linn [[Rumeenia]]s, [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonna]] halduskeskus *[[Deventer]], linn [[Holland]]is [[Overijsseli provints]]is *[[Dewetsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] ==Dh== *[[Dhaka]], [[Bangladesh]]i pealinn *[[Dharamsala]], [[linn]] [[India]]s [[Himachal Pradesh]]i osariigis *[[Dhule]], linn [[India]]s [[Mahārāshtra]] osariigis ==Di== *[[Dibeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]]. *[[Diby]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] *[[Didkiemis]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Didkiemise vald|Didkiemise valla]] halduskeskus *[[Didžiasalis]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Didžiasalise vald|Didžiasalise valla]] halduskeskus *[[Didymóteicho]], linn [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Die Kelders]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Dienvidstacija]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s. *[[Diepholz]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Diepholzi kreis]]is, [[Diepholzi kreis]]i ja [[Diepholzi vald|Diepholzi valla]] keskus *[[Diepsloot]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Dieveniškės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Dieveniškėse vald|Dieveniškėse valla]] halduskeskus *[[Diffa]], [[linn]] [[Niger]]is, [[Diffa departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Digora]], linn [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Digora rajoon]]i keskus *[[Dijon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Burgundia]] ja [[Côte-d'Or]]'i departemangu keskus *[[Dīķeri]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Kööna vald|Kööna vallas]] *[[Dikhil]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Dikhili piirkond|Dikhili piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Dikļi]], asula [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]], [[Dikļi vald|Dikļi valla]] keskus *[[Dili]], [[Ida-Timor]]i [[pealinn]] *[[Dilidžan]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Tavuši maakond|Tavuši maakonnas]] *[[Dilmaņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Dimbaza]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Dimitrovgrad (Bulgaaria)|Dimitrovgrad]], linn [[Bulgaaria]]s [[Haskovo piirkond|Haskovo piirkonnas]] *[[Dimitrovgrad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, [[Melekessi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Dimmitt]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis, [[Castro maakond|Castro maakonna]] halduskeskus *[[Dinan]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'is [[Côtes-d'Armori departemang]]us [[Dinani alldepartemang]]us *[[Dingleton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Dingolfing]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s, [[Dingolfing-Landau kreis]]i keskus *[[Dinokana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Dinslaken]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Weseli kreis]]is *[[Dire Dawa]], linn [[Etioopia]]s *[[Dirhami]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Dirkiesdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Mkhondo vald|Mkhondo vallas]] *[[Disūq]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Kafr ash-Shaykhi kubernerkond|Kafr ash-Shaykhi kubernerkonnas]] *[[Dižilmāja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Dižmežciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Dižsēņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Dižstende]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Dižstroķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Dithakong]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Divezeri]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Dixville Notch]], küla USA-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Coosi maakonna|Coosi maakond]] Dixville'i vallas ==Dj== *[[Djakivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Djakove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Antratsõti rajoon]]is *[[Djatkovo]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Djenné]], [[linn]] [[Mali]]s [[Mopti piirkond|Mopti piirkonnas]] *[[Djibouti (linn)|Djibouti]], [[Djibouti]] [[pealinn]] *[[Djoièzi]], asula [[Komoorid]]el [[Mwali]] saarel ==Dl== *[[Długopole]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Dłutów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Dłutówi vald|Dłutówi valla]] halduskeskus ==Dm== *[[Dmanisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Dmanisi rajoon]]i keskus *[[Dmitrijev-Lgovski]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Dmitrijevi rajoon]]i keskus *[[Dmitrov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Dmitrovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Dmitrovski rajoon]]i keskus *[[Dmosin]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Brzeziny maakond|Brzeziny maakonnas]], [[Dmosini vald|Dmosini valla]] halduskeskus *[[Dmõtrivka (Novoaidari rajoon)|Dmõtrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is ==Dn== *[[Dnipro]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Dnipropetrovski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Dniprorudne]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Vassõlivka rajoon]]is ==Do== *[[Dobasna]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Kiraŭski rajoon]]is, [[Dobasna külanõukogu]] halduskeskus *[[Dobczyce]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] *[[Dobele]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Dobiegniew]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonnas]] *[[Dobre Miasto]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Dobrič]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Dobriči piirkond|Dobriči piirkonna]] keskus *[[Dobřichovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Dobříš]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]. *[[Dobrociesz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Iwkowa vald|Iwkowa vallas]] *[[Dobrodzień]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]] *[[Dobromõl]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Dobropillja]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Dobropillja rajoon]]i keskus. *[[Dobrosołowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] [[Kazimierz Biskupi vald|Kazimierz Biskupi vallas]] *[[Dobroszyce]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]], [[Dobroszyce vald|Dobroszyce valla]] halduskeskus. *[[Dobrota (Montenegro)|Dobrota]], linn [[Montenegro]]s [[Kotori vald|Kotori vallas]] *[[Dobrovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Dobrzany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Dobrzeń Wielki]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]], [[Dobrzeń Wielki vald|Dobrzeń Wielki valla]] halduskeskus *[[Dobrzyca]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonnas]] *[[Dobrzyń nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]] *[[Dobruška]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Dobrutši]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is *[[Dohan]], [[küla]] Bouillon'i vallas [[Belgia]] Ardennides *[[Dohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Saksi Šveitsi kreis]]is *[[Dohno]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Doksy]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Dokšycy]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Dokšycy rajoon]]i keskus *[[Doktas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Dokupe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallaa]] *[[Dokutšajevsk]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Doles]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Dolgoprudnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Dolhasca]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Dolní Bousov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Dolní Poustevna]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Dolsk]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Śremi maakond|Śremi maakonnas]] *[[Dolõna]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Dolõna rajoon]]i halduskeskus *[[Dolõnjanõ (Murovani Kurõlivtsi rajoon)|Dolõnjanõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Dolõnska]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Dolõnska rajoon]]i halduskeskus *[[Domažlice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] *[[Dombóvár]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]], Dombóvári kreisi keskus *[[Domeikava]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Domeikava vald|Domeikava valla]] keskus *[[Domodedovo]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Domodedovo rajoon]]i keskus *[[Domodossola]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is *[[Domosławice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Czchówi vald|Czchówi vallas]] *[[Donauwörth]], linn [[Saksamaa]]l *[[Donetsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Donetski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Donetsk (Venemaa)|Donetsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is *[[Đồng Hới]], [[linn]] [[Vietnam]]is, [[Quảng Bìnhi provints]]i halduskeskus *[[Donghae]] *[[Donje Luge]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] *[[Donostia]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Gipuzkoa]] provintsi [[halduskeskus]] *[[Donskoi]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is *[[Dorchester]], [[linn]] [[Inglismaa]]l, [[Dorset]]i [[krahvkond|krahvkonna]] ja [[West Dorset]]i ringkonna keskus *[[Dordrecht]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is *[[Dordrecht (LAV)|Dordrecht]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Dorfchemnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Dorfchemnitzi vald|Dorfchemnitzi vallas]] *[[Doringbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Dormagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Düsseldorfi ringkond|Düsseldorfi ringkonnas]] [[Neussi Reini-kreis]]is *[[Dornbirn]], linn [[Austria]]s [[Vorarlberg]]i liidumaal *[[Dorogobuž]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Dorogobuži rajoon]]i keskus *[[Dorohoi]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Dorožne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Dorotea]], asula [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Dorotea vald|Dorotea valla]] keskus *[[Dorsten]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Recklinghauseni kreis]]is *[[Dortmund]], [[linn]] Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal *[[Dostas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Dotnuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Dotnuva vald|Dotnuva valla]] halduskeskus *[[Douala]], linn [[Kamerun]]is, [[Rannikupiirkond (Kamerun)|Rannikupiirkonna]] halduskeskus *[[Doubek]], küla [[Tšehhi]]s Ida-Praha piirkonnas *[[Douglas (LAV)|Douglas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Dourdan]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Essonne'i departemang]]us *[[Doŭsk]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]is [[Doŭski külanõukogu]] halduskeskus *[[Dove Creek]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Dolorese maakond|Dolorese maakonna]] halduskeskus ja suurim linn *[[Dover]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Kent]]i krahvkonnas *[[Dover (Delaware)|Dover]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Delaware]]'i osariigi [[halduskeskus]] *[[Dover (Idaho)|Dover]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Idaho]] osariigis [[Bonneri maakond|Bonneri maakonnas]] *[[Dovilai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Dovžansk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Sverdlovski rajoon]]i keskus ==Dr== *[[Drabeši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Drag]], [[küla]] [[Norra]]s [[Tysfjordi vald|Tysfjordi vallas]] *[[Drăgășani]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Dragūnciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba valla]]s *[[Drahičyn]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Drahičyni rajoon]]i keskus *[[Drammen]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Buskerud]]i maakonna halduskeskus *[[Drandi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Dranka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Dransfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Göttingeni kreis]]is *[[Drążgów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Ryki maakond|Ryki maakonnas]] [[Ułężi vald|Ułężi vallas]] *[[Drawno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]] *[[Drawsko Pomorskie]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonna]] halduskeskus *[[Dreiliņi küla|Dreiliņi]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Dreimaņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Dresden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] liidumaa [[pealinn]] *[[Drezdenko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonnas]] *[[Drezna]], linn [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Drjanovo]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonnas]], Drjanovo valla keskus *[[Drøbak]], linn [[Norra]]s [[Akershus|Akershusi maakonnas]] [[Frogni vald|Frogni vallas]] *[[Drobeta-Turnu Severin]], linn [[Rumeenia]]s, [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonna]] halduskeskus *[[Drobin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]] *[[Drogobõtš]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Dorogobõtši rajoon]]i keskus *[[Drożki]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kępno maakond|Kępno maakonnas]] [[Rychtali vald|Rychtali vallas]] *[[Drottningholm]], asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Ekerö vald|Ekerö vallas]] *[[Drzewica]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Opoczno maakond|Opoczno maakonnas]] *[[Druja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Druja külanõukogu]] keskus *[[Druskas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Druskininkai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]] *[[Druck]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Tałačyni rajoon]]is [[Tałačyni külanõukogu]]s *[[Drusti]], küla [[Läti]]s [[Rauna piirkond|Rauna piirkonnas]], [[Drusti vald|Drusti valla]] keskus *[[Družne (Orihivi rajoon)|Družne]], küla Ukrainas [[Zaporižžja oblast]]is [[Orihhivi rajoon]]is *[[Družny]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Druviena]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Druviena vald|Druviena valla]] halduskeskus *[[Drvar]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]is [[Herceg-Bosna kanton]]is, [[Drvari vald|Drvari valla]] keskus *[[Drybin]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Drybini rajoon]]i ja [[Michiejeŭka külanõukogu]] halduskeskus ==Dz== *[[Dzanani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Dzedri]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Dzegūzes]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Dzelda]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]], [[Nīkrāce vald|Nīkrāce valla]] halduskeskus *[[Dzērbene]], asula [[Läti]]s [[Cēsise rajoon]]is, [[Dzērbene vald|Dzērbene valla]] keskus *[[Dzerkalne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Dzeržinski (Venemaa)|Dzeržinski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Dzērve]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Dzērvenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Dzērves skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Działdowo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Działdowo maakond|Działdowo maakonna]] halduskeskus *[[Działoszyce]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Pińczówi maakond|Pińczówi maakonnas]] *[[Działoszyn]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonnas]] *[[Dzianisz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Kościelisko vald|Kościelisko vallas]] *[[Dziaržynsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Dziaržynski rajoon]]i keskus *[[Dziatłava]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Dziatłava rajoon]]i keskus *[[Dzidriņas]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Dziecinów]], [[küla]] Poolas Otwocki maakonnas *[[Dzięgielów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]] *[[Dzierzgoń]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sztumi maakond|Sztumi maakonnas]] *[[Dzierżoniów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonna]] ja [[Dzierżoniówi vald|Dzierżoniówi valla]] keskus *[[Dzikie]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Dziļģi]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Dzintari (Skaņkalne vald)|Dzintari]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Dzintars]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Dzirciems (Zentene vald)|Dzirciems]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Dzirciems (Ugāle vald)|Dzirciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Usma vald|Usma vallas]] *[[Dzirnavas (Zlēkase vald)|Dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Dzirnavas (Ugāle vald)|Dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Dzirkaļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Dzirtniekciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Dzisna]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Miory rajoon]]is *[[Dzivin]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kobryni rajoon]]is [[Dzivini külanõukogu]]s *[[Dziwnów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]] *[[Dzjunkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dzwola]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Janów Lubelski maakond|Janów Lubelski maakonnas]], [[Dzwola vald|Dzwola valla]] halduskeskus. *[[Dzõgivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon]]is ==Dž== *[[Džalal-Abad]], [[linn]] [[Kõrgõzstan]]is, [[Džalal-Abadi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Džankoi]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Džava]], [[alev]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, ''de facto'' [[Lõuna-Osseetia]]s, [[Džava rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Džermuk]], linn [[Armeenia]]s *[[Džolkara]], [[küla]] [[Kõrgõzstan]]is *[[Džugastra]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Džūkste]], [[asula]] Lätis [[Kuramaa]]l [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Džūkste vald|Džūkste valla]] halduskeskus *[[Džulõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Džvari]], linn [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi|Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonnas]] [[Tsalendžihha rajoon]]is ==Du== *[[Dubá]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Dubai]], linn [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[Dubai emiraat|Dubai emiraadi]] keskus *[[Dubăsari]], linn [[Moldova]]s ([[Transnistria]]s) *[[Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Grobiņa vald|Grobiņa valla]] halduskeskus *[[Dubeņmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Dubí]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Dubiecko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Dubiecko vald|Dubiecko valla]] halduskeskus *[[Dubienka]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]], [[Dubienka vald|Dubienka valla]] halduskeskus *[[Dubingiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Dubingiai vald|Dubingiai valla]] halduskeskus *[[Dubki]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Kulje vald|Kulje vallas]] *[[Dublin]], [[Iirimaa]] [[pealinn]] *[[Dubljanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Žovkva rajoon]]is *[[Dubna]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Taldomi rajoon]]is *[[Dubňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Dubno]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is *[[Dubovi Mahharõntsi]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dubroŭna]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Dubroŭna rajoon]]i keskus *[[Dubrovnik]], linn [[Horvaatia]]s, [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonna]] keskus *[[Dubrovõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Dubrovõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Dubuque]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Iowa|Iowa osariigis]], [[Dubuque'i maakond|Dubuque'i maakonna]] keskus *[[Dubõna (Hmilnõki rajoon)|Dubõna]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Duchcov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Duchesne]], linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Duchesne'i maakond|Duchesne'i maakonna]] halduskeskus *[[Duderstadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maa lõunaosas [[Göttingeni kreis]]is *[[Dudince]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Krupina ringkond|Krupina ringkonnas]] *[[Dudinka]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Taimõri rajoon]]i keskus *[[Dudzičy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Duduza]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Duhhovštšina]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Duhhovštšina rajoon]]i keskus *[[Duisburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Dūķeri]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Dukla]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] *[[Dukora]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Dūkštas]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] [[Ignalina rajoon]]is *[[Duluth]], linn [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis *[[Dumbrăveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]]. *[[Dūmciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Dūmele]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Dumpiete]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Dunaharaszti]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Szigetszentmiklósi kreisis. *[[Dunajivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Dunajivtsi rajoon]]i halduskeskus *[[Dunajská Streda]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] *[[Dunakeszi]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Dunalka]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], [[Dunalka vald|Dunalka valla]] halduskeskus *[[Dunalkas skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Dunalka vald|Dunalka vallas]] *[[Dunaújváros]], [[komitaadi õigustes linn]] [[Ungari]]s *[[Dundaga]], asula [[Läti]]s [[Kurzeme]]s, [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] keskus *[[Dundee]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l *[[Dundee (LAV)|Dundee]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Dunika]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Dunkerque]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang|Nordi departemangus]] *[[Dunte]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] *[[Duntes skola]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Dunwich]], asula [[Inglismaa]]l [[Suffolk]]is *[[Duokiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai vallas]] *[[Dupļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Dunalka vald|Dunalka vallas]] *[[Durango]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis *[[Durango (Colorado)|Durango]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[La Plata maakond|La Plata maakonna]] halduskeskus *[[Dūras]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Vārme vald|Vārme vallas]] *[[Durban]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Durbe]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Durbuy]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is, [[Durbuy vald|Durbuy' valla]] keskus *[[Dūre]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Durham]], linn Inglismaal *[[Durham (Põhja-Carolina)|Durham]], linn USA-s [[Põhja-Carolina]] osariigis, [[Durhami maakond|Durhami maakonna]] halduskeskus *[[Durrës]], [[linn]] [[Albaania]]s, [[Durrësi maakond|Durrësi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Dursupe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Balgale vald|Balgale valla]] halduskeskus *[[Dursztyn]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Dusetos]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] [[Zarasai rajoon]]is *[[Duszniki-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Dušanbe]], [[Tadžikistan]]i [[pealinn]] *[[Dušethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Mtshetha-Mthianethi]] piirkonnas, [[Dušethi rajoon]]i keskus *[[Duthuni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Dutka]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Trikāta vald|Trikāta vallas]] *[[Dutywa]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa]] provintsis [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] ==Dv== *[[Dviete]], küla Lätis [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]], [[Dviete vald|Dviete valla]] keskus *[[Dvůr Králové nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] ==Dw== *[[Dwarskersbos]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] ==Dõ== *[[Dõlõm]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kazbeki rajoon]]i keskus ==Dö== *[[Döbeln]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Döbelni kreis]]i halduskeskus ==Dü== *[[Düren]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Düreni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Dürrhennersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Dürrhennersdorfi vald|Dürrhennersdorfi vallas]] *[[Düsseldorf]] ==Dy== *[[Dydnia]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Dydnia vald|Dydnia valla]] halduskeskus *[[Dyer (Nevada)|Dyer]], asula USAs [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]] *[[Dynów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Dysselsdorp]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Dysna]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Didžiasalise vald|Didžiasalise vallas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] f3fwpnese7s4csbs2c9ibobri0o9yke 6175088 6175064 2022-08-07T19:58:09Z Andres 5 /* Dy */ wikitext text/x-wiki {{AsuladIndeks}} '''Asulad (D)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad D-tähega. {{sisukord paremale}} ==Da== *[[Đà Nẵng]], linn [[Vietnam]]is, [[keskalluvusega linn (Vietnam)|keskalluvusega linn]]a [[Thành phố Đà Nẵng]]i keskus *[[Dabas]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]], [[Dabasi kreis]]i keskus *[[Dąbie]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Dąbrowa Białostocka]], linn [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] *[[Dąbrowa Górnicza]], maakonna õigustega linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Dąbrowa Tarnowska]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Dąbrowa Tarnowska maakond|Dąbrowa Tarnowska maakonna]] halduskeskus *[[Dąbrówka Morska]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Szczurowa vald|Szczurowa vallas]] *[[Dăbuleni]], linn [[Rumeenia]]s [[Dolji maakond|Dolji maakonnas]] *[[Dachau]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal, [[Dachau kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Dačice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Jindřichův Hradeci ringkond|Jindřichův Hradeci ringkonnas]] *[[Dacvari]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Daegu]], linn [[Lõuna-Korea]]s *[[Dagana]], linn [[Bhutan]]is, [[Dagana ringkond|Dagana ringkonna]] keskus *[[Dagda]], [[linn]] [[Läti]]s [[Krāslava rajoon]]is *[[Dagestanskije Ogni]], linn [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is *[[Daggakraal]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Dahab]], [[küla]] [[Egiptus]]es *[[Dahtalija]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dahūk]], [[linn]] [[Iraak|Iraagis]], [[Dahūki kubernerkond|Dahūki kubernerkonna]] keskus *[[Daibes]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Daigone]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Dainava]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Dainava vald (Šalčininkai rajoon)|Dainava valla]] halduskeskus *[[Daisen]], linnaks nimetatav kohaliku omavalitsuse üksus [[Jaapan]]is [[Akita prefektuur]]is *[[Dakar]], [[Senegal]]i [[pealinn]], [[Dakari piirkond|Dakari piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Daksti]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Ēvele vald|Ēvele vallas]] *[[Dalandzadgad]], linn [[Mongoolia]]s, [[Lõuna-Gobi aimakk|Lõuna-Gobi aimaki]] halduskeskus *[[Daleszyce]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Dalewice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Dalian]], [[linn]] [[Hiina]]s [[Liaoning]]i provintsis, [[Dalian Shi]] keskus *[[Daliņi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Daliowa]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] [[Jaśliska vald|Jaśliska vallas]] *[[Dallas]], linn [[USA]]-s [[Texas]]e osariigis *[[Dallas (Colorado)|Dallas]], endine asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Dalnegorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Dalnegorski linnaringkond|Dalnegorski linnaringkonna]] keskus *[[Dalneretšensk]], linn [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Dalneretšenski rajoon]]i ja [[Dalneretšenski linnaringkond|Dalneretšenski linnaringkonna]] keskus *[[Damačava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Bresti rajoon]]is *[[Damaskus]], [[Süüria]] [[pealinn]] *[[Damonsville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Damphu]], linn [[Bhutan]]is [[Tsirangi ringkond|Tsirangi ringkonnas]] *[[Dandong]], linn [[Hiina]]s [[Liaoning]]i provintsis, [[Dandong Shi]] keskus *[[Dandzītes]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Dangara]], alev [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Danielskuil]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Danilov]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Danilovi rajoon]]i keskus *[[Danilovgrad]], linn [[Montenegro]]s, [[Danilovgradi vald|Danilovgradi valla]] keskus *[[Dankivka (Illintsi rajoon)|Dankivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dankov]], linn [[Venemaa]]l [[Lipetski oblast]]is, [[Dankovi rajoon]]i keskus *[[Dannenberg (Elbe)|Dannenberg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Lüchow-Dannenbergi kreis]]is *[[Dar es Salaam]], linn [[Tansaania]]s *[[Darʿā]], linn [[Süüria]]s, [[Darʿā provints]]i keskus *[[Darabani]], on linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Darbėnai]], alev [[Leedu]]s [[Kretinga rajoon]]is, [[Darbėnai vald|Darbėnai valla]] keskus *[[Darjeeling]], [[linn]] [[India]]s [[Lääne-Bengal]]i osariigis, [[Darjeelingi ringkond|Darjeelingi ringkonna]] keskus *[[Darling (LAV)|Darling]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is *[[Darlington]], [[linn]] [[Suurbritannia]]s [[Inglismaa]]l, [[tervikomavalitsus]] [[Durhami tseremoniaalkrahvkond|Durhami tseremoniaalkrahvkonnas]] *[[Darłowo]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sławno maakond|Sławno maakonnas]] *[[Dărmănești]], linn [[Rumeenia]]s [[Bacău maakond|Bacău maakonnas]] *[[Darmstadt]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Hessen]]i liidumaal *[[Dārzciems (Koivaliina vald)|Dārzciems]] küla [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Koivaliina vald|Koivaliina vallas]] *[[Dārzciems (Umurga vald)|Dārzciems]], küla [Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Umurga vald|Umurga vallas]] *[[Dārzciems (Virbi vald)|Dārzciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Vandzene vald|Vandzene vallas]] *[[Dārte]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Virbi vald|Virbi vallas]] *[[Dārtsmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Darvinieki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Darwin (Austraalia)|Darwin]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Põhjaterritoorium]]i [[pealinn]] *[[Dassel]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maa lõunaosas [[Northeimi kreis]]is *[[Dašice]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Dašiv]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Dašiv (küla)|Dašiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Illintsi rajoon]]is *[[Daškaŭka]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Mahiloŭ rajoon]]is, [[Daškaŭka külanõukogu]] halduskeskus *[[Daşoguz]], [[linn]] [[Türkmenistan]]is, [[Daşoguzi vilajett|Daşoguzi vilajeti]] keskus *[[Daugai]], linn [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]] [[Alytuse rajoon]]is *[[Daugailiai]], alev [[Leedu]]s [[Utena rajoon]]is, [[Daugailiai vald|Daugailiai valla]] halduskeskus *[[Daugavpils]], linn [[Läti]]s *[[Daugėdai]], küla [[Leedu]]s [[Rietavase omavalitsus]]es, [[Daugėdai vald|Daugėdai valla]] halduskeskus *[[Daugmale]], asula [[Läti]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] *[[Dauguļi (Kocēni piirkond)|Dauguļi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] *[[Dauguni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Daujėnai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Daujėnai vald|Daujėnai valla]] halduskeskus *[[Daukšiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Marijampolė omavalitsus]]es [[Igliauka vald|Igliauka valla]]s *[[Dauškāni]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Davao]], [[linn]] [[Filipiinid]]el, [[Davao piirkond|Davao piirkonna]] ja [[Lungsod ng Dabaw]]' keskus *[[Davel]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Msukaligwa vald|Msukaligwa vallas]] *[[Daveyton]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Davlekanovo]], linn [[Venemaa]]l [[Baškortostan|Baškortostani Vabariigis]], [[Davlekanovo rajoon]]i halduskeskus *[[Davyd-Haradok]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Dayton]], linn [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Montgomery maakond (Ohio)|Montgomery maakonna]] keskus ==De== *[[De Aar]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is, [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonna]] halduskeskus *[[De Doorns]], linn Lõuna-Aafrika Vabariigis [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[De Hoop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[De Rust]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[De Villiersdale]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonnas]] *[[De Wildt]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovints]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Dealesville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Lejweleputswa ringkond|Lejweleputswa ringkonnas]] *[[Dearborn]], linn [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis [[Wayne'i maakond (Michigan)|Wayne'i maakonnas]] *[[Debeikiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Anykščiai rajoon]]is, [[Debeikiai vald|Debeikiai valla]] halduskeskus *[[Dębica]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Dębica maakond|Dębica maakonna]] halduskeskus *[[Dęblin]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Ryki maakond|Ryki maakonnas]] *[[Dębno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Myślibórzi maakond|Myślibórzi maakonnas]] *[[Debrzno]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Człuchówi maakond|Człuchówi maakonnas]]. *[[Dedovitši]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Dedovitši rajoon]]i keskus *[[Dedovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Degaičiai]], küla [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is, [[Degaičiai vald|Degaičiai valla]] halduskeskus *[[Degerby]], [[küla]] [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l, [[Föglö vald|Föglö valla]] keskus *[[Degole]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Degole vald|Degole vallas]] *[[Degučiai]], küla [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Degučiai vald (Zarasai rajoon)|Degučiai valla]] halduskeskus *[[Degumi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Degumnieki]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Ošupe vald|Ošupe valla]] halduskeskus *[[Deksne]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Padure vald|Padure vallas]] *[[Dekšņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Jaunanna vald|Jaunanna vallas]] *[[Dekšores]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]], [[Dekšārese vald|Dekšārese valla]] halduskeskus *[[Del Norte]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis, [[Rio Grande maakond|Rio Grande maakonna]] halduskeskus *[[Delareyville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Delaware (Ohio)|Delaware]], [[linn]] [[USA]]-s [[Ohio]] osariigis, [[Delaware'i maakond|Delaware'i maakonna]] keskus *[[Delhi]], linn [[India]]s, rahvuslik pealinnaterritoorium *[[Delfi]] *[[Delft]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Holland]]i provintsis *[[Delitzsch]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Delitzschi kreis]]i halduskeskus *[[Delmas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Nkangala ringkond|Nkangala ringkonnas]], [[Victor Khanye vald|Victor Khanye valla]] halduskeskus *[[Delmenhorst]], linn Saksamaal [[Alam-Saksimaa]] liidumaal *[[Delportshoop]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Delta (Colorado)|Delta]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Delta maakond (Colorado)|Delta maakonna]] halduskeskus *[[Deltuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Deltuva vald|Deltuva valla]] halduskeskus *[[Dembava]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is [[Velžiai vald|Velžiai vallas]] *[[Demidov (linn)|Demidov]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Demidovi rajoon]]i keskus *[[Demitz-Thumitz]], [[küla]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Demitz-Thumitzi vald|Demitz-Tumitzi vallas]] *[[Demjansk]], alev Venemaal [[Novgorodi oblast]]is, [[Demjanski rajoon]]i keskus *[[Demšas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Demõdivka (Žmerõnka rajoon)|Demõdivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Žmerõnka rajoon]]is *[[Deneysville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Dennehof]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] [[Theewaterskloofi vald|Theewaterskloofi vallas]] *[[Dennilton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Sekhukhune ringkond|Sekhukhune ringkonnas]] *[[Denver]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Colorado]] osariigi [[pealinn]] *[[Deražnja]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Deražnja rajoon]]i halduskeskus *[[Derbent]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigis]] *[[Derby]], linn [[Inglismaa]]l [[Derbyshire]]'i krahvkonnas *[[Derby (LAV)|Derby]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Dergatši]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is *[[Dervanka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Des Moines]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Iowa]] osariigi pealinn *[[Despatch]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonnas]] *[[Dessau]], endine [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal *[[Dessau-Roßlau]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]] idaosas [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal *[[Detmold]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal, [[Lippe kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Detroit]], [[linn]] [[USA]]-s [[Michigan]]i osariigis *[[Deutzen]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] [[Leipzigi kreis]]is [[Deutzeni vald|Deutzeni vallas]] *[[Deva]], linn [[Rumeenia]]s, [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonna]] halduskeskus *[[Deventer]], linn [[Holland]]is [[Overijsseli provints]]is *[[Dewetsdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] ==Dh== *[[Dhaka]], [[Bangladesh]]i pealinn *[[Dharamsala]], [[linn]] [[India]]s [[Himachal Pradesh]]i osariigis *[[Dhule]], linn [[India]]s [[Mahārāshtra]] osariigis ==Di== *[[Dibeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]]. *[[Diby]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] *[[Didkiemis]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Didkiemise vald|Didkiemise valla]] halduskeskus *[[Didžiasalis]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is, [[Didžiasalise vald|Didžiasalise valla]] halduskeskus *[[Didymóteicho]], linn [[Kreeka]]s [[Ida-Makedoonia ja Traakia]] piirkonnas *[[Die Kelders]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Dienvidstacija]], küla [[Läti]]s [[Alsunga piirkond|Alsunga piirkonna]]s. *[[Diepholz]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Diepholzi kreis]]is, [[Diepholzi kreis]]i ja [[Diepholzi vald|Diepholzi valla]] keskus *[[Diepsloot]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Johannesburgi linnaringkond|Johannesburgi linnaringkonnas]] *[[Dieveniškės]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Dieveniškėse vald|Dieveniškėse valla]] halduskeskus *[[Diffa]], [[linn]] [[Niger]]is, [[Diffa departemang]]u [[halduskeskus]] *[[Digora]], linn [[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]]s, [[Digora rajoon]]i keskus *[[Dijon]], linn [[Prantsusmaa]]l, [[Burgundia]] ja [[Côte-d'Or]]'i departemangu keskus *[[Dīķeri]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Kööna vald|Kööna vallas]] *[[Dikhil]], [[linn]] [[Djibouti]]s, [[Dikhili piirkond|Dikhili piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Dikļi]], asula [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]], [[Dikļi vald|Dikļi valla]] keskus *[[Dili]], [[Ida-Timor]]i [[pealinn]] *[[Dilidžan]], [[linn]] [[Armeenia]]s [[Tavuši maakond|Tavuši maakonnas]] *[[Dilmaņi]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Dimbaza]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Dimitrovgrad (Bulgaaria)|Dimitrovgrad]], linn [[Bulgaaria]]s [[Haskovo piirkond|Haskovo piirkonnas]] *[[Dimitrovgrad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Uljanovski oblast]]is, [[Melekessi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Dimmitt]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]e osariigis, [[Castro maakond|Castro maakonna]] halduskeskus *[[Dinan]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Bretagne]]'is [[Côtes-d'Armori departemang]]us [[Dinani alldepartemang]]us *[[Dingleton]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Dingolfing]], linn [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s, [[Dingolfing-Landau kreis]]i keskus *[[Dinokana]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] *[[Dinslaken]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Weseli kreis]]is *[[Dire Dawa]], linn [[Etioopia]]s *[[Dirhami]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Lääne-Nigula vald|Lääne-Nigula vallas]] *[[Dirkiesdorp]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Mkhondo vald|Mkhondo vallas]] *[[Disūq]], [[linn]] [[Egiptus]]es [[Kafr ash-Shaykhi kubernerkond|Kafr ash-Shaykhi kubernerkonnas]] *[[Dižilmāja]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Dižmežciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Dižsēņi]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Balgale vald|Balgale vallas]] *[[Dižstende]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Dižstroķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallas]] *[[Dithakong]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Divezeri]], küla [[Läti]]s [[Ādaži piirkond|Ādaži piirkonnas]] *[[Dixville Notch]], küla USA-s [[New Hampshire]]'i osariigis [[Coosi maakonna|Coosi maakond]] Dixville'i vallas ==Dj== *[[Djakivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Djakove]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Antratsõti rajoon]]is *[[Djatkovo]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is *[[Djenné]], [[linn]] [[Mali]]s [[Mopti piirkond|Mopti piirkonnas]] *[[Djibouti (linn)|Djibouti]], [[Djibouti]] [[pealinn]] *[[Djoièzi]], asula [[Komoorid]]el [[Mwali]] saarel ==Dl== *[[Długopole]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Dłutów]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pabianice maakond|Pabianice maakonnas]], [[Dłutówi vald|Dłutówi valla]] halduskeskus ==Dm== *[[Dmanisi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Khvemo Kharthli]] piirkonnas, [[Dmanisi rajoon]]i keskus *[[Dmitrijev-Lgovski]], linn Venemaal [[Kurski oblast]]is, [[Dmitrijevi rajoon]]i keskus *[[Dmitrov]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Dmitrovsk]], linn [[Venemaa]]l [[Orjoli oblast]]is, [[Dmitrovski rajoon]]i keskus *[[Dmosin]], küla [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Brzeziny maakond|Brzeziny maakonnas]], [[Dmosini vald|Dmosini valla]] halduskeskus *[[Dmõtrivka (Novoaidari rajoon)|Dmõtrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is ==Dn== *[[Dnipro]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Dnipropetrovski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Dniprorudne]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is [[Vassõlivka rajoon]]is ==Do== *[[Dobasna]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is [[Kiraŭski rajoon]]is, [[Dobasna külanõukogu]] halduskeskus *[[Dobczyce]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Myślenice maakond|Myślenice maakonnas]] *[[Dobele]], [[linn]] [[Läti]]s *[[Dobiegniew]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonnas]] *[[Dobre Miasto]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Olsztyni maakond|Olsztyni maakonnas]] *[[Dobrič]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Dobriči piirkond|Dobriči piirkonna]] keskus *[[Dobřichovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Praha-západi ringkond|Praha-západi ringkonnas]] *[[Dobříš]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonnas]]. *[[Dobrociesz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Iwkowa vald|Iwkowa vallas]] *[[Dobrodzień]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]] *[[Dobromõl]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Dobropillja]], linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Dobropillja rajoon]]i keskus. *[[Dobrosołowo]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Konini maakond|Konini maakonnas]] [[Kazimierz Biskupi vald|Kazimierz Biskupi vallas]] *[[Dobroszyce]], küla [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Oleśnica maakond|Oleśnica maakonnas]], [[Dobroszyce vald|Dobroszyce valla]] halduskeskus. *[[Dobrota (Montenegro)|Dobrota]], linn [[Montenegro]]s [[Kotori vald|Kotori vallas]] *[[Dobrovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Dobrzany]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Stargard Szczeciński maakond|Stargard Szczeciński maakonnas]] *[[Dobrzeń Wielki]], küla [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]], [[Dobrzeń Wielki vald|Dobrzeń Wielki valla]] halduskeskus *[[Dobrzyca]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonnas]] *[[Dobrzyń nad Wisłą]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Lipno maakond|Lipno maakonnas]] *[[Dobruška]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]] *[[Dobrutši]], küla Venemaal [[Pihkva oblast]]is [[Oudova rajoon]]is *[[Dohan]], [[küla]] Bouillon'i vallas [[Belgia]] Ardennides *[[Dohna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Saksi Šveitsi kreis]]is *[[Dohno]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Doksy]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Dokšycy]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Dokšycy rajoon]]i keskus *[[Doktas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Dokupe]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Tārgale vald|Tārgale vallaa]] *[[Dokutšajevsk]], oblastilise alluvusega linn [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Doles]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Dolgoprudnõi]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Dolhasca]], linn [[Rumeenia]]s [[Suceava maakond|Suceava maakonnas]] *[[Dolní Bousov]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]] *[[Dolní Poustevna]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Děčíni ringkond|Děčíni ringkonnas]] *[[Dolsk]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Śremi maakond|Śremi maakonnas]] *[[Dolõna]], linn [[Ukraina]]s [[Ivano-Frankivski oblast]]is, [[Dolõna rajoon]]i halduskeskus *[[Dolõnjanõ (Murovani Kurõlivtsi rajoon)|Dolõnjanõ]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Dolõnska]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is, [[Dolõnska rajoon]]i halduskeskus *[[Domažlice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] *[[Dombóvár]], linn [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]], Dombóvári kreisi keskus *[[Domeikava]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Domeikava vald|Domeikava valla]] keskus *[[Domodedovo]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Domodedovo rajoon]]i keskus *[[Domodossola]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Piemonte]] maakonnas [[Verbano-Cusio-Ossola provints]]is *[[Domosławice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Brzesko maakond|Brzesko maakonnas]] [[Czchówi vald|Czchówi vallas]] *[[Donauwörth]], linn [[Saksamaa]]l *[[Donetsk]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Donetski oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Donetsk (Venemaa)|Donetsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is *[[Đồng Hới]], [[linn]] [[Vietnam]]is, [[Quảng Bìnhi provints]]i halduskeskus *[[Donghae]] *[[Donje Luge]], asula [[Montenegro]]s [[Berane vald|Berane vallas]] *[[Donostia]], [[linn]] [[Hispaania]]s, [[Gipuzkoa]] provintsi [[halduskeskus]] *[[Donskoi]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is *[[Dorchester]], [[linn]] [[Inglismaa]]l, [[Dorset]]i [[krahvkond|krahvkonna]] ja [[West Dorset]]i ringkonna keskus *[[Dordrecht]], [[linn]] [[Holland]]is [[Lõuna-Hollandi provints]]is *[[Dordrecht (LAV)|Dordrecht]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Chris Hani ringkond|Chris Hani ringkonnas]] *[[Dorfchemnitz]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Freibergi kreis]]is [[Dorfchemnitzi vald|Dorfchemnitzi vallas]] *[[Doringbaai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Dormagen]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Düsseldorfi ringkond|Düsseldorfi ringkonnas]] [[Neussi Reini-kreis]]is *[[Dornbirn]], linn [[Austria]]s [[Vorarlberg]]i liidumaal *[[Dorogobuž]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Dorogobuži rajoon]]i keskus *[[Dorohoi]], linn [[Rumeenia]]s [[Botoșani maakond|Botoșani maakonnas]] *[[Dorožne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Dorotea]], asula [[Rootsi]]s [[Västerbotteni lään]]is, [[Dorotea vald|Dorotea valla]] keskus *[[Dorsten]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Recklinghauseni kreis]]is *[[Dortmund]], [[linn]] Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal *[[Dostas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Dotnuva]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Dotnuva vald|Dotnuva valla]] halduskeskus *[[Douala]], linn [[Kamerun]]is, [[Rannikupiirkond (Kamerun)|Rannikupiirkonna]] halduskeskus *[[Doubek]], küla [[Tšehhi]]s Ida-Praha piirkonnas *[[Douglas (LAV)|Douglas]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Dourdan]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l [[Essonne'i departemang]]us *[[Doŭsk]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]i [[Rahačoŭ rajoon]]is [[Doŭski külanõukogu]] halduskeskus *[[Dove Creek]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Dolorese maakond|Dolorese maakonna]] halduskeskus ja suurim linn *[[Dover]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Kent]]i krahvkonnas *[[Dover (Delaware)|Dover]], [[linn]] [[USA]]-s, [[Delaware]]'i osariigi [[halduskeskus]] *[[Dover (Idaho)|Dover]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Idaho]] osariigis [[Bonneri maakond|Bonneri maakonnas]] *[[Dovilai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Dovžansk]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Sverdlovski rajoon]]i keskus ==Dr== *[[Drabeši]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Drabeši vald|Drabeši vallas]] *[[Drag]], [[küla]] [[Norra]]s [[Tysfjordi vald|Tysfjordi vallas]] *[[Drăgășani]], linn [[Rumeenia]]s [[Vâlcea maakond|Vâlcea maakonnas]] *[[Dragūnciems]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Rumba vald|Rumba valla]]s *[[Drahičyn]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Drahičyni rajoon]]i keskus *[[Drammen]], [[linn]] [[Norra]]s, [[Buskerud]]i maakonna halduskeskus *[[Drandi]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Dranka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is *[[Dransfeld]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maal [[Göttingeni kreis]]is *[[Drążgów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Ryki maakond|Ryki maakonnas]] [[Ułężi vald|Ułężi vallas]] *[[Drawno]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]] *[[Drawsko Pomorskie]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Drawsko Pomorskie maakond|Drawsko Pomorskie maakonna]] halduskeskus *[[Dreiliņi küla|Dreiliņi]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Dreimaņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Dresden]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Saksimaa]] liidumaa [[pealinn]] *[[Drezdenko]], linn [[Poola]]s [[Lubuszi vojevoodkond|Lubuszi vojevoodkonnas]] [[Strzelce Krajeńskie maakond|Strzelce Krajeńskie maakonnas]] *[[Drezna]], linn [[Moskva oblast]]is [[Orehhovo-Zujevo rajoon]]is *[[Drjanovo]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonnas]], Drjanovo valla keskus *[[Drøbak]], linn [[Norra]]s [[Akershus|Akershusi maakonnas]] [[Frogni vald|Frogni vallas]] *[[Drobeta-Turnu Severin]], linn [[Rumeenia]]s, [[Mehedinți maakond|Mehedinți maakonna]] halduskeskus *[[Drobin]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Płocki maakond|Płocki maakonnas]] *[[Drogobõtš]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Dorogobõtši rajoon]]i keskus *[[Drożki]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Kępno maakond|Kępno maakonnas]] [[Rychtali vald|Rychtali vallas]] *[[Drottningholm]], asula [[Rootsi]]s [[Stockholmi lään]]is [[Ekerö vald|Ekerö vallas]] *[[Drzewica]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Opoczno maakond|Opoczno maakonnas]] *[[Druja]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]i [[Brasłaŭ rajoon]]is, [[Druja külanõukogu]] keskus *[[Druskas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonna]]s [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Druskininkai]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Alytuse maakond|Alytuse maakonnas]] *[[Druck]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Tałačyni rajoon]]is [[Tałačyni külanõukogu]]s *[[Drusti]], küla [[Läti]]s [[Rauna piirkond|Rauna piirkonnas]], [[Drusti vald|Drusti valla]] keskus *[[Družne (Orihivi rajoon)|Družne]], küla Ukrainas [[Zaporižžja oblast]]is [[Orihhivi rajoon]]is *[[Družny]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Druviena]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonnas]], [[Druviena vald|Druviena valla]] halduskeskus *[[Drvar]], [[linn]] [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]is [[Herceg-Bosna kanton]]is, [[Drvari vald|Drvari valla]] keskus *[[Drybin]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Mahiloŭ oblast]]is, [[Drybini rajoon]]i ja [[Michiejeŭka külanõukogu]] halduskeskus ==Dz== *[[Dzanani]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] *[[Dzedri]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Ķūļciemsi vald|Ķūļciemsi vallas]] *[[Dzegūzes]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Smārde vald|Smārde vallas]] *[[Dzelda]], asula [[Läti]]s [[Skrunda piirkond|Skrunda piirkonnas]], [[Nīkrāce vald|Nīkrāce valla]] halduskeskus *[[Dzērbene]], asula [[Läti]]s [[Cēsise rajoon]]is, [[Dzērbene vald|Dzērbene valla]] keskus *[[Dzerkalne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is *[[Dzeržinski (Venemaa)|Dzeržinski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Dzērve]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Dzērvenieki]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Dzērves skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Działdowo]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Działdowo maakond|Działdowo maakonna]] halduskeskus *[[Działoszyce]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Pińczówi maakond|Pińczówi maakonnas]] *[[Działoszyn]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonnas]] *[[Dzianisz]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]] [[Kościelisko vald|Kościelisko vallas]] *[[Dziaržynsk]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is, [[Dziaržynski rajoon]]i keskus *[[Dziatłava]], [[linn]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is, [[Dziatłava rajoon]]i keskus *[[Dzidriņas]], küla [[Läti]]s [[Stopiņi piirkond|Stopiņi piirkonnas]] *[[Dziecinów]], [[küla]] Poolas Otwocki maakonnas *[[Dzięgielów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]] *[[Dzierzgoń]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Sztumi maakond|Sztumi maakonnas]] *[[Dzierżoniów]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonna]] ja [[Dzierżoniówi vald|Dzierżoniówi valla]] keskus *[[Dzikie]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Białystoki maakond|Białystoki maakonnas]] [[Choroszczi vald|Choroszczi vallas]] *[[Dziļģi]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Piltene vald|Piltene vallas]] *[[Dzintari (Skaņkalne vald)|Dzintari]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Skaņkalne vald|Skaņkalne vallas]] *[[Dzintars]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Dzirciems (Zentene vald)|Dzirciems]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Dzirciems (Ugāle vald)|Dzirciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Usma vald|Usma vallas]] *[[Dzirnavas (Zlēkase vald)|Dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Dzirnavas (Ugāle vald)|Dzirnavas]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Ugāle vald|Ugāle vallas]] *[[Dzirkaļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Dzirtniekciems]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonna]]s [[Užava vald|Užava vallas]] *[[Dzisna]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Miory rajoon]]is *[[Dzivin]], [[agrolinnake]] [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is [[Kobryni rajoon]]is [[Dzivini külanõukogu]]s *[[Dziwnów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kamień Pomorski maakond|Kamień Pomorski maakonnas]] *[[Dzjunkiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dzwola]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Janów Lubelski maakond|Janów Lubelski maakonnas]], [[Dzwola vald|Dzwola valla]] halduskeskus. *[[Dzõgivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon]]is ==Dž== *[[Džalal-Abad]], [[linn]] [[Kõrgõzstan]]is, [[Džalal-Abadi oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Džankoi]], linn [[Ukraina]]s [[Krimm]]is *[[Džava]], [[alev]] [[Gruusia]]s [[Šida Kharthli]] piirkonnas, ''de facto'' [[Lõuna-Osseetia]]s, [[Džava rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Džermuk]], linn [[Armeenia]]s *[[Džolkara]], [[küla]] [[Kõrgõzstan]]is *[[Džugastra]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Krõžopili rajoon]]is *[[Džūkste]], [[asula]] Lätis [[Kuramaa]]l [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Džūkste vald|Džūkste valla]] halduskeskus *[[Džulõnka]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Džvari]], linn [[Gruusia]]s [[Samegrelo–Zemo Svanethi|Samegrelo–Zemo Svanethi piirkonnas]] [[Tsalendžihha rajoon]]is ==Du== *[[Dubá]], linn [[Tšehhi]]s [[Libereci maakond|Libereci maakonnas]] [[Česká Lípa ringkond|Česká Lípa ringkonnas]] *[[Dubai]], linn [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]], [[Dubai emiraat|Dubai emiraadi]] keskus *[[Dubăsari]], linn [[Moldova]]s ([[Transnistria]]s) *[[Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonnas]], [[Grobiņa vald|Grobiņa valla]] halduskeskus *[[Dubeņmuiža]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Aizpute vald|Aizpute vallas]] *[[Dubí]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Dubiecko]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Przemyśli maakond|Przemyśli maakonnas]], [[Dubiecko vald|Dubiecko valla]] halduskeskus *[[Dubienka]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Chełmi maakond|Chełmi maakonnas]], [[Dubienka vald|Dubienka valla]] halduskeskus *[[Dubingiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Molėtai rajoon]]is, [[Dubingiai vald|Dubingiai valla]] halduskeskus *[[Dubki]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is [[Kulje vald|Kulje vallas]] *[[Dublin]], [[Iirimaa]] [[pealinn]] *[[Dubljanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is [[Žovkva rajoon]]is *[[Dubna]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Taldomi rajoon]]is *[[Dubňany]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Hodoníni ringkond|Hodoníni ringkonnas]] *[[Dubno]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is *[[Dubovi Mahharõntsi]], küla Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Dubroŭna]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Dubroŭna rajoon]]i keskus *[[Dubrovnik]], linn [[Horvaatia]]s, [[Dubrovniki-Neretva maakond|Dubrovniki-Neretva maakonna]] keskus *[[Dubrovõtsja]], linn [[Ukraina]]s [[Rivne oblast]]is, [[Dubrovõtsja rajoon]]i halduskeskus *[[Dubuque]], linn [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Iowa|Iowa osariigis]], [[Dubuque'i maakond|Dubuque'i maakonna]] keskus *[[Dubõna (Hmilnõki rajoon)|Dubõna]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Duchcov]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Teplice ringkond|Teplice ringkonnas]] *[[Duchesne]], linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Duchesne'i maakond|Duchesne'i maakonna]] halduskeskus *[[Duderstadt]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]]maa lõunaosas [[Göttingeni kreis]]is *[[Dudince]], linn [[Slovakkia]]s [[Banská Bystrica maakond|Banská Bystrica maakonnas]] [[Krupina ringkond|Krupina ringkonnas]] *[[Dudinka]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s, [[Taimõri rajoon]]i keskus *[[Dudzičy]], [[küla]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Duduza]], linn ([[township]]) [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is [[Ekurhuleni linnaringkond|Ekurhuleni linnaringkonnas]] *[[Duhhovštšina]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Duhhovštšina rajoon]]i keskus *[[Duisburg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Dūķeri]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Dukla]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Krosno maakond|Krosno maakonnas]] *[[Dukora]], agrolinnake [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Dūkštas]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] [[Ignalina rajoon]]is *[[Duluth]], linn [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis *[[Dumbrăveni]], linn [[Rumeenia]]s [[Sibiu maakond|Sibiu maakonnas]]. *[[Dūmciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonna]]s [[Īve vald|Īve vallas]] *[[Dūmele]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Dumpiete]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Zentene vald|Zentene vallas]] *[[Dunaharaszti]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Szigetszentmiklósi kreisis. *[[Dunajivtsi]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Dunajivtsi rajoon]]i halduskeskus *[[Dunajská Streda]], linn [[Slovakkia]]s [[Trnava maakond|Trnava maakonnas]] *[[Dunakeszi]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] *[[Dunalka]], küla [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonnas]], [[Dunalka vald|Dunalka valla]] halduskeskus *[[Dunalkas skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Dunalka vald|Dunalka vallas]] *[[Dunaújváros]], [[komitaadi õigustes linn]] [[Ungari]]s *[[Dundaga]], asula [[Läti]]s [[Kurzeme]]s, [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] keskus *[[Dundee]], linn [[Suurbritannia]]s [[Šotimaa]]l *[[Dundee (LAV)|Dundee]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Dunika]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Dunika vald|Dunika vallas]] *[[Dunkerque]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nordi departemang|Nordi departemangus]] *[[Dunte]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] *[[Duntes skola]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Dunwich]], asula [[Inglismaa]]l [[Suffolk]]is *[[Duokiškis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Kamajai vald|Kamajai vallas]] *[[Dupļi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Dunalka vald|Dunalka vallas]] *[[Durango]], asula ja vald [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] [[Biskaia]] provintsis *[[Durango (Colorado)|Durango]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[La Plata maakond|La Plata maakonna]] halduskeskus *[[Dūras]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Vārme vald|Vārme vallas]] *[[Durban]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is *[[Durbe]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Durbuy]], linn [[Belgia]]s [[Valloonia]] piirkonnas [[Luxembourg'i provints]]is, [[Durbuy vald|Durbuy' valla]] keskus *[[Dūre]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Durham]], linn Inglismaal *[[Durham (Põhja-Carolina)|Durham]], linn USA-s [[Põhja-Carolina]] osariigis, [[Durhami maakond|Durhami maakonna]] halduskeskus *[[Durrës]], [[linn]] [[Albaania]]s, [[Durrësi maakond|Durrësi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Dursupe]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Balgale vald|Balgale valla]] halduskeskus *[[Dursztyn]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] *[[Dusetos]], linn [[Leedu]]s [[Utena maakond|Utena maakonnas]] [[Zarasai rajoon]]is *[[Duszniki-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Dušanbe]], [[Tadžikistan]]i [[pealinn]] *[[Dušethi]], [[linn]] [[Gruusia]]s [[Mtshetha-Mthianethi]] piirkonnas, [[Dušethi rajoon]]i keskus *[[Duthuni]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Vhembe ringkond|Vhembe ringkonnas]] [[Thulamela vald|Thulamela vallas]] *[[Dutka]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Trikāta vald|Trikāta vallas]] *[[Dutywa]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa]] provintsis [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] ==Dv== *[[Dviete]], küla Lätis [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]], [[Dviete vald|Dviete valla]] keskus *[[Dvůr Králové nad Labem]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] ==Dw== *[[Dwarskersbos]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] ==Dõ== *[[Dõlõm]], küla ([[auul]]) [[Venemaa]]l [[Dagestan]]is, [[Kazbeki rajoon]]i keskus ==Dö== *[[Döbeln]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal, [[Döbelni kreis]]i halduskeskus ==Dü== *[[Düren]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Düreni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Dürrhennersdorf]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Görlitzi kreis]]is [[Dürrhennersdorfi vald|Dürrhennersdorfi vallas]] *[[Düsseldorf]] ==Dy== *[[Dydnia]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Brzozówi maakond|Brzozówi maakonnas]], [[Dydnia vald|Dydnia valla]] halduskeskus *[[Dyer]], linn [[USA]] [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]] *[[Dyer (Nevada)|Dyer]], asula USAs [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]] *[[Dynów]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Rzeszówi maakond|Rzeszówi maakonnas]] *[[Dysselsdorp]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Dysna]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Didžiasalise vald|Didžiasalise vallas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] ge4makbruzvfbdrgvrlnghdmyy7jmx6 0 54535 6175358 6174796 2022-08-08T10:17:14Z Velirand 67997 /* Pr */ wikitext text/x-wiki {{Mall:AsuladIndeks}} '''Asulad (P)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid artikleid asulatest, mis algavad P-tähega. {{sisukord paremale}} ==Pa== *[[Paadenurme]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Paadrema]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Paaduotsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Märjamaa vald|Märjamaa vallas]] *[[Paarl]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Paaste]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Paatsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pabaiskas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Ukmergė rajoon]]is, [[Pabaiskase vald|Pabaiskase valla]] halduskeskus *[[Pabarė]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Pabarė vald|Pabarė valla]] halduskeskus *[[Pabaži küla|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Sēja piirkond|Sēja piirkonnas]] *[[Pabaži (Saulkrasti)|Pabaži]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Paberžė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Gudžiūnai vald|Gudžiūnai valla]]s *[[Pabierowice]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Grójeci vald|Grójeci vallas]] *[[Pabiržė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pabiržė vald|Pabiržė valla]] halduskeskus *[[Pabradė]], linn [[Leedu]]s [[Švenčionyse rajoon]]is *[[Pacanów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Busko-Zdrój maakond|Busko-Zdrój maakonnas]] *[[Pačeriaukštė I]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Pačeriaukštė vald|Pačeriaukštė valla]] halduskeskus *[[Pachacámac]], Kolumbuse-eelne linn [[Peruu]]s *[[Pachsdraai]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovitsis]] [[Ngaka Modiri Molema ringkond|Ngaka Modiri Molema ringkonnas]] [[Ramotshere Moiloa vald|Ramotshere Moiloa vallas]] *[[Packules ciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Pacov]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Paczków]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Nysa maakond|Nysa maakonnas]] *[[Paczółtowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Krakówi maakond|Krakówi maakonnas]] [[Krzeszowice vald|Krzeszowice vallas]] *[[Pacyna]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Gostynini maakond|Gostynini maakonnas]], [[Pacyna vald|Pacyna valla]] halduskeskus *[[Pada (Viru-Nigula)|Pada]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Viru-Nigula vald|Viru-Nigula vallas]] *[[Padakõrve]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] *[[Padaküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]] *[[Padari]], küla Eestis [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Vastse-Kuuste vald|Vastse-Kuuste vallas]] *[[Paderborn]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]is, [[Paderborni kreis]]i [[halduskeskus]] *[[Padones skola]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Padova]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Veneto]] maakonnas, [[Padova provints]]i halduskeskus *[[Padśville]], alev [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Hłybokaje rajoon]]is *[[Padure]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s, [[Padure vald|Padure valla]] halduskeskus *[[Padure (Laža vald)|Padure]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Laža vald|Laža vallas]] *[[Paduvere]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] *[[Paenase]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Muhu vald|Muhu vallas]] *[[Paenasti]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Põhja-Sakala vald|Põhja-Sakala vallas]] *[[Paežeriai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is [[Šeimena vald|Šeimena valla]]s. *[[Paežeriai (Šiauliai rajoon)|Paežeriai]], küla [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Šiauliai rajoon]]is [[Raudėnai vald|Raudėnai vallas]] *[[Page (Arizona)|Page]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Coconino maakond|Coconino maakonnas]] *[[Pagėgiai]], linn [[Leedu]]s, [[Pagėgiai omavalitsus]]e keskus *[[Paghmān]], [[linn]] [[Afganistan]]is [[Kabuli provints]]is *[[Pagiriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is [[Šėta vald|Šėta valla]]s *[[Pago Pago]], [[Ameerika Samoa]] pealinn *[[Pagosa Springs]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis, [[Archuleta maakond|Archuleta maakonna]] halduskeskus *[[Pagramantis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Tauragė rajoon]]is *[[Pagryžuvys]], küla [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Tytuvėnai vald|Tytuvėnai vallas]] *[[Pahapilli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pahavalla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pahrump]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Nye maakond|Nye maakonnas]] *[[Paide]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Järva maakond|Järva maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Paiķeni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ilzene vald|Ilzene vallas]] *[[Paikuse]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Paimala]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Paimio]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Paįstrys]], küla [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is, [[Paįstrysi vald|Paįstrysi valla]] halduskeskus *[[Pajęczno]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]], [[Pajęczno maakond|Pajęczno maakonna]] halduskeskus *[[Pajevonys]], küla [[Leedu]]s [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pajevonysi vald|Pajevonysi valla]] halduskeskus *[[Paju]], [[linn]] [[Lõuna-Korea]]s [[Gyeonggi provints]]is *[[Paju-Kurdla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pajukurmu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Pajūris]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Pajūrise vald|Pajūrise valla]] halduskeskus *[[Pakość]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Inowrocławi maakond|Inowrocławi maakonnas]] *[[Pakruojis]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Pakruojise rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Paks]], [[linn]] [[Ungari]]s [[Tolna komitaat|Tolna komitaadis]] *[[Pakuonis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Prienai rajoon]]is, [[Pakuonise vald|Pakuonise valla]] halduskeskus *[[Palaipe]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Palana]], [[alev]] [[Venemaa]]l, [[Korjaki autonoomne ringkond|Korjaki autonoomse ringkonna]] [[halduskeskus]] *[[Palanga]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] *[[Paldiski]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] *[[Pāle]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Pāle vald|Pāle vallas]] *[[Palentinis]], küla [[Leedu]]s [[Šilalė rajoon]]is, [[Palentinise vald|Palentinise valla]] halduskeskus *[[Palermo]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Sitsiilia]] maakonna ja [[Palermo provints]]i [[halduskeskus]] *[[Palėvenė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kupiškise rajoon]]is [[Noriūnai vald|Noriūnai valla]]s *[[Pálháza]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]] [[Sátoraljaújhelyi kreis]]is *[[Palikir]], [[Mikroneesia Liiduriigid|Mikroneesia Liiduriikide]] pealinn *[[Paliseul]], asula [[Belgia]]s [[Valloonia]]s [[Luxembourg'i provints]]is, [[Paliseuli vald|Paliseuli valla]] keskus *[[Palivere]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Taebla vald|Taebla vallas]] *[[Palkino]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Palkino rajoon]]i keskus *[[Palm Springs (California)|Palm Springs]], [[linn]] [[USA]]-s [[California]] osariigis *[[Palma]], [[linn]] [[Hispaania]]s [[Mallorca]] saarel, [[Baleaarid]]e autonoomse piirkonna keskus *[[Palmer]], linn [[USA]]-s [[Alaska]]s *[[Palo Alto]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California osariik|California osariigis]] [[Santa Clara maakond|Santa Clara maakonnas]] *[[Palomenė]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Palomenė vald|Palomenė valla]] halduskeskus *[[Palonai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Baisogala vald|Baisogala vallas]] *[[Palsmane]], asula [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]], [[Palsmane vald|Palsmane valla]] halduskeskus *[[Paltamo]], küla [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Kainuu]] maakonnas, [[Paltamo vald|Paltamo valla]] [[kirikuküla]] *[[Paltoga]], küla Lääne-Venemaal [[Vologda oblast]]is [[Võtegra rajoon]]is *[[Palu]], linn [[Indoneesia]]s [[Sulawesi]] saarel, [[Kesk-Sulawesi]] provintsi keskus *[[Paluknys]], küla [[Leedu]]s [[Trakai rajoon]]is, [[Paluknysi vald|Paluknysi valla]] halduskeskus *[[Pāmban]], linn [[India]]s [[Tamil Nadu]] osariigis *[[Pamjati 13 Bortsov]], alev [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Jemeljanovo rajoon]]is *[[Pamma]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pammana]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pampierstad]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Frances Baardi ringkond|Frances Baardi ringkonnas]] *[[Pamplona]], linn [[Hispaania]]s, [[Navarra|Navarra autonoomse piirkonna]] keskus *[[Panaji]], [[linn]] [[India]]s, [[Goa osariik|Goa osariigi]] [[pealinn]] *[[Panamá]], [[Panama]] [[pealinn]] *[[Panama (Florida)|Panama]], linn [[USA]]s [[Florida]] osariigis *[[Pančevo]], linn [[Serbia]]s [[Vojvodina]]s [[Lõuna-Banat]]i ringkonnas *[[Panciu]], linn [[Rumeenia]]s [[Vrancea maakond|Vrancea maakonnas]] *[[Pâncota]], linn [[Rumeenias]] [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Pandėlys]], linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]] [[Rokiškise rajoon]]is *[[Pandž]], [[linn]] [[Tadžikistan]]is [[Hatloni vilajett|Hatloni vilajetis]] *[[Pandžakent]], linn [[Tadžikistan]]is [[Sugdi vilajett|Sugdi vilajetis]] *[[Panemunė]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Tauragė maakond|Tauragė maakonnas]] [[Pagėgiai omavalitsus]]es *[[Panemunėlis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Panemunėlise vald|Panemunėlise vallas]] *[[Panemunėlise raudteejaam]], raudteejaama tüüpi asula [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is, [[Panemunėlise vald|Panemunėlise valla]] halduskeskus *[[Panemunis]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Rokiškise rajoon]]is [[Pandėlysi vald|Pandėlysi vallas]] *[[Panevėžys]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Panigródz]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Wągrowieci maakond|Wągrowieci maakonnas]] [[Gołańczi vald|Gołańczi vallas]] *[[Panočiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i territooriumil, [[Kaniava vald|Kaniava valla]] halduskeskus *[[Panoteriai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Jonava rajoon]]is [[Šilai vald|Šilai vallas]] *[[Panga (Saaremaa)|Panga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pankas]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Pankjavitsa]], küla [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is [[Petseri rajoon]]is, [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa valla]] keskus *[[Pankovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is [[Novgorodi rajoon]]is *[[Panteleimonivka]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Gorlivka]] haldusalas *[[Pantene]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] *[[Pápa]], linn [[Ungari]]s [[Veszprémi komitaat|Veszprémi komitaadis]] *[[Paparčiai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Paparčiai vald|Paparčiai valla]] halduskeskus *[[Pape]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Papenburg]], linn [[Saksamaa]]l [[Alam-Saksi]] liidumaal *[[Paphos]], linn [[Küpros]]el, [[Paphose ringkond|Paphose ringkonna]] keskus *[[Papilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Šiauliai maakond|Šiauliai maakonnas]] [[Akmenė rajoon]]is, [[Papilė vald|Papilė valla]] halduskeskus *[[Papilys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Papilysi vald|Papilysi valla]] halduskeskus *[[Paprieniai]] küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]i [[Čekiškė vald|Čekiškė vallas]] *[[Papsaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Paradise]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Clarki maakond (Nevada)|Clarki maakonnas]] *[[Paradise Valley]], [[linn]] [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Maricopa maakond|Maricopa maakonnas]] *[[Paralepa]], [[alevik]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Paralímni]], linn [[Küpros]]el *[[Paramaribo]], [[Suriname]] [[pealinn]] *[[Paramus]], linn [[USA]]-s [[New Jersey]] osariigis *[[Paranaíba]], asula [[Brasiilia]]s [[Mato Grosso do Suli osariik|Mato Grosso do Suli osariigis]], [[Paranaíba vald|Paranaíba valla]] keskus *[[Parapani]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Parasmetsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Parczew]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Parczewi maakond|Parczewi maakonna]] keskus *[[Pardubice]], linn [[Tšehhi]]s, [[Pardubice maakond|Pardubice maakonna]] keskus *[[Parfino]], alev [[Venemaa]]l [[Novgorodi oblast]]is, [[Parfino rajoon]]i keskus *[[Pargas (linn)|Pargas]], [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus [[Soome]]s [[Päris-Soome]] maakonnas *[[Pariis]], [[Prantsusmaa]] [[pealinn]], [[Île-de-France]]'i piirkonna [[halduskeskus]] *[[Pariž (Tšeljabinski oblast)|Pariž]], küla [[Venemaa]]l [[Tšeljabinski oblast]]is [[Nagaibakski rajoon]]is *[[Park City]], [[linn]] [[USA]]s [[Utah]]' osariigis *[[Park Rynie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Parkano]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Lääne-Soome lään]]is [[Pirkanmaa]] maakonnas *[[Parkmaļi]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Parma]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Parma provints]]i [[halduskeskus]] *[[Paro]], linn [[Bhutan]]is, [[Paro ringkond|Paro ringkonna]] keskus *[[Parovėja]], küla [[Leedu]]s [[Biržai rajoon]]is, [[Parovėja vald|Parovėja valla]] halduskeskus *[[Parpurivtsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Pārsābād]], [[linn]] [[Iraan]]is [[Ardabīli provints]]is, [[Pārsābādi maakond|Pārsābādi maakonna]] keskus *[[Parshall]], [[asula]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Grandi maakond|Grandi maakonnas]] *[[Parzynów]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Ostrzeszówi maakond|Ostrzeszówi maakonnas]] [[Kobyla Góra vald|Kobyla Góra vallas]] *[[Partizansk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s *[[Paruchy]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Końskie maakond|Końskie maakonnas]] [[Końskie vald|Końskie vallas]] *[[Pārupe]], küla (suvilapiirkond) [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Tume vald|Tume vallas]] *[[Paryčy]], alev [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is [[Svietłahorski rajoon]]is, [[Paryčy külanõukogu]] halduskeskus *[[Parys]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Fezile Dabi ringkond|Fezile Dabi ringkonnas]] *[[Pasadena]], [[linn]] [[USA]]-s [[California osariik|California osariigis]] [[Los Angelesi maakond|Los Angelese maakonnas]] *[[Pașcani]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Pasiekste]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Vārve vald|Vārve vallas]] *[[Pasierbiec]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Limanowa vald|Limanowa vallas]] *[[Pasilciems]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Zlēkase vald|Zlēkase vallas]] *[[Pasīne]], küla [[Läti]]s [[Zilupe piirkond|Zilupe piirkonnas]], [[Pasiene vald|Pasiene valla]] halduskeskus *[[Paskov]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]] *[[Pasłęk]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Elblągi maakond|Elblągi maakonnas]] *[[Passau]], [[kreisivaba linn]] [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal *[[Pastari]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Pastavy]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Pastavy rajoon]]i keskus *[[Pastende]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Ģibuļi vald|Ģibuļi valla]] halduskeskus *[[Pasto]], [[linn]] [[Colombia]]s, [[Nariño departemang]]u ja [[Pasto vald|Pasto valla]] keskus *[[Pastrėvys]], küla [[Leedu]]s [[Elektrėnai omavalitsus]]es, [[Pastrėvysi vald|Pastrėvysi valla]] halduskeskus *[[Pasvalys]], [[linn]] [[Leedu]]s [[Panevėžysi maakond|Panevėžysi maakonnas]], [[Pasvalysi rajoon]]i keskus *[[Pasym]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Szczytno maakond|Szczytno maakonnas]] *[[Paša küla|Paša]], [[küla]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Volhovi rajoon]]is *[[Pašilė]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kelmė rajoon]]is [[Kražiai vald|Kražiai valla]]s. *[[Pašušvys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Grinkiškise vald|Grinkiškise vallas]] *[[Pašvitinys]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pakurojise rajoon]]is [[Pašvitinysi vald|Pašvitinysi vallas]] *[[Pazin]], linn [[Horvaatia]]s, [[Istra maakond|Istra maakonna]] halduskeskus *[[Pătârlagele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Patensie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Paternoster (LAV)|Paternoster]], küla [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Paterson (LAV)|Paterson]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] [[Sunday's River Valley vald|Sunday's River Valley vallas]] *[[Patna]], [[linn]] [[India]]s, [[Bihār]]i osariigi pealinn *[[Pátra]], linn [[Kreeka]]s, [[Lääne-Kreeka piirkond|Lääne-Kreeka piirkonna]] keskus *[[Pattaya]], [[linn]] [[Tai]]s [[Chon Buri provints]]is *[[Pau]], linn [[Prantsusmaa]]l *[[Paua]], asula [[Uus-Meremaa]] [[Põhjasaar]]el [[Northland]]i piirkonnas [[Kaug-Põhjaringkond|Kaug-Põhjaringkonnas]] *[[Pauastvere]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Paugurciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Laidze vald|Laidze vallas]] *[[Paukuciems]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Paul Roux]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Paulēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Ineši vald|Ineši vallas]] *[[Pauļi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Zaube vald|Zaube vallas]] *[[Pauliku]], küla Eestis [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Jõhvi vald|Jõhvi vallas]] *[[Pauliņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Ziemeri vald|Ziemeri vallas]] *[[Paulpietersburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Paunaste]], küla Eestis [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kose vald|Kose vallas]] *[[Pauniņi]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Paunküla]], küla Eestis Harju maakonnas Kose vallas *[[Pausakunnu]], küla Eestis [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Rõuge vald|Rõuge vallas]] *[[Pavandenė]], alev [[Leedu]]s [[Telšiai rajoon]]is [[Varniai vald|Varniai vallas]] *[[Pavermenys]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Truskava vald|Truskava valla]] halduskeskus *[[Pavia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Lombardia]] maakonnas, [[Pavia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pāvilosta]], [[linn]] [[Läti]]s [[Liepāja rajoon]]is *[[Pavlodar]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Pavlodari oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Pavlograd]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Pavlopil]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Novoazovski rajoon]]is *[[Pavlovsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Pavlovsk (Voroneži oblast)|Pavlovsk]], linn Venemaal [[Voroneži oblast]]is, [[Pavlovski rajoon (Voroneži oblast)|Pavlovski rajoon]]i keskus *[[Pavlovski Possad]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Pavlovski Possadi rajoon]]i [[halduskeskus]] ==Pe== *[[Peanse]], küla [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] *[[Pearly Beach]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Pearston]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Peć]], [[linn]] [[Kosovo]]s *[[Pec pod Sněžkou]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Pécel]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Gödöllő kreis]]is *[[Pecica]], linn [[Rumeenia]]s [[Aradi maakond|Aradi maakonnas]] *[[Pečky]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]] *[[Pécs]], [[komitaadi õigustega linn]] [[Ungari]]s, [[Baranya komitaat|Baranya komitaadi]] [[halduskeskus]] *[[Pedaspea]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] *[[Pedaspää]], endine [[küla]] [[Eesti]]s [[Võnnu kihelkond|Võnnu kihelkonnas]] *[[Peddie]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Amathole ringkond|Amathole ringkonnas]] *[[Pededze]], asula [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]], [[Pededze vald|Pededze valla]] halduskeskus *[[Pedele]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonna]]s [[Valka vald|Valka vallas]] *[[Pedvāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Abava vald|Abava vallas]] *[[Peederga]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Peera]], [[Kilpisjärvi küla]] piiresse arvatav [[asula]] [[Soome]]s [[Lapimaa lään]]is [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Enontekiö vald|Enontekiö vallas]] *[[Peerni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]] *[[Peeterristi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Pegau]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Leipzigi kreis]]is *[[Peipija]], küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is *[[Peking]], [[Hiina]] [[pealinn]], [[Beijing Shi]] keskus *[[Pelči]], asula [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] *[[Pełczyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Choszczno maakond|Choszczno maakonnas]] *[[Pelėdnagiai]], küla [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pelėdnagiai vald|Pelėdnagiai valla]] halduskeskus *[[Pelkosenniemi]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lapi maakond|Lapi maakonnas]] [[Pelkosenniemi vald|Pelkosenniemi vallas]] *[[Pella]], endine linn, [[Vana-Makedoonia]] pealinn *[[Pella (LAV)|Pella]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Peļļi]], asula [[Läti]]s [[Hopa piirkond|Hopa piirkonnas]] [[Hopa vald|Hopa vallas]] *[[Pelodas]], küla [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonna]] [[Limbaži vald|Limbaži vallas]] *[[Pelotas]], linn [[Brasiilia]]s [[Rio Grande do Sul]]i osariigis *[[Pelplin]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Tczewi maakond|Tczewi maakonnas]] *[[Peltes]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], [[Sigulda vald|Sigulda valla]] halduskeskus *[[Pemagatshel]], linn [[Bhutan]]is, [[Pemagatsheli ringkond|Pemagatsheli ringkonna]] keskus *[[Penči]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Penco]], linn [[Tšiili]]s [[Bío-Bío piirkond|Bío-Bío piirkonnas]] *[[Peņģi]], asula [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Peņģi (Kocēni vald)|Peņģi]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Penig]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Mittweida kreis]]is *[[Peningi]], küla [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Peņķi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Vana-Laitsna vald|Vana-Laitsna vallas]] *[[Penkivka (Tomašpili rajoon)|Penkivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Pennington (LAV)|Pennington]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Ugu ringkond|Ugu ringkonnas]] *[[Peno]], alev [[Venemaa]]l [[Tveri oblast]]is, [[Peno rajoon]]i keskus *[[Penza]] *[[Penuja]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] [[Mulgi vald|Mulgi vallas]] *[[Pērbone]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Kalvene vald|Kalvene vallas]] *[[Percé]], [[linn]] [[Kanada]]s [[Québec]]i [[provints]]is *[[Perdekop]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] [[Pixley ka Seme vald|Pixley ka Seme vallas]] *[[Perekorõntsi]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Murovani Kurõlivtsi rajoon]]is *[[Peremõšljanõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is *[[Pereorkõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Vinnõtsja rajoon]]is *[[Pereslavl-Zalesski]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pereslavli rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Pereslavskoje]], [[alevik]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is [[Zelenogradski rajoon]]is, [[Pereslavskoje külanõukogu]] halduskeskus *[[Peressaare]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] *[[Peresvet]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is [[Sergijev Possadi rajoon]]is *[[Pereštšepõne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Novomoskovski rajoon (Ukraina)|Novomoskovski rajoonis]] *[[Peretšõn]], linn [[Ukraina]]s [[Taga-Karpaadi oblast]]is, [[Peretšõni rajoon]]i halduskeskus *[[Perho]], küla [[Soome]]s [[Kesk-Pohjanmaa|Kesk-Pohjanmaa vallas]], [[Perho vald|Perho valla]] [[kirikuküla]] *[[Perila]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Raasiku vald|Raasiku vallas]] *[[Pērkoņi]], küla [[Läti]]s [[Amata piirkond|Amata piirkonnas]] [[Skujene vald|Skujene vallas]] *[[Perloja]], küla [[Leedu]]s [[Varėna rajoon]]i [[Varėna vald|Varėna vallas]] *[[Perm]] *[[Pernå]], [[küla]] [[Soome]]s [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas, [[Pernå vald|Pernå valla]] [[kirikuküla]] *[[Pernarava]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Kėdainiai rajoon]]is, [[Pernarava vald|Pernarava valla]] halduskeskus *[[Pernik]], linn Bulgaarias, Perniki piirkonna halduskeskus *[[Perpignan]], [[linn]] [[Prantsusmaa]]l, [[Languedoc-Roussillon]]i piirkonnas, [[Pyrénées-Orientalesi departemang]]u keskus *[[Perth (Šotimaa)|Perth]], linn [[Šotimaa]]l *[[Perth (Austraalia)|Perth]], [[linn]] [[Austraalia]]s, [[Lääne-Austraalia]] osariigi [[pealinn]] *[[Perugia]], [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Umbria]] maakonna ja [[Perugia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pervomaisk (Luhanski oblast)|Pervomaisk]], asula [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is *[[Pervomaiske]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Pervouralsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is *[[Pescara]], linnaks nimetatav omavalitsusüksus [[Itaalia]]s, [[Abruzzo]] maakonna ja [[Pescara provints]]i keskus *[[Pestovo]], linn Venemaal [[Novgorodi oblast]]is, [[Pestovo rajoon]]i keskus *[[Peši]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Petaẖ-Tikva]], [[linn]] [[Iisrael]]i [[Keskringkond (Iisrael)|Keskringkonnas]] *[[Peterborough]], linn [[Inglismaa]]l *[[Peterburi]] *[[Pēterēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonna]]s [[Kaive vald|Kaive vallas]] *[[Peterhof]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Peterburi]] haldusalas *[[Pētertāle]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Irlava vald|Irlava vallas]] *[[Pēterupe (Saulkrasti piirkond)|Pēterupe)]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Petlemm]], [[linn]] [[Palestiina omavalitsus]]e alal [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] *[[Petra]], ajalooline kaljulinn Jordaanias *[[Petrivka (Lõpovetsi rajoon)|Petrivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Petropavl]], [[linn]] [[Kasahstan]]is, [[Põhja-Kasahstani oblast]]i keskus *[[Petropavlovsk-Kamtšatski]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Kamtšatka oblast]]i [[halduskeskus]] *[[Petroșani]], linn [[Rumeenia]]s [[Hunedoara maakond|Hunedoara maakonnas]] *[[Petroskoi]], [[linn]] [[Venemaa]]l, [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] [[pealinn]] *[[Petrova (Alūksne piirkond)|Petrova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Petrovac na Moru]], linn [[Montenegro]]s [[Budva vald|Budva vallas]] *[[Petrus Steyn]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] *[[Petrusburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Petrusville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Petřvald]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Karviná ringkond|Karviná ringkonnas]] *[[Petrõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Petseri]] *[[Petšenga]], [[alev]] [[Venemaa]] [[Murmanski oblast]]is, [[Petšenga rajoon]]i keskus *[[Petšora]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Komi Vabariik|Komi Vabariigis]] *[[Petuški]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is, [[Petuški rajoon]]i keskus *[[Pevek]], linn [[Venemaa]]l [[Tšuktšimaa]]l, [[Tšauni rajoon]]i halduskeskus ==Pf== *[[Pforzheim]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal *[[Pfullendorf]], linn [[Saksamaa]]l [[Baden-Württemberg]]i liidumaal [[Sigmaringeni kreis]]is ==Ph== *[[Phalaborwa]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Limpopo provints]]is [[Mopani ringkond|Mopani ringkonnas]] *[[Philadelphia]], [[linn]] [[USA]]-s [[Pennsylvania]] osariigis *[[Philippolis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Xhariepi ringkond|Xhariepi ringkonnas]] *[[Philipstown]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Renosterbergi vald|Renosterbergi vallas]] *[[Phnom Penh]], [[Kambodža]] [[pealinn]] *[[Phoenix]], [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Arizona]] osariigi [[pealinn]], [[Maricopa maakond|Maricopa maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Phokeng]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Bojanala Platinumi ringkond|Bojanala Platinumi ringkonnas]] *[[Phokhr Vedi]], küla [[Armeenia]]s [[Ararati maakond|Ararati maakonnas]] *[[Phothi]], [[linn]] [[Gruusia]]s *[[Phuentsholing]], linn [[Bhutan]]is *[[Phuthaditjhaba]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Free State'i provints]]is [[Thabo Mofutsanyana ringkond|Thabo Mofutsanyana ringkonnas]] ==Pi== *[[Piacenza]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Emilia Romagna]] maakonnas, [[Piacenza provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piaseczno]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Piaseczno maakond|Piaseczno maakonna]] halduskohus *[[Piaski]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Świdniki maakond|Świdniki maakonnas]] *[[Piastów]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonnas]] *[[Piątek]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Łęczyca maakond|Łęczyca maakonnas]] *[[Piatra Neamț]], [[linn]] [[Rumeenia]]s, [[Neamți maakond|Neamți maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Piatra-Olt]], linn [[Rumeenia]]s [[Olti maakond|Olti maakonnas]] *[[Pičas]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Jaunsāti vald|Jaunsāti vallas]] *[[Pichilemu]], [[linn]] [[Tšiili]]s [[Bernardo O'Higginsi piirkond|Bernardo O'Higginsi piirkonnas]] *[[Pidgaitsi]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is, [[Pidgaitsi rajoon]]i halduskeskus *[[Pidgorodne]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is [[Dnipo rajoon]]is *[[Pidlissivka (Jampili rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Jampili rajoon (Vinnõtsja oblast)|Jampili rajoonis]] *[[Pidlissivka (Tõvrivi rajoon)|Pidlissivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tõvrivi rajoon]]is *[[Pidriķis]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]] *[[Piechowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Jelenia Góra maakond|Jelenia Góra maakonnas]] *[[Piekary Śląskie]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] *[[Pieksämäki]], [[linn]] [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas *[[Pielavesi]], asula [[Soome]]s [[Põhja-Savo]] maakonnas, [[Pielavesi vald|Pielavesi valla]] kirikuküla *[[Pieniążkowice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Pieniężno]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]] [[Braniewo maakond|Braniewo maakonnas]] *[[Pieńsk]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zgorzeleci maakond|Zgorzeleci maakonnas]] *[[Pierre]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Lõuna-Dakota]] osariigi pealinn ja [[Hughesi maakond|Hughesi maakonna]] halduskeskus *[[Pieršamajski]], [[alevik]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]i [[Lida rajoon]]is *[[Pierzchnica]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] *[[Pieszyce]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Pieškalni]], küla [[Läti]]s [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonnas]] *[[Piet Plessis]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]]. *[[Piet Retief (Mpumalanga)|Piet Retief]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Gert Sibande ringkond|Gert Sibande ringkonnas]] *[[Pietermaritzburg]], linna Lõuna-Aafrika Vabariigis, [[KwaZulu-Natali provints]]i halduskeskus *[[Pietrykaŭ]], linn [[Valgevene]]s [[Homieli oblast]]is, [[Pietrykaŭ rajoon]]i ja [[Pietrykaŭ külanõukogu]] halduskeskus *[[Pihkva]], linn [[Venemaa]]l, [[Pihkva oblast]]i keskus *[[Pihtipudas]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kesk-Soome|Kesk-Soome maakonnas]] [[Pihtipudase vald|Pihtipudase vallas]] *[[Pihtla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Piilsi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Mustvee vald|Mustvee vallas]] *[[Piirsalu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Risti vald|Risti vallas]] *[[Pijijiapan]], [[linn]] [[Mehhiko]]s [[Chiapase osariik|Chiapase osariigis]] *[[Pikaljovo]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Boksitogorski rajoon]]is *[[Pikeliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Mažeikiai rajoon]]is *[[Piketberg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Pikknurme]], [[küla]] [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Pikksaare]] küla [[Läti]]s [[Naukšēni piirkond|Naukšēni piirkonnas]] [[Naukšēni vald|Naukšēni vallas]] *[[Piła]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Piła maakond|Piła maakonna]] halduskeskus *[[Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Sēļi vald|Sēļi vallas]] *[[Pilāti (Valmiera vald)|Pilāti]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Pilawa]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Garwolini maakond|Garwolini maakonnas]] *[[Piława Górna]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Dzierżoniówi maakond|Dzierżoniówi maakonnas]] *[[Pilda (Pilda vald)|Pilda]], asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Pilda vald|Pilda valla]] halduskeskus *[[Pildiküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Rae vald|Rae vallas]] *[[Pilgrim's Rest]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Mpumalanga provints]]is [[Ehlanzeni ringkond|Ehlanzeni ringkonnas]] *[[Pilis I]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Jurbarkase rajoon]]is [[Skirsnemunė vald|Skirsnemunė vallas]] *[[Pilisvörösvár]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] [[Pilisvörösvári kreis]]i keskus *[[Piliuona]], küla [[Leedu]]s [[Kaunase rajoon]]is, [[Taurakiemise vald|Taurakiemise valla]] halduskeskus *[[Pilka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Pilníkov]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Trutnovi ringkond|Trutnovi ringkonnas]] *[[Piļpuki]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Pilskalnciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pilskalne]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] *[[Pilskalns]], küla [[Läti]]s [[Gulbene piirkond|Gulbene piirkonna]]s [[Beļava vald|Beļava vallas]] *[[Pilzno]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Dębica maakond|Dębica maakonnas]] *[[Piltene]], [[linn]] [[Läti]]s [[Piltene rajoon]]is *[[Piltene (Dundaga vald)|Piltene]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pilviškiai]], [[alev]] [[Leedu]] [[Vilkaviškise rajoon]]is, [[Pilviškiai vald|Pilviškiai valla]] halduskeskus *[[Pimestiku]], [[küla]] [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Pimpri-Chinchwad]], linn [[India]]s [[Mahārāshtra]] osariigis *[[Pinar del Río]], linn [[Kuuba]]l, [[Pinar del Río provints]]i keskus *[[Pińczów]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]], [[Pińczówi maakond|Pińczówi maakonna]] halduskeskus *[[Pindamonhangaba]], linn [[Brasiilia]]s [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] *[[Piņķi]], asula [[Läti]]s [[Babīte piirkond|Babīte piirkonnas]] [[Babīte vald|Babīte vallas]], Babīte piirkonna keskus *[[Piņķi (Medze vald)|Piņķi]], [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Pinsk]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is *[[Pionki]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] *[[Piorunka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Krynica-Zdrój vald|Krynica-Zdrój vallas]] *[[Piotrków Kujawski]], linn [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Radziejówi maakond|Radziejówi maakonnas]] *[[Piotrowice]], küla [[Poola]]s *[[Piran]], linn [[Sloveenia]]s, [[Pirani vald|Pirani valla]] keskus *[[Pīrānshahr]], linn [[Iraan]]is [[Lääne-Aserbaidžaan]]i provintsis *[[Pireus]], linn [[Kreeka]]s [[Atika]] piirkonnas *[[Pîrîta]], küla ja vald [[Moldova]] [[Dubăsari rajoon]]is *[[Pirkuļi]], küla [[Läti]]s [[Rucava piirkond|Rucava piirkonnas]] [[Rucava vald|Rucava vallas]] *[[Pirmasens]], linn [[Saksamaa]]l [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaal *[[Pirmie Dubeņi]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Grobiņa vald|Grobiņa vallas]] *[[Pirna]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]]l, [[Sächsische Schweiz-Osterzgebirge kreis]]i halduskeskus. *[[Pirusi]], endine küla [[Jõgevamaa]]l [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] *[[Pisa]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pisa provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piskõ (Jassõnuvata rajoon)|Piskõ]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Jassõnuvata rajoon]]is *[[Pissotšõn (Lõpovetsi rajoon)|Pissotšõn]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Pisz]], linn [[Poola]]s [[Warmia-Masuuria vojevoodkond|Warmia-Masuuria vojevoodkonnas]], [[Piszi maakond|Piszi maakonna]] halduskeskus *[[Piszczac]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]], [[Piszczaci vald|Piszczaci valla]] halduskeskus *[[Pistoia]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Pistoia provints]]i [[halduskeskus]] *[[Piziči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Piteå]], [[linn]] [[Rootsi]]s [[Norrbotteni lään]]is, [[Piteå vald|Piteå valla]] keskus *[[Pitești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Argeși maakond|Argeși maakonna]] keskus *[[Pitkäranta]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Pitkäranta rajoon]]i keskus *[[Pitrags]], asula [[Läti]]s [[Kolka vald|Kolka vallas]] *[[Pitsunda]], [[linn]] [[Abhaasia]]s *[[Pittsburgh]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Pennsylvania]] osariigis *[[Piusa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] *[[Pivaanspoort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Pivašiūnai]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Pivašiūnai vald|Pivašiūnai valla]] halduskeskus *[[Pivdenne]], linn [[Ukraina]]s [[Harkivi oblast]]is [[Harkivi rajoon]]is *[[Pivorai]], küla [[Leedu]]s [[Ignalina rajoon]]is [[Didžiasalise vald|Didžiasalise vallas]] *[[Piwniczna-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] ==Pj== *[[Pjatigorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s ==Pl== *[[Placentia (Kanada)|Placentia]], linn [[Kanada]]s [[Newfoundland ja Labrador|Newfoundlandi ja Labradori]] provintsis *[[Plācis]], asula [[Läti]]s [[Pārgauja piirkond|Pārgauja piirkonnas]], [[Straupe vald|Straupe valla]] halduskeskus *[[Planá]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Planá nad Lužnicí]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Tábori ringkond|Tábori ringkonnas]] *[[Plāņi]], asula [[Läti]]s [[Strenči piirkond|Strenči piirkonnas]], [[Plāņi vald|Plāņi valla]] halduskeskus *[[Plánice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Klatovy ringkond|Klatovy ringkonnas]] *[[Plano]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Texas]]es *[[Plānupe]], küla [[Läti]]s [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Allaži vald|Allaži vallas]] *[[Płasków]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Jedliński vald|Jedliński vallas]] *[[Płazów]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Naroli vald|Naroli vallas]] *[[Plateliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Plungė rajoon]]is *[[Platene]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Plauen]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Vogtlandi kreis]]is *[[Plauži]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Pļavas]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pļaviņas]], linn [[Läti]]s, [[Pļaviņase piirkond|Pļaviņase piirkonna]] halduskeskus *[[Pļavmuiža]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Plavsk]], linn [[Venemaa]]l [[Tula oblast]]is, [[Plavski rajoon]]i halduskeskus *[[Plebanivka (Šargorodi rajoon)|Plebanivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Šargorodi rajoon]]is *[[Pleszew]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]], [[Pleszewi maakond|Pleszewi maakonna]] halduskeskus *[[Plēsums]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lauciene vald|Lauciene vallas]] *[[Pleščanicy]], alev [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Plešulauzi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Plettenberg]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal *[[Plettenberg Bay]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Pleven]], linn [[Bulgaaria]] põhjaosas, [[Pleveni piirkond|Pleveni piirkonna]] ja [[Pleveni vald|Pleveni valla]] keskus *[[Pļevna]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Plewiska]], küla [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] [[Komornini vald|Komornini vallas]] *[[Pliego]], asula ja vald [[Murcia autonoomne piirkond|Murcia autonoomses piirkonnas]] *[[Plieņciems]], küla [[Läti]]s [[Engure piirkond|Engure piirkonnas]] [[Engure vald|Engure vallas]] *[[Plieņi]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Sēme vald|Sēme vallas]] *[[Plienkalni]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]]s [[Medze vald|Medze vallas]] *[[Plikiai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Plintiņi]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pļitka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Pljevlja]], linn [[Montenegro]]s, [[Pljevlja vald|Pljevlja valla]] keskus *[[Pljoss]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is [[Privolžski rajoon]]is *[[Pljussa]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Pljussa rajoon]]i keskus *[[Ploce]], küla [[Läti]]s [[Pāvilosta piirkond|Pāvilosta piirkonna]]s [[Vērgale vald|Vērgale vallas]] *[[Płock]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] *[[Ploiești]], linn [[Rumeenia]]s, [[Prahova maakond|Prahova maakonna]] keskus *[[Plokščiai]], küla [[Leedu]]s [[Šakiai rajoon]]is, [[Plokščiai vald|Plokščiai valla]] halduskeskus *[[Płońsk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Płoński maakond|Płoński maakonna]] halduskeskus *[[Plooysburg]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] [[Siyancuma vald|Siyancuma vallas]] *[[Plopeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Prahova maakond|Prahova maakonnas]] *[[Ploskums]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Plostagals]], küla [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Bārta vald|Bārta vallas]] *[[Płoty]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Gryfice maakond|Gryfice maakonnas]] *[[Plovdiv]], linn [[Bulgaaria]]s, [[Plovdivi oblast]]i keskus *[[Plzeň]], linn [[Tšehhi]]s, [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonna]] keskus *[[Płudnica]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]] [[Iłża vald|Iłża vallas]] *[[Plumlov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonnas]] *[[Plungė]], [[linn]] [[Leedu]]s, [[Plungė rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Plužine]], linn [[Montenegro]]s, [[Plužine vald|Plužine valla]] keskus. *[[Plutiškės]], küla [[Leedu]]s [[Kazlų Rūda omavalitsus]]es, [[Plutiškėse vald|Plutiškėse valla]] halduskeskus *[[Plõskiv]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Plötzkau]], asula [[Saksamaa]]l [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal [[Salzlandkreis]]is, [[Plötzkau vald|Plötzkau valla]] keskus ==Pn== *[[Pniewy]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Szamotuły maakond|Szamotuły maakonnas]] ==Po== *[[Poběžovice]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Domažlice ringkond|Domažlice ringkonnas]] *[[Pobiedziska]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Pobirka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Pobjeda (Novoaidari rajoon)|Pobjeda]], [[alev]] [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is [[Novoaidari rajoon]]is *[[Pobuži]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Valdgale vald|Valdgale vallas]] *[[Počátky]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Pelhřimovi ringkond|Pelhřimovi ringkonnas]] *[[Poči]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Poči (Varakļāni vald)|Poči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Pociūnėliai]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Radviliškise rajoon]]is [[Skėmiai vald|Skėmiai vallas]] *[[Podbořany]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Podczerwone]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Czarny Dunajeci vald|Czarny Dunajeci vallas]] *[[Poddębice]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Poddębice maakond|Poddębice maakonnas]] *[[Poděbrady]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Nymburki ringkond|Nymburki ringkonnas]] *[[Podgorica]], [[Montenegro]] [[pealinn]] *[[Podilsk]], linn [[Ukraina]]s [[Odessa oblast]]is, [[Podilski rajoon]]i halduskeskus *[[Podivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Morava maakond|Lõuna-Morava maakonnas]] [[Břeclavi ringkond|Břeclavi ringkonnas]] *[[Podkowa Leśna]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grodzisk Mazowiecki maakond|Grodzisk Mazowiecki maakonnas]] *[[Podļizovka]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Sokolki vald|Sokolki vallas]] *[[Podłopień]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Tymbarki vald|Tymbarki vallas]] *[[Podolsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Podolski rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Podporožje]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Podporožje rajoon]]i ja [[Podporožje vald|Podporožje valla]] keskus *[[Podzēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Podu Iloaiei]], linn [[Rumeenia]]s [[Iași maakond|Iași maakonnas]] *[[Podwilk]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Jabłonka vald|Jabłonka vallas]] *[[Podwole]], küla [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Kielce maakond|Kielce maakonnas]] [[Morawica vald|Morawica vallas]] *[[Pofadder]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Pogoanele]], linn [[Rumeenia]]s [[Buzău maakond|Buzău maakonnas]] *[[Pogorila]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Teplõki rajoon]]is *[[Pogorzela]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Pogranitšnõi]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Primorje krai]]s, [[Pogranitšnõi rajoon]]i halduskeskus *[[Pogrebõštše]], linn [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is, [[Pogrebõštše rajoon]]i halduskeskus *[[Pohang]], linn [[Lõuna-Korea]]s [[Põhja-Kyŏngsangi provints]]is *[[Poikovski]], alev [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Pointe-Noire]], [[linn]] [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]], [[Kouilou piirkond|Kouilou piirkonna]] [[halduskeskus]] *[[Poitiers]], linn [[Prantsusmaa]]l [[Nouvelle-Aquitaine]]'i piirkonnas, [[Vienne'i departemang]]u keskus *[[Poka (Leisi)|Poka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pokatši]], linn Venemaal [[Handi-Mansi autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Poķi]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Pokinianka]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Pokrov (Venemaa linn)|Pokrov]], linn [[Venemaa]]l [[Vladimiri oblast]]is [[Petuški rajoon]]is *[[Pokrov (Ukraina linn)|Pokrov]], linn [[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is *[[Pokrovsk]], linn Venemaal [[Sahha]]s *[[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovsk]], linn Ukrainas [[Donetski oblast]]is, [[Pokrovski rajoon]]i halduskeskus *[[Poksi]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] *[[Połack]], linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Połacki rajoon]]i keskus *[[Poļakova]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Polanica-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Kłodzko maakond|Kłodzko maakonnas]] *[[Połaniec]], linn [[Poola]]s [[Święty Krzyżi vojevoodkond|Święty Krzyżi vojevoodkonnas]] [[Staszówi maakond|Staszówi maakonnas]] *[[Polanów]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Koszalini maakond|Koszalini maakonnas]] *[[Połczyn-Zdrój]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Świdwini maakond|Świdwini maakonnas]] *[[Pol-e Khomrī]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Baghlāni provints]]i keskus *[[Polessk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kaliningradi oblast]]is, [[Polesski rajoon]]i keskus *[[Polevskoi]], linn Venemaal [[Sverdlovski oblast]]is *[[Police]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Police maakond|Police maakonna]] halduskeskus *[[Police nad Metují]], linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Náchodi ringkond|Náchodi ringkonnas]] *[[Polička]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Svitavy ringkond|Svitavy ringkonnas]] *[[Poljarnõi]], [[kinnine linn]] [[Venemaa]]l [[Murmanski oblast]]is *[[Poljarnõje Zori]], linn Venemaal [[Murmanski oblast]]is *[[Polkowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]], [[Polkowice maakond|Polkowice maakonna]] halduskeskus *[[Polná]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Jihlava ringkond|Jihlava ringkonnas]] *[[Polokwane]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], [[Limpopo provints]]i ja [[Capricorni ringkond|Capricorni ringkonna]] halduskeskus *[[Polonne]], linn [[Ukraina]]s [[Hmelnõtskõi oblast]]is, [[Polonne rajoon]]i halduskeskus *[[Polsas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Polski Senovets]], küla [[Bulgaaria]]s [[Veliko Tărnovo piirkond|Veliko Tărnovo piirkonna]] Polski Trămbeši vallas *[[Poltava]], [[linn]] [[Ukraina]]s, [[Poltava oblast]]i ja [[Poltava rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Polvijärvi]], küla [[Soome]]s [[Ida-Soome lään]]is [[Põhja-Karjala]] maakonnas, [[Polvijärvi vald|Polvijärvi valla]] [[kirikuküla]] *[[Polýgyros]], linn [[Kreeka]]s, [[Chalkidike piirkonnaüksus]]e ja [[Polýgyrose vald|Polýgyrose valla]] halduskeskus *[[Pomáz]], linn [[Ungari]]s [[Pesti komitaat|Pesti komitaadis]] Szentendre kreisis *[[Pomitšna]], linn [[Ukraina]]s [[Kirovogradi oblast]]is [[Dobrovelitškivka rajoon]]is *[[Pongola]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is [[Zululandi ringkond|Zululandi ringkonnas]] *[[Poniatowa]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] *[[Poniatowicze]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sokółka maakond|Sokółka maakonnas]] [[Sokółka vald|Sokółka vallas]] *[[Ponice]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Rabka-Zdrój vald|Rabka-Zdrój vallas]] *[[Poniec]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Gostyńi maakond|Gostyńi maakonnas]] *[[Ponkuļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Poole (Inglismaa)|Poole]], linn [[Inglismaa]]l *[[Popasna]], linn [[Ukraina]]s [[Luhanski oblast]]is, [[Popasna rajoon]]i keskus *[[Pope]], küla [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]], [[Pope vald|Pope valla]] halduskeskus *[[Popervāle]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Ārlava vald|Ārlava vallas]] *[[Popești-Leordeni]], linn [[Rumeenia]]s [[Ilfovi maakond|Ilfovi maakonnas]] *[[Popivka (Lõpovetsi rajoon)|Popivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Lõpovetsi rajoon]]is *[[Popovka (Vaivara)|Popovka]] on talu ja endine küla [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Kingissepa rajoon (Leningradi oblast)|Kingissepa rajoon]]is [[Jaanilinna linnaasundus]]es *[[Poprad]], linn [[Slovakkia]]s *[[Poprags]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lube vald|Lube vallas]] *[[Porazava]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Hrodna oblast]]is [[Svisłači rajoon]]is *[[Poręba]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Zawiercie maakond|Zawiercie maakonnas]] *[[Poreč]], linn [[Horvaatia]]s [[Istra maakond|Istra maakonnas]] *[[Porhov]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Porhovi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Pori]], linn Soomes *[[Porkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Porkuni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]] *[[Poronin]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tatra maakond|Tatra maakonnas]], [[Poronini vald|Poronini valla]] halduskeskus *[[Porozina]], [[asula]] [[Horvaatia]]s [[Primorje-Gora maakond|Primorje-Gora maakonnas]] [[Cresi linn]]as *[[Port Alfred]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Sarah Baartmani ringkond|Sarah Baartmani ringkonnas]] *[[Port Augusta]], linn [[Austraalia]]s [[Lõuna-Austraalia]] osariigis *[[Port Beaufort]], asula [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Garden Route'i ringkond|Garden Route'i ringkonnas]] *[[Port Elizabeth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is, [[Nelson Mandela Bay linnaringkond|Nelson Mandela Bay linnaringkonna]] halduskeskus *[[Port Harcourt]], [[linn]] [[Nigeeria]]s, [[Riversi osariik|Riversi osariigi]] pealinn *[[Port Louis]], [[Mauritius]]e [[pealinn]] *[[Port Moresby]], [[Paapua Uus-Guinea]] [[pealinn]] *[[Port Nolloth]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Namakwa ringkond|Namakwa ringkonnas]] *[[Port of Spain]], [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] pealinn *[[Port Orange]], linn [[USA]]-s [[Florida]] osariigis [[Volusia maakond|Volusia maakonnas]] *[[Port Said]], linn [[Egiptus]]es *[[Port Shepstone]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[KwaZulu-Natali provints]]is, [[Ugu ringkond|Ugu ringkonna]] halduskeskus *[[Port St. Johns]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]] *[[Port Sudan]], [[linn]] [[Sudaan]]is, [[Al-Baḩr al-Aḩmari provints]]i [[pealinn]] *[[Port Vila]], [[Vanuatu]] pealinn *[[Port-au-Prince]], [[Haiti]] [[pealinn]], [[Läänedepartemang]]u [[halduskeskus]] *[[Porterville (LAV)|Porterville]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[West Coasti ringkond|West Coasti ringkonnas]] *[[Portland (Colorado)|Portland]], asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Colorado]] osariigis [[Ouray maakond|Ouary maakonnas]] *[[Portland (Maine)|Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis *[[Portland]], [[linn]] [[USA]]-s [[Oregon]]i osariigis *[[Portorož]], linn [[Sloveenia]]s *[[Porto Alegre]], linn [[Brasiilia]]s, [[Rio Grande do Suli osariik|Rio Grande do Suli osariigi]] pealinn *[[Porto-Novo]], [[Benin]]i pealinn *[[Portsmouth]], [[linn]] [[Inglismaa]]l [[Hampshire]]'i krahvkonnas *[[Portsmouth (New Hampshire)|Portsmouth]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[New Hampshire]]'i osariigis [[Rockinghami maakond (New Hampshire)|Rockinghami maakonnas]] *[[Portus Cale]], vanaaja linn *[[Porvoo]], [[linn]] [[Lõuna-Soome lään]]is [[Ida-Uusimaa]] maakonnas *[[Porõk]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Hmilnõki rajoon]]is *[[Posądza]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Proszowice maakond|Proszowice maakonnas]] [[Koniusza vald|Koniusza vallas]] *[[Posjolok Podsobnogo hozjaistva MK KPSS]], alevik Venemaal Moskva oblastis Odintsovo rajoonis *[[Postmasburg]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[ZF Mgcawu ringkond|ZF Mgcawu ringkonnas]] *[[Postojna]], linn [[Sloveenia]]s, [[Postojna vald|Postojna valla]] keskus *[[Postoloprty]], linn [[Tšehhi]]s [[Ústí maakond|Ústí maakonnas]] [[Louny ringkond|Louny ringkonnas]] *[[Pošehhonje]], linn [[Venemaa]]l [[Jaroslavli oblast]]is, [[Pošehhonje rajoon]]i keskus *[[Poškonys]], küla [[Leedu]]s [[Šalčininkai rajoon]]is, [[Poškonysi vald|Poškonysi valla]] halduskeskus *[[Poznań]], [[linn]] [[Poola]]s, [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonna]] [[halduskeskus]] *[[Požarevac]], [[linn]] [[Serbia]]s *[[Potaluva]], küla [[Setumaa]]l [[Petseri rajoon]]is Petseri linnaasunduses *[[Potapovõtši]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Žõtomõri oblast]]is [[Ovrutši rajoon]]is *[[Potašnja (Beršadi rajoon)|Potašnja]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Beršadi rajoon]]is *[[Potchefstroom]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Kenneth Kaunda ringkond|Dr Kenneth Kaunda ringkonnas]] *[[Potsdam]], [[linn]] [[Saksamaa]]l, [[Brandenburg]]i liidumaa [[pealinn]] *[[Potsdam (LAV)|Potsdam]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[Buffalo City linnaringkond|Buffalo City linnaringkonnas]] *[[Potšajiv]], linn [[Ukraina]]s [[Ternopili oblast]]is [[Kremenetsi rajoon]]is *[[Potšep]], linn [[Venemaa]]l [[Brjanski oblast]]is, [[Potšepi rajoon]]i keskus *[[Potšinok]], linn Venemaal [[Smolenski oblast]]is, [[Potšinoki rajoon]]i keskus *[[Potštát]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]] *[[Pouso Alegre]], linn [[Brasiilia]]s [[Minas Gerais]]i osariigis *[[Poŭthĭsăt]], linn [[Kambodža]]s *[[Považská Bystrica]], linn [[Slovakkia]]s [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Povorino]], linn [[Venemaa]]l [[Voroneži oblast]]is, [[Povorino rajoon]]i keskus *[[Powroźnik]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Sączi maakond|Nowy Sączi maakonnas]] [[Muszyna vald|Muszyna vallas]] ==Pr== *[[Prabuty]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]] [[Kwidzyni maakond|Kwidzyni maakonnas]] *[[Prachatice]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]], [[Prachatice ringkond|Prachatice ringkonna]] halduskeskus *[[Praha]], [[Tšehhi]] [[pealinn]] *[[Praia]], [[Roheneemesaared|Roheneemesaarte]] [[pealinn]] *[[Prairie City (Kansas)|Prairie City]], endine asula [[USA]]-s [[Kansas]]e osariigis [[Douglase maakond (Kansas)|Douglase maakonnas]] *[[Prāmciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Durbe piirkond|Durbe piirkonna]] [[Durbe vald|Durbe vallas]] *[[Praszka]], linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Olesno maakond|Olesno maakonnas]] *[[Prato]], [[linn]] [[Itaalia]]s [[Toscana]] maakonnas, [[Prato provints]]i [[halduskeskus]] *[[Pratulin]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Biała Podlaska maakond|Biała Podlaska maakonnas]] [[Rokitno vald|Rokitno vallas]] *[[Praŭdzinski]], [[alev]] [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is [[Puchavičy rajoon]]is *[[Prauliena]], küla [[Läti]]s [[Madona piirkond|Madona piirkonnas]], [[Prauliena vald|Prauliena valla]] halduskeskus *[[Pravdinsk]], linn [[Venemaa]] [[Kaliningradi oblast]]is, [[Pravdinski rajoon]]i keskus *[[Pravieniškės II]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Kaišiadoryse rajoon]]is, [[Pravieniškėse vald|Pravieniškės valla]] halduskeskus *[[Prawiedniki]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Lublini maakond|Lublini maakonnas]] [[Głuski vald|Głuski vallas]] *[[Prawno]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Opole Lubelskie maakond|Opole Lubelskie maakonnas]] [[Józefów nad Wisłą vald|Józefów nad Wisłą vallas]] *[[Predeal]], [[Rumeenia]]s [[Brașovi maakond|Brașovi maakonnas]] *[[Pricēni]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Vaidava vald|Vaidava vallas]] *[[Preăh Seihânŭ]], [[keskalluvusega linn]] [[Kambodža]]s *[[Přebuz]], linn [[Tšehhi]]s [[Karlovy Vary maakond|Karlovy Vary maakonnas]] [[Sokolovi ringkond|Sokolovi ringkonnas]] *[[Prēdeļi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Anna vald (Läti)|Anna vallas]] *[[Prēduļeva]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Preiļi]], [[linn]] [[Läti]]s, [[Preiļi rajooni]] [[halduskeskus]] *[[Přelouč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Pardubice ringkond|Pardubice ringkonnas]] *[[Přerov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] *[[Presque Isle]], linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Maine]]'i osariigis [[Aroostooki maakond|Aroostooki maakonnas]] *[[Prešov]], [[linn]] [[Slovakkia]]s, [[Prešovi maakond|Prešovi maakonna]] keskus *[[Preston]], linn [[Inglismaa]]l [[Lancashire|Lancashire'i]] krahvkonnas *[[Pretoria]], [[linn]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Gautengi provints]]is, üks [[pealinn]]adest *[[Préveza]], [[linn]] [[Kreeka]]s, [[Préveza piirkonnaüksus]]e ja [[Préveza vald|Préveza valla]] halduskeskus *[[Prey Vêng]], linn [[Kambodža]]s, [[Prey Vêngi provints]]i keskus *[[Příbor]], linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] *[[Příbram]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]], [[Příbrami ringkond|Příbrami ringkonna]] halduskeskus *[[Přibyslav]], linn [[Tšehhi]]s [[Vysočina maakond|Vysočina maakonnas]] [[Havlíčkův Brodi ringkond|Havlíčkův Brodi ringkonnas]] *[[Priedaine (Kurmāle vald)|Priedaine]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonna]]s [[Kurmāle vald|Kurmāle vallas]] *[[Priedaine (Dekšārese vald)|Priedaine]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Priedāji]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Priedes (Saulkrasti piirkond)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Saulkrasti piirkond|Saulkrasti piirkonnas]] [[Saulkrasti vald|Saulkrasti vallas]] *[[Priedes (Valmiera vald)|Priedes]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Valmiera vald|Valmiera vallas]] *[[Priedkalne]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Priekule]], linn [[Läti]]s, [[Priekule piirkond|Priekule piirkonna]] keskus *[[Priekulė]], linn [[Leedu]]s [[Klaipėda rajoon]]is *[[Priekuļi]], asula [[Läti]]s, [[Priekuļi piirkond|Priekuļi piirkonna]] ja [[Priekuļi vald|Priekuļi valla]] keskus *[[Prienai]], linn [[Leedu]]s [[Kaunase maakond|Kaunase maakonnas]] *[[Prieska]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[Pixley ka Seme ringkond|Pixley ka Seme ringkonnas]] *[[Priežlejas]], küla [[Läti]]s [[Garkalne piirkond|Garkalne piirkonnas]] *[[Prievidza]], linn [[Slovakkia]]s, [[Trenčíni maakond|Trenčíni maakonnas]] *[[Prijedor]], linn [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s *[[Přimda]], linn [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Tachovi ringkond|Tachovi ringkonnas]] *[[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Leningradi oblast]]i [[Viiburi rajoon]]is *[[Primorsko-Ahtarsk]], linn [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s, [[Primorsko-Ahtarski rajoon]]i keskus *[[Prince Albert (LAV)|Prince Albert]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Kesk-Karoo ringkond|Kesk-Karoo ringkonnas]] *[[Prince Alfred Hamlet]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Cape Winelandsi ringkond|Cape Winelandsi ringkonnas]] *[[Prince Rupert]], linn [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] provintsis *[[Princeton]], linn USA-s [[New Jersey]] osariigis *[[Pringlebaai]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Lääne-Kapimaa provints]]is [[Overbergi ringkond|Overbergi ringkonnas]] *[[Prinkas]], asula [[Läti]]s [[Salatsi piirkond|Salatsi piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]] *[[Priozjorsk]], linn [[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is, [[Priozjorski rajoon]]i keskus *[[Priština]], [[Kosovo]] [[pealinn]] *[[Prizēni]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Prizren]], linn [[Kosovo]]s *[[Priuši]], küla [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Viļāni vald|Viļāni vallas]] *[[Privolnoje]], küla [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s [[Krasnogvardeiskoje rajoon (Stavropol)|Krasnogvardeiskoje rajoonis]] *[[Prochowice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Legnica maakond|Legnica maakonnas]] *[[Prode]], küla [[Läti]]s [[Ilūkste piirkond|Ilūkste piirkonnas]] [[Prode vald|Prode valla]]s *[[Prohhorivka (Volnovahha rajoon)|Prohhorivka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is *[[Prohhorovka]], [[alev]] [[Venemaa]]l Belgorodi oblastis *[[Prohladnõi]], linn [[Venemaa]] [[Kabardi-Balkaari Vabariik|Kabardi-Balkaari Vabariigis]], [[Prohladnõi rajoon]]i keskus *[[Prokopjevsk]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Kemerovo oblast]]is *[[Proletarsk]], [[linn]] [[Venemaa]] [[Rostovi oblast]]is, [[Proletarski rajoon]]i keskus *[[Promulti]], küla [[Läti]]s [[Mazsalaca piirkond|Mazsalaca piirkonnas]] [[Mazsalaca vald|Mazsalaca vallas]] *[[Proņkas]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Proseč]], linn [[Tšehhi]]s [[Pardubice maakond|Pardubice maakonnas]] [[Chrudimi ringkond|Chrudimi ringkonnas]] *[[Prószków]], on linn [[Poola]]s [[Opole vojevoodkond|Opole vojevoodkonnas]] [[Opole maakond|Opole maakonnas]] *[[Proszowice]], linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]], [[Proszowice maakond|Proszowice maakonna]] halduskeskus *[[Prostějov]], linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]], [[Prostějovi ringkond|Prostějovi ringkonna]] halduskeskus *[[Protivín]], linn [[Tšehhi]]s [[Lõuna-Tšehhi maakond|Lõuna-Tšehhi maakonnas]] [[Píseki ringkond|Píseki ringkonnas]] *[[Protvino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Providence]], [[linn]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Rhode Island]]i osariigi pealinn ja [[Providence'i maakond|Providence'i maakonna]] halduskeskus *[[Provo]], linn [[USA]]-s [[Utah]]' osariigis, [[Utah' maakond|Utah' maakonna]] halduskeskus *[[Przasnysz]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Przasnyszi maakond|Przasnyszi maakonna]] halduskeskus *[[Przecław]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Mieleci maakond|Mieleci maakonnas]] *[[Przedbórz]], linn [[Poola]]s [[Łódźi vojevoodkond|Łódźi vojevoodkonnas]] [[Radomsko maakond|Radomsko maakonnas]] *[[Przedecz]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Koło maakond|Koło maakonnas]] *[[Przemków]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Polkowice maakond|Polkowice maakonnas]] *[[Przemyśl]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] *[[Przerośl]], küla [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Suwałki maakond|Suwałki maakonnas]], [[Przerośli vald|Przerośli valla]] halduskeskus *[[Przeworsk]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]], [[Przeworski maakond|Przeworski maakonna]] keskus *[[Przyłom]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Grójeci maakond|Grójeci maakonnas]] [[Chynówi vald|Chynówi vallas]] *[[Przypust]], küla [[Poola]]s [[Kujawy-Pomorze vojevoodkond|Kujawy-Pomorze vojevoodkonnas]] [[Aleksandrów Kujawski maakond|Aleksandrów Kujawski maakonnas]] [[Waganieci vald|Waganieci vallas]] *[[Przyrów]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Częstochowa maakond|Częstochowa maakonnas]], [[Przyrówi vald|Przyrówi valla]] halduskeskus *[[Przyszowa]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Limanowa maakond|Limanowa maakonnas]] [[Łukowica vald|Łukowica vallas]] *[[Przysucha]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Przysucha maakond|Przysucha maakonnas]] *[[Przytyk]], küla [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]] [[Radomi maakond|Radomi maakonnas]], [[Przytyki vald|Przytyki valla]] halduskeskus *[[Pruchnik]], linn [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Jarosławi maakond|Jarosławi maakonnas]] *[[Prusice]], linn [[Poola]]s [[Alam-Sileesia vojevoodkond|Alam-Sileesia vojevoodkonnas]] [[Trzebnica maakond|Trzebnica maakonnas]] *[[Prusie]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Lubaczówi maakond|Lubaczówi maakonnas]] [[Horyniec-Zdrój vald|Horyniec-Zdrój vallas]] *[[Pruszcz Gdański]], linn [[Poola]]s [[Pomorze vojevoodkond|Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pruszcz Gdański maakond|Pruszcz Gdański maakonna]] halduskeskus *[[Pruszków]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pruszkówi maakond|Pruszkówi maakonna]] halduskeskus *[[Prūšu ciems]], [[küla]] [[Läti]]s [[Aizpute piirkond|Aizpute piirkonna]] [[Cīrava vald|Cīrava vallas]] *[[Pružany]], linn [[Valgevene]]s [[Bresti oblast]]is, [[Pružany rajoon]]i keskus *[[Prõbirsk]], küla [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is [[Ivankivi rajoon]]is *[[Prõborivka]], [[küla]] Ukrainas [[Vinnõtsja oblast]]is *[[Prõlukõ]], linn [[Ukraina]]s [[Tšernigivi oblast]]is, [[Prõlukõ rajoon]]i halduskeskus *[[Prõmorsk]], linn [[Ukraina]]s [[Zaporižžja oblast]]is, [[Prõmorski rajoon]]i halduskeskus *[[Prõpjat]], mahajäetud [[linn]] [[Ukraina]]s [[Kiievi oblast]]is *[[Prõvilne (Baštanka rajoon)|Prõvilne]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Mõkolajivi oblast]]is [[Baštanka rajoon]]is *[[Prähnu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Emmaste vald|Emmaste vallas]] *[[Prääsä]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Prääsä rajoon]]i keskus ==Ps== *[[Pszczeliny]], küla [[Poola]]s [[Podkarpacie vojevoodkond|Podkarpacie vojevoodkonnas]] [[Bieszczady maakond|Bieszczady maakonnas]] [[Lutowiska vald|Lutowiska vallas]]. *[[Pszczyna]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]], [[Pszczyna maakond|Pszczyna maakonna]] halduskeskus *[[Pszów]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Wodzisław Śląski maakond|Wodzisław Śląski maakonnas]] ==Pt== *[[Ptuj]], [[linn]] [[Sloveenia]]s ==Pu== *[[Puchaczów]], küla [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Łęczna maakond|Łęczna maakonnas]], [[Puchaczówi vald|Puchaczówi valla]] halduskeskus *[[Puchavičy]], [[agrolinnake]] (endine [[alev]]) [[Valgevene]]s [[Minski oblast]]is *[[Pucioasa]], linn [[Rumeenia]]s [[Dâmbovița maakond|Dâmbovița maakonnas]] *[[Pučurga]], küla [[Läti]]s [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonnas]] [[Matīši vald|Matīši vallas]] *[[Pudasjärvi]], [[linn]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[Pudimoe]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Loodeprovints (LAV)|Loodeprovintsis]] [[Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkond|Dr Ruth Segomotsi Mompati ringkonnas]] *[[Puduļi]], asula [[Läti]]s [[Viļāni piirkond|Viļāni piirkonnas]] [[Dekšārese vald|Dekšārese vallas]] *[[Puebla]], [[linn]] [[Mehhiko]]s, [[Puebla osariik|Puebla osariigi]] pealinn *[[Pueblo]], linn [[USA]]-s [[Colorado]] osariigis *[[Puerto Plata]], [[linn]] [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigis]] *[[Pugatšov]], linn [[Venemaa]]l [[Saratovi oblast]]is *[[Puhkova]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linnas]] *[[Puikule]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] *[[Puikules stacija]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Brīvzemnieki vald|Brīvzemnieki vallas]] *[[Puisāni]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Puise]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] *[[Puiškalnciems]], küla [[Kuramaa]]l [[Läti]]s [[Dundaga piirkond|Dundaga piirkonna]] [[Dundaga vald|Dundaga vallas]] *[[Pujakalns]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Mārkalne vald|Mārkalne vallas]] *[[Pujŏn]], [[linn]] [[Põhja-Korea]]s [[Lõuna-Hamgyŏngi provints]]is *[[Puka (Saaremaa)|Puka]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pula]], [[linn]] [[Horvaatia]]s *[[Puławy]], linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]], [[Puławy maakond|Puławy maakonna]] keskus *[[Pulčēni]], küla [[Läti]]s [[Ērgļi piirkond|Ērgļi piirkonna]]s [[Jumurda vald|Jumurda vallas]] *[[Pulheim]], linn [[Saksamaa]]l [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaal [[Rhein-Erfti kreis]]is *[[Pul-i ‘Alam]], [[linn]] [[Afganistan]]is, [[Lowgari provints]]i keskus *[[Pullans]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Alsviķi vald|Alsviķi vallas]] *[[Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tori vald|Tori vallas]] *[[Pulli (Saaremaa)|Pulli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pulsnitz]], linn [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Kamenzi kreis]]is *[[Pułtusk]], linn [[Poola]]s [[Masoovia vojevoodkond|Masoovia vojevoodkonnas]], [[Pułtuski maakond|Pułtuski maakonna]] halduskeskus *[[Pūņas]], [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]], [[Valdgale vald|Valdgale valla]] halduskeskus *[[Punase Lageda]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Krasnodari krai]]s *[[Punasoo küla]], endine küla [[Lääne-Virumaa]]l [[Vinni vald|Vinni vallas]] *[[Puncene]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Puńców]], küla [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Cieszyni maakond|Cieszyni maakonnas]] [[Goleszówi vald|Goleszówi vallas]] *[[Pune (linn)|Pune]], linn [[India]]s [[Maharashtra]] osariigis *[[Punia]], [[küla]] [[Leedu]]s [[Alytuse rajoon]]is, [[Punia vald|Punia valla]] halduskeskus *[[Punkales]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Vijciemsi vald|Vijciemsi vallas]] *[[Puńsk]], asula [[Poola]]s [[Podlaasia vojevoodkond|Podlaasia vojevoodkonnas]] [[Sejny maakond|Sejny maakonnas]] *[[Punta Arenas]], [[linn]] ja [[vald]] [[Tšiili]]s, [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika mandri]] äärmises lõunaosas, [[Magalhães ja Tšiili Antarktika|Magalhãesi ja Tšiili Antarktika piirkonna]] ja [[Magalhãesi provints]]i halduskeskus *[[Puntuži]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Varakļāni vald|Varakļāni vallas]] *[[Puolanka]], [[küla]] [[Soome]]s [[Kainuu maakond|Kainuu maakonnas]], [[Puolanka vald|Puolanka valla]] [[kirikuküla]] *[[Pūpoli 1]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Pūpoli 2]], küla [[Läti]]s [[Beverīna piirkond|Beverīna piirkonna]] [[Brenguļi vald|Brenguļi vallas]] *[[Puravitsa]], küla Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis Petseri linnaasunduses *[[Purciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Pūrciems]], küla [[Läti]]s [[Roja piirkond|Roja piirkonnas]] *[[Pūre]], [[asula]] Lätis [[Zemgale]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]], [[Pūre vald|Pūre valla]] halduskeskus *[[Purēnieši]], küla [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Blome vald|Blome vallas]] *[[Pūres stacija]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] keskosas *[[Purgaiļi]], küla [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]] *[[Purgalciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Pūriņi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Maliena vald|Maliena vallas]] *[[Pūrkalni]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Tārgale vald|Tārgale vallas]] *[[Purmsāti]], asula [[Läti]]s [[Priekule piirkond|Priekule piirkonnas]] [[Virga vald|Virga vallas]] *[[Purnava]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Liepna vald|Liepna vallas]] *[[Puršeni]], asula [[Läti]]s [[Aloja piirkond|Aloja piirkonnas]] [[Staicele vald|Staicele vallas]] *[[Purtsa]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Puschwitz]], küla [[Saksamaa]]l [[Saksimaa]] liidumaal [[Bautzeni kreis]]is [[Puschwitzi vald|Puschwitzi vallas]] *[[Pusgaldiņi]], küla [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Kabile vald|Kabile vallas]] *[[Puszczykowo]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Poznańi maakond|Poznańi maakonnas]] *[[Pustomõtõ]], linn [[Ukraina]]s [[Lvivi oblast]]is, [[Pustomõtõ rajoon]]i halduskeskus *[[Pustoška]], linn [[Venemaa]] [[Pihkva oblast]]is, [[Pustoška rajoon]]i keskus *[[Pušalotas]], [[alev]] [[Leedu]]s [[Pasvalyse rajoon]]is, [[Pušalotase vald|Pušalotase valla]] halduskeskus *[[Pušči]], küla [[Läti]]s [[Varakļāni piirkond|Varakļāni piirkonnas]] [[Murmastiene vald|Murmastiene vallas]] *[[Puškari]], küla [[Läti]]s [[Kocēni piirkond|Kocēni piirkonnas]] [[Kocēni vald|Kocēni vallas]] *[[Puškin]] *[[Puškino]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is, [[Puškino rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Puškinskije Gorõ]], alev [[Venemaa]]l [[Pihkva oblast]]is, [[Puškinskije Gorõ rajoon]]i keskus *[[Pušmucova]], asula [[Läti]]s [[Cibla piirkond|Cibla piirkonnas]], [[Pušmucova vald|Pušmucova valla]] halduskeskus *[[Puštšino]], linn [[Venemaa]]l [[Moskva oblast]]is *[[Puzenieki]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Puzes muiža]], asula [[Läti]]s [[Ventspilsi piirkond|Ventspilsi piirkonnas]] [[Puze vald|Puze vallas]] *[[Pūzupi]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Kalncempji vald|Kalncempji vallas]] *[[Putāni]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Jaunalūksne vald|Jaunalūksne vallas]] *[[Putlitz]], [[linn]] [[Saksamaa]]l [[Brandenburg]]i liidumaal [[Prignitzi kreis]]is *[[Putnēnmuiža]], küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre vallas]] *[[Putniņciems]], küla [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]] [[Lībagi vald|Lībagi vallas]] *[[Putnok]], linn [[Ungari]]s [[Borsod-Abaúj-Zempléni komitaat|Borsod-Abaúj-Zempléni komitaadis]], Putnoki kreisi keskus *[[Putras]], küla [[Läti]]s [[Valka piirkond|Valka piirkonnas]] [[Zvārtava vald|Zvārtava vallas]] *[[Putrovka]], küla [[Läti]]s [[Alūksne piirkond|Alūksne piirkonnas]] [[Pededze vald|Pededze vallas]] *[[Putšež]], linn [[Venemaa]]l [[Ivanovo oblast]]is, [[Putšeži rajoon]]i keskus *[[Putõvl]], linn [[Ukraina]]s [[Sumõ oblast]]is *[[Puudosi]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigis]], [[Puudosi rajoon]]i [[halduskeskus]] *[[Puumala]], küla [[Soome]]s [[Lõuna-Savo]] maakonnas, [[Puumala vald|Puumala valla]] [[kirikuküla]] *[[Puutli]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Võru vald|Võru vallas]] ==Pw== *[[Pwllheli]], alev [[Wales]]is [[Gwynedd]]is ==Põ== *[[Põhja-Hartum]], [[linn]] [[Sudaan]]is [[Hartum]]i linnastus *[[Põkiv]], küla [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Kalõnivka rajoon]]is *[[Põkivska Slobidka]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Litõni rajoon]]is *[[Põlluküla (Kaarma)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Kaarma vald|Kaarma vallas]] *[[Põlluküla (Lümanda)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Lümanda vald|Lümanda vallas]] *[[Põlluküla (Valjala)|Põlluküla]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Põltsamaa]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Põltsamaa vald|Põltsamaa vallas]] *[[Põlva]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Põlõpõ-Borivski]], [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tomašpili rajoon]]is *[[Põripõllu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Põrjatõn]], linn [[Ukraina]]s [[Poltava oblast]]is, [[Põrjatõni rajoon]]i halduskeskus *[[Põrsaku]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]] [[Kehtna vald|Kehtna vallas]] *[[Põšma]], [[alev]] [[Venemaa]]l [[Sverdlovski oblast]]is, [[Põšma rajoon]]i keskus *[[Põtalovo]] *[[Põt-Jahh]], [[linn]] [[Venemaa]]l [[Handi-Mansi Jugra autonoomne ringkond|Handi-Mansi autonoomses ringkonnas]] *[[Põvvatu]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Luunja vald|Luunja vallas]] ==Pä== *[[Pähni]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Varstu vald|Varstu vallas]] *[[Pärnu]], [[linn]] [[Eesti]]s, [[Pärnu maakond|Pärnu maakonna]] [[halduskeskus]] *[[Pärsama]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pädeküla]], endine küla [[Laiuse kihelkond|Laiuse kihelkonnas]] [[Vaimastvere vald|Vaimastvere vallas]] ==Pö== *[[Pöia]], endine küla Eestis *[[Pöide]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]], [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] [[halduskeskus]] *[[Pöitse]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Pößneck]], linn [[Saksamaa]]l [[Tüüring]]is ==Pü== *[[Püha (Pihtla)|Püha]], [[küla]] [[Eesti]]s [[Saare maakond|Saare maakonnas]] [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] *[[Püssi]], [[linn]] [[Eesti]]s [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] ==Py== *[[Pyhäjärvi]], [[linn]]aks nimetatav [[kohaliku omavalitsuse üksus]] [[Soome]]s [[Oulu lään]]is [[Põhja-Pohjanmaa]] maakonnas *[[P'yŏngyang]], [[Põhja-Korea]] [[pealinn]] *[[Pyrzyce]], linn [[Poola]]s [[Lääne-Pomorze vojevoodkond|Lääne-Pomorze vojevoodkonnas]], [[Pyrzyce maakond|Pyrzyce maakonna]] halduskeskus *[[Pyskowice]], linn [[Poola]]s [[Sileesia vojevoodkond|Sileesia vojevoodkonnas]] [[Gliwice maakond|Gliwice maakonnas]] *[[Pyšely]], linn [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]] *[[Pyzdry]], linn [[Poola]]s [[Suur-Poola vojevoodkond|Suur-Poola vojevoodkonnas]] [[Września maakond|Września maakonnas]] *[[Pyzówka]], küla [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Nowy Targi maakond|Nowy Targi maakonnas]] [[Nowy Targi vald|Nowy Targi vallas]] [[Kategooria:Asulate loendid]] eiq6bbmkdbb35jekylwtlve5klwop6l 0 61344 6175147 5115256 2022-08-08T05:18:22Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Pilt = | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = | osm = pind | suum = 6 }} [[Pilt:Lavansaari memorial.JPG|pisi|Mälestusmärk saarel]] [[Pilt:Lavansaari church.gif|pisi|Endine Lavassaare luteriusu kirik]] '''Lavassaar''' ([[vene keel|vene]] ''Мощный'', ''Moštšnõi'', [[soome keel|soome]] ''Lavansaari'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Lövskär'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]]. Pindala 13,9 km². Saarel on [[luide|luiteid]], kõrgus kuni 16 meetrit (sm. andmetel kuni 30 m). Saar kuulub [[Venemaa]]le. Enne [[1944]]. aastat kuulus [[Soome]]le. 1939. aastal elas saarel 1089 inimest. Lavassaart on mainitud eesti [[rahvuseepos]]es "[[Kalevipoeg]]" üheksandas loos, kus [[Viru rand|Viru ranna]] [[kallaspapp|kallaspapid]] on andnud teada Viru vanemale, et [[Tütarsaar]]el ja Lavassaarel asuvad vaenuvägede laevad, mis plaanivad röövsõitu rannale. [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] izazwaffmjmtz2o96mz3gzdfnigrf1e 0 66199 6175427 6116809 2022-08-08T11:51:59Z Andres 5 /* "Eurolaul 1994" */ wikitext text/x-wiki {{sisukord paremale}} '''Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor''' on võistlus, mille võitja pääseb osalema [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele. Eesti eelvoor kannab alates 2009. aastast pealkirja "'''Eesti laul'''", aastatel 1993–2008 oli see "'''Eurolaul'''" (varem ka "Eesti eurolaul"). =="Eurolaul"== [[Eesti Televisioon]] kandis esimest korda [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e üle Rootsist aastal 1992, mis andis Eestile õiguse järgmisel aastal ka ise lauluvõistlusel osaleda. Projekti juhiks valiti [[ETV]] režissöör [[Jüri Pihel]] (jäi sellesse ametisse aastani 1997) ja esimesel katsetusel kaasati abiks produtsent [[Jüri Makarov]]. Tallinnast kommenteerisid võistlust, kus Eesti veel ei osalenud, Olavi Pihlamägi ja Ivo Linna. === "Eurolaul 1993" === "[[Eurolaul 1993]]" eelvoorus osales 8 laulu, igaühe esitajaks valiti [[Jaak Joala]] soovitusel [[Janika Sillamaa]] (võimaliku variandina ringles ka [[Evelin Samuel]]i ja [[Tanja Izotova]] nimi). Laulud esitati ja neid hinnati [[ETV]] stuudios; punktid jagas kohalikest muusikaekspertidest koostatud žürii. Saatejuht oli [[Mart Sander]]. Kuigi võidulauluks osutus "[[Muretut meelt ja südametuld]]", on populaarseks jäänud ka "[[Lootus]]", mille mudilaskoorid kandsid ette 1999. aasta üldlaulupeol. Võidulaul saavutas [[Ljubljana]]s korraldatud Ida-Euroopa maade eelvoorus seitsme loo seas viienda koha – seega lõppvõistlusele [[Iirimaa]]le [[Millstreet]]i ei pääsenud. === "Eurolaul 1994" === "[[Eurolaul 1994]]" sai toimuda tänu Eurovisiooni muutunud reeglitele, mis võimaldas eelnenud aastal [[Ljubljana]] eelvoorus ebaõnnestunud riikidel (nende seas [[Eesti]]l) osaleda lõppvõistlusel [[Iirimaa]]l [[Dublin]]is. Kohalik eelvoor peeti [[Tallinna linnahall]]is, osales kümme laulu, võitjaks osutus kohalikest ekspertidest koostatud žürii ([[Kare Kauks]], [[Helgi Erilaid]], [[Tarmo Kruusimäe|Kojamees]], [[Uno Loop]] jm) otsusel [[Silvi Vrait]]. Publiku lemmikuks pärjati aga [[Hedvig Hanson]]i ja [[Pearu Paulus]]e "[[Kallim kullast]]". Õhtujuhid olid [[Reet Oja]] ja [[Guido Kangur]]. === "Eurolaul 1995" === "Eurolaul 1995" jäi toimumata, sest Eesti kehv tulemus Dublinis 1994 ei võimaldanud 1995. aasta konkursil Dublinis osaleda. Selle asemel korraldas ETV 1994. aasta lõpus alternatiivse uue muusika konkursi "[[Uus laul 1994]]", mille finaal peeti [[Tallinna linnahall]]is; võitis [[Evelin Samuel]] lauluga "Vari ja roos". === "Eurolaul 1996" === "[[Eurolaul 1996]]" algas kasina huviga võistluse vastu – eelkonkursile laekus vaid 18 teost, millest televoorus esitleti 13. Võitjaks osutus pärast viigiseisu [[Maarja-Liis Ilus]]a ja [[Ivo Linna]] duett "[[Kaelakee hääl]]" Kadri Hundi esitatud pala "Me rõõm ei kao" vastu. Telesaade läks eetrisse [[ööklubi]]st [[Dekoltee]], õhtujuhid olid [[Karmel Eikner]] ja [[Marko Reikop]]. Esimest korda valis võiduloo rahvusvaheline žürii ja seesama edu toonud süsteem püsis muutumatuna aastani [[2003]]. === "Eurolaul 1997" === "[[Eurolaul 1997]]" televooru pääses 8 laulu, võidu sai teist aastast järjest [[Maarja-Liis Ilus]] lauluga "[[Keelatud maa]]". Rahvahääletuse lemmikuks kuulutati [[Maarja-Liis Ilus]]a ja [[Hanna-Liina Võsa]] "Aeg". Vahepalana esines Tallinna linnahallis peetud võistlusel [[Bonnie Tyler]]. Õhtujuhid olid [[Anu Välba]] ja [[Marko Reikop]]. Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis Dublinis katsetasid esimesed riigid ([[Inglismaa]], [[Saksamaa]], [[Itaalia]], [[Rootsi]] ja [[Šveits]]) esimest korda rahvahääletust, mis aasta hiljem oli juba peaaegu eranditult domineeriv. === "Eurolaul 1998" === "[[Eurolaul 1998]]" naasis [[ETV]] stuudiosse. Kümnest palast osutus võitjaks [[Koit Toome]], kellele [[Evelin Samuel]] lauluga "[[Unistus igavesest päevast]]" kaotas viimases hääletusvoorus vaid 3 punktiga, olles kogu hääletuse aja edetabelit juhtinud. Nii žürii kui ka rahva maitse langesid siiski kokku – võitja oli "[[Mere lapsed]]". Esimest korda oli projektijuht [[Juhan Paadam]], saatejuhid aga taas [[Anu Välba]] ja [[Marko Reikop]] – viimane kargu ja kipsis jalaga. === "Eurolaul 1999" === "[[Eurolaul 1999]]" võitjaks valiti [[Evelin Samuel]] & [[Camille Camille|Camille]], ent rahvahääletusel osutus populaarseimaks [[Joel de Luna]] esitatud "[[Opera on Fire]]" (Evelin Samuel jäi rahvahääletusel teiseks). Samueli lauldud "[[Diamond of Night]]" oli esimene Eesti esinduslaul, mis kõlas inglise keeles. Saatejuhid olid [[Romi Erlach]] ja [[Marko Reikop]]. === "Eurolaul 2000" === "[[Eurolaul 2000]]". Žürii ja rahva maitse langesid kokku, võistluse võitis [[Eda-Ines Etti]] looga "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a Lifetime]]". [[Evelin Samuel]] sai 3. koha. Neljandat aastat järjest oli võistlustules ka [[Katrin Mandel]] (Kate). Õhtujuht oli [[Marko Reikop]]. === "Eurolaul 2001" === "[[Eurolaul 2001]]". Osales üle aastate taas ainult 8 laulu; nii publikuhääletuse kui ka žürii arvates oli parim "[[Everybody]]", mis üllatuslikult võitis [[Kopenhaagen]]i [[Parken]]i staadionil peetud kõigi aegade suurima publiku arvuga (36 000 pealtvaatajat) [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e, kus 12 punkti vääriliseks pidas Padari-Bentoni lugu 9 riiki. Eurolaulus aga pistsid veel omavahel rinda näiteks [[Kadi Toom]], [[Tui Hirv]] ja [[Liisi Koikson]]. Eurolaulu saatejuhid olid [[Elektra]] ja [[Marko Reikop]]. === "Eurolaul 2002" === "[[Eurolaul 2002]]" toimus üle aastate taas avalikult publiku ees – [[Tallinna linnahall]]is. Osales 10 laulu ja võitis rootslanna [[Sahlene]], ent publiku arvates tulnuks [[Saku Suurhall]]i võistlema saata [[Nightlight Duo]] "[[Another Country Song]]" (žürii edetabelis teine koht). Erikülalistena olid linnahalli laval kõik varem Eestit esindanud lauljad oma võidulugudega, v.a [[Tanel Padar]] ja [[Dave Benton]]. Õhtujuhid olid [[Karmel Eikner]] ja [[Marko Reikop]]. [[Pilt:ESC 2007 Estonia - Gerli Padar - Partners in crime.jpg|thumb|Gerli Padar [[Helsingi]]s]] === "Eurolaul 2003" === "[[Eurolaul 2003]]" naasis ETV stuudiosse, kuhu see jäi aastateks. Võistles 10 laulu, mille seast rahvas valis lemmikuks [[Vanilla Ninja]], žürii aga eelistas [[Ruffus]]t. Erikülalisena viibis telesaates [[Sahlene]]. Eurovisioonile üritasid taas pääseda [[Koit Toome]] koos taustalauljate [[Evelin Samuel]]i ja [[Maarja-Liis Ilus]]aga, ent varasem võidukas trio kaotas [[Vaiko Eplik]]ule kõigest 1 punktiga. Õhtujuhid olid [[Romi Erlach]] ja [[Marko Reikop]]. === "Eurolaul 2004" === "[[Eurolaul 2004]]" katsetas esimest korda rahvahääletust, mis otsustaski lõpliku võitja – selleks osutus [[Neiokõsõ]], mispeale kõlas konkurentide seast protestihääli, sest osa punkte olevat telefonihääletusel jäänud lugemata (see väide ei saanud aga kinnitust). Võistlustules oli ka [[Maarja-Liis Ilus]] (4. koht). Õhtujuhid olid [[Karmel Eikner]] ja [[Marko Reikop]]. === "Eurolaul 2005" === "[[Eurolaul 2005]]" jäi püsima rahvahääletuse juurde – võitis tüdrukutebänd [[Suntribe]], kellele kaotas napilt [[Laura Põldvere|Laura]] (looga "[[Moonwalk (Laura laul)|Moonwalk]]"), kes oli ka Suntribe'i liige. Võistlustules oli ka USA-s elav modell [[Eha Urbsalu]]. Õhtujuhid olid [[Ines]] ja [[Marko Reikop]]. === "Eurolaul 2006" === "[[Eurolaul 2006]]" naasis rahvusvahelise žürii hääletuse juurde ning võitjaks osutus rootsi lauljanna [[Sandra Oxenryd]]. Eesti publik eelistanuks [[Ateena]]s laval näha aga [[Meribel Müürsepp|Meribel Müürsepa]] esitatud "[[Mr Right]]i", mis jäi žürii tablis 4. kohale. Favoriit [[Eda-Ines Etti]] looga "[[Iseendale (Etti)|Iseendale]]" jäi mõlemas arvestuses teisele kohale, seega žürii ja rahva häälte liitmisel oleks [[Ines]] võitnud taas võimaluse esindada Eestit. Õhtujuhid olid [[Gerli Padar]] ja [[Marko Reikop]]. [[Pilt:ESC 2008 - Estonia - Kreisiraadio, 1st semifinal.jpg|thumb|[[Kreisiraadio]] [[Belgrad]]is]] === "Eurolaul 2007" === "[[Eurolaul 2007]]" katsetas taas rahvahääletust, mille võitis [[Gerli Padar]]. Võistlustules oli tagasi ka [[Ines]], kes ei äratanud võistlusel suurt tähelepanu, [[Vanilla Ninja]]gi pidi leppima vaid 4. kohaga. Vahepalana esitasid tuntud popartistid tõlgendusi uuematest ja vanematest Eurovisiooni lauludest. Õhtujuhid olid [[Maarja-Liis Ilus]] ja [[Marko Reikop]]. === "Eurolaul 2008" === "[[Eurolaul 2008]]" jäi rahvahääletuse juurde, võitis [[Kreisiraadio]]. Põhikonkurendid [[Iiris Vesik]] ja [[Birgit Õigemeel]] pidid leppima 2. ja 3. kohaga. Võidumeeskonda kritiseeriti teravalt labasevõitu esituse ja [[Serbia-horvaadi keel|serbohorvaadi keele]] naeruvääristamise pärast. Õhtujuhid olid [[Eda-Ines Etti]] ja [[Marko Reikop]]. Peaprodutsent [[Juhan Paadam]]ile jäi see viimaseks aastaks [[Eurolaul]]u ja [[Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni]] projektijuhina [[Eesti Rahvusringhääling|ERR-is]]. =="Eesti laul"== [[2008]]. aasta oktoobris tegi [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] otsuse, et "Eurolaulu" vahetab välja laulukonkurss "[[Eesti Laul 2009|Eesti laul 2009]]". Võistluse peaprodutsendiks valiti [[Heidy Purga]], kelle sõnul on "Eesti laul" täiesti uus lauluvõistlus, mille eesmärk ei ole saata lugu Eurovisioonile, vaid tuua esile uut Eesti muusikat. ==="Eesti laul 2009"=== {{vaata|Eesti Laul 2009}} Lauluvõistlusele saadeti 110 lugu, mis ületas viimaste aastate numbrid. Finaali valis 11-liikmeline žürii 10 lugu. Jaanuari lõpus näidati otseülekandena rahvale kümmet lugu, millele järgnes mitu erisaadet. Finaal toimus 7. märtsil 2009 ETV stuudios. Saatejuhid olid [[Henry Kõrvits]] ja [[Robert Kõrvits]]. Ka finaali hääletussüsteem oli muutunud. Esimeses voorus valis žürii koos rahvaga välja kaks parimat, kes olid [[Urban Symphony]] ja [[traFFic]]. Vaid ühe punktiga jäi superfinaalist välja rahva lemmik [[Laura Põldvere|Laura]]. Võitja otsustati rahvahääletusel, mille võitis ülekaalukalt [[Urban Symphony]] lauluga "[[Rändajad]]". ==="Eesti laul 2010"=== {{vaata|Eesti Laul 2010}} Lauluvõistlusele saadeti 155 lugu, mis on Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorude rekord. Finaali valis 11-liikmeline žürii 10 lugu. Esialgu finaali pääsenud Nikita Bogdanovi lugu "Made Me Cry" diskvalifitseeriti, sest lugu avalikustati Youtube'is suvel 2009, mis oli aga vastuolus lauluvõistluse reeglitega. Lauluvõistluse finaal toimus avaliku kontserdina [[Nokia Kontserdimaja|Nokia kontserdimaja]]s [[12. märts]]il. Saatejuhid olid [[Ott Sepp]] ja [[Märt Avandi]]. Esimeses voorus valis žürii koos rahvaga välja kaks parimat, kes olid [[Lenna Kuurmaa]] ja [[Malcolm Lincoln]] & Manpower 4. Teises voorus otsustati telefonihääletusel võitja, kelleks sai 54 protsendiga Malcolm Lincoln & Manpower 4 lauluga "Siren". ==="Eesti laul 2011"=== {{vaata|Eesti Laul 2011}} 2011. aasta lauluvõistlusele esitati 140 lugu, millest 135 kvalifitseerus võistlusele. Esimest korda nii "Eesti laulu" kui ka Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorude ajaloos korraldati poolfinaalid. Poolfinaale oli kaks ning nendesse pääses kakskümmend lugu. Üsna pärast 20 loo avalikustamist diskvalifitseeriti neist kaks: Janne Saare "Meeting the Wolf" ja [[Laika Virgin]] ''ft.'' Fredy Schmidt esituses "Ilusad inimesed". Mõlemad olid avalikustatud enne 1. septembrit. Nende diskvalifitseerimisel pääses võistlusesse Tiiu Kiik ning Meister ja Mari. Vaid mõni päev enne teist poolfinaali selgus, et ka Uku Suviste pala "Jagatud öö" sõnad on juba varem avalikustatud. Indrek Hirve sõnu on kasutatud 2006. aastal avalikustatud Indrek Hirve loos "Päevadega valgust – sinuga armastust". Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 12. ja 19. veebruaril ETV stuudios. "Eesti laulu" finaal toimus 26. veebruaril 2011 [[Nokia Kontserdimaja|Nokia kontserdimaja]]s. Poolfinaalide saatejuhid olid [[Piret Järvis]] ja [[Lenna Kuurmaa]]. Finaalkontserdil ühines nendega [[Ott Sepp]]. Lauluvõistluse esimeses voorus kogus kõige enam punkte žüriilt Orelipoiss lauluga "Valss", telefonihääletuse võitis aga Getter Jaani lauluga "Rockefeller Street". Teises voorus osalesid Getter Jaani ja Outloudz. Teises voorus kogus 62% häältest [[Getter Jaani]] lauluga "[[Rockefeller Street]]" ja võitis lauluvõistluse. ==="Eesti laul 2012"=== {{vaata|Eesti Laul 2012}} 2012. aasta lauluvõistluse eelvooru esitati 159 lugu. Nagu ka eelmisel aastal oli "Eesti laulu" võistlusel kaks poolfinaali ja finaal avaliku kontserdina [[Tallinn]]as [[Nokia Kontserdimaja|Nokia kontserdimaja]]s. Lauluvõistluse poolfinaalid toimusid 18. ja 25. veebruaril ning finaal 3. märtsil 2012. Saatejuht oli [[Piret Järvis]], kellega finaalis liitusid [[Tiit Sukk]] ja [[Taavi Teplenkov]]. Lauluvõistluse finaali teise vooru pääsesid žürii ja televaatajate lemmikud [[Ott Lepland]] ja [[Lenna Kuurmaa]]. Võitjaks osutus 67% telefonihäältest kogunud [[Ott Lepland]] looga "[[Kuula]]". ==="Eesti laul 2013"=== {{vaata|Eesti Laul 2013}} 2013. aasta lauluvõistluse eelvooru esitati 157 laulu. Kaks poolfinaali toimusid [[16. veebruar|16.]] ja [[23. veebruar|23. veebruaril]] ning finaal [[2. märts]]il [[2013]] [[Nokia Kontserdimaja|Nokia kontserdimaja]]s. Saatejuhid olid [[Marko Reikop]] ja [[Anu Välba]]. Finaalis said kahe parima sekka [[Birgit Õigemeel]] ja [[Grete Paia]]. Võistluse võitis 51% häältega Birgit Õigemeel looga "Et uus saaks alguse". <br /> ==="Eesti laul 2014"=== {{vaata|Eesti Laul 2014}} ==="Eesti laul 2015"=== {{vaata|Eesti Laul 2015}} ==="Eesti laul 2016"=== {{vaata|Eesti Laul 2016}} ==="Eesti laul 2017"=== {{vaata|Eesti Laul 2017}} ==="Eesti laul 2018"=== {{vaata|Eesti Laul 2018}} ==="Eesti laul 2019"=== {{vaata|Eesti Laul 2019}} ==="Eesti laul 2020"=== {{vaata|Eesti Laul 2020}} ==="Eesti laul 2021"=== {{vaata|Eesti Laul 2021}} ==Võitjad== Tulemused [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]el {{legend|gold|Võitja}} {{legend|silver|Teine koht}} {{legend|#cc9966|Kolmas koht}} {{legend|#ffbbbb|Ei pääsenud finaali}} {| class="sortable wikitable" |- bgcolor="#efefef" ! Võistlus ! Laul ! Esitaja(d) ! Koht Eurovisiooni finaalis ! Koht Eurovisiooni poolfinaalis |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eurolaul 1993]] | "[[Muretut meelt ja südametuld]]" | [[Janika Sillamaa]] | – | 5. |- | [[Eurolaul 1994]] | "[[Nagu merelaine]]" | [[Silvi Vrait]] | 24. |rowspan="9"|N/A |- | [[Eurolaul 1996]] | "[[Kaelakee hääl]]" | [[Ivo Linna]] & [[Maarja-Liis Ilus]] | 5. |- | [[Eurolaul 1997]] | "[[Keelatud maa]]" | [[Maarja-Liis Ilus]] | 8. |- | [[Eurolaul 1998]] | "[[Mere lapsed]]" | [[Koit Toome]] | 12. |- | [[Eurolaul 1999]] | "[[Diamond of Night]]" | [[Evelin Samuel]] | 6. |- | [[Eurolaul 2000]] | "[[Once in a Lifetime (Inese laul)|Once in a lifetime]]" | [[Eda-Ines Etti]] | 4. |- bgcolor = "#FFD700" | [[Eurolaul 2001]] | "[[Everybody]]" | [[Tanel Padar]], [[Dave Benton]] & [[2XL]] |"#FFD700"| 1. |-bgcolor = "#CC9966" | [[Eurolaul 2002]] | "[[Runaway (Sahlene'i laul)|Runaway]]" | [[Anna Sahlene|Sahlene]] | 3. |- | [[Eurolaul 2003]] | "[[Eighties Coming Back]]" | [[Ruffus]] | 21. |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eurolaul 2004]] | "[[Tii]]" | [[Neiokõsõ]] | – | 11. |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eurolaul 2005]] | "[[Let's Get Loud (Suntribe)|Let's Get Loud]]" | [[Suntribe]] | – | 20. |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eurolaul 2006]] | "[[Through My Window]]" | [[Sandra Oxenryd]] | – | 18. |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eurolaul 2007]] | "[[Partners in Crime]]" | [[Gerli Padar]] | – | 22. |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eurolaul 2008]] | "[[Leto svet]]" | [[Kreisiraadio]] | – | 18. |- | [[Eesti Laul 2009]] | "[[Rändajad]]" | [[Urban Symphony]] | 6. | style="background-color:#CC9966"| 3. |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eesti Laul 2010]] | "[[Siren]]" | [[Malcolm Lincoln]] & [[Manpower 4]] | – | 14. |- | [[Eesti Laul 2011]] | "[[Rockefeller Street]]" | [[Getter Jaani]] | 24. | 9. |- | [[Eesti Laul 2012]] | "[[Kuula]]" | [[Ott Lepland]] | 6. | 4. |- | [[Eesti Laul 2013]] | "[[Et uus saaks alguse]]" | [[Birgit Õigemeel]] | 20. | 10. |-bgcolor="#ffbbbb" | [[Eesti Laul 2014]] |"[[Amazing]]" |[[Tanja Mihhailova]] | – | 12. |- |[[Eesti Laul 2015]] |"[[Goodbye to Yesterday]]" |[[Elina Born]] & [[Stig Rästa]] |7. | style="background-color:#CC9966"| 3. |-bgcolor="#ffbbbb" |[[Eesti Laul 2016]] |"[[Play]]" |[[Jüri Pootsmann]] | – | 18. |-bgcolor="#ffbbbb" |[[Eesti Laul 2017]] |"[[Verona (laul)|Verona]]" |[[Koit Toome]] & [[Laura Põldvere|Laura]] |– |14. |- |[[Eesti Laul 2018]] |"[[La forza]]" |[[Elina Netšajeva|Elina Nechayeva]] | 8. | 5. |- |[[Eesti Laul 2019]] |"[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]" |[[Victor Crone]] |20 |4. |--bgcolor="#ffbbbb" |[[Eesti Laul 2020]] |"[[What Love Is (Uku Suviste laul)|What Love Is]]" |[[Uku Suviste]] |– |– |--bgcolor="#ffbbbb" |[[Eesti Laul 2021]] |"[[The Lucky One (Uku Suviste laul)|The Lucky One]]" |[[Uku Suviste]] |– |13. |- |[[Eesti Laul 2022]] |"[[Hope (Stefani laul)|Hope]]" |[[Stefan Airapetjan|Stefan]] |13. |5. |} ==Vaata ka== *[[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:Eurolaul| ]] [[Kategooria:Eesti telesaated]] [[Kategooria:Eesti Laul| ]] [[Kategooria:Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] 5zuuzdmb1l1l90wsrzm649x0gmngcci 0 68151 6175409 6117513 2022-08-08T11:29:46Z Andreas Tamm 137190 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Vaskrääma | pindala = | elanikke = | maakond = Pärnu }} [[Pilt:Surju–Seljametsa tee Vaskrääma külas.jpg|pisi|Surju–Seljametsa tee Vaskrääma külas.]] '''Vaskrääma''' on [[küla]] [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linnas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Paikuse vald]]a. Vaskräämalt oli pärit eesti helilooja, koorijuht ja organist [[Mihkel Lüdig]]. Kuni 2008. aastani läbis küla territooriumit [[Pärnu–Mõisaküla raudteelõik]], kus varem asus ka [[Vaskrääma raudteepeatus]]. ==Vaata ka== *[[Vaskrääma mõis]] *[[Vaskrääma raudteepeatus]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=E82zMslflKg&ab_channel=P%C3%A4rnu%C3%9Clej%C3%B5eP%C3%B5hikoolivideoalbum YouTube'i video: 1986 Matkapäev Vaskrääma] {{Pärnu linn}} [[Kategooria:Pärnu linn]] [[Kategooria:Pärnu maakonna külad]] 3z8r2be6jol7k9kwp7hhhdb9jggxfrr 11 71584 6175187 4023200 2022-08-08T06:33:41Z Pikne 13803 @[[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] wikitext text/x-wiki Kuidas see asendikaardi pilt muudel saartel töötama peaks? kas pilt peaks enne valmis olema või mõistab see mall koordinaatidest nagu asula mall? Avjoska. :Hetkel peab pilt enne olemas olema. Seda veel mõtlen, kuidas see ise seda mõistatama panna.<br> :Ja samuti plaanin selle kirja (Asendikaardi pilt) pildi ees ära kaotada.<br> :'''NB!''' Hetkel veel mall valmis ei ole. [[Kasutaja:Iffcool|iffcool]] 31. detsember 2006, kell 18:39 (UTC) ::Tegelikult sobib vist ka malli praegune varjant. Asendikaardi pilt tuleb lihtsalt ise teha või lisamata jätta. [[Kasutaja:Iffcool|iffcool]] 4. jaanuar 2007, kell 13:30 (UTC) selle malli kood vajab korrastamist, sest tegelikult pole just eriti hea kui pipe-süntaksit html-tabeliga segamini kasutatakse - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 23. jaanuar 2007, kell 19:01 (UTC) ---- suuremate saarte jaoks pole mastaap 9 päris sobiv - [[Tulemaa]]. Peaks tegema kuidagi nii, et mastaapi oleks võimalik numbriliselt muuta. See mastaap, mis sobib ühele saarele, ei pruugi sobida teisele saarele.--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 8. oktoober 2007, kell 08:48 (UTC) ---- Koordinaadid võiks eraldi lahtrisse alles jätta. Nende jaoks on lahter ka asulate infokastis ja mitmes teises infokastis. Eeskätt sellepärast, et mobiilis ei näidata praegu teises kohas koordinaate. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2022, kell 09:33 (EEST) ---- Siin võiks ka kasutada dünaamilist kaarti vajadusel ala esiletõstmiseks, mitte asukohakaardina ja mitte kord nii ja kord naa ega vahepealse ebamäärasema funktsiooniga. Ehk siis parameetri "suum" võiks siit ära jätta. Näiteks artiklis [[Koiluoto]] on kaardil saare kohas praegu vaevumärgatav täpp. Näiteks artiklis [[Abruka]] on praeguse mõõtkava juures staatilises vaates saare kohal säbru, mis ei näe kuigi hea välja. Asukohakaart võiks ka siin olla eraldi ja sel otstarbel töötab minu meelest paremini ikkagi see kaart, mille jaoks on parameeter "asendikaart" (kasutatatud näiteks artiklis [[Gávdos]]), nii nagu ka näiteks asulamallis. Pildid nagu [[:Fail:EE Abruka.PNG]] näevad ka minu meelest paremad välja kui praegune lahendus. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 8. august 2022, kell 09:33 (EEST) h2ovo0f1owmiule8ksmzh5u29dirpsx 0 72997 6175291 6127601 2022-08-08T08:15:36Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Jaak Joala | Pilt = Jaak Joala 94.jpg | Pildi_kirjeldus = Jaak Joala 1994. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg|1950|06|26}} | Sünnikoht = [[Viljandi]] | Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2014|09|25|1950|06|26}} | Surmakoht = [[Tallinn]] | Päritolu = | Pill = [[vokaal]], [[flööt]], [[basskitarr]], [[kitarr]], [[klahvpillid]] | Hääleliik = [[bariton]]{{lisa viide}} | Stiil = [[popmuusika|popmuusika]] | Amet = [[laulja]], [[instrumentalist]], [[pedagoog|muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]] | Aktiivne = | Plaadifirma = [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = }} '''Jaak Joala''' ([[26. juuni]] [[1950]] [[Viljandi]] – [[25. september]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[estraadilaulja]], [[muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]] ja [[Meelejahutaja|meelelahutaja]]. ==Elulugu== Jaak Joala sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema [[Helgi Ridamäe]] lõpetas [[1952]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana [[Tallinn]]a koolides, hiljem [[Eesti Riiklik Filharmoonia|Eesti Riiklikus Filharmoonias]] kontsertloengute lektorina. Jaagu muusikust isa [[Arno Joala]] oli hilisemas eas tuntud [[tervendaja]]. Seitsmendast eluaastast peale õppis poiss [[Klaver|klaverimängu]]. Tänu vanemate muusikaarmastusele võeti teda sageli kaasa [[sümfoonia]]- ja [[kammermuusika]]kontsertidele ning [[ooper]]ietendustele. [[Pelgulinn]]a poisina alustas Jaak kooliteed [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. keskkoolis]] [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänaval]] ja jätkas [[1961]]. aastal, uue koolimaja valmides, [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. keskkoolis]] [[Mulla tänav]]al. Seal vaimustus ta [[kart|kardisõidust]], kartide ehitamisest ja [[jäähoki]]st ning laulis poisteansambleis. Pärast 8. klassi lõpetamist asus Jaak vanemate soovil õppima [[flööt|flöödimängu]], algul [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Kaarli puiestee|Suvorovi puiesteel]] ja seejärel [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] [[Vabaduse väljak|Võidu väljak]]ul. Joala muusikukarjäär algas biitansamblis [[Kristallid]] [[1966]]. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast [[Toivo Unt|Toivo Undi]] lahkumist ka [[basskitarr|basskitarrimängijana]]. Kristallidega [[Eesti Televisioon]]is salvestatud kümmekond lugu olid tema esimesed helilindistused. Sügisel [[1968]] lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa [[Toivo Kurmet]]i ansamblis [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]. Virmalistega laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Naer", "Taas on päev" ja "Üksinda". Sellesse aega jäävad ka tema esinemised [[Eesti Televisioon]]i populaarsetes saadetes "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]" ja "[[Kanal 13]]" ning kiiresti kasvav kuulsus. Sõjaväeteenistus möödus Tallinnas [[Tondi]]l sõjaväeorkestris mängides, kust vajadusel oli võimalik käia helisalvestustel ja esinemas kontsertidel. Publikulemmikust sõdurpoisi argipäevast jäädvustas [[Eesti Televisioon]] [[1968]]. aastal noortesaate jaoks filmilõike. [[Telefilm]]is "Tantsugalerii" [[1969]]. aastal Joala lauldud "Kuulsuse ahelad" osutus tema järgnevat lauljakarjääri silmas pidades ettekuulutavaks.{{lisa viide}} [[Fail:Jaak Joala 74.jpg|pisi|vasakul|Jaak Joala 1974. aastal]] Aastatega laienes laulja repertuaar, muutudes sisult ja vokaalselt nõudlikumaks. Joalat kuulasid meelsasti noored ja vanad. [[1970. aastad|1970. aastatel]] võitis ta auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta oli võidukas "[[Tippmeloodia]]" lauluvõistlusel ([[1972]]) ja Tallinn–Tartu lauluvõistlusel (1972, [[1973]], [[1974]]), niisamuti [[Rostock]]is (1972), [[Vilnius]]es (1974, kus talle anti kõik auhinnad, mis ühel lauljal oli üldse võimalik saada) ja kahel aastal [[Sopot]]is (žürii eripreemia [[1975]]. ja III preemia [[1979]]. aastal). Sellest ajast peale sai Jaak Joalast nõutumaid lauljaid heliloojatele, kelle loomingut ta esitas. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule [[Arne Oit]], [[Uno Naissoo]], [[Gennadi Taniel]], [[Raivo Tammik]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Rein Rannap]], [[Viktor Ignatjev]], [[Olav Ehala]] jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest [[David Tuhmanov]], [[Aleksandr Zatsepin]], [[Raimonds Pauls]], [[Viktor Reznikov]], [[Vladimir Matetski]] jt. [[Fail:Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 74.jpg|pisi|Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 1974. aastal]] Vana-aastaõhtul 1978 esietendus Kesktelevisiooni 1. programmis muusikaline telefilm "31. juuni" ("''31 июня''"), milles kõlas neli laulu Jaak Joala esituses. See tõi endaga kaasa laulja tohutu populaarsuse [[NSV Liit|Nõukogude Liidus]]. Hiiglaslikud kultuuripaleed olid tema kontsertidel puupüsti täis ning Nõukogude Liidu ainsas plaadifirmas [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] vermitud [[Vinüülplaat|vinüülplaadid]] olid defitsiit.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/176427/jaak-joala-mitte-ainult-kremli-oobik Jaak Joala – mitte ainult Kremli ööbik] [[Õhtuleht]], 25. juuni 2005.</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] keerles ta kontserdireisidel, esines pidupäevakontsertidel, muusikafilmides ("Olümpiaregati tähed / ''Звёзды олимпийской регаты''", Eesti Telefilm, 1979; "Jaak Joala / ''Поёт Яак Йоала''", Eesti Telefilm, 1981; "[[Teisikud]] / ''Двойники''", Eesti Telefilm, 1982 jt) ja televisioonisaadetes "''Утренняя почта''" (Hommikune post), "''Голубой огонёк''" (Kutsuv tuluke) ning tuli korduvalt televisiooni-laulufestivali "Песня года" (Aasta laul) laureaadiks. Arvukate esinemiste eest [[Vene NFSV|Venemaal]] ja mujal [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli [[vene keel|venekeelne]], sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik".<ref>Raimonds Pauls: "Ma ei saa aru, miks oli tarvis nii teha. Jaak oli suurepärane laulja ja fantastiline inimene… Mis Kremli ööbik ta oli? Ma tundsin Jaaku väga hästi. Võin teile öelda, et ta oli tõeline eestlane. Ega see tema süü olnud, et ta sellisel ajal ja sellistes oludes elas. Tööd tuli meil kõigil teha sellistes tingimustes ja seda me ka tegime." – [http://m.postimees.ee/section/127/4146627 Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane] Postimees, 17.06.2017</ref> Aastatel [[1978]]–[[1983]] esines Jaak Joala saateansambliga [[Radar (ansambel)|Radar]]. [[1982]]. aastal tabas Jaak Joalat mitu ränka lööki. Kõigepealt varastati ajal, mil ta oli muusikafilmi "[[Teisikud]]" võtetel [[Sotši]]s,<ref name="Talvik">[http://www.postimees.ee/2933885/merle-talvik-meenutab-lobusaid-kontserte-koos-joalaga Merle Talvik meenutab lõbusaid kontserte koos Joalaga] [[Postimees]], 26. september 2014.</ref> tühjaks tema korter; järgnes abielulahutus; lõpuks sai ta sõnakuulmatuse eest võimudelt aastaks esinemiskeelu. [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Riikliku Filharmoonia juhid ei olnud rahul Jaak Joala jõulise iseseisvumisega. Ta oli niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et arvas, et võib endale lubada praktiliselt kõike. Kultuuriministeeriumisse [[Moskva]]s tehti kõne: "''Сделайте с ним хоть что-нибудь, он у нас неуправляемый!''" (Võtke temaga ometi midagi ette, ta on meil juhitamatu).<ref>"Meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi. Ei tohtinud terve aasta otsa kusagil lauluhäältki teha, ei esineda ega ka mingit pilli mängida. Aasta aega täielik vaikus. See aga tehti väga lihtsalt. Keegi Eestist oli helistanud Moskvasse kultuuriministeeriumi ja öelnud: «Sdelaite s nim hotj što-nibudj, on u nas neupravljajemõi." – [[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23. veebruar 2010.</ref> Peaaegu viivitamatult järgnes sellele aastane esinemiskeeld.<ref>[[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/584469/radar-koos-jaak-joalaga-oli-omas-zanris-liidu-parim-ansambel- Radar koos Jaak Joalaga oli omas žanris Liidu parim ansambel] Õhtuleht, 19. juuni 2014.</ref> [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. [[1987]]. aastal moodustati ansambel [[Lainer (ansambel)|Lainer]], kus Joala oli solist. Ansambli tuntuimad ülesastumised olid [[Tartu muusikapäevad|X Tartu levimuusikapäevadel]] ja [[1988]]. aasta [[Rock Summer]]il. 1980. aastate lõppu jäi ka lauljakarjäärist loobumine – kui välja arvata “kolme tenori” kontserdid aastal 1996.<ref name="Länik">[http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=69827059 Marju Länik Jaak Joala surmast murtud: ma ei suuda leppida, et seda elurõõmsat inimest enam kunagi ei näe] Delfi, 27.september 2014</ref> Põhjuseks tüdimus ja väsimus – kuulsusest,<ref>Joala [[konferansjee]] [[Ada Lundver]]: "Kuulsus tuli talle peale liiga kähku ja liiga massiivselt. Ta tahtis hingamise ruumi. Aga talle ei antud seda. See ajab inimese hulluks. Jaak rääkis pidevalt, kui tüdinud ja väsinud ta kõigest on." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> [[Goskontsert]]i tihedatest esinemisgraafikutest tingitud lakkamatutest kontserditurneedest NSV Liidu avarustes ja sellega kaasnenud rutiinist,<ref>[[Urmas Ott|Urmas Oti]] saates "[[Carte blanche (saade)|Carte blanche]]" 13. novembril 1992. aastal meenutas Jaak ise: "Mul on selgelt meeles see hetk, kui tundsin, et lavalolek on nüüd mulle lihtsalt vastukarva. Ma tegin neid kontserte juba lihtsalt nagu mingi üleskeeratud mängujänes." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> elust ratastel, lahkhelidest filharmoonia ja kultuuriministeeriumi juhtidega, valitsevate muusikasuundade muutumisest,<ref>"Mul sai mõõt täis, kui Venemaale saabus tümpsu-periood. See oli põhjus, kus ma tõmbasin kriipsu alla ja ütlesin endale, et nüüd aitab. Sellest piirist ma enam allapoole ei lähe." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> hiljem ka terviseprobleemidest<ref>[[Marju Länik]]u sõnul lahkus Joala areenilt tervise pärast. "Tal oli südamega probleeme ning minu teada hakkas ta pärast insulti ühe kõrvaga halvemini kuulma ning niipalju, kui ma tean, ei töötanud ta vasak käsi enam hästi." – [http://m.ohtuleht.ee/601631 Doris Joala: ei oleks osanud arvata, et mind nii kurjasti ära kasutatakse!] Õhtuleht, 30.10.2014.</ref>. Vanemas eas oli tal lõpuks aega iseenda ja millegi muu jaoks.<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/elu/821119dd-2121-466a-a8e3-c883a28bafac Koit Toome: Jaak Joala on mind muusikaliselt kõige rohkem mõjutanud] ERR, 26.09.2014.</ref> [[1990. aastad|1990. aastatel]] esines ta aeg-ajalt suuremate [[rokkmuusika|rokk-]]kontsertide ja -festivalide [[konferansjee]]na (Rock Summer, [[Rolling Stones]]i turnee jt). Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid [[1960. aastad|1960. aastate]] muusikat esitanud [[Kollane Allveelaev G]] (koos [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]]e, [[Meelis Punder]]i jt) ning kümnendi keskel, suvel 1996, ühiskontserdid Ivo Linna ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"{{lisa viide}}). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi- ja [[muusikaprodutsent|produtsenditööle]] ning juhtis mõnda muusikasaadet. Joala viimaseks ülesastumiseks avalikkuse ees lauljana jäi kontsert telgis [[Vabaduse väljak]]ul [[1999]]. aastal,<ref>[http://m.ohtuleht.ee/284571/joala-mees-kes-selja-taha-ei-vaata Joala — mees, kes selja taha ei vaata] Õhtuleht, 21.06.2008.</ref> kui "kolm tenorit" tulid veel korraks kokku. Nad esitasid vaid ühe laulu [[Eri Klas]]i 60. juubeli peol. See oli Valgre “Ma loodan, et saan sellest üle”, mida juhatas [[Tarmo Leinatamm]]. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.<ref name="Kersna">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vahur-kersna-ei-ole-olemas-nii-korget-ausammast-kui-jaak-joala-vaariks?id=69827429 Vahur Kersna: ei ole olemas nii kõrget ausammast, kui Jaak Joala vääriks] publik.delfi.ee, 26. september 2014.</ref><ref>[[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/596840/jaak-joala-oli-kahtlemata-eesti-popmuusika-kuningas- "Jaak Joala oli kahtlemata Eesti popmuusika kuningas."] Õhtuleht, 27. september 2014.</ref> [[2005]]. aasta mais tabas lauljat [[infarkt]]. [[17. mai]]l [[2011]] viidi ta jälle infarktiga [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] [[südame-veresoonkond|südame- ja veresoonkonna]] haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti. 25. septembri õhtul 2014 leiti Jaak Joala oma kodust surnuna, äsja oli ta kopsuprobleemide tõttu olnud haiglaravil.<ref name="Talvik" /> Ta maeti [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[Metsakalmistu]]le. == Isiklikku == [[Fail:RAM-3 (kvartett) ja Jaak Joala lauluväljakul 1973.jpg|pisi|300px|[[Eesti Rahvusmeeskoor#RAM-3|RAM-3]] ja Jaak Joala Tallinna lauluväljakul 1973. aastal. [[Jaan Künnap]]i foto]] Tema ema oli muusikateadlane [[Helgi Ridamäe]], isa hiljem tervendajana tuntud [[Arno Joala]] (6. detsember 1926 – 14. september 2008). Ta abiellus Doris Joalaga 1973. aastal. Nende abielu kestis peaaegu kümme aastat.<ref name=":0">[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=75678831 Jaak Joala esimese suure armastuse aeg plaadil]. EPL, 24. september 2016</ref> Sündis poeg Janar Joala (16. detsember 1973 – 22. august 2019). Jaak Joala teine ja viimane abikaasa oli Maire Joala (sündinud 2. novembril 1960). ==Hinnangud== {{Tsitaat2|''Jaak Joala oli erakordselt andeka ja mitmekülgse muusikuna meie esimene tõeline väikese Eesti superstaar ja täht peale [[Georg Ots]]a.<ref>[http://elu24.postimees.ee/2933781/reet-linna-joalast-valiselt-ligipaasmatu-aga-tegelikult-soe-ja-sobralik Reet Linna Joalast: väliselt ligipääsmatu, aga tegelikult soe ja sõbralik] elu24.postimees.ee, 26. september 2014.</ref>|[[Reet Linna]]}} {{Tsitaat2|''Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi [[Nat King Cole]]<nowiki>'</nowiki>i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.''<ref name="Sibul">[http://www.postimees.ee/35610/riho-sibul-joala-laulis-nagu-muusik Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik] Postimees, 24. september 2008.</ref>|[[Riho Sibul]]}} {{Tsitaat2|''Ei ole võimalik ehitada nii kõrget ausammast, kui Jaak tegelikult väärib selle eest, mis ta Eesti jaoks tegi. Nii kõrgelt ja julgelt ei ole lihtsalt võimalik teha. Täna õhtul võiksid kõik need, kes teda tundsid või tema laule tähtsaks ja oluliseks pidasid, panna põlema küünal ning mõelda mehe peale, kes eestlaste hingemaailma on täitnud nii ilusate, kaunite ja sisutihedate lauludega.''<ref name="Kersna" />|[[Vahur Kersna]]}} {{Tsitaat2|''Jaška on puutumatu ja kõrgel, siis tuleb tükk tühja maad ja alles seejärel tulevad kõik ülejäänud, mina kaasa arvatud.''<ref name="Pihlap">[http://elutark.delfi.ee/malestus/eksabikaasa-evi-pihlap-tarmo-jai-mulle-lahedaseks-oma-viimse-hetkeni?id=78014240 Eksabikaasa Evi Pihlap: Tarmo jäi mulle lähedaseks oma viimse hetkeni] Delfi, 27. aprill 2017.</ref>|[[Tarmo Pihlap]]}} ==Tunnustus== * Žürii eripreemia (1975) ja III preemia (1979) [[Sopoti laulufestival]]il [[Poola]]s * [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] (1980) * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2010) – Joala keeldus talle president [[Toomas Hendrik Ilves]]e määratud ordenit vastu võtmast.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/tv/ainult-delfis-loik-vahur-kersna-intervjuust-jaak-joala-abikaasa-mairega-miks-laulja-presidendi-ordenit-vastu-votma-ei-lainud?id=71779449 Lõik Vahur Kersna intervjuust Jaak Joala abikaasa Mairega: miks laulja presidendi ordenit vastu võtma ei läinud?] Delfi TV, 25. juuni 2015</ref> *[[Panus Eesti muusikasse]] – [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] tunnustas selle autasuga [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galakontserdil [[15. jaanuar]]il [[2015]] postuumselt Jaak Joala elutööd tema igas mõttes erakordse muusikalise tegevuse eest. *Aasta meesartist (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://pluss.postimees.ee/4036549/aasta-artistideks-kuulutati-maarja-nuut-ja-jaak-joala|Pealkiri=Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala|Väljaanne=Postimees|Aeg=6.03.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref> ==Diskograafia== Jaak Joala laule on rohkesti avaldatud heliplaatidel nii kodu- kui ka välismaal. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Fail:Jaak Joala monument kastis. Nov 2021.jpg|pisi|Kasti pandud Jaak Joala monument novembris 2021]] *[[9. juuli]]l 2014 toimus [[Tallinna Lauluväljak]]ul retrospektiiv "Joala suur lugu" Jaak Joala lauljakarjääri jooksul esitatud valitud lauludest. Kontserdi korraldaja [[Koit Toome]]ga ühinesid laval [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Radar (ansambel)|Radari]] kunagine klahvpillimängija [[Aare Põder]].<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/77670c43-bf98-423d-871c-e0252d2eab96 Koit Toome annab Jaak Joala lauludega suurkontserdi] ERR Menu, 18. juuni 2014.</ref> *[[ERR]] [[Raadio 2]] saade "ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''" [[26. september|26. septembri]]l 2014 oli pühendatud Jaak Joalale.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/elu-edetabelid-jaak-joala-in-memoriam ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''.] Raadio 2, 26.09.2014.</ref> *[[2016]]. aasta [[26. juuni]]l avaldas ettevõte [[JJ Music]] plaadi "[[Suveöö (album)|Suveöö]]", mille tiraaž oli 16 000.<ref name=":0" /> *2018. aastal teatasid Tallinna linnavalitsuse liikmed plaanist püstitada [[Balti jaam]]a Jaak Joala kuju. Algselt pakkus [[Raimond Kaljulaid]] välja Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujule analoogse kaksikmonumendi, kus pingil istuksid koos Jaak Joala ja [[Urmas Ott]], kuid Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019</ref> *2020. aasta detsembris püstitati Joala sünnilinnas Viljandis [[Jaak Joala monument|lauljale pühendatud mälestusmärk]]<ref>{{Netiviide|autor=Kenno Soo|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viljandis-avati-ametlikult-jaak-joala-kuju?id=92140981|pealkiri=Viljandis avati ametlikult Jaak Joala kuju|väljaanne=delfi.ee|aeg=31. detsember 2020|vaadatud=12.01.2021}}</ref>. ==Vaata ka== *"[[Mu kodu]]" ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Jaak Joala". – Urmas Ott. ''Carte blanche : 33 valitud intervjuud TV-sarjast Carte blanche.'' Tallinn : SE & JS, 1995. ISBN 9985854020 *Paavo Kangur. ''Jaak Joala : ka unustuse jõel aeg kord silla loob''. [Tallinn] : Kunst, 2015. ISBN 9789949486861 (köites)  *''Jaak Joala : kui kahju...'' : [fotoalbum] = ''Яак Йоала : как жаль...'' : [фотоальбом]. Kontseptsioon ja teostus: Rene Kirsipuu; disain ja kujundus: Valter Jakovski. Tallinn : Link Communication Arts, 2015.  ==Arhiivisaated== ===Raadiosaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/29332 Õhtu kahele. Jaak Joala ja Ada Lundver] (Intervjuus Jaak Joalaga on juttu muusikaõpingutest, lapsepõlvest, repertuaarist. Jaak Joala laulab ja [[Ada Lundver]] esitab meelelahutuslikke sketše. Raadiovarietee õhtut juhib [[Peeter Hein]].) [[Eesti Raadio]], 1971. *[http://arhiiv.err.ee/guid/17528 Muusikaline tund. Laulab ja pajatab Jaak Joala] (Jaak Joala räägib oma tööst, perekonnast, lemmikutest, konkurssidest, Sopoti festivalist. Saate autor ja küsitleja [[Edgar Selberg]].) Eesti Raadio, 1976. *[http://arhiiv.err.ee/guid/67865 Kuumad kuuekümnendad Eestis]. Neljandas saates meenutatakse ansamblit [[Kristallid]]. (Saatejuhid [[Vello Salumets]], [[Ivo Linna]], [[Vello Rand]] ja [[Jaak Ojakäär]]. [[Olav Ehala]], [[Toomas Kõrvits]] ja Jaak Joala räägivad ansambli [[Kristallid]] algusest, lugude kirjutamisest, rahast, esinemistest, tasemest, saadetest, salvestamisest, tehnikast, pidudest, riietusest, filharmoonia õppestuudiost, ühiskontserdist Kosmoses. Muusika ansamblilt [[Kristallid]].) Eesti Raadio, 28.03.1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/68926 Vikerkäär. Jaak Joala] (Saate külaline on Jaak Joala. Jaak Joala räägib kohe ilmuvast [[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja Jaak Joala heliplaadist "Las jääda kõik, mis hea 1" (juuni 1996), pedagoogitööst, muusikast, jpm. Saatejuhid on [[Jaak Ojakäär]] ja [[Valter Ojakäär]].) [[Vikerraadio]], 16.06.1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/23973 Lastetuba. Jaak Joala] ([[Reet Made]] vestleb laulja Jaak Joalaga tema lapsepõlvest ja kooliaastatest.) Eesti Raadio, 22.01.2000. *[http://arhiiv.err.ee/guid/36668 Originaal ja koopia, 33. Jaak Joala 60] (Autor ja toimetaja [[Jaan Elgula]].) Vikerraadio, 26.06.2010. *[http://arhiiv.err.ee/guid/85144 Elu edetabelid. Jaak Joala in memoriam.] (Saatejuht Kristo Rajasaare.) [[Raadio 2]], 26.09.2014. ===Telesaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005071335063010010002081001517C41A040000005020B00000D0F008067 Estraaditähestik: Jaak Joala] (Jaak Joala loometeed tutvustav saade. Küsimustele annavad vastuseid laulja ise ja tema ansambli liikmed. Muusikat [[Radar (ansambel)|Radari]] repertuaarist. Saatejuht [[Enn Eesmaa]], režissöör [[Elmo Lööve]].) [[ETV|Eesti Televisioon]], 1981. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102122191010010002081001517C41A040000005020B00000D0F018699 Teisikud] (Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust (Jaak Joala) ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala), keda ajakirjanik Tiina Salum ([[Merle Talvik]]) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja [[Leo Karpin]], režissöör [[Lembit Ulfsak]], operaator-lavastaja Aleksander Razumov) [[Eesti Telefilm]], 1982. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102235260010010002081001517C41A040000005020B00000D0F020629 Jaak Joala uued laulud] (Kõlavad laulud, mis loodud ja salvestatud just selle saate tarvis. Režissöör [[Toivo Köster]], operaator [[Robert Vood]], toimetaja [[Jelena Tšaplõgina]]. Vene keeles) [[Eesti Televisioon]], 1984. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005112313236010010002081001517C41A040000005020B00000D0F063576 Lugu kadunud flöödimängijast. Jaak Joala] (Jaak Joala 20. kontserttegevuse aastale pühendatud saade. Saatejuht [[Mati Talvik]]. Režissöör Leo Karpin, toimetaja [[Reet Linna]].) ETV 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005070211143010010002081001517C41A040000005020B00000D0F004512 Tartu levimuusikapäevad: Ansambel A] (Tartu IX muusikapäevade üheks üllatajaks oli ansambel, kelle liidriks oli Jaak Joala ja ka ülejäänud muusikud olid meie levilavade veteranid. Omapoolse lähenemisega tõlgitseti [[Jimi Hendrix]]i muusikat. Režissöör [[Peeter Brambat]].) ETV, 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201105160311398010010002081001517C41A040000005764B00000D0F007533 Tartu levimuusikapäevad: Lainer] (Salvestis Tartu X muusikapäevadelt. Esineb ansambel Lainer, solist Jaak Joala. 1988. aastal hinnati selle ansambli helikeelt kõige puhtamaks ja esitusmaneeri kõige professionaalsemaks. Režissöör Peeter Brambat.) ETV, 1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102249584010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021039 Las jääda kõik, mis hea: 1] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102250019010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021041 Las jääda kõik, mis hea: 2] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102353302010010002081001517C41A040000005020B00000D0F022513 Tundmatu Jaska] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Maire Radsin]].) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/vaata/palju-onne-jaak-joala Palju õnne, Jaak Joala!] (Retrospektiiv Jaak Joala lauldud lauludest. Saade valmis ETV videoarhiivi materjalidest. Koostaja Vahur Kersna) ETV, 2000. *[https://www.youtube.com/watch?v=ujJUpvFIXUs "''Хвост кометы''"] ТВС, 24 ноября 2002 г. (Sergei Kostini telesaatesarja "Хвост кометы" (Komeedi saba) järjekordne saade on pühendatud Jaak Joalale. Vene keeles) *[http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/saated/8944e7b4-479e-4611-a13a-80b212108579 Jaak Joala tähtkuju] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Andres Lepasar]], produtsent [[Ruth Heinmaa]].) ETV, 2015. * Последняя встреча: Яак Йоала увиделся с сыном только перед смертью... https://www.youtube.com/watch?v=v49Yhumhb04 * Эстонский отшельник: от кого скрывался Яак Йоала? https://www.youtube.com/watch?v=HwN5e1RPnm8 * Вдова Яака Йоалы: подлинная история любви https://www.youtube.com/watch?v=bUIW4TOEHco == Välislingid == * [http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=621 Jaak Joala Eesti ansamblite andmebaasis] * [https://www.youtube.com/results?search_query=jaak+joala Jaak Joala] YouTube'is * [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=1591 Laul "Suveöö"] Jaak Joala ja ansambel Laine (1972) * [[Verni Leivak]]. [http://www.postimees.ee/?id=35610 Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik], Postimees, 24. september 2008 * [[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/300603/eestit-on-haaranud-jaak-joala-laulude-maania Eestit on haaranud Jaak Joala laulude maania], Õhtuleht, 18. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/2934341/jaak-joala-saadetakse-viimsele-teele-1-oktoobril Jaak Joala saadetakse viimsele teele 1. oktoobril] Postimees, 26. september 2014. ([[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] järelehüüe) * [http://podcast.kuku.ee/2014/09/26/intervjuu-2014-09-261700/ KUKU Taskuhääling: Intervjuu 2014-09-26@17:00] Eile lahkus meie hulgast tunnustatud laulja ja muusikapedagoog Jaak Joala. Intervjuu muusikaekspert [[Olavi Pihlamägi|Olavi Pihlamäega]], 26. september 2014 * [http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/0f61398c-b989-425a-98b8-9e54bc4526d2 "Ringvaade" avalikustas ERRi arhiivist mitu Jaak Joala seni avaldamata lugu], ETV "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]", 5. märts 2015 {{JÄRJESTA:Joala, Jaak}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Eesti flötistid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2014]] 6cfix1hwf3340u8hgdtwvj7hlkq0rqe 6175293 6175291 2022-08-08T08:16:13Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Jaak Joala | Pilt = Jaak Joala 94.jpg | Pildi_kirjeldus = Jaak Joala 1994. aastal | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{Sünniaeg|1950|06|26}} | Sünnikoht = [[Viljandi]] | Surnud = {{Surmaaeg ja vanus|2014|09|25|1950|06|26}} | Surmakoht = [[Tallinn]] | Päritolu = | Pill = [[vokaal]], [[flööt]], [[basskitarr]], [[kitarr]], [[klahvpillid]] | Hääleliik = [[bariton]]{{lisa viide}} | Stiil = [[popmuusika|popmuusika]] | Amet = [[laulja]], [[instrumentalist]], [[pedagoog|muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]] | Aktiivne = | Plaadifirma = [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] | Seotud_artistid = | URL = | Koosseis = | Endised_liikmed = }} '''Jaak Joala''' ([[26. juuni]] [[1950]] [[Viljandi]] – [[25. september]] [[2014]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti]] [[estraadilaulja]], [[muusikapedagoog]], [[muusikaprodutsent]] ja meelelahutaja. ==Elulugu== Jaak Joala sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema [[Helgi Ridamäe]] lõpetas [[1952]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana [[Tallinn]]a koolides, hiljem [[Eesti Riiklik Filharmoonia|Eesti Riiklikus Filharmoonias]] kontsertloengute lektorina. Jaagu muusikust isa [[Arno Joala]] oli hilisemas eas tuntud [[tervendaja]]. Seitsmendast eluaastast peale õppis poiss [[Klaver|klaverimängu]]. Tänu vanemate muusikaarmastusele võeti teda sageli kaasa [[sümfoonia]]- ja [[kammermuusika]]kontsertidele ning [[ooper]]ietendustele. [[Pelgulinn]]a poisina alustas Jaak kooliteed [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 17. keskkoolis]] [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänaval]] ja jätkas [[1961]]. aastal, uue koolimaja valmides, [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. keskkoolis]] [[Mulla tänav]]al. Seal vaimustus ta [[kart|kardisõidust]], kartide ehitamisest ja [[jäähoki]]st ning laulis poisteansambleis. Pärast 8. klassi lõpetamist asus Jaak vanemate soovil õppima [[flööt|flöödimängu]], algul [[Tallinna Muusikakeskkool]]is [[Kaarli puiestee|Suvorovi puiesteel]] ja seejärel [[Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool|Tallinna Muusikakoolis]] [[Vabaduse väljak|Võidu väljak]]ul. Joala muusikukarjäär algas biitansamblis [[Kristallid]] [[1966]]. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast [[Toivo Unt|Toivo Undi]] lahkumist ka [[basskitarr|basskitarrimängijana]]. Kristallidega [[Eesti Televisioon]]is salvestatud kümmekond lugu olid tema esimesed helilindistused. Sügisel [[1968]] lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa [[Toivo Kurmet]]i ansamblis [[Virmalised (ansambel)|Virmalised]]. Virmalistega laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Naer", "Taas on päev" ja "Üksinda". Sellesse aega jäävad ka tema esinemised [[Eesti Televisioon]]i populaarsetes saadetes "[[Horoskoop (saade)|Horoskoop]]" ja "[[Kanal 13]]" ning kiiresti kasvav kuulsus. Sõjaväeteenistus möödus Tallinnas [[Tondi]]l sõjaväeorkestris mängides, kust vajadusel oli võimalik käia helisalvestustel ja esinemas kontsertidel. Publikulemmikust sõdurpoisi argipäevast jäädvustas [[Eesti Televisioon]] [[1968]]. aastal noortesaate jaoks filmilõike. [[Telefilm]]is "Tantsugalerii" [[1969]]. aastal Joala lauldud "Kuulsuse ahelad" osutus tema järgnevat lauljakarjääri silmas pidades ettekuulutavaks.{{lisa viide}} [[Fail:Jaak Joala 74.jpg|pisi|vasakul|Jaak Joala 1974. aastal]] Aastatega laienes laulja repertuaar, muutudes sisult ja vokaalselt nõudlikumaks. Joalat kuulasid meelsasti noored ja vanad. [[1970. aastad|1970. aastatel]] võitis ta auhindu paljudel lauluvõistlustel ja festivalidel nii Eestis kui ka välismaal. Ta oli võidukas "[[Tippmeloodia]]" lauluvõistlusel ([[1972]]) ja Tallinn–Tartu lauluvõistlusel (1972, [[1973]], [[1974]]), niisamuti [[Rostock]]is (1972), [[Vilnius]]es (1974, kus talle anti kõik auhinnad, mis ühel lauljal oli üldse võimalik saada) ja kahel aastal [[Sopot]]is (žürii eripreemia [[1975]]. ja III preemia [[1979]]. aastal). Sellest ajast peale sai Jaak Joalast nõutumaid lauljaid heliloojatele, kelle loomingut ta esitas. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule [[Arne Oit]], [[Uno Naissoo]], [[Gennadi Taniel]], [[Raivo Tammik]], [[Kustas Kikerpuu]], [[Rein Rannap]], [[Viktor Ignatjev]], [[Olav Ehala]] jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest [[David Tuhmanov]], [[Aleksandr Zatsepin]], [[Raimonds Pauls]], [[Viktor Reznikov]], [[Vladimir Matetski]] jt. [[Fail:Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 74.jpg|pisi|Jaak Joala Kadrioru kõlakojas 1974. aastal]] Vana-aastaõhtul 1978 esietendus Kesktelevisiooni 1. programmis muusikaline telefilm "31. juuni" ("''31 июня''"), milles kõlas neli laulu Jaak Joala esituses. See tõi endaga kaasa laulja tohutu populaarsuse [[NSV Liit|Nõukogude Liidus]]. Hiiglaslikud kultuuripaleed olid tema kontsertidel puupüsti täis ning Nõukogude Liidu ainsas plaadifirmas [[Meloodia (plaadifirma)|Melodija]] vermitud [[Vinüülplaat|vinüülplaadid]] olid defitsiit.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/176427/jaak-joala-mitte-ainult-kremli-oobik Jaak Joala – mitte ainult Kremli ööbik] [[Õhtuleht]], 25. juuni 2005.</ref> [[1980. aastad|1980. aastatel]] keerles ta kontserdireisidel, esines pidupäevakontsertidel, muusikafilmides ("Olümpiaregati tähed / ''Звёзды олимпийской регаты''", Eesti Telefilm, 1979; "Jaak Joala / ''Поёт Яак Йоала''", Eesti Telefilm, 1981; "[[Teisikud]] / ''Двойники''", Eesti Telefilm, 1982 jt) ja televisioonisaadetes "''Утренняя почта''" (Hommikune post), "''Голубой огонёк''" (Kutsuv tuluke) ning tuli korduvalt televisiooni-laulufestivali "Песня года" (Aasta laul) laureaadiks. Arvukate esinemiste eest [[Vene NFSV|Venemaal]] ja mujal [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli [[vene keel|venekeelne]], sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik".<ref>Raimonds Pauls: "Ma ei saa aru, miks oli tarvis nii teha. Jaak oli suurepärane laulja ja fantastiline inimene… Mis Kremli ööbik ta oli? Ma tundsin Jaaku väga hästi. Võin teile öelda, et ta oli tõeline eestlane. Ega see tema süü olnud, et ta sellisel ajal ja sellistes oludes elas. Tööd tuli meil kõigil teha sellistes tingimustes ja seda me ka tegime." – [http://m.postimees.ee/section/127/4146627 Raimonds Pauls: Jaak polnud mingi Kremli ööbik, ta oli tõeline eestlane] Postimees, 17.06.2017</ref> Aastatel [[1978]]–[[1983]] esines Jaak Joala saateansambliga [[Radar (ansambel)|Radar]]. [[1982]]. aastal tabas Jaak Joalat mitu ränka lööki. Kõigepealt varastati ajal, mil ta oli muusikafilmi "[[Teisikud]]" võtetel [[Sotši]]s,<ref name="Talvik">[http://www.postimees.ee/2933885/merle-talvik-meenutab-lobusaid-kontserte-koos-joalaga Merle Talvik meenutab lõbusaid kontserte koos Joalaga] [[Postimees]], 26. september 2014.</ref> tühjaks tema korter; järgnes abielulahutus; lõpuks sai ta sõnakuulmatuse eest võimudelt aastaks esinemiskeelu. [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]i ja Eesti Riikliku Filharmoonia juhid ei olnud rahul Jaak Joala jõulise iseseisvumisega. Ta oli niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et arvas, et võib endale lubada praktiliselt kõike. Kultuuriministeeriumisse [[Moskva]]s tehti kõne: "''Сделайте с ним хоть что-нибудь, он у нас неуправляемый!''" (Võtke temaga ometi midagi ette, ta on meil juhitamatu).<ref>"Meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi. Ei tohtinud terve aasta otsa kusagil lauluhäältki teha, ei esineda ega ka mingit pilli mängida. Aasta aega täielik vaikus. See aga tehti väga lihtsalt. Keegi Eestist oli helistanud Moskvasse kultuuriministeeriumi ja öelnud: «Sdelaite s nim hotj što-nibudj, on u nas neupravljajemõi." – [[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23. veebruar 2010.</ref> Peaaegu viivitamatult järgnes sellele aastane esinemiskeeld.<ref>[[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/584469/radar-koos-jaak-joalaga-oli-omas-zanris-liidu-parim-ansambel- Radar koos Jaak Joalaga oli omas žanris Liidu parim ansambel] Õhtuleht, 19. juuni 2014.</ref> [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. [[1987]]. aastal moodustati ansambel [[Lainer (ansambel)|Lainer]], kus Joala oli solist. Ansambli tuntuimad ülesastumised olid [[Tartu muusikapäevad|X Tartu levimuusikapäevadel]] ja [[1988]]. aasta [[Rock Summer]]il. 1980. aastate lõppu jäi ka lauljakarjäärist loobumine – kui välja arvata “kolme tenori” kontserdid aastal 1996.<ref name="Länik">[http://m.publik.delfi.ee/article.php?id=69827059 Marju Länik Jaak Joala surmast murtud: ma ei suuda leppida, et seda elurõõmsat inimest enam kunagi ei näe] Delfi, 27.september 2014</ref> Põhjuseks tüdimus ja väsimus – kuulsusest,<ref>Joala [[konferansjee]] [[Ada Lundver]]: "Kuulsus tuli talle peale liiga kähku ja liiga massiivselt. Ta tahtis hingamise ruumi. Aga talle ei antud seda. See ajab inimese hulluks. Jaak rääkis pidevalt, kui tüdinud ja väsinud ta kõigest on." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> [[Goskontsert]]i tihedatest esinemisgraafikutest tingitud lakkamatutest kontserditurneedest NSV Liidu avarustes ja sellega kaasnenud rutiinist,<ref>[[Urmas Ott|Urmas Oti]] saates "[[Carte blanche (saade)|Carte blanche]]" 13. novembril 1992. aastal meenutas Jaak ise: "Mul on selgelt meeles see hetk, kui tundsin, et lavalolek on nüüd mulle lihtsalt vastukarva. Ma tegin neid kontserte juba lihtsalt nagu mingi üleskeeratud mängujänes." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> elust ratastel, lahkhelidest filharmoonia ja kultuuriministeeriumi juhtidega, valitsevate muusikasuundade muutumisest,<ref>"Mul sai mõõt täis, kui Venemaale saabus tümpsu-periood. See oli põhjus, kus ma tõmbasin kriipsu alla ja ütlesin endale, et nüüd aitab. Sellest piirist ma enam allapoole ei lähe." – [http://m.ohtuleht.ee/367961/jaak-joala-ndash-isegi-soprade-jaoks-lootusetult-kadunud Jaak Joala – isegi sõprade jaoks lootusetult kadunud] Õhtuleht, 23.02.2010.</ref> hiljem ka terviseprobleemidest<ref>[[Marju Länik]]u sõnul lahkus Joala areenilt tervise pärast. "Tal oli südamega probleeme ning minu teada hakkas ta pärast insulti ühe kõrvaga halvemini kuulma ning niipalju, kui ma tean, ei töötanud ta vasak käsi enam hästi." – [http://m.ohtuleht.ee/601631 Doris Joala: ei oleks osanud arvata, et mind nii kurjasti ära kasutatakse!] Õhtuleht, 30.10.2014.</ref>. Vanemas eas oli tal lõpuks aega iseenda ja millegi muu jaoks.<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/elu/821119dd-2121-466a-a8e3-c883a28bafac Koit Toome: Jaak Joala on mind muusikaliselt kõige rohkem mõjutanud] ERR, 26.09.2014.</ref> [[1990. aastad|1990. aastatel]] esines ta aeg-ajalt suuremate [[rokkmuusika|rokk-]]kontsertide ja -festivalide [[konferansjee]]na (Rock Summer, [[Rolling Stones]]i turnee jt). Tema tuntumad projektid lauljana sel ajal olid [[1960. aastad|1960. aastate]] muusikat esitanud [[Kollane Allveelaev G]] (koos [[Ivo Linna]], [[Karl Madis]]e, [[Meelis Punder]]i jt) ning kümnendi keskel, suvel 1996, ühiskontserdid Ivo Linna ja [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäega]] "Las jääda kõik, mis hea" (rahvasuus "Kolme tenori tuur"{{lisa viide}}). Hiljem loobus Joala laulmisest, pühendudes pedagoogi- ja [[muusikaprodutsent|produtsenditööle]] ning juhtis mõnda muusikasaadet. Joala viimaseks ülesastumiseks avalikkuse ees lauljana jäi kontsert telgis [[Vabaduse väljak]]ul [[1999]]. aastal,<ref>[http://m.ohtuleht.ee/284571/joala-mees-kes-selja-taha-ei-vaata Joala — mees, kes selja taha ei vaata] Õhtuleht, 21.06.2008.</ref> kui "kolm tenorit" tulid veel korraks kokku. Nad esitasid vaid ühe laulu [[Eri Klas]]i 60. juubeli peol. See oli Valgre “Ma loodan, et saan sellest üle”, mida juhatas [[Tarmo Leinatamm]]. Viimased kümme aastat oli Joala äärmiselt eraklik, isegi paljudel kunagistel sõpradel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.<ref name="Kersna">[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vahur-kersna-ei-ole-olemas-nii-korget-ausammast-kui-jaak-joala-vaariks?id=69827429 Vahur Kersna: ei ole olemas nii kõrget ausammast, kui Jaak Joala vääriks] publik.delfi.ee, 26. september 2014.</ref><ref>[[Jaanus Kulli]]. [http://www.ohtuleht.ee/596840/jaak-joala-oli-kahtlemata-eesti-popmuusika-kuningas- "Jaak Joala oli kahtlemata Eesti popmuusika kuningas."] Õhtuleht, 27. september 2014.</ref> [[2005]]. aasta mais tabas lauljat [[infarkt]]. [[17. mai]]l [[2011]] viidi ta jälle infarktiga [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] [[südame-veresoonkond|südame- ja veresoonkonna]] haiguste intensiivraviosakonda. Vaatamata sellele, et tegemist oli teise infarktiga, taastus ta kiiresti. 25. septembri õhtul 2014 leiti Jaak Joala oma kodust surnuna, äsja oli ta kopsuprobleemide tõttu olnud haiglaravil.<ref name="Talvik" /> Ta maeti [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[Metsakalmistu]]le. == Isiklikku == [[Fail:RAM-3 (kvartett) ja Jaak Joala lauluväljakul 1973.jpg|pisi|300px|[[Eesti Rahvusmeeskoor#RAM-3|RAM-3]] ja Jaak Joala Tallinna lauluväljakul 1973. aastal. [[Jaan Künnap]]i foto]] Tema ema oli muusikateadlane [[Helgi Ridamäe]], isa hiljem tervendajana tuntud [[Arno Joala]] (6. detsember 1926 – 14. september 2008). Ta abiellus Doris Joalaga 1973. aastal. Nende abielu kestis peaaegu kümme aastat.<ref name=":0">[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=75678831 Jaak Joala esimese suure armastuse aeg plaadil]. EPL, 24. september 2016</ref> Sündis poeg Janar Joala (16. detsember 1973 – 22. august 2019). Jaak Joala teine ja viimane abikaasa oli Maire Joala (sündinud 2. novembril 1960). ==Hinnangud== {{Tsitaat2|''Jaak Joala oli erakordselt andeka ja mitmekülgse muusikuna meie esimene tõeline väikese Eesti superstaar ja täht peale [[Georg Ots]]a.<ref>[http://elu24.postimees.ee/2933781/reet-linna-joalast-valiselt-ligipaasmatu-aga-tegelikult-soe-ja-sobralik Reet Linna Joalast: väliselt ligipääsmatu, aga tegelikult soe ja sõbralik] elu24.postimees.ee, 26. september 2014.</ref>|[[Reet Linna]]}} {{Tsitaat2|''Pean teda üheks musikaalsemaks inimeseks, kellega olen oma elus kokku puutunud. Vanasti öeldi [[Nat King Cole]]<nowiki>'</nowiki>i kohta, et ta ei laula nagu laulja, vaid nagu muusik, mina võin Joala kohta sama öelda.''<ref name="Sibul">[http://www.postimees.ee/35610/riho-sibul-joala-laulis-nagu-muusik Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik] Postimees, 24. september 2008.</ref>|[[Riho Sibul]]}} {{Tsitaat2|''Ei ole võimalik ehitada nii kõrget ausammast, kui Jaak tegelikult väärib selle eest, mis ta Eesti jaoks tegi. Nii kõrgelt ja julgelt ei ole lihtsalt võimalik teha. Täna õhtul võiksid kõik need, kes teda tundsid või tema laule tähtsaks ja oluliseks pidasid, panna põlema küünal ning mõelda mehe peale, kes eestlaste hingemaailma on täitnud nii ilusate, kaunite ja sisutihedate lauludega.''<ref name="Kersna" />|[[Vahur Kersna]]}} {{Tsitaat2|''Jaška on puutumatu ja kõrgel, siis tuleb tükk tühja maad ja alles seejärel tulevad kõik ülejäänud, mina kaasa arvatud.''<ref name="Pihlap">[http://elutark.delfi.ee/malestus/eksabikaasa-evi-pihlap-tarmo-jai-mulle-lahedaseks-oma-viimse-hetkeni?id=78014240 Eksabikaasa Evi Pihlap: Tarmo jäi mulle lähedaseks oma viimse hetkeni] Delfi, 27. aprill 2017.</ref>|[[Tarmo Pihlap]]}} ==Tunnustus== * Žürii eripreemia (1975) ja III preemia (1979) [[Sopoti laulufestival]]il [[Poola]]s * [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] (1980) * [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] (2010) – Joala keeldus talle president [[Toomas Hendrik Ilves]]e määratud ordenit vastu võtmast.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/tv/ainult-delfis-loik-vahur-kersna-intervjuust-jaak-joala-abikaasa-mairega-miks-laulja-presidendi-ordenit-vastu-votma-ei-lainud?id=71779449 Lõik Vahur Kersna intervjuust Jaak Joala abikaasa Mairega: miks laulja presidendi ordenit vastu võtma ei läinud?] Delfi TV, 25. juuni 2015</ref> *[[Panus Eesti muusikasse]] – [[Eesti Fonogrammitootjate Ühing]] tunnustas selle autasuga [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galakontserdil [[15. jaanuar]]il [[2015]] postuumselt Jaak Joala elutööd tema igas mõttes erakordse muusikalise tegevuse eest. *Aasta meesartist (2017)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://pluss.postimees.ee/4036549/aasta-artistideks-kuulutati-maarja-nuut-ja-jaak-joala|Pealkiri=Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala|Väljaanne=Postimees|Aeg=6.03.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref> ==Diskograafia== Jaak Joala laule on rohkesti avaldatud heliplaatidel nii kodu- kui ka välismaal. ==Mälestuse jäädvustamine== [[Fail:Jaak Joala monument kastis. Nov 2021.jpg|pisi|Kasti pandud Jaak Joala monument novembris 2021]] *[[9. juuli]]l 2014 toimus [[Tallinna Lauluväljak]]ul retrospektiiv "Joala suur lugu" Jaak Joala lauljakarjääri jooksul esitatud valitud lauludest. Kontserdi korraldaja [[Koit Toome]]ga ühinesid laval [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Radar (ansambel)|Radari]] kunagine klahvpillimängija [[Aare Põder]].<ref>[http://menu.err.ee/v/uudised/muusika/77670c43-bf98-423d-871c-e0252d2eab96 Koit Toome annab Jaak Joala lauludega suurkontserdi] ERR Menu, 18. juuni 2014.</ref> *[[ERR]] [[Raadio 2]] saade "ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''" [[26. september|26. septembri]]l 2014 oli pühendatud Jaak Joalale.<ref>[https://arhiiv.err.ee/vaata/elu-edetabelid-jaak-joala-in-memoriam ELU EDETABELID. Jaak Joala ''in memoriam''.] Raadio 2, 26.09.2014.</ref> *[[2016]]. aasta [[26. juuni]]l avaldas ettevõte [[JJ Music]] plaadi "[[Suveöö (album)|Suveöö]]", mille tiraaž oli 16 000.<ref name=":0" /> *2018. aastal teatasid Tallinna linnavalitsuse liikmed plaanist püstitada [[Balti jaam]]a Jaak Joala kuju. Algselt pakkus [[Raimond Kaljulaid]] välja Tartus olevale Eduard Vilde ja Oscar Wilde'i kujule analoogse kaksikmonumendi, kus pingil istuksid koos Jaak Joala ja [[Urmas Ott]], kuid Urmas Oti lähedased selle kavaga ei nõustunud.<ref>[https://www.err.ee/910212/balti-jaama-korvale-tuleb-ainult-jaak-joala-kuju Balti jaama kõrvale tuleb ainult Jaak Joala kuju] ERR, 13.02.2019</ref> *2020. aasta detsembris püstitati Joala sünnilinnas Viljandis [[Jaak Joala monument|lauljale pühendatud mälestusmärk]]<ref>{{Netiviide|autor=Kenno Soo|url=https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viljandis-avati-ametlikult-jaak-joala-kuju?id=92140981|pealkiri=Viljandis avati ametlikult Jaak Joala kuju|väljaanne=delfi.ee|aeg=31. detsember 2020|vaadatud=12.01.2021}}</ref>. ==Vaata ka== *"[[Mu kodu]]" ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Jaak Joala". – Urmas Ott. ''Carte blanche : 33 valitud intervjuud TV-sarjast Carte blanche.'' Tallinn : SE & JS, 1995. ISBN 9985854020 *Paavo Kangur. ''Jaak Joala : ka unustuse jõel aeg kord silla loob''. [Tallinn] : Kunst, 2015. ISBN 9789949486861 (köites)  *''Jaak Joala : kui kahju...'' : [fotoalbum] = ''Яак Йоала : как жаль...'' : [фотоальбом]. Kontseptsioon ja teostus: Rene Kirsipuu; disain ja kujundus: Valter Jakovski. Tallinn : Link Communication Arts, 2015.  ==Arhiivisaated== ===Raadiosaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/29332 Õhtu kahele. Jaak Joala ja Ada Lundver] (Intervjuus Jaak Joalaga on juttu muusikaõpingutest, lapsepõlvest, repertuaarist. Jaak Joala laulab ja [[Ada Lundver]] esitab meelelahutuslikke sketše. Raadiovarietee õhtut juhib [[Peeter Hein]].) [[Eesti Raadio]], 1971. *[http://arhiiv.err.ee/guid/17528 Muusikaline tund. Laulab ja pajatab Jaak Joala] (Jaak Joala räägib oma tööst, perekonnast, lemmikutest, konkurssidest, Sopoti festivalist. Saate autor ja küsitleja [[Edgar Selberg]].) Eesti Raadio, 1976. *[http://arhiiv.err.ee/guid/67865 Kuumad kuuekümnendad Eestis]. Neljandas saates meenutatakse ansamblit [[Kristallid]]. (Saatejuhid [[Vello Salumets]], [[Ivo Linna]], [[Vello Rand]] ja [[Jaak Ojakäär]]. [[Olav Ehala]], [[Toomas Kõrvits]] ja Jaak Joala räägivad ansambli [[Kristallid]] algusest, lugude kirjutamisest, rahast, esinemistest, tasemest, saadetest, salvestamisest, tehnikast, pidudest, riietusest, filharmoonia õppestuudiost, ühiskontserdist Kosmoses. Muusika ansamblilt [[Kristallid]].) Eesti Raadio, 28.03.1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/68926 Vikerkäär. Jaak Joala] (Saate külaline on Jaak Joala. Jaak Joala räägib kohe ilmuvast [[Ivo Linna]], [[Tõnis Mägi|Tõnis Mäe]] ja Jaak Joala heliplaadist "Las jääda kõik, mis hea 1" (juuni 1996), pedagoogitööst, muusikast, jpm. Saatejuhid on [[Jaak Ojakäär]] ja [[Valter Ojakäär]].) [[Vikerraadio]], 16.06.1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/23973 Lastetuba. Jaak Joala] ([[Reet Made]] vestleb laulja Jaak Joalaga tema lapsepõlvest ja kooliaastatest.) Eesti Raadio, 22.01.2000. *[http://arhiiv.err.ee/guid/36668 Originaal ja koopia, 33. Jaak Joala 60] (Autor ja toimetaja [[Jaan Elgula]].) Vikerraadio, 26.06.2010. *[http://arhiiv.err.ee/guid/85144 Elu edetabelid. Jaak Joala in memoriam.] (Saatejuht Kristo Rajasaare.) [[Raadio 2]], 26.09.2014. ===Telesaated=== *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005071335063010010002081001517C41A040000005020B00000D0F008067 Estraaditähestik: Jaak Joala] (Jaak Joala loometeed tutvustav saade. Küsimustele annavad vastuseid laulja ise ja tema ansambli liikmed. Muusikat [[Radar (ansambel)|Radari]] repertuaarist. Saatejuht [[Enn Eesmaa]], režissöör [[Elmo Lööve]].) [[ETV|Eesti Televisioon]], 1981. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102122191010010002081001517C41A040000005020B00000D0F018699 Teisikud] (Muusikaline komöödia laulja Toomas Aringust (Jaak Joala) ja rallisõitja Mati Uibost (Jaak Joala), keda ajakirjanik Tiina Salum ([[Merle Talvik]]) peab välise sarnasuse tõttu üheks ning samaks inimeseks. Režissöör-lavastaja [[Leo Karpin]], režissöör [[Lembit Ulfsak]], operaator-lavastaja Aleksander Razumov) [[Eesti Telefilm]], 1982. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102235260010010002081001517C41A040000005020B00000D0F020629 Jaak Joala uued laulud] (Kõlavad laulud, mis loodud ja salvestatud just selle saate tarvis. Režissöör [[Toivo Köster]], operaator [[Robert Vood]], toimetaja [[Jelena Tšaplõgina]]. Vene keeles) [[Eesti Televisioon]], 1984. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005112313236010010002081001517C41A040000005020B00000D0F063576 Lugu kadunud flöödimängijast. Jaak Joala] (Jaak Joala 20. kontserttegevuse aastale pühendatud saade. Saatejuht [[Mati Talvik]]. Režissöör Leo Karpin, toimetaja [[Reet Linna]].) ETV 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005070211143010010002081001517C41A040000005020B00000D0F004512 Tartu levimuusikapäevad: Ansambel A] (Tartu IX muusikapäevade üheks üllatajaks oli ansambel, kelle liidriks oli Jaak Joala ja ka ülejäänud muusikud olid meie levilavade veteranid. Omapoolse lähenemisega tõlgitseti [[Jimi Hendrix]]i muusikat. Režissöör [[Peeter Brambat]].) ETV, 1987. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201105160311398010010002081001517C41A040000005764B00000D0F007533 Tartu levimuusikapäevad: Lainer] (Salvestis Tartu X muusikapäevadelt. Esineb ansambel Lainer, solist Jaak Joala. 1988. aastal hinnati selle ansambli helikeelt kõige puhtamaks ja esitusmaneeri kõige professionaalsemaks. Režissöör Peeter Brambat.) ETV, 1988. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102249584010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021039 Las jääda kõik, mis hea: 1] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102250019010010002081001517C41A040000005020B00000D0F021041 Las jääda kõik, mis hea: 2] (Pirita kloostri varemetes laulavad Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Ivo Linna. Eesti Raadio orkestrit juhatab Heiki Vahar. Režissöör Maire Radsin, toimetaja Vahur Kersna.) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/guid/201005102353302010010002081001517C41A040000005020B00000D0F022513 Tundmatu Jaska] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Maire Radsin]].) ETV, 1996. *[http://arhiiv.err.ee/vaata/palju-onne-jaak-joala Palju õnne, Jaak Joala!] (Retrospektiiv Jaak Joala lauldud lauludest. Saade valmis ETV videoarhiivi materjalidest. Koostaja Vahur Kersna) ETV, 2000. *[https://www.youtube.com/watch?v=ujJUpvFIXUs "''Хвост кометы''"] ТВС, 24 ноября 2002 г. (Sergei Kostini telesaatesarja "Хвост кометы" (Komeedi saba) järjekordne saade on pühendatud Jaak Joalale. Vene keeles) *[http://etv.err.ee/v/kultuurisaated/saated/8944e7b4-479e-4611-a13a-80b212108579 Jaak Joala tähtkuju] (Saade Jaak Joalast. Autor [[Vahur Kersna]], režissöör [[Andres Lepasar]], produtsent [[Ruth Heinmaa]].) ETV, 2015. * Последняя встреча: Яак Йоала увиделся с сыном только перед смертью... https://www.youtube.com/watch?v=v49Yhumhb04 * Эстонский отшельник: от кого скрывался Яак Йоала? https://www.youtube.com/watch?v=HwN5e1RPnm8 * Вдова Яака Йоалы: подлинная история любви https://www.youtube.com/watch?v=bUIW4TOEHco == Välislingid == * [http://www.dcc.ttu.ee/Bands/get.asp?ident=621 Jaak Joala Eesti ansamblite andmebaasis] * [https://www.youtube.com/results?search_query=jaak+joala Jaak Joala] YouTube'is * [http://www.estmusic.com/index.php?0&popup=play&lugu=1591 Laul "Suveöö"] Jaak Joala ja ansambel Laine (1972) * [[Verni Leivak]]. [http://www.postimees.ee/?id=35610 Riho Sibul: Joala laulis nagu muusik], Postimees, 24. september 2008 * [[Urmas Vahe]]. [http://www.ohtuleht.ee/300603/eestit-on-haaranud-jaak-joala-laulude-maania Eestit on haaranud Jaak Joala laulude maania], Õhtuleht, 18. oktoober 2008 * [http://www.postimees.ee/2934341/jaak-joala-saadetakse-viimsele-teele-1-oktoobril Jaak Joala saadetakse viimsele teele 1. oktoobril] Postimees, 26. september 2014. ([[Eesti Esitajate Liit|Eesti Esitajate Liidu]] järelehüüe) * [http://podcast.kuku.ee/2014/09/26/intervjuu-2014-09-261700/ KUKU Taskuhääling: Intervjuu 2014-09-26@17:00] Eile lahkus meie hulgast tunnustatud laulja ja muusikapedagoog Jaak Joala. Intervjuu muusikaekspert [[Olavi Pihlamägi|Olavi Pihlamäega]], 26. september 2014 * [http://etv.err.ee/v/meelelahutus/ringvaade/ringvaate_lood/0f61398c-b989-425a-98b8-9e54bc4526d2 "Ringvaade" avalikustas ERRi arhiivist mitu Jaak Joala seni avaldamata lugu], ETV "[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]", 5. märts 2015 {{JÄRJESTA:Joala, Jaak}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Poplauljad]] [[Kategooria:Eesti flötistid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] [[Kategooria:Surnud 2014]] n40ovqie2ef708vy9gil1qoosz10i02 0 73753 6175320 6089929 2022-08-08T09:09:46Z OskarRand1 162064 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Roy Orbison | Pilt = Roy Orbison (1965).jpg | Pildi_kirjeldus = Roy Orbison (1965) | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Roy Kelton Orbison | Alias = The Big O | Sündinud = [[23. aprill]] [[1936]]<br>[[Vernon (Texas)|Vernon]], [[Texas]], [[USA]] | Surnud = [[6. detsember]] [[1988]]<br>[[Hendersonville]], [[Tennessee]], USA | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = ''[[rokkmuusika|rock]]''{{·}}[[popmuusika|pop]]{{·}}[[kantrimuusika|kantri]]{{·}}''[[rockabilly]]''{{·}}''[[rock'n'roll]]'' | Amet = | Aktiivne = 1953–1988 | Plaadifirma = [[Sun Records|Sun]]{{·}}[[RCA Victor]]{{·}}[[Monument Records|Monument]]{{·}}[[London Recordings|London]]{{·}}[[MGM Records|MGM]]{{·}}[[Mercury Records|Mercury]]/[[PolyGram]]{{·}}[[Asylum Records|Asylum]]{{·}}[[Virgin Records|Virgin]] | Seotud_artistid = | URL = http://www.royorbison.com | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Roy Kelton Orbison''' ([[23. aprill]] [[1936]] [[Vernon (Texas)|Vernon]], [[Texas]]e osariik – [[6. detsember]] [[1988]] [[Hendersonville]], [[Tennessee]] osariik) oli [[USA]] laulja ja laulukirjutaja, kes on tuntud tänu kirglikule laulustiilile ning sügavatele ja emotsionaalsetele [[ballaad]]idele. Tema firmamärgiks olid tumedad päikeseprillid. Orbison alustas muusikukarjääri keskkoolis ''[[rockabilly]]'' ja [[kantrimuusika]] ansamblis lauldes. 1965. aastal sõlmis ta lepingu [[Sam Phillips]]i plaadifirmaga [[Sun Records]], kuid suurima edu saavutas ta [[Monument Records]]iga. Aastatel 1960–1966 jõudsid 22 tema singlit [[Billboard]]i singlite edetabeli esineljakümne. Ta oli oma hittide autor või kaasautor. Tema tuntumate 1960. aastate laulude hulka kuuluvad "[[Only the Lonely]]" (1960), "[[ Running Scared (Roy Orbisoni laul)|Running Scared]]" (1961; Billboardi edetabeli esikoht), "[[Crying]]" (1961), "[[In Dreams]]" (1963) ja "[[Oh, Pretty Woman]]" (1964; Billboardi edetabeli esikoht). Alates 1960. aastate keskpaigast tabas teda mitu isiklikku tragöödiat, tema plaadimüük vähenes ja karjäär hakkas minema allamäge. Uuesti hakkas tema populaarsus tõusma 1980. aastatel. Teda kutsuti [[rokkmuusika]] [[Enrico Caruso|Carusoks]] (''The Caruso of Rock''). [[Elvis Presley]] pidas teda maailma parimaks lauljaks, [[Barry Gibb]] kutsus teda "Jumala Hääleks". 2008. aastal paigutas ajakiri [[Rolling Stone]] Orbisoni saja kõigi aegade parima laulja seas 13. kohale.<ref>[https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-singers-of-all-time-147019/ "100 Greatest Singers of All Time"]. [[Rolling Stone]]. 27.11.2008. Vaadatud 15.6.2020</ref> 1987. aastal võeti ta [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i ja 1989. aastal [[Laulukirjutajate Kuulsuste Hall]]i liikmeks. 2010. aastal sai ta [[Hollywoodi kuulsuste allee]]le omanimelise tähe. ==Elukäik== Roy Orbison sündis 23. aprillil 1936 [[Texas]]e osariigis [[Vernon (Texas)|Vernon]]is Orbie Lee ja Nadine Lee poja ning Grady vennana. 1942. aastal kinkis isa Orbie Royle tema palutud suupilli asemel kitarri. Mängima õpetasid Roy tema isa ja onud. Ta õppis kiiresti. Samal aastal kolis Orbisonide pere [[Fort Worth]]i. Seal puhkenud lastehalvatusepideemia tõttu kolisid Roy ja vend Grady Vernonisse tagasi, vanaema juurde elama. 1945 võitis Roy ühe konkursi ja sai seeläbi oma raadiosaate. Esimest kohta jagas ta ka 1946. aastal ühel talendikonkursil. 1946. aastal kolis Orbisonide perekond koos Texase osariigis asuvasse [[Wink]]i. 1949. aastal pani Roy kokku oma esimese bändi [[The Wink Westerners]]. Ta ise mängis seal peamiselt kitarri ja kirjutas laule. 1951. aastal esines ta regulaarselt raadios, 1953. aastal sai bänd oma raadiosaate. Samuti toimusid ka kontsertesinemised. Vaikselt mindi kantri pealt üle ''rock'n'roll''<nowiki/>'ile. 1954. aastal lõpetas Roy Winki keskkooli ja 1955. aastal astus Odessa kolledžisse geoloogiat õppima, kuid peagi jätkas ajaloo ja inglise keelega. Kuna bändi tuli uusi liikmeid, pandi sellele uus nimi – [[The Teen Kings]]. Bänd sai kohalikus televisioonis teise iganädalase telesaate. Telesaates osalesid ükskord ka [[Johnny Cash]] ja [[Elvis Presley]]. Johnny Cash soovitas Royl üles otsida [[Sam Phillips]] ja andis ka telefoninumbri, kuid esimesel katsel ei võtnud Sam kuidagi vedu. Pärast salvestise kuulamist aga lisas ta bändi oma nimekirja ja peagi läks lindistamine Sam Phillipsi Suni stuudios lahti. 1956. aasta märtsis lahkus Roy koolist ja otsustas muusikukarjääri kasuks. Detsembris läks The Teen Kings laiali. 1956. aasta lõpul abiellus Roy Claudette Hestandiga, kellega nad hiljem said kolm last. Kuni 1958. aastani lindistas Roy Suni stuudios lugusid stuudiobändi najal. Märtsis 1958 osales ta [[The Everly Brothers]]i sõul, mille järel andis neile ühe oma loo, "Claudette'i". Roy sai lepingu Acuff-Rose Musicu ja RCA-ga, mis kestis 1959. aastani, seejärel tehti leping Monument Recordsiga, kus lindistati aastaid mitmeid hitte. 1963. aastal käis Roy Inglismaa turneel, kus tal läks hästi. 1964. aastal salvestati Roy Orbisoni tuntuim hitt "[[Oh, Pretty Woman]]". Sel aastal tuuritas Austraalias ta koos [[The Beach Boys]]iga, järgmisel aastal käis seal aga koos [[The Rolling Stones]]iga. Samuti käis ta ka Euroopas. 1965. aastal kirjutati alla leping [[MGM Records|MGM]]-iga. 1966. aastal hukkus ta naine Claudette mootorrattaõnnetuses. Pärast seda osales Orbison filmis "The Fastest Guitar Alive". 1968. aastal Inglismaal turneel olles tutvus Roy saksa päritolu Barbara Anne Marie Wilhonnen Jacobsit. Kuu aja pärast hukkusid kaks Roy last, kui ta maja maha põles, kolmanda lapse suutsid Roy vanemad päästa. 1969. aasta 25. mail Roy ja Barbara abiellusid. Uue maja ehitasid nad eelmise maja lähedusse [[Hendersonville]]'i [[Tennessee]] osariigis. 1970. aastal kolisid nad aga [[Düsseldorf]]i. Oktoobris sündis neil poeg. USA-s oli karjäär jäänud tagaplaanile, Inglismaal oli Orbison aga populaarne. 1973. aastal lõppes leping MGM-iga, 1974. aastal kirjutati alla üheaastane leping Mercury Recordsiga. 1976. aastal sõlmiti leping taas Monument Recordsiga ning hakkasid pihta turneed Lähis-Idas, Austraalias, Aasias ja Euroopas. Kõva suitsetamine ja ringituuritamine viis ta 1978. aasta jaanuaris südameoperatsioonile, kolme nädala pärast turnee jätkus. 1981. aastal tegi Roy New Yorgis eduka ''comeback''<nowiki/>'i. 1986. aastal said Suni stuudios kokku Roy Orbison, Johnny Cash, [[Carl Perkins]] ja [[Jerry Lee Lewis]], et lindistada album "[[Class Of '55]]". Tagasitulek sai hoo sisse, kui ta lugu "[[In Dreams]]" kasutati filmis "[[Sinine samet]]" ("Blue Velvet"). 1982. aastal kaebas Roy Acuff Rose Musicu kohtusse, kuna tundis end petetuna. 1988. aastal lindistas ta koos [[George Harrison]]i, [[Jeff Lynne]]'i, [[Tom Petty]] ja [[Bob Dylan]]iga nime [[Traveling Wilburys]] all albumi "[[Traveling Wilburys Vol. 1]]". 1988. aastal näidati televisioonis erisaadet "A Black And White Night", milles tausta laulsid mitmed tuntud artistid ja tausta mängis Elvis Presley [[TCB Band]]. Roy Orbison suri 6. detsembril 1988 südamerabanduse tagajärjel, kui ta külastas oma ema Nashville'is Tennessee osariigis. Kuu aega hiljem anti välja tema singel "[[You Got It]]", millest sai tema esimene singel [[Billboard]]i edetabeli esikümnes pärast ligi 25 aastat. Lisaks laulmisele huvitus Orbison mudellennundusest ning kogus [[Chevrolet Corvette]]'i autosid. ==Vaata ka== *"[[The Soul of Rock and Roll]]" *"[[You Got It]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://royorbison.com/ Ametlik koduleht] {{JÄRJESTA:Orbison, Roy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 1988]] qu0p6zrkmhf85h5xlx7du04dvtca0d0 6175338 6175320 2022-08-08T09:32:20Z OskarRand1 162064 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Roy Orbison | Pilt = Roy Orbison (1965).jpg | Pildi_kirjeldus = Roy Orbison (1965) | Pildi_suurus = | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Roy Kelton Orbison | Alias = The Big O | Sündinud = [[23. aprill]] [[1936]]<br>[[Vernon (Texas)|Vernon]], [[Texas]], [[USA]] | Surnud = [[6. detsember]] [[1988]]<br>[[Hendersonville]], [[Tennessee]], USA | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = ''[[rokkmuusika|rock]]''{{·}}[[popmuusika|pop]]{{·}}[[kantrimuusika|kantri]]{{·}}''[[rockabilly]]''{{·}}''[[rock'n'roll]]'' | Amet = | Aktiivne = 1953–1988 | Plaadifirma = [[Sun Records|Sun]]{{·}}[[RCA Victor]]{{·}}[[Monument Records|Monument]]{{·}}[[London Recordings|London]]{{·}}[[MGM Records|MGM]]{{·}}[[Mercury Records|Mercury]]/[[PolyGram]]{{·}}[[Asylum Records|Asylum]]{{·}}[[Virgin Records|Virgin]] | Seotud_artistid = | URL = http://www.royorbison.com | Koosseis = | Endised_liikmed = | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Roy Kelton Orbison''' ([[23. aprill]] [[1936]] [[Vernon (Texas)|Vernon]], [[Texas]]e osariik – [[6. detsember]] [[1988]] [[Hendersonville]], [[Tennessee]] osariik) oli [[USA]] laulja ja laulukirjutaja, kes on tuntud tänu kirglikule laulustiilile ning sügavatele ja emotsionaalsetele [[ballaad]]idele. Tema firmamärgiks olid tumedad päikeseprillid. Orbison alustas muusikukarjääri keskkoolis ''[[rockabilly]]'' ja [[kantrimuusika]] ansamblis lauldes. 1965. aastal sõlmis ta lepingu [[Sam Phillips]]i plaadifirmaga [[Sun Records]], kuid suurima edu saavutas ta [[Monument Records]]iga. Aastatel 1960–1966 jõudsid 22 tema singlit [[Billboard]]i singlite edetabeli esineljakümne. Ta oli oma hittide autor või kaasautor. Tema tuntumate 1960. aastate laulude hulka kuuluvad "[[Only the Lonely]]" (1960), "[[ Running Scared (Roy Orbisoni laul)|Running Scared]]" (1961; Billboardi edetabeli esikoht), "[[Crying]]" (1961), "[[In Dreams]]" (1963) ja "[[Oh, Pretty Woman]]" (1964; Billboardi edetabeli esikoht). Alates 1960. aastate keskpaigast tabas teda mitu isiklikku tragöödiat, tema plaadimüük vähenes ja karjäär hakkas minema allamäge. Uuesti hakkas tema populaarsus tõusma 1980. aastatel. Teda kutsuti [[rokkmuusika]] [[Enrico Caruso|Carusoks]] (''The Caruso of Rock''). [[Elvis Presley]] pidas teda maailma parimaks lauljaks, [[Barry Gibb]] kutsus teda "Jumala Hääleks". 2008. aastal paigutas ajakiri [[Rolling Stone]] Orbisoni saja kõigi aegade parima laulja seas 13. kohale.<ref>[https://www.rollingstone.com/music/music-lists/100-greatest-singers-of-all-time-147019/ "100 Greatest Singers of All Time"]. [[Rolling Stone]]. 27.11.2008. Vaadatud 15.6.2020</ref> 1987. aastal võeti ta [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i ja 1989. aastal [[Laulukirjutajate Kuulsuste Hall]]i liikmeks. 2010. aastal sai ta [[Hollywoodi kuulsuste allee]]le omanimelise tähe. ==Elukäik== Roy Orbison sündis 23. aprillil 1936 [[Texas]]e osariigis [[Vernon (Texas)|Vernon]]is Orbie Lee ja Nadine Lee poja ning Grady vennana. 1942. aastal kinkis isa Orbie Royle tema palutud suupilli asemel kitarri. Mängima õpetasid Roy tema isa ja onud. Ta õppis kiiresti. Samal aastal kolis Orbisonide pere [[Fort Worth]]i. Seal puhkenud lastehalvatusepideemia tõttu kolisid Roy ja vend Grady Vernonisse tagasi, vanaema juurde elama. 1945 võitis Roy ühe konkursi ja sai seeläbi oma raadiosaate. Esimest kohta jagas ta ka 1946. aastal ühel talendikonkursil. 1946. aastal kolis Orbisonide perekond koos Texase osariigis asuvasse [[Wink]]i. 1949. aastal pani Roy kokku oma esimese bändi [[The Wink Westerners]]. Ta ise mängis seal peamiselt kitarri ja kirjutas laule. 1951. aastal esines ta regulaarselt raadios, 1953. aastal sai bänd oma raadiosaate. Samuti toimusid ka kontsertesinemised. Vaikselt mindi kantri pealt üle ''rock'n'roll''<nowiki/>'ile. 1954. aastal lõpetas Roy Winki keskkooli ja 1955. aastal astus Odessa kolledžisse geoloogiat õppima, kuid peagi jätkas ajaloo ja inglise keelega. Kuna bändi tuli uusi liikmeid, pandi sellele uus nimi – [[The Teen Kings]]. Bänd sai kohalikus televisioonis teise iganädalase telesaate. Telesaates osalesid ükskord ka [[Johnny Cash]] ja [[Elvis Presley]]. Johnny Cash soovitas Royl üles otsida [[Sam Phillips]] ja andis ka telefoninumbri, kuid esimesel katsel ei võtnud Sam kuidagi vedu. Pärast salvestise kuulamist aga lisas ta bändi oma nimekirja ja peagi läks lindistamine Sam Phillipsi Suni stuudios lahti. 1956. aasta märtsis lahkus Roy koolist ja otsustas muusikukarjääri kasuks. Detsembris läks The Teen Kings laiali. 1956. aasta lõpul abiellus Roy Claudette Hestandiga, kellega nad hiljem said kolm last. Kuni 1958. aastani lindistas Roy Suni stuudios lugusid stuudiobändi najal. Märtsis 1958 osales ta [[The Everly Brothers]]i sõul, mille järel andis neile ühe oma loo, "Claudette'i". Roy sai lepingu Acuff-Rose Musicu ja RCA-ga, mis kestis 1959. aastani, seejärel tehti leping Monument Recordsiga, kus lindistati aastaid mitmeid hitte. 1963. aastal käis Roy Inglismaa turneel, kus tal läks hästi. 1964. aastal salvestati Roy Orbisoni tuntuim hitt "[[Oh, Pretty Woman]]". Sel aastal tuuritas Austraalias ta koos [[The Beach Boys]]iga, järgmisel aastal käis seal aga koos [[The Rolling Stones]]iga. Samuti käis ta ka Euroopas. 1965. aastal kirjutati alla leping [[MGM Records|MGM]]-iga. 1966. aastal hukkus ta naine Claudette mootorrattaõnnetuses. Pärast seda osales Orbison filmis "The Fastest Guitar Alive". 1968. aastal Inglismaal turneel olles tutvus Roy saksa päritolu Barbara Anne Marie Wilhonnen Jacobsit. Kuu aja pärast hukkusid kaks Roy last, kui ta maja maha põles, kolmanda lapse suutsid Roy vanemad päästa. 1969. aasta 25. mail Roy ja Barbara abiellusid. Uue maja ehitasid nad eelmise maja lähedusse [[Hendersonville]]'i [[Tennessee]] osariigis. 1970. aastal kolisid nad aga [[Düsseldorf]]i. Oktoobris sündis neil poeg. USA-s oli karjäär jäänud tagaplaanile, Inglismaal oli Orbison aga populaarne. 1973. aastal lõppes leping MGM-iga, 1974. aastal kirjutati alla üheaastane leping Mercury Recordsiga. 1976. aastal sõlmiti leping taas Monument Recordsiga ning hakkasid pihta turneed Lähis-Idas, Austraalias, Aasias ja Euroopas. Kõva suitsetamine ja ringituuritamine viis ta 1978. aasta jaanuaris südameoperatsioonile, kolme nädala pärast turnee jätkus. 1981. aastal tegi Roy New Yorgis eduka ''comeback''<nowiki/>'i. 1986. aastal said Suni stuudios kokku Roy Orbison, Johnny Cash, [[Carl Perkins]] ja [[Jerry Lee Lewis]], et lindistada album "[[Class Of '55]]". Tagasitulek sai hoo sisse, kui ta lugu "[[In Dreams]]" kasutati filmis "[[Sinine samet]]" ("Blue Velvet"). 1982. aastal kaebas Roy Acuff Rose Musicu kohtusse, kuna tundis end petetuna. 1988. aastal lindistas ta koos [[George Harrison]]i, [[Jeff Lynne]]'i, [[Tom Petty]] ja [[Bob Dylan]]iga nime [[Traveling Wilburys]] all albumi "[[Traveling Wilburys Vol. 1]]". 1988. aastal näidati televisioonis erisaadet "A Black And White Night", milles tausta laulsid mitmed tuntud artistid ja tausta mängis Elvis Presley [[TCB Band]]. Roy Orbison suri 6. detsembril 1988 südamerabanduse tagajärjel, kui ta külastas oma ema Nashville'is Tennessee osariigis. Kuu aega hiljem anti välja tema singel "[[You Got It]]", millest sai tema esimene singel [[Billboard]]i edetabeli esikümnes pärast ligi 25 aastat. Lisaks laulmisele huvitus Orbison mudellennundusest ning kogus [[Chevrolet Corvette]]'i autosid. ==Vaata ka== *"[[The Soul of Rock and Roll]]" == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://royorbison.com/ Ametlik koduleht] {{JÄRJESTA:Orbison, Roy}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1936]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 07ezzmsd6sbqezxu5nbs3b2304hwfch 0 74610 6174926 5985141 2022-08-07T14:23:37Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hradec Králové | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Hradec Králové | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Königgrätz | lipp = Flag of Hradec Kralove.svg | lipu_link = [[Hradec Králové lipp]] | vapp = Hradec_Kralove_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Hradec Králové vapp]] | pindala = 105,6 | elanikke = | asendikaardi_pilt = Map cz Hradec Králové kroton.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Hradec Králové asend | asendikaardi_pilt_laius = 200px }} '''Hradec Králové ''' (saksa keeles ''Königgrätz'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonna]] ja [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonna]] keskus. [[File:Hradec Králové K2 - 7.jpg|thumb|left|350px|Vaade kesklinnale õhust]] ==Vaata ka== * [http://www.virtualczech.cz/kraj-kralovehradecky/176-hradec-krlov Virtual show] *[[Hradec Králové Ülikool]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] 64bqmy8dzhyhwbceuzcyvsdv3mgwd8f 6174928 6174926 2022-08-07T14:24:33Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hradec Králové | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Hradec Králové | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Königgrätz | pilt = Hradec_Králové_(Königgrätz)_-_Velké_náměstí.jpg | lipp = Flag of Hradec Kralove.svg | lipu_link = [[Hradec Králové lipp]] | vapp = Hradec_Kralove_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Hradec Králové vapp]] | pindala = 105,6 | elanikke = | asendikaardi_pilt = Map cz Hradec Králové kroton.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Hradec Králové asend | asendikaardi_pilt_laius = 200px }} '''Hradec Králové ''' (saksa keeles ''Königgrätz'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonna]] ja [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonna]] keskus. [[File:Hradec Králové K2 - 7.jpg|thumb|left|350px|Vaade kesklinnale õhust]] ==Vaata ka== * [http://www.virtualczech.cz/kraj-kralovehradecky/176-hradec-krlov Virtual show] *[[Hradec Králové Ülikool]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] cojrg625dj1n9iw05pkpnzmas94yvew 6174929 6174928 2022-08-07T14:25:33Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hradec Králové | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Hradec Králové | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Königgrätz | pilt = Hradec_Králové_(Königgrätz)_-_Velké_náměstí.jpg | pildiallkiri = Velké väljak Hradec Králové vanalinnas | lipp = Flag of Hradec Kralove.svg | lipu_link = [[Hradec Králové lipp]] | vapp = Hradec_Kralove_CoA_CZ.svg | vapi_link = [[Hradec Králové vapp]] | pindala = 105,6 | elanikke = | asendikaardi_pilt = Map cz Hradec Králové kroton.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Hradec Králové asend | asendikaardi_pilt_laius = 200px }} '''Hradec Králové ''' (saksa keeles ''Königgrätz'') on linn [[Tšehhi]]s, [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonna]] ja [[Hradec Králové ringkond|Hradec Králové ringkonna]] keskus. [[File:Hradec Králové K2 - 7.jpg|thumb|left|350px|Vaade kesklinnale õhust]] ==Vaata ka== * [http://www.virtualczech.cz/kraj-kralovehradecky/176-hradec-krlov Virtual show] *[[Hradec Králové Ülikool]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] pqr5afqjfbprm9ko2ivx99um3k1bv9y 0 75104 6175153 6042273 2022-08-08T05:36:01Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Vaindloo saar | Pilt = Vaindloo island.jpg | Pildiallkiri = Vaindloo merelt | veekogu = [[Soome laht]] | Pindala = 0,066 | pindala viide = <ref name="EELIS">{{EELIS|saar|1307046928}}, vaadatud 22. augustil 2019</ref> | Pikkus = 0,6 | Laius = 0,2 | Rannajoone pikkus = 2,16 | Kõrgus = 4,2 | Rahvaarv = 0 | Asendikaardi pilt = Mohni Vaindloo Uhtju.png | osm = pind }} '''Vaindloo saar''' ([[rootsi keel|rts]], [[saksa keel|sks]] ''Stenskär''; [[1933]]. aastast ''Vaindlo''; [[vene keel|vn]] ''Стеншер'') on [[saar]] [[Soome laht|Soome lahes]], [[Eesti]] põhjapoolseim saar [[Lääne-Virumaa]]l [[Haljala vald|Haljala vallas]] [[Vainupea]] küla territooriumil. Saare pindala on 6,6 [[hektar]]it, rannajoone pikkus 2,16 kilomeetrit ja suurim kõrgus 4,2 m üle merepinna. Saar on sõltuvalt merevee tasemest umbes 600 meetrit pikk ja 200 meetrit lai. Saarel puudub püsielanikkond. ==Nimi== Saart on [[1675]] esmakordselt mainitud kui ''Eyl: met de Steng''. [[1686]] nimetati saart ''Stangshar'' ja [[1697]]–[[1709]] ''Eylandt met de Stengh''. <ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=vaindloo&F=M&C06=en Vaindloo saar Eesti kohanime andmebaasis.]</ref> Rootsikeelne nimi ''Stenskär'' ’kiviskäär’ on tulnud [[Vaindloo hiidrahn]]u või saare kivise rannavalli järgi. Eestikeelne nimi võib tuletuda Vainupea küla järgi sõnadest "[[vain]]" 'külavaheline või teeäärne rohumaa' ja "lood" 'saareke'. ==Asend== [[Fail:Vaindloo (Maa-amet kaldaerofoto 20120430 ID4922).jpg|pisi|vasakul|Vaindloo]] Saar asub [[Kunda laht|Kunda lahe]] vastas [[Kunda]]st 28 kilomeetrit ja [[Uhtju saar]]est 17 kilomeetrit põhjas. ==Loodus== Saar koosneb [[moreen]]ist ning selle rannale on moodustunud [[rannavall]]id. Vaindloo saarel on ka üks Eesti suurimaid [[rabakivi]]st [[rändrahn]]e, [[Vaindloo hiidrahn]], mille kõrgus on 7,7 m. Vaindloo saarel asub [[Vaindloo hoiuala|Natura hoiuala]], mille eesmärk on kaitsta lindude pesitsusala. Kaitsealused liigid on [[kivirullija]], [[sooräts]], [[krüüsel]], [[tõmmukajakas]], [[jõgitiir]] ja [[randtiir]]. ==Ajalugu== [[Pilt:Vaindloo tuletorn, 2005.jpg|pisi|upright|[[Vaindloo tuletorn]]]] Esimene teadaolev meremärk, 30–50 jala kõrgune kivitulp, ehitati saarele vastavalt [[Peeter I]] ukaasile [[1718]]. aastal. [[1723]]. aastast anti käsk süüdata tulba tipus tuli, mille kasutamise kohta andmeid pole. [[1859]]. aastal ehitati saarele puidust neljatahuline [[tüvipüramiid]]i kujuline paak [[Seiskari]] vana tuletorni materjalist. Paari aastaga oli päevamärk juba ümber kukkunud, sest selle metallosad olid kadunud. Seepärast rajati juba [[1862]]. aastal uus, 18 meetri kõrgune ja tüvipüramiidi kujuline päevamärk. Praegu asub Vaindlool [[1871]]. aastal ehitatud [[Vaindloo tuletorn]] koos tuletorni [[kordon]]i ja abihoonetega. Tuletorni konstruktsioon toodi [[Vormsi]]lt [[Saxby]]st, kus see oli ([[1864]]–1871) jäänud kohalikke vajadusi arvestades madalaks. [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] viimastel aastakümnetel ning [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal tegutses Vaindlool [[tuletorn]]iteenistus ja hiljem ka [[Eesti merevägi]]. Alates [[1919]]. aasta [[mai]]st tehti saarel [[ilmavaatlus]]i ja mõõdeti merevee läbipaistvust [[Tartu Ülikool]]i Ilmade Observatooriumi jaoks. [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kuni [[1940]]. aastani kehtinud haldusjaotuse järgi kuulus saar [[Viru maakond]]a. 1930. aastatel töötas saarel mereväe meresidepost. [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal, [[27. detsember|27. detsembri]] [[1939]] keskpäeva paiku heitsid kaks [[Soome]] tunnusmärkidega sõjalennukit Vaindloo saarele 9 pommi, mille tagajärjel purunes tuletorni aparatuur, kuid inimkaotuste kohta andmed puuduvad. [[20. august]]il [[1996]] taastati saarel mälestusmärk neljale [[1721]]. aastal [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] hukkunud Inglise meremehele, kes võitlesid [[Rootsi]] liitlastena [[Venemaa]] vastu. Mälestusmärgi lõhkusid okupatsiooni ajal Vaindloo kordonis baseerunud [[NSV Liidu piirivalve Eestis|Nõukogude piirivalvurid]]. Vaindloo saarel asub [[1994]]. aasta maist [[Eesti Piirivalve]] post koos [[radar]]ijaamaga ja neile voolu andev süsteem (praegu diiselgeneraator, varem hübriidenergia süsteem (tuulegeneraator kombineeritud diiselgeneraatorite ja akupargiga)). Saare järgi nimetati Eesti mereväe miinitraaler [[Vaindlo]]. == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Eerik. Vaindloo – üksindussaar Soome lahes. [[Uus Eesti]] nr 65, 6. märts 1938. Lk 5 *Eesti põhjapoolseim maa – Vaindloo. Päevaleht nr 2, 3. jaanuar 1940. Lk 5 *[[Jaan Vali]]. Eesti tuletornide ajalugu. 2011 *Kaja Sepp. [http://www.epl.ee/news/lp/reis-vabariigi-pohjatippu-kulla-pavarottile-ja-kassile.d?id=66664067 Reis vabariigi põhjatippu, külla Pavarottile ja Kassile]. Eesti Päevaleht, 31. august 2013 ==Välislingid== {{commonskat|Vaindloo}} *[http://www.looduspilt.ee/?page=pilt&id=2430 Vaindloo vaade] [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna saared]] [[Kategooria:Eesti äärmuspunktid]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] 3h0m7zn94ffy74xiysgxisv1cqdqcn8 0 83413 6175123 5980644 2022-08-07T21:36:53Z Suwa 141 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Trabzon | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 4685 | elanikke = 400 187 (2006) }} '''Trabzon''' (varasemad eestikeelsed nimed ''Trapesund'', ''Trapezund''; vanakreeka kontekstis ''Trapezus'' (''Τραπεζοῦς'')) on [[linn]] praegusel [[Türgi]] territooriumil, [[Must meri|Musta mere]] lõunakaldal. Trabzon on [[Trabzoni provints]]i halduskeskus. Linna seisukohalt on väga tähtis Musta mere sadam, peale selle asub seal [[Trabzoni ülikool]] ja lennujaam. ==Ajalugu== Kunagine [[Vana-Kreeka]] [[koloonia]], millest sai viimane [[Bütsants]]ile kuulunud [[Trebizondi linnriik]] enne [[Osmanite riik|türklastele]] alistumist (eksisteeris [[1204]] kuni [[1461]]). Asutati [[756 eKr]]. <!-- ära nüüd kiirusta, mõtle enne kui miskit teed ! :) <pre> *teisi nimekijusid läbi ajaloo? ** KNAB Trabzon türgi Tarapisun ee VAN HRV Trapesund ee VAN Ţarābizūn / طرابزون ar Trapezunt sks VAN Trapezoúnta / Τραπεζούντα kr Trebizond ingl VAN Trebizonda baski Trébizonde pr VAN Trapezus / Τραπεζοῦς vkr Trapizon / Տրապիզոն armeenia Ţraṗizoni / ტრაპიზონი / T’rap’izoni gruusia Trapezus la Trabzonas leedu TRANSKR Trebizonde holl AJAL Трабзон vn Трапезунд vn VAN ** en:wiki in English as Trebizond Greek Tραπεζοῦς (Trapezous) table-like central hill between the Zağnos (İskeleboz) and Kuzgun streams on which it was founded (τράπεζα meant "table" in Ancient Greek; note the table on the coin in the figure) latin Trapezus Greek, it is called Τραπεζούντα (Trapezounta) Turkish and Persian, it is written as طربزون. During Ottoman times, Tara Bozan was also used In Laz it is known as ტამტრა (T'amt'ra) or T'rap'uzani,[9] in Georgian it is ტრაპიზონი (T'rap'izoni) and in Armenian it is Տրապիզոն Trapizon. priest Byjiskian -- Hurşidabat and Ozinis Trebizonde (Fr.), Trapezunt (German), Trebisonda (Sp.), Trapesunta (It.), Trapisonda, Tribisonde, Terabesoun, Trabesun, Trabuzan, Trabizond and Tarabossan. jne </pre> --> <gallery> Pilt:Trabzonsign.jpg|Trabzon Pilt:Trabzon Hagia Sophia 4900.jpg|Hagia Sofia kirik Trabzonis </gallery> ==Vaata ka== *[[Trabzonspor]] [[Kategooria:Türgi linnad]] akz4sijsd1mneqgmg7tmc0r4ngcl1mn 0 89516 6175197 6171834 2022-08-08T06:59:42Z 2001:BB8:2002:4800:DA5E:D3FF:FE77:E548 /* Kaitseliini moodustamine */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Teise maailmasõja ajal toimunud Narva lahingutest; teiste Narvas toimunud lahingute kohta vaata lehekülge [[Narva lahing]].}} {{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}{{keeletoimeta}}{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} {{Sõjaline konflikt |konflikt=Narva lahing (1944) |osa= [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] <br>[[Sõjategevus Eestis (1944)|sõjategevusest Eestis]] 1944. aastal |pilt=Narva_jõgi_1999.jpg |pildiallkiri=Narva jõgi: [[Narva Hermanni linnus]] jõe vasakul kaldal [[Jaanilinna linnus]]e vastas (paremal) |aeg=2. veebruar<ref name="laar" /> &ndash; 25. juuli 1944 |koht= [[Narva]] |tulemus= Nõukogude võit |ala=Narva-taguse, Narva ja [[Vaivara vald|Vaivara valla]] idaosa langemine Nõukogude valdusse |osaline1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|20px]] [[Saksa Riik|Saksamaa]]<br> |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1= [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Johannes Frießner]] ([[Armeegrupp Narwa]])<br>[[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Felix Steiner]] ([[III Germaani Soomuskorpus]]) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leonid Govorov]] ([[Leningradi rinne]])<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Fedjuninski]] (2. löögiarmee)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nikanor Zahvatajev]] (12. kv laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nikolai Simonjak]] (30. kv laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Anatoli Andrejev]] (43. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Grigori Šerstnev]] (90. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Pjotr Kotelkov]] (106. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Ivan Alferov]] (109. laskurkorpus)<br>[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Vassili Trubatšev]] (117. laskurkorpus) |väeüksused1 = [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Väegrupp Nord]]i: [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Armeegrupp Narva]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[III Germaani Soomuskorpus]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide diviis "Nordland"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Pilt:11. SS-Freiwilligen-Panzergrenadier-Division „Nordland“.svg|20px]] [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[4. SS-brigaad "Langemarck"]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[Pilt:23rd SS Division Logo "Nederland".svg|20px]] [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"]]<br> [[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[20. Eesti SS-diviis]]i:<br> [[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[File:Estonian Division.jpg|27px]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement]]<br> [[Pilt:Flag of Germany 1933.svg|27px]] [[9. Luftwaffe välidiviis]] |väeüksused2 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]]: [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[2. löögiarmee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[14. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[98. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 4. laskurpolk<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 166. laskurpolk<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[131. laskurdiviis]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[30. kaardiväe laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[43. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[109. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[122. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 4. üksik merejalaväe brigaad <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[59. armee]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[6. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[43. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[117. laskurkorpus]]<br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[124. laskurkorpus]] [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]<ref name="JYhkF" /><br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] 13. õhuarmee osad |jõud1=123 541 meest<ref name="hiio" /><br /> 32 tanki<ref name="laar" /><br />137 lennukit<ref name="hiio" /> |jõud2=200 000 meest<ref name="laar" /><ref name="walter" /><br />2500 suurtükki<br />100 tanki<ref name="paulman" /><br />800 lennukit<ref name="hiio" /> |kaotused1=11 500 langenut või teadmata kadunut<br>46 500 haavatut või haiget<ref name="laar" /> |kaotused2=70 000 langenut või teadmata kadunut<br>250 000 haavatut või haiget<br>150 tanki<br>200 lennukit<ref name="laar" /> }} '''Narva lahing''' ([[Saksa keel|saksa]] ''Schlacht bei Narva''; [[vene keel|vene]] ''Битва за Нарву)'' oli Nõukogude [[Leningradi blokaad|Leningradi rinde]] ja Saksa [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narwa]] vaheline [[lahing]] [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] [[2. veebruar]]ist kuni [[26. juuli]]ni [[1944]], mis peeti strateegiliselt olulise [[Narva]] linna pärast. Nõukogude vägede [[Kingissepa-Gdovi pealetungioperatsioon]], veebruari [[Narva pealetung]], [[Putki lahing]] ja märtsi lõpu Narva pealetung olid osa Punaarmee talvis-kevadisest sõjakäigust.<ref name="glantz2" /> [[File:Leningrad-Novgorod.jpg|pisi|300px|right|Nõukogude vägede [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i ning [[Novgorod]]i-suunalised pealetungisuunad, 1944. aasta jaanuaris-veebruaris]] [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i jätkuna surusid Punaarmee [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] Eesti operatsioon rinde [[Narva jõgi|Narva jõeni]] eesmärgiga purustada armeegrupp Narwa ning tungida [[Tallinn]]a ja [[Pärnu]]ni. Nõukogude 2. löögiarmee eelväed lõid veebruaris jõe läänekaldale Riigiküla, Siivertsi-Vepsküla ja Krivasoo sillapead. Järgnenud pealetungid ebaõnnestusid Saksa ja [[20. eesti diviis]]i üksuste visa vastupanu tõttu, kellest viimased olid motiveeritud Eesti Vabariigi taassünni võimalusest. Armeegrupi Narwa vasturünnakud hävitasid linnast põhjas paiknevad sillapead ja surusid lõunapoolse Krivasoo sillapea koomale, stabiliseerides rinde suve keskpaigani. Nõukogude vägede [[suvine Narva pealetung]] viis linna vallutamiseni 25. juulil, sundides Saksa vägesid taanduma [[Tannenbergi liin|Tannenbergi kaitseliinile]].<ref name="laar" /><ref name="ents" /> ==Olukord enne lahingut== [[14. jaanuar]]il 1944 alustasid Leningradi rinde väed [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i [[Leningrad]]i blokaadi läbimurdmiseks ja [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] purustamiseks. Lahingut alustas [[Oranienbaum]]i [[platsdarm]]ilt 2. löögiarmee [[kindralpolkovnik]] [[Ivan Fedjuninski]] juhtimisel [[III Germaani Soomuskorpus]]e positsioonidele. Samal päeval alustasid [[Leningradi-Novgorodi pealetungioperatsioon]]i ka [[armeekindral]] [[Kirill Meretskov]]i juhitud [[Volhovi rinne|Volhovi rin]]de väed. Volhovi rinde 59. armee [[kindralleitnant]] [[Ivan Korovnikov]]i juhtimisel suutis [[Novgorod]]ist kahelt poolt möödudes Novgorodis paiknenud [[Wehrmacht]]i väegrupi peaaegu ümber piirata, [[21. jaanuar]]il hõivasid Punaarmee väed [[Novgorod]]i. 15. jaanuaril alustas [[Pulkovo kõrgendik]]ult rünnakut kindralpolkovnik [[Ivan Maslennikov]]i [[42. armee]]. Lootes Saksa [[18. armee (Wehrmacht)|18. armee]] ümber piirata, suunas Leningradi rinde juhataja armeekindral [[Leonid Govorov]] 42. armee lõunasse. [[III Germaani Soomuskorpus]] taandus Saksa vägede [[arjergard]]is. Nendes Punaarmee vastastes tõrjelahingutes paistsid silma, Saksa vägede taganemist katnud [[658. Eesti Pataljon|658.]] ja [[659. Eesti Pataljon|659. Eesti Idapataljon]]id. [[Major]] [[Alfons Rebane|Alfons Rebase]] juhitud 658. pataljon kaitses armee ainust taganemisteed [[Novgorodi–Luuga maantee]]l [[Sürkovo]] küla juures ja hiljem Luuga all [[Vaškovo]] küla juures edukalt. Eestlastest üksused liikusid pidevalt armee[[arjergard]]is katteüksustena. Nende lahingute eest anti Rebasele esimese eestlasena [[Raudristi Rüütlirist]]. [[Väegrupp Nord|Väegrupil Nord]] puudusid reservid nii ulatusliku rünnaku tõrjumiseks Leningradi ja Novgorodi all ning kuna 11. ''[[Luftwaffe]]'' [[välidiviis]] Leningradi all ei suutnud oma positsioone hoida ja jooksis laiali, ähvardas ümberpiiramine oma positsioone hoidvaid väeosasid. Üksused olid sunnitud tagasi tõmbuma ning kogu kaitse varises kokku. Kuna väeosadel puudus taganemisplaan ja nad ei teadnud, mida teha, muutus taandumine kohati paaniliseks põgenemiseks ja kaoseks. Punaarmee 42. armee lõunasse pööramine kergendas küll Narva suunal taanduvate vägede olukorda, kuid rinnet peatada ei suudetud. Punaarmeele oli antud korraldus murda vaenlase kaitse käigult ja tungida Wehrmachti järel kohe üle Narva jõe. Vähestena suutsid [[III Germaani Soomuskorpus]]ele allutatud väeosad ja mõned Wehrmachti üksused enam-vähem korrapäraselt taandudes säilitada võitlusvõime ja osutada ründajatele vastupanu ning jõuda uutele positsioonidele. ==Kaitseliini moodustamine== Kuna Leningradi alt taganema sunnitud ''[[Wehrmacht]]i'' [[18. armee]] [[LIV armeekorpus]] ja [[III Germaani Soomuskorpus]] taandusid [[Narva]] suunas ning ülejäänud armee [[Pihkva]] suunas oli Narva suunas taanduvate vägede juhtimine [[armee]] staabist võimatu. Seepärast moodustati Narva suunas taanduvatest vägedest [[jalaväekindral]] [[Otto Sponheimer]]i juhtimisel [[Sponheimeri grupp]]. Vastavalt Sponheimeri päevakäsule 31. jaanuarist 1944 pidi Peipsi järvest [[Krivasoo]] külani kaitse sisse võtma LIV armeekorpus ja sealt edasi kuni [[Narva laht|Narva laheni]] III Germaani Soomuskorpus. Seni markeerisid uut kaitseliini [[207. julgestusdiviis]]ile allunud julgestus- ja alarmüksused. [[Luuga jõgi|Luuga jõel]] [[Jamburg]]i ([[Kingissepp]]) lähedal panid [[diviis Nordland]] ja [[10. lennuväe välidiviis]]i riismed kindralmajor [[Hermann von Wedel]]i juhtimisel Punaarmee edasitungi mitmeks päevaks seisma. Võimaldades [[Panther-liin]]i lahingukorda seada ja taandunud vägedel ridu kohendada. Narva jõest idas võitlesid Punaarmee pidurdamisel ka teised eestlastest komplekteeritud üksused, nagu [[Fischeri pataljon]] [[kapten]] Georg Fischeri juhtimisel ([[Eesti Põhiüksus Narvas|Eesti Põhiüksusest Narvast]]). Neile lisandusid kohalikud omakaitseformeeringud. Jaanuari lõpuks oli Sponheimeril selge, et LIV armeekorpuse lõiku pole Luuga alt suuremaid võitlusvõimelisi üksusi saabumas. Saabuvatest üksustest sai arvestada [[227. jalaväediviis]]iga kellele allutati ka [[225. jalaväediviis]]i riismed. 170. jalaväediviis tõmmati aga täiendamiseks Luftwaffe 10. välidiviisi riismetega rindelt üldse välja. [[25. jaanuar]]il algas Narva evakueerimine, mis kestis kuni 2.-[[3. veebruar]]ini. [[1. veebruar]]il [[Eesti Omavalitsus#Eesti Omavalitsuse tegevus|kuulutas välja]] Saksa okupatsioonivõimude loal [[Eesti Omavalitsus]]e juht [[Hjalmar Mäe]] 1904–1923. aastal sündinud meeste [[üldmobilisatsioon]]i. Seega oli teatud perioodil rinde hoidmine Narvast lõunas põhiliselt [[94. julgestusrügemet|94. julgestusrügeme]]ndi I ja III pataljon ja Eestist mobiliseeritud [[29. Eesti Politseipataljon]]i 3. ja 4. kompanii ning [[30. Eesti Politseipataljon]]i ja alarmpataljoni Tartu ülesandeks. 10. veebruariks lisandus LIV armeekorpuse piirkonnas 477. tankihävitajate divisjon ja 388. väli-väljaõppediviisi ja 477. väli-väljaõppediviisi staabid ja üks pataljon. Alates 13. veebruarist juhatas Sponheimeri gruppi [[227. jalaväediviis]]i ülem [[kindralleitnant]] [[Wilhelm Berlin]]. 13. veebruaril jõudis Narva rindele kolmepataljoniline [[Eesti Piirikaitserügement Tallinn]], veebruari alguses mobiliseeritud eestlastest, nad määrati pataljonide kaupa Saksa diviiside alluvusse. Alates 14. veebruarist 1944 saadeti Narva rindele ka ([[brigaad]]ikoosseisuline, kaks kahe jalaväe[[pataljon]]iga [[rügement]]i, lisaks [[20. väli-tagavarapataljon|väli-tagavarapataljon]]i ja [[20. suurtükidivisjon|suurtükidivisjon]]iga) [[20. Eesti SS-diviis]]. Eesti SS-diviis vahetas välja 227. jalaväediviisi. 14. veebruaril alustati aastast 1940 Norras asunud [[214. jalaväediviis]]i toomist Narva alla. Diviis oli ilma [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarinde]] kogemuseta ja kõrgem väejuhatus nõudis selle kasutamist vähem pingelistes rindelõikudes. Diviis jõudis täies koosseisus kohale 25. veebruariks ja paigutati 61. ja 225. jalaväediviisi vahele Narvast lõunas. 23. veebruaril 1944 moodustas [[Armeegrupp Nord|armeegrupi Nord]] uus ülemjuhataja [[Walter Model]] Sponheimeri grupi asemele [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]], mida juhtis jalaväekindral [[Johannes Friessner]] ja mis allus otse [[Armeegrupp Nord|armeegrupile Nord]]. Narvast lõunas koordineeris kaitset [[XXVI armeekorpus]], kellele allusid 225., 214. ja 170. jalaväediviisid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala koordineeris kaitset kindral [[Wilhelm Berlini grupp]], kellele allusid 61., 227. ja 58. jalaväediviisi osad. [[Narva sillapea]]l Narva jõe idakaldal ja Narvast põhjas paiknes [[III Germaani Soomuskorpus]], millele allusid [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderibrigaad "Nederland"|soomusgrenaderibrigaad Nederland]] ja [[11. soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|SS-diviis Nordland]] ning [[20. Eesti SS-diviis]]. [[Soomusgrenaderidiviis "Feldherrnhalle"|Soomusgrenaderidiviis Feldherrnhalle]] oli [[Armeegrupp Narwa|armeegrupi Narva]] peakorteri otsealluvuses, rannakaitset koordineeris 2. õhutõrjediviisi staap. Veebruari lõpus komandeeriti armeegrupi Narva juurde [[Armeegrupp Nord|armeegrupi Nord]] tankiüksuste juhataja kolonel krahv [[Hyazinth von Strachwitz]], kelle käsutuses oli peamise löögijõuna major [[Willy Jähde]] rasketankide Tiger [[502. rasketankipataljon]]. 26. veebruaril 1944 oli armeegrupi Narwa käsutuses 22 [[PzKpfw VI Tiger]], 5 [[PzKpfw V Panther]] ja 5 [[PzKpfw IV]] tanki. ===Väeosade paigutus Jaanilinna kaitseliinil lahingu algul=== [[File:Narvamaa1930.jpg|pisi|left]] Rannikul [[Meriküla]]s paiknes [[31. Politseipataljon]], [[Auga]]l mereväepataljon Hohenschildt, [[Narva-Jõesuu]]s mereväepataljon Schneider. Kõik kolm kuulusid ''Kampfgruppe Küstesse'', mille staap asus [[Auga]]l. Veebruari esimestel päevadel paigutati mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgrupid Kausch, Gehrman ja Wengler. [[Siivertsi]]st Narva linna piirini Nederlandi 54. pioneeripataljon. [[Fail:Narva 1944.jpg|pisi|]] [[Jaanilinna sillapea]]l [[Relva-SS]] [[III Germaani Soomuskorpus]] 11. SS-diviisi Nordland ülem [[SS-Brigadeführer|''SS-Brigadeführer'']] [[Fritz von Scholz]]i juhtimisel. Narva linna lõunaosas Nordlandi [[23. SS-soomusgrenaderirügement "Norge"|23. SS-soomusgrenaderirügement Norge]] (''SS-Panzergrenadier-Regiment 23 „Norge“'') ja [[Omakaitse#Eesti kaitselahingud 1944. aastal|Omakaitse Narva üksus]], edasi [[29. Eesti Politseipataljon]] [[Krivasoo]]st mööda, sealt 61., 225. ja 170. diviisist moodustatud lahingugrupp, edasi kuni Peipsini [[30. Eesti Politseipataljon]]. [[File:Bundesarchiv Bild 101I-461-0213-34, Russland, Panzer VI (Tiger I) wird aufmunitioniert.jpg|pisi|left|Saksa [[Tiger I]] rasketank]] Narva toodi ka 23 [[Tiger I|Tiiger]] rasketankist koosnev [[502. rasketankipataljon]]i (''[[:de:Schwere SS-Panzer-Abteilung 102|Schwere SS-Panzer-Abteilung 502]]'')<ref>[[Jüri Kotšinev]], [http://kultuur.elu.ee/ke510_wermachti_soomusrusikas.htm Wehrmacht II maailmasõjas. Wehrmachti soomusrusikas], [[Kultuur ja Elu]], 4/2012</ref> 1. kompanii. Pataljon anti Nordland ülema SS-''Brigadeführer'' [[Fritz von Scholz]] käsutusse ja paigutati Narva linna ja [[Jaanilinna sillapea]]le. Operatiivsete ülesannete täitmiseks jäi Nordlandi 11. soomustatud luurepataljon (''SS-Panzer Aufklärung Abtelung 11'') ''[[SS-Hauptsturmführer]]'' [[Rudolf Saalbach]]i juhtimisel ja [[11. SS-tankipataljon "Hermann von Salza"|11. SS-tankipataljon Hermann von Salza]] [[SS-Obersturmbannführer|SS-''Obersturmbannführer'']] [[Paul Albert Kausch]]i juhtimisel. [[Fail:Feste Plätze Ostfront 1944.png|pisi|250px|right|Rindejoon Idarindel 1944. aasta 1. märtsil]] Punaarmee Leningradi rinde 2. löögiarmee väeosad asusid Jaanilinna-Narva ruumis. 14. laskurkorpuse ja 30. kaardiväe laskurkorpuse väed asusid Narva-Jõesuu ja Narva vahelisel alal: [[48. üksik merejalaväebrigaad]] ([[Narva-Jõesuu]]), 98. laskurdiviis ([[Tõrvala]]), 131. laskurdiviis ([[Popovka]]) Narvast põhjas. 2. löögiarmee 30. kv laskurkorpuse, 71. üksiku merejalaväebrigaadi, 43., 109. ja 122. laskurkorpuse väeosad Narvast lõunas, [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] ruumis Narva jõest idas. 2. löögiarmee 314. laskurdiviis asus [[Ust-Žerdjanka]] ruumis. Punaarmee 11. laskurdiviis asus Narva jõe keskjooksul [[Omuti]] ruumis ning 43. laskurdiviis [[Permisküla]] ruumis Narva jõe ülemjooksul Peipsi järve ja Vasknarva juures. [[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|250px|right|Lahinguskeem Narva ja Virumaa piirkonnas, 1944. aasta 10. veebruarist 23. aprillini]] ==Veebruari-märtsi lahingud== 1. veebruaril 1944 jõudsid Punaarmee 2. löögiarmee üksused [[Tõrvala]] juures Narva jõeni. Eelüksused asusid seda käigult ületama, mis aga ei õnnestunud. Järgnevalt lõid nad aga sillapead [[Narva jõgi|Narva jõ]]e läänekaldal [[Narva-Jõesuu]] ja [[Narva]] vahelisel alal, [[armeegrupp Narwa]] rannikukaitse võitlusgrupi kaitselõigus. ===Kudruküla sillapea=== 2. veebruaril avastasid kindralmajor [[Anatoli Andrejev]]i juhitud 43. laskurkorpuse 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu üksused Saksa rindes hõreda koha ja lõid Narva jõe alamjooksu suudmes [[Kudruküla]] juures Narva jõe läänekaldale [[sillapea]] ([[Kudruküla]], [[Riigiküla]] ja [[Pähklimäe|Vaasa]]-[[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] juures). 98. laskurdiviisi 4. laskurpolgu võitlejad mehitasid sillapea probleemideta. Peagi täiendasid neid 166. laskurpolgu võitlejad [[Vepsküla]] ruumis. [[Narva-Jõesuu]]sse tegid dessandi ka 48. üksiku merejalaväebrigaadi allüksused. Lõigu eest vastutav Rannikukaitse võitlusgrupi juhataja ''[[SS-Brigadeführer]]'' [[Christian Poul Kryssing]] suutis vasturünnakut juhtides kolme tanki kaasabil koos jalaväega 166. laskurpolgu [[Vepsküla sillapea]] puruks lüüa ja nõukogude väeüksused Narva jõe idakaldale tagasi suruda. Likvideeriti ka 4. laskurpolgu sillapea ning merejalaväelaste dessant. [[File:Narva terrain.png|pisi|250px|right|Narva piirkonna looduslik kaart]] ===Lahingud Narva jõe joonel=== [[29. Eesti Politseipataljon]]i allüksused asusid Narva jõe liinil [[Uusna]]-[[Vääska]] lõigul – 1. kompanii [[Ust-Žerdjanka]] küla juures, 2. kompanii [[Uusna]] küla juures, 3. kompanii reservis. Narvast edelas [[Ust-Žerdjanka]] ruumis tungisid 122. laskurkorpuse 314. laskurdiviisi 1078. laskurpolgu osad 2. veebruaril [[Vääska]] ning [[Aa|Männiku]]ni ja murdsid Krivasoos ja Vääska jõe ääres 29. Eesti Politseipataljoni kaitsest läbi ja raskeid kaotusi kandes (eriti 1. kompanii) oli pataljon sunnitud oma positsioonidelt taganema. Vääska juures üle jõe, seisis nende vastas üks rühm 29. politseipataljonist. Üks rühm ei suutnud Punaarmee masse tagasi hoida, need tungisid edasi nii lõuna kui põhja poole. Politseipataljoni riismed taandusid Auvere jaama suunas, major [[Karl Ant]]i juhitud 29. politseipataljoni I kompanii taganes võitlustega [[Putki]] suunas ja reservis olnud III kompanii sattus segadusse ning tõmbus omavoliliselt tagasi. Krivasoos kaitsel olnud II kompanii tõrjus aga, raskeid kaotusi kandes, nii üle jõe kui piki jõge tehtud rünnakud ja lahkus positsioonidelt alles käsu peale. Sissetungilahinguid pidavale 314. ld suunati 5. veebruaril toetuseks 125. laskurdiviisi kaks [[polk]]u. Uusna- Krivasoo- Väätsa juurest suundusid nad läände ja põhja, jõudes välja peaaegu [[Vaivara]]ni, [[Sirgala]]ni, [[Putki]]ni ja [[Auvere raudteejaam]]ani. 4. veebruaril asetsesid Narva jõe keskjooksu piirkonnas: [[Kivinõmme]]l ([[225. jalaväediviis]]) – [[Stepanovštšina (Leningradi oblast)|Stepanovštšina]] (225. jalaväediviis) – [[Zagrivje]] ([[61. jalaväediviis]]). [[Permisküla]]-[[Vasknarva]] piirkonda mehitas [[30. Eesti Politseipataljon]] major [[Julius Ellandi]] juhtimisel. 5. ja 6. veebruaril tegid Punaarmee 11. laskurkorpuse väeosad katse forsseerida Narva jõge [[Omut]]i juures, [[30. Eesti Politseipataljon|30. Eesti Politseipataljoni]] kaitselõigus ning 219. ja 320. laskurpolgu osad moodustasid ka seal sillapead. Jaanilinna-Narva suunal kulgenud 109. laskurkorpuse rünnak peatati [[Popovka]] – [[Lilienbach]]i – [[Dolgaja Niva (Kingissepa rajoon)|Dolgaja Niva]] joonel, Narva jõest idakaldal. Idakaldal, Narva linnast edelasuunal jäi veel ka Saksa vägede Jaanilinna sillapea, mida piiritlesid [[Krivasoo]] – [[Dolgaja Niva (Slantsõ rajoon)|Dolgaja Niva]] – [[Pustoi Konets]]i asulad. [[Jaanilinn]]a hõivamise katsed lõppesid edutult. [[11. veebruar]]il alustasid [[Permisküla]] juures tungisid 11. laskurdiviisi väeosad üle jõe ning moodustasid uue sillapea. Narvast põhjas tungisid 43. laskurkorpuse 98. ld ja 131. ld väeosad Vepsküla ja Siivertsi suunal, kuni 2 km kaitsesse. 109. lk väeosad tungisid peale Narvast lõunas ja edelas [[Soldino]] suunal, saavutamata edu. [[Vasknarva]] ruumis [[Karol]]i juures teostas 43. ld 147. lp dessandi ning moodustas sillapea. ===Lahingud Krivasoo sillapeal=== Pärast Punaarmee vägede ümbergrupeerimist alustasid väed [[11. veebruar]]il uuesti pealetungikatseid. Narvast lõunas pealetungi 30. kv lk 63. ja 64. kv laskurdiviis [[Krivasoo küla|Krivasoo]] Saksa vägede kindralleitnant [[Wilhelm Berlin]]i [[227. jalaväediviis]]i ja kindralleitnant [[Walther Krause]] [[170. jalaväediviis]]i kaitseliinile ning jõudsid välja jõe läänekaldal sillapead kaitsnud 314. ld väeosadeni. 13. veebruaril alustasid pealetungi teise [[Ešelon (sõjandus)|ešelon]]i väeosad, 30 kv lk 45. kaardiväe laskurdiviisi väed ning laiendasid pealetungiga Narvast edelas olnud [[Krivasoo sillapea]] piirkonnas 13 km võrra kaitse sügavusse. 15. veebruaril toimus veel [[2. löögiarmee]] ja 30. kv lk vägede rünnakud Krivasoo suunal, 64. ja 45. kv ld väeosadel õnnestus tungida [[Auvere platsdarm]]il mõnes kohas üle [[Tallinna–Narva raudtee]] [[Auvere jaam]]a piirkonnas. 191. kaardiväepolk jõudis 2 km kaugusele [[Tallinna–Narva maantee|Tallinna–Narva maanteest]], kuid tõrjuti 170. jalaväediviisi ja [[502. rasketankipataljon]]i [[Tiger I|Tiiger]] rasketankidega. 15. veebruari varahommikul alanud 2. löögiarmee üksuste rünnakud toimusid viie järgneva päeva jooksul. Krivasoo sillapea vastu võitlesid Feldherrnhalle diviis ja rügement Gnesen, Auvere juures 20. veebruaril alanud ja tankide toetusel kolme päeva jooksul sooritatud Punaarmee rünnakud ei toonud edu. Auvere platsdarmi vasakul küljel asunud [[Sirgala]] piirkonnas kaitsel asunud 23. soomusgrenaderirügement Norge rügemendiülem Relva-SS Obersturmbannführer [[Arnold Stoffers]] langes 25. veebruaril Punaarmee Auvere platsdarmi vasaku (läänepoolse) kotiosa likvideerimisel ja tema vaprust hinnati [[Postumus|postuum]]selt 12. märtsil [[Raudristi Rüütlirist]]iga. {{Vaata|Auvere platsdarm}} ''([[:en:Battle for Narva Bridgehead|en]])'', ka [[Narva sillapea]] lahingud ===Meriküla dessant=== [[Narva laht|Narva lahelt]] teostas BPL 260. üksik mereväe laskurbrigaadi pataljon 14. veebruaril [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]]. Merejalaväe brigaadi [[dessant]] korraldati [[Krivasoo kott|Krivasoo kotist]] [[Auvere]]st põhja poole ründavate Punaarmee üksuste toetamiseks. Merikülas maabus 517 Nõukogude võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel, kellel oli ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]a ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega ning läbi lõigata [[Narva jõgi|Narva jõe]] joonel võitlevate Saksa vägede taganemistee. {{Vaata|Meriküla dessant}} 19. veebruaril anti 43. laskurkorpusele korraldus üle minna kaitsele Narvast põhjas. Narva piirkonda koondati veebruari lõpus kolm armeed, lisaks 2. löögiarmeele ka [[8. armee (NSV Liit)|8.]] ja [[56. armee]], nende seas [[8. Eesti laskurkorpus]]. 21. veebruaril 1944 vahetasid 20. eesti vabatahtlike SS-diviisi üksused välja Narva jõe ääres viimased [[227. jalaväediviis]]i osad. [[20. eesti vabatahtlike SS-diviis]]i [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljon]]i positsioonid kulgesid [[Pähklamäe]]st [[Vepsküla]]ni. [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] asus [[Vepsküla]]s, [[46. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II/46 pataljon]] [[Riigiküla]]s. 20. veebruaril diviisi asupaika jõudnud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] paigutati [[Peeterristi]]le. ===[[Riigiküla]] sillapea=== [[File:Possible locations of the Teusina village along the Narva river.jpg|pisi|300px|[[Narva jõe alamjooks]] Narvast [[Narva-Jõesuu]]ni, [[Kudruküla]], [[Tõrvala]], [[Riigiküla|Riigi]], [[Vepsküla]]]] [[6. veebruar]]il ründasid nõukogude väeosad, mereväelastest edasi Narva jõe joonele taanduvatest sõduritest moodustatud võitlusgruppide Kausch ja Wengler positsioone, kuid paisati tagasi. [[11. veebruar]]il tungisid nõukogude väeosad uute rünnakukatsega, kuid paisati tagasi idakaldale. [[12. veebruar]]il taasalanud rünnakutega suutsid nõukogude väeosad [[Riigiküla]] ja [[Siivertsi]] vahel luua [[sillapea]]d. 21. veebruaril võttis [[20. Eesti SS-diviis]] üksused üle [[227. jalaväediviis]]i lõigu Narvast põhjas. Eesti SS-diviisi pataljonid rakendati Punaarmee sillapeade likvideerimisele Narvast põhjas. 21. veebruariks suutsid nad Narva jõeni välja murdes eraldada Riigi sillapea [[Siivertsi]]st. [[24. veebruar]]il ründasid [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] osad SS-Haupsturmführer [[Rudolf Bruus]]i juhtimisel [[Riigiküla]] sillapead (1200 m pikk ja 300 m lai) põhjast, I pataljon lõunast. Lahing kestis üle kümne tunni, 6. kompanii 20-meheline löögirühm, [[Rühm (sõjandus)|rühm]]aülem SS-[[Oberscharführer]] [[Rein Männik]]u juhtimisel rullis vastaste kaevikud üle ning sillapea likvideeriti. Rein Männikut autasustati korraga nii II kui I klassi [[Raudrist]]iga. Rügemendi ametlike andmete kohaselt kaotas venelane neis lahingutes langenutena üle 300 mehe. Vangi andis end vaid 12 meest ja 2 naist. Rügemendi enda kaotused olid langenuid 13 meest ja haavatuid 32. Narvast edelas olid eestlaste vasturünnakud vaenlase visast vastupanust hoolimata edukad. 29. veebruaril alustati [[Vepsküla]]-[[Siivertsi]] sillapea likvideerimist. [[20. Eesti SS-vabatahtlike diviis]]i pataljonid ''SS-Oberführer'' Augsbergeri juhtimisel purustas koos ühe germaani [[III SS-tankikorpus]]e vabatahtlikega mitu päeva kestnud ründeheitlustes, [[5. märts]]iks vastase mõlemad tugialad Narva jõe läänekaldal ja tekitas talle suuri inimkaotusi. {{Vaata|Riigiküla sillapea}} ===Vepsküla sillapea=== 28. veebruarist 3. märtsini 1944 ründasid 11. SS-vabatahtlike soomusgrenaderidiviisile allutatud [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] Nõukogude tugiala Narva jõe vasakul kaldal [[Vepsküla]] piirkonnas ja surusid vastase lõpuks lähivõitluses üle jõe. Vepsküla-Siivertsi sillapead ründasid läänest 20. Eesti SS-diviisi 46. rügemendi mõlemad pataljonid ja 45. rügemendi I pataljon. Rünnakut juhtis 45. rügemendi ülem [[Paul Vent]]. Lõunast, Narva suunalt, ründas sillapead [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"|24. SS-soomusgrenaderirügement Danmark]]. Vepsküla-[[Siivertsi]] sillapea oli tegelikult õige väike piki Narva-Jõesuu maanteed ca 3-4 km, sügavuti paar kilomeetrit. Lahingud selle likvideerimiseks kestsid vahelduva eduga kaks nädalat. {{Vaata|Vepsküla sillapea}} ===Vaasa sillapea=== 1. märtsil vallutasid [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] [[46. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] raskes käsivõitluses [[Vepsküla]] ja [[Vaasa küla|Vaasa]] sillapea. Rivist välja langenud rünnaku juhtide<ref>[https://jarvateataja.postimees.ee/2068129/endine-saksa-sodur-ordeneid-ei-oota Endine saksa sõdur ordeneid ei oota], 16. detsember 2006</ref> [[Helmut Rõõmussaar]]e ja [[Jaan Lumera]] asemel võttis juhtimise enda peale SS-Unterscharführer [[Harald Nugiseks]], kes sai selle rünnaku eest [[Rüütlirist]]i. {{Vaata|Vaasa sillapea}} ===Jaanilinna sillapea=== Saksa väed hoidsid Narva jõe idakaldal sillapead [[Jaanilinn]]ast idas, mida Punaarmee maruliselt ründas 3.-4. märtsil tungides linna agulisse. See sundis sakslasi osa vägesid Siivertsi piirkonnast üle jõe paiskama. {{Vaata|Jaanilinna sillapea}} ===Siivertsi sillapea === [[Siivertsi]] piirkonnas [[Siivertsi kalmistu]] juures kaitsele asunud [[11. soomusgrenaderide SS-diviis Nordland|11. soomusgrenaderide SS-diviisi Nordland]] [[24. SS-soomusgrenaderirügement "Danmark"|24. SS-soomusgrenaderirügemendi Danmark]] 16. kompanii lõigus tegid Punaarmee väeosad Narva jõe forsseerimise katse 13. veebruaril, kuid Saksa väeosad SS-Hauptsturmführer Günther Wanhöfer juhtimisel ja ooberst [[Maximilian Wengler]]i Saksa 336. grenaderirügemendi ja leitnant [[Otto Carius]]e [[502. rasketankipataljon]]i 2. kompanii [[Tiger I|Tiiger]] rasketankide toetusel vähendati Punaarmee sillapead piirkonnas. Narva jõe idakalda [[Jaanilinna sillapea]] hoidmiseks suunati osa sakslaste vägesid [[Siivertsi]] piirkonnast, Narva linna põhjaosas, üle jõe. Siivertsi kaitselõigu täiteks suunati reservist eestlaste üksused. 29. veebruaril alustati Vepsküla-Siivertsi sillapea likvideerimist. 20. Eesti diviisi mõlemad rügemendid ([[45. Relva-SS Grenaderirügement|45.]] ja [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46.]]) surusid läänesuunalt rasketes heitlustes vastast järjest väiksemale maa-alale kokku seda peamiselt tiibadest. Rünnakut juhtis 45. rügemendi ülem [[Paul Vent]]. Kogu Narva jõgi võeti flankeeriva tule alla mis välistas abijõudude ja laskemoona täiendava ületoomise. Vastase maha surumiseks lasti käiku leegiheitjad, millega suruti vastupanu maha kaevikuis ja punkreis. Lõunast, Narva suunalt, ründas sillapead 24. SS-rügement Denmark Nordlandi diviisi ülema SS-Gruppenführer [[Fritz von Scholtz]]i juhtimisel. 4. märtsi õhtuks oli vastase käes veel vaid paarisaja meetripikkune lõik Narva jõe läänekaldal. 5. märtsi hommikul moodustati rünnakrühmad [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] meestest eesotsas leitnant Mägi ja 45. rügemendi meestest leitnant Palmi juhtimisel. 5. märtsil murdis SS-[[Obersturmführer]] [[Martin Mägi]] rünnakgrupp lõpuks [[Siivertsi]] sillapea vastupanu. 5. märtsi hommikul kella seitsmeks oli lahing lõppenud ja Narva jõe läänekallas linnast põhja poole kogu ulatuses puhastatud nõukogude dessandi vägedest. Samal hommikul kella 9-10 vahel üritas vastane veel kord ülejõe tulla, Punaarmee üksused jõudsid jõe keskjoonele ja siis avati maruline tuli kõigist relvaliikidest ning venelasi kostitati ka nende endi relvadest, sealhulgas trofeeks saadud Maximi kuulipildujast. Ükski punaarmeelane Narva jõe läänekaldale ei jõudnud. {{Vaata|Siivertsi sillapea}} ==Märtsilahingud == [[Fail:Narva area.png|pisi|300px|right|Rindejoon ja vägede [[diskolatsioon]] Narva piirkonnas 1944. aasta märtsis]] Märtsi alguses Narva rinne stabiliseerus, Narvast mere pool suruti Punaarmee Narva jõe idakaldale tagasi. Narva linnas hoidis [[III Germaani Soomuskorpus]] enda käes ka jõe idakaldal olevat [[Jaanilinn]]a linnaosa. Narvast edelas oli Punaarmeel veerandsaja kilomeetri laiune ja kuni 12 km sügavune [[Auvere platsdarm]] jõe läänekaldal, kuid see takerdus sealses metsa- ja soomaastikus. Auvere platsdarmi loodenurgalt jäi Soome laheni vaid 5–6 km. Auvere platsdarm ohustas III Germaani Soomuskorpus ja muid Saksa ning Eesti väeosi Narva, Narva-Jõesuu ning Auvere vahelisel alal, mis oleks Punaarmee läbitungimisel Soome laheni kotti jäänud. Narva jõe ülemjooksu idakaldale koondati 59. armee kindralleitnant [[Ivan Korovnikov]]i juhtimisel, mis asus Narva jõe läänekaldal olevale platsdarmile, et planeeritud läbimurre mereni teoks teha. 59. armee rünnak Saksa Narva grupeeringu äralõikamiseks algas [[1. märts]]il ning oli suunatud üle tänapäevase Sinimäe aleviku [[Mummassaare]] rannikule. 59. armee rünnakut toetas 2. löögiarmee rünnak Narvale ning Narva jõe läänekaldale, et siduda sealseid Saksa-Eesti väeosi. [[8. märts]]il alustas Narva lähistel pealetungioperatsioone venelaste 2. löögiarmee. Jaanilinna sillapead ründavad Punaarmee väeosad löödi Nordlandi ja Nederlandi jõududega esimese kolme päeva jooksul tagasi. Nordland ja Nederland jäid oma kohtadele püsima aprilli kuu keskpaigani. 14. märtsil läks Narva jõe ülemjooksul Punaarmee 8. armee vastu rünnakule Saksa 122. jalaväediviis, 16. märtsil tegi Punaarmee viimase ja suurema katse ületada Narva jõgi. Punaarmee pealetung Vaivara–Auvere positsioonide läbimurdmiseks lõunasuunalt kestsid 59. armee poolt vahetpidamata kuni 8. aprillini. Selleks ajaks oli venelaste 59. armee kandnud selliseid kaotusi, et ta 10. aprillist vahetati välja kindralleitnant [[Filipp Starikov]]i juhitud [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]]. Saksa armee positsioonid [[Vaivara]]–[[Auvere]] ruumis ja [[Narva jõe alamjooks]]ul jäid püsima. Pealetungi tulipunkti Vaivara–Auvere lõigus kaitses [[XXXXIII armeekorpus]], [[Narva jõe ülemjooks]]u kaitsepositsioonidel asus Saksa [[XXVI armeekorpus]]. {{Vaata|Putki lahing}} ===Märtsipommitamised=== {{Vaata|Märtsipommitamine}} {{vaata|Märtsipommitamine Narvas}} 6.–7. märtsil 1944, ''[[Märtsipommitamine Tallinnas]] 9. ja 10. märtsil 1944 '' 8. märtsil algas Punaarmee 30. kaardiväe laskurkorpuse üksuste edasitung [[Jaanilinna sillapea]]le Narva all, 11. märtsil tungisid Punaarmee väeosad läbi Saksa kaitseliinist [[Lilienbachi mõis]]a juures, kuid kohtasid [[Narva sild|Narva silla]] juures Saksa tankiüksuse visa vastupanu ja olid suurte kaotuste tõttu sunnitud pealetungi lõpetama. 9. märtsi alustasid Punaarmee 4 diviisi pealetungi ka Auvere tugialalt põhja suunas, et murda Berlini Grupi („Feldherrnhalle“, 227., 170., 58. ja 61. jalaväediviisi pataljonid) vastupanu ning III SS-soomuskorpuse jõud Narva-Jaanilinna ruumis sisse piirata. 9. ja 10. märtsil anti [[III Germaani Soomuskorpus]]e alluvusse veel 122. jalaväediviis. 11. märtsi hommikul ründas Punaarmee 20. Eesti SS-diviisi lõigus [[Siivertsi]]st [[Vepsküla]]ni, õhtuks rünnak tõrjuti, kuid Eesti diviis kandis tõsiseid kaotusi. 12. märtsi ööl tuli üle Peipsi jää ja tungis [[Mustvee]] lähedal [[Omedu jõgi|Omedu jõesuusse]] Saksa vägede tagalasse 400-meheline [[Esimene Eesti Partisanide Brigaadi|Esimese Eesti Partisanide Brigaadi]] Dmitri Makarovi III partisanibrigaad, mis purustati 94. julgestusrügemendi III pataljoni ülema major Bernhardi, [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti piirikaitserügemendi]] III pataljoni 12. kompanii ja omakaitseüksuste poolt mõne päeva jooksul, [[Tarakvere lahing|Tarakvere]] ja [[Kangroveski]] ümbruses<ref>[[Meinhard Leetmaa]], Sõjas ja ikestatud Eestis, Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1979. Stockholm: Spånga Tryckeri</ref>. Brigaad jõudis [[Tudu]], [[Virunurme]] ja [[Mäetaguse (Vinni)|Mäetaguse]] jooneni, seejärel peatati [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]] ja [[Virunurme]] vahelises ruumis ja suruti tagasi [[Murakasoo]] saartele. Väikesel osal õnnestus pääseda läbi metsade Peipsi äärde ja üle jää tagasi, mõni väiksem grupp jäi [[Sirtsu soo]] ümbruse metsadesse, kus neile terve järgneva kevade ja suve veel jahti peeti. {{Vaata|Tarakvere lahing}} ===Krivasoo kott=== {{Vaata|Krivasoo kott}} ''/platsdarm, Krivasoo läänesillapea ja Krivasoo idasillapea'' [[Fail:Narva Feb10 Apr23 44.jpg|pisi|]] [[Idarinne (Teine maailmasõda)|Idarind]]e lahingud Narva ruumis jätkusid 16. märtsil, siis õnnestus Punaarmeel [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] [[45. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] positsioonidesse sisse murda. [[45. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I/45]] pataljon ning ''Standartenführer'' Tuulingu juhitud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendi]] osad suutsid vastase tagasi lüüa. 17. märtsil kandus võitlus Krivasoo sillapea sisemusest Vaivara-Sinimägede ümbrusse, kus Punaarmeel õnnestus edasi liikuda vaid pool kilomeetrit. 19. märtsil hõivas Punaarmee 2. LA 256. LD [[Auvere raudteejaam]]a, [[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]], [[Hundinurga|Huntaugu]] ja [[Tagapere]]. Auvere raudteejaama ja [[Vaivara]] vahelisse lõiku koondati Saksa 11., 61., 170. ja 227. diviisid ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankid. ===Auvere platsdarmi lahingud=== :Auvere platsdarm (saksa kirjanduses ''[[:de:Schlacht um den Brückenkopf von Narva|Brückenkopf von Narva]]'', vene kirjanduses ''[[:ru:Нарвский плацдарм|Нарвский плацдарм]]'') Märtsi lõpus ja aprilli alguses peeti lahingud Punaarmee Auvere tugiala lääne- ja idakõrva tagasitõrjumiseks Narvast läänes ja edelas. Auvere platsdarmi rindejoonest väljaulatuvad [[platsdarm]]id, ohustasid Tallinna–Narva raudteed ja neid saanuks kasutada tugialadena mereni tungimiseks ning Narva jõel olevate väekoondiste sissepiiramiseks. 19. märtsil alustati vastupealetungi Punaarmee Auvere platsdarmile [[III Germaani Soomuskorpus]]e ja [[LIV armeekorpus]]e väeosadega. Operatsiooni juhtis selleks armeegrupile Narwa juurde antud [[XXXXIII armeekorpus]]. XXXXIII armeekorpusele allutati 227. ja 122. jalaväediviis, soomusgrenaderidiviis Feldherrnhalle ja 61. ning 170. jalaväediviisi osad, kolonel krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i tankikoondis ning armee- ja korpuseüksused. Saksa 61. ja 170. diviisi väeosad ja krahv [[Hyazinth von Strachwitz]]i ning Feldherrnhalle tankid ründasid sillapead [[Auvere]]s [[Tallinna-Narva raudtee|Narva–Tallinna raudtee]]l, kuuekilomeetrisel rindelõigul Vanamõisa-[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]] vahelisel alal, piki [[Auvere]]-[[Kärekonna (Vaivara)|Kärekonna]] ja [[Haava]]-[[Pustoška]] teid. Narvast lõunas ümber [[Auvere]] tugiala kaitset koordineerinud kindral Wilhelm Berlini grupi senise rindelõigu juhtimise võttis üle 20. märtsil 1944 kindralleitnant Ehrenfried Boege [[XXXXIII armeekorpus]]. 26. märtsil algas vastupealetung ja Tagapere ja [[Kirikuküla (Vaivara)|Kirikuküla]] juures. Kolm ööd-päeva kestnud lahingute järel oli Punaarmee 72. ja 109. laskurkorpuse väed sunnitud taanduma teisele poole [[Tallinna–Narva raudtee|Narva–Tapa]] raudtee lõiku. Krivasoo sillapea „läänekõrv“ oli likvideeritud. 19. aprillil jätkas XXXXIII armeekorpus rünnakut Auvere tugiala lääneküljel, kuid ilma suurema eduta ja 23. aprillil lõpetati XXXXIII armeekorpuse pealetung. Punaarmee pealetung 20. Relvagrenaderide Eesti SS-diviisi rindelõigus Narva ruumis vaibus ja valitses suhteline rahu kogu [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] rinde ulatuses. Korpused ja diviisid said oma üksusi uuesti formeerida ja täiendada. Maist juulini peeti Narva rindel positsioonisõda. 1944. aasta märtsi lõpus anti suunati Narva rindele jaanuaris Saksamaal formeeritud jalaväediviisi Mielau kaks grenaderirügementi, mis vahetasid välja mõned kaotusi kandnud üksused. Märtsi lõpus alustati 214. jalaväediviisi ümberpaigutamist Põhja-Ukrainasse [[4. tankiarmee]] alluvusse. Jalaväediviisi Mielau kaks rügementi kasutati ära [[214. jalaväediviis]]i kaotuste korvamiseks. Veidi enne 1944 alanud [[Pealetungioperatsioon Bagration|Nõukogude vägede suvist pealetungi]] jõudis [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] Kehrast Narva rindele. Selle II pataljon võttis üle [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. Relva-SS Grenaderirügemendi]] positsioonid. Koos 20. SS-diviisi [[20. Waffen-SS Füsilier Battalion|füsiljeerpataljoniga]] vahetas viimane omakorda välja [[Auvere|Auveres]]t lõunas kaitsel olnud 126. Jalaväediviisi osad. Samuti Auverest lõunasse paigutatud [[47. Relva-SS Grenaderirügement|47. rügemendi]] [[47. Relva-SS Grenaderirügement#I pataljon|I pataljon]] allutati [[11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviis "Nordland"|11. Vabatahtlike Soomusgrenaderide SS-diviisile Nordland]]. 46. rügement asus kaitsele 47. rügemendi [[47. Relva-SS Grenaderirügement#II pataljon|II pataljoni]] vasakult tiivalt [[Narva laht|Narva laheni]]. Kavatsedes kõik seni veel Wehrmachtis ja politseiüksustes teenivad eestlased Relva-SS-i koondada, käskis Himmler 15. juulil 1944 formeerida Peipsi järvest läänes teinegi Eesti SS-relvagrenaderidiviis. Kõigil kolmel olemasoleval grenaderirügemendil tuli loovutada üks pataljon uute rügementide tuumikuks. Ülejäänud mehed pidi võetama [[piirikaitserügement]]idest. Diviis pidi juba kahe kuu pärast olema rindekõlblik. Selle komandöriks määrati ''SS-Oberführer'' Lombard. Ühtlasi kavandas SS-i Peaamet X (1. Eesti) [[Eesti Relva-SS korpus|Relva-SS-i armeekorpuse]] juhtkonna komplekteerimist. Uue [[diviis]]i ja [[armeekorpus]]e moodustamise nurjas Punaarmee suurpealetung ja selle tagajärjel kujunenud olukord. Lahingutegevuse vaibumisel viis Saksa väejuhatus Narva rindelt maist juulini 1944 ära: [[Soomusgrenaderidiviis Feldherrnhalle|soomusgrenaderidiviisi Feldherrnhalle]] Valgevenesse; 16. ja 17. mail diviisi Großdeutschland V pataljoni; [[122. jalaväediviis]]i Soome; 170. jalaväediviisi Leedusse; [[225. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[61. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[58. jalaväediviis]]i Daugavpilsi lähedale; [[XXVI armeekorpus]] ja korpuseüksused Leedusse ja [[XXXXIII armeekorpus]] ja korpuseüksused Lätisse. 26. mail 1944 paigutati armeegrupi Narwa alluvuses rindele [[1. Eesti Politseirügement]] ([[286. Politsei Jalaväepataljon|286.]], [[288. Politsei Jalaväepataljon|288.]], [[291. Politsei Jalaväepataljon|291.]], [[292. Politsei Jalaväepataljon]]), vahetades välja eesti politseipataljonid nr 29–32. 5. juulil 1944 aga nimetati 1. eesti politseirügemendi staap 2. eesti politseirügemendi staabiks, viidi armeegrupi Narwa alluvusest välja, ja määrati juhtima [[37. Eesti Politseipataljon|37.]], [[38. Eesti Politseipataljon|38.]] ja [[40. Eesti Politseipataljon|40. politseipataljoni]], mis saadeti [[Daugavpilsi rinne|Daugavpilsi rindele]] [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] [[Rēzekne-Daugavpilsi pealetungioperatsioon]]i tõrjelahingutesse. ==Taganemine Tannenbergi liinile== [[2. Balti rinne|2. Balti rinde]] väed alustasid pealetungi [[Läti Teises maailmasõjas|Lätis]] löögiga [[Dünaburg]]i suunas. Lahingutegevus Põhja-Läti aladel mõjutasid Narva rinnet oluliselt, Narva rinde püsimine sõltus lahingutegevuse arengust Pihkva ning hiljem Lõuna-Eesti aladel. Põhjasuunaline löök Tartu piirkonnast tinginuks Narva rinde kokkuvarisemise ja ohu likvideerimiseks lõunas eraldas [[Armeegrupp Narwa]] väeüksusi. Vägede äratõmbamise tõttu Narva piirkonnast tuli aga vähendada Narva rindelõigu pikkust. Rindejoone viimine Sinimägede positsioonile vähendanuks rinnet 20 km võrra. Rindejoone lühendamise otstarbel jättis [[III Germaani Soomuskorpus]] 2. juulil maha oma positsioonid Narva jõe ääres Jaanilinnas, et asuda [[Sinimägede lahing|taas kaitsele kaheksateist kilomeetrit]] [[Sinimäed|Narvast]] läänes, nn [[Tannenbergi liin]]il. Allüksuseid teavitati taandumise algusest viimasel hetkel. Tegelikult oli luba taandumiseks väegrupi Nord staabist saadud juba 22. juulil.<ref name=":0" /> Eesti diviisi suurtükirügement pidi tosinjagu suurtükki maha jätma, sest nende minemaveoks puudusid vahendid.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mati Õun, Hanno Ojalo|pealkiri=Võidukad Eestlased. Eestlaste võidukad lahingud viikingiajast tänapäevani.|aasta=2016|koht=|kirjastus=Ajakirjade Kirjastus|lehekülg=}}</ref> Saksa väeosad paiknesid [[Tallinna–Narva maantee|Narva–Tallinna maantee]]ga risti üle maantee [[Mummassaare]]–[[Sooküla (Vaivara)|Sooküla]]–[[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]–[[Putki]] joonele. ===Juulilahingud=== {{Vaata|Narva pealetungioperatsioon}} ''(24.07.1944–10.08.1944)'' [[Fail:Narva July 44.gif|pisi|]] [[File:Memoriaal Narva vallutajatele 1944.jpg|thumb|Memoriaal 26. juulil Narva hõivanud Nõukogude vägedele]] 25. juulil 1944 kell 5 hommikul alustasid marssal [[Leonid Govorov]]i juhitavad [[Leningradi rinne|Leningradi rin]]de väed – [[8. armee (NSV Liit)|8. armee]] [[Auvere platsdarm]]ilt ja positsioonidelt Narva jõest lõunapoolt pärast tunniajast turmtuld [[Auvere]] – [[Sirgala]] ruumis [[Narva pealetungioperatsioon|pealetungi väegrupile Narva]] Eesti 20. Eesti SS-diviisi [[45. Relva-SS Grenaderirügement|45. rügemendi]] ja Saksa 11. jalaväediviisi 44. jalaväerügementide, Kauschi lahinggrupi positsioonidele. Kell 10 murdsid vastase üksused Eesti väeosade positsioonidesse [[Auvere]]st lõunas. Saavutamata edu Auvere juures, asus Punaarmee ründama Narva jõe ääres [[Vaasa küla|Vaasa]]s, [[Riigiküla]]s ja [[Narva-Jõesuu]]s. {{Vaata|Auvere lahingud}} [[2. löögiarmee]] asus rünnakule [[Narva-Jõesuu]]-[[Narva]] joonelt Narvast põhjas ja Nõukogude poolele olid 20. Eesti diviisi positsioonid peensusteni teada, neid võis selles abistada mõni päev varem üle Narva jõe ujunud [[46. Relva-SS Grenaderirügement|46. rügemendis]] teeninud venelane.<ref name="laar" /><ref>{{Raamatuviide|autor=Paulman F. I|pealkiri=Tuli ja manööver|aasta=1974|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> 2. löögiarmee 131. LD ja 191. LD väeosad ületasid [[Kudruküla]] juures Narva jõest põhja pool Narva linna. Lõunaks jõuti Tallinna–Narva maanteeni [[Peeterristi]] ja [[Puhkova]] juures kus Saksa väed nad peatuma sundisid.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno Ojalo|pealkiri=Sinimägede legend. Kuidas võitles Eesti diviis.|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Ammukaar|lehekülg=}}</ref> Sissemurre riivistati [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad "Nederland"|4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaadi Nederland]] abiga [[Auga]]-[[Puhkova]] joonel (Soome lahe rannalt Narva–Tallinna maanteeni). [[Riigiküla]] piirkonnas jõe ületanud 191. LD väeosad jõudsid 25. juunil 24:00 [[Tallinna–Narva maantee]] äärde ja vallutasid [[Olgina]] ning [[Pähklimäe]] külad ning jõudsid 26. juulil Saksa vägede poolt maha jäetud Narva lääneservale. III SS-soomuskorpuse üksused alustasid taganemist Sinimägedesse. Läbimurre peatati 46. rügemendi II pataljoni poolt major [[Friedrich Kurg|Friedrich Kure]] juhtimisel. 25. juulil saabus Narva rindele 6. SS-ründebrigaadi Langemarck üks pataljon. 25. juuli varahommikul lasti õhku Narva sild, 25. juuli õhtu eel alustatigi Nederlandi SS-tankibrigaadi üksuste väljaviimist Narvast. 26. juuli hommikuks taandus III SS-soomuskorpus: 20. Eesti SS-diviis, [[11. SS-soomusgrenaderide diviis “Nordland”|Nordlandi diviis]] ja [[4. SS-vabatahtlike soomusgrenaderide brigaad “Nederland”|Nederlandi]] [[49. SS-rügement De Ruyter]] [[Tannenbergi liin]]ile [[Vaivara]] [[Sinimäed|Sinimägedes]]. Ööl vastu 26. juulit ületas Punaarmee [[16. kindlustatud rajoon]]i võitlejate esimene rühm Narva jõe [[Hermanni kindlus]]e juures. Umbes samal ajal alustati Punaarmee dessandiga [[Kreenholmi saar]]elt, mis oli hõivatud juba 25. juuli päeval. 26. ja 27. juulil jätkasid Punaarmee üksused pealetungi kuni jõudsid [[Mummassaare]]-[[Tambi]]-[[Kirikuküla]] joonele, kus kohtasid Saksa vägede organiseeritud vastupanu. 27. juulil saabus Narva rindele ka 5. SS-ründebrigaadi Wallonien üks pataljon. 27. juulil olid 2. löögiarmee üksused sunnitud peatuma Mummassaare-[[Lastekodumägi|Lastekoloonia]] joonel, ka 8. armee ründetegevus rauges. == Sinimägede lahing == {{Vaata|Sinimägede lahing}} ==Augustilahingud == Punaarmee [[Krivasoo platsdarm]]ist lõunapool, Narva jõe ülemjooksul jätkasid kaitseliini hoidmist [[Metsküla (Alutaguse)|Metsküla]]-[[Putki]] liinil Saksa 11. jalaväediviisi ja [[300. Eriotstarbeline Diviis|300. Eriotstarbelise Diviisi]] [[3. Eesti Piirikaitserügement|3.]] ja [[2. Eesti Piirikaitserügement|2. Eesti piirikaitserügementide]] üksused. [[Gorodenko]] juures oli kaitsel [[4. Eesti Piirikaitserügement]], sellest lõunapoole [[Kuningaküla]] juures [[288. Kaitsepataljon|288. Politsei Jalaväepataljon]], [[Permisküla]] juures [[6. Eesti Piirikaitserügement]] ja [[Vasknarva]]-[[Smolnitsa]] juures [[3. Eesti Piirikaitserügement]]. {{commonskat|Battle of Narva (1944)}} == Vaata ka == * [[Sõjategevus Eestis (1944)]] * [[Krivasoo kott]] * [[Meriküla dessant]] * [[Sinimägede lahing]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hiio">{{cite book|author=Toomas Hiio|year=2006|pages=1035–1094|chapter=Combat in Estonia in 1944|editor=Toomas Hiio, Meelis Maripuu, & Indrek Paavle |title=Estonia 1940–1945: Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity|location=Tallinn}}</ref> <ref name="walter">{{cite web|url=http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&artid=383|author=Hannes Walter|publisher=Historical Text Archive|location=Mississippi|title=Estonia in World War II|access-date=2013-08-18|archive-date=2012-05-23|archive-url=https://archive.is/20120523231619/http://historicaltextarchive.com/sections.php?op=viewarticle&artid=383|url-status=bot: unknown}}</ref> <ref name="paulman">{{cite book|language=Russian|author =F.I.Paulman|title=Ot Narvõ do Sõrve|publisher=Eesti Raamat|location=Tallinn|year=1980|pages=7–119|chapter=Natšalo osvoboždenia Sovetskoi Estonii}}</ref> <ref name="glantz2">{{cite book|author=David M. Glantz|location=Glemson, Lõuna-Carolina|url=http://www.strom.clemson.edu/publications/sg-war41-45.pdf|publisher=Clemsoni Ülikool, Strom Thurmondi avaliku halduse instituut|year=2001|title=The Soviet-German War 1941–1945: Myths and Realities}}</ref> <ref name="laar">{{cite book|author=Mart Laar|title=Sinimäed 1944: II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis|publisher= Tallinn: Varrak|year= 2006|language=Estonian}}</ref> <ref name="ents">{{cite book|chapter=Saksa okupatsioon (1941–44)|title= Eesti. Üld. |publisher=[[Eesti entsüklopeedia]]|volume= 11|year=2002|pages=312–315}}</ref> <ref name="JYhkF">http://vif2ne.ru:2003/nvk/forum/arhprint/1448156{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} ==Kirjandus== *Kurowski, Franz (2007), "SS-Obersturmbannführer Paul-Albert Kausch. Kommandant der Waffen-SS-Panzerabteilung "Hermann von Salza"". Würzburg: Weidlich u. Flechsig, ISBN 9783881897327 *Pruett, Michael H. (2009), "Panzerkampfgruppe Strachwitz. Der Kampf um den "Ostsack" und "Westsack", Narwa 1944. Eine Bilddokumentation mit vielen bisher unveröffentlichten Originalfotos". Zweibrücken: VDMedien Nickel, ISBN 9783866190382 ==Välislingid== *[[Wilhelm Tieke]], [http://www.sno.no/files/documents/100692.pdf Rückzug aus Narwa und Untergang des Regiments 48 "General Seyffardt"], Stiftelsen norsk Okkupasjonshistorie, 2014 *Tiecke, Wilhelm (2007), "An den Brennpunkten der Ostfront. 1. Die Geschichte des SS-Infanterie-Regiments 4 (mot.) "Langemarck" und des "Freikorps Danmark""., [Dresden]: Winkelried Vlg, ISBN / EAN 3938392157 * Armeegrupp Narva lahingpäevik. http://wehrmacht.rindeleht.ee/ktb/1/1.html {{Eesti Teises maailmasõjas}} [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:Ida-Viru maakonna ajalugu]] [[Kategooria:Narva ajalugu]] [[Kategooria:Sõjategevus Eestis 1944. aastal]] 1qnl8q8jy90wy0um2xoipet02l126ip 0 92716 6174917 5963291 2022-08-07T14:15:28Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Malka Silberstein''' (sünnilt '''Malka Schli(e)fstein'''; 1935–1939 esimeses abielus '''Malka Abram'''; [[15. november]] [[1903]] [[Vilnius]]<ref name="m3612"/> – [[1941]]) oli [[juudid|juudi]] päritolu<ref name="m3612"/> Eesti [[advokaat]] ja [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat|Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi]] ametnik. Õppis [[Tartu Ülikool]]is meditsiini aastatel 1922–1923, hiljem aga õigusteadust, lõpetas ülikooli 1926. aastal ''[[cum laude]]''.<ref name="m3612"/> Aastatel 1926–1931 töötas abina vandeadvokaat [[Mihkel Pung]]a juures, alates 1931. aastast oli vandeadvokaat.<ref name="m3612"/> 1928. aastal protesteeris ta seoses uue [[Kriminaalseadustik]]u eelnõuga "kõige kategoorilisemalt [[surmanuhtlus]]e kui vabariiki alandava, ebainimliku instituudi elluviimise vastu".<ref>Südametunnistuse protest. Vaba Maa, 1. november 1928, nr. 254, lk. 2</ref> Abiellus 1935. aastal ja võttis uueks perekonnanimeks '''Abram''' (ka '''Schlifstein-Abram'''), 1939. aasta sügisel abiellus Tartus Leopold Adolf Silbersteiniga ja sai uueks perekonnanimeks '''Silberstein'''.<ref name="m3612"/> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal töötas ta [[NKVD]] prokurörina.<ref>https://www.yadvashem.org/yv/en/exhibitions/jewish-families-1941/tartu.asp</ref> Teisest abielust sündis tal laps 1941. aasta juunis. Tol ajal elas ta Tartus aadressil Kuperjanovi tänav 32–1. 12. juulil 1941 oli ta Horni söökla varjendis. Samal päeval võeti koos mõnenädalase lapsega [[Punane Rist|Punase Risti]] hoole alla eesmärgiga Tartust evakueerida. Hukati 1941. aastal.<ref name="m3612"/> == Isiklikku == Tal oli kaks õde. Üks neist, Sterna Schliefstein, jäi lastehalvatuse tõttu invaliidiks. 1930. aastal oli ta ajakirja [[Russki Magazin]] ("Русский магазин") kaastoimetaja (ilmus vaid üks number).<ref name="ruthenia"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="m3612">[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=&matrikkel=3612&q=1 Tartu Ülikooli vilistlased: Schlifstein, Malka (matrikkel 3612).]</ref> <ref name="ruthenia">[http://www.ruthenia.ru/document/523493.html ПИСЬМА БОРИСА ВИЛЬДЕ К МАТЕРИ] [[Tartu Ülikool|TÜ]] vene kirjanduse kateedri ja Moskva kirjastuse OGI koostööprojekti veebileht Ruthenia, 04.02.2003 ''(vene keeles)''</ref> }} == Kirjandus == *Schlifstein, Malka (matrikli nr 3612). EAA.2100.1.15440 *Schlifstein, Malka - jur. EAA.2100.1a.243 *Vandeadvokaat Malka Schliefstein-Abrami kaebus Vandeadvokaatide Nõukogu otsuse kohta tema distsiplinaarasjas. ERA.32.1.140 *Abram, Tevie (Tubia) ja Malka. ERA.1357.2.6832 == Välislingid == *[[s:Arnold_Eriku_ja_adv._Schliefsteini_mustabörsi_protsess|Arnold Eriku ja adv. Schliefsteini mustabörsi protsess]]. 1933. Wikisource *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3752 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] {{JÄRJESTA:Schliefstein, Malka}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti juudid]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 1941]] 4qynffqmcs6dpokwia1o0lwxnzwsf6n 0 93445 6175365 5811350 2022-08-08T10:27:18Z Dr Oldekop 12255 /* K */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Araneus angulatus]]'', sgk [[võrkurlased]] ==B== *''[[Buthidae]]'', sugukond ==D== *''[[Diaea]]'', perekond, sgk [[krabiämbliklased]] *''[[Diaea dorsata]]'', sgk [[krabiämbliklased]] ==E== *[[ebaskorpionilised]] (''Pseudoscorpiones''), selts ==H== *[[harilik majaämblik]] (''Tegenaria domestica''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[herilasämblik]] (''Argiope bruennichi''), liik *[[hiidämbliklased]] (''Pisauridae''), sugukond *[[huntämbliklased]] (''Lycosidae''), sugukond *[[hämmalised]] (''Solifugae''), selts *[[hüpikämbliklased]] (''Salticidae''), sugukond ==J== *[[jooksikämbliklased]] (''Philodromidae''), sugukond ==K== *[[kammämbliklased]] (''Zoridae''), sugukond *[[keraämbliklased]] (''Theridiidae''), sugukond *[[keskeuroopa majaämblik]] (''Tegenaria atrica''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[koibikulised]] (''Opiliones''), selts *[[koopaämblik]] (''Meta menardi''), sgk [[sireämbliklased]] *[[krabiämbliklased]] (''Thomisidae''), sugukond ==L== *[[lehterämbliklased]] (''Agelenidae''), sugukond *[[linnutapiklased]] (''Theraphosidae''), sugukond ==M== *[[maolest]] (''Ophionyssus natricis''), sgk ''[[Macronyssidae]]'' *''[[Maratus]]'', perekond, sgk [[hüpikämbliklased]] *[[majaämblik]] (''Tegenaria''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[marmorvõrkurlane]] (''Araneus marmoreus''), sgk [[võrkurlased]] *''[[Megabunus diadema]]'', sgk ''[[Phalangiidae]]'' *[[must lesk]] (''Latrodectus mactans''), sgk [[keraämbliklased]] ==N== *[[nugilestalised]] (''Parasitiformes''), selts ==O== *''[[Ocyale]]'', perekond, sgk [[huntämbliklased]] *''[[Ocyale ghost]]'', sgk [[huntämbliklased]] ==P== *''[[Phalangium opilio]]'', sgk ''[[Phalangiidae]]'' *[[puugid]] (''Ixodida''), ülemsugukond ==R== *''[[Rhaucus]]'', perekond, sgk ''[[Cosmetidae]]'' ==S== *[[skorpionilised]] (''Scorpiones''), selts *''[[Steatoda]]'', perekond, sgk [[keraämbliklased]] *[[süüdiklest]] (''Sarcoptes scabiei''), sgk ''[[Sarcoptidae]]'' ==T== *''[[Tegenaria]]'', perekond, sgk [[lehterämbliklased]] *''[[Theridion]]'', perekond, sgk [[keraämbliklased]] ==V== *[[vagellest]] (''Demodex''), perekond, sgk [[vagellestlased]] *[[varroalest]] (''Varroa destructor''), sgk ''[[Varroidae]]'' *[[vesilestad]] (''Hydracarina'') *[[vesiämblik]] (''Argyroneta aquatica''), sgk ''[[Cybaeidae]] '' *[[viburämblikulised]] (''Amblypygi''), selts *[[võrkurlased]] (''Araneidae''), sugukond ==Ä== *[[ämblikulised]] (''Araneae''), selts [[Kategooria:Ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] e6kdie5691ry9rorbbk7xgrcm1hsvfg 6175431 6175365 2022-08-08T11:56:48Z Andres 5 /* K */ wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[ämblikulaadsed|ämblikulaadsete]] [[liik (bioloogia)|liik]]e ja teisi [[takson]]eid. __NOTOC__{{tähed}} ==A== *''[[Araneus angulatus]]'', sgk [[võrkurlased]] ==B== *''[[Buthidae]]'', sugukond ==D== *''[[Diaea]]'', perekond, sgk [[krabiämbliklased]] *''[[Diaea dorsata]]'', sgk [[krabiämbliklased]] ==E== *[[ebaskorpionilised]] (''Pseudoscorpiones''), selts ==H== *[[harilik majaämblik]] (''Tegenaria domestica''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[herilasämblik]] (''Argiope bruennichi''), liik *[[hiidämbliklased]] (''Pisauridae''), sugukond *[[huntämbliklased]] (''Lycosidae''), sugukond *[[hämmalised]] (''Solifugae''), selts *[[hüpikämbliklased]] (''Salticidae''), sugukond ==J== *[[jooksikämbliklased]] (''Philodromidae''), sugukond ==K== *[[kammämbliklased]] (''Zoridae''), sugukond *[[keldriämblik]] (''Metellina merianae'', ''Meta merianae''), sgk [[sireämbliklased]] *[[keraämbliklased]] (''Theridiidae''), sugukond *[[keskeuroopa majaämblik]] (''Tegenaria atrica''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[koibikulised]] (''Opiliones''), selts *[[koopaämblik]] (''Meta menardi''), sgk [[sireämbliklased]] *[[krabiämbliklased]] (''Thomisidae''), sugukond ==L== *[[lehterämbliklased]] (''Agelenidae''), sugukond *[[linnutapiklased]] (''Theraphosidae''), sugukond ==M== *[[maolest]] (''Ophionyssus natricis''), sgk ''[[Macronyssidae]]'' *''[[Maratus]]'', perekond, sgk [[hüpikämbliklased]] *[[majaämblik]] (''Tegenaria''), sgk [[lehterämbliklased]] *[[marmorvõrkurlane]] (''Araneus marmoreus''), sgk [[võrkurlased]] *''[[Megabunus diadema]]'', sgk ''[[Phalangiidae]]'' *[[must lesk]] (''Latrodectus mactans''), sgk [[keraämbliklased]] ==N== *[[nugilestalised]] (''Parasitiformes''), selts ==O== *''[[Ocyale]]'', perekond, sgk [[huntämbliklased]] *''[[Ocyale ghost]]'', sgk [[huntämbliklased]] ==P== *''[[Phalangium opilio]]'', sgk ''[[Phalangiidae]]'' *[[puugid]] (''Ixodida''), ülemsugukond ==R== *''[[Rhaucus]]'', perekond, sgk ''[[Cosmetidae]]'' ==S== *[[skorpionilised]] (''Scorpiones''), selts *''[[Steatoda]]'', perekond, sgk [[keraämbliklased]] *[[süüdiklest]] (''Sarcoptes scabiei''), sgk ''[[Sarcoptidae]]'' ==T== *''[[Tegenaria]]'', perekond, sgk [[lehterämbliklased]] *''[[Theridion]]'', perekond, sgk [[keraämbliklased]] ==V== *[[vagellest]] (''Demodex''), perekond, sgk [[vagellestlased]] *[[varroalest]] (''Varroa destructor''), sgk ''[[Varroidae]]'' *[[vesilestad]] (''Hydracarina'') *[[vesiämblik]] (''Argyroneta aquatica''), sgk ''[[Cybaeidae]] '' *[[viburämblikulised]] (''Amblypygi''), selts *[[võrkurlased]] (''Araneidae''), sugukond ==Ä== *[[ämblikulised]] (''Araneae''), selts [[Kategooria:Ämblikulaadsed| ]] [[Kategooria:Loomade loendid]] dpu23361b6lokdgml1m6hl2u103hwn4 0 96497 6175258 6136877 2022-08-08T07:32:17Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib diiselvedurite seeriast; kerasparve kohta vaata lehekülge [[M62 (kerasparv)]].}} [[Pilt:M62 diesel locomotive from Luninets depot.jpg|pisi|Vedur M62]] '''M62''' on [[Diiselvedur|diiselvedurite]] seeria, mida valmistas 1965–1995 [[Luhanski veduritehas]] [[Ukraina]]s. Vedur konstrueeriti [[Kaubarong|kauba]]- ja [[Reisirong|reisirongide]] veoks kiirusega kuni 100 km/h. Veduril on 6 rattapaari kahel pöördvankril, vagunkere ja kaks juhikabiini. Jõuallikana kasutatakse diiselgeneraatorit, mis koosneb kahetaktilisest 12-silindrilisest turbodiiselmootorist 14D40 ja alalisvoolugeneraatorist 14DG. Vedureid valmistati [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmele 1435 mm]] ja NSV Liidus kasutatavale [[Laiarööpmeline raudtee|laiale rööpmele 1520 mm]]. ==Ajalugu== Seoses transpordimahtude suurenemisega 1960. a-tel tekkis [[Ida-Euroopa]]s nõudlus tehniliselt kaasaegse ja kergesti hooldatava diiselveduri järele. Vajadus veduriparki uuendada oli suurem [[Ungari]]s, [[Poola]]s, [[Tšehhoslovakkia]]s ja Saksamaal, kuna sealsed auruvedurid olid tehniliselt vananenud ja madala kasuteguriga. Vedur M62 konstrueeriti aastal 1963 Luhanski veduritehases Ungari tellimusel. Kere, tehnilised sõlmed ja tööjoonised koostati osaliselt vedurite TE3 ja 2TE10L põhjal. 1964 valmis 2 prototüüpi, mida katsetati veo, pidurduse ja ökonoomsusnäitajate saamiseks Ukraina NSV-s ja Vene NFSV-s. Heakskiit eksportpartii tootmise alustamiseks anti 1964. a lõpus. 1965 alustati vedurite saatmist Ungarisse. Esimesed 1000 vedurit ehitati spetsiaalselt Ida-Euroopa riikidele, seejärel hankis vedureid ka NSV Liit. Hiljem eksporditi väiksemaid seeriad [[Kuuba]]le, [[Mongoolia]]sse ja [[Iraan]]i. [[Fail:2M62-przegub.jpg|pisi|Kaksikvedur 2M62]] Toodeti ka [[kaksikvedur]]eid 2M62 (alates 1976) ning kolmikvedureid 3M62 (alates 1978). Kaksikvedur koosneb kahest omavahel ühendatud M62 sekstioonist, millest kummagi vastastikused kabiinid on läbipääsukoridorideks ümber ehitatud ning aknad eemaldatud, otsaseintes paiknevad läbipääsuuksed. Kolmikveduril 3M62 on lisaks kahele 2M62 sektsioonile lisatud keskmine, ilma kabiinideta vedurisektsioon. Kõigi kokkuhaagitud sektsioonide tööd kontrollitakse distantsjuhtimise abil ühest kabiinist korraga. M62-st sai üks tuntumaid [[NSVL|NSV Liidu]] veduriseeriaid, mida eksporditi massiliselt väljapoole NSV Liidu piire: madal teljekoormus (kuni 20 t) lubas veduriseeriat kasutada ka [[Euroopa]], [[Kesk-Aasia]], [[Kaug-Ida]] ja Kuuba raudteedel. ==M62 vedurid Eestis== [[Pilt:Oil train with EVR Eesti Raudtee 2M62 Co-Co+Co-Co locomotive.Narva, Estonia. May 1996.jpg|pisi|[[Eesti Raudtee]] kaksikvedur 2M62 [[Narva]]s ([[1996]]. aasta mai)]] 1971. aasta mais saabus [[Eesti]]sse esimene kogus kaubavedureid M62, mis hakkasid koos hiljem saabunutega teenindama kogu Eesti kaubaliiklust. 1978. aasta novembris saabus [[Tapa depoo]]sse ka esimene partii raskeid [[kaksikvedur]]eid 2M62. Vedurid töötasid Eestis kuni 2000. aastate alguseni. 1991. aasta oktoobris toimus Eesti Raudtee veeremi inventuur, mille järgi oli veduripargis 36 vedurit M62 ja 38 vedurit 2M62.<ref>Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn 1997. Lk 74</ref> 2002. aastal vahetati M-seeria vedurid välja oluliselt töökindlamate ja võimsamate nn Ameerika vedurite vastu (veduriseeriad: [[C30-7Ai]] ja [[GE C36-7]]). Osa M-seeria vedureid müüdi välismaale, osa lõigati vanarauaks. ==Tehnilised andmed== *Võimsus: 1470 kW / 2000 hj (750 p/m) *Kiirus: 100 km/h *Mass: 116 t *Pikkus: 17 400 mm *Kütusevaru: 3390 kg *Õlivaru: 950 kg *Veevaru: 950 kg *Liivavaru: 600 kg ==Levik== *'''Ungari''' – 288 vedurit (1965–1979) *'''Poola''' – 1182 vedurit (1965–1988) *'''Ida-Saksamaa''' – 378 vedurit (1966–1974) *'''Tšehhoslovakkia''' – 599 vedurit (1966–1979) *'''Põhja-Korea''' – 49 vedurit (al 1967) *'''NSV Liit''' – 721 1-sekts vedurit + 1261 2-sekts vedurit (1970–1995) *'''Kuuba''' – 20 vedurit (1974–1975) *'''Mongoolia''' – 13 1-sekts vedurit + 66 2-sekts vedurit (1980–1990) *'''Iraan''' – 10 2-sekts vedurit (1998) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Type_M62_diesel_locomotives}} * [http://gallery.balticrailpics.net/thumbnails.php?album=3 Baltic Trains Picture Gallery] * [https://www.youtube.com/watch?v=QVhiDWvtGVE&ab_channel=2M62 YouTube'i video: Eesti viimased M62 vedurid] * {{cite web|url=http://www.parovoz.com/newgallery/index.php?CATEG=&REGION=&TAKENON=&AUTHOR=&DESCR=m62&MONTH=&SHOW_ALL=1&HOWMANY=144&LNG=EN&NO_ICONS=0|title=Russian Railway Portal – Steam Train IS|archiveurl=http://archive.is/pWsL9|archivedate=30.06.2013}} [[Kategooria:Vedurid]] 581zotu0aop5c1bp9oh5aco34gyz11d 0 101608 6175382 6171322 2022-08-08T10:58:32Z Avalikarvamus 253 wikitext text/x-wiki '''Vello Lõugas''' ([[6. aprill]] [[1937]] – [[21. mai]] [[1998]]) oli [[eesti]] [[arheoloogia|arheoloog]]. ==Elulugu== Vello Lõugas lõpetas [[1961]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i arheoloogia erialal. Seejärel töötas ta [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] [[arheoloogia]] sektoris. [[1970]]. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja teemal "Eesti varane metalliaeg", kus tõestas, et põlluharimine sai eestlaste peamiseks elatusalaks juba [[1. aastatuhat eKr|I aastatuhande keskel eKr]]. Tema peamiseks uurimisteemaks kujuneski Eesti [[pronksiaeg]]. Lisaks sellele huvitas teda väga Saaremaa minevik, mida ta uuris pronksiajast kuni kaasajani välja, tema erilise tähelepanu all oli aga [[Kaali meteoriidikraater]]. Lõugase juhtimisel kaevati ja konserveeriti ka [[Rebala]] muinaspõllud ja kivikalmed. Koostas 1969. aastal ilmunud "Leedu-eesti sõnaraamatu". [[1980]]. aastal oli Lõugas üks [[40 kiri|40 kirjale]] allakirjutanutest. [[1989]]–[[1990]] juhtis Lõugas [[Konstantin Päts]]i maiseid säilmeid otsivat ekspeditsiooni, mis Pätsi põrmu ka Eestisse toimetas. Vello Lõugas oli [[Eesti Kongress]]i liige aastail [[1990]]–[[1992]]. [[1995]]. aastal korraldas Lõugas uue ekspeditsiooni [[Johan Laidoner]]i säilmete leidmiseks. Samal aastal asutas ta ka arheoloogiaajakirja [[Austrvegr – Idatee]]. [[Viikingiaeg]]ne [[Idatee]] (''Austrvegr'') oli [[Skandinaavia]]t tänapäeva [[Venemaa]] suuri jõgesid pidi [[Bütsants]]i ja [[Kesk-Aasia]]ga ühendanud veetee. == Isiklikku == Tema abikaasa oli [[Anne Untera]] ja poeg on tehnikaajakirjanik [[Hans Lõugas]]. ==Teoseid== *Vello Lõugas, [[Jüri Selirand]]. Arheoloogiga Eestimaa teedel. 1977, 2. trükk 1989 *Kaali kraatriväljal Phaethonit otsimas. 1996 *Leedu-eesti sõnaraamat. 1969 *Toivo Kohv, R. Kärner, Vello Lõugas. Pirita jõgi. 1982 *The archaeology of terror. 1991 *Vestlusi eesti ja leedu keeles. 1971 ==Kirjandus== *[[2022]] [[Ants Kraut]], [[Mati Mandel]], [[Mihkel Tammet]], [[Mehis Pever]], [[Eva Maaring]], [[Ene Luka]], [[Peep Pillak]], [[Peeter Väljas]], „Vello Lõugas. Arheoloog, muinsuskaitsja, kodu-uurija” ISBN 9789949938551<ref name="2022_07_31_ESTER_ISBN_9789949938551">[https://www.ester.ee/record=b5505005*est ESTER, kirje b5505005]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.eay.ee/tuna/1998-1/116-lougas.pdf Tuna: Vello Lõugas in memoriam] *[http://e-ait.tlulib.ee/125/ <nowiki>Lõugas, Vello (1970) Eesti varane metalliaeg (II a.-tuh. keskpaigast e.m.a. - 1. sajandini m.a.j. [Doktoritöö]</nowiki>] {{JÄRJESTA:Lõugas, Vello}} [[Kategooria:Eesti arheoloogid]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 1998]] hy25oqbynrsj3zr3quj8piql1kwwmgy 0 102125 6175295 6173891 2022-08-08T08:21:30Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2016}} {{allikad}} {{ettevõte | ettevõtte_nimi = AS Tallink Grupp | logo = Tallink logo.svg|logosuurus=250px | asutamisaeg = 1989 | asutajad = [[Eesti Merelaevandus]] ja [[Palkkiyhtymä Oy]] | peakorter = [[Sadama tänav (Tallinn)|Sadama]] 5, [[Tallinn]] | valdkonnad = laevandus | tooted = | teenused = reisijavedu, kaubavedu, majutusteenus, toitlustus, kaubandus, sildumisteenus ja taksovedu. | käive = 442,934 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-53,3%) (2020)</small> | kasum = -108,501 milj [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-317,5%) (2020)</small> | töötajaid = 4200 <small>{{decrease}}(-42%) (2020)</small> | emafirma = | tütarfirmad = 31. detsembril 2020 kuulus kontserni 47 äriühingut, mis kuuluvad sajaprotsendiliselt Tallink Grupile, ja 34% [[Tallink Takso]] AS-ist. | lõpetatud = | võrguleht = http://www.tallink.com<br> http://www.tallink.ee | märkused = | tegevuskasum = -92,621 mln [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-223,7%) (2020)</small> | vara = 1,516 mld [[Euro|€]] <small>{{decrease}}(-1,1%) (2020)</small> | tüüp = [[aktsiaselts]] | börsil = [[Tallinna börs]] | piirkond = [[Eesti]], [[Soome]], [[Rootsi]], [[Läti]], [[Leedu]] | võtmeisikud = [[Enn Pant]] (nõukogu esimees), [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees) | omanik = [[AS Infortar]] }} '''Tallink Grupp''' on [[Eesti]] [[laevandus]][[kontsern]], mis pakub mini-kruiise, reisijate- ja [[Ro-ro-laev|ro-ro]]-kaubaveo teenuseid [[Läänemeri|Läänemerel]]. Tallink Grupp pakub laevandusteenuseid kaubamärkide Tallink ja [[Silja Line]] all.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Lisaks pakub Tallink Grupp majutusteenust omades hotelliketti [[Tallink Hotels]], mis hõlmab kolme hotelli [[Tallinn]]as ([[Tallink City Hotel]], [[Tallink Express Hotel]], [[Tallink Spa & Conference Hotel]]) ja [[Tallink Hotel Riga]] [[Riia]]s. Tallink Hotel Riga on alates 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta lõpuni suletud.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.tallink.com/documents/10192/152333562/Tallink-Grupp-Interim-Report-2021-Q2_ET.pdf/42b4c4a2-632b-a4c4-d870-2384ea59a7d6?t=1627542743404|pealkiri=Tallink Grupp AS 2021. a II kvartali vahearuanne.|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Tallink Gupp tegeleb kaubandusteenuse pakkumisega oma laevadel ja [https://shopping.tallink.com/et/shop/ veebipoes]. Tallink Grupp osutab sildumisteenust [[Vanasadam|Tallinna Vanasadamas]]. Alates 2020. aastast on Tallink Grupp [[Burger King]]i maaletooja [[Baltimaad|Balti riikides]].<ref name=":1">{{Netiviide|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731|pealkiri=AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne|aeg=25. veebruar 2021}}</ref> Tallink Grupile kuulub 5 Burger Kingi restorani [[Eesti]]s, 3 [[Läti]]s ja 1 [[Leedu]]s.<ref>{{Netiviide|url=https://www.burgerking.ee/restoranid/|pealkiri=Burger King restoranid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupp omab ka osalust [[Tallink Takso]]s.<ref name=":1" /> Tallinki laevad sõidavad [[Läänemeri|Läänemerel]] Eesti–Soome, Eesti–Rootsi, Soome-Rootsi ja Läti–Rootsi vahelistel liinidel. Läti-Rootsi vahelisel liinil on laevade opereerimine ajutiselt peatatud [[koroonapandeemia]] tõttu.<ref name=":2" /> 2014. aastal oli Tallink Gruppi käive 921,47 miljonit eurot, millega see oli [[Ericsson Eesti]] järel suuruselt teine ettevõte Eestis.<ref>[http://majandus24.postimees.ee/3380169/eesti-100-suurima-ettevotte-edetabel-peegeldab-majanduse-seisakut "Eesti 100 suurima ettevõtte edetabel peegeldab majanduse seisakut"] Postimees, 30. oktoober 2015</ref> 2018. aastal teenindati 9,8 miljonit reisijat ning veeti umbes 385 000 kaubaveoühikut kaupu.<ref name="rekordkasum" /> Kontsernis töötas 2019. aasta seisuga üle 7400 inimese.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Koroonapandeemiast tulenevalt veeti 2020. aastal 3,73 miljonit reisijat (62% võrra vähem kui eelneval aastal) ning kaubaveoühikute arv langes 5,2%. Teeniti 108,3 miljonit eurot kahjumit.<ref>[https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1006616&messageId=1260731 "AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne"]</ref> Tallinki aktsiad on noteeritud [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas. Ettevõtte suurimaks aktsionäriks on [[AS Infortar]].<ref>[http://www.nasdaqbaltic.com/market/?instrument=EE3100004466&list=2&currency=EUR&pg=details&tab=security Tallink Grupp] Nastaq (vaadatud 1. augustil 2016)</ref> Ettevõtte aktsiad on noteeritud ka [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq]] [[Helsingi börs]]il.<ref name="rekordkasum">[https://www.err.ee/1000265/tallink-teenis-kolmandas-kvartalis-pea-55-miljonilise-rekordkasumi "Tallink teenis kolmandas kvartalis pea 55-miljonilise rekordkasumi"] ERR, 7. november 2019</ref> Tallinki juhatuse liikmed on [[Paavo Nõgene]] (juhatuse esimees), [[Kadri Land]], [[Harri Hanschmidt]], [[Piret Mürk-Dubout]], [[Lembit Kitter]] ja [[Margus Schults]]. Tallink Grupi nõukogu esimees on [[Enn Pant]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.tallink.ee/et/firmast#tabs-content-3|pealkiri=FIRMAST: Nõukogu ja juhatus|vaadatud=31.07.2021}}</ref> == Ajalugu == === Tallinki algus === [[Eesti Merelaevandus]]e ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati [[1989]]. aastal. Tallinna–Helsingi liini hakkas ettevõte sõitma Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev [[Tallink (laev)|Tallink]] Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil Muuga–Helsingi [[ro-ro-laev]] Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri "TALLINK" ja [[korstnamärk]] "tl". Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile Muuga–Helsingi–Rostock. Parvlaeval Tallink heisati Eesti lipp pärast Eesti krooni kehtestamist, 30. juunil 1992. Selleks ajaks oli Eesti Merelaevandus suurendanud oma osalust ühisfirmas 71%ni. 1992. aasta kevadel ühendati Eesti Merelaevanduse ja Tallinki müügiüksused ning Tallinki kaubamärgi all hakkas sõitma ka Eesti Merelaevanduse reisilaev [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]]. [[1. jaanuar]]il [[1993]] lahkusid ühisfirmast soomlased ja Tallinki omandas sajaprotsendiliselt riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. === Eminre === Jaanuaris [[1994]] asutasid Eesti Merelaevandus ja [[Inreko]] ühisettevõtte Eminre (lühend mõlema firma nime esitähtedest), mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Eminre rentis 1994. aastal [[reisilaev]]a [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]], mis alustas 13. mail liiklust liinil Tallinn-Helsingi. Aastail 1990–1992 oli see laev sõitnud Nord Estonia nime all liinil Tallinn–Stockholm. === Uus kaubamärk Hansatee === 19. mail 1994 alustas tööd Eminre uus laevaliin Tallinn–Travemünde, millel hakkas sõitma Balanga Queen. Selle laeva küljele maaliti Tallink–Hansaway ('''Hansatee'''), et turundada liini kui ühendust hansalinnade vahel. Samal sügisel renditi Balanga Queeni asemele Ambassador II, millel tuli ette tehnilisi rikkeid ning see laevaliin lõpetati enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. [[1. mai]]l [[1996]] muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui [[Regina Baltica]] alustas liinil Tallinn–Stockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis [[Meloodia (laev)|Meloodia]] nime all Tallinna–Helsingi liinile. === Uus juhatus === Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist [[Enn Pant]], kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi Tallinna–Helsingi liini jaoks [[Normandy]], mis võis pardale võtta kuni 2100 reisijat ja 470 autot. Normandy sõitis sel liinil alates 17. aprillist 1997 kuni aasta lõpuni. Uus juhatus tegi ettevalmistusi ka selleks, et rentimise asemel laevu osta. Kevadel 1997 laiendati Hansatee aktsiakapitali, millega Eesti Merelaevandus aktsiaomanikuna ei saanud kaasa minna, sest oli erastamiseelsel ajal [[Erastamisagentuur]]i kontrolli all. Sel viisil eraldus reisilaevandus Eesti Merelaevandusest, kuid reisilaevanduse kaubamärk Tallink jäi Eesti Merelaevandusele. [[1997]]. aastal ostis Hansatee esimese uuema parvlaeva [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]]. Selle laeva reisijaruume ehitati ümber ja lisati kajuteid ning töötati välja uudne sinipunavalge väliskujundus. Samast ajast pärineb Tallinki praegune sinipunane korstnamärk. 23. veebruaril 1998 alustas Fantaasia liiklust liinil Tallinn–Helsingi. === Uus liin === 13. oktoobril 1997 avas Hansatee uue liini. Bahama lippu kandnud ro-pax-laev Marine Evangeline sõitis liinil Paldiski–Kapellskär, mis andis tõuke nii [[Paldiski Lõunasadam]]a kui ka mõnd aega soikunud tegevusega [[Kapellskär]]i sadama arengule. Liini käigushoidmiseks loodi tütarfirmad Hansaliin ja Tallink Sverige. Sellel liinil osutus võimalikuks teha ööpäeva jooksul edasi-tagasireis. Hansatee Grupp ostis selle laeva hiljem ära: Eesti lipp heisati 10. augustil [[1998]] ja laev sai uueks nimeks [[Kapella (laev)|Kapella]]. === Kiirlaevad === 1997. aastal ostis Hansatee [[katamaraan]]i Sleipner, millele pani nimeks Tallink Express I. Laev asus liinile Tallinn–Helsingi aprillis. Aprillis [[1999]] alustas liiniliiklust [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]]. See autotekiga katamaraan oli suurem ja ilmastikukindlam. Juunis [[2001]] lisandus katamaraan Tallink Autoexpress 2. Hoopis teist tüüpi olid aastal [[2004]] Tallinna–Helsingi liinile lisandunud ühekerelised autotekiga [[kiirlaev]]ad Tallink Autoexpress 3 ja Tallink Autoexpress 4. === Stockholmi liin === 1990. aastal alustatud Tallinna–Stockholmi liini operaatorfirma [[Estline]] ei jõudnud oma tegevusajal kasumisse. Hansatee võttis Tallinna–Stockholm liinil sõitnud kahe parvlaeva – Regina Baltica ja [[Baltic Kristina]] – rendilepingud [[2000]]. aasta lõpus üle ning andis liini haldamise Rootsis üle ettevõttele Tallink Sverige. Estline läks 2001. aastal pankrotti. === Uued laevad === Hansatee Group sai kaubamärgi '''Tallink''' tagasi 1999. aastal ning nõukogu otsustas 2001. aasta lõpus ettevõtte ümber nimetada '''Tallink Groupiks'''. Hiljem muudeti nimi eestipäraseks – '''Tallink Grupp'''. 30. augustil 2000 kirjutasid Hansatee Grupi juhatuse esimees Enn Pant ja Soome laevatehase [[Aker Finnyards]] president Kari Airaksinen alla lepingule uue parvlaeva ehitamiseks. Sellest pidi saama esimene Eesti [[reeder]]i jaoks ehitatud reisilaev Eesti merendusajaloos. Laev lasti vette detsembris 2001 ja verinoor ristiema Nele Helen Pant nimetas selle [[Romantika (laev)|Romantikaks]]. Laev valmis mais 2002 ning alustas 21. mail liiklust liinil Tallinn–Helsingi. Romantika sõsarlaev [[Victoria I]] (ristiema [[Ilon Wikland]]) valmis 2004. aastal ning alustas 20. märtsil liiklust liinil Tallinn–Stockholm. Pärast Eesti ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]], mis kaotas laevadelt ''tax-free''-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit [[Maarianhamina linn|Maarianhaminasse]], sest [[Ahvenamaa]] liinidel jäi ''tax-free''-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev [[Galaxy]] (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku [[Navitrolla]] jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi aprillis [[2006]]. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile Tallinn–Stockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. [[2008]]. aastal valminud [[Baltic Princess]] (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil Tallinn–Helsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt '''Silja Line'i''' kaubamärgi all liinile Turu–Stockholm. [[2009]]. aastal valminud [[Baltic Queen]] (ristiema Mea Mehtonen) alustas liiklust liinil Tallinn–Stockholm aprillis ning Tallinki vanim uus laev Romantika suunati liinile Riia–Stockholm. Et kaks nii pikka laeva Stockholmi Frihamni enam korraga ära ei mahtunud, jäid Riia liini reisijad [[1990]]. aastal Tallinna liini jaoks avatud terminali ning Tallinna liini laevad suunati Värtahamni. Neid parvlaevu turundab Tallink Grupp kaubamärgi '''Tallink Cruise''' all. === Uued liinid === Aprillis 2004 käivitas Tallink uue liini Tallinn–[[Peterburi]]–Helsingi, millel sõitis enne liikluse algust valgeks värvitud Fantaasia. Liin püsis aasta lõpuni, mil Tallink selle sulges, sest Peterburi sadam kahekordistas sadamatasusid ning viisade hankimine oli reisijaile aeganõudev ja kulukas. 2005. aastal jätkas Silja Line Tallinna–Peterburi liini [[Finnjet]]iga ja Helsingi–Peterburi kruiise [[Silja Opera]]ga, kuid lõpetas juba septembris. See liin ei ole edu toonud ka Soome laevafirmale Stella Lines, kuid [[2010]]. aasta aprillis alustas Peterburi–Helsingi liinil liiklust Venemaa firma Inflot Worldwide tütarfirma Soomes. Kui aastail [[2002]]–2005 Riia–Stockholmi liinil tegutsenud [[Rigas Juras Linija]] pankrotti läks, oli liin mingil määral sisse sõidetud. Läti Transpordiministeerium pidas läbirääkimisi teiste laevafirmadega selle liini taaskäivitamiseks ning jõudis kokkuleppele Tallinkiga. Aprillis 2006 avas Tallink liini Fantaasiaga. Järgmisel aastal asendati Fantaasia Regina Balticaga. Suveks lisandus liinile ka Vana Tallinn ning reisida sai iga päev. 2008. aastal asendati Vana Tallinn [[Silja Festival]]iga ning 2009. aastal Regina Baltica Romantikaga. === Uued kiired parvlaevad === [[Pilt:Tallink Star in 2013.JPG|pisi|[[Star (laev)|Star]] 2013. aastal]] Põhimõttelise muutuse kiirlaevaliikluses Tallinna–Helsingi liinil, kus käesoleval sajandil konkureeris neli laevafirmat kokku 11 kiirlaevaga, tõi Tallinki [[kiire parvlaev]]a [[Star (laev)|Star]] valmimine [[2007]]. aastal. Kui 2008. aasta kevadel valmis ka [[Superstar]], taandusid sügisel kiirlaevakonkurentsist kaks laevafirmat – [[Nordic Jetline]] ja [[SuperSeaCat]]. Ka Tallink ise loobus oma neljast kiirlaevast. [[Jääklass]]iga Star ja Superstar võimaldavad aasta läbi viis edasi-tagasireisi päevas ning neil pole lainekõrguse piirangut. Nende laevade juures võttis Tallink kasutusele kaubamärgi '''Tallink Shuttle''' ning laevakeredel domineerib salatiroheline värvus. Veebruaris 2015 sõlmis Tallink lepingu veel ühe kiire parvlaeva ehitamiseks laevatehasega [[Meyer Turku]]. Laev maksis 230 miljonit eurot ja valmis jaanuaris 2017. Laevale nime leidmiseks kuulutati välja nimekonkurss, mille võitis nimi [[Megastar]]. 2019. aastal sõlmis Tallink lepingu uue kiire parvlaeva ehitamiseks, mis valmib 2021. aasta lõpus. Nimekonkursil valiti laeva nimeks [[MyStar]]. == Olulisemad majandusnäitajad<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/fact_sheet?date=2021-05-03|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.05.2021}}</ref> == {| class="wikitable" ! !2015 !2016 !2017 !2018 !2019 !2020 |- |Müügitulu (mln €) |945 |938 |967 |949,72 |949,12 |442,93 |- |Ärikasum (mln €) |103 |71,61 |71,96 |63,77 |75,1 | -92,49 |- |Puhaskasum (mln €) |59 |44,1 |46,5 |40,05 |49,72 | -108,31 |- |Kasum aktsia kohta (€) |0,09 |0,07 |0,07 |0,06 |0,07 | -0,16 |- |Varad kokku (mln €) |1 538,1 |1 539,01 |1 558,6 |1 500,9 |1 532,96 |1 516,2 |- |Kohustused kokku (mln €) | |725,45 |722,32 |643,99 |710,13 |801,87 |- |Töötajate arv |6966 |7163 |7406 |7430 |7270 |4200 |- |Reisijate arv | |9 457 522 |9 755 720 |9 756 611 |9 763 210 |3 732 102 |- |Kaubaveoühikute arv | |328 190 |364 296 |384 958 |379 634 |359 811 |} == Tallink Grupp börsil == Tallink Groupil on noteeritud 669 882 040 aktsiat. Aktsiad on noteeritud alates 9. detsembrist 2005 [[Tallinna börs]]i põhinimekirjas ja 3. detsembrist 2018 [[Helsingi börs]]i keskmise suurusega ettevõtete segmendis.<ref name=":0" /> Tallink Grupi [[aktsia]] lühinimi [[Tallinna börs]]il on TAL1T.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/trading?date=2021-03-05|pealkiri=Tallink Grupp|vaadatud=5.03.2021}}</ref> [[Helsingi börs]]il on Tallink Grupi aktsia nimi AS TALLINK GRUPP FDR.<ref>{{Netiviide|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/aktier/microsite?Instrument=HEX163393&name=AS%20Tallink%20Grupp%20FDR&ISIN=FI4000349378|pealkiri=TALLINK, AS TALLINK GRUPP FDR, (FI4000349378)|vaadatud=5.03.2021}}</ref> Tallink Grupi aktsia hind on viimastel aastatel olnud stabiilne. 2020. aastal tegi aktsia hind tugeva languse (-24%) [[koroonapandeemia]]st tulenevalt. 30. juulil 2021 oli Tallink Grupi turuväärtus 461,5 miljonit eurot. Sellega on Tallink Grupp [[Nasdaq Balti]] börsi suuruselt viies ettevõte. [[Tallinna börs]]il on tegemist suuruselt kolmanda ettevõttega.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=31.07.2021}}</ref> Enne [[koroonakriis Eestis|koroonakriisi]] oli Tallink Tallinna börsi suurima turuväärtusega ettevõte.<ref>[https://www.err.ee/1158472/lhv-kerkis-koroonakriisi-varjus-tallinna-borsi-suurimaks "LHV kerkis koroonakriisi varjus Tallinna börsi suurimaks"] ERR, 12. november 2020</ref> Tegemist on ühe aktiivsemalt kaubeldava aktsiaga [[Nasdaq Balti]] börsil. 2020. aastal oli Nasdaq balti börsil vaid [[Šiauliai pank|Šiauliu Bankase]] aktsia kauplemismaht suurem (käibe alusel).<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti reguleeritud turg|vaadatud=5.03.2021}}</ref> === Suurimad aktsionärid<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqcsd.com/statistics/et/shareholders?security=EE3100004466&captcha%5Bid%5D=160c3139af0d39f69227ce0a7b71270f&captcha%5Binput%5D=7y8e|pealkiri=Börsiettevõtete aktsiaraamatud - Tallink Grupp|vaadatud=30.07.2021}}</ref> === {| class="wikitable" !Jrk nr !Aktsionär !Osalus 30. juulil 2021 !Osalus 20. aprillil 2021 !Osalus 3. märtsil 2021 |- |1. |[[AS Infortar|Infortar]] AS |39,24% |39,24% |39,24% |- |2. |Baltic Cruises Holding, L.P. |16,1% |16,1% |16,1% |- |3. |ING Luxembourg S.A. AIF Account |6,58% |6,58% |6,58% |- |4. |Baltic Cruises Investment L.P. |5,51% |5,51% |5,51% |- |5. |Nordea Bank ABP / Clients FDR |2,96%{{increase}} |2,53%{{increase}} |2,14% |- |6. |Citigroup Venture Capital International G.P |2,07% |2,07% |2,07% |} === IPO === Tallink Grupp avalikustas [[Aktsiate esmane avalik pakkumine|aktsiate esmase avaliku pakkumise]] prospekti 18. novembril [[2005]]. Pakkumise periood oli 21. novembrist – 1. detsembrini. Pakkumise raames pakuti kuni 34 090 909 Tallinki lihtaktsiat Eesti, Soome ja rahvusvahelistele institutsionaalsetele investoritele ning Eesti ja Soome avalikkusele, sealhulgas Tallinki ja tema tütarettevõtjate töötajatele ning nõukogu ja juhatuse liikmetele. Pakkumise raames emiteeris Tallink 26 500 000 uut Aktsiat ning Tallinki aktsionärid olid valmis müüma kuni 7 590 909 olemasolevat Aktsiat. Neist 26,5 miljonit olid uued aktsiad ja 5 miljonit seniste aktsionäride müüdud aktsiad. Rahvusvaheliste kutseliste [[investor]]ite kõrval oli aktsiaid märkinud üle 16 000 Eesti ja üle 1000 Soome jaeinvestori. 8. augustil [[2006]] avaldati teine aktsiate pakkumise prospekt, mille eesmärk oli kaasata täiendavat omakapitali, et kaudselt toetada Silja Oy Ab (Silja) omandamist.<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/instrument/EE3100004466/company?date=2021-03-05|pealkiri=Dokumendid|vaadatud=5.03.2021}}</ref> == Silja Line'i ost == 2006. aasta suvel ostis Tallink Grupp Soome laevandusettevõtte Silja Line, tehingust jäid välja SuperSeaCati kiirlaevad ja Silja Line'i [[kruiisilaev]] Silja Opera. Sellega seoses võttis Tallink Grupp välismaal kasutusele kaubamärgi '''Tallink Silja''', kuid kasutusse jäid ka senised kaubamärgid '''Silja Line''' ja SeaWind Line. Tallinki on hiljem loobunud kaubamärgi SeaWind Line kasutamisest ning lõpetab eraldi kaubaveo liinil Turu–Stockholm. [[Sea Wind]] sai jaanuaris 2015 Eesti lipu ja asus täiendava ro-pax-laevana liinile [[Vanasadam|Tallinn]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]]. Soomes tegutseb Tallinki tütarettevõte Tallink Silja Oy ja Rootsis Tallink Silja AB. == Saksamaa liini ost == 2006. aasta kevadel ostis Tallink Grupp kolm Superfast-seeria laeva – [[Superfast VII]], [[Superfast VIII]] ja [[Superfast IX]] –, mis olid sõitnud liinil [[Hanko]]–[[Rostock]]. Tallink lisas sellele liinile esmalt Paldiski Lõunasadama, hiljem asendas Hanko [[Helsingi Läänesadam]]aga ja Paldiski Tallinna Vanasadamaga. Pärast [[Vuosaari]] sadama valmimist hakkas Helsingi–Rostocki liin väljuma sealt ning Tallinn oli muutunud mittevajalikuks pärast kiirete parvlaevade valmimist. 2010. aasta talveks see vähenenud kaubamahuga ja kütusekulukate laevadega liin peatati ning liiklust jätkati aprilli lõpus. Järgmisel aastal lõpetati see liin ning renditi Superfast-laevad teistele laevafirmadele ning müüdi hiljem. == Laevastik == === Praegune laevastik === :''Vaata ka [[Silja Line#Silja Line'i praegune laevastik|Silja Line – Silja Line'i praegune laevastik]] '' {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitusaasta || Laevastikus alates || Liin || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Märkused |- | [[Megastar]] || [[Kiire parvlaev]] || align="Center" | 2017 || align="Center" | 2017 || [[Tallinn]]–[[Helsingi]] || align="Center" | 49 000 || {{PisiLipp|Eesti}} || gaaskütusega |- | [[Star (laev)|Star]] || Kiire parvlaev || align="Center" | 2007 || align="Center" | 2007 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 36 250 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Silja Europa]] || [[Parvlaev]] || align="Center" | 1993 || align="Center" | 2016 || Tallinn–Helsingi || align="Center" | 59 912 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2016. aastal |- | [[Baltic Queen]] || Parvlaev || align="Center" | 2009 || align="Center" | 2009 || Tallinn–[[Maarianhamina]]–Stockholm || align="Center" | 48 915 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Victoria I]] || Parvlaev || align="Center" | 2004 || align="Center" | 2004 || Tallinn–Maarianhamina–Stockholm || align="Center" | 40 975 || {{PisiLipp|Eesti}} || |- | [[Isabelle (laev)|Isabelle]] || Parvlaev || align="Center" | 1989 || align="Center" | 2013 || Riia–Stockholm || align="Center" | 34 386 || {{PisiLipp|Läti}} || |- | [[Regal Star]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 2000 || align="Center" | 2004 || Paldiski–Kapellskär || align="Center" | 15 281 || {{PisiLipp|Eesti}} || renoveeritud 2004. aastal |- | [[Sailor (laev)|Sailor]] || Ro-pax-laev || align="Center" | 1987 || align="Center" | 2020 || [[Paldiski]]–[[Kapellskäri sadam|Kapellskär]] || align="Center" | 20 921 || {{PisiLipp|Eesti}} || |} === Teistele reederitele renditud laevad === {| class="wikitable" ! Laev || Laeva tüüp || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus <br /> brt || Lipp || Rentiv laevafirma || Nimi Tallinki laevastikus |- | [[Atlantic Vision]] || [[Ro-ro-laev]] || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2006–2008 || align="Center" | 30 285 || {{PisiLipp|Kanada}} || Renditud firmale [[Marine Atlantic]] || end. Superfast IX |- | [[Romantika (laev)|Romantika]] || Parvlaev || align="Center" | 2002 || align="Center" | 2002-2022 || align="Center" | 40 803 || align="Center" | {{PisiLipp|Holland}} || Renditud firmale Holland Norway Lines || Romantika |} === Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad === Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" ! Laev || Ehitatud || Aastad laevastikus || Kogumahutavus || Praegune staatus |- | [[Tallink (laev)|Tallink]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1989–1996 || align="Center" | 10 341 || Lammutati [[India]]s 2005. aastal. |- | [[Transestonia]] || align="Center" | 1972 || align="Center" | 1990–2000 || align="Center" | 6040 || Lammutati Indias 2006. aastal. |- | [[Saint Patrick II]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 1992–1995 || align="Center" | 11 481 || Nüüd C.T.M.A. Vacancier, omanik [[Kanada]] valitsus. |- | [[Georg Ots (laev)|Georg Ots]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 1993–2000 || align="Center" | 12 549 || Lammutati Hiinas 2014. aastal ja müüdi vanarauaks. |- | [[Apollo (laev)|Corbiere]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994<br>1998 || align="Center" | 4238 brt || Nüüd Apollo, omanik [[Labrador Marine Inc]]. |- | [[Balanga Queen]] || align="Center" | 1968 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 11 979 || Nüüd Discovery, omanik [[Discovery Cruise Line]]. |- | [[Ambassador II]] || align="Center" | 1970 || align="Center" | 1994 || align="Center" | 7993 brt || Nüüd ujuvkasiino, omanik [[Sterling Casino Lines]]. |- | [[Meloodia (laev)|Meloodia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1996–2007|| align="Center" | 17 955 || Nüüd ARV-1, omanik Singapuri firma. |- | [[Autoexpress|Tallink Express I]] || align="Center" | 1989 || align="Center" | 1997–2001 || align="Center" | 430 || Nüüd Panormitis, omanik [[A.N.E.S. High Speed Ltd.]]. |- | [[Normandy]] || align="Center" | 1981 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 17 043 || Omanik [[Equinox Offshore Accommodation Ltd]]. |- | [[Baltic Kristina]] || align="Center" | 1973 || align="Center" | 2001–2002 || align="Center" | 12 281 || Nüüd Rigel, omanik [[Ventouris Ferries]]. |- | [[Fantaasia (laev)|Fantaasia]] || align="Center" | 1979 || align="Center" | 1997–2006 || align="Center" | 16 405 || Omanik [[Norra]] ettevõte [[Boa RoRO]]. |- | [[Autoexpress|Tallink Autoexpress]] || align="Center" | 1996 || align="Center" | 1999–2006 || align="Center" | 4859 || Nüüd Alcantra Dos, omanik [[Acciona Trasmediterranea]]. |- | Tallink AutoExpress 2 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2001–2007 || align="Center" | 5419 || Müüdud firmale [[Consolidada de Ferrys]]. |- | Tallink Autoexpress 3 || align="Center" | 1997 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Queen Nefertiti, omanik [[Arab Bridge Maritime Co]]. |- | Tallink Autoexpress 4 || align="Center" | 1996 || align="Center" | 2004–2007 || align="Center" | 3971 || Nüüd Speedrunner II, omanik [[Aegean Speed Lines]]. |- | [[Vana Tallinn (laev)|Vana Tallinn]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1994–2011 || align="Center" | 10 002 || Lammutati Türgis 2014. aastal. |- | [[Kapella (laev, 1974)|Kapella]] || align="Center" | 1974 || align="Center" | 1998–2012 || align="Center" | 7564 || Nüüd ULS Ferry 1, omanik Universal Logistic System Estonia AS. |- | [[Regina Baltica]] || align="Center" | 1980 || align="Center" | 2001–2012 || align="Center" | 18 345 || Müüdud Skandiaavia ostjale. |- | [[Silja Festival]] || align="Center" | 1986 || align="Center" | 2006–2012 || align="Center" | 34 414 || Müüdud Bridgemans Services Ltd.-le. |- | [[Superstar]] || align="Center" | 2008 || align="Center" | 2008–2017 || align="Center" | 36 400 || Müüdud Medinvest SpA-le (Corsica Ferries Grupp). |- | [[Stena Superfast VII|Superfast VII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale [[Stena Line]]. |- | [[Stena Superfast VIII|Superfast VIII]] || align="Center" | 2001 || align="Center" | 2006–2011 || align="Center" | 30 285 || Müüdud firmale Stena Line. |- | [[Sea Wind]] || [[Ro-pax-laev]] || align="Center" | 2008-2022 || align="Center" | 15 879 || [[Muuga sadam|Muuga]]–[[Vuosaari sadam|Vuosaari]] |} == Vaata ka == * [[Viking Line]] – peamine konkurent Läänemerel * [[Tallinki büroohoone]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{commonskat|Tallink}} * [https://www.tallink.com/ ASi Tallink Grupp koduleht] * [https://www.tallink.ee/vali-reis Tallink.ee] * [https://www.tallinkhotels.com/ Tallinki hotellid] * [https://www.tallink.ee/et/tallinki-kaubavedu Tallinki kaubavedu] {{TallinnaBörs}} {{koord |NS=59.444197 |EW=24.7549707 |type=landmark |region=EE}} [[Kategooria:Tallink| ]] [[Kategooria:Laevandusettevõtted]] [[Kategooria:Eesti reederid]] [[Kategooria:Tallinna börsil noteeritud ettevõtted]] bbkujhxqje16louv5hlnabe9411zlq1 0 102173 6175065 5265697 2022-08-07T19:23:11Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib Šotimaa regioonist; Utah' linna kohta vaata [[Highland (Utah)]]; California linna kohta vaata [[Highland (California)]]; Indiana linna kohta vaata [[Highland (Indiana)]].}} {{keeletoimeta}} {{Provints | nimi = Highland | omakeelne_nimi_1 = inglise | Highland | | omakeelne_nimi_2 = gaeli | Gàidhealtachd | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 30 659 | elanikke = 217 400 (2007) | keskuse_nimetus = [[Halduskeskus]] | keskuse_nimi = [[Inverness]] | asendikaardi_pilt = [[Pilt:ScotlandHighlands.png|200px|Highlandi asend Šotimaal]] }} '''Highland''' ([[eesti keel]]es 'mägismaa') on [[Šotimaa]] suurim regioon, mida iseloomustab [[Põhja-Šoti mägismaa]] maastik. Omavalitsusala loodi [[1975]]. aastal mitme endise maakonna liitmisel. 2017. aastal elas omavalitsuses 235 200 inimest. == Viski tootmine == Regioonis asuvad [[Aberfeldy destilleerimiskoda|Aberfeldy]], [[Balblairi destilleerimiskoda|Balblairi]], [[Ben Nevise destilleerimiskoda|Ben Nevise]], [[Blair Atholi destilleerimiskoda|Blair Atholi]], [[Clynelishi destilleerimiskoda|Clynelish]], [[Dalmore'i destilleerimiskoda|Dalmore'i]], [[Dalwhinnie destilleerimiskoda|Dalwhinnie]], [[Deanstoni destilleerimiskoda|Deanstoni]], [[Edradouri destilleerimiskoda|Edradouri]], [[Glen Gariochi destilleerimiskoda|Glen Gariochi]], [[Glencadami destilleerimiskoda|Glencadami]], [[Glengoyne'i destilleerimiskoda|Glengoyne'i]], [[Glenmorangie destilleerimiskoda|Glenmorangie]], [[Glen Ordi Destilleerimiskoda|Singleton of Glen Ord]], [[Glenturret' destilleerimiskoda|Glenturret']], [[Knockdhu destilleerimiskoda|Knockdhu]], [[Loch Lomondi destilleerimiskoda|Loch Lomondi]], [[Obani destilleerimiskoda|Obani]], [[Fettercairni destilleerimiskoda|Old Fettercairni]], [[Old Pulteney destilleerimiskoda|Old Pulteney]], [[Royal Lochnagari destilleerimiskoda|Royal Lochnagari]], [[Strathisla destilleerimiskoda|Strathisla]], [[Teaninichi destilleerimiskoda|Teaninichi]], [[Tullibardine'i destilleerimiskoda|Tullibardine'i]], [[Tomatini destilleerimiskoda|Tomatini]] ja [[Wolfburni destilleerimiskoda|Wolfburni]] viski destilleerimiskoda. == Välislingid == {{Commons|Category:Highland (council area)}} *https://www.highland.gov.uk/ {{Šotimaa haldusjaotus}} {{Coordinate |NS=57.5 |EW=-5.0 |type=adm1st |region=GB}} [[Kategooria:Šotimaa geograafia]] 6o923xuoqpwjts5l4txymskcvwv8h2l 0 102177 6175389 6134091 2022-08-08T11:08:05Z Octagon11 123728 /* Kasutajad */ wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=mai}}{{Keeletoimeta|lisaja=Ursus scribens|aasta=2019|kuu=mai}} {{Lennuk |nimi = MiG-29 |tüüp = [[hävituslennuk]] |logo = |manufacturer = [[Mikojan]] |pilt = Serbian mig-29 missiles.jpg |pildi allkiri = [[Serbia]] MiG-29 |pildi suurus = |tootja = [[Mikojan]] |riik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}<br>{{Pisilipp|Venemaa}} |disainer = |esmalend = 6. oktoober 1977 |kasutusele = august 1983 |kasutusest maha = |hetikeseis = kasutuses |põhikasutaja = [[Venemaa]]<br>[[Ukraina]]<br>[[India]] |muud kasutajad = [[Mikojan-Gurevitš MiG-29#Kasutajad|muud kasutajad]] |aasta = 1981– |toodanguarv = 1600+<ref name="QsYIV" /> |ühe maksumus = 11 mln dollarit (MiG-29B, 1999)<ref name="zrPdB" /><ref name="HBVwb" /><br/>22 mln dollarit (MiG-29C, 2013)<ref name="CinZQ" /> |variandid = {{Lihtloend| * [[Mikojan-Gurevitš MiG-29M|MiG-29M]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-29K|MiG-29K]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-35|MiG-35]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-29#Variandid|muud]] }} }} '''Mikojan-Gurevitš MiG-29''' ([[kirillitsa]]s Микоян и Гуревич МиГ-29; [[NATO]] koodnimega Fulcrum) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja on [[Venemaa]] kahemootoriline reaktiiv-[[hävituslennuk]]. Selle konstrueerimist alustati [[1974]]. aastal ja esimene lend tehti [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[1977]]. MiG-29 esimesed versioonid olid varustatud tugeva [[telik]]u ja rajal ruleerimisel eest suletavate mootorite õhukanalitega ning avatavate lisaavadega õhukanalite tiivapealsel poolel, mistõttu lennukiga sai ohutult õhku tõusta ka võõrkehadega risustatud [[Rada (lennundus)|rajalt]]. Hiljem sellisest lahendusest loobuti.<ref name="tehnikamaailm" /> MiG-29 pardarelvaks on statsionaarne 30 mm automaatkahur ning kuus tiivaalust [[püloon (lennundus)|pülooni]] relvastuse (pommid, raketid) ja konteinerite riputamiseks.<ref name="tehnikamaailm" /> MiG-29 hakati konstrueerima pärast seda, kui sai teatavaks hävitajate [[F-15]] ja [[F-16]] võtmine [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] relvastusse. == Ülevaade == MiG-29-l on sarnased aerodünaamilised lahendsed [[Suhhoi Su-27]]-ga, kuid on ka erinevusi. MiG-29 tiiva noolsus on 40°, kere lähedal liitub tiivapoolte esiservale etteulatuv suurema noolsusega lisand (LERX ehk ''leading edge root extension''). Pikipüsivuse parendamiseks on MiG-29 varustatud kahe kiiluga.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Leading-edge_extension|Pealkiri=LERX|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>  Lennuki juhtimist kergendab hüdrauliline servosüsteem ja autopiloot SAU-451 juhtimisega kõigi kolme ruumitelje suhtes, elektrooniline juhtimine (ingl [[fly-by-wire|''fly-by-wire'']]) puudub. Vaatamata sellele on MiG-29 märkimisväärselt hea juhitavusega. Lennuki kandevkonstruktsioon koosneb peamiselt [[alumiinium|alumiiniumsulamitest]] ja vähesel määral [[komposiit]]materjalidest, mis tagavad lennukile kuni 9 ''g'' raskuskiirendusega ülekoormusi. Juhtimissüsteemi piirajad aitavad ära hoida ''g'' piiride ületamise, neid saab vajadusel eemaldada.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Mikoyan_MiG-29#Overview|Pealkiri=Mikoyan MiG-29|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> MiG-29 on kaks Klimov RD-33<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Klimov_RD-33|Pealkiri=Klimov RD-33 turbofan|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> [[turboventilaatormootor]]it, mis annavad kütusevarul lennuraadiuse 1500 km, lisapaakidega 2100 km. <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.airforce-technology.com/projects/mig29/|Pealkiri=Airforce Technology.|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Kabiin == Kabiinis asub juhtkang (juhis) tavapäraselt keskel, lenduri vasaku käe all asuvad kiiruse reguleerimise hoovad. Piloot istub Zvezda K-36DM<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/NPP_Zvezda_K-36|Pealkiri=Zvezda K-36DM|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> katapulteeritaval istmel (ingl ''ejection seat'') <ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Ejection_seat|Pealkiri=ejection seat|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, millel on märkimisväärselt head ohutuse näitajad lennukist katapulteerumisel hädaolukorras. Kabiinis on läbipaistvad abikuvarid ehk esiklaasikuvarid (ingl ''head-up display,'' HUD), mis lihtsustavad näidikute jälgimist, kuna jäävad lenduri vaatevälja. Lenduri kiivrile kinnitub Shchel-3UM ekraan, kuid puudub HOTAS ehk käed-juhtimiskangil-süsteem. Näidikud ja juhtseadmed kabiinis on asetatud nii, et see sarnaneksid varasematele [[Mikojan-Gurevitš MiG-23|MiG-23]] ja teistele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lennukitele. Vaatamata sellele avaneb lendurile tänu MiG-29 kabiini suuremale klaaspinnale palju parem vaateväli kui varasematel Nõukogude/Vene hävituslennukitel.<ref name=":0" /> == Relvastus == MiG-29 relvastusse kuulub üks GSh-30-1<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Gryazev-Shipunov_GSh-30-1|Pealkiri=Gryazev-Shipunov GSh-30-1|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 30 mm kahur. Algsesse MiG-29 [[automaatkahur]]i laskemoonasalve mahtus 150 laengut, hiljem asendatusse mahtus 100 laengut. Algne MiG-29B lennuk ei saanud kahurist tulistada, kui kere alla oli riputatud lisakütusepaak, sest see piiras hülsside eemaldumist tulistamisel. See viga uuema MiG-29S lennuki arendusel parandati. Lennuki keresse sai paigaldada kas 1150 liitrise paagi, ühe Vympel [[R-27]] (AA-10 “Alamo”) keskmise laskeraadiusega raketi või kobarpomme ja rakette. Mõnede Nõukogude hävituslennukite tüüpidesse mahutati tuumalõhkepeaga raketid lennuki keresse. Püloonidele kinnitati üldjuhul [[R-73]] (AA-11 “Archer”), kuid ka R-60 (AA-8 “Alphid”). Veel oli võimalik paigutada üks 1500-liitrine lisakütusepaak kerealusele püloonile kahe mootori vahel.<ref name=":0" /> == Ajalugu == === Nõukogude Liit === Nõukogude Liit tõi MiG-29 esimest korda Lääne avalikkuse ette esitluses [[Soome]]s 2. juulil 1986. Kahte MiG-29 esitleti [[Farnborough' lennundusnäitus|Farnborough' lennundusnäitusel]] [[Suurbritannia|Suurbritannias]] 1988. aasta septembris. Järgmisel aastal esitleti hävitajat [[Pariisi lennundusnäitus|Pariisi lennundusnäitusel]], kus sellega juhtus õnnetus juba esimesel näitusenädalal. Pariisi lennundusnäitus oli teine kord, kui Nõukogude Liit pani välja oma hävituslennuki, esimene kord oli see aastal 1930. Lääne asjatundjatele avaldas MiG-29 elevust. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist leidsid MiG-29 peamiselt kasutust äsja moodustatud Venemaa õhujõududes.<ref name=":0" /> === Venemaa === 1993. aasta juulis lendasid õhus kokku kaks Venemaa õhujõudude MiG-29-t Royal International Air Tatoo lennundusnäitusel<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Royal_International_Air_Tattoo|Pealkiri=Royal International Air Tattoo|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Maa peal inimestest keegi tõsiseid vigastusi ei saanud, mõlemad piloodid katapulteerusid lennukist ja maandusid langevarjuga edukalt. Venemaa õhujõud koondasid kõik enda MiG-29-d pärast õnnetust Siberis 17. oktoobril 2008. Pärast teist õnnetust MiG-29-ga [[Lääne-Siber]]is detsembris 2008 tunnistati, et MiG-29 hävitajad ei vasta Venemaa õhujõudude nõudmistele. MiG-idest loobumisel oli suur osa ka lennukite vanusel, hinnanguliselt umbes 70% neist olid lendamiseks liiga vanad. MiG-29 ei ole saanud uuendusi pärast Nõukogude Liidu lagunemist, kuna otsustati uuemate lennukite Su-27 ja MiG-31 kasuks. 4. veebruaril 2009 jätkati uuesti Venemaa õhujõududes lende MiG-29-ga, kuid märtsis nõudsid Venemaa lennuväe esindajad MiG-29 parandustöid ülevaatusel avastatud detailide korrosiooni tõttu. Umbes 100 MiG-29 tehti korda, et lende jätkata. Venemaa õhujõud hakkasid moderniseerima MiG-29-t oma eelneva ja tavapärasema MiG-29 SMT tasemele. Kuigi [[Alžeeria]] lükkas tagasi 35 MiG-29SMT/UBT tellimuse, andis Venemaa sisse tellimuse luua 16 uut moderniseeritud MiG-29SMT-d 14. aprillil 2014, eeldades need valmis saada aastaks 2017. 4. juulil 2015 sattus MiG-29 õnnetusse [[Astrahan]]i õppuste käigus. Kuu hiljem sattus järgmine MiG-29 õnnetusse Kuštševskaja küla lähedal [[Krasnodari krai]]s. Piloot katapulteerus turvaliselt. Järgnevalt juhtus veel hulk õnnetusi 2015. aastal, õnnetuste põhjuseks loeti vähest lennupraktikat.<ref name=":0" /> ==Tehnilised andmed== * '''Meeskond:''' 1 * '''Pikkus:''' 17,37 m * '''Tiivaulatus:''' 11,4 m * '''Tiiva pindala:''' 38,06 m² * '''Kõrgus:''' 4,73 m * '''Tühimass:''' 11,0 tonni * '''Suurim stardimass:''' 21,0 tonni * '''Mootor:''' tõukejõud 2 × ''ca'' 50 kN, Klimov RD-33, turboventilaator ** tõukejõud järelpõlemisel 2 x 81,4 kN (8300 kgs) * '''Kiirus: ''' 2400 km/h ([[Mach]] 2,25) soodsal kõrgusel ** 1500 km/h (Mach 1,25) merepinna tasandil * '''Tegevusraadius:''' 700 km * '''Lennukaugus:''' 2900 km * '''Lennulagi:''' 18 000 m == Tüübid == [[Pilt:Mikoyan MiG-29 3-view.svg|paremal|400px]] *MiG-29 1982 – (9.12) NATO-koodnimi Fulcrum-A *MiG-29A 1988–1991 (9.12A) ekspordiks [[Varssavi pakt]]i maadele (Bulgaaria, Poola, Rumeenia, SDV ja Tšehhoslovakkia). *MiG-29B 1986 – (9.12B) Varssavi pakti maadele *MiG-29 1986 – (9.13) *MiG-29UB 1982 – (9.51) *MiG-29S 1991 – (9.13S) *MiG-29S (9.12S) *MiG-29SE NATO-koodnimi Fulcrum-C *MiG-29SM (9.13M) *MiG-29SD 1995 – NATO-koodnimi Fulcrum-A *MiG-29N 1995 – *MiG-29NUB 1995 – MiG-29N:n kahekohaline õppelennuk *MiG-29M 1996 – (9.15); NATO-koodnimi Fulcrum-E, ka Superfulcrum *MiG-29ME *MiG-29SMT (9.17 MiG-20SMT-I) *MiG-29SMT-II (9.17-II) *MiG-29SMTK (9.17K) *MiG-29K (9.31); NATO koodnimi Fulcrum-D *MiG-29KU (9.62) *MiG-29K-2002 täiendatud MiG-29SMTK *MiG-29KUB Mig-29K-l põhinev õppelennuk *MiG-29UBT 1999 (9.51T) *MiG-29 OVT *Mig-29MU1 - Ukraina moderniseeritud modifikatsioon<ref>[https://ukroboronprom.com.ua/uk/media/ldarz-peredav-ukrayinskym-lotchykam-dva-modernizovanyh-vynyshhuvacha-mig-29mu1-video.html "ЛДАРЗ" ПЕРЕДАВ УКРАЇНСЬКИМ ЛЬОТЧИКАМ ДВА МОДЕРНІЗОВАНИХ ВИНИЩУВАЧА МІГ-29МУ1 – ВІДЕО] - Ukroboronprom, 01.08.2018</ref> *MiG-33 ehk MiG-29ME (MiG-29M-i eksportvariant) == Kasutajad == * {{Pisilipp|Venemaa}} * {{Pisilipp|Ukraina}}<ref>[https://ukroboronprom.com.ua/uk/media/ldarz-peredav-ukrayinskym-lotchykam-dva-modernizovanyh-vynyshhuvacha-mig-29mu1-video.html "ЛДАРЗ" ПЕРЕДАВ УКРАЇНСЬКИМ ЛЬОТЧИКАМ ДВА МОДЕРНІЗОВАНИХ ВИНИЩУВАЧА МІГ-29МУ1 – ВІДЕО] - Ukroboronprom, 01.08.2018</ref><ref>[https://defence-ua.com/news/povitrjani_sili_zasvitili_ridkisnij_mig_29mu1_z_tajemnichoju_modifikatsiju_r_27_video-8474.html Повітряні Сили "засвітили" рідкісний МіГ-29МУ1 з "таємничою" модифікацію Р-27 (відео)] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> * {{Pisilipp|India}} === Endised kasutajad === * {{Pisilipp|NSVL}} == Vaata ka == *[[MiG-35]], NATO-koodnimi Fulcrum-F == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tehnikamaailm">[https://web.archive.org/web/20170929231256/https://www.tehnikamaailm.ee/mig-taas-siin/ MiG taas siin] www.tehnikamaailm.ee, 19. märts 2006 (vaadatud 03.07.2017)</ref> <ref name="QsYIV">[http://migavia.ru/index.php/en/production/the-mig-29-fighters-family "The MiG-29 fighters family".] Russian Aircraft Corporation MiG, 8. detsember 2014. Kasutatud: 11. detsember 2016.</ref> <ref name="zrPdB">Gordon ja Davison 2005, lk 61.</ref> <ref name="HBVwb">{{cite web|url=http://sdnbd.org/sdi/news/general-news/July/17-07-2002/Business.htm|title=MiG-29s to be jettisoned|author=Md. Mamun Murtaza Sheriff|publisher=|accessdate=14.11.2014}}</ref> <ref name="CinZQ">{{Netiviide |url=http://army-news.ru/2013/04/mnogocelevoj-istrebitel-mig-29s/ |pealkiri=Multipurpose fighter MiG-29C. |vaadatud=2017-07-01 |arhiivimisaeg=2017-07-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170703103806/http://army-news.ru/2013/04/mnogocelevoj-istrebitel-mig-29s/ |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Allikad == * Gordon, Yefim; Peter Davison. (2005) Mikoyan Gurevich MiG-29 Fulcrum. North Branch, Minnesota: Specialty Press. ISBN 978-1-58007-085-0. ==Välislingid== *[http://forte.delfi.ee/news/militaaria/ikooni-kadu-venemaa-lopetab-klassikalise-mig-29-tootmise.d?id=55641354 Venemaa lõpetab klassikalise MiG-29 tootmise], FORTE.ee, 12. august 2011 *[https://zn.ua/TECHNOLOGIES/komandovanie-vs-vsu-primet-posle-letnyh-ispytaniy-uchebno-boevoy-samolet-mig-29ub-321659_.html Командование ВС ВСУ примет после летных испытаний учебно-боевой самолет МИГ-29УБ] - Zn.ua, 22.06.2019 {{JÄRJESTA:Mikojan-Gurevitš MiG-29}} [[Kategooria:Hävituslennukid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjalennukid]] [[Kategooria:Mikojan]] sdl6npdfisnjs88527n7l2jsl6xng3e 0 102880 6174972 6128742 2022-08-07T15:46:27Z Octagon11 123728 /* Ameerika Ühendriigid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:M270 MLRS 058 07.jpg|thumb|USA raketiheitja [[M270 MLRS]].]] [[Pilt:Katyusha launcher rear.jpg|thumb|NSVL teise maailmasõja aegne raketiheitja [[BM-13-16 Katjuša]] veoautol [[ZIS-6]], muuseumis Ukrainas.]] '''Mitmelasuline raketiheitja''' (mitmik reaktiiv raketiheitja) on [[rakett]]idega tulistav [[relv]], mille laskeseade koosneb mitmest rakettide väljatulistamiseks valmistatud sarnasest paralleelsest stardijuhikust. Mitmelasulised raketiheitjad on harilikult [[suurtükivägi|suurtükiväe]] relvasüsteemid. == Omadused == [[Raketiheitja]]te eriliseks näitajaks on võimas tulejõud, mis tuleneb suurest laskekiirusest. Rakette on võimalik tulistada välja nii järjestikku kiirtulena, kui ükshaaval. Raketid tulistatakse välja kas torudest, raamidest või siinidelt, mida tavaliselt on 12...40 tk ja mis annavad väljalennuks vajaliku tõstenurga. Mitmelasulise raketiheitja raketid on üldjuhul juhitamatud. Pärast tulelöögi andmist on võimalik raketiheitjaga kiirelt positsiooni vahetada. Tänapäeva raketiheitjad on iseliikuvad, harvem haakes veetavad. Nende maksimaalne laskekaugus võib küündida mitmekümne kilomeetrini. Mitmelasulist raketiheitjat käsitseb tavaliselt raketiheitjameeskond [[nooremallohvitser]]i või [[vanemallohvitser]]i juhtimisel. == Ajalugu == Mitmelasulised raketiheitjad võeti laialdaselt kasutusele teise maailmasõja ajal. Neist tuntumateks tuleb pidada 1941. aastal kasutusele võetud vene raketiheitjat (esialgse nimetusega "kaardiväe miinipilduja" - ''Гвардеиский миномет'') [[BM-13]] [[Katjuša]] ja saksa raketiheitjat [[Nebelwerfer]] ("uduheitja"). Saksa poolel tavatseti vene raketiheitjaid kutsuda "Stalini oreliks". Raketiheitjaid kasutasid ka lääneliitlased. [[Pilt:Nebelwerfer 15cm 6 barrels.jpg|thumb|Saksa raketiheitja [[Nebelwerfer]]]] Pärast sõda on raketiheitjaid täiustatud. Tõusnud on laskekaugus ja -täpsus, kuid põhimõte on jäänud samaks. == Näited == === Ameerika Ühendriigid === * [[M142 HIMARS]] * [[M270 MLRS]] === Ukraina === * [[Berevii]] === Venemaa === *[[Grad]], lasketorusid 40 ja kaliiber: 122,4 mm *[[BM-27 Uragan]], torusid 16, kaliiber 220 mm *[[Smertš]], lasketorusid 12, kaliiber 300 mm *[[9A52-4 Tornado]], torusid, 15/8/6, moon 122mm/220mm/300mm *[[TOS-1 Buratino]], kolmekümne toruline 220 mm [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad| ]] tn7kztrpt7qbc4jvbatrq5pxaxt9u4h 6174973 6174972 2022-08-07T15:46:44Z Octagon11 123728 /* Ukraina */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:M270 MLRS 058 07.jpg|thumb|USA raketiheitja [[M270 MLRS]].]] [[Pilt:Katyusha launcher rear.jpg|thumb|NSVL teise maailmasõja aegne raketiheitja [[BM-13-16 Katjuša]] veoautol [[ZIS-6]], muuseumis Ukrainas.]] '''Mitmelasuline raketiheitja''' (mitmik reaktiiv raketiheitja) on [[rakett]]idega tulistav [[relv]], mille laskeseade koosneb mitmest rakettide väljatulistamiseks valmistatud sarnasest paralleelsest stardijuhikust. Mitmelasulised raketiheitjad on harilikult [[suurtükivägi|suurtükiväe]] relvasüsteemid. == Omadused == [[Raketiheitja]]te eriliseks näitajaks on võimas tulejõud, mis tuleneb suurest laskekiirusest. Rakette on võimalik tulistada välja nii järjestikku kiirtulena, kui ükshaaval. Raketid tulistatakse välja kas torudest, raamidest või siinidelt, mida tavaliselt on 12...40 tk ja mis annavad väljalennuks vajaliku tõstenurga. Mitmelasulise raketiheitja raketid on üldjuhul juhitamatud. Pärast tulelöögi andmist on võimalik raketiheitjaga kiirelt positsiooni vahetada. Tänapäeva raketiheitjad on iseliikuvad, harvem haakes veetavad. Nende maksimaalne laskekaugus võib küündida mitmekümne kilomeetrini. Mitmelasulist raketiheitjat käsitseb tavaliselt raketiheitjameeskond [[nooremallohvitser]]i või [[vanemallohvitser]]i juhtimisel. == Ajalugu == Mitmelasulised raketiheitjad võeti laialdaselt kasutusele teise maailmasõja ajal. Neist tuntumateks tuleb pidada 1941. aastal kasutusele võetud vene raketiheitjat (esialgse nimetusega "kaardiväe miinipilduja" - ''Гвардеиский миномет'') [[BM-13]] [[Katjuša]] ja saksa raketiheitjat [[Nebelwerfer]] ("uduheitja"). Saksa poolel tavatseti vene raketiheitjaid kutsuda "Stalini oreliks". Raketiheitjaid kasutasid ka lääneliitlased. [[Pilt:Nebelwerfer 15cm 6 barrels.jpg|thumb|Saksa raketiheitja [[Nebelwerfer]]]] Pärast sõda on raketiheitjaid täiustatud. Tõusnud on laskekaugus ja -täpsus, kuid põhimõte on jäänud samaks. == Näited == === Ameerika Ühendriigid === * [[M142 HIMARS]] * [[M270 MLRS]] === Ukraina === * [[Burevii]] === Venemaa === *[[Grad]], lasketorusid 40 ja kaliiber: 122,4 mm *[[BM-27 Uragan]], torusid 16, kaliiber 220 mm *[[Smertš]], lasketorusid 12, kaliiber 300 mm *[[9A52-4 Tornado]], torusid, 15/8/6, moon 122mm/220mm/300mm *[[TOS-1 Buratino]], kolmekümne toruline 220 mm [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad| ]] a0lbl4lyt8sk45t397dlnvzydl8saxl 3 104779 6175235 6025295 2022-08-08T07:11:23Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv}} ===Ära kirjuta maha.--WooteleF 11. aprill 2011, kell 17:50 (EEST)=== Artikkli tegemine ajaloolisest objektist ju eeldabki komplatsiooni olemasolevatest allikatest ning viiteid nendele, kuidas muidu--[[Kasutaja:NOSSER|Nosser]] 11. aprill 2011, kell 22:53 (EEST) :Aga ei eelda mahakirjutamist. Sõnasta ümber.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. aprill 2011, kell 00:23 (EEST) == Autoriõigustest == Tere! Oled vist kõige targem neis asjus ja oskad ehk minu murele vastata. Eile, 14. juunil eksponeeriti Vabaduse Väljakul 1938. aasta väljalaske GAZ-i veoautot ja rongi, millega inimesi küüditati. Pildil paistab veel Laari(?) kohvik. Kas mul on õigus seda pilti anda Vikipeediale kasutamiseks? Eksponaadi autorit ei tea, aga leidus silt, kus oli öeldud, et "Eksponeeritav kitsarööpmeline loomavagun pärineb Pärnumaal Lavassaares tegutseva Eesti Muuseumraudtee väljapanekust". Pilt, mille tegin, on leitav [http://www.upload.ee/image/1419575/IMG_1474.JPG siit] --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 15. juuni 2011, kell 14:48 (EEST). :Ma ei näe küll takistavaid asjaolusid.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 15. juuni 2011, kell 17:14 (EEST) == Pildisoovitus == Tere. Palun sinu arvamust piltide [[:Pilt:Vereva iminõgese õis.jpg]] ja [[:Pilt:Kurgirohi 02.jpg]] kohta. Need pildid olid kunagi esilehele minevate piltide kandidaatide seas ning kogusid mitu poolthäält ja ühe (Ivo) vastuhääle. Ivo on küll fotode asjatundja, aga ta on siiski üksi mitme poolthääle vastu. Mida sa arvad, kas need pildid sobivad esilehele nädala pildiks? [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 8. juuli 2011, kell 13:20 (EEST) :Ei. Ülevalgustatud.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 8. juuli 2011, kell 13:57 (EEST) == Noemi == Thanks for the help [[Kasutaja_arutelu:Avjoska#Noemi|with page Noemi]]. --[[Eri:Kaastöö/79.33.253.161|79.33.253.161]] 12. juuli 2011, kell 11:43 (EEST) :Can you help me? Can you translate "Wind Music Awards" and "Premio Lunezia" in section "Auhinnad" of page [[Noemi]]? Because in this page I have removed the <nowiki>{{keeletoimeta}}</nowiki> after [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Noemi&diff=2588124&oldid=2587460 my edit] but the section isn't correct yet (look [[Kasutaja_arutelu:Avjoska#Noemi]]). Can you correct the page? --[[Eri:Kaastöö/79.35.252.119|79.35.252.119]] 12. juuli 2011, kell 13:26 (EEST) ::Thanks for the answer. --[[Eri:Kaastöö/79.13.28.4|79.13.28.4]] 12. juuli 2011, kell 19:38 (EEST) ==Pildid commonsis== :Nõus aga kuidas seda 3 lihtsa sammuga teha?--[[Kasutaja:NOSSER|Nosser]] 10. august 2011, kell 13:00 (EEST) ::http://commons.wikimedia.org/wiki/Special:UploadWizard --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 10. august 2011, kell 13:30 (EEST) :Suured tänud "vingu" eest, terve kriitika sunnib korrektsusele ning näpunäited aitavad perfektsuse poole :) PS kas piltide Commonsise laadimiseks on vajalik luua uus "Global account"? sest oma kontoga, ma sinna sisselogitud ei saanud ja uut kontot ta teha ei lasknud?--[[Kasutaja:NOSSER|Nosser]] 18. august 2011, kell 08:45 (EEST) :Ma ei oskagi nüüd öelda. Mul oli kunagi seal eraldi kasutaja, kuid kui tuli see globaalse konto värk, hakkasin seal seda kasutama ja probleeme ei ole.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. august 2011, kell 10:47 (EEST) Väike probleem, commonsisse üleslaaditud pildid ei kajastu artikkli juures olevast commponsi lingis avanevas artikklis. Kas on vaja kuidagi viidata või lisada üleslaaditud pildikirjeldusse vms. (Vaata [[Viru tänav]] [Pilt:Viru tänav 9.jpg]--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 6. november 2011, kell 16:32 (EET) == Era+pool+i+tus == Iga artikli tegemisel toetun kõigile (ajahetkedes kättesaadavatele/olnutele, 35 a) vasakult paremale kirjutatavate keeltega artiklitele, konspektidele jms; nii et kui selle üle 15 a kestnud koolituse suhtes on pretentsioone, siis aadress on ''Alma Mater'', ja palun mitte "nokitseda"--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] 4. jaanuar 2012, kell 20:36 (EET) : [[Francesco Ferruccio]], jah, hetkel muud asjad pakilisemad; aga, milleks siis toimetajad on (st,art sisse peax minema glorifitseerimine ja 19. s hümni rida, kus ta sees) ;-EE --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] 4. jaanuar 2012, kell 22:01 (EET) ::Millest sa räägid?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 5. jaanuar 2012, kell 02:09 (EET) ==Kasutaja:Tuulist== ma ei näe seda "saada e-kiri". Muidu ei kurdaks ju. Seal vasakul ei näita mul midagi taolist. Äkki on pimedaks tehtud ja ainult Sina näed? :Minu kasutajalehele tulles sellist linki ei tule? Imelik, mul endal näitab ja aeg-ajalt ikka saadetakse selle kaudu kirju ka. Aga kirjuta oma mure siiasamasse arutelulehele siis.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 2. veebruar 2012, kell 12:02 (EET) == Teenetemärgid == Arvan, et kui viidata, siis pigem [http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php?y=2012 presidendi kantseleile]. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 2. veebruar 2012, kell 12:59 (EET) :Ma viitasin seepärast postimees.ee-le, et siis saab kergelt kopipeistida.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 2. veebruar 2012, kell 13:05 (EET) == Lehekülgede kustutamisest == Minu meelest pidanuks artikli [[Ragnar Tamre]] puhul arutelu alles jätma. Minul ja artikli kirjutanud isikul hea lugeda, mis põhjusel tsensuur vallandus. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 7. veebruar 2012, kell 17:52 (EET). : Pigem tuleks resümeesse "sisu oli:..." asemel kokkuvõtlik põhjus jätta. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.180|193.40.10.180]] 7. veebruar 2012, kell 18:04 (EET) ::Jõudsin ka vahepeal arusaamisele, et on tõenäoline, et see lehekülg luuakse uuesti. Taastan arutelu.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 7. veebruar 2012, kell 18:32 (EET) Kuule, ei saa ikka lambist kustutada artiklit [[Kümme käsku]], millele on hunnikuis viiteid, põhjendusega, et "lihtsam on nullist uus teha". Miks Sa siis ei teinud? Toimetada, mitte kustutada! Tegin alguse ära, mõne päeva pärast saan edasi teha.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 28. veebruar 2012, kell 23:17 (EET) *1. saab küll lambist kustutada *2. see ei olnud lambist *3. artikli näol oli tegu autoriõiguste rikkumisega *4. 6 aasta jooksul polnud tehtud toimetamise algetki (kui üks siselink) välja arvata *5. mina ei teinud uut artiklit seetõttu, et see teema ei huvita mind *6. ja näed, tuleb välja, et oligi lihtsam uus kirjutada *7. kustutamine on üks toimetamise viise :Ainus, mida ma valesti tegin oli see, et ma ei kustutanud ümbersuunamisi. Ausalt öeldes ei teadnud, et neid leidub.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. veebruar 2012, kell 23:35 (EET) ::Njah, igasugu pisiartiklite puhul oleksin Sinuga 100% nõus, aga selle artikli puhul mitte. Ma ei teinud uut, vaid taastasin vana ja hakkasin seda toimetama. Kopipeist oli märkuse järgi ainult osa artiklist, mida ka mitmel korral oli välja tõstetud. Kustutamismärkuse oleks võinud ennem panna (minu meelest polnud), kindlasti oleks keegi selle siis päästnud. Mind ajab lihtsalt tigedaks, et igast saasta seisab aastaid ja siis üks (paljude jaoks ilmselt) olulisel teemal artikkel kustutatakse ilma diskussioonita ära. Ja ei, mind ka see teema väga ei huvita.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 28. veebruar 2012, kell 23:47 (EET) :::Asi pole selles, kas teema on oluline või mitte. Asi on artikli seisukorras. Kuna [[Kümme käsku]] on väga oluline artikkel, siis on väga halb kui seal seisab 6 aastat autoriõigusi rikkuv, toimetamata ja mitteenstüklopeediline tekst, mida keegi näppida ei taha. Toon ühe näite viimasest redaktsioonist - ''Niisugune oli siis piiblitekst. Teise koha, mis asub 5Ms 5:1-21 võivad huvilised ise üles otsida ning avastada paar detailierinevust esimese tekstiga võrreldes''. Kui artiklis on juba selliseid soovitusi, siis leidsin, et huvilistel on parem otsida omale mõni asjalikum allikas ja kustutasin selle üldse ära. Vaatasin ka praegust redaktsiooni ja tundub, et vanast artiklist oled üle toonud vähe ja mitte midagi sellist, mida poleks olematu vaevaga saanud kuskilt usaldusväärsest avalikust allikast leida (sellist infot saab muuseas viidata). Kordan end veelkord, kustutamine on kõigest üks toimetamise viise.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. veebruar 2012, kell 00:03 (EET) ::::Leian endiselt, et kustutamismärkuse lisamine artiklisse (ja resümeesse) võinuks olla esimene samm. Ja lauseke arutelus ei oleks ka paha teinud.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 29. veebruar 2012, kell 00:11 (EET) == Jälle pildisoovitus == Tere. Palun sinu arvamust pildi [[:Pilt:Keilajuga.jpg]] kohta. See pilt on kogunud esilehele minevate piltide kandidaatide seas mitu poolthäält ja ühe (Ivo) vastuhääle. Ivo on küll fotode asjatundja, aga ta on siiski üksi mitme poolthääle vastu. Mida sa arvad, kas see pilt sobib esilehele nädala pildiks? Keila joa artikli paljudest piltidest meeldib mulle just see kõige rohkem. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 25. märts 2012, kell 19:15 (EEST) == Kutse tõlketalgute lõpetamisele == Tere! Suur tänu tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 14. juunil kell 17.00 Euroopa Majas, kus tehakse talgutest kokkuvõtteid ja antakse kätte auhinnad tublimatele tõlkijatele. Samuti on see talgulistele ja žüriiliikmetele heaks võimaluseks omavahel tuttavaks saada ja väikse veini saatel natuke juttu puhuda. Euroopa Maja asub Tallinnas aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate meie koosviibimisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Tõlketalgute auhind == Tere! Mul on hea meel teatada, et olete talgutel tõlgitud artiklite eest võitnud 30 euro eest Rahva Raamatu kinkekaarte ja TLÜ kirjastuse raamatu. Kinkekaardid saab kätte minu käest Euroopa Majast (Rävala 4, Tallinn). Raamatu saate ise valida kirjastuse väljaannete hulgast (http://www.tlupress.com/?LangID=1&CatID=5) ja selle saab kätte kas kirjastusest või, kui Te mulle eelnevalt pealkirja teatate, siis saan selle ka siia tuua, siis saab mõlemad ühest kohast. Olen puhkuselt tagasi 30. juulil (homme veel viimast päeva tööl). Palun andke mulle teada, millal Teile sobiks auhinnale järele tulla. Kui Te üldse Tallinnas ei käi, siis mõtleme muidugi midagi muud välja. Ilusat suve soovides Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Sivers vs Sievers == Miks on ikkagi nimetatud Sievers, ehhki [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000558/images/index.html?id=00000558&seite=312 Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft, Teil 1, 1: Livland, Bd.: 1, Görlitz, 1929, Lk. 303] annab perekonnanimeks Sivers?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 21. oktoober 2012, kell 17:10 (EEST) :Neid variant kasutati läbisegi. Tuleb uurida, mis nime ta ise kasutas.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 21. oktoober 2012, kell 19:45 (EEST) : Saaga.ee, Valga praostkond, EELK Kambja kogudus (Personaalraamat XVIII (nimeregister); EAA.1255.1.535; 1900-1940) Helena von Siversi ja August von Siversi poeg ''Carl August Johann Maria von Sivers''--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 21. oktoober 2012, kell 21:45 (EEST) == Nimedest == Tere!<br/>Oskad ehk selgitada, missugust tähendust "[[de:Alexander Freiherr von Dörnberg|zu Hausen]]" omab? On see mõni tiitel? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 15. detsember 2012, kell 16:53 (EET). == Andres Allan == Tere! Soovitati sinu poole pöörduda [[probleemiga]]. Äkki oskad aidata, kuidas edasi tegutseda? Kas lasen Joanna Ellmannil ühendust võtta? :) [[Kasutaja:Pystolka|Pystolka]] 5. veebruar 2013, kell 22:23 (EET) == Hornid == Tervitused, märkasin et Hornide, isa ja poja pildid kattuvad ja Pilt:[[Karl Henriksson Horn]].jpg (1550–1601, pildi allikast: http://www.muis.ee/portaal/museaalview/667441 kontrollides leidsin väikese näpuka, pildil kujutatu andmetes "Kirjeldus '''Henrik Karlsson Horn''' (u. 1550-1601)", Eesti Rahva Muuseumi andmetel pildil aga Horn of Kanckas, Henrik Classon - riiginõunik, 1512 - 1595--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 10. juuli 2013, kell 14:37 (EEST) == [[:Pilt:Carl Rall.jpg]] == Allikas on autor antud ja tema surmast pole möödunud 70 aastat. [[Eri:Kaastöö/193.40.10.181|193.40.10.181]] 16. aprill 2014, kell 20:45 (EEST) ==Eesti mitmekeelne kohanimede loend== Paar aastat tagasi toetasid mõtet [[eesti mitmekeelne kohanimede loend]]. Ma tegin ühe visandi siia [[Kasutaja:Bioneer1/Spikker]], ent enne artikliks tegemist küsin, et kas mõni lahter vms võiks juurde panna/ära võtta, või muu kommentaar?--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 27. juuli 2014, kell 11:40 (EEST) :Mulle see sellisel kujul meeldib. Selline loend oleks vajalik.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 27. juuli 2014, kell 12:40 (EEST) ---- Puudub litsents: [[:Pilt:Paide jaamahoone 2011.jpg]]. Pikne 28. november 2014, kell 15:51 (EET) == Laagna mõisa peahoone 20. sajandi alguses == Lugupeetud proua/härra WooteleF Mõrvatud Euroopa Juutide Auks Püstitatud Mälestusmärgi Fond Berliinis, mis ühtlasi ka Mõrvatud Euroopa Mustlaste Mälestusmärgi eest vastutab, koostab antud ajahetkel raamatut, millesse koondatakse erinevate Euroopa maade mustlase saatused Saksa režiimi ajal. Üks nendest lugudest on Eestis situeeritud ja räägib Narvast pärit mustlase, Villem-Vilep Induse, elust. Ta oli Laagna mõisas põllutööline ja hukati 17. veebruaril, 1943. aastal. Kuna Te olete Laagna mõisa kohta kirjutatud Vikipeediaartikli autor, sooviksime me teada, kas lehele üles laetud pilt Laagna mõisast on Teie valduses? Meid huvitaks antud pildi kõrgekvaliteediline digikoopia, ehk oleks võimalik Teie kaudu omandada sama pilt Laagna mõisast tiba parema resolutsiooniga? Laagna mõis mängis Villem-Vilep Induse loos tsentraalset rolli ja on võimalik, et me avaldaksime eelpoolnimetatud pildi varsti välja lastavas raamatus. Parimate Soovidega, Ulrich Baumann, Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas(info@stiftung-denkmal.de) Dear Sir, dear Madam the Foundation of the Memorial to the Murdered Jews in Berlin, Germany, which is also responsible for the Memorial to the European Gypsies murdered by the Nazis is currently working on a book about Gypsy biographies under the Swastica. On of these stories about the Estonian Rom Villem-Villep Indus from Narva. He was agricultural worker on the LAAGNA manor for a time. He was executed on February, 17, 1943. We found the historical picture of the Laagna manor on Wikipedia and wanted to ask you if you may hold the original photo. Would it be possible to receive a scan in high resolution? Laagna plays an important role in Villem-Viliep UIndus´story. All the best, Ulrich Baumann, Stiftung Denkmal für die ermordeten Juden Europas(info@stiftung-denkmal.de) ==[[Eesti šotlased]]== Tõemeeli hämmastav artikkel. Aitäh väga huvitava kaastöö eest! Ühtlasi annan teada, et lõimumisteemalise konkursi tähtaega on pikendatud 15. veebruarini! Ootame lisa! [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 31. jaanuar 2019, kell 23:22 (EET) Hea kasutaja WooteleF! Teie põnevad artiklid lõimumisteemalisel artiklivõistlusel pälvisid žürii tunnustuse ja eriauhinna põhjaliku töö eest. Palun võtke ühendust (eva@wikimedia.ee), et saaksite auhinna kätte. [[Kasutaja:Pseudacorus|Pseudacorus]] ([[Kasutaja arutelu:Pseudacorus|arutelu]]) 13. märts 2019, kell 17:11 (EET) == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> == Kustutatud leht == Leidsin füüsikute loendist punase lingi 'Herbert Niilisk'. Selgub, et oled 18. veebruaril 2012, kell 16:16 kustutanud lehe 'Herbert Niilisk' põhjendusega 'Autoriõiguste rikkumine'. Mis autoriõigus on instituudi töötaja toimikust maha kirjutatud andmetel? Lugupeetud teadlast ja FAI teadusdirektorit tutvustav artikkel on nüüdseks üle kaheksa aasta olnud maailma eest peidetud. Nii viki artikkel kui tollane AAI kroonika veebileht (kus pole ka kirjutaja nime all) olid Herbert Niiliski kolleegi kirjutatud: 193.40.5.245 cache1.ut.ee [[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 14. oktoober 2020, kell 21:22 (EEST) :Kommentaariks, et kui allikas pole selgelt välja toodud, et tekst on avalikus omandis, vaba kasutuse litsentsi all vms, siis peab eeldama, et on autoriõigustega kaitstud. Sellist teksti Vikipeediasse kopeerida ei tohi. Lahenduseks on teksti ümbersõnastamine, teiste allikate materjaliga sünteesimine jne. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 14. oktoober 2020, kell 22:05 (EEST) :: Sama tekst on Tartu Observatooriumi veebilehel https://to.ee/est/meist/ajalugu/atmosfaarifuusika_osakonnas_tootavad_tootanud_inimesed_alates_aegade_algusest/herbert_niilisk_, AAI atmosfäärifüüsika sektori kroonika lehel http://scorpion.aai.ee/atm/h_niilisk.html, EFS aastaraamatu 'In Memoriam' osas https://opik.fyysika.ee/index.php/book/section/4122#/section/4122. See ei saagi olla teisiti, sest sama inimese kohta võeti info tema toimikust ja seal on/olid niisugused andmed kirjas. Neil kolmel on erinevus paaris kommentaarilaadses lauses. Kas võib selle artikli uuesti teha, tõstes mõnes lauses mõne sõna teise kohta, või kustutatakse jälle välja? Hoopis kummaline on tuntud inimeste artiklite juurest piltide meeleheitlik tõrjumine. Eesti entsüklopeedias (1938) on pildid, ENE-s on pildid, EE elulugude köites on pildid, Eesti teaduse biograafilise leksikoni trükitud kahes köites on pildid, ETIS-es on pildid (vanematel pole, sest siis polnud pildi lisamise võimalust), aga Vikipeedias ei tohi olla, sest instituudi palgal olnud laborant, kellele anti tööülesanne teha inimesest autahvli jaoks pilt, ei ole sellele pildile litsentsi juurde märkinud. Enamgi veel, keegi ei teagi enam, kes oli sel hetkel see laborant, kes pildi tegi, või tõi pildil olija ise linna fotoateljees tellimustööna palgalise töötaja tehtud pildi. Üks näide niisugusest protsessimisest on Olev Avaste pildiga toimunu.[[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 15. oktoober 2020, kell 08:53 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:11 (EEST) c7vfb0cx3unfkxm6qdw2oc05ezkvzow 0 108042 6175304 6164126 2022-08-08T08:47:27Z 85.253.189.36 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pildi nimi = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 18. juuli 2022 | eelmine = [[Jüri Luik]] | järgmine = [[Hanno Pevkur]] | amet2 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus2 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp2 = 4. aprill 2019 | eelmine2 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine2 = | amet3 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 2007 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus4 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp4 = 5. aprill 2007 | eelmine4 = [[Margus Leivo]] | järgmine4 = [[Jüri Pihl]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik. Ta oli 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] [[Eesti kaitseminister]] ja aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.20211|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; Riigikogu liige (kuulub õiguskomisjoni, 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas) *[[2017]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *[[2018]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *2021–2022 [[Eesti kaitseminister]] Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja kolme lapse isa. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] ijeod15bgntrjwk7p4zt4pebv3h8o70 6175308 6175304 2022-08-08T08:50:09Z 85.253.189.36 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pildi nimi = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 18. juuli 2022 | eelmine = [[Jüri Luik]] | järgmine = [[Hanno Pevkur]] | amet2 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus2 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp2 = 4. aprill 2019 | eelmine2 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine2 = | amet3 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 2007 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus4 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp4 = 5. aprill 2007 | eelmine4 = [[Margus Leivo]] | järgmine4 = [[Jüri Pihl]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik. Ta oli 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] [[Eesti kaitseminister]] ja aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.20211|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; Riigikogu liige (kuulub õiguskomisjoni, 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas) *[[2017]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *[[2018]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *2021–2022 [[Eesti kaitseminister]] Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «Usk ja Tahe» kõrgeim aste – kuldankur. ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja kolme lapse isa. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 3xptnn15x8c4cqb36lu5qavhab7i4qr 6175424 6175308 2022-08-08T11:49:42Z Andres 5 /* Tunnustus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pildi nimi = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp = 18. juuli 2022 | eelmine = [[Jüri Luik]] | järgmine = [[Hanno Pevkur]] | amet2 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus2 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp2 = 4. aprill 2019 | eelmine2 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine2 = | amet3 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus3 = 2007 | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus4 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp4 = 5. aprill 2007 | eelmine4 = [[Margus Leivo]] | järgmine4 = [[Jüri Pihl]] | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8= | sünninimi = | sünnikuupäev = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater =[[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik. Ta oli 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] [[Eesti kaitseminister]] ja aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.20211|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; Riigikogu liige (kuulub õiguskomisjoni, 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas) *[[2017]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *[[2018]]– &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *2021–2022 [[Eesti kaitseminister]] Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «[[Usk ja Tahe]]» kõrgeim aste – kuldankur. ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja kolme lapse isa. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{XIV Riigikogu}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] pofgzxyzujwskr7rukl22q608y9le57 0 109765 6175265 5566159 2022-08-08T07:36:52Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurolaul 1993 | finaali_toimumise_kuupäev = 20. veebruar 1993 | toimumiskoht = [[ETV]] stuudio | õhtujuhid = [[Mart Sander]] | korraldaja = [[Eesti Televisioon]] | osalejate_arv = 1 | hindamissüsteem = Žürii | võitja = "[[Muretut meelt ja südametuld]]"<br />Esitaja: [[Janika Sillamaa]]<br />Viis: [[Andres Valkonen]]<br />Sõnad: [[Leelo Tungal]] | eelmine= | järgmine= }} "'''Eurolaul 1993"''' oli 1. "[[Eurolaul]]u" võistlus, kus valiti Eestit [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindavat laulu. "Eurolaul" toimus [[Eesti Televisioon]]i stuudios [[19. veebruar]]il 1993. Saadet juhtis [[Mart Sander]]. Võistlusel "Eurolaul 1993" osales [[Janika Sillamaa]] kaheksa lauluga. Võitis laul "Muretut meelt ja südametuld". Televaatajate lemmikuks oli laul "Lootus". ==Laulud== * '''"Lootus"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Ott Arder]] Viis: [[Andres Valkonen]] * '''"Ma sulle ütlen"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Marika Uus]] Viis: Marika Uus *'''"Jää hetkeks"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Riho Kerde]] Viis: [[Julia Titovskaja]] *'''"Unelaul"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Henno Käo]] Viis: [[Gunnar Kriik]] *'''"Muretut meelt ja südametuld"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Leelo Tungal]] Viis: [[Andres Valkonen]] *'''"Laulumaa"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Katrin Puur]] Viis: [[Priit Pajusaar]] *'''"Aeg on laul"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Jüri Leesment]] Viis: [[Alo Mattiisen]] *'''"Tuhast tõuseb päev"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Kaari Sillamaa]] Viis: [[Heini Vaikmaa]] ==Tulemused== {| class="sortable wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Jrk. !! Laulu pealkiri !! Esitaja !! Punktid !! Koht |- | 01 || Lootus || rowspan="8" | Janika Sillamaa || 135 || 4 |- | 02 || Ma sulle ütlen || 129 || 6 |- | 03 || Jää hetkeks || 111 || 7 |- | 04 || Unelaul || 133 || 5 |-style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | '''05''' || '''Muretut meelt ja südametuld''' || '''193''' || '''1''' |- | 06 || Laulumaa || 100 || 8 |- | 07 || Aeg on laul || 140 || 3 |- | 08 || Tuhast tõuseb päev || 180 || 2 |} {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:1993. aasta muusikas]] [[Kategooria:Eurolaul]] [[Kategooria:1993. aasta Eestis]] mseoh5eic8s7jahppqda5ov9l46836s 6175266 6175265 2022-08-08T07:37:36Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurolaul 1993 | finaali_toimumise_kuupäev = 20. veebruar 1993 | toimumiskoht = [[ETV]] stuudio | õhtujuhid = [[Mart Sander]] | korraldaja = [[Eesti Televisioon]] | osalejate_arv = 1 | hindamissüsteem = Žürii | võitja = "[[Muretut meelt ja südametuld]]"<br />Esitaja: [[Janika Sillamaa]]<br />Viis: [[Andres Valkonen]]<br />Sõnad: [[Leelo Tungal]] | eelmine= | järgmine= }} "'''Eurolaul 1993"''' oli 1. "[[Eurolaul]]u" võistlus, kus valiti Eestit [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindavat laulu. "Eurolaul" toimus [[Eesti Televisioon]]i stuudios [[19. veebruar]]il 1993. Saadet juhtis [[Mart Sander]]. Võistlusel "Eurolaul 1993" osales [[Janika Sillamaa]] kaheksa lauluga. Võitis laul "Muretut meelt ja südametuld". Televaatajate lemmikuks oli laul "Lootus". ==Laulud== * '''"Lootus"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Ott Arder]] Viis: [[Andres Valkonen]] * '''"Ma sulle ütlen"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Marika Uus]] Viis: Marika Uus *'''"Jää hetkeks"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Riho Kerde]] Viis: [[Julia Titovskaja]] *'''"Unelaul"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Henno Käo]] Viis: [[Gunnar Kriik]] *'''"Muretut meelt ja südametuld"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Leelo Tungal]] Viis: [[Andres Valkonen]] *'''"Laulumaa"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Katrin Puur]] Viis: [[Priit Pajusaar]] *'''"Aeg on laul"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Jüri Leesment]] Viis: [[Alo Mattiisen]] *'''"Tuhast tõuseb päev"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Kaari Sillamaa]] Viis: [[Heini Vaikmaa]] ==Tulemused== {| class="sortable wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Jrk. !! Esitaja !! Laulu pealkiri !! Punktid !! Koht |- | 01 || rowspan="8" | Janika Sillamaa || Lootus || 135 || 4 |- | 02 || Ma sulle ütlen || 129 || 6 |- | 03 || Jää hetkeks || 111 || 7 |- | 04 || Unelaul || 133 || 5 |-style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | '''05''' || '''Muretut meelt ja südametuld''' || '''193''' || '''1''' |- | 06 || Laulumaa || 100 || 8 |- | 07 || Aeg on laul || 140 || 3 |- | 08 || Tuhast tõuseb päev || 180 || 2 |} {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:1993. aasta muusikas]] [[Kategooria:Eurolaul]] [[Kategooria:1993. aasta Eestis]] cf1ciqiz9jbz2lh5d2nd3ril1yab81a 6175370 6175266 2022-08-08T10:35:46Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Eurovisiooni lauluvõistlus | nimi = Eurolaul 1993 | finaali_toimumise_kuupäev = 20. veebruar 1993 | toimumiskoht = [[ETV]] stuudio | õhtujuhid = [[Mart Sander]] | korraldaja = [[Eesti Televisioon]] | osalejate_arv = 1 | hindamissüsteem = Žürii | võitja = "[[Muretut meelt ja südametuld]]"<br />Esitaja: [[Janika Sillamaa]]<br />Viis: [[Andres Valkonen]]<br />Sõnad: [[Leelo Tungal]] | eelmine= | järgmine= }} "'''Eurolaul 1993"''' oli 1. "[[Eurolaul]]u" võistlus, kus valiti Eestit [[1993. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindavat laulu. "Eurolaul" toimus [[Eesti Televisioon]]i stuudios [[19. veebruar]]il 1993. Saadet juhtis [[Mart Sander]]. Võistlusel "Eurolaul 1993" osales [[Janika Sillamaa]] kaheksa lauluga. Võitis laul "[[Muretut meelt ja südametuld]]". Televaatajate lemmikuks oli laul "[[Lootus]]". ==Laulud== * '''"Lootus"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Ott Arder]] Viis: [[Andres Valkonen]] * '''"Ma sulle ütlen"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Marika Uus]] Viis: Marika Uus *'''"Jää hetkeks"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Riho Kerde]] Viis: [[Julia Titovskaja]] *'''"Unelaul"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Henno Käo]] Viis: [[Gunnar Kriik]] *'''"Muretut meelt ja südametuld"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Leelo Tungal]] Viis: [[Andres Valkonen]] *'''"Laulumaa"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Katrin Puur]] Viis: [[Priit Pajusaar]] *'''"Aeg on laul"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Jüri Leesment]] Viis: [[Alo Mattiisen]] *'''"Tuhast tõuseb päev"''' Esitaja: Janika Sillamaa Sõnad: [[Kaari Sillamaa]] Viis: [[Heini Vaikmaa]] ==Tulemused== {| class="sortable wikitable" |- bgcolor="#CCCCCC" ! Jrk. !! Esitaja !! Laulu pealkiri !! Punktid !! Koht |- | 01 || rowspan="8" | Janika Sillamaa || Lootus || 135 || 4 |- | 02 || Ma sulle ütlen || 129 || 6 |- | 03 || Jää hetkeks || 111 || 7 |- | 04 || Unelaul || 133 || 5 |-style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" | '''05''' || '''Muretut meelt ja südametuld''' || '''193''' || '''1''' |- | 06 || Laulumaa || 100 || 8 |- | 07 || Aeg on laul || 140 || 3 |- | 08 || Tuhast tõuseb päev || 180 || 2 |} {{Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoorud}} [[Kategooria:1993. aasta muusikas]] [[Kategooria:Eurolaul]] [[Kategooria:1993. aasta Eestis]] trjcsver02birki1dvmkuumyld8mz63 3 115049 6175220 6025287 2022-08-08T07:08:10Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv}} == Hello == I hope you're doing well these days :) If you get some time in the next day or two, do you think you can translate [[m:User:Keegan_(WMF)/Media_Viewer|this announcement]] about Media Viewer for me to post here? If you prefer you can post a similar notice yourself. [[Kasutaja:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:Keegan (WMF)|arutelu]]) 10. aprill 2014, kell 23:37 (EEST) == Ken Doubleday == ist dieses Jahr gestorben - siehe Interwiki. Bitte nachtragen. --[[Kasutaja:Eingangskontrolle|Eingangskontrolle]] ([[Kasutaja arutelu:Eingangskontrolle|arutelu]]) 30. september 2014, kell 09:17 (EEST) == Heade artiklite kandidaadid == [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Bütsants|Mida sa arvad]] [[Bütsants|sellest artiklist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. märts 2015, kell 21:37 (EET) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. == Greetings fom Hungary == Hi, I am from Hungary and I would like to ask a question from you. Do you know any Wikipedians from Võrumaa, or from Võru? I'm going to visit that part of your country and spend there some time. Can you help me, what are the most frequented or unique things there what to see? Maybe my questions looks foolish, but they are real. And let me tell you, that now I am translating a few articles from that countryside [[Pille järv]], [[Tamula järv]], [[Kirumpää piiskopilinnus]] and so on. Because I would like to know what are interesting places there. To tell you the truth I will be there as a part of my work. Can you help me? All the best, and thank you if you can help me.--[[Kasutaja:Porbóllett|Porbóllett]] ([[Kasutaja arutelu:Porbóllett|arutelu]]) 28. mai 2017, kell 20:58 (EEST) : No. [[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 17. juuni 2017, kell 18:22 (EEST) == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:08 (EEST) 58nkd4sy6u5az4680lvq4wwpura93o3 3 117383 6175203 6164012 2022-08-08T07:04:29Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{Kasutaja:Adeliine/arutelupäis}} {{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid= [[/Arhiiv 1|2008–2010]]<br /> [[/Arhiiv 2|2011–2012]]<br /> [[/Arhiiv 3|2013–2014]]<br /> [[/Arhiiv 4|2015–2016]]<br /> [[/Arhiiv 5|2017–2018]]<br /> [[/Arhiiv 6|2019–2020]] }} Tere tulemast Vikipeediasse, Adeliine! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. veebruar 2008, kell 22:36 (UTC) == Laulupeomuuseum == In regards to your recent unexplained rollback in [[Eri:Diff/5796437]], why would you allow in-text promotion like that? And why don't you explain what you are doing in an edit summary? [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 14:16 (EET) :What do you mean by in-text promotion? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. jaanuar 2021, kell 17:04 (EET) ::What? Do you at all read the article text before you push buttons? Please ping on reply. [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]] ([[Kasutaja arutelu:Sam Sailor|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET) :::He means the text that was added was added by a person mentioned in the text. Still, it is not a pure case of in-text promotion, as it is but a part of the text, and leaving it out ruins the point of other added text that is not in-text promotion. So, [[Kasutaja:Sam Sailor|Sam Sailor]], what are the solutions to that problem that you would offer? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. jaanuar 2021, kell 18:55 (EET) == Stefania Turkewich == Hello Adeliine, I'm not sure if the Estonian Wikipedia is part of the Wiki Gap project. Whether it is, or not, when you have time could you take a look at this article: [[en: Stefania Turkewich]]? If it interests you, could you do a version of it for the Estonian Wikipedia? You are interested in music. Stefania was the first woman composer of classical music in Ukraine. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 18. märts 2021, kell 22:50 (EET) == Kalmistute kustutamised == Tere! Miks need kalmistute kategooriad ära kustutati? Kas Poolas, Norras ja Iraagis on selleks liiga vähe kalmistuid, et nende jaoks ei võiks eraldi kategooriad olla? [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 00:15 (EET) :Kategoriseerida saame neid artikleid, mis on olemas. Antud juhul, kui riigis on palju tähelepanuväärseid kalmistuid, siis võib kategooria olla küll, aga alles siis, kui artiklid ka juba olemas on. Kategooriate mõte on artikleid rühmitada ja esitada "automaatseid loendeid" kokkukuuluvatest artiklitest. 1-2 artiklit ei moodusta rühma ega loendit ja selline kategooria ei täida oma eesmärki. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 19. märts 2021, kell 00:40 (EET) == Infokast == Vast peaks seda WD andmeid kasutavat malli lisades kohe kohendama WDs puuduvat andmestiku. S.t., et [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān|siin]] ei oleks "Q104615859, Decoration of the Order of Civil Merit", [[Jean-Baptiste Say|siin]] "industrialist", [[Geórgios I|siin]] "Princess Olga of Greece and Denmark" ja [[Gilles Deleuze|siin]] "17th arrondissement of Paris". Muidu tekitab see malli lisamine ainult küsimusi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. aprill 2021, kell 02:22 (EEST) :Küsimused on väga head. Ega ma ka kõike ei tea. Osa tõlgin kohe ära, osaga saan tuttavaks alles võib-olla kümnendas kastis, osa jätan targematele. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 5. aprill 2021, kell 02:28 (EEST) ::See "osa jätan targematele" meenutab natuke Bioneeri juhtumit. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. aprill 2021, kell 03:07 (EEST) :::Minu arust sinu tegevus prügistab Vikipeediat. Miks sa seda teed? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 21:19 (EEST) ::::Et Wikidata täieneks ja Vikipeedia täieneks. Miks sina infot lisad? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 8. aprill 2021, kell 21:23 (EEST) ::::: Kastid on toredad, aga korrastada tuleks kohe, sest mis pooleli, see jääbki. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 21:24 (EEST) ::::::Lööge siis kaasa, Wikidata on kõigi oma ja pole ületamatult keeruline, vaja natuke harjutamist ja vahepeal nõuannet :). [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 8. aprill 2021, kell 21:29 (EEST) :::::::Korra on sellise jutu peale ühelt inimeselt juba administraatoristaatus ära võetud. Ei ole päris nii, et tekitame aga probleemset sisu ja las teised koristavad. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 22:13 (EEST) Malli väljakutsumine võiks olla midagi lühidamat: <pre> {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} </pre> asemel üksnes <pre> {{Infokast}} </pre> --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 1. august 2021, kell 09:26 (EEST) :Hmm, huvitav mõte. Ma ei julge öelda jah ega ei, sest ma pole mallide ja moodulite ehituses eriti tugev, praegu ma saan aru, et see infokast käib ikka ainult inimeste kohta ja need parameetrid on vajalikud? Või mõtled, et teha need parameetrid vaikimisi kehtivaeks? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 1. august 2021, kell 14:32 (EEST) ---- Minu meelest ei pea paika, et infokast tuleb lisada igasse isikuartiklisse. Vt [[:en:Wikipedia:WikiProject Composers#Biographical infoboxes]]. Püüdsin enne sellele tähelepanu juhtida ka üldises arutelus ja malli arutelus, aga sa võib-olla ei märganud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuli 2022, kell 18:00 (EEST) : Seal ingliskeelsel lehel on öeldud, et infokast isikuartiklis pole ei keelatud ega kohustuslik. Kui kuskil isikuartiklis on infokastiga probleem, siis tuleks seda tolle konkreetse artikli arutelus arutada. Olen sellega nõus. : Selguse mõttes ütlen, et minu meelest võiks infokast olla võimalikult paljudes isikuartiklites. Selle lisamises hoogtöö korras ma probleemi ei näe. Ära võtmises aga näeks küll. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 12. juuli 2022, kell 22:01 (EEST) ::Ma olen oma mõtteid ja argumente seal üldises arutelus ja malli arutelus juba öelnud ka. Lisaks. Väike info dubleerimine (nt sünni/surmaaeg vms nii tekstis kui ka infokastis) ei ole probleem, sest minu arvates on parem info esitamise vorme varieerida kui keskenduda ainult narratiivsele tekstiesitusviisile. Mallil endal on kindlasti veel arenguvõimalusi, rääkimata Wikidata sisust, aga ma olen veendunud, et see areng toimub. Samamoodi nagu Vikipeedialgi. Sellest ma ei saa päris täielikult aru, miks peaks infokast kui selline artiklit halvemaks tegema ja olema keelatud. Ma olen seni lisanud infokaste lühikestele artiklitele, mis nagunii ei pretendeeri veel (aastaid, kui üldse kunagi) hea artikli staatusele, nendele annab see kast minu arvates head juurde, mitte halba. Jälle tahan mainida Wikidataga seotud infokasti potentsiaali, st täna Wikidatas puuduvad andmed lisatakse sinna ülehomme või mõnel teisel päeval ja ilmuvad ka kastis. Artiklis nähtavalolek ärgitab andmeid Wikidatas parandama/tõlkima. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 13. juuli 2022, kell 12:06 (EEST) ::: See on üks asi, et malli või selle sisu saab täiendada ja võib-olla kohendada. Teine asi on eeldus, et infokast justkui tuleks lisada igasse isikuartiklisse. Sellest teisest asjast meil enne eriti rääkida ei õnnestunud. ::: Konkreetse artikli juures võib ka arutada, kas infokasti on parasjagu vaja, aga praegu ma pean silmas üldiselt suurt osa neist Wikidata infokastidest, mis sisaldavad ainult eludaatumeid või ainult seda, mis niigi on esile tõstetud esimeses lauses. Sellise sisuga infokast paistab kõigis artiklites ühtviisi häiriva mürana, mis hajutab asjata lugeja tähelepanu. Mõnikord on neis infokastides lisaks esile tõstetud ainult kõrvalised asjad nagu näiteks laste nimed. ::: Kui on nii, et iga isiku või teatud eluala isiku artiklis siiski ei peaks olema infokasti, siis ei ole neis Wikidata infokastiga artiklites probleem ainult selles, et Wikidatas pole (veel) piisavalt andmeid. Ka sellepärast oleks konstruktiivsem lisada infokast alles siis, kui andmeid on juba rohkem ja on juba näha, et tegu on ka selliste andmetega, mida on mõtet infokastis esile tõsta. ::: Ma ei arva, et dubleerimine iseenesest on probleem. On ka väidetud, et infokasti kogu sisu isegi tuleks dubleerida. Üldjoontes on ju infokasti mõte tõsta esile olulisem info. Ma lihtsalt ei näe infokastile kuigivõrd õigustust siis, kui seal on esile tõstetud ainult või peamiselt info, mis niigi juba on esimeses lauses nähtaval kohal esile tõstetud. ::: See, et Wikidata täiendamisel ilmuvad kasti hiljem uued andmed, on teistpidi ka puudus, kuna täiesti märkamatult ilmuvad ka sobimatul kujul andmed. Kui on ainult eludaatumid, siis see ei paista välja, aga muude andmete juures on probleemid üsna sagedased, nagu välja toodud malli arutelus ja nüüd vahepeal ka mitme artikli arutlus. Need on sellised probleemid, millele nähtavasti lihtsaid lahendusi pole ja mis räägivad pigem üldiselt selle Wikidata infokasti kasutamise kahjuks. ::: Lisada infokast põhjendusega, et see aitab Wikidatale tähelepanu tõmmata või sinna uusi kaastöölisi värvata, pole Vikipeedia artiklis minu meelest siiski päris eesmärgipärane. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2022, kell 20:33 (EEST) :::: Jah, Piksel on head argumendid. Ma arvan ka, et niikaua kui Wikidatal pole suurt midagi pakkuda, pole mõtet ka neid kaste panna. :: Infokast näitab vanust või eluea pikkust (mida esimeses lauses pole), kui sünni/surma aeg on olemas, ja andmed püsivad ajakohased. Seega ka minimaalsete eludaatumitega infokast on kasulik. Kui infokastis on ainult pilt, ja enne artiklis polnud pilti, siis on jälle kasulik. :: WikiDatas on probleeme eesti keelde tõlkimata andmetega ja selle malli endaga on probleeme, mis infot kuvab. Kui öelda, et ootame kuni kõik probleemid on lahendatud ja siis hakkame WikiDatat ja malli kasutama, siis seda ei juhtu kunagi. Parandatakse vigu, mis välja paistavad. Andmete ja tõlgete vead paranevad, kui inimesed hakkavad WikiDatas infot parandama. Malli vigu saavad arendajad parandada, kui viki kasutajad vigadele tähelepanu juhivad. Iseasi kui selle infokastiga oleks mingid väga hullud vead. :: Üldine suund on sellele, et kõigi infokastide andmed tulevad WikiDatast, ja andmete ja tarkvara probleemidega tuleb nagunii ükskord kokku puutuda. Eestikeelseid tõlkeid ei hakka keegi meie eest WikiDatasse lisama. Arvan, et isikuandmete infokast on sobiv koht juurutamisega alustamiseks. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 11:06 (EEST) ::: Olgu, eluea näitamine võib olla surnud inimese puhul lisaväärtuseks, aga samas on tegu jällegi sellise vähemolulise infoga, mis eraldi võttes nii väga esiletõstmist ei vääri. Küsimus on ka selles, kas võimalik kasu kaalub võimaliku kahju üles. Pildi kohta: selle lisamiseks ei pea ju lisama infokasti. Kui infokastis on ainult pilt, siis on see üsna asjata ebaharilikult vormistatud. See Wikidata infokast seejuures on sageli lisatud artiklis juba olnud pildi asemele. ::: Asi ei ole ainult selles, et Wikidatas on vead. Erinevalt infokastist ei käi Wikidatasse ainult olulisemad ja esiletõstmist väärivad andmed. Sellepärast tundub üsna paratamatu, et lõpeks tuleks infokasti sisu ikkagi enamasti Vikipeedias käsitsi kohendada. Vt [[Malli arutelu:Infokast persoon/Wikidata|malli arutelus]] näiteks kommentaare elukutse ja auhindade kohta. ::: Ma ei näe, miks peaks minema nii, et kõigi infokastide andmed tulevad lõpuks Wikidatast. Mulle tundub, et üsna sarnaselt kvantiteedile rõhku pannes võiks siis juba tahta, et artiklite kogu tekst saadakse masintõlke abil (ja võiks veel väita, et masintõlke eksponeerimine on hea, sest see sunnib tõlkega rahulolematuid inimesi masinat täiustama ja nii saab masin paremaks). Ma ei ole nõus, et Wikidata või tarkvara hilisem võimalik täiustumine kaalub Vikipeedia sisu esialgsed (praktikas pigem siiski püsivad) kvaliteediprobleemid üles, kuna nende teiste asjade täiustamine pole otseselt Vikipeedia artiklite eesmärk. ::: Ma ei ole iseenesest igasuguste Wikidatast pärit andmete kasutamise vastu. Näiteks võib olla otstarbekas kuvada teatavaid lihtsal ja standardsel kujul andmeid, mis ei tekita märkimisväärseid probleeme. Võimalik, et näiteks eludaatumid võivadki olla isiku infokastis sellisteks andmeteks, aga ma näeksin parema meelega, et selliseid Wikidata andmeid kuvatakse siis lisaks teistele esiletõstmist väärivatele andmetele, mis on igas eraldi artiklis hoolikalt valitud (juhul kui muidugi on kõigepealt otsustatud, et konkreetses artiklis on infokast üldse vajalik). ::: Inglise viki heliloojate artiklite kohta on muuseas veel öeldud, et nimetatud põhjustel on reeglina mõistlik jätta need ilma infokastita ning konkreetses artiklis tuleks põhjendada infokasti lisamist, mitte vastupidi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 14. juuli 2022, kell 20:20 (EEST) :::: Jällegi Piksega nõus. Lisaksin veel, et Wikidata ülesanded on sarnased Commonsi andmetega. Me ei pea kasutama automaatselt kõiki Commonsi pilte, nii me ei pea ka kasutama automaatselt kõiki Wikidata andmeid. Kui keegi mingit artiklit süstemaatiliselt täiendab, eks ta paneb siis uued asjad sisse. :::: Mis puutub vanuse näitamisse, siis see on lisaväärtus ainult elusa inimese puhul. Surnu puhul saab artiklisse kirjutada, kui vanalt inimene suri. Aga selle, kui vana inimene praegu on, saaks ka teksti sisse tekitada, kui nuputada. See muidugi ei sõltu tavaliselt Wikidatast, sest enamasti on meil sünniaeg niigi teada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 07:05 (EEST) :::::Ma endiselt ei saa aru, miks infokast kui selline on "häiriv müra", "pole artiklis vajalik ja sellepärast ei tohi seda ariklisse panna". Pilte, tabeleid, välislinke ka pole vaja, kõike saab ju jutu sees kirjeldada. Vikipeedia on pooleli, artiklid on pooleli, infokastid on pooleli, milles probleem? Kas ma ei tohi lühikesse artiklisse lisada infot isiku abikaasa ja laste kohta enne kui on põhjalikult kirjeldatud tööd? Kas ma ei tohi sisu lisada, kui selle tagajärjel pole artikkel valmis? Ma olen aru saanud, et artiklid täienevadki osahaaval, tihti ebaühtlaselt, eri inimesed lisavad eri asju eri ajal. See on võti, miks Vikipeedia üldse kasvab ja areneb, valmis artiklite nõudmisega ei jõua kaugele. Ma mõtlen, et kui keegi soovib artiklisse panna malliga käsitsi koostatavat vana moodi infokasti, siis miks mitte, aga see võtab aega. Ma ei ole vana moodi infokaste asendanud. Praegu mulle just üks inimene ütles, et kui tal on kiiresti vaja kellegi kohta põhifakte, nt sünniaega, siis ta ei lähe seda kuskilt tekstist otsima, vaid vaatab esimesena kasti, kui see on artiklis olemas. :::::Wikidatale tähelepanu juhtimine ja seda täiendama kutsumine on eesmärgipärane. Miks on siis lubatud artiklis Vikitsitaatide/Vikisõnastiku/Commonsi lingid? Wikimedia projektid moodustavad üksteist toetava ökosüsteemi, nad ei ole üksteisest päris lahus. Minu arvates ei ole õige mõelda, et meie oleme siin Vikipeedias, teised projektid on kuskil nurga taga, me ei tea mis seal toimub, kindlasti midagi halba, surume nad endast eemale, sest me ei saa kontrollida seda, mis jääb meie vaateulatusest välja, kuigi tahaks, järelikult keelame ära. :::::Mitu korda on juhtunud, et kui parasjagu lisan artiklisse Wikidata infokasti, saan sealt teada, et inimene on hiljuti surnud vms, saan selle põhjal ka artikli teksti täiendada. :::::Ma ei ole lisanud infokaste, kus on ainult pilt (võib-olla päris alguses üks-kaks sellist katsetamise käigus juhtus). Aga infokastiga pildi (ja ka teiste andmete) lisamine on kiirem ja lihtsam sellest kui käsitsi pilt ja selle nimi üles otsida. :::::Keegi ei ole öelnud, et tekst peaks olema masintõlge (samas ka masintõlge areneb ja osa masintõlget on juba kasutatav kas toorelt või toimetamisega). Heade põhjalike ja kvaliteetsete artiklite kirjutamine võtab aega ja pühendumist. Seni kuni keegi jõuab oma tegemistega konkreetse artikli põhjalikuks ja heaks kirjutamiseni, võib püüda kasutada teisi vahendeid, kuidas artiklit veidigi edasi aidata, kui need pole just täiesti valed või kõlbmatud. Infokast, kus on pilt, daatumid ja nipet-näpet mida veel, pole vale ega kõlbmatu. See on artikli arendamisel järjekordne müks, mida on lihtne teha. See ei pea olema lõplik. Iga artiklit on lubatud parandada. Soovi korral asendada Wikidata kast käsitsi voolitud perfektse infokastiga. :::::Samuti ei pea kasutama kõikvõimalikke Wikidatas leiduvaid andmeid ja seda ei tehtagi. Mallis on kindlad väljad, millele andmeid tõmmatakse. Juba on piiratud kasutamine vaid viitega varustatud andmetele. Võib-olla võiks malli täiendada näiteks nii, et seal saaks artiklis kasutamisel kindlaid välju määrata varjatuks, mille väärtus on millegi poolest (veel) probleemne, aga ülejäänud väljad näidata. See oleks kompromiss, aga parem oleks sel juhul muidugi, kui probleemne väärtus võimalusel muudetaks mitteprobleemseks. Varjamine vähendab parandamise tõenäosust. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 12:40 (EEST) :::::: Minu jaoks isiklikult on infokast üldse müra, mis artikli lugemist häirib, sellepärast ma ei oska teiste kasutajate eest suurt rääkida. Pildid, tabelid ja välislingid on ju hoopis teine asi, ma ei saa aru, kuidas neid saab võrrelda. Ma ei saa siiski aru, kuidas sünniaeg on kastist kergemini leitav kui tekstist, kus ta on alati esimeses lauses. Vikitsitaatide jne lingid ei ole infokastis, me ei räägi praegu nendega analoogsest Wikidatale linkimisest. Muus osas olen Sinuga nõus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 16:35 (EEST) ::::::Välja varjamise varjamise võimalus on juba mallis olemas. Näiteks nii varjatakse ära tööandja: ::::::<code><nowiki>{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|suppressfields=employer}}</nowiki></code> ::::::Selleks on aga vaja teada välja nime, mida varjata soovid. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 19:48 (EEST) ::::::Nime teades saab ka Wikidata andmed alistada (override) ja oma väärtuse anda: ::::::<code><nowiki>{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on|employer=Pipedrive}}</nowiki></code> [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 20:00 (EEST) ::::Ma võtan seda nii, et infokastis on artikli andmed hästi kontsentreeritud kujul. Kui kasutaja artikli avab, siis saab sealt kõige põhilisema kätte. Kui ta tuligi otsima mingit väga konkreetset infot (vanust, rahvust vms), siis saab ta selle infokastist kiirelt kätte ja ei pea artiklit edasi lugema. See, et kuskil Wikidata infokastis on ainult n-ö kõrvalised andmed (laste nimed näiteks), ei häiri mind, sest ma ei eelda, et infokast peaks kohe algusest peale täiuslik olema. Kui kasti peaks ilmuma uued andmed ja sobimatul kujul, siis need jäävad seniks sobimatule kujule, kuni keegi need Wikidatas parandab. Meil on palju selliseid artikleid, kus miski on kole või vale ja mida keegi aastaid ei paranda. Ei näe, et Wikidata infokast siin midagi üldises plaanis hullemaks teeks. ::::Eluea pikkus ja vanus on minu meelest isiku puhul oluline info. Wikidata välju, mida infokastis näidata, saab mallis piirata ja sellega saavad arendajad tegelda (ehk sina ja mina). ::::Miks ma arvan, et järjest enam infokaste hakkavad Wikidatast andmeid võtma. Sest sel on väga palju eeliseid ja vähe puudusi. Ei ole lihtsalt mõtet mitmesajas vikis isiku kohta eraldi sisestada tema sünniaega, kui seda saab teha ühes kohas ja üks kord. See on mu arvamus, sellega ei pea nõustuma. ::::Näide masintõlke kohta ei sobi, sest masintõlke tehnoloogia pole sellises arengustaadiumis, kus seda saaks ilma toimetamata vikitekstina kasutada. Selle vigu pole võimalik ainult kasutajate tagasiside või kaastöö abil lahendada. Wikidata infokastil pole ühtki praegu olemasoleva tehnoloogiaga lahendamatut probleemi. Pigem võib võrdluse tõmmata viidete mooduliga CS1, mida kevadel uuendasin inglise viki põhjal. Kui ma selle laivi panin, siis olid seal ikka vead ja kiiksud sees, mida järkjärgult lahendasin. See pole ka praegu täiuslik, ikka leidub tõlkimata tekste, võivad tekkida uued kategooriad, mida pole tõlgitud jne. Aga see on piisavalt hea, et olla kasutusel. Wikidata infokast on ka minu meelest praegu piisavalt hea, et kasutusel olla. ::::Arvan ka, et mõte igale artiklile individuaalselt lähenemisest ja hoolikalt andmete infokasti valimisest ei ole realistlik. Juba üheainsa artikli hoolikas viimistlemine on väga suur töö. Võib aga valida Wikidata andmevälju, mida infokastis kuvada. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 18:45 (EEST) :::: Niisama mõtteaineks -- Google'i otsitulemuste juures kuvatav infokast ([[:en:Google Knowledge Graph]]) põhineb suurel määral Wikidatal nii andmete sisu kui ka struktuuri osas. [https://www.similarweb.com/corp/blog/marketing/sem-ppc/how-wikipedia-lost-3-billion-visits-in-2019/ On arvatud], et Wikipedia on Google'i infokasti tõttu palju külastusi kaotanud. Inimesed saavad Google'i lehelt kätte kogu info, mida nad sel hetkel vajasid ja Wikipediasse ei tulegi. Selle peale võib keegi mõelda, et ärme siis pane Wikidatasse andmeid ja Google'il pole midagi oma infokastis näidata ning inimesed tulevad Wikipediasse. Ent Google paneb muud moodi selle infokasti ikkagi kokku, vaid andmed pole sel juhul nii täpsed. Nii et kes soovib, et inimesed näeksid Google'i otsingutulemuste infokastis (ja mitte ainult seal, andmeid kasutatakse üle terve Google'i infrastruktuuri ja ka väljaspool Google'it) võimalikult täpseid andmeid enda koostatud artikli kohta, sel tasuks lisaks artiklile hoolitseda, et ka Wikidata profiil oleks täielik ja täpne. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 21:03 (EEST) ::On täiesti paratamatu areng, et vikisüsteemis kasutatavad andmed muutuvad aina paremini kättesaadavaks ja seepärast osa inimesi ei jõua enam oma päringuga otse vikisse. Kui aga Google näitab infokasti, siis sellest ei ole mitte kuidagi mõistlik tuletada, et inimesed külastaks Vikipeediat rohkem, kui meil oleks rohkem infokaste. Ei tähenda see automaatselt sedagi, et inimesed saaks oma küsimusele seeläbi kiiremini vastused, kui meil rohkem infokaste oleks. Eelkõige on ju tähtis, et mida seal infokastis välja tuuakse. Kui see on ebaoluline, puudulik või vigane, siis on sellest rohkem kahju kui kasu. ::Kui vaadata seda arutelu, siis üks osa inimesi räägib, et sellised infokastid on tulevik ja teised (kes pole tegelikult sugugi Wikidatasse viidud teabe kasutamise vastu) toovad välja praeguse olukorra ilmseid puudusi, kuid nende juttu miskipärast ignoreeritakse. Fakt on see, et paljusid inimesi sellised madalakvaliteedilised infokastid häirivad, mis on ilmne paljudest selleteemalistest sõnavõttudest. Tegeleda tuleks probleemide endaga ja mitte teoretiseerida selle üle, kuidas sinna suunda liikumine on paratamatu. Rääkimata siis sellest, et asju nagu "kui vana keegi on" oleme väga palju aastaid mallide abil näidanud ja see ei vaja kohe kuidagi Wikidatat just nagu ka inimeste rahvus on reeglina kohe esimeses lauses välja toodud ning iseäranis keerulisematel juhtudel on selline tekstipõhine lähenemine selgelt kasulikum. ::Keegi ei ole infokastide vastu nagu ei ole keegi ka Wikidata kasutamise vastu. Küsimus on kvaliteedis. Olukord on ka selle konkreetse lahenduse osas ajas paremaks läinud, aga seda suuresti ikka vastusena kriitikale. Ei ole uute asjade sissetoomiseks või parandamiseks sugugi parim viis see, kui kohe alustuseks lisada midagi tuhandetesse artiklitesse. ::Kõrvalmärkusena. Kui me lepime kokku, et milliseid infokaste ja kus me tahame, siis tasuks need vast ikka luua bottidega ning mitte muuta käsitsi tuhandeid artikleid. Samamoodi nagu tasuks kokku leppida, et millistel teemadel tasuks luua botiartikleid, sest praktikas poleks probleem tekitada sadatuhat heakvaliteedilist botiartiklit teemadel, mille kohta eestikeelses Vikipeedias kindlasti võiks artikkel olla. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 23:12 (EEST) :::"siis sellest ei ole mitte kuidagi mõistlik tuletada, et inimesed külastaks Vikipeediat rohkem, kui meil oleks rohkem infokaste". Näide sellest, et keegi ei saanud loetud tekstis aru. :::"ja mitte teoretiseerida selle üle, kuidas sinna suunda liikumine on paratamatu." Selline haukuv kõneviis kindlasti ei näita soovi millegi üle arutleda. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 17. juuli 2022, kell 23:31 (EEST) ::::Minu kõneviis ei olnud kuidagi haukuv. Küll on seda aga mulle etteheidete tegemine sellisel kujul. Ja paraku ei ole see sinu puhul sugugi esimene kord. ::::Siin samas oli nt kasutaja Andres välja toonud, et talle on sellised infokastid pigem infomüra ja kasutaja Pikne toonitanud, et probleemiks on väheolulise info eksponeerimine. Sina aga räägid, kuidas asja mittetäiuslikkus pole probleem (mis tegelikult tunnistab probleemide olemasolu) ning kõike saab parandada (kuigi teised kasutajad sooviks, et me väldiks teadlikku probleemide tekitamist). ::::Jah, Google saab oma info niikuinii kätte, aga miks on vaja sellele üldse tähelepanu juhtida? Kas siin on tõesti keegi, kes seepärast Wikidata andmelehekülgi ei täida, et muidu saab äkki Google liiga targaks? Me teame kõik väga hästi, et nii ei ole. Pigem on minu eelnev kommentaar vastus sellisele tehnoutopistlikule lähenemisele, kus kandev sõnum on, et Wikidata lahendab kõik meie probleemid ja vaja on ainult natuke arendustööd. Kuidas on selles kontekstis sobimatu minu väide, et me ei saa muuta eestikeelset Vikipeediat kasutajatele atraktiivsemaks kasutusele võttes probleemseid infokaste? ::::Oled ka enne rõhutanud, et isegi minimaalsete andmetega infokast on kasulik. Mina tõin siin välja ainult nö teise suuna pooldajate mõtteviisi: infokast on kasulik ainult siis, kui see sisaldab asjalikku infot, sest muidu see pigem langetab artiklite kvaliteeti ja peletab sellega inimesi eemale. Minu vastus ei olnud eksklusiivselt sinu viimasele kommentaarile, vaid kõigile sinu kommentaaridele. Selles kontekstis on minu süüdistamine asjadest mittearusaamises selgelt solvav. ::::Meil on ka teisi juhtumeid, kus mingi asja muutmisel ilmneb väga paljudes artiklites vigu (nt mall "Cite book"). Sel juhul tuleks asjade muutmisel kindel olla, et on ka pärast aega nende parandamisega kiirelt tegeleda, et asjad ei jääks järgnevateks kuudeks katkiseks. Seda enam, et teatud asju on teistel kasutajal keeruline parandada. Eriti häirivaks muutub see aga siis, kui selliseid muudatusi tehakse teisi kasutajaid informeerimata. Saaks ju probleemid palju kiiremini üle leida ja parandada, kui teised teaksid asjale tähelepanu pöörata ning selleks valmis olla. ::::Siin juhtumis on meil samalaadne olukord, et teistega vähimalgi kujul läbi rääkimata hakati tuhandeid artikleid muutma ja jätkati seda tegevust isegi siis, kui paljud kasutajad juhtisid tähelepanu ilmsetele probleemidele. Kui muutajad poleks juhtumisi olnud administraatorid, siis reaalsuses oleks sellises olukorras ammu pikaks ajaks blokeeritud. Selle asemel kostub aga eneseõigustusi ja ei näi olevat mingit soovi leida kõigile osapooltele vastuvõetavat lahendust. Eks me saame aru, et Adeliinet ja Kaniivelit need kõrvalised andmed ja pisikesed vead ei häiri, aga see ei tee kuidagi olematuks seda, et teisi häirivad. On ridamisi kasutajaid, kes on selgelt öelnud, et nende jaoks see pole täna veel piisavalt hea. Kui selle peale väita ainult seda, et "Aga see on piisavalt hea, et olla kasutusel", siis ilmselt pole siin mina, Andres või Pikne need, kes oma arvamust peale suruvad ja arutlemist väldivad. ::::Kui tuua sisse midagi sellist, mis võiks potentsaalselt muuta tuhandete artiklite väljanägemist, siis on elementaarne tutvustada seda teistele kasutajatele ja asja enne kasutuselevõtmist pikemalt arendada ning katsetada. Seejuures küsida ka tagasisidet ja pakkuda välja mitmeid võimalikke lahendusvariante, et leida neist kõige paremini sobivat, mis aitaks vältida asja hilisemat edasi-tagasi muutmist. Autokraatlik tegevus ja teiste arvamuse ignoreerimine ei ole aga kindlasti see, mis sobib Vikipeediasse ning ei ole see ka kuidagi hea arutelukultuuri osa. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. juuli 2022, kell 21:20 (EEST) :::::Andres arvab, et infokastid ei ole vajalikud, ta arvab ka, et kategooriad ei ole vajalikud. Ta arvab, et vajalikud on teoste pikad sisukokkuvõtted. Ivo arvab, et vajalikud on virtuaalnäitused. Nende vastu on arvamust avaldatud (milleks, kellele, sobivus Vikipeediasse), aga pole kustutatud. Inimestel on erisuguseid arvamusi ja eelistusi. Inimesed saavad asjadest erimoodi aru. Mäletan, kui keegi oli nördinud, et Vikipeedia kinnitab, et Eestis on ainult kaks blogijat. Tegelikult oli kategooria "Eesti blogijad" sel hetkel kaheliikmeline. Veel üks arvamus (mitte minu oma) on, et näiteks artikkel [[1960. aastad]] tuleks ära kustutada, sest seal ei ole aastakümne kirjeldust, vaid mingid täiesti kõrvalised pisiasjad, mis ei peaks isegi selle artikli lõppversioonis olema. :::::"Saaks ju probleemid palju kiiremini üle leida ja parandada, kui teised teaksid asjale tähelepanu pöörata ning selleks valmis olla." Nüüd on juba üle aasta selle malli kasutamine kõigile nähtaval olnud (on käinud arutelud ja mh kuulutan resümeedes). Kas ma saan aru, et sulle pole piisavalt tutvustatud? Veel kiiremini saab probleeme leida ja parandada, kui ka ise malli kasutamist katsetada ehk julgustan läbi praktika malliga tutvuma. Malli parandamisega on juba palju tööd tehtud. Wikidatas on palju tööd tehtud. Arutelulehel on pakutud välja mitmeid võimalikke lahendusvariante. Väga tore, kui aitad malli paremaks muuta. Milleks oodata, kuni mall või Wikidata on "valmis" (mis see üldse tähendab?), seda ei juhtu kunagi, nagu Vikipeediagi ei saa kunagi valmis. Ütlete, et pole veel piisavalt hea. Aga konkreetselt mida siis on vaja teha selle malliga, et see teie arvates piisavalt hea oleks? Asjad paranevad töö käigus ja mõne aja pärast tuleb jälle mõni uus asi, millele saab sõrad vastu ajada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 11:59 (EEST) :::::: Head argumendid! :::::: Mida konkreetselt teha, seda kirjutasin malli arutelus. :::::: Muide, "hingekarjane" on ka problemaatiline nimetus. Eriti kui jutt on kõmulise sekti juhist. Aga ma ei oska ka midagi paremat pakkuda, sest teised nimetused on spetsiifilisemad. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 12:15 (EEST) :::::Lugesin uuesti läbi Ivo poolt 17. juuli 2022, kell 23:12 öeldu. Tajusin seda esimesel korral lugedes teravamana kui praegu. Palun Ivo ees vabandust. Siiski, ma pole kuskil esitanud väidet "kui Google näitab infokasti, siis järelikult inimesed külastaks Vikipeediat rohkem, kui meil oleks rohkem infokaste". Google'i teema oli niisama infoks (seepärast kirjutasin ette "Niisama mõtteaineks"), kuna paljud ei tea Google'i ja Wikidata seost. Google'i infokastid ei ole põhjendus selle konkreetse malli kasutamisele või mitte kasutamisele. Ka pole vaja kellelegi öelda, et too peaks tegelema probleemidega ja mitte teoretiseerima. Arutelu ongi suuremas osas teoretiseerimine ja oma arvamuste põhjendamine. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 20:20 (EEST) :: Infokast on häiriv siis, kui ta ei täida neid eesmärke, mida Vikipeedias infokastile üldjuhul seatakse. Sellisel juhul hajutab infokast ilmaasjata lugeja tähelepanu, nagu juba öeldud. On muu hulgas need kolm punkti, mis on välja toodud viidatud inglise viki lehel. Tõin veel välja, et enamasti on kõnealustes infokastides ainult need asjad, mis niigi on juba esimeses lauses esile tõstetud ja mida seetõttu poleks vaja samas kõrval veelkord esile tõsta. Kas on arusaamatu, miks need asjad võivad olla häirivad? Või mis täpsemalt on arusaamatu? :: Mulle tundub ka imelik, kui keegi peaks tõesti sünniaega otsima alati kõigepealt infokastist, arvestades, et infokasti sageli pole või siis mõnest infokastist tuleb otsida sünniaega kusagilt altpoolt, samas kui lihtsalt leitavas kohas esimeses lauses on see enamvähem alati olemas. Jääb mulje, et see kasutaja pole Vikipeediaga eriti tutvunud. :: Google'i otsitulemused või samamoodi ka näiteks Commonsi kategooriad minu meelest pole Vikipeedia artiklitega kõrvutatavad. Seal ongi teema kohta kogu info automaatselt koostatud infokastis ning alternatiiviks oli see, et ära ei tooda üldse mingit infot ehk seal näidatakse infokaste ainult sellepärast, et neid saab automaatselt genereerida. Vikipeedias ju üldjuhul pole infokasti eesmärk olla hädapärane aseaine artiklile. :: Viitemallidega ka minu meelest pole tarvis võrrelda. Ei tahaks sellesse teemasse siin pikemalt laskuda, lühidalt niipalju: nende mallide funktsioon kuigivõrd küsimusi pole tekitanud ning ingliskeelsed viitemallid on siin laialt kasutusel ja kui on kasutusel, siis tuleb neid hallata. Viimased uuendused aitasid välja tuua vigu ja muidu segadust, mis on artiklite koodis niikuinii olemas. Mõnel tõlkimata veateatel vm lihtsasti lahendataval asjal on seejuures tõesti vähe tähtsust. :: Masintõlge on sarnane esiteks selles mõttes, et vähese sisu korral ei tarvitse puudused välja paista. Et erinevalt masintõlkest on siin puudused olemasolevate tehniliste võimalustega lahendatavad, ei pea minu meelest paika (sellest allpool). Veel on sarnane see, et nii nagu masintõlke kasutamine pole möödapääsmatu, ei ole ka nende Wikidata infokastide kasutamine märkimisväärselt rohkem vajalik. :: See Wikidata infokast ei kuva küll kõiki Wikidata andmeid, aga see kuvab siiski enamvähem kõiki seda tüüpi andmed, mis vähemalt mõnes isikuartiklis infokasti võiks sobida. Viitan veelkord malli arutelus välja toodud näidetele: näiteks oleks hea tuua infokastis ära mõni tähtsam auhind, mitte neist mõni juhuslik ega ka mitte ammendav auhindade loetelu; elukutsetest tuleks tõsta esile ainult tähtsamad (nagu esimeses lauseski), mitte kõiki, mida Wikidatasse saab sisestada ja ka mitte kõiki andmeid, mille sisestamiseks on milegipärast tavaks kasutada Wikidatas sama omadust; Wikidatas toodud sünninime sageli pole hea infokastis sünninimena esitada. Muud tüüpi Wikidata andmetel on sarnased kitsaskohad. Need ei ole sellised asjad, mille saaksime lihtsalt malli koodis paika loksutada või mille lahenduseks on mõne tõlke lisamine. Selliseid asju tuleks igas artiklis ükshaaval kohendada ja mitte ühekordselt, vaid ikka ja jälle uuesti, kui Wikidatas midagi muudetakse. :: Eelnevast kumab lisaks taas kord läbi seesama varjatud eeldus, et igas isikuartiklis peaks olema infokast ning seetõttu justkui oleks hädapärase sisuga infokast parem kui see, et infokast puudub. Samas on välja toodud, et vähemasti teatud eluala isikute puhul ei pruugi ennast õigustada isegi mitte käsitsi täidetud infokast. Siis tekitavad Wikidata infokastid lihtsalt segadust ja asjatut lisatööd (tuleb ka uurida, millepärast infokast üldse lisati). Ma olen nõus, et infokasti andmete hoolikas valimine igas artiklis ei ole realistlik, aga sellest jällegi ei järeldu, et automaatne sisu on parem kui infokasti puudumine. :: Wikidata infokastide sisu pole küll enam nii silmatorkavalt halb nagu algul. Eelkõige sellepärast, et mingi hetk ma tegin nii, et infokast näitaks ainult asju, millel on Wikidatas eestikeelne silt olemas. Veel, nagu öeldud, ei jää teised nimetatud kitsaskohad paljudes artiklites silma, kuna enamikus infokastides lihtsalt pole eriti sisu. Igasugused veidrused, mis igas artiklis ükshaaval tähelepanu tahavad, tulevad välja seal, kus on juba rohkem viidete ja tõlgetega andmeid. Need veidrused, mida varem ja viimasel ajal on aruteludes välja toodud ei puuduta üksikuid artikleid. Sellest infokastist on minu meelest isikuartiklites kokkuvõttes rohkem tüli kui kasu. Veelkord, küsimus pole ka ainult selles, kas infokasti iga lahtri sisu eraldi võttes on (juba) talutav, vaid ka selles, miks üldse on hulgas artiklites nende väljadega infokast. :: Minu teada ei ole siin levinud selline seisukoht, et artiklitesse pole tarvis üldse mis tahes sisuga infokaste. Aga et neid Wikidata infokaste sellisel kujul või vähemalt nii paljudesse artiklitesse ei peaks lisama, seda arvamus on küll väljendanud hulgem kasutajaid. Hea argument on see, et ka teisi asju tehakse laiemast vastuseisust hoolimata, ka teised asjad on olnud pikemat aega lahenduseta, ka teised asjad tekitavad segadust? Minu meelest küll need ei ole sellised asjad millega peaks leppima. :: See arutelu on läinud üsna laiaks ja haraliseks ja samas tundub, et see läheb suuresti ringiga mööda küsimusest, mille alul püstitasin: miks ei lisata infokaste neisse artiklitesse, kus nende järele on selgemini vajadust ja sellise sisuga, mille korral infokasti otstarbekus vähem küsimusi võiks tekitada. Kui asjadele saab rafineeritumalt läheneda inglise vikis ja ka näiteks saksa vikis, kus isikuartiklites veel vähem infokaste kasutatakse, siis miks ei peaks saama ka siin. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2022, kell 21:03 (EEST) Vaata [[Arutelu:Pjotr Bogatõrjov]]. Kuidas neid puudusi parandada? Sa ju ise näed ka, et sellised puudused on. Anna siis teada nendest, ja siis on meie töö tehtud. Me ei saa niisugust infokasti panna, kui asi on nii poolik. Teada saab ju nii ka anda. Sa ju ise ka näed neid puudusi. Anna teada ja ära pane infokasti või ära näita neid asju, mis pole korras. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:00 (EEST) : Kellele teada anda? On mall/moodul, mille lahtreid saab siin vikis kohendada ja siis andmed ise, mida igaüks saab Wikidatas muuta. Wikidata andmeid seejuures pole mõtet püüda muuta näiteks vastavalt sellele, millised elukutsed meie infokasti sobiks, sest kui seal polnud otseselt viga, võidakse sinna teised asjad peagi tagasi panna. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. juuli 2022, kell 21:03 (EEST) :: Kus saab andmeid muuta? Kui ma klõpsan nupule "muuda andmeid", siis ma satun venekeelsele lehele, kus on venekeelsed sõnad. :: No kui Wikidata infokasti ülesehitus on meie teha, miks me siis ei tee nii, nagu meil tarvis on? Kas siis nii ei saa teha, et infokasti saab vastavalt vajadusele muuta? :: Igatahes minu meelest tuleks iga kord pärast infokasti lisamist tulemus üle vaadata. Võib-olla isegi tasub ka artikkel üle vaadata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) :::Sellega, et lisaja peaks andmed üle vaatama infokasti lisamisel, olen nõus. Parandama andmed Wikidatas, kui vaja. Mitte lisama, kui kuvatakse midagi imelikku, mida ei õnnestu andmete parandamisega korda saada. :::Me saame muuta infokasti koodi vastavalt vajadusele. Aga põhiarendus toimub ingliskeelses vikis (või kust see mall kopeeritud on). Vigade puhul tuleb eristada, kas tegu on Eesti vikisse kohandamise probleemiga, mida me ise peaks lahendama, või kohandamisse mitte puutuva probleemiga, millest tuleks algse malli arendajatele teada anda. Tavakasutaja jaoks on vigadest teatamise koht meie viki malli arutelulehel. Tehnilisema poolega tegelevad kasutajad viivad vajadusel probleemi edasi põhiarendajate ette. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 22:48 (EEST) Vaata [[Arutelu:Barkat Gourad Hamadou]]. Need andmed pole usaldatavad. Peaks ikkagi siis allika ka kasti panema, et saaks kontrollima. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) Palun ära pane neid infokaste ilma kontrollimata ja kontrolli need üle, mis Sa oled pannud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2022, kell 19:35 (EEST) ::Kui võtta Adeliine esitatud näide selle kohta, mida arvab Andres kategooriatest, siis ega Andres ei käi ringi ja eemalda tuhandetest artiklitest kategooriaid, kuna talle isiklikult need vajalikud ei tundu. Siin on aga enda isikliku eelistuse alusel tuhandete artiklite juurde masstegevusena malle lisatud. Seega pole need teemad päris 1:1-le samad. ::Kui ma nt kunagi uue avalehekülje kujundusega välja tulin (enne nägi asi välja [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Esileht&oldid=658984 nii]), siis seda sai üle aasta arutatud ning samuti oli vahepeal üleval nö vaheversioon. Praegu on aga justkui kardetud seda arutelu. Too 1. septembril 2008 üles läinud uut tüüpi avalehekülje kujundus kah täiuslik polnud ja see on jõudnud sellest saati mitu korda muutuda, aga see sai üles pandud alles siis, kui see oli inimeste arvates piisavalt hea. Me ei nõua ega saagi nõuda, et miski (nagu see mall) peab olema täiuslik, enne kui seda üldse kasutada tohiks, aga enne täiuslikkuse taset tuleb päris arvukalt erinevaid värvivarjundeid ning pole mingit vajadust panna avalikult üles kohe esimest tööversiooni, kus on ilmseid vigu. Ei tasu ka nõuda, et teised peaks seda kontrollimas ja hindamas käima, et kas nüüd on piisavalt hästi. ::Seda malli hakati selle loomisel järel massiliselt lisama, kuigi selle kvaliteet oli siis alla igasugust arvestust. Selle vastu võttis sõna palju inimesi ja lõpuks see tegevus vaibus. Seega pole küsimus lihtsalt selle malliga harjumises, et seejärel saaks vanaviisi selle lisamist jätkata. Pärast sellist käitumist on näiteks mul pigem raske üldse usaldada seda malli ja Adeliine tegevust, sest esmased kogemused olid äärmiselt problemaatilised ning ei näi, et sellest oleks õpitud. Ei ole ka seda, kui muutust läbi viia ihkavad kasutajad asja tutvustaks, vaid näib, et lihtsalt surutakse seda asja peale. Tekib ka küsimus, et millest tuleb tahe teha massiliselt muudatusi, aga samal ajal lisatut mitte üle kontrollida. ::Mis puutub seda Google näidet, siis siin jäi mulle mulje, et eesmärk on edasi anda sõnumit, et kui Googlel kõlbab Wikidata andmete põhjal infokaste teha, siis ammugi peaks see meile kõlbama. Samas on mitmed kasutajad välja toonud, et kehvalt valitud või puuduliku sisuga infokast võib olla palju hullem, kui infokasti puudumine, aga miskipärast vastustes seda ei adresseeritud. Nii jäi põhiline infokastide vastu esitatud argument vastuseta. Samas ei ole keegi kategooriliselt väitnud, et artiklites ei tohiks üldse mingeid infokaste olla ja nii pole nagu sügavamat mõtet püüdel tõestada, et infokastid pole saatanast. Siit ka see vajadus "mitte teoretiseerida ''selle'' teema üle", sest vastust ootab pigem see, et millised infokastid on ok (ja sinna jõudmine on see "probleemiga tegelemine"). Kui pilt aga asendatakse sellise infokastiga nagu nt [[Masahiko Kimura|siin]], siis muidugi tekib küsimus, et kus see uus info on või kas seda saab üldse infokastiks pidada. ::Võib küll ka küsida, et kas selle konkreetse malliga on üldse kõige praktilisem neid infokaste tekitada – kui infokaste tahta, siis on nt mõeldav genereerida selliseid nö valitud sisuga malle boti abil ja täpselt etteantud teemades (nt kirjanikud, lauljad, suusatajad jne). Või juba otse genereerida artikleid, sest mallile lisaks juurde panna mõned read teksti ja paar kategooriat pole vast ülearu keeruline. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. juuli 2022, kell 04:32 (EEST) == Vintagebazar == Tere Oled kustutanud lehekülje vintagebazar. Kas selgitaksid oma põhjust.{{allkirjata|Väikeabimees}} :Tere! Vikipeedia on entsüklopeedia, kus kajastatakse tähelepanuväärseid teemasid. Tähelepanuväärsus tähendab, et teemat on piisavalt põhjalikult käsitletud usaldusväärsetes sõltumatutes allikates. Vikipeedia ei ole koht millegi reklaamimiseks. Vaata ka [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]] ja [[Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 7. aprill 2021, kell 13:17 (EEST) == Anna Tamm == Kirje Anna Tamm suunamine kirjele Anna-Maria Tamm tuleb maha võtta, sest Eestis on nüüd võrsumas Anna Tamm'e nimeline noor kunstnik, kes sai hiljuti Wiiralti stipendiumi, ja kui sealt stipendiumi lehelt tema nimele vajutada, suunab ekslikult Anna-Maria Tammele, mis ei ole õige... ma ei tea kudias seda nüüd siis paremaks teha...!? Aitäh! == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> ==Telenäitleja > seriaalinäitleja== Palun kas sa võiksid plaani võtta kategooriates igasuguste "telenäitlejate" muutmise "seriaalinäitlejateks"? Olen juba siia-sinna kirjutanud, et televisioon üldjuhul ei pea oma palgal mingeid näitlejaid, telekanalid tellivad seriaalid tootjatelt. Nii et ükskõik kuidas neid ka inglise keeles ei nimetataks, eesti keeles ei ole "telenäitleja" sisult õige, vaid eksitav, sest meenutab hoopis koroonaaegset kaugtööd > kaugnäitlemist. Tänan ette! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. märts 2022, kell 16:42 (EET) : [[User:Kuriuss|Kuriuss]], kommenteerisin enne [[Arutelu:Shirley Stelfox|siin]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. märts 2022, kell 17:04 (EET) :Andestust, mul ei ole praegu kahjuks mahti sellesse teemasse süveneda, jään vähemalt esialgu vaatlejaks. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 18:47 (EET) == Sorry for mistag == I'm sorry for mistag a page. Deeply apologized[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 4. aprill 2022, kell 18:50 (EEST) == Taksonitabelid == Lisa taksonitabelitesse ka binaarsed autorid.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 25. aprill 2022, kell 11:53 (EEST) == Risto == Tere Adeliine! Did you eMail that Risto hot sir's block has been lifted? If so, where did you get the information from and why is their account still locked?--[[Kasutaja:Se Soome Mooses|Se Soome Mooses]] ([[Kasutaja arutelu:Se Soome Mooses|arutelu]]) 3. juuni 2022, kell 01:22 (EEST) :I have not emailed anyone about this user. Global account information about this user can be found here: [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:CentralAuth/Risto_hot_sir]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 12:41 (EEST) ::Thanks!--[[Eri:Kaastöö/84.251.235.126|84.251.235.126]] 5. juuni 2022, kell 00:14 (EEST) == Borgward == @[[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] Tere! Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega. aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 01:47 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST) 2zyo6x74v4gbc4btd9dy00egclo2s0r 0 117655 6175021 5520370 2022-08-07T17:44:24Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gary | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Gary | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = Genesis_Towers_&_Gary_State_Bank.JPG | pildiallkiri = Genesis Towers ja Gary pangahoone Gary kesklinnas | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Lake County Indiana Incorporated and Unincorporated areas Gary Highlighted.svg }} '''Gary''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]]. Asub [[Chicago]] kesklinnast 40 km kaugusel [[Michigani järv]]e lõunakaldal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 69 093. Aastal 2010 oli elanikke 80 294. See on elanike arvult osariigi 11. linn. 79,1% elanikest on [[afroameeriklased]]. Linn on saanud nime kohtuniku [[Elbert Henry Gary]] järgi. Ta oli [[1901]]. aastal terasetootja [[U.S. Steel]]i üks asutajaid. Gary sai linnaõigused 14. juulil [[1906]]. Tippajal oli Gary [[Pittsburgh]]i kõrval riigi üks suurimaid terasetööstuskeskusi. Nende linnade mõju ulatus isegi [[Nõukogude Liit]]u, kus 1930. aastatel projekteeriti Gary ja Pittsburghi põhjal [[Magnitogorsk]]i tööstuslinn. 1960. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Garys 178 320 inimest. Välisriikide konkurentsi kasvu ja tööstuse ümberstruktureerimise tõttu hakkas Gary tööstus 20. sajandi teisel poolel sarnaselt paljude teiste [[Roostevöö]] linnadega alla käima. See tõi omakorda kaasa töökohtade kadumise, misjärel hakkas linna elanike arv kiiresti kahanema. [[21. sajand]]i alguses langes elanike arv 100 000. Kunagisest riigi eesrindlikumast tööstuslinnast olid alles vaid varemed. Hinnanguliselt on üks kolmandik linna hoonetest tühjad või mahajäetud. Garyst on pärit Jacksonite muusikute perekond. Linnas on sündinud teiste seas [[Michael Jackson]] ja [[Janet Jackson]]. [[1965]]. aastal alustas Garys tegevust Jacksonite perekonna ansambel [[The Jackson 5]]. Gary sõpruslinnad on [[Fuxin]] Hiinas ja [[Lagos]] Nigeerias. [[Pilt:2300 Jackson Street.jpg|pisi|left|[[Michael Jackson]]i lapsepõlvekodu mõni aeg hiljem pärast tema surma 2009. aastal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://gary.gov/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Indiana linnad]] 3vus63dezhp4wlwnbz677z3ak01gpyj 6175246 6175021 2022-08-08T07:16:02Z Pikne 13803 vt [[Kasutaja arutelu:Kuriuss#Ametlik koduleht]] wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gary | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Gary | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = Genesis_Towers_&_Gary_State_Bank.JPG | pildiallkiri = Genesis Towers ja Gary pangahoone Gary kesklinnas | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Lake County Indiana Incorporated and Unincorporated areas Gary Highlighted.svg }} '''Gary''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]]. Asub [[Chicago]] kesklinnast 40 km kaugusel [[Michigani järv]]e lõunakaldal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 69 093. Aastal 2010 oli elanikke 80 294. See on elanike arvult osariigi 11. linn. 79,1% elanikest on [[afroameeriklased]]. Linn on saanud nime kohtuniku [[Elbert Henry Gary]] järgi. Ta oli [[1901]]. aastal terasetootja [[U.S. Steel]]i üks asutajaid. Gary sai linnaõigused 14. juulil [[1906]]. Tippajal oli Gary [[Pittsburgh]]i kõrval riigi üks suurimaid terasetööstuskeskusi. Nende linnade mõju ulatus isegi [[Nõukogude Liit]]u, kus 1930. aastatel projekteeriti Gary ja Pittsburghi põhjal [[Magnitogorsk]]i tööstuslinn. 1960. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Garys 178 320 inimest. Välisriikide konkurentsi kasvu ja tööstuse ümberstruktureerimise tõttu hakkas Gary tööstus 20. sajandi teisel poolel sarnaselt paljude teiste [[Roostevöö]] linnadega alla käima. See tõi omakorda kaasa töökohtade kadumise, misjärel hakkas linna elanike arv kiiresti kahanema. [[21. sajand]]i alguses langes elanike arv 100 000. Kunagisest riigi eesrindlikumast tööstuslinnast olid alles vaid varemed. Hinnanguliselt on üks kolmandik linna hoonetest tühjad või mahajäetud. Garyst on pärit Jacksonite muusikute perekond. Linnas on sündinud teiste seas [[Michael Jackson]] ja [[Janet Jackson]]. [[1965]]. aastal alustas Garys tegevust Jacksonite perekonna ansambel [[The Jackson 5]]. Gary sõpruslinnad on [[Fuxin]] Hiinas ja [[Lagos]] Nigeerias. [[Pilt:2300 Jackson Street.jpg|pisi|tühi|[[Michael Jackson]]i lapsepõlvekodu mõni aeg hiljem pärast tema surma 2009. aastal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://gary.gov/ Koduleht] [[Kategooria:Indiana linnad]] rhezqe71erba94smtj5sp4uwe0gm4sq 6175360 6175246 2022-08-08T10:21:05Z Andres 5 mõni aeg? wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gary | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Gary | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = Genesis_Towers_&_Gary_State_Bank.JPG | pildiallkiri = Genesis Towers ja Gary pangahoone Gary kesklinnas | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Lake County Indiana Incorporated and Unincorporated areas Gary Highlighted.svg }} '''Gary''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]]. Asub [[Chicago]] kesklinnast 40 km kaugusel [[Michigani järv]]e lõunakaldal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 69 093. Aastal 2010 oli elanikke 80 294. See on elanike arvult osariigi 11. linn. 79,1% elanikest on [[afroameeriklased]]. Linn on saanud nime kohtuniku [[Elbert Henry Gary]] järgi. Ta oli [[1901]]. aastal terasetootja [[U.S. Steel]]i üks asutajaid. Gary sai linnaõigused 14. juulil [[1906]]. Tippajal oli Gary [[Pittsburgh]]i kõrval riigi üks suurimaid terasetööstuskeskusi. Nende linnade mõju ulatus isegi [[Nõukogude Liit]]u, kus 1930. aastatel projekteeriti Gary ja Pittsburghi põhjal [[Magnitogorsk]]i tööstuslinn. 1960. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Garys 178 320 inimest. Välisriikide konkurentsi kasvu ja tööstuse ümberstruktureerimise tõttu hakkas Gary tööstus 20. sajandi teisel poolel sarnaselt paljude teiste [[Roostevöö]] linnadega alla käima. See tõi omakorda kaasa töökohtade kadumise, misjärel hakkas linna elanike arv kiiresti kahanema. [[21. sajand]]i alguses langes elanike arv 100 000. Kunagisest riigi eesrindlikumast tööstuslinnast olid alles vaid varemed. Hinnanguliselt on üks kolmandik linna hoonetest tühjad või mahajäetud. Garyst on pärit Jacksonite muusikute perekond. Linnas on sündinud teiste seas [[Michael Jackson]] ja [[Janet Jackson]]. [[1965]]. aastal alustas Garys tegevust Jacksonite perekonna ansambel [[The Jackson 5]]. Gary sõpruslinnad on [[Fuxin]] Hiinas ja [[Lagos]] Nigeerias. [[Pilt:2300 Jackson Street.jpg|pisi|tühi|[[Michael Jackson]]i lapsepõlvekodu mõni aeg pärast tema surma 2009. aastal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://gary.gov/ Koduleht] [[Kategooria:Indiana linnad]] 5crn88wjou6q2jmvcv6hifhodxgk4wv 6175407 6175360 2022-08-08T11:28:04Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Gary | hääldus = | nimi1_keel = inglise | nimi1 = Gary | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = Genesis_Towers_&_Gary_State_Bank.JPG | pildiallkiri = Genesis Towers ja Gary pangahoone Gary kesklinnas | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Lake County Indiana Incorporated and Unincorporated areas Gary Highlighted.svg }} '''Gary''' on linn [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]s [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]]. Asub [[Chicago]] kesklinnast 40 km kaugusel [[Michigani järv]]e lõunakaldal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse seisuga 69 093. Aastal 2010 oli elanikke 80 294. See on elanike arvult osariigi 11. linn. 79,1% elanikest on [[afroameeriklased]]. Linn on saanud nime kohtuniku [[Elbert Henry Gary]] järgi. Ta oli [[1901]]. aastal terasetootja [[U.S. Steel]]i üks asutajaid. Gary sai linnaõigused 14. juulil [[1906]]. Tippajal oli Gary [[Pittsburgh]]i kõrval riigi üks suurimaid terasetööstuskeskusi. Nende linnade mõju ulatus isegi [[Nõukogude Liit]]u, kus 1930. aastatel projekteeriti Gary ja Pittsburghi põhjal [[Magnitogorsk]]i tööstuslinn. 1960. aasta rahvaloenduse kohaselt elas Garys 178 320 inimest. Välisriikide konkurentsi kasvu ja tööstuse ümberstruktureerimise tõttu hakkas Gary tööstus 20. sajandi teisel poolel sarnaselt paljude teiste [[Roostevöö]] linnadega alla käima. See tõi omakorda kaasa töökohtade kadumise, misjärel hakkas linna elanike arv kiiresti kahanema. [[21. sajand]]i alguses langes elanike arv 100 000. Kunagisest riigi eesrindlikumast tööstuslinnast olid alles vaid varemed. Hinnanguliselt on üks kolmandik linna hoonetest tühjad või mahajäetud. Garyst on pärit Jacksonite muusikute perekond. Linnas on sündinud teiste seas [[Michael Jackson]] ja [[Janet Jackson]]. [[1965]]. aastal alustas Garys tegevust Jacksonite perekonna ansambel [[The Jackson 5]]. Gary sõpruslinnad on [[Fuxin]] Hiinas ja [[Lagos]] Nigeerias. [[Pilt:2300 Jackson Street.jpg|pisi|tühi|[[Michael Jackson]]i lapsepõlvekodu paar päeva pärast tema surma 2009. aastal]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://gary.gov/ Koduleht] [[Kategooria:Indiana linnad]] jnumzkshkk0j166b0x8m2rky2p1ff83 0 126368 6174913 6148682 2022-08-07T14:11:58Z KesMisKus 123508 et oleks teada, mille eest ta sai välimarssaliks wikitext text/x-wiki {{neutraalsusVaidlustatud}} {{Toimeta|kuu=september|aasta=2021}}{{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2021}} [[Fail:Kutuzov1.jpg|pisi|Mihhail Kutuzov]] '''Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski''' ([[vene keel]]es ''Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский'') (<small>5. [[vkj]]</small> [[16. september]] [[1745]] [[Peterburi]] – [[28. aprill]] [[1813]] Bunzlau (tänapäeval [[Bolesławiec]], [[Poola]])) oli Vene väejuht, [[kindralfeldmarssal]] ja [[krahv]]. ==Elulugu== Mihhail Kutuzov asus 1759. aasta juulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas [[1. jaanuar]]il [[1761]] insener-[[praporštšik]]u auastmes ning suunati [[28. veebruar]]il 1761 teenistusse Insenerikorpusse. Kutuzov on pärit Moskoovia tatari juurtega (Kutuz) bojaarisuguvõsast. Tal oli üle 6000 pärisorja (meesterahvast) ning Vene kindralite memuaarides (kindral Jermolov "Borodino lahingust" jt kindralid ) oli ta põhihobiks 13–14 aastased pärisorjadest tütarlapsed.<ref name=":0">''Понасенков Е. Н.'' Первая научная история войны 1812 года, 3 издания: 2017, 2018, 2020.</ref> == Seosed Eestimaaga == Mihhail Kutuzov oli [[1. märts]]ist [[1761]] kuni [[1762]]. aastani [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]u [[kindralkuberner]] [[hertsog]] [[Peter August Friedrich|Peter August Friedrich Holstein-Becki ]][[tiibadjutant|tiibadjutandiks]] ja [[kantselei]] juhatajaks. [[21. august]]il [[1762]] määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood|roodukomandör]]. [[1764]]. aastast teenis Venemaa vägedes [[Poola]]s ja osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. [[1767]]. aastal määrati ta [[Senat]]i seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks, kindralprokurör A. Vjazemski käsutusse ja 17. augustist 1767 uue seadusandluse loomiskomisjoni. == Sõjaväekarjäär== Kutuzov alustas oma sõjaväekarjääri Katariina II favoriidi juures poolteenrina, kus sai kõrgseltskonnas hüüdnimeks "kofeinik" (vene keeles). Oli kaval intrigant kuid andetu väejuht.<ref name=":0" /> Kutuzov osales sõjategevuses aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armee juures oober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]]. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõdades]] teenis [[Aleksandr Suvorov]]i alluvuses ning ilmutas julgust [[Türgi]] kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal (oli 1 ründekolonni ülem). Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov parema silma vigastuse, mille varjamiseks kasutas vahel silmasidet. Kutuzov oli Rumeenias asuva vene väe juhatajana Venemaa-Türgi rahu sõlmimija [[Osmani impeerium|Osmani Impeeriumi pealinnas]] [[Konstantinoopol]]is (1812. aastal), mille tulemusena sai Venemaa Türgilt endale Bessaraabia (tänapäeva Moldaavia). Kahtlustati Türgile kasuliku rahusõlmimise järel isikliku kasu saamist.<ref name=":0" /> Kutuzov osales 1806.–1812. aasta Vene-Türgi sõjas. Ettekande järel keisrile Kutuzovi poolt lojult juhitud sõjategevuse ja sõjaväekassa omastamise kohta ning ka Türgiga sõlmitud halva rahulepingu tõttu vallandas keiser Kutuzovi sõjaväest.<ref name=":0" /> 20. augustil 1812 määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganevate Vene armeede ülemjuhatajaks. Määramise põhjused on senini vaid oletatavad. Kutuzovi juhtimisel kaotati [[Borodino lahing]] (1812), mille tagajärjel loovutati Moskva Napoleoni vägedele.<ref name=":0" /> Kohe Borodino lahingu lõppedes teatas Kutuzov keiser Aleksander I-le (kes põgenes sõja alguses koos vend Konstantiniga Peterburi) Vene vägede suurest võidust. Saades Kutuzovi teate võidust autasustas keiser teda.<ref name=":1">''Понасенков Е. Н.'' Первая научная история войны 1812 года, 3 издания: 2017, 2018, 2020.</ref> Hiljem, saanud teada Kutuzovi valest, ei võtnud keiser talle antud autasu ja kindraleldmarssali aukraadi tagasi. (Põhjus oli Vene ajaloo revisjonistide arvates see, et 12 kubermangus toimunud 1812. aasta sügistalvel talurahvarahutuste, ka Liivimaal, verise ning julma mahasurumise eest (mida praegune Vene valitsev ajalugu salastab siiani) ja Aleksander I eneseuhkuse poolest, et tema võitis Borodino lahingu).<ref name=":0" /> Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref> Kutuzovi väejuhtimisel on toimunud 2 suuremat lahingut (1805 Austerlitz, 1812 Borodino), mis mõlemad tema juhtimisel kaotati Napoleonile. ==Surm== Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. Tema põrm toodi [[Peterburi]] ja maeti Peterburi [[Kaasani katedraal (Peterburi)|Kaasani katedraal]]i juurde. . 4. septembril [[1933]] avati [[VK(b)P]] Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri [[Sergei Kirov]]i korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud [[Religiooni ajaloo muuseum|Religiooniajaloo muuseum]]iks, levinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, misjärel hauakamber suleti<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1016 Сердце фельдмаршала Кутузова]</ref>. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal kasutati [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati [[Kutuzovi orden]], mis oli üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid. Vene keiserriigi suurimad väejuhid 18-19 sajandil olid välismaalased, kuid vene šovinismi eesmärkidel on tõstetud vene nimedega teisejärgulised-andetud väejuhid esimesteks.<ref name=":1" /> Pärast II maailmasõda loodi Poolas Nõukogude vägede ([[Nõukogude armee Põhjagrupp|Nõukogude armee Põhjagrupi]]) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium|Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumile]]. Esemed on nüüd eksponeeritud Peterburis asuvas Suurtükiväe, Inseneri- ja Sidevägede Muuseumi (''Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге'') Kutuzovi saalis. Stalin korraldas II maailmasõja ajal Kutuzovi kui geniaalse väejuhi kultuse, et õigustada Punaarmee lüüasaamist ja taganemist Moskvani 1941. aastal. (Kutuzovi geniaalsuse ja väljamõeldud vapruse ülistamise eest on sadu nõukogude ja vene ajaloolasi saanud teaduskraade, kuna see oli-on vastavuses riigi määratud poliitilise suunaga ajaloo tõlgendamisel).<ref>J.Ponasenkov "Esimene teaduslik ajalugu 1812a sõjast" 2015</ref> == Perekond == Abiellus Jekaterina Ilinitšna [[Bibikov]]aga (1754–1824), kes oli [[Tuula relvatehas]]e ülema, insener-kindral-porutšik [[Ilja Aleksandrovitš Bibikov]]i (1698–1784) tütar. Abielust sündisid: *Nikolai (suri noorelt) *Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik [[Matvei Fjodorovitš Tolstoi]]ga (1772–1815), 11 lapse ema *Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor [[Nikolai Zaharovitš Hitrovo]]ga (1779–1826) *Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal Vene armee tiibadjutandi krahv [[Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen]]iga (1782–1805) ja aastal 1811 kindralmajor [[Nikolai Fjodorovitš Hitrovo]]ga (surnud 1819) *Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindrali krahv [[Nikolai Danilovitš Kudašev]]iga (1784–1813) ja pärast tema surma kindralmajor [[Ilja Stepanovitš Sarotšinski]]ga (1788–1854) *Darja (1788–1854), abiellus Peterburi asekuberneri [[Fjodor Petrovitš Opotšinin]]iga (1779–1852), kes sai [[Püha Andrease orden]]i (1850) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" ([[1945]]) == Välislingid == *[http://www.pushkin-book.ru/?id=228 Perekonnast (vene keeles)] *[http://kutuzov.velchel.ru/index.php?cnt=10, Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича] *[http://chron.eduhmao.ru/index.html известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Moritz von Lacy]] | nimi=Leedu kindralkuberner| aeg=[[1799]] &ndash; [[1801]]| järgnev=[[Levin August von Bennigsen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Peter Ludwig von der Pahlen]] | nimi=[[Peterburi sõjakuberner]]| aeg=[[1801]] &ndash; [[1802]]| järgnev=[[Mihhail Fedotovitš Kamenski|Mihhail Kamenski]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander Petrovitš Tormasov|Aleksander Tormasov]] | nimi=Kiievi sõjakuberner | aeg=[[1806]] &ndash; [[1809]]| järgnev=[[Jakov Ivanovitš Lobanov-Rostovski|Jakov Lobanov-Rostovski]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov]] | nimi=Leedu kindralkuberner| aeg=[[1809]] &ndash; [[1811]]| järgnev=[[Ivan Stepanovitš Guriel]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kutuzov, Mihhail}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa kindralfeldmarssalid]] [[Kategooria:Vene väejuhid]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1745]] [[Kategooria:Surnud 1813]] kwdwrtb61s7zo4vinm63oi9gxod0yn2 6175003 6174913 2022-08-07T16:38:17Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{neutraalsusVaidlustatud}} {{Toimeta|kuu=september|aasta=2021}}{{Keeletoimeta|kuu=september|aasta=2021}} [[Fail:Kutuzov1.jpg|pisi|Mihhail Kutuzov]] '''Mihhail Illarionovitš Goleništšev-Kutuzov Smolenski''' ([[vene keel]]es ''Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов Смоленский'') (<small>5. [[vkj]]</small> [[16. september]] [[1745]] [[Peterburi]] – [[28. aprill]] [[1813]] Bunzlau (tänapäeval [[Bolesławiec]], [[Poola]])) oli Vene väejuht, [[kindralfeldmarssal]] ja [[krahv]]. ==Elulugu== Mihhail Kutuzov asus 1759. aasta juulis õppima Suurtükiväe- ja Insenerikooli, mille lõpetas [[1. jaanuar]]il [[1761]] insener-[[praporštšik]]u auastmes ning suunati [[28. veebruar]]il 1761 teenistusse Insenerikorpusse. Kutuzov on pärit Moskoovia tatari juurtega (Kutuz) bojaarisuguvõsast. Tal oli üle 6000 pärisorja (meesterahvast) ning Vene kindralite memuaarides (kindral Jermolov "Borodino lahingust" jt kindralid ) oli ta põhihobiks 13–14 aastased pärisorjadest tütarlapsed.<ref name=":0">''Понасенков Е. Н.'' Первая научная история войны 1812 года, 3 издания: 2017, 2018, 2020.</ref> == Seosed Eestimaaga == Mihhail Kutuzov oli [[1. märts]]ist [[1761]] kuni [[1762]]. aastani [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Peterburi kubermang]]u [[kindralkuberner]] [[hertsog]] [[Peter August Friedrich|Peter August Friedrich Holstein-Becki ]][[tiibadjutant|tiibadjutandiks]] ja [[kantselei]] juhatajaks. [[21. august]]il [[1762]] määrati Kutuzov juba kapteni auastmes [[Aleksandr Suvorov]]i juhitava [[Astrahani jalaväepolk|Astrahani jalaväepolgu]] [[rood|roodukomandör]]. [[1764]]. aastast teenis Venemaa vägedes [[Poola]]s ja osales sõjategevuses [[Rzeczpospolita]]ga. [[1767]]. aastal määrati ta [[Senat]]i seadusandluse ettevalmistamisega tegeleva juriidilise alamkomisjoni juriidiliseks sekretäriks, kindralprokurör A. Vjazemski käsutusse ja 17. augustist 1767 uue seadusandluse loomiskomisjoni. == Sõjaväekarjäär== Kutuzov alustas oma sõjaväekarjääri Katariina II favoriidi juures poolteenrina, kus sai kõrgseltskonnas hüüdnimeks "kofeinik" (vene keeles). Oli kaval intrigant kuid andetu väejuht.<ref name=":0" /> Kutuzov osales sõjategevuses aastatel 1768–1774: [[1769]]. aastal toimunud sõjas Rzeczpospolitaga, 1770. aastal määrati ta [[Pjotr Rumjantsev]]i armee juures oober[[kindralkortermeister|kindralkortermeistriks]]. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõdades]] teenis [[Aleksandr Suvorov]]i alluvuses ning ilmutas julgust [[Türgi]] kindluse [[Izmail]]i ründamisel [[1790]]. aastal (oli 1 ründekolonni ülem). Esimeses Türgi sõjas sai Mihhail Kutuzov parema silma vigastuse, mille varjamiseks kasutas vahel silmasidet. Kutuzov oli Rumeenias asuva vene väe juhatajana Venemaa-Türgi rahu sõlmimija [[Osmani impeerium|Osmani Impeeriumi pealinnas]] [[Konstantinoopol]]is (1812. aastal), mille tulemusena sai Venemaa Türgilt endale Bessaraabia (tänapäeva Moldaavia). Kahtlustati Türgile kasuliku rahusõlmimise järel isikliku kasu saamist.<ref name=":0" /> Kutuzov osales 1806.–1812. aasta Vene-Türgi sõjas. Ettekande järel keisrile Kutuzovi poolt lojult juhitud sõjategevuse ja sõjaväekassa omastamise kohta ning ka Türgiga sõlmitud halva rahulepingu tõttu vallandas keiser Kutuzovi sõjaväest.<ref name=":0" /> 20. augustil 1812 määras [[Aleksander I]] Kutuzovi [[Michael Andreas Barclay de Tolly|Barclay de Tolly]] asemel Napoleoni eest taganevate Vene armeede ülemjuhatajaks. Määramise põhjused on senini vaid oletatavad. Kutuzovi juhtimisel kaotati [[Borodino lahing]] (1812), mille tagajärjel loovutati Moskva Napoleoni vägedele.<ref name=":0" /> Kohe Borodino lahingu lõppedes teatas Kutuzov keiser Aleksander I-le (kes põgenes sõja alguses koos vend Konstantiniga Peterburi) Vene vägede suurest võidust. Saades Kutuzovi teate võidust autasustas keiser teda.<ref name=":1">''Понасенков Е. Н.'' Первая научная история войны 1812 года, 3 издания: 2017, 2018, 2020.</ref> Hiljem, saanud teada Kutuzovi valest, ei võtnud keiser talle antud autasu ja kindralfeldmarssali aukraadi tagasi. Põhjus oli Vene ajaloo revisjonistide arvates see, et 12 kubermangus toimunud 1812. aasta sügistalvel talurahvarahutuste, ka Liivimaal, verise ning julma mahasurumise eest (mida praegune Vene valitsev ajalugu salastab siiani) ja Aleksander I eneseuhkuse poolest, et tema võitis Borodino lahingu.<ref name=":0" /> Tema adjutandiks 1812 oli [[Raasiku mõis|Raasiku]] ja [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] mõisnik ooberstleitnant [[Woldemar Hermann von Löwenstern|Woldemar von Löwenstern]] (1776–1858).<ref>''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2,2,: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=893 lk.123]</ref> Kutuzovi väejuhtimisel on toimunud 2 suuremat lahingut (1805 Austerlitz, 1812 Borodino), mis mõlemad tema juhtimisel kaotati Napoleonile. ==Surm== Mihhail Kutuzov suri [[Napoleon I]] vastase sõjakäigu ajal [[Sileesia]]s [[13. juuni]]l [[1813]]. Tema põrm toodi [[Peterburi]] ja maeti Peterburi [[Kaasani katedraal (Peterburi)|Kaasani katedraal]]i juurde. . 4. septembril [[1933]] avati [[VK(b)P]] Petrogradi linna Keskkomitee sekretäri [[Sergei Kirov]]i korraldusel Kutuzovi hauamemoriaal katedraalis, mis selleks ajaks oli muudetud [[Religiooni ajaloo muuseum|Religiooniajaloo muuseum]]iks, levinud kuulujutu kontrolliks. Hauakambri avanud komisjon avastas kivist sarkofaagist, kehast eraldi säilitatud arvatava südame jäänused, misjärel hauakamber suleti<ref>[http://www.spbdnevnik.ru/?show=article&id=1016 Сердце фельдмаршала Кутузова]</ref>. [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] ajal kasutati [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõja]] kangelast Kutuzovit patriotismi innustamiseks ning asutati [[Kutuzovi orden]], mis oli üks [[NSV Liit|NSV Liidu]] tähtsamaid sõjaväelisi autasusid. Vene keiserriigi suurimad väejuhid 18-19 sajandil olid välismaalased, kuid vene šovinismi eesmärkidel on tõstetud vene nimedega teisejärgulised-andetud väejuhid esimesteks.<ref name=":1" /> Pärast II maailmasõda loodi Poolas Nõukogude vägede ([[Nõukogude armee Põhjagrupp|Nõukogude armee Põhjagrupi]]) kasutuses olnud territooriumil Mihhail Kutuzovi muuseum, mis aga tuli 1991. aastal koos vägedega evakueerida ning muuseumieksponaadid üle anda [[Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeerium|Venemaa Föderatsiooni Kaitseministeeriumile]]. Esemed on nüüd eksponeeritud Peterburis asuvas Suurtükiväe, Inseneri- ja Sidevägede Muuseumi (''Музей артиллерии, инженерных войск и связи в Санкт-Петербурге'') Kutuzovi saalis. Stalin korraldas II maailmasõja ajal Kutuzovi kui geniaalse väejuhi kultuse, et õigustada Punaarmee lüüasaamist ja taganemist Moskvani 1941. aastal. (Kutuzovi geniaalsuse ja väljamõeldud vapruse ülistamise eest on sadu nõukogude ja vene ajaloolasi saanud teaduskraade, kuna see oli-on vastavuses riigi määratud poliitilise suunaga ajaloo tõlgendamisel).<ref>J.Ponasenkov "Esimene teaduslik ajalugu 1812a sõjast" 2015</ref> == Perekond == Abiellus Jekaterina Ilinitšna [[Bibikov]]aga (1754–1824), kes oli [[Tuula relvatehas]]e ülema, insener-kindral-porutšik [[Ilja Aleksandrovitš Bibikov]]i (1698–1784) tütar. Abielust sündisid: *Nikolai (suri noorelt) *Praskovja (1777–1844), abiellus salanõunik [[Matvei Fjodorovitš Tolstoi]]ga (1772–1815), 11 lapse ema *Anna (1782–1846), abiellus 1802. aastal kindralmajor [[Nikolai Zaharovitš Hitrovo]]ga (1779–1826) *Jelizaveta (1783–1839), abiellus 1802. aastal Vene armee tiibadjutandi krahv [[Berend Gregor Ferdinand von Tiesenhausen]]iga (1782–1805) ja aastal 1811 kindralmajor [[Nikolai Fjodorovitš Hitrovo]]ga (surnud 1819) *Jekaterina (1787–1826), abiellus ratsaväekindrali krahv [[Nikolai Danilovitš Kudašev]]iga (1784–1813) ja pärast tema surma kindralmajor [[Ilja Stepanovitš Sarotšinski]]ga (1788–1854) *Darja (1788–1854), abiellus Peterburi asekuberneri [[Fjodor Petrovitš Opotšinin]]iga (1779–1852), kes sai [[Püha Andrease orden]]i (1850) ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * "Mihhail Illarionovitš Kutuzov" ([[1945]]) == Välislingid == *[http://www.pushkin-book.ru/?id=228 Perekonnast (vene keeles)] *[http://kutuzov.velchel.ru/index.php?cnt=10, Хроника жизни Кутузова Михаила Илларионовича] *[http://chron.eduhmao.ru/index.html известный полководец Михаил Илларионович Голенищев-Кутузов] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Moritz von Lacy]] | nimi=Leedu kindralkuberner| aeg=[[1799]] &ndash; [[1801]]| järgnev=[[Levin August von Bennigsen]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Peter Ludwig von der Pahlen]] | nimi=[[Peterburi sõjakuberner]]| aeg=[[1801]] &ndash; [[1802]]| järgnev=[[Mihhail Fedotovitš Kamenski|Mihhail Kamenski]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksander Petrovitš Tormasov|Aleksander Tormasov]] | nimi=Kiievi sõjakuberner | aeg=[[1806]] &ndash; [[1809]]| järgnev=[[Jakov Ivanovitš Lobanov-Rostovski|Jakov Lobanov-Rostovski]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Aleksandr Mihhailovitš Rimski-Korsakov]] | nimi=Leedu kindralkuberner| aeg=[[1809]] &ndash; [[1811]]| järgnev=[[Ivan Stepanovitš Guriel]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kutuzov, Mihhail}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi Riiginõukogu liikmed]] [[Kategooria:Venemaa kindralfeldmarssalid]] [[Kategooria:Vene väejuhid]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1745]] [[Kategooria:Surnud 1813]] pt0sbgx4ejyjmlcqsa1z2dr82mube48 0 131085 6175222 5988821 2022-08-08T07:08:43Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki '''Leen Kullman''' (kuni 24. maini 1940 '''Helene Kullman''';<ref name="nAc2v" /> [[31. jaanuar]] [[1920]] [[Tartu]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Tartu|Tartu/1978 Lääne-Saksamaa]]) oli [[Eestlased|eesti päritolu]] Nõukogude Liidu luuraja.1940.a soovis kogu Kullmanide perekond võtta uueks perekonnanimeks Kurdvee, mõne kuu pärast võeti uueks nimeks hoopis Murdvee, ainsana jäi Kullmaniks Helene. ==Ametlik versioon== Leen Kullmann sündis paljulapselises kingsepaperekonnas. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, 1940. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari, kus astus ka [[komsomol]]i. 1940–1941 tegeles pioneeri- ja komsomolitöö organiseerimisega Tallinna koolides. Pärast sõja puhkemist 1941. aasta juunis oli tegev õhukaitseteenistuse ja võitles Tallinna lähedal kuni evakueerus Nõukogude tagalasse. 1942. aasta jaanuaris asus ta teenima [[Punaarmee]]s meditsiiniõena. Aprillist septembrini 1942 sai ta ettevalmistuse [[Kroonlinn]]as [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u luureosakonnas ning saadeti septembris 1942 Eestisse luureinformatsiooni koguma. 14. septembril 1942 visati ta langevarjuga alla [[Alatskivi]] juures. Ametliku Nõukogude versiooni kohaselt tabati ta [[Omakaitse]] poolt 2. jaanuaril 1943 [[Võrumaa]]l, Luutsnikul oma õe Olga kodust. Ülekuulamisel olla ta kangelaslikuilt keeldunud informatsiooni andmast. "Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte", tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ta olevat piinatud surnuks 2. aprillil 1943 Tartu vanglas. Teise versiooni kohaselt lasti ta maha põgenemiskatsel Tartus 6. märtsil 1943. Tema väidetav kangelastegu tõsteti esile 1965. aastal, kui NLKP peasekretär [[Leonid Brežnev]] seadis sisse Suure Isamaasõja võidupüha tähistamise 9. mail. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium andis 8. mail 1965 Kullmanile postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Tema nimeliseks said mitu Eesti kooli, pioneerimalevat ja ettevõtet. Tema nime said tänav [[Minsk]]is ja Njazepetrovskis ([[Tšeljabinski oblast]]). 1972. aasta detsembris avati talle Tartus mälestussammas ja selle taga olevas temanimelises kutsekoolis tema personaalmuuseum.<ref name="r41gT" /> ==Ametliku versiooni ümberlükkamine Juhani Püttsepa ja Toomas Sildami poolt ajalehes Postimees veebruaris 2000== 2000. aasta veebruaris ilmusid ajalehes Postimees [[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepa]] ja [[Toomas Sildam]]i sulest mitu artiklit, mis lükkasid ümber ametliku Nõukogude versiooni. ===Saksa sõduri tühilask=== Nõukogude propaganda väitis, et Leen ei reetnud ülekuulamistel ainsatki saladust. «Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte,» tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ruusmäe valla sõjaaegne politseikonstaabel Taru, kes oli 2. jaanuaril 1943 üks Leeni kinnivõtjatest, paiskab Frumkini ütlused põrmu. «Polnud seal kangelaslikku midagi, esimesel ülekuulamisel rääkis Kullman kohe ära, kes ta on, kus õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti», pihtis Taru 1964. aastal Mordva vangilaagris [[Valdur Raudvassar]]ile, Võru noorte põrandaalusesse organisatsiooni kuulumise pärast Siberisse saadetud noorele mehele. Seda, et Leen töötas pärast sissekukkumist Saksa vastuluure heaks, tunnistavad otsesõnu kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu ja andis vabatahtlikult välja koodi ja väljakutsete ajad, millega sai meie eriteadlane tükk aega sidet pidada ja mitmel viisil kasulik olla". Leeni koostööd sakslastega kinnitab ka tema õe Regina saatus, kes alguses mõisteti parašütisti varjamise eest surma ja ootas poolteist kuud üksikkongis mahalaskmist. Märtsis 1943 teatati talle üllatuslikult amnestiast ja surmanuhtluse asendamisest määramata ajaks kinnipidamisega. 2. aprillist pärineb uus otsus, mis mõistab Reginale kaks aastat töölaagrit. Regina sõnul võis luuraja sakslastega koostööle minna, sest tahtis oma lähedaste elu kergendada ja säästa neid vanglakannatustest. Eesti NSVs käibis legend, et Leeni lasi omavoliliselt maha julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonna eeluurimisvangla valvur Kuno Püga, kes Nõukogude luurajat 6. märtsi hommikul 1943 kambrist ülekuulamisele konvoeeris. Seda versiooni kinnitasid hiljem NKVDs üle kuulatud kolm eeluurimisvangla valvurit ning märge julgeolekupolitsei žurnaalis: "1. raj. juhile 6.3.43 ettekantud Helene Kullmani mahalaskmise kohta valvur Kuna Püga poolt". 22-aastane Kuno Püga ei saanud aga 6. märtsil kedagi maha lasta, sest istus samal ajal kriminaalkurjategijana Tartu vangla üksikkambris. Rahvusarhiivis hoitavatest dokumentidest nähtub, et kriminaalpolitsei pani Püga vangi 5. veebruaril ja vabastas ta sealt 11. märtsil. Leeni hukkumise lugu tahtis pärast sõda selgeks saada tema luurekooli kaaslane Hilja Kivisild, kes kahtlustas, et Leen tegi sakslastega koostööd. Pool sajandit tagasi leidis ta üles kaks naist, kes olid Leeniga Tartu eeluurimisvanglas. Nende nimed pole säilinud, sest Kivisild hävitas paar kuud tagasi oma eraarhiivi. "Märtsihommikul 1943 viidi nad kõik valvuri saatel tööle. Kõrge müüri juures hüppas Leen rivist välja, hakkas siksakke tehes jooksma", vahendab Kivisild endiste vangide jutustust. "Valvur, noor sakslane, hüüdis «Seis! Tulistan!», Leen ei peatunud. Siis andis valvur automaadivalangu, Leen kukkus. Tema kaasvangid, keda kohe edasi kamandati, kinnitasid: valvur tulistas üle Leeni pea ja kuulid ei saanud teda tabada". Seda, et Kuno Püga ei tapnud Leeni, sai KGB teada hiljemalt 12. oktoobril 1965, kui üks julgeolekumees võttis arhiivist lugeda sakslaste koostatud Püga vanglatoimiku. Ent Leen Kullmanist oli siis juba viis kuud tagasi tehtud Nõukogude Liidu kangelane ja müüti Eesti [[Zoja Kosmodemjanskaja]]st polnud enam võimalik lammutada. ===Leeni uus elulugu=== Leeni tapmise Tartu vangimajas välistavad ka kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid tema tööle oma huvides, vist [[Pihkva]]s". Sellega haakub märge julgeolekupolitsei 1943. aasta 10. mai õiendis Leeni kohta, mida tsiteeris 16. detsembril 1965 ajaleht Noorte Hääl: "Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja". Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna surmaregistris leidub 1943. aastast arvukalt märkeid inimestest, kelle surma põhjusena on poliitilise politsei teate põhjal kirjutatud «surmanuhtlusega karistatud». Märget Leen Kullmani surma kohta registrist ei leia. Luureajaloo uurija, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõuniku Tiit Noormetsa hinnangul töötas Saksa vastuluure välja Leen Kullmani nn legendeeritud tapmise, talle anti uus identiteet – nimi ja elulugu – ning teda kasutati venelaste vastu peetud raadiomängudes. Sel juhul jõudis Leen Kullman koos taganevate Saksa vägedega Läände ning elas oma minevikku avalikustamata edasi. Eestisse jäänud emale ja õdedele ei saatnud ta endast ainsatki teadet. ===Arvamus=== Regina Uuk, Leen Kullmani õdeː Politsei vangistas mind 3. jaanuaril 1943 ja veebruaris mõistis Leeni varjamise eest surma. Eeluurimisvangla üksikkongis sain 16-aastaseks. Kohtusime Leeniga vanglas, ta teadis minu kohtuotsusest ja küsis, kas olen ta peale väga tige. Vastasin, et ei ole. Leen ütles: "Sina ju tead, kuhu lähed, aga mina mitte". Olen alati teadnud, et Leeni Tartu vanglas maha ei lastud. Pärast sõda otsisin õde Punase Ristiga taga, kuid tulemusteta. Ju andis Leen lubaduse, et ta ei võta kodustega ühendust. Leeni surmateadet ei ole ma tänaseni saanud. Kalle Kullman, Leen Kullmani õepoegː Esimest korda kuulsin 1970. aastate lõpus jutte, et Leen elab või elas Saksamaa väikelinnas, õnnelikus abielus. Meie pere ei uskunud seda, sest kõik arvasid, et Leen oleks kindlasti endast elumärki andnud. Võimalik, et 6. märts 1943 oli Leeni ühe eluperioodi lõpp ja algas teine etapp, noore naise enda uuesti leidmise elu. Kui ta kodustega ühendust ei võtnud, siis ehk kartis ta Eestisse jäänud lähedaste pärast? Ise kogesin midagi sarnast juulis 1989, kui Vene sõjaväe eest Rootsi varjusin ja mõtlesin, et milliseid repressioone minu telefonikõne perekonnale tuua võib. Kui Leen tõesti ellu jäi, siis ainult tänu sellele, et tegi sakslastega koostööd, järelikult reetis oma luurejuhid Leningradis ja see hirm võis teda takistada koju teatamast: «Ärge muretsege, minuga on kõik korras.» Tiit Noormets, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõunikː Müütide ja legendide tekitamine oli NSV Liidule iseloomulik. See, mida Postimees on Leen Kullmani kohta teada saanud, annab põhjust arvata, et Saksa vastuluure töötas välja Leeni legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi. Seda kinnitab Kullmani väidetava tapja Kuno Püga viibimine 6. märtsil 1943 vahialusena Tartu vanglas ja Kullmani surma kohta märke puudumine perekonnaseisuaktide arhiivis. Tõenäoliselt kasutati Kullmani raadiomängus, millega Nõukogude poolele anti desinformatsiooni. See oli sel ajal üpris tavaline asi ja luureajaloos laiemalt levinud praktika.  <ref name="skd8A" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nAc2v">http://www.slk.ee/999.html</ref> <ref name="r41gT">http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123</ref> <ref name="skd8A">Juhani Püttsep, Toomas Sildam "[null Sakslased lavastasid Kullmani tapmise" 08.02.2000]</ref> }} ==Kirjandus== *{{cite book |title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах) |last=Лурье |first=Вячеслав Михайлович |authorlink=Vjatšeslav Lure|coauthors= Валерий Яковлевич Кочик |year=2003 |publisher=Олма-Пресс |location= |isbn=5765414990 |pages= lk. 419 |url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}} ==Välislingid== *Anna Kullman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/15/arvamus.htm#kolmas "Kas Leen jäi ellu?"] [[Postimees]], 15. veebruar 2000 *[[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/2art?/leht/00/02/09/uudised.shtmXneljateistkymnes "Ärge minust küll kangelast tehke, palub Hilja"]. Postimees, 9. veebruar 2000 *[[Juhani Püttsepp]], Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/uudised.shtm "Sakslased lavastasid Kullmani tapmise"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *Juhani Püttsepp, Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/esi.htm "Leen Kullmanil oli kaks elu"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *[[Heili Reinart]]. [https://sobranna.postimees.ee/6402165/noukogude-liidu-kangelaseks-tehtud-luuraja-leen-kullman-elas-saladuslikku-topeltelu?_ga=2.84822489.1906120894.1536469640-1220928578.1428108633 "Nõukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu"]. Postimees, 11. september 2018 *[http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise] *[http://www.molodguard.ru/heroes42.htm Николай Масолов. Когда рушатся скалы. Из кн. "Героини", вып. 1] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123 Кульман Леэн (Хелена) Андресовна] {{DEFAULTSORT:Kullman, Leen}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] b3lfchvd2pjujmxmd6der7k60gptgwi 6175247 6175222 2022-08-08T07:19:32Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki '''Leen Kullman''' (kuni 24. maini 1940 '''Helene Kullman''';<ref name="nAc2v" /> [[31. jaanuar]] [[1920]] [[Tartu]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Tartu|Tartu/1978 Lääne-Saksamaa]]) oli [[Eestlased|eesti päritolu]] Nõukogude Liidu luuraja.1940.a mais soovis kogu Kullmanide perekond võtta uueks perekonnanimeks Kurdvee,8.08.1940 võeti uueks nimeks hoopis Murdvee, ainsana jäi Kullmaniks Helene. ==Ametlik versioon== Leen Kullmann sündis paljulapselises kingsepaperekonnas. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, 1940. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari, kus astus ka [[komsomol]]i. 1940–1941 tegeles pioneeri- ja komsomolitöö organiseerimisega Tallinna koolides. Pärast sõja puhkemist 1941. aasta juunis oli tegev õhukaitseteenistuse ja võitles Tallinna lähedal kuni evakueerus Nõukogude tagalasse. 1942. aasta jaanuaris asus ta teenima [[Punaarmee]]s meditsiiniõena. Aprillist septembrini 1942 sai ta ettevalmistuse [[Kroonlinn]]as [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u luureosakonnas ning saadeti septembris 1942 Eestisse luureinformatsiooni koguma. 14. septembril 1942 visati ta langevarjuga alla [[Alatskivi]] juures. Ametliku Nõukogude versiooni kohaselt tabati ta [[Omakaitse]] poolt 2. jaanuaril 1943 [[Võrumaa]]l, Luutsnikul oma õe Olga kodust. Ülekuulamisel olla ta kangelaslikuilt keeldunud informatsiooni andmast. "Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte", tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ta olevat piinatud surnuks 2. aprillil 1943 Tartu vanglas. Teise versiooni kohaselt lasti ta maha põgenemiskatsel Tartus 6. märtsil 1943. Tema väidetav kangelastegu tõsteti esile 1965. aastal, kui NLKP peasekretär [[Leonid Brežnev]] seadis sisse Suure Isamaasõja võidupüha tähistamise 9. mail. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium andis 8. mail 1965 Kullmanile postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Tema nimeliseks said mitu Eesti kooli, pioneerimalevat ja ettevõtet. Tema nime said tänav [[Minsk]]is ja Njazepetrovskis ([[Tšeljabinski oblast]]). 1972. aasta detsembris avati talle Tartus mälestussammas ja selle taga olevas temanimelises kutsekoolis tema personaalmuuseum.<ref name="r41gT" /> ==Ametliku versiooni ümberlükkamine Juhani Püttsepa ja Toomas Sildami poolt ajalehes Postimees veebruaris 2000== 2000. aasta veebruaris ilmusid ajalehes Postimees [[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepa]] ja [[Toomas Sildam]]i sulest mitu artiklit, mis lükkasid ümber ametliku Nõukogude versiooni. ===Saksa sõduri tühilask=== Nõukogude propaganda väitis, et Leen ei reetnud ülekuulamistel ainsatki saladust. «Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte,» tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ruusmäe valla sõjaaegne politseikonstaabel Taru, kes oli 2. jaanuaril 1943 üks Leeni kinnivõtjatest, paiskab Frumkini ütlused põrmu. «Polnud seal kangelaslikku midagi, esimesel ülekuulamisel rääkis Kullman kohe ära, kes ta on, kus õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti», pihtis Taru 1964. aastal Mordva vangilaagris [[Valdur Raudvassar]]ile, Võru noorte põrandaalusesse organisatsiooni kuulumise pärast Siberisse saadetud noorele mehele. Seda, et Leen töötas pärast sissekukkumist Saksa vastuluure heaks, tunnistavad otsesõnu kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu ja andis vabatahtlikult välja koodi ja väljakutsete ajad, millega sai meie eriteadlane tükk aega sidet pidada ja mitmel viisil kasulik olla". Leeni koostööd sakslastega kinnitab ka tema õe Regina saatus, kes alguses mõisteti parašütisti varjamise eest surma ja ootas poolteist kuud üksikkongis mahalaskmist. Märtsis 1943 teatati talle üllatuslikult amnestiast ja surmanuhtluse asendamisest määramata ajaks kinnipidamisega. 2. aprillist pärineb uus otsus, mis mõistab Reginale kaks aastat töölaagrit. Regina sõnul võis luuraja sakslastega koostööle minna, sest tahtis oma lähedaste elu kergendada ja säästa neid vanglakannatustest. Eesti NSVs käibis legend, et Leeni lasi omavoliliselt maha julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonna eeluurimisvangla valvur Kuno Püga, kes Nõukogude luurajat 6. märtsi hommikul 1943 kambrist ülekuulamisele konvoeeris. Seda versiooni kinnitasid hiljem NKVDs üle kuulatud kolm eeluurimisvangla valvurit ning märge julgeolekupolitsei žurnaalis: "1. raj. juhile 6.3.43 ettekantud Helene Kullmani mahalaskmise kohta valvur Kuna Püga poolt". 22-aastane Kuno Püga ei saanud aga 6. märtsil kedagi maha lasta, sest istus samal ajal kriminaalkurjategijana Tartu vangla üksikkambris. Rahvusarhiivis hoitavatest dokumentidest nähtub, et kriminaalpolitsei pani Püga vangi 5. veebruaril ja vabastas ta sealt 11. märtsil. Leeni hukkumise lugu tahtis pärast sõda selgeks saada tema luurekooli kaaslane Hilja Kivisild, kes kahtlustas, et Leen tegi sakslastega koostööd. Pool sajandit tagasi leidis ta üles kaks naist, kes olid Leeniga Tartu eeluurimisvanglas. Nende nimed pole säilinud, sest Kivisild hävitas paar kuud tagasi oma eraarhiivi. "Märtsihommikul 1943 viidi nad kõik valvuri saatel tööle. Kõrge müüri juures hüppas Leen rivist välja, hakkas siksakke tehes jooksma", vahendab Kivisild endiste vangide jutustust. "Valvur, noor sakslane, hüüdis «Seis! Tulistan!», Leen ei peatunud. Siis andis valvur automaadivalangu, Leen kukkus. Tema kaasvangid, keda kohe edasi kamandati, kinnitasid: valvur tulistas üle Leeni pea ja kuulid ei saanud teda tabada". Seda, et Kuno Püga ei tapnud Leeni, sai KGB teada hiljemalt 12. oktoobril 1965, kui üks julgeolekumees võttis arhiivist lugeda sakslaste koostatud Püga vanglatoimiku. Ent Leen Kullmanist oli siis juba viis kuud tagasi tehtud Nõukogude Liidu kangelane ja müüti Eesti [[Zoja Kosmodemjanskaja]]st polnud enam võimalik lammutada. ===Leeni uus elulugu=== Leeni tapmise Tartu vangimajas välistavad ka kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid tema tööle oma huvides, vist [[Pihkva]]s". Sellega haakub märge julgeolekupolitsei 1943. aasta 10. mai õiendis Leeni kohta, mida tsiteeris 16. detsembril 1965 ajaleht Noorte Hääl: "Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja". Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna surmaregistris leidub 1943. aastast arvukalt märkeid inimestest, kelle surma põhjusena on poliitilise politsei teate põhjal kirjutatud «surmanuhtlusega karistatud». Märget Leen Kullmani surma kohta registrist ei leia. Luureajaloo uurija, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõuniku Tiit Noormetsa hinnangul töötas Saksa vastuluure välja Leen Kullmani nn legendeeritud tapmise, talle anti uus identiteet – nimi ja elulugu – ning teda kasutati venelaste vastu peetud raadiomängudes. Sel juhul jõudis Leen Kullman koos taganevate Saksa vägedega Läände ning elas oma minevikku avalikustamata edasi. Eestisse jäänud emale ja õdedele ei saatnud ta endast ainsatki teadet. ===Arvamus=== Regina Uuk, Leen Kullmani õdeː Politsei vangistas mind 3. jaanuaril 1943 ja veebruaris mõistis Leeni varjamise eest surma. Eeluurimisvangla üksikkongis sain 16-aastaseks. Kohtusime Leeniga vanglas, ta teadis minu kohtuotsusest ja küsis, kas olen ta peale väga tige. Vastasin, et ei ole. Leen ütles: "Sina ju tead, kuhu lähed, aga mina mitte". Olen alati teadnud, et Leeni Tartu vanglas maha ei lastud. Pärast sõda otsisin õde Punase Ristiga taga, kuid tulemusteta. Ju andis Leen lubaduse, et ta ei võta kodustega ühendust. Leeni surmateadet ei ole ma tänaseni saanud. Kalle Kullman, Leen Kullmani õepoegː Esimest korda kuulsin 1970. aastate lõpus jutte, et Leen elab või elas Saksamaa väikelinnas, õnnelikus abielus. Meie pere ei uskunud seda, sest kõik arvasid, et Leen oleks kindlasti endast elumärki andnud. Võimalik, et 6. märts 1943 oli Leeni ühe eluperioodi lõpp ja algas teine etapp, noore naise enda uuesti leidmise elu. Kui ta kodustega ühendust ei võtnud, siis ehk kartis ta Eestisse jäänud lähedaste pärast? Ise kogesin midagi sarnast juulis 1989, kui Vene sõjaväe eest Rootsi varjusin ja mõtlesin, et milliseid repressioone minu telefonikõne perekonnale tuua võib. Kui Leen tõesti ellu jäi, siis ainult tänu sellele, et tegi sakslastega koostööd, järelikult reetis oma luurejuhid Leningradis ja see hirm võis teda takistada koju teatamast: «Ärge muretsege, minuga on kõik korras.» Tiit Noormets, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõunikː Müütide ja legendide tekitamine oli NSV Liidule iseloomulik. See, mida Postimees on Leen Kullmani kohta teada saanud, annab põhjust arvata, et Saksa vastuluure töötas välja Leeni legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi. Seda kinnitab Kullmani väidetava tapja Kuno Püga viibimine 6. märtsil 1943 vahialusena Tartu vanglas ja Kullmani surma kohta märke puudumine perekonnaseisuaktide arhiivis. Tõenäoliselt kasutati Kullmani raadiomängus, millega Nõukogude poolele anti desinformatsiooni. See oli sel ajal üpris tavaline asi ja luureajaloos laiemalt levinud praktika.  <ref name="skd8A" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nAc2v">http://www.slk.ee/999.html</ref> <ref name="r41gT">http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123</ref> <ref name="skd8A">Juhani Püttsep, Toomas Sildam "[null Sakslased lavastasid Kullmani tapmise" 08.02.2000]</ref> }} ==Kirjandus== *{{cite book |title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах) |last=Лурье |first=Вячеслав Михайлович |authorlink=Vjatšeslav Lure|coauthors= Валерий Яковлевич Кочик |year=2003 |publisher=Олма-Пресс |location= |isbn=5765414990 |pages= lk. 419 |url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}} ==Välislingid== *Anna Kullman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/15/arvamus.htm#kolmas "Kas Leen jäi ellu?"] [[Postimees]], 15. veebruar 2000 *[[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/2art?/leht/00/02/09/uudised.shtmXneljateistkymnes "Ärge minust küll kangelast tehke, palub Hilja"]. Postimees, 9. veebruar 2000 *[[Juhani Püttsepp]], Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/uudised.shtm "Sakslased lavastasid Kullmani tapmise"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *Juhani Püttsepp, Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/esi.htm "Leen Kullmanil oli kaks elu"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *[[Heili Reinart]]. [https://sobranna.postimees.ee/6402165/noukogude-liidu-kangelaseks-tehtud-luuraja-leen-kullman-elas-saladuslikku-topeltelu?_ga=2.84822489.1906120894.1536469640-1220928578.1428108633 "Nõukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu"]. Postimees, 11. september 2018 *[http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise] *[http://www.molodguard.ru/heroes42.htm Николай Масолов. Когда рушатся скалы. Из кн. "Героини", вып. 1] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123 Кульман Леэн (Хелена) Андресовна] {{DEFAULTSORT:Kullman, Leen}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] dqxb3tdf9corkeou7ydab5p9o6nkop0 6175249 6175247 2022-08-08T07:23:47Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki '''Leen Kullman''' (kuni 24. maini 1940 '''Helene Kullman''';<ref name="nAc2v" /> [[31. jaanuar]] [[1920]] [[Tartu]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Tartu|Tartu/1978 Lääne-Saksamaa]]) oli [[Eestlased|eesti päritolu]] Nõukogude Liidu luuraja.1940.a mais soovis kogu Kullmanide perekond võtta uueks perekonnanimeks Kurdvee,8.08.1940 võeti uueks nimeks hoopis Murdvee, ainsana jäi Kullmaniks Helene.EEsnime muutsid Aleksander ja Boris,kellest said vastavalt Agu ja Enn. ==Ametlik versioon== Leen Kullmann sündis paljulapselises kingsepaperekonnas. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, 1940. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari, kus astus ka [[komsomol]]i. 1940–1941 tegeles pioneeri- ja komsomolitöö organiseerimisega Tallinna koolides. Pärast sõja puhkemist 1941. aasta juunis oli tegev õhukaitseteenistuse ja võitles Tallinna lähedal kuni evakueerus Nõukogude tagalasse. 1942. aasta jaanuaris asus ta teenima [[Punaarmee]]s meditsiiniõena. Aprillist septembrini 1942 sai ta ettevalmistuse [[Kroonlinn]]as [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u luureosakonnas ning saadeti septembris 1942 Eestisse luureinformatsiooni koguma. 14. septembril 1942 visati ta langevarjuga alla [[Alatskivi]] juures. Ametliku Nõukogude versiooni kohaselt tabati ta [[Omakaitse]] poolt 2. jaanuaril 1943 [[Võrumaa]]l, Luutsnikul oma õe Olga kodust. Ülekuulamisel olla ta kangelaslikuilt keeldunud informatsiooni andmast. "Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte", tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ta olevat piinatud surnuks 2. aprillil 1943 Tartu vanglas. Teise versiooni kohaselt lasti ta maha põgenemiskatsel Tartus 6. märtsil 1943. Tema väidetav kangelastegu tõsteti esile 1965. aastal, kui NLKP peasekretär [[Leonid Brežnev]] seadis sisse Suure Isamaasõja võidupüha tähistamise 9. mail. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium andis 8. mail 1965 Kullmanile postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Tema nimeliseks said mitu Eesti kooli, pioneerimalevat ja ettevõtet. Tema nime said tänav [[Minsk]]is ja Njazepetrovskis ([[Tšeljabinski oblast]]). 1972. aasta detsembris avati talle Tartus mälestussammas ja selle taga olevas temanimelises kutsekoolis tema personaalmuuseum.<ref name="r41gT" /> ==Ametliku versiooni ümberlükkamine Juhani Püttsepa ja Toomas Sildami poolt ajalehes Postimees veebruaris 2000== 2000. aasta veebruaris ilmusid ajalehes Postimees [[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepa]] ja [[Toomas Sildam]]i sulest mitu artiklit, mis lükkasid ümber ametliku Nõukogude versiooni. ===Saksa sõduri tühilask=== Nõukogude propaganda väitis, et Leen ei reetnud ülekuulamistel ainsatki saladust. «Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte,» tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ruusmäe valla sõjaaegne politseikonstaabel Taru, kes oli 2. jaanuaril 1943 üks Leeni kinnivõtjatest, paiskab Frumkini ütlused põrmu. «Polnud seal kangelaslikku midagi, esimesel ülekuulamisel rääkis Kullman kohe ära, kes ta on, kus õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti», pihtis Taru 1964. aastal Mordva vangilaagris [[Valdur Raudvassar]]ile, Võru noorte põrandaalusesse organisatsiooni kuulumise pärast Siberisse saadetud noorele mehele. Seda, et Leen töötas pärast sissekukkumist Saksa vastuluure heaks, tunnistavad otsesõnu kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu ja andis vabatahtlikult välja koodi ja väljakutsete ajad, millega sai meie eriteadlane tükk aega sidet pidada ja mitmel viisil kasulik olla". Leeni koostööd sakslastega kinnitab ka tema õe Regina saatus, kes alguses mõisteti parašütisti varjamise eest surma ja ootas poolteist kuud üksikkongis mahalaskmist. Märtsis 1943 teatati talle üllatuslikult amnestiast ja surmanuhtluse asendamisest määramata ajaks kinnipidamisega. 2. aprillist pärineb uus otsus, mis mõistab Reginale kaks aastat töölaagrit. Regina sõnul võis luuraja sakslastega koostööle minna, sest tahtis oma lähedaste elu kergendada ja säästa neid vanglakannatustest. Eesti NSVs käibis legend, et Leeni lasi omavoliliselt maha julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonna eeluurimisvangla valvur Kuno Püga, kes Nõukogude luurajat 6. märtsi hommikul 1943 kambrist ülekuulamisele konvoeeris. Seda versiooni kinnitasid hiljem NKVDs üle kuulatud kolm eeluurimisvangla valvurit ning märge julgeolekupolitsei žurnaalis: "1. raj. juhile 6.3.43 ettekantud Helene Kullmani mahalaskmise kohta valvur Kuna Püga poolt". 22-aastane Kuno Püga ei saanud aga 6. märtsil kedagi maha lasta, sest istus samal ajal kriminaalkurjategijana Tartu vangla üksikkambris. Rahvusarhiivis hoitavatest dokumentidest nähtub, et kriminaalpolitsei pani Püga vangi 5. veebruaril ja vabastas ta sealt 11. märtsil. Leeni hukkumise lugu tahtis pärast sõda selgeks saada tema luurekooli kaaslane Hilja Kivisild, kes kahtlustas, et Leen tegi sakslastega koostööd. Pool sajandit tagasi leidis ta üles kaks naist, kes olid Leeniga Tartu eeluurimisvanglas. Nende nimed pole säilinud, sest Kivisild hävitas paar kuud tagasi oma eraarhiivi. "Märtsihommikul 1943 viidi nad kõik valvuri saatel tööle. Kõrge müüri juures hüppas Leen rivist välja, hakkas siksakke tehes jooksma", vahendab Kivisild endiste vangide jutustust. "Valvur, noor sakslane, hüüdis «Seis! Tulistan!», Leen ei peatunud. Siis andis valvur automaadivalangu, Leen kukkus. Tema kaasvangid, keda kohe edasi kamandati, kinnitasid: valvur tulistas üle Leeni pea ja kuulid ei saanud teda tabada". Seda, et Kuno Püga ei tapnud Leeni, sai KGB teada hiljemalt 12. oktoobril 1965, kui üks julgeolekumees võttis arhiivist lugeda sakslaste koostatud Püga vanglatoimiku. Ent Leen Kullmanist oli siis juba viis kuud tagasi tehtud Nõukogude Liidu kangelane ja müüti Eesti [[Zoja Kosmodemjanskaja]]st polnud enam võimalik lammutada. ===Leeni uus elulugu=== Leeni tapmise Tartu vangimajas välistavad ka kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid tema tööle oma huvides, vist [[Pihkva]]s". Sellega haakub märge julgeolekupolitsei 1943. aasta 10. mai õiendis Leeni kohta, mida tsiteeris 16. detsembril 1965 ajaleht Noorte Hääl: "Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja". Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna surmaregistris leidub 1943. aastast arvukalt märkeid inimestest, kelle surma põhjusena on poliitilise politsei teate põhjal kirjutatud «surmanuhtlusega karistatud». Märget Leen Kullmani surma kohta registrist ei leia. Luureajaloo uurija, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõuniku Tiit Noormetsa hinnangul töötas Saksa vastuluure välja Leen Kullmani nn legendeeritud tapmise, talle anti uus identiteet – nimi ja elulugu – ning teda kasutati venelaste vastu peetud raadiomängudes. Sel juhul jõudis Leen Kullman koos taganevate Saksa vägedega Läände ning elas oma minevikku avalikustamata edasi. Eestisse jäänud emale ja õdedele ei saatnud ta endast ainsatki teadet. ===Arvamus=== Regina Uuk, Leen Kullmani õdeː Politsei vangistas mind 3. jaanuaril 1943 ja veebruaris mõistis Leeni varjamise eest surma. Eeluurimisvangla üksikkongis sain 16-aastaseks. Kohtusime Leeniga vanglas, ta teadis minu kohtuotsusest ja küsis, kas olen ta peale väga tige. Vastasin, et ei ole. Leen ütles: "Sina ju tead, kuhu lähed, aga mina mitte". Olen alati teadnud, et Leeni Tartu vanglas maha ei lastud. Pärast sõda otsisin õde Punase Ristiga taga, kuid tulemusteta. Ju andis Leen lubaduse, et ta ei võta kodustega ühendust. Leeni surmateadet ei ole ma tänaseni saanud. Kalle Kullman, Leen Kullmani õepoegː Esimest korda kuulsin 1970. aastate lõpus jutte, et Leen elab või elas Saksamaa väikelinnas, õnnelikus abielus. Meie pere ei uskunud seda, sest kõik arvasid, et Leen oleks kindlasti endast elumärki andnud. Võimalik, et 6. märts 1943 oli Leeni ühe eluperioodi lõpp ja algas teine etapp, noore naise enda uuesti leidmise elu. Kui ta kodustega ühendust ei võtnud, siis ehk kartis ta Eestisse jäänud lähedaste pärast? Ise kogesin midagi sarnast juulis 1989, kui Vene sõjaväe eest Rootsi varjusin ja mõtlesin, et milliseid repressioone minu telefonikõne perekonnale tuua võib. Kui Leen tõesti ellu jäi, siis ainult tänu sellele, et tegi sakslastega koostööd, järelikult reetis oma luurejuhid Leningradis ja see hirm võis teda takistada koju teatamast: «Ärge muretsege, minuga on kõik korras.» Tiit Noormets, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõunikː Müütide ja legendide tekitamine oli NSV Liidule iseloomulik. See, mida Postimees on Leen Kullmani kohta teada saanud, annab põhjust arvata, et Saksa vastuluure töötas välja Leeni legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi. Seda kinnitab Kullmani väidetava tapja Kuno Püga viibimine 6. märtsil 1943 vahialusena Tartu vanglas ja Kullmani surma kohta märke puudumine perekonnaseisuaktide arhiivis. Tõenäoliselt kasutati Kullmani raadiomängus, millega Nõukogude poolele anti desinformatsiooni. See oli sel ajal üpris tavaline asi ja luureajaloos laiemalt levinud praktika.  <ref name="skd8A" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nAc2v">http://www.slk.ee/999.html</ref> <ref name="r41gT">http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123</ref> <ref name="skd8A">Juhani Püttsep, Toomas Sildam "[null Sakslased lavastasid Kullmani tapmise" 08.02.2000]</ref> }} ==Kirjandus== *{{cite book |title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах) |last=Лурье |first=Вячеслав Михайлович |authorlink=Vjatšeslav Lure|coauthors= Валерий Яковлевич Кочик |year=2003 |publisher=Олма-Пресс |location= |isbn=5765414990 |pages= lk. 419 |url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}} ==Välislingid== *Anna Kullman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/15/arvamus.htm#kolmas "Kas Leen jäi ellu?"] [[Postimees]], 15. veebruar 2000 *[[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/2art?/leht/00/02/09/uudised.shtmXneljateistkymnes "Ärge minust küll kangelast tehke, palub Hilja"]. Postimees, 9. veebruar 2000 *[[Juhani Püttsepp]], Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/uudised.shtm "Sakslased lavastasid Kullmani tapmise"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *Juhani Püttsepp, Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/esi.htm "Leen Kullmanil oli kaks elu"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *[[Heili Reinart]]. [https://sobranna.postimees.ee/6402165/noukogude-liidu-kangelaseks-tehtud-luuraja-leen-kullman-elas-saladuslikku-topeltelu?_ga=2.84822489.1906120894.1536469640-1220928578.1428108633 "Nõukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu"]. Postimees, 11. september 2018 *[http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise] *[http://www.molodguard.ru/heroes42.htm Николай Масолов. Когда рушатся скалы. Из кн. "Героини", вып. 1] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123 Кульман Леэн (Хелена) Андресовна] {{DEFAULTSORT:Kullman, Leen}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] edjm7mw93l6rx9mk9w5b31o1ez64w9z 6175250 6175249 2022-08-08T07:24:15Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki '''Leen Kullman''' (kuni 24. maini 1940 '''Helene Kullman''';<ref name="nAc2v" /> [[31. jaanuar]] [[1920]] [[Tartu]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Tartu|Tartu/1978 Lääne-Saksamaa]]) oli [[Eestlased|eesti päritolu]] Nõukogude Liidu luuraja.1940.a mais soovis kogu Kullmanide perekond võtta uueks perekonnanimeks Kurdvee,8.08.1940 võeti uueks nimeks hoopis Murdvee, ainsana jäi Kullmaniks Helene.Eesnime muutsid Aleksander ja Boris,kellest said vastavalt Agu ja Enn. ==Ametlik versioon== Leen Kullmann sündis paljulapselises kingsepaperekonnas. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, 1940. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari, kus astus ka [[komsomol]]i. 1940–1941 tegeles pioneeri- ja komsomolitöö organiseerimisega Tallinna koolides. Pärast sõja puhkemist 1941. aasta juunis oli tegev õhukaitseteenistuse ja võitles Tallinna lähedal kuni evakueerus Nõukogude tagalasse. 1942. aasta jaanuaris asus ta teenima [[Punaarmee]]s meditsiiniõena. Aprillist septembrini 1942 sai ta ettevalmistuse [[Kroonlinn]]as [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u luureosakonnas ning saadeti septembris 1942 Eestisse luureinformatsiooni koguma. 14. septembril 1942 visati ta langevarjuga alla [[Alatskivi]] juures. Ametliku Nõukogude versiooni kohaselt tabati ta [[Omakaitse]] poolt 2. jaanuaril 1943 [[Võrumaa]]l, Luutsnikul oma õe Olga kodust. Ülekuulamisel olla ta kangelaslikuilt keeldunud informatsiooni andmast. "Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte", tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ta olevat piinatud surnuks 2. aprillil 1943 Tartu vanglas. Teise versiooni kohaselt lasti ta maha põgenemiskatsel Tartus 6. märtsil 1943. Tema väidetav kangelastegu tõsteti esile 1965. aastal, kui NLKP peasekretär [[Leonid Brežnev]] seadis sisse Suure Isamaasõja võidupüha tähistamise 9. mail. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium andis 8. mail 1965 Kullmanile postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Tema nimeliseks said mitu Eesti kooli, pioneerimalevat ja ettevõtet. Tema nime said tänav [[Minsk]]is ja Njazepetrovskis ([[Tšeljabinski oblast]]). 1972. aasta detsembris avati talle Tartus mälestussammas ja selle taga olevas temanimelises kutsekoolis tema personaalmuuseum.<ref name="r41gT" /> ==Ametliku versiooni ümberlükkamine Juhani Püttsepa ja Toomas Sildami poolt ajalehes Postimees veebruaris 2000== 2000. aasta veebruaris ilmusid ajalehes Postimees [[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepa]] ja [[Toomas Sildam]]i sulest mitu artiklit, mis lükkasid ümber ametliku Nõukogude versiooni. ===Saksa sõduri tühilask=== Nõukogude propaganda väitis, et Leen ei reetnud ülekuulamistel ainsatki saladust. «Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte,» tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ruusmäe valla sõjaaegne politseikonstaabel Taru, kes oli 2. jaanuaril 1943 üks Leeni kinnivõtjatest, paiskab Frumkini ütlused põrmu. «Polnud seal kangelaslikku midagi, esimesel ülekuulamisel rääkis Kullman kohe ära, kes ta on, kus õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti», pihtis Taru 1964. aastal Mordva vangilaagris [[Valdur Raudvassar]]ile, Võru noorte põrandaalusesse organisatsiooni kuulumise pärast Siberisse saadetud noorele mehele. Seda, et Leen töötas pärast sissekukkumist Saksa vastuluure heaks, tunnistavad otsesõnu kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu ja andis vabatahtlikult välja koodi ja väljakutsete ajad, millega sai meie eriteadlane tükk aega sidet pidada ja mitmel viisil kasulik olla". Leeni koostööd sakslastega kinnitab ka tema õe Regina saatus, kes alguses mõisteti parašütisti varjamise eest surma ja ootas poolteist kuud üksikkongis mahalaskmist. Märtsis 1943 teatati talle üllatuslikult amnestiast ja surmanuhtluse asendamisest määramata ajaks kinnipidamisega. 2. aprillist pärineb uus otsus, mis mõistab Reginale kaks aastat töölaagrit. Regina sõnul võis luuraja sakslastega koostööle minna, sest tahtis oma lähedaste elu kergendada ja säästa neid vanglakannatustest. Eesti NSVs käibis legend, et Leeni lasi omavoliliselt maha julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonna eeluurimisvangla valvur Kuno Püga, kes Nõukogude luurajat 6. märtsi hommikul 1943 kambrist ülekuulamisele konvoeeris. Seda versiooni kinnitasid hiljem NKVDs üle kuulatud kolm eeluurimisvangla valvurit ning märge julgeolekupolitsei žurnaalis: "1. raj. juhile 6.3.43 ettekantud Helene Kullmani mahalaskmise kohta valvur Kuna Püga poolt". 22-aastane Kuno Püga ei saanud aga 6. märtsil kedagi maha lasta, sest istus samal ajal kriminaalkurjategijana Tartu vangla üksikkambris. Rahvusarhiivis hoitavatest dokumentidest nähtub, et kriminaalpolitsei pani Püga vangi 5. veebruaril ja vabastas ta sealt 11. märtsil. Leeni hukkumise lugu tahtis pärast sõda selgeks saada tema luurekooli kaaslane Hilja Kivisild, kes kahtlustas, et Leen tegi sakslastega koostööd. Pool sajandit tagasi leidis ta üles kaks naist, kes olid Leeniga Tartu eeluurimisvanglas. Nende nimed pole säilinud, sest Kivisild hävitas paar kuud tagasi oma eraarhiivi. "Märtsihommikul 1943 viidi nad kõik valvuri saatel tööle. Kõrge müüri juures hüppas Leen rivist välja, hakkas siksakke tehes jooksma", vahendab Kivisild endiste vangide jutustust. "Valvur, noor sakslane, hüüdis «Seis! Tulistan!», Leen ei peatunud. Siis andis valvur automaadivalangu, Leen kukkus. Tema kaasvangid, keda kohe edasi kamandati, kinnitasid: valvur tulistas üle Leeni pea ja kuulid ei saanud teda tabada". Seda, et Kuno Püga ei tapnud Leeni, sai KGB teada hiljemalt 12. oktoobril 1965, kui üks julgeolekumees võttis arhiivist lugeda sakslaste koostatud Püga vanglatoimiku. Ent Leen Kullmanist oli siis juba viis kuud tagasi tehtud Nõukogude Liidu kangelane ja müüti Eesti [[Zoja Kosmodemjanskaja]]st polnud enam võimalik lammutada. ===Leeni uus elulugu=== Leeni tapmise Tartu vangimajas välistavad ka kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid tema tööle oma huvides, vist [[Pihkva]]s". Sellega haakub märge julgeolekupolitsei 1943. aasta 10. mai õiendis Leeni kohta, mida tsiteeris 16. detsembril 1965 ajaleht Noorte Hääl: "Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja". Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna surmaregistris leidub 1943. aastast arvukalt märkeid inimestest, kelle surma põhjusena on poliitilise politsei teate põhjal kirjutatud «surmanuhtlusega karistatud». Märget Leen Kullmani surma kohta registrist ei leia. Luureajaloo uurija, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõuniku Tiit Noormetsa hinnangul töötas Saksa vastuluure välja Leen Kullmani nn legendeeritud tapmise, talle anti uus identiteet – nimi ja elulugu – ning teda kasutati venelaste vastu peetud raadiomängudes. Sel juhul jõudis Leen Kullman koos taganevate Saksa vägedega Läände ning elas oma minevikku avalikustamata edasi. Eestisse jäänud emale ja õdedele ei saatnud ta endast ainsatki teadet. ===Arvamus=== Regina Uuk, Leen Kullmani õdeː Politsei vangistas mind 3. jaanuaril 1943 ja veebruaris mõistis Leeni varjamise eest surma. Eeluurimisvangla üksikkongis sain 16-aastaseks. Kohtusime Leeniga vanglas, ta teadis minu kohtuotsusest ja küsis, kas olen ta peale väga tige. Vastasin, et ei ole. Leen ütles: "Sina ju tead, kuhu lähed, aga mina mitte". Olen alati teadnud, et Leeni Tartu vanglas maha ei lastud. Pärast sõda otsisin õde Punase Ristiga taga, kuid tulemusteta. Ju andis Leen lubaduse, et ta ei võta kodustega ühendust. Leeni surmateadet ei ole ma tänaseni saanud. Kalle Kullman, Leen Kullmani õepoegː Esimest korda kuulsin 1970. aastate lõpus jutte, et Leen elab või elas Saksamaa väikelinnas, õnnelikus abielus. Meie pere ei uskunud seda, sest kõik arvasid, et Leen oleks kindlasti endast elumärki andnud. Võimalik, et 6. märts 1943 oli Leeni ühe eluperioodi lõpp ja algas teine etapp, noore naise enda uuesti leidmise elu. Kui ta kodustega ühendust ei võtnud, siis ehk kartis ta Eestisse jäänud lähedaste pärast? Ise kogesin midagi sarnast juulis 1989, kui Vene sõjaväe eest Rootsi varjusin ja mõtlesin, et milliseid repressioone minu telefonikõne perekonnale tuua võib. Kui Leen tõesti ellu jäi, siis ainult tänu sellele, et tegi sakslastega koostööd, järelikult reetis oma luurejuhid Leningradis ja see hirm võis teda takistada koju teatamast: «Ärge muretsege, minuga on kõik korras.» Tiit Noormets, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõunikː Müütide ja legendide tekitamine oli NSV Liidule iseloomulik. See, mida Postimees on Leen Kullmani kohta teada saanud, annab põhjust arvata, et Saksa vastuluure töötas välja Leeni legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi. Seda kinnitab Kullmani väidetava tapja Kuno Püga viibimine 6. märtsil 1943 vahialusena Tartu vanglas ja Kullmani surma kohta märke puudumine perekonnaseisuaktide arhiivis. Tõenäoliselt kasutati Kullmani raadiomängus, millega Nõukogude poolele anti desinformatsiooni. See oli sel ajal üpris tavaline asi ja luureajaloos laiemalt levinud praktika.  <ref name="skd8A" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nAc2v">http://www.slk.ee/999.html</ref> <ref name="r41gT">http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123</ref> <ref name="skd8A">Juhani Püttsep, Toomas Sildam "[null Sakslased lavastasid Kullmani tapmise" 08.02.2000]</ref> }} ==Kirjandus== *{{cite book |title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах) |last=Лурье |first=Вячеслав Михайлович |authorlink=Vjatšeslav Lure|coauthors= Валерий Яковлевич Кочик |year=2003 |publisher=Олма-Пресс |location= |isbn=5765414990 |pages= lk. 419 |url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}} ==Välislingid== *Anna Kullman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/15/arvamus.htm#kolmas "Kas Leen jäi ellu?"] [[Postimees]], 15. veebruar 2000 *[[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/2art?/leht/00/02/09/uudised.shtmXneljateistkymnes "Ärge minust küll kangelast tehke, palub Hilja"]. Postimees, 9. veebruar 2000 *[[Juhani Püttsepp]], Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/uudised.shtm "Sakslased lavastasid Kullmani tapmise"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *Juhani Püttsepp, Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/esi.htm "Leen Kullmanil oli kaks elu"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *[[Heili Reinart]]. [https://sobranna.postimees.ee/6402165/noukogude-liidu-kangelaseks-tehtud-luuraja-leen-kullman-elas-saladuslikku-topeltelu?_ga=2.84822489.1906120894.1536469640-1220928578.1428108633 "Nõukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu"]. Postimees, 11. september 2018 *[http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise] *[http://www.molodguard.ru/heroes42.htm Николай Масолов. Когда рушатся скалы. Из кн. "Героини", вып. 1] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123 Кульман Леэн (Хелена) Андресовна] {{DEFAULTSORT:Kullman, Leen}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] bklbgjrnw5r8bech8f0go63g36ecwgu 6175300 6175250 2022-08-08T08:36:59Z Ursus scribens 115317 viitamata väide arutelulehele wikitext text/x-wiki '''Leen Kullman''' (kuni 24. maini 1940 '''Helene Kullman''';<ref name="nAc2v" /> [[31. jaanuar]] [[1920]] [[Tartu]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Tartu|Tartu/1978 Lääne-Saksamaa]]) oli [[Eestlased|eesti päritolu]] Nõukogude Liidu luuraja. ==Ametlik versioon== Leen Kullmann sündis paljulapselises kingsepaperekonnas. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, 1940. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari, kus astus ka [[komsomol]]i. 1940–1941 tegeles pioneeri- ja komsomolitöö organiseerimisega Tallinna koolides. Pärast sõja puhkemist 1941. aasta juunis oli tegev õhukaitseteenistuse ja võitles Tallinna lähedal kuni evakueerus Nõukogude tagalasse. 1942. aasta jaanuaris asus ta teenima [[Punaarmee]]s meditsiiniõena. Aprillist septembrini 1942 sai ta ettevalmistuse [[Kroonlinn]]as [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u luureosakonnas ning saadeti septembris 1942 Eestisse luureinformatsiooni koguma. 14. septembril 1942 visati ta langevarjuga alla [[Alatskivi]] juures. Ametliku Nõukogude versiooni kohaselt tabati ta [[Omakaitse]] poolt 2. jaanuaril 1943 [[Võrumaa]]l, Luutsnikul oma õe Olga kodust. Ülekuulamisel olla ta kangelaslikuilt keeldunud informatsiooni andmast. "Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte", tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ta olevat piinatud surnuks 2. aprillil 1943 Tartu vanglas. Teise versiooni kohaselt lasti ta maha põgenemiskatsel Tartus 6. märtsil 1943. Tema väidetav kangelastegu tõsteti esile 1965. aastal, kui NLKP peasekretär [[Leonid Brežnev]] seadis sisse Suure Isamaasõja võidupüha tähistamise 9. mail. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium andis 8. mail 1965 Kullmanile postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Tema nimeliseks said mitu Eesti kooli, pioneerimalevat ja ettevõtet. Tema nime said tänav [[Minsk]]is ja Njazepetrovskis ([[Tšeljabinski oblast]]). 1972. aasta detsembris avati talle Tartus mälestussammas ja selle taga olevas temanimelises kutsekoolis tema personaalmuuseum.<ref name="r41gT" /> ==Ametliku versiooni ümberlükkamine Juhani Püttsepa ja Toomas Sildami poolt ajalehes Postimees veebruaris 2000== 2000. aasta veebruaris ilmusid ajalehes Postimees [[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepa]] ja [[Toomas Sildam]]i sulest mitu artiklit, mis lükkasid ümber ametliku Nõukogude versiooni. ===Saksa sõduri tühilask=== Nõukogude propaganda väitis, et Leen ei reetnud ülekuulamistel ainsatki saladust. «Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte,» tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ruusmäe valla sõjaaegne politseikonstaabel Taru, kes oli 2. jaanuaril 1943 üks Leeni kinnivõtjatest, paiskab Frumkini ütlused põrmu. «Polnud seal kangelaslikku midagi, esimesel ülekuulamisel rääkis Kullman kohe ära, kes ta on, kus õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti», pihtis Taru 1964. aastal Mordva vangilaagris [[Valdur Raudvassar]]ile, Võru noorte põrandaalusesse organisatsiooni kuulumise pärast Siberisse saadetud noorele mehele. Seda, et Leen töötas pärast sissekukkumist Saksa vastuluure heaks, tunnistavad otsesõnu kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu ja andis vabatahtlikult välja koodi ja väljakutsete ajad, millega sai meie eriteadlane tükk aega sidet pidada ja mitmel viisil kasulik olla". Leeni koostööd sakslastega kinnitab ka tema õe Regina saatus, kes alguses mõisteti parašütisti varjamise eest surma ja ootas poolteist kuud üksikkongis mahalaskmist. Märtsis 1943 teatati talle üllatuslikult amnestiast ja surmanuhtluse asendamisest määramata ajaks kinnipidamisega. 2. aprillist pärineb uus otsus, mis mõistab Reginale kaks aastat töölaagrit. Regina sõnul võis luuraja sakslastega koostööle minna, sest tahtis oma lähedaste elu kergendada ja säästa neid vanglakannatustest. Eesti NSVs käibis legend, et Leeni lasi omavoliliselt maha julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonna eeluurimisvangla valvur Kuno Püga, kes Nõukogude luurajat 6. märtsi hommikul 1943 kambrist ülekuulamisele konvoeeris. Seda versiooni kinnitasid hiljem NKVDs üle kuulatud kolm eeluurimisvangla valvurit ning märge julgeolekupolitsei žurnaalis: "1. raj. juhile 6.3.43 ettekantud Helene Kullmani mahalaskmise kohta valvur Kuna Püga poolt". 22-aastane Kuno Püga ei saanud aga 6. märtsil kedagi maha lasta, sest istus samal ajal kriminaalkurjategijana Tartu vangla üksikkambris. Rahvusarhiivis hoitavatest dokumentidest nähtub, et kriminaalpolitsei pani Püga vangi 5. veebruaril ja vabastas ta sealt 11. märtsil. Leeni hukkumise lugu tahtis pärast sõda selgeks saada tema luurekooli kaaslane Hilja Kivisild, kes kahtlustas, et Leen tegi sakslastega koostööd. Pool sajandit tagasi leidis ta üles kaks naist, kes olid Leeniga Tartu eeluurimisvanglas. Nende nimed pole säilinud, sest Kivisild hävitas paar kuud tagasi oma eraarhiivi. "Märtsihommikul 1943 viidi nad kõik valvuri saatel tööle. Kõrge müüri juures hüppas Leen rivist välja, hakkas siksakke tehes jooksma", vahendab Kivisild endiste vangide jutustust. "Valvur, noor sakslane, hüüdis «Seis! Tulistan!», Leen ei peatunud. Siis andis valvur automaadivalangu, Leen kukkus. Tema kaasvangid, keda kohe edasi kamandati, kinnitasid: valvur tulistas üle Leeni pea ja kuulid ei saanud teda tabada". Seda, et Kuno Püga ei tapnud Leeni, sai KGB teada hiljemalt 12. oktoobril 1965, kui üks julgeolekumees võttis arhiivist lugeda sakslaste koostatud Püga vanglatoimiku. Ent Leen Kullmanist oli siis juba viis kuud tagasi tehtud Nõukogude Liidu kangelane ja müüti Eesti [[Zoja Kosmodemjanskaja]]st polnud enam võimalik lammutada. ===Leeni uus elulugu=== Leeni tapmise Tartu vangimajas välistavad ka kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid tema tööle oma huvides, vist [[Pihkva]]s". Sellega haakub märge julgeolekupolitsei 1943. aasta 10. mai õiendis Leeni kohta, mida tsiteeris 16. detsembril 1965 ajaleht Noorte Hääl: "Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja". Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna surmaregistris leidub 1943. aastast arvukalt märkeid inimestest, kelle surma põhjusena on poliitilise politsei teate põhjal kirjutatud «surmanuhtlusega karistatud». Märget Leen Kullmani surma kohta registrist ei leia. Luureajaloo uurija, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõuniku Tiit Noormetsa hinnangul töötas Saksa vastuluure välja Leen Kullmani nn legendeeritud tapmise, talle anti uus identiteet – nimi ja elulugu – ning teda kasutati venelaste vastu peetud raadiomängudes. Sel juhul jõudis Leen Kullman koos taganevate Saksa vägedega Läände ning elas oma minevikku avalikustamata edasi. Eestisse jäänud emale ja õdedele ei saatnud ta endast ainsatki teadet. ===Arvamus=== Regina Uuk, Leen Kullmani õdeː Politsei vangistas mind 3. jaanuaril 1943 ja veebruaris mõistis Leeni varjamise eest surma. Eeluurimisvangla üksikkongis sain 16-aastaseks. Kohtusime Leeniga vanglas, ta teadis minu kohtuotsusest ja küsis, kas olen ta peale väga tige. Vastasin, et ei ole. Leen ütles: "Sina ju tead, kuhu lähed, aga mina mitte". Olen alati teadnud, et Leeni Tartu vanglas maha ei lastud. Pärast sõda otsisin õde Punase Ristiga taga, kuid tulemusteta. Ju andis Leen lubaduse, et ta ei võta kodustega ühendust. Leeni surmateadet ei ole ma tänaseni saanud. Kalle Kullman, Leen Kullmani õepoegː Esimest korda kuulsin 1970. aastate lõpus jutte, et Leen elab või elas Saksamaa väikelinnas, õnnelikus abielus. Meie pere ei uskunud seda, sest kõik arvasid, et Leen oleks kindlasti endast elumärki andnud. Võimalik, et 6. märts 1943 oli Leeni ühe eluperioodi lõpp ja algas teine etapp, noore naise enda uuesti leidmise elu. Kui ta kodustega ühendust ei võtnud, siis ehk kartis ta Eestisse jäänud lähedaste pärast? Ise kogesin midagi sarnast juulis 1989, kui Vene sõjaväe eest Rootsi varjusin ja mõtlesin, et milliseid repressioone minu telefonikõne perekonnale tuua võib. Kui Leen tõesti ellu jäi, siis ainult tänu sellele, et tegi sakslastega koostööd, järelikult reetis oma luurejuhid Leningradis ja see hirm võis teda takistada koju teatamast: «Ärge muretsege, minuga on kõik korras.» Tiit Noormets, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõunikː Müütide ja legendide tekitamine oli NSV Liidule iseloomulik. See, mida Postimees on Leen Kullmani kohta teada saanud, annab põhjust arvata, et Saksa vastuluure töötas välja Leeni legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi. Seda kinnitab Kullmani väidetava tapja Kuno Püga viibimine 6. märtsil 1943 vahialusena Tartu vanglas ja Kullmani surma kohta märke puudumine perekonnaseisuaktide arhiivis. Tõenäoliselt kasutati Kullmani raadiomängus, millega Nõukogude poolele anti desinformatsiooni. See oli sel ajal üpris tavaline asi ja luureajaloos laiemalt levinud praktika.  <ref name="skd8A" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nAc2v">http://www.slk.ee/999.html</ref> <ref name="r41gT">http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123</ref> <ref name="skd8A">Juhani Püttsep, Toomas Sildam "[null Sakslased lavastasid Kullmani tapmise" 08.02.2000]</ref> }} ==Kirjandus== *{{cite book |title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах) |last=Лурье |first=Вячеслав Михайлович |authorlink=Vjatšeslav Lure|coauthors= Валерий Яковлевич Кочик |year=2003 |publisher=Олма-Пресс |location= |isbn=5765414990 |pages= lk. 419 |url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}} ==Välislingid== *Anna Kullman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/15/arvamus.htm#kolmas "Kas Leen jäi ellu?"] [[Postimees]], 15. veebruar 2000 *[[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/2art?/leht/00/02/09/uudised.shtmXneljateistkymnes "Ärge minust küll kangelast tehke, palub Hilja"]. Postimees, 9. veebruar 2000 *[[Juhani Püttsepp]], Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/uudised.shtm "Sakslased lavastasid Kullmani tapmise"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *Juhani Püttsepp, Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/esi.htm "Leen Kullmanil oli kaks elu"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *[[Heili Reinart]]. [https://sobranna.postimees.ee/6402165/noukogude-liidu-kangelaseks-tehtud-luuraja-leen-kullman-elas-saladuslikku-topeltelu?_ga=2.84822489.1906120894.1536469640-1220928578.1428108633 "Nõukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu"]. Postimees, 11. september 2018 *[http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise] *[http://www.molodguard.ru/heroes42.htm Николай Масолов. Когда рушатся скалы. Из кн. "Героини", вып. 1] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123 Кульман Леэн (Хелена) Андресовна] {{DEFAULTSORT:Kullman, Leen}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] tw4or7ehp8nc82gkgokhvf26ie2g79v 6175410 6175300 2022-08-08T11:30:53Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Leen Kullman''' (kuni 24. maini 1940 '''Helene Kullman''';<ref name="nAc2v" /> [[31. jaanuar]] [[1920]] [[Tartu]] – [[6. märts]] [[1943]] [[Tartu|Tartu/1978 Lääne-Saksamaa]]) oli [[Eestlased|eesti päritolu]] Nõukogude Liidu luuraja. ==Ametlik versioon== Helene Kullman sündis paljulapselises kingsepaperekonnas. Õppis Tartu Õpetajate Seminaris, 1940. aastal lõpetas Tallinna Õpetajate Seminari, kus astus ka [[komsomol]]i. 1940–1941 tegeles pioneeri- ja komsomolitöö organiseerimisega Tallinna koolides. Pärast sõja puhkemist 1941. aasta juunis oli tegev õhukaitseteenistuse ja võitles Tallinna lähedal kuni evakueerus Nõukogude tagalasse. 1942. aasta jaanuaris asus ta teenima [[Punaarmee]]s meditsiiniõena. Aprillist septembrini 1942 sai ta ettevalmistuse [[Kroonlinn]]as [[Punalipuline Balti laevastik|Punalipulise Balti laevastik]]u luureosakonnas ning saadeti septembris 1942 Eestisse luureinformatsiooni koguma. 14. septembril 1942 visati ta langevarjuga alla [[Alatskivi]] juures. Ametliku Nõukogude versiooni kohaselt tabati ta [[Omakaitse]] poolt 2. jaanuaril 1943 [[Võrumaa]]l, Luutsnikul oma õe Olga kodust. Ülekuulamisel olla ta kangelaslikuilt keeldunud informatsiooni andmast. "Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte", tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti [[Naum Frumkin]]it ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ta olevat piinatud surnuks 2. aprillil 1943 Tartu vanglas. Teise versiooni kohaselt lasti ta maha põgenemiskatsel Tartus 6. märtsil 1943. Tema väidetav kangelastegu tõsteti esile 1965. aastal, kui NLKP peasekretär [[Leonid Brežnev]] seadis sisse Suure Isamaasõja võidupüha tähistamise 9. mail. NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium andis 8. mail 1965 Kullmanile postuumselt Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. Tema nimeliseks said mitu Eesti kooli, pioneerimalevat ja ettevõtet. Tema nime said tänav [[Minsk]]is ja Njazepetrovskis ([[Tšeljabinski oblast]]). 1972. aasta detsembris avati talle Tartus mälestussammas ja selle taga olevas temanimelises kutsekoolis tema personaalmuuseum.<ref name="r41gT" /> ==Ametliku versiooni ümberlükkamine Juhani Püttsepa ja Toomas Sildami poolt ajalehes Postimees veebruaris 2000== 2000. aasta veebruaris ilmusid ajalehes Postimees [[Juhani Püttsepp|Juhani Püttsepa]] ja [[Toomas Sildam]]i sulest mitu artiklit, mis lükkasid ümber ametliku Nõukogude versiooni. ===Saksa sõduri tühilask=== Nõukogude propaganda väitis, et Leen ei reetnud ülekuulamistel ainsatki saladust. «Ühtegi liigset sõna ei tulnud üle ta huulte,» tsiteeris Leeni kunagist luurejuhti Naum Frumkinit ajaleht Rahva Hääl 21. mail 1965. Ruusmäe valla sõjaaegne politseikonstaabel Taru, kes oli 2. jaanuaril 1943 üks Leeni kinnivõtjatest, paiskab Frumkini ütlused põrmu. «Polnud seal kangelaslikku midagi, esimesel ülekuulamisel rääkis Kullman kohe ära, kes ta on, kus õpetati ja milliste ülesannetega Eestisse saadeti», pihtis Taru 1964. aastal Mordva vangilaagris [[Valdur Raudvassar]]ile, Võru noorte põrandaalusesse organisatsiooni kuulumise pärast Siberisse saadetud noorele mehele. Seda, et Leen töötas pärast sissekukkumist Saksa vastuluure heaks, tunnistavad otsesõnu kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kinnivõetu, koos jaamaga, oli väga vastutulelik noor neiu, kes mahalaskmise asemel valis elu ja andis vabatahtlikult välja koodi ja väljakutsete ajad, millega sai meie eriteadlane tükk aega sidet pidada ja mitmel viisil kasulik olla". Leeni koostööd sakslastega kinnitab ka tema õe Regina saatus, kes alguses mõisteti parašütisti varjamise eest surma ja ootas poolteist kuud üksikkongis mahalaskmist. Märtsis 1943 teatati talle üllatuslikult amnestiast ja surmanuhtluse asendamisest määramata ajaks kinnipidamisega. 2. aprillist pärineb uus otsus, mis mõistab Reginale kaks aastat töölaagrit. Regina sõnul võis luuraja sakslastega koostööle minna, sest tahtis oma lähedaste elu kergendada ja säästa neid vanglakannatustest. Eesti NSVs käibis legend, et Leeni lasi omavoliliselt maha julgeolekupolitsei ja SD Tartu osakonna eeluurimisvangla valvur Kuno Püga, kes Nõukogude luurajat 6. märtsi hommikul 1943 kambrist ülekuulamisele konvoeeris. Seda versiooni kinnitasid hiljem NKVDs üle kuulatud kolm eeluurimisvangla valvurit ning märge julgeolekupolitsei žurnaalis: "1. raj. juhile 6.3.43 ettekantud Helene Kullmani mahalaskmise kohta valvur Kuna Püga poolt". 22-aastane Kuno Püga ei saanud aga 6. märtsil kedagi maha lasta, sest istus samal ajal kriminaalkurjategijana Tartu vangla üksikkambris. Rahvusarhiivis hoitavatest dokumentidest nähtub, et kriminaalpolitsei pani Püga vangi 5. veebruaril ja vabastas ta sealt 11. märtsil. Leeni hukkumise lugu tahtis pärast sõda selgeks saada tema luurekooli kaaslane Hilja Kivisild, kes kahtlustas, et Leen tegi sakslastega koostööd. Pool sajandit tagasi leidis ta üles kaks naist, kes olid Leeniga Tartu eeluurimisvanglas. Nende nimed pole säilinud, sest Kivisild hävitas paar kuud tagasi oma eraarhiivi. "Märtsihommikul 1943 viidi nad kõik valvuri saatel tööle. Kõrge müüri juures hüppas Leen rivist välja, hakkas siksakke tehes jooksma", vahendab Kivisild endiste vangide jutustust. "Valvur, noor sakslane, hüüdis «Seis! Tulistan!», Leen ei peatunud. Siis andis valvur automaadivalangu, Leen kukkus. Tema kaasvangid, keda kohe edasi kamandati, kinnitasid: valvur tulistas üle Leeni pea ja kuulid ei saanud teda tabada". Seda, et Kuno Püga ei tapnud Leeni, sai KGB teada hiljemalt 12. oktoobril 1965, kui üks julgeolekumees võttis arhiivist lugeda sakslaste koostatud Püga vanglatoimiku. Ent Leen Kullmanist oli siis juba viis kuud tagasi tehtud Nõukogude Liidu kangelane ja müüti Eesti [[Zoja Kosmodemjanskaja]]st polnud enam võimalik lammutada. ===Leeni uus elulugu=== Leeni tapmise Tartu vangimajas välistavad ka kapten Ernst Lübeki mälestused: "Kuna ta oli oma seletustega aus ja vastutulelik, siis jäi ta ellu ja sakslased rakendasid tema tööle oma huvides, vist [[Pihkva]]s". Sellega haakub märge julgeolekupolitsei 1943. aasta 10. mai õiendis Leeni kohta, mida tsiteeris 16. detsembril 1965 ajaleht Noorte Hääl: "Saksa Välisalapolitseile Pihkvas üle antud kui Nõuk. Liidu salakuulaja". Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna surmaregistris leidub 1943. aastast arvukalt märkeid inimestest, kelle surma põhjusena on poliitilise politsei teate põhjal kirjutatud «surmanuhtlusega karistatud». Märget Leen Kullmani surma kohta registrist ei leia. Luureajaloo uurija, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõuniku Tiit Noormetsa hinnangul töötas Saksa vastuluure välja Leen Kullmani nn legendeeritud tapmise, talle anti uus identiteet – nimi ja elulugu – ning teda kasutati venelaste vastu peetud raadiomängudes. Sel juhul jõudis Leen Kullman koos taganevate Saksa vägedega Läände ning elas oma minevikku avalikustamata edasi. Eestisse jäänud emale ja õdedele ei saatnud ta endast ainsatki teadet. ===Arvamus=== Regina Uuk, Leen Kullmani õdeː Politsei vangistas mind 3. jaanuaril 1943 ja veebruaris mõistis Leeni varjamise eest surma. Eeluurimisvangla üksikkongis sain 16-aastaseks. Kohtusime Leeniga vanglas, ta teadis minu kohtuotsusest ja küsis, kas olen ta peale väga tige. Vastasin, et ei ole. Leen ütles: "Sina ju tead, kuhu lähed, aga mina mitte". Olen alati teadnud, et Leeni Tartu vanglas maha ei lastud. Pärast sõda otsisin õde Punase Ristiga taga, kuid tulemusteta. Ju andis Leen lubaduse, et ta ei võta kodustega ühendust. Leeni surmateadet ei ole ma tänaseni saanud. Kalle Kullman, Leen Kullmani õepoegː Esimest korda kuulsin 1970. aastate lõpus jutte, et Leen elab või elas Saksamaa väikelinnas, õnnelikus abielus. Meie pere ei uskunud seda, sest kõik arvasid, et Leen oleks kindlasti endast elumärki andnud. Võimalik, et 6. märts 1943 oli Leeni ühe eluperioodi lõpp ja algas teine etapp, noore naise enda uuesti leidmise elu. Kui ta kodustega ühendust ei võtnud, siis ehk kartis ta Eestisse jäänud lähedaste pärast? Ise kogesin midagi sarnast juulis 1989, kui Vene sõjaväe eest Rootsi varjusin ja mõtlesin, et milliseid repressioone minu telefonikõne perekonnale tuua võib. Kui Leen tõesti ellu jäi, siis ainult tänu sellele, et tegi sakslastega koostööd, järelikult reetis oma luurejuhid Leningradis ja see hirm võis teda takistada koju teatamast: «Ärge muretsege, minuga on kõik korras.» Tiit Noormets, Rahvusarhiivi teadusosakonna nõunikː Müütide ja legendide tekitamine oli NSV Liidule iseloomulik. See, mida Postimees on Leen Kullmani kohta teada saanud, annab põhjust arvata, et Saksa vastuluure töötas välja Leeni legendeeritud tapmise ja andis talle uue identiteedi. Seda kinnitab Kullmani väidetava tapja Kuno Püga viibimine 6. märtsil 1943 vahialusena Tartu vanglas ja Kullmani surma kohta märke puudumine perekonnaseisuaktide arhiivis. Tõenäoliselt kasutati Kullmani raadiomängus, millega Nõukogude poolele anti desinformatsiooni. See oli sel ajal üpris tavaline asi ja luureajaloos laiemalt levinud praktika.  <ref name="skd8A" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="nAc2v">http://www.slk.ee/999.html</ref> <ref name="r41gT">http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123</ref> <ref name="skd8A">Juhani Püttsep, Toomas Sildam "[null Sakslased lavastasid Kullmani tapmise" 08.02.2000]</ref> }} ==Kirjandus== *{{cite book |title=ГРУ: дела и люди (Россия в лицах) |last=Лурье |first=Вячеслав Михайлович |authorlink=Vjatšeslav Lure|coauthors= Валерий Яковлевич Кочик |year=2003 |publisher=Олма-Пресс |location= |isbn=5765414990 |pages= lk. 419 |url=http://books.google.com/books?id=ntdwNtWguWEC&printsec=frontcover#PPA419,M1}} ==Välislingid== *Anna Kullman. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/15/arvamus.htm#kolmas "Kas Leen jäi ellu?"] [[Postimees]], 15. veebruar 2000 *[[Toomas Sildam]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/2art?/leht/00/02/09/uudised.shtmXneljateistkymnes "Ärge minust küll kangelast tehke, palub Hilja"]. Postimees, 9. veebruar 2000 *[[Juhani Püttsepp]], Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/uudised.shtm "Sakslased lavastasid Kullmani tapmise"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *Juhani Püttsepp, Toomas Sildam. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/00/02/08/esi.htm "Leen Kullmanil oli kaks elu"]. Postimees, 8. veebruar 2000 *[[Heili Reinart]]. [https://sobranna.postimees.ee/6402165/noukogude-liidu-kangelaseks-tehtud-luuraja-leen-kullman-elas-saladuslikku-topeltelu?_ga=2.84822489.1906120894.1536469640-1220928578.1428108633 "Nõukogude Liidu kangelaseks tehtud luuraja Leen Kullman elas saladuslikku topeltelu"]. Postimees, 11. september 2018 *[http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise] *[http://www.molodguard.ru/heroes42.htm Николай Масолов. Когда рушатся скалы. Из кн. "Героини", вып. 1] *[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1123 Кульман Леэн (Хелена) Андресовна] {{DEFAULTSORT:Kullman, Leen}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu luurajad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1920]] 6bjps00txw0gntbo4xodqhoxf7bl9qy 1 132866 6175299 1096488 2022-08-08T08:35:33Z Ursus scribens 115317 /* Viitamata väide */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Välislinkide all on Postimehe artikkel. Tuleks teha otselink. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. juuni 2008, kell 18:00 (UTC) :Tegin otselingi ja lisasin teisigi linke. [[Kasutaja:Avjoska|avjoska]] 28. juuni 2008, kell 18:37 (UTC) :: "Balti mere laevastik" tuleks asendada ametliku nimega. :: Rohkem infot on ka juba ENE-s. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 29. juuni 2008, kell 05:13 (UTC) == Viitamata väide == ''1940.a mais soovis kogu Kullmanide perekond võtta uueks perekonnanimeks Kurdvee,8.08.1940 võeti uueks nimeks hoopis Murdvee, ainsana jäi Kullmaniks Helene.Eesnime muutsid Aleksander ja Boris,kellest said vastavalt Agu ja Enn. :Viitamata väide, pealegi pole selle koht artikli alguses. Tõstan praegu siia. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. august 2022, kell 11:35 (EEST) sc5htk6krn5hut268hij7dsvg1lnp72 0 136825 6174899 5763002 2022-08-07T13:38:44Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Tugev vastastikmõju''' ehk '''tugev interaktsioon''' on üks neljast [[fundamentaalne jõud|fundamentaalsest jõust]] looduses. Tugev vastastikmõju toimib [[värvilaeng|värvust]] omavate [[elementaarosake]]ste ([[kvark]]ide) vahel. Tugeva vastastikmõju kandjad ehk [[vaheosake]]sed on [[gluuon]]id. Erinevalt näiteks [[elektromagnetiline vastastikmõju|elektromagnetilisest vastastikmõjust]], mille kandja [[footon]] ei oma [[elektrilaeng]]ut ega osale vastastikmõjus, omab gluuon [[värvilaeng]]ut. See tähendab, et ka gluuon ise osaleb aktiivselt vastastikmõjus. Tugeva vastastikmõju olemust kirjeldab [[kvantkromodünaamika]] teooria, mis on osa [[osakestefüüsika standardmudel]]ist. Üksikud kvargid ja gluuonid on ainsad elementaarosakesed, millel on värvilaeng ja mis osalevad tugevas vastastikmõjus. Kaasaegsete teadmiste järgi üksikuid kvarke eksisteerida ei saa ja neid pole ka registreeritud, sest kui kvarke lahutada, tekib nende vahele nii suur energia, mille abil tekib uus kvark. Kvarkide sellist alatist seotud olekut nimetatakse kvarkvangistuseks. Seega on kvargid alati ühendatud suuremateks osakesteks ([[prooton]], [[neutron]], [[meson]]) ja nende värvilaengud taandavad üksteist ning nende kombinatsioonist tekkinud vaba nii-öelda valge osake ise otseselt tugevas vastastikmõjus ei osale. ([[Piion|Pii-meson]] ehk piion vahendab küll tugevat tuumajõudu [[nukleon]]ide vahel, mis hoiab prootonid, neutronid koos aatomi tuumades võimaldades stabiilsete aatomituumade olemasolu.) [[Tuumajõud]] tekivad tänu üksikute [[nukleon]]ide värvuspolaarsusele (analoogiliselt muidu elektriliselt neutraalsete [[aatom]]ite vahel tekkiva tõmbejõuga ([[van der Waalsi jõud]]). Tugev vastastikmõju on tõeliselt tugev. Kahe kvargi vaheline kooshoidev [[jõud]] on suurusjärgus 100 [[njuuton]]it{{lisa viide}}. Prootonitevaheline tõukumine aatomituumas (elektromagnetilise vastastikmõju tõttu) on tuuma koos hoidvast tugeva vastastikmõju tõmbejõust 137 korda nõrgem. Erinevalt elektromagnetilisest vastastikmõjust ei kahane tugev vastastikmõju kvarkidevahelise kauguse kasvades, vaid jääb konstantseks. Seetõttu on teatavast kaugusest alates energeetiliselt kasulikum tõmmata [[vaakum]]ist välja uus kvargi-antikvargi paar, mis moodustavad lahknevate kvarkidega uued värvusneutraalsed kooslused. Seetõttu ei ole võimalik vaba kvargi olemasolu ning kõik eksisteerivad kvargid on seotud [[hadron]]iteks. Kuigi ilma massita gluuon võiks teoreetiliselt kanda tugevat vastastikmõju lõpmata kaugele (analoogiliselt massita footonile), määrab ülalkirjeldatud efekt reaalse tugeva vastastikmõju maksimaalse kauguse. See on vähem kui umbes 0,8 femtomeetrit, mis on nukleoni raadiuse suurus. Seega on gluuon tugeva vastastikmõju vahendaja, mis hoiab kvarke koos prootonites, neutronites ja teistes hadronites. ==Vaata ka== * [[Tuumajõud]] [[Kategooria:Osakestefüüsika]] 2n4agmihokd2x4xojnwwwfty4zchv26 0 137973 6174941 6138601 2022-08-07T14:43:10Z NOSSER 8097 /* Okupatsioonivõimud */ wikitext text/x-wiki '''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga [[Liivimaa kubermang]]u koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti. {{Sisukord paremale}} [[Pilt:Saksa sõdur Hellamaa kiriku juures 1917-1918.jpg|pisi|300px|Saksa sõdur [[Muhu]] saarel [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] kiriku juures]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1970-074-34, Besetzung der Insel Ösel, Truppenanlandung.jpg|pisi|300px|Saksa vägede dessant Saaremaale (1917)]] ===Kronoloogia=== *[[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa Keisririigi vägede [[operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks; *20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa väed [[Hiiumaa]]; *13. novembril 1917 kuulutas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] komitee [[Eestimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigilt kaitset; *30. detsembril 1917 kuulutas [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] maapäev [[Liivimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigi valitsusel võtta Liivimaa Saksa riigi kaitse alla; *[[18. veebruar]]i keskpäeval 1918 lõppes [[Brest-Litovski rahuleping|vaherahu]] Saksa ja Vene vägede vahel ning sakslased alustasid pealetungi ka Eesti suunas *[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]s [[Virtsu]]s; *[[22. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed [[Valga]]sse *[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed Tartusse ja [[Pärnu]]sse; *[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed Viljandisse ja Tallinna, 26. veebruaril Paidesse; *[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa Keisririigi väed Narva. [[Fail:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] == Lääne-Eesti saarte okupeerimine == Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared. [[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas Saksa vägede [[dessant]] [[Tagalaht|Tagalahes]]. Operatsiooni koodnimeks sai [[Operatsioon Albion|Albion]]. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse ([[Liepāja]]sse) umbes 25 000 meest, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit ning varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud Saksa okupatsioon. {{Vaata|Operatsioon Albion}} {{Vaata|Balti Hertsogiriik}} ==Ajutine Brest-Litovski vaherahu== 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaa valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) [[1917]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. Vene delegatsiooni juht [[Lev Trotski]] teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi ja vallutasid [[Pihkva]] ning [[Narva ajalugu#Narva esimeses maailmasõjas|Narva]]. Rinde keskosas Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus tungis [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2005-0159, Besetzung der Insel Oesel, Truppeneinschiffung.jpg|pisi|]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|pisi|]] == Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon == {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}} [[20. veebruar]]il [[1918. aasta Eestis|1918]] maabusid Virtsus 68. armeekorpuse Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="7MvyS" /> 60. armeekorpus liikus [[Väina jõgi|Väina jõe]] joonelt põhja suunas (24. veebruaril vallutati Tartu), 6. armeekorpus Pihkva peale. [[21. veebruar]]i l918. aastal lähenesid Tallinnale esimesed Saksa eelväed ning 22. veebruaril andis [[Tsentrobalt]] üldise evakueerimiskorralduse kogu allesjäänud [[Balti laevastik#Balti laevastiku tegevus 1917–1920|Balti laevastik]]ule. {{vaata|Jääretk}} [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|left|Eesti okupeerimine Saksa okupatsioonivägede poolt 1918]] ===Punakaardi vastupanu=== [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele. 22. veebruaril suundusid punakaartlased raudteed mööda Riisiperesse, kus kohtasid esmakordselt Saksa regulaararmee võitlejaid ning taganesid lahinguta õhtu kella 9-ks Keilasse. Kui Saksa Keisririigi regulaarväed lähenesid Tallinnale, läks Tallinna [[punakaart]]laste salk (umbes 400 võitlejat) [[staabikapten]] [[Andrei Põld]]i juhtimisel tõkestama sakslaste edasitungi. [[23. veebruar]]il 1918 toimus [[Keila mõis]]a lähedal kokkupõrge punakaartlaste ja Saksa sõjaväeüksuste vahel ([[Keila lahing (1918)|Keila lahing]]). Punakaartlased olid sunnitud taanduma. Lahingus langes 45 punakaartlast, nende seas ka [[Alice Tisler]], E.Tiitsen, H.Telliskivi, K.Rundstück<ref>Leninliku komsomoli sünd. [[Karl Martinson|K. Martinson]]. Kalender 1968, lk 64</ref>. Veebruaris 1918 lahkus Tallinnast Helsingi kaudu koos [[Balti laevastiku Jääretk|Balti laevastik]]uga Petrogradi umbes 4000 eestlast. [[25. veebruar]]il jõudsid Saksa väed ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]]. Rakvere, Narva, Aseri, Jõhvi ja Petrogradi Tartu-Putilovi punakaardi salgad osutasid vastupanu ja seejärel taandusid [[Narva]] alla. 27. veebruaril osutasid Virumaa ja Narva punakaardi salgad vastupanu [[Sompa raudteejaam]]a juures, 12 vangilangenud punakaartlast toimetati Saksa vägede poolt Rakverre ning poodi seal. 28. veebruaril osutasid punakaardi salgad vastupanu [[Jõhvi]] lähedal, kust taandusid 1. märtsil ning 2. märtsil Vaivara ja [[Auvere raudteejaam]]a juures<ref>Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 58</ref> ning seejärel taandusid [[Narva]] alla, pidades 3. märtsil kaitselahingud. Saksa vägede survel taganesid Punakaardi salgad [[Jamburg]]i, kus neist moodustati esimesed [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägede]] väeosad. ===Eesti rahvusväeosad=== Saksa kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] andis [[28. veebruar]]il 1918 korralduse, mille põhjal [[Eesti rahvusväeosad]] võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks. [[1. Eesti Diviis]]i Staap reorganiseeriti Eesti Sõjavägede Staabiks. [[1. märts]]ist 1918 määrati Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks kindralmajor [[Andres Larka]]. Staabiülemaks määrati alampolkovnik [[Nikolai Reek]], Kuid juba [[27. aprill]]il 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks. Vastavalt kindral von Seckendorffi käsule 20. märtsist 1918 määrati Eesti diviis likvideerimisele [[5. aprill]]ist 1918. aastast. Eesti sõjaväe laialisaatmist põhjendati [[Bresti rahuleping]]u tingimuste täitmisega, millega keelati Saksa vägede hõivatud territooriumil asutada relvastatud organisatsioone, mis varem olid kuulunud endise Vene armee koosseisu. 20. märtsil 1918 ilmus Saksa kindrali [[Adolf von Seckendorff]]i käsk Eesti sõjavägi likvideerida, mille käigus langes sakslaste kätte 12 500 püssi, 1,6 miljonit püssipadrunit, 69 kuulipildujat, 28 suurtükki ja muud varustust. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Seadusandlikku, kohtu- ja täidesaatvat riigivõimu [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] hertsogiriikides peale [[Riia kubermang|Riia]] ja [[Saaremaa kubermang|Saaremaa]] keiserlike kubermangude teostas Saksa vägede ülemjuhataja<ref>[[Verwaltungsordnung für Liv- und Estland]], 28. mai 1918, § 1 ([[Verordnungsblatt für Liv- und Estland]], 1918, 24, 269, 7. juuni 1918): "Die gesetzgebende, richterliche und vollziehende Staatsgewalt in den Herzogtümern Livland und Estland mit Ausnahme der zu den Kaiserlichen Gouvernements Riga und Oesel gehörigen Gebiete wird vom Oberbefehlshaber ausgeübt."</ref>. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]]. Osa baltisakslaste plaanitava Balti Hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endisi [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist tundsid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond end olevat õigustatud taastama kohalike hertsogiriikide sõltumatust ja ühinema [[Balti Hertsogiriik]]i. ===Okupatsioonivõimud=== [[File:Ostfront Livland 1918 Dragoner Regiment Nr. 17.jpg|pisi|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]] Eesti ala kuulus [[Saksa keisririik|Saksa Keisririigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatus määras vana haldusjaotuse kohaselt (Saksa okupatsioonivõim Vene Ajutise Valitsuse määrust [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] loomisest, ei tunnistanud ja taastas [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]ude endised piirid) Eesti ala valitsema: *[[Eestimaa kubermang]]u piires [[68. kindralkomando]] ''(''Oberkommando 68'')'', kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]], staabiülem major Hermann Ritter von Pfistermeister, Tallinnas *[[Liivimaa kubermang]]u piires (kaasa arvatud Lõuna-Eestis) [[60. kindralkomando]] ''(''Oberkommando 60'')'', kindralleitnant [[Günther von Pappritz]] ja hiljem kindralleitnant [[Ludwig von Estorf]], Tartus **Lääne-Eesti saartel – [[Keiserlik Saaremaa kubermang|Saaremaa]] [[sõjakuberner]]i kindralleitnant [[William Balck]]i juhtimisel. [[Pilt:OberOstMap.png|pisi|[[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegne sõjaväelise valitsuse [[Ober Ost]] haldusala]] Võim okupeeritud idaaladel kuulus Saksa sõjaväelastele – Saksa relvajõudude ülemjuhatusele idas ([[Ober Ost|Ober-Ost]] kindralfeldmarssal [[Leopold, Baieri prints|Baieri prints Leopold]]i ja endistes [[Balti kubermangud]]es – [[8. armee (Saksa keisririik)|8. armee]] ülemjuhatusele Riias, jalaväekindral [[Hugo von Kathen]]i juhtimisel. 27. augustil 1918 loobus [[Nõukogude Venemaa]] [[Brest-Litovski rahuleping]]uga vormilisest suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle ja Saksa okupatsioonivõimud hakkasid sõjaväelise haldusaparaadi kõrvale kujundama tsiviiladministratsiooni. Moodustati Baltimaade sõjaväeline valitsus (''Militärverwaltung im Baltenland''), keskusega Riias, mille eesotsas seisis riigipäevasaadik [[Alfred von Gossler]]. Põhja-Eesti koos saartega allutati Eestimaa provintsivalitsusele. Gossler ja talle allunud Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa provintsivalitsused (''Provinzialverwaltung'') said korraldusi osalt 8. armee ülemjuhatuselt. Eestimaa provintsivalitsus lõpetas tegevuse 11. novembril 1918 ja 13. novembril võeti Põhja-Eestimaa provintsiaalvalitsus okupatsioonivõimudelt üle. {{vaata|Eestimaa provintsivalitsus|Ober Ost}} Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkomandode käskkirjade alusel ohvitserist kreisipealik (''Kreishauptmann''). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ja sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (''Beirat''), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kui palju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (''Amtsbezirk''), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (''Amtsvorsteher''), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus. Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (''Ortsbezirk''). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (''Ortsvorsteher''), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale. === Saksa okupatsioonivõimude tegevus Eestis === ==== Tallinn ==== Pärast linna vallutamist ilmusid Saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid üle. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e. Venekeelsed tänava- ja linnaasutuste sildid vahetati kiirkorras eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta.<ref name="QPSNz" /> Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]], ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi. [[4. märts]]il [[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918. Märtsis 1918 külastas Tallinna ja Tartut Saksa idarinde ülemjuhataja [[Baieri kuningriik|Baieri]] prints [[Leopold, Baieri prints|Leopold]], kes juhtis ka Saksa okupatsioonivägesid Eestis 1917–1918. Märtsi lõpul külastas Tallinna [[Saksa keiser|Saksa keisri]] vend suuradmiral, Preisi prints [[Heinrich, Preisi prints|Albert Wilhelm Heinrich]] ja veidi hiljem Saksa keisri mereväeohvitserist poeg prints Albert. Juunis 1918 võeti kinni [[Konstantin Päts]] ja saadeti Leedusse vangilaagrisse, sama saatus tabas mitmeid teisigi Eesti juhtivaid tegelasi. ==== Tartu ==== [[Fail:Saksa vägede paraad Tartus 1918.jpg|pisi|Saksa vägede paraad Tartus [[Raatuse tänav]]al (1918)]] Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri kindral vabahärra [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ja uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, et see ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali. [[Tartu linnavolikogu]] esimees [[Lui Olesk]] ja veel 49 eestlast vangistati ja saadeti Riiga. ===Okupatsioonivõimude repressiivtegevus=== Oma tegevuses toetusid okupatsioonivõimud Eestis baltisakslastele, kelle huvides toimusid 1917. aastal ka arveteõiendamised [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite [[natsionaliseerimine]] ja maatameestele jaotamine. Selle tegevuse eest hukati: *[[1. märts]]il 1918 [[Orina mõis]]as, [[Järva-Jaani]] [[VSDT(b)P]] organisatsiooni esimees [[Jakob Pallok]]; *3. märtsil 1918 [[Paide]]s, Järvamaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee esimees Jaan Järvekülg, komitee sekretär Johannes Raudsepp, [[Eesti punakaart|punakaartlased]] Johannes Allmann, Johannes Jätsa, Villem Koppelmann, Hans Nook, August Steinbok, Johannes Urb ja üks tundmatu;<ref name="WLsIk" /> *6. märtsil 1918 poodi Võrus üles maakonna täitevkomitee esimees ja Võru [[Sõja-Revolutsioonikomitee|Sõja-Revolutsioonilise Komitee]] esimees [[Friedrich Leegen]], [[revolutsiooniline tribunal|revolutsioonilise tribunali]] esimees [[Oskar Leegen]] ja kohaliku punakaardi üks juhte [[Kristjan Kalmus]]. Samal päeval lasti maha Arnold Seeder ja ning Oskar Turb;<ref name="XM68F" /> *[[Jõhvi]]s, [[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|Iisaku valla]] täitevkomitee esimees Paul-Eduard Peep; *samuti hukati inimesi Räpinas, Rakveres, Tapal.{{lisa viide}} Mittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustati vangilaagreid – näiteks [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el (novembris [[1918]] oli seal 300 kinnipeetavat) ja [[Pääsküla küla|Pääskülas]]. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] ministrite nõukogu esimees [[Konstantin Päts]] arreteeriti [[11. juuni]]l, vangistati ka kohtuminister [[Otto Strandman]], põllutöö- ja toitlusminister [[Jaan Raamot]] ja Päästekomitee liige [[Konstantin Konik]]. ===Balti Hertsogiriik=== Saksa vägede kaitse all asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad taastama euroopalikke hertsogiriike ja nende alusel looma ühendatud Balti Hertsogiriiki. 9. aprillil 1918 toimus [[Toompea loss]]is [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] initsiatiivil ja Saksa okupatsioonivõimude toetusel kokku kutsutud Eestimaa seisuslik maakogu (Landesversammlung). Sellele olid kutsutud ka valdade, linnade ja vaimulikkonna esindajad (51 liikmest oli eestlasi vaid 16 vallavanemat), kes pidid valima esindajad ühtse [[Balti Maapäev]]ale. Põranda all tegutsenud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] juht [[Konstantin Päts]] andis aga Eesti vallavanematele kaasa deklaratsiooni, mille [[Vana-Antsla]] vallavanem [[Peeter Koemets]] 10. aprillil Riias ka ette luges. Balti Ühendatud Maanõukogul valitud 11-liikmelisse eestseisusse kuulus Tallinna esindajana ka [[Tallinna linnapea|Tallinna ülembürgermeister]] [[Erhard Arnold Julius Dehio]]. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Balti Maanõukogu]] (Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad välja [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]]. {{Vaata|Balti Hertsogiriik}} ==Brest-Litovski vaherahu== [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|left|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal. Brest-Litovski 3. märtsi rahulepingu Artikkel VI kohaselt "Eesti- ja Liivimaa puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul Narva jõgi, Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle Peipsi ja Pihkva järve, selle edelanurgast, sealt üle Lubani järve, Lievenhofi ja Lääne-Dvina suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik julgeolek. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise." Rahulepingu alusel vabastati Venemaalt, sinna küüditatud baltisakslased ja eesti rahvuslased, sh parun [[Schilling]] — [[Särevere mõis|Särevere]]st, parun [[Arvid Claus Botho von Hoyningen-Huene|Arved]] [[Hoyningen-Huene]], õpet. [[Johannes Theodor Willberg|Joh. Wilberg]] — [[Ambla Maarja kogudus|Ambla]]st, Karl Feldmann — Tallinnast, Arved [[Knüpffer|Knüpfer]], [[Nikolai Riesenkampff]]-(poeg) — Tallinnast, Eduard Reisberg — [[Püssi]]st, Harald Walter — [[Lüganuse Ristija Johannese kogudus|Lüganuse]] [[Carl Ferdinand Sigismund Walther|õpetaja]] poeg, Kurt Hunnius ja Woldemar [[Hunnius]] — Läänemaalt [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]]st, Ernst von [[Lilienfeld|Lilienfeldt]], parun [[Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg|Georg von Traubenberg]], parun [[Eduard von Dellingshausen]] — [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]], [[Eduard Hasselblatt (advokaat)|Eduard Hasselblatt]], Karl Walden — [[Püssi mõis|Püssi]] valitseja, krahv [[Nikolai Hans Heinrich von Tiesenhausen|Hans Tiesenhausen]] — [[Seli mõis|Seli]]st, [[Andreas von Antropoff]] [[Üksnurme mõis|Üksnurme]]st, Hans von Schulmann — rüütelkonna sekretär, [[von zur Mühlen]] — [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] õpetaja, Herbert Klöppel, prl. Bergfeld — Haapsalust, Jakob Reitel — [[Paunküla mõis|Paunküla]] valitseja, Ruben Õöpik — Paidest, [[Gustav Kütt]] — Rakvere linna miilitsaülem, Oskar Jakoby. end. postiametnik, Tallinnast, Michael Wenda — raudteeametnik, Tallinnast, August Senno — [[Risti raudteejaam|Risti jaama]]ülem, [[Mart Martinson]] — Viljandi linna miilitsaülem, [[Eduard Birkenberg]] — [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue valla]]vanem, Gustav Seen — Viljandi notar, [[Andreas Loorits]] — [[Viljandi maavalitsus|Viljandi maakonnavalitsus]]e liige, Hans Johani — Viljandi maakonna agronoom, Dr. [[Mats Nõges]] — [[Viljandi linnapea]] ja Viljandi maakonnavalitsuse liige, Johann Animägi — üliõpilane Viljandist, [[Karl August Baars|Karl Baars]] — Viljandi advokaat, August Pitka — kapteni poeg Tallinnast, [[Leo Sepp]] — Viljandi maakonnavalitsus esimees, Johann Milder — kirjakandja Ristilt, [[Aleksander Tõnisson]] — polkovnik, [[Johannes Poopuu]] — [[staabikapten]], [[Gustav Jonson]] — Viljandi Eesti ratsaväe ohvitser, Jakob Sõnajalg — [[Järva maavalitsus|Järva maakonnavalitsus]]e sekretär, August Hansschmidt — notari abiline Pärnust, August Klem — kapten Pärnust, Paul Erna ja Arved Leiberg — Rakvere gümnaasiumi õpilased, Paul Paios ja Egon Eldring — Rakverest, [[Julius Ellandi|Julius Eilandt]] ja [[Roman Laas]] — Eesti sõjaväelased, [[Jaan Kapsta]] — kaupmees ja seltskonnategelane Narvast, Arnold Müürisepp, Karl Hindus, Heinrich Wetter, Rudolf Saar, Paul Lutzoff, Jaan Leppik, Otto Aal, Gustaw Muuk, Joosep Rosin ja Aleksander Karol — Eesti polkude soldatid, Ewald Pihlakas — Tallinna tööline, Nikolai Suhow — end. Tallinna salapolitsei ülem, Oskar Lund, Nikolai Fedin, August Koikan, Karl Rimm, Karl Kihulane, Jaan Naris, Aleksander Juris, Karl Anderson, Karla Lääts, Hindrik Ermann, Karl Luik — Narvast, Karla Silberg, Richard Schwalbe, August Lochmann, Aleksander Wisnapuu, Johannes Wider, Anton Schek, Gustaw Norman, Woldemar Klossen, Waabu Weraks, Peeter Lõhmus, J. Dering<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918</ref>. == Saksa okupatsiooni lõpp Eestis == Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] tunnustamine ''[[de facto]]'' [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. 7. novembrist peale olid eestlased Tallinnas leivanormide vähendamise tõttu hakanud meeleavaldamiseks kogunema. Mitmed vabrikud sh [[Dvigatel]], [[AS Franz Krull|Krull]], [[Lutheri vabrik|Luther]], [[Mayeri vabrik|Mayer]], [[Noblessneri laevatehas|Noblessner]], [[Balti Puuvillavabrik|Balti manufaktuur]], [[Tallinna Sadamatehased]], [[tallinna tselluloosivabrik]] pandi seisma. 8. novembril koostati [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] [[Karl Ast]]i, [[Aleksander Oinas]]e, [[Otto Sternbeck]]i, [[Aleksander Tulp]]i juhtimisel üleskutse, milles nõuti toiduainete väljaveo lõpetamist, Saksa vägede lahkumist ja võimu üleandmist demokraatlikult valitud omavalitsusasutustele. 9. novembril kogunesid töölisesindajad Valvaja seltsimajja ja koostati kirjalik pöördumine, mis sisaldas lisaks toitlusolukorra parandamise soovile ka poliitilisi nõudmisi. Muuhulgas nõuti Saksa vägede lahkumist, võimu loovutamist Eesti asutustele ([[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|maanõukogu]] ning maakondade, linnade ja valdade esinduskogud), kodanikuõiguste taastamist, poliitiliste vangide vabastamist, [[Balti maanõukogu]] laialisaatmist, 8-tunnise tööpäeva sisseseadmist ning ka toiduainete väljaveo keelustamist. Tööliste 13-liikmeline delegatsioon delegatsioon käis Eestimaa sõjakubernerile [[Adolf von Seckendorff]]ile nõudmisi esitamas. Eestlased esitasid 7-punktilise nõudmiste loetelu: tagada streigi- ja sõnavabadus, sh õigus esitada poliitilisi nõudmisi; loovutada võim Eesti maanõukogule ja valitsusele; keelata Saksa vägede sekkumine Eesti asjadesse ja viia väed võimalikult kiiresti välja; mitte tunnustada Baltimaade ühendatud maanõukogu, mis esindab üksnes balti aadlit; vabastada kõik poliitvangid; kutsuda uuesti kokku Eesti sõjavägi; anda luba rahvakoosolekute pidamiseks. 9. novembril jõudsid ka Saksa [[Novembrirevolutsioon]]i sündmused Eestisse ja Saksa sõjalaevadele heisati punased lipud. Tallinna asus vaid üks [[Kriegsmarine|Saksa mereväe]] mereväekompanii (Marinekompagnie), [[Kergeristleja|kergeristleja]] Stralsund ja miinipanija Nautilus. 10. novembril toimunud koosolekul moodustati Tallinna garnisoni Saksa soldatite nõukogu, mis tegutses [[Toompea loss]]is ja ilma tema kaasallkirjata ei kehtinud ükski kindralkomando korraldus. 10. novembril nõustus Seckendorff endise [[Eestimaa kubermangukomissar]]i [[Jaan Poska]]ga kohtuma, et olukorda lahendada. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad [[Riia]]s kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid Saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti Vabariiki ''de facto'' kuni rahukonverentsini. [[11. november]] [[1918]] alustas [[Tallinn]]as tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus [[Jaan Poska]], [[Ferdinand Peterson]], [[Jaan Raamot]] ja [[Juhan Kukk]]. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja [[Maanõukogu]] Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid. 13. novembril võtsid [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise valitsuse]] volinikud [[Jüri Jaakson]] ja [[Peeter Põld]] üle Tallinnas, parun [[Tolli maja]]s ([[Toompuiestee]] 3) tegutsenud [[Eestimaa provintsivalitsus]]e. Provintsivalitsusest olid kohal vaid kaks Saksa poole esindajat – [[Eestimaa maapealik]] (''Landeshauptmann'') rittmeister von Zahn ja [[Eestimaa maadirektor]] (''Landesdirektor'') vabahärra [[Robert Karl Fürchtegott von Zedlitz und Neukirch]]. Mõlemad pooled allkirjastasid dokumendi, milles konstateeriti, et Eestimaa valitsemine on läinud provintsivalitsuselt [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutisele valitsuse]]le. Lõuna-Eesti, [[Liivimaa]]halduskeskuses Riias okupatsioonivõimud keeldusid veel võimu üle andmast. Lõuna-Eesti küsimust sai hakata lahendama pärast seda, kui Saksa valitsus määras 14. novembril ametisse Baltimaade peavoliniku, kelleks sai Saksa Riigipäeva liige [[August Winnig]]. Läbirääkimised Riias, kus [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist valitsust]] esindasid [[Johan Jans]], [[Ferdinand Petersen|Ferdinand Peterson]], [[Konstantin Konik]], [[Ado Birk]], [[Jaan Kriisa]] ja [[Voldemar Puhk]], kestsid 16.-19. novembrini. 18. novembriks oli Baltimaade peavolinik A. Winnig valmis tingimisi Eesti Ajutist Valitsust tunnustama ja lepingu järgi pidi võim Eesti etnilistes piirdes minema hiljemalt 21. novembriks Eesti Ajutise Valitsuse kätte. 12. novembril rajati Tallinnas ja 13. novembril Tartus Saksa sõjaväelaste [[nõukogu]]d, mis hakkasid Saksa okupatsioonivõimudest erinevat poliitikat ajama, neis domineerisid parempoolsed sotsiaaldemokraadid. Tallinna nõukogu koosnes 35 mehest ja jagunes kaheks: mereväelaste nõukogu ja maaväelaste nõukogu. Nõukogu, mille määrused olid sõduritele käskudeks, otsustas kohalikku valitsust tunnustada ja selle tegevusse mitte sekkuda. Nõukogu peamiseks sihiks sai demobilisatsioon ja Eestist lahkumine. Tartu nõukogu koosnes 50 inimesest ja Tartu nõukogu teatas ka, et on üheskoos kindralkomandoga kõrgema sõjaväelise võimu esindaja, ei kavatse sekkuda poliitilisse ellu ning hoolitseb kuni lahkumiseni maa julgeoleku eest. [[Konstantin Päts]] ja [[Aleksander Saar]] vabastati [[Albertyn]]i interneeritute laagrist 17. novembril ning [[August Peet]] Dünamünde ([[Daugavgrīva]]) vanglast kas 18. või 19. novembril 1918. aastal. Saksa väed hakkasid taganema [[Narva]]st [[28. november|28. novembril]], Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning [[29. november|29. novembril]] kuulutati Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]. Baltikumi idast tungida ähvardava [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] peatamiseks, Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida. == Muu == [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] esimeses lahingus – [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] – sõdisid üheskoos Saksa okupatsiooniväed ja Eesti vabatahtlikud rahvaväelased. Seal said Vabadussõjas oma esimesed autasud – Saksa II klassi [[Raudrist]]id – ka mõned eestlased. == Vaata ka == * [[Eesti Esimeses maailmasõjas]] *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] *[[Saksa okupatsioon]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7MvyS">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2008-08-30 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QPSNz">{{Netiviide |url=http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 |pealkiri=Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll |vaadatud=2009-04-08 |arhiivimisaeg=2014-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140727135920/http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WLsIk">[[Tiiu Saarist]], [[Evald Tõnisson]]. "Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised". // Kaitstavad mälestised. Tallinn 1986. Lk 74–76</ref> <ref name="XM68F">[[Vaino Kenk]], [[Elmo Ploom]]. "Võru rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1972. Lk 11</ref> }} == Välislingid == *[https://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/8221524b-0f46-407f-953f-5bfe0eec93f1/eesti-lugu-must-suvi-saksa-okupatsioon-1 Saksa okupatsioonist] [[Vikerraadio]] saates "[[Eesti lugu]]" {{commonskat|Estonia in World War I|Eesti Esimeses maailmasõjas}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)| ]] p3xtljikrvn9fw2rasmc69dhwwct2td 6174974 6174941 2022-08-07T15:49:01Z 46.131.16.213 Eemaldatud muudatus 6174941, mille tegi [[Special:Contributions/NOSSER|NOSSER]] ([[User talk:NOSSER|arutelu]]) Endised Eestimaa ja Liivimaa valitsemiseks moodustatud Vene kubermangud ja nende kubernerid ei puutu siin asjasse wikitext text/x-wiki '''Saksa okupatsioon Eestis''' on hilisema [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] maa-ala osaline või täielik [[okupatsioon|okupeerimine]] [[Saksa Keisririik|Saksa Keisririigi]] vägede poolt [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] käigus. Juba [[1915]]. aastal hõivasid Saksa väed [[Ruhnu]], mis tollal kuulus ühes suure osa tänase Eestiga [[Liivimaa kubermang]]u koosseisu. [[1917]]. aastal okupeerisid sakslased [[Hiiumaa]], [[Saaremaa]] ja [[Muhu]]. 1918. aastal juba terve Eesti. {{Sisukord paremale}} [[Pilt:Saksa sõdur Hellamaa kiriku juures 1917-1918.jpg|pisi|300px|Saksa sõdur [[Muhu]] saarel [[Hellamaa (Muhu)|Hellamaa]] kiriku juures]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1970-074-34, Besetzung der Insel Ösel, Truppenanlandung.jpg|pisi|300px|Saksa vägede dessant Saaremaale (1917)]] ===Kronoloogia=== *[[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa Keisririigi vägede [[operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks; *20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa väed [[Hiiumaa]]; *13. novembril 1917 kuulutas [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] komitee [[Eestimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigilt kaitset; *30. detsembril 1917 kuulutas [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] maapäev [[Liivimaa]] Venemaast sõltumatuks ja palus Saksa riigi valitsusel võtta Liivimaa Saksa riigi kaitse alla; *[[18. veebruar]]i keskpäeval 1918 lõppes [[Brest-Litovski rahuleping|vaherahu]] Saksa ja Vene vägede vahel ning sakslased alustasid pealetungi ka Eesti suunas *[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa Keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]s [[Virtsu]]s; *[[22. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed [[Valga]]sse *[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed Tartusse ja [[Pärnu]]sse; *[[25. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa väed Viljandisse ja Tallinna, 26. veebruaril Paidesse; *[[4. märts]]iks 1918 jõudsid Saksa Keisririigi väed Narva. [[Fail:Ostfront 1918.jpg|pisi|left|Rindejoon 1918. aastal]] == Lääne-Eesti saarte okupeerimine == Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared. [[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas Saksa vägede [[dessant]] [[Tagalaht|Tagalahes]]. Operatsiooni koodnimeks sai [[Operatsioon Albion|Albion]]. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse ([[Liepāja]]sse) umbes 25 000 meest, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit ning varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud Saksa okupatsioon. {{Vaata|Operatsioon Albion}} {{Vaata|Balti Hertsogiriik}} ==Ajutine Brest-Litovski vaherahu== 1917. aasta [[oktoobrirevolutsioon]]i järel soovisid Nõukogude Venemaa valitsevad bolševikud [[Lenin]]i juhtimisel teha [[separaatrahu]] Venemaa ja [[Keskriigid|Saksamaa]] vahel. Läbirääkimised algasid Saksamaa vägede poolt sõja käigus okupeeritud Brest-Litovskis [[ohvitseride kasiino]]s 19. novembril ([[vkj]]) [[1917]]. Pärast mitut vaherahu pikendamist jõuti lõpuks rahu sõlmimiseni, kuid sakslased andsid [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (venelaste läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud Väinamere saared (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. Vene delegatsiooni juht [[Lev Trotski]] teatas seepeale, et Venemaa lahkub läbirääkimistelt jätkamata sõda ja tegemata rahu. Selline avaldus jättis sakslastele vabad käed edasiseks tegutsemiseks. Vastavalt ultimaatumis määratud päevale läks [[18. veebruar]]il [[1918]] Saksa rinne idasuunas liikuma ja venelaste revolutsioonilisest korratusest haaratud väed taganesid. 18. veebruaril alustasid Saksa väed pealetungi ja vallutasid [[Pihkva]] ning [[Narva ajalugu#Narva esimeses maailmasõjas|Narva]]. Rinde keskosas Saksa 10. armee ja XLI armeekorpus tungis [[Smolensk]]i suunas ja rinde lõunaosas Saksa väed hõivasid 1. märtsiks Kiievi, okupeerides lühikese ajaga Ukraina, Valgevene ja seni hõivamata alad Baltimail. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2005-0159, Besetzung der Insel Oesel, Truppeneinschiffung.jpg|pisi|]] [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|pisi|]] == Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon == {{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}} [[20. veebruar]]il [[1918. aasta Eestis|1918]] maabusid Virtsus 68. armeekorpuse Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="7MvyS" /> 60. armeekorpus liikus [[Väina jõgi|Väina jõe]] joonelt põhja suunas (24. veebruaril vallutati Tartu), 6. armeekorpus Pihkva peale. [[21. veebruar]]i l918. aastal lähenesid Tallinnale esimesed Saksa eelväed ning 22. veebruaril andis [[Tsentrobalt]] üldise evakueerimiskorralduse kogu allesjäänud [[Balti laevastik#Balti laevastiku tegevus 1917–1920|Balti laevastik]]ule. {{vaata|Jääretk}} [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|left|Eesti okupeerimine Saksa okupatsioonivägede poolt 1918]] ===Punakaardi vastupanu=== [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele. 22. veebruaril suundusid punakaartlased raudteed mööda Riisiperesse, kus kohtasid esmakordselt Saksa regulaararmee võitlejaid ning taganesid lahinguta õhtu kella 9-ks Keilasse. Kui Saksa Keisririigi regulaarväed lähenesid Tallinnale, läks Tallinna [[punakaart]]laste salk (umbes 400 võitlejat) [[staabikapten]] [[Andrei Põld]]i juhtimisel tõkestama sakslaste edasitungi. [[23. veebruar]]il 1918 toimus [[Keila mõis]]a lähedal kokkupõrge punakaartlaste ja Saksa sõjaväeüksuste vahel ([[Keila lahing (1918)|Keila lahing]]). Punakaartlased olid sunnitud taanduma. Lahingus langes 45 punakaartlast, nende seas ka [[Alice Tisler]], E.Tiitsen, H.Telliskivi, K.Rundstück<ref>Leninliku komsomoli sünd. [[Karl Martinson|K. Martinson]]. Kalender 1968, lk 64</ref>. Veebruaris 1918 lahkus Tallinnast Helsingi kaudu koos [[Balti laevastiku Jääretk|Balti laevastik]]uga Petrogradi umbes 4000 eestlast. [[25. veebruar]]il jõudsid Saksa väed ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]]. Rakvere, Narva, Aseri, Jõhvi ja Petrogradi Tartu-Putilovi punakaardi salgad osutasid vastupanu ja seejärel taandusid [[Narva]] alla. 27. veebruaril osutasid Virumaa ja Narva punakaardi salgad vastupanu [[Sompa raudteejaam]]a juures, 12 vangilangenud punakaartlast toimetati Saksa vägede poolt Rakverre ning poodi seal. 28. veebruaril osutasid punakaardi salgad vastupanu [[Jõhvi]] lähedal, kust taandusid 1. märtsil ning 2. märtsil Vaivara ja [[Auvere raudteejaam]]a juures<ref>Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 58</ref> ning seejärel taandusid [[Narva]] alla, pidades 3. märtsil kaitselahingud. Saksa vägede survel taganesid Punakaardi salgad [[Jamburg]]i, kus neist moodustati esimesed [[Eesti kütiväed|Eesti kütivägede]] väeosad. ===Eesti rahvusväeosad=== Saksa kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]] andis [[28. veebruar]]il 1918 korralduse, mille põhjal [[Eesti rahvusväeosad]] võisid jätkata oma tegevust elanike julgeoleku, nende varanduse ja korra kaitseks. [[1. Eesti Diviis]]i Staap reorganiseeriti Eesti Sõjavägede Staabiks. [[1. märts]]ist 1918 määrati Eesti Sõjavägede ülemjuhatajaks kindralmajor [[Andres Larka]]. Staabiülemaks määrati alampolkovnik [[Nikolai Reek]], Kuid juba [[27. aprill]]il 1918 tühistas kindral Seckendorff oma esialgse loa ja andis käsu organisatsiooni likvideerimiseks. Vastavalt kindral von Seckendorffi käsule 20. märtsist 1918 määrati Eesti diviis likvideerimisele [[5. aprill]]ist 1918. aastast. Eesti sõjaväe laialisaatmist põhjendati [[Bresti rahuleping]]u tingimuste täitmisega, millega keelati Saksa vägede hõivatud territooriumil asutada relvastatud organisatsioone, mis varem olid kuulunud endise Vene armee koosseisu. 20. märtsil 1918 ilmus Saksa kindrali [[Adolf von Seckendorff]]i käsk Eesti sõjavägi likvideerida, mille käigus langes sakslaste kätte 12 500 püssi, 1,6 miljonit püssipadrunit, 69 kuulipildujat, 28 suurtükki ja muud varustust. Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta veebruarist novembrini. Seadusandlikku, kohtu- ja täidesaatvat riigivõimu [[Liivimaa]] ja [[Eestimaa]] hertsogiriikides peale [[Riia kubermang|Riia]] ja [[Saaremaa kubermang|Saaremaa]] keiserlike kubermangude teostas Saksa vägede ülemjuhataja<ref>[[Verwaltungsordnung für Liv- und Estland]], 28. mai 1918, § 1 ([[Verordnungsblatt für Liv- und Estland]], 1918, 24, 269, 7. juuni 1918): "Die gesetzgebende, richterliche und vollziehende Staatsgewalt in den Herzogtümern Livland und Estland mit Ausnahme der zu den Kaiserlichen Gouvernements Riga und Oesel gehörigen Gebiete wird vom Oberbefehlshaber ausgeübt."</ref>. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]]. Osa baltisakslaste plaanitava Balti Hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endisi [[Venemaa Keisririik|Vene Keisririigi]] sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Pärast [[Nikolai II]] troonist loobumist tundsid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkond end olevat õigustatud taastama kohalike hertsogiriikide sõltumatust ja ühinema [[Balti Hertsogiriik]]i. ===Okupatsioonivõimud=== [[File:Ostfront Livland 1918 Dragoner Regiment Nr. 17.jpg|pisi|Saksa okupatsiooniväed Baltimaades 1918]] Eesti ala kuulus [[Saksa keisririik|Saksa Keisririigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatus määras vana haldusjaotuse kohaselt Eesti ala valitsema: *[[Eestimaa]] piires [[68. kindralkomando]] ''(''Oberkommando 68'')'', kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]], staabiülem major Hermann Ritter von Pfistermeister, Tallinnas *[[Liivimaa]] piires (kaasa arvatud Lõuna-Eestis) [[60. kindralkomando]] ''(''Oberkommando 60'')'', kindralleitnant [[Günther von Pappritz]] ja hiljem kindralleitnant [[Ludwig von Estorf]], Tartus **Lääne-Eesti saartel – [[Keiserlik Saaremaa kubermang|Saaremaa]] [[sõjakuberner]]i kindralleitnant [[William Balck]]i juhtimisel. [[Pilt:OberOstMap.png|pisi|[[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] [[I maailmasõda|I maailmasõja]] aegne sõjaväelise valitsuse [[Ober Ost]] haldusala]] Võim okupeeritud idaaladel kuulus Saksa sõjaväelastele – Saksa relvajõudude ülemjuhatusele idas ([[Ober Ost|Ober-Ost]] kindralfeldmarssal [[Leopold, Baieri prints|Baieri prints Leopold]]i ja endistes [[Balti kubermangud]]es – [[8. armee (Saksa keisririik)|8. armee]] ülemjuhatusele Riias, jalaväekindral [[Hugo von Kathen]]i juhtimisel. 27. augustil 1918 loobus [[Nõukogude Venemaa]] [[Brest-Litovski rahuleping]]uga vormilisest suveräniteedist Eesti- ja Liivimaa üle ja Saksa okupatsioonivõimud hakkasid sõjaväelise haldusaparaadi kõrvale kujundama tsiviiladministratsiooni. Moodustati Baltimaade sõjaväeline valitsus (''Militärverwaltung im Baltenland''), keskusega Riias, mille eesotsas seisis riigipäevasaadik [[Alfred von Gossler]]. Põhja-Eesti koos saartega allutati Eestimaa provintsivalitsusele. Gossler ja talle allunud Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa provintsivalitsused (''Provinzialverwaltung'') said korraldusi osalt 8. armee ülemjuhatuselt. Eestimaa provintsivalitsus lõpetas tegevuse 11. novembril 1918 ja 13. novembril võeti Põhja-Eestimaa provintsiaalvalitsus okupatsioonivõimudelt üle. {{vaata|Eestimaa provintsivalitsus|Ober Ost}} Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkomandode käskkirjade alusel ohvitserist kreisipealik (''Kreishauptmann''). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ja sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (''Beirat''), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kui palju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (''Amtsbezirk''), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (''Amtsvorsteher''), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus. Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (''Ortsbezirk''). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (''Ortsvorsteher''), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale. === Saksa okupatsioonivõimude tegevus Eestis === ==== Tallinn ==== Pärast linna vallutamist ilmusid Saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid üle. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e. Venekeelsed tänava- ja linnaasutuste sildid vahetati kiirkorras eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta.<ref name="QPSNz" /> Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant [[Adolf von Seckendorff]], ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi. [[4. märts]]il [[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918. Märtsis 1918 külastas Tallinna ja Tartut Saksa idarinde ülemjuhataja [[Baieri kuningriik|Baieri]] prints [[Leopold, Baieri prints|Leopold]], kes juhtis ka Saksa okupatsioonivägesid Eestis 1917–1918. Märtsi lõpul külastas Tallinna [[Saksa keiser|Saksa keisri]] vend suuradmiral, Preisi prints [[Heinrich, Preisi prints|Albert Wilhelm Heinrich]] ja veidi hiljem Saksa keisri mereväeohvitserist poeg prints Albert. Juunis 1918 võeti kinni [[Konstantin Päts]] ja saadeti Leedusse vangilaagrisse, sama saatus tabas mitmeid teisigi Eesti juhtivaid tegelasi. ==== Tartu ==== [[Fail:Saksa vägede paraad Tartus 1918.jpg|pisi|Saksa vägede paraad Tartus [[Raatuse tänav]]al (1918)]] Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri kindral vabahärra [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ja uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, et see ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali. [[Tartu linnavolikogu]] esimees [[Lui Olesk]] ja veel 49 eestlast vangistati ja saadeti Riiga. ===Okupatsioonivõimude repressiivtegevus=== Oma tegevuses toetusid okupatsioonivõimud Eestis baltisakslastele, kelle huvides toimusid 1917. aastal ka arveteõiendamised [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite [[natsionaliseerimine]] ja maatameestele jaotamine. Selle tegevuse eest hukati: *[[1. märts]]il 1918 [[Orina mõis]]as, [[Järva-Jaani]] [[VSDT(b)P]] organisatsiooni esimees [[Jakob Pallok]]; *3. märtsil 1918 [[Paide]]s, Järvamaa Töörahva Nõukogu Täidesaatva Komitee esimees Jaan Järvekülg, komitee sekretär Johannes Raudsepp, [[Eesti punakaart|punakaartlased]] Johannes Allmann, Johannes Jätsa, Villem Koppelmann, Hans Nook, August Steinbok, Johannes Urb ja üks tundmatu;<ref name="WLsIk" /> *6. märtsil 1918 poodi Võrus üles maakonna täitevkomitee esimees ja Võru [[Sõja-Revolutsioonikomitee|Sõja-Revolutsioonilise Komitee]] esimees [[Friedrich Leegen]], [[revolutsiooniline tribunal|revolutsioonilise tribunali]] esimees [[Oskar Leegen]] ja kohaliku punakaardi üks juhte [[Kristjan Kalmus]]. Samal päeval lasti maha Arnold Seeder ja ning Oskar Turb;<ref name="XM68F" /> *[[Jõhvi]]s, [[Iisaku vald (Iisaku kihelkond)|Iisaku valla]] täitevkomitee esimees Paul-Eduard Peep; *samuti hukati inimesi Räpinas, Rakveres, Tapal.{{lisa viide}} Mittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustati vangilaagreid – näiteks [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el (novembris [[1918]] oli seal 300 kinnipeetavat) ja [[Pääsküla küla|Pääskülas]]. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] ministrite nõukogu esimees [[Konstantin Päts]] arreteeriti [[11. juuni]]l, vangistati ka kohtuminister [[Otto Strandman]], põllutöö- ja toitlusminister [[Jaan Raamot]] ja Päästekomitee liige [[Konstantin Konik]]. ===Balti Hertsogiriik=== Saksa vägede kaitse all asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad taastama euroopalikke hertsogiriike ja nende alusel looma ühendatud Balti Hertsogiriiki. 9. aprillil 1918 toimus [[Toompea loss]]is [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] initsiatiivil ja Saksa okupatsioonivõimude toetusel kokku kutsutud Eestimaa seisuslik maakogu (Landesversammlung). Sellele olid kutsutud ka valdade, linnade ja vaimulikkonna esindajad (51 liikmest oli eestlasi vaid 16 vallavanemat), kes pidid valima esindajad ühtse [[Balti Maapäev]]ale. Põranda all tegutsenud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] juht [[Konstantin Päts]] andis aga Eesti vallavanematele kaasa deklaratsiooni, mille [[Vana-Antsla]] vallavanem [[Peeter Koemets]] 10. aprillil Riias ka ette luges. Balti Ühendatud Maanõukogul valitud 11-liikmelisse eestseisusse kuulus Tallinna esindajana ka [[Tallinna linnapea|Tallinna ülembürgermeister]] [[Erhard Arnold Julius Dehio]]. [[12. aprill]]il [[1918]] kuulutas [[Balti Maanõukogu]] (Vereinigte Landesrat für Livland, Estland, Ösel und Riga) Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad välja [[Balti Hertsogiriik|Balti Hertsogiriigi]]. {{Vaata|Balti Hertsogiriik}} ==Brest-Litovski vaherahu== [[Pilt:Map Treaty of Brest-Litovsk-en.jpg|pisi|left|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] Brest-Litovski vaherahu sõlmimise ajal 1918. aastal]] Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal. Brest-Litovski 3. märtsi rahulepingu Artikkel VI kohaselt "Eesti- ja Liivimaa puhastatakse samuti kohe vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eestimaa idapiiriks saab üldjuhul Narva jõgi, Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle Peipsi ja Pihkva järve, selle edelanurgast, sealt üle Lubani järve, Lievenhofi ja Lääne-Dvina suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politseivõimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik julgeolek. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestimaalaste ja liivimaalaste ohutu tagasipöördumise." Rahulepingu alusel vabastati Venemaalt, sinna küüditatud baltisakslased ja eesti rahvuslased, sh parun [[Schilling]] — [[Särevere mõis|Särevere]]st, parun [[Arvid Claus Botho von Hoyningen-Huene|Arved]] [[Hoyningen-Huene]], õpet. [[Johannes Theodor Willberg|Joh. Wilberg]] — [[Ambla Maarja kogudus|Ambla]]st, Karl Feldmann — Tallinnast, Arved [[Knüpffer|Knüpfer]], [[Nikolai Riesenkampff]]-(poeg) — Tallinnast, Eduard Reisberg — [[Püssi]]st, Harald Walter — [[Lüganuse Ristija Johannese kogudus|Lüganuse]] [[Carl Ferdinand Sigismund Walther|õpetaja]] poeg, Kurt Hunnius ja Woldemar [[Hunnius]] — Läänemaalt [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]]st, Ernst von [[Lilienfeld|Lilienfeldt]], parun [[Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg|Georg von Traubenberg]], parun [[Eduard von Dellingshausen]] — [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]], [[Eduard Hasselblatt (advokaat)|Eduard Hasselblatt]], Karl Walden — [[Püssi mõis|Püssi]] valitseja, krahv [[Nikolai Hans Heinrich von Tiesenhausen|Hans Tiesenhausen]] — [[Seli mõis|Seli]]st, [[Andreas von Antropoff]] [[Üksnurme mõis|Üksnurme]]st, Hans von Schulmann — rüütelkonna sekretär, [[von zur Mühlen]] — [[Tallinna Niguliste kogudus|Niguliste]] õpetaja, Herbert Klöppel, prl. Bergfeld — Haapsalust, Jakob Reitel — [[Paunküla mõis|Paunküla]] valitseja, Ruben Õöpik — Paidest, [[Gustav Kütt]] — Rakvere linna miilitsaülem, Oskar Jakoby. end. postiametnik, Tallinnast, Michael Wenda — raudteeametnik, Tallinnast, August Senno — [[Risti raudteejaam|Risti jaama]]ülem, [[Mart Martinson]] — Viljandi linna miilitsaülem, [[Eduard Birkenberg]] — [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue valla]]vanem, Gustav Seen — Viljandi notar, [[Andreas Loorits]] — [[Viljandi maavalitsus|Viljandi maakonnavalitsus]]e liige, Hans Johani — Viljandi maakonna agronoom, Dr. [[Mats Nõges]] — [[Viljandi linnapea]] ja Viljandi maakonnavalitsuse liige, Johann Animägi — üliõpilane Viljandist, [[Karl August Baars|Karl Baars]] — Viljandi advokaat, August Pitka — kapteni poeg Tallinnast, [[Leo Sepp]] — Viljandi maakonnavalitsus esimees, Johann Milder — kirjakandja Ristilt, [[Aleksander Tõnisson]] — polkovnik, [[Johannes Poopuu]] — [[staabikapten]], [[Gustav Jonson]] — Viljandi Eesti ratsaväe ohvitser, Jakob Sõnajalg — [[Järva maavalitsus|Järva maakonnavalitsus]]e sekretär, August Hansschmidt — notari abiline Pärnust, August Klem — kapten Pärnust, Paul Erna ja Arved Leiberg — Rakvere gümnaasiumi õpilased, Paul Paios ja Egon Eldring — Rakverest, [[Julius Ellandi|Julius Eilandt]] ja [[Roman Laas]] — Eesti sõjaväelased, [[Jaan Kapsta]] — kaupmees ja seltskonnategelane Narvast, Arnold Müürisepp, Karl Hindus, Heinrich Wetter, Rudolf Saar, Paul Lutzoff, Jaan Leppik, Otto Aal, Gustaw Muuk, Joosep Rosin ja Aleksander Karol — Eesti polkude soldatid, Ewald Pihlakas — Tallinna tööline, Nikolai Suhow — end. Tallinna salapolitsei ülem, Oskar Lund, Nikolai Fedin, August Koikan, Karl Rimm, Karl Kihulane, Jaan Naris, Aleksander Juris, Karl Anderson, Karla Lääts, Hindrik Ermann, Karl Luik — Narvast, Karla Silberg, Richard Schwalbe, August Lochmann, Aleksander Wisnapuu, Johannes Wider, Anton Schek, Gustaw Norman, Woldemar Klossen, Waabu Weraks, Peeter Lõhmus, J. Dering<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1918/03/30/9 Kodumaale tagasi jõudnud pantwangid.], Postimees (1886-1944), nr. 26, 30. märts 1918</ref>. == Saksa okupatsiooni lõpp Eestis == Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] tunnustamine ''[[de facto]]'' [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]] poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. 7. novembrist peale olid eestlased Tallinnas leivanormide vähendamise tõttu hakanud meeleavaldamiseks kogunema. Mitmed vabrikud sh [[Dvigatel]], [[AS Franz Krull|Krull]], [[Lutheri vabrik|Luther]], [[Mayeri vabrik|Mayer]], [[Noblessneri laevatehas|Noblessner]], [[Balti Puuvillavabrik|Balti manufaktuur]], [[Tallinna Sadamatehased]], [[tallinna tselluloosivabrik]] pandi seisma. 8. novembril koostati [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|sotsiaaldemokraatide]] [[Karl Ast]]i, [[Aleksander Oinas]]e, [[Otto Sternbeck]]i, [[Aleksander Tulp]]i juhtimisel üleskutse, milles nõuti toiduainete väljaveo lõpetamist, Saksa vägede lahkumist ja võimu üleandmist demokraatlikult valitud omavalitsusasutustele. 9. novembril kogunesid töölisesindajad Valvaja seltsimajja ja koostati kirjalik pöördumine, mis sisaldas lisaks toitlusolukorra parandamise soovile ka poliitilisi nõudmisi. Muuhulgas nõuti Saksa vägede lahkumist, võimu loovutamist Eesti asutustele ([[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|maanõukogu]] ning maakondade, linnade ja valdade esinduskogud), kodanikuõiguste taastamist, poliitiliste vangide vabastamist, [[Balti maanõukogu]] laialisaatmist, 8-tunnise tööpäeva sisseseadmist ning ka toiduainete väljaveo keelustamist. Tööliste 13-liikmeline delegatsioon delegatsioon käis Eestimaa sõjakubernerile [[Adolf von Seckendorff]]ile nõudmisi esitamas. Eestlased esitasid 7-punktilise nõudmiste loetelu: tagada streigi- ja sõnavabadus, sh õigus esitada poliitilisi nõudmisi; loovutada võim Eesti maanõukogule ja valitsusele; keelata Saksa vägede sekkumine Eesti asjadesse ja viia väed võimalikult kiiresti välja; mitte tunnustada Baltimaade ühendatud maanõukogu, mis esindab üksnes balti aadlit; vabastada kõik poliitvangid; kutsuda uuesti kokku Eesti sõjavägi; anda luba rahvakoosolekute pidamiseks. 9. novembril jõudsid ka Saksa [[Novembrirevolutsioon]]i sündmused Eestisse ja Saksa sõjalaevadele heisati punased lipud. Tallinna asus vaid üks [[Kriegsmarine|Saksa mereväe]] mereväekompanii (Marinekompagnie), [[Kergeristleja|kergeristleja]] Stralsund ja miinipanija Nautilus. 10. novembril toimunud koosolekul moodustati Tallinna garnisoni Saksa soldatite nõukogu, mis tegutses [[Toompea loss]]is ja ilma tema kaasallkirjata ei kehtinud ükski kindralkomando korraldus. 10. novembril nõustus Seckendorff endise [[Eestimaa kubermangukomissar]]i [[Jaan Poska]]ga kohtuma, et olukorda lahendada. 11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad [[Riia]]s kõrgema poliitilise võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid Saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti Vabariiki ''de facto'' kuni rahukonverentsini. [[11. november]] [[1918]] alustas [[Tallinn]]as tööd Eesti Ajutine Valitsus, mille esimesele istungile kogunes valitsus koosseisus [[Jaan Poska]], [[Ferdinand Peterson]], [[Jaan Raamot]] ja [[Juhan Kukk]]. 12. november 1918 täpsustasid Ajutise Valitsuse ja [[Maanõukogu]] Vanematenõukogu ühisistungil Ajutise valitsuse koosseis ja jagati ministriportfellid. 13. novembril võtsid [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise valitsuse]] volinikud [[Jüri Jaakson]] ja [[Peeter Põld]] üle Tallinnas, parun [[Tolli maja]]s ([[Toompuiestee]] 3) tegutsenud [[Eestimaa provintsivalitsus]]e. Provintsivalitsusest olid kohal vaid kaks Saksa poole esindajat – [[Eestimaa maapealik]] (''Landeshauptmann'') rittmeister von Zahn ja [[Eestimaa maadirektor]] (''Landesdirektor'') vabahärra [[Robert Karl Fürchtegott von Zedlitz und Neukirch]]. Mõlemad pooled allkirjastasid dokumendi, milles konstateeriti, et Eestimaa valitsemine on läinud provintsivalitsuselt [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutisele valitsuse]]le. Lõuna-Eesti, [[Liivimaa]]halduskeskuses Riias okupatsioonivõimud keeldusid veel võimu üle andmast. Lõuna-Eesti küsimust sai hakata lahendama pärast seda, kui Saksa valitsus määras 14. novembril ametisse Baltimaade peavoliniku, kelleks sai Saksa Riigipäeva liige [[August Winnig]]. Läbirääkimised Riias, kus [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutist valitsust]] esindasid [[Johan Jans]], [[Ferdinand Petersen|Ferdinand Peterson]], [[Konstantin Konik]], [[Ado Birk]], [[Jaan Kriisa]] ja [[Voldemar Puhk]], kestsid 16.-19. novembrini. 18. novembriks oli Baltimaade peavolinik A. Winnig valmis tingimisi Eesti Ajutist Valitsust tunnustama ja lepingu järgi pidi võim Eesti etnilistes piirdes minema hiljemalt 21. novembriks Eesti Ajutise Valitsuse kätte. 12. novembril rajati Tallinnas ja 13. novembril Tartus Saksa sõjaväelaste [[nõukogu]]d, mis hakkasid Saksa okupatsioonivõimudest erinevat poliitikat ajama, neis domineerisid parempoolsed sotsiaaldemokraadid. Tallinna nõukogu koosnes 35 mehest ja jagunes kaheks: mereväelaste nõukogu ja maaväelaste nõukogu. Nõukogu, mille määrused olid sõduritele käskudeks, otsustas kohalikku valitsust tunnustada ja selle tegevusse mitte sekkuda. Nõukogu peamiseks sihiks sai demobilisatsioon ja Eestist lahkumine. Tartu nõukogu koosnes 50 inimesest ja Tartu nõukogu teatas ka, et on üheskoos kindralkomandoga kõrgema sõjaväelise võimu esindaja, ei kavatse sekkuda poliitilisse ellu ning hoolitseb kuni lahkumiseni maa julgeoleku eest. [[Konstantin Päts]] ja [[Aleksander Saar]] vabastati [[Albertyn]]i interneeritute laagrist 17. novembril ning [[August Peet]] Dünamünde ([[Daugavgrīva]]) vanglast kas 18. või 19. novembril 1918. aastal. Saksa väed hakkasid taganema [[Narva]]st [[28. november|28. novembril]], Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning [[29. november|29. novembril]] kuulutati Narvas välja [[Eesti Töörahva Kommuun]]. Baltikumi idast tungida ähvardava [[Nõukogude Venemaa]] [[Punaarmee]] peatamiseks, Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida. == Muu == [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] esimeses lahingus – [[Narva lahing (1918)|Narva lahingus]] – sõdisid üheskoos Saksa okupatsiooniväed ja Eesti vabatahtlikud rahvaväelased. Seal said Vabadussõjas oma esimesed autasud – Saksa II klassi [[Raudrist]]id – ka mõned eestlased. == Vaata ka == * [[Eesti Esimeses maailmasõjas]] *[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)]] *[[Saksa okupatsioon]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="7MvyS">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2008-08-30 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="QPSNz">{{Netiviide |url=http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 |pealkiri=Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll |vaadatud=2009-04-08 |arhiivimisaeg=2014-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140727135920/http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="WLsIk">[[Tiiu Saarist]], [[Evald Tõnisson]]. "Paide rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised". // Kaitstavad mälestised. Tallinn 1986. Lk 74–76</ref> <ref name="XM68F">[[Vaino Kenk]], [[Elmo Ploom]]. "Võru rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn 1972. Lk 11</ref> }} == Välislingid == *[https://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/8221524b-0f46-407f-953f-5bfe0eec93f1/eesti-lugu-must-suvi-saksa-okupatsioon-1 Saksa okupatsioonist] [[Vikerraadio]] saates "[[Eesti lugu]]" {{commonskat|Estonia in World War I|Eesti Esimeses maailmasõjas}} {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}} {{lõpp}} [[Kategooria:Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)| ]] nas60q6a9fv45q8xk3wqnq1rbnaumjx 3 139367 6175208 6091150 2022-08-08T07:06:01Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> ==Vigane skript?== Tere! Olen märganud, et väga paljudes kohtades, kus oled enda tehtud muudatuste kokkuvõttesse kirjutanud "Korrastasin skripti abil viiteid", on skripti kasutamise tagajärjel ära kadunud viidete lõpupunktid. Miks nii? Viite (eriti just bibliokirje) lõpus oleva punktiga tavaliselt kinnitatakse, et viide on terviklik. Lõpupunkti kasutus on näha ka kõikides viitenäidetes Maire Raadiku keelenõuannete teoses [https://keeleabi.eki.ee/pdf/vaikesed_tarbetekstid2.pdf "Väikesed tarbetekstid"], vt ptk "Viitamine", alates lk 132. Pakun, et nüüd tuleks teha uus skript, mis paneb puuduva lõpupunktita viidete lõppu uuesti punkti, ja kõik eelmise skriptiga kaotatud lõpupunktid tagasi panna. Ja tänan ette, kui oled kõik need vead parandanud! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. aprill 2022, kell 18:56 (EEST) :[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]: palun lisa mõni näide, kus skript on punktid ära kustutanud. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 23. aprill 2022, kell 22:08 (EEST) :: Tänan, et küsisid. Ilmselt olin ülekohtune, kui eeldasin, et "skripti abil korrastatud viited" peaksid olema ka lõpupunkti mõttes korrastatud. Vabandust! Aga äkki sa skriptiasjatundjana saaksid siiski teha viidetesse lõpupunkti panemise skripti ja seda masskäitada? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. aprill 2022, kell 22:29 (EEST) ::: Antud skripti ma küll kasutasin viidete korrastamisel, kuid ma ei ole pädev seda muutma. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 24. aprill 2022, kell 12:57 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:06 (EEST) d2066olmjj96yhqwfwazjdezrxf472s 0 139998 6175364 6161634 2022-08-08T10:26:47Z 2001:7D0:87C8:4900:9580:DEF2:BF9D:C72D Viite kuupäeva viga wikitext text/x-wiki {{Raamatu info | pealkiri = 1984 | orig_tiitel = Nineteen Eighty-Four | tõlge = [[Elias Treeman]] {{väiksem|(1990)}} | kaane_pilt = | alltekst = | autor = [[George Orwell]] | kaane_kujun = [[Jüri Kaarma]] | riik = {{PLipp|Suurbritannia|Suurbritannia}} | keel = [[inglise keel|Inglise]] | žanr = [[satiir|Satiiriline]] [[romaan]] | kirjastaja = Secker & Warburg | ee_kirjastaja = [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] | avaldatud = 1949 | ee_avaldatud = 1990 | lehekülgi = 217 }} „'''1984'''“ on [[1949]]. aastal [[8. juuni]]l [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Dorian Lynskey|pealkiri=The Ministry of Truth|aasta=2019|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=9}}</ref> ilmunud [[George Orwell|George Orwelli]] [[Düstoopia|düstoopiline]] [[romaan]] [[Totalitaarne riik|totalitaarsest]] tulevikuriigist. Romaan oli mõeldud hoiatama totalitarismiga kaasnevate ohtude eest.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Lowne, Cathy|url=https://www.britannica.com/topic/Nineteen-Eighty-four|pealkiri=Nineteen Eighty-four|väljaanne=Encyclopedia Britannica|aeg=12. mai 2020|vaadatud=15.03.2022}}</ref> „1984“ on viimane Orwelli kirjutatud [[raamat]]. [[Eesti keel|Eesti keeles]] ilmus see [[1990]]. aastal [[Elias Treeman|Elias Treemani]] ([[Tõnis Arro]], [[Tiit Kusnets|Tiit Kusnetsi]] ja [[Rünno Vissak|Rünno Vissaku]] kollektiivne [[pseudonüüm]]) ja [[2002]]. aastal koos „[[Loomade farm]]iga“ samas [[Tõlge|tõlkes]] [[Autor|autorite]] nimede all. Prantsuse ajaleht [[Le Monde]] valis selle [[1999]]. aastal [[Sajandid|sajandi]] saja parima raamatu hulka. == Sisukokkuvõte == Romaani tegevus toimub kaugel kujuteldavas [[Tulevik|tulevikus]], mil maailmas on alles vaid kolm omavahel pidevalt [[Sõda|sõjas]] olevat [[Totalitaarne riik|totalitaarset riiki]]<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Woodcock, George|url=https://www.britannica.com/biography/George-Orwell|pealkiri=George Orwell|väljaanne=Encyclopedia Britannica|aeg=17. jaanuar 2022|vaadatud=15.03.2022}}</ref>. Nendeks kolmeks riigiks on Okeaania, Euraasia ja Ida-Aasia<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=George Orwell|pealkiri=Nineteen Eighty-Four|aasta=1949|koht=London|kirjastus=Secker & Warburg|lehekülg=2}}</ref>. Raamatu peategelane on [[Winston Smith]], kes elab peale [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] toimunud [[Tuumasõda|tuumasõjast]] laastatud Okeaanias<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref name=":2" />. Okeaaniat juhib Partei, kes kontrollib kõike ja korraldab elanikkonnale [[ajupesu]], et nad kuulaksid mõtlematult Partei juhti Suurt Venda<ref name=":0" />. Okeaania võim on jaotatud nelja ministeeriumi vahel, milleks on [[Armastuseministeerium]], Rahuministeerium, [[Külluseministeerium]] ja [[Tõeministeerium]], kus töötab ka Winston<ref name=":2" />. Winston tahab endale paremat elu ja soovib teada saada [[tõde]], kuna ta teab, et talle valetatakse. Tõde otsides hakkab Winston salaja Partei vastu mässama, kuna talle ei meeldi pidev [[tõe moonutamine]] ja [[Ajalugu|ajaloo]] ümberkirjutamine<ref name=":1" /> eesmärgil, et kõik allikad vastaksid Partei väidetele. Tõeministeeriumis kohtab Winston Juliat, kes osutub ka Parteivastaseks ning nad asuvad koos vastupanule<ref name=":0" /><ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=George Orwell|pealkiri=Nineteen Eighty-Four|aasta=1949|koht=London|kirjastus=Secker & Warburg}}</ref>. Winstonil ja Julial tekib armusuhe ja selleks, et kohtuda, rendivad nad endale [[Proletariaat|proletariaatide]] naabruskonnas toa<ref name=":0" /><ref>{{Raamatuviide|autor=George Orwell|pealkiri=Nineteen Eighty-Four|aasta=1949|koht=London|kirjastus=Secker & Warburg|lehekülg=49}}</ref>. Winston viib Julia kohtuma O’Brieniga. Winston arvas, et ka O’Brien on Parteivastane, kuid O’Brien osutub Partei [[Spioon|spiooniks]]. O’Brieni roll oli mängida sisepartei ametnikku, kes on salaja [[Dissident|teisitimõtlejate rühma]] ehk Vennaskonna liige. O’Brien pidi tuvastama „[[Mõtteroimar|mõtteroimareid]]”, et [[Mõttepolitsei]] saaks nad eemaldada.<ref name=":0" /> Nii püüab Mõttepolitsei lõpuks kinni ka Winstoni ja Julia ning nad saadetakse Armastuseministeeriumisse, et neid [[Vangistus|vangistada]], [[Piinamine|piinata]] ja [[Ümberkasvatus|ümber kasvatada]]<ref name=":0" /><ref name=":1" />. Winston ja Julia vangistatakse, et hävitada igasugune iseseisev mõtlemine ja muuta nad alluvateks, Suurt Venda armastavateks kodanikeks<ref name=":1" /><ref name=":3" />. Winston suudab pikalt Partei ajupesule vastu olla, kuid ta murdub, kui ta viiakse [[Tuba 101|Tuppa 101]], kus ta seisab silmitsi oma suurima hirmu, rottidega<ref name=":0" /><ref name=":3" />. Ta karjub paaniliselt, et seda kõike tehtaks Juliale, mitte temale<ref>{{Raamatuviide|autor=George Orwell|pealkiri=Nineteen Eighty-Four|aasta=1949|koht=London|kirjastus=Secker & Warburg|lehekülg=138}}</ref>. Julia oli ainus isik, keda ta ei olnud veel reetnud ning tema reetmine tähendas, et Partei oli suutnud ta murda. Peale seda lastakse Winston vabaks, kuid ta ei ole enam Juliast huvitatud.<ref name=":3" /> Ta teab, et ta sureb, kuid see ei loe, sest ta armastab Suurt Venda<ref name=":0" /> == Autorist == George Orwell, [[Sünninimi|sünninimega]] [[George Orwell|Eric Arthur Blair]], sündis [[25. juuni|25. juunil]] [[1903|1903.]] aastal [[India|Indias]]. Järgneval aastal viis ema ta Ühendkuningriiki, kus ta üles kasvas.<ref>{{Raamatuviide|autor=Dorian Lynskey|pealkiri=The Ministry of Truth|aasta=2019|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=18}}</ref> Ta oli inglise [[kirjanik]], kes kirjutas romaane, [[Essee|esseesid]] ja [[Arvustus|arvustusi]]<ref name=":1" /> Tema esimene raamat avaldati [[1933]]. aastal ning sellega sündis ka pseudonüüm George Orwell<ref>{{Raamatuviide|autor=Dorian Lynskey|pealkiri=The Ministry of Truth|aasta=2019|koht=London|kirjastus=Secker & Warburg|lehekülg=20}}</ref>. Kõige rohkem tuntakse Orwelli tema romaanide „Loomade farm“ ja „1984“ järgi. „Loomade farmi“ käsitleti kui Orwelli parimat teost, kuni ilmus „1984“.<ref name=":1" /> „1984“ oli viimane teos, mille Orwell kirjutas, ning selle kirjutamiseks kogus ta terve elu ideid. See oli aastatepikkuse lugemise, kirjutamise ning mõtlemise tulemus.<ref>{{Raamatuviide|autor=Dorian Lynskey|pealkiri=The Ministry of Truth|aasta=2019|koht=New York|kirjastus=Doubleday|lehekülg=11}}</ref> „1984“ kirjutamisest mõtles Orwell juba 1944. aastal, kui ta puutus kokku [[Jossif Stalin|Stalini]] ja [[Adolf Hitler|Hitleri]] valitsemisega<ref>{{Netiviide|autor=Kakutani, Michiko|url=https://www.nytimes.com/2017/01/26/books/why-1984-is-a-2017-must-read.html|pealkiri=Why ‘1984’ Is a 2017 Must-Read|väljaanne=The New York Times|vaadatud=15.03.2022}}</ref>. Romaani viimaseid lehekülgi kirjutas Orwell [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]] käes vaeveldes ning ta suri [[1950]]. aastal, aasta peale oma teose lõpetamist<ref name=":1" />. == Tegelased == '''Winston Smith''' – Winston Smith on romaani [[peategelane]]<ref name=":1" />. Ta töötab Tõeministeeriumis, kus tema töö on igasuguste dokumentide vastavusse viimine Partei soovidega<ref name=":0" />. Vilets toit ja kehvad elutingimused on Winstoni tervise rikkunud, kuigi ta on ainult 39-aastane. Tal on parema jala pahkluu kohal [[Veenilaiendid|veenilaiendi]] [[haavand]], mis ei parane. Winston on mõtlik ja uudishimulik ja tahab teada, kuidas ja miks Partei Okeaanias kontrolli saavutas. Ta ei allu Parteile pimesi ning ei võta nende öeldut tõena, kuna ta teab, et Partei saab enda soovi kohaselt [[Minevik|minevikku]] lihtsalt muuta. Ta ei ole isegi selles kindel, kas ta elab [[1984]]. aastas või mitte. Winston mäletab, et tal oli kunagi pere ning nad ei olnud alati sellise järelevalve all. Ta hakkab päevikut kirjutama ning vannub, et kaitseb ning räägib ainult tõde.<ref name=":3" /> '''Julia''' – Julia on Winstoni kaaslane ja parteivastane. Julia on 26-aastane ning ei mäleta seetõttu Parteieelsest ajast mitte midagi. Tema arvates on kõik alati Partei kontrolli all olnud ja ta ei arva, et Partei vastu mässamisest abi oleks. Julia töötab ka Tõeministeeriumis, on [[Noorte Antiseksuaalsuse Liit|Noorte Antiseksuaalse Liidu]] liige ning [[Kogukond|kogukonnas]] väga aktiivne. Ta aitab alati üritusi korraldada ja näitab [[Vihkamise minutid|vihkamise minutitel]] suurt [[Entusiasm|entusiasmi]]. Tegelikkuses vihkab ka tema Parteid, kuid mängib oma osa, et Mõttepolitsei teda ei kahtlustaks. Julia [[Armastus|armastab]] Winstonit ning loob temaga kontakti, et nad saaksid koos aega veeta.<ref name=":3" /> '''O’Brien''' – O’Brien on sisepartei liige, kes võtab Winstoniga ühendust ja mängib, et ta on Vennaskonna liige. Ka O’Brien töötab Tõeministeeriumis, aga mingil võõral töökohal, millest Winstonil ei ole mingit ettekujutust. Tegelikkuses on O’Brien aga Mõttepolitsei spioon, kelle ülesanne on „mõtteroimareid" kinni püüda. O’Brien on Winstoni jälil olnud juba aastaid ning lihtsalt oma hetke oodanud. O’Brien vastutab Winstoni piinamise ja ümberõpetamise eest.<ref name=":3" /> == Tähtsad sümbolid == '''Suur Vend''' – Suur Vend on Partei juht ning Okeaania [[diktaator]]. Keegi ei ole kunagi Suurt Venda näinud, kuid terve linn on täis plakateid Suurest Vennast<ref name=":4">{{Netiviide|autor=Britannica, The Editors of Encyclopaedia|url=https://www.britannica.com/topic/Big-Brother-fictional-character|pealkiri=Big Brother|väljaanne=Encyclopedia Britannica|vaadatud=15.03.2022|aeg=23. november 2016}}</ref>. Lisaks suurtele plakatitele tema näost oli iga plakati peal kirjas „SUUR VEND VALVAB SIND”<ref name=":3" />. Suur Vend jälgib kõiki kõikjal ja alati ekraanide, Mõttepolitsei ja spioonide abil<ref name=":4" />. Okeaania ühiskonda iseloomustavad [[Psühholoogiline manipulatsioon|manipulatsioon]], [[tõe moondamine]], [[propaganda]] ning [[Privaatsus|privaatsuse]] puudumine<ref name=":3" />. Tänapäeval kasutatakse väljendit Suur Vend, et viidata kellelegi, kes [[Kuritarvitamine|kuritarvitab]] oma [[Poliitika|poliitilist]] positsiooni<ref name=":1" />. '''Kaksisoim''' – Eesti keeles esineb väljend kaksisoim ka kui [[topeltmõtlemine]] ning see on usk kahte [[Vastuolulisus|vastuolulisse]] ideesse samal ajal. Partei loosungid „SÕDA ON RAHU”, „[[Vabadus|VABADUS]] ON [[Orjus|ORJUS]]” ja „[[Teadmatus|TEADMATUS]] ON [[Jõud|JÕUD]]” kirjeldavad topeltmõtlemist väga hästi. Partei sisendab kodanikele neid loosungeid ja inimesed võtavad need omaks aru saamata, et midagi on valesti. Inimeste mõtetes ei ole [[Konflikt|konflikti]], kuigi sõnade mõtted on omavahel konfliktis.<ref name=":3" /> '''Uuskeel''' – [[Uuskeel]] on Partei loodud propagandistlik [[keel]]. Selle eesmärk on [[Piiramine|piirata]] mõtlemist,  et inimesed ei saaks mõelda Parteivastaseid mõtteid, kuna sõnu nende mõtete jaoks ei eksisteeri.<ref name=":3" /><ref name=":5">{{Netiviide|autor=Britannica, The Editors of Encyclopaedia|url=https://www.britannica.com/art/newspeak|pealkiri=newspeak|väljaanne=Encyclopedia Britannica|vaadatud=15.03.2022|aeg=20. oktoober 2016}}</ref> Keelest kustutatakse kindlad sõnad, asendatakse teiste sõnadega, kõiki sõnu saab kasutada [[Tegusõna|tegusõnade]], [[Nimisõna|nimisõnade]], [[Omadussõna|omadussõnade]] ja [[Määrsõna|määrsõnadena]]<ref name=":5" /> '''Mõtteroim''' – Romaanis on [[mõtteroim]] mõelda selliseid mõtteid, mis on Parteivastased, ei vasta partei [[Ideoloogia|ideoloogiale]], [[Riigikord|riigikorrale]] või väljendavad millegi suhtes vastuolu või kahtlust. Mõtteroimareid jahib Mõttepolitsei, kes võib olla ükskõik kus. Isegi kerge näoilme muutus võib inimese reeta ning kõigile ta mõtted paljastada.<ref name=":3" /> == Välislingid == *[[Kalle Kurg]].""1984". Maailma vaevane helin."(Helilooja [[Mihkel Kerem| Mihkel Kerem]]i nii kuulatavast kui ka vaadatavast multidimensioonilisest teosest George Orwelli romaani "1984" motiividel.) – Teater. Muusika. Kino 4, 2020. [https://www.temuki.ee/archives/4728] ==Vaata ka== *[[Uuskeel]] {{Vikitsitaat|1984}} == Viited == <references /> [[Kategooria:George Orwelli teosed]] [[Kategooria:Inglise romaanid]] [[Kategooria:1949. aasta kirjandusteosed]] nht3x85af2c5vdqst90dcxcpaimz75f 0 142529 6174983 5810516 2022-08-07T16:02:42Z 217.159.160.188 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}}{{viita}} '''Vägivald''' on teadlik ja sihilik kannatuste esilekutsumine. See on jõu kasutamine füüsilise või vaimse vigastuse tekitamise eesmärgil ja vastu vägivalla ohvri tahtmist. Vägivald isiku elu ja isiku suhtes on igasugune [[mõrv]], [[sandistamine]], julm kohtlemine ja [[piinamine]], samuti häbistav ja alandav kohtlemine. [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i määratluse järgi on vägivald tahtlik füüsilise jõu või võimu kasutamine kas iseenda, teise isiku, grupi või kogukonna vastu, mille tulemusena tekitatakse või mis suure tõenäosusega tekitab vigastuse, surma, psühholoogilise kahju või taandarengu. Vägivallaks loetakse ka jõu kasutamisega ähvardamine.<ref name="WHO 2002"/> ==Vaata ka== *[[isikuvastased vägivallateod]] *[[märter]] *[[repressioon]] *[[vaimne vägivald]] *[[vägivallatus]] *[[vägivalla propaganda]] *[[võitlus]] *[[usuline vägivald]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="WHO 2002">[https://www.who.int/violence_injury_prevention/violence/world_report/en/ World report on violence and health], WHO, 2002</ref> }} ==Kirjandus== *[[Gustav Ichheiser]]. Fear of Violence and Fear of Fraud: With Some Remarks on the Social Psychology of Antisemitism. – ''Sociometry'', 1944, 7(4), lk 376-383. Vt [[Gustav Ichheiser#Vägivallahirm ja pettusehirm: mõnede märkustega antisemitismi sotsiaalpsühholoogia kohta]]. == Välislingid == {{commonscat|Violence}} {{vikitsitaadid}} *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12999083 Karistusseadustik] *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27547 Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuut] *[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12988645 Politseiseadus] [[Kategooria:Kuritegevus]] [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Vägivald| ]] [[Kategooria:Inimese käitumine]] 1d0l7c94sowa9nm3ri4r8secamfd5nc 0 145255 6175096 5995710 2022-08-07T20:12:04Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{sündinud septembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[19. september|19. septembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1754]] – [[Louis Claude Richard]], prantsuse botaanik *[[1881]] – [[Johannes Sakeus]], eesti tehnikateadlane *[[1894]] – [[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane * 1894 – [[Aleksander Arder]], eesti laulja (bariton) ja laulupedagoog *[[1897]] – [[Viktoria Aavakivi]], eesti raamatukogutöötaja *[[1902]] – [[James Henry Van Alen]], USA ühiskonnategelane * 1902 – [[Eduard Poom]], eesti majandusteadlane *[[1903]] – [[Albert Vilms]], eesti advokaat ja Viljandi linnapea *[[1904]] – [[Karen Aabye]], taani kirjanik ja ajakirjanik *[[1905]] – [[Giuseppe Cavanna]], Itaalia jalgpallur, väravavaht *[[1908]] – [[Mika Waltari]], soome kirjanik ja tõlkija *[[1911]] – [[William Golding]], inglise kirjanik * 1911 – [[Allan Pettersson]], rootsi helilooja *[[1916]] – [[Heldur Vatsel]], eesti operetihelilooja *[[1920]] – [[Karen Hatšaturjan]], Armeenia päritolu Nõukogude ja Vene helilooja *[[1922]] – [[Emil Zátopek]], Tšehhi kergejõustiklane * 1922 – [[Dana Zátopková]], Tšehhi odaviskaja *[[1926]] – [[Kaljo Ilus]], eesti ajakirjanik * 1926 – [[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik *[[1927]] – [[Mart Uudla]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht *[[1928]] – [[Adam West]], USA näitleja *[[1929]] – [[Maie Raukas]], eesti keemik *[[1930]] – [[Uno Soomere]], eesti helilooja, muusikapedagoog ja pianist * 1930 – [[Muhal Richard Abrams]], Ameerika Ühendriikide helilooja *[[1931]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane * 1931 – [[Márta Mészáros]], Ungari filmirežissöör *[[1933]] – [[Tatjana Nikolajeva]], vene lingvist ja semiootik * 1933 – [[David McCallum]], šoti päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1934]] – [[Brian Epstein]], biitlite mänedžer *[[1936]] – [[Alfred Adolf Oerter]], USA kergejõustiklane *[[1937]] – [[Boriss Oništšenko]], ukraina viievõistleja *[[1939]] – [[Dainius Makauskas]], leedu alpinist *[[1941]] – [[Jeremy Robert Fox]], Suurbritannia viievõistleja *[[1943]] – [[Indrek Toome]], eesti ärimees ja poliitik * 1943 – [[Christl Haas]], Austria mäesuusataja *[[1945]] – [[Mihhail Atamanov]], Venemaa filoloog ja udmurdi onomastika uurija *[[1946]] – [[Brian Henton]], Suurbritannia autovõidusõitja *[[1947]] – [[Jozef Móder]], Slovakkia jalgpallur, poolkaitsja * 1947 – [[Iris Pettai]], eesti majandusteadlane ja sotsioloog *[[1948]] – [[Nadežda Tkatšenko]], ukraina kergejõustiklane * 1948 – [[Jeremy Irons]], inglise näitleja * 1948 – [[Rein Horn]], eesti laskur * 1948 – [[Jacek Saryusz-Wolski]], Poola diplomaat ja poliitik *[[1949]] – [[Anatoli Konkov]], Ukraina jalgpallur, poolkaitsja * 1949 – [[Ernest Sabella]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1949 – [[Peep Sarapik]], eesti helilooja ja koorijuht *[[1950]] – [[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja * 1950 – [[Erkki Liikanen]], Soome poliitik, diplomaat ja rahandustegelane *[[1951]] – [[Marianne Adam]], Saksamaa kergejõustiklane *[[1952]] – [[Rein Aedma]], eesti näitleja * 1952 – [[Tõnu Kõrda]], eesti jurist ja endine riigikogu liige * 1952 – [[Gunnar Hökmark]], Rootsi poliitik * 1952 – [[Raul Narits]], eesti õigusteadlane *[[1953]] – [[Grażyna Szapołowska]], Poola näitleja *[[1956]] – [[Mare Zaneva]], eesti tõlkija *[[1958]] – [[Lita Ford]], ameerika heavy metali laulja *[[1961]] – [[Sergei Babenko]], eesti korvpallur * 1961 – [[Igor Maasik]] (Onu Bella), eesti laulja ja muusik *[[1962]] – [[Tõnu Pullerits]], eesti füüsik *[[1963]] – [[Jaanus Raidal]], Eesti omavalitsustegelane ja endine riigikogu liige * 1963 – [[Urmas Tartes]], eesti bioloog * 1963 – [[David Andrew Seaman]], Inglismaa jalgpallur, väravavaht *[[1964]] – [[Patrick Marber]], inglise näitekirjanik, režissöör, näitleja ja stsenarist *[[1965]] – [[Gilles Panizzi]], prantsuse rallisõitja * 1965 – [[Goldie]], Suurbritannia elektroonilise muusika produtsent, DJ, visuaalkunstnik ja näitleja *[[1966]] – [[Heiko Maas]], Saksa poliitik * 1966 – [[Margus Punab]], eesti androloog ja arstiteadlane *[[1967]] – [[Aleksandr Karelin]], Venemaa Kreeka-Rooma maadleja * 1967 – [[Tiia Reimand]], eesti arstiteadlane, pediaater ja geneetik * 1967 – [[Mamoru Hosoda]], jaapani filmilavastaja ja animaator *[[1968]] – [[Irja Zilmer]], eesti korvpallur * 1968 – [[Lila Downs]], Mehhiko laulja ja muusikaprodutsent * 1968 – [[Kim Thúy]], Vietnami päritolu Kanada kirjanik *[[1969]] – [[Valdo Preema]], eesti muusik * 1969 – [[Konstantin Tszju]], Venemaa poksija * 1969 – [[Mariusz Błaszczak]], Poola poliitik *[[1970]] – [[Sonny Anderson da Silva Nilmar]], Brasiilia jalgpallur, ründaja *[[1972]] – [[Amy Frazier]], USA tennisist * 1972 – [[Ulrich Ramé]], Prantsusmaa jalgpallur, väravavaht *[[1973]] – [[Cristiano da Matta]], itaalia Vormel 1 piloot * 1973 – [[Nicholas Bishop]], Austraalia näitleja * 1973 – [[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist *[[1974]] – [[Hanna Mäntylä]], Soome poliitik * 1974 – [[Paschal Donohoe]], Iirimaa poliitik * 1974 – [[Victoria Silvstedt]], rootsi modell, näitleja, laulja ja televisioonisaatejuht *[[1977]] – [[Josef Fares]], Rootsi filmirežissöör *[[1978]] – [[Mariano Puerta]], Argentina tennisist *[[1981]] – [[Damiano Cunego]], Itaalia jalgrattur * 1981 – [[Rick DiPietro]], USA jäähokimängija, väravavaht *[[1982]] – [[Eleni Daniilidou]], Kreeka tennisist * 1982 – [[Jelena Zamolodtšikova]], Venemaa riistvõimleja *[[1983]] – [[Indrek Sell]], eesti loodusfotograaf ja mükoloog * 1983 – [[Mart Kuldkepp]], eesti skandinavist, ajaloolane ja tõlkija *[[1985]] – [[Sofia Rubina]], Eesti laulja * 1985 – [[Song Joong-ki]], Lõuna-Korea näitleja *[[1986]] – [[Leon Best]], Iirimaa jalgpallur *[[1987]] – [[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[1988]] – [[Kristian Põldma]], eesti näitleja * 1988 – [[Mario Kempe]], rootsi jäähokimängija *[[1990]] – [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)|Jevgeni Novikov]], Venemaa rallisõitja * 1990 – [[Kieran Trippier]], Inglismaa jalgpallur *[[1992]] – [[Kalev Ermits]], eesti laskesuusataja *[[1994]] – [[Igor Žurakovski]], ukraina jalgpallur *[[1999]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[2000]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[2001]] – [[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kergejõustiklane [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 19.]] 24dyv6fqnqw9md71isd15rr6baccp8b 0 149811 6175102 5915144 2022-08-07T20:15:32Z Astromaailm 76538 wikitext text/x-wiki [[File:Anne B. Ragde2.JPG|thumb|Anne B. Ragde 2010]] '''Anne Birkefeldt Ragde''' (sündinud [[3. detsember|3. detsembril]] [[1957]] [[Odda]]s) on norra kirjanik. Anne B. Ragde sündis 1957. aastal Oddas, kuid kasvas üles [[Trondheim]]is, lõpetas seal ülikooli ning töötas mõnda aega samas [[Trondheimi Ülikool]]is lektorina. Oma kirjanikudebüüdi tegi ta [[1986]]. aastal lasteraamatuga "Hallo! Her er Jo" ("Tere, siin on Jo") ning jätkas kirjutamist lastele ja noortele. Muuhulgas võitis ta ka omamaise ihaldatuima [[Bragepriseni kirjandusauhind|Bragepriseni kirjandusauhinna]] noortele kirjutatud [[Sigrid Undset]]i eluloo eest. 1990. aastal avaldas ta esimese täiskasvanutele mõeldud romaani "En tiger for en engel" ("Tiiger inglile") ning kriminaallugusid, lühijutte ja romaane. Aastal [[2005]] ilmus Anne B. Ragde sulest romaan "Berlinerpopline" ("[[Berliini paplid]]", [[eesti keel]]es ilmunud 2008, tõlkija [[Elvi Lumet]]), mis sai ühtviisi sooja vastuvõtu osaliseks nii kriitikute kui ka lugejate poolt ning mis pärjati hea keelekasutuse eest ka auhinnaga [[Riksmålsforbundets litteraturpris]]. Praeguseks on seda teost Norras müüdud üle 250 000 eksemplari ning tõlgitud enam kui 15 keelde. Vähese populaarsuse üle ei saanud kurta ka autori järgmised teosed: esimese romaani järjena samal aastal kirjutatud "Eremittkrepsene" ("[[Erakvähid (romaan)|Erakvähid]]", eesti keeles ilmunud 2008, tõlkija [[Elvi Lumet]]), 2007. aastal kirjutatud "Ligge i grønne enger" ("[[Rohelised aasad]]", eesti keeles [[2008]], tõlkinud [[Elvi Lumet]]), 2008. aastal kirjutatud "Nattønsket" ("Öine soov", eesti keeles [[2010]], tõlkinud [[Maris Kuuda]]), 2011. aastal kirjutatud "Jeg skal gjøre deg så lykkelig" ("Ma teen su nii õnnelikuks", eesti keeles [[2012]], tõlkinud [[Elvi Lumet]]), 2016. aastal kirjutatud "Alltid tilgivelse" ("Andestada saab alati", eesti keeles [[2017]], tõlkinud [[Riina Hanso|Riina Hanso)]], "Elunautijad" (2018), tõlkinud Kristina Porgasaar ning 2019. aastal kirjutatud "Datteren" ("Tütar", eesti keeles [[2021]], tõlkinud Kristina Porgasaar). Triloogiast on tehtud ka televisioonisari, millel on [[Norra televisioon]]is üle miljoni vaataja. {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Ragde, Anne B.}} [[Kategooria:Norra kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] 2k7ry7vg2a031tw6h3jz8dg2aza30og 0 151914 6174920 6107576 2022-08-07T14:18:57Z KesMisKus 123508 koht asendasin sõnaga osa. kahjuks germaanika kipub eesti keelde. :( wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib väejuhist; sõjaväelase ja riigitegelase kohta vaata artiklit [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]]; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (jõelaev)]]; Eesti poliitiku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (Eesti poliitik)]]; kunstniku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (kunstnik)]].}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Suvorov Alex V.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Aleksander Suvorov | Nimi = Aleksandr Suvorov | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[24. november]] [[1730]] | Sünnikoht = [[Moskva]], [[Venemaa keisririik]] | Surmaaeg = [[18. mai]] [[1800]] | Surmakoht = [[Peterburi]], [[Venemaa keisririik]] | Teenistused = Venemaa Keisririigi sõjavägi | Auaste = [[generalissimus]] | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Seitsmeaastane sõda]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1768–1774)]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1787–1792)]]<br>1794. aasta Poola ülestõus: [[Kościuszko ülestõus]], [[Praga lahing]]<br>[[Napoleoni sõjad]]: <br>[[Teine koalitsioonisõda]]:<br>[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]] | Autasud = [[Püha Georgi orden]] }} '''Aleksandr Vassiljevitš Suvorov''' ([[24. november]] [[1729]] [[Moskva]], [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririik]] – [[18. mai]] [[1800]] [[Peterburi]], [[Venemaa Keisririik]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] väejuht. ==Elulugu== Aleksandr Suvorov vormistati armeeteenistusse [[Semjonovski kaardiväepolk]]u [[1742]]. aastal 12-aastasena. Tegelikult alustas ta teenistust 18-aastaselt ja mitte [[Reamees|reamehe]], vaid [[kapral]]ina. [[1751]]. aastal ülendati ta kaardiväeseersandiks ning ta käis diplomaatilise kullerina komandeeringus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa Kuurvürstiriigis]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. [[1754]]. aastal viidi ta [[porutšik]]una üle [[Ingerimaa jalaväepolk]]u, mis paiknes samuti [[Peterburi]]s. ===Seitsmeaastases sõjas=== Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi Kuningriigi]] vastu aastatel [[1756]]–[[1763]] järgmistel tagala ametikohtadel: * [[oberproviantmeister]]; * kindral-audiitor-leitnant; * premjäär- ehk vanemmajor, kellena osales Liivimaal armeepolkude kolmandate pataljonide formeerimisel. [[1757]]. aasta lõpus ülendati Aleksandr Suvorov [[alampolkovnik]]uks ja ta määrati [[Memel]]i (Klaipeda) komandandiks. Ta oli oma isa, ''[[général en chef|général en chef'<nowiki/>]]'' i[[Vassili Suvorov]]i alluvuses, kes oli okupeeritud [[Ida-Preisimaa]] kindralkuberner. [[1759]]. aastal viidi Aleksandr Suvorov teenistust jätkama [[riviväeosa|riviväeossa]], kus ta oli kindral [[Wilhelm von Fermor]]i juures diviisikorrapidaja (vanemadjutandiks). Järgmiseks ülendati ta ober-kriegs-komissariks (varustus- ja palgaarvestuse ametikoht) ja kuna von Fermorist sai varsti Vene vägede ülemjuhataja, naasis Suvorov tema vanemadjutandiks. Augustis 1761 nimetati ta polgukomandöriks (esimest korda varustajast vastutavaks lahinguohvitseriks) ja 26. augustil ([[7. september|7. septembril]]) [[1762]] sai [[polkovnik]]uks. Tema osalus sõjas [[Poola]]ga (vallutas [[1768]] [[Kraków]]i) sillutas teed [[Poola esimene jagamine|Poola esimesele jagamisele]]. Poolas saavutatud võitude eest sai ta septembris 1768. aastal [[brigadir (auaste)|brigadir]]iks. ===Vene-Türgi sõjad=== Aastatel [[1768]]–[[1774]] sõdis ta Suvorov [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]]. Seal tehtu eest sai ta 1. jaanuaril ([[12. jaanuar]]il) [[1770]] [[kindralmajor]]iks. Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s. Aastatel 1786–[[1792]] osales ta [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] ja sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsembril ([[22. detsember|22. detsembril)]] [[1790]] vallutati tema juhtimisel [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste tugevaim, [[Izmail]]i kindlus, mis on tema sõjaväelase karjääri jooksul ainuke märkimisväärne sõjaline võit vaenlase regulaararmee üle. Kindluse vallutamisel oli tähtis osa Zaporožje kasakaväel (nende üks viimaseid lahinguid Venemaa teenistuses). Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukkusid peaaegu kõik kindluslinnas olijad, eri andmetel kuni 26 000–40 000 inimest{{lisa viide}}. Suvorovi juhtimise all toimus [[Ukraina|Ukrainas]] ja Krimmis [[Tatarlased|tatarlaste]] ning Volga piirkonna [[Nogaid|nogaide]] hävitamine, [[küüditamine]] ja [[genotsiid]]. ===1794. aasta Poola ülestõusu mahasurumine=== Pärast rahulepingu allakirjutamist Türgiga sõdis Suvorov Poolas. Ta surus julmalt maha [[1794|1794. aasta]] [[Kościuszko ülestõus]]u. 24. oktoobril ([[4. november|4. novembril]]) 1794 toimus [[Praga lahing]] (Varssavi eeslinnas), milles Suvorov võitis ülestõusnute väge. Lahingu järel tapeti kuni 20 000 tsiviilisikut, mille tõttu lõpetasid ülestõusnud mujal vastupanu. [[Katariina II]] ülendas Suvorovi Poola ülestõusu mahasurumise eest [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssaliks]]. ===Sõjad Prantsusmaaga=== {{Vaata|Prantsuse revolutsioonisõjad}}, ''[[Napoleoni sõjad]]'' 1798. aastal organiseerisid Suurbritannia ja Austria Prantsusmaa vastu [[Teise koalitsiooni sõda|uue II koalitsiooni]], kaasates ka Paul I Venemaa. 1799. aastal korraldas koalitsioon Euroopas mitu sissetungi Prantsusmaa vastu, sealhulgas kampaaniad Itaalias ja Inglise-Vene sissetung [[Holland]]isse. Aleksandr Suvorov saavutas prantslaste vastu Itaalias mitu väikset võitu, kuid Prantsuse väed surusid nad piiramisrõngasse. Itaalia sõjakäik lõppes Prantsuse ülekaalukate vägede eest põgenemisega ehk "kuulsa Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud [[Zürichi lahinguga]], kus Suvorov kaotas suure osa oma Itaaliasse tunginud Vene armeest (osa hävis, osa langes vangi ja haavatud jäeti maha). Selle järel tagandas keiser Paul Suvorovi ametist. {{vaata|Teise koalitsiooni sõda}}, ''[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]]'' Suvorov oli neljas ja ühtlasi eelviimane Venemaa [[generalissimus]] (aastast [[1799]]) (esimene Šein, viies Stalin – kõik auastmed on saadud (üks erandina) ülestõusude-mässude mahasurumise eest). Auastme sai ta Paul I-lt (Katariina II poeg). Suvorovi [[Adjutant|adjutandiks]] oli 1799. aasta Itaalia sõjaretke ajal [[Tallinn]]as sündinud baltisakslasest kindralleitnandi [[Woldemar von Rosen (1742–1790)|Woldemar von Rosen]]i ([[:ru:Розен,_Владимир_Иванович|1742–1790]]) poeg [[Alexander von Rosen]] ([[:ru:Розен,_Александр_Владимирович|1780–1832]]).<ref name="PJIjX" /> ==Isiklikku== Suvorov abiellus [[16. jaanuar]]il [[1774]] vürstitari [[Varvara Ivanovna Prozorovskaja|Varvara Ivanovna Prozorovskajaga]] (1750–1804). Neil sündisid tütar ja poeg. * Natalja (1775–1844), kes abiellus [[1795]]. aastast [[Eestimaa rüütelkond]]a kuulunud ülemtallimeistri krahv [[Nikolai Zubov]]iga ([[:ru:Зубов,_Николай_Александрович|1763–1805]]), kes oli vürst [[Platon Zubov]]i vanem vend.<ref name="K3KrF" /> *[[Arkadi Suvorov]] (1784–1811), kes oli kindralleitnant ja kindraladjutant. **Tema poegadest [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov|Aleksandr]] (1804–1882) oli aastatel 1848–1861 Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ning aastatel 1861–1866 Peterburi kindralkuberner. **[[Konstantin Arkadjevitš Suvorov|Konstantin]] (1809–1877) oli ülemõuemeister. **Maria Arkadjevna (1802–1870) abiellus kindralleitnandist vürsti [[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn|Mihhail Golitsõn]]iga (1793–1856). **Varvara (Vera) Arkadjevna (1802–1885) abiellus esmalt polkovniku, riiginõuniku ja [[Tauria kubermang|Tauria]] tsiviilkuberneri [[Dmitri Jevlampijevitš Bašmakov|Dmitri Bašmakov]]iga (1792–1835) ning seejärel jalaväekindralist vürsti [[:ru:Горчаков,_Андрей_Иванович|Andrei Gortšakoviga]] (1779–1855). Varvara maeti 1885. aastal [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le.<ref name="Jsldn" /> [[1779|1779. aastal]] algatas Suvorov [[abielulahutus]]e, süüdistades naist truudusetuses, kuid jättis asja pooleli. Pärast poja sündi katkestas Suvorov oma abikaasaga igasugused suhted. ==Mälestuse jäädvustamine== Suvorovi järgi on nimetatud Stalini-aegne [[Suvorovi orden]]. Stalin pani teise maailmasõja ajal aluse Suvorovi-Kutuzovi isikukultusele, käsitledes neid Vene rahva kangelastena. Aleksandr Suvorovi portree on [[Transnistria]] 1-, 5-, 10- ja 25-rublasel rahatähel. Suvorovi auks oli Eesti NSV-s nimetatud mitu tänavat ja muud aadressikohta, muu hulgas kandis Suvorovi puiestee nime praegune [[Kaarli puiestee]] [[Tallinn]]as. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="PJIjX">{{BSB|00000600,00239|[[Rosen (punane)|Rosen]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1'', Görlitz, 1930, lk 222}}</ref> <ref name="K3KrF">{{BSB|00000601,00304|[[Zubov]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 3, Estland, Bd.3'', Görlitz, 1930, lk 294–295}}</ref> <ref name="Jsldn">[[Marat Gainullin]]: [http://www.moles.ee/00/Nov/30/24-1.html Русский генералиссимус], Molodjož Estonii, 30. november 2000</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} * {{BSB|00000601,00315|Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, Görlitz 1930}} * {{BSB|00000345,00590|Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, Görlitz 1935}} {{JÄRJESTA:Suvorov, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa kindralfeldmarssalid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Väejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1729]] [[Kategooria:Surnud 1800]] c1js5c5g8pb04kb2840df72se81h9d3 6174932 6174920 2022-08-07T14:29:09Z KesMisKus 123508 viite lisamine oma parandusele wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib väejuhist; sõjaväelase ja riigitegelase kohta vaata artiklit [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]]; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (jõelaev)]]; Eesti poliitiku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (Eesti poliitik)]]; kunstniku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (kunstnik)]].}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Suvorov Alex V.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Aleksander Suvorov | Nimi = Aleksandr Suvorov | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[24. november]] [[1730]] | Sünnikoht = [[Moskva]], [[Venemaa keisririik]] | Surmaaeg = [[18. mai]] [[1800]] | Surmakoht = [[Peterburi]], [[Venemaa keisririik]] | Teenistused = Venemaa Keisririigi sõjavägi | Auaste = [[generalissimus]] | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Seitsmeaastane sõda]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1768–1774)]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1787–1792)]]<br>1794. aasta Poola ülestõus: [[Kościuszko ülestõus]], [[Praga lahing]]<br>[[Napoleoni sõjad]]: <br>[[Teine koalitsioonisõda]]:<br>[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]] | Autasud = [[Püha Georgi orden]] }} '''Aleksandr Vassiljevitš Suvorov''' ([[24. november]] [[1729]] [[Moskva]], [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririik]] – [[18. mai]] [[1800]] [[Peterburi]], [[Venemaa Keisririik]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] väejuht. ==Elulugu== Aleksandr Suvorov vormistati armeeteenistusse [[Semjonovski kaardiväepolk]]u [[1742]]. aastal 12-aastasena. Tegelikult alustas ta teenistust 18-aastaselt ja mitte [[Reamees|reamehe]], vaid [[kapral]]ina. [[1751]]. aastal ülendati ta kaardiväeseersandiks ning ta käis diplomaatilise kullerina komandeeringus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa Kuurvürstiriigis]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. [[1754]]. aastal viidi ta [[porutšik]]una üle [[Ingerimaa jalaväepolk]]u, mis paiknes samuti [[Peterburi]]s. ===Seitsmeaastases sõjas=== Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi Kuningriigi]] vastu aastatel [[1756]]–[[1763]] järgmistel tagala ametikohtadel: * [[oberproviantmeister]]; * kindral-audiitor-leitnant; * premjäär- ehk vanemmajor, kellena osales Liivimaal armeepolkude kolmandate pataljonide formeerimisel. [[1757]]. aasta lõpus ülendati Aleksandr Suvorov [[alampolkovnik]]uks ja ta määrati [[Memel]]i (Klaipeda) komandandiks. Ta oli oma isa, ''[[général en chef|général en chef'<nowiki/>]]'' i[[Vassili Suvorov]]i alluvuses, kes oli okupeeritud [[Ida-Preisimaa]] kindralkuberner. [[1759]]. aastal viidi Aleksandr Suvorov teenistust jätkama [[riviväeosa|riviväeossa]], kus ta oli kindral [[Wilhelm von Fermor]]i juures diviisikorrapidaja (vanemadjutandiks). Järgmiseks ülendati ta ober-kriegs-komissariks (varustus- ja palgaarvestuse ametikoht) ja kuna von Fermorist sai varsti Vene vägede ülemjuhataja, naasis Suvorov tema vanemadjutandiks. Augustis 1761 nimetati ta polgukomandöriks (esimest korda varustajast vastutavaks lahinguohvitseriks) ja 26. augustil ([[7. september|7. septembril]]) [[1762]] sai [[polkovnik]]uks. Tema osalus sõjas [[Poola]]ga (vallutas [[1768]] [[Kraków]]i) sillutas teed [[Poola esimene jagamine|Poola esimesele jagamisele]]. Poolas saavutatud võitude eest sai ta septembris 1768. aastal [[brigadir (auaste)|brigadir]]iks. ===Vene-Türgi sõjad=== Aastatel [[1768]]–[[1774]] sõdis ta Suvorov [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]]. Seal tehtu eest sai ta 1. jaanuaril ([[12. jaanuar]]il) [[1770]] [[kindralmajor]]iks. Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s. Aastatel 1786–[[1792]] osales ta [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] ja sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsembril ([[22. detsember|22. detsembril)]] [[1790]] vallutati tema juhtimisel [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste tugevaim, [[Izmail]]i kindlus, mis on tema sõjaväelase karjääri jooksul ainuke märkimisväärne sõjaline võit vaenlase regulaararmee üle. Kindluse vallutamisel oli tähtis osa Zaporožje kasakaväel (nende üks viimaseid lahinguid Venemaa teenistuses). Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukkusid peaaegu kõik kindluslinnas olijad, eri andmetel kuni 26 000–40 000 inimest{{lisa viide}}. Suvorovi juhtimise all toimus [[Ukraina|Ukrainas]] ja Krimmis [[Tatarlased|tatarlaste]] ning Volga piirkonna [[Nogaid|nogaide]] hävitamine, [[küüditamine]] ja [[genotsiid]]. ===1794. aasta Poola ülestõusu mahasurumine=== Pärast rahulepingu allakirjutamist Türgiga sõdis Suvorov Poolas. Ta surus julmalt maha [[1794|1794. aasta]] [[Kościuszko ülestõus]]u. 24. oktoobril ([[4. november|4. novembril]]) 1794 toimus [[Praga lahing]] (Varssavi eeslinnas), milles Suvorov võitis ülestõusnute väge. Lahingu järel tapeti kuni 20 000 tsiviilisikut, mille tõttu lõpetasid ülestõusnud mujal vastupanu. [[Katariina II]] ülendas Suvorovi Poola ülestõusu mahasurumise eest [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssaliks]]. ===Sõjad Prantsusmaaga=== {{Vaata|Prantsuse revolutsioonisõjad}}, ''[[Napoleoni sõjad]]'' 1798. aastal organiseerisid Suurbritannia ja Austria Prantsusmaa vastu [[Teise koalitsiooni sõda|uue II koalitsiooni]], kaasates ka Paul I Venemaa. 1799. aastal korraldas koalitsioon Euroopas mitu sissetungi Prantsusmaa vastu, sealhulgas kampaaniad Itaalias ja Inglise-Vene sissetung [[Holland]]isse. Aleksandr Suvorov saavutas prantslaste vastu Itaalias mitu väikset võitu, kuid Prantsuse väed surusid nad piiramisrõngasse. Itaalia sõjakäik lõppes Prantsuse ülekaalukate vägede eest põgenemisega ehk "kuulsa Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud [[Zürichi lahinguga]], kus Suvorov kaotas suure osa oma Itaaliasse tunginud Vene armeest (osa hävis, osa langes vangi ja haavatud jäeti maha). Selle järel tagandas keiser Paul Suvorovi ametist. Paul I (Pavel) muutis selle ebaõnnestunud sõjakäigu Vene Impeeriumi poliitikat, võttes suuna reformidele ja Prantsusmaaga liitlassuhete arendamisele, mistõttu ta tapeti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Понасенков Е. Н.|pealkiri=Первая научная история войны 1812 года|aasta=2017, 2018, 2020.|koht=Moskva}}</ref> {{vaata|Teise koalitsiooni sõda}}, ''[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]]'' Suvorov oli neljas ja ühtlasi eelviimane Venemaa [[generalissimus]] (aastast [[1799]]) (esimene Šein, viies Stalin – kõik auastmed on saadud (üks erandina) ülestõusude-mässude mahasurumise eest). Auastme sai ta Paul I-lt (Katariina II poeg). Suvorovi [[Adjutant|adjutandiks]] oli 1799. aasta Itaalia sõjaretke ajal [[Tallinn]]as sündinud baltisakslasest kindralleitnandi [[Woldemar von Rosen (1742–1790)|Woldemar von Rosen]]i ([[:ru:Розен,_Владимир_Иванович|1742–1790]]) poeg [[Alexander von Rosen]] ([[:ru:Розен,_Александр_Владимирович|1780–1832]]).<ref name="PJIjX" /> ==Isiklikku== Suvorov abiellus [[16. jaanuar]]il [[1774]] vürstitari [[Varvara Ivanovna Prozorovskaja|Varvara Ivanovna Prozorovskajaga]] (1750–1804). Neil sündisid tütar ja poeg. * Natalja (1775–1844), kes abiellus [[1795]]. aastast [[Eestimaa rüütelkond]]a kuulunud ülemtallimeistri krahv [[Nikolai Zubov]]iga ([[:ru:Зубов,_Николай_Александрович|1763–1805]]), kes oli vürst [[Platon Zubov]]i vanem vend.<ref name="K3KrF" /> *[[Arkadi Suvorov]] (1784–1811), kes oli kindralleitnant ja kindraladjutant. **Tema poegadest [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov|Aleksandr]] (1804–1882) oli aastatel 1848–1861 Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ning aastatel 1861–1866 Peterburi kindralkuberner. **[[Konstantin Arkadjevitš Suvorov|Konstantin]] (1809–1877) oli ülemõuemeister. **Maria Arkadjevna (1802–1870) abiellus kindralleitnandist vürsti [[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn|Mihhail Golitsõn]]iga (1793–1856). **Varvara (Vera) Arkadjevna (1802–1885) abiellus esmalt polkovniku, riiginõuniku ja [[Tauria kubermang|Tauria]] tsiviilkuberneri [[Dmitri Jevlampijevitš Bašmakov|Dmitri Bašmakov]]iga (1792–1835) ning seejärel jalaväekindralist vürsti [[:ru:Горчаков,_Андрей_Иванович|Andrei Gortšakoviga]] (1779–1855). Varvara maeti 1885. aastal [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le.<ref name="Jsldn" /> [[1779|1779. aastal]] algatas Suvorov [[abielulahutus]]e, süüdistades naist truudusetuses, kuid jättis asja pooleli. Pärast poja sündi katkestas Suvorov oma abikaasaga igasugused suhted. ==Mälestuse jäädvustamine== Suvorovi järgi on nimetatud Stalini-aegne [[Suvorovi orden]]. Stalin pani teise maailmasõja ajal aluse Suvorovi-Kutuzovi isikukultusele, käsitledes neid Vene rahva kangelastena. Aleksandr Suvorovi portree on [[Transnistria]] 1-, 5-, 10- ja 25-rublasel rahatähel. Suvorovi auks oli Eesti NSV-s nimetatud mitu tänavat ja muud aadressikohta, muu hulgas kandis Suvorovi puiestee nime praegune [[Kaarli puiestee]] [[Tallinn]]as. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="PJIjX">{{BSB|00000600,00239|[[Rosen (punane)|Rosen]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1'', Görlitz, 1930, lk 222}}</ref> <ref name="K3KrF">{{BSB|00000601,00304|[[Zubov]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 3, Estland, Bd.3'', Görlitz, 1930, lk 294–295}}</ref> <ref name="Jsldn">[[Marat Gainullin]]: [http://www.moles.ee/00/Nov/30/24-1.html Русский генералиссимус], Molodjož Estonii, 30. november 2000</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} * {{BSB|00000601,00315|Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, Görlitz 1930}} * {{BSB|00000345,00590|Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, Görlitz 1935}} {{JÄRJESTA:Suvorov, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa kindralfeldmarssalid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Väejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1729]] [[Kategooria:Surnud 1800]] q9j9lv9pqsd2wj538newckjbhmvz0h5 6174934 6174932 2022-08-07T14:30:39Z KesMisKus 123508 õigekirja parandused wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib väejuhist; sõjaväelase ja riigitegelase kohta vaata artiklit [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov]]; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (jõelaev)]]; Eesti poliitiku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (Eesti poliitik)]]; kunstniku kohta vaata artiklit [[Aleksandr Suvorov (kunstnik)]].}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #B22222 | Pilt = Suvorov Alex V.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Aleksander Suvorov | Nimi = Aleksandr Suvorov | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[24. november]] [[1730]] | Sünnikoht = [[Moskva]], [[Venemaa keisririik]] | Surmaaeg = [[18. mai]] [[1800]] | Surmakoht = [[Peterburi]], [[Venemaa keisririik]] | Teenistused = Venemaa Keisririigi sõjavägi | Auaste = [[generalissimus]] | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = [[Seitsmeaastane sõda]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1768–1774)]]<br>[[Vene-Türgi sõda (1787–1792)]]<br>1794. aasta Poola ülestõus: [[Kościuszko ülestõus]], [[Praga lahing]]<br>[[Napoleoni sõjad]]: <br>[[Teine koalitsioonisõda]]:<br>[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]] | Autasud = [[Püha Georgi orden]] }} '''Aleksandr Vassiljevitš Suvorov''' ([[24. november]] [[1729]] [[Moskva]], [[Venemaa keisririik|Venemaa Keisririik]] – [[18. mai]] [[1800]] [[Peterburi]], [[Venemaa Keisririik]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] väejuht. ==Elulugu== Aleksandr Suvorov vormistati armeeteenistusse [[Semjonovski kaardiväepolk]]u [[1742]]. aastal 12-aastasena. Tegelikult alustas ta teenistust 18-aastaselt ja mitte [[Reamees|reamehe]], vaid [[kapral]]ina. [[1751]]. aastal ülendati ta kaardiväeseersandiks ning ta käis diplomaatilise kullerina komandeeringus [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa Kuurvürstiriigis]] ja [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigis]]. [[1754]]. aastal viidi ta [[porutšik]]una üle [[Ingerimaa jalaväepolk]]u, mis paiknes samuti [[Peterburi]]s. ===Seitsmeaastases sõjas=== Aleksandr Suvorov osales [[Seitsmeaastane sõda|seitsmeaastases sõjas]] [[Preisimaa kuningriik|Preisi Kuningriigi]] vastu aastatel [[1756]]–[[1763]] järgmistel tagala ametikohtadel: * [[oberproviantmeister]]; * kindral-audiitor-leitnant; * premjäär- ehk vanemmajor, kellena osales Liivimaal armeepolkude kolmandate pataljonide formeerimisel. [[1757]]. aasta lõpus ülendati Aleksandr Suvorov [[alampolkovnik]]uks ja ta määrati [[Memel]]i (Klaipeda) komandandiks. Ta oli oma isa, ''[[général en chef|général en chef'<nowiki/>]]'' i[[Vassili Suvorov]]i alluvuses, kes oli okupeeritud [[Ida-Preisimaa]] kindralkuberner. [[1759]]. aastal viidi Aleksandr Suvorov teenistust jätkama [[riviväeosa|riviväeossa]], kus ta oli kindral [[Wilhelm von Fermor]]i juures diviisikorrapidaja (vanemadjutandiks). Järgmiseks ülendati ta ober-kriegs-komissariks (varustus- ja palgaarvestuse ametikoht) ja kuna von Fermorist sai varsti Vene vägede ülemjuhataja, naasis Suvorov tema vanemadjutandiks. Augustis 1761 nimetati ta polgukomandöriks (esimest korda varustajast vastutavaks lahinguohvitseriks) ja 26. augustil ([[7. september|7. septembril]]) [[1762]] sai [[polkovnik]]uks. Tema osalus sõjas [[Poola]]ga (vallutas [[1768]] [[Kraków]]i) sillutas teed [[Poola esimene jagamine|Poola esimesele jagamisele]]. Poolas saavutatud võitude eest sai ta septembris 1768. aastal [[brigadir (auaste)|brigadir]]iks. ===Vene-Türgi sõjad=== Aastatel [[1768]]–[[1774]] sõdis ta Suvorov [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]]. Seal tehtu eest sai ta 1. jaanuaril ([[12. jaanuar]]il) [[1770]] [[kindralmajor]]iks. Aastatel [[1777]]–[[1783]] teenis ta [[Krimm]]is ja [[Kaukaasia]]s. Aastatel 1786–[[1792]] osales ta [[Vene-Türgi sõda (1787–1792)|Vene-Türgi sõjas]]. 22. septembril ([[3. oktoober|3. oktoobril]]) [[1786]] ja sai ta [[kindral en chef|kindral ''en chef'']]<nowiki>'iks</nowiki>. 11. detsembril ([[22. detsember|22. detsembril)]] [[1790]] vallutati tema juhtimisel [[tormijooks]]uga [[Bessaraabia]]s asuva türklaste tugevaim, [[Izmail]]i kindlus, mis on tema sõjaväelase karjääri jooksul ainuke märkimisväärne sõjaline võit vaenlase regulaararmee üle. Kindluse vallutamisel oli tähtis osa Zaporožje kasakaväel (nende üks viimaseid lahinguid Venemaa teenistuses). Vallutamisele järgnesid tapatalgud, kus hukkusid peaaegu kõik kindluslinnas olijad, eri andmetel kuni 26 000–40 000 inimest{{lisa viide}}. Suvorovi juhtimise all toimus [[Ukraina|Ukrainas]] ja Krimmis [[Tatarlased|tatarlaste]] ning Volga piirkonna [[Nogaid|nogaide]] hävitamine, [[küüditamine]] ja [[genotsiid]]. ===1794. aasta Poola ülestõusu mahasurumine=== Pärast rahulepingu allakirjutamist Türgiga sõdis Suvorov Poolas. Ta surus julmalt maha [[1794|1794. aasta]] [[Kościuszko ülestõus]]u. 24. oktoobril ([[4. november|4. novembril]]) 1794 toimus [[Praga lahing]] (Varssavi eeslinnas), milles Suvorov võitis ülestõusnute väge. Lahingu järel tapeti kuni 20 000 tsiviilisikut, mille tõttu lõpetasid ülestõusnud mujal vastupanu. [[Katariina II]] ülendas Suvorovi Poola ülestõusu mahasurumise eest [[Kindralfeldmarssal (Venemaa)|kindralfeldmarssaliks]]. ===Sõjad Prantsusmaaga=== {{Vaata|Prantsuse revolutsioonisõjad}}, ''[[Napoleoni sõjad]]'' 1798. aastal organiseerisid Suurbritannia ja Austria Prantsusmaa vastu [[Teise koalitsiooni sõda|uue II koalitsiooni]], kaasates ka Paul I Venemaa. 1799. aastal korraldas koalitsioon Euroopas mitu sissetungi Prantsusmaa vastu, sealhulgas kampaaniad Itaalias ja Inglise-Vene sissetung [[Holland]]isse. Aleksandr Suvorov saavutas prantslaste vastu Itaalias mitu väikset võitu, kuid Prantsuse väed surusid nad piiramisrõngasse. Itaalia sõjakäik lõppes Prantsuse ülekaalukate vägede eest põgenemisega ehk "kuulsa Šveitsi sõjaretkega" ja järgnenud [[Zürichi lahinguga]], kus Suvorov kaotas suure osa oma Itaaliasse tunginud Vene armeest (osa hävis, osa langes vangi ja haavatud jäeti maha). Selle järel tagandas keiser Paul Suvorovi ametist. Paul I (Pavel) muutis selle ebaõnnestunud sõjakäigu järel Vene Impeeriumi poliitikat, võttes suuna reformidele ja Prantsusmaaga liitlassuhete arendamisele, mistõttu ta tapeti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Понасенков Е. Н.|pealkiri=Первая научная история войны 1812 года|aasta=2017, 2018, 2020.|koht=Moskva}}</ref> {{vaata|Teise koalitsiooni sõda}}, ''[[Suvorovi Itaalia sõjaretk]], [[Suvorovi Šveitsi sõjaretk]]'' Suvorov oli neljas ja ühtlasi eelviimane Venemaa [[generalissimus]] (aastast [[1799]]) (esimene Šein, viies Stalin – kõik auastmed on saadud (üks erandina) ülestõusude-mässude mahasurumise eest). Auastme sai ta Paul I-lt (Katariina II poeg). Suvorovi [[Adjutant|adjutandiks]] oli 1799. aasta Itaalia sõjaretke ajal [[Tallinn]]as sündinud baltisakslasest kindralleitnandi [[Woldemar von Rosen (1742–1790)|Woldemar von Rosen]]i ([[:ru:Розен,_Владимир_Иванович|1742–1790]]) poeg [[Alexander von Rosen]] ([[:ru:Розен,_Александр_Владимирович|1780–1832]]).<ref name="PJIjX" /> ==Isiklikku== Suvorov abiellus [[16. jaanuar]]il [[1774]] vürstitari [[Varvara Ivanovna Prozorovskaja|Varvara Ivanovna Prozorovskajaga]] (1750–1804). Neil sündisid tütar ja poeg. * Natalja (1775–1844), kes abiellus [[1795]]. aastast [[Eestimaa rüütelkond]]a kuulunud ülemtallimeistri krahv [[Nikolai Zubov]]iga ([[:ru:Зубов,_Николай_Александрович|1763–1805]]), kes oli vürst [[Platon Zubov]]i vanem vend.<ref name="K3KrF" /> *[[Arkadi Suvorov]] (1784–1811), kes oli kindralleitnant ja kindraladjutant. **Tema poegadest [[Aleksandr Arkadjevitš Suvorov|Aleksandr]] (1804–1882) oli aastatel 1848–1861 Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ning aastatel 1861–1866 Peterburi kindralkuberner. **[[Konstantin Arkadjevitš Suvorov|Konstantin]] (1809–1877) oli ülemõuemeister. **Maria Arkadjevna (1802–1870) abiellus kindralleitnandist vürsti [[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn|Mihhail Golitsõn]]iga (1793–1856). **Varvara (Vera) Arkadjevna (1802–1885) abiellus esmalt polkovniku, riiginõuniku ja [[Tauria kubermang|Tauria]] tsiviilkuberneri [[Dmitri Jevlampijevitš Bašmakov|Dmitri Bašmakov]]iga (1792–1835) ning seejärel jalaväekindralist vürsti [[:ru:Горчаков,_Андрей_Иванович|Andrei Gortšakoviga]] (1779–1855). Varvara maeti 1885. aastal [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]le.<ref name="Jsldn" /> [[1779|1779. aastal]] algatas Suvorov [[abielulahutus]]e, süüdistades naist truudusetuses, kuid jättis asja pooleli. Pärast poja sündi katkestas Suvorov oma abikaasaga igasugused suhted. ==Mälestuse jäädvustamine== Suvorovi järgi on nimetatud Stalini-aegne [[Suvorovi orden]]. Stalin pani teise maailmasõja ajal aluse Suvorovi-Kutuzovi isikukultusele, käsitledes neid Vene rahva kangelastena. Aleksandr Suvorovi portree on [[Transnistria]] 1-, 5-, 10- ja 25-rublasel rahatähel. Suvorovi auks oli Eesti NSV-s nimetatud mitu tänavat ja muud aadressikohta, muu hulgas kandis Suvorovi puiestee nime praegune [[Kaarli puiestee]] [[Tallinn]]as. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="PJIjX">{{BSB|00000600,00239|[[Rosen (punane)|Rosen]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, Estland, Bd. 1'', Görlitz, 1930, lk 222}}</ref> <ref name="K3KrF">{{BSB|00000601,00304|[[Zubov]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 3, Estland, Bd.3'', Görlitz, 1930, lk 294–295}}</ref> <ref name="Jsldn">[[Marat Gainullin]]: [http://www.moles.ee/00/Nov/30/24-1.html Русский генералиссимус], Molodjož Estonii, 30. november 2000</ref> }} ==Välislingid== {{vikitsitaat}} * {{BSB|00000601,00315|Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, Görlitz 1930}} * {{BSB|00000345,00590|Väljavõte Saaremaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, Görlitz 1935}} {{JÄRJESTA:Suvorov, Aleksandr}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa kindralfeldmarssalid]] [[Kategooria:Püha Andreas Esmakutsutu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi I klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Püha Georgi II klassi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Väejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 1729]] [[Kategooria:Surnud 1800]] fniov8wdbmrppni3pry347wduv2naau 1 151921 6175040 5094291 2022-08-07T18:33:28Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Stalin]] kuulutas end ju ka [[generalissimus]]eks. [[Kasutaja:Kk|Kk]] 30. november 2008, kell 13:35 (UTC) :Stalin oli juba Nõukogude Liidu ajal ju. Ma oleks pannud Venemaa keisririigi aga üks mees sai selle auastme enne kui Peeter end keisriks kuulutaks.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. november 2008, kell 13:39 (UTC) Tema pojapoeg, samuti '''Aleksandr Suvorov''', oli [[Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kindralkuberner]] aastatel 1848-1861 (Vt: [[:ru:Суворов, Александр Аркадьевич]]).[[Kasutaja:Jaanusele|Jaanusele]] 1. detsember 2008, kell 11:35 (UTC) ---- 1786 sai ta ''General en chef''iks. Ja brigadir peaks ehk olema brigaadikindral.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 16. juuni 2009, kell 14:15 (UTC) : Esimese parandasin. Panin [[teenistusastmete tabel]]i järgi kindral ''en chef''. : Brigadir minu meelest siiski õige (igatahes on see ÕS-iski sees), kuigi sellele tõesti vastab brigaadikindral. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. juuni 2009, kell 19:25 (UTC) ::Vajadusel võib tagasi muuta. Kuigi brigadir ja brigaadikindral tähendavad sedasama.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 16. juuni 2009, kell 19:34 (UTC) ::: Minu meelest me ei saa sellest lähtuda, sest eri riikides ja eri aegadel on auastmete tähendused erinevad ("brigadir" vastab enamasti "brigaadikindralile", kuid mitte alati). Vene keeleski on olemas mõlemad terminid, seetõttu oleks "brigadir" täpsem. Peale selle, "brigadir" selles tähenduses on fikseeritud ka ENE 1. väljaandes (polkovniku ja kindralmajori vaheline auaste Venemaal 18. sajandil) ning vastab eesti traditsioonile. Ka kehtivas ÕS-is on see sees. Minu järeldus: õige on "brigadir". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2009, kell 07:35 (UTC) ::::Võid tagasi muuta. Lähtusin sellest, et eesti keeles kasutatakse kaasajal brigaadikindralit. Sisuliselt neil kahel auastmel vahet ei ole. Muide, briti ''brigadier'' tõlgitakse eesti keelde brigaadikindraliks.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. juuni 2009, kell 07:40 (UTC) ::::: Tõenäoliselt lähtutakse viimasel puhul NATO auastmete süsteemist. Vastavates artiklites tuleb need asjasd põhjalikult lahti kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. juuni 2009, kell 09:17 (UTC) ---- ''1786–1792 sõdis järjekordses Vene-Türgi sõjas.'' - sõda algas 1787.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 5. november 2009, kell 20:53 (UTC) ==sünniaasta== Peale viimast parandust on tekstis 29 ja mallikastis 30. Kas võiks tekstis lahtikirjutada, et allikates on nii 29 kui ka 30?. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 10. september 2018, kell 14:02 (EEST) == Paul I == Siia lisati, et: "Paul I (Pavel) muutis selle ebaõnnestunud sõjakäigu järel Vene Impeeriumi poliitikat, võttes suuna reformidele ja Prantsusmaaga liitlassuhete arendamisele, mistõttu ta tapeti." Siit jääks mulje, et keisri tapmise peamine põhjus oli liitlassuhete arendamine Prantsusmaaga, aga Paul I puhul on tema atendaati praktikas põhjendatud ikkagi tema reformidega, mis aadlikele pinda käisid. Seega ei näi lisandus usaldusväärne. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. august 2022, kell 21:33 (EEST) gdl2dqpvmrarp1r6qkto8l8bhr6hii7 0 155164 6174925 6157464 2022-08-07T14:21:42Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[19. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1488]] – [[Johan Månsson]], Rootsi viimane katoliiklik Uppsala peapiiskop, teoloog, genealoog ja ajaloolane *[[1542]] – [[Jan Zamoyski]], Poola-Leedu riigimees ja väejuht *[[1684]] – [[Jean Astruc]], prantsuse arst, arstiteadlane ja teoloog *[[1767]] – [[Georg Ludwig Pilar von Pilchau]], venemaa sõjaväelane *[[1789]] – [[Eberhard von Groote]], Saksa germanist *[[1809]] – [[Fredrik Pacius]], helilooja *[[1813]] – [[David Livingstone]], šoti maadeavastaja *[[1822]] – [[Ferdinand von Wright]], soomerootsi kunstnik *[[1826]] – [[Julie von Hausmann]], baltisaksa luuletaja *[[1838]] – [[Adam Peterson]], eesti luuletaja *[[1847]] – [[Albert Pinkham Ryder]], ameerika kunstnik *[[1848]] – [[Andreas Eduard Raehlmann]], saksa arstiteadlane *[[1849]] – [[Alfred von Tirpitz]], Saksamaa sõjaväelane *[[1862]] – [[Adolf Kneser]], saksa matemaatik *[[1877]] – [[Eduard Knuude]], eesti orkestrijuht *[[1882]] – [[Aleksander Skrzyński]], Poola diplomaat ja poliitik *[[1887]] – [[Hugo Kuusner]], Eesti advokaat ja poliitik *[[1889]] – [[Manuel II]], Portugali kuningas *[[1892]] – [[Ado Vabbe]], eesti kunstnik, graafik * 1892 – [[Helmi Viitol]], eesti pianist ja muusikapedagoog *[[1896]] – [[Karl Heinrich Norak]], eesti tehnikateadlane *[[1898]] – [[Konrad Kongo]], eesti advokaat *[[1899]] – [[Margot Viirmann-Kanemägi]], eesti õigusteadlane ja advokaat *[[1900]] – [[Frédéric Joliot-Curie]], prantsuse füüsik *[[1905]] – [[Albert Speer]], Saksamaa arhitekt ja poliitik *[[1906]] – [[Villem Reimann]], eesti helilooja * 1906 – [[Adolf Eichmann]], Saksamaa sõjaväelane ja riigiametnik *[[1911]] – [[Arnold Viiding]], eesti kergejõustiklane, esimene Euroopa meister kuulitõukes 1934. aastal Torinos *[[1914]] – [[Jiang Qing]], Hiina Rahvavabariigi kommunistlik riigitegelane ja hiina näitleja, [[Mao Zedong]]i neljas naine * 1914 – [[Karl Käbi]], eesti poksija *[[1917]] – [[Leo Schotter]], eesti silmaarst * 1917 – [[László Szabó]], ungari maletaja *[[1922]] – [[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane *[[1923]] – [[Leida Kudisiim]], eesti õpetaja ja kirjanik * 1923 – [[Oskar Fischer]], Saksa DV riigitegelane *[[1924]] – [[Evald Aavik (1924–2001)|Evald Aavik]], eesti näitleja *[[1926]] – [[Valerio Zurlini]], itaalia filmirežissöör ja stsenarist *[[1929]] – [[Olga Bruns]], eesti arhitekt * 1929 – [[Heino Raotma]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater *[[1930]] – [[Kalju Renel]], eesti nukunäitleja *[[1931]] – [[Ed Parker]], USA karateka *[[1933]] – [[Philip Roth]], USA kirjanik *[[1934]] – [[Elonna Spriit]], eesti tantsija ja tantsupedagoog *[[1935]] – [[Henn Käämbre]], eesti füüsik * 1935 – [[Ants Ruusmann]], eesti ajaloolane ja poliitik, IX Riigikogu liige *[[1936]] – [[Peter Thomson]], Austraalia teoloog *[[1937]] – [[Egon Krenz]], endine Saksa DV riigitegelane *[[1940]] – [[Märt Hunt]], eesti ansamblijuht ja pianist * 1940 – [[Tamara Soone]], eesti baleriin *[[1941]] – [[Ole Nydahl]], taani budistlik õpetaja * 1941 – [[Riho Altrov]], eesti dirigent *[[1942]] – [[Eino Tubin]], eesti rahvusest endine Rootsi kaitseministeeriumi ametnik ja praegune vabakutseline ajakirjanik *[[1945]] – [[Maija Dragūne]], läti kunstnik *[[1946]] – [[Tiit Härm]], eesti balletitantsija ja ballettmeister *[[1947]] – [[Glenn Close]], USA filminäitlejatar * 1947 – [[Eve Suits]], eesti vibulaskur *[[1948]] – [[Peep Lassmann]], eesti pianist ja muusikapedagoog * 1948 – [[Arto Nilsson]], Soome endine poksija *[[1949]] – [[Valeri Leontjev]], vene laulja *[[1950]] – [[Enn Kunila]], eesti kunstikollektsionäär ja majandustegelane * 1950 – [[Hans Peter Lepp]], eesti päritolu Rootsi kunstiteadlane ja diplomaat *[[1951]] – [[Andres Ader (korvpallur)|Andres Ader]], eesti korvpallur *[[1952]] – [[Joel Luhamets]], eesti vaimulik * 1952 – [[Joseph John Urusemal]], Mikroneesia poliitik * 1952 – [[Tõnu Hagelberg]], eesti arhitektuuriajaloolane ja ajakirjanik * 1952 – [[Pertti Lehikoinen]], soome kirimaletaja *[[1953]] – [[Andres Jalak]], Eesti poliitik, X Riigikogu liige * 1953 – [[Lenín Moreno]], Ecuadori poliitik *[[1955]] – [[Bruce Willis]], USA filminäitleja * 1955 – [[John Burnside]], Šoti kirjanik * 1955 – [[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja *[[1956]] – [[Jaan Habicht]], eesti meediategelane * 1956 – [[Jegor Gaidar]], Venemaa riigi- ja majandustegelane *[[1957]] – [[Birute Klaas-Lang]], eesti keeleteadlane ja õppejõud * 1957 – [[Ovidijus Vyšniauskas]], leedu laulja *[[1961]] – [[Eva Silvia Pärt-Enander]], eesti matemaatik *[[1964]] – [[Olli Lindholm]], soome laulja, muusik, helilooja ja luuletaja *[[1965]] – [[Jüri Leiten]], eesti trompetist * 1965 – [[Ly Lestberg]], eesti graafik * 1965 – [[Fred Stoller]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1966]] – [[Mari Moora]], eesti ökoloog *[[1968]] – [[Meelis Aab]], eesti saalihokitegelane *[[1968]] – [[Anzori Barkalaja]], eesti kultuuritegelane *[[1969]] – [[Tuulikki Laesson]], eesti maletaja *[[1970]] – [[Ülo Niinemets]], Eesti Maaülikooli professor taimefüsioloogia alal *[[1970]] – [[Marju Aolaid]], Eesti haridustegelane *[[1971]] – [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]], Iraani jalgpallur * 1971 – [[Alfred Ter-Mkrtšjan]], armeenia päritolu Saksamaa maadleja *[[1973]] – [[Sergei Makarov]], Venemaa kergejõustiklane (odaviskaja) *[[1974]] – [[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent * 1974 – [[Ardo Ran Varres]], eesti näitleja * 1974 – [[Härmel Nestra]], eesti matemaatik ja informaatikateadlane * 1974 – [[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist *[[1975]] – [[Giorgi Gahharia]], Gruusia poliitik *[[1976]] – [[Alessandro Nesta]], Itaalia jalgpallur * 1976 – [[Nino Bule]], horvaadi endine jalgpallur *[[1979]] – [[Emil Dimitriev]], Makedoonia sotsioloog ja poliitik * 1979 – [[Äli Leijen]], eesti haridusteadlane *[[1981]] – [[Kolo Touré]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[1982]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur *[[1985]] – [[Sean Wroe]], Austraalia sprinter * 1985 – [[Keith Pupart]], eesti võrkpallur *[[1986]] – [[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur * 1986 – [[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija *[[1991]] – [[Reili Rand]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik *[[1992]] – [[Evaldas Petrauskas]], Leedu poksija *[[1993]] – [[Mikk Metsa]], eesti jalgpallur *[[1997]] – [[Priit Biene]], Eesti mootorrattasportlane * 1997 – [[Rūta Meilutytė]], endine leedu ujuja *[[1998]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 19.]] 4ntyb7loiyjyeh0ysia60attteisx23 0 159214 6174911 4907213 2022-08-07T14:08:26Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Rannaprotsessid''' on [[rannik]]ul [[lainetus]]e ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad [[sete]]te kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustavat tegevust nimetatakse [[murrutus]]eks ehk abrasiooniks ning lainete kuhjavat tegevust [[akumulatsioon]]iks. Eesti liivarandadest allub 70% purustustele, 20% on stabiilsed ja 10% kuhjelised.{{lisa viide}} Tavaliselt näeme muutusi randade morfoloogias väga pikaajaliste vaatluste tulemusena, samuti ei ole ka katastroofilised või väga kiired muutused haruldused. Näiliselt stabiilsel rannal toimivad pidevalt rannadünaamilised protsessid. Seetõttu ei ole rannaliiv ühes ja samas kohas sama, mis kuu aega tagasi – liiva juurdekanne randa on sama intensiivne, kui selle ärakannegi. Hea näite saab tuua [[Kiipsaare tuletorn]]i asukoha kohta. Tuletorn on aastate vältel olnud nii maa peal kui ka vee sees – kõik põhjustatud merelainete tegevuse tõttu. Kuna tormid on viimastel aastakümnetel tugevnenud, on ka Kiipsaare neeme ümbrus väga muutlik.<ref>[[Kaarel Orviku]], [[Hannes Tõnisson]]: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=2801 Kiipsaare rannad ja tuletorn]</ref> [[Pilt:Kiipsaare tuletorn 2010 (2).jpg|thumb|Kiipsaare tuletorn 2010. aastal]] ==Rannikute geomorfoloogiat kujundavad tegurid== ===Reljeef ja geoloogiline ehitus=== Rannikute põhiline kujundaja on [[veelained|lainetus]], mille mõju rannale sõltub kõige rohkem sellest, kuidas merepõhi [[avameri|avamere]] suunas sügavneb ning milline on [[rand|ranna]] veepealse osa kallakus. Kui reljeefi kallakus on suur, kujuneb välja järskrannik ehk [[fjordrannik]]. Eesti merepõhi on väiksema kallakusega ja rannik seetõttu laugrannik, v.a Põhja-Eesti, kus lainetus kulutab paekivi kihte järjepidevalt. ===Meretase ja selle muutused=== {{Vaata|Meretase}} Meretaseme tõusul ja langusel kaks põhjust: *[[eustaasia]] – üldine maailmamere taseme muutus, mis sõltub suuremalt jaolt polaaralade jääkatte sulamise intensiivsusest, ja *[[isostaasia]] – maapinna kõikuvliikumised. Rannikuid saab jaotada järgmiselt: *tõusvad rannikud, *vajuvad rannikud, *ingressiooni rannikud – rannikualad, kus meri on tunginud ranniku madalamatele aladele, kusjuures selline protsess võib toimida nii tõusva kui ka vajuva ranniku tingimustes. Kui meretase püsib pikka aega stabiilne, on ka suhteliselt tagasihoidlik lainetuse mõju rannale kokkuvõttes suur. Meretaseme tõusu tagajärjel uputatakse tekkinud [[pinnavorm]]id järk-järgult vee alla ning järjest uusi alasid haaratakse lainetuse mõju tsooni. Meretaseme alanedes vabanevad merepõhja osad vee alt, kujunevad uued pinnavormid, mis suure tõenäosusega ka säilivad, sest mõne aja möödudes lainetuse mõju nendeni enam ei ulatu. Seetõttu saab ka minevikus toimunud rannadünaamilisi protsesse uurida, sest paljud vormid on hästi säilinud. Näiteks on [[Luide|luited]] Eesti sisemaal veel tänapäevalgi nähtavad just selle tõttu, et praegune Läänemeri on viimase 12 000 aasta jooksul omanud erinevaid veetasemeid mandrijää seisakute staadiumide tõttu.<ref name="Raukas">Anto Raukas. Eesti : loodus. Tallinn: kirjastus Valgus 1995</ref> Geomorfoloogiliste protsesside juures on olulised ka veetaseme ajutised muutused. Näiteks [[tõus]]u ja [[mõõn]]a esinemine, erakordsete [[ajuvesi|aju-]] ja [[paguvesi|paguvee]] esinemine. Eelkõige mõjutab see lainetusest mõjutatud ala ulatust, teisisõnu rannariba laiust. Erakordne ajuvesi aga tähendab ka lainetuse mõju tunduvalt kaugemal ja kõrgemal keskmisest rannajoonest ja vastavalt ka kulutust või kuhjumist tavalisest rannajoonest kõrgemal. Samuti põhjustab tõus ja mõõn vee liikumist risti rannajoonega, seetõttu ka setted liiguvad samasuunaliselt. See võib põhjustada rannamoodustiste kujunemist küllalt kaugel keskmisest rannajoonest, aga võib näiteks aidata kaasa ka jõgede lehtritaoliste suuete ehk [[estuaar]]ide säilimisele. Mõõna ajal kannavad jõed estuaaris settinud setted jõe suudmest kaugemale. ==Randade arengut mõjutavad põhilised jõud== <u>Lainetus</u> Lainetus kulutab randu ühtlaselt, kui veetase ei muutu. Tormilainetus on aga kõige kiiremini rannikualade morfoloogiat kujundav tegur. Mõju avaldub nii purustavas kui ka kuhjavas tegevuses. <u>[[Hoovus]]ed</u> Hoovuste mõju avaldub põhiliselt setete kande kaudu, põhjustades piki- või põiksuunalist setete kannet, mis võib viia mitmesuguste akumulatiivsete rannavormide (nt põiksääred) kujunemisele. Setete kanne võib osutuda probleemiks erinevate rannaehitiste planeerimisel või haldamisel. <u>Jõgede tegevus</u> Jõgede mõju avaldub merepõhja varustamises setetega, mis on akumulatiivsete ehk kuhjeliste rannavormide lähtematerjaliks. <u>Tuule tegevus</u> Tuul on oluline lainetuse kujundajana. Otsene mõju rannale avaldub üldiselt rannikuosal, mis jääb kõrgemale veepiirist. Rannajoone lähedalt taimestikuga veel kattumata alalt haaratakse tugevate tuultega kaasa setteosakesi ning kuhjatakse neid takistuste taha, milleks võivad olla näiteks rannajoonest kaugemal asuvad taimed või lainetuse kuhjatud pinnavormid. <u>Merejää</u> Saab eraldada otsese jää tegevuse, kus lagunemise ajal võib jää kuhjata suurel hulgal setteid rannajoonest kõrgemale või vastupidi – jää võib lõhkuda juba kujunenud pinnavorme (rannavalle, luiteid). Jää võib kuhjata rannajoone lähedale suure läbimõõduga kive. Merejääl on ka randasid kaitsev funktsioon – jääkatte perioodil ei pääse lainetus mõjule. Seega kui ei ole korralikku jääkatet, siis lainetuse mõju periood pikeneb ning seda just tugevate tuulte esinemise ajal. <u>Taimed ja loomad</u> Taimede mõju on seotud setete liikumise takistamisega, st põhjustavad setete kuhjumist. Loomsete organismidega on otseselt seotud näiteks [[korallsaar]]te ja vastavate rannikute kujunemine. <u>Inimene</u> Otsene mõju on ehitustegevus rannikul, kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. ==Akumulatsioonirannik ja selle pinnavormid<ref name="Raukas" />== Settematerjali kuhjumise põhilisteks teguriteks on lainetus ja [[hoovus]]ed. [[Sete]]te allikateks, mida meri hakkab kuhjama, on jõgede kantavad, randade purustusest (abrasiooni tagajärjel) vabanenud ning vähemal määral ka elusorganismide elutegevuse tagajärjel kujunenud setted. Setete liikumine veekogus võib toimuda kas hõljumisena või mööda põhja veeredes. On loomulik, et erineva tugevusega lainetus suudab liigutada erineva terajämedusega materjali, mistõttu mere- ja rannasetted on reeglina väga hästi sorteeritud. Nõrgem lainetus aga ei suuda setteid rannajoonest kõrgemale paisata ning kui tagasipöörduvad lained ei ole piisavalt tugeva jõuga, siis kuhjub settematerjal vallidesse enne rannale jõudmist. Selliseid veealuseid valle nimetatakse '''''[[barr]]ideks'''''. Need paiknevad tavaliselt rühmiti, muutes merepõhja laineliseks. Nende kujunemise eelduseks on rikkalik settematerjali olemasolu. Sageli moodustuvad need jõgede suudmete lähedal (suudmebarrid) aga ka rikkaliku toitumusega lahtedes. Barrid võivad kasvades ka veest välja ulatuda, moodustades nn saarelisi barre, ning võivad hiljem maismaaga liituda. Rannikutel on üsna levinud ka setete kanne piki [[rannajoon]]t, mis toimub kas rannajoonega paralleelsete hoovuste või lainetuse mõjul. Kui lained liiguvad rannale teatud nurga all, siis tagasipõrkuvad lained liiguvad rannajoonest eemale juba risti rannajoonega. Niimoodi siksakkidena toimubki setete liikumine teatud kindlas suunas. [[Rannajoon]] aga pole ideaalselt sirge ning mitmesuguste takistuste taha settivad ühepoolse pikirände tagajärjel erinevad akumulatiivsed vormid [[maasäär]]ed (inglise keeles ''landform''). Need kujunevad näiteks poolsaarte tipus, lahtede suudmetes. Maasääred või põiksääred võivad kujuneda ka kahesuunalise toite tagajärjel olukorras, kus lainetus või hoovused kannavad setteid kahelt poolt poolsaare tipu suunas või näiteks ümber mõne aluspõhjalise takistuse. Maasääred on enamjaolt tagasihoidlike mõõtmete ja lihtsa ehituse ning ebasümmeetriliste nõlvadega valli- või künniselaadsed pinnavormid. Kõrgus on enamasti 2–3 (7–8) meetrit, laius jääb vahemikku 50–150 m. Põiksääred on tekkinud pikirändelise settevoolu toimel. Tekkekohaks on valdavalt loodetormidele avatud kitsad merelahed. Põiksääred on enamasti kujunenud lahe suudmealal mõlemalt poolt moodustama hakanud vastassuunaliste maasäärte liitumisel. Näiteks Iru ja Kroodi põiksäär. ==Abrasioonirannik ja selle pinnavormid== Murrutuse tulemusena tekivad püstjad murrutusjärsakud. Murrutusjärsak ehk pank on pankranniku iseloomulik tunnus, mis on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, harva ka liivakivis). Kui järsak on kulutatud pudedaisse seteteisse, on tegemist murrutusastanguga.<ref name="Raukas" /> Murrutusjärsaku jalamil, eriti just neis kohtades, kus paljanduvad kõrgemal asuvaist vähem vastupidavamad kivimid, on tekkinud õõsi – [[murrutuskulbas|murrutuskulpaid]]. Selline on näiteks 6,5 m sügavune ja suudmes 2,5 m kõrgune Suurupi koobas samanimelise poolsaare põhjarannikul. ==Viited== {{viited}} {{geo-toim}} [[Kategooria:Meregeoloogia]] [[en:Coast#Coastal processes]] 1o8hzya4wmmal6t67r7mflxbr60mnw6 3 160088 6175233 6163068 2022-08-08T07:10:58Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Pikne! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. veebruar 2009, kell 08:05 (UTC) == Joosep Heinrich Wirkhaus == : Ümbersuunamisel tuleb näiteks Joosep Heinrich Wirkhaus suunata Joosep Wirkhausle, nagu artiklis. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 19:20 (UTC) :: Jõudsin juba artikli ka ära parandada.--Pikne 7. aprill 2009, kell 22:26 ::: Nüüd on jama, sest teisaldada ei saa. Täisnimi kirjutatakse sulgudesse (õieti Joosep Heinrich Wirkhaus). --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 19:30 (UTC) :: Ma usun, et Joosep Heinrich Wirkhaus on levinum nimekuju. Vähemalt ma ei leia ühtegi allikat, kus teda ühe eesnimega oleks mainitud, nagu ta venna puhul. Nii nagu üldjuhul ei räägita Karl Hermannist ega Toomas Ilvesest--Pikne 7. aprill 2009, kell 22:37 ::: Ei ole jah ühe eesnimega aga kuna meil eelistatakse artikli pealkirjaks ühte eesnime, siis hakkas kohe silma. Näiteks Claudio Monteverdil on 3 eesnime (Claudio Giovanni Antonio). --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 20:15 (UTC) :: See eelistamine vast üldise kasutuse järgi. Pikem pärisnimi on sulgudes neil nimedel, mille puhul inimest mainitakse üldiselt üldiselt ilma teise nimeta.--Pikne 8. aprill 2009, kell 0:16 ---- Palun teisalda (sakk ajaloo kõrval) artikkel teise nimega. Hetkel teed uue artikli ja viid andmed vanast artiklist uude. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 21:11 (UTC) : Ma olen nii tõstes üldiselt märkuste lahtris maininud, kust toon artikli. 4. laulupeo omas ei pööranud tähelepanu, sest eelmises ei olnud eriti midagi. Püüan meeles pidada.--Pikne 8. aprill 2009, kell 0:16 :: Asi on selles, et artikkel läheb erileheküljele [http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:NewPages uued leheküljed] aga tegelikult on meil ju artikkel olemas. Selle järgi kannan ka uusi artikleid [[Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Uute artiklite arhiiv|vikiprojekti]]. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 21:19 (UTC) ---- Lihtsalt teadmiseks. Veergude tegemiseks saab kasutada malli {{tl|veerud}}, tabeli tegemiseks {{tl|tabel}}. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 8. aprill 2009, kell 19:35 (UTC) == Taksonitabelist == Mall {{tl|taxobox}} on ja jääb tõlkimata, sest see on mõeldud inglise vikist kopeerimiseks. Lisaks sellele on seal sees IUCN-i kategooriad. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 23. mai 2009, kell 10:25 (UTC) : Ahsoo, mul on kahju kui sa selle tõlkimise ära keelad (juhuks kui keegi saab, oskab, tahab seda tõlkida). Praegune lahendus ei ole hea. Ehk tuleks siis olemasolevat eestikeelset malli ingliskeelse vajalike funktsioonidega täiustada. Selleks, et jätta kasutajatele võimalus '''eestikeelse viki''' loodusteaduse artiklitesse teabekasti lisada, ilma et nad oleksid sunnitud seda inglise keeles tegema või inglise vikist kopeerima ja ka nende liikide puhul, mille kohta inglise vikis artikkel puudub. Pikne 23. mai 2009, kell 10:40 (UTC) :: Keegi ei oska seda ju tõlkida kakskeelseks. Minule käib see üle jõu aga seda peaks saama teha. Kes oskab, siis palun väga, mina ei keela. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 23. mai 2009, kell 10:44 (UTC) ::: Mallid peavad olema eestikeelsed. Ükski mall ei tohi jääda inglisekeelseks. Mis õigusega kasutaja Tiuks kõigi nimel sõna võtab? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. juuni 2009, kell 08:07 (UTC) :::: Ka Sina võtad ju praegu kõigi nimel sõna:-) Meil on juttu olnud sellest, et malli võib teha nii, et ta töötab nii eesti- kui ka ingliskeelsena. Sellele ei ole minu mäletamist mööda keegi vastu vaielnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. juuni 2009, kell 08:20 (UTC) ::::: Ma arvan, et selles ei ole kellelgi kahtlust, et see siin on eestikeelne Vikipeedia. Aga seda, et mitte keegi mingit malli tõlkida ei oska, ei saa ju keegi väita. Täiendan oma sõnavõttu, et see selgem oleks: Ükski mall ei tohi jääda ainult inglisekeelseks. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. juuni 2009, kell 10:39 (UTC) :::::: Metsavend: ''Ükski mall ei tohi jääda ainult inglisekeelseks''. Palun alusta mallide kakskeelseks tegemist või palu kellegil teha samaväärne mall nagu taxobox. Eestikeelsel mallil "taksonoomia" ei ole looduskaitset ja kasutada saab ainult liigi artiklites. Selle malliga tahetakse nagu jalgratast leiutada kuigi see on juba olemas. Mul oleks hea meel kui keegi taxoboxi kakskeelseks tõlgiks. Ideaalne meie vikis! Aga kuidas seda teha? --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 1. juuni 2009, kell 13:48 (UTC) ::::: mallide mitmekeelsuse osas vaadake commonsi malle, sealsed on enamik tehtud mitmekümnekeelseks -- Ahsoous 1. juuni 2009, kell 19:34 (UTC) ==Ümberkorraldused mallides== Ega ainult mallide ümbersuunamisest ei piisa. Osa malle võetakse redigeerimiskasti alt. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 26. mai 2009, kell 20:34 (UTC) : Aga ümbersuunamine mõjub ju ka sinna, eks ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. mai 2009, kell 20:43 (UTC) :: Mõjub küll. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 26. mai 2009, kell 20:44 (UTC) : Olingi sellele kastile kirja kirjutamas. Pikne 26. mai 2009, kell 20:47 (UTC) :: Miks sa ümberkorraldusi IP-aadressiga teed? --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 28. mai 2009, kell 19:29 (UTC) Noh, üldiselt sisselogimisega ma midagi ei võida. Arutelu lehtedel püüan vähem anonüümne olla. Aga muusikute projekti muudatused olid seoses [[Malli arutelu:Tl|siinsega]] – et saaks risumalle vähemale. Iseasi kui seal ''tlsp''-d vaja oleks, aga alaosas pealkirja külge eraldi ankru panemiseks puudub ju vajadus – nad on ilma selletagi lingitavad. Ja ma nimetaks oma tegemisi pigem korrastamiseks kui ümberkorraldusteks. Pikne 28. mai 2009, kell 19:41 (UTC) ::: Kõike ei saa ju ühele mallile ümbersuunata. Tlsp lisab subst ja seda ei saa panna tl mallile. Kõik ei ole sul korrastamine, sest kui sa ilma arutelu pidamata muudad, siis mõni asi muutub ümberkorraldamiseks. See on tore, et asja ette võtsid aga vahel on vaja "plaani" ka pidada. Jõudu! --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 28. mai 2009, kell 21:04 (UTC) : Arutelu millele viitasin, [[Malli arutelu:Tl]], on Tlsp kohta. Mõistan et see ei ole sama ja sellepärast nõustungi kustutamisvajadusega. Arutamata jäi mul praegu ainult see, et ma ei öelnud miks muusikute projekti kahte lehte muutsin. Vabandan, nüüd on ka see tehtud. Pikne 28. mai 2009, kell 21:12 (UTC) ---- Palun kirjuta oma postitustele alla. On arusaamatu, kes on nende postituste autor.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. juuni 2009, kell 08:07 (UTC) : Hm, tarkvaras on vist midagi teisiti, ennist nelja tildega nime ära ei jätnud, muutsin oma eelistusi. Pikne 17. juuni 2009, kell 08:24 (UTC) == Vikisõnastik == Tere, minu poolest võib vikisõnaraamatu vikisõnastikuks nimetada küll. Logo tõlkimisega said vist ise juba hakkama, mul pole selleks viitsimist olnud (osalt ka seetõttu et projekti nimi tülikalt pikk). Projektinimede käänamist puudutava paranduse püüdsin kunagi ära saata, aga parandus lükati vist tookord tagasi ettekäändel, et ma olin liiga vähe tõlkimata sõnumeid ära tõlkinud... Taotluse(d) saab esitada mediawiki bugzillas (bugzilla.mediawiki.org). Logode vahetamise taotluse esitamisel on ehk kasuks kui osutad kogukonna heakskiitu väljendavale arutelulehele või hääletusele. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 19. august 2009, kell 17:35 (UTC) ---- Ei, ma hoopis leian, et saad kasutajaliidese tõlkimisega minust paremini hakkama. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 19. august 2009, kell 18:59 (UTC) == [[m:Fundraising 2009/supplementary messages/et|supplementary messages/et]] == Hey Pikne, This is just a note that, in case you missed it, the source of the "supplementary messages" was updated a little bit after you translated it. Would you mind updating the rest of the translation? Thanks, [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 24. detsember 2009, kell 02:34 (UTC) (Also, would you mind responding on my [[m:User talk:Cbrown1023|Meta talk page]]? Thanks.) Hey Pikne. Thanks for working on the [[m:Fundraising 2009/supplementary messages/et|Fundraising supplementary messages]]. I'm almost done creating the buttons for the "[[wmf:Support/et|Support Wikipedia]]" page, but Estonian is missing those messages. Only a few messages (11) are needed and they're pretty simple! Would you mind translating them so that they can be used on the new page? They're the 11 messages in the "Button phrases" part. Thanks, [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 4. märts 2010, kell 02:22 (UTC) :If you have time to translate them, feel free. We might end up using similar ones next year. If you don't have time to translate them, though, that's okay too. <tt>:-)</tt> Thanks for translating the button phrases! [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 4. märts 2010, kell 20:53 (UTC) ---- Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. märts 2010, kell 21:42 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. aprill 2010, kell 20:14 (EEST) ==Kinksi pildid== Kuigi Kinks enam Vikipeedias ei tegutse, on tema enda pildistatud ja üleslaetud pildid päris asjalikud. Enne kui kustutama hakkad, ehk küsid Sirje Kingsepalt järgi, võibolla on ta nõus neile mingi litsentsi andma. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 23. aprill 2010, kell 12:56 (EEST) : Ta on blokitud ja kuna siin ühendust võtta ei saa, arvan et me ei pea muid teid pidi temaga kontakti otsima. Ambla vallamajast, Käravete mõisast ja Vulbi oosist tõepoolest rohkem pilte pole praegu, aga neistki on võimalik vaba asenduspilt teha. Pikne 23. aprill 2010, kell 13:38 (EEST) ::See, et ta on blokitud ei tähenda, et Sirje Kingsepaga poleks võimalik ühendust võtta.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 23. aprill 2010, kell 13:41 (EEST) ::: http://twitter.com/sirjeke on esimene asi, mis kätte satub. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 23. aprill 2010, kell 15:40 (EEST) Kas sellel blokil on ikka veel mõtet? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2010, kell 23:59 (EEST) Kas on mingit põhjust arvata, et ta on kellegi autoriõigusi rikkunud? Minu meelest tuleks üldjuhul lihtsalt lisada tavaline litsents. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2010, kell 23:59 (EEST) :Muide, ka mina arvan, et Kinksi blokk pole enam vajalik. Iseasi, kas ta ise soovib edasi töötada. Autoriõiguste rikkumist ei ole põhjust arvata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. aprill 2010, kell 21:14 (EEST) Mina ei tea, nende piltide juures pole isegi kirjas, et nad enda tehtud oleks. Ma praegu jätan nad rahule, aga arvan, et pikemas plaanis me ikkagi ei jätta neid pilte maa ja taeva vahele. Pikne 26. aprill 2010, kell 09:51 (EEST) ==Põhjendused muudatuseks== Näiteks too Raadi järve ääres olev memoriaal? Oled ikka kindel, et Sinu poolt tehtud muudatused on teinud artikli informatiivsemaks?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 25. aprill 2010, kell 20:26 (EEST) : Mitte mingil märal. Minu toimetamine selles artiklis oli puht vormistuslikku laadi. Geopildi malli asendasin standardsema kaardi- ja koordinaadilahendusega. Pilte jätsin alles nii palju, kui nii lühikest artiklit illustreerima mahub ning kasutaja sätetest tuleneva ühtse suurusega pisipiltidena, mitte x-mõõdulistena. Galerii jätmist kaaluksin, kui piltidel oleks piisavalt informatiivsed allkirjad – niisamuti allkirjadeta on samad pildid Commonsis olemas. Pikne 26. aprill 2010, kell 09:51 (EEST) ::Punkt 1. - olgu, kui Sulle meeldib vaadata kõigepealt sellist käkerdist, nagu OpenStreetMap, siis palun ära eelda, et see ka teistele meeldib. No hüva - maitse üle ei vaielda, vaid ... ::Punkt 2. - Sa oled lisanud ühele pildile allkirja, mis on täiesti vale - "Skuptuur memoriaali keskel." - too skulptuur on memoriaali piiril ja nimelt kompleksi kirde piiril. Seda on võimalik isegi Delfi kaardilt näha ::Punkt 3. - Palun ära tee muudatusi, milleks Sa ei ole võimeline. Kuid näed probleemi, konsulteeri teiste Viki kirjutajatega. ::Punkt 4. - pildi allkiri ei pea olema omaette eesmärgiks. Sageli on pildiga nii, et normintellektiga inimene saab isegi aru, mis seal pildil on, kui pilt illustreerib mingit asja.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 31. juuli 2010, kell 21:31 (EEST) : Jah, maitse taha jääb see asi. Tõrget lehe laadimisel ei tohiks enam esineda, nagu [[Malli arutelu:Coordinate|siia]] kirjutasin. ::Töötab küll, aga käkerdis on ikka. Oleme me siis nii alaarenenud, et lepime tolle skeemiga. Mina küll ei ole.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 2. august 2010, kell 22:28 (EEST) : Enamvähem alati peaks siiski viisakas olema pildile ka allkiri lisada ([[:en:WP:CAP|lisalugemist]]). : [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Siin]] pildile allkirja lisades olen arvatavasti lähtunud lehel varem kirjas olevast. Küllap on silmas peetud, et tegu on memoriaali keskse skulptuuriga. Täpsustused on teretulnud. : Ma ei tee oma teada muudatusi, milleks ma võimeline pole. Kui leiad vea, oled lahkesti oodatud ''vastaval arutelulehel'' sellele tähelepanu juhtima või seda parandama. Pikne 2. august 2010, kell 22:22 (EEST) == Litsentside määratlused == Oled lisanud piltidele, millel on litsents "A-lubatud", ka litsentsi "KunstiteoseFoto". Need kaks litsentsi on omavahel vastuolus: üks annab kasutajale piiramatud õigused pildi kasutamiseks, teine keelab foto kasutamist ärilistel eesmärkidel. Kuidas siis sellega ikkagi on? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 29. aprill 2010, kell 16:00 (EEST). :Esimene neist kirjeldab fotograafi õigusi.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. aprill 2010, kell 17:05 (EEST) Muide arvan, et ei tohi panna eesti keelde tõlgitud kaardile märkust et see on avalikus omandis kuna selle on teinud... Keegi tõlkis selle eesti keelde ja on olemas ka tema õigused... Ahsoous 2. mai 2010, kell 11:22 (EEST) : Ma ei tea, kas kaardi tõlkimisega saab antud juhul autoriõigus kaasenda. Kui ka kaasneb, siis põhjaks olev töö jääb ikka avalikku omandisse. Pikne 2. mai 2010, kell 11:36 (EEST) : Me võime ju seada tõlgitud kaardi aktsepteerimise tingimuseks, et see oleks antud avalikku omandisse. Ja kaardi tõlkimist võib vaevalt pidada loominguliseks panuseks. Kui ma selle uuesti samamoodi tõlgiksin, siis ei saaks öelda, et ma olen kellegi autoriõigusi rikkunud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. mai 2010, kell 12:26 (EEST) ---- Ma kardan, et ehitiste pilte võidakse mingil hetkel Commonsist kustutama hakata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. mai 2010, kell 14:55 (EEST) ---- Jätkan siin, kus pealkiri viitab litsentsidele, kuigi võiks ka Vikipeedia üldarutelus uue teema luua. Igal pildil peab olema märgitud litsents, aga eesti Vikipeedias on märksõna "Litsents" tühi. Puudub isegi loetelu võimalikest litsentsidest. (Lihtne on kurta, aga mina niisugust koostada ei oska.) Avalikus omandis olevate piltide juures olevas litsentsikirjelduses vaatab vastu eht-nõukogulik keelekasutus: "'''käputäies''' riikides kehtib autoriõigus kauem kui 70 aastat:". Kus see kirjas on ja kes seda muuta saab, ei oska arvata. [[Eri:Kaastöö/193.40.133.134|193.40.133.134]] 5. august 2010, kell 12:50 (EEST) : Litsentsid leiad [[Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid|siit]]. Tõsi, seal tuleks ühtteist veel korrastada ja täpsustada ning kui vajadus peaks kerkima, saab malle juurde tekitada (võimalikke litsentse on veel). : ''Käputäie''-tõlge on Commonsis. Miks nõukogulik? Madalstiili ega pelgalt kõnekeelt ta ÕSi meelest ei esinda. Mõtte peaks ''käputäies riikides'' sobiva täpsusega (originaalis ''a few countries'') edasi andma. Pikne 5. august 2010, kell 13:48 (EEST) :: Ka minu meelest pole see stiililiselt sobiv. Võiks kirjutada "mõnes riigis" või "mõnes üksikus riigis". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. august 2010, kell 14:00 (EEST) :: Silvet tõlgib: ''a few - mõned, mõningad, mõned üksikud, teatav arv''. :: Võib ju öelda ''käputäis lilli'' või ''käputäis naelu'', aga riike ei saa pihku võtta ja ''käputäis riike'' on halvustav. [[Eri:Kaastöö/193.40.133.134|193.40.133.134]] 5. august 2010, kell 18:00 (EEST) == Kasutaja mitteaktiivne == Kasutaja "Urmas" on viimati Vikipeedias [[Eri:Kaastöö/Urmas|kaastööd teinud 13. aprillil 2008]]. Võib-olla tasuks piltide litsentside määratlemiseks [[Eri:E-kirja_saatmine/Urmas|saata talle e-kiri?]] --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 8. mai 2010, kell 23:33 (EEST). Nende Molimardi ja Weissi piltide autoriõiguste aeg oli päris kindlasti ammuilma läbi saanud -- Ahsoous 12. mai 2010, kell 12:28 (EEST) : Allikast see ei selgunud. Kui nad olid aastat 1910 ja autor võis vabalt veel 50–60 aastat elada, siis ei pruugi olla. Pikne 12. mai 2010, kell 16:08 (EEST) :: Kui sa kahtlesid oleksid võinud enne kustutamist küsida. Võib-olla oleksin ma leidnud ka raamatud, ajakirjad või ajalehed, kus neid pilte kasutati. Ahsoous 12. mai 2010, kell 16:56 (EEST) :::Need pildid on internetis ju siiamaani olemas.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. mai 2010, kell 18:13 (EEST) ---- Vt. [[Kasutaja arutelu:WooteleF#Autoriõigustest]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 21. mai 2010, kell 19:23 (EEST) ---- Vaatasin, et kirjutasid, et Prantsusmaal kehtib autoriõigus 70 aastat. Tegelikult on seal nüansid. Näiteks "Internatsionaal" on kõikjal mujal avalikus omandis, aga mitte Prantsusmaal, sest seal lisati mõlema maailmasõja eest kompensatsiooniks mingid aastad (peast ei mäleta mitu, aga neid oli ikka päris palju) ja lisaks veel midagi -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 19:00 (EEST) Ja pildi~, mille ära kustutasid, puhul ei olnud tegu autoriõiguste rikkumisega. Tegu oli pildi autoriõiguste valdaja loal avaldatud pildiga, ja teistkorda ma seda enam küsida ei saa -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 19:19 (EEST) : Mis pilt see oli? Selle saab taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. mai 2010, kell 20:33 (EEST) :: Arvatavasti [[:Pilt:Maaja ranniku.jpg|Maaja ranniku.jpg]]. Ma ei tulnud selle peale, et varaliste õiguste valdaja on teada, kui üleslaadija on juurde kirjutanud, et ta autorit ei tea. Taastades palun nimetada varaliste õiguste valdaja ja märkida, millise vaba litsentsi all ta on nõus selle pildi avaldama. Pikne 24. mai 2010, kell 20:41 (EEST) Ausalt öeldes, seda tegevust millega sa praegu tegeled nimetama ma vandaalitsemiseks. Sa oled praegu kustutanud ära ka paarkümmend malli, mida tegelikkuses kasutatakse - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. juuni 2010, kell 17:22 (EEST) : Noo. Ma tean, et osa mallidest, mille kustutasin, jäid kasutusse. Aga teiste tõlkimata või kasutuseta mallide tõlkimata õpetustesse, millega nagunii midagi teha pole. Kui keegi nende aastaid seinud mallihaktaistega midagi teha tahab, on tal lihtsam asjast ise aru saades need inglise vikist uuesti võtta ja tõlkida. Kui olen kogemata mõne vale asja kustutanud, ole palun konkreetne. Pikne 25. juuni 2010, kell 17:32 (EEST) :: Sellist administraatorit pole meil veel olnud. Viisaks inimene enne küsib kui tegutseb. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 25. juuni 2010, kell 18:43 (EEST) :::Selle meeletu kustutamise asemel on võimalik midagi asjalikku teha. Toimetada näiteks artikleid, selliseid artikleid on palju, mis toimetamist vajavad. Mallide kustutamine minu arust Vikipeediat paremaks ei tee. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 25. juuni 2010, kell 19:03 (EEST) Mina ei seedi sellisel kujul seda prügimäge või mallide surnuaeda. Usun, et ka mallide üle on oluline arvet pidada – orienteerumaks olemasolevate mallide seas. Neist mallidest, mis kunagi töökorda ei saa või mis tõenäoliselt kasutust ei lea, lahtisaamine lihtsustab seda. Lisaks, kord kui selline maksab ka midagi. Seejuures annan enesele aru, et inglise vikiga ligilähedase korra saavutamiseks jääb minu heast tahtest väheseks. Nii et palun vabandust kõige selle pärast, mis juba on kasutuses ja tõlkimata või muidu sandisti ning millest mu jõud tõenäoliselt üle ei käi. Loodan, et saan ka artiklite toimetamisel rohkem abiks olla, kui tööjärjes kord nõnda kuagele jõuan. Jah, toimetamine on olulisem töö. Samas selle juures on tõdemus, et töö vajab tegemist ja mõni tegijagi rohkem juba olemas. Tiuks, kui sul peale enese välja elamise mulle midagi konkreetset ette on heita, siis ole hea. Pikne 25. juuni 2010, kell 22:43 (EEST) Miks ma taastasin pildi on see, et ma ei ole Prantsusmaa puhul üldse kindel, et seda pilti Commonsist kiirkorras maha ei võeta -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 31. juuli 2010, kell 18:17 (EEST) ==Translatewiki== Millegipärast ei õnnestu mul Translatewikisse sisse logida ja ma ei saa hakkama ka anonüümse teate jätmisega seal. Jätan siis siin teate. Leidsin trükivea seal: MediaWiki:Loginprompt/et. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 5. august 2010, kell 11:36 (EEST) :Aitäh, et parandasid. Siin on mingi süntaksiviga: MediaWiki:Lqt-enotif-reply/et. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 5. august 2010, kell 12:31 (EEST) :Aiäth märkamast. Ma pidin õige mitu korda seda pisikest lausekest lugema, et lõpuks üht tagurpidi ''d''-tähte märgata. ''Lqt-enotif-reply'' puhul pole translatewiki jaoks vastavat käändevormi (antud juhul seestütlev) saadaval. Olen sarnaste soomekeelsete sõnumite eeskujul kasutanud võimalust projektinimesid käänata ja lähtunud eestikeelsete Wikimedia projektide (käändevormid saadaval) vajadusest. Pikne 5. august 2010, kell 13:48 (EEST) Litsentsi GFDL-i pealt CC-le muuta pole sul küll mitte kõige vähematki õigust. Ma ei tea palju sa sellise isetegevusega tegelend oled, aga muuda need kiiremas korras kõik tagasi. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:00 (EEST) : Uurime asja, enne kui süüdistusi pilduma hakkame. Need tööd on algselt just ainult CC-BY-SA all olnud ja neid ei saa GFDLi alla tuua. Pikne 13. august 2010, kell 21:07 (EEST) ::: Loe siis litsentsis olevat lauset ka ''olevat teost levitada ainult samasuguse või sarnase litsentsi all.'' -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:11 (EEST) :::: Just nimelt. Millele vihjad? Pikne 13. august 2010, kell 21:13 (EEST) ::::: Sul võib küll õigus olla, aga enne tuleb lahti kirjutada mis elukas on '''sarnane litsents''' --- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:18 (EEST) :::::: muidu sealt litsentsi mallist on vist paar sõna ka puudu. peaks olema 'sarnase või ühilduva litsentsi all' -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:24 (EEST) : Mall järgib [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ siin] kirjas olevat. CC-BY-SA jaoks on sarnane litsents ainult tema ise [http://creativecommons.org/compatiblelicenses]. Pikne 13. august 2010, kell 21:39 (EEST) :: tegelikult ei ole ainult tema ise vaid teatavate lisadega on ka GFDL vaata [[:en:GFDL#Compatibility_with_Creative_Commons_licensing_terms]] -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:53 (EEST) ::: Seal räägitakse vastupidisest ühilduvusest. Jah, algselt GFDL-i all avaldatud pildi juurde saab teatud tingimustel CC-BY-SA lisada ja seda oleks ka [[m:Licensing update|soovitatav]] teha. Pikne 13. august 2010, kell 21:57 (EEST) ---- Tead, Pikne! Meil on siin tegemist reaalsete, elavate inimestega, mitte toa koristamisega, kus tuleb asju ära visata, et parem elada oleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2010, kell 18:15 (EEST) ---- Kuidas see resümeede peitmine käib? Kustutamislogis on veel selliseid, mis tuleks peita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2010, kell 12:27 (EEST) ---- Ma kahtlustan et 'prettytable' on veel nii mõnelgi lehel kasutusel. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. september 2010, kell 20:04 (EEST) : Tõepoolest. Asendasin kahes artiklis; kolmandas, kuhu jäi, on ta üsna väheoluline. Pikne 29. september 2010, kell 21:15 (EEST) == Vikitekstid: autoriõigused == Ole hää ja palun anna oma hinnang: [http://et.wikisource.org/wiki/Vikitekstid:%C3%9Cldine_arutelu#NSV_Liidus_ja_selle_vabariikides_antud_m.C3.A4.C3.A4rused link vikitekstidesse]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 30. oktoober 2010, kell 14:44 (EEST). : Aitäh vastuse eest! --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 30. oktoober 2010, kell 17:44 (EEST). Teisalda tagasi ja ära malle kustuta ja taasta ka mallide algne sisu (ehk siis ka kõik asjad mida nendega teha sai). -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 7. november 2010, kell 02:56 (EET) : Vaata [[Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt kalender#Iseuuenemine|siia]]. Pikne 7. november 2010, kell 08:42 (EET) ---- Kas sa mõtlesid seda niimoodi? vt [[Malli arutelu:Kirik]] [[Kasutaja:Alts|Alts]] 8. november 2010, kell 18:00 (EET) == Maha võetud pilt == Miks sa Theodor Petai pildi - lisaks veel ilma etteteatamata - maha võtsid? Kes sind on volitanud? Ma ei hakka seda sinuga isegi arutama - rohkem sa niimoodi ei tee! [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 16. november 2010, kell 13:05 (EET) : Millisest pildist on jutt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. november 2010, kell 13:06 (EET) ::Ära seda diskussiooni kuidagi isiklikult võta. Ma läksin esimese ähmiga liiga ägedaks. Sa teed tõhusat ja tänuväärt tööd. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 18. november 2010, kell 15:27 (EET) Kui kustutasid selle pildi [[:Pilt:Eesti jalgpallikoondise vormid.png|Eesti jalgpallikoondise vormid.png]], kas siis panid sama pildi Commonsisse? Või võtab uue pildi kuvamine aega? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. november 2010, kell 00:19 (EET) Commonsis on see: [[:Pilt:EST football kit.svg]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 00:50 (EET) Ei leidnud Commonsist, sellepärast taastasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 00:57 (EET) Jah, aga Commonsis on pilt algupärase inglise viki pealkirjaga, mille link on kustutamislogis: [[:commons:File:Estonian kits2.png]]. Asendasin ka artiklis, kus pilti kasutati. Nüüd küll märkan, et pildil on väike ingliskeelne kiri (mida ei pruugiks olla). Pikne 25. november 2010, kell 17:11 (EET) : Siis võib meie pildi Commonsisse üles laadida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 17:56 (EET) : Ja see Commonsi pilt ei ole siis == hotcat == Kuule praegu vahepeal ühel hetkel oli selles mõttes hästi tore, et iga kategooria lisamise ja muu asjaga ei tulnud ette teadet "kas oled kindel, et soovid leheküljelt lahkuda?", kus pidi OK vajutama. Siiamaani see oli koguaeg selline tüütu, nüüd korraks läks lahedaks, et salvestas kohe ära, aga praegu tuleb jälle neid tüütuid klikke teha. Aa ja siis ta hakkas nüüd hollandi keeles üldse mingeid teateid andma mulle ja tahtis kategooriat ka hollandi keeles panna. Et kui sa sellega oskad tegeleda, siis äkki olid abiks need minu tähelepanekud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. juuli 2011, kell 21:37 (EEST) : Jah, [[Vikipeedia arutelu:Tööriistad/HotCat|katsetasin]]. Naasen hetkel selle versiooni juurde, mis seda teadet ei näita. Pikne 16. juuli 2011, kell 21:53 (EEST) Palun taasta kõik minu tehtud pildid mis sa eesti vikipeediast kustutanud oled. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. oktoober 2011, kell 23:06 (EEST) : Sa pole seda siiani teinud. Niisiis kordan palvet. Ja veel pole just eriti kena, et sa levitad poolikut infot piltide autoriõiguste kestvuse suhtes. algset põhjust tollele märkusele ei tea, aga näiteks USA-s enne 1978. aastat ilmunud ilma copyrighti märketa asjad on samuti public domain. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 00:20 (EET) :: Sinu pildid on Commonsis alles. Säärased nõudmised ja süüdistused vajavad põhjendust. See autoriõiguse kestvust puudutav oli rusikareegel, ma ei tahtnudki kõikvõimalike erandite ja nüanssidega, neid on kindlasti rohkem kui meie sinuga teame, asja keeruliseks ajada. Pikne 16. november 2011, kell 09:30 (EET) ::: Juhuslikult litsentsimärkus nõuab ka viidet avaldamisallikale. Kui see aga likvideeritakse, tekivad hoopiski seal probleemid autoriõigustega. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 15:56 (EET) :: Commonsisse viidud piltide juures on vajalikud viited olemas. Mida sa öelda tahad? Pikne 16. november 2011, kell 16:46 (EET) ::: Seda, et kui algallikas on kustutatud, ei ole reaalselt viidet olemas -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 17:11 (EET) :: Commonsis ei tehta sellest probleemi, et pilt on kohalikust vikist kustutatud. Litsentsi järgi peab Commonsisse viidud pildi juures olema vaid öeldud, kes millal millise versiooni kuhu laadis. Pikne 16. november 2011, kell 17:38 (EET) Arutelud on säilitamiseks ainult siis kui nendest on kasu artiklite paremaks muutmisel. Kui kogu jutust pole arugi saada millest üldse jutt käib tuleb need kustutada, kasvõi andmebaasi ruumi kokkuhoiu nimel -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. november 2011, kell 11:20 (EET) : Kust sa seda võtad? Nii võiks aruteludest suurema osa teksti välja rookida ja ka artiklite vanemaid redaktsioone ei pruugiks alles hoida. Nagu ennist resümees mainisin, peaks ka arutelus olev redigeerimislugu säilima ja samad küsimused (kui nad ka praegu aktuualsed pole) võivad kellelgi teisel hiljem uuesti tekkida. Kustutamisega muudetakse ainult ligipääsuõigusi, andmebaasi jääb ikka kõik alles. Pikne 29. november 2011, kell 18:39 (EET) == Fotode autoriõigustest == Ma ei ole andnud teile volitust oma fotode autoriõiguse üle otsustamiseks. Seepärast palun kustutage minu loata Commonsisse üles laetud fotod sealt kiiresti. Olen need annetanud üksnes Eesti Vikipeediale, sest need ei tohi: *sattuda minu igakordse loata ingliskeelsesse maailma, *sattuda minu igakordse loata kommertskasutusse. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2012, kell 01:43 (EEST) : Palun vabandust tekkinud arusaamatuse pärast. Aga te ise lisasite seitsme kõnealuse pildi juurde litsentsimärgised, mis lubavad loata kasutust, sh ärilist kasutust (kolmel korral CC BY-SA ja neljal korral GFDL). Samuti võiks eeldada, et saite litsentsitingimustest aru, kuna enne ja pärast neid pilte olete üles laadinud mitmeid pilte, mille juures te pole olnud nõus vaba litsentsiga. Kuna nimetatud litsentsid pole tagasivõetavad, siis ilmselt polda Commonsis nõus nende piltide kustutamisega. : Võimalus lubada piltide kasutamist üksnes eesti Vikipeedias pole Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi soositud. Vaadake ülejäänud enda üles laaditud pildid üle ja kui te tegelikult või tagantjärele ei soovi mõne vaba litsentsiga pildi loata kasutamist, siis kustutage need. (Mina isiklikult pole vastu.) Pikne 1. juuni 2012, kell 08:40 (EEST) ::Tegelikult see ei puuduta kõiki pilte. Olen teinud fotosid ka spetsiaalselt Vikipeedia jaoks ja pannud neile mingi vaba litsentsi. Hiljaaegu nägin, et Adeliine oli ühe neist Commonsisse laadinud ja selle vastu polnud mul midagi. Aga laeva- ja sadamapilte ma küll ei saa sinna lubada. Olen loobunud piltide Vikipeediasse laadimisest, et mitte tülitseda, ja vaatan kahju tundes paljusid artikleid, mille jaoks mul on pildid olemas, aga ma pole nõus neid vaba litsentsiga üleilmsesse kasutusse andma. Eile märkasin nelja fotot artiklist [[Autoexpress]], mis te olite Commonsisse laadinud - neid ma küll ilma peale ei saa saata. Saan muidugi aru, et kui need üldse kustutada, siis kaotab artikkel suures osas mõtte. Olen pannud veidi vabama litsentsi mõnedele fotodele, aga ei ole nõus seda panema kõigile. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2012, kell 23:45 (EEST) ::: Jah, kõigi oma piltide juurde te pole vaba litsentsi lisanud, aga Autoexpressi piltide juurde olete. Pikne 2. juuni 2012, kell 01:33 (EEST) Jälle samal teemal. Sain täna kingiks kuu aega tagasi ilmunud raamatu, mida avades leidsin sealt viitega Commonsile oma foto, mille oleksin küsimise peale andnud, pealegi originaalsuuruses. Ent nüüd tuleb mul kirjastusele õpetada, et ka Commonsist ei tohi faile luba küsimata võtta, sest võib juhtuda, et need on seal autori loata. Nagu ma kirjest aru sain, olete Kõnealuse faili teie minu loata Commonsisse laadinud ja see võis seal isegi mitu aastat olla, enne kui ma sellest teada sain. Leidsin niisuguse info: ''Hoiatus: Sellise nimega fail on kustutatud või teisaldatud. Selle lehe kustutamis- ja teisaldamislogi on kuvatud siin: (muuda nähtavust) 31. mai 2012, kell 12:35 Pikne arutelu kaastöö blokeeri kustutas lehekülje Fail:Tallink Express.jpg (Commonsis) (vaata/taasta) (avalda tänu) Kas te leiate logi, millest oleks näha, kui kaua see fail Commonsis oli? Sellest sõltub, kuidas ma kirjastusega läbi räägin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 24. detsember 2019, kell 00:54 (EET) : Aastatel 2010–2012 oli see pilt eesti vikis[https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Logid?page=Fail:Tallink%20Express.jpg] ja seejärel 2012–2016 Commonsis[https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:Log?page=File:Tallink%20Express.jpg]. : [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Lehek%C3%BClje_taastamine&target=Fail%3ATallink+Express.jpg&timestamp=20100227002356 Siit] näed, et lisasid üleslaadimisel ise pildi juurde litsentsi GFDL. Selle litsentsiga on näidatud, et pilti tohib edastada ja muul moel kasutada luba küsimata. Mina ja nähtavasti siis ka kirjastus lähtusime sinu näidatud litsentsist. : Kui litsents ja muud andmed on pildi juures kahtlased, siis tasub need üle kontrollida. Seda on soovitatud teha ka Commonsi juhendis. Aga kahtlust kirjastajal nähtavasti antud juhul ei tekkinud ning vabade litsntside (sh GFDL) järgi igaks kasutuseks eraldi luba küsida ei tule. : Selle litsentsi järgi tuleb kasutamisel viidata autorile ja litsentsile. Kui raamatus ei ole õigesti viidatud, siis on võimalik, et kirjastajale saab ette heita litsentsitingimuste rikkumist. Kuna pilt on kustutatud, siis ma ei saa nüüd enam ise kontrollida, mis Commonsis pildi juures täpselt kirjas oli, aga tõenäoliselt autorinimi Commonsisse viimisel kaotsi ei läinud ja see oli seal kirjas. Pikne 27. detsember 2019, kell 13:20 (EET) : Seda ka, et litsentsid nagu GFDL sätestavad, et need litsentsid ei ole tagasi võetavad. Nii et, kui pilt oli siia või Commonsisse üles laaditud siiski õiguspäraselt, siis kustutamine iseenesest ei muuda litsentsi kehtetuks ja kustutamise ajal pole selles suhtes tähtsust. Pikne 27. detsember 2019, kell 13:33 (EET) Tänan! Mu nimi on raamatus pildi juures. Kui see pilt on juba 2016. aastal Commonsist kustutatud, siis on tõenäoline, et kuu aega tagasi ilmunud raamatusse valiti tänavu pilt hoopis Merevikist. Sedasama pilti guugeldades leidsin nii selle kui ka ühe teise samateemalise Mereviki foto ilma oma nimeta hoopis Tallinki blogist, kuhu need olid sattunud 2017. aastal. Nii et seda segapudru harutada jätkub, kes kust ja millal kopeeris. Tallink lubas oma poole kiiresti korda ajada ja ka kirjastus lubas ühendust võtta. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 28. detsember 2019, kell 01:16 (EET) == Kustutusnaudingud == Puhtalt uudishimust kysin: miks oli hea [[:Pilt:Ametniku töölaud, 12. august 2010.jpg]] ära kustutada? Läksid Commonsisse viidud pilte kututades hoogu või lihtsalt nautisid ''delete''-nupuga hullamist? Sa ei viitsinud oma tegevust mingilgi viisil põhjendada, sestap pean kysima. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 2. juuni 2012, kell 18:48 (EEST) : Mis on selles välja toodud pildis erilist, mille pärast duplikaadi kustutamiseks eraldi täiendavat põhjust on vaja? Pikne 2. juuni 2012, kell 19:19 (EEST) == Kaadri vähendatud kujutiste kasutamine... == ''...st, kaadri detailide kasutamine illustratiivse eesmärgiga.'' Tahtsin küsida, nt, kui inglastel on "Halvale teele" episoodi ilustratsiooniks on ülal pilt: [[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Gus_dies.png| Gus dies]], kas analoogiliste kirjetega võiks nt Viki [[Seadusesilm]]a artiklis olla sedalaadi kujutis: [http://toivo.dikto.biz/never_mind.php Seadusesilm s02e09 u 29:07] --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 16:51 (EEST) : Ja lisaks, millise nipiga õnnestub nt inglastel seriaali kasti logo lisada; oli vist ITA leht, kus nägin esimest korda kasutusel ''drop'down'' varjuga kasti... --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 17:12 (EEST) : Inglise Vikipeedias kasutatakse ekraanipilte (harilikult ka logosid) Ühendriikide autoriõiguse ''[[:en:fair use|fair use]]'' põhimõttel. Kuna Eesti autoriõigusseaduses samasuguseid sätteid pole, siis eeldatavasti siin ekraanipilti samal alusel kasutada ei sobi. Seni oleme sellest põhjendusest lähtunud. Pikne 11. juuni 2012, kell 17:35 (EEST) :: ''sad'' --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:00 (EEST) : Kas pead silmas seda logo, mis näiteks [[Dr House|siin]] on kastis parameetri ''pilt'' järel? Pikne 11. juuni 2012, kell 17:35 (EEST) :: Analoogilisi jah, kusjuures seal on lihtsalt faili kirje, mõnes kohas on aga antud box'is pildi kirje nurksulgudes, ja töötab; drop-down shadow'ga box'i ei leidnud hoobilt üles, aga ''rounded corners'' (box'ides) tundub olevat üha tavalisemaks muutumas --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:00 (EEST) ::::: [[hu:Aaron Paul|Aaron Paul]] infobox'ist oli enne juttu (''drop down shadow'') --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:17 (EEST) :: nt [[en:Breaking Bad|Breaking Bad]] kena logo, või siis mõnes teises keeles; või siis [[Vahelevõtja]], [[Seadusesilm]] — teiste (peamiselt ENG) Wi-de ''infoboxides'', suhteliselt kena näeb välja, mu meelest...--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:10 (EEST) ::: Nojah, sama ''fair use''. "Vahelevõtja" logo on küll [[:Pilt:The closer serie.jpg|teises variandis]] ka Commonsis, kus ta on autoriõiguse jaoks liiga lihtsaks tunnistatud. Pikne 11. juuni 2012, kell 18:22 (EEST) ::::: Kas [[Vahelevõtja]]le sobiks infoboxi [http://fr.wikipedia.org/wiki/Fichier:The_closer_serie.jpg see kujutis]? --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:30 (EEST) :::: [[Halvale teele]] jaoks leidsin küll [http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Breaking_Bad_logo.svg?uselang=et logo], pikselite õige kasutamise suhtes ei ole nii väga kindel..., ja võib olla oleks kenam nt tausta v ''border''-iga, või mõlemiga, et lihtsalt natukenegi eristuks ülejäänud ''box''-i täitest --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:13 (EEST) :::: Kui nüüd ei eksi, siis ESP, POR on lahendanud asja mingi, sinaka vist, latakaga, millele siis teleka piktogramm (kas ''table background''-iga või ehk z-index-i kaudu, ei tea) ülaosa taustaks sokutatud (umbes nagu mõnes W-s sõjaliste konfliktide ''infobox''-ide ülemise osaga tehtud - ristmisi mõõgad, saabel, vms taustaks...); aga nojah, säälpool on nt ''siesta'' ka kõrgelt respekteeritud, kas just kõike otse üle võtta oleks mõttekas? ::::: Tartus sajab – "... ''If the wind will not serve, take to the oars''...", väitis üks purjetaja, äsja... ;-) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:43 (EEST) :::: Aa, hoopis sellistest logodest on jutt. Ma päris täpselt ei saa aru, kuidas need infokastid näiteks hispaania Vikipeedias üles on ehitatud, aga konkreetsed teemavaldkonda tähistavad kujutised (telekas, mõõgad jm) on seal kirjeldatud eraldi CSS-stiililehel ja neid saab eelistuste all ka välja lülitada. Minu meelest need kujutised ei ole eriti vajalikud. Pikne 11. juuni 2012, kell 19:30 (EEST) ::::: Eespool lingitud [[Vahelevõtja|''THE CLOSER'']] logo jäi "pidama" (font/kiri ei tohiks ''copyright''-i all olla, või siis alustada nt XI sajandi ruunikirjetest...); konkreetne logo ei ole originaalis kasutatav, mu meelest (originaalis on vist valged tähed mustal taustal) ja sestap arvatavasti keerulisem vaidlustada, kui üldse võimalik... (aga neid originaali pilte, vist ei ole enam mõtet katsetadagi) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:50 (EEST) ----- Vastus küsimusele, mille esitasite: Jah, kõik minu poolt praeguse seisuga üles riputatud pildid on minu enda tehtud fotod. Varem olin mõnedest geograafilistest objektidest (nt järved või külad) riputanud üles ka print-screen väljavõtted Maaameti (www.maaamet.ee) aerofotodest, kuid need võttis keegi moderaator juba tükk aega tagasi maha, sest olevat Maaameti autoriõiguste rikkumine. [[Kasutaja:Raul1972|Raul1972]] ([[Kasutaja arutelu:Raul1972|arutelu]]) 5. august 2012, kell 22:26 (EEST) ---- ''Thanks'', "kui seda vihma ees poleks, siis läheks pilta tegema...", ja kiuste ei küsi härraselt (vähemalt eeldan, et mr, mitte "mz" (see oli vahepeal kasutusel nende nais-soo-laste seas, kes ei soovinud oma "marital status"-t avaldada, võib-olla on praegugi, ei tea)), maskuliinse keeletarvituse järgi, sarvilise definitsiooni lähemat täpsustamist (toimetustes neid vist palju ja mix siis mitte kasutada võimalust ja küsida "sündmuse vahetu pealtnägija" käest täpsemat infot); nt [http://en.wiktionary.org/wiki/ware "ware" on küllalt omapärane sõna], olgu ta siis Briti Kolumbias või, kus iganes...--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. august 2012, kell 15:11 (EEST) == Autoriõigustest == Tere!<br/>Palun vaata [[Kasutaja_arutelu:Suwa#Commonsist|seda arutelu]]. On tekkinud probleem seoses autoriõiguse seaduse tõlgendamisega. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 6. august 2012, kell 22:04 (EEST). == galloromaani või oksitanoromaani ? == ahhoi, ehk saad [[:Arutelu:Oksitaani_keel]] kiigata?, nädala jagu vaikust ja pole nagu kedagi vastamas, suure kella kõlge viki üldarutelusse veel ei lisaks. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. märts 2013, kell 21:08 (EET) == [[:en:translatewiki.net]] == Hello Pikne, would you mind translating the article on this wiki, if allowed here? (It should have enough reliable sources, I hope.) --[[Kasutaja:Nemo bis|Nemo bis]] ([[Kasutaja arutelu:Nemo bis|arutelu]]) 1. mai 2013, kell 00:15 (EEST) == Vohilaid == Mul pole seda paari aasta vanust kirja alleski. Kui soovid pilte Commonsisse üle viia, siis palun võta autoriga ise ühendust. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 2. august 2013, kell 13:42 (EEST) == Logod == Miks sa logosid kustutad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2013, kell 23:53 (EEST) :Aga logod ei vasta ju ühelegi võimalusele, mille järgi vikisse pilte saaks laadida, Ivo. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 19. august 2013, kell 23:59 (EEST) ::Ma olen igati teadlik, et logosid ei saa täiesti vaba kasutuse alla anda, kuid nende esitamine on väga vajalik ja nende kustutamist tõlgendan vähemalt mina vandalismina. Lihtsalt Commonsisse ei saa neid toppida. ::Avjoska, sulle: [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid]]. ::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. august 2013, kell 00:33 (EEST) : Sest nad rikuvad suure tõenäosusega autoriõigust nagu resümeedes märgitud. Kõigi nende logode juures on autoriõiguslik seisund selgitamata jäetud. Vaata enda viidatud lehekülje arutelu, malli arutelu ja mallis toodud selgitusi. Logod on selliselt nüüd aastaid seisnud, oluliselt kauem kui kohane, ilma et keegi oleks välja toonud, millisel adekvaatsel alusel neid siin kasutada. Administraatorina ma ei saa sellist olukorda tolereerida. Vajalikkusega ei saa õigustada autoriõiguse rikkumist. Mujal vikides eemaldatakse ebaselge staatusega pildid kiiremas korras, üldiselt nädalaga. Kui sa nimetad minu tegevust nüüd aastate pikkuse ja vastuoluliselt pika ootamise järel vandalismiks, siis saad millestki valesti aru. Pikne 20. august 2013, kell 09:36 (EEST) ::Kaubamärkide puhul on eelkõige oluline Kaubamärgiseadus ja ma küll ei tea, et see keeks meil mingilgi viisil kaubamärke kasutada. ::Kaubamärk EI OLE klassikaline kunstiteos, vaid kuulub koos naha ja karvadega ettevõttele või organisatsioonile ning autoril puuduvad sellega seoses igasugused õigused. Seega on autoriõiguse tagaajamine antud olukorras sobimatu, sest sellest ei sõltu meie jaoks midagi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2013, kell 14:38 (EEST) ::: Mina sinu asemel julgeksin oma veendumustes pisut kahelda. Jah, tõenäoliselt küll on kaubamärgi staatusest tulenev olulisem, aga me lähtume siiski vaid autoriõigusest, vt [[commons:COM:NCR]]. Või kui soovid siin projektis ka muid piiranguid arvesse võtta, siis kitseneks kasutatavate teoste ring oluliselt veelgi. Kaubamärki kui kaubamärgi seaduse objekti keelab luba küsimata kasutada kaubamärgiseadus (vt mittevaba sisu arutelu). See et autoril pole kaubamärgile mingeid õigusi, sh isiklikke autoriõigusi, pole autoriõiguse seaduse järgi võimalik ning varaliste autoriõiguste valdaja võib olla ka organisatsioon. Pikne 21. august 2013, kell 15:00 (EEST) ::::Kaubamärgiomanikel on õigus keelata selle kasutamist äritegevuses. Meie äritegevuses ei osale ja seaduse järgi meile mingeid piiranguid teha ei saa. Meile (st teatmeteostele) rakendub ainult see, et peame kaubamärgi avaldamisel lisama juurde hoiatusmärkuse, et tegu on kaubamärgiga. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2013, kell 15:44 (EEST) ::::: Ainult, et seal pole öeldud, et ärivälistel juhtudel võib kaubamärki kasutada luba küsimata. Kui see nii oleks, siis tuleks lisaks iga logo juures kindlaks teha, kas tegu on kaubamärgi seaduse objektiga (vastab kriteeriumitele), mida praegu ühegi logo juures muidugi tehtud pole. Kuidas kaubamärgiseadust täpselt tõlgendada tuleb, pole siinkohal oluline, sest nii või naa on logod ka autoriõiguse objektid. Ja nagu öeldud, me lähtume siiski eeskätt autoriõigusest (vt link eespool) ehk sellest kuivõrd on pildi kasutamine kooskõlas [[wmf:EDP|litsensipõhimõtetega]] ning see ei kuulu vaidlustamisele. Ka inglise Vikipeedias, mida eeskujuks võtad ja kus on konsensus logode kasutamiseks mittevabana, põhjendatakse logode kasutamist autoriõigusest lähtuvalt, mitte kuidagi teisiti. Pikne 21. august 2013, kell 16:16 (EEST) :::Üldiselt ei saa me valida, milliseid seadusi jälgida ja milliseid mitte. Tuleb ikka kõigiega arvestada. :::Kas see ainult tundub mulle nii või sa otsid tõesti kõikjal vaid põhjuseid, miks midagi teha ei saa ning mitte kunagi võimalusi, kuidas midagi teha saaks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2013, kell 16:24 (EEST) :::: Noh, mis piltidesse puutub, siis kuna ma pole Wikimedia vaba sisu ideoloogia vastu, pole ma isiklikult ka huvitatud mittevaba sisu puudutavate võimaluste juurdeotsimisest. Tuua välja põhjuseid mittetegemiseks on mul põhjust seni, kuni põhjendused tegemise poolt ilmselgelt ebaadekvaatsed tunduvad olevat. :::: Viidatud Commonsi lehel on püütud selgitada, miks võiks üldiselt eirata muid piiranguid, neid mis ei tulene autoriõigusest ja miks võiks nii üleslaadimiseks sobivate piltide ringi laiemaks teha. Eirata selles mõttes, et me ei lähtu neist piirangutest, kui hindame, kas pilt sobib siin avaldamiseks, kuigi edasikasutajate jaoks lisatakse piltide juurde vastavad hoiatusmärgiseid. Pikne 23. august 2013, kell 17:44 (EEST) Kõik jalgpalliklubide logod läksid kustutamisele? Leian, et illustreerimise mõttes on need asendamatud. Miks ei piisa hoiatusest, et ei ole vabakasutuses (nagu inglise vikis)? Hüpoteetiliselt kui mõnel kodanikul peaks tekkima tahtmine klubi logo leida, siis internetis on kõigil võimalus neid alla laadida/kopeerida jne - ja seal ei ole isegi hoiatust. Mõnes mõttes on logode vikis hoidmine isegi kasulik - külastajale, kes pildi peale klikib saab teada, mis piirangud eksisteerivad. Võin proovida Jalgpalliliidult küsida, äkki saab targemaks. Suuremates vikides, ka nt saksa omas on erinevate riikide logod üles laetud - pole veel probleemi tekitatud. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 20. oktoober 2018, kell 03:00 (EEST) : Lisaks ülalpool öeldule on sellest juttu olnud näiteks [[Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid#Logod|siin]] ja [[Malli arutelu:Logo#Autoriõigused|siin]]. : Kui inglise vikis või mõnes muus suuremas vikis logosid kasutatakse, siis tehakse seda muu hulgas kooskõlas seadustega, mis kehtivad maal, kust projekti peamiselt külastatakse. Eesti autoriõiguse seadus teadaolevalt seda laadi töid antud eesmärgil luba küsimata kasutada ei luba (oli hiljaaegu juttu näiteks [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 40#§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel|siin]]). : Kui mujal internetis rikutakse autoriõigust või lihtsalt ei olda kursis sellega, kuidas materjale kasutada tohib, siis on vajakajäämine pigem mujal kui Vikipeedias. : Juhin veel tähelepanu, et tegutsemine põhimõttel, et probleemi pole kuniks seda eirata (pole ''probleemi tekitatud'') on vastuolus [[c:COM:PCP|ettevaatusprintsiibiga]] ja tekitab muidu Vikipeedia suhtes usaldamatust. : Kui liidult või mõnelt klubilt küsida, siis on mõtet küsida luba kindlate logode kasutuseks kindla vaba litsentsi tingimustel. Pikne 20. oktoober 2018, kell 10:18 (EEST) ::Miks peaks just vaba litsentsi tingimusi küsima? Mulle jääb arusaamatuks faili üleslaadimise lehel kiri "Kõik vaba litsentsi alla kuuluvad failid tuleks laadida Wikimedia Commonsisse." Milleks üldse siin eksisteerib failide üleslaadimise võimalus, kui sellel justkui mõte puudub? ::Lugesin need arutelud läbi. ''Kaubamärgiseadus § 14. ::''Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, '''peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis'''. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.'' ::Loen sellest viimasest lõigust välja, et tuleb hoiatustähis panna, kuid mitte seda, et üles laadimine oleks keelatud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 20. oktoober 2018, kell 17:35 (EEST) ::: Kaubamärgi kujutis on ühtaegu autoriõiguse seaduse objekt ja kaubamärgiseaduse objekt. Nagu ülal selgitatud, meid huvitab eelkõige logo kui autoriõiguse seaduse objekt. Ehk logo kasutamine peab olema siin kooskõlas autoriõiguse seadusega. ::: Peale selle, me jõudsime viidatud arutelus arusaamisele, et kaubamärgiseadus § 14 ei ütle, et kaubamärki kui sellist tohib kasutada loata. Ja veel, pole selge milliste klubide logod on kaubamärgi seaduse objektid. Ei ole selge, millised neist on ültuntud ja kaubamärkide andmebaasist leidsin ma viimati kustutatud logodest vaid Flora praeguse logo. ::: Praktika küsida lubasid vabaks kasutuseks (ka inglise vikis ja mujal) tuleb minu arusaamise järgi sellest, et Vikipeedia on vaba sisuga entsüklopeedia. Eks ole, kui sobiks ka mittevabad litsentsid, siis miks keegi peaks asju vabalt avaldama. ::: Me oleme lubanud eesti vikisse laadida mittevabu pilte uuematest hoonete ja skulptuuridest, mida seadus võimaldab kasutada kujutatud teose autorilt luba küsimata. Ja kõiki muid pilte võib ka praegu esialgu siia laadida juhuks kui see on kasutajale millegipärast mugavam. Pikne 21. oktoober 2018, kell 11:50 (EEST) ::::Asi on ikkagi päris segane. Mingit erilist sisulist arutelu seaduste kohta pole toimunud. Kui miski ei ole keelatud, on see järelikult lubatud. Ei tasu liialt agar ka kustutamisega olla. Kas Wikimedia Eestil ei oleks mõistlik legaalset abi küsida? Erinevad ettevõtted näevad ränka vaeva, et oma kaubamärki reklaamida, seetõttu tekib siin vastuolu. Lisaks Florale leidsin andmebaasist [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/710FF191F147825AC2257FE3004B543B?OpenDocument&Eesti FC Kotkas] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/000A7B154F084771C2257FE3004DEA39?OpenDocument&Eesti JK Tammeka] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/AB4B2CC617DD06EFC2257FE3004DDC24?OpenDocument&Eesti SK Serviti] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/BE0160574132DD69C2257FE3004D884A?OpenDocument&Eesti SK Augur]. ::::Jalgpalliklubid (jm spordiklubid) on enamjaolt üldsegi MTÜ-d. Kas MTÜ logo on kaubamärk? Võib-olla sellele ei rakendugi üldse kaubamärgiseadus. Küsin Jalkaliidult luba, aga siiski jääb muude logode kohta küsimus õhku ning loodan siinkohal [[Wikimedia Eesti]] peale. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 19:40 (EET) ::::Teine teema on see, kuivõrd peab Vikipeedia vastama Eesti seadustele, kuna Wikimedia Foundation iseenesest ei ole Eestiga seotud. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 19:58 (EET) Alustasin teema [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Logod Vikipeedias|üldises arutelus]]. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 20:34 (EET) ::Selgitasin üldises arutelus. Lühidalt: kaubamärgiseadus ei puutu eriti asjasse, Vikipeedias avaldamist takistab peamiselt autoriõigus (selles ulatuses, milles logo võib olla autoriõiguse objekt). Lisaks: WMF on ametlikult väljendanud seisukohta, et Vikipeedia keeleversioonide tegevuses peaks valdavalt järgima nende riikide seadusi (eelkõige autoriõigust), kus konkreetset keeleversiooni peamiselt pruugitakse (inglise keele puhul loetakse selleks USA vist eelkõige vikiajaloolistel kaalutlustel). See tähendab, et keeleversioonide kogukondadele on antud voli teha erandeid ''kohalike seaduste piires'' (niisugused failid laaditakse kohalikku vikisse, mitte Commonsisse). See tähendab omakorda, et teiste viide erandeid me matkida ei tohi, kui need tuginevad autoriõiguse klauslitele, mida Eesti seadustes pole. Eesti vikikogukonnas on minu teada ainsa erandina otsustatud lubada eesti vikisse laadida avaliku kunsti pilte, mida AÕS lubab kasutada üksnes mitteäriliselt. Neid pilte märgistatakse malliga "KunstiteoseFoto". --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. oktoober 2018, kell 01:32 (EET) == Küsimus pildilitsentsi kohta == Sa oled karm käsi litsentsipollitikas siin vikis, nii et lihtsam on kohe Sinult eelnevalt järgi uurida. Tahan elusoleva kunstniku artiklisse tuua illustratsiooniks tema ühe maali foto. Võtaksin selle tema kodulehelt. Ma ei kavatse temalt luba küsida. Kas saan nii teha? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 15:07 (EEST) :Täitsa välistatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2013, kell 16:24 (EEST) ::Umbes nii ma arvasingi. Aga muudame nüüd parameetreid. Lähen galeriisse ja pildistan seal tema maali ja panen selle tema artiklisse. Kas see oleks lahendus? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 17:18 (EEST) ::: Ma ei oska öelda. Esiteks sõltub, kas sinu tehtud foto vastab [[Mall:KunstiteoseFoto|siin]] toodud kriteeriumitele. Galerii eeldatavasti on avalik koht, aga kas maal on seal väljas alaliselt, s.o tähtajatult? Siis, et [[wmf:EDP|litsentsipõhimõtetega]] mitte vastuolla minna, tuleb hinnata, kas konkreetse kunstniku konkreetne maal on võimalikult kitsalt piiritletud kriteeriumite järgi konkreetse artikli sisu illustreerimiseks vajalik. Kui maal on tuntud ja artiklis muid kunstniku loomingut iseloomustavaid pilte pole, siis tõenäoliselt on kohane pilti kasutada. Lisaks tuleb veenduda, et pildi kasutamine on kooskõlas eesti Vikipeedia oma [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid|mittevaba sisu kasutamise reeglitega]] ja... et meil ikka on need reeglid adekvaatsel kujul vastu võetud. Pikne 23. august 2013, kell 20:11 (EEST) ::::Ausalt öeldes lootsin ma saada lihtsamat vastust – "jah" või "ei". Linkide taga peituvaid reegleid ma ei tunne ega kavatsegi neid omandada. Ma olen küllalt näinud siin vikis, kuidas aastaid õpetatud mehed nendel teemadel omavahel vaidlevad. See ei ole minu jaoks. ::::Aga muudame parameetreid: lähen galeriisse, ostan sealt selle maali, toon koju, olen selle maali ainuomanik, võin sellega teha mida tahan (nt kaminas ära põletada). Aga enne teen sellest maalist fotofaili ja panen kunstniku artiklisse (teisi pilte seal ei ole). Võib-olla nüüd Sa saad mulle vastata "ja" või "ei" põhimõttel? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 21:59 (EEST) ::::: Jah, juhul kui lepid galeriiga (vajadusel autoriga) kokku, et ostuga antakse sulle üle ka varalised autoriõigused. Pikne 23. august 2013, kell 23:05 (EEST) ::::::Kas nüüd ongi galeriides tavaline, et pildi ostul sõlmitakse alati ka leping varaliste õiguste määratlemiseks? Olgu, oletame, et see on tänasel päeval juba endastmõistetav protseduur (vanasti, kui ma galeriist miskit ostsin, nii ei olnud), kuid [[Autoriõigus]]t lugedes jääks nagu väike vastuolu – varalised õigused on ostu-müügiobjekt (annab muuhulgas õiguse teost avalikult esitada), kuid mittemüüdavad autori isiklikud õigused jätavad maali autorile õiguse ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks ehk siis ei lase minul kui varaliste õiguste uuel omanikul ise otsustada, kas selle maali fotofail tuua vikisse või mitte. On siin vastuolu? Mis Sa sellest arvad? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. august 2013, kell 07:10 (EEST) ::::: Ma ei tea sellest ostuprotseduurist midagi, lihtsalt eeldan, et ka varalised õigused peaks sulle saama, kui tahad pilti Vikipeedias (vaba litsentsi all) avaldada. Julgen eeldada, et kui pilt on galeriis väljas, siis autor on juba varem otsustanud, et pilt on üldusele esitamiseks valmis. Aga, kas siin (ja järgnevates seadusepunktides) on vastuolu, selle jätaksin mõne asjatundja hinnata. Pikne 24. august 2013, kell 10:08 (EEST) ::::::Ma usun, et siin vikis on kümmekond litsentsipoliitkas ja autoriõigustes hästi orienteeruvat kaastöölist (nende seas on ka anonüümseid kasutajaid). Kuna Sa jälgid selle temaatikaga seonduvat siin vikis, siis küsiks, keda Sa hindad kõige asjatundlikumaks neist? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. august 2013, kell 10:32 (EEST) ::::: Minu meelest on siin 3–5 kaastöölist, kes on vaevunud litsentsipoliitika ja autoriõiguse enese jaoks põhipunktides selgeks tegema sel määral kui see on vajalik enese tarkuses võõraste piltidega tegelemiseks ehk siis vajalik siin vikis praktilise küsimuse jaoks. Oletan, et sinu küsimus oli Vikipeedia jaoks praktilist laadi selle hetkeni, mil plaanisid seda pilti luba küsimata internetist siia kopeerida? :) Kedagi asjatundlikku, kes laiemalt autoriõiguses ennast kodus tunneks ja sind õigusküsimustes harida võiks, ma Vikipeedias soovitada ei tea. Pikne 24. august 2013, kell 12:05 (EEST) ---- Kui kustutad Vikipeediast pilte põhjendusega, et need on Commonsis, siis kas oled kindel, et neid sealt hiljem maha ei võeta? Miks on halb, et pildid on topelt? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 27. august 2013, kell 21:17 (EEST) : Jah, seni olen kustutanud neid duplikaate, mille puhul on üsna kindel, et neid ei võeta Commonsist maha või siis vahel harva ka selliseid duplikaate, mis niikuinii ka siit maha tuleks võtta. Kui Commonsis siiski mingi lahendamatu arusaamatus ette tuleb või kui vea peaksin tegema, on võimalik kohalik pilt taastada. : Commonsis on piltide kirjeldusleheküljed pea alati täiuslikumad ja seda siin enamvähem üks-ühele dubleerida pole mõtet. Pilt on Commonsis rohkemate kasutajate tegevusorbiidis ning kui seal kirjeldust täiustatakse, pildifaili ennast parandatakse või ka autoriõiguse rikkumine või muu puudus tuvastatakse, siis blokeeriks kohalik fail kõik selle või oleks sääraste arengutega keeruline sammu pidada. Kui duplikaadid alles jätta, on raske ülevaadet saada, milliseid pilte oleks veel hea Commonsisse viia ja kui teise viki kasutaja siit vikist pildi leiab, siis duplikaadi tõttu ei pruugi olla arusaadav, et pilt on ka mujal kasutatav, seetõttu võidakse Commonsisse teisaldada teinegi duplikaat, eriti kui algset duplikaati on Commonsis muudetud. Samuti peaks kõik kohalikud pildid olema artiklites kasutusel ja kohalikku duplikaati ollakse seetõttu sunnitud artiklis hoidma harilikult ka juhul, kui saadaval on paremaid asenduspilte. Pikne 27. august 2013, kell 23:21 (EEST) ::Selge, aitäh põhjaliku vastuse eest. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. august 2013, kell 01:10 (EEST) == Teated päises == Kas sina tead, kuidas panna Vikipeedia päisesse teateid nagu praegu on näiteks Tammsaare-teemaliste artiklite võistluse teade? Käib kuidagi läbi MediaWiki something-something muutmise aga ma pole leidnud, et kus seda saab ega mingit juhendit.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 11. september 2013, kell 12:54 (EEST) : [[MediaWiki:Sitenotice]]. Selle arutelus on mõned juhtnöörid. Pikne 11. september 2013, kell 16:39 (EEST) == Persoon == Tõtt-öelda otsisin [[Grazia Deledda]] puhul sobivat infokasti (sinna lihtsam lisada kui teksti), esimese ettejuhtuvana vaatasin [[Tammsaare]]t, mis algas "<nowiki>{{persoon</nowiki>", mispeale otsisin vikist veel kirjaniku infokasti, ei leidnud; mispeale kopeerisin puhkuseks en wikist tabeli ja täitsin selle... nüüd siis jälle targem, et "persoon" on kirjanik, mis on samuti õige ;-) – Pietadè 24. september 2013, kell 23:11 (EEST) ==Commonsi Eesti-temaatika== Commonsi kommentaare, sh Su tähelepanekutele on siin: [[:commons:User talk:Bioneer1]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 26. september 2013, kell 09:30 (EEST) : Olingi just sulle vastamas. Pikne 26. september 2013, kell 09:50 (EEST) == IP-aadresside blokeerimisest == Kuueks kuuks pole mõtet ühtegi sodijat blokeerida, eriti kui tegu on IP-aadressiga, mida kasutab terve kool või mis on dünaamiline, näiteks mida antakse ADSL-i kasutajale. Blokeeritud saavad ka lollustega üldse mitte seotud olnud inimesed. Näiteks aadressi 194.204.4.246, mille blokeerisid, kasutab Laagri kool. Sodimise isu peatamiseks aitab isegi veerandtunnisest blokeerimisest. [[Kasutaja:Valju|Valju]] ([[Kasutaja arutelu:Valju|arutelu]]) 3. oktoober 2013, kell 14:24 (EEST) : Arusaadav, et blokeerida võiks nimetatud põhjustel pigem lühemaks ajaks kui pikemaks. Aga seda konkreetset aadressi on varem korduvalt blokeeritud, viimati kolmeks kuuks ning seda aadressi on kasutatud ainult sodimiseks. Selle aadressi kasutaja(te) käitumismuster on esimesest kaastööst peale püsinud üsna samasugusena: kasutajale ei piisa sellest, kui ta on ensele korra tõestanud, et Vikipeedia sodimine on võimalik, vaid tal jätkub püsivust, et ikka ja jälle tagasi sodima tulla ning seejuures sodida korraga ja palju. Kuna seetõttu on üsna tõenäoline, et sellelt aadressilt lähemal ajal jälle soditakse, siis blokeering pidanuks seda ära hoidma ning kuna sodimiste ajalugu on pikk, siis võib eeldada, et jälle tullakse sodima ka natuke hiljem kui lähimas tulevikus, kolm kuud hiljem tuldi, küllap siis võidakse tulla ka pikema aja sees ning eks kuue kuu pärast oleks näha, kas midagi on muutunud. : Veerandtunni blokeering minu meelest õiget eesmärki ei täida, see võib küll hoogu sattunud sodija peatada, aga üldisemalt tahetakse sellega sodijale lihtsalt korraks vastu näppe anda (mille tulemus võib veerand tundi hiljem olla soovitule vastupidine), mitte ei ennetata edasist sodimist. Kui sodijat üldse on tarvis blokeerida (kui soditakse järjekindlalt), siis esimesel korral oleks optimaalne tähtaeg minu meelest pigem päev. : Kui kaevatakse, et blokeeringu tõttu ei saa Vikipeediale konstruktiivset kaastööd teha, eks siis saab blokeeringu vajadusel ümber vaadata. Senise kogemuse põhjal tullakse sellelt IP-aadressilt aga sodima. Pikne 3. oktoober 2013, kell 16:59 (EEST) ---- Praegusel kujul on vikiprojektis toodus valdade lõikes tooduid KM ainus korrektne nimekiri valdades olevatest KM. Loomulikult võib lisada ka üksikud objektid, kuid senini annab ainult see nimekiri valla lõikes ülevaate, seal asuvatest KM--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. oktoober 2013, kell 18:59 (EEST) == Asustustihedus == Näiteks koodi <nowiki>{{#expr:43701/41.43 round 0}}</nowiki> kasutamine asustustiheduse märkimisel on kasulik kasvõi sellepärast, et kohe on näha, milliste andmete põhjal on tulemus saadud (näiteks ITA statistikaameti leht oli nädalavahetusel hooldusel ja käesoleva nädala andmed on esitatud juba 2013. aasta aprilli seisuga); andmed muutuvad ajas kiiresti ja iga kord kalkulaatorit kasutada raiskab aega, mu meelest, arvuti siiski "inimeselt inimesele" mõeldud;<br />asendasin hommikupoole paavsti visiidi [[lodi]] pardale visiidiga [[Lodi (Itaalia)|Lodisse]], aga, niimoodi ma edasi kirjutada ei oska, kui mingil ettearvamatul hetkel pooleliolevaks märgitud artiklisse "sisse sõidad" jne. <br />Edu [[Lodi (Itaalia)|Lodi]] jätkamisel !!!— Pietadè 15. oktoober 2013, kell 20:39 (EEST) : Sellel valemil oleks mõte mõne malli koodis, kus ühtedest muutujatest arvutatakse teise väärtus, aga artikli koodis on see ühekordne tehe ju sama hästi asendatav tulemusega. Valem iseenesest ei näita, kust on andmed saadud. Selleks on viitamine. : Kui õigesti aru saan, siis tahtsid kasutada seda malli, mis [[Mall:Oodake|palub oodata]], aga kasutasid seda, mis lubab kõigil lahkesti jätkata. Nii või naa, minu üks tehniline muudatus vaevalt sinu sisulist tööd kuigivõrd segada sai. Pikne 15. oktoober 2013, kell 21:02 (EEST) :: "minu üks tehniline muudatus" — see su väide on tõest üpris kaugel. — Pietadè 16. oktoober 2013, kell 18:56 (EEST) : Nojah, ühe muudatusega (redaktsiooni mõttes) muutsin koodis mitut kohta, kui seda silmas pead. Pikne 16. oktoober 2013, kell 20:19 (EEST) == Piiratud kasutusega välislingid == Kui artiklis on välislinkide all selline link, mille lugemiseks eeldatakse tasulist liitumist (nt Postimees), siis kas see jätta või kustutada? Ma ei tea, milline on tava selles küsimuses. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 08:25 (EEST) : [[:en:Wikipedia:External_links#Sites_requiring_registration]] - Outside of citations, external links to websites that require registration or a paid subscription to view should be avoided because they are of limited use to most readers. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 16. oktoober 2013, kell 08:37 (EEST) ::See seisukoht tundub ka mulle õige olevat. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 08:42 (EEST) : Jah, ma lähtuksin samuti inglise viki juhendist ja mitte ainult selles punktis. Ajaleheartiklid võiks üldjuhul välislinkide alaosas üldse olemata olla. Kui saab, kasutatagu neid linke viidetes ja kui ei, siis pole nad olulised. Aga kuna ma pole ainuke, kellel selles küsimuses arvamus võib olla, siis võib teinekord sellist asja küsida ka üldises arutelus. Pikne 16. oktoober 2013, kell 20:19 (EEST) ::Jah muidugi, kui Sa tahad ajaleheartiklid välislinkidest üldse välja ajada, siis on see üldise arutelu teema. Leebem taotlus oleks nende kasutust välislinkides piirata. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 20:56 (EEST) == Ettevõtte mall == Kas sa ei leia, et vägadi poolikult ''aka'' ebatäielikult (+ebatäpselt) tõlgitud ettevõtte malli pealesundimine ("Tõlkimata parameetritega infokast tuleb asendada. Malli kasutamise kohta loe siit.") on ikka "natukene" väga liiast, mina leian, et on ~ Pietadè 11. november 2013, kell 00:08 (EET) : Arvan, et see märkus motiveerib ingliskeelsete parameetritega malli mitte kasutama ja selle seniseid kasutusi peagi asendama. Iseenesest see märkus ei puuduta praegu väga paljusid artikleid, on loodetavasti ajutine ja on muudest toimetamismärkustest märksa tagasihoidlikum. Ma küll parandasin selles mallis mitu valesti tõlgitud asja, aga kui miski on endiselt ebatäpne või poolik, oled oodatud tegema vastavaid parandusi või ettepanekuid malli arutelus. Pikne 11. november 2013, kell 09:30 (EET) Tühistasin, kuna kuupäev siiski tuleb lisada. internet on väga kaootiline süsteem ja lingid ei pruugi järgmisel nädalal enam töötada. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 3. detsember 2013, kell 22:01 (EET) : Vaata antud lehekülje arutelu. Asi on sõnastuses ja viite elemendid on niigi nimetatud. Pikne 3. detsember 2013, kell 22:06 (EET) kõiki kasutajaid mõjutavad common.js, common.css jne ei ole kohad kus teha katsetusi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. mai 2014, kell 14:10 (EEST) : Muidugi. Lihtsalt praegu ma ei osanud arvestada, et mul JS-i osa katsetuste juures kohe välja ei tule. :) Pikne 23. mai 2014, kell 14:18 (EEST) Et sa teaksid, siis malli kuupäevad keerasid sa nässu, nii et pidin taastama eelmise versiooni. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 29. mai 2014, kell 23:51 (EEST) : "Nässus" ei ole eriti informatiivne. Ehk selgitad ka? (Soovitatavalt malli arutelus.) Pikne 29. mai 2014, kell 23:59 (EEST) :: Aga vaata siis: [[:File:Pealkirjata20140530.png|400px]] ::: Saan aru. Kontrollisin küll väljanägemist mitme brauseri mitmes versioonis, aga mitte Linuxiga. Vast võib siis jätta praegu minu kahest redaktsioonist esimese. Pikne 1. juuni 2014, kell 16:31 (EEST) :::: Praeguse seisuga ei ole viga mitte selles mallis, vaid sinupoolsetes muudatustes muja. Nii et ole hea ja pööra oma muudatused ometigi tagasi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. juuni 2014, kell 16:08 (EEST) ::::: Sedand küll, et püüdsin antud malli kohendada navmallis tehtud muudatuse tõttu. Miks navmalli oli hea muuta, selgitasin selle arutelus juba tükk aega tagasi. Ma ei näe põhjust lihtsalt tühistada, kui üldjoontes saavutasin selle, mida vaja ja kui pole märgata, et ma oleks midagi otseselt ära lõhkunud. Pikne 2. juuni 2014, kell 16:28 (EEST) :::::: Neid muudatusi pole arutatud. Usun, et ma ei ole ainuke, kes arvab, et need muudatused ei ole mitte just head ja pealegi saa aru, mida vähem erinevaid ja võimalik, et üksteisega vastuolus skripte mällu laaditakse seda parem ja ka vigade hulk koodides on väiksem. Pealegi arvan, et on lubanatu, et tuleks veel spetsiaalselt mingi vidin aktiveerida, et lehekülge normaalselt kuvada. Nõua, jah tõesti nõuan, muudatuste tagasikeeramist! &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. juuni 2014, kell 23:40 (EEST) ::::::: Aruelu oli malli juures, kuigi seal osales vähe inimesi ja see polnud paraku kuigi sisuline. Kui sinna vaataksid, saaksid teada, et probleem oli eeskätt selles, et kaht sorti navmallid ei ühtinud omavahel. Sellele oli ka muudes aruteludes tähelepanu juhtitud. Nüüd ühtivad enamvähem. Kas ka see pole hea? Ole hea, mine malli arutellu ning kirjuta, mis ja ''miks'' sulle ei meeldi. Mis skripti puudutab, siis kirjuta skripti arutellu mis sellel täpsemalt viga on. Ja püüa olla konstruktiivsem ning põhjenda oma seisukohti, lihtsalt ''ei meeldi'' ja ''nõuan'' ei vii meid kuskile. Pikne 5. juuni 2014, kell 00:20 (EEST) == Tühistamine == Kirjutasid, et "Võtan vabaduse tühistada. Niisama üksteise kallal ilkuda ka pole tarvis. Kui on tarvis blokeerimist arutada, siis tehtagu seda kuskil mujal ja mõistliku põhjendusega"<br />I see oli justkui kirjutatud Kasutaja Bioneer1 jutu alla vastuseks; ehk siis, üks kasutaja kirjutab teisele, ja kolmas tühistab...?!? (kuidas seda nyyd nimetataksegi?)<br />II ei leia, et oleksin [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ilkuma&F=M ilkunud], lihtsalt üks pisiepisood aastaid kestnud probleemist;<br />III blokeerimist arutada, kus? ja kust kohast see arutamisele kuluv aeg tagasi tuleb? Ja, kui inimene kirjutab näiteks artikli, milles väidab, näiteks (loomulikult), et "Kana on isaskuke emasabikaasa", ja paneb sinna alla, näiteks (loomulikult), ENSV aegsed "tõendus"materjalid...<br />Ehk siis, lühidalt, sellised asjad ei vääri ajaraiskamist, minu meelest, aga on, võtnud/raisanud aega, mis edasi saab, ex see ole näha...~ [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuni 2014, kell 01:14 (EEST) :: Lisax. Kui ''history''-sse alles jätad, siis on OK; tegelt tahtsin seal juhtida tähelepanu (mitte "ilkuda") sellele, et kogu selle arutelu sees B1 üle, selle ajal, jõudis arutlusalune teadustada, et on Commonsis, kui ma ei exi, tähtsa ja vastutusrikka ja otsuste langetamiseks pädeva koha peale maandunud... (Lugansi terrorist: "me just äsja lasksime alla ukrainlaste drooni", jättes mainimata, et see valmistatud Peterburi "Eritehnoloogia konstrueerimisbüroos"; separatistid lasevad jahipüssiga 4050 m kõrguselt alla tiivulise, pärast tuleb välja, et hoopis üksnes VF erivägede varustuses oleva "Verba"ga). Full stop, enough, ''nighty night'' to You too! [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuni 2014, kell 01:53 (EEST) : Sinu meelehärm on muidugi põhjendatud ning probleemi korral tuleks selle üle konstruktiivses vormis arutada ja püüda lahendusi pakkuda. Seevastu kommentaar, kus esitatakse lihtsalt mõned norivad retoorilised küsimused, võiks Vikipeedia arutelulehel parem olemata olla. Probleem, kui seda mingil moel edasi arutada, ei puutu enam lõppenud hääletusse. Kui arutamiseks muud kohta ei leidu, võiks sobida üldine arutelu. Mis puutub blokeerimisse, siis nõustun Andresega ja eeldan, et kui selline mõte õhku visata, siis tehakse seda parema põhjendusega. : Ülejäänud siin eelnevast mõistujutust ei oska ma suurt midagi arvata. Pikne 16. juuni 2014, kell 13:58 (EEST) == [[Salerno provints]] ''versus'' [[Benevento provints]]... == ... ''layout'', ehk "thumb" pilt (Veergude loend laius xx algamine lehelt)<br /> Võrdle palun [[Salerno provints]]i ja [[Benevento provints]]i ''comune''-de loendi veerge, ja lehti. Varem kasutasin valdavalt Operat, aga, kuna see nõuab nüüd igal lehevahetusel uut sisselogimist, siis olen viimased nädalad Google Chrome'i peal olnud. Operas on mõlemad provintsid korralikult kuvatud (ka ''Firefox'' näitab mõlemat ühtviisi korralikult), IE-s on nagu ta on, Google Chrome, aga, näitab Beneventot korralikult, Salernol aga algab provintside loend infoboksi alt, samal kõrgusel Amalfi ranniku pisi pildiga (kui panna laiuseks 1920px, siis läheb normaalseks), samas, kui võtta see pisi Amalfi rannik sealt eest ära, siis on samuti normaalne; ehk siis panna panna Amalfi rannik alla galeriisse, mis peaks asja lahendama (pärast panen), aga selline asi tundub mingile apsule viitavat. ~ [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 17:49 (EEST) Panin eksperimendi korras Amalfi pildi korraks infoboxi sisse, asendikaardi alla ([[Salerno provints]]), ja tulemusena "ronisid" veerud sisuga õige koha peale. Hetkel ei ole mahti vaadata, kuidas mõjuks "pisi" väljavõtmine...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 17:59 (EEST) : Mul pole Chrome'i katsetamiseks käepärast, aga usutavasti aitab ka see, kui tõsta Amalfi pilt koodis vahetult infokasti järele. UNESCO alaosas pole ka piltide paigutus eriti hea. Pikne 25. juuni 2014, kell 18:23 (EEST) :: Ei aita see ühti (ei segaks vaid siis, kui oleks infoboxi div-ide sees), panin allapoole, kitsama tabeli kõrvale...<br >Maailmapärandi kohtasid on seal kandis omajagu, mingi ühtlustus peaks olema, aga, samas ei saa ju end ainult nendele pühendada. Ehk nii, nagu praegu — sinine märk paremal nurgas ja siis vasakul loend, mille all pildid (praegu panin kaks-kolm ''brake'' käsku, aga on vist ka mingi blank.png fail, millele saab anda vajaliku suurusega, ja siis vastavalt liigutada).[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 18:55 (EEST) ::: Ei tea, vanemas IE-s kus on sama viga, paistis töötavat. Võis muidugi ka pildi tahapoole tõsta. Ka sellisest vigurdamist (3×br) võiks hoiduda, sest kui ka tulemust sobivaks pidada, on see seda vaid sinu ekraani laiuse juures. ::: Aga kuna sa vist minu käest otseselt nõu ei küsi ja ma seda ka rohkem anda ei oska, siis võib paigutuse küsimust edasi arutada artikli arutelus. Pikne 25. juuni 2014, kell 20:12 (EEST) :::: Ekraani laiusest: kasutan 1920px üliharva, ja zoomiga vähendamist veel harvemini; konkreetsel juhul on seal 200px laiuse peale seatud UNESCO (900×600 pikslit) lipp ja vasakul kolm kohustuslikku rida (üks "p" ja kaks "li"-d), sellepärast paningi br-d (et ''gallery'' ühele reale jääks), praegu ent tuleb välja, et järgmisest aastast [[:Pilt:Flag_of_UNESCO.svg|seda lippu]] enam kasutada ei saa, nii nagu mina asjast aru saan. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 20:34 (EEST) ==Küsimus välislinkide kohta== Oled mitmeid katkiseid välislinke ilma kommentaarideta eemaldanud (nt [[Eri:Diff/3920216]]), kusjuures arutelulehelt pole sa katkise lingi märkust eemaldanud. Kas unustasid või meelega? Üldiselt vist lihtsalt katkise välislingi kustutamine on halb stiil, ehkki peaaegu selgelt ebaadekvaatseid või mitte autoriteetseid katkiseid viiteid/välislinke võiks mu meelest ka julgesti eemaldada--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. juuli 2014, kell 23:01 (EEST) Oled märkinud need parandused ka millegipärast pisiparandusteks--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. juuli 2014, kell 23:05 (EEST) : Kas katkise välislingi eemaldamine või parandamine saab siis üldiselt mingeid küsimusi tekitada? Kui ma ka linki ei paranda või töötavat linki lihtsalt ei leia, siis on lingi eemaldamine minu meelest ikkagi parem, kui lugejat eksitava ja kasutu katkise lingi allesjätmine. Kui seda kuskil ometi varem halvaks stiiliks on peetud, siis on see minu kõrvust mööda läinud. : Viidetes kasutatud välislinkidega on teine lugu, need peaks alles jääma ka siis, kui töötavat linki ei õnnestu leida. Kas mõni allikas on sobimatu, seda tuleks üldiselt igal juhul eraldi arutada. Siis ehk mitte, kui tegu on mõne foorumi- või blogisissekandega. : Arutelumärkust pole ma antud juhul puutunud, sest minu meelest on üsna ükskõik, kas see märkus jääb alles või ei jää. Loodan ka sellepeale, et kunagi saame siiski roboti, mis neid märkusi eemaldada oskab. Eemaldanud olen märkuse siis, kui mul ka midagi muud on olnud arutelusse märkida. : Üldjuhul välislinkidega seonduv artikli sisusse kuigivõrd ei puutu ja sellepärast võiks tegu olla ka pisiparandusega. Välislinkide parandamine ja korrastamine on seniajani veel ka [[Vikipeedia:Pisiparandus|siin]] ära märgitud. Iseasi muidugi, kas pärast viimaseid arutelusid keegi enam kindlalt öelda teab, millised parandused on tegelikult pisiparandused või kas pisiparandusi üldse olemas on. Pikne 10. juuli 2014, kell 18:35 (EEST) ==Halode pilt== On Sul meeles selle halode pildi pealkiri? Ma vaatan, et Sa tulid 2009. aastal, ju Sa siis sellepärast ei tea seda lugu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2014, kell 16:23 (EEST) : Milline halode pilte? See millest alles juttu oli ja millele on viidatud üleslaadija arutelus? : Ega ma pole küll sellesse loosse kuigivõrd süvenenud, rohkem kui, et aru saada, et Vikipeedia peale solvuti ja nähtavasti põhjusega. Kas ma peaksin selle loo kohta midagi konkreetset teadma? Pikne 6. august 2014, kell 22:21 (EEST) :: Jah, seesama, joonestatud skeem. :: Ei, ma lihtsalt imestasin, et Sa ei tea seda. :: Ennist tõin jutuks näitena sellest, kuidas kõik ei jõua kõike tähele panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 00:08 (EEST) :: Muide, siis ma kutsusin ka teisi appi, aga keegi ei tulnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 00:09 (EEST) ==Saan aru== Saan aru, et Sa tegeled piltidega sellepärast, et tunned end vastutavana pildimajanduse korrasoleku eest, ja et Sa ei jõua üksi asju korras hoida, teised aga ei tule appi, vaid pigem süüdistavad Sind. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 14:29 (EEST) == Pealkiri ja päisekoordinaadid == Mul on arvatavasti üsna tühine mure, aga äkki saab selgust, sina nende koordinaatidega tegelesid. Tavatsen väga tihti artiklipealkirja kolme klõpsu abil ära märkida, et kopeerida või kuskile vedada. Nüüd aga miskipärast saan niimoodi klõpsates ka teises servas olevad koordinaadid nö pealkirja osaks, st koos pealkirjaga highlighti alla. Loodan, et see pole niimoodi mõeldud, kas saaks endist olukorda tagasi? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 2. september 2014, kell 15:39 (EEST) : Tundub, et õnnestus. Pikne 2. september 2014, kell 22:29 (EEST) == Punane link == Mul tekkis ühes artiklis punane link ([[hüdromehaanik]]), sest Sa kustutasid selle lehe. Mis selles viltu oli? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 13:23 (EEST) : See oli suunatud kustutatud leheküljele [[Hüdromehaanika]], mille kustutamise põhjus omakorda on kustutamise resümees. Pikne 7. september 2014, kell 14:01 (EEST) ::Saan aru. Ülespanija on see, kes autoriõigusterikkumise sildi üles riputas. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 14:12 (EEST) ::: Mõeldud on, et teine kasutaja lisas autoriõiguse rikkumise sildi ja teksti ülespanija palus seejärel kustutada. Pikne 7. september 2014, kell 14:39 (EEST) ::::Kas see kõik toimus hiljuti? Kas see tekst oli ka pikk või niisama paar lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 15:04 (EEST) ::::: Autoriõiguse rikkumise silt lisati aasta eest, kustutamise aega näed logist. Oli paar lauset EE-st. Pikne 7. september 2014, kell 15:08 (EEST) ==Kirikute uued kategooriad== Peale Kategooria:Hiiumaa kirikud, esmapilgul see ka õnnestus aga vaatan veelkord üle--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 13:36 (EEST) ==Commonsi interwikid== Mis Sa arvad, kas Commonsi ja teiste vikidega on parem seos luua läbi kategooriate või artiklite, s.t nt Commonsis on kategooria [[:commons:Category:Estonian Reform Party]], ent kas nt etwikiga tuleks ühendus luua artikliga Eesti Reformierakond või etwiki kategooriaga Eesti Reformierakond. Loomulikult oleks täpsem luua ühendus kategooria ja kategooria vahel, ent selle miinus on see, et vastav kategooria on enamasti olemas vaid etwiki's. Kui aga luua suhe Commonsi kategooria ja viki artiklite vahel, siis sageli saab ühendatud ka enwiki jt--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 21:32 (EEST) : Ma ei tea. Minu meelest jätab sellega seotud tehniline lahendus praegu veel liiga palju soovida, et öelda kumba pidi kindlasti peab olema. Nähtavasti sellepärast pole selles küsimuses ka konsensust. Pikne 13. oktoober 2014, kell 22:49 (EEST) Sul pole õigust olemasolevate kasutajate lehti ilma nende loata teisaldada. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. november 2014, kell 20:19 (EET) : Tegin lihtsalt pseudoalamlehtedest päris alamlehed, ei enamat. Pikne 2. november 2014, kell 20:23 (EET) == Block for a vandal == Please block: [[Eri:Kaastöö/Sals101]]. --[[Kasutaja:Stryn|Stryn]] ([[Kasutaja arutelu:Stryn|arutelu]]) 28. november 2014, kell 22:46 (EET) ==Kategoriseerimise kitsaskohtadest== Tegid nt muudatuse [[Eri:Diff/4069095]]. Kas kategooriad "saared" ära võtmine tuleb sellest, et see sisaldab liikmeid, mis pole saared? Kui nii, siis on see vastava kategooria paratamatu viga, ent mu meelest peaks seal kategooriana kindlasti olema kategooria "saared". Ja üldse mulle tundub, et võiks teha nii, et artikli (nt Saaremaa) ja vastava kategooria ({{cl|Saaremaa}}) kategooriad on üldjuhul täpselt samad. See võib mõnedel juhtudel jabur olla, ent seda oleks lihtne järgida ja tagaks süsteemsuse--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 23. detsember 2014, kell 22:33 (EET) == Galeriid == Mida arvad sellest, kui muudaks siin vikis natuke [https://www.mediawiki.org/wiki/Manual:$wgGalleryOptions galerii seadeid]? Praeguse 120px asemel võiks olla vähemasti 150px ning need äärised on ka üsna suured. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:20 (EET) == Küsimus malli kohta == Kui viitsid vastata, siis küsin, et kas oleks mõtet teha sellist malli, mille visand on siin: [[Kasutaja:Bioneer1/Liivakast]]? Pärast pikemat nuputamist ei oskanud paremat lahendust välja mõelda. Tundub, et parema lahenduse välja mõtlemine on liiga suur töö ja endal jääb malliteadmisi puudu. Mainin, et on ka mall {{tl|EMIC}}--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. märts 2015, kell 18:45 (EET) : Vastasin su katsetuse juures. Pikne 15. märts 2015, kell 19:54 (EET) == Veel koordinaatidest == Kui infokasti mall peaks võtma wikidatast koordinaadid, aga seal neid ei ole, siis ilmub teade "Koordinaadid puuduvad. Aita lisada!" "Aita lisada" lingib wikidatasse vastava üksuse juurde, aga seal ei ole aru saada, kuhu koordinaate lisada saab. Mina muidugi tunnen vikit ja wikidatatki, mõtlesin välja, aga nö tavainimene või vähem kogenud kaastööline jääb jänni. Kuidas seda saaks parandada? Kas "aita lisada" asemel kirjutada natuke pikem juhis, nt "aita lisada avaldus "koordinaadid"", mis ei pruugi ka oskamatut täielikult sihile viia, vms? Kuskile mujale nagu ei oska juhendit panna, et see kindlasti silma jääks. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 23. märts 2015, kell 14:35 (EET) : Tuleks kirjutada juhend ja sinna ka juhendi link panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 14:40 (EET) :: Jah, juhtisin ka mõni aeg tagasi sellele tähelepanu. Kui keegi ette ei jõua, siis kirjutan millalgi juhendi. Pikne 23. märts 2015, kell 15:19 (EET) :::Aitäh! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 3. mai 2015, kell 22:32 (EEST) == CC SA-BY 4.0 == Kas meil siin vikis kuskil selle litsentsi mall ka olemas on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 17:58 (EEST) : Vist veel ei ole. Ma pisut imestan, kuidas selline litsents osati valida, kui enne oli juttu GFDL-ist. Kui sa eraldi ühendust võtsid, et selle litsentsi jaoks luba küsida, siis aitäh selle eest. : Malli on lihtne tekitada, kui võtta versiooni 3.0 kood ja muuta paar numbrit. Aga kui luba on nüüd olemas, siis võib need kaks pilti samahästi ka koha Commonsisse viia. Pikne 4. aprill 2015, kell 18:07 (EEST) ::Ta kirjutas ise. Kuna jutt oli aga Vikipeedias kasutamisest, siis pidin asjaolusid täpsustama ja pakkusin ühtlasi välja kõnealuse litsentsi. ::Mõtlesin ise ka, et ehk peaks kohe Commonsisse tõstma, aga piirdusin esialgu siiski taastamisega. Kui keegi vajalikuks peab, siis võib ju alati ringi tõsta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:15 (EEST) == Lipumalli kustutamine == Kui teed muudatusi, siis austa minu tehtud tööd ja ära muuda seda olematuks. Kui sa pole nõus lipumalli kasutamisega infokasti sees, siis küsime teiste arvamust. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 11. aprill 2015, kell 22:22 (EEST) : Vastan oma eelmise kommentaari juures. Pikne 11. aprill 2015, kell 22:45 (EEST) Jõudsin vahepeal järgi mõelda ja – ma reageerisin asjatult teravalt sinu kommentaarile seoses selle malliga, millest tüli alguse sai. Oleksin saanud paremini väljenduda. Vabandan! Samas pole ma endiselt sinuga nõus paljudes asjades. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 12. aprill 2015, kell 09:31 (EEST) == PD-Estonia == Ma võtsin Commonsis selle malli kaitset madalamaks, saad nüüd tegutseda. Teisaldada ei luba, aga sa teisaldada ei tahtnudki, eks. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. mai 2015, kell 23:10 (EEST) : Aitäh! Pikne 6. mai 2015, kell 23:29 (EEST) ==Täpsustuslehekülgede otsimisest== Et varem lahendasid täpsustuslehekülgedele viitavate vigaste siselinkide küsimuse, siis küsin veel. Kas ehk oleks võimalik ka kuidagi leida või automaatselt ära märgistada neid lehekülgi, kus on päises mall: {{tl|See artikkel}}? See võimaldaks vigaseid siselinke vast juba 95% ulatuses leida. Nt malli "defaultsort" kasutavad artiklid leiab selle ([https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Atribuudiga_lehek%C3%BCljed?propname=other&propname-other=about] abil). V-o on soovitud päringut võimalik teha ka WikiQuarryga (http://quarry.wmflabs.org/), ent selleks peab teadma SQL-keelt. Nt meil [[kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] seda üksjagu tunneb, sest on teinud seal sisukaid päringuid ([[Vikipeedia:Andmepäringud]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2015, kell 18:28 (EEST) : Ma ei tea, kas see on see, mida sul vaja on, aga malli kasutusi näeb [//et.wikipedia.org/wiki/Eri:Lingid_siia/Mall:See_artikkel?hidelinks=1 siin]. Pikne 19. mai 2015, kell 19:38 (EEST) ::Suur tänu! Lihtsamate asjade peale vahel ei tulegi :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2015, kell 21:53 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. ==Nime(tuse)d== Ehkki, "nimetu-sed" peaks tähendama 'nimetu olekut'...,<br />Kusagil sõnasid, et olen nimetanud Sind "[[türann]]iks", mis minul siis vastu panna on. Esimestena tulevad meelde: "loll väliseestlane", "viirus", "joobes kodanik jahmerdamas", "idioot" jne, ''goes with the territory'', some would say. ;-) —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. august 2015, kell 14:43 (EEST) : Aitab nüüd küll. Teised ei pea seda arveteklaarimist lugema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2015, kell 15:00 (EEST) Kas vastus ammendab ja sellest piisab. Mis ajast peale ma Teile sina olen? Vabandust minu otsekohesuse pärast ja tänu minuga tegelemise eest!--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 25. august 2015, kell 14:49 (EEST) == Thank you for your patch in Flow! == Thank you for your [https://gerrit.wikimedia.org/r/#/c/250829/ patch] translating the Topic namespace to Estonian! I've merged it, and it will be deployed next week. Aitäh! --[[Kasutaja:Roan Kattouw (WMF)|Roan Kattouw (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:Roan Kattouw (WMF)|arutelu]]) 5. november 2015, kell 21:45 (EET) == Leedu maakonnad == Oled mitmel korral kataloogide alal nõu andnud, seega oleks nüüd üks palve. Aastal 2010 kaotati Leedus maakonnad, Leedu wikisse ja selle kaudu ka meile jõudis info aga tunduvalt hiljem. Seega oleks seal vaja suurt kategooriate korrastamistööd ja mittevajalike kategooriate kustutamist teha. Viitsid ehk millalgi sinna vaadata? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. november 2015, kell 13:33 (EET) == Ajakirjade päised, pidid jne == Vaatan, et väga hoogsalt kustutad ajakirjade pilte, viidates autoriõigustele a'la 70 aastale. Siiski ajakirjades, ajalehtedes ja teistses perioodilistes või jätkuväljaannetes kehtivad kollektiivsete teoste autoriõigused - '''§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele.''' ''(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.'' <br> Ehk näiteks ajakirjas Tapper 1927 esikaanel on Romulus Tiituse karikatuur, oli selle ajakirja väljaandjaks Juhan Lilienbach (1870 - 1928). Ja tema surmast on möödas juba üle 70 aasta. Sama jutt Lendleht nr 13 Rooskaja 1907, ka selle väljaandjaks oli Juhan Lilienbach.<br> Teine näide - ajakirja Tallinna Elu, mille väljaandja oli J. Katlasepp (surmaaega ei oska öelda).<br> Kolmas näide "Anektoodid ja naljad", mille esilehele on väljaandjaks Hendrik Eichenbaum.<br> Samas oled kustutanud Pikker ajakirja päised, mis on minu enda poolt ülejoonistatud (need ei ole skaneeringud ega fotod).<br> Nõukogude Liidu ajal andsid trükiseid välja erinevad organisatsioonid, mis peale Nõukogude Liidu lagunemist ka kadusid, seega ei ole neil ka juriidiliselt järglasi. Näiteks oled kustutanud Ajakirja Vibulane päise, mis oli Noorte Hääle lisaleht. Siit tuleks näiteid veelgi. <br> Paluks need failid taastada. --Kopo25 27. juuli 2018, kell 15:19 (EEST) : Need tööd on avaldatud kollektiivses teoses, aga kui töö autor on teada, siis kehtib autoriõigus siiski 70 aastat pärast tema surma ([https://www.riigiteataja.ee/akt/AutÕS#para41lg4 AutÕS § 41 lg 4]). Muul juhul kehtib kollektiivse teose autoriõigus 70 aastat pärast avalikustamist, mitte pärast väljaandja surma. : Kui joonistad ajakirja päise üle, siis on tegu reproduktsiooni või töötlusega. Et saaksid oma joonistuse vaba litsentsi all avaldada, on ikkagi tarvis aluseks oleva töö autori luba. : Kui pole teada, kellele autoriõigus kuulub, siis see ei tähenda, et autoriõigus teost ei kaitse ega seda, et teos on vabalt kasutatav. Pikne 27. juuli 2018, kell 18:30 (EEST) :: Paluks siiski lugeda täpsemalt juba algusest - § 41 lg 1 - (1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Ehk kui ajakiri ilmus 1927 aastal, siis autoril on sellele teosele autoriõigust 70 aastat, ehk kuni 1997 aastani. (Mitte peale autori surma). Seega Tapper 1927 esikaanel Romulus Tiituse karikatuur võib olla juba Vikis. --Kopo25 28. juuli 2018, kell 00:22 (EEST) ::: Jah, seda lõiget silmas pidasingi, kui ütlesin eelmises kommentaaris, et muul juhul kehtib nii kaua. Mõlemaid lõikeid tuleb lugeda. Neljandas lõikes, millele viitasin, on tähtaja kohta täpsustus (viidatud § 38 1. lõikele, s.o tähtaeg 70 aastat pärast autori surma). Pikne 28. juuli 2018, kell 11:08 (EEST) == [[Marge Pärnits|M P]] == Kas artiklis [[Marge Pärnits]] oleva kujutisega ([[:Fail:Marge Pärnits.jpg]]) on asjad korras? Minu teada saatis foto autor "kuhugi midagi", kui tal miskit nihu läks, teata [[Kasutaja:Kuriuss|UssiKurile]], niiviisi üks lüli vähem. Tänan!—Pietadè 17. august 2018, kell 19:01 (EEST) : [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas kiri on laekunud? : Juhul, kui ei ole, siis lihtsam on arvatavasti nii, et küsid autorilt e-kirjatsi, kas ta on selle pildi juures nõus nimetatud vaba litsentsi all avaldamisega. Kuna sina tead, kellelt täpselt luba küsida, tõenäoliselt orienteerud autorist paremini vikiasjas ja loodetavasti oskad muu hulgas litsentsile tähelepanu pöörata. Ja kui autori vastus on jaatav, siis edastad selle OTRS-i aadressile. Pikne 17. august 2018, kell 20:49 (EEST) == Palve == Selline tagasihoidlik palve, et kui Sul mallide kaasajastamisel aega jääb ja mahti on: palun võta ette [[Mall:Linn]] (Raamaturott püüdis juba ajakohastamisega algust teha [[Mall:Infokast asula]]ga). Minu meelest on see praegusel kujul üsna kehvas seisus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. august 2018, kell 01:02 (EEST) : Minu põhihuvi on praegu tabeliklass "infobox" (vt kommentaari [[MediaWiki arutelu:Common.css#TemplateStyles|siin]]), mallide sisu uuendamisele ma pööran mõnevõrra vähem tähelepanu. Mis asulamalli puutub, siis nagu ma kopeeritud malli arutellu kunagi kirjutasin, siis ma pigem püüaksin varasemat malli täiendada, selle asemel, et terve mall asendada. Ma ei ole ka kindel, mida inglise viki mallist üle võtta. Seal on osa välju minu meelest liigsed. Esmajärjekorras ma püüaks varasema asulamalli juures parandada kaht asja: veaohtlikud nimeta parameetrid keset malli (nimevariantide jaoks) on hulga süntaksivigu põhjustanud, need tuleks millegagi asendada, ja teiseks võiks püüda lipu-vapi paigutust kompaktsemaks teha. Pikne 24. august 2018, kell 10:34 (EEST) == BBLD - Baltisches Biographisches Lexikon Digital == Tere! Could you write a small article/stub about [[Baltisches Biographisches Lexikon Digital]]? [[Eri:Kaastöö/2.247.56.149|2.247.56.149]] 25. september 2018, kell 19:30 (EEST) BBLD has ~ 4800 entries, ca. 1200 use [[ISNI]] ([[:en:International Standard Name Identifier]]), which should be much better for international cooperation and linking. Maybe referencing DBBL pages will also get a new standard based form. [[Eri:Kaastöö/2.247.56.149|2.247.56.149]] 25. september 2018, kell 19:36 (EEST) == Nanopatarei == Sellisel juhul palun kõik kustutada, sh. artikkel. Tänan. == Tiitlid == Kas ei võiks olla numbritega kirjutatud? (st 14. krahv) Tundub, et niimoodi saaks lühema pealkirja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. november 2018, kell 20:07 (EET) : Teistes pealkirjades on seni olnud välja kirjutatud. Tegin need kaks pealkirja samasuguseks. : [[User:Andres|Andres]] ütleb [[Arutelu:Prints Philip, Edinburghi hertsog|siin]], et eesti keeles on kombeks kirjutada tiitli ees järgarv sõnaga välja. Ma ei tea, kust seda kontrollida, aga ju siis on nii. Pikne 5. november 2018, kell 20:14 (EET) ::nt Peeter I, rooma numbriga, ikka veel, ja palju teisi, ja, kui Andres ongi, mingi ajahetkel, keelekorraldaja, siis pikemas perspektiivis ja eesti keele suhtes ei saa ta seda olla, puhtinimlikult, “mullast oled sa võetud ja...”; keele "hoidja" ei ole sina, mina, andres, vaid rahvas, kes seda räägib/kannab...—Pietadè 6. november 2018, kell 18:39 (EET) ::: Jutt ei olnud valitsejanimedest, ja selleks, et keelekasutuse kohta tähelepanekuid teha, ei pea olema keelekorraldaja. Pikne 6. november 2018, kell 19:01 (EET) == Küsimus == Mingil ajal laadisin usaldatud kasutaja palvel [[:Fail:Marge Pärnits.jpg|25px|Marge Pärnits]] üles pildi, millele lisasid autori suhtes märkuse, senini sääl, järgnes autori poolt loa saatmine, P poolt "delegeerimine" kasutajale Ivo..., ja... ikka midagi pole muutunud — kas see on mingi su eneseväljundi vahend? teiste ähvardamisega (punane märkus pildi lehel) midagi saavutada? mida?—Pietadè 6. november 2018, kell 18:26 (EET) : Märkuse ma lisasin sellepärast, et loa kohta puudub kinnitus, nii nagu kirjas on. [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]] kinnitab loa, kui see on sobilik. Ma küsisin talt tema arutelus selle loa kohta, aga ta pole seni vastanud. Võid proovida talt ise üle küsida selle kohta. Pikne 6. november 2018, kell 19:01 (EET) :: See ei ole ju normaalne.<!--kuna esinesin [[Kasutaja:Kuriuss|KU]] palve täitja/vahendajana, siis...; mina Ivo-lt, kes vahetevahel kaldub küsima, kas Ivo või Kruusamägi on parem, pigem küsima ei kalduks-->—Pietadè 6. november 2018, kell 19:17 (EET) ::: Ma ei oska esialgu muud soovitada kui kannatlikku meelt. Kui loa kinnitamine on pooleli, siis vaevalt keegi seda pilti praegu kustutab. [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas kiri on laekunud? Pikne 6. november 2018, kell 21:22 (EET) ::::Leidsin, et see kiri oli OTRSis tähelepanuta jäänud. Luba oli poolik ja seega edastasin täpsustava päringu. Kui sellele vastuse saab, siis saab ka probleem lahendatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. november 2018, kell 05:51 (EET) <h5>Küsimus N</h5> Mida Sa arvad nt [[:lt:Šablonas:Multiple image|leedu compact ver]] (paljudes w-des on kood juba ''hidden'') „kodustamisest“ (nt [[Viimne kohtupäev (Lochner)]] enwi ver kasutab seda)?—Pietadè 6. november 2018, kell 19:30 (EET) : Minu poolest võib siin selline mall olla küll. Kahe kõrvuti pildi jaoks saab praegu kasutada malle [[Mall:Pildid kõrvuti]] ja [[Mall:Topeltpilt]]. Pikne 6. november 2018, kell 21:22 (EET) ::Tore! Eriti, võttes arvesse arvu — teistel on ja medel pole...;-), lisaks praktilistele kasutusvõimalustele -vajadustele.—Pietadè 6. november 2018, kell 21:56 (EET) Ole hea ja ära kustuta haldusüksuste navmalle. Need peaks tegelikult artiklitesse kunagi sisse tagasi panema koos (muu) ajalooga. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 6. jaanuar 2019, kell 23:41 (EET) : Senine praktika on olnud, et asendame vanale jaotusele vastava malli uuega. Halduskuuluvuse ajalugu peaks olema ära toodud eelkõige artikli sisuosas, navmallid (ega kategooriad) iseenesest seda ei asendaks. : Varasematele jaotustele vastavad navmallid ajaks asja üsna keeruliseks ja segaseks, nende lisamine minu meelest poleks otstarbekas. Haldus- ja asustusjaotuse muudatusi on toimunud jooksvalt, mitte ainult paari suurema reformi käigus ning siis tekib küsimus, millist asjade seisu mallides näidata ning üldse milliste ajavahemike lõikes. Mõnede varasemate haldusüksuste puhul ilmselt läheb ka üsna raskeks välja selgitada, millised asulad sinna täpselt kuulusid. Kui õnnestub väga täpseks minna, siis võimalik, et mõnda artiklisse tuleks neid malle kuhjata päris palju. Pikne 7. jaanuar 2019, kell 18:00 (EET) :: Küsimus ei ole lisamises, vaid mallide säilitamises. Lisada saab neid ka hiljem, kuid endiste valdade artiklitesse saab mallid ka alles jätta. Jah, nii mõnelgi puhul ongi mõtet panna mitu navmalli, teinekord võib nende arv olla ka üle kümne (vaata või inglisviki artikleid näiteks sportlaste kohta), sellisel puhul on võimalik need korraga ühte ritta kokku klappida. Ka vanade haldusüksuste kategooriad võiksid artiklitesse alles jääda. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2019, kell 12:50 (EET) ::: Need mallid on või olid mõeldud ju asulate vahel navigeerimiseks. Valdade artiklites on asulad niigi loetletud, seal ei ole sellel mallil mõtet. Mõne valla artiklise on asula navigeerimismall nüüd hiljuti pandud vist lihtsalt sellepärast, et ta kasutamata poleks. Kasutusest välja jäänud mallid oleme üldiselt kustutanud. ::: Ma eeldan, et kui hiljuti kaotatud jaotustele vastavaid malle edasi kasutada, siis peaks tulema ka varasematele jaotustele vastavad mallid. Ma leian ikkagi, et see teeks asja tarbetult segaseks ja keeruliseks. Alustuseks võiks püüda kajastada halduskuuluvuse ajalugu artikli sisuosas. Suurt hulka navmalle ei pruugi küll karta, aga nendega võiks ikkagi püüda piiri pidada, mõnes teises suuremas vikis peale inglise viki on see paremini õnnestunud. Pikne 8. jaanuar 2019, kell 17:18 (EET) :::: Valdade artiklites on nendel ka mõte olemas ja algselt nad kõis nende artiklites ka olid. Kui need on sealt eemaldatud, siis tuleks need hoopiski nendesse tagasi panna. Jah, ka need varasemad mallid tuleks samuti teha ja see ei ole sugugi mitte lihtne töö. Nende olemasolevate mallide kustutamine on väga lihtne, kuid nende taasloomine nõuab mitmeid kuid tööd. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2019, kell 22:18 (EET) ::: Navmallid ja muud sisu suhtes kõrvalised asjad koormavad artiklit ning kui lisaks on eri laadi navigeerimislingid ja neid on omajagu, siis on nende seast esmasemaid (nt lähemalt seotud või sama liiki) asju keerulisem leida. Kui samad lingid on valla artiklis eespool loetletud, siis koormab mall artiklit üsna asjata ja jääb mulje, et mall on lisatud põhimõttel "mida rohkem malle, seda uhkem". ::: Eks sa võid siis teha näiteks üldises arutelus ettepaneku, kus selgitad, kuidas endisele haldusjaotusele vastavad navmallid täpsemalt välja võiks näha (mis ajavahemike lõikes; mis seisuga, kui muudatusi on tehtud jooksvalt jms) ning siis saaks laiemas ringis arutada, kas peaks praegusest lihtsamast lähenemisest loobuma. Pikne 9. jaanuar 2019, kell 20:38 (EET) :::: Minu meelest on navmallid väga kasulikud, aga seda peaks tõepoolest kuskil mujal arutama. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2019, kell 20:40 (EET) ::: Mallide kustutamine ja kasutamine on eri asjad. Praegu on mul palve, et sa ei kustutaks neid enam ja taastaksid juba kustutatud mallid! &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. jaanuar 2019, kell 23:18 (EET) ::::Ühinen, „palvega“, ja ... OK! seekord ei arenda, jutulõime.—Pietadè 9. jaanuar 2019, kell 23:33 (EET) :::: Olgu, ma ei kustuta praegu rohkem kasutusest välja jäänud malle, mille sina oled teinud. Aga nagu ma juba korduvalt mõista andsin, siis minu meelest mallide (mitte)kasutamine ja nende kustutamine on otseselt seotud. Me üldiselt ei hoia malle ja muud säärast põhimõttel "äkki kunagi läheb tarvis" (teistes Vikipeediates samuti). Kõiki malle on tarvis mingil määral hallata, nende seas on tarvis orienteeruda ning eks sellepärast kasutamata malle üldiselt alles ei hoita. Kuidas või kas mingit tehnilist lahendust kasutada, on varem või hiljem tarvis läbi mõelda. Pikne 10. jaanuar 2019, kell 10:34 (EET) == Palju õnne vikijuubeliks == [[Pilt:Blomsterbukettarm.jpg|100px|paremal]]Väga hilinenud õnnesoovid möödunud kuul aset leidnud 10. vikisünnipäeva auks ja tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 4. märts 2019, kell 17:42 (EET) : Ka minu poolt! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. märts 2019, kell 17:54 (EET) :: Tänan. --Pikne 4. märts 2019, kell 20:44 (EET) ==Küsimusega palve== Kas saaksid ilma ümbersuunamist tegemata teisaldada [[FD]] pealkirja alla [[FD (vedur)]]. Mind huvitab, kas adminni tehtud teisaldamisega ka ümbersuunamine (antud juhul [[ФД]]) automaatselt parandab ennast?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. märts 2019, kell 15:19 (EET) : Näiteks [[Eri:Diff/5212680|siin]] on robot parandanud katkise suunamise, mis viitas punasele lingile (leht teisaldati suunamist maha jätmata). Aga erinevalt kahekordsetest suunamistest (sinise lingiga) parandab robot katkiseid suunamisi vist üsna harva. Selles näites parandas umbes kümme päeva pärast teisaldamist. : Mulle ei ole selge, et artikkel [[FD]] tuleb teisaldada: paistab, et kõik lingid peavad silmas vedurit ja inglise viki täpsustuslehel ei hakka esimese hooga silma midagi, mille pärast eesti keeles kindlasti täpsustust oleks vaja. Pikne 16. märts 2019, kell 20:23 (EET) :: ma ei tea, aga arvan, et peaks teisaldama. FD on ilmselt nii mõnegi jaoks siiski endiselt veel [[flopiketas]], aga näiteks ka [[Lendav hollandlane (jahiklass)|Lendav hollandlane]], [[Florida departemang]], [[Forces et Démocratie]] jne. ==Penid== Kui vaataksid ja annaksid teada: kas siinsesse andmestikku on kusagile jäänud alles reklaamviide "veebikoolitused.ee" lehele, oleksin tänulik.<br />Samuti, hetkel näib, et nad (kennelliit) on u 2017. a seisuga avaldanud tekstid kiiremal (kennelliidu) saidil, kuidas seda teha, et ma nt aastal 3017, kui nii kaua elan, ei peaks järjekordselt aadresse parandama/ajakohastama/värskendama hakkama; archive url?°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 19:26 (EEST) : Praegu leiab kõigist nimeruumidest kümme linki: [[Eri:Välislinkide otsimine/veebikoolitused.ee]]. Pikne 19. aprill 2019, kell 19:54 (EEST) ::Tänan! Indeed! Eks ma siis "nüristan" need.°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 20:04 (EEST) == [[:Fail:Paul Erik.jpeg]] == See foto oli kirjelduse järgi tehtud 1915. aastal. Sellest on üle sajandi möödas. Miks arvad, et kujutis ei ole vabas kasutuses? On ju vägagi tõenäoline, et fotograaf on üle 70 aasta surnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 13:10 (EEST) : Minu meelest ei saa öelda, et on väga tõenäoline, et fotograaf on üle 70 aasta surnud. Näiteks pildistasid samal ajal juba ka vennad Parikased, kelle autoriõigus kehtib praegusest edasi veel üle 20 aasta. Commonsis on paari aasta eest [[c:Commons:Village pump/Copyright/Archive/2017/03#Cut-off date for the PD-old template|ühes arutelus]] mööndud, et teost võiks olla mõistlik pidada vabaks siis, kui selle valmimisest on möödunud vähemalt 120 aastat ja autor on teadmata. Pikne 1. mai 2019, kell 19:11 (EEST) ::Antud hetkel on niikuinii tegemist kellegi eraarhiivi fotoga. Kui see tehti pildilolija tellimusel (mis fotot vaadates näib täiesti ilmne), siis võiksime väita, et varalised õigused läksid talle üle (sest ta maksis kujutise eest ning sai selle omale). Kuna foto on üles pannud antud isiku pärijad, siis on juriidiliselt kõik ok. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 22:50 (EEST) ::: Hm, miks mitte mingi asutuse tellimusel? Õiguste üleminekut minu meelest ei saa eeldada. Autoriõiguse seadus räägib sellest võimalusest vaid juhul, kui teos on loodud tööülesannete täitmise korras töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Et tellija ja fotograafi vahel oli analoogne tööandja ja töövõtja suhe, on ebatõenäoline. Sellistest oletustest on raske pikemata lähtuda, neid tuleks eraldi tõendada. Kui teos on avaldatud pärija loa alusel, siis tuleks kasutada mingit muud litsentsi ja pärijaks olemist tuleks OTRS-i vahendusel kuidagi tõendada. Tõenäoliselt ei õnnestu neid asju enam välja selgitada ja siis pole alust väita, et teos on vaba. Pikne 2. mai 2019, kell 16:58 (EEST) == Trollide toidumajake == Meil käib massiliselt trolle. Suur osa neist on võimelised ütlema "aga X", kus X=seosetu lalin, nt "tuletuslik sõltuvus". See ei ole argument, see on argumendi puust imitatsioon. See ei ole heauskne lähenemine, see on selle tava pahauskne kuritarvitamine, et Vikipeedias on kombeks inimeste argumente arutada. Aga seosetu lalin ei ole argument, nii nagu troll ei ole inimene. Argumendi imitatsioon ei funktsioneeri, sest troll ei pea ka ise seda argumendiks, selle ainus funktsioon on raisata pärisvikipedistide aega ja trolli blokeerimist edasi lükata. Kui kodanik põhjendab talle mittemeeldiva aktivisti halvustavat iseloomustamist "argumendiga" ja samal ajal on lisanud sama iseloomustuse ka tervele ülemaailmsele liikumisele, siis on üsna ilmne, et tema tegevus ei põhine tegelikult "argumendil", ta lihtsalt läbustab. Ja kui ta ignoreerib blokki ja tuleb läbustamist uuelt IP-lt kordama, siis selles ei ole kübetki heausksust. Ning kui sina mängid temaga kaasa, tühistad blokeeringu ja hakkad "argumenti" "arutama", siis sellega sa toidad trolli. Täpselt samamoodi nagu Andres, kelle meelest võiksid sellised Vikipeedias vabalt räusata ja artikleid Metapeedia malli järgi ümber kujundada, sest "oleme nüüd kõik sõpsid" tähendab tema arvates, et trollidele tuleb anda sama vabad käed kui tegelikele kaastöölistele, kelle aeg ja vaev ja närvid ei maksa midagi. Ma ei usu, et sa mu jutust aru saad või mõistad, kuidas su enda tegevus trollide kultiveerimist Vikipeedias soodustab, aga kuna ma kõõlun juba pikka aega murdumispunktis, siis olen ka piisavalt meeleheitel, et proovida isegi ilma lootuseta. Nii et kui sa eelnenust midagigi ähmaselt hoomasid, püüa palun järele mõelda, kas Vikipeedia jätkusuutlikkuse seisukohast on ikka väga praktiline trollidele pekki ja teri panna. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 18. mai 2019, kell 23:51 (EEST) ::Jah, sest mõni katsub infomerd vaid näpuga, mõni käib seal sadu meetreid ujumas. Egas sellepärast, ei pea esimesele vastu näppe andma. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 16. veebruar 2021, kell 21:38 (EET) : Ei, ma ei arva, et tugevalt tendentslike kommentaaride või lisandustega tuleks kaasa minnna. Juhuks, kui ma seda artikli arutelus juba piisavalt selgelt ei väljendanud: ma ei pea vähimalgi määral kohaseks laskuda arutelusse nende "tuletuslike sõltuvuste" üle (seda on paraku tehtud minu kommentaarile eelnevas ja järgnevas kommentaaris). : Küll aga, sa blokeerisid kasutaja enne, kui täienduse kohta mingigi kommentaar jõuti lisada. Tol hetkel minu meelest polnud põhjust kahtlustada, et kasutajal on halvad kavatsused. Mul ei õnnestunud ka tuvastada, et kaastöömustri järgi olnuks tegu jätkuga konkreetse kaastöölise varasematele pahategudele (kui on põhjust midagi sellist kahtlustada, siis palun see blokeerimise põhjenduses välja tuua). See, et keegi leiab teema kohta tema meelest olulise asjaolu, mida tuleks kindlasti teistega jagada, ja lisab siis selle artiklisse suhteliselt suvalisse kohta suhteliselt suvalises vormis, on Vikipeedias üsna tavaline, ka kogenumate ja registreeritud kaastööliste seas. Eks ole, me harilikult ei blokeeri üksteist lihtsalt sellise viletsa kaastöö pärast. Blokeerimise asemel tulnuks kõigepealt lühidalt ja asjalikult selgitada, milles on probleem (näiteks tühistamisel resümees). : Viimane blokeering ei tundu samuti eriti rohkem põhjendatud. Esiteks, pärast seda, kui IP-aadressile arutelus vastati, ei püüdnud ta artiklit rohkem muuta ning ka arutelu kuritarvitamine ei jätkunud. Teiseks, nagu isegi resümees möönsid, IP-aadress muutub. Nii et, mis tast blokeerida, kui blokeerimise hetkel aadress suure tõenäosusega enam samale isikule ei kuulunud. : Ma ei ole nõus, et tegutseda tuleb lasta igal kasutajal, kellel on võib-olla natukenegi midagi Vikipeediale pakkuda, nii et see justkui kaalub igasuguse muu tüli üles. Aga Andrese motiiv sellega seoses on mulle iseenesest arusaadav. Ebaneutraalse kaastöö vastu seismine on isegi küllalt tülikas ja ehk tõesti ka ruineeriv, pole tarvis isiklikuks minemisega (need pilkelood trollide toitmisest) pahandust juurde tekitada. Pikne 19. mai 2019, kell 10:50 (EEST) == Sõjatehnika mallid‎ == Kas Sõjatehnika mallid‎ ei ole loogiline Sõjanduse mallide alaliik?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 20. mai 2019, kell 21:00 (EEST) : See peaks sobima küll. Seda ma ei tühistanudki. Pikne 21. mai 2019, kell 17:06 (EEST) == Etwiki piltide grupeerimine == Kõik etwiki pildid on nüüd grupeeritud (seisuga <s>10. juuni 2019</s>24. juuni 2019; umbes <s>1675</s>1618 pilti; SQL [https://quarry.wmflabs.org/query/36806]). Vastavad mallid või märksõnad on järgmised: <table><tr><td> *{{KunstiteoseFoto| *{{Move to et.wiki| *{{Ei sobi Commonsisse| *{{Commonsis| *{{viiCommonsisse| *{{AO-EST| *{{OTRS| #[[kasutaja:Kruusamägi]] sooloprojekt </td><td> *{{AO-sobimatu| *<s>{{AO-töökohustused|</s> *<s>{{Omistamine|tekst=Presidendi kantselei arhiiv|</s> *<s>{{loata|</s> *<s>{{litsentsita|</s> *<s>{{allikata|</s> *<s>{{kahtluse all|</s> </td><td> *<s>{{KMP|</s> *{{delete| *{{kustutada| *<s>{{vaidlustatud|</s> *<s>ekraanitõmmis|</s> *<s>Ekraanitõmmis|</s> *<s>kuvatõmmis|</s> *<s>ekraanipilt|</s> </td><td> *{{logo| *{{EestiFotograaf| #[[kasutaja:Kruusamägi]] sooloprojekt *<s>{{EestiVikipeediaPilt|</s> *<s>Vello Väärtnöu|</s> *<s>Vello Väärtnõu|</s> *<s>VanemTao|</s> *<s>Madli Vitismann</s> *'''arutelu tehtud #nähtamatu märkusena, pähklid!''' </td></tr></table> V-o annab see loend vihjeid, millele keskenduda, mis on rohkem ajatundlikumad jne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 11:15 (EEST) :täpsustasin grupeerimisi. Nüüd on kõik etwiki pildid läbi töötatud. Uus märkus on "arutelu tehtud", mis on pandud rasketele juhtumitele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuni 2019, kell 21:11 (EEST) == alam- ja ülempiir == kui allikas on rahvaarvuks "väiksem kui 4" (<4) kas siis seda tuleks wikidatas esitada kujul 2±2 ? https://www.wikidata.org/wiki/Q3467123#P1082 sel juhul tuleks neid alam- ja ülempiire ka asula infokastis näidata. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 21:33 (EEST) : Eriti ilus see küll ei ole. Ma arvan, et infokastis peaks olema ikka selgelt "alla 4", "<4" vmt, sõltumata sellest, kas või kuidas seda Vikiandmetesse õnnestub sisestada. Vikiandmetes vist ka pole ilma täpsustuseta päris selge ega ±2 ei tähenda näiteks mingit kõikumist või veapiire. : Kui viimasest rahvaloendusest on saadaval konkreetsemad andmed, siis võiks neid ehk ikkagi eelistada. Eriti siis, kui külas elanikke polnud ja tõenäoliselt jätkuvalt pole, on need vanemad andmed informatiivsemad. Võib-olla peaks selle kohta üldises arutelus küsima. : Viites võiks link täpsem olla: [https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR?app_id=STAT2&thm=SUGUV5VANUSKAS2019_TOTAL%23TOTAL]. Pikne 16. juuni 2019, kell 22:52 (EEST) ---- Sellega natuke seotult: artikkel [[Parkmaļi]] ei taha kuidagi wikidatast koordinaate taha haakida. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. detsember 2020, kell 11:04 (EET) ==Botiga teisaldamine== Vt [[:Kategooria:Eesti putukad]]. Siin oleks vaja botiga teisaldada mardikad ja liblikad pealkirjade alla mardikalised ja liblikalised--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 20:02 (EEST) : Ma kõhklen. Ehk ei peaks selliseid kategooriaid üldse olema. Kui Eesti liike sedasi kategoriseerida, siis arvatavasti tuleks samamoodi kategoriseerida ka teiste maade liike. Paljudel liikidel oleks siis ebamõistlikult palju kategooriaid ning ning kategooriad ei pakuks taksonoomilisest hierahiast enam kuigi head ülevaadet, kui taksonid on maade kaupa ära jagatud. Maa, haldusüksuse, saare vmt liikide äratoomisel võiks minu meelest piirduda loenditega. Pikne 21. juuli 2019, kell 20:58 (EEST) ::Riike arvestades, siis taksonite kategooriad jätta vaid Eestile. Mõni viki on küll nt proovinud konkreetset taimeliiki nimetada 15 riigikategoorias, ent see pole mõistlik. Meil on ka proovitud teha loendeid, nt [[Suriname madude loend]] või [[Florida osariigi madude loend]], ent need on nutikam ilmselt liita. Ka Eesti taksonite puhul pole mõttekas väga täpseks minna (nt vältida sugukonnani jõudmist, taimede puhul on mõeldav siiski ka sugukonnani jõudmine). Teen siis ise teisaldamised ära, sest praegune olukord kategoorias [[:Kategooria:Eesti putukad]] pole aktsepteeritav--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 08:37 (EEST) ==Aega kinni jäänud vastuolud== Sellepärast käisingi välja mõtte, et Vikipeedial võiks olla eraldi arutluslehekülg mõistete vastuolude kohta. Seal saab välja tuua siin nähtuva ja üha enam ilmenduva loogika järeldused ja tähelepanekud, mida saaks parandamisele esitada. Sõnaveeb.ee näiteks kasutab juba otsese tagasiside ja kommentaaride vormingut, võttes väärtmõtteid tulevikus arvesse. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 13. august 2019, kell 19:01 (EEST) ==Muudatuste redigeerimine== Terv. Kas saaks enne massmuudatusi arutada, selle põhjuseid? --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. august 2019, kell 22:20 (EEST) : Kirjutasin esimese tühistamise resümeesse, et Cēsis on Cēsise piirkonnas, mitte vastupidi. Teised suuremad kohad, mille lisad väiksema koha kategooriasse, on samal põhjusel vigaselt kategoriseeritud. Pikne 16. august 2019, kell 22:24 (EEST) ::Nõustun ja tänan--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. august 2019, kell 23:07 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Tunnustus == Palun võtta vastu minu hilinenud kniks ja kraaps [[c:Commons:Undeletion_requests/Archive/2019-09#File:Narva_mnt_78.JPG|tehtud töö eest.]] --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 21. september 2019, kell 22:37 (EEST). ==Kuvalaius== Tegin paranduse rm "|stiil=max-width:40em", ühes artiklis — 1 paljudest põhjendustest = laiuselt 2560-lt 3840-le üleminekul olles ei leia mõistlikku põhjendust kujundusele, kus sisu vasemal ja paremal, keskel tühjus; ei viitsi seda Su väljapakutut/juurutatud sundlahendust nt 100-" teleri, ~6" mobiilsideseadme ekraanile vms kuvada (PS! See käib ka kastide sundsuuruse kohta, alati on vähemalt 1% erandi võimalus, jne), ja, me ei hakka ju "hääl"e"ta"ma (~20 külastajaga lehel), nt, kas ilusam on punane või sinine...<br>ja, kui kustutad teiste kasutajate lehtedelt sisu, siis, palun, lisa vähemalt selgitus; pidades ühtlasi silmas, et wikides ei ole selline tegevus (selgituseta kustutamine) aktsepteritav/tolereeritav✅&#160;Pietadè 30. oktoober 2019, kell 21:06 (EET) : Ma olen atribuudi "max-width" lisanud mõnele suhteliselt lühikesele loendile, mõeldes just laiematele ekraanidele. Ilma veergude arvu mingil moel piiramata loend ennast minu meelest kuigivõrd ei õigusta, kui igasse veergu jääb loendist üks-kaks liiget. Siis võiks parema loetavuse huvides asjad juba lihtsalt komadega ühte ritta kirjutada. Teataval määral tühja ruumi tundub paratamatusena. Kas või sisukordade kõrval on tavaliselt rohkem tühja ruumi ja selles artiklis on näiteks alumise tabeli kõrval veel rohkem tühja ruumi. : Eile ma eemaldasin kasutajalehelt arutelumärkuse, mis üsna selgelt ei olnud õiges kohas, ning ma kirjutasin märkuse lisajale ka vastuse. Ma usun, et märkuse lisaja ja kasutajalehe omanik saavad aru, miks nii tegin. Või kui ei saa, siis eks nad ise ütlevad seda. Pikne 31. oktoober 2019, kell 20:35 (EET) == tööriist ilma kategooriata artiklite leidmiseks? == Kas on olemas miski töörist selliste kirjutiste leidmiseks? Kiirel otsimisel ma ise ei leidnud :( [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. november 2019, kell 21:59 (EET) :[[Eri:Kategoriseerimata_leheküljed]] + [[Vikipeedia:Andmepäringud/Ainult peidetud kategooriates olevad artiklid]]. Või mida täpsemalt mõtled? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 5. november 2019, kell 10:36 (EET) :: Tänan! Oli meelest läinud :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 5. november 2019, kell 10:57 (EET) {{tl|cite web}} mall kuvab "(Norwegian keeles)" kui on sisestatud "language=Norra". Ma ei hakanud praegu moodulisse süvenema, ehk vaatad üle? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. november 2019, kell 15:30 (EET) : Vast sai parem. Pikne 17. november 2019, kell 16:10 (EET) == kaanepildid == Olete kustutanud ajalehtede-ajakirjade kaanepildid, mis ma olen üles laadinud. Mitte ükski neist polnud ilma väljaandja või toimetaja loata. Kui vaja, saadan need load uuesti, aga olen selle teema Ivole edastanud juba siis, kui need pildid üles laadisin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 2. detsember 2019, kell 23:44 (EET) : Jah, sain aru, et autoriõiguse rikkumistega nähtavasti tegu polnud. Aga kirjelduste järgi oli luba küsitud lihtsalt kasutamiseks Vikipeedias, mitte kasutuseks mõne vaba litsentsi tingimustel. Selline luba pole piisav ja seda pole mõtet kuskile edastada. Alles on üks pilt, mille juures on tõesti toodud ära vaba litsents ja mille luba on kinnitatud ([[:Fail:Paat 2015 1.jpg]]). Ma sain aru, et vaatasid mõne kuu eest üle, milliste piltide kohta saad või soovid vaba kasutuse loa hankida. Eeldasin, et need kolm kaant siis ei lähe vaba litsentsi alla. Kui nende kaante kohta on võimalik saada load vaba litsentsi (nt [[creativecommons:by-sa/3.0/deed.et|CC BY-SA 3.0]]) all avaldamise kohta, siis küllap need load tuleks uuesti saata. Pikne 3. detsember 2019, kell 16:31 (EET) Vormikohaseid lube pole mitmel juhul võimalik hankida, võin vaid uuesti saata mulle kui tuttavale inimesele antud load neid materjale soovikohaselt Vikipeedias kasutada. Loa andnud Eesti Päevalehe tollane peatoimetaja Ülo Ignats on surnud, siis peab uue peatoimetaja käest uuema kaane kohta loa hankima. Teataja on lõpetanud ilmumise, tollast peatoimetajat ma omapead enam ei leia. Eesti Kaluri toimetaja pärija püüan üles leida, aga ma ei saa tagada, et tema esituses see luba vormikohane oleks jne. Pean ise neid kaasi tähtsaks, sest need on suht raskesti kättesaadavad materjalid. Ma ei tea näiteks, kui mitu Eesti Kaluri eksemplari Eestisse saabus, ehk isegi kümmekond. Praeguseks on neid alles kindlasti vähem. Peaksin neist väljaannetest tegema artiklid ka rootsi vikisse, kui aega leiaksin, ja siis oleks jälle kaanepilte vaja. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 4. detsember 2019, kell 00:07 (EET) : Neid olulisi materjale, mida autentsel kujul Vikipeediasse üles ei saa panna, on palju. Kui need kaanekujutised on kuskil mujal internetis õiguspäraselt avaldatud, siis saab neile Vikipeediast linkida. (Eesti Päevalehe ja Teataja numbrid on Digaris üleval.) Ka rootsi vikisse ei saa neid kujutisi panna ilma hankimata luba vaba litsentsi all avaldamise kohta. Pikne 4. detsember 2019, kell 17:38 (EET) Tänan, vaatan, kui aega saan. Digarisse linkimine on hea mõte, sealt saab ka vaadata, mida konkreetses numbris on kirjutatud. Praegu oli pigem see, kuidas väljaanne üldse välja näeb.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. detsember 2019, kell 01:06 (EET) == Infokast persoon == Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri "Organisatsioonid", aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET) : Ma lisasin parameetri nime ainsuses ("organisatsioon"). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET) :: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET) :: Miks "Alma mater", :) mitte eestikeelselt "haridusasutus" (või pigem "haridusasutused", sest tänapäeval on elukestev õpe)? "Alma mater" on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET) ::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab. ::: "Alma materi" kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET) == BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital == #https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/ #https://bbld.de #https://bbld.de/BBLD #http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463 #https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479 # 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]] # 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&oldid=5255713] Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET) == Botile sobilik töö == [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET) :[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2859&layer=183&lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET) ::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET) ::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET) == Authority Control e. Normandmed == Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati? Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi: * Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz * Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis. * Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama * Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka * Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.) * Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. Kas selle malli võiks taastada? - [[User:Interneedus]] 24.04.2020 : Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada. : Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole. : Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST) :: "IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.", õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates. :: "Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud" - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe :: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta. :: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020 ==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]== Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni "formatnum" argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.<br />[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET) : Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET) :: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET) :: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET) == Mooduli värskendamine == Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!<br />enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET) : Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET) ---- {{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&curid=63479315&diff=1001469450&oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga "m Fixed edge cases where first month is also a lastX month", kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET) : Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET) :: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET) == Alevikud == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&type=revision&diff=5800633&oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET) : Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET) ::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks "Kategooria:Eesti alevikud" sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on "Kategooria:Eesti asulad" (või veel aste üles ehk "Kategooria:Eesti geograafia") all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET) ::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles. ::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET) ::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud. ::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. "Eesti alevikud" võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu "Eesti alevike kategooriad" ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET) ::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET) ::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates "Suurbritannia linnad" ja "Sadamalinnad". Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui "Kategooria:Kadrina" on kategoorias "Eesti alevikud". Seepärast ka see algselt viidatud "miks see" küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias "Eesti alevikud" ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET) ::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET) ::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks. ::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET) == Mercedes Benzid? == On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole.. Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. --[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET) : Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET) :: {{ping|Pikne|}} mis tähendab "algse kommentaari juures"? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|"Mercedes Benz "||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.<br />«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab<!--kunagi ostsin, praegugi toimib--> rühmiti asendamise võimaluse.<br />Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&diff=prev&oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); "märkuse" saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.<br />Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET) ::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET) == Tähtedega sõda == Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET) : Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|"Tähtede sõda"||}} / {{search link|"Star Wars"||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest<del>, ometi võiks</del> (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET) :: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET) ==Küsimus== Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET) : Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET) :: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida. :: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET) ::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET) ::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET) :::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST) == Kärevere sild == Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET) : Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET) ==Läti külad== Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST) : Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel "Küla" ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit "Küla" vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST) ::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST) :::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET) :::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET) Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET) : Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET) :: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET) ::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET) ---- Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET) : [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET) : Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET) ::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET) == Eesti äriühingute mallid == Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}} : Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST) == Palve nr N == Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist "kopeerida" nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (>50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.<!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, "kastis" ent on vaatamine häiritud-->[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST) Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST) == Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal == Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST) : Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST) == Possible vulnerability == Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (>10 vahekaarti) oli asi normis<!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli-->.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST) : Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST) == ''[[Comune]]'' == See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:25 (EET) : Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET) : PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:39 (EET) ---- PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]<!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...<br />„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--> ---- Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:58 (EET) == Mall Värviruut == Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET) : Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri "ääris", millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET) ::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse == Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET) : Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET) Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET) == Viitamine leheküljele Bonobo == Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST) : Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST) == Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses == Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile "ülemaailmsele" vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST) : Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST) :: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST) == Koroonalevi kaardid == Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?<br />Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST) : Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST) == Kustutamispalve== Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST) ==Kalevipoeg== Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis "Tänavad" ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST) : Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST) == Palve == Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST) : [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST) ::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST) == Koeratõugudest == Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul <nowiki>https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf</nowiki>, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST) hs8s1cwe7detruu1l86s6kmqks23qfd 6175269 6175233 2022-08-08T07:38:10Z Wolf Group OÜ 168364 /* Kustutatud lehekülg */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Pikne! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. veebruar 2009, kell 08:05 (UTC) == Joosep Heinrich Wirkhaus == : Ümbersuunamisel tuleb näiteks Joosep Heinrich Wirkhaus suunata Joosep Wirkhausle, nagu artiklis. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 19:20 (UTC) :: Jõudsin juba artikli ka ära parandada.--Pikne 7. aprill 2009, kell 22:26 ::: Nüüd on jama, sest teisaldada ei saa. Täisnimi kirjutatakse sulgudesse (õieti Joosep Heinrich Wirkhaus). --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 19:30 (UTC) :: Ma usun, et Joosep Heinrich Wirkhaus on levinum nimekuju. Vähemalt ma ei leia ühtegi allikat, kus teda ühe eesnimega oleks mainitud, nagu ta venna puhul. Nii nagu üldjuhul ei räägita Karl Hermannist ega Toomas Ilvesest--Pikne 7. aprill 2009, kell 22:37 ::: Ei ole jah ühe eesnimega aga kuna meil eelistatakse artikli pealkirjaks ühte eesnime, siis hakkas kohe silma. Näiteks Claudio Monteverdil on 3 eesnime (Claudio Giovanni Antonio). --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 20:15 (UTC) :: See eelistamine vast üldise kasutuse järgi. Pikem pärisnimi on sulgudes neil nimedel, mille puhul inimest mainitakse üldiselt üldiselt ilma teise nimeta.--Pikne 8. aprill 2009, kell 0:16 ---- Palun teisalda (sakk ajaloo kõrval) artikkel teise nimega. Hetkel teed uue artikli ja viid andmed vanast artiklist uude. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 21:11 (UTC) : Ma olen nii tõstes üldiselt märkuste lahtris maininud, kust toon artikli. 4. laulupeo omas ei pööranud tähelepanu, sest eelmises ei olnud eriti midagi. Püüan meeles pidada.--Pikne 8. aprill 2009, kell 0:16 :: Asi on selles, et artikkel läheb erileheküljele [http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:NewPages uued leheküljed] aga tegelikult on meil ju artikkel olemas. Selle järgi kannan ka uusi artikleid [[Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Uute artiklite arhiiv|vikiprojekti]]. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 21:19 (UTC) ---- Lihtsalt teadmiseks. Veergude tegemiseks saab kasutada malli {{tl|veerud}}, tabeli tegemiseks {{tl|tabel}}. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 8. aprill 2009, kell 19:35 (UTC) == Taksonitabelist == Mall {{tl|taxobox}} on ja jääb tõlkimata, sest see on mõeldud inglise vikist kopeerimiseks. Lisaks sellele on seal sees IUCN-i kategooriad. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 23. mai 2009, kell 10:25 (UTC) : Ahsoo, mul on kahju kui sa selle tõlkimise ära keelad (juhuks kui keegi saab, oskab, tahab seda tõlkida). Praegune lahendus ei ole hea. Ehk tuleks siis olemasolevat eestikeelset malli ingliskeelse vajalike funktsioonidega täiustada. Selleks, et jätta kasutajatele võimalus '''eestikeelse viki''' loodusteaduse artiklitesse teabekasti lisada, ilma et nad oleksid sunnitud seda inglise keeles tegema või inglise vikist kopeerima ja ka nende liikide puhul, mille kohta inglise vikis artikkel puudub. Pikne 23. mai 2009, kell 10:40 (UTC) :: Keegi ei oska seda ju tõlkida kakskeelseks. Minule käib see üle jõu aga seda peaks saama teha. Kes oskab, siis palun väga, mina ei keela. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 23. mai 2009, kell 10:44 (UTC) ::: Mallid peavad olema eestikeelsed. Ükski mall ei tohi jääda inglisekeelseks. Mis õigusega kasutaja Tiuks kõigi nimel sõna võtab? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. juuni 2009, kell 08:07 (UTC) :::: Ka Sina võtad ju praegu kõigi nimel sõna:-) Meil on juttu olnud sellest, et malli võib teha nii, et ta töötab nii eesti- kui ka ingliskeelsena. Sellele ei ole minu mäletamist mööda keegi vastu vaielnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. juuni 2009, kell 08:20 (UTC) ::::: Ma arvan, et selles ei ole kellelgi kahtlust, et see siin on eestikeelne Vikipeedia. Aga seda, et mitte keegi mingit malli tõlkida ei oska, ei saa ju keegi väita. Täiendan oma sõnavõttu, et see selgem oleks: Ükski mall ei tohi jääda ainult inglisekeelseks. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. juuni 2009, kell 10:39 (UTC) :::::: Metsavend: ''Ükski mall ei tohi jääda ainult inglisekeelseks''. Palun alusta mallide kakskeelseks tegemist või palu kellegil teha samaväärne mall nagu taxobox. Eestikeelsel mallil "taksonoomia" ei ole looduskaitset ja kasutada saab ainult liigi artiklites. Selle malliga tahetakse nagu jalgratast leiutada kuigi see on juba olemas. Mul oleks hea meel kui keegi taxoboxi kakskeelseks tõlgiks. Ideaalne meie vikis! Aga kuidas seda teha? --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 1. juuni 2009, kell 13:48 (UTC) ::::: mallide mitmekeelsuse osas vaadake commonsi malle, sealsed on enamik tehtud mitmekümnekeelseks -- Ahsoous 1. juuni 2009, kell 19:34 (UTC) ==Ümberkorraldused mallides== Ega ainult mallide ümbersuunamisest ei piisa. Osa malle võetakse redigeerimiskasti alt. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 26. mai 2009, kell 20:34 (UTC) : Aga ümbersuunamine mõjub ju ka sinna, eks ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. mai 2009, kell 20:43 (UTC) :: Mõjub küll. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 26. mai 2009, kell 20:44 (UTC) : Olingi sellele kastile kirja kirjutamas. Pikne 26. mai 2009, kell 20:47 (UTC) :: Miks sa ümberkorraldusi IP-aadressiga teed? --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 28. mai 2009, kell 19:29 (UTC) Noh, üldiselt sisselogimisega ma midagi ei võida. Arutelu lehtedel püüan vähem anonüümne olla. Aga muusikute projekti muudatused olid seoses [[Malli arutelu:Tl|siinsega]] – et saaks risumalle vähemale. Iseasi kui seal ''tlsp''-d vaja oleks, aga alaosas pealkirja külge eraldi ankru panemiseks puudub ju vajadus – nad on ilma selletagi lingitavad. Ja ma nimetaks oma tegemisi pigem korrastamiseks kui ümberkorraldusteks. Pikne 28. mai 2009, kell 19:41 (UTC) ::: Kõike ei saa ju ühele mallile ümbersuunata. Tlsp lisab subst ja seda ei saa panna tl mallile. Kõik ei ole sul korrastamine, sest kui sa ilma arutelu pidamata muudad, siis mõni asi muutub ümberkorraldamiseks. See on tore, et asja ette võtsid aga vahel on vaja "plaani" ka pidada. Jõudu! --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 28. mai 2009, kell 21:04 (UTC) : Arutelu millele viitasin, [[Malli arutelu:Tl]], on Tlsp kohta. Mõistan et see ei ole sama ja sellepärast nõustungi kustutamisvajadusega. Arutamata jäi mul praegu ainult see, et ma ei öelnud miks muusikute projekti kahte lehte muutsin. Vabandan, nüüd on ka see tehtud. Pikne 28. mai 2009, kell 21:12 (UTC) ---- Palun kirjuta oma postitustele alla. On arusaamatu, kes on nende postituste autor.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. juuni 2009, kell 08:07 (UTC) : Hm, tarkvaras on vist midagi teisiti, ennist nelja tildega nime ära ei jätnud, muutsin oma eelistusi. Pikne 17. juuni 2009, kell 08:24 (UTC) == Vikisõnastik == Tere, minu poolest võib vikisõnaraamatu vikisõnastikuks nimetada küll. Logo tõlkimisega said vist ise juba hakkama, mul pole selleks viitsimist olnud (osalt ka seetõttu et projekti nimi tülikalt pikk). Projektinimede käänamist puudutava paranduse püüdsin kunagi ära saata, aga parandus lükati vist tookord tagasi ettekäändel, et ma olin liiga vähe tõlkimata sõnumeid ära tõlkinud... Taotluse(d) saab esitada mediawiki bugzillas (bugzilla.mediawiki.org). Logode vahetamise taotluse esitamisel on ehk kasuks kui osutad kogukonna heakskiitu väljendavale arutelulehele või hääletusele. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 19. august 2009, kell 17:35 (UTC) ---- Ei, ma hoopis leian, et saad kasutajaliidese tõlkimisega minust paremini hakkama. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 19. august 2009, kell 18:59 (UTC) == [[m:Fundraising 2009/supplementary messages/et|supplementary messages/et]] == Hey Pikne, This is just a note that, in case you missed it, the source of the "supplementary messages" was updated a little bit after you translated it. Would you mind updating the rest of the translation? Thanks, [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 24. detsember 2009, kell 02:34 (UTC) (Also, would you mind responding on my [[m:User talk:Cbrown1023|Meta talk page]]? Thanks.) Hey Pikne. Thanks for working on the [[m:Fundraising 2009/supplementary messages/et|Fundraising supplementary messages]]. I'm almost done creating the buttons for the "[[wmf:Support/et|Support Wikipedia]]" page, but Estonian is missing those messages. Only a few messages (11) are needed and they're pretty simple! Would you mind translating them so that they can be used on the new page? They're the 11 messages in the "Button phrases" part. Thanks, [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 4. märts 2010, kell 02:22 (UTC) :If you have time to translate them, feel free. We might end up using similar ones next year. If you don't have time to translate them, though, that's okay too. <tt>:-)</tt> Thanks for translating the button phrases! [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 4. märts 2010, kell 20:53 (UTC) ---- Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. märts 2010, kell 21:42 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. aprill 2010, kell 20:14 (EEST) ==Kinksi pildid== Kuigi Kinks enam Vikipeedias ei tegutse, on tema enda pildistatud ja üleslaetud pildid päris asjalikud. Enne kui kustutama hakkad, ehk küsid Sirje Kingsepalt järgi, võibolla on ta nõus neile mingi litsentsi andma. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 23. aprill 2010, kell 12:56 (EEST) : Ta on blokitud ja kuna siin ühendust võtta ei saa, arvan et me ei pea muid teid pidi temaga kontakti otsima. Ambla vallamajast, Käravete mõisast ja Vulbi oosist tõepoolest rohkem pilte pole praegu, aga neistki on võimalik vaba asenduspilt teha. Pikne 23. aprill 2010, kell 13:38 (EEST) ::See, et ta on blokitud ei tähenda, et Sirje Kingsepaga poleks võimalik ühendust võtta.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 23. aprill 2010, kell 13:41 (EEST) ::: http://twitter.com/sirjeke on esimene asi, mis kätte satub. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 23. aprill 2010, kell 15:40 (EEST) Kas sellel blokil on ikka veel mõtet? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2010, kell 23:59 (EEST) Kas on mingit põhjust arvata, et ta on kellegi autoriõigusi rikkunud? Minu meelest tuleks üldjuhul lihtsalt lisada tavaline litsents. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2010, kell 23:59 (EEST) :Muide, ka mina arvan, et Kinksi blokk pole enam vajalik. Iseasi, kas ta ise soovib edasi töötada. Autoriõiguste rikkumist ei ole põhjust arvata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. aprill 2010, kell 21:14 (EEST) Mina ei tea, nende piltide juures pole isegi kirjas, et nad enda tehtud oleks. Ma praegu jätan nad rahule, aga arvan, et pikemas plaanis me ikkagi ei jätta neid pilte maa ja taeva vahele. Pikne 26. aprill 2010, kell 09:51 (EEST) ==Põhjendused muudatuseks== Näiteks too Raadi järve ääres olev memoriaal? Oled ikka kindel, et Sinu poolt tehtud muudatused on teinud artikli informatiivsemaks?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 25. aprill 2010, kell 20:26 (EEST) : Mitte mingil märal. Minu toimetamine selles artiklis oli puht vormistuslikku laadi. Geopildi malli asendasin standardsema kaardi- ja koordinaadilahendusega. Pilte jätsin alles nii palju, kui nii lühikest artiklit illustreerima mahub ning kasutaja sätetest tuleneva ühtse suurusega pisipiltidena, mitte x-mõõdulistena. Galerii jätmist kaaluksin, kui piltidel oleks piisavalt informatiivsed allkirjad – niisamuti allkirjadeta on samad pildid Commonsis olemas. Pikne 26. aprill 2010, kell 09:51 (EEST) ::Punkt 1. - olgu, kui Sulle meeldib vaadata kõigepealt sellist käkerdist, nagu OpenStreetMap, siis palun ära eelda, et see ka teistele meeldib. No hüva - maitse üle ei vaielda, vaid ... ::Punkt 2. - Sa oled lisanud ühele pildile allkirja, mis on täiesti vale - "Skuptuur memoriaali keskel." - too skulptuur on memoriaali piiril ja nimelt kompleksi kirde piiril. Seda on võimalik isegi Delfi kaardilt näha ::Punkt 3. - Palun ära tee muudatusi, milleks Sa ei ole võimeline. Kuid näed probleemi, konsulteeri teiste Viki kirjutajatega. ::Punkt 4. - pildi allkiri ei pea olema omaette eesmärgiks. Sageli on pildiga nii, et normintellektiga inimene saab isegi aru, mis seal pildil on, kui pilt illustreerib mingit asja.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 31. juuli 2010, kell 21:31 (EEST) : Jah, maitse taha jääb see asi. Tõrget lehe laadimisel ei tohiks enam esineda, nagu [[Malli arutelu:Coordinate|siia]] kirjutasin. ::Töötab küll, aga käkerdis on ikka. Oleme me siis nii alaarenenud, et lepime tolle skeemiga. Mina küll ei ole.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 2. august 2010, kell 22:28 (EEST) : Enamvähem alati peaks siiski viisakas olema pildile ka allkiri lisada ([[:en:WP:CAP|lisalugemist]]). : [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Siin]] pildile allkirja lisades olen arvatavasti lähtunud lehel varem kirjas olevast. Küllap on silmas peetud, et tegu on memoriaali keskse skulptuuriga. Täpsustused on teretulnud. : Ma ei tee oma teada muudatusi, milleks ma võimeline pole. Kui leiad vea, oled lahkesti oodatud ''vastaval arutelulehel'' sellele tähelepanu juhtima või seda parandama. Pikne 2. august 2010, kell 22:22 (EEST) == Litsentside määratlused == Oled lisanud piltidele, millel on litsents "A-lubatud", ka litsentsi "KunstiteoseFoto". Need kaks litsentsi on omavahel vastuolus: üks annab kasutajale piiramatud õigused pildi kasutamiseks, teine keelab foto kasutamist ärilistel eesmärkidel. Kuidas siis sellega ikkagi on? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 29. aprill 2010, kell 16:00 (EEST). :Esimene neist kirjeldab fotograafi õigusi.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. aprill 2010, kell 17:05 (EEST) Muide arvan, et ei tohi panna eesti keelde tõlgitud kaardile märkust et see on avalikus omandis kuna selle on teinud... Keegi tõlkis selle eesti keelde ja on olemas ka tema õigused... Ahsoous 2. mai 2010, kell 11:22 (EEST) : Ma ei tea, kas kaardi tõlkimisega saab antud juhul autoriõigus kaasenda. Kui ka kaasneb, siis põhjaks olev töö jääb ikka avalikku omandisse. Pikne 2. mai 2010, kell 11:36 (EEST) : Me võime ju seada tõlgitud kaardi aktsepteerimise tingimuseks, et see oleks antud avalikku omandisse. Ja kaardi tõlkimist võib vaevalt pidada loominguliseks panuseks. Kui ma selle uuesti samamoodi tõlgiksin, siis ei saaks öelda, et ma olen kellegi autoriõigusi rikkunud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. mai 2010, kell 12:26 (EEST) ---- Ma kardan, et ehitiste pilte võidakse mingil hetkel Commonsist kustutama hakata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. mai 2010, kell 14:55 (EEST) ---- Jätkan siin, kus pealkiri viitab litsentsidele, kuigi võiks ka Vikipeedia üldarutelus uue teema luua. Igal pildil peab olema märgitud litsents, aga eesti Vikipeedias on märksõna "Litsents" tühi. Puudub isegi loetelu võimalikest litsentsidest. (Lihtne on kurta, aga mina niisugust koostada ei oska.) Avalikus omandis olevate piltide juures olevas litsentsikirjelduses vaatab vastu eht-nõukogulik keelekasutus: "'''käputäies''' riikides kehtib autoriõigus kauem kui 70 aastat:". Kus see kirjas on ja kes seda muuta saab, ei oska arvata. [[Eri:Kaastöö/193.40.133.134|193.40.133.134]] 5. august 2010, kell 12:50 (EEST) : Litsentsid leiad [[Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid|siit]]. Tõsi, seal tuleks ühtteist veel korrastada ja täpsustada ning kui vajadus peaks kerkima, saab malle juurde tekitada (võimalikke litsentse on veel). : ''Käputäie''-tõlge on Commonsis. Miks nõukogulik? Madalstiili ega pelgalt kõnekeelt ta ÕSi meelest ei esinda. Mõtte peaks ''käputäies riikides'' sobiva täpsusega (originaalis ''a few countries'') edasi andma. Pikne 5. august 2010, kell 13:48 (EEST) :: Ka minu meelest pole see stiililiselt sobiv. Võiks kirjutada "mõnes riigis" või "mõnes üksikus riigis". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. august 2010, kell 14:00 (EEST) :: Silvet tõlgib: ''a few - mõned, mõningad, mõned üksikud, teatav arv''. :: Võib ju öelda ''käputäis lilli'' või ''käputäis naelu'', aga riike ei saa pihku võtta ja ''käputäis riike'' on halvustav. [[Eri:Kaastöö/193.40.133.134|193.40.133.134]] 5. august 2010, kell 18:00 (EEST) == Kasutaja mitteaktiivne == Kasutaja "Urmas" on viimati Vikipeedias [[Eri:Kaastöö/Urmas|kaastööd teinud 13. aprillil 2008]]. Võib-olla tasuks piltide litsentside määratlemiseks [[Eri:E-kirja_saatmine/Urmas|saata talle e-kiri?]] --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 8. mai 2010, kell 23:33 (EEST). Nende Molimardi ja Weissi piltide autoriõiguste aeg oli päris kindlasti ammuilma läbi saanud -- Ahsoous 12. mai 2010, kell 12:28 (EEST) : Allikast see ei selgunud. Kui nad olid aastat 1910 ja autor võis vabalt veel 50–60 aastat elada, siis ei pruugi olla. Pikne 12. mai 2010, kell 16:08 (EEST) :: Kui sa kahtlesid oleksid võinud enne kustutamist küsida. Võib-olla oleksin ma leidnud ka raamatud, ajakirjad või ajalehed, kus neid pilte kasutati. Ahsoous 12. mai 2010, kell 16:56 (EEST) :::Need pildid on internetis ju siiamaani olemas.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. mai 2010, kell 18:13 (EEST) ---- Vt. [[Kasutaja arutelu:WooteleF#Autoriõigustest]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 21. mai 2010, kell 19:23 (EEST) ---- Vaatasin, et kirjutasid, et Prantsusmaal kehtib autoriõigus 70 aastat. Tegelikult on seal nüansid. Näiteks "Internatsionaal" on kõikjal mujal avalikus omandis, aga mitte Prantsusmaal, sest seal lisati mõlema maailmasõja eest kompensatsiooniks mingid aastad (peast ei mäleta mitu, aga neid oli ikka päris palju) ja lisaks veel midagi -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 19:00 (EEST) Ja pildi~, mille ära kustutasid, puhul ei olnud tegu autoriõiguste rikkumisega. Tegu oli pildi autoriõiguste valdaja loal avaldatud pildiga, ja teistkorda ma seda enam küsida ei saa -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 19:19 (EEST) : Mis pilt see oli? Selle saab taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. mai 2010, kell 20:33 (EEST) :: Arvatavasti [[:Pilt:Maaja ranniku.jpg|Maaja ranniku.jpg]]. Ma ei tulnud selle peale, et varaliste õiguste valdaja on teada, kui üleslaadija on juurde kirjutanud, et ta autorit ei tea. Taastades palun nimetada varaliste õiguste valdaja ja märkida, millise vaba litsentsi all ta on nõus selle pildi avaldama. Pikne 24. mai 2010, kell 20:41 (EEST) Ausalt öeldes, seda tegevust millega sa praegu tegeled nimetama ma vandaalitsemiseks. Sa oled praegu kustutanud ära ka paarkümmend malli, mida tegelikkuses kasutatakse - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. juuni 2010, kell 17:22 (EEST) : Noo. Ma tean, et osa mallidest, mille kustutasin, jäid kasutusse. Aga teiste tõlkimata või kasutuseta mallide tõlkimata õpetustesse, millega nagunii midagi teha pole. Kui keegi nende aastaid seinud mallihaktaistega midagi teha tahab, on tal lihtsam asjast ise aru saades need inglise vikist uuesti võtta ja tõlkida. Kui olen kogemata mõne vale asja kustutanud, ole palun konkreetne. Pikne 25. juuni 2010, kell 17:32 (EEST) :: Sellist administraatorit pole meil veel olnud. Viisaks inimene enne küsib kui tegutseb. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 25. juuni 2010, kell 18:43 (EEST) :::Selle meeletu kustutamise asemel on võimalik midagi asjalikku teha. Toimetada näiteks artikleid, selliseid artikleid on palju, mis toimetamist vajavad. Mallide kustutamine minu arust Vikipeediat paremaks ei tee. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 25. juuni 2010, kell 19:03 (EEST) Mina ei seedi sellisel kujul seda prügimäge või mallide surnuaeda. Usun, et ka mallide üle on oluline arvet pidada – orienteerumaks olemasolevate mallide seas. Neist mallidest, mis kunagi töökorda ei saa või mis tõenäoliselt kasutust ei lea, lahtisaamine lihtsustab seda. Lisaks, kord kui selline maksab ka midagi. Seejuures annan enesele aru, et inglise vikiga ligilähedase korra saavutamiseks jääb minu heast tahtest väheseks. Nii et palun vabandust kõige selle pärast, mis juba on kasutuses ja tõlkimata või muidu sandisti ning millest mu jõud tõenäoliselt üle ei käi. Loodan, et saan ka artiklite toimetamisel rohkem abiks olla, kui tööjärjes kord nõnda kuagele jõuan. Jah, toimetamine on olulisem töö. Samas selle juures on tõdemus, et töö vajab tegemist ja mõni tegijagi rohkem juba olemas. Tiuks, kui sul peale enese välja elamise mulle midagi konkreetset ette on heita, siis ole hea. Pikne 25. juuni 2010, kell 22:43 (EEST) Miks ma taastasin pildi on see, et ma ei ole Prantsusmaa puhul üldse kindel, et seda pilti Commonsist kiirkorras maha ei võeta -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 31. juuli 2010, kell 18:17 (EEST) ==Translatewiki== Millegipärast ei õnnestu mul Translatewikisse sisse logida ja ma ei saa hakkama ka anonüümse teate jätmisega seal. Jätan siis siin teate. Leidsin trükivea seal: MediaWiki:Loginprompt/et. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 5. august 2010, kell 11:36 (EEST) :Aitäh, et parandasid. Siin on mingi süntaksiviga: MediaWiki:Lqt-enotif-reply/et. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 5. august 2010, kell 12:31 (EEST) :Aiäth märkamast. Ma pidin õige mitu korda seda pisikest lausekest lugema, et lõpuks üht tagurpidi ''d''-tähte märgata. ''Lqt-enotif-reply'' puhul pole translatewiki jaoks vastavat käändevormi (antud juhul seestütlev) saadaval. Olen sarnaste soomekeelsete sõnumite eeskujul kasutanud võimalust projektinimesid käänata ja lähtunud eestikeelsete Wikimedia projektide (käändevormid saadaval) vajadusest. Pikne 5. august 2010, kell 13:48 (EEST) Litsentsi GFDL-i pealt CC-le muuta pole sul küll mitte kõige vähematki õigust. Ma ei tea palju sa sellise isetegevusega tegelend oled, aga muuda need kiiremas korras kõik tagasi. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:00 (EEST) : Uurime asja, enne kui süüdistusi pilduma hakkame. Need tööd on algselt just ainult CC-BY-SA all olnud ja neid ei saa GFDLi alla tuua. Pikne 13. august 2010, kell 21:07 (EEST) ::: Loe siis litsentsis olevat lauset ka ''olevat teost levitada ainult samasuguse või sarnase litsentsi all.'' -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:11 (EEST) :::: Just nimelt. Millele vihjad? Pikne 13. august 2010, kell 21:13 (EEST) ::::: Sul võib küll õigus olla, aga enne tuleb lahti kirjutada mis elukas on '''sarnane litsents''' --- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:18 (EEST) :::::: muidu sealt litsentsi mallist on vist paar sõna ka puudu. peaks olema 'sarnase või ühilduva litsentsi all' -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:24 (EEST) : Mall järgib [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ siin] kirjas olevat. CC-BY-SA jaoks on sarnane litsents ainult tema ise [http://creativecommons.org/compatiblelicenses]. Pikne 13. august 2010, kell 21:39 (EEST) :: tegelikult ei ole ainult tema ise vaid teatavate lisadega on ka GFDL vaata [[:en:GFDL#Compatibility_with_Creative_Commons_licensing_terms]] -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:53 (EEST) ::: Seal räägitakse vastupidisest ühilduvusest. Jah, algselt GFDL-i all avaldatud pildi juurde saab teatud tingimustel CC-BY-SA lisada ja seda oleks ka [[m:Licensing update|soovitatav]] teha. Pikne 13. august 2010, kell 21:57 (EEST) ---- Tead, Pikne! Meil on siin tegemist reaalsete, elavate inimestega, mitte toa koristamisega, kus tuleb asju ära visata, et parem elada oleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2010, kell 18:15 (EEST) ---- Kuidas see resümeede peitmine käib? Kustutamislogis on veel selliseid, mis tuleks peita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2010, kell 12:27 (EEST) ---- Ma kahtlustan et 'prettytable' on veel nii mõnelgi lehel kasutusel. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. september 2010, kell 20:04 (EEST) : Tõepoolest. Asendasin kahes artiklis; kolmandas, kuhu jäi, on ta üsna väheoluline. Pikne 29. september 2010, kell 21:15 (EEST) == Vikitekstid: autoriõigused == Ole hää ja palun anna oma hinnang: [http://et.wikisource.org/wiki/Vikitekstid:%C3%9Cldine_arutelu#NSV_Liidus_ja_selle_vabariikides_antud_m.C3.A4.C3.A4rused link vikitekstidesse]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 30. oktoober 2010, kell 14:44 (EEST). : Aitäh vastuse eest! --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 30. oktoober 2010, kell 17:44 (EEST). Teisalda tagasi ja ära malle kustuta ja taasta ka mallide algne sisu (ehk siis ka kõik asjad mida nendega teha sai). -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 7. november 2010, kell 02:56 (EET) : Vaata [[Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt kalender#Iseuuenemine|siia]]. Pikne 7. november 2010, kell 08:42 (EET) ---- Kas sa mõtlesid seda niimoodi? vt [[Malli arutelu:Kirik]] [[Kasutaja:Alts|Alts]] 8. november 2010, kell 18:00 (EET) == Maha võetud pilt == Miks sa Theodor Petai pildi - lisaks veel ilma etteteatamata - maha võtsid? Kes sind on volitanud? Ma ei hakka seda sinuga isegi arutama - rohkem sa niimoodi ei tee! [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 16. november 2010, kell 13:05 (EET) : Millisest pildist on jutt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. november 2010, kell 13:06 (EET) ::Ära seda diskussiooni kuidagi isiklikult võta. Ma läksin esimese ähmiga liiga ägedaks. Sa teed tõhusat ja tänuväärt tööd. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 18. november 2010, kell 15:27 (EET) Kui kustutasid selle pildi [[:Pilt:Eesti jalgpallikoondise vormid.png|Eesti jalgpallikoondise vormid.png]], kas siis panid sama pildi Commonsisse? Või võtab uue pildi kuvamine aega? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. november 2010, kell 00:19 (EET) Commonsis on see: [[:Pilt:EST football kit.svg]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 00:50 (EET) Ei leidnud Commonsist, sellepärast taastasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 00:57 (EET) Jah, aga Commonsis on pilt algupärase inglise viki pealkirjaga, mille link on kustutamislogis: [[:commons:File:Estonian kits2.png]]. Asendasin ka artiklis, kus pilti kasutati. Nüüd küll märkan, et pildil on väike ingliskeelne kiri (mida ei pruugiks olla). Pikne 25. november 2010, kell 17:11 (EET) : Siis võib meie pildi Commonsisse üles laadida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 17:56 (EET) : Ja see Commonsi pilt ei ole siis == hotcat == Kuule praegu vahepeal ühel hetkel oli selles mõttes hästi tore, et iga kategooria lisamise ja muu asjaga ei tulnud ette teadet "kas oled kindel, et soovid leheküljelt lahkuda?", kus pidi OK vajutama. Siiamaani see oli koguaeg selline tüütu, nüüd korraks läks lahedaks, et salvestas kohe ära, aga praegu tuleb jälle neid tüütuid klikke teha. Aa ja siis ta hakkas nüüd hollandi keeles üldse mingeid teateid andma mulle ja tahtis kategooriat ka hollandi keeles panna. Et kui sa sellega oskad tegeleda, siis äkki olid abiks need minu tähelepanekud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. juuli 2011, kell 21:37 (EEST) : Jah, [[Vikipeedia arutelu:Tööriistad/HotCat|katsetasin]]. Naasen hetkel selle versiooni juurde, mis seda teadet ei näita. Pikne 16. juuli 2011, kell 21:53 (EEST) Palun taasta kõik minu tehtud pildid mis sa eesti vikipeediast kustutanud oled. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. oktoober 2011, kell 23:06 (EEST) : Sa pole seda siiani teinud. Niisiis kordan palvet. Ja veel pole just eriti kena, et sa levitad poolikut infot piltide autoriõiguste kestvuse suhtes. algset põhjust tollele märkusele ei tea, aga näiteks USA-s enne 1978. aastat ilmunud ilma copyrighti märketa asjad on samuti public domain. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 00:20 (EET) :: Sinu pildid on Commonsis alles. Säärased nõudmised ja süüdistused vajavad põhjendust. See autoriõiguse kestvust puudutav oli rusikareegel, ma ei tahtnudki kõikvõimalike erandite ja nüanssidega, neid on kindlasti rohkem kui meie sinuga teame, asja keeruliseks ajada. Pikne 16. november 2011, kell 09:30 (EET) ::: Juhuslikult litsentsimärkus nõuab ka viidet avaldamisallikale. Kui see aga likvideeritakse, tekivad hoopiski seal probleemid autoriõigustega. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 15:56 (EET) :: Commonsisse viidud piltide juures on vajalikud viited olemas. Mida sa öelda tahad? Pikne 16. november 2011, kell 16:46 (EET) ::: Seda, et kui algallikas on kustutatud, ei ole reaalselt viidet olemas -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 17:11 (EET) :: Commonsis ei tehta sellest probleemi, et pilt on kohalikust vikist kustutatud. Litsentsi järgi peab Commonsisse viidud pildi juures olema vaid öeldud, kes millal millise versiooni kuhu laadis. Pikne 16. november 2011, kell 17:38 (EET) Arutelud on säilitamiseks ainult siis kui nendest on kasu artiklite paremaks muutmisel. Kui kogu jutust pole arugi saada millest üldse jutt käib tuleb need kustutada, kasvõi andmebaasi ruumi kokkuhoiu nimel -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. november 2011, kell 11:20 (EET) : Kust sa seda võtad? Nii võiks aruteludest suurema osa teksti välja rookida ja ka artiklite vanemaid redaktsioone ei pruugiks alles hoida. Nagu ennist resümees mainisin, peaks ka arutelus olev redigeerimislugu säilima ja samad küsimused (kui nad ka praegu aktuualsed pole) võivad kellelgi teisel hiljem uuesti tekkida. Kustutamisega muudetakse ainult ligipääsuõigusi, andmebaasi jääb ikka kõik alles. Pikne 29. november 2011, kell 18:39 (EET) == Fotode autoriõigustest == Ma ei ole andnud teile volitust oma fotode autoriõiguse üle otsustamiseks. Seepärast palun kustutage minu loata Commonsisse üles laetud fotod sealt kiiresti. Olen need annetanud üksnes Eesti Vikipeediale, sest need ei tohi: *sattuda minu igakordse loata ingliskeelsesse maailma, *sattuda minu igakordse loata kommertskasutusse. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2012, kell 01:43 (EEST) : Palun vabandust tekkinud arusaamatuse pärast. Aga te ise lisasite seitsme kõnealuse pildi juurde litsentsimärgised, mis lubavad loata kasutust, sh ärilist kasutust (kolmel korral CC BY-SA ja neljal korral GFDL). Samuti võiks eeldada, et saite litsentsitingimustest aru, kuna enne ja pärast neid pilte olete üles laadinud mitmeid pilte, mille juures te pole olnud nõus vaba litsentsiga. Kuna nimetatud litsentsid pole tagasivõetavad, siis ilmselt polda Commonsis nõus nende piltide kustutamisega. : Võimalus lubada piltide kasutamist üksnes eesti Vikipeedias pole Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi soositud. Vaadake ülejäänud enda üles laaditud pildid üle ja kui te tegelikult või tagantjärele ei soovi mõne vaba litsentsiga pildi loata kasutamist, siis kustutage need. (Mina isiklikult pole vastu.) Pikne 1. juuni 2012, kell 08:40 (EEST) ::Tegelikult see ei puuduta kõiki pilte. Olen teinud fotosid ka spetsiaalselt Vikipeedia jaoks ja pannud neile mingi vaba litsentsi. Hiljaaegu nägin, et Adeliine oli ühe neist Commonsisse laadinud ja selle vastu polnud mul midagi. Aga laeva- ja sadamapilte ma küll ei saa sinna lubada. Olen loobunud piltide Vikipeediasse laadimisest, et mitte tülitseda, ja vaatan kahju tundes paljusid artikleid, mille jaoks mul on pildid olemas, aga ma pole nõus neid vaba litsentsiga üleilmsesse kasutusse andma. Eile märkasin nelja fotot artiklist [[Autoexpress]], mis te olite Commonsisse laadinud - neid ma küll ilma peale ei saa saata. Saan muidugi aru, et kui need üldse kustutada, siis kaotab artikkel suures osas mõtte. Olen pannud veidi vabama litsentsi mõnedele fotodele, aga ei ole nõus seda panema kõigile. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2012, kell 23:45 (EEST) ::: Jah, kõigi oma piltide juurde te pole vaba litsentsi lisanud, aga Autoexpressi piltide juurde olete. Pikne 2. juuni 2012, kell 01:33 (EEST) Jälle samal teemal. Sain täna kingiks kuu aega tagasi ilmunud raamatu, mida avades leidsin sealt viitega Commonsile oma foto, mille oleksin küsimise peale andnud, pealegi originaalsuuruses. Ent nüüd tuleb mul kirjastusele õpetada, et ka Commonsist ei tohi faile luba küsimata võtta, sest võib juhtuda, et need on seal autori loata. Nagu ma kirjest aru sain, olete Kõnealuse faili teie minu loata Commonsisse laadinud ja see võis seal isegi mitu aastat olla, enne kui ma sellest teada sain. Leidsin niisuguse info: ''Hoiatus: Sellise nimega fail on kustutatud või teisaldatud. Selle lehe kustutamis- ja teisaldamislogi on kuvatud siin: (muuda nähtavust) 31. mai 2012, kell 12:35 Pikne arutelu kaastöö blokeeri kustutas lehekülje Fail:Tallink Express.jpg (Commonsis) (vaata/taasta) (avalda tänu) Kas te leiate logi, millest oleks näha, kui kaua see fail Commonsis oli? Sellest sõltub, kuidas ma kirjastusega läbi räägin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 24. detsember 2019, kell 00:54 (EET) : Aastatel 2010–2012 oli see pilt eesti vikis[https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Logid?page=Fail:Tallink%20Express.jpg] ja seejärel 2012–2016 Commonsis[https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:Log?page=File:Tallink%20Express.jpg]. : [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Lehek%C3%BClje_taastamine&target=Fail%3ATallink+Express.jpg&timestamp=20100227002356 Siit] näed, et lisasid üleslaadimisel ise pildi juurde litsentsi GFDL. Selle litsentsiga on näidatud, et pilti tohib edastada ja muul moel kasutada luba küsimata. Mina ja nähtavasti siis ka kirjastus lähtusime sinu näidatud litsentsist. : Kui litsents ja muud andmed on pildi juures kahtlased, siis tasub need üle kontrollida. Seda on soovitatud teha ka Commonsi juhendis. Aga kahtlust kirjastajal nähtavasti antud juhul ei tekkinud ning vabade litsntside (sh GFDL) järgi igaks kasutuseks eraldi luba küsida ei tule. : Selle litsentsi järgi tuleb kasutamisel viidata autorile ja litsentsile. Kui raamatus ei ole õigesti viidatud, siis on võimalik, et kirjastajale saab ette heita litsentsitingimuste rikkumist. Kuna pilt on kustutatud, siis ma ei saa nüüd enam ise kontrollida, mis Commonsis pildi juures täpselt kirjas oli, aga tõenäoliselt autorinimi Commonsisse viimisel kaotsi ei läinud ja see oli seal kirjas. Pikne 27. detsember 2019, kell 13:20 (EET) : Seda ka, et litsentsid nagu GFDL sätestavad, et need litsentsid ei ole tagasi võetavad. Nii et, kui pilt oli siia või Commonsisse üles laaditud siiski õiguspäraselt, siis kustutamine iseenesest ei muuda litsentsi kehtetuks ja kustutamise ajal pole selles suhtes tähtsust. Pikne 27. detsember 2019, kell 13:33 (EET) Tänan! Mu nimi on raamatus pildi juures. Kui see pilt on juba 2016. aastal Commonsist kustutatud, siis on tõenäoline, et kuu aega tagasi ilmunud raamatusse valiti tänavu pilt hoopis Merevikist. Sedasama pilti guugeldades leidsin nii selle kui ka ühe teise samateemalise Mereviki foto ilma oma nimeta hoopis Tallinki blogist, kuhu need olid sattunud 2017. aastal. Nii et seda segapudru harutada jätkub, kes kust ja millal kopeeris. Tallink lubas oma poole kiiresti korda ajada ja ka kirjastus lubas ühendust võtta. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 28. detsember 2019, kell 01:16 (EET) == Kustutusnaudingud == Puhtalt uudishimust kysin: miks oli hea [[:Pilt:Ametniku töölaud, 12. august 2010.jpg]] ära kustutada? Läksid Commonsisse viidud pilte kututades hoogu või lihtsalt nautisid ''delete''-nupuga hullamist? Sa ei viitsinud oma tegevust mingilgi viisil põhjendada, sestap pean kysima. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 2. juuni 2012, kell 18:48 (EEST) : Mis on selles välja toodud pildis erilist, mille pärast duplikaadi kustutamiseks eraldi täiendavat põhjust on vaja? Pikne 2. juuni 2012, kell 19:19 (EEST) == Kaadri vähendatud kujutiste kasutamine... == ''...st, kaadri detailide kasutamine illustratiivse eesmärgiga.'' Tahtsin küsida, nt, kui inglastel on "Halvale teele" episoodi ilustratsiooniks on ülal pilt: [[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Gus_dies.png| Gus dies]], kas analoogiliste kirjetega võiks nt Viki [[Seadusesilm]]a artiklis olla sedalaadi kujutis: [http://toivo.dikto.biz/never_mind.php Seadusesilm s02e09 u 29:07] --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 16:51 (EEST) : Ja lisaks, millise nipiga õnnestub nt inglastel seriaali kasti logo lisada; oli vist ITA leht, kus nägin esimest korda kasutusel ''drop'down'' varjuga kasti... --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 17:12 (EEST) : Inglise Vikipeedias kasutatakse ekraanipilte (harilikult ka logosid) Ühendriikide autoriõiguse ''[[:en:fair use|fair use]]'' põhimõttel. Kuna Eesti autoriõigusseaduses samasuguseid sätteid pole, siis eeldatavasti siin ekraanipilti samal alusel kasutada ei sobi. Seni oleme sellest põhjendusest lähtunud. Pikne 11. juuni 2012, kell 17:35 (EEST) :: ''sad'' --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:00 (EEST) : Kas pead silmas seda logo, mis näiteks [[Dr House|siin]] on kastis parameetri ''pilt'' järel? Pikne 11. juuni 2012, kell 17:35 (EEST) :: Analoogilisi jah, kusjuures seal on lihtsalt faili kirje, mõnes kohas on aga antud box'is pildi kirje nurksulgudes, ja töötab; drop-down shadow'ga box'i ei leidnud hoobilt üles, aga ''rounded corners'' (box'ides) tundub olevat üha tavalisemaks muutumas --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:00 (EEST) ::::: [[hu:Aaron Paul|Aaron Paul]] infobox'ist oli enne juttu (''drop down shadow'') --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:17 (EEST) :: nt [[en:Breaking Bad|Breaking Bad]] kena logo, või siis mõnes teises keeles; või siis [[Vahelevõtja]], [[Seadusesilm]] — teiste (peamiselt ENG) Wi-de ''infoboxides'', suhteliselt kena näeb välja, mu meelest...--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:10 (EEST) ::: Nojah, sama ''fair use''. "Vahelevõtja" logo on küll [[:Pilt:The closer serie.jpg|teises variandis]] ka Commonsis, kus ta on autoriõiguse jaoks liiga lihtsaks tunnistatud. Pikne 11. juuni 2012, kell 18:22 (EEST) ::::: Kas [[Vahelevõtja]]le sobiks infoboxi [http://fr.wikipedia.org/wiki/Fichier:The_closer_serie.jpg see kujutis]? --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:30 (EEST) :::: [[Halvale teele]] jaoks leidsin küll [http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Breaking_Bad_logo.svg?uselang=et logo], pikselite õige kasutamise suhtes ei ole nii väga kindel..., ja võib olla oleks kenam nt tausta v ''border''-iga, või mõlemiga, et lihtsalt natukenegi eristuks ülejäänud ''box''-i täitest --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:13 (EEST) :::: Kui nüüd ei eksi, siis ESP, POR on lahendanud asja mingi, sinaka vist, latakaga, millele siis teleka piktogramm (kas ''table background''-iga või ehk z-index-i kaudu, ei tea) ülaosa taustaks sokutatud (umbes nagu mõnes W-s sõjaliste konfliktide ''infobox''-ide ülemise osaga tehtud - ristmisi mõõgad, saabel, vms taustaks...); aga nojah, säälpool on nt ''siesta'' ka kõrgelt respekteeritud, kas just kõike otse üle võtta oleks mõttekas? ::::: Tartus sajab – "... ''If the wind will not serve, take to the oars''...", väitis üks purjetaja, äsja... ;-) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:43 (EEST) :::: Aa, hoopis sellistest logodest on jutt. Ma päris täpselt ei saa aru, kuidas need infokastid näiteks hispaania Vikipeedias üles on ehitatud, aga konkreetsed teemavaldkonda tähistavad kujutised (telekas, mõõgad jm) on seal kirjeldatud eraldi CSS-stiililehel ja neid saab eelistuste all ka välja lülitada. Minu meelest need kujutised ei ole eriti vajalikud. Pikne 11. juuni 2012, kell 19:30 (EEST) ::::: Eespool lingitud [[Vahelevõtja|''THE CLOSER'']] logo jäi "pidama" (font/kiri ei tohiks ''copyright''-i all olla, või siis alustada nt XI sajandi ruunikirjetest...); konkreetne logo ei ole originaalis kasutatav, mu meelest (originaalis on vist valged tähed mustal taustal) ja sestap arvatavasti keerulisem vaidlustada, kui üldse võimalik... (aga neid originaali pilte, vist ei ole enam mõtet katsetadagi) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:50 (EEST) ----- Vastus küsimusele, mille esitasite: Jah, kõik minu poolt praeguse seisuga üles riputatud pildid on minu enda tehtud fotod. Varem olin mõnedest geograafilistest objektidest (nt järved või külad) riputanud üles ka print-screen väljavõtted Maaameti (www.maaamet.ee) aerofotodest, kuid need võttis keegi moderaator juba tükk aega tagasi maha, sest olevat Maaameti autoriõiguste rikkumine. [[Kasutaja:Raul1972|Raul1972]] ([[Kasutaja arutelu:Raul1972|arutelu]]) 5. august 2012, kell 22:26 (EEST) ---- ''Thanks'', "kui seda vihma ees poleks, siis läheks pilta tegema...", ja kiuste ei küsi härraselt (vähemalt eeldan, et mr, mitte "mz" (see oli vahepeal kasutusel nende nais-soo-laste seas, kes ei soovinud oma "marital status"-t avaldada, võib-olla on praegugi, ei tea)), maskuliinse keeletarvituse järgi, sarvilise definitsiooni lähemat täpsustamist (toimetustes neid vist palju ja mix siis mitte kasutada võimalust ja küsida "sündmuse vahetu pealtnägija" käest täpsemat infot); nt [http://en.wiktionary.org/wiki/ware "ware" on küllalt omapärane sõna], olgu ta siis Briti Kolumbias või, kus iganes...--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. august 2012, kell 15:11 (EEST) == Autoriõigustest == Tere!<br/>Palun vaata [[Kasutaja_arutelu:Suwa#Commonsist|seda arutelu]]. On tekkinud probleem seoses autoriõiguse seaduse tõlgendamisega. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 6. august 2012, kell 22:04 (EEST). == galloromaani või oksitanoromaani ? == ahhoi, ehk saad [[:Arutelu:Oksitaani_keel]] kiigata?, nädala jagu vaikust ja pole nagu kedagi vastamas, suure kella kõlge viki üldarutelusse veel ei lisaks. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. märts 2013, kell 21:08 (EET) == [[:en:translatewiki.net]] == Hello Pikne, would you mind translating the article on this wiki, if allowed here? (It should have enough reliable sources, I hope.) --[[Kasutaja:Nemo bis|Nemo bis]] ([[Kasutaja arutelu:Nemo bis|arutelu]]) 1. mai 2013, kell 00:15 (EEST) == Vohilaid == Mul pole seda paari aasta vanust kirja alleski. Kui soovid pilte Commonsisse üle viia, siis palun võta autoriga ise ühendust. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 2. august 2013, kell 13:42 (EEST) == Logod == Miks sa logosid kustutad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2013, kell 23:53 (EEST) :Aga logod ei vasta ju ühelegi võimalusele, mille järgi vikisse pilte saaks laadida, Ivo. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 19. august 2013, kell 23:59 (EEST) ::Ma olen igati teadlik, et logosid ei saa täiesti vaba kasutuse alla anda, kuid nende esitamine on väga vajalik ja nende kustutamist tõlgendan vähemalt mina vandalismina. Lihtsalt Commonsisse ei saa neid toppida. ::Avjoska, sulle: [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid]]. ::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. august 2013, kell 00:33 (EEST) : Sest nad rikuvad suure tõenäosusega autoriõigust nagu resümeedes märgitud. Kõigi nende logode juures on autoriõiguslik seisund selgitamata jäetud. Vaata enda viidatud lehekülje arutelu, malli arutelu ja mallis toodud selgitusi. Logod on selliselt nüüd aastaid seisnud, oluliselt kauem kui kohane, ilma et keegi oleks välja toonud, millisel adekvaatsel alusel neid siin kasutada. Administraatorina ma ei saa sellist olukorda tolereerida. Vajalikkusega ei saa õigustada autoriõiguse rikkumist. Mujal vikides eemaldatakse ebaselge staatusega pildid kiiremas korras, üldiselt nädalaga. Kui sa nimetad minu tegevust nüüd aastate pikkuse ja vastuoluliselt pika ootamise järel vandalismiks, siis saad millestki valesti aru. Pikne 20. august 2013, kell 09:36 (EEST) ::Kaubamärkide puhul on eelkõige oluline Kaubamärgiseadus ja ma küll ei tea, et see keeks meil mingilgi viisil kaubamärke kasutada. ::Kaubamärk EI OLE klassikaline kunstiteos, vaid kuulub koos naha ja karvadega ettevõttele või organisatsioonile ning autoril puuduvad sellega seoses igasugused õigused. Seega on autoriõiguse tagaajamine antud olukorras sobimatu, sest sellest ei sõltu meie jaoks midagi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2013, kell 14:38 (EEST) ::: Mina sinu asemel julgeksin oma veendumustes pisut kahelda. Jah, tõenäoliselt küll on kaubamärgi staatusest tulenev olulisem, aga me lähtume siiski vaid autoriõigusest, vt [[commons:COM:NCR]]. Või kui soovid siin projektis ka muid piiranguid arvesse võtta, siis kitseneks kasutatavate teoste ring oluliselt veelgi. Kaubamärki kui kaubamärgi seaduse objekti keelab luba küsimata kasutada kaubamärgiseadus (vt mittevaba sisu arutelu). See et autoril pole kaubamärgile mingeid õigusi, sh isiklikke autoriõigusi, pole autoriõiguse seaduse järgi võimalik ning varaliste autoriõiguste valdaja võib olla ka organisatsioon. Pikne 21. august 2013, kell 15:00 (EEST) ::::Kaubamärgiomanikel on õigus keelata selle kasutamist äritegevuses. Meie äritegevuses ei osale ja seaduse järgi meile mingeid piiranguid teha ei saa. Meile (st teatmeteostele) rakendub ainult see, et peame kaubamärgi avaldamisel lisama juurde hoiatusmärkuse, et tegu on kaubamärgiga. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2013, kell 15:44 (EEST) ::::: Ainult, et seal pole öeldud, et ärivälistel juhtudel võib kaubamärki kasutada luba küsimata. Kui see nii oleks, siis tuleks lisaks iga logo juures kindlaks teha, kas tegu on kaubamärgi seaduse objektiga (vastab kriteeriumitele), mida praegu ühegi logo juures muidugi tehtud pole. Kuidas kaubamärgiseadust täpselt tõlgendada tuleb, pole siinkohal oluline, sest nii või naa on logod ka autoriõiguse objektid. Ja nagu öeldud, me lähtume siiski eeskätt autoriõigusest (vt link eespool) ehk sellest kuivõrd on pildi kasutamine kooskõlas [[wmf:EDP|litsensipõhimõtetega]] ning see ei kuulu vaidlustamisele. Ka inglise Vikipeedias, mida eeskujuks võtad ja kus on konsensus logode kasutamiseks mittevabana, põhjendatakse logode kasutamist autoriõigusest lähtuvalt, mitte kuidagi teisiti. Pikne 21. august 2013, kell 16:16 (EEST) :::Üldiselt ei saa me valida, milliseid seadusi jälgida ja milliseid mitte. Tuleb ikka kõigiega arvestada. :::Kas see ainult tundub mulle nii või sa otsid tõesti kõikjal vaid põhjuseid, miks midagi teha ei saa ning mitte kunagi võimalusi, kuidas midagi teha saaks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2013, kell 16:24 (EEST) :::: Noh, mis piltidesse puutub, siis kuna ma pole Wikimedia vaba sisu ideoloogia vastu, pole ma isiklikult ka huvitatud mittevaba sisu puudutavate võimaluste juurdeotsimisest. Tuua välja põhjuseid mittetegemiseks on mul põhjust seni, kuni põhjendused tegemise poolt ilmselgelt ebaadekvaatsed tunduvad olevat. :::: Viidatud Commonsi lehel on püütud selgitada, miks võiks üldiselt eirata muid piiranguid, neid mis ei tulene autoriõigusest ja miks võiks nii üleslaadimiseks sobivate piltide ringi laiemaks teha. Eirata selles mõttes, et me ei lähtu neist piirangutest, kui hindame, kas pilt sobib siin avaldamiseks, kuigi edasikasutajate jaoks lisatakse piltide juurde vastavad hoiatusmärgiseid. Pikne 23. august 2013, kell 17:44 (EEST) Kõik jalgpalliklubide logod läksid kustutamisele? Leian, et illustreerimise mõttes on need asendamatud. Miks ei piisa hoiatusest, et ei ole vabakasutuses (nagu inglise vikis)? Hüpoteetiliselt kui mõnel kodanikul peaks tekkima tahtmine klubi logo leida, siis internetis on kõigil võimalus neid alla laadida/kopeerida jne - ja seal ei ole isegi hoiatust. Mõnes mõttes on logode vikis hoidmine isegi kasulik - külastajale, kes pildi peale klikib saab teada, mis piirangud eksisteerivad. Võin proovida Jalgpalliliidult küsida, äkki saab targemaks. Suuremates vikides, ka nt saksa omas on erinevate riikide logod üles laetud - pole veel probleemi tekitatud. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 20. oktoober 2018, kell 03:00 (EEST) : Lisaks ülalpool öeldule on sellest juttu olnud näiteks [[Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid#Logod|siin]] ja [[Malli arutelu:Logo#Autoriõigused|siin]]. : Kui inglise vikis või mõnes muus suuremas vikis logosid kasutatakse, siis tehakse seda muu hulgas kooskõlas seadustega, mis kehtivad maal, kust projekti peamiselt külastatakse. Eesti autoriõiguse seadus teadaolevalt seda laadi töid antud eesmärgil luba küsimata kasutada ei luba (oli hiljaaegu juttu näiteks [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 40#§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel|siin]]). : Kui mujal internetis rikutakse autoriõigust või lihtsalt ei olda kursis sellega, kuidas materjale kasutada tohib, siis on vajakajäämine pigem mujal kui Vikipeedias. : Juhin veel tähelepanu, et tegutsemine põhimõttel, et probleemi pole kuniks seda eirata (pole ''probleemi tekitatud'') on vastuolus [[c:COM:PCP|ettevaatusprintsiibiga]] ja tekitab muidu Vikipeedia suhtes usaldamatust. : Kui liidult või mõnelt klubilt küsida, siis on mõtet küsida luba kindlate logode kasutuseks kindla vaba litsentsi tingimustel. Pikne 20. oktoober 2018, kell 10:18 (EEST) ::Miks peaks just vaba litsentsi tingimusi küsima? Mulle jääb arusaamatuks faili üleslaadimise lehel kiri "Kõik vaba litsentsi alla kuuluvad failid tuleks laadida Wikimedia Commonsisse." Milleks üldse siin eksisteerib failide üleslaadimise võimalus, kui sellel justkui mõte puudub? ::Lugesin need arutelud läbi. ''Kaubamärgiseadus § 14. ::''Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, '''peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis'''. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.'' ::Loen sellest viimasest lõigust välja, et tuleb hoiatustähis panna, kuid mitte seda, et üles laadimine oleks keelatud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 20. oktoober 2018, kell 17:35 (EEST) ::: Kaubamärgi kujutis on ühtaegu autoriõiguse seaduse objekt ja kaubamärgiseaduse objekt. Nagu ülal selgitatud, meid huvitab eelkõige logo kui autoriõiguse seaduse objekt. Ehk logo kasutamine peab olema siin kooskõlas autoriõiguse seadusega. ::: Peale selle, me jõudsime viidatud arutelus arusaamisele, et kaubamärgiseadus § 14 ei ütle, et kaubamärki kui sellist tohib kasutada loata. Ja veel, pole selge milliste klubide logod on kaubamärgi seaduse objektid. Ei ole selge, millised neist on ültuntud ja kaubamärkide andmebaasist leidsin ma viimati kustutatud logodest vaid Flora praeguse logo. ::: Praktika küsida lubasid vabaks kasutuseks (ka inglise vikis ja mujal) tuleb minu arusaamise järgi sellest, et Vikipeedia on vaba sisuga entsüklopeedia. Eks ole, kui sobiks ka mittevabad litsentsid, siis miks keegi peaks asju vabalt avaldama. ::: Me oleme lubanud eesti vikisse laadida mittevabu pilte uuematest hoonete ja skulptuuridest, mida seadus võimaldab kasutada kujutatud teose autorilt luba küsimata. Ja kõiki muid pilte võib ka praegu esialgu siia laadida juhuks kui see on kasutajale millegipärast mugavam. Pikne 21. oktoober 2018, kell 11:50 (EEST) ::::Asi on ikkagi päris segane. Mingit erilist sisulist arutelu seaduste kohta pole toimunud. Kui miski ei ole keelatud, on see järelikult lubatud. Ei tasu liialt agar ka kustutamisega olla. Kas Wikimedia Eestil ei oleks mõistlik legaalset abi küsida? Erinevad ettevõtted näevad ränka vaeva, et oma kaubamärki reklaamida, seetõttu tekib siin vastuolu. Lisaks Florale leidsin andmebaasist [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/710FF191F147825AC2257FE3004B543B?OpenDocument&Eesti FC Kotkas] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/000A7B154F084771C2257FE3004DEA39?OpenDocument&Eesti JK Tammeka] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/AB4B2CC617DD06EFC2257FE3004DDC24?OpenDocument&Eesti SK Serviti] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/BE0160574132DD69C2257FE3004D884A?OpenDocument&Eesti SK Augur]. ::::Jalgpalliklubid (jm spordiklubid) on enamjaolt üldsegi MTÜ-d. Kas MTÜ logo on kaubamärk? Võib-olla sellele ei rakendugi üldse kaubamärgiseadus. Küsin Jalkaliidult luba, aga siiski jääb muude logode kohta küsimus õhku ning loodan siinkohal [[Wikimedia Eesti]] peale. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 19:40 (EET) ::::Teine teema on see, kuivõrd peab Vikipeedia vastama Eesti seadustele, kuna Wikimedia Foundation iseenesest ei ole Eestiga seotud. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 19:58 (EET) Alustasin teema [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Logod Vikipeedias|üldises arutelus]]. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 20:34 (EET) ::Selgitasin üldises arutelus. Lühidalt: kaubamärgiseadus ei puutu eriti asjasse, Vikipeedias avaldamist takistab peamiselt autoriõigus (selles ulatuses, milles logo võib olla autoriõiguse objekt). Lisaks: WMF on ametlikult väljendanud seisukohta, et Vikipeedia keeleversioonide tegevuses peaks valdavalt järgima nende riikide seadusi (eelkõige autoriõigust), kus konkreetset keeleversiooni peamiselt pruugitakse (inglise keele puhul loetakse selleks USA vist eelkõige vikiajaloolistel kaalutlustel). See tähendab, et keeleversioonide kogukondadele on antud voli teha erandeid ''kohalike seaduste piires'' (niisugused failid laaditakse kohalikku vikisse, mitte Commonsisse). See tähendab omakorda, et teiste viide erandeid me matkida ei tohi, kui need tuginevad autoriõiguse klauslitele, mida Eesti seadustes pole. Eesti vikikogukonnas on minu teada ainsa erandina otsustatud lubada eesti vikisse laadida avaliku kunsti pilte, mida AÕS lubab kasutada üksnes mitteäriliselt. Neid pilte märgistatakse malliga "KunstiteoseFoto". --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. oktoober 2018, kell 01:32 (EET) == Küsimus pildilitsentsi kohta == Sa oled karm käsi litsentsipollitikas siin vikis, nii et lihtsam on kohe Sinult eelnevalt järgi uurida. Tahan elusoleva kunstniku artiklisse tuua illustratsiooniks tema ühe maali foto. Võtaksin selle tema kodulehelt. Ma ei kavatse temalt luba küsida. Kas saan nii teha? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 15:07 (EEST) :Täitsa välistatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2013, kell 16:24 (EEST) ::Umbes nii ma arvasingi. Aga muudame nüüd parameetreid. Lähen galeriisse ja pildistan seal tema maali ja panen selle tema artiklisse. Kas see oleks lahendus? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 17:18 (EEST) ::: Ma ei oska öelda. Esiteks sõltub, kas sinu tehtud foto vastab [[Mall:KunstiteoseFoto|siin]] toodud kriteeriumitele. Galerii eeldatavasti on avalik koht, aga kas maal on seal väljas alaliselt, s.o tähtajatult? Siis, et [[wmf:EDP|litsentsipõhimõtetega]] mitte vastuolla minna, tuleb hinnata, kas konkreetse kunstniku konkreetne maal on võimalikult kitsalt piiritletud kriteeriumite järgi konkreetse artikli sisu illustreerimiseks vajalik. Kui maal on tuntud ja artiklis muid kunstniku loomingut iseloomustavaid pilte pole, siis tõenäoliselt on kohane pilti kasutada. Lisaks tuleb veenduda, et pildi kasutamine on kooskõlas eesti Vikipeedia oma [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid|mittevaba sisu kasutamise reeglitega]] ja... et meil ikka on need reeglid adekvaatsel kujul vastu võetud. Pikne 23. august 2013, kell 20:11 (EEST) ::::Ausalt öeldes lootsin ma saada lihtsamat vastust – "jah" või "ei". Linkide taga peituvaid reegleid ma ei tunne ega kavatsegi neid omandada. Ma olen küllalt näinud siin vikis, kuidas aastaid õpetatud mehed nendel teemadel omavahel vaidlevad. See ei ole minu jaoks. ::::Aga muudame parameetreid: lähen galeriisse, ostan sealt selle maali, toon koju, olen selle maali ainuomanik, võin sellega teha mida tahan (nt kaminas ära põletada). Aga enne teen sellest maalist fotofaili ja panen kunstniku artiklisse (teisi pilte seal ei ole). Võib-olla nüüd Sa saad mulle vastata "ja" või "ei" põhimõttel? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 21:59 (EEST) ::::: Jah, juhul kui lepid galeriiga (vajadusel autoriga) kokku, et ostuga antakse sulle üle ka varalised autoriõigused. Pikne 23. august 2013, kell 23:05 (EEST) ::::::Kas nüüd ongi galeriides tavaline, et pildi ostul sõlmitakse alati ka leping varaliste õiguste määratlemiseks? Olgu, oletame, et see on tänasel päeval juba endastmõistetav protseduur (vanasti, kui ma galeriist miskit ostsin, nii ei olnud), kuid [[Autoriõigus]]t lugedes jääks nagu väike vastuolu – varalised õigused on ostu-müügiobjekt (annab muuhulgas õiguse teost avalikult esitada), kuid mittemüüdavad autori isiklikud õigused jätavad maali autorile õiguse ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks ehk siis ei lase minul kui varaliste õiguste uuel omanikul ise otsustada, kas selle maali fotofail tuua vikisse või mitte. On siin vastuolu? Mis Sa sellest arvad? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. august 2013, kell 07:10 (EEST) ::::: Ma ei tea sellest ostuprotseduurist midagi, lihtsalt eeldan, et ka varalised õigused peaks sulle saama, kui tahad pilti Vikipeedias (vaba litsentsi all) avaldada. Julgen eeldada, et kui pilt on galeriis väljas, siis autor on juba varem otsustanud, et pilt on üldusele esitamiseks valmis. Aga, kas siin (ja järgnevates seadusepunktides) on vastuolu, selle jätaksin mõne asjatundja hinnata. Pikne 24. august 2013, kell 10:08 (EEST) ::::::Ma usun, et siin vikis on kümmekond litsentsipoliitkas ja autoriõigustes hästi orienteeruvat kaastöölist (nende seas on ka anonüümseid kasutajaid). Kuna Sa jälgid selle temaatikaga seonduvat siin vikis, siis küsiks, keda Sa hindad kõige asjatundlikumaks neist? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. august 2013, kell 10:32 (EEST) ::::: Minu meelest on siin 3–5 kaastöölist, kes on vaevunud litsentsipoliitika ja autoriõiguse enese jaoks põhipunktides selgeks tegema sel määral kui see on vajalik enese tarkuses võõraste piltidega tegelemiseks ehk siis vajalik siin vikis praktilise küsimuse jaoks. Oletan, et sinu küsimus oli Vikipeedia jaoks praktilist laadi selle hetkeni, mil plaanisid seda pilti luba küsimata internetist siia kopeerida? :) Kedagi asjatundlikku, kes laiemalt autoriõiguses ennast kodus tunneks ja sind õigusküsimustes harida võiks, ma Vikipeedias soovitada ei tea. Pikne 24. august 2013, kell 12:05 (EEST) ---- Kui kustutad Vikipeediast pilte põhjendusega, et need on Commonsis, siis kas oled kindel, et neid sealt hiljem maha ei võeta? Miks on halb, et pildid on topelt? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 27. august 2013, kell 21:17 (EEST) : Jah, seni olen kustutanud neid duplikaate, mille puhul on üsna kindel, et neid ei võeta Commonsist maha või siis vahel harva ka selliseid duplikaate, mis niikuinii ka siit maha tuleks võtta. Kui Commonsis siiski mingi lahendamatu arusaamatus ette tuleb või kui vea peaksin tegema, on võimalik kohalik pilt taastada. : Commonsis on piltide kirjeldusleheküljed pea alati täiuslikumad ja seda siin enamvähem üks-ühele dubleerida pole mõtet. Pilt on Commonsis rohkemate kasutajate tegevusorbiidis ning kui seal kirjeldust täiustatakse, pildifaili ennast parandatakse või ka autoriõiguse rikkumine või muu puudus tuvastatakse, siis blokeeriks kohalik fail kõik selle või oleks sääraste arengutega keeruline sammu pidada. Kui duplikaadid alles jätta, on raske ülevaadet saada, milliseid pilte oleks veel hea Commonsisse viia ja kui teise viki kasutaja siit vikist pildi leiab, siis duplikaadi tõttu ei pruugi olla arusaadav, et pilt on ka mujal kasutatav, seetõttu võidakse Commonsisse teisaldada teinegi duplikaat, eriti kui algset duplikaati on Commonsis muudetud. Samuti peaks kõik kohalikud pildid olema artiklites kasutusel ja kohalikku duplikaati ollakse seetõttu sunnitud artiklis hoidma harilikult ka juhul, kui saadaval on paremaid asenduspilte. Pikne 27. august 2013, kell 23:21 (EEST) ::Selge, aitäh põhjaliku vastuse eest. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. august 2013, kell 01:10 (EEST) == Teated päises == Kas sina tead, kuidas panna Vikipeedia päisesse teateid nagu praegu on näiteks Tammsaare-teemaliste artiklite võistluse teade? Käib kuidagi läbi MediaWiki something-something muutmise aga ma pole leidnud, et kus seda saab ega mingit juhendit.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 11. september 2013, kell 12:54 (EEST) : [[MediaWiki:Sitenotice]]. Selle arutelus on mõned juhtnöörid. Pikne 11. september 2013, kell 16:39 (EEST) == Persoon == Tõtt-öelda otsisin [[Grazia Deledda]] puhul sobivat infokasti (sinna lihtsam lisada kui teksti), esimese ettejuhtuvana vaatasin [[Tammsaare]]t, mis algas "<nowiki>{{persoon</nowiki>", mispeale otsisin vikist veel kirjaniku infokasti, ei leidnud; mispeale kopeerisin puhkuseks en wikist tabeli ja täitsin selle... nüüd siis jälle targem, et "persoon" on kirjanik, mis on samuti õige ;-) – Pietadè 24. september 2013, kell 23:11 (EEST) ==Commonsi Eesti-temaatika== Commonsi kommentaare, sh Su tähelepanekutele on siin: [[:commons:User talk:Bioneer1]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 26. september 2013, kell 09:30 (EEST) : Olingi just sulle vastamas. Pikne 26. september 2013, kell 09:50 (EEST) == IP-aadresside blokeerimisest == Kuueks kuuks pole mõtet ühtegi sodijat blokeerida, eriti kui tegu on IP-aadressiga, mida kasutab terve kool või mis on dünaamiline, näiteks mida antakse ADSL-i kasutajale. Blokeeritud saavad ka lollustega üldse mitte seotud olnud inimesed. Näiteks aadressi 194.204.4.246, mille blokeerisid, kasutab Laagri kool. Sodimise isu peatamiseks aitab isegi veerandtunnisest blokeerimisest. [[Kasutaja:Valju|Valju]] ([[Kasutaja arutelu:Valju|arutelu]]) 3. oktoober 2013, kell 14:24 (EEST) : Arusaadav, et blokeerida võiks nimetatud põhjustel pigem lühemaks ajaks kui pikemaks. Aga seda konkreetset aadressi on varem korduvalt blokeeritud, viimati kolmeks kuuks ning seda aadressi on kasutatud ainult sodimiseks. Selle aadressi kasutaja(te) käitumismuster on esimesest kaastööst peale püsinud üsna samasugusena: kasutajale ei piisa sellest, kui ta on ensele korra tõestanud, et Vikipeedia sodimine on võimalik, vaid tal jätkub püsivust, et ikka ja jälle tagasi sodima tulla ning seejuures sodida korraga ja palju. Kuna seetõttu on üsna tõenäoline, et sellelt aadressilt lähemal ajal jälle soditakse, siis blokeering pidanuks seda ära hoidma ning kuna sodimiste ajalugu on pikk, siis võib eeldada, et jälle tullakse sodima ka natuke hiljem kui lähimas tulevikus, kolm kuud hiljem tuldi, küllap siis võidakse tulla ka pikema aja sees ning eks kuue kuu pärast oleks näha, kas midagi on muutunud. : Veerandtunni blokeering minu meelest õiget eesmärki ei täida, see võib küll hoogu sattunud sodija peatada, aga üldisemalt tahetakse sellega sodijale lihtsalt korraks vastu näppe anda (mille tulemus võib veerand tundi hiljem olla soovitule vastupidine), mitte ei ennetata edasist sodimist. Kui sodijat üldse on tarvis blokeerida (kui soditakse järjekindlalt), siis esimesel korral oleks optimaalne tähtaeg minu meelest pigem päev. : Kui kaevatakse, et blokeeringu tõttu ei saa Vikipeediale konstruktiivset kaastööd teha, eks siis saab blokeeringu vajadusel ümber vaadata. Senise kogemuse põhjal tullakse sellelt IP-aadressilt aga sodima. Pikne 3. oktoober 2013, kell 16:59 (EEST) ---- Praegusel kujul on vikiprojektis toodus valdade lõikes tooduid KM ainus korrektne nimekiri valdades olevatest KM. Loomulikult võib lisada ka üksikud objektid, kuid senini annab ainult see nimekiri valla lõikes ülevaate, seal asuvatest KM--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. oktoober 2013, kell 18:59 (EEST) == Asustustihedus == Näiteks koodi <nowiki>{{#expr:43701/41.43 round 0}}</nowiki> kasutamine asustustiheduse märkimisel on kasulik kasvõi sellepärast, et kohe on näha, milliste andmete põhjal on tulemus saadud (näiteks ITA statistikaameti leht oli nädalavahetusel hooldusel ja käesoleva nädala andmed on esitatud juba 2013. aasta aprilli seisuga); andmed muutuvad ajas kiiresti ja iga kord kalkulaatorit kasutada raiskab aega, mu meelest, arvuti siiski "inimeselt inimesele" mõeldud;<br />asendasin hommikupoole paavsti visiidi [[lodi]] pardale visiidiga [[Lodi (Itaalia)|Lodisse]], aga, niimoodi ma edasi kirjutada ei oska, kui mingil ettearvamatul hetkel pooleliolevaks märgitud artiklisse "sisse sõidad" jne. <br />Edu [[Lodi (Itaalia)|Lodi]] jätkamisel !!!— Pietadè 15. oktoober 2013, kell 20:39 (EEST) : Sellel valemil oleks mõte mõne malli koodis, kus ühtedest muutujatest arvutatakse teise väärtus, aga artikli koodis on see ühekordne tehe ju sama hästi asendatav tulemusega. Valem iseenesest ei näita, kust on andmed saadud. Selleks on viitamine. : Kui õigesti aru saan, siis tahtsid kasutada seda malli, mis [[Mall:Oodake|palub oodata]], aga kasutasid seda, mis lubab kõigil lahkesti jätkata. Nii või naa, minu üks tehniline muudatus vaevalt sinu sisulist tööd kuigivõrd segada sai. Pikne 15. oktoober 2013, kell 21:02 (EEST) :: "minu üks tehniline muudatus" — see su väide on tõest üpris kaugel. — Pietadè 16. oktoober 2013, kell 18:56 (EEST) : Nojah, ühe muudatusega (redaktsiooni mõttes) muutsin koodis mitut kohta, kui seda silmas pead. Pikne 16. oktoober 2013, kell 20:19 (EEST) == Piiratud kasutusega välislingid == Kui artiklis on välislinkide all selline link, mille lugemiseks eeldatakse tasulist liitumist (nt Postimees), siis kas see jätta või kustutada? Ma ei tea, milline on tava selles küsimuses. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 08:25 (EEST) : [[:en:Wikipedia:External_links#Sites_requiring_registration]] - Outside of citations, external links to websites that require registration or a paid subscription to view should be avoided because they are of limited use to most readers. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 16. oktoober 2013, kell 08:37 (EEST) ::See seisukoht tundub ka mulle õige olevat. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 08:42 (EEST) : Jah, ma lähtuksin samuti inglise viki juhendist ja mitte ainult selles punktis. Ajaleheartiklid võiks üldjuhul välislinkide alaosas üldse olemata olla. Kui saab, kasutatagu neid linke viidetes ja kui ei, siis pole nad olulised. Aga kuna ma pole ainuke, kellel selles küsimuses arvamus võib olla, siis võib teinekord sellist asja küsida ka üldises arutelus. Pikne 16. oktoober 2013, kell 20:19 (EEST) ::Jah muidugi, kui Sa tahad ajaleheartiklid välislinkidest üldse välja ajada, siis on see üldise arutelu teema. Leebem taotlus oleks nende kasutust välislinkides piirata. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 20:56 (EEST) == Ettevõtte mall == Kas sa ei leia, et vägadi poolikult ''aka'' ebatäielikult (+ebatäpselt) tõlgitud ettevõtte malli pealesundimine ("Tõlkimata parameetritega infokast tuleb asendada. Malli kasutamise kohta loe siit.") on ikka "natukene" väga liiast, mina leian, et on ~ Pietadè 11. november 2013, kell 00:08 (EET) : Arvan, et see märkus motiveerib ingliskeelsete parameetritega malli mitte kasutama ja selle seniseid kasutusi peagi asendama. Iseenesest see märkus ei puuduta praegu väga paljusid artikleid, on loodetavasti ajutine ja on muudest toimetamismärkustest märksa tagasihoidlikum. Ma küll parandasin selles mallis mitu valesti tõlgitud asja, aga kui miski on endiselt ebatäpne või poolik, oled oodatud tegema vastavaid parandusi või ettepanekuid malli arutelus. Pikne 11. november 2013, kell 09:30 (EET) Tühistasin, kuna kuupäev siiski tuleb lisada. internet on väga kaootiline süsteem ja lingid ei pruugi järgmisel nädalal enam töötada. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 3. detsember 2013, kell 22:01 (EET) : Vaata antud lehekülje arutelu. Asi on sõnastuses ja viite elemendid on niigi nimetatud. Pikne 3. detsember 2013, kell 22:06 (EET) kõiki kasutajaid mõjutavad common.js, common.css jne ei ole kohad kus teha katsetusi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. mai 2014, kell 14:10 (EEST) : Muidugi. Lihtsalt praegu ma ei osanud arvestada, et mul JS-i osa katsetuste juures kohe välja ei tule. :) Pikne 23. mai 2014, kell 14:18 (EEST) Et sa teaksid, siis malli kuupäevad keerasid sa nässu, nii et pidin taastama eelmise versiooni. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 29. mai 2014, kell 23:51 (EEST) : "Nässus" ei ole eriti informatiivne. Ehk selgitad ka? (Soovitatavalt malli arutelus.) Pikne 29. mai 2014, kell 23:59 (EEST) :: Aga vaata siis: [[:File:Pealkirjata20140530.png|400px]] ::: Saan aru. Kontrollisin küll väljanägemist mitme brauseri mitmes versioonis, aga mitte Linuxiga. Vast võib siis jätta praegu minu kahest redaktsioonist esimese. Pikne 1. juuni 2014, kell 16:31 (EEST) :::: Praeguse seisuga ei ole viga mitte selles mallis, vaid sinupoolsetes muudatustes muja. Nii et ole hea ja pööra oma muudatused ometigi tagasi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. juuni 2014, kell 16:08 (EEST) ::::: Sedand küll, et püüdsin antud malli kohendada navmallis tehtud muudatuse tõttu. Miks navmalli oli hea muuta, selgitasin selle arutelus juba tükk aega tagasi. Ma ei näe põhjust lihtsalt tühistada, kui üldjoontes saavutasin selle, mida vaja ja kui pole märgata, et ma oleks midagi otseselt ära lõhkunud. Pikne 2. juuni 2014, kell 16:28 (EEST) :::::: Neid muudatusi pole arutatud. Usun, et ma ei ole ainuke, kes arvab, et need muudatused ei ole mitte just head ja pealegi saa aru, mida vähem erinevaid ja võimalik, et üksteisega vastuolus skripte mällu laaditakse seda parem ja ka vigade hulk koodides on väiksem. Pealegi arvan, et on lubanatu, et tuleks veel spetsiaalselt mingi vidin aktiveerida, et lehekülge normaalselt kuvada. Nõua, jah tõesti nõuan, muudatuste tagasikeeramist! &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. juuni 2014, kell 23:40 (EEST) ::::::: Aruelu oli malli juures, kuigi seal osales vähe inimesi ja see polnud paraku kuigi sisuline. Kui sinna vaataksid, saaksid teada, et probleem oli eeskätt selles, et kaht sorti navmallid ei ühtinud omavahel. Sellele oli ka muudes aruteludes tähelepanu juhtitud. Nüüd ühtivad enamvähem. Kas ka see pole hea? Ole hea, mine malli arutellu ning kirjuta, mis ja ''miks'' sulle ei meeldi. Mis skripti puudutab, siis kirjuta skripti arutellu mis sellel täpsemalt viga on. Ja püüa olla konstruktiivsem ning põhjenda oma seisukohti, lihtsalt ''ei meeldi'' ja ''nõuan'' ei vii meid kuskile. Pikne 5. juuni 2014, kell 00:20 (EEST) == Tühistamine == Kirjutasid, et "Võtan vabaduse tühistada. Niisama üksteise kallal ilkuda ka pole tarvis. Kui on tarvis blokeerimist arutada, siis tehtagu seda kuskil mujal ja mõistliku põhjendusega"<br />I see oli justkui kirjutatud Kasutaja Bioneer1 jutu alla vastuseks; ehk siis, üks kasutaja kirjutab teisele, ja kolmas tühistab...?!? (kuidas seda nyyd nimetataksegi?)<br />II ei leia, et oleksin [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ilkuma&F=M ilkunud], lihtsalt üks pisiepisood aastaid kestnud probleemist;<br />III blokeerimist arutada, kus? ja kust kohast see arutamisele kuluv aeg tagasi tuleb? Ja, kui inimene kirjutab näiteks artikli, milles väidab, näiteks (loomulikult), et "Kana on isaskuke emasabikaasa", ja paneb sinna alla, näiteks (loomulikult), ENSV aegsed "tõendus"materjalid...<br />Ehk siis, lühidalt, sellised asjad ei vääri ajaraiskamist, minu meelest, aga on, võtnud/raisanud aega, mis edasi saab, ex see ole näha...~ [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuni 2014, kell 01:14 (EEST) :: Lisax. Kui ''history''-sse alles jätad, siis on OK; tegelt tahtsin seal juhtida tähelepanu (mitte "ilkuda") sellele, et kogu selle arutelu sees B1 üle, selle ajal, jõudis arutlusalune teadustada, et on Commonsis, kui ma ei exi, tähtsa ja vastutusrikka ja otsuste langetamiseks pädeva koha peale maandunud... (Lugansi terrorist: "me just äsja lasksime alla ukrainlaste drooni", jättes mainimata, et see valmistatud Peterburi "Eritehnoloogia konstrueerimisbüroos"; separatistid lasevad jahipüssiga 4050 m kõrguselt alla tiivulise, pärast tuleb välja, et hoopis üksnes VF erivägede varustuses oleva "Verba"ga). Full stop, enough, ''nighty night'' to You too! [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuni 2014, kell 01:53 (EEST) : Sinu meelehärm on muidugi põhjendatud ning probleemi korral tuleks selle üle konstruktiivses vormis arutada ja püüda lahendusi pakkuda. Seevastu kommentaar, kus esitatakse lihtsalt mõned norivad retoorilised küsimused, võiks Vikipeedia arutelulehel parem olemata olla. Probleem, kui seda mingil moel edasi arutada, ei puutu enam lõppenud hääletusse. Kui arutamiseks muud kohta ei leidu, võiks sobida üldine arutelu. Mis puutub blokeerimisse, siis nõustun Andresega ja eeldan, et kui selline mõte õhku visata, siis tehakse seda parema põhjendusega. : Ülejäänud siin eelnevast mõistujutust ei oska ma suurt midagi arvata. Pikne 16. juuni 2014, kell 13:58 (EEST) == [[Salerno provints]] ''versus'' [[Benevento provints]]... == ... ''layout'', ehk "thumb" pilt (Veergude loend laius xx algamine lehelt)<br /> Võrdle palun [[Salerno provints]]i ja [[Benevento provints]]i ''comune''-de loendi veerge, ja lehti. Varem kasutasin valdavalt Operat, aga, kuna see nõuab nüüd igal lehevahetusel uut sisselogimist, siis olen viimased nädalad Google Chrome'i peal olnud. Operas on mõlemad provintsid korralikult kuvatud (ka ''Firefox'' näitab mõlemat ühtviisi korralikult), IE-s on nagu ta on, Google Chrome, aga, näitab Beneventot korralikult, Salernol aga algab provintside loend infoboksi alt, samal kõrgusel Amalfi ranniku pisi pildiga (kui panna laiuseks 1920px, siis läheb normaalseks), samas, kui võtta see pisi Amalfi rannik sealt eest ära, siis on samuti normaalne; ehk siis panna panna Amalfi rannik alla galeriisse, mis peaks asja lahendama (pärast panen), aga selline asi tundub mingile apsule viitavat. ~ [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 17:49 (EEST) Panin eksperimendi korras Amalfi pildi korraks infoboxi sisse, asendikaardi alla ([[Salerno provints]]), ja tulemusena "ronisid" veerud sisuga õige koha peale. Hetkel ei ole mahti vaadata, kuidas mõjuks "pisi" väljavõtmine...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 17:59 (EEST) : Mul pole Chrome'i katsetamiseks käepärast, aga usutavasti aitab ka see, kui tõsta Amalfi pilt koodis vahetult infokasti järele. UNESCO alaosas pole ka piltide paigutus eriti hea. Pikne 25. juuni 2014, kell 18:23 (EEST) :: Ei aita see ühti (ei segaks vaid siis, kui oleks infoboxi div-ide sees), panin allapoole, kitsama tabeli kõrvale...<br >Maailmapärandi kohtasid on seal kandis omajagu, mingi ühtlustus peaks olema, aga, samas ei saa ju end ainult nendele pühendada. Ehk nii, nagu praegu — sinine märk paremal nurgas ja siis vasakul loend, mille all pildid (praegu panin kaks-kolm ''brake'' käsku, aga on vist ka mingi blank.png fail, millele saab anda vajaliku suurusega, ja siis vastavalt liigutada).[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 18:55 (EEST) ::: Ei tea, vanemas IE-s kus on sama viga, paistis töötavat. Võis muidugi ka pildi tahapoole tõsta. Ka sellisest vigurdamist (3×br) võiks hoiduda, sest kui ka tulemust sobivaks pidada, on see seda vaid sinu ekraani laiuse juures. ::: Aga kuna sa vist minu käest otseselt nõu ei küsi ja ma seda ka rohkem anda ei oska, siis võib paigutuse küsimust edasi arutada artikli arutelus. Pikne 25. juuni 2014, kell 20:12 (EEST) :::: Ekraani laiusest: kasutan 1920px üliharva, ja zoomiga vähendamist veel harvemini; konkreetsel juhul on seal 200px laiuse peale seatud UNESCO (900×600 pikslit) lipp ja vasakul kolm kohustuslikku rida (üks "p" ja kaks "li"-d), sellepärast paningi br-d (et ''gallery'' ühele reale jääks), praegu ent tuleb välja, et järgmisest aastast [[:Pilt:Flag_of_UNESCO.svg|seda lippu]] enam kasutada ei saa, nii nagu mina asjast aru saan. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 20:34 (EEST) ==Küsimus välislinkide kohta== Oled mitmeid katkiseid välislinke ilma kommentaarideta eemaldanud (nt [[Eri:Diff/3920216]]), kusjuures arutelulehelt pole sa katkise lingi märkust eemaldanud. Kas unustasid või meelega? Üldiselt vist lihtsalt katkise välislingi kustutamine on halb stiil, ehkki peaaegu selgelt ebaadekvaatseid või mitte autoriteetseid katkiseid viiteid/välislinke võiks mu meelest ka julgesti eemaldada--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. juuli 2014, kell 23:01 (EEST) Oled märkinud need parandused ka millegipärast pisiparandusteks--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. juuli 2014, kell 23:05 (EEST) : Kas katkise välislingi eemaldamine või parandamine saab siis üldiselt mingeid küsimusi tekitada? Kui ma ka linki ei paranda või töötavat linki lihtsalt ei leia, siis on lingi eemaldamine minu meelest ikkagi parem, kui lugejat eksitava ja kasutu katkise lingi allesjätmine. Kui seda kuskil ometi varem halvaks stiiliks on peetud, siis on see minu kõrvust mööda läinud. : Viidetes kasutatud välislinkidega on teine lugu, need peaks alles jääma ka siis, kui töötavat linki ei õnnestu leida. Kas mõni allikas on sobimatu, seda tuleks üldiselt igal juhul eraldi arutada. Siis ehk mitte, kui tegu on mõne foorumi- või blogisissekandega. : Arutelumärkust pole ma antud juhul puutunud, sest minu meelest on üsna ükskõik, kas see märkus jääb alles või ei jää. Loodan ka sellepeale, et kunagi saame siiski roboti, mis neid märkusi eemaldada oskab. Eemaldanud olen märkuse siis, kui mul ka midagi muud on olnud arutelusse märkida. : Üldjuhul välislinkidega seonduv artikli sisusse kuigivõrd ei puutu ja sellepärast võiks tegu olla ka pisiparandusega. Välislinkide parandamine ja korrastamine on seniajani veel ka [[Vikipeedia:Pisiparandus|siin]] ära märgitud. Iseasi muidugi, kas pärast viimaseid arutelusid keegi enam kindlalt öelda teab, millised parandused on tegelikult pisiparandused või kas pisiparandusi üldse olemas on. Pikne 10. juuli 2014, kell 18:35 (EEST) ==Halode pilt== On Sul meeles selle halode pildi pealkiri? Ma vaatan, et Sa tulid 2009. aastal, ju Sa siis sellepärast ei tea seda lugu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2014, kell 16:23 (EEST) : Milline halode pilte? See millest alles juttu oli ja millele on viidatud üleslaadija arutelus? : Ega ma pole küll sellesse loosse kuigivõrd süvenenud, rohkem kui, et aru saada, et Vikipeedia peale solvuti ja nähtavasti põhjusega. Kas ma peaksin selle loo kohta midagi konkreetset teadma? Pikne 6. august 2014, kell 22:21 (EEST) :: Jah, seesama, joonestatud skeem. :: Ei, ma lihtsalt imestasin, et Sa ei tea seda. :: Ennist tõin jutuks näitena sellest, kuidas kõik ei jõua kõike tähele panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 00:08 (EEST) :: Muide, siis ma kutsusin ka teisi appi, aga keegi ei tulnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 00:09 (EEST) ==Saan aru== Saan aru, et Sa tegeled piltidega sellepärast, et tunned end vastutavana pildimajanduse korrasoleku eest, ja et Sa ei jõua üksi asju korras hoida, teised aga ei tule appi, vaid pigem süüdistavad Sind. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 14:29 (EEST) == Pealkiri ja päisekoordinaadid == Mul on arvatavasti üsna tühine mure, aga äkki saab selgust, sina nende koordinaatidega tegelesid. Tavatsen väga tihti artiklipealkirja kolme klõpsu abil ära märkida, et kopeerida või kuskile vedada. Nüüd aga miskipärast saan niimoodi klõpsates ka teises servas olevad koordinaadid nö pealkirja osaks, st koos pealkirjaga highlighti alla. Loodan, et see pole niimoodi mõeldud, kas saaks endist olukorda tagasi? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 2. september 2014, kell 15:39 (EEST) : Tundub, et õnnestus. Pikne 2. september 2014, kell 22:29 (EEST) == Punane link == Mul tekkis ühes artiklis punane link ([[hüdromehaanik]]), sest Sa kustutasid selle lehe. Mis selles viltu oli? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 13:23 (EEST) : See oli suunatud kustutatud leheküljele [[Hüdromehaanika]], mille kustutamise põhjus omakorda on kustutamise resümees. Pikne 7. september 2014, kell 14:01 (EEST) ::Saan aru. Ülespanija on see, kes autoriõigusterikkumise sildi üles riputas. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 14:12 (EEST) ::: Mõeldud on, et teine kasutaja lisas autoriõiguse rikkumise sildi ja teksti ülespanija palus seejärel kustutada. Pikne 7. september 2014, kell 14:39 (EEST) ::::Kas see kõik toimus hiljuti? Kas see tekst oli ka pikk või niisama paar lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 15:04 (EEST) ::::: Autoriõiguse rikkumise silt lisati aasta eest, kustutamise aega näed logist. Oli paar lauset EE-st. Pikne 7. september 2014, kell 15:08 (EEST) ==Kirikute uued kategooriad== Peale Kategooria:Hiiumaa kirikud, esmapilgul see ka õnnestus aga vaatan veelkord üle--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 13:36 (EEST) ==Commonsi interwikid== Mis Sa arvad, kas Commonsi ja teiste vikidega on parem seos luua läbi kategooriate või artiklite, s.t nt Commonsis on kategooria [[:commons:Category:Estonian Reform Party]], ent kas nt etwikiga tuleks ühendus luua artikliga Eesti Reformierakond või etwiki kategooriaga Eesti Reformierakond. Loomulikult oleks täpsem luua ühendus kategooria ja kategooria vahel, ent selle miinus on see, et vastav kategooria on enamasti olemas vaid etwiki's. Kui aga luua suhe Commonsi kategooria ja viki artiklite vahel, siis sageli saab ühendatud ka enwiki jt--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 21:32 (EEST) : Ma ei tea. Minu meelest jätab sellega seotud tehniline lahendus praegu veel liiga palju soovida, et öelda kumba pidi kindlasti peab olema. Nähtavasti sellepärast pole selles küsimuses ka konsensust. Pikne 13. oktoober 2014, kell 22:49 (EEST) Sul pole õigust olemasolevate kasutajate lehti ilma nende loata teisaldada. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. november 2014, kell 20:19 (EET) : Tegin lihtsalt pseudoalamlehtedest päris alamlehed, ei enamat. Pikne 2. november 2014, kell 20:23 (EET) == Block for a vandal == Please block: [[Eri:Kaastöö/Sals101]]. --[[Kasutaja:Stryn|Stryn]] ([[Kasutaja arutelu:Stryn|arutelu]]) 28. november 2014, kell 22:46 (EET) ==Kategoriseerimise kitsaskohtadest== Tegid nt muudatuse [[Eri:Diff/4069095]]. Kas kategooriad "saared" ära võtmine tuleb sellest, et see sisaldab liikmeid, mis pole saared? Kui nii, siis on see vastava kategooria paratamatu viga, ent mu meelest peaks seal kategooriana kindlasti olema kategooria "saared". Ja üldse mulle tundub, et võiks teha nii, et artikli (nt Saaremaa) ja vastava kategooria ({{cl|Saaremaa}}) kategooriad on üldjuhul täpselt samad. See võib mõnedel juhtudel jabur olla, ent seda oleks lihtne järgida ja tagaks süsteemsuse--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 23. detsember 2014, kell 22:33 (EET) == Galeriid == Mida arvad sellest, kui muudaks siin vikis natuke [https://www.mediawiki.org/wiki/Manual:$wgGalleryOptions galerii seadeid]? Praeguse 120px asemel võiks olla vähemasti 150px ning need äärised on ka üsna suured. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:20 (EET) == Küsimus malli kohta == Kui viitsid vastata, siis küsin, et kas oleks mõtet teha sellist malli, mille visand on siin: [[Kasutaja:Bioneer1/Liivakast]]? Pärast pikemat nuputamist ei oskanud paremat lahendust välja mõelda. Tundub, et parema lahenduse välja mõtlemine on liiga suur töö ja endal jääb malliteadmisi puudu. Mainin, et on ka mall {{tl|EMIC}}--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. märts 2015, kell 18:45 (EET) : Vastasin su katsetuse juures. Pikne 15. märts 2015, kell 19:54 (EET) == Veel koordinaatidest == Kui infokasti mall peaks võtma wikidatast koordinaadid, aga seal neid ei ole, siis ilmub teade "Koordinaadid puuduvad. Aita lisada!" "Aita lisada" lingib wikidatasse vastava üksuse juurde, aga seal ei ole aru saada, kuhu koordinaate lisada saab. Mina muidugi tunnen vikit ja wikidatatki, mõtlesin välja, aga nö tavainimene või vähem kogenud kaastööline jääb jänni. Kuidas seda saaks parandada? Kas "aita lisada" asemel kirjutada natuke pikem juhis, nt "aita lisada avaldus "koordinaadid"", mis ei pruugi ka oskamatut täielikult sihile viia, vms? Kuskile mujale nagu ei oska juhendit panna, et see kindlasti silma jääks. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 23. märts 2015, kell 14:35 (EET) : Tuleks kirjutada juhend ja sinna ka juhendi link panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 14:40 (EET) :: Jah, juhtisin ka mõni aeg tagasi sellele tähelepanu. Kui keegi ette ei jõua, siis kirjutan millalgi juhendi. Pikne 23. märts 2015, kell 15:19 (EET) :::Aitäh! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 3. mai 2015, kell 22:32 (EEST) == CC SA-BY 4.0 == Kas meil siin vikis kuskil selle litsentsi mall ka olemas on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 17:58 (EEST) : Vist veel ei ole. Ma pisut imestan, kuidas selline litsents osati valida, kui enne oli juttu GFDL-ist. Kui sa eraldi ühendust võtsid, et selle litsentsi jaoks luba küsida, siis aitäh selle eest. : Malli on lihtne tekitada, kui võtta versiooni 3.0 kood ja muuta paar numbrit. Aga kui luba on nüüd olemas, siis võib need kaks pilti samahästi ka koha Commonsisse viia. Pikne 4. aprill 2015, kell 18:07 (EEST) ::Ta kirjutas ise. Kuna jutt oli aga Vikipeedias kasutamisest, siis pidin asjaolusid täpsustama ja pakkusin ühtlasi välja kõnealuse litsentsi. ::Mõtlesin ise ka, et ehk peaks kohe Commonsisse tõstma, aga piirdusin esialgu siiski taastamisega. Kui keegi vajalikuks peab, siis võib ju alati ringi tõsta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:15 (EEST) == Lipumalli kustutamine == Kui teed muudatusi, siis austa minu tehtud tööd ja ära muuda seda olematuks. Kui sa pole nõus lipumalli kasutamisega infokasti sees, siis küsime teiste arvamust. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 11. aprill 2015, kell 22:22 (EEST) : Vastan oma eelmise kommentaari juures. Pikne 11. aprill 2015, kell 22:45 (EEST) Jõudsin vahepeal järgi mõelda ja – ma reageerisin asjatult teravalt sinu kommentaarile seoses selle malliga, millest tüli alguse sai. Oleksin saanud paremini väljenduda. Vabandan! Samas pole ma endiselt sinuga nõus paljudes asjades. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 12. aprill 2015, kell 09:31 (EEST) == PD-Estonia == Ma võtsin Commonsis selle malli kaitset madalamaks, saad nüüd tegutseda. Teisaldada ei luba, aga sa teisaldada ei tahtnudki, eks. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. mai 2015, kell 23:10 (EEST) : Aitäh! Pikne 6. mai 2015, kell 23:29 (EEST) ==Täpsustuslehekülgede otsimisest== Et varem lahendasid täpsustuslehekülgedele viitavate vigaste siselinkide küsimuse, siis küsin veel. Kas ehk oleks võimalik ka kuidagi leida või automaatselt ära märgistada neid lehekülgi, kus on päises mall: {{tl|See artikkel}}? See võimaldaks vigaseid siselinke vast juba 95% ulatuses leida. Nt malli "defaultsort" kasutavad artiklid leiab selle ([https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Atribuudiga_lehek%C3%BCljed?propname=other&propname-other=about] abil). V-o on soovitud päringut võimalik teha ka WikiQuarryga (http://quarry.wmflabs.org/), ent selleks peab teadma SQL-keelt. Nt meil [[kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] seda üksjagu tunneb, sest on teinud seal sisukaid päringuid ([[Vikipeedia:Andmepäringud]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2015, kell 18:28 (EEST) : Ma ei tea, kas see on see, mida sul vaja on, aga malli kasutusi näeb [//et.wikipedia.org/wiki/Eri:Lingid_siia/Mall:See_artikkel?hidelinks=1 siin]. Pikne 19. mai 2015, kell 19:38 (EEST) ::Suur tänu! Lihtsamate asjade peale vahel ei tulegi :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2015, kell 21:53 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. ==Nime(tuse)d== Ehkki, "nimetu-sed" peaks tähendama 'nimetu olekut'...,<br />Kusagil sõnasid, et olen nimetanud Sind "[[türann]]iks", mis minul siis vastu panna on. Esimestena tulevad meelde: "loll väliseestlane", "viirus", "joobes kodanik jahmerdamas", "idioot" jne, ''goes with the territory'', some would say. ;-) —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. august 2015, kell 14:43 (EEST) : Aitab nüüd küll. Teised ei pea seda arveteklaarimist lugema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2015, kell 15:00 (EEST) Kas vastus ammendab ja sellest piisab. Mis ajast peale ma Teile sina olen? Vabandust minu otsekohesuse pärast ja tänu minuga tegelemise eest!--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 25. august 2015, kell 14:49 (EEST) == Thank you for your patch in Flow! == Thank you for your [https://gerrit.wikimedia.org/r/#/c/250829/ patch] translating the Topic namespace to Estonian! I've merged it, and it will be deployed next week. Aitäh! --[[Kasutaja:Roan Kattouw (WMF)|Roan Kattouw (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:Roan Kattouw (WMF)|arutelu]]) 5. november 2015, kell 21:45 (EET) == Leedu maakonnad == Oled mitmel korral kataloogide alal nõu andnud, seega oleks nüüd üks palve. Aastal 2010 kaotati Leedus maakonnad, Leedu wikisse ja selle kaudu ka meile jõudis info aga tunduvalt hiljem. Seega oleks seal vaja suurt kategooriate korrastamistööd ja mittevajalike kategooriate kustutamist teha. Viitsid ehk millalgi sinna vaadata? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. november 2015, kell 13:33 (EET) == Ajakirjade päised, pidid jne == Vaatan, et väga hoogsalt kustutad ajakirjade pilte, viidates autoriõigustele a'la 70 aastale. Siiski ajakirjades, ajalehtedes ja teistses perioodilistes või jätkuväljaannetes kehtivad kollektiivsete teoste autoriõigused - '''§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele.''' ''(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.'' <br> Ehk näiteks ajakirjas Tapper 1927 esikaanel on Romulus Tiituse karikatuur, oli selle ajakirja väljaandjaks Juhan Lilienbach (1870 - 1928). Ja tema surmast on möödas juba üle 70 aasta. Sama jutt Lendleht nr 13 Rooskaja 1907, ka selle väljaandjaks oli Juhan Lilienbach.<br> Teine näide - ajakirja Tallinna Elu, mille väljaandja oli J. Katlasepp (surmaaega ei oska öelda).<br> Kolmas näide "Anektoodid ja naljad", mille esilehele on väljaandjaks Hendrik Eichenbaum.<br> Samas oled kustutanud Pikker ajakirja päised, mis on minu enda poolt ülejoonistatud (need ei ole skaneeringud ega fotod).<br> Nõukogude Liidu ajal andsid trükiseid välja erinevad organisatsioonid, mis peale Nõukogude Liidu lagunemist ka kadusid, seega ei ole neil ka juriidiliselt järglasi. Näiteks oled kustutanud Ajakirja Vibulane päise, mis oli Noorte Hääle lisaleht. Siit tuleks näiteid veelgi. <br> Paluks need failid taastada. --Kopo25 27. juuli 2018, kell 15:19 (EEST) : Need tööd on avaldatud kollektiivses teoses, aga kui töö autor on teada, siis kehtib autoriõigus siiski 70 aastat pärast tema surma ([https://www.riigiteataja.ee/akt/AutÕS#para41lg4 AutÕS § 41 lg 4]). Muul juhul kehtib kollektiivse teose autoriõigus 70 aastat pärast avalikustamist, mitte pärast väljaandja surma. : Kui joonistad ajakirja päise üle, siis on tegu reproduktsiooni või töötlusega. Et saaksid oma joonistuse vaba litsentsi all avaldada, on ikkagi tarvis aluseks oleva töö autori luba. : Kui pole teada, kellele autoriõigus kuulub, siis see ei tähenda, et autoriõigus teost ei kaitse ega seda, et teos on vabalt kasutatav. Pikne 27. juuli 2018, kell 18:30 (EEST) :: Paluks siiski lugeda täpsemalt juba algusest - § 41 lg 1 - (1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Ehk kui ajakiri ilmus 1927 aastal, siis autoril on sellele teosele autoriõigust 70 aastat, ehk kuni 1997 aastani. (Mitte peale autori surma). Seega Tapper 1927 esikaanel Romulus Tiituse karikatuur võib olla juba Vikis. --Kopo25 28. juuli 2018, kell 00:22 (EEST) ::: Jah, seda lõiget silmas pidasingi, kui ütlesin eelmises kommentaaris, et muul juhul kehtib nii kaua. Mõlemaid lõikeid tuleb lugeda. Neljandas lõikes, millele viitasin, on tähtaja kohta täpsustus (viidatud § 38 1. lõikele, s.o tähtaeg 70 aastat pärast autori surma). Pikne 28. juuli 2018, kell 11:08 (EEST) == [[Marge Pärnits|M P]] == Kas artiklis [[Marge Pärnits]] oleva kujutisega ([[:Fail:Marge Pärnits.jpg]]) on asjad korras? Minu teada saatis foto autor "kuhugi midagi", kui tal miskit nihu läks, teata [[Kasutaja:Kuriuss|UssiKurile]], niiviisi üks lüli vähem. Tänan!—Pietadè 17. august 2018, kell 19:01 (EEST) : [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas kiri on laekunud? : Juhul, kui ei ole, siis lihtsam on arvatavasti nii, et küsid autorilt e-kirjatsi, kas ta on selle pildi juures nõus nimetatud vaba litsentsi all avaldamisega. Kuna sina tead, kellelt täpselt luba küsida, tõenäoliselt orienteerud autorist paremini vikiasjas ja loodetavasti oskad muu hulgas litsentsile tähelepanu pöörata. Ja kui autori vastus on jaatav, siis edastad selle OTRS-i aadressile. Pikne 17. august 2018, kell 20:49 (EEST) == Palve == Selline tagasihoidlik palve, et kui Sul mallide kaasajastamisel aega jääb ja mahti on: palun võta ette [[Mall:Linn]] (Raamaturott püüdis juba ajakohastamisega algust teha [[Mall:Infokast asula]]ga). Minu meelest on see praegusel kujul üsna kehvas seisus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. august 2018, kell 01:02 (EEST) : Minu põhihuvi on praegu tabeliklass "infobox" (vt kommentaari [[MediaWiki arutelu:Common.css#TemplateStyles|siin]]), mallide sisu uuendamisele ma pööran mõnevõrra vähem tähelepanu. Mis asulamalli puutub, siis nagu ma kopeeritud malli arutellu kunagi kirjutasin, siis ma pigem püüaksin varasemat malli täiendada, selle asemel, et terve mall asendada. Ma ei ole ka kindel, mida inglise viki mallist üle võtta. Seal on osa välju minu meelest liigsed. Esmajärjekorras ma püüaks varasema asulamalli juures parandada kaht asja: veaohtlikud nimeta parameetrid keset malli (nimevariantide jaoks) on hulga süntaksivigu põhjustanud, need tuleks millegagi asendada, ja teiseks võiks püüda lipu-vapi paigutust kompaktsemaks teha. Pikne 24. august 2018, kell 10:34 (EEST) == BBLD - Baltisches Biographisches Lexikon Digital == Tere! Could you write a small article/stub about [[Baltisches Biographisches Lexikon Digital]]? [[Eri:Kaastöö/2.247.56.149|2.247.56.149]] 25. september 2018, kell 19:30 (EEST) BBLD has ~ 4800 entries, ca. 1200 use [[ISNI]] ([[:en:International Standard Name Identifier]]), which should be much better for international cooperation and linking. Maybe referencing DBBL pages will also get a new standard based form. [[Eri:Kaastöö/2.247.56.149|2.247.56.149]] 25. september 2018, kell 19:36 (EEST) == Nanopatarei == Sellisel juhul palun kõik kustutada, sh. artikkel. Tänan. == Tiitlid == Kas ei võiks olla numbritega kirjutatud? (st 14. krahv) Tundub, et niimoodi saaks lühema pealkirja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. november 2018, kell 20:07 (EET) : Teistes pealkirjades on seni olnud välja kirjutatud. Tegin need kaks pealkirja samasuguseks. : [[User:Andres|Andres]] ütleb [[Arutelu:Prints Philip, Edinburghi hertsog|siin]], et eesti keeles on kombeks kirjutada tiitli ees järgarv sõnaga välja. Ma ei tea, kust seda kontrollida, aga ju siis on nii. Pikne 5. november 2018, kell 20:14 (EET) ::nt Peeter I, rooma numbriga, ikka veel, ja palju teisi, ja, kui Andres ongi, mingi ajahetkel, keelekorraldaja, siis pikemas perspektiivis ja eesti keele suhtes ei saa ta seda olla, puhtinimlikult, “mullast oled sa võetud ja...”; keele "hoidja" ei ole sina, mina, andres, vaid rahvas, kes seda räägib/kannab...—Pietadè 6. november 2018, kell 18:39 (EET) ::: Jutt ei olnud valitsejanimedest, ja selleks, et keelekasutuse kohta tähelepanekuid teha, ei pea olema keelekorraldaja. Pikne 6. november 2018, kell 19:01 (EET) == Küsimus == Mingil ajal laadisin usaldatud kasutaja palvel [[:Fail:Marge Pärnits.jpg|25px|Marge Pärnits]] üles pildi, millele lisasid autori suhtes märkuse, senini sääl, järgnes autori poolt loa saatmine, P poolt "delegeerimine" kasutajale Ivo..., ja... ikka midagi pole muutunud — kas see on mingi su eneseväljundi vahend? teiste ähvardamisega (punane märkus pildi lehel) midagi saavutada? mida?—Pietadè 6. november 2018, kell 18:26 (EET) : Märkuse ma lisasin sellepärast, et loa kohta puudub kinnitus, nii nagu kirjas on. [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]] kinnitab loa, kui see on sobilik. Ma küsisin talt tema arutelus selle loa kohta, aga ta pole seni vastanud. Võid proovida talt ise üle küsida selle kohta. Pikne 6. november 2018, kell 19:01 (EET) :: See ei ole ju normaalne.<!--kuna esinesin [[Kasutaja:Kuriuss|KU]] palve täitja/vahendajana, siis...; mina Ivo-lt, kes vahetevahel kaldub küsima, kas Ivo või Kruusamägi on parem, pigem küsima ei kalduks-->—Pietadè 6. november 2018, kell 19:17 (EET) ::: Ma ei oska esialgu muud soovitada kui kannatlikku meelt. Kui loa kinnitamine on pooleli, siis vaevalt keegi seda pilti praegu kustutab. [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas kiri on laekunud? Pikne 6. november 2018, kell 21:22 (EET) ::::Leidsin, et see kiri oli OTRSis tähelepanuta jäänud. Luba oli poolik ja seega edastasin täpsustava päringu. Kui sellele vastuse saab, siis saab ka probleem lahendatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. november 2018, kell 05:51 (EET) <h5>Küsimus N</h5> Mida Sa arvad nt [[:lt:Šablonas:Multiple image|leedu compact ver]] (paljudes w-des on kood juba ''hidden'') „kodustamisest“ (nt [[Viimne kohtupäev (Lochner)]] enwi ver kasutab seda)?—Pietadè 6. november 2018, kell 19:30 (EET) : Minu poolest võib siin selline mall olla küll. Kahe kõrvuti pildi jaoks saab praegu kasutada malle [[Mall:Pildid kõrvuti]] ja [[Mall:Topeltpilt]]. Pikne 6. november 2018, kell 21:22 (EET) ::Tore! Eriti, võttes arvesse arvu — teistel on ja medel pole...;-), lisaks praktilistele kasutusvõimalustele -vajadustele.—Pietadè 6. november 2018, kell 21:56 (EET) Ole hea ja ära kustuta haldusüksuste navmalle. Need peaks tegelikult artiklitesse kunagi sisse tagasi panema koos (muu) ajalooga. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 6. jaanuar 2019, kell 23:41 (EET) : Senine praktika on olnud, et asendame vanale jaotusele vastava malli uuega. Halduskuuluvuse ajalugu peaks olema ära toodud eelkõige artikli sisuosas, navmallid (ega kategooriad) iseenesest seda ei asendaks. : Varasematele jaotustele vastavad navmallid ajaks asja üsna keeruliseks ja segaseks, nende lisamine minu meelest poleks otstarbekas. Haldus- ja asustusjaotuse muudatusi on toimunud jooksvalt, mitte ainult paari suurema reformi käigus ning siis tekib küsimus, millist asjade seisu mallides näidata ning üldse milliste ajavahemike lõikes. Mõnede varasemate haldusüksuste puhul ilmselt läheb ka üsna raskeks välja selgitada, millised asulad sinna täpselt kuulusid. Kui õnnestub väga täpseks minna, siis võimalik, et mõnda artiklisse tuleks neid malle kuhjata päris palju. Pikne 7. jaanuar 2019, kell 18:00 (EET) :: Küsimus ei ole lisamises, vaid mallide säilitamises. Lisada saab neid ka hiljem, kuid endiste valdade artiklitesse saab mallid ka alles jätta. Jah, nii mõnelgi puhul ongi mõtet panna mitu navmalli, teinekord võib nende arv olla ka üle kümne (vaata või inglisviki artikleid näiteks sportlaste kohta), sellisel puhul on võimalik need korraga ühte ritta kokku klappida. Ka vanade haldusüksuste kategooriad võiksid artiklitesse alles jääda. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2019, kell 12:50 (EET) ::: Need mallid on või olid mõeldud ju asulate vahel navigeerimiseks. Valdade artiklites on asulad niigi loetletud, seal ei ole sellel mallil mõtet. Mõne valla artiklise on asula navigeerimismall nüüd hiljuti pandud vist lihtsalt sellepärast, et ta kasutamata poleks. Kasutusest välja jäänud mallid oleme üldiselt kustutanud. ::: Ma eeldan, et kui hiljuti kaotatud jaotustele vastavaid malle edasi kasutada, siis peaks tulema ka varasematele jaotustele vastavad mallid. Ma leian ikkagi, et see teeks asja tarbetult segaseks ja keeruliseks. Alustuseks võiks püüda kajastada halduskuuluvuse ajalugu artikli sisuosas. Suurt hulka navmalle ei pruugi küll karta, aga nendega võiks ikkagi püüda piiri pidada, mõnes teises suuremas vikis peale inglise viki on see paremini õnnestunud. Pikne 8. jaanuar 2019, kell 17:18 (EET) :::: Valdade artiklites on nendel ka mõte olemas ja algselt nad kõis nende artiklites ka olid. Kui need on sealt eemaldatud, siis tuleks need hoopiski nendesse tagasi panna. Jah, ka need varasemad mallid tuleks samuti teha ja see ei ole sugugi mitte lihtne töö. Nende olemasolevate mallide kustutamine on väga lihtne, kuid nende taasloomine nõuab mitmeid kuid tööd. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2019, kell 22:18 (EET) ::: Navmallid ja muud sisu suhtes kõrvalised asjad koormavad artiklit ning kui lisaks on eri laadi navigeerimislingid ja neid on omajagu, siis on nende seast esmasemaid (nt lähemalt seotud või sama liiki) asju keerulisem leida. Kui samad lingid on valla artiklis eespool loetletud, siis koormab mall artiklit üsna asjata ja jääb mulje, et mall on lisatud põhimõttel "mida rohkem malle, seda uhkem". ::: Eks sa võid siis teha näiteks üldises arutelus ettepaneku, kus selgitad, kuidas endisele haldusjaotusele vastavad navmallid täpsemalt välja võiks näha (mis ajavahemike lõikes; mis seisuga, kui muudatusi on tehtud jooksvalt jms) ning siis saaks laiemas ringis arutada, kas peaks praegusest lihtsamast lähenemisest loobuma. Pikne 9. jaanuar 2019, kell 20:38 (EET) :::: Minu meelest on navmallid väga kasulikud, aga seda peaks tõepoolest kuskil mujal arutama. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2019, kell 20:40 (EET) ::: Mallide kustutamine ja kasutamine on eri asjad. Praegu on mul palve, et sa ei kustutaks neid enam ja taastaksid juba kustutatud mallid! &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. jaanuar 2019, kell 23:18 (EET) ::::Ühinen, „palvega“, ja ... OK! seekord ei arenda, jutulõime.—Pietadè 9. jaanuar 2019, kell 23:33 (EET) :::: Olgu, ma ei kustuta praegu rohkem kasutusest välja jäänud malle, mille sina oled teinud. Aga nagu ma juba korduvalt mõista andsin, siis minu meelest mallide (mitte)kasutamine ja nende kustutamine on otseselt seotud. Me üldiselt ei hoia malle ja muud säärast põhimõttel "äkki kunagi läheb tarvis" (teistes Vikipeediates samuti). Kõiki malle on tarvis mingil määral hallata, nende seas on tarvis orienteeruda ning eks sellepärast kasutamata malle üldiselt alles ei hoita. Kuidas või kas mingit tehnilist lahendust kasutada, on varem või hiljem tarvis läbi mõelda. Pikne 10. jaanuar 2019, kell 10:34 (EET) == Palju õnne vikijuubeliks == [[Pilt:Blomsterbukettarm.jpg|100px|paremal]]Väga hilinenud õnnesoovid möödunud kuul aset leidnud 10. vikisünnipäeva auks ja tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 4. märts 2019, kell 17:42 (EET) : Ka minu poolt! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. märts 2019, kell 17:54 (EET) :: Tänan. --Pikne 4. märts 2019, kell 20:44 (EET) ==Küsimusega palve== Kas saaksid ilma ümbersuunamist tegemata teisaldada [[FD]] pealkirja alla [[FD (vedur)]]. Mind huvitab, kas adminni tehtud teisaldamisega ka ümbersuunamine (antud juhul [[ФД]]) automaatselt parandab ennast?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. märts 2019, kell 15:19 (EET) : Näiteks [[Eri:Diff/5212680|siin]] on robot parandanud katkise suunamise, mis viitas punasele lingile (leht teisaldati suunamist maha jätmata). Aga erinevalt kahekordsetest suunamistest (sinise lingiga) parandab robot katkiseid suunamisi vist üsna harva. Selles näites parandas umbes kümme päeva pärast teisaldamist. : Mulle ei ole selge, et artikkel [[FD]] tuleb teisaldada: paistab, et kõik lingid peavad silmas vedurit ja inglise viki täpsustuslehel ei hakka esimese hooga silma midagi, mille pärast eesti keeles kindlasti täpsustust oleks vaja. Pikne 16. märts 2019, kell 20:23 (EET) :: ma ei tea, aga arvan, et peaks teisaldama. FD on ilmselt nii mõnegi jaoks siiski endiselt veel [[flopiketas]], aga näiteks ka [[Lendav hollandlane (jahiklass)|Lendav hollandlane]], [[Florida departemang]], [[Forces et Démocratie]] jne. ==Penid== Kui vaataksid ja annaksid teada: kas siinsesse andmestikku on kusagile jäänud alles reklaamviide "veebikoolitused.ee" lehele, oleksin tänulik.<br />Samuti, hetkel näib, et nad (kennelliit) on u 2017. a seisuga avaldanud tekstid kiiremal (kennelliidu) saidil, kuidas seda teha, et ma nt aastal 3017, kui nii kaua elan, ei peaks järjekordselt aadresse parandama/ajakohastama/värskendama hakkama; archive url?°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 19:26 (EEST) : Praegu leiab kõigist nimeruumidest kümme linki: [[Eri:Välislinkide otsimine/veebikoolitused.ee]]. Pikne 19. aprill 2019, kell 19:54 (EEST) ::Tänan! Indeed! Eks ma siis "nüristan" need.°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 20:04 (EEST) == [[:Fail:Paul Erik.jpeg]] == See foto oli kirjelduse järgi tehtud 1915. aastal. Sellest on üle sajandi möödas. Miks arvad, et kujutis ei ole vabas kasutuses? On ju vägagi tõenäoline, et fotograaf on üle 70 aasta surnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 13:10 (EEST) : Minu meelest ei saa öelda, et on väga tõenäoline, et fotograaf on üle 70 aasta surnud. Näiteks pildistasid samal ajal juba ka vennad Parikased, kelle autoriõigus kehtib praegusest edasi veel üle 20 aasta. Commonsis on paari aasta eest [[c:Commons:Village pump/Copyright/Archive/2017/03#Cut-off date for the PD-old template|ühes arutelus]] mööndud, et teost võiks olla mõistlik pidada vabaks siis, kui selle valmimisest on möödunud vähemalt 120 aastat ja autor on teadmata. Pikne 1. mai 2019, kell 19:11 (EEST) ::Antud hetkel on niikuinii tegemist kellegi eraarhiivi fotoga. Kui see tehti pildilolija tellimusel (mis fotot vaadates näib täiesti ilmne), siis võiksime väita, et varalised õigused läksid talle üle (sest ta maksis kujutise eest ning sai selle omale). Kuna foto on üles pannud antud isiku pärijad, siis on juriidiliselt kõik ok. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 22:50 (EEST) ::: Hm, miks mitte mingi asutuse tellimusel? Õiguste üleminekut minu meelest ei saa eeldada. Autoriõiguse seadus räägib sellest võimalusest vaid juhul, kui teos on loodud tööülesannete täitmise korras töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Et tellija ja fotograafi vahel oli analoogne tööandja ja töövõtja suhe, on ebatõenäoline. Sellistest oletustest on raske pikemata lähtuda, neid tuleks eraldi tõendada. Kui teos on avaldatud pärija loa alusel, siis tuleks kasutada mingit muud litsentsi ja pärijaks olemist tuleks OTRS-i vahendusel kuidagi tõendada. Tõenäoliselt ei õnnestu neid asju enam välja selgitada ja siis pole alust väita, et teos on vaba. Pikne 2. mai 2019, kell 16:58 (EEST) == Trollide toidumajake == Meil käib massiliselt trolle. Suur osa neist on võimelised ütlema "aga X", kus X=seosetu lalin, nt "tuletuslik sõltuvus". See ei ole argument, see on argumendi puust imitatsioon. See ei ole heauskne lähenemine, see on selle tava pahauskne kuritarvitamine, et Vikipeedias on kombeks inimeste argumente arutada. Aga seosetu lalin ei ole argument, nii nagu troll ei ole inimene. Argumendi imitatsioon ei funktsioneeri, sest troll ei pea ka ise seda argumendiks, selle ainus funktsioon on raisata pärisvikipedistide aega ja trolli blokeerimist edasi lükata. Kui kodanik põhjendab talle mittemeeldiva aktivisti halvustavat iseloomustamist "argumendiga" ja samal ajal on lisanud sama iseloomustuse ka tervele ülemaailmsele liikumisele, siis on üsna ilmne, et tema tegevus ei põhine tegelikult "argumendil", ta lihtsalt läbustab. Ja kui ta ignoreerib blokki ja tuleb läbustamist uuelt IP-lt kordama, siis selles ei ole kübetki heausksust. Ning kui sina mängid temaga kaasa, tühistad blokeeringu ja hakkad "argumenti" "arutama", siis sellega sa toidad trolli. Täpselt samamoodi nagu Andres, kelle meelest võiksid sellised Vikipeedias vabalt räusata ja artikleid Metapeedia malli järgi ümber kujundada, sest "oleme nüüd kõik sõpsid" tähendab tema arvates, et trollidele tuleb anda sama vabad käed kui tegelikele kaastöölistele, kelle aeg ja vaev ja närvid ei maksa midagi. Ma ei usu, et sa mu jutust aru saad või mõistad, kuidas su enda tegevus trollide kultiveerimist Vikipeedias soodustab, aga kuna ma kõõlun juba pikka aega murdumispunktis, siis olen ka piisavalt meeleheitel, et proovida isegi ilma lootuseta. Nii et kui sa eelnenust midagigi ähmaselt hoomasid, püüa palun järele mõelda, kas Vikipeedia jätkusuutlikkuse seisukohast on ikka väga praktiline trollidele pekki ja teri panna. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 18. mai 2019, kell 23:51 (EEST) ::Jah, sest mõni katsub infomerd vaid näpuga, mõni käib seal sadu meetreid ujumas. Egas sellepärast, ei pea esimesele vastu näppe andma. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 16. veebruar 2021, kell 21:38 (EET) : Ei, ma ei arva, et tugevalt tendentslike kommentaaride või lisandustega tuleks kaasa minnna. Juhuks, kui ma seda artikli arutelus juba piisavalt selgelt ei väljendanud: ma ei pea vähimalgi määral kohaseks laskuda arutelusse nende "tuletuslike sõltuvuste" üle (seda on paraku tehtud minu kommentaarile eelnevas ja järgnevas kommentaaris). : Küll aga, sa blokeerisid kasutaja enne, kui täienduse kohta mingigi kommentaar jõuti lisada. Tol hetkel minu meelest polnud põhjust kahtlustada, et kasutajal on halvad kavatsused. Mul ei õnnestunud ka tuvastada, et kaastöömustri järgi olnuks tegu jätkuga konkreetse kaastöölise varasematele pahategudele (kui on põhjust midagi sellist kahtlustada, siis palun see blokeerimise põhjenduses välja tuua). See, et keegi leiab teema kohta tema meelest olulise asjaolu, mida tuleks kindlasti teistega jagada, ja lisab siis selle artiklisse suhteliselt suvalisse kohta suhteliselt suvalises vormis, on Vikipeedias üsna tavaline, ka kogenumate ja registreeritud kaastööliste seas. Eks ole, me harilikult ei blokeeri üksteist lihtsalt sellise viletsa kaastöö pärast. Blokeerimise asemel tulnuks kõigepealt lühidalt ja asjalikult selgitada, milles on probleem (näiteks tühistamisel resümees). : Viimane blokeering ei tundu samuti eriti rohkem põhjendatud. Esiteks, pärast seda, kui IP-aadressile arutelus vastati, ei püüdnud ta artiklit rohkem muuta ning ka arutelu kuritarvitamine ei jätkunud. Teiseks, nagu isegi resümees möönsid, IP-aadress muutub. Nii et, mis tast blokeerida, kui blokeerimise hetkel aadress suure tõenäosusega enam samale isikule ei kuulunud. : Ma ei ole nõus, et tegutseda tuleb lasta igal kasutajal, kellel on võib-olla natukenegi midagi Vikipeediale pakkuda, nii et see justkui kaalub igasuguse muu tüli üles. Aga Andrese motiiv sellega seoses on mulle iseenesest arusaadav. Ebaneutraalse kaastöö vastu seismine on isegi küllalt tülikas ja ehk tõesti ka ruineeriv, pole tarvis isiklikuks minemisega (need pilkelood trollide toitmisest) pahandust juurde tekitada. Pikne 19. mai 2019, kell 10:50 (EEST) == Sõjatehnika mallid‎ == Kas Sõjatehnika mallid‎ ei ole loogiline Sõjanduse mallide alaliik?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 20. mai 2019, kell 21:00 (EEST) : See peaks sobima küll. Seda ma ei tühistanudki. Pikne 21. mai 2019, kell 17:06 (EEST) == Etwiki piltide grupeerimine == Kõik etwiki pildid on nüüd grupeeritud (seisuga <s>10. juuni 2019</s>24. juuni 2019; umbes <s>1675</s>1618 pilti; SQL [https://quarry.wmflabs.org/query/36806]). Vastavad mallid või märksõnad on järgmised: <table><tr><td> *{{KunstiteoseFoto| *{{Move to et.wiki| *{{Ei sobi Commonsisse| *{{Commonsis| *{{viiCommonsisse| *{{AO-EST| *{{OTRS| #[[kasutaja:Kruusamägi]] sooloprojekt </td><td> *{{AO-sobimatu| *<s>{{AO-töökohustused|</s> *<s>{{Omistamine|tekst=Presidendi kantselei arhiiv|</s> *<s>{{loata|</s> *<s>{{litsentsita|</s> *<s>{{allikata|</s> *<s>{{kahtluse all|</s> </td><td> *<s>{{KMP|</s> *{{delete| *{{kustutada| *<s>{{vaidlustatud|</s> *<s>ekraanitõmmis|</s> *<s>Ekraanitõmmis|</s> *<s>kuvatõmmis|</s> *<s>ekraanipilt|</s> </td><td> *{{logo| *{{EestiFotograaf| #[[kasutaja:Kruusamägi]] sooloprojekt *<s>{{EestiVikipeediaPilt|</s> *<s>Vello Väärtnöu|</s> *<s>Vello Väärtnõu|</s> *<s>VanemTao|</s> *<s>Madli Vitismann</s> *'''arutelu tehtud #nähtamatu märkusena, pähklid!''' </td></tr></table> V-o annab see loend vihjeid, millele keskenduda, mis on rohkem ajatundlikumad jne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 11:15 (EEST) :täpsustasin grupeerimisi. Nüüd on kõik etwiki pildid läbi töötatud. Uus märkus on "arutelu tehtud", mis on pandud rasketele juhtumitele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuni 2019, kell 21:11 (EEST) == alam- ja ülempiir == kui allikas on rahvaarvuks "väiksem kui 4" (<4) kas siis seda tuleks wikidatas esitada kujul 2±2 ? https://www.wikidata.org/wiki/Q3467123#P1082 sel juhul tuleks neid alam- ja ülempiire ka asula infokastis näidata. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 21:33 (EEST) : Eriti ilus see küll ei ole. Ma arvan, et infokastis peaks olema ikka selgelt "alla 4", "<4" vmt, sõltumata sellest, kas või kuidas seda Vikiandmetesse õnnestub sisestada. Vikiandmetes vist ka pole ilma täpsustuseta päris selge ega ±2 ei tähenda näiteks mingit kõikumist või veapiire. : Kui viimasest rahvaloendusest on saadaval konkreetsemad andmed, siis võiks neid ehk ikkagi eelistada. Eriti siis, kui külas elanikke polnud ja tõenäoliselt jätkuvalt pole, on need vanemad andmed informatiivsemad. Võib-olla peaks selle kohta üldises arutelus küsima. : Viites võiks link täpsem olla: [https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR?app_id=STAT2&thm=SUGUV5VANUSKAS2019_TOTAL%23TOTAL]. Pikne 16. juuni 2019, kell 22:52 (EEST) ---- Sellega natuke seotult: artikkel [[Parkmaļi]] ei taha kuidagi wikidatast koordinaate taha haakida. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. detsember 2020, kell 11:04 (EET) ==Botiga teisaldamine== Vt [[:Kategooria:Eesti putukad]]. Siin oleks vaja botiga teisaldada mardikad ja liblikad pealkirjade alla mardikalised ja liblikalised--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 20:02 (EEST) : Ma kõhklen. Ehk ei peaks selliseid kategooriaid üldse olema. Kui Eesti liike sedasi kategoriseerida, siis arvatavasti tuleks samamoodi kategoriseerida ka teiste maade liike. Paljudel liikidel oleks siis ebamõistlikult palju kategooriaid ning ning kategooriad ei pakuks taksonoomilisest hierahiast enam kuigi head ülevaadet, kui taksonid on maade kaupa ära jagatud. Maa, haldusüksuse, saare vmt liikide äratoomisel võiks minu meelest piirduda loenditega. Pikne 21. juuli 2019, kell 20:58 (EEST) ::Riike arvestades, siis taksonite kategooriad jätta vaid Eestile. Mõni viki on küll nt proovinud konkreetset taimeliiki nimetada 15 riigikategoorias, ent see pole mõistlik. Meil on ka proovitud teha loendeid, nt [[Suriname madude loend]] või [[Florida osariigi madude loend]], ent need on nutikam ilmselt liita. Ka Eesti taksonite puhul pole mõttekas väga täpseks minna (nt vältida sugukonnani jõudmist, taimede puhul on mõeldav siiski ka sugukonnani jõudmine). Teen siis ise teisaldamised ära, sest praegune olukord kategoorias [[:Kategooria:Eesti putukad]] pole aktsepteeritav--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 08:37 (EEST) ==Aega kinni jäänud vastuolud== Sellepärast käisingi välja mõtte, et Vikipeedial võiks olla eraldi arutluslehekülg mõistete vastuolude kohta. Seal saab välja tuua siin nähtuva ja üha enam ilmenduva loogika järeldused ja tähelepanekud, mida saaks parandamisele esitada. Sõnaveeb.ee näiteks kasutab juba otsese tagasiside ja kommentaaride vormingut, võttes väärtmõtteid tulevikus arvesse. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 13. august 2019, kell 19:01 (EEST) ==Muudatuste redigeerimine== Terv. Kas saaks enne massmuudatusi arutada, selle põhjuseid? --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. august 2019, kell 22:20 (EEST) : Kirjutasin esimese tühistamise resümeesse, et Cēsis on Cēsise piirkonnas, mitte vastupidi. Teised suuremad kohad, mille lisad väiksema koha kategooriasse, on samal põhjusel vigaselt kategoriseeritud. Pikne 16. august 2019, kell 22:24 (EEST) ::Nõustun ja tänan--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. august 2019, kell 23:07 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Tunnustus == Palun võtta vastu minu hilinenud kniks ja kraaps [[c:Commons:Undeletion_requests/Archive/2019-09#File:Narva_mnt_78.JPG|tehtud töö eest.]] --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 21. september 2019, kell 22:37 (EEST). ==Kuvalaius== Tegin paranduse rm "|stiil=max-width:40em", ühes artiklis — 1 paljudest põhjendustest = laiuselt 2560-lt 3840-le üleminekul olles ei leia mõistlikku põhjendust kujundusele, kus sisu vasemal ja paremal, keskel tühjus; ei viitsi seda Su väljapakutut/juurutatud sundlahendust nt 100-" teleri, ~6" mobiilsideseadme ekraanile vms kuvada (PS! See käib ka kastide sundsuuruse kohta, alati on vähemalt 1% erandi võimalus, jne), ja, me ei hakka ju "hääl"e"ta"ma (~20 külastajaga lehel), nt, kas ilusam on punane või sinine...<br>ja, kui kustutad teiste kasutajate lehtedelt sisu, siis, palun, lisa vähemalt selgitus; pidades ühtlasi silmas, et wikides ei ole selline tegevus (selgituseta kustutamine) aktsepteritav/tolereeritav✅&#160;Pietadè 30. oktoober 2019, kell 21:06 (EET) : Ma olen atribuudi "max-width" lisanud mõnele suhteliselt lühikesele loendile, mõeldes just laiematele ekraanidele. Ilma veergude arvu mingil moel piiramata loend ennast minu meelest kuigivõrd ei õigusta, kui igasse veergu jääb loendist üks-kaks liiget. Siis võiks parema loetavuse huvides asjad juba lihtsalt komadega ühte ritta kirjutada. Teataval määral tühja ruumi tundub paratamatusena. Kas või sisukordade kõrval on tavaliselt rohkem tühja ruumi ja selles artiklis on näiteks alumise tabeli kõrval veel rohkem tühja ruumi. : Eile ma eemaldasin kasutajalehelt arutelumärkuse, mis üsna selgelt ei olnud õiges kohas, ning ma kirjutasin märkuse lisajale ka vastuse. Ma usun, et märkuse lisaja ja kasutajalehe omanik saavad aru, miks nii tegin. Või kui ei saa, siis eks nad ise ütlevad seda. Pikne 31. oktoober 2019, kell 20:35 (EET) == tööriist ilma kategooriata artiklite leidmiseks? == Kas on olemas miski töörist selliste kirjutiste leidmiseks? Kiirel otsimisel ma ise ei leidnud :( [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. november 2019, kell 21:59 (EET) :[[Eri:Kategoriseerimata_leheküljed]] + [[Vikipeedia:Andmepäringud/Ainult peidetud kategooriates olevad artiklid]]. Või mida täpsemalt mõtled? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 5. november 2019, kell 10:36 (EET) :: Tänan! Oli meelest läinud :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 5. november 2019, kell 10:57 (EET) {{tl|cite web}} mall kuvab "(Norwegian keeles)" kui on sisestatud "language=Norra". Ma ei hakanud praegu moodulisse süvenema, ehk vaatad üle? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. november 2019, kell 15:30 (EET) : Vast sai parem. Pikne 17. november 2019, kell 16:10 (EET) == kaanepildid == Olete kustutanud ajalehtede-ajakirjade kaanepildid, mis ma olen üles laadinud. Mitte ükski neist polnud ilma väljaandja või toimetaja loata. Kui vaja, saadan need load uuesti, aga olen selle teema Ivole edastanud juba siis, kui need pildid üles laadisin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 2. detsember 2019, kell 23:44 (EET) : Jah, sain aru, et autoriõiguse rikkumistega nähtavasti tegu polnud. Aga kirjelduste järgi oli luba küsitud lihtsalt kasutamiseks Vikipeedias, mitte kasutuseks mõne vaba litsentsi tingimustel. Selline luba pole piisav ja seda pole mõtet kuskile edastada. Alles on üks pilt, mille juures on tõesti toodud ära vaba litsents ja mille luba on kinnitatud ([[:Fail:Paat 2015 1.jpg]]). Ma sain aru, et vaatasid mõne kuu eest üle, milliste piltide kohta saad või soovid vaba kasutuse loa hankida. Eeldasin, et need kolm kaant siis ei lähe vaba litsentsi alla. Kui nende kaante kohta on võimalik saada load vaba litsentsi (nt [[creativecommons:by-sa/3.0/deed.et|CC BY-SA 3.0]]) all avaldamise kohta, siis küllap need load tuleks uuesti saata. Pikne 3. detsember 2019, kell 16:31 (EET) Vormikohaseid lube pole mitmel juhul võimalik hankida, võin vaid uuesti saata mulle kui tuttavale inimesele antud load neid materjale soovikohaselt Vikipeedias kasutada. Loa andnud Eesti Päevalehe tollane peatoimetaja Ülo Ignats on surnud, siis peab uue peatoimetaja käest uuema kaane kohta loa hankima. Teataja on lõpetanud ilmumise, tollast peatoimetajat ma omapead enam ei leia. Eesti Kaluri toimetaja pärija püüan üles leida, aga ma ei saa tagada, et tema esituses see luba vormikohane oleks jne. Pean ise neid kaasi tähtsaks, sest need on suht raskesti kättesaadavad materjalid. Ma ei tea näiteks, kui mitu Eesti Kaluri eksemplari Eestisse saabus, ehk isegi kümmekond. Praeguseks on neid alles kindlasti vähem. Peaksin neist väljaannetest tegema artiklid ka rootsi vikisse, kui aega leiaksin, ja siis oleks jälle kaanepilte vaja. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 4. detsember 2019, kell 00:07 (EET) : Neid olulisi materjale, mida autentsel kujul Vikipeediasse üles ei saa panna, on palju. Kui need kaanekujutised on kuskil mujal internetis õiguspäraselt avaldatud, siis saab neile Vikipeediast linkida. (Eesti Päevalehe ja Teataja numbrid on Digaris üleval.) Ka rootsi vikisse ei saa neid kujutisi panna ilma hankimata luba vaba litsentsi all avaldamise kohta. Pikne 4. detsember 2019, kell 17:38 (EET) Tänan, vaatan, kui aega saan. Digarisse linkimine on hea mõte, sealt saab ka vaadata, mida konkreetses numbris on kirjutatud. Praegu oli pigem see, kuidas väljaanne üldse välja näeb.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. detsember 2019, kell 01:06 (EET) == Infokast persoon == Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri "Organisatsioonid", aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET) : Ma lisasin parameetri nime ainsuses ("organisatsioon"). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET) :: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET) :: Miks "Alma mater", :) mitte eestikeelselt "haridusasutus" (või pigem "haridusasutused", sest tänapäeval on elukestev õpe)? "Alma mater" on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET) ::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab. ::: "Alma materi" kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET) == BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital == #https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/ #https://bbld.de #https://bbld.de/BBLD #http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463 #https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479 # 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]] # 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&oldid=5255713] Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET) == Botile sobilik töö == [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET) :[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2859&layer=183&lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET) ::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET) ::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET) == Authority Control e. Normandmed == Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati? Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi: * Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz * Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis. * Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama * Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka * Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.) * Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. Kas selle malli võiks taastada? - [[User:Interneedus]] 24.04.2020 : Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada. : Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole. : Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST) :: "IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.", õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates. :: "Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud" - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe :: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta. :: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020 ==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]== Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni "formatnum" argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.<br />[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET) : Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET) :: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET) :: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET) == Mooduli värskendamine == Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!<br />enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET) : Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET) ---- {{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&curid=63479315&diff=1001469450&oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga "m Fixed edge cases where first month is also a lastX month", kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET) : Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET) :: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET) == Alevikud == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&type=revision&diff=5800633&oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET) : Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET) ::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks "Kategooria:Eesti alevikud" sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on "Kategooria:Eesti asulad" (või veel aste üles ehk "Kategooria:Eesti geograafia") all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET) ::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles. ::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET) ::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud. ::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. "Eesti alevikud" võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu "Eesti alevike kategooriad" ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET) ::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET) ::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates "Suurbritannia linnad" ja "Sadamalinnad". Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui "Kategooria:Kadrina" on kategoorias "Eesti alevikud". Seepärast ka see algselt viidatud "miks see" küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias "Eesti alevikud" ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET) ::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET) ::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks. ::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET) == Mercedes Benzid? == On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole.. Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. --[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET) : Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET) :: {{ping|Pikne|}} mis tähendab "algse kommentaari juures"? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|"Mercedes Benz "||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.<br />«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab<!--kunagi ostsin, praegugi toimib--> rühmiti asendamise võimaluse.<br />Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&diff=prev&oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); "märkuse" saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.<br />Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET) ::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET) == Tähtedega sõda == Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET) : Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|"Tähtede sõda"||}} / {{search link|"Star Wars"||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest<del>, ometi võiks</del> (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET) :: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET) ==Küsimus== Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET) : Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET) :: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida. :: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET) ::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET) ::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET) :::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST) == Kärevere sild == Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET) : Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET) ==Läti külad== Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST) : Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel "Küla" ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit "Küla" vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST) ::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST) :::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET) :::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET) Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET) : Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET) :: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET) ::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET) ---- Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET) : [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET) : Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET) ::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET) == Eesti äriühingute mallid == Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}} : Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST) == Palve nr N == Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist "kopeerida" nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (>50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.<!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, "kastis" ent on vaatamine häiritud-->[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST) Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST) == Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal == Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST) : Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST) == Possible vulnerability == Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (>10 vahekaarti) oli asi normis<!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli-->.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST) : Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST) == ''[[Comune]]'' == See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:25 (EET) : Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET) : PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:39 (EET) ---- PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]<!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...<br />„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--> ---- Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:58 (EET) == Mall Värviruut == Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET) : Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri "ääris", millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET) ::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse == Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET) : Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET) Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET) == Viitamine leheküljele Bonobo == Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST) : Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST) == Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses == Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile "ülemaailmsele" vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST) : Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST) :: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST) == Koroonalevi kaardid == Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?<br />Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST) : Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST) == Kustutamispalve== Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST) ==Kalevipoeg== Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis "Tänavad" ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST) : Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST) == Palve == Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST) : [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST) ::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST) == Koeratõugudest == Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul <nowiki>https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf</nowiki>, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST) == Kustutatud lehekülg == Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST) pxud7v8fn5w3fihlxzb4d10t98nrbyd 6175283 6175269 2022-08-08T07:56:15Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Pikne! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. veebruar 2009, kell 08:05 (UTC) == Joosep Heinrich Wirkhaus == : Ümbersuunamisel tuleb näiteks Joosep Heinrich Wirkhaus suunata Joosep Wirkhausle, nagu artiklis. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 19:20 (UTC) :: Jõudsin juba artikli ka ära parandada.--Pikne 7. aprill 2009, kell 22:26 ::: Nüüd on jama, sest teisaldada ei saa. Täisnimi kirjutatakse sulgudesse (õieti Joosep Heinrich Wirkhaus). --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 19:30 (UTC) :: Ma usun, et Joosep Heinrich Wirkhaus on levinum nimekuju. Vähemalt ma ei leia ühtegi allikat, kus teda ühe eesnimega oleks mainitud, nagu ta venna puhul. Nii nagu üldjuhul ei räägita Karl Hermannist ega Toomas Ilvesest--Pikne 7. aprill 2009, kell 22:37 ::: Ei ole jah ühe eesnimega aga kuna meil eelistatakse artikli pealkirjaks ühte eesnime, siis hakkas kohe silma. Näiteks Claudio Monteverdil on 3 eesnime (Claudio Giovanni Antonio). --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 20:15 (UTC) :: See eelistamine vast üldise kasutuse järgi. Pikem pärisnimi on sulgudes neil nimedel, mille puhul inimest mainitakse üldiselt üldiselt ilma teise nimeta.--Pikne 8. aprill 2009, kell 0:16 ---- Palun teisalda (sakk ajaloo kõrval) artikkel teise nimega. Hetkel teed uue artikli ja viid andmed vanast artiklist uude. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 21:11 (UTC) : Ma olen nii tõstes üldiselt märkuste lahtris maininud, kust toon artikli. 4. laulupeo omas ei pööranud tähelepanu, sest eelmises ei olnud eriti midagi. Püüan meeles pidada.--Pikne 8. aprill 2009, kell 0:16 :: Asi on selles, et artikkel läheb erileheküljele [http://et.wikipedia.org/wiki/Eri:NewPages uued leheküljed] aga tegelikult on meil ju artikkel olemas. Selle järgi kannan ka uusi artikleid [[Vikipeedia:Vikiprojekt Muusikud/Uute artiklite arhiiv|vikiprojekti]]. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 7. aprill 2009, kell 21:19 (UTC) ---- Lihtsalt teadmiseks. Veergude tegemiseks saab kasutada malli {{tl|veerud}}, tabeli tegemiseks {{tl|tabel}}. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 8. aprill 2009, kell 19:35 (UTC) == Taksonitabelist == Mall {{tl|taxobox}} on ja jääb tõlkimata, sest see on mõeldud inglise vikist kopeerimiseks. Lisaks sellele on seal sees IUCN-i kategooriad. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 23. mai 2009, kell 10:25 (UTC) : Ahsoo, mul on kahju kui sa selle tõlkimise ära keelad (juhuks kui keegi saab, oskab, tahab seda tõlkida). Praegune lahendus ei ole hea. Ehk tuleks siis olemasolevat eestikeelset malli ingliskeelse vajalike funktsioonidega täiustada. Selleks, et jätta kasutajatele võimalus '''eestikeelse viki''' loodusteaduse artiklitesse teabekasti lisada, ilma et nad oleksid sunnitud seda inglise keeles tegema või inglise vikist kopeerima ja ka nende liikide puhul, mille kohta inglise vikis artikkel puudub. Pikne 23. mai 2009, kell 10:40 (UTC) :: Keegi ei oska seda ju tõlkida kakskeelseks. Minule käib see üle jõu aga seda peaks saama teha. Kes oskab, siis palun väga, mina ei keela. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 23. mai 2009, kell 10:44 (UTC) ::: Mallid peavad olema eestikeelsed. Ükski mall ei tohi jääda inglisekeelseks. Mis õigusega kasutaja Tiuks kõigi nimel sõna võtab? --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. juuni 2009, kell 08:07 (UTC) :::: Ka Sina võtad ju praegu kõigi nimel sõna:-) Meil on juttu olnud sellest, et malli võib teha nii, et ta töötab nii eesti- kui ka ingliskeelsena. Sellele ei ole minu mäletamist mööda keegi vastu vaielnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. juuni 2009, kell 08:20 (UTC) ::::: Ma arvan, et selles ei ole kellelgi kahtlust, et see siin on eestikeelne Vikipeedia. Aga seda, et mitte keegi mingit malli tõlkida ei oska, ei saa ju keegi väita. Täiendan oma sõnavõttu, et see selgem oleks: Ükski mall ei tohi jääda ainult inglisekeelseks. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. juuni 2009, kell 10:39 (UTC) :::::: Metsavend: ''Ükski mall ei tohi jääda ainult inglisekeelseks''. Palun alusta mallide kakskeelseks tegemist või palu kellegil teha samaväärne mall nagu taxobox. Eestikeelsel mallil "taksonoomia" ei ole looduskaitset ja kasutada saab ainult liigi artiklites. Selle malliga tahetakse nagu jalgratast leiutada kuigi see on juba olemas. Mul oleks hea meel kui keegi taxoboxi kakskeelseks tõlgiks. Ideaalne meie vikis! Aga kuidas seda teha? --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 1. juuni 2009, kell 13:48 (UTC) ::::: mallide mitmekeelsuse osas vaadake commonsi malle, sealsed on enamik tehtud mitmekümnekeelseks -- Ahsoous 1. juuni 2009, kell 19:34 (UTC) ==Ümberkorraldused mallides== Ega ainult mallide ümbersuunamisest ei piisa. Osa malle võetakse redigeerimiskasti alt. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 26. mai 2009, kell 20:34 (UTC) : Aga ümbersuunamine mõjub ju ka sinna, eks ole? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 26. mai 2009, kell 20:43 (UTC) :: Mõjub küll. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 26. mai 2009, kell 20:44 (UTC) : Olingi sellele kastile kirja kirjutamas. Pikne 26. mai 2009, kell 20:47 (UTC) :: Miks sa ümberkorraldusi IP-aadressiga teed? --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 28. mai 2009, kell 19:29 (UTC) Noh, üldiselt sisselogimisega ma midagi ei võida. Arutelu lehtedel püüan vähem anonüümne olla. Aga muusikute projekti muudatused olid seoses [[Malli arutelu:Tl|siinsega]] – et saaks risumalle vähemale. Iseasi kui seal ''tlsp''-d vaja oleks, aga alaosas pealkirja külge eraldi ankru panemiseks puudub ju vajadus – nad on ilma selletagi lingitavad. Ja ma nimetaks oma tegemisi pigem korrastamiseks kui ümberkorraldusteks. Pikne 28. mai 2009, kell 19:41 (UTC) ::: Kõike ei saa ju ühele mallile ümbersuunata. Tlsp lisab subst ja seda ei saa panna tl mallile. Kõik ei ole sul korrastamine, sest kui sa ilma arutelu pidamata muudad, siis mõni asi muutub ümberkorraldamiseks. See on tore, et asja ette võtsid aga vahel on vaja "plaani" ka pidada. Jõudu! --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 28. mai 2009, kell 21:04 (UTC) : Arutelu millele viitasin, [[Malli arutelu:Tl]], on Tlsp kohta. Mõistan et see ei ole sama ja sellepärast nõustungi kustutamisvajadusega. Arutamata jäi mul praegu ainult see, et ma ei öelnud miks muusikute projekti kahte lehte muutsin. Vabandan, nüüd on ka see tehtud. Pikne 28. mai 2009, kell 21:12 (UTC) ---- Palun kirjuta oma postitustele alla. On arusaamatu, kes on nende postituste autor.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 17. juuni 2009, kell 08:07 (UTC) : Hm, tarkvaras on vist midagi teisiti, ennist nelja tildega nime ära ei jätnud, muutsin oma eelistusi. Pikne 17. juuni 2009, kell 08:24 (UTC) == Vikisõnastik == Tere, minu poolest võib vikisõnaraamatu vikisõnastikuks nimetada küll. Logo tõlkimisega said vist ise juba hakkama, mul pole selleks viitsimist olnud (osalt ka seetõttu et projekti nimi tülikalt pikk). Projektinimede käänamist puudutava paranduse püüdsin kunagi ära saata, aga parandus lükati vist tookord tagasi ettekäändel, et ma olin liiga vähe tõlkimata sõnumeid ära tõlkinud... Taotluse(d) saab esitada mediawiki bugzillas (bugzilla.mediawiki.org). Logode vahetamise taotluse esitamisel on ehk kasuks kui osutad kogukonna heakskiitu väljendavale arutelulehele või hääletusele. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 19. august 2009, kell 17:35 (UTC) ---- Ei, ma hoopis leian, et saad kasutajaliidese tõlkimisega minust paremini hakkama. --[[Kasutaja:Ker|Ker]] 19. august 2009, kell 18:59 (UTC) == [[m:Fundraising 2009/supplementary messages/et|supplementary messages/et]] == Hey Pikne, This is just a note that, in case you missed it, the source of the "supplementary messages" was updated a little bit after you translated it. Would you mind updating the rest of the translation? Thanks, [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 24. detsember 2009, kell 02:34 (UTC) (Also, would you mind responding on my [[m:User talk:Cbrown1023|Meta talk page]]? Thanks.) Hey Pikne. Thanks for working on the [[m:Fundraising 2009/supplementary messages/et|Fundraising supplementary messages]]. I'm almost done creating the buttons for the "[[wmf:Support/et|Support Wikipedia]]" page, but Estonian is missing those messages. Only a few messages (11) are needed and they're pretty simple! Would you mind translating them so that they can be used on the new page? They're the 11 messages in the "Button phrases" part. Thanks, [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 4. märts 2010, kell 02:22 (UTC) :If you have time to translate them, feel free. We might end up using similar ones next year. If you don't have time to translate them, though, that's okay too. <tt>:-)</tt> Thanks for translating the button phrases! [[Kasutaja:Cbrown1023|Cbrown1023]] 4. märts 2010, kell 20:53 (UTC) ---- Seadsin Sind üles administraatorikandidaadiks. Palun teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 31. märts 2010, kell 21:42 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. aprill 2010, kell 20:14 (EEST) ==Kinksi pildid== Kuigi Kinks enam Vikipeedias ei tegutse, on tema enda pildistatud ja üleslaetud pildid päris asjalikud. Enne kui kustutama hakkad, ehk küsid Sirje Kingsepalt järgi, võibolla on ta nõus neile mingi litsentsi andma. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 23. aprill 2010, kell 12:56 (EEST) : Ta on blokitud ja kuna siin ühendust võtta ei saa, arvan et me ei pea muid teid pidi temaga kontakti otsima. Ambla vallamajast, Käravete mõisast ja Vulbi oosist tõepoolest rohkem pilte pole praegu, aga neistki on võimalik vaba asenduspilt teha. Pikne 23. aprill 2010, kell 13:38 (EEST) ::See, et ta on blokitud ei tähenda, et Sirje Kingsepaga poleks võimalik ühendust võtta.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 23. aprill 2010, kell 13:41 (EEST) ::: http://twitter.com/sirjeke on esimene asi, mis kätte satub. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 23. aprill 2010, kell 15:40 (EEST) Kas sellel blokil on ikka veel mõtet? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2010, kell 23:59 (EEST) Kas on mingit põhjust arvata, et ta on kellegi autoriõigusi rikkunud? Minu meelest tuleks üldjuhul lihtsalt lisada tavaline litsents. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2010, kell 23:59 (EEST) :Muide, ka mina arvan, et Kinksi blokk pole enam vajalik. Iseasi, kas ta ise soovib edasi töötada. Autoriõiguste rikkumist ei ole põhjust arvata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 24. aprill 2010, kell 21:14 (EEST) Mina ei tea, nende piltide juures pole isegi kirjas, et nad enda tehtud oleks. Ma praegu jätan nad rahule, aga arvan, et pikemas plaanis me ikkagi ei jätta neid pilte maa ja taeva vahele. Pikne 26. aprill 2010, kell 09:51 (EEST) ==Põhjendused muudatuseks== Näiteks too Raadi järve ääres olev memoriaal? Oled ikka kindel, et Sinu poolt tehtud muudatused on teinud artikli informatiivsemaks?--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 25. aprill 2010, kell 20:26 (EEST) : Mitte mingil märal. Minu toimetamine selles artiklis oli puht vormistuslikku laadi. Geopildi malli asendasin standardsema kaardi- ja koordinaadilahendusega. Pilte jätsin alles nii palju, kui nii lühikest artiklit illustreerima mahub ning kasutaja sätetest tuleneva ühtse suurusega pisipiltidena, mitte x-mõõdulistena. Galerii jätmist kaaluksin, kui piltidel oleks piisavalt informatiivsed allkirjad – niisamuti allkirjadeta on samad pildid Commonsis olemas. Pikne 26. aprill 2010, kell 09:51 (EEST) ::Punkt 1. - olgu, kui Sulle meeldib vaadata kõigepealt sellist käkerdist, nagu OpenStreetMap, siis palun ära eelda, et see ka teistele meeldib. No hüva - maitse üle ei vaielda, vaid ... ::Punkt 2. - Sa oled lisanud ühele pildile allkirja, mis on täiesti vale - "Skuptuur memoriaali keskel." - too skulptuur on memoriaali piiril ja nimelt kompleksi kirde piiril. Seda on võimalik isegi Delfi kaardilt näha ::Punkt 3. - Palun ära tee muudatusi, milleks Sa ei ole võimeline. Kuid näed probleemi, konsulteeri teiste Viki kirjutajatega. ::Punkt 4. - pildi allkiri ei pea olema omaette eesmärgiks. Sageli on pildiga nii, et normintellektiga inimene saab isegi aru, mis seal pildil on, kui pilt illustreerib mingit asja.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 31. juuli 2010, kell 21:31 (EEST) : Jah, maitse taha jääb see asi. Tõrget lehe laadimisel ei tohiks enam esineda, nagu [[Malli arutelu:Coordinate|siia]] kirjutasin. ::Töötab küll, aga käkerdis on ikka. Oleme me siis nii alaarenenud, et lepime tolle skeemiga. Mina küll ei ole.--[[Kasutaja:Rünno|Rünno]] 2. august 2010, kell 22:28 (EEST) : Enamvähem alati peaks siiski viisakas olema pildile ka allkiri lisada ([[:en:WP:CAP|lisalugemist]]). : [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Siin]] pildile allkirja lisades olen arvatavasti lähtunud lehel varem kirjas olevast. Küllap on silmas peetud, et tegu on memoriaali keskse skulptuuriga. Täpsustused on teretulnud. : Ma ei tee oma teada muudatusi, milleks ma võimeline pole. Kui leiad vea, oled lahkesti oodatud ''vastaval arutelulehel'' sellele tähelepanu juhtima või seda parandama. Pikne 2. august 2010, kell 22:22 (EEST) == Litsentside määratlused == Oled lisanud piltidele, millel on litsents "A-lubatud", ka litsentsi "KunstiteoseFoto". Need kaks litsentsi on omavahel vastuolus: üks annab kasutajale piiramatud õigused pildi kasutamiseks, teine keelab foto kasutamist ärilistel eesmärkidel. Kuidas siis sellega ikkagi on? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 29. aprill 2010, kell 16:00 (EEST). :Esimene neist kirjeldab fotograafi õigusi.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. aprill 2010, kell 17:05 (EEST) Muide arvan, et ei tohi panna eesti keelde tõlgitud kaardile märkust et see on avalikus omandis kuna selle on teinud... Keegi tõlkis selle eesti keelde ja on olemas ka tema õigused... Ahsoous 2. mai 2010, kell 11:22 (EEST) : Ma ei tea, kas kaardi tõlkimisega saab antud juhul autoriõigus kaasenda. Kui ka kaasneb, siis põhjaks olev töö jääb ikka avalikku omandisse. Pikne 2. mai 2010, kell 11:36 (EEST) : Me võime ju seada tõlgitud kaardi aktsepteerimise tingimuseks, et see oleks antud avalikku omandisse. Ja kaardi tõlkimist võib vaevalt pidada loominguliseks panuseks. Kui ma selle uuesti samamoodi tõlgiksin, siis ei saaks öelda, et ma olen kellegi autoriõigusi rikkunud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. mai 2010, kell 12:26 (EEST) ---- Ma kardan, et ehitiste pilte võidakse mingil hetkel Commonsist kustutama hakata.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. mai 2010, kell 14:55 (EEST) ---- Jätkan siin, kus pealkiri viitab litsentsidele, kuigi võiks ka Vikipeedia üldarutelus uue teema luua. Igal pildil peab olema märgitud litsents, aga eesti Vikipeedias on märksõna "Litsents" tühi. Puudub isegi loetelu võimalikest litsentsidest. (Lihtne on kurta, aga mina niisugust koostada ei oska.) Avalikus omandis olevate piltide juures olevas litsentsikirjelduses vaatab vastu eht-nõukogulik keelekasutus: "'''käputäies''' riikides kehtib autoriõigus kauem kui 70 aastat:". Kus see kirjas on ja kes seda muuta saab, ei oska arvata. [[Eri:Kaastöö/193.40.133.134|193.40.133.134]] 5. august 2010, kell 12:50 (EEST) : Litsentsid leiad [[Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid|siit]]. Tõsi, seal tuleks ühtteist veel korrastada ja täpsustada ning kui vajadus peaks kerkima, saab malle juurde tekitada (võimalikke litsentse on veel). : ''Käputäie''-tõlge on Commonsis. Miks nõukogulik? Madalstiili ega pelgalt kõnekeelt ta ÕSi meelest ei esinda. Mõtte peaks ''käputäies riikides'' sobiva täpsusega (originaalis ''a few countries'') edasi andma. Pikne 5. august 2010, kell 13:48 (EEST) :: Ka minu meelest pole see stiililiselt sobiv. Võiks kirjutada "mõnes riigis" või "mõnes üksikus riigis". [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. august 2010, kell 14:00 (EEST) :: Silvet tõlgib: ''a few - mõned, mõningad, mõned üksikud, teatav arv''. :: Võib ju öelda ''käputäis lilli'' või ''käputäis naelu'', aga riike ei saa pihku võtta ja ''käputäis riike'' on halvustav. [[Eri:Kaastöö/193.40.133.134|193.40.133.134]] 5. august 2010, kell 18:00 (EEST) == Kasutaja mitteaktiivne == Kasutaja "Urmas" on viimati Vikipeedias [[Eri:Kaastöö/Urmas|kaastööd teinud 13. aprillil 2008]]. Võib-olla tasuks piltide litsentside määratlemiseks [[Eri:E-kirja_saatmine/Urmas|saata talle e-kiri?]] --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 8. mai 2010, kell 23:33 (EEST). Nende Molimardi ja Weissi piltide autoriõiguste aeg oli päris kindlasti ammuilma läbi saanud -- Ahsoous 12. mai 2010, kell 12:28 (EEST) : Allikast see ei selgunud. Kui nad olid aastat 1910 ja autor võis vabalt veel 50–60 aastat elada, siis ei pruugi olla. Pikne 12. mai 2010, kell 16:08 (EEST) :: Kui sa kahtlesid oleksid võinud enne kustutamist küsida. Võib-olla oleksin ma leidnud ka raamatud, ajakirjad või ajalehed, kus neid pilte kasutati. Ahsoous 12. mai 2010, kell 16:56 (EEST) :::Need pildid on internetis ju siiamaani olemas.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. mai 2010, kell 18:13 (EEST) ---- Vt. [[Kasutaja arutelu:WooteleF#Autoriõigustest]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 21. mai 2010, kell 19:23 (EEST) ---- Vaatasin, et kirjutasid, et Prantsusmaal kehtib autoriõigus 70 aastat. Tegelikult on seal nüansid. Näiteks "Internatsionaal" on kõikjal mujal avalikus omandis, aga mitte Prantsusmaal, sest seal lisati mõlema maailmasõja eest kompensatsiooniks mingid aastad (peast ei mäleta mitu, aga neid oli ikka päris palju) ja lisaks veel midagi -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 19:00 (EEST) Ja pildi~, mille ära kustutasid, puhul ei olnud tegu autoriõiguste rikkumisega. Tegu oli pildi autoriõiguste valdaja loal avaldatud pildiga, ja teistkorda ma seda enam küsida ei saa -- Ahsoous 24. mai 2010, kell 19:19 (EEST) : Mis pilt see oli? Selle saab taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. mai 2010, kell 20:33 (EEST) :: Arvatavasti [[:Pilt:Maaja ranniku.jpg|Maaja ranniku.jpg]]. Ma ei tulnud selle peale, et varaliste õiguste valdaja on teada, kui üleslaadija on juurde kirjutanud, et ta autorit ei tea. Taastades palun nimetada varaliste õiguste valdaja ja märkida, millise vaba litsentsi all ta on nõus selle pildi avaldama. Pikne 24. mai 2010, kell 20:41 (EEST) Ausalt öeldes, seda tegevust millega sa praegu tegeled nimetama ma vandaalitsemiseks. Sa oled praegu kustutanud ära ka paarkümmend malli, mida tegelikkuses kasutatakse - [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 25. juuni 2010, kell 17:22 (EEST) : Noo. Ma tean, et osa mallidest, mille kustutasin, jäid kasutusse. Aga teiste tõlkimata või kasutuseta mallide tõlkimata õpetustesse, millega nagunii midagi teha pole. Kui keegi nende aastaid seinud mallihaktaistega midagi teha tahab, on tal lihtsam asjast ise aru saades need inglise vikist uuesti võtta ja tõlkida. Kui olen kogemata mõne vale asja kustutanud, ole palun konkreetne. Pikne 25. juuni 2010, kell 17:32 (EEST) :: Sellist administraatorit pole meil veel olnud. Viisaks inimene enne küsib kui tegutseb. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] 25. juuni 2010, kell 18:43 (EEST) :::Selle meeletu kustutamise asemel on võimalik midagi asjalikku teha. Toimetada näiteks artikleid, selliseid artikleid on palju, mis toimetamist vajavad. Mallide kustutamine minu arust Vikipeediat paremaks ei tee. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 25. juuni 2010, kell 19:03 (EEST) Mina ei seedi sellisel kujul seda prügimäge või mallide surnuaeda. Usun, et ka mallide üle on oluline arvet pidada – orienteerumaks olemasolevate mallide seas. Neist mallidest, mis kunagi töökorda ei saa või mis tõenäoliselt kasutust ei lea, lahtisaamine lihtsustab seda. Lisaks, kord kui selline maksab ka midagi. Seejuures annan enesele aru, et inglise vikiga ligilähedase korra saavutamiseks jääb minu heast tahtest väheseks. Nii et palun vabandust kõige selle pärast, mis juba on kasutuses ja tõlkimata või muidu sandisti ning millest mu jõud tõenäoliselt üle ei käi. Loodan, et saan ka artiklite toimetamisel rohkem abiks olla, kui tööjärjes kord nõnda kuagele jõuan. Jah, toimetamine on olulisem töö. Samas selle juures on tõdemus, et töö vajab tegemist ja mõni tegijagi rohkem juba olemas. Tiuks, kui sul peale enese välja elamise mulle midagi konkreetset ette on heita, siis ole hea. Pikne 25. juuni 2010, kell 22:43 (EEST) Miks ma taastasin pildi on see, et ma ei ole Prantsusmaa puhul üldse kindel, et seda pilti Commonsist kiirkorras maha ei võeta -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 31. juuli 2010, kell 18:17 (EEST) ==Translatewiki== Millegipärast ei õnnestu mul Translatewikisse sisse logida ja ma ei saa hakkama ka anonüümse teate jätmisega seal. Jätan siis siin teate. Leidsin trükivea seal: MediaWiki:Loginprompt/et. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 5. august 2010, kell 11:36 (EEST) :Aitäh, et parandasid. Siin on mingi süntaksiviga: MediaWiki:Lqt-enotif-reply/et. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 5. august 2010, kell 12:31 (EEST) :Aiäth märkamast. Ma pidin õige mitu korda seda pisikest lausekest lugema, et lõpuks üht tagurpidi ''d''-tähte märgata. ''Lqt-enotif-reply'' puhul pole translatewiki jaoks vastavat käändevormi (antud juhul seestütlev) saadaval. Olen sarnaste soomekeelsete sõnumite eeskujul kasutanud võimalust projektinimesid käänata ja lähtunud eestikeelsete Wikimedia projektide (käändevormid saadaval) vajadusest. Pikne 5. august 2010, kell 13:48 (EEST) Litsentsi GFDL-i pealt CC-le muuta pole sul küll mitte kõige vähematki õigust. Ma ei tea palju sa sellise isetegevusega tegelend oled, aga muuda need kiiremas korras kõik tagasi. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:00 (EEST) : Uurime asja, enne kui süüdistusi pilduma hakkame. Need tööd on algselt just ainult CC-BY-SA all olnud ja neid ei saa GFDLi alla tuua. Pikne 13. august 2010, kell 21:07 (EEST) ::: Loe siis litsentsis olevat lauset ka ''olevat teost levitada ainult samasuguse või sarnase litsentsi all.'' -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:11 (EEST) :::: Just nimelt. Millele vihjad? Pikne 13. august 2010, kell 21:13 (EEST) ::::: Sul võib küll õigus olla, aga enne tuleb lahti kirjutada mis elukas on '''sarnane litsents''' --- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:18 (EEST) :::::: muidu sealt litsentsi mallist on vist paar sõna ka puudu. peaks olema 'sarnase või ühilduva litsentsi all' -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:24 (EEST) : Mall järgib [http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ siin] kirjas olevat. CC-BY-SA jaoks on sarnane litsents ainult tema ise [http://creativecommons.org/compatiblelicenses]. Pikne 13. august 2010, kell 21:39 (EEST) :: tegelikult ei ole ainult tema ise vaid teatavate lisadega on ka GFDL vaata [[:en:GFDL#Compatibility_with_Creative_Commons_licensing_terms]] -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 13. august 2010, kell 21:53 (EEST) ::: Seal räägitakse vastupidisest ühilduvusest. Jah, algselt GFDL-i all avaldatud pildi juurde saab teatud tingimustel CC-BY-SA lisada ja seda oleks ka [[m:Licensing update|soovitatav]] teha. Pikne 13. august 2010, kell 21:57 (EEST) ---- Tead, Pikne! Meil on siin tegemist reaalsete, elavate inimestega, mitte toa koristamisega, kus tuleb asju ära visata, et parem elada oleks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. september 2010, kell 18:15 (EEST) ---- Kuidas see resümeede peitmine käib? Kustutamislogis on veel selliseid, mis tuleks peita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. september 2010, kell 12:27 (EEST) ---- Ma kahtlustan et 'prettytable' on veel nii mõnelgi lehel kasutusel. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. september 2010, kell 20:04 (EEST) : Tõepoolest. Asendasin kahes artiklis; kolmandas, kuhu jäi, on ta üsna väheoluline. Pikne 29. september 2010, kell 21:15 (EEST) == Vikitekstid: autoriõigused == Ole hää ja palun anna oma hinnang: [http://et.wikisource.org/wiki/Vikitekstid:%C3%9Cldine_arutelu#NSV_Liidus_ja_selle_vabariikides_antud_m.C3.A4.C3.A4rused link vikitekstidesse]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 30. oktoober 2010, kell 14:44 (EEST). : Aitäh vastuse eest! --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 30. oktoober 2010, kell 17:44 (EEST). Teisalda tagasi ja ära malle kustuta ja taasta ka mallide algne sisu (ehk siis ka kõik asjad mida nendega teha sai). -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 7. november 2010, kell 02:56 (EET) : Vaata [[Vikipeedia arutelu:Vikiprojekt kalender#Iseuuenemine|siia]]. Pikne 7. november 2010, kell 08:42 (EET) ---- Kas sa mõtlesid seda niimoodi? vt [[Malli arutelu:Kirik]] [[Kasutaja:Alts|Alts]] 8. november 2010, kell 18:00 (EET) == Maha võetud pilt == Miks sa Theodor Petai pildi - lisaks veel ilma etteteatamata - maha võtsid? Kes sind on volitanud? Ma ei hakka seda sinuga isegi arutama - rohkem sa niimoodi ei tee! [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 16. november 2010, kell 13:05 (EET) : Millisest pildist on jutt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. november 2010, kell 13:06 (EET) ::Ära seda diskussiooni kuidagi isiklikult võta. Ma läksin esimese ähmiga liiga ägedaks. Sa teed tõhusat ja tänuväärt tööd. [[Kasutaja:Amherst99|Amherst99]] 18. november 2010, kell 15:27 (EET) Kui kustutasid selle pildi [[:Pilt:Eesti jalgpallikoondise vormid.png|Eesti jalgpallikoondise vormid.png]], kas siis panid sama pildi Commonsisse? Või võtab uue pildi kuvamine aega? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 25. november 2010, kell 00:19 (EET) Commonsis on see: [[:Pilt:EST football kit.svg]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 00:50 (EET) Ei leidnud Commonsist, sellepärast taastasin. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 00:57 (EET) Jah, aga Commonsis on pilt algupärase inglise viki pealkirjaga, mille link on kustutamislogis: [[:commons:File:Estonian kits2.png]]. Asendasin ka artiklis, kus pilti kasutati. Nüüd küll märkan, et pildil on väike ingliskeelne kiri (mida ei pruugiks olla). Pikne 25. november 2010, kell 17:11 (EET) : Siis võib meie pildi Commonsisse üles laadida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 25. november 2010, kell 17:56 (EET) : Ja see Commonsi pilt ei ole siis == hotcat == Kuule praegu vahepeal ühel hetkel oli selles mõttes hästi tore, et iga kategooria lisamise ja muu asjaga ei tulnud ette teadet "kas oled kindel, et soovid leheküljelt lahkuda?", kus pidi OK vajutama. Siiamaani see oli koguaeg selline tüütu, nüüd korraks läks lahedaks, et salvestas kohe ära, aga praegu tuleb jälle neid tüütuid klikke teha. Aa ja siis ta hakkas nüüd hollandi keeles üldse mingeid teateid andma mulle ja tahtis kategooriat ka hollandi keeles panna. Et kui sa sellega oskad tegeleda, siis äkki olid abiks need minu tähelepanekud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 16. juuli 2011, kell 21:37 (EEST) : Jah, [[Vikipeedia arutelu:Tööriistad/HotCat|katsetasin]]. Naasen hetkel selle versiooni juurde, mis seda teadet ei näita. Pikne 16. juuli 2011, kell 21:53 (EEST) Palun taasta kõik minu tehtud pildid mis sa eesti vikipeediast kustutanud oled. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 14. oktoober 2011, kell 23:06 (EEST) : Sa pole seda siiani teinud. Niisiis kordan palvet. Ja veel pole just eriti kena, et sa levitad poolikut infot piltide autoriõiguste kestvuse suhtes. algset põhjust tollele märkusele ei tea, aga näiteks USA-s enne 1978. aastat ilmunud ilma copyrighti märketa asjad on samuti public domain. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 00:20 (EET) :: Sinu pildid on Commonsis alles. Säärased nõudmised ja süüdistused vajavad põhjendust. See autoriõiguse kestvust puudutav oli rusikareegel, ma ei tahtnudki kõikvõimalike erandite ja nüanssidega, neid on kindlasti rohkem kui meie sinuga teame, asja keeruliseks ajada. Pikne 16. november 2011, kell 09:30 (EET) ::: Juhuslikult litsentsimärkus nõuab ka viidet avaldamisallikale. Kui see aga likvideeritakse, tekivad hoopiski seal probleemid autoriõigustega. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 15:56 (EET) :: Commonsisse viidud piltide juures on vajalikud viited olemas. Mida sa öelda tahad? Pikne 16. november 2011, kell 16:46 (EET) ::: Seda, et kui algallikas on kustutatud, ei ole reaalselt viidet olemas -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 16. november 2011, kell 17:11 (EET) :: Commonsis ei tehta sellest probleemi, et pilt on kohalikust vikist kustutatud. Litsentsi järgi peab Commonsisse viidud pildi juures olema vaid öeldud, kes millal millise versiooni kuhu laadis. Pikne 16. november 2011, kell 17:38 (EET) Arutelud on säilitamiseks ainult siis kui nendest on kasu artiklite paremaks muutmisel. Kui kogu jutust pole arugi saada millest üldse jutt käib tuleb need kustutada, kasvõi andmebaasi ruumi kokkuhoiu nimel -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 29. november 2011, kell 11:20 (EET) : Kust sa seda võtad? Nii võiks aruteludest suurema osa teksti välja rookida ja ka artiklite vanemaid redaktsioone ei pruugiks alles hoida. Nagu ennist resümees mainisin, peaks ka arutelus olev redigeerimislugu säilima ja samad küsimused (kui nad ka praegu aktuualsed pole) võivad kellelgi teisel hiljem uuesti tekkida. Kustutamisega muudetakse ainult ligipääsuõigusi, andmebaasi jääb ikka kõik alles. Pikne 29. november 2011, kell 18:39 (EET) == Fotode autoriõigustest == Ma ei ole andnud teile volitust oma fotode autoriõiguse üle otsustamiseks. Seepärast palun kustutage minu loata Commonsisse üles laetud fotod sealt kiiresti. Olen need annetanud üksnes Eesti Vikipeediale, sest need ei tohi: *sattuda minu igakordse loata ingliskeelsesse maailma, *sattuda minu igakordse loata kommertskasutusse. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2012, kell 01:43 (EEST) : Palun vabandust tekkinud arusaamatuse pärast. Aga te ise lisasite seitsme kõnealuse pildi juurde litsentsimärgised, mis lubavad loata kasutust, sh ärilist kasutust (kolmel korral CC BY-SA ja neljal korral GFDL). Samuti võiks eeldada, et saite litsentsitingimustest aru, kuna enne ja pärast neid pilte olete üles laadinud mitmeid pilte, mille juures te pole olnud nõus vaba litsentsiga. Kuna nimetatud litsentsid pole tagasivõetavad, siis ilmselt polda Commonsis nõus nende piltide kustutamisega. : Võimalus lubada piltide kasutamist üksnes eesti Vikipeedias pole Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi soositud. Vaadake ülejäänud enda üles laaditud pildid üle ja kui te tegelikult või tagantjärele ei soovi mõne vaba litsentsiga pildi loata kasutamist, siis kustutage need. (Mina isiklikult pole vastu.) Pikne 1. juuni 2012, kell 08:40 (EEST) ::Tegelikult see ei puuduta kõiki pilte. Olen teinud fotosid ka spetsiaalselt Vikipeedia jaoks ja pannud neile mingi vaba litsentsi. Hiljaaegu nägin, et Adeliine oli ühe neist Commonsisse laadinud ja selle vastu polnud mul midagi. Aga laeva- ja sadamapilte ma küll ei saa sinna lubada. Olen loobunud piltide Vikipeediasse laadimisest, et mitte tülitseda, ja vaatan kahju tundes paljusid artikleid, mille jaoks mul on pildid olemas, aga ma pole nõus neid vaba litsentsiga üleilmsesse kasutusse andma. Eile märkasin nelja fotot artiklist [[Autoexpress]], mis te olite Commonsisse laadinud - neid ma küll ilma peale ei saa saata. Saan muidugi aru, et kui need üldse kustutada, siis kaotab artikkel suures osas mõtte. Olen pannud veidi vabama litsentsi mõnedele fotodele, aga ei ole nõus seda panema kõigile. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. juuni 2012, kell 23:45 (EEST) ::: Jah, kõigi oma piltide juurde te pole vaba litsentsi lisanud, aga Autoexpressi piltide juurde olete. Pikne 2. juuni 2012, kell 01:33 (EEST) Jälle samal teemal. Sain täna kingiks kuu aega tagasi ilmunud raamatu, mida avades leidsin sealt viitega Commonsile oma foto, mille oleksin küsimise peale andnud, pealegi originaalsuuruses. Ent nüüd tuleb mul kirjastusele õpetada, et ka Commonsist ei tohi faile luba küsimata võtta, sest võib juhtuda, et need on seal autori loata. Nagu ma kirjest aru sain, olete Kõnealuse faili teie minu loata Commonsisse laadinud ja see võis seal isegi mitu aastat olla, enne kui ma sellest teada sain. Leidsin niisuguse info: ''Hoiatus: Sellise nimega fail on kustutatud või teisaldatud. Selle lehe kustutamis- ja teisaldamislogi on kuvatud siin: (muuda nähtavust) 31. mai 2012, kell 12:35 Pikne arutelu kaastöö blokeeri kustutas lehekülje Fail:Tallink Express.jpg (Commonsis) (vaata/taasta) (avalda tänu) Kas te leiate logi, millest oleks näha, kui kaua see fail Commonsis oli? Sellest sõltub, kuidas ma kirjastusega läbi räägin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 24. detsember 2019, kell 00:54 (EET) : Aastatel 2010–2012 oli see pilt eesti vikis[https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Logid?page=Fail:Tallink%20Express.jpg] ja seejärel 2012–2016 Commonsis[https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:Log?page=File:Tallink%20Express.jpg]. : [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Lehek%C3%BClje_taastamine&target=Fail%3ATallink+Express.jpg&timestamp=20100227002356 Siit] näed, et lisasid üleslaadimisel ise pildi juurde litsentsi GFDL. Selle litsentsiga on näidatud, et pilti tohib edastada ja muul moel kasutada luba küsimata. Mina ja nähtavasti siis ka kirjastus lähtusime sinu näidatud litsentsist. : Kui litsents ja muud andmed on pildi juures kahtlased, siis tasub need üle kontrollida. Seda on soovitatud teha ka Commonsi juhendis. Aga kahtlust kirjastajal nähtavasti antud juhul ei tekkinud ning vabade litsntside (sh GFDL) järgi igaks kasutuseks eraldi luba küsida ei tule. : Selle litsentsi järgi tuleb kasutamisel viidata autorile ja litsentsile. Kui raamatus ei ole õigesti viidatud, siis on võimalik, et kirjastajale saab ette heita litsentsitingimuste rikkumist. Kuna pilt on kustutatud, siis ma ei saa nüüd enam ise kontrollida, mis Commonsis pildi juures täpselt kirjas oli, aga tõenäoliselt autorinimi Commonsisse viimisel kaotsi ei läinud ja see oli seal kirjas. Pikne 27. detsember 2019, kell 13:20 (EET) : Seda ka, et litsentsid nagu GFDL sätestavad, et need litsentsid ei ole tagasi võetavad. Nii et, kui pilt oli siia või Commonsisse üles laaditud siiski õiguspäraselt, siis kustutamine iseenesest ei muuda litsentsi kehtetuks ja kustutamise ajal pole selles suhtes tähtsust. Pikne 27. detsember 2019, kell 13:33 (EET) Tänan! Mu nimi on raamatus pildi juures. Kui see pilt on juba 2016. aastal Commonsist kustutatud, siis on tõenäoline, et kuu aega tagasi ilmunud raamatusse valiti tänavu pilt hoopis Merevikist. Sedasama pilti guugeldades leidsin nii selle kui ka ühe teise samateemalise Mereviki foto ilma oma nimeta hoopis Tallinki blogist, kuhu need olid sattunud 2017. aastal. Nii et seda segapudru harutada jätkub, kes kust ja millal kopeeris. Tallink lubas oma poole kiiresti korda ajada ja ka kirjastus lubas ühendust võtta. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 28. detsember 2019, kell 01:16 (EET) == Kustutusnaudingud == Puhtalt uudishimust kysin: miks oli hea [[:Pilt:Ametniku töölaud, 12. august 2010.jpg]] ära kustutada? Läksid Commonsisse viidud pilte kututades hoogu või lihtsalt nautisid ''delete''-nupuga hullamist? Sa ei viitsinud oma tegevust mingilgi viisil põhjendada, sestap pean kysima. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 2. juuni 2012, kell 18:48 (EEST) : Mis on selles välja toodud pildis erilist, mille pärast duplikaadi kustutamiseks eraldi täiendavat põhjust on vaja? Pikne 2. juuni 2012, kell 19:19 (EEST) == Kaadri vähendatud kujutiste kasutamine... == ''...st, kaadri detailide kasutamine illustratiivse eesmärgiga.'' Tahtsin küsida, nt, kui inglastel on "Halvale teele" episoodi ilustratsiooniks on ülal pilt: [[http://en.wikipedia.org/wiki/File:Gus_dies.png| Gus dies]], kas analoogiliste kirjetega võiks nt Viki [[Seadusesilm]]a artiklis olla sedalaadi kujutis: [http://toivo.dikto.biz/never_mind.php Seadusesilm s02e09 u 29:07] --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 16:51 (EEST) : Ja lisaks, millise nipiga õnnestub nt inglastel seriaali kasti logo lisada; oli vist ITA leht, kus nägin esimest korda kasutusel ''drop'down'' varjuga kasti... --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 17:12 (EEST) : Inglise Vikipeedias kasutatakse ekraanipilte (harilikult ka logosid) Ühendriikide autoriõiguse ''[[:en:fair use|fair use]]'' põhimõttel. Kuna Eesti autoriõigusseaduses samasuguseid sätteid pole, siis eeldatavasti siin ekraanipilti samal alusel kasutada ei sobi. Seni oleme sellest põhjendusest lähtunud. Pikne 11. juuni 2012, kell 17:35 (EEST) :: ''sad'' --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:00 (EEST) : Kas pead silmas seda logo, mis näiteks [[Dr House|siin]] on kastis parameetri ''pilt'' järel? Pikne 11. juuni 2012, kell 17:35 (EEST) :: Analoogilisi jah, kusjuures seal on lihtsalt faili kirje, mõnes kohas on aga antud box'is pildi kirje nurksulgudes, ja töötab; drop-down shadow'ga box'i ei leidnud hoobilt üles, aga ''rounded corners'' (box'ides) tundub olevat üha tavalisemaks muutumas --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:00 (EEST) ::::: [[hu:Aaron Paul|Aaron Paul]] infobox'ist oli enne juttu (''drop down shadow'') --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:17 (EEST) :: nt [[en:Breaking Bad|Breaking Bad]] kena logo, või siis mõnes teises keeles; või siis [[Vahelevõtja]], [[Seadusesilm]] — teiste (peamiselt ENG) Wi-de ''infoboxides'', suhteliselt kena näeb välja, mu meelest...--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:10 (EEST) ::: Nojah, sama ''fair use''. "Vahelevõtja" logo on küll [[:Pilt:The closer serie.jpg|teises variandis]] ka Commonsis, kus ta on autoriõiguse jaoks liiga lihtsaks tunnistatud. Pikne 11. juuni 2012, kell 18:22 (EEST) ::::: Kas [[Vahelevõtja]]le sobiks infoboxi [http://fr.wikipedia.org/wiki/Fichier:The_closer_serie.jpg see kujutis]? --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:30 (EEST) :::: [[Halvale teele]] jaoks leidsin küll [http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Breaking_Bad_logo.svg?uselang=et logo], pikselite õige kasutamise suhtes ei ole nii väga kindel..., ja võib olla oleks kenam nt tausta v ''border''-iga, või mõlemiga, et lihtsalt natukenegi eristuks ülejäänud ''box''-i täitest --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:13 (EEST) :::: Kui nüüd ei eksi, siis ESP, POR on lahendanud asja mingi, sinaka vist, latakaga, millele siis teleka piktogramm (kas ''table background''-iga või ehk z-index-i kaudu, ei tea) ülaosa taustaks sokutatud (umbes nagu mõnes W-s sõjaliste konfliktide ''infobox''-ide ülemise osaga tehtud - ristmisi mõõgad, saabel, vms taustaks...); aga nojah, säälpool on nt ''siesta'' ka kõrgelt respekteeritud, kas just kõike otse üle võtta oleks mõttekas? ::::: Tartus sajab – "... ''If the wind will not serve, take to the oars''...", väitis üks purjetaja, äsja... ;-) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 18:43 (EEST) :::: Aa, hoopis sellistest logodest on jutt. Ma päris täpselt ei saa aru, kuidas need infokastid näiteks hispaania Vikipeedias üles on ehitatud, aga konkreetsed teemavaldkonda tähistavad kujutised (telekas, mõõgad jm) on seal kirjeldatud eraldi CSS-stiililehel ja neid saab eelistuste all ka välja lülitada. Minu meelest need kujutised ei ole eriti vajalikud. Pikne 11. juuni 2012, kell 19:30 (EEST) ::::: Eespool lingitud [[Vahelevõtja|''THE CLOSER'']] logo jäi "pidama" (font/kiri ei tohiks ''copyright''-i all olla, või siis alustada nt XI sajandi ruunikirjetest...); konkreetne logo ei ole originaalis kasutatav, mu meelest (originaalis on vist valged tähed mustal taustal) ja sestap arvatavasti keerulisem vaidlustada, kui üldse võimalik... (aga neid originaali pilte, vist ei ole enam mõtet katsetadagi) --[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. juuni 2012, kell 19:50 (EEST) ----- Vastus küsimusele, mille esitasite: Jah, kõik minu poolt praeguse seisuga üles riputatud pildid on minu enda tehtud fotod. Varem olin mõnedest geograafilistest objektidest (nt järved või külad) riputanud üles ka print-screen väljavõtted Maaameti (www.maaamet.ee) aerofotodest, kuid need võttis keegi moderaator juba tükk aega tagasi maha, sest olevat Maaameti autoriõiguste rikkumine. [[Kasutaja:Raul1972|Raul1972]] ([[Kasutaja arutelu:Raul1972|arutelu]]) 5. august 2012, kell 22:26 (EEST) ---- ''Thanks'', "kui seda vihma ees poleks, siis läheks pilta tegema...", ja kiuste ei küsi härraselt (vähemalt eeldan, et mr, mitte "mz" (see oli vahepeal kasutusel nende nais-soo-laste seas, kes ei soovinud oma "marital status"-t avaldada, võib-olla on praegugi, ei tea)), maskuliinse keeletarvituse järgi, sarvilise definitsiooni lähemat täpsustamist (toimetustes neid vist palju ja mix siis mitte kasutada võimalust ja küsida "sündmuse vahetu pealtnägija" käest täpsemat infot); nt [http://en.wiktionary.org/wiki/ware "ware" on küllalt omapärane sõna], olgu ta siis Briti Kolumbias või, kus iganes...--[[Kasutaja:Pietade|Toivo]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 6. august 2012, kell 15:11 (EEST) == Autoriõigustest == Tere!<br/>Palun vaata [[Kasutaja_arutelu:Suwa#Commonsist|seda arutelu]]. On tekkinud probleem seoses autoriõiguse seaduse tõlgendamisega. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 6. august 2012, kell 22:04 (EEST). == galloromaani või oksitanoromaani ? == ahhoi, ehk saad [[:Arutelu:Oksitaani_keel]] kiigata?, nädala jagu vaikust ja pole nagu kedagi vastamas, suure kella kõlge viki üldarutelusse veel ei lisaks. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. märts 2013, kell 21:08 (EET) == [[:en:translatewiki.net]] == Hello Pikne, would you mind translating the article on this wiki, if allowed here? (It should have enough reliable sources, I hope.) --[[Kasutaja:Nemo bis|Nemo bis]] ([[Kasutaja arutelu:Nemo bis|arutelu]]) 1. mai 2013, kell 00:15 (EEST) == Vohilaid == Mul pole seda paari aasta vanust kirja alleski. Kui soovid pilte Commonsisse üle viia, siis palun võta autoriga ise ühendust. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 2. august 2013, kell 13:42 (EEST) == Logod == Miks sa logosid kustutad? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. august 2013, kell 23:53 (EEST) :Aga logod ei vasta ju ühelegi võimalusele, mille järgi vikisse pilte saaks laadida, Ivo. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 19. august 2013, kell 23:59 (EEST) ::Ma olen igati teadlik, et logosid ei saa täiesti vaba kasutuse alla anda, kuid nende esitamine on väga vajalik ja nende kustutamist tõlgendan vähemalt mina vandalismina. Lihtsalt Commonsisse ei saa neid toppida. ::Avjoska, sulle: [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid]]. ::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. august 2013, kell 00:33 (EEST) : Sest nad rikuvad suure tõenäosusega autoriõigust nagu resümeedes märgitud. Kõigi nende logode juures on autoriõiguslik seisund selgitamata jäetud. Vaata enda viidatud lehekülje arutelu, malli arutelu ja mallis toodud selgitusi. Logod on selliselt nüüd aastaid seisnud, oluliselt kauem kui kohane, ilma et keegi oleks välja toonud, millisel adekvaatsel alusel neid siin kasutada. Administraatorina ma ei saa sellist olukorda tolereerida. Vajalikkusega ei saa õigustada autoriõiguse rikkumist. Mujal vikides eemaldatakse ebaselge staatusega pildid kiiremas korras, üldiselt nädalaga. Kui sa nimetad minu tegevust nüüd aastate pikkuse ja vastuoluliselt pika ootamise järel vandalismiks, siis saad millestki valesti aru. Pikne 20. august 2013, kell 09:36 (EEST) ::Kaubamärkide puhul on eelkõige oluline Kaubamärgiseadus ja ma küll ei tea, et see keeks meil mingilgi viisil kaubamärke kasutada. ::Kaubamärk EI OLE klassikaline kunstiteos, vaid kuulub koos naha ja karvadega ettevõttele või organisatsioonile ning autoril puuduvad sellega seoses igasugused õigused. Seega on autoriõiguse tagaajamine antud olukorras sobimatu, sest sellest ei sõltu meie jaoks midagi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2013, kell 14:38 (EEST) ::: Mina sinu asemel julgeksin oma veendumustes pisut kahelda. Jah, tõenäoliselt küll on kaubamärgi staatusest tulenev olulisem, aga me lähtume siiski vaid autoriõigusest, vt [[commons:COM:NCR]]. Või kui soovid siin projektis ka muid piiranguid arvesse võtta, siis kitseneks kasutatavate teoste ring oluliselt veelgi. Kaubamärki kui kaubamärgi seaduse objekti keelab luba küsimata kasutada kaubamärgiseadus (vt mittevaba sisu arutelu). See et autoril pole kaubamärgile mingeid õigusi, sh isiklikke autoriõigusi, pole autoriõiguse seaduse järgi võimalik ning varaliste autoriõiguste valdaja võib olla ka organisatsioon. Pikne 21. august 2013, kell 15:00 (EEST) ::::Kaubamärgiomanikel on õigus keelata selle kasutamist äritegevuses. Meie äritegevuses ei osale ja seaduse järgi meile mingeid piiranguid teha ei saa. Meile (st teatmeteostele) rakendub ainult see, et peame kaubamärgi avaldamisel lisama juurde hoiatusmärkuse, et tegu on kaubamärgiga. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 21. august 2013, kell 15:44 (EEST) ::::: Ainult, et seal pole öeldud, et ärivälistel juhtudel võib kaubamärki kasutada luba küsimata. Kui see nii oleks, siis tuleks lisaks iga logo juures kindlaks teha, kas tegu on kaubamärgi seaduse objektiga (vastab kriteeriumitele), mida praegu ühegi logo juures muidugi tehtud pole. Kuidas kaubamärgiseadust täpselt tõlgendada tuleb, pole siinkohal oluline, sest nii või naa on logod ka autoriõiguse objektid. Ja nagu öeldud, me lähtume siiski eeskätt autoriõigusest (vt link eespool) ehk sellest kuivõrd on pildi kasutamine kooskõlas [[wmf:EDP|litsensipõhimõtetega]] ning see ei kuulu vaidlustamisele. Ka inglise Vikipeedias, mida eeskujuks võtad ja kus on konsensus logode kasutamiseks mittevabana, põhjendatakse logode kasutamist autoriõigusest lähtuvalt, mitte kuidagi teisiti. Pikne 21. august 2013, kell 16:16 (EEST) :::Üldiselt ei saa me valida, milliseid seadusi jälgida ja milliseid mitte. Tuleb ikka kõigiega arvestada. :::Kas see ainult tundub mulle nii või sa otsid tõesti kõikjal vaid põhjuseid, miks midagi teha ei saa ning mitte kunagi võimalusi, kuidas midagi teha saaks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2013, kell 16:24 (EEST) :::: Noh, mis piltidesse puutub, siis kuna ma pole Wikimedia vaba sisu ideoloogia vastu, pole ma isiklikult ka huvitatud mittevaba sisu puudutavate võimaluste juurdeotsimisest. Tuua välja põhjuseid mittetegemiseks on mul põhjust seni, kuni põhjendused tegemise poolt ilmselgelt ebaadekvaatsed tunduvad olevat. :::: Viidatud Commonsi lehel on püütud selgitada, miks võiks üldiselt eirata muid piiranguid, neid mis ei tulene autoriõigusest ja miks võiks nii üleslaadimiseks sobivate piltide ringi laiemaks teha. Eirata selles mõttes, et me ei lähtu neist piirangutest, kui hindame, kas pilt sobib siin avaldamiseks, kuigi edasikasutajate jaoks lisatakse piltide juurde vastavad hoiatusmärgiseid. Pikne 23. august 2013, kell 17:44 (EEST) Kõik jalgpalliklubide logod läksid kustutamisele? Leian, et illustreerimise mõttes on need asendamatud. Miks ei piisa hoiatusest, et ei ole vabakasutuses (nagu inglise vikis)? Hüpoteetiliselt kui mõnel kodanikul peaks tekkima tahtmine klubi logo leida, siis internetis on kõigil võimalus neid alla laadida/kopeerida jne - ja seal ei ole isegi hoiatust. Mõnes mõttes on logode vikis hoidmine isegi kasulik - külastajale, kes pildi peale klikib saab teada, mis piirangud eksisteerivad. Võin proovida Jalgpalliliidult küsida, äkki saab targemaks. Suuremates vikides, ka nt saksa omas on erinevate riikide logod üles laetud - pole veel probleemi tekitatud. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 20. oktoober 2018, kell 03:00 (EEST) : Lisaks ülalpool öeldule on sellest juttu olnud näiteks [[Vikipeedia arutelu:Mittevaba sisu kriteeriumid#Logod|siin]] ja [[Malli arutelu:Logo#Autoriõigused|siin]]. : Kui inglise vikis või mõnes muus suuremas vikis logosid kasutatakse, siis tehakse seda muu hulgas kooskõlas seadustega, mis kehtivad maal, kust projekti peamiselt külastatakse. Eesti autoriõiguse seadus teadaolevalt seda laadi töid antud eesmärgil luba küsimata kasutada ei luba (oli hiljaaegu juttu näiteks [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 40#§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel|siin]]). : Kui mujal internetis rikutakse autoriõigust või lihtsalt ei olda kursis sellega, kuidas materjale kasutada tohib, siis on vajakajäämine pigem mujal kui Vikipeedias. : Juhin veel tähelepanu, et tegutsemine põhimõttel, et probleemi pole kuniks seda eirata (pole ''probleemi tekitatud'') on vastuolus [[c:COM:PCP|ettevaatusprintsiibiga]] ja tekitab muidu Vikipeedia suhtes usaldamatust. : Kui liidult või mõnelt klubilt küsida, siis on mõtet küsida luba kindlate logode kasutuseks kindla vaba litsentsi tingimustel. Pikne 20. oktoober 2018, kell 10:18 (EEST) ::Miks peaks just vaba litsentsi tingimusi küsima? Mulle jääb arusaamatuks faili üleslaadimise lehel kiri "Kõik vaba litsentsi alla kuuluvad failid tuleks laadida Wikimedia Commonsisse." Milleks üldse siin eksisteerib failide üleslaadimise võimalus, kui sellel justkui mõte puudub? ::Lugesin need arutelud läbi. ''Kaubamärgiseadus § 14. ::''Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes publikatsioonides, sealhulgas elektroonilistes, '''peavad autor ja kirjastaja tagama, et kaubamärgiomaniku nõudel oleks kaubamärgi juures hoiatustähis'''. Kui publikatsioon on juba avaldatud, võib kaubamärgiomanik nõuda hoiatustähise kasutamist järgmises väljaandes.'' ::Loen sellest viimasest lõigust välja, et tuleb hoiatustähis panna, kuid mitte seda, et üles laadimine oleks keelatud. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 20. oktoober 2018, kell 17:35 (EEST) ::: Kaubamärgi kujutis on ühtaegu autoriõiguse seaduse objekt ja kaubamärgiseaduse objekt. Nagu ülal selgitatud, meid huvitab eelkõige logo kui autoriõiguse seaduse objekt. Ehk logo kasutamine peab olema siin kooskõlas autoriõiguse seadusega. ::: Peale selle, me jõudsime viidatud arutelus arusaamisele, et kaubamärgiseadus § 14 ei ütle, et kaubamärki kui sellist tohib kasutada loata. Ja veel, pole selge milliste klubide logod on kaubamärgi seaduse objektid. Ei ole selge, millised neist on ültuntud ja kaubamärkide andmebaasist leidsin ma viimati kustutatud logodest vaid Flora praeguse logo. ::: Praktika küsida lubasid vabaks kasutuseks (ka inglise vikis ja mujal) tuleb minu arusaamise järgi sellest, et Vikipeedia on vaba sisuga entsüklopeedia. Eks ole, kui sobiks ka mittevabad litsentsid, siis miks keegi peaks asju vabalt avaldama. ::: Me oleme lubanud eesti vikisse laadida mittevabu pilte uuematest hoonete ja skulptuuridest, mida seadus võimaldab kasutada kujutatud teose autorilt luba küsimata. Ja kõiki muid pilte võib ka praegu esialgu siia laadida juhuks kui see on kasutajale millegipärast mugavam. Pikne 21. oktoober 2018, kell 11:50 (EEST) ::::Asi on ikkagi päris segane. Mingit erilist sisulist arutelu seaduste kohta pole toimunud. Kui miski ei ole keelatud, on see järelikult lubatud. Ei tasu liialt agar ka kustutamisega olla. Kas Wikimedia Eestil ei oleks mõistlik legaalset abi küsida? Erinevad ettevõtted näevad ränka vaeva, et oma kaubamärki reklaamida, seetõttu tekib siin vastuolu. Lisaks Florale leidsin andmebaasist [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/710FF191F147825AC2257FE3004B543B?OpenDocument&Eesti FC Kotkas] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/000A7B154F084771C2257FE3004DEA39?OpenDocument&Eesti JK Tammeka] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/AB4B2CC617DD06EFC2257FE3004DDC24?OpenDocument&Eesti SK Serviti] [http://www2.epa.ee/Patent/mark.nsf/vwSearchEst/BE0160574132DD69C2257FE3004D884A?OpenDocument&Eesti SK Augur]. ::::Jalgpalliklubid (jm spordiklubid) on enamjaolt üldsegi MTÜ-d. Kas MTÜ logo on kaubamärk? Võib-olla sellele ei rakendugi üldse kaubamärgiseadus. Küsin Jalkaliidult luba, aga siiski jääb muude logode kohta küsimus õhku ning loodan siinkohal [[Wikimedia Eesti]] peale. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 19:40 (EET) ::::Teine teema on see, kuivõrd peab Vikipeedia vastama Eesti seadustele, kuna Wikimedia Foundation iseenesest ei ole Eestiga seotud. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 19:58 (EET) Alustasin teema [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Logod Vikipeedias|üldises arutelus]]. --[[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. oktoober 2018, kell 20:34 (EET) ::Selgitasin üldises arutelus. Lühidalt: kaubamärgiseadus ei puutu eriti asjasse, Vikipeedias avaldamist takistab peamiselt autoriõigus (selles ulatuses, milles logo võib olla autoriõiguse objekt). Lisaks: WMF on ametlikult väljendanud seisukohta, et Vikipeedia keeleversioonide tegevuses peaks valdavalt järgima nende riikide seadusi (eelkõige autoriõigust), kus konkreetset keeleversiooni peamiselt pruugitakse (inglise keele puhul loetakse selleks USA vist eelkõige vikiajaloolistel kaalutlustel). See tähendab, et keeleversioonide kogukondadele on antud voli teha erandeid ''kohalike seaduste piires'' (niisugused failid laaditakse kohalikku vikisse, mitte Commonsisse). See tähendab omakorda, et teiste viide erandeid me matkida ei tohi, kui need tuginevad autoriõiguse klauslitele, mida Eesti seadustes pole. Eesti vikikogukonnas on minu teada ainsa erandina otsustatud lubada eesti vikisse laadida avaliku kunsti pilte, mida AÕS lubab kasutada üksnes mitteäriliselt. Neid pilte märgistatakse malliga "KunstiteoseFoto". --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 29. oktoober 2018, kell 01:32 (EET) == Küsimus pildilitsentsi kohta == Sa oled karm käsi litsentsipollitikas siin vikis, nii et lihtsam on kohe Sinult eelnevalt järgi uurida. Tahan elusoleva kunstniku artiklisse tuua illustratsiooniks tema ühe maali foto. Võtaksin selle tema kodulehelt. Ma ei kavatse temalt luba küsida. Kas saan nii teha? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 15:07 (EEST) :Täitsa välistatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. august 2013, kell 16:24 (EEST) ::Umbes nii ma arvasingi. Aga muudame nüüd parameetreid. Lähen galeriisse ja pildistan seal tema maali ja panen selle tema artiklisse. Kas see oleks lahendus? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 17:18 (EEST) ::: Ma ei oska öelda. Esiteks sõltub, kas sinu tehtud foto vastab [[Mall:KunstiteoseFoto|siin]] toodud kriteeriumitele. Galerii eeldatavasti on avalik koht, aga kas maal on seal väljas alaliselt, s.o tähtajatult? Siis, et [[wmf:EDP|litsentsipõhimõtetega]] mitte vastuolla minna, tuleb hinnata, kas konkreetse kunstniku konkreetne maal on võimalikult kitsalt piiritletud kriteeriumite järgi konkreetse artikli sisu illustreerimiseks vajalik. Kui maal on tuntud ja artiklis muid kunstniku loomingut iseloomustavaid pilte pole, siis tõenäoliselt on kohane pilti kasutada. Lisaks tuleb veenduda, et pildi kasutamine on kooskõlas eesti Vikipeedia oma [[Vikipeedia:Mittevaba sisu kriteeriumid|mittevaba sisu kasutamise reeglitega]] ja... et meil ikka on need reeglid adekvaatsel kujul vastu võetud. Pikne 23. august 2013, kell 20:11 (EEST) ::::Ausalt öeldes lootsin ma saada lihtsamat vastust – "jah" või "ei". Linkide taga peituvaid reegleid ma ei tunne ega kavatsegi neid omandada. Ma olen küllalt näinud siin vikis, kuidas aastaid õpetatud mehed nendel teemadel omavahel vaidlevad. See ei ole minu jaoks. ::::Aga muudame parameetreid: lähen galeriisse, ostan sealt selle maali, toon koju, olen selle maali ainuomanik, võin sellega teha mida tahan (nt kaminas ära põletada). Aga enne teen sellest maalist fotofaili ja panen kunstniku artiklisse (teisi pilte seal ei ole). Võib-olla nüüd Sa saad mulle vastata "ja" või "ei" põhimõttel? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 23. august 2013, kell 21:59 (EEST) ::::: Jah, juhul kui lepid galeriiga (vajadusel autoriga) kokku, et ostuga antakse sulle üle ka varalised autoriõigused. Pikne 23. august 2013, kell 23:05 (EEST) ::::::Kas nüüd ongi galeriides tavaline, et pildi ostul sõlmitakse alati ka leping varaliste õiguste määratlemiseks? Olgu, oletame, et see on tänasel päeval juba endastmõistetav protseduur (vanasti, kui ma galeriist miskit ostsin, nii ei olnud), kuid [[Autoriõigus]]t lugedes jääks nagu väike vastuolu – varalised õigused on ostu-müügiobjekt (annab muuhulgas õiguse teost avalikult esitada), kuid mittemüüdavad autori isiklikud õigused jätavad maali autorile õiguse ise otsustada, millal on teos üldsusele valmis esitamiseks ehk siis ei lase minul kui varaliste õiguste uuel omanikul ise otsustada, kas selle maali fotofail tuua vikisse või mitte. On siin vastuolu? Mis Sa sellest arvad? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. august 2013, kell 07:10 (EEST) ::::: Ma ei tea sellest ostuprotseduurist midagi, lihtsalt eeldan, et ka varalised õigused peaks sulle saama, kui tahad pilti Vikipeedias (vaba litsentsi all) avaldada. Julgen eeldada, et kui pilt on galeriis väljas, siis autor on juba varem otsustanud, et pilt on üldusele esitamiseks valmis. Aga, kas siin (ja järgnevates seadusepunktides) on vastuolu, selle jätaksin mõne asjatundja hinnata. Pikne 24. august 2013, kell 10:08 (EEST) ::::::Ma usun, et siin vikis on kümmekond litsentsipoliitkas ja autoriõigustes hästi orienteeruvat kaastöölist (nende seas on ka anonüümseid kasutajaid). Kuna Sa jälgid selle temaatikaga seonduvat siin vikis, siis küsiks, keda Sa hindad kõige asjatundlikumaks neist? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. august 2013, kell 10:32 (EEST) ::::: Minu meelest on siin 3–5 kaastöölist, kes on vaevunud litsentsipoliitika ja autoriõiguse enese jaoks põhipunktides selgeks tegema sel määral kui see on vajalik enese tarkuses võõraste piltidega tegelemiseks ehk siis vajalik siin vikis praktilise küsimuse jaoks. Oletan, et sinu küsimus oli Vikipeedia jaoks praktilist laadi selle hetkeni, mil plaanisid seda pilti luba küsimata internetist siia kopeerida? :) Kedagi asjatundlikku, kes laiemalt autoriõiguses ennast kodus tunneks ja sind õigusküsimustes harida võiks, ma Vikipeedias soovitada ei tea. Pikne 24. august 2013, kell 12:05 (EEST) ---- Kui kustutad Vikipeediast pilte põhjendusega, et need on Commonsis, siis kas oled kindel, et neid sealt hiljem maha ei võeta? Miks on halb, et pildid on topelt? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 27. august 2013, kell 21:17 (EEST) : Jah, seni olen kustutanud neid duplikaate, mille puhul on üsna kindel, et neid ei võeta Commonsist maha või siis vahel harva ka selliseid duplikaate, mis niikuinii ka siit maha tuleks võtta. Kui Commonsis siiski mingi lahendamatu arusaamatus ette tuleb või kui vea peaksin tegema, on võimalik kohalik pilt taastada. : Commonsis on piltide kirjeldusleheküljed pea alati täiuslikumad ja seda siin enamvähem üks-ühele dubleerida pole mõtet. Pilt on Commonsis rohkemate kasutajate tegevusorbiidis ning kui seal kirjeldust täiustatakse, pildifaili ennast parandatakse või ka autoriõiguse rikkumine või muu puudus tuvastatakse, siis blokeeriks kohalik fail kõik selle või oleks sääraste arengutega keeruline sammu pidada. Kui duplikaadid alles jätta, on raske ülevaadet saada, milliseid pilte oleks veel hea Commonsisse viia ja kui teise viki kasutaja siit vikist pildi leiab, siis duplikaadi tõttu ei pruugi olla arusaadav, et pilt on ka mujal kasutatav, seetõttu võidakse Commonsisse teisaldada teinegi duplikaat, eriti kui algset duplikaati on Commonsis muudetud. Samuti peaks kõik kohalikud pildid olema artiklites kasutusel ja kohalikku duplikaati ollakse seetõttu sunnitud artiklis hoidma harilikult ka juhul, kui saadaval on paremaid asenduspilte. Pikne 27. august 2013, kell 23:21 (EEST) ::Selge, aitäh põhjaliku vastuse eest. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 28. august 2013, kell 01:10 (EEST) == Teated päises == Kas sina tead, kuidas panna Vikipeedia päisesse teateid nagu praegu on näiteks Tammsaare-teemaliste artiklite võistluse teade? Käib kuidagi läbi MediaWiki something-something muutmise aga ma pole leidnud, et kus seda saab ega mingit juhendit.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 11. september 2013, kell 12:54 (EEST) : [[MediaWiki:Sitenotice]]. Selle arutelus on mõned juhtnöörid. Pikne 11. september 2013, kell 16:39 (EEST) == Persoon == Tõtt-öelda otsisin [[Grazia Deledda]] puhul sobivat infokasti (sinna lihtsam lisada kui teksti), esimese ettejuhtuvana vaatasin [[Tammsaare]]t, mis algas "<nowiki>{{persoon</nowiki>", mispeale otsisin vikist veel kirjaniku infokasti, ei leidnud; mispeale kopeerisin puhkuseks en wikist tabeli ja täitsin selle... nüüd siis jälle targem, et "persoon" on kirjanik, mis on samuti õige ;-) – Pietadè 24. september 2013, kell 23:11 (EEST) ==Commonsi Eesti-temaatika== Commonsi kommentaare, sh Su tähelepanekutele on siin: [[:commons:User talk:Bioneer1]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 26. september 2013, kell 09:30 (EEST) : Olingi just sulle vastamas. Pikne 26. september 2013, kell 09:50 (EEST) == IP-aadresside blokeerimisest == Kuueks kuuks pole mõtet ühtegi sodijat blokeerida, eriti kui tegu on IP-aadressiga, mida kasutab terve kool või mis on dünaamiline, näiteks mida antakse ADSL-i kasutajale. Blokeeritud saavad ka lollustega üldse mitte seotud olnud inimesed. Näiteks aadressi 194.204.4.246, mille blokeerisid, kasutab Laagri kool. Sodimise isu peatamiseks aitab isegi veerandtunnisest blokeerimisest. [[Kasutaja:Valju|Valju]] ([[Kasutaja arutelu:Valju|arutelu]]) 3. oktoober 2013, kell 14:24 (EEST) : Arusaadav, et blokeerida võiks nimetatud põhjustel pigem lühemaks ajaks kui pikemaks. Aga seda konkreetset aadressi on varem korduvalt blokeeritud, viimati kolmeks kuuks ning seda aadressi on kasutatud ainult sodimiseks. Selle aadressi kasutaja(te) käitumismuster on esimesest kaastööst peale püsinud üsna samasugusena: kasutajale ei piisa sellest, kui ta on ensele korra tõestanud, et Vikipeedia sodimine on võimalik, vaid tal jätkub püsivust, et ikka ja jälle tagasi sodima tulla ning seejuures sodida korraga ja palju. Kuna seetõttu on üsna tõenäoline, et sellelt aadressilt lähemal ajal jälle soditakse, siis blokeering pidanuks seda ära hoidma ning kuna sodimiste ajalugu on pikk, siis võib eeldada, et jälle tullakse sodima ka natuke hiljem kui lähimas tulevikus, kolm kuud hiljem tuldi, küllap siis võidakse tulla ka pikema aja sees ning eks kuue kuu pärast oleks näha, kas midagi on muutunud. : Veerandtunni blokeering minu meelest õiget eesmärki ei täida, see võib küll hoogu sattunud sodija peatada, aga üldisemalt tahetakse sellega sodijale lihtsalt korraks vastu näppe anda (mille tulemus võib veerand tundi hiljem olla soovitule vastupidine), mitte ei ennetata edasist sodimist. Kui sodijat üldse on tarvis blokeerida (kui soditakse järjekindlalt), siis esimesel korral oleks optimaalne tähtaeg minu meelest pigem päev. : Kui kaevatakse, et blokeeringu tõttu ei saa Vikipeediale konstruktiivset kaastööd teha, eks siis saab blokeeringu vajadusel ümber vaadata. Senise kogemuse põhjal tullakse sellelt IP-aadressilt aga sodima. Pikne 3. oktoober 2013, kell 16:59 (EEST) ---- Praegusel kujul on vikiprojektis toodus valdade lõikes tooduid KM ainus korrektne nimekiri valdades olevatest KM. Loomulikult võib lisada ka üksikud objektid, kuid senini annab ainult see nimekiri valla lõikes ülevaate, seal asuvatest KM--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 6. oktoober 2013, kell 18:59 (EEST) == Asustustihedus == Näiteks koodi <nowiki>{{#expr:43701/41.43 round 0}}</nowiki> kasutamine asustustiheduse märkimisel on kasulik kasvõi sellepärast, et kohe on näha, milliste andmete põhjal on tulemus saadud (näiteks ITA statistikaameti leht oli nädalavahetusel hooldusel ja käesoleva nädala andmed on esitatud juba 2013. aasta aprilli seisuga); andmed muutuvad ajas kiiresti ja iga kord kalkulaatorit kasutada raiskab aega, mu meelest, arvuti siiski "inimeselt inimesele" mõeldud;<br />asendasin hommikupoole paavsti visiidi [[lodi]] pardale visiidiga [[Lodi (Itaalia)|Lodisse]], aga, niimoodi ma edasi kirjutada ei oska, kui mingil ettearvamatul hetkel pooleliolevaks märgitud artiklisse "sisse sõidad" jne. <br />Edu [[Lodi (Itaalia)|Lodi]] jätkamisel !!!— Pietadè 15. oktoober 2013, kell 20:39 (EEST) : Sellel valemil oleks mõte mõne malli koodis, kus ühtedest muutujatest arvutatakse teise väärtus, aga artikli koodis on see ühekordne tehe ju sama hästi asendatav tulemusega. Valem iseenesest ei näita, kust on andmed saadud. Selleks on viitamine. : Kui õigesti aru saan, siis tahtsid kasutada seda malli, mis [[Mall:Oodake|palub oodata]], aga kasutasid seda, mis lubab kõigil lahkesti jätkata. Nii või naa, minu üks tehniline muudatus vaevalt sinu sisulist tööd kuigivõrd segada sai. Pikne 15. oktoober 2013, kell 21:02 (EEST) :: "minu üks tehniline muudatus" — see su väide on tõest üpris kaugel. — Pietadè 16. oktoober 2013, kell 18:56 (EEST) : Nojah, ühe muudatusega (redaktsiooni mõttes) muutsin koodis mitut kohta, kui seda silmas pead. Pikne 16. oktoober 2013, kell 20:19 (EEST) == Piiratud kasutusega välislingid == Kui artiklis on välislinkide all selline link, mille lugemiseks eeldatakse tasulist liitumist (nt Postimees), siis kas see jätta või kustutada? Ma ei tea, milline on tava selles küsimuses. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 08:25 (EEST) : [[:en:Wikipedia:External_links#Sites_requiring_registration]] - Outside of citations, external links to websites that require registration or a paid subscription to view should be avoided because they are of limited use to most readers. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 16. oktoober 2013, kell 08:37 (EEST) ::See seisukoht tundub ka mulle õige olevat. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 08:42 (EEST) : Jah, ma lähtuksin samuti inglise viki juhendist ja mitte ainult selles punktis. Ajaleheartiklid võiks üldjuhul välislinkide alaosas üldse olemata olla. Kui saab, kasutatagu neid linke viidetes ja kui ei, siis pole nad olulised. Aga kuna ma pole ainuke, kellel selles küsimuses arvamus võib olla, siis võib teinekord sellist asja küsida ka üldises arutelus. Pikne 16. oktoober 2013, kell 20:19 (EEST) ::Jah muidugi, kui Sa tahad ajaleheartiklid välislinkidest üldse välja ajada, siis on see üldise arutelu teema. Leebem taotlus oleks nende kasutust välislinkides piirata. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 16. oktoober 2013, kell 20:56 (EEST) == Ettevõtte mall == Kas sa ei leia, et vägadi poolikult ''aka'' ebatäielikult (+ebatäpselt) tõlgitud ettevõtte malli pealesundimine ("Tõlkimata parameetritega infokast tuleb asendada. Malli kasutamise kohta loe siit.") on ikka "natukene" väga liiast, mina leian, et on ~ Pietadè 11. november 2013, kell 00:08 (EET) : Arvan, et see märkus motiveerib ingliskeelsete parameetritega malli mitte kasutama ja selle seniseid kasutusi peagi asendama. Iseenesest see märkus ei puuduta praegu väga paljusid artikleid, on loodetavasti ajutine ja on muudest toimetamismärkustest märksa tagasihoidlikum. Ma küll parandasin selles mallis mitu valesti tõlgitud asja, aga kui miski on endiselt ebatäpne või poolik, oled oodatud tegema vastavaid parandusi või ettepanekuid malli arutelus. Pikne 11. november 2013, kell 09:30 (EET) Tühistasin, kuna kuupäev siiski tuleb lisada. internet on väga kaootiline süsteem ja lingid ei pruugi järgmisel nädalal enam töötada. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 3. detsember 2013, kell 22:01 (EET) : Vaata antud lehekülje arutelu. Asi on sõnastuses ja viite elemendid on niigi nimetatud. Pikne 3. detsember 2013, kell 22:06 (EET) kõiki kasutajaid mõjutavad common.js, common.css jne ei ole kohad kus teha katsetusi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. mai 2014, kell 14:10 (EEST) : Muidugi. Lihtsalt praegu ma ei osanud arvestada, et mul JS-i osa katsetuste juures kohe välja ei tule. :) Pikne 23. mai 2014, kell 14:18 (EEST) Et sa teaksid, siis malli kuupäevad keerasid sa nässu, nii et pidin taastama eelmise versiooni. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 29. mai 2014, kell 23:51 (EEST) : "Nässus" ei ole eriti informatiivne. Ehk selgitad ka? (Soovitatavalt malli arutelus.) Pikne 29. mai 2014, kell 23:59 (EEST) :: Aga vaata siis: [[:File:Pealkirjata20140530.png|400px]] ::: Saan aru. Kontrollisin küll väljanägemist mitme brauseri mitmes versioonis, aga mitte Linuxiga. Vast võib siis jätta praegu minu kahest redaktsioonist esimese. Pikne 1. juuni 2014, kell 16:31 (EEST) :::: Praeguse seisuga ei ole viga mitte selles mallis, vaid sinupoolsetes muudatustes muja. Nii et ole hea ja pööra oma muudatused ometigi tagasi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. juuni 2014, kell 16:08 (EEST) ::::: Sedand küll, et püüdsin antud malli kohendada navmallis tehtud muudatuse tõttu. Miks navmalli oli hea muuta, selgitasin selle arutelus juba tükk aega tagasi. Ma ei näe põhjust lihtsalt tühistada, kui üldjoontes saavutasin selle, mida vaja ja kui pole märgata, et ma oleks midagi otseselt ära lõhkunud. Pikne 2. juuni 2014, kell 16:28 (EEST) :::::: Neid muudatusi pole arutatud. Usun, et ma ei ole ainuke, kes arvab, et need muudatused ei ole mitte just head ja pealegi saa aru, mida vähem erinevaid ja võimalik, et üksteisega vastuolus skripte mällu laaditakse seda parem ja ka vigade hulk koodides on väiksem. Pealegi arvan, et on lubanatu, et tuleks veel spetsiaalselt mingi vidin aktiveerida, et lehekülge normaalselt kuvada. Nõua, jah tõesti nõuan, muudatuste tagasikeeramist! &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. juuni 2014, kell 23:40 (EEST) ::::::: Aruelu oli malli juures, kuigi seal osales vähe inimesi ja see polnud paraku kuigi sisuline. Kui sinna vaataksid, saaksid teada, et probleem oli eeskätt selles, et kaht sorti navmallid ei ühtinud omavahel. Sellele oli ka muudes aruteludes tähelepanu juhtitud. Nüüd ühtivad enamvähem. Kas ka see pole hea? Ole hea, mine malli arutellu ning kirjuta, mis ja ''miks'' sulle ei meeldi. Mis skripti puudutab, siis kirjuta skripti arutellu mis sellel täpsemalt viga on. Ja püüa olla konstruktiivsem ning põhjenda oma seisukohti, lihtsalt ''ei meeldi'' ja ''nõuan'' ei vii meid kuskile. Pikne 5. juuni 2014, kell 00:20 (EEST) == Tühistamine == Kirjutasid, et "Võtan vabaduse tühistada. Niisama üksteise kallal ilkuda ka pole tarvis. Kui on tarvis blokeerimist arutada, siis tehtagu seda kuskil mujal ja mõistliku põhjendusega"<br />I see oli justkui kirjutatud Kasutaja Bioneer1 jutu alla vastuseks; ehk siis, üks kasutaja kirjutab teisele, ja kolmas tühistab...?!? (kuidas seda nyyd nimetataksegi?)<br />II ei leia, et oleksin [http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=ilkuma&F=M ilkunud], lihtsalt üks pisiepisood aastaid kestnud probleemist;<br />III blokeerimist arutada, kus? ja kust kohast see arutamisele kuluv aeg tagasi tuleb? Ja, kui inimene kirjutab näiteks artikli, milles väidab, näiteks (loomulikult), et "Kana on isaskuke emasabikaasa", ja paneb sinna alla, näiteks (loomulikult), ENSV aegsed "tõendus"materjalid...<br />Ehk siis, lühidalt, sellised asjad ei vääri ajaraiskamist, minu meelest, aga on, võtnud/raisanud aega, mis edasi saab, ex see ole näha...~ [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuni 2014, kell 01:14 (EEST) :: Lisax. Kui ''history''-sse alles jätad, siis on OK; tegelt tahtsin seal juhtida tähelepanu (mitte "ilkuda") sellele, et kogu selle arutelu sees B1 üle, selle ajal, jõudis arutlusalune teadustada, et on Commonsis, kui ma ei exi, tähtsa ja vastutusrikka ja otsuste langetamiseks pädeva koha peale maandunud... (Lugansi terrorist: "me just äsja lasksime alla ukrainlaste drooni", jättes mainimata, et see valmistatud Peterburi "Eritehnoloogia konstrueerimisbüroos"; separatistid lasevad jahipüssiga 4050 m kõrguselt alla tiivulise, pärast tuleb välja, et hoopis üksnes VF erivägede varustuses oleva "Verba"ga). Full stop, enough, ''nighty night'' to You too! [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. juuni 2014, kell 01:53 (EEST) : Sinu meelehärm on muidugi põhjendatud ning probleemi korral tuleks selle üle konstruktiivses vormis arutada ja püüda lahendusi pakkuda. Seevastu kommentaar, kus esitatakse lihtsalt mõned norivad retoorilised küsimused, võiks Vikipeedia arutelulehel parem olemata olla. Probleem, kui seda mingil moel edasi arutada, ei puutu enam lõppenud hääletusse. Kui arutamiseks muud kohta ei leidu, võiks sobida üldine arutelu. Mis puutub blokeerimisse, siis nõustun Andresega ja eeldan, et kui selline mõte õhku visata, siis tehakse seda parema põhjendusega. : Ülejäänud siin eelnevast mõistujutust ei oska ma suurt midagi arvata. Pikne 16. juuni 2014, kell 13:58 (EEST) == [[Salerno provints]] ''versus'' [[Benevento provints]]... == ... ''layout'', ehk "thumb" pilt (Veergude loend laius xx algamine lehelt)<br /> Võrdle palun [[Salerno provints]]i ja [[Benevento provints]]i ''comune''-de loendi veerge, ja lehti. Varem kasutasin valdavalt Operat, aga, kuna see nõuab nüüd igal lehevahetusel uut sisselogimist, siis olen viimased nädalad Google Chrome'i peal olnud. Operas on mõlemad provintsid korralikult kuvatud (ka ''Firefox'' näitab mõlemat ühtviisi korralikult), IE-s on nagu ta on, Google Chrome, aga, näitab Beneventot korralikult, Salernol aga algab provintside loend infoboksi alt, samal kõrgusel Amalfi ranniku pisi pildiga (kui panna laiuseks 1920px, siis läheb normaalseks), samas, kui võtta see pisi Amalfi rannik sealt eest ära, siis on samuti normaalne; ehk siis panna panna Amalfi rannik alla galeriisse, mis peaks asja lahendama (pärast panen), aga selline asi tundub mingile apsule viitavat. ~ [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 17:49 (EEST) Panin eksperimendi korras Amalfi pildi korraks infoboxi sisse, asendikaardi alla ([[Salerno provints]]), ja tulemusena "ronisid" veerud sisuga õige koha peale. Hetkel ei ole mahti vaadata, kuidas mõjuks "pisi" väljavõtmine...[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 17:59 (EEST) : Mul pole Chrome'i katsetamiseks käepärast, aga usutavasti aitab ka see, kui tõsta Amalfi pilt koodis vahetult infokasti järele. UNESCO alaosas pole ka piltide paigutus eriti hea. Pikne 25. juuni 2014, kell 18:23 (EEST) :: Ei aita see ühti (ei segaks vaid siis, kui oleks infoboxi div-ide sees), panin allapoole, kitsama tabeli kõrvale...<br >Maailmapärandi kohtasid on seal kandis omajagu, mingi ühtlustus peaks olema, aga, samas ei saa ju end ainult nendele pühendada. Ehk nii, nagu praegu — sinine märk paremal nurgas ja siis vasakul loend, mille all pildid (praegu panin kaks-kolm ''brake'' käsku, aga on vist ka mingi blank.png fail, millele saab anda vajaliku suurusega, ja siis vastavalt liigutada).[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 18:55 (EEST) ::: Ei tea, vanemas IE-s kus on sama viga, paistis töötavat. Võis muidugi ka pildi tahapoole tõsta. Ka sellisest vigurdamist (3×br) võiks hoiduda, sest kui ka tulemust sobivaks pidada, on see seda vaid sinu ekraani laiuse juures. ::: Aga kuna sa vist minu käest otseselt nõu ei küsi ja ma seda ka rohkem anda ei oska, siis võib paigutuse küsimust edasi arutada artikli arutelus. Pikne 25. juuni 2014, kell 20:12 (EEST) :::: Ekraani laiusest: kasutan 1920px üliharva, ja zoomiga vähendamist veel harvemini; konkreetsel juhul on seal 200px laiuse peale seatud UNESCO (900×600 pikslit) lipp ja vasakul kolm kohustuslikku rida (üks "p" ja kaks "li"-d), sellepärast paningi br-d (et ''gallery'' ühele reale jääks), praegu ent tuleb välja, et järgmisest aastast [[:Pilt:Flag_of_UNESCO.svg|seda lippu]] enam kasutada ei saa, nii nagu mina asjast aru saan. [[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 25. juuni 2014, kell 20:34 (EEST) ==Küsimus välislinkide kohta== Oled mitmeid katkiseid välislinke ilma kommentaarideta eemaldanud (nt [[Eri:Diff/3920216]]), kusjuures arutelulehelt pole sa katkise lingi märkust eemaldanud. Kas unustasid või meelega? Üldiselt vist lihtsalt katkise välislingi kustutamine on halb stiil, ehkki peaaegu selgelt ebaadekvaatseid või mitte autoriteetseid katkiseid viiteid/välislinke võiks mu meelest ka julgesti eemaldada--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. juuli 2014, kell 23:01 (EEST) Oled märkinud need parandused ka millegipärast pisiparandusteks--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 9. juuli 2014, kell 23:05 (EEST) : Kas katkise välislingi eemaldamine või parandamine saab siis üldiselt mingeid küsimusi tekitada? Kui ma ka linki ei paranda või töötavat linki lihtsalt ei leia, siis on lingi eemaldamine minu meelest ikkagi parem, kui lugejat eksitava ja kasutu katkise lingi allesjätmine. Kui seda kuskil ometi varem halvaks stiiliks on peetud, siis on see minu kõrvust mööda läinud. : Viidetes kasutatud välislinkidega on teine lugu, need peaks alles jääma ka siis, kui töötavat linki ei õnnestu leida. Kas mõni allikas on sobimatu, seda tuleks üldiselt igal juhul eraldi arutada. Siis ehk mitte, kui tegu on mõne foorumi- või blogisissekandega. : Arutelumärkust pole ma antud juhul puutunud, sest minu meelest on üsna ükskõik, kas see märkus jääb alles või ei jää. Loodan ka sellepeale, et kunagi saame siiski roboti, mis neid märkusi eemaldada oskab. Eemaldanud olen märkuse siis, kui mul ka midagi muud on olnud arutelusse märkida. : Üldjuhul välislinkidega seonduv artikli sisusse kuigivõrd ei puutu ja sellepärast võiks tegu olla ka pisiparandusega. Välislinkide parandamine ja korrastamine on seniajani veel ka [[Vikipeedia:Pisiparandus|siin]] ära märgitud. Iseasi muidugi, kas pärast viimaseid arutelusid keegi enam kindlalt öelda teab, millised parandused on tegelikult pisiparandused või kas pisiparandusi üldse olemas on. Pikne 10. juuli 2014, kell 18:35 (EEST) ==Halode pilt== On Sul meeles selle halode pildi pealkiri? Ma vaatan, et Sa tulid 2009. aastal, ju Sa siis sellepärast ei tea seda lugu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2014, kell 16:23 (EEST) : Milline halode pilte? See millest alles juttu oli ja millele on viidatud üleslaadija arutelus? : Ega ma pole küll sellesse loosse kuigivõrd süvenenud, rohkem kui, et aru saada, et Vikipeedia peale solvuti ja nähtavasti põhjusega. Kas ma peaksin selle loo kohta midagi konkreetset teadma? Pikne 6. august 2014, kell 22:21 (EEST) :: Jah, seesama, joonestatud skeem. :: Ei, ma lihtsalt imestasin, et Sa ei tea seda. :: Ennist tõin jutuks näitena sellest, kuidas kõik ei jõua kõike tähele panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 00:08 (EEST) :: Muide, siis ma kutsusin ka teisi appi, aga keegi ei tulnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 00:09 (EEST) ==Saan aru== Saan aru, et Sa tegeled piltidega sellepärast, et tunned end vastutavana pildimajanduse korrasoleku eest, ja et Sa ei jõua üksi asju korras hoida, teised aga ei tule appi, vaid pigem süüdistavad Sind. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2014, kell 14:29 (EEST) == Pealkiri ja päisekoordinaadid == Mul on arvatavasti üsna tühine mure, aga äkki saab selgust, sina nende koordinaatidega tegelesid. Tavatsen väga tihti artiklipealkirja kolme klõpsu abil ära märkida, et kopeerida või kuskile vedada. Nüüd aga miskipärast saan niimoodi klõpsates ka teises servas olevad koordinaadid nö pealkirja osaks, st koos pealkirjaga highlighti alla. Loodan, et see pole niimoodi mõeldud, kas saaks endist olukorda tagasi? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 2. september 2014, kell 15:39 (EEST) : Tundub, et õnnestus. Pikne 2. september 2014, kell 22:29 (EEST) == Punane link == Mul tekkis ühes artiklis punane link ([[hüdromehaanik]]), sest Sa kustutasid selle lehe. Mis selles viltu oli? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 13:23 (EEST) : See oli suunatud kustutatud leheküljele [[Hüdromehaanika]], mille kustutamise põhjus omakorda on kustutamise resümees. Pikne 7. september 2014, kell 14:01 (EEST) ::Saan aru. Ülespanija on see, kes autoriõigusterikkumise sildi üles riputas. [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 14:12 (EEST) ::: Mõeldud on, et teine kasutaja lisas autoriõiguse rikkumise sildi ja teksti ülespanija palus seejärel kustutada. Pikne 7. september 2014, kell 14:39 (EEST) ::::Kas see kõik toimus hiljuti? Kas see tekst oli ka pikk või niisama paar lauset? [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 7. september 2014, kell 15:04 (EEST) ::::: Autoriõiguse rikkumise silt lisati aasta eest, kustutamise aega näed logist. Oli paar lauset EE-st. Pikne 7. september 2014, kell 15:08 (EEST) ==Kirikute uued kategooriad== Peale Kategooria:Hiiumaa kirikud, esmapilgul see ka õnnestus aga vaatan veelkord üle--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 5. oktoober 2014, kell 13:36 (EEST) ==Commonsi interwikid== Mis Sa arvad, kas Commonsi ja teiste vikidega on parem seos luua läbi kategooriate või artiklite, s.t nt Commonsis on kategooria [[:commons:Category:Estonian Reform Party]], ent kas nt etwikiga tuleks ühendus luua artikliga Eesti Reformierakond või etwiki kategooriaga Eesti Reformierakond. Loomulikult oleks täpsem luua ühendus kategooria ja kategooria vahel, ent selle miinus on see, et vastav kategooria on enamasti olemas vaid etwiki's. Kui aga luua suhe Commonsi kategooria ja viki artiklite vahel, siis sageli saab ühendatud ka enwiki jt--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 13. oktoober 2014, kell 21:32 (EEST) : Ma ei tea. Minu meelest jätab sellega seotud tehniline lahendus praegu veel liiga palju soovida, et öelda kumba pidi kindlasti peab olema. Nähtavasti sellepärast pole selles küsimuses ka konsensust. Pikne 13. oktoober 2014, kell 22:49 (EEST) Sul pole õigust olemasolevate kasutajate lehti ilma nende loata teisaldada. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. november 2014, kell 20:19 (EET) : Tegin lihtsalt pseudoalamlehtedest päris alamlehed, ei enamat. Pikne 2. november 2014, kell 20:23 (EET) == Block for a vandal == Please block: [[Eri:Kaastöö/Sals101]]. --[[Kasutaja:Stryn|Stryn]] ([[Kasutaja arutelu:Stryn|arutelu]]) 28. november 2014, kell 22:46 (EET) ==Kategoriseerimise kitsaskohtadest== Tegid nt muudatuse [[Eri:Diff/4069095]]. Kas kategooriad "saared" ära võtmine tuleb sellest, et see sisaldab liikmeid, mis pole saared? Kui nii, siis on see vastava kategooria paratamatu viga, ent mu meelest peaks seal kategooriana kindlasti olema kategooria "saared". Ja üldse mulle tundub, et võiks teha nii, et artikli (nt Saaremaa) ja vastava kategooria ({{cl|Saaremaa}}) kategooriad on üldjuhul täpselt samad. See võib mõnedel juhtudel jabur olla, ent seda oleks lihtne järgida ja tagaks süsteemsuse--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 23. detsember 2014, kell 22:33 (EET) == Galeriid == Mida arvad sellest, kui muudaks siin vikis natuke [https://www.mediawiki.org/wiki/Manual:$wgGalleryOptions galerii seadeid]? Praeguse 120px asemel võiks olla vähemasti 150px ning need äärised on ka üsna suured. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. jaanuar 2015, kell 20:20 (EET) == Küsimus malli kohta == Kui viitsid vastata, siis küsin, et kas oleks mõtet teha sellist malli, mille visand on siin: [[Kasutaja:Bioneer1/Liivakast]]? Pärast pikemat nuputamist ei oskanud paremat lahendust välja mõelda. Tundub, et parema lahenduse välja mõtlemine on liiga suur töö ja endal jääb malliteadmisi puudu. Mainin, et on ka mall {{tl|EMIC}}--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 15. märts 2015, kell 18:45 (EET) : Vastasin su katsetuse juures. Pikne 15. märts 2015, kell 19:54 (EET) == Veel koordinaatidest == Kui infokasti mall peaks võtma wikidatast koordinaadid, aga seal neid ei ole, siis ilmub teade "Koordinaadid puuduvad. Aita lisada!" "Aita lisada" lingib wikidatasse vastava üksuse juurde, aga seal ei ole aru saada, kuhu koordinaate lisada saab. Mina muidugi tunnen vikit ja wikidatatki, mõtlesin välja, aga nö tavainimene või vähem kogenud kaastööline jääb jänni. Kuidas seda saaks parandada? Kas "aita lisada" asemel kirjutada natuke pikem juhis, nt "aita lisada avaldus "koordinaadid"", mis ei pruugi ka oskamatut täielikult sihile viia, vms? Kuskile mujale nagu ei oska juhendit panna, et see kindlasti silma jääks. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 23. märts 2015, kell 14:35 (EET) : Tuleks kirjutada juhend ja sinna ka juhendi link panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 14:40 (EET) :: Jah, juhtisin ka mõni aeg tagasi sellele tähelepanu. Kui keegi ette ei jõua, siis kirjutan millalgi juhendi. Pikne 23. märts 2015, kell 15:19 (EET) :::Aitäh! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 3. mai 2015, kell 22:32 (EEST) == CC SA-BY 4.0 == Kas meil siin vikis kuskil selle litsentsi mall ka olemas on? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 17:58 (EEST) : Vist veel ei ole. Ma pisut imestan, kuidas selline litsents osati valida, kui enne oli juttu GFDL-ist. Kui sa eraldi ühendust võtsid, et selle litsentsi jaoks luba küsida, siis aitäh selle eest. : Malli on lihtne tekitada, kui võtta versiooni 3.0 kood ja muuta paar numbrit. Aga kui luba on nüüd olemas, siis võib need kaks pilti samahästi ka koha Commonsisse viia. Pikne 4. aprill 2015, kell 18:07 (EEST) ::Ta kirjutas ise. Kuna jutt oli aga Vikipeedias kasutamisest, siis pidin asjaolusid täpsustama ja pakkusin ühtlasi välja kõnealuse litsentsi. ::Mõtlesin ise ka, et ehk peaks kohe Commonsisse tõstma, aga piirdusin esialgu siiski taastamisega. Kui keegi vajalikuks peab, siis võib ju alati ringi tõsta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. aprill 2015, kell 18:15 (EEST) == Lipumalli kustutamine == Kui teed muudatusi, siis austa minu tehtud tööd ja ära muuda seda olematuks. Kui sa pole nõus lipumalli kasutamisega infokasti sees, siis küsime teiste arvamust. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 11. aprill 2015, kell 22:22 (EEST) : Vastan oma eelmise kommentaari juures. Pikne 11. aprill 2015, kell 22:45 (EEST) Jõudsin vahepeal järgi mõelda ja – ma reageerisin asjatult teravalt sinu kommentaarile seoses selle malliga, millest tüli alguse sai. Oleksin saanud paremini väljenduda. Vabandan! Samas pole ma endiselt sinuga nõus paljudes asjades. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 12. aprill 2015, kell 09:31 (EEST) == PD-Estonia == Ma võtsin Commonsis selle malli kaitset madalamaks, saad nüüd tegutseda. Teisaldada ei luba, aga sa teisaldada ei tahtnudki, eks. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 6. mai 2015, kell 23:10 (EEST) : Aitäh! Pikne 6. mai 2015, kell 23:29 (EEST) ==Täpsustuslehekülgede otsimisest== Et varem lahendasid täpsustuslehekülgedele viitavate vigaste siselinkide küsimuse, siis küsin veel. Kas ehk oleks võimalik ka kuidagi leida või automaatselt ära märgistada neid lehekülgi, kus on päises mall: {{tl|See artikkel}}? See võimaldaks vigaseid siselinke vast juba 95% ulatuses leida. Nt malli "defaultsort" kasutavad artiklid leiab selle ([https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Atribuudiga_lehek%C3%BCljed?propname=other&propname-other=about] abil). V-o on soovitud päringut võimalik teha ka WikiQuarryga (http://quarry.wmflabs.org/), ent selleks peab teadma SQL-keelt. Nt meil [[kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] seda üksjagu tunneb, sest on teinud seal sisukaid päringuid ([[Vikipeedia:Andmepäringud]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2015, kell 18:28 (EEST) : Ma ei tea, kas see on see, mida sul vaja on, aga malli kasutusi näeb [//et.wikipedia.org/wiki/Eri:Lingid_siia/Mall:See_artikkel?hidelinks=1 siin]. Pikne 19. mai 2015, kell 19:38 (EEST) ::Suur tänu! Lihtsamate asjade peale vahel ei tulegi :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2015, kell 21:53 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. ==Nime(tuse)d== Ehkki, "nimetu-sed" peaks tähendama 'nimetu olekut'...,<br />Kusagil sõnasid, et olen nimetanud Sind "[[türann]]iks", mis minul siis vastu panna on. Esimestena tulevad meelde: "loll väliseestlane", "viirus", "joobes kodanik jahmerdamas", "idioot" jne, ''goes with the territory'', some would say. ;-) —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. august 2015, kell 14:43 (EEST) : Aitab nüüd küll. Teised ei pea seda arveteklaarimist lugema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. august 2015, kell 15:00 (EEST) Kas vastus ammendab ja sellest piisab. Mis ajast peale ma Teile sina olen? Vabandust minu otsekohesuse pärast ja tänu minuga tegelemise eest!--[[Eri:Kaastöö/80.235.7.239|80.235.7.239]] 25. august 2015, kell 14:49 (EEST) == Thank you for your patch in Flow! == Thank you for your [https://gerrit.wikimedia.org/r/#/c/250829/ patch] translating the Topic namespace to Estonian! I've merged it, and it will be deployed next week. Aitäh! --[[Kasutaja:Roan Kattouw (WMF)|Roan Kattouw (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:Roan Kattouw (WMF)|arutelu]]) 5. november 2015, kell 21:45 (EET) == Leedu maakonnad == Oled mitmel korral kataloogide alal nõu andnud, seega oleks nüüd üks palve. Aastal 2010 kaotati Leedus maakonnad, Leedu wikisse ja selle kaudu ka meile jõudis info aga tunduvalt hiljem. Seega oleks seal vaja suurt kategooriate korrastamistööd ja mittevajalike kategooriate kustutamist teha. Viitsid ehk millalgi sinna vaadata? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. november 2015, kell 13:33 (EET) == Ajakirjade päised, pidid jne == Vaatan, et väga hoogsalt kustutad ajakirjade pilte, viidates autoriõigustele a'la 70 aastale. Siiski ajakirjades, ajalehtedes ja teistses perioodilistes või jätkuväljaannetes kehtivad kollektiivsete teoste autoriõigused - '''§ 31. Autoriõigus kollektiivsele teosele.''' ''(2) Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.'' <br> Ehk näiteks ajakirjas Tapper 1927 esikaanel on Romulus Tiituse karikatuur, oli selle ajakirja väljaandjaks Juhan Lilienbach (1870 - 1928). Ja tema surmast on möödas juba üle 70 aasta. Sama jutt Lendleht nr 13 Rooskaja 1907, ka selle väljaandjaks oli Juhan Lilienbach.<br> Teine näide - ajakirja Tallinna Elu, mille väljaandja oli J. Katlasepp (surmaaega ei oska öelda).<br> Kolmas näide "Anektoodid ja naljad", mille esilehele on väljaandjaks Hendrik Eichenbaum.<br> Samas oled kustutanud Pikker ajakirja päised, mis on minu enda poolt ülejoonistatud (need ei ole skaneeringud ega fotod).<br> Nõukogude Liidu ajal andsid trükiseid välja erinevad organisatsioonid, mis peale Nõukogude Liidu lagunemist ka kadusid, seega ei ole neil ka juriidiliselt järglasi. Näiteks oled kustutanud Ajakirja Vibulane päise, mis oli Noorte Hääle lisaleht. Siit tuleks näiteid veelgi. <br> Paluks need failid taastada. --Kopo25 27. juuli 2018, kell 15:19 (EEST) : Need tööd on avaldatud kollektiivses teoses, aga kui töö autor on teada, siis kehtib autoriõigus siiski 70 aastat pärast tema surma ([https://www.riigiteataja.ee/akt/AutÕS#para41lg4 AutÕS § 41 lg 4]). Muul juhul kehtib kollektiivse teose autoriõigus 70 aastat pärast avalikustamist, mitte pärast väljaandja surma. : Kui joonistad ajakirja päise üle, siis on tegu reproduktsiooni või töötlusega. Et saaksid oma joonistuse vaba litsentsi all avaldada, on ikkagi tarvis aluseks oleva töö autori luba. : Kui pole teada, kellele autoriõigus kuulub, siis see ei tähenda, et autoriõigus teost ei kaitse ega seda, et teos on vabalt kasutatav. Pikne 27. juuli 2018, kell 18:30 (EEST) :: Paluks siiski lugeda täpsemalt juba algusest - § 41 lg 1 - (1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Ehk kui ajakiri ilmus 1927 aastal, siis autoril on sellele teosele autoriõigust 70 aastat, ehk kuni 1997 aastani. (Mitte peale autori surma). Seega Tapper 1927 esikaanel Romulus Tiituse karikatuur võib olla juba Vikis. --Kopo25 28. juuli 2018, kell 00:22 (EEST) ::: Jah, seda lõiget silmas pidasingi, kui ütlesin eelmises kommentaaris, et muul juhul kehtib nii kaua. Mõlemaid lõikeid tuleb lugeda. Neljandas lõikes, millele viitasin, on tähtaja kohta täpsustus (viidatud § 38 1. lõikele, s.o tähtaeg 70 aastat pärast autori surma). Pikne 28. juuli 2018, kell 11:08 (EEST) == [[Marge Pärnits|M P]] == Kas artiklis [[Marge Pärnits]] oleva kujutisega ([[:Fail:Marge Pärnits.jpg]]) on asjad korras? Minu teada saatis foto autor "kuhugi midagi", kui tal miskit nihu läks, teata [[Kasutaja:Kuriuss|UssiKurile]], niiviisi üks lüli vähem. Tänan!—Pietadè 17. august 2018, kell 19:01 (EEST) : [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas kiri on laekunud? : Juhul, kui ei ole, siis lihtsam on arvatavasti nii, et küsid autorilt e-kirjatsi, kas ta on selle pildi juures nõus nimetatud vaba litsentsi all avaldamisega. Kuna sina tead, kellelt täpselt luba küsida, tõenäoliselt orienteerud autorist paremini vikiasjas ja loodetavasti oskad muu hulgas litsentsile tähelepanu pöörata. Ja kui autori vastus on jaatav, siis edastad selle OTRS-i aadressile. Pikne 17. august 2018, kell 20:49 (EEST) == Palve == Selline tagasihoidlik palve, et kui Sul mallide kaasajastamisel aega jääb ja mahti on: palun võta ette [[Mall:Linn]] (Raamaturott püüdis juba ajakohastamisega algust teha [[Mall:Infokast asula]]ga). Minu meelest on see praegusel kujul üsna kehvas seisus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. august 2018, kell 01:02 (EEST) : Minu põhihuvi on praegu tabeliklass "infobox" (vt kommentaari [[MediaWiki arutelu:Common.css#TemplateStyles|siin]]), mallide sisu uuendamisele ma pööran mõnevõrra vähem tähelepanu. Mis asulamalli puutub, siis nagu ma kopeeritud malli arutellu kunagi kirjutasin, siis ma pigem püüaksin varasemat malli täiendada, selle asemel, et terve mall asendada. Ma ei ole ka kindel, mida inglise viki mallist üle võtta. Seal on osa välju minu meelest liigsed. Esmajärjekorras ma püüaks varasema asulamalli juures parandada kaht asja: veaohtlikud nimeta parameetrid keset malli (nimevariantide jaoks) on hulga süntaksivigu põhjustanud, need tuleks millegagi asendada, ja teiseks võiks püüda lipu-vapi paigutust kompaktsemaks teha. Pikne 24. august 2018, kell 10:34 (EEST) == BBLD - Baltisches Biographisches Lexikon Digital == Tere! Could you write a small article/stub about [[Baltisches Biographisches Lexikon Digital]]? [[Eri:Kaastöö/2.247.56.149|2.247.56.149]] 25. september 2018, kell 19:30 (EEST) BBLD has ~ 4800 entries, ca. 1200 use [[ISNI]] ([[:en:International Standard Name Identifier]]), which should be much better for international cooperation and linking. Maybe referencing DBBL pages will also get a new standard based form. [[Eri:Kaastöö/2.247.56.149|2.247.56.149]] 25. september 2018, kell 19:36 (EEST) == Nanopatarei == Sellisel juhul palun kõik kustutada, sh. artikkel. Tänan. == Tiitlid == Kas ei võiks olla numbritega kirjutatud? (st 14. krahv) Tundub, et niimoodi saaks lühema pealkirja. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 5. november 2018, kell 20:07 (EET) : Teistes pealkirjades on seni olnud välja kirjutatud. Tegin need kaks pealkirja samasuguseks. : [[User:Andres|Andres]] ütleb [[Arutelu:Prints Philip, Edinburghi hertsog|siin]], et eesti keeles on kombeks kirjutada tiitli ees järgarv sõnaga välja. Ma ei tea, kust seda kontrollida, aga ju siis on nii. Pikne 5. november 2018, kell 20:14 (EET) ::nt Peeter I, rooma numbriga, ikka veel, ja palju teisi, ja, kui Andres ongi, mingi ajahetkel, keelekorraldaja, siis pikemas perspektiivis ja eesti keele suhtes ei saa ta seda olla, puhtinimlikult, “mullast oled sa võetud ja...”; keele "hoidja" ei ole sina, mina, andres, vaid rahvas, kes seda räägib/kannab...—Pietadè 6. november 2018, kell 18:39 (EET) ::: Jutt ei olnud valitsejanimedest, ja selleks, et keelekasutuse kohta tähelepanekuid teha, ei pea olema keelekorraldaja. Pikne 6. november 2018, kell 19:01 (EET) == Küsimus == Mingil ajal laadisin usaldatud kasutaja palvel [[:Fail:Marge Pärnits.jpg|25px|Marge Pärnits]] üles pildi, millele lisasid autori suhtes märkuse, senini sääl, järgnes autori poolt loa saatmine, P poolt "delegeerimine" kasutajale Ivo..., ja... ikka midagi pole muutunud — kas see on mingi su eneseväljundi vahend? teiste ähvardamisega (punane märkus pildi lehel) midagi saavutada? mida?—Pietadè 6. november 2018, kell 18:26 (EET) : Märkuse ma lisasin sellepärast, et loa kohta puudub kinnitus, nii nagu kirjas on. [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]] kinnitab loa, kui see on sobilik. Ma küsisin talt tema arutelus selle loa kohta, aga ta pole seni vastanud. Võid proovida talt ise üle küsida selle kohta. Pikne 6. november 2018, kell 19:01 (EET) :: See ei ole ju normaalne.<!--kuna esinesin [[Kasutaja:Kuriuss|KU]] palve täitja/vahendajana, siis...; mina Ivo-lt, kes vahetevahel kaldub küsima, kas Ivo või Kruusamägi on parem, pigem küsima ei kalduks-->—Pietadè 6. november 2018, kell 19:17 (EET) ::: Ma ei oska esialgu muud soovitada kui kannatlikku meelt. Kui loa kinnitamine on pooleli, siis vaevalt keegi seda pilti praegu kustutab. [[User:Kruusamägi|Kruusamägi]], kas kiri on laekunud? Pikne 6. november 2018, kell 21:22 (EET) ::::Leidsin, et see kiri oli OTRSis tähelepanuta jäänud. Luba oli poolik ja seega edastasin täpsustava päringu. Kui sellele vastuse saab, siis saab ka probleem lahendatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 7. november 2018, kell 05:51 (EET) <h5>Küsimus N</h5> Mida Sa arvad nt [[:lt:Šablonas:Multiple image|leedu compact ver]] (paljudes w-des on kood juba ''hidden'') „kodustamisest“ (nt [[Viimne kohtupäev (Lochner)]] enwi ver kasutab seda)?—Pietadè 6. november 2018, kell 19:30 (EET) : Minu poolest võib siin selline mall olla küll. Kahe kõrvuti pildi jaoks saab praegu kasutada malle [[Mall:Pildid kõrvuti]] ja [[Mall:Topeltpilt]]. Pikne 6. november 2018, kell 21:22 (EET) ::Tore! Eriti, võttes arvesse arvu — teistel on ja medel pole...;-), lisaks praktilistele kasutusvõimalustele -vajadustele.—Pietadè 6. november 2018, kell 21:56 (EET) Ole hea ja ära kustuta haldusüksuste navmalle. Need peaks tegelikult artiklitesse kunagi sisse tagasi panema koos (muu) ajalooga. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 6. jaanuar 2019, kell 23:41 (EET) : Senine praktika on olnud, et asendame vanale jaotusele vastava malli uuega. Halduskuuluvuse ajalugu peaks olema ära toodud eelkõige artikli sisuosas, navmallid (ega kategooriad) iseenesest seda ei asendaks. : Varasematele jaotustele vastavad navmallid ajaks asja üsna keeruliseks ja segaseks, nende lisamine minu meelest poleks otstarbekas. Haldus- ja asustusjaotuse muudatusi on toimunud jooksvalt, mitte ainult paari suurema reformi käigus ning siis tekib küsimus, millist asjade seisu mallides näidata ning üldse milliste ajavahemike lõikes. Mõnede varasemate haldusüksuste puhul ilmselt läheb ka üsna raskeks välja selgitada, millised asulad sinna täpselt kuulusid. Kui õnnestub väga täpseks minna, siis võimalik, et mõnda artiklisse tuleks neid malle kuhjata päris palju. Pikne 7. jaanuar 2019, kell 18:00 (EET) :: Küsimus ei ole lisamises, vaid mallide säilitamises. Lisada saab neid ka hiljem, kuid endiste valdade artiklitesse saab mallid ka alles jätta. Jah, nii mõnelgi puhul ongi mõtet panna mitu navmalli, teinekord võib nende arv olla ka üle kümne (vaata või inglisviki artikleid näiteks sportlaste kohta), sellisel puhul on võimalik need korraga ühte ritta kokku klappida. Ka vanade haldusüksuste kategooriad võiksid artiklitesse alles jääda. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2019, kell 12:50 (EET) ::: Need mallid on või olid mõeldud ju asulate vahel navigeerimiseks. Valdade artiklites on asulad niigi loetletud, seal ei ole sellel mallil mõtet. Mõne valla artiklise on asula navigeerimismall nüüd hiljuti pandud vist lihtsalt sellepärast, et ta kasutamata poleks. Kasutusest välja jäänud mallid oleme üldiselt kustutanud. ::: Ma eeldan, et kui hiljuti kaotatud jaotustele vastavaid malle edasi kasutada, siis peaks tulema ka varasematele jaotustele vastavad mallid. Ma leian ikkagi, et see teeks asja tarbetult segaseks ja keeruliseks. Alustuseks võiks püüda kajastada halduskuuluvuse ajalugu artikli sisuosas. Suurt hulka navmalle ei pruugi küll karta, aga nendega võiks ikkagi püüda piiri pidada, mõnes teises suuremas vikis peale inglise viki on see paremini õnnestunud. Pikne 8. jaanuar 2019, kell 17:18 (EET) :::: Valdade artiklites on nendel ka mõte olemas ja algselt nad kõis nende artiklites ka olid. Kui need on sealt eemaldatud, siis tuleks need hoopiski nendesse tagasi panna. Jah, ka need varasemad mallid tuleks samuti teha ja see ei ole sugugi mitte lihtne töö. Nende olemasolevate mallide kustutamine on väga lihtne, kuid nende taasloomine nõuab mitmeid kuid tööd. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 8. jaanuar 2019, kell 22:18 (EET) ::: Navmallid ja muud sisu suhtes kõrvalised asjad koormavad artiklit ning kui lisaks on eri laadi navigeerimislingid ja neid on omajagu, siis on nende seast esmasemaid (nt lähemalt seotud või sama liiki) asju keerulisem leida. Kui samad lingid on valla artiklis eespool loetletud, siis koormab mall artiklit üsna asjata ja jääb mulje, et mall on lisatud põhimõttel "mida rohkem malle, seda uhkem". ::: Eks sa võid siis teha näiteks üldises arutelus ettepaneku, kus selgitad, kuidas endisele haldusjaotusele vastavad navmallid täpsemalt välja võiks näha (mis ajavahemike lõikes; mis seisuga, kui muudatusi on tehtud jooksvalt jms) ning siis saaks laiemas ringis arutada, kas peaks praegusest lihtsamast lähenemisest loobuma. Pikne 9. jaanuar 2019, kell 20:38 (EET) :::: Minu meelest on navmallid väga kasulikud, aga seda peaks tõepoolest kuskil mujal arutama. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2019, kell 20:40 (EET) ::: Mallide kustutamine ja kasutamine on eri asjad. Praegu on mul palve, et sa ei kustutaks neid enam ja taastaksid juba kustutatud mallid! &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. jaanuar 2019, kell 23:18 (EET) ::::Ühinen, „palvega“, ja ... OK! seekord ei arenda, jutulõime.—Pietadè 9. jaanuar 2019, kell 23:33 (EET) :::: Olgu, ma ei kustuta praegu rohkem kasutusest välja jäänud malle, mille sina oled teinud. Aga nagu ma juba korduvalt mõista andsin, siis minu meelest mallide (mitte)kasutamine ja nende kustutamine on otseselt seotud. Me üldiselt ei hoia malle ja muud säärast põhimõttel "äkki kunagi läheb tarvis" (teistes Vikipeediates samuti). Kõiki malle on tarvis mingil määral hallata, nende seas on tarvis orienteeruda ning eks sellepärast kasutamata malle üldiselt alles ei hoita. Kuidas või kas mingit tehnilist lahendust kasutada, on varem või hiljem tarvis läbi mõelda. Pikne 10. jaanuar 2019, kell 10:34 (EET) == Palju õnne vikijuubeliks == [[Pilt:Blomsterbukettarm.jpg|100px|paremal]]Väga hilinenud õnnesoovid möödunud kuul aset leidnud 10. vikisünnipäeva auks ja tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 4. märts 2019, kell 17:42 (EET) : Ka minu poolt! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. märts 2019, kell 17:54 (EET) :: Tänan. --Pikne 4. märts 2019, kell 20:44 (EET) ==Küsimusega palve== Kas saaksid ilma ümbersuunamist tegemata teisaldada [[FD]] pealkirja alla [[FD (vedur)]]. Mind huvitab, kas adminni tehtud teisaldamisega ka ümbersuunamine (antud juhul [[ФД]]) automaatselt parandab ennast?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. märts 2019, kell 15:19 (EET) : Näiteks [[Eri:Diff/5212680|siin]] on robot parandanud katkise suunamise, mis viitas punasele lingile (leht teisaldati suunamist maha jätmata). Aga erinevalt kahekordsetest suunamistest (sinise lingiga) parandab robot katkiseid suunamisi vist üsna harva. Selles näites parandas umbes kümme päeva pärast teisaldamist. : Mulle ei ole selge, et artikkel [[FD]] tuleb teisaldada: paistab, et kõik lingid peavad silmas vedurit ja inglise viki täpsustuslehel ei hakka esimese hooga silma midagi, mille pärast eesti keeles kindlasti täpsustust oleks vaja. Pikne 16. märts 2019, kell 20:23 (EET) :: ma ei tea, aga arvan, et peaks teisaldama. FD on ilmselt nii mõnegi jaoks siiski endiselt veel [[flopiketas]], aga näiteks ka [[Lendav hollandlane (jahiklass)|Lendav hollandlane]], [[Florida departemang]], [[Forces et Démocratie]] jne. ==Penid== Kui vaataksid ja annaksid teada: kas siinsesse andmestikku on kusagile jäänud alles reklaamviide "veebikoolitused.ee" lehele, oleksin tänulik.<br />Samuti, hetkel näib, et nad (kennelliit) on u 2017. a seisuga avaldanud tekstid kiiremal (kennelliidu) saidil, kuidas seda teha, et ma nt aastal 3017, kui nii kaua elan, ei peaks järjekordselt aadresse parandama/ajakohastama/värskendama hakkama; archive url?°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 19:26 (EEST) : Praegu leiab kõigist nimeruumidest kümme linki: [[Eri:Välislinkide otsimine/veebikoolitused.ee]]. Pikne 19. aprill 2019, kell 19:54 (EEST) ::Tänan! Indeed! Eks ma siis "nüristan" need.°—°&#160;Pietadè 19. aprill 2019, kell 20:04 (EEST) == [[:Fail:Paul Erik.jpeg]] == See foto oli kirjelduse järgi tehtud 1915. aastal. Sellest on üle sajandi möödas. Miks arvad, et kujutis ei ole vabas kasutuses? On ju vägagi tõenäoline, et fotograaf on üle 70 aasta surnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 13:10 (EEST) : Minu meelest ei saa öelda, et on väga tõenäoline, et fotograaf on üle 70 aasta surnud. Näiteks pildistasid samal ajal juba ka vennad Parikased, kelle autoriõigus kehtib praegusest edasi veel üle 20 aasta. Commonsis on paari aasta eest [[c:Commons:Village pump/Copyright/Archive/2017/03#Cut-off date for the PD-old template|ühes arutelus]] mööndud, et teost võiks olla mõistlik pidada vabaks siis, kui selle valmimisest on möödunud vähemalt 120 aastat ja autor on teadmata. Pikne 1. mai 2019, kell 19:11 (EEST) ::Antud hetkel on niikuinii tegemist kellegi eraarhiivi fotoga. Kui see tehti pildilolija tellimusel (mis fotot vaadates näib täiesti ilmne), siis võiksime väita, et varalised õigused läksid talle üle (sest ta maksis kujutise eest ning sai selle omale). Kuna foto on üles pannud antud isiku pärijad, siis on juriidiliselt kõik ok. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 22:50 (EEST) ::: Hm, miks mitte mingi asutuse tellimusel? Õiguste üleminekut minu meelest ei saa eeldada. Autoriõiguse seadus räägib sellest võimalusest vaid juhul, kui teos on loodud tööülesannete täitmise korras töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Et tellija ja fotograafi vahel oli analoogne tööandja ja töövõtja suhe, on ebatõenäoline. Sellistest oletustest on raske pikemata lähtuda, neid tuleks eraldi tõendada. Kui teos on avaldatud pärija loa alusel, siis tuleks kasutada mingit muud litsentsi ja pärijaks olemist tuleks OTRS-i vahendusel kuidagi tõendada. Tõenäoliselt ei õnnestu neid asju enam välja selgitada ja siis pole alust väita, et teos on vaba. Pikne 2. mai 2019, kell 16:58 (EEST) == Trollide toidumajake == Meil käib massiliselt trolle. Suur osa neist on võimelised ütlema "aga X", kus X=seosetu lalin, nt "tuletuslik sõltuvus". See ei ole argument, see on argumendi puust imitatsioon. See ei ole heauskne lähenemine, see on selle tava pahauskne kuritarvitamine, et Vikipeedias on kombeks inimeste argumente arutada. Aga seosetu lalin ei ole argument, nii nagu troll ei ole inimene. Argumendi imitatsioon ei funktsioneeri, sest troll ei pea ka ise seda argumendiks, selle ainus funktsioon on raisata pärisvikipedistide aega ja trolli blokeerimist edasi lükata. Kui kodanik põhjendab talle mittemeeldiva aktivisti halvustavat iseloomustamist "argumendiga" ja samal ajal on lisanud sama iseloomustuse ka tervele ülemaailmsele liikumisele, siis on üsna ilmne, et tema tegevus ei põhine tegelikult "argumendil", ta lihtsalt läbustab. Ja kui ta ignoreerib blokki ja tuleb läbustamist uuelt IP-lt kordama, siis selles ei ole kübetki heausksust. Ning kui sina mängid temaga kaasa, tühistad blokeeringu ja hakkad "argumenti" "arutama", siis sellega sa toidad trolli. Täpselt samamoodi nagu Andres, kelle meelest võiksid sellised Vikipeedias vabalt räusata ja artikleid Metapeedia malli järgi ümber kujundada, sest "oleme nüüd kõik sõpsid" tähendab tema arvates, et trollidele tuleb anda sama vabad käed kui tegelikele kaastöölistele, kelle aeg ja vaev ja närvid ei maksa midagi. Ma ei usu, et sa mu jutust aru saad või mõistad, kuidas su enda tegevus trollide kultiveerimist Vikipeedias soodustab, aga kuna ma kõõlun juba pikka aega murdumispunktis, siis olen ka piisavalt meeleheitel, et proovida isegi ilma lootuseta. Nii et kui sa eelnenust midagigi ähmaselt hoomasid, püüa palun järele mõelda, kas Vikipeedia jätkusuutlikkuse seisukohast on ikka väga praktiline trollidele pekki ja teri panna. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 18. mai 2019, kell 23:51 (EEST) ::Jah, sest mõni katsub infomerd vaid näpuga, mõni käib seal sadu meetreid ujumas. Egas sellepärast, ei pea esimesele vastu näppe andma. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 16. veebruar 2021, kell 21:38 (EET) : Ei, ma ei arva, et tugevalt tendentslike kommentaaride või lisandustega tuleks kaasa minnna. Juhuks, kui ma seda artikli arutelus juba piisavalt selgelt ei väljendanud: ma ei pea vähimalgi määral kohaseks laskuda arutelusse nende "tuletuslike sõltuvuste" üle (seda on paraku tehtud minu kommentaarile eelnevas ja järgnevas kommentaaris). : Küll aga, sa blokeerisid kasutaja enne, kui täienduse kohta mingigi kommentaar jõuti lisada. Tol hetkel minu meelest polnud põhjust kahtlustada, et kasutajal on halvad kavatsused. Mul ei õnnestunud ka tuvastada, et kaastöömustri järgi olnuks tegu jätkuga konkreetse kaastöölise varasematele pahategudele (kui on põhjust midagi sellist kahtlustada, siis palun see blokeerimise põhjenduses välja tuua). See, et keegi leiab teema kohta tema meelest olulise asjaolu, mida tuleks kindlasti teistega jagada, ja lisab siis selle artiklisse suhteliselt suvalisse kohta suhteliselt suvalises vormis, on Vikipeedias üsna tavaline, ka kogenumate ja registreeritud kaastööliste seas. Eks ole, me harilikult ei blokeeri üksteist lihtsalt sellise viletsa kaastöö pärast. Blokeerimise asemel tulnuks kõigepealt lühidalt ja asjalikult selgitada, milles on probleem (näiteks tühistamisel resümees). : Viimane blokeering ei tundu samuti eriti rohkem põhjendatud. Esiteks, pärast seda, kui IP-aadressile arutelus vastati, ei püüdnud ta artiklit rohkem muuta ning ka arutelu kuritarvitamine ei jätkunud. Teiseks, nagu isegi resümees möönsid, IP-aadress muutub. Nii et, mis tast blokeerida, kui blokeerimise hetkel aadress suure tõenäosusega enam samale isikule ei kuulunud. : Ma ei ole nõus, et tegutseda tuleb lasta igal kasutajal, kellel on võib-olla natukenegi midagi Vikipeediale pakkuda, nii et see justkui kaalub igasuguse muu tüli üles. Aga Andrese motiiv sellega seoses on mulle iseenesest arusaadav. Ebaneutraalse kaastöö vastu seismine on isegi küllalt tülikas ja ehk tõesti ka ruineeriv, pole tarvis isiklikuks minemisega (need pilkelood trollide toitmisest) pahandust juurde tekitada. Pikne 19. mai 2019, kell 10:50 (EEST) == Sõjatehnika mallid‎ == Kas Sõjatehnika mallid‎ ei ole loogiline Sõjanduse mallide alaliik?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 20. mai 2019, kell 21:00 (EEST) : See peaks sobima küll. Seda ma ei tühistanudki. Pikne 21. mai 2019, kell 17:06 (EEST) == Etwiki piltide grupeerimine == Kõik etwiki pildid on nüüd grupeeritud (seisuga <s>10. juuni 2019</s>24. juuni 2019; umbes <s>1675</s>1618 pilti; SQL [https://quarry.wmflabs.org/query/36806]). Vastavad mallid või märksõnad on järgmised: <table><tr><td> *{{KunstiteoseFoto| *{{Move to et.wiki| *{{Ei sobi Commonsisse| *{{Commonsis| *{{viiCommonsisse| *{{AO-EST| *{{OTRS| #[[kasutaja:Kruusamägi]] sooloprojekt </td><td> *{{AO-sobimatu| *<s>{{AO-töökohustused|</s> *<s>{{Omistamine|tekst=Presidendi kantselei arhiiv|</s> *<s>{{loata|</s> *<s>{{litsentsita|</s> *<s>{{allikata|</s> *<s>{{kahtluse all|</s> </td><td> *<s>{{KMP|</s> *{{delete| *{{kustutada| *<s>{{vaidlustatud|</s> *<s>ekraanitõmmis|</s> *<s>Ekraanitõmmis|</s> *<s>kuvatõmmis|</s> *<s>ekraanipilt|</s> </td><td> *{{logo| *{{EestiFotograaf| #[[kasutaja:Kruusamägi]] sooloprojekt *<s>{{EestiVikipeediaPilt|</s> *<s>Vello Väärtnöu|</s> *<s>Vello Väärtnõu|</s> *<s>VanemTao|</s> *<s>Madli Vitismann</s> *'''arutelu tehtud #nähtamatu märkusena, pähklid!''' </td></tr></table> V-o annab see loend vihjeid, millele keskenduda, mis on rohkem ajatundlikumad jne--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 11. juuni 2019, kell 11:15 (EEST) :täpsustasin grupeerimisi. Nüüd on kõik etwiki pildid läbi töötatud. Uus märkus on "arutelu tehtud", mis on pandud rasketele juhtumitele--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 24. juuni 2019, kell 21:11 (EEST) == alam- ja ülempiir == kui allikas on rahvaarvuks "väiksem kui 4" (<4) kas siis seda tuleks wikidatas esitada kujul 2±2 ? https://www.wikidata.org/wiki/Q3467123#P1082 sel juhul tuleks neid alam- ja ülempiire ka asula infokastis näidata. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 21:33 (EEST) : Eriti ilus see küll ei ole. Ma arvan, et infokastis peaks olema ikka selgelt "alla 4", "<4" vmt, sõltumata sellest, kas või kuidas seda Vikiandmetesse õnnestub sisestada. Vikiandmetes vist ka pole ilma täpsustuseta päris selge ega ±2 ei tähenda näiteks mingit kõikumist või veapiire. : Kui viimasest rahvaloendusest on saadaval konkreetsemad andmed, siis võiks neid ehk ikkagi eelistada. Eriti siis, kui külas elanikke polnud ja tõenäoliselt jätkuvalt pole, on need vanemad andmed informatiivsemad. Võib-olla peaks selle kohta üldises arutelus küsima. : Viites võiks link täpsem olla: [https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR?app_id=STAT2&thm=SUGUV5VANUSKAS2019_TOTAL%23TOTAL]. Pikne 16. juuni 2019, kell 22:52 (EEST) ---- Sellega natuke seotult: artikkel [[Parkmaļi]] ei taha kuidagi wikidatast koordinaate taha haakida. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. detsember 2020, kell 11:04 (EET) ==Botiga teisaldamine== Vt [[:Kategooria:Eesti putukad]]. Siin oleks vaja botiga teisaldada mardikad ja liblikad pealkirjade alla mardikalised ja liblikalised--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 21. juuli 2019, kell 20:02 (EEST) : Ma kõhklen. Ehk ei peaks selliseid kategooriaid üldse olema. Kui Eesti liike sedasi kategoriseerida, siis arvatavasti tuleks samamoodi kategoriseerida ka teiste maade liike. Paljudel liikidel oleks siis ebamõistlikult palju kategooriaid ning ning kategooriad ei pakuks taksonoomilisest hierahiast enam kuigi head ülevaadet, kui taksonid on maade kaupa ära jagatud. Maa, haldusüksuse, saare vmt liikide äratoomisel võiks minu meelest piirduda loenditega. Pikne 21. juuli 2019, kell 20:58 (EEST) ::Riike arvestades, siis taksonite kategooriad jätta vaid Eestile. Mõni viki on küll nt proovinud konkreetset taimeliiki nimetada 15 riigikategoorias, ent see pole mõistlik. Meil on ka proovitud teha loendeid, nt [[Suriname madude loend]] või [[Florida osariigi madude loend]], ent need on nutikam ilmselt liita. Ka Eesti taksonite puhul pole mõttekas väga täpseks minna (nt vältida sugukonnani jõudmist, taimede puhul on mõeldav siiski ka sugukonnani jõudmine). Teen siis ise teisaldamised ära, sest praegune olukord kategoorias [[:Kategooria:Eesti putukad]] pole aktsepteeritav--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 08:37 (EEST) ==Aega kinni jäänud vastuolud== Sellepärast käisingi välja mõtte, et Vikipeedial võiks olla eraldi arutluslehekülg mõistete vastuolude kohta. Seal saab välja tuua siin nähtuva ja üha enam ilmenduva loogika järeldused ja tähelepanekud, mida saaks parandamisele esitada. Sõnaveeb.ee näiteks kasutab juba otsese tagasiside ja kommentaaride vormingut, võttes väärtmõtteid tulevikus arvesse. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 13. august 2019, kell 19:01 (EEST) ==Muudatuste redigeerimine== Terv. Kas saaks enne massmuudatusi arutada, selle põhjuseid? --[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. august 2019, kell 22:20 (EEST) : Kirjutasin esimese tühistamise resümeesse, et Cēsis on Cēsise piirkonnas, mitte vastupidi. Teised suuremad kohad, mille lisad väiksema koha kategooriasse, on samal põhjusel vigaselt kategoriseeritud. Pikne 16. august 2019, kell 22:24 (EEST) ::Nõustun ja tänan--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 16. august 2019, kell 23:07 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Tunnustus == Palun võtta vastu minu hilinenud kniks ja kraaps [[c:Commons:Undeletion_requests/Archive/2019-09#File:Narva_mnt_78.JPG|tehtud töö eest.]] --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 21. september 2019, kell 22:37 (EEST). ==Kuvalaius== Tegin paranduse rm "|stiil=max-width:40em", ühes artiklis — 1 paljudest põhjendustest = laiuselt 2560-lt 3840-le üleminekul olles ei leia mõistlikku põhjendust kujundusele, kus sisu vasemal ja paremal, keskel tühjus; ei viitsi seda Su väljapakutut/juurutatud sundlahendust nt 100-" teleri, ~6" mobiilsideseadme ekraanile vms kuvada (PS! See käib ka kastide sundsuuruse kohta, alati on vähemalt 1% erandi võimalus, jne), ja, me ei hakka ju "hääl"e"ta"ma (~20 külastajaga lehel), nt, kas ilusam on punane või sinine...<br>ja, kui kustutad teiste kasutajate lehtedelt sisu, siis, palun, lisa vähemalt selgitus; pidades ühtlasi silmas, et wikides ei ole selline tegevus (selgituseta kustutamine) aktsepteritav/tolereeritav✅&#160;Pietadè 30. oktoober 2019, kell 21:06 (EET) : Ma olen atribuudi "max-width" lisanud mõnele suhteliselt lühikesele loendile, mõeldes just laiematele ekraanidele. Ilma veergude arvu mingil moel piiramata loend ennast minu meelest kuigivõrd ei õigusta, kui igasse veergu jääb loendist üks-kaks liiget. Siis võiks parema loetavuse huvides asjad juba lihtsalt komadega ühte ritta kirjutada. Teataval määral tühja ruumi tundub paratamatusena. Kas või sisukordade kõrval on tavaliselt rohkem tühja ruumi ja selles artiklis on näiteks alumise tabeli kõrval veel rohkem tühja ruumi. : Eile ma eemaldasin kasutajalehelt arutelumärkuse, mis üsna selgelt ei olnud õiges kohas, ning ma kirjutasin märkuse lisajale ka vastuse. Ma usun, et märkuse lisaja ja kasutajalehe omanik saavad aru, miks nii tegin. Või kui ei saa, siis eks nad ise ütlevad seda. Pikne 31. oktoober 2019, kell 20:35 (EET) == tööriist ilma kategooriata artiklite leidmiseks? == Kas on olemas miski töörist selliste kirjutiste leidmiseks? Kiirel otsimisel ma ise ei leidnud :( [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 4. november 2019, kell 21:59 (EET) :[[Eri:Kategoriseerimata_leheküljed]] + [[Vikipeedia:Andmepäringud/Ainult peidetud kategooriates olevad artiklid]]. Või mida täpsemalt mõtled? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 5. november 2019, kell 10:36 (EET) :: Tänan! Oli meelest läinud :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 5. november 2019, kell 10:57 (EET) {{tl|cite web}} mall kuvab "(Norwegian keeles)" kui on sisestatud "language=Norra". Ma ei hakanud praegu moodulisse süvenema, ehk vaatad üle? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 17. november 2019, kell 15:30 (EET) : Vast sai parem. Pikne 17. november 2019, kell 16:10 (EET) == kaanepildid == Olete kustutanud ajalehtede-ajakirjade kaanepildid, mis ma olen üles laadinud. Mitte ükski neist polnud ilma väljaandja või toimetaja loata. Kui vaja, saadan need load uuesti, aga olen selle teema Ivole edastanud juba siis, kui need pildid üles laadisin. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 2. detsember 2019, kell 23:44 (EET) : Jah, sain aru, et autoriõiguse rikkumistega nähtavasti tegu polnud. Aga kirjelduste järgi oli luba küsitud lihtsalt kasutamiseks Vikipeedias, mitte kasutuseks mõne vaba litsentsi tingimustel. Selline luba pole piisav ja seda pole mõtet kuskile edastada. Alles on üks pilt, mille juures on tõesti toodud ära vaba litsents ja mille luba on kinnitatud ([[:Fail:Paat 2015 1.jpg]]). Ma sain aru, et vaatasid mõne kuu eest üle, milliste piltide kohta saad või soovid vaba kasutuse loa hankida. Eeldasin, et need kolm kaant siis ei lähe vaba litsentsi alla. Kui nende kaante kohta on võimalik saada load vaba litsentsi (nt [[creativecommons:by-sa/3.0/deed.et|CC BY-SA 3.0]]) all avaldamise kohta, siis küllap need load tuleks uuesti saata. Pikne 3. detsember 2019, kell 16:31 (EET) Vormikohaseid lube pole mitmel juhul võimalik hankida, võin vaid uuesti saata mulle kui tuttavale inimesele antud load neid materjale soovikohaselt Vikipeedias kasutada. Loa andnud Eesti Päevalehe tollane peatoimetaja Ülo Ignats on surnud, siis peab uue peatoimetaja käest uuema kaane kohta loa hankima. Teataja on lõpetanud ilmumise, tollast peatoimetajat ma omapead enam ei leia. Eesti Kaluri toimetaja pärija püüan üles leida, aga ma ei saa tagada, et tema esituses see luba vormikohane oleks jne. Pean ise neid kaasi tähtsaks, sest need on suht raskesti kättesaadavad materjalid. Ma ei tea näiteks, kui mitu Eesti Kaluri eksemplari Eestisse saabus, ehk isegi kümmekond. Praeguseks on neid alles kindlasti vähem. Peaksin neist väljaannetest tegema artiklid ka rootsi vikisse, kui aega leiaksin, ja siis oleks jälle kaanepilte vaja. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 4. detsember 2019, kell 00:07 (EET) : Neid olulisi materjale, mida autentsel kujul Vikipeediasse üles ei saa panna, on palju. Kui need kaanekujutised on kuskil mujal internetis õiguspäraselt avaldatud, siis saab neile Vikipeediast linkida. (Eesti Päevalehe ja Teataja numbrid on Digaris üleval.) Ka rootsi vikisse ei saa neid kujutisi panna ilma hankimata luba vaba litsentsi all avaldamise kohta. Pikne 4. detsember 2019, kell 17:38 (EET) Tänan, vaatan, kui aega saan. Digarisse linkimine on hea mõte, sealt saab ka vaadata, mida konkreetses numbris on kirjutatud. Praegu oli pigem see, kuidas väljaanne üldse välja näeb.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 5. detsember 2019, kell 01:06 (EET) == Infokast persoon == Mainisid Infokast Aktivist all, et lisasid {{tl|Infokast persoon}}ile parameetri "Organisatsioonid", aga hetkel seal ei paista seda enam. Kuhu see kadus? :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 18:06 (EET) : Ma lisasin parameetri nime ainsuses ("organisatsioon"). Pikne 30. jaanuar 2020, kell 18:51 (EET) :: Miks ainuses? Organisatsioone (sarnaselt töökohtadele ja haridusasutustele) on enamasti ju rohkem. PS Sugulased on samuti mitmuses :) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 13:40 (EET) :: Miks "Alma mater", :) mitte eestikeelselt "haridusasutus" (või pigem "haridusasutused", sest tänapäeval on elukestev õpe)? "Alma mater" on ladinakeelne allegooria ning allegooria koht on kunstis või kirjanduses, mitta teatmeteostes. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 11. veebruar 2020, kell 14:46 (EET) ::: Kirjutasin parameetri nime varasemate sarnaste parameetrite järgi ainsuses. Artiklis kuvatav tekst see-eest on mitmuses (jällegi varasemate eeskujul). Eks see ole mõneti tinglik, kas kasutada tabelis rea või veeru päises ainsust või mitmust. Arvatavasti võib mõelda nii, et kui enamasti on lahtri sisu ainsuses, siis võib ka päises olla ainsus. Mõeldav on parameetrite nimed ja kuvatavad tekstid ühtlustada, kui see segadust tekitab. ::: "Alma materi" kohta on teise malli arutelus ka kommentaar ([[Malli arutelu:Infokast ametiisik]]). See lahter on ülikoolidele, mille isik lõpetas, mitte muudele haridusasutustele, mille isik lõpetas või kus ta töötab. Tundub, et keegi pole suupärase asenduse peale seni tulnud. (Sellised kommentaarid on parem kirjutada vastava malli arutellu.) Pikne 11. veebruar 2020, kell 17:37 (EET) == BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital == #https://www.balt-hiko.de/online-publikationen/baltisches-biografisches-lexikon-digital/ #https://bbld.de #https://bbld.de/BBLD #http://dbis.uni-regensburg.de/frontdoor.php?titel_id=11463 #https://gepris.dfg.de/gepris/projekt/391517479 # 2019-03-27 created by CorneliusHasselblatt as [[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]] # 2019-03-28 vandalized by [[user:Estopedist1]] [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Baltisches_biografisches_Lexikon_digital&oldid=5255713] Can you help to revert the vandalism by [[user:Estopedist1]]? He removed the first part of the name. [[Eri:Kaastöö/89.14.77.62|89.14.77.62]] 21. veebruar 2020, kell 18:30 (EET) == Botile sobilik töö == [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] mainis, et Histradamust, mida ohtralt viidetes kasutatud, enam ei ole. Täiendasin täna artiklit [[Tamsalu raudteejaam]]ast ja jäin mõttesse. Kui seda portaali enam ei ole, oleks ilus sinna viivad surnud lingid ära koristada , aga see töö oleks vast lihtsam botile anda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 09:48 (EET) :[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2859&layer=183&lang=est#2859 Midagi] nagu ju oleks. Ja samas ei ole neid linke ka väga palju. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?target=*.histrodamus.ee&title=Eri%3AV%C3%A4lislinkide_otsimine] [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:12 (EET) ::Sisu tundub sama olevat, aga vana histradamuse asemel on Histrodamus. Siis on ilmselt vaja pigem vanad lingid uutega asendada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. märts 2020, kell 10:15 (EET) ::: Millised vanad lingid? Allikaviiteid üldiselt ei peaks eemaldama lihtsalt sellepärast, et link ei tööta (vt ka [[:en:WP:KDL]]). Niisama eemaldada võib katkiseid linke välislinkide alaosast. Pikne 28. märts 2020, kell 17:43 (EET) == Authority Control e. Normandmed == Tahtsin küsida, et miks Normandmete mall eemaldati? Ma isiklikult leian, et sellel mallil on mitu plussi: * Väga lihtne lisada isikute vikilehtedele loetelu, mis andmebaasides nad eksisteerivad nt. IMDB, Rahvusraamatukogu, MusicBrainz * Lingid uuenevad loetelus otse, ilma käsitsi tööta ja on kergelt kättesaadavad, ühtses formaadis. * Authority Control ja Wikidata on nähtavamad - st. ilmselt uuendatakse, parandatakse ja lisatakse linke rohkem, ma hakkasin ise tänu AC'le Wikidatat rohkem kasutama * Sama kasulikud kui kategoorialingid - pole küll kõigi jaoks oluline kuid mõnele ikka * Väldib kiustatust teha mingit loetelu sellistest andmebaasidest (stiilis Välised lingid vms.) * Suurendab otsingumootorite poolt allikate indekseerimist, Google ei indekseeri Wikidatat aga artikli lehel lingitud Rahvusraamatukogu lehte nt. täitsa küll Mainiks ka ära, et harv kasutus on pigem märk sellest, et vikiandmeid ei kasutata piisavalt tihti (võib-olla selle pärast, et Eestlasi ei ole väga välismaa andmebaasides), mitte sellest, et mall oleks mõttetu. Kas selle malli võiks taastada? - [[User:Interneedus]] 24.04.2020 : Põhjused on välja toodud malli arutelus: vähene huvi aastate jooksul, seejuures paistis, et neisse vähestesse artiklitesse, kuhu mall lisati, oli ta pandud pigem malli enda pärast, mitte sellepärast, et mallis sisalduvaid linke otseselt vajalikuks oleks peetud. Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud. Samuti, kuna viidatavad andmebaasisissekanded on üsna tehnilist laadi, siis on neid linke kerge pigem müraks pidada. : Viited sisukamatesse andmebaasidesse nagu IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole. : Malli lehekülg iseenesest on jätkuvalt alles. Malli arutelus või ka üldises arutelus saab malli kasutamise kohta laiemale ringile ettepanekuid teha. Pikne 24. aprill 2020, kell 16:59 (EEST) :: "IMDb polnudki selles mallis, inglise vikis ka ei ole.", õigus, need on pigem jah Wikidatas nähtaval. Küll aga on muusikute puhul kuvatud nt. MusicBrainz, mis on päris kasulik, vähemalt minu arvates. :: "Kiusatust neid linke ilma mallita välislinkide alla panna minu teada polegi kellelgi siin seni olnud" - paaril üksikul korral olen märganud, aga üldiselt on isikuartikleid suhteliselt vähe :: Ma kirjutan ka arutelulehele selle kohta. :: - [[Kasutaja:Interneedus]] 24.04.2020 ==[[Koroonapandeemia]] ja [[Koroonapandeemia Austrias]]== Neist esimesele lehele tekkis alla kategooria {{värvi|punane|Leheküljed, kus funktsiooni "formatnum" argument pole numbriline}}, vist pärast seda kui ''[[Mall:Osakaal|percentage]]'''i malliga seotud «vidinat» sai eestistastud.<br />[[Koroonapandeemia Austrias|Austria pandeemialehel]] on (võib olla) tegemist mingi rööpgraafiku viperusega (ei ole nendega tegelenud, ja, nt, ei kujuta ka ette, kuidas peaks nt 3×365 päeva kajastav (loetav) tekstiga [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/r%C3%B6%C3%B6pne/1 rööpne] andmestu olema praktiline...); ehk siis, käesolevaga teada antud.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 19. detsember 2020, kell 17:55 (EET) : Esimesel juhul on viga mallis {{tl|2020 aasta koroonaviirushaigus riigiti}}. Austria artiklis näitab praegu Lua tõrketeadet (not enough memory). Ma ei tea, kas seal saaks Vikiandmete poole pöördumist kuidagi paremini kirjutada või ongi andmeid liiga palju. [[User:WikedKentaur|WikedKentaur]] võib-olla oskab sellega midagi ette võtta. Pikne 20. detsember 2020, kell 12:16 (EET) :: Tänan vastuse eest! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. detsember 2020, kell 13:04 (EET) :: Samas, [[Koroonapandeemia Austrias|Austria koroonapandeemiast]] graafiku eraldamisel ja tagasipanekul ilmub märge: {{värvi|punane|Kategooria:Katkiste diagrammidega leheküljed}} eemaldatud/lisatud... [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. detsember 2020, kell 13:40 (EET) == Mooduli värskendamine == Kas oleksid nii hea ja tõstaksid [[:en:Module:Medical cases chart|enwi mooduli]] täiendused ka [[Moodul:Medical cases chart|etwi moodulisse]] (nt jaan 2020 ja jaan 2021 eristamiseks; praegune vers avab mõlema aasta jaanuari andmed)!<br />enwis sisseviidud muudatused aastate eristamiseks paistavad olevat toimima hakanud (vrd nt [[:en:Template:COVID-19 pandemic data/India medical cases chart|enwi India]] / [[Mall:COVID-19 pandeemia andmed/haigusjuhtumid Indias|etwi India]]), siis mahuvad nt ka e.k kuude pikemad lühendid ära. Ette tänades! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 17. jaanuar 2021, kell 17:25 (EET) : Aitäh! [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 17. jaanuar 2021, kell 19:57 (EET) ---- {{Ping|Pikne}}, nüüd on mooduli (viimane) autor [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Module:Medical_cases_chart&curid=63479315&diff=1001469450&oldid=1001048394 sinna veel ühe muudatuse (read 56, 64 621)] sisse viinud, kommentaariga "m Fixed edge cases where first month is also a lastX month", kui oluline see etwi jaoks on...? [[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 20. jaanuar 2021, kell 11:50 (EET) : Eks kunagi hiljem saab vajadusel jälle uuendada. Kui midagi otseselt katki pole, siis ma iga parandust eraldi kopeerima pigem ei hakkaks. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET) :: Siin on ilmselt mängus ka «erihuvid», st erineva seadme/tarkvara võimeid arvestavad (nt tühiku puhul tegi FF, ei midagi, GC siiski lisas, midagi). Praegu vist on mingi liigenduse alane arendus käimas.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 24. jaanuar 2021, kell 17:39 (EET) == Alevikud == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kategooria%3AKadrina&type=revision&diff=5800633&oldid=5800592 Miks see?] Teised [[:Kategooria:Eesti alevikud|alevike kategooriad]] on küll niimoodi kategoriseeritud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 20:19 (EET) : Muidu on alevike kategooria alamkategooriates artiklid, mis ei ole alevikest. Hea oleks ka mujal parandada, eriti seal, kus aleviku artikkel ise on kategoorias teiste alevike artiklitest lahku jäänud. Vt [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 48#Kategooriad]]. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 20:28 (EET) ::Minu arust ei ole selliseks jaotamiseks vajadust. Igal alevikul võiks oma enda kategooria olla ja nii võiks "Kategooria:Eesti alevikud" sisaldada ka ainult kategooriaid. Niikuinii on "Kategooria:Eesti asulad" (või veel aste üles ehk "Kategooria:Eesti geograafia") all absoluutselt kõik koos. Ma ei näe, kuidas oleks võimalik seda lahutada. Eelkõige peaks ühe kategooria piires kõik seotud artiklid koos olema, aga kategooriate endi koondamine tekitab juba paratamatult olukorra, kus saame segaduse. Seda viimast saaks vältida ainult, siis kui meil oleks kasutusel kaks erinevat kategooriasüsteemi (lihtsustatult väljendades: üks artiklite ja teine kategooriate sidumiseks). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. jaanuar 2021, kell 21:04 (EET) ::: Alevikud ongi ühtlasi asulad ja asulad omakorda sobivad geograafia teema alla. Selline hierarhia iseenesest küsimusi tekitada ei tohiks. Lihtsalt tuleks jälgida, kuidas on omavahel seotud need kategooriad, mis on üht liiki asjade jaoks (nt Eesti alevike kategooria), ja need kategooriad, mis seovad eri liiki asju (nt Kadrina kategooria). Vt ka varasemaid arutelusid, kus on püütud seda täpsemalt selgitada. Eeskuju saab võtta näiteks saksa vikist, kus pole kategoriseeritud nii ülejala nagu mõnes teises keeles. ::: Kui Eesti alevike kategoorias oleks ainult üksikute alevike kategooriad, siis ju ei täida kategooria enam oma põhiülesannet koondada artikleid Eesti alevikest, mida tuleks ükshaaval eraldi kategooriatest otsida. Kategooriate hierarhia kaotab sedasi suuresti mõtte ja näiteks on märksa vähem kasu sellistest tööriistadest nagu PetScan. Iga aleviku (või ka muud liiki asula) jaoks arvatavasti pole ka otstarbekas eraldi kategooriat teha. Pikne 18. jaanuar 2021, kell 23:08 (EET) ::::Alevik võiks vast juba piisavalt suur asula olla, et meil on mitmest sealsest hoonest, asutusest, objektist vm artikkel. Seega võiks vastavad kategooriad olla igati õigustatud. ::::Olemasolevad alevike kategooriad võiks olla ka kuhugi koondatud. "Eesti alevikud" võiks selleks ju sobida küll? Või tahad, et siin oleks nende ülemkategooriaks midagi sellist nagu "Eesti alevike kategooriad" ehk seesama topeltsüsteem, mida varemalt mainisin. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 01:32 (EET) ::: Kui tahta üksikute asulate kategooriaid eraldi koondada, siis jah, võiks olla mingi eraldi kategooria, nii nagu saksa vikis on näiteks [[:de:Kategorie:Ort als Thema]] või nii nagu isikute jaoks on [[:Kategooria:Isikukategooriad]]. Ma arvan, et erilist topeltsüsteemi pole tarvis. Piisab, kui kohaartiklid on täpsemalt kategoriseeritud ja kohakategooriad võivad olla vajadusel mõnes üldisemas n-ö metakategoorias (kas või eri maade kohakategooriad ühes kategoorias koos). Kuna antud juhul sobivad asulad hierarhiliselt haldusüksuste alla, siis minu meelest pole ka midagi katki, kui aleviku kategooria on ainult valla kategoorias (erinevalt näiteks loodusgeograafiliste üksuste kategooriatest, mis hierarhiliselt riikide ja haldusüksustega nii hästi ei sobitu). Pikne 19. jaanuar 2021, kell 16:53 (EET) ::Kui võtta ka see varasemast läbi käinud Londoni näide, siis hetkel on selle linna kategooria kategooriates "Suurbritannia linnad" ja "Sadamalinnad". Sellises olukorras ei ole põrmugi veider, kui "Kategooria:Kadrina" on kategoorias "Eesti alevikud". Seepärast ka see algselt viidatud "miks see" küsimus, sest hetkel siin vikis sellist nö saksa süsteemi ei paista olevat. Isegi teiste alevike vastavad kategooriad on kategoorias "Eesti alevikud" ja seega tekib küsimusi, et miks just see üks peaks olema erand. Või peaksimegi võtma suuna, et selgemalt neid kaht lähenemist eristama hakata? Minu poolest ei ole see sugugi probleem. Tahaks just selgust... ja seda, et asjad oleks ühetaoliselt lahendatud, et vältida segadust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 17:55 (EET) ::: Mina olen nende varasemate arutelude valguses uusi kategooriaid tehes püüdnud tüübi- ja kohakategooriaid selgelt eristada. Vanemaid kategooriaid olen ka siin seal parandanud, näiteks Norra haldusjaotust uuendades. Mõnel pool on kohaartikkel jäänud ainult endanimelisse kategooriasse, aga enamasti vist siiski mitte. Tundub, et kohakategooriaid sageli lihsalt pole osatud panna mujale kui tüübikategooria alamkategooriaks. Segadust on küll praegu omajagu. Minu meelest küll peaks suund olema selline, et tüübi- ja kohakategooriad pole risti-rästi. Mulle tundub, et neis varasemates aruteludes otsest vastuseisu pole sellele väljendatud, peale mõnetise arusaamatuse. Pikne 19. jaanuar 2021, kell 18:25 (EET) ::::Ka mul on mulje jäänud, et eelkõige on lihtsalt segane, et kuidas peaks tegema. Ega ma ise ka täpselt tea ja ei ole aru saanud, et mis see eelistatud asi oleks. ::::Ma püüan ehk neid alevikke vaikselt läbi vaadata ja jupitan selle kohakategooriate asja siin prooviks esimesena lahku. Kui Eesti puhul ühe süsteemi paika saaks, siis selle eeskujul oleks vast lihtne laiendada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. jaanuar 2021, kell 18:53 (EET) == Mercedes Benzid? == On see mõistlik, see Benzi lõppu i lisamine? Kui nüüd keelereeglite järgi seda teemat siin väga peeneks hakata ajama, siis peaks siin olema samamoodi ka Nissani LEAF, Opeli Astra ja SEATi Leon, eksole.. Selguse huvides võiks nimed siiski muutmata jätta. --[[Kasutaja:Laas|Laas]] ([[Kasutaja arutelu:Laas|arutelu]]) 24. jaanuar 2021, kell 13:33 (EET) : Vastasin algse kommentaari juures. Pikne 24. jaanuar 2021, kell 17:20 (EET) :: {{ping|Pikne|}} mis tähendab "algse kommentaari juures"? ja, kui juba õigusi kasutad, sihipäraselt või mitte, siis ehk võtad vaevaks käia {{search link|"Mercedes Benz "||}} otsingustringiga läbi vastavad artiklid, või siis asendada MB-d ühtviisi samale kujule, praegune (4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET)) segasüsteem külvab kasutajates pigem segadust.<br />«Vanaaja» ''[[en:|Homesite]]'' (ammu maha müüdud, [[en:Macromedia|Macromedia]]le) andis/annab<!--kunagi ostsin, praegugi toimib--> rühmiti asendamise võimaluse.<br />Selle teema väliselt: kui kirjutan enwi-s kuupäeva kujul aaaa-kk-pp, siis kuvab automaatselt korrektsed sõnade ja numbritega andmed (nt [https://en.wikipedia.org/w/index.php?title=Mario_Draghi&diff=prev&oldid=1004698712 ITA PM artikkel]); "märkuse" saamisest hoidumiseks pean siin ümber toksima, mis võib tekitada vigu.<br />Mis asi on [[suurushullustus]]?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 4. veebruar 2021, kell 23:17 (EET) ::: Tähendab, et vastasin Laasile tema enda arutelus. Ma parandasin (tagasi) need pealkirjad, mis olid keeleliselt vigased. Need on ja olid erinevad niikuinii selle poolest, et on osaliselt tõlgitud. Teisi pealkirju mul ei ole kavas muuta. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET) == Tähtedega sõda == Tänan SIMM-i kaastöö läbihekseldamise eest! :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. jaanuar 2021, kell 19:14 (EET) : Eelmise teemaga haakuvalt: {{search link|"Tähtede sõda"||}} / {{search link|"Star Wars"||}} otsingustringide vastused ei anna tunnistust käesoleva andmeallika ühtlustatud lähenemisest<del>, ometi võiks</del> (subjektiivne arvamus).[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 4. veebruar 2021, kell 23:41 (EET) :: Vaata viimaseid kommentaare vastavate artiklite aruteludes. Pikne 5. veebruar 2021, kell 19:37 (EET) ==Küsimus== Millisel määral kannab Vikipeedia HTML5 ja CSS3, kas nendega võib siin vabalt katsetada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. märts 2021, kell 22:09 (EET) : Ma ei tea. Mida täpsemalt teha tahad? Pikne 18. märts 2021, kell 19:00 (EET) :: Pean veel mõtlema, et mida täpsemalt küsida. :: Kuigi, paljud artiklid New Yorgi tänavatest (N: [[Fifth Avenue]]) vajaksid 'teekaarte' (vt [[Maakri tänav]]), millegipärast teada-tuntud mallid seal ei tööta. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:10 (EET) ::: Ehk saaksid ''Viienda avenüü'' puhul ette näidata, ülejäänud teen selle järgi? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 21:23 (EET) ::: Sain juba miskile pihta, küsimuseks jääb, et miks mõnes artiklis kaart ei tööta, kuigi koordinaadid on olemas? Oskad Sa teemat täpsustada? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 24. aprill 2021, kell 10:19 (EET) :::: Ma mõne päeva eest kirjutasin kaardimalli dokumentatsiooni selle kohta paar rida ([[Mall:Kaart#OpenStreetMapi objekt]]). Kaardil saab esile tõsta neid teid, mille OSM-i objekt viitab Wikidata üksusele. Koordinaate selleks iseenesest sisestada pole tarvis ja ma pigem ei sisestaks neid artiklisse ilma märkimata, mille koordinaatidega on täpsemalt tegu (tee algus, lõpp). Suumi ka pole tarvis reeglina eraldi sistada. Ilma selleta valitakse sobiv suum automaatselt esile tõstetud objekti järgi (täisekraanil suurem suumiaste). Mõnetine segadust tuleb praegu sellest, et eelvaates näha olevad objektid ei pruugi olla kohe pärast salvestamist staatilisel kaardil näha (kirjutasin ka selle kohta nüüd malli juurde [[Eri:Diff/5882145|märkuse]]). Pikne 24. aprill 2021, kell 15:13 (EEST) == Kärevere sild == Ons see sild L-Eestis Tartu linna piires või õigemini Tartu valla piires?--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 19. märts 2021, kell 17:10 (EET) : Paistab küll, et silla juures teeb piir jõnksu ja kulgeb Kärevere poolt kaarega ümber silla. Seega sild jääb tervenisti Tartu linna kui omavalitsusüksuse piiresse (aga mitte Tartu kui asula piiresse, vrd [[:Kategooria:Tartu linn]] ja [[:Kategooria:Tartu]]). Siis on ka valla kategooria vale. Pikne 19. märts 2021, kell 17:21 (EET) ==Läti külad== Mingis arutelus jäi kõlama mõte, et Läti külade puhul peaks artikli avalauses teksti ''on asula Lätis'' või ''on küla Lätis'' asendama kujuga [[Küla#Külad Lätis|küla]] või [[Küla#Külad Lätis|küla Lätis]]. Ainult et neid on palju (tunnistan ka oma süüd selle juures)... See oleks vist sedasorti töö, mida robotiga teha? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. märts 2021, kell 18:33 (EEST) : Kas sellest on olnud juttu peale lehe [[Arutelu:Dekšores]] veel kuskil? Trellidega lingid ei tundu head. Need võivad kergesti ja üsna märkamatult katki minna, kui artikkel "Küla" ringi tehakse. Või siis oleks nende linkide tõttu artiklit "Küla" vajadusel märksa raskem ringi teha. Ma arvan, et kui soovida linkida konkreetselt teatud tüüpi asulale või külale, siis võiks ennem teha selleks eraldi artikli. Võib-olla võiks olla artikkel [[küla (Läti)]], nii nagu Läti vikis on [[:lv:Latvijas ciemi]]. Võib-olla võiks siis linkida juba konkreetste alltüüpide artiklitele (samuti läti vikis olemas). Kui linkida lehele, kus alltüübid on toodud, siis see minu meelest eeldab, et konkreetse küla artiklis on ka nimetatud, millist alltüüpi siis parasjagu silmas peetakse (praegu vist pole seda enamasti tehtud). Kui midagi ulatuslikumalt ringi teha, siis võib-olla maksab seda teha pigem pärast haldusreformi ühes muude parandustega. Pikne 31. märts 2021, kell 18:16 (EEST) ::Tõesti, see on hea tähelepanek, et taoline linkimine sisaldab ohtusid ja eraldi artikkel (selleks pole ju palju vaja) võib olla parem. Alltüüpidega on see häda, et need võivad ajas muutuda - suuremad asulad jäävad väiksemaks, teine Riia lähedal kasvab suuremaks, suvilapiirkonnad omandavad püsiasustuse. Muudatused on mõistlik ette võtta kindlasti haldusreformi järel, seda küll, ent nad tahtsid sellega see aasta tegeleda. Nii on samuti mõistlik juba mõtlema hakata, kuidas sellele läheneda ja mismoodi teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. märts 2021, kell 19:36 (EEST) :::Kuidas on parem - kas konkreetsed alltüübid või artikkel Läti külade kohta? Ma ise arvan, et viimane on lugejale mugavam. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:04 (EET) :::: Minu poolest võib olla nii üldine artikkel Läti külade kohta kui ka artiklid alltüüpidest. Mugavus oleneb sellest, mis kontekstis on artiklile lingitud. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET) Esitasid küsimuse, et kui terve vald kuulus teise piirkonda, kas siis seda eraldi külaartiklites mainida on mõtet. Minu meelest on. Põhjendus: kui inimene satub külaartiklile otse, siis peab ta sellise informatsiooni leidmiseks sealt vallaartiklile minema, mis teda üldse huvitada ei pruugi. Ideaalkujul näen ma külade artiklites kogu ajalugu läbi eri haldusüksuste. Varasematel aegadel on halduspiirid muutunud. Seega on taolised muudatused ideaalkujule lähedasemad isegi siis, kui piirid ei muutunud. Aga tänan kaasa mõtlemast!- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. jaanuar 2022, kell 12:48 (EET) : Olgu. Kuigi päris otseselt viimane haldusreform enamikusse küladesse ei puutu ja seetõttu tingimata seda minu meelest siiski külaartiklitest leidma ei pea. Pikne 1. jaanuar 2022, kell 13:04 (EET) :: Mõtte selgituseks: [[Kazackija Bałsuny|siin]] on rahvaarv tabelis. Kahe-kolme aasta kohta pole tabelit mõtet teha. Samas võib ehk arvata, et andmeid aja jooksul lisandub. Näide on valitud, kuna küla on ainus Valgevene asula, mis omal ajal Hetmanaati kuulus. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. jaanuar 2022, kell 10:02 (EET) ::: Kui asulat ei tõstetud suurema territooriumi koosseisus teise haldusüksusesse (või teise maa alla), siis muidugi on rohkem põhjust seda selle konkreetse asula artiklis mainida. Pikne 22. jaanuar 2022, kell 15:04 (EET) ---- Üks Estopedisti asi vajab üle käimist. Läti ''atrodas nomaļus no valsts autoceļiem'' oleks ei asu riiklike autoteede lähistel (kui asub, on teed ära toodud). Tema tõlkis seda: ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee'' (vt. [[Mačāni]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. veebruar 2022, kell 09:23 (EET) : [https://www.deepl.com/translator#lv/et/atrodas%20noma%C4%BCus%20no%20valsts%20autoce%C4%BCiem atrodas nomaļus no valsts autoceļiem] — asub üldkasutatavatest teedest eemal...;-) [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. veebruar 2022, kell 09:56 (EET) : Mõtled, et võiks robotiga üle käia? Ma hea meelega sisulisi asju robotiga ei muudaks. Need kohad võiks ükshaaval üle vaadata, eriti paljudes artiklites seda vist pole ka (praegu 14 artiklit?). Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET) ::deepl.com -i kohta lisan, et vene keelde tõlkimisega saab palju paremini hakkama...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. veebruar 2022, kell 14:31 (EET) == Eesti äriühingute mallid == Ettepanek lisada boti abiga kõigile eesti äriühingutele ettevõtte mall. Malli sisustamiseks kasutatakse Inforegistri andmebaasi. {{allkirjata|Irpropupdatebot}} : Ettepanek võiks olla suunatud laiemale ringile, ehk siis see võiks olla näiteks lehel [[Vikipeedia:Üldine arutelu]]. Kas mõeldud on malli {{tl|Ettevõte}}? Hea oleks näidata mõnes artiklis, millised andmed täpsemalt lisaksid. Samuti, kui saad ka viited lisada, siis viidata võiks algallikale (äriregister, EMTA vm). Pikne 8. aprill 2021, kell 16:17 (EEST) == Palve nr N == Tere! Oleks Sul ehk aega/tahtmist "kopeerida" nt [[moodul:Medical cases chart|siinse mooduli]] (või [[:it:Modulo:Grafico epidemia|itwi moodul]], mis mulle meeldib rohkem) puuduolevad read (>50) [[ru:Модуль:Medical cases chart|ruwi vastavasse moodulisse]], nad korra proovisid (surmade lahter kadus hoopis, pidin tagasi pöörama); ja praegu on neil endiselt see, mis meie (teiste eeskujul) ammu lahendasime.<!--mõnes mõttes kurb: nüüd on neil juba mitu nädalat põhiartiklis viide Rosstati andmetele, "kastis" ent on vaatamine häiritud-->[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 27. aprill 2021, kell 13:05 (EEST) Tõstsin ülejäänud kommentaarid ja vastused lehele [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Pikne 20. juuni 2021, kell 13:31 (EEST) == Keskkonnaregister ja Keskkonnaportaal == Kas sa arvad, et Keskkonnaportaal/Keskkonnaregister on parem allikas kui Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)? Küsimus ajendatud artikli [[Umbusi jõgi]] muudatusest. Esimeses on rohkem infot, sh kõik, mis EELIS-es leidub, seega tasub seda kasutada? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. juuni 2021, kell 18:05 (EEST) : Jõgede pikkuseid peaks küll Keskkonnaregistrist vaatama, kuna EELIS näitab ainult pikkust koos lisaharudega. Muu puhul on minu poolest ükskõik kummale viidata. Pikne 17. juuni 2021, kell 18:14 (EEST) == Possible vulnerability == Ehk oskad kommenteerida/selgitada: tänahommikul täiustas W 10 Pro end iseseisvalt mingile jrgm tasandile; toimetamistest oli viimane, vist, [[David Amess]]i artikkel; seejärel vaatasin tund-paar [[en:Young Wallander|Noort Wallanderi]], järgneval hiireklõpsul kuvas FF (~25 vahekaarti) ette midagi väga-väga kummalist (praktiliselt suvanditeta vikilehekülg), samas, FF-i teises aknas (>10 vahekaarti) oli asi normis<!--lisaselgitus: W10 update sundis taasinstallima enam-vähem kogu krempli-->.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 15. oktoober 2021, kell 21:49 (EEST) : Ei oska kommenteerida. Pikne 18. oktoober 2021, kell 17:21 (EEST) == ''[[Comune]]'' == See on ilmselt aastatuhandete vanune tava (Rooma, Firenze ja nt 50 elanikuga N''comune''), 10 elaniku, 5 tuhande ja 5 miljoni elanikuga haldusüksused; kuidas see (haldus) nt Eestis lahendatud on, märgistus, eraldised jne)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:25 (EET) : Olin juba artikli arutelusse kirjutamas. Ma arvan, et eesti keele sõnakasutuse kohta on siin varasemates aruteludes enamvähem kõik juba ära räägitud. Pikne 7. november 2021, kell 16:33 (EET) : PS! Kümne aasta jooksul olen täheldanud iwde-s lähendust it k vers. poole.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:39 (EET) ---- PS! Palun, kustuta lk [[Kasutaja:Pietadè/Bio-contra]]<!--, enne kui hr lülijalgsete lülide loendamisel nt 5 miljoni art piiri ületab...<br />„Ajalooliselt“, capricornist vist alustas, nuh ja nii edasi--> ---- Lisaks, u mõnekümne a jooksul vaadanud (suur küsimärk) ''[[it:Camera dei deputati (Italia)|Camera dei deputati]]'' (~Riigikogu alamkoja) ülekandeid [[Satelliittelevisioon|SAT-TV]] vahendusel, mina ei nimetaks nt vallavolikogu istungiteks...;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 7. november 2021, kell 16:58 (EET) == Mall Värviruut == Must äärejoon värviruudu ümbert oli ära võetud põhjusega, nimelt selle kontrast valgega segab värvi tajumist klotsi enda peal. Kas on mingi hea põhjus, mis see sinna kunagi üldse pandi? Ja kas on mingi hea põhjus, miks sa muudatuse tühistasid? Oleks täitsa huvi seda kuulda. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 2. jaanuar 2022, kell 21:29 (EET) : Olgu, resümees enne põhjust polnud. Aga algselt oli ette nähtud, et see ruut peaks eristuma taustast ka valge või halli täitega. Ma lisasin nüüd malli parameetri "ääris", millega saab äärise vajadusel ära jätta, vt [[Mall:Värviruut]]. Pikne 2. jaanuar 2022, kell 22:07 (EET) ::Hästi see on paindlik lahendus. [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Kasutaja arutelu:Evlper|arutelu]]) 4. jaanuar 2022, kell 01:03 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Lehekülje Ivo Kruusamägi kaitse == Miks see lehekülg kaitse alla võetud on? [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 26. veebruar 2022, kell 21:54 (EET) : Sa ise käisid sellel lehel teiste kontode alt ja korduvalt janditamas. Ka iseenesest taunimisväärne on minna isiklikuks ja kirjutada artiklitesse midagi naljakat teistest kasutajatest, kes on sinu sodimisi tühistanud või kellega sul on olnud parasjagu mingi muu kokkupuude. Pikne 27. veebruar 2022, kell 14:26 (EET) Jah, aga see artikkel ei olnud ka tähelepanuväärne, kuigi info oli kirjutatud entsüklopeediliselt. Praegu saavad ainult administraatorid seda lehekülge luua. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. veebruar 2022, kell 10:47 (EET) == Viitamine leheküljele Bonobo == Palun lisada artiklile [[Bonobo]] viited. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] 02. mai 2022, kell 11:21 (EEST) : Saad seda ise teha. Juhtnöörid selle kohta on lehel [[Vikipeedia:Viitamine]]. Pikne 2. mai 2022, kell 20:32 (EEST) == Tühikuga/tühikuta võrdlusmärgid pealkirja märgistuses == Lisad võrdlusmärkide (=) vahel olevate pealkirjade ette/taha tühikuid (tühine energiakadu, teel rohelisse ühiskonda, maailma jne), samas, vaevalt et olen ainus, kes lähtub selles suhtes [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Artikli_osad|artiklis Vormistusreeglid esitatust]] (''copy''/''paste''); ei kutsu sellega üles mingile "ülemaailmsele" vaidlusele, ühe artikli piires ehk võiks siiski järgida sama laadi...;-), ehk, pang=ämber, ja vastupidi.[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. mai 2022, kell 16:19 (EEST) : Kui seda muudan, siis teengi seda kogu artiklis. Minu poolest võib vormistusreeglitele lehele ka tühikud lisada. Vt ka [[Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 54#Tühikud alapealkirjades võrdusmärkide ees või järel]]. Pikne 14. mai 2022, kell 16:37 (EEST) :: Seal vist oli ka arutelu(, millele eespool viitasid); ühe artikli piires ühene lähenemisviis on tore/hea; huvitav, kas keegi on teinud nt ka artikli, milles võrreldakse erikeelseid Vikipeediaid suhtes artiklite kogumaht ''versus'' arutelulehte kogumaht, baitides..., [https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/inimt%C3%B6%C3%B6p%C3%A4ev/1 inimtööpäevades]...;-)[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 14. mai 2022, kell 16:43 (EEST) == Koroonalevi kaardid == Kui enne oli (vist) ainult Hollandi koroonalevikaardi kuvamisega probleeme (andmeid uuendatakse kord nädalas, mida nt [[:ru:Шаблон:Распространение COVID-19/График заболеваний в Нидерландах|ruwi tabel kuvab nädalati kujul]]), siis nüüdseks on kord nädalas (st, vaataja näeb juhtumite muutust nädalate lõikes vm erineva kuvaintervalliga) lähenemisega liitunud nt ka Eesti jt, UK nt ei avalda andmeid nädalavahetuste kohta, mõni riik jätab esitamata lihtsalt suvalise kuupäeva andmed; ehk ei ole see piisavalt adekvaatne ja ehk oleks mõistlik kohandada koodi nt idanaabri lähenemisega, et oleks näha erinevus, vasemas veerus on kuupäev ju olemas?<br />Lisaks, kui täpsemate andmete saamiseks tuleb alati idanaabri loomingut vaastata, siis, ''no comment''...[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 16. mai 2022, kell 18:30 (EEST) : Vastasin sellesisulisele kommentaarile enne juba siin: [[Mooduli arutelu:Medical cases chart]]. Kui vene viki varianti rahuldavaks pidada ja soovida sellele üle minna, siis sisuliselt tähendaks see seda, et inglise viki mooduli järgi tehtud koodiuuendus tuleks siinses moodulis tagasi pöörata. Sellega samas ei saa aastaid valida ja eelmiste kuude valimine on seal ilmselgelt vigane. Nii kohandada, et inglise viki parandused jääksid alles, mina ei oska. Pikne 17. mai 2022, kell 19:25 (EEST) == Kustutamispalve== Kas sa võiksid kustutada need leheküljed [[Kasutaja:OskarRand1234]] ja [[Golden (Harry Stylesi laul)]] ära? [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 11:25 (EEST) ==Kalevipoeg== Miks sa [[Kalevipoeg (täpsustus)|Kalevipoeg täpsustus]] lehel sektsioonis "Tänavad" ära kustutasid ja jätsid järele vaid 1 [[Kalevipoja tänav|Kalevipoja tänava]], kuigi neid on Eestis lausa kolm? Lisaks eelnevale [[Kalevipoja tänav (Kadrina)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Kadrina|Kadrinas]] ja [[Kalevipoja tänav (Võru)|Kalevipoja tänav]] on tänav [[Võru|Võrus]] [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Kasutaja arutelu:Kopo25|arutelu]]) 30. juuni 2022, kell 02:45 (EEST) : Täpsustuslehel tuleks loetleda asjad, mille nimetus vastab täpselt täpsustuslehe pealkirjale. Kui tulevad artiklid teistest samanimelistest tänavatest, siis peaks nendeni jõudma märksõna [[Kalevipoja tänav]] kaudu. Andres lisas sinna nüüd täpsustusmärkuse. Mina ei lisanud, kuna artikleid pole veel ning pole ka ilmne, et neist väiksemate kohtade väiksematest teedest peaks tulema Vikipeediasse eraldi artiklid (sellest oli enne põgusalt juttu [[Arutelu:Vasara põik|siin]]). Pikne 30. juuni 2022, kell 18:58 (EEST) == Palve == Märkasin ühel hetkel, et Estopedisti loodud Läti külaartiklites esineb tekst ''Küla lähedalt läheb läbi riigimaantee''. Tegelikult võib näiteks [[Purēnieši]] puhul kenasti veenduda, et teed on seal puhta kohalikud ja riiklikud teed jäävad õite kaugele. Aluseks on muidugi läti viki artiklid, kus mitme küla puhul on kirjas, et riigimaanteid seal ei ole. Ma pole kindel, kas tegemist on entsüklopeediasse kindlasti minema pidava infoga, kuigi selline teave ütleb küla kohta nii mõndagi, kui ta muidugi õigel kujul on. Kuna Estopedist tootis selliseid artikleid massiliselt ja selline küla on pigem erand kui reegel, siis märkan seda infot juhuslikult. Ehk on lihtsam seda teksti robotiga otsida ja vastavalt Sinu paremale äranägemisele kas siis välja korjata või õigeks parandada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 09:30 (EEST) : [[User:Melilac|Melilac]], vastasin sellele eespool, vt [[#Läti külad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. juuli 2022, kell 16:51 (EEST) ::Ah, ei märganud... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. juuli 2022, kell 08:54 (EEST) == Koeratõugudest == Tõdesin hiljuti, [[Inglise mastif]]i juures, et EKL-l on ka viide kujul <nowiki>https://kennelliit.ee/kennelliit-arhiiv/wp-content/uploads/2017/03/264_inglise_mastif_et.pdf</nowiki>, st, arhiveerimise komponent on lisandunud; mõne art sirvimisel arh. komponenti polnud lisatud; kõigi artiklite kohta seda ei oska öelda (kusjuures meenub, et EKL-i puhul oli ka varem mingi „jura“).[[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 18. juuli 2022, kell 20:24 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST) == Kustutatud lehekülg == Miks kustutasite Wolf Groupi lehekülje? Mis seal oli lubamatut võrreldes teiste ettevõte lehekülgedega, kus on samad teemablokid: üldtutvustus, ajajoon, auhinnad. [[Kasutaja:Wolf Group OÜ|Wolf Group OÜ]] ([[Kasutaja arutelu:Wolf Group OÜ|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:38 (EEST) : Reklaamile ja sobimatule enesetutvustusele viitasid hinnang "ülemaailmne ekspert" ning tekst missiooni ja väärtuste ("hundilugu") kohta. Näitamaks, et ettevõte väärib artiklit (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]) tuleks eeskätt jälgida, et põhiosas põhineb tekst sõltumatutel ja usaldusväärsetel allikatel ning neile allikatele tuleks [[Vikipeedia:Viitamine|viidata]]. Veel, kui tegu on artikliga, siis peaks see olema leheküljel "Wolf Group OÜ", mitte kasutajalehel ("Kasutaja:..."). Pikne 8. august 2022, kell 10:56 (EEST) 5vpc9xkc9f55gum3u6ztj0ba1sczm0p 0 161177 6174930 6174819 2022-08-07T14:26:27Z NOSSER 8097 /* Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{vaata|Esimene maailmasõda|Idarinne (Esimene maailmasõda)}} {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === Aastatel [[1912]]–[[1918]] rajati [[Peeter Suure merekindlus]] [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osana]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele . [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse. [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]], asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]], asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]], asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]], asukoht [[Pihkva]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]) {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" />: [[Eduard Ahman]], [[August Balder]], [[Herbert Brede]], [[Johann-Bernhard Haljaste|Johann Grünberg]], [[Karl Haas]], [[Otto Heinze]], [[Arnold Hinnom]], [[Anton Irv]], [[Aleksander Jaakson]], [[Gustav Jonson]], [[Hans Kalm]], [[August Kork]], [[Jaan Kruus]], [[Julius Kuperjanov]], [[Ants Kurvits]], [[Oskar Kurvits]], [[Johann Laidoner]], [[Andres Larka]], [[Georg Leets]], [[Paul Lill]], [[Arthur Lossmann]], [[Richard Maasing]], [[Jaan Maide]], [[Johannes Orasmaa]], [[Karl Parts]], [[Aleksander-Voldemar Pulk]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Konstantin Päts]], [[Nikolai Reek]], [[Rudolf Johannes Reimann]], [[Voldemar Rieberg]], [[Hermann Rossländer]], [[Tõnis Rotberg]], [[Hermann Salza]], [[Johannes Soodla]], [[Jaan Soots]], [[Otto Sternbeck]], [[August Traksmaa]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Juhan Tõrvand]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)]], [[Johan Unt]], [[Paul Vent]], [[Jaan Lutsar]]. Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> == 1917 == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad|Brussilovi läbimurre}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati kindralmajor [[Aleksandr Vihhirev]]i [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas ca 1 600 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === ==== Oktoober 1917 ==== [[Muhu väina positsioon]]i langemisega oli seni osalt saartel ja osalt Läänemaal paiknenud 107. ja 118. jalaväediviisi enamik väeosi olid sisuliselt hävinenud – kas sakslaste kätte vangi langenud või põgenedes laiali valgunud. [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. [[Valmiera|Volmari]] ümbrusest Läänemaale paigutatud 45. jalaväediviisi [[brigaad]]iülemale, kindralmajor [[Gustav Kreidtner]]ile, andis Balti laevastiku maavägede juhataja kindral Henrikson 4. oktoobril (vkj) käsu moodustada Läänemaa ranniku kaitseks [[Haapsalu]] koondsalk. Mõni päev hiljem viidi 13. armeekorpuse koosseisu kuulunud 4. Doni kasakadiviis üle Balti laevastiku maavägede juhataja alluvusse ning 4. Doni kasakadiviisi ülemast, kindralmajor [[Vassili Rodionov]]ist sai [[Lihula]] koondsalga ülem. 13. oktoobril jagati Balti laevastiku maavägede lõunagrupp (Eestis paiknenud maaväed) kolmeks vastutusalaks:[[Peeter Suure merekindlus]]e komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi käsutuses olid kolm [[Kindlusepolk|kindlusepolk]]u (1. ja [[1. Eesti jalaväepolk|2. Tallinna merekindluse polk]], Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) merekindluse polk), 44. jalaväediviisi 173. Kamenski ja 174. Romnõ polgud, 118. jalaväediviisi 469. Arzamassi polk ning 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu kolm eskadroni, vastutas rannakaitse eest [[Tallinn]]ast kuni [[Põõsaspea neem|Põõsaspea (Spithami) neeme]]ni. Haapsalu koondsalga ülem kindralmajor [[Gustav Kreidtner]], kellele allusid 45. jalaväediviisi 180. Vindavi polk ([[:ru:Виндавский 180-й пехотный полк|Виндавский 180-й пехотный полк]]), 118. jalaväediviisi 470. Dankovi ja 471. Kozelski polgud, [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]], kolm ratsaväesotnjat (erinevatest väeosadest) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk, vastutas [[Põõsaspea neem]]est [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmeni ulatunud lõigu eest. Lihula koondsalga ülem kindralmajor Vassili Rodionov, kes käsutas põhiliselt omaenda 4. Doni kasakadiviisi (24., 25., 26. Doni kasakapolk, diviisi kütidivisjoni, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon; lisaks ka 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu üks sotnja), vastutas ranniku eest [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmest kuni [[Vaiste mõis]]ani. Balti laevastiku maavägede juhataja reservi jäid 45. jalaväediviisi 179. Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) polk, 19. Doni kasakapolk ja üks [[Suurtükipatarei|patarei]] 45. suurtükiväebrigaadist. Täiendavate 45. jalaväediviisi väeosade saabumisega nimetati diviisi ülem kindralmajor Aleksandr Vihhirev 18. oktoobril loodava Eestimaa väegrupi ülemaks. Grupi ülesandeks oli kaitsta rannikut vastase maabumiskatsete eest, vältida Tallinna merekindluse ja Paldiski langemist vaenlase kätte ning tõkestada Saksa vägede edenemist Peterburi suunal. Eestimaa väegruppi kuulusid 45. jalaväediviis (177. Irboska, 178. Võnnu, 179. Väina-Jõesuu ja 180. Vindavi jalaväepolk ning 45. suurtükibrigaad), 4. Doni kasakadiviis (19., 24., 25. ja 26. Doni kasakapolk, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon ja 4. Doni kasakadiviisi kütidivisjon), 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolk, 1. eesti jalaväepolk, 5. soomusautode divisjoni 10. salk<ref>Ago Pajur, [https://www.ra.ee/tuna/lisandusi-eesti-rahvusvaeosade-haapsalu-perioodile-lk-55-77/ Lisandusi eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile“], TUNA 1 / 2019, lk 55–77</ref>. kindralmajor Aleksandr Vihhirevi Eestimaa väegrupi koosseisus tegutses kaks koondsalka: kindralmajor Gustav Kreidtneri Haapsalu koondsalk (staap [[Palivere mõis]]as), mille ülesandeks jäi rannikukaitse [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõest]] kuni [[Kasari jõgi|Kasari jõeni]], ning kindralmajor Vassili Rodionovi Lihula koondsalk (staap [[Lihula mõis]]as), mis kaitses rannikut Kasari jõest kuni [[Vaiste mõis]]ani ([[Tõstamaa]] lähedal). Harjumaal, väegrupi parempoolseks naabriks oli 173. Kamenetsi jalaväepolgu ülema polkovnik Vladimir Levisi Paldiski salk (44. jalaväediviisi osad) ning vasakul tiival asusid 13. armeekorpuse koondised. Eestimaa väegrupi üldreservis oli 179. Ust-Dvinski jalaväepolk (staap [[Liivi mõis]]as) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk (Haapsalus). Oktoobri lõpupäevil võis Eestimaa väegrupi kogusuuruseks olla kuni 20 000 meest. Haapsalu koondsalk (kindral Kreidtneri) väeosad omakorda jagunesid kolmeks lahingulõiguks ja reserviks. Polkovnik Melnikovi lõik (põhijõuks 180. Vindavi jalaväepolk) ulatus Vihterpalu jõest Haapsalu lahe põhjakaldani ja alampolkovnik Rakovski lõik (177. Irboska jalaväepolk) Haapsalu lahe lõunakaldast Kasari jõeni (staap [[Parila mõis]]as); nende kahe vahele jäänud Polkovnik Tõnissoni lõik (1. eesti jalaväepolk) hõlmas Haapsalu lahte ja linna; koondsalga reservi moodustas 178. Võnnu jalaväepolk (staap [[Enivere mõis]]as). :25. oktoobril (ukj 7. novembril) 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. ==== November 1917 ==== Alates 1. novembrist (vkj) moodustati Balti laevastiku maavägede juhataja (kindralmajor Henrikson) alluvuses kaks kindlustatud rajooni. Sveaborgi (Suomenlinna) rajoon ja [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldal asunud vägedest kujundati Tallinna (Reveli) kindlustatud rajoon Peeter Suure merekindluse komandandi kindralmajor Pjotr Izmestjevi juhtimisel. Sellega seoses likvideeriti Eestimaa väegrupp. 4. Doni kasakadiviis läks tagasi 13. armeekorpuse koosseisu ning kindralmajor Aleksandr Vihhirevist sai Haapsalu koondsalga ülem. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. === Saksa okupatsioon Eestis === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Ober Ost}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] rg0j8o9yn4c7z1dzgb2m4skryionuxe 6175041 6174930 2022-08-07T18:40:08Z NOSSER 8097 /* Sõjategevus Mandri-Eestis */ wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Esimene maailmasõda | osa = | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 28. juuli 1914 – 11. november 1918 | koht = [[Euroopa]], [[Aafrika]], [[Lähis-Ida]], [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] saared, [[Hiina]] | koordinaadid = | tulemus = [[Antant|Antandi]] võit | osaline1 = {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br /> {{PisiLipp|Suurbritannia}}<br /> {{PLipp|Venemaa keisririik|Venemaa}} <small>(1914–1917)</small><br /> {{PisiLipp|USA}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PLipp|Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik}} <small>(1915–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Jaapan}}<br /> {{PisiLipp|Belgia}}<br /> {{PisiLipp|Serbia kuningriik}} <br /> {{PisiLipp|Rumeenia kuningriik}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Kreeka kuningriik}} <small>(1917–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Portugal}} <small>(1916–1918)</small><br /> {{PisiLipp|Montenegro kuningriik}} <small>(1914–1916)</small><br /> {{PisiLipp|Brasiilia}} <small>(1917–1918)</small><br /> | osaline2 = {{PisiLipp|Saksa keisririik}}<br /> {{PisiLipp|Austria-Ungari}}<br /> {{PisiLipp|Osmanite riik}}<br /> {{PisiLipp|Bulgaaria kuningriik}} <small>(1915–1918)</small> |kaotused1 = '''Surnud:'''<br />5 525 000<br />'''Haavatud:'''<br />12 831 500<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />4 121 000<br />'''Kokku:'''<br />22 477 500</small><ref name="ingliseviki" /> |kaotused2 = '''Surnud:'''<br />4 386 000<br />'''Haavatud:'''<br />8 388 000<br />'''Teadmata kadunud:'''<br />3 629 000<br />'''Kokku:''' <br />16 403 000</small><ref name="ingliseviki" /> }} '''Eesti Esimeses maailmasõjas''' on lühiülevaade [[Eestimaa kubermang]]u ja [[Liivimaa kubermang]]u Eesti alade ning elanikkonna mõjudest ja osalusest [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]]. {{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}} {{vaata|Esimene maailmasõda|Idarinne (Esimene maailmasõda)}} {{Sisukord paremale}} === Peeter Suure merekindlus === Aastatel [[1912]]–[[1918]] rajati [[Peeter Suure merekindlus]] [[Peeter Suure merekindluse peapositsioon|osana]] [[Peterburi merekaitse]] [[rannikupatarei]]de ja maismaakindlustiste vööndist, mis rajati [[Tallinn]]a ja [[Porkkala (küla)|Porkkala]] ümbrusse ja nende vahelistele [[saar]]tele . [[Soome laht]]e sissesõitu takistavate miinitõkete ja laheäärsete lahest läbisõitu kontrollivate rannakaitsekahurite vööndiga sooviti kaitsta [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] pealinna [[Peterburi]] võimalike vaenulike laevastike rünnakute eest. Kaitse põhirõhk oli [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Soome laht|Soome lahe]] [[miiniväli|miiniväljadel]]. Kaitsepiirkonna ehitamise ajal suurendati [[miiniväli|miinivälju]] kaitsvate [[rannikupatarei]]de hulka ja [[Balti laevastik]]ku. [[Liepāja]]st viidi [[laevastik]]u operatiivbaas [[Tallinn]]a loodud [[Peeter Suure Sadam]]asse. [[Tallinna sõjasadam]]a ümbrus koos [[Peeter Suure merekindlus]]ega allus keisririigi [[Balti laevastik]]ule. {{Vaata|Tallinna sõjasadam}}, ''[[Peeter Suure merekindlus]]'' ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestis=== <table><tr valign=top><td> [[Eestimaa kubermang]] kuulus [[Peterburi sõjaväeringkond]]a. *[[Venemaa keiserlik armee|Venemaa keiserliku armee]] [[18. armeekorpus]]se (''[[:ru:18-й армейский корпус|18-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukoht [[Tallinn]] **89. Valgemere jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukoht [[Tallinn]] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukoht [[Narva]] (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') jt {{Vaata|Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} <td> [[Liivimaa kubermang]]u territoorium kuulus [[Dvinski sõjaväeringkond]]a. *Venemaa keiserliku armee [[1. armeekorpus (Venemaa Keisririik)|1. armeekorpus]]se (''[[:ru:1-й армейский корпус (Россия)|1-й армейский корпус]]'') kuulusid üksused: *[[24. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|24. jalaväediviis]], asukoht [[Pihkva]] **[[93. Irkutski jalaväepolk]], asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Иркутский 93-й пехотный полк|Иркутский 93-й пехотный полк]]'') **[[94. Jenissei jalaväepolk]], asukoht [[Pihkva]] (''[[:ru:Енисейский 94-й пехотный полк|Енисейский 94-й пехотный полк]]'') **[[95. Krasnojarski jalaväepolk]], asukoht [[Tartu]] (''[[:ru:Красноярский 95-й пехотный полк|Красноярский 95-й пехотный полк]]'') **[[96. Omski jalaväepolk]], asukoht [[Pihkva]] ([[:ru:Омский 96-й пехотный полк|Омский 96-й пехотный полк]]) {{Vaata|Liivimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi}} </table> ===Mobilisatsioonid=== 28. juunil [[1914]] alanud sõjas Serbia ja Austria-Ungari vahel toimus 1914. aasta juulis Eesti alal [[reservistid]]e tegevteenistusse kutsumine ja kolm 1. järgu riikliku maakaitseväelaste mobilisatsiooni: 1914. aasta juulis, septembris ja detsembris ning korraline [[noorsõdur]]ite võtmine. 1914. aastal võeti Eestist sõjaväeteenistusse üle 17 600 reservisti, 3500 noorsõdurit ning ligi 14 500 maakaitseväelast. Esimesel sõja-aastal võeti Eestist teenistusse kokku üle 35 500 mehe ehk vähemalt 7% meeselanikkonna üldarvust.<ref name="GJpRp" /> [[1915]]. aastal korraldati Eestis korraline noorsõdurite võtmine, 1915. aasta jaanuaris ja lisaks veel kahel korral, 1915. aasta mais ja augustis ennetähtaegne noorsõdurite teenistusse kutsumine. Ühtlasi korraldati 1915. aastal ka neli maakaitseväelaste mobilisatsiooni: aprillis, augustis, septembris ja oktoobris, kusjuures alates 1915. aasta septembrist hakati teenistusse kutsuma ka 2. järgu maakaitseväelasi. [[1916]]. aasta alguses kutsuti teenistusse algselt sõjaväeteenistusest vabastatud isikud (valgepiletimehed), 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. Eestist mobiliseeritutega suure osas komplekteeritud [[95. Krasnojarski jalaväepolk]] ja [[271. Krasnoselski jalaväepolk]] (''271-й пехотный Красносельский полк'')<ref>[https://gwar.mil.ru/army/123/ 271-й пехотный Красносельский полк, Участие в боевых действиях], gwar.mil.ru</ref> kandsid suuri kaotusi [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] 1916. aasta [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarinde]] [[Edelarinne (Esimene maailmasõda)|Edelarin]]delõigu nn [[Brussilovi läbimurre|Brussilovi läbimurde]]lahingutes [[Galiitsia]]s. [[1917]]. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväkke mobiliseeriti sõja jooksul umbes 100 000 meest. Eestis asuvates üksustes oli aga umbes 200 000 sõjaväelast. Paljudele eestlastest haritlastele avanes sõja ajal võimalus saada ohvitserideks kiirendatud korras, mistõttu teenis Vene sõjaväes 1917. aastaks üle 2000 eesti soost ohvitseri. ===Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes=== Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute osalesid ka eesti soost [[ohvitser]]id, kellest kujunes arvestatav jõud [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajaks<ref name="vojNm" /> just [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lahingute tulemusel. 1914. aastal oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] sõjaväes 140 [[kaadriohvitser]]i, sõja käigus ülendati ohvitseriks ligi 2000 eestlast. 7 ohvitseri olid [[polk|polgu]]komandörid, 17 [[pataljon]]ikomandörid, 13-l oli akadeemiline kõrgharidus [[Nikolai Kindralstaabi Akadeemia]]st, 12 olid [[polkovnik]]u auastmes, 28 – [[alampolkovnik]]ud ja 3 olid diviisi staabiülemad. Esimese maailmasõja ajal said eesti ohvitserid vapruse ja oskusliku juhtimise eest 333 [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it. Üks autasustatutest oli ka [[Julius Kuperjanov]]. Vaata ka [[:Kategooria:Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas|Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas]]. Silmapaistvamad eesti soost sõjaväelased Venemaa Keisririigi sõjaväes<ref name="UYESE" />,<ref name="zHOja" />,<ref name="oQizD" />,<ref name="0hWvt" />,<ref name="dAOYw" />,<ref name="zjkO0" />: [[Eduard Ahman]], [[August Balder]], [[Herbert Brede]], [[Johann-Bernhard Haljaste|Johann Grünberg]], [[Karl Haas]], [[Otto Heinze]], [[Arnold Hinnom]], [[Anton Irv]], [[Aleksander Jaakson]], [[Gustav Jonson]], [[Hans Kalm]], [[August Kork]], [[Jaan Kruus]], [[Julius Kuperjanov]], [[Ants Kurvits]], [[Oskar Kurvits]], [[Johann Laidoner]], [[Andres Larka]], [[Georg Leets]], [[Paul Lill]], [[Arthur Lossmann]], [[Richard Maasing]], [[Jaan Maide]], [[Johannes Orasmaa]], [[Karl Parts]], [[Aleksander-Voldemar Pulk]], [[Viktor Puskar]], [[Ernst Põdder]], [[Konstantin Päts]], [[Nikolai Reek]], [[Rudolf Johannes Reimann]], [[Voldemar Rieberg]], [[Hermann Rossländer]], [[Tõnis Rotberg]], [[Hermann Salza]], [[Johannes Soodla]], [[Jaan Soots]], [[Otto Sternbeck]], [[August Traksmaa]], [[Aleksander Tõnisson]], [[Juhan Tõrvand]], [[Jaan Unt (sõjaväelane)]], [[Johan Unt]], [[Paul Vent]], [[Jaan Lutsar]]. Kui [[Soome]] vabatahtlikud ([[27. Preisi Kuninglik Jäägripataljon]]) osalesid I MS Venemaa vastases sõjas [[Saksa armee (Saksa Keisririik)|Saksa armee]] ridades, siis eestlastest koosnevaid sõjalisi formeeringuid ei eksisteerinud. ===Sõjategevus Eesti rannikul=== [[1. august]]il [[1914]] [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] ja Venemaa vahel alanud sõda mõjutas Eestit kui Venemaa mereväebaasi ([[Peeter Suure Sadam]]) ja kui pealinn [[Peterburi]] kaitseks loodud [[Peeter Suure Merekindlus]]e osa, maismaad sõjategevus esialgu ei puudutanud. Siiski [[13. august]]il pärast seda, kui Saksa merevägi oli alustanud lahingutegevust, otsustas [[Balti laevastik]]u ülemjuhataja [[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]] viia laevastik lahinguvalmidusse ning paigutada see eelpositsioonidele [[Naissaar]]e juures, kus see ootas asjatult ligikaudu kuu aega Saksa sõjalaevade sissetungi Soome lahte. [[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-2007-0221, Kleiner Kreuzer Magdeburg.jpg|thumb|SMS Magdeburg 1911. aastal]] 5. septembril 1914 kehtestati Venemaa keisririigis (ka Eestimaa ning Liivimaa kubermangus) [[kuiv seadus]]. *12. augustil 1914 kell 4.00 tulistas [[ristleja|kergeristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Ristna tuletorn]]i ja [[Ristna neem]]el asuvat sideposti. *{{kas|8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>)}} [[1914]] (13. aug.) sattus sama Saksa ristleja SMS Magdeburg [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks.<ref name="2moPx" />{{dead link}} Laevast leiti salajane Saksa mereväe koodiraamat, mille koopia saadeti Inglismaale ning koodiraamatu lahtimuukimine mängis sõja võitmises olulist rolli<ref name="Jsw05" /> *11. oktoobril (<small>28. septembril [[vkj]]</small>) 1914 torpedeeris Saksa [[allveelaev]] [[SM U-26|U-26]] Soome lahes Vene ristleja [[Pallada (soomusristleja)|Pallada]]. Hukkusid kõik pardal olnud 597 meest<ref name="Lk0zt" /> *[[1. mai]]l [[1915]] (<small>18. aprill [[vkj]]</small>) Saksa laevastiku kallaletung [[Ruhnu]] saarele. 30. aprillil 1915 kell 21 olid läbi [[Irbe väin]]a sõitnud Saksa torpeedopaadid V-107 ja V-108, mis osalesid V 108 ja V 107 [[kaptenleitnant]] Gercke juhtimisel, suurtükituletoetuseks kaasa antud ristleja [[Thetis (laev)|Thetis]] ja hävitaja S 148 olid ootel [[Kura kurk|Kura kurgu]]s. Saarelt Vene sõjaväelasi ei leitud, piirduti [[Ruhnu tuletorn]]i peegli lõhkumisega ja petrooleumivarude süütamisega. Kaasa võeti 4 majakavahti. Saarelt raadiojaama ei leitud. Tagasiteel tulistati Kolka neeme ja Sõrve sääre majakat<ref name="ul0f9" /> pardal dessantrühmad. *2. maist 1915 algas [[Irbe väin]]a mineerimine, vette pandi tuhandeid miine. Miinivälju rajati ka mujal [[Lääne-Eesti saarestik]]us. *[[4. juuni]]l 1915 (<small>22. mai [[vkj]]</small>), lasi Saksa allveelaev U-26 [[Osmussaar]]e ja [[Pakri poolsaar|Pakri]] vahel rannikumeres põhja Venemaa Keisririigi [[miiniveeskaja]] Jenissei. Jenissei 319-liikmelisest meeskonnast pääses vaid 12, 298 meest hukkus. [[File:Waldhofi tselluloosivabrik.jpg|pisi|[[Waldhofi tselluloosivabrik]]]] *1915. aasta suvel ja sügisel püüdsid Saksa keisririigi merejõud (''Kaiserliche Marine'') kolmel korral läbi Irbe väinas olevate vene miiniväljade [[Liivi laht]]e tungida. *Pärast miinitraalimistöid sisenes Saksa laevastik 1915. aasta 19. augusti hommikul läbi [[Irbe väin]]a [[Liivi laht]]e. Saksa ristlejad tulistasid [[Kuressaare]]t ja suundusid siis koos peajõududega [[Suur väin|Suure väina]] poole. 19. augusti rünnak oli osa suuremast operatsioonist, mille eesmärgid olid hävitada [[Muhu väin]]a kaitsev Vene [[Balti laevastik]], sulgeda miinitõkkega Muhu väina lõunapoolne sissepääs, pommitada [[Daugava]] jõe suudmeala kindlustusi ning muuta kasutamiskõlbmatuks [[Pärnu sadam]]. Saksa sõjalaevad andsid tulelöögi [[Kuressaare]]le ja [[Roomassaare]]le, kus mürsud langesid põhiliselt [[Roomassaare sadam]]a piirkonda. *19. augusti õhtul avastas Pärnu lahes koos kahe hävitajaga luureretkel olnud ristleja Augsburg piki rannikut põhjakursil liikuvad Vene suurtükipaadid Korejets ja Sivutš. Kohale saabunud lahingulaevad Nassau ja Posen, uputasid Sivutši, hukkus ligi sada meest, nende hulgas ka Sivutši komandöri II järgu kapteni Pjotr Tšerkassov. Sakslased võtsid veest sõjavangi 2 ohvitseri ja 48 madrust. Lahingusegaduses pääses kahuripaat Korejets minema, kuid sõitis [[Tõstamaa]] juures karidele, kus suurtükipaadi komandörile Fedjajevski oma laeva 20. augustil õhku lasi, et see vaenlase kätte ei satuks. Vaata ''[[Kihnu merelahing]].'' *20. augustil 1915 toimus viie laevaga rünnak Pärnule, [[ristleja]]d Augsburg ja Graudenz ning kolm [[hävitaja]]t. Pärnu sadama tõkestamiseks oli kaasatud kolm vana Inglise päritolu rekvireeritud aurikut, mis uputati [[muul]]ide vahele. Saksa sõjalaevad tulistasid ka Pärnu linna, Pärnu komandant polkovnik [[Aleksandr Rodzjanko]] kartis sakslaste võimalikku dessanti ning andis käsu õhku lasta kõik olulisemad tsiviilehitised. Purustati Venemaa suurim ja moodsaim [[Waldhofi tselluloosivabrik]], [[Pärnu elektrijaam]] jm. 21. augustil lahkusid Saksa sõjalaevad Liivi lahest, püstitatud eesmärgid jäid täitmata. *[[25. august]]il 1915 lasi Saksa allveelaev U-26 [[Suurupi väin]]a põhja transpordilaeva [[Petšora (transpordilaev)|Petšora]]. *[[30. august]]il 1915 lasi U-26 [[Vormsi]] lähistel põhja transpordilaeva [[Zemlja]]. *22. septembril 1915 pommitas Saksa [[dirižaabel]] SL-4 Paldiskit, heites [[Balti laevastik]]u baasile ligi tonni lahingumoona. *13. oktoobril 1915 heitsid Saksa lennukid kakskümmend pommi [[Kuressaare]]le. *suvel 1916 pommitas Vene sõjalaev Saksa positsioone [[Riia]] lähistel ning [[Kuramaa]]l. Saksa 11 [[torpeedokaater|torpeedokaat]]rit tegid vasturünnaku, tungides läbi Vene miiniväljade Soome lahele [[Paldiski]]ni. Kuna aga Vene sõjalaevu Paldiski sadamas parajasti polnud, piirduti vaid sadamaehitiste pommitamisega. Tagasiteel sattusid kaatrid aga miiniväljale ning seitse neist uppus. *18. juulil 1916 ründasid Saksa lennukid Tallinna – neli luurelennukit heitis linnale 13 pommi. *10. novembril 1916 suundus 10 hävitajast koosnev Saksa flotill missioonile, mille eesmärk oli rünnata Vene transpordilaevu Soome lahel ja [[Paldiski sadam]]as. Kui jõuti Paldiski sadama oli aga laevadeta. Kolm Saksa hävitajat sisenes pimeduse varjus Paldiski sadamasse ja avas südaööl magavale linnale suurtükitule. *1917. aasta suvel heitsid Saksa lennukid pomme Tallinnas [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ile ja selle ümbrusse. *22. augustil ründas 28 Saksa lennukit [[Sõrve]]t, [[Kuressaare]]t ja [[Kuivastu]]t, Kuressaare kohal toimunud õhulahingus tulistas Vene merelendur põlema Saksa hävitaja. *23. augustil 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Papissaare sadam|Papissaare]]s asunud Vene [[Papisaare lennusadam|merelennubaasile]] 22 pommi ning [[Ruhnu]] saarele 26 pommi. *4. oktoobril 1917 pommitasid kaks Saksa [[tsepeliin]]i Pärnu sadamas seisvaid Vene traalereid, kuus-seitse inimest sai sadamas surma. *14. oktoobril 1917 toimunud Väinamere merelahingus osalesid sakslaste poolt 17 hävitajat ja mõned miinitraalerid, kaugemalt toetasid neid suurtükitulega üks lahingulaev ja üks ristleja. Venelased püüdsid vaenlase hävitajate sissetungi läbi Soela väina tõkestada nelja hävitaja ja ühe suurtükipaadiga. Mitmetunnine tulevahetus lõppes venelaste taganemisega. Raskelt pihta saanud ja liikumisvõimetu hävitaja Gromi meeskond võeti teistele laevadele ja sakslased üritasid põlevat laeva sõjasaagiks haarata, kuid see lõppes Gromi uppumisega. *16. oktoobril 1917 heitis Saksa tsepeliin [[Viljandi]] peale 31 pommi. ===Keisririigi Balti laevastiku tegevus Eestimaal=== Kuna otsene sõjategevus Eestisse jõudis alles 1917. aastal, piirdus Venemaa mereväetegevus Eestis ainult merekaitse ettevalmistuse ning kaitsealase luurega. Keisririigi [[Balti laevastik]]us oli I MS ajal kaks põhilist tehnilise luurega tegelevat ja üksteist dubleerivat luureorganit: *laevastiku staabi operatiivteenistuse luurejaoskond, mille ülem oli laevastiku lipulaeva 2. [[miiniohvitser]] [[Ivan Reingarten]], kes vastutas raadiotelegraafi ja sidepidamise eest *laevastiku sideteenistuse jajutine operatiivjaoskond, mille ülem oli [[kontradmiral]] [[Adrian Nepenin]] 8 septembril 1914 asutati [[Kihelkonna]]s [[Saaremaa]]l Balti laevastiku esimene kompassitüüpi luureraadiopeilingaatori baas (''разведывательный радиопеленгатор (РРП)''), 12. oktoobril loodi teine LRP Soome lõunarannikul [[Hanko]] saarel, 12. novembril kolmas LRP [[Hiiumaa]]l [[Kõpu poolsaar]]el [[Kõpu tuletorn]]i juures. Hiljem asutati LRP veel [[Ventspils]]is, [[Haapsalu]]s jm Läänemere ääres<ref name="PxCo8" />, millest tähtsaim oli 1915. aasta kevadel Loode-Eestis [[Spithami]]s moodustatud eriotstarbeline raadiojaam, kuhu koondati mereväe dešifreerimisspetsialistid. Eriotstarbeline raadiojaam tegutses kuni 7. septembrini 1917, mil ta likvideeriti [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja korraldusega nr 150.<ref name="SuCJ7" /> 8. septembril (<small>26. augustil [[vkj]]</small>) [[1914]] (13. aug.) sattus [[Saksamaa Keisririik|Saksamaa Keisririigi]] laevastiku [[ristleja]] [[SMS Magdeburg]] [[Eestimaa kubermang]]u rannikul [[Osmussaar]]e juures udus madalikule, vangi langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid Vene sõjavangi)<ref name="2moPx" />. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti [[Balti laevastik]]u laeva [[Silatš]] tuukrite poolt uppunud Saksa sõjalaevastiku [[signaalkonduktor]]i juurest<ref name="GN3sq" /> raadiosidepidamiseks vajalike salajaste [[šifrikood]]ide raamat ([[Saksa laevastiku signaalraamat]] ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi [[Tallinn]]as<ref name="Jc25x" /> ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia [[Admiraliteedi Luureosakond|Admiraliteedi luureosakonna]] dešifreerimisteenistusel nn [[Kabinet 40]], dešifreerida Saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene [[krüptoloog]]id [[Ivan Reingarten]]i juhtimisel dešifreerida Saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. == Majandus == I maailmasõja aastail töötasid vabrikud ja tehased Vene valitsuse sõjaliste tellimuste täitmiseks. 1917. aasta sügisel, rinde lähenedes, evakueeriti paljude metallitehaste ([[Volta tehas|AS-de Volta]], [[Vene-Balti laevaehitustehas|Vene-Balti]], [[Bekkeri laevatehas|Bekker]], [[Noblessneri laevatehas]]e, [[Fr. Krull masinaehitustehas|F. Krull]], [[Dvigatel]] jt) seadmed [[Venemaa sisekubermangud]]esse. Juba 1915. aastal olid [[Operatsioon Albion|sakslaste dessandi]] kartusel demonteeritud ja evakueeritud Kuressaares, Kõrgessaares (1912–1913 Hiiumaale [[Kõrgessaare mõis]]a ehitatud Prantsuse ja Inglise kapitaliga tööd alustanud kunstsiidriide [[Kõrgessaare kunstsiidivabrik|ketramis- ja kudumisvabrik La Viscosa]]) ning Pärnus asunud naha-, tekstiili- ja [[Waldhofi tselluloosivabrik]]ute seadmed. Tööstuse varustamine toorme ja kütusega muutus järjest korrapäratumaks, sest nende sissevedu välismaalt oli katkenud. ===Eesti sõjaväelased Prantsusmaal=== Venemaa liitlasriigi [[Prantsusmaa]] valitsuse palvel saadeti 1916–1917 sinna Vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]], mille koosseisus oli 44 500 meest. Eestlasi võitles Vene korpuses 500 ringis, neist langes üle poole. Kui Prantsusmaa mais 1918 andis [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] iseseisvumisele [[de facto]] tunnustuse, viidi 300-meheliseks kasvanud üksus juunis [[Bordeaux|Bordeaux']]sse ja tunnistati Eesti kompaniiks. Sinna koguti ka neid eestlasi, kes pealetungi käigus vabanesid Saksa sõjavangistusest. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] puhkemise hetkel oli väeossa kogunenud 500 meest, kes paigutati [[Brest (Prantsusmaa)|Brest]]i ja formeeriti ümber Eesti koondpataljoniks. Pataljoniülem oli Eesti [[sõjaväeatašee]] Prantsusmaal alampolkovnik [[Richard Luik]], tegelikult juhtis väeosa tema abi leitnant [[August Orgussaar]]. Põhiline tegevus oli Prantsusmaalt Eestile antud sõjavarustuse valvamine ja laevadele laadimine.<ref name="uRmef" /> == 1917 == {{vaata|Märtsirevolutsioon|Venemaa Ajutine Valitsus}} {{vaata|Eestlaste meeleavaldus Petrogradis|Autonoomne Eestimaa kubermang|Eestimaa kubermangukomissar}} {{vaata|Eesti rahvusväeosad|Brussilovi läbimurre}} === Maailmasõda jõuab Eesti piirile === [[File:Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas.jpg|thumb|Läti sõjapõgenike kalmistu Narvas]] [[22. august]]il [[1915]] vallutasid Saksa väed [[Kovno]]/[[Kaunas]]e, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba [[Kuramaa]]le. [[19. august]]il 1917 algas sakslaste uus pealetung [[Riia]] suunal suurtükilöögiga, kus kasutati ka [[keemiamürsk]]e. Ületati [[Väina jõgi]] ning vallutati [[Üksküla]]. Riia all pani edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu [[Läti kütid|Läti küt]]tide II brigaad. [[21. august]]il jäeti linn sakslastele. Kindralleitnant [[Dmitri Parski]] juhitud [[XII armee (Venemaa keisririik)|XII armee]]l ([[:ru:12-я армия (Российская империя)|12-я армия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/12-%D1%8F_%D0%B0%D1%80%D0%BC%D0%B8%D1%8F 12-я армия], /www.ria1914.info</ref>) õnnestus taganeda [[Cēsis|Võnnuni]], kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Riia operatsiooni tulemusena ületasid Saksa väed Väina jõe, murdsid läbi vastase kaitsest ja hõivasid Riia, sundides revolutsioonis demoraliseerunud Vene armee korratult taganema. Vene väed suutsid Võnnu positsioonidel uuesti pidama jääda. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa täiendavad väeosad. Käsu ümberpaiknemiseks ka [[1. Eesti jalaväepolk]]. 25. septembril jõudis polk [[Volmari]]sse, kus see arvati kindralmajor [[Aleksandr Vihhirev]]i [[45. jalaväediviis]]i ([[:ru:45-я пехотная дивизия (Российская империя)|45-я пехотная дивизия]]) koosseisu. Rinde tugevdamiseks toodi osalt Soomest ja osalt Läänerindelt Läti põhjaossa kuus jalaväe- ja neli ratsaväediviisi. 13. armeekorpusele ([[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]), ülem kindralmajor Pavel Adžijev, ülesandeks oli kaitsta [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikut. Korpuse, mille staap paiknes [[Voltveti mõis|Voltveti (Tihemetsa) mõis]]as, koosseisu kuulusid juba varem 36. jalaväediviis ([[:ru:36-я пехотная дивизия (Российская империя)|36-я пехотная дивизия]]), 5. ratsaväediviis, 4. Doni kasakadiviis, 1. üksik Balti ratsaväebrigaad ja 10. Turkestani kütibrigaad ning nüüdsest lisandus ka 45. jalaväediviis, millele allutati [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]]. [[Pilt:PSM Väinamere positsioon.jpg|pisi|Väinamere positsioon]] Saksa laevastiku sissetungi Liivi lahte ning maavägede maabumise tõkestamiseks [[Lääne-Eesti saarestik]]ul oli [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Väinamere positsioon]], [[Saaremaa]]l, [[Muhu]]l, [[Vormsi]]l, [[Hiiumaa]]l (v.a. [[Tahkuna poolsaar]]) ja Lääne-Eestis (Virtsust Haapsaluni). Saarte kaitset juhtisid Riia lahe merejõudude juhataja viitseadmiral [[Mihhail Bahhirev]] ning Muhu väina kindlustatud positsiooni juhataja kontradmiral [[Dmitri Svešnikov]] (staap Kuressaares), kes mõlemad allusid [[Balti laevastik]]u ülemjuhatajale. Riia lahe merejõudude peamiseks löögiüksuseks olid kaks soomuslaeva, millele lisandusid kolm ristlejat, u. 30 hävitajat ja hulk väiksemaid aluseid ning nende tegevust toetasid saartel paiknenud rannakaitsepatareid. Maavägedest allusid admiral Svešnikovile saartel paiknenud kindralmajor Aleksei Ivanovi<ref>[https://ria1914.info/index.php/%D0%98%D0%B2%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2_%D0%90%D0%BB%D0%B5%D0%BA%D1%81%D0%B5%D0%B9_%D0%AE%D0%BB%D0%B8%D0%B0%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%B8%D1%87 Иванов Алексей Юлианович], ria1914.info</ref> [[107. jalaväediviis]]i (''107-я пехотная дивизия''<ref>[https://ria1914.info/index.php/107-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 107-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref>) [[425. Kargopoli jalaväepolk|425. Kargopoli]] (''425-й пехотный Каргопольский полк''), [[426. Poventsa jalaväepolk|426. Poventsa]] (''426-й пехотный Повенецкий полк''), [[427. Puudoži jalaväepolk]] (''427-й пехотный Пудожский полк''), 118. jalaväediviisi (''118-я пехотная дивизия'') [[472. Mossalski jalaväepolk]] (''472-й пехотный Масальский полк''), Kuressaare (Arensburgi) piirivalve ratsadivisjon, mitmed Tallinna merekindluse välisuurtükiväebrigaadi patareid ning hulk kindlustuste rajamisega tegelenud inseneriosi. Neile lisandus [[118. jalaväediviis]]i Läänemaal asunud [[470. Dankovi jalaväepolk]] (''470-й пехотный Данковский полк''). 118. jalaväediviisi koosseisus<ref>[https://ria1914.info/index.php/118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], ria1914.info</ref><ref>[http://russianestonia.eu/index.php?title=118-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 118-я пехотная дивизия], russianestonia.eu</ref> oli veel [[469. Arzamassi jalaväepolk]] (''469-й пехотный Арзамасский полк''). Rinde jõudmisega Eestimaani muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250 000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas [[Jaan Tõnisson]] Tartus [[Ajutine Põhja-Balti komisjon|Ajutise Põhja-Balti komisjoni]], mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti rahvuspoliitikaga. ===Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus=== [[Pilt:Operation Albion Map.jpg|thumb|300px|paremal|Operatsioon "Albion"]] {{vaata|Operatsioon Albion}}, 12. oktoober – 19. oktoober 1917, Saksamaa keisririigi vägede [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamisoperatsioon<ref name="YsFz3" /> ja [[Moonsundi lahing]]; [[29. september|29. septemb]]ril (<small>12. oktoober [[ukj]]</small>) [[1917]] alustas Saksamaa Keisririigi sõjalaevastik Saaremaa põhjaranniku vallutamist ning Saksamaa sõja- ja transpordilaevadelt maabusid [[Tagalaht|Tagalahes]] ja [[Pammana poolsaar]]el 24 600 sõdurit ja ohvitseri, 8500 hobust, 2500 vankrit, 40 suurtükki, 220 kuulipildujat ja 80 miinipildujat. 15. oktoobril vkj hakati vallutama Hiiumaad, 20. oktoobriks oli Hiiumaa sakslaste käes ja umbes 750 Vene sõdurit võetud vangi. 18. oktoobriks vkj vallutasid Saksa väed Muhu ja 20. oktoobriks Hiiumaa. Vangi langes Vene armee 20 130 saarestiku kaitsjat, sealhulgas ca 1 600 meest [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgust]]. Sakslased kaotasid lahinguis 386 meest. 20. veebruaril maabusid Saksa väed Virtsus. === Olukord mandri-Eestis === ==== Oktoober 1917 ==== [[Muhu väina positsioon]]i langemisega oli seni osalt saartel ja osalt Läänemaal paiknenud 107. ja 118. jalaväediviisi enamik väeosi olid sisuliselt hävinenud – kas sakslaste kätte vangi langenud või põgenedes laiali valgunud. [[21. oktoober]] vkj [[1917]] vahetati [[Peeter Suure merekindlus]] komandant kontradmiral [[Pjotr Leskov]], [[Pjotr Izmestjev]]iga. 22. oktoobril saabus Tallinna [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhja rind]]e varuvägede ülemjuhataja jalaväekindral Vladimir Tšeremissov, kes kohtus Tallinnas Soomest, Helsingist saabunud [[Balti laevastik]]u ülemat kontradmiral [[Aleksandr Razvozov]]iga. Ühisel koosolekul otsustati PSM kindluse komandandi [[Pjotr Izmestjev]]i ettepanekul moodustada Tallinna kindlustatud rajoon, kuhu kuulunuks „[[Peeter Suure merekindlus|Keiser Peeter Suure merebaas]]“ koos Haapsalu ja selle ümbrusega. Tallinna kindlustatud rajooni ja 12. armee piiriks määrati [[Matsalu laht|Matsalu lahe]] lõunaosa – [[Kasari jõgi|Kassari jõgi]] kuni [[Muhu väin]]ani. Operatsioonipunktidena määrati kindlaks Risti, Riisipere ja Keila. Kindlustatud rajooni ülesandeks jäi Tallinna kulgevate teede kaitsemine ning sideme pidamine 12. armee üksustega. [[Valmiera|Volmari]] ümbrusest Läänemaale paigutatud 45. jalaväediviisi [[brigaad]]iülemale, kindralmajor [[Gustav Kreidtner]]ile, andis Balti laevastiku maavägede juhataja kindral Henrikson 4. oktoobril (vkj) käsu moodustada Läänemaa ranniku kaitseks [[Haapsalu]] koondsalk. Mõni päev hiljem viidi 13. armeekorpuse koosseisu kuulunud 4. Doni kasakadiviis üle Balti laevastiku maavägede juhataja alluvusse ning 4. Doni kasakadiviisi ülemast, kindralmajor [[Vassili Rodionov]]ist sai [[Lihula]] koondsalga ülem. 13. oktoobril jagati Balti laevastiku maavägede lõunagrupp (Eestis paiknenud maaväed) kolmeks vastutusalaks:[[Peeter Suure merekindlus]]e komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi käsutuses olid kolm [[Kindlusepolk|kindlusepolk]]u (1. ja [[1. Eesti jalaväepolk|2. Tallinna merekindluse polk]], Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) merekindluse polk), 44. jalaväediviisi 173. Kamenski ja 174. Romnõ polgud, 118. jalaväediviisi 469. Arzamassi polk ning 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu kolm eskadroni, vastutas rannakaitse eest [[Tallinn]]ast kuni [[Põõsaspea neem|Põõsaspea (Spithami) neeme]]ni. Haapsalu koondsalga ülem kindralmajor [[Gustav Kreidtner]], kellele allusid 45. jalaväediviisi 180. Vindavi polk ([[:ru:Виндавский 180-й пехотный полк|Виндавский 180-й пехотный полк]]), 118. jalaväediviisi 470. Dankovi ja 471. Kozelski polgud, [[1. Eesti jalaväepolk|1. eesti jalaväepolk]], kolm ratsaväesotnjat (erinevatest väeosadest) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk, vastutas [[Põõsaspea neem]]est [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmeni ulatunud lõigu eest. Lihula koondsalga ülem kindralmajor Vassili Rodionov, kes käsutas põhiliselt omaenda 4. Doni kasakadiviisi (24., 25., 26. Doni kasakapolk, diviisi kütidivisjoni, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon; lisaks ka 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolgu üks sotnja), vastutas ranniku eest [[Kasari jõgi|Kasari jõe]] suudmest kuni [[Vaiste mõis]]ani. Balti laevastiku maavägede juhataja reservi jäid 45. jalaväediviisi 179. Väina-Jõesuu (Ust-Dvinski) polk, 19. Doni kasakapolk ja üks [[Suurtükipatarei|patarei]] 45. suurtükiväebrigaadist. Täiendavate 45. jalaväediviisi väeosade saabumisega nimetati diviisi ülem kindralmajor Aleksandr Vihhirev 18. oktoobril loodava Eestimaa väegrupi ülemaks. Grupi ülesandeks oli kaitsta rannikut vastase maabumiskatsete eest, vältida Tallinna merekindluse ja Paldiski langemist vaenlase kätte ning tõkestada Saksa vägede edenemist Peterburi suunal. Eestimaa väegruppi kuulusid 45. jalaväediviis (177. Irboska, 178. Võnnu, 179. Väina-Jõesuu ja 180. Vindavi jalaväepolk ning 45. suurtükibrigaad), 4. Doni kasakadiviis (19., 24., 25. ja 26. Doni kasakapolk, 5. Doni kasakaväe suurtükidivisjon ja 4. Doni kasakadiviisi kütidivisjon), 2. Tallinna (Reveli) piirivalve ratsapolk, 1. eesti jalaväepolk, 5. soomusautode divisjoni 10. salk<ref>Ago Pajur, [https://www.ra.ee/tuna/lisandusi-eesti-rahvusvaeosade-haapsalu-perioodile-lk-55-77/ Lisandusi eesti rahvusväeosade „Haapsalu perioodile“], TUNA 1 / 2019, lk 55–77</ref>. kindralmajor Aleksandr Vihhirevi Eestimaa väegrupi koosseisus tegutses kaks koondsalka: kindralmajor Gustav Kreidtneri Haapsalu koondsalk (staap [[Palivere mõis]]as), mille ülesandeks jäi rannikukaitse [[Vihterpalu jõgi|Vihterpalu jõest]] kuni [[Kasari jõgi|Kasari jõeni]], ning kindralmajor Vassili Rodionovi Lihula koondsalk (staap [[Lihula mõis]]as), mis kaitses rannikut Kasari jõest kuni [[Vaiste mõis]]ani ([[Tõstamaa]] lähedal). Harjumaal, väegrupi parempoolseks naabriks oli 173. Kamenetsi jalaväepolgu ülema polkovnik Vladimir Levisi Paldiski salk (44. jalaväediviisi osad) ning vasakul tiival asusid 13. armeekorpuse koondised. Eestimaa väegrupi üldreservis oli 179. Ust-Dvinski jalaväepolk (staap [[Liivi mõis]]as) ning 5. soomusautode divisjoni 10. salk (Haapsalus). Oktoobri lõpupäevil võis Eestimaa väegrupi kogusuuruseks olla kuni 20 000 meest. Haapsalu koondsalk (kindral Kreidtneri) väeosad omakorda jagunesid kolmeks lahingulõiguks ja reserviks. Polkovnik Melnikovi lõik (põhijõuks 180. Vindavi jalaväepolk) ulatus Vihterpalu jõest Haapsalu lahe põhjakaldani ja alampolkovnik Rakovski lõik (177. Irboska jalaväepolk) Haapsalu lahe lõunakaldast Kasari jõeni (staap [[Parila mõis]]as); nende kahe vahele jäänud Polkovnik Tõnissoni lõik (1. eesti jalaväepolk) hõlmas Haapsalu lahte ja linna; koondsalga reservi moodustas 178. Võnnu jalaväepolk (staap [[Enivere mõis]]as). :25. oktoobril (ukj 7. novembril) 1917 moodustatud Nõukogude Venemaa valitsus tegi ettepaneku kõikidele sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi. Sellega nõustusid vaid [[Keskriigid]], mistõttu Nõukogude Venemaa alustas eraldi [[Brest-Litovski rahuleping|rahuläbirääkimisi Brestis]] 20. novembril 1917 Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgiga, 22. novembril lõpetati sõjategevus ja 2. detsembril sõlmiti vaherahu. ==== November 1917 ==== Alates 1. novembrist (vkj) moodustati Balti laevastiku maavägede juhataja (kindralmajor Henrikson) alluvuses kaks kindlustatud rajooni. Sveaborgi (Suomenlinna) rajoon ja [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldal asunud vägedest kujundati Tallinna (Reveli) kindlustatud rajoon Peeter Suure merekindluse komandandi kindralmajor Pjotr Izmestjevi juhtimisel. Sellega seoses likvideeriti Eestimaa väegrupp. 4. Doni kasakadiviis läks tagasi 13. armeekorpuse koosseisu ning kindralmajor Aleksandr Vihhirevist sai Haapsalu koondsalga ülem. 29. novembril vkj 1917. aastal alustas Sõja-revolutsiooni Komitee [[punaarmee]] moodustamisega ja Vene armee laialisaatmine leidis sõjast tüdinud sõdurite juures vaimustatud pooldamist. 44. jalaväediviisist võttis 1000 sõdurit puhkuse, 9000 sõdurit jooksis pikemata laiali, ka 45. jalaväediviisi sõdurid nõudsid kõigi üksuste kiiret demobiliseerimist. 7. detsembril 1917. aastal algas üldine demobilisatsioon. Peeter Suure merekindluse komandandi, 12. armee täitevkomitee ja Sõjavägede ülemjuhataja [[Nikolai Krõlenko]] käske ja korraldusi ignoreeriti. Vene väeosade isikkooseis deserteerumise tõttu lagunesid tagalaväeosad ja Peeter Suure merekindluse komandant andis ühe diviisi ja 35. suurtükiväe brigaadi hobused üle eestlastele ning venelased 45. diviisist andsid eestlastele üle Nikolai Krõlenko keelu vastaselt 24 kahurit ja poole oma voorist. 19. jaanuaril 1918. a. saatis kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjev maavägede ülemjuhatajale telegrammi milles kirjeldas kujunenud olukorda ja edasisi kavatsusi. „45. jalaväediviisist on järele jäänud ainult need sõdurid, kes pole üldse rindel olnud. Diviis pole enam võitlusvõimeline. Kavatsen diviisi asendada eestlastega, kes on formeerimisel. 45. jalaväediviisis on polkusid, kus roodudes leidub vaid 2-3 sõdurit. Sõdurite kojuminek kannab massilist ilmet. Nii kurb kui see ka on, kuid pean kiiresti [[Eesti rahvusväeosad|eestlastest formeerima rahvuslikud sõjaväeüksused]], kuna vene polkudele lootma jääda ei saa. Kindluse komandant kindralmajor Pjotr Izmestjevi tegevust takistas 12. armee Täitevkomitee ja Sõdurite-Tööliste Nõukogu Pihkvas, kes süüdistas [[1. Eesti Polk]]u [[kontrrevolutsioon]]ilises tegevuses. 1. Eesti Polgu sõdurid saadeti laiali, hobused ja sõjavarustus konfiskeeriti ja eesti rahvusväeosade edasine formeerimine keelati. Hoolimata sellest Tallinna kindluse komandant kindralmajor P. Izmestjev otsustas taastada [[Eesti Ratsapolk|Eesti Ratsapolgu]] ja anda [[1. Eesti jalaväediviis]]i ülemale tagasi hobused, sadulad ja relvastuse. == 1918 == [[File:Ostfront 1918.jpg|pisi|Rindejoon [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] 1918. aastal]] 20. jaanuaril 1918. a. teavitas kindluse komandant P. Izmestjev Vene maavägede staabiülemat, et [[45. jalaväediviis]] Haapsalu rajoonis asendatakse osadega [[1. Eesti jalaväediviis|Eesti Diviisist]], ning palus luba 45. jalaväediviisi paigutamiseks Narva või Rakvere rajooni, kuna Tallinnas puudusid diviisi majutamiseks sellekohased ruumid. 25. jaanuaril teavitas kindluse komandant P. Izmestjev maavägede ülemjuhatajat, et [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja oli nõustunud 45. jalaväediviisi ümberpaigutamisega Narva ja Rakveresse ja 45. jalaväediviis asendatakse [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Polguga]], kes oma löögivõimelt vastab [[diviis]]ile. Vene armee [[44. jalaväediviis]]i ([[:ru:44-я пехотная дивизия (Российская империя)|44-я пехотная дивизия]]<ref>[https://www.ria1914.info/index.php/44-%D1%8F_%D0%BF%D0%B5%D1%85%D0%BE%D1%82%D0%BD%D0%B0%D1%8F_%D0%B4%D0%B8%D0%B2%D0%B8%D0%B7%D0%B8%D1%8F 44-я пехотная дивизия], www.ria1914.info</ref>) olukord oli seisuga 11. jaanuaril 1918: „174. Romna polk ([[:ru:Роменский 174-й пехотный полк|Роменский 174-й пехотный полк]]) ei eksisteerinud enam. Kohale on jäänud veel vaid polgu komandör ja staabi toitlustamise ohvitserid. Transpordi juures olid tegevad sõjavangid. 173. Kamenetski polk ([[:ru:Каменецкий 173-й пехотный полк|Каменецкий 173-й пехотный полк]]) on samas olukorras. 175. Baturski [[polk]] ([[:ru:Батуринский 175-й пехотный полк|Батуринский 175-й пехотный полк]]) koosnes 550 täägist ja 1200 muidusööjast. 176. Perevolotšenski polgus ([[:ru:Переволоченский 176-й пехотный полк|Переволоченский 176-й пехотный полк]]) oli 400 inimest. 44. jalaväediviisi kahurväe komitee otsustas, et kahurväelt võetakse hobused ja kahurid, kuna pole enam kedagi, kes nende eest hoolitseks.” Sakslased andsid Bresti läbirääkimistel [[10. veebruar]]il ([[ukj]]) [[1918]] üle esimese [[ultimaatum]]i, kus määrasid rahujooneks vägede seisu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|idarindel]] (vene vägede läänerindel). Sakslastele jäid juba okupeeritud [[Väinamere saared]] (ultimaatumi tekstis: [[Moonsundi arhipelaag]]), [[Riia]] linn ja rindejoon [[Läti]] aladel, kogu [[Leedu]], [[Valgevene]] ja [[Ukraina]] lääneosad ning [[Poola]]. {{vaata|Operatsioon Faustschlag}} 11. veebruaril 1918 edastas Välisasjade Rahvakomissar [[Lev Trotski]]lt Brest-Litovskist telegrammi: „Nõukogude-Vene rahudelegatsioon teatab [[Vene SFNV|Vene Föderatiivse Vabariigi]] valitsuse [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu#Venemaa Nõukogude Vabariigi RKN| Rahvakomissaride Nõukogu]]le, et Venemaa loeb sõjaseisukorra enda, Saksamaa, Austria, Türgi ja Bulgaaria vahel lõppenuks. Vene vägedele kõigil rinnetel on antud [[Demobilisatsioon|demobiliseerimise]] käsud. 18. veebruaril saabus [[Valga]]st, 12. armee staabist armeekomissaride Gunzadse ja [[Max Trakmann|Trakmann]]i allkirjadega Tallinna piirkonna vägedele täiendav käsk, mille järgi määrati kindlaks vene [[Korpus (sõjandus)|korpus]]te taganemisteed. 13. armee pidi taanduma Venemaale Paide-Rakvere-Narva kaudu, 6. Siberi korpus Tartu-Narva, 2. Siberi korpus Petseri-Pihkva ja 43. armee [[Riia–Pihkva maantee]]d mööda [[Pihkva]] kaudu. Juhul, kui sakslane avaks tule, siis pidi talle tulega vastatama ja seejärel lahingu korras taganema. Materjalid, mida evakueerida ei suudeta, [[Põletatud maa taktika|pidi hävitatama kohapeal]]. 18. veebruaril alustasid saksa sõjaväeüksused kogu [[Idarinne (Esimene maailmasõda)|Idarindel]] jälle sõjategevust ja liikusid paaniliselt taganevate vene armeede jäänuste kannul sisse Eesti territooriumile. === Sõjategevus Mandri-Eestis === [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref name="15mam" /> 21. veebruari hommikul saabusid Saksa väed Haapsallu. Eestis asusid Saksa vägede pealetungi ajal pärast Petrogradi [[veebruarirevolutsioon]]i ning [[Petrogradi Nõukogu]] [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr 1]] demoraliseerunud ja revolutsioonilisest liikumisest haaratud 49. korpuse, 6. Siberi korpuse, 13. korpuse ning [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e väeosad. [[File:Karte Livland2.jpg|pisi|]] Vastavalt [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] juhatuse korraldusele pidid Vene väeosad organiseeritult taganema liinile [[Tallinn]] – [[Paide]] – [[Tartu]]: 13. armeekorpus kaitsma taganemisel Rapla, Võhma, Põltsamaa asustatud punkte ja taganema läbi rakvere Narva piirkonda ning seejärel asuma kaitsele Preobraženski, [[Hungerburg]]i ja [[Kroonlinn]]a kaitserajooni piirkonnas; 5. Siberi korpus kaitsma [[Põltsamaa]], [[Kambja]] ja [[Emajõgi|Emajõe]] suuet ning seejärel taganema Narva kaitsepositsioonidele, Uusna külast (vene k ''Уздна (Засека)'') kuni [[Peipsi järv]]eni; 49. korpuse väeosad pidid 23. veebruariks taanduma 4. Soome diviisi juhataja Ivanovi juhtimisel Narva kaitsepositsioonidele, kus ette valmistama vastupanuks kaitseliini [[Narva laht|Narva lahest]] [[Pimestiku]]st kuni Uusna külani<ref name="Qeog8" />. Reaalsuses aga toimus demoraliseeritud väeosade paaniline taganemine. Saksa vägede pealetungi ajal asusid [[1. Eesti jalaväediviis]]i väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon [[Paide]]s, [[1. Eesti jalaväepolk]] Haapsalus, [[2. Eesti jalaväepolk]] (I ja II pataljon) Viljandis, [[3. Eesti jalaväepolk]] [[Tallinn]]as ja [[4. Eesti jalaväepolk]] Rakveres, mis ei osutanud Saksa vägedele vastupanu. Ööl vastu 20. veebruari andis [[Peeter Suure merekindlus|Tallinna merekindlus]]e kolleegium [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti jalaväepolgu]] ülemale käsu taanduda Haapsalust [[Risti raudteejaam]]a joonele ja asuda seal positsioonidele sakslaste vastu. Polkovnik [[Ernst Põdder]] keeldus käsku täitmast. Samal päeval saatis Jaan Anvelt polgu ülemale telegrammi, milles nõudis kogu jõuga sakslastele vastu hakkamist. Polgus korraldati miiting, kus otsust sõdima hakata vastu ei võetud<ref>Talis Vare, [https://online.le.ee/2018/02/18/ev100-paevad-mil-haapsalus-tehti-ajalugu/ EV100: päevad, mil Haapsalus tehti ajalugu], online.le.ee, 18. veebruar 2018</ref>. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate Saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud [[Eesti Punakaart]]. [[21. veebruar]]il [[1918]] avaldas [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] esimees [[Jaan Anvelt]] mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusse [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonivägedega]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Keila]]s lahing brigaadikomandör [[Andrei Põld|Põllu]] ja sõjalaevalt Rjurik pärit madrusest komissari Navtšenja (''Навчьен'') juhtimisel [[Haapsalu]]st Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka [[Alice Tisler]]. [[23. veebruar]]il [[1918]] toimus ka [[Risti raudteejaam]]ast 10&nbsp;km lõuna pool ja hiljem pärast taandumist [[Riisipere raudteejaam]]a juures kokkupõrge eelmisel päeval Haapsalu suunas välja saadetud punakaartlaste luuresalga ja Saksa vägede eelsalgaga, mille käigus langes 35 punakaartlast. [[26. veebruar]]il 1918 lõhkusid punakaartlased [[Väike-Maarja]]st [[Kiltsi]] raudteelõigu, mille tulemusel sõitis [[relss]]idelt maha raudteekoosseis ning liiklus oli takistatud 8 tunniks. [[28. veebruar]]il [[1918]] toimus [[Järva-Jaani]] lähedal [[Orina mõis]]a juures [[Orina lahing]], kus [[Suurkivi mõis]]a ja väikekaupmehe Pollaki juhtimisel toimus punakaartlaste lahing Saksa eelvägedega, mille käigus hukkus 16 Saksa sõdurit ja 4 sai haavata. Lahingus vangi langenud Pollak hukati Saksa vägede poolt. Enne lõplikku taganemist hävitasid Vene väed [[Peeter Suure merekindlus]]e rannapatareid [[Suurupi]] külas, [[Viimsi poolsaar]]el, mererinde telefonikeskjaama 24 kp. ning [[Aegna]] ja [[Naissaare]] rannapatareid 25. kp. Lätist rünnakule asunud väeosad hõivasid [[22. veebruar]]il [[Valga]] ja valgusid järgnenud päevil laiali üle kogu [[Lõuna-Eesti]]. Vene armee lõplikult demoraliseerunud riismed isegi ei üritanud vastu panna, vaid taganesid. [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad [[Tartu]]sse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse ([[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]]) väeosad [[25. veebruar]]il [[Viljandi]]sse, Tallinna, [[26. veebruar]]il Paidesse ning [[4. märts]]iks [[Narva]]. === Saksa okupatsioon Eestis === {{vaata|Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Ober Ost}} ===Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas=== Väljaspool Eestit loodi [[Arhangelsk]]is liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee [[Slaavi leegioni Eesti kompanii]]. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik [[Johan Laidoner]], kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne seda, kui Saksa okupatsiooniväed Eesti okupeerisid. Ta läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus asutas põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid [[Briti ekspeditsioonikorpus]]e väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi. Samuti moodustati Prantsuse võõrleegioni juures 1918. aasta septembris Eesti kompanii, kuhu koondati kõik eestlased (200 ringis, neist 50 ohvitserid) [[Prantsuse ekspeditsioonikorpuse Eesti leegion]]iks kapten [[Jaan Lutsar]]i juhtimisel. Mehed kandsid Prantsuse vormi ning [[eesti rahvusvärvid]]es kraelõkmeid ja baretimärki. 1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ingliseviki">''Inglise vikipeedia andmed seisuga 31. detsember 2010.''</ref> <ref name="GJpRp">[[Tõnu Tannberg]], [http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/eestlased-esimeses-maailmasojas.d?id=69404267 Eestlased Esimeses maailmasõjas], Maaleht, 26. juuli 2014</ref> <ref name="2moPx">[http://flot.parus.ru/gercl028.htm Класс "Магдебург"]</ref> <ref name="Jsw05">Halpern, Paul G. (1995). A Naval History of World War I. Annapolis, MD: Naval Institute Press. ISBN 1-55750-352-4.</ref> <ref name="Lk0zt">[http://militera.lib.ru/periodic/0/v/voenno-istorichesky-zhurnal/vij_2006-11.pdf Военно-исторический журнал 11/2006]</ref> <ref name="ul0f9">[Krieg in der Ostsee, köide 2, lk. 55–57]</ref> <ref name="PxCo8">[https://web.archive.org/web/20111209131930/http://www.rchgi.spb.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2004/partala.php М.А. Партала. Радиоразведка балтийского флота в Первую мировую войну (к истории создания)], Научная конференция "Санкт-Петербург и страны Северной Европы" / 2004</ref> <ref name="SuCJ7">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2006/Partala.htm М.А. Партала РАДИОСТАНЦИЯ ОСОБОГО НАЗНАЧЕНИЯ НА МЫСЕ ШПИТГАМН (1915–1917) И ЕЕ МЕСТО В ИСТОРИИ РАДИОРАЗВЕДКИ БАЛТИЙСКОГО ФЛОТА]</ref> <ref name="GN3sq">[Balti laevastiku juhataja staabi sideteenistuse ülema [[Ivan Regarten]]i sissekanne teenistusraamatusse 17.08.1914, РГА ВМФ. Ф. р 29. Оп. 1. Д. 199. Л. 42]</ref> <ref name="Jc25x">[http://rhga.ru/science/sience_research/scientific_conferences/konf_St-Piter_country_north_Evropa/2003/18_Partala.pdf М. А. Партала. МАЛОИЗВЕСТНЫЕ ДОКУМЕНТЫ О ЗАХОРОНЕНИЯХ ГЕРМАНСКИХ МОРЯКОВ НА БАЛТИКЕ В ГОДЫ ПЕРВОЙ МИРОВОЙ ВОЙНЫ (ПО МАТЕРИАЛАМ РОССИЙСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО АРХИВА ВОЕННО-МОРСКОГО ФЛОТА)]</ref> <ref name="vojNm">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Eesti Vabadussõjas], Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008</ref> <ref name="uRmef">[[Hannes Walter]], [http://www.ohtuleht.ee/19555 Eesti kaitsevägi 80. Eesti diviis Saksa okupatsiooni ajal], Õhtuleht, 5. aprill 1998</ref> <ref name="UYESE">[[Karl Kello]], [https://web.archive.org/web/20090701062355/http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/26.10.07/peamearu/5.shtml Külapoisist pärusaadlikuks: eesti variant], Õpetajate Leht, 26. oktoober 2007</ref> <ref name="zHOja">[[Mati Õun]]. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid. Tallinn, 2001</ref> <ref name="oQizD">[[Mati Kröönström]]. Eestlastest ohvitserid Vene armees 19. sajandil. Akadeemia, 4/2006</ref> <ref name="0hWvt">Eesti ohvitserid ja sõjandustegelased, III. Koost Mati Õun. Tallinn, 1998</ref> <ref name="dAOYw">{{Netiviide |url=http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |pealkiri=Eesti ratsaväe juhid Vabadussõjas |vaadatud=2011-09-14 |arhiivimisaeg=2013-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131214203327/http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KroonstromMati_Eesti_ratsav2e_TUNA2005_2.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zjkO0">[[Mati Kröönström]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/8180/kroonstrommati.pdf;jsessionid=89FFB065632C1E0DCF556DC1A801C182?sequence=1 Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920], Tartu Ülikooli kirjastus</ref> <ref name="YsFz3">{{Netiviide |url=http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |pealkiri=I maailmasõda |vaadatud=2009-06-22 |arhiivimisaeg=2011-12-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111209115741/http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_albion.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="15mam">{{Netiviide |url=http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |pealkiri=Vastsündinud vabariik sakste kanna all |vaadatud=2010-05-01 |arhiivimisaeg=2014-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140911022025/http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qeog8">Черепанов, Александр Иванович, [http://militera.lib.ru/h/cherepanov_ai3/04.html Под Псковом и Нарвой (23 февраля 1918 г.). Глава четвертая. 23 февраля 1918 года], М.: Воениздат, 1956.</ref> }} ==Kirjandus== *Генрих Ролльман, Война на Балтийском море, Том 2. 1915 год, Государственное военное издательство Наркомата Обороны Союза ССР, МОСКВА-1937 [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas| ]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] thngmpr9f887otyv7x05mr6kjayf5un 0 162169 6174905 6160191 2022-08-07T13:56:36Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:APP-6 Anti Tank.svg|pisi|Tankitõrjeüksuse [[taktikaline tingmärk]] (põhikujund)]] [[Pilt:Tankitõrjeliin 034.jpg|pisi|[[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin]] (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke]] '''Tankitõrje''' on väeüksuste tegevus vaenlase [[soomuk|soomustehnika]] vastu. Samas on see [[jalavägi|jalaväe]] relvaliigi (väeliigi) üks osa ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] päevil tulenevalt vajadusest arendada [[taktika]]t ja [[tehnoloogia]]t [[tank]]ide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse [[lahingutoetus]]e õpetusse, kuna tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.{{lisa viide}} Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ning passiivseks (erinevad tõkked). Tõkked jagunevad omakorda olemasolevateks ja rajatavateks. == Tankitõrje ajalugu == === Lühiülevaade === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid peamisteks tankitõrjerelvadeks tankid, jalaväe tankitõrjerelvad ja tankitõrjegranaadid ning võimalusel ka [[lennuk]]id (näiteks sööstpommitaja [[Junkers Ju 87]] , Il-2 jt). [[Pilt:StukaRA.jpg|pisi|Junkers Ju-87B Stuka]] Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] toimus kiire tankitõrje areng, lisandusid jalaväe ja lahingtoetusüksuste relvad, näiteks basuugid, erinevad tankitõrje pioneerivahendid, spetsiaalsed tankitõrjelennukid ja iseliikuvad [[tankihävitaja|suurtükid]]. Nii [[Punaarmee]] kui ka [[Wehrmacht|Saksa armee]] töötas välja meetodeid, et võidelda tankirünnakute vastu. Kaitsepositsioonidele paigaldati tankitõrjerelvi, millega kaitsti tankitõkkeid ja [[miiniväli|miinivälju]]. [[Korea sõda|Korea sõjast]] [[külm sõda|külma sõjani]] tuli arvestada võimalusega, et ühe [[tuumarelv]]a löögiga võidakse mõjutada hulga tanke samas piirkonnas. Kuigi soomukite kaitseks [[radioaktiivne kiirgus|kiirguse]] eest oli töötatud välja tehnoloogia, ei suudetud seda teha seda kõikide toetusrelvade ja [[Logistika#Logistika sõjaväes|logistika]] masinate jaoks, millest sõltus tankide kütuse, hoolduse ja varude kättesaadavus. Arendustegevus doktriini osas, kuidas kasutada relvastatud jõude ilma tuumarelva kasutamata, toimus [[NATO]] riikides vaid väga vähesel määral. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] piirkonnas analüüsiti [[Süvaoperatsiooni teooria|operatsioonilise manöövri]] teooriat, et mõista, kuidas on võimalik kasutada tankijõude tuumarelvade kasutamise piiramise korral. Lahenduseks oli manööversõda koos tankitõrjerelvade arvu massilise suurendamisega. Nõukogude militaarteoreetikud (sealhulgas [[Vassili Sokolovski]]) mõistsid, et selle saavutamiseks pidid tankitõrjerelvad võtma traditsioonilise [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] kasutatud kaitserolli asemel ründava rolli ja muutuma liikuvamaks. See viis täiustatud juhitavate [[tankitõrjeraketisüsteem]]ide väljatöötamiseni. Sarnane arendustegevus toimus ka [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Esimene lahingutegevuses edukalt kasutatud [[mürsk]] oli Prantsuse SS.10. Seda kasutasid Iisraeli Kaitsejõud 1956. aastal [[Suessi kriis]]i ajal. Nõukogude tankitõrjerakettide mõju nähti esmakordselt 1973. aastal, kui [[Egiptus]]e ja [[Süüria]] armee kasutasid vene 9K11 Malyutka (Sagger) rakette [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]] Iisraeli vastu. Kuigi tulemus näitas, et prantsuse raketid kujutasid endast ohtu, oli neile võimalik vastulöök anda. Rakettide suur hävitusjõud veenis NATO tankide konstruktoreid panema jätkuvalt rõhku soomuse tugevdamisele, samas kui Nõukogude konstruktorite rõhuasetus jäi tankijõudude liikuvuse parandamisele. Külma sõja mõlemale osapoolele sai selgeks kergtankitõrjerelvade vajalikkus, mis viis jalaväeüksuste õlalt lastavate ja kaasaskantavate relvade arendamiseni, samas kui raskemad raketid paigaldati tankihävitajatele, sealhulgas spetsiaalsetele tankitõrje [[helikopter]]itele. Veel raskemate juhitavate tankitõrjerakettide laskmiseks kasutati lennukeid. Suurtükimoona arengus olid olulised pealttabavad mürsud ja kobarmürsud. Helikoptereid kasutati ka kiireks tankitõrjemiinide laiali laotamiseks. Alates külma sõja lõpust on uueks ohuks tankidele ja teistele lahingumasinatele [[asümmeetriline sõda|asümmeetrilises sõjas]] kasutatavad distantsilt lõhatavad [[isevalmistatud lõhkekeha]]d (IED). Need ei erine oluliselt isevalmistatud maamiinidest. IED valmistamiseks kasutatakse enamjaolt käepäraseid vahendeid, kus lõhkeaine asemel kasutatakse muid aineid, mille [[detonatsioon|detoneerimine]] võib põhjustada plahvatuse. === Esimene maailmasõda === [[Pilt:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg|pisi|Briti Mark I tank]] [[Tank]]i ilmumine [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindele]] [[1916]]. aasta septembris oli [[Saksamaa|Saksa]] väeüksuste jaoks üllatus. [[Suurbritannia]] kaasas lahingutegevusse väheses koguses [[Mark I]] tanke. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] relvajõudude juhtkond suhtus sellesse plaani väga kriitiliselt, kuna Prantsusmaa enda katsetuste tulemused näitasid, et [[Soomuk|soomustatud sõidukid]] polnud veel piisavalt töökindlad. Arvati, et rünnakutempo üleval hoidmiseks oleks tanke vaja suuremal hulgal. Mehaanilised vead ning masinate takerdumine maastikul sai aga tõsiseks probleemiks, mis vajas teistsugust lähenemist ja lahendust. Prantslaste arvates kaoks vähese arvu tankide kasutamisel ära üllatusmoment lahingutegevuses. Seetõttu võidakse olla oluliselt paindlikumad tankide hävitamisel, kaasates selleks kõiki olemasolevaid ja vajaminevaid vahendeid.<ref name="tankvstank" /> ==== Tankitõrjerelvad ==== Kuna saksa [[sõjavägi]] oli esimene, kellel tekkis kokkupuude [[tank]]idega, siis olid nad sunnitud esimestena välja töötama ka sobiva tehnoloogia ja relvastuse nendega võitlemiseks. Tehnoloogiad põhinesid kolmel erineval lahingumoona tüübil. Esimese lahendusena kasutasid [[Jalaväelane|jalaväelased]] lihtsaid [[käsigranaat]]e. Granaadid seoti enne heitmist kokku, et pärast detonatsiooni oleks kahju võimalikult suur (nn [[kobarlaeng]]). Tehti esimesi katsetusi väikese [[Kaliiber|kaliibriga]] tankitõrjerelvadega nagu näiteks 13&nbsp;mm tankitõrjepüss ([[Mauser 1918 T-Gewehr]]). Keskmise kaliibriga tanktõrjerelvaks oli [[1916]]. aastal relvastusse võetud kerge ratastega lafetil baseeruv 37&nbsp;mm [[tankitõrjekahur]] (3,7&nbsp;cm TaK Rheinmetall). Kasutati ka suurema kaliibriga tankitõrjerelvi, mis olid koos soomust läbistava laskemoonaga võimelised hävitama lahinguväljal ükskõik mis [[tank]]i. Kolmanda lahendusena kasutati juba olemasolevaid 77&nbsp;mm suurtükke nagu [[FK16]], millega koos hakati kasutama spetsiaalset soomust läbistavat laskemoona.<ref name="weapons" /> ==== Tankitõrje taktikad ==== [[Pilt:Battle of Niemen.jpg|pisi|Kaevikuliin]] Seoses liitlasvägede tankide ilmumisega lahinguväljale lõi Saksa väejuhatus kiirelt jalaväediviiside koosseisus olnud [[pioneeripataljon]]idest tankitõrjeüksused. Need varustati esmalt 13&nbsp;mm pikaraudsete tankitõrjepüssidega. Viimaseid aga vaevasid pidevalt tõrkeid pärast igat 2–3 lasku. Samuti ei pidanud tugevale tagasilöögile vastu relva sisemised mehhanismid ega ka laskurid, kes relvaga opereerisid. Kasutusel olid ka kleepuvad granaadid, mille eesmärk oli hävitada vaenlase tanki tankiroomikuid. Antud tegevus nõudis aga sõduritelt vaprust jõuda vaenlase tankile piisavalt lähedale, et antud granaati kasutada. Samuti pidi kuulipildujameeskond eelnevalt eraldama vastase jalaväe ja tanki. See tegevus ei olnud aga niivõrd viljakas, et see lahinguväljal edu tooks. Teine taktika oli meelitada tankid üle näiliselt hävitatud Saksa [[kaevik]]uliini, mis taastati kohe vastase[[Jalavägi|jalaväe]] lähenedes. Selliselt prooviti tanki hävitada kaevikuliini lähistele toodud 77&nbsp;mm suurtüki otselasketulega, lootuses hävitada vähemalt roomikud. Kui kahjustatud tanki meeskond keeldus alla andmast, siis süüdati tank [[leegiheitja]]ga või tulistati staatilist tanki miinipildujast seni, kuni see sai otsetabamuse. Lisaks valmistati ette ka tankivastaseid takistusi kohtadesse, kus tankide sissetung oli kõige tõenäolisem. Selleks süvendati ja laiendati olemasolevaid kraave ja kraatreid, mis olid [[tankitõrjekraav]]ide eelkäijad. [[1917]]. aasta alguses kasutusele võetud 3,7&nbsp;cm TaK tankitõrjekahur, osutus vaatamata piiratud tõste- ja pöördenurgale tankide hävitamisel väga edukaks.<ref name="tankvstank" /> === Tankitõrje areng kahe maailmasõja vahel === Tulenevalt tankide toomise ideede vaesusest mõjutas see tankitõrje vastaste vahendite arendustegevust. [[Versailles' rahu]] tõttu piirati [[Saksamaa]] võimalusi militaartehnoloogia arendamiseks. Seega ka [[Prantsusmaa]]l ja [[Suurbritannia]]l ei olnud selleks vajadust, mistõttu kuni 1930-ndateni tankitõrje areng oli väga väike. [[Pilt:Panzersperre in Wimmis 02.JPG|pisi|Draakoni hambad]] Kahe maailmasõja vahel mõeldi rohkem strateegiale ning põhiliselt tegeleti piiride kindlustamisega. See koosnes loodusliku iseloomuga takistustest ([[kraav]]id, [[oja]]d, linnapiirkonnad) või ehitatud takistustest (tankitõrje [[kaevik]]ud, miiniväljad, [[draakoni hambad]], puittakistused). Antud strateegilise mõtlemise järgi, sellist kaitset peeti [[Maginot' liin]]iks, mis asendas jalaväe kaevikuid [[suurtükivägi|suurtükiväe]] punkritega, sh [[kasematt|kasematidega]], kus olid 37 või 47&nbsp;mm tankitõrje relvad ning paari [[kuulipilduja]]ga ja 25&nbsp;mm tankitõrje relvaga kahuritornid. Samas [[Saksamaa]] antud hetkel tanke ei tootnud. Sellise konstruktsiooni aluseks oli kogemus saadud [[Hindenburgi liinil]], millest murti läbi tankide toetusega [[Cambrai lahing]]us (1917) ja [[St. Quentini kanali lahingus]]. [[Maginot' liin]] oli kuni 25&nbsp;km lai, eespool olevatest positsioonidest kuni tagapositsioonideni, ning see pidi ennetama ja aeglustama üllatusründeid, kui toimus [[Prantsusmaa]] vägede mobiliseerimine. Kuna Prantsusmaa väed olid [[Saksamaa]] omadest palju väiksemad, siis selline inimjõu kasutus oli palju efektiivsem. Liini piirides toetasid passiivseid tankitõrje takistusi jalaväe- ja tankitõrje punkrid. Kui [[Belgia]] teatas oma neutraliteedist 1936. aastal, alustas Prantsusmaa liini laiendamist piki Belgia piiri. [[Pilt:Pak35-36L45.jpg|pisi|Pak L45]] [[Suurtükivägi|Suurtükiväe]] täiendamises nähti kiireimat lahendust tankitõrje kaitse parandamiseks ning üks varasemaid sõjajärgseid tankitõrje relvadisaine oli 25&nbsp;mm Hotchkissi mudel [[Prantsusmaa]]lt. Sellega mõeldi asendada 37&nbsp;mm Atelier de Puteaux relva, mis oli disainitud 1916. aastal kuulipildujate positsioonide hävitamiseks. Saksamaa [[Rheinmetall]] alustas tööd 37&nbsp;mm tankitõrje relva kallal 1924. aastal ning esimesed relvad toodeti 1928, milleks oli 3,7&nbsp;cm Pak L/45, millest hiljem sai 3,7&nbsp;cm Pak 36. Seda kasutati Hispaania kodusõjas (1936–1939). Seal kasutati ka Rootsi 37&nbsp;mm Bofors relva, mis leidis kasutust ka teise maailmasõja alguses. Britid tootsid 40&nbsp;mm Ordnance QF 2 pounder, mida algul loodi tankirelvana. [[punaarmee|Nõukogude Punaarmee]] hakkas pärast [[Vene kodusõda]] (1917–1923) kasutama Prantsuse 37&nbsp;mm Hotchkiss L. 33 tankirelva, aga 1935. aastal vahetas seda suurema kiirusega L. 45 mudeli vastu. Samal ajal tegid nad ka litsentskoopiat Saksa 37&nbsp;mm PaK 36 relvast. Siiski tuli üsna kiiresti punaarmeele õppetund tankitõrje kohta, kui nad saatsid tankipataljoni Hispaania vabariiklaste toetamiseks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] ning see pataljon täielikult hävitati. Antud ajal kasutati tankitõrjes valdavalt soomust läbistavaid kineetilise energiaga kesti, mis läbisid soomust sirgjoonelise survega. 1930-ndate lõpus katsetati keemilise energiaga kumulatiivset laskemoona. Selle eelisena oli kahju, mida see suure rõhuga, hüdrodünaamiliselt soomusele tõi, mis oli tingitud moona kõrgest kiirusest. Sellega hakkas pihta põhjalikum uuring terasetootmises. Ainuke tähendusrikas katse tankide kasutamisest 1920-ndate lõpus oli [[Briti impeerium|Briti]] väe eksperimentaalsel mehhaniseeritud üksusel (1927), mis tulevikus mõjutas väga tankide ja tankitõrje relvade tootmist. [[Pilt:MS-1.jpg|pisi|Kerge Punaarmee tank [[T-18]] ]] Hispaanias oli natsionalistide tankitõrje kaitse organiseeritud [[Wehrmacht]] ohvitseride poolt. Tankitõrje relvad olid osa takistuste süsteemist, mille eesmärgiks oli peatada tankide rünne nende aeglustamisega. Tanke eraldati neid toetavast jalaväest [[kuulipilduja]]tega ja [[miinipilduja]]te [[kaudtuli|kaudtulega]] ning sunniti otse ründama. Esimese takistusena lõhkusid miiniväljad teid tankide ees, mis sundis lahingpioneeridel puhastada neid käsitsi. Selline viivitus ehk rünnaku aeglustamine võimaldas suurtükiväel rünnata nõrgema soomusega kergemaid [[punaarmee]] tanke. Võrreldes [[Esimene Maailmasõda|esimese maailmasõja]] tankitõrje taktikaga tekkis sakslastel efektiivne tankitõrje relv, mis toetas kaitsvat jalaväge. Kuigi, punaarmee 45&nbsp;mm relvad hävitasid kergesti Saksa kergeid tanke. Uued tankide kasutamise doktriinid jagati jalaväe ja ratsaväe koolideks. Endine doktriin vaatles tanki, kui mobiilset suurtükiväe süsteemi, mida kasutati jalaväe toetamiseks. See tähendas ka seda, et jalavägi pidi olema relvastatud tankitõrje relvadega. Tanke kasutati traditsioonilisel ratsaväe taktikaga – kiire tempoga rünnakud, mille eesmärk oli mööduda vastase jalaväest ja katkestada nende kommunikatsiooniliine. Selline lähenemine tähendas, et tank ise on parim tankitõrje süsteem ning ainult piiratud arv tankitõrje sõdureid sai olla sellega kaasas. Seetõttu tekkis 1930-ndate lõpus tankide konfiguratsioonis suur mitmekesisus, mille tõttu kasutati nii kergeid tanke kui ka mitme kahuriga nö raskeid tanke. Nende doktriinide tekkimine oli üks peamisi mõjusid tankitõrje tehnoloogia ja taktika arengus [[Teine Maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="reich" /> === Teine maailmasõda === ==== Tankitõrje üldine areng ==== [[Pilt:Maginot_Linie_Karte.jpg|pisi|Maginot' liin]] [[Tank]]ivastase sõjapidamise arengut teise maailmasõja alguses pidurdasid lääneliitlaste seas kaks põhilist tegurit: kiire alistumine ja kaasnenud šokk. Hoolimata äsja omandatud lahingukogemustest ei suutnud [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[NSVL]] kohe midagi ette võtta tankitõrje tehnoloogia ja taktika kiireks arendamiseks. Prantslaste pime usk [[Maginot' liin]]i toimimisse ja sakslaste rünnaku edust tingitud šokk ei jätnud neile enam piisavalt aega juba olemasolevate tankitõrje võimekuste ja taktikate edasiarendamiseks. Vastase soomusüksuste edenemise aeglustamiseks kasutasid britid nn "peatamisliine" ja "tankitõrje saari". [[Punaarmee]] oli selles osas natuke paremas seisus, omades mitmeid arenduses olevaid tankitõrjetehnoloogiaid, mis olid kas lõpparendusjärgus, kohe tootmisse minemas või lihtsalt vajaduse puudumise tõttu kõrvale jäetud. Suhteline lihtsus, millega sakslased oma tankitõrjerelvadega vanemaid [[punaarmee]] tankimudeleid hävitasid, kasutades juba ennast [[Hispaania]]s tõestanud taktikat ning arvestades Saksa soomusüksuste järjepidevaid haaravaid manöövreid nõukogude tankiüksuste vastu, sundis Nõukogude väejuhatust samuti pöörama tähelepanu tankivastase sõjapidamise meetodite ja vahendite arendamisele. Kaks kolmest tuntumast teise maailmasõja aegset punaarmee relvast olidki mõeldud tankivastaseks sõjapidamiseks – [[T-34]] ja [[IL-2]] Šturmovik. Esimene oli ajaloo üks enim toodetud tanke ning teine "lendavaks tankiks" kutsutu, oli enim toodetud lahingulennukeid. Sõja jooksul võeti kasutusele ja samas ka suhteliselt kiiresti loobuti iseliikuvast tankihävitajast, mille koha võtsid sõjajärgselt üle juhitavad tankitõrjeraketid.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> ==== Lennuvahendid ==== [[Pilt:Il2_sturmovik.jpg|pisi|[[Iljušin Il-2]] ]] Kuna kahe maailmasõja vahelistes relvakonfliktides kasutati harva tanke, siis ei olnud välja töötatud eriotstarbelisi [[lennuk]]eid ega õhust teostatavaid tankihävitamise taktikaid. Ühe lahenduse kohaselt, mis võeti kasutusele enamikus [[Euroopa]] õhuvägedes konventsionaalseid pommitajaid. Tankivastase mõju saavutamiseks kasutati väikestest pommidest koosnevaid suuri pommilaadungeid. Sellise vaippommitamisega kaeti suurem ala ning tõusis tanki pealpool asuva õhema soomuse tabamisvõimalus. Samuti oli suurem võimalus muuta tank liikumisvõimetuks roomiku läheduses plahvatava pommi [[lööklaine]]ga. Esimene lennuk, mis oli võimeline tanke efektiivsemalt ründama oli sakslaste [[Junkers Ju-87 Stuka]], kasutades selleks sööstpommitamise meetodit. Hiljem lisati Ju-87-le kaks 37&nbsp;mm kahurit, et tabada efektiivsemalt tanki õhemat pealissoomust. Samuti oli sakslastel kasutusel Henschel Hs 129 tüüpi pommitaja, mis oli varustatud 30&nbsp;mm kahuriga. Nõukogude õhuväel oli kasutusel IL-2, mis oli varustatud kahe 20&nbsp;mm kahuri ja juhitamatute rakettidega. Samuti olid IL-2 ja Ju-87 olulisemad osad soomustatud väiksemakaliibriliste relvade tabamuste vastu, võimaldades rünnaku sooritamiseks laskuda võimalikult madalale. IL-2 oli suuteline kandma suuremal hulgal 2,5&nbsp;kg kumulatiivlaenguga tankivastaseid pomme [[PTAB]]. Britid paigaldasid [[Hawker Hurricane]]'ile (Mk. IID) neli 40&nbsp;mm [[Vickers S]] kahurit ja Hawker Typhoonile juhitamatud raketid, kuigi viimased olid efektiivsed pigem muude masinate kui tankide vastu. [[1943]]. aastal võttis nõukogude õhuvägi kasutusele [[Iljušin IL-2]] kiirema pommitaja-püüdurhävitaja [[Jakovlev Jak-9]]T (37&nbsp;mm kahuriga) ja K (45&nbsp;mm kahuriga), mille kahuri raud oli paigutatud mootorisse ning ulatus läbi propelleri keskme. Sõja alguses oli ka mõnedele Prantsuse hävituslennukitüüpidele lisatud 20&nbsp;mm kahurid.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Suurtükivägi ==== [[Pilt:Army.mil-2008-08-26-145957.jpg|pisi|Ordnance QF 25 kahur (september 1943)]] Tulejuhtimisvõimekusega luurelennukite avastatud väeüksuste, sealhulgas tankide ründamiseks kasutati sageli esimesena välisuurtükiväge. Seda nii koondumisaladel paiknevate, lähenemismarsil, kui ka rünnakuformatsioonis olevate tankiüksuste puhul. Lastuna sobiliku tihedusega olid võimsamad konventsionaalsed suurtükimürsud ([[fugass]]) tankide ülaosa õhema soomuse vastu vägagi mõjusad. Isegi läbistava tabamuse puudumisel muutis tugev lööklaine tanki tegutsemisvõimetuks, vigastades selle meeskonda soomuse küljest eralduvate kildudega või lihtsalt lükates kergemaid tankimudeleid ka külili. Veelgi suurem mõju tanki tegutsemisvõimele oli selle roomikukahjustused. Vähem olulised polnud ka toetusmasinate kaotused, mis vähendasid tankiüksuste teovõimet pikemas perspektiivis. Kuna tankid võitlesid tihti koos [[Jalavägi|jalaväega]], mis oli paigutatud veoautodele ja poolroomikmasinatele, mõjus nii maas- kui ka õhus lõhkevate mürskude segu kasutamine neile hävitavalt. Jalaväeüksuste toetuse puudumisel ei olnud võimalik tankide rünnakul saavutatuid edu pikemaajaliselt hoida. Samuti sai osasid [[haubits]]aid kasutada tankide hävitamiseks ka otselaskmisega, kasutades selleks vastavat soomust läbistavat moona. Üheks selliseks oli välihaubits brittide [[Ordnance QF 25 pounder|Ordnance QF 25 kahur]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Tankitõrjekahurid ==== [[Pilt:British Sherman Firefly Namur.jpg|pisi|Sherman Firefly QF 17 kahuriga]] Tankitõrjekahurid on mõeldud hävitama tanke kaitsepositsioonidelt. Üldiselt on nad muudest kaudtule toetuseks ettenähtud [[suurtükk]]idest ja [[haubits]]atest väiksema kaliibriga. Neil on pikemad rauad, tagades sellega mürsu suurema algkiiruse ja soomuse läbistamise. Mürsu suur kiirus ja lame lennutrajektoor tagavad vajaliku kineetilise energia soomuse läbistamiseks ettenähtud distantsil ja nurga alt. Nagu nõukogude [[A-19]], suutsid ka teised [[kahur]]id ja [[haubits]]ad, mille raua pikkus ületas 15–25 korda selle kaliibrit, lasta efektiivselt soomusevastast moona. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ületas väheste tankitõrjekahurite kaliiber 50&nbsp;mm. Tuntumad näited sellest klassist olid sakslaste 37&nbsp;mm, ameeriklaste 37&nbsp;mm, prantslaste 25&nbsp;mm ja 47&nbsp;mm, brittide QF 2-pounder (40&nbsp;mm), itaallaste 47&nbsp;mm ja nõukogude 45&nbsp;mm kahurid. Viimati nimetatud ja ka väiksemate kaliibritega liigikaaslased olid täiesti piisavad teise maailmasõja eelsete, õhukese soomusega tankide hävitamiseks. Teise maailmasõja alguses olid nad kõik aktiivses kasutuses koos uuema põlvkonna kahuritega. Tankide [[T-34]] ja [[KV (tank)|KV]] ilmumisega lahinguväljale muutusid nad ruttu kasutuks ning sakslased hakkasid oma kergekaalulist 37&nbsp;mm kahurit kutsuma tankiuksele koputajaks. Väikesekaliibrilised kahurid ei tulnud toime paksenenud ja kaldesse asetatud soomuse läbistamisega. Laskmine paljastas ainult kahuri positsiooni, millele järgnes kiire karistus võimsate tankikahurite poolt.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Sakslased võtsid kiirelt kasutusele uued ja võimsamad kahurid, mis kas olid sõjaalguses arendamisjärgus või töötati kiirelt välja vastavalt lahinguväljalt saadud kogemustele. [[1942]]. aasta lõpus võtsid sakslased kasutusele efektiivse 5&nbsp;cm Pak 38 (L/60) kahuri, samas kui Põhja-Aafrikas hävitasid nende endi tanke brittide [[QF 6-pounder|QF 6 kahurid]], mis hiljem võeti kasutusele ka [[USA]] armees. Tankide soomuse kiire arengu tõttu oli [[Wehrmacht]] sunnitud idarindel võtma kasutusele järjest suurema kaliibrilisi kahureid (7,5&nbsp;cm Pak 40 ja 8,8&nbsp;cm Flak 37). Samal ajal kasutas punaarmee erinevaid 45&nbsp;mm, 57&nbsp;mm, ja 100&nbsp;mm tankitõrjekahureid, samuti kasutati edukalt 76&nbsp;mm ja 122&nbsp;mm üldotstarbelisi kahureid tankitõrjekahuri rollis. [[Normandia dessant|Normandia dessandi]] alguseks olid britid kasutusele võtnud [[QF 17 pounder|QF 17 kahurid]], mis osutus väga efektiivseks tankitõrjekahuriks. Sama kahurit kasutati ka brittide tankidel ([[Sherman Firefly]]) ja iseliikuvatel tankihävitajatel (17pdr SP Achilles).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Iseliikuvad tankihävitajad ==== [[Pilt:British_troops_inspect_a_line-up_of_captured_German_and_Italian_armoured_fighting_vehicles,_Italy,_2_June_1944._NA15779.jpg|pisi|StuG III G 75 mm kahuriga]] Järelveetavate tankitõrjekahurite kaalu ja meeskonna kasvades muutusid nad järjest vähem mobiilsemaks ja manööverdusvõimelisemateks. Pikenenud positsioonile seadmise aeg tõi omakorda kaasa kahurimeeskonna pikaajalisema viibimise kaud- ja tankide tule all. Mida aeg edasi, seda suuremaid kaotusi kandsid selle tõttu nii meeskond kui kahur ise. See kõik andis hoogu juurde iseliikuvate ja kergelt soomustatud tankihävitajate väljaarendamisele. Iseliikuvad tankihävitajad baseerusid juba olemas olevatel tankitüüpide keredel. Kahur kinnitati kas otse kere külge või asetati pöörlevasse torni ja nagu tavalise tanki puhul. Alguses võeti nad kasutusele jalaväe toetusrelvadena, vahetades välja järelveetavad tankitõrjekahurid. Hiljem kasutati neid tankide puudumise korral ka ründavate soomusmanöövrite teostamisel.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Varased sakslaste iseliikuvad tankihävitajad, nagu [[Marder I]], baseerusid prantsuse ja [[tšehhi]] trofeetankidel, millele lisati torni ja olemasoleva kahuri asemele tankitõrjekahur. Selline meetod vähendas nii kaalu kui ka ümberehitamise kulusid. Sama meetodi võttis hiljem üle ka [[Nõukogude Liit]]. Sellist tüüpi iseliikuvate tankihävitajate eeliseks oli nende madal siluett, mis võimaldas neil samalt varitsuspositsioonilt rohkem laske sooritada. Tänu oma kergusele olid nad hästi manööverdatavad, pakkudes samal ajal meeskonnale killukaitset. Samas kannatasid nad iseliikuva tankihävitaja põhilise puuduse – kahurit sai kere suhtes ainult mõne kraadi võrra pöörata – käes. Sellest tulenevalt muutusid nad mootoririkke või lindi purunemise korral praktiliselt kasutamiskõlbmatuteks. Võimetus sellises olukorras kahurit keerata muutis nad kergeks sihtmärgiks vastase tankidele. Seda puudust kasutati hiljem tankiüksuste taktikas ära. Seetõttu ei olnud harvad juhused kus lahinguväljale olid meeskondade poolt maha jäetud ka kõige moodsamad ja võimsamad tankihävitajad lihtsalt selle tõttu, et nad olid saanud ühe tabamuse roomikusse.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> USA armee sõjaeelsed jalaväe lahingutoetuse doktriinid rõhutasid avatud katuse ja pöörlevate tornidega tankihävitajate kasutamise tähtsust. Viimased omasid küll vähem soomust kui [[M4 Sherman]]i tank, aga see eest võimsamat 76&nbsp;mm kahurit ([[M10 (tankihävitaja)|M10]] ja [[M18 (tankihävitaja)|M18]]). [[1944]]. aasta lõpus võeti kasutusele 90&nbsp;mm kahuriga tankihävitaja [[M36]]. Kuigi ameerika tankihävitajad oli tänu oma pöörlevatele tornidele ja heale manööverdusvõimele efektiivsed, ei olnud neist siiski saksa tankile üks ühele olukorras vastast. Üheks peamiseks puuduseks osutus pealt lahtine torn, mis jättis meeskonna haavatavaks vastase kaudtule rünnakutele. Hiljem see viga parandati kokkuklapitava soomustatud katusega. Sõja lõpu eel asendasid ameeriklased oma tankihävitajad ja tankitõrjekahurid tavaliste tankide ja jalaväetankitõrjerelvadega. Hoolimata viimasest muudatusest jätkas tankihävitaja [[M36 (tankihävitaja)|M36]] sõja lõpuni ning osales isegi [[Korea sõda|Korea sõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Jalaväe tankitõrjevahendid ==== ===== Tankitõrjepüssid ===== Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] võeti mõnedes [[armee]]des kasutusele tankitõrjepüssid, et jalaväelased saaksid tõrjuda tanke ohutult kauguselt. Eesmärk oli säilitada jalaväelaste võitlusmoraal, omades suhteliselt kerget ja mobiilset relva, mis suutis tanki distantsilt hävitada. [[1930]]. aastatel arendasid ja tootsid vastavaid relvi mitmed riigid, sealhulgas [[Soome]]. Teise maailmasõja alguses suutsid tankitõrjemeeskonnad hävitada 500 meetri kauguselt enamikust olemasolevatest tankitüüpidest, mis oli mobiilne ja kergesti varjatav. Kuigi 1942. aastaks olid tankitõrjepüssid muutunud võimetuks keskmiste- ja rasketankide vastu, säilitasid nad oma efektiivsuse kergelt soomustatud ja soomustamata masinate ning kindlustatud positsioonide laskeavade vastu. Tuntumad esindajad on soomlaste [[Lahti L-39]] (mida kasutati [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] snaiprirelvana), [[jaapan]]laste [[Type 97]] 20&nbsp;mm, sakslaste [[Panzerbüchse 38]], [[Panzerbüchse 39]], [[poola]] [[wz.35]], nõukogude [[PTRD]] ja [[PTRS-41]]. [[1943]]. aastaks olid peaaegu kõik sõjas osalevad riigid tankitõrjepüssi aktiivsest kasutusest maha võtnud. Erandiks oli [[Nõukogude Liit]], kes jätkas nende kasutamist sõja lõpuni.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankitõrjegranaadiheitjad ja kumulatiivlaengud ===== [[Pilt:PIAT cropped.jpg|pisi|Briti PIAT]] Teise maailmasõja käigus kasvas kiirelt kergete kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine. Enamuse nende hävitustoime põhines kumulatiivlaengu kasutamisel. Nende rakettide lõhkepäid nimetati kumulatiivlaenguteks (ingl ''High Explosive Anti-Tank'', HEAT). Purustusefekt toetus täielikult plahvatusel tekkivale koondatud [[Kineetilne energia|kineetilisele energiale]], mitte raketi ballistilisele kiirusele. Lõhkeaine purustusjõudu suurendas selle plahvatusenergia koondamisega ühte punkti. Esimesed HEAT lõhkepeaga laengud olid kasutusel püssigranaatides aga paremad kandursüsteemid ilmusid kiirelt: brittide [[PIAT]] heitesüsteemis oli lõhkeaine kombineeritud võimsa vedruga, USA basuuk ja sakslaste [[Panzerschreck]] kasutasid [[granaat]]e; Sakslaste Panzerfaust oli tagasilöögita [[granaadiheitja]]. Kumulatiivlaeng võeti kasutusele ka väiksemakaliibrilistel tankitõrjekahuritel nagu sakslaste 37&nbsp;mm PaK. Peamine põhjus selleks oli kahuri suurem laskekaugus ja tabamistäpsus kui granaadiheitjatel. Pärast sõda jätkus aktiivne kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine, eesmärgiga astuda vastu üha paksenevatele tankisoomustele. Peamised tingimused olid, et need pidid olema piisavalt võimsad hävitamaks tanke ja lahingumasinaid ning samas piisavalt kerged, et jalaväelased neid kanda võiks.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankimiinid ja muud lõhkevad vahendid ===== Lisaks kõikidele aktiivsetele tankitõrjevahenditele kasutati tankidega võitlemisel ka passiivseid vahendeid. Nendeks olid erinevad [[miin (sõjandus)|miinid]] ja lõhkelaengud. [[Pilt:Mini-tanks-p012953.jpg|pisi|Mehitamata kaugjuhitav iseliikuv roomikmiin Goliath]] Kuigi nn ranitslaengud olid oma olemuselt lihtsakoelised, olid nad Teise Maailma sõja ajal vägagi efektiivsed tankide vastu võitlemisel. Selle lööklaine võis vigastada tanki roomikuid muutes viimase liikumatuks või vigastades sisemisi osi ja meeskonda. Teiseks omapäraseks tankihävitusvahendiks oli [[Molotovi kokteil]], mis tähendas põhimõtteliselt tavalist pudelit kergesti süttiva vedelikuga. Tuntuimaks kasutajaks olid soomlased [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal. Viimati käsitletud relv omas efektiivset mõju ainult vanematele tankitüüpidele (nagu nõukogude [[T-26]]). Mõju hilisematele oli kas vähene või puudus üldse. Sakslased kasutasid muuhulgas ka mehitamata roomikutel iseliikuvaid miine (Leichter Ladungsträger Goliath (Sd.Kfz. 302/303a/303b)). Nimetatud seade suutis sõltuvalt mudelist kanda 60–100&nbsp;kg lõhkeainet. Seda kasutati vastavalt taktikalisele vajadusele – tankide ja jalaväe vastu, vajadusel ka sildade või erinevate takistuste hävitamiseks. Kui sakslased kasutasid oma sõdurite elude säästmiseks kaugjuhitavat ja iseliikuvat miini, siis nõukogude armee kasutas erikoolitusega koeri. Viimastele oli külge seotud lõhkelaeng. Hoolimata sellest, et vastava relvatüübi väljaarendamisega tegeleti aktiivselt ei omanud see oodatud efekti. Jaapanlased kasutasid ka enesetapu miine, mille käigus hukkus seda kasutanud sõdur. Miin koosnes lõhkepeast, mille küljes oli kolm surveharki, ja kandmisvarrest.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /><ref name="fyKce" /> ===== Käsigranaadid ===== [[Pilt:Sticky_Bomb-_the_Production_of_the_No_74_Grenade_in_Britain,_1943_D14771.jpg|pisi|Kleepuva pommi tootmine (1943)]] Kuna tavalised kildgranaadid olid võimetud tankide vastu, siis arendati välja spetsiaalsed tankivastased käsigranaadid. Nende toimepõhimõte varieerus kumulatiivtoimest (näiteks brittide nr 68 AT granaat) kuni suure lõhkeaine kogusega fugassini (näiteks brittide nr 73 granaat). Suurendamaks tankivastase käsigranaatide efektiivsust otsiti lahendusi kuidas saavutada võimalikult tihedat kontakti hävitatava pinnaga. Selleks oli mitmeid erinevaid võimalusi – kleepuv aine (kleepuv pomm) või magnet. Sakslased kasutasid magnetgranaati [[HHL 3|Hafthohlladung]], et kindlustada kumulatiivlaengu toimimine 90 kraadise nurga all soomuse suhtes. Briti jalaväelastel oli kasutada tankivastane käsigranaat (Hawkinsi miin), mille mõõtmed olid 150x70 mm ja mis sisaldas 450 g lõhkeainet. Granaadid visati liikuva tanki roomikute ette, mille plahvatuse tagajärjel sai roomik vigastada. Mitme granaadi plahvatuse korral oli võimalik tank liikumatuks muuta. Lisaks lõhkevatele tankitõrje käsigranaatidele kasutati ka mittelõhkeva toimega moona. Üheks selliseks oli [[suitsugranaat]] (näiteks sakslaste [[Nebelhandgranaten]]), mis pidi õhusissevõtuava kaudu tuleva suitsuga mõjutama tankimeeskonda. Seda tüüpi granaati kasutati laialdaselt mõlemal poolel. Üldiselt oli jalaväelase visatavatel tankitõrjevahenditel palju puudusi. Lisaks lühikesele distantsile oli piisava mõju saavutamiseks vajalik objekti väga täpselt tabada. Samas granaadid, mis toetusid hävitamisel suurele lõhkeainekogusele, olid lühikese viskedistantsi tõttu ka sõdurile endale ohtlikud.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Taktika areng ==== Tankitõrje areng teise maailmasõja ajal oli tormiline, kuid ei kulgenud sama rada pidid kõikides [[armee]]des. Taktikad ja tehnoloogiad arenesid vastavalt iga riigi võimekusele ning tulenevalt eelnevast kogemusest tekkinud nägemusele. Suhteliselt tagasihoidlik areng antud valdkonnas oli [[Suurbritannia]]s. [[1940]]. aastal olemas olevat tehnikat peeti adekvaatseks tollaste Saksa ja [[Itaalia]] tankide vastu peaaegu terve [[Aafrika]] kampaania ajal. Nende kogemustega arvestamine mõjutas negatiivselt USA tankitõrjedoktriini arengut kuni [[1944]]. aastani. Alates aastast [[1941]] arenes Saksa tankitõrjedoktriin väga kiirelt tänu varem avalikkusele tundmatute uute nõukogude tankitüüpide lahinguväljale ilmumisega, sundides kasutusele võtma uusi tehnoloogiad ja taktikaid. Sõja alguses osaks saanud tankide ja tanktõrjevahendite suurte kaotuste tõttu oli punaarmee samuti sunnitud tegelema pideva uuendamisega.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> Kasutatav tankitõrjetaktika oli seotud konkreetselt toetatava jalaväeüksuse lahingutegevuse iseloomuga (ründav/kaitsev). Üldjuhul oli taktika seotud kasutada olevate tankitõrjevahendite efektiivse laskeulatusega. Laias laastus oli see jaotatud järgmiselt: * Operatsiooni ala ulatuses (20–40&nbsp;km) – pommitajad ja suure laskeulatusega suurtükivägi. * Taktikalise paiknemise ala piires (7–20&nbsp;km): sööstpommitajad ja suurtükivägi (k.a reaktiivsuurtükivägi) * Taktikalise lahinguks ülesrivistumise ja tagaala piires (2–7&nbsp;km) – rasked tankitõrjerelvad ja miinipildujad. * Taktikalise eesmise lahinguala piires (1–2&nbsp;km) – tankitõrjepüssid ja kaitsepositsioonidele paigutatud tankid. * Laskeulatuse piires (200–1000&nbsp;m) – tankimiinid ja tankitõrjepüssid. * Lähivõitlusdistantsi piires (25–200&nbsp;m) – jalavägi tanktõrjerelvadega. Kuigi tolleaegsetes armeedes polnud [[maavägi|maaväe]] ja [[õhuvägi|õhuväe]] komponentide koostöö nii süsteemne ja iseenesest mõistetav, olid selle alged juba olemas. Piisava eelhoiatuse korral võis lennuväge teostada mahasuruvaid rünnakuid vastase soomusüksuste pihta enne kui need olid jõudnud lahinguväljale siseneda. Pommide kogust ja tüüpi varieeriti vastavalt rünnatavale tankiüksuse iseloomule. Lühidalt öeldes oli tegu nii-öelda kaudse tankitõrje vormiga, millega võeti tankidelt võimalus siseneda lahingualasse. Teine kaudne tankitõrje meetod oli [[suurtükivägi|suurtükiväe]] kasutamine tavalise [[fugass]]moonaga. Hoolimata sellest, et otsetabamuse tõenäosus oli kaduvväike, oli meetod efektiivne järgneval põhjusel. Kontsentreeritult suurtest kogustes maaslõhkevat fugassmoona kasutades tekitati lahinguväljale hulgaliselt kraatreid, mis kas raskendasid või mõningal juhul muutsid tankide liikumise võimatuks. Suures pildis häiris see vastase lahinguplaani ajakava ja üldist lahingutempot.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-719-0240-05,_Pas_de_Calais,_Atlantikwall,_Panzersperren.jpg|pisi|Tšehhi siilid]] Alates 1942. aastast sidus kaitses kasutatav tankitõrjetaktika [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] stiilis [[kaevik]]ute liinid ning erineva laskeulatuse ja võimekusega tankitõrjerelvad. Viimased olid paigutatud vastavalt maastikule ning nende laskeulatusele võimaldades tekitada kaitsesügavust. Sügavuse määramisel võeti aluseks tollaste tankide efektiivsed laskekaugused. Tankitõrjekahurid paigutati katma eelkõige tankidele sobilikku maastiku. Positsioonid julgestati lahingupioneeride rajatud miiniväljadega 500–1000 meetri ulatuses. Punaarmee taktika nägi ette järgmist. Tankitõrjepüssid paigutati laiali esimese kaevikuliini ulatuses, eesmärgiga hävitada kergemini soomustatud poolroomikveokid, et eralda jalavägi tankidest. Tankitõrjekahurid olid paigutatud sügavasse ning avasid tule alles, siis kui tankid jõudsid nende efektiivsesse laskeulatusse. Kui mingis rindelõigus oli ebapiisavalt tankitõrjerelvi, siis kompenseeriti seda puudust erinevate pioneeritõketega nagu nn [[draakoni hambad]] ja [[Tšehhi siil]]. Selle kõigega lõhuti vastase lahingurivistus ning muudeti tema tegevus vähetõhusaks.<ref name="tankvstank" /> Enim kasutatavateks tankitõrjevahenditeks [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal olid siiski järelveetavad tankitõrjekahurid. Näiteks kasutas [[Punaarmee]] [[Kurski lahing]]u ajal rohkem suurtüki- kui jalaväepolke, mistõttu saavutati järelveetavate kahurite osas tihedus 20 ühikut kaitstava rindekilomeetri kohta. Peamisteks põhjusteks olid nende suhteline odavus võrreldes muude aktiivsete tanktõrjevahenditega ning võimalus kasutada neid madalatelt varjet pakkuvatelt positsioonidelt. Kui aeg ja olukord võimaldasid, siis kindlustati kahuripositsioonid ka pealtpoolt. Seetõttu suutsid korralikult vastasnõlvale või tiivale paigutatud kahurid tekitada ründavale üksusele märkimisväärseid kaotusi. Kõigest sellest hoolimata olid järelveetavate kahurite meeskonnad haavatavad vastase kaudtule- ja jalaväe rünnakutele, mistõttu rünnaku alla jäädes ei olnud neil enam võimalik positsiooni vahetada ja ülesannet jätkata. Mida aeg edasi seda vähem omasid järelveetavad tankitõrjekahurid mõju vastase soomusüksuste tõrjumisel võrreldes iseliikuvate tankihävitajatega.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-686-0084-31,_Russland-Mitte,_Panzerj%C3%A4ger_%22Marder_II%22.jpg|pisi|Marder II]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid iseliikuvad tankihävitajad veel haruldased. Vähestel armeedel olid mõned algelised tüübid kas juba kasutusel või arendusjärgus. Katsetati nii ratastel kui ka lintidel liikuvaid variante. Sõja käigus selgus iseliikuva tankihävitaja ilmne eelis järelveetava tanktõrjekahuri ees. Mobiilsus ja soomuskaitse, mida need oma meeskondadele pakkusid, olid nii kaalukad argumendid, et sõja keskel olid nad relvastusse võetud enamikus suuremates armeedes. Mõningad paremad näited on ameeriklaste M10, sakslaste [[Marder II]] ja Nõukogude [[SU-85]]. Tankitõrjepüssid oli relvastusest maha võetud brittidel 1942. ja sakslastel 1943. aastaks, samas kui [[USA armee]] ei võtnud seda kunagi kasutusele. Hoolimata viimasest kasutas [[USA merejalavägi]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] sõjatandril Boysi tankitõrjepüssi. Erinevalt teistest osalistest jäi punaarmee tankitõrjepüssi kasutama sõja lõpuni. Põhjuse selleks andis nende doktriin, milles oli tankitõrjepüssil ülesanne aidata luua kaitses sügavust. Tankitõrjepüssi olulisust nende jaoks näitasid nii [[Moskva]] kui ka [[Kurski lahing]]ud. Sõja teises pooles kui punaarmee teostas peaaegu eranditult ründeoperatsioone kasutati tanktõrjepüsse oma üksuste tiibade katteks. Lastes tanktõrjepüssidega kergemaid jalaväe- ja muid toetusmasinad (näiteks suurtükivedukid) eraldati tanke toetavad jalavägi ja suurtükivägi. Sellega sunniti saksa tankid peatuma varjatud positsioonidel olevatele tankitõrjekahuritele soodsal distantsil jättes nad samuti haavatavaks sügavuses olevatel suuremakaliibriliste tanktõrjerelvade tulele. Lisaks masinate hävitamisele kasutas punaarme tankitõrjepüsse ([[PTRS-41]]) snaiprirelvadena ka inimeste vastu. Tuleparanduste tegemisel kasutati trassermoona. Kuigi relval PTRS-41 prooviti kasutada ka optilist sihikut, ei olnud see siiski toimiv lahendus.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> ===== Jalaväe rünnak lähidistantsilt ===== Hoolimata oma tugevast soomusest on tank siiski haavatav jalaväe poolt. Seda eriti kinnisel maastikul või hoonestatud tingimustes. Raske [[maastik]] või lihtsalt paljastada tanki nõrga põhja- või pealmise soomuse. Viimane oli teemaks eriti kõrgemate hoonetega linnaalal. Tanki suurus ja tekitatav müra võimaldas jalaväel seda lihtsasti avastada, jälgida ja vältida, kuni avanes võimalus vasturünnakuks.<ref name="tankvstank" /> [[Pilt:Home Guard soldiers operate a 'Blacker Bombard' spigot mortar during training at No. 3 GHQ Home Guard School at Onibury near Craven Arms in Shropshire, 20 May 1943. H30181.jpg|pisi|Briti Kodukaitse tankitõrje miinipildujaga]] Suletud luukide korral on tankimeeskonna nähtavus piiratud. Seetõttu on hea maskeerituse ja maastiku ära kasutamise korral jalaväel võimalik tankile väga lähedale liikuda. Sellises olukorras pole tankil võimalik jalaväe vastu midagi teha. Juhul kui meeskond peaks luukidele ilmuma on nad väga haavatavad, kuigi neil on võimalik kasutada oma [[püstol]]eid ja kere külge paigutatud [[kuulipilduja]]id. Kuigi paljud kaasaskantavad tanktõrjerelvad ei suuda läbistada tanki esisoomust, võivad nad seda teha siiski pealmise, külg- ja tagasoomusega. Samuti on need suutelised kahjustama linte või veorattaid, muutes sellega tanki liikumatuks. Vanematel [[tank]]idel olid avatud vaatepilud läbi mille väljast lastes oli võimalik meeskonda kas tappa või vigastada. Kuigi hilisematel tankimudelitel olid vaateavad ja sihikud kaetud paksu klaasiga või asendatud [[periskoop|periskoobiga]], oli neid siiski võimalik kahjustada tankitõrjepüsside ja raskekuulipildujate tulega. Sellega oli tanki mõjus kasutamine häiritud või takistatud. Kui muud võimalused ei aidanud, siis võis lähedale hiilinud jalavägi luugi kaudu visata sisse granaate või [[süütepudel]]eid. Kuna tankid on haavatavad tanktõrjemiinide suhtes, siis võtsid tankimeeskonnad väga tõsiselt igat märki, mis viitas võimalikule miiniväljale. Seda teadmist kasutas jalavägi ära tankide peatamisel. Alati ei kasutatud selleks päris miine, vaid teostati pettetegevust, mis jättis mulje nagu oleks tegemist miiniväljaga. Seda meetodit kasutades oli jalaväel võimalik kiirelt reageerida tekkivatele võimalustele. Eriti seati rõhku selles osas brittide [[Kodukaitse (Suurbritannia)|Kodukaitse]] väljaõppes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kuna neil puudusid relvastuses suuremale distantsile laskvad tankitõrjerelvad.<ref name="tankvstank" /> Mõningatel juhtudel kasutasid jalaväelased ka üsna kõrge riski tasemega taktikat. See seisnes võimalikult kiires lähenemises tankile, vältides samaaegselt selle kuulipilduja tuld. Kohale jõudes valati tank [[bensiin]]iga üle ja süüdati. Võimalusel suleti ka luugid, mille tulemusel põles meeskond elusalt sisse ära.<ref name="tankvstank" /> Jaapani armee kasutas laialdaselt nn [[ranitslaeng]]uid ja varda otsas olevaid laenguid. Kuigi vastavad laengud olid võimelised tänu oma suurele plahvatusjõule tanki rivist välja lööma, kätkes see kasutajale suurt ohtu. Lisaks ohule saada vigastatud [[lööklaine]]st oli kasutaja avatud ka vastase käsitulirelvadele tulele.<ref name="tankvstank" /> ===== Enesetapurünnakud ===== [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Teises Hiina-Jaapani sõjas]] kasutasid Hiina üksused [[Jaapan]]i tankide vastu enesetapurünnakuid. Hiina sõdurid paigaldasid laengud endale ihu külge ja viskasid end Jaapani tankide alla, lastes seejärel ennast koos nendega õhku. Selline taktika oli esimest korda kasutusel [[Shanghai]] lahingus, kus hiinlasest enesetapuründaja laskis ennast jaapanlaste tankikolonni juhttanki all õhku, peatades sellega kogu kolonni. Teadaolevalt kasutasid hiinlased sarnast taktikat ka [[Taierzhuang]]i lahingus, kus enesetapuründajad suutsid sedasi hävitada neli jaapanlaste tanki.<ref name="shanghai" /><ref name="china" /><ref name="china2" /> === Korea sõda === [[Korea sõda]] tõi ilmekalt välja raskused, mis tabavad tankiüksuseid neile sobiliku mittemaastiku korral – vähenenud manöövrivõime ja toetava logistika suur haavatavus efektiivse tankitõrje tegevuse tõttu. Sõja algetapis surus USA armee jalavägi toetatuna ülekaaluka õhu- ja suurtükitulega lihtsa vaevaga hästi varustatud [[Põhja-Korea]] tankiüksused [[Hiina]] piiri äärde [[Yalu]] jõe juures. USA 60&nbsp;mm M9A1 basuuk-[[granaadiheitja]]st arendati välja 89&nbsp;mm M20 – nn superbasuuk, mis osutus vägagi efektiivseks Põhja-Korea tankiüksuste vastu. Samas oli kasvanud M20 kaal ja mõõdud selliseks, mis tegid selle transpordi jalaväelasele pikema distantsi korral vaevarikkaks.<ref name="tankvstank" /> === Külm sõda === [[Külm sõda|Külma sõja]] ajastul muutusid kumulatiivsed tankitõrjevahendid kõige universaalsemaks valikuks väljaspool [[suurtükivägi|suurtükiväge]] ja tankiüksuseid. [[Briti impeerium|Britid]] leiutasid tandemlõhkepea, mis oli ettenähtud kasutamaks sõjaajal punkrite vastu, kuid olid samas väga efektiivsed ka tankide vastu. Põhiline arenguline läbimurre tuli ATGM (''anti-tank guided missiles'') [[rakett]]idest, mida said kasutada jalaväelastest operaatorid maastikul erinevatelt masinatelt või suisa õhust. Üha enam võeti kasutusele ühendrelvaliikide taktikat, mis tähendas seda, et tankitõrjetaktika oli muutunud jalaväelaste seas väga oluliseks. Tankitõrjemeeskonnad tegid 1–2 lasku, pärast mida vahetavad positsioone, muutes enda avastamise raskeks.<ref name="tankvstank" /> == Õhuründevahendid == [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed õhuründevahendid nagu [[A-10|A-10 Thunderbolt II]] ja [[SU-25 Frogfoot]] olid loodud spetsiaalselt lähiõhutuletoetuse teostamiseks, sealhulgas tankide hävitamiseks. Nad on võimelised kasutama erinevat tüüpi relvastust, kaasarvatud suurekaliibrilisi [[kahur|kiirlaskekahureid]], õhk-maa rakette (näiteks AGM-65 Maverick), juhitamatuid rakette, erinevaid pomme (juhitamatuid või laserjuhitavaid, [[fugass]]- või kobarmoonaga täidetuid – CBU-100 Cluster Bomb).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Helikopterid == [[Pilt:AloutteIIBundeswehr.jpg|pisi|[[Alouette II]] helikopter SA. 11 tankitõrje rakettidega]] Esimesena kasutasid [[helikopter]]ite relvastamiseks tankitõrjerakette 1950-ndate lõpus prantslased, paigaldades [[Alouette]] Il-le juhtmega juhitavad SS-11 raketid. Hoolimata esialgsetest nn lastehaigustest olid kohe näha helikopteri kui platvormi eelised – see võimaldas rünnata soomukite pealispinna nõrgemat soomust. Helikopter relvastatuna [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|JTTR]]-dega (juhitav tankitõrjerakett) või suurekaliibrilise kiirlaskekahuriga on tänapäevasel lahinguväljal tankile üheks suurimaks ohuks. Helikopter on vähese vaevaga võimeline ennast tanki suhtes soodsalt [[positsioneerimine|positsioneerima]]. See võimaldab tal rünnata viimast sellele ebasoodsa nurga alt. Samuti ei ole tankil võimalik pidevalt positsiooni vahetavat ning [[maastik]]u reljeefi varjeks ära kasutatavat helikopterit [[sihik]]ule võtta. Enamusel helikopteritel kasutatavatel JTTR-del on piisav laskeulatus, et jätta helikopter tanki relvade laskeulatusest ohutusse kaugusse. See võib muutuda, kui tulevad laialdasemalt kasutusele [[Iisrael]]is kasutusele võetud [[Lahat]]' raketid, mida on võimalik lasta põhitank Merkava peakahurist. Mõeldud küll tankitõrjeraketiks on see tänu suurele laskeulatusele ning laserjuhitavusele võimeline laskma aeglaselt ja madalalt lendavaid objekti nagu helikopterid. Samuti on [[India]] [[Arjun]] tank modifitseeritud seda raketti kasutama. Hiinlased on välja töötanud 100&nbsp;mm kahurist lastava analoogi (idee põhineb venelaste Bastionil). Olles samuti oma ehituselt tankitõrjerakett on väidetavalt suudetud katsetustel sellega tabada ka õhusihtmärke. Sarnased raketid on hiinlastel olemas ka 100&nbsp;mm kahurite jaoks. Venelased on esitlenud sarnast moodsat süsteemi Reflex, mis on automaatse sihtimissüsteemiga ja käivitatakse laserhoiatussüsteemiga. Kuigi esimene relvadega varustatud helikopter ([[Bell 47]]) jääb 1955. aastasse, on esimene spetsiaalselt ründekopteriks disainitud helikopter [[AH-1 Cobra]] pärit 1966. aastast. 1973. varustati viimane [[Tankihävitaja|TOW]] tankitõrjerakettidega.<ref name="tankvstank" /><ref name="copter" /><ref name="copter2" /> == Suurtükivägi == Viimase 30 aasta jooksul arendati [[suurtukivägi|suurtükiväge]] nii, et see suudaks hävitada soomustehnikat, näiteks [[tank]]e. See tähendas laserjuhitavate lõhkepeade kasutuselevõttu, näiteks ameeriklaste [[Copperhead]]i lõhkepea (ingl ''cannon launched guided projectile'', CLGP), mis suurendasid võimalusi otsetabamuseks. Lisaks arendati ka juhitavat ja mittejuhitavat laskemoona. Tavaline [[mürsk]] võib olla kas erksütikuga või [[fugass]]toimega. Üksik suurtüki mürsk võib sisaldada aga ka rida väiksemaid lõhkepäid, mis on ettenähtud vastase soomustehnika hävitamiseks. Näiteks kuut relva sisaldav suurtükipatarei on suuteline tulistama välja 1 minuti jooksul 30–60 mürsku. Suurtükiväe laskemoon võib olla erinev. Mürsk võib sisaldada soomustehnika vastaseid lõhkepäid, kas HE või HEDP (ingl ''High Explosive Dual Purpose'') väiksemaid lõhkepäid, mis mürsuna plahvatab õhus, soomustehnika kohal. Pärast mürsu plahvatust vabaneb mürsust teatud kogus tankitõrjevastaseid väiksemaid lõhkepäid, mis alla kukkudes tabavad soomustehnikat pealt ehk nõrgast küljest. Teine võimalus on selline, et suurtükiväemürsk plahvatab õhus ja viskab laiali tankitõrjemiine, mis võivad hilisemal kokkupuutel soomustehnikaga kahjustada selle liikumisvõimet. Kolmas võimalus erinevast mürsust on see, et see sisaldav sihtimis- ja tuvastamisvõimelisi väiksemaid kumulatiivseid mürske. Suurtüki mürsk plahvatab vastase soomustehnika kohal ning sellest eralduvad langevarjudega väiksemad nn targad lõhkepead, mis tuvastavad vastase soomustehnika läbi [[infrapunakiirgus|IR]] radari ning pärast identifitseerimist hävitavad selle.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Tankitõrje tulevik == [[Pilt:RPG-29_USGov.JPG|pisi|RPG-29]] Kuigi tanktõrjerakettide jõuline areng 1960. aastatel seadis tanki tuleviku kahtluse alla, sundisid uuendused soomuse kaitseomaduste (brittide [[Chobham]] soomus ja nõukogude aktiivsoomus) ning tanki disaini osas üldiselt, suurendama rakettide mõõtmeid ja kaalu, tehes need vaevalisemalt kaasaskantavateks. Tankitõrjerelvad nagu [[RPG-29]] ja [[FGM-148 Javelin]] kasutavad tandemlõhkepead, milles esimene laeng kahjutustab aktiivsoomuse ning seejärel teine laeng läbistab põhisoomuse, kasutades selleks plahvatusel tekkivat kumulatiivjuga. Tänapäeval võib tankitõrjevahendite rollis kohata väga eripalgelisi relvasüsteeme – soomuki pealmise osa ründamiseks mõeldud suurtükimoona, suuremamõõtmelisi kumulatiivrakette, mille laskeplatvormidena kasutatakse erinevaid masinaid ja lennuvahendeid, eri tüüpi suurekaliibrilisi kiirlaskekahureid ja loomulikult tanke endid. Hoolimata aeg-ajalt tekkivatest kõhklustest kaasaskantavate tankitõrjevahendite piisava võimekuse osas, tõestas [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|2006. aastal toimunud Iisraeli-Liibanoni relvakonflikt]] järjekordselt nende efektiivsust. Võimekuse osas paistsid positiivselt silma sellised tankitõrjesüsteemid nagu venelaste RPG-29, Metis-M ja Kornet ning Euroopas toodetud [[MILAN]].<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje mõju == Mõju, mida soovitakse tanktõrjerelvade kasutamisega saavutada, seisneb tankide ja neid toetavate soomukite kiirete manöövrite sooritamise takistamises. Samas on just kiirete sööstudega vastase sügavusse saavutatavad läbimurded just need, mida viimaste kasutamisega soovitakse saada. USA armees jaotatakse mõju tankitõrjerelvade tabatud tankile järgmiselt: liikumisvõimetu (inglise ''mobility kill''), tuletegevusvõimetu (''firepower kill'') ja hävitatud (''catastrophic kill''). Liikumisvõimetuse korral ei suuda [[soomuk]] enam liikuda, kuna viga on saanud mõni oluline osa (näiteks roomik), samas on selle kõik relvasüsteem täiesti töökorras ning on see võimeline piiratud ulatuses lahingutegevust jätkama. Tuletegevusvõimetuse korral on viga saanud soomuki pardarelvad ning masin ei ole võimeline lahingutegevust jätkama. Liikumisvõimetus ja tuletegevusvõimetus võivad olla kas osalised või täielikud. Hävitatud staatus tähendab kas masina täielikku lahingvõimetust või lõplikku purustatust.<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje kasutamine lahingus == === Tankitõrje osa lahingus === Tankitõrje on vastavalt struktuurile peaaegu kõigi manööverüksuste tasemete koosseisus. See tagab põhilist otsetulejõudu ning on manööver(all)üksuse ülema vahetuim ja tõhusaim vastase soomusüksuste mõjutamise vahend. Seetõttu peavad ülemad isiklikult veenduma, et tankitõrjeallüksuse lahingutegevus on hästi planeeritud. Johtuvalt kinnitatud struktuurist võivad tankitõrjeallüksustes olla kasutusel erinevad tankitõrjelasud, -[[granaadiheitja]]d, -kahurid või -raketisüsteemid, mida tuleb tehnilistest iseärasustest lähtudes lahingutegevusse rakendada. Tankitõrjeallüksus suudab võidelda ja võita kõigis lahinguliikides ning on lahutamatu osa kõrgema üksuse operatsiooni-/manöövriskeemist. Nii näiteks [[pataljon]]i kui ka brigaadi lahingud on otseses seoses tankitõrjega.<ref name="raamat" /> Oskuslik ja läbimõeldud tankitõrje vähendab vastase võimet rakendada oma tugevusi (soomuskaitse, tulejõud, suur liikumiskiirus) [[jalavägi|jalaväe]] vastu. Tankitõrje suur laskekaugus on oluline vastase ühtsuse lõhkumisel. Koondatus (tule, mitte vahendite) ja sügavus on põhilised tankitõrjeallüksuste paigutamise põhimõtted, millele tuleb tähelepanu pöörata. TT-allüksus surub maha, fikseerib või hävitab sihtmärke suurte vahemaade tagant, luues võimalused jalaväe manöövriks. Samas ei suuda nad iseseisvalt vallutada ja kaitsta positsiooni. Ülem jaotab ja paigutab oma üksusi vastavalt faktorite analüüsile.<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuste kasutamise põhireeglid === Tankitõrjeallüksust kasutatakse tavaliselt üksuse raskuspunktis ühe kuni kahe manööver(all)üksuse vastutusalal ning määratakse tulekasutusalad. Teda võidakse allutada [[jalavägi|jalaväe(all)üksustele]] tervikuna või jaotiste kaupa. Kui määratakse tankitõrjeallüksuse vastutusala, tugevdatakse seda vähemalt ühe kuni kahe jalaväe(all)üksusega ja tulejuhtimismeeskondadega. Lisaks põhiülesandele määratakse TT-allüksusele alati valmistumisülesanne. Sellega tagatakse pidev otsetuletoetus lahingu kõigis faasides ja välditakse segadust. Üksuses määratakse tankitõrjereserv, mis tavaliselt on üks kolmandik olemasolevast tankitõrjeallüksusest. Kui maastik ja olukord nõuavad, võivad tankitõrjereservi ülesandeid täita ka jalaväe allüksused, mida tugevdatakse vastavalt vajadusele (selliste vahenditega nagu näiteks pioneerimaterjalid, tankitõrjelasud, tulejuhid).<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuse kasutamise piirangud === Oluline on teada asjaolusid, mis takistavad tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist. Neist on toodud näitlik nimekiri, mis võib vastavalt olukorrale kas täieneda või väheneda. Selle loetelu silmaspidamine ja arvestamine planeerimisel vähendab lahingu ajal ohtu tankitõrjele. Ka manööverüksuse ülemale tuleb nende asjaolude teadmine ja arvestamine kasuks, kuna talle võidakse allutada tankitõrje elemente. Tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist takistavad asjaolud on järgmised: [[Pilt:The_first_launch_of_a_Javelin,_Anti-Tank_Guided_Weapon_(ATGW),_was_part_of_a_demonstration_at_Imber_Camp,_Warminster._MOD_45144621.jpg|pisi|FGM-148 Javelin]] {| # [[Haavatavus]], mis seisneb üksuse koosseisuliste vahendite kaitse defitsiidis otse- ja kaudtulevahendite vastu. # Võimetus end kaitsta pikema aja vältel otseses kontaktis jalastunud vastasega. See juhtub, kui isikkoosseisu hulk on väike ja selle põhiülesanne ei ole pidada lähivõitlust. # Teenindustoetus on raskendatud kõrgendatud julgestusmeetmete tõttu. Haavatavus ja vastase prioriteetsihtmärgiks olemine tähendab, et üksus peab kuni lahingukontaktini varjama oma asukohta ja kavatsust. Seetõttu peab varjama ka muude üksuste liikumist tankitõrjeallüksuste positsioonide alal või liigutama neid võimalikult vähe. # Toetus nõuab hoolikat kooskõlastamist, kuna tavaliselt ei määrata tankitõrjeallüksusele oma vastutusala ja kogu tegevus peab olema kooskõlastatud manööver(all)üksustega. |} <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrje jaotus === '''Tankitõrje jaotus laskekauguse järgi''' * Lähimaa tankitõrje – kuni 300 meetrit. Lähimaa tankitõrje relvastusest kasutab [[Eesti Kaitsevägi]] näiteks relvastusena tankitõrje granaadiheitjat [[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]], tankitõrje granaadiheitjat [[M-69]] ([[RPG-7]]) ning ka tankitõrje ühekordseid laske [[AT-4]], [[C-90 Instalaza]], [[PF-89]]. * Keskmaa tankitõrje – kuni 800 meetrit. Selle alla saab liigitada hetke seisuga tankitõrje [[Pvpj 1110|90 mm kahuri]] kui ka 106&nbsp;mm kahuri. Peagi lisanduvad relvastusse ka [[FGM-148 Javelin|JAVELIN]] süsteemid. * Kaugmaa tankitõrje – üle 2000 meetri. Eesti Kaitsevägi kasutab tankitõrjeraketisüsteemi [[MILAN]] II ning tankitõrje raketisüsteemi [[MAPATS]]. <ref name="raamat" /> '''Kaliibri järgi''' * kergegranaadiheitjad – 40–80&nbsp;mm, kaaluga 2,5–6&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 50–400&nbsp;m ja soomusläbistavusega kuni 400&nbsp;mm; * raskegranaadiheitjad – üle 80&nbsp;mm, kaaluga 6–15&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 400–800&nbsp;m ja soomusläbistavusega üle 400&nbsp;mm <ref name="raamat" /> '''Teenijate arvu järgi''' * individuaalsed relvad; * meeskonna relvad <ref name="raamat" /> [[Pilt:MILAN_ER.jpg|pisi|MILAN ER granaadiheitja]] '''Granaadiheitjate liigitus''' * rauaalune granaadiheitja; * püssigranaadid; * tankitõrjegranaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Kasutamisviisi järgi''' * ühekordsed granaadiheitjad; * korduvkasutusega granaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Varustatuse järgi''' * rataslafetiga; * kolmjalgalusega <ref name="raamat" /> '''Otstarbe järgi''' * lähitõrje kuni 300 m; * kesktõrje kuni 800 m; * kaugtõrje üle 2000&nbsp;m <ref name="raamat" /> '''Tankitõrje jaotus kasutatavate vahendite järgi''' * Aktiivne * Passiivne <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-J31396,_Berlin,_Bau_von_Panzergrt%C3%A4ben_am_Stadtrand.jpg|pisi|püsti|Tankitõrjekraav]] Aktiivne tankitõrje tähendab erinevate relvade ja relvasüsteemide olemasolu, millega saab hävitada vastase soomustehnikat. Passiivsed tankitõrje vahendid on aga erinevad tõkked ja vahendid, millega pidurdada, suunata või hävitada võimalikku vastase soomustehnikat. Passiivsed tõkked jagunevad olemasolevateks tõketeks (tehistõkked ja looduslikud tõkked) ja rajatavateks tõketeks (lõhkevad tõkked, mittelõhkevad tõkked ja kombineeritud tõkked). Tankitõrjetõkked on tõkked, kus on põhiosa kasutatud vahenditest pidurdavad soomustehnikat, mida vajadusel täiendatakse jalaväe- ja demineerimisvastaste osadega. Palktõkked on tõkked, mida peab ehitama või konstrueerima määratud kohtadesse selleks spetsiaalselt kohaletoodud materjalidest. Palktõkked on näiteks [[raidtõke|raidtõkked]] ja [[vaitõke|vaitõkked]]. Neist raidtõkked on tekitatud mahalastud puudest nii liikumissuunale kui ka väljapoole seda. Vaitõkked on aga kaevatud maasse organiseeritult suunaga vastase poole. Neid saab kasutada nii soomusüksuste kui ka jalaväe vastu.<ref name="raamat" /> ==== Pinnastõkked ==== Tankitõrjekraav on mõeldud vastase soomukite pidurdamiseks. See kujutab endast vähemalt 2 meetri sügavust ja 4 meetri laiust kraavi, mida võib rajada nii masinaga kui ka lõhkamise teel. Kasutatakse ka teepinna rikkumist, mis on tehtav sobivatesse kitsaskohtadesse, piki teed kulgeva teekatte ja -peenra lõhkumise või pinnasega katmise abil. Teepinna rikkumist tehakse kahes erinevas variandis, millest kumbki annab natuke erineva efekti. Lehtertõkke puhul suletakse tee vähemalt kahe lõhatud või kaevatud kraatriga. Selle valmistamiseks kasutatakse tavaliselt lõhkeainet, kuid seda saab teha ka võimsamate töömasinatega (rasked ekskavaatorid). Kraatrite (lehtrite) sügavus peaks olema vähemalt 2&nbsp;m ja sügavus 4&nbsp;m. Nende omavaheline kaugus peab olema nii väike, et seal ei oleks võimalik masinaga sõita.<ref name="raamat" /> == Vaata ka == * [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] * [[M-69]] * [[RPG-7]] * [[PF-89]] * [[AT-4]] * [[MAPATS]] * [[FGM-148 Javelin]] * [[C-90 Instalaza]] * [[Pvpj 1110]] * [[M40]] * [[MILAN]] * [[B-300]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tankvstank">{{cite book |title= Tank versus Tank |last= Macksey|first= Kenneth|authorlink= |year= 1988 |publisher= Salem House|location= Pennsylvania State University |isbn= 0881622826|url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="weapons">{{cite book |title= Anti-tank weapons |last= Norris|first= John|authorlink= |year= 1996 |publisher= Brassey's|location= |isbn= 1857531779|url= https://books.google.ee/books?id=-5Rbaz0zuz8C&dq=anti-tank+weapons&hl=et&sa=X&ei=9z42VfGlDIWvsQGM34HwBQ&ved=0CCwQ6AEwAg}}</ref> <ref name="reich">{{cite book |title= Small Arms, Artillery and Special Weapons of the Third Reich |last= Gander|first= Terry|authorlink= |coauthors= Peter Chamberlain |year= 1978 |publisher= MacDonald and Janes|location= London|isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=DfGkXwAACAAJ&dq=terry+gander+and+peter+chamberlain&hl=et&sa=X&ei=hkA2VdfBAsmbsgGpjYHgCA&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="vene">{{cite book |title= Большая советская энциклопедия, 3. number |last= Прохоров|first= Александр Михайлович|authorlink= |year= 1977 |publisher= Сов. энциклопедия|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=2sMXAQAAIAAJ&q=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&dq=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&hl=et&sa=X&ei=QoY2VYDwIqf8ygParoDABg&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="shanghai">{{cite book |title= Shanghai 1937: Stalingrad on the Yangtze |last= Harmsen|first= Peter|authorlink= |year= 2013 |publisher= CASEMATE PUBLISHERS|location= |isbn= 1612001688|url= https://books.google.ee/books?id=eJjUAgAAQBAJ&printsec=frontcover&hl=et#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="china">{{cite book |title= China Condensed: 5000 Years of History & Culture |last= Chey|first= Ong Siew|authorlink= |year= 2006 |publisher= Marshall Cavendish Editions|location= |isbn= 9814312991|url= http://books.google.ee/books?id=bt7q8hfiZ4gC&pg=PA94&lpg=PA94&dq=taierzhuang+suicide+bombers&source=bl&ots=WPZRmC3Wz6&sig=5LxRk4wGlVgS40x9YfPKryla1mE&hl=en&sa=X&ei=I2_bU7HPL6_gsASt1IKQAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=taierzhuang%20suicide%20bombers&f=false}}</ref> <ref name="china2">{{cite book |title= The people's war |last= Epstein|first= Israel|authorlink= |year= 1939 |publisher= V. Gollancz|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=TevqAAAAIAAJ&q=the+people%27s+war&dq=the+people%27s+war&hl=et&sa=X&ei=9IA2VdGgEKmqywPr9oCADA&ved=0CDUQ6AEwAw}}</ref> <ref name="copter">{{cite book |title= Helicopters at War (Blitz Editions) |last= |first= |authorlink= |date= 1. august 1996 |publisher= Bookmart Ltd|location= |isbn= 1856053458|url=}}</ref> <ref name="copter2">{{cite book |title= Bell AH-1 Cobra |last= Verier|first= Mike|authorlink= |year= 1990 |publisher= Osprey|location= |isbn= 0850459346|url= https://books.google.ee/books?id=NFukAAAACAAJ&dq=mike+verier+cobra&hl=et&sa=X&ei=UYM2VeT8I-H9ygOF04CADQ&ved=0CB4Q6AEwAA}}</ref> <ref name="raamat">{{cite book |title= Tankitõrje allüksuse ülema käsiraamat |last= KVÜÕA|first= |authorlink= |year= 2012 |publisher= |location= |isbn= |url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="fyKce">{{cite web |last= |first= |title=New weapons for jap tank hunters |url=http://www.lonesentry.com/articles/jp_tankhunters/index.html |publisher=Lone Sentry |accessdate= 21.04.2015}}</ref> }} [[Kategooria:Sõjandus]] ggsyc0m2kkna8vm6iprsz2pi5lhu9bf 6174987 6174905 2022-08-07T16:14:32Z Melilac 58734 /* Tankitõrje taktikad */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:APP-6 Anti Tank.svg|pisi|Tankitõrjeüksuse [[taktikaline tingmärk]] (põhikujund)]] [[Pilt:Tankitõrjeliin 034.jpg|pisi|[[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin]] (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke]] '''Tankitõrje''' on väeüksuste tegevus vaenlase [[soomuk|soomustehnika]] vastu. Samas on see [[jalavägi|jalaväe]] relvaliigi (väeliigi) üks osa ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] päevil tulenevalt vajadusest arendada [[taktika]]t ja [[tehnoloogia]]t [[tank]]ide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse [[lahingutoetus]]e õpetusse, kuna tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.{{lisa viide}} Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ning passiivseks (erinevad tõkked). Tõkked jagunevad omakorda olemasolevateks ja rajatavateks. == Tankitõrje ajalugu == === Lühiülevaade === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid peamisteks tankitõrjerelvadeks tankid, jalaväe tankitõrjerelvad ja tankitõrjegranaadid ning võimalusel ka [[lennuk]]id (näiteks sööstpommitaja [[Junkers Ju 87]] , Il-2 jt). [[Pilt:StukaRA.jpg|pisi|Junkers Ju-87B Stuka]] Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] toimus kiire tankitõrje areng, lisandusid jalaväe ja lahingtoetusüksuste relvad, näiteks basuugid, erinevad tankitõrje pioneerivahendid, spetsiaalsed tankitõrjelennukid ja iseliikuvad [[tankihävitaja|suurtükid]]. Nii [[Punaarmee]] kui ka [[Wehrmacht|Saksa armee]] töötas välja meetodeid, et võidelda tankirünnakute vastu. Kaitsepositsioonidele paigaldati tankitõrjerelvi, millega kaitsti tankitõkkeid ja [[miiniväli|miinivälju]]. [[Korea sõda|Korea sõjast]] [[külm sõda|külma sõjani]] tuli arvestada võimalusega, et ühe [[tuumarelv]]a löögiga võidakse mõjutada hulga tanke samas piirkonnas. Kuigi soomukite kaitseks [[radioaktiivne kiirgus|kiirguse]] eest oli töötatud välja tehnoloogia, ei suudetud seda teha seda kõikide toetusrelvade ja [[Logistika#Logistika sõjaväes|logistika]] masinate jaoks, millest sõltus tankide kütuse, hoolduse ja varude kättesaadavus. Arendustegevus doktriini osas, kuidas kasutada relvastatud jõude ilma tuumarelva kasutamata, toimus [[NATO]] riikides vaid väga vähesel määral. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] piirkonnas analüüsiti [[Süvaoperatsiooni teooria|operatsioonilise manöövri]] teooriat, et mõista, kuidas on võimalik kasutada tankijõude tuumarelvade kasutamise piiramise korral. Lahenduseks oli manööversõda koos tankitõrjerelvade arvu massilise suurendamisega. Nõukogude militaarteoreetikud (sealhulgas [[Vassili Sokolovski]]) mõistsid, et selle saavutamiseks pidid tankitõrjerelvad võtma traditsioonilise [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] kasutatud kaitserolli asemel ründava rolli ja muutuma liikuvamaks. See viis täiustatud juhitavate [[tankitõrjeraketisüsteem]]ide väljatöötamiseni. Sarnane arendustegevus toimus ka [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Esimene lahingutegevuses edukalt kasutatud [[mürsk]] oli Prantsuse SS.10. Seda kasutasid Iisraeli Kaitsejõud 1956. aastal [[Suessi kriis]]i ajal. Nõukogude tankitõrjerakettide mõju nähti esmakordselt 1973. aastal, kui [[Egiptus]]e ja [[Süüria]] armee kasutasid vene 9K11 Malyutka (Sagger) rakette [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]] Iisraeli vastu. Kuigi tulemus näitas, et prantsuse raketid kujutasid endast ohtu, oli neile võimalik vastulöök anda. Rakettide suur hävitusjõud veenis NATO tankide konstruktoreid panema jätkuvalt rõhku soomuse tugevdamisele, samas kui Nõukogude konstruktorite rõhuasetus jäi tankijõudude liikuvuse parandamisele. Külma sõja mõlemale osapoolele sai selgeks kergtankitõrjerelvade vajalikkus, mis viis jalaväeüksuste õlalt lastavate ja kaasaskantavate relvade arendamiseni, samas kui raskemad raketid paigaldati tankihävitajatele, sealhulgas spetsiaalsetele tankitõrje [[helikopter]]itele. Veel raskemate juhitavate tankitõrjerakettide laskmiseks kasutati lennukeid. Suurtükimoona arengus olid olulised pealttabavad mürsud ja kobarmürsud. Helikoptereid kasutati ka kiireks tankitõrjemiinide laiali laotamiseks. Alates külma sõja lõpust on uueks ohuks tankidele ja teistele lahingumasinatele [[asümmeetriline sõda|asümmeetrilises sõjas]] kasutatavad distantsilt lõhatavad [[isevalmistatud lõhkekeha]]d (IED). Need ei erine oluliselt isevalmistatud maamiinidest. IED valmistamiseks kasutatakse enamjaolt käepäraseid vahendeid, kus lõhkeaine asemel kasutatakse muid aineid, mille [[detonatsioon|detoneerimine]] võib põhjustada plahvatuse. === Esimene maailmasõda === [[Pilt:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg|pisi|Briti Mark I tank]] [[Tank]]i ilmumine [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindele]] [[1916]]. aasta septembris oli [[Saksamaa|Saksa]] väeüksuste jaoks üllatus. [[Suurbritannia]] kaasas lahingutegevusse väheses koguses [[Mark I]] tanke. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] relvajõudude juhtkond suhtus sellesse plaani väga kriitiliselt, kuna Prantsusmaa enda katsetuste tulemused näitasid, et [[Soomuk|soomustatud sõidukid]] polnud veel piisavalt töökindlad. Arvati, et rünnakutempo üleval hoidmiseks oleks tanke vaja suuremal hulgal. Mehaanilised vead ning masinate takerdumine maastikul sai aga tõsiseks probleemiks, mis vajas teistsugust lähenemist ja lahendust. Prantslaste arvates kaoks vähese arvu tankide kasutamisel ära üllatusmoment lahingutegevuses. Seetõttu võidakse olla oluliselt paindlikumad tankide hävitamisel, kaasates selleks kõiki olemasolevaid ja vajaminevaid vahendeid.<ref name="tankvstank" /> ==== Tankitõrjerelvad ==== Kuna saksa [[sõjavägi]] oli esimene, kellel tekkis kokkupuude [[tank]]idega, siis olid nad sunnitud esimestena välja töötama ka sobiva tehnoloogia ja relvastuse nendega võitlemiseks. Tehnoloogiad põhinesid kolmel erineval lahingumoona tüübil. Esimese lahendusena kasutasid [[Jalaväelane|jalaväelased]] lihtsaid [[käsigranaat]]e. Granaadid seoti enne heitmist kokku, et pärast detonatsiooni oleks kahju võimalikult suur (nn [[kobarlaeng]]). Tehti esimesi katsetusi väikese [[Kaliiber|kaliibriga]] tankitõrjerelvadega nagu näiteks 13&nbsp;mm tankitõrjepüss ([[Mauser 1918 T-Gewehr]]). Keskmise kaliibriga tanktõrjerelvaks oli [[1916]]. aastal relvastusse võetud kerge ratastega lafetil baseeruv 37&nbsp;mm [[tankitõrjekahur]] (3,7&nbsp;cm TaK Rheinmetall). Kasutati ka suurema kaliibriga tankitõrjerelvi, mis olid koos soomust läbistava laskemoonaga võimelised hävitama lahinguväljal ükskõik mis [[tank]]i. Kolmanda lahendusena kasutati juba olemasolevaid 77&nbsp;mm suurtükke nagu [[FK16]], millega koos hakati kasutama spetsiaalset soomust läbistavat laskemoona.<ref name="weapons" /> ==== Tankitõrje taktikad ==== [[Pilt:Battle of Niemen.jpg|pisi|Kaevikuliin]] Seoses liitlasvägede tankide ilmumisega lahinguväljale lõi Saksa väejuhatus kiirelt jalaväediviiside koosseisus olnud [[pioneeripataljon]]idest tankitõrjeüksused. Need varustati esmalt 13&nbsp;mm pikaraudsete tankitõrjepüssidega. Viimaseid aga vaevasid pidevalt tõrkeid pärast igat 2–3 lasku. Samuti ei pidanud tugevale tagasilöögile vastu relva sisemised mehhanismid ega ka laskurid, kes relvaga opereerisid. Kasutusel olid ka kleepuvad granaadid, mille eesmärk oli hävitada vaenlase tanki tankiroomikuid. Antud tegevus nõudis aga sõduritelt vaprust jõuda vaenlase tankile piisavalt lähedale, et antud granaati kasutada. Samuti pidi kuulipildujameeskond eelnevalt eraldama vastase jalaväe ja tanki. See tegevus ei olnud aga niivõrd viljakas, et see lahinguväljal edu tooks. Teine taktika oli meelitada tankid üle näiliselt hävitatud Saksa [[kaevik]]uliini, mis taastati kohe vastase [[Jalavägi|jalaväe]] lähenedes. Selliselt prooviti tanki hävitada kaevikuliini lähistele toodud 77&nbsp;mm suurtüki otselasketulega, lootuses hävitada vähemalt roomikud. Kui kahjustatud tanki meeskond keeldus alla andmast, siis süüdati tank [[leegiheitja]]ga või tulistati staatilist tanki miinipildujast seni, kuni see sai otsetabamuse. Lisaks valmistati ette ka tankivastaseid takistusi kohtadesse, kus tankide sissetung oli kõige tõenäolisem. Selleks süvendati ja laiendati olemasolevaid kraave ja kraatreid, mis olid [[tankitõrjekraav]]ide eelkäijad. [[1917]]. aasta alguses kasutusele võetud 3,7&nbsp;cm TaK tankitõrjekahur, osutus vaatamata piiratud tõste- ja pöördenurgale tankide hävitamisel väga edukaks.<ref name="tankvstank" /> === Tankitõrje areng kahe maailmasõja vahel === Tulenevalt tankide toomise ideede vaesusest mõjutas see tankitõrje vastaste vahendite arendustegevust. [[Versailles' rahu]] tõttu piirati [[Saksamaa]] võimalusi militaartehnoloogia arendamiseks. Seega ka [[Prantsusmaa]]l ja [[Suurbritannia]]l ei olnud selleks vajadust, mistõttu kuni 1930-ndateni tankitõrje areng oli väga väike. [[Pilt:Panzersperre in Wimmis 02.JPG|pisi|Draakoni hambad]] Kahe maailmasõja vahel mõeldi rohkem strateegiale ning põhiliselt tegeleti piiride kindlustamisega. See koosnes loodusliku iseloomuga takistustest ([[kraav]]id, [[oja]]d, linnapiirkonnad) või ehitatud takistustest (tankitõrje [[kaevik]]ud, miiniväljad, [[draakoni hambad]], puittakistused). Antud strateegilise mõtlemise järgi, sellist kaitset peeti [[Maginot' liin]]iks, mis asendas jalaväe kaevikuid [[suurtükivägi|suurtükiväe]] punkritega, sh [[kasematt|kasematidega]], kus olid 37 või 47&nbsp;mm tankitõrje relvad ning paari [[kuulipilduja]]ga ja 25&nbsp;mm tankitõrje relvaga kahuritornid. Samas [[Saksamaa]] antud hetkel tanke ei tootnud. Sellise konstruktsiooni aluseks oli kogemus saadud [[Hindenburgi liinil]], millest murti läbi tankide toetusega [[Cambrai lahing]]us (1917) ja [[St. Quentini kanali lahingus]]. [[Maginot' liin]] oli kuni 25&nbsp;km lai, eespool olevatest positsioonidest kuni tagapositsioonideni, ning see pidi ennetama ja aeglustama üllatusründeid, kui toimus [[Prantsusmaa]] vägede mobiliseerimine. Kuna Prantsusmaa väed olid [[Saksamaa]] omadest palju väiksemad, siis selline inimjõu kasutus oli palju efektiivsem. Liini piirides toetasid passiivseid tankitõrje takistusi jalaväe- ja tankitõrje punkrid. Kui [[Belgia]] teatas oma neutraliteedist 1936. aastal, alustas Prantsusmaa liini laiendamist piki Belgia piiri. [[Pilt:Pak35-36L45.jpg|pisi|Pak L45]] [[Suurtükivägi|Suurtükiväe]] täiendamises nähti kiireimat lahendust tankitõrje kaitse parandamiseks ning üks varasemaid sõjajärgseid tankitõrje relvadisaine oli 25&nbsp;mm Hotchkissi mudel [[Prantsusmaa]]lt. Sellega mõeldi asendada 37&nbsp;mm Atelier de Puteaux relva, mis oli disainitud 1916. aastal kuulipildujate positsioonide hävitamiseks. Saksamaa [[Rheinmetall]] alustas tööd 37&nbsp;mm tankitõrje relva kallal 1924. aastal ning esimesed relvad toodeti 1928, milleks oli 3,7&nbsp;cm Pak L/45, millest hiljem sai 3,7&nbsp;cm Pak 36. Seda kasutati Hispaania kodusõjas (1936–1939). Seal kasutati ka Rootsi 37&nbsp;mm Bofors relva, mis leidis kasutust ka teise maailmasõja alguses. Britid tootsid 40&nbsp;mm Ordnance QF 2 pounder, mida algul loodi tankirelvana. [[punaarmee|Nõukogude Punaarmee]] hakkas pärast [[Vene kodusõda]] (1917–1923) kasutama Prantsuse 37&nbsp;mm Hotchkiss L. 33 tankirelva, aga 1935. aastal vahetas seda suurema kiirusega L. 45 mudeli vastu. Samal ajal tegid nad ka litsentskoopiat Saksa 37&nbsp;mm PaK 36 relvast. Siiski tuli üsna kiiresti punaarmeele õppetund tankitõrje kohta, kui nad saatsid tankipataljoni Hispaania vabariiklaste toetamiseks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] ning see pataljon täielikult hävitati. Antud ajal kasutati tankitõrjes valdavalt soomust läbistavaid kineetilise energiaga kesti, mis läbisid soomust sirgjoonelise survega. 1930-ndate lõpus katsetati keemilise energiaga kumulatiivset laskemoona. Selle eelisena oli kahju, mida see suure rõhuga, hüdrodünaamiliselt soomusele tõi, mis oli tingitud moona kõrgest kiirusest. Sellega hakkas pihta põhjalikum uuring terasetootmises. Ainuke tähendusrikas katse tankide kasutamisest 1920-ndate lõpus oli [[Briti impeerium|Briti]] väe eksperimentaalsel mehhaniseeritud üksusel (1927), mis tulevikus mõjutas väga tankide ja tankitõrje relvade tootmist. [[Pilt:MS-1.jpg|pisi|Kerge Punaarmee tank [[T-18]] ]] Hispaanias oli natsionalistide tankitõrje kaitse organiseeritud [[Wehrmacht]] ohvitseride poolt. Tankitõrje relvad olid osa takistuste süsteemist, mille eesmärgiks oli peatada tankide rünne nende aeglustamisega. Tanke eraldati neid toetavast jalaväest [[kuulipilduja]]tega ja [[miinipilduja]]te [[kaudtuli|kaudtulega]] ning sunniti otse ründama. Esimese takistusena lõhkusid miiniväljad teid tankide ees, mis sundis lahingpioneeridel puhastada neid käsitsi. Selline viivitus ehk rünnaku aeglustamine võimaldas suurtükiväel rünnata nõrgema soomusega kergemaid [[punaarmee]] tanke. Võrreldes [[Esimene Maailmasõda|esimese maailmasõja]] tankitõrje taktikaga tekkis sakslastel efektiivne tankitõrje relv, mis toetas kaitsvat jalaväge. Kuigi, punaarmee 45&nbsp;mm relvad hävitasid kergesti Saksa kergeid tanke. Uued tankide kasutamise doktriinid jagati jalaväe ja ratsaväe koolideks. Endine doktriin vaatles tanki, kui mobiilset suurtükiväe süsteemi, mida kasutati jalaväe toetamiseks. See tähendas ka seda, et jalavägi pidi olema relvastatud tankitõrje relvadega. Tanke kasutati traditsioonilisel ratsaväe taktikaga – kiire tempoga rünnakud, mille eesmärk oli mööduda vastase jalaväest ja katkestada nende kommunikatsiooniliine. Selline lähenemine tähendas, et tank ise on parim tankitõrje süsteem ning ainult piiratud arv tankitõrje sõdureid sai olla sellega kaasas. Seetõttu tekkis 1930-ndate lõpus tankide konfiguratsioonis suur mitmekesisus, mille tõttu kasutati nii kergeid tanke kui ka mitme kahuriga nö raskeid tanke. Nende doktriinide tekkimine oli üks peamisi mõjusid tankitõrje tehnoloogia ja taktika arengus [[Teine Maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="reich" /> === Teine maailmasõda === ==== Tankitõrje üldine areng ==== [[Pilt:Maginot_Linie_Karte.jpg|pisi|Maginot' liin]] [[Tank]]ivastase sõjapidamise arengut teise maailmasõja alguses pidurdasid lääneliitlaste seas kaks põhilist tegurit: kiire alistumine ja kaasnenud šokk. Hoolimata äsja omandatud lahingukogemustest ei suutnud [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[NSVL]] kohe midagi ette võtta tankitõrje tehnoloogia ja taktika kiireks arendamiseks. Prantslaste pime usk [[Maginot' liin]]i toimimisse ja sakslaste rünnaku edust tingitud šokk ei jätnud neile enam piisavalt aega juba olemasolevate tankitõrje võimekuste ja taktikate edasiarendamiseks. Vastase soomusüksuste edenemise aeglustamiseks kasutasid britid nn "peatamisliine" ja "tankitõrje saari". [[Punaarmee]] oli selles osas natuke paremas seisus, omades mitmeid arenduses olevaid tankitõrjetehnoloogiaid, mis olid kas lõpparendusjärgus, kohe tootmisse minemas või lihtsalt vajaduse puudumise tõttu kõrvale jäetud. Suhteline lihtsus, millega sakslased oma tankitõrjerelvadega vanemaid [[punaarmee]] tankimudeleid hävitasid, kasutades juba ennast [[Hispaania]]s tõestanud taktikat ning arvestades Saksa soomusüksuste järjepidevaid haaravaid manöövreid nõukogude tankiüksuste vastu, sundis Nõukogude väejuhatust samuti pöörama tähelepanu tankivastase sõjapidamise meetodite ja vahendite arendamisele. Kaks kolmest tuntumast teise maailmasõja aegset punaarmee relvast olidki mõeldud tankivastaseks sõjapidamiseks – [[T-34]] ja [[IL-2]] Šturmovik. Esimene oli ajaloo üks enim toodetud tanke ning teine "lendavaks tankiks" kutsutu, oli enim toodetud lahingulennukeid. Sõja jooksul võeti kasutusele ja samas ka suhteliselt kiiresti loobuti iseliikuvast tankihävitajast, mille koha võtsid sõjajärgselt üle juhitavad tankitõrjeraketid.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> ==== Lennuvahendid ==== [[Pilt:Il2_sturmovik.jpg|pisi|[[Iljušin Il-2]] ]] Kuna kahe maailmasõja vahelistes relvakonfliktides kasutati harva tanke, siis ei olnud välja töötatud eriotstarbelisi [[lennuk]]eid ega õhust teostatavaid tankihävitamise taktikaid. Ühe lahenduse kohaselt, mis võeti kasutusele enamikus [[Euroopa]] õhuvägedes konventsionaalseid pommitajaid. Tankivastase mõju saavutamiseks kasutati väikestest pommidest koosnevaid suuri pommilaadungeid. Sellise vaippommitamisega kaeti suurem ala ning tõusis tanki pealpool asuva õhema soomuse tabamisvõimalus. Samuti oli suurem võimalus muuta tank liikumisvõimetuks roomiku läheduses plahvatava pommi [[lööklaine]]ga. Esimene lennuk, mis oli võimeline tanke efektiivsemalt ründama oli sakslaste [[Junkers Ju-87 Stuka]], kasutades selleks sööstpommitamise meetodit. Hiljem lisati Ju-87-le kaks 37&nbsp;mm kahurit, et tabada efektiivsemalt tanki õhemat pealissoomust. Samuti oli sakslastel kasutusel Henschel Hs 129 tüüpi pommitaja, mis oli varustatud 30&nbsp;mm kahuriga. Nõukogude õhuväel oli kasutusel IL-2, mis oli varustatud kahe 20&nbsp;mm kahuri ja juhitamatute rakettidega. Samuti olid IL-2 ja Ju-87 olulisemad osad soomustatud väiksemakaliibriliste relvade tabamuste vastu, võimaldades rünnaku sooritamiseks laskuda võimalikult madalale. IL-2 oli suuteline kandma suuremal hulgal 2,5&nbsp;kg kumulatiivlaenguga tankivastaseid pomme [[PTAB]]. Britid paigaldasid [[Hawker Hurricane]]'ile (Mk. IID) neli 40&nbsp;mm [[Vickers S]] kahurit ja Hawker Typhoonile juhitamatud raketid, kuigi viimased olid efektiivsed pigem muude masinate kui tankide vastu. [[1943]]. aastal võttis nõukogude õhuvägi kasutusele [[Iljušin IL-2]] kiirema pommitaja-püüdurhävitaja [[Jakovlev Jak-9]]T (37&nbsp;mm kahuriga) ja K (45&nbsp;mm kahuriga), mille kahuri raud oli paigutatud mootorisse ning ulatus läbi propelleri keskme. Sõja alguses oli ka mõnedele Prantsuse hävituslennukitüüpidele lisatud 20&nbsp;mm kahurid.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Suurtükivägi ==== [[Pilt:Army.mil-2008-08-26-145957.jpg|pisi|Ordnance QF 25 kahur (september 1943)]] Tulejuhtimisvõimekusega luurelennukite avastatud väeüksuste, sealhulgas tankide ründamiseks kasutati sageli esimesena välisuurtükiväge. Seda nii koondumisaladel paiknevate, lähenemismarsil, kui ka rünnakuformatsioonis olevate tankiüksuste puhul. Lastuna sobiliku tihedusega olid võimsamad konventsionaalsed suurtükimürsud ([[fugass]]) tankide ülaosa õhema soomuse vastu vägagi mõjusad. Isegi läbistava tabamuse puudumisel muutis tugev lööklaine tanki tegutsemisvõimetuks, vigastades selle meeskonda soomuse küljest eralduvate kildudega või lihtsalt lükates kergemaid tankimudeleid ka külili. Veelgi suurem mõju tanki tegutsemisvõimele oli selle roomikukahjustused. Vähem olulised polnud ka toetusmasinate kaotused, mis vähendasid tankiüksuste teovõimet pikemas perspektiivis. Kuna tankid võitlesid tihti koos [[Jalavägi|jalaväega]], mis oli paigutatud veoautodele ja poolroomikmasinatele, mõjus nii maas- kui ka õhus lõhkevate mürskude segu kasutamine neile hävitavalt. Jalaväeüksuste toetuse puudumisel ei olnud võimalik tankide rünnakul saavutatuid edu pikemaajaliselt hoida. Samuti sai osasid [[haubits]]aid kasutada tankide hävitamiseks ka otselaskmisega, kasutades selleks vastavat soomust läbistavat moona. Üheks selliseks oli välihaubits brittide [[Ordnance QF 25 pounder|Ordnance QF 25 kahur]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Tankitõrjekahurid ==== [[Pilt:British Sherman Firefly Namur.jpg|pisi|Sherman Firefly QF 17 kahuriga]] Tankitõrjekahurid on mõeldud hävitama tanke kaitsepositsioonidelt. Üldiselt on nad muudest kaudtule toetuseks ettenähtud [[suurtükk]]idest ja [[haubits]]atest väiksema kaliibriga. Neil on pikemad rauad, tagades sellega mürsu suurema algkiiruse ja soomuse läbistamise. Mürsu suur kiirus ja lame lennutrajektoor tagavad vajaliku kineetilise energia soomuse läbistamiseks ettenähtud distantsil ja nurga alt. Nagu nõukogude [[A-19]], suutsid ka teised [[kahur]]id ja [[haubits]]ad, mille raua pikkus ületas 15–25 korda selle kaliibrit, lasta efektiivselt soomusevastast moona. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ületas väheste tankitõrjekahurite kaliiber 50&nbsp;mm. Tuntumad näited sellest klassist olid sakslaste 37&nbsp;mm, ameeriklaste 37&nbsp;mm, prantslaste 25&nbsp;mm ja 47&nbsp;mm, brittide QF 2-pounder (40&nbsp;mm), itaallaste 47&nbsp;mm ja nõukogude 45&nbsp;mm kahurid. Viimati nimetatud ja ka väiksemate kaliibritega liigikaaslased olid täiesti piisavad teise maailmasõja eelsete, õhukese soomusega tankide hävitamiseks. Teise maailmasõja alguses olid nad kõik aktiivses kasutuses koos uuema põlvkonna kahuritega. Tankide [[T-34]] ja [[KV (tank)|KV]] ilmumisega lahinguväljale muutusid nad ruttu kasutuks ning sakslased hakkasid oma kergekaalulist 37&nbsp;mm kahurit kutsuma tankiuksele koputajaks. Väikesekaliibrilised kahurid ei tulnud toime paksenenud ja kaldesse asetatud soomuse läbistamisega. Laskmine paljastas ainult kahuri positsiooni, millele järgnes kiire karistus võimsate tankikahurite poolt.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Sakslased võtsid kiirelt kasutusele uued ja võimsamad kahurid, mis kas olid sõjaalguses arendamisjärgus või töötati kiirelt välja vastavalt lahinguväljalt saadud kogemustele. [[1942]]. aasta lõpus võtsid sakslased kasutusele efektiivse 5&nbsp;cm Pak 38 (L/60) kahuri, samas kui Põhja-Aafrikas hävitasid nende endi tanke brittide [[QF 6-pounder|QF 6 kahurid]], mis hiljem võeti kasutusele ka [[USA]] armees. Tankide soomuse kiire arengu tõttu oli [[Wehrmacht]] sunnitud idarindel võtma kasutusele järjest suurema kaliibrilisi kahureid (7,5&nbsp;cm Pak 40 ja 8,8&nbsp;cm Flak 37). Samal ajal kasutas punaarmee erinevaid 45&nbsp;mm, 57&nbsp;mm, ja 100&nbsp;mm tankitõrjekahureid, samuti kasutati edukalt 76&nbsp;mm ja 122&nbsp;mm üldotstarbelisi kahureid tankitõrjekahuri rollis. [[Normandia dessant|Normandia dessandi]] alguseks olid britid kasutusele võtnud [[QF 17 pounder|QF 17 kahurid]], mis osutus väga efektiivseks tankitõrjekahuriks. Sama kahurit kasutati ka brittide tankidel ([[Sherman Firefly]]) ja iseliikuvatel tankihävitajatel (17pdr SP Achilles).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Iseliikuvad tankihävitajad ==== [[Pilt:British_troops_inspect_a_line-up_of_captured_German_and_Italian_armoured_fighting_vehicles,_Italy,_2_June_1944._NA15779.jpg|pisi|StuG III G 75 mm kahuriga]] Järelveetavate tankitõrjekahurite kaalu ja meeskonna kasvades muutusid nad järjest vähem mobiilsemaks ja manööverdusvõimelisemateks. Pikenenud positsioonile seadmise aeg tõi omakorda kaasa kahurimeeskonna pikaajalisema viibimise kaud- ja tankide tule all. Mida aeg edasi, seda suuremaid kaotusi kandsid selle tõttu nii meeskond kui kahur ise. See kõik andis hoogu juurde iseliikuvate ja kergelt soomustatud tankihävitajate väljaarendamisele. Iseliikuvad tankihävitajad baseerusid juba olemas olevatel tankitüüpide keredel. Kahur kinnitati kas otse kere külge või asetati pöörlevasse torni ja nagu tavalise tanki puhul. Alguses võeti nad kasutusele jalaväe toetusrelvadena, vahetades välja järelveetavad tankitõrjekahurid. Hiljem kasutati neid tankide puudumise korral ka ründavate soomusmanöövrite teostamisel.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Varased sakslaste iseliikuvad tankihävitajad, nagu [[Marder I]], baseerusid prantsuse ja [[tšehhi]] trofeetankidel, millele lisati torni ja olemasoleva kahuri asemele tankitõrjekahur. Selline meetod vähendas nii kaalu kui ka ümberehitamise kulusid. Sama meetodi võttis hiljem üle ka [[Nõukogude Liit]]. Sellist tüüpi iseliikuvate tankihävitajate eeliseks oli nende madal siluett, mis võimaldas neil samalt varitsuspositsioonilt rohkem laske sooritada. Tänu oma kergusele olid nad hästi manööverdatavad, pakkudes samal ajal meeskonnale killukaitset. Samas kannatasid nad iseliikuva tankihävitaja põhilise puuduse – kahurit sai kere suhtes ainult mõne kraadi võrra pöörata – käes. Sellest tulenevalt muutusid nad mootoririkke või lindi purunemise korral praktiliselt kasutamiskõlbmatuteks. Võimetus sellises olukorras kahurit keerata muutis nad kergeks sihtmärgiks vastase tankidele. Seda puudust kasutati hiljem tankiüksuste taktikas ära. Seetõttu ei olnud harvad juhused kus lahinguväljale olid meeskondade poolt maha jäetud ka kõige moodsamad ja võimsamad tankihävitajad lihtsalt selle tõttu, et nad olid saanud ühe tabamuse roomikusse.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> USA armee sõjaeelsed jalaväe lahingutoetuse doktriinid rõhutasid avatud katuse ja pöörlevate tornidega tankihävitajate kasutamise tähtsust. Viimased omasid küll vähem soomust kui [[M4 Sherman]]i tank, aga see eest võimsamat 76&nbsp;mm kahurit ([[M10 (tankihävitaja)|M10]] ja [[M18 (tankihävitaja)|M18]]). [[1944]]. aasta lõpus võeti kasutusele 90&nbsp;mm kahuriga tankihävitaja [[M36]]. Kuigi ameerika tankihävitajad oli tänu oma pöörlevatele tornidele ja heale manööverdusvõimele efektiivsed, ei olnud neist siiski saksa tankile üks ühele olukorras vastast. Üheks peamiseks puuduseks osutus pealt lahtine torn, mis jättis meeskonna haavatavaks vastase kaudtule rünnakutele. Hiljem see viga parandati kokkuklapitava soomustatud katusega. Sõja lõpu eel asendasid ameeriklased oma tankihävitajad ja tankitõrjekahurid tavaliste tankide ja jalaväetankitõrjerelvadega. Hoolimata viimasest muudatusest jätkas tankihävitaja [[M36 (tankihävitaja)|M36]] sõja lõpuni ning osales isegi [[Korea sõda|Korea sõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Jalaväe tankitõrjevahendid ==== ===== Tankitõrjepüssid ===== Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] võeti mõnedes [[armee]]des kasutusele tankitõrjepüssid, et jalaväelased saaksid tõrjuda tanke ohutult kauguselt. Eesmärk oli säilitada jalaväelaste võitlusmoraal, omades suhteliselt kerget ja mobiilset relva, mis suutis tanki distantsilt hävitada. [[1930]]. aastatel arendasid ja tootsid vastavaid relvi mitmed riigid, sealhulgas [[Soome]]. Teise maailmasõja alguses suutsid tankitõrjemeeskonnad hävitada 500 meetri kauguselt enamikust olemasolevatest tankitüüpidest, mis oli mobiilne ja kergesti varjatav. Kuigi 1942. aastaks olid tankitõrjepüssid muutunud võimetuks keskmiste- ja rasketankide vastu, säilitasid nad oma efektiivsuse kergelt soomustatud ja soomustamata masinate ning kindlustatud positsioonide laskeavade vastu. Tuntumad esindajad on soomlaste [[Lahti L-39]] (mida kasutati [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] snaiprirelvana), [[jaapan]]laste [[Type 97]] 20&nbsp;mm, sakslaste [[Panzerbüchse 38]], [[Panzerbüchse 39]], [[poola]] [[wz.35]], nõukogude [[PTRD]] ja [[PTRS-41]]. [[1943]]. aastaks olid peaaegu kõik sõjas osalevad riigid tankitõrjepüssi aktiivsest kasutusest maha võtnud. Erandiks oli [[Nõukogude Liit]], kes jätkas nende kasutamist sõja lõpuni.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankitõrjegranaadiheitjad ja kumulatiivlaengud ===== [[Pilt:PIAT cropped.jpg|pisi|Briti PIAT]] Teise maailmasõja käigus kasvas kiirelt kergete kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine. Enamuse nende hävitustoime põhines kumulatiivlaengu kasutamisel. Nende rakettide lõhkepäid nimetati kumulatiivlaenguteks (ingl ''High Explosive Anti-Tank'', HEAT). Purustusefekt toetus täielikult plahvatusel tekkivale koondatud [[Kineetilne energia|kineetilisele energiale]], mitte raketi ballistilisele kiirusele. Lõhkeaine purustusjõudu suurendas selle plahvatusenergia koondamisega ühte punkti. Esimesed HEAT lõhkepeaga laengud olid kasutusel püssigranaatides aga paremad kandursüsteemid ilmusid kiirelt: brittide [[PIAT]] heitesüsteemis oli lõhkeaine kombineeritud võimsa vedruga, USA basuuk ja sakslaste [[Panzerschreck]] kasutasid [[granaat]]e; Sakslaste Panzerfaust oli tagasilöögita [[granaadiheitja]]. Kumulatiivlaeng võeti kasutusele ka väiksemakaliibrilistel tankitõrjekahuritel nagu sakslaste 37&nbsp;mm PaK. Peamine põhjus selleks oli kahuri suurem laskekaugus ja tabamistäpsus kui granaadiheitjatel. Pärast sõda jätkus aktiivne kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine, eesmärgiga astuda vastu üha paksenevatele tankisoomustele. Peamised tingimused olid, et need pidid olema piisavalt võimsad hävitamaks tanke ja lahingumasinaid ning samas piisavalt kerged, et jalaväelased neid kanda võiks.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankimiinid ja muud lõhkevad vahendid ===== Lisaks kõikidele aktiivsetele tankitõrjevahenditele kasutati tankidega võitlemisel ka passiivseid vahendeid. Nendeks olid erinevad [[miin (sõjandus)|miinid]] ja lõhkelaengud. [[Pilt:Mini-tanks-p012953.jpg|pisi|Mehitamata kaugjuhitav iseliikuv roomikmiin Goliath]] Kuigi nn ranitslaengud olid oma olemuselt lihtsakoelised, olid nad Teise Maailma sõja ajal vägagi efektiivsed tankide vastu võitlemisel. Selle lööklaine võis vigastada tanki roomikuid muutes viimase liikumatuks või vigastades sisemisi osi ja meeskonda. Teiseks omapäraseks tankihävitusvahendiks oli [[Molotovi kokteil]], mis tähendas põhimõtteliselt tavalist pudelit kergesti süttiva vedelikuga. Tuntuimaks kasutajaks olid soomlased [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal. Viimati käsitletud relv omas efektiivset mõju ainult vanematele tankitüüpidele (nagu nõukogude [[T-26]]). Mõju hilisematele oli kas vähene või puudus üldse. Sakslased kasutasid muuhulgas ka mehitamata roomikutel iseliikuvaid miine (Leichter Ladungsträger Goliath (Sd.Kfz. 302/303a/303b)). Nimetatud seade suutis sõltuvalt mudelist kanda 60–100&nbsp;kg lõhkeainet. Seda kasutati vastavalt taktikalisele vajadusele – tankide ja jalaväe vastu, vajadusel ka sildade või erinevate takistuste hävitamiseks. Kui sakslased kasutasid oma sõdurite elude säästmiseks kaugjuhitavat ja iseliikuvat miini, siis nõukogude armee kasutas erikoolitusega koeri. Viimastele oli külge seotud lõhkelaeng. Hoolimata sellest, et vastava relvatüübi väljaarendamisega tegeleti aktiivselt ei omanud see oodatud efekti. Jaapanlased kasutasid ka enesetapu miine, mille käigus hukkus seda kasutanud sõdur. Miin koosnes lõhkepeast, mille küljes oli kolm surveharki, ja kandmisvarrest.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /><ref name="fyKce" /> ===== Käsigranaadid ===== [[Pilt:Sticky_Bomb-_the_Production_of_the_No_74_Grenade_in_Britain,_1943_D14771.jpg|pisi|Kleepuva pommi tootmine (1943)]] Kuna tavalised kildgranaadid olid võimetud tankide vastu, siis arendati välja spetsiaalsed tankivastased käsigranaadid. Nende toimepõhimõte varieerus kumulatiivtoimest (näiteks brittide nr 68 AT granaat) kuni suure lõhkeaine kogusega fugassini (näiteks brittide nr 73 granaat). Suurendamaks tankivastase käsigranaatide efektiivsust otsiti lahendusi kuidas saavutada võimalikult tihedat kontakti hävitatava pinnaga. Selleks oli mitmeid erinevaid võimalusi – kleepuv aine (kleepuv pomm) või magnet. Sakslased kasutasid magnetgranaati [[HHL 3|Hafthohlladung]], et kindlustada kumulatiivlaengu toimimine 90 kraadise nurga all soomuse suhtes. Briti jalaväelastel oli kasutada tankivastane käsigranaat (Hawkinsi miin), mille mõõtmed olid 150x70 mm ja mis sisaldas 450 g lõhkeainet. Granaadid visati liikuva tanki roomikute ette, mille plahvatuse tagajärjel sai roomik vigastada. Mitme granaadi plahvatuse korral oli võimalik tank liikumatuks muuta. Lisaks lõhkevatele tankitõrje käsigranaatidele kasutati ka mittelõhkeva toimega moona. Üheks selliseks oli [[suitsugranaat]] (näiteks sakslaste [[Nebelhandgranaten]]), mis pidi õhusissevõtuava kaudu tuleva suitsuga mõjutama tankimeeskonda. Seda tüüpi granaati kasutati laialdaselt mõlemal poolel. Üldiselt oli jalaväelase visatavatel tankitõrjevahenditel palju puudusi. Lisaks lühikesele distantsile oli piisava mõju saavutamiseks vajalik objekti väga täpselt tabada. Samas granaadid, mis toetusid hävitamisel suurele lõhkeainekogusele, olid lühikese viskedistantsi tõttu ka sõdurile endale ohtlikud.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Taktika areng ==== Tankitõrje areng teise maailmasõja ajal oli tormiline, kuid ei kulgenud sama rada pidid kõikides [[armee]]des. Taktikad ja tehnoloogiad arenesid vastavalt iga riigi võimekusele ning tulenevalt eelnevast kogemusest tekkinud nägemusele. Suhteliselt tagasihoidlik areng antud valdkonnas oli [[Suurbritannia]]s. [[1940]]. aastal olemas olevat tehnikat peeti adekvaatseks tollaste Saksa ja [[Itaalia]] tankide vastu peaaegu terve [[Aafrika]] kampaania ajal. Nende kogemustega arvestamine mõjutas negatiivselt USA tankitõrjedoktriini arengut kuni [[1944]]. aastani. Alates aastast [[1941]] arenes Saksa tankitõrjedoktriin väga kiirelt tänu varem avalikkusele tundmatute uute nõukogude tankitüüpide lahinguväljale ilmumisega, sundides kasutusele võtma uusi tehnoloogiad ja taktikaid. Sõja alguses osaks saanud tankide ja tanktõrjevahendite suurte kaotuste tõttu oli punaarmee samuti sunnitud tegelema pideva uuendamisega.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> Kasutatav tankitõrjetaktika oli seotud konkreetselt toetatava jalaväeüksuse lahingutegevuse iseloomuga (ründav/kaitsev). Üldjuhul oli taktika seotud kasutada olevate tankitõrjevahendite efektiivse laskeulatusega. Laias laastus oli see jaotatud järgmiselt: * Operatsiooni ala ulatuses (20–40&nbsp;km) – pommitajad ja suure laskeulatusega suurtükivägi. * Taktikalise paiknemise ala piires (7–20&nbsp;km): sööstpommitajad ja suurtükivägi (k.a reaktiivsuurtükivägi) * Taktikalise lahinguks ülesrivistumise ja tagaala piires (2–7&nbsp;km) – rasked tankitõrjerelvad ja miinipildujad. * Taktikalise eesmise lahinguala piires (1–2&nbsp;km) – tankitõrjepüssid ja kaitsepositsioonidele paigutatud tankid. * Laskeulatuse piires (200–1000&nbsp;m) – tankimiinid ja tankitõrjepüssid. * Lähivõitlusdistantsi piires (25–200&nbsp;m) – jalavägi tanktõrjerelvadega. Kuigi tolleaegsetes armeedes polnud [[maavägi|maaväe]] ja [[õhuvägi|õhuväe]] komponentide koostöö nii süsteemne ja iseenesest mõistetav, olid selle alged juba olemas. Piisava eelhoiatuse korral võis lennuväge teostada mahasuruvaid rünnakuid vastase soomusüksuste pihta enne kui need olid jõudnud lahinguväljale siseneda. Pommide kogust ja tüüpi varieeriti vastavalt rünnatavale tankiüksuse iseloomule. Lühidalt öeldes oli tegu nii-öelda kaudse tankitõrje vormiga, millega võeti tankidelt võimalus siseneda lahingualasse. Teine kaudne tankitõrje meetod oli [[suurtükivägi|suurtükiväe]] kasutamine tavalise [[fugass]]moonaga. Hoolimata sellest, et otsetabamuse tõenäosus oli kaduvväike, oli meetod efektiivne järgneval põhjusel. Kontsentreeritult suurtest kogustes maaslõhkevat fugassmoona kasutades tekitati lahinguväljale hulgaliselt kraatreid, mis kas raskendasid või mõningal juhul muutsid tankide liikumise võimatuks. Suures pildis häiris see vastase lahinguplaani ajakava ja üldist lahingutempot.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-719-0240-05,_Pas_de_Calais,_Atlantikwall,_Panzersperren.jpg|pisi|Tšehhi siilid]] Alates 1942. aastast sidus kaitses kasutatav tankitõrjetaktika [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] stiilis [[kaevik]]ute liinid ning erineva laskeulatuse ja võimekusega tankitõrjerelvad. Viimased olid paigutatud vastavalt maastikule ning nende laskeulatusele võimaldades tekitada kaitsesügavust. Sügavuse määramisel võeti aluseks tollaste tankide efektiivsed laskekaugused. Tankitõrjekahurid paigutati katma eelkõige tankidele sobilikku maastiku. Positsioonid julgestati lahingupioneeride rajatud miiniväljadega 500–1000 meetri ulatuses. Punaarmee taktika nägi ette järgmist. Tankitõrjepüssid paigutati laiali esimese kaevikuliini ulatuses, eesmärgiga hävitada kergemini soomustatud poolroomikveokid, et eralda jalavägi tankidest. Tankitõrjekahurid olid paigutatud sügavasse ning avasid tule alles, siis kui tankid jõudsid nende efektiivsesse laskeulatusse. Kui mingis rindelõigus oli ebapiisavalt tankitõrjerelvi, siis kompenseeriti seda puudust erinevate pioneeritõketega nagu nn [[draakoni hambad]] ja [[Tšehhi siil]]. Selle kõigega lõhuti vastase lahingurivistus ning muudeti tema tegevus vähetõhusaks.<ref name="tankvstank" /> Enim kasutatavateks tankitõrjevahenditeks [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal olid siiski järelveetavad tankitõrjekahurid. Näiteks kasutas [[Punaarmee]] [[Kurski lahing]]u ajal rohkem suurtüki- kui jalaväepolke, mistõttu saavutati järelveetavate kahurite osas tihedus 20 ühikut kaitstava rindekilomeetri kohta. Peamisteks põhjusteks olid nende suhteline odavus võrreldes muude aktiivsete tanktõrjevahenditega ning võimalus kasutada neid madalatelt varjet pakkuvatelt positsioonidelt. Kui aeg ja olukord võimaldasid, siis kindlustati kahuripositsioonid ka pealtpoolt. Seetõttu suutsid korralikult vastasnõlvale või tiivale paigutatud kahurid tekitada ründavale üksusele märkimisväärseid kaotusi. Kõigest sellest hoolimata olid järelveetavate kahurite meeskonnad haavatavad vastase kaudtule- ja jalaväe rünnakutele, mistõttu rünnaku alla jäädes ei olnud neil enam võimalik positsiooni vahetada ja ülesannet jätkata. Mida aeg edasi seda vähem omasid järelveetavad tankitõrjekahurid mõju vastase soomusüksuste tõrjumisel võrreldes iseliikuvate tankihävitajatega.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-686-0084-31,_Russland-Mitte,_Panzerj%C3%A4ger_%22Marder_II%22.jpg|pisi|Marder II]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid iseliikuvad tankihävitajad veel haruldased. Vähestel armeedel olid mõned algelised tüübid kas juba kasutusel või arendusjärgus. Katsetati nii ratastel kui ka lintidel liikuvaid variante. Sõja käigus selgus iseliikuva tankihävitaja ilmne eelis järelveetava tanktõrjekahuri ees. Mobiilsus ja soomuskaitse, mida need oma meeskondadele pakkusid, olid nii kaalukad argumendid, et sõja keskel olid nad relvastusse võetud enamikus suuremates armeedes. Mõningad paremad näited on ameeriklaste M10, sakslaste [[Marder II]] ja Nõukogude [[SU-85]]. Tankitõrjepüssid oli relvastusest maha võetud brittidel 1942. ja sakslastel 1943. aastaks, samas kui [[USA armee]] ei võtnud seda kunagi kasutusele. Hoolimata viimasest kasutas [[USA merejalavägi]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] sõjatandril Boysi tankitõrjepüssi. Erinevalt teistest osalistest jäi punaarmee tankitõrjepüssi kasutama sõja lõpuni. Põhjuse selleks andis nende doktriin, milles oli tankitõrjepüssil ülesanne aidata luua kaitses sügavust. Tankitõrjepüssi olulisust nende jaoks näitasid nii [[Moskva]] kui ka [[Kurski lahing]]ud. Sõja teises pooles kui punaarmee teostas peaaegu eranditult ründeoperatsioone kasutati tanktõrjepüsse oma üksuste tiibade katteks. Lastes tanktõrjepüssidega kergemaid jalaväe- ja muid toetusmasinad (näiteks suurtükivedukid) eraldati tanke toetavad jalavägi ja suurtükivägi. Sellega sunniti saksa tankid peatuma varjatud positsioonidel olevatele tankitõrjekahuritele soodsal distantsil jättes nad samuti haavatavaks sügavuses olevatel suuremakaliibriliste tanktõrjerelvade tulele. Lisaks masinate hävitamisele kasutas punaarme tankitõrjepüsse ([[PTRS-41]]) snaiprirelvadena ka inimeste vastu. Tuleparanduste tegemisel kasutati trassermoona. Kuigi relval PTRS-41 prooviti kasutada ka optilist sihikut, ei olnud see siiski toimiv lahendus.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> ===== Jalaväe rünnak lähidistantsilt ===== Hoolimata oma tugevast soomusest on tank siiski haavatav jalaväe poolt. Seda eriti kinnisel maastikul või hoonestatud tingimustes. Raske [[maastik]] või lihtsalt paljastada tanki nõrga põhja- või pealmise soomuse. Viimane oli teemaks eriti kõrgemate hoonetega linnaalal. Tanki suurus ja tekitatav müra võimaldas jalaväel seda lihtsasti avastada, jälgida ja vältida, kuni avanes võimalus vasturünnakuks.<ref name="tankvstank" /> [[Pilt:Home Guard soldiers operate a 'Blacker Bombard' spigot mortar during training at No. 3 GHQ Home Guard School at Onibury near Craven Arms in Shropshire, 20 May 1943. H30181.jpg|pisi|Briti Kodukaitse tankitõrje miinipildujaga]] Suletud luukide korral on tankimeeskonna nähtavus piiratud. Seetõttu on hea maskeerituse ja maastiku ära kasutamise korral jalaväel võimalik tankile väga lähedale liikuda. Sellises olukorras pole tankil võimalik jalaväe vastu midagi teha. Juhul kui meeskond peaks luukidele ilmuma on nad väga haavatavad, kuigi neil on võimalik kasutada oma [[püstol]]eid ja kere külge paigutatud [[kuulipilduja]]id. Kuigi paljud kaasaskantavad tanktõrjerelvad ei suuda läbistada tanki esisoomust, võivad nad seda teha siiski pealmise, külg- ja tagasoomusega. Samuti on need suutelised kahjustama linte või veorattaid, muutes sellega tanki liikumatuks. Vanematel [[tank]]idel olid avatud vaatepilud läbi mille väljast lastes oli võimalik meeskonda kas tappa või vigastada. Kuigi hilisematel tankimudelitel olid vaateavad ja sihikud kaetud paksu klaasiga või asendatud [[periskoop|periskoobiga]], oli neid siiski võimalik kahjustada tankitõrjepüsside ja raskekuulipildujate tulega. Sellega oli tanki mõjus kasutamine häiritud või takistatud. Kui muud võimalused ei aidanud, siis võis lähedale hiilinud jalavägi luugi kaudu visata sisse granaate või [[süütepudel]]eid. Kuna tankid on haavatavad tanktõrjemiinide suhtes, siis võtsid tankimeeskonnad väga tõsiselt igat märki, mis viitas võimalikule miiniväljale. Seda teadmist kasutas jalavägi ära tankide peatamisel. Alati ei kasutatud selleks päris miine, vaid teostati pettetegevust, mis jättis mulje nagu oleks tegemist miiniväljaga. Seda meetodit kasutades oli jalaväel võimalik kiirelt reageerida tekkivatele võimalustele. Eriti seati rõhku selles osas brittide [[Kodukaitse (Suurbritannia)|Kodukaitse]] väljaõppes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kuna neil puudusid relvastuses suuremale distantsile laskvad tankitõrjerelvad.<ref name="tankvstank" /> Mõningatel juhtudel kasutasid jalaväelased ka üsna kõrge riski tasemega taktikat. See seisnes võimalikult kiires lähenemises tankile, vältides samaaegselt selle kuulipilduja tuld. Kohale jõudes valati tank [[bensiin]]iga üle ja süüdati. Võimalusel suleti ka luugid, mille tulemusel põles meeskond elusalt sisse ära.<ref name="tankvstank" /> Jaapani armee kasutas laialdaselt nn [[ranitslaeng]]uid ja varda otsas olevaid laenguid. Kuigi vastavad laengud olid võimelised tänu oma suurele plahvatusjõule tanki rivist välja lööma, kätkes see kasutajale suurt ohtu. Lisaks ohule saada vigastatud [[lööklaine]]st oli kasutaja avatud ka vastase käsitulirelvadele tulele.<ref name="tankvstank" /> ===== Enesetapurünnakud ===== [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Teises Hiina-Jaapani sõjas]] kasutasid Hiina üksused [[Jaapan]]i tankide vastu enesetapurünnakuid. Hiina sõdurid paigaldasid laengud endale ihu külge ja viskasid end Jaapani tankide alla, lastes seejärel ennast koos nendega õhku. Selline taktika oli esimest korda kasutusel [[Shanghai]] lahingus, kus hiinlasest enesetapuründaja laskis ennast jaapanlaste tankikolonni juhttanki all õhku, peatades sellega kogu kolonni. Teadaolevalt kasutasid hiinlased sarnast taktikat ka [[Taierzhuang]]i lahingus, kus enesetapuründajad suutsid sedasi hävitada neli jaapanlaste tanki.<ref name="shanghai" /><ref name="china" /><ref name="china2" /> === Korea sõda === [[Korea sõda]] tõi ilmekalt välja raskused, mis tabavad tankiüksuseid neile sobiliku mittemaastiku korral – vähenenud manöövrivõime ja toetava logistika suur haavatavus efektiivse tankitõrje tegevuse tõttu. Sõja algetapis surus USA armee jalavägi toetatuna ülekaaluka õhu- ja suurtükitulega lihtsa vaevaga hästi varustatud [[Põhja-Korea]] tankiüksused [[Hiina]] piiri äärde [[Yalu]] jõe juures. USA 60&nbsp;mm M9A1 basuuk-[[granaadiheitja]]st arendati välja 89&nbsp;mm M20 – nn superbasuuk, mis osutus vägagi efektiivseks Põhja-Korea tankiüksuste vastu. Samas oli kasvanud M20 kaal ja mõõdud selliseks, mis tegid selle transpordi jalaväelasele pikema distantsi korral vaevarikkaks.<ref name="tankvstank" /> === Külm sõda === [[Külm sõda|Külma sõja]] ajastul muutusid kumulatiivsed tankitõrjevahendid kõige universaalsemaks valikuks väljaspool [[suurtükivägi|suurtükiväge]] ja tankiüksuseid. [[Briti impeerium|Britid]] leiutasid tandemlõhkepea, mis oli ettenähtud kasutamaks sõjaajal punkrite vastu, kuid olid samas väga efektiivsed ka tankide vastu. Põhiline arenguline läbimurre tuli ATGM (''anti-tank guided missiles'') [[rakett]]idest, mida said kasutada jalaväelastest operaatorid maastikul erinevatelt masinatelt või suisa õhust. Üha enam võeti kasutusele ühendrelvaliikide taktikat, mis tähendas seda, et tankitõrjetaktika oli muutunud jalaväelaste seas väga oluliseks. Tankitõrjemeeskonnad tegid 1–2 lasku, pärast mida vahetavad positsioone, muutes enda avastamise raskeks.<ref name="tankvstank" /> == Õhuründevahendid == [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed õhuründevahendid nagu [[A-10|A-10 Thunderbolt II]] ja [[SU-25 Frogfoot]] olid loodud spetsiaalselt lähiõhutuletoetuse teostamiseks, sealhulgas tankide hävitamiseks. Nad on võimelised kasutama erinevat tüüpi relvastust, kaasarvatud suurekaliibrilisi [[kahur|kiirlaskekahureid]], õhk-maa rakette (näiteks AGM-65 Maverick), juhitamatuid rakette, erinevaid pomme (juhitamatuid või laserjuhitavaid, [[fugass]]- või kobarmoonaga täidetuid – CBU-100 Cluster Bomb).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Helikopterid == [[Pilt:AloutteIIBundeswehr.jpg|pisi|[[Alouette II]] helikopter SA. 11 tankitõrje rakettidega]] Esimesena kasutasid [[helikopter]]ite relvastamiseks tankitõrjerakette 1950-ndate lõpus prantslased, paigaldades [[Alouette]] Il-le juhtmega juhitavad SS-11 raketid. Hoolimata esialgsetest nn lastehaigustest olid kohe näha helikopteri kui platvormi eelised – see võimaldas rünnata soomukite pealispinna nõrgemat soomust. Helikopter relvastatuna [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|JTTR]]-dega (juhitav tankitõrjerakett) või suurekaliibrilise kiirlaskekahuriga on tänapäevasel lahinguväljal tankile üheks suurimaks ohuks. Helikopter on vähese vaevaga võimeline ennast tanki suhtes soodsalt [[positsioneerimine|positsioneerima]]. See võimaldab tal rünnata viimast sellele ebasoodsa nurga alt. Samuti ei ole tankil võimalik pidevalt positsiooni vahetavat ning [[maastik]]u reljeefi varjeks ära kasutatavat helikopterit [[sihik]]ule võtta. Enamusel helikopteritel kasutatavatel JTTR-del on piisav laskeulatus, et jätta helikopter tanki relvade laskeulatusest ohutusse kaugusse. See võib muutuda, kui tulevad laialdasemalt kasutusele [[Iisrael]]is kasutusele võetud [[Lahat]]' raketid, mida on võimalik lasta põhitank Merkava peakahurist. Mõeldud küll tankitõrjeraketiks on see tänu suurele laskeulatusele ning laserjuhitavusele võimeline laskma aeglaselt ja madalalt lendavaid objekti nagu helikopterid. Samuti on [[India]] [[Arjun]] tank modifitseeritud seda raketti kasutama. Hiinlased on välja töötanud 100&nbsp;mm kahurist lastava analoogi (idee põhineb venelaste Bastionil). Olles samuti oma ehituselt tankitõrjerakett on väidetavalt suudetud katsetustel sellega tabada ka õhusihtmärke. Sarnased raketid on hiinlastel olemas ka 100&nbsp;mm kahurite jaoks. Venelased on esitlenud sarnast moodsat süsteemi Reflex, mis on automaatse sihtimissüsteemiga ja käivitatakse laserhoiatussüsteemiga. Kuigi esimene relvadega varustatud helikopter ([[Bell 47]]) jääb 1955. aastasse, on esimene spetsiaalselt ründekopteriks disainitud helikopter [[AH-1 Cobra]] pärit 1966. aastast. 1973. varustati viimane [[Tankihävitaja|TOW]] tankitõrjerakettidega.<ref name="tankvstank" /><ref name="copter" /><ref name="copter2" /> == Suurtükivägi == Viimase 30 aasta jooksul arendati [[suurtukivägi|suurtükiväge]] nii, et see suudaks hävitada soomustehnikat, näiteks [[tank]]e. See tähendas laserjuhitavate lõhkepeade kasutuselevõttu, näiteks ameeriklaste [[Copperhead]]i lõhkepea (ingl ''cannon launched guided projectile'', CLGP), mis suurendasid võimalusi otsetabamuseks. Lisaks arendati ka juhitavat ja mittejuhitavat laskemoona. Tavaline [[mürsk]] võib olla kas erksütikuga või [[fugass]]toimega. Üksik suurtüki mürsk võib sisaldada aga ka rida väiksemaid lõhkepäid, mis on ettenähtud vastase soomustehnika hävitamiseks. Näiteks kuut relva sisaldav suurtükipatarei on suuteline tulistama välja 1 minuti jooksul 30–60 mürsku. Suurtükiväe laskemoon võib olla erinev. Mürsk võib sisaldada soomustehnika vastaseid lõhkepäid, kas HE või HEDP (ingl ''High Explosive Dual Purpose'') väiksemaid lõhkepäid, mis mürsuna plahvatab õhus, soomustehnika kohal. Pärast mürsu plahvatust vabaneb mürsust teatud kogus tankitõrjevastaseid väiksemaid lõhkepäid, mis alla kukkudes tabavad soomustehnikat pealt ehk nõrgast küljest. Teine võimalus on selline, et suurtükiväemürsk plahvatab õhus ja viskab laiali tankitõrjemiine, mis võivad hilisemal kokkupuutel soomustehnikaga kahjustada selle liikumisvõimet. Kolmas võimalus erinevast mürsust on see, et see sisaldav sihtimis- ja tuvastamisvõimelisi väiksemaid kumulatiivseid mürske. Suurtüki mürsk plahvatab vastase soomustehnika kohal ning sellest eralduvad langevarjudega väiksemad nn targad lõhkepead, mis tuvastavad vastase soomustehnika läbi [[infrapunakiirgus|IR]] radari ning pärast identifitseerimist hävitavad selle.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Tankitõrje tulevik == [[Pilt:RPG-29_USGov.JPG|pisi|RPG-29]] Kuigi tanktõrjerakettide jõuline areng 1960. aastatel seadis tanki tuleviku kahtluse alla, sundisid uuendused soomuse kaitseomaduste (brittide [[Chobham]] soomus ja nõukogude aktiivsoomus) ning tanki disaini osas üldiselt, suurendama rakettide mõõtmeid ja kaalu, tehes need vaevalisemalt kaasaskantavateks. Tankitõrjerelvad nagu [[RPG-29]] ja [[FGM-148 Javelin]] kasutavad tandemlõhkepead, milles esimene laeng kahjutustab aktiivsoomuse ning seejärel teine laeng läbistab põhisoomuse, kasutades selleks plahvatusel tekkivat kumulatiivjuga. Tänapäeval võib tankitõrjevahendite rollis kohata väga eripalgelisi relvasüsteeme – soomuki pealmise osa ründamiseks mõeldud suurtükimoona, suuremamõõtmelisi kumulatiivrakette, mille laskeplatvormidena kasutatakse erinevaid masinaid ja lennuvahendeid, eri tüüpi suurekaliibrilisi kiirlaskekahureid ja loomulikult tanke endid. Hoolimata aeg-ajalt tekkivatest kõhklustest kaasaskantavate tankitõrjevahendite piisava võimekuse osas, tõestas [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|2006. aastal toimunud Iisraeli-Liibanoni relvakonflikt]] järjekordselt nende efektiivsust. Võimekuse osas paistsid positiivselt silma sellised tankitõrjesüsteemid nagu venelaste RPG-29, Metis-M ja Kornet ning Euroopas toodetud [[MILAN]].<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje mõju == Mõju, mida soovitakse tanktõrjerelvade kasutamisega saavutada, seisneb tankide ja neid toetavate soomukite kiirete manöövrite sooritamise takistamises. Samas on just kiirete sööstudega vastase sügavusse saavutatavad läbimurded just need, mida viimaste kasutamisega soovitakse saada. USA armees jaotatakse mõju tankitõrjerelvade tabatud tankile järgmiselt: liikumisvõimetu (inglise ''mobility kill''), tuletegevusvõimetu (''firepower kill'') ja hävitatud (''catastrophic kill''). Liikumisvõimetuse korral ei suuda [[soomuk]] enam liikuda, kuna viga on saanud mõni oluline osa (näiteks roomik), samas on selle kõik relvasüsteem täiesti töökorras ning on see võimeline piiratud ulatuses lahingutegevust jätkama. Tuletegevusvõimetuse korral on viga saanud soomuki pardarelvad ning masin ei ole võimeline lahingutegevust jätkama. Liikumisvõimetus ja tuletegevusvõimetus võivad olla kas osalised või täielikud. Hävitatud staatus tähendab kas masina täielikku lahingvõimetust või lõplikku purustatust.<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje kasutamine lahingus == === Tankitõrje osa lahingus === Tankitõrje on vastavalt struktuurile peaaegu kõigi manööverüksuste tasemete koosseisus. See tagab põhilist otsetulejõudu ning on manööver(all)üksuse ülema vahetuim ja tõhusaim vastase soomusüksuste mõjutamise vahend. Seetõttu peavad ülemad isiklikult veenduma, et tankitõrjeallüksuse lahingutegevus on hästi planeeritud. Johtuvalt kinnitatud struktuurist võivad tankitõrjeallüksustes olla kasutusel erinevad tankitõrjelasud, -[[granaadiheitja]]d, -kahurid või -raketisüsteemid, mida tuleb tehnilistest iseärasustest lähtudes lahingutegevusse rakendada. Tankitõrjeallüksus suudab võidelda ja võita kõigis lahinguliikides ning on lahutamatu osa kõrgema üksuse operatsiooni-/manöövriskeemist. Nii näiteks [[pataljon]]i kui ka brigaadi lahingud on otseses seoses tankitõrjega.<ref name="raamat" /> Oskuslik ja läbimõeldud tankitõrje vähendab vastase võimet rakendada oma tugevusi (soomuskaitse, tulejõud, suur liikumiskiirus) [[jalavägi|jalaväe]] vastu. Tankitõrje suur laskekaugus on oluline vastase ühtsuse lõhkumisel. Koondatus (tule, mitte vahendite) ja sügavus on põhilised tankitõrjeallüksuste paigutamise põhimõtted, millele tuleb tähelepanu pöörata. TT-allüksus surub maha, fikseerib või hävitab sihtmärke suurte vahemaade tagant, luues võimalused jalaväe manöövriks. Samas ei suuda nad iseseisvalt vallutada ja kaitsta positsiooni. Ülem jaotab ja paigutab oma üksusi vastavalt faktorite analüüsile.<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuste kasutamise põhireeglid === Tankitõrjeallüksust kasutatakse tavaliselt üksuse raskuspunktis ühe kuni kahe manööver(all)üksuse vastutusalal ning määratakse tulekasutusalad. Teda võidakse allutada [[jalavägi|jalaväe(all)üksustele]] tervikuna või jaotiste kaupa. Kui määratakse tankitõrjeallüksuse vastutusala, tugevdatakse seda vähemalt ühe kuni kahe jalaväe(all)üksusega ja tulejuhtimismeeskondadega. Lisaks põhiülesandele määratakse TT-allüksusele alati valmistumisülesanne. Sellega tagatakse pidev otsetuletoetus lahingu kõigis faasides ja välditakse segadust. Üksuses määratakse tankitõrjereserv, mis tavaliselt on üks kolmandik olemasolevast tankitõrjeallüksusest. Kui maastik ja olukord nõuavad, võivad tankitõrjereservi ülesandeid täita ka jalaväe allüksused, mida tugevdatakse vastavalt vajadusele (selliste vahenditega nagu näiteks pioneerimaterjalid, tankitõrjelasud, tulejuhid).<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuse kasutamise piirangud === Oluline on teada asjaolusid, mis takistavad tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist. Neist on toodud näitlik nimekiri, mis võib vastavalt olukorrale kas täieneda või väheneda. Selle loetelu silmaspidamine ja arvestamine planeerimisel vähendab lahingu ajal ohtu tankitõrjele. Ka manööverüksuse ülemale tuleb nende asjaolude teadmine ja arvestamine kasuks, kuna talle võidakse allutada tankitõrje elemente. Tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist takistavad asjaolud on järgmised: [[Pilt:The_first_launch_of_a_Javelin,_Anti-Tank_Guided_Weapon_(ATGW),_was_part_of_a_demonstration_at_Imber_Camp,_Warminster._MOD_45144621.jpg|pisi|FGM-148 Javelin]] {| # [[Haavatavus]], mis seisneb üksuse koosseisuliste vahendite kaitse defitsiidis otse- ja kaudtulevahendite vastu. # Võimetus end kaitsta pikema aja vältel otseses kontaktis jalastunud vastasega. See juhtub, kui isikkoosseisu hulk on väike ja selle põhiülesanne ei ole pidada lähivõitlust. # Teenindustoetus on raskendatud kõrgendatud julgestusmeetmete tõttu. Haavatavus ja vastase prioriteetsihtmärgiks olemine tähendab, et üksus peab kuni lahingukontaktini varjama oma asukohta ja kavatsust. Seetõttu peab varjama ka muude üksuste liikumist tankitõrjeallüksuste positsioonide alal või liigutama neid võimalikult vähe. # Toetus nõuab hoolikat kooskõlastamist, kuna tavaliselt ei määrata tankitõrjeallüksusele oma vastutusala ja kogu tegevus peab olema kooskõlastatud manööver(all)üksustega. |} <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrje jaotus === '''Tankitõrje jaotus laskekauguse järgi''' * Lähimaa tankitõrje – kuni 300 meetrit. Lähimaa tankitõrje relvastusest kasutab [[Eesti Kaitsevägi]] näiteks relvastusena tankitõrje granaadiheitjat [[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]], tankitõrje granaadiheitjat [[M-69]] ([[RPG-7]]) ning ka tankitõrje ühekordseid laske [[AT-4]], [[C-90 Instalaza]], [[PF-89]]. * Keskmaa tankitõrje – kuni 800 meetrit. Selle alla saab liigitada hetke seisuga tankitõrje [[Pvpj 1110|90 mm kahuri]] kui ka 106&nbsp;mm kahuri. Peagi lisanduvad relvastusse ka [[FGM-148 Javelin|JAVELIN]] süsteemid. * Kaugmaa tankitõrje – üle 2000 meetri. Eesti Kaitsevägi kasutab tankitõrjeraketisüsteemi [[MILAN]] II ning tankitõrje raketisüsteemi [[MAPATS]]. <ref name="raamat" /> '''Kaliibri järgi''' * kergegranaadiheitjad – 40–80&nbsp;mm, kaaluga 2,5–6&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 50–400&nbsp;m ja soomusläbistavusega kuni 400&nbsp;mm; * raskegranaadiheitjad – üle 80&nbsp;mm, kaaluga 6–15&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 400–800&nbsp;m ja soomusläbistavusega üle 400&nbsp;mm <ref name="raamat" /> '''Teenijate arvu järgi''' * individuaalsed relvad; * meeskonna relvad <ref name="raamat" /> [[Pilt:MILAN_ER.jpg|pisi|MILAN ER granaadiheitja]] '''Granaadiheitjate liigitus''' * rauaalune granaadiheitja; * püssigranaadid; * tankitõrjegranaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Kasutamisviisi järgi''' * ühekordsed granaadiheitjad; * korduvkasutusega granaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Varustatuse järgi''' * rataslafetiga; * kolmjalgalusega <ref name="raamat" /> '''Otstarbe järgi''' * lähitõrje kuni 300 m; * kesktõrje kuni 800 m; * kaugtõrje üle 2000&nbsp;m <ref name="raamat" /> '''Tankitõrje jaotus kasutatavate vahendite järgi''' * Aktiivne * Passiivne <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-J31396,_Berlin,_Bau_von_Panzergrt%C3%A4ben_am_Stadtrand.jpg|pisi|püsti|Tankitõrjekraav]] Aktiivne tankitõrje tähendab erinevate relvade ja relvasüsteemide olemasolu, millega saab hävitada vastase soomustehnikat. Passiivsed tankitõrje vahendid on aga erinevad tõkked ja vahendid, millega pidurdada, suunata või hävitada võimalikku vastase soomustehnikat. Passiivsed tõkked jagunevad olemasolevateks tõketeks (tehistõkked ja looduslikud tõkked) ja rajatavateks tõketeks (lõhkevad tõkked, mittelõhkevad tõkked ja kombineeritud tõkked). Tankitõrjetõkked on tõkked, kus on põhiosa kasutatud vahenditest pidurdavad soomustehnikat, mida vajadusel täiendatakse jalaväe- ja demineerimisvastaste osadega. Palktõkked on tõkked, mida peab ehitama või konstrueerima määratud kohtadesse selleks spetsiaalselt kohaletoodud materjalidest. Palktõkked on näiteks [[raidtõke|raidtõkked]] ja [[vaitõke|vaitõkked]]. Neist raidtõkked on tekitatud mahalastud puudest nii liikumissuunale kui ka väljapoole seda. Vaitõkked on aga kaevatud maasse organiseeritult suunaga vastase poole. Neid saab kasutada nii soomusüksuste kui ka jalaväe vastu.<ref name="raamat" /> ==== Pinnastõkked ==== Tankitõrjekraav on mõeldud vastase soomukite pidurdamiseks. See kujutab endast vähemalt 2 meetri sügavust ja 4 meetri laiust kraavi, mida võib rajada nii masinaga kui ka lõhkamise teel. Kasutatakse ka teepinna rikkumist, mis on tehtav sobivatesse kitsaskohtadesse, piki teed kulgeva teekatte ja -peenra lõhkumise või pinnasega katmise abil. Teepinna rikkumist tehakse kahes erinevas variandis, millest kumbki annab natuke erineva efekti. Lehtertõkke puhul suletakse tee vähemalt kahe lõhatud või kaevatud kraatriga. Selle valmistamiseks kasutatakse tavaliselt lõhkeainet, kuid seda saab teha ka võimsamate töömasinatega (rasked ekskavaatorid). Kraatrite (lehtrite) sügavus peaks olema vähemalt 2&nbsp;m ja sügavus 4&nbsp;m. Nende omavaheline kaugus peab olema nii väike, et seal ei oleks võimalik masinaga sõita.<ref name="raamat" /> == Vaata ka == * [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] * [[M-69]] * [[RPG-7]] * [[PF-89]] * [[AT-4]] * [[MAPATS]] * [[FGM-148 Javelin]] * [[C-90 Instalaza]] * [[Pvpj 1110]] * [[M40]] * [[MILAN]] * [[B-300]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tankvstank">{{cite book |title= Tank versus Tank |last= Macksey|first= Kenneth|authorlink= |year= 1988 |publisher= Salem House|location= Pennsylvania State University |isbn= 0881622826|url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="weapons">{{cite book |title= Anti-tank weapons |last= Norris|first= John|authorlink= |year= 1996 |publisher= Brassey's|location= |isbn= 1857531779|url= https://books.google.ee/books?id=-5Rbaz0zuz8C&dq=anti-tank+weapons&hl=et&sa=X&ei=9z42VfGlDIWvsQGM34HwBQ&ved=0CCwQ6AEwAg}}</ref> <ref name="reich">{{cite book |title= Small Arms, Artillery and Special Weapons of the Third Reich |last= Gander|first= Terry|authorlink= |coauthors= Peter Chamberlain |year= 1978 |publisher= MacDonald and Janes|location= London|isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=DfGkXwAACAAJ&dq=terry+gander+and+peter+chamberlain&hl=et&sa=X&ei=hkA2VdfBAsmbsgGpjYHgCA&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="vene">{{cite book |title= Большая советская энциклопедия, 3. number |last= Прохоров|first= Александр Михайлович|authorlink= |year= 1977 |publisher= Сов. энциклопедия|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=2sMXAQAAIAAJ&q=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&dq=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&hl=et&sa=X&ei=QoY2VYDwIqf8ygParoDABg&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="shanghai">{{cite book |title= Shanghai 1937: Stalingrad on the Yangtze |last= Harmsen|first= Peter|authorlink= |year= 2013 |publisher= CASEMATE PUBLISHERS|location= |isbn= 1612001688|url= https://books.google.ee/books?id=eJjUAgAAQBAJ&printsec=frontcover&hl=et#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="china">{{cite book |title= China Condensed: 5000 Years of History & Culture |last= Chey|first= Ong Siew|authorlink= |year= 2006 |publisher= Marshall Cavendish Editions|location= |isbn= 9814312991|url= http://books.google.ee/books?id=bt7q8hfiZ4gC&pg=PA94&lpg=PA94&dq=taierzhuang+suicide+bombers&source=bl&ots=WPZRmC3Wz6&sig=5LxRk4wGlVgS40x9YfPKryla1mE&hl=en&sa=X&ei=I2_bU7HPL6_gsASt1IKQAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=taierzhuang%20suicide%20bombers&f=false}}</ref> <ref name="china2">{{cite book |title= The people's war |last= Epstein|first= Israel|authorlink= |year= 1939 |publisher= V. Gollancz|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=TevqAAAAIAAJ&q=the+people%27s+war&dq=the+people%27s+war&hl=et&sa=X&ei=9IA2VdGgEKmqywPr9oCADA&ved=0CDUQ6AEwAw}}</ref> <ref name="copter">{{cite book |title= Helicopters at War (Blitz Editions) |last= |first= |authorlink= |date= 1. august 1996 |publisher= Bookmart Ltd|location= |isbn= 1856053458|url=}}</ref> <ref name="copter2">{{cite book |title= Bell AH-1 Cobra |last= Verier|first= Mike|authorlink= |year= 1990 |publisher= Osprey|location= |isbn= 0850459346|url= https://books.google.ee/books?id=NFukAAAACAAJ&dq=mike+verier+cobra&hl=et&sa=X&ei=UYM2VeT8I-H9ygOF04CADQ&ved=0CB4Q6AEwAA}}</ref> <ref name="raamat">{{cite book |title= Tankitõrje allüksuse ülema käsiraamat |last= KVÜÕA|first= |authorlink= |year= 2012 |publisher= |location= |isbn= |url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="fyKce">{{cite web |last= |first= |title=New weapons for jap tank hunters |url=http://www.lonesentry.com/articles/jp_tankhunters/index.html |publisher=Lone Sentry |accessdate= 21.04.2015}}</ref> }} [[Kategooria:Sõjandus]] qd1hbdfztckvy0go2y5gzwd4ofoaski 6174989 6174987 2022-08-07T16:15:07Z Melilac 58734 /* Tankitõrje areng kahe maailmasõja vahel */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:APP-6 Anti Tank.svg|pisi|Tankitõrjeüksuse [[taktikaline tingmärk]] (põhikujund)]] [[Pilt:Tankitõrjeliin 034.jpg|pisi|[[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin]] (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke]] '''Tankitõrje''' on väeüksuste tegevus vaenlase [[soomuk|soomustehnika]] vastu. Samas on see [[jalavägi|jalaväe]] relvaliigi (väeliigi) üks osa ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] päevil tulenevalt vajadusest arendada [[taktika]]t ja [[tehnoloogia]]t [[tank]]ide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse [[lahingutoetus]]e õpetusse, kuna tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.{{lisa viide}} Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ning passiivseks (erinevad tõkked). Tõkked jagunevad omakorda olemasolevateks ja rajatavateks. == Tankitõrje ajalugu == === Lühiülevaade === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid peamisteks tankitõrjerelvadeks tankid, jalaväe tankitõrjerelvad ja tankitõrjegranaadid ning võimalusel ka [[lennuk]]id (näiteks sööstpommitaja [[Junkers Ju 87]] , Il-2 jt). [[Pilt:StukaRA.jpg|pisi|Junkers Ju-87B Stuka]] Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] toimus kiire tankitõrje areng, lisandusid jalaväe ja lahingtoetusüksuste relvad, näiteks basuugid, erinevad tankitõrje pioneerivahendid, spetsiaalsed tankitõrjelennukid ja iseliikuvad [[tankihävitaja|suurtükid]]. Nii [[Punaarmee]] kui ka [[Wehrmacht|Saksa armee]] töötas välja meetodeid, et võidelda tankirünnakute vastu. Kaitsepositsioonidele paigaldati tankitõrjerelvi, millega kaitsti tankitõkkeid ja [[miiniväli|miinivälju]]. [[Korea sõda|Korea sõjast]] [[külm sõda|külma sõjani]] tuli arvestada võimalusega, et ühe [[tuumarelv]]a löögiga võidakse mõjutada hulga tanke samas piirkonnas. Kuigi soomukite kaitseks [[radioaktiivne kiirgus|kiirguse]] eest oli töötatud välja tehnoloogia, ei suudetud seda teha seda kõikide toetusrelvade ja [[Logistika#Logistika sõjaväes|logistika]] masinate jaoks, millest sõltus tankide kütuse, hoolduse ja varude kättesaadavus. Arendustegevus doktriini osas, kuidas kasutada relvastatud jõude ilma tuumarelva kasutamata, toimus [[NATO]] riikides vaid väga vähesel määral. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] piirkonnas analüüsiti [[Süvaoperatsiooni teooria|operatsioonilise manöövri]] teooriat, et mõista, kuidas on võimalik kasutada tankijõude tuumarelvade kasutamise piiramise korral. Lahenduseks oli manööversõda koos tankitõrjerelvade arvu massilise suurendamisega. Nõukogude militaarteoreetikud (sealhulgas [[Vassili Sokolovski]]) mõistsid, et selle saavutamiseks pidid tankitõrjerelvad võtma traditsioonilise [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] kasutatud kaitserolli asemel ründava rolli ja muutuma liikuvamaks. See viis täiustatud juhitavate [[tankitõrjeraketisüsteem]]ide väljatöötamiseni. Sarnane arendustegevus toimus ka [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Esimene lahingutegevuses edukalt kasutatud [[mürsk]] oli Prantsuse SS.10. Seda kasutasid Iisraeli Kaitsejõud 1956. aastal [[Suessi kriis]]i ajal. Nõukogude tankitõrjerakettide mõju nähti esmakordselt 1973. aastal, kui [[Egiptus]]e ja [[Süüria]] armee kasutasid vene 9K11 Malyutka (Sagger) rakette [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]] Iisraeli vastu. Kuigi tulemus näitas, et prantsuse raketid kujutasid endast ohtu, oli neile võimalik vastulöök anda. Rakettide suur hävitusjõud veenis NATO tankide konstruktoreid panema jätkuvalt rõhku soomuse tugevdamisele, samas kui Nõukogude konstruktorite rõhuasetus jäi tankijõudude liikuvuse parandamisele. Külma sõja mõlemale osapoolele sai selgeks kergtankitõrjerelvade vajalikkus, mis viis jalaväeüksuste õlalt lastavate ja kaasaskantavate relvade arendamiseni, samas kui raskemad raketid paigaldati tankihävitajatele, sealhulgas spetsiaalsetele tankitõrje [[helikopter]]itele. Veel raskemate juhitavate tankitõrjerakettide laskmiseks kasutati lennukeid. Suurtükimoona arengus olid olulised pealttabavad mürsud ja kobarmürsud. Helikoptereid kasutati ka kiireks tankitõrjemiinide laiali laotamiseks. Alates külma sõja lõpust on uueks ohuks tankidele ja teistele lahingumasinatele [[asümmeetriline sõda|asümmeetrilises sõjas]] kasutatavad distantsilt lõhatavad [[isevalmistatud lõhkekeha]]d (IED). Need ei erine oluliselt isevalmistatud maamiinidest. IED valmistamiseks kasutatakse enamjaolt käepäraseid vahendeid, kus lõhkeaine asemel kasutatakse muid aineid, mille [[detonatsioon|detoneerimine]] võib põhjustada plahvatuse. === Esimene maailmasõda === [[Pilt:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg|pisi|Briti Mark I tank]] [[Tank]]i ilmumine [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindele]] [[1916]]. aasta septembris oli [[Saksamaa|Saksa]] väeüksuste jaoks üllatus. [[Suurbritannia]] kaasas lahingutegevusse väheses koguses [[Mark I]] tanke. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] relvajõudude juhtkond suhtus sellesse plaani väga kriitiliselt, kuna Prantsusmaa enda katsetuste tulemused näitasid, et [[Soomuk|soomustatud sõidukid]] polnud veel piisavalt töökindlad. Arvati, et rünnakutempo üleval hoidmiseks oleks tanke vaja suuremal hulgal. Mehaanilised vead ning masinate takerdumine maastikul sai aga tõsiseks probleemiks, mis vajas teistsugust lähenemist ja lahendust. Prantslaste arvates kaoks vähese arvu tankide kasutamisel ära üllatusmoment lahingutegevuses. Seetõttu võidakse olla oluliselt paindlikumad tankide hävitamisel, kaasates selleks kõiki olemasolevaid ja vajaminevaid vahendeid.<ref name="tankvstank" /> ==== Tankitõrjerelvad ==== Kuna saksa [[sõjavägi]] oli esimene, kellel tekkis kokkupuude [[tank]]idega, siis olid nad sunnitud esimestena välja töötama ka sobiva tehnoloogia ja relvastuse nendega võitlemiseks. Tehnoloogiad põhinesid kolmel erineval lahingumoona tüübil. Esimese lahendusena kasutasid [[Jalaväelane|jalaväelased]] lihtsaid [[käsigranaat]]e. Granaadid seoti enne heitmist kokku, et pärast detonatsiooni oleks kahju võimalikult suur (nn [[kobarlaeng]]). Tehti esimesi katsetusi väikese [[Kaliiber|kaliibriga]] tankitõrjerelvadega nagu näiteks 13&nbsp;mm tankitõrjepüss ([[Mauser 1918 T-Gewehr]]). Keskmise kaliibriga tanktõrjerelvaks oli [[1916]]. aastal relvastusse võetud kerge ratastega lafetil baseeruv 37&nbsp;mm [[tankitõrjekahur]] (3,7&nbsp;cm TaK Rheinmetall). Kasutati ka suurema kaliibriga tankitõrjerelvi, mis olid koos soomust läbistava laskemoonaga võimelised hävitama lahinguväljal ükskõik mis [[tank]]i. Kolmanda lahendusena kasutati juba olemasolevaid 77&nbsp;mm suurtükke nagu [[FK16]], millega koos hakati kasutama spetsiaalset soomust läbistavat laskemoona.<ref name="weapons" /> ==== Tankitõrje taktikad ==== [[Pilt:Battle of Niemen.jpg|pisi|Kaevikuliin]] Seoses liitlasvägede tankide ilmumisega lahinguväljale lõi Saksa väejuhatus kiirelt jalaväediviiside koosseisus olnud [[pioneeripataljon]]idest tankitõrjeüksused. Need varustati esmalt 13&nbsp;mm pikaraudsete tankitõrjepüssidega. Viimaseid aga vaevasid pidevalt tõrkeid pärast igat 2–3 lasku. Samuti ei pidanud tugevale tagasilöögile vastu relva sisemised mehhanismid ega ka laskurid, kes relvaga opereerisid. Kasutusel olid ka kleepuvad granaadid, mille eesmärk oli hävitada vaenlase tanki tankiroomikuid. Antud tegevus nõudis aga sõduritelt vaprust jõuda vaenlase tankile piisavalt lähedale, et antud granaati kasutada. Samuti pidi kuulipildujameeskond eelnevalt eraldama vastase jalaväe ja tanki. See tegevus ei olnud aga niivõrd viljakas, et see lahinguväljal edu tooks. Teine taktika oli meelitada tankid üle näiliselt hävitatud Saksa [[kaevik]]uliini, mis taastati kohe vastase [[Jalavägi|jalaväe]] lähenedes. Selliselt prooviti tanki hävitada kaevikuliini lähistele toodud 77&nbsp;mm suurtüki otselasketulega, lootuses hävitada vähemalt roomikud. Kui kahjustatud tanki meeskond keeldus alla andmast, siis süüdati tank [[leegiheitja]]ga või tulistati staatilist tanki miinipildujast seni, kuni see sai otsetabamuse. Lisaks valmistati ette ka tankivastaseid takistusi kohtadesse, kus tankide sissetung oli kõige tõenäolisem. Selleks süvendati ja laiendati olemasolevaid kraave ja kraatreid, mis olid [[tankitõrjekraav]]ide eelkäijad. [[1917]]. aasta alguses kasutusele võetud 3,7&nbsp;cm TaK tankitõrjekahur, osutus vaatamata piiratud tõste- ja pöördenurgale tankide hävitamisel väga edukaks.<ref name="tankvstank" /> === Tankitõrje areng kahe maailmasõja vahel === Tulenevalt tankide tootmise ideede vaesusest mõjutas see tankitõrje vastaste vahendite arendustegevust. [[Versailles' rahu]] tõttu piirati [[Saksamaa]] võimalusi militaartehnoloogia arendamiseks. Seega ka [[Prantsusmaa]]l ja [[Suurbritannia]]l ei olnud selleks vajadust, mistõttu kuni 1930-ndateni tankitõrje areng oli väga väike. [[Pilt:Panzersperre in Wimmis 02.JPG|pisi|Draakoni hambad]] Kahe maailmasõja vahel mõeldi rohkem strateegiale ning põhiliselt tegeleti piiride kindlustamisega. See koosnes loodusliku iseloomuga takistustest ([[kraav]]id, [[oja]]d, linnapiirkonnad) või ehitatud takistustest (tankitõrje [[kaevik]]ud, miiniväljad, [[draakoni hambad]], puittakistused). Antud strateegilise mõtlemise järgi, sellist kaitset peeti [[Maginot' liin]]iks, mis asendas jalaväe kaevikuid [[suurtükivägi|suurtükiväe]] punkritega, sh [[kasematt|kasematidega]], kus olid 37 või 47&nbsp;mm tankitõrje relvad ning paari [[kuulipilduja]]ga ja 25&nbsp;mm tankitõrje relvaga kahuritornid. Samas [[Saksamaa]] antud hetkel tanke ei tootnud. Sellise konstruktsiooni aluseks oli kogemus saadud [[Hindenburgi liinil]], millest murti läbi tankide toetusega [[Cambrai lahing]]us (1917) ja [[St. Quentini kanali lahingus]]. [[Maginot' liin]] oli kuni 25&nbsp;km lai, eespool olevatest positsioonidest kuni tagapositsioonideni, ning see pidi ennetama ja aeglustama üllatusründeid, kui toimus [[Prantsusmaa]] vägede mobiliseerimine. Kuna Prantsusmaa väed olid [[Saksamaa]] omadest palju väiksemad, siis selline inimjõu kasutus oli palju efektiivsem. Liini piirides toetasid passiivseid tankitõrje takistusi jalaväe- ja tankitõrje punkrid. Kui [[Belgia]] teatas oma neutraliteedist 1936. aastal, alustas Prantsusmaa liini laiendamist piki Belgia piiri. [[Pilt:Pak35-36L45.jpg|pisi|Pak L45]] [[Suurtükivägi|Suurtükiväe]] täiendamises nähti kiireimat lahendust tankitõrje kaitse parandamiseks ning üks varasemaid sõjajärgseid tankitõrje relvadisaine oli 25&nbsp;mm Hotchkissi mudel [[Prantsusmaa]]lt. Sellega mõeldi asendada 37&nbsp;mm Atelier de Puteaux relva, mis oli disainitud 1916. aastal kuulipildujate positsioonide hävitamiseks. Saksamaa [[Rheinmetall]] alustas tööd 37&nbsp;mm tankitõrje relva kallal 1924. aastal ning esimesed relvad toodeti 1928, milleks oli 3,7&nbsp;cm Pak L/45, millest hiljem sai 3,7&nbsp;cm Pak 36. Seda kasutati Hispaania kodusõjas (1936–1939). Seal kasutati ka Rootsi 37&nbsp;mm Bofors relva, mis leidis kasutust ka teise maailmasõja alguses. Britid tootsid 40&nbsp;mm Ordnance QF 2 pounder, mida algul loodi tankirelvana. [[punaarmee|Nõukogude Punaarmee]] hakkas pärast [[Vene kodusõda]] (1917–1923) kasutama Prantsuse 37&nbsp;mm Hotchkiss L. 33 tankirelva, aga 1935. aastal vahetas seda suurema kiirusega L. 45 mudeli vastu. Samal ajal tegid nad ka litsentskoopiat Saksa 37&nbsp;mm PaK 36 relvast. Siiski tuli üsna kiiresti punaarmeele õppetund tankitõrje kohta, kui nad saatsid tankipataljoni Hispaania vabariiklaste toetamiseks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] ning see pataljon täielikult hävitati. Antud ajal kasutati tankitõrjes valdavalt soomust läbistavaid kineetilise energiaga kesti, mis läbisid soomust sirgjoonelise survega. 1930-ndate lõpus katsetati keemilise energiaga kumulatiivset laskemoona. Selle eelisena oli kahju, mida see suure rõhuga, hüdrodünaamiliselt soomusele tõi, mis oli tingitud moona kõrgest kiirusest. Sellega hakkas pihta põhjalikum uuring terasetootmises. Ainuke tähendusrikas katse tankide kasutamisest 1920-ndate lõpus oli [[Briti impeerium|Briti]] väe eksperimentaalsel mehhaniseeritud üksusel (1927), mis tulevikus mõjutas väga tankide ja tankitõrje relvade tootmist. [[Pilt:MS-1.jpg|pisi|Kerge Punaarmee tank [[T-18]] ]] Hispaanias oli natsionalistide tankitõrje kaitse organiseeritud [[Wehrmacht]] ohvitseride poolt. Tankitõrje relvad olid osa takistuste süsteemist, mille eesmärgiks oli peatada tankide rünne nende aeglustamisega. Tanke eraldati neid toetavast jalaväest [[kuulipilduja]]tega ja [[miinipilduja]]te [[kaudtuli|kaudtulega]] ning sunniti otse ründama. Esimese takistusena lõhkusid miiniväljad teid tankide ees, mis sundis lahingpioneeridel puhastada neid käsitsi. Selline viivitus ehk rünnaku aeglustamine võimaldas suurtükiväel rünnata nõrgema soomusega kergemaid [[punaarmee]] tanke. Võrreldes [[Esimene Maailmasõda|esimese maailmasõja]] tankitõrje taktikaga tekkis sakslastel efektiivne tankitõrje relv, mis toetas kaitsvat jalaväge. Kuigi, punaarmee 45&nbsp;mm relvad hävitasid kergesti Saksa kergeid tanke. Uued tankide kasutamise doktriinid jagati jalaväe ja ratsaväe koolideks. Endine doktriin vaatles tanki, kui mobiilset suurtükiväe süsteemi, mida kasutati jalaväe toetamiseks. See tähendas ka seda, et jalavägi pidi olema relvastatud tankitõrje relvadega. Tanke kasutati traditsioonilisel ratsaväe taktikaga – kiire tempoga rünnakud, mille eesmärk oli mööduda vastase jalaväest ja katkestada nende kommunikatsiooniliine. Selline lähenemine tähendas, et tank ise on parim tankitõrje süsteem ning ainult piiratud arv tankitõrje sõdureid sai olla sellega kaasas. Seetõttu tekkis 1930-ndate lõpus tankide konfiguratsioonis suur mitmekesisus, mille tõttu kasutati nii kergeid tanke kui ka mitme kahuriga nö raskeid tanke. Nende doktriinide tekkimine oli üks peamisi mõjusid tankitõrje tehnoloogia ja taktika arengus [[Teine Maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="reich" /> === Teine maailmasõda === ==== Tankitõrje üldine areng ==== [[Pilt:Maginot_Linie_Karte.jpg|pisi|Maginot' liin]] [[Tank]]ivastase sõjapidamise arengut teise maailmasõja alguses pidurdasid lääneliitlaste seas kaks põhilist tegurit: kiire alistumine ja kaasnenud šokk. Hoolimata äsja omandatud lahingukogemustest ei suutnud [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[NSVL]] kohe midagi ette võtta tankitõrje tehnoloogia ja taktika kiireks arendamiseks. Prantslaste pime usk [[Maginot' liin]]i toimimisse ja sakslaste rünnaku edust tingitud šokk ei jätnud neile enam piisavalt aega juba olemasolevate tankitõrje võimekuste ja taktikate edasiarendamiseks. Vastase soomusüksuste edenemise aeglustamiseks kasutasid britid nn "peatamisliine" ja "tankitõrje saari". [[Punaarmee]] oli selles osas natuke paremas seisus, omades mitmeid arenduses olevaid tankitõrjetehnoloogiaid, mis olid kas lõpparendusjärgus, kohe tootmisse minemas või lihtsalt vajaduse puudumise tõttu kõrvale jäetud. Suhteline lihtsus, millega sakslased oma tankitõrjerelvadega vanemaid [[punaarmee]] tankimudeleid hävitasid, kasutades juba ennast [[Hispaania]]s tõestanud taktikat ning arvestades Saksa soomusüksuste järjepidevaid haaravaid manöövreid nõukogude tankiüksuste vastu, sundis Nõukogude väejuhatust samuti pöörama tähelepanu tankivastase sõjapidamise meetodite ja vahendite arendamisele. Kaks kolmest tuntumast teise maailmasõja aegset punaarmee relvast olidki mõeldud tankivastaseks sõjapidamiseks – [[T-34]] ja [[IL-2]] Šturmovik. Esimene oli ajaloo üks enim toodetud tanke ning teine "lendavaks tankiks" kutsutu, oli enim toodetud lahingulennukeid. Sõja jooksul võeti kasutusele ja samas ka suhteliselt kiiresti loobuti iseliikuvast tankihävitajast, mille koha võtsid sõjajärgselt üle juhitavad tankitõrjeraketid.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> ==== Lennuvahendid ==== [[Pilt:Il2_sturmovik.jpg|pisi|[[Iljušin Il-2]] ]] Kuna kahe maailmasõja vahelistes relvakonfliktides kasutati harva tanke, siis ei olnud välja töötatud eriotstarbelisi [[lennuk]]eid ega õhust teostatavaid tankihävitamise taktikaid. Ühe lahenduse kohaselt, mis võeti kasutusele enamikus [[Euroopa]] õhuvägedes konventsionaalseid pommitajaid. Tankivastase mõju saavutamiseks kasutati väikestest pommidest koosnevaid suuri pommilaadungeid. Sellise vaippommitamisega kaeti suurem ala ning tõusis tanki pealpool asuva õhema soomuse tabamisvõimalus. Samuti oli suurem võimalus muuta tank liikumisvõimetuks roomiku läheduses plahvatava pommi [[lööklaine]]ga. Esimene lennuk, mis oli võimeline tanke efektiivsemalt ründama oli sakslaste [[Junkers Ju-87 Stuka]], kasutades selleks sööstpommitamise meetodit. Hiljem lisati Ju-87-le kaks 37&nbsp;mm kahurit, et tabada efektiivsemalt tanki õhemat pealissoomust. Samuti oli sakslastel kasutusel Henschel Hs 129 tüüpi pommitaja, mis oli varustatud 30&nbsp;mm kahuriga. Nõukogude õhuväel oli kasutusel IL-2, mis oli varustatud kahe 20&nbsp;mm kahuri ja juhitamatute rakettidega. Samuti olid IL-2 ja Ju-87 olulisemad osad soomustatud väiksemakaliibriliste relvade tabamuste vastu, võimaldades rünnaku sooritamiseks laskuda võimalikult madalale. IL-2 oli suuteline kandma suuremal hulgal 2,5&nbsp;kg kumulatiivlaenguga tankivastaseid pomme [[PTAB]]. Britid paigaldasid [[Hawker Hurricane]]'ile (Mk. IID) neli 40&nbsp;mm [[Vickers S]] kahurit ja Hawker Typhoonile juhitamatud raketid, kuigi viimased olid efektiivsed pigem muude masinate kui tankide vastu. [[1943]]. aastal võttis nõukogude õhuvägi kasutusele [[Iljušin IL-2]] kiirema pommitaja-püüdurhävitaja [[Jakovlev Jak-9]]T (37&nbsp;mm kahuriga) ja K (45&nbsp;mm kahuriga), mille kahuri raud oli paigutatud mootorisse ning ulatus läbi propelleri keskme. Sõja alguses oli ka mõnedele Prantsuse hävituslennukitüüpidele lisatud 20&nbsp;mm kahurid.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Suurtükivägi ==== [[Pilt:Army.mil-2008-08-26-145957.jpg|pisi|Ordnance QF 25 kahur (september 1943)]] Tulejuhtimisvõimekusega luurelennukite avastatud väeüksuste, sealhulgas tankide ründamiseks kasutati sageli esimesena välisuurtükiväge. Seda nii koondumisaladel paiknevate, lähenemismarsil, kui ka rünnakuformatsioonis olevate tankiüksuste puhul. Lastuna sobiliku tihedusega olid võimsamad konventsionaalsed suurtükimürsud ([[fugass]]) tankide ülaosa õhema soomuse vastu vägagi mõjusad. Isegi läbistava tabamuse puudumisel muutis tugev lööklaine tanki tegutsemisvõimetuks, vigastades selle meeskonda soomuse küljest eralduvate kildudega või lihtsalt lükates kergemaid tankimudeleid ka külili. Veelgi suurem mõju tanki tegutsemisvõimele oli selle roomikukahjustused. Vähem olulised polnud ka toetusmasinate kaotused, mis vähendasid tankiüksuste teovõimet pikemas perspektiivis. Kuna tankid võitlesid tihti koos [[Jalavägi|jalaväega]], mis oli paigutatud veoautodele ja poolroomikmasinatele, mõjus nii maas- kui ka õhus lõhkevate mürskude segu kasutamine neile hävitavalt. Jalaväeüksuste toetuse puudumisel ei olnud võimalik tankide rünnakul saavutatuid edu pikemaajaliselt hoida. Samuti sai osasid [[haubits]]aid kasutada tankide hävitamiseks ka otselaskmisega, kasutades selleks vastavat soomust läbistavat moona. Üheks selliseks oli välihaubits brittide [[Ordnance QF 25 pounder|Ordnance QF 25 kahur]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Tankitõrjekahurid ==== [[Pilt:British Sherman Firefly Namur.jpg|pisi|Sherman Firefly QF 17 kahuriga]] Tankitõrjekahurid on mõeldud hävitama tanke kaitsepositsioonidelt. Üldiselt on nad muudest kaudtule toetuseks ettenähtud [[suurtükk]]idest ja [[haubits]]atest väiksema kaliibriga. Neil on pikemad rauad, tagades sellega mürsu suurema algkiiruse ja soomuse läbistamise. Mürsu suur kiirus ja lame lennutrajektoor tagavad vajaliku kineetilise energia soomuse läbistamiseks ettenähtud distantsil ja nurga alt. Nagu nõukogude [[A-19]], suutsid ka teised [[kahur]]id ja [[haubits]]ad, mille raua pikkus ületas 15–25 korda selle kaliibrit, lasta efektiivselt soomusevastast moona. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ületas väheste tankitõrjekahurite kaliiber 50&nbsp;mm. Tuntumad näited sellest klassist olid sakslaste 37&nbsp;mm, ameeriklaste 37&nbsp;mm, prantslaste 25&nbsp;mm ja 47&nbsp;mm, brittide QF 2-pounder (40&nbsp;mm), itaallaste 47&nbsp;mm ja nõukogude 45&nbsp;mm kahurid. Viimati nimetatud ja ka väiksemate kaliibritega liigikaaslased olid täiesti piisavad teise maailmasõja eelsete, õhukese soomusega tankide hävitamiseks. Teise maailmasõja alguses olid nad kõik aktiivses kasutuses koos uuema põlvkonna kahuritega. Tankide [[T-34]] ja [[KV (tank)|KV]] ilmumisega lahinguväljale muutusid nad ruttu kasutuks ning sakslased hakkasid oma kergekaalulist 37&nbsp;mm kahurit kutsuma tankiuksele koputajaks. Väikesekaliibrilised kahurid ei tulnud toime paksenenud ja kaldesse asetatud soomuse läbistamisega. Laskmine paljastas ainult kahuri positsiooni, millele järgnes kiire karistus võimsate tankikahurite poolt.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Sakslased võtsid kiirelt kasutusele uued ja võimsamad kahurid, mis kas olid sõjaalguses arendamisjärgus või töötati kiirelt välja vastavalt lahinguväljalt saadud kogemustele. [[1942]]. aasta lõpus võtsid sakslased kasutusele efektiivse 5&nbsp;cm Pak 38 (L/60) kahuri, samas kui Põhja-Aafrikas hävitasid nende endi tanke brittide [[QF 6-pounder|QF 6 kahurid]], mis hiljem võeti kasutusele ka [[USA]] armees. Tankide soomuse kiire arengu tõttu oli [[Wehrmacht]] sunnitud idarindel võtma kasutusele järjest suurema kaliibrilisi kahureid (7,5&nbsp;cm Pak 40 ja 8,8&nbsp;cm Flak 37). Samal ajal kasutas punaarmee erinevaid 45&nbsp;mm, 57&nbsp;mm, ja 100&nbsp;mm tankitõrjekahureid, samuti kasutati edukalt 76&nbsp;mm ja 122&nbsp;mm üldotstarbelisi kahureid tankitõrjekahuri rollis. [[Normandia dessant|Normandia dessandi]] alguseks olid britid kasutusele võtnud [[QF 17 pounder|QF 17 kahurid]], mis osutus väga efektiivseks tankitõrjekahuriks. Sama kahurit kasutati ka brittide tankidel ([[Sherman Firefly]]) ja iseliikuvatel tankihävitajatel (17pdr SP Achilles).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Iseliikuvad tankihävitajad ==== [[Pilt:British_troops_inspect_a_line-up_of_captured_German_and_Italian_armoured_fighting_vehicles,_Italy,_2_June_1944._NA15779.jpg|pisi|StuG III G 75 mm kahuriga]] Järelveetavate tankitõrjekahurite kaalu ja meeskonna kasvades muutusid nad järjest vähem mobiilsemaks ja manööverdusvõimelisemateks. Pikenenud positsioonile seadmise aeg tõi omakorda kaasa kahurimeeskonna pikaajalisema viibimise kaud- ja tankide tule all. Mida aeg edasi, seda suuremaid kaotusi kandsid selle tõttu nii meeskond kui kahur ise. See kõik andis hoogu juurde iseliikuvate ja kergelt soomustatud tankihävitajate väljaarendamisele. Iseliikuvad tankihävitajad baseerusid juba olemas olevatel tankitüüpide keredel. Kahur kinnitati kas otse kere külge või asetati pöörlevasse torni ja nagu tavalise tanki puhul. Alguses võeti nad kasutusele jalaväe toetusrelvadena, vahetades välja järelveetavad tankitõrjekahurid. Hiljem kasutati neid tankide puudumise korral ka ründavate soomusmanöövrite teostamisel.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Varased sakslaste iseliikuvad tankihävitajad, nagu [[Marder I]], baseerusid prantsuse ja [[tšehhi]] trofeetankidel, millele lisati torni ja olemasoleva kahuri asemele tankitõrjekahur. Selline meetod vähendas nii kaalu kui ka ümberehitamise kulusid. Sama meetodi võttis hiljem üle ka [[Nõukogude Liit]]. Sellist tüüpi iseliikuvate tankihävitajate eeliseks oli nende madal siluett, mis võimaldas neil samalt varitsuspositsioonilt rohkem laske sooritada. Tänu oma kergusele olid nad hästi manööverdatavad, pakkudes samal ajal meeskonnale killukaitset. Samas kannatasid nad iseliikuva tankihävitaja põhilise puuduse – kahurit sai kere suhtes ainult mõne kraadi võrra pöörata – käes. Sellest tulenevalt muutusid nad mootoririkke või lindi purunemise korral praktiliselt kasutamiskõlbmatuteks. Võimetus sellises olukorras kahurit keerata muutis nad kergeks sihtmärgiks vastase tankidele. Seda puudust kasutati hiljem tankiüksuste taktikas ära. Seetõttu ei olnud harvad juhused kus lahinguväljale olid meeskondade poolt maha jäetud ka kõige moodsamad ja võimsamad tankihävitajad lihtsalt selle tõttu, et nad olid saanud ühe tabamuse roomikusse.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> USA armee sõjaeelsed jalaväe lahingutoetuse doktriinid rõhutasid avatud katuse ja pöörlevate tornidega tankihävitajate kasutamise tähtsust. Viimased omasid küll vähem soomust kui [[M4 Sherman]]i tank, aga see eest võimsamat 76&nbsp;mm kahurit ([[M10 (tankihävitaja)|M10]] ja [[M18 (tankihävitaja)|M18]]). [[1944]]. aasta lõpus võeti kasutusele 90&nbsp;mm kahuriga tankihävitaja [[M36]]. Kuigi ameerika tankihävitajad oli tänu oma pöörlevatele tornidele ja heale manööverdusvõimele efektiivsed, ei olnud neist siiski saksa tankile üks ühele olukorras vastast. Üheks peamiseks puuduseks osutus pealt lahtine torn, mis jättis meeskonna haavatavaks vastase kaudtule rünnakutele. Hiljem see viga parandati kokkuklapitava soomustatud katusega. Sõja lõpu eel asendasid ameeriklased oma tankihävitajad ja tankitõrjekahurid tavaliste tankide ja jalaväetankitõrjerelvadega. Hoolimata viimasest muudatusest jätkas tankihävitaja [[M36 (tankihävitaja)|M36]] sõja lõpuni ning osales isegi [[Korea sõda|Korea sõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Jalaväe tankitõrjevahendid ==== ===== Tankitõrjepüssid ===== Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] võeti mõnedes [[armee]]des kasutusele tankitõrjepüssid, et jalaväelased saaksid tõrjuda tanke ohutult kauguselt. Eesmärk oli säilitada jalaväelaste võitlusmoraal, omades suhteliselt kerget ja mobiilset relva, mis suutis tanki distantsilt hävitada. [[1930]]. aastatel arendasid ja tootsid vastavaid relvi mitmed riigid, sealhulgas [[Soome]]. Teise maailmasõja alguses suutsid tankitõrjemeeskonnad hävitada 500 meetri kauguselt enamikust olemasolevatest tankitüüpidest, mis oli mobiilne ja kergesti varjatav. Kuigi 1942. aastaks olid tankitõrjepüssid muutunud võimetuks keskmiste- ja rasketankide vastu, säilitasid nad oma efektiivsuse kergelt soomustatud ja soomustamata masinate ning kindlustatud positsioonide laskeavade vastu. Tuntumad esindajad on soomlaste [[Lahti L-39]] (mida kasutati [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] snaiprirelvana), [[jaapan]]laste [[Type 97]] 20&nbsp;mm, sakslaste [[Panzerbüchse 38]], [[Panzerbüchse 39]], [[poola]] [[wz.35]], nõukogude [[PTRD]] ja [[PTRS-41]]. [[1943]]. aastaks olid peaaegu kõik sõjas osalevad riigid tankitõrjepüssi aktiivsest kasutusest maha võtnud. Erandiks oli [[Nõukogude Liit]], kes jätkas nende kasutamist sõja lõpuni.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankitõrjegranaadiheitjad ja kumulatiivlaengud ===== [[Pilt:PIAT cropped.jpg|pisi|Briti PIAT]] Teise maailmasõja käigus kasvas kiirelt kergete kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine. Enamuse nende hävitustoime põhines kumulatiivlaengu kasutamisel. Nende rakettide lõhkepäid nimetati kumulatiivlaenguteks (ingl ''High Explosive Anti-Tank'', HEAT). Purustusefekt toetus täielikult plahvatusel tekkivale koondatud [[Kineetilne energia|kineetilisele energiale]], mitte raketi ballistilisele kiirusele. Lõhkeaine purustusjõudu suurendas selle plahvatusenergia koondamisega ühte punkti. Esimesed HEAT lõhkepeaga laengud olid kasutusel püssigranaatides aga paremad kandursüsteemid ilmusid kiirelt: brittide [[PIAT]] heitesüsteemis oli lõhkeaine kombineeritud võimsa vedruga, USA basuuk ja sakslaste [[Panzerschreck]] kasutasid [[granaat]]e; Sakslaste Panzerfaust oli tagasilöögita [[granaadiheitja]]. Kumulatiivlaeng võeti kasutusele ka väiksemakaliibrilistel tankitõrjekahuritel nagu sakslaste 37&nbsp;mm PaK. Peamine põhjus selleks oli kahuri suurem laskekaugus ja tabamistäpsus kui granaadiheitjatel. Pärast sõda jätkus aktiivne kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine, eesmärgiga astuda vastu üha paksenevatele tankisoomustele. Peamised tingimused olid, et need pidid olema piisavalt võimsad hävitamaks tanke ja lahingumasinaid ning samas piisavalt kerged, et jalaväelased neid kanda võiks.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankimiinid ja muud lõhkevad vahendid ===== Lisaks kõikidele aktiivsetele tankitõrjevahenditele kasutati tankidega võitlemisel ka passiivseid vahendeid. Nendeks olid erinevad [[miin (sõjandus)|miinid]] ja lõhkelaengud. [[Pilt:Mini-tanks-p012953.jpg|pisi|Mehitamata kaugjuhitav iseliikuv roomikmiin Goliath]] Kuigi nn ranitslaengud olid oma olemuselt lihtsakoelised, olid nad Teise Maailma sõja ajal vägagi efektiivsed tankide vastu võitlemisel. Selle lööklaine võis vigastada tanki roomikuid muutes viimase liikumatuks või vigastades sisemisi osi ja meeskonda. Teiseks omapäraseks tankihävitusvahendiks oli [[Molotovi kokteil]], mis tähendas põhimõtteliselt tavalist pudelit kergesti süttiva vedelikuga. Tuntuimaks kasutajaks olid soomlased [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal. Viimati käsitletud relv omas efektiivset mõju ainult vanematele tankitüüpidele (nagu nõukogude [[T-26]]). Mõju hilisematele oli kas vähene või puudus üldse. Sakslased kasutasid muuhulgas ka mehitamata roomikutel iseliikuvaid miine (Leichter Ladungsträger Goliath (Sd.Kfz. 302/303a/303b)). Nimetatud seade suutis sõltuvalt mudelist kanda 60–100&nbsp;kg lõhkeainet. Seda kasutati vastavalt taktikalisele vajadusele – tankide ja jalaväe vastu, vajadusel ka sildade või erinevate takistuste hävitamiseks. Kui sakslased kasutasid oma sõdurite elude säästmiseks kaugjuhitavat ja iseliikuvat miini, siis nõukogude armee kasutas erikoolitusega koeri. Viimastele oli külge seotud lõhkelaeng. Hoolimata sellest, et vastava relvatüübi väljaarendamisega tegeleti aktiivselt ei omanud see oodatud efekti. Jaapanlased kasutasid ka enesetapu miine, mille käigus hukkus seda kasutanud sõdur. Miin koosnes lõhkepeast, mille küljes oli kolm surveharki, ja kandmisvarrest.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /><ref name="fyKce" /> ===== Käsigranaadid ===== [[Pilt:Sticky_Bomb-_the_Production_of_the_No_74_Grenade_in_Britain,_1943_D14771.jpg|pisi|Kleepuva pommi tootmine (1943)]] Kuna tavalised kildgranaadid olid võimetud tankide vastu, siis arendati välja spetsiaalsed tankivastased käsigranaadid. Nende toimepõhimõte varieerus kumulatiivtoimest (näiteks brittide nr 68 AT granaat) kuni suure lõhkeaine kogusega fugassini (näiteks brittide nr 73 granaat). Suurendamaks tankivastase käsigranaatide efektiivsust otsiti lahendusi kuidas saavutada võimalikult tihedat kontakti hävitatava pinnaga. Selleks oli mitmeid erinevaid võimalusi – kleepuv aine (kleepuv pomm) või magnet. Sakslased kasutasid magnetgranaati [[HHL 3|Hafthohlladung]], et kindlustada kumulatiivlaengu toimimine 90 kraadise nurga all soomuse suhtes. Briti jalaväelastel oli kasutada tankivastane käsigranaat (Hawkinsi miin), mille mõõtmed olid 150x70 mm ja mis sisaldas 450 g lõhkeainet. Granaadid visati liikuva tanki roomikute ette, mille plahvatuse tagajärjel sai roomik vigastada. Mitme granaadi plahvatuse korral oli võimalik tank liikumatuks muuta. Lisaks lõhkevatele tankitõrje käsigranaatidele kasutati ka mittelõhkeva toimega moona. Üheks selliseks oli [[suitsugranaat]] (näiteks sakslaste [[Nebelhandgranaten]]), mis pidi õhusissevõtuava kaudu tuleva suitsuga mõjutama tankimeeskonda. Seda tüüpi granaati kasutati laialdaselt mõlemal poolel. Üldiselt oli jalaväelase visatavatel tankitõrjevahenditel palju puudusi. Lisaks lühikesele distantsile oli piisava mõju saavutamiseks vajalik objekti väga täpselt tabada. Samas granaadid, mis toetusid hävitamisel suurele lõhkeainekogusele, olid lühikese viskedistantsi tõttu ka sõdurile endale ohtlikud.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Taktika areng ==== Tankitõrje areng teise maailmasõja ajal oli tormiline, kuid ei kulgenud sama rada pidid kõikides [[armee]]des. Taktikad ja tehnoloogiad arenesid vastavalt iga riigi võimekusele ning tulenevalt eelnevast kogemusest tekkinud nägemusele. Suhteliselt tagasihoidlik areng antud valdkonnas oli [[Suurbritannia]]s. [[1940]]. aastal olemas olevat tehnikat peeti adekvaatseks tollaste Saksa ja [[Itaalia]] tankide vastu peaaegu terve [[Aafrika]] kampaania ajal. Nende kogemustega arvestamine mõjutas negatiivselt USA tankitõrjedoktriini arengut kuni [[1944]]. aastani. Alates aastast [[1941]] arenes Saksa tankitõrjedoktriin väga kiirelt tänu varem avalikkusele tundmatute uute nõukogude tankitüüpide lahinguväljale ilmumisega, sundides kasutusele võtma uusi tehnoloogiad ja taktikaid. Sõja alguses osaks saanud tankide ja tanktõrjevahendite suurte kaotuste tõttu oli punaarmee samuti sunnitud tegelema pideva uuendamisega.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> Kasutatav tankitõrjetaktika oli seotud konkreetselt toetatava jalaväeüksuse lahingutegevuse iseloomuga (ründav/kaitsev). Üldjuhul oli taktika seotud kasutada olevate tankitõrjevahendite efektiivse laskeulatusega. Laias laastus oli see jaotatud järgmiselt: * Operatsiooni ala ulatuses (20–40&nbsp;km) – pommitajad ja suure laskeulatusega suurtükivägi. * Taktikalise paiknemise ala piires (7–20&nbsp;km): sööstpommitajad ja suurtükivägi (k.a reaktiivsuurtükivägi) * Taktikalise lahinguks ülesrivistumise ja tagaala piires (2–7&nbsp;km) – rasked tankitõrjerelvad ja miinipildujad. * Taktikalise eesmise lahinguala piires (1–2&nbsp;km) – tankitõrjepüssid ja kaitsepositsioonidele paigutatud tankid. * Laskeulatuse piires (200–1000&nbsp;m) – tankimiinid ja tankitõrjepüssid. * Lähivõitlusdistantsi piires (25–200&nbsp;m) – jalavägi tanktõrjerelvadega. Kuigi tolleaegsetes armeedes polnud [[maavägi|maaväe]] ja [[õhuvägi|õhuväe]] komponentide koostöö nii süsteemne ja iseenesest mõistetav, olid selle alged juba olemas. Piisava eelhoiatuse korral võis lennuväge teostada mahasuruvaid rünnakuid vastase soomusüksuste pihta enne kui need olid jõudnud lahinguväljale siseneda. Pommide kogust ja tüüpi varieeriti vastavalt rünnatavale tankiüksuse iseloomule. Lühidalt öeldes oli tegu nii-öelda kaudse tankitõrje vormiga, millega võeti tankidelt võimalus siseneda lahingualasse. Teine kaudne tankitõrje meetod oli [[suurtükivägi|suurtükiväe]] kasutamine tavalise [[fugass]]moonaga. Hoolimata sellest, et otsetabamuse tõenäosus oli kaduvväike, oli meetod efektiivne järgneval põhjusel. Kontsentreeritult suurtest kogustes maaslõhkevat fugassmoona kasutades tekitati lahinguväljale hulgaliselt kraatreid, mis kas raskendasid või mõningal juhul muutsid tankide liikumise võimatuks. Suures pildis häiris see vastase lahinguplaani ajakava ja üldist lahingutempot.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-719-0240-05,_Pas_de_Calais,_Atlantikwall,_Panzersperren.jpg|pisi|Tšehhi siilid]] Alates 1942. aastast sidus kaitses kasutatav tankitõrjetaktika [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] stiilis [[kaevik]]ute liinid ning erineva laskeulatuse ja võimekusega tankitõrjerelvad. Viimased olid paigutatud vastavalt maastikule ning nende laskeulatusele võimaldades tekitada kaitsesügavust. Sügavuse määramisel võeti aluseks tollaste tankide efektiivsed laskekaugused. Tankitõrjekahurid paigutati katma eelkõige tankidele sobilikku maastiku. Positsioonid julgestati lahingupioneeride rajatud miiniväljadega 500–1000 meetri ulatuses. Punaarmee taktika nägi ette järgmist. Tankitõrjepüssid paigutati laiali esimese kaevikuliini ulatuses, eesmärgiga hävitada kergemini soomustatud poolroomikveokid, et eralda jalavägi tankidest. Tankitõrjekahurid olid paigutatud sügavasse ning avasid tule alles, siis kui tankid jõudsid nende efektiivsesse laskeulatusse. Kui mingis rindelõigus oli ebapiisavalt tankitõrjerelvi, siis kompenseeriti seda puudust erinevate pioneeritõketega nagu nn [[draakoni hambad]] ja [[Tšehhi siil]]. Selle kõigega lõhuti vastase lahingurivistus ning muudeti tema tegevus vähetõhusaks.<ref name="tankvstank" /> Enim kasutatavateks tankitõrjevahenditeks [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal olid siiski järelveetavad tankitõrjekahurid. Näiteks kasutas [[Punaarmee]] [[Kurski lahing]]u ajal rohkem suurtüki- kui jalaväepolke, mistõttu saavutati järelveetavate kahurite osas tihedus 20 ühikut kaitstava rindekilomeetri kohta. Peamisteks põhjusteks olid nende suhteline odavus võrreldes muude aktiivsete tanktõrjevahenditega ning võimalus kasutada neid madalatelt varjet pakkuvatelt positsioonidelt. Kui aeg ja olukord võimaldasid, siis kindlustati kahuripositsioonid ka pealtpoolt. Seetõttu suutsid korralikult vastasnõlvale või tiivale paigutatud kahurid tekitada ründavale üksusele märkimisväärseid kaotusi. Kõigest sellest hoolimata olid järelveetavate kahurite meeskonnad haavatavad vastase kaudtule- ja jalaväe rünnakutele, mistõttu rünnaku alla jäädes ei olnud neil enam võimalik positsiooni vahetada ja ülesannet jätkata. Mida aeg edasi seda vähem omasid järelveetavad tankitõrjekahurid mõju vastase soomusüksuste tõrjumisel võrreldes iseliikuvate tankihävitajatega.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-686-0084-31,_Russland-Mitte,_Panzerj%C3%A4ger_%22Marder_II%22.jpg|pisi|Marder II]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid iseliikuvad tankihävitajad veel haruldased. Vähestel armeedel olid mõned algelised tüübid kas juba kasutusel või arendusjärgus. Katsetati nii ratastel kui ka lintidel liikuvaid variante. Sõja käigus selgus iseliikuva tankihävitaja ilmne eelis järelveetava tanktõrjekahuri ees. Mobiilsus ja soomuskaitse, mida need oma meeskondadele pakkusid, olid nii kaalukad argumendid, et sõja keskel olid nad relvastusse võetud enamikus suuremates armeedes. Mõningad paremad näited on ameeriklaste M10, sakslaste [[Marder II]] ja Nõukogude [[SU-85]]. Tankitõrjepüssid oli relvastusest maha võetud brittidel 1942. ja sakslastel 1943. aastaks, samas kui [[USA armee]] ei võtnud seda kunagi kasutusele. Hoolimata viimasest kasutas [[USA merejalavägi]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] sõjatandril Boysi tankitõrjepüssi. Erinevalt teistest osalistest jäi punaarmee tankitõrjepüssi kasutama sõja lõpuni. Põhjuse selleks andis nende doktriin, milles oli tankitõrjepüssil ülesanne aidata luua kaitses sügavust. Tankitõrjepüssi olulisust nende jaoks näitasid nii [[Moskva]] kui ka [[Kurski lahing]]ud. Sõja teises pooles kui punaarmee teostas peaaegu eranditult ründeoperatsioone kasutati tanktõrjepüsse oma üksuste tiibade katteks. Lastes tanktõrjepüssidega kergemaid jalaväe- ja muid toetusmasinad (näiteks suurtükivedukid) eraldati tanke toetavad jalavägi ja suurtükivägi. Sellega sunniti saksa tankid peatuma varjatud positsioonidel olevatele tankitõrjekahuritele soodsal distantsil jättes nad samuti haavatavaks sügavuses olevatel suuremakaliibriliste tanktõrjerelvade tulele. Lisaks masinate hävitamisele kasutas punaarme tankitõrjepüsse ([[PTRS-41]]) snaiprirelvadena ka inimeste vastu. Tuleparanduste tegemisel kasutati trassermoona. Kuigi relval PTRS-41 prooviti kasutada ka optilist sihikut, ei olnud see siiski toimiv lahendus.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> ===== Jalaväe rünnak lähidistantsilt ===== Hoolimata oma tugevast soomusest on tank siiski haavatav jalaväe poolt. Seda eriti kinnisel maastikul või hoonestatud tingimustes. Raske [[maastik]] või lihtsalt paljastada tanki nõrga põhja- või pealmise soomuse. Viimane oli teemaks eriti kõrgemate hoonetega linnaalal. Tanki suurus ja tekitatav müra võimaldas jalaväel seda lihtsasti avastada, jälgida ja vältida, kuni avanes võimalus vasturünnakuks.<ref name="tankvstank" /> [[Pilt:Home Guard soldiers operate a 'Blacker Bombard' spigot mortar during training at No. 3 GHQ Home Guard School at Onibury near Craven Arms in Shropshire, 20 May 1943. H30181.jpg|pisi|Briti Kodukaitse tankitõrje miinipildujaga]] Suletud luukide korral on tankimeeskonna nähtavus piiratud. Seetõttu on hea maskeerituse ja maastiku ära kasutamise korral jalaväel võimalik tankile väga lähedale liikuda. Sellises olukorras pole tankil võimalik jalaväe vastu midagi teha. Juhul kui meeskond peaks luukidele ilmuma on nad väga haavatavad, kuigi neil on võimalik kasutada oma [[püstol]]eid ja kere külge paigutatud [[kuulipilduja]]id. Kuigi paljud kaasaskantavad tanktõrjerelvad ei suuda läbistada tanki esisoomust, võivad nad seda teha siiski pealmise, külg- ja tagasoomusega. Samuti on need suutelised kahjustama linte või veorattaid, muutes sellega tanki liikumatuks. Vanematel [[tank]]idel olid avatud vaatepilud läbi mille väljast lastes oli võimalik meeskonda kas tappa või vigastada. Kuigi hilisematel tankimudelitel olid vaateavad ja sihikud kaetud paksu klaasiga või asendatud [[periskoop|periskoobiga]], oli neid siiski võimalik kahjustada tankitõrjepüsside ja raskekuulipildujate tulega. Sellega oli tanki mõjus kasutamine häiritud või takistatud. Kui muud võimalused ei aidanud, siis võis lähedale hiilinud jalavägi luugi kaudu visata sisse granaate või [[süütepudel]]eid. Kuna tankid on haavatavad tanktõrjemiinide suhtes, siis võtsid tankimeeskonnad väga tõsiselt igat märki, mis viitas võimalikule miiniväljale. Seda teadmist kasutas jalavägi ära tankide peatamisel. Alati ei kasutatud selleks päris miine, vaid teostati pettetegevust, mis jättis mulje nagu oleks tegemist miiniväljaga. Seda meetodit kasutades oli jalaväel võimalik kiirelt reageerida tekkivatele võimalustele. Eriti seati rõhku selles osas brittide [[Kodukaitse (Suurbritannia)|Kodukaitse]] väljaõppes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kuna neil puudusid relvastuses suuremale distantsile laskvad tankitõrjerelvad.<ref name="tankvstank" /> Mõningatel juhtudel kasutasid jalaväelased ka üsna kõrge riski tasemega taktikat. See seisnes võimalikult kiires lähenemises tankile, vältides samaaegselt selle kuulipilduja tuld. Kohale jõudes valati tank [[bensiin]]iga üle ja süüdati. Võimalusel suleti ka luugid, mille tulemusel põles meeskond elusalt sisse ära.<ref name="tankvstank" /> Jaapani armee kasutas laialdaselt nn [[ranitslaeng]]uid ja varda otsas olevaid laenguid. Kuigi vastavad laengud olid võimelised tänu oma suurele plahvatusjõule tanki rivist välja lööma, kätkes see kasutajale suurt ohtu. Lisaks ohule saada vigastatud [[lööklaine]]st oli kasutaja avatud ka vastase käsitulirelvadele tulele.<ref name="tankvstank" /> ===== Enesetapurünnakud ===== [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Teises Hiina-Jaapani sõjas]] kasutasid Hiina üksused [[Jaapan]]i tankide vastu enesetapurünnakuid. Hiina sõdurid paigaldasid laengud endale ihu külge ja viskasid end Jaapani tankide alla, lastes seejärel ennast koos nendega õhku. Selline taktika oli esimest korda kasutusel [[Shanghai]] lahingus, kus hiinlasest enesetapuründaja laskis ennast jaapanlaste tankikolonni juhttanki all õhku, peatades sellega kogu kolonni. Teadaolevalt kasutasid hiinlased sarnast taktikat ka [[Taierzhuang]]i lahingus, kus enesetapuründajad suutsid sedasi hävitada neli jaapanlaste tanki.<ref name="shanghai" /><ref name="china" /><ref name="china2" /> === Korea sõda === [[Korea sõda]] tõi ilmekalt välja raskused, mis tabavad tankiüksuseid neile sobiliku mittemaastiku korral – vähenenud manöövrivõime ja toetava logistika suur haavatavus efektiivse tankitõrje tegevuse tõttu. Sõja algetapis surus USA armee jalavägi toetatuna ülekaaluka õhu- ja suurtükitulega lihtsa vaevaga hästi varustatud [[Põhja-Korea]] tankiüksused [[Hiina]] piiri äärde [[Yalu]] jõe juures. USA 60&nbsp;mm M9A1 basuuk-[[granaadiheitja]]st arendati välja 89&nbsp;mm M20 – nn superbasuuk, mis osutus vägagi efektiivseks Põhja-Korea tankiüksuste vastu. Samas oli kasvanud M20 kaal ja mõõdud selliseks, mis tegid selle transpordi jalaväelasele pikema distantsi korral vaevarikkaks.<ref name="tankvstank" /> === Külm sõda === [[Külm sõda|Külma sõja]] ajastul muutusid kumulatiivsed tankitõrjevahendid kõige universaalsemaks valikuks väljaspool [[suurtükivägi|suurtükiväge]] ja tankiüksuseid. [[Briti impeerium|Britid]] leiutasid tandemlõhkepea, mis oli ettenähtud kasutamaks sõjaajal punkrite vastu, kuid olid samas väga efektiivsed ka tankide vastu. Põhiline arenguline läbimurre tuli ATGM (''anti-tank guided missiles'') [[rakett]]idest, mida said kasutada jalaväelastest operaatorid maastikul erinevatelt masinatelt või suisa õhust. Üha enam võeti kasutusele ühendrelvaliikide taktikat, mis tähendas seda, et tankitõrjetaktika oli muutunud jalaväelaste seas väga oluliseks. Tankitõrjemeeskonnad tegid 1–2 lasku, pärast mida vahetavad positsioone, muutes enda avastamise raskeks.<ref name="tankvstank" /> == Õhuründevahendid == [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed õhuründevahendid nagu [[A-10|A-10 Thunderbolt II]] ja [[SU-25 Frogfoot]] olid loodud spetsiaalselt lähiõhutuletoetuse teostamiseks, sealhulgas tankide hävitamiseks. Nad on võimelised kasutama erinevat tüüpi relvastust, kaasarvatud suurekaliibrilisi [[kahur|kiirlaskekahureid]], õhk-maa rakette (näiteks AGM-65 Maverick), juhitamatuid rakette, erinevaid pomme (juhitamatuid või laserjuhitavaid, [[fugass]]- või kobarmoonaga täidetuid – CBU-100 Cluster Bomb).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Helikopterid == [[Pilt:AloutteIIBundeswehr.jpg|pisi|[[Alouette II]] helikopter SA. 11 tankitõrje rakettidega]] Esimesena kasutasid [[helikopter]]ite relvastamiseks tankitõrjerakette 1950-ndate lõpus prantslased, paigaldades [[Alouette]] Il-le juhtmega juhitavad SS-11 raketid. Hoolimata esialgsetest nn lastehaigustest olid kohe näha helikopteri kui platvormi eelised – see võimaldas rünnata soomukite pealispinna nõrgemat soomust. Helikopter relvastatuna [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|JTTR]]-dega (juhitav tankitõrjerakett) või suurekaliibrilise kiirlaskekahuriga on tänapäevasel lahinguväljal tankile üheks suurimaks ohuks. Helikopter on vähese vaevaga võimeline ennast tanki suhtes soodsalt [[positsioneerimine|positsioneerima]]. See võimaldab tal rünnata viimast sellele ebasoodsa nurga alt. Samuti ei ole tankil võimalik pidevalt positsiooni vahetavat ning [[maastik]]u reljeefi varjeks ära kasutatavat helikopterit [[sihik]]ule võtta. Enamusel helikopteritel kasutatavatel JTTR-del on piisav laskeulatus, et jätta helikopter tanki relvade laskeulatusest ohutusse kaugusse. See võib muutuda, kui tulevad laialdasemalt kasutusele [[Iisrael]]is kasutusele võetud [[Lahat]]' raketid, mida on võimalik lasta põhitank Merkava peakahurist. Mõeldud küll tankitõrjeraketiks on see tänu suurele laskeulatusele ning laserjuhitavusele võimeline laskma aeglaselt ja madalalt lendavaid objekti nagu helikopterid. Samuti on [[India]] [[Arjun]] tank modifitseeritud seda raketti kasutama. Hiinlased on välja töötanud 100&nbsp;mm kahurist lastava analoogi (idee põhineb venelaste Bastionil). Olles samuti oma ehituselt tankitõrjerakett on väidetavalt suudetud katsetustel sellega tabada ka õhusihtmärke. Sarnased raketid on hiinlastel olemas ka 100&nbsp;mm kahurite jaoks. Venelased on esitlenud sarnast moodsat süsteemi Reflex, mis on automaatse sihtimissüsteemiga ja käivitatakse laserhoiatussüsteemiga. Kuigi esimene relvadega varustatud helikopter ([[Bell 47]]) jääb 1955. aastasse, on esimene spetsiaalselt ründekopteriks disainitud helikopter [[AH-1 Cobra]] pärit 1966. aastast. 1973. varustati viimane [[Tankihävitaja|TOW]] tankitõrjerakettidega.<ref name="tankvstank" /><ref name="copter" /><ref name="copter2" /> == Suurtükivägi == Viimase 30 aasta jooksul arendati [[suurtukivägi|suurtükiväge]] nii, et see suudaks hävitada soomustehnikat, näiteks [[tank]]e. See tähendas laserjuhitavate lõhkepeade kasutuselevõttu, näiteks ameeriklaste [[Copperhead]]i lõhkepea (ingl ''cannon launched guided projectile'', CLGP), mis suurendasid võimalusi otsetabamuseks. Lisaks arendati ka juhitavat ja mittejuhitavat laskemoona. Tavaline [[mürsk]] võib olla kas erksütikuga või [[fugass]]toimega. Üksik suurtüki mürsk võib sisaldada aga ka rida väiksemaid lõhkepäid, mis on ettenähtud vastase soomustehnika hävitamiseks. Näiteks kuut relva sisaldav suurtükipatarei on suuteline tulistama välja 1 minuti jooksul 30–60 mürsku. Suurtükiväe laskemoon võib olla erinev. Mürsk võib sisaldada soomustehnika vastaseid lõhkepäid, kas HE või HEDP (ingl ''High Explosive Dual Purpose'') väiksemaid lõhkepäid, mis mürsuna plahvatab õhus, soomustehnika kohal. Pärast mürsu plahvatust vabaneb mürsust teatud kogus tankitõrjevastaseid väiksemaid lõhkepäid, mis alla kukkudes tabavad soomustehnikat pealt ehk nõrgast küljest. Teine võimalus on selline, et suurtükiväemürsk plahvatab õhus ja viskab laiali tankitõrjemiine, mis võivad hilisemal kokkupuutel soomustehnikaga kahjustada selle liikumisvõimet. Kolmas võimalus erinevast mürsust on see, et see sisaldav sihtimis- ja tuvastamisvõimelisi väiksemaid kumulatiivseid mürske. Suurtüki mürsk plahvatab vastase soomustehnika kohal ning sellest eralduvad langevarjudega väiksemad nn targad lõhkepead, mis tuvastavad vastase soomustehnika läbi [[infrapunakiirgus|IR]] radari ning pärast identifitseerimist hävitavad selle.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Tankitõrje tulevik == [[Pilt:RPG-29_USGov.JPG|pisi|RPG-29]] Kuigi tanktõrjerakettide jõuline areng 1960. aastatel seadis tanki tuleviku kahtluse alla, sundisid uuendused soomuse kaitseomaduste (brittide [[Chobham]] soomus ja nõukogude aktiivsoomus) ning tanki disaini osas üldiselt, suurendama rakettide mõõtmeid ja kaalu, tehes need vaevalisemalt kaasaskantavateks. Tankitõrjerelvad nagu [[RPG-29]] ja [[FGM-148 Javelin]] kasutavad tandemlõhkepead, milles esimene laeng kahjutustab aktiivsoomuse ning seejärel teine laeng läbistab põhisoomuse, kasutades selleks plahvatusel tekkivat kumulatiivjuga. Tänapäeval võib tankitõrjevahendite rollis kohata väga eripalgelisi relvasüsteeme – soomuki pealmise osa ründamiseks mõeldud suurtükimoona, suuremamõõtmelisi kumulatiivrakette, mille laskeplatvormidena kasutatakse erinevaid masinaid ja lennuvahendeid, eri tüüpi suurekaliibrilisi kiirlaskekahureid ja loomulikult tanke endid. Hoolimata aeg-ajalt tekkivatest kõhklustest kaasaskantavate tankitõrjevahendite piisava võimekuse osas, tõestas [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|2006. aastal toimunud Iisraeli-Liibanoni relvakonflikt]] järjekordselt nende efektiivsust. Võimekuse osas paistsid positiivselt silma sellised tankitõrjesüsteemid nagu venelaste RPG-29, Metis-M ja Kornet ning Euroopas toodetud [[MILAN]].<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje mõju == Mõju, mida soovitakse tanktõrjerelvade kasutamisega saavutada, seisneb tankide ja neid toetavate soomukite kiirete manöövrite sooritamise takistamises. Samas on just kiirete sööstudega vastase sügavusse saavutatavad läbimurded just need, mida viimaste kasutamisega soovitakse saada. USA armees jaotatakse mõju tankitõrjerelvade tabatud tankile järgmiselt: liikumisvõimetu (inglise ''mobility kill''), tuletegevusvõimetu (''firepower kill'') ja hävitatud (''catastrophic kill''). Liikumisvõimetuse korral ei suuda [[soomuk]] enam liikuda, kuna viga on saanud mõni oluline osa (näiteks roomik), samas on selle kõik relvasüsteem täiesti töökorras ning on see võimeline piiratud ulatuses lahingutegevust jätkama. Tuletegevusvõimetuse korral on viga saanud soomuki pardarelvad ning masin ei ole võimeline lahingutegevust jätkama. Liikumisvõimetus ja tuletegevusvõimetus võivad olla kas osalised või täielikud. Hävitatud staatus tähendab kas masina täielikku lahingvõimetust või lõplikku purustatust.<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje kasutamine lahingus == === Tankitõrje osa lahingus === Tankitõrje on vastavalt struktuurile peaaegu kõigi manööverüksuste tasemete koosseisus. See tagab põhilist otsetulejõudu ning on manööver(all)üksuse ülema vahetuim ja tõhusaim vastase soomusüksuste mõjutamise vahend. Seetõttu peavad ülemad isiklikult veenduma, et tankitõrjeallüksuse lahingutegevus on hästi planeeritud. Johtuvalt kinnitatud struktuurist võivad tankitõrjeallüksustes olla kasutusel erinevad tankitõrjelasud, -[[granaadiheitja]]d, -kahurid või -raketisüsteemid, mida tuleb tehnilistest iseärasustest lähtudes lahingutegevusse rakendada. Tankitõrjeallüksus suudab võidelda ja võita kõigis lahinguliikides ning on lahutamatu osa kõrgema üksuse operatsiooni-/manöövriskeemist. Nii näiteks [[pataljon]]i kui ka brigaadi lahingud on otseses seoses tankitõrjega.<ref name="raamat" /> Oskuslik ja läbimõeldud tankitõrje vähendab vastase võimet rakendada oma tugevusi (soomuskaitse, tulejõud, suur liikumiskiirus) [[jalavägi|jalaväe]] vastu. Tankitõrje suur laskekaugus on oluline vastase ühtsuse lõhkumisel. Koondatus (tule, mitte vahendite) ja sügavus on põhilised tankitõrjeallüksuste paigutamise põhimõtted, millele tuleb tähelepanu pöörata. TT-allüksus surub maha, fikseerib või hävitab sihtmärke suurte vahemaade tagant, luues võimalused jalaväe manöövriks. Samas ei suuda nad iseseisvalt vallutada ja kaitsta positsiooni. Ülem jaotab ja paigutab oma üksusi vastavalt faktorite analüüsile.<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuste kasutamise põhireeglid === Tankitõrjeallüksust kasutatakse tavaliselt üksuse raskuspunktis ühe kuni kahe manööver(all)üksuse vastutusalal ning määratakse tulekasutusalad. Teda võidakse allutada [[jalavägi|jalaväe(all)üksustele]] tervikuna või jaotiste kaupa. Kui määratakse tankitõrjeallüksuse vastutusala, tugevdatakse seda vähemalt ühe kuni kahe jalaväe(all)üksusega ja tulejuhtimismeeskondadega. Lisaks põhiülesandele määratakse TT-allüksusele alati valmistumisülesanne. Sellega tagatakse pidev otsetuletoetus lahingu kõigis faasides ja välditakse segadust. Üksuses määratakse tankitõrjereserv, mis tavaliselt on üks kolmandik olemasolevast tankitõrjeallüksusest. Kui maastik ja olukord nõuavad, võivad tankitõrjereservi ülesandeid täita ka jalaväe allüksused, mida tugevdatakse vastavalt vajadusele (selliste vahenditega nagu näiteks pioneerimaterjalid, tankitõrjelasud, tulejuhid).<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuse kasutamise piirangud === Oluline on teada asjaolusid, mis takistavad tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist. Neist on toodud näitlik nimekiri, mis võib vastavalt olukorrale kas täieneda või väheneda. Selle loetelu silmaspidamine ja arvestamine planeerimisel vähendab lahingu ajal ohtu tankitõrjele. Ka manööverüksuse ülemale tuleb nende asjaolude teadmine ja arvestamine kasuks, kuna talle võidakse allutada tankitõrje elemente. Tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist takistavad asjaolud on järgmised: [[Pilt:The_first_launch_of_a_Javelin,_Anti-Tank_Guided_Weapon_(ATGW),_was_part_of_a_demonstration_at_Imber_Camp,_Warminster._MOD_45144621.jpg|pisi|FGM-148 Javelin]] {| # [[Haavatavus]], mis seisneb üksuse koosseisuliste vahendite kaitse defitsiidis otse- ja kaudtulevahendite vastu. # Võimetus end kaitsta pikema aja vältel otseses kontaktis jalastunud vastasega. See juhtub, kui isikkoosseisu hulk on väike ja selle põhiülesanne ei ole pidada lähivõitlust. # Teenindustoetus on raskendatud kõrgendatud julgestusmeetmete tõttu. Haavatavus ja vastase prioriteetsihtmärgiks olemine tähendab, et üksus peab kuni lahingukontaktini varjama oma asukohta ja kavatsust. Seetõttu peab varjama ka muude üksuste liikumist tankitõrjeallüksuste positsioonide alal või liigutama neid võimalikult vähe. # Toetus nõuab hoolikat kooskõlastamist, kuna tavaliselt ei määrata tankitõrjeallüksusele oma vastutusala ja kogu tegevus peab olema kooskõlastatud manööver(all)üksustega. |} <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrje jaotus === '''Tankitõrje jaotus laskekauguse järgi''' * Lähimaa tankitõrje – kuni 300 meetrit. Lähimaa tankitõrje relvastusest kasutab [[Eesti Kaitsevägi]] näiteks relvastusena tankitõrje granaadiheitjat [[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]], tankitõrje granaadiheitjat [[M-69]] ([[RPG-7]]) ning ka tankitõrje ühekordseid laske [[AT-4]], [[C-90 Instalaza]], [[PF-89]]. * Keskmaa tankitõrje – kuni 800 meetrit. Selle alla saab liigitada hetke seisuga tankitõrje [[Pvpj 1110|90 mm kahuri]] kui ka 106&nbsp;mm kahuri. Peagi lisanduvad relvastusse ka [[FGM-148 Javelin|JAVELIN]] süsteemid. * Kaugmaa tankitõrje – üle 2000 meetri. Eesti Kaitsevägi kasutab tankitõrjeraketisüsteemi [[MILAN]] II ning tankitõrje raketisüsteemi [[MAPATS]]. <ref name="raamat" /> '''Kaliibri järgi''' * kergegranaadiheitjad – 40–80&nbsp;mm, kaaluga 2,5–6&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 50–400&nbsp;m ja soomusläbistavusega kuni 400&nbsp;mm; * raskegranaadiheitjad – üle 80&nbsp;mm, kaaluga 6–15&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 400–800&nbsp;m ja soomusläbistavusega üle 400&nbsp;mm <ref name="raamat" /> '''Teenijate arvu järgi''' * individuaalsed relvad; * meeskonna relvad <ref name="raamat" /> [[Pilt:MILAN_ER.jpg|pisi|MILAN ER granaadiheitja]] '''Granaadiheitjate liigitus''' * rauaalune granaadiheitja; * püssigranaadid; * tankitõrjegranaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Kasutamisviisi järgi''' * ühekordsed granaadiheitjad; * korduvkasutusega granaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Varustatuse järgi''' * rataslafetiga; * kolmjalgalusega <ref name="raamat" /> '''Otstarbe järgi''' * lähitõrje kuni 300 m; * kesktõrje kuni 800 m; * kaugtõrje üle 2000&nbsp;m <ref name="raamat" /> '''Tankitõrje jaotus kasutatavate vahendite järgi''' * Aktiivne * Passiivne <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-J31396,_Berlin,_Bau_von_Panzergrt%C3%A4ben_am_Stadtrand.jpg|pisi|püsti|Tankitõrjekraav]] Aktiivne tankitõrje tähendab erinevate relvade ja relvasüsteemide olemasolu, millega saab hävitada vastase soomustehnikat. Passiivsed tankitõrje vahendid on aga erinevad tõkked ja vahendid, millega pidurdada, suunata või hävitada võimalikku vastase soomustehnikat. Passiivsed tõkked jagunevad olemasolevateks tõketeks (tehistõkked ja looduslikud tõkked) ja rajatavateks tõketeks (lõhkevad tõkked, mittelõhkevad tõkked ja kombineeritud tõkked). Tankitõrjetõkked on tõkked, kus on põhiosa kasutatud vahenditest pidurdavad soomustehnikat, mida vajadusel täiendatakse jalaväe- ja demineerimisvastaste osadega. Palktõkked on tõkked, mida peab ehitama või konstrueerima määratud kohtadesse selleks spetsiaalselt kohaletoodud materjalidest. Palktõkked on näiteks [[raidtõke|raidtõkked]] ja [[vaitõke|vaitõkked]]. Neist raidtõkked on tekitatud mahalastud puudest nii liikumissuunale kui ka väljapoole seda. Vaitõkked on aga kaevatud maasse organiseeritult suunaga vastase poole. Neid saab kasutada nii soomusüksuste kui ka jalaväe vastu.<ref name="raamat" /> ==== Pinnastõkked ==== Tankitõrjekraav on mõeldud vastase soomukite pidurdamiseks. See kujutab endast vähemalt 2 meetri sügavust ja 4 meetri laiust kraavi, mida võib rajada nii masinaga kui ka lõhkamise teel. Kasutatakse ka teepinna rikkumist, mis on tehtav sobivatesse kitsaskohtadesse, piki teed kulgeva teekatte ja -peenra lõhkumise või pinnasega katmise abil. Teepinna rikkumist tehakse kahes erinevas variandis, millest kumbki annab natuke erineva efekti. Lehtertõkke puhul suletakse tee vähemalt kahe lõhatud või kaevatud kraatriga. Selle valmistamiseks kasutatakse tavaliselt lõhkeainet, kuid seda saab teha ka võimsamate töömasinatega (rasked ekskavaatorid). Kraatrite (lehtrite) sügavus peaks olema vähemalt 2&nbsp;m ja sügavus 4&nbsp;m. Nende omavaheline kaugus peab olema nii väike, et seal ei oleks võimalik masinaga sõita.<ref name="raamat" /> == Vaata ka == * [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] * [[M-69]] * [[RPG-7]] * [[PF-89]] * [[AT-4]] * [[MAPATS]] * [[FGM-148 Javelin]] * [[C-90 Instalaza]] * [[Pvpj 1110]] * [[M40]] * [[MILAN]] * [[B-300]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tankvstank">{{cite book |title= Tank versus Tank |last= Macksey|first= Kenneth|authorlink= |year= 1988 |publisher= Salem House|location= Pennsylvania State University |isbn= 0881622826|url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="weapons">{{cite book |title= Anti-tank weapons |last= Norris|first= John|authorlink= |year= 1996 |publisher= Brassey's|location= |isbn= 1857531779|url= https://books.google.ee/books?id=-5Rbaz0zuz8C&dq=anti-tank+weapons&hl=et&sa=X&ei=9z42VfGlDIWvsQGM34HwBQ&ved=0CCwQ6AEwAg}}</ref> <ref name="reich">{{cite book |title= Small Arms, Artillery and Special Weapons of the Third Reich |last= Gander|first= Terry|authorlink= |coauthors= Peter Chamberlain |year= 1978 |publisher= MacDonald and Janes|location= London|isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=DfGkXwAACAAJ&dq=terry+gander+and+peter+chamberlain&hl=et&sa=X&ei=hkA2VdfBAsmbsgGpjYHgCA&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="vene">{{cite book |title= Большая советская энциклопедия, 3. number |last= Прохоров|first= Александр Михайлович|authorlink= |year= 1977 |publisher= Сов. энциклопедия|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=2sMXAQAAIAAJ&q=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&dq=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&hl=et&sa=X&ei=QoY2VYDwIqf8ygParoDABg&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="shanghai">{{cite book |title= Shanghai 1937: Stalingrad on the Yangtze |last= Harmsen|first= Peter|authorlink= |year= 2013 |publisher= CASEMATE PUBLISHERS|location= |isbn= 1612001688|url= https://books.google.ee/books?id=eJjUAgAAQBAJ&printsec=frontcover&hl=et#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="china">{{cite book |title= China Condensed: 5000 Years of History & Culture |last= Chey|first= Ong Siew|authorlink= |year= 2006 |publisher= Marshall Cavendish Editions|location= |isbn= 9814312991|url= http://books.google.ee/books?id=bt7q8hfiZ4gC&pg=PA94&lpg=PA94&dq=taierzhuang+suicide+bombers&source=bl&ots=WPZRmC3Wz6&sig=5LxRk4wGlVgS40x9YfPKryla1mE&hl=en&sa=X&ei=I2_bU7HPL6_gsASt1IKQAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=taierzhuang%20suicide%20bombers&f=false}}</ref> <ref name="china2">{{cite book |title= The people's war |last= Epstein|first= Israel|authorlink= |year= 1939 |publisher= V. Gollancz|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=TevqAAAAIAAJ&q=the+people%27s+war&dq=the+people%27s+war&hl=et&sa=X&ei=9IA2VdGgEKmqywPr9oCADA&ved=0CDUQ6AEwAw}}</ref> <ref name="copter">{{cite book |title= Helicopters at War (Blitz Editions) |last= |first= |authorlink= |date= 1. august 1996 |publisher= Bookmart Ltd|location= |isbn= 1856053458|url=}}</ref> <ref name="copter2">{{cite book |title= Bell AH-1 Cobra |last= Verier|first= Mike|authorlink= |year= 1990 |publisher= Osprey|location= |isbn= 0850459346|url= https://books.google.ee/books?id=NFukAAAACAAJ&dq=mike+verier+cobra&hl=et&sa=X&ei=UYM2VeT8I-H9ygOF04CADQ&ved=0CB4Q6AEwAA}}</ref> <ref name="raamat">{{cite book |title= Tankitõrje allüksuse ülema käsiraamat |last= KVÜÕA|first= |authorlink= |year= 2012 |publisher= |location= |isbn= |url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="fyKce">{{cite web |last= |first= |title=New weapons for jap tank hunters |url=http://www.lonesentry.com/articles/jp_tankhunters/index.html |publisher=Lone Sentry |accessdate= 21.04.2015}}</ref> }} [[Kategooria:Sõjandus]] 16ufl2ymdccn2di2235jqjry7bfe9d6 6174994 6174989 2022-08-07T16:18:58Z Melilac 58734 /* Lennuvahendid */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:APP-6 Anti Tank.svg|pisi|Tankitõrjeüksuse [[taktikaline tingmärk]] (põhikujund)]] [[Pilt:Tankitõrjeliin 034.jpg|pisi|[[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin]] (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke]] '''Tankitõrje''' on väeüksuste tegevus vaenlase [[soomuk|soomustehnika]] vastu. Samas on see [[jalavägi|jalaväe]] relvaliigi (väeliigi) üks osa ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] päevil tulenevalt vajadusest arendada [[taktika]]t ja [[tehnoloogia]]t [[tank]]ide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse [[lahingutoetus]]e õpetusse, kuna tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.{{lisa viide}} Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ning passiivseks (erinevad tõkked). Tõkked jagunevad omakorda olemasolevateks ja rajatavateks. == Tankitõrje ajalugu == === Lühiülevaade === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid peamisteks tankitõrjerelvadeks tankid, jalaväe tankitõrjerelvad ja tankitõrjegranaadid ning võimalusel ka [[lennuk]]id (näiteks sööstpommitaja [[Junkers Ju 87]] , Il-2 jt). [[Pilt:StukaRA.jpg|pisi|Junkers Ju-87B Stuka]] Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] toimus kiire tankitõrje areng, lisandusid jalaväe ja lahingtoetusüksuste relvad, näiteks basuugid, erinevad tankitõrje pioneerivahendid, spetsiaalsed tankitõrjelennukid ja iseliikuvad [[tankihävitaja|suurtükid]]. Nii [[Punaarmee]] kui ka [[Wehrmacht|Saksa armee]] töötas välja meetodeid, et võidelda tankirünnakute vastu. Kaitsepositsioonidele paigaldati tankitõrjerelvi, millega kaitsti tankitõkkeid ja [[miiniväli|miinivälju]]. [[Korea sõda|Korea sõjast]] [[külm sõda|külma sõjani]] tuli arvestada võimalusega, et ühe [[tuumarelv]]a löögiga võidakse mõjutada hulga tanke samas piirkonnas. Kuigi soomukite kaitseks [[radioaktiivne kiirgus|kiirguse]] eest oli töötatud välja tehnoloogia, ei suudetud seda teha seda kõikide toetusrelvade ja [[Logistika#Logistika sõjaväes|logistika]] masinate jaoks, millest sõltus tankide kütuse, hoolduse ja varude kättesaadavus. Arendustegevus doktriini osas, kuidas kasutada relvastatud jõude ilma tuumarelva kasutamata, toimus [[NATO]] riikides vaid väga vähesel määral. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] piirkonnas analüüsiti [[Süvaoperatsiooni teooria|operatsioonilise manöövri]] teooriat, et mõista, kuidas on võimalik kasutada tankijõude tuumarelvade kasutamise piiramise korral. Lahenduseks oli manööversõda koos tankitõrjerelvade arvu massilise suurendamisega. Nõukogude militaarteoreetikud (sealhulgas [[Vassili Sokolovski]]) mõistsid, et selle saavutamiseks pidid tankitõrjerelvad võtma traditsioonilise [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] kasutatud kaitserolli asemel ründava rolli ja muutuma liikuvamaks. See viis täiustatud juhitavate [[tankitõrjeraketisüsteem]]ide väljatöötamiseni. Sarnane arendustegevus toimus ka [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Esimene lahingutegevuses edukalt kasutatud [[mürsk]] oli Prantsuse SS.10. Seda kasutasid Iisraeli Kaitsejõud 1956. aastal [[Suessi kriis]]i ajal. Nõukogude tankitõrjerakettide mõju nähti esmakordselt 1973. aastal, kui [[Egiptus]]e ja [[Süüria]] armee kasutasid vene 9K11 Malyutka (Sagger) rakette [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]] Iisraeli vastu. Kuigi tulemus näitas, et prantsuse raketid kujutasid endast ohtu, oli neile võimalik vastulöök anda. Rakettide suur hävitusjõud veenis NATO tankide konstruktoreid panema jätkuvalt rõhku soomuse tugevdamisele, samas kui Nõukogude konstruktorite rõhuasetus jäi tankijõudude liikuvuse parandamisele. Külma sõja mõlemale osapoolele sai selgeks kergtankitõrjerelvade vajalikkus, mis viis jalaväeüksuste õlalt lastavate ja kaasaskantavate relvade arendamiseni, samas kui raskemad raketid paigaldati tankihävitajatele, sealhulgas spetsiaalsetele tankitõrje [[helikopter]]itele. Veel raskemate juhitavate tankitõrjerakettide laskmiseks kasutati lennukeid. Suurtükimoona arengus olid olulised pealttabavad mürsud ja kobarmürsud. Helikoptereid kasutati ka kiireks tankitõrjemiinide laiali laotamiseks. Alates külma sõja lõpust on uueks ohuks tankidele ja teistele lahingumasinatele [[asümmeetriline sõda|asümmeetrilises sõjas]] kasutatavad distantsilt lõhatavad [[isevalmistatud lõhkekeha]]d (IED). Need ei erine oluliselt isevalmistatud maamiinidest. IED valmistamiseks kasutatakse enamjaolt käepäraseid vahendeid, kus lõhkeaine asemel kasutatakse muid aineid, mille [[detonatsioon|detoneerimine]] võib põhjustada plahvatuse. === Esimene maailmasõda === [[Pilt:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg|pisi|Briti Mark I tank]] [[Tank]]i ilmumine [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindele]] [[1916]]. aasta septembris oli [[Saksamaa|Saksa]] väeüksuste jaoks üllatus. [[Suurbritannia]] kaasas lahingutegevusse väheses koguses [[Mark I]] tanke. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] relvajõudude juhtkond suhtus sellesse plaani väga kriitiliselt, kuna Prantsusmaa enda katsetuste tulemused näitasid, et [[Soomuk|soomustatud sõidukid]] polnud veel piisavalt töökindlad. Arvati, et rünnakutempo üleval hoidmiseks oleks tanke vaja suuremal hulgal. Mehaanilised vead ning masinate takerdumine maastikul sai aga tõsiseks probleemiks, mis vajas teistsugust lähenemist ja lahendust. Prantslaste arvates kaoks vähese arvu tankide kasutamisel ära üllatusmoment lahingutegevuses. Seetõttu võidakse olla oluliselt paindlikumad tankide hävitamisel, kaasates selleks kõiki olemasolevaid ja vajaminevaid vahendeid.<ref name="tankvstank" /> ==== Tankitõrjerelvad ==== Kuna saksa [[sõjavägi]] oli esimene, kellel tekkis kokkupuude [[tank]]idega, siis olid nad sunnitud esimestena välja töötama ka sobiva tehnoloogia ja relvastuse nendega võitlemiseks. Tehnoloogiad põhinesid kolmel erineval lahingumoona tüübil. Esimese lahendusena kasutasid [[Jalaväelane|jalaväelased]] lihtsaid [[käsigranaat]]e. Granaadid seoti enne heitmist kokku, et pärast detonatsiooni oleks kahju võimalikult suur (nn [[kobarlaeng]]). Tehti esimesi katsetusi väikese [[Kaliiber|kaliibriga]] tankitõrjerelvadega nagu näiteks 13&nbsp;mm tankitõrjepüss ([[Mauser 1918 T-Gewehr]]). Keskmise kaliibriga tanktõrjerelvaks oli [[1916]]. aastal relvastusse võetud kerge ratastega lafetil baseeruv 37&nbsp;mm [[tankitõrjekahur]] (3,7&nbsp;cm TaK Rheinmetall). Kasutati ka suurema kaliibriga tankitõrjerelvi, mis olid koos soomust läbistava laskemoonaga võimelised hävitama lahinguväljal ükskõik mis [[tank]]i. Kolmanda lahendusena kasutati juba olemasolevaid 77&nbsp;mm suurtükke nagu [[FK16]], millega koos hakati kasutama spetsiaalset soomust läbistavat laskemoona.<ref name="weapons" /> ==== Tankitõrje taktikad ==== [[Pilt:Battle of Niemen.jpg|pisi|Kaevikuliin]] Seoses liitlasvägede tankide ilmumisega lahinguväljale lõi Saksa väejuhatus kiirelt jalaväediviiside koosseisus olnud [[pioneeripataljon]]idest tankitõrjeüksused. Need varustati esmalt 13&nbsp;mm pikaraudsete tankitõrjepüssidega. Viimaseid aga vaevasid pidevalt tõrkeid pärast igat 2–3 lasku. Samuti ei pidanud tugevale tagasilöögile vastu relva sisemised mehhanismid ega ka laskurid, kes relvaga opereerisid. Kasutusel olid ka kleepuvad granaadid, mille eesmärk oli hävitada vaenlase tanki tankiroomikuid. Antud tegevus nõudis aga sõduritelt vaprust jõuda vaenlase tankile piisavalt lähedale, et antud granaati kasutada. Samuti pidi kuulipildujameeskond eelnevalt eraldama vastase jalaväe ja tanki. See tegevus ei olnud aga niivõrd viljakas, et see lahinguväljal edu tooks. Teine taktika oli meelitada tankid üle näiliselt hävitatud Saksa [[kaevik]]uliini, mis taastati kohe vastase [[Jalavägi|jalaväe]] lähenedes. Selliselt prooviti tanki hävitada kaevikuliini lähistele toodud 77&nbsp;mm suurtüki otselasketulega, lootuses hävitada vähemalt roomikud. Kui kahjustatud tanki meeskond keeldus alla andmast, siis süüdati tank [[leegiheitja]]ga või tulistati staatilist tanki miinipildujast seni, kuni see sai otsetabamuse. Lisaks valmistati ette ka tankivastaseid takistusi kohtadesse, kus tankide sissetung oli kõige tõenäolisem. Selleks süvendati ja laiendati olemasolevaid kraave ja kraatreid, mis olid [[tankitõrjekraav]]ide eelkäijad. [[1917]]. aasta alguses kasutusele võetud 3,7&nbsp;cm TaK tankitõrjekahur, osutus vaatamata piiratud tõste- ja pöördenurgale tankide hävitamisel väga edukaks.<ref name="tankvstank" /> === Tankitõrje areng kahe maailmasõja vahel === Tulenevalt tankide tootmise ideede vaesusest mõjutas see tankitõrje vastaste vahendite arendustegevust. [[Versailles' rahu]] tõttu piirati [[Saksamaa]] võimalusi militaartehnoloogia arendamiseks. Seega ka [[Prantsusmaa]]l ja [[Suurbritannia]]l ei olnud selleks vajadust, mistõttu kuni 1930-ndateni tankitõrje areng oli väga väike. [[Pilt:Panzersperre in Wimmis 02.JPG|pisi|Draakoni hambad]] Kahe maailmasõja vahel mõeldi rohkem strateegiale ning põhiliselt tegeleti piiride kindlustamisega. See koosnes loodusliku iseloomuga takistustest ([[kraav]]id, [[oja]]d, linnapiirkonnad) või ehitatud takistustest (tankitõrje [[kaevik]]ud, miiniväljad, [[draakoni hambad]], puittakistused). Antud strateegilise mõtlemise järgi, sellist kaitset peeti [[Maginot' liin]]iks, mis asendas jalaväe kaevikuid [[suurtükivägi|suurtükiväe]] punkritega, sh [[kasematt|kasematidega]], kus olid 37 või 47&nbsp;mm tankitõrje relvad ning paari [[kuulipilduja]]ga ja 25&nbsp;mm tankitõrje relvaga kahuritornid. Samas [[Saksamaa]] antud hetkel tanke ei tootnud. Sellise konstruktsiooni aluseks oli kogemus saadud [[Hindenburgi liinil]], millest murti läbi tankide toetusega [[Cambrai lahing]]us (1917) ja [[St. Quentini kanali lahingus]]. [[Maginot' liin]] oli kuni 25&nbsp;km lai, eespool olevatest positsioonidest kuni tagapositsioonideni, ning see pidi ennetama ja aeglustama üllatusründeid, kui toimus [[Prantsusmaa]] vägede mobiliseerimine. Kuna Prantsusmaa väed olid [[Saksamaa]] omadest palju väiksemad, siis selline inimjõu kasutus oli palju efektiivsem. Liini piirides toetasid passiivseid tankitõrje takistusi jalaväe- ja tankitõrje punkrid. Kui [[Belgia]] teatas oma neutraliteedist 1936. aastal, alustas Prantsusmaa liini laiendamist piki Belgia piiri. [[Pilt:Pak35-36L45.jpg|pisi|Pak L45]] [[Suurtükivägi|Suurtükiväe]] täiendamises nähti kiireimat lahendust tankitõrje kaitse parandamiseks ning üks varasemaid sõjajärgseid tankitõrje relvadisaine oli 25&nbsp;mm Hotchkissi mudel [[Prantsusmaa]]lt. Sellega mõeldi asendada 37&nbsp;mm Atelier de Puteaux relva, mis oli disainitud 1916. aastal kuulipildujate positsioonide hävitamiseks. Saksamaa [[Rheinmetall]] alustas tööd 37&nbsp;mm tankitõrje relva kallal 1924. aastal ning esimesed relvad toodeti 1928, milleks oli 3,7&nbsp;cm Pak L/45, millest hiljem sai 3,7&nbsp;cm Pak 36. Seda kasutati Hispaania kodusõjas (1936–1939). Seal kasutati ka Rootsi 37&nbsp;mm Bofors relva, mis leidis kasutust ka teise maailmasõja alguses. Britid tootsid 40&nbsp;mm Ordnance QF 2 pounder, mida algul loodi tankirelvana. [[punaarmee|Nõukogude Punaarmee]] hakkas pärast [[Vene kodusõda]] (1917–1923) kasutama Prantsuse 37&nbsp;mm Hotchkiss L. 33 tankirelva, aga 1935. aastal vahetas seda suurema kiirusega L. 45 mudeli vastu. Samal ajal tegid nad ka litsentskoopiat Saksa 37&nbsp;mm PaK 36 relvast. Siiski tuli üsna kiiresti punaarmeele õppetund tankitõrje kohta, kui nad saatsid tankipataljoni Hispaania vabariiklaste toetamiseks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] ning see pataljon täielikult hävitati. Antud ajal kasutati tankitõrjes valdavalt soomust läbistavaid kineetilise energiaga kesti, mis läbisid soomust sirgjoonelise survega. 1930-ndate lõpus katsetati keemilise energiaga kumulatiivset laskemoona. Selle eelisena oli kahju, mida see suure rõhuga, hüdrodünaamiliselt soomusele tõi, mis oli tingitud moona kõrgest kiirusest. Sellega hakkas pihta põhjalikum uuring terasetootmises. Ainuke tähendusrikas katse tankide kasutamisest 1920-ndate lõpus oli [[Briti impeerium|Briti]] väe eksperimentaalsel mehhaniseeritud üksusel (1927), mis tulevikus mõjutas väga tankide ja tankitõrje relvade tootmist. [[Pilt:MS-1.jpg|pisi|Kerge Punaarmee tank [[T-18]] ]] Hispaanias oli natsionalistide tankitõrje kaitse organiseeritud [[Wehrmacht]] ohvitseride poolt. Tankitõrje relvad olid osa takistuste süsteemist, mille eesmärgiks oli peatada tankide rünne nende aeglustamisega. Tanke eraldati neid toetavast jalaväest [[kuulipilduja]]tega ja [[miinipilduja]]te [[kaudtuli|kaudtulega]] ning sunniti otse ründama. Esimese takistusena lõhkusid miiniväljad teid tankide ees, mis sundis lahingpioneeridel puhastada neid käsitsi. Selline viivitus ehk rünnaku aeglustamine võimaldas suurtükiväel rünnata nõrgema soomusega kergemaid [[punaarmee]] tanke. Võrreldes [[Esimene Maailmasõda|esimese maailmasõja]] tankitõrje taktikaga tekkis sakslastel efektiivne tankitõrje relv, mis toetas kaitsvat jalaväge. Kuigi, punaarmee 45&nbsp;mm relvad hävitasid kergesti Saksa kergeid tanke. Uued tankide kasutamise doktriinid jagati jalaväe ja ratsaväe koolideks. Endine doktriin vaatles tanki, kui mobiilset suurtükiväe süsteemi, mida kasutati jalaväe toetamiseks. See tähendas ka seda, et jalavägi pidi olema relvastatud tankitõrje relvadega. Tanke kasutati traditsioonilisel ratsaväe taktikaga – kiire tempoga rünnakud, mille eesmärk oli mööduda vastase jalaväest ja katkestada nende kommunikatsiooniliine. Selline lähenemine tähendas, et tank ise on parim tankitõrje süsteem ning ainult piiratud arv tankitõrje sõdureid sai olla sellega kaasas. Seetõttu tekkis 1930-ndate lõpus tankide konfiguratsioonis suur mitmekesisus, mille tõttu kasutati nii kergeid tanke kui ka mitme kahuriga nö raskeid tanke. Nende doktriinide tekkimine oli üks peamisi mõjusid tankitõrje tehnoloogia ja taktika arengus [[Teine Maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="reich" /> === Teine maailmasõda === ==== Tankitõrje üldine areng ==== [[Pilt:Maginot_Linie_Karte.jpg|pisi|Maginot' liin]] [[Tank]]ivastase sõjapidamise arengut teise maailmasõja alguses pidurdasid lääneliitlaste seas kaks põhilist tegurit: kiire alistumine ja kaasnenud šokk. Hoolimata äsja omandatud lahingukogemustest ei suutnud [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[NSVL]] kohe midagi ette võtta tankitõrje tehnoloogia ja taktika kiireks arendamiseks. Prantslaste pime usk [[Maginot' liin]]i toimimisse ja sakslaste rünnaku edust tingitud šokk ei jätnud neile enam piisavalt aega juba olemasolevate tankitõrje võimekuste ja taktikate edasiarendamiseks. Vastase soomusüksuste edenemise aeglustamiseks kasutasid britid nn "peatamisliine" ja "tankitõrje saari". [[Punaarmee]] oli selles osas natuke paremas seisus, omades mitmeid arenduses olevaid tankitõrjetehnoloogiaid, mis olid kas lõpparendusjärgus, kohe tootmisse minemas või lihtsalt vajaduse puudumise tõttu kõrvale jäetud. Suhteline lihtsus, millega sakslased oma tankitõrjerelvadega vanemaid [[punaarmee]] tankimudeleid hävitasid, kasutades juba ennast [[Hispaania]]s tõestanud taktikat ning arvestades Saksa soomusüksuste järjepidevaid haaravaid manöövreid nõukogude tankiüksuste vastu, sundis Nõukogude väejuhatust samuti pöörama tähelepanu tankivastase sõjapidamise meetodite ja vahendite arendamisele. Kaks kolmest tuntumast teise maailmasõja aegset punaarmee relvast olidki mõeldud tankivastaseks sõjapidamiseks – [[T-34]] ja [[IL-2]] Šturmovik. Esimene oli ajaloo üks enim toodetud tanke ning teine "lendavaks tankiks" kutsutu, oli enim toodetud lahingulennukeid. Sõja jooksul võeti kasutusele ja samas ka suhteliselt kiiresti loobuti iseliikuvast tankihävitajast, mille koha võtsid sõjajärgselt üle juhitavad tankitõrjeraketid.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> ==== Lennuvahendid ==== [[Pilt:Il2_sturmovik.jpg|pisi|[[Iljušin Il-2]] ]] Kuna kahe maailmasõja vahelistes relvakonfliktides kasutati harva tanke, siis ei olnud välja töötatud eriotstarbelisi [[lennuk]]eid ega õhust teostatavaid tankihävitamise taktikaid. Ühe lahenduse kohaselt võeti kasutusele enamikus [[Euroopa]] õhuvägedes konventsionaalseid pommitajaid. Tankivastase mõju saavutamiseks kasutati väikestest pommidest koosnevaid suuri pommilaadungeid. Sellise vaippommitamisega kaeti suurem ala ning tõusis tanki pealpool asuva õhema soomuse tabamisvõimalus. Samuti oli suurem võimalus muuta tank liikumisvõimetuks roomiku läheduses plahvatava pommi [[lööklaine]]ga. Esimene lennuk, mis oli võimeline tanke efektiivsemalt ründama, oli sakslaste [[Junkers Ju-87 Stuka]], kasutades selleks sööstpommitamise meetodit. Hiljem lisati Ju-87-le kaks 37&nbsp;mm kahurit, et tabada efektiivsemalt tanki õhemat pealissoomust. Samuti oli sakslastel kasutusel Henschel Hs 129 tüüpi pommitaja, mis oli varustatud 30&nbsp;mm kahuriga. Nõukogude õhuväel oli kasutusel IL-2, mis oli varustatud kahe 20&nbsp;mm kahuri ja juhitamatute rakettidega. Samuti olid IL-2 ja Ju-87 olulisemad osad soomustatud väiksemakaliibriliste relvade tabamuste vastu, võimaldades rünnaku sooritamiseks laskuda võimalikult madalale. IL-2 oli suuteline kandma suuremal hulgal 2,5&nbsp;kg kumulatiivlaenguga tankivastaseid pomme [[PTAB]]. Britid paigaldasid [[Hawker Hurricane]]'ile (Mk. IID) neli 40&nbsp;mm [[Vickers S]] kahurit ja Hawker Typhoonile juhitamatud raketid, kuigi viimased olid efektiivsed pigem muude masinate kui tankide vastu. [[1943]]. aastal võttis nõukogude õhuvägi kasutusele [[Iljušin IL-2]] kiirema pommitaja-püüdurhävitaja [[Jakovlev Jak-9]]T (37&nbsp;mm kahuriga) ja K (45&nbsp;mm kahuriga), mille kahuri raud oli paigutatud mootorisse ning ulatus läbi propelleri keskme. Sõja alguses oli ka mõnedele Prantsuse hävituslennukitüüpidele lisatud 20&nbsp;mm kahurid.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Suurtükivägi ==== [[Pilt:Army.mil-2008-08-26-145957.jpg|pisi|Ordnance QF 25 kahur (september 1943)]] Tulejuhtimisvõimekusega luurelennukite avastatud väeüksuste, sealhulgas tankide ründamiseks kasutati sageli esimesena välisuurtükiväge. Seda nii koondumisaladel paiknevate, lähenemismarsil, kui ka rünnakuformatsioonis olevate tankiüksuste puhul. Lastuna sobiliku tihedusega olid võimsamad konventsionaalsed suurtükimürsud ([[fugass]]) tankide ülaosa õhema soomuse vastu vägagi mõjusad. Isegi läbistava tabamuse puudumisel muutis tugev lööklaine tanki tegutsemisvõimetuks, vigastades selle meeskonda soomuse küljest eralduvate kildudega või lihtsalt lükates kergemaid tankimudeleid ka külili. Veelgi suurem mõju tanki tegutsemisvõimele oli selle roomikukahjustused. Vähem olulised polnud ka toetusmasinate kaotused, mis vähendasid tankiüksuste teovõimet pikemas perspektiivis. Kuna tankid võitlesid tihti koos [[Jalavägi|jalaväega]], mis oli paigutatud veoautodele ja poolroomikmasinatele, mõjus nii maas- kui ka õhus lõhkevate mürskude segu kasutamine neile hävitavalt. Jalaväeüksuste toetuse puudumisel ei olnud võimalik tankide rünnakul saavutatuid edu pikemaajaliselt hoida. Samuti sai osasid [[haubits]]aid kasutada tankide hävitamiseks ka otselaskmisega, kasutades selleks vastavat soomust läbistavat moona. Üheks selliseks oli välihaubits brittide [[Ordnance QF 25 pounder|Ordnance QF 25 kahur]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Tankitõrjekahurid ==== [[Pilt:British Sherman Firefly Namur.jpg|pisi|Sherman Firefly QF 17 kahuriga]] Tankitõrjekahurid on mõeldud hävitama tanke kaitsepositsioonidelt. Üldiselt on nad muudest kaudtule toetuseks ettenähtud [[suurtükk]]idest ja [[haubits]]atest väiksema kaliibriga. Neil on pikemad rauad, tagades sellega mürsu suurema algkiiruse ja soomuse läbistamise. Mürsu suur kiirus ja lame lennutrajektoor tagavad vajaliku kineetilise energia soomuse läbistamiseks ettenähtud distantsil ja nurga alt. Nagu nõukogude [[A-19]], suutsid ka teised [[kahur]]id ja [[haubits]]ad, mille raua pikkus ületas 15–25 korda selle kaliibrit, lasta efektiivselt soomusevastast moona. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ületas väheste tankitõrjekahurite kaliiber 50&nbsp;mm. Tuntumad näited sellest klassist olid sakslaste 37&nbsp;mm, ameeriklaste 37&nbsp;mm, prantslaste 25&nbsp;mm ja 47&nbsp;mm, brittide QF 2-pounder (40&nbsp;mm), itaallaste 47&nbsp;mm ja nõukogude 45&nbsp;mm kahurid. Viimati nimetatud ja ka väiksemate kaliibritega liigikaaslased olid täiesti piisavad teise maailmasõja eelsete, õhukese soomusega tankide hävitamiseks. Teise maailmasõja alguses olid nad kõik aktiivses kasutuses koos uuema põlvkonna kahuritega. Tankide [[T-34]] ja [[KV (tank)|KV]] ilmumisega lahinguväljale muutusid nad ruttu kasutuks ning sakslased hakkasid oma kergekaalulist 37&nbsp;mm kahurit kutsuma tankiuksele koputajaks. Väikesekaliibrilised kahurid ei tulnud toime paksenenud ja kaldesse asetatud soomuse läbistamisega. Laskmine paljastas ainult kahuri positsiooni, millele järgnes kiire karistus võimsate tankikahurite poolt.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Sakslased võtsid kiirelt kasutusele uued ja võimsamad kahurid, mis kas olid sõjaalguses arendamisjärgus või töötati kiirelt välja vastavalt lahinguväljalt saadud kogemustele. [[1942]]. aasta lõpus võtsid sakslased kasutusele efektiivse 5&nbsp;cm Pak 38 (L/60) kahuri, samas kui Põhja-Aafrikas hävitasid nende endi tanke brittide [[QF 6-pounder|QF 6 kahurid]], mis hiljem võeti kasutusele ka [[USA]] armees. Tankide soomuse kiire arengu tõttu oli [[Wehrmacht]] sunnitud idarindel võtma kasutusele järjest suurema kaliibrilisi kahureid (7,5&nbsp;cm Pak 40 ja 8,8&nbsp;cm Flak 37). Samal ajal kasutas punaarmee erinevaid 45&nbsp;mm, 57&nbsp;mm, ja 100&nbsp;mm tankitõrjekahureid, samuti kasutati edukalt 76&nbsp;mm ja 122&nbsp;mm üldotstarbelisi kahureid tankitõrjekahuri rollis. [[Normandia dessant|Normandia dessandi]] alguseks olid britid kasutusele võtnud [[QF 17 pounder|QF 17 kahurid]], mis osutus väga efektiivseks tankitõrjekahuriks. Sama kahurit kasutati ka brittide tankidel ([[Sherman Firefly]]) ja iseliikuvatel tankihävitajatel (17pdr SP Achilles).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Iseliikuvad tankihävitajad ==== [[Pilt:British_troops_inspect_a_line-up_of_captured_German_and_Italian_armoured_fighting_vehicles,_Italy,_2_June_1944._NA15779.jpg|pisi|StuG III G 75 mm kahuriga]] Järelveetavate tankitõrjekahurite kaalu ja meeskonna kasvades muutusid nad järjest vähem mobiilsemaks ja manööverdusvõimelisemateks. Pikenenud positsioonile seadmise aeg tõi omakorda kaasa kahurimeeskonna pikaajalisema viibimise kaud- ja tankide tule all. Mida aeg edasi, seda suuremaid kaotusi kandsid selle tõttu nii meeskond kui kahur ise. See kõik andis hoogu juurde iseliikuvate ja kergelt soomustatud tankihävitajate väljaarendamisele. Iseliikuvad tankihävitajad baseerusid juba olemas olevatel tankitüüpide keredel. Kahur kinnitati kas otse kere külge või asetati pöörlevasse torni ja nagu tavalise tanki puhul. Alguses võeti nad kasutusele jalaväe toetusrelvadena, vahetades välja järelveetavad tankitõrjekahurid. Hiljem kasutati neid tankide puudumise korral ka ründavate soomusmanöövrite teostamisel.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Varased sakslaste iseliikuvad tankihävitajad, nagu [[Marder I]], baseerusid prantsuse ja [[tšehhi]] trofeetankidel, millele lisati torni ja olemasoleva kahuri asemele tankitõrjekahur. Selline meetod vähendas nii kaalu kui ka ümberehitamise kulusid. Sama meetodi võttis hiljem üle ka [[Nõukogude Liit]]. Sellist tüüpi iseliikuvate tankihävitajate eeliseks oli nende madal siluett, mis võimaldas neil samalt varitsuspositsioonilt rohkem laske sooritada. Tänu oma kergusele olid nad hästi manööverdatavad, pakkudes samal ajal meeskonnale killukaitset. Samas kannatasid nad iseliikuva tankihävitaja põhilise puuduse – kahurit sai kere suhtes ainult mõne kraadi võrra pöörata – käes. Sellest tulenevalt muutusid nad mootoririkke või lindi purunemise korral praktiliselt kasutamiskõlbmatuteks. Võimetus sellises olukorras kahurit keerata muutis nad kergeks sihtmärgiks vastase tankidele. Seda puudust kasutati hiljem tankiüksuste taktikas ära. Seetõttu ei olnud harvad juhused kus lahinguväljale olid meeskondade poolt maha jäetud ka kõige moodsamad ja võimsamad tankihävitajad lihtsalt selle tõttu, et nad olid saanud ühe tabamuse roomikusse.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> USA armee sõjaeelsed jalaväe lahingutoetuse doktriinid rõhutasid avatud katuse ja pöörlevate tornidega tankihävitajate kasutamise tähtsust. Viimased omasid küll vähem soomust kui [[M4 Sherman]]i tank, aga see eest võimsamat 76&nbsp;mm kahurit ([[M10 (tankihävitaja)|M10]] ja [[M18 (tankihävitaja)|M18]]). [[1944]]. aasta lõpus võeti kasutusele 90&nbsp;mm kahuriga tankihävitaja [[M36]]. Kuigi ameerika tankihävitajad oli tänu oma pöörlevatele tornidele ja heale manööverdusvõimele efektiivsed, ei olnud neist siiski saksa tankile üks ühele olukorras vastast. Üheks peamiseks puuduseks osutus pealt lahtine torn, mis jättis meeskonna haavatavaks vastase kaudtule rünnakutele. Hiljem see viga parandati kokkuklapitava soomustatud katusega. Sõja lõpu eel asendasid ameeriklased oma tankihävitajad ja tankitõrjekahurid tavaliste tankide ja jalaväetankitõrjerelvadega. Hoolimata viimasest muudatusest jätkas tankihävitaja [[M36 (tankihävitaja)|M36]] sõja lõpuni ning osales isegi [[Korea sõda|Korea sõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Jalaväe tankitõrjevahendid ==== ===== Tankitõrjepüssid ===== Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] võeti mõnedes [[armee]]des kasutusele tankitõrjepüssid, et jalaväelased saaksid tõrjuda tanke ohutult kauguselt. Eesmärk oli säilitada jalaväelaste võitlusmoraal, omades suhteliselt kerget ja mobiilset relva, mis suutis tanki distantsilt hävitada. [[1930]]. aastatel arendasid ja tootsid vastavaid relvi mitmed riigid, sealhulgas [[Soome]]. Teise maailmasõja alguses suutsid tankitõrjemeeskonnad hävitada 500 meetri kauguselt enamikust olemasolevatest tankitüüpidest, mis oli mobiilne ja kergesti varjatav. Kuigi 1942. aastaks olid tankitõrjepüssid muutunud võimetuks keskmiste- ja rasketankide vastu, säilitasid nad oma efektiivsuse kergelt soomustatud ja soomustamata masinate ning kindlustatud positsioonide laskeavade vastu. Tuntumad esindajad on soomlaste [[Lahti L-39]] (mida kasutati [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] snaiprirelvana), [[jaapan]]laste [[Type 97]] 20&nbsp;mm, sakslaste [[Panzerbüchse 38]], [[Panzerbüchse 39]], [[poola]] [[wz.35]], nõukogude [[PTRD]] ja [[PTRS-41]]. [[1943]]. aastaks olid peaaegu kõik sõjas osalevad riigid tankitõrjepüssi aktiivsest kasutusest maha võtnud. Erandiks oli [[Nõukogude Liit]], kes jätkas nende kasutamist sõja lõpuni.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankitõrjegranaadiheitjad ja kumulatiivlaengud ===== [[Pilt:PIAT cropped.jpg|pisi|Briti PIAT]] Teise maailmasõja käigus kasvas kiirelt kergete kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine. Enamuse nende hävitustoime põhines kumulatiivlaengu kasutamisel. Nende rakettide lõhkepäid nimetati kumulatiivlaenguteks (ingl ''High Explosive Anti-Tank'', HEAT). Purustusefekt toetus täielikult plahvatusel tekkivale koondatud [[Kineetilne energia|kineetilisele energiale]], mitte raketi ballistilisele kiirusele. Lõhkeaine purustusjõudu suurendas selle plahvatusenergia koondamisega ühte punkti. Esimesed HEAT lõhkepeaga laengud olid kasutusel püssigranaatides aga paremad kandursüsteemid ilmusid kiirelt: brittide [[PIAT]] heitesüsteemis oli lõhkeaine kombineeritud võimsa vedruga, USA basuuk ja sakslaste [[Panzerschreck]] kasutasid [[granaat]]e; Sakslaste Panzerfaust oli tagasilöögita [[granaadiheitja]]. Kumulatiivlaeng võeti kasutusele ka väiksemakaliibrilistel tankitõrjekahuritel nagu sakslaste 37&nbsp;mm PaK. Peamine põhjus selleks oli kahuri suurem laskekaugus ja tabamistäpsus kui granaadiheitjatel. Pärast sõda jätkus aktiivne kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine, eesmärgiga astuda vastu üha paksenevatele tankisoomustele. Peamised tingimused olid, et need pidid olema piisavalt võimsad hävitamaks tanke ja lahingumasinaid ning samas piisavalt kerged, et jalaväelased neid kanda võiks.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankimiinid ja muud lõhkevad vahendid ===== Lisaks kõikidele aktiivsetele tankitõrjevahenditele kasutati tankidega võitlemisel ka passiivseid vahendeid. Nendeks olid erinevad [[miin (sõjandus)|miinid]] ja lõhkelaengud. [[Pilt:Mini-tanks-p012953.jpg|pisi|Mehitamata kaugjuhitav iseliikuv roomikmiin Goliath]] Kuigi nn ranitslaengud olid oma olemuselt lihtsakoelised, olid nad Teise Maailma sõja ajal vägagi efektiivsed tankide vastu võitlemisel. Selle lööklaine võis vigastada tanki roomikuid muutes viimase liikumatuks või vigastades sisemisi osi ja meeskonda. Teiseks omapäraseks tankihävitusvahendiks oli [[Molotovi kokteil]], mis tähendas põhimõtteliselt tavalist pudelit kergesti süttiva vedelikuga. Tuntuimaks kasutajaks olid soomlased [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal. Viimati käsitletud relv omas efektiivset mõju ainult vanematele tankitüüpidele (nagu nõukogude [[T-26]]). Mõju hilisematele oli kas vähene või puudus üldse. Sakslased kasutasid muuhulgas ka mehitamata roomikutel iseliikuvaid miine (Leichter Ladungsträger Goliath (Sd.Kfz. 302/303a/303b)). Nimetatud seade suutis sõltuvalt mudelist kanda 60–100&nbsp;kg lõhkeainet. Seda kasutati vastavalt taktikalisele vajadusele – tankide ja jalaväe vastu, vajadusel ka sildade või erinevate takistuste hävitamiseks. Kui sakslased kasutasid oma sõdurite elude säästmiseks kaugjuhitavat ja iseliikuvat miini, siis nõukogude armee kasutas erikoolitusega koeri. Viimastele oli külge seotud lõhkelaeng. Hoolimata sellest, et vastava relvatüübi väljaarendamisega tegeleti aktiivselt ei omanud see oodatud efekti. Jaapanlased kasutasid ka enesetapu miine, mille käigus hukkus seda kasutanud sõdur. Miin koosnes lõhkepeast, mille küljes oli kolm surveharki, ja kandmisvarrest.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /><ref name="fyKce" /> ===== Käsigranaadid ===== [[Pilt:Sticky_Bomb-_the_Production_of_the_No_74_Grenade_in_Britain,_1943_D14771.jpg|pisi|Kleepuva pommi tootmine (1943)]] Kuna tavalised kildgranaadid olid võimetud tankide vastu, siis arendati välja spetsiaalsed tankivastased käsigranaadid. Nende toimepõhimõte varieerus kumulatiivtoimest (näiteks brittide nr 68 AT granaat) kuni suure lõhkeaine kogusega fugassini (näiteks brittide nr 73 granaat). Suurendamaks tankivastase käsigranaatide efektiivsust otsiti lahendusi kuidas saavutada võimalikult tihedat kontakti hävitatava pinnaga. Selleks oli mitmeid erinevaid võimalusi – kleepuv aine (kleepuv pomm) või magnet. Sakslased kasutasid magnetgranaati [[HHL 3|Hafthohlladung]], et kindlustada kumulatiivlaengu toimimine 90 kraadise nurga all soomuse suhtes. Briti jalaväelastel oli kasutada tankivastane käsigranaat (Hawkinsi miin), mille mõõtmed olid 150x70 mm ja mis sisaldas 450 g lõhkeainet. Granaadid visati liikuva tanki roomikute ette, mille plahvatuse tagajärjel sai roomik vigastada. Mitme granaadi plahvatuse korral oli võimalik tank liikumatuks muuta. Lisaks lõhkevatele tankitõrje käsigranaatidele kasutati ka mittelõhkeva toimega moona. Üheks selliseks oli [[suitsugranaat]] (näiteks sakslaste [[Nebelhandgranaten]]), mis pidi õhusissevõtuava kaudu tuleva suitsuga mõjutama tankimeeskonda. Seda tüüpi granaati kasutati laialdaselt mõlemal poolel. Üldiselt oli jalaväelase visatavatel tankitõrjevahenditel palju puudusi. Lisaks lühikesele distantsile oli piisava mõju saavutamiseks vajalik objekti väga täpselt tabada. Samas granaadid, mis toetusid hävitamisel suurele lõhkeainekogusele, olid lühikese viskedistantsi tõttu ka sõdurile endale ohtlikud.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Taktika areng ==== Tankitõrje areng teise maailmasõja ajal oli tormiline, kuid ei kulgenud sama rada pidid kõikides [[armee]]des. Taktikad ja tehnoloogiad arenesid vastavalt iga riigi võimekusele ning tulenevalt eelnevast kogemusest tekkinud nägemusele. Suhteliselt tagasihoidlik areng antud valdkonnas oli [[Suurbritannia]]s. [[1940]]. aastal olemas olevat tehnikat peeti adekvaatseks tollaste Saksa ja [[Itaalia]] tankide vastu peaaegu terve [[Aafrika]] kampaania ajal. Nende kogemustega arvestamine mõjutas negatiivselt USA tankitõrjedoktriini arengut kuni [[1944]]. aastani. Alates aastast [[1941]] arenes Saksa tankitõrjedoktriin väga kiirelt tänu varem avalikkusele tundmatute uute nõukogude tankitüüpide lahinguväljale ilmumisega, sundides kasutusele võtma uusi tehnoloogiad ja taktikaid. Sõja alguses osaks saanud tankide ja tanktõrjevahendite suurte kaotuste tõttu oli punaarmee samuti sunnitud tegelema pideva uuendamisega.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> Kasutatav tankitõrjetaktika oli seotud konkreetselt toetatava jalaväeüksuse lahingutegevuse iseloomuga (ründav/kaitsev). Üldjuhul oli taktika seotud kasutada olevate tankitõrjevahendite efektiivse laskeulatusega. Laias laastus oli see jaotatud järgmiselt: * Operatsiooni ala ulatuses (20–40&nbsp;km) – pommitajad ja suure laskeulatusega suurtükivägi. * Taktikalise paiknemise ala piires (7–20&nbsp;km): sööstpommitajad ja suurtükivägi (k.a reaktiivsuurtükivägi) * Taktikalise lahinguks ülesrivistumise ja tagaala piires (2–7&nbsp;km) – rasked tankitõrjerelvad ja miinipildujad. * Taktikalise eesmise lahinguala piires (1–2&nbsp;km) – tankitõrjepüssid ja kaitsepositsioonidele paigutatud tankid. * Laskeulatuse piires (200–1000&nbsp;m) – tankimiinid ja tankitõrjepüssid. * Lähivõitlusdistantsi piires (25–200&nbsp;m) – jalavägi tanktõrjerelvadega. Kuigi tolleaegsetes armeedes polnud [[maavägi|maaväe]] ja [[õhuvägi|õhuväe]] komponentide koostöö nii süsteemne ja iseenesest mõistetav, olid selle alged juba olemas. Piisava eelhoiatuse korral võis lennuväge teostada mahasuruvaid rünnakuid vastase soomusüksuste pihta enne kui need olid jõudnud lahinguväljale siseneda. Pommide kogust ja tüüpi varieeriti vastavalt rünnatavale tankiüksuse iseloomule. Lühidalt öeldes oli tegu nii-öelda kaudse tankitõrje vormiga, millega võeti tankidelt võimalus siseneda lahingualasse. Teine kaudne tankitõrje meetod oli [[suurtükivägi|suurtükiväe]] kasutamine tavalise [[fugass]]moonaga. Hoolimata sellest, et otsetabamuse tõenäosus oli kaduvväike, oli meetod efektiivne järgneval põhjusel. Kontsentreeritult suurtest kogustes maaslõhkevat fugassmoona kasutades tekitati lahinguväljale hulgaliselt kraatreid, mis kas raskendasid või mõningal juhul muutsid tankide liikumise võimatuks. Suures pildis häiris see vastase lahinguplaani ajakava ja üldist lahingutempot.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-719-0240-05,_Pas_de_Calais,_Atlantikwall,_Panzersperren.jpg|pisi|Tšehhi siilid]] Alates 1942. aastast sidus kaitses kasutatav tankitõrjetaktika [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] stiilis [[kaevik]]ute liinid ning erineva laskeulatuse ja võimekusega tankitõrjerelvad. Viimased olid paigutatud vastavalt maastikule ning nende laskeulatusele võimaldades tekitada kaitsesügavust. Sügavuse määramisel võeti aluseks tollaste tankide efektiivsed laskekaugused. Tankitõrjekahurid paigutati katma eelkõige tankidele sobilikku maastiku. Positsioonid julgestati lahingupioneeride rajatud miiniväljadega 500–1000 meetri ulatuses. Punaarmee taktika nägi ette järgmist. Tankitõrjepüssid paigutati laiali esimese kaevikuliini ulatuses, eesmärgiga hävitada kergemini soomustatud poolroomikveokid, et eralda jalavägi tankidest. Tankitõrjekahurid olid paigutatud sügavasse ning avasid tule alles, siis kui tankid jõudsid nende efektiivsesse laskeulatusse. Kui mingis rindelõigus oli ebapiisavalt tankitõrjerelvi, siis kompenseeriti seda puudust erinevate pioneeritõketega nagu nn [[draakoni hambad]] ja [[Tšehhi siil]]. Selle kõigega lõhuti vastase lahingurivistus ning muudeti tema tegevus vähetõhusaks.<ref name="tankvstank" /> Enim kasutatavateks tankitõrjevahenditeks [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal olid siiski järelveetavad tankitõrjekahurid. Näiteks kasutas [[Punaarmee]] [[Kurski lahing]]u ajal rohkem suurtüki- kui jalaväepolke, mistõttu saavutati järelveetavate kahurite osas tihedus 20 ühikut kaitstava rindekilomeetri kohta. Peamisteks põhjusteks olid nende suhteline odavus võrreldes muude aktiivsete tanktõrjevahenditega ning võimalus kasutada neid madalatelt varjet pakkuvatelt positsioonidelt. Kui aeg ja olukord võimaldasid, siis kindlustati kahuripositsioonid ka pealtpoolt. Seetõttu suutsid korralikult vastasnõlvale või tiivale paigutatud kahurid tekitada ründavale üksusele märkimisväärseid kaotusi. Kõigest sellest hoolimata olid järelveetavate kahurite meeskonnad haavatavad vastase kaudtule- ja jalaväe rünnakutele, mistõttu rünnaku alla jäädes ei olnud neil enam võimalik positsiooni vahetada ja ülesannet jätkata. Mida aeg edasi seda vähem omasid järelveetavad tankitõrjekahurid mõju vastase soomusüksuste tõrjumisel võrreldes iseliikuvate tankihävitajatega.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-686-0084-31,_Russland-Mitte,_Panzerj%C3%A4ger_%22Marder_II%22.jpg|pisi|Marder II]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid iseliikuvad tankihävitajad veel haruldased. Vähestel armeedel olid mõned algelised tüübid kas juba kasutusel või arendusjärgus. Katsetati nii ratastel kui ka lintidel liikuvaid variante. Sõja käigus selgus iseliikuva tankihävitaja ilmne eelis järelveetava tanktõrjekahuri ees. Mobiilsus ja soomuskaitse, mida need oma meeskondadele pakkusid, olid nii kaalukad argumendid, et sõja keskel olid nad relvastusse võetud enamikus suuremates armeedes. Mõningad paremad näited on ameeriklaste M10, sakslaste [[Marder II]] ja Nõukogude [[SU-85]]. Tankitõrjepüssid oli relvastusest maha võetud brittidel 1942. ja sakslastel 1943. aastaks, samas kui [[USA armee]] ei võtnud seda kunagi kasutusele. Hoolimata viimasest kasutas [[USA merejalavägi]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] sõjatandril Boysi tankitõrjepüssi. Erinevalt teistest osalistest jäi punaarmee tankitõrjepüssi kasutama sõja lõpuni. Põhjuse selleks andis nende doktriin, milles oli tankitõrjepüssil ülesanne aidata luua kaitses sügavust. Tankitõrjepüssi olulisust nende jaoks näitasid nii [[Moskva]] kui ka [[Kurski lahing]]ud. Sõja teises pooles kui punaarmee teostas peaaegu eranditult ründeoperatsioone kasutati tanktõrjepüsse oma üksuste tiibade katteks. Lastes tanktõrjepüssidega kergemaid jalaväe- ja muid toetusmasinad (näiteks suurtükivedukid) eraldati tanke toetavad jalavägi ja suurtükivägi. Sellega sunniti saksa tankid peatuma varjatud positsioonidel olevatele tankitõrjekahuritele soodsal distantsil jättes nad samuti haavatavaks sügavuses olevatel suuremakaliibriliste tanktõrjerelvade tulele. Lisaks masinate hävitamisele kasutas punaarme tankitõrjepüsse ([[PTRS-41]]) snaiprirelvadena ka inimeste vastu. Tuleparanduste tegemisel kasutati trassermoona. Kuigi relval PTRS-41 prooviti kasutada ka optilist sihikut, ei olnud see siiski toimiv lahendus.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> ===== Jalaväe rünnak lähidistantsilt ===== Hoolimata oma tugevast soomusest on tank siiski haavatav jalaväe poolt. Seda eriti kinnisel maastikul või hoonestatud tingimustes. Raske [[maastik]] või lihtsalt paljastada tanki nõrga põhja- või pealmise soomuse. Viimane oli teemaks eriti kõrgemate hoonetega linnaalal. Tanki suurus ja tekitatav müra võimaldas jalaväel seda lihtsasti avastada, jälgida ja vältida, kuni avanes võimalus vasturünnakuks.<ref name="tankvstank" /> [[Pilt:Home Guard soldiers operate a 'Blacker Bombard' spigot mortar during training at No. 3 GHQ Home Guard School at Onibury near Craven Arms in Shropshire, 20 May 1943. H30181.jpg|pisi|Briti Kodukaitse tankitõrje miinipildujaga]] Suletud luukide korral on tankimeeskonna nähtavus piiratud. Seetõttu on hea maskeerituse ja maastiku ära kasutamise korral jalaväel võimalik tankile väga lähedale liikuda. Sellises olukorras pole tankil võimalik jalaväe vastu midagi teha. Juhul kui meeskond peaks luukidele ilmuma on nad väga haavatavad, kuigi neil on võimalik kasutada oma [[püstol]]eid ja kere külge paigutatud [[kuulipilduja]]id. Kuigi paljud kaasaskantavad tanktõrjerelvad ei suuda läbistada tanki esisoomust, võivad nad seda teha siiski pealmise, külg- ja tagasoomusega. Samuti on need suutelised kahjustama linte või veorattaid, muutes sellega tanki liikumatuks. Vanematel [[tank]]idel olid avatud vaatepilud läbi mille väljast lastes oli võimalik meeskonda kas tappa või vigastada. Kuigi hilisematel tankimudelitel olid vaateavad ja sihikud kaetud paksu klaasiga või asendatud [[periskoop|periskoobiga]], oli neid siiski võimalik kahjustada tankitõrjepüsside ja raskekuulipildujate tulega. Sellega oli tanki mõjus kasutamine häiritud või takistatud. Kui muud võimalused ei aidanud, siis võis lähedale hiilinud jalavägi luugi kaudu visata sisse granaate või [[süütepudel]]eid. Kuna tankid on haavatavad tanktõrjemiinide suhtes, siis võtsid tankimeeskonnad väga tõsiselt igat märki, mis viitas võimalikule miiniväljale. Seda teadmist kasutas jalavägi ära tankide peatamisel. Alati ei kasutatud selleks päris miine, vaid teostati pettetegevust, mis jättis mulje nagu oleks tegemist miiniväljaga. Seda meetodit kasutades oli jalaväel võimalik kiirelt reageerida tekkivatele võimalustele. Eriti seati rõhku selles osas brittide [[Kodukaitse (Suurbritannia)|Kodukaitse]] väljaõppes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kuna neil puudusid relvastuses suuremale distantsile laskvad tankitõrjerelvad.<ref name="tankvstank" /> Mõningatel juhtudel kasutasid jalaväelased ka üsna kõrge riski tasemega taktikat. See seisnes võimalikult kiires lähenemises tankile, vältides samaaegselt selle kuulipilduja tuld. Kohale jõudes valati tank [[bensiin]]iga üle ja süüdati. Võimalusel suleti ka luugid, mille tulemusel põles meeskond elusalt sisse ära.<ref name="tankvstank" /> Jaapani armee kasutas laialdaselt nn [[ranitslaeng]]uid ja varda otsas olevaid laenguid. Kuigi vastavad laengud olid võimelised tänu oma suurele plahvatusjõule tanki rivist välja lööma, kätkes see kasutajale suurt ohtu. Lisaks ohule saada vigastatud [[lööklaine]]st oli kasutaja avatud ka vastase käsitulirelvadele tulele.<ref name="tankvstank" /> ===== Enesetapurünnakud ===== [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Teises Hiina-Jaapani sõjas]] kasutasid Hiina üksused [[Jaapan]]i tankide vastu enesetapurünnakuid. Hiina sõdurid paigaldasid laengud endale ihu külge ja viskasid end Jaapani tankide alla, lastes seejärel ennast koos nendega õhku. Selline taktika oli esimest korda kasutusel [[Shanghai]] lahingus, kus hiinlasest enesetapuründaja laskis ennast jaapanlaste tankikolonni juhttanki all õhku, peatades sellega kogu kolonni. Teadaolevalt kasutasid hiinlased sarnast taktikat ka [[Taierzhuang]]i lahingus, kus enesetapuründajad suutsid sedasi hävitada neli jaapanlaste tanki.<ref name="shanghai" /><ref name="china" /><ref name="china2" /> === Korea sõda === [[Korea sõda]] tõi ilmekalt välja raskused, mis tabavad tankiüksuseid neile sobiliku mittemaastiku korral – vähenenud manöövrivõime ja toetava logistika suur haavatavus efektiivse tankitõrje tegevuse tõttu. Sõja algetapis surus USA armee jalavägi toetatuna ülekaaluka õhu- ja suurtükitulega lihtsa vaevaga hästi varustatud [[Põhja-Korea]] tankiüksused [[Hiina]] piiri äärde [[Yalu]] jõe juures. USA 60&nbsp;mm M9A1 basuuk-[[granaadiheitja]]st arendati välja 89&nbsp;mm M20 – nn superbasuuk, mis osutus vägagi efektiivseks Põhja-Korea tankiüksuste vastu. Samas oli kasvanud M20 kaal ja mõõdud selliseks, mis tegid selle transpordi jalaväelasele pikema distantsi korral vaevarikkaks.<ref name="tankvstank" /> === Külm sõda === [[Külm sõda|Külma sõja]] ajastul muutusid kumulatiivsed tankitõrjevahendid kõige universaalsemaks valikuks väljaspool [[suurtükivägi|suurtükiväge]] ja tankiüksuseid. [[Briti impeerium|Britid]] leiutasid tandemlõhkepea, mis oli ettenähtud kasutamaks sõjaajal punkrite vastu, kuid olid samas väga efektiivsed ka tankide vastu. Põhiline arenguline läbimurre tuli ATGM (''anti-tank guided missiles'') [[rakett]]idest, mida said kasutada jalaväelastest operaatorid maastikul erinevatelt masinatelt või suisa õhust. Üha enam võeti kasutusele ühendrelvaliikide taktikat, mis tähendas seda, et tankitõrjetaktika oli muutunud jalaväelaste seas väga oluliseks. Tankitõrjemeeskonnad tegid 1–2 lasku, pärast mida vahetavad positsioone, muutes enda avastamise raskeks.<ref name="tankvstank" /> == Õhuründevahendid == [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed õhuründevahendid nagu [[A-10|A-10 Thunderbolt II]] ja [[SU-25 Frogfoot]] olid loodud spetsiaalselt lähiõhutuletoetuse teostamiseks, sealhulgas tankide hävitamiseks. Nad on võimelised kasutama erinevat tüüpi relvastust, kaasarvatud suurekaliibrilisi [[kahur|kiirlaskekahureid]], õhk-maa rakette (näiteks AGM-65 Maverick), juhitamatuid rakette, erinevaid pomme (juhitamatuid või laserjuhitavaid, [[fugass]]- või kobarmoonaga täidetuid – CBU-100 Cluster Bomb).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Helikopterid == [[Pilt:AloutteIIBundeswehr.jpg|pisi|[[Alouette II]] helikopter SA. 11 tankitõrje rakettidega]] Esimesena kasutasid [[helikopter]]ite relvastamiseks tankitõrjerakette 1950-ndate lõpus prantslased, paigaldades [[Alouette]] Il-le juhtmega juhitavad SS-11 raketid. Hoolimata esialgsetest nn lastehaigustest olid kohe näha helikopteri kui platvormi eelised – see võimaldas rünnata soomukite pealispinna nõrgemat soomust. Helikopter relvastatuna [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|JTTR]]-dega (juhitav tankitõrjerakett) või suurekaliibrilise kiirlaskekahuriga on tänapäevasel lahinguväljal tankile üheks suurimaks ohuks. Helikopter on vähese vaevaga võimeline ennast tanki suhtes soodsalt [[positsioneerimine|positsioneerima]]. See võimaldab tal rünnata viimast sellele ebasoodsa nurga alt. Samuti ei ole tankil võimalik pidevalt positsiooni vahetavat ning [[maastik]]u reljeefi varjeks ära kasutatavat helikopterit [[sihik]]ule võtta. Enamusel helikopteritel kasutatavatel JTTR-del on piisav laskeulatus, et jätta helikopter tanki relvade laskeulatusest ohutusse kaugusse. See võib muutuda, kui tulevad laialdasemalt kasutusele [[Iisrael]]is kasutusele võetud [[Lahat]]' raketid, mida on võimalik lasta põhitank Merkava peakahurist. Mõeldud küll tankitõrjeraketiks on see tänu suurele laskeulatusele ning laserjuhitavusele võimeline laskma aeglaselt ja madalalt lendavaid objekti nagu helikopterid. Samuti on [[India]] [[Arjun]] tank modifitseeritud seda raketti kasutama. Hiinlased on välja töötanud 100&nbsp;mm kahurist lastava analoogi (idee põhineb venelaste Bastionil). Olles samuti oma ehituselt tankitõrjerakett on väidetavalt suudetud katsetustel sellega tabada ka õhusihtmärke. Sarnased raketid on hiinlastel olemas ka 100&nbsp;mm kahurite jaoks. Venelased on esitlenud sarnast moodsat süsteemi Reflex, mis on automaatse sihtimissüsteemiga ja käivitatakse laserhoiatussüsteemiga. Kuigi esimene relvadega varustatud helikopter ([[Bell 47]]) jääb 1955. aastasse, on esimene spetsiaalselt ründekopteriks disainitud helikopter [[AH-1 Cobra]] pärit 1966. aastast. 1973. varustati viimane [[Tankihävitaja|TOW]] tankitõrjerakettidega.<ref name="tankvstank" /><ref name="copter" /><ref name="copter2" /> == Suurtükivägi == Viimase 30 aasta jooksul arendati [[suurtukivägi|suurtükiväge]] nii, et see suudaks hävitada soomustehnikat, näiteks [[tank]]e. See tähendas laserjuhitavate lõhkepeade kasutuselevõttu, näiteks ameeriklaste [[Copperhead]]i lõhkepea (ingl ''cannon launched guided projectile'', CLGP), mis suurendasid võimalusi otsetabamuseks. Lisaks arendati ka juhitavat ja mittejuhitavat laskemoona. Tavaline [[mürsk]] võib olla kas erksütikuga või [[fugass]]toimega. Üksik suurtüki mürsk võib sisaldada aga ka rida väiksemaid lõhkepäid, mis on ettenähtud vastase soomustehnika hävitamiseks. Näiteks kuut relva sisaldav suurtükipatarei on suuteline tulistama välja 1 minuti jooksul 30–60 mürsku. Suurtükiväe laskemoon võib olla erinev. Mürsk võib sisaldada soomustehnika vastaseid lõhkepäid, kas HE või HEDP (ingl ''High Explosive Dual Purpose'') väiksemaid lõhkepäid, mis mürsuna plahvatab õhus, soomustehnika kohal. Pärast mürsu plahvatust vabaneb mürsust teatud kogus tankitõrjevastaseid väiksemaid lõhkepäid, mis alla kukkudes tabavad soomustehnikat pealt ehk nõrgast küljest. Teine võimalus on selline, et suurtükiväemürsk plahvatab õhus ja viskab laiali tankitõrjemiine, mis võivad hilisemal kokkupuutel soomustehnikaga kahjustada selle liikumisvõimet. Kolmas võimalus erinevast mürsust on see, et see sisaldav sihtimis- ja tuvastamisvõimelisi väiksemaid kumulatiivseid mürske. Suurtüki mürsk plahvatab vastase soomustehnika kohal ning sellest eralduvad langevarjudega väiksemad nn targad lõhkepead, mis tuvastavad vastase soomustehnika läbi [[infrapunakiirgus|IR]] radari ning pärast identifitseerimist hävitavad selle.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Tankitõrje tulevik == [[Pilt:RPG-29_USGov.JPG|pisi|RPG-29]] Kuigi tanktõrjerakettide jõuline areng 1960. aastatel seadis tanki tuleviku kahtluse alla, sundisid uuendused soomuse kaitseomaduste (brittide [[Chobham]] soomus ja nõukogude aktiivsoomus) ning tanki disaini osas üldiselt, suurendama rakettide mõõtmeid ja kaalu, tehes need vaevalisemalt kaasaskantavateks. Tankitõrjerelvad nagu [[RPG-29]] ja [[FGM-148 Javelin]] kasutavad tandemlõhkepead, milles esimene laeng kahjutustab aktiivsoomuse ning seejärel teine laeng läbistab põhisoomuse, kasutades selleks plahvatusel tekkivat kumulatiivjuga. Tänapäeval võib tankitõrjevahendite rollis kohata väga eripalgelisi relvasüsteeme – soomuki pealmise osa ründamiseks mõeldud suurtükimoona, suuremamõõtmelisi kumulatiivrakette, mille laskeplatvormidena kasutatakse erinevaid masinaid ja lennuvahendeid, eri tüüpi suurekaliibrilisi kiirlaskekahureid ja loomulikult tanke endid. Hoolimata aeg-ajalt tekkivatest kõhklustest kaasaskantavate tankitõrjevahendite piisava võimekuse osas, tõestas [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|2006. aastal toimunud Iisraeli-Liibanoni relvakonflikt]] järjekordselt nende efektiivsust. Võimekuse osas paistsid positiivselt silma sellised tankitõrjesüsteemid nagu venelaste RPG-29, Metis-M ja Kornet ning Euroopas toodetud [[MILAN]].<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje mõju == Mõju, mida soovitakse tanktõrjerelvade kasutamisega saavutada, seisneb tankide ja neid toetavate soomukite kiirete manöövrite sooritamise takistamises. Samas on just kiirete sööstudega vastase sügavusse saavutatavad läbimurded just need, mida viimaste kasutamisega soovitakse saada. USA armees jaotatakse mõju tankitõrjerelvade tabatud tankile järgmiselt: liikumisvõimetu (inglise ''mobility kill''), tuletegevusvõimetu (''firepower kill'') ja hävitatud (''catastrophic kill''). Liikumisvõimetuse korral ei suuda [[soomuk]] enam liikuda, kuna viga on saanud mõni oluline osa (näiteks roomik), samas on selle kõik relvasüsteem täiesti töökorras ning on see võimeline piiratud ulatuses lahingutegevust jätkama. Tuletegevusvõimetuse korral on viga saanud soomuki pardarelvad ning masin ei ole võimeline lahingutegevust jätkama. Liikumisvõimetus ja tuletegevusvõimetus võivad olla kas osalised või täielikud. Hävitatud staatus tähendab kas masina täielikku lahingvõimetust või lõplikku purustatust.<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje kasutamine lahingus == === Tankitõrje osa lahingus === Tankitõrje on vastavalt struktuurile peaaegu kõigi manööverüksuste tasemete koosseisus. See tagab põhilist otsetulejõudu ning on manööver(all)üksuse ülema vahetuim ja tõhusaim vastase soomusüksuste mõjutamise vahend. Seetõttu peavad ülemad isiklikult veenduma, et tankitõrjeallüksuse lahingutegevus on hästi planeeritud. Johtuvalt kinnitatud struktuurist võivad tankitõrjeallüksustes olla kasutusel erinevad tankitõrjelasud, -[[granaadiheitja]]d, -kahurid või -raketisüsteemid, mida tuleb tehnilistest iseärasustest lähtudes lahingutegevusse rakendada. Tankitõrjeallüksus suudab võidelda ja võita kõigis lahinguliikides ning on lahutamatu osa kõrgema üksuse operatsiooni-/manöövriskeemist. Nii näiteks [[pataljon]]i kui ka brigaadi lahingud on otseses seoses tankitõrjega.<ref name="raamat" /> Oskuslik ja läbimõeldud tankitõrje vähendab vastase võimet rakendada oma tugevusi (soomuskaitse, tulejõud, suur liikumiskiirus) [[jalavägi|jalaväe]] vastu. Tankitõrje suur laskekaugus on oluline vastase ühtsuse lõhkumisel. Koondatus (tule, mitte vahendite) ja sügavus on põhilised tankitõrjeallüksuste paigutamise põhimõtted, millele tuleb tähelepanu pöörata. TT-allüksus surub maha, fikseerib või hävitab sihtmärke suurte vahemaade tagant, luues võimalused jalaväe manöövriks. Samas ei suuda nad iseseisvalt vallutada ja kaitsta positsiooni. Ülem jaotab ja paigutab oma üksusi vastavalt faktorite analüüsile.<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuste kasutamise põhireeglid === Tankitõrjeallüksust kasutatakse tavaliselt üksuse raskuspunktis ühe kuni kahe manööver(all)üksuse vastutusalal ning määratakse tulekasutusalad. Teda võidakse allutada [[jalavägi|jalaväe(all)üksustele]] tervikuna või jaotiste kaupa. Kui määratakse tankitõrjeallüksuse vastutusala, tugevdatakse seda vähemalt ühe kuni kahe jalaväe(all)üksusega ja tulejuhtimismeeskondadega. Lisaks põhiülesandele määratakse TT-allüksusele alati valmistumisülesanne. Sellega tagatakse pidev otsetuletoetus lahingu kõigis faasides ja välditakse segadust. Üksuses määratakse tankitõrjereserv, mis tavaliselt on üks kolmandik olemasolevast tankitõrjeallüksusest. Kui maastik ja olukord nõuavad, võivad tankitõrjereservi ülesandeid täita ka jalaväe allüksused, mida tugevdatakse vastavalt vajadusele (selliste vahenditega nagu näiteks pioneerimaterjalid, tankitõrjelasud, tulejuhid).<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuse kasutamise piirangud === Oluline on teada asjaolusid, mis takistavad tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist. Neist on toodud näitlik nimekiri, mis võib vastavalt olukorrale kas täieneda või väheneda. Selle loetelu silmaspidamine ja arvestamine planeerimisel vähendab lahingu ajal ohtu tankitõrjele. Ka manööverüksuse ülemale tuleb nende asjaolude teadmine ja arvestamine kasuks, kuna talle võidakse allutada tankitõrje elemente. Tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist takistavad asjaolud on järgmised: [[Pilt:The_first_launch_of_a_Javelin,_Anti-Tank_Guided_Weapon_(ATGW),_was_part_of_a_demonstration_at_Imber_Camp,_Warminster._MOD_45144621.jpg|pisi|FGM-148 Javelin]] {| # [[Haavatavus]], mis seisneb üksuse koosseisuliste vahendite kaitse defitsiidis otse- ja kaudtulevahendite vastu. # Võimetus end kaitsta pikema aja vältel otseses kontaktis jalastunud vastasega. See juhtub, kui isikkoosseisu hulk on väike ja selle põhiülesanne ei ole pidada lähivõitlust. # Teenindustoetus on raskendatud kõrgendatud julgestusmeetmete tõttu. Haavatavus ja vastase prioriteetsihtmärgiks olemine tähendab, et üksus peab kuni lahingukontaktini varjama oma asukohta ja kavatsust. Seetõttu peab varjama ka muude üksuste liikumist tankitõrjeallüksuste positsioonide alal või liigutama neid võimalikult vähe. # Toetus nõuab hoolikat kooskõlastamist, kuna tavaliselt ei määrata tankitõrjeallüksusele oma vastutusala ja kogu tegevus peab olema kooskõlastatud manööver(all)üksustega. |} <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrje jaotus === '''Tankitõrje jaotus laskekauguse järgi''' * Lähimaa tankitõrje – kuni 300 meetrit. Lähimaa tankitõrje relvastusest kasutab [[Eesti Kaitsevägi]] näiteks relvastusena tankitõrje granaadiheitjat [[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]], tankitõrje granaadiheitjat [[M-69]] ([[RPG-7]]) ning ka tankitõrje ühekordseid laske [[AT-4]], [[C-90 Instalaza]], [[PF-89]]. * Keskmaa tankitõrje – kuni 800 meetrit. Selle alla saab liigitada hetke seisuga tankitõrje [[Pvpj 1110|90 mm kahuri]] kui ka 106&nbsp;mm kahuri. Peagi lisanduvad relvastusse ka [[FGM-148 Javelin|JAVELIN]] süsteemid. * Kaugmaa tankitõrje – üle 2000 meetri. Eesti Kaitsevägi kasutab tankitõrjeraketisüsteemi [[MILAN]] II ning tankitõrje raketisüsteemi [[MAPATS]]. <ref name="raamat" /> '''Kaliibri järgi''' * kergegranaadiheitjad – 40–80&nbsp;mm, kaaluga 2,5–6&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 50–400&nbsp;m ja soomusläbistavusega kuni 400&nbsp;mm; * raskegranaadiheitjad – üle 80&nbsp;mm, kaaluga 6–15&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 400–800&nbsp;m ja soomusläbistavusega üle 400&nbsp;mm <ref name="raamat" /> '''Teenijate arvu järgi''' * individuaalsed relvad; * meeskonna relvad <ref name="raamat" /> [[Pilt:MILAN_ER.jpg|pisi|MILAN ER granaadiheitja]] '''Granaadiheitjate liigitus''' * rauaalune granaadiheitja; * püssigranaadid; * tankitõrjegranaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Kasutamisviisi järgi''' * ühekordsed granaadiheitjad; * korduvkasutusega granaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Varustatuse järgi''' * rataslafetiga; * kolmjalgalusega <ref name="raamat" /> '''Otstarbe järgi''' * lähitõrje kuni 300 m; * kesktõrje kuni 800 m; * kaugtõrje üle 2000&nbsp;m <ref name="raamat" /> '''Tankitõrje jaotus kasutatavate vahendite järgi''' * Aktiivne * Passiivne <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-J31396,_Berlin,_Bau_von_Panzergrt%C3%A4ben_am_Stadtrand.jpg|pisi|püsti|Tankitõrjekraav]] Aktiivne tankitõrje tähendab erinevate relvade ja relvasüsteemide olemasolu, millega saab hävitada vastase soomustehnikat. Passiivsed tankitõrje vahendid on aga erinevad tõkked ja vahendid, millega pidurdada, suunata või hävitada võimalikku vastase soomustehnikat. Passiivsed tõkked jagunevad olemasolevateks tõketeks (tehistõkked ja looduslikud tõkked) ja rajatavateks tõketeks (lõhkevad tõkked, mittelõhkevad tõkked ja kombineeritud tõkked). Tankitõrjetõkked on tõkked, kus on põhiosa kasutatud vahenditest pidurdavad soomustehnikat, mida vajadusel täiendatakse jalaväe- ja demineerimisvastaste osadega. Palktõkked on tõkked, mida peab ehitama või konstrueerima määratud kohtadesse selleks spetsiaalselt kohaletoodud materjalidest. Palktõkked on näiteks [[raidtõke|raidtõkked]] ja [[vaitõke|vaitõkked]]. Neist raidtõkked on tekitatud mahalastud puudest nii liikumissuunale kui ka väljapoole seda. Vaitõkked on aga kaevatud maasse organiseeritult suunaga vastase poole. Neid saab kasutada nii soomusüksuste kui ka jalaväe vastu.<ref name="raamat" /> ==== Pinnastõkked ==== Tankitõrjekraav on mõeldud vastase soomukite pidurdamiseks. See kujutab endast vähemalt 2 meetri sügavust ja 4 meetri laiust kraavi, mida võib rajada nii masinaga kui ka lõhkamise teel. Kasutatakse ka teepinna rikkumist, mis on tehtav sobivatesse kitsaskohtadesse, piki teed kulgeva teekatte ja -peenra lõhkumise või pinnasega katmise abil. Teepinna rikkumist tehakse kahes erinevas variandis, millest kumbki annab natuke erineva efekti. Lehtertõkke puhul suletakse tee vähemalt kahe lõhatud või kaevatud kraatriga. Selle valmistamiseks kasutatakse tavaliselt lõhkeainet, kuid seda saab teha ka võimsamate töömasinatega (rasked ekskavaatorid). Kraatrite (lehtrite) sügavus peaks olema vähemalt 2&nbsp;m ja sügavus 4&nbsp;m. Nende omavaheline kaugus peab olema nii väike, et seal ei oleks võimalik masinaga sõita.<ref name="raamat" /> == Vaata ka == * [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] * [[M-69]] * [[RPG-7]] * [[PF-89]] * [[AT-4]] * [[MAPATS]] * [[FGM-148 Javelin]] * [[C-90 Instalaza]] * [[Pvpj 1110]] * [[M40]] * [[MILAN]] * [[B-300]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tankvstank">{{cite book |title= Tank versus Tank |last= Macksey|first= Kenneth|authorlink= |year= 1988 |publisher= Salem House|location= Pennsylvania State University |isbn= 0881622826|url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="weapons">{{cite book |title= Anti-tank weapons |last= Norris|first= John|authorlink= |year= 1996 |publisher= Brassey's|location= |isbn= 1857531779|url= https://books.google.ee/books?id=-5Rbaz0zuz8C&dq=anti-tank+weapons&hl=et&sa=X&ei=9z42VfGlDIWvsQGM34HwBQ&ved=0CCwQ6AEwAg}}</ref> <ref name="reich">{{cite book |title= Small Arms, Artillery and Special Weapons of the Third Reich |last= Gander|first= Terry|authorlink= |coauthors= Peter Chamberlain |year= 1978 |publisher= MacDonald and Janes|location= London|isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=DfGkXwAACAAJ&dq=terry+gander+and+peter+chamberlain&hl=et&sa=X&ei=hkA2VdfBAsmbsgGpjYHgCA&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="vene">{{cite book |title= Большая советская энциклопедия, 3. number |last= Прохоров|first= Александр Михайлович|authorlink= |year= 1977 |publisher= Сов. энциклопедия|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=2sMXAQAAIAAJ&q=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&dq=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&hl=et&sa=X&ei=QoY2VYDwIqf8ygParoDABg&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="shanghai">{{cite book |title= Shanghai 1937: Stalingrad on the Yangtze |last= Harmsen|first= Peter|authorlink= |year= 2013 |publisher= CASEMATE PUBLISHERS|location= |isbn= 1612001688|url= https://books.google.ee/books?id=eJjUAgAAQBAJ&printsec=frontcover&hl=et#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="china">{{cite book |title= China Condensed: 5000 Years of History & Culture |last= Chey|first= Ong Siew|authorlink= |year= 2006 |publisher= Marshall Cavendish Editions|location= |isbn= 9814312991|url= http://books.google.ee/books?id=bt7q8hfiZ4gC&pg=PA94&lpg=PA94&dq=taierzhuang+suicide+bombers&source=bl&ots=WPZRmC3Wz6&sig=5LxRk4wGlVgS40x9YfPKryla1mE&hl=en&sa=X&ei=I2_bU7HPL6_gsASt1IKQAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=taierzhuang%20suicide%20bombers&f=false}}</ref> <ref name="china2">{{cite book |title= The people's war |last= Epstein|first= Israel|authorlink= |year= 1939 |publisher= V. Gollancz|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=TevqAAAAIAAJ&q=the+people%27s+war&dq=the+people%27s+war&hl=et&sa=X&ei=9IA2VdGgEKmqywPr9oCADA&ved=0CDUQ6AEwAw}}</ref> <ref name="copter">{{cite book |title= Helicopters at War (Blitz Editions) |last= |first= |authorlink= |date= 1. august 1996 |publisher= Bookmart Ltd|location= |isbn= 1856053458|url=}}</ref> <ref name="copter2">{{cite book |title= Bell AH-1 Cobra |last= Verier|first= Mike|authorlink= |year= 1990 |publisher= Osprey|location= |isbn= 0850459346|url= https://books.google.ee/books?id=NFukAAAACAAJ&dq=mike+verier+cobra&hl=et&sa=X&ei=UYM2VeT8I-H9ygOF04CADQ&ved=0CB4Q6AEwAA}}</ref> <ref name="raamat">{{cite book |title= Tankitõrje allüksuse ülema käsiraamat |last= KVÜÕA|first= |authorlink= |year= 2012 |publisher= |location= |isbn= |url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="fyKce">{{cite web |last= |first= |title=New weapons for jap tank hunters |url=http://www.lonesentry.com/articles/jp_tankhunters/index.html |publisher=Lone Sentry |accessdate= 21.04.2015}}</ref> }} [[Kategooria:Sõjandus]] e4jl7ibt4vq142fxttsvpxny262h2ht 6174995 6174994 2022-08-07T16:20:07Z Melilac 58734 /* Lennuvahendid */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:APP-6 Anti Tank.svg|pisi|Tankitõrjeüksuse [[taktikaline tingmärk]] (põhikujund)]] [[Pilt:Tankitõrjeliin 034.jpg|pisi|[[Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin]] (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke]] '''Tankitõrje''' on väeüksuste tegevus vaenlase [[soomuk|soomustehnika]] vastu. Samas on see [[jalavägi|jalaväe]] relvaliigi (väeliigi) üks osa ja spetsialiseerumise suundi. Tankitõrje kui relvaliik sai alguse [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] päevil tulenevalt vajadusest arendada [[taktika]]t ja [[tehnoloogia]]t [[tank]]ide hävitamiseks. Tankitõrje on sellest ajast alates kaasatud peaaegu igasse [[lahingutoetus]]e õpetusse, kuna tank esindab vaenlase üht suurimat jõupositsiooni.{{lisa viide}} Tankitõrje jagatakse kasutatavate vahendite järgi aktiivseks (relvad ja relvasüsteemid) ning passiivseks (erinevad tõkked). Tõkked jagunevad omakorda olemasolevateks ja rajatavateks. == Tankitõrje ajalugu == === Lühiülevaade === [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid peamisteks tankitõrjerelvadeks tankid, jalaväe tankitõrjerelvad ja tankitõrjegranaadid ning võimalusel ka [[lennuk]]id (näiteks sööstpommitaja [[Junkers Ju 87]] , Il-2 jt). [[Pilt:StukaRA.jpg|pisi|Junkers Ju-87B Stuka]] Teise maailmasõja [[Idarinne (Teine maailmasõda)|idarindel]] toimus kiire tankitõrje areng, lisandusid jalaväe ja lahingtoetusüksuste relvad, näiteks basuugid, erinevad tankitõrje pioneerivahendid, spetsiaalsed tankitõrjelennukid ja iseliikuvad [[tankihävitaja|suurtükid]]. Nii [[Punaarmee]] kui ka [[Wehrmacht|Saksa armee]] töötas välja meetodeid, et võidelda tankirünnakute vastu. Kaitsepositsioonidele paigaldati tankitõrjerelvi, millega kaitsti tankitõkkeid ja [[miiniväli|miinivälju]]. [[Korea sõda|Korea sõjast]] [[külm sõda|külma sõjani]] tuli arvestada võimalusega, et ühe [[tuumarelv]]a löögiga võidakse mõjutada hulga tanke samas piirkonnas. Kuigi soomukite kaitseks [[radioaktiivne kiirgus|kiirguse]] eest oli töötatud välja tehnoloogia, ei suudetud seda teha seda kõikide toetusrelvade ja [[Logistika#Logistika sõjaväes|logistika]] masinate jaoks, millest sõltus tankide kütuse, hoolduse ja varude kättesaadavus. Arendustegevus doktriini osas, kuidas kasutada relvastatud jõude ilma tuumarelva kasutamata, toimus [[NATO]] riikides vaid väga vähesel määral. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] piirkonnas analüüsiti [[Süvaoperatsiooni teooria|operatsioonilise manöövri]] teooriat, et mõista, kuidas on võimalik kasutada tankijõude tuumarelvade kasutamise piiramise korral. Lahenduseks oli manööversõda koos tankitõrjerelvade arvu massilise suurendamisega. Nõukogude militaarteoreetikud (sealhulgas [[Vassili Sokolovski]]) mõistsid, et selle saavutamiseks pidid tankitõrjerelvad võtma traditsioonilise [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]] kasutatud kaitserolli asemel ründava rolli ja muutuma liikuvamaks. See viis täiustatud juhitavate [[tankitõrjeraketisüsteem]]ide väljatöötamiseni. Sarnane arendustegevus toimus ka [[Lääne-Euroopa]]s ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Esimene lahingutegevuses edukalt kasutatud [[mürsk]] oli Prantsuse SS.10. Seda kasutasid Iisraeli Kaitsejõud 1956. aastal [[Suessi kriis]]i ajal. Nõukogude tankitõrjerakettide mõju nähti esmakordselt 1973. aastal, kui [[Egiptus]]e ja [[Süüria]] armee kasutasid vene 9K11 Malyutka (Sagger) rakette [[Yom Kippuri sõda|Yom Kippuri sõjas]] Iisraeli vastu. Kuigi tulemus näitas, et prantsuse raketid kujutasid endast ohtu, oli neile võimalik vastulöök anda. Rakettide suur hävitusjõud veenis NATO tankide konstruktoreid panema jätkuvalt rõhku soomuse tugevdamisele, samas kui Nõukogude konstruktorite rõhuasetus jäi tankijõudude liikuvuse parandamisele. Külma sõja mõlemale osapoolele sai selgeks kergtankitõrjerelvade vajalikkus, mis viis jalaväeüksuste õlalt lastavate ja kaasaskantavate relvade arendamiseni, samas kui raskemad raketid paigaldati tankihävitajatele, sealhulgas spetsiaalsetele tankitõrje [[helikopter]]itele. Veel raskemate juhitavate tankitõrjerakettide laskmiseks kasutati lennukeid. Suurtükimoona arengus olid olulised pealttabavad mürsud ja kobarmürsud. Helikoptereid kasutati ka kiireks tankitõrjemiinide laiali laotamiseks. Alates külma sõja lõpust on uueks ohuks tankidele ja teistele lahingumasinatele [[asümmeetriline sõda|asümmeetrilises sõjas]] kasutatavad distantsilt lõhatavad [[isevalmistatud lõhkekeha]]d (IED). Need ei erine oluliselt isevalmistatud maamiinidest. IED valmistamiseks kasutatakse enamjaolt käepäraseid vahendeid, kus lõhkeaine asemel kasutatakse muid aineid, mille [[detonatsioon|detoneerimine]] võib põhjustada plahvatuse. === Esimene maailmasõda === [[Pilt:British_Mark_I_male_tank_Somme_25_September_1916.jpg|pisi|Briti Mark I tank]] [[Tank]]i ilmumine [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindele]] [[1916]]. aasta septembris oli [[Saksamaa|Saksa]] väeüksuste jaoks üllatus. [[Suurbritannia]] kaasas lahingutegevusse väheses koguses [[Mark I]] tanke. [[Prantsusmaa|Prantsuse]] relvajõudude juhtkond suhtus sellesse plaani väga kriitiliselt, kuna Prantsusmaa enda katsetuste tulemused näitasid, et [[Soomuk|soomustatud sõidukid]] polnud veel piisavalt töökindlad. Arvati, et rünnakutempo üleval hoidmiseks oleks tanke vaja suuremal hulgal. Mehaanilised vead ning masinate takerdumine maastikul sai aga tõsiseks probleemiks, mis vajas teistsugust lähenemist ja lahendust. Prantslaste arvates kaoks vähese arvu tankide kasutamisel ära üllatusmoment lahingutegevuses. Seetõttu võidakse olla oluliselt paindlikumad tankide hävitamisel, kaasates selleks kõiki olemasolevaid ja vajaminevaid vahendeid.<ref name="tankvstank" /> ==== Tankitõrjerelvad ==== Kuna saksa [[sõjavägi]] oli esimene, kellel tekkis kokkupuude [[tank]]idega, siis olid nad sunnitud esimestena välja töötama ka sobiva tehnoloogia ja relvastuse nendega võitlemiseks. Tehnoloogiad põhinesid kolmel erineval lahingumoona tüübil. Esimese lahendusena kasutasid [[Jalaväelane|jalaväelased]] lihtsaid [[käsigranaat]]e. Granaadid seoti enne heitmist kokku, et pärast detonatsiooni oleks kahju võimalikult suur (nn [[kobarlaeng]]). Tehti esimesi katsetusi väikese [[Kaliiber|kaliibriga]] tankitõrjerelvadega nagu näiteks 13&nbsp;mm tankitõrjepüss ([[Mauser 1918 T-Gewehr]]). Keskmise kaliibriga tanktõrjerelvaks oli [[1916]]. aastal relvastusse võetud kerge ratastega lafetil baseeruv 37&nbsp;mm [[tankitõrjekahur]] (3,7&nbsp;cm TaK Rheinmetall). Kasutati ka suurema kaliibriga tankitõrjerelvi, mis olid koos soomust läbistava laskemoonaga võimelised hävitama lahinguväljal ükskõik mis [[tank]]i. Kolmanda lahendusena kasutati juba olemasolevaid 77&nbsp;mm suurtükke nagu [[FK16]], millega koos hakati kasutama spetsiaalset soomust läbistavat laskemoona.<ref name="weapons" /> ==== Tankitõrje taktikad ==== [[Pilt:Battle of Niemen.jpg|pisi|Kaevikuliin]] Seoses liitlasvägede tankide ilmumisega lahinguväljale lõi Saksa väejuhatus kiirelt jalaväediviiside koosseisus olnud [[pioneeripataljon]]idest tankitõrjeüksused. Need varustati esmalt 13&nbsp;mm pikaraudsete tankitõrjepüssidega. Viimaseid aga vaevasid pidevalt tõrkeid pärast igat 2–3 lasku. Samuti ei pidanud tugevale tagasilöögile vastu relva sisemised mehhanismid ega ka laskurid, kes relvaga opereerisid. Kasutusel olid ka kleepuvad granaadid, mille eesmärk oli hävitada vaenlase tanki tankiroomikuid. Antud tegevus nõudis aga sõduritelt vaprust jõuda vaenlase tankile piisavalt lähedale, et antud granaati kasutada. Samuti pidi kuulipildujameeskond eelnevalt eraldama vastase jalaväe ja tanki. See tegevus ei olnud aga niivõrd viljakas, et see lahinguväljal edu tooks. Teine taktika oli meelitada tankid üle näiliselt hävitatud Saksa [[kaevik]]uliini, mis taastati kohe vastase [[Jalavägi|jalaväe]] lähenedes. Selliselt prooviti tanki hävitada kaevikuliini lähistele toodud 77&nbsp;mm suurtüki otselasketulega, lootuses hävitada vähemalt roomikud. Kui kahjustatud tanki meeskond keeldus alla andmast, siis süüdati tank [[leegiheitja]]ga või tulistati staatilist tanki miinipildujast seni, kuni see sai otsetabamuse. Lisaks valmistati ette ka tankivastaseid takistusi kohtadesse, kus tankide sissetung oli kõige tõenäolisem. Selleks süvendati ja laiendati olemasolevaid kraave ja kraatreid, mis olid [[tankitõrjekraav]]ide eelkäijad. [[1917]]. aasta alguses kasutusele võetud 3,7&nbsp;cm TaK tankitõrjekahur, osutus vaatamata piiratud tõste- ja pöördenurgale tankide hävitamisel väga edukaks.<ref name="tankvstank" /> === Tankitõrje areng kahe maailmasõja vahel === Tulenevalt tankide tootmise ideede vaesusest mõjutas see tankitõrje vastaste vahendite arendustegevust. [[Versailles' rahu]] tõttu piirati [[Saksamaa]] võimalusi militaartehnoloogia arendamiseks. Seega ka [[Prantsusmaa]]l ja [[Suurbritannia]]l ei olnud selleks vajadust, mistõttu kuni 1930-ndateni tankitõrje areng oli väga väike. [[Pilt:Panzersperre in Wimmis 02.JPG|pisi|Draakoni hambad]] Kahe maailmasõja vahel mõeldi rohkem strateegiale ning põhiliselt tegeleti piiride kindlustamisega. See koosnes loodusliku iseloomuga takistustest ([[kraav]]id, [[oja]]d, linnapiirkonnad) või ehitatud takistustest (tankitõrje [[kaevik]]ud, miiniväljad, [[draakoni hambad]], puittakistused). Antud strateegilise mõtlemise järgi, sellist kaitset peeti [[Maginot' liin]]iks, mis asendas jalaväe kaevikuid [[suurtükivägi|suurtükiväe]] punkritega, sh [[kasematt|kasematidega]], kus olid 37 või 47&nbsp;mm tankitõrje relvad ning paari [[kuulipilduja]]ga ja 25&nbsp;mm tankitõrje relvaga kahuritornid. Samas [[Saksamaa]] antud hetkel tanke ei tootnud. Sellise konstruktsiooni aluseks oli kogemus saadud [[Hindenburgi liinil]], millest murti läbi tankide toetusega [[Cambrai lahing]]us (1917) ja [[St. Quentini kanali lahingus]]. [[Maginot' liin]] oli kuni 25&nbsp;km lai, eespool olevatest positsioonidest kuni tagapositsioonideni, ning see pidi ennetama ja aeglustama üllatusründeid, kui toimus [[Prantsusmaa]] vägede mobiliseerimine. Kuna Prantsusmaa väed olid [[Saksamaa]] omadest palju väiksemad, siis selline inimjõu kasutus oli palju efektiivsem. Liini piirides toetasid passiivseid tankitõrje takistusi jalaväe- ja tankitõrje punkrid. Kui [[Belgia]] teatas oma neutraliteedist 1936. aastal, alustas Prantsusmaa liini laiendamist piki Belgia piiri. [[Pilt:Pak35-36L45.jpg|pisi|Pak L45]] [[Suurtükivägi|Suurtükiväe]] täiendamises nähti kiireimat lahendust tankitõrje kaitse parandamiseks ning üks varasemaid sõjajärgseid tankitõrje relvadisaine oli 25&nbsp;mm Hotchkissi mudel [[Prantsusmaa]]lt. Sellega mõeldi asendada 37&nbsp;mm Atelier de Puteaux relva, mis oli disainitud 1916. aastal kuulipildujate positsioonide hävitamiseks. Saksamaa [[Rheinmetall]] alustas tööd 37&nbsp;mm tankitõrje relva kallal 1924. aastal ning esimesed relvad toodeti 1928, milleks oli 3,7&nbsp;cm Pak L/45, millest hiljem sai 3,7&nbsp;cm Pak 36. Seda kasutati Hispaania kodusõjas (1936–1939). Seal kasutati ka Rootsi 37&nbsp;mm Bofors relva, mis leidis kasutust ka teise maailmasõja alguses. Britid tootsid 40&nbsp;mm Ordnance QF 2 pounder, mida algul loodi tankirelvana. [[punaarmee|Nõukogude Punaarmee]] hakkas pärast [[Vene kodusõda]] (1917–1923) kasutama Prantsuse 37&nbsp;mm Hotchkiss L. 33 tankirelva, aga 1935. aastal vahetas seda suurema kiirusega L. 45 mudeli vastu. Samal ajal tegid nad ka litsentskoopiat Saksa 37&nbsp;mm PaK 36 relvast. Siiski tuli üsna kiiresti punaarmeele õppetund tankitõrje kohta, kui nad saatsid tankipataljoni Hispaania vabariiklaste toetamiseks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] ning see pataljon täielikult hävitati. Antud ajal kasutati tankitõrjes valdavalt soomust läbistavaid kineetilise energiaga kesti, mis läbisid soomust sirgjoonelise survega. 1930-ndate lõpus katsetati keemilise energiaga kumulatiivset laskemoona. Selle eelisena oli kahju, mida see suure rõhuga, hüdrodünaamiliselt soomusele tõi, mis oli tingitud moona kõrgest kiirusest. Sellega hakkas pihta põhjalikum uuring terasetootmises. Ainuke tähendusrikas katse tankide kasutamisest 1920-ndate lõpus oli [[Briti impeerium|Briti]] väe eksperimentaalsel mehhaniseeritud üksusel (1927), mis tulevikus mõjutas väga tankide ja tankitõrje relvade tootmist. [[Pilt:MS-1.jpg|pisi|Kerge Punaarmee tank [[T-18]] ]] Hispaanias oli natsionalistide tankitõrje kaitse organiseeritud [[Wehrmacht]] ohvitseride poolt. Tankitõrje relvad olid osa takistuste süsteemist, mille eesmärgiks oli peatada tankide rünne nende aeglustamisega. Tanke eraldati neid toetavast jalaväest [[kuulipilduja]]tega ja [[miinipilduja]]te [[kaudtuli|kaudtulega]] ning sunniti otse ründama. Esimese takistusena lõhkusid miiniväljad teid tankide ees, mis sundis lahingpioneeridel puhastada neid käsitsi. Selline viivitus ehk rünnaku aeglustamine võimaldas suurtükiväel rünnata nõrgema soomusega kergemaid [[punaarmee]] tanke. Võrreldes [[Esimene Maailmasõda|esimese maailmasõja]] tankitõrje taktikaga tekkis sakslastel efektiivne tankitõrje relv, mis toetas kaitsvat jalaväge. Kuigi, punaarmee 45&nbsp;mm relvad hävitasid kergesti Saksa kergeid tanke. Uued tankide kasutamise doktriinid jagati jalaväe ja ratsaväe koolideks. Endine doktriin vaatles tanki, kui mobiilset suurtükiväe süsteemi, mida kasutati jalaväe toetamiseks. See tähendas ka seda, et jalavägi pidi olema relvastatud tankitõrje relvadega. Tanke kasutati traditsioonilisel ratsaväe taktikaga – kiire tempoga rünnakud, mille eesmärk oli mööduda vastase jalaväest ja katkestada nende kommunikatsiooniliine. Selline lähenemine tähendas, et tank ise on parim tankitõrje süsteem ning ainult piiratud arv tankitõrje sõdureid sai olla sellega kaasas. Seetõttu tekkis 1930-ndate lõpus tankide konfiguratsioonis suur mitmekesisus, mille tõttu kasutati nii kergeid tanke kui ka mitme kahuriga nö raskeid tanke. Nende doktriinide tekkimine oli üks peamisi mõjusid tankitõrje tehnoloogia ja taktika arengus [[Teine Maailmasõda|teises maailmasõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="reich" /> === Teine maailmasõda === ==== Tankitõrje üldine areng ==== [[Pilt:Maginot_Linie_Karte.jpg|pisi|Maginot' liin]] [[Tank]]ivastase sõjapidamise arengut teise maailmasõja alguses pidurdasid lääneliitlaste seas kaks põhilist tegurit: kiire alistumine ja kaasnenud šokk. Hoolimata äsja omandatud lahingukogemustest ei suutnud [[Suurbritannia]], [[Prantsusmaa]] ja [[NSVL]] kohe midagi ette võtta tankitõrje tehnoloogia ja taktika kiireks arendamiseks. Prantslaste pime usk [[Maginot' liin]]i toimimisse ja sakslaste rünnaku edust tingitud šokk ei jätnud neile enam piisavalt aega juba olemasolevate tankitõrje võimekuste ja taktikate edasiarendamiseks. Vastase soomusüksuste edenemise aeglustamiseks kasutasid britid nn "peatamisliine" ja "tankitõrje saari". [[Punaarmee]] oli selles osas natuke paremas seisus, omades mitmeid arenduses olevaid tankitõrjetehnoloogiaid, mis olid kas lõpparendusjärgus, kohe tootmisse minemas või lihtsalt vajaduse puudumise tõttu kõrvale jäetud. Suhteline lihtsus, millega sakslased oma tankitõrjerelvadega vanemaid [[punaarmee]] tankimudeleid hävitasid, kasutades juba ennast [[Hispaania]]s tõestanud taktikat ning arvestades Saksa soomusüksuste järjepidevaid haaravaid manöövreid nõukogude tankiüksuste vastu, sundis Nõukogude väejuhatust samuti pöörama tähelepanu tankivastase sõjapidamise meetodite ja vahendite arendamisele. Kaks kolmest tuntumast teise maailmasõja aegset punaarmee relvast olidki mõeldud tankivastaseks sõjapidamiseks – [[T-34]] ja [[IL-2]] Šturmovik. Esimene oli ajaloo üks enim toodetud tanke ning teine "lendavaks tankiks" kutsutu, oli enim toodetud lahingulennukeid. Sõja jooksul võeti kasutusele ja samas ka suhteliselt kiiresti loobuti iseliikuvast tankihävitajast, mille koha võtsid sõjajärgselt üle juhitavad tankitõrjeraketid.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> ==== Lennuvahendid ==== [[Pilt:Il2_sturmovik.jpg|pisi|[[Iljušin Il-2]] ]] Kuna kahe maailmasõja vahelistes relvakonfliktides kasutati harva tanke, siis ei olnud välja töötatud eriotstarbelisi [[lennuk]]eid ega õhust teostatavaid tankihävitamise taktikaid. Ühe lahenduse kohaselt võeti kasutusele enamikus [[Euroopa]] õhuvägedes konventsionaalseid pommitajaid. Tankivastase mõju saavutamiseks kasutati väikestest pommidest koosnevaid suuri pommilaadungeid. Sellise vaippommitamisega kaeti suurem ala ning tõusis tanki pealpool asuva õhema soomuse tabamisvõimalus. Samuti oli suurem võimalus muuta tank liikumisvõimetuks roomiku läheduses plahvatava pommi [[lööklaine]]ga. Esimene lennuk, mis oli võimeline tanke efektiivsemalt ründama, oli sakslaste [[Junkers Ju-87 Stuka]], kasutades selleks sööstpommitamise meetodit. Hiljem lisati Ju-87-le kaks 37&nbsp;mm kahurit, et tabada efektiivsemalt tanki õhemat pealissoomust. Samuti oli sakslastel kasutusel Henschel Hs 129 tüüpi pommitaja, mis oli varustatud 30&nbsp;mm kahuriga. Nõukogude õhuväel oli kasutusel IL-2, mis oli varustatud kahe 20&nbsp;mm kahuri ja juhitamatute rakettidega. Samuti olid IL-2 ja Ju-87 olulisemad osad soomustatud väiksemakaliibriliste relvade tabamuste vastu, võimaldades rünnaku sooritamiseks laskuda võimalikult madalale. IL-2 oli suuteline kandma suuremal hulgal 2,5&nbsp;kg kumulatiivlaenguga tankivastaseid pomme [[PTAB]]. Britid paigaldasid [[Hawker Hurricane]]'ile (Mk. IID) neli 40&nbsp;mm [[Vickers S]] kahurit ja Hawker Typhoonile juhitamatud raketid, kuigi viimased olid efektiivsed pigem muude masinate kui tankide vastu. [[1943]]. aastal võttis nõukogude õhuvägi kasutusele [[Iljušin Il-2]] kiirema pommitaja-püüdurhävitaja [[Jakovlev Jak-9]]T (37&nbsp;mm kahuriga) ja K (45&nbsp;mm kahuriga), mille kahuri raud oli paigutatud mootorisse ning ulatus läbi propelleri keskme. Sõja alguses oli ka mõnedele Prantsuse hävituslennukitüüpidele lisatud 20&nbsp;mm kahurid.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Suurtükivägi ==== [[Pilt:Army.mil-2008-08-26-145957.jpg|pisi|Ordnance QF 25 kahur (september 1943)]] Tulejuhtimisvõimekusega luurelennukite avastatud väeüksuste, sealhulgas tankide ründamiseks kasutati sageli esimesena välisuurtükiväge. Seda nii koondumisaladel paiknevate, lähenemismarsil, kui ka rünnakuformatsioonis olevate tankiüksuste puhul. Lastuna sobiliku tihedusega olid võimsamad konventsionaalsed suurtükimürsud ([[fugass]]) tankide ülaosa õhema soomuse vastu vägagi mõjusad. Isegi läbistava tabamuse puudumisel muutis tugev lööklaine tanki tegutsemisvõimetuks, vigastades selle meeskonda soomuse küljest eralduvate kildudega või lihtsalt lükates kergemaid tankimudeleid ka külili. Veelgi suurem mõju tanki tegutsemisvõimele oli selle roomikukahjustused. Vähem olulised polnud ka toetusmasinate kaotused, mis vähendasid tankiüksuste teovõimet pikemas perspektiivis. Kuna tankid võitlesid tihti koos [[Jalavägi|jalaväega]], mis oli paigutatud veoautodele ja poolroomikmasinatele, mõjus nii maas- kui ka õhus lõhkevate mürskude segu kasutamine neile hävitavalt. Jalaväeüksuste toetuse puudumisel ei olnud võimalik tankide rünnakul saavutatuid edu pikemaajaliselt hoida. Samuti sai osasid [[haubits]]aid kasutada tankide hävitamiseks ka otselaskmisega, kasutades selleks vastavat soomust läbistavat moona. Üheks selliseks oli välihaubits brittide [[Ordnance QF 25 pounder|Ordnance QF 25 kahur]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Tankitõrjekahurid ==== [[Pilt:British Sherman Firefly Namur.jpg|pisi|Sherman Firefly QF 17 kahuriga]] Tankitõrjekahurid on mõeldud hävitama tanke kaitsepositsioonidelt. Üldiselt on nad muudest kaudtule toetuseks ettenähtud [[suurtükk]]idest ja [[haubits]]atest väiksema kaliibriga. Neil on pikemad rauad, tagades sellega mürsu suurema algkiiruse ja soomuse läbistamise. Mürsu suur kiirus ja lame lennutrajektoor tagavad vajaliku kineetilise energia soomuse läbistamiseks ettenähtud distantsil ja nurga alt. Nagu nõukogude [[A-19]], suutsid ka teised [[kahur]]id ja [[haubits]]ad, mille raua pikkus ületas 15–25 korda selle kaliibrit, lasta efektiivselt soomusevastast moona. Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] ületas väheste tankitõrjekahurite kaliiber 50&nbsp;mm. Tuntumad näited sellest klassist olid sakslaste 37&nbsp;mm, ameeriklaste 37&nbsp;mm, prantslaste 25&nbsp;mm ja 47&nbsp;mm, brittide QF 2-pounder (40&nbsp;mm), itaallaste 47&nbsp;mm ja nõukogude 45&nbsp;mm kahurid. Viimati nimetatud ja ka väiksemate kaliibritega liigikaaslased olid täiesti piisavad teise maailmasõja eelsete, õhukese soomusega tankide hävitamiseks. Teise maailmasõja alguses olid nad kõik aktiivses kasutuses koos uuema põlvkonna kahuritega. Tankide [[T-34]] ja [[KV (tank)|KV]] ilmumisega lahinguväljale muutusid nad ruttu kasutuks ning sakslased hakkasid oma kergekaalulist 37&nbsp;mm kahurit kutsuma tankiuksele koputajaks. Väikesekaliibrilised kahurid ei tulnud toime paksenenud ja kaldesse asetatud soomuse läbistamisega. Laskmine paljastas ainult kahuri positsiooni, millele järgnes kiire karistus võimsate tankikahurite poolt.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Sakslased võtsid kiirelt kasutusele uued ja võimsamad kahurid, mis kas olid sõjaalguses arendamisjärgus või töötati kiirelt välja vastavalt lahinguväljalt saadud kogemustele. [[1942]]. aasta lõpus võtsid sakslased kasutusele efektiivse 5&nbsp;cm Pak 38 (L/60) kahuri, samas kui Põhja-Aafrikas hävitasid nende endi tanke brittide [[QF 6-pounder|QF 6 kahurid]], mis hiljem võeti kasutusele ka [[USA]] armees. Tankide soomuse kiire arengu tõttu oli [[Wehrmacht]] sunnitud idarindel võtma kasutusele järjest suurema kaliibrilisi kahureid (7,5&nbsp;cm Pak 40 ja 8,8&nbsp;cm Flak 37). Samal ajal kasutas punaarmee erinevaid 45&nbsp;mm, 57&nbsp;mm, ja 100&nbsp;mm tankitõrjekahureid, samuti kasutati edukalt 76&nbsp;mm ja 122&nbsp;mm üldotstarbelisi kahureid tankitõrjekahuri rollis. [[Normandia dessant|Normandia dessandi]] alguseks olid britid kasutusele võtnud [[QF 17 pounder|QF 17 kahurid]], mis osutus väga efektiivseks tankitõrjekahuriks. Sama kahurit kasutati ka brittide tankidel ([[Sherman Firefly]]) ja iseliikuvatel tankihävitajatel (17pdr SP Achilles).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Iseliikuvad tankihävitajad ==== [[Pilt:British_troops_inspect_a_line-up_of_captured_German_and_Italian_armoured_fighting_vehicles,_Italy,_2_June_1944._NA15779.jpg|pisi|StuG III G 75 mm kahuriga]] Järelveetavate tankitõrjekahurite kaalu ja meeskonna kasvades muutusid nad järjest vähem mobiilsemaks ja manööverdusvõimelisemateks. Pikenenud positsioonile seadmise aeg tõi omakorda kaasa kahurimeeskonna pikaajalisema viibimise kaud- ja tankide tule all. Mida aeg edasi, seda suuremaid kaotusi kandsid selle tõttu nii meeskond kui kahur ise. See kõik andis hoogu juurde iseliikuvate ja kergelt soomustatud tankihävitajate väljaarendamisele. Iseliikuvad tankihävitajad baseerusid juba olemas olevatel tankitüüpide keredel. Kahur kinnitati kas otse kere külge või asetati pöörlevasse torni ja nagu tavalise tanki puhul. Alguses võeti nad kasutusele jalaväe toetusrelvadena, vahetades välja järelveetavad tankitõrjekahurid. Hiljem kasutati neid tankide puudumise korral ka ründavate soomusmanöövrite teostamisel.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> Varased sakslaste iseliikuvad tankihävitajad, nagu [[Marder I]], baseerusid prantsuse ja [[tšehhi]] trofeetankidel, millele lisati torni ja olemasoleva kahuri asemele tankitõrjekahur. Selline meetod vähendas nii kaalu kui ka ümberehitamise kulusid. Sama meetodi võttis hiljem üle ka [[Nõukogude Liit]]. Sellist tüüpi iseliikuvate tankihävitajate eeliseks oli nende madal siluett, mis võimaldas neil samalt varitsuspositsioonilt rohkem laske sooritada. Tänu oma kergusele olid nad hästi manööverdatavad, pakkudes samal ajal meeskonnale killukaitset. Samas kannatasid nad iseliikuva tankihävitaja põhilise puuduse – kahurit sai kere suhtes ainult mõne kraadi võrra pöörata – käes. Sellest tulenevalt muutusid nad mootoririkke või lindi purunemise korral praktiliselt kasutamiskõlbmatuteks. Võimetus sellises olukorras kahurit keerata muutis nad kergeks sihtmärgiks vastase tankidele. Seda puudust kasutati hiljem tankiüksuste taktikas ära. Seetõttu ei olnud harvad juhused kus lahinguväljale olid meeskondade poolt maha jäetud ka kõige moodsamad ja võimsamad tankihävitajad lihtsalt selle tõttu, et nad olid saanud ühe tabamuse roomikusse.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> USA armee sõjaeelsed jalaväe lahingutoetuse doktriinid rõhutasid avatud katuse ja pöörlevate tornidega tankihävitajate kasutamise tähtsust. Viimased omasid küll vähem soomust kui [[M4 Sherman]]i tank, aga see eest võimsamat 76&nbsp;mm kahurit ([[M10 (tankihävitaja)|M10]] ja [[M18 (tankihävitaja)|M18]]). [[1944]]. aasta lõpus võeti kasutusele 90&nbsp;mm kahuriga tankihävitaja [[M36]]. Kuigi ameerika tankihävitajad oli tänu oma pöörlevatele tornidele ja heale manööverdusvõimele efektiivsed, ei olnud neist siiski saksa tankile üks ühele olukorras vastast. Üheks peamiseks puuduseks osutus pealt lahtine torn, mis jättis meeskonna haavatavaks vastase kaudtule rünnakutele. Hiljem see viga parandati kokkuklapitava soomustatud katusega. Sõja lõpu eel asendasid ameeriklased oma tankihävitajad ja tankitõrjekahurid tavaliste tankide ja jalaväetankitõrjerelvadega. Hoolimata viimasest muudatusest jätkas tankihävitaja [[M36 (tankihävitaja)|M36]] sõja lõpuni ning osales isegi [[Korea sõda|Korea sõjas]].<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Jalaväe tankitõrjevahendid ==== ===== Tankitõrjepüssid ===== Enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] võeti mõnedes [[armee]]des kasutusele tankitõrjepüssid, et jalaväelased saaksid tõrjuda tanke ohutult kauguselt. Eesmärk oli säilitada jalaväelaste võitlusmoraal, omades suhteliselt kerget ja mobiilset relva, mis suutis tanki distantsilt hävitada. [[1930]]. aastatel arendasid ja tootsid vastavaid relvi mitmed riigid, sealhulgas [[Soome]]. Teise maailmasõja alguses suutsid tankitõrjemeeskonnad hävitada 500 meetri kauguselt enamikust olemasolevatest tankitüüpidest, mis oli mobiilne ja kergesti varjatav. Kuigi 1942. aastaks olid tankitõrjepüssid muutunud võimetuks keskmiste- ja rasketankide vastu, säilitasid nad oma efektiivsuse kergelt soomustatud ja soomustamata masinate ning kindlustatud positsioonide laskeavade vastu. Tuntumad esindajad on soomlaste [[Lahti L-39]] (mida kasutati [[Jätkusõda|Jätkusõjas]] snaiprirelvana), [[jaapan]]laste [[Type 97]] 20&nbsp;mm, sakslaste [[Panzerbüchse 38]], [[Panzerbüchse 39]], [[poola]] [[wz.35]], nõukogude [[PTRD]] ja [[PTRS-41]]. [[1943]]. aastaks olid peaaegu kõik sõjas osalevad riigid tankitõrjepüssi aktiivsest kasutusest maha võtnud. Erandiks oli [[Nõukogude Liit]], kes jätkas nende kasutamist sõja lõpuni.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankitõrjegranaadiheitjad ja kumulatiivlaengud ===== [[Pilt:PIAT cropped.jpg|pisi|Briti PIAT]] Teise maailmasõja käigus kasvas kiirelt kergete kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine. Enamuse nende hävitustoime põhines kumulatiivlaengu kasutamisel. Nende rakettide lõhkepäid nimetati kumulatiivlaenguteks (ingl ''High Explosive Anti-Tank'', HEAT). Purustusefekt toetus täielikult plahvatusel tekkivale koondatud [[Kineetilne energia|kineetilisele energiale]], mitte raketi ballistilisele kiirusele. Lõhkeaine purustusjõudu suurendas selle plahvatusenergia koondamisega ühte punkti. Esimesed HEAT lõhkepeaga laengud olid kasutusel püssigranaatides aga paremad kandursüsteemid ilmusid kiirelt: brittide [[PIAT]] heitesüsteemis oli lõhkeaine kombineeritud võimsa vedruga, USA basuuk ja sakslaste [[Panzerschreck]] kasutasid [[granaat]]e; Sakslaste Panzerfaust oli tagasilöögita [[granaadiheitja]]. Kumulatiivlaeng võeti kasutusele ka väiksemakaliibrilistel tankitõrjekahuritel nagu sakslaste 37&nbsp;mm PaK. Peamine põhjus selleks oli kahuri suurem laskekaugus ja tabamistäpsus kui granaadiheitjatel. Pärast sõda jätkus aktiivne kaasaskantavate tankitõrjerelvade arendamine, eesmärgiga astuda vastu üha paksenevatele tankisoomustele. Peamised tingimused olid, et need pidid olema piisavalt võimsad hävitamaks tanke ja lahingumasinaid ning samas piisavalt kerged, et jalaväelased neid kanda võiks.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ===== Tankimiinid ja muud lõhkevad vahendid ===== Lisaks kõikidele aktiivsetele tankitõrjevahenditele kasutati tankidega võitlemisel ka passiivseid vahendeid. Nendeks olid erinevad [[miin (sõjandus)|miinid]] ja lõhkelaengud. [[Pilt:Mini-tanks-p012953.jpg|pisi|Mehitamata kaugjuhitav iseliikuv roomikmiin Goliath]] Kuigi nn ranitslaengud olid oma olemuselt lihtsakoelised, olid nad Teise Maailma sõja ajal vägagi efektiivsed tankide vastu võitlemisel. Selle lööklaine võis vigastada tanki roomikuid muutes viimase liikumatuks või vigastades sisemisi osi ja meeskonda. Teiseks omapäraseks tankihävitusvahendiks oli [[Molotovi kokteil]], mis tähendas põhimõtteliselt tavalist pudelit kergesti süttiva vedelikuga. Tuntuimaks kasutajaks olid soomlased [[Talvesõda|Talvesõja]] ajal. Viimati käsitletud relv omas efektiivset mõju ainult vanematele tankitüüpidele (nagu nõukogude [[T-26]]). Mõju hilisematele oli kas vähene või puudus üldse. Sakslased kasutasid muuhulgas ka mehitamata roomikutel iseliikuvaid miine (Leichter Ladungsträger Goliath (Sd.Kfz. 302/303a/303b)). Nimetatud seade suutis sõltuvalt mudelist kanda 60–100&nbsp;kg lõhkeainet. Seda kasutati vastavalt taktikalisele vajadusele – tankide ja jalaväe vastu, vajadusel ka sildade või erinevate takistuste hävitamiseks. Kui sakslased kasutasid oma sõdurite elude säästmiseks kaugjuhitavat ja iseliikuvat miini, siis nõukogude armee kasutas erikoolitusega koeri. Viimastele oli külge seotud lõhkelaeng. Hoolimata sellest, et vastava relvatüübi väljaarendamisega tegeleti aktiivselt ei omanud see oodatud efekti. Jaapanlased kasutasid ka enesetapu miine, mille käigus hukkus seda kasutanud sõdur. Miin koosnes lõhkepeast, mille küljes oli kolm surveharki, ja kandmisvarrest.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /><ref name="fyKce" /> ===== Käsigranaadid ===== [[Pilt:Sticky_Bomb-_the_Production_of_the_No_74_Grenade_in_Britain,_1943_D14771.jpg|pisi|Kleepuva pommi tootmine (1943)]] Kuna tavalised kildgranaadid olid võimetud tankide vastu, siis arendati välja spetsiaalsed tankivastased käsigranaadid. Nende toimepõhimõte varieerus kumulatiivtoimest (näiteks brittide nr 68 AT granaat) kuni suure lõhkeaine kogusega fugassini (näiteks brittide nr 73 granaat). Suurendamaks tankivastase käsigranaatide efektiivsust otsiti lahendusi kuidas saavutada võimalikult tihedat kontakti hävitatava pinnaga. Selleks oli mitmeid erinevaid võimalusi – kleepuv aine (kleepuv pomm) või magnet. Sakslased kasutasid magnetgranaati [[HHL 3|Hafthohlladung]], et kindlustada kumulatiivlaengu toimimine 90 kraadise nurga all soomuse suhtes. Briti jalaväelastel oli kasutada tankivastane käsigranaat (Hawkinsi miin), mille mõõtmed olid 150x70 mm ja mis sisaldas 450 g lõhkeainet. Granaadid visati liikuva tanki roomikute ette, mille plahvatuse tagajärjel sai roomik vigastada. Mitme granaadi plahvatuse korral oli võimalik tank liikumatuks muuta. Lisaks lõhkevatele tankitõrje käsigranaatidele kasutati ka mittelõhkeva toimega moona. Üheks selliseks oli [[suitsugranaat]] (näiteks sakslaste [[Nebelhandgranaten]]), mis pidi õhusissevõtuava kaudu tuleva suitsuga mõjutama tankimeeskonda. Seda tüüpi granaati kasutati laialdaselt mõlemal poolel. Üldiselt oli jalaväelase visatavatel tankitõrjevahenditel palju puudusi. Lisaks lühikesele distantsile oli piisava mõju saavutamiseks vajalik objekti väga täpselt tabada. Samas granaadid, mis toetusid hävitamisel suurele lõhkeainekogusele, olid lühikese viskedistantsi tõttu ka sõdurile endale ohtlikud.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /><ref name="reich" /> ==== Taktika areng ==== Tankitõrje areng teise maailmasõja ajal oli tormiline, kuid ei kulgenud sama rada pidid kõikides [[armee]]des. Taktikad ja tehnoloogiad arenesid vastavalt iga riigi võimekusele ning tulenevalt eelnevast kogemusest tekkinud nägemusele. Suhteliselt tagasihoidlik areng antud valdkonnas oli [[Suurbritannia]]s. [[1940]]. aastal olemas olevat tehnikat peeti adekvaatseks tollaste Saksa ja [[Itaalia]] tankide vastu peaaegu terve [[Aafrika]] kampaania ajal. Nende kogemustega arvestamine mõjutas negatiivselt USA tankitõrjedoktriini arengut kuni [[1944]]. aastani. Alates aastast [[1941]] arenes Saksa tankitõrjedoktriin väga kiirelt tänu varem avalikkusele tundmatute uute nõukogude tankitüüpide lahinguväljale ilmumisega, sundides kasutusele võtma uusi tehnoloogiad ja taktikaid. Sõja alguses osaks saanud tankide ja tanktõrjevahendite suurte kaotuste tõttu oli punaarmee samuti sunnitud tegelema pideva uuendamisega.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> Kasutatav tankitõrjetaktika oli seotud konkreetselt toetatava jalaväeüksuse lahingutegevuse iseloomuga (ründav/kaitsev). Üldjuhul oli taktika seotud kasutada olevate tankitõrjevahendite efektiivse laskeulatusega. Laias laastus oli see jaotatud järgmiselt: * Operatsiooni ala ulatuses (20–40&nbsp;km) – pommitajad ja suure laskeulatusega suurtükivägi. * Taktikalise paiknemise ala piires (7–20&nbsp;km): sööstpommitajad ja suurtükivägi (k.a reaktiivsuurtükivägi) * Taktikalise lahinguks ülesrivistumise ja tagaala piires (2–7&nbsp;km) – rasked tankitõrjerelvad ja miinipildujad. * Taktikalise eesmise lahinguala piires (1–2&nbsp;km) – tankitõrjepüssid ja kaitsepositsioonidele paigutatud tankid. * Laskeulatuse piires (200–1000&nbsp;m) – tankimiinid ja tankitõrjepüssid. * Lähivõitlusdistantsi piires (25–200&nbsp;m) – jalavägi tanktõrjerelvadega. Kuigi tolleaegsetes armeedes polnud [[maavägi|maaväe]] ja [[õhuvägi|õhuväe]] komponentide koostöö nii süsteemne ja iseenesest mõistetav, olid selle alged juba olemas. Piisava eelhoiatuse korral võis lennuväge teostada mahasuruvaid rünnakuid vastase soomusüksuste pihta enne kui need olid jõudnud lahinguväljale siseneda. Pommide kogust ja tüüpi varieeriti vastavalt rünnatavale tankiüksuse iseloomule. Lühidalt öeldes oli tegu nii-öelda kaudse tankitõrje vormiga, millega võeti tankidelt võimalus siseneda lahingualasse. Teine kaudne tankitõrje meetod oli [[suurtükivägi|suurtükiväe]] kasutamine tavalise [[fugass]]moonaga. Hoolimata sellest, et otsetabamuse tõenäosus oli kaduvväike, oli meetod efektiivne järgneval põhjusel. Kontsentreeritult suurtest kogustes maaslõhkevat fugassmoona kasutades tekitati lahinguväljale hulgaliselt kraatreid, mis kas raskendasid või mõningal juhul muutsid tankide liikumise võimatuks. Suures pildis häiris see vastase lahinguplaani ajakava ja üldist lahingutempot.<ref name="tankvstank" /><ref name="vene" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-719-0240-05,_Pas_de_Calais,_Atlantikwall,_Panzersperren.jpg|pisi|Tšehhi siilid]] Alates 1942. aastast sidus kaitses kasutatav tankitõrjetaktika [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] stiilis [[kaevik]]ute liinid ning erineva laskeulatuse ja võimekusega tankitõrjerelvad. Viimased olid paigutatud vastavalt maastikule ning nende laskeulatusele võimaldades tekitada kaitsesügavust. Sügavuse määramisel võeti aluseks tollaste tankide efektiivsed laskekaugused. Tankitõrjekahurid paigutati katma eelkõige tankidele sobilikku maastiku. Positsioonid julgestati lahingupioneeride rajatud miiniväljadega 500–1000 meetri ulatuses. Punaarmee taktika nägi ette järgmist. Tankitõrjepüssid paigutati laiali esimese kaevikuliini ulatuses, eesmärgiga hävitada kergemini soomustatud poolroomikveokid, et eralda jalavägi tankidest. Tankitõrjekahurid olid paigutatud sügavasse ning avasid tule alles, siis kui tankid jõudsid nende efektiivsesse laskeulatusse. Kui mingis rindelõigus oli ebapiisavalt tankitõrjerelvi, siis kompenseeriti seda puudust erinevate pioneeritõketega nagu nn [[draakoni hambad]] ja [[Tšehhi siil]]. Selle kõigega lõhuti vastase lahingurivistus ning muudeti tema tegevus vähetõhusaks.<ref name="tankvstank" /> Enim kasutatavateks tankitõrjevahenditeks [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal olid siiski järelveetavad tankitõrjekahurid. Näiteks kasutas [[Punaarmee]] [[Kurski lahing]]u ajal rohkem suurtüki- kui jalaväepolke, mistõttu saavutati järelveetavate kahurite osas tihedus 20 ühikut kaitstava rindekilomeetri kohta. Peamisteks põhjusteks olid nende suhteline odavus võrreldes muude aktiivsete tanktõrjevahenditega ning võimalus kasutada neid madalatelt varjet pakkuvatelt positsioonidelt. Kui aeg ja olukord võimaldasid, siis kindlustati kahuripositsioonid ka pealtpoolt. Seetõttu suutsid korralikult vastasnõlvale või tiivale paigutatud kahurid tekitada ründavale üksusele märkimisväärseid kaotusi. Kõigest sellest hoolimata olid järelveetavate kahurite meeskonnad haavatavad vastase kaudtule- ja jalaväe rünnakutele, mistõttu rünnaku alla jäädes ei olnud neil enam võimalik positsiooni vahetada ja ülesannet jätkata. Mida aeg edasi seda vähem omasid järelveetavad tankitõrjekahurid mõju vastase soomusüksuste tõrjumisel võrreldes iseliikuvate tankihävitajatega.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_101I-686-0084-31,_Russland-Mitte,_Panzerj%C3%A4ger_%22Marder_II%22.jpg|pisi|Marder II]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses olid iseliikuvad tankihävitajad veel haruldased. Vähestel armeedel olid mõned algelised tüübid kas juba kasutusel või arendusjärgus. Katsetati nii ratastel kui ka lintidel liikuvaid variante. Sõja käigus selgus iseliikuva tankihävitaja ilmne eelis järelveetava tanktõrjekahuri ees. Mobiilsus ja soomuskaitse, mida need oma meeskondadele pakkusid, olid nii kaalukad argumendid, et sõja keskel olid nad relvastusse võetud enamikus suuremates armeedes. Mõningad paremad näited on ameeriklaste M10, sakslaste [[Marder II]] ja Nõukogude [[SU-85]]. Tankitõrjepüssid oli relvastusest maha võetud brittidel 1942. ja sakslastel 1943. aastaks, samas kui [[USA armee]] ei võtnud seda kunagi kasutusele. Hoolimata viimasest kasutas [[USA merejalavägi]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] sõjatandril Boysi tankitõrjepüssi. Erinevalt teistest osalistest jäi punaarmee tankitõrjepüssi kasutama sõja lõpuni. Põhjuse selleks andis nende doktriin, milles oli tankitõrjepüssil ülesanne aidata luua kaitses sügavust. Tankitõrjepüssi olulisust nende jaoks näitasid nii [[Moskva]] kui ka [[Kurski lahing]]ud. Sõja teises pooles kui punaarmee teostas peaaegu eranditult ründeoperatsioone kasutati tanktõrjepüsse oma üksuste tiibade katteks. Lastes tanktõrjepüssidega kergemaid jalaväe- ja muid toetusmasinad (näiteks suurtükivedukid) eraldati tanke toetavad jalavägi ja suurtükivägi. Sellega sunniti saksa tankid peatuma varjatud positsioonidel olevatele tankitõrjekahuritele soodsal distantsil jättes nad samuti haavatavaks sügavuses olevatel suuremakaliibriliste tanktõrjerelvade tulele. Lisaks masinate hävitamisele kasutas punaarme tankitõrjepüsse ([[PTRS-41]]) snaiprirelvadena ka inimeste vastu. Tuleparanduste tegemisel kasutati trassermoona. Kuigi relval PTRS-41 prooviti kasutada ka optilist sihikut, ei olnud see siiski toimiv lahendus.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> ===== Jalaväe rünnak lähidistantsilt ===== Hoolimata oma tugevast soomusest on tank siiski haavatav jalaväe poolt. Seda eriti kinnisel maastikul või hoonestatud tingimustes. Raske [[maastik]] või lihtsalt paljastada tanki nõrga põhja- või pealmise soomuse. Viimane oli teemaks eriti kõrgemate hoonetega linnaalal. Tanki suurus ja tekitatav müra võimaldas jalaväel seda lihtsasti avastada, jälgida ja vältida, kuni avanes võimalus vasturünnakuks.<ref name="tankvstank" /> [[Pilt:Home Guard soldiers operate a 'Blacker Bombard' spigot mortar during training at No. 3 GHQ Home Guard School at Onibury near Craven Arms in Shropshire, 20 May 1943. H30181.jpg|pisi|Briti Kodukaitse tankitõrje miinipildujaga]] Suletud luukide korral on tankimeeskonna nähtavus piiratud. Seetõttu on hea maskeerituse ja maastiku ära kasutamise korral jalaväel võimalik tankile väga lähedale liikuda. Sellises olukorras pole tankil võimalik jalaväe vastu midagi teha. Juhul kui meeskond peaks luukidele ilmuma on nad väga haavatavad, kuigi neil on võimalik kasutada oma [[püstol]]eid ja kere külge paigutatud [[kuulipilduja]]id. Kuigi paljud kaasaskantavad tanktõrjerelvad ei suuda läbistada tanki esisoomust, võivad nad seda teha siiski pealmise, külg- ja tagasoomusega. Samuti on need suutelised kahjustama linte või veorattaid, muutes sellega tanki liikumatuks. Vanematel [[tank]]idel olid avatud vaatepilud läbi mille väljast lastes oli võimalik meeskonda kas tappa või vigastada. Kuigi hilisematel tankimudelitel olid vaateavad ja sihikud kaetud paksu klaasiga või asendatud [[periskoop|periskoobiga]], oli neid siiski võimalik kahjustada tankitõrjepüsside ja raskekuulipildujate tulega. Sellega oli tanki mõjus kasutamine häiritud või takistatud. Kui muud võimalused ei aidanud, siis võis lähedale hiilinud jalavägi luugi kaudu visata sisse granaate või [[süütepudel]]eid. Kuna tankid on haavatavad tanktõrjemiinide suhtes, siis võtsid tankimeeskonnad väga tõsiselt igat märki, mis viitas võimalikule miiniväljale. Seda teadmist kasutas jalavägi ära tankide peatamisel. Alati ei kasutatud selleks päris miine, vaid teostati pettetegevust, mis jättis mulje nagu oleks tegemist miiniväljaga. Seda meetodit kasutades oli jalaväel võimalik kiirelt reageerida tekkivatele võimalustele. Eriti seati rõhku selles osas brittide [[Kodukaitse (Suurbritannia)|Kodukaitse]] väljaõppes [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] ajal, kuna neil puudusid relvastuses suuremale distantsile laskvad tankitõrjerelvad.<ref name="tankvstank" /> Mõningatel juhtudel kasutasid jalaväelased ka üsna kõrge riski tasemega taktikat. See seisnes võimalikult kiires lähenemises tankile, vältides samaaegselt selle kuulipilduja tuld. Kohale jõudes valati tank [[bensiin]]iga üle ja süüdati. Võimalusel suleti ka luugid, mille tulemusel põles meeskond elusalt sisse ära.<ref name="tankvstank" /> Jaapani armee kasutas laialdaselt nn [[ranitslaeng]]uid ja varda otsas olevaid laenguid. Kuigi vastavad laengud olid võimelised tänu oma suurele plahvatusjõule tanki rivist välja lööma, kätkes see kasutajale suurt ohtu. Lisaks ohule saada vigastatud [[lööklaine]]st oli kasutaja avatud ka vastase käsitulirelvadele tulele.<ref name="tankvstank" /> ===== Enesetapurünnakud ===== [[Teine Hiina-Jaapani sõda|Teises Hiina-Jaapani sõjas]] kasutasid Hiina üksused [[Jaapan]]i tankide vastu enesetapurünnakuid. Hiina sõdurid paigaldasid laengud endale ihu külge ja viskasid end Jaapani tankide alla, lastes seejärel ennast koos nendega õhku. Selline taktika oli esimest korda kasutusel [[Shanghai]] lahingus, kus hiinlasest enesetapuründaja laskis ennast jaapanlaste tankikolonni juhttanki all õhku, peatades sellega kogu kolonni. Teadaolevalt kasutasid hiinlased sarnast taktikat ka [[Taierzhuang]]i lahingus, kus enesetapuründajad suutsid sedasi hävitada neli jaapanlaste tanki.<ref name="shanghai" /><ref name="china" /><ref name="china2" /> === Korea sõda === [[Korea sõda]] tõi ilmekalt välja raskused, mis tabavad tankiüksuseid neile sobiliku mittemaastiku korral – vähenenud manöövrivõime ja toetava logistika suur haavatavus efektiivse tankitõrje tegevuse tõttu. Sõja algetapis surus USA armee jalavägi toetatuna ülekaaluka õhu- ja suurtükitulega lihtsa vaevaga hästi varustatud [[Põhja-Korea]] tankiüksused [[Hiina]] piiri äärde [[Yalu]] jõe juures. USA 60&nbsp;mm M9A1 basuuk-[[granaadiheitja]]st arendati välja 89&nbsp;mm M20 – nn superbasuuk, mis osutus vägagi efektiivseks Põhja-Korea tankiüksuste vastu. Samas oli kasvanud M20 kaal ja mõõdud selliseks, mis tegid selle transpordi jalaväelasele pikema distantsi korral vaevarikkaks.<ref name="tankvstank" /> === Külm sõda === [[Külm sõda|Külma sõja]] ajastul muutusid kumulatiivsed tankitõrjevahendid kõige universaalsemaks valikuks väljaspool [[suurtükivägi|suurtükiväge]] ja tankiüksuseid. [[Briti impeerium|Britid]] leiutasid tandemlõhkepea, mis oli ettenähtud kasutamaks sõjaajal punkrite vastu, kuid olid samas väga efektiivsed ka tankide vastu. Põhiline arenguline läbimurre tuli ATGM (''anti-tank guided missiles'') [[rakett]]idest, mida said kasutada jalaväelastest operaatorid maastikul erinevatelt masinatelt või suisa õhust. Üha enam võeti kasutusele ühendrelvaliikide taktikat, mis tähendas seda, et tankitõrjetaktika oli muutunud jalaväelaste seas väga oluliseks. Tankitõrjemeeskonnad tegid 1–2 lasku, pärast mida vahetavad positsioone, muutes enda avastamise raskeks.<ref name="tankvstank" /> == Õhuründevahendid == [[Külm sõda|Külma sõja]] aegsed õhuründevahendid nagu [[A-10|A-10 Thunderbolt II]] ja [[SU-25 Frogfoot]] olid loodud spetsiaalselt lähiõhutuletoetuse teostamiseks, sealhulgas tankide hävitamiseks. Nad on võimelised kasutama erinevat tüüpi relvastust, kaasarvatud suurekaliibrilisi [[kahur|kiirlaskekahureid]], õhk-maa rakette (näiteks AGM-65 Maverick), juhitamatuid rakette, erinevaid pomme (juhitamatuid või laserjuhitavaid, [[fugass]]- või kobarmoonaga täidetuid – CBU-100 Cluster Bomb).<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Helikopterid == [[Pilt:AloutteIIBundeswehr.jpg|pisi|[[Alouette II]] helikopter SA. 11 tankitõrje rakettidega]] Esimesena kasutasid [[helikopter]]ite relvastamiseks tankitõrjerakette 1950-ndate lõpus prantslased, paigaldades [[Alouette]] Il-le juhtmega juhitavad SS-11 raketid. Hoolimata esialgsetest nn lastehaigustest olid kohe näha helikopteri kui platvormi eelised – see võimaldas rünnata soomukite pealispinna nõrgemat soomust. Helikopter relvastatuna [[Juhitav tankitõrjeraketisüsteem|JTTR]]-dega (juhitav tankitõrjerakett) või suurekaliibrilise kiirlaskekahuriga on tänapäevasel lahinguväljal tankile üheks suurimaks ohuks. Helikopter on vähese vaevaga võimeline ennast tanki suhtes soodsalt [[positsioneerimine|positsioneerima]]. See võimaldab tal rünnata viimast sellele ebasoodsa nurga alt. Samuti ei ole tankil võimalik pidevalt positsiooni vahetavat ning [[maastik]]u reljeefi varjeks ära kasutatavat helikopterit [[sihik]]ule võtta. Enamusel helikopteritel kasutatavatel JTTR-del on piisav laskeulatus, et jätta helikopter tanki relvade laskeulatusest ohutusse kaugusse. See võib muutuda, kui tulevad laialdasemalt kasutusele [[Iisrael]]is kasutusele võetud [[Lahat]]' raketid, mida on võimalik lasta põhitank Merkava peakahurist. Mõeldud küll tankitõrjeraketiks on see tänu suurele laskeulatusele ning laserjuhitavusele võimeline laskma aeglaselt ja madalalt lendavaid objekti nagu helikopterid. Samuti on [[India]] [[Arjun]] tank modifitseeritud seda raketti kasutama. Hiinlased on välja töötanud 100&nbsp;mm kahurist lastava analoogi (idee põhineb venelaste Bastionil). Olles samuti oma ehituselt tankitõrjerakett on väidetavalt suudetud katsetustel sellega tabada ka õhusihtmärke. Sarnased raketid on hiinlastel olemas ka 100&nbsp;mm kahurite jaoks. Venelased on esitlenud sarnast moodsat süsteemi Reflex, mis on automaatse sihtimissüsteemiga ja käivitatakse laserhoiatussüsteemiga. Kuigi esimene relvadega varustatud helikopter ([[Bell 47]]) jääb 1955. aastasse, on esimene spetsiaalselt ründekopteriks disainitud helikopter [[AH-1 Cobra]] pärit 1966. aastast. 1973. varustati viimane [[Tankihävitaja|TOW]] tankitõrjerakettidega.<ref name="tankvstank" /><ref name="copter" /><ref name="copter2" /> == Suurtükivägi == Viimase 30 aasta jooksul arendati [[suurtukivägi|suurtükiväge]] nii, et see suudaks hävitada soomustehnikat, näiteks [[tank]]e. See tähendas laserjuhitavate lõhkepeade kasutuselevõttu, näiteks ameeriklaste [[Copperhead]]i lõhkepea (ingl ''cannon launched guided projectile'', CLGP), mis suurendasid võimalusi otsetabamuseks. Lisaks arendati ka juhitavat ja mittejuhitavat laskemoona. Tavaline [[mürsk]] võib olla kas erksütikuga või [[fugass]]toimega. Üksik suurtüki mürsk võib sisaldada aga ka rida väiksemaid lõhkepäid, mis on ettenähtud vastase soomustehnika hävitamiseks. Näiteks kuut relva sisaldav suurtükipatarei on suuteline tulistama välja 1 minuti jooksul 30–60 mürsku. Suurtükiväe laskemoon võib olla erinev. Mürsk võib sisaldada soomustehnika vastaseid lõhkepäid, kas HE või HEDP (ingl ''High Explosive Dual Purpose'') väiksemaid lõhkepäid, mis mürsuna plahvatab õhus, soomustehnika kohal. Pärast mürsu plahvatust vabaneb mürsust teatud kogus tankitõrjevastaseid väiksemaid lõhkepäid, mis alla kukkudes tabavad soomustehnikat pealt ehk nõrgast küljest. Teine võimalus on selline, et suurtükiväemürsk plahvatab õhus ja viskab laiali tankitõrjemiine, mis võivad hilisemal kokkupuutel soomustehnikaga kahjustada selle liikumisvõimet. Kolmas võimalus erinevast mürsust on see, et see sisaldav sihtimis- ja tuvastamisvõimelisi väiksemaid kumulatiivseid mürske. Suurtüki mürsk plahvatab vastase soomustehnika kohal ning sellest eralduvad langevarjudega väiksemad nn targad lõhkepead, mis tuvastavad vastase soomustehnika läbi [[infrapunakiirgus|IR]] radari ning pärast identifitseerimist hävitavad selle.<ref name="tankvstank" /><ref name="weapons" /> == Tankitõrje tulevik == [[Pilt:RPG-29_USGov.JPG|pisi|RPG-29]] Kuigi tanktõrjerakettide jõuline areng 1960. aastatel seadis tanki tuleviku kahtluse alla, sundisid uuendused soomuse kaitseomaduste (brittide [[Chobham]] soomus ja nõukogude aktiivsoomus) ning tanki disaini osas üldiselt, suurendama rakettide mõõtmeid ja kaalu, tehes need vaevalisemalt kaasaskantavateks. Tankitõrjerelvad nagu [[RPG-29]] ja [[FGM-148 Javelin]] kasutavad tandemlõhkepead, milles esimene laeng kahjutustab aktiivsoomuse ning seejärel teine laeng läbistab põhisoomuse, kasutades selleks plahvatusel tekkivat kumulatiivjuga. Tänapäeval võib tankitõrjevahendite rollis kohata väga eripalgelisi relvasüsteeme – soomuki pealmise osa ründamiseks mõeldud suurtükimoona, suuremamõõtmelisi kumulatiivrakette, mille laskeplatvormidena kasutatakse erinevaid masinaid ja lennuvahendeid, eri tüüpi suurekaliibrilisi kiirlaskekahureid ja loomulikult tanke endid. Hoolimata aeg-ajalt tekkivatest kõhklustest kaasaskantavate tankitõrjevahendite piisava võimekuse osas, tõestas [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|2006. aastal toimunud Iisraeli-Liibanoni relvakonflikt]] järjekordselt nende efektiivsust. Võimekuse osas paistsid positiivselt silma sellised tankitõrjesüsteemid nagu venelaste RPG-29, Metis-M ja Kornet ning Euroopas toodetud [[MILAN]].<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje mõju == Mõju, mida soovitakse tanktõrjerelvade kasutamisega saavutada, seisneb tankide ja neid toetavate soomukite kiirete manöövrite sooritamise takistamises. Samas on just kiirete sööstudega vastase sügavusse saavutatavad läbimurded just need, mida viimaste kasutamisega soovitakse saada. USA armees jaotatakse mõju tankitõrjerelvade tabatud tankile järgmiselt: liikumisvõimetu (inglise ''mobility kill''), tuletegevusvõimetu (''firepower kill'') ja hävitatud (''catastrophic kill''). Liikumisvõimetuse korral ei suuda [[soomuk]] enam liikuda, kuna viga on saanud mõni oluline osa (näiteks roomik), samas on selle kõik relvasüsteem täiesti töökorras ning on see võimeline piiratud ulatuses lahingutegevust jätkama. Tuletegevusvõimetuse korral on viga saanud soomuki pardarelvad ning masin ei ole võimeline lahingutegevust jätkama. Liikumisvõimetus ja tuletegevusvõimetus võivad olla kas osalised või täielikud. Hävitatud staatus tähendab kas masina täielikku lahingvõimetust või lõplikku purustatust.<ref name="tankvstank" /> == Tankitõrje kasutamine lahingus == === Tankitõrje osa lahingus === Tankitõrje on vastavalt struktuurile peaaegu kõigi manööverüksuste tasemete koosseisus. See tagab põhilist otsetulejõudu ning on manööver(all)üksuse ülema vahetuim ja tõhusaim vastase soomusüksuste mõjutamise vahend. Seetõttu peavad ülemad isiklikult veenduma, et tankitõrjeallüksuse lahingutegevus on hästi planeeritud. Johtuvalt kinnitatud struktuurist võivad tankitõrjeallüksustes olla kasutusel erinevad tankitõrjelasud, -[[granaadiheitja]]d, -kahurid või -raketisüsteemid, mida tuleb tehnilistest iseärasustest lähtudes lahingutegevusse rakendada. Tankitõrjeallüksus suudab võidelda ja võita kõigis lahinguliikides ning on lahutamatu osa kõrgema üksuse operatsiooni-/manöövriskeemist. Nii näiteks [[pataljon]]i kui ka brigaadi lahingud on otseses seoses tankitõrjega.<ref name="raamat" /> Oskuslik ja läbimõeldud tankitõrje vähendab vastase võimet rakendada oma tugevusi (soomuskaitse, tulejõud, suur liikumiskiirus) [[jalavägi|jalaväe]] vastu. Tankitõrje suur laskekaugus on oluline vastase ühtsuse lõhkumisel. Koondatus (tule, mitte vahendite) ja sügavus on põhilised tankitõrjeallüksuste paigutamise põhimõtted, millele tuleb tähelepanu pöörata. TT-allüksus surub maha, fikseerib või hävitab sihtmärke suurte vahemaade tagant, luues võimalused jalaväe manöövriks. Samas ei suuda nad iseseisvalt vallutada ja kaitsta positsiooni. Ülem jaotab ja paigutab oma üksusi vastavalt faktorite analüüsile.<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuste kasutamise põhireeglid === Tankitõrjeallüksust kasutatakse tavaliselt üksuse raskuspunktis ühe kuni kahe manööver(all)üksuse vastutusalal ning määratakse tulekasutusalad. Teda võidakse allutada [[jalavägi|jalaväe(all)üksustele]] tervikuna või jaotiste kaupa. Kui määratakse tankitõrjeallüksuse vastutusala, tugevdatakse seda vähemalt ühe kuni kahe jalaväe(all)üksusega ja tulejuhtimismeeskondadega. Lisaks põhiülesandele määratakse TT-allüksusele alati valmistumisülesanne. Sellega tagatakse pidev otsetuletoetus lahingu kõigis faasides ja välditakse segadust. Üksuses määratakse tankitõrjereserv, mis tavaliselt on üks kolmandik olemasolevast tankitõrjeallüksusest. Kui maastik ja olukord nõuavad, võivad tankitõrjereservi ülesandeid täita ka jalaväe allüksused, mida tugevdatakse vastavalt vajadusele (selliste vahenditega nagu näiteks pioneerimaterjalid, tankitõrjelasud, tulejuhid).<ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrjeallüksuse kasutamise piirangud === Oluline on teada asjaolusid, mis takistavad tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist. Neist on toodud näitlik nimekiri, mis võib vastavalt olukorrale kas täieneda või väheneda. Selle loetelu silmaspidamine ja arvestamine planeerimisel vähendab lahingu ajal ohtu tankitõrjele. Ka manööverüksuse ülemale tuleb nende asjaolude teadmine ja arvestamine kasuks, kuna talle võidakse allutada tankitõrje elemente. Tankitõrjeallüksuste vaba kasutamist takistavad asjaolud on järgmised: [[Pilt:The_first_launch_of_a_Javelin,_Anti-Tank_Guided_Weapon_(ATGW),_was_part_of_a_demonstration_at_Imber_Camp,_Warminster._MOD_45144621.jpg|pisi|FGM-148 Javelin]] {| # [[Haavatavus]], mis seisneb üksuse koosseisuliste vahendite kaitse defitsiidis otse- ja kaudtulevahendite vastu. # Võimetus end kaitsta pikema aja vältel otseses kontaktis jalastunud vastasega. See juhtub, kui isikkoosseisu hulk on väike ja selle põhiülesanne ei ole pidada lähivõitlust. # Teenindustoetus on raskendatud kõrgendatud julgestusmeetmete tõttu. Haavatavus ja vastase prioriteetsihtmärgiks olemine tähendab, et üksus peab kuni lahingukontaktini varjama oma asukohta ja kavatsust. Seetõttu peab varjama ka muude üksuste liikumist tankitõrjeallüksuste positsioonide alal või liigutama neid võimalikult vähe. # Toetus nõuab hoolikat kooskõlastamist, kuna tavaliselt ei määrata tankitõrjeallüksusele oma vastutusala ja kogu tegevus peab olema kooskõlastatud manööver(all)üksustega. |} <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> === Tankitõrje jaotus === '''Tankitõrje jaotus laskekauguse järgi''' * Lähimaa tankitõrje – kuni 300 meetrit. Lähimaa tankitõrje relvastusest kasutab [[Eesti Kaitsevägi]] näiteks relvastusena tankitõrje granaadiheitjat [[Granaadiheitja Carl-Gustav|Carl-Gustav]], tankitõrje granaadiheitjat [[M-69]] ([[RPG-7]]) ning ka tankitõrje ühekordseid laske [[AT-4]], [[C-90 Instalaza]], [[PF-89]]. * Keskmaa tankitõrje – kuni 800 meetrit. Selle alla saab liigitada hetke seisuga tankitõrje [[Pvpj 1110|90 mm kahuri]] kui ka 106&nbsp;mm kahuri. Peagi lisanduvad relvastusse ka [[FGM-148 Javelin|JAVELIN]] süsteemid. * Kaugmaa tankitõrje – üle 2000 meetri. Eesti Kaitsevägi kasutab tankitõrjeraketisüsteemi [[MILAN]] II ning tankitõrje raketisüsteemi [[MAPATS]]. <ref name="raamat" /> '''Kaliibri järgi''' * kergegranaadiheitjad – 40–80&nbsp;mm, kaaluga 2,5–6&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 50–400&nbsp;m ja soomusläbistavusega kuni 400&nbsp;mm; * raskegranaadiheitjad – üle 80&nbsp;mm, kaaluga 6–15&nbsp;kg, efektiivse laskekaugusega 400–800&nbsp;m ja soomusläbistavusega üle 400&nbsp;mm <ref name="raamat" /> '''Teenijate arvu järgi''' * individuaalsed relvad; * meeskonna relvad <ref name="raamat" /> [[Pilt:MILAN_ER.jpg|pisi|MILAN ER granaadiheitja]] '''Granaadiheitjate liigitus''' * rauaalune granaadiheitja; * püssigranaadid; * tankitõrjegranaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Kasutamisviisi järgi''' * ühekordsed granaadiheitjad; * korduvkasutusega granaadiheitjad <ref name="raamat" /> '''Varustatuse järgi''' * rataslafetiga; * kolmjalgalusega <ref name="raamat" /> '''Otstarbe järgi''' * lähitõrje kuni 300 m; * kesktõrje kuni 800 m; * kaugtõrje üle 2000&nbsp;m <ref name="raamat" /> '''Tankitõrje jaotus kasutatavate vahendite järgi''' * Aktiivne * Passiivne <ref name="tankvstank" /><ref name="raamat" /> [[Pilt:Bundesarchiv_Bild_183-J31396,_Berlin,_Bau_von_Panzergrt%C3%A4ben_am_Stadtrand.jpg|pisi|püsti|Tankitõrjekraav]] Aktiivne tankitõrje tähendab erinevate relvade ja relvasüsteemide olemasolu, millega saab hävitada vastase soomustehnikat. Passiivsed tankitõrje vahendid on aga erinevad tõkked ja vahendid, millega pidurdada, suunata või hävitada võimalikku vastase soomustehnikat. Passiivsed tõkked jagunevad olemasolevateks tõketeks (tehistõkked ja looduslikud tõkked) ja rajatavateks tõketeks (lõhkevad tõkked, mittelõhkevad tõkked ja kombineeritud tõkked). Tankitõrjetõkked on tõkked, kus on põhiosa kasutatud vahenditest pidurdavad soomustehnikat, mida vajadusel täiendatakse jalaväe- ja demineerimisvastaste osadega. Palktõkked on tõkked, mida peab ehitama või konstrueerima määratud kohtadesse selleks spetsiaalselt kohaletoodud materjalidest. Palktõkked on näiteks [[raidtõke|raidtõkked]] ja [[vaitõke|vaitõkked]]. Neist raidtõkked on tekitatud mahalastud puudest nii liikumissuunale kui ka väljapoole seda. Vaitõkked on aga kaevatud maasse organiseeritult suunaga vastase poole. Neid saab kasutada nii soomusüksuste kui ka jalaväe vastu.<ref name="raamat" /> ==== Pinnastõkked ==== Tankitõrjekraav on mõeldud vastase soomukite pidurdamiseks. See kujutab endast vähemalt 2 meetri sügavust ja 4 meetri laiust kraavi, mida võib rajada nii masinaga kui ka lõhkamise teel. Kasutatakse ka teepinna rikkumist, mis on tehtav sobivatesse kitsaskohtadesse, piki teed kulgeva teekatte ja -peenra lõhkumise või pinnasega katmise abil. Teepinna rikkumist tehakse kahes erinevas variandis, millest kumbki annab natuke erineva efekti. Lehtertõkke puhul suletakse tee vähemalt kahe lõhatud või kaevatud kraatriga. Selle valmistamiseks kasutatakse tavaliselt lõhkeainet, kuid seda saab teha ka võimsamate töömasinatega (rasked ekskavaatorid). Kraatrite (lehtrite) sügavus peaks olema vähemalt 2&nbsp;m ja sügavus 4&nbsp;m. Nende omavaheline kaugus peab olema nii väike, et seal ei oleks võimalik masinaga sõita.<ref name="raamat" /> == Vaata ka == * [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] * [[M-69]] * [[RPG-7]] * [[PF-89]] * [[AT-4]] * [[MAPATS]] * [[FGM-148 Javelin]] * [[C-90 Instalaza]] * [[Pvpj 1110]] * [[M40]] * [[MILAN]] * [[B-300]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="tankvstank">{{cite book |title= Tank versus Tank |last= Macksey|first= Kenneth|authorlink= |year= 1988 |publisher= Salem House|location= Pennsylvania State University |isbn= 0881622826|url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="weapons">{{cite book |title= Anti-tank weapons |last= Norris|first= John|authorlink= |year= 1996 |publisher= Brassey's|location= |isbn= 1857531779|url= https://books.google.ee/books?id=-5Rbaz0zuz8C&dq=anti-tank+weapons&hl=et&sa=X&ei=9z42VfGlDIWvsQGM34HwBQ&ved=0CCwQ6AEwAg}}</ref> <ref name="reich">{{cite book |title= Small Arms, Artillery and Special Weapons of the Third Reich |last= Gander|first= Terry|authorlink= |coauthors= Peter Chamberlain |year= 1978 |publisher= MacDonald and Janes|location= London|isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=DfGkXwAACAAJ&dq=terry+gander+and+peter+chamberlain&hl=et&sa=X&ei=hkA2VdfBAsmbsgGpjYHgCA&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="vene">{{cite book |title= Большая советская энциклопедия, 3. number |last= Прохоров|first= Александр Михайлович|authorlink= |year= 1977 |publisher= Сов. энциклопедия|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=2sMXAQAAIAAJ&q=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&dq=%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%82%D0%B8%D0%B2%D0%BE%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B0%D1%8F+%D0%BE%D0%B1%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BD%D0%B0+%D0%BF%D1%80%D0%BE%D1%85%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%B2&hl=et&sa=X&ei=QoY2VYDwIqf8ygParoDABg&ved=0CC4Q6AEwAg}}</ref> <ref name="shanghai">{{cite book |title= Shanghai 1937: Stalingrad on the Yangtze |last= Harmsen|first= Peter|authorlink= |year= 2013 |publisher= CASEMATE PUBLISHERS|location= |isbn= 1612001688|url= https://books.google.ee/books?id=eJjUAgAAQBAJ&printsec=frontcover&hl=et#v=onepage&q&f=false}}</ref> <ref name="china">{{cite book |title= China Condensed: 5000 Years of History & Culture |last= Chey|first= Ong Siew|authorlink= |year= 2006 |publisher= Marshall Cavendish Editions|location= |isbn= 9814312991|url= http://books.google.ee/books?id=bt7q8hfiZ4gC&pg=PA94&lpg=PA94&dq=taierzhuang+suicide+bombers&source=bl&ots=WPZRmC3Wz6&sig=5LxRk4wGlVgS40x9YfPKryla1mE&hl=en&sa=X&ei=I2_bU7HPL6_gsASt1IKQAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=taierzhuang%20suicide%20bombers&f=false}}</ref> <ref name="china2">{{cite book |title= The people's war |last= Epstein|first= Israel|authorlink= |year= 1939 |publisher= V. Gollancz|location= |isbn= |url= https://books.google.ee/books?id=TevqAAAAIAAJ&q=the+people%27s+war&dq=the+people%27s+war&hl=et&sa=X&ei=9IA2VdGgEKmqywPr9oCADA&ved=0CDUQ6AEwAw}}</ref> <ref name="copter">{{cite book |title= Helicopters at War (Blitz Editions) |last= |first= |authorlink= |date= 1. august 1996 |publisher= Bookmart Ltd|location= |isbn= 1856053458|url=}}</ref> <ref name="copter2">{{cite book |title= Bell AH-1 Cobra |last= Verier|first= Mike|authorlink= |year= 1990 |publisher= Osprey|location= |isbn= 0850459346|url= https://books.google.ee/books?id=NFukAAAACAAJ&dq=mike+verier+cobra&hl=et&sa=X&ei=UYM2VeT8I-H9ygOF04CADQ&ved=0CB4Q6AEwAA}}</ref> <ref name="raamat">{{cite book |title= Tankitõrje allüksuse ülema käsiraamat |last= KVÜÕA|first= |authorlink= |year= 2012 |publisher= |location= |isbn= |url= http://books.google.ee/books/about/Tank_Versus_Tank.html?id=XHgrAQAAMAAJ&redir_esc=y}}</ref> <ref name="fyKce">{{cite web |last= |first= |title=New weapons for jap tank hunters |url=http://www.lonesentry.com/articles/jp_tankhunters/index.html |publisher=Lone Sentry |accessdate= 21.04.2015}}</ref> }} [[Kategooria:Sõjandus]] t22v3ab0aphq8vk7h3zpledaiazsv1e 0 165938 6175180 5927119 2022-08-08T06:27:57Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Infokast president | nimi = Jaan Hünerson | pildi nimi = Jaan_hynerson1.jpg | amet = Haridus- ja sotsiaalminister | ametiajaalgus = 1929 | ametiajalõpp = 1931; 1932 | eelmine = [[Leopold Johanson]] | järgmine = [[Jaan Piiskar]] | amet2 = Kohtu- ja siseminister | ametiajaalgus2 = 1931 | ametiajalõpp2 = 1931 | eelmine2 = [[Ado Anderkopp]] | järgmine2 = [[Johan Reinhold]] | amet3 = Põllutööminister | ametiajaalgus3 = 1931 | ametiajalõpp3 = 1932 | eelmine3 = [[August Jürman]] | järgmine3 = [[Artur Tupits]] | sünninimi = | sünnikuupäev = [[4. veebruar]] [[1882]] | sünnikoht = [[Karksi vald (Karksi kihelkond)|Karksi vald]] | surmakuupäev = [[5. juuni]] [[1942]] | surmakoht = [[Sosva laager]], [[Sverdlovski oblast]] | rahvus = eestlane | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Bonni Poppelsdorfi põllumajandusakadeemia]] | elukutse = [[poliitik]] ja [[agronoom]] | allkiri = }} '''Jaan Hünerson''' ([[4. veebruar]] [[1882]] [[Karksi vald (Karksi kihelkond)|Karksi vald]], [[Pärnumaa]] – [[5. juuni]] [[1942]] [[Sosva]], [[Sverdlovski oblast]]) oli Eesti agronoom ja poliitik. Ta arreteeriti Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1941. aastal ning lasti maha vangilaagris. ==Haridustee== *[[Karksi külakool]] (lõpetas [[1894]]) *[[Karksi kihelkonnakool]] (1894–[[1897]]) *[[Tartu Reaalkool]] ([[1898]]–[[1903]]) *[[Königsbergi Ülikool]], põllumajandus ([[1906]]–[[1907]]) *[[Bonni Poppelsdorfi põllumajandusakadeemia]] (1907–[[1912]]), lõpetas agronoomia, maaparanduse ja ühistegevuse erialad [[cand. agr.|''cand.'' ''agr.'']] kraadiga ==Töökäik== *teenis [[Vene Imperaatorlik armee|Vene Imperaatorlikus armees]], kust lahkus reserv[[lipnik]]una (1903–[[1904]]) *õppejõud Tartus ja [[Vahi]]l korraldatud põllutöö- ja kontrollassistentide kursustel (1912–[[1918]]) *õpetaja [[Tartu Põllutöökeskkool]]is (1918–1919) *[[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] ja [[Riigikogu]] liige (1919–[[1937]]) *Eesti Vabariigi [[Eesti siseministrite loend|siseminister]] [[Jaan_Tõnissoni_kolmas_valitsus|Jaan Tõnissoni kolmandas valitsuses]] ([[1927]]–[[1928]]) *Eesti Vabariigi [[Eesti haridusministrite loend|haridus- ja sotsiaalminister]] [[Otto_Strandmani_teine_valitsus|Otto Strandmani teises valitsuses]] ([[1929]]–[[1931]]), [[Jaan_Teemanti_neljas_valitsus|Jaan Teemanti neljandas valitsuses]] ([[1932]]) ja [[Kaarel_Eenpalu_esimene_valitsus|Kaarel Eenpalu esimeses valitsuses]] (1932) *Eesti Vabariigi kohtu- ja siseminister [[Konstantin_Pätsi_kolmas_valitsus|Konstantin Pätsi kolmandas valitsuses]] (1931) *Eesti Vabariigi [[Eesti põllutööministrid|põllutööminister]] [[Konstantin_Pätsi_kolmas_valitsus|Konstantin Pätsi kolmandas valitsuses]] (1931–1932) *[[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor (1933–[[1936]]) *Põllumajandusliku keskühisuse "Estonia" juhatuse esimees (1933–1936) *[[Riigi Viljasalv]]e juhatuse esimees (alates [[1. september|1. septembrist]] [[1937]]<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242335&img=era0031_005_0000339_00487_t.jpg&tbn=1&pgn=25&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=3e9887ef505bdd58bef651d2dbf64730</ref>) ==Ühiskondlik tegevus== *[[Postimees|Postimehe]] toimetuse liige (1904–1906) ja Postimehe Tallinna väljaande asutajaid ja toimetuse liige (1906) *[[Põllutööleht|Põllutöölehe]] toimetuse liige ([[1911]]–1918) ja tegevtoimetaja (alates [[1913]]. aastast) *Põhja-Liivimaa Põllumeesteseltside kesktoimkonna sekretär (1911–1913) ja [[Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts]]i sekretär (1913–[[1919]]) *ajakirja [[Külvaja]] vastutav toimetaja ([[1915]]–[[1916]]) *[[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liidu]] asutajaid ja juhatuse esimees ([[1917]]) *Kohalike põllumeestekogude organiseerija ja neid koondava erakonna ([[Põllumeestekogud]]) keskjuhatuse liige (1919–[[1920]]) *[[Lõuna-Eesti Põllumeeste Keskselts]]i sekretär (1919–[[1924]]) *ajakirja [[Põllumees]] vastutav (1920–1927; 1929–1933) ja tegevtoimetaja ([[1935]]–[[1940]]) *[[Eesti Põllumeeste Keskselts]]i peasekretär (1924–1933) *ajakirja [[Talu (ajakiri)|Talu]] vastutav toimetaja ([[1926]]–1929) *[[Riigi Majandusnõukogu]] liige (1935–1936) ==Tunnustus== *[[Soome Valge Roosi Rüütliordu|Soome Valge Roosi Rüütliordu]] I klassi komandör (1927) *[[Tartu Ülikool]]i [[audoktor]] (1932) *Ungari teeneterist *[[Valgetähe II klassi teenetemärk]] ([[1938]]) {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ado Anderkopp]] | nimi=Eesti kohtu- ja siseminister |aeg=[[12. veebruar]] [[1931]] – [[20. november]] [[1931]]| järgnev=[[Johan Reinhold]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[August Jürmann]] | nimi=Eesti põllutööminister |aeg=[[20. november]] [[1931]] – [[19. veebruar]] [[1932]]| järgnev=[[Oskar Köster]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Leopold Johanson]] (töö- ja hoolekande- ja haridusminister) | nimi=Eesti haridus- ja sotsiaalminister |aeg=[[9. juuli]] [[1929]] – [[12. veebruar]] [[1931]]| järgnev=[[Jaan Piiskar]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=Jaan Piiskar | nimi=Eesti haridus- ja sotsiaalminister |aeg=[[19. veebruar]] [[1932]] – [[19. juuli]] [[1932]]| järgnev=[[Jaan Hünerson]] }} {{eelnev-järgnev | eelnev=Jaan Hünerson| nimi=Eesti haridus- ja sotsiaalminister |aeg=[[19. juuli]] [[1932]] – [[1. november]] [[1932]]| järgnev=[[Hugo Kukke]] }} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{Eesti SM}} == Välislingid == * {{ISIK|676}} {{JÄRJESTA:Hünerson, Jaan}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kindralkubernerid]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]] [[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]] [[Kategooria:Üleriikliku Põllumeeste Esituse poliitikud]] [[Kategooria:Põllutöökoja ametiisikud]] [[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1942]] 6qnlw3bjvbtck2j2mzzo0pjw4odvvdp 0 165944 6174984 5910891 2022-08-07T16:11:18Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Nikolai Talts''' ([[26. november]] [[1890]] [[Laiksaare vald (Saarde kihelkond)|Laiksaare vald]], [[Pärnumaa]] – [[26. jaanuar]] [[1949]] [[Tallinn]]) oli Eesti advokaat ja poliitik. Nikolai Talts sündis Laiksaare vallas Pärnumaal talupidajate pojana. Õppis [[Laiksaare]] vallakoolis, [[1900]]–[[1902]] [[Jõhvi]] ministeeriumikoolis, 1902–[[1910]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia vaimulikus koolis ja seminaris]] ning [[Varssavi ülikool]]is [[õigusteadus]]t (lõpetas [[1914]]). Oli [[vandeadvokaat|vandeadvokaadi]] abi [[Pärnu]]s, Pärnumaa [[miilits]]aülem, [[Pärnu maavalitsus|Pärnu Maakonnavalitsuse]] ja [[Pärnu Linnavolikogu]] liige, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige, [[Põllutööministeerium]]i [[juriskonsult]] ja põllutööministri abi.<ref>Nikolai Talts 45-aastane. Postimees, 25. november 1935, lk 7.</ref><ref name="UE1">{{Netiviide |URL=https://dea.digar.ee/article/uuseesti/1935/11/25/18 |Pealkiri=Homseid sünnipäevi |Väljaanne=Uus Eesti |Aeg=25. november 1935 |Kasutatud=9.02.2019}}</ref> Nikolai Talts oli [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi viiendas valitsuses]] [[Eesti põllutööministrid|põllutööminister]] ([[1933]]–[[1938]]) ja [[Rahvuskogu]] liige.<ref>[http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_rahvk.html Meie parlament ja aeg. Eesti Vabariik 1918–1940. 1937: Rahvuskogu 18.02.1937 – 17.08.1937. Rahvuskogu koosseis] www.nlib.ee Kasutatud 9.08.2012.</ref> Ta vahistati [[16. november|16. novembril]] [[1944]] [[NKVD]] poolt ja mõisteti tribunali otsusega [[25. veebruar]]il [[1946]] [[§58|§58-3]] alusel viieks aastaks vangi. Vabanes vangistusest [[1949]]. aasta jaanuaris.<ref>[http://www.okupatsioon.ee/et/memento-1996/200-t1-1996 Memento 1966. T-TIM]</ref> == Viited == {{reflist}} == Välislingid == * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=612203 Foto Nikolai Taltsist koos abikaasa Ella-Emilie ja tütre Teaga 1925.a.] {{JÄRJESTA:Talts, Nikolai}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti põllutööministrid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Rahvuskogu liikmed]] [[Kategooria:Riigikaitse Nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1890]] [[Kategooria:Surnud 1949]] n47lwm9whc0y8jgss1xbjr1rw0ctna6 3 167439 6175243 6043281 2022-08-08T07:13:03Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Vihelik! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. aprill 2009, kell 21:56 (UTC) == Vene-Liivi sõda == Tere, Vihelik! Sinu kaastöö artiklisse [[Vene-Liivi sõda]] tühistati, kuna sa jätsid üle 4 kilo teksti välja. Sul on võimalik oma seisukohta kaitsta [[Arutelu:Vene-Liivi sõda|siin]]. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 28. mai 2009, kell 11:07 (UTC) : Minu meelest Vihelik kuskil ütles, et ta tegi seda kogemata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. mai 2009, kell 11:10 (UTC) : Ma ei suuda parandustes hästi orienteeruda, aga Viheliku tehtud parandused tuleks taastada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. mai 2009, kell 11:16 (UTC) ::Taastada tuleks vaid üks lause.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. mai 2009, kell 12:15 (UTC) == EAÕK == Ma loodan, et minu parandused ei tundunud norimise ega pahatahtliku irisemisena. Lihtsalt hoian neil artiklitel oma silma peal – kuigi olen oma kaastöö Vikipeediale miinimumi vähendanud – kuna tegemist on minu vahetu uurimisvaldkonnaga. Tänud Sulle värskete ja ajakohaste andmete artiklisse kandmise eest. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] 18. oktoober 2010, kell 20:29 (EEST) :Loomulikult mitte, lihtsalt küsisin täpsustuseks. Lase aga samas vaimus edasi!--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 18. oktoober 2010, kell 20:33 (EEST) ---- Kas Sa auhinda oma kasutajalehel kuidagi paremini ei tahaks paigutada? [[Kasutaja:Alts|Alts]] 2. veebruar 2011, kell 20:14 (EET) :Jah, peaksin vist tervet lehekülge kohendama. On unarusse teine jäänud. Tänan utsitamise eest, see paneb liigutama.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 2. veebruar 2011, kell 20:40 (EET) ---- Tere, Vihelik! Esitasin Su administraatorikandidaadiks. Anna palun [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid#Vihelik|siin]] teada, kas oled nõus. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. märts 2011, kell 16:46 (EET) ---- Intervikide saamiseks piisab siinsele artiklile inglise interviki lisamisest, ülejäänud teeb ära robot (inglise vikisse ei pea lisama). Säästab aega. :) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] 16. märts 2011, kell 21:05 (EET) : Seda küll. Lihtsalt muutsin inglise Vikis konflikti vältimiseks vale interlingi, seal oli eesti Viki kohta suune '[[selgeltkuulmine|selgeltkuulmisele]]'. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 16. märts 2011, kell 21:09 (EET) ---- Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. märts 2011, kell 21:44 (EET) : Tänan usalduse eest. See innustab. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 18. märts 2011, kell 01:26 (EET) == [[Navigator of the Seas]] == Hi Vihelik, tänan, aga lause puudub ja nüüd tuleb nii välja et Steffi tuli Soome tseremooniasse. Ta ju US. Ma vaatan läbi veel kord ja kui vaja siis kirjutan õigesti. --PjotrMahh1 5. november 2011, kell 23:07 (EET) --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 5. november 2011, kell 23:09 (EET) : Vastasin aruteluleheküljel[http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Navigator_of_the_Seas]. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 5. november 2011, kell 23:12 (EET) == Vettelaskmistseremoonia == *Tänan, parandan siis teistel ka, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 15. november 2011, kell 17:02 (EET) :Sa teed head tööd, teen vaid pisiparandusi. Eesti keeles kasutatakse saarte ja saareriikide kohta enamasti alalütlevat käänet (Saaremaa'''l''', Filipiinide'''l''', Bermuda'''l'''), mitte seesütlevat (Saaremaa'''s'''). :Kokku- ja lahkukirjutamise kohta: Sõnad kirjutatakse lahku, kui esimene sõna on omastavas käändes ja tähistab teise sõna omanikku, (nt (minu) koera kuut - 'kuut, mis kuulub konkreetsele (minu) koerale'). Kui omastavas käändes olev sõna ei tähista konkreetset omanikku vaid üldist mõistet, siis kirjutatakse sõnad kokku (nt. (minu) koerakuut - 'kuut (mis kuulub minule'). :Kui Sa ei ole kindel, kas omastavas käändes olev esimene sõna teisega kokku kirjutada, siis vahel on võimalik omastava käände lõpp lihtsalt ära jätta, mispuhul on ainus võimalus sõnad kokku kirjutada (nt. vettelaskmis'''e''' tseremoonia → vettelaskmistseremoonia). --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 15. november 2011, kell 17:15 (EET) ::Tundub, et Bermuda'''s''' on siiski õige. Kui rohkem kui ühel saarel asuva riigi nimi on ainsuses, siis see nimi tähistab riiki, mitte saarestikku (vrd. nt. Jaapani'''s''', mitte Jaapani'''l'''). --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 15. november 2011, kell 17:30 (EET) *Tänan väga - Bermuda kohta on õige Bermuda, ma võtsin [[Bermudas]] võõrkeelest ja unustasin parandada, nägin mitu kuud hiljem, et seisab punasega ja eesti artikkel on lihtsalt [[Bermuda]]. Kui mul kahtlus, siis kasutan Google.ee, aga see kord vist - Vettelaskmistseremoonia - kahtlust polnud, seega pole kontrollinud, tänades, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 15. november 2011, kell 17:47 (EET) P.S. Eile oli kahtlus: Göta kanalil või parem Göta kanalis "artikkel Juno (1874)", näiteks kokkupõrge Kiel kanalis, võib nii ja naa. : Kanali'''s''' tundub õigem olevat. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 15. november 2011, kell 17:59 (EET) *Tänan, parandan siis, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 15. november 2011, kell 18:54 (EET) == [[Aleksandr Suvorov (jõelaev)]] == Tere, ma pole täna kindel, me kirjutame "...anti laevanduse üle", siis peaks õige olema ka "anti [[Rostov Doni ääres]] asuva Volga-Doni '''laevakompanii''' üle", mitte laev anti [[Rostov Doni ääres]] asuva Volga-Doni laevakompaniile üle [[1981]]. aastal. Palun kontrollida, ette tänades, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 20. november 2011, kell 13:59 (EET) :Tehtud. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 24. november 2011, kell 06:04 (EET) == [[Valerian Kuibõšev (jõelaeva tüüp)]] == Tere Vihelik, kõigepealt suur tänu selle lehe eest, ma võin selle näidisena kasutada, ainult üks asi (Name = Typ) '''Valerian Kuybyshev/Projekt 92-016/OL400''' - see on telelikult üks sõna. Paar korda on vaja tervena kirjutada, pärast lühendi. Nagu Sankt-Petersburg võimalik ka lihtsalt Pittari öelda. Sinu töö kasutades ma kirjutasin juba [[Sergei Jessenin (jõelaeva tüüp)]]. Aitäh veel kord, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 24. november 2011, kell 21:48 (EET) ==[[Xian Ni]]== Tere Vihelik, Sul on väga hea zh-tase, kontrolli palun seda artiklit ehk selle artikli hiina keelt, tänan, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 13. detsember 2011, kell 09:08 (EET) : Tehtud. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 13. detsember 2011, kell 20:39 (EET) *Suur tänu, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 15. detsember 2011, kell 09:36 (EET) ** Tehke aga palun kahe sõnaga Xian Ni, nagu see seisab pardal ehk pildil inglise tähtedega, sest laeva nimi on '''Xian Ni''', nii seisab ka registris, tänan väga, hiina seletuses võib ka ühesõnaga kirjutatud olla, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 15. detsember 2011, kell 09:42 (EET) P.S. Sellel pildil on kirjutatud hiina ja inglise tähtedega, aga ma ei saa seda ei lugeda ega kirjutada: [[:Pilt:Princess Jeannie (ship, 1993) 001.jpg]] :Laev on ju registreeritud Hiina registris? Otsisin võrgust Xianni Hiina registri sissekannet, aga ei leidnud. Muude laevade kohta leidsin, et sissekanne on alati tehtud vaid hiina hieroglüüfidega, ilma ladinakeelse transkriptsioonita. Xianni kirjutatakse aga transkriptsioonis kokku. Ma arvan, et sellel venekeelslel leheküljel, millele artiklis viidatakse, on nimi Xian Ni kahe silbiga võetud laeva pardale kirjutatust. Hiinas on nimelt kombeks logodel firmade, kohtade ja ilmselt ka laevade nimed "peenema" mulje jätmiseks ladina tähestikku transkribeerida. Seda tehakse kokku- ja lahkukirjutamise reegleid eirates, lihtsalt iga hieroglüüfi alla kirjutatakse selle ladinatähestikuline transkriptsioon. Nt [[Shanghai]] oleks SHANG HAI ja [[Qingdao]] QING DAO. Ma olen kindel, et sama lugu on ka XIAN NIga. Kui Sa siiski kindel oled, võib artikli Xian Ni alla tagasi viia (praegu on seal ümbersuunamislehekülg). Mina jätaksin nii, nagu on. Mida arvad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 15. detsember 2011, kell 18:53 (EET) *Suur tänu, ma tean, et Vietnamis on vastupidi Việt Nam, meie kirjutame aga ühe sõnaga Vietnam, Hongkong, Sul on õigus vist, ma kirjutasin veel saksa keeles, seal jäi veel Xian Ni, aga see sõltub vist sellest, et hiina oskusega kontrolli veel ei olnud. Saksamaal peaks palju hiinlasi õppimas, aga võtab aega, kui nad vaatavad läbi. Vene registris seisab nagu pardal, kui tuleb artikkel siis ka kahest sõnast koosnev, otsusta ise, aga mul oleks parem nagu pardal, tänan, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 16. detsember 2011, kell 23:03 (EET) == [[Radjanski Sojuz]] == * Veel üks küsimus, vabandust, puudutab uuesse teemasse, kahjuks või õnneks. Tahaksin kirjutada artikli [[Radjanski Sojuz]] - ''Радянський Союз'' (ukr.), ega ei tule parem Radjansjki, sest see on ukraina keel, ja ukrainlased panevad '''ь''' -ський, venelased kirjutavad -ский ilma, mida teha, ette tänades, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 16. detsember 2011, kell 23:12 (EET) == [[Xianna]] == * Head Uut Aastat! Sel aastal nägin juba uut artiklit hiina laevastiku üle, tänan, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 5. jaanuar 2012, kell 07:34 (EET) ---- Vabandust, blokeerisin su korraks ekslikult, soovides blokeerida kasutajat Varjumees!--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2013, kell 21:02 (EET) : Pole hullu, tegijal juhtub :-) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. märts 2013, kell 23:02 (EET) ==Xianni== *Tere Vihelik, Taivo arvab, et on vaja nimetada nagu inglise keelest, mul on ükskõik, aga hiina keeles peab õige olema. Kel on õigus, sinul või Kto288, tähtis aga, et see on õige: vt. mu leht Wikimedias [http://commons.wikimedia.org/wiki/User_talk:PjotrMahh1#Xian_Ni Wikimedia PjotrMahh1] või koopia, ''This is a copy from [[User talk:KTo288|KTo288]] User page'' *Do You understand Chinese? I've written three articles about river cruise ships on Yangtze River in Estonian, German and Russian. Can You check these words [http://et.wikipedia.org/wiki/Xian_Ni Xian Ni] [http://et.wikipedia.org/wiki/Xianna Xianna] [http://et.wikipedia.org/wiki/Xianting Xianting] Xian Ni (chinesisch 仙妮 Xiānnī), auch Xianni en. Princess Jeannie Xianna (hiina keeles 仙妮 Xiānnā, inglise keeles Princess Sheena) Xianting (hiina keeles 憲庭 Xiānting, inglise keeles Princess Elaine) I want write about three sisters in English, too, thanks--[[User:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[User talk:PjotrMahh1|<span class="signature-talk">talk</span>]]) 02:01, 15 March 2013 (UTC) ***I have written Xian Ni in English now: [http://en.wikipedia.org/wiki/Xian_Ni Xian Ni in English], can You please read and check this & write in Chinese! Thank You very much,--[[User:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[User talk:PjotrMahh1|<span class="signature-talk">talk</span>]]) 12:09, 15 March 2013 (UTC) :::::English one looks okay to me. The Chinese characters for Xian Na is wrong though, checked and it should be 仙娜. Translating the names is not really that useful, Xian in Xian Ni and Xian Na basicaly mean immortal or fairy. Xian Ting if you translated it directly would be Constitutional Court, which doesn't really make sense here, I think they just wanted similar sounding but distinct names for their ships.--[[User:KTo288|KTo288]] ([[User talk:KTo288#top|<span class="signature-talk">talk</span>]]) 21:44, 15 March 2013 (UTC) *Good morning, KTo288, thank You for Your help, the name is very important for me, we have got a picture with low resolution [[File:Princess Jeannie (ship, 1993) 001.jpg|80px]] than I can't read the name of ship in Chinese above the XIAN NI, can You give the Chinese discription on this page [http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Princess_Jeannie_(ship,_1993)_001.jpg Xian Ni], thanks,--[[User:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[User talk:PjotrMahh1#top|<span class="signature-talk">talk</span>]]) 08:34, 16 March 2013 (UTC) [http://baike.baidu.com/view/6994552.htm An article about 仙娜号游船]--[[User:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[User talk:PjotrMahh1|<span class="signature-talk">talk</span>]]) 09:09, 16 March 2013 (UTC) *Thank You very much, best regards, --[[User:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[User talk:PjotrMahh1#top|<span class="signature-talk">talk</span>]]) 11:07, 17 March 2013 (UTC) Ma lisasin ka Välislink hiina keeles, võib-olla võid midagi sealt ära lugeda, tänan ja kaks tervitust,--[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 17. märts 2013, kell 13:26 (EET) ****Kas keegi oskab leida neid nimesi hiina saitidelt, pakun [http://baike.baidu.com/view/6994552.htm 仙妮号游船] (hiina keeles) või operaatori lehekülgedelt,--[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 17. märts 2013, kell 13:31 (EET) ::::: According to the web pages that you have cited, the names of the "three sisters" are as follows: ::::::* In English: Princess Xianni; in Chinese: 仙妮 (pronunciation: ''Xiānnī''). ::::::* In English: Princess Sheena; in Chinese: 仙娜 (pronunciation: ''Xiānnà''). ::::::* In English: Princess Elaine; in Chinese: 仙婷 (pronunciation: ''Xiāntíng'') ::::: The three ships are listed in the Chinese register only under their Chinese names; therefore, in my opinion, the English names should be considered informal. The Wikipedia articles about these three ships should be titled as Xianni, Xianna, and Xianting, respectively. Notice that the diacritics that mark tones are not used in the article titles; tone is marked only to transliterate the tone in pinyin pronunciation. All three names should be written as one word (NOT as Xian Ni, Xian Na, or Xain Ting) since all three are phonological words in Chinese; i.e., they are pronounced as single units where one cannot pause between the two syllables. The reason why they seemingly appear as two separate words on the ships has to do with a common folksy transliteration convention in China whereby each Chinese character is Latinized as a separate syllable. For example, Beijing University is Beijing Daxue in Chinese (two orthographic words); however, even in official documents it often appears misleadingly as Bei Jing Da Xue (four orthographic words). Therefore, the correct transliteration is Xianni, not Xian Ni, etc. ::::: As an answer to your question: Yes, I do speak Chinese, I went to school there. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 17. märts 2013, kell 20:44 (EET) :::::: Since your question was in English, I answered in English. Kummas keeles Sa eelistad suhelda, kas eesti või inglise? Minu jaoks vahet pole. Vene keelt küll oskan, aga kahjuks mitte kirillitsaga klaviatuuri kasutada. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 18. märts 2013, kell 02:19 (EET) *Tere again ehk jälle, Vihelik, loomulikult eesti keeles, võõrkeelt ma kaasmaalastega ei räägi, nalja teed või, see oli kirjavahetus välismaalasega -Kasutaja: KTO288, me peame kasutada see hiina nime, mis seisab registris või laeva vööris ega ahtris hiina keeles, ma ei näe päris hästi pildil hiina tähte, et täpselt öelda, mis seal seisab, aga Sa näed küll, eks ole. Internetist võib leida ka teiste laevade pilte, võin aidata ja Su lehele linke anda. Kui aga laev on Mstislav Rostropovitš ehk raske nimi ja inglise keeles seisab ''Amakatarina'' siis see on jama, [http://fleetphoto.ru/photo/57218/ AmaKatarina]. Samuti on see "Princess Jeannie". Kui hiina kolleeg ütles mulle, et mul on vale laeva hiina nimi, siis loomulikult räägib ta tõtt ja minu palve jäärgides, kirjutas ta siin hiina keeles kirjelduse siin [[Pilt:Princess Jeannie (ship, 1993) 001.jpg|100px|vt. pildi kirjeldus]] -'''zh|仙娜号，内河觀光遊船，91年東德下水。'''. Kokkukirjutamise puhul kirjuta palun paar sõna Taivole, temal oli küsimus selle üle, kui ma ei mäleta, tervitusi, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 18. märts 2013, kell 16:43 (EET) Parandatud --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 18. märts 2013, kell 17:14 (EET) Lisatud: * Ahtris on hästi näha nime [http://www.flickr.com/photos/geekstinkbreath/2162318542/in/photostream/ Flickr, Xian Ni] - Kas see on 仙妮 või ma eksin? --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 18. märts 2013, kell 17:32 (EET) ==50 Krooni== Hi, I've been trying to find someone here to help me translate this: [http://www.hot.ee/evp1938/50krooni.htm 50 Krooni], issued by the Esti Pank on 3 May 1929. I used Google to translate it but... it's not working you know. Could you please help me ? [[:en:User:Krenakarore|<span style="font-family:monotype corsiva;font-size:1.2em;color:#960018">'''Krenakarore'''</span>]], 22. apriil 2013, kell 23:22 : Give me a couple of days, the text is pretty technical. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 23. aprill 2013, kell 17:52 (EEST) == Pildid == Tere! Kui piltide [[:Pilt:Kai Kai.jpg|Kai Kai.jpg]], [[:Pilt:Alexander Lesser välitöödel.gif|Alexander Lesser välitöödel.gif]] ja [[:Pilt:Gene Weltfish.jpg|Gene Weltfish.jpg]] autorite luba nende piltide avaldamiseks vaba litsentsi all ei saa tõendada või kui ei saa eeldada, et nende piltide autoriõiguse kehtivus on lõppenud, siis ei sobi need pildid Vikipeedias avaldamiseks. Pikne 1. august 2013, kell 13:23 (EEST) : Nad sobivad siia väga hästi, minu kui erakogu praeguse valdaja ja piisavalt staažika vikipedisti sõnast peaks piisama. Aga kuna neile kahtlustustele ei paista lõppu tulevat, eks ma laen nad siis uuesti Commonsisse. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 1. august 2013, kell 15:00 (EEST) :: Küsimus on autoriõiguses. Füüsilisel kujul kogu ja piltide valdamine iseenesest ei tähenda autoriõiguste (varaliste õiguste) valdamist ja tulenevalt õigust avaldada pilte vaba litsentsi all. Pikne 1. august 2013, kell 17:11 (EEST) ::: Hea küll. Nii või teisiti, Commmonsist on see kättesaadav ka muukeelsetele vikidele. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 1. august 2013, kell 17:26 (EEST) == Nokuonu seiklused == Tere Vihelik, Palun selgitust, miks on Nokuonu seikluste artikkel pandud kustutamisele? Vabandan, et tegin redigeerimisi anonüümse alt, aga Wikipediasse artiklite lisamine on minu jaoks uus ja alles õpin seda. Samuti ei ole tõsi sinu väide, et inglise ja vene keelseid lehti Näoraamatus ei eksisteeri, mul oli alles teksti töötlemine pooleli: Inglise keelne siin: https://www.facebook.com/pages/The-adventures-of-Dick-Uncle/331745716840946?fref=ts Vene keelne siin: https://www.facebook.com/pages/%D0%9C%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%B5%D1%80-%D0%9F%D0%B8%D1%81%D1%8C%D0%BA%D0%B8%D0%BD/309251822428528 (kahjuks vene tähti siia ei lisa, igatahes inlgise ja eesti keelse nokuonu lehel facebookis on link ka vene omale.) See, et artikkel ei paku Wikipedia lugejatele huvi, ei ole ilmselt samuti sinu otsustada või kuhu jääb sõnavabadus? Nokuonu seiklustel on Facebookis üle 350 fänni ja neid see leht huvitaks. Oleks viisakas vastata! Tänan.{{allkirjata|Mannjoonas}} :Näoraamatu inglise ja vene lingid andsid vastuseks vea. Kaitsesin lehekülje üheks päevaks anonüümsete muudatuste eest, konkreetsemalt {{tl|kustutada}} malli korduva eemaldamise eest. Nagu Sa tähele panid, ei kustutanud ma Sinu loodud lehekülge, kuigi ma kahtlen artikli tähelepanuväärsuses. Oleksin ma selle tähelepanuväärsusetuses kindel, oleksin artikli kohe eemaldanud. Malli {{tl|kustutada}} kasutataksegi, et muude toimetajate arvamust kuulda. Ära võta seda isiklikult, sest kõik artiklid nõuavad konsensust, kuigi see alati võimalik pole. Artikkel jääb alles, kui ta peale Sinu ka muude toimetajate arvates vastab Vikipeedia [[Vikipeedia:tähelepanuväärsus|tähelepanuväärsuse]] nõudele. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 7. jaanuar 2014, kell 19:36 (EET) == St. Louis == Ja ka siis on lühike sisseütlev täiesti olemas. Ei saa küll käänata Saint Louisse. Vähemalt keelenõuanne seda ei soovita, kuid samas hakates järgi mõtlema, siis tõenäoliselt on ka see variant ilmselt võimalik. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 26. oktoober 2015, kell 11:46 (EET) :Keelenõuanne võib seda tõesti soovitada, kuid nt St. Louise kandi eestlased kasutavad pikka varianti. Mulle tundub see loomulikum. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 26. oktoober 2015, kell 17:45 (EET) :: Keelenõuanne soovitabki pikka varianti. Eks ta õige ole, et seda nime käänatakse samamoodi nagu nime Lewis, kuid erinev kirjapilt ja nime prantsuse päritolu ning võimalik prantsuse moodi hääldus teevad asja segasemaks. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 27. oktoober 2015, kell 10:11 (EET) ---- Tere, Vihelik! Tahtsin öelda ühte asja seoses [[Kasutaja:JuhanHater121|JuhanHater121]]-ga. Sa oleks võinud tema kasutaja igaveseks blokeerida, juba sobimatu nime pärast. Ja kui selline tüüp kirjutab ühe admini '''KASUTAJALEHELE''' roppusi, on tõenäoline, et midagi tarka sealt edaspidi tulema ei hakka. Aga see on ainult minu arvamus. '''[[Kasutaja:Voorits|Voorits]]''' ([[Kasutaja arutelu:Voorits|arutelu]] | [[Eri:Kaastöö/Voorits|kaastöö]]) 26. oktoober 2015, kell 19:33 (EET) ::Sul on ilmselt õigus. Ma ei pööranud blokeeringut tehes nime tähendusele tähelepanu. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 26. oktoober 2015, kell 20:31 (EET) Täpsustan suusõnal antud soovitust: kui pildid on mingil kodulehel, siis saab otse pildile viidata välislinkide all. Näitena tõin sadamate aerofotod, mida ei saa Commonsisse laadida. Näiteks artiklites [[Vanasadam]] ja [[Muuga sadam]] on eraldi selgitusega foto link. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. märts 2017, kell 01:59 (EEST) ---- Tere, Vihelik! Tänan, et tähelepanu juhtisid. Algajana ma ei ole päris kindel kas mu selgitus õigest kohast teele läheb. Paranda kui on sobivam viis. Tühja kasti pealkirjaga Ferma'... juurde jõudsin, kui alustasin otsingut sõnast optika > geomeetriline optika > . Varasem artikkel sel teemal vajab minu arvates kohendamist ja parandamist. Eriti peegeldusseaduse osas - seal toodud joonis on lugejat eksitav. Valguse peegedumise seaduses mõõdetakse nurki alati pinna normaali suhtes (vt suvaline õpik). Märkusi on veel aga alustuseks ehk aitab - hiline aeg juba. Lugupidamisega Railm. ---- :{{ping|Railm}} siia ei ole mõtet täindusi lisada, tee oma parandused / kohendused juba olemasolevasse artiklisse [[Fermat' printsiip]]. Ära karda olemasolevaid artikleid toimetada (parandanda), ühistöö ongi Vikipeedia põhialus. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 13. aprill 2018, kell 17:56 (EEST) ==õige pöördkond?== Sõna 'kudema' lubab ÕS kahte moodi pöörata http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kudema&F=M seega küsin, miks sa niimoodi väidad? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. juuli 2018, kell 02:55 (EEST) :Seda on ikka ''lugema''-tüübi järgi pööratud, kuigi viimane ÕS lubab seda ''[http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2012_1/OK_2012-1_08.pdf argikeeles]'' ka rööpset laadivahelduseta pööramist. Vikipeedia võiks siiski kirjakeele juurde jääda.--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuli 2018, kell 06:16 (EEST) ::ÕSi järgi kalade sigimine (esimene homonüüm) laadivahelduslik, vaid kõnekeelne logelemine (teine homonüüm) laadivahelduseta. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuli 2018, kell 06:27 (EEST) ::: Niipalju kui mina ÕS-ist aru saan, on kalade puhul mõlemad variandid lubatud. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. juuli 2018, kell 09:22 (EEST) ::::Sul on õigus; ma tõesti ei pannud tähele, et esimese tähenduse jaoks oli ka teine pööramisviis antud. Sellegipoolest on ESi keeletoimkond oma selgitustes sõnaselgelt väljendanud, et teine pööramisviis on informaalsem. Kui päris aus olla, siis toimetasin vastavalt oma isiklikule keeletunnetusele, millega see teine, lihtsustunud, pöördeviis lihtsalt ei haaku. Ma ei hakka Sinuga vaidlema, kui soovid tagasi muuta, aga minu arvates on meil artiklites palju suuremaid stiili ja õigekirjaga seonduvaid probleeme, kui mõne toimetaja sügavalt isiklik emakeeletunnetus :)--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. juuli 2018, kell 10:10 (EEST) ::::: Tagasi muutma ma seda kindlasti ei hakka ja vastuse oma küsimusele ma ka sain. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. juuli 2018, kell 10:20 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act4) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:47 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act4)&oldid=19352613". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act4) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:13 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act4)&oldid=19395164". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act4) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:51 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act4)&oldid=19432341". --> == Artikli [[Florian Hartleb]] kustutamine == Tervist, ma ei ole nõus artikli kustutamisega. Määrav on siin ikkagi relevantsus, ma valdan piisavalt hästi saksa keelt, et kas või ise aegamööda saksa wikist lisateavet juurde tooma hakata, aga mulle isiklikult see härrasmees prioriteediks pole. Vaata, kell oli võib-olla 3:45 hommikul, kui ma need 2 lühikest reakest alguseks kirjutasin. Sa ei eelda ju, et ma oleks kella 8-ni hommikul saksa wikist juurde tõlkinud? Lootus oligi sellel, et ainuüksi mingigi alguse olemasolu ergutab kollektiivse projekti osalejaid omaltpoolt täiendusi tegema, nii nagu sageli juhtub. Ka Eesti200 liikmesuse lõppemine Äriregistri andmetel ei ole mingi kaalukas argument kustutamise kasuks. Ilmselt ta mingil hetkel astus sealt välja, sest saksa Wiki andmetel on tema karjäär juba aastaid seotud Saksa asutuste ja firmadega, seega tahtis ta tõenäoliselt lihtsalt Eesti poliitikaga lõpparve teha. Kas ei oleks mõistlikum olnud lihtsalt lauset muuta ja kirjutada: '''kuulus''' Eesti 200 ridadesse? <br>Teen ettepaneku artikkel taastada.[[Kasutaja:Zeitgeistkritiker|Zeitgeistkritiker]] ([[Kasutaja arutelu:Zeitgeistkritiker|arutelu]]) 29. jaanuar 2020, kell 16:58 (EET) :Mul ei ole midagi selle vastu, kui artiklile korralik algus luua. Kustutatud versioon koosnes kahest lausest, millest üks esitas väärinfot (erakondlik kuuluvus) ja teine puudulikku infot (isegi sünnikuupäev puudu), nii et entsüklopeedilisusest jäi vajaka. Venekeelne selgitus ei jätnud ka just muljet erapooletust lähenemisest. Vikipeedia on täis miniartikleid, mis on loodud lootuses, et "mingigi alguse olemasolu ergutab kollektiivse projekti osalejaid omaltpoolt täiendusi tegema." Meid on nii vähe, et paraku seda sageli ei juhtu. Lühidus pole probleem, kuid ülejala laskmine koristajatele lootes on lugupidamatu. Vormista järgmine kord oma kaks lauset keeleliselt korrektselt, kontrolli fakte ning probleemi pole. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 29. jaanuar 2020, kell 17:42 (EET) ::Su argumendid oma kustutamisaktsiooni kasuks muutuvad ka nii kiiresti, kui ma põhilistele ratsionaalse vastuväite olen suutnud esitada. Sünnikuupäev õli ju sekundite küsmimus: saksa wikis kenasti olemas. Siin luuakse igasugustest prantsuse, ameerikamaa, Saksamaa, jne valdadest, maakondadest jne üherealisi ''stub''e, mida keegi diskussioonita ei kustuta, olgem siis ometi järjekindlad! <br>Lisaks on selle punaprofessori puhul relevantsus Eeesti jaoks nii palju suurem, et lootus, et keegi täiendusi teeb, oli niipalju suurem kui mingi Minnessota krahvkonna 1-realise stub'i puhul! Teiseks, minu edit summary: mismoodi see nüüd äkki põhjendab diskussioonita kustutamist, kui artiklis NPOV rikkumisi polnud? Miks oli vaja see mängu tuua? Tankirünnak lapsevankriga tuleb kord ilmtingimata, see ju seltsimehe Eesti meedias tuntuks tegi, aga alles siis, kui mõned tutvustavad read olemas. Tervitustega, [[Kasutaja:Zeitgeistkritiker|Zeitgeistkritiker]] ([[Kasutaja arutelu:Zeitgeistkritiker|arutelu]]) 30. jaanuar 2020, kell 16:55 (EET) ::: Sekunditest oli asi kaugel, artikli konts oli enne kustutamist ikka päris pikalt üleval. Kuigi see ei tundu tõenäoline, vabandan sellegipoolest, kui Sa tõesti samal ajal saksa vikist täinedavaid andmeid otsisid; edaspidi kasuta sellises olukorras malli <nowiki>{{pooleli}}</nowiki>. Keegi ei keela Sul artiklit uuesti luua, lihtsalt ära tooda praaki. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 31. jaanuar 2020, kell 00:59 (EET) == Andrea Dworkin == Vastus väga lihtne: tõlkisin ingliskeelse wiki leadist: ''Her book Intercourse, which addresses the role of sexual intercourse in society, has been interpreted as opposing all heterosexual intercourse, but Dworkin said it does not and that what she was against was male domination by intercourse.'' Vastavalt reeglitele tohib lead sisaldada ainult põhitekstis viidatud teavet, lead'is endas viiteid ei nõuta. Väited tundusid usutavad ja kuna tegu ühega selle autori peateostest, leidsin, et väärib lisamist. Mis aga puudutab sinu tagasipööramist artiklis [[Krister Paris]], siis seda pean läbini ebakonstruktiivseks. Vt kas või siia: [https://www.delfi.ee/teemalehed/krister-paris]. Küsimus saab olla vaid sõnastuses, ei tasu juuksekarva lõhki ajada. Iga vähegi meediat jälgiv eestlane teab, et kõik oli täiesti faktuaalselt OK.[[Kasutaja:Zeitgeistkritiker|Zeitgeistkritiker]] ([[Kasutaja arutelu:Zeitgeistkritiker|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 02:16 (EET) :Inglise vikis oli sissejuhatavas lõigus olev lause viitamata, sest artiklis on allpool eraldi [https://en.wikipedia.org/wiki/Andrea_Dworkin#Intercourse lõik] raamatu kohta, kus iga väide on viidatud. Ole lahke ja tõlgi sealt koos viidetega ning probleemi pole. :''Iga vähegi meediat jälgiv eestlane teab...'' võib praegu olla tõsi, kuid juba mõne aasta pärast ilmselt mitte. See polegi tähtis, sest ilma viideteta üldistamine lõhnab originaaluurimuse järgi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. veebruar 2020, kell 03:30 (EET) == Translation request == Hello. Can you translate and upload the article [[:en:List of mammals of Azerbaijan]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 28. aprill 2020, kell 02:18 (EEST) == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> == Reference Previews on Estonian Wikipedia == Thanks a lot for your reply [[Vikipeedia_arutelu:Saatkond#Viidete_eelvaade:_Does_Estonian_Wikipedia_want_to_be_among_the_first_wikis_to_get_previews_for_references?|on this page]]! For some reason, I can't reply there, so I'm writing on your talk page instead: What is the decision process like here on Estonian Wikipedia? Can we go ahead and plan to deploy the feature here, or do we need a minimum of support votes? It would be great to have a decision by April 25, so we can plan the deployment. -- Best, [[Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] ([[Kasutaja arutelu:Johanna Strodt (WMDE)|arutelu]]) 22. aprill 2021, kell 18:56 (EEST) : [[User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]], we'll need another week for voting. So far it looks like everyone likes the idea. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 23. aprill 2021, kell 11:44 (EEST) :: {{ping|Vihelik}} I was wondering, do you think the voting phase is over? -- Best, [[Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] ([[Kasutaja arutelu:Johanna Strodt (WMDE)|arutelu]]) 29. aprill 2021, kell 18:32 (EEST) ::: {{Ping|Johanna Strodt (WMDE)}}, yeap, we reached consensus already a couple of days ago, although the vote was concluded formally only today. So yes, it's a go :) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 1. mai 2021, kell 13:10 (EEST) :::: {{ping|Vihelik}} Great, thanks a lot! -- [[Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] ([[Kasutaja arutelu:Johanna Strodt (WMDE)|arutelu]]) 3. mai 2021, kell 16:12 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:13 (EEST) fhkitpbbr3u35mminmoc69ixdmp6144 0 168419 6174935 6174347 2022-08-07T14:34:20Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Eestimaa kubermangukomissar''' (ka ''Eestimaa kubermangu komissar'') oli pärast [[veebruarirevolutsioon]]i 1917. aastal [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e poolt vkj 4. märtsil/ukj 17. märtsil [[1917]]. aastal pärast [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] kuberneri ametist tagandamist kubermangu ametisse määratud [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] kõrgeim riigiametnik. [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Jaan Poska]] 5. märtsil [[vkj]]/ 18. märtsil [[ukj]] 1917 nimetati Eestimaa kubermangu komissariks [[Tallinna linnapea]] [[Jaan Poska]]. Jäänuk-Liivimaa kubermangu komissariks määrati [[Andrejs Krastkalns]] (endine [[Riia linnapeade loend|Riia linnapea]]). Järgmisel päeval võttis kubermangukomissar endiselt Eestimaa kubernerilt üle kuberneri kantselei ja teiste kõrgemate administratiivasutuste (teiste hulgas [[Eestimaa Kubermangu Linnaasjade Komisjon]]i, [[Eestimaa Kubermangu Toitluskomitee]], [[Eestimaa Kubermangu Tööstusmaksu Komisjon]]i, Sõjapõgenike Abistamise Kubermangu Nõukogu, [[Eestimaa Kubermangu Karskuskomitee]], [[Eestimaa Kubermangu Puude ja Metsamaterjalide Varumise Erinõukogu]]) asjaajamise ning asus korraldama administratiivaparaati ja miilitsat. Kubermanguvalitsus jätkas esialgu tegevust. [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] vkj 30. märtsi/ukj 12. aprilli [[1917]] määrusega „[[Eestimaa kubermangu halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]” liideti Eestimaa kubermanguga ka Lõuna-Eesti maakonnad: [[Tartu maakond|Tartu]]-, [[Võru maakond|Võru]]-, [[Pärnu maakond|Pärnu]]-, [[Viljandi maakond|Viljandi]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] ning anti Eestimaa kubermangukomissari alluvusse. Lõuna-Eestis jõuti administratiivaparaadi loomisega lõpule aprilli keskpaigaks. [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Uue administratiivüksuse]] eestikeelse nimetusena tuli käibele [[Eesti kubermang]]. Kubermangukomissar allus siseministeeriumile. Kubermangukomissaril oli kaks abi, ühe ülesandeks oli Lõuna-Eesti maakondade juhtimine ja ta asus Tartus, teine abi oli kantseleijuhataja. * Eestimaa kubermangukomissari abi [[Põhja-Eesti]]s [[Jüri Jaakson]]; * Eestimaa kubermangukomissari abi [[Lõuna-Eesti]]s [[Kaarel Parts]]. {{Vaata| Eestimaa kubermangu komissari abi}} Kubermangukomissarile allusid [[maakonnakomissar]]id ja nende abid ning miilitsainspektorid. Maakonnakomissarid määrati ametisse ja vallandati [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e Siseministeeriumi poolt kubermangukomissari ettepanekul. *Järva maakonna komissar [[Aleksander Veiler]]. *Haapsalu maakonna komissar [[Eduard Alver]] *Tartu maakonna komissar [[Juhan Ostrat]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1917/06/15/64 Tartu maakonna-komissar J. Ostrat], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 130, 15 juuni 1917</ref>, [[Hans Priimägi]] *Saaremaa maakonna komissar [[Oskar Linno]]<ref>Endel Püüa, [https://saartehaal.postimees.ee/6598383/maaomavalitsuste-loomine Saaremaa Ajutise Maakonnanõukogu valimised], saartehaal.postimees.ee, 10. august 2007</ref> *Pärnu maakonna komissar<ref>[https://dea.digar.ee/article/tallinnateataja/1917/08/07/69 Pärnu maakonna-komissar lahkub ametist.], Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 174, 7 august 1917</ref> [[Hugo Reimann]], [[Hans Soots]] *Viljandi maakonna komissar [[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]]<ref>[https://sakala.postimees.ee/2386971/linnapea-kes-kuulutas-valja-iseseisvuse Linnapea, kes kuulutas välja iseseisvuse], sakala.postimees.ee, 31. juuli 2002</ref> *Tallinna ja Harjumaa komissar<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1937/04/07/61 Tartu teated. Eduard Kübarsepp 60-e aastane], Postimees (1886-1944), nr. 93, 7 aprill 1937</ref> [[Eduard Kübarsepp]] *Valga maakonna komissar *Võru maakonna komissar Kubermangukomissari ülesandeks oli: kubermangu juhtimine; [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] ning muude valitsusasutuste korralduste teatavaks tegemine ja nende täitmise kontroll; kubermangu julgeoleku tagamine; kubermangu valitsusasutuste ja ametiisikute tegevuse järelevalve ja revideerimine. [[Tööliste, Soldatite, Maatameeste ja Väikemaapidajate Nõukogu]] määras märtsis kubermangukomissari juurde omapoolse 20-liikmelise valvekomisjoni, mille ülesandeks pidi olema seaduslikkuse andmine komissari määrustele, valitsusasutuste järelevalve, ametnike nimetamine, miilitsa organiseerimine ja seaduseelnõude väljatöötamine. Kubermangukomissari juurde moodustati [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis alustas tegevust [[1. juuli]] 1917. Maanõukogu ülesandeks oli juhtida koos kubermangukomissariga kohaliku [[Maavalitsus|maaomavalitsuse]] üld- ja administratiivasju. {{vaata|Kaksikvõim Eestis}} 26. oktoobril [[vkj]] [[1917]] kukutati Vene Ajutine Valitsus ja kehtestati nõukogude võim. [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] 27.10.1917 käskkirja alusel andis Tallinnas, Eestimaa kubermangukomissar kubermangu asjaajamise üle Sõja-Revolutsioonikomitee esindajale [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissep]]ale. == Vaata ka == *[[Eesti Ajutise Valitsuse komissar]]id 1919. aastal == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *{{RA fondiloend|49}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] etvnez1dbta6wgsfa3ci52hf41w7id4 0 169336 6174948 6174374 2022-08-07T14:56:34Z NOSSER 8097 /* Pärnumaa */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Jaan Poska]] [[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]] '''Kaksikvõim Eestis 1917. aastal''' oli olukord Eestimaa territooriumil, kui pärast [[Venemaa]] pealinnas [[Petrograd]]is toimunud [[Veebruarirevolutsioon]]i teostas Eestis * ''[[de iure]]'' võimu [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] määratud kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ning tema nõuandev organ [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], *''[[de facto]]'' aga omas suuremates linnades võimu revolutsiooniliselt meelestatud Venemaa sõjaväe toel [[Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja selle täitevorgan [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] juhtimisel. == Võimuvaakumi tekkimine == [[1917]]. aasta veebruaris ([[gregoriuse kalender|ukj]] märtsis) Petrogradis alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal [[monarhia]] ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Venemaa Ajutisele Valitsusele aga vastandus Petrogradis VSDTP bolševikest, [[menševik]]est ja [[esseerid]]est moodustunud [[Petrogradi Nõukogu]], kus 1917. aasta juunikuus said enamuse bolševikud. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid 1917. aasta kevadel kujunenud olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis|eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis]] Eestile välja rahvuslik autonoomia. Venemaa Ajutise Valitsuse otsusega ühendati [[Eestimaa kubermang]]uga ka [[Liivimaa kubermang]]u eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba [[eesti rahvusväeosad]]e loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane [[Jaan Poska]]. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. ==Kerenski visiit Eestisse== Tallinnas oli suur bolševistlikult meelestatud madruste esindatus ja linnal oli suur tähtsus Petrogradi kaitsel Saksa keisririigi laevastiku eest. Tallinna saabusid [[9. märts]]il [[1917]] VSDTP aseesimees ja esseeride esindaja [[Aleksandr Kerenski]] koos vene revolutsiooni vanaema esseeri [[Jekaterina Breško-Breškovskaja]] ja koos prantsuse parlamendi sotsialistist liikme [[Marcel Cachin]]iga (tulevase [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] asutajaga). [[Pilt:Alexander Kerensky LOC 24416.jpg|pisi|Aleksandr Kerenski]] ==Rahvuslaste tegevus== [[12. aprill]]il 1917 kujundati Venemaa Ajutise valitsuse kinnitatud Eesti ajutise omavalitsuse seaduse alusel Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. [[4. juuli]]l 1917 peeti Tallinnas [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]], mille otsustes nõuti Eestimaa kubermangu ümberkujundamist Venemaa föderatsiooni võrdõiguslikuks osariigiks. Maanõukogu valiti juunis 1917. aastal ning 62 valitud liiget tulid kokku 1917. aasta [[14. juuli|14.]] ([[juuliuse kalender|vkj.]] 1.) juulil [[Toompea loss]]i Valges saalis. Esialgu jagunesid liikmed kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[maaliit]]last, 11 [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 esseeri, 7 demokraati, 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[radikaaldemokraat]]i, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut. == Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemiskriis == 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. Kaitselahingutes osalesid [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolel ka [[1. Eesti polk|eesti väeüksused]]. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]], millega haarasid võimu kommunistid. == Kaksikvõimu tekkimine Eestis == [[Pilt:Estonian parliament building.jpg|pisi|Toompea loss]] Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissep]]a juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad [[diktatuur]]i suunas ega kavatse [[Eesti autonoomia]]t austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end [[28. november|28.]] (vkj 15.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil, deklareerides: {{tsitaat|1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti [[Asutav Kogu]]; :2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]; :3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadusandlikud aktid ||}}. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht [[Konstantin Päts]] oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem [[Aleksander Tõnisson]] saadeti isegi Petrogradi [[Krestõ vangla]]sse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu [[Brest-Litovski rahuleping]]ule. [[Jaan Tõnisson]] saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud. [[Pilt:Kadrioru loss (1).JPG|pisi|Kadrioru loss]] ==Kaksikvõimu keskused== Kaksikvõimuorganid asetsesid: *[[Toompea loss]]is, Eesti kubermangukomissar Jaan Poska ja [[Eesti Maavalitsus]] *[[Kadrioru loss]]is, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] Viktor Kingissepa ja [[Jaan Anvelt|Jaan Anveld]]i juhtimisel. ==Võimuvõitlus maakonniti== [[Veebruarirevolutsioon]]i järel Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsuse "[[Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]" alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Ühise kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), kubermangu maakondades tuli valida 7 – 15 – liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude kompetentsi hakkasid kuuluma kohaliku maaomavalitsemisega seotud küsimused, valitsuse otsuste ja seaduste täitmise kindlustamine kohtadel, kohalike maksude kehtestamine maakonna piires jms. Maakonnanõukogude juurde pidi moodustatama täidesaatvate organitena maakondade maakonnavalitsused. Maakonnanõukogu pidi valitama valdade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Valijameeste valimine määrati 23. maile 1917. aastal, kuid organiseerumatuse tõttu jäid valimised 23. mail läbi viimata. 15. juunil kehtestas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. aastal ning samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. Maakonnanõukogude avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile 1917. aastale. 10. augustil 1917. aastal võttis Eestimaa Ajutine Maakonnanõukogu maakonnanõukogude kodukorra seaduse. ===Saaremaa=== Saaremaal maabusid 29. septembril 1917 [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] väed Tagalahes ([[Operatsioon Albion]]) ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsioonivägede juhtkond ja voorid Kuressaarde. Kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali ning algas 14 kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis välistas eestlaste igasuguse omavalitsuse ja samas ka võimaliku võimuvõitluse enamlastega. === Virumaa === Neis kohtades, kus bolševikud ei olnud veel võimul, juhindusid kohalikud omavalitsused [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] otsustest. Nii oli see peamiselt Põhja-Eestis, [[Lääne kreis|Läänemaal]], Järva- ja [[Viru kreis|Virumaal]]. Aga Virumaalgi ei suudetud kuigi kaua vastu panna ja lõpuks tuli ikka bolševistlikult meelestatud Vene sõjaväelaste ja madruste poolt toetatud bolševike jõududele alistuda. Võeti üle kohalikud võimuorganid ja nimetati uued miilitsakomissarid, Jõhvis<ref>Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 57</ref> nt. [[Richard Majak]] ning moodustati punakaardisalgad. Virumaal algas ka hoogne [[mõisate ülevõtmine]], mida tehti vastavalt [[Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu]] 24. novembri 1917. aasta otsusele<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/09/16/19 Kui moonamehest tehti mõisnik], Päewaleht, nr. 251, 16 september 1938</ref>. Seda otsust toetas ka [[Eesti maatameeste konverents]] Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Sellel konverentsil käisid ka kakskümmend üheksa Virumaa saadikut. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid [[Püssi mõis]]as tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha Tallinnast kohale saabunud kolm punakaartlast [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]], [[Rudolf Imberg]] ja [[Jüri Kalmus]]. See jäi ka ainsaks verevalamiseks Eesti oma punaste ja valgete vahel sel esimesel nõukogude võimu perioodil. Ja need punakaartlaste tulistajadki, Eesti sõjamehed, lasi punane tribunal vabaks. Virumaal ja Rakveres asusid võimuvõitluse etteotsa asusid nüüd [[Aseri]] ja [[Kunda]] [[bolševikud]]. 28. novembril (11. detsembril [[ukj]])) moodustasid nad maakonna [[sõja-revolutsioonikomitee]]. Saatsid laiali üleskutse töölistele, talupoegadele ja soldatitele, kutsudes neid üles kiires korras valima uue [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] koosseisu, mida ka kohtadel kiiresti tehtigi. Oma saadikud saatsid Rakverre mitte vallad ja alevid, vaid igasugused organisatsioonid, tehased, sõjaväeosad. Kokku saadi 53 saadikut ja kui need 1. ja 2. detsembril (vkj) Rakveres uue täitevkomitee valisid, olid selles enamasti bolševikud. Virumaa Töörahva Nõukogu valiti 15. detsembril (ukj). Kuid samal ajal tegutses Virumaal [[Virumaa maakonnavalitsus|maakonnavalitsus]] edasi, saates välja oma kirju ja korraldusi. Sama tegi ka Töörahva TK. Need kaks Virumaa võimu tegutsesid lausa ühel tänaval. Virumaa Maavalitsus [[Rohuaia tänav]] 13 ja VTN täitevkomitee, kohtumajas Rohuaia tänav 8. See oli tõeline kaksikvõim. Selline olukord kestis kümmekond päeva. Ööl vastu 13. detsembrit (26. detsembrit [[ukj]]), piirasid [[Virumaa maakonnavalitsus]]e hoone ümber [[punakaart]]lased (Aserist, Kundast, Rakverest) ja kui töötajad hommikul tööle tulid, tungiti Virumaa Punakaardi ülema, Aseri bolševiku [[Leopold Linder]]i juhtimisel siseruumidesse ning nõuti võimu üleandmist. Samal ajal kogusid end ka linna [[Omakaitse]] mehed ja loomisel oleva Eesti [[4. Eesti jalaväepolk|4. Eesti jalaväepolgu]] sõdurid-ohvitserid, kes tungisid samuti maavalitsuse majja, ja punakaartlased olid sunnitud taanduma. Punakaardi uue rünnakuga suudeti siiski maavalitsus laiali saata ja võim üle võtta. Niisiis võitis nõukogude võim Rakveres ja Virumaal alles poolteist kuud hiljem kui Petrogradis. Samal ajal jätkas rahulikult tegevust senine linnavõim. Tema tegemistesse bolševikud ei sekkunud. Kaksikvõimu ajal toimus ka Virumaaga [[Narva]] [[Narva#Narva liitumine Eestimaa kubermanguga|liitumine Eestimaa kubermanguga]]. ===Tartumaa=== Tartus avaldas kohalik rahvuslik ajaleht [[Postimees]] [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] otsuse teksti kui kirjelduse saadikute laialiajamisest ning Tartu enamlased, keda toetasid Tartus asunud bolševistlikult meelestatud Läti küttide tagavarapataljon, otsustasid sulgeda Postimehe. 18. novembril tungisid bolševistlikud [[läti kütid]] Postimehe toimetuse ja trükikoja ruumidesse, peatasid ajalehe trükkimise, konfiskeerisid kogu tiraaži ning arreteerisid kohalviibijad. Bolševike ja läti küttide vägivald eesti ajalehe suhtes tekitas rahvuslikku vaenu ning [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i sõdurid saavutasid relvaähvardusel vahistatute vabastamise. Postimehel lubati taas ilmuda. 19. novembril peeti [[Tartu kommertskool]]i ruumes rahvakoosolek, mis otsustas korraldada [[manifestatsioon]] Maanõukogu ja selle deklaratsiooni toetuseks. 21. novembril [[Tartu Raekoja plats]]il toimunud manifestatsiooni kandvaks jõuks kujunesid Eesti Tagavara Jalaväepataljon ja Tartu eesti seltsid. Raekoja platsile kogunes keskpäevaks mitu tuhat linlast ja rivikorras kohale marssinud Eesti tagavara[[pataljon]]. Tagavarapataljoni ülem polkovnik [[Jaak Rosenbaum]] luges ette Maanõukogu otsuse, kokkutulnuid tervitasid linnapea [[Jaan Kriisa]], maakonnavalitsuse esimees [[Johan Jans]] ja üliõpilaskonna esindajad, [[Tartu raekoda|raekojale]] heisati rahvuslik trikoloor ning lauldi tulevast [[riigihümn]]i "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Meeleavalduse tulemusel arreteerisid bolševikud 40 Eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]]i; viimane sunniti kodumaalt lahkuma. 13 novembril vkj vahistati kohaliku täidesaatva komitee poolt Lõuna-Liivimaa asekommissari ajutine asetäitja ja [[Tartu maavalitsus|Tartu maakonnavalitsus]]e esimees [[Johan Jans|J. Jans]] ja maakonna administratiivosakonna juhataja [[Hans Priimägi|H. Priimägi]] <ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/11/13/27 J. Jans ja H Priimägi kinni pandud.], Postimees (1886-1944), nr. 259, 13 november 1917</ref>, kuna nad avaldasid "Postimehes" vallavalitsustele lühikese seletuse, et viimastel ainult seaduslikult valitud maakonnavalitsusega tegemist tuleb teha ja tema eeskirju täita. Linnas kehtestati sõjaseisukord: ajalehed suleti, koosolekud ja meelevaldused keelustati. 1917. aasta detsembrikuus võtsid enamlased ehk töörahva nõukogu maakonnavalitsuse asjaajamise üle, andsid selle läbirääkimise järele, mida J. Jans toimetas, jälle tagasi, kuid võtsid selle viimaks ikkagi üle ja asusid maakonda valitsema, kuna J. Jans'i mõneks nädalaks vahi alla võeti. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Sakslaste tuleku eel]] põgenesid töörahva nõukogu liikmed Tartust<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301</ref>. ===Läänemaa=== Läänemaal, Haapsalus asus 1917. aasta augustist pärast [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus|Lääne-Eesti saarte lahinguid]] taganenud [[1. Eesti jalaväepolk]], mis takistas taganemise käigus marodööritsevate Vene vägede laastamist Läänemaal. Pärast Petrogradis bolševike poolt teostatud oktoobrirevolutsiooni ja võimuhaaramist Tallinnas ei levinud Eesti 1. Eesti jalaväepolgu seas bolševistlikke meeleolusid ning kui Tallinnas aeti bolševike poolt laiali [[Maanõukogu]], tunnustasid Haapsalus paiknevad väeosad seda siiski kõrgeima riigivõimuna Eestis. Lääne maakonnavalitsus võeti 1918. aasta alguses küll bolševike poolt üle, kuid tegevus ja toetus linnaelanike poolt jäi nõrgaks, kuna linnas puudus tööstusproletariaat, kes oleks neid toetanud. === Pärnumaa=== 1917. aasta 19.-20. detsembril (1.-2. jaanuaril [[ukj]]) 1918 peeti [[Endla (teater)|Endla teatrimajas]] Pärnu linna ja maakonna esimene nõukogude konverents, millel võeti vastu otsus [[punakaart|punakaard]]i loomiseks. Tegelikult kulus enamlastel vana võimuaparaadi likvideerimiseks ja uute võimuorganite loomiseks päris palju aega, Pärnumaal tuldi sellega toime alles 1918. aasta jaanuari keskpaigaks. Punakaardi loomisega oli loodud relvastatud jõud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt organiseeritud rahvamiilitsa laialisaatmiseks ning tema funktsioonide üle võtmiseks ja 15. jaanuaril 1918 võeti üle Pärnu linna miilitsaosakond ja mõne päeva pärast võeti samamoodi üle Pärnu maakonna miilitsaosakond. Pärnu linna [[miilits]]aosakonna ülevõtjaks oli [[Pärnu Maakonnanõukogu]] liige, Pärnu punakaardi ülem, punakomissar [[Kudisiim]]<ref name="NxK84" />. Pärnus ja Pärnumaal olid enamlaste positsioonid väga nõrgad ja puudusid ka sobivad liidrid, 29. oktoobril asutatud [[Pärnu Sõja-revolutsioonikomitee]] koosnes ainult vene sõjaväelastest ja tsiviilvõimu asjaajamistesse esialgu ei sekkutud. Kohalik [[eesti punakaart|punakaart]] oli praktiliselt olematu ja Pärnu [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] tegutses edasi. Pärnus oli vabatahtliku miilitsa/omakaitse tegevus kooskõlastatud nii [[garnison]]iülema kui ka uue võimuorgani - [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Täidesaatva Komitee]]ga. Pärnu tööliste ja soldatite saadikute nõukogu ning selle täitevkomitee moodustati 9. märtsil 1917, selles läks ülemvõim soldatite kätte. Nõukogusse õnnestus oma esindajad saada ka [[Pärnu Linnavolikogu]] valitud täitevkomiteel, et linnarahva huve kaitsta. Täitevkomitee esimeheks oli staabikapten Poljakov, tema abiks advokaat [[Hugo Kuusner]] ja sekretäriks advokaat [[Nikolai Talts]]<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/page/parnupostimees/2008/02/21/11 Mis juhtus Pärnus enne vabariigi väljakuulutamist], Pärnu Postimees, nr. 36, 21 veebruar 2008</ref>. === Viljandimaa=== Viljandis tegutses Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee, hõivates 1917. aastal hoone [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15976 Maja, kus 1917. aastal asus Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref> ja hiljem 1917–1918 [[Viljandi kohtuhoone|Viljandi kreisikohtu hoone]] [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 22<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15975 Maja, kus aastail 1917-1918 asus Viljandi Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu ja VSDTP Viljandi organisatsiooni komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref>. ==1917. aastal moodustatud kaksikvõimuorganid== {| class=wikitable ![[Täitevkomitee|Täitevvõim]]!!Nõukogude esindusorgan!![[Maakonna maanõukogu|Rahvuslaste esindusorgan]]!![[Maavalitsus|Täitevvõim]] |- | [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee|Eestimaa TSSN TK]], [[Gustav Blumberg]] ||[[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] || [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] || [[Eesti Maavalitsus]]<br> Venemaa Ajutise Valitsuse [[Eestimaa kubermangukomissar|kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]] |- | [[Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee]]|| [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] ||[[Virumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Virumaa Maavalitsus|Virumaa Maavalitsus]], [[Mihkel Juhkam]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viru maakonna ja Rakvere linna komissar [[Tõnis Kalbus]] |- | [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu TSÜN TK]]/Tartumaa Sõjaväelaste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee, esimees [[Daniel Plau]] || [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]] || [[Tartumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Tartu maavalitsus|Tartumaa Maakonnavalitsus]], [[Johan Jans]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Tartu maakonna ja linna komissar [[Juhan Ostrat]], |- | Järvamaa TK, esimees [[Jaan Järvekülg]] || || [[Järvamaa Maakonnanõukogu]] [[Johannes Kreideberg]]<ref name="51dac" /> ||[[Järva maavalitsus|Järva Maakonnavalitsus]]<br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Järva maakonna komissar [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]] (1917–26.12.1918); [[Aleksander Veiler]], |- | || ||[[Harju Maakonnanõukogu]], esimees [[Johannes Reinthal]]<ref name="OM3SO" /> ||[[Harju maavalitsus|Harju Maakonnavalitsus]]<br> Eesti Ajutise Valitsuse Harju Maakonna ja Tallinna linna komissar [[Eduard Kübarsepp]] |- | Haapsalu TSS Nõukogu Täitevkomitee|| [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ||Lääne maakonna nõukogu esimees [[Lembit Davidov]] (Jaanus) ||[[Lääne maavalitsus|Lääne Maakonnavalitsus]]<ref name="nbjuk" />, esimees [[Aleksander Saar]]/Aleksander Saral<ref name="O25DZ" /><br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Läänemaa komissar [[Eduard Alver]] |- | [[Viljandi Maakonna Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee]]<ref name="0ISsv" />|| || |[[Viljandi Maakonnanõukogu]] ||[[Viljandi maavalitsus|Viljandi Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viljandi maakonna komissar [[Gustav Talts]] |- | || || [[Saare Maakonnanőukogu]]<ref name="ibL91" />, esimees [[Mihkel Neps]], [[Feodor Ermus]] ||[[Saare maavalitsus|Saare Maakonnavalitsus]], [[Kirill Kaasik]] <br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Saaremaa komissar [[Victor Neggo]], [[Oskar Linno]] |- | [[Pärnu Maakonna TSSN Täidesaatev Komitee]]|| || [[Pärnu Maakonnanőukogu]] ||[[Pärnu maavalitsus|Pärnu Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Pärnumaa ja linna komissar |- | [[Võrumaa TSSN Täidesaatev Komitee]]<ref name="n8Bee" />|| Täidesaatevkomitee esimees [[Jaan Hakk]], komissarid Kaarel Sõõru ja Jaan Zurin ||[[Võru Maakonnanőukogu]] ||[[Võru maavalitsus|Võru Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Võru maakonna ja linna komissar, |- | [[Valga SSN Täidesaatev Komitee]]|| [[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] ||[[Valga Maakonnanõukogu]]|| [[Valga maavalitsus|Valga Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Valga maakonna komissar, |- | [[Narva TSTSN Täitevkomitee]]|| || ||Eesti Ajutise Valitsuse Narva linna komissar aga [[Narva]] kuulus kuni 1917. aasta detsembrini [[Peterburi kubermang]]u |} {{pooleli}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NxK84">[http://www.parnupostimees.ee/260208/artiklid/10082859.php Kuidas komissar Kudissimov võimu üle võttis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="51dac">{{Netiviide |url=http://www.jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |pealkiri=Järva Maavalitsuse ajalugu |vaadatud=2012-04-04 |arhiivimisaeg=2012-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121110185539/http://jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OM3SO">[https://web.archive.org/web/20120308224923/http://www.harju.ee/index.php?id=10320 (arhiiviversioon) Ajalugu. Harju Maavalitsuse ajalugu ulatub aastasse 1917. ]</ref> <ref name="nbjuk">[http://www.lmv.ee/index.php?id=27464 {{katkine viide}} Lääne maavalitsus 1917–40]</ref> <ref name="O25DZ">[[Küllo Arjakas]], [https://web.archive.org/web/20110701092424/http://www.euro.postimees.ee/070308/esileht/ak/313571.php 23. ja 24. veebruar 1918: kuidas iseseisvust kuulutati], Postimees, 23.02.2008</ref> <ref name="0ISsv">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=260 Linnavalitsused, linnade täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> <ref name="ibL91">[http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php?action=show&type=story&id=1056 Maaomavalitsuste loomine ]</ref> <ref name="n8Bee">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=259 Maavalitsused, maakondade ja oblastite täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> }} ==Kirjandus== *[[Olavi Arens]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2007/acta-2007-1-4.pdf RIIK, VÕIM JA LEGITIIMSUS EESTIS AASTAIL 1917–1920], [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude Eestimaa 1917]] owbmhhlpt9jvd8xn1oew6wexav9x7ll 6174949 6174948 2022-08-07T14:58:39Z NOSSER 8097 /* 1917. aastal moodustatud kaksikvõimuorganid */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Jaan Poska]] [[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]] '''Kaksikvõim Eestis 1917. aastal''' oli olukord Eestimaa territooriumil, kui pärast [[Venemaa]] pealinnas [[Petrograd]]is toimunud [[Veebruarirevolutsioon]]i teostas Eestis * ''[[de iure]]'' võimu [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] määratud kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ning tema nõuandev organ [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], *''[[de facto]]'' aga omas suuremates linnades võimu revolutsiooniliselt meelestatud Venemaa sõjaväe toel [[Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja selle täitevorgan [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] juhtimisel. == Võimuvaakumi tekkimine == [[1917]]. aasta veebruaris ([[gregoriuse kalender|ukj]] märtsis) Petrogradis alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal [[monarhia]] ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Venemaa Ajutisele Valitsusele aga vastandus Petrogradis VSDTP bolševikest, [[menševik]]est ja [[esseerid]]est moodustunud [[Petrogradi Nõukogu]], kus 1917. aasta juunikuus said enamuse bolševikud. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid 1917. aasta kevadel kujunenud olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis|eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis]] Eestile välja rahvuslik autonoomia. Venemaa Ajutise Valitsuse otsusega ühendati [[Eestimaa kubermang]]uga ka [[Liivimaa kubermang]]u eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba [[eesti rahvusväeosad]]e loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane [[Jaan Poska]]. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. ==Kerenski visiit Eestisse== Tallinnas oli suur bolševistlikult meelestatud madruste esindatus ja linnal oli suur tähtsus Petrogradi kaitsel Saksa keisririigi laevastiku eest. Tallinna saabusid [[9. märts]]il [[1917]] VSDTP aseesimees ja esseeride esindaja [[Aleksandr Kerenski]] koos vene revolutsiooni vanaema esseeri [[Jekaterina Breško-Breškovskaja]] ja koos prantsuse parlamendi sotsialistist liikme [[Marcel Cachin]]iga (tulevase [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] asutajaga). [[Pilt:Alexander Kerensky LOC 24416.jpg|pisi|Aleksandr Kerenski]] ==Rahvuslaste tegevus== [[12. aprill]]il 1917 kujundati Venemaa Ajutise valitsuse kinnitatud Eesti ajutise omavalitsuse seaduse alusel Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. [[4. juuli]]l 1917 peeti Tallinnas [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]], mille otsustes nõuti Eestimaa kubermangu ümberkujundamist Venemaa föderatsiooni võrdõiguslikuks osariigiks. Maanõukogu valiti juunis 1917. aastal ning 62 valitud liiget tulid kokku 1917. aasta [[14. juuli|14.]] ([[juuliuse kalender|vkj.]] 1.) juulil [[Toompea loss]]i Valges saalis. Esialgu jagunesid liikmed kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[maaliit]]last, 11 [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 esseeri, 7 demokraati, 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[radikaaldemokraat]]i, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut. == Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemiskriis == 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. Kaitselahingutes osalesid [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolel ka [[1. Eesti polk|eesti väeüksused]]. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]], millega haarasid võimu kommunistid. == Kaksikvõimu tekkimine Eestis == [[Pilt:Estonian parliament building.jpg|pisi|Toompea loss]] Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissep]]a juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad [[diktatuur]]i suunas ega kavatse [[Eesti autonoomia]]t austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end [[28. november|28.]] (vkj 15.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil, deklareerides: {{tsitaat|1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti [[Asutav Kogu]]; :2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]; :3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadusandlikud aktid ||}}. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht [[Konstantin Päts]] oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem [[Aleksander Tõnisson]] saadeti isegi Petrogradi [[Krestõ vangla]]sse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu [[Brest-Litovski rahuleping]]ule. [[Jaan Tõnisson]] saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud. [[Pilt:Kadrioru loss (1).JPG|pisi|Kadrioru loss]] ==Kaksikvõimu keskused== Kaksikvõimuorganid asetsesid: *[[Toompea loss]]is, Eesti kubermangukomissar Jaan Poska ja [[Eesti Maavalitsus]] *[[Kadrioru loss]]is, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] Viktor Kingissepa ja [[Jaan Anvelt|Jaan Anveld]]i juhtimisel. ==Võimuvõitlus maakonniti== [[Veebruarirevolutsioon]]i järel Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsuse "[[Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]" alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Ühise kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), kubermangu maakondades tuli valida 7 – 15 – liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude kompetentsi hakkasid kuuluma kohaliku maaomavalitsemisega seotud küsimused, valitsuse otsuste ja seaduste täitmise kindlustamine kohtadel, kohalike maksude kehtestamine maakonna piires jms. Maakonnanõukogude juurde pidi moodustatama täidesaatvate organitena maakondade maakonnavalitsused. Maakonnanõukogu pidi valitama valdade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Valijameeste valimine määrati 23. maile 1917. aastal, kuid organiseerumatuse tõttu jäid valimised 23. mail läbi viimata. 15. juunil kehtestas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. aastal ning samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. Maakonnanõukogude avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile 1917. aastale. 10. augustil 1917. aastal võttis Eestimaa Ajutine Maakonnanõukogu maakonnanõukogude kodukorra seaduse. ===Saaremaa=== Saaremaal maabusid 29. septembril 1917 [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] väed Tagalahes ([[Operatsioon Albion]]) ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsioonivägede juhtkond ja voorid Kuressaarde. Kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali ning algas 14 kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis välistas eestlaste igasuguse omavalitsuse ja samas ka võimaliku võimuvõitluse enamlastega. === Virumaa === Neis kohtades, kus bolševikud ei olnud veel võimul, juhindusid kohalikud omavalitsused [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] otsustest. Nii oli see peamiselt Põhja-Eestis, [[Lääne kreis|Läänemaal]], Järva- ja [[Viru kreis|Virumaal]]. Aga Virumaalgi ei suudetud kuigi kaua vastu panna ja lõpuks tuli ikka bolševistlikult meelestatud Vene sõjaväelaste ja madruste poolt toetatud bolševike jõududele alistuda. Võeti üle kohalikud võimuorganid ja nimetati uued miilitsakomissarid, Jõhvis<ref>Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 57</ref> nt. [[Richard Majak]] ning moodustati punakaardisalgad. Virumaal algas ka hoogne [[mõisate ülevõtmine]], mida tehti vastavalt [[Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu]] 24. novembri 1917. aasta otsusele<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/09/16/19 Kui moonamehest tehti mõisnik], Päewaleht, nr. 251, 16 september 1938</ref>. Seda otsust toetas ka [[Eesti maatameeste konverents]] Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Sellel konverentsil käisid ka kakskümmend üheksa Virumaa saadikut. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid [[Püssi mõis]]as tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha Tallinnast kohale saabunud kolm punakaartlast [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]], [[Rudolf Imberg]] ja [[Jüri Kalmus]]. See jäi ka ainsaks verevalamiseks Eesti oma punaste ja valgete vahel sel esimesel nõukogude võimu perioodil. Ja need punakaartlaste tulistajadki, Eesti sõjamehed, lasi punane tribunal vabaks. Virumaal ja Rakveres asusid võimuvõitluse etteotsa asusid nüüd [[Aseri]] ja [[Kunda]] [[bolševikud]]. 28. novembril (11. detsembril [[ukj]])) moodustasid nad maakonna [[sõja-revolutsioonikomitee]]. Saatsid laiali üleskutse töölistele, talupoegadele ja soldatitele, kutsudes neid üles kiires korras valima uue [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] koosseisu, mida ka kohtadel kiiresti tehtigi. Oma saadikud saatsid Rakverre mitte vallad ja alevid, vaid igasugused organisatsioonid, tehased, sõjaväeosad. Kokku saadi 53 saadikut ja kui need 1. ja 2. detsembril (vkj) Rakveres uue täitevkomitee valisid, olid selles enamasti bolševikud. Virumaa Töörahva Nõukogu valiti 15. detsembril (ukj). Kuid samal ajal tegutses Virumaal [[Virumaa maakonnavalitsus|maakonnavalitsus]] edasi, saates välja oma kirju ja korraldusi. Sama tegi ka Töörahva TK. Need kaks Virumaa võimu tegutsesid lausa ühel tänaval. Virumaa Maavalitsus [[Rohuaia tänav]] 13 ja VTN täitevkomitee, kohtumajas Rohuaia tänav 8. See oli tõeline kaksikvõim. Selline olukord kestis kümmekond päeva. Ööl vastu 13. detsembrit (26. detsembrit [[ukj]]), piirasid [[Virumaa maakonnavalitsus]]e hoone ümber [[punakaart]]lased (Aserist, Kundast, Rakverest) ja kui töötajad hommikul tööle tulid, tungiti Virumaa Punakaardi ülema, Aseri bolševiku [[Leopold Linder]]i juhtimisel siseruumidesse ning nõuti võimu üleandmist. Samal ajal kogusid end ka linna [[Omakaitse]] mehed ja loomisel oleva Eesti [[4. Eesti jalaväepolk|4. Eesti jalaväepolgu]] sõdurid-ohvitserid, kes tungisid samuti maavalitsuse majja, ja punakaartlased olid sunnitud taanduma. Punakaardi uue rünnakuga suudeti siiski maavalitsus laiali saata ja võim üle võtta. Niisiis võitis nõukogude võim Rakveres ja Virumaal alles poolteist kuud hiljem kui Petrogradis. Samal ajal jätkas rahulikult tegevust senine linnavõim. Tema tegemistesse bolševikud ei sekkunud. Kaksikvõimu ajal toimus ka Virumaaga [[Narva]] [[Narva#Narva liitumine Eestimaa kubermanguga|liitumine Eestimaa kubermanguga]]. ===Tartumaa=== Tartus avaldas kohalik rahvuslik ajaleht [[Postimees]] [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] otsuse teksti kui kirjelduse saadikute laialiajamisest ning Tartu enamlased, keda toetasid Tartus asunud bolševistlikult meelestatud Läti küttide tagavarapataljon, otsustasid sulgeda Postimehe. 18. novembril tungisid bolševistlikud [[läti kütid]] Postimehe toimetuse ja trükikoja ruumidesse, peatasid ajalehe trükkimise, konfiskeerisid kogu tiraaži ning arreteerisid kohalviibijad. Bolševike ja läti küttide vägivald eesti ajalehe suhtes tekitas rahvuslikku vaenu ning [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i sõdurid saavutasid relvaähvardusel vahistatute vabastamise. Postimehel lubati taas ilmuda. 19. novembril peeti [[Tartu kommertskool]]i ruumes rahvakoosolek, mis otsustas korraldada [[manifestatsioon]] Maanõukogu ja selle deklaratsiooni toetuseks. 21. novembril [[Tartu Raekoja plats]]il toimunud manifestatsiooni kandvaks jõuks kujunesid Eesti Tagavara Jalaväepataljon ja Tartu eesti seltsid. Raekoja platsile kogunes keskpäevaks mitu tuhat linlast ja rivikorras kohale marssinud Eesti tagavara[[pataljon]]. Tagavarapataljoni ülem polkovnik [[Jaak Rosenbaum]] luges ette Maanõukogu otsuse, kokkutulnuid tervitasid linnapea [[Jaan Kriisa]], maakonnavalitsuse esimees [[Johan Jans]] ja üliõpilaskonna esindajad, [[Tartu raekoda|raekojale]] heisati rahvuslik trikoloor ning lauldi tulevast [[riigihümn]]i "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Meeleavalduse tulemusel arreteerisid bolševikud 40 Eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]]i; viimane sunniti kodumaalt lahkuma. 13 novembril vkj vahistati kohaliku täidesaatva komitee poolt Lõuna-Liivimaa asekommissari ajutine asetäitja ja [[Tartu maavalitsus|Tartu maakonnavalitsus]]e esimees [[Johan Jans|J. Jans]] ja maakonna administratiivosakonna juhataja [[Hans Priimägi|H. Priimägi]] <ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/11/13/27 J. Jans ja H Priimägi kinni pandud.], Postimees (1886-1944), nr. 259, 13 november 1917</ref>, kuna nad avaldasid "Postimehes" vallavalitsustele lühikese seletuse, et viimastel ainult seaduslikult valitud maakonnavalitsusega tegemist tuleb teha ja tema eeskirju täita. Linnas kehtestati sõjaseisukord: ajalehed suleti, koosolekud ja meelevaldused keelustati. 1917. aasta detsembrikuus võtsid enamlased ehk töörahva nõukogu maakonnavalitsuse asjaajamise üle, andsid selle läbirääkimise järele, mida J. Jans toimetas, jälle tagasi, kuid võtsid selle viimaks ikkagi üle ja asusid maakonda valitsema, kuna J. Jans'i mõneks nädalaks vahi alla võeti. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Sakslaste tuleku eel]] põgenesid töörahva nõukogu liikmed Tartust<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301</ref>. ===Läänemaa=== Läänemaal, Haapsalus asus 1917. aasta augustist pärast [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus|Lääne-Eesti saarte lahinguid]] taganenud [[1. Eesti jalaväepolk]], mis takistas taganemise käigus marodööritsevate Vene vägede laastamist Läänemaal. Pärast Petrogradis bolševike poolt teostatud oktoobrirevolutsiooni ja võimuhaaramist Tallinnas ei levinud Eesti 1. Eesti jalaväepolgu seas bolševistlikke meeleolusid ning kui Tallinnas aeti bolševike poolt laiali [[Maanõukogu]], tunnustasid Haapsalus paiknevad väeosad seda siiski kõrgeima riigivõimuna Eestis. Lääne maakonnavalitsus võeti 1918. aasta alguses küll bolševike poolt üle, kuid tegevus ja toetus linnaelanike poolt jäi nõrgaks, kuna linnas puudus tööstusproletariaat, kes oleks neid toetanud. === Pärnumaa=== 1917. aasta 19.-20. detsembril (1.-2. jaanuaril [[ukj]]) 1918 peeti [[Endla (teater)|Endla teatrimajas]] Pärnu linna ja maakonna esimene nõukogude konverents, millel võeti vastu otsus [[punakaart|punakaard]]i loomiseks. Tegelikult kulus enamlastel vana võimuaparaadi likvideerimiseks ja uute võimuorganite loomiseks päris palju aega, Pärnumaal tuldi sellega toime alles 1918. aasta jaanuari keskpaigaks. Punakaardi loomisega oli loodud relvastatud jõud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt organiseeritud rahvamiilitsa laialisaatmiseks ning tema funktsioonide üle võtmiseks ja 15. jaanuaril 1918 võeti üle Pärnu linna miilitsaosakond ja mõne päeva pärast võeti samamoodi üle Pärnu maakonna miilitsaosakond. Pärnu linna [[miilits]]aosakonna ülevõtjaks oli [[Pärnu Maakonnanõukogu]] liige, Pärnu punakaardi ülem, punakomissar [[Kudisiim]]<ref name="NxK84" />. Pärnus ja Pärnumaal olid enamlaste positsioonid väga nõrgad ja puudusid ka sobivad liidrid, 29. oktoobril asutatud [[Pärnu Sõja-revolutsioonikomitee]] koosnes ainult vene sõjaväelastest ja tsiviilvõimu asjaajamistesse esialgu ei sekkutud. Kohalik [[eesti punakaart|punakaart]] oli praktiliselt olematu ja Pärnu [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] tegutses edasi. Pärnus oli vabatahtliku miilitsa/omakaitse tegevus kooskõlastatud nii [[garnison]]iülema kui ka uue võimuorgani - [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Täidesaatva Komitee]]ga. Pärnu tööliste ja soldatite saadikute nõukogu ning selle täitevkomitee moodustati 9. märtsil 1917, selles läks ülemvõim soldatite kätte. Nõukogusse õnnestus oma esindajad saada ka [[Pärnu Linnavolikogu]] valitud täitevkomiteel, et linnarahva huve kaitsta. Täitevkomitee esimeheks oli staabikapten Poljakov, tema abiks advokaat [[Hugo Kuusner]] ja sekretäriks advokaat [[Nikolai Talts]]<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/page/parnupostimees/2008/02/21/11 Mis juhtus Pärnus enne vabariigi väljakuulutamist], Pärnu Postimees, nr. 36, 21 veebruar 2008</ref>. === Viljandimaa=== Viljandis tegutses Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee, hõivates 1917. aastal hoone [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15976 Maja, kus 1917. aastal asus Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref> ja hiljem 1917–1918 [[Viljandi kohtuhoone|Viljandi kreisikohtu hoone]] [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 22<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15975 Maja, kus aastail 1917-1918 asus Viljandi Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu ja VSDTP Viljandi organisatsiooni komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref>. ==1917. aastal moodustatud kaksikvõimuorganid== {| class=wikitable ![[Täitevkomitee|Täitevvõim]]!!Nõukogude esindusorgan!![[Maakonna maanõukogu|Rahvuslaste esindusorgan]]!![[Maavalitsus|Täitevvõim]] |- | [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee|Eestimaa TSSN TK]], [[Gustav Blumberg]] ||[[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] || [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] || [[Eesti Maavalitsus]]<br> Venemaa Ajutise Valitsuse [[Eestimaa kubermangukomissar|kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]] |- | [[Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee]]|| [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] ||[[Virumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Virumaa Maavalitsus|Virumaa Maavalitsus]], [[Mihkel Juhkam]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viru maakonna ja Rakvere linna komissar [[Tõnis Kalbus]] |- | [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu TSÜN TK]]/Tartumaa Sõjaväelaste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee, esimees [[Daniel Plau]] || [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]] || [[Tartumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Tartu maavalitsus|Tartumaa Maakonnavalitsus]], [[Johan Jans]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Tartu maakonna ja linna komissar [[Juhan Ostrat]], |- | Järvamaa TK, esimees [[Jaan Järvekülg]] || || [[Järvamaa Maakonnanõukogu]] [[Johannes Kreideberg]]<ref name="51dac" /> ||[[Järva maavalitsus|Järva Maakonnavalitsus]]<br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Järva maakonna komissar [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]] (1917–26.12.1918); [[Aleksander Veiler]], |- | || ||[[Harju Maakonnanõukogu]], esimees [[Johannes Reinthal]]<ref name="OM3SO" /> ||[[Harju maavalitsus|Harju Maakonnavalitsus]]<br> Eesti Ajutise Valitsuse Harju Maakonna ja Tallinna linna komissar [[Eduard Kübarsepp]] |- | Haapsalu TSS Nõukogu Täitevkomitee|| [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ||Lääne maakonna nõukogu esimees [[Lembit Davidov]] (Jaanus) ||[[Lääne maavalitsus|Lääne Maakonnavalitsus]]<ref name="nbjuk" />, esimees [[Aleksander Saar]]/Aleksander Saral<ref name="O25DZ" /><br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Läänemaa komissar [[Eduard Alver]] |- | [[Viljandi Maakonna Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee]]<ref name="0ISsv" />|| || |[[Viljandi Maakonnanõukogu]] ||[[Viljandi maavalitsus|Viljandi Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viljandi maakonna komissar [[Gustav Talts]] |- | || || [[Saare Maakonnanőukogu]]<ref name="ibL91" />, esimees [[Mihkel Neps]], [[Feodor Ermus]] ||[[Saare maavalitsus|Saare Maakonnavalitsus]], [[Kirill Kaasik]] <br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Saaremaa komissar [[Victor Neggo]], [[Oskar Linno]] |- | [[Pärnu Maakonna TSSN Täidesaatev Komitee]]<br>Täitevkomitee esimeheks oli staabikapten Poljakov, tema abiks advokaat [[Hugo Kuusner]] ja sekretäriks advokaat [[Nikolai Talts]]<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/page/parnupostimees/2008/02/21/11 Mis juhtus Pärnus enne vabariigi väljakuulutamist], Pärnu Postimees, nr. 36, 21 veebruar 2008</ref>|| Pärnu Tööliste ja Soldatite Nõukogu || [[Pärnu Maakonnanőukogu]] ||[[Pärnu maavalitsus|Pärnu Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Pärnumaa ja linna komissar |- | [[Võrumaa TSSN Täidesaatev Komitee]]<ref name="n8Bee" />|| Täidesaatevkomitee esimees [[Jaan Hakk]], komissarid Kaarel Sõõru ja Jaan Zurin ||[[Võru Maakonnanőukogu]] ||[[Võru maavalitsus|Võru Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Võru maakonna ja linna komissar, |- | [[Valga SSN Täidesaatev Komitee]]|| [[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] ||[[Valga Maakonnanõukogu]]|| [[Valga maavalitsus|Valga Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Valga maakonna komissar, |- | [[Narva TSTSN Täitevkomitee]]|| || ||Eesti Ajutise Valitsuse Narva linna komissar aga [[Narva]] kuulus kuni 1917. aasta detsembrini [[Peterburi kubermang]]u |} {{pooleli}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NxK84">[http://www.parnupostimees.ee/260208/artiklid/10082859.php Kuidas komissar Kudissimov võimu üle võttis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="51dac">{{Netiviide |url=http://www.jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |pealkiri=Järva Maavalitsuse ajalugu |vaadatud=2012-04-04 |arhiivimisaeg=2012-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121110185539/http://jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OM3SO">[https://web.archive.org/web/20120308224923/http://www.harju.ee/index.php?id=10320 (arhiiviversioon) Ajalugu. Harju Maavalitsuse ajalugu ulatub aastasse 1917. ]</ref> <ref name="nbjuk">[http://www.lmv.ee/index.php?id=27464 {{katkine viide}} Lääne maavalitsus 1917–40]</ref> <ref name="O25DZ">[[Küllo Arjakas]], [https://web.archive.org/web/20110701092424/http://www.euro.postimees.ee/070308/esileht/ak/313571.php 23. ja 24. veebruar 1918: kuidas iseseisvust kuulutati], Postimees, 23.02.2008</ref> <ref name="0ISsv">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=260 Linnavalitsused, linnade täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> <ref name="ibL91">[http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php?action=show&type=story&id=1056 Maaomavalitsuste loomine ]</ref> <ref name="n8Bee">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=259 Maavalitsused, maakondade ja oblastite täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> }} ==Kirjandus== *[[Olavi Arens]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2007/acta-2007-1-4.pdf RIIK, VÕIM JA LEGITIIMSUS EESTIS AASTAIL 1917–1920], [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude Eestimaa 1917]] 1fpmr5fz0wtc0wvj3k565p73rztpd2m 6175035 6174949 2022-08-07T18:18:59Z NOSSER 8097 /* 1917. aastal moodustatud kaksikvõimuorganid */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Jaan Poska]] [[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]] '''Kaksikvõim Eestis 1917. aastal''' oli olukord Eestimaa territooriumil, kui pärast [[Venemaa]] pealinnas [[Petrograd]]is toimunud [[Veebruarirevolutsioon]]i teostas Eestis * ''[[de iure]]'' võimu [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] määratud kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ning tema nõuandev organ [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], *''[[de facto]]'' aga omas suuremates linnades võimu revolutsiooniliselt meelestatud Venemaa sõjaväe toel [[Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja selle täitevorgan [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] juhtimisel. == Võimuvaakumi tekkimine == [[1917]]. aasta veebruaris ([[gregoriuse kalender|ukj]] märtsis) Petrogradis alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal [[monarhia]] ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Venemaa Ajutisele Valitsusele aga vastandus Petrogradis VSDTP bolševikest, [[menševik]]est ja [[esseerid]]est moodustunud [[Petrogradi Nõukogu]], kus 1917. aasta juunikuus said enamuse bolševikud. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid 1917. aasta kevadel kujunenud olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis|eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis]] Eestile välja rahvuslik autonoomia. Venemaa Ajutise Valitsuse otsusega ühendati [[Eestimaa kubermang]]uga ka [[Liivimaa kubermang]]u eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba [[eesti rahvusväeosad]]e loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane [[Jaan Poska]]. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. ==Kerenski visiit Eestisse== Tallinnas oli suur bolševistlikult meelestatud madruste esindatus ja linnal oli suur tähtsus Petrogradi kaitsel Saksa keisririigi laevastiku eest. Tallinna saabusid [[9. märts]]il [[1917]] VSDTP aseesimees ja esseeride esindaja [[Aleksandr Kerenski]] koos vene revolutsiooni vanaema esseeri [[Jekaterina Breško-Breškovskaja]] ja koos prantsuse parlamendi sotsialistist liikme [[Marcel Cachin]]iga (tulevase [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] asutajaga). [[Pilt:Alexander Kerensky LOC 24416.jpg|pisi|Aleksandr Kerenski]] ==Rahvuslaste tegevus== [[12. aprill]]il 1917 kujundati Venemaa Ajutise valitsuse kinnitatud Eesti ajutise omavalitsuse seaduse alusel Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. [[4. juuli]]l 1917 peeti Tallinnas [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]], mille otsustes nõuti Eestimaa kubermangu ümberkujundamist Venemaa föderatsiooni võrdõiguslikuks osariigiks. Maanõukogu valiti juunis 1917. aastal ning 62 valitud liiget tulid kokku 1917. aasta [[14. juuli|14.]] ([[juuliuse kalender|vkj.]] 1.) juulil [[Toompea loss]]i Valges saalis. Esialgu jagunesid liikmed kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[maaliit]]last, 11 [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 esseeri, 7 demokraati, 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[radikaaldemokraat]]i, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut. == Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemiskriis == 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. Kaitselahingutes osalesid [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolel ka [[1. Eesti polk|eesti väeüksused]]. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]], millega haarasid võimu kommunistid. == Kaksikvõimu tekkimine Eestis == [[Pilt:Estonian parliament building.jpg|pisi|Toompea loss]] Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissep]]a juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad [[diktatuur]]i suunas ega kavatse [[Eesti autonoomia]]t austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end [[28. november|28.]] (vkj 15.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil, deklareerides: {{tsitaat|1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti [[Asutav Kogu]]; :2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]; :3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadusandlikud aktid ||}}. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht [[Konstantin Päts]] oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem [[Aleksander Tõnisson]] saadeti isegi Petrogradi [[Krestõ vangla]]sse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu [[Brest-Litovski rahuleping]]ule. [[Jaan Tõnisson]] saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud. [[Pilt:Kadrioru loss (1).JPG|pisi|Kadrioru loss]] ==Kaksikvõimu keskused== Kaksikvõimuorganid asetsesid: *[[Toompea loss]]is, Eesti kubermangukomissar Jaan Poska ja [[Eesti Maavalitsus]] *[[Kadrioru loss]]is, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] Viktor Kingissepa ja [[Jaan Anvelt|Jaan Anveld]]i juhtimisel. ==Võimuvõitlus maakonniti== [[Veebruarirevolutsioon]]i järel Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsuse "[[Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]" alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Ühise kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), kubermangu maakondades tuli valida 7 – 15 – liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude kompetentsi hakkasid kuuluma kohaliku maaomavalitsemisega seotud küsimused, valitsuse otsuste ja seaduste täitmise kindlustamine kohtadel, kohalike maksude kehtestamine maakonna piires jms. Maakonnanõukogude juurde pidi moodustatama täidesaatvate organitena maakondade maakonnavalitsused. Maakonnanõukogu pidi valitama valdade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Valijameeste valimine määrati 23. maile 1917. aastal, kuid organiseerumatuse tõttu jäid valimised 23. mail läbi viimata. 15. juunil kehtestas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. aastal ning samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. Maakonnanõukogude avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile 1917. aastale. 10. augustil 1917. aastal võttis Eestimaa Ajutine Maakonnanõukogu maakonnanõukogude kodukorra seaduse. ===Saaremaa=== Saaremaal maabusid 29. septembril 1917 [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] väed Tagalahes ([[Operatsioon Albion]]) ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsioonivägede juhtkond ja voorid Kuressaarde. Kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali ning algas 14 kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis välistas eestlaste igasuguse omavalitsuse ja samas ka võimaliku võimuvõitluse enamlastega. === Virumaa === Neis kohtades, kus bolševikud ei olnud veel võimul, juhindusid kohalikud omavalitsused [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] otsustest. Nii oli see peamiselt Põhja-Eestis, [[Lääne kreis|Läänemaal]], Järva- ja [[Viru kreis|Virumaal]]. Aga Virumaalgi ei suudetud kuigi kaua vastu panna ja lõpuks tuli ikka bolševistlikult meelestatud Vene sõjaväelaste ja madruste poolt toetatud bolševike jõududele alistuda. Võeti üle kohalikud võimuorganid ja nimetati uued miilitsakomissarid, Jõhvis<ref>Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 57</ref> nt. [[Richard Majak]] ning moodustati punakaardisalgad. Virumaal algas ka hoogne [[mõisate ülevõtmine]], mida tehti vastavalt [[Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu]] 24. novembri 1917. aasta otsusele<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/09/16/19 Kui moonamehest tehti mõisnik], Päewaleht, nr. 251, 16 september 1938</ref>. Seda otsust toetas ka [[Eesti maatameeste konverents]] Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Sellel konverentsil käisid ka kakskümmend üheksa Virumaa saadikut. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid [[Püssi mõis]]as tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha Tallinnast kohale saabunud kolm punakaartlast [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]], [[Rudolf Imberg]] ja [[Jüri Kalmus]]. See jäi ka ainsaks verevalamiseks Eesti oma punaste ja valgete vahel sel esimesel nõukogude võimu perioodil. Ja need punakaartlaste tulistajadki, Eesti sõjamehed, lasi punane tribunal vabaks. Virumaal ja Rakveres asusid võimuvõitluse etteotsa asusid nüüd [[Aseri]] ja [[Kunda]] [[bolševikud]]. 28. novembril (11. detsembril [[ukj]])) moodustasid nad maakonna [[sõja-revolutsioonikomitee]]. Saatsid laiali üleskutse töölistele, talupoegadele ja soldatitele, kutsudes neid üles kiires korras valima uue [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] koosseisu, mida ka kohtadel kiiresti tehtigi. Oma saadikud saatsid Rakverre mitte vallad ja alevid, vaid igasugused organisatsioonid, tehased, sõjaväeosad. Kokku saadi 53 saadikut ja kui need 1. ja 2. detsembril (vkj) Rakveres uue täitevkomitee valisid, olid selles enamasti bolševikud. Virumaa Töörahva Nõukogu valiti 15. detsembril (ukj). Kuid samal ajal tegutses Virumaal [[Virumaa maakonnavalitsus|maakonnavalitsus]] edasi, saates välja oma kirju ja korraldusi. Sama tegi ka Töörahva TK. Need kaks Virumaa võimu tegutsesid lausa ühel tänaval. Virumaa Maavalitsus [[Rohuaia tänav]] 13 ja VTN täitevkomitee, kohtumajas Rohuaia tänav 8. See oli tõeline kaksikvõim. Selline olukord kestis kümmekond päeva. Ööl vastu 13. detsembrit (26. detsembrit [[ukj]]), piirasid [[Virumaa maakonnavalitsus]]e hoone ümber [[punakaart]]lased (Aserist, Kundast, Rakverest) ja kui töötajad hommikul tööle tulid, tungiti Virumaa Punakaardi ülema, Aseri bolševiku [[Leopold Linder]]i juhtimisel siseruumidesse ning nõuti võimu üleandmist. Samal ajal kogusid end ka linna [[Omakaitse]] mehed ja loomisel oleva Eesti [[4. Eesti jalaväepolk|4. Eesti jalaväepolgu]] sõdurid-ohvitserid, kes tungisid samuti maavalitsuse majja, ja punakaartlased olid sunnitud taanduma. Punakaardi uue rünnakuga suudeti siiski maavalitsus laiali saata ja võim üle võtta. Niisiis võitis nõukogude võim Rakveres ja Virumaal alles poolteist kuud hiljem kui Petrogradis. Samal ajal jätkas rahulikult tegevust senine linnavõim. Tema tegemistesse bolševikud ei sekkunud. Kaksikvõimu ajal toimus ka Virumaaga [[Narva]] [[Narva#Narva liitumine Eestimaa kubermanguga|liitumine Eestimaa kubermanguga]]. ===Tartumaa=== Tartus avaldas kohalik rahvuslik ajaleht [[Postimees]] [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] otsuse teksti kui kirjelduse saadikute laialiajamisest ning Tartu enamlased, keda toetasid Tartus asunud bolševistlikult meelestatud Läti küttide tagavarapataljon, otsustasid sulgeda Postimehe. 18. novembril tungisid bolševistlikud [[läti kütid]] Postimehe toimetuse ja trükikoja ruumidesse, peatasid ajalehe trükkimise, konfiskeerisid kogu tiraaži ning arreteerisid kohalviibijad. Bolševike ja läti küttide vägivald eesti ajalehe suhtes tekitas rahvuslikku vaenu ning [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i sõdurid saavutasid relvaähvardusel vahistatute vabastamise. Postimehel lubati taas ilmuda. 19. novembril peeti [[Tartu kommertskool]]i ruumes rahvakoosolek, mis otsustas korraldada [[manifestatsioon]] Maanõukogu ja selle deklaratsiooni toetuseks. 21. novembril [[Tartu Raekoja plats]]il toimunud manifestatsiooni kandvaks jõuks kujunesid Eesti Tagavara Jalaväepataljon ja Tartu eesti seltsid. Raekoja platsile kogunes keskpäevaks mitu tuhat linlast ja rivikorras kohale marssinud Eesti tagavara[[pataljon]]. Tagavarapataljoni ülem polkovnik [[Jaak Rosenbaum]] luges ette Maanõukogu otsuse, kokkutulnuid tervitasid linnapea [[Jaan Kriisa]], maakonnavalitsuse esimees [[Johan Jans]] ja üliõpilaskonna esindajad, [[Tartu raekoda|raekojale]] heisati rahvuslik trikoloor ning lauldi tulevast [[riigihümn]]i "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Meeleavalduse tulemusel arreteerisid bolševikud 40 Eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]]i; viimane sunniti kodumaalt lahkuma. 13 novembril vkj vahistati kohaliku täidesaatva komitee poolt Lõuna-Liivimaa asekommissari ajutine asetäitja ja [[Tartu maavalitsus|Tartu maakonnavalitsus]]e esimees [[Johan Jans|J. Jans]] ja maakonna administratiivosakonna juhataja [[Hans Priimägi|H. Priimägi]] <ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/11/13/27 J. Jans ja H Priimägi kinni pandud.], Postimees (1886-1944), nr. 259, 13 november 1917</ref>, kuna nad avaldasid "Postimehes" vallavalitsustele lühikese seletuse, et viimastel ainult seaduslikult valitud maakonnavalitsusega tegemist tuleb teha ja tema eeskirju täita. Linnas kehtestati sõjaseisukord: ajalehed suleti, koosolekud ja meelevaldused keelustati. 1917. aasta detsembrikuus võtsid enamlased ehk töörahva nõukogu maakonnavalitsuse asjaajamise üle, andsid selle läbirääkimise järele, mida J. Jans toimetas, jälle tagasi, kuid võtsid selle viimaks ikkagi üle ja asusid maakonda valitsema, kuna J. Jans'i mõneks nädalaks vahi alla võeti. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Sakslaste tuleku eel]] põgenesid töörahva nõukogu liikmed Tartust<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301</ref>. ===Läänemaa=== Läänemaal, Haapsalus asus 1917. aasta augustist pärast [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus|Lääne-Eesti saarte lahinguid]] taganenud [[1. Eesti jalaväepolk]], mis takistas taganemise käigus marodööritsevate Vene vägede laastamist Läänemaal. Pärast Petrogradis bolševike poolt teostatud oktoobrirevolutsiooni ja võimuhaaramist Tallinnas ei levinud Eesti 1. Eesti jalaväepolgu seas bolševistlikke meeleolusid ning kui Tallinnas aeti bolševike poolt laiali [[Maanõukogu]], tunnustasid Haapsalus paiknevad väeosad seda siiski kõrgeima riigivõimuna Eestis. Lääne maakonnavalitsus võeti 1918. aasta alguses küll bolševike poolt üle, kuid tegevus ja toetus linnaelanike poolt jäi nõrgaks, kuna linnas puudus tööstusproletariaat, kes oleks neid toetanud. === Pärnumaa=== 1917. aasta 19.-20. detsembril (1.-2. jaanuaril [[ukj]]) 1918 peeti [[Endla (teater)|Endla teatrimajas]] Pärnu linna ja maakonna esimene nõukogude konverents, millel võeti vastu otsus [[punakaart|punakaard]]i loomiseks. Tegelikult kulus enamlastel vana võimuaparaadi likvideerimiseks ja uute võimuorganite loomiseks päris palju aega, Pärnumaal tuldi sellega toime alles 1918. aasta jaanuari keskpaigaks. Punakaardi loomisega oli loodud relvastatud jõud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt organiseeritud rahvamiilitsa laialisaatmiseks ning tema funktsioonide üle võtmiseks ja 15. jaanuaril 1918 võeti üle Pärnu linna miilitsaosakond ja mõne päeva pärast võeti samamoodi üle Pärnu maakonna miilitsaosakond. Pärnu linna [[miilits]]aosakonna ülevõtjaks oli [[Pärnu Maakonnanõukogu]] liige, Pärnu punakaardi ülem, punakomissar [[Kudisiim]]<ref name="NxK84" />. Pärnus ja Pärnumaal olid enamlaste positsioonid väga nõrgad ja puudusid ka sobivad liidrid, 29. oktoobril asutatud [[Pärnu Sõja-revolutsioonikomitee]] koosnes ainult vene sõjaväelastest ja tsiviilvõimu asjaajamistesse esialgu ei sekkutud. Kohalik [[eesti punakaart|punakaart]] oli praktiliselt olematu ja Pärnu [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] tegutses edasi. Pärnus oli vabatahtliku miilitsa/omakaitse tegevus kooskõlastatud nii [[garnison]]iülema kui ka uue võimuorgani - [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Täidesaatva Komitee]]ga. Pärnu tööliste ja soldatite saadikute nõukogu ning selle täitevkomitee moodustati 9. märtsil 1917, selles läks ülemvõim soldatite kätte. Nõukogusse õnnestus oma esindajad saada ka [[Pärnu Linnavolikogu]] valitud täitevkomiteel, et linnarahva huve kaitsta. Täitevkomitee esimeheks oli staabikapten Poljakov, tema abiks advokaat [[Hugo Kuusner]] ja sekretäriks advokaat [[Nikolai Talts]]<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/page/parnupostimees/2008/02/21/11 Mis juhtus Pärnus enne vabariigi väljakuulutamist], Pärnu Postimees, nr. 36, 21 veebruar 2008</ref>. === Viljandimaa=== Viljandis tegutses Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee, hõivates 1917. aastal hoone [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15976 Maja, kus 1917. aastal asus Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref> ja hiljem 1917–1918 [[Viljandi kohtuhoone|Viljandi kreisikohtu hoone]] [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 22<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15975 Maja, kus aastail 1917-1918 asus Viljandi Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu ja VSDTP Viljandi organisatsiooni komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref>. ==1917. aastal moodustatud kaksikvõimuorganid== {| class=wikitable ![[Täitevkomitee|Täitevvõim]]!!Nõukogude esindusorgan!![[Maakonna maanõukogu|Rahvuslaste esindusorgan]]!![[Maavalitsus|Täitevvõim]] |- | [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee|Eestimaa TSSN TK]], [[Gustav Blumberg]] ||[[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] || [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] || [[Eesti Maavalitsus]]<br> Venemaa Ajutise Valitsuse [[Eestimaa kubermangukomissar|kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]] |- | [[Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee]]|| [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] ||[[Virumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Virumaa Maavalitsus|Virumaa Maavalitsus]], [[Mihkel Juhkam]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viru maakonna ja Rakvere linna komissar [[Tõnis Kalbus]] |- | [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu TSÜN TK]]/Tartumaa Sõjaväelaste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee, esimees [[Daniel Plau]] || [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]]/[[Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]]/[[Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu]], esimees [[Hendrik Suuder]] || [[Tartumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Tartu maavalitsus|Tartumaa Maakonnavalitsus]], [[Johan Jans]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Tartu maakonna ja linna komissar [[Juhan Ostrat]], |- | Järvamaa TK, esimees [[Jaan Järvekülg]] || || [[Järvamaa Maakonnanõukogu]] [[Johannes Kreideberg]]<ref name="51dac" /> ||[[Järva maavalitsus|Järva Maakonnavalitsus]]<br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Järva maakonna komissar [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]] (1917–26.12.1918); [[Aleksander Veiler]], |- | || ||[[Harju Maakonnanõukogu]], esimees [[Johannes Reinthal]]<ref name="OM3SO" /> ||[[Harju maavalitsus|Harju Maakonnavalitsus]]<br> Eesti Ajutise Valitsuse Harju Maakonna ja Tallinna linna komissar [[Eduard Kübarsepp]] |- | Haapsalu TSS Nõukogu Täitevkomitee|| [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ||Lääne maakonna nõukogu esimees [[Lembit Davidov]] (Jaanus) ||[[Lääne maavalitsus|Lääne Maakonnavalitsus]]<ref name="nbjuk" />, esimees [[Aleksander Saar]]/Aleksander Saral<ref name="O25DZ" /><br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Läänemaa komissar [[Eduard Alver]] |- | [[Viljandi Maakonna Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee]]<ref name="0ISsv" />|| || |[[Viljandi Maakonnanõukogu]] ||[[Viljandi maavalitsus|Viljandi Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viljandi maakonna komissar [[Gustav Talts]] |- | || || [[Saare Maakonnanőukogu]]<ref name="ibL91" />, esimees [[Mihkel Neps]], [[Feodor Ermus]] ||[[Saare maavalitsus|Saare Maakonnavalitsus]], [[Kirill Kaasik]] <br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Saaremaa komissar [[Victor Neggo]], [[Oskar Linno]] |- | [[Pärnu Maakonna TSSN Täidesaatev Komitee]]<br>Täitevkomitee esimeheks oli staabikapten Poljakov, tema abiks advokaat [[Hugo Kuusner]] ja sekretäriks advokaat [[Nikolai Talts]]<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/page/parnupostimees/2008/02/21/11 Mis juhtus Pärnus enne vabariigi väljakuulutamist], Pärnu Postimees, nr. 36, 21 veebruar 2008</ref>|| Pärnu Tööliste ja Soldatite Nõukogu || [[Pärnu Maakonnanőukogu]] ||[[Pärnu maavalitsus|Pärnu Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Pärnumaa ja linna komissar |- | [[Võrumaa TSSN Täidesaatev Komitee]]<ref name="n8Bee" />|| Täidesaatevkomitee esimees [[Jaan Hakk]], komissarid Kaarel Sõõru ja Jaan Zurin ||[[Võru Maakonnanőukogu]] ||[[Võru maavalitsus|Võru Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Võru maakonna ja linna komissar, |- | [[Valga SSN Täidesaatev Komitee]]|| [[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] ||[[Valga Maakonnanõukogu]]|| [[Valga maavalitsus|Valga Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Valga maakonna komissar, |- | [[Narva TSTSN Täitevkomitee]], Täitevkomitee esimees [[Arnold Neibut]]|| [[Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] || ||Eesti Ajutise Valitsuse Narva linna komissar aga [[Narva]] kuulus kuni 1917. aasta detsembrini [[Peterburi kubermang]]u |} {{pooleli}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NxK84">[http://www.parnupostimees.ee/260208/artiklid/10082859.php Kuidas komissar Kudissimov võimu üle võttis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="51dac">{{Netiviide |url=http://www.jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |pealkiri=Järva Maavalitsuse ajalugu |vaadatud=2012-04-04 |arhiivimisaeg=2012-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121110185539/http://jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OM3SO">[https://web.archive.org/web/20120308224923/http://www.harju.ee/index.php?id=10320 (arhiiviversioon) Ajalugu. Harju Maavalitsuse ajalugu ulatub aastasse 1917. ]</ref> <ref name="nbjuk">[http://www.lmv.ee/index.php?id=27464 {{katkine viide}} Lääne maavalitsus 1917–40]</ref> <ref name="O25DZ">[[Küllo Arjakas]], [https://web.archive.org/web/20110701092424/http://www.euro.postimees.ee/070308/esileht/ak/313571.php 23. ja 24. veebruar 1918: kuidas iseseisvust kuulutati], Postimees, 23.02.2008</ref> <ref name="0ISsv">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=260 Linnavalitsused, linnade täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> <ref name="ibL91">[http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php?action=show&type=story&id=1056 Maaomavalitsuste loomine ]</ref> <ref name="n8Bee">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=259 Maavalitsused, maakondade ja oblastite täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> }} ==Kirjandus== *[[Olavi Arens]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2007/acta-2007-1-4.pdf RIIK, VÕIM JA LEGITIIMSUS EESTIS AASTAIL 1917–1920], [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude Eestimaa 1917]] i697u06pug4y8d3ya3o6u9p58pjwuxh 6175045 6175035 2022-08-07T18:51:53Z NOSSER 8097 /* Tartumaa */ wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Virumaa Muuseumid RM F 1358 1, Jaan Poska.jpg|pisi|Jaan Poska]] [[Pilt:Viktor Kingissep.jpg|pisi|Viktor Kingissepp]] '''Kaksikvõim Eestis 1917. aastal''' oli olukord Eestimaa territooriumil, kui pärast [[Venemaa]] pealinnas [[Petrograd]]is toimunud [[Veebruarirevolutsioon]]i teostas Eestis * ''[[de iure]]'' võimu [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] määratud kubermangukomissar [[Jaan Poska]] ning tema nõuandev organ [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], *''[[de facto]]'' aga omas suuremates linnades võimu revolutsiooniliselt meelestatud Venemaa sõjaväe toel [[Eestimaa Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ja selle täitevorgan [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] juhtimisel. == Võimuvaakumi tekkimine == [[1917]]. aasta veebruaris ([[gregoriuse kalender|ukj]] märtsis) Petrogradis alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal [[monarhia]] ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Venemaa Ajutisele Valitsusele aga vastandus Petrogradis VSDTP bolševikest, [[menševik]]est ja [[esseerid]]est moodustunud [[Petrogradi Nõukogu]], kus 1917. aasta juunikuus said enamuse bolševikud. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid 1917. aasta kevadel kujunenud olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi pärast [[Eestlaste demonstratsioon Petrogradis|eestlaste massidemonstratsiooni Petrogradis]] Eestile välja rahvuslik autonoomia. Venemaa Ajutise Valitsuse otsusega ühendati [[Eestimaa kubermang]]uga ka [[Liivimaa kubermang]]u eesti elanikkonnaga ala ning saadi ka luba [[eesti rahvusväeosad]]e loomiseks. Viimast lubas Ajutine Valitsus seetõttu, et Venemaa jätkas Esimeses maailmasõjas osalemist ja rinne oli jõudnud Eesti piirideni. Ametisse sai ka kubermangukomissar, kelleks sai eestlane [[Jaan Poska]]. Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] ehk Maapäev. ==Kerenski visiit Eestisse== Tallinnas oli suur bolševistlikult meelestatud madruste esindatus ja linnal oli suur tähtsus Petrogradi kaitsel Saksa keisririigi laevastiku eest. Tallinna saabusid [[9. märts]]il [[1917]] VSDTP aseesimees ja esseeride esindaja [[Aleksandr Kerenski]] koos vene revolutsiooni vanaema esseeri [[Jekaterina Breško-Breškovskaja]] ja koos prantsuse parlamendi sotsialistist liikme [[Marcel Cachin]]iga (tulevase [[Prantsuse Kommunistlik Partei|Prantsuse Kommunistliku Partei]] asutajaga). [[Pilt:Alexander Kerensky LOC 24416.jpg|pisi|Aleksandr Kerenski]] ==Rahvuslaste tegevus== [[12. aprill]]il 1917 kujundati Venemaa Ajutise valitsuse kinnitatud Eesti ajutise omavalitsuse seaduse alusel Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu. [[4. juuli]]l 1917 peeti Tallinnas [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]], mille otsustes nõuti Eestimaa kubermangu ümberkujundamist Venemaa föderatsiooni võrdõiguslikuks osariigiks. Maanõukogu valiti juunis 1917. aastal ning 62 valitud liiget tulid kokku 1917. aasta [[14. juuli|14.]] ([[juuliuse kalender|vkj.]] 1.) juulil [[Toompea loss]]i Valges saalis. Esialgu jagunesid liikmed kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[maaliit]]last, 11 [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 esseeri, 7 demokraati, 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[radikaaldemokraat]]i, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut. == Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemiskriis == 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhu. Kaitselahingutes osalesid [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] poolel ka [[1. Eesti polk|eesti väeüksused]]. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis [[Oktoobrirevolutsioon]], millega haarasid võimu kommunistid. == Kaksikvõimu tekkimine Eestis == [[Pilt:Estonian parliament building.jpg|pisi|Toompea loss]] Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissep]]a juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad [[diktatuur]]i suunas ega kavatse [[Eesti autonoomia]]t austada. Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end [[28. november|28.]] (vkj 15.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil, deklareerides: {{tsitaat|1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti [[Asutav Kogu]]; :2) kuni Asutava Kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maanõukogu]]; :3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadusandlikud aktid ||}}. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht [[Konstantin Päts]] oli kuu aega vangis. Kõrgemaid eestlasest sõjaväelasi, brigaadiülem [[Aleksander Tõnisson]] saadeti isegi Petrogradi [[Krestõ vangla]]sse ja mõisteti surma, kuid pääses tänu [[Brest-Litovski rahuleping]]ule. [[Jaan Tõnisson]] saadeti aga pärast enamlastevastase meeleavaldamise organiseerimist maalt välja. Eesti rahvuslikud poliitikud pidid edaspidi tegutsema illegaalselt, peamiseks organiks oli Maapäeva Vanematekogu, kuhu kuulusid tähtsamad poliitikud. [[Pilt:Kadrioru loss (1).JPG|pisi|Kadrioru loss]] ==Kaksikvõimu keskused== Kaksikvõimuorganid asetsesid: *[[Toompea loss]]is, Eesti kubermangukomissar Jaan Poska ja [[Eesti Maavalitsus]] *[[Kadrioru loss]]is, [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] Viktor Kingissepa ja [[Jaan Anvelt|Jaan Anveld]]i juhtimisel. ==Võimuvõitlus maakonniti== [[Veebruarirevolutsioon]]i järel Venemaa Ajutise Valitsuse poolt 30. märtsil 1917 vastu võetud otsuse "[[Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]" alusel liideti Eestimaa kubermanguga ka senised Liivimaa kubermangu eestikeelsed alad: Tartu, Võru, Viljandi, Pärnu ja Saaremaa kreis. Ühise kubermangu tasandil pidi seadusandlikuks organiks saama maanõukogu (nimetatud ka maapäevaks), kubermangu maakondades tuli valida 7 – 15 – liikmelised maakonnanõukogud. Maakonnanõukogude kompetentsi hakkasid kuuluma kohaliku maaomavalitsemisega seotud küsimused, valitsuse otsuste ja seaduste täitmise kindlustamine kohtadel, kohalike maksude kehtestamine maakonna piires jms. Maakonnanõukogude juurde pidi moodustatama täidesaatvate organitena maakondade maakonnavalitsused. Maakonnanõukogu pidi valitama valdade ja linnade [[valijamees]]te poolt, kelle arvuks kehtestati üks iga 1000 elaniku kohta. Valijameeste valimine määrati 23. maile 1917. aastal, kuid organiseerumatuse tõttu jäid valimised 23. mail läbi viimata. 15. juunil kehtestas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] maakonnanõukogude valimise ajutise korra, mille kohaselt tuli valimised kõikjal läbi viia 24. ja 25. juunil 1917. aastal ning samadele päevadele määrati ka maanõukogu saadikute valimine maakondades. Maakonnanõukogude avamine oli üleriigiliselt määratud 1. juulile 1917. aastale. 10. augustil 1917. aastal võttis Eestimaa Ajutine Maakonnanõukogu maakonnanõukogude kodukorra seaduse. ===Saaremaa=== Saaremaal maabusid 29. septembril 1917 [[Saksamaa keisririik|Saksamaa keisririigi]] väed Tagalahes ([[Operatsioon Albion]]) ning ülejärgmisel päeval jõudsid okupatsioonivägede juhtkond ja voorid Kuressaarde. Kohapealseid võimuorganeid ei tunnustatud ja need aeti laiali ning algas 14 kuud kestnud [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]], mis välistas eestlaste igasuguse omavalitsuse ja samas ka võimaliku võimuvõitluse enamlastega. === Virumaa === Neis kohtades, kus bolševikud ei olnud veel võimul, juhindusid kohalikud omavalitsused [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Maapäeva]] otsustest. Nii oli see peamiselt Põhja-Eestis, [[Lääne kreis|Läänemaal]], Järva- ja [[Viru kreis|Virumaal]]. Aga Virumaalgi ei suudetud kuigi kaua vastu panna ja lõpuks tuli ikka bolševistlikult meelestatud Vene sõjaväelaste ja madruste poolt toetatud bolševike jõududele alistuda. Võeti üle kohalikud võimuorganid ja nimetati uued miilitsakomissarid, Jõhvis<ref>Mälestuskilde 1918. aastast. R. Majak. Kalender 1968, lk 57</ref> nt. [[Richard Majak]] ning moodustati punakaardisalgad. Virumaal algas ka hoogne [[mõisate ülevõtmine]], mida tehti vastavalt [[Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu]] 24. novembri 1917. aasta otsusele<ref>[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1938/09/16/19 Kui moonamehest tehti mõisnik], Päewaleht, nr. 251, 16 september 1938</ref>. Seda otsust toetas ka [[Eesti maatameeste konverents]] Tallinnas 3. ja 4. detsembril. Sellel konverentsil käisid ka kakskümmend üheksa Virumaa saadikut. Üldiselt läks mõisate ülevõtmine rahulikult, vaid [[Püssi mõis]]as tekkis tõsine konflikt 10. detsembril 1917, kus lasti maha Tallinnast kohale saabunud kolm punakaartlast [[Mihkel Aitsam (1876–1917)|Mihkel Aitsam]], [[Rudolf Imberg]] ja [[Jüri Kalmus]]. See jäi ka ainsaks verevalamiseks Eesti oma punaste ja valgete vahel sel esimesel nõukogude võimu perioodil. Ja need punakaartlaste tulistajadki, Eesti sõjamehed, lasi punane tribunal vabaks. Virumaal ja Rakveres asusid võimuvõitluse etteotsa asusid nüüd [[Aseri]] ja [[Kunda]] [[bolševikud]]. 28. novembril (11. detsembril [[ukj]])) moodustasid nad maakonna [[sõja-revolutsioonikomitee]]. Saatsid laiali üleskutse töölistele, talupoegadele ja soldatitele, kutsudes neid üles kiires korras valima uue [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] koosseisu, mida ka kohtadel kiiresti tehtigi. Oma saadikud saatsid Rakverre mitte vallad ja alevid, vaid igasugused organisatsioonid, tehased, sõjaväeosad. Kokku saadi 53 saadikut ja kui need 1. ja 2. detsembril (vkj) Rakveres uue täitevkomitee valisid, olid selles enamasti bolševikud. Virumaa Töörahva Nõukogu valiti 15. detsembril (ukj). Kuid samal ajal tegutses Virumaal [[Virumaa maakonnavalitsus|maakonnavalitsus]] edasi, saates välja oma kirju ja korraldusi. Sama tegi ka Töörahva TK. Need kaks Virumaa võimu tegutsesid lausa ühel tänaval. Virumaa Maavalitsus [[Rohuaia tänav]] 13 ja VTN täitevkomitee, kohtumajas Rohuaia tänav 8. See oli tõeline kaksikvõim. Selline olukord kestis kümmekond päeva. Ööl vastu 13. detsembrit (26. detsembrit [[ukj]]), piirasid [[Virumaa maakonnavalitsus]]e hoone ümber [[punakaart]]lased (Aserist, Kundast, Rakverest) ja kui töötajad hommikul tööle tulid, tungiti Virumaa Punakaardi ülema, Aseri bolševiku [[Leopold Linder]]i juhtimisel siseruumidesse ning nõuti võimu üleandmist. Samal ajal kogusid end ka linna [[Omakaitse]] mehed ja loomisel oleva Eesti [[4. Eesti jalaväepolk|4. Eesti jalaväepolgu]] sõdurid-ohvitserid, kes tungisid samuti maavalitsuse majja, ja punakaartlased olid sunnitud taanduma. Punakaardi uue rünnakuga suudeti siiski maavalitsus laiali saata ja võim üle võtta. Niisiis võitis nõukogude võim Rakveres ja Virumaal alles poolteist kuud hiljem kui Petrogradis. Samal ajal jätkas rahulikult tegevust senine linnavõim. Tema tegemistesse bolševikud ei sekkunud. Kaksikvõimu ajal toimus ka Virumaaga [[Narva]] [[Narva#Narva liitumine Eestimaa kubermanguga|liitumine Eestimaa kubermanguga]]. ===Tartumaa=== Tartus 1917. aastal valitud [[Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]]s<ref>[https://dea.digar.ee/page/tartutooliste/1917/11/15/4 Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja], Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Teataja, 15 november 1917</ref> domineerisid Eesti [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|esseerid]] ja [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|menševikud]]. 1917. aasta kevadel olid bolševikud võtnud oma mõju alla enamiku Tartu tööstusettevõtete töölistest ja Tartu Nõukogu töölissektsiooni juhatus läks sellepärast juba 1917. aasta mais bolševike kätte. [[Tartu garnison]]i soldatite hulgas domineeris aga veel [[esseerid]]e mõju. Otsustav murrang Tartu garnisoni soldatite meeleolus toimus 1917. aasta septembris, kui siia Tartusse paigutati vene polgu asemele [[Läti rahvusväeosad|läti küttide]] tagavarapolk<ref>[[Karl Siilivask]], [https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1957/10/18/10 Bolševikel enamus], TRÜ: [[Tartu Ülikooli ajalugu#Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]]: EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 25, 18. oktoober 1957</ref> kus oli ülekaalus bolševike mõju. Bolševike parteiorganisatsioon Tartus tugevnes ja Läti küttidel oli ka suur revolutsioneeriv mõju ka teistele Tartus asuvatele väeosadele. 14. septembril ([[vkj]]) võeti Tartu Nõukogu senine põhikiri revideerimisele ja uue põhikirja järgi tuli kaaluv osa saadikutest valida otseselt väeosadest ja tehastest, kuna seni olid arvukalt saatnud saadikuid ka [[ametiühing]]ud ja [[partei]]d. Vastuvõetud põhikirja kohaselt viidi läbi uued saadikute valimised Tartu Nõukogusse ja nõukogu uueks nimetuseks võeti [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/edasitartu/1917/12/04/1 Edasi : Tartu Soldatite, Tööliste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu häälekandja], Edasi: Tartu Soldatite, Tööliste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu häälekandja, 4 detsember 1917</ref>. Nõukogu valimistel said bolševikud ülekaaluka võidu, [[Tartu Nõukogu Täitevkomitee]]s said bolševikud 16, esseerid 8 ja menševikud 2 kohta. Peale nende valiti täitevkomiteesse veel üks esindaja tööliste ja teine soldatite sektsiooni poolt. Ka need olid mõlemad bolševikud ning [[maatamees]]te sektsioon (sektsiooni esimees [[August Lukin]]<ref>[http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1940 Eesti biograafiline andmebaas ISIK, Lukin, August]</ref>) saatis 7 esindajat, neist 5 bolševikku. Kokkuvõttes oli bolševikel Tartu Nõukogu Täitevkomitees 35 kohast 22 kohta. Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu esimees ja [[Tartu Sõja-revolutsioonikomitee]] liige oli [[Oktoobrirevolutsioon]]i ajal [[Hendrik Suuder]], 9. detsembril 1917 valiti Tartu TSMS Nõukogu Täitevkomitee esimeheks [[Daniel Plau]], täitevkomitee abiesimeheks oli 1917–1918 [[Erich Joonas|Erich Jonas]]. Tartus avaldas kohalik rahvuslik ajaleht [[Postimees]] [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] otsuse teksti kui kirjelduse saadikute laialiajamisest. 5. oktoobril (ukj 18. oktoobril) võttis Tartu Nõukogu oma istungil vastu resolutsiooni, milles nõudis kogu võimu minekut kodanlikult Ajutiselt Valitsuselt nõukogude kätte ning Tartu enamlased, keda toetasid Tartus asunud bolševistlikult meelestatud Läti küttide tagavarapataljon, otsustasid sulgeda Postimehe. 18. novembril vkj tungisid bolševistlikud [[läti kütid]] Postimehe toimetuse ja trükikoja ruumidesse, peatasid ajalehe trükkimise, konfiskeerisid kogu tiraaži ning arreteerisid kohalviibijad. Bolševike ja läti küttide vägivald eesti ajalehe suhtes tekitas rahvuslikku vaenu ning [[Eesti Tagavara Jalaväepataljon]]i sõdurid saavutasid relvaähvardusel vahistatute vabastamise. Postimehel lubati taas ilmuda. 19. novembril peeti [[Tartu kommertskool]]i ruumes rahvakoosolek, mis otsustas korraldada [[manifestatsioon]] Maanõukogu ja selle deklaratsiooni toetuseks. 21. novembril [[Tartu Raekoja plats]]il toimunud manifestatsiooni kandvaks jõuks kujunesid Eesti Tagavara Jalaväepataljon ja Tartu eesti seltsid. Raekoja platsile kogunes keskpäevaks mitu tuhat linlast ja rivikorras kohale marssinud Eesti tagavara[[pataljon]]. Tagavarapataljoni ülem polkovnik [[Jaak Rosenbaum]] luges ette Maanõukogu otsuse, kokkutulnuid tervitasid linnapea [[Jaan Kriisa]], maakonnavalitsuse esimees [[Johan Jans]] ja üliõpilaskonna esindajad, [[Tartu raekoda|raekojale]] heisati rahvuslik trikoloor ning lauldi tulevast [[riigihümn]]i "[[Mu isamaa, mu õnn ja rõõm]]". Meeleavalduse tulemusel arreteerisid bolševikud 40 Eesti ohvitseri ja Postimehe toimetaja [[Jaan Tõnisson]]i; viimane sunniti kodumaalt lahkuma. 13 novembril vkj vahistati kohaliku täidesaatva komitee poolt Lõuna-Liivimaa asekommissari ajutine asetäitja ja [[Tartu maavalitsus|Tartu maakonnavalitsus]]e esimees [[Johan Jans|J. Jans]] ja maakonna administratiivosakonna juhataja [[Hans Priimägi|H. Priimägi]] <ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1917/11/13/27 J. Jans ja H Priimägi kinni pandud.], Postimees (1886-1944), nr. 259, 13 november 1917</ref>, kuna nad avaldasid "Postimehes" vallavalitsustele lühikese seletuse, et viimastel ainult seaduslikult valitud maakonnavalitsusega tegemist tuleb teha ja tema eeskirju täita. Linnas kehtestati sõjaseisukord: ajalehed suleti, koosolekud ja meelevaldused keelustati. 1917. aasta detsembrikuus võtsid enamlased ehk töörahva nõukogu maakonnavalitsuse asjaajamise üle, andsid selle läbirääkimise järele, mida J. Jans toimetas, jälle tagasi, kuid võtsid selle viimaks ikkagi üle ja asusid maakonda valitsema, kuna J. Jans'i mõneks nädalaks vahi alla võeti. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Sakslaste tuleku eel]] põgenesid töörahva nõukogu liikmed Tartust<ref>H. Priimägi. Mõnda maaomavalitsuse tekkimise algpäivilt Tartumaal. Maaomavalitsus 1926 nr 18 (1), lk 301</ref>. ===Läänemaa=== Läänemaal, Haapsalus asus 1917. aasta augustist pärast [[Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Läänemerel ja Lääne-Eesti saarestikus|Lääne-Eesti saarte lahinguid]] taganenud [[1. Eesti jalaväepolk]], mis takistas taganemise käigus marodööritsevate Vene vägede laastamist Läänemaal. Pärast Petrogradis bolševike poolt teostatud oktoobrirevolutsiooni ja võimuhaaramist Tallinnas ei levinud Eesti 1. Eesti jalaväepolgu seas bolševistlikke meeleolusid ning kui Tallinnas aeti bolševike poolt laiali [[Maanõukogu]], tunnustasid Haapsalus paiknevad väeosad seda siiski kõrgeima riigivõimuna Eestis. Lääne maakonnavalitsus võeti 1918. aasta alguses küll bolševike poolt üle, kuid tegevus ja toetus linnaelanike poolt jäi nõrgaks, kuna linnas puudus tööstusproletariaat, kes oleks neid toetanud. === Pärnumaa=== 1917. aasta 19.-20. detsembril (1.-2. jaanuaril [[ukj]]) 1918 peeti [[Endla (teater)|Endla teatrimajas]] Pärnu linna ja maakonna esimene nõukogude konverents, millel võeti vastu otsus [[punakaart|punakaard]]i loomiseks. Tegelikult kulus enamlastel vana võimuaparaadi likvideerimiseks ja uute võimuorganite loomiseks päris palju aega, Pärnumaal tuldi sellega toime alles 1918. aasta jaanuari keskpaigaks. Punakaardi loomisega oli loodud relvastatud jõud [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsus]]e poolt organiseeritud rahvamiilitsa laialisaatmiseks ning tema funktsioonide üle võtmiseks ja 15. jaanuaril 1918 võeti üle Pärnu linna miilitsaosakond ja mõne päeva pärast võeti samamoodi üle Pärnu maakonna miilitsaosakond. Pärnu linna [[miilits]]aosakonna ülevõtjaks oli [[Pärnu Maakonnanõukogu]] liige, Pärnu punakaardi ülem, punakomissar [[Kudisiim]]<ref name="NxK84" />. Pärnus ja Pärnumaal olid enamlaste positsioonid väga nõrgad ja puudusid ka sobivad liidrid, 29. oktoobril asutatud [[Pärnu Sõja-revolutsioonikomitee]] koosnes ainult vene sõjaväelastest ja tsiviilvõimu asjaajamistesse esialgu ei sekkutud. Kohalik [[eesti punakaart|punakaart]] oli praktiliselt olematu ja Pärnu [[Omakaitse (1917–1918)|omakaitse]] tegutses edasi. Pärnus oli vabatahtliku miilitsa/omakaitse tegevus kooskõlastatud nii [[garnison]]iülema kui ka uue võimuorgani - [[Pärnu Tööliste ja Soldatite Täidesaatva Komitee]]ga. Pärnu tööliste ja soldatite saadikute nõukogu ning selle täitevkomitee moodustati 9. märtsil 1917, selles läks ülemvõim soldatite kätte. Nõukogusse õnnestus oma esindajad saada ka [[Pärnu Linnavolikogu]] valitud täitevkomiteel, et linnarahva huve kaitsta. Täitevkomitee esimeheks oli staabikapten Poljakov, tema abiks advokaat [[Hugo Kuusner]] ja sekretäriks advokaat [[Nikolai Talts]]<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/page/parnupostimees/2008/02/21/11 Mis juhtus Pärnus enne vabariigi väljakuulutamist], Pärnu Postimees, nr. 36, 21 veebruar 2008</ref>. === Viljandimaa=== Viljandis tegutses Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee, hõivates 1917. aastal hoone [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Viljandi)|Carl Robert Jakobsoni tänav]] 14<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15976 Maja, kus 1917. aastal asus Viljandi Tööliste, Soldatite, Saadikute ja Talupoegade Saadikute Nõukogu sõjalis-revolutsiooniline komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref> ja hiljem 1917–1918 [[Viljandi kohtuhoone|Viljandi kreisikohtu hoone]] [[Posti tänav (Viljandi)|Posti tänav]] 22<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=15975 Maja, kus aastail 1917-1918 asus Viljandi Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu ja VSDTP Viljandi organisatsiooni komitee], register.muinas.ee, (vaadatud 01.11.2020)</ref>. ==1917. aastal moodustatud kaksikvõimuorganid== {| class=wikitable ![[Täitevkomitee|Täitevvõim]]!!Nõukogude esindusorgan!![[Maakonna maanõukogu|Rahvuslaste esindusorgan]]!![[Maavalitsus|Täitevvõim]] |- | [[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu Täidesaatev Komitee|Eestimaa TSSN TK]], [[Gustav Blumberg]] ||[[Eestimaa Töörahva ja Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] || [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] || [[Eesti Maavalitsus]]<br> Venemaa Ajutise Valitsuse [[Eestimaa kubermangukomissar|kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]] |- | [[Virumaa Töörahva Nõukogu Täidesaatev Komitee]]|| [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] ||[[Virumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Virumaa Maavalitsus|Virumaa Maavalitsus]], [[Mihkel Juhkam]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viru maakonna ja Rakvere linna komissar [[Tõnis Kalbus]] |- | [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu TSÜN TK]]/Tartumaa Sõjaväelaste ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee, esimees [[Daniel Plau]] || [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Üliõpilaste Saadikute Nõukogu]]/[[Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]]/[[Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Nõukogu]], esimees [[Hendrik Suuder]] || [[Tartumaa Maakonnanõukogu]] ||[[Tartu maavalitsus|Tartumaa Maakonnavalitsus]], [[Johan Jans]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Tartu maakonna ja linna komissar [[Juhan Ostrat]], |- | Järvamaa TK, esimees [[Jaan Järvekülg]] || || [[Järvamaa Maakonnanõukogu]] [[Johannes Kreideberg]]<ref name="51dac" /> ||[[Järva maavalitsus|Järva Maakonnavalitsus]]<br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Järva maakonna komissar [[Viktor Tarmas|Viktor Tomberg]] (1917–26.12.1918); [[Aleksander Veiler]], |- | || ||[[Harju Maakonnanõukogu]], esimees [[Johannes Reinthal]]<ref name="OM3SO" /> ||[[Harju maavalitsus|Harju Maakonnavalitsus]]<br> Eesti Ajutise Valitsuse Harju Maakonna ja Tallinna linna komissar [[Eduard Kübarsepp]] |- | Haapsalu TSS Nõukogu Täitevkomitee|| [[Haapsalu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] ||Lääne maakonna nõukogu esimees [[Lembit Davidov]] (Jaanus) ||[[Lääne maavalitsus|Lääne Maakonnavalitsus]]<ref name="nbjuk" />, esimees [[Aleksander Saar]]/Aleksander Saral<ref name="O25DZ" /><br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Läänemaa komissar [[Eduard Alver]] |- | [[Viljandi Maakonna Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täidesaatev Komitee]]<ref name="0ISsv" />|| || |[[Viljandi Maakonnanõukogu]] ||[[Viljandi maavalitsus|Viljandi Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Viljandi maakonna komissar [[Gustav Talts]] |- | || || [[Saare Maakonnanőukogu]]<ref name="ibL91" />, esimees [[Mihkel Neps]], [[Feodor Ermus]] ||[[Saare maavalitsus|Saare Maakonnavalitsus]], [[Kirill Kaasik]] <br>[[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Saaremaa komissar [[Victor Neggo]], [[Oskar Linno]] |- | [[Pärnu Maakonna TSSN Täidesaatev Komitee]]<br>Täitevkomitee esimeheks oli staabikapten Poljakov, tema abiks advokaat [[Hugo Kuusner]] ja sekretäriks advokaat [[Nikolai Talts]]<ref>Olaf Esna, [https://dea.digar.ee/page/parnupostimees/2008/02/21/11 Mis juhtus Pärnus enne vabariigi väljakuulutamist], Pärnu Postimees, nr. 36, 21 veebruar 2008</ref>|| Pärnu Tööliste ja Soldatite Nõukogu || [[Pärnu Maakonnanőukogu]] ||[[Pärnu maavalitsus|Pärnu Maakonnavalitsus]]<br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Pärnumaa ja linna komissar |- | [[Võrumaa TSSN Täidesaatev Komitee]]<ref name="n8Bee" />|| Täidesaatevkomitee esimees [[Jaan Hakk]], komissarid Kaarel Sõõru ja Jaan Zurin ||[[Võru Maakonnanőukogu]] ||[[Võru maavalitsus|Võru Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Võru maakonna ja linna komissar, |- | [[Valga SSN Täidesaatev Komitee]]|| [[Valga Sõjaväelaste Saadikute Nõukogu]] ||[[Valga Maakonnanõukogu]]|| [[Valga maavalitsus|Valga Maakonnavalitsus]] <br> [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutise Maavalitsuse]] Valga maakonna komissar, |- | [[Narva TSTSN Täitevkomitee]], Täitevkomitee esimees [[Arnold Neibut]]|| [[Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] || ||Eesti Ajutise Valitsuse Narva linna komissar aga [[Narva]] kuulus kuni 1917. aasta detsembrini [[Peterburi kubermang]]u |} {{pooleli}} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NxK84">[http://www.parnupostimees.ee/260208/artiklid/10082859.php Kuidas komissar Kudissimov võimu üle võttis]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="51dac">{{Netiviide |url=http://www.jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |pealkiri=Järva Maavalitsuse ajalugu |vaadatud=2012-04-04 |arhiivimisaeg=2012-11-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121110185539/http://jarva.maavalitsus.ee/et/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="OM3SO">[https://web.archive.org/web/20120308224923/http://www.harju.ee/index.php?id=10320 (arhiiviversioon) Ajalugu. Harju Maavalitsuse ajalugu ulatub aastasse 1917. ]</ref> <ref name="nbjuk">[http://www.lmv.ee/index.php?id=27464 {{katkine viide}} Lääne maavalitsus 1917–40]</ref> <ref name="O25DZ">[[Küllo Arjakas]], [https://web.archive.org/web/20110701092424/http://www.euro.postimees.ee/070308/esileht/ak/313571.php 23. ja 24. veebruar 1918: kuidas iseseisvust kuulutati], Postimees, 23.02.2008</ref> <ref name="0ISsv">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=260 Linnavalitsused, linnade täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> <ref name="ibL91">[http://www.saaremaamuuseum.ee/index.php?action=show&type=story&id=1056 Maaomavalitsuste loomine ]</ref> <ref name="n8Bee">[http://www.ra.ee/erafondiloend/index.php/structure/index?id=259 Maavalitsused, maakondade ja oblastite täitevkomiteed], Riigiarhiivide fondid</ref> }} ==Kirjandus== *[[Olavi Arens]], [http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2007/acta-2007-1-4.pdf RIIK, VÕIM JA LEGITIIMSUS EESTIS AASTAIL 1917–1920], [[Kategooria:Eesti poliitilised sündmused]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:Nõukogude Eestimaa 1917]] oesj15rr4h9mdg6kz1hmen9m619cipr 0 169592 6175426 3641728 2022-08-08T11:50:12Z 193.40.12.10 /* Viited */ http://www.livones.net/liv/norises/2021/viktor-berthold-livli-kalamiez-ja-arstiji wikitext text/x-wiki '''Viktor Berthold''' ([[läti keel]]es '''Viktors Bertholds'''; [[10. juuli|1]]6. jaanuar [[1921]] [[Vaid]] – [[28. veebruar]] [[2009]]<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/460898 ''Eesti Päevaleht''] “Suri viimane vanema põlve emakeelne liivlane″, 4. märts 2009</ref>) oli üks viimaseid [[liivi keel]]e emakeelena kõnelejaid. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.lfk.lv/Suvcane-Bertholds.jpg Foto] {{JÄRJESTA:Berthold, Viktor}} [[Kategooria:Liivlased]] [[Kategooria:Läti inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1921]] [[Kategooria:Surnud 2009]] iro2vjxfd5mgguj0qms55aht52eqfsm 0 172324 6175261 5855313 2022-08-08T07:34:41Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Rahumäe viaduct 08May2009.jpg|pisi|Rahumäe viadukt 2009. aastal. Viadukti all elektrirong]] [[Pilt:Rahumäe viadukt 2.jpg|pisi]] '''Rahumäe viadukt''' on endine [[Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee|kitsarööpmelise raudtee]] [[viadukt]] üle [[Tallinna–Keila raudtee|Tallinna–Keila laiarööpmelise raudtee]]. See asub [[Tallinn]]as [[Rahumäe kalmistu]] juures. Kitsarööpmelise raudtee puhul asus viadukt [[Liiva raudteejaam|Liiva]] ja [[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Rahumäe kitsarööpmelise jaama]] vahel, laiarööpmelise raudtee puhul asub [[Järve raudteepeatus|Järve]] ja [[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]] peatuse vahel. Algne viadukt ehitati 1913. aastal. See oli valmistatud puidust ning asus kitsarööpmelisel Liiva ja [[Sõrve]] vahelisel sõjaväeraudteel (hiljem tsiviilkasutuses [[Liiva–Vääna raudtee]]), mis kulges üle Tallinna–Keila raudtee. Tallinna–Pääsküla [[Elektriraudtee|raudteelõik elektrifitseeriti]] 1924. aastal. Seetõttu kasvas reisivajadus ning lõigule hakati ehitama teist rööpapaari. Selleks lammutati vana puitviadukt ning ehitati uus ja pikem raudbetoonviadukt insener [[Ado Johanson (insener)|Ado Johansoni]] projekti järgi.<ref>[[Carl-Dag Lige]], [https://www.betoon.org/wp-content/uploads/2019/08/Carl-Dag-Lige-Raudbetoonist-puiduni-Ado-Johanson-2014.pdf Raudbetoonist puiduni: ehitusinsener Ado Johanson]</ref> [[1925]]. aastal ehitatud betoonviadukt on alles tänapäevani. Kui 1971. aastal võeti lõigul rööpad üles, siis neid viaduktilt ei eemaldatud ja rööpad jäi sinna aastateks. Tänapäeval viib üle [[Tallinna–Keila raudteelõik|Tallinna–Keila raudteelõigu]] viadukti kergliiklustee (jalakäijatele ja jalgratastele). == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} *[http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=52&stat=82&tlink=0 Eesti kitsarööpmelised raudteed: Rahumäe] (allikas) *{{kultuurimälestis|ID=8802}} {{Coordinate|NS=59.3905|EW=24.7099|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti raudteesillad]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna sillad]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee]] az5g47y670lc5e9p7qnw7dp9tcui7h6 0 175002 6175005 5679630 2022-08-07T17:00:21Z Pietadè 41543 /* Välislingid */ rm * [http://kbp.kiev.ua/ Kiievi Borõspili rahvusvahelise lennujaama kodulehekülg] wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = Міжнародний аеропорт "Бориспіль" | pildikirjeldus = | linn = Kiievi | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | IATA = KBP | ICAO = UKBB | omand = | avatud = 22. juuni 1959 | kõrgus_merepinnast = 130 | laiuskoord = 50.345 | pikkuskoord = 30.89472 | lähim_linn_ja_kaugus = Kiiev 29 km | rada1_suund = 18L/36R | rada1_pikkus = 4000 | rada1_laius = 60 | rada1_kate = betoon | rada2_suund = 18R/36L | rada2_pikkus = 3500 | rada2_laius = 63 | rada2_kate = betoon | reisijaid = 8 478 000 | reisijaid_aasta = 2012 |Kuva=Aerial of KBP.jpeg}} '''Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam''' ([[Ukraina keel|ukraina]]: Міжнародний аеропорт "Бориспіль"; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''KBP''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''UKBB''') on rahvusvaheline lennujaam [[Borõspil]]is, 29 km [[Kiiev]]ist ida pool. See on [[Ukraina]] suurim lennujaam, mis teenindab suuremat osa Ukraina rahvusvahelistest lendudest. Aastatel 1991–2015 teenindas liini [[Estonian Air|Estonian Air]], selle lennutegevuse peatamisest saati [[Nordica]]. {{TäiendaOsa}} <!-- Borispili lennujaam on üks kolmest lennujaamadest, mis teenindavad Kiievis. [[Kiievi Žuljani lennujaam]] on reisijaga lennujaama asuvad lõuna osa Kiievis, lennujaam teenindab peamiselt riigisisestele lendudele. [[Gostomel lennujaam]] on kaubandus lennujaamas asuvad Loode-eeslinn Kiievis, enamasti kasutatud [[Antonov]] äriühing. Borispili riigi rahvusvaheline lennujaam on osa [[Airports Council International]]. == Ajalugu == [[22. juuni]]l [[1959]]. aastal algas ministrite nõukogu [[Ukraina NSV]] tellitud loomine regulaarne tsiviillennuliikluse liiklust toonase sõjaväe lennuvälja lähedal Borispilis. [[7. juuli]]l [[1959]]. aastal uue lennujaama (nimeline Kiievi-Tsentralnõi) sai oma esimese regulaarlend. See oli [[Aeroflot]] [[Tupolev Tu-104]] marsruudil alates [[Moskva]]sse, mis vedas 100 reisijat ja umbes 3500 naela (1600 kg) lasti pardale. Esimene teenindatavate liinide oli Moskva-Kiiev-Moskva ja [[Peterburi|Leningradi]]-Kiiev-Leningrad. Novembris 1960, esimene alaline õhu rühma koosnes [[Tu-104]] ja [[Antonov An-10]] tasapindades ülesandeks oli lennujaamas. Seni lennujaama oli kätte ainult õhusõidukitele, mis asus Moskvas ja teistes linnades ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Uus reisijate terminalis Borispil lennujaam avati [[1965]]. aastal. Hiljem samal aastal automaatne maandumissüsteem abi süsteem oli paigaldatud lennujaamas. [[1963]]. aastal oli Ukraina territoriaalse haldusministri Tsiviillennunduse moodustanud oma Borispil alajaotisesse hõlmanud lennujaamas ja lennuteenustest grupis. Õhu grupis suurenes oluliselt 1960-1970.-ndal aastal. Alates [[1974]]. aastast koosnes neljast laevastikest [[turbofan]] õhusõidukid ([[Tu-104]], [[Tupolev Tu-134|Tu-134]], [[Tupolev Tu-154|Tu-154]] lennukid) ja kaks laevastikest [[turbopropeller]]iga õhusõidukid ([[Iljušin Il-18]] lennukid). Teel lõpliku aastakümnetel oli [[Külm sõda|Külma sõja]], et [[Nõukogude õhujõud]] säilitanud kohalolu lennujaama 1 VTAP (1. Sõjalise lennunduspiirkonna Transportation Regiment) lennutreeningu [[Iljušin Il-76]] lasti düüsid. [[1980]]. aastal Borispili lennujaam hakkas saava piiratud rahvusvaheliste lendude omi. Täiendav reisijateveo teenuseid ja [[toll]]i/[[piirivalve]], olid sel eesmärgil loodud. Siiski, tavaline [[Nõukogude kodanik]]ke ei lubatud kalduda välismaale Kiiev asemel piiratud sõita ainult Moskva lennujaamades. 1980. aasta lõpus [[Mihhail Saakašvili]], kaasaegse [[Gruusia]] president, kätte tema [[ajateenija]] kõnealusel [[NSVL piirivalve vägede|Nõukogude piirivalvur]] oli Borispilis eraldi rühm, mis oli piirikontrolli kontrolli lennujaama. [[1993]]. aastal transpordi ministeeriumi äsja sõltumatu Ukraina ümber lennujaama juurde Borispil riigi rahvusvaheline lennujaamas ja lõi kohaliku alajaotisele [[Air Ukraina]] teenida seda. Lennujaama avati reisijate ja lennud. Arv õhu-ja reisijatevedu oli kasvanud pärast seda. [[2000]]. aasta algusel Borispil sai Rummu lennujaama teenindavad mitte ainult sinna, vaid ka [[transiit|transiidiks]] lennud, et välisriigi lennuettevõtjad. Strateegia lennujaama areng oli rõhutades Rummu roll, kuna siseriikliku reisijateveo nõudluse kasv oli ebapiisav võrreldes võimaliku transiitliiklus. [[2002]]. aastal lennujaamas oli sertifitseeritud all [[ISO 9001]] kvaliteedijuhtimise süsteemi. See oli üks [[Ida-Euroopa]] suurimaid lennujaamu üle kuue miljoni reisija läbinud [[2008]]. aastal. Lennujaama käepidemeid umbes 60% kõigi kaubanduslike lennuliikluse Ukrainas. --> == Struktuur == Lennujaamas on neli terminali: # Terminal B (kodumaised lennud) # Terminal D (rahvusvahelised lennud) # Terminal F (rahvusvahelised lennud) # VIP terminal # Terminal E # Terminal A (suletud) [[Pilt:KBP terminal D.jpg|alt=Terminal D|tühi|pisi|Terminal D]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Boryspil International Airport}} [[Kategooria:Ukraina lennujaamad]] oe7fdfdag67dfzqtpy57sh72eje4gth 6175007 6175005 2022-08-07T17:11:48Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = Міжнародний аеропорт "Бориспіль" | pildikirjeldus = | linn = Kiievi | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | IATA = KBP | ICAO = UKBB | omand = | avatud = 22. juuni 1959 | kõrgus_merepinnast = 130 | laiuskoord = 50.345 | pikkuskoord = 30.89472 | kaart = punkt | rada1_suund = 18L/36R | rada1_pikkus = 4000 | rada1_laius = 60 | rada1_kate = betoon | rada2_suund = 18R/36L | rada2_pikkus = 3500 | rada2_laius = 63 | rada2_kate = betoon | reisijaid = 8 478 000 | reisijaid_aasta = 2012 |Kuva=Aerial of KBP.jpeg}} '''Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam''' ([[Ukraina keel|ukraina]]: Міжнародний аеропорт "Бориспіль"; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''KBP''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''UKBB''') on rahvusvaheline lennujaam [[Borõspil]]is, 29 km [[Kiiev]]ist ida pool. See on [[Ukraina]] suurim lennujaam, mis teenindab suuremat osa Ukraina rahvusvahelistest lendudest. Aastatel 1991–2015 teenindas liini [[Estonian Air|Estonian Air]], selle lennutegevuse peatamisest saati [[Nordica]]. {{TäiendaOsa}} <!-- Borispili lennujaam on üks kolmest lennujaamadest, mis teenindavad Kiievis. [[Kiievi Žuljani lennujaam]] on reisijaga lennujaama asuvad lõuna osa Kiievis, lennujaam teenindab peamiselt riigisisestele lendudele. [[Gostomel lennujaam]] on kaubandus lennujaamas asuvad Loode-eeslinn Kiievis, enamasti kasutatud [[Antonov]] äriühing. Borispili riigi rahvusvaheline lennujaam on osa [[Airports Council International]]. == Ajalugu == [[22. juuni]]l [[1959]]. aastal algas ministrite nõukogu [[Ukraina NSV]] tellitud loomine regulaarne tsiviillennuliikluse liiklust toonase sõjaväe lennuvälja lähedal Borispilis. [[7. juuli]]l [[1959]]. aastal uue lennujaama (nimeline Kiievi-Tsentralnõi) sai oma esimese regulaarlend. See oli [[Aeroflot]] [[Tupolev Tu-104]] marsruudil alates [[Moskva]]sse, mis vedas 100 reisijat ja umbes 3500 naela (1600 kg) lasti pardale. Esimene teenindatavate liinide oli Moskva-Kiiev-Moskva ja [[Peterburi|Leningradi]]-Kiiev-Leningrad. Novembris 1960, esimene alaline õhu rühma koosnes [[Tu-104]] ja [[Antonov An-10]] tasapindades ülesandeks oli lennujaamas. Seni lennujaama oli kätte ainult õhusõidukitele, mis asus Moskvas ja teistes linnades ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Uus reisijate terminalis Borispil lennujaam avati [[1965]]. aastal. Hiljem samal aastal automaatne maandumissüsteem abi süsteem oli paigaldatud lennujaamas. [[1963]]. aastal oli Ukraina territoriaalse haldusministri Tsiviillennunduse moodustanud oma Borispil alajaotisesse hõlmanud lennujaamas ja lennuteenustest grupis. Õhu grupis suurenes oluliselt 1960-1970.-ndal aastal. Alates [[1974]]. aastast koosnes neljast laevastikest [[turbofan]] õhusõidukid ([[Tu-104]], [[Tupolev Tu-134|Tu-134]], [[Tupolev Tu-154|Tu-154]] lennukid) ja kaks laevastikest [[turbopropeller]]iga õhusõidukid ([[Iljušin Il-18]] lennukid). Teel lõpliku aastakümnetel oli [[Külm sõda|Külma sõja]], et [[Nõukogude õhujõud]] säilitanud kohalolu lennujaama 1 VTAP (1. Sõjalise lennunduspiirkonna Transportation Regiment) lennutreeningu [[Iljušin Il-76]] lasti düüsid. [[1980]]. aastal Borispili lennujaam hakkas saava piiratud rahvusvaheliste lendude omi. Täiendav reisijateveo teenuseid ja [[toll]]i/[[piirivalve]], olid sel eesmärgil loodud. Siiski, tavaline [[Nõukogude kodanik]]ke ei lubatud kalduda välismaale Kiiev asemel piiratud sõita ainult Moskva lennujaamades. 1980. aasta lõpus [[Mihhail Saakašvili]], kaasaegse [[Gruusia]] president, kätte tema [[ajateenija]] kõnealusel [[NSVL piirivalve vägede|Nõukogude piirivalvur]] oli Borispilis eraldi rühm, mis oli piirikontrolli kontrolli lennujaama. [[1993]]. aastal transpordi ministeeriumi äsja sõltumatu Ukraina ümber lennujaama juurde Borispil riigi rahvusvaheline lennujaamas ja lõi kohaliku alajaotisele [[Air Ukraina]] teenida seda. Lennujaama avati reisijate ja lennud. Arv õhu-ja reisijatevedu oli kasvanud pärast seda. [[2000]]. aasta algusel Borispil sai Rummu lennujaama teenindavad mitte ainult sinna, vaid ka [[transiit|transiidiks]] lennud, et välisriigi lennuettevõtjad. Strateegia lennujaama areng oli rõhutades Rummu roll, kuna siseriikliku reisijateveo nõudluse kasv oli ebapiisav võrreldes võimaliku transiitliiklus. [[2002]]. aastal lennujaamas oli sertifitseeritud all [[ISO 9001]] kvaliteedijuhtimise süsteemi. See oli üks [[Ida-Euroopa]] suurimaid lennujaamu üle kuue miljoni reisija läbinud [[2008]]. aastal. Lennujaama käepidemeid umbes 60% kõigi kaubanduslike lennuliikluse Ukrainas. --> == Struktuur == Lennujaamas on neli terminali: # Terminal B (kodumaised lennud) # Terminal D (rahvusvahelised lennud) # Terminal F (rahvusvahelised lennud) # VIP terminal # Terminal E # Terminal A (suletud) [[Pilt:KBP terminal D.jpg|alt=Terminal D|tühi|pisi|Terminal D]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Boryspil International Airport}} [[Kategooria:Ukraina lennujaamad]] hyxwy6kppdbb5f1q389ik3b3myj52bw 6175008 6175007 2022-08-07T17:15:16Z WikedKentaur 464 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = Міжнародний аеропорт "Бориспіль" | pildikirjeldus = | linn = Kiievi | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | IATA = KBP | ICAO = UKBB | omand = | avatud = 22. juuni 1959 | kõrgus_merepinnast = 130 | laiuskoord = 50.345 | pikkuskoord = 30.89472 | kaart = punkt | rada1_suund = 18L/36R | rada1_pikkus = 4000 | rada1_laius = 60 | rada1_kate = betoon | rada2_suund = 18R/36L | rada2_pikkus = 3500 | rada2_laius = 63 | rada2_kate = betoon | reisijaid = 8 478 000 | reisijaid_aasta = 2012 |Kuva=Aerial of KBP.jpeg}} '''Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam''' ([[Ukraina keel|ukraina]]: Міжнародний аеропорт "Бориспіль"; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''KBP''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''UKBB''') on rahvusvaheline lennujaam [[Borõspil]]is, 29 km [[Kiiev]]ist ida pool. See on [[Ukraina]] suurim lennujaam, mis teenindab suuremat osa Ukraina rahvusvahelistest lendudest. Aastatel 1991–2015 teenindas liini [[Estonian Air|Estonian Air]], selle lennutegevuse peatamisest saati [[Nordica]]. {{TäiendaOsa}} <!-- Borispili lennujaam on üks kolmest lennujaamadest, mis teenindavad Kiievis. [[Kiievi Žuljani lennujaam]] on reisijaga lennujaama asuvad lõuna osa Kiievis, lennujaam teenindab peamiselt riigisisestele lendudele. [[Gostomel lennujaam]] on kaubandus lennujaamas asuvad Loode-eeslinn Kiievis, enamasti kasutatud [[Antonov]] äriühing. Borispili riigi rahvusvaheline lennujaam on osa [[Airports Council International]]. == Ajalugu == [[22. juuni]]l [[1959]]. aastal algas ministrite nõukogu [[Ukraina NSV]] tellitud loomine regulaarne tsiviillennuliikluse liiklust toonase sõjaväe lennuvälja lähedal Borispilis. [[7. juuli]]l [[1959]]. aastal uue lennujaama (nimeline Kiievi-Tsentralnõi) sai oma esimese regulaarlend. See oli [[Aeroflot]] [[Tupolev Tu-104]] marsruudil alates [[Moskva]]sse, mis vedas 100 reisijat ja umbes 3500 naela (1600 kg) lasti pardale. Esimene teenindatavate liinide oli Moskva-Kiiev-Moskva ja [[Peterburi|Leningradi]]-Kiiev-Leningrad. Novembris 1960, esimene alaline õhu rühma koosnes [[Tu-104]] ja [[Antonov An-10]] tasapindades ülesandeks oli lennujaamas. Seni lennujaama oli kätte ainult õhusõidukitele, mis asus Moskvas ja teistes linnades ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Uus reisijate terminalis Borispil lennujaam avati [[1965]]. aastal. Hiljem samal aastal automaatne maandumissüsteem abi süsteem oli paigaldatud lennujaamas. [[1963]]. aastal oli Ukraina territoriaalse haldusministri Tsiviillennunduse moodustanud oma Borispil alajaotisesse hõlmanud lennujaamas ja lennuteenustest grupis. Õhu grupis suurenes oluliselt 1960-1970.-ndal aastal. Alates [[1974]]. aastast koosnes neljast laevastikest [[turbofan]] õhusõidukid ([[Tu-104]], [[Tupolev Tu-134|Tu-134]], [[Tupolev Tu-154|Tu-154]] lennukid) ja kaks laevastikest [[turbopropeller]]iga õhusõidukid ([[Iljušin Il-18]] lennukid). Teel lõpliku aastakümnetel oli [[Külm sõda|Külma sõja]], et [[Nõukogude õhujõud]] säilitanud kohalolu lennujaama 1 VTAP (1. Sõjalise lennunduspiirkonna Transportation Regiment) lennutreeningu [[Iljušin Il-76]] lasti düüsid. [[1980]]. aastal Borispili lennujaam hakkas saava piiratud rahvusvaheliste lendude omi. Täiendav reisijateveo teenuseid ja [[toll]]i/[[piirivalve]], olid sel eesmärgil loodud. Siiski, tavaline [[Nõukogude kodanik]]ke ei lubatud kalduda välismaale Kiiev asemel piiratud sõita ainult Moskva lennujaamades. 1980. aasta lõpus [[Mihhail Saakašvili]], kaasaegse [[Gruusia]] president, kätte tema [[ajateenija]] kõnealusel [[NSVL piirivalve vägede|Nõukogude piirivalvur]] oli Borispilis eraldi rühm, mis oli piirikontrolli kontrolli lennujaama. [[1993]]. aastal transpordi ministeeriumi äsja sõltumatu Ukraina ümber lennujaama juurde Borispil riigi rahvusvaheline lennujaamas ja lõi kohaliku alajaotisele [[Air Ukraina]] teenida seda. Lennujaama avati reisijate ja lennud. Arv õhu-ja reisijatevedu oli kasvanud pärast seda. [[2000]]. aasta algusel Borispil sai Rummu lennujaama teenindavad mitte ainult sinna, vaid ka [[transiit|transiidiks]] lennud, et välisriigi lennuettevõtjad. Strateegia lennujaama areng oli rõhutades Rummu roll, kuna siseriikliku reisijateveo nõudluse kasv oli ebapiisav võrreldes võimaliku transiitliiklus. [[2002]]. aastal lennujaamas oli sertifitseeritud all [[ISO 9001]] kvaliteedijuhtimise süsteemi. See oli üks [[Ida-Euroopa]] suurimaid lennujaamu üle kuue miljoni reisija läbinud [[2008]]. aastal. Lennujaama käepidemeid umbes 60% kõigi kaubanduslike lennuliikluse Ukrainas. --> == Struktuur == Lennujaamas on neli terminali: # Terminal B (kodumaised lennud) # Terminal D (rahvusvahelised lennud) # Terminal F (rahvusvahelised lennud) # VIP terminal # Terminal E # Terminal A (suletud) [[Pilt:KBP terminal D.jpg|alt=Terminal D|tühi|pisi|Terminal D]] == Välislingid == * [https://kbp.aero/en/ Kodulehekülg] {{Commonskat-tekstina|Boryspil International Airport}} [[Kategooria:Ukraina lennujaamad]] r2tvuiy6aijknmk9akoklc5e052itfu 6175009 6175008 2022-08-07T17:15:44Z WikedKentaur 464 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Lennujaam | lennujaama_nimi = Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam | lennujaama_omakeelne_nimi = Міжнародний аеропорт "Бориспіль" | pildikirjeldus = | linn = Kiievi | lennujaama_tyyp = tsiviillennuväli | IATA = KBP | ICAO = UKBB | omand = | avatud = 22. juuni 1959 | kõrgus_merepinnast = 130 | laiuskoord = 50.345 | pikkuskoord = 30.89472 | kaart = punkt | rada1_suund = 18L/36R | rada1_pikkus = 4000 | rada1_laius = 60 | rada1_kate = betoon | rada2_suund = 18R/36L | rada2_pikkus = 3500 | rada2_laius = 63 | rada2_kate = betoon | reisijaid = 8 478 000 | reisijaid_aasta = 2012 |Kuva=Aerial of KBP.jpeg}} '''Kiievi Borõspili rahvusvaheline lennujaam''' ([[Ukraina keel|ukraina]]: Міжнародний аеропорт "Бориспіль"; [[IATA lennujaamakood|IATA]]: '''KBP''', [[ICAO lennujaamakood|ICAO]]: '''UKBB''') on rahvusvaheline lennujaam [[Borõspil]]is, 29 km [[Kiiev]]ist ida pool. See on [[Ukraina]] suurim lennujaam, mis teenindab suuremat osa Ukraina rahvusvahelistest lendudest. Aastatel 1991–2015 teenindas liini [[Estonian Air|Estonian Air]], selle lennutegevuse peatamisest saati [[Nordica]]. {{TäiendaOsa}} <!-- Borispili lennujaam on üks kolmest lennujaamadest, mis teenindavad Kiievis. [[Kiievi Žuljani lennujaam]] on reisijaga lennujaama asuvad lõuna osa Kiievis, lennujaam teenindab peamiselt riigisisestele lendudele. [[Gostomel lennujaam]] on kaubandus lennujaamas asuvad Loode-eeslinn Kiievis, enamasti kasutatud [[Antonov]] äriühing. Borispili riigi rahvusvaheline lennujaam on osa [[Airports Council International]]. == Ajalugu == [[22. juuni]]l [[1959]]. aastal algas ministrite nõukogu [[Ukraina NSV]] tellitud loomine regulaarne tsiviillennuliikluse liiklust toonase sõjaväe lennuvälja lähedal Borispilis. [[7. juuli]]l [[1959]]. aastal uue lennujaama (nimeline Kiievi-Tsentralnõi) sai oma esimese regulaarlend. See oli [[Aeroflot]] [[Tupolev Tu-104]] marsruudil alates [[Moskva]]sse, mis vedas 100 reisijat ja umbes 3500 naela (1600 kg) lasti pardale. Esimene teenindatavate liinide oli Moskva-Kiiev-Moskva ja [[Peterburi|Leningradi]]-Kiiev-Leningrad. Novembris 1960, esimene alaline õhu rühma koosnes [[Tu-104]] ja [[Antonov An-10]] tasapindades ülesandeks oli lennujaamas. Seni lennujaama oli kätte ainult õhusõidukitele, mis asus Moskvas ja teistes linnades ning [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Uus reisijate terminalis Borispil lennujaam avati [[1965]]. aastal. Hiljem samal aastal automaatne maandumissüsteem abi süsteem oli paigaldatud lennujaamas. [[1963]]. aastal oli Ukraina territoriaalse haldusministri Tsiviillennunduse moodustanud oma Borispil alajaotisesse hõlmanud lennujaamas ja lennuteenustest grupis. Õhu grupis suurenes oluliselt 1960-1970.-ndal aastal. Alates [[1974]]. aastast koosnes neljast laevastikest [[turbofan]] õhusõidukid ([[Tu-104]], [[Tupolev Tu-134|Tu-134]], [[Tupolev Tu-154|Tu-154]] lennukid) ja kaks laevastikest [[turbopropeller]]iga õhusõidukid ([[Iljušin Il-18]] lennukid). Teel lõpliku aastakümnetel oli [[Külm sõda|Külma sõja]], et [[Nõukogude õhujõud]] säilitanud kohalolu lennujaama 1 VTAP (1. Sõjalise lennunduspiirkonna Transportation Regiment) lennutreeningu [[Iljušin Il-76]] lasti düüsid. [[1980]]. aastal Borispili lennujaam hakkas saava piiratud rahvusvaheliste lendude omi. Täiendav reisijateveo teenuseid ja [[toll]]i/[[piirivalve]], olid sel eesmärgil loodud. Siiski, tavaline [[Nõukogude kodanik]]ke ei lubatud kalduda välismaale Kiiev asemel piiratud sõita ainult Moskva lennujaamades. 1980. aasta lõpus [[Mihhail Saakašvili]], kaasaegse [[Gruusia]] president, kätte tema [[ajateenija]] kõnealusel [[NSVL piirivalve vägede|Nõukogude piirivalvur]] oli Borispilis eraldi rühm, mis oli piirikontrolli kontrolli lennujaama. [[1993]]. aastal transpordi ministeeriumi äsja sõltumatu Ukraina ümber lennujaama juurde Borispil riigi rahvusvaheline lennujaamas ja lõi kohaliku alajaotisele [[Air Ukraina]] teenida seda. Lennujaama avati reisijate ja lennud. Arv õhu-ja reisijatevedu oli kasvanud pärast seda. [[2000]]. aasta algusel Borispil sai Rummu lennujaama teenindavad mitte ainult sinna, vaid ka [[transiit|transiidiks]] lennud, et välisriigi lennuettevõtjad. Strateegia lennujaama areng oli rõhutades Rummu roll, kuna siseriikliku reisijateveo nõudluse kasv oli ebapiisav võrreldes võimaliku transiitliiklus. [[2002]]. aastal lennujaamas oli sertifitseeritud all [[ISO 9001]] kvaliteedijuhtimise süsteemi. See oli üks [[Ida-Euroopa]] suurimaid lennujaamu üle kuue miljoni reisija läbinud [[2008]]. aastal. Lennujaama käepidemeid umbes 60% kõigi kaubanduslike lennuliikluse Ukrainas. --> == Struktuur == Lennujaamas on neli terminali: # Terminal B (kodumaised lennud) # Terminal D (rahvusvahelised lennud) # Terminal F (rahvusvahelised lennud) # VIP terminal # Terminal E # Terminal A (suletud) [[Pilt:KBP terminal D.jpg|alt=Terminal D|tühi|pisi|Terminal D]] == Välislingid == {{Commonskat-tekstina|Boryspil International Airport}} * [https://kbp.aero/en/ Kodulehekülg] [[Kategooria:Ukraina lennujaamad]] nq9v4v2nfbot2oj593ki5seoj5npb2z 0 175089 6175108 4691741 2022-08-07T20:23:05Z StomboyCarGeek 165422 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Fail:Alberto Tomba.jpg|pisi|297x297px|Alberto Tomba 2006. aastal]] '''Alberto Tomba''' (sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1966]] [[Bologna]]s) on [[Itaalia]] endine [[mäesuusatamine|mäesuusataja]], kolmekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. [[Mäesuusatamine 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988. aasta olümpiamängudel]] [[Calgary]]s tuli Tomba kahekordseks olümpiavõitjaks, olles parim [[slaalom]]is ja [[suurslaalom]]is. [[Mäesuusatamine 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992. aasta OM-il]] kordas ta oma suurslaalomi võitu ja sai hõbemedali slaalomis. Tombale usaldati ka [[Albertville|Albertville'i]] olümpiamängude [[Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia|avatseremoonial]] Itaalia lipu kandmine. Veel ühe olümpiamedali võitis ta [[Mäesuusatamine 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994. aastal]] [[Lillehammer]]is, saades slaalomis hõbemedali. [[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustelt]] on Tomba saanud neli medalit: kaks kuld- ja kaks pronksmedalit. Maailmameistriks tuli ta [[1996. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1996. aasta MM-il]] [[Sierra Nevada]]s slaalomis ja suurslaalomis. Pronksmedali võitis ta suurslaalomis [[1987. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1987. aastal]] ja kümme aastat hiljem [[1997. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1997. aastal]] slaalomis. [[Maailma karikavõistlused mäesuusatamises|Maailma karikavõistluste]] üldkarika võitis Tomba [[1995]]. aastal. [[1998]]. aastal lahkus ta tippspordist, olles võitnud 50 MK-etappi (35 slaalomis ja 15 suurslaalomis). MK-etappidel on temast enam võite [[Ingemar Stenmark|Ingemar Stenmargil]] (86) ja [[Hermann Maier]]il (54). [[2000]]. aasta [[märts]]il autasustas [[ROK]] Tombat [[Olümpiaorden]]iga. == Saavutused == ===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el === * [[Mäesuusatamine 1988. aasta taliolümpiamängudel|1988]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Calgary]]s ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Mäesuusatamine 1988. aasta taliolümpiamängudel#Slaalom|slaalomis]] ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Mäesuusatamine 1988. aasta taliolümpiamängudel#Suurslaalom|suurslaalomis]] * [[Mäesuusatamine 1992. aasta taliolümpiamängudel|1992]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Albertville|Albertville'i]]s ** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Mäesuusatamine 1992. aasta taliolümpiamängudel#Suurslaalom|suurslaalomis]] ** [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Mäesuusatamine 1992. aasta taliolümpiamängudel#Slaalom|slaalomis]] * [[Mäesuusatamine 1994. aasta taliolümpiamängudel|1994]] {{Riigi ikoon|Norra}} [[Lillehammer]]is ** [[Pilt:Silver medal olympic.svg|15px]] hõbemedal [[Mäesuusatamine 1994. aasta taliolümpiamängudel#Slaalom|slaalomis]] === [[Mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1987. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1987]] {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Crans-Montana]]s ** {{Pronks}} pronksmedal [[1987. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Suurslaalom|suurlaalomis]] * [[1996. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1996]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Sierra Nevada]]s ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[1996. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Slaalom|slaalomis]] ** {{Kuld}} '''maailmameister''' [[1996. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Suurslaalom|suurslaalomis]] * [[1997. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused|1997]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Sestriere]]s ** {{Pronks}} pronksmedal [[1997. aasta mäesuusatamise maailmameistrivõistlused#Slaalom|slaalomis]] === [[Mäesuusatamise maailmakarikavõistlused|Maailma karikavõistlustel]] === ==== Maailma karikas ==== * Üldkarikas ** '''1. koht''': '''1995''' ** 2. koht: 1988, 1991, 1992, ** 3. koht: 1989, 1994 * Slaalomikarikas ** '''1. koht: 1988, 1992, 1994, 1995''' ** 2. koht: 1989, 1990, 1993, 1996 * Suurslaalomi karikas ** '''1. koht''': '''1988, 1991, 1992, 1995''' ** 2. koht: 1993 ==== Maailma karikavõistluste etapivõidud==== Alberto Tomba osales MK-etappidel 156 korral. Poodiumile jõudis ta 88 korral, millest 50 korda kõige kõrgemale astmele. {| class="wikitable" |- !Jrk. nr !Aasta !Kuupäev !Koht !Riik !Ala |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|1. |align="center"|[[1987]] |[[27. november ]] |[[Sestriere ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|2. |align="center"|[[1987 ]] |[[29. november ]] |[[Sestriere ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|3. |align="center"|[[1987 ]] |[[13. detsember ]] |[[Alta Badia ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|4. |align="center"|[[1987 ]] |[[16. detsember ]] |[[Madonna di Campiglio ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[slaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|5. |align="center"|[[1987]] |[[20. detsember ]] |[[Kranjska Gora ]] |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|6. |align="center"|[[1988]] |[[17. jaanuar ]] |[[Bad Kleinkirchheim ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|7. |align="center"|[[ 1988]] |[[19. jaanuar ]] |[[Saas Fee ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|8. |align="center"|[[1988]] |[[19. märts ]] |[[Åre vald|Åre ]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|9. |align="center"|[[1988]] |[[22. märts ]] |[[Oppdal ]] |{{PisiLipp|Norra}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|10. |align="center"|[[ 1988 ]] |[[11. detsember ]] |[[Madonna di Campiglio ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|11. |align="center"|[[1989]] |[[29. november ]] |[[Waterville Valley ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|12. |align="center"|[[ 1990 ]] |[[8. märts ]] |[[Geilo ]] |{{PisiLipp|Norra}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|13. |align="center"|[[ 1990 ]] |[[12. märts ]] |[[Saelen ]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|14. |align="center"|[[1990]] |[[11. detsember ]] |[[Sestriere ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|15. |align="center"|[[1990 ]] |[[16. detsember ]] |[[Alta Badia ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|16. |align="center"|[[1990 ]] |[[21. detsember ]] |[[Kranjska Gora ]] |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|17. |align="center"|[[1991 ]] |[[1. märts ]] |[[Lillehammer ]] |{{PisiLipp|Norra}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|18. |align="center"|[[1991 ]] |[[9. märts ]] |[[ Aspen]] |{{PisiLipp|USA}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|19. |align="center"|[[1991 ]] |[[21. märts ]] |[[Waterville Valley ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|20. |align="center"|[[1991 ]] |[[23. november ]] |[[Park City ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|21. |align="center"|[[1991 ]] |[[24. november ]] |[[Park City ]] |{{PisiLipp|USA}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|22. |align="center"|[[1991 ]] |[[10. detsember ]] |[[Sestriere ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|23. |align="center"|[[1991 ]] |[[15. detsember ]] |[[Alta Badia ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|24. |align="center"|[[1992 ]] |[[5. jaanuar ]] |[[Kranjska Gora ]] |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|25. |align="center"|[[1992 ]] |[[19. jaanuar ]] |[[Kitzbühel ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|26. |align="center"|[[1992 ]] |[[26. jaanuar ]] |[[ Wengen]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|27. |align="center"|[[1992 ]] |[[22. märts ]] |[[Crans-Montana ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|28. |align="center"|[[ 1992]] |[[20. märts ]] |[[Crans-Montana ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|29. |align="center"|[[1993 ]] |[[9. jaanuar ]] |[[Garmisch-Partenkirchen ]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|30. |align="center"|[[1993 ]] |[[5. detsember ]] |[[Stoneham ]] |{{PisiLipp|Kanada}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|31. |align="center"|[[1993 ]] |[[14. detsember ]] |[[ Sestriere]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|32. |align="center"|[[1994 ]] |[[ 30. jaanuar]] |[[Chamonix ]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|33. |align="center"|[[1994 ]] |[[6. veebruar ]] |[[ Garmisch-Partenkirchen]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|34. |align="center"|[[ 1994]] |[[4. detsember ]] |[[Tignes ]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|35. |align="center"|[[1994 ]] |[[12. detsember ]] |[[Sestriere ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|36. |align="center"|[[1994 ]] |[[20. detsember ]] |[[Lech ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|37. |align="center"|[[1994 ]] |[[21. detsember ]] |[[Lech ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|38. |align="center"|[[1994 ]] |[[22. detsember ]] |[[Alta Badia ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|39. |align="center"|[[1995 ]] |[[6. jaanuar ]] |[[Kranjska Gora ]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|40. |align="center"|[[1995 ]] |[[8. jaanuar ]] |[[Garmisch-Partenkirchen ]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|41. |align="center"|[[1995 ]] |[[15. jaanuar ]] |[[Kitzbühel ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|42. |align="center"|[[ 1995]] |[[22. jaanuar ]] |[[Wengen ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|43. |align="center"|[[1995 ]] |[[4. veebruar ]] |[[Adelboden ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#BBFFFF" |align="center"|44. |align="center"|[[1995 ]] |[[18. märts ]] |[[Bormio ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[suurslaalom ]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|45. |align="center"|[[1995 ]] |[[19. detsember ]] |[[Madonna di Campiglio ]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|46. |align="center"|[[1995 ]] |[[22. detsember ]] |[[Kranjska Gora ]] |{{PisiLipp|Sloveenia}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|47. |align="center"|[[ 1996]] |[[7. jaanuar ]] |[[Flachau ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|48. |align="center"|[[1997 ]] |[[30. jaanuar ]] |[[Schladming ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|49. |align="center"|[[ 1998]] |[[8. jaanuar ]] |[[Schladming ]] |{{PisiLipp|Austria}} |[[ slaalom]] |-bgcolor="#8EE5EE" |align="center"|50. |align="center"|[[1998 ]] |[[15. märts ]] |[[Crans-Montana ]] |{{PisiLipp|Šveits}} |[[ slaalom]] |} == Välislingid == * [http://www.albertotomba.com/ Alberto Tomba koduleht] * [http://data.fis-ski.com/dynamic/athlete-biography.html?sector=AL&listid=&competitorid=61842 Alberto Tomba FIS-i kodulehel (fis-ski.com)] * [http://www.ski-db.com/db/profiles/alberto_tomba_ita_tmbal.asp Alberto Tomba Alpine Ski Database kodulehel] * [http://www.olympic.org/alberto-tomba Alberto Tomba ROK-i kodulehel] *[[Veiko Visnapuu]], [http://www.epl.ee/artikkel/492630 Alberto „La Bomba” Tomba: minuta on mäesuusatamine igav!], Eesti Päevaleht, 25. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Tomba, Alberto}} [[Kategooria:Itaalia mäesuusatajad]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] do0a5un9wfd2zhf8tywvy9rj2q9q6yi 0 175471 6174956 5411994 2022-08-07T15:24:26Z Dr Oldekop 12255 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ninasarvikpõrnikas | staatus = | pilt = Oryctes nasicornis male 2012 G1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250px | värv = #{{taxobox color|[[putukad]]}} | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Mardikalised]] ''Coleoptera'' | sugukond = [[Põrniklased]] ''Scarabaeidae'' | alamsugukond = [[Sarvikpõrniklased]] ''Dynastinae'' | perekond = ''Oryctes'' | liik = '''Ninasarvikpõrnikas''' | binaarne = ''Oryctes nasicornis'' | binaarse_autor = ([[Karl von Linné|Linné]], [[1746]]) }} '''Ninasarvikpõrnikas''' (''Oryctes nasicornis'') on [[põrniklased|põrniklaste]] sugukonda [[sarvikpõrniklased|sarvikpõrniklaste]] [[alamsugukond]]a kuuluv [[putukad|putukas]]. Ninasarvikpõrnikas elab [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Kesk-Euroopa]]s<ref>George C. McGavin. "Putukad ja ämblikud", Varrak 2005, ISBN 9985311310</ref>, samuti [[Põhja-Euroopa]]s, sealhulgas [[Eesti]]s, [[Põhja-Aafrika]]s ja kohati [[Kagu-Aasia]]s. "Loomade elu" andmeil elab ta (nähtavasti endise Nõukogude Liidu aladel) "igal pool peale [[tundra]] ja [[taiga]]"<ref name = "Loomade elu">"[[Loomade elu]]" 3. kd., lk. 244</ref>. Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid põrnikaid. Tema pikkus on 25–40 mm.<ref name = "Loomade elu"></ref> Põrnikas on lennuvõimeline. Soojadel suveõhtutel lendab ta sageli valguse peale.<ref name = "Loomade elu"></ref> Ninasarvikpõrnikal on punakaspruunid läikivad [[kattetiivad]]. Isasel põrnikal on laubal tahapoole kaardus [[sarv]], emasel see puudub. Eesseljal on kolmehambane ristmõhn. [[Vastne|Vastsed]] on kuni 12 cm pikkused valged [[tõuk|tõugud]], kes elavad kõdunenud [[puit|puidus]], [[saepuru]]s, [[kompost]]ihunnikus. Vahel kahjustab ta taimede, näiteks [[roos]]ide või [[viinapuu]]de juuri. Vastse areng kestab 4 aastat. [[Hiid-odaherilane]], kes on ninasarvikpõrnikast veel pisut suurem, armastab oma munad muneda ninasarvikpõrnika vastsesse. Herilase vastne toitub põrnika vastsest ning sööb selle lõpuks täielikult ära.<ref>"Loomade elu" 3. kd., lk. 332</ref> <gallery> Pilt:Egg.Oryctes nasicornis.jpg|Ninasarvikpõrnika muna Pilt:Nashornkaeferlarven.jpg|Vastne Pilt:Oryctes.nasicornis.male.frontal.jpg|Täiskasvanud isane põrnikas eestvaates Oryctes nasicornis hunn.jpg|<center>♀</center> Oryctes nasicornis under.jpg </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Oryctes nasicornis}} * {{Elurikkus}} * [http://www.insectes-net.fr/oryctes/ory2.html Tutvustus ja pildid (prantsuse keeles)] [[Kategooria:Põrniklased]] [[Kategooria:Eesti mardikalised]] 3h8h7nvy52lezj5nl4wwfkdcrm067lg 0 175814 6174927 6174006 2022-08-07T14:23:54Z NOSSER 8097 /* Venemaa Keisririigi Balti laevastik Eestimaal */ wikitext text/x-wiki '''Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi''' üle ülevaade ajavahemikus [[1710]]–[[1917]] Venemaa Keisririigis koosseisus olnud [[Eestimaa kubermang]]us asunud keisririigi sõjaväeasutustest, sõjaväeosadest ja kubermangu elanike osalusest keisririigi sõjaväes. ==Eestimaa kubermangu aadelkond ja sõjaväeteenistus== Eestimaa kubermangu [[baltisakslased|baltisakslastele]] oli Venemaa Keisririigi aeg hiilgeajaks ka sõjalise karjääri mõttes. Napoleoni sõdade ajal teenis Venemaa Keisririigi sõjaväes ümmarguselt 800 baltisaksa ohvitseri. Nende hulka kuulus Vene sõjaminister ja ülemjuhataja vürst [[Michael Andreas Barclay de Tolly]] ning kümneid diviisi- ja korpusekomandöre. Vaatamata kõigile seisuslikele tõketele tõusis tol ajal esimene eestlane [[kindral]]i auastmesse. See oli 1783. aastal aadeldatud [[Johann von Michelsohnen]], kes sai [[täiskindral]]iks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima – [[Püha Andrease orden|Püha Andrease ordu kavaler]]iks. 1802. aastal loodi Lõuna-Eestis [[Liivimaa kubermang]]u kuulunud Tartus Tartu ülikoolis esimese kõrgema sõjalise õppeasutusena Venemaa Keisririigis sõjateaduse [[kateeder (kõrgkool)|kateeder]], enne kateedri likvideerimist 1830. aastal jõudsid seal õppida 139 meest nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangust, kellest 18 tõusis hiljem kindraliks (sh kindralleitnant [[Magnus von Grotenhielm]], [[Julius von Mickwitz]], [[kontradmiral]] [[Wilhelm von Lieven]]) [[Sangaste]]st pärit krahv [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] aga [[feldmarssal]]iks. 1832. aastal, kui Peterburis asutati sõjaväeakadeemia, sai selle ülema asetäitjaks Tartu kasvandik kindralleitnant [[Karl Friedrich Edler von Rennenkampff]] ja õppenõukogu liikmeks tema kaasõppur kindral [[Nicolai von Medem]]. ====Sõjaväeteenistuskohustus Venemaa Keisririigis==== {{Vaata|Sõjaväeteenistuskohustus Balti kubermangudes}} Vastavalt seadustele oli Venemaa Keisririigis kuni 1793. aastani sõjaväeteenistusse võetud [[nekrut]]ite teenistusaeg piiramata, alates 1793. aastast teenistusaeg 25 aastat. [[Balti kubermangud]]est hakati nekruteid võtma [[1797]]. aastal. [[1831]]. aastal anti välja uus seadus – [[nekrutistatuut]], mille järgi kuulus nekrutikohustuse alla maksualune elanikkond: talupojad, linnaelanike alamkihid, soldatilapsed. Kaupmehed, linnade aukodanikud ja vaimulikkond olid nekrutikohustusest vabastatud. Statuudi alusel võeti nekrutiks 20–35-aastasi mehi, kelle kasv oli vähemalt kaks [[arssin]]at ja kolm [[verssok]]it (s.o 155,5 cm) ning kellel polnud kehalisi puudusi ega vigastusi. Sõjaväeteenistus kestis: *aastatel 1793–1833 25 aastat; *aastatel 1834–1855 20 aastat ja seejärel 5 aastat "puhkusel" ehk reservis; *1851. aastast 15 aastat; *1859. aastast 12 aastat; *hiljem 10 või 7 ja seejärel 5 või 8 aastat "puhkusel" ehk reservis; {{vaata|Miljutini sõjaväereform}} [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaministri]] [[Dmitri Miljutin]]i initsiatiivil viidi pärast ebaõnnestunud [[Krimmi sõda]] läbi Venemaa Keisririigi sõjaväereform, millega koos võeti vastu ka uus Sõjaväekohuslaste seadlus, mis jõustus 1. jaanuaril 1874. Uue sõjaväeteenistuse seadluse alusel kuulusid kõik Venemaa Keisririigi meessoost, vastavas vanuses ja terved elanikud kohustusliku sõjaväeteenistusse kutsumisele, kuid kuna sõjaväeorganisatsioon ei suutnud vastu võtta kõiki sõjaväeteenistuse kandidaate, võeti nekruteid [[liisk|liisu]] teel, mida võeti üks kord elus. Liisku võtsid peamiselt [[sulane|sulased]] ja [[vabadik]]ud.<ref name="C1dAN" /> Aastatel 1797–1874 võeti Venemaa Keisririigi sõjaväkke 100 000 eestlasest [[nekrut]]it, neist vaid 20 000 jõudis elusalt kodumaale tagasi, enamik [[invaliid]]istunult. [[1874]]. aasta [[1. jaanuar]]i seadus üldisest [[sõjaväekohustus]]est kehtestas kõigist seisustest isikutele alates 21. eluaastast [[maavägi|maaväes]] 15-aastase (neist 6 aastat [[tegevvägi|tegevväes]] ja 9 [[reservvägi|reservis]]) ja [[merevägi|mereväes]] 10-aastase (neist 7 aastat tegevväes ja 3 reservis) teenistusaja. Värbamine hakkas toimuma [[Kroonupalat]]i asemel igasse maakonda loodud [[väeteenistuskomisjon]]ide kaudu. Eestis võeti sõjaväkke igal aastal 1200–2200 [[noorsõdur]]it.<ref name="hW5g9" />. {{kas|[[Venemaa sisekubermangud]]es need aga kes kuulusid sõjaväekke kutsumisele, kuid kellel liisuheitmisel "ei vedanud" määrati II järgu reservvägedesse (''ополчение II разряда''), kuid tegevteenistusse ei kutsutud.}} Sõjaväereformi tulemusena moodustati ka ohvitseridekaadri ettevalmistamiseks uues sõjakoolide võrgustik, Eestimaale kõige lähemal oli [[1864]] loodud [[Vilno sõjakool]], mille lõpetas enamik Eestimaa ''lihtrahva'' seast pärit tulevased ohvitserid, kuna baltisakasa päritolu ohvitseride läbisid harilikult vastavalt perekonna traditsioonidele eliitsetesse Peterburi maaväe ja mereväe sõjakoolidesse. Sõjakoolides hariduse saamiseks ja edukaks sõjalise hariduse saamise üheks eelduseks oli nn vabatahtliku staatus (“''вольноопределяющий''”), kus keskhariduse saanud isik võis astudes vabatahtlikult sõjaväkke valida teenistuskohta ning omada suuremat tõenäosust edasiseks edukaks astumiseks sõjakooli. Samuti oli võimaluseks juba kõrghariduse omandanud isikutel pooleaastane või keskharidusega isikutel 1,5-aastase tegevteenistuse läbimine selleks, et enne erruminekut teha ohvitserieksam ning minna erru reserv[[allohvitser]]i auastmes. Alles pärast sõjaväereformi elluviimist avanes mitteaadliseisusest isikutel võimalus asuda teenistusse noorem- ja lihtohvitseridena, kõrgem ja juhtiv (kindralid jne) ohvitserkond oli aga endiselt kõrgema haridustaseme jm põhjustel põhiliselt kaadriohvitseride ning aadlisuguvõsade esindajate valduses. 20. sajandi alguses hakkas kujunema juba arvestatav eesti ohvitserkond. Venemaale kaotusega lõppenud sõjas Jaapaniga aastatel 1904–1905 osales umbes 10 000 eestlast, sealhulgas sadakond ohvitseri. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal teenis keisririigi sõjaväes juba 140 eestlasest kaadriohvitseri ja reservis oli 160 lipnikku. Sõja kestel mobiliseeriti üle 100 000 eestlase. Sõja kestel omandas ligi 2000 eestlast ohvitseri auastme ja laialdased ründekogemused. 90 ohvitserist, kes rajasid ja juhtisid Vabadussõjas Eesti sõjaväge tipptasemel, oli juba 13 omandanud akadeemilise sõjalise hariduse. Auastmelt olid 12 [[polkovnik]]ud ja 28 [[alampolkovnik]]ud. Kolm juhti olid teeninud diviisi [[staabiülem]]a või vastaval ametikohal, seitsmel oli [[polguülem]]a või selle abi kogemus, seitsmeteistkümnel [[pataljon]]iülema või vastav ametikoht. Eestist pärit sõjaväelased teenisid 333 Vene ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it, mis on üks auväärsemaid maailmas. ===Venemaa Keisririigi [[Balti laevastik]] Eestimaal=== ====Tallinna sadam==== Venemaa väed vallutasid [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus Eestimaa ning Rootsi väed tõrjuti Liivimaale. 12. oktoobril [[1713]] andis [[Peeter I]] käsu kindraladjutant [[Anton de Vieira]]le ja insener-kindralmajor [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]ile Tallinna sadama ja [[Paldiski]] sadama kavandamiseks ja väljaehitamiseks. 28. jaanuaril [[1714]] avas Peeter I isiklikult Tallinna sõjasadama ehituse. {{vaata|Tallinna sõjasadam|Paldiski sõjasadam|Tallinna eskaader}} Kuna Eestimaa ja Tallinn omasid sõjalist tähtsust põhiliselt sõjasadamana, oli tähtsaim keisririigi sõjaline ametnik [[Eestimaa kuberneride loend|sõjakuberner]] ka sageli Tallinna (sõja)sadama kõrgeim komandör, kes vastutas ja juhtis pärast sadama ka Tallinnas baseeruva Venemaa laevastiku [[Tallinna eskaader|Tallinna eskaadri]]t. Aja jooksul oli Tallinna sadama tähtsus kõige suurem 18. sajandil, [[Läänemeremaad|Läänemere]]-äärsete riikidega sõdides ([[Põhjasõda]]), hiljem aga seoses sõjategevuse raskuse kandumisega Euroopa sisemaale ning Musta mere äärde ([[Vene-Türgi sõjad]]) langes ka Tallinna sõjaline tähtsus. {{Tsitaat|Tallinn, see ei ole kindlus – kuna ta on ammu maha jäetud oma kasutuse pärast. Tallinn, see on kaitsepositsioon ja tugev kaitsepositsioon sadama tagala kaitseks.|[[Nikolai I]] 1854. aastal<ref name="9ZAtK" />}} ====Peeter Suure Merekindlus==== {{vaata| Peeter Suure Merekindlus}} ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestimaal=== [[File:Map of Military Districts of Russian Empire 1913.png|pisi|Venemaa Keisririigi sõjaväeringkonnad 1913. aastal]] Eestimaa kubermangu territoorium kuulus Venemaa Keisririigis [[Peterburi sõjaväeringkond]]a, kubermangu pealinnas Tallinnas asus [[Balti laevastik]]u baas. Kubermangus asuvate sõjaväeosade paiknemine ei sõltunud nende nimetustest ja ei olnud seotud nende asukohaga. Kõrgeimatest Vene Keisririigi sõjaväelastest Eestis vaata [[Eestimaa sõjakuberneride loend]]is. [[1776]]. aastal paiknesid Eestis kindralmajor [[Engelhardt]]ile alluvad sõjaväeosad: * Ingerimaa jalaväepolk, * Vjatka jalaväepolk, * Velikije Luki jalaväepolk, * Volgogradi jalaväepolk ning * Kaasani kürassiiripolk ja ajutiselt ka formeeritav Schlüsselburgi jalaväepolk<ref name="Gvnei" /> [[1905]]. aastal paiknesid 18. armeekorpus, mille staap asus [[Liivimaa kubermang]]u linnas Tartus, ülem vürst kindralleitnant [[Ivan Džambakurian-Orbeliani]] (''Иван Макарович Джамбакуриан-Орбелиани (1845''–''?)'') Eestis sõjaväeosad: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukohaga [[Tallinn]], ülem kindralleitnant Sarantšov ([[Püha Vladimiri orden]]i 2. klassi kavaler, 1906), staabiülem polkovnik Fjodor Rubets (''Федор Васильевич Рубец''; [[Püha Vladimiri orden]]i 3. klassi kavaler, 1906) ** 23. jalaväediviisi 1. brigaad, ülem kindralmajor [[Aleksandr Mentšukov]] (''Александр Александрович Менчуков (Меньчуков) (1852–?)'') ***89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], (asus 1880-ndatel [[Helsingi]]s) ***90. Oneega jalaväepolk (ka [[Aunus]]e jalaväepolk), asukohaga [[Tallinn]] (asus 1880-ndatel Helsingis), ülem polkovnik Vladimir Kozlov (''Владимир Аполлонович Козлов'') **23. jalaväediviisi 2. brigaad ***91. Dvina jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]] (asus 1880-ndatel [[Hamina]]s), ***92. Petšora jalaväepolk, asukohaga [[Narva]] (asus 1880-ndatel [[Lappeenranta]]s), ülem Konstantin Ljubarski (''Константин Андреевич Любарский'')<ref name="kUUWF" /> ***23. suurtükiväe brigaad ? (23-я артиллерийская бригада; asus 23. jalaväediviisi koosseisus 1880-ndatel [[Viiburi]]s) [[1914]]. aastal paiknesid Eestis järgmised, ratsaväekindral [[Nikolai Friedrich Ludwig von Krusenstiern|Nikolai von Krusenstiern]]i (1854–1940)[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=870] juhtimise all olnud [[18. armeekorpus|18. armeekorpusse]] (''[[:ru:18-й армейский корпус (Россия)|18-й армейский корпус]]'') kuulunud sõjaväeosad: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukohaga [[Tallinn]], kindralleitnant S. A. Voronin (''23 пехотная дивизия'') [http://www.regiment.ru/upr/B/2/pd/23.htm] **89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], polkovnik parun [[Paul Clodt von Jürgensburg]] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=63] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], polkovnik Leonid Bolhovitinov (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], polkovnik [[Eduard Karl Gustav von Freymann]] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?seite=67] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukohaga [[Narva]], polkovnik Andrei Possohhov (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') Eestiga seotud sõjaväeosad teistes keisririigi osades 1914. aastal: *[[Moskva]] sõjaväeringkond **13. armeekorpus (''[[:ru:13-й армейский корпус|13-й армейский корпус]]'') *** 3. Narva jalaväepolk, 1. jalaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Smolensk]], polkovnik Nikolai Sagnejev (''[[:ru:Нарвский 3-й пехотный полк|3 Нарвский пехотный полк]]'') *[[Varssavi]] sõjaväeringkond **14. armeekorpus (''[[:ru:14-й армейский корпус|14-й армейский корпус]]'') *** 13. Narva husaaripolk, 13. ratsaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Siedlce]], polkovnik Davõd Ulan (''[[:ru:Нарвский 13-й гусарский полк|Нарвский 13-й гусарский полк]]'') **23. armeekorpus (''[[:ru:23-й армейский корпус|23-й армейский корпус]]'') *** 7. Tallinna jalaväepolk, 2. jalaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Pułtusk]], polkovnik Mihhail Manulevitš-Meidano-Uglu (''[[:ru:Ревельский 7-й пехотный полк|7 Ревельский пехотный полк]]'') *** 8. Eestimaa jalaväepolk, 2. jalaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Jabłonka]] jaam, polkovnik Hermann Raupach (''[[:ru:Эстляндский 8-й пехотный полк|8 Эстляндский пехотный полк]]'') <ref name="xpFid" /> ==Pildid== [[Friedrich Theodor Schubert]]i Eestimaa kubermangu topograafiline sõjaline kaart, mõõkavas 3 versta – 1 toll (1 сm – 1260 m) <gallery> Estlandia - Shubert map 3v - 00 - index map.jpg Shubert map - R03L03.jpg Shubert map - R03L04.jpg Shubert map - R03L05.jpg Shubert map - R03L06.jpg Shubert map - R03L07.jpg Shubert map - R04L02.jpg Shubert map - R04L03.jpg Shubert map - R04L04.jpg Shubert map - R04L05.jpg Shubert map - R04L06.jpg Shubert map - R04L07.jpg Shubert map - R05L03.jpg Shubert map - R05L04.jpg Shubert map - R05L05.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="C1dAN">[[Heino Kees]]: Eestimaa rekordid, Tallinn: Olion 1992</ref> <ref name="hW5g9">[http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=77&iid=&pth=&tbn=1&lev=&lst=2&gid=24&hash=e0743f0a1fe9b62e980f53e3fe02b01d Rahvusarhiiv: Saaga: Ülevaade sõjaväeteenistuskohustusest Balti kubermangudes]</ref> <ref name="9ZAtK">Восточная война 1853–1856 Соч. А.М. Зайончковского, http://adjudant.ru/crimea/zai1-15.htm</ref> <ref name="Gvnei">[http://mikv1.narod.ru/text/Strandman.htm ЗАПИСКИ ГУСТАВА ФОН-ШТРАНДМАНА 1742—1803.Перевод с немецкой подлинной рукописи]</ref> <ref name="kUUWF">[http://feb-web.ru/feb/rosarc/ra5/RA5-334-.htm]</ref> <ref name="xpFid">Русская армия 1.01.1914. Дислокация частей и соединений http://genstab.ru/rus1914c.htm</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnu Tannberg]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/1-88.PDF 1861.a Balti kubermangude nekrutiseadus], [[Kleio (ajakiri)|Kleio]], 1988-1 lk 50–54 *[[Tõnu Tannberg]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/3-91.PDF Riia meremiilits], [[Kleio (ajakiri)|Kleio]], 1991-3 lk 22–26 *ТЫНУ ТАННБЕРГ, [http://www.ruthenia.ru/Blok_XVIII/Tannberg.pdf ЭСТОНЦЫ В РОССИЙСКОЙ АРМИИ В ПОСЛЕДНИЙ ПЕРИОД СУЩЕСТВОВАНИЯ ИМПЕРИИ (1900–1917)] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]] 103uelhqksob1p46mhbuff15p8wtemt 6174931 6174927 2022-08-07T14:27:50Z NOSSER 8097 /* Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestimaal */ wikitext text/x-wiki '''Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi''' üle ülevaade ajavahemikus [[1710]]–[[1917]] Venemaa Keisririigis koosseisus olnud [[Eestimaa kubermang]]us asunud keisririigi sõjaväeasutustest, sõjaväeosadest ja kubermangu elanike osalusest keisririigi sõjaväes. ==Eestimaa kubermangu aadelkond ja sõjaväeteenistus== Eestimaa kubermangu [[baltisakslased|baltisakslastele]] oli Venemaa Keisririigi aeg hiilgeajaks ka sõjalise karjääri mõttes. Napoleoni sõdade ajal teenis Venemaa Keisririigi sõjaväes ümmarguselt 800 baltisaksa ohvitseri. Nende hulka kuulus Vene sõjaminister ja ülemjuhataja vürst [[Michael Andreas Barclay de Tolly]] ning kümneid diviisi- ja korpusekomandöre. Vaatamata kõigile seisuslikele tõketele tõusis tol ajal esimene eestlane [[kindral]]i auastmesse. See oli 1783. aastal aadeldatud [[Johann von Michelsohnen]], kes sai [[täiskindral]]iks, armeekomandöriks ja Venemaa kõrgeima – [[Püha Andrease orden|Püha Andrease ordu kavaler]]iks. 1802. aastal loodi Lõuna-Eestis [[Liivimaa kubermang]]u kuulunud Tartus Tartu ülikoolis esimese kõrgema sõjalise õppeasutusena Venemaa Keisririigis sõjateaduse [[kateeder (kõrgkool)|kateeder]], enne kateedri likvideerimist 1830. aastal jõudsid seal õppida 139 meest nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangust, kellest 18 tõusis hiljem kindraliks (sh kindralleitnant [[Magnus von Grotenhielm]], [[Julius von Mickwitz]], [[kontradmiral]] [[Wilhelm von Lieven]]) [[Sangaste]]st pärit krahv [[Friedrich Wilhelm Rembert von Berg]] aga [[feldmarssal]]iks. 1832. aastal, kui Peterburis asutati sõjaväeakadeemia, sai selle ülema asetäitjaks Tartu kasvandik kindralleitnant [[Karl Friedrich Edler von Rennenkampff]] ja õppenõukogu liikmeks tema kaasõppur kindral [[Nicolai von Medem]]. ====Sõjaväeteenistuskohustus Venemaa Keisririigis==== {{Vaata|Sõjaväeteenistuskohustus Balti kubermangudes}} Vastavalt seadustele oli Venemaa Keisririigis kuni 1793. aastani sõjaväeteenistusse võetud [[nekrut]]ite teenistusaeg piiramata, alates 1793. aastast teenistusaeg 25 aastat. [[Balti kubermangud]]est hakati nekruteid võtma [[1797]]. aastal. [[1831]]. aastal anti välja uus seadus – [[nekrutistatuut]], mille järgi kuulus nekrutikohustuse alla maksualune elanikkond: talupojad, linnaelanike alamkihid, soldatilapsed. Kaupmehed, linnade aukodanikud ja vaimulikkond olid nekrutikohustusest vabastatud. Statuudi alusel võeti nekrutiks 20–35-aastasi mehi, kelle kasv oli vähemalt kaks [[arssin]]at ja kolm [[verssok]]it (s.o 155,5 cm) ning kellel polnud kehalisi puudusi ega vigastusi. Sõjaväeteenistus kestis: *aastatel 1793–1833 25 aastat; *aastatel 1834–1855 20 aastat ja seejärel 5 aastat "puhkusel" ehk reservis; *1851. aastast 15 aastat; *1859. aastast 12 aastat; *hiljem 10 või 7 ja seejärel 5 või 8 aastat "puhkusel" ehk reservis; {{vaata|Miljutini sõjaväereform}} [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa Keisririigi Sõjaministeerium|sõjaministri]] [[Dmitri Miljutin]]i initsiatiivil viidi pärast ebaõnnestunud [[Krimmi sõda]] läbi Venemaa Keisririigi sõjaväereform, millega koos võeti vastu ka uus Sõjaväekohuslaste seadlus, mis jõustus 1. jaanuaril 1874. Uue sõjaväeteenistuse seadluse alusel kuulusid kõik Venemaa Keisririigi meessoost, vastavas vanuses ja terved elanikud kohustusliku sõjaväeteenistusse kutsumisele, kuid kuna sõjaväeorganisatsioon ei suutnud vastu võtta kõiki sõjaväeteenistuse kandidaate, võeti nekruteid [[liisk|liisu]] teel, mida võeti üks kord elus. Liisku võtsid peamiselt [[sulane|sulased]] ja [[vabadik]]ud.<ref name="C1dAN" /> Aastatel 1797–1874 võeti Venemaa Keisririigi sõjaväkke 100 000 eestlasest [[nekrut]]it, neist vaid 20 000 jõudis elusalt kodumaale tagasi, enamik [[invaliid]]istunult. [[1874]]. aasta [[1. jaanuar]]i seadus üldisest [[sõjaväekohustus]]est kehtestas kõigist seisustest isikutele alates 21. eluaastast [[maavägi|maaväes]] 15-aastase (neist 6 aastat [[tegevvägi|tegevväes]] ja 9 [[reservvägi|reservis]]) ja [[merevägi|mereväes]] 10-aastase (neist 7 aastat tegevväes ja 3 reservis) teenistusaja. Värbamine hakkas toimuma [[Kroonupalat]]i asemel igasse maakonda loodud [[väeteenistuskomisjon]]ide kaudu. Eestis võeti sõjaväkke igal aastal 1200–2200 [[noorsõdur]]it.<ref name="hW5g9" />. {{kas|[[Venemaa sisekubermangud]]es need aga kes kuulusid sõjaväekke kutsumisele, kuid kellel liisuheitmisel "ei vedanud" määrati II järgu reservvägedesse (''ополчение II разряда''), kuid tegevteenistusse ei kutsutud.}} Sõjaväereformi tulemusena moodustati ka ohvitseridekaadri ettevalmistamiseks uues sõjakoolide võrgustik, Eestimaale kõige lähemal oli [[1864]] loodud [[Vilno sõjakool]], mille lõpetas enamik Eestimaa ''lihtrahva'' seast pärit tulevased ohvitserid, kuna baltisakasa päritolu ohvitseride läbisid harilikult vastavalt perekonna traditsioonidele eliitsetesse Peterburi maaväe ja mereväe sõjakoolidesse. Sõjakoolides hariduse saamiseks ja edukaks sõjalise hariduse saamise üheks eelduseks oli nn vabatahtliku staatus (“''вольноопределяющий''”), kus keskhariduse saanud isik võis astudes vabatahtlikult sõjaväkke valida teenistuskohta ning omada suuremat tõenäosust edasiseks edukaks astumiseks sõjakooli. Samuti oli võimaluseks juba kõrghariduse omandanud isikutel pooleaastane või keskharidusega isikutel 1,5-aastase tegevteenistuse läbimine selleks, et enne erruminekut teha ohvitserieksam ning minna erru reserv[[allohvitser]]i auastmes. Alles pärast sõjaväereformi elluviimist avanes mitteaadliseisusest isikutel võimalus asuda teenistusse noorem- ja lihtohvitseridena, kõrgem ja juhtiv (kindralid jne) ohvitserkond oli aga endiselt kõrgema haridustaseme jm põhjustel põhiliselt kaadriohvitseride ning aadlisuguvõsade esindajate valduses. 20. sajandi alguses hakkas kujunema juba arvestatav eesti ohvitserkond. Venemaale kaotusega lõppenud sõjas Jaapaniga aastatel 1904–1905 osales umbes 10 000 eestlast, sealhulgas sadakond ohvitseri. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. aastal teenis keisririigi sõjaväes juba 140 eestlasest kaadriohvitseri ja reservis oli 160 lipnikku. Sõja kestel mobiliseeriti üle 100 000 eestlase. Sõja kestel omandas ligi 2000 eestlast ohvitseri auastme ja laialdased ründekogemused. 90 ohvitserist, kes rajasid ja juhtisid Vabadussõjas Eesti sõjaväge tipptasemel, oli juba 13 omandanud akadeemilise sõjalise hariduse. Auastmelt olid 12 [[polkovnik]]ud ja 28 [[alampolkovnik]]ud. Kolm juhti olid teeninud diviisi [[staabiülem]]a või vastaval ametikohal, seitsmel oli [[polguülem]]a või selle abi kogemus, seitsmeteistkümnel [[pataljon]]iülema või vastav ametikoht. Eestist pärit sõjaväelased teenisid 333 Vene ordenit, sealhulgas 47 [[Püha Georgi orden]]it, mis on üks auväärsemaid maailmas. ===Venemaa Keisririigi [[Balti laevastik]] Eestimaal=== ====Tallinna sadam==== Venemaa väed vallutasid [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus Eestimaa ning Rootsi väed tõrjuti Liivimaale. 12. oktoobril [[1713]] andis [[Peeter I]] käsu kindraladjutant [[Anton de Vieira]]le ja insener-kindralmajor [[Johann Ludwig Luberas von Pott]]ile Tallinna sadama ja [[Paldiski]] sadama kavandamiseks ja väljaehitamiseks. 28. jaanuaril [[1714]] avas Peeter I isiklikult Tallinna sõjasadama ehituse. {{vaata|Tallinna sõjasadam|Paldiski sõjasadam|Tallinna eskaader}} Kuna Eestimaa ja Tallinn omasid sõjalist tähtsust põhiliselt sõjasadamana, oli tähtsaim keisririigi sõjaline ametnik [[Eestimaa kuberneride loend|sõjakuberner]] ka sageli Tallinna (sõja)sadama kõrgeim komandör, kes vastutas ja juhtis pärast sadama ka Tallinnas baseeruva Venemaa laevastiku [[Tallinna eskaader|Tallinna eskaadri]]t. Aja jooksul oli Tallinna sadama tähtsus kõige suurem 18. sajandil, [[Läänemeremaad|Läänemere]]-äärsete riikidega sõdides ([[Põhjasõda]]), hiljem aga seoses sõjategevuse raskuse kandumisega Euroopa sisemaale ning Musta mere äärde ([[Vene-Türgi sõjad]]) langes ka Tallinna sõjaline tähtsus. {{Tsitaat|Tallinn, see ei ole kindlus – kuna ta on ammu maha jäetud oma kasutuse pärast. Tallinn, see on kaitsepositsioon ja tugev kaitsepositsioon sadama tagala kaitseks.|[[Nikolai I]] 1854. aastal<ref name="9ZAtK" />}} ====Peeter Suure Merekindlus==== {{vaata| Peeter Suure Merekindlus}} ===Venemaa Keisririigi sõjavägi Eestimaal=== [[File:Map of Military Districts of Russian Empire 1913.png|pisi|Venemaa Keisririigi sõjaväeringkonnad 1913. aastal]] Eestimaa kubermangu territoorium kuulus Venemaa Keisririigis [[Peterburi sõjaväeringkond]]a, kubermangu pealinnas Tallinnas asus [[Balti laevastik]]u baas. Kubermangus asuvate sõjaväeosade paiknemine ei sõltunud nende nimetustest ja ei olnud seotud nende asukohaga. Kõrgeimatest Vene Keisririigi sõjaväelastest Eestis vaata [[Eestimaa sõjakuberneride loend]]is. [[1776]]. aastal paiknesid Eestis kindralmajor [[Engelhardt]]ile alluvad sõjaväeosad: * Ingerimaa jalaväepolk, * Vjatka jalaväepolk, * Velikije Luki jalaväepolk, * Volgogradi jalaväepolk ning * Kaasani kürassiiripolk ja ajutiselt ka formeeritav Schlüsselburgi jalaväepolk<ref name="Gvnei" /> [[1905]]. aastal paiknesid 18. armeekorpus, mille staap asus [[Liivimaa kubermang]]u linnas Tartus, ülem vürst kindralleitnant [[Ivan Džambakurian-Orbeliani]] (''Иван Макарович Джамбакуриан-Орбелиани (1845''–''?)'') Eestis sõjaväeosad: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukohaga [[Tallinn]], ülem kindralleitnant Sarantšov ([[Püha Vladimiri orden]]i 2. klassi kavaler, 1906), staabiülem polkovnik Fjodor Rubets (''Федор Васильевич Рубец''; [[Püha Vladimiri orden]]i 3. klassi kavaler, 1906) ** 23. jalaväediviisi 1. brigaad, ülem kindralmajor [[Aleksandr Mentšukov]] (''Александр Александрович Менчуков (Меньчуков) (1852–?)'') ***89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], (asus 1880-ndatel [[Helsingi]]s) ***90. Oneega jalaväepolk (ka [[Aunus]]e jalaväepolk), asukohaga [[Tallinn]] (asus 1880-ndatel Helsingis), ülem polkovnik Vladimir Kozlov (''Владимир Аполлонович Козлов'') **23. jalaväediviisi 2. brigaad ***91. Dvina jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]] (asus 1880-ndatel [[Hamina]]s), ***92. Petšora jalaväepolk, asukohaga [[Narva]] (asus 1880-ndatel [[Lappeenranta]]s), ülem Konstantin Ljubarski (''Константин Андреевич Любарский'')<ref name="kUUWF" /> ***23. suurtükiväe brigaad ? (23-я артиллерийская бригада; asus 23. jalaväediviisi koosseisus 1880-ndatel [[Viiburi]]s) [[1914]]. aastal paiknesid Eestis järgmised, ratsaväekindral [[Nikolai Friedrich Ludwig von Krusenstiern|Nikolai von Krusenstiern]]i (1854–1940)[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=870] juhtimise all olnud [[18. armeekorpus|18. armeekorpusse]] (''[[:ru:18-й армейский корпус (Россия)|18-й армейский корпус]]'') kuulunud sõjaväeosad: *[[23. jalaväediviis (Venemaa Keisririik)|23. jalaväediviis]], asukohaga [[Tallinn]], kindralleitnant S. A. Voronin (''23 пехотная дивизия'') [http://www.regiment.ru/upr/B/2/pd/23.htm] **89. Valgemere jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], polkovnik parun [[Paul Clodt von Jürgensburg]] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=63] (''[[:ru:Беломорский 89-й пехотный полк|89 Беломорский пехотный полк]]'') **90. Oneega jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], polkovnik Leonid Bolhovitinov (''[[:ru:Онежский 90-й пехотный полк|90 Онежский пехотный полк]]'') **91. Dvina jalaväepolk, asukohaga [[Tallinn]], polkovnik [[Eduard Karl Gustav von Freymann]] [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000558/images/index.html?seite=67] (''[[:ru:Двинский 91-й пехотный полк|91 Двинский пехотный полк]]'') **92. Petšora jalaväepolk, asukohaga [[Narva]], polkovnik Andrei Possohhov (''[[:ru:Печорский 92-й пехотный полк|92 Печорский пехотный полк]]'') Eestiga seotud sõjaväeosad teistes keisririigi osades 1914. aastal: *[[Moskva]] sõjaväeringkond **13. armeekorpus (''[[:ru:13-й армейский корпус (Российская империя)|13-й армейский корпус]]'') *** 3. Narva jalaväepolk, 1. jalaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Smolensk]], polkovnik Nikolai Sagnejev (''[[:ru:Нарвский 3-й пехотный полк|3 Нарвский пехотный полк]]'') *[[Varssavi]] sõjaväeringkond **14. armeekorpus (''[[:ru:14-й армейский корпус|14-й армейский корпус]]'') *** 13. Narva husaaripolk, 13. ratsaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Siedlce]], polkovnik Davõd Ulan (''[[:ru:Нарвский 13-й гусарский полк|Нарвский 13-й гусарский полк]]'') **23. armeekorpus (''[[:ru:23-й армейский корпус|23-й армейский корпус]]'') *** 7. Tallinna jalaväepolk, 2. jalaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Pułtusk]], polkovnik Mihhail Manulevitš-Meidano-Uglu (''[[:ru:Ревельский 7-й пехотный полк|7 Ревельский пехотный полк]]'') *** 8. Eestimaa jalaväepolk, 2. jalaväediviisi koosseisus, asukohaga [[Jabłonka]] jaam, polkovnik Hermann Raupach (''[[:ru:Эстляндский 8-й пехотный полк|8 Эстляндский пехотный полк]]'') <ref name="xpFid" /> ==Pildid== [[Friedrich Theodor Schubert]]i Eestimaa kubermangu topograafiline sõjaline kaart, mõõkavas 3 versta – 1 toll (1 сm – 1260 m) <gallery> Estlandia - Shubert map 3v - 00 - index map.jpg Shubert map - R03L03.jpg Shubert map - R03L04.jpg Shubert map - R03L05.jpg Shubert map - R03L06.jpg Shubert map - R03L07.jpg Shubert map - R04L02.jpg Shubert map - R04L03.jpg Shubert map - R04L04.jpg Shubert map - R04L05.jpg Shubert map - R04L06.jpg Shubert map - R04L07.jpg Shubert map - R05L03.jpg Shubert map - R05L04.jpg Shubert map - R05L05.jpg </gallery> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="C1dAN">[[Heino Kees]]: Eestimaa rekordid, Tallinn: Olion 1992</ref> <ref name="hW5g9">[http://www.ra.ee/dgs/guide.php?tid=77&iid=&pth=&tbn=1&lev=&lst=2&gid=24&hash=e0743f0a1fe9b62e980f53e3fe02b01d Rahvusarhiiv: Saaga: Ülevaade sõjaväeteenistuskohustusest Balti kubermangudes]</ref> <ref name="9ZAtK">Восточная война 1853–1856 Соч. А.М. Зайончковского, http://adjudant.ru/crimea/zai1-15.htm</ref> <ref name="Gvnei">[http://mikv1.narod.ru/text/Strandman.htm ЗАПИСКИ ГУСТАВА ФОН-ШТРАНДМАНА 1742—1803.Перевод с немецкой подлинной рукописи]</ref> <ref name="kUUWF">[http://feb-web.ru/feb/rosarc/ra5/RA5-334-.htm]</ref> <ref name="xpFid">Русская армия 1.01.1914. Дислокация частей и соединений http://genstab.ru/rus1914c.htm</ref> }} ==Välislingid== *[[Tõnu Tannberg]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/1-88.PDF 1861.a Balti kubermangude nekrutiseadus], [[Kleio (ajakiri)|Kleio]], 1988-1 lk 50–54 *[[Tõnu Tannberg]], [http://www.kleio.ee/00/ajakirjad/3-91.PDF Riia meremiilits], [[Kleio (ajakiri)|Kleio]], 1991-3 lk 22–26 *ТЫНУ ТАННБЕРГ, [http://www.ruthenia.ru/Blok_XVIII/Tannberg.pdf ЭСТОНЦЫ В РОССИЙСКОЙ АРМИИ В ПОСЛЕДНИЙ ПЕРИОД СУЩЕСТВОВАНИЯ ИМПЕРИИ (1900–1917)] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Eesti sõjanduse ajalugu]] 2xp86jxs3asonfyuob0zrpl9tt4mg4x 0 177778 6175280 6150135 2022-08-08T07:50:21Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki [[Jüri Randviir]] ([[28. mai|kuni 19333 Rutov 28. mai]] [[1927]] – [[8. august]] [[1996]]) oli Eesti [[maletaja]] ja [[male]][[ajakirjanik]]. Aastatel 1947, 1949, 1950 ja 1954 tuli ta Eesti meistriks males.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/129184/juri_randviir |pealkiri=Sporditulemused. Jüri Randviir |vaadatud=2016-11-11 |arhiivimisaeg=2016-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161112022725/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/129184/juri_randviir |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Tema isa oli näitleja [[Aleksander Randviir]]. Tema õde on baleriin ja balletipedagoog [[Tiiu Randviir]]; tütar on tõlkija ja toimetaja [[Tiina Randviir]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Valter Heuer]]. [http://www.epl.ee/artikkel/9175 JÜRI RANDVIIR] epl.ee, 10. august 1996 * {{ESBL|J%FCri_Randviir}} {{JÄRJESTA:Randviir, Jüri}} [[Kategooria:Eesti maletajad]] [[Kategooria:Eesti probleemmaletajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti maleliteraadid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 7dv7mpi4vkpdnl4bmoop5cnmgkq3ngs 6175281 6175280 2022-08-08T07:50:32Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki [[Jüri Randviir]] ([[28. mai|kuni 1933 Rutov 28. mai]] [[1927]] – [[8. august]] [[1996]]) oli Eesti [[maletaja]] ja [[male]][[ajakirjanik]]. Aastatel 1947, 1949, 1950 ja 1954 tuli ta Eesti meistriks males.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/129184/juri_randviir |pealkiri=Sporditulemused. Jüri Randviir |vaadatud=2016-11-11 |arhiivimisaeg=2016-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161112022725/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/129184/juri_randviir |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Tema isa oli näitleja [[Aleksander Randviir]]. Tema õde on baleriin ja balletipedagoog [[Tiiu Randviir]]; tütar on tõlkija ja toimetaja [[Tiina Randviir]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Valter Heuer]]. [http://www.epl.ee/artikkel/9175 JÜRI RANDVIIR] epl.ee, 10. august 1996 * {{ESBL|J%FCri_Randviir}} {{JÄRJESTA:Randviir, Jüri}} [[Kategooria:Eesti maletajad]] [[Kategooria:Eesti probleemmaletajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti maleliteraadid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1996]] f7nvpsiqe5k3d076eel58she7c1z2q3 6175400 6175281 2022-08-08T11:22:12Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki [[Jüri Randviir]] ([[28. mai]] [[1927]] – [[8. august]] [[1996]]) oli Eesti [[maletaja]] ja [[male]][[ajakirjanik]]. Aastatel 1947, 1949, 1950 ja 1954 tuli ta Eesti meistriks males.<ref>{{Netiviide |url=http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/129184/juri_randviir |pealkiri=Sporditulemused. Jüri Randviir |vaadatud=2016-11-11 |arhiivimisaeg=2016-11-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161112022725/http://www.spordiinfo.ee/esbl/tulemused/sportlased/129184/juri_randviir |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Tema isa oli näitleja [[Aleksander Randviir]]. Tema õde on baleriin ja balletipedagoog [[Tiiu Randviir]]; tütar on tõlkija ja toimetaja [[Tiina Randviir]]. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[[Valter Heuer]]. [http://www.epl.ee/artikkel/9175 JÜRI RANDVIIR] epl.ee, 10. august 1996 * {{ESBL|J%FCri_Randviir}} {{JÄRJESTA:Randviir, Jüri}} [[Kategooria:Eesti maletajad]] [[Kategooria:Eesti probleemmaletajad]] [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti maleliteraadid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1996]] 69q5w7tsplj2d5xkr6kkfzi0qzkiau0 0 180518 6175131 6133284 2022-08-08T00:41:02Z 67.53.201.199 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib eesti ajakirjanikust. Samanimelise põllumajandustegelase kohta vaata artiklit [[Margus Muld (põllumees)]].}} [[Pilt:Viki viki kokkusaamine2009 02.jpg|pisi|Margus Muld intervjueerimas [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] esindajat 6. augustil 2009 Saaremaal [[Viki küla]]s toimunud [[Vikipeedia:Suvepäevad 2009|vikipedistide kokkutuleku]] teemal]] '''Margus Muld''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1965]]<ref>[https://www.inforegister.ee/BYAWPEX-MARGUS-MULD Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Saaremaa]]l [[Liiva (Mustjala)|Liiva]] külas) on eesti ajakirjanik. Ta on [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Saare maakond|Saaremaa]] korrespondent. Mulla Maku läks [[Eesti Televisioon]]i Saaremaa stuudiosse tööle mõni aasta pärast selle loomist, mis toimus 1996. aastal. Alates 2000. aastast on ta ametis üksinda ning teeb ise nii operaatori, monteerija kui ka toimetaja töö.<ref>[http://etv.err.ee/index.php?03235&aasta=2006&mon=08&sid=38759 "ETV Saaremaa stuudiol täitub kümme aastat"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ETV, 18. august 2006</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *Merike Pitk [http://www.maamajandus.ee/index.php?old_rubriik=5976&old_art=22059&old_num=796 "Kaamera õlal ja Saaremaa õ suus"] [[Maaleht]], 9. jaanuar 2003 *Ene Kallas [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=6&artid=27834 "Margus Mulla film Vilidu tuulikust ja sellest, mis sest sai"] [[Meie Maa]], 19. jaanuar 2009 {{DEFAULTSORT:Muld, Margus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] d43g872i1tipcquw8ab8h5w1ing4gu6 6175255 6175131 2022-08-08T07:31:08Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/67.53.201.199|67.53.201.199]] ([[User talk:67.53.201.199|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:InternetArchiveBot|InternetArchiveBot]]. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib eesti ajakirjanikust. Samanimelise põllumajandustegelase kohta vaata artiklit [[Margus Muld (põllumees)]].}} [[Pilt:Viki viki kokkusaamine2009 02.jpg|pisi|Margus Muld intervjueerimas [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelse Vikipeedia]] esindajat 6. augustil 2009 Saaremaal [[Viki küla]]s toimunud [[Vikipeedia:Suvepäevad 2009|vikipedistide kokkutuleku]] teemal]] '''Margus Muld''' (sündinud [[8. november|8. novembril]] [[1965]]<ref>[https://www.inforegister.ee/BYAWPEX-MARGUS-MULD Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> [[Saaremaa]]l [[Liiva (Mustjala)|Liiva]] külas) on eesti ajakirjanik. Ta on [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Saare maakond|Saaremaa]] korrespondent. Margus Muld läks [[Eesti Televisioon]]i Saaremaa stuudiosse tööle mõni aasta pärast selle loomist, mis toimus 1996. aastal. Alates 2000. aastast on ta ametis üksinda ning teeb ise nii operaatori, monteerija kui ka toimetaja töö.<ref>[http://etv.err.ee/index.php?03235&aasta=2006&mon=08&sid=38759 "ETV Saaremaa stuudiol täitub kümme aastat"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ETV, 18. august 2006</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *Merike Pitk [http://www.maamajandus.ee/index.php?old_rubriik=5976&old_art=22059&old_num=796 "Kaamera õlal ja Saaremaa õ suus"] [[Maaleht]], 9. jaanuar 2003 *Ene Kallas [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=6&artid=27834 "Margus Mulla film Vilidu tuulikust ja sellest, mis sest sai"] [[Meie Maa]], 19. jaanuar 2009 {{DEFAULTSORT:Muld, Margus}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] cf9ik5bol69admx0swob8i40kuhfmh6 0 182259 6175419 5117149 2022-08-08T11:45:35Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Tankid | tanki nimi=T-44 | pilt=[[Pilt:T-44.jpg|250px|T-44 [[Brest (Valgevene)|Brestis]] [[Valgevene]]s]] | tehnilised andmed=T-44 tehnilised andmed | pikkus= 6,07 | laius= 3,10 | kõrgus= 2,40 | kaal= 31-31,5 | kiirus= ? km/h <br> maanteel 55 | käiguvaru= ? km/h <br> maanteel 235 | suurtükk= 85 [[millimeeter|mm]] <br> 58 mürsku | kuulipildujad= 2X 7,62 mm<br> padrunit 2750 | soomus= Kuni 120 | mootor= diiselmootor V-44 | mootori võimsus= 520 | meeskond= 4 }} '''T-44''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lõpus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] konstrueeritud ja toodetud keskmine [[tank]]. Teises maailmasõja lahingutes tank siiski ei osalenud ja seda hoiti pikka aega saladuses. == Eellugu == T-44 projekteerimist alustati [[1943]]. aasta lõpus tehase ''Nr.183'' konstrueerimisbüroos, nimega '''objekt 136''',<ref name=batru> {{netiviide | URL = http://www.battlefield.ru/content/view/95/43/lang,en/ |Pealkiri = T-44 Medium Tank| Aeg =17.08.2009 | Keel = Inglise k.}} </ref> [[Aleksander Morozov]]i<ref name=oun>Õun, lk 9–10</ref> juhtimisel. Uus tank põhines [[T-34]]-l ja rakendas Teises maailmasõjas omandatud kogemusi. Mõningaid mõjutusi sai uus tank ka [[T-43]]-lt ja [[T-34M]]-ilt.<ref name=batru /> Tootmiseversioonile eelnes mitu erinevat [[prototüüp]]i. Aastal [[1944]] ehitatud T-44-85 oli 85 [[Millimeeter|mm]] [[kahur]]iga [[D-5T]] ja T-44-2 oli 122 mm kahuriga [[D-25T]]. Aastal [[1945]] ehitati prototüüp, millele oli monteeritud 100 mm kahur [[D-10T]]. D-5T oli kasutusel enne [[ZIS-S53]], mida kasutati T-34/85 peal ja hiljem T-44 seeriamasinatel. 122 mm kahur D-25T osutus keskmise tanki jaoks sobimatuks. Tornis oli liiga kitsas, et nii suure [[kaliiber|kaliibriga]] laskemoona käsitseda ja laskemoonavaru oli vaid 24 [[mürsk]]u.<ref name=batru /> Ka 100 mm kahurit ei võetud tehniliste raskuste tõttu kasutusele.<ref name=oun /> == Kirjeldus == T-44 oli võrreldes T-34-ga 10 [[sentimeeter|cm]] laiem ja 30 cm madalam. Madalam profiil võimaldas loobuda T-34 püramiidjast pealisehitisest ja anda tankile lihtsam kuju. Külg- ja tagaseinad tehti vertikaalsed ja ainult esiosa oli kaldus. Mehaaniku luuk, mis T-34 oli esiosal, paigutati tanki peale, sest [[mürsk|mürsu]] tabamuse korral kippus see eest lendama. Ette jäeti ainult kitsas tripleksklaasiga täidetud vaatepilu. Kuna vaatepilust avanes suhteliselt kitsas vaateväli, siis paigutati juhi ette ka 56-[[Kaarekraad|kraadise]] vaateväljaga [[periskoop]].<ref name=oun /> Tanki põhirelv oli 85 mm kahur ZIS-S53 ja lisaks oli selle ka kaks 7,62 mm [[kuulipilduja]]t. Laskemoonavaru oli 58 mürsku kahurile ja 2750 [[Padrun (laskemoon)|padrunit]] kuulipildujatele. T-44 kaalus umbes 31 [[tonn]]i. Torni soomus oli 90 mm nagu ka T-34-l, kuid kere soomuse paksust suurendati 120 millimeetrini.<ref name=oun /> [[Mootor]]ina kasutati 500-[[Hobujõud|hobujõulist]] diiselmootorit V-44, mis asetses erinevalt varasematest vene tankidest põiki.<ref name=oun /> Mootorit modifitseeriti mõnevõrra, mistõttu võimsus suurenes 520 hobujõuni.<ref name=batru /> Tanki meeskond oli nelja liikmeline: komandör, sihtur, laadur ja mehaanik. Komandör täitis ka radisti ülesandeid.<ref name=oun /> ===Tootmine=== Tanki toodeti 1944–1945 [[Harkiv]]is tehases nr 75 kas 965<ref name=batru /><ref name=oun /> või 665<ref name=oun /> tükki. Kui [[T-54]] [[1946]]. aastal kasutusele võeti, siis arendustööd T-44 kallal lõppesid, kuid seda toodeti kuni [[1947]]. aastani edasi. == Kasutamine == Üheski Teise maailmasõja lahingus see tank ei osalenud, kuigi mõned üksikud masinad saadeti Idarindele.<ref name=batru /> Pärast sõja lõppu hoiti T-44 pikka aega saladuses. Seda ei näidatud ei paraadidel ega ajakirjanduses piltidel.<ref name=oun /> Tanki kasutati ainult [[Nõukogude armee]]s ja see jäi modifitseeritud või ümberehitatud kujul relvastusse kuni 1970. aastateni.<ref name=batru /> Mõned masinad saadeti ka [[Ungari ülestõus (1956)|Ungari ülestõusu]] maha suruma, kuid lahingutes neid teadaolevalt ei nähtud. Saladuskate tõsteti alles 1960. aastatel, kui T-44 kasutati nõukogude sõjafilmides. [[Film]]is "[[Sõduri isa]]" kasutati seda millegipärast T-34 rollis ja filmis "[[Tegutse vastavalt olukorrale]]" [[Tiger I]]-na (visuaalselt modifitseerituna).<ref name=batru /> == Variandid == *'''T-44-85''' (1944) – esimese (85 mm D-5T kahuriga) ja teise (85 mm ZIS-S53 kahuriga) põlvkonna prototüübid.<ref name=batru /> :*'''T-44A''' (1944) – kolmanda põlvkonna prototüübid ja hiljem seeriamasinad.<ref name=batru /> ::*'''T-44M''' ([[1961]]) – T-44A modifikatsioon. Veermik, sealhulgas käigukast, roomikud ja tugirattad on vahetatud T-54-l kasutusel olevate vastu. Ka mootor on T-54-lt üle võetud 12-[[Silinder (mootori osa)|silindriline]] 523-hobujõuline (390 [[kW]]) vesijahutusega 38,88-liitrine diiselmootor V-54. Suurendati laskemoonavaru 58 mürsult 61-ni, paigaldati uued raadiod R-113 ja R-120, soojendus, infrapunasihik, öönägemisseade TVN-2 juhile, paigaldati 150 l lisakütusepaak, mis suurendas kütusevaru 800 liitrini. Tanki käiguvaru suurenes 420–440 kilomeetrini. T-34-le iseloomulik üksik esituli vahetati kahe T-54 esitule vastu. ::*'''T-44S''' ([[1966]]) – T-44A, millele sobitati Cyclone'i kahetasandiline kahuristabilisaator. :::*'''T-44MK''' (1963) – T-44M on muudetud komandöritangiks. Raadiosüsteemiks on R-112 ja laskemoonavaru on vähenenud 15 mürsu võrra. :::*'''T-44MS''' (1965) – T-44M, millele sobitati "Cyclone" kahetasandiline kahuristabilisaator. Lisaks suurendati käiguvaru. :::*'''BTS-4A''' või '''BTS-4-44M''' (1965) – T-44M, mis on muudetud [[soomustatud evakuatsioonimasin]]aks. Torn on eemaldatud. Tankile on paigutatud raam varustuse jaoks, [[vints]] ja kokkukäiv [[kraana]] kuni 3 [[tonn]]iste raskuste tõstmiseks ning [[snorkel]]. *'''T-44''' – mõned T-44-d muudeti fikseeritud [[tulepositsioon]]ideks. Tank kaevati kere ülaosani maase ja torn maskeeriti [[betoon]]i abil kiviks. Mootor ja käigukast eemaldati tavaliselt. *'''T-44-122''' (1944) – prototüüp 122 mm D-25-44T kahuriga. Ei võetud kasutusele.<ref name=batru /> *'''T-44-100''' (1945) – prototüüp 100 mm D-10T kahuriga. Torni peale oli paigutatud 12,7 mm kuulipilduja ja külgedele oli paigaldatud 6 mm ekraanid kaitseks tankitõrjemürskude eest. Kütusepaakide mahutavus suurenes 1035 liitrini. Tank kaalus 34,55 tonni. Ei võetud kasutusele.<ref name=batru /> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *Mati Õun. ''Tankid, mis ei vallutanud Euroopat.'' Tallinn Sentinel 2005 ISBN 9985960904 == Välislingid == {{Commonskat}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu tankid]] [[Kategooria:Keskmised tankid]] 2dfyor0xcso000kmt098xumn2h8vhbo 0 183812 6174880 5696884 2022-08-07T13:06:23Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Pala vald''' oli vald [[Tartumaa]]l aastail 1939–1950. [[Pilt:Eesti valdade kaart, 1939 reform.jpg|pisi|300px|Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga on vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad]] Vald moodustati senise [[Pala vald (Kodavere kihelkond)|Pala valla]] maa-alast, välja arvatud [[Pällo]], [[Kiisli]] ja [[Lea küla|Lea]] küla ning Halliku asundustalude piirkonnad, osa Saare metskonna Halliku metsandiku maa-alast ja [[Halliku mõis]]a järgi olevate talude nr 24, 25, 32, 33, 38 ja 46 heinamaatükkide maa-alad; senise [[Ranna vald|Ranna valla]] maa-alast, välja arvatud [[Omedu]] ja [[Hansu]] küla piirkond, osa Saare metskonna Halliku metsandiku ning osa [[Ranna mõis (Kodavere)|Ranna]] ja [[Roela mõis (Palamuse kihelkond)|Roela mõisa]] järgi olevate talude heinamaatükkide maa-aladest; senise [[Kokora vald|Kokora valla]] [[Viljuse]] küla maa-alast; senise [[Saare vald (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Saare valla]] Saare metskonna Sõõru metsandiku kvartalite nr 30–34 ja 49–52 maa-aladest.<ref>Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776).</ref> Vald kuulus [[riigivolikogu 49. valimisringkond]]a, kust valiti riigivolikokku [[Ernst Haabpiht]]. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad 1939]] [[Kategooria:Tartu maakonna endised vallad]] tsxugfjdi527q8payp7d5mwwzcajs4j 0 185437 6175167 6051192 2022-08-08T06:17:17Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Jaan Raamot | pildinimi = Rammot Jaan.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = | sünniaeg = [[9. august]] [[1873]] | sünnikoht = [[Vigala vald (Vigala kihelkond)|Vigala vald]], [[Vigala kihelkond]] | surmaaeg = [[5. jaanuar]] [[1927]] | erakond = [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]<br>[[Eesti Maarahva Liit]] | amet = [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] [[põllutööminister|põllutöö]]- ja [[toitlusminister]] (1918) | haridus = | õppeasutus = [[Mustiala põllutööinstituut]] | eriala = | kraad = | märkused = }} '''Jaan Raamot''' ([[vene keel]]es ''Рамот Иван Матвеевич'') [[VR III/1]] (<small>28. juuli</small> [[vkj]]/ [[9. august]] [[1873]] [[Vigala vald (Vigala kihelkond)|Vigala vald]], [[Vigala kihelkond]], [[Läänemaa]] – [[5. jaanuar]] [[1927]] [[Jäneda]]) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ([[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduuma]]) ja Eesti poliitik, [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] liige. ==Elulugu== Jaan Raamot sündis talurentniku Matvei Raamatu pojana. Õppis [[Pärnu linnakool]]is, [[Kuldīga õpetajate seminar]]is Lätis ja [[Mustiala põllutööinstituut|Mustiala põllutööinstituudis]] [[Soome suurvürstiriik|Soome suurvürstiriigis]], mille lõpetas [[1898]]. [[1898]]. aasta sügisel määrati ta piimaasjanduse instruktoriks [[Novgorodi kubermang]]u, kus töötas aasta. Aastail [[1899]]–[[1901]] õppis ta [[Königsbergi ülikool]]is [[agronoomia]]t, misjärel, töötanud paar aastat piimanduskooli juhatajana [[Tula kubermang]]us, sai ta Vene põllutööministeeriumilt stipendiumi, mis võimaldas tal end täiendada Leipzigi ja Kieli laboratooriumis ning tutvuda piimanduse korraldusega [[Saksamaa]]l, [[Taani]]s ja [[Rootsi]]s. [[1905]] kaitses ta [[Königsbergi ülikool]]is [[filosoofiadoktor]]ikraadi väitekirjaga "Beiträge zur Bakterienflora des Edamer-Käses". == Poliitiline tegevus== Poliitiliselt oli seotud Tallinna liberaalsete rahvuslaste ringkonnaga. Konstantin Pätsi toimetatud radikaalse päevalehe Teataja aktiivse kaastöölisena avaldas ta selles nii erialaseid kui ka üldpoliitilisi artikleid. [[1903]] nõudis ta [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] mõisnike esinduskogu [[Maapäev (rüütelkond)|maapäeva]] asendamist Vene keisririigi sisekubermangudes kehtestatud valitsusvormi [[semstvo]]ga. 1905 asus ta [[Eesti Aleksandrikool]]i inspektori kohale, kelleks jäi kuni kooli sulgemiseni [[1906]]. aastal. Avaliku elu tegelasena langes [[1905. aasta revolutsioon]]is silmapaistnuna, 1906. aasta algul karistussalga kätte ja oli pool aastat vangis. [[1910]] ostis ta [[Raadi vald|Raadi vallas]] Sahkapuu suurtalu koos telliskivivabrikuga. Seal asutas ta koos abikaasa [[Mari Raamot]]iga kaheaastase õppeajaga tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskursused, kus seitsme aasta jooksul sai teoreetilise ja praktilise emakeelse hariduse 265 noort perenaist. ===Tegevus Vene Riigiduumas=== Jaan Raamoti suur poliitikukarjäär algas tema valimisega [[Eesti Rahvameelne Eduerakond|Eesti Rahvameelse Eduerakonna]] saadikuna [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|Venemaa Riigiduuma IV Koosseisu]], kus ta Nagu enamik Baltimaade duumasaadikuid, astus ta [[kadettide fraktsioon]]i. Valituks osutus ta Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) talupoegade poolt. J. Raamot võttis osa [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eesti omavalitsuse]] loomisest ja omariikluse ettevalmistamisest 1917. aastal. Pärast keiser [[Nikolai II]] ja [[Mihhail I]] troonist loobumist ning Ajutise Valitsuse moodustamist määras [[Venemaa Ajutine Valitsus]] Raamoti [[Soome asjade ülemkomissar]]i abiks ja Vene Riigipanga komissariks. ===Tegevus Eesti iseseisvuse saavutamisel=== Oma kõnedes Vene Riigiduumas nõudis ta liberaalseid reforme, [[baltisakslased|baltisaksa]] aadli privileegide kaotamist ja eestlaste poliitiliste õiguste laiendamist jne. Kõige olulisem oli 1916 sisse antud seaduseelnõu, mille järgi maaomavalitsus pidi aadli asutustelt ([[rüütelkond]]adelt) minema avara valimisõiguse alusel eestlaste ja lätlaste kätte, asjaajamiskeeleks pidi saama põlisrahva emakeel. Need reformiprojektid ei leidnud loodetud tähelepanu. Omades tutvusi ja positsiooni vene kõrgbürokraatlikes sfäärides, tõstatas ta taas Eesti autonoomia küsimuse Ajutise Valitsuse ees. [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] esimene esimees vürst [[Georgi Lvov]] andis [[8. märts]]il [[1917]] Raamotile kirjaliku volituse välja selgitada Eesti omavalitsusega seotud küsimused kohapeal, Tallinnas ja Tartus. Jaan Raamoti osavõtul töötati välja Eesti omavalitsuse reformi projekt ja [[30. märts]]il [[1917]] kinnitas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määruse Eestimaa kubermangu administratiivse halduse ja kohaliku omavalitsuse ajutise reorganiseerimise kohta. Eestimaa (Põhja-Eesti) ja Põhja-Liivimaa (Lõuna-Eesti) ühendati üheks rahvuskubermanguks, mille valitsemine pandi [[kubermangukomissar]]ile. Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsusorganina [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]] (Eesti Maapäev), mis pidi olema eestlaste ajaloos esimene üldise valimisõiguse alusel valitud esinduskogu. Juunis 1917 toimunud [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] valimistel valiti Jaan Raamot selle liikmeks. Juulis sai temast Maanõukogu täitevorgani – Ajutise Maavalitsuse esimene esimees (kuni oktoobrini 1917) ja põllumajandusosakonna juhataja. 1917 ühines Jaan Raamot [[Eesti Maarahva Liit|Eesti Maarahva Liid]]uga ja temast sai selle [[agraarpartei]] tähtsamaid tegelasi. 1917/1918. aastavahetusel ettevalmistatava Iseseisvusdeklaratsiooni (memorandumi) väljatöötamiseks moodustati parteidevaheline büroo, kus Maaliitu esindas Jaan Raamot. ===Tegevus Eesti Vabariigis=== [[24. veebruar]]il 1918 [[Eestimaa Päästekomitee]] päevakäsuga nr 5 väljakuulutatud esimese [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] koosseisu liideti Raamot, kui [[põllutööminister|põllutöö]]- ja [[toitlusminister]]. Nn esimene Ajutine Valitsus püsis selles koosseisus kuni 12. novembrini 1918. 11. novembril 1918 jõudis lõpule [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon Eestis]]. Eesti Ajutise Valitsuse Maanõukogu (Maapäev) 24. novembri 1918. aasta otsusega lahutati Põllutöö- ja Toitlusministeerium [[Põllutööministeerium]]iks ja [[Toitlusministeerium]]iks. Põllutööministriks määrati [[Otto Strandmann]] ja toitlusministriks Jaan Raamot<ref name="hhp01" />. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal tegutses ruumipuuduse tõttu Eesti Valitsus algselt [[Vanaturu kael]]as toonase teedeministri [[Ferdinand Peterson]]i kodus, siis aga Raamotite 9-toalises korteris, kus: {{Tsitaat| Tuli “Korralda asjad nõnda, et valitsuse koosolekuid võiks kümmekond päeva meie kodus pidada!”. Tuligi siis kiires korras ruumides ümberkorraldusi teha, sest valitsus tarvitas ruume mitte ainult koosolekute tarvis, vaid tuli siia ühes oma kantselei ja kogu asjaajamisega. Varsti ilmusid valitsuse sekretär [[Eduard Laaman]] ja riigiasjade valitseja [[Theodor Käärik]] kogu kantselei personaliga, mis koosnes paarist masinakirjutajapreilist kirjutusmasinatega, paarist käskjalast ja kuberneri endisest vanast pika halli habemega teenrist.|Mari Raamot (1872–1966), “Minu mälestused”, 1962<ref name="tB0oj" />|}} Saksa okupatsiooni ajal tegutses see valitsus põranda all ning Raamot tegeles rahakogumisega Eesti välisdelegatsiooni ülalpidamiseks. Saksa-vastase mässu ärahoidmise ettekäändel vahistasid okupatsioonivõimud augustis 1918 suure hulga eesti tegelasi. Raamoti asemel, keda ei saadud kätte, võeti vangi tema abikaasa Mari ja poeg [[Ilmar Raamot|Ilmar]]. [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal oli Raamot [[Konstantin Päts]]i [[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus|kolmandas ajutises valitsuses]] toitlusministriks kuni valitsuse lahkumiseni mais 1919. Jaan Raamot asendas pärast [[Eduard Georg Aule]] tagasiastumist [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutavast Kogust]] 23. aprillil 1919 teda Asutavas Kogus<ref name="Z8rMD" />. [[Maaliit|Maaliidu]] nimekirja järgi valiti ta [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]], kus ta osales [[maaseadus]]e väljatöötamisel. Hiljem viis ta [[1919. aasta maareform|maareform]]i ellu põllutööministri abina, ta oli [[Eesti Agronoomide Selts]]i asutajaid 1919 ja valiti selle esimeseks esimeheks. 11. märtsil 1921 nimetas [[Konstantin Pätsi esimene valitsus|Vabariigi Valitsus]] Jaan Raamoti põllutööministri abiks<ref name="MrHnP" />. == Tegevus majanduselus== [[Pilt:Raamot, Jaan.IMG 0942.JPG|pisi|Jaan Raamoti hauamonument [[Tallinna Aleksander Nevski kalmistu]]l. Arhitekt [[Karl Lüüs]], kujur [[Ferdi Sannamees]].<br>Foto: 16.09.2011]] Alanud majandustegevuses vahendajatena [[Nõukogude Venemaa]] ja Euroopa asutas Jaan Raamot oma Sahkapuu talu müügist saadud 700 tuhande margaga koos insener [[Karl Ipsberg]]i, [[August Janson]]i, [[Karl Saretok]]i ja [[Jaan Kirs]]iga ariühingu '''Atlanta''', mille asutajateks ja osanikeks oli 7 isikut. Atlanta äri sai aluse nende ühest esimesest äritehingust Nõukogude Venemaaga, kes ostis Atlanta kaudu Saksamaalt 300 miljoni Saksa marga eest [[Singeri õmblusmasin]]a osi. Järgmisena omandas Atlanta mitmeid saeveskeid Saaremaal, Tallinnas ja Petseris, kus ostetud mets muutus [[props]]ideks ja laudadeks ning rändas [[eksport]]kaubana [[Inglismaa]]le. Tallinna asutati oma naelavabrik, kosmeetika- ja seebivabrik, samuti nööbivabrik, mis oli esimeseks Baltimaadel<ref name="g60Lw" />. Äritegevuse laienemisel [[Nõukogude Venemaa]]l, seal ajutiselt kehtestatud [[Uus majanduspoliitika|NEP]]i tingimustes kaasati äritegevusse ka uusi osanikke ja osanike arv suurenes 13-le; äritegevusega liitusid ka [[Konstantin Päts]] ja [[Johan Laidoner]]. Atlanta esindajaks Peterburi suundus osanik [[Jaan Kirs]], kes rentis [[Peterburi]] suurima õllevabriku [[Novaja Bavarija]] ja üle Venemaa tuntud [[Landrini kompvekivabrik]] ja ühe naftapuhastamise vabriku. Asutatud majandustegevus andis suurt kasumit, millest osanikud said juba esimese tegevusaasta jooksul kõik ärisse mahutatud kapitali mitmekordselt tagasi. Kuid Nepi ajajärk Venemaal kestis ainult aasta või paar. Äritegevusele [[Nõukogude Venemaa]]l hakati takistusi tegema. See algas sellega, et nõukogude pool asus sõlmitud ärilepinguid enda kasuks "tõlgendama", misjärel tõsteti makse ja tekitati raskusi kauba transportimisel. Kõik see lõppes lepingute tühistamise ja ettevõtete nõukogude võimule "üleandmisega". Pärast Venemaa-äri [[fiasko]]t tegeles Raamot laevandusäriga, ta ostis endale oma väikese "kaubalaevastiku", mis koosnes kaheksast [[mootorpurjekas]]t, millest pooled olid neljamastilised. Oma laevade kogu[[tonnaaž]]ilt oli ta jõudnud Eesti kaubalaevastikus kolmandale kohale, kuid endisele [[sõjaminister|sõjaministrile]] [[August Hanko]]le antud miljoniline laen pärast Hanko pankrotti viis ka tema suurde kahjumisse. Raamotil tuli oma laevad müüa maha ja järele jäi esialgu ainult mootorpurjekas [[Viljandi (purjelaev)|Viljandi]], mille ta oli aga sunnitud samuti võla katteks ära andma ''piiritusekuningas'' [[Eduard Krönström]]ile. [[1926]] läks Jaan Raamot [[Jäneda]]le, kus töötas põllutöökooli juhatajana kuni oma elupäevade lõpuni.<ref name="iRJMH" /> ==Isiklikku== [[1899]] abiellus [[Peterburi]]s [[Mari Tamm]]ega ([[1872]] [[Tarvastu]] – [[1966]] [[New York]]), kellest sai tuntud seltskonna- ja naisliikumistegelane; neil oli poeg [[Ilmar Raamot|Ilmar]] (1900–1991), kes oli agronoom ja poliitik. == Mälestuse jäädvustamine == Jaan Raamot suri 1927. aasta alguses ning maeti [[Siselinna kalmistu|Tallinna Siselinna kalmistule]]. Tema hauale telliti arhitekt [[Karl Lüüs|Karl Lüüsi]] projekti järgi hauasammas kirjaga " Eesti vaprad vanemad vaimuvallast vaatavad". Sambal on skulptor [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] valmistatud portreereljeef.<ref>Dr. Phil. Jaan Raamato hauasammas . - Päevaleht, 04.07.1936.</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="hhp01">[http://www.agri.ee/pollumajandusministeerium-tahistab-tana-87-aastapaev Põllumajandusministeerium tähistab täna 87. aastapäev]</ref> <ref name="tB0oj">[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=53&artid=10317&sec=13 Mari Raamot (1872–1966), “Minu mälestused”, 1962]</ref> <ref name="Z8rMD">[http://www.nlib.ee/89278 EESTI ASUTAV KOGU, 23.04.1919–20.12.1920]</ref> <ref name="MrHnP">[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00664_t.jpg&tbn=1&pgn=34&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=737b60c7cf2148ab895b0c49b853248d Vabariigi Valitsuse otsus 11. märtsist 1921 nr. I]</ref> <ref name="g60Lw">[https://www.ohtuleht.ee/25872 Venemaa tühjale turule]</ref> <ref name="iRJMH">Toomas Karjahärm. Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tallinn 1997</ref> }} ==Kirjandust== *Mari Raamot (1872–1966) “Minu mälestused” I, ISBN 9789949182749 ==Välislingid== *[http://vikerraadio.err.ee/saade/index.php?id=236 Eesti lugu: Jaan Raamot] *{{ISIK|2882}} {{JÄRJESTA:Raamot, Jaan}} [[Kategooria:Eesti põllumajandustegelased]] [[Kategooria:Vene Riigiduuma liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu liikmed]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Königsbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Tallinna Aleksander Nevski kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1927]] g0tbopyif7ib7lg61waa1ls3dwdvfl7 0 185817 6175251 5998559 2022-08-08T07:30:35Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kergejõustik]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Estonia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Eesti]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]] || [[Kuulitõuge]] |- align=center |} '''Aleksander Kreek'''([[25. juuni|kuni 1938 Kreps25. juuni]] [[1914]] Käru talu, [[Lihula vald (Lihula kihelkond)|Lihula vald]] (praegu [[Alaküla (Lihula)|Alaküla]], [[Lihula vald]]) – [[19. august]] [[1977]] [[Toronto]], [[Ontario provints]], [[Kanada]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane ([[Kuulitõuge|kuulitõukaja]] ja [[Kettaheide|kettaheitja]]). Kreek võitis [[Pariis]]is [[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|II Euroopa meistrivõistlusel kergejõustikus]] [[1938]]. aastal kuulitõuke tulemusega 15,83 meetrit. Kreek oli kuulitõukes neljakordne ja kettaheites ühekordne Eesti meister. Ta uuendas viis korda Eesti kuulitõukerekordit, viimati [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1939]], kui ta tõukas [[Tallinn]]as 16,40 meetrit. ==Isiklikku== Aleksander Kreegi pojapoeg on [[Kanada]] [[Sõudmine|sõudja]] [[Adam Kreek]], meeste kaheksapaadi [[Sõudmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|olümpiavõitja]] ja kolmekordne maailmameister. ==Kirjandus== *[[Aarand Roos]]. "Ära sa tule siia meistritiitlit kaitsma! Aleksander Kreegi lugu". Haapsalu 2004 ==Välislingid== * {{ESBL|Aleksander_Kreek}} *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/108203/aleksander_kreek Aleksander Kreegi sporditulemused] {{JÄRJESTA:Kreek, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti kettaheitjad]] [[Kategooria:Eesti kuulitõukajad]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1977]] tktnao1w30x8uq77so5s5m98bahdqao 6175253 6175251 2022-08-08T07:30:49Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kergejõustik]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Estonia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Eesti]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]] || [[Kuulitõuge]] |- align=center |} '''Aleksander Kreek'''([[25. juuni|kuni 1938 Kreps 25. juuni]] [[1914]] Käru talu, [[Lihula vald (Lihula kihelkond)|Lihula vald]] (praegu [[Alaküla (Lihula)|Alaküla]], [[Lihula vald]]) – [[19. august]] [[1977]] [[Toronto]], [[Ontario provints]], [[Kanada]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane ([[Kuulitõuge|kuulitõukaja]] ja [[Kettaheide|kettaheitja]]). Kreek võitis [[Pariis]]is [[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|II Euroopa meistrivõistlusel kergejõustikus]] [[1938]]. aastal kuulitõuke tulemusega 15,83 meetrit. Kreek oli kuulitõukes neljakordne ja kettaheites ühekordne Eesti meister. Ta uuendas viis korda Eesti kuulitõukerekordit, viimati [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1939]], kui ta tõukas [[Tallinn]]as 16,40 meetrit. ==Isiklikku== Aleksander Kreegi pojapoeg on [[Kanada]] [[Sõudmine|sõudja]] [[Adam Kreek]], meeste kaheksapaadi [[Sõudmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|olümpiavõitja]] ja kolmekordne maailmameister. ==Kirjandus== *[[Aarand Roos]]. "Ära sa tule siia meistritiitlit kaitsma! Aleksander Kreegi lugu". Haapsalu 2004 ==Välislingid== * {{ESBL|Aleksander_Kreek}} *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/108203/aleksander_kreek Aleksander Kreegi sporditulemused] {{JÄRJESTA:Kreek, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti kettaheitjad]] [[Kategooria:Eesti kuulitõukajad]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1977]] qoel4xmwbc0f59kfv60s0em4zcoggit 6175361 6175253 2022-08-08T10:23:54Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {| align=right border=1 |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Athletics pictogram.svg|middle|36px|]] '''[[Kergejõustik]]''' |- align=center |bgcolor="EEE9BF"| Riik || [[Pilt:Flag of Estonia.svg|middle|60px|]] ||bgcolor="EEE9BF"| [[Eesti]] |- align=center |colspan=3 align=center| [[Pilt:Europe continents black.svg|80px|]] |- align=center |bgcolor="gold"| Kuld || [[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1938]] || [[Kuulitõuge]] |- align=center |} '''Aleksander Kreek''' (kuni 1938. aastani '''Kreps'''; [[25. juuni]] [[1914]] Käru talu, [[Lihula vald (Lihula kihelkond)|Lihula vald]] (praegu [[Alaküla (Lihula)|Alaküla]], [[Lihula vald]]) – [[19. august]] [[1977]] [[Toronto]], [[Ontario provints]], [[Kanada]]) oli eesti [[kergejõustik]]lane ([[Kuulitõuge|kuulitõukaja]] ja [[Kettaheide|kettaheitja]]). Kreek võitis [[Pariis]]is [[1938. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|II Euroopa meistrivõistlusel kergejõustikus]] [[1938]]. aastal kuulitõuke tulemusega 15,83 meetrit. Kreek oli kuulitõukes neljakordne ja kettaheites ühekordne Eesti meister. Ta uuendas viis korda Eesti kuulitõukerekordit, viimati [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1939]], kui ta tõukas [[Tallinn]]as 16,40 meetrit. ==Isiklikku== Aleksander Kreegi pojapoeg on [[Kanada]] [[Sõudmine|sõudja]] [[Adam Kreek]], meeste kaheksapaadi [[Sõudmine 2008. aasta suveolümpiamängudel|olümpiavõitja]] ja kolmekordne maailmameister. ==Kirjandus== *[[Aarand Roos]]. "Ära sa tule siia meistritiitlit kaitsma! Aleksander Kreegi lugu". Haapsalu 2004 ==Välislingid== * {{ESBL|Aleksander_Kreek}} *[https://www.esbl.ee/tulemused/sportlased/108203/aleksander_kreek Aleksander Kreegi sporditulemused] {{JÄRJESTA:Kreek, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti kettaheitjad]] [[Kategooria:Eesti kuulitõukajad]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 98mimd75as3fo31lq660npenir5rux1 0 187094 6175279 6135495 2022-08-08T07:49:06Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nõmme-Kindluse 1922.jpg‎|pisi|Depootöölised 1922. aastal]] [[Pilt:Nõmme Väikse ringdepoo tagakülg.jpg‎|pisi|Hoone tagakülg (2009). Taamal endine [[Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaat|Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaadi]] elevaator]] '''Nõmme-Väikse ringdepoo''' oli [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] [[vedur]]ite [[ringdepoo]] [[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse]] jaama lähedal. Asub aadressil [[Salve tänav]] 6. Depoo sai valmis [[1919]]. aastal. Esialgu loodi [[pöördsild|pöördsillaga]] depoo 25 kanaliga, 70 veduri jaoks. [[1922]] ja [[1924]] lammutati kummalgi aastal 5 kanali jagu depood ning tänapäevani on säilinud ülejäänud 15 kanalit. Ringdepoo oli suurejoonelisemaid raudtee abiehitisi Eestis.<ref>[https://web.archive.org/web/20090120070634/http://jaam.ee/index.php?lk=30&show=16 Seminar "Eesti raudteearhitektuur"]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref> == Vaata ka == *[[Peeter Suure merekindlus]] *[[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse raudteejaam]] *[[Hiiu raudteepeatus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=52&stat=83&tlink=0 Nõmme-Väikse ringdepoost] Eesti kitsarööpmeliste raudteele veebilehel *Pildid seisust tänapäeval: [http://pics.livejournal.com/milind/pic/0004g34t 1], [http://pics.livejournal.com/milind/pic/0004hk8w 2], [http://pics.livejournal.com/milind/pic/0004kqf2 3] *[[Oliver Orro]], [http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/unustatud-majad-kindlusraudtee-uhkeim-hoone.d?id=46529743 Kindlusraudtee uhkeim hoone], eestielu.delfi.ee, 24. mai 2011 * {{kultuurimälestis|ID=8810}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{kultuurimälestis|ID=8810}} {{Coordinate|NS=59.3824|EW=24.6557|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti veduridepood]] [[Kategooria:Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] et7ibibhb1ub28zzdqltlxjb4e5j1hk 6175282 6175279 2022-08-08T07:50:49Z Castellum 9117 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nõmme-Kindluse 1922.jpg‎|pisi|Depootöölised 1922. aastal]] [[Pilt:Nõmme Väikse ringdepoo tagakülg.jpg‎|pisi|Hoone tagakülg (2009). Taamal endine [[Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaat|Tallinna Teraviljasaaduste Kombinaadi]] elevaator]] '''Nõmme-Väikse ringdepoo''' oli [[kitsarööpmeline raudtee|kitsarööpmelise raudtee]] [[vedur]]ite [[ringdepoo]] [[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse]] jaama lähedal. Asub aadressil [[Salve tänav]] 6. Depoo sai valmis [[1919]]. aastal. Esialgu loodi [[pöördsild|pöördsillaga]] depoo 25 kanaliga, 70 veduri jaoks. [[1922]] ja [[1924]] lammutati kummalgi aastal 5 kanali jagu depood ning tänapäevani on säilinud ülejäänud 15 kanalit. Ringdepoo oli suurejoonelisemaid raudtee abiehitisi Eestis.<ref>[https://web.archive.org/web/20090120070634/http://jaam.ee/index.php?lk=30&show=16 Seminar "Eesti raudteearhitektuur"]. Eesti Raudteemuuseum Haapsalus</ref> == Vaata ka == *[[Peeter Suure merekindlus]] *[[Nõmme-Väike|Nõmme-Väikse raudteejaam]] *[[Hiiu raudteepeatus]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[http://www.hansaco.ee/raudtee/?main=1&sub=52&stat=83&tlink=0 Nõmme-Väikse ringdepoost] Eesti kitsarööpmeliste raudteele veebilehel *Pildid seisust tänapäeval: [http://pics.livejournal.com/milind/pic/0004g34t 1], [http://pics.livejournal.com/milind/pic/0004hk8w 2], [http://pics.livejournal.com/milind/pic/0004kqf2 3] *[[Oliver Orro]]. [http://eestielu.delfi.ee/eesti/tallinn/nomme/elu/unustatud-majad-kindlusraudtee-uhkeim-hoone.d?id=46529743 Kindlusraudtee uhkeim hoone]. eestielu.delfi.ee, 24. mai 2011 * {{kultuurimälestis|ID=8810}} {{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}} {{Coordinate|NS=59.3824|EW=24.6557|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eesti veduridepood]] [[Kategooria:Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee]] [[Kategooria:Nõmme linnaosa ehitised]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] 4cns78e3ietctkan6errk7cixxdt2p0 0 191167 6175161 5675431 2022-08-08T06:08:45Z 158.233.247.12 wikitext text/x-wiki '''August Peet''' [[VR III/1]] ([[25. aprill]] [[1881]] [[Pati vald]], [[Pärnumaa]] – ?) oli Eesti [[advokaat]] ja [[poliitik]]. 1918–1919 oli ta [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] siseminister, 1920–1921 [[Moskva]] saatkonna nõunik ja alates 1922. aastast vandeadvokaat [[Tallinn]]as. Tegev ettevõtetes ja organisatsioonides, sealhulgas [[Harju Pank|Harju Panga]] juhatuse esimees. Juulis 1927 müüdi tema mööbel, portselan, pildid, vaibad, kujud, kirjutusmasinad jne [[oksjon]]il maha<ref>Oksjonite järg advokaat Peeti käes. Rahvaleht, 26. juuli 1927, nr. 86, lk. 3.</ref>. August Peet oli Eesti jahtklubide liidu esimees<ref>Jahid väljas. Rahvaleht, 4. mai 1939, nr. 104, lk. 3.</ref>. Ta arreteeriti [[NKVD]] poolt 19. juulil 1940 Tallinnas ja 8. märtsil 1941 määrati talle 8-aastane vangistus. Edasine saatus teadmata. <ref>[http://www.memento.ee/memento_materjalid/memento_raamatud/memento_r_8-1.pdf memento.ee]</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Kui Peet ennustas ilmalõppu. [[Rahvaleht]], 20. juuli 1933, nr. 84, lk. 4. ==Välislingid== *[https://www.siseministeerium.ee/950/ August Peet'i foto] {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Peet, August}} [[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti poliitikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Uuendusliidu poliitikud]] [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1881]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] rlmg82j0o9bgzx2k2o4d2txo7jv171v 0 192471 6175347 5958755 2022-08-08T09:58:05Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Tõnis Kimmel''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1977]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]]. Põhihariduse omandas Tõnis Kimmel [[Tallinna Inglise Kolledž|Tallinna 7. Keskkoolis]] aastatel [[1984]]–[[1992]] ning keskhariduse aastatel 1992–[[1995]] [[Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium]]is. Magistrikraadi [[arhitektuur]]i erialal omandas Tõnis Kimmel [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas aastatel 1995–[[2002]]. Aastatel [[2000]]–[[2001]] töötas Tõnis Kimmel arhitektuuribüroos Indrek Näkk Arhitektid OÜ. Aastatel 2002–[[2006]] töötas ta arhitektuuribüroos [[KOKO Arhitektid OÜ]]. Aastatel [[2005]] - [[2010]] töötas [[Tartu]] Linnavalitsuses Arhitektuuri ja ehituse osakonnas arhitektina. Tõnis Kimmeli tuntumad tööd on Korterelamu [[Vabriku tänav]]al ning [[Tallinna sünagoog]] [[Karu tänav (Tallinn)|Karu tänav]]al, samuti [[Tallinna sünagoog]]i hoone. 2010. aastast alates elab ta [[Shanghai]]s.<ref>https://arhiiv.err.ee/vaata/huvitaja-arhitekt-tonis-kimmel-shanghaist</ref> ==Töid== *Neiseri mööblivabrik, 2000 (kaasautor [[Indrek Näkk]]) *kortermaja Mustamäe tee 29 rekonstruktsioon Tallinnas, 2003 (kaasautor [[Raivo Kotov]]) *kortermaja Vabriku tn. 33 Tallinnas, 2005 (kaasautor Raivo Kotov) *eramu [[Haaslava]] külas, 2006 (kaasautor [[Merje Müürisepp]]) *Tallinna sünagoog, 2006 (kaasautor [[Lembit-Kaur Stöör]]) *vabaõhu kunstinäitus [[Annelinn]]a majade seintel, 2009 *Tartu [[Küüni tänav]]a väikevormid, 2009 (koostöös disainer [[Tarmo Luisk|Tarmo Luisuga]]) ==Tunnustus== * 2007 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Lembit-Kaur Stöör]]iga; [[Tallinna sünagoog]]i uudset ja traditsioonilist ühendava arhitektuurse lahenduse eest) ==Allikad== #[http://kimmel.edicypages.com/en Tõnis Kimmel Homepage] #[http://www.tartu.ee/?page_id=806&lang_id=1&menu_id=2&lotus_url=/tootajad.nsf/Web/isik/6AD3B13483461F49C2256F8200441B61 Tartu Linnavalitsuse töötajad, Tõnis Kimmel] #Karin Paulus: [http://www.einst.ee/Ea/architecture/paulus.html ''A new dimension to the city of wannabes?''] Estonian Art, 2-2005 #Karin Paulus: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/1E3A520FEE2DA6DFC2257057004BC48D "Šeff sürpriis"] Eesti Ekspress, 10. august 2005 #Eva Laantee Reintamm: [http://www.einst.ee/Ea/1_07/reintamm.html ''Vault, Arch and the Pomegranate Tree''] Estonian Art, 1-2007 #Patric Jackobson: [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6660789.stm ''Estonia opens first new synagogue''] BBC News, 16. mai 2007 {{JÄRJESTA: Kimmel, Tõnis}} [[Kategooria:Tartu arhitektid]] [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Eestlased Hiinas]] [[Kategooria:Sündinud 1977]] pyatmffw77ef694qsujujzrak2jvncn 3 192608 6175237 6025298 2022-08-08T07:11:44Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Ssgreporter! Hea töö! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. november 2009, kell 20:06 (UTC) == laevade mõõtmine == Paistab, et sul aega ja jõud jagub, ehk viskad ka kirjutisele [[Laevamõõdud]]<br /> ja selle arutelule pilgu peale :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 14. jaanuar 2010, kell 06:46 (UTC) <br /><br /> Lisasin ettepaneku selle artikli arutelusse. SSGreporter 14. jaanuar 2010, kell 08:13 (UTC) ---- Vahel juhtub, et sõnalt, mis ei ole algvormis, tuleb linkida sõna algvormile. Sealjuures on hea kasutada sellist meetodit nagu artiklis [[Eripedagoog]] kasutasin (ja [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eripedagoog&action=historysubmit&diff=1916274&oldid=1916177 erinevused on siin]). Nii võib päris palju kokku hoida, pisikese artikli peale peaaegu 200 tähemärki. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. märts 2010, kell 00:00 (UTC) :Aitäh! Olin selle juba unustanud. Vaatasin teie parandusi parasjagu ise ja otsisin kohta, kuhu on sobiv tänusõnad kirjutada. Raiskasin ilmaasjata sellele hulk aega, aga põhjuseks oli see, et artikkel nägi imelik välja - siselinkide järel olid mustas kirjas käändelõpud. Sisu korrigeerimise kõrval püüdsin ka seda puudust kõrvaldada. SSGreporter 5. märts 2010, kell 00:07 (UTC) == Põhjamaade võistlus == Põhjamaade võistlusele kvalifitseeruvad kahjuks ainult need artiklid, kus ühes artiklis on käsitletud mitmele Põhjamaale ühist teemat. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. märts 2011, kell 00:48 (EET) :Viking Line võiks ju sobida? See pole Soome-sisene liiklus? [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 24. märts 2011, kell 01:06 (EET) ::Nõukogu esindusest öeldi, et äriettevõtetest artiklid pole oodatud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. märts 2011, kell 01:15 (EET) :::Mis parata, ega ma muud ei oska. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 24. märts 2011, kell 01:17 (EET) :::: Võta nt [[:Muinastulede öö]] ja lisa juurde Põhjamaade osa? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 24. märts 2011, kell 10:46 (EET) :::::Aitäh meelde tuletamast. Olen sealt Eesti korraldajate jaoks tõlkinud peaasjalikult Soome osa. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 24. märts 2011, kell 11:32 (EET) == Tallina sadam == Sellisel juhul peaks ka artikkli nimetus olema Tallinna sadam (ettevõte/äriühing vms)--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 4. oktoober 2011, kell 08:47 (EEST) :Ei pea. ''Tallinna sadam'' väikese tähega oleks Tallinnas asuv sadam, aga Tallinnas on palju sadamaid, vt [[Tallinna sadamate loend]]. Ja ''sadam'' väikese tähega oleks üldnimetus [[sadam]]a kohta, mitte nime osa - nime osad kirjutatakse eesti keeles suurtähtedega. Ettevõtte nimi on ''AS Tallinna Sadam'', inglise keeles ''Port of Tallinn Ltd'', aga ettevõtete artiklite pealkirjadesse pole mõtet lisada sõnu "aktsiaselts" või "osaühing", sest artikli otsijal oleks keeruline iga kord äriregistrist kontrollida, kas AS või OÜ on nime ees või taga ja kas see on lühendina või kirjutatakse välja. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 4. oktoober 2011, kell 11:11 (EEST) ---- Esitasin Sind administraatorikandidaadiks. Teata [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid#Ssgreporter|siin]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. oktoober 2011, kell 07:59 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 7. november 2011, kell 00:23 (EET) ==[[Kruiisilaevade loend]]== * reisijate arvu ja lipu kohta vastus minu lehel, jäämurdja ajalugu on Arutelu Kruiisilaevade lehel, tänan, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 9. november 2011, kell 01:27 (EET) ** Tuleb veel üks küsimus Azipodi ehk azimuthi kohta - Wärtsilä → ABB, kuidas selle nimetada, vene vikis artikkel ''Azipod'' (винто-рулевая колонка — ВРК). Tänan, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 9. november 2011, kell 02:02 (EET) :Sõnaraamatu järgi on ''Azimuth thruster'' "asimuutkäitur, pöördkäitur" ja ''Azipod thruster'' on "gondelkäitur, pöördkäitur, asimuutkäitur (gondliga)". Ma peaaegu polegi neid eestikeelsetes tekstides kohanud, aga soovitaksin kasutada sõna "pöördkäitur". Sellest on kõige selgem, mida see seade teeb. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 9. november 2011, kell 15:33 (EET) * Tänan, kasutan siis "pöördkäitur"it, kui laeval on ABB-Azipod. --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 9. november 2011, kell 17:07 (EET) * Panin seda sõna proovi korral "Allure of the Seas"' artukli (-sse) --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 9. november 2011, kell 18:42 (EET) == [[Avareis]] == * Tegin artiklit '''Avareis''', palun kontrollige, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 11. november 2011, kell 02:19 (EET) :Aitäh! Jätan õhtuks. Arvan, et parem on, kui ma leian viite eestikeelsele COLREGile. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 11. november 2011, kell 10:15 (EET) == [[Nordic Yards Wismar]] == Tere jälle, hästi kui jälle töötad, vaatasin praegu pilte, näen A. Papanov, see on ''Anatoli Papanov'', pildil on kaks korda ka hästi näha, igaks juhuks ehk igal juhul vaata minu artiklit [[:de:Rodina (Projekt 588)]], seal on näha, millised alused on nagu A. S. Popov teised aga mitte. Ma kirjutasin juba ammu saksa keeles [[:de:Anatoliy Papanov (Schiff)]]. Homme kui aeg on, siis kirjutan [[Nordic Yards Warnemünde]] eesti keeles ja panen [[:Pilt:Kvaerner am Westufer WW.jpg|selle pildi]], mis ma tegin juhuslikult 2003 ESCO laeva pardalt, tervitusi veel, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 24. november 2011, kell 05:47 (EET) Ma kirjutasin veel ühe lause sinna: Laevatehas annab tööd umbes 600 inimestele, enne kriisi töötas siin 1300 inimest. Kontrolli palun. --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 24. november 2011, kell 06:14 (EET) :Eks ma paranda ära. See oli nii väike pilt, et ma ei näinud isegi luubiga tähti, seepärast lugesin kokku ainult tähtede arvu. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 25. november 2011, kell 00:39 (EET) == [[Swanland (laev)]]== Tere, Ssgreporter, nimede järjekord oli õige, ehitatud kui Carebeka IX (IX)=9 (see on number) mitte Ix, tänan parandamise eest, aga sel juhul vist pole vaja tagurpidi kirjutada, head tööd veel, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 29. november 2011, kell 02:37 (EET) * Kontrollisin inglise lehel õige, nagu Faktal, sakslased kirjutavad tagurpidi tabelis, vabandust, saksa leht tegi mina, miks? pole veel küsinud, aga ma ei soovi tülli ajada ja kasutan nende malli, sest meil on juba lipudega arusaamatus, vist sellest, et mõned saksa lipud nagu 20. sajandil natsi-Reichi ja sotsi-SDV kellegile lihtsalt ei meeldi. Samuti täna eemaldati Eesti lipud Koidula (laev) [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]], selle asemele ma panin siis Tallinn ja Estland. Varem veel [[N. V. Gogol]]i artiklis, Flagge 1917-1922 [[Pilt:Flag RSFSR 1918.svg|25px]] → [[Bolschewistisches Russland]], uskumatu! --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 29. november 2011, kell 02:49 (EET) :Eesti kaubalaevastiku register kasutas juba enne sõda sellist kirjaviisi, seda kasutasid ka inglise teatmikud ja kasutab mereajakirjandus. Laeva nime järel on sulgudes laeva eelmine nimi, nt Vana Tallinn (ex Thor Heyerdahl). Kui on vaja veel rohkem eelmisi nimesid kirjutada, siis lähevadki need tagurpidi järjekorras. Sama näite puhul nii: Vana Tallinn (ex Thor Heyerdahl, ex Nord Estonia, ex Dana Regina) ehk laev ehitati kui Dana Regina. Kasutasin ka Vikipeedias sama moodust, aga siis hakati ex asendama sõnaga "endine". Swanlandil on kaks korda on olnud sama nimi, ja üldse mitme endise nime puhul on otstarbekas tekstina välja kirjutada, mis nimed ja millal olid. IX on minu viga, parandan ära. Saksa keelt ma ei oska ja artiklite teksti osas teistest Vikipeediatest ei juhindu. Näiteks rootsi vikis pole ma merendusalast pädevust kohanud. :Mis puutub lippe, siis tuleb see ''Bolschewistisches Russland'' muidugi ära koristada ja soovitavalt ka arutelulehel selgitada. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 29. november 2011, kell 11:51 (EET) * Tänan vastuse eest, sellest ma ei teadnud, siis tuleb ka teisi tagurpidi teha ehk parandada, ma arvan, et vaja ka aastaid panna, üks saksa koleeg vastas, et neil on selline juhtum vt. siin [http://de.wikipedia.org/wiki/Zehlendorf_(1927) Zehlendorf (1927)], vist Amis (ehk US), ei luba. See Nõukogude Venemaa lipp on õigel kohal, ära unusta, kes tunnustas Eesti Vabariigi ja vastupidi, vt. siin: [[Tartu rahu|1920. aastal]] küll NSVLi polnud, sama põhjusega võib ka Venemaa Keisririigi ära võtta, 1912-1917 on ka kuus aastat, eks ole, tervitusi, Kas teeme nimed mallis nagu sakslased, näita mulle ühe näidise, näiteks [[Oriental Dragon]], pilti tegi mu tuttav, seal on ka aastad, ma arvasin, et nii on õige, aga igaks juhuks küsi ülemuse selle kohta, ma ei kahtle Sinu teadmistes, aga ma ka eksin tihti, näed, ette tänades, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 29. november 2011, kell 18:13 (EET)<br> P.S. Saksa malli osa:<br> Infobox Schiff/Basis andere Schiffsnamen = *''Long Jie'' *''Omar III'' *''Pongnae'' *''Hyundai Pongnae'' *''Superstar Sagittarius'' *''Sun Viking'' Schiffstyp --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 29. november 2011, kell 18:29 (EET) :Vabandust, mul polnud päeval aega vaadata ja ma ei teadnud, et see Gogol on ajalooline laev, mis on mitme lipu all olnud. :Oriental Dragon: ma soovitaksin uuemast vanemani, märkides ära, mis aastani mingi nimi oli (nt ''kuni 1989'' üks nimi, ''kuni 1986'' teine nimi jne). Siis on selgem, mis nimi millal oli. Iga nimi on tekstis lahti kirjutatud nt artiklis [[Regina Baltica]]. Tabelis on need nimed ka, aga allpool. Mallis on eri nimede probleem lahendatud [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Esileht merevikis]: nt artiklis [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/ST._OLA St. Ola]. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 30. november 2011, kell 00:40 (EET) ==[[Rossija (jõelaeva tüüp)]] == Tänan vastuse eelmisele küsimusele ja uue artikli toimetamise eest, kahjuks ma kaotasin 3 laeva, tahaksin säilitada, seisab, et vahepeal lehekülg oli muudetud, ma lahkusin ja nüüd ei näe kus on veel Knjazj Vorontsov, Rimski-Korsakov, pole midagi, teen siis uuesti, head õhtut veel, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 30. november 2011, kell 01:12 (EET) :Kahju. Ma ei kustutanud küll ühtki laeva. Võib-olla teil ei õnnestunud salvestada, kui me olime selle artikli kallal samal ajal. Vaatasin eelmist versiooni, aga seal olid samad laevad mis praegu tabelis. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 30. november 2011, kell 01:23 (EET) == [[Oriental Dragon]] ja [[Ocean Star Pacific]] == * Tegin tagurpidi, lugeda on raskem, aastad lähevad nii 2004-2006, 1997-2004, 1978-1997, kui oleks üks endine nimi, siis probleemi üldse poleks olnud. Või ilma aastateta ka normaalne, aga aastatega lugeda halvem, vt. siin: [[Oriental Dragon]]. <br> Meil on veel [[Ocean Star Pacific]]. EN- Wikis seisab nii: MV Nordic Prince. She subsequently sailed under the monikers Carousel, Aquamarine, and Arielle, prior to being renamed Ocean Star Pacific. Tervitusi veel, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 30. november 2011, kell 01:30 (EET) :Kirjutasin just [[Oriental Dragon]]i ümber, et oleks selgem, et laev on pikka aega olnud Sun Viking. Ning et esimene lause oleks selgem. Kui kõiki eelmisi nimesid kohe esimeses lauses loetleda, siis on raskem aru saada, mis laev see ikkagi on. Kui laeval on palju nimesid olnud, siis on ilmselt otstarbekas kirjutada nimed ja aastaarvud tekstina välja. Siis on kergem näha kõige olulisemat perioodi või nime, nagu sellel laeval näiteks Sun Viking. Jätan selle teise laeva mõneks teiseks päevaks, homme-ülehomme mind ei ole. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 30. november 2011, kell 01:45 (EET) *Tänan, aga üksi ma ka töötada ei taha, head reisi siis, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 30. november 2011, kell 01:49 (EET) Kirjutasid et initsiaalid on ühe tähega. Ei ole, vähemalt vanasti ei olnud. Kas sa annaksid viite, kust ma saaksin teada, millal see ära muudetud on. [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 10. detsember 2011, kell 02:38 (EET) :Õige küll, meil on ju Fr. R. - Friedrich Reinhold. Aga vene isanime ''Jurjevitš'' antakse edasi ikka J-ga, kuigi laevanimede vene-inglise transkriptsiooni kohaselt peaks ehk olema hoopis Y. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 10. detsember 2011, kell 15:34 (EET) ==[[Poljarnõi Pioner]]== *[[Arutelu:Akademik Šokalski]] *Tänan, selge klassiga. Dmitri Furmanovi-tüüpi kohta ma esitasin küsimust ka saksa wikis, mida teha, aga siin on mul rohkem küsimus, kuidas nimetada uut artiklit "Poljarnõi Pioner" või "Polar Pioneer", kui ma hakkan nüüd kirjutada selle laeva kohta endisest Šuleikinist, akadeemikust. --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 26. detsember 2011, kell 02:35 (EET) :Vastasin samas artikli arutelus. Tundub, et praegu oleks õigem Polar Pioneer. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 26. detsember 2011, kell 16:40 (EET) == [[Costa Concordia]]== == Juhtumid == Tahaksin nii täpsustada ja ootamatult tuli Sinu tekst, mu tekst siis pole säilituna jäänud, võib-olla midagi lisada, et sõitis karile ja kapten juhtis madalikule, tänan 13. jaanuaril 2012. aastal kella 20:00 paiku [[Monte Argentario]] lähedal ({{Coordinate|NS=42/21/57/N|EW=10/55/18/O|type=landmark|dim=25|region=Italien|text=DMS|name=Costa ConcordiaCosta õnnetuskoht}}) Savonast lahkunud ja [[Vahemeri|Vahemere]] luksusreisil peatustega [[Civitavecchia]]s, [[Palermo]]s, [[Cagliari]]s, [[Palma]]s, [[Barcelona]]s ja [[Marseille]]s olev laev sõitis karile, misjärel [[Itaalia]] kapten lekkiva laeva [[Giglio]] saare läheduses madalikule juhtis, kus ''Costa Concordia'' ... --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 15. jaanuar 2012, kell 02:27 (EET) :Muutsin natuke lauseid, aga see osa on tekstis olemas. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 15. jaanuar 2012, kell 20:23 (EET) *Tänan, terve artikli ma kirjutasin üksinda ja tahaksin pärast Sinu esimest toimetamisest veel muuta. *1. sõitis karile, mitte madalikule ja itaalia kapteni õige tegevus (vähemalt esimene käsk) *2. kapten juhtis laeva madalikule ehk kaldale ise. vt. ka == [[Howaldtswerke-Deutsche Werft]] == sest mul pole selge, mis veel seal on? --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 16. jaanuar 2012, kell 13:01 (EET) ** Ja veel küsimus mul olemas, kus peab eestikeelses lauses refi number seisma enne või pärast punkti? Inglise keeles seisab näiteks pärast [http://en.wikipedia.org/wiki/Schleswig-Holstein], vt. näiteks osa "Education", aga kas kuskul selle kohta ET-vikis on midagi öeldud? Tänan, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 16. jaanuar 2012, kell 13:15 (EET) :Parandasin sõnastust, nii nagu sellest aru sain. Viitamismärgend on enne punkti või koma, kui viide käib sellesama lause kohta. Pärast punkti on viitamismärgend siis, kui viide käib kogu lõigu kohta. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 16. jaanuar 2012, kell 13:19 (EET) ** Kas malli võtab maha Epp siis ise? Kas temal on ka õigus Logo malli panna või ma panen sinna laevatehase pilti logo asemel? Tänan, siis panen enne punkti või koma, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 16. jaanuar 2012, kell 13:23 (EET) :Võtsin malli ära. Logo kohta ei oska midagi arvata. Kui seda käepärast pole, siis arvan, et sinna võib ka pildi panna. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 16. jaanuar 2012, kell 13:30 (EET) ***Esiteks suur tänu, ilma mallita näeb parem välja. Teiseks - Pikne kirjutas mulle, et et-vikis on teist moodi: "Logod ja muud non-free pildid ei sobi eestikeelsesse Vikipeediasse laadimiseks." ok. panen pilti. Kolmandaks, ma ei olnud suuteline, ühe lause pildi all oleva teksti eesti keelde tõlkida: Blick über die Kräne der HDW auf die Kieler Förde - vene keeles on kaks võimalust: Вид на "Килер Фьёрде" поверх кранов HDW või Вид на "Килер Фьёрде" через краны HDW. Mulle meeldib rohkem esimene versioon. Mitte läbi, vaid (поверх - üle? ei tea, kuidas tõlkida eesti keelde поверх, inglise keeles vist "over"), kirjutasin ülevalt, kuid see ei ole õige. Tänan, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] 16. jaanuar 2012, kell 13:51 (EET) ==Mereviki== Sa oled ilmselt selle teemaga hästi kursis. Palun vaata arutelu artiklis [[Bottengarn]] [http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Bottengarn]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] 16. jaanuar 2012, kell 17:38 (EET) == Georg Ots (laev)== * * andmete ette punkte...? Kus kohas? Siin ma ei näe, küll oli [[Kristina Katarina]]l soome, vene ja eesti keeles keeles, lippuvaltio = FIN br … br SUN-1980, sest palju lippu oli vahel. Pärast lasin ainult Suomen lippu. Või mis konkreetselt? Ahsoo, see on 2011. aasta märkus! **Nime kohta, ma andsin ju refi [http://fleetphoto.ru/ship/4280/ SU-EST-RU], võib ka registrist võtta, [http://www.rs-head.spb.ru/app/fleet.php?index=790111&type=book1&language=rus RS vene] või [http://www.rs-head.spb.ru/app/fleet.php?index=790111&type=book1&language=eng RS inglise], kas Sa arvad, et oli mingi EestiNSV register, või NSVL registris oli nimi eesti keeles või mida, selle kohta mul kahjuks pole tõsiseltvõetava informatsiooni, palju tervitusi, *** Teplohodi kohta küsi Kasutajalt [[Jaanusele]], kes selle kirjutas 2009. a., olen ka selle vastu, M/S ma kirjutan ainult soome keelses vikis. Nendel meeldib nii. Tänan ja tervitusi, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 24. mai 2012, kell 13:06 (EEST) :Punktide kohta on kirjutanud keegi teine, kes pole märkinud oma kasutajanime. Ma ei tea, mida ta mõtles. :Nõukogudeaegset laevaregistrit peeti tõenäoliselt vene keeles. Aga kuigi Eesti Merelaevandus ja Eesti Kalatööstus olid valdavalt venekeelsed asutused, kasutati nende laevade nimesid ka tol ajal eestikeelses kirjanduses ja ajakirjanduses ladina tähtdega. Näiteks 1989. a. valminud "Kristjan Palusalu" kirjutatigi nii, kuigi vene-inglise transkriptsioonis võis see olla Kristyan Palusalu. Seepärast ma ei pea seda õigeks, et Eestis asunud laevakompaniide laevade puhul, kus ka laevapered olid Eestis palgatud, rõhutataks seda nii väga, et laevad olid Vene Registris arvel kirillitsas kirjutatud nimedega. Näiteks "Georg Otsa" puhul pole tegu ümbernimetamisega, vaid 23. augustil 1991 võttis toonane Eesti Transpordiministeerium kogu Eesti firmade kommertslaevastiku oma valdusse. Venepäraste nimedega Eesti Merelaevanduse laevad said 9. septembri 1991. a. käskkirjaga uue nime - siis oli tegu ümbernimetamisega. "Georg Otsa" ei nimetatud ümber, vaid maaliti laeval kogu aeg olnud nimi pardale ladina tähtedega. Arvan, et laev oli edasi Vene Registris, sest Eesti Laevaregister loodi mõnevõrra hiljem. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 24. mai 2012, kell 13:41 (EEST) * Tänan vastuse eest, probleem on selles, et ma kirjutan eesti, vene, saksa, soome, ukraina ja inglise keeles ja oleks hea, kui info on tõestatud. Näiteks saksa keeles tuli eile üks mees, kes kirjutas, et Eesti Merelaevandus ja Tallink ühendati 1992.a. Ta valetab juba kolmas päev ja arutelu-lehel [[:de:Diskussion:Georg Ots (Schiff)]] ma kirjutasin talle Vaata ET-Artikel selle kohta. Oleks hea kui teised asjad meil vastavad ka tõele nagu laeva nimi 1980-st 1992-ni [http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:IMO_7625835 Category:IMO 7625835 Wikimedia]. ** Teine asi - Nüüd mul on pdf-info, et Venemaa registris võib nimetada ainult vene keeles - näiteks ''Викинг Трувор'', ma ootasin, kas tuleb ladina või kirillitsa pardale, pildil on näha - tuli vene keeles. No siin om veel o.k. aga "Волга Дрим" tuleb "Volga Drim" mitte "Volga Dream". Mulle see ei meeldi, aga pole midagi teha. Tänan veel kord, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 24. mai 2012, kell 15:12 (EEST) == Tallink == Parandatud versioon uuesti: *Tänan, artikli kirjutades, ma kasutasin väidet eestikeelsest lehest - [[1992]]. aastal, pärast [[Tallink]]i ja Eesti Merelaevanduse müügiüksuste ühendamist hakkas Georg Ots sõitma Tallinki kaubamärgi all. Mul oli "Nach der Vereinigung der Vertriebsabteilungen von [[Tallink]] und der Estnischen Seereederei im Jahre 1992 fuhr das Schiff unter der Handelsmarke Tallink." Eile 23.05 kell 21:10 tuli keegi Cc1000 ja "parandas" - kustutas ainult üks sõna "der Vertriebsabteilungen" - müügiüksuste ja tuli välja - "'''Nach der Vereinigung von [[Tallink]] und der Estnischen Seereederei''' im Jahre 1992 fuhr das Schiff unter der Handelsmarke Tallink." - '''pärast [[Tallink]]i ja Eesti Merelaevanduse ühendamist''' hakkas... Vat nii, aga see on ''Lüge'' ehk ''vale''. --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 24. mai 2012, kell 16:03 (EEST) :Väide kahe reederi ühendamise kohta on tõepoolest vale. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 24. mai 2012, kell 20:25 (EEST) ==Jälle see Mereviki== Vt palun [http://et.wikipedia.org/wiki/Arutelu:Tuumapatarei]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. september 2012, kell 12:58 (EEST) :Ei oska midagi arvata. Ma ei tea ka, kes see IP-aadressiga kasutaja on, ise toimin ainult kasutajanime alt. Küll aga olen oma artikleid või neid, mida olen väga ulatuslikult läbi toimetanud ja muutnud, pärast osade kaupa või isegi tervenisti ühest teise kopeerinud, muutes vaid kummaski vajalikku viitestikku või kategooriaid või muud eriomast. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 10. september 2012, kell 13:29 (EEST) == Elbewerft Boizenburg == * Tere, Ssgreporter, laevatehases ehitati summarselt 1948-1997 rohkem kui 500 000 brt, kui näiteks üks Dmitriy Furmanov-tüüpi laev oli 5 425 brt, mitte et võimalus oli nii suuri laevu 500 000 brt (üks laev) ehitada, seal on pisikene jõgi, vt. siin: [http://www.riverships.ru/photos/302_N28.jpg viimane projekti 302 laev], tervitusi, Pjotr, --[[Kasutaja:PjotrMahh1|PjotrMahh1]] ([[Kasutaja arutelu:PjotrMahh1|arutelu]]) 3. november 2012, kell 16:33 (EET) **Praeguses sõnastuses mul tekkiski kahtlus. Parandan sõnastust. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 3. november 2012, kell 17:25 (EET) == Katkised lingid == Katkiste linkide parandamisel tuleb arutelulehel boti tekst kustutada, sest muidu ei kustu nad kategooriast {{cl|Katkiste linkidega artiklid}}. Probleemist oli juttu ka üldises arutelus. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 14. juuli 2013, kell 01:17 (EEST) :Tänan! Mõtlesin samuti sellele, aga kindlalt ei teadnud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 14. juuli 2013, kell 01:19 (EEST) :: Kuna sa oled administraator, siis palun kustuta arutelud, mis jäävad tühjaks. --[[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 14. juuli 2013, kell 01:27 (EEST) ---- Mul tekkis [[Arutelu:Tasuja A432|siin]] küsimus seoses mõne laevaartikli pealkirja muutmisega. Võib-olla sul on selles küsimuses seisukoht. Pikne 13. november 2013, kell 16:27 (EET) :On küll. Nimi on nimi ning EML on täiend ja pardanumber on pardanumber. Kirjutasin pikemalt artikli arutelus. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 13. november 2013, kell 22:40 (EET) == [[:Pilt:Erkki Vesterinen.jpg]] == Palun edasta autori luba aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Pikne 24. mai 2014, kell 16:24 (EEST) :Võtab aega, aga püüan, kuigi mul endal otsekontakti pole. Sain ajalehes ilmunud foto [[Eesti Päevaleht (Rootsi)|Eesti Päevalehelt]] ning toimetus küsis minu juuresolekul telefonitsi loa. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 25. mai 2014, kell 01:22 (EEST) Sama oleks tarvis ka [[:Pilt:Paat 2015 1.jpg|selle pildi]] juures. Pikne 1. mai 2015, kell 21:49 (EEST) :Saatsin selle loa aadressile 'permissions-et@wikimedia.org' edasi kohe, kui pildi üles panin, minu arvuti kella järgi 7. aprillil kell 0.15. Eelmise siin mainitud pildi kohta saatsin loa Ivole, sest see polevat permissions-aadressile jõudnud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 2. mai 2015, kell 00:40 (EEST) ::Palun saada see kiri ka mulle edasi. Miskipärast pole see teade OTRSi jõudnud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. mai 2015, kell 16:05 (EEST) == contact == I'm trying to contact you for permission of using Pilt:Estonia_visiir.jpg. I can't find a mail address from you. Please contact ktessmer@rocketmail.com for details. Thanks in advance! == Kasutajaskript == Palun vaata nüüd [[Kasutaja:Cumbril#Label_IP|skripti]], mis IP-aadresse märgistab. Ma tegin selle täiesti ümber ja nüüd peaks olema nii lihtne seda kasutada, et isegi laps saaks hakkama. See eelmine versioon oli tõesti veidi segane. Oleksin huvitatud, et keegi Operaga seda prooviks ja Sina vist kasutad Operat. [[Kasutaja:Cumbril|Taavi]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 28. märts 2015, kell 04:11 (EET) == Suurtel laevadel == [[Hädastopp#Sõidukid]] lõik, mis algab sõnadega "Suurtel laevadel..." vajaks ülevaatamist. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 28. juuli 2015, kell 01:23 (EEST) :Ma pole säärasest stoppnupust kuulnud ega seda näinud, aga homme on võimalus küsida. Ma ei pea seda eriti tõenäoliseks, sest esiteks juhitakse tänapäeval laevu sillast ja mitte masinaruumist, teiseks on suurel laeval nii suur inerts, et kui antakse kiiresti "täiskäik tagasi", siis jääb laev seisma alles umbes 7 km järel. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 28. juuli 2015, kell 23:34 (EEST) ::Tööinspektsioon räägib hädaseiskamisseadistest ja hädaseiskamisnupust. Kas kõik muu sõnastus on õige? [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 29. juuli 2015, kell 14:13 (EEST) :::Ei ole. Suurtel laevadel hädapidurit ei ole, nagu ma eile arvasingi. Ainus vahe, et moodsate hea manööverdusvõimega reisilaevade inerts pärast "täiskäik tagasi"-andmist ei ole 7 km, vaid need jäävad seisma juba 1 km järel. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. juuli 2015, kell 00:31 (EEST) ::::Aga see propellerijutt? [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 30. juuli 2015, kell 00:34 (EEST) :::::Minu küsimus tegi laeval palju nalja, nagu arvasingi. Töötavat masinat keegi ei paranda, mingi osa vahetamiseks jäetakse laev seisma ja lastakse masinal jahtuda. Olingi eile õigesti arvanud, aga tõepoolest, see seitsmekilomeetrine inerts kehtib näiteks [[Kristjan Palusalu (laev)]] kohta, olen seda ise näinud. Kütusepumpadega toimuvat pole küsinud, võib-olla on see mingi niisugune juhtum, kui kütusetoru lõhkeb ja masinaruumis on tulekahjuoht. Eks püüan seda millalgi veel mehaanikutelt küsida, praegu aga võtsin laevajutu artiklist välja. Laevadel toimuvat ei korralda tööinspektsioon, selleks on rahvusvahelised konventsioonid, millest kinnipidamist kontrollivad klassifikatsiooniühingud ja riikide mereadministratsioonid. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. juuli 2015, kell 00:48 (EEST) == Eesti lipp == Milles seisnes Eesti lipu artikli sõnakasutuse parandamise ning artikli täiendamisel probleem, kui see seal esinesid kasvõi loogilised vead N: "Riigilipuna (Eesti Vabariigiks ümber nimetatud Eesti NSV lipuna)..." jne? Et, sina pidasid seda paljuks kõik maha kustutada? Täiendasin artiklit vastavalt Eesti Keele Instituudi keelekasutusele siin varem antud sõnavarale toetudes, liialdamata. Sa ei suutnud sedagi võrrelda, mille maha võtsid, emotsiooni ajendil? [[Kasutaja:René Kedus|René Kedus]] ([[Kasutaja arutelu:René Kedus|arutelu]]) 10. september 2015, kell 00:22 (EEST) : Mina ei leidnud ka ühtegi mõistlikku parandust. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2015, kell 00:44 (EEST) ::Nägin teie arutelulehel, et teile on juba ammu soovitatud vaadata eelvaadet ja mitte salvestada iga parandust ükshaaval. Kui teie 14 parandust ükshaaval üle vaatasin ja artikli varasemate versioonidega võrdlesin, et leidnud ma ühtki väärtuslikku lisandust. Mitu täiendust olid keeleliselt vigased, muud aga kordasid artiklis allpool kirjas olevat teises sõnastuses. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 10. september 2015, kell 00:51 (EEST) ==[[Doktor Martin]]== 'hema-' ja 'hemo-' prefiksitena; esmapilgul oli tänuavaldus 'hemo-' eest õige, uurima hakates see enam nii "väga õige" (kena väljend) ei tundu, ka alg-keelt arvesse võttes (kuigi nohjah, "alg"keel on indiviiditi erinev) (vt nt [http://www.kliinikum.ee/ho/hematoloogi-vastuvott Hematoloogi vastuvõtt], SA TÜK Hematoloogia-onkoloogia kliiniku ambulatoorsed vastuvõtud ...)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 12. detsember 2015, kell 20:30 (EET) :Ega ma tõtt-öelda sõnaraamatusse ei vaadanud, juhindusin keelevaistust ja analoogiast ''hemofiiliaga'', mistõttu ''hemofoobia'' tundus tuttavam. Nüüd vaatasin: ÕSis seda sõna ei ole, samuti pole "Ladina-eesti sõnaraamatus". "Võõrsõnade leksikon" suunab ''hemofoobia'' pealt ''hematofoobia'' peale. "Ladina-eesti-vene meditsiinisõnaraamatus" pole ühtki hema- ega hemo-liitelist sõna, aga seda mõistet tähistab ''haematophobia''. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 01:12 (EET) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. :Sorry, my English is not good enough. I can recommend this article to somebody else. About climate of Azerbaidjan You can find the part 'Kliima' in article [[Aserbaidžaan]]. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 22. juuli 2016, kell 00:10 (EEST) == portolaan == Tere. Lugedes ajaloosündmusi jõudsin ma ka sellise asjani nagu [[portolaan]]. Kas sina oskaksid selle kohta artiklit luua või tead sa kedagi, kes oskaks? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 29. november 2016, kell 01:26 (EET) : kas siin pole miskit http://www.ester.ee/record=b2853262*est [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 29. november 2016, kell 12:41 (EET) ::Ma pole isegi sellist sõna kunagi kohanud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 29. november 2016, kell 23:38 (EET) ::: Täiesti usun, minagi kohtasin seda sõna esimest korda sellel nädalal. Loota ju võis, aga et seda kaarditüüpi juba nelisada aastat ei kasutata, siis eks jääb paremaid aegu ootama... &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 29. november 2016, kell 23:55 (EET) :::: eks kõiki asju saab edendada-arendada, vt ntx https://www.youtube.com/watch?v=YsQtLASlDKE& :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 23. detsember 2016, kell 01:27 (EET) ==Lastimine ja lossimine== Kas ma mäletan õigesti, et lastimine ja lossimine on kaks erinevat tegevust? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. jaanuar 2017, kell 01:11 (EET) :Jah. Lastimine on lasti kailt laevale laadimine ja lossimine on lasti laevalt kaile tõstmine. Kui on vaja mõlemat koos käsitleda, nimetatakse neid lastimisoperatsioonideks või lastikäitluseks. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 14. jaanuar 2017, kell 01:27 (EET) ::et see arutelu leida, siis linkisin järgmisi märksõnu: [[lastimine]], [[lossimine]], [[lastikäitlus]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. jaanuar 2017, kell 11:18 (EET) ==Linkimine aruteludes== Märkan, et Sa aruteludes linkimist ei kasuta, ent seda tuleks kindlasti teha. See võimaldab Su asjakohaseid tähelepanekuid märksõnadega seonduvalt leida. Nt [[Kategooria arutelu:Häälenäitlejad riigiti|siin]] tuleks linkida "häälenäitleja". Kui tulevikus selle terminiga seonduvalt arutelu tekib, on Su tähelepanek hõlpsasti Lingid siia alt leitav--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 30. oktoober 2017, kell 10:05 (EET) :Tavaliselt ei kasuta. Aga neil "hääle-" ja "lapse-" juhtumitel kirjutasin aruteludesse enne ja kena oli, et keegi pärast need ära kustutas. Ma ise kustutasin ainult ühe, kõige jaburama kategooria. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 31. oktoober 2017, kell 01:46 (EET) :: lihtsalt isiklik arvamus, ka mina jätaksin need linkimara ja igale poole ei ole mõtet vähimatki põhjust linkida. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 31. oktoober 2017, kell 09:15 (EET) == Köis ja ots == Tee mulle palun selgeks, mis sisuline vahe on köiel ja otsal? --[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 23. aprill 2018, kell 13:15 (EEST) : on selline mõiste nagu merekeel, selles keeles on kasutusel teised terminid kui maakeeles. : http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Ots : Vt ka [[Merekeele nõukoda]]. [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 23. aprill 2018, kell 16:53 (EEST) ::Laevas ei ole köisi ega nööre, on otsad, trossid ja vaierid, selles ongi vahe, vt [http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Ots ots Merevikis]. Kui kirjutada, et pollari külge kinnitatakse nöörid, siis läheb mõte esimesena saapapaelte ehk saapanööride, mitte kinnitusotste peale. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 24. aprill 2018, kell 00:14 (EEST) ::: Merekeel on aga ma küsisin, kas on SISULINE vahe? Et miks ei kõlba linkida otsa artiklile köis? Artiklis köis on öeldud, et merenduses selle kohta sellised ja sellised terminid. Kui köie valmistamismeetod ja materjalid ei muutu selgelt eristatavalt selle pärast, et keegi kuskil seda "otsaks" nimetab, siis eraldi artiklit ei ole vaja. --[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 26. aprill 2018, kell 18:28 (EEST) ::Sellepärast ei või niiviisi linkida, et köis ei ole ots. Köis on ainult osa ja mitte kõigi otste materjal.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 27. aprill 2018, kell 00:36 (EEST) == Kuu vikipedisti valimine == Tere. Juhin Teie tähelepanu sellele, et kuu vikipedisti valimiselt saab ainult poolt hääletada (Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa). [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. juuli 2018, kell 00:38 (EEST) :Tänan! Seda ma ei teadnud. Kas pean oma hääle nüüd kustutama? [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 3. juuli 2018, kell 01:22 (EEST) == Pildi autor == See, kas üleslaadija on pildi autor või kas tal on autori luba, peaks olema selgelt välja toodud sõltumata sellest, kas pilt on eesti Vikipeedias või Commonsis. Näiteks kui pildi [[:Fail:Eesti Maja Stockholmis.jpg]] kohta ei leia kinnitust, et see on üleslaadija enda töö, siis tuleks saata aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et ta on nõus nimetatud pildi avaldamisega pildi juures toodud litsentsi alusel. Sama [[Eri:Failide loend/Ssgreporter|teiste nõuatekohase litsentsiga piltide]] kohta. Hea oleks veel piltide kirjeldusse lisatud nime juures selgemalt välja tuua, et see on autori nimi (kui see on autori nimi). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. mai 2019, kell 16:58 (EEST) :Kui nägin, et Estopedist kavatseb minu fotosid Commonsisse laadida ja on muutnud selgitusi pildifailides, siis lubasin seda kahe foto puhul, mis on spetsiaalselt Vikipeedia jaoks pildistatud, ja märkisin seetõttu nende autoriks oma kasutajanime. Teiste fotode puhul on tähtis minu autorsus. Ma pole nõus, et minu loata seotakse mu kasutajanimi mu isikunimega ja seetõttu ühtki muud minu fotot ilma minu loata Commonsisse laadida ei tohi. Praegu esitasin palve ühe sellise foto kustutamiseks, mille Estopedist sinna ilma minu loata oli laadinud. Talle endale esitasin soovituse kustutada kõik need, mis ta sinna omapead on laadinud. Samuti olen lasknud kustutada sealt kõik need fotod, mis Pikne oli varem sinna ilma minu loata laadinud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 29. mai 2019, kell 23:20 (EEST) :: Nõuded siin ja Commonsis on üldjoontes samad. Isikunime ja kasutajanime sidumist ei nõuta ka Commonsis. Küll aga peaks olema selge, et autor on andnud loa pildi kasutamiseks juuresoleva litsentsi tingimustel. Kui autorinime järgi ei ole arusaadav, et üleslaadija ise on autor ja lubab kasutust, siis tuleks saata ülaltoodud aadressile luba, milles autor kinnitab, et lubab kasutust. See võib olla ka näiteks selline kiri, milles isik kinnitab, et lubab kasutajal Ssgreporter kõiki enda tehtud pilte kindla vaba litsentsi all avaldada. :: Need pildid, mille Estopedist Commonsisse viis, on avaldatud siin vaba litsentsi all. Kui neid just autori loata vaba litsentsi all pole avaldatud, siis tegelikult on autor sellega õiguse Commonsis avaldamist keelata ära andnud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 20:45 (EEST) :Ma ei luba Commonsisse laadida (ega juba üleslaadituist sinna jätta) ühtki laeva-, sadama- ega merel tehtud fotot, välja arvatud üks, mille Ivo minu loal aastaid tagasi sinna laadis. Spetsiaalselt Vikipeedia jaoks tehtud fotodega, mida ma mujal ei vaja, pean ilmselt kasutama seda meilivarianti: foto autor on isikunimega ja saadan meili, et luban kasutajal üles laadida. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 21:43 (EEST) :: Sa oled üles laadinud veel 19 pilti, mille juures on isikunimi ja vaba litsents. Kas sellest tuleb siis aru saada nii, et vaba litsents (lubab kasutust kõigile ja kõikjal) on kõigi nende piltide juures eksitus? Siis tuleks need pildid kustutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 21:55 (EEST) :Isikunimi oli endastmõistetavalt kõigi minu tehtud fotode juures. Praegu leidsin 12 fotot, mida ma ei ole nõus isikunimeta esitama ja Commonsisse laadida ei luba. Kas pean need nüüd kõik kustutama? Mis juhtub Commonsisse laaditud fotodega, kui ma need siit kustutan? Kas need kustuvad sealt ise? Vikipeedia jaoks tehtud piltidega tegelen edaspidi, just praegu on kiire aeg. Osa on juba kasutajanimega või mõni on minu üles laaditud kellegi teise tehtud foto, millel on autori luba. Nende kohta, kus ma tahan oma nime alles jätta, pean siis saatma lubava meili. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. mai 2019, kell 22:46 (EEST) :: Kui autor ei taha, et pilt Commonsis avaldatakse või et seda mujal väljaspool eesti Vikipeediat kasutatakse, siis jah, tuleks kustutada. :: Kui eesti Vikipeediast pilt kustutada, siis Commonsisse viidud koopia automaatselt ära ei kustu. Aga kui üleslaadija ei ole pildi juures üheselt välja toonud, et ta on autor ja kui luba ei saadeta, siis küllap kustutakse Commonsi pilt ikka peagi ära. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. mai 2019, kell 23:15 (EEST) Kui võtad pildi juurest isikunime ära, aga lubad jätkuvalt kasutust vaba litsentsi all, siis palun kirjuta ühtlasi pildi juurde, et oled autor ("Autor: Ssgreporter", "ise pildistasin" vmt). Ma saan selle arutelu järgi aru, et oled enamiku enda üles laaditud piltide autor, aga pole siiski üheselt arusaadav, milliste piltide kohta see täpselt käib. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. juuni 2019, kell 18:38 (EEST) :Olen jaganud oma fotod kolme kategooriasse: need, mis on pildistatud Vikipeedia jaoks ja millest mul on ükskõik, võib laadida Commonsisse, kuid siis tuleb kustutada isikunimi ja võib juurde kirjutada, et üleslaadija oma töö. Ise ma nime faili alt tabelist kustutada ei saanud või ei osanud. Teiste puhul, mille jaoks peab nimi alles jääma, saadan OTRSi loa. Kolmas, minu jaoks kõige olulisem kategooria, tuleb kustutada nii siit kui ka Commonsist. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 7. juuni 2019, kell 20:36 (EEST) :Kustutasin täna kõik oma fotod, mis ma olin lubanud kustutada. Teiste jaoks tuleb luba. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 8. juuni 2019, kell 01:31 (EEST) ---- Kas ennist saadetud luba piltide [[:Fail:Skogskyrkog25a.jpg]] ja [[:Fail:Mereakadeemia Koplis.jpg]] kohta ei käinud? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 18:54 :Tänan küsimast! Skogskyrkogårdeni fotod tegin spetsiaalselt Vikipeedia jaoks, nende kohta olen oma meelest autori loa saatnud. Mereakadeemia hoone foto võib ka samasuguseks lugeda. Ettevaatlik olen aga laevade ja sadamate fotodega. Alles paar kuud tagasi avastasin järjekordselt ühest raamatust oma unikaalse foto, muidugi ilma minu nimeta ja ilma loata, aga ma poleks ilmaski seda sinna lubanud. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 13. juuli 2020, kell 19:26 (EEST) :: Teises arutelus on kommentaar ([[Eri:Diff/5365906]]), millest jääb mulje, et neid pilte loas ei mainitud. Vist oleks hea, kui nende kahe pildi kohta saaks (uuesti) eraldi loa saata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 19:58 (EEST) :Millalgi hilisõhtul saadan, just praegu pole kahjuks aega.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 13. juuli 2020, kell 21:33 (EEST) Kas saan õigesti aru, et pildi [[:Fail:Toronto Paldiskis ahtrist.jpg]] juures on vaba litsents ekslik? [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 13. juuli 2020, kell 18:54 (EEST) :Ei ole ekslik, aga sisuliselt minult välja pressitud. Seda litsentsi paluti, et saaks tol aastal pilti nädala pildina esitleda. Heameelega tahaksin selle foto kustutamist. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 13. juuli 2020, kell 19:26 (EEST) == Label_IP == Cumbrili skript ei näidanud kaht ikooni pärast seda, kui vastavad pildid siit vikist kustutati. Nüüd peaks jälle näitama. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 30. oktoober 2019, kell 18:19 (EET) :Tänan! Nüüd saab jälle silte panna. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 30. oktoober 2019, kell 23:27 (EET) == Kardin == Tere! Aitäh abi eest! Ma tegelikult jätsin ribakardina meelega artiklist välja, sest praegune artikkel "[[Kardin]]" räägib tekstiilist/riidest kardinatest. Võib-olla peaks mittetekstiilist kardinatele/aknakatetele tegema omaette alajaotise või koguni omaette aknakatete artikli, kus saaks rääkida ka aknaluukidest, bambuskardinatest, putukavõrkudest jne. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. mai 2020, kell 18:51 (EEST) :Nägin, et on tekstiilkardinad, aga olin sunnitud eelmisel nädalal telefonis korduvalt püüdlikult hääldama "puitribakardin", seepärast arvasin, et artikli mitmekesistamiseks võiks seegi olla. Võib-olla võiks liigitada nii: 'aknakate' (luugid, putukavõrgud, markiisid jms), 'kardin (tekstiil)' ja 'kardin' jätta muu materjali jaoks koos viitega alguses, et tekstiilkardinate kohta on artikkel 'kardin (tekstiil)? [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 18. mai 2020, kell 19:56 (EEST) :: Aitäh heade ideede eest, need kõlavad päris hästi! Uurin veel eri autorite liigitusi, aga mulle tundus juba eile, et süsteemi loomisest selle teema puhul ei pääse, sest juba praegu on see kõvasti külgkardinate poole kaldu. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. mai 2020, kell 20:42 (EEST) == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> :Sorry, I have no time for this. I get over 50 messages every day and answer for those I need for my work.[[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 26. september 2020, kell 00:18 (EEST) == Muudatuste eemaldamine == Tere! Eemaldate eraldi linki viitele, mida olen lisanud. Kõikidel teistel selle lehe viidetel on link lubatud - aga mitte minu viitel? Mille vastu eksin? Lugupidamisega, Rait :Artikli tekstis võib kasutada üksnes Vikipeedia-siseseid linke. Teie olite teksti sees linkinud Vikipeediast välja,s.t Õhtulehele. Ent välislinke kasutatakse üksnes viidetena või alajaotuses "Välislingid". Seepärast vormistasin teie välislingi viiteks, aga eile olite selle tagasi parandanud. Selle muudatuse kõrvaldasingi, aga tühistamise korral ei tule resümee-rida, kuhu oleksin saanud põhjuse kirjutada. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 14. jaanuar 2021, kell 11:15 (EET) ---- Ma tõstsin su kommentaari lehele [[Vikipeedia:Üldine arutelu]], kuna kirjutasid arhiivi. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. september 2021, kell 18:53 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:11 (EEST) b8o5mlzkj5rilpa1o59fddis14rqku9 0 200652 6175248 6140836 2022-08-08T07:21:31Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tiit-Rein Viitso2013.jpg|pisi]] '''Tiit-Rein Viitso''' (kuni 30.09.1940 Vitismann sündinud [[4. märts]]il [[1938]] [[Tallinn]]as) on eesti keeleteadlane, [[Tartu Ülikool]]i [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] emeriitprofessor. Et on raske kindlaks teha, kui paljusid keeli ta on käsitlenud, siis peavad kolleegid teda eesti keeleteadlaseks, kes on käsitlenud täie teadusliku eksaktsusega kõige suuremat arvu maailma keeli<ref>{{Netiviide |url=http://keeljakirjandus.ee/arhiiv/Viitso3.pdf |pealkiri=Keel ja Kirjandus 2008, nr 3, lk 219 |vaadatud=2018-10-13 |arhiivimisaeg=2018-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181013211606/http://keeljakirjandus.ee/arhiiv/Viitso3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Haridus== 1961. aastal lõpetas Viitso Tartu Ülikooli [[eesti filoloogia|eesti filoloogina]]. 1961–1964 oli ta [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] [[aspirant]]. 1966. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis kandidaadiväitekirja filoloogias ("[[Äänisvepsa murre|Äänisvepsa murde]] väljendustasandi kirjeldus"), 1982. aastal sealsamas doktoriväitekirja ("Основные проблемы фонологической структуры прибалтийско-финских языков и ее истории" ehk "Läänemeresoome keelte fonoloogilise struktuuri ja selle ajaloo peamised probleemid").<ref name="Soosaar">[[Sven-Erik Soosaar]] [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] (vaadatud 18. novembril 2011)</ref> ==Teadustöö== [[Pilt:Tiit-Rein Viitso 2005.jpg|pisi|Tiit-Rein Viitso 2005. aastal kõnelemas [[Paul Ariste]] mälestuskonverentsil]] 1965–1973 töötas Viitso [[TÜ arvutuskeskus]]es nooremteadurina, 1971–1986 KKI-s vanem- ja 1986–1993 juhtteadurina. 1989. aastal sai temast TÜ eesti keele kateedri professor, 1989–1991 oli ta [[Helsingi ülikool]]i külalisprofessor. 1991–1993 oli Tiit-Rein Viitso TÜ [[eesti keel]]e erakorraline professor ning 1993–2003 TÜ [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] korraline professor.<ref name="Soosaar" /> Aastatel 1971–1977 oli ta ajakirja [[Sovetskoje Finno-ugrovedenije]] asepeatoimetaja. Aastast [[1990]] on ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] toimetuskolleegiumi liige, [[1997]]–[[2006]] oli ta [[Linguistica Uralica]] toimetuskolleegiumi liige ja [[2007]]–[[2016]] peatoimetaja. [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]u toimetuskolleegiumi liige on ta alates [[1999]]. aastast.<ref name="Soosaar" /> Viitso on uurinud läänemeresoome keelte [[fonoloogia]]t, [[morfoloogia]]t ja murdeid (lähemalt [[Vepsa keel|vepsa]] ja [[liivi keel]]t), läänemeresoome jt [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] ajaloolist [[foneetika]]t ja eelajaloolisi kontakte ning [[keelte geneetiline klassifitseerimine|keelte geneetilist klassifitseerimist]].<ref name="Soosaar" /> Samuti on ta aidanud kaasa liivi ja [[võru keel|võru kirjakeele]] [[keelekorraldus|korraldusele]].{{lisa viide}} ==Organisatsiooniline tegevus== 1989 ja 1993–1997 oli Viitso Tiit-Rein [[Emakeele Selts]]i esimees, [[2004]]–2006 keeletoimkonna vanem.<ref>[http://www.emakeeleselts.ee/yritused/Viitso70.htm Emakeele Seltsi XLI J. V. Veski päev]</ref> 1998. aastal sai temast [[Liivlaste Sõprade Ühing]]u asutajaliige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.livones.lv/organizacijas/libdraugi/Eesti/?raksts=372 |pealkiri=Liivlaste Sõprade Ühing |vaadatud=2010-02-06 |arhiivimisaeg=2009-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091114072311/http://www.livones.lv/organizacijas/libdraugi/Eesti/?raksts=372 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1988. aastal oli Tiit-Rein Viitso [[Õpetatud Eesti Selts]]i taasasutajaliige, hiljem sai temast seltsi auliige. 2011. aastal valmis [[Vahur Laiapea]]l liivikeelne dokumentaalfilm "Professor Viitso liivlased". == Publikatsioone == * Vadja keel [http://tartu.ester.ee/record=b1552337~S6*est Vadja keele Luutsa-Liivtšüla murraku fonoloogia. Tartu 1961] * Vepsa keel [http://tartu.ester.ee/record=b1557673~S6*est Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus. Tartu, 1966 (kandidaadiväitekiri)] * Läänemeresoome keelte võrdlev fonoloogia [http://tartu.ester.ee/record=b1135944~S6*est Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Tallinn, 1981 (doktoriväitekirja teema)] * Liivi keel [http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageID=177&search=Tiit-Rein+Viitso Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn, 2008] * Eesti keele morfoloogiline struktuur, Läänemeresoome keelte varaseim ajalugu, Uurali keeled, Ameerika põliskeeled<ref>{{ETIS}}</ref>. *[[Liivi-eesti-läti sõnaraamat]]. 2012, koos [[Valts Ernštreits]]iga * Ülevaated maailma keeltest ja keelerühmadest ning keeleteaduse mõistetest ja koolkondadest Eesti entsüklopeediais. == Tunnustus == * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3751}}</ref> * 2005 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Paul Ariste medal]] * 2006 [[Läti Ülikool]]i audoktor<ref>[http://www.ut.ee/193645 Tartu Ülikooli pressiteade]</ref> * 2011 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Tiit-Rein Viitso}} * {{ETIS}} * Sven-Erik Soosaar [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] {{JÄRJESTA:Viitso, Tiit-Rein}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Läti Ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] 6dm13vs3wxblmrdb0q5xwfcbduc5moh 6175357 6175248 2022-08-08T10:08:00Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tiit-Rein Viitso2013.jpg|pisi]] '''Tiit-Rein Viitso''' (kuni 30. septembrini 1940 '''Vitismann'''; sündinud [[4. märts]]il [[1938]] [[Tallinn]]as) on eesti keeleteadlane, [[Tartu Ülikool]]i [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] emeriitprofessor. Et on raske kindlaks teha, kui paljusid keeli ta on käsitlenud, siis peavad kolleegid teda eesti keeleteadlaseks, kes on käsitlenud täie teadusliku eksaktsusega kõige suuremat arvu maailma keeli<ref>{{Netiviide |url=http://keeljakirjandus.ee/arhiiv/Viitso3.pdf |pealkiri=Keel ja Kirjandus 2008, nr 3, lk 219 |vaadatud=2018-10-13 |arhiivimisaeg=2018-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181013211606/http://keeljakirjandus.ee/arhiiv/Viitso3.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Haridus== 1961. aastal lõpetas Viitso Tartu Ülikooli [[eesti filoloogia|eesti filoloogina]]. 1961–1964 oli ta [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] [[aspirant]]. 1966. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis kandidaadiväitekirja filoloogias ("[[Äänisvepsa murre|Äänisvepsa murde]] väljendustasandi kirjeldus"), 1982. aastal sealsamas doktoriväitekirja ("Основные проблемы фонологической структуры прибалтийско-финских языков и ее истории" ehk "Läänemeresoome keelte fonoloogilise struktuuri ja selle ajaloo peamised probleemid").<ref name="Soosaar">[[Sven-Erik Soosaar]] [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] (vaadatud 18. novembril 2011)</ref> ==Teadustöö== [[Pilt:Tiit-Rein Viitso 2005.jpg|pisi|Tiit-Rein Viitso 2005. aastal kõnelemas [[Paul Ariste]] mälestuskonverentsil]] 1965–1973 töötas Viitso [[TÜ arvutuskeskus]]es nooremteadurina, 1971–1986 KKI-s vanem- ja 1986–1993 juhtteadurina. 1989. aastal sai temast TÜ eesti keele kateedri professor, 1989–1991 oli ta [[Helsingi ülikool]]i külalisprofessor. 1991–1993 oli Tiit-Rein Viitso TÜ [[eesti keel]]e erakorraline professor ning 1993–2003 TÜ [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] korraline professor.<ref name="Soosaar" /> Aastatel 1971–1977 oli ta ajakirja [[Sovetskoje Finno-ugrovedenije]] asepeatoimetaja. Aastast [[1990]] on ta ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] toimetuskolleegiumi liige, [[1997]]–[[2006]] oli ta [[Linguistica Uralica]] toimetuskolleegiumi liige ja [[2007]]–[[2016]] peatoimetaja. [[Emakeele Seltsi aastaraamat]]u toimetuskolleegiumi liige on ta alates [[1999]]. aastast.<ref name="Soosaar" /> Viitso on uurinud läänemeresoome keelte [[fonoloogia]]t, [[morfoloogia]]t ja murdeid (lähemalt [[Vepsa keel|vepsa]] ja [[liivi keel]]t), läänemeresoome jt [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keelte]] ajaloolist [[foneetika]]t ja eelajaloolisi kontakte ning [[keelte geneetiline klassifitseerimine|keelte geneetilist klassifitseerimist]].<ref name="Soosaar" /> Samuti on ta aidanud kaasa liivi ja [[võru keel|võru kirjakeele]] [[keelekorraldus|korraldusele]].{{lisa viide}} ==Organisatsiooniline tegevus== 1989 ja 1993–1997 oli Viitso Tiit-Rein [[Emakeele Selts]]i esimees, [[2004]]–2006 keeletoimkonna vanem.<ref>[http://www.emakeeleselts.ee/yritused/Viitso70.htm Emakeele Seltsi XLI J. V. Veski päev]</ref> 1998. aastal sai temast [[Liivlaste Sõprade Ühing]]u asutajaliige.<ref>{{Netiviide |url=http://www.livones.lv/organizacijas/libdraugi/Eesti/?raksts=372 |pealkiri=Liivlaste Sõprade Ühing |vaadatud=2010-02-06 |arhiivimisaeg=2009-11-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20091114072311/http://www.livones.lv/organizacijas/libdraugi/Eesti/?raksts=372 |url-olek=ei tööta }}</ref> 1988. aastal oli Tiit-Rein Viitso [[Õpetatud Eesti Selts]]i taasasutajaliige, hiljem sai temast seltsi auliige. 2011. aastal valmis [[Vahur Laiapea]]l liivikeelne dokumentaalfilm "Professor Viitso liivlased". == Publikatsioone == * Vadja keel [http://tartu.ester.ee/record=b1552337~S6*est Vadja keele Luutsa-Liivtšüla murraku fonoloogia. Tartu 1961] * Vepsa keel [http://tartu.ester.ee/record=b1557673~S6*est Äänisvepsa murde väljendustasandi kirjeldus. Tartu, 1966 (kandidaadiväitekiri)] * Läänemeresoome keelte võrdlev fonoloogia [http://tartu.ester.ee/record=b1135944~S6*est Läänemeresoome fonoloogia küsimusi. Tallinn, 1981 (doktoriväitekirja teema)] * Liivi keel [http://www.eksa.ee/Default.aspx?PageID=177&search=Tiit-Rein+Viitso Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tallinn, 2008] * Eesti keele morfoloogiline struktuur, Läänemeresoome keelte varaseim ajalugu, Uurali keeled, Ameerika põliskeeled<ref>{{ETIS}}</ref>. *[[Liivi-eesti-läti sõnaraamat]]. 2012, koos [[Valts Ernštreits]]iga * Ülevaated maailma keeltest ja keelerühmadest ning keeleteaduse mõistetest ja koolkondadest Eesti entsüklopeediais. == Tunnustus == * 2001 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3751}}</ref> * 2005 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Paul Ariste medal]] * 2006 [[Läti Ülikool]]i audoktor<ref>[http://www.ut.ee/193645 Tartu Ülikooli pressiteade]</ref> * 2011 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] == Viited == {{viited|2}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Tiit-Rein Viitso}} * {{ETIS}} * Sven-Erik Soosaar [http://www.ut.ee/Ural/hist.html Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis] {{JÄRJESTA:Viitso, Tiit-Rein}} [[Kategooria:Eesti fennougristid]] [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi esimehed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Läti Ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] apgjdoj5zgvst3lt7jtnyyk9bzf2v38 0 201234 6175268 5980222 2022-08-08T07:38:01Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ülo Lumiste.jpg|pisi|Ülo Lumiste 2007. aastal]] '''Ülo Lumiste''' ([[30. juuni|kuni 1937 Jõbbeda 30. juuni]] [[1929]] [[Vändra]] – [[20. november]] [[2017]]) oli [[eestlased|eesti]] [[matemaatik]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (valitud 1993). Ta on rajanud Eestis oma geomeetriakoolkonna. ==Elukäik== Aastal [[1947]] lõpetas ta [[Vändra Keskkool]]i ning asus õppima [[Tartu ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is matemaatika erialal. Õpingute ajal tekkis tal professor [[Jaan Sarv]]e mõjutusel huvi [[geomeetria]] vastu, nüüdisaegse matemaatika juurde viis Lumiste professor [[Gunnar Kangro]].<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond (II): 1938-1998. Tallinn, 1998, lk.78-79.</ref> Ülikooli lõpetas ta [[1952]]. aastal ''[[cum laude]]''. Seejärel asus tööle matemaatika kateedris, kust ta peagi suunati end täiendama [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] [[diferentsiaalgeomeetria]] alal. Aastal [[1958]] kaitses ta kandidaadikraadi Moskva Riikliku Ülikooli juures ja [[1969]] doktorikraadi [[Kaasani ülikool]]i juures.<ref name=":0" /> Tartu Riiklikus Ülikoolis töötas Ülo Lumiste alates 1960. aastast: dotsendina, professorina, algebra ja geomeetria kateedri juhatajana, aastatel 1974–1980 [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] [[dekaan]]ina.<ref name=":0" /> 1993. aastal valiti Ülo Lumiste Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks matemaatika alal. 1995. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Suure panuse on Ülo Lumiste andnud õppejõuna. Tema loenguid on kuulanud enamik Eesti matemaatikuid, paljude koolide matemaatikaõpetajad on tema õpilased, tema käe all on kirjutatud kursuse- ja diplomitöid. Ta on juhendanud 13 kandidaaditööd, magistritöid, olnud doktoritööde konsultandiks.<ref name=":0" /> Ülo Lumiste oli [[Eesti Matemaatika Selts]]i asutajaid (1987) ja selle esimene president. Ta võttis [[Euroopa Matemaatika Selts]]i Nõukogu tööst ning oli [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i liige, sarja "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" algataja ning I ja II kõite toimetaja.<ref name=":0" /> Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika]] vilistlane. ==Teadustöö== Ülo Lumiste peamisteks uurimissuundadeks on olnud [[diferentsiaalgeomeetria]] [[alammuutkond|alammuutkonnad]], [[seostus|seostuse teooria]] ning selle rakendused [[kalibratsiooniteooria]]s ja sisestatud kihtkondade geomeetrias. Samuti on ta avaldanud uurimusi matemaatika ajaloost Eestis. Tal ilmus üle 260 teaduspublikatsiooni, sealhulgas õpikuid ja monograafiaid. Viimane neist “Semiparallel Submanifolds in Space Forms” ilmus [[Springer]]i kirjastuses 2008. aastal. ==Töid== * Lumiste, Ü. 1964. Geomeetria alused. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 160 lk. * Lumiste, Ü. 1964. On models of betweenness. Proc. Acad. Sc. Estonian SSR. Phys. Math. Techn., 3, 200−209 (Russian). * Lumiste, Ü. 1966. Connections in homogeneous fibre bundles. Mat. Sbornik, 69, 3, 419−454 (Russian; English transl.: Amer. Math. Soc. Transl. 1970, 2, 92, 231−274). * Lumiste, Ü. 1971. Connection theory in bundle spaces. Itogi Nauki. Algebra. Topologiya. Geometriya. VINITI, Moskva, 123−168 (Russian; English transl.: J. Soviet Math. 1973, 1, 363−390). * Lumiste, Ü. 1973. Projective conections in the canonical bundles of manifolds of planes. Mat. Sbornik, 91, 2, 211−233 (Russian; complemented English transl.: Math. USSR Sbornik (USA), 1973, 20, 2, 223−248). * Lumiste, Ü. 1975. Differential geometry of submanifolds. Itogi nauki. Algebra. Topologiya. Geometriya, vol. 13. VINITI, Moskva, 273−340 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1977, 7, 654−694). * Evtushik, L., Lumiste, Ü., Ostianu, N., Shirokov, A. 1979. Differential geometric structures on manifolds. Itogi Nauki i Tekhniki. Problemy Geometrii, vol 9. VINITI, Moskva, 5−246 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1980, 4, 1573−1710). * Lumiste, Ü. 1982. Connections in associated fibre bundles and gauge models. Colloquia Mathematika Societatis Janos Bolyai, vol. 31. North-Holland Publ. Co., Amsterdam-Oxford-New York, 393−411. * Lumiste, Ü. 1985. Structures of differential geometry and gauge theories. Itogi Nauki i Tekhniki. Problemy Geometrii, vol 17. VINITI, Moskva, 153−171 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1987, 37, 1254−1268). * Abramov, V., Lumiste, Ü. 1986. Superspace with underlying Banach bundle of connections and supersymmetry of the effective action. Izv. Vysh. Uch. Zav. Matem., 1, 3−12 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1986, 30, 1, 1−13) * Lumiste, Ü. 1990. Semi-symmetric submanifold as the second order envelope of symmetric submanifolds. Proc. Estonian Acad. Sci. Phys. Math., 39, 1, 1−8. * Lumiste, Ü. 1991. On submanifolds with parallel higher order fundamental form in Euclidean spaces. Lect. Notes in Math., N 1481. Springer Verlag, Berlin, 126−137. * Lumiste, Ü. 1995. Symmetric orbits of orthogonal Veronese actions and their second order envelopes. Results of Math., 27, 284−301. * Lumiste, Ü. 1996. Symmetric orbits of orthogonal Plücker action and triviality of their second order envelopes. Annals of Global Analysis and Geometry, 14, 237−256. * Lumiste, Ü. 1997. Semiparallel time-like surfaces in Lorenzian space-time forms. Differential Geom. Appl., 7, 59−74. * Lumiste, Ü. 2000. (Chapter 7) Submanifolds with parallel fundamental form. Handbook on Differential Geometry (eds. F. Dillen, L. Verstraelen). Elsevier Science B. V., Amsterdam, 779−864. * Lumiste, Ü. 2009. Semiparallel Submanifolds in Space Forms. Springer, New York, 306 pp. * Lumiste, Ü. 2009. Foundations of Geometry: Based on Betweenness and Flag-Movements. Estonian Math. Soc., Tartu, 100 pp. ==Isiklikku== Tema harrastusteks olid kehakultuur ja meeskoorilaul, hilisemal ajal klassikalise muusika kuulamine.<ref>Geomeetria keerulised käigud ja nende jutustaja akadeemik Ülo Lumiste. - Maidla, M. Teaduste akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 323.</ref> Ülo Lumiste poeg on [[Jüri Lumiste]]. ==Viited== {{viited}} ==Tunnustus== *1982 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *[[1993]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige *[[1996]] [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i audoktor *[[1997]] [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e auliige *1997 Tartu Ülikooli [[Raefondi preemia]][[Eesti Teaduste Akadeemia medal|l]] *1999 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] *1999 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] täppisteaduste alal *[[2003]] [[Eesti Matemaatika Selts]]i auliige *2004 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] *[[2012]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ==Välislingid== {{Commons|Category:Ülo Lumiste}} * [https://www.akadeemia.ee/member/lumiste/ Tutvustus Eesti Teaduste Akadeemia lehel] *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Lumiste, Ülo}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Vändra Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 9my1f5qaxw25bvpm7667v8f8pzo9bcu 6175390 6175268 2022-08-08T11:10:26Z Andres 5 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ülo Lumiste.jpg|pisi|Ülo Lumiste 2007. aastal]] '''Ülo Lumiste''' (kuni 1937. aastani '''Jõbbeda'''; [[30. juuni| 30. juuni]] [[1929]] [[Vändra]] – [[20. november]] [[2017]]) oli [[eestlased|eesti]] [[matemaatik]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (valitud 1993). Ta on rajanud Eestis oma geomeetriakoolkonna. ==Elukäik== Aastal [[1947]] lõpetas ta [[Vändra Keskkool]]i ning asus õppima [[Tartu ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is matemaatika erialal. Õpingute ajal tekkis tal professor [[Jaan Sarv]]e mõjutusel huvi [[geomeetria]] vastu, nüüdisaegse matemaatika juurde viis Lumiste professor [[Gunnar Kangro]].<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond (II): 1938-1998. Tallinn, 1998, lk.78-79.</ref> Ülikooli lõpetas ta [[1952]]. aastal ''[[cum laude]]''. Seejärel asus tööle matemaatika kateedris, kust ta peagi suunati end täiendama [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] [[diferentsiaalgeomeetria]] alal. Aastal [[1958]] kaitses ta kandidaadikraadi Moskva Riikliku Ülikooli juures ja [[1969]] doktorikraadi [[Kaasani ülikool]]i juures.<ref name=":0" /> Tartu Riiklikus Ülikoolis töötas Ülo Lumiste alates 1960. aastast: dotsendina, professorina, algebra ja geomeetria kateedri juhatajana, aastatel 1974–1980 [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] [[dekaan]]ina.<ref name=":0" /> 1993. aastal valiti Ülo Lumiste Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks matemaatika alal. 1995. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Suure panuse on Ülo Lumiste andnud õppejõuna. Tema loenguid on kuulanud enamik Eesti matemaatikuid, paljude koolide matemaatikaõpetajad on tema õpilased, tema käe all on kirjutatud kursuse- ja diplomitöid. Ta on juhendanud 13 kandidaaditööd, magistritöid, olnud doktoritööde konsultandiks.<ref name=":0" /> Ülo Lumiste oli [[Eesti Matemaatika Selts]]i asutajaid (1987) ja selle esimene president. Ta võttis [[Euroopa Matemaatika Selts]]i Nõukogu tööst ning oli [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i liige, sarja "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" algataja ning I ja II kõite toimetaja.<ref name=":0" /> Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika]] vilistlane. ==Teadustöö== Ülo Lumiste peamisteks uurimissuundadeks on olnud [[diferentsiaalgeomeetria]] [[alammuutkond|alammuutkonnad]], [[seostus|seostuse teooria]] ning selle rakendused [[kalibratsiooniteooria]]s ja sisestatud kihtkondade geomeetrias. Samuti on ta avaldanud uurimusi matemaatika ajaloost Eestis. Tal ilmus üle 260 teaduspublikatsiooni, sealhulgas õpikuid ja monograafiaid. Viimane neist “Semiparallel Submanifolds in Space Forms” ilmus [[Springer]]i kirjastuses 2008. aastal. ==Töid== * Lumiste, Ü. 1964. Geomeetria alused. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 160 lk. * Lumiste, Ü. 1964. On models of betweenness. Proc. Acad. Sc. Estonian SSR. Phys. Math. Techn., 3, 200−209 (Russian). * Lumiste, Ü. 1966. Connections in homogeneous fibre bundles. Mat. Sbornik, 69, 3, 419−454 (Russian; English transl.: Amer. Math. Soc. Transl. 1970, 2, 92, 231−274). * Lumiste, Ü. 1971. Connection theory in bundle spaces. Itogi Nauki. Algebra. Topologiya. Geometriya. VINITI, Moskva, 123−168 (Russian; English transl.: J. Soviet Math. 1973, 1, 363−390). * Lumiste, Ü. 1973. Projective conections in the canonical bundles of manifolds of planes. Mat. Sbornik, 91, 2, 211−233 (Russian; complemented English transl.: Math. USSR Sbornik (USA), 1973, 20, 2, 223−248). * Lumiste, Ü. 1975. Differential geometry of submanifolds. Itogi nauki. Algebra. Topologiya. Geometriya, vol. 13. VINITI, Moskva, 273−340 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1977, 7, 654−694). * Evtushik, L., Lumiste, Ü., Ostianu, N., Shirokov, A. 1979. Differential geometric structures on manifolds. Itogi Nauki i Tekhniki. Problemy Geometrii, vol 9. VINITI, Moskva, 5−246 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1980, 4, 1573−1710). * Lumiste, Ü. 1982. Connections in associated fibre bundles and gauge models. Colloquia Mathematika Societatis Janos Bolyai, vol. 31. North-Holland Publ. Co., Amsterdam-Oxford-New York, 393−411. * Lumiste, Ü. 1985. Structures of differential geometry and gauge theories. Itogi Nauki i Tekhniki. Problemy Geometrii, vol 17. VINITI, Moskva, 153−171 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1987, 37, 1254−1268). * Abramov, V., Lumiste, Ü. 1986. Superspace with underlying Banach bundle of connections and supersymmetry of the effective action. Izv. Vysh. Uch. Zav. Matem., 1, 3−12 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1986, 30, 1, 1−13) * Lumiste, Ü. 1990. Semi-symmetric submanifold as the second order envelope of symmetric submanifolds. Proc. Estonian Acad. Sci. Phys. Math., 39, 1, 1−8. * Lumiste, Ü. 1991. On submanifolds with parallel higher order fundamental form in Euclidean spaces. Lect. Notes in Math., N 1481. Springer Verlag, Berlin, 126−137. * Lumiste, Ü. 1995. Symmetric orbits of orthogonal Veronese actions and their second order envelopes. Results of Math., 27, 284−301. * Lumiste, Ü. 1996. Symmetric orbits of orthogonal Plücker action and triviality of their second order envelopes. Annals of Global Analysis and Geometry, 14, 237−256. * Lumiste, Ü. 1997. Semiparallel time-like surfaces in Lorenzian space-time forms. Differential Geom. Appl., 7, 59−74. * Lumiste, Ü. 2000. (Chapter 7) Submanifolds with parallel fundamental form. Handbook on Differential Geometry (eds. F. Dillen, L. Verstraelen). Elsevier Science B. V., Amsterdam, 779−864. * Lumiste, Ü. 2009. Semiparallel Submanifolds in Space Forms. Springer, New York, 306 pp. * Lumiste, Ü. 2009. Foundations of Geometry: Based on Betweenness and Flag-Movements. Estonian Math. Soc., Tartu, 100 pp. ==Isiklikku== Tema harrastusteks olid kehakultuur ja meeskoorilaul, hilisemal ajal klassikalise muusika kuulamine.<ref>Geomeetria keerulised käigud ja nende jutustaja akadeemik Ülo Lumiste. - Maidla, M. Teaduste akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 323.</ref> Ülo Lumiste poeg on [[Jüri Lumiste]]. ==Viited== {{viited}} ==Tunnustus== *1982 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *[[1993]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige *[[1996]] [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i audoktor *[[1997]] [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e auliige *1997 Tartu Ülikooli [[Raefondi preemia]][[Eesti Teaduste Akadeemia medal|l]] *1999 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] *1999 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] täppisteaduste alal *[[2003]] [[Eesti Matemaatika Selts]]i auliige *2004 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] *[[2012]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ==Välislingid== {{Commons|Category:Ülo Lumiste}} * [https://www.akadeemia.ee/member/lumiste/ Tutvustus Eesti Teaduste Akadeemia lehel] *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Lumiste, Ülo}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Vändra Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2017]] 3wtcyejawi2l3sznrdtaxku05z2qjso 6175391 6175390 2022-08-08T11:12:23Z Andres 5 /* Teadustöö */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ülo Lumiste.jpg|pisi|Ülo Lumiste 2007. aastal]] '''Ülo Lumiste''' (kuni 1937. aastani '''Jõbbeda'''; [[30. juuni| 30. juuni]] [[1929]] [[Vändra]] – [[20. november]] [[2017]]) oli [[eestlased|eesti]] [[matemaatik]], [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige (valitud 1993). Ta on rajanud Eestis oma geomeetriakoolkonna. ==Elukäik== Aastal [[1947]] lõpetas ta [[Vändra Keskkool]]i ning asus õppima [[Tartu ülikool|Tartu Riiklikus Ülikool]]is matemaatika erialal. Õpingute ajal tekkis tal professor [[Jaan Sarv]]e mõjutusel huvi [[geomeetria]] vastu, nüüdisaegse matemaatika juurde viis Lumiste professor [[Gunnar Kangro]].<ref name=":0">Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond (II): 1938-1998. Tallinn, 1998, lk.78-79.</ref> Ülikooli lõpetas ta [[1952]]. aastal ''[[cum laude]]''. Seejärel asus tööle matemaatika kateedris, kust ta peagi suunati end täiendama [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riikliku Ülikooli]] [[diferentsiaalgeomeetria]] alal. Aastal [[1958]] kaitses ta kandidaadikraadi Moskva Riikliku Ülikooli juures ja [[1969]] doktorikraadi [[Kaasani ülikool]]i juures.<ref name=":0" /> Tartu Riiklikus Ülikoolis töötas Ülo Lumiste alates 1960. aastast: dotsendina, professorina, algebra ja geomeetria kateedri juhatajana, aastatel 1974–1980 [[Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond|matemaatikateaduskonna]] [[dekaan]]ina.<ref name=":0" /> 1993. aastal valiti Ülo Lumiste Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks matemaatika alal. 1995. aastast oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor. Suure panuse on Ülo Lumiste andnud õppejõuna. Tema loenguid on kuulanud enamik Eesti matemaatikuid, paljude koolide matemaatikaõpetajad on tema õpilased, tema käe all on kirjutatud kursuse- ja diplomitöid. Ta on juhendanud 13 kandidaaditööd, magistritöid, olnud doktoritööde konsultandiks.<ref name=":0" /> Ülo Lumiste oli [[Eesti Matemaatika Selts]]i asutajaid (1987) ja selle esimene president. Ta võttis [[Euroopa Matemaatika Selts]]i Nõukogu tööst ning oli [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i liige, sarja "Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist" algataja ning I ja II kõite toimetaja.<ref name=":0" /> Ta oli [[Üliõpilasselts Liivika]] vilistlane. ==Teadustöö== Ülo Lumiste peamisteks uurimissuundadeks on olnud [[diferentsiaalgeomeetria]]s [[alammuutkond|alammuutkonnad]], [[seostus|seostuse teooria]] ning selle rakendused [[kalibratsiooniteooria]]s ja [[sisestatud kihtkondade geomeetria]]s. Samuti on ta avaldanud uurimusi matemaatika ajaloost Eestis. Tal ilmus üle 260 teaduspublikatsiooni, sealhulgas õpikuid ja monograafiaid. Viimane neist “Semiparallel Submanifolds in Space Forms” ilmus [[Springer]]i kirjastuses 2008. aastal. ==Töid== * Lumiste, Ü. 1964. Geomeetria alused. Tartu Riiklik Ülikool, Tartu, 160 lk. * Lumiste, Ü. 1964. On models of betweenness. Proc. Acad. Sc. Estonian SSR. Phys. Math. Techn., 3, 200−209 (Russian). * Lumiste, Ü. 1966. Connections in homogeneous fibre bundles. Mat. Sbornik, 69, 3, 419−454 (Russian; English transl.: Amer. Math. Soc. Transl. 1970, 2, 92, 231−274). * Lumiste, Ü. 1971. Connection theory in bundle spaces. Itogi Nauki. Algebra. Topologiya. Geometriya. VINITI, Moskva, 123−168 (Russian; English transl.: J. Soviet Math. 1973, 1, 363−390). * Lumiste, Ü. 1973. Projective conections in the canonical bundles of manifolds of planes. Mat. Sbornik, 91, 2, 211−233 (Russian; complemented English transl.: Math. USSR Sbornik (USA), 1973, 20, 2, 223−248). * Lumiste, Ü. 1975. Differential geometry of submanifolds. Itogi nauki. Algebra. Topologiya. Geometriya, vol. 13. VINITI, Moskva, 273−340 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1977, 7, 654−694). * Evtushik, L., Lumiste, Ü., Ostianu, N., Shirokov, A. 1979. Differential geometric structures on manifolds. Itogi Nauki i Tekhniki. Problemy Geometrii, vol 9. VINITI, Moskva, 5−246 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1980, 4, 1573−1710). * Lumiste, Ü. 1982. Connections in associated fibre bundles and gauge models. Colloquia Mathematika Societatis Janos Bolyai, vol. 31. North-Holland Publ. Co., Amsterdam-Oxford-New York, 393−411. * Lumiste, Ü. 1985. Structures of differential geometry and gauge theories. Itogi Nauki i Tekhniki. Problemy Geometrii, vol 17. VINITI, Moskva, 153−171 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1987, 37, 1254−1268). * Abramov, V., Lumiste, Ü. 1986. Superspace with underlying Banach bundle of connections and supersymmetry of the effective action. Izv. Vysh. Uch. Zav. Matem., 1, 3−12 (Russian; English transl.: J. Sov. Math., 1986, 30, 1, 1−13) * Lumiste, Ü. 1990. Semi-symmetric submanifold as the second order envelope of symmetric submanifolds. Proc. Estonian Acad. Sci. Phys. Math., 39, 1, 1−8. * Lumiste, Ü. 1991. On submanifolds with parallel higher order fundamental form in Euclidean spaces. Lect. Notes in Math., N 1481. Springer Verlag, Berlin, 126−137. * Lumiste, Ü. 1995. Symmetric orbits of orthogonal Veronese actions and their second order envelopes. Results of Math., 27, 284−301. * Lumiste, Ü. 1996. Symmetric orbits of orthogonal Plücker action and triviality of their second order envelopes. Annals of Global Analysis and Geometry, 14, 237−256. * Lumiste, Ü. 1997. Semiparallel time-like surfaces in Lorenzian space-time forms. Differential Geom. Appl., 7, 59−74. * Lumiste, Ü. 2000. (Chapter 7) Submanifolds with parallel fundamental form. Handbook on Differential Geometry (eds. F. Dillen, L. Verstraelen). Elsevier Science B. V., Amsterdam, 779−864. * Lumiste, Ü. 2009. Semiparallel Submanifolds in Space Forms. Springer, New York, 306 pp. * Lumiste, Ü. 2009. Foundations of Geometry: Based on Betweenness and Flag-Movements. Estonian Math. Soc., Tartu, 100 pp. ==Isiklikku== Tema harrastusteks olid kehakultuur ja meeskoorilaul, hilisemal ajal klassikalise muusika kuulamine.<ref>Geomeetria keerulised käigud ja nende jutustaja akadeemik Ülo Lumiste. - Maidla, M. Teaduste akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 323.</ref> Ülo Lumiste poeg on [[Jüri Lumiste]]. ==Viited== {{viited}} ==Tunnustus== *1982 [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *[[1993]] [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige *[[1996]] [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i audoktor *[[1997]] [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e auliige *1997 Tartu Ülikooli [[Raefondi preemia]][[Eesti Teaduste Akadeemia medal|l]] *1999 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] *1999 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] täppisteaduste alal *[[2003]] [[Eesti Matemaatika Selts]]i auliige *2004 [[Eesti Teaduste Akadeemia medal]] *[[2012]] [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ==Välislingid== {{Commons|Category:Ülo Lumiste}} * [https://www.akadeemia.ee/member/lumiste/ Tutvustus Eesti Teaduste Akadeemia lehel] *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Lumiste, Ülo}} [[Kategooria:Eesti matemaatikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]] [[Kategooria:Vändra Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2017]] pgy81f55y9idav1j310p0aor8dpu4o6 3 203851 6175214 6166576 2022-08-08T07:07:05Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Juhan121! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 3. märts 2010, kell 21:25 (UTC) == Küsimus kahe nime kohta == Konkreetne küsimus: pastor Reet Mägedi oli enne usuteaduse üliõpilase ja pastori staatust näitleja. Aga näitlejanimi oli tal Reet Leissar(neiupõlvenimi). Ta on viidatud loendites: Eesti näitlejad, Eesti vaimulikud, Sündinud 1934. Aga kirikuhuvilisele ei ütle eriti nimi Reet Leissar ning teatrihuvilisele Reet Mägedi. Aga kuidas teha nii, et näitlejate loendis oleks Reet Leissar ja vaimulike loendis Reet Mägedi? Sündinud 1934 võiks olla mõlemad variandid :Need on kategooriad. Ja neis saab ta olla ainult selle nimega, mis on artikli pealkiri.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 8. märts 2010, kell 20:16 (UTC) :: Aga otsinguga on ta leitav mõlema nime järgi, sest Reet Leissar on ümber suunatud Reet Mägedile. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 8. märts 2010, kell 20:19 (UTC) :: Kuivõrd tegemist on uue kasutajaga, siis võinuks vastata tema personaalses arutelus (nii näeb ta uusi sõnumeid). Praegusel juhul ma ei ole kindel, kas ta oskab siinse arutelu uuesti üles leida. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 8. märts 2010, kell 20:22 (UTC). ::: Muide, ka ümbersuunamise saab kategoriseerida, kuigi meil pole seda väga palju kasutatud. Samas nagu ju võiks. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 30. detsember 2011, kell 04:21 (EET) ---- Kopeerisin selle siia, et Sa leiaksid oma küsimusele ka vastuse. Alguses on pisut raske aru saada, kus miski asi asub Vikipeedias, aga küll Sa hakkama saad! --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 8. märts 2010, kell 21:15 (UTC). ---- Autoriõigustega kaitstud materjali ei tohi Vikipeediasse lisada. Kui muuta artiklis [[Cornelius Laaland]] tugevasti sõnastust, ei laiene sellele enam autoriõigused.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 29. aprill 2010, kell 10:50 (EEST) :Aitäh tähelepanu juhtimise eest. Püüan [[Cornelius Laaland]] sõnastust muuta. Ainult läheb aega.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 29. aprill 2010, kell 13:27 (EEST) ---- Aastaarvude vahel kasuta mõttekriipsu (–), selle leiad redigeerimiskasti alt.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 1. mai 2010, kell 17:05 (EEST) ---- Lisa artiklitesse kasutatud allikad.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. mai 2010, kell 10:19 (EEST) ---- *Kasuta mõttekriipsu *Lisa artiklitesse kasutatud allikad *Kasuks tuleb kategooriate lisamine *Pööra tähelepanu vormistamisele --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. mai 2010, kell 18:22 (EEST) ---- *Aastaarvude vahel ära tühikuid kasuta (näiteks 1887–1893, mitte 1887 – 1893). *Kasuta täislauseid. *Märgi allikad. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 16. mai 2010, kell 20:58 (EEST) ---- *Pööra tähelepanu nimedele. Hirschhausenid siiamaani puha valesti tulnud. *Väikese tähega "eesti" märgib rahvust, mistõttu mitte-eestlaste juures ei saa seda kasutada. *Ära tee tühje alapeatükke *Tuleb selgitada, kas kuupäevad on vana või uue kalendri järgi Edu ja hoogu soovides! --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 19. mai 2010, kell 08:25 (EEST) ---- *Vana kalendri kuupäevi ei lingita. Uue kalendri kuupäevade leidmiseks kasutan [http://www.fourmilab.ch/documents/calendar/ seda konverterit]. *Aastaarvude vahel kasuta mõttekriipsu (–). *Mitte-eestlasi ära märgi eestlasteks ("eesti vaimulik"). --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. mai 2010, kell 11:28 (EEST) ---- Vaata [[Arutelu:Karl Kool (vaimulik)]].--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 2. juuni 2010, kell 11:28 (EEST) ---- Aastaarvude vahel kasuta mõttekriipsu (–).--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 13. juuni 2010, kell 21:54 (EEST) :Minu meelest Juhan121 kasutab juba ammu aastaarvude vahel mõttekriipsu. vahel teksti lõpus unustan ma ise ka selle kasutamise. keegi meist ei ole ideaalne. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 13. juuni 2010, kell 21:56 (EEST) ::[http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Gotthard_H%C3%B6rschelmann&oldid=2064933 Tõepoolest, need pikad kriipsud on ka mõttekriipsud. Vikipeedias kasutatakse aga lühemaid.]--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 13. juuni 2010, kell 22:20 (EEST) ---- Ürita oma artiklid ise ka loenditesse kanda. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 21. juuni 2010, kell 14:35 (EEST) :Kordan oma viimast palvet. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 25. juuni 2010, kell 14:54 (EEST) ::Nüüd ma ootan, et [[Leo Gustav Treumann‎‎]] Su enda poolt loenditesse saaks kantud. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 26. juuni 2010, kell 21:33 (EEST) ---- Selline pisike märkus, et Viidete alajaotus peaks paiknema enne Välislinkide alajaotust. [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Üldist|Vaata siit]]. [[Kasutaja:Iffcool|Ivo]] 27. juuli 2010, kell 00:27 (EEST) :Eks ma püüa meeles pidada... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 27. juuli 2010, kell 00:34 (EEST) ---- Viitamisel võiks lehekülje numbrid ka kirjas olla.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 2. august 2010, kell 21:30 (EEST) ---- Palun püüa inimesed panna loendisse [[Biograafiad]]. Muidu ei leia neid üles. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 8. august 2010, kell 08:06 (EEST) :Eks ma pikkamööda püüa. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 8. august 2010, kell 11:02 (EEST) Sellised kirikupiirkonnad nagu Eestimaa ja Liivimaa (isegi Tallinn ja Saaremaa) olid 19. sajandil täiesti olemas, neil oli oma superintendent ja konsistoorium. Mingit "Eesti" kirikut polnud tol ajal olemas, aga jätsin selle alles. Palun minu täiendusi mitte tühistada. --[[Kasutaja:Kaali|Kaali]] 10. august 2010, kell 11:20 (EEST) ---- Mina ei jaksa neid vaimulikke enam loenditesse panna. Osale neist ei viita mitte miski. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 17. august 2010, kell 23:39 (EEST) :Raputan tuhka pähe, püüan neid pikkamööda ka ise... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 17. august 2010, kell 23:46 (EEST) ::Mina jälle leian, et loendisse kandmatajätmises pole olulist probleemi. Vikipeedia on eelkõige otsingupõhine. Kui artikli juurde ei vii linke "päris" artiklitest, siis ei näe ma ka vajadust panna neid loenditesse ainult sellepärast, et miski artiklile viitaks.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 18. august 2010, kell 03:15 (EEST) ::: Eesmärk on, et biograafiate loendis oleksid kõik Vikipeedias leiduvad isikuartiklid. Peale selle, Vikipeedia üldine põhimõte on, et esilehelt peab saama siselinkide kaudu võimalikult loogilisel viisil kõikide artikliteni (kategooriad tulid alles hiljem). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. august 2010, kell 09:29 (EEST) ---- Palun pane koguduste nimedele ümbersuunamised variantidelt, nagu ma äsja tegin, ja kontrolli (näiteks [[Eesti kirikute loend]]i abil, kas samas kohas on mitu kogudust. Ma võiksin seda ise ka teha, aga ma ei jõua Sul kannul püsida:-) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. september 2010, kell 20:57 (EEST) ---- Kui teed linnade artikleid, siis tuleb pealkirjad läbi mõelda. Sulgudega pealkirju pole mõtet teha, kui pole selge, et neid sulge ikka tarvis on. Ja kontrolli alati, mis asjad artiklile lingivad (lingid siia). Loendite kohta ilmselt pole mõtet korrata. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 9. september 2010, kell 07:15 (EEST) ---- Lisa rohkem siselinke. Olen märganud, et sa ei lingi sageli näiteks ülikoolidele, kohati ka isikutele.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 30. november 2010, kell 03:05 (EET) Kui jutt on mõisast, siis lingi mõisale, mitte asulale.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 13. detsember 2010, kell 17:13 (EET) :Kordan seda taas.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 11. veebruar 2011, kell 21:31 (EET) *''Schilling oli [[Pada]] ja [[Kabala]] mõisnik'' - vale; *''Schilling oli [[Pada mõis|Pada]] ja [[Kabala mõis|Kabala]] mõisnik'' - õige; *''...oli ta [[Tübingen]]i ülikooli professor'' - vale; *''...oli ta [[Tübingeni ülikool]]i professor'' - õige.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 25. veebruar 2011, kell 09:11 (EET) ---- Tuletan taas meelde artiklite loenditesse kandmise. näiteks [[Wilhelm Gustav Johann Carlblom]]. Ja mingeid junni-artikleid ära tee, palun, näiteks [[Adalbert Hugo Willigerode (jun)]]. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 11. jaanuar 2011, kell 18:16 (EET) Kui kogu artikkel põhineb ühel allikal, siis tuleb ikkagi viide panna iga lõigu lõppu, punkti järele. Praegu oled pannud viited tihti artiklise viimase lause punkti ette, sedasi jääb mulje, et viidatud on ainult üks lause.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 12. jaanuar 2011, kell 19:43 (EET) ---- Kas [[Johannes Victorius Boretius]] ja [[Johannes Victorinus Boretius]] on sama inimene?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 1. märts 2011, kell 17:52 (EET) ---- Palun ära kopeeri allikatest sõna-sõnalt, vaid sõnasta laused ümber. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. märts 2011, kell 17:46 (EET) ==Tõlkimise talgud== Mina ei leia kumbagi Aleksander Šmemani artikli sinu lingitud eeskuju oluliste artiklite eeskujude loendis. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 17. mai 2011, kell 20:16 (EEST) : Seda seal polegi, nii et arvesse ei lähe. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. mai 2011, kell 22:35 (EEST) ---- Palun ära kirjuta sõna-sõnalt maha. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 28. mai 2011, kell 22:36 (EEST) ==Loendid!== Korduvalt on meelde tuletatud. Artiklid peavad loendites kirjas olema, et artiklini jõudmine esilehelt oleks võimalik. Sinu 7. juunil alustatud artiklitest ei leidnud ühelgi, et oleks link biograafiatest. Kindlasti leiab veel küll ja küll vanemate artiklite hulgast samasuguse probleemiga asju. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] 19. juuni 2011, kell 10:29 (EEST) ==Johannes Victorinus Boretius== Vt. [[Arutelu:Johannes Victorinus Boretius]]--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 28. juuni 2011, kell 15:29 (EEST) :Tean. Aga läheb veidi aega. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 28. juuni 2011, kell 15:40 (EEST) ==Biograafiad== Korrektne oleks alustada artikklit Georg Henning õppis.., mitte asesõnaga Ta õppis aastast..., ja tekstis kasutada pideva asesõna ta asemel ''G.Henning''--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] 21. august 2011, kell 14:16 (EEST) Palun tee kõigilt nimekujudelt ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 15. november 2011, kell 19:12 (EET) ==Viited== Ma olen sellest varemgi juttu teinud, kuid pean uuesti tegema. Toon näiteks artikli [[Sigismund Sege]], kus oled viidanud ainult ühe lause, kuigi tegelikult on vist kõik info sealt ühest allikast pärit. Iga lõik tuleb viidata eraldi ning kui lõik koosneb ühest lausest, siis on vaja viide lisada iga lause lõppu. See viga tuleb kõigis artiklites parandada.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 7. detsember 2011, kell 02:01 (EET) :Lisasin artiklis [[Johann Vestring]] "lisa viide"-mallid nende kohtade peale kuhu tuleb lisada viide.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 8. detsember 2011, kell 01:56 (EET) ==Sievers== Kas mõni instants mõistis Sieversi sõjakuritegudes süüdi või võtsid selle oma õlule?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 8. jaanuar 2012, kell 03:48 (EET) ==:)== Iga lõik tuleb viidata. Ja kui ühes alajaotuses on kasutatud viis korda aastaarvu [[1888]], siis linkima peab selle ainult esimesel korral.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 25. jaanuar 2012, kell 03:06 (EET) Mõned asjad, mida võiksid teisiti teha, artikli Johann Werner Gilzebach näitel: '''''Johann Werner Gilzebach''' ([[1757]] – [[juuni]] [[1814]]) oli Eesti vaimulik ja Saaremaa superintendent.'' ''Ta oli aastatel [[1781]]–[[1784]] [[Kuressaare Laurentiuse kogudus]]e abiõpetaja ja Kuressaare linnakooli rektor, aastatel [[1784]]–[[1788]] oli ta [[Kuressaare Laurentiuse kogudus]]e ülemõpetaja ja aastatel [[1788]]–[[1814]] [[Kihelkonna Mihkli kogudus]]e õpetaja. Aastast [[1805]] oli ta Saaremaa konsistooriumi assessor ja aastatel [[1809]]–[[1814]] Saaremaa superintendent<'''viide'''>.'' *Viide peab olema ka esimese lõigu (ehk esimese lause järel) *[[juuni]]le pole väga mõtet linkida, antud kontekstis väheoluline *[[Saaremaa superintendent]] tuleks linkida *[[Kuressaare linnakool]]ile tuleks linkida *[[1784]] ei ole vaja teist korda linkida *[[Kuressaare Laurentiuse kogudus]]t ei ole vaja teist korda linkida *[[1788]] ei ole vaja teist korda linkida *[[Saaremaa konsistoorium]] tuleks linkida *[[1814]] ei ole vaja teist korda linkida *Linkida võiks ka [[assessor]]i a seal vast mingit täpsustust vaja --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2012, kell 16:27 (EET) : Mind isiklikult häirib niisugune kombinatsioon, kus etteantud aastaarvudest on ainult osa lingitud. Mitte kuigi õnnestunud on minu meelest ka osaliselt lingitud sõnad, millest pool on sinine ja teine must. Mõlemal juhul on tulemuseks väga raskesti haaratav tekst. : Kuigi see konkreetse kaastöölise osas probleemne ei ole, aga arvan, et siinkohal sobilik ära märkida: ka tabelite osas tuleks mõelda sellele, mismoodi artiklit on hõlbus lugeda – üsna tihti kohtan niisuguseid, kus osad nimed-märksõnad on lingitud, osad ei ole, sest "kuskil üleval on ju link olemas". Vähe sellest, et tabeli üldmulje jääb kole, pean ma veel hakkama otsima, kus see esialgne lingiga sõna on. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 27. jaanuar 2012, kell 17:00 (EET). ::Mulle jälle tundub, et ühe mõiste mitmekordne linkimine on sama kui näiteks raamatus või ajalehes ühe mõiste või nime mitmekordne paksu kirja panemine.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2012, kell 17:19 (EET) :: Linkidega tuleks asju kirjuks ajada nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Aastaarve, mis teksti mõistmisele kaasa ei aita ja mis on peaaegu alati üheselt mõistetavad, ei tulekski linkida. Inglise Vikipeedias aastaarve ei lingita. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 27. jaanuar 2012, kell 17:51 (EET) :::Selline käitumine on mõistlik. Kuupäevadega samamoodi.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2012, kell 17:53 (EET) :::: inglisvikis lingitakse aastaarve küll, aga üldjuhul lingitakse need mingi kitsama teemaartikli peale (näiteks <nowiki>[[1998 in literature|1998]])</nowiki> otse aastaarvude peale lingitakse kindlasti aga kuupäevaartiklites (ja samuti ka vastupidi) --[[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 27. jaanuar 2012, kell 18:45 (EET) ::::: Sellised spetsiiflised lingid on harva asjakohased. Üldiselt on aastaarvud siiski linkideta ([[:en:WP:LINKS#Chronological items|juhis]]). [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 27. jaanuar 2012, kell 20:09 (EET) :::::: Aga, kui tundub, et midagi peab olema mitte nii nagu suvalised reeglid ette näevad, siis kehtib ka reegel [[en:Wikipedia:Ignore all rules|ignoreeri kõiki reegleid]] -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 27. jaanuar 2012, kell 20:39 (EET) ::::::: Kindlasti on erandeid, nagu ka öeldud. Aga üldjuhuks on nende "suvaliste" juhiste (reegliste) juures toodud argumendid minu meelest veenvad ja mõistlikud. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 27. jaanuar 2012, kell 20:51 (EET) :: Kas see on siis tõesti ilus, ja peale selle hõlbus lugeda, kui ma kirjutan "[[1784]]–[[1883]] blabla abcd mingi tekst veel 1784–[[1884]] dcba veel mingi tekst ja siis veel mingi lora [[1783]]–1883"? Võib-olla et praegu ei olegi eriti häiriv, aga kui niisuguseid lauseid on palju, siis mina isiklikult vähemasti takerdun lugemisel (jään tegelikult toppama ka ühe lause puhul, aga kui selliseid lauseid on palju, muutub niisugune kirjaviis veel eriti häirivaks). :: WooteleF, ma ei ole vastu vaielnud, et kui on lõik nt Stalinist, siis peaks kõik viited temale ära suunama. Siselinke peaks lisama nii, et ma saan hõlpsalt soovitava artiklini jõuda. See võib tähendada seda, et väga pika lõigu puhul ei tee paha siselinkida Stalin nii alguses kui lõpus. Loomulikult ei saa ma kelleltki midagi nõuda, aga lihtsalt tähelepanek minu kogemustest. :: Mis puutub nüüd daatumite linkimisse, siis olen nõus IP-aadressilt kirjutanuga. Juurdlen juba algusaegadest peale, miks selline komme siin juurutatud on... --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 27. jaanuar 2012, kell 18:57 (EET). :::Loomulikult tuleb iga artikli puhul käituda vastavalt oludele, pikkade lõikude puhul on tõesti mõistlik linke korrata. Kuid antud juhul oli juttu linkide kordamisest kõrvallausetes. Isegi samas lauses on olnud.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2012, kell 19:10 (EET) :::Aga see, et üks number must ja teine sinine, ei ole minu arust häiriv.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 27. jaanuar 2012, kell 19:11 (EET) ==Viitamine== Palun viita kõik lõigud. Praegu sa viitad ainult viimase lõigu, kuigi ilmselt on kogu artikkel samast allikast pärit. See tekitab ilmaasjata segadust, kuna on väga raske kindlaks teha, milline info on tegelikult viitamata. Kui sa ei tunne mitmekordse viitamise mehhaanikat, siis vaata näiteks artiklist [[Justus Friedrich von Stackelberg]], seal on mitmel korral ühele allikale viidatud.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 31. jaanuar 2012, kell 18:00 (EET) :Artiklis [[Peter Lindemann]] jätsid kaks esimest lauset, elik lõiku viitamata. Kas need pole samast allikast võetud?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. veebruar 2012, kell 14:09 (EET) ::On küll samast allikast. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 3. veebruar 2012, kell 14:31 (EET) :::Siis tuleb ka vastavalt vormistada.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. veebruar 2012, kell 17:54 (EET) ::::Tegin selle ise ära. Palun tee vähemalt uutes artiklites ise.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 3. veebruar 2012, kell 17:57 (EET) ---- "Saarte (vms) praostkonna praost" kõlab väga imelikult. Me ei ütle "Järva maakonna maavanem", "Tallinna linna linnapea" ega "Rootsi kuningriigi kuningas".--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 13. veebruar 2012, kell 15:01 (EET) ---- Palun ära tee valesid ümbersuunamisi. --Epp 3. märts 2012, kell 00:33 (EET) ---- Mul on artikli 'Vändra Martini kogudus' juurde pakkuda Jaan Nuudi pilt - omaaegne foto, ilmselt üle 70 aasta vana, autoriõigustega ei tohiks probleeme olla. Kuhu võiksin selle saata? [[Eri:Kaastöö/193.40.5.245|193.40.5.245]] 10. märts 2012, kell 11:15 (EET) == Administraatorikandidaat == Esitasin su [[:Vikipeedia:Administraatorikandidaadid#Juhan121|administraatorikandidaadiks]]. Selleks, et formaalsused oleks täidetud, on võib-olla vaja, et sa sellel lehel kinnitaksid kandideerima nõustumist. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 28. august 2012, kell 15:01 (EEST) :Olen nõus administraatoriks kandideerima. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 28. august 2012, kell 16:13 (EEST) :: Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2012, kell 12:41 (EEST) ::: Aitäh kõigile usalduse eest. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 10. september 2012, kell 14:32 (EEST) ---- Miks Sa paned kõigile artiklitele märkuse "pooleli"? --Epp 13. november 2012, kell 19:04 (EET) :Kui teatmeteos pärineb aastast 1992 või 2000 ja inimene elab... Ja googeldamine ei aita. Siis jääb lootus, et keegi teine leiab parema teatmeteose... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 13. november 2012, kell 20:52 (EET) == EE mall == Tere! Juhin Su tähelepanu sellele, et EE köidetele viitamiseks on olemas üsna mugav mall: {{malli näide|EE}}--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 17. november 2012, kell 02:22 (EET) Tere. Ma kustutasin tolle lehe, kuna olen veendunud, et see on copy-paste, pealegi sellisel kujul ei ole tegu entsüklopeediaartikliga ja leidsin, et parem on kui see kirjutatakse algusest peale uuesti ja mitte ei lähtuta olemasolevast tekstist. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 28. november 2012, kell 20:16 (EET) ==Tähelepanu== Jälgi hoolikalt, ega ETBLi artiklid pole juba toimetatud, sest esimesed sajad (nt [[Ülo Nurges]]) on toimetatud, aga on teistmoodi nimeruumi teisaldatud--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 23. detsember 2012, kell 19:06 (EET) == Ortograafiast == Tere!<br/> Kui kohanimed on nimetavas, siis kasutatakse koma, vastasel juhul mitte (vrd Tallinnas Kesklinnas Pärnu maanteel & Tallinn, Kesklinn, Pärnu mnt). --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 27. detsember 2012, kell 20:41 (EET). ==Pealkiri== Kui teed sulgudega pealkirja, peaksid hoolitsema ka selle eest, et ilma sulgudeta variant oleks olemas ja sealt läheks link. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. märts 2013, kell 00:19 (EET) :Õigeusu nunnadel-munkadel (sealhulgas piiskoppidel) on põhiline kirikunimi, ilmalik perekonnanimi lisatakse eristamise huvides sulgudesse. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2013, kell 20:57 (EET) ::Juhan, loe uuesti, mida Epp kirjutas. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 7. märts 2013, kell 21:05 (EET) Palun tee teistelt nimedelt ümbersuunamised. Ja kui teed sulgudega pealkirja, siis peaks ilma sulgudeta pealkirjaga artikli ka tegema. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 20. märts 2013, kell 18:39 (EET) ==Ümbersuunamised== Palun tee kõigilt nimekujudelt ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2013, kell 17:55 (EEST) Palun tee kõigilt nimekujudelt ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 18. aprill 2013, kell 19:45 (EEST) ==Kustutamine== Palun ära jäta kustutades roppusi resümeesse. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 19. aprill 2013, kell 21:46 (EEST) == Wikidata == Please use [http://www.wikidata.org Wikidata] to add interwiki links. Thanks.--[[Kasutaja:DJ EV|DJ EV]] ([[Kasutaja arutelu:DJ EV|arutelu]]) 20. aprill 2013, kell 14:08 (EEST) ==Ümbersuunamised== Kui pealkiri sisaldab selliseid tähti, mida klaviatuuril pole, siis palun tee ümbersuunamised sellistelt variantidelt, mida saab klaviatuurilt sisestada. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 26. aprill 2013, kell 00:52 (EEST) Palun tee kõigilt nimekujudelt ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. aprill 2013, kell 22:24 (EEST) Igaks juhuks meenutan ka seda, et sõna-sõnalt ei tohi kopeerida. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. aprill 2013, kell 22:24 (EEST) Ma kiiruga panin, nüüd peaks ümber parandatud, s.h. üliemotsionaalne vaht kõrvaldatud... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 29. aprill 2013, kell 22:43 (EEST) Palun tee teistelt nimedelt ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 11. mai 2013, kell 23:07 (EEST) Sa kopeerid mitmesse kohta seda pealkirja "Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951*2000" – ma arvan, et seal numbrite vahel peaks ikka kriips olema?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 15. juuni 2013, kell 19:29 (EEST) :tallinn.ester.ee näitab tõesti kriipsu, kuid raamatukogust mäletan ma sellel kohal tärni... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. juuni 2013, kell 19:39 (EEST) == Pildid == Luba kasutada pilte [[:Pilt:Kuressaare Nikolai.JPG]] ja [[:Pilt:Saaremaa Jaani sise.JPG]] tuleks edastada aadressile permissions-et{{@}}wikimedia.org. Pikne 30. juuli 2013, kell 15:20 (EEST) : Sama ka pildi [[:Fail:Piiskop Seppo Häkkinen Hageris300912.JPG]] kohta. Tarvis oleks, et autor kinnitab kirjas, et nõustub pildi avaldamisega pildi lehel nimetatud vaba litsentsi CC BY-SA 3.0 tingimustel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 12. juuli 2020, kell 17:39 (EEST) == Викиновости == Здравствуйте! Недавно в Инкубаторе Викимедиа я обнаружил эстонский Викигид. Ну, и начал дополнять статьи. Также создал Эстонские викиновости. Сможете ли Вы хотя бы немного помочь мне? --[[Kasutaja:Адмирал Иванов|Адмирал Иванов]] ([[Kasutaja arutelu:Адмирал Иванов|arutelu]]) 19. september 2013, kell 01:07 (EEST) :По принципу да, но не теперь и тогда, когда мне что-нибудь сказать. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 19. september 2013, kell 01:16 (EEST) :: Ясно. Хорошо. Вот ссылки: [https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wy/et/Esileht Эстонский Викигид], [https://incubator.wikimedia.org/wiki/Wn/et/Esileht Эстонские Викиновости]. --[[Kasutaja:Адмирал Иванов|Адмирал Иванов]] ([[Kasutaja arutelu:Адмирал Иванов|arutelu]]) 19. september 2013, kell 01:21 (EEST) == Article on Johann Friedrich IGNATIUS == Hi ! You mention a second marriage of Johann Friedrich IGNATIUS with Julie Amalie PAUCKER. According to your article she should be a sister of his first wife Wilhelmine Charlotte PAUCKER, daughter of Johann Christoph PAUCKER. I know of Wilhelmine Charlotte PAUCKER but have serious doubts regarding the existence of Julie Amalie PAUCKER, especially as a daughter of Johann Christoph. Do you have any source which proves the existence of Julie Amalie being a daughter of Johann Christoph ? --[[Eri:Kaastöö/84.143.182.173|84.143.182.173]] 27. oktoober 2013, kell 20:40 (EET) :From book of Liivi Aarma (that I noted), page 134... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 27. oktoober 2013, kell 22:47 (EET) Thank you for reporting your source for the existence of Amalie Julie PAUCKER. So it is on page 134 of Liivi Aarma `s 2007 book written in Estonian language it seems. I am not capable of the Estonian language but have only been able to read a recension of that book in German published in the Zeitschrift für Ostmitteleuropa – Forschung, Vol. 59 / 2010, p. 258 -261. The author of that recension ( Jürgen BEYER ) claims that the book reveals a considerable amount of errors regarding the biographical data reported in that book. So one may wonder if Liivi Aarma really is a sound source in this special case. Her seemingly claim of Julie Amalie PAUCKER being a daughter of Johann Christoph PAUCKER ( 1736 – 1776 ) stands in conflict to the fact, that such a daughter is not mentioned in the Family – Biography of Heinrich Johann PAUCKER ( 1885 ), which isn`t much surprising because such a daughter is not reported in the church book of St. Johannis of Järva – Jaani. I know of only once source yet that also claims Julie Amalie PAUCKER being a daughter of Johann Christoph PAUCKER. It is a genealogy on the GENI – Website. This genealogy mainly reproduces the facts of the PAUCKER ( 1885 ) family story. However when it comes to Amalie Julie it is very much telling that this genealogy has no dates and no places for her at all. So one may wonder what dates and places Liivi Aarma might report on page 134 of her book. Will you be so kind and tell me the birthday and birthplace of Julie Amalie PAUCKER as reported by Liive Aarma and what sources she mentions for these facts ? Thank you in advance ! --[[Eri:Kaastöö/84.143.140.248|84.143.140.248]] 29. oktoober 2013, kell 12:58 (EET) :ma lingistan isikud [[Johann Friedrich Ignatius]], [[Julie Amalie Paucker]], [[Wilhelmine Charlotte Paucker]], [[Johann Christoph Paucker]], et neid siit sisukast arutelust üles leida--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 01:13 (EET) ==Ümbersuunamised== Kui Sa ümbersuunamisi ei tee, võidakse näiteks samast inimesest mitu eri nime all artiklit teha. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 23. november 2013, kell 01:19 (EET) ==Hillar Vimberg== austatud juhan, palun aita minu artikli päisest eemaldada ähvardav kastike REKLAAM . Sain oma eksimusest aru ja võtsin maha firma kohta käiva info ning sulgesin ka lingi kodulehele. Püüan edaspidi avalikud ja erahuvid eraldi hoida austusega [[Hillar Vimberg]] == Kirillitsa rõhumärgid == Mingil ajal oli justkui nõue, et kirillitsa tuleb anda edasi rõhumärkidega, kas see nõue on kadunud? ~ Pietadè 26. november 2013, kell 21:18 (EET) :Mina pole rõhumärke kunagi pannud. Seda vaja nagu siis, kui hääldust vaja (inglise, prantsuse keel...)--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 26. november 2013, kell 22:57 (EET) :: Ma pole küll 9 aasta jooksul tähele pannud, et selline nõue oleks olnud. Kus see öeldud võiks olla? <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 26. november 2013, kell 23:04 (EET) ::: Väga võimalik, et ajan ise mõne teise vikiga segi. ~ Pietadè 26. november 2013, kell 23:07 (EET) :::: Teistes võib-olla on, aga meil ei tohi olla. Rõhu saab märkida häälduses. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. november 2013, kell 02:07 (EET) ==Ümbersuunamised== Palun tee teistelt nimedelt ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 27. november 2013, kell 06:35 (EET) Palun tee ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 12. jaanuar 2014, kell 06:52 (EET) == [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid]] == Viimasel paaril aastal pole pea mingisugust uute heade artiklite valimist toimunud. Nõnda pole ka suurt midagi nädala artiklina avalehel lükata, mis seal juba korduvalt poleks olnud. Kvaliteetset sisu aga nagu oleks. Ehk leiad mahti, et väheke neid üles seatud artikleid silmitseda ja mõned hääled anda. Äkki õnnestub nõnda paar säravamat artiklit hea artikli märgisega varustada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. jaanuar 2014, kell 21:29 (EET) :[[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Bütsants|Mida sa arvad]] [[Bütsants|sellest artiklist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. märts 2015, kell 21:35 (EET) ==Kustutamine== Kui artikkel on vale pealkirja all, tuleb see teisaldada, mitte kustutada. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. veebruar 2014, kell 23:28 (EET) ---- Ole hea ja küsi julgelt, kui midagi jäi arusaamatuks. Kui oled oma küsimustele vastused saanud, siis eks hiljem ole näha, kas on vaja tühistada. Niipidi oleks mõnevõrra konstruktiivsem asju ajada. Pikne 27. mai 2014, kell 22:14 (EEST) :Nende kolme pildi puhul on näha autorid ja on näha ka litsentsid... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 22:29 (EEST) :: Jah, aga autori luba antud litsentsi kohta tuleks talletada ja kinnitada ka meie OTRS-süsteemis, nagu [[#Pildid|eespool]] palutud. Praegu lisatud [[Mall:Loata|märkuses]] ja sealses viites on seletatud, miks see hea ja vajalik on. Pikne 27. mai 2014, kell 22:38 (EEST) :::Kuna mul polnud fotokat kaasas, siis Saaremaal tehtud pildid lubati mulle tingimusel, et autori nimi oleks mainitud (mis on ka tehtud). Piiskop Seppo Häkkineni foto autor tegi selle [[Jüri Vallsalu]] fotokaga ja nende mõlema suuline luba on mul olemas. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 27. mai 2014, kell 22:47 (EEST) :::: Jah, aga Vikipeedias kasutamiseks oleks siiski tarvis ka kirjalikku luba, mida me saame talletada. Mina võin ju sind usaldada, aga ülejäänud edasikasutajad, kes sind ei tea ja võivad tahta Vikipeedias leiduvaid pilte kuskil mujal kasutada, vajaksid ikkagi kinnitust selle kohta, et pildi kirjelduslehel on kõik nii nagu paistab ning luba küsitud tõepoolest konkreetse litsentsi all avaldamiseks. Samuti, kui hiljem seoses kasutustingimustega mingid kahtlused tekivad, siis saab enamvähem hõlpsasti arhiivist järele vaadata, milles luba seisnes, hiljem kui sina ei pruugi enam Vikipeedias aktiivne olla ja sinu käest ei saa selgitusi küsida ning kui ka autor pole kättesaadav või kumbki ei mäleta enam täpselt, mismoodi luba küsiti. :::: Autor on pildi tegija ja põhimõtteliselt pole oluline, kellele fotokas kuulub. Pikne 27. mai 2014, kell 23:15 (EEST) ---- Kirjutasin [[Arutelu:Saaremaa Jaani kirik#footer|siia]] eeskätt sinule suunatud küsimuse. Pikne 8. juuni 2014, kell 22:33 (EEST) ---- Kui Sa paned sulgudega pealkirja, palun hoolitse selle eest, et sinna läheks link ilma sulgudeta pealkirjaga artiklist. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 13. juuni 2014, kell 19:02 (EEST) ---- "Aitäh" kiire tegutsemise eest, aga see märkus pildi juures on asjakohane kuniks see pole asendatud kinnitusega loa laekumise kohta. Pikne 3. august 2014, kell 10:02 (EEST) Palun püüa pisutki mõistvust üles näidata nende pildilitsentside juures ja ära tegutse ainult emotsiooni ajel. Nende Amhersti piltide juures on tõesti litsents väga suure tõenäosusega vale. Ja kui ka neid pilte segaste ajalolude tõttu uuesti mitte kustutada kohe praegu (lootuses, et te siiski püüate asju veel selgitada), siis vähemasti on lugejate ja edasikasutajte suhtes õiglane, kui vale litsentsiinfot ei esitata igasuguse kommentaarita õige pähe. Pikne 4. august 2014, kell 08:54 (EEST) ---- No kuule. Kuidas sa saad nii mitmendat korda teisaldada ilma igasuguste asjakohaste selgitusteta? (Kusjuures ma küsisin eespool veelkord üle, kas tahsid midagi arutelus kommenteerida.) Ja kui sa poleks vaadanud vaid seda, et tühistatava muudatuse tegi Pikne, siis oleksid ehk tähele pannud, et tegin mitu sisulist täpsustust, korrastasin artikli ülesehitust, lisasin linke ja viiteid. Ja täpsustusleht tõesti peab olema üles ehitatud nii, et esile oleks tõstetud see, mida sealt tegelikult otsitakse. Pikne 10. august 2014, kell 19:14 (EEST) ---- Hea inimene, loe arutelu ja küsi, kui sulle jääb midagi arusaamatuks. See, kuidas praegu toimid, pole konstruktiivne. Pikne 11. august 2014, kell 21:35 (EEST) == Blokeerimine == Blokeerida ei ole vaja, kui pole alust arvata, et sodimist jätkatakse, eriti kui tehtud on ainult üks muudatus ja sellest on möödunud juba mitu tundi. Blokeerimise kohta loe [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]]. Pealekauba polnud antud juhul tegu sodimisega, vaid suure tõenäosusega isik ise pole endast tehtud pildiga rahul. Kui artikli väljanägemine teeb isikule meelehärmi ja ta selle peale koheselt igasuguse suhtluseta blokeeritakse, siis see on üsna inetu lugu. Pikne 12. november 2014, kell 10:36 (EET) ---- Mul on niisugune palve. Sul jäävad sageli biograafiad pooleli. Kui Sul ei ole võimalik palju kirjutada, siis palun alusta sellest, mida on selle inimese kohta kõige olulisem teada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. veebruar 2015, kell 10:23 (EET) ---- ''von kuulub perekonnanime juurde, ei ole mitte kolmas eesnimi!'' : Ma tegin [[Arutelu:Georg von Seidlitz|ükskord varem]] juba selle kohta märkuse. Kui tõstad ''voni'' järjestusvõtmes perekonnanime juurde, siis see segab järjestamist. Näiteks kui ühel Struvel on nimes ''von'' ja teisel pole ning järjestusvõtmed oleks vastavalt "Struve von, Otto" ja "Struve, Theodor", siis on Theodor eespool, aga peaks olema ju vastupidi. Pikne 28. aprill 2015, kell 17:48 (EEST) :: 'von'-iga on ühed lood, 'de' ja 'De' puhul tuleb aga erinevalt lähened, 'van', 'van der' aga tuleb reeglina enne perenime sortida. Aga muide su näide ei anna tulemust, sest kui sortimisvõtmed täpselt nii on kirjutatud, siis Otto jääb kategoorias ettepoole - tühik nimelt on tähestikus enne koma. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. aprill 2015, kell 19:50 (EEST) ::: Jah, mu näide pole praeguse tehnilise lahenduse juures nähtavasti õige. Aga perekonnanime järele pandud ''von'' segab ikkagi. Näiteks [//et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_vaimulikud?from=Paucker siin] on Richard (Paucker) sellepärast praegu enne Eduardi, Heinrichit jt. Pikne 28. aprill 2015, kell 20:08 (EEST) == Hääletus: uus esileht == Tere,<br> Kui Sul on väheke aega, kirjuta palun, miks sa ei pea esilehe sisu ja kujunduse uuendamist vajalikuks (ma ei mõtle iganädalaselt muutuvaid rubriike). Mida pakutud variandist muuta, et see oleks parem?<br> Ette tänades,<br> Postituvi 5. mai 2015, kell 22:45 (EEST) ==Toimetamismärkus== Kui paned toimetamismärkuse, siis pane palun kirja, mis toimetamist vajab. Kui pead silmas keeletoimetamisvajadust, siis panegi keeletoimetamismärkus. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. mai 2015, kell 05:02 (EEST) == Protecting [[Javad (singer)]] == May I suggest that you protect the page [[Javad (singer)]] as he is a persistent vandal and will most likely be back at that url or similar. :-/ [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 12. august 2015, kell 14:01 (EEST) :Eesti reeglite järgi pannakse mitte Javad (singer), vaid [[Javad Ramezani]], Eestis ei teata teda esinejanime järgi. :In Estonia he is not known as Javad, because I put him as [[Javad Ramezani]], I have not protected him.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 12. august 2015, kell 17:37 (EEST) Enne kui muudad loe artikli arutelu ja resümeesid. Muidu tundub sinu tegevus vandaalitsemise et mitte öelda punktikeste kogumisena kellegi silmis. Loe miks muutsin ja siis muuda tagasi kui leiad vead, aga põhjendades. Ära lahmi. --[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 14. august 2015, kell 10:43 (EEST) ==Pooleli== Kui Sa pead tingimata kõik artiklid pooleli jätma, pane vähemalt kõige olulisem kirja (see, mille pärast inimene artiklit väärib, mitte see, kus algkoolis ta käis). --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 19. september 2015, kell 02:38 (EEST) : Ma tahaksin ka seda südamele panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. september 2015, kell 16:11 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. == Küsimus == Ma ei saa väga selgelt aru, miks te kustutasite lehekülje: https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_koppel ? Pole tähelepanuväärne?{{allkirjata|AndreSostar}} :Mina ei ole kustutanud artiklit https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_koppel. NB! vaata kustutamislogi ([https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Logid/delete]). Küll aga teisaldasin artikli kujule https://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_Koppel (perekonnanimi algab suure tähega!). Kas artikkel on tähelepanuväärne, ei oma arvamust; küll aga on artiklis palju vormistusvigu (näiteks pole kategooriaid).--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 27. jaanuar 2016, kell 17:33 (EET) Tänan. Minu esimene artikkel, sooviksin abi, mida teha paremini? ---- Tere. Palun kustudada artikkel Erki Pärnoja kohta. See sisaldab esiteks vale informatsiooni ja muu info selles artiklis on ebaoluline või ebatäpne. Palun see kustutada. Mainisid artiklis Paberže, et jaanuariülestõususid on mitu. Ehk teeksid täpsustuslehekülje. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. mai 2016, kell 10:47 (EEST) ==Pooleli== Miks sa paned igasse artiklisse märkuse "pooleli"? Kui jutt on vigane, segane või ebausaldusväärne, on selle jaoks teised märkused; kui lihtsalt lühike, pole märkust üldse tarvis. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 3. veebruar 2016, kell 20:53 (EET) :Aga milleks see "pooleli" mall on? Mulle hakkab närvide peale järgmisel real olev ... Tõsi, see autor, kes algatas artikli, pidanuks ise panema "pooleli" malli.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 20:58 (EET) ---- Palun ära kirjuta artikli sisu sulgudesse. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 26. aprill 2016, kell 22:36 (EEST) Hea päiv lugupeetud Juhan121, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! [[Kasutaja:Анна Озерова|Анна Озерова]] ([[Kasutaja arutelu:Анна Озерова|arutelu]]) 6. august 2016, kell 15:36 (EEST) == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Juhan121, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu, Kiitos! --[[Eri:Kaastöö/92.100.201.123|92.100.201.123]] 31. august 2016, kell 11:24 (EEST) == Oluliste lätlaste nimekiri == [[:lv:Ievērojamākās Latvijas personības|Tervitustega lätlastelt]] :) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2016, kell 22:30 (EEST) == Pildid, mida ei saa siin kasutada == [[:en:File:Big Pun1.jpg|Siin]] on kirjas, et seda pilti saab kasutada ainult inglise vikis. Ei ole vaja teha mõttetuid liigutusi ja proovida seda eesti vikipeedia artiklisse panna. Kui artiklisse pilti panna, tuleks esmalt vaadata, kas seda on võimalik üldse kasutada. Mõne pildi puhul taipan ma ise juba peale vaadates ära, et seda saab kasutada ainult inglise vikis.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 9. september 2016, kell 16:23 (EEST) :Aga ma vist koristasin ise ära omakeedetud supi ära ;), samuti püüan teine kord eelvaate nuppu kasutada.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 9. september 2016, kell 23:29 (EEST) == palve: Windows 7 Ultimate == Enne kui kustutad, lisa vähemalt info selle kohta, mis sisu sa kustutad, pls, [[:en:Windows_7_editions#Windows_7_Ultimate|W7 Ultimate]] on mitte vähima osa Wiki lugejate OS.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 23. september 2016, kell 16:46 (EEST) :Aga see artikkel oli sihuke haltuura, et mõistlikum oli ära kustutada.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 23. september 2016, kell 16:51 (EEST) ::Võimalik, et Su hinnang õige ("nii kristlikus, muslimi, tähe- jms maailmas"), aga, siis, palun lisa selle kohta ka inf; ''thanks''!.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 23. september 2016, kell 16:59 (EEST) == Pisiparandus == Pildi lisamine ei ole pisiparandus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. september 2016, kell 17:59 (EEST) == Tarmo Urb == Ehk Sul oleks nüüd aega artikkel [[Tarmo Urb]] lõpuni kirjutada? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. oktoober 2016, kell 19:25 (EEST) == Suur Komöödiaohtu == Hi! If you can understand Finnish, can you check it: https://fi.wikipedia.org/wiki/Suur_Kom%C3%B6%C3%B6dia%C3%B5htu ? ==Leedu maakonnad== Seoses administratiiv-territoriaalse reformiga likvideeriti Leedus aastal 2010 maakonnad, esimese astme haldusüksusteks on nüüd omavalitsused ja rajoonid. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. oktoober 2016, kell 19:33 (EEST) ==Pildid== Sai üle võetud järgnevad fotod: [[:File:Radaja Seto Festival (2016) - 033.jpg|pilt 1]] ja [[:File:Radaja Seto Festival (2016) - 034.jpg|pilt 2]]. Ehk oleks meil isa Jevgeni kohta ka artiklit vaja. Saaks ühtlasi pilt kasutusse võtta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. november 2016, kell 00:07 (EET) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:02 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:02 (EET) == Vene rajoonid == Võimaluse korral kas sa ei viitsiks Vene rajoonide puhul infokasti [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Iljinskoje_rajoon&diff=prev&oldid=4651729 ja muu] kohe ise ära lisada, kui sa artikliga juba algust teed?--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. mai 2017, kell 19:38 (EEST) :Eks ma püüa, aga läheb vist aega. ;))--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 19. mai 2017, kell 19:44 (EEST) == Ettepanek võtta vastu uus lehekülg == Tere, tahtsin ettepaneku selle lehe wiki.lb selle kunstniku. https://lb.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Prinzi_(K%C3%ABnschtler) Kas te tõlkida? --[[Kasutaja:Piii888|Piii888]] ([[Kasutaja arutelu:Piii888|arutelu]]) 8. juuli 2017, kell 20:34 (EEST) ==Rajoonid== Sa kirjutad igal pool "2. järgu haldusüksus (munitsipaalrajoon)". Aga rajoon on Venemaal nii haldus-territoriaalne üksus kui ka omavalitsusüksus. Munitsipaalrajoon on omavalitsusüksus. Niisugune esitus on eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. september 2017, kell 21:39 (EEST) == Endised külad == Artikleid, mis räägivad ammu ärakaotatud (liidetud) küladest, ei peaks praeguste valdade kategooriatesse panema. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. november 2017, kell 15:36 (EET) :Aga nende territoorium (paikkond) asub siiski ka praeguse valla territooriumil.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 11. november 2017, kell 15:40 (EET) ::Siin on vahe sees. Küla kui niisugust enam ei eksisteeri. Valdavalt on sellistes artiklites defineeritud küla kui ajalooline nähtus. Minu arvates me ju ajaloolisi nähtusi kategoriseerime haldusüksustesse vastavalt sellele, mis haldusüksuses ajalooline nähtus oma eksisteerimise ajal oli. Kas praegu eksisteerib paikkond, mida selle nimega kutsutakse, ei ole kõikide selliste külade puhul iseenesestmõistetav. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. november 2017, kell 15:46 (EET) ==Virve Liivanõmm== Kas leidsid andmeid? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. jaanuar 2018, kell 00:42 (EET) :Kui ausalt öelda, ei.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 15. jaanuar 2018, kell 00:45 (EET) == TLC logo == Kas sa lisad TLC logo? Mina ei saa [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 20. november 2018, kell 16:34 (EET) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Ridadesse == Kui räägid parteisse kuulumisest, siis palun ära kasuta sõna "ridadesse". See on stiiliküsimus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. september 2019, kell 09:40 (EEST) :Ma kordan, palun ära tee. See võib kõlada isegi mõnitusena, sest seda väljendit kasutati NLKP puhul. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. oktoober 2019, kell 10:05 (EEST) ::Aga kuidas siis?--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 12. oktoober 2019, kell 13:25 (EEST) ::: Lihtsalt "kuulub NN erakonda" või "on NN erakonna liige". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. oktoober 2019, kell 05:23 (EEST) == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Kustutamislogi == Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks halvustavaid märkusi reaalsete isikute aadressil, näiteks nagu [[Eri:Redirect/logid/519734|siin]]. Kindlam on kasutada sätet "Eemalda automaatne kustutamise põhjus" (Eelistused > Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. november 2019, kell 15:17 (EET) ---- [http://www.eki.ee/knab/trkr_kreeka.pdf Siit] (alumisest tabelist) saad vaadata, kuidas kreeklaste nimesid kirjutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. juuni 2020, kell 21:47 (EEST) ---- Aitäh, et mu muudatuse ennistasid. Kas saaksid palun tõsta artikli hoopis pealkirja '''Svetlana Lozovaja''' alla? Mul ei näi selleks praegu õigusi olevat. --[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]] ([[Kasutaja arutelu:Merleke5|arutelu]]) 5. august 2020, kell 17:17 (EEST) == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> == sd == Hello, Please see [[Andreas Hüüs]] for sd. Thanks in advance. —[[Kasutaja:Eihel|Eihel]] ([[Kasutaja arutelu:Eihel|arutelu]]) 15. detsember 2020, kell 17:14 (EET) ---- Palun kasuta kustutamise põhjust "Ei ole tähelepanuväärne" ainult siis, kui asi on tõesti selles, et teema kohta pole piisavalt kajastusi (vt [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. mai 2021, kell 16:42 (EEST) :Ilmselt mõtled artikliga [[ABBA – The Movie]] seotud asju. ABBA – The Movie kustutasin seetõttu, et artikkel oli inglise keelne (ja ma ei kavatsenud seda tõlkida, küll kui olnuks eesti keeles olnuks tähelepanuväärne..., arvan, et kustutasin artikli õigeaegselt (ja õigustatult). [[Arutelu:ABBA – The Movie]] koosnes eesti ja inglise keeles lausest: Siin on eestikeelne viki (minu enda kirjutatud), ilmselt kustutasin selle arutelu liiga vara (oli vist vähem kui pool päeva üleval...). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. mai 2021, kell 23:32 (EEST) :: Ma pean silmas kustutamsi üldisemalt. Näiteks viimase aasta jooksul oled enamvähem kolmandikul kordadest valinud kustutamise põhjuseks "Ei ole tähelepanuväärne", aga tundub, et enamasti oli asi milleski muus. Mõned hiljutised kustutamised: [[Eri:Redirect/logid/585431|siin]], [[Eri:Redirect/logid/584248|siin]] ja [[Eri:Redirect/logid/583300|siin]] sobinuks sisu poolest põhjuseks pigem "Katsetus/vandalism"; [[Eri:Redirect/logid/584074|siin]] on põhjuse täpsustus õige, aga tähelepanuväärsus ei puuta asjasse. Selle ABBA arutelu kustutamisel võinuks kirjutada "orbarutelu", "artikkel juba kustutatud" vmt. :: Teises arutelus tuli jutuks, et kustutamisel valitakse mõnikord suvaline põhjus. Mis tekitab kustutamiste suhtes mõnetist umbusku. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 7. mai 2021, kell 17:03 (EEST) == Ludvig Juht == Kuulasin saadet ja vaimustusin - ehk tahaks Juhan teemat [[Ludvig Juht]] täiendada? https://vikerraadio.err.ee/1608133651/paevatee-eesti-kontrabassimangija-ludvig-juht-tutvustab-alo-poldmae --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 24. juuli 2021, kell 17:08 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Pooleli == Ka varasemalt on seda murekohta tõstatatud, aga läheb kordamisele. Mingi teema tarkuse ja emaga. Ei tohiks teha artikleid, kus on mõni rida teksti ja pooleli mall. Kui artikkel on mingist isikust, siis peab artikkel välja tooma põhiasjad, et mida on see inimene teinud. Ja no kui see artikkel on lühike, siis las ta olla lühike ning ega sellisele artiklile pole ju seepärast miskit malli juurde vaja. Aga poolikuid artikleid, kus osa olulisest infost on puudu, ei tohiks teha (või kui olulist infot puudu pole, siis ei tohiks jällegi kergekäeliselt pooleli malli lisada). Meil ei ole ju seda tööjõudu ja pole seda ka tekkimas, kes jõuaks nende artiklitega tegeleda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. mai 2022, kell 02:59 (EEST) == Krisli Melesk == Oot, mis mõttes ei ole esimene Eesti naine Džomolungmal tähelepanuväärne? Kui tähelepanuväärsust ei tõesta sõltumatus ajakirjanduses konkreetsele isikule pühendatud tekstid nagu [https://www.postimees.ee/7269215/nadala-intervjuu-krisli-melesk-reisimine-on-minu-jaoks-number-uks intervjuu Postimehes], [https://www.err.ee/1608222199/krisli-melesk-joudis-esimese-eesti-naisena-dzomolungma-tippu uudis ERRis], [https://www.delfi.ee/artikkel/93513649/krisli-melesk-vallutas-esimese-eestlannana-everesti-tipu-alar-sikk-palavad-onnitlused-krisli-naol-on-tegemist-tugeva-tegijaga pikk uudis Delfis], [https://sport.ohtuleht.ee/1044377/voimas-naine-eestlanna-naasis-maailma-katuselt-armiga-serpad-utlesid-et-everesti-suudlus- artikkel ja video Õhtulehes], [https://uudised.tv3.ee/meelelahutus/uudis/2021/06/07/krisli-melesk/ intervjuu TV3-s], [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/eesti-naine-maailma-korgeima-mae-tipus/ artikkel GO Travelis], [https://estonianworld.com/life/first-estonian-woman-conquers-mt-everest/ uudis Estonian Worldis] ja [https://www.eesti.ca/krisli-melesk-becomes-first-estonian-woman-to-reach-peak-of-mt-everest-err/article58313 uudis Estonian World Review's], kuidas seda siis üldse tõestada saab? Mida sa ootad, kolmeköitelist monograafiat? Ühiskond on leidnud inimene sõna otseses mõttes tähelepanu väärivat ja sina arvad, et Vikipeedia peaks silmad kinni pigistama ja põrkima: pole olemas, ei kuule, ei näe! Meil on igasuguseid sportlasi palju vähemaga artikli saanud, keegi ei roogi siit välja kõiki jalgpallureid, kellega pole iial ühtki intervjuud olnud. Kus on loogika? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:15 (EEST) :Kui artiklis on vaid üks lause, siis pole mõtet artiklit säilitada. (Mina ei pea otsima GOOGLE-i abil, kas inimene on tähelepanuväärne). Mõistlikum on kolm-neli lauset kirjutada ja siis panna märgis <nowiki>{{asenda:Pooleli}}</nowiki> --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 23:47 (EEST) ::Kustutamine oli õige, aga kommentaar oli vale. Sa oled ennegi märkinud vale põhjuse. Kui Sa pole asja uurinud või Sa kustutad muul põhjusel, siis ära märgi niisugust põhjust. ::Muide, see ei ole hea praktika, kui Sa kirjutad kolm-neli lauset, millest isiku tähtsus ei selgu, ja siis märgid "pooleli". Kui Sul ei ole kavas artiklit jätkata, siis kirjuta lihtsalt see, mille pärast ta artiklit väärib. Ühest-kahest lausestki võib piisata, aga ära jäta elulugu pooleli. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. juuli 2022, kell 15:20 (EEST) ::Kui artiklit kustutama hakkad, siis võiks ikka küll Google'i abil otsida. See ei ole nii kohutavalt raske, suudad küll, kui oma vaimsed ja ihulikud võimed korralikult kokku võtad. Ja see ei tee (väga) haiget, kui enda teadmisi vahetevahel natuke täiendad. Kustutamine on viimane tööriist, mis võetakse kasutusele siis, kui artiklit parandada ei anna. Seda tuleb kasutada vastutustundlikult ja põhjendatult. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 00:56 (EEST) :::Kordan, mina vaatan, et mittemidagiütlev artikkel, kahelauseline peagi. Parem tee artikkel pikem. ...--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:01 (EEST) ::: Ma leian, et kahest sõnast (mitte kahest lausest), nagu antud juhul, koosneva artikli kustutamine on õigustatud, olgu teema kui oluline tahes. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 01:13 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:07 (EEST) rkok7jnp2cj6d4vwjzdd8vkh3mmlop1 1 205173 6175359 5117575 2022-08-08T10:18:56Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Mis siin valesti on läinud, et artikkel toimetamismärke külge sai? SSGreporter 16. märts 2010, kell 00:26 (EET) : Kui toimetamismärkus on ilma selgituseta, võib selle ära võtta. Organisatsioonide ja väljaannete puhul peaksid teksti sees olema siselingid, mitte välislingid, aga see on vormistamise küsimus. Ja minu meelest võiks loendite asemel (või neile lisaks) olla seostatum jutt. Aga neid märkusi tekib tõepoolest viimasel ajal peaaegu igale artiklile; mulle tundub, et nii keeletoimetamis- kui ka vikindamismalli asemel, ka üldse igal suvalisel juhul, kui midagi tundub puudu olevat. Minu arvates peletavad need võimalikud parandajad artiklist eemale. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 16. märts 2010, kell 05:38 (EET) :::Et tegu on väga produktiivse, aga inimesena tagasihoidliku keeleteadlasega, siis piirdusin n.ö tema enda stiiliga, loetledes vaid seda, millel on etapiline tähtsus ja mille kohta on informatsioon mujal internetis olemas. Võtan siis märkuse maha, sest tegin seda oma meelest hoolega ja kõik olemasolev peaks olema täpne. SSGreporter 16. märts 2010, kell 11:22 (EET) ::::Välislinkide asemel peavad olema siselingid, siselingid peavad viima õigetele asjadele (nt. [[Eesti Teaduste Akadeemia Paul Ariste medal]]), teenetemärgi nimi pole õigesti kirjutatud, alapeatükk "Uurimisvaldkondade ja publikatsioonide näiteid" oleks seotud tekstina parem, alapealkiri on "Tunnustus", peaks olema "Tunnustused". Toimetamismärkus oli asja eest.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 16. märts 2010, kell 11:34 (EET) ::::: "Tunnustused" on minu välja mõeldud, aga ka "Tunnustus" on võimalik ning võib-olla isegi parem. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. märts 2010, kell 20:03 (EET) ::::: Mina paneks toimetamismärkuse juhul, kui ka midagi sisulist toimetada on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. märts 2010, kell 20:05 (EET) ---- Teine lause on kohamakalt sõnastatud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. märts 2010, kell 20:05 (EET) :Teine lause on viidatud tsitaat. Linkide kohal võisin küll eksida. Uurimisvaldkondade mitmekesisust on nimetatud, aga eraldi on välja toodud ainult diplomi-, kandidaadi- ja doktoritöö ning viimane suur raamat. Juubelijutt nimetab arvuna "ligi 300 publikatsiooni, millest suur osa on ilmunud väljaspool Eestit." Neid pole mõtet siin üles lugeda, teemade mitmekülgsus on kirjas. Eelistaksin pealkirja ''Tunnustus'', mis on õige ka siis, kui selle all on mitu rida - eesti keeles pole igal pool vajadust mitmuse järele. Arvasin, et toimetamismärkus pannakse siis, kui tekst vajab korrastamist (sobivamat järjestamist ja ümberlausestamist) või kirjavigade parandamist. Selliseid puudusi siin kindlasti polnud (ühe nn trükivea leidsin) ja arvan, et ma sellesse artiklisse midagi lisada ei tahaks. SSGreporter 17. märts 2010, kell 00:11 (EET) : See ei ole ju tsitaat, vaid ümbersõnastus. Tsitaat tuleb panna jutumärkidesse ja olema täpne, refereerimisel võib ümber sõnastada, aga seda ei tohiks teha kohmakalt. Pealegi on mõte ikkagi moondunud ja tekstist endast ei nähtu, kes nii on öelnud. : Miks ei ole mõtet üles lugeda? : Kui on kirjavigu, siis tuleb panna keeletoimetamise märkus. : Mingeid sisulist toimetamisvajadust minu meelest siin pole, kui mitte arvestada ebatäpsust teises lauses: kui keegi ütleb "võib pidada", siis see pole sama, mis "peetakse". : Mitte et tekstil praegusel kujul midagi viga oleks, aga artiklit tuleb lõpuks ikkagi niimoodi täiendada, et asjaosalise uurimistööst saaks ammendava pildi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 17. märts 2010, kell 01:07 (EET) :::Tsitaadina see teiseks lauseks ei sobinud, sest kordaks osalt esimest lauset: "Igal juhul võib Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessorit Tiit-Rein Viitsot pidada eesti keeleteadlaseks, kes on täie teadusliku eksaktsusega käsitlenud kõige suuremal arvul maailma keeli." Jätsin alles kolm olulist fraasi: eesti keeleteadlane, kes on käsitlenud kõige suuremal arvul... ja täie teadusliku eksaktsusega. Püüan kuidagi ümber sõnastada, aga kui öelda, et ''kolleegid peavad'', siis ei tea, kas ikka kõik neist. SSGreporter 17. märts 2010, kell 01:24 (EET) ::::Ehk sai nüüd siledam. SSGreporter 17. märts 2010, kell 01:27 (EET) ::::: Mind häirib see lause endiselt, eelkõige sellepärast, et see on kahemõttelisuse tõttu juba Pajusalul ebaõnnestunult sõnastatud. Peale selle, see ei ole asi, mis tuleks esimesse lausesse panna, ja tekstist ei selgu ka selle täpsem tähendus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 13:18 (EEST) ---- Kas venekeelsed pealkirjad võiks põhimõtteliselt vene tähtedega esitada või on eelistatud transliteratsioon? --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 18. november 2011, kell 22:33 (EET) : Vene tähtedega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. november 2011, kell 22:47 (EET) :: Minu meelest tuleks eelistada ladina tähti ehk eesti keeles (vene keelt oskamata) loetavat varianti. Iseasi, kas sinna kõrvale ka vene tähed lisada (täpse originaalkirjas nimekuju toomine pole erinevalt sõnaraamatust entsüklopeedias eesmärk). Ja ennekõike peaks pealkirja juures olema (vaba) tõlge, et need sõnad vene keele mitteoskajatele üldse midagi tähendaksid. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 19. november 2011, kell 20:16 (EET) ::: Kõik kolm on vajalikud, kuid kõige vajalikum on minu meelest vene tähtedega pealkiri, teiseks tõlge ja kolmandas järjekorras latinisatsioon. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. november 2011, kell 21:51 (EET) :::: Latinatsiooni saab teksti ettelugemisel vähemalt välja öelda, kui vene tähti ei tea. Selle kõrvale vene tähtede lisamine tundub koormav ja ebaoluline, kusjuures algkuju on taastatav. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 19. november 2011, kell 22:00 (EET) ::::: Kui keegi tahab näiteks guugeldada, siis on mugav, kui nime algkuju on võtta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. november 2011, kell 22:02 (EET) ::::::Kui päris ydini aus olla, siis mina lähtun (kultuurikontekstiga seostuval määral ja viisil) eeldusest, et loll on olla loll, ehk siis: lollus ei ole inimõigus. Ehk siis: kui inimene on eestikeelne ja ei viitsi kirillitsas isegi mitte tähti selgeks õppida, on see tema enese viga ja keegi ei pea teda vaesekest poputama. Sama käib venekeelsete inimeste kohta, kes on Eestis syndinud ja ladina šrifti ("nemetskije bukva") ei mõista. Paar parajaid. Latinisatsiooni võib pidada oluliseks kirjasysteemide korral, mis ladina kirjaga sugulased pole (hiina, maaja, šrivanaagar...). Muudes on see puhas luksus, mis ei tohiks koormata sisukandvat teksti. (Seejuures on oluline, et ka nende kirjasysteemide korral oleks esitatud nimede algkuju, sest muidu pole need tõepoolest otsitavad. Võib-olla keegi tõesti teab, kuidas viias Popol Vuh või Deng Xiaoping tagasi algkujule, aga mina kui praktiliselt kultuurivõõras loomake säherduste sekka ei kuulu.) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 19. november 2011, kell 23:05 (EET) ::::::: Mina lähtun sellest, et see siin on ''eestikeelne'' Vikipeedia ja selle lugemiseks pole vene keele oskus elementaarne. Sugulus ladina kirjaga pole minu meelest oluline. Või on lihtsalt lollid ka see enamus, kes kreeka tähtedes ei orienteeru? Miks kõike ühtviisi latiniseerida ei võiks? Pärisentsüklopeediates ja võõrsõnastikes harilikult teises kirjas algkuju ei tooda. Igasuguseid erihuvisid võib olla (nt Deng Xiaopingi algkuju), aga sellega neh pole tarvis sisukandvat teksti koormata. Võib-olla mõnel juhul on õigustatud algkuju lisamine, aga latinatsioon peaks minu meelest kindlasti olema. [[Eri:Kaastöö/88.196.241.249|88.196.241.249]] 19. november 2011, kell 23:51 (EET) :::::::: Koha- ja isikunimesid loomulikult transkribeeritakse, kuid teoste pealikirjade latinisatsioon ilma originaalita on totrus kuubis (välja arvatud konventsionaalsed erandid, nt sanskriti ja paali usuline kirjandus). Pealkirjade latinisatsioon ei kergenda nende kasutamist, vaid hoopis raskendab nt kataloogide kasutamist. Kui teosel on olemas kokkulepitud maakeelne nimi (enamsti pärast seda, kui teos on eesti keelde tõlgitud), siis kasutatakse seda. Kui kokkuleppelist nime pole, siis teksti sees ja kirjanduse loeteludes ei tõlgita ega latiniseerita. Artikli pealkirjades tuleks tõlkevasteta teoste nimesed, mis on muudes tähestikes, vastavalt KKI keelemallidele transkribeerida. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] 20. november 2011, kell 00:17 (EET) ::::::::: Näiteks mind isiklikult eesti keelde transkribatud teoste pealkirjad absoluutselt ei huvita, kuna enamikel juhtudel pole nendega mitte midagi peale hakata, neid ei saa isegi guugeldada. Küll on aga abi inglise või saksa keelde transkribatud pealkirjadest. Aga ma arvan, et tegelt on hea kui see eesti transkriptsioon on siiski ära toodud. Ja üks võimalikke vabandusi selle koha pealt on, et ega tänapäeval koolides ei pruugita kirillitsat isegi mitte õpetada, olen näinud küll neid 7.-8. klassi lapsi, kes mitte poolt tähtegi aru ei saa ja sõna sealt kokku lugeda ei oska. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] 20. november 2011, kell 00:21 (EET) ::::::::::Kui on ära tuua venekeelne pealkiri, siis seda võib internetiotsingutes vaja minna ning kui ka pealkirja tõlge on olemas, et vene keelt mitteoskajad samuti aru saaksid, millest jutt, siis venekeelsete sõnade ladina tähtedega kirjutamisel küll otstarvet pole. Kes vene keelt ei oska, sel pole sest kasu ja kes oskab, seda see ainult segaks. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] 20. november 2011, kell 01:13 (EET) :::::::: Jah, loomulikult võiks eesti kultuuriruumis osata yhtviisi nii ladina ja kreeka alfabeeti kui ka kirillitsat. Rumalus ei ole voorus ega inimõigus, õppimisest keeldumine on vabatahtlik lollus. Paberentsyklopeediad muretsevad tihti piiratud mahu pärast; meil on võimalus läheneda materjalile põhjalikult. Mõistagi on oluline ka eestikeelne traditsioon, ent kui seda pole, tuleks kasutada: esmalt originaalnime, et inimene saaks selle alusel mujalt lisainfot otsida; seejärel tõlget, et ta mõistaks tähendust; kolmandaks latinisatsiooni, et ta mõistaks originaalnime hääldada. Aga seda viimast eesmärki täidab korralik transkriptsioon juba paremini kui poolkeelne väänamine nagu "šeikspiir" või "moljäär"; ÕS-i sabast elementaarse hääldusjuhendi lugemine ei tohiks erivajadusteta inimestel kyll yle ajude käia. Poolkeelsed värdnimed ei aita koolilapsi kah kuidagi; sel juhul võiks kõik muukeelsed nimed juba inglises anda, selle guugeldamisega saadakse isegi saksa koolikeele korral kuidagi hakkama. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 20. november 2011, kell 02:33 (EET) ---- Välja võetud: ''sündinud Vitismann{{lisa viide}}, [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 01:19 (EEST) :Oli tagasi tekkinud, võtsin uuesti välja. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 13. oktoober 2018, kell 01:30 (EEST) ---- ''Et on raske kindlaks teha, kui paljusid keeli ta on käsitlenud, siis peavad kolleegid teda eesti keeleteadlaseks, kes on käsitlenud täie teadusliku eksaktsusega kõige suuremat arvu maailma keeli :Imelik lause. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 01:21 (EEST) ::Selle imeliku lause on keeleteadlased kirja pannud - see on tsitaat juubeliartiklist. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 02:17 (EEST) ::: Siia see ei sobi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 02:51 (EEST) ::::Võib-olla küll, et see lause ei ole entsüklopeediline, kuid märgiksin, et selline lause paneb mind lugejana artiklit edasi lugema, äratab huvi (noh, et mis sealt veel huvitavat kirjas on). Artiklil on minu meelest veel teinegi rosin – avapilt. Ühesõnaga ettepanek: las jääda! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 09:03 (EEST) ::::: Minu meelest on see halb nali ja häirib väga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 09:57 (EEST) :::::: Vaat see on halb kui häirib. Siis on muidugi mõistlik sõnastust muuta. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 10:05 (EEST) 9v0t2q82b6myrp8tvxvmut1gon69bk5 0 206504 6174887 5922525 2022-08-07T13:16:55Z Amherst99 15496 /* Viited */ wikitext text/x-wiki '''Anton Waldmann''' (sündinud '''Tönno (Tõnu) Mihkli poeg Walk'''; surnud [[15. oktoober]] [[1898]]) oli [[Ontika mõis]]a [[talupoeg]], esimene [[eestlased|eestlasest]] suurmõisnik [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]]l.<ref name="Vaivara Kaja">Vaivara kodukandi ajaloost, [[Vaivara Kaja]] Nr. 6, detsember 2004, lk. 4</ref> ==Mõisad== [[1862]]. aastal ostis ta [[Jõhvi mõis|Jõhvi]] mõisnikult, kreisisaadik krahv [[Peter Hermann Nikolai Igelström|Peter Igelström]]ilt (1815–1895) 17 000 [[hõberubla]] eest Jõhvi mõisa [[Tarakuse poolmõis|Tarakuse]] [[poolmõis]]a.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16908 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Jõhvi mõis (Jõhvi khk)]</ref> [[1869]]. aastal anti [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]]l vabaks mõisate omandamise õigus, mille järgi ostis Narva [[1. Gildi kaupmees]] Tõnu Walk 3. detsembril [[1870]]. aastal insener-polkovnik [[Alexander Ernst von Seidlitz|Alexander von Seidlitz]]ile (1807–1883) kuulunud [[Türsamäe mõis|Türsamäe]] (Türsell)<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17034 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)]</ref> ja [[Vana-Sõtke mõis|Vana-Sõtke]] (Söttküll) [[mõis]]a<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17019 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Vana-Sõtke mõis (Vaivara khk) ]</ref> [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Virumaa]]l, ning temast sai üks esimestest eestlasest talupojast [[rüütlimõis]]a omanik. [[1875]]. aastal ostis ta 45 000 hõberubla eest riiginõuniku ja vabahärra [[Peter Andreas Konstantin von Ungern-Sternberg|Konstant von Ungern-Sternberg]]i (1815–1872) pärijatelt ka [[Jõelähtme mõis]]a [[Harjumaa]]l [[Jõelähtme kihelkond|Jõelähtme kihelkonnas]].<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16770 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Jõelähtme mõis (Jõelähtme khk)]</ref> Hiljem saksastus ([[Kadakasakslased|kadakasakslane]]) ja võttis saksapärase nime Anton Waldmann.<ref name="Vaivara Kaja"/> Ta oli abielus Charlotte Johanni tütar Waldmanniga (sündinud Tomberg), kellega tal olid tütar Ada Waldmann (surnud 1904) ja poeg [[Oskar Georg Harald Waldmann]] (surnud 14.10.1904). Anton Waldmanni (surma järel 1898) kinnistati 1901. aastal Vana-Sõtke ja Türsamäe ning mõisamaatükk [[Tarakuse mõis|Tarakuse]] tema pärijatele, lesk Charlotte Waldmannile ja poeg Harald Waldmannile, kummalegi 2/5 osas ja tütar Adale 1/5 osas. Ada Waldmanni (surma järel 1904) pärisid Jõelähtme, Türsamäe, Vana-Sõtke ja Tarakuse mõisad tema ema Charlotte ja vend Harald<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=17034 Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Türsamäe mõis (Vaivara khk)]</ref>. Harald Waldmanni ((surma järel 1904) pärisid mõttelise osa Jõelähtme, Vana-Sõtke, Türsamäe ja Tarakuse mõisatest võrdsetes osades tema onu Georg Waldmanni 2 poega (Oskar Konstantin Johannes Waldmann ja Nikolai Rudolf Waldmann) ja 3 tütart (Elisabeth Narusewitsh ja Marta Charlotte von Sivers). Neile kinnistati 1/2 Vana-Sõtke, Jõelähtme, Tarakuse ja Türsamäe mõisatest. ==Vaata ka== *[[Mats Erdell]] (1792–1847), Taagepera talupoeg, [[Roobe mõis]]a pandiomanik (1833) [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Waldmann, Anton}} [[Kategooria:Eestimaa inimesed]] [[Kategooria:Virumaa ajalugu]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] [[Kategooria:Surnud 1898]] 7868ighhv10uxovflvq6ssfeqj10qhh 3 208052 6175229 6025300 2022-08-08T07:09:58Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Morel! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. aprill 2010, kell 22:25 (EEST) Sa teed head tööd. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. november 2011, kell 08:03 (EET) Aitüma, eks ma katsu! --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 8. november 2011, kell 14:07 (EET) ---- ==Antiigiasjad== ehk saad vaadata artiklit [[Ateena akropol]] selle pilguga, et ehk seal peaks olema viide [[Erechtheus]]ele? äkist on seal ka mõni muu oluline viga. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 17. november 2011, kell 12:11 (EET) : Püüan täna-homme üle vaadata. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 17. november 2011, kell 15:47 (EET) : Ma midagi tegin. Andis ühtlasi hea võimaluse kirjutada paar rida [[Erechtheion]]ist. Erechtheuse-Erichthoniosega on see häda, et nad on traditsioonis omavahel väga põimunud. Kes see oskab hilisemate süstematiseerijate loomingust seda algset iva leida. Võib-olla ma hiljem veel püüan seda pusa natuke harutada. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 18. november 2011, kell 00:56 (EET) :: aitäh, midagi sellist ma mõtlesingi. Erechtheuse-Erichthoniose põimumisest mul varem aimu polnud, panen kõrva taha. — [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 18. november 2011, kell 08:11 (EET) ==SUL== I am requesting a rename on Commons. My current Commons name is Morellus. [[Kasutaja:Morel|Morel]] 8. jaanuar 2012, kell 02:20 (EET) Anybody with the name Morellus requesting a usurp of the username Morel is me.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 8. jaanuar 2012, kell 03:05 (EET) ---- Esitasin Sind administraatorikandidaadiks. Teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. jaanuar 2012, kell 06:28 (EET) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 15. jaanuar 2012, kell 06:58 (EET) ==Kustutatud lehed== Kui lehekülgi kustutada, siis on hea resümee puhastada, et viimastes muudatustes igaüks pärast ei näeks, mis seal lehel oli (kui mingid isikuandmed või nimelised solvangud näiteks). Eelistuste all Tööriistade vahelehel saab panna linnukese kasti, siis toimub see automaatselt. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 31. jaanuar 2012, kell 18:55 (EET) :Aitäh, panin sinna linnukese.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 31. jaanuar 2012, kell 20:15 (EET) ---- Palun märgi kategooriate muutmised pisiparandusteks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21. veebruar 2012, kell 17:59 (EET) :Ma märgingi, võib-olla mõnel korral olen unustanud. Ei ole märkinud ka siis, kui olen lisanud muud infot lisaks kategooriale.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 21. veebruar 2012, kell 19:05 (EET) ==Etümoloogiat puudutav küsimus== Ega Sa oska öelda, mis võiks olla vanakreeka- või ladinakeelne tüvi sõnadele "hüfalmüro-" (nt [[hüfalmürobios]]) või pegnitogeenne (nt [[pegnitogeensed setted]]). Ei suuda ise kuidagi lahata neid morfeeme--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] 24. veebruar 2012, kell 17:04 (EET) :Esimest oskan küll, see tuleb kreeka sõnast ''hyphalmyros'', mis tähendab 'natuke soolane' (< ''hypo-'' + ''almyros'' 'soolane' < ''halmē'' 'merevesi; soolasus' < ''hals'' 'sool') + ''bios'' 'elu'. :Teise puhul ma päris kindel ei ole. Sõna teine pool on tavaline tuletis kreeka sõnast ''gignomai'' 'sünnin, tekin', nagu kõik muud ''geenne''-tuletised. Aga esimene pool? Ainuke seos, mis pähe tuleb, on kreeka verb ''pēgnymi'', mis tähendab 'lööma', aga ka 'tarretama, külmutama, kristalliseerima'. Ma usun, et see on õige, sest Herodotos kasutab seda verbi seoses sooladega.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 24. veebruar 2012, kell 17:35 (EET) ::Väga meeldiv, et Vikipeedias on pädev vanade keelte tundja. Suur tänu! Lisan need sõnade päritolu selgitused artiklitesse--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] 24. veebruar 2012, kell 21:47 (EET) == Kategooriad == Tere!<br/> Ma ei oska hinnata kategooriate puhul tehtud töö tänuväärsust, aga mulle näib ebaratsionaalne lisada käsitsi või tõsta ümber kategooriaid teenetemärkide kohta. Need andmed on olemas [http://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavalerid.php teenetemärkide infosüsteemis Vabariigi Presidendi kodulehel]. Olen enam kui kindel, et on võimalik programmeerida robot, mis suudab neid kategooriaid ümber tõsta või lisada, oskajal inimesel tuleb lihtsalt vastavad käsud sisse anda. Ma ei saa küll sinu tegevusele kätt ette panna, aga palun kaalu, kas seda vähest aega, mis meile antud on, tasub niisugustesse toimingutesse panustada. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 26. veebruar 2012, kell 00:22 (EET). :Nõus, et see töö sobiks robotile. Aga seni pole keegi sellist robotit teinud. Robot peaks ka arvestama teenetemärkide kavaleride andmebaasis olevaid inimeste sünniaegu, sest seal on samanimelisi. Osal ei ole sünniaega märgitud ka (1930. aastail on selliseid). Lühidalt, mulle tundub, et 100% korrektselt toimiva roboti tekitamine on üsna küsitav. Mina seda igatahes ei oska. Praegu viin töö igal juhul lõpuni, sest poole peale jätta on ka tobe.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 26. veebruar 2012, kell 00:39 (EET) : Minu arvates ei ole pooleli jätmine tobe, kui ilmneb, et mingit toimingut on võimalik lihtsamalt teha. Korduvate nimede puhul oskab robot oma tegevuse selles osas peatada – ta tõesti oskab seda, kui inimene talle niisuguse käsu annab! Aga nagu ma juba ennist ütlesin, siis kätt ma ette panna ei saa, lihtsalt tahaksin ja sooviksin, et aega kasutataks ratsionaalselt. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 26. veebruar 2012, kell 01:23 (EET). ::Kes eestikeelses Vikipeedias robotiasjatundja on?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 26. veebruar 2012, kell 01:24 (EET) ::Teine asi on see, et sageli ei ole asi ainult kategooriates. Kui inimese artiklis neid teenetemärke üldse mainitud ei ole, siis ma ei usu, et oleks eriti lihtne panna robotit otsustama, kuhu täpselt need lisada (tunnustuste sektsioon tekitada? kronoloogiliselt järjestada?). See tähendab, et suurel osal juhtudest tuleb asi ikkagi käsitsi üle käia. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] 26. veebruar 2012, kell 01:27 (EET) : Tere jälle!<br/> Kõige paremini oskab siinsetest kaastöölistest neid asju vististi [[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]]. :Kui teenetemärke ei ole mainitud, siis mina paneksin roboti otsima alajaotust "vaata ka" ning tekitaksin uue alajaotuse selle kohale. Kui niisugust alajaotust ei ole, siis paneksin ta otsima, kas artiklil on ehk kategooriaid või interwiki märgiseid, kui jah, siis läheb info selle kohale. Kui neid ka ei ole, siis lihtsalt artikli lõppu. Kui niisugust artiklit veel ei ole loodud, teeb robot programmeerija jaoks andmebaasi vastava märke ja läheb edasi järgmise isiku juurde. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 26. veebruar 2012, kell 14:05 (EET). ::Nojah, tegelikult oleks sellist asja vaja küll, sest teenetemärke tuleb ju igal aastal juurde.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] 26. veebruar 2012, kell 14:45 (EET) == Wladimir Putin‎‎ == Hello, Morel. Thank you for your reverting on [[:hsb:Wladimir Putin‎‎|Uppersorbian Wikipedia]]. Greetings --[[Kasutaja:Tlustulimu|Tlustulimu]] 27. veebruar 2012, kell 16:04 (EET) == Artiklite kustutamine == Kuna ma ise selle artikli lõin, siis on mul õigus ka see artikkel kustutada. Kahjuks ei tea ma muud võimalust kui kogu sisu kustutamine - äkki saab administraator aidata ning selgitada, kuidas saan antud artikli üldse vikipeediast kustutada? Parimat{{allkirjata|Yordan5}} :Redigeerimisakna all on kirjas "Kui klõpsad "Salvesta", nõustud kasutustingimustega ja annad nõusoleku oma kaastöö pöördumatuks avaldamiseks litsentside CC-BY-SA 3.0 ja GFDL alusel.". See tähendab, et alates sellest hetkest ei kuulu see enam sulle.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 8. märts 2012, kell 14:49 (EET) ::Vajadusel saad esitada artikli arutelu lehel ettepaneku artikli kustutamiseks, tuues ära ka põhjendused, miks seda peaks tegema.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 8. märts 2012, kell 16:26 (EET) --------------------------- Kysiks,mis on viga artiklil Buddhism & Australia, et see koheselt vajab kustutamist? :Kui vajaks kohe kustutamist, siis ma kustutaksin. Märkus on pandud selleks, et esitada kustutamiseks, ja et teised saaksid ka sel teemal arvamust avaldada. Minu meelest ei ole see piisavalt tähelepanuväärne, eriti kuna on toimunud vaid korra.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 13. märts 2012, kell 16:20 (EET) Kui nii arvad siis tegutse. ---- Tervist. Miks artikkel Moriz Conrad Posselt kohta on kustutatud? :Tere! Ei ole kustutatud, tõstsin korrektse nimekuju alla: [[Moritz Conrad Posselt]]. Ei jätnud ümbersuunamist lihtsalt.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. aprill 2012, kell 17:53 (EEST) Vabandust, minu viga :) ==Vello Väärtnõu== Tere Morel,panen sulle siia lugemiseks (mitte avaldamiseks) oma artikli, mis esitatud rahvusvahelisel konverentsil Läti ülikoolis ja mis ka kohe trükki jõuab, see annb ka selgust kes ja miks kustutamisega tegeleb. {{Peidetud|[Tekst peidetud]|Vello Väärtnõu (born 17.07.1951) is the founder of Estonian practical Buddhist tradition, builder of stupas and master of thangkas, internationally recognized painter, founder of Estonian National Independence Party and author of its program, also author of Buddhist Encyclopedia and international Buddhist conferences, founder and leader of Estonian First Buddhist Brotherhood and Estonian Nyingma. When talking about Estonian born and nowadays Swedish citizen Vello Väärtnõu, one must keep in mind, that the starting point for all his actions has always and only been Buddhism. History has shown that this is hard to understand for people who dwell on material goods, scientific communism, mass opinions and whose knowledge is small. Väärnõu has always stood up for his firm, Buddhism based principles and has never let society nor ruling regime to dictate his way. Väärtnõu was the only one, who already in 1970 socialist Estonia publicly called himself a Buddhist. Moving around in Tartu and Tallinn, in cultural circles, he enjoyed having disputes with christians and philosophy students and interestingly many of his conversation partners from these days are nowadays leaders of different religious institutions in Estonia. When asking from Väärtnõu, how and when his interest in Buddhism began, his answer was that it started when he was 10-12 years old and found books and magazines hidden in his grandparents attic in Saaremaa, which also talked aboud orient and Buddhism, which interested him greatly. There are a lot of ship captains and Estonian Republic military officers in Vellos family. Many of them were killed or imprisoned for several years when the soviet occupation began. Family history has set base also for Vellos political wiews. When he was 17, he tried to escape to the west, setting his sights for studying Buddhism there. This attempt ended in 3 years of prison time in Vuktõl prison camp and lifetime of KGB interest in him. KGB colonel Movtshan has later made a statement that it was obvious in his case genes had played greater role than soviet discipline. Many people in Estonia have tried to depict Väärnõu in different ways, according to ones abilities and position – starting from ignoring his actions completly, on the other side of this his actions are talking for themselves, because they are seeable and touchable by everybody. During the Soviet times KGB had named him a traitor of his homeland. Crazy Buddhist and scizophrenic was a label he got from commission headed by Dr. Saarma, his reasoning being that a person who is trying to establish Buddhist monastery cannot be anything else but crazy. Orientalist L. Mäll from Tartu named him village mystic and sayd personally to Vello in 70-s that Buddhism and Buddhists are of no interest to him. Different opinions had the monastery of Ivolga and the two head lamas in Russia – Hambo Lama Erdineev and Hambo Lama Munko Tsybikov, whith whom Väärtnõu studied 8 years. Also professor Pent Nurmekund from Tartu university spoke in his newspaper articles proudly about his students in Tallinn and Väärtnõu – namely he was teaching old Mongolian language to Estonian Buddhist Brotherhood, established by Väärtnõu in the 1980s. Finnish writer Harri Sirola, who was a frequent visitor with the Brotherhood, wrote about Väärtnõu as the establisher of Estonian Buddhist tradition in Finnish magazines and later a novel “Two Cities” . After deportation from Estonia in 1988, Väärtnõu was received in Sweden as freedom-fighter and was named as national hero. Väärnõu’s actions describe him as person with unusal capabilities and knowledge, who has been active in Estonia over 40 years and it is hard to compare his contribution to Estonian Buddhism by his knowledge, skill and actions to anyone else, so the most frequent used words are – the first, only one, establisher, leader etc. In 1982 Vello Väärtnõu established the first Estonian Buddhist Sangha – Estonian Buddhist Brotherhood in Tallinn. Under his guidance the Brotherhood or Taola (meaning something like Tao’s place) had set the beginnings to practical Buddhist tradition and nyingma tradition in Estonia. Having studied in Ivolgaa monasteri during 1978-86, he made use of his studies in Estonia – under his guidance 4 stupas were built in Western Estonia between 1983 to 85, those being the only stupas erected in Estonia. Books and other texts were obtained, copied and translated and a library was set up.Väärtnõus gift in art was put to use in Buddhist thangkas and statues, which were made by Taola dwellers under his guidance in their Kadrioru apartment. Väärtnõu spread Buddhist teaching to the Brotherhood and conducted the first Buddhist rituals in Estonia, planned and leaded Taolas life and activities personally during the six years. It must be mentioned that wider public in Estonia was unaware of this activities, but the place was popular among cultural elite. Since officially all kinds of religious activities and propagating were banned, public appearance would have been bad also for Ivolgaa monastery. The connection was tight between the Brotherhood and Ivolga monastery – lamas visited Estonia secretly already in 1980s and vice versa – monastery was often visited by Brotherhood members. Buddhism as progressive and forward-looking worldview lead Väärtnõu to establish Estonian National Independence Party in 1988 January, which was act of bravery unheared until at this deep soviet time and depictive example of the accurancy and proficiancy of Buddhist way of thinking. Tunne Kelam has stated in a speech years later that timing of this kind of national political alternative was only possible through good instinct and personal risks. Many of today's parliament members refused to sign the application in that time, saying that Estonian people will be murdered, because the party openly declared the making of first opposition party in the Soviet history, which goal was to establish independent Estonia. (To be cont’d.) Estonian authorities have tried to ignore Väärtnõus national actions, since mostly the state power is in the hands of the same communists,who had the power 20 years ago 2010 in newspaper “Sirp” Jaak Allik is asking questions why Väärntõu is the only one with whom there is no interview in the voluminous book about the history of ENIP, allthough he is the establisher of this party and why public is still in the dark about his heroic journey to Moscow in 1988, where he held a press conference for foreign newspapers announcing the creation of first opposition party, the ENIP, and its program. This was written by international magazines and newspapers like New York Times, Washington Post and others at that time, but not a word was said in local press, although news spread around Estonia very fast. Väärtnõus home and Taola were constantly searched and thangkas, slides, manuscripts etc were confiscated and the final result was his deportation in the February of 1988, by personal directive of Gorbatshov. After deportation Väärnõu lived 5 years in Himalayas. During the many years Väärtnõu is educating people in eastern culture and Buddhism in Estonia, as he did in 1980s Taola, were studying was the main activity and always so to say obligatorily popular. In 2005 Väärtnõu started the first Estonian Buddhist Encyclopedia online, where by now are more than 3200 articles, containing terminology, explanations, travelogues and scientific articles which make it possible to deal with the materials through different approaches . Here on important Buddhist principle of Väärtnõus actions must be mentioned – namely he has never took money for his actions, starting from his first activities in 1970s until today, since he always works free for Buddhism. This principle is deployed also to his work with the Buddhist Encyclopedia, which he alone by himself has spent many years with and international conference “Buddhism and Nordland” to which he is the author and main organizer. Already during the soviet times Väärtnõu was thinking about scientific conferences were scientist and Buddhists would work together, researching Buddhism in Northern countries, but in the soviet time it was impossible to organize such a cooperation. So the first international conference “Buddhism and Nordland” took place in 2007 and now it has gathered every year scientists and Buddhists to Tallinn from Nordic countries and East. Since 2007 old and new nyingmapas are acting under the name Estonian Nyingma, that has its roots in Buddhist Brotherhood, under the same teacher – Vello Väärtnõu. During 2008-2010 Estonian Nyingma built under his guidance a new big stupa, the fifth in Estonia, temple and prayer wheels to the Estonian Nyingma Centre in Pärnumaa. Altogether another big subject about him are his thangkas, in which gifted artist and knowledge in Buddhism come together perfectly. Väärtnõu studied in Estonian Art Academy with master Sarri and was acknowledged artist in Estonia already 1970-80s, some his works were also exhibited in 1980 at Tokyo World Exhibition. Later he had exhibitions in Europe and America and he is until now a member of Swedesh graphics union. In the last decade he has created thangkas using computer graphics, these have already found their way into the Stockholm Etnographycal Museum and this year he started painting new thangkas. Many people are producing thangkas by copying them, it is like a separate production line in the eastern countries. But originals, grown from knowledge and understanding of Buddhism, can only be made by teachers with deep knowledge and with that Estonia is very lucky to have Väärtnõu make our first Estonian thangkas. Today we can say that Buddhism which reached Estonia over a 100 years ago with Karl Tõnisson has taken a big step ahead and obtained features of proper Buddhist traditions – there are 5 stupas, temples, thangkas, literature, Buddhist Encyclopedia, international conference “Buddhism and Nordland” in Estonia. All this made by only one man – nyingmapa Vello Väärtnõu. 1-2 Liis Pajupuu “Vello Väärtnõu,” “Estonian Life” 1990 Tallinn 3. Sulev Teinemaa “Kunstnik Vello Väärtnõu Budistlikku templit ehitamas”, “EE Esmaspäevaleht”, 20.09.1990 Tallinn Tarmo Teder “Tiibet Eestimaal”, “Existentia” no 3, p.38-41, 1986 Tallinn 4. Harri Sirola “Buddhalainen selvänäkijaihme Viron veljesvallasta,” “Helsinkin Sanomat” 1985; Harri Sirola ”Kaksi kaupunkia”, Jyväskyla Gummerus Kirjapaino OY 1991 5. “Rootsi Eesti Päevaleht“19.02.1988; “Svenska Dagbladet” 14.02.88 6. Tiit Reinart “Tartu Ülikooli raamatukogus tutvustatakse eesti budismitraditsiooni,” “Tartu Postimees” 03.03.2009 7. Vello.Väärtnõu “.Budismi ajalugu Eestis”. www.nyingma-buddhism.com 8. Tunne Kelam “Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei on tänaseks ajalugu,” “Postimees” 29.01.98 9. Anu Jürisson “Veltsa külla kerkib tükike Tiibetit” Pärnu Postimees 03.07.2009 10. Andrus Norak “Endistest ja “endistest,” “Estonian Life” 03.03.2006, Canada 11. Jaak Allik “ERSP ja Rahvarinne – 20 aastat hiljem”; “Sirp” 30.04.2009; Jüri Adams “Sirp” 15.08.2003 12. “New York Times” 10.02.1988; “Svenska Dagblatet” 14.02.1988; “Washington Times 15.02.88; "Le Mond" 16.02.1988. 13. “Encyclopaedia of Buddhism” online: www.nyingma-buddhism.com 14. “Buddhism and Nordland” online: www.budcon.com 15. Viio Aitsam “Tükike Tiibetit Eestimaal” “Maaleht” 16.07.2009 16. Buddhists Gathering Australia: http://mingkok.buddhistdoor.com/en/news/d/24337 Buddhistdoor 01.03.2012 http://www.perthnow.com.au/buddhism-could-enlighten-australia-and-asian-cultures/story-fn8ou527-1226252787624 17. Anu Jürisson “Veltsa külla kerkib tükike Tiibetit” Pärnu Postimees 03.07.2009}} ---- Väga tore, aga see artikkel ei esita küll mingeid põhjendusi selle kohta, miks üks budist Vikipeedias teisi debiilideks ja harimata jõhkarditeks sõimab. Milline vandenõuteooria küll seda seletaks? Sisuline kaastöö budismiteemalistele artiklitele on alati teretulnud, seda entsüklopeediale sobival kujul.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. aprill 2012, kell 14:36 (EEST) == Jordanes == Hommikust. Kui sul juhtumisi peaks kunagi aega ja tahtmist jaguma, siis põhimõtteliselt kuluks minu meelest eestikeelsesse Vikipeediasse ära artiklid [[Jordanes]]e ja tema teose "[[Getica]]" ehk "[[De origine actibusque Getarum]]" kohta. Kirjutaksin ise, aga pakilisemad tööd pressivad peale ja ma kahtlen oma pädevuses, kuna minu teadmine neist põhineks tertsiaarsetel allikatel. -- [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] ([[Kasutaja arutelu:Ohpuu|arutelu]]) 4. aprill 2012, kell 11:28 (EEST) :Ei ole temaga lähemalt tegelenud, aga kunagi võiks ette võtta küll.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. aprill 2012, kell 11:44 (EEST) == Bereczki == Печальная новость! Можно ли получить источник, ссылку? http://hu.wikipedia.org/wiki/Vita:Bereczki_G%C3%A1bor Всего доброго! - [[:hu:User:Vadaro]] == Aitäh == Ohoh, siuke auhind! Aitäh-aitäh tähe eest :) Adeliine 19. aprill 2012, kell 15:32 (EEST) ---- Nu nii armas, täg olli: Aitäh, ette, kui suudaksime "kahepeale" toimett itaaliakeelsete sõnade 3 sada (Ru W on leidnud Duecento, aga nad ka ainuksed) 4 sada 5 sada artiklid {{allkirjata|Pietade}} :Kommentaari esimesest osast ei saanud aru.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 9. mai 2012, kell 23:30 (EEST) ---- Aitäh sõbraliku toimetamisabi eest! Alustavale toimetajale on iga vihje (nt pildiallkirjadesse viidete mittelisamise kombele) väga abiks :) Otsast juba viin end kurssi Vikipeedia toimetamise abimaterjalidega. --[[Kasutaja:Ati|Ati]] ([[Kasutaja arutelu:Ati|arutelu]]) 2. august 2012, kell 02:24 (EEST) :Võta heaks. Omalt poolt soovitan lisaks abimaterjalide lugemisele sirvida hulgaliselt artiklite ja kasutajate arutelulehekülgi, sealt saab ka päris head juhuslikku infot, mida pole sageli juhendeisse kirja pandud.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 2. august 2012, kell 10:46 (EEST) == Viited == Tervist. Lisasin [[Vikipeedia arutelu:Viitamine#Punkti asukoht viitega lauseis|diskussiooni]] enam-vähem autoriteetseid allikaid, mis peaksid asjasse loodetavasti selguse tooma. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 25. mai 2012, kell 09:37 (EEST) == Kutse tõlketalgute lõpetamisele == Tere! Suur tänu tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 14. juunil kell 17.00 Euroopa Majas, kus tehakse talgutest kokkuvõtteid ja antakse kätte auhinnad tublimatele tõlkijatele. Samuti on see talgulistele ja žüriiliikmetele heaks võimaluseks omavahel tuttavaks saada ja väikse veini saatel natuke juttu puhuda. Euroopa Maja asub Tallinnas aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate meie koosviibimisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == viited == >Ühe artikli sees ei ole üldiselt tavaks samale asjale mitu korda siseviidet lisada, kui just tegu ei ole väga pika artikliga. Miks? Inimene on ju laisk ja loeb ainult temale olulist rida :){{allkirjata|Sulepuru}} :Tsiteerin [[Juhend:Õppekäik (Lingid)|juhendit]]: Artiklisse linkide lisamine on väga vajalik, aga liiga palju linke võib muuta lugemise tüütuks. Artiklis olevaid märksõnu on soovitatav linkida siis, kui nad esinevad tekstis esimest korda. Väga pikas artiklis võib sama märksõna linkida ka mitu korda. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. august 2012, kell 16:19 (EEST) Selge, ma võtsin aluseks olemasoleva artikli ja tegin selle põhjal ja olin sellega veendunud oma õiguses :). Ja vabandust, allkirjastamise kohta ei leidnud alul üles. --[[Kasutaja:Sulepuru|Sulepuru]] ([[Kasutaja arutelu:Sulepuru|arutelu]]) 17. august 2012, kell 12:05 (EEST) ==Toimetamise ja keeletoimetamise mallid== Kui ei ole põhjendust on igaühel õigus need mallid viivitamatult eemaldada ja ära pane neid ka niisamuti tagasi. Ma tean väga hästi kuidas tihtipeale pannakse mall ja siis see jääbki viieks aastaks seisma. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 25. oktoober 2012, kell 17:56 (EEST) :Mallid on põhjendatud, sest tekstis on keele- ja vormistusvigu. Ei saa malle ära võtta ilma vigu parandamata.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. oktoober 2012, kell 17:58 (EEST) :: Ei ole põhjendatud. Põhjus tuleb KIRJA PANNA. Teksti kirjutaja ise enamasti ei märka oma kirjavigu ja sellest on väga vähe kasu kui sina tead, aga ei ütle. Ja toimetamisega sama asi - mida toimetada, kus kohas, mis asja juurde lisada, mida ära võtta - kui öeldud pole, ei tea ju seda keegi, mis sinu arvates viga on. Ja ilma põhjenduseta lisatud seda tüüpi mallid kuuluvad eemaldamisele. --[[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 25. oktoober 2012, kell 18:03 (EEST) ::: Toimetamismalli võib ära võtta, kui põhjendust pole ega pole ka väga ilmne, miks see pandud on. Mõned inimesed panevad neid suvaliselt. Keeletoimetamismalli puhul pole võimalik kirja panna. Kirjutaja ei peagi seda ju parandama. --Epp 25. oktoober 2012, kell 18:06 (EEST) ::::Jah. Minu meelest viitab keeletoimetamise mall sellele, et tekstis on keelega probleeme (rohkem kui 1-2). Kui ma hakkan neid probleeme ükshaaval välja tooma, oleks mul lihtsam juba kogu tekst üle toimetada. Kui mul selle jaoks aega või jaksu hetkel pole, panen malli. Teksti autor ei peagi vigu märkama, märkab keegi, kes hiljem toimetama asub.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. oktoober 2012, kell 18:07 (EEST) ::::: Vaata ma olen täiesti nõus sellega, et too artikkel vajab üle kõpitsemist küll ja veel. Probleeme on seal palju. Aga lihtsalt niisamuti pannes ei ole nendel mallidel mõtet. Ja see, et kirjutaja ei pea parandama, on küll õige, aga tegelikult ei pea seda tegema mitte keegi ja kui mall ilutseb artikli alguses juba viis aastat ning mitte keegi ei tea miks ta sinna algul sattus, on tegelikult probleem. Neid malle on mitmel tuhandel artiklil küljes (enam kui 8300 ja üle 4500 ehk siis) laias laastus 10% artiklitest on mingi sellise asjaga märgistatud. Tundub nagu paljuvõitu... -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 25. oktoober 2012, kell 18:31 (EEST) ::::::Paljuvõitu küll, aga see kajastab ilmselt üsna adekvaatselt Vikipeedia kaasautorite keelelist taset, meil pole mõtet end ka ilusamaks luisata. Mina näiteks kasutan keeletoimetamise mallide kategooriat aeg-ajalt selliste artiklite korrastamiseks (viimasel ajal küll pole seda eriti teinud).--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 25. oktoober 2012, kell 18:37 (EEST) Ole hea ja lisa võimaluse korral ka hääldus -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 28. oktoober 2012, kell 01:08 (EEST) :Kuhu? Või nii üldiselt?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 28. oktoober 2012, kell 01:12 (EEST) :: Pigem jah nii üldiselt. Konkreetselt selle soovi ajendiks oli asjaolu, et nägin, et olid toimetanud Père-Lachaise'i artikli kallal, aga hääldust seal mainitud ei olnud. Ma olen küll veendunud, et antud juhul sa seda isegi mitte ei märganud, kuna su redigeerimise eesmärk oli hoopis teine. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 28. oktoober 2012, kell 10:25 (EET) == Ligipääs kustutatud artikli sisuga == Tere, te kustutasite mu artikli, aga see pole otseselt probleem. Ma ei leidnud mitte mingisugust viisi, kuidas saaks oma kustatud artikli sisule ligi. Soovin just sisu, kuna see on sümboolse tähendusega mulle, kahju, et wikipedia keskkonna tingimuste vastuolus on.{{allkirjata|Heino.tamm}} :Kustutatud artikli sisu näevad ainult administraatorid. Võin selle teksti mingile meilile saata, kui teaks kuhu.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. jaanuar 2013, kell 23:49 (EET) - koemets.kristjan@gmail.com Suured tänud! Grazie mille! --[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 13. jaanuar 2013, kell 16:03 (EET) == Oleks vaja abi == Tere, kirjutasin oma isa eluloo daatumid, aga ebaõnnestusin vormistamisel. Oleksin tänulik abi eest, et saaks korralikult vormistatud, ise ei oska. Hetkel ei näe hea välja. Sooviks ka veel andmeid lisada. Ette tänades, Margis Valdek == Unustasin panna lingi == http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Priilinn Margis == eestlaste muistne vabadusvõitlus == Kui sa arvad, et ma tegelen vandalismiga siis oled eksinud. Aga olgu sul sinu arvamine ja ütled et jupikaupa ei saa vaid tuleb lõplikult vormistada? Võtan endale mõni päev aega ja siis kirjutan kogu artikli ühe jutiga ümber. Kavatsen kasutada nii Eesti Entsüklopeediat kui Histrodamust kui ka L.H kroonikat. Vaidlusega termini "õigsuse" üle ja Seilarti luuludega minge aga kuu peale. Kavatsen neid lõpuni välja rookida kuni jaksan. Võta tänane "Postimees" ette ja loe mis Lauri Vahtre arvab Seilarti baltisaksa histograafia uusversioonist et mitte öelda ideoloogilistest soperdistest. Ja Vahtret sa küll rahvusromantismis süüdistada ei saa, mina kaldun liigitama teda teisele poole sinna rahvusliku nihilismi viljelejate hulka. Mis kirjutuskaitsesse puutub siis anna tuld kui tahad ja moodusta siis Vikipeediasse ka ACTA filiaal eks.--[[Kasutaja:Hallsilm|Hallsilm]] ([[Kasutaja arutelu:Hallsilm|arutelu]]) 31. jaanuar 2013, kell 20:35 (EET) :Vikipeedia peab esitama mõlema poole seisukohti. Kui sa roogid ühe hulga teadlaste töö välja ja ütled, et see on jama, põhjendusi lisamata, siis see on minu jaoks vandalism. Nii lihtne ongi. Ma ei ole eriline kirjutuskaitse pooldaja, aga minu meelest ei ole su tegevus konstruktiivne.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 31. jaanuar 2013, kell 21:05 (EET) ==Departemangud== Ma kirjutan sulle siia. Teisaldasin Var'i departemangu sinna tagasi, kus ta oli. Selle nimega on see asi, et selle ühesilbilise nime käändelõpp jääb väga imelik, ja seepärast siis arvaks küll, et parem on teda käänata ülakomaga (vaata [http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=11&id=86] punkt 2c.) -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 14. veebruar 2013, kell 02:39 (EET) :OK, tundub mõistlik küll.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 14. veebruar 2013, kell 15:54 (EET) == Mall:Infobox OS version == Hi I could I recreate [[Mall:Infobox OS version]] reason because it could be used for operating system such as windows 8 or windows 7 or another expample could be Mac OS X 10.6 and infobox os is for Microsoft windows or Mac OS X [[Eri:Kaastöö/142.4.216.61|142.4.216.61]] 22. veebruar 2013, kell 23:37 (EET) :I'm not saying the template is not useful, but the way you're doing it leaves a mess, so please don't.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 22. veebruar 2013, kell 23:40 (EET) ::ok could I put the codes here I will translate the words from English to the languge here iPad you can check to see if it correct [[Eri:Kaastöö/142.4.216.61|142.4.216.61]] 22. veebruar 2013, kell 23:41 (EET) :::No, don't put the codes here. Just take a break please.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 22. veebruar 2013, kell 23:44 (EET) ::::ok [[Eri:Kaastöö/142.4.216.61|142.4.216.61]] 22. veebruar 2013, kell 23:44 (EET) :::::I am going to fix Coord template because there words going off it [[Eri:Kaastöö/142.4.216.61|142.4.216.61]] 22. veebruar 2013, kell 23:47 (EET) ---- Täiendamisest pole kasu. Autoriõiguste rikkumised tuleb lõpetada. Pealegi need laused mis on kokku sogatud on moonutatud kujul. Kui sõnad 'on rohkesti' asendatakse sõnaga 'leidub', siis ka mõte muutub nii, nii et viide on sisulise poole pealt vale. Aitab äkki, ah? -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 11. märts 2013, kell 00:38 (EET) :Täiendamisest on alati kasu (ma pole öelnud, et ma TEA põhjal täiendan). Autoriõiguste rikkumised tuleb muidugi lõpetada, aga minu meelest ei olnud siin tegemist otseselt autoriõiguste rikkumisega. --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 11. märts 2013, kell 00:41 (EET) :: Ei. Lihtsalt täiendamisest ei ole kasu, vaid tekst tuleb täielikult ümber kirjutada, sest mitte üks lause ei kõlba. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 11. märts 2013, kell 00:49 (EET) ---- Ega sa ei tea, kas su teenetemärkide lehel mainitud Juhan Pihlap oli Priit ja Tarmo Pihlapi isa? -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 15. aprill 2013, kell 23:24 (EEST) :Ei tea, aga ma arvan, et on, sest sünniaasta (1926) nagu klapiks.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 16. aprill 2013, kell 10:44 (EEST) ---- Teenetemärkide lisamine ei ole pisimuudatus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2013, kell 23:01 (EEST) :Minu meelest on, aga selleks, et ei jääks päris tähelepanuta, lisan ma alati vastavasisulise resümee. Aga muidugi ei ole mul midagi selle vastu, et see tavamuudatuseks jätta.[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. juuni 2013, kell 23:07 (EEST) ::Tegelikult ma vist ajasin sassi: tavaliselt ma märgin pisimuudatuseks siis, kui lisan ainult teenetemärgi kategooria. [[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. juuni 2013, kell 23:21 (EEST) ::: Jah, kategooriatega on teine asi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. juuni 2013, kell 23:27 (EEST) ---- Tead Sa nimetada kedagi, peale Andrese, kes rootsi keelest tõlkimise nüansse jagavad? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. juuli 2013, kell 14:34 (EEST) :Ei oska öelda, vaata äkki nt tõlketalgute osalejaid, et kes neist rootsi keelest tõlkis? Ma ise saan kirjalikust tekstist natuke aru, aga detaile ei jaga.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 24. juuli 2013, kell 14:59 (EEST) ::Jah, see on hea koht vaatamiseks. Aga sellest keelest pole tõlgitud. Ilmselt algmaterjal polnud sobiv. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. juuli 2013, kell 15:10 (EEST) ---- Hispaania keeles: ''Países sin Corresponsalía''. Kas selle tõlge on tõesti nii: "Riigid, kes ei oma korrespondente"? Kas see ei võiks otse vastupidist tähendada? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 29. juuli 2013, kell 14:29 (EEST) :''sin'' on ikka 'ilma'.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 29. juuli 2013, kell 16:15 (EEST) ::Palun vaata seda lehte: [http://www.rah.es/laAcademia/academicos/paisesSin.htm] Siin see pealkiri on aga sisuks just vastupidine: riigid, kus on korrespondentliikmed. Mida sellest arvata? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 29. juuli 2013, kell 16:26 (EEST) :::Hm. Äkki siis ''corresponsalía'' on midagi muud kui ''correspondiente'', nagu midagi korrespondendibüroo taolist, s.t et nendes maades on vaid üksikud liikmed? Aga ega ma kindlalt ei tea.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 29. juuli 2013, kell 17:05 (EEST) ::::Ma arvan, et Sa juhatasid suuna kätte. Midagi säärast. Ja mind see ei enam ei sega. Aitäh, Morel! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 29. juuli 2013, kell 17:22 (EEST) :::::Võta heaks!--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 29. juuli 2013, kell 22:13 (EEST) == Henn-Jüri Uibopuu == Da Sie einer der Bearbeiter des Artikels zu Prof. [[Henn-Jüri Uibopuu]] sind, möchte ich Sie gern auf meinen Artikel zu Prof. Uibopuu in der deutschen Wikipedia hinweisen, in den ich weitere Informationen und Nachweise eingearbeitet habe. Bitte verziehen Sie mir, wenn ich diesen Hinweis in meiner Muttersprache schreibe. Viele Grüße --[[Kasutaja:Thomas Rüfner|Thomas Rüfner]] ([[Kasutaja arutelu:Thomas Rüfner|arutelu]]) 25. september 2013, kell 21:57 (EEST) :Herzlichen Dank für den Hinweis!--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 27. september 2013, kell 20:25 (EEST) ---- Kui mahti on, kas vaataksid palun korraks [[Arutelu:Kifisós]], äkki tead. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 18. juuni 2014, kell 16:59 (EEST) == Plekkpurgi katedraal == Hello, If you have a moment, could you take a look at this article, to see if it might interest you? It is a translation of the English Wikipedia: '''Tin Can Cathedral'''. I would like to remove the tags, to normalize it and make it welcoming to readers. Some editors have contributed to it since I put it up two weeks ago. But I was told it still has ''issues'' when I asked if the tags could be removed. What they are, I wasn't told, and as I cannot read Estonian, I don't know. The translation was done for me by an Estonian living here in Canada. I would be grateful for any help. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 3. detsember 2014, kell 04:28 (EET) == Blokeerimisest == IP aadress http://193.40.216.60/ kuulub Lääne-Virumaa kooliraamatukogudele (või ühele neist). Sodija ei pruugi olla üks ja sama inimene. Kaheks nädalaks blokeerimine võib takistada korralikke kasutajaid. Arvan, et blokeerida võiks mõne tunni kuni ühe päeva. :Sellelt IP aadressilt on "redigeeritud" Vikipeedia artikleid 32 korral, millest 100% on olnud vandaalitsemised. Seega oli Moreli määratud blokeerimisperioodi pikkus vägagi pädev. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 9. detsember 2014, kell 12:43 (EET) :: Võib-olla tõesti. Vikipeedia vaatamist blokeerimine ei sega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. detsember 2014, kell 13:54 (EET) ::: Ma blokeerisin ta sellel kaalutlusel kaheks nädalaks, et varasemad blokeeringud olid olnud 3 x 1 päev, siis 1 nädal. Eks järgmise hoo ajal saab jälle otsustada.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 11. detsember 2014, kell 22:54 (EET) == Headest artiklitest == Kas sul oleks ehk mahti mõned [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Loodus|loodusteemalised]] artiklid läbi vaadata ja neile oma hinnang anda? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. detsember 2014, kell 19:45 (EET) == Uus esilehe kujundus: hääletamine == Tere,<br /> Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 19:06 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. == Question == Tere! What is the for sandbox in Estonian? For example (in Enwiki) [[:en:User:Hunu/sandbox]]. Thanks in advance [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 21. september 2015, kell 21:08 (EEST) : Liivakast.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 22. september 2015, kell 11:58 (EEST) ::Thank you [[Kasutaja:Hunu|Hunu]] ([[Kasutaja arutelu:Hunu|arutelu]]) 27. september 2015, kell 15:16 (EEST) == Oudekki Loone == Inimesest ei saa riigikogu liiget enne istungit ehk siis ta peab andma ametivande ja näiteks on ka võimalus, et inimene loobub kohast. Ehk siis toimumata asju faktide pähe serveerida ei saa. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 20. november 2015, kell 18:48 (EET) :Formaalsus. Jah, võinuks päeva oodata, aga kuna selle kohta oli juba ametlik Riigikogu pressiteade (kindlas kõneviisis "Kerstin-Oudekki Loone asub Riigikogu liikmeks", viidatud artiklis), siis ei näinud vajadust.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 21. november 2015, kell 00:45 (EET) :: Ajakirjandus ja entsüklopeedia on erinevad asjad. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 21. november 2015, kell 01:34 (EET) : Minu meelest ei takistanud ametivande mitteandmine Savisaarel olemast Riigikogu liige, lihtsalt tal puudusid mõningad õigused. "Riigikogu liikme staatuse seadus" (RKLS) § 15 nöuab küll ametivande andmist, aga RKLS § 16 lg 2 ütleb, et RK liige (juba liige!) annab vande esimesel istungil, millest ta osa võtab. RKLS § 13 lg 1 järgi toimub asendusliikmeks asumine RK juhatuse otsusega. See otsus (nr 136) allkirjastati 20. nov. RKLS § 13 lg 3 järgi algavad volitused järgmisest päevast alates otsuse tegemisest. Otsus ise kinnitab seda niisamuti: :''Lähtudes Riigikogu liikme staatuse seaduse § 8 lõike 2 punktist 2 ning §-dest 11, 12 ja 13, Riigikogu juhatus otsustab:<br/>Seoses Riigikogu liikme Lauri Laasi süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega asub alates 2015. aasta 21. novembrist Riigikogu liikmeks asendusliige Kerstin-Oudekki Loone.'' : Jääb muidugi nõustuda, et entsüklopeedia tegemisel pole pöhjust kiirustada. Inimene võib loobuda, võib hukka saada jne. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 21. november 2015, kell 13:03 (EET). == Mainin == Selle kommentaari, mille sa Mariina arutelust kustutasid, oli kasutaja ise sinna eile kirjutanud.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 29. juuni 2016, kell 15:56 (EEST) :Ah soo. Noh, vahet pole.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 30. juuni 2016, kell 11:39 (EEST) == automall == aloha, kas sa viitsid automalli siseraamiprobleemi uurida? [[:Mall:Auto]] & [[:Malli_arutelu:Auto#mitu tühimassi]] [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 19. juuli 2016, kell 01:49 (EEST) :Ma ei ole nii kõva mallispets. Aga mu meelest br-i kasutamine on tavapärane sellistes mallides.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 19. juuli 2016, kell 01:53 (EEST) :: thnx :) [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 19. juuli 2016, kell 10:06 (EEST) == Vaidlustatud neutraalsus == Tere, näen, et Kasutaja [[Kasutaja:Morel|Morel]] on teinud [[Balti Uuringute Instituut|Balti Uuringute Instituudi]] leheküljele soovituse teksti redigeerida. Kas nüüd on tekst parem ning neutraalsem? --[[Kasutaja:Maarjavollmer|Maarjavollmer]] ([[Kasutaja arutelu:Maarjavollmer|arutelu]]) 6. september 2016, kell 11:34 (EEST) == Request == Greetings. Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence. Thank you. == Kairi Look== Tere, Morel! Kirjutan siia, sest ei leidnud kohta, kust eraldi kommentaari sisestada. Aitäh muudatuste tegemise eest. Kas oleks vóimalik eemaldada mu lehelt Viited ja ülikooli kursuse nimekiri? Tänan, Kairi : Tere! Miks selle peaks eemaldama, tegemist on ju avaliku infoga. Viide on seepärast, et Vikipeedias peab fakte üldiselt viitama ja ametlikud ülikooli lõpetanute nimekirjad on tavapärane koht, millele viidata.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 26. oktoober 2016, kell 12:37 (EEST) Tänan selgitamast! Arvasin, et kuna sissekanne on loodud eelkoige lastekirjanduse jaoks, peaksid ka lingid kajastama eelkoige seda teemat ja ülikooli-info on ebaoluline. Aga kui olete eriarvamusel, siis las jääda. == IPA hääldus == Oled lisanud mitmetesse isikuartiklitesse nimede IPA hääldusi. Kas need ei peaks tavapäraselt nurksulgudes olema? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:BCCA:CB79:272F:D20C|2001:7D0:87FF:6480:BCCA:CB79:272F:D20C]] 4. november 2016, kell 02:43 (EET) :Peaks vist küll. Ingliskeelses Vikipeedias tulevad nurksulud mallist, eestikeelses miskipärast ei tule. Peaks hääldusemalle võrdlema ja vaatama, mida peaks muutma. Mul hetkel kahjuks ei ole selleks võimalust.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. november 2016, kell 19:57 (EET) ::Ja mina jällegi ei oska. Esialgu saab küll ka käsitsi lisada, kuni mall korda saab. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:CC9C:FC25:49F0:D8D6|2001:7D0:87FF:6480:CC9C:FC25:49F0:D8D6]] 4. november 2016, kell 20:17 (EET) :::Ära palun malliga pandud hääldusesse käsitsi lisa, pärast on nende ärakorjamine tüütu. Kui mall parandatud, tekivad nad kõikjale ise.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. november 2016, kell 21:15 (EET) ::::Hästi. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:CC9C:FC25:49F0:D8D6|2001:7D0:87FF:6480:CC9C:FC25:49F0:D8D6]] 4. november 2016, kell 21:53 (EET) == "pomp" == Ehk on sul mingeid paremaid ideid artikli [[Psühhopomp]] pealkirja kohta?—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 11. november 2016, kell 00:15 (EET)<br/>ehk siis: originaalis on "ψυχοπομπός" :Mis sellega siis on? Üsna tavapärane eestindus ju.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 12. november 2016, kell 00:59 (EET) ::Aitäh vastuse eest! Esmapilgul tundus kuidagist võõrana.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 12. november 2016, kell 13:18 (EET) == CategoryMaster == CategoryMaster asub nüüd Eelistuste vahelehel Tööriistade menüüs, soovi korral saad selle sealt sisse lülitada. Failist <span class="plainlinks">[{{fullurl:Special:MyPage/common.js|action=edit}} common.js]</span> võid ära kustutada rea, mis CategoryMasterit minu kasutajalehelt laadib:<br /> <code>importScript('Kasutaja:Cumbril/CategoryMaster.js'); // Backlink: [[Kasutaja:Cumbril/CategoryMaster.js]]</code><br /> Soovitan common.js-is asendada ülejäänud skripte laadivad read, mis kasutavad meetodit importScript(), ridadega, mis kasutavad meetodit mw.loader.load(). Vastav kood on minu kasutajalehelt kopeeritav. (importScripti meetod on vananenud ja võetakse mingil hetkel ära, misjärel seda kasutav kood enam ei tööta.) [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 18. november 2016, kell 14:40 (EET) :Tänan info eest! --[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 20. november 2016, kell 02:19 (EET) ---- Kirjutasid Moosipeale tervituse, aga alla ei kirjutanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. september 2017, kell 18:15 (EEST) :Minu viga, aitäh, et tähelepanu juhtisid. Ma tavaliselt tervitusi ei kirjuta, aga praegusel juhul on tegemist pereliikmega, seega kirjutasin, et näidata VP toimimist.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 1. oktoober 2017, kell 16:23 (EEST) == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:09 (EEST) 2y6hm4c8ngcg8zcn7by4o0h6q10qu13 0 218005 6175136 6168753 2022-08-08T02:14:49Z Kolmkuus 167375 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Ekskavaatori peamised ning tähtsamad osad on mast, kopp, alusvanker, kabiin, lindid, mootor ning hüdraulika pump. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, ehk masinal on hüdraulikaõli paak, millest pump pumpab silindritesse mis asuvad masti küljes ning tänu millele need osad liiguvad. Ekskavaatori liikumine põhineb kõik hüdraulilisel õlil. Mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatoritetehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. ==Kasutamine== Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraavi]]te, aukude, [[vundamendi (arhitektuur)|vundamentide kaevamine]] * Materjalikäitlus *Võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega *Metsatööd *[[Metsandusmultšimine]] *[[Lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega *[[Kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] *[[Jõgi]] [[süvendustööd]] *[[Hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil *[[Süvavundamendi|vaiade]] ajamine koos [[vaiatõstukiga]] *Puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja [[kivilõhkamise]] jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil *[[Lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] 9y2ka2289q0gv90ndg8ie2rkdbsslxe 6175137 6175136 2022-08-08T02:19:16Z Kolmkuus 167375 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Ekskavaatori peamised ning tähtsamad osad on mast, kopp, alusvanker, kabiin, lindid, mootor ning hüdraulika pump. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, ehk masinal on hüdraulikaõli paak, millest pump pumpab silindritesse mis asuvad masti küljes ning tänu millele need osad liiguvad. Ekskavaatori liikumine põhineb kõik hüdraulilisel õlil. Mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatoritetehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. ==Kasutamine== Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraavi]]te, aukude, [[vundamendi (arhitektuur)|vundamentide kaevamine]] * Materjalikäitlus *Võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega *Metsatööd *[[Metsandusmultšimine]] *[[Lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega *[[Kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] *[[Jõgi]] [[süvendustööd]] *[[Hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil *[[Süvavundamendi|vaiade]] ajamine koos [[vaiatõstukiga]] *Puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja [[kivilõhkamise]] jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil *[[Lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] ==Viited== 1. -F, Kevin (31 July 2009). "Types of Excavators and Their Uses". Archived from the original on 19 October 2012. Retrieved 29 December 2013. 2. https://www.nationalplant.com.au/news/how-does-an-excavator-work/ cxeaj2qves5nrlwkge8begcxz0i5r85 6175138 6175137 2022-08-08T02:20:06Z Kolmkuus 167375 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Ekskavaatori peamised ning tähtsamad osad on mast, kopp, alusvanker, kabiin, lindid, mootor ning hüdraulika pump. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, ehk masinal on hüdraulikaõli paak, millest pump pumpab silindritesse mis asuvad masti küljes ning tänu millele need osad liiguvad. Ekskavaatori liikumine põhineb kõik hüdraulilisel õlil. Mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatoritetehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. ==Kasutamine== Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraavi]]te, aukude, [[vundamendi (arhitektuur)|vundamentide kaevamine]] * Materjalikäitlus *Võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega *Metsatööd *[[Metsandusmultšimine]] *[[Lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega *[[Kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] *[[Jõgi]] [[süvendustööd]] *[[Hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil *[[Süvavundamendi|vaiade]] ajamine koos [[vaiatõstukiga]] *Puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja [[kivilõhkamise]] jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil *[[Lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] ==Viited== 1. -F, Kevin (31 July 2009). "Types of Excavators and Their Uses". Archived from the original on 19 October 2012. Retrieved 29 December 2013. 2. https://www.nationalplant.com.au/news/how-does-an-excavator-work/ jhzaixm5tf591zwzt51b3mwsbh3t272 6175139 6175138 2022-08-08T02:21:44Z Kolmkuus 167375 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Ekskavaatori peamised ning tähtsamad osad on mast, kopp, alusvanker, kabiin, lindid, mootor ning hüdraulika pump. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, ehk masinal on hüdraulikaõli paak, millest pump pumpab silindritesse mis asuvad masti küljes ning tänu millele need osad liiguvad. Ekskavaatori liikumine põhineb kõik hüdraulilisel õlil. Mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatoritetehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. ==Kasutamine== Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraavi]]te, aukude, [[vundamendi (arhitektuur)|vundamentide kaevamine]] * Materjalikäitlus *Võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega *Metsatööd *[[Metsandusmultšimine]] *[[Lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega *[[Kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] *[[Jõgi]] [[süvendustööd]] *[[Hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil *[[Süvavundamendi|vaiade]] ajamine koos [[vaiatõstukiga]] *Puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja [[kivilõhkamise]] jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil *[[Lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] ==Viited== {{viited}} 1. -F, Kevin (31 July 2009). "Types of Excavators and Their Uses". Archived from the original on 19 October 2012. Retrieved 29 December 2013. 2. https://www.nationalplant.com.au/news/how-does-an-excavator-work/ (25.12.2015) 6palgpc2fguebe4wjba2lwmxkxeieab 6175259 6175139 2022-08-08T07:34:06Z Ursus scribens 115317 viitamist vaata [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} {{Vikinda|aasta=2022|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Ekskavaatori peamised ning tähtsamad osad on mast, kopp, alusvanker, kabiin, lindid, mootor ning hüdraulika pump. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, ehk masinal on hüdraulikaõli paak, millest pump pumpab silindritesse mis asuvad masti küljes ning tänu millele need osad liiguvad. Ekskavaatori liikumine põhineb kõik hüdraulilisel õlil. Mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatoritetehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. ==Kasutamine== Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraavi]]te, aukude, [[vundamendi (arhitektuur)|vundamentide kaevamine]] * Materjalikäitlus *Võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega *Metsatööd *[[Metsandusmultšimine]] *[[Lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega *[[Kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] *[[Jõgi]] [[süvendustööd]] *[[Hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil *[[Süvavundamendi|vaiade]] ajamine koos [[vaiatõstukiga]] *Puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja [[kivilõhkamise]] jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil *[[Lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] ==Viited== {{viited}} 1. -F, Kevin (31 July 2009). "Types of Excavators and Their Uses". Archived from the original on 19 October 2012. Retrieved 29 December 2013. 2. https://www.nationalplant.com.au/news/how-does-an-excavator-work/ (25.12.2015) g3zj6hqv72hum90eir7aa07dxs836pz 6175276 6175259 2022-08-08T07:46:20Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mullatöödeks mõeldud masinast; meditsiini seadme kohta vaata artiklit [[Ekskavaator (meditsiin)]]; Ekskavaatori nime kandis ka Eesti endine jäähokiklubi [[Talleks (jäähokiklubi)]].}} {{Vikinda|aasta=2022|kuu=august}}{{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} [[Fail:Excavator mechanism.gif|pisi|Ekskavaatori töö simulatsioon.]] [[Pilt:CAT 325 Raupenbagger.JPG|pisi|Ekskavaator Caterpillar 325C]] '''Ekskavaator''' on [[kaevamismasin]] pehmete [[pinnas]]emasside kaevamiseks, väljatõstmiseks ja teisaldamiseks. Ekskavaatori peamised ning tähtsamad osad on mast, kopp, alusvanker, kabiin, lindid, mootor ning hüdraulika pump. Ekskavaator on masin, mis toimib suuresti hüdraulilise õli kaudu jõu siirdamise teel, ehk masinal on hüdraulikaõli paak, millest pump pumpab silindritesse mis asuvad masti küljes ning tänu millele need osad liiguvad. Ekskavaatori liikumine põhineb kõik hüdraulilisel õlil. Mistõttu on ekskavaatori põhikomponendiks hüdrauliline pump. Põhipumba sektsioonide arv ja võimekus määrab ekskavaatori töövõimekuse. Pumba võimekust mõõdetakse siirdatava hüdraulika õli mahus (liitrid minutis). Maailma suurimad ekskavaatoritehased asuvad Jaapanis ja Hiinas. Kõik hüdraulilise ekskavaatori liikumised ja funktsioonid saavutatakse hüdrovedeliku , hüdrosilindrite ja hüdromootorite abil. Ekskavaatori masti külge saab ühendada erinevaid seadmeid, nt: giljotiin, kopp, frees, käärid, kahvlid, vasar, haaratsid jne. == Kasutamine == Ekskavaatoreid kasutatakse mitmel viisil: *[[kraav]]ide, aukude, [[vundament]]ide kaevamine * materjalikäitlus * võsa lõikamine hüdraulilise sae ja niiduki lisaseadmetega * metsatööd * [[metsandusmultšimine]] * [[lammutustööd]] koos hüdraulilise küünise, lõikuri ja [[hüdrauliline purustaja|murdja]] lisadega * [[kaevandamine]], eriti, kuid mitte ainult [[avakaevandamine]] * jõe[[süvendustööd]] * [[hüdrokaevetööd]] haprale maa-alusele infrastruktuurile juurdepääsuks kõrgsurvevee abil * süvavundamendi vaiade ajamine koos [[vaiatõstukiga]] * puurimine [[Caisson (inseneri)|võllid]] aluste ja kivilõhkamise jaoks [[teo (puur)|teo]] või hüdraulilise puuri lisaseadme abil * [[lumekoristus]] koos [[lumesahk]] ja [[lumepuhur]] tarvikutega == Vaata ka == * [[Talleks]] ==Viited== {{viited}} 1. -F, Kevin (31 July 2009). "Types of Excavators and Their Uses". Archived from the original on 19 October 2012. Retrieved 29 December 2013. 2. https://www.nationalplant.com.au/news/how-does-an-excavator-work/ (25.12.2015) {{Commonskat|Excavators}} [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Masinad]] [[Kategooria:Roomiksõidukid]] [[Kategooria:Ehitusmasinad]] iino02lj5f1e5sbvg9aiplnsxq7xstr 0 225153 6175158 5385747 2022-08-08T05:53:43Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Pilt = | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = | osm = pind | suum = 9 }} [[Pilt:Krassi saar vaadatuna Suur-Pakri tulepaagist.JPG|pisi|Krassi saar vaadatuna [[Suur-Pakri tulepaak|Suur-Pakri tulepaagist]]]] '''Krassi saar''' (ka '''Krassgrund''') on asustamata väike [[saar]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Soome laht|Soome lahes]] [[Krässgrundi klindisaar|Krässgrundi klindiplatool]], 5 km [[Suur-Pakri]] rannikust läänes. Saare pindala on 0,65 ha ja rannajoone pikkus 386 meetrit. Saare väikseim kaugus mandrist on 6,57 km, teekond [[Kurkse sadam]]ast 15,5 km. Saare pinnakatteks on [[paekivi]]klibu, püsivat [[taimkate]]t pole. Krassi saar on peaasjalikult merelindude pesitsusala ning ka [[hallhüljes]]te lesila.<ref>[https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=12;1588747579;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=1136536770 Krassi saare hallhülge püsielupaik Eesti Looduse Infosüsteemis.]</ref> Saarel asub [[Krassi tulepaak]]. == Viide == {{viited}} == Välislingid == * {{EELIS|saar|388425188}} [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Harju maakonna saared]] [[Kategooria:Lääne-Harju vald]] 2lodsvzamdh4uohifn931ff6nsab5mp 3 228733 6175239 6025305 2022-08-08T07:12:06Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Ulrika! [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. november 2010, kell 00:03 (EET) Tänud. Üritan anda oma tagasihoidliku panuse :-) U. : Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ või klõpsa siin kasti kohal pliiatsiga ikooni. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. november 2010, kell 00:16 (EET) Kas tohutu hulga pisikeste ja mitte eriti sisukate artiklite asemel ei oleks mõtekas lehetüüpidest kirjutada artiklis [[Leht]]?--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 1. detsember 2010, kell 10:46 (EET) : Minu meelest tuleb neist küll eraldi kirjutada. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. detsember 2010, kell 10:56 (EET) Lähtusin Juhendist, kus soovitati ühe mahuka artikli asemel kirjutada mitu väiksemat. Kasutamise mõttes on loogilisem, et kui otsid sõrmroodse lehe definitsiooni, siis lööd otsingusse sõna "sõrmroodne" mitte "leht". Kui mõisted on leheküljel Leht, selline otsing ei tööta.[[Kasutaja:Ulrika|Ulrika]] 1. detsember 2010, kell 11:04 (EET) : Üks asi on ka see, et lehetüüpidele lingitakse väga tihti taimede artiklitest; juba sellepärast on otstarbekas, et nad eraldi artiklites on. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. detsember 2010, kell 11:07 (EET) :: Jah. Ja peale selle saab eraldi artiklis tuua näiteid, kas või loetleda (näiteks Eesti) taimed, millel on sõrmroodne leht. Saab illustreerida fotodega eri liiki taimede sõrmroodsetest lehtedest jne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. detsember 2010, kell 11:51 (EET) ::: Olgu, võimalik, et tasub kõigist lehetüüpidest eraldi kirjutada, aga selliste ühelauseliste "artiklite" loomist ma kindlasti ei poolda. Kui me just alates 3 lausest artiklit juba mahukaks ei nimeta...--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 1. detsember 2010, kell 15:07 (EET) Minu seisukoht on, et Vikipeedia on koht, kust otsitakse mingit kindlat mõistet, definitsiooni, infot objekti kohta jne., seega ei tohiks olla määravaks mitte niivõrd artikli maht kui selle informatiivsus.[[Kasutaja:Ulrika|Ulrika]] 1. detsember 2010, kell 15:36 (EET) : Ulrikaga nõus, ja nagu ma ülalpool osutasin, annab need artiklid teha üsna pikaks ja väärtuslikuks. See, kui pikad nad parajasti juhtuvad olema, pole määrav. Ja isegi kui mõnest asjast ei peaks saama pikalt kirjutada, ei tähenda see minu meelest, et artiklit ei peaks olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 1. detsember 2010, kell 16:08 (EET) :: Nõus, et loeb informatiivsus ja mitte otseselt maht, aga juhin samas tähelepanu asjaolule, et üks lühike lause ei sisalda eriti mingit informatsiooni ehk siis täna neid artikleid lugedes ma artikli teema kohta eriti targemaks ei saa. Olen alati olnud seisukohal, et pigem teha üks põhjalikum, kui kümme mikroartiklit. Muud ei midagi. --[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 1. detsember 2010, kell 18:58 (EET) ---- Palun pane ladinakeelne nimi kursiivi ning lisa eestikeelne nimi sulgudes. Sidekriipsu mõttekriipsu asemel ära kasuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2010, kell 00:32 (EET) : Liikide nimekirjas? [[Kasutaja:Ulrika|Ulrika]] 11. detsember 2010, kell 00:39 (EET) :: Jah. Ladinakeelne nimi käib alati kursiivis. Teistes kontekstides kasutatakse eestikeelset nime ja vajaduse korral ladinakeelset sulgudes. Sidekriipsu mõttekriipsu ssemel ei tohi kuskil kasutada, ainult mõnes loendis on sidekriips eraldajaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. detsember 2010, kell 01:57 (EET) == interwiki == Kui võimalik, siis võiksid oma artiklitesse ka interwiki lingid panna. Kõige lihtsam on need mõnes teisest vikipeediast kopeerida. Igale poole mujale linke panna ei ole vaja aga eesti keelsesse artiklisse esimesed võiksid siiski ära panna. Edasi tegutsevad juba robotid.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] 19. jaanuar 2011, kell 20:47 (EET) : Olgu [[Kasutaja:Ulrika|Ulrika]] 19. jaanuar 2011, kell 22:19 (EET) ---- Eesti elustiku kategoriseerimise kohta on [[Kategooria arutelu:Eesti puud|siin]] üks küsimus tõstatatud. [[Eri:Kaastöö/90.190.114.172|90.190.114.172]] 27. august 2011, kell 15:53 (EEST) ==Bioloogilised taksonite nimetused== Üldiselt on entsüklopeediates kombeks eestikeelsetele nimedele (eriti kui need pole pärismaised liigid) sulgudesse panna ka ladinakeelne nimetus. Nt hoopis parem oleks, kui artiklis [[Nektar]] oleks pildiallkirjas sulgudesse märgitud viltja kurdlehiku ladinakeelne nimetus--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] 24. november 2011, kell 00:25 (EET) : Minu meelest just entsüklopeediates see kombeks pole, erialatekstides küll. Aga minu meelest seda tingimata tarvis pole, sest link viib artiklini, kus ka ladinakeelne nimi kirjas. Samuti nagu eluaastaid pole tarvis märkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 24. november 2011, kell 00:35 (EET) ==Lisatud info ja allikad== Entsüklopeediates on tavaks väiteid ja fakte, mida artiklitesse lisatakse ka viidata. Ilma viiteta faktid pole usaldusväärsed. Soovitan viitekonstruktsiooni <nowiki><ref name="nt Parmasto, 2009"/> (see tarind pärast väidet) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Parmasto, 2009">VIIDATUD ALLIKA ANDMED</ref>}} (see kolmerealine tarind artikli lõppu)</nowiki> Vt tarindeid toimetamisvaates!--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 17. august 2012, kell 15:02 (EEST) :kordan, et entsüklopeedias tuleb laused korralikult viidata, muidu on need rangelt võttes mõttetud, sest võivad olla omalooming--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 18. jaanuar 2013, kell 21:46 (EET) ==Järjesta== Tere! Palun kasuta isikuartiklite puhul enne kategooriaid <nowiki>{{JÄRJESTA:}}</nowiki> malli. See on redigeerimiskasti all täiesti olemas. Muidu lähevad inimesed kategooriatesse eesnime järgi.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. september 2012, kell 17:39 (EEST) ==Koeratõu mall== [[Mall:Koeratõu info]] ei ole veel toimiv, sest seda ei ole veel loodud. Kopeeri kood mallist [[:en:Template:Infobox dog breed]] ja alles siis saad tõlkima hakata. Malli lõppu tuleb lisada mall {{tl|dokumentatsioon}}. Näitena võid kasutada malle {{tl|Muusikute info}} või lihtsam {{tl|Muusikainstrument}}.--[[Kasutaja:Tiuks|Tiuks]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 28. november 2012, kell 19:34 (EET) : on olemas [[:mall:koer]], mida saab täiendada-parandada jne : ja navigeerimismall, mida edasi teha on siin: [[:Mall:FCI Koertõud]] : [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 1. november 2013, kell 11:38 (EET) ==Autoriõigus== Palun ära kirjuta sõna-sõnalt maha. Need kopeeritud asjad tuleb kõik ümber sõnastada. --Epp 29. jaanuar 2013, kell 14:17 (EET) == [[:Pilt:Malla mõis 1926.jpg]] == Kust see pilt pärit on? Kes on autor? Pikne 18. oktoober 2014, kell 12:09 (EEST) == Global account == Hi Ulrika! As a [[:m:Stewards|Steward]] I'm involved in the upcoming [[:m:Help:Unified login|unification]] of all accounts organized by the Wikimedia Foundation (see [[:m:Single User Login finalisation announcement]]). By looking at [[Special:CentralAuth/Ulrika|your account]], I realized that you don't have a global account yet. In order to secure your name, I recommend you to create such account on your own by submitting your password on [[Special:MergeAccount]] and unifying your local accounts. If you have any problems with doing that or further questions, please don't hesitate to contact me on my [[User talk:DerHexer|talk page]]. Cheers, [[Kasutaja:DerHexer|DerHexer]] ([[Kasutaja arutelu:DerHexer|arutelu]]) 5. jaanuar 2015, kell 14:45 (EET) == Sinu kasutajakonto nimetatakse ümber == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="et" dir="ltr"> Tere! Wikimedia arendajate meeskond teeb muudatusi kasutajakontode süsteemis, et pakkuda kasutajatele uuendusi, näiteks vikidevahelisi teadaandeid. Nende muudatuste tulemusel hakkab Sul olema kõikides vikides sama kasutajanimi, et saaksid ligipääsu uutele võimalustele redigeerimiseks, suhtlemiseks ja tööriistade kasutamiseks. Et uus süsteem töötaks, peavad kasutajanimed olema unikaalsed kõiki Wikimedia 900 vikit arvestades. Loe selle kohta lähemalt [[m:Special:MyLanguage/Single User Login finalisation announcement|siit]]. Kahjuks eksisteerib lisaks Sinu kasutajakontole teine samanimeline konto. Et te mõlemad saaksite tulevikus Wikimedia vikisid kasutada, muudame me Sinu kasutajanime, see hakkab olema Ulrika~etwiki. Sinu ja teiste sarnases olukorras olevate kontode kasutajanimed muudetakse ära 2015. aasta aprillis. Sinu konto toimib pärast seda samamoodi edasi ning kõik varem tehtud muudatused jäävad Sinuga seotuks, aga sisselogimisel tuleb Sul kasutada uut kasutajanime. Kui Sulle uus nimi ei sobi, võid pärast selle jõustumist paluda uut ümbernimetamist [[Special:GlobalRenameRequest|siin]]. Palume ebamugavuse pärast vabandust. Yours,<br />[[m:User:Keegan (WMF)|Keegan Peterzell]]<br />Community Liaison, Wikimedia Foundation </div> 18. märts 2015, kell 03:18 (EET) <!-- SUL finalisation notification --> == Renamed == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr”> This account has been renamed as part of [[m:Special:MyLanguage/Single User Login finalisation announcement|single-user login finalisation]]. If you own this account you can [[{{#special:userlogin}}|log in using your previous username and password]] for more information. If you do not like this account's new name, you can choose your own using this form after logging in: [[{{#special:GlobalRenameRequest}}]]. -- [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) </div> 19. aprill 2015, kell 09:52 (EEST) <!-- SUL post-rename notification --> ==Administraatorikandidaat== Esitasin Sind administraatorikandidaadiks. Palun vasta lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. august 2016, kell 12:48 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2016, kell 21:04 (EEST) == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Ulrikaekm, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu, Kiitos! --[[Eri:Kaastöö/92.100.199.255|92.100.199.255]] 1. september 2016, kell 18:56 (EEST) ==Pildid== Pildid lae Commonsisse, mitte etwikisse. Etwikisse laeme vaid pildid, mida Commonssise panna ei saa, nt uuemad ehitised. Piltide puhul tuleb tingimata näidata ära, kust pilt pärit on, vastasel korral need tulevikus võidakse kustutatakse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. september 2016, kell 18:26 (EEST) lisan ka, et etwikis me pilte ei kategoriseeri. Küll aga tehakse seda Commonsis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 26. september 2016, kell 18:27 (EEST) ==Tähelepanek== Artikli teksti ei panda linke võõrkeelsetele vikidele ehk siis neid linke ei vormistata siselinkidena. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. detsember 2016, kell 10:26 (EET) ==Pildid== Kordan. Pildid laadi alati Commonsisse ([https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:UploadWizard]), mitte Vikipeediasse. Kui pildid on Commonsis, siis saab neid kategoriseerida ja neid saab kasutada ka teiste keelte Vikipeediates--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 8. mai 2017, kell 10:36 (EEST) :Selleks ei saa kedagi kohustada.[[Eri:Kaastöö/194.150.65.17|194.150.65.17]] 8. mai 2017, kell 12:42 (EEST) == [[:Fail:Anu Liivak Kumu 2014.jpg]] == Palun kirjuta selle pildi juurde, kas oled ise autor või kes teine on autor, ning märgi ära, millise [[Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid#Vabad litsentsid|vaba litsentsi]] tingimustel pilti kasutada tohib. Pikne 28. juuli 2018, kell 16:02 (EEST) : Kordan palvet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. oktoober 2018, kell 11:56 (EEST) ---- Rasvast kirja üldiselt ei kasutata teksti sees mujal kui esimeses lauses ning muuks kui märksõna ja sünonüümide esiletõstuks. Sealjuures vananenud või muul põhjusel teiseseid nimetusi oleme püüdnud eristada kursiiviga (vt [[Vikipeedia:Vormistusreeglid#Määratlus]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 21. jaanuar 2020, kell 16:53 (EET) == We sent you an e-mail == Hello {{PAGENAME}}, Really sorry for the inconvenience. This is a gentle note to request that you check your email. We sent you a message titled "The Community Insights survey is coming!". If you have questions, email surveys@wikimedia.org. You can [[:m:Special:Diff/20479077|see my explanation here]]. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 25. september 2020, kell 21:49 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Samuel (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Samuel_(WMF)/Community_Insights_survey/other-languages&oldid=20479295". --> == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:12 (EEST) fvuqpcelzjl1rwk42w57t0uu9axgvss 0 229383 6175103 5325759 2022-08-07T20:15:51Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kaubamajast; GUM on ka [[Guam]]i ROK-i maakood.}} [[Pilt:Goum 1893.jpg|pisi|Foto aastast 1893]] '''GUM''' ([[vene keel]]es ''Государственный универсальный магазин'') on [[kaubamaja]] [[Moskva]]s. == Vaata ka == * [[TsUM]] – ЦУМ – Центральный Универсальный Магазин, algselt Muir & Mirrielees aastast 1857 ==Välislingid== {{commonskat|Moscow GUM}} {{Coordinate |NS=55.75472222 |EW=37.62138889 |type=landmark |region=RU-MOW}} [[Kategooria:Moskva]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtted]] [[Kategooria:Kaubandusettevõtted]] qiwk7jdfnhiku1ypot29b5mi407c69f 6175104 6175103 2022-08-07T20:16:17Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib kaubamajast; GUM on ka [[Guam]]i ROK-i maakood.}} [[Pilt:Goum 1893.jpg|pisi|Foto aastast 1893]] '''GUM''' ([[vene keel]]es ''Государственный универсальный магазин'') on [[kaubamaja]] [[Moskva]]s. == Vaata ka == * [[TsUM]] – ЦУМ – Центральный универсальный магазин, algselt Muir & Mirrielees aastast 1857 ==Välislingid== {{commonskat|Moscow GUM}} {{Coordinate |NS=55.75472222 |EW=37.62138889 |type=landmark |region=RU-MOW}} [[Kategooria:Moskva]] [[Kategooria:Venemaa ettevõtted]] [[Kategooria:Kaubandusettevõtted]] 7u895k0ecqbbcylx6g26yubxel0nhrz 0 232203 6175189 5946521 2022-08-08T06:38:12Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Karl_luts1.jpg | thumb | Karl Friedrich Luts]] '''Karl Friedrich Luts''' ([[15. november]] [[1883]] [[Peterburi]] – [[15. jaanuar]] [[1942]] [[Ussollag]], [[Permi oblast]]) oli [[eesti]] [[põlevkivikeemik]] ja [[põlevkivitehnoloogia]] rajajaid. ==Haridustee== *[[Peterburi eesti Jaani koguduse kool]] *[[Peterburi Keiserliku Tehnikaseltsi käsitöökool]] ([[1896]]–[[1899]]) *sooritas eksternina küpsuseksami [[Peterburi Kadetikorpus]]e juures ([[1905]]) *Peterburi Tehnoloogiainstituut ([[1905]]–[[1906]]) *[[Peterburi ülikool]], keemia eriala ([[1907]]–[[1912]]) ==Töökäik== *Peterburi tehastes [[joonestaja]] ja keskkooliõpetaja (sealhulgas [[1918]]. aastal [[Peterburi eesti keskkool]]i juhataja) ning psühhoneuroloogiainstituudi assistent ([[1912]]–[[1918]]) *[[1918|26. novembril 1918]] nimetati Luts [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] haridusministriks; tegelikult ta sellele kohale ei asunud, kuna viibis sel ajal Peterburis vangistuses. *[[opteerimine|Opteerus]] [[1919|12. märtsil 1919]] Eestisse. *[[1920]]. aastast töötas [[Kohtla-Järve]]l [[Riigi Põlevkivitööstus]]e õlivabriku ja keemialabori juhatajana. Uuris [[põlevkivi]] keemilist koostist ja termilist lagundamist, põlevkiviõli omadusi ja praktilist kasutamist. ==Ühiskondlik tegevus== *[[Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts]]i juhatuse liige *Peterburi eesti keskkooli asutajaid ([[1918]]) *[[Kohtla Hariduse Selts]]i esimees == Välislingid == * {{ISIK|1954}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Peeter Põld]] | nimi=[[Eesti haridusministrite loend|Eesti haridusminister]] | aeg=[[1918]]–[[1919]]| järgnev=[[Harald Alfred Johannes Laksberg]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Luts, Karl Friedrich}} [[Kategooria:Eesti põlevkivikeemikud]] [[Kategooria:Eesti haridusministrid]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]‎ [[Kategooria:Vabadusristi III liigi 1. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1883]] [[Kategooria:Surnud 1942]] tl7rdjui9duedsk7vow6l7o2ut33piz 0 235650 6174936 5917427 2022-08-07T14:36:33Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Riia linnapeade loend''' on [[Liivimaa kubermang]]ukeskuse ja [[Läti]] pealinna [[Riia]] linnajuhtide loetelu alates üldise Venemaa Keisririigi linnaseaduse kehtestamist [[1878]]. aastal. *1878–1885, [[Robert Büngner]] (läti ''Roberts fon Bingners''), Riia linnapea; *1886–1889, [[August von Oettingen]] (läti ''Augusts fon Etingens''), Riia linnapea; *1890–1901, [[Ludwig Wilhelm Kerkovius]] (läti ''Ludvigs Vilhelms Kerkoviuss''), Riia linnapea; *1901–1912, [[George Armitstead]] (läti ''Džordžs Armitsteds''), Riia linnapea; *1913–1917, [[Wilhelm Robert von Bulmerincq]] (läti ''Vilhelms Roberts fon Bulmerinks''), Riia linnapea; *1917, [[Andrejs Krastkalns]] *1917–1918, [[Pauls Hopfs]], Riia linnapea; *1919, [[Voldemārs Pusuls]]; *1919, [[Rūdolfs Endrups]], Riia nõukogude täitevkomitee esimees; *1919, [[Sīmanis Berģis]], Riia nõukogude täitevkomitee esimees; *1919–1920, [[Gustavs Zemgals]]; *1920–1921, [[Andrejs Frīdenbergs]]; *1921–1928, [[Alfrēds Andersons]]; *1928–1931, [[Ādams Krieviņš]]; *1931–1935, [[Hugo Celmiņš]]; *1935–1936, [[Roberts Garselis]]; *1936–1940, [[Roberts Liepiņš]]; *1940, [[Jānis Pupurs]]; *1940, [[Ādolfs Ermsons]]; *1940–1941, [[Arnolds Deglavs]], Riia linna Täitevkomitee esimees; *1941–1944, [[Hugo Vitroks]]; *1944–1951, [[Arnolds Deglavs]], Riia linna Täitevkomitee esimees; *1951–1952, [[Edgars Apinis]]; *1952–1957, [[Vilhelms Lecis]]; *1958–1962, [[Ēriks Baumanis]], Riia RSN TK esimees; *1962–1967, [[Jānis Pakalns]], Riia RSN TK esimees; *1967–1969, [[Egons Slēde]], Riia RSN TK esimees; *1969–1976, [[Gunārs Ziemelis]], Riia RSN TK esimees; *1976–1984, [[Mečislavs Dubra]], Riia RSN TK esimees; *1984–1990, [[Alfrēds Rubiks]], Riia RSN TK esimees; *1990–1992, [[Andrejs Inkulis]]; *1990–1994, [[Andris Teikmanis]], Riia RSN TK ja Linnavolikogu esimees; *1994–1997, [[Māris Purgailis]], Riia linnavolikogu esimees; *1997–2000, [[Andris Bērziņš (sündinud 1951)|Andris Bērziņš]], Riia linnavolikogu esimees; *2000–2001, [[Andris Ārgalis]], Riia linnavolikogu esimees; *2001–2005, [[Gundars Bojārs]], Riia linnavolikogu esimees; *2005–2007, [[Aivars Aksenoks]], Riia linnavolikogu esimees; *2007–2009, [[Jānis Birks]], Riia linnavolikogu esimees; *2009–2019, [[Nils Ušakovs]], Riia linnavolikogu esimees; *2019, [[Dainis Turlais]], Riia linnavolikogu esimees; *2019–2020 , [[Olegs Burovs]], Riia linnavolikogu esimees; *2020- , [[Mārtiņš Staķis]], Riia linnavolikogu esimees; ==Vaata ka== Enne linnaseaduse kehtestamist valitses Riia linna [[Riia magistraad]] ehk [[Riia raad]]. *1795–1800, [[Aleksander von Gottschalk]]; ==Välislingid== *[http://www.riga.lv/LV/Channels/About_Riga/History_of_Riga/History_of_local_governmant/PilsetasGalvas.htm Pilsētas galvas, Riia linnapeade loetelu Riia linna kodulehel] [[Kategooria:Linnapeade loendid]] [[Kategooria:Riia linnapead| ]] [[Kategooria:Läti loendid]] dvq2c71fsoqq5y33cr6p3dri2eu6rgy 0 237915 6175272 5926883 2022-08-08T07:41:23Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki [[File:Elmar Lohk.jpg|pisi|Elmar Lohk]] '''Elmar Lohk''' ([[15. juuni|kuni 1939 Grauberg 15. juuni]] [[1901]] [[Vladivostok]] – [[11. veebruar]] [[1963]] [[Göteborg]]) oli eesti [[arhitekt]]. Tema projekteeritud hoonetest on tuntumad Tallinnas [[EEKS-maja]] ja hotell [[Palace]] [[Vabaduse väljak]]ul, Tõnismäe polikliinik, [[Kadrioru staadion]]i tribüün ning Tartus Kaitseliidu hoone. Tema loomingut iseloomustab erinevaid stiilielemente ühendav esinduslikkusetaotlus, kuid ka lähtumine kohast, ajast ja tellijast. Lohku võib nimetada kontekstuaalseks eklektikuks, kes tabas üllatavalt hästi koha omapära.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Liivi Künnapu|pealkiri=Ehituskunst "Arhitekt Elmar Lohk"|aasta=1992 6. väljaanne|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektide Liit|lehekülg=7}}</ref> ==Elukäik== Elmar Lohk sündis arsti ja hilisema diplomaadi [[Hans Lohk|Hans Lohu]] pojana Vladivostokis. Hariduse sai ta 1909–1918 Vladivostoki Kommertskoolis ning töötas seejärel eksport-importfirma ametnikuna Šanghais<ref name=":0" /> (teise allika kohaselt käis Elmar Lohk koolis Shanghais, lõpetas 1921 Tallinnas gümnaasiumi, seejärel õppis Darmstadti ülikoolis arhitektuuri<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Elmar_Lohk|Pealkiri=Elmar Lohk|Väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon|Aeg=31.12.2010|Kasutatud=}}</ref>). Lohk õppis arhitektiks [[Darmstadti Tehnikaülikool]]is 1921–1925 ning alates 1928. aastast oli Tallinna linnaehituse arhitekt.<ref name=":0" /> Aastail 1938–1940 oli Elmar Lohk [[Insenerikoda|Insenerikoja]] arhitektuurikoja esimees ning tegev ka [[Eesti Arhitektide Ühing]]u juhatuses <ref>[http://www.sirp.ee/archive/2001/08.06.01/Kunst/kunst1-7.html Karin Hallas-Murula. Arhitekt Elmar Lohk 100]</ref>. 1934. aastal asutas oma büroo. 1933. aastal abiellus Elmar Lohk Ilse Kopermanniga. Sündisid poeg Jaak ja tütar Epp-Marike. Rahulik elu katkes 1940. aasta suvesündmustega. Lohu abikaasa Ilse ja tema vanemad Hans ja Johanna küüditati Siberisse. Elmar Lohk siirdus 1943. aastal Soome, kus töötas mõnda aega [[Alvar Aalto]] büroos. 1944. aastal suundus Rootsi ja leidis tööd Gustav Birch-Lindgreni büroos. 1945. aastal osales ta Göteborgi Sahlgrenska haigla arhitektuurikonkursis, mille ka võitis. 1959. aastal valminud haiglahoone projekteerimises osales ka [[Herbert Johanson]]. 1960. asutas Elmar Lohk koos Lars Ekedorffiga oma büroo Göteborgis. 1963. aastal Elmar Lohk suri. Elmar Lohu elutööd jätkab Rootsis poeg [[Jaak Lohk]]. ==Loominguline tegevus== === Varasem looming === Elmar Lohk oli alates 1928. aastast Tallinna linnaehituse arhitekt. Olulisemaks projektiks võib sellel perioodil nimetada 1932. aastal valminud Tallinna linnaehituse plaani, millega lahendati detailselt (mõõdus 1: 2000) kogu linna tänavate ja väljakute reguleerimis- ja ehitusjooned ning suunati ka ''city'' väljaehitamist. Lohk koostas ka Tallinna administratiivpiirkonna ehitus- ja tööstusrajoonide plaani ning üksikute rajoonide (Pelgulinna, Kopli, Kose Varsaallika, Narva ja Tartu mnt jm) Lohu projekti järgi ehitati 1930. aastal bensiinijaam Tatari tänava ja Vabaduse puiestee tenniseväljakutele.<ref name=":0" /> Elmar Lohk osales arhitektuurivõistlustel, algul koostöös vanemate kolleegidega. Edu saavutati 1928 Tallinna Vabaduse väljaku planeerimiskonkursil (2. koht koos E. J. Kuusiku ja F. de Vriesiga), Tartu Eesti Hüpoteegipanga konkursil 1929 (1. koht koos E. J. Kuusikuga), Vabadussõja mälestuspargi konkursil Tallinna Harjumäele 1931 (2. preemia koos E. J. Kuusikuga), Kaunase Ohvitseride Kasiino võistlusel 1931 (1. koht koos H. Johansoniga) jm. Loominguline küpsus on märgatav 1930. aastate algusest, mis viiski oma büroo asutamiseni 1934. aastal.<ref name=":0" /> === Funktsionalism ja esindustraditsionalism === Elmar Lohu loomingus prevaleeris 1930. aastate I poolel mõõdukas funktsionalism, mis on läbi põimunud traditsiooniliste võtetega. Sellist lähenemist iseloomustab klaasist ümarärkli ja ažuurse torniga Pühavaimu koguduse kabel Rahumäe kalmistul (1932) ja ridamaja Maasika 4/6 (1932). Üheks puhtamaks ja parimaks funktsionalismi näiteks on T. Ranki eramu Lahe 6 (1935) Tallinnas. Lohk projekteeris ka üürimajad Raua 12 (1938), Raua 14 (1936), Koidula 22 (1937), Kreutzwaldi 15 (1939) jt. Neid iseloomustavad täpse silmamõõduga paika pandud meeldivad proportsioonid ja tundlikud detaililahendused.<ref name=":0" /> 1936–1937 korraldatud uue raekoja konkursil saavutas Elmar Lohu ja A. Küttneri töö esimese koha. Konkursitöö lähtus ameerikalikust ''art déco''<nowiki/>'st ja üritas tuua Tallinna panoraami [[Empire State Building]]u tornjat mahtu. Võidutöid nimetati "kastehitisteks"<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=[[Mart Kalm]]|pealkiri=Eesti 20.saj arhitektuur|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>, kavandatud hoone torn meenutas ka Peterburi admiraliteeti, milline assotsiatsioon Eestimaa raekoja hoone puhul oli ebasoovitav.<ref>{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/artiklid/561/|Pealkiri=Tallinna uued raekojad|Väljaanne=05.10.2009|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 1930. aastate keskpaiku hakati ajakirjanduses Eesti funktsionalistlikele ehitistele ette heitma vähest esinduslikkust ja impersonaalsust.<ref name=":0" /> Propageeriti kohalike looduslike materjalide – dolomiidi ja Vasalemma marmori – kasutamist fassaadikattena, fassaadide kaunistamist ning peasissepääsu esiletõstmist. Elmar Lohk leidis lahenduse nimetatud püüetele Vabaduse väljaku linnaehituslike dominantidena lahendatud esindushoonetes<ref>{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.sirp.ee/archive/2001/08.06.01/Kunst/kunst1-7.html|Pealkiri=Arhitekt Elmar Lohk 100|Väljaanne=|Aeg=2001|Kasutatud=}}</ref> EEKS-majas, Tallinna Majaomanike Pangas (valmis 1936) ning hotellis Palace valmis 1937) EEKS-maja juures lähtus Lohk tegelikult möödunud sajandi lõpul Chicago koolkonna poolt väljatöötatud pilvelõhkuja-büroohoone tüübist<ref name=":0" /> Hoone fassaadil kohtab otseseid võtteid Soome 1920. aastate [[uusklassitsism]]ist.<ref name=":2" /> Esimeste korruste fassaad on kaunistatud tumeda poleeritud kiviga, teised korrused heleda dolomiidiga ning aknavahed geomeetrilise ornamendiga vaskplaatidega.<ref name=":0" /> Hotell Palace'i kunstgraniitkrohviga kaetud fassaadis vihjavad rahvuslikkusetaotlusele lillornamentkapiteelidega pilastrid.<ref name=":0" /> Esindustraditsionalismi esindavad Lohu loomingus ka Tallinna Haigekassa Tõnismäel (valmis 1939), mille sokliosa on tahutud paekivist, fassaad aga kaetud kunstgraniitkrohviga ja portaale kaunistavad skulptuurid, ning [[Kopli uus rahvamaja]]. Elmar Lohk sünteesis funktsionalismi esindustraditsionalismiga kasutades monumentaalplastikat ka [[Tallinna Raadiohoone]] projektis (projekt 1938) ning mitmes teostamata jäänud projektis. Kaunistamistaotlustes võiks paralleele tõmmata tolleaegse Eesti ja Itaalia fašistliku arhitektuuriga, mis paistis silma erilise kunstilembesusega.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Liivi Künnapu|pealkiri=Arhitekt Elmar Lohk|aasta=1991|koht=|kirjastus=Arhitektuurimuuseum|lehekülg=plakat}}</ref> Uusklassitsismi esindab Elmar Lohu loomingus näiteks [[Tartu Kaitseliidu hoone]] (1938, koos [[Alar Kotli]]ga).<ref name=":1" /> === Tuntud ehitisi Tallinnas=== *[[Maasika tänav]]a väikeelamud (1932) *[[Rahumäe kalmistu]] [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel (1932) *[[Kadrioru staadion]]i arhitektuurne osa (1937, koos insener [[August Komendant|August Komendandiga]]) *EEKS-maja [[Vabaduse väljak]] 10 (1936) *[[Scandic Palace|Hotell Palace]] (1936) *[[Kapten Tiidemanni villa]] (1938) *[[Tõnismäe haigla polikliinik]] (1939) ==Tennisisti ja sporditegelasena== [[Tennis|Tennisetreeninguid]] alustas 1920. aastatel, aastatel 1923–1927 oli Kalevis tema treener [[Eduard Hiiop]]. Tuli 4 korda (1923, 1927, 1929, 1932) meespaarismängus ja 3 korda (1924, 1936, 1938) segapaarismängus Eesti meistriks. Oli aastatel 1926–1930 Kalevi Lawn-Tenniseklubi juhatuse liige. Kaarli puiestee esimene tennisepaviljon oli ehitatud tema kavandi järgi. Tenniseliidu soovitusel nõustas ka teistes linnades tenniseväljakute ehitust. Eesti funktsionalismi üks tähtteos on ka temaprojekteeritud Kadrioru staadioni tribüün (1937, koos insener [[August Komendant|August Komendandiga]]). Ta käis ise 1938. aastal tutvumas Euroopa uusimate spordirajatistega ning koostas [[Tallinna Kehakultuurihoone]] eelprojekti, mille alusel töötati välja ruumiprogramm nimetatud hoone konkursi korraldamiseks.<ref name=":1" /> ==Pildid== <gallery> Elmar lohk - vabaduse väljak 10 - pilt 1.JPG|EEKS-maja, arhitekt Elmar Lohk Elamu Näituse 23 1.jpg|Elamu Näituse 23, arhitekt Elmar Lohk Elmar lohk - hotell palace - pilt 1.JPG|Hotell Palace, arhitekt Elmar Lohk Pühavaimu koguduse kabel.jpg|Pühavaimu koguduse kabel, arhitekt Elmar Lohk Kadrioru stadium.jpg|Kadrioru staadion, arhitekt Elmar Lohk </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Julius Genss]]. Eesti kunsti materjale. 1. osa, 1. [kd], biograafilisi ja bibliograafilisi materjale : autorid, kunstnikud, arhitektid ja tarbekunstnikud : A - L. Tallinn 1947 ==Välislingid== *{{ESBL|Elmar_Lohk}} {{commonskat|Elmar Lohk}} {{JÄRJESTA:Lohk, Elmar}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1963]] [[Kategooria:Rootsi kalmistutele maetud]] nzvpxdygzhbm9w3pc4vej9tt77daw6f 6175402 6175272 2022-08-08T11:22:30Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/91.129.105.169|91.129.105.169]] ([[User talk:91.129.105.169|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Kuriuss|Kuriuss]]. wikitext text/x-wiki [[File:Elmar Lohk.jpg|pisi|Elmar Lohk]] '''Elmar Lohk''' ([[15. juuni]] [[1901]] [[Vladivostok]] – [[11. veebruar]] [[1963]] [[Göteborg]]) oli eesti [[arhitekt]]. Tema projekteeritud hoonetest on tuntumad Tallinnas [[EEKS-maja]] ja hotell [[Palace]] [[Vabaduse väljak]]ul, Tõnismäe polikliinik, [[Kadrioru staadion]]i tribüün ning Tartus Kaitseliidu hoone. Tema loomingut iseloomustab erinevaid stiilielemente ühendav esinduslikkusetaotlus, kuid ka lähtumine kohast, ajast ja tellijast. Lohku võib nimetada kontekstuaalseks eklektikuks, kes tabas üllatavalt hästi koha omapära.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Liivi Künnapu|pealkiri=Ehituskunst "Arhitekt Elmar Lohk"|aasta=1992 6. väljaanne|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektide Liit|lehekülg=7}}</ref> ==Elukäik== Elmar Lohk sündis arsti ja hilisema diplomaadi [[Hans Lohk|Hans Lohu]] pojana Vladivostokis. Hariduse sai ta 1909–1918 Vladivostoki Kommertskoolis ning töötas seejärel eksport-importfirma ametnikuna Šanghais<ref name=":0" /> (teise allika kohaselt käis Elmar Lohk koolis Shanghais, lõpetas 1921 Tallinnas gümnaasiumi, seejärel õppis Darmstadti ülikoolis arhitektuuri<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Elmar_Lohk|Pealkiri=Elmar Lohk|Väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon|Aeg=31.12.2010|Kasutatud=}}</ref>). Lohk õppis arhitektiks [[Darmstadti Tehnikaülikool]]is 1921–1925 ning alates 1928. aastast oli Tallinna linnaehituse arhitekt.<ref name=":0" /> Aastail 1938–1940 oli Elmar Lohk [[Insenerikoda|Insenerikoja]] arhitektuurikoja esimees ning tegev ka [[Eesti Arhitektide Ühing]]u juhatuses <ref>[http://www.sirp.ee/archive/2001/08.06.01/Kunst/kunst1-7.html Karin Hallas-Murula. Arhitekt Elmar Lohk 100]</ref>. 1934. aastal asutas oma büroo. 1933. aastal abiellus Elmar Lohk Ilse Kopermanniga. Sündisid poeg Jaak ja tütar Epp-Marike. Rahulik elu katkes 1940. aasta suvesündmustega. Lohu abikaasa Ilse ja tema vanemad Hans ja Johanna küüditati Siberisse. Elmar Lohk siirdus 1943. aastal Soome, kus töötas mõnda aega [[Alvar Aalto]] büroos. 1944. aastal suundus Rootsi ja leidis tööd Gustav Birch-Lindgreni büroos. 1945. aastal osales ta Göteborgi Sahlgrenska haigla arhitektuurikonkursis, mille ka võitis. 1959. aastal valminud haiglahoone projekteerimises osales ka [[Herbert Johanson]]. 1960. asutas Elmar Lohk koos Lars Ekedorffiga oma büroo Göteborgis. 1963. aastal Elmar Lohk suri. Elmar Lohu elutööd jätkab Rootsis poeg [[Jaak Lohk]]. ==Loominguline tegevus== === Varasem looming === Elmar Lohk oli alates 1928. aastast Tallinna linnaehituse arhitekt. Olulisemaks projektiks võib sellel perioodil nimetada 1932. aastal valminud Tallinna linnaehituse plaani, millega lahendati detailselt (mõõdus 1: 2000) kogu linna tänavate ja väljakute reguleerimis- ja ehitusjooned ning suunati ka ''city'' väljaehitamist. Lohk koostas ka Tallinna administratiivpiirkonna ehitus- ja tööstusrajoonide plaani ning üksikute rajoonide (Pelgulinna, Kopli, Kose Varsaallika, Narva ja Tartu mnt jm) Lohu projekti järgi ehitati 1930. aastal bensiinijaam Tatari tänava ja Vabaduse puiestee tenniseväljakutele.<ref name=":0" /> Elmar Lohk osales arhitektuurivõistlustel, algul koostöös vanemate kolleegidega. Edu saavutati 1928 Tallinna Vabaduse väljaku planeerimiskonkursil (2. koht koos E. J. Kuusiku ja F. de Vriesiga), Tartu Eesti Hüpoteegipanga konkursil 1929 (1. koht koos E. J. Kuusikuga), Vabadussõja mälestuspargi konkursil Tallinna Harjumäele 1931 (2. preemia koos E. J. Kuusikuga), Kaunase Ohvitseride Kasiino võistlusel 1931 (1. koht koos H. Johansoniga) jm. Loominguline küpsus on märgatav 1930. aastate algusest, mis viiski oma büroo asutamiseni 1934. aastal.<ref name=":0" /> === Funktsionalism ja esindustraditsionalism === Elmar Lohu loomingus prevaleeris 1930. aastate I poolel mõõdukas funktsionalism, mis on läbi põimunud traditsiooniliste võtetega. Sellist lähenemist iseloomustab klaasist ümarärkli ja ažuurse torniga Pühavaimu koguduse kabel Rahumäe kalmistul (1932) ja ridamaja Maasika 4/6 (1932). Üheks puhtamaks ja parimaks funktsionalismi näiteks on T. Ranki eramu Lahe 6 (1935) Tallinnas. Lohk projekteeris ka üürimajad Raua 12 (1938), Raua 14 (1936), Koidula 22 (1937), Kreutzwaldi 15 (1939) jt. Neid iseloomustavad täpse silmamõõduga paika pandud meeldivad proportsioonid ja tundlikud detaililahendused.<ref name=":0" /> 1936–1937 korraldatud uue raekoja konkursil saavutas Elmar Lohu ja A. Küttneri töö esimese koha. Konkursitöö lähtus ameerikalikust ''art déco''<nowiki/>'st ja üritas tuua Tallinna panoraami [[Empire State Building]]u tornjat mahtu. Võidutöid nimetati "kastehitisteks"<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=[[Mart Kalm]]|pealkiri=Eesti 20.saj arhitektuur|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>, kavandatud hoone torn meenutas ka Peterburi admiraliteeti, milline assotsiatsioon Eestimaa raekoja hoone puhul oli ebasoovitav.<ref>{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/artiklid/561/|Pealkiri=Tallinna uued raekojad|Väljaanne=05.10.2009|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> 1930. aastate keskpaiku hakati ajakirjanduses Eesti funktsionalistlikele ehitistele ette heitma vähest esinduslikkust ja impersonaalsust.<ref name=":0" /> Propageeriti kohalike looduslike materjalide – dolomiidi ja Vasalemma marmori – kasutamist fassaadikattena, fassaadide kaunistamist ning peasissepääsu esiletõstmist. Elmar Lohk leidis lahenduse nimetatud püüetele Vabaduse väljaku linnaehituslike dominantidena lahendatud esindushoonetes<ref>{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.sirp.ee/archive/2001/08.06.01/Kunst/kunst1-7.html|Pealkiri=Arhitekt Elmar Lohk 100|Väljaanne=|Aeg=2001|Kasutatud=}}</ref> EEKS-majas, Tallinna Majaomanike Pangas (valmis 1936) ning hotellis Palace valmis 1937) EEKS-maja juures lähtus Lohk tegelikult möödunud sajandi lõpul Chicago koolkonna poolt väljatöötatud pilvelõhkuja-büroohoone tüübist<ref name=":0" /> Hoone fassaadil kohtab otseseid võtteid Soome 1920. aastate [[uusklassitsism]]ist.<ref name=":2" /> Esimeste korruste fassaad on kaunistatud tumeda poleeritud kiviga, teised korrused heleda dolomiidiga ning aknavahed geomeetrilise ornamendiga vaskplaatidega.<ref name=":0" /> Hotell Palace'i kunstgraniitkrohviga kaetud fassaadis vihjavad rahvuslikkusetaotlusele lillornamentkapiteelidega pilastrid.<ref name=":0" /> Esindustraditsionalismi esindavad Lohu loomingus ka Tallinna Haigekassa Tõnismäel (valmis 1939), mille sokliosa on tahutud paekivist, fassaad aga kaetud kunstgraniitkrohviga ja portaale kaunistavad skulptuurid, ning [[Kopli uus rahvamaja]]. Elmar Lohk sünteesis funktsionalismi esindustraditsionalismiga kasutades monumentaalplastikat ka [[Tallinna Raadiohoone]] projektis (projekt 1938) ning mitmes teostamata jäänud projektis. Kaunistamistaotlustes võiks paralleele tõmmata tolleaegse Eesti ja Itaalia fašistliku arhitektuuriga, mis paistis silma erilise kunstilembesusega.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Liivi Künnapu|pealkiri=Arhitekt Elmar Lohk|aasta=1991|koht=|kirjastus=Arhitektuurimuuseum|lehekülg=plakat}}</ref> Uusklassitsismi esindab Elmar Lohu loomingus näiteks [[Tartu Kaitseliidu hoone]] (1938, koos [[Alar Kotli]]ga).<ref name=":1" /> === Tuntud ehitisi Tallinnas=== *[[Maasika tänav]]a väikeelamud (1932) *[[Rahumäe kalmistu]] [[Tallinna Püha Vaimu kogudus]]e kabel (1932) *[[Kadrioru staadion]]i arhitektuurne osa (1937, koos insener [[August Komendant|August Komendandiga]]) *EEKS-maja [[Vabaduse väljak]] 10 (1936) *[[Scandic Palace|Hotell Palace]] (1936) *[[Kapten Tiidemanni villa]] (1938) *[[Tõnismäe haigla polikliinik]] (1939) ==Tennisisti ja sporditegelasena== [[Tennis|Tennisetreeninguid]] alustas 1920. aastatel, aastatel 1923–1927 oli Kalevis tema treener [[Eduard Hiiop]]. Tuli 4 korda (1923, 1927, 1929, 1932) meespaarismängus ja 3 korda (1924, 1936, 1938) segapaarismängus Eesti meistriks. Oli aastatel 1926–1930 Kalevi Lawn-Tenniseklubi juhatuse liige. Kaarli puiestee esimene tennisepaviljon oli ehitatud tema kavandi järgi. Tenniseliidu soovitusel nõustas ka teistes linnades tenniseväljakute ehitust. Eesti funktsionalismi üks tähtteos on ka temaprojekteeritud Kadrioru staadioni tribüün (1937, koos insener [[August Komendant|August Komendandiga]]). Ta käis ise 1938. aastal tutvumas Euroopa uusimate spordirajatistega ning koostas [[Tallinna Kehakultuurihoone]] eelprojekti, mille alusel töötati välja ruumiprogramm nimetatud hoone konkursi korraldamiseks.<ref name=":1" /> ==Pildid== <gallery> Elmar lohk - vabaduse väljak 10 - pilt 1.JPG|EEKS-maja, arhitekt Elmar Lohk Elamu Näituse 23 1.jpg|Elamu Näituse 23, arhitekt Elmar Lohk Elmar lohk - hotell palace - pilt 1.JPG|Hotell Palace, arhitekt Elmar Lohk Pühavaimu koguduse kabel.jpg|Pühavaimu koguduse kabel, arhitekt Elmar Lohk Kadrioru stadium.jpg|Kadrioru staadion, arhitekt Elmar Lohk </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Julius Genss]]. Eesti kunsti materjale. 1. osa, 1. [kd], biograafilisi ja bibliograafilisi materjale : autorid, kunstnikud, arhitektid ja tarbekunstnikud : A - L. Tallinn 1947 ==Välislingid== *{{ESBL|Elmar_Lohk}} {{commonskat|Elmar Lohk}} {{JÄRJESTA:Lohk, Elmar}} [[Kategooria:Eesti arhitektid]] [[Kategooria:Eesti tennisistid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Insenerikoja nõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1963]] [[Kategooria:Rootsi kalmistutele maetud]] 28gssvetnsnsjg1nxh9yfktfqqnhasb 0 238065 6175326 5602674 2022-08-08T09:15:08Z RawBots 122784 /* Välislingid */Eemaldatud ebakohane link wikitext text/x-wiki [[Pilt:Andres Kasekamp, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Andres Kasekamp (2014)]] [[Pilt:Andres Kasekamp 2013.jpg|pisi|Andres Kasekamp (2013)]] {{Ajakohasta|kuu=juuli|aasta=2017}} '''Andres Ilmar Kasekamp''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1966]] [[Toronto]]s) on [[eestlased|eesti]] ajaloolane ja politoloog. Kasekamp sündis pagulaste perekonnas ning sai hariduse [[Kanada]]s. [[1989]]. aastal lõpetas ta [[Toronto ülikool]]i ajaloolasena, [[1990]]. aastal sai ta samast magistrikraadi. [[1996]]. aastal sai ta [[Londoni ülikool]]ist ajaloodoktori kraadi väitekirjaga "The Radical Right in Interwar Estonia". Tema peamisteks huvivaldkondadeks on kaasaegne [[välispoliitika]], paremäärmuslike liikumiste ajalugu ja mälupoliitika. Aastatel [[1993]] ja [[1996]]–[[1999]] oli Kasekamp [[Tartu Ülikool]]i külalislektor, pidas loenguid Londoni ülikoolis ja töötas Euroopa Komisjoni delegatsioonis Eestis. [[1999]]–[[2004]] oli ta Tartu ülikoolis dotsent. Samal ajal, aastatel [[2002]]–[[2003]], pidas ta külalisprofessorina loenguid ka Berliinis [[Berliini Humboldti Ülikool|Humboldti ülikoolis]]. 2004. aastal oli ta külalisprofessor ka Toronto ülikoolis. Aastatel [[2002]]–[[2005]] oli Kasekamp ajakirja ''[[Journal of Baltic Studies]]'' toimetaja ning [[2004]]–[[2008]] [[Avatud Eesti Fond]]i nõukogu liige ja [[2006]]–2008 selle esimees. Alates 2004. aastast on Kasekamp Tartu ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna riigiteaduste instituudi rahvusvaheliste suhete õppetooli Balti poliitika professor. Juba alates [[2000]]. aastast on ta ka [[Eesti Välispoliitika Instituut|Eesti Välispoliitika Instituudi]] juhatuse esimees. [[2010]]. aastal ilmus Kasekampilt ingliskeelne üldkäsitlus Balti riikide ajaloost, mis on esimene ühe autori kirjutatud teos, mis hõlmab kogu Baltimaade ajalugu esiajaloost tänapäevani. [[2011]]. aastal ilmus see ka eesti keelde tõlgituna ja samal aastal sai see [[Balti Assamblee]] teadusauhinna. 2014. aastal ilmus raamatust ka venekeelne tõlge "История Балтийских государств" ([[Tartu Ülikooli Kirjastus]]). == Tunnustus == * 2011 [[Balti Assamblee teaduspreemia]] * 2014 [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste alal uurimuste tsükli "Balti riikide poliitiline areng" eest ==Isiklikku== Ta on kindral [[August Kasekamp]]i pojapoeg, tema onu [[Päivo Kasekamp]] (1924–2013) oli [[Soomepoisid|soomepois]]s ja [[Metodism|metodisti]] vaimulik. ==Teoseid== *''The Radical Right in interwar Estonia''. Houndmills, Basingstoke: Macmillan Press, 2000 (doktoritöö uustrükk). *''Organizing Europe's Place in World Affairs: The European Union's Common Foreign and Security Policy''. Toimetaja. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2003. *''Estonian Foreign Policy Yearbook''. Toimetaja alates aastast 2003. *''Promoting Democratic Values in the Enlarging Europe: The Changing Role of the Baltic States from Importers to Exporters''. Toimetaja. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. *''A History of the Baltic States''. London and New York: Palgrave Macmillan, 2010. Eesti keeles: ''Balti riikide ajalugu''. Inglise keelest tõlkinud [[Marek Laane]]. Tallinn: Varrak, 2011. ==Välislingid== *{{ETIS}} *[http://www.epl.ee/artikkel/583712 Andres Kasekamp: Balti riikide ajalugu vajas maailmale lahtiseletamist] – Eesti Päevaleht, 17. september 2010 *[http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=29783&lang=et Andres Kasekamp esitles raamatut Baltimaade ajaloost] – 30. september 2010 *[http://www.postimees.ee/?id=320961 Andres Kasekampi Balti riikide ajalugu] – Postimees, 2. oktoober 2010 *[http://www.postimees.ee/598364/balti-assamblee-teaduspreemia-anti-andres-kasekampile/ Balti Assamblee teaduspreemia anti Andres Kasekampile] – Postimees, 14. oktoober 2011 *[[Toomas Karjahärm]], [http://www.epl.ee/news/kultuur/kasekamp-lahendab-kolme-vaikerahva-ajalugu.d?id=63774420 Kasekamp lähendab kolme väikerahva ajalugu] – Päevaleht, 14. jaanuar 2012 {{JÄRJESTA:Kasekamp, Andres}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti politoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]] [[Kategooria:Eestlased Kanadas]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] are6d6l8wdrpkdayaw2mx7g0nenotrs 0 240538 6174942 5807817 2022-08-07T14:43:44Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{surnud märtsis}} ''Siin loetletakse [[6. märts]]il surnud tuntud inimesi. *[[1895]] – [[Camilla Collett]], norra kirjanik *[[1900]] – [[Gottlieb Wilhelm Daimler]], saksa insener, konstruktor ja tööstur *[[1929]] – [[Juhan Künnap]], eesti õpetaja *[[1930]] – [[Alfred von Tirpitz]], Saksa admiral *[[1932]] – [[Voldemar Paul]], Eesti piirivalvur *[[1945]] – [[Milena Pavlović-Barili]], serbia maalikunstnik ja luuletaja *[[1960]] – [[Lea Nurkse]], eesti eelkooliõpetaja-kasvataja, logopeed ja tõlkija *[[1961]] – [[Boriss Vilkitski]], vene hüdrograaf, geodeet ja Arktika uurija * 1961 – [[Edgar Krahn]], baltisaksa päritolu eesti matemaatik *[[1965]] – [[Ruvim Pergament]], karjala helilooja *[[1966]] – [[Christian Günther]], Rootsi poliitik ja diplomaat * 1966 – [[Ivar Paulson]], eesti etnoloog, usundiloolane, tõlkija ja luuletaja *[[1967]] – [[Zoltán Kodály]], ungari helilooja * 1967 – [[George Kelly]], Ameerika Ühendriikide psühholoog, terapeut ja õppejõud *[[1973]] – [[Pearl Buck]], USA kirjanik *[[1978]] – [[Werner Lamberz]], Saksa DV riigitegelane *[[1979]] – [[Heino Raudsik]], eesti näitleja ja korvpallur *[[1980]] – [[Gustav Sääsk]], Eesti sõjaväelane *[[1982]] – [[Ayn Rand]], vene juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanik ja filosoof *[[1986]] – [[Georgia O'Keeffe]], USA maalikunstnik *[[1987]] – [[Lembit Rull]], eesti maalikunstnik *[[1990]] – [[Friedrich Hielscher]], Weimari vabariigi parempoolne intellektuaal *[[1994]] – [[Thengiz Abuladze]], gruusia filmirežissöör ja stsenarist *[[1995]] – [[Friedrich S. Rothschild]], juudi psühhiaater ja semiootik * 1995 – [[Barbara Kwiatkowska-Lass]], poola filminäitleja * 1995 – [[Leonhard Urm]], eesti ettevõtja ja väliseesti ühiskonnategelane *[[1998]] – [[Boriss Blinder]], Ukraina kabetaja *[[1999]] – [[‘Īsá ibn Salmān Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja alates 1961 kuni surmani * 1999 – [[Klaus Gysi]], Saksa DV riigitegelane *[[2003]] – [[Reiz Malile]], Albaania diplomaat ja kommunistlik riigitegelane *[[2005]] – [[Hans Bethe]], USA füüsik *[[2006]] – [[Ruth Weiss]], juudi päritolu Austria ja [[Hiina]] ajakirjanik * 2006 – [[Francis Zimbeaux]], prantsuse päritolu USA maastikumaalija * 2006 – [[Margaret Muse]], USA näitleja * 2006 – [[Iser Kuperman]], 7-kordne kabe maailmameister * 2006 – [[Mubdar Hatim ad-Dulaimi]], [[Iraak|Iraagi]] sõjaväelane * 2006 – [[Kirby Puckett]], USA korvpallur (45, õnnetusjuhtum) * 2006 – [[Dana Reeve]], USA näitleja ja laulja, [[Christopher Reeve]]'i lesk *[[2007]] – [[Ernest Gallo]], USA veinitööstur * 2007 – [[Julius Põldmäe]], eesti jurist ja kodu-uurija * 2007 – [[Moshe Beisky]], Iisraeli jurist, ülemkohtunik 1979–1991 * 2007 – [[Pierre Moinot]], prantsuse kirjanik * 2007 – [[Jean Baudrillard]], prantsuse filosoof *[[2008]] – [[Malvin Wald]], USA stsenarist * 2008 – [[Gustaw Holoubek]], Poola näitleja, lavastaja ja poliitik *[[2009]] – [[Jim Bellows]], USA ajakirjanik * 2009 – [[Anthony Finigan]], Briti näitleja * 2009 – [[Olev Pikknurm]], eesti muusikapedagoog ja klarnetist * 2009 – [[Colleen Howe]], USA spordimänedžer * 2009 – [[Christon Tembo]], Sambia poliitik * 2009 – [[Francis Magalona]], Filipiinide näitleja ja laulja * 2009 – [[Vivian Murray]], iiri ärimees *[[2010]] – [[Nigel Trench]], Briti diplomaat * 2010 – [[John Tungal]], eesti muusikateadlane, koorijuht ja muusikapedagoog * 2010 – [[Bruce Graham]], USA arhitekt * 2010 – [[Cho Gyeong-chul]], Lõuna-Korea astronoom * 2010 – [[Mansour Amirasefi]], Iraani jalgpallur * 2010 – [[Ronald Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 2010 – [[H. M. Koutoukas]], USA näitekirjanik * 2010 – [[Mark Linkous]], USA laulja * 2010 – [[Dener Pacheco]], Brasiilia näitleja * 2010 – [[Endurance Idahor]], Nigeeria jalgpallur *[[2012]] – [[Felix Kadarik]], Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimulik *[[2013]] – [[Alvin Lee]], inglise muusik * 2013 – [[Andrei Panin]], vene teatri- ja filminäitleja * 2013 – [[Chorão]], Brasiilia laulja *[[2014]] – [[Maurice Faure]], Prantsusmaa poliitik ja diplomaat * 2014 – [[Manlio Sgalambro]], itaalia filosoof * 2014 – [[Frank Jobe]], Ameerika Ühendriikide ortopeed, uute operatsioonimeetodite väljatöötaja * 2014 – [[Jean-Louis Bertucelli]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist *[[2015]] – [[Janusz Kałużny]], poola astronoom *[[2016]] – [[Nancy Reagan]], USA filminäitleja ja esimene leedi *[[2017]] – [[Kalju Komissarov]], eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja * 2017 – [[Aivo Osa]], eesti keemik *[[2018]] – [[Mark Rõbak]], eesti-juudi taustaga matemaatikaõppejõud, Eesti Juudi Muuseumi looja ja mälu-uurija * 2018 – [[John Sulston]], inglise bioloog *[[2019]] – [[José Pedro Pérez-Llorca]], Hispaania poliitik ja jurist * 2019 – [[Lotte van der Zee]], hollandi modell *[[2020]] – [[Toomas Leito]], eesti ajakirjanik ja kirjastustegelane, Eesti NSV parteitegelane [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Märts, 06.]] h8bjny4ylc6tm9u7pgma81rq1q4bktu 0 240545 6174870 5651612 2022-08-07T12:47:45Z 115.178.226.63 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1977]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|1977}} ==Jaanuar== *[[5. jaanuar]] – [[Artur Adson]], eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist (87) *[[10. jaanuar]] – [[Elmar Promen]], eesti vaimulik (54) *[[14. jaanuar]] – [[Anaïs Nin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik *[[20. jaanuar]] – [[Kristjan Kärber]], eesti ehitaja-töökangelane (68) * 20. jaanuar – [[Pekka Alava]], soome skulptor (79) *[[22. jaanuar]] – [[Pascual Pérez]], Argentina poksija *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Talvar]], eesti vaimulik *[[26. jaanuar]] – [[Dietrich von Hildebrand]], saksa katoliiklik filosoof ja teoloog *[[27. jaanuar]] – [[Aleksander Voldek]], elektrotehnikateadlane ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (75) *[[27. veebruar]] – [[John Dickson Carr]], [[USA]] kirjanik (70) ==Märts== *[[21. märts]] – [[Karl Abel]], Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant) ja leidur (92) ==Aprill== *[[24. aprill]] – [[Voldemar Peterson]], Eesti jalgpallur (67) *[[29. aprill]] – [[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat ja konsul (74) ==Mai== *[[16. mai]] – [[Modibo Keïta]], Mali peaminister ja esimene Mali president (61) *[[18. mai]] – [[Richard Uutmaa]], eesti maalikunstnik (71) ==Juuni== *[[9. juuni]] – [[Eduard Peedosk]], eesti ärimees ja omavalitsustegelane (79) *[[13. juuni]] – [[Matthew Garber]], inglise lapsnäitleja *[[16. juuni]] – [[Wernher von Braun]], Saksa ja hiljem USA raketiteadlane (65) *[[21. juuni]] – [[Juhan Labidas]], Eesti sõjaväelane (80) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja kirikutegelane (86) *[[16. juuli]] – [[Edgar Velbri]], eesti arhitekt, mööblikunstnik ja pedagoog (74) *[[18. juuli]] – [[Karl Viilu]], Eesti kohtunik ja filatelist (75) *[[19. juuli]] – [[Karl Ristikivi]], eesti kirjanik (64) *[[24. juuli]] – [[Helmut Neerut]], eesti agronoom ja botaanik (62) *[[26. juuli]] – [[David Zogg]], Šveitsi kahevõistleja ja mäesuusataja, kolmekordne maailmameister mäesuusatamises (74) *[[29. juuli]] – [[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (67) ==August== *[[4. august]] – [[Vello Veski]], eesti botaanik ja aiandusteadlane (65) *[[8. august]] – [[Richard Ehrlich]], eesti kommunist ja kirjanik (65) *[[16. august]] — [[Elvis Presley]], inglise laulja (42) *[[19. august]] – [[Aleksander Kreek]], eesti kergejõustiklane (63) ==September== *[[6. september]] – [[Yrjö Kokko]], soome loomaarst ja kirjanik (73) *[[7. september]] – [[Edgar Basel]], Saksamaa poksija (46) *[[16. september]] – [[Maria Callas]], kreeka sopran (53) *16. september – [[William Sheldon]], USA psühholoog (79) *[[26. september]] – [[Leida Alttoa]], eesti õpetaja (84) ==Oktoober== *[[4. oktoober]] – [[Aleksander Hendrikson]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (71) *[[5. oktoober]] – [[Alfred Tooming]], eesti vaimulik (70) *[[12. oktoober]] – [[Louis Pavel]], eesti maalikunstnik (61) *[[14. oktoober]] – [[Bing Crosby]], ameerika poplaulja ja näitleja (74) *[[28. oktoober]] – [[Edgar Oissar]], eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane (78) ==November== *[[1. november]] – [[Hamazasp Babadžanjan]], armeenlasest Nõukogude sõjaväelane (71) *[[4. november]] – [[Jaan Lääne]], eesti vaimulik (78) *[[5. november]] – [[Aleksei Stahhanov]], vene kaevur (71) *[[10. november]] – [[Roland Lepasaar]], Eesti spordipedagoog ja treener *[[22. november]] – [[August Pulst]], eesti maalikunstnik, teatridekoraator (78) *[[25. november]] – [[Aḩmad ibn ‘Alī Āl-Thānī]], Katari emiir (60) ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Alma Aavik]], eesti õpetaja (92) *[[5. detsember]] – [[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (82) *[[25. detsember]] – [[Charlie Chaplin]], inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent (88) *[[26. detsember]] – [[Maks Päss]], eesti advokaat (81) *[[27. detsember]] — [[Voldemar Panso]], eesti teatriliidu asutaja ja tegelane (57) *[[30. detsember]] – [[Hugo Laur]], eesti näitleja (84) [[Kategooria:Surnud 1977| ]] l9v2i9vv7sgmpazm7mn406n8fmj7xa3 0 246008 6175053 6120313 2022-08-07T19:07:01Z 46.131.32.192 wikitext text/x-wiki '''Ülo Kiple''' ([[1962]]<ref>Vello Halling. "UFO-d käskisid". Edasi nr 205, 7. september 1988. Lk 4</ref> – [[27. juuli]] [[1989]]) oli eesti [[kontaktler]] 1980. aastail tuntuks oma seintele kirjutatud sõnumite ja üleskutsetega, mille levitamise olevat talle usaldanud [[UFO]]-d. Nende üleskutsete järgimisel pidid kõik maailma rahvad terveks saama, kaua elama ja omavahel enam mitte sõdima. Hiljem on nimetatud eesti esimeseks [[grafitikunstnik]]uks. Tänaseks on enamik Ülo Kiple originaalsõnumitest hävinud. == Tegevus == Ülo Kiple kasvas üles [[Riisipere lastekodu]]s. Põhikooli lõpetamise järel asus ta õppima [[Luua Metsanduskool|Kaarepere Sovhoostehnikum]]i, kuid jättis selle pooleli. Tal hakkasid ilmnema psüühilised häired. [[1984]]. või [[1985]]. aasta paiku hakkas ta levitama "'''haiguste ravi'''" sõnumit, mida ta kirjutas majaseintele ja plankudele. Tema selle perioodi tüüpiline sõnum nägi välja selline: <blockquote>''Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud biol. ajal avastab inimene “tee” tervisele. Au ja rikkus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes.''<ref>Villu Päärt "Ajukirurgi uus patsient" Postimees, 28.04.2018, lk 3</ref></blockquote> [[1988]]. aastal Ülo Kiple tekstide sõnum muutus. Üks tema tolle perioodi tekst nägi välja selline: <blockquote>''UFO. Riigid tühistavad teid iga minu tegevusega nad teavad ammu, et minul Ülo Kiplel on vead tühistatud, sest ma olen teie saadik kes on toonud maailmale hiigelkasumeid tõdedega. Teilt jumalad. Riigid on keelanud ka mul raha, kodu, armastuse, nad tahavad idiootlike tegude ja mõistetega mind hulluks teha. See loobugu võimust kes tahab jumalaid sõja süüdlasteks teha. Levitage. Maailma võim. 1–i või suureneva grupiga kes 11 ei tea. Keelata kõigil halb ja lubada head.''</blockquote> Tema tekstid varieerusid: * ''Jaotada kogu maailma võim 1-isikutele, kes 11 ei tea. Keelata halb, lubada ainult hea. UFO-d, maailma liidrid, nõudke Eestile vabadust!'' * ''Jumalatelt tõdede valem. See on sõnade variantidest mõtted. Ülo Kiple.'' * ''Levitage ufode tõde maailmale kiiresti'' * ''Idioodid maailma võimu tõega on võimatu võidelda'' * ''Armastage 11'' * ''Riigid on värvatud riikide luuretesse'' Lisaks tänavatel kirjutamisele, kirjutas Ülo Kiple kirju ka [[Mihhail Gorbatšov]]ile. Need aga ei jõudnud väidetavalt kohale. Ülo Kiplele tekkisid ka järgijad. Mitte kõikide "Haiguste ravi..." autorsust ei omistata Ülo Kiplele. Näiteks Järvamaal olid kirjad, mis soovitasid haiguste raviks baari ja viina – suure tõenäosusega ei olnud need Kiple tehtud. [[1. september|1. septembril]] 1988 tabati Ülo Kiple, kui ta püüdis [[Tartu vana kaubamaja|Tartu kaubamajast]] värvi varastada. Ta paigutati psühhiaatriahaiglasse. Saanud teada, et ta kavatsetakse suunata hooldekodusse, lõpetas Ülo Kiple elu enesetapuga. == Kujutamine kultuuris == [[File:Kunstniku edu — kontrollitud.jpg|thumb|Kunstniku edu — kontrollitud. [[Pastišš]] "Haiguste ravi" motiividel Sõpruse silla all Tartus]] Ülo Kiple grafiti äratas omal ajal suurt tähelepanu. Temast on teinud laule ansamblid [[Onu Bella ja Öörahu]], [[Kulo]] ning [[Taak]]. Kiplet on luuletuses tsiteerinud [[Merca]]. [[Ave Alavainu]] on kirjutanud Ülo Kiplest novelli "Rong katusel" ([[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1993]], nr 6, lk 744–758). Novell põhines küll autori fantaasial, mitte faktidel. Sellest novellist tehti dramatiseering, mille lavastas [[Tamur Tohver]] [[1995]]. aastal teatris [[Endla (teater)|Endla]]. Ülo Kiple nimelist tegelaskuju mängis näitleja [[Tõnno Linnas]]. Kiplest on luuletus "Kõigi Haiguste Ravi" portaalis Poogen. [[1988]]. aastal valminud mängufilmis "[[Ma pole turist, ma elan siin]]" on stseen, kus üks peategelastest (Mart) loeb Ülo Kiple "haiguste ravi" grafitit ja arutleb, mida see tähendada võiks. [[1997]]. aastal avaldatud ning sama aasta augustis avalikus levis tõendamist leidnud [[arvutiviirus]] [[Raadioga.1000]] on pühendatud Ülo Kiple haiguste ravile. Viirus aktiveerub 10. märtsil, lülitab sisse [[CMOS]]i parooli ning näitab kasutajale kirja: "HAIGUSTE RAVI KONTROLLITUD VAIKUSE PIMEDUSE JA RAADIOGA".<ref>{{Netiviide|autor=Peter Szor, Mikko Hypponen|url=http://www.datafellows.com/v-descs/raadioga.htm|pealkiri=F-Secure Computer Virus Information Pages: Raadioga|väljaanne=[[F-Secure]] veebileht|aeg=1997|vaadatud=10. aprillil 2020|arhiivimisaeg=2000-12-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20001202172500/http://www.datafellows.com/v-descs/raadioga.htm}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://epl.delfi.ee/meelelahutus/b-ulo-haiguste-ravi-kiple-sonumit-levitatakse-viirusega-b?id=50886516|pealkiri=Ülo "Haiguste ravi" Kiple sõnumit levitatakse viirusega|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=21. juuni 2001|vaadatud=10. aprillil 2020}}</ref> [[2011]]. aastal valmis Ülo Kiple loomingust inspireeritud lühimängufilm "[[Haiguste ravi (film)|Haiguste ravi]]" (stsenaristid ja režissöörid [[Raul Viitung]] ja [[Margus Univer]]). == Vaata ka == * [[Peter-Ernst Eiffe]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist". Koostajad [[Tõnis Palkov]], [[Uku Sepsivart]], [[Andres Siplane]]. Tallinn: Eesti Pakendiringlus, 2009 ==Välislingid== {{vikitekstid|Kategooria:Ülo Kiple|Ülo Kiple}} *[http://www.phespirit.info/places/2003_02_tallinn_1.htm Cure of ills] *[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/Kriipamisest.htm Kriipamisest] *[https://www.youtube.com/watch?v=R2WRdFPIAz0 Onu Bella ja Öörahu "Haiguste ravi"] *[https://www.datazoo.ee/uibonaad/Haiguste_ravi_backstory_PRINT.pdf] *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.731220038122782%2C58.3957291457811%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22%C3%9Clo%22%2C%22longitude%22%3A26.731220038122782%2C%22latitude%22%3A58.3957291457811%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Ülikooli kalmistul] {{JÄRJESTA:Kiple, Ülo}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Grafiti]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Surnud 1989]] [[Kategooria:Ülikooli kalmistule maetud]] 13w958xfrsz3pyvc2s99abcmdvi5yw4 6175262 6175053 2022-08-08T07:35:29Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.131.32.192|46.131.32.192]] ([[User talk:46.131.32.192|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:PikseBot|PikseBot]]. wikitext text/x-wiki '''Ülo Kiple''' ([[1962]]<ref>Vello Halling. "UFO-d käskisid". Edasi nr 205, 7. september 1988. Lk 4</ref> – [[27. juuli]] [[1989]]) oli eesti [[kriipar]], kes sai 1980. aastail tuntuks oma seintele kirjutatud sõnumite ja üleskutsetega. Hiljem on nimetatud ka eesti esimeseks [[grafitikunstnik]]uks. Tänaseks on enamik Ülo Kiple [[grafiti]]test hävinud. == Tegevus == Ülo Kiple kasvas üles [[Riisipere lastekodu]]s. Põhikooli lõpetamise järel asus ta õppima [[Luua Metsanduskool|Kaarepere Sovhoostehnikum]]i, kuid jättis selle pooleli. Tal hakkasid ilmnema psüühilised häired. [[1984]]. või [[1985]]. aasta paiku hakkas ta levitama "'''haiguste ravi'''" sõnumit, mida ta kirjutas majaseintele ja plankudele. Tema selle perioodi tüüpiline sõnum nägi välja selline: <blockquote>''Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud biol. ajal avastab inimene “tee” tervisele. Au ja rikkus sellele kes avaldab selle tõe ajalehtedes.''<ref>Villu Päärt "Ajukirurgi uus patsient" Postimees, 28.04.2018, lk 3</ref></blockquote> [[1988]]. aastal Ülo Kiple tekstide sõnum muutus. Üks tema tolle perioodi tekst nägi välja selline: <blockquote>''UFO. Riigid tühistavad teid iga minu tegevusega nad teavad ammu, et minul Ülo Kiplel on vead tühistatud, sest ma olen teie saadik kes on toonud maailmale hiigelkasumeid tõdedega. Teilt jumalad. Riigid on keelanud ka mul raha, kodu, armastuse, nad tahavad idiootlike tegude ja mõistetega mind hulluks teha. See loobugu võimust kes tahab jumalaid sõja süüdlasteks teha. Levitage. Maailma võim. 1–i või suureneva grupiga kes 11 ei tea. Keelata kõigil halb ja lubada head.''</blockquote> Tema tekstid varieerusid: * ''Jaotada kogu maailma võim 1-isikutele, kes 11 ei tea. Keelata halb, lubada ainult hea. UFO-d, maailma liidrid, nõudke Eestile vabadust!'' * ''Jumalatelt tõdede valem. See on sõnade variantidest mõtted. Ülo Kiple.'' * ''Levitage ufode tõde maailmale kiiresti'' * ''Idioodid maailma võimu tõega on võimatu võidelda'' * ''Armastage 11'' * ''Riigid on värvatud riikide luuretesse'' Lisaks tänavatel kirjutamisele, kirjutas Ülo Kiple kirju ka [[Mihhail Gorbatšov]]ile. Need aga ei jõudnud väidetavalt kohale. Ülo Kiplele tekkisid ka järgijad. Mitte kõikide "Haiguste ravi..." autorsust ei omistata Ülo Kiplele. Näiteks Järvamaal olid kirjad, mis soovitasid haiguste raviks baari ja viina – suure tõenäosusega ei olnud need Kiple tehtud. [[1. september|1. septembril]] 1988 tabati Ülo Kiple, kui ta püüdis [[Tartu vana kaubamaja|Tartu kaubamajast]] värvi varastada. Ta paigutati psühhiaatriahaiglasse. Saanud teada, et ta kavatsetakse suunata hooldekodusse, lõpetas Ülo Kiple elu enesetapuga. == Kujutamine kultuuris == [[File:Kunstniku edu — kontrollitud.jpg|thumb|Kunstniku edu — kontrollitud. [[Pastišš]] "Haiguste ravi" motiividel Sõpruse silla all Tartus]] Ülo Kiple grafiti äratas omal ajal suurt tähelepanu. Temast on teinud laule ansamblid [[Onu Bella ja Öörahu]], [[Kulo]] ning [[Taak]]. Kiplet on luuletuses tsiteerinud [[Merca]]. [[Ave Alavainu]] on kirjutanud Ülo Kiplest novelli "Rong katusel" ([[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1993]], nr 6, lk 744–758). Novell põhines küll autori fantaasial, mitte faktidel. Sellest novellist tehti dramatiseering, mille lavastas [[Tamur Tohver]] [[1995]]. aastal teatris [[Endla (teater)|Endla]]. Ülo Kiple nimelist tegelaskuju mängis näitleja [[Tõnno Linnas]]. Kiplest on luuletus "Kõigi Haiguste Ravi" portaalis Poogen. [[1988]]. aastal valminud mängufilmis "[[Ma pole turist, ma elan siin]]" on stseen, kus üks peategelastest (Mart) loeb Ülo Kiple "haiguste ravi" grafitit ja arutleb, mida see tähendada võiks. [[1997]]. aastal avaldatud ning sama aasta augustis avalikus levis tõendamist leidnud [[arvutiviirus]] [[Raadioga.1000]] on pühendatud Ülo Kiple haiguste ravile. Viirus aktiveerub 10. märtsil, lülitab sisse [[CMOS]]i parooli ning näitab kasutajale kirja: "HAIGUSTE RAVI KONTROLLITUD VAIKUSE PIMEDUSE JA RAADIOGA".<ref>{{Netiviide|autor=Peter Szor, Mikko Hypponen|url=http://www.datafellows.com/v-descs/raadioga.htm|pealkiri=F-Secure Computer Virus Information Pages: Raadioga|väljaanne=[[F-Secure]] veebileht|aeg=1997|vaadatud=10. aprillil 2020|arhiivimisaeg=2000-12-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20001202172500/http://www.datafellows.com/v-descs/raadioga.htm}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://epl.delfi.ee/meelelahutus/b-ulo-haiguste-ravi-kiple-sonumit-levitatakse-viirusega-b?id=50886516|pealkiri=Ülo "Haiguste ravi" Kiple sõnumit levitatakse viirusega|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=21. juuni 2001|vaadatud=10. aprillil 2020}}</ref> [[2011]]. aastal valmis Ülo Kiple loomingust inspireeritud lühimängufilm "[[Haiguste ravi (film)|Haiguste ravi]]" (stsenaristid ja režissöörid [[Raul Viitung]] ja [[Margus Univer]]). == Vaata ka == * [[Peter-Ernst Eiffe]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *"Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist". Koostajad [[Tõnis Palkov]], [[Uku Sepsivart]], [[Andres Siplane]]. Tallinn: Eesti Pakendiringlus, 2009 ==Välislingid== {{vikitekstid|Kategooria:Ülo Kiple|Ülo Kiple}} *[http://www.phespirit.info/places/2003_02_tallinn_1.htm Cure of ills] *[http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/lipitud/Kriipamisest.htm Kriipamisest] *[https://www.youtube.com/watch?v=R2WRdFPIAz0 Onu Bella ja Öörahu "Haiguste ravi"] *[https://www.datazoo.ee/uibonaad/Haiguste_ravi_backstory_PRINT.pdf] *[https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.731220038122782%2C58.3957291457811%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22%C3%9Clo%22%2C%22longitude%22%3A26.731220038122782%2C%22latitude%22%3A58.3957291457811%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Ülikooli kalmistul] {{JÄRJESTA:Kiple, Ülo}} [[Kategooria:Eesti inimesed]] [[Kategooria:Grafiti]] [[Kategooria:Vabasurmad]] [[Kategooria:Sündinud 1962]] [[Kategooria:Surnud 1989]] [[Kategooria:Ülikooli kalmistule maetud]] dqh9kndaaos6r109mqq1bbwlukpa7tm 1 246014 6175052 6051236 2022-08-07T19:06:57Z 46.131.32.192 wikitext text/x-wiki Kindel, et ta grafiti'''kunstnik''' oli?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 1. mai 2011, kell 15:56 (EEST) : Just tahtsin sama küsida. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. mai 2011, kell 15:57 (EEST) : grafitikirjanik siis ehk? [[Eri:Kaastöö/62.65.192.85|62.65.192.85]] 1. mai 2011, kell 16:15 (EEST) : Nojah, see on vaieldav. Näiteks andmebaasis ise.nlib.ee nimetatakse teda niimoodi. Mõnel poole muajl ka. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 1. mai 2011, kell 16:28 (EEST) ---- Ülo Kiple ei ole sündinud 1969. aastal. See info on võetud ühest blogist http://lassie.wordpress.com/2010/07/07/rahutu-hing-ulo-kiple/ ja pole üldse usaldusväärne. Ma olen kunagi kohtunud ühe Ülo Kiple koolivennega Kaarepere Sovhoostehnikumi ajast. Ta väitis, et Ü. Kiple võis olla sündinud 1962. aastal. Samuti oli Ülo Kiple Margo Vainoga (sünd. 1960) ühel kursusel. Pole kuigi tõenäoline, et kursusekaaslaste vanusevahe on 9. aastat. Kui kellegi viitsimist on, võiks raamatukogust üles otsida 1988. aasta septembri esimese poole "Edasid". Seal oli Ülo Kiple kinnivõtmisest kirjutatud. Vanus oli ka ära mainitud. Vist 26 aastat, kui ma õigesti mäletan. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 6. mai 2011, kell 23:11 (EEST) : Vello Halling. "UFO-d käskisid". Edasi, 7. september 1988, nr. 205, lk. 4. Seal nimetatakse, et ta tabati 1. septembril 1988. Minu arust ei ole ta graffitikunstnik. --[[Kasutaja:Õli|Õli]] 24. mai 2011, kell 12:11 (EEST) :: No kui ta on raamatus "Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist", siis ilmselt mõne inimese arust on. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 25. mai 2011, kell 11:40 (EEST) ::: jah, igasugu arvamused tahavad Vikipeedias yldjuhul täpseid viiteid, et kelle arvamus ja mispärast ta nii arvab. mõni grafitikunsti uurija peaks Eestis ju olema, kes sellest on midagi kirjutanud? seda lisalugemisena nimetatud raamatut pole ma kahjuks käes hoidnud ega lähemalt näinud, et veenduda, kuidas Ülo Kiplet seal nimetatakse. võiks olla kohane allikas, sealt võiks lehekyljenumbritega viidata ja refereerida juttu Ülo Kiplest. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 25. mai 2011, kell 12:19 (EEST) :Ülo Kiple kirjutas grafitit ka soome keeles: sairauksen hoito... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 26. juuni 2011, kell 18:52 (EEST) ---- "Teda on nimetatud ka eesti esimeseks graffitikunstnikuks, mis ei ole õige, sest tema eesmärgiks ei olnud keskkonna kujundamine, vaid tal lihtsalt ei olnud muid vahendeid oma sõnumite levitamiseks" Ma ei ole selle väitega nõus. Graffitikunstniku jaoks võib sõnum väga oluline olla ja keskkonna kujundamine teisejärguline. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 12. veebruar 2012, kell 12:08 (EET) : Pealegi me tegelikult ei tea, mis oli ta eesmärk. Vähemalt pole ma näinud yhtki ta intervjuud, kus ta oleks oma eesmärki otseselt kirjeldanud. (Võib-olla oli duchamp lihtsalt vihane, et näituseruumi tualett oli juba pikka aega remondis?) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 12. veebruar 2012, kell 12:27 (EET) ---- Ülo Kiple sõnumist oli inspireeritud ka DOS operatsioonisüsteemi arvutiviirus RAADIOGA. http://www.securelist.com/en/descriptions/old8897 ---- Yks Kiple osaline tsitaat oli ka Merca luuletuses ("Prii tuba, yksindus ja selts"), mille nime ega avaldamiskohta ma kahjuks ei mäleta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 26. märts 2013, kell 13:30 (EET) ---- Ingliskeelses vikipeedias võiks ka temast artikkel olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. juuni 2015, kell 14:47 (EEST) ---- Üks anonüümne kasutaja kunagi lisas selle: "Idioodid maailma võimu tõega on võimatu võidelda." Ma ei mäleta, et selliseid Ülo Kiple graafiteid oleks olnud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 10:15 (EEST) Tänases Postimehes lasi Villu Päärt Kiple sõnumi lõpuks ära trükkida, koos "au ja rikkusega" ajalehes avaldajale, mis artikli sisusse ei puutunud. Muuhulgas soovitas Päärt uuel TÜ rektoril Asseril Kiple juhistest lähtuda. Võiks artiklisse lisada, kui leiaks hea sõnastuse, see on tähelepanuväärne lähenemisnurk küll. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 14:25 (EEST) ---- "Vaimuhaige" asendati "visionääriga" põhjendusel, et "vaimuhaige" on halvustav sõna. Minu meelest pole see teguviis koos sellise põhjendusega adekvaatne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. detsember 2019, kell 23:57 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. detsember 2019, kell 00:21 (EET) ::Pöörasin tagasi, kuid ega selline haiguse järgi defineerimine ka õige ei ole. Võibolla sobiks "[[grafiti]]kirjutaja"? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 18. detsember 2019, kell 12:07 (EET) ::: Kui [https://www.ester.ee/record=b2503645*est Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist] või [https://artiklid.elnet.ee/record=b1940594*est Millenniumi Eestlased Kalevipojast Kenderini] nimetab teda esimeseks [https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/eKiple%2C+{u00DC}lo%2C+grafitikunstnik/ekiple+w~dlo+grafitikunstnik/-3,-1,0,B/browse grafitikunstnikuks], siis on vaja selle vaidlustamiseks teist sama autoriteetset viidet. Kui küsimus on selles, kas seintele sodimine on kunst, siis seda ei lahenda me ära Ülo Kiplet kangekaelselt kunstniku tiitlist ilma jättes. Muide, igasugune kunst ei pea pea kõigile meeldima, hoopiski ei pea meeldima kunstniku isik, mh mõnikord on just kellelegi mitte-meeldimine kunstiks olemise tunnus. Vaidlustan artiklis fraasi "on vaieldav", kuni pole viidata mõnda kunstiteadlast, kes on mõnes oma avaldatud kirjutises seda vaidlustanud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 19:43 (EEST) :::: Kas [https://www.err.ee/372951/seina-sodimiselt-tabatud-aarmuslane-pandi-arestimajja see] ja [https://www.ohtuleht.ee/907228/galerii-vandaalitsejad-sodisid-eesti-islami-keskuse-seina see] on ka kunstnikud? Küsimuse mõte ei ole selles, kas nad mulle meeldivad või mitte. --[[Eri:Kaastöö/37.157.99.12|37.157.99.12]] 11. aprill 2020, kell 20:00 (EEST) ::::: Ülo Kiple teeb grafitikunstnikuks arvatavasti tema vandaalsuse järjekindlus, vist ka "oma ajast ees" olemine ja isemõtlejalikkus (pole vist teada, kas ta kopeeris lääne grafitikunstnikke), tema sõnumi lai levik ja suhteline omapära, ning fakt, et grafitikunstnikud näevad tema tegevuses jooni sellest, mis neile nende tegevuses oluline on. Kas Kiple oli hull või mitte, kas ta ise pidas oma tegevust kunstiks või millekski muuks, see pole oluline, kui tänapäeva kunstnikud ise temas oma eelkäijat näevad. Kui on dokumenteeritud, et nad näevad, siis minu arvates pole maailma dokumenteeriva entsüklopedisti asi seda vaidlustama hakata. Üksikute sodijate kunstnikuks olemise või mitte olemise kohta mul seisukoht puudub, aga see vist pole ka otseselt arutelu all oleva küsimusega seotud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 16:07 (EEST) ---- Rõhutan, et entsüklopeedia defineeri ka nt [[Sokrates]]t sellena, kelleks teda eluajal peeti ja kellena ta surma mõisteti (tänaval inimesi tülitav tüütu vanamees, noorsoo hukutaja, jumalasalgaja), vaid seda, kellena on ta ajalukku kirja läinud (filosoof). On lugematu hulk poeete ja kunstnikke, kelle talent on avastatud postuumselt ja nendega me ei püüa definitsioonis arveid õiendada, vaid nendime seda artikli tekstiosas. Pean õigeks sama menetlust rakendada ka Ülo Kiple puhul ning nimetada teda defintsioonis grafitikunstnikuks või kui on vaja reservatsiooni markeerida, siis grafitikunsti esimeseks pääsukeseks, pioneeriks, innovaatoriks, katsetajaks vmt. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 18:15 (EEST) ---- https://www.vaal.ee/uudised/haiguste-ravi-kontrollitud-18-01-26-02-2022 [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 13:54 (EET) ==Tähendamissõna üleõppinud kunstiteadlasest== Elas kord noor mees, Ülo Kiple nimeks. Armastas loodust ja loomi. Elus tal õnne polnud. Mingil ajal hakkas ta UFO-sid tajuma. (Me ei käsitle siinkohal, kas need UFO-d olid objektiivselt olemas või eksisteerisid ainult tema peas.) UFO-d (õigemini vist humanoidid) sisendasid temale sõnumid, mida levitada. Ajalehtedes avaldamine, koos lubatud au ja rikkusega, ei tulnud 1980. aastate keskpaiga Eesti NSV-s kõne alla. Niisiis hakkas Ülo Kiple sõnumeid rasvakriidi ja värviga plankudele maalima. "Haiguste ravi kontrollitud", jne. Siis astus lavale noor ja enesekindel kunstiteadlane. Baka, aga äkki isegi magister. Ta teadis kunstist kõike, kõik, mida ta teadis, oli kunst, ja kõik, mida ta nägi, muutus kunstiks. Ja kõik, kes tema teadmisi ei jaganud, olid lihtsalt lollid. Ta teadis tõesti tohutult palju, kogu maailma kunstiajalugu alates Duchamp'ist ja Warholist, ja kõiki progressiivseid kunstiteaduse termineid. Vaatas plangule ja ütles, ilma et oleks lugema vaevunud: "Ahhaa, graffiti". Ül Kiple ei heitnud meelt. Ta mõtles, et ehk saavad inimesed tema peale pandud sõnumist paremini aru, kui see on paberile kirjutatud. Niisiis joonistas ta "haiguste ravi kontrollitud" trükitähtedega, hoolikalt käekirja moonutades, pooliku lehe peale ja kinnitas knopkadega plangule, kus oli ees juba samasugune leht tekstiga "Müüa pesumasin "Riga" ja 5 ruumimeetrit küttepuid". Juhtus mööda minema sama noor, enesekindel ja üleõppinud kunstiteadlane, kes kõike teadis, aga millestki aru ei saanud. Vaatas plangule ja ütles: "Ahhaa, installatsioon." Ülo Kiple mõtles, et ehk peaks inimestele sõnumi vahetult kätte ulatama, et nad seda lähedalt lugeda saaksid. Ta kirjutas viiskümmend väikest paberilehte "haiguste ravi kontrollitud" täis, läks Tartu turuväravasse ja hakkas neid lendlehti möödakäijaile jagama. Kas oli see needus, kuri saatus või veel midagi hullemat, aga juhtus mööda minema sama noor enesekindel kunstiteadlane. Vaatas ja ütles: "Ahhaa, häppening." Ülo Kiplel ei jäänud muud üle, kui püüda elava sõnaga sõnumit levitada, et midagigi inimestele pärale jõuaks. Noor enesekindel kunstiteadlane ütles seda nähes: "Performance." Ülo Kiple tappis end ära. a4x0x3sezlo6enhun759nmsdsiqm38v 6175095 6175052 2022-08-07T20:10:34Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Kindel, et ta grafiti'''kunstnik''' oli?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 1. mai 2011, kell 15:56 (EEST) : Just tahtsin sama küsida. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. mai 2011, kell 15:57 (EEST) : grafitikirjanik siis ehk? [[Eri:Kaastöö/62.65.192.85|62.65.192.85]] 1. mai 2011, kell 16:15 (EEST) : Nojah, see on vaieldav. Näiteks andmebaasis ise.nlib.ee nimetatakse teda niimoodi. Mõnel poole muajl ka. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 1. mai 2011, kell 16:28 (EEST) ---- Ülo Kiple ei ole sündinud 1969. aastal. See info on võetud ühest blogist http://lassie.wordpress.com/2010/07/07/rahutu-hing-ulo-kiple/ ja pole üldse usaldusväärne. Ma olen kunagi kohtunud ühe Ülo Kiple koolivennega Kaarepere Sovhoostehnikumi ajast. Ta väitis, et Ü. Kiple võis olla sündinud 1962. aastal. Samuti oli Ülo Kiple Margo Vainoga (sünd. 1960) ühel kursusel. Pole kuigi tõenäoline, et kursusekaaslaste vanusevahe on 9. aastat. Kui kellegi viitsimist on, võiks raamatukogust üles otsida 1988. aasta septembri esimese poole "Edasid". Seal oli Ülo Kiple kinnivõtmisest kirjutatud. Vanus oli ka ära mainitud. Vist 26 aastat, kui ma õigesti mäletan. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 6. mai 2011, kell 23:11 (EEST) : Vello Halling. "UFO-d käskisid". Edasi, 7. september 1988, nr. 205, lk. 4. Seal nimetatakse, et ta tabati 1. septembril 1988. Minu arust ei ole ta graffitikunstnik. --[[Kasutaja:Õli|Õli]] 24. mai 2011, kell 12:11 (EEST) :: No kui ta on raamatus "Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist", siis ilmselt mõne inimese arust on. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 25. mai 2011, kell 11:40 (EEST) ::: jah, igasugu arvamused tahavad Vikipeedias yldjuhul täpseid viiteid, et kelle arvamus ja mispärast ta nii arvab. mõni grafitikunsti uurija peaks Eestis ju olema, kes sellest on midagi kirjutanud? seda lisalugemisena nimetatud raamatut pole ma kahjuks käes hoidnud ega lähemalt näinud, et veenduda, kuidas Ülo Kiplet seal nimetatakse. võiks olla kohane allikas, sealt võiks lehekyljenumbritega viidata ja refereerida juttu Ülo Kiplest. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 25. mai 2011, kell 12:19 (EEST) :Ülo Kiple kirjutas grafitit ka soome keeles: sairauksen hoito... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 26. juuni 2011, kell 18:52 (EEST) ---- "Teda on nimetatud ka eesti esimeseks graffitikunstnikuks, mis ei ole õige, sest tema eesmärgiks ei olnud keskkonna kujundamine, vaid tal lihtsalt ei olnud muid vahendeid oma sõnumite levitamiseks" Ma ei ole selle väitega nõus. Graffitikunstniku jaoks võib sõnum väga oluline olla ja keskkonna kujundamine teisejärguline. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 12. veebruar 2012, kell 12:08 (EET) : Pealegi me tegelikult ei tea, mis oli ta eesmärk. Vähemalt pole ma näinud yhtki ta intervjuud, kus ta oleks oma eesmärki otseselt kirjeldanud. (Võib-olla oli duchamp lihtsalt vihane, et näituseruumi tualett oli juba pikka aega remondis?) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 12. veebruar 2012, kell 12:27 (EET) ---- Ülo Kiple sõnumist oli inspireeritud ka DOS operatsioonisüsteemi arvutiviirus RAADIOGA. http://www.securelist.com/en/descriptions/old8897 ---- Yks Kiple osaline tsitaat oli ka Merca luuletuses ("Prii tuba, yksindus ja selts"), mille nime ega avaldamiskohta ma kahjuks ei mäleta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 26. märts 2013, kell 13:30 (EET) ---- Ingliskeelses vikipeedias võiks ka temast artikkel olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. juuni 2015, kell 14:47 (EEST) ---- Üks anonüümne kasutaja kunagi lisas selle: "Idioodid maailma võimu tõega on võimatu võidelda." Ma ei mäleta, et selliseid Ülo Kiple graafiteid oleks olnud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 10:15 (EEST) Tänases Postimehes lasi Villu Päärt Kiple sõnumi lõpuks ära trükkida, koos "au ja rikkusega" ajalehes avaldajale, mis artikli sisusse ei puutunud. Muuhulgas soovitas Päärt uuel TÜ rektoril Asseril Kiple juhistest lähtuda. Võiks artiklisse lisada, kui leiaks hea sõnastuse, see on tähelepanuväärne lähenemisnurk küll. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 14:25 (EEST) ---- "Vaimuhaige" asendati "visionääriga" põhjendusel, et "vaimuhaige" on halvustav sõna. Minu meelest pole see teguviis koos sellise põhjendusega adekvaatne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. detsember 2019, kell 23:57 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. detsember 2019, kell 00:21 (EET) ::Pöörasin tagasi, kuid ega selline haiguse järgi defineerimine ka õige ei ole. Võibolla sobiks "[[grafiti]]kirjutaja"? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 18. detsember 2019, kell 12:07 (EET) ::: Kui [https://www.ester.ee/record=b2503645*est Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist] või [https://artiklid.elnet.ee/record=b1940594*est Millenniumi Eestlased Kalevipojast Kenderini] nimetab teda esimeseks [https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/eKiple%2C+{u00DC}lo%2C+grafitikunstnik/ekiple+w~dlo+grafitikunstnik/-3,-1,0,B/browse grafitikunstnikuks], siis on vaja selle vaidlustamiseks teist sama autoriteetset viidet. Kui küsimus on selles, kas seintele sodimine on kunst, siis seda ei lahenda me ära Ülo Kiplet kangekaelselt kunstniku tiitlist ilma jättes. Muide, igasugune kunst ei pea pea kõigile meeldima, hoopiski ei pea meeldima kunstniku isik, mh mõnikord on just kellelegi mitte-meeldimine kunstiks olemise tunnus. Vaidlustan artiklis fraasi "on vaieldav", kuni pole viidata mõnda kunstiteadlast, kes on mõnes oma avaldatud kirjutises seda vaidlustanud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 19:43 (EEST) :::: Kas [https://www.err.ee/372951/seina-sodimiselt-tabatud-aarmuslane-pandi-arestimajja see] ja [https://www.ohtuleht.ee/907228/galerii-vandaalitsejad-sodisid-eesti-islami-keskuse-seina see] on ka kunstnikud? Küsimuse mõte ei ole selles, kas nad mulle meeldivad või mitte. --[[Eri:Kaastöö/37.157.99.12|37.157.99.12]] 11. aprill 2020, kell 20:00 (EEST) ::::: Ülo Kiple teeb grafitikunstnikuks arvatavasti tema vandaalsuse järjekindlus, vist ka "oma ajast ees" olemine ja isemõtlejalikkus (pole vist teada, kas ta kopeeris lääne grafitikunstnikke), tema sõnumi lai levik ja suhteline omapära, ning fakt, et grafitikunstnikud näevad tema tegevuses jooni sellest, mis neile nende tegevuses oluline on. Kas Kiple oli hull või mitte, kas ta ise pidas oma tegevust kunstiks või millekski muuks, see pole oluline, kui tänapäeva kunstnikud ise temas oma eelkäijat näevad. Kui on dokumenteeritud, et nad näevad, siis minu arvates pole maailma dokumenteeriva entsüklopedisti asi seda vaidlustama hakata. Üksikute sodijate kunstnikuks olemise või mitte olemise kohta mul seisukoht puudub, aga see vist pole ka otseselt arutelu all oleva küsimusega seotud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 16:07 (EEST) ---- Rõhutan, et entsüklopeedia defineeri ka nt [[Sokrates]]t sellena, kelleks teda eluajal peeti ja kellena ta surma mõisteti (tänaval inimesi tülitav tüütu vanamees, noorsoo hukutaja, jumalasalgaja), vaid seda, kellena on ta ajalukku kirja läinud (filosoof). On lugematu hulk poeete ja kunstnikke, kelle talent on avastatud postuumselt ja nendega me ei püüa definitsioonis arveid õiendada, vaid nendime seda artikli tekstiosas. Pean õigeks sama menetlust rakendada ka Ülo Kiple puhul ning nimetada teda defintsioonis grafitikunstnikuks või kui on vaja reservatsiooni markeerida, siis grafitikunsti esimeseks pääsukeseks, pioneeriks, innovaatoriks, katsetajaks vmt. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 18:15 (EEST) ---- https://www.vaal.ee/uudised/haiguste-ravi-kontrollitud-18-01-26-02-2022 [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 13:54 (EET) ==Tähendamissõna üleõppinud kunstiteadlasest== Elas kord noor mees, Ülo Kiple nimeks. Armastas loodust ja loomi. Elus tal õnne polnud. Mingil ajal hakkas ta UFO-sid tajuma. (Me ei käsitle siinkohal, kas need UFO-d olid objektiivselt olemas või eksisteerisid ainult tema peas.) UFO-d (õigemini vist humanoidid) sisendasid temale sõnumid, mida levitada. Ajalehtedes avaldamine, koos lubatud au ja rikkusega, ei tulnud 1980. aastate keskpaiga Eesti NSV-s kõne alla. Niisiis hakkas Ülo Kiple sõnumeid rasvakriidi ja värviga plankudele maalima. "Haiguste ravi kontrollitud", jne. Siis astus lavale noor ja enesekindel kunstiteadlane. Baka, aga äkki isegi magister. Ta teadis kunstist kõike, kõik, mida ta teadis, oli kunst, ja kõik, mida ta nägi, muutus kunstiks. Ja kõik, kes tema teadmisi ei jaganud, olid lihtsalt lollid. Ta teadis tõesti tohutult palju, kogu maailma kunstiajalugu alates Duchamp'ist ja Warholist, ja kõiki progressiivseid kunstiteaduse termineid. Vaatas plangule ja ütles, ilma et oleks lugema vaevunud: "Ahhaa, graffiti". Ül Kiple ei heitnud meelt. Ta mõtles, et ehk saavad inimesed tema peale pandud sõnumist paremini aru, kui see on paberile kirjutatud. Niisiis joonistas ta "haiguste ravi kontrollitud" trükitähtedega, hoolikalt käekirja moonutades, pooliku lehe peale ja kinnitas knopkadega plangule, kus oli ees juba samasugune leht tekstiga "Müüa pesumasin "Riga" ja 5 ruumimeetrit küttepuid". Juhtus mööda minema sama noor, enesekindel ja üleõppinud kunstiteadlane, kes kõike teadis, aga millestki aru ei saanud. Vaatas plangule ja ütles: "Ahhaa, installatsioon." Ülo Kiple mõtles, et ehk peaks inimestele sõnumi vahetult kätte ulatama, et nad seda lähedalt lugeda saaksid. Ta kirjutas viiskümmend väikest paberilehte "haiguste ravi kontrollitud" täis, läks Tartu turuväravasse ja hakkas neid lendlehti möödakäijaile jagama. Kas oli see needus, kuri saatus või veel midagi hullemat, aga juhtus mööda minema sama noor enesekindel kunstiteadlane. Vaatas ja ütles: "Ahhaa, häppening." Ülo Kiplel ei jäänud muud üle, kui püüda elava sõnaga sõnumit levitada, et midagigi inimestele pärale jõuaks. Noor enesekindel kunstiteadlane ütles seda nähes: "Performance." Ülo Kiple tappis end ära. ==Kontaktler või kriipar või kunstnik== Minu meelest me ei saa väita, et ta oli kontaktler, ainult selle põhjal, kelleks ta end ise pidas. Kriipar oli ta vaieldamatult ja kriiparina ta oli ka tuntud. See, et ta oli kunstnik, on hilisem tõlgendus. Me võime küll seda seisukohta tutvustada (refereerida-tsiteerida koos atribueerimisega), aga minu meelest me ei saa faktina esitada, et ta oli kunstnik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2022, kell 23:10 (EEST) dot9kqt3kvdndutrycoc8wwwlr7ttr2 6175260 6175095 2022-08-08T07:34:36Z Pikne 13803 ei kuulu Vikipeediasse wikitext text/x-wiki Kindel, et ta grafiti'''kunstnik''' oli?--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 1. mai 2011, kell 15:56 (EEST) : Just tahtsin sama küsida. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. mai 2011, kell 15:57 (EEST) : grafitikirjanik siis ehk? [[Eri:Kaastöö/62.65.192.85|62.65.192.85]] 1. mai 2011, kell 16:15 (EEST) : Nojah, see on vaieldav. Näiteks andmebaasis ise.nlib.ee nimetatakse teda niimoodi. Mõnel poole muajl ka. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 1. mai 2011, kell 16:28 (EEST) ---- Ülo Kiple ei ole sündinud 1969. aastal. See info on võetud ühest blogist http://lassie.wordpress.com/2010/07/07/rahutu-hing-ulo-kiple/ ja pole üldse usaldusväärne. Ma olen kunagi kohtunud ühe Ülo Kiple koolivennega Kaarepere Sovhoostehnikumi ajast. Ta väitis, et Ü. Kiple võis olla sündinud 1962. aastal. Samuti oli Ülo Kiple Margo Vainoga (sünd. 1960) ühel kursusel. Pole kuigi tõenäoline, et kursusekaaslaste vanusevahe on 9. aastat. Kui kellegi viitsimist on, võiks raamatukogust üles otsida 1988. aasta septembri esimese poole "Edasid". Seal oli Ülo Kiple kinnivõtmisest kirjutatud. Vanus oli ka ära mainitud. Vist 26 aastat, kui ma õigesti mäletan. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 6. mai 2011, kell 23:11 (EEST) : Vello Halling. "UFO-d käskisid". Edasi, 7. september 1988, nr. 205, lk. 4. Seal nimetatakse, et ta tabati 1. septembril 1988. Minu arust ei ole ta graffitikunstnik. --[[Kasutaja:Õli|Õli]] 24. mai 2011, kell 12:11 (EEST) :: No kui ta on raamatus "Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist", siis ilmselt mõne inimese arust on. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 25. mai 2011, kell 11:40 (EEST) ::: jah, igasugu arvamused tahavad Vikipeedias yldjuhul täpseid viiteid, et kelle arvamus ja mispärast ta nii arvab. mõni grafitikunsti uurija peaks Eestis ju olema, kes sellest on midagi kirjutanud? seda lisalugemisena nimetatud raamatut pole ma kahjuks käes hoidnud ega lähemalt näinud, et veenduda, kuidas Ülo Kiplet seal nimetatakse. võiks olla kohane allikas, sealt võiks lehekyljenumbritega viidata ja refereerida juttu Ülo Kiplest. [[Kasutaja:Ohpuu|Ohpuu]] 25. mai 2011, kell 12:19 (EEST) :Ülo Kiple kirjutas grafitit ka soome keeles: sairauksen hoito... --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] 26. juuni 2011, kell 18:52 (EEST) ---- "Teda on nimetatud ka eesti esimeseks graffitikunstnikuks, mis ei ole õige, sest tema eesmärgiks ei olnud keskkonna kujundamine, vaid tal lihtsalt ei olnud muid vahendeid oma sõnumite levitamiseks" Ma ei ole selle väitega nõus. Graffitikunstniku jaoks võib sõnum väga oluline olla ja keskkonna kujundamine teisejärguline. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 12. veebruar 2012, kell 12:08 (EET) : Pealegi me tegelikult ei tea, mis oli ta eesmärk. Vähemalt pole ma näinud yhtki ta intervjuud, kus ta oleks oma eesmärki otseselt kirjeldanud. (Võib-olla oli duchamp lihtsalt vihane, et näituseruumi tualett oli juba pikka aega remondis?) --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 12. veebruar 2012, kell 12:27 (EET) ---- Ülo Kiple sõnumist oli inspireeritud ka DOS operatsioonisüsteemi arvutiviirus RAADIOGA. http://www.securelist.com/en/descriptions/old8897 ---- Yks Kiple osaline tsitaat oli ka Merca luuletuses ("Prii tuba, yksindus ja selts"), mille nime ega avaldamiskohta ma kahjuks ei mäleta. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 26. märts 2013, kell 13:30 (EET) ---- Ingliskeelses vikipeedias võiks ka temast artikkel olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. juuni 2015, kell 14:47 (EEST) ---- Üks anonüümne kasutaja kunagi lisas selle: "Idioodid maailma võimu tõega on võimatu võidelda." Ma ei mäleta, et selliseid Ülo Kiple graafiteid oleks olnud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 3. mai 2016, kell 10:15 (EEST) Tänases Postimehes lasi Villu Päärt Kiple sõnumi lõpuks ära trükkida, koos "au ja rikkusega" ajalehes avaldajale, mis artikli sisusse ei puutunud. Muuhulgas soovitas Päärt uuel TÜ rektoril Asseril Kiple juhistest lähtuda. Võiks artiklisse lisada, kui leiaks hea sõnastuse, see on tähelepanuväärne lähenemisnurk küll. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] ([[Kasutaja arutelu:Oop|arutelu]]) 28. aprill 2018, kell 14:25 (EEST) ---- "Vaimuhaige" asendati "visionääriga" põhjendusel, et "vaimuhaige" on halvustav sõna. Minu meelest pole see teguviis koos sellise põhjendusega adekvaatne. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. detsember 2019, kell 23:57 (EET) : Nõus. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. detsember 2019, kell 00:21 (EET) ::Pöörasin tagasi, kuid ega selline haiguse järgi defineerimine ka õige ei ole. Võibolla sobiks "[[grafiti]]kirjutaja"? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 18. detsember 2019, kell 12:07 (EET) ::: Kui [https://www.ester.ee/record=b2503645*est Haiguste ravi. Kontrollitud: raamat tänavakunstist] või [https://artiklid.elnet.ee/record=b1940594*est Millenniumi Eestlased Kalevipojast Kenderini] nimetab teda esimeseks [https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/eKiple%2C+{u00DC}lo%2C+grafitikunstnik/ekiple+w~dlo+grafitikunstnik/-3,-1,0,B/browse grafitikunstnikuks], siis on vaja selle vaidlustamiseks teist sama autoriteetset viidet. Kui küsimus on selles, kas seintele sodimine on kunst, siis seda ei lahenda me ära Ülo Kiplet kangekaelselt kunstniku tiitlist ilma jättes. Muide, igasugune kunst ei pea pea kõigile meeldima, hoopiski ei pea meeldima kunstniku isik, mh mõnikord on just kellelegi mitte-meeldimine kunstiks olemise tunnus. Vaidlustan artiklis fraasi "on vaieldav", kuni pole viidata mõnda kunstiteadlast, kes on mõnes oma avaldatud kirjutises seda vaidlustanud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 19:43 (EEST) :::: Kas [https://www.err.ee/372951/seina-sodimiselt-tabatud-aarmuslane-pandi-arestimajja see] ja [https://www.ohtuleht.ee/907228/galerii-vandaalitsejad-sodisid-eesti-islami-keskuse-seina see] on ka kunstnikud? Küsimuse mõte ei ole selles, kas nad mulle meeldivad või mitte. --[[Eri:Kaastöö/37.157.99.12|37.157.99.12]] 11. aprill 2020, kell 20:00 (EEST) ::::: Ülo Kiple teeb grafitikunstnikuks arvatavasti tema vandaalsuse järjekindlus, vist ka "oma ajast ees" olemine ja isemõtlejalikkus (pole vist teada, kas ta kopeeris lääne grafitikunstnikke), tema sõnumi lai levik ja suhteline omapära, ning fakt, et grafitikunstnikud näevad tema tegevuses jooni sellest, mis neile nende tegevuses oluline on. Kas Kiple oli hull või mitte, kas ta ise pidas oma tegevust kunstiks või millekski muuks, see pole oluline, kui tänapäeva kunstnikud ise temas oma eelkäijat näevad. Kui on dokumenteeritud, et nad näevad, siis minu arvates pole maailma dokumenteeriva entsüklopedisti asi seda vaidlustama hakata. Üksikute sodijate kunstnikuks olemise või mitte olemise kohta mul seisukoht puudub, aga see vist pole ka otseselt arutelu all oleva küsimusega seotud. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 12. aprill 2020, kell 16:07 (EEST) ---- Rõhutan, et entsüklopeedia defineeri ka nt [[Sokrates]]t sellena, kelleks teda eluajal peeti ja kellena ta surma mõisteti (tänaval inimesi tülitav tüütu vanamees, noorsoo hukutaja, jumalasalgaja), vaid seda, kellena on ta ajalukku kirja läinud (filosoof). On lugematu hulk poeete ja kunstnikke, kelle talent on avastatud postuumselt ja nendega me ei püüa definitsioonis arveid õiendada, vaid nendime seda artikli tekstiosas. Pean õigeks sama menetlust rakendada ka Ülo Kiple puhul ning nimetada teda defintsioonis grafitikunstnikuks või kui on vaja reservatsiooni markeerida, siis grafitikunsti esimeseks pääsukeseks, pioneeriks, innovaatoriks, katsetajaks vmt. --[[Kasutaja:Märt Põder|Märt Põder]] ([[Kasutaja arutelu:Märt Põder|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 18:15 (EEST) ---- https://www.vaal.ee/uudised/haiguste-ravi-kontrollitud-18-01-26-02-2022 [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. veebruar 2022, kell 13:54 (EET) ==Kontaktler või kriipar või kunstnik== Minu meelest me ei saa väita, et ta oli kontaktler, ainult selle põhjal, kelleks ta end ise pidas. Kriipar oli ta vaieldamatult ja kriiparina ta oli ka tuntud. See, et ta oli kunstnik, on hilisem tõlgendus. Me võime küll seda seisukohta tutvustada (refereerida-tsiteerida koos atribueerimisega), aga minu meelest me ei saa faktina esitada, et ta oli kunstnik. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2022, kell 23:10 (EEST) 3k69gvi8prffxem68ime19pahqnzg05 0 249516 6175055 6144316 2022-08-07T19:13:10Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Aksella Hildegard Luts''' (neiupõlvenimi '''Kapsta'''; 27. september ([[vkj]])/ [[10. oktoober]] [[1905]] [[Moskva]] – [[8. jaanuar]] [[2005]] [[Pärnu]]) oli eesti filmilooja. Aksella Luts oli abielus Vabadussõja veterani ja filmioperaator [[Theodor Luts]]uga. Koos abikaasaga lõi Aksella Luts esimese täispika eesti mängufilmi "[[Noored kotkad]]" (1926). Aksella Luts oli filmi stsenaariumi autor ja astus üles ka näitlejana.<ref name="Eesti film" /> 1931. aastal valmis neil vaatefilm "Kas tunned maad?" ja kultuuriantropoloogiline dokumentaalfilm "Ruhnu". Aastal 1931 valmis koostöös soomlastega eesti esimene heli- ja tantsufilm "[[Päikese lapsed]]". Pärast seda elas ta koos abikaasaga [[Soome]]s, kust nad 1944. aastal siirdusid [[Rootsi]] ja sealt 1946. aastal [[Brasiilia]]sse. Seal valmis abikaasade koostöös mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. Veel pärast abikaasa surma 1980. aastal elas ta Brasiilias [[Penedo]]s. Aastal 1996 õnnestus tal naasta Eestisse.<ref name="Aksella100" /> Aksella Luts suri 8. jaanuaril 2005 Pärnus. Tema ärasaatmine toimus [[Uue Kunsti Muuseum|Pärnu Uue Kunsti Muuseumis]]. Aksella soovi kohaselt maeti urn tema tuhaga abikaasa Theodori kõrvale São Lorenzo kalmistule [[São Paulo]]s Brasiilias.<ref name="Aksella100" /> ==Tunnuistus== *[[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] auliige == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aksella100">{{Netiviide |url=http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm |pealkiri=Aksella Luts 100 |vaadatud=2011-06-22 |arhiivimisaeg=2008-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080922162044/http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Eesti film">[http://www.ef100.ee/index.php?page=124 Eesti Film 100]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Välislingid == *[http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm Aksella Luts Soome Instituudi lehel] *[http://www.finst.ee/AksellaLuts.htm Aksella Luts] {{JÄRJESTA:Luts, Aksella}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 3y6h0mvrbaplshhzhdio3jr6tflb9lw 6175058 6175055 2022-08-07T19:16:31Z Castellum 9117 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Aksella Hildegard Luts''' (neiupõlvenimi '''Kapsta'''; 27. september ([[vkj]])/ [[10. oktoober]] [[1905]] [[Moskva]] – [[8. jaanuar]] [[2005]] [[Pärnu]]) oli eesti filmilooja. Aksella Luts oli abielus Vabadussõja veterani ja filmioperaator [[Theodor Luts]]uga. Koos abikaasaga lõi Aksella Luts esimese täispika eesti mängufilmi "[[Noored kotkad]]" (1926). Aksella Luts oli filmi stsenaariumi autor ja astus üles ka näitlejana.<ref name="Eesti film" /> 1931. aastal valmis neil vaatefilm "Kas tunned maad?" ja kultuuriantropoloogiline dokumentaalfilm "Ruhnu". Aastal 1931 valmis koostöös soomlastega eesti esimene heli- ja tantsufilm "[[Päikese lapsed]]". Pärast seda elas ta koos abikaasaga [[Soome]]s, kust nad 1944. aastal siirdusid [[Rootsi]] ja sealt 1946. aastal [[Brasiilia]]sse. Seal valmis abikaasade koostöös mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. Veel pärast abikaasa surma 1980. aastal elas ta Brasiilias [[Penedo]]s. Aastal 1996 õnnestus tal naasta Eestisse.<ref name="Aksella100" /> Aksella Luts suri 8. jaanuaril 2005 Pärnus. Tema ärasaatmine toimus [[Uue Kunsti Muuseum|Pärnu Uue Kunsti Muuseumis]]. Aksella soovi kohaselt maeti urn tema tuhaga abikaasa Theodori kõrvale São Lorenzo kalmistule [[São Paulo]]s Brasiilias.<ref name="Aksella100" /> ==Tunnuistus== *[[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] auliige == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aksella100">{{Netiviide |url=http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm |pealkiri=Aksella Luts 100 |vaadatud=2011-06-22 |arhiivimisaeg=2008-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080922162044/http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Eesti film">[http://www.ef100.ee/index.php?page=124 Eesti Film 100]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=12646 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=180 TLÜAR väliseesti isikud] *[http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm Aksella Luts Soome Instituudi lehel] *[http://www.finst.ee/AksellaLuts.htm Aksella Luts] {{JÄRJESTA:Luts, Aksella}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 7y9ncw8r3fiah04zqusnm7hjbkefmhe 6175068 6175058 2022-08-07T19:27:41Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Aksella Hildegard Luts''' (neiupõlvenimi '''Kapsta'''; 27. september ([[vkj]])/ [[10. oktoober]] [[1905]] [[Moskva]] – [[8. jaanuar]] [[2005]] [[Pärnu]]) oli eesti filmilooja. Aksella Luts oli abielus Vabadussõja veterani ja filmioperaator [[Theodor Luts]]uga. Koos abikaasaga lõi Aksella Luts esimese täispika eesti mängufilmi "[[Noored kotkad]]" (1926). Aksella Luts oli filmi stsenaariumi autor ja astus üles ka näitlejana.<ref name="Eesti film" /> 1931. aastal valmis neil vaatefilm "Kas tunned maad?" ja kultuuriantropoloogiline dokumentaalfilm "Ruhnu". Aastal 1931 valmis koostöös soomlastega eesti esimene heli- ja tantsufilm "[[Päikese lapsed]]". Ta elas koos abikaasaga alates 1938. aastast [[Soome]]s, kust nad 1944. aastal siirdusid [[Rootsi]] ja sealt 1946. aastal [[Brasiilia]]sse. Seal valmis abikaasade koostöös mitmeid dokumentaal- ja reklaamfilme. Veel pärast abikaasa surma 1980. aastal elas ta Brasiilias [[Penedo]]s. Aastal 1996 õnnestus tal naasta Eestisse.<ref name="Aksella100" /> Aksella Luts suri 8. jaanuaril 2005 Pärnus. Tema ärasaatmine toimus [[Uue Kunsti Muuseum|Pärnu Uue Kunsti Muuseumis]]. Aksella soovi kohaselt maeti urn tema tuhaga abikaasa Theodori kõrvale São Lorenço kalmistule [[São Paulo]]s Brasiilias.<ref name="Aksella100" /> ==Tunnuistus== *[[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] auliige == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Aksella100">{{Netiviide |url=http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm |pealkiri=Aksella Luts 100 |vaadatud=2011-06-22 |arhiivimisaeg=2008-09-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080922162044/http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Eesti film">[http://www.ef100.ee/index.php?page=124 Eesti Film 100]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> }} == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=12646 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=180 TLÜAR väliseesti isikud] *[http://www.finst.ee/AksellaLuts100.htm Aksella Luts Soome Instituudi lehel] *[http://www.finst.ee/AksellaLuts.htm Aksella Luts] {{JÄRJESTA:Luts, Aksella}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti stsenaristid]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 2005]] 1rivqu6ggjdswhp45cjq9jq4od06rgy 0 250940 6175330 6172247 2022-08-08T09:24:36Z MacCambridge 21288 /* Kan */ Christian Kannike wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ka)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ka". ==Ka== *[[Ka (kuningas)|Ka]], Vana-Egiptuse kuningas *[[Ka'ahumanu]] ==Kaa== *[[Kaido Kaaberma]], eesti epeevehkleja ja treener (1968–) *[[Tiit Kaadu]], eesti töökaitsespetsialist (1944–) *[[Ülo Kaadu]], eesti viiuldaja (1957–2013) *[[Sigrid Kaag]], Hollandi diplomaat ja poliitik (1961–) *[[Leo Kaagjärv]], eesti füüsik ja keelekaitsja (1934–) *[[Aulikki Kaakinen]], soome arstiteadlane (1944–) *[[Aira Kaal]], eesti kirjanik (1911–1988) *[[Aleksander Kaal]], Eesti poliitik (1876–1941) *[[Anu Kaal]], eesti laulja (1940–) *[[Hillar Kaal]], eesti alpinist (1930–1982) *[[Mati Kaal]], eesti zooloog (1946–) *[[Urmas Kaal]], eesti jalgpallur (1973–) *[[Vambo Kaal]], eesti poliitik (1949–) *[[Ain Kaalep]], eesti luuletaja, tõlkija ja kriitik (1926–2020) *[[Heiki-Jaan Kaalep]], eesti keeletehnoloog (1962–) *[[Mati Kaalep]], eesti jurist (1988–) *[[Ruuben Kaalep]], Eesti poliitik (1993–) *[[Tiina Kaalep]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Tõnu Kaalep]], eesti kriitik (1966–) *[[Mihhail Kaaleste]], Eesti aerutaja, suusataja ja treener (1931–2018) *[[Martin Kaalma]], Eesti jalgpallur (sündinud 1977) *[[Frederik Herman Kaan]], hollandi vaimulik *[[Aleksander Kaar]], Eesti poliitik (1892–1943) *[[Elmar Kaar]], eesti bioloog (1928–) *[[Enn Kaar]], eesti arhitekt (1911–1987) *[[Peeter Kaar]], eesti põllumajandusinsener (1968–) *[[Johannes Kaarde]], eesti loomaarst (1896–1976) *[[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja (1997–) *[[Endel Kaarep]], eesti fütopatoloog (1914–2018) *[[Rein Kaarepere]], eesti ettevõtja (1954–1998) *[[Norbert Kaareste]], eesti kommunikatsiooniekspert ja õhtujuht (1986–) *[[Maarja Kaaristo]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja (1911–1965) *[[Kalle Kaarli]], eesti matemaatik (1948–) *[[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik (1901–1977) *[[Ellen Kaarma]], eesti näitleja (1928–1973) *[[Enn Kaarma]], eesti poksija ja katselendur (1943–1983) *[[Juvenalius Kaarma]], eesti õigeusu vaimulik (1952–) *[[Jüri Kaarma]], eesti raamatugraafik (1950–2011) *[[Mari Kaarma]], eesti kujundusgraafik (1951–) *[[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik (1923–2009) *[[Voldemar Kaarma]], eesti intarsia- ja mööblikunstnik (1908–1976) *[[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur (1901–1942) *[[Adolf Kaarme]], eesti vaimulik (1914–1986) *[[Christian Kaarna]], eesti ajakirjanik, poliitik ja pangategelane (1882–1943) *[[Jonas Kaarnamets]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja (1993–) *[[Maimu Kaarnaväli]], eesti arhitekt (1927–) *[[Leonid Kaart]], eesti advokaat (1910–1994) *[[Imre Kaas]], eesti teletegija (1983–) *[[Jeppe Kaas]], taani helilooja ja näitleja *[[Ludwig Kaas]], Saksamaa poliitik *[[Patricia Kaas]], prantsuse laulja *[[Rene Kaas]], eesti jalgpallur (1982–) *[[Anneli Kaasa]], eesti sotsiaalteadlane (1975–) *[[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (1915–2016) *[[Väinö Kaasalainen]], Soome rahvakoolijuhataja ja poliitik (1902–1955) *[[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane (1934–) *[[Aleksander Kaasik]], eesti skulptor (1908–1994) *[[Aleksander Kaasik (fotograaf)|Aleksander Kaasik]], eesti fotograaf (1941–2017) *[[Allen Kaasik]], eesti arstiteadlane, biokeemik ja farmakoloog (1970–) *[[Andras Kaasik]], eesti ettevõtja ja alpinist (1971–) *[[Arne Kaasik]], eesti looduskaitsetegelane ja loodusfotograaf (1947–) *[[Ahto Kaasik]], Eesti ühiskonnategelane (1969–) *[[Elna Kaasik]], eesti tekstiilikunstnik (1957–) *[[Erna Kaasik]], eesti rahvatantsujuht ja raamatukoguhoidja (1912–2014) *[[Friedrich Kaasik]], eesti laulja ja levimuusik (1905–1992) *[[Hannes Kaasik]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1972–) *[[Hans Kaasik (sõjaväelane)|Hans Kaasik]], Eesti sõjaväelane (1885–1969) *[[Hans Kaasik (purjetaja)|Hans Kaasik]], Eesti purjetaja, treener ja sporditegelane (1929–2001) *[[Harri Kaasik]], eesti laulja ja näitleja (1910–1994) *[[Ilmar Kaasik]], Eesti ja Saksamaa sõjaväelane (1914–1970) *[[Ilse Kaasik]], Eesti purjetaja (1926–1988) *[[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik (1965–) *[[Kaido Kaasik]], Eesti poliitik (1968–) *[[Kristiina Kaasik]], eesti maalikunstnik (1943–) *[[Kristjan Kaasik]], eesti kitarrist (1985–) *[[Laila Kaasik]], eesti fotograaf (1991–) *[[Leonhard Kaasik]], Eesti kohtunik (1895–1979) *[[Marko Kaasik]], eesti atmosfäärifüüsik (1966–) *[[Markus Kaasik]], eesti arhitekt (1970–) *[[Nikolai Kaasik]], Eesti diplomaat (1900–1950) *[[Paul Kaasik]], eesti elektrotehnikateadlane, tehnikadoktor (1925–1985) *[[Priit Kaasik]], eesti sporditeadlane (1967–) *[[Renate Kaasik]] (1906–1993) *[[Siiri Kaasik]], eesti pedagoog ja koolijuht (1938–2013) *[[Sirje Kaasik]], eesti helilooja, muusikaõpetaja ja koorijuht (1958–) *[[Toomas Kaasik]], Eesti politseinik (1873–1929) *[[Tõnis Kaasik]], Eesti keskkonnakaitsetegelane, poliitik ja ettevõtja (1949–) *[[Vaike Kaasik]], eesti näitleja *[[Veiko Kaasik]], eesti kohtutäitur (1968–2013) *[[Veljo Kaasik]], eesti arhitekt ja õppejõud (1938–) *[[Viktor Kaasik]], Eesti advokaat (1954–) *[[Ülo Kaasik]], eesti matemaatik (1926–2017) *[[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]], eesti pankur (1975–) *[[Evely Kaasiku]], eesti orienteeruja (1993–) *[[Keidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Kaidy Kaasiku]], eesti jooksja ja murdmaasuusataja (2001–) *[[Marianna Kaat]], režissöör (1957–) *[[Anne Kaaver]], eesti maastikuarhitekt (1947–) *[[Anne Kaaver (bibliograaf)|Anne Kaaver]], eesti raamatukoguhoidja (1936–) *[[Valter Kaaver]], eesti luuletaja, ajakirjanik ja revolutsioonilise liikumise tegelane (1904–1946) *[[Vello Kaavere]], eesti teadusajaloolane (1936–1994) ==Kab== *[[Raina Kabaivanska]], Bulgaaria ooperilaulja ja pedagoog (1934–) *[[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur (1988–) *[[Alina Kabajeva]], Venemaa Riigiduuma liige ja endine iluvõimleja (1983–) *[[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur (2000–) *[[Ain Kabal]], eesti majandustegelane (1962–) *[[Dmitri Kabalevski]], vene helilooja *[[Sergei Kabanov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1973) *[[Hilmar Kabas]], Austria poliitik *[[Christian Kabasele]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Oswald Kabasta]], austria poliitik *[[Adolf Kabatek]], ärijuht *[[Ahmad Tejan Kabbah]], Sierra Leone poliitik (1932–2014) *[[Ferdinand Kabe]], eesti õpetaja (1883–) *[[Heidi Kabel]], saksa harrastusnäitleja *[[Johanna-Elise Kabel]], eesti laulja, näitleja, tantsija, lavastaja ja koreograaf (2000–) *[[Mihkel Kabel]], eesti näitleja (1984–) *[[Ralf Kabelka]], ajakirjanik *[[Anton Eduard Kaber]], eesti advokaat (1901–1989) *[[Helmi Kaber]], eesti advokaat (1901–1969) *[[Peeter Kaber]], eesti laulja ning hääle- ja naeruterapeut (1961–2009) *[[Donald Kaberuka]], Rwanda majandusteadlane (1951–) *[[Andrej Kabiakoŭ]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1960–) *[[Joseph Kabila]], Kongo DV poliitik (1971–) *[[Laurent-Désiré Kabila]], Kongo DV poliitik (1939–2001) *[[Kabir]], india müstik *[[Roch Marc Christian Kaboré]], Burkina Faso poliitik ja pankur (1957–) *[[Siim Kabrits]] Eesti poliitik (1979–) *[[Amata Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1928–1996) *[[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (1951–) *[[Frank Kabui]], Saalomoni Saarte kindralkuberner (1946–) *[[Kabuki (muusik)]], saksa diskor *[[Kabul Khagan]], türgi-tatari valitseja *[[Boris Kabur]], eesti kirjanik, tõlkija ja konstruktor-leiutaja (1917–2002) *[[Vaime Kabur]], eesti bibliograaf (1914–2005) ==Kac== *[[Gojko Kačar]], serbia jalgpallur (1987–) *[[Tadija Kačar]], Serbia ja Jugoslaavia (1956–) *[[Jörg Kachelmann]], Šveitsi ajakirjanik *[[Jan Kaczmarek]], poola helilooja *[[Jane Kaczmarek]], USA näitleja *[[Jacek Kaczmarski]], poola laululooja *[[Ryszard Kaczorowski]], Poola pagulaspoliitik (1919–2010) *[[Maria Kaczyńska]], Poola presidendi Lech Kaczyński abikaasa (1942–2010) *[[Jarosław Kaczyński]], Poola poliitik (1949–) *[[Lech Kaczyński]], Poola poliitik (1949–2010) *[[Ted Kaczynski]] (Unabomber), USA terrorist, anarhist ja endine matemaatikaprofessor (1942–) *[[Alter Kacyzne]], jidišikeelne kirjanik ja fotograaf (1885–1941) ==Kad== *[[Eduard Kadai]], eesti majandusteadlane (1903–1944) *[[Martin Kadai]], (1981–) *[[Tajo Kadajas]], eesti laulja (1953–) *[[Kaul Kadak]], eesti eripedagoog, haridusministeeriumi ametnik, metsavend, soomepoiss (1903–1985) *[[Mati Kadak]], Eesti kohtutäitur (1957–) *[[Anneli Kadakas]], eesti muusik (1976–) *[[Erich Kadakas]], Eesti ametiühingu- ja töölisliikumise tegelane (1909–1942) *[[Laine Kadakas]], eesti sotsioloog ja esteetik (1941–) *[[Villu Kadakas]], eesti arheoloog (1972–) *[[Velle Kadalipp]], eesti arhitekt (1963–) *[[János Kádár]], Ungari riigitegelane (1912–1989) *[[Ismail Kadare]], albaania kirjanik (1936–) *[[Helmut Kadari]], eesti õigusteadlane (1903–1976) *[[Felix Kadarik]], eesti vaimulik (1923–2012) *[[Jaak Kadarik]], eesti fotograaf (1957–) *[[Ott Kadarik]], eesti arhitekt (1976–) *[[Valter Kadarik]], eesti loomaarst (1898–1975) *[[Alma Kadastik]], eesti lastepsühhiaater (1925–2014) *[[Heiti Kadastik]], eesti psühhiaater (1926–1992) *[[Kaspar Kadastik]], eesti multiinstrumentalist (1987–) *[[Mario Kadastik]], eesti füüsik (1981–) *[[Mart Kadastik]], eesti ajakirjanik ja meediategelane (1955–) *[[Karl Kaddak]], eesti ettevõtja ja tööstur (1859–1940) *[[Urve-Anne Kade]], eesti kaubandustegelane (1943–2015) *[[Vello Kade]], eesti veemotosportlane, poksitreener ja sporditegelane (1937–) *[[Rebiya Kadeer]], uiguuri poliitiline aktivist (1948–) *[[Gerda van der Kade-Koudijs]], Hollandi kergejõustiklane (1923–2015) *[[Juliusz Kaden-Bandrowski]], Poola kirjanik, publitsist, ühiskonnategelane ja sõjaväelane (1885–1944) *[[Jaan Kadever]], Eesti sõjaväelane (1906–?) *[[Tino Kadewere]], Zimbabwe jalgpallur (1996–) *[[Peter Kadhammar]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1956–) *[[Evdokía Kadí]], Küprose laulja (1981–) *[[Syed Kadir]], Singapuri poksija (1948–) *[[Kadiyalur Uruttirangannanar]], tamili luuletaja *[[Nazem Kadri]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Sandesh Kadur]], India loodusfilmilooja ja loodusfotograaf (1976–) *[[Ahmat Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1951–2004) *[[Ramzan Kadõrov]], tšetšeeni poliitik (1976–) *[[Nadežda Kadõševa]], ersa rahvusest Venemaa laulja (1959–) ==Kae== *[[Bernhard Kaehlbrandt]], Eesti vaimulik (1840–1883) *[[Aleksander Kaelas (filosoof)|Aleksander Kaelas]], eesti filosoof ja teoloog (1880–1920) *[[Aleksander Kaelas (õigusteadlane)|Aleksander Kaelas]], eesti õigusteadlane (1911–1964) *[[Colin Kaepernick]], USA Ameerika jalgpalli mängija (1987–) *[[Kaaren Kaer]], eesti tõlkija (1978–) *[[Kaisa Kaer]], eesti tõlkija ja toimetaja (1981–) *[[Krista Kaer]], eesti tõlkija ja kirjastaja (1951–) *[[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (1981–2016) *[[Algur Kaerma]], eesti teoloog ja vaimulik (1962–) *[[Mart Kaerma]], Eesti sõjaväelane (1897–1948) *[[Mihkel Kaevats]], eesti luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (1983–) *[[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja (1947–2015) ==Kaf== *[[Michel Kafando]], Burkina Faso diplomaat ja poliitik (1942–) *[[Jevgeni Kafelnikov]], Venemaa tennisist (1974–) *[[Pantelís Kafés]], kreeka jalgpallur (1978–) *[[Margit Kaffka]], ungari kirjanik (1880–1918) *[[Franz Kafka]], kirjanik (1883–1924) ==Kag== *[[Alexis Kagame]], Rwanda filosoof, keeleteadlane, ajaloolane, luuletaja ja vaimulik (1912–1981) *[[Paul Kagame]], Rwanda poliitik (1957–) *[[Robert Kagan]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja välispoliitika ekspert (1958–) *[[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (1921–2016) *[[Lazar Kaganovitš]], Nõukogude poliitik (1893–1991) *[[Etti Kagarov]], Eesti poliitik (1956–) *[[Rasmus Kagge]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Dina Kagramanov]], Kanada maletaja (1986–) ==Kah== *[[Kurmet Kahju]], eesti muusik *[[Juhan Kahk]], eesti ajaloolane (1928–1998) *[[Juhan Kahk (tõlkija)|Juhan Kahk]], eesti tõlkija *[[Christian Friedrich von Kahlbutz]], Saksa rüütel (1651–1702) *[[Frida Kahlo]], Mehhiko maalikunstnik (1907–1954) *[[Moshe Kahlon]], Iisraeli poliitik (1960–) *[[Andrus Kahn]], eesti buda munk (1971–) *[[August Kahn]], Eesti politseinik (1897–1942) *[[Hubert Kahn]], eesti arstiteadlane, meditsiinidoktor, töötervishoiuarst (1930–) *[[Jüri Kahn]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Kiira Kahn]], eesti raadioajakirjanik (1932–2012) *[[Louis Kahn]], Eestist pärit USA arhitekt (1901–1974) *[[Oliver Kahn]], Saksamaa jalgpallur (1969–) *[[Daniel Kahneman]], USA psühholoog (1934–) *[[Hugo Kaho]], eesti bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor aastail 1938–1940 (1885–1964) *[[Uldrik Kahperg]], liivi rahvuslane (1873–1932) *[[İsmail Kahraman]], Türgi jurist ja poliitik (1940–) *[[Suzan Kahramaner]], türgi matemaatik (1913–2006) *[[Triin Kahre]], eesti psühholoog (1978–) *[[Marek Kahro]], eesti kirjanik ja blogija (1987–) *[[Anne Kahru]], eesti ökotoksikoloog ja akadeemik (1955–) *[[Mati Kahru]], eesti okeanograaf (1954–) *[[Gustav Kahu]], Eesti kohtunik (1899–1942) *[[Meelik Kahu]], eesti kirjandusteadlane (1935–1991) *[[Tõnis Kahu]], eesti muusikakriitik (1962–) *[[Dominik Kahun]], Saksamaa jäähokimängija (1995–) *[[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat (1963–) *[[Nihat Kahveci]], Türgi jalgpallur (1979–) ==Kai== *[[Kai Kai]], kitsai keelejuht (19.–20. sajand) *[[Sotíris Kaïáfas]], Küprose jalgpallur (1949–) *[[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur (1997–) *[[Georg Kaibel]], saksa klassikaline filoloog (1849–1901) *[[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja (1986–) *[[Gregory Kaidanov]], USA maletaja (1959–) *[[Aleksandr Kaidanovski]], vene näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1946–1995) *[[Juta Kaidla]], eesti kirjanik (1923–1968) *[[Epp Kaidu]], eesti lavastaja ja näitleja (1915–1976) *[[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (1931–) *[[Anatoli Kaigorodov]], vene päritolu Eesti maalikunstnik (1878–1945) *[[Vladimirs Kaijaks]], läti kirjanik (1930–) *[[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane (1923–1988) *[[Maret Kaik]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja toimetaja (1955–) *[[Antti Kaikkonen]], Soome poliitik (1974–) *[[Osmo Kaila]], soome maletaja (1916–1991) *[[Uuno Kailas]], soome luuletaja ja proosakirjanik (1901–1933) *[[Eva Kaili]], Kreeka poliitik (1978–) *[[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (1914–2008) *[[Artuss Kaimiņš]], Läti näitleja, poliitik ja raadiosaatejuht (1980–) *[[Paavo Kaimre]], eesti metsateadlane (1964–) *[[Kain]], Aadama poeg *[[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1958–) *[[Holger Kaints]], eesti kirjanik (1957–) *[[Heidit Kaio]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Voldemar Kaio]], Eesti piirivalvur (1902–1938) *[[Simonas Kairys]], Leedu poliitik (1984–) *[[Marko Kairjak]], eesti advokaat (1983–) *[[Kaarel Kais]], eesti rannavõrkpallur ja advokaat (1974–) *[[Kristjan Kais]], eesti rannavõrkpallur (1976–) *[[Otto Kaiser]], saksa teoloog (1924–2017) *[[Peter Kaiser]], Liechtensteini ajaloolane ja poliitik (1793–1864) *[[Wilhelm Kaiser]], saksa poksija (1912–1986) *[[Hannu Kaislama]], Soome poksija (1956–) *[[Andrei Kaissarov]], vene filoloog, publitsist, poeet (1782–1813) *[[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener (1932–1999) *[[Johannes Kaiv]], eesti diplomaat (1898–1965) *[[Lilyan Kaiv]], eesti koori- ja orkestrijuht (1974–) *[[Kimmo Kaivanto]], soome kunstnik (1932–2012) *[[Annekatrin Kaivapalu]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Karolin Kaivoja]], eesti jalgpallikohtunik ja vabakutseline keeletoimetaja (1992–) *[[Kevin Kaivoja]] *[[Raul Kaivoja]] ==Kaj== *[[Andrus Kajak]], eesti vehkleja (1965–) *[[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur (1991–) *[[Johan Wilhelm Kajander]], soome vaimulik (1873–1925) *[[Johannes Kajak]], Eesti sõjaväelane (1885–1940) *[[Uno Kajak]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1933–2019) *[[Krista Kajar]], eesti kirjanik (1943–2013) *[[Daniel Kajmakoski]], Makedoonia laulja (1983–) *[[Gerald Otieno Kajwang]], Keenia poliitik (1959–2014) *[[Heli Kajo]], soome laulja (1983–) *[[Urmas Kaju]], eesti jurist ja majandustegelane (1956–2014) *[[Indrek Kajupank]], eesti korvpallur (1988–) ==Kak== *[[Subhash Kak]], India päritolu USA informaatik (1947–) *[[Kaká]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Amineh Kakabaveh]], kurdi rahvusest Rootsi poliitik (1970–) *[[Chrístos Kákalos]], kreeka kaljukitsekütt ja mägijuht (1882–1976) *[[Gyula Kakas]], ungari võimleja (1876–1928) *[[Kaapo Kakko]], soome jäähokimängija (2001–) *[[Nikólaos Kaklamanákis]], Kreeka purjesportlane (1969–) *[[Kako (kunstnik)|Kako]], kunstnik (1960–) *[[George Wilberforce Kakoma]], Uganda helilooja (1925–2012) *[[Michio Kaku]], USA füüsik (1947–) ==Kal== *[[Eve-Külli Kala]], Eesti diplomaat (1959–) *[[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja (1968–) *[[Kulno Kala]], eesti ajaloolane (1936–2021) *[[Martin Kala]], eesti publitsist ja tõlkija *[[Peep Kala]], eesti ajakirjanik ja tippjuht (1961–) *[[Tiina Kala]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Tiit Kala]], eesti ettevõtja ja poliitik (1954–) *[[Valeri Kalabugin]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1947–2014) *[[Amiran Kaladze]], gruusia luuletaja ja tõlkija (1945–1995) *[[Kahha Kaladze]], gruusia jalgpallur (1978–) *[[Saša Kalajdžić]], Austria jalgpallur (1997–) *[[David Kalākaua]], Hawaii kuningas (1836–1891) *[[Abdul Kalam]], India poliitik (1931–2015) *[[Mare Kalam]], eesti endine motosportlane (1939–) *[[Valter Kalam]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (1911–1973) *[[Aleksander Kalamees]], eesti spordipedagoog (1897–1987) *[[Anna Kalamees]], eesti kopsuarst (1900–1992) *[[Henn Kalamees]], eesti kopsuarst (1895–1972) *[[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (1939–) *[[Piia Kalamees]], eesti õigusteadlane (1983–) *[[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (1936–2016) *[[Külli Kalamees-Pani]], eesti õpetaja (1960–) *[[Raivo Kalamäe]], eesti päritolu Austraalia tööstusinsener ja Eesti vabadusvõitleja (1919–) *[[Tomáš Kalas]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Heiki Kalaus]], eesti tromboonimängija ja pedagoog (1950–2007) *[[Maie Kalaus]], eesti viiuldaja (1951–) *[[Mihhail Kalašnikov]], Venemaa sõjaväelane ja relvakonstruktor (1919–2013) *[[Teodor Kalberg]], Eesti sõjaväelane (1892–1969) *[[Tõnis Kalbus]], eesti advokaat ja poliitik (1880–1942) *[[Sulev Kald]], eesti dirigent, muusikapedagoog ja helilooja (1924–2000) *[[Valev Kald]], Eesti poliitik (1984–) *[[Aino Kalda]], eesti botaanik (1929–2017) *[[Anti Kalda]], eesti farmakoloog (1965–) *[[Eduard Kalda]], eesti vaimulik (1907–1985) *[[Elo Kalda]], eesti kandlemängija (1977–) *[[Erik Kalda]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Helle Kalda]], Eesti poliitik (1950–) *[[Hillar Kalda]], eesti arst ja poliitik (1932–) *[[Indrek Kalda]], eesti muusik (1960–) *[[Jaan Kalda]], eesti füüsik (1963–) *[[Janek Kalda]], eesti jalgpallur (1978–) *[[Katarina Kalda]], eesti seltskonnategelane (1972–) *[[Katrina Kalda]], eesti kirjanik (1980–) *[[Madde Kalda]], eesti kirjanik (1903–1984) *[[Maie Kalda]], eesti kirjandusteadlane (1929–2013) *[[Martti Kalda]], eesti indoloog (1973–) *[[Piret Kalda]], eesti näitleja (1966–) *[[Rauno Kalda]], eesti bioloog, terioloog (1987–) *[[Romeo Kalda]], eesti kurjategija (1974–) *[[Ruth Kalda]], eesti arstiteadlane (1965–) *[[Eljo Kaldalu]], eesti raamatukogundustegelane (1920–2014) *[[Meelis Kaldalu]], Eesti poliitaktivist (1980–) *[[Kalli Kalde]], eesti maalikunstnik, graafik ja raamatuillustraator (1967–) *[[Mart Kalde]], eesti maadleja (1869–1951) *[[Sten Kalder]], eesti veemotosportlane (1992–) *[[Arvo Kaldma]], eesti insener, Eesti NSV riigitegelane (1934–1995) *[[Helgi Kaldma]], eesti ajakirjanik (1933–2011) *[[Johannes Kaldma]], Eesti sõjaväelane (1896–1973) *[[Kalle Kaldma]], eesti näitleja (1947–) *[[Sten Kaldma]], eesti jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1968–) *[[Sören Kaldma]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Tarmo Kaldma]], eesti IT-spetsialist (1965–) *[[Tiit Kaldma]], eesti näitleja ja treener (1943–1986) *[[Väino Kaldma]], eesti vaimulik (1923–1983) *[[Jüri Kaldmaa]], eesti luuletaja, näitekirjanik, kirjandus- ja teatrikriitik (1968–) *[[Kätlin Kaldmaa]], eesti luuletaja, kirjanduskriitik, ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Uno Kaldmäe]], eesti majandustegelane (1956–) *[[Evelyn Kaldoja]], eesti politoloog ja ajakirjanik (1980–) *[[Hans Kaldoja]], eesti näitleja (1942–2017) *[[Lauri Kaldoja]], eesti näitleja (1987–) *[[Väino Kaldoja]], eesti ettevõtja, tippjuht ja filantroop (1956–) *[[Aivar Kaldre]], eesti laulja (1965–) *[[Ilona Kaldre]], Eesti selgeltnägija (1969–) *[[Peeter Kaldre]], eesti ajakirjanik (1954–) *[[Marko Kaldur]], eesti publitsist (1978–) *[[Peeter Kaldur]], eesti vaimulik (1954–) *[[Martten Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1986–) *[[Urmas Kaldvee]], eesti laskesuusataja (1964–) *[[Jaakko Kalela]], Soome diplomaat ja riigiametnik (1944–) *[[Theodor Kalep]], eesti päritolu Venemaa ehitus- ja masinaehitusinsener ning leiutaja (1866–1913) *[[Veljo Kalep]], eesti insener ja dissident (1934–2012) *[[Aleksandr Kaleri]], Venemaa kosmonaut (1956–) *[[Slavko Kalezić]], Montenegro laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1985–) *[[Marek Kaleta]], eesti odaviskaja (1961–) *[[Leif Kalev]], eesti sotsioloog (1976–) *[[Ivaylo Kalfin]], Bulgaaria poliitik (1964–) *[[Kālidāsa]], Vana-India luule- ja näitekirjanik (arvatavasti 4.–5. sajand) *[[Maryja Kaliesnikava]], Valgevene poliitik ja flötist (1982–) *[[Nelli Kalikova]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Robert Kaliňák]], Slovakkia poliitik (1971–) *[[Dmitri Kalinin]], vene jäähokimängija (1980–) *[[Mihhail Kalinin]], Nõukogude riigitegelane (1875–1946) *[[Kastuś Kalinoŭski]] *[[Nigul Kaliste]], Eesti poliitik (1884–1942) *[[Irina Kalits]], Eesti arst ja arstiteadlane (1928–) *[[Johannes Kalits]], eesti sotsioloog (1921–2003) *[[Allan Kaljakin]], eesti pedagoog (1984–) *[[Priit Kaljapulk]], eesti arhitekt (1954–) *[[Karl Kaljas]], juudi rahvusest Eesti arst (1902–1941) *[[Juhan Kaljaspoolik]], eesti klarnetist (1909–1979) *[[Urmas Kaljend]], eesti jalgpallur (1964–) *[[Aldur Kaljo]], eesti päritolu Austraalia väiketööstur ja Eesti diplomaat (1931–1994) *[[Dimitri Kaljo]], Eesti geoloog (1928–) *[[Julius Kaljo]], eesti jalgpallur (1910–1954) *[[Kai Kaljo]], eesti kunstnik (1959–) *[[Richard Kaljo]], eesti graafik (1914–1978) *[[Johannes Kaljola]], eesti näitleja ja lavastaja (1900–1954) *[[Elmar Kaljot]], eesti jalgpallur, treener ja kohtunik (1901–1969) *[[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul (1891–1942) *[[Jakob Kalju]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Hannes Kaljujärv]], eesti näitleja (1957–) *[[Rasmus Kaljujärv]], eesti näitleja (1981–) *[[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane (1982–) *[[Rein Kaljula]], eesti korvpallur ja treener (1942–) *[[Silver Kaljula]], eesti näitleja, produtsent, lavastaja ja valguskujundaja (1991–) *[[Eimel Kaljulaid]], eesti trummar (1973–) *[[Kersti Kaljulaid]], Euroopa Liidu ametnik ja Eesti poliitik (1969–) *[[Raimond Kaljulaid]], Eesti poliitik (1982–) *[[Uno Kaljulaid]], eesti matemaatik (1941–1999) *[[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Peeter Kaljumäe]], eesti näitleja ja laulja (1966–) *[[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane (1931–2011) *[[Linda Kaljundi]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (1946–2008) *[[Ain Kaljurand]], eesti ärijuht (1965–) *[[Ants Kaljurand]], eesti metsavend (1917–1951) *[[Anu Kaljurand]], eesti endine kergejõustiklane (1969–) *[[Ivari Kaljurand]], eesti keemik (1975–) *[[Kaire Kaljurand]], eesti jalgpallur (1974–) *[[Kuldar Kaljurand]], eesti arstiteadlane (1967–) *[[Marina Kaljurand]], Eesti diplomaat (1962–) *[[Mihkel Kaljurand]], eesti keemik (1945–) *[[Ahto Kaljusaar]], eesti ühiskonnategelane ja esperantist (1938–2020) *[[Andres Kaljuste]], eesti dirigent, viiuldaja ja vioolamängija (1982–) *[[Heino Kaljuste]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–1989) *[[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik (1978–) *[[Kaupo Kaljuste]], eesti jäähokimängija (1981–) *[[Lia Kaljuste]], eesti raadiotöötaja *[[Maria Kaljuste]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1973–) *[[Tiina Kaljuste]], eesti keraamik (1969–) *[[Tõnu Kaljuste]], eesti koorijuht ja orkestridirigent (1953–) *[[Ülle Kaljuste]], eesti näitleja (1957–) *[[Lembit Kaljuvee]], eesti poliitik (1952–) *[[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1991–) *[[Väino Kaljuvee]], eesti põllumajandustegelane, majandijuht ja rahvasaadik (1924–1993) *[[Marko Kaljuveer]], eesti spordiajakirjanik (1964–) *[[Boris Kaljuveri]], Eesti sõjaväelane (1894–1942) *[[Karl Friedrich Kalk]], Paldiski kohtufoogt (1804–1886) *[[Paul Kalkbrenner]], Berliini DJ, muusik ja näitleja (1977–) *[[Andreas Kalkun]], eesti luuletaja, muusik ja folklorist (1977–) *[[Gustav Kalkun]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (1898–1972) *[[Kalev Kalkun]], eesti tõlkija ja tõlk (1949–2012) *[[Karl Kalkun]], eesti näitleja (1927–1990) *[[Kristjan Kalkun]], eesti spordiajakirjanik (1972–) *[[Mari Kalkun]], eesti muusik (1986–) *[[Stella Kalkun]], eesti tekstiilikunstnik (1989–) *[[Kait Kall]], eesti näitleja (1987–) *[[Toomas Kall]], eesti näitekirjanik, humorist ja ajakirjanik (1947–) *[[Charlotte Kalla]], rootsi suusataja (1987–) *[[Gyula Kállai]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1910–1996) *[[Henni Kallak]], eesti bioloog (1931–2013) *[[Arvi Kallakmaa]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1937–2020) *[[Angelika Kallakmaa-Kapsta]], eesti majandusteadlane (1966–) *[[Juura Kallari]], eesti maadleja (1941–2005) *[[Aino Kallas]], eesti-soome kirjanik (1878–1956) *[[Aksel Kallas]], eesti näitleja ja lavastaja (1910–1975) *[[Alla Kallas]], Eesti ajakirjanik ja tõlkija (1946–2011) *[[Elmar Kallas]], eesti põllumajandustegelane, endine majandijuht ja rahvasaadik (1932–) *[[Ene Kallas]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1973–) *[[Henry Kallas]], eesti ettevõtja (1989–) *[[Jaan Kallas]], eesti tootmisjuht ja ametnik (1956–) *[[Jüri Kallas]], eesti ulmekirjanduse ekspert, tõlkija, kirjastaja ja toimetaja (1967–) *[[Kaja Kallas]], eesti jurist ja poliitik (1977–) *[[Karol Kallas]], eesti kunstikriitik ja ajaloolane (1972–) *[[Kristina Kallas]], eesti koolijuht (1976–) *[[Madis Kallas]], eesti mitmevõistleja (1981–) *[[Madis Kallas (tantsija)|Madis Kallas]], eesti võistlustantsija (1986–) *[[Mariann Kallas]], eesti tekstiilikunstnik (1949–) *[[Mihkel Kallas]], eesti köster-koolmeister, rahvaluulekoguja ja rahvusliku liikumise tegelane (1824–1896) *[[Miina Kallas]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Olimar Kallas]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1929–2006) *[[Oskar Kallas]], Eesti rahvaluuleteadlane ja diplomaat (1868–1946) *[[Pille Kallas]], eesti laulja *[[Rudolf Kallas]], eesti pedagoog ja kultuuriloolane (1851–1913) *[[Siim Kallas]], Eesti ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) *[[Teet Kallas]], eesti kirjanik (1943–) *[[Udo Kallas]], eesti klarnetist ja saksofonist (1913–1983) *[[Vaino Kallas]], Eesti vabadusvõitleja (1927–2019) *[[Vello Kallas]], eesti postmargikunstnik (1942–2013) *[[Albert Kallasmaa]], eesti kunstnik (1915–1969) *[[Ilme Kallasmaa]], eesti raamatukogutöötaja (1929–2017) *[[Marja Kallasmaa]], eesti keeleteadlane (1950) *[[Maaja Kallast]], eesti etiketiõpetaja (1938–2014) *[[Aivar Kallaste]], eesti balletitantsija (1959–) *[[Arnold Kallaste]], Eesti politseiametnik (1894–1942) *[[Harmo Kallaste]], eesti muusik (1972–) *[[Harry Kallaste]], eesti näitleja *[[Juhan Kallaste]], eesti vaimulik, näitleja ja pikaealine (1891–1999) *[[Karl Kallas]], eesti muusik ja iluuisutaja (1995–) *[[Ken Kallaste]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Maria Kallaste]], eesti ooperilaulja (metsosopran) (1983–) *[[Mihkel Kallaste]], eesti näitleja (1992–) *[[Risto Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Toomas Kallaste]], eesti jalgpallur (1971–) *[[Andrus Kallastu]], eesti helilooja ja dirigent (1967–) *[[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1970–) *[[Teet Kallasvee]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1966–2012) *[[Anu Kallavus]], eesti alpinist (1956–) *[[Tiina Kallavus]], eesti koolitaja ja koolijuht (1965–2019) *[[Heikki Kalle]], eesti ökoloog ja muusik (1968–) *[[Jakob Kalle]], Eesti poliitik (1896–1942) *[[Laura Kalle]], eesti näitleja (1989–) *[[Carmel Kallemaa]], Kanadat esindav eesti iluvõimleja (1997–) *[[Kalev Kallemets]], Eesti poliitik (1979–) *[[Theodor Kallifatides]], kreeka päritolu rootsikeelne kirjanik (1938–) *[[Ants Kallikorm]], eesti biokeemik (1938–2001) *[[Arno Kallikorm]], eesti koorijuht (1915–1992) *[[Riina Kallikorm]], eesti reumatoloog (1948–) *[[Anne Kalling]], eesti tõlkija ja toimetaja (1938–2011) *[[Ken Kalling]], eesti teadusajaloolane (1963–) *[[Heikki Kallio]], soome maletaja (1980–) *[[Mika Kallio]], soome motosportlane (1982–) *[[Kyösti Kallio]], Soome poliitik (1873–1940) *[[Antti Kalliomäki]], Soome poliitik ja teivashüppaja (1947–) *[[Ivar Kallion]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1931–2013) *[[Ain Kallis]], eesti meteoroloog ja publitsist (1942–) *[[Oskar Kallis]], eesti maalikunstnik (1892–1918) *[[Kalev Kallo]], Eesti poliitik (1948–) *[[Kaspar Kalluste]], eesti trummar (1988–) *[[Tiit Kalluste]], eesti džässakordionist, helilooja, pedagoog ja produtsent (1962–) *[[Alfred Kalm]], eesti agronoom ja tööstur (1883–1959) *[[Anu Kalm]], eesti graafik (1960–) *[[Hans Kalm]], Eesti ja Soome sõjaväelane (1889–1981) *[[Jaak Kalm]], eesti majandustegelane (1941–2021) *[[Kalle Kalm]], eesti orienteeruja ja kartograaf (1950–) *[[Maria Kalm]], eesti teatrikunstnik (1983–) *[[Mart Kalm]], eesti arhitektuuriajaloolane (1961–) *[[Rudolf Kalm]], eesti näitleja, insener ja meremees (1944–) *[[Valdo Kalm]], eesti tippjuht ja ühiskonnategelane (1966–) *[[Volli Kalm]], eesti geoloog (1953–2017) *[[Andrei Kalmakov]], Venemaa kabetaja (1970–) *[[Imre Kálmán]], ungari helilooja (1882–1953) *[[Erich Kalmar]], eesti maletaja (1916–1973) *[[Gita Kalmet]], Eesti diplomaat ja näitleja (1959–) *[[Hanno Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1931–1982) *[[Henrik Kalmet]], eesti näitleja (1986–) *[[Karl-Andreas Kalmet]], eesti näitleja (1989–) *[[Leo Kalmet]], eesti lavastaja (1900–1975) *[[Madis Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1955–) *[[Richard Kalmet]], eesti põllumajandusteadlane (1911–2006) *[[Tanel Kalmet]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Toomas Kalmet]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1983) *[[Heino Kalmo]], eesti konstruktor (1937–2018) *[[Eda Kalmre]], eesti folklorist (1958–) *[[Vahur Kalmre]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ain Kalmus]], eesti kirjanik ja vaimulik (1906–2001) *[[Andreas Kalmus]], Eesti sõjaväelane (1902–1990) *[[Anne Kalmus]], eesti haridustöötaja (1970–) *[[Arnold Kalmus]], eesti maalikunstnik (1882–1942) *[[Jaan Kalmus]], eesti ettevõtja (1958–) *[[Kertu Kalmus]], eesti ajakirjanik (1986–) *[[Marek Kalmus]], eesti kulturist (1971–) *[[Marie Kalmus]], eesti skulptor (1882–1959) *[[Veronika Kalmus]], eesti sotsioloog-meediateadlane (1973–) *[[Jānis Kalnbērziņš]], Läti NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1893–1986) *[[Sandra Kalniete]], Läti poliitik ja diplomaat (1952–) *[[Rēzija Kalniņa]], läti näitleja (1970–) *[[Alfrēds Kalniņš]], läti helilooja ja dirigent (1879–1951) *[[Bruno Kalniņš]], Läti poliitik ja ajaloolane (1899–1990) *[[Ivars Kalniņš]], Läti ja Nõukogude Liidu filmi- ja teatrinäitleja (1948–) *[[Jānis Kalniņš]], läti päritolu Kanada dirigent ja helilooja (1904–2000) *[[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]], läti jäähokimängija (1991–) *[[Leonīds Kalniņš]], Läti sõjaväelane, kindralleitnant (1957–) *[[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (1922–2022) *[[Kálmán Kalocsay]], ungari esperantist, luuletaja ja tõlkija (1891–1976) *[[Salomon Kalou]], Elevandiluuranniku jalgpallur *[[Kaarlo Julius Kalpa]], Soome ja Eesti vaimulik (1867–1918) *[[Donald Kalpokas]], Vanuatu poliitik (1943–2019) *[[Aldo Kals]], eesti ajaloolane (1945–) *[[Jaak Kals]], eesti arstiteadlane (1977–) *[[Peeter Kalt]], eesti karikaturist (1949–2020) *[[Heinrich von Kaltenbach]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Ernst Kaltenbrunner]], Saksa jurist ja riigiametnik (1903–1946) *[[Gerlinde Kaltenbrunner]], austria alpinist (1970–) *[[Oleg Kalugin]], Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1934–) *[[Theodor Kaluza]], saksa füüsik ja matemaatik (1885–1954) *[[Peep Kalv]], eesti astronoom (1934–2002) *[[Aadu Kalve]], Eesti sõjaväelane (1899–1941) *[[Kristi Kalve]], eesti haridustegelane (1966–) *[[Mall Kalve]], eesti iluvõimleja, treener ja sporditegelane (1952–2017) *[[Kaija M Kalvet]], eesti lavastaja ja näitleja (1989–) *[[Mart Kalvet]], eesti muusik, tõlkija ja kolumnist (1975–) *[[Tõnu Kalvet]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1970–) *[[Jaan Kalviste]], eesti keemik (1898–1936) *[[Aigars Kalvītis]], Läti poliitik (1966–) *[[Arved Kalvo]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1983) ==Kam== *[[Endel Kama]], eesti arst (1919–1979) *[[Kaido Kama]], Eesti poliitik (1957–) *[[Israel Kamakawiwoʻole]], Hawaii muusik (1959–1997) *[[Chris Kaman]], USA korvpallur (1982–) *[[François Kamano]], Guinea jalgpallur (1996–) *[[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) *[[Glen Kamara]], Sierra Leone päritolu Soome jalgpallur (1995–) *[[Laimonis Kamara]], läti luuletaja ja tõlkija (1934–1983) *[[Rein Kamarik]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja sporditegelane (1939–) *[[Kaspars Kambala]], läti korvpallur ja poksija (1978–) *[[Mujinga Kambundji]], Šveitsi kergejõustiklane (sprinter) (1992–) *[[Kambyses II]], Pärsia valitseja ja Egiptuse vaarao (surnud 522 eKr) *[[Hilda Kamdron]], eesti kunstnik (1900–1972) *[[Yusuf Saad Kamel]], Bahreini kergejõustiklane (1983–) *[[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja (1951–) *[[Lev Kamenev]], Nõukogude poliitik (1883–1936) *[[Sergei Kamenev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1881–1936) *[[Jüri Kamenik]], eesti pilveekspert (1988–) *[[Fjodor Kamenski]], vene skulptor (1836–1913) *[[Heike Kamerlingh Onnes]], hollandi füüsik (1853–1926) *[[Abdallah Mohamed Kamil]], Djibouti poliitik (1936–) *[[André Kaminski]], juudi päritolu saksakeelne Šveitsi kirjanik (1923–1991) *[[Marek Kamiński]], Poola rännumees (1964–) *[[Mariusz Kamiński]], Poola poliitik (1965–) *[[Valters Kaminskis]], läti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Paul Kamm]], eesti graafik (1917–1979) *[[Annelies Kammenhuber]], saksa keeleteadlane (1922–1995) *[[Pános Kamménos]], kreeka poliitik (1965–) *[[Arno Kamminga]], hollandi ujuja (1995–) *[[Antti Kammiste]], eesti muusik (1966–) *[[Eric Kammiste]], eesti kitarrist (1991–) *[[Hans Kammler]], tsiviilinsener ja SS-i ohvitser (1901–1945) *[[Mari Kamp]], eesti laulja ja näitleja (1915–2007) *[[Robin van Kampen]], hollandi maletaja (1994–) *[[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur (1990–) *[[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), eesti kirjandusloolane, koolikirjanik ja pedagoog (1867–1943) *[[Johann Renatus Kampmann]], Eesti vaimulik (1748–1834) *[[Leopold Kampmann]], Eesti ettevõtja ja riigiametnik (1888–1953) *[[Viggo Kampmann]], Taani poliitik (1910–1976) *[[Ingvar Kamprad]], rootsi ettevõtja (1926–2018) *[[Evald Kampus]], eesti teatritegelane (1927–2017) *[[Hans Kampus]], eesti metsateadlane (1897–1938) *[[Lisette Kampus]], eesti seksuaalvähemuste liikumise aktivist (1984–) *[[Mart Kampus]], eesti näitleja ja teatrijuht *[[Eva Kams]], Eesti poliitik (1972–) *[[Gert Kams]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Reinhold Kamsen]], eesti lastekirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1871–1952) *[[Gata Kamsky]], USA maletaja (1974–) *[[Olga Kamyshleeva]], Hollandi kabetaja (1973–) ==Kan== *[[Naoto Kan]], Jaapani poliitik (1946–) *[[Barsegh Kanahjan]], helilooja ja dirigent (1885–1967) *[[Norishige Kanai]], jaapani arst, mereväelane ja JAXA astronaut (1976–) *[[Ivan Kanajev]], vene bioloog ja teadusajaloolane (1893–1983) *[[Madis Kanarbik]] (1962–) *[[Villem Kanarik]], eesti advokaat (sündis 1892) *[[Eduard Kanasaar]], eesti tehnikateadlane (1902–1992) *[[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik ja illustraator (1937–2022) *[[August Kanastik]], eesti maadleja (1882–1945) *[[Kaie Kand]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Aleksandr Kandaurov]], Venemaa kabetaja (1956–) *[[Toomas Kandimaa]], eesti korvpallur (1975–) *[[Vassili Kandinsky]], vene kunstnik ja graafik (1866–1944) *[[Mare Kandre]], eesti päritolu rootsi kirjanik (1962–2005) *[[Lembit Kandrov]], eesti poksija (1937–2017) *[[Leonid Kane]], Eesti politseinik (1896–1941) *[[Patrick Kane]], Ameerika Ühendriikide elukutseline jäähokimängija (1988–) *[[Takaki Kanehiro]], jaapani arst (1849–1920) *[[Liia Kanemägi-Jõerand]], eesti näitleja (1974–) *[[Teodor Kanemägi]], eesti advokaat (1897–1942) *[[Karl Kanep]], eesti poliitik (1883–1935) *[[Konstantin Kanep]], Eesti sõjaväelane (1893–1965) *[[Meelis Kanep]], Eesti maletaja, suurmeister (1983–) *[[Anton Kanepi]], eesti poksija (1919–1990) *[[Harald Kanepi]], eesti poksija (1921–1975) *[[Kaia Kanepi]], eesti tennisist (1985–) *[[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (1948–2022) *[[Wi Jo Kang]], korea teoloog ja ajaloolane (1930–) *[[Matti Kangaskoski]], soome luuletaja (1983–) *[[Kaarlo Kangasniemi]], soome tõstja (1941–) *[[Karl Kanger]], eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1898-?) *[[Tõnis Kanger]], eesti keemik (1959–) *[[Tanel Kangert]], eesti jalgrattur (1987–) *[[Gea Kangilaski]], Eesti poliitik (1978–) *[[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiteadlane (1939–) *[[Jaan Kangilaski]], eesti filosoof (1970–) *[[Kadri Kangilaski]], eesti kunstnik *[[Mari Kangilaski]], eesti näitleja (1918–1989) *[[Ott Kangilaski]], eesti graafik ja publitsist (1911–1975) *[[Eero Kangor]], eesti kunstikriitik ja -ajaloolane (1982–) *[[Anna-Magdaleena Kangro]], eesti tõlkija ja kultuuriteoreetik (1979–) *[[Bernard Kangro]], eesti kirjanik (1910–1994) *[[Evald Kangro]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Fromhold Kangro]], eesti ehitusinsener ja ettevõtja (1881–1932) *[[Gunnar Kangro]], eesti matemaatik (1913–1975) *[[Helga Kangro]], eesti arst ja kirjanik (1924–1999) *[[Hilja Kangro]], eesti arst (1922–2001) *[[Hilja Kangro (pianist)|Hilja Kangro]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1922–2004) *[[Inga Kangro]], eesti matemaatik (1974–) *[[Johannes Kangro]], eesti kunstnik, ajakirjanik ja ühiskondliku elu tegelane (1921–1998) *[[Karl Kangro]], eesti loomaarst (1862–1935) *[[Kirke Kangro]], eesti kunstnik (1975–) *[[Maarja Kangro]], eesti tõlkija ja luuletaja (1973–) *[[Mai Kangro]], eesti laulja ja ajakirjanik (1987–) *[[Mart Kangro]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Peeter Kangro]], Eesti sõjaväelane (1901–1990) *[[Raimo Kangro]], eesti helilooja ja pedagoog (1949–2001) *[[Tauno Kangro]], eesti skulptor (1966–) *[[Tiina Kangro]], eesti ajakirjanik (1961–) *[[Valdeko Kangro]], eesti viiuldaja, vaimulik ja muusikakorraldaja (1916–2019) *[[Tõnu Kangron]], eesti koorijuht (1941–) *[[Eva Merike Kangro-Pennar]], eesti ajakirjanik (1950–1997) *[[Rasmus Kangro-Pool]], eesti kriitik (1890–1963) *[[Voldemar Kangro-Pool]], eesti kunstnik (1889–1943) *[[Andreas Kangur]], eesti õigusteadlane, endine lapsnäitleja (1978–) *[[Guido Kangur]], eesti näitleja (1956–) *[[Julius Kangur]], eesti ujuja (1918–1972) *[[Jüri-Ruut Kangur]], eesti dirigent (1975–) *[[Kalju Kangur]], eesti luuletaja ja kirjanik (1925–1989) *[[Kevin Kangur]] (1989–) *[[Kristjan Kangur]], eesti korvpallur (1982–) *[[Kristjan Jaak Kangur]], eesti tõlkija *[[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine (1904–2010) *[[Külli Kangur]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1949–) *[[Mart Kangur]], eesti luuletaja, filosoof ja tõlkija (1971–) *[[Martin Kangur]], eesti autorallisõitja (1992–) *[[Mats Kangur]], eesti loodusfotograaf (1976–) *[[Mihkel Kangur]], eesti ökoloog (1975–) *[[Paavo Kangur]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Pille Kangur]], eesti helilooja (1966–2013) *[[Valdo Kangur]], eesti matkategelane ja alpinist (1963–) *[[Villu Kangur]] (1957–) *[[Vladimir Kangur]], Eesti poliitik (sündis 1903) *[[Ülo Kangur]], eesti matkasportlane ja -aktivist (1943–) *[[Kangxi]], Hiina keiser (1654–1722) *[[Stanisław Kania]], Poola poliitik (1927–2020) *[[Valentin Kanits]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik (1950–) *[[Aksel Kankaanranta]], soome laulja (1998–) *[[Mia Kankimäki]], soome kirjanik (1971–) *[[Juha Kankkunen]], soome rallisõitja (1959–) *[[Hans Kann]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1849–1932) *[[Kaja Kann]], eesti tantsija ja koreograaf (1973–) *[[Kallista Kann]], eesti keeleteadlane, romaani ja germaani keelte õppejõud (1895–1983) *[[Nikolai Kann]], Eesti poliitik (1873–1948) *[[Peeter Kann]], Eesti sõjaväelane ja riigikohtunik (1883–1943) *[[Salme Kann]], eesti muusikapedagoog ja koorijuht (1881–1957) *[[Tuule Kann]], eesti kanneldaja ja laulja (1964–) *[[Voldemar Kann]], eesti graafik (1919–2010) *[[Astrid Kannel]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Julius Kannelaud]], Eesti sõjaväelane (1896–1980) *[[Illar Kannelmäe]], eesti arhitekt (1936–2010) *[[Indrek Kannik]], Eesti poliitik ja jalgpallitegelane *[[Anu Kannike]], eesti nüüdiskultuuri uurija ja etnoloog (1967–) *[[Christian Kannike]], eesti kirjanik (1863–1891) *[[Kristjan Kannike]], eesti füüsik (1978–) *[[Sulev Kannike]], Eesti diplomaat (1953–) *[[Sulev Kannimäe]], Eesti poliitik (1955–) *[[Jevdokia Kanniste]], setu laulik (1857–1924) *[[Ülo Kannisto]], eesti ettevõtja (1954–) *[[Kristjan Kannukene]], eesti laulja (1996–) *[[Leiti Kannukene]], eesti [[brüoloogia|brüoloog]] (1939–) *[[Robert Kannukene]], eesti usuteadlane (1910–1992) *[[Paul Kannuluik]], eesti näitleja (1925–1992) *[[Helena Kannus]], eesti kergejõustiklane (1967–) *[[Merle Kannus]], eesti klaasikunstnik (1972–) *[[Jigoro Kano]], judo rajaja (1860–1938) *[[Tapani Kansa]], soome laulja (1949–) *[[Edgar Kant]], eesti geograaf ja majandusteadlane (1902–1978) *[[Immanuel Kant]], saksa filosoof *[[Johannes Kant]], Eesti ohvitser, laskesportlane, kultuuritegevuse ja väliseestluse edendaja (1904–1984) *[[Anna Kantane]], poola maletaja (1989–) *[[Toms Kantāns]], läti maletaja (1994–) *[[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Gerd Kanter]], eesti kettaheitja *[[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja (1941–2016) *[[Julia Kantor]], venemaa ajaloolane (1972) *[[Vladimir Kantor]], vene kirjanik, kirjandusteadlane ja filosoof (1945–) *[[Gia Kantšeli]], gruusia helilooja (1935–2019) *[[Mark Kantšukov]], Eesti majandusteadlane (1981–) *[[Igor Kanõgin]], Nõukogude Liidu ja Valgevene maadleja (1956–) ==Kao== *[[Charles Kao]], hiina füüsik (1933–2018) ==Kap== *[[Boglárka Kapás]], ungari ujuja (1993–) *[[Andrei Kapitsa]], vene geograaf (1931–2011) *[[Pjotr Kapitsa]], vene füüsik (1894–1984) *[[Sergei Kapitsa]], vene füüsik ja demograaf (1928–2012) *[[Fanny Kaplan]], vene revolutsionäär (1890–1918) *[[Hamit Kaplan]], Türgi maadleja (1934–1976) *[[Mehmet Kaplan]], türgi päritolu Rootsi poliitik (1971–) *[[Jaan Kaplinski]], eesti kirjanik ja tõlkija (1941–2021) *[[Jerzy Kaplinski]], poola filoloog (1901–1943) *[[Lauris Kaplinski]], eesti programmeerija (1971–) *[[Lemmit Kaplinski]], Eesti kultuuritegelane ja poliitik (1980–) *[[Nora Kaplinski]], eesti tõlkija (1906–1982) *[[Oskar Kaplur]], eesti maadleja (suri 1962) *[[Kareena Kapoor]], India näitleja (1980–) *[[Aleksander Kapp]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Artur Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1878–1952) *[[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1908–1996) *[[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija (1991–) *[[Guido Kapp]], eesti riigiametnik ja looduskaitsja (1945–) *[[Joosep Kapp]], rahvusliku liikumise tegelane ja kooliõpetaja (1833–1894) *[[Viktor Kapp]], eesti metsandus- ja sporditegelane (1919–2003) *[[Villem Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog (1913–1964) *[[Johannes Kappel]], eesti helilooja ja organist (1855–1907) *[[Margus Kappel]], eesti klahvpillimängija (1956–) *[[Vladimir Kappel]], Vene valgekaartlane (1883–1920) *[[Sille Kapper]], eesti rahvatantsujuht (1968–) *[[Tiina Kapper]], eesti tantsija ja tantsuõpetaja (1895–1947) *[[Heljut Kapral]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1923–2021) *[[Tiit Kaps]], eesti keemik (1940–2014) *[[Friedrich Kapsi]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Michális Kapsís]], kreeka jalgpallur (1973–) *[[Spyrídon Kapnísis]], kreeka maletaja (1981–) *[[Aino Kapsta]], eesti metallehete kunstnik (1935–) *[[Eduard Kapsta]], eesti Poliitilise Politsei ametnik (1893–1941) *[[Harald Kapsta]], Eesti sõjaväelane (1906–1970) *[[Meelis Kapstas]], eesti ajakirjanik (1963–) *[[Aivo Kapten]], Eesti sõjaväelane (1964–) *[[Helin Kapten]], eesti pianist (1952–) *[[Toomas Kapten]], eesti koorijuht ja dirigent (1957–) *[[Annu Kapulainen]], soome kunstnik *[[Arttu Kapulainen]], soome näitleja (1981–) *[[Henri Kapulainen]], soome kirjanik (1947–) *[[Ryszard Kapuściński]], poola kirjanik ja ajakirjanik (1932–2007) *[[Bartosz Kapustka]], poola jalgpallur (1996–) *[[Silva Kaputikjan]], armeenia luuletaja ja poliitiline aktivist (1919–2006) ==Kar== *[[Jem Karacan]], türgi jalgpallur (1989–) *[[Radovan Karadžić]], Serblaste Vabariigi poliitik (1945–) *[[Giórgos Karagkoúnis]], kreeka jalgpallur (1977–) *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent (1908–1989) *[[Krasimir Karakatšanov]], Bulgaaria ajaloolane ja poliitik (1965–) *[[Angel Karaliitšev]], Bulgaaria lastekirjanik (1902–1972) *[[Konstantínos Karamanlís]], Kreeka poliitik (1907–1998) *[[Kóstas Karamanlís]], Kreeka poliitik (1956–) *[[Nikolai Karamzin]], vene ajaloolane ja kirjanik (1766–1826) *[[Maria Karamzina]], vene ja Eesti luuletaja, kirjanik, kirjanduskriitik ja tõlkija (1900–1942) *[[Šolban Kara-ool]], Tõva poliitik (1966–) *[[Šavarš Karapetjan]], armeenia päritolu allveesportlane (1953–) *[[Kalju Karask]], eesti laulja ja näitleja (1931–2011) *[[Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar]], eesti publitsist ja filmimees (1931–2015) *[[Uładzimir Karatkievič]], valgevene kirjanik (1930–1984) *[[Nikolai Karatšentsov]], vene filmi- ja teatrinäitleja (1944—2018) *[[Andrei Karaulov]], vene ajakirjanik (1958–) *[[Vjatšeslav Karavajev]], vene jalgpallur (1995–) *[[Petko Karavelov]], Bulgaaria poliitik (1843–1903) *[[Susanna Karawanskij]], Saksa poliitik (1980–) *[[Ramūnas Karbauskis]], Leedu poliitik, agronoom ja ettevõtja (1969–) *[[Ada Karczmarczyk]], poola kunstnik (1985–) *[[Paul Kard]], eesti füüsik (1914–1985) *[[Peeter Kard]], eesti näitleja (1940–2006) *[[Roman Kard]], Eesti politseinik (1898–1942) *[[Murat Kardanov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Khloé Kardashian]], Ameerika Ühendriikide tõsielustaar, ettevõtja ja modell (1984) *[[Kim Kardashian]], Ameerika Ühendriikide modell, näitleja ja ettevõtja (1980–) *[[Kourtney Kardashian]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja, modell ja tõsielustaar (1979–) *[[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1947–) *[[Endel Kareda]], eesti majandusteadlane (1914–1968) *[[Enn Kareda]], eesti insener, tehnikateadlane ja ühiskonnategelane (1939–2016) *[[Saale Kareda]], eesti muusikateadlane (1968–) *[[Urjo Kareda]], eesti päritolu Kanada teatrikriitik (1944–2001) *[[Aleksandr Karelin]], vene maadleja ja poliitik (1967–) *[[Pavel Karelin]], Venemaa suusahüppaja (1990–2011) *[[Carl Friedrich Karell]], eesti helilooja ja klaveriõpetaja (1791–1857) *[[Endel Karell]], Eesti vabadusvõitleja (1922–1949) *[[Marii Karell]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Otto Karell]], Eesti sõjaväelane (1893–1946) *[[Philipp Karell]], eesti arst (1806–1886) *[[Ulrich Karell]], eesti arst (1892–1983) *[[Ello-Rahel Karelson]], eesti biokeemik (1946–) *[[Kaupo Karelson]], eesti teleprodutsent (1974–) *[[Mati Karelson]], eesti keemik (1948–) *[[Richard Karelson]], Eesti maadleja (1977–) *[[Rudolf Karelson]], eesti keeleteadlane (1929–2006) *[[Tiia Karelson]], eesti kunstiettevõtja (1949–) *[[Alo Karemaa]], Eesti sõjaväelane (1905–1970) *[[Rein Karemäe]], eesti teleajakirjanik (1934–2014) *[[Ruth Karemäe]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1932–) *[[Doris Kareva]], eesti luuletaja (1958–) *[[Hillar Kareva]], eesti helilooja (1931–1992) *[[Viktor Kargaja]], Eesti jurist (1886–1968) *[[Mati Karge]], Eesti sõjaväelane (1893–1972) *[[Madis Kari]], eesti klarnetist (1971–2020) *[[Toomas Kariis]], eesti gastroenteroloog *[[Hergi Karik]], eesti keemik (1929–2012) *[[Jaanus Karilaid]], Eesti poliitik (1977–) *[[Benjamin Karim]] (Benjamin 2X), USA usutegelane (1932–2005) *[[Nouman Karim]], Pakistani poksija (1983–) *[[Sardar Fazlul Karim]], bengali filosoof (1925–2014) *[[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik (1938–2016) *[[Gulnora Karimova]], Usbekistani diplomaat (1972–) *[[Alfred Karindi]], eesti helilooja, organist ja koorijuht (1901–1969) *[[Jüri Karindi]], eesti näitleja ja teatridirektor (1942–2017) *[[Laine Karindi]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1926–2002) *[[Alo Karineel]], Eesti poliitik (1892–1942) *[[Villem Karineem]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Jarmo Karing]], eesti tantsija ja koreograaf *[[Voldemar Karing]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Arturs Krišjānis Kariņš]], Läti poliitik (1964–) *[[Alar Karis]], eesti molekulaargeneetik ja arengubioloog, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli rektor, riigikontrolör, Eesti Vabariigi president (1958–) *[[Helle Karis]], eesti filmirežissöör (1944–2021) *[[Martin Karis]], eesti endine saalihokimängija ja tennisetreener (1981–) *[[Sirje Karis]], eesti muuseumitegelane (1956–) *[[Katrin Karisma]], Eesti näitleja ja laulja (1947–) *[[Roman Kariste]], Eesti poksija ja poksitreener (1919–1992) *[[Nigul Karits]], Eesti poksija (1911–1944) *[[Ramiz Karitšev]], Nõukogude Liidu jalgpallur (1913–1969) *[[Kirke Karja]], eesti pianist ja helilooja (1989–) *[[Sven Karja]], eesti teatrikriitik ja dramaturg (1968–) *[[Artur Karjagin]], vene päritolu Eesti jalgpallur (2002–) *[[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (1944–) *[[Sergei Karjakin (sündinud 1964)|Sergei Karjakin]], Eesti maletaja (1964–) *[[Sergei Karjakin]], malesuurmeister (1990–) *[[Ahti Karjalainen]], Soome poliitik (1923–1990) *[[J. Karjalainen]], soome laulja (1957–) *[[August Karjus]], eesti tšellist ja muusikapedagoog (1906–1970) *[[Jonatan Karjus]], eesti ajakirjanik (1991–) *[[Silver Karjus]], eesti tennisetreener (1975–) *[[Feliks Kark]], eesti näitleja (1933–) *[[Jaan Kark]], eesti mäeinsener ja geoloog (1876–1953) *[[Karl Kark]], eesti poliitik (1882–1924) *[[Maret Kark]], eesti budoloog (1954–) *[[Tõnis Kark]], eesti vaimulik, politseikaplan (1978–) *[[Tõnu Kark]], eesti näitleja (1947–) *[[Ida Karkiainen]], Rootsi poliitik (1988–) *[[Nikolai Karklin]], eesti maadleja (1911–1999) *[[Kārlis Kārkliņš]], läti talunik ja II Riigiduuma liige (1865–?) *[[Karl I (Austria-Ungari)]], Austria-Ungari keiser (1887–1922) *[[Karl I (Münsterberg)]], Münsterbergi hertsog (1476–1536) *[[Karl I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Karl I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1713–1780) *[[Karl II (Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog)|Karl II]], Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog (1741–1816) *[[Karl IV (Saksa-Rooma keiser)|Karl IV]], Saksa-Rooma keiser (1316–1378) *[[Karl V]], Saksa-Rooma riigi valitseja (1500–1558) *[[Karl VI]], Saksa-Rooma keiser (1685–1740) *[[Karl VIII]], Rootsi kuningas (suri 1470) *[[Karl IX]], Rootsi kuningas *[[Karl X Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl XII]], Rootsi kuningas *[[Karl XIII]], Rootsi kuningas (1748–1818) *[[Karl XIV Johan]], Rootsi ja Norra kuningas (1763–1844) *[[Karl XV]], Rootsi ja Norra kuningas (1826–1872) *[[Karl XVI Gustav]], Rootsi kuningas *[[Karl Filip]], Rootsi prints (1601–1622) *[[Karl Friedrich (Schleswig-Holstein-Gottorf)|Karl Friedrich]], Schleswig-Holsteini hertsog (1700–1739) *[[Karl Kurt]], Rootsi jarl (suri 1220) *[[Karl Martell]], Frangi riigi majordoomus (suri 741) *[[Karl Paks]], Ida-Frangi kuningas *[[Karl Suur]], keiser *[[Karl Sverkersson]], Rootsi kuningas (1130–1167) *[[Karl Wilhelm Ferdinand]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1735–1806) *[[Jerome Karle]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (1918–2013) *[[Karl Karlep]], eesti eripedagoog (1939–2018) *[[Sten Karling]], rootsi kunstiteadlane (1906–1987) *[[Erik Axel Karlfeldt]], rootsi luuletaja (1864–) *[[Karlmann (majordoomus)|Karlmann]], Frangi majordoomus (suri 754) *[[Karlmann (Frangi kuningas)|Karlmann]], Frangi kuningas (751–771) *[[Karlmann (Baieri kuningas)|Karlmann]], Baieri ja Ida-Frangi kuningas *[[Boris Karloff]], inglise filminäitleja (1887–1969) *[[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (1954–2016) *[[Ernests Karlsbergs]], Läti talunik, sõjaväelane ja poliitik (1861–?) *[[Ainar Karlson]], eesti poksija (1988–) *[[Edith Karlson]], eesti skulptor (1983–) *[[Fred Karlson]], eesti majandusteadlane (1980–) *[[Johannes Karlson]], eesti metodisti misjonär ja pastor *[[Karl Karlson]], eesti luterlik vaimulik (1901–2005) *[[Karl Ferdinand Karlson]], Eesti advokaat ja poliitik (1875–1941) *[[Rain Karlson]], eesti poksija (1992–) *[[Urmas Karlson]], eesti endine jalgrattur (1961–) *[[Åke Karlsson]], Soome poksija (1911–1958) *[[Fred Karlsson]], soomerootsi keeleteadlane (1946–) *[[Nils Karlsson]], rootsi suusataja (1917–2012) *[[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja (1990–) *[[William Karlsson]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Friedrich Karm]], eesti jalg- ja jääpallur (1907–1980) *[[Heino Juho Karm]], eesti vaimulik (1909–1941?) *[[Hille Karm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Hille Karm (kunstnik)|Hille Karm]], eesti multimeediakunstnik (1967–) *[[Jaanus Karm]], Eesti sõjaväelane (1969–) *[[Kaarel Karm]], eesti näitleja (1906–1979) *[[Kaja Kits-Karm]], eesti nahakunstnik (1937–) *[[Karin Karm]], eesti näitleja (1943–) *[[Mari Karm]], eesti pedagoogikateadlane ja õppejõud (1956–) *[[Priit Karm]], eesti näitleja (1967–) *[[Rait Karm]], eesti pianist (1972–) *[[Otto Karma]], eesti majandusajaloolane (1915–1995) *[[Peeter Karma]], endine eesti vaimulik (1946–2021) *[[Tõnu Karma]], eesti keele- ja raamatuteadlane (1924–2014) *[[Tawakul Karmān]], Jeemeni ajakirjanik, poliitik ja inimõiguslane (1979–) *[[Alina Karmazina]], Eesti näitleja (1981–) *[[Martin Karmin]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1984) *[[Mati Karmin]], eesti skulptor (1959–) *[[Eve Karmo]] (1955–) *[[Heldur Karmo]], eesti laulusõnade kirjutaja (1927–1997) *[[Markus Karmo]], eesti muusik (1985–) *[[Andrus Karnau]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[David Karnosky]], USA metsaökoloog *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–) *[[Raimundas Karoblis]], Leedu jurist, diplomaat ja poliitik (1968–) *[[Tina Karol]], ukraina laulja (1985–) *[[Boris Karoles]], Eesti kohtunik (1890–?) *[[Justinas Karosas]], Leedu marksistlik filosoof ja poliitik (1937–2012) *[[Nikolai Karotamm]], Eesti NSV poliitik (1901–1969) *[[Evald Karotoom]], Eesti sõjaväelane (1914–1946) *[[Eduard Julius Karow]], Tartu kommertsbürgermeister (surnud 1874) *[[Atlan Karp]], eesti laulja (1972–) *[[Kadri Karp]], eesti aiandustegelane (1958–) *[[Kenneth Karp]], eesti kabetaja (1979–) *[[Leelo Karp]], eesti estraadilaulja ja lauluõpetaja (1941–2000) *[[Paul Karp]], eesti dirigent, tromboonimängija ja muusikapedagoog (1905–1981) *[[Raine Karp]], eesti arhitekt (1939–) *[[Kaie Karpa]], eesti õpetaja (1952–) *[[Deniss Karpak]], Eesti purjesportlane (1986–) *[[Vitalijus Karpačiauskas]], Leedu poksija (1966–) *[[Leo Karpin]], Eesti tele- ja filmirežissöör (1946–2014) *[[Valeri Karpin]], Venemaa jalgpallur ja treener, ettevõtja (1969–) *[[Aleksandr Karpinski]], vene geoloog (1847–1936) *[[Włodzimierz Karpiński]], Poola poliitik (1961–) *[[Anatoli Karpov]], vene maletaja (1951–) *[[Dmitri Karpov]], Kasahstani kümnevõistleja (1981–) *[[Maksim Karpov]], Eesti politseinik (1975–1999) *[[Sten Karpov]], eesti näitleja (1984–) *[[Valeri Karpov]], vene jäähokimängija (1971–2014) *[[Mika Karppinen]], soome muusik (1971–) *[[Pertti Karppinen]], soome sõudja (1953–) *[[Paul Karrer]], Šveitsi keemik (1889–1971) *[[Pávlos Karrér]], kreeka helilooja (1829–1896) *[[Eedo Karrisoo]], eesti laulja (1907–1982) *[[Enno Karrisoo]], eesti käsipallitreener (1935–2010) *[[Aleksander Karro]], eesti ajakirjanik (1896–1929) *[[Harry Karro]], eesti näitleja (1930–2009) *[[Helle Karro]], eesti günekoloog (1957–) *[[Ilmari Karro]], eesti astroloog, müstik ja filmikriitik (1932–2011) *[[Merle Karro-Kalberg]], eesti ajakirjanik ja maastikuarhitekt (1981–) *[[Liina Karron]], eesti müügijuht ja kokk (1974–) *[[Johann Daniel Karstens]], Haapsalu raehärra ja linnapea (1763–1803) *[[Aḩmad Walī Karzay]], Afganistani poliitik (1961–2011) *[[Ḩāmid Karzay]], Afganistani poliitik *[[Jaan Kartau]], eesti jurist ja kohtunik (1938–) *[[Juhan Kartau]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1883–1964) *[[Mari Kartau]], kunstnik, kunstiteadlane ja kuraator (1968) *[[Ott Kartau]], eesti näitleja (1988–) *[[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Narain Karthikeyan]], India autovõidusõitja (1977–) *[[Givi Kartozia]], gruusia maadleja (1929–1998) *[[Mika Karttunen]], soome maletaja (1981–) *[[Aino Kartul-Najar]], eesti teatritegelane (1954–2019) *[[Triinu Kartus]], eesti kirjanik ja tõlkija (1932–2003) *[[Armin Karu]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Arnold Karu (kunstnik)|Arnold Karu]], eesti kunstnik (1917–2001) *[[Arnold Karu (linnapea)|Arnold Karu]], Tartu linnajuht (1930–) *[[Arnold Felix Karu]], eesti bibliofiil (1908–1991) *[[August Karu]], eesti metsateadlane (1907–1956) *[[Elfriede Karu]], eesti proviisor (1920–) *[[Elmar Karu]], eesti psühhiaater (1903–1996) *[[Gunnar-Raimond Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja (1930–) *[[Jaan Karu]], eesti ajakirjanik (1873–1957) *[[Jaan Karu (õppejõud)]], eesti tehnikateadlane (1945–) *[[Jaak Karu]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Juhan Karu]], eesti haritlane (1897–1923) *[[Kaimar Karu]], Eesti ettevõtja, Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister (1980–) *[[Kallervo Karu]], eesti trummar (1985–) *[[Katrin Karu]], eesti haridusteadlane ja andragoog (1969–) *[[Kersti Karu]], eesti keraamik ja maalikunstnik (1946–) *[[Krista Karu]], eesti arhitekt (1950–) *[[Kristin Karu]], Eesti endine kergejõustiklane (1983–) *[[Kunnar Karu]], eesti alpinist (1981–) *[[Külliki Karu]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Laur Karu]], eesti arstiteadlane ja poliitik (1942–1996) *[[Margus Karu]], eesti kirjanik (1984–2017) *[[Paul Karu]], Eesti sõjaväelane (1902–1937) *[[Peeter Karu]], eesti laskur (1909–1942) *[[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Sander Karu]], eesti juhtimisspetsialist (1959–) *[[Toomas Karu]], eesti arstiteadlane ja spordiarst (1935–) *[[Kaja Karu-Espenberg]], eesti õpetaja *[[Leontine Karu-Lind]], eesti skulptor (1892–1972) *[[Ines Karu-Salo]], eesti ettevõtja, koreograaf ja tantsija (1985–) *[[Dome Karukoski]], soome režissöör (1976–) *[[Tiit Karuks]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Urve Karuks]], eesti kirjanik (1936–2015) *[[Ott Karulin]], eesti teatriteadlane (1980–) *[[Mari-Ann Karupää]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1937–) *[[Leo Karupää]], eesti agronoom ja poliitik (1911–1995) *[[Rein Karus]], eesti kiviraidur (1965–) *[[Ester Karuse]], Eesti poliitik (1992–) *[[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane (1928–1992) *[[Merle Karusoo]], eesti lavastaja (1944–) *[[Vladas Karvelis]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1901–1980) *[[Börje Karvonen]], Soome poksija (1938–2016) ==Kas== *[[Noriaki Kasai]], jaapani suusahüppaja (1972–) *[[August Kasak]], vallasekretär (1895–1942) *[[Elias Kasak]], Eesti sõjaväelane (1896–1985) *[[Enn Kasak]], eesti astrofüüsik, astroloogiaajaloolane ja filosoof (1954–) *[[Kadri Kasak]], eesti laulja *[[Darja Kasatkina]], vene tennisist (1997–) *[[Artur Kaschan]], Eesti sõjaväelane (1898–1945) *[[Berit Kaschan]], Eesti muuseumipedagoog, kirjanik ja kirjanduskriitik (1986–) *[[Andrej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1985–) *[[Siarhiej Kaścicyn]], valgevene jäähokimängija (1987–) *[[Artur Kase]], Eesti sõjaväelane (1898–1988) *[[Asko Kase]], eesti filmilavastaja (1979–) *[[Jaanus Kase]], eesti päritolu disainer (1980–) *[[Johan Kase]], Eesti sõjaväelane (1896–1994) *[[Kajar Kase]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik (1982–) *[[Martin Kase]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Flo Kasearu]], eesti performance- ja fotokunstnik (1985–) *[[Kairi Kasearu]], eesti sotsioloog (1980–) *[[Kristjan Kasearu]], eesti laulja (1986–) *[[Andres Kasekamp]], eesti ajaloolane ja politoloog (1966–) *[[August Kasekamp]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Päivo Kasekamp]], eesti metodisti vaimulik ja soomepoiss (1924–2013) *[[Totti Kasekamp]], eesti kergejõustiklane (1925–2000) *[[Konstantin Kasekivi]], eesti laulja (1930–1979) *[[Hilda Kasela]], eesti pikaealine (1903–2010) *[[Robert Kasela]], eesti sulgpallur (1993–) *[[Jass Kaselaan]], eesti skulptor (1981–) *[[Mari-Leen Kaselaan]], eesti laulja (1987–) *[[Casey Kasem]], Liibanoni päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja ja raadiosaatejuht (1932–2014) *[[Andrus Kasemaa]], eesti kunstnik (1941–2016) *[[Andrus Kasemaa (kirjanik)|Andrus Kasemaa]], eesti kirjanik (1984–) *[[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja kirjanik (1915–1999) *[[Kalle Kasemaa]], eesti vaimulik, teoloog ja tõlkija (1942–) *[[Margus Kasemaa]], eesti orkestrijuht (1968–) *[[Markus Kasemaa]], eesti kunstnik (1972–) *[[Saskia Kasemaa]], eesti maalikunstnik (1945–2019) *[[Toomas Kasemaa]], Eesti ametnik ja poliitik (1968–) *[[Aare Kasemets]], eesti õigussotsioloog ja riigiametnik (1963–) *[[Aleksei Kasemets]], eesti pottsepp (sündis 1872) *[[Anton Kasemets]], Eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Keit Kasemets]], Eesti ametnik (1976–) *[[Siiri Kasemets]], eesti arhitekt (1945–2017) *[[Tõnis Kasemets]], eesti autosportlane (1974–) *[[Udo Kasemets]], eesti helilooja (1919–2014) *[[Kalev Kasemägi]], eesti agronoom ja majandijuht (1934–2016) *[[Robert Kasemägi]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1919–2015) *[[Indrek Kaseorg]], Eesti endine kümnevõistleja (1967–) *[[Kärt Kaseorg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Õilme Kaseorg]], eesti motosportlane ja -treener (1928–2018) *[[Alfred Kasepalu]], eesti põllumajandusteadlane ja kodu-uurija (1927–) *[[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik (1988–) *[[Manivald Kasepõld]], Eesti sõjaväelane *[[Andres Kasesalu]], eesti õpetaja (1962–2009) *[[Anna Kasesalu]], Eesti jurist (1949–) *[[Ants Kasesalu]], eesti karikaturist (1950–2006) *[[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja (1972–) *[[Kaire Kasetalu]], eesti baleriin (1975–) *[[Mari Kaseväli]], eesti orienteeruja (1990–) *[[Reet Kasik]], eesti keeleteadlane (1946–) *[[Siksten Kasimir]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Sarkis Kasjan]], Nõukogude partei- ja riigitegelane (1876–1937) *[[Mihhail Kasjanov]], Venemaa peaminister aastatel 2000–2004 (1957–) *[[Agu Kask]], eesti kirjanik (1906–1977) *[[Alar Kask]], eesti laevakapten (1957–2010) *[[Aleksander Kask]], Eesti poliitik (1885–1950) *[[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], eesti tõstja ja spordikohtunik (1902–1965) *[[Aleksander Kask (Soldina jaamaülem)|Aleksander Kask]], Eesti raudteelane ja poliitik (1879–1929) *[[Alice Kask]], eesti maalikunstnik (1976–) *[[Andres Kask]], Eesti suusataja ja trummar (1993–) *[[Arno Kask]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1927–2002) *[[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane (1902–1994) *[[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (1930–2008) *[[Erni Kask]], eesti näitleja (1979–) *[[Eugen Kask]], eesti graafik (1918–) *[[Heino Kask (orienteeruja)|Heino Kask]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1932–1993) *[[Jaanus Kask]], eesti näitleja (1981–) *[[Jana Kask]], eesti laulja (1991–) *[[John Laurence Kask]], eesti päritolu Ameerika bioloog ja kalandusteadlane (1906–1998) *[[Jüri Kask (bioloog)|Jüri Kask]], eesti bioloog *[[Jüri Kask]], eesti maalikunstnik (1949–) *[[Kaia Kask]], eesti bioloog *[[Kaido Kask]], eesti keraamik (1959–) *[[Kaljo Kask]], eesti põllumajandusteadlane (1929–2014) *[[Kalju Kask]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1929–2021) *[[Karin Kask]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1919–1998) *[[Kristiina Kask]], eesti laskur (1981–) *[[Kristjan Kask]], eesti jooksja (1874–1972) *[[Leili-Maria Kask]], eesti tõlkija ja toimetaja (1928–1996) *[[Maret Kask]], eesti botaanik (1926–2016) *[[Margot Kask]], eesti kunstnik (1974–) *[[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik, Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor *[[Mihkel Kask]], eesti arstiteadlane (1903–1968) *[[Oskar Kask]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Peet Kask]], eesti füüsik ja politoloog (1948–) *[[Rahuleid Kask]], eesti insener (1898–1962) *[[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja (1991–) *[[Ralf Kask]], eesti ühistegelane (1909–1977) *[[Rein Kask]], eesti mullateadlane (1928–2017) *[[Risto Kask]], eesti aktivist (1985–) *[[Rudolf Kask]], Eesti sõjaväelane (1901–1974) *[[Saskia Kask]], eesti jurist ja endine lapssaatejuht *[[Tarmo Kask]], eesti ettevõtja ja jalgpallitreener (1982–) *[[Teet Kask]], eesti koreograaf ja tantsija (1968–) *[[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telelavastaja (1929–2016) *[[Ülo Kask]], eesti soojusenergeetik ja tehnikateadlane (1952–) *[[Juhani Kaskeala]], Soome sõjaväelane (1946–) *[[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik (1974–) *[[Valdis Kaskema]], eesti ettevõtja (1969–2019) *[[Aleks Kaskneem]], eesti sporditegelane (1912–1965) *[[Karl Kaskneem]], eesti trükkal (1885–1945) *[[Uno Kaskpeit]], Eesti piirivalvespetsialist ja poliitik (1957–) *[[Anu Kasmel]], eesti psühhiaater ja terviseteadlane (1951–) *[[Katre Kasmel]], teatri NO99 tegevjuht, Eesti e-residentsuse turundusjuht (1976–2020) *[[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik (1948–) *[[Darius Kasparaitis]], leedu päritolu Venemaa jäähokimängija (1972–) *[[Siarhiej Kasparaŭ]], Valgevene maletaja (1968–) *[[Rolf Kasparek]], saksa laulja (1961–) *[[Vladimir Kasparjan]], Armeenia riigiametnik (1958–) *[[Garri Kasparov]], maletaja (1963–) *[[Jan Kasprowicz]], poola luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija (1860–1926) *[[Tadeusz Kasprzycki]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1891–1978) *[[Ando Martin Kass]], eesti vaimulik (1961–) *[[Asta Kass]], eesti kirjanik (1938–1992) *[[Carmen Kass]], eesti modell *[[Johannes Kass]], Eesti poliitik (1949–) *[[Jüri Kass]], eesti kunstnik (sündinud 1956) *[[Kadi Kass]], eesti ajaloolane *[[Kalju Kass]], eesti humorist (1938–1989) *[[Kristiina Kass]], Eesti ja Soome lastekirjanik (1970–) *[[Leonhard Kass]], eesti jalgpallur *[[Marko Kass]], Eesti poliitik *[[Martti Kass]], eesti ajakirjanik (1983–) *[[Peedu Kass]], eesti muusik *[[Viktor Kass]], eesti maletreener (1945–2021) *[[Viktor Kassai]], ungari jalgpallikohtunik (1975–) *[[Lajos Kassák]], ungari kirjanik, tõlkija ja kunstnik (1887–1967) *[[Hugo Kasse]], eesti jurist (1869–1941) *[[Paulo Kassoma]], Angola poliitik (1951–) *[[Jee Kast]], Belgia luuletaja ja slämmpoeet (1977–) *[[Osvald Kastanja]], eesti jalgpallur (1910–1993) *[[Veiko Kastanje]], eesti mükoloog (1970–) *[[Merike Kaste]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[Taivo Kastepõld]], eesti ornitoloog (1942–) *[[Bernhard Nikolaus Kaster]], Saksa poliitik (1957–) *[[Artur Kasterpalu]], Eesti poliitik (1897–1942) *[[Margus Kasterpalu]], eesti teatrilavastaja (1961–) *[[August Eduard Kastra]], eesti ajakirjanik, ühiskonnategelane (1878–1941) *[[Flamur Kastrati]], Kosovo jalgpallur (1991–) *[[Allan Kasuk]], eesti laulja ja muusik (1985–) *[[Arnold Kasuk]], eesti näitleja (1908–1992) *[[Ott Kasuri]], eesti munitsipaalpoliitik ja haridustegelane (1955–) *[[Anna-Liisa Kasurinen]], Soome poliitik (1940–) *[[August Kasvand]], eesti matemaatik ja pedagoog (1890–1980) *[[Ly Kasvandik]], eesti psühholoog ==Kaš== *[[Oleg Kašin]], vene ajakirjanik (1980–) *[[Igor Kašintsev]], vene teatri- ja filminäitleja (1932–2015) *[[Alina Kašlinskaja]], vene maletaja (1993–) *[[Anatoli Kašpirovski]], Venemaa psühhoterapeut (1939–) ==Kaz== *[[Dmitri Kazakov]], vene füüsik (1951–) *[[Jevgeni Kazakov]], vene marodöör (1986–) *[[Rustam Kazakov]], tatari maadleja (1947–) *[[Mārtiņš Kazāks]], läti ökonomist (1973–) *[[Tatjana Kazankina]], vene kergejõustiklane, jooksja (1951–) *[[Aleksei Kazantsev]], vene näitekirjanik, lavastaja ja teatritegelane (1945–2007) *[[Nikolai Kazantsev]], vene õigusteadlane (1907–1971) *[[Ljubov Kazarnovskaja]], vene ooperilaulja (1956–) *[[Vili Kazasjan]], Bulgaaria helilooja, dirigent ja džässpianist (1934–2008) *[[Vladimir Kazatšonok]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–2017) *[[Colin Kâzım-Richards]], Türgi jalgpallur (1986–) *[[Kazimierz I]] *[[Kazimierz III]] Suur, Poola kuningas (1310–1370) *[[Kazimierz IV]], Poola kuningas (1427–1492) *[[Dilarə Kazımova]], Aserbaidžaani laulja (1984–) *[[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur (1990–) *[[Wulf Kaznelson]], Eesti advokaat *[[Chasper Kazparovich]], eesti muusik ==Kat== *[[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik (1966–) *[[Jyrki Katainen]], Soome poliitik (1971–) *[[Valentin Katajev]], vene kirjanik *[[Aleksandria Katariina]], pühak *[[Siena Katariina]], itaalia pühak (1347–1380) *[[Katariina I]], Venemaa keisrinna (1684–1727) *[[Katariina II]], Venemaa keisrinna (1729–1796) *[[Katarina Sunesdotter]], Rootsi kuninganna (1215–1252) *[[Pavel Katenin]], vene luuletaja, näitekirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja teatritegelane (1792–1853) *[[Fánis Katergiannákis]], kreeka jalgpallur *[[Katharine, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1933–) *[[Ahmed Kathrada]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1929–2017) *[[Kathu]], linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Põhja-Kapimaa provints]]is [[John Taolo Gaetsewe ringkond|John Taolo Gaetsewe ringkonnas]] *[[Andreja Katič]], Sloveenia poliitik (1969–) *[[Stana Katic]], USA näitleja (1978–) *[[Lena Katina]], vene poplaulja (1984–) *[[Katri Helena]], soome laulja (1945–) *[[Katrín Jakobsdóttir]], Islandi poliitik (1976–) *[[Michael Kats]], Valgevenes sündinud juudi päritolu USA kabetaja ning kabe- ja maletreener (1947–) *[[Pródromos Katsantónis]], Küprose jooksja *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]], Iisraeli biofüüsik ja poliitik (1916–2009) *[[Kóstas Katsouránis]], kreeka jalgpallur (1979–) *[[Daniel Katz]], juudi päritolu soome kirjanik (1938–) *[[Gerhard von Katzenelnbogen]], Liivi ordu maamarssal ja ordumeistri kohusetäitja (suri 1280) *[[Nison Katzenelson]], juudi rahvusest poliitik (I Riigiduuma liige) ja pankur (1864–1923) *[[Judith Katzir]], Iisraeli kirjanik (1963–) *[[Neeme Katt]], eesti õpetaja (1962–) *[[Denes Kattago]] *[[Meelik Kattago]] *[[Siobhan Kattago]] *[[Juhan Kattai]], Eesti sõjaväelane ja tuletõrjuja (1898–1955) *[[Mihkel Kattai]], Eesti sõjaväelane (1893–1950) *[[Rainer Kattel]], haldusjuhtimispedagoog (sündinud 1974) *[[Tiina Kattel]], eesti baltist (sündinud 1971) *[[Kalev Katus]], eesti demograaf (1955–2008) ==Kau== *[[Felix Kauba]], eesti kirjastus- ja raamatukogundustegelane ning tõlkija (1916–1995) *[[Johannes Kauba]], eesti sporditegelane (1886–1939) *[[Tõnu Kauba]], Eesti arst ja poliitik (1952–) *[[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Johannes Kaubi]], Eesti maadleja (1917–1980) *[[Jüri Kaude]], eesti arst-radioloog (1921–2013) *[[Volker Kauder]], Saksamaa poliitik (1949–) *[[Stuart Kauffman]], USA bioloog (1939–) *[[Angelika Kauffmann]], Šveitsi maalikunstnik (1741–1807) *[[Alan S. Kaufman]], USA psühholoog (1944–) *[[Bel Kaufman]], USA kirjanik ja õpetaja (1911–2014) *[[Smylie Kaufman]], USA golfimängija *[[Aivar Kauge]], eesti matemaatikaõpetaja (1955–) *[[Katrin Kaugver]], eesti tõlkija (1950–) *[[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik (1926–1992) *[[Tõnu Kaukis]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (1956–) *[[Yrjö Kauko]], soome keemik (1883–1974) *[[Kare Kauks]], eesti laulja *[[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (1950–2008) *[[Kalle Kauksi]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1949–1992) *[[Kauksi Ülle]], võru kirjanik (1962–) *[[Tõnis Kaukvere]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Orme Kaul]], eesti kabetaja (1961–) *[[Hugo Kauler]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Alexander von Kaulbars]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1844–1925) *[[Bill Kaulitz]], saksa poplaulja (1989–) *[[Tom Kaulitz]], saksa muusik (1983–) *[[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja (1971–) *[[Kenneth Kaunda]], Sambia poliitik (1924–) *[[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija (1946–2007) *[[Vello Kaunismäe]], eesti poksija (1940–) *[[Enn Kaup]], eesti Antarktika-uurija (1946–) *[[Erich Kaup]], eesti ajaloolane (1929–2007) *[[Jüri Kaup]], eesti keemik (1932–) *[[Renārs Kaupers]], läti muusik (1974–) *[[Oiva Kaupinen]], Eesti näitleja (1954–) *[[Greta Kaupmees]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kalle Kaupmees]], eesti jalgrattur (1950–) *[[Uno Kaupmees]], eesti laulja (1950–) *[[Kaupo]], liivlaste vanem (suri 1217) *[[Kalle Kauppi]], Soome poliitik ja äriõiguse professor (1892––1961) *[[Minna Kauppi]], soome orienteeruja (1982–) *[[Ene Kaups]], Eesti poliitik (1963–) *[[Karl Kaups]], Eesti poliitik ja vaimulik (1888–1968) *[[Karl Kaur]], eesti lastearst (1900–1972) *[[Max Kaur]], Eesti poliitik (1969–) *[[Rupi Kaur]], Kanada kirjanik, luuletaja ja illustraator (1992–) *[[Kai Kauramäki]], Soome poksija (1967–) *[[Hans Kauri]], Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik (1906–1999) *[[Jaakko Kaurinkoski]], Soome ajakirjanik ja diplomaat (1934–1998) *[[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör (1957–) *[[Jan Kaus]], eesti kirjanik (1971–) *[[Albina Kausi]], eesti teatri- ja filminäitleja (1898–1976) *[[Ellis Kaut]], saksa lastekirjanik (1920–2015) *[[Marek-Andres Kauts]], Eesti poliitik ja ametnik (1985–) *[[Moritz Georg von Kautzmann]], Eesti vaimulik (1811–1874) ==Kav== *[[Juko Kavaguti]], jaapani päritolu Venemaa iluuisutaja (1981–) *[[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija (1988–) *[[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]], valgevene maletaja (1994–) *[[Niamh Kavanagh]], iiri laulja (1968–) *[[Jüri Kaver]], Eesti poliitik (1974–) *[[Pjotr Kaverin]], Venemaa sõjaväelane (1794–1855) *[[Venjamin Kaverin]], vene kirjanik (1902–1989) *[[Iván Kaviedes]], Ecuadori jalgpallur (1977–) *[[Julie Kavner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1950–) *[[Níkos Kavvadías]], kreeka luuletaja ja proosakirjanik (1910–1975) ==Kaw== *[[Eri Kawai]], Jaapani lauljatar *[[Torashirō Kawabe]], Jaapani sõjaväelane (1890–1960) *[[Hiromi Kawakami]], jaapani kirjanik (1958–) *[[Mieko Kawakami]], jaapani kirjanik ja laulja (1976–) *[[Abigail Kapiolani Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1903–1961) *[[Edward A. Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1924–1997) *[[Edward David Kalakaua Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1904–1953) *[[Quentin Kawananakoa]], Hawaii kuningliku perekonna pea (1961–) *[[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik (1947–2020) ==Kay== *[[Guy Gavriel Kay]], Kanada ulmekirjanik (1954–) *[[Sarah Kay]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1988–) *[[Rıza Kayaalp]], türgi maadleja (1989–) *[[Marcus Julian Kaye]], inglise produtsent ja DJ (1971–2017) *[[Stubby Kaye]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1918–1997) *[[Grégoire Kayibanda]], Rwanda poliitik (1924–1976) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ka, Biograafiad]] 9blu3undas76o9kz2eef1obrpw3ko9z 0 251082 6175225 6172109 2022-08-08T07:09:12Z 158.233.247.12 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Johannes Lehman.jpg|pisi|Johannes Lehman]] '''Johannes Lehman''' ('''Juhan Leeman'''; [[12. detsember]] [[1872]] [[Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond)|Pajusi vald]], [[Põltsamaa kihelkond]] [[Viljandi kreis]] – ?) oli eesti pedagoog, omavalitsustegelane ja [[I Riigikogu]] liige. Johannes Lehman sündis 12. detsembril 1872 Viljandimaal Pajusi vallas. Õppis [[Põltsamaa kihelkonnakool]]is, aastast 1888 [[Tartu Õpetajate seminar|Tartu õpetajate seminar]]i ettevalmistuskoolis ja aastail 1889–1891 [[Eesti Aleksandrikool|Eesti Aleksandri Linnakoolis]]<ref>J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 1. november 1934</ref> koos [[Hans Pöögelmann]]i ja [[Aleksander Tõnisson]]iga. Töötas seejärel 1891–1903 [[vallakool]]iõpetajana [[Äksi kihelkond|Äksi kihelkonnas]] [[Voldi]]s, seejärel [[Voldi raudteejaam|Voldis raudteejaam]]a telegrafistina ning tegutses ajalehtede [[Olevik (ajaleht)|Olevik]], [[Postimees]] ja hiljem [[Teataja]] kirjasaatjana.<ref>J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2,3. november 1934</ref> [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta revolutsioon]]ist osavõtu eest mõisteti 1908. aastal nn [[Budbergi protsess]]il sunnitööle, kuid põgenes 1915. aastal Habarovskist Amuuri raudtee ehituselt Kanadasse, hiljem Ameerika Ühendriikidesse. New Yorgis elades tegi kaastööd [[Hans Pöögelmann]]i toimetatavale ajalehele [[Uus Ilm]].<ref>J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 21.,26. november 1934</ref> 1917. aastal pöördus Lehmann Eestisse tagasi ja tegutses [[VSDTP]] [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlaste grupis]] Tartu linnavalitsuses, kuid sattus konflikti [[Johannes Blaufeld]]i ja [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]]ga ning eemaldus.<ref>J. Lehmann. Vana revolutsionääri mälestusi. - Postimees, 2. detsember 1934</ref> Alates 3. jaanuarist 1919 tegutses Johannes Lehman [[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus|Ajutise Valitsuse]] Lõuna-Eesti peavoliniku asetäitjana. [[I Riigikogu]]sse kuulus Lehman [[Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei|ESDTP]] nimekirjas alates 17. oktoobrist 1922 (ta asendades [[Peeter Treiberg]]i) kuni 1. novembrini 1922, millal ta astus tagasi ja tema asemel pääses Riigikokku [[Friido Kirs]]. ==Viited== {{Reflist}} == Välislingid == * [http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1564 ISIK andmebaas] {{JÄRJESTA:Lehman, Johannes}} [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1872]] [[Kategooria:Surmaaeg puudub]] jqx1i1n0r9gx4rbs3cu8b4vqbxbj4f3 0 253096 6175012 6151789 2022-08-07T17:22:01Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu Uus-Jaani kalmistu 2.JPG|pisi|Kalmistu väravaehitis]] [[Pilt:Tartu Uus-Jaani kalmistu 1.jpg|pisi|]] '''Uus-Jaani kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tartu]]s. Kalmistu asub [[Puiestee tänav]]a ääres [[Vana-Peetri kalmistu]]st linna pool, piirnedes jõe pool [[Kalmistu paljand]]iga. Esimesed matused Uus-Jaani kalmistule pärinevad aprillist 1890. Esialgu nimetati seda uueks [[Tartu Jaani kogudus|saksa koguduse]] surnuaiaks. ==Kalmistule maetud isikuid== Sellele kalmistule on maetud teiste seas {{veergude loend|laius=30em| *[[Erich Dörwald]] *[[Gustav Grofe]] *[[Karl August Hermann]] *[[Emil Hoeger]] *[[Christlieb Lundman]] *[[August Rauber]] *[[Edmund August Friedrich Russow]] *[[Andreas Schiele]] *[[Carl Ernst Heinrich Schmidt]] *[[Frommhold Tomberg]] *[[Hugo Treffner]] *[[Mihkel Veske]] *[[Erasmus Wittoff]] *[[Mart Murdvee]]}} <gallery> Mihkel Veske (1843-1890) haud.jpg|Mihkel Veske haud Karl August Hermanni (1851-1909) haud.JPG|Karl August Hermanni haud </gallery> ==Vaata ka== *[[Vana-Jaani kalmistu]] *[[Tartu kalmistud]] ==Välislingid== {{Commonskat|Uus-Jaani Cemetery}} * {{Kultuurimälestis|4316}} {{koord|NS=58.3951749053|EW=26.7129722105|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu kalmistud]] [[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Uus-Jaani kalmistu| ]] p8mb6r84kb3lzghotxcuceesnc9tse8 6175019 6175012 2022-08-07T17:39:37Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu Uus-Jaani kalmistu 2.JPG|pisi|Kalmistu väravaehitis]] [[Pilt:Tartu Uus-Jaani kalmistu 1.jpg|pisi|]] '''Uus-Jaani kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Tartu]]s. Kalmistu asub [[Puiestee tänav]]a ääres [[Vana-Peetri kalmistu]]st linna pool, piirnedes jõe pool [[Kalmistu paljand]]iga. Esimesed matused Uus-Jaani kalmistule pärinevad aprillist 1890. Esialgu nimetati seda uueks [[Tartu Jaani kogudus|saksa koguduse]] surnuaiaks. ==Kalmistule maetud isikuid== Sellele kalmistule on maetud teiste seas {{veergude loend|laius=30em| *[[Erich Dörwald]] *[[Gustav Grofe]] *[[Karl August Hermann]] *[[Emil Hoeger]] *[[Christlieb Lundman]] *[[August Rauber]] *[[Edmund August Friedrich Russow]] *[[Andreas Schiele]] *[[Carl Ernst Heinrich Schmidt]] *[[Frommhold Tomberg]] *[[Hugo Treffner]] *[[Mihkel Veske]] *[[Erasmus Wittoff]] *[[Mart Murdvee]]}} <gallery> Mihkel Veske (1843-1890) haud.jpg|[[Mihkel Veske]] haud Karl August Hermanni (1851-1909) haud.JPG|[[Karl August Hermann]]i haud File:Hugo Treffneri (1845-1912) haud.jpg|[[Hugo Treffner]]i haud </gallery> [[File:Piemineklis latviešu strēniekiem un bēgļiem Tartu - panoramio.jpg|pisi|]] Uus-Jaani kalmistul asub ka 1930. aastal Läti valitsuse poolt püstitatud [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjas]] 1915.-1918. a. langenud [[ Läti rahvusväeosad|läti kütivägede]] 180 sõduri ja 98 läti põgeniku mälestuseks [[I maailmasõjas hukkunute ühishaud|I maailmasõjas hukkunute ühishaua]] monumendiga<ref name="KRR_4354">{{kultuurimälestis|4354|I maailmasõjas hukkunute ühishaud}} (vaadatud 07.08.2022)</ref>. Autor on läti arhitekt A. Birzenieks, monumendi restaureeris 1976. aastal [[Elmar Rätsep]]. ==Vaata ka== *[[Vana-Jaani kalmistu]] *[[Tartu kalmistud]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Uus-Jaani Cemetery}} * {{Kultuurimälestis|4316}} {{koord|NS=58.3951749053|EW=26.7129722105|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu kalmistud]] [[Kategooria:Tartu maakonna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Uus-Jaani kalmistu| ]] 2qxj7avb12urqy0fq2ln4xl8xdl0luj 0 254630 6175159 6166821 2022-08-08T05:58:21Z 158.233.247.12 wikitext text/x-wiki '''Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus''' oli pärast [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõimu langemist, [[12. november|12. novembril]] [[1918]] moodustatud teine Ajutine Valitsus. == Konstantin Pätsi teise ajutise valitsuse koosseis == * [[Konstantin Päts]] – [[Eesti peaminister|Peaminister]] ja [[Eesti siseminister|siseminister]] * [[Jaan Poska]] – peaministri asetäitja ja [[Eesti kohtuminister|kohtuminister]] * [[Juhan Kukk]] – [[eesti rahaminister|rahaminister]] ja siseministri asetäitja * [[Andres Larka]] – [[eesti sõjaminister|sõjaminister]] * [[Peeter Põld]] – [[Eesti haridusminister|haridusminister]] * [[Ferdinand Peterson]] – [[Eesti teedeminister|teedeminister]] * [[Nikolai Köstner]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]]) – [[Eesti kaubandusminister|kaubandusministri]] kohustetäitja (alates 16. novembrist 1918) * [[Jaan Raamot]] – [[Eesti põllutööminister|põllutööminister]] ja [[Eesti toitlusminister|toitlusminister]] (kuni 16. novembrini 1918) * [[Aleksander Tulp]] ([[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]]) – [[Eesti töö- ja hoolekandeminister|töö- ja hoolekandeministri]] kohustuste täitja (alates 16. novembrist 1918) * [[Otto Strandman]] – [[Eesti välisminister|välisminister]] * [[Jaan Tõnisson]] – ilma portfellita minister 24. novembril andis Ajutine Maanõukogu valitsusele õiguse seadusi vastu võtta<ref>RT 1918, 3</ref>. == Konstantin Pätsi teise ajutise valitsuse tegevus == Pärast Saksa võimu langemist moodustati [[12. november|12. novembril]] [[1918]] teine Ajutine Valitsus, kus Päts oli pea- ja siseminister. [[12. november|12. novembril]] otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli [[Kaitseväe Peastaap|Peastaap]] kindral Larka juhtimisel. *[[12. november|12. novembril]] [[1918]] otsustas Ajutine Valitsus luua ka [[Eesti Rahvavägi|regulaarsõjaväe]], mille juhtorganiks oli [[Kaitseväe peastaap#Sõjaväe Peastaap|Peastaap]] kindral Larka juhtimisel. *[[13. november|13. novembril]] võtsid ministrid [[Jüri Jaakson]] ja [[Peeter Põld]] lepinguga maapealikult von Zahnilt üle [[Eestimaa provintsivalitsus]]e ja sellega läks endine [[Eestimaa kubermang]] Eesti Ajutise Valitsuse kontrolli alla. *13. novembril nimetati ajutise valitsuse volinikuks [[Põhja-Eesti]]maal adv. [[Kaarel Parts]], kuni tema ametisse astumiseni [[Jüri Jaakson]]. [[Lõuna-Eesti]]maal määrati volinikuks adv. [[Juhan Ostrat]]. Siseministri kohuseid täitnud [[Juhan Kukk]] määras aga samal päeval Jüri Jaaksoni ajutise valitsuse ülemvolinikuks Põhja-Eestisse ja Kaarel Partsi samasse ametisse Lõuna-Eestisse. *13. novembril nimetati ajutise valitsuse usaldusmeheks Võrru advokaat [[Martin Taevere]] ja Narva advokaat [[Tõnis Kalbus]]. *Lõuna-Eesti, [[Liivimaa kubermang]]u halduskeskuses Riias okupatsioonivõimud keeldusid veel võimu üle andmast. Lõuna-Eesti küsimust sai hakata lahendama pärast seda, kui Saksa valitsus määras 14. novembril ametisse Baltimaade peavoliniku, kelleks sai Saksa Riigipäeva liige [[August Winnig]]. Läbirääkimised Riias, kus Eesti Ajutist valitsust esindasid [[Johan Jans]], [[Ferdinand Petersen|Ferdinand Peterson]], [[Konstantin Konik]], [[Ado Birk]], [[Jaan Kriisa]] ja [[Voldemar Puhk]], kestsid 16.-19. novembrini. 18. novembriks oli Baltimaade peavolinik A. Winnig valmis tingimisi Eesti Ajutist Valitsust tunnustama ja lepingu järgi pidi võim Eesti etnilistes piirdes minema hiljemalt 21. novembriks Eesti Ajutise Valitsuse kätte. * [[18. november]] [[1918]] kehtestas Ajutine Valitsus [[Virumaa]]l, kaasa arvatud [[Narva]]s, [[sõjaseadus]]e<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200558&img=era0031_001_0000009_00083_t.jpg&tbn=1&pgn=5&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=4fff5dd53cc5544ab7a8792570ae3ff5</ref>. *[[19. november|19. novembril]] [[1918]] võttis Ajutine Valitsus vastu [[Ajutised administratiivseadused]]<ref>RT 1918, 1</ref>. *[[21. november]] Ajutine Valitsus otsustas määrata [[sinimustvalge]] Eesti riigilipuks *[[2. detsember|2. detsembril]] [[1918]] võttis Ajutine Valitsus vastu määruse, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel. Usuõpetus koolides tunnistatakse vabatahtlikuks õppeaineks<ref>[https://www.hm.ee/Haridusseadused-1918-1940/hsscan/emakeelne%20opetus%201918.pdf Eesti Ajutise Valitsuse ajutised määrused koolide kohta], Vastu võtnud A. V. 2. XII - 18. Peaministri eest allakirjutanud A. Rei.</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti Vabariigi valitsuste loend]] ==Viited== {{viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]] | nimi=[[Eesti Vabariigi valitsuste loend|Eesti Vabariigi valitsus]] | aeg=[[12. november]] [[1918]] – [[27. november]] [[1918]] | järgnev=[[Konstantin Pätsi kolmas ajutine valitsus]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Päts, Konstantin}} [[Kategooria:Eesti valitsused]] [[Kategooria:1918. aasta Eestis]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] hoggrzl4khh1w4y0ozkrbr1dnol9mp1 0 261159 6175185 5900190 2022-08-08T06:29:37Z 158.233.247.12 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki '''Kristjan Haho''' ([[5. veebruar]] [[1877]] [[Oonurme]], [[Tudulinna vald (Iisaku kihelkond)|Tudulinna vald]], [[Virumaa]] – [[18. detsember]] [[1937]] Oonurme, Tudulinna vald, Virumaa) oli eesti kohtunik ja [[advokaat]]. Ta lõpetas 1913. aastal [[Tartu ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i vilistlane. Ta oli advokaat [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as, 1919. aastal rahukohtunik Tallinnas, [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liige, 1920–1932 vandeadvokaat Tallinnas. 1935–1937 elas ta halvatuna Oonurmes, kus suri. ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=52DN2JEEYNxM Haud Rakvere linnakalmistul] {{JÄRJESTA:Haho, Kristjan}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Eesti jaoskonnakohtunikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liidu poliitikud‎]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Rakvere linnakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1877]] [[Kategooria:Surnud 1937]] 4nyydqxq421nojsi0qbfcmrkw0o1j0c 0 267347 6175044 5910305 2022-08-07T18:47:56Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Erich Joonas''' (ka '''Jonas'''; 14. aprill ([[vkj]])/ [[26. aprill]] [[1893]] [[Varnja]] küla, [[Kavastu vald]], [[Kodavere kihelkond]], [[Tartumaa]] – [[26. mai]] [[1944]] [[Viljandi]]) oli eesti ajakirjanik ja [[poliitik]]. Ta sündis talupidaja pojana. Ta õppis aastatel [[1901]]–[[1903]], Tartu reaalkoolis aastatel [[1903]]–[[1909]], Tartu Pedagoogika Seltsi õhtukeskkooli kursustel aastatel [[1911]]–[[1913]]. Seejärel õppis ta aastatel [[1914]]–[[1915]] [[Rostovtsevi eraülikool]]is arstiteadust. Ta tegutses aastast [[1909]] Tartus illegaalse [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei|sotsialistide-revolutsionääride]] ühingu agitaatorina keskkooliõpilaste seas ja aastatel [[1913]]–[[1915]] organisaatorina Tartu, Tallinna ja Narva ning aastatel [[1915]]–[[1916]] organisaatorina Peterburi tööliste seas. Aastast [[1917]], revolutsiooni puhkemise järel kuni [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioonini]] oli ta [[Tartu Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] Täitevkomitee abiesimees. Saksa okupatsiooni ajal viibis ta vangistatuna Tartus, Peetrimõisas ja [[Naissaare vangilaager|Naissaare]]l. Ta valiti [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] liikmeks [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] kandidaadina, [[I Riigikogu|I]] ja [[II Riigikogu]] liikmeks valiti ta [[Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei]] kandidaadina. [[III Riigikogu|III]], [[IV Riigikogu|IV]] ja [[V Riigikogu]] koosseisu [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei|Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei]] kandidaadina. Ta kandideeris aastal [[1938]] ka [[Riigivolikogu|Riigivolikokku]] ([[Riigivolikogu 2. valimisringkond|2. valimisringkonnas]]), kuid valituks osutus [[Louis Metslang]]. Riigikogus paistis ta silma hoogsa kõnemehena. Joonas tegutses ka ajakirjanikuna. Ta oli aastal [[1917]] ajalehes Töö Lipp toimetuse liige, aastal [[1919]] oli ajalehes Võitlus (see ajaleht suleti siseministeeriumi poolt), aastatel [[1920]]–[[1923]] oli ta ajalehes Tööliste Võitlus toimetuse liige, aastal [[1922]] oli ta ajalehes Tööline toimetuse liige, aastatel [[1925]]–[[1927]] oli ta väljaande Ühendus vastutav toimetaja. Aastatel [[1927]]–[[1938]] (kuni sulgemiseni) oli ta [[Rahva Sõna]] peatoimetaja. Ta oli [[Eesti Sotsialistliku Tööliste Partei võimlemisrühmad]]e üldjuht.<ref>"Löökrühmad kaotati ühe suletõmbega". [[Rahvaleht]] nr 95, 15. august 1933. Lk 2</ref> Ta on ka avaldanud raamatuid [[ametiühing]]utest ja [[Töölisliikumine|töölisliikumisest]]. Ta oli [[Eesti Kultuurkapital|Kultuurkapitali]] nõukogu liige. Erich Joonas suri [[1944]]. aastal [[Viljandi]]s [[tuberkuloos]]i. ==Isiklikku== Tema poeg oli soomepoiss, [[Haukka]] rühma liige ja metsavend [[Ilmar Erik Jonas]] ("Justus"). ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *"Joonas sai jälle 2 kuud". [[Vaba Maa]] nr 13, 16. jaanuar 1929. Lk 7 ==Välislingid== *http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=963 *Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide K./Ü. Loodus. Tartu 1940 *Eesti avalikud tegelased. Eluloolisi andmeid. EKS. Tartu 1932 *Eesti II Riigikogu. Tallinn 1924 *http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_ak19-20.html *http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_1rk.html *http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_2rk.html *http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_3rk.html *http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_4rk.html *http://www.nlib.ee/html/expo/p90/p1/liikmed_5rk.html *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=46BNM2VpeaEj Haud Viljandi vanal kalmistul] {{JÄRJESTA:Joonas, Erich}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:I Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:II Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:III Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:V Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei poliitikud]] [[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1944]] b8kqt6ebab51yp8n96upyyxyyyvo36u 0 268948 6174879 6156755 2022-08-07T13:03:57Z Angmar Brekker 94578 /* Mängijad */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Kodusaal''' || [[TÜ spordihoone]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 46 (21.06.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis osales 2015., 2011. ja 2009. aastal Euroopa meistrivõistlustel. 2015. aastal saavutati 11. koht, 2011. aastal 12. koht, 2009. aastal 14. koht. Eesti võrkpallikoondis pole jõudnud olümpiamängudele ega maailmameistrivõistlustele. Eesti asus maailma edetabelis 2015. aasta septembris 123 riigi seas 44. kohal. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindavad koondist [[2023. aasta meeste võrkpalli Euroopa Meistrivõistlused|2023. aasta Euroopa Meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="130px"|Klubi !width="200px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Türgi}} Tokat Belediye || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2010'''–'''2011''' *:[[Asko Esna]], [[Sten Esna]], [[Kert Toobal]], [[Andres Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2011'''–'''2012''' *:[[Asko Esna]], [[Rait Rikberg]], [[Kert Toobal]], [[Martti Keel]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2012'''–'''2013''' *:[[Ardo Kreek]], [[Argo Meresaar]], [[Asko Esna]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kardo Kõresaar]], [[Keith Pupart]], [[Kert Toobal]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Martti Juhkami]], [[Martti Keel]], [[Oliver Venno]], [[Raimo Pajusalu]], [[Rait Rikberg]], [[Siim Ennemuist]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2019''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas Sofias toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] blkihqadn8gfgt4m1cytcu9v689qm8w 6175188 6174879 2022-08-08T06:34:19Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis on jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Türgi}} Tokat Belediye || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2010'''–'''2011''' *:[[Asko Esna]], [[Sten Esna]], [[Kert Toobal]], [[Andres Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2011'''–'''2012''' *:[[Asko Esna]], [[Rait Rikberg]], [[Kert Toobal]], [[Martti Keel]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2012'''–'''2013''' *:[[Ardo Kreek]], [[Argo Meresaar]], [[Asko Esna]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kardo Kõresaar]], [[Keith Pupart]], [[Kert Toobal]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Martti Juhkami]], [[Martti Keel]], [[Oliver Venno]], [[Raimo Pajusalu]], [[Rait Rikberg]], [[Siim Ennemuist]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2019''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas Sofias toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] hu7y5wjrqmydhc6srxpipb1e5ibjq82 6175273 6175188 2022-08-08T07:41:29Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Türgi}} Tokat Belediye || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2010'''–'''2011''' *:[[Asko Esna]], [[Sten Esna]], [[Kert Toobal]], [[Andres Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2011'''–'''2012''' *:[[Asko Esna]], [[Rait Rikberg]], [[Kert Toobal]], [[Martti Keel]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2012'''–'''2013''' *:[[Ardo Kreek]], [[Argo Meresaar]], [[Asko Esna]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kardo Kõresaar]], [[Keith Pupart]], [[Kert Toobal]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Martti Juhkami]], [[Martti Keel]], [[Oliver Venno]], [[Raimo Pajusalu]], [[Rait Rikberg]], [[Siim Ennemuist]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2019''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas Sofias toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] sn3w0gzhlenohrykrav5egk499fjtzq 6175294 6175273 2022-08-08T08:16:54Z Angmar Brekker 94578 /* Tulemused noorteklassis */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Türgi}} Tokat Belediye || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2010'''–'''2011''' *:[[Asko Esna]], [[Sten Esna]], [[Kert Toobal]], [[Andres Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2011'''–'''2012''' *:[[Asko Esna]], [[Rait Rikberg]], [[Kert Toobal]], [[Martti Keel]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2012'''–'''2013''' *:[[Ardo Kreek]], [[Argo Meresaar]], [[Asko Esna]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kardo Kõresaar]], [[Keith Pupart]], [[Kert Toobal]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Martti Juhkami]], [[Martti Keel]], [[Oliver Venno]], [[Raimo Pajusalu]], [[Rait Rikberg]], [[Siim Ennemuist]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2019''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] err.ee, ''31.08.2013''</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] f6e6feo92z4m54zvixfhdxa8fhlnua6 6175297 6175294 2022-08-08T08:24:50Z Angmar Brekker 94578 /* Euroopa Meistrivõistlused */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | | | | | | | | || || |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Türgi}} Tokat Belediye || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] * '''2010'''–'''2011''' *:[[Asko Esna]], [[Sten Esna]], [[Kert Toobal]], [[Andres Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2011'''–'''2012''' *:[[Asko Esna]], [[Rait Rikberg]], [[Kert Toobal]], [[Martti Keel]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Keith Pupart]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Ardo Kreek]], [[Raimo Pajusalu]], [[Meelis Kivisild]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2012'''–'''2013''' *:[[Ardo Kreek]], [[Argo Meresaar]], [[Asko Esna]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kardo Kõresaar]], [[Keith Pupart]], [[Kert Toobal]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Martti Juhkami]], [[Martti Keel]], [[Oliver Venno]], [[Raimo Pajusalu]], [[Rait Rikberg]], [[Siim Ennemuist]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2019''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] err.ee, ''31.08.2013''</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] qdral36mli82sjsujhgjqlzfv9beuzy 6175398 6175297 2022-08-08T11:21:46Z Angmar Brekker 94578 /* Koosseisud läbi aastate */ wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Eesti meeste võrkpallikoondisest; on ka [[Eesti naiste võrkpallikoondis]]}} {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=250 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Eesti võrkpallikoondis'''</span> |-align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| [[Pilt:Flag of Estonia.svg|pisi]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Alaliit''' || [[Eesti Võrkpalli Liit]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Konföderatsioon''' || CEV (Euroopa tasand) ja FIVB (maailma tasand) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || [[Fabio Soli]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreenerid''' || [[Fabio Storti]] ja [[Alar Rikberg]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht''' || 47 (08.08.2022) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''FIVB edetabelikoht (parim)''' || 26 (01.10.2018) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Euroopa meistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || 6 (2009, 2011, 2015, 2017, 2019, 2021) |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || '''11''' (2015) |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Maailmameistrivõistlused'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<span style="color:#FFFFFF;">'''Olümpiamängud'''</span> |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Osavõtte''' || '''0''' |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Parim koht''' || – |} '''Eesti võrkpallikoondis''' on [[Eesti]] esindusmeeskond [[võrkpall]]is. Koondise liikmed valib peatreener ning seda haldab [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Eesti võrkpallikoondis jõudis esimest korda Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile 2009. aastal. Kokku on nad osalenud seal kuuel korral ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]], [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]], [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]], [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]], [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] ja [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]) ning parimaks saavutuseks on 2015. aastal saavutatud 11. koht. Olümpiamängudele ega maaimameistrivõistlustele Eesti võrkpallikoondis jõudnud ei ole. Koondise parim positsioon FIVB maailma edetabelis on olnud 2018. aastal 26. koht. Aastal 2016 võitis Eesti võrkpallikoondis Euroopa Liiga ja kindlustas koha Maailmaliigas. 2017. aastal võideti Maailmaliiga tugevuselt 3. grupp ning kokkuvõttes oldi 25. kohal. Juulis 2017 avaldatud maailma edetabelis tõusis Eesti 32. kohale. 2018. aastal kaotas [[FIVB]] Maailmaliiga ning lõi Rahvuste Liiga, kuhu pääses osalema 16 meeskonda, Eesti mängis Euroopa Liiga esimeses tugevusgrupis (Kuldliigas), mis taas võideti. ==Tulemused== ===Euroopa Meistrivõistlused=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Meistrivõistluste tulemused !rowspan=16| !colspan=3|Kvalifikatsioon |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Soome}} [[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |2||1||1 |- |{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] | colspan=7 rowspan=4 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||4||2 |- |{{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |6||6||0 |- |{{Riigi ikoon|Itaalia}}{{Riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |6||1||5 |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |8||4||4 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] | Alagrupp | 14. koht | 3 | 0 | 3 | 2 | 9 |6||5||1 |- |{{Riigi ikoon|Austria}}{{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] | ''play-off'' | 12. koht | 4 | 1 | 3 | 3 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Taani}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] | colspan=7 align=center | ''Ei kvalifitseerunud'' |6||2||4 |- |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}}{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] | ''play-off'' | 11. koht | 4 | 1 | 3 | 6 | 9 |8||6||2 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] | Alagrupp | 13. koht | 3 | 0 | 3 | 4 | 9 |8||5||3 |- |{{Riigi ikoon|Belgia}}{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{Riigi ikoon|Holland}}{{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] | Alagrupp | 24. koht | 5 | 0 | 5 | 2 | 15 |4||4||0 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Tšehhi}}{{Riigi ikoon|Eesti}}{{Riigi ikoon|Soome}}{{Riigi ikoon|Poola}} [[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] | Alagrupp | 21. koht | 5 | 1 | 4 | 6 | 14 | colspan=3| ''Korraldaja'' |- | [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | | | | | | | | || || |- !Kokku||6||0 Tiitlit||24||3||21||23||65||68||44||24 |} ===Maailmaliiga ja Rahvuste liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Maailmaliiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Brasiilia}} [[2017. aasta võrkpalli Maailmaliiga (mehed)|2017]] | ''Final four'' (Grupp 3) | {{Tooltip|1. koht|Grupi 3 võitja}} {{Tooltip|(25. koht)|Lõppkoht}} | 8 | 7 | 1 | 22 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||8||7||1||22||7 |- |} <small>Alates 2018. aastast asendati Maailmaliiga Rahvuste liigaga.<ref>[http://www.worldofvolley.com/News/Latest_news/FIVB/85965/fivb-drastically-changes-format-for-2018-world-league-and-grand-prix-italy-remain-member-of-elite.html FIVB drastically changes format for 2018 World League and Grand Prix] - World of Volley, 19.06.2017</ref></small> ===Challenger Cup=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Challenger Cupi tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- bgcolor=#cc9966 | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[2018. aasta FIVB Challenger Cup (mehed)|2018]] | Kohamängud | 3. koht | 4 | 2 | 2 | 7 | 7 |- !Kokku||1||0 Tiitlit||4||2||2||7||7 |- |} ===Euroopa Liiga=== {| class="wikitable" style="text-align: center;font-size:90%;" |- !colspan=8|Euroopa Liiga tulemused |- !width=150|Aasta !width=150|Ring !width=150|Koht !width=30|{{Tooltip|Mänge|Mänge mängitud}} !width=30|{{Tooltip|V|Võidud}} !width=30|{{Tooltip|K|Kaotused}} !width=30|{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} !width=30|{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} |- |{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[2005. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2005]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 2 | 10 | 13 | 33 |- |{{Riigi ikoon|Türgi}} [[2006. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2006]] | Alagrupp | 8. koht | 12 | 1 | 11 | 7 | 34 |- |{{Riigi ikoon|Poola}} [[2015. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2015]] | ''Final four'' | 4. koht | 12 | 10 | 2 | 30 | 13 |- bgcolor=gold |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[2016. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2016]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 8 | 0 | 24 | 7 |- bgcolor=gold | {{Riigi ikoon|Tšehhi}} [[2018. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2018]] | ''Final four'' | '''Võitja''' | 8 | 7 | 1 | 21 | 6 |- |style="border: 3px solid green"| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[2019. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2019]] | ''Final four'' | 4. koht | 8 | 2 | 6 | 9 | 22 |- bgcolor=#cc9966 |{{Riigi ikoon|Belgia}} [[2021. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2021]] | ''Final four'' | 3. koht | 8 | 7 | 1 | 23 | 7 |- |{{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[2022. aasta võrkpalli Euroopa Liiga (mehed)|2022]] | Alagrupp | 5. koht | 6 | 4 | 2 | 13 | 10 |- !Kokku||8||2 Tiitlit||74||41||33||140||132 |} ==Koondis== ===Mängijad=== Järgnevad mängijad esindasid koondist 2022. aastal [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri mängudel. {| class="wikitable sortable" |- !width="10px"|Nr. !width="100px"|Nimi !width="160px"|Klubi !width="210px" class="unsortable"|Sünnikuupäev ja vanus !width="30px"|Pikkus !width="30px"|Kaal !width="30px"|Löök !width="30px"|Blokk !width="50px"|Positsioon |- align="left" |- align="left" | 1 || [[Henri Treial]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Greenyard Maaseik || {{sünniaeg ja vanus|1992|05|28}} || 202 || 96 || 345 || 322 || Keskblokeerija |- align="left" | 8 || [[Märt Tammearu]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} Knack Roeselare || {{sünniaeg ja vanus|2001|03|17}} || 196 || 80 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 9 || [[Robert Täht]] || {{riigi ikoon|Brasiilia}} San Jose Dos Campos || {{sünniaeg ja vanus|1993|08|15}} || 191 || 84 || 351 || 334 || Nurgaründaja |- align="left" | 10 || [[Silver Maar]] || {{Riigi ikoon|Tšehhi}} Libereci Dukla || {{sünniaeg ja vanus|1999|02|11}} || 185 || 74 || 305 || 295 || Libero |- align="left" | 12 || [[Kristo Kollo]] || {{riigi ikoon|Türgi}} Tokat Belediye || {{sünniaeg ja vanus|1990|01|17}} || 190 || 89 || 330 || 320 || Nurgaründaja |- align="left" | 13 || [[Johan Vahter]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} Fréjus Var Volley || {{sünniaeg ja vanus|1995|11|19}} || 190 || 78 || 322 || 313 || Libero |- align="left" | 16 || [[Robert Viiber]] || {{riigi ikoon|Rumeenia}} Craiova || {{sünniaeg ja vanus|1997|01|31}} || 205 || 89 || 340 || 324 || Sidemängija |- align="left" | 17 || [[Timo Tammemaa]] || {{riigi ikoon|Poola}} Czarni Radom || {{sünniaeg ja vanus|1991|11|18}} || 202 || 93 || 363 || 343 || Diagonaalründaja |- align="left" | 20 || [[Mart Naaber]] || {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Bigbank Tartu]] || {{sünniaeg ja vanus|1992|12|15}} || 212 || 89 || 351 || 332 || Keskblokeerija |- align="left" | 21 || [[Stefan Kaibald]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} Netzhoppers || {{sünniaeg ja vanus|1997|05|15}} || 193 || 88 || 340 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 22 || [[Markkus Keel]] || {{Riigi ikoon|Iraan}} Sirjan Foolad || {{sünniaeg ja vanus|1995|08|18}} || 193 || 95 || 340 || 325 || Sidemängija |- align="left" | 24 || [[Albert Hurt]] || {{riigi ikoon|Saksamaa}} Herrsching || {{sünniaeg ja vanus|1999|04|22}} || 190 || 82 || 347 || 330 || Nurgaründaja |- align="left" | 25 || [[Valentin Kordas]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} Pallavolo Motta || {{sünniaeg ja vanus|1998|12|31}} || 191 || 80 || 346 || 325 || Diagonaalründaja |- align="left" | 32 || [[Mihkel Varblane]] || {{Riigi ikoon|Austria}} Hypo Tirol Innsbruck || {{sünniaeg ja vanus|1999|12|12}} || 200 || 84 || 345 || 334 || Keskblokeerija |} ===Personal=== Järgnev personal on Eesti võrkpallikoondise juures 2022.aastal Euroopa Kuldliigaks ja Euroopa meistrivõistluste valiksarjaks valmistudes.<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/koondis-2022/ Eesti rahvusmeeskond 2022] volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="font-size:100%; |- !Amet !Nimi |- |Peatreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]] |- |Abitreener |{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Storti]] |- |Abitreener/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |- |Mänedžer/statistik |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märt Pajusalu]] |- |Füsioterapeut |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Toms Zvonkovs]] |- |Massöör |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Mark Leinfeld]] |- |Mänedžer |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Robin Ristmäe]] |} == Koosseisud läbi aastate == * '''2000/2001''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Eerik Jago]], [[Kristjan Kais]], [[Ardo Kasela]], [[Avo Keel]], [[Pavel Krušajev]], [[Kristjan Kurik]], [[Veiko Lember]], [[Jaanus Lillepuu]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Priit Põldmaa]], [[Ako Salur]], [[Mihkel Sepp]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]] * '''2002/2003''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=c1fea270c48e8079d8ddf7d06d26ab52&l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2002] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Avo Keel]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Andris Õunpuu]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Romet Priimägi]], [[Rait Rikberg]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Eivo Zuravljov]], [[Argo Arak]]. Peatreener: [[Andres Skuin]]. Abitreenerid: [[Andrei Ojamets]], [[Pasi Sakari Rautio]] * '''2004/2005''' Euroopa meistrivõistlused *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Marek Pihlak]], [[Keith Pupart]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Janis Sirelpuu]], [[Markus Tammaru]], [[Raigo Tatrik]]. Peatreener: [[Pasi Sakari Rautio]]. Abitreener: [[Raul Reiter]] * '''2005''' Euroopa Liiga *: [[Sten Esna]], [[Eerik Jago]], [[Ardo Kreek]], [[Pavel Kružajev]], [[Veiko Lember]], [[Elia Lulla]], [[Argo Meresaar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Ragnar Pähn]], [[Raimo Pajusalu]], [[Romet Priimägi]], [[Keith Pupart]], [[Martti Rosenblatt]], [[Mihkel Sepp]], [[Kristjan Sikaste]], [[Aivar Silm]], [[Janis Sirelpuu]], [[Raigo Tatrik]], [[Kert Toobal]], [[Viljar Vahter]], [[Eivo Zuravljov]] *'''[[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2009-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2009] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Veiko Lember]], [[Martti Rosenblatt]], [[Eerik Jago]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]]. Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Andrei Ojamets]] * '''[[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2011-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2011] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Raimo Pajusalu]], [[Keith Pupart]], [[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Sten Esna]], [[Argo Meresaar]], [[Oliver Venno]], [[Janis Sirelpuu]], [[Martti Rosenblatt]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Asko Esna]], [[Meelis Kivisild]], [[Martti Keel]], [[Eerik Jago]].Peatreener: [[Avo Keel]]. Abitreener: [[Boriss Kolcins]] * '''2013'''–'''2014''' FIVB Maailmaliiga Euroopa kvalifikatsiooniturniir *:[[Ardo Kreek]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Robert Täht]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Edgar Järvekülg]], [[Siim Ennemuist]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Andri Aganits]]. Peatreener: [[Avo Keel]], abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Andrei Ojamets]] * '''[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2015-3?l=est Eesti rahvusmeeskond 2015] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Martti Juhkami]], [[Keith Pupart]], [[Madis Pärtel]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Rait Rikberg]], [[Rauno Tamme]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] * '''2016''' Euroopa Liiga *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Karli Allik]], [[Keith Pupart]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Kevin Soo]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2017''' Maailmaliiga kolmas tugevusgrupp<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti rahvusmeeskond 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Mart Naaber]], [[Timo Tammemaa]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-1?l=est Eesti meeste rahvuskoondis 2017] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv</ref> *:[[Andres Toobal]], [[Kert Toobal]], [[Kristo Kollo]], [[Oliver Orav]], [[Andrus Raadik]], [[Robert Täht]], [[Andri Aganits]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Henri Treial]], [[Renee Teppan]], [[Oliver Venno]], [[Denis Losnikov]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''2018''' Euroopa Liiga *:[[Henri Treial]], [[Kert Toobal]], [[Renee Teppan]], [[Karli Allik]], [[Robert Täht]], [[Silver Maar]], [[Oliver Venno]], [[Kristo Kollo]], [[Andres Toobal]], [[Rait Rikberg]], [[Timo Tammemaa]], [[Rauno Tamme]], [[Andri Aganits]], [[Mart Naaber]], [[Markkus Keel]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Mirko Fasini]] *'''[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]''' Euroopa meistrivõistlused *:[[Kert Toobal]], [[Markkus Keel]], [[Renee Teppan]], [[Hindrek Pulk]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Andrus Raadik]], [[Rauno Tamme]], [[Kristo Kollo]], [[Robert Täht]], [[Martti Juhkami]], [[Rait Rikberg]], [[Silver Maar]]. Peatreener: [[Gheorghe Crețu]]. Abitreenerid: [[Rainer Vassiljev]], [[Alar Rikberg]] *'''[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]]''' Euroopa meistrivõistlused<ref> [https://volley.ee/koondis/saalivorkpall/mehed/a-koondis/ Eesti rahvusmeeskond 2021] volley.ee</ref> *:[[Robert Viiber]], [[Renet Vanker]], [[Oliver Venno]], [[Renee Teppan]], [[Ardo Kreek]], [[Timo Tammemaa]], [[Andri Aganits]], [[Robert Täht]], [[Kristo Kollo]], [[Märt Tammearu]], [[Albert Hurt]], [[Karli Allik]], [[Stefan Kaibald]], [[Silver Maar]], [[Rait Rikberg]]. Peatreener: [[Cédric Énard]]. Abitreenerid: [[Loïc Geiler]], [[Oliver Lüütsepp]] ja [[Alar Rikberg]] {{col-begin|width=100%}} |- | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Peatreener !Karjäär |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]]||1996–2000 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]]||2000–2001 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Skuin]]||2000–2003 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Soome}} [[Pasi Sakari Rautio]]||2003–2004 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]]||2004–2014 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Gheorghe Creţu]]||2014–2019 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cédric Énard]]||2019–2021 |- |align=left|{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Fabio Soli]]||2022– |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Rekordkoondislased=== ''Enim mänge koondise eest mänginud mängijad seisuga 09.09.2021.''<ref>[https://volley.ee/wp-content/uploads/2020/06/Koondislaste-mangud-09.09.21.-M-1.pdf Mängud koondises (mehed).] Volley.ee</ref> {| class="wikitable" style="text-align:center" style="font-size:100%; !Koht !Nimi !Hooajad !Mänge |- |1.||align=left|'''[[Kert Toobal]]'''||2001–||align=center|308 |- |2.||align=left|'''[[Ardo Kreek]]'''||2004–||align=center|244 |- |3.||align=left|'''[[Oliver Venno]]'''||2008–||align=center|201 |- |4.||align=left|'''[[Rait Rikberg]]'''||2007–2021||align=center|183 |- |5.||align=left|[[Argo Meresaar]]||2001–2013||align=center|175 |- |6.||align=left|'''[[Keith Pupart]]'''||2004–2016||align=center|170 |- |7.||align=left|'''[[Andri Aganits]]'''||2013–||align=center|166 |- |8.||align=left|[[Raimo Pajusalu]]||2000–2014||align=center|160 |- |9.||align=left|[[Janis Sirelpuu]]||1998–2011||align=center|154 |- |10.||align=left|'''[[Renee Teppan]]'''||2014–||align=center|148 |} <small>Mängijad '''rasvases kirjas''' on klubitasandil tegevad.<br /> |} ==Tunnustus== Võrkpallikoondis valiti 2010. aastal Eesti [[Aasta võistkond|aasta võistkonnaks]]. == Tulemused noorteklassis == *Eesti kuni 21-aastaste noormeeste koondis lõpetas 2013. aastal Bulgaaria pealinnas [[Sofia]]s toimunud maailmameistrivõistluste valikturniiri täisedu nelja võiduga ja jõudis augusti lõpus toimuvale finaalturniirile. Alistati Rumeenia (3:2), Bulgaaria (3:2), Saksamaa (3:0), Iisrael (3:0). MM-finaalturniiril [[Türgi]]s saadi 3 võitu ja 2 kaotust ning saavutati sellega 20 koondise hulgas 17. koht.<ref>[https://sport.err.ee/40270/eesti-u-21-noormeeste-vorkpallikoondis-alistas-viimases-kohtumises-venetsueela Eesti U-21 noormeeste võrkpallikoondis alistas viimases kohtumises Venetsueela] err.ee, ''31.08.2013''</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Andri Aganits]], [[Karel Ellermaa]], [[Helger Hääl]], [[Helar Jalg]], [[Ronald Järv]], [[Kaur Koiduste]], [[Taavet Leppik]], [[Denis Losnikov]], [[Karlis Mesila]], [[Kevin Soo]], [[Robert Täht]], [[Hardi Talv]], [[Renee Teppan]], [[Keiro Vantsi]]. Peatreener oli [[Urmas Tali]]. *Tais toimunud juunioride MM-i finaalturniirile on Eesti meeskond pääsenud ka aastal 1999. Alagrupis edestati Soomet, Tšehhit ja Saksamaad. Finaalturniiril võideti avamängus väljakuperemehi (3:1), kuid kaotati Aasia meistrile Iraanile (0:3) ja edasipääsu otsustanud kohtumises eduseisust tugevale Poola meeskonnale (1:3).<ref>[http://www.evf.ee/?id=182 85-aastasel Eesti võrkpallil on kuulsusrikas ajalugu]</ref> *: Koosseisu kuulusid: [[Kert Toobal]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Raimo Pajusalu]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Pavel Kružajev]], [[Rivo Vesik]], [[Mihkel Roosme]] ... == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.volley.ee/ Eesti Võrkpalli Liidu koduleht] * [http://www.fivb.org/EN/FIVB/Federation.asp?NF=EST Profiil] fivb.org {{Eesti rahvuskoondised}} [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti rahvuskoondised|Võrkpall]] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] 86dwenfpr6ocpf8ib9ablp8oi5r4cqg 0 270991 6175049 5899830 2022-08-07T18:58:45Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Feliks Tanner''' [[VR II/3]] (kuni 1939 '''Felix Johann Tannebaum'''; [[10. november]] [[1893]] [[Sudak]], [[Tauria kubermang]] – [[26. september]] [[1949]] [[Minlag]], [[Komi ANSV]], [[Vene NFSV]]) oli Eesti Panga direktor. Ta õppis 1914. aastal [[Peterburi Ülikool]]i füüsika-matemaatikateaduskonnas, 1918. aastal [[Balti Tehnikaülikool]]i ja 1920–1924 (lõpetas) [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna kaubandusosakonnas. Akadeemiliselt oli ta [[korporatsioon Vironia|korporatsiooni Vironia]] liige. Ta osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõjas]], [[2. Eesti jalaväepolk|2. Eesti jalaväepolgus]]. Ta oli 1923–1924 Eesti Panga ametnik Tallinnas, 1924–1929 Pärnus, 1929–1932 Eesti Panga (tema allkiri on 20- ja 50-kroonisel pangatähel) ja 1932–1940 [[Tartu Pank|Tartu Panga]] direktor. 1944. aastal ta arreteeriti [[NKVD]] poolt ja suri vangistuses. ==Tunnustus== * [[Vabadusristi II liigi 3. järk]], 1920<ref>[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/11150/felix-tannebaum Eesti Vabariigi teenetemärgid]</ref> * [[Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste]], 1936<ref>[https://www.president.ee/et/vabariik/teenetemargid/kavaler/10916/felix-tannebaum Eesti Vabariigi teenetemärgid]</ref> ==Isiklikku== Tema vend oli vaimulik [[Eugen Tanner]]. ==Kirjandus== *''Album Academicum Universitatis Tartuensis'', II köide. Tartu 1994. Lk 57 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ESBL|Felix+Johann_Tannebaum}} *[http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=25413 Eesti ohvitserid 1918-1940] *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=1381 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000079029 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991] {{JÄRJESTA:Tanner, Feliks}} [[Kategooria:Eesti pankurid]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I astme kavalerid]] [[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Kaubandus-Tööstuskoja liikmed]] [[Kategooria:Sõjaväe Kõrgema Kohtu liikmed]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1949]] 1p4330o6mnfojn8mxiyaaxalf3ks4pm 0 272353 6174988 6170083 2022-08-07T16:14:35Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Eesti Tagavara Jalaväepataljon''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. {{Väeüksus |nimi= Eesti Tagavara Jalaväepataljon <br> ''Эстонский запасный пехотный батальон'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 1917 – 1918 |riik=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=[[polk]] |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= staabikapten [[Andrei Gross]]<br>polkovnik [[Jaak Rosenbaum]] }} Tagavarapataljon moodustati 1917. aasta septembris [[Tartu]]s ja see tegeles [[Eesti rahvusväeosad]]e polkude sõjaväelaste väljaõpetamisega. Eesti Tagavara Jalaväepataljoni loomiseks anti [[Venemaa Vabariik|Vene]] [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja luba 7. oktoobril ([[ukj]]) 1917, pataljoni ülemaks kinnitati polkovnik [[Jaak Rosenbaum]]. Pataljon loodi [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväepolgu]] tagavarapataljoni baasil, mis viidi üle [[Tartu]]sse ja üks pataljoni allüksus paiknes<ref>[https://dea.digar.ee/page/eluvoruvalgapetseri/1932/11/26/3 Rahvusväeosade idanemine Võrus], Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 26 november 1932</ref> ka [[Võru]]s. Eesti Jalaväe Tagavarapataljoni korraldas Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il meeleavalduse [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] toetuseks pärast nõukogu laialisaatmist enamlaste poolt 1917. aastal, kui [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. 9. novembril (27. okt.) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]], [[Eestimaa kubermangukomissar]]ilt Jaan Poskalt asjaajamise üle. 28. novembril 1917. saadeti Tartust Eesti Tagavarapataljonist salk eesti ohvitsere ja sõdureid Võrru ja asutati seal eraldi eest rahvuslik väeosa, [[3. jalaväepolk#3. jalaväepolgu moodustamine|Võru Eesti Pataljon]]. ==Juhtkond ja koosseis== ;Pataljoniülemad: *ülema ajutine kt staabikapten [[Andrei Gross]] (7.9.1917–); *pataljoniülem polkovnik [[Jaak Rosenbaum]]; :pataljoni adjutant [[porutšik]] [[Mihhail Pang]] *Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood ülem [[porutšik]] [[Karl Kamal]], staabikapten [[Jakob Järv]] *Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (''литера А''), ülem porutšik Marjak *Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (''литера Б''), ülem porutšik [[Gustav Hango-Ango]] *Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, ülem staabikapten [[Hugo Jürgenson]], porutšik [[Hugo Villo]] *Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, B, ülem staabikapten Kartus *Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood A, ülem [[lipnik]] [[Ernst Leithammel]], porutšik [[Johann Uin]], ajutine kt lipnik [[Voldemar Karl Koch]] *Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood B, ülem alamporutšik Kirsel *Tagavara Jalaväepataljoni 4. rood, ülem porutšik [[Hugo Lepp]], porutšik [[Voldemar Visberg]], porutšik [[Julius Kuperjanov]] *Tagavara Jalaväepataljoni 5. rood A, ülem porutšik [[Leonhard Laast-Laas]], staabikapten Damm, porutšik Metti, staabikapten [[Zinovi Niimend]] *Tagavara Jalaväepataljoni 6. rood, ülem [[alamporutšik]] [[Georg Roosman]], porutšik [[August Virro]], *Tagavara Jalaväepataljoni 7. rood, porutšik [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], alamporutšik [[Hans Ingerman]] *Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood, alamporutšik [[Tõnis Adamson]] *Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood A, alamporutšik Orro *Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood B, alamporutšik Sedor *Ratsa-, side-, õppe-, sideõppe- ja kuulipildujate õppekomandod. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Eesti Tagavara Jalaväepataljon}} [[Kategooria:Eesti endised jalaväeüksused]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:20. sajand Tartus]] 34ihj6sgcv18p9tlqenxyfjidzqgk9u 6175006 6174988 2022-08-07T17:09:35Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Eesti Tagavara Jalaväepataljon''' oli 1917. aastal [[Eesti rahvusväeosad|Eesti rahvusväeosana]] moodustatud ja 1917. aastal [[1. Eesti jalaväediviis]]i koosseisu liidetud väeosa. {{Väeüksus |nimi= Eesti Tagavara Jalaväepataljon <br> ''Эстонский запасный пехотный батальон'' |pilt= |pildiallkiri= |aeg= 1917 – 1918 |riik=[[Pilt:Flag of Russia.svg|25px]] [[Venemaa Vabariik]]<br>[[Eestimaa kubermang]] |kuuluvus=[[1. Eesti jalaväediviis]] ([[Eesti rahvusväeosad]]) |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=[[polk]] |praegune_ülem= |lahingud= |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= staabikapten [[Andrei Gross]]<br>polkovnik [[Jaak Rosenbaum]] }} Tagavarapataljon moodustati 1917. aasta septembris [[Tartu]]s ja see tegeles [[Eesti rahvusväeosad]]e polkude sõjaväelaste väljaõpetamisega. Eesti Tagavara Jalaväepataljoni loomiseks anti [[Venemaa Vabariik|Vene]] [[Põhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] ülemjuhataja luba 7. oktoobril ([[ukj]]) 1917, pataljoni ülemaks kinnitati polkovnik [[Jaak Rosenbaum]]. Pataljon loodi [[1. Eesti jalaväepolk|1. Eesti Jalaväepolgu]] tagavarapataljoni baasil, mis viidi üle [[Tartu]]sse [[Raatuse tänav]]a kasarmutesse ja üks pataljoni allüksus paiknes<ref>[https://dea.digar.ee/page/eluvoruvalgapetseri/1932/11/26/3 Rahvusväeosade idanemine Võrus], Elu: Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 26 november 1932</ref> ka [[Võru]]s. Eesti Jalaväe Tagavarapataljoni korraldas 21. novembril 1917 Tartus [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]]il meeleavalduse[] [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]] toetuseks pärast nõukogu laialisaatmist enamlaste poolt 1917. aastal, kui [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]. 9. novembril (27. okt.) võttis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee esimehe asetäitja [[Viktor Kingissepp]], [[Eestimaa kubermangukomissar]]ilt Jaan Poskalt asjaajamise üle. Pärast meeleavaldust arreteeriti 38 tagavarapataljoni ohvitseri eesotsas Jaak Rosenbaumiga ning linnas kuulutati välja [[sõjaseisukord]]. Enamik arreteerituist vabastati siiski paar päeva hiljem, kuid pataljoniülema Jaak Rosenbaumi ja veel paari ohvitseri üle peeti revolutsioonilise tribunali istung, kuid vabaks lasti ka need mehed<ref>Kaspar Koort, [https://tartu.postimees.ee/4319767/meeleavaldus-mis-voinuks-uppuda-verre Meeleavaldus, mis võinuks uppuda verre], tartu.postimees.ee, 23. november 2017</ref>. 28. novembril 1917. saadeti Tartust Eesti Tagavarapataljonist salk eesti ohvitsere ja sõdureid Võrru ja asutati seal eraldi eest rahvuslik väeosa, [[3. jalaväepolk#3. jalaväepolgu moodustamine|Võru Eesti Pataljon]]. ==Juhtkond ja koosseis== ;Pataljoniülemad: *ülema ajutine kt staabikapten [[Andrei Gross]] (7.9.1917–); *pataljoniülem polkovnik [[Jaak Rosenbaum]]; :pataljoni adjutant [[porutšik]] [[Mihhail Pang]] *Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood ülem [[porutšik]] [[Karl Kamal]], staabikapten [[Jakob Järv]] *Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (''литера А''), ülem porutšik Marjak *Tagavara Jalaväepataljoni 1. rood A (''литера Б''), ülem porutšik [[Gustav Hango-Ango]] *Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, ülem staabikapten [[Hugo Jürgenson]], porutšik [[Hugo Villo]] *Tagavara Jalaväepataljoni 2. rood, B, ülem staabikapten Kartus *Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood A, ülem [[lipnik]] [[Ernst Leithammel]], porutšik [[Johann Uin]], ajutine kt lipnik [[Voldemar Karl Koch]] *Tagavara Jalaväepataljoni 3. rood B, ülem alamporutšik Kirsel *Tagavara Jalaväepataljoni 4. rood, ülem porutšik [[Hugo Lepp]], porutšik [[Voldemar Visberg]], porutšik [[Julius Kuperjanov]] *Tagavara Jalaväepataljoni 5. rood A, ülem porutšik [[Leonhard Laast-Laas]], staabikapten Damm, porutšik Metti, staabikapten [[Zinovi Niimend]] *Tagavara Jalaväepataljoni 6. rood, ülem [[alamporutšik]] [[Georg Roosman]], porutšik [[August Virro]], *Tagavara Jalaväepataljoni 7. rood, porutšik [[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], alamporutšik [[Hans Ingerman]] *Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood, alamporutšik [[Tõnis Adamson]] *Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood A, alamporutšik Orro *Tagavara Jalaväepataljoni 8. rood B, alamporutšik Sedor *Ratsa-, side-, õppe-, sideõppe- ja kuulipildujate õppekomandod. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Eesti Tagavara Jalaväepataljon}} [[Kategooria:Eesti endised jalaväeüksused]] [[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] [[Kategooria:1. Eesti jalaväediviis]] [[Kategooria:20. sajand Tartus]] o32j7s0ny933kh8cum7rmwx3jy3j8kc 0 274883 6175374 5727145 2022-08-08T10:44:54Z Velirand 67997 /* Ajalugu */ Ramygala sai linnaõigused 1956. aastal, mitte 1957. aastal. wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ramygala | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = leedu | Ramygala | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = [[Pilt:Ramygala flag.gif|100px]] | lipu_link = [[Ramygala lipp]] | vapi_pilt = [[Pilt:LIT Remigoła COA.png|100px]] | vapi_link =[[Ramygala vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Leedu }} '''Ramygala''' ({{Audio|Ramygala.ogg|leedu}}) ([[poola keel|poola]] ''Remigoła'', [[Žemaidi keel]]es ''Ramīgala'') on linn [[Leedu]]s [[Panevėžysi rajoon]]is. Linn on [[Ramygala vald|Ramygala valla]] halduskeskuseks. Ramygala asub [[Upytė jõgi|Upytė jõe]] kaldal merepinnast 69 meetri kõrgusel. Linnas on [[raamatukogu]], kultuurikeskus ja [[gümnaasium]]. Ramygalas töötab motoriseeritud veski. Vaatamisväärsusteks on ajalooline gümnaasiumihoone ja selles tegutsev koduloomuuseum, galerii Voras ning [[1914]]. aastal valminud [[uusgooti stiil]]is kirik. Linn on Euroopa toonekurelinnade liidu liige (teised liikmed on [[Busk]] [[Ukraina]]st, [[Storkow]] [[Saksamaa]]lt, [[Stolin]] [[Valgevene]]st, [[Demene vald]] [[Läti]]st, [[Komarovce]] [[Slovakkia]]st, [[Luka nad Jihlavou]] [[Tšehhi]]st ja [[Staicele]] Lätist). <ref>http://www.staicelesnovads.lv/2007_2012/esco/</ref> == Ajalugu == Asulat on esimest korda mainitud juba [[13. sajand]]il, toona kirjutati nime kujul ''Remigale''. Esimene kirik püstitati sinna [[1492]]. aastal, [[1503]]. aastal sai Ramygalast [[alev]]. Aastal [[1540]] mainiti esimest korda kirjalikult sealset [[mõis]]a. Linnaõigused sai Ramygala [[1956]]. aastal. Nõukogude ajal oli see kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks, ka toodeti selle ümbruse kuivendatud [[soo]]dest [[turvas]]t. Linn oli aastal 2010 Leedu kultuuripealinnaks. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 1116 (1868) * 2500 (1899) * 2113 (1970) * 2200 (1976) * 2302 (1979) <td> * 2018 (1989) * 1733 (2001) * 1581 (2011) * 1574 (2013) </table> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ramygala elanikest [[leedulased|leedulasi]] 97,53%, [[venelased|venelasi]] 0,89% ja [[mustlased|mustlasi]] 0,63%.<ref>http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas</ref> == Pilte == <gallery> Ramygalos_baznycia_4.jpg|Katoliku kirik Ramygalos_bažnyčia.jpg|Ramygala Ramygala_2.jpg|Vanalinn Ramygalos gimnazija 2.jpg|Koolimaja Ramygalos_ligoninė_ir_vaistinė.jpg|Haigla </gallery> == Tuntud elanikke == *[[Isaac ben Jacob Benjacob]] – juudi kirjanik *[[Saulius Mykolaitis]] – Leedu näitleja *[[Maria Kaupas]] – USA nunn ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ramygala}} *[http://www.ramygala.lt/ Linna koduleht] *[http://www.vietoves.lt/?id=OV51AH5JQK Linn portaalis vietoves.Lt] *[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_IX/613 Ramygala poola geograafilises sõnastikus] [[Kategooria:Leedu linnad]] [[Kategooria:Panevėžysi rajoon]] jubxa52mvw637ffuon65uv8n30h0day 0 277693 6174923 6173773 2022-08-07T14:20:33Z Velirand 67997 /* Ran */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ra)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ra". ==Raa== *[[Enn Raa]], eesti laulja (1910–1962) *[[Helle Raa]], eesti näitleja (1908–1990) *[[Carl Raab]], Tallinna Toomkiriku Rootsi koguduse pastor (1667–1711) *[[Dominic Raab]], Suurbritannia poliitik (1974–) *[[Stefan Raab]], saksa ajakirjanik (1966–) *[[Susanne Raab]], Austria jurist ja poliitik (1984–) *[[Moritz Raack]], Tartu üliõpilane (1907–1932) *[[Gerda Elfriede Raadi]], eesti filoloog (1900–1985) *[[Alfred Raadik]], eesti koreograaf ja rahvatantsupedagoog (1918–1998) *[[Algus Raadik]], eesti kommunist (1906–1964) *[[Andrus Raadik]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Anton Raadik]], eesti poksija (1917–1999) *[[Egle Raadik]], eesti ajakirjanik ja toimetaja (1981–) *[[Elmo Raadik]], eesti arhitektuuriajaloolane (1925–1969) *[[Haivi Raadik]], eesti metallikunstnik (1930–2013) *[[Indrek Raadik]], eesti laulja (1975–) *[[Maire Raadik]], eesti keelekorraldaja ja keeleteadlane (1963–) *[[Niina Raadik]], eesti koreograaf ja tantsupedagoog (1924–2016) *[[Pille Raadik]], eesti jalgpallur (1987–) *[[Rain Raadik]], eesti korvpallur (1989–) *[[Tarmo Ain Raadik]], eesti ihtüoloog (1962–) *[[Toomas Raadik]], eesti korvpallur (1990–) *[[Tõnu Raadik]] (1957–) *[[Ülle Raadik]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Lembi-Merike Raado]], eesti tehnikateadlane (1942–) *[[Andres Raag]], eesti näitleja (1970–) *[[Argo Raag]], eesti maadleja (1972–) *[[Arno Raag]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1904–1985) *[[Ere Raag]], eesti raamatukogundustegelane (1947–) *[[Ilmar Raag]], eesti filmitegija (1968–) *[[Nikolai Raag]], eesti õigeusu vaimulik (1888–1983) *[[Raimo Raag]], eesti keeleteadlane ja kultuuriloolane (1953–) *[[Valvo Raag]], eesti füüsik (1936–2011) *[[Virve Raag]], eesti fennougrist (1954–) *[[Vitali Raag]], Eesti tehnikateadlane (1929–) *[[Harri Raaga]], eesti arst (1925–1992) *[[Garri Raagmaa]], eesti inimgeograaf (1966–) *[[Vello Raagmets]], eesti loomaarstiteadlane (1933–2020) *[[Ain Raal]], eesti proviisor ja ravimtaimede uurija (1961–) *[[Elmar Raal]], eesti õigusteadlane (1927–1970) *[[Villem Raam]], eesti kunstiteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Raam]], eesti pedagoog (1880–1946) *[[Helvi Raamat]], eesti laulja (sopran) ja filmiprodutsent (1947–) *[[Rein Raamat]], eesti filmilavastaja (1931–) *[[Rein Raamat (füüsik)|Rein Raamat]], eesti füüsik (1941–) *[[Jaan Raamot]], Venemaa keisririigi (IV Riigiduuma) ja Eesti poliitik (1873–1927) *[[Mari Raamot]], eesti naisliikumise tegelane (1872–1966) *[[Tõnis Raamot]], eesti tehnikateadlane (1932–2000) *[[Pedro van Raamsdonk]], endine Hollandi poksija (1960–) *[[Antti Raanta]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Erkki Raappana]], Soome ohvitser (1893–1962) *[[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane (1971–) *[[Marko Raat]], eesti filmilavastaja (1973–) *[[Aleksandra Raatma]], eesti arst (1901–1967) *[[Ernst Raatma]], eesti poliitik (1891–1959) *[[Salme Raatma]], eesti lastekirjanik (1915–2008) *[[Mait Raava]], eesti psühholoog (1962–) *[[Doris Kristina Raave]], eesti näitleja *[[Henn Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1959–) *[[Henrik Raave]], eesti laulja (1979–) *[[Kalev Raave]], Eesti majandustegelane, poliitik ja vaimulik (1926–2004) *[[Lembit Raave]], eesti põllumajandusteadlane (1930–1989) *[[Raivo J. Raave]], eesti mõtleja (1950–2013) *[[Rita Raave]], eesti näitleja (1951–) ==Rab== *[[Nora Raba]], eesti metallikunstnik (1938–) *[[Burhānuddīn Rabbānī]], Afganistani poliitik (1940–2011) *[[Dorota Rabczewska]], poola laulja (1984–) *[[Jutta Rabe]], saksa ajakirjanik (1955–) *[[François Rabelais]], prantsuse kirjanik (u 1494–1553) *[[Isidor Isaac Rabi]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1898–1988) *[[Yits'ẖak Rabin]], Iisraeli poliitik (1922–1995) *[[Adrien Rabiot]], prantsuse jalgpallur (1995–) *[[Tihhon Rabotnov]], vene botaanik ja fütotsönoloog (1904–2000) *[[Ivan Rabtšinski]], revolutsionäär ja Nõukogude riigitegelane (1879–1950) ==Rac== *[[Ivica Račan]], Horvaatia poliitik (1944–2007) *[[James Rachels]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1941–2003) *[[Arciom Rachmanaŭ]], valgevene jalgpallur (1990–) *[[Karel Rachůnek]], Tšehhi jäähokimängija (1979–2011) *[[Jean Racine]], prantsuse näitekirjanik (1639–1699) *[[Arthur Rackham]], inglise kunstnik (1867–1939) *[[John Rackham]], inglise piraadikapten (1682–1720) *[[Władysław Raczkiewicz]], Poola president eksiilis (1885–1947) ==Rad== *[[Jeronim de Rada]], albaania kirjanik (1814–1903) *[[Tony Radakin]], Suurbritannia sõjaväelane (admiral) (1965–) *[[Radbot]] (suri 1035) *[[Daniel Radcliffe]], inglise näitleja (1989–) *[[Paula Radcliffe]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[Timothy Radcliffe]], dominiiklaste ordumeister (1945–) *[[Karl Radek]], juudi päritolu kommunist (1885–1939) *[[Ivan Radeljić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine jalgpallur (1980–) *[[Peter Rademacher]], Ameerika Ühendriikide poksija (1928–2020) *[[Nicolae Rădescu]], Rumeenia poliitik ja sõjaväelane (1874–1953) *[[Josef Radetzky]], Austria feldmarssal (1766–1858) *[[Bojan Radev]], bulgaaria maadleja (1942–) *[[Rumen Radev]], Bulgaaria sõjaväelane ja poliitik (1963–) *[[Ineta Radēviča]], Läti kergejõustiklane (1981–) *[[Eric Radford]], Kanada iluuisutaja (1985–) *[[Iveta Radičová]], Slovakkia poliitik (1956–) *[[Raymond Radiguet]] (1903–1923) *[[Oleksandr Radijevskõi]], Ukraina sõjaväelane (1970–2014) *[[Paul Radin]], Poola juudi päritolu ameerika antropoloog (1883–1959) *[[Justus Heinrich von Radingh]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane (1665–1741) *[[Aleksandr Radištšev]], vene filosoof ja kirjanik (1749–1802) *[[Hubert Radke]], poola korvpallur (1980–) *[[Ronnie Radke]], Ameerika Ühendriikide laulja (1983–) *[[Emanuel Rádl]], tšehhi bioloog (1873–1942) *[[Nebojša Radmanović]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1949–) *[[Danica Radojičić]], Serbia laulja (1989–) *[[Jenik Radon]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1960–) *[[Nemanja Radonjić]], serbia jalgpallur (1996–) *[[Vasil Radoslavov]], Bulgaaria poliitik (1854–1929) *[[Andrija Radović]] (1872–1947) *[[Undinė Radzevičiūtė]], leedu kirjanik (1967–) *[[Elza Radziņa]], läti näitleja (1917–2005) *[[Edvard Radzinski]], vene näitekirjanik ja biograaf (1936–) *[[Konstanty Radziwiłł]], Poola arst ja poliitik (1958–) *[[Krzysztof Mikołaj Radziwiłł]], Poola-Leedu riigitegelane ja väejuht (suri 1603) *[[Barbara Radziwiłłówna]] *[[Silvija Radzobe]], läti kirjandus- ja teatriteadlane ning teatrikriitik (1950–2020) *[[Ștefan Radu]], rumeenia jalgpallur (1986–) *[[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist (2002–) *[[Aleksandr Radulov]], vene jäähokimängija (1986–) *[[Đorđe Radulović]], Montenegro poliitik (1984–) *[[Marko Radulović]], Montenegro poliitik (1866–1932) *[[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja (1972–) *[[Agnieszka Radwańska]], poola tennisist (1989–) ==Rae== *[[Jaan Raeda]], eesti aednik, sordiaretaja ja aiandusnõuandja (1876–1955) *[[Erich Raeder]], Saksamaa sõjaväelane (1876–1960) *[[Andreas Eduard Raehlmann]], saksa arstiteadlane (1848–1917) *[[Felix Raeksoo]] (1899–1937), Eesti politseinik *[[Eha Raend]], eesti nahakunstnik (1932–2007) *[[Aili Raendi]], eesti ajaloolane (1933–2002) *[[Peeter Raesaar]], eesti tehnikateadlane (1940–) *[[Eve Raeste]], eesti keeleteadlane (1954–) *[[Julius Raev]], Eesti sõjaväelane (1897–?) ==Raf== *[[Rafael Pereira da Silva]], Brasiilia jalgpallur (1990–) *[[Raffael]], itaalia kunstnik (1483–1520) *[[Jean-Pierre Raffarin]], Prantsusmaa poliitik (1948–) *[[Gerry Rafferty]], šoti muusik (1947–2011) *[[Hans Raffl]] (Johann Raffl), Itaalia puuraidur *[[Thomas Raffl]], Austria jäähokimängija (1986–) *[[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Brigi Rafini]], Nigeri poliitik (1953–) *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]], Iraani poliitik ja vaimulik (1934–2017) *[[Marika Raftell-Tamm]], eesti biokeemik (1939–) ==Rag== *[[Anne B. Ragde]], norra kirjanik (1957–) *[[Thomas Raggi]], itaalia kitarrist (2001–) *[[Virginia Raggi]], Itaalia poliitik (1978–) *[[Ragnhildur Helgadóttir]], Islandi poliitik (1930–2016) *[[Vjatšeslav Ragozin]], vene maletaja (1908–1962) *[[Ēriks Rags]], läti odaviskaja (1975–) ==Rah== *[[Henno Rahamägi]], eesti ajakirjanik (1907–1941) *[[Hugo Bernhard Rahamägi]], eesti vaimulik, E. E. L. K. piiskop (1886–1941) *[[Johannes Adolf Rahamägi]], eesti ajakirjanik ja esperantist (1883–1916) *[[Rainer Rahasepp]], Eesti politseinik ja luuletaja (1976–) *[[Manşūr ar-Raḩbānī]], Liibanoni helilooja, muusik, luuletaja ja muusikaprodutsent (1925–2009) *[[Ludwig Woldemar Leonce von Rahden]], baltisaksa päritoluga Venemaa riigitegelane (1826–1881) *[[Ande Rahe]], eesti näitleja (1927–1994) *[[Kerttu Rahe]], eesti karateka (1977–) *[[Riina Raheltšik]], eesti kunstnik ja õpetaja *[[Märt Rahi]], eesti taimefüsioloog (1941–) *[[Aigi Rahi-Tamm]], eesti ajaloolane (1965–) *[[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja (1965–) *[[Anneli Rahkema]], eesti näitleja (1979–) *[[Raḩmān Bābā]], puštu luuletaja (suri 1707) *[[Baba Rahman]], Ghana jalgpallur (1994–) *[[Jan Rahman]], eesti kirjanik (1975–) *[[Jillur Rahmān]], Bangladeshi poliitik (1929–2013) *[[Sergei Rahmaninov]], vene helilooja ja pianist (1873–1943) *[[Emomali Rahmon]], Tadžikistani poliitik (1952–) *[[Uwe Rahn]], Saksamaa endine jalgpallur (1962–) *[[Ilse Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1916–1995) *[[Peeter Rahnel]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1957–) *[[Silva Rahnel]], eesti kergejõustiklane (1961–) *[[Paul Rahno]], eesti mikrobioloog (1901–1980) *[[Kristjan Rahnu]], eesti kümnevõistleja (1979–) *[[Marje Rahnu]], eesti maakorraldusinsener (1971–) *[[Tauno Rahnu]], eesti [[skinheedid|skinheed]] ja luuletaja (1969–) *[[Kalju Rahu (pedagoog)|Kalju Rahu]], eesti pedagoog ja koolijuht (1935–2018) *[[Kristjan Rahu]], eesti ettevõtja (1972–) *[[Mati Rahu]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Anni Rahula]], eesti jalgpallikohtunik (1986–) *[[Esra Rahula]], eesti vaimulik (1926–2013) *[[Lydia Rahula]], eesti koorijuht ja pedagoog (1948–) *[[Maido Rahula]], eesti matemaatik (1936–2017) *[[Tomi Rahula]], eesti muusik (1976–) *[[Eimar Rahumaa]], eesti õigusteadlane (1948–) *[[Imbi Rahumaa]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1947–) *[[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik (1991–) *[[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1963–) *[[Martin Rahusoov]], Eesti energeetik ==Rai== *[[Eduard Raia]], sõjaväelane ja Eesti NSV riigiametnik (1911–1982) *[[Ahti Raias]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1936–2017) *[[Benjamin Raich]], Austria mäesuusataja (1978–) *[[Maurice Raichenbach]], Poola päritolu prantsuse kabetaja (1915–1988) *[[Johannes Raicus]], Böömi päritolu arstiteadlane (suri 1632) *[[Aleksander Raid]], eesti tõlkija (1913–1983) *[[Andres Raid]], eesti teleajakirjanik (1955–) *[[Ants Raid]], eesti arhitekt (1941–) *[[Bibi Raid]], eesti tõlkija ja õpetaja *[[Boris Raid]], Eesti sõjaväelane (1896–1963) *[[Hubert Raid]], eesti loomaarstiteadlane (1932–) *[[Jaroslav Raid]], eesti ajaloolane (1919–1984) *[[Johan Raid]], Eesti poliitik (1885–1964) *[[Juku-Kalle Raid]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Kaarin Raid]], eesti lavastaja (1942–2014) *[[Kaljo Raid]], eesti helilooja (1921–2005) *[[Lembit Raid]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1931–2021) *[[Liilia Raid]], eesti metsateadlane (1934–2019) *[[Niina Raid]], eesti kunstiajaloolane (1917–2001) *[[Raivo Raid]], eesti bioloog-tsütoloog (1957–) *[[Risto Raid]], eesti jalgrattur (1990–) *[[Robert Raid]], eesti kirjanik (1915–1978) *[[Tiit Raid]], eesti zooloog (1954–) *[[Tiit Raid (graafik)|Tiit Raid]], eesti graafik (1940–) *[[Tõnis Raid]], Vene-Türgi sõja veteran ja kaitseliitlane (1849–1936) *[[Tõnu Raid]], eesti kartograaf, orienteeruja ja treener (1939–) *[[Vaike Raid]], eesti ajaloolane (1925–) *[[Villem Raid]], Eesti sõjaväelane (1900–1979) *[[Jaanus Raidal]], Eesti poliitik (1963–) *[[Lembit Raidal]], Eesti sõjaväelane (1919–1944) *[[Martti Raidal]], eesti füüsik (1968–) *[[Gerda-Johanna Raidaru]], eesti keemik (1945–) *[[Voldemar Raidaru]], eesti lastekirjanik (1913–2006) *[[Eedo Raide]], eesti rallisõitja (1946–2010) *[[Henri Raide]], eesti rallisõitja (1983–2015) *[[Martti Raide]], eesti pianist (1965–) *[[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist (1995–) *[[Therese Raide]], eesti pianist ja laulja (1921–2013) *[[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane (1904–1964) *[[Jüri Raidla]], eesti jurist ja vandeadvokaat (1957–) *[[Peeter Raidla]], eesti majandusajakirjanik (1955–) *[[Valle Raidla]], eesti geoloog (1975–) *[[Enno Raidma]], eesti keemik (1938–2006) *[[Evald Raidma]], eesti muusik (1953–) *[[Mati Raidma]], Eesti poliitik (sündinud 1965) *[[Toivo Raidmets]], eesti mööblidisainer (1955–) *[[Herbert Raidna]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Svea Raidna]], eesti maalikunstnik (1961–2011) *[[Valter Raidna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1913–1993) *[[Mark Raidpere]], eesti kunstnik (1975–) *[[August Raidur]], eesti vaimulik (1914–1979) *[[Aire Raidvee]], eesti psühholoog (1978–) *[[Erich Raidvee]], eesti poksija (1922–1981) *[[Jaak Raie]], Eesti riigiametnik ja endine sporditegelane (1976–) *[[Rein Raie]], eesti traumatoloog (1941–) *[[Siim Raie]], eesti riigiametnik (1977–) *[[Erich Raiet]], eesti keeleteadlane (1920–1992) *[[Aare-Heino Raig]], eesti jurist (1948–) *[[Eduard Raig]], Eesti politseinik ning Eesti ja Saksa sõjaväelane (1902–1998) *[[Helmut Raig]], eesti põllumajandusteadlane *[[Ivar Raig]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1953–) *[[Kulle Raig]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja kirjanik (1940–) *[[Peet Raig]], eesti võrkpallur (1938–1998) *[[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik (1999–) *[[Ants Raik]], eesti klimatoloog (1931–1994) *[[Helve Raik]], eesti geograafiaõpetaja ja koolijuht (1932–2020) *[[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane (1972–) *[[Katri Raik]], eesti ajaloolane (1967–) *[[Mart Raik]], eesti koolitaja, haridustegelane, äri- ja teatrijuht (1955–) *[[Priit Raik]], eesti helilooja, dirigent ja pedagoog (1948–2008) *[[Teet Raik]], eesti muusik (1977–) *[[Arvo Raimo]], eesti näitleja (1940–2015) *[[Franca Raimondi]], itaalia laulja (1932–1988) *[[Raimund (Erbach-Fürstenau)|Raimund]], Erbach-Fürstenau krahv (1951–) *[[Adam Rainer]], Austria kääbus ja hiiglane (1899–1950) *[[Rainier III]], Monaco vürst (1923–2005) *[[Rainis]], läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik (1865–1929) *[[Ivanka Rainova]], Bulgaaria filosoof, feminist, toimetaja, tõlkija ja kirjastaja (1959–) *[[Claude Rains]], näitleja (1889–1967) *[[James Rainwater]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1917–1986) *[[Olev Rais]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1923–2005) *[[Kenneth Raisma]], eesti tennisist (1998–) *[[Mariann Raisma]], eesti ajaloolane (1974–) *[[Albert Raisner]], prantsuse suupillimängija, helilooja ja produtsent (1922–2011) *[[Andrus Raissar]], eesti muusik ja modell (1974–) *[[Ernst Raiste]], eesti balletiartist ja vabadusvõitleja (1925–2020) *[[Jukka Raitala]], soome jalgpallur (1988–) *[[Inga Raitar]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1966–) *[[Bonnie Raitt]], Ameerika Ühendriikide bluusilaulja ja -kitarrist (1949–) *[[Ain Raitviir]], eesti mükoloog (1938–2006) *[[Tiina Raitviir]], eesti majandusgeograaf ja sotsioloog (1939–) *[[Reimo Raivet]], Eesti politseiametnik (1973–) ==Raj== *[[Aimur Raja]], eesti tehnikateadlane (1958–) *[[Aleks Raja]], eesti tantsupedagoog (1928–2014) *[[Allar Raja]], eesti sõudja (1983–) *[[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane (1982–) *[[Rudolf Raja]], eesti loomaarstiteadlane (1918–2018) *[[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]], eesti näitleja ja teatritegelane (1914–1956) *[[Lembit Rajala]], eesti jalgpallur (1970–) *[[Toni Rajala]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Guido Rajalo]], eesti keemiainsener (1926–2016) *[[Voldemar Rajalo]], eesti ajakirjanik, humorist ja karikaturist (1914–1983) *[[Helmi Rajamaa]], eesti kirjanik (1909–2005) *[[Herman Rajamaa]], eesti pedagoog ja koolijuht (1902–1987) *[[Harald Rajamets]], eesti tõlkija ja luuletaja (1924–2007) *[[Raivo Rajamäe (geoloog)|Raivo Rajamäe]], eesti geoloog (1948–) *[[Raivo Rajamäe]], eesti majandusteadlane (1944–) *[[Kari Rajamäki]], Soome poliitik (1948–) *[[Edgar-Adolf Rajandi]], Eesti filoloog ja nimeuurija (1902–1978) *[[Henno Rajandi]], eesti tõlkija (1928–1998) *[[Lia Rajandi]], eesti tõlkija ja õpetaja (1929–2014) *[[Mingo Rajandi]], eesti kontrabassist (1980–) *[[Elle Rajandu]], eesti botaanik (1978–) *[[Heli Rajangu]], eesti arstiteadlane ja dermatoveneroloog (1944–) *[[Raul Rajangu]], eesti kunstnik (1968–) *[[Väino Rajangu]], eesti majandus- ja haridusteadlane (1945–) *[[Hery Rajaonarimampianina]], Madagaskari poliitik (1958–) *[[Gotabaya Rajapaksa]], Sri Lanka sõjaväelane ja poliitik (1949–) *[[Mahinda Rajapaksa]], Sri Lanka poliitik (1945–) *[[Mirko Rajas]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Enn Rajasaar]], eesti arhitekt (1961–) *[[Georg Rajasaar]], eesti tehnikateadlane (1921–) *[[Inge Rajasaar]], eesti filoloog, teadustoimetaja ja tõlkija (1938–) *[[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf ja keskkonnahariduse edendaja (1968–) *[[Valentin Rajasaar]], eesti kultuuriajakirjanik ja publitsist (1927–1998) *[[Ylle Rajasaar]], eesti ajakirjanik ja luuletaja (1969–) *[[Kristo Rajasaare]], eesti muusik (1973–) *[[Inda Rajasalu]], eesti ajaloolane (1938–) *[[Rein Rajasalu]], Soome sõjaväelane (1914–1944) *[[Tarvo Rajasalu]], eesti arstiteadlane ja endokrinoloog (1969–2012) *[[Teet Rajasalu]], eesti majandusteadlane (1941–2003) *[[Triinu Rajasalu]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Ülle Rajasalu]], Eesti poliitik (1953–) *[[Ülle Rajasalu (keraamik)|Ülle Rajasalu]], eesti keraamik (1950–) *[[Eleonora Rajavee]], Eesti arstiteadlane ja anatoom (1940–) *[[Evald Rajavee]], eesti kiirguskeemiateadlane (1924–2004) *[[Olaf Rajavee]], eesti arstiteadlane ja farmakoloog (1927–1995) *[[Christopher Rajaveer]], eesti näitleja (1990–) *[[Jan Rajevski]], Eesti jäähokimängija (1987–) *[[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija *[[Viktor Rajevski]], Eesti loomakasvatusteadlane ja Eesti NSV riigitegelane (1936–2017) *[[László Rajk]], Ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane (1908–1949) *[[Georgi Rajkov]], Bulgaaria maadleja (1953–2006) *[[Marin Rajkov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1960–) *[[Predrag Rajković]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Joanna Rajkowska]], poola kunstnik (1968–) *[[Andry Rajoelina]], Madagaskari poliitik (1974–) *[[Mariano Rajoy]], Hispaania poliitik (1955–) *[[Heidi Raju]], eesti murdmaasuusataja (1990–) *[[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1948–) ==Rak== *[[Jürgen Rakaselg]], eesti psühholoog *[[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Ivan Rakitić]], horvaadi jalgpallur (1988–) *[[Kerttu Rakke]], eesti kirjanik (1971–) *[[Eldbjørg Raknes]], norra džässmuusik (1970–) *[[Mátyás Rákosi]], Ungari poliitik (1892–1971) *[[Nikolai Rakov]], vene helilooja ja pianist (1908–1990) *[[Vít Rakušan]], Tšehhi poliitik (1978–) ==Ral== *[[Ralambo]], merinade maa valitseja (16. sajand) *[[Brandis Raley-Ross]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) *[[Eduard Ralja]], eesti näitleja (1924–1987) *[[Carl Friedrich Johann Rall]], Eesti vaimulik (1859–1924) *[[Geórgios Rállis]], Kreeka poliitik (1918–2006) ==Ram== *[[Edi Rama]], albaania kunstnik ja poliitik (1964–) *[[Ramakrishna]], bengali päritolu vaimne õpetaja (1836–1886) *[[Sellapan Ramanathan]], Singapuri poliitik (1924–2016) *[[Srinivasa Ramanujan]], India matemaatik (1887–1920) *[[Cyril Ramaphosa]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, alates 2018. aastast riigi president (1952–) *[[Rathika Ramasamy]], India loodusfotograaf (?–) *[[Eros Ramazzotti]], itaalia muusik (1963–) *[[Friedrich Eberhard Rambach]] (1767–1826) *[[Claire Rambeau]], Ameerika Ühendriikide fotomodell (1951–) *[[Franca Rame]], Itaalia näitleja, näitekirjanik ja poliitik (1928–2013) *[[Jean-Philippe Rameau]], prantsuse helilooja ja muusikateoreetik (1683–1764) *[[Rameko]], latgali ülik (12.–13. sajand) *[[Heinrich Ramel]], Pommeri aadlisuguvõsast pärit sõjaväelane ja riigitegelane *[[Leonti Ramenski]], vene botaanik ja ökoloog (1884–1953) *[[Samuel Ramey]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (1942–) *[[Navin Ramgoolam]], Mauritiuse poliitik (1947–) *[[Adil Rami]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Ramires]], Brasiilia jalgpallur (1987–) *[[Norberto Ramírez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1851) *[[Sara Ramírez]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1975–) *[[Ivo Ramjalg]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1918–1994) *[[Rudolf Ramla]], eesti politseinik (1903–1941) *[[Clas von Ramm]], baltisaksa poliitik (1864–1920) *[[Claus von Ramm]], Eestimaa mõisnik (?–1684) *[[Nils Ramm]], Rootsi poksija (1903–1986) *[[Reinhold von Ramm]], baltisaksa mõisnik (1665–1755) *[[Thomas von Ramm]], Riia bürgermeister, Tartu õuekohtu asepresident (surnud 1631) *[[Adolf Rammo]], eesti luuletaja, laste- ja noorsookirjanik (1922–1998) *[[Helju Rammo]], eesti lastekirjanik ja dramaturg (1926–1998) *[[Ilmar Rammo]], eesti füüsik (1937–) *[[Karl-Martin Rammo]], eesti purjetaja (1989–) *[[Leida Rammo]], eesti näitleja (1924–2020) *[[Willi Rammo]], Saarimaa endine poksija (1925–2009) *[[Aleksander Johannes Rammul]], eesti hügieenik (1875–1949) *[[Imre Rammul]], eesti arst (1961–) *[[Johannes Rammul]], eesti raadiotööstur ja raadioekspert (1898–1943) *[[Tiit Rammul]], eesti kunstnik (1964–) *[[Üllar Rammul]], eesti bioloog (1967–) *[[Dee Dee Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1952–2002) *[[Joey Ramone]], juudi päritolu Ameerika Ühendriikide laulja (1951–2001) *[[Johnny Ramone]], Ameerika Ühendriikide muusik (1948–2004) *[[José Ramos Horta]], Ida-Timori poliitik (1946–) *[[Sergio Ramos]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Donald Ramotar]], Guyana poliitik (1950–) *[[Patricia Ramsay]], Briti kuningliku perekonna liige (1886–1974) *[[Wilhelm Ramsay]], soome geoloog (1865–1928) *[[William Ramsay]], šoti keemik, füüsik (1852–1916) *[[Ramses I]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Ramses II]], Vana-Egiptuse kuningas (13. sajand eKr) *[[Aaron Ramsey]], kõmri jalgpallur (1990–) *[[Gordon Ramsay]], Briti kokk (1966–) *[[Norman Ramsey]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1915–2011) *[[Rafael Ramstedt]], soome kupleelaulja, näitleja ja laulukirjutaja (1888–1933) *[[Rashid Ramzi]], Maroko päritolu Bahreini jooksja (1979–) *[[Konstantin Ramul]], eesti psühholoog (1879–1975) *[[Peeter Ramul]], eesti muusikateadlane, pianist ja pedagoog (1881–1931) ==Ran== *[[Lee Ranaldo]], kitarrist, klahvpillimängija ja lugude autor (1956–) *[[Juris Rancāns]], Läti poliitik (1977–) *[[Jacques Rancière]], prantsuse filosoof (1940) *[[Ayn Rand]], vene-ameerika filosoof ja kirjanik (1905–1982) *[[Erik Rand]], eesti ajakirjanik (1978–) *[[Herman Rand]], eesti põllumajandusteadlane (1924–1994) *[[Kristian Rand]], eesti iluuisutaja (1987–) *[[Lea Rand]], eesti iluuisutaja ja treener (1963–) *[[Mare Rand]], eesti filoloog ja raamatuteadlane (1945–) *[[Mikk Rand]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Monica Rand]], eesti ametnik ja poliitik (1979–) *[[Niine Rand]], eesti õpetaja ja koolijuht (1912–1998) *[[Reili Rand]], Eesti poliitik (1991–) *[[Taavi Rand]], eesti iluuisutaja (1992–) *[[Tuuli Rand]], eesti laulja (1990–) *[[Hildegard Rand-Maricq]], eesti arstiteadlane, psühhiaater ja dermatoloog (1925–2009) *[[Lisa Randall]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1962–) *[[Kikkan Randall]], Ameerika Ühendriikide murdmaasuusataja (1982–) *[[Adam Randalu]], Eesti poliitik (1890–1966) *[[Hillar Aleksander Randalu]], eesti õigusteadlane (1915–1990) *[[Ilme Randalu]], eesti põllumajandusteadlane (1918–1986) *[[Ivalo Randalu]], eesti muusikaajakirjanik ja -uurija (1936–2019) *[[Kalle Randalu]], eesti pianist (1956–) *[[Kristjan Randalu]], eesti pianist ja helilooja (1978–) *[[Edith Randam-Rogers]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane (1913–2005) *[[Anne Rande]], Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor (1951–) *[[Kristi Rande]], eesti jurist *[[Toivo Rande]], eesti füsioloog ja spordipedagoog (1954–) *[[Feliks Randel]], eesti muusik, muusikateadlane ja orkestrant (1924–1988) *[[Tanel Rander]], eesti kunstnik, kirjanik ja kriitik (1980–) *[[James Randi]], ameerika mustkunstnik, literaat ja skeptik (1928–2020) *[[Jüri Randjärv]], eesti geodeesiateadlane (1937–) *[[Laine Randjärv]], Eesti poliitik ja muusikapedagoog (1964–) *[[Ell-Maaja Randküla]], eesti moelooja (1939–2016) *[[Anneli Randla]], eesti arhitektuuri- ja kunstiajaloolane (1970–) *[[Gunta Randla]], eesti teatri- ja televisioonikunstnik (1943–) *[[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (1936–2022) *[[Manivald Randla]], Eesti sõjaväelane (1907–1979) *[[Riina Randla]], eesti majandusteadlane (1957–) *[[Tiina Randla]], eesti keskkonnabiotehnoloog (1958–) *[[Tiit Randla]], eesti ornitoloog, jahindustegelane ja looduskaitsja (1940–) *[[Tiit Randla (majandusteadlane)|Tiit Randla]], eesti majandusteadlane (1943–) *[[Tiina Randlane]], eesti botaanik (1953–) *[[Arne Randlepp]], eesti geodeet (1941–) *[[Heino Randma]], eesti tehnikateadlane (1925–1977) *[[Lilly Regina Randma]], eesti keeleteadlane (1908–1990) *[[Rein Randma]], eesti tehnikateadlane (1935–1999) *[[Tiina Randma-Liiv]], eesti sotsiaalteadlane ja juhtimisspetsialist (1968–) *[[Oskar Randmaa]], Eesti sõjaväelane (1902–1943) *[[Uku Randmaa]], eesti purjetaja (1963–) *[[Rein Randmann]], eesti tehnikateadlane (1937–) *[[Uudus Gerhard Randmer]], eesti elektrotehnikateadlane (1920–2011) *[[Leonard Randolph]], Ameerika Ühendriikide poksija (1958–) *[[Liina Randpere]], eesti ajakirjanik ja aeroobikatreener (1983–) *[[Valdo Randpere]], eesti muusik ja ärimees (1958–) *[[Tiina Randus]], eesti tõlkija ja toimetaja (1975–) *[[Ingmar Randvee]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Tarmo Randvee]], eesti tehnikateadlane (1909–1992) *[[Tiit Randveer]], eesti terioloog ja jahindusteadlane (1951–) *[[Margit Randver]], endine eesti kergejõustiklane (1974–) *[[Rein Randver]], Eesti poliitik (1956–) *[[Remo Randver]] (Ig Noir), eesti kunstnik ja muusik (1984–2014) *[[Aasa Randvere]], eesti arstiteadlane, terapeut ja kardioloog (1931–) *[[Johan Randvere]], eesti pianist (1990–) *[[Toomas Randvere]], eesti neurokirurg (1933–2007) *[[Aleksander Randviir]], eesti näitleja (1895–1953) *[[Anti Randviir]], eesti semiootik (1975–) *[[Jüri Randviir]], eesti maletaja ja ajakirjanik (1927–1996) *[[Tiina Randviir]], eesti tõlkija ja toimetaja (1958–) *[[Tiiu Randviir]], eesti endine baleriin ja praegune balletipedagoog (1938–) *[[Faina Ranevskaja]], näitleja (1896–1984) *[[Eduard Rang]], eesti fotograaf (sündis 1910) *[[Heino Rang]], eesti keemik (1927–2006) *[[Jakob Rang]], Eesti laevakapten ja reeder (1884–1958) *[[Silvia Rang]], eesti keemik (1928–2015) *[[Toomas Rang]], eesti elektroonikateadlane (1951–) *[[Shiyali Ramamrita Ranganathan]], India matemaatik ja raamatukoguhoidja (1892–1972) *[[Rangita]], Imerina kuninganna (16. sajand) *[[Øyvind Rangøy]], norra tõlkija ja luuletaja (1979–) *[[Claudio Ranieri]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1951–) *[[Massimo Ranieri]], itaalia laulja (1951–) *[[Rāniyā al-‘Abd Allāh]], Jordaania kuninganna (1970–) *[[Heiner Rank]], saksa kirjanik (1931–2014) *[[Anu Rank-Soans]], eesti keraamik (1941–) *[[Leopold von Ranke]], saksa ajaloolane (1795–1886) *[[William John Macquorn Rankine]], šoti füüsik ja insener *[[Helene Ranna]], eesti kirjanik ja õpetaja (1898–1946) *[[Eero Rannak]], eesti keemik (1907–1972) *[[Linda Rannak]], eesti ihtüoloog (1909–1990) *[[Ain Rannaleet]], eesti kirjanik (1904–1937) *[[Valdu Rannaleet]], eesti purilendur (1902–1974) *[[Silvia Rannamaa]], eesti kirjanik (1918–2007) *[[Aarne Rannamäe]], eesti teleajakirjanik ja polüglott (1958–2016) *[[Märt Rannamäe]], eesti diskor ja saatejuht (1964–) *[[Leo Rannamägi]], eesti tehnikateadlane (1929–) *[[Evi Rannap]], eesti infoteadlane (1932–2018) *[[Heino Rannap]], eesti muusikapedagoog (1927–) *[[Ines Rannap]], eesti viiuldaja, pedagoog ja muusikakriitik (1930–2016) *[[Jaan Rannap]], eesti kirjanik (1931–) *[[Jaan Rannap (õpetaja)|Jaan Rannap]], eesti õpetaja (1888–1955) *[[Rein Rannap]], eesti helilooja ja pianist (1953–) *[[Riinu Rannap]], eesti zooloog (1966–) *[[Aili Rannaste]], eesti tantsija (1928–2021) *[[Ergo Rannaste]], eesti spordipedagoog (1892–1945) *[[Ülo Rannaste]], eesti balletitantsija ja näitleja (1930–2005) *[[Erich Rannat]], eesti tehnikateadlane (1928–2012) *[[Kalev Rannat]], eesti geofüüsik (1958–) *[[Andrus Rannaääre]], eesti pianist (1977–) *[[Artur Ranne]], eesti muusik (1912–1988) *[[Kai Ranne]], eesti keemik ja zootehnikateadlane (1942–1993) *[[Ly Ranne]], eesti jumestuskunstnik ja ilutoimetaja (1964–2010) *[[Arkadi Rannes]], eesti majandusteadlane (1909–1967) *[[Egon Rannet]], eesti kirjanik (1911–1983) *[[Vaike Rannet]], eesti kirjanik (1925–1999) *[[Kaire Rannik]], eesti ehtekunstnik (1971–) *[[Üllar Rannik]], eesti füüsik ja atmosfäärifüüsik (1968–) *[[Miia Rannikmäe]], eesti keemik (1951–) *[[Maaja Ranniku]], eesti maletaja (1941–2004) *[[Veljo Ranniku]], eesti looduskaitsja (1934–2012) *[[Aleksis Rannit]], eesti kirjanik ja kunstiteadlane (1914–1985) *[[Leo Rannit]], eesti keemik (1905–1996) *[[Ando Rannu]], eesti dirigent ja puhkpillimängija (1914–2003) *[[Lembit Rannu]], eesti tehnikateadlane (1921–) *[[Heiko Rannula]], endine eesti kutseline korvpallur ja korvpallitreener (1983–) *[[Lehte Rannut]], eesti keeleteadlane (1930–1978) *[[Mart Rannut]], eesti keeleteadlane (1959–) *[[Ülle Rannut]], eesti keeleteadlane (1957–) *[[Rannveig Guðmundsdóttir]], Islandi poliitik (1940–) *[[Joseph Ransdell]], ameerika semiootik (1931–2010) *[[Sampo Ranta]], soome jäähokimängija (2000–) *[[Harri J. Rantala]], soome filmirežissöör (1980–) *[[Leif Rantala]], soome keeleteadlane (1947–2015) *[[Jarmo Rantanen]], Soome poliitik (1944–) *[[Kirsti Rantanen]], soome tekstiilikunstnik (1930–2020) *[[Mikko Rantanen]], Soome jäähokimängija (1996–) *[[Paavo Rantanen]], Soome diplomaat ja poliitik (1934–) *[[Siiri Rantanen]], soome suusataja (1924–) *[[Yrjö Rantanen]], soome maletaja (1950–2021) ==Rao== *[[Heino Raotma]], eesti arstiteadlane ja psühhiaater (1929–1979) ==Rap== *[[Noomi Rapace]], rootsi näitlejatar (1979–) *[[Milan Rapaić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Megan Rapinoe]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1985–) *[[Rose Christiane Raponda]], Gaboni poliitik (1964–) *[[Jovana Rapport]], serbia maletaja (1992–) *[[Richárd Rapport]], ungari maletaja (1996–) *[[Herbert Rappaport]], Austria juudi päritolu filmistsenarist ja -režissöör (1908–1983) *[[Virginia Rappe]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1891–1921) *[[Rappija Jack]], sarimõrvar *[[Ksenija Rappoport]], Vene näitleja (1974–) *[[Danas Rapšys]], leedu ujuja (1995–) ==Ras== *[[Renato Rascel]], itaalia laulja (1912–1991) *[[Lars Rasch]], Norra jurist ja poliitik (1797–1864) *[[Julius Raschdorff]], saksa päritolu Berliini Tehnikaülikooli professor ja arhitekt (1823–1914) *[[Balthasar Raschky]], Eesti puunikerdaja (17. sajand) *[[Yameen Rasheed]], maldiivi ajakirjanik ja blogija (1988–2017) *[[Nicolas Rashevsky]], ameerika biomatemaatik (1899–1972) *[[Marcus Rashford]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Ahmet Rasim]], türgi kirjanik, ajakirjanik ja ajaloolane (1864–1932) *[[Artur Rasizadə]], Aserbaidžaani poliitik (1935–) *[[Karin Rask]], eesti näitleja (sündinud 1979) *[[Märt Rask]], Eesti jurist ja poliitik (1950–) *[[Andres Raska]], eesti sportlane ja üliõpilastegelane (1916–1942) *[[Eduard Raska]], eesti õigusteadlane (1944–2008) *[[Vladimir Raska]], eesti rahvusliku liikumise tegelane ja õigeusu vaimulik (1852–1919) *[[Fjodor Raskolnikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja diplomaat (1892–1939) *[[Anders Fogh Rasmussen]], Taani poliitik (1953–) *[[Dennis Rasmussen]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Knud Rasmussen]], taani polaaruurija ja antropoloog (1879–1933) *[[Lars Løkke Rasmussen]], Taani poliitik (1964–) *[[Louise Rasmussen]], taani näitleja, kuningas Frederik VII abikaasa (1815–1874) *[[Poul Nyrup Rasmussen]], Taani ja Euroopa Liidu poliitik (1943–) *[[Dzintars Rasnačs]], Läti jurist ja poliitik (1963–) *[[Giacomo Raspadori]], itaalia jalgpallur (2000–) *[[Grigori Rasputin]], vene müstik (1869–1916) *[[Valentin Rasputin]], vene kirjanik (1937–2015) *[[Ludmilla Rass]], eesti raamatukogundustegelane (1919–2014) *[[Viktor Rassadin]], jakuudi maadleja (1993–) *[[François Rastier]], prantsuse semiootik (1945–) *[[Sergei Rastorgujev]], jakuudi tsirkusetegelane (1953–) *[[Andrejs Rastorgujevs]], Läti laskesuusataja (1988–) *[[Bartolomeo Rastrelli]], itaalia päritolu Venemaa arhitekt (1700–1771) *[[Bahtijor Rasulov]], Eesti molekulaarbioloog (1950–) *[[Kohhir Rasulzoda]], Tadžikistani poliitik (1961–) ==Raš== *[[Stasys Raštikis]], Leedu sõjaväelane ja poliitik (1896–1985) ==Raz== *[[Roustam Raza]], Prantsuse keisri Napoleon I ihukaitsja (1783–1845) *[[Vjatšeslav Razbegajev]], vene teatri- ja filminäitleja (1965–) *[[Luiz Razia]], Brasiilia vormelisõitja (1989–) *[[Albert Razin]], udmurdi sotsioloog ja rahvusliku liikumise aktivist (1940–2019) *[[Stepan Razin]], vene kasakate juht (1630–1671) *[[Nasima Razmyar]], Afganistani päritolu Soome poliitik (1984–) *[[Giuliano Razzoli]], itaalia mäesuusataja (1984–) *[[Dmõtro Razumkov]], Ukraina poliitikakonsultant ja poliitik (1983–) *[[Aleksandr Razvozov]], Venemaa sõjaväelane (1897–1920) ==Raž== *[[Tomas Ražanauskas]], leedu jalgpallur (1976–) ==Rat== *[[Maciej Rataj]], Poola poliitik ja kirjanik (1884–1940) *[[Aleksander Ratas]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Arno Ratas]], eesti füüsik (1952–) *[[Endel Ratas]], eesti vabadusvõitleja (1938–2006) *[[Jüri Ratas]], Eesti poliitik (1978–) *[[Rein Ratas]], Eesti poliitik (1938–2022) *[[Urve Ratas]], eesti geograaf (1940–) *[[Veiko Ratas]], eesti võistlustantsija (1978–) *[[Katariina Ratasepp]], eesti näitleja (1986–) *[[Ursula Ratasepp]], eesti näitleja (1982–) *[[Arvo Ratassepp]], eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog (1926–1986) *[[August Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1881–1959) *[[Jaak Ratassepp]], eesti tehnikateadlane (1948–2014) *[[Jüri Robert Ratassepp]], Eesti sõjaväelane (1895–1919) *[[Kalev Ratassepp]], eesti matemaatik-loodusteadlane (1898–1960) *[[Valdeko Ratassepp]], eesti näitleja (1912–1977) *[[Väino Ratassepp]], eesti pedagoogikateadlane (1930–) *[[Karl Rathaus]], Eesti arhitekt (1805–1872) *[[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik (1867–1922) *[[Carl Rathhaus]] (1805–1872) *[[Martin Heinrich Rathke]], saksa arstiteadlane, anatoom ja embrüoloog (1793–1860) *[[Robert Rathke]], eesti klaverimeister (1836–1920) *[[Carl Rathlef]], ajaloolane (1810–1895) *[[Emil Henri Rathlef]], Eesti vaimulik (1851–1933) *[[Ristomatti Ratia]], soome disainer (1941–) *[[August Ratiste]], Eesti sõjaväelane (1893–1961) *[[Eha Ratnik]], eesti kunstiteadlane (1928–2000) *[[Endel Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1929–1968) *[[Juhan Ratnik]], eesti loomakasvatusteadlane (1941–) *[[Mariin Ratnik]], Eesti diplomaat (1976–) *[[Velda Ratnik]], eesti energeetikateadlane (1934–) *[[Daniil Ratnikov]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Eduard Ratnikov]], Eesti jalgpallur *[[Sergei Ratnikov]], Eesti jalgpallitreener (1959–) *[[Clarisse Ratsifandrihamanana]], malagassi kirjanik (1926–1987) *[[Ony Paule Ratsimbazafy]], Madagaskari naisjooksja (1977–) *[[Friedrich Ratzel]], saksa geograaf (1888–1904) *[[Benjamin Ratzler]], Haapsalu kullassepp *[[Aleksander Ratt]], eesti põllumajandusteadlane (1902–1998) *[[Mihkel Ratt]], eesti laulja (1986–) *[[Maris Rattas]], eesti geoloog (1965–) *[[Silver Rattasepp]], eesti semiootik, tõlkija ja muusik (1978–) *[[Toivo Rattasepp]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Carlo Ratti]], itaalia arhitekt, insener, leiutaja, hariduse edendaja ja ühiskonnaaktivist (1971–) *[[Ty Rattie]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Eve Rattiste]], eesti sõudja (1980–) *[[Kalev Rattiste]], eesti ornitoloog (1955–) *[[Harry Rattus]], eesti spordipedagoog (1933–2021) *[[Kersti Rattus]], eesti maalikunstnik (1952–) *[[Kristel Rattus]], eesti ajaloolane ja etnoloog (1971–) ==Rau== *[[Heinrich Rau]], saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1899–1961) *[[Johannes Rau]], Saksamaa poliitik (1931–2006) *[[Zbigniew Rau]], Poola poliitik, jurist ja õigusteadlane (1955–) *[[August Rauber]], saksa anatoom ja embrüoloog (1841–1917) *[[Carl Conrad Rauch]], Eesti vaimulik (1751–1803) *[[Christian Daniel Rauch]], saksa skulptor (1777–1857) *[[Georg von Rauch]], baltisaksa ajaloolane (1904–1991) *[[Irmengard Rauch]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja semiootik (1933–) *[[Melissa Rauch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1980–) *[[Anu Raud]], eesti tekstiilikunstnik (1943–) *[[Arnold Raud]], eesti kommunist (1901–1962) *[[Eduard Arnold Raud]], eesti keemik (1946–) *[[Eno Raud]], eesti lastekirjanik (1928–1997) *[[Gustav Raud]], eesti kunstnik (1902–1968) *[[Ilmar Raud]], eesti maletaja (1913–1941) *[[Irina Raud]], eesti arhitekt (1945–) *[[Juhan Raud]], eesti õigusteadlane (1905–1988) *[[Kristjan Raud]], eesti kunstnik (1865–1943) *[[Liis Raud]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik (1903–1984) *[[Mart Raud]], eesti kirjanik (1903–1980) *[[Mihkel Raud]], eesti muusik (1969–) *[[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], eesti tööstur ja insener (1878–1952) *[[Märt Raud (publitsist)|Märt Raud]], eesti kirjanik (1881–1980) *[[Neeme Raud]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Paul Johannes Raud]], eesti kirjanik (1999–) *[[Paul Raud]], eesti kunstnik (1865–1930) *[[Piret Raud]], eesti kirjanik ja graafik (1971–) *[[Priit Raud]] (1968–) *[[Rein Raud]], eesti japanoloog, kultuuriteoreetik, kirjanik ja tõlkija (1961–) *[[Rosita Raud]], Eesti teatrikunstnik (1962–) *[[Sirli Raud]], eesti arstiteadlane ja füsioloog (1976–) *[[Valda Raud]], eesti tõlkija (1920–2013) *[[Villibald Raud]], Eesti diplomaat (1898–1982) *[[Ülle Raud]], eesti muusikaõpetaja (1944–) *[[Taisto Raudalainen]], eesti folklorist *[[Ernst Raudam]], eesti neuroloog (1915–1992) *[[Toomas Raudam]], eesti kirjanik ja filmistsenarist (1947–) *[[Johannes Raudava]], eesti majandusteadlane (1894–1944) *[[Helju Raude]], eesti keemik (1934–) *[[Kuno Raude]], Eesti poliitik *[[Illa Raudik]], eesti allveesportlane (1944–) *[[Vilve Raudik]], eesti psühholoog (1950–) *[[Ivo Raudjärv]], eesti jurist ja maksunõustaja (1976–) *[[Matti Raudjärv]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht (1982–) *[[Anna Raudkats]], eesti rahvatantsupedagoog (1886–1965) *[[Jaanus Raudkats]], eesti muusik ja kultuurikorraldaja (1959–) *[[Feliks Raudkepp]], eesti arst (1901–1986) *[[Leopold Raudkepp]], Eesti vaimulik, luuletaja, riigi- ja koolitegelane (1877–1948) *[[Arved Raudkivi]], eesti päritolu Uus-Meremaa hüdroinsener (1923–) *[[Hilda Raudkivi]], eesti raadioajakirjanik (1927–1996) *[[Priit Raudkivi (ajaloolane)|Priit Raudkivi]], eesti ajaloolane (1954–) *[[Priit Raudkivi (näitleja)|Priit Raudkivi]], eesti näitleja (1920–1970) *[[Heiki Raudla]], eesti publitsist, pedagoog ja poliitik (1949–) *[[Ljudmila Raudla]], eesti arstiteadlane, kopsuarst ja allergoloog (1946–) *[[Nikolai Raudla]], Eesti ühiskonnategelane (1911–1969) *[[Ilmar Raudma]], Eesti riigiametnik (1912–1951) *[[Jaan Raudma]], eesti ajakirjanik (1867–?) *[[Johannes Raudmets]], nõukogude sõjaväelane (1892–1937) *[[Kalle Raudmets]], eesti rokkmuusik (1969–) *[[Johannes Raudmäe]], Eesti sõjaväelane (1891–1973) *[[Ülo Raudmäe]], eesti helilooja ja dirigent (1923–1990) *[[Kuldar K. Raudnask]], eesti luuletaja (1965–1985) *[[Valve Raudnask]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1936–) *[[Indrek Raudne]], Eesti poliitik (1975–) *[[Osvald Raudne]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Riina Raudne]], eesti sotsioloog (1981–) *[[Ahto Raudoja]], eesti ühiskonnategelane, setu kultuuri edendaja (1974–) *[[Hilja Raudoja]], eesti keemik (1927–2015) *[[Jaan Raudoja]], eesti keemik (1954–) *[[Olga Raudonen]], Eesti tšellist (1983–) *[[Mai Raud-Pähn]], eesti kunstiajaloolane, ühiskonnategelane ja ajakirjanik Rootsis (1920–) *[[Hugo Raudsaar]], eesti astronoom (1923–2006) *[[Mart Raudsaar]], eesti ajakirjanik ja sotsiaalteadlane (1973–) *[[Mervi Raudsaar]], eesti sotsioloog ja majandusteadlane (1975–) *[[Valter Raudsalu]], eesti jurist ja Eesti NSV riigitegelane (1915–2003) *[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–) *[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–) *[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–) *[[Maia Raudseping]], eesti põllumajandusteadlane (1942–) *[[Aino Raudsepp]], eesti põllumajandusteadlane (1910–?) *[[Andreas Raudsepp]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Andres Raudsepp (tõlkija)|Andres Raudsepp]], eesti tõlkija (1957–) *[[Anu Raudsepp]], eesti ajaloolane (1962–) *[[Ernst Raudsepp]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1899–1947) *[[Gustav Raudsepp]], eesti genealoog ja kodu-uurija (1882–1935) *[[Hans Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1894–1943) *[[Harald Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1903–1995) *[[Hugo Raudsepp]], eesti kirjanik (1883–1952) *[[Hugo Raudsepp (keemik)]], eesti keemik (1900–1976) *[[Johannes Raudsepp]], eesti keemik (1920–2009) *[[Juhan Raudsepp]], eesti skulptor (1896–1984) *[[Jukk Raudsepp]], eesti sporditegelane ja alpinist (1927–2014) *[[Jüri Raudsepp]], eesti kirurg ja pastor (1930–2019) *[[Karl Raudsepp]], eesti vaimulik, E.E.L.K. piiskop (1908–1992) *[[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]], eesti võidusõitja (1994–) *[[Kirill Raudsepp (sõjaväelane)|Kirill Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1978) *[[Kirill Raudsepp]], eesti dirigent (1915–2006) *[[Koit Raudsepp]], eesti ajakirjanik, muusikakriitik ja DJ *[[Lennart Raudsepp]], eesti spordifüsioloog (1967–2021) *[[Ludvig Raudsepp]], eesti botaanik (1922–2012) *[[Maaris Raudsepp]], eesti psühholoog (1955–) *[[Pavo Raudsepp]], eesti murdmaasuusataja (1973–) *[[Peeter Raudsepp (insener)|Peeter Raudsepp]], eesti tehnikateadlane ja insener (1897–1948) *[[Peeter Raudsepp (teatrilavastaja)|Peeter Raudsepp]], eesti lavastaja (1974–) *[[Raul Raudsepp]], eesti molekulaarbioloog (1958–) *[[Robert Raudsepp]], eesti füüsik ja tehnikateadlane (1928–1997) *[[Sirje Raudsepp]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Sulev Raudsepp]], eesti advokaat (1941–2017) *[[Sven Raudsepp]], eesti teleajakirjanik *[[Tarmo Raudsepp]], eesti jalgrattur (1981–) *[[Terje Raudsepp]], eesti bioloog (1959–) *[[Theodor Raudsepp]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Urmas Raudsepp]], eesti geofüüsik (1964–) *[[Vambola Raudsepp]], eesti majandusteadlane *[[Vilma Raudsepp]], eesti loomakasvatusteadlane (1925–2012) *[[Vladimir Raudsepp]], eesti ajakirjanik (1907–1998) *[[Heino Raudsik]], eesti näitleja ja korvpallur (1929–1979) *[[Riina Raudsik]], eesti arst (1952–) *[[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (1935–2022) *[[Ranele Raudsoo]], eesti laulja (1989–) *[[Ludmilla Raudtits]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1923–2008) *[[Art Raudva]], eesti veemotosportlane (1966–) *[[Päären Raudvee]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1964) *[[Silvia Raudvee]], eesti klaasikunstnik (1927–2021) *[[Guido-Roland Raudver]], eesti ajakirjanik ja kodu-uurija (1927–2015) *[[Catharina Raudvere]], Eesti päritolu Rootsi-Taani religiooniajaloolane (1960–) *[[Harry Raudvere]], Eesti ettevõtja (1958–) *[[Oskar-Aleksander Raudvere]], Eesti sõjaväelane *[[Evi Rauer]], eesti näitleja (1915–2004) *[[Arvi Rauk]], eesti keemik (1942–) *[[Jüri Rauk]], eesti metsandusteadlane (1938–) *[[Lehti Rauk]], eesti õpetaja *[[Marika Rauk]], eesti psühholoog (1954–) *[[Melanie Rauk]], eesti pedagoog (1905–1978) *[[Piret Rauk]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksander Friedrich Raukas]], eesti metsateadlane, metsakaitse ja -korralduse asjatundja (1900–1988) *[[Anto Raukas]], eesti geoloog, akadeemik (1935–2021) *[[Evi-Saidi Raukas]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1929–) *[[Ergo Raukas]], eesti biofüüsik (1935–) *[[James Raukas]], eesti arst (1894–1949) *[[Madis Raukas]], eesti füüsik (1966–) *[[Maie Raukas]], eesti keemik (1929–2004) *[[Mart Raukas]], eesti filosoof (1960–) *[[Ott Raukas]], eesti laulja (1911–1962) *[[Uusi Raukas]], eesti tehnikateadlane (1928–) *[[Raúl]], Hispaania jalgpallur (1977–) *[[Alo Raun]], eesti keeleteadlane (1905–2004) *[[Alo Raun (ajakirjanik)|Alo Raun]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Eero Raun]], Eesti kultuuritegelane ja riigiametnik (1971–) *[[Mait Raun]], eesti kirjanik ja filosoof (1963–) *[[Ott Raun]], eesti kirjanik ja ajaloolane (1940–) *[[Toivo Ülo Raun]], eesti ajaloolane (1943–) *[[Vallo Raun]], eesti bibliofiil (1935–) *[[Oskar Raunam]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1914–1992) *[[Salme Raunam]], Eesti kunstipedagoog ja metallikunstnik (1921–2008) *[[Gerald Raunig]], Austria filosoof ja kunstiteoreetik (1963–) *[[Helju Rauniste]], eesti ajakirjanik (1938–1998) *[[Carl Eduard Raupach]], filoloog (1793–1882) *[[Casimir Carl Eduard von Raupach]], loomaarstiteadlane (1842–1913) *[[Maximilian Raupach]], Eesti loomaarstiteadlane (1833–1894) *[[Alex-Edward Raus]], eesti tõstja (1992–) *[[Mauri Raus]], eesti näitleja ja kirjanik (1942–1990) *[[Rea Raus]], eesti kasvatusteadlane ja ökoaktivist (1967–) *[[Sander Raus]], eesti näitleja (1939–1984) *[[Toomas Raus]], eesti matemaatik (1957–) *[[Urmo Raus]], eesti kunstnik (1969–) *[[Peep Rausberg]], eesti keemik (1961–) *[[Rasmus Rausberg]], Eesti erakonnategelane (1984–2012) *[[Chilian Rauschert]], Eesti vaimulik (1652–1717) *[[Gotthard Friedrich Rauschert]], Eesti vaimulik (?–1749) *[[Olita Rause]], läti maletaja (1962–) *[[Igors Rausis]], Tšehhi maletaja (1961–) *[[Martti Rautanen]], soome misjonär (1845–1926) *[[Einojuhani Rautavaara]], soome helilooja (1928–2016) *[[Tapio Rautavaara]], soome sportlane, laulja ja näitleja (1915–1979) *[[Klaus von Rautenfeld]], baltisaksa päritolu Saksa filmioperaator (1909–1982) *[[Pasi Rautiainen]], soome jalgpallitreener (1961–) *[[Pentti Rautiainen]], Soome endine poksija (1935–) *[[Heinrich Rautsmann]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1852–1924) ==Rav== *[[Karin Rava]], eesti informaatikateadlane (1971–) *[[Marc Ravalomanana]], Madagaskari poliitik (1949–) *[[Georges Ravarani]], Luksemburgi jurist (1954–) *[[Arvi Ravasoo]], eesti mehaanikateadlane (1939–2014) *[[Arnold Ravel]], eesti tõlkija ja toimetaja (1925–2009) *[[Maurice Ravel]], prantsuse helilooja (1875–1937) *[[John Carlyle Raven]], psühholoog (1902–1970) *[[Paavo Ravila]], soome keeleteadlane (1902–1974) *[[Andris Rāviņš]], Läti poliitik (1955–) *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]], Ameerika Ühendriikide bulgaaria harfist, helilooja, pedagoog, muusikateadlane ja telesaatejuht (1960–) *[[Jean-Philippe Ravoux]], prantsuse filosoof ==Raw== *[[Jana Rawlinson]], Austraalia kergejõustiklane (1982–) *[[John Rawls]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1921–2002) ==Ray== *[[Charlie Ray]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (1992–) *[[Dixy Lee Ray]], Ameerika Ühendriikide Demokraatliku Partei poliitik (1914–1994) *[[James Earl Ray]], Ameerika Ühendriikide kurjategija, Martin Luther Kingi tapja (1928–1998) *[[Man Ray]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (1890–1976) *[[Nicholas Ray]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1911–1979) *[[Rita Ray]], eesti laulja (1996–) *[[Satyajit Ray]], India filmirežissöör (1921–1992) *[[David Raya]], hispaania jalgpallur (1995–) *[[Nizār Rayān]], Ḩamāsi juhtiv tegelane (1959–2009) *[[Donald Rayfield]], Suurbritannia kirjandusteadlane ja ajaloolane (1942–) *[[Gregory Raymer]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija (1964–) *[[Fred Raymond]], austria helilooja (1900–1954) *[[Lucas Raymond]], rootsi jäähokimängija (2002–) *[[Louise Rayner]], inglise akvarellist (1832–1824) *[[Omar Rayo]], Colombia maalikunstnik, skulptor ja karikaturist (1928–2010) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ra, Biograafiad]] ti72rtaumwmz8vy4w4szcy4rt8k6aep 0 278413 6175346 5542999 2022-08-08T09:56:21Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Ferdinand Saukas''' ([[29. jaanuar]] [[1908]] [[Riia]] – [[29. detsember]] [[1976]] [[São Paulo]]) oli Eesti diplomaat ja konsul. Ta õppis aastail 1925–1932 (lõpetas [[cum laude]]) [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonnas]], [[Korporatsioon Fraternitas Estica]] liige. Ferdinand Saukas oli 1932. aastal [[Tartu-Võru Rahukogu]] [[kohtuameti kandidaat]], 1932–1933 Kohtuministeeriumi assistent, 1934. aastal Tartu vangla abidirektor, 1934–1936 Valga vangla direktor. 1936–1940 oli ta Moskva saatkonna atašee, alates jaanuarist 1940 konsul São Paulos. ==Isiklikku== Tema õde oli konsulaarametnik ja väliseesti tegelane [[Alide Viire-Slet]]. Tema abikaasa oli Lili Saukas (sündinud Muna; 17. juuni 1904 – 10. november 1976), poeg Olev Valentin Saukas (30. august 1944 – 11. september 2011). == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/request/aaut?perenimi=Saukas&q=1 TÜ üliõpilased] {{JÄRJESTA:Saukas, Ferdinand}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti konsulid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Eestlased Hiinas]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[kategooria:Surnud 1976]] ghzdf3xhpadfiluhkmvfjcawat12qo6 0 279778 6175334 5902192 2022-08-08T09:30:48Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Alide Viire-Slet''' (sündinud '''Alide Saukas''', 1934–1936 '''Alide Vidrikson''', 1936–1944 '''Alide Viire'''; [[3. aprill]] [[1903]] [[Qiqihar]], [[Qingi dünastia|Hiina keisririik]] – [[18. mai]] [[2007]] [[Itapecerica da Serra]], [[Brasiilia]]) oli [[Eesti]] konsulaarametnik. Perekond läks varsti pärast Alide sündi elama [[Riia|Riiga]] ja alates 1910. aastast käis Alide Riias koolis. 1914. aastal läks ta koolivaheaega veetma Hiinasse, kuid puhkenud suure sõja tõttu ei pääsenud enam tagasi Riiga. Ta jätkas kooliskäimist [[Harbiin]]is, kus lõpetas 1921. aastal kommertskooli. Ta õppis [[1922]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas, oli 1922–[[1926]] [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] kaubandusosakonnas (lõpetas [[cum laude]]) ja aastatel [[1929]]–[[1930]] veelkord õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Filiae Patriae]] liige. Töötas Tallinnas raamatupidajana, oli USA Tallinna konsulaadi ametnik. Aastatel 1930-1933 elas ta [[USA]]-s, oli New Yorgi Eesti konsulaadi ametnik. Tagasi tulles Eestisse töötas ta Eesti Pangas ametnikuna. Ta abiellus 1944. aastal eestirootslase Lars Sletiga, et pääseda [[Rootsi]]. Sealt liikus ta 1945. aastal [[Brasiilia]]sse. Ta oli väikeettevõtja, aastatel 1946–1976 [[São Paulo]] konsulaadi infobüroo juhataja ja sekretär, oli [[E.E.L.K.]] São Paulo koguduse asutajaliige ja korporatsioon Filiae Patriae Brasiilia koonduse esinaine. Oli aktiivne väliseesti tegelne, osales Brasiilia eestlaste esindajana kõikidel ESTO-del aastatel 1972–1996. Soovis 1998. aastal tulla vanaduspõlve veetma Eestisse, kuid halvenenud tervis takistas kava teostumist ning ta veetis viimased aastad São Paulo lähedal asuvas vanadekodus.<ref>[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *R.L.A. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=estdagbladet19980409.1.7 "95-aastane eestlanna kolib Brasiiliast Eestisse"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 14, 9. aprill 1998. Lk 7 *[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11 == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3056 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=808 TLÜAR väliseesti isikud] {{JÄRJESTA:Viire-Slet, Alide}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Hiinas]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 2007]] 4nh9t1wuwjpprks63cjd3ign9w4k5e6 6175341 6175334 2022-08-08T09:44:14Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Alide Viire-Slet''' (sündinud '''Alide Saukas''', 1934–1936 '''Alide Vidrikson''', 1936–1944 '''Alide Viire'''; 21. märts ([[vkj]])/ [[3. aprill]] [[1903]] [[Qiqihar]], [[Qingi dünastia|Hiina keisririik]] – [[18. mai]] [[2007]] [[Itapecerica da Serra]], [[Brasiilia]]) oli [[Eesti]] konsulaarametnik. Tema isa töötas vedurijuhina [[Ida-Hiina raudtee]]l. Perekond läks varsti pärast Alide sündi elama [[Riia|Riiga]] ja alates 1910. aastast käis Alide Riias koolis. 1914. aastal läks ta koolivaheaega veetma Hiinasse, kuid puhkenud suure sõja tõttu ei pääsenud enam tagasi Riiga. Ta jätkas kooliskäimist [[Harbiin]]is, kus lõpetas 1921. aastal kommertskooli. Ta õppis [[1922]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas, oli 1922–[[1926]] [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] kaubandusosakonnas (lõpetas [[cum laude]]) ja aastatel [[1929]]–[[1930]] veelkord õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Filiae Patriae]] liige. Töötas Tallinnas raamatupidajana, oli USA Tallinna konsulaadi ametnik. Aastatel 1930-1933 elas ta [[USA]]-s, oli New Yorgi Eesti konsulaadi ametnik. Tagasi tulles Eestisse töötas ta Eesti Pangas ametnikuna. Ta abiellus 1944. aastal eestirootslase Lars Sletiga, et pääseda [[Rootsi]]. Sealt liikus ta 1945. aastal [[Brasiilia]]sse. Ta oli väikeettevõtja, aastatel 1946–1976 [[São Paulo]] konsulaadi infobüroo juhataja ja sekretär, oli [[E.E.L.K.]] São Paulo koguduse asutajaliige ja korporatsioon Filiae Patriae Brasiilia koonduse esinaine. Oli aktiivne väliseesti tegelne, osales Brasiilia eestlaste esindajana kõikidel ESTO-del aastatel 1972–1996. Soovis 1998. aastal tulla vanaduspõlve veetma Eestisse, kuid halvenenud tervis takistas kava teostumist ning ta veetis viimased aastad São Paulo lähedal asuvas vanadekodus.<ref>[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *R.L.A. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=estdagbladet19980409.1.7 "95-aastane eestlanna kolib Brasiiliast Eestisse"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 14, 9. aprill 1998. Lk 7 *[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11 == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3056 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=808 TLÜAR väliseesti isikud] {{JÄRJESTA:Viire-Slet, Alide}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Hiinas]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 2007]] b7wcr7r9zv97zgbbmokarg6gb2ezl8e 6175345 6175341 2022-08-08T09:52:40Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Alide Viire-Slet''' (sündinud '''Alide Saukas''', 1934–1936 '''Alide Vidrikson''', 1936–1944 '''Alide Viire'''; 21. märts ([[vkj]])/ [[3. aprill]] [[1903]] [[Qiqihar]], [[Qingi dünastia|Hiina keisririik]] – [[18. mai]] [[2007]] [[Itapecerica da Serra]], [[Brasiilia]]) oli [[Eesti]] konsulaarametnik. Tema isa töötas vedurijuhina [[Ida-Hiina raudtee]]l. Perekond läks varsti pärast Alide sündi elama [[Riia|Riiga]] ja alates 1910. aastast käis Alide Riias koolis. 1914. aastal läks ta koolivaheaega veetma Hiinasse, kuid puhkenud suure sõja tõttu ei pääsenud enam tagasi Riiga. Ta jätkas kooliskäimist [[Harbiin]]is, kus lõpetas 1921. aastal kommertskooli. Ta õppis [[1922]]. aastast [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonnas, oli 1922–[[1926]] [[Tartu ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] kaubandusosakonnas (lõpetas [[cum laude]]) ja aastatel [[1929]]–[[1930]] veelkord õigusteaduskonnas. Akadeemiliselt oli ta [[Korporatsioon Filiae Patriae]] liige. Töötas Tallinnas raamatupidajana, oli USA Tallinna konsulaadi ametnik. Aastatel 1930-1933 elas ta [[USA]]-s, oli New Yorgi Eesti konsulaadi ametnik. Tagasi tulles Eestisse töötas ta Eesti Pangas ametnikuna. Ta abiellus 1944. aastal eestirootslase Lars Sletiga, et pääseda [[Rootsi]]. Sealt liikus ta 1945. aastal [[Brasiilia]]sse. Ta oli väikeettevõtja, aastatel 1946–1976 [[São Paulo]] konsulaadi infobüroo juhataja ja sekretär, oli [[E.E.L.K.]] São Paulo koguduse asutajaliige ja korporatsioon Filiae Patriae Brasiilia koonduse esinaine. Oli aktiivne väliseesti tegelne, osales Brasiilia eestlaste esindajana kõikidel ESTO-del aastatel 1972–1996. Soovis 1998. aastal tulla vanaduspõlve veetma Eestisse, kuid halvenenud tervis takistas kava teostumist ning ta veetis viimased aastad São Paulo lähedal asuvas vanadekodus.<ref>[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11</ref> ==Isiklikku== Tema vend oli diplomaat [[Ferdinand Saukas]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *R.L.A. [https://dea.digar.ee/?a=d&d=estdagbladet19980409.1.7 "95-aastane eestlanna kolib Brasiiliast Eestisse"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 14, 9. aprill 1998. Lk 7 *[[Eino Viire]]. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet20070621.1.11 "104-aastane Alide Viire-Slet suri Brasiilias"]. [[Eesti Päevaleht (Stockholm)|Eesti Päevaleht]] nr 25, 21. juuni 2007, lk 11 == Välislingid == *[https://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/matrikkel/view?id=3056 ''Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944''] *[http://isik.tlulib.ee/index.php?id=808 TLÜAR väliseesti isikud] {{JÄRJESTA:Viire-Slet, Alide}} [[Kategooria:Eesti ametnikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:eestistatud nimega inimesed]] [[Kategooria:Eestlased Hiinas]] [[Kategooria:Eestlased Lätis]] [[Kategooria:Eestlased Ameerika Ühendriikides]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eestlased Brasiilias]] [[Kategooria:Sündinud 1903]] [[Kategooria:Surnud 2007]] 0xwib96cboo627k1s6lyefoxdt135q0 0 280067 6175135 5256933 2022-08-08T01:43:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:MNLA flag.svg|pisi|[[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine|Azawadi Rahvusliku Vabastusliikumise]] (MNLA) lipp]] [[Pilt:Azawad in context.JPG|pisi|Azawad [[MNLA]] taotletavates piirides. Hallide täppidega on tähistatud piirkonnad, kus [[tuareegid]] on enamuses. Lääneosa asustavad enamjaolt islamiusulised, lõunaosa Sahara-tagused rahvad]] [[Pilt:Northern_Mali_conflict.svg|pisi]] '''Azawadi Sõltumatu Riik'''<ref name="Zs7B9" /> (araabia keeles أزواد, uus-tifinaghi kirjas ⴰⵣⴰⵓⴷ<ref name="5ZHLm" />, prantsuse keeles ''État indépendant de l’Azawad''<ref name="Z2lRh" />, inglise keeles ''Independent State of Azawad''), vahel ka '''Azaouad''', on [[diplomaatiline tunnustus|tunnustamata]] [[de facto riik|riik]], mis [[Azawadi iseseisvusdeklaratsioon|kuulutati iseseisvaks]] pärast konflikti, milles [[Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine]] (MNLA) ja teised rühmitused võitsid [[Mali]] armeed. Selle kontrolli all on Mali kaheksast piirkonnast kolm ja pool (üle 70% territooriumist): [[Tombouctou piirkond|Timbuktu]], [[Kidali piirkond|Kidali]], [[Gao piirkond|Gao]] ja osalt ka [[Mopti piirkond]]. Rahvusvaheliselt peetakse neid kõiki Mali Vabariigi osadeks.<ref name="qKGsg" /> Azawadi alad piirnevad lõunas Mali ja [[Burkina Faso]]ga, läänes ja loodes [[Mauritaania]]ga, põhjas [[Alžeeria]]ga ning idas ja kagus [[Niger]]iga. See hõlmab osa [[Sahara]]st ja [[Sahel]]ist. Azawadi aladel on hinnanguliselt 2,52 miljonit elanikku (23 % Mali ca 10,8 mln-st), kellest ligi pool elab Mopti piirkonna põhja- ja idaosas. 6. aprillil 2012 avaldas suurt osa piirkonnast valitsev Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine oma veebilehel teadaande, milles kuulutas Azawadi Malist "pöördumatult" iseseisvaks. Siiani pole ükski välisriik Azawadi tunnustanud.<ref name="udi" /> ==Etümoloogia== Robert Browni andmeil on ''Azawad'' araabiakeelne mugandus [[berberi keeled|berberi]] nimest ''[[Azawagh]]'', mis tähistab kuiva jõebasseini Lääne-Nigeris, Kirde-Malis ja Lõuna-Alžeerias.<ref name="Ppdw1" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Zs7B9">{{Netiviide |url=http://www.mnlamov.net/component/content/article/169-declaration-dindependance-de-lazawad.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-04-06 |arhiivimisaeg=2012-10-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121018123246/http://www.mnlamov.net/component/content/article/169-declaration-dindependance-de-lazawad.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="5ZHLm">{{cite web|title=Mouvement National de Liberation de l'Azawad|url=http://www.mnlamov.net/|website=Mouvement National de Liberation de l'Azawad|publisher=Mouvement National de Liberation de l'Azawad|accessdate=10.01.2018}}</ref> <ref name="Z2lRh">[https://web.archive.org/web/20121018123246/http://www.mnlamov.net/component/content/article/169-declaration-dindependance-de-lazawad.html DÉCLARATION D’INDÉPENDANCE DE L'AZAWAD], www.mnlamov.net, 6.04.2012</ref> <ref name="qKGsg">{{cite web |url=http://www.bbc.co.uk/news/world-africa-17576725 |title=Mali Tuareg rebels control Timbuktu as troops flee |author= |date=1. aprill 2012 |work= |publisher=BBC News |accessdate=3. aprill 2012}}</ref> <ref name="udi">{{cite news|url=http://english.alarabiya.net/articles/2012/04/06/205763.html|agency=Al Arabiya|title=Tuareg rebels declare the independence of Azawad, north of Mali|date=6. aprill 2012|accessdate=6. aprill 2012}}</ref> <ref name="Ppdw1">{{cite web |url=http://books.google.com/books?id=i2AMAAAAYAAJ&pg=PA198&dq=azawad&hl=en&sa=X&ei=nnF6T9CZCIKK8QSE2LHqBA&ved=0CDsQ6AEwAjgK#v=onepage&q=azawad&f=false |title=Annotations to The history and description of Africa, by Leo Africanus |author=Robert Brown |date=1896 |work= |publisher=The Hakulyt Society |accessdate=3. aprill 2012}}</ref> }} [[Kategooria:Aafrika maad]] [[Kategooria:Tunnustamata riigid]] k00b1un1bdgxawvel770200plg41aj8 0 280916 6174907 4472632 2022-08-07T13:59:41Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | osm = pind | suum = 6 }} '''Ruuskari''' ([[vene keel|vene]] ''остров Родшер'', [[soome keel|soome]] ''Ruuskeri'', [[rootsi keel|rootsi]] ''Rödskär'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]] [[Suursaar]]est 17 km SWW. Pindala 0,3 ha. Saareke on kogu Venemaa läänepoolseim punkt, kui mitte arvestada eraldiasuvat [[Kaliningradi oblast]]it. Saarel on majakas ja mõned abihooned. Saar kuulub [[Venemaa]]le. Enne [[1940]]. aasta märtsi kuulus [[Soome]]le, kuid tuli pärast [[Talvesõda]] vastavalt [[Moskva rahuleping]]ule loovutada [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]]. [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] qudj022t3qbgl52948uot0pin7o2iho 0 285717 6175134 6118434 2022-08-08T00:58:39Z 67.53.201.199 /* Elulugu */ wikitext text/x-wiki '''Herbert Akatsius Salu''' (aastani [[1936]] '''Herbert Akatsius Sallo'''; 2. november / [[15. november]] [[1911]] [[Küti (Vinni)|Küti]], [[Virumaa]] – [[1. oktoober]] [[1988]] [[Lund]], [[Rootsi]]) oli eesti kirjandusteadlane, esseist ja romaanikirjanik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Herbert Akatsius Salu sündis [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnas]] [[Küti mõis]]as aedniku pojana. Tema noorus möödus [[Sämi]]s, [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ääres.{{lisa viide}} Aastatel [[1919]]–[[1925]] õppis Salu [[Varudi]], [[Pikaristi]], [[Sämi]] ja [[Kohala]] algkoolis ja aastatel [[1925]]{{lisa viide}}–[[1931]] [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is. 1931–35 ja 1941–42 oli ta Virumaal ja Tartus kooliõpetaja, 1942–43 Tartu Ülikoolis assistent. Töö kõrvalt õppis ta [[1935]]–[[1943]] (vaheaegadega) [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonnas]], lõpetades selle filosoofiamagistrina väitekirjaga "Folkloor [[Anton Hansen Tammsaare]] loomingus".<ref name="ETBL" /> 1943. aastal põgenes Ärps [[Soome]], 1944 siirdus sealt Rootsi. Ta töötas aastast 1945 Lundi Ülikooli arhiivis ning õppis 1947–52 Lundi Ülikoolis etnoloogiat. 1952 kaitses ta samas filosoofialitsentsiaadi kraadi Skandinaavia ja võrdleva folkloori alal. Ta täiendas end 1952–53 (stipendiaadina) USA-s Northwesterni Ülikoolis (Evanston, Illinois) ja 1956–57 Marburgis J. G. Herderi Instituudis (uuris saksa mõjutusi eesti ajaloolisele romaanile).<ref name="ETBL" /> 1956–1962 oli Salu Lundis raamatukogutöötaja, 1963–1969 Turu ja aastast 1965 ka Tampere ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud (aastast 1965 Tampere Ülikooli dotsent). 1964. aastal kaitses ta Turu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi eesti kirjanduse alal väitekirjaga "Eduard Vilden historialliset romaanit". 1969–71 ja 1974–76 töötas Salu Lundi Ülikooli uurimisassistendina ja 1972. aastast dotsendina, 1976. aastal siirdus pensionile.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimusi eesti ajaloolise romaani arengust, rahvaluule ja kirjanduse seostest, eesti kirjandusloost ja varasema aja Eesti kirjanduselust. Avaldanud ajaloolisi romaane. Üle 50 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 1975 [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Posthobustel Jõhvist Rooma") ==Teoseid== * Eesti dialoog-kirjandusest. // Tulimuld, 1951 * Eesti vanem kirjandus. Vadstena, 1953; 2. trükk Rooma, 1974. * Surmatrummid ja pajupill. Lund, 1954. 2. trükk Tallinn, 1993. * Sini-must-valge meie lüürikas. // Sini-must-valge värvikolmik eesti luules. Stockholm, 1959 * A. H. Tammsaare, Oscar Wilde und Eino Leino. Bonn, 1959 * Estonian literature. // Aspects of Estonian culture. London, 1961 * Tuul üle mere ja muid lühiuurimusi eesti kirjandusest. Stockholm 1965 * Seid umschlungen, Millionen die frühesten Übersetzungen von Schillers Liedern und Balladen in Skandinavien und im Balticum. // Acta Univ. Tamperensis A. 19 (1968) * Kauged rannad ja oma saar. Stockholm, 1970 * Albert Kivikas. Lund, 1971 * Utoopia ja futuroloogia. Lühiuurimusi kirjandusest. Lund, 1972 * Posthobustel Jõhvist Rooma. Lund, 1974 * Must lagi on meie toal. Lund, 1980 * Kuhu päike ei paista. Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus. Stockholm, 1981 * Kihutav troika. Stockholm, 1984 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II kd, lk 243 * Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 455 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salu, Herbert Akatsius}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti esseistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1988]] jlcah2juozjdk2ao0777wp07vd8a1im 6175252 6175134 2022-08-08T07:30:44Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/67.53.201.199|67.53.201.199]] ([[User talk:67.53.201.199|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:46.131.26.193|46.131.26.193]]. wikitext text/x-wiki '''Herbert Akatsius Salu''' (aastani [[1936]] '''Herbert Akatsius Sallo'''; 2. november / [[15. november]] [[1911]] [[Küti (Vinni)|Küti]], [[Virumaa]] – [[1. oktoober]] [[1988]] [[Lund]], [[Rootsi]]) oli eesti kirjandusteadlane, esseist ja romaanikirjanik.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> ==Elulugu== Herbert Akatsius Salu sündis [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi kihelkonnas]] [[Küti mõis]]as aedniku pojana. Tema noorus möödus [[Sämi]]s, [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ääres.{{lisa viide}} Aastatel [[1919]]–[[1925]] õppis Salu [[Varudi]], [[Pikaristi]], [[Sämi]] ja [[Kohala]] algkoolis ja aastatel [[1925]]{{lisa viide}}–[[1931]] [[Rakvere Õpetajate Seminar]]is. 1931–35 ja 1941–42 oli ta Virumaal ja Tartus kooliõpetaja, 1942–43 Tartu Ülikoolis assistent. Töö kõrvalt õppis ta [[1935]]–[[1943]] (vaheaegadega) [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|filosoofiateaduskonnas]], lõpetades selle filosoofiamagistrina väitekirjaga "Folkloor [[Anton Hansen Tammsaare]] loomingus".<ref name="ETBL" /> 1943. aastal põgenes Salu [[Soome]], 1944 siirdus sealt Rootsi. Ta töötas aastast 1945 Lundi Ülikooli arhiivis ning õppis 1947–52 Lundi Ülikoolis etnoloogiat. 1952 kaitses ta samas filosoofialitsentsiaadi kraadi Skandinaavia ja võrdleva folkloori alal. Ta täiendas end 1952–53 (stipendiaadina) USA-s Northwesterni Ülikoolis (Evanston, Illinois) ja 1956–57 Marburgis J. G. Herderi Instituudis (uuris saksa mõjutusi eesti ajaloolisele romaanile).<ref name="ETBL" /> 1956–1962 oli Salu Lundis raamatukogutöötaja, 1963–1969 Turu ja aastast 1965 ka Tampere ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõud (aastast 1965 Tampere Ülikooli dotsent). 1964. aastal kaitses ta Turu Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi eesti kirjanduse alal väitekirjaga "Eduard Vilden historialliset romaanit". 1969–71 ja 1974–76 töötas Salu Lundi Ülikooli uurimisassistendina ja 1972. aastast dotsendina, 1976. aastal siirdus pensionile.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimusi eesti ajaloolise romaani arengust, rahvaluule ja kirjanduse seostest, eesti kirjandusloost ja varasema aja Eesti kirjanduselust. Avaldanud ajaloolisi romaane. Üle 50 teadustrükise.<ref name="ETBL" /> ==Tunnustus== * 1975 [[Henrik Visnapuu preemia]] ("Posthobustel Jõhvist Rooma") ==Teoseid== * Eesti dialoog-kirjandusest. // Tulimuld, 1951 * Eesti vanem kirjandus. Vadstena, 1953; 2. trükk Rooma, 1974. * Surmatrummid ja pajupill. Lund, 1954. 2. trükk Tallinn, 1993. * Sini-must-valge meie lüürikas. // Sini-must-valge värvikolmik eesti luules. Stockholm, 1959 * A. H. Tammsaare, Oscar Wilde und Eino Leino. Bonn, 1959 * Estonian literature. // Aspects of Estonian culture. London, 1961 * Tuul üle mere ja muid lühiuurimusi eesti kirjandusest. Stockholm 1965 * Seid umschlungen, Millionen die frühesten Übersetzungen von Schillers Liedern und Balladen in Skandinavien und im Balticum. // Acta Univ. Tamperensis A. 19 (1968) * Kauged rannad ja oma saar. Stockholm, 1970 * Albert Kivikas. Lund, 1971 * Utoopia ja futuroloogia. Lühiuurimusi kirjandusest. Lund, 1972 * Posthobustel Jõhvist Rooma. Lund, 1974 * Must lagi on meie toal. Lund, 1980 * Kuhu päike ei paista. Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus. Stockholm, 1981 * Kihutav troika. Stockholm, 1984 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II kd, lk 243 * Eesti entsüklopeedia, kd 14, lk 455 {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Salu, Herbert Akatsius}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Soomes]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti esseistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1988]] 75kvaa513w3wx1rrv7yubssyh65u45w 0 286305 6175165 5752891 2022-08-08T06:15:54Z 158.233.247.12 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib erakonnast; ajalehe kohta vaata artiklit [[Maaliit (ajaleht)]]}} {{Partei| partei_nimi = Eesti Maarahva Liit (EMRL)| partei_nimi_keeles = | partei_logo = | color_code = | partei_staatus = | esimees = [[Jaan Hünerson]] (1917)| Eurparlament = | ajaleht = [[Maaliit (ajaleht)|Maaliit]]<br>8. novembrist 1919 nimega [[Kaja (ajaleht)|Kaja]]| colorcode = | koalitsioon = | ideoloogia = Agraarpartei | kodulehekülg = | asutamine = [[1917]] | peakorter = [[Tartu]] }} '''Eesti Maarahva Liit''' ([[lühend]] '''EMRL'''; nimetatud ka: '''Maaliit''') oli 1917. aastal [[Eestimaa kubermang]]u Lõuna-Eestis asutatud [[erakond]]. ==Eestimaa Kubermangu Ajutises Maanõukogus== EML ja [[Eesti Talurahva Liit|Eesti Talurahva Liidu]] nimekirjast valiti 1917. aastal [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse]] 13 esindajat. ==Asutavas Kogus== [[Asutava Kogu valimised|Asutava Kogu valimistel]] 1919. aastal valiti EML nimekirjast Asutavasse Kogusse: [[Konstantin Päts]], [[Jaan Teemant]], [[Jaan Hünerson]], [[August Jürmann]], [[Jüri Uluots]], [[Karl Ipsberg]], [[Jaan Raamot]], [[Kristjan Haho]]. 1919. aastal toimunud [[Asutav Kogu|Asutava Kogu]] [[Asutava Kogu valimised|valimistel]] sai EML (8 kohta), kehvi valimistulemusi seostati selle liidri [[Konstantin Päts]]i tõttu, kes oli ka [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] [[Eesti Vabariigi peaminister|peaminister]] - [[Vabadussõda|Vabadussõja]] aegsete vabaduste kitsenduste ning majanduslike ebameeldivustega. Samuti oli Eesti Maarahva Liit ainsa legaalse parteina tegutsenud ka [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal ning omas seega saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud kollaboratsionistide mainet. EML tegevuses osalesid: [[Kristjan Arro]], [[Konstantin Päts]], [[Jaan Hünerson]], [[Jaan Raamot]], [[Jüri Uluots]] ja [[Otto Tief]]. [[1920]]. aastal reorganiseeriti EML [[Põllumeeste Kogud]]eks. ==Vaata ka== *[[Eesti Talurahva Liit]] [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] [[Kategooria:Eesti Maarahva Liit| ]] th01ifsu7fb934mkt5vabik7iaaxfwt 0 286383 6174902 5134667 2022-08-07T13:49:23Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''George Alexander Kelly''' ([[28. aprill]] [[1905]] – [[6. märts]] [[1967]]) oli Ameerika [[psühholoog]], terapeut ja õppejõud. Tema peamiseks panuseks on isiksuslike konstruktide teooria loomine.<ref> Kidron, A. (2005). Isiksus. Tallinn: Mondo </ref> George Kelly sündis 1905. aastal Ameerika Ühendriikide Kansase osariigis väga töökas ja religioosses farmerite perekonnas. Tema ema oli õpetaja ja isa presbüterliku kiriku preester. 1926. aastal sai ta Parki kolledžis füüsika ja matemaatika bakalaureuse kraadi. 1928. aastal sai Kelly Kansase ülikoolis sotsioloogia magistrikraadi, tehes magistritöö tööliste vaba aja veetmise kohta. 1929. aastal sai ta psühholoogia bakalaureusekraadi [[Edinburghi ülikool]]is, millele järgnesid magistri- ja doktoriõpingud Iowa ülikoolis. Tema doktoritöö teemaks oli kõne ja lugemise häired. Seejärel suundus ta kliinilise psühholoogia sfääri, asudes Fort Haysi kolledžis õppejõu ametikohale. Neil aegadel sõitis Kelly mööda riiki ning andis riiklike rahvahariduskoolide kaudu inimestele psühholoogilist abi. Alustanud psühhoanalüüsi rakendajana, distantseerus ta järk-järgult üha enam Freudi vaadetest, sest leidis, et Kesk-Lääne asukad kannatavad palju sagedamini põua, liivatormide ja majandusliku surutise kui libiidoprobleemide käes <ref> Hjelle, L.A., Ziegler, D.J. (1992). Personality Theories. NY: MacGraw-Hill. </ref>. Teise maailmasõja ajal osales Kelly psühholoogina lendurite väljaõppes. Sõja lõppedes määrati ta Marylandi ülikooli abiprofessoriks. Otsustavaks läbimurdeks eneseteostamisel kujunesid Kellyle need kakskümmend aastat, mis ta töötas Ohio ülikooli kliinilise psühholoogia osakonna direktori ja professorina. 1955. aastal ilmus tema peateose “A theory of Personality. The Psychology of Personal Constructs”. Elu lõpuperioodil juhtis Kelly korraga kaht [[Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon]]i (APA) haru: kliinilist ja nõustamispsühholoogiat. 1965. aastal sai Kelly Brandeisi ülikoolis kõik tingimused oma uurimistöö jätkamiseks, kuid 1967. aastal ta suri. ==Kelly panus isiksuse uurimisse== Kelly seisukoha järgi lähtuvad nii psühholoogid kui ka nii-öelda harilikud inimesed oma isiksuse käsitlustes ühest lähtekohast: nad konstrueerivad kindla sisuga mõisteid kasutades mitmesuguseid isiksuse mudeleid. Teisisõnu toimivad tavalised inimesed igapäevaelus nagu uurivad teadlased: nad teevad oletusi, koguvad teavet ning kontrollivad oma ootuste paikapidavust. Seega teadlased, näiteks psühholoogid, ei arutle Kelly meelest teistest inimestest erinevalt, nad toovad oma uuringutes ja arutlustes lihtsalt esile tavainimeste tunnetuse kvintessentsi. Konstrukt põhineb tunnetatava objekti sarnasuse ja erinevuse fikseerimisel reaalsuse mingi teise objektiga. Konstrukt on suhe, kus mingisuguseid omadusi tõlgendatakse teistega sarnasena ja samas ka neist erinevana. Isiksuslik konstrukt on mõte, mõiste, idee, kõnekujund, metafoor vmt, mida inimene kasutab, et oma kogemust tundma õppida ja mõtestada, toimuvat seletada või eesseisvat ennustada. Läheduse ja kontrasti alusel süstematiseeritud mõisted aitavad keskkonnas orienteeruda. Inimesed katsetavad erinevate konstruktidega, jäädes truuks neile, mis aitavad selgemini olukordi lahti mõtestada ja ette näha. Kimbatus konstrukti leidmisel tähendab ka raskusi olukorra mõtestamisel. Oletades, et inimesed vaid konstrueerivad enda jaoks reaalsust erinevatel tasemetel, vabaneme vajadusest otsida mingit üht, keskset, ainuõiget isiksuse põhiõpetust või inimloomuse käsitlemise viisi. ==Isiklike konstruktide teooria== Kelly isiklike konstruktide teooria koosneb ühest põhipostulaadist ja üheteistkümnest järeldusest. Põhipostulaat: konkreetse inimese psühholoogilised protsessid toimuvad neid kanaleid pidi, mis suunas ta ennetab sündmusi * Tõlgendamise järeldused: konkreetne inimene ennetab sündmusi nende kordumisega kokku puutudes * Individuaalsuse järeldused: inimesed erinevad üksteisest oma kokkupuutumise poolest sündmustega * Organiseerimise järeldused: iga inimene arendab omamoodi, vastavalt isiklikele huvidele sündmuste ennetamise ja tõlgendamise süsteemi, mis sisaldab omavahel seostatud konstrukte. * Dihhotoomia järeldused: iga inimese maailma tõlgendamise süsteem koosneb piiratud arvust dihhotoomilistest konstruktidest. * Valiku järeldused: inimene valib enda jaoks kaheks pooluseks jaotatud konstrukti selle alternatiivi, mille kaudu aimab ette suurema võimaluse süsteemi laiendamiseks ja määratlemiseks. * Diapasooni järeldused: konstrukti kaudu on võimalik ette aimata vaid piiratud hulga sündmusi. * Kogemuse järeldused: iga inimese maailmatõlgendamise süsteem muutub sel määral, kuidas ta järjestikku tõlgendab sündmuste kordumist. * Modulatsiooni järeldused: muudatus konkreetse inimese maailmatõlgendamise süsteemis piirdub sobilikkuse diapasoonis erinevaid variante omavate konstruktide läbitungitavusega. * Fragmentaarsuse järeldused: inimene võib järjestikku kasutada paljusid tõlgendamise allsüsteeme, mis on inferentsiaalselt üksteisega sobimatud. * Ühtsuse järeldused: ühe inimese psühholoogilised protsessid on teise inimese psühholoogiliste protsessidega sarnased sel määra, mil määral üks inimene tugineb kogemuse tõlgendamisele, mis sarnaneb sellega, millele tugineb teine inimene. * Sotsiaalsuse järeldused: sel määral, mil üks inimene tõlgendab teise inimese maailmatõlgendamise protsesse, võib tal olla oma osa seda teist inimest puudutavas sotsiaalses protsessis. ==Teosed== * 1955 – The psychology of personal constructs. Vol. I, II. Norton, New York. (2nd printing: 1991, Routledge, London, New York) * 1963 – A theory of personality. The psychology of personal constructs. Norton, New York (= Chapt. 1-3 of Kelly 1955). ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kelly, George}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide psühholoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 1967]] 78bad6a6rvwkzc14gvqzdrjwoqlkk5r 0 286456 6175343 5388337 2022-08-08T09:46:37Z Dr Oldekop 12255 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Koopaämblik | värvus = putukad | pilt = Meta menardi.jpg | pildi_seletus = Koopaämblik | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Ämblikulaadsed]] ''Arachnida'' | selts = [[Ämblikulised]] ''Araneae'' | sugukond = ''[[Tetragnathidae]]'' | perekond = ''[[Meta (perekond)|Meta]]'' | liik = '''Koopaämblik''' | binaarne = ''Meta menardi'' | binaarse_autor = [[Pierre André Latreille|Latreille]], 1804 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Koopaämblik''' (''Meta menardi'') on liik [[ämblik]]ke. Koopaämblik on Eesti suurimaid ämblikke, kehapikkusega kuni 15 mm. ==Vaata ka== *[[keldriämblik]] ==Välislingid== *{{Elurikkus}} *[[Mart Meriste]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2136 "Koduloom ämblik"] [[Eesti Loodus]], 2012/5 [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed]] hgsrm8jz1eryeu60j31vlhpbe80rxef 0 290711 6175011 6024317 2022-08-07T17:21:41Z NOSSER 8097 /* Galerii */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tartu_Jaani_Church_2007_13.jpg|pisi|[[Tartu Jaani kirik]]]] [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Tartu Jaani kogudus''' oli [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Tartu]]s [[Tartu praostkond|Tartu praostkonnas]], hiljem (esimese vabariigi ajal) [[Saksa praostkond|Saksa praostkonnas]]. Tartu Jaani kogudus (eraldati 30. novembril 1939 Saksa praostkonnast ja arvati [[Tartu praostkond]]a kuuluvaks), peale baltisakslaste [[Umsiedlung|ümberasumist 1939. aastal]]. [[1. jaanuar]]il [[2001]] ühines Tartu Jaani kogudusega [[Tartu Ülikooli kogudus]]. Ühendatud kogudus kannab nime [[Tartu Ülikooli-Jaani kogudus]]. == Tartu Jaani koguduse praoste == *1592–1599, [[Arnold von Husen]], Tartu Jaani koguduse pastor *1747–1757, [[Tobias Plaschnig]], Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja, Tartu linnakonsistooriumi assessor *1759–1779, [[Christian David Lenz]], Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja, Tartu linnakonsistooriumi assessor ja linnakooli järelevaataja *1780–1809, [[Friedrich David Lenz]], Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja *1810–1823, [[Gottlieb Eduard Lenz]], Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja ja Tartu linnakonsistooriumi assessor *1825–1855, [[Friedrich Gustav Bienemann (vaimulik)|Friedrich Gustav Bienemann]], Tartu Jaani koguduse ülemõpetaja, 1825–1834 Tartu linnakonsistooriumi assessor *1855–1891, [[August Wilhelm Theodor Schwartz]], Tartu Jaani saksa koguduse õpetaja<ref>[https://eelk.ee/elulood/schwartz_augustwilhelm.html VAIMULIKE ELULOOD]</ref> **1889–1919, [[Moritz Wilhelm Paul Schwartz]], Tartu Jaani koguduse diakonõpetaja. *1892–1901, [[Gustav Axel Conrad Oehrn]], Tartu Jaani saksa koguduse ülemõpetaja, aastatel 1890–1897 Võru praostkonna praost *1901–1919, [[Viktor Karl August Wittrock]]<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=788772 Tartu Jaani koguduse pastor Viktor Wittrock, portreefoto], [[FOTIS]]</ref> ([[:de:Viktor Wittrock|de]]), Tartu Jaani saksa koguduse õpetaja, [[Tartu Jaani kirik]]u [[ülempastor]] **[[Alexander von Bulmerincq]], [[adjunktpastor]] **[[Otto Emil Seesemann]], Läti koguduse pastor *1919–1939, [[Joseph Alexander Sedlatscheck]], Tartu Jaani saksa koguduse pastor **[[Werner Gruehn]], 1918–1920 Tartu Jaani saksa koguduses vikaarõpetaja ja 1920–1922 diakonõpetaja **[[August Leyst]], 1922–1926 Tartu Jaani saksa koguduse abiõpetaja == Galerii== <gallery> File:Viktor Wittrock Staden.jpg|Viktor Karl August Wittrock Alexander von Bulmerincq.jpg|Alexander von Bulmerincq File:Otto Seesemann, 1929.jpg|Otto Emil Seesemann </gallery> == Vaata ka == *[[Uus-Jaani kalmistu]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/pitserid/index.php/seal/view?id=10184&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKGMIqtDA2tlIpTE3P0gURRcoYSUMjUSim%252FPC%252B1CMoOSSwqKQWxgSoLobShknVtLQCz%252BRdu Koguduse pitser] [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Tartu kogudused]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] k7yl87ox9a8mac9mqsip7ts4mg8v4wq 0 292170 6175264 5257208 2022-08-08T07:36:06Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Variku viadukt.jpg|pisi|350px|Variku viadukt]] '''Variku viadukt''' on [[Tartu]]s [[Variku (Tartu)|Variku]] linnaosas [[Tartu ringtee]]l paiknev [[sild]], mis viib ringtee üle [[Tartu-Valga raudtee]]. Viadukt asub ühtlasi [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]] 186. kilomeetril. See ehitati [[1984]]. aastal.<ref>Jaan Olmaru. [http://www.tartupostimees.ee/480552/variku-viadukti-remont-algab-sugisel/ "Variku viadukti remont algab sügisel"]. Postimees, 27. juuni 2011</ref> ==Viited== {{viited}} {{Tartu sillad}} {{koord}} [[Kategooria:Tartu sillad]] [[Kategooria:Variku (Tartu)]] aj0vh5p3xgos2ykowzut27yv2pihvqs 0 293608 6175119 5802317 2022-08-07T20:57:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{medalitabel | nimi = ei | maa_om = [[Rootsi]] | medalid = {{Võistlus|OM}} {{Medal|Pronks|[[Poks 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932]]|[[Sulgkaal (poks)|Sulgkaal]]}} }} '''Carl Allan Carlsson''' (hiljem ka '''Allan Ekebäck'''; [[8. november]] [[1910]] [[Örebro]] – [[17. november]] [[1983]] [[Norrköping]]) oli [[Rootsi]] [[poks]]ija. Carlsson oli kokku neljakordne Rootsi meister – [[Sulgkaal (poks)|sulgkaalus]] (kuni 126 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 57,2 kg) 1932. aastal ning [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg) aastatel 1933–1934 ja 1936<ref>{{Netiviide |url=http://www.boxningsarkivet.net/svenska_mastare_senior_man.htm |pealkiri=Rootsi meistrivõistlused poksis. Tulemused rootsi keeles |vaadatud=2012-07-22 |arhiivimisaeg=2011-02-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110218235637/http://www.boxningsarkivet.net/svenska_mastare_senior_man.htm |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta esindas maavõistlustel Rootsit 12 korral ning võitis neist 10 ja kaotas 2 kohtumist. Carlsson sai kergekaalus (kuni 135 [[Nael (massiühik)|naela]] ehk 61,2 kg) [[Poks 1932. aasta suveolümpiamängudel|1932. aasta Los Angelese olümpiamängude poksivõistlustel]] pronksmedali, kaotades poolfinaalis hilisemale kuldmedali- ja olümpiavõitjale [[Carmelo Robledo]]le ([[Argentina]]) ning võites 3. koha kohtumises [[Gaspare Alessandri]]t ([[Itaalia]])<ref>[http://amateur-boxing.strefa.pl/Championships/OlympicGames1932.html 10. suveolümpiamängude poksivõistlus. Los Angeles 1932. Tulemused inglise keeles]</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.mrboxhist.se/boxare/allan-carlsson Allan Carlsson lehel Ringside. Rootsi keeles] * {{Olympedia}} {{JÄRJESTA:Carlsson, Allan}} [[Kategooria:Rootsi poksijad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1983]] i44v80mrrslcmrm7adtyixak0tg338s 0 295837 6175109 6174145 2022-08-07T20:23:50Z 87.119.179.245 /* Eesti meistrid */ täiendatud 2022. a. meistritega. wikitext text/x-wiki [[Fail:Disc_golfer_and_basket.jpg|alt=|pisi]] '''Kettagolf''' (inglise keeles ''disc golf'') on [[mäng]], mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid sarnanevad suuresti [[golf|palligolfi]] omadega. Seda mängitakse enam kui 40 riigis üle maailma. Ala harrastatakse ka Eestis: siin on kasutusel umbes 125 rada ja harrastajate arvu hinnatakse kümnetele tuhandetele.<ref>[[Johannes Vedru]]: [https://sport.err.ee/876362/discgolfi-roomud-ja-mured-populaarne-ala-pahandab-loodusesopru "Discgolfi rõõmud ja mured – populaarne ala pahandab loodusesõpru"] ERR Sport, 12. november 2018</ref> == Ajalugu == Esimene teadaolev kettagolfisarnane mäng peeti 1926. aastal [[Vancouver]]is, mil rühm koolilapsi mängis üht mängu tinakaantega. Mäng toimus rajal, mille nad olid ise kooli territooriumile püsti pannud. Vanemas eas jäi ketaste viskamine tagaplaanile. Sarnaseid juhtumeid oli ka hiljem. 1965. aastal tuli [[George Sappenfield]]ile pärastlõunal golfi mängides mõte, et lapsed võiksid tema mänguväljakul mängida golfisarnast mängu lendavate ketastega ([[frisbi]]ketastega). Koos Ed Headrickiga leiutasid nad esimese kettagolfi korvi ja püüdsid mängu populariseerida. [[Ed Headrick]] asutas mitu kettagolfiga seotud ühingut, sh PDGA (''Professional Disc Golf Association''), mis on tänapäeval kettagolfis juhtiv organisatsioon. === Eesti === Eestisse jõudis kettagolf 2000. aastate alguses. Pärast esimeste püsiradade rajamist [[Mäeotsa]]le ja [[Jõulumäe]]le on kettagolf teinud läbi suure arengu. Viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud tuhandeid mängijaid ja loodud üle saja püsiraja. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 2009. aastal Mäeotsa, Jõulumäe ja [[Keila]] radadel. == Reeglid == [[Pilt:Avavise.jpg|pisi|Mängija sooritamas avaviset tii-alalt]] Kettagolfi reeglid on üsna sarnased palligolfi reeglitega. Iga rada alustatakse spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tii-alaks. Tii-ala võib olla valmistatud mitmesugustest materjalidest, näiteks betoonist, kummist, kunstmurust või puidust. Loodusliku tii-ala puhul peab olema maastikule märgitud spetsiaalne joon, millest ei tohi avaviset sooritades ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda. Maandunud ketta ette pannakse väike markerketas, mille tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal. Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud. Võistlustel jaotatakse mängijad 3–4-liikmelistesse rühmadesse. Esimene vise tiialalt tehakse järjekorras, mis on märgitud skoorikaardile. Kui kõik mängijad grupis on oma esimese viske teinud, minnakse ketta maandumiskoha juurde ja iga mängija otsib üles oma ketta. Järgmistel radadel viskab esimesena mängija, kelle eelmise raja tulemus oli kõige väiksem. Mängu võidab mängija, kes läbib raja väikseima visete arvuga. == Visked == Kettagolfis on kasutusel kaks põhilist visketehnikat – eestkäsi ja tagantkäsi. Visked jagunevad kauguse järgi tavajaotuse järgi kolmeks: puttamine, keskmaavise ja kaugvise. Kaugvisked ehk pikad visked ehk ''drive''<nowiki>'</nowiki>id sooritatakse kas eestkäe või tagantkäe tehnikat kasutades. Nende põhiline vahe tuleb ketta lennutrajektoorist. Eestkäe tehnika korral kaldub ketas loomuliku pöörlemise tõttu paremale, tagantkäe puhul vasakule. Vasaku käega viskamisel pöörleb ketas teistpidi ja kaldub vastupidises suunas. Keskmaavise sooritatakse keskmaaketta või putteriga, mitte üle 90 meetri harilikult. Putti ehk lähiviset kasutatakse korvi viskamiseks ja korvile lähenemiseks. Putt on mängu üks tähtsamaid osasid, sest halb putioskus tähendab visete kaotamist ka korvi lähedal. == Varustus == Kettagolfivarustuse komplekteerimise keerukus ja hind sõltub mängija professionaalsuse astmest. Enamikul mängijaist tuleb osta vaid kettad ja kott nende kaasaskandmiseks. Ketaste hinnad jäävad enamasti 10–20 euro vahele. Radadel mängimine on üldjuhul tasuta. === Kettad === Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid. '''Driver''' ehk kaugmaaketas on pikima lennuga ketas. Kaugmaaketta tunneb ära selle terava serva järgi. Kaugmaakettaid kasutatakse pikkadeks viseteks korvi suunas ja nende täpsus ei pruugi olla kõige suurem. '''Midrange''' ehk keskmaaketas on korvile kontrollitud lähenemiste sooritamiseks. See on suurema täpsusega kui kaugmaaketas, kuid ei lenda tömbima serva tõttu nii kaugele. '''Putter''' ehk lähimaaketas on mõeldud peamiselt korvi viskamiseks. Lähimaaketas on ümara servaga ja valmistatud haarduvamast materjalist, et paremini korvi kettidesse kinni jääda. Lähimaaketast on küll lihtne kontrollida, kuid selle lennupikkus jääb kaugmaa- ja keskmaaketastele alla. Kogenud mängijatel on kotis mitu eri tüüpi ketast – mitu putterit, mitu keskmaa- ja kaugmaaketast. Ketastel on erinevad lennukiirused, hõljumis- ja pöördeomadused, mis annavad mängijale rajal rohkem võimalusi viske sooritamiseks. Kettatootjaid on palju, neist suurimad on Westside Discs, Latitude 64, Dynamic Discs, Innova, Prodigy ja Discraft. === Lisavarustus === Mängijatel on rajal ketaste kandmiseks tavaliselt spetsiaalne kott. Mängimiseks sobib pea igasugune matka- või spordiriietus. Vihmase ilmaga tuleb ilmtingimata kanda hästi pinnasega haakuvaid jalanõusid, et vältida viskamisel libisemist. == Rajad Eestis<ref>[https://www.discgolfirajad.ee/ Eesti discgolfipargid]</ref> == [[Pilt:Keila, sport 09.JPG|pisi|Kettagolfi rada Keilas]] 2016. aasta jaanuari seisuga oli Eestis kokku 58 kettagolfiparki: * Alatskivi kettagolfipark, Alatskivi, Tartu maakond * Alutaguse puhke- ja spordikeskuse kettagolfipark, Alutaguse, Ida-Viru maakond * Annikoru kettagolfipark, Annikoru, Tartu maakond * Elva kettagolfipark, Elva, Tartu maakond * Holstre-Polli kettagolfipark, Holstre-Polli, Viljandimaa * Illuka mõisapargi kettagolfipark, Illuka, Ida-Viru maakond * Jõekääru kettagolfipark, Pärnu, Pärnu maakond * Jõgeva kettagolfipark, Jõgeva, Jõgeva maakond * Jõulumäe kettagolfipark, Jõulumäe, Pärnu maakond * Järve Talu kettagolfipark, Nahkjala, Harju maakond * Kaarepere kettagolfipark, Kaarepere, Jõgeva maakond * Kallaste kettagolfipark, Padise, Harju maakond * Karksi-Nuia kettagolfipark, Karksi-Nuia, Viljandi maakond * Keila kettagolfipark, Keila, Harju maakond * Kiili kettagolfipark, Kiili, Harju maakond * Kiiu kettagolfipark, Kiiu, Harju maakond * Kilingi-Nõmme kettagolfipark, Kilingi-Nõmme, Pärnu maakond * Kiviranna kettagolfipark, Suure-Rakke, Tartu maakond * Krootuse kettagolfipark, Kõlleste, Põlva maakond * Kurepalu kettagolfipark, Kurepalu, Tartu maakond * Kõrvemaa kettagolfipark, Pillapalu, Harju maakond * Lihula Mõisamäe kettagolfipark, Lihula, Lääne maakond * [[Maarjamäe kettagolfipark]], Tallinn, Harju maakond * Mammaste Tervisespordikeskuse kettagolfipark, Orajõe, Põlva maakond * Meegaste kettagolfipark, Meegaste, Valga maakond * Metsajõe kettagolfipark, Laupa küla, Türi vald, Järvamaa * Mustla kettagolfipark, Mustla, Viljandi maakond * Mõedaku kettagolfipark, Mõedaka, Lääne-Viru maakond * Mäeotsa talu kettagolfipark, Metste, Põlva maakond * Mäetaguse kettagolfipark, Mäetaguse, Ida-Viru maakond * Männiku kettagolfipark, Saku, Harju maakond * Naissaare kettagolfipark, Naissaar, Harju maakond * Nõmme KEEN kettagolfipark, Tallinn, Harju maakond * Nõmme puhkebaasi kettagolfipark, Samliku, Pärnu maakond * Nõiariigi kettagolfipark, Uue-Antsla, Võru maakond * Nõo kettagolfipark, Nõo, Tartu maakond * Palivere kettagolfipark, Palivere, Lääne maakond * Paluküla kettagolfipark, Paluküla, Rapla maakond * Pirgu kettagolfipark, Pirgu, Rapla maakond * Pöide kettagolfipark, Pöide, Saare maakond * Pühalepa kettagolfipark, Hausma, Hiiu maakond * Rääma kettagolfipark, Pärnu, Pärnu maakond * Saku kettagolfipark, Saku, Harju maakond * Seli Tervisekeskuse kettagolfipark, Seli, Rapla maakond * Sokka kettagolfipark, Vidrike, Valga maakond * Suure-Jaani kettagolfipark, Suure-Jaani, Viljandi maakond * Tehvandi kettagolfipark, Nüpli, Valga maakond * Tõrva kettagolfipark, Tõrva, Valga maakond * Tõrvandi kettagolfipark, Tõrvandi, Tartu maakond * Tõstamaa kettagolfipark, Tõstamaa, Pärnu maakond * Tähtvere Dendropargi kettagolfipark, Tartu, Tartu maakond * Türi kettagolfipark, Türi, Järvamaa * Valgehobusemäe kettagolfipark, Mägede, Järva maakond * Valgeranna kettagolfipark, Valgeranna, Pärnu maakond * Valgjärve kettagolfipark, Valgjärve, Põlva maakond * Valtu kettagolfipark, Kaerepere, Rapla maakond * Vastse-Kuuste kettagolfipark, Vastse-Kuuste, Põlva maakond * Vidrike kettagolfipark, Vidrike, Valga maakond * Viljandi Rotary kettagolfipark, Viljandi, Viljandi maakond * Voka kettagolfipark, Voka, Ida-Viru maakond * Värska Sanatooriumi kettagolfipark, Värska, Põlva maakond * Võllaste kettagolfipark, Järva-Jaani, Järvamaa * Võru linna kettagolfipark, Võru, Võru maakond * Õru kettagolfipark, Õru, Valga maakond * Ülejõe kettagolfipark, Paide, Järvamaa == Eesti meistrid == {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#efefef" | '''Aasta''' || '''Asukoht''' || '''Open''' || '''Naised''' |'''Juuniorid (MJ15)'''|| '''Juuniorid (MJ18)''' || '''Seeniorid üle 40''' |'''Naised üle 40'''||'''Seeniorid üle 50''' |'''Seeniorid üle 60''' |- |2009<ref>[https://tervist24.ohtuleht.ee/699487/ketas-lendu-ja-tervis-kehasse]</ref> |Keila, Jõulumäe ja Mäeotsa |Raul Mägedik |– |– |– |– |– |– |– |- |- |- |2010<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20100720.1.5]</ref> |Keila, Mammaste, Jõulumäe ja Mäeotsa |Einar Elbing |Annika Proos |– |– |– |– |– |– |- |- |- |2011<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20110906.1.5]</ref> |Keila, Paluküla, Otepää ja Mammaste |Einar Elbing |Maie-Ly Pihus |– |– |– |– |– |– |- |- |2012<ref>[http://www.pdga.com/tour/event/13713 Estonian Championships]</ref> |Otepää ja Põlva |Rene Mengel |Maie-Ly Pihus |– |– |Teet Saaberg |– |– |– |- | 2013<ref>[http://www.pdga.com/tour/event/16106 Estonian Championships]</ref> || Annikoru ja Viljandi || Rene Mengel || Maie-Ly Pihus | –|| – || Ardo Sepp |–|| – |– |- | 2014<ref name=":0">[http://www.pdga.com/tour/event/19157 Estonian Championships 2014]</ref>|| Järva-Jaani ja Kõrvemaa || Marek Põder || [[Kristin Tattar]] | –|| Antero Noor || Teet Saaberg |–|| Vahur Roht |– |- | 2015<ref name=":1">[http://www.pdga.com/tour/event/21882 Estonian Championships sponsored by Discmania]</ref>|| Pärnu Jõekääru || Martin Rotmeister || Maie-Ly Pihus | –|| Karl Aaron Sikka || Markko Kivi |–|| Jaanus Väljamäe sen |– |- | 2016<ref name=":2">[http://www.pdga.com/tour/event/28640 Eesti Meistrivõistlused Discgolfis 2016 Sponsored by Latitude 64]</ref>|| Mäetaguse ja Alutaguse || Martin Rotmeister || [[Kristin Tattar]] |Maico Rimmel|| Albert Tamm || Raimo Kimmel |–|| Jaanus Väljamäe sen |– |- |2017<ref name=":3">[http://www.pdga.com/tour/event/33398 Eesti Meistrivõistlused 2017]</ref> |Kuutsemäe ja Valgjärve |Silver Lätt |[[Kristin Tattar]] |– |Kasper Pisa |Oliver Endla |– |Vahur Roht |Jüri Lamp |- |2018<ref name=":4">[http://www.pdga.com/tour/event/37514 EV100 Eesti Meistrivõistlused 2018]</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |Albert Tamm |[[Kristin Tattar]] |– |Kasper Pisa |Raimo Kimmel |Eve Jänes |Hillar Neiland |Paul Kustala |- |2019<ref name=":5">[https://www.pdga.com/tour/event/42347 Eesti Meistrivõistlused discgolfis 2019]</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu |Albert Tamm |Madli Vaht |– |Mathias Villota |Kristjan Solodov |[[Margit Viilep]] |Tõnu Talimaa |Jaanus Väljamäe sen |- |2020<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pdga.com/tour/event/46708|pealkiri=Eesti Meistrivõistlused 2020|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |Albert Tamm |[[Kristin Tattar]] |– |Mathias Villota |Raimo Kimmel |[[Margit Viilep]] |Üllar Rego |Jaanus Väljamäe sen |- |2021<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/46708|pealkiri=Disctroyeri Eesti Meistrivõistlused discgolfis 2021}}</ref> |Pühalepa ja Randmäe |Albert Tamm |Keiti Tätte | | |Raimo Kimmel |[[Margit Viilep]] |Andres Ramst |Jaanus Väljamäe sen |- | rowspan="2" |2022 |[[Elva]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/62375|pealkiri=Smartpost Itella Eesti Meistrivõistlused Discgolfis 2022|väljaanne=PDGA|aeg=6. august 2022}}</ref> |Rasmus Metsamaa |Kristin Tattar | | |Kristjan Liiv | | | |- |[[Viljandi]]<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/62064|pealkiri=Juunioride, Seenioride ja Harrastajate Meistrivõistlused 2022|väljaanne=PDGA|aeg=17. juuli 2022}}</ref> | | | | | |Triinu Orgla |Andres Ramst |Ago Silm |} == Eesti harrastajate meistrid == {| class="wikitable" !Aasta !Asukoht !MA2 !FA2 !MA3 !FA3 !MA4 !Juuniorid (MJ15) !Juuniorid (MJ18) !MA40 !MA50 |- |2014<ref name=":0" /> |Järva-Jaani ja Kõrvemaa | | | | | | |Antero Noor | | |- |2015<ref name=":1" /> |Pärnu Jõekääru | | | | | | |Karl Aaron Sikka | | |- |2016<ref name=":2" /> |Mäetaguse ja Alutaguse | | | | | |Maico Rimmel |Albert Tamm | | |- | rowspan="2" |2017<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/33309|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2017}}</ref> |Keila |– |– |Marger Krumm |Merit Fjodorov |Marko-Alari Lont | | |Lauri Koobas | |- |Kuutsemäe ja Valgjärve<ref name=":3" /> | | | | | | |Kasper Pisa | | |- |2018<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/37513|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2018}}</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu | | |Aigar Veebel |Kelli Ellus |Siim Ühtid | | |Priit Paenurm |Kalle Kivi |- |2019<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/42019|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2019}}</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu | |Terje Sangernebo |Sander Evisalu |Kert Altosaar |Vahur Toomsalu | |Mathias Villota<ref name=":5" /> |Jaanus Muts |Heinar Hurt |- |2020<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/45901|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused Discgolfis 2020}}</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |Siim Sinikalda |Maria Liivamägi |Madis Aal | |Jüri Karus | |Mathias Villota<ref name=":6" /> |Rihet Luikmäe |Üllar Rego |- |2021<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/52514|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2021}}</ref> |Pühalepa ja Randmäe |Tanel Viirmann |Jennifer Laan |Sander Lukas |Kadi Pint |Ken Pähn | |Martin Pugast | |Tõnu Kidra |- |2022<ref name=":7" /> |Viljandi |Randel Kuzmin |Kariina Kuningas |Marko Pedak |Stella Tiit |Sander Saarman | |Roland Kõur | | |} Märkus: Juuniorid on harrastajate divisjon ja alates 2021. aastast jagatakse juunioritele meistritiitleid Eesti harrastajate meistrivõistlustel. Kuni 2015. aastani: MJ1 – juuniorid kuni 19-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 16-aastased (k.a) Kuni 2016. aastast<ref>[http://www.pdga.com/files/2016_divisions_ratings_points_factors.pdf PDGA divisjonid ja reitingud 2016]</ref>: MJ1 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a) Alates 2018. aastast<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.pdga.com/files/divisions_ratings_and_points_factors_8-27-2018.pdf|Pealkiri=PDGA divisjonid ja reitingud 2018|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>: MJ18 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ15 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Disc golf}} *[http://discgolfiliit.ee/wp-content/uploads/2019/05/190116_discgolf_reegliraamat_a6_105x148_bleed3.pdf Discgolfireeglid eesti keeles] * [http://www.pdga.com/rules/official-rules-disc-golf Discgolfireeglid inglise keeles] * [http://www.pdga.com/rules/competition-manual-disc-golf-events Discgolfi võistlusreeglid inglise keeles] * [http://www.pdga.com/history Discgolfi ajalugu] * [http://www.pdga.com PDGA koduleht] * [http://www.discgolfiliit.ee Eesti Discgolfi Liit] * [https://www.facebook.com/Eesti-Discgolfi-Liit-425876560910405/ Eesti Discgolfi Liit Facebooki leht] [[Kategooria:Spordialad]] [[Kategooria:Mängud]] [[Kategooria:Disc golf| ]] jvbahwb6lz60kd87mxxbbl1j4ghhoab 6175110 6175109 2022-08-07T20:26:46Z 87.119.179.245 /* Eesti meistrid */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Disc_golfer_and_basket.jpg|alt=|pisi]] '''Kettagolf''' (inglise keeles ''disc golf'') on [[mäng]], mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid sarnanevad suuresti [[golf|palligolfi]] omadega. Seda mängitakse enam kui 40 riigis üle maailma. Ala harrastatakse ka Eestis: siin on kasutusel umbes 125 rada ja harrastajate arvu hinnatakse kümnetele tuhandetele.<ref>[[Johannes Vedru]]: [https://sport.err.ee/876362/discgolfi-roomud-ja-mured-populaarne-ala-pahandab-loodusesopru "Discgolfi rõõmud ja mured – populaarne ala pahandab loodusesõpru"] ERR Sport, 12. november 2018</ref> == Ajalugu == Esimene teadaolev kettagolfisarnane mäng peeti 1926. aastal [[Vancouver]]is, mil rühm koolilapsi mängis üht mängu tinakaantega. Mäng toimus rajal, mille nad olid ise kooli territooriumile püsti pannud. Vanemas eas jäi ketaste viskamine tagaplaanile. Sarnaseid juhtumeid oli ka hiljem. 1965. aastal tuli [[George Sappenfield]]ile pärastlõunal golfi mängides mõte, et lapsed võiksid tema mänguväljakul mängida golfisarnast mängu lendavate ketastega ([[frisbi]]ketastega). Koos Ed Headrickiga leiutasid nad esimese kettagolfi korvi ja püüdsid mängu populariseerida. [[Ed Headrick]] asutas mitu kettagolfiga seotud ühingut, sh PDGA (''Professional Disc Golf Association''), mis on tänapäeval kettagolfis juhtiv organisatsioon. === Eesti === Eestisse jõudis kettagolf 2000. aastate alguses. Pärast esimeste püsiradade rajamist [[Mäeotsa]]le ja [[Jõulumäe]]le on kettagolf teinud läbi suure arengu. Viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud tuhandeid mängijaid ja loodud üle saja püsiraja. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 2009. aastal Mäeotsa, Jõulumäe ja [[Keila]] radadel. == Reeglid == [[Pilt:Avavise.jpg|pisi|Mängija sooritamas avaviset tii-alalt]] Kettagolfi reeglid on üsna sarnased palligolfi reeglitega. Iga rada alustatakse spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tii-alaks. Tii-ala võib olla valmistatud mitmesugustest materjalidest, näiteks betoonist, kummist, kunstmurust või puidust. Loodusliku tii-ala puhul peab olema maastikule märgitud spetsiaalne joon, millest ei tohi avaviset sooritades ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda. Maandunud ketta ette pannakse väike markerketas, mille tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal. Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud. Võistlustel jaotatakse mängijad 3–4-liikmelistesse rühmadesse. Esimene vise tiialalt tehakse järjekorras, mis on märgitud skoorikaardile. Kui kõik mängijad grupis on oma esimese viske teinud, minnakse ketta maandumiskoha juurde ja iga mängija otsib üles oma ketta. Järgmistel radadel viskab esimesena mängija, kelle eelmise raja tulemus oli kõige väiksem. Mängu võidab mängija, kes läbib raja väikseima visete arvuga. == Visked == Kettagolfis on kasutusel kaks põhilist visketehnikat – eestkäsi ja tagantkäsi. Visked jagunevad kauguse järgi tavajaotuse järgi kolmeks: puttamine, keskmaavise ja kaugvise. Kaugvisked ehk pikad visked ehk ''drive''<nowiki>'</nowiki>id sooritatakse kas eestkäe või tagantkäe tehnikat kasutades. Nende põhiline vahe tuleb ketta lennutrajektoorist. Eestkäe tehnika korral kaldub ketas loomuliku pöörlemise tõttu paremale, tagantkäe puhul vasakule. Vasaku käega viskamisel pöörleb ketas teistpidi ja kaldub vastupidises suunas. Keskmaavise sooritatakse keskmaaketta või putteriga, mitte üle 90 meetri harilikult. Putti ehk lähiviset kasutatakse korvi viskamiseks ja korvile lähenemiseks. Putt on mängu üks tähtsamaid osasid, sest halb putioskus tähendab visete kaotamist ka korvi lähedal. == Varustus == Kettagolfivarustuse komplekteerimise keerukus ja hind sõltub mängija professionaalsuse astmest. Enamikul mängijaist tuleb osta vaid kettad ja kott nende kaasaskandmiseks. Ketaste hinnad jäävad enamasti 10–20 euro vahele. Radadel mängimine on üldjuhul tasuta. === Kettad === Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid. '''Driver''' ehk kaugmaaketas on pikima lennuga ketas. Kaugmaaketta tunneb ära selle terava serva järgi. Kaugmaakettaid kasutatakse pikkadeks viseteks korvi suunas ja nende täpsus ei pruugi olla kõige suurem. '''Midrange''' ehk keskmaaketas on korvile kontrollitud lähenemiste sooritamiseks. See on suurema täpsusega kui kaugmaaketas, kuid ei lenda tömbima serva tõttu nii kaugele. '''Putter''' ehk lähimaaketas on mõeldud peamiselt korvi viskamiseks. Lähimaaketas on ümara servaga ja valmistatud haarduvamast materjalist, et paremini korvi kettidesse kinni jääda. Lähimaaketast on küll lihtne kontrollida, kuid selle lennupikkus jääb kaugmaa- ja keskmaaketastele alla. Kogenud mängijatel on kotis mitu eri tüüpi ketast – mitu putterit, mitu keskmaa- ja kaugmaaketast. Ketastel on erinevad lennukiirused, hõljumis- ja pöördeomadused, mis annavad mängijale rajal rohkem võimalusi viske sooritamiseks. Kettatootjaid on palju, neist suurimad on Westside Discs, Latitude 64, Dynamic Discs, Innova, Prodigy ja Discraft. === Lisavarustus === Mängijatel on rajal ketaste kandmiseks tavaliselt spetsiaalne kott. Mängimiseks sobib pea igasugune matka- või spordiriietus. Vihmase ilmaga tuleb ilmtingimata kanda hästi pinnasega haakuvaid jalanõusid, et vältida viskamisel libisemist. == Rajad Eestis<ref>[https://www.discgolfirajad.ee/ Eesti discgolfipargid]</ref> == [[Pilt:Keila, sport 09.JPG|pisi|Kettagolfi rada Keilas]] 2016. aasta jaanuari seisuga oli Eestis kokku 58 kettagolfiparki: * Alatskivi kettagolfipark, Alatskivi, Tartu maakond * Alutaguse puhke- ja spordikeskuse kettagolfipark, Alutaguse, Ida-Viru maakond * Annikoru kettagolfipark, Annikoru, Tartu maakond * Elva kettagolfipark, Elva, Tartu maakond * Holstre-Polli kettagolfipark, Holstre-Polli, Viljandimaa * Illuka mõisapargi kettagolfipark, Illuka, Ida-Viru maakond * Jõekääru kettagolfipark, Pärnu, Pärnu maakond * Jõgeva kettagolfipark, Jõgeva, Jõgeva maakond * Jõulumäe kettagolfipark, Jõulumäe, Pärnu maakond * Järve Talu kettagolfipark, Nahkjala, Harju maakond * Kaarepere kettagolfipark, Kaarepere, Jõgeva maakond * Kallaste kettagolfipark, Padise, Harju maakond * Karksi-Nuia kettagolfipark, Karksi-Nuia, Viljandi maakond * Keila kettagolfipark, Keila, Harju maakond * Kiili kettagolfipark, Kiili, Harju maakond * Kiiu kettagolfipark, Kiiu, Harju maakond * Kilingi-Nõmme kettagolfipark, Kilingi-Nõmme, Pärnu maakond * Kiviranna kettagolfipark, Suure-Rakke, Tartu maakond * Krootuse kettagolfipark, Kõlleste, Põlva maakond * Kurepalu kettagolfipark, Kurepalu, Tartu maakond * Kõrvemaa kettagolfipark, Pillapalu, Harju maakond * Lihula Mõisamäe kettagolfipark, Lihula, Lääne maakond * [[Maarjamäe kettagolfipark]], Tallinn, Harju maakond * Mammaste Tervisespordikeskuse kettagolfipark, Orajõe, Põlva maakond * Meegaste kettagolfipark, Meegaste, Valga maakond * Metsajõe kettagolfipark, Laupa küla, Türi vald, Järvamaa * Mustla kettagolfipark, Mustla, Viljandi maakond * Mõedaku kettagolfipark, Mõedaka, Lääne-Viru maakond * Mäeotsa talu kettagolfipark, Metste, Põlva maakond * Mäetaguse kettagolfipark, Mäetaguse, Ida-Viru maakond * Männiku kettagolfipark, Saku, Harju maakond * Naissaare kettagolfipark, Naissaar, Harju maakond * Nõmme KEEN kettagolfipark, Tallinn, Harju maakond * Nõmme puhkebaasi kettagolfipark, Samliku, Pärnu maakond * Nõiariigi kettagolfipark, Uue-Antsla, Võru maakond * Nõo kettagolfipark, Nõo, Tartu maakond * Palivere kettagolfipark, Palivere, Lääne maakond * Paluküla kettagolfipark, Paluküla, Rapla maakond * Pirgu kettagolfipark, Pirgu, Rapla maakond * Pöide kettagolfipark, Pöide, Saare maakond * Pühalepa kettagolfipark, Hausma, Hiiu maakond * Rääma kettagolfipark, Pärnu, Pärnu maakond * Saku kettagolfipark, Saku, Harju maakond * Seli Tervisekeskuse kettagolfipark, Seli, Rapla maakond * Sokka kettagolfipark, Vidrike, Valga maakond * Suure-Jaani kettagolfipark, Suure-Jaani, Viljandi maakond * Tehvandi kettagolfipark, Nüpli, Valga maakond * Tõrva kettagolfipark, Tõrva, Valga maakond * Tõrvandi kettagolfipark, Tõrvandi, Tartu maakond * Tõstamaa kettagolfipark, Tõstamaa, Pärnu maakond * Tähtvere Dendropargi kettagolfipark, Tartu, Tartu maakond * Türi kettagolfipark, Türi, Järvamaa * Valgehobusemäe kettagolfipark, Mägede, Järva maakond * Valgeranna kettagolfipark, Valgeranna, Pärnu maakond * Valgjärve kettagolfipark, Valgjärve, Põlva maakond * Valtu kettagolfipark, Kaerepere, Rapla maakond * Vastse-Kuuste kettagolfipark, Vastse-Kuuste, Põlva maakond * Vidrike kettagolfipark, Vidrike, Valga maakond * Viljandi Rotary kettagolfipark, Viljandi, Viljandi maakond * Voka kettagolfipark, Voka, Ida-Viru maakond * Värska Sanatooriumi kettagolfipark, Värska, Põlva maakond * Võllaste kettagolfipark, Järva-Jaani, Järvamaa * Võru linna kettagolfipark, Võru, Võru maakond * Õru kettagolfipark, Õru, Valga maakond * Ülejõe kettagolfipark, Paide, Järvamaa == Eesti meistrid == {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#efefef" | '''Aasta''' || '''Asukoht''' || '''Open''' || '''Naised''' |'''Juuniorid (MJ15)'''|| '''Juuniorid (MJ18)''' || '''Seeniorid üle 40''' |'''Naised üle 40'''||'''Seeniorid üle 50''' |'''Seeniorid üle 60''' |- |2009<ref>[https://tervist24.ohtuleht.ee/699487/ketas-lendu-ja-tervis-kehasse]</ref> |Keila, Jõulumäe ja Mäeotsa |Raul Mägedik |– |– |– |– |– |– |– |- |- |- |2010<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20100720.1.5]</ref> |Keila, Mammaste, Jõulumäe ja Mäeotsa |Einar Elbing |Annika Proos |– |– |– |– |– |– |- |- |- |2011<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20110906.1.5]</ref> |Keila, Paluküla, Otepää ja Mammaste |Einar Elbing |Maie-Ly Pihus |– |– |– |– |– |– |- |- |2012<ref>[http://www.pdga.com/tour/event/13713 Estonian Championships]</ref> |Otepää ja Põlva |Rene Mengel |Maie-Ly Pihus |– |– |Teet Saaberg |– |– |– |- | 2013<ref>[http://www.pdga.com/tour/event/16106 Estonian Championships]</ref> || Annikoru ja Viljandi || Rene Mengel || Maie-Ly Pihus | –|| – || Ardo Sepp |–|| – |– |- | 2014<ref name=":0">[http://www.pdga.com/tour/event/19157 Estonian Championships 2014]</ref>|| Järva-Jaani ja Kõrvemaa || Marek Põder || [[Kristin Tattar]] | –|| Antero Noor || Teet Saaberg |–|| Vahur Roht |– |- | 2015<ref name=":1">[http://www.pdga.com/tour/event/21882 Estonian Championships sponsored by Discmania]</ref>|| Pärnu Jõekääru || Martin Rotmeister || Maie-Ly Pihus | –|| Karl Aaron Sikka || Markko Kivi |–|| Jaanus Väljamäe sen |– |- | 2016<ref name=":2">[http://www.pdga.com/tour/event/28640 Eesti Meistrivõistlused Discgolfis 2016 Sponsored by Latitude 64]</ref>|| Mäetaguse ja Alutaguse || Martin Rotmeister || [[Kristin Tattar]] |Maico Rimmel|| Albert Tamm || Raimo Kimmel |–|| Jaanus Väljamäe sen |– |- |2017<ref name=":3">[http://www.pdga.com/tour/event/33398 Eesti Meistrivõistlused 2017]</ref> |Kuutsemäe ja Valgjärve |Silver Lätt |[[Kristin Tattar]] |– |Kasper Pisa |Oliver Endla |– |Vahur Roht |Jüri Lamp |- |2018<ref name=":4">[http://www.pdga.com/tour/event/37514 EV100 Eesti Meistrivõistlused 2018]</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |[[Albert Tamm]] |[[Kristin Tattar]] |– |Kasper Pisa |Raimo Kimmel |Eve Jänes |Hillar Neiland |Paul Kustala |- |2019<ref name=":5">[https://www.pdga.com/tour/event/42347 Eesti Meistrivõistlused discgolfis 2019]</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu |[[Albert Tamm]] |Madli Vaht |– |Mathias Villota |Kristjan Solodov |[[Margit Viilep]] |Tõnu Talimaa |Jaanus Väljamäe sen |- |2020<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pdga.com/tour/event/46708|pealkiri=Eesti Meistrivõistlused 2020|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |[[Albert Tamm]] |[[Kristin Tattar]] |– |Mathias Villota |Raimo Kimmel |[[Margit Viilep]] |Üllar Rego |Jaanus Väljamäe sen |- |2021<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/46708|pealkiri=Disctroyeri Eesti Meistrivõistlused discgolfis 2021}}</ref> |Pühalepa ja Randmäe |[[Albert Tamm]] |Keiti Tätte | | |Raimo Kimmel |[[Margit Viilep]] |Andres Ramst |Jaanus Väljamäe sen |- | rowspan="2" |2022 |[[Elva]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/62375|pealkiri=Smartpost Itella Eesti Meistrivõistlused Discgolfis 2022|väljaanne=PDGA|aeg=6. august 2022}}</ref> |Rasmus Metsamaa |[[Kristin Tattar]] | | |Kristjan Liiv | | | |- |[[Viljandi]]<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/62064|pealkiri=Juunioride, Seenioride ja Harrastajate Meistrivõistlused 2022|väljaanne=PDGA|aeg=17. juuli 2022}}</ref> | | | | | |Triinu Orgla |Andres Ramst |Ago Silm |} == Eesti harrastajate meistrid == {| class="wikitable" !Aasta !Asukoht !MA2 !FA2 !MA3 !FA3 !MA4 !Juuniorid (MJ15) !Juuniorid (MJ18) !MA40 !MA50 |- |2014<ref name=":0" /> |Järva-Jaani ja Kõrvemaa | | | | | | |Antero Noor | | |- |2015<ref name=":1" /> |Pärnu Jõekääru | | | | | | |Karl Aaron Sikka | | |- |2016<ref name=":2" /> |Mäetaguse ja Alutaguse | | | | | |Maico Rimmel |Albert Tamm | | |- | rowspan="2" |2017<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/33309|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2017}}</ref> |Keila |– |– |Marger Krumm |Merit Fjodorov |Marko-Alari Lont | | |Lauri Koobas | |- |Kuutsemäe ja Valgjärve<ref name=":3" /> | | | | | | |Kasper Pisa | | |- |2018<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/37513|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2018}}</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu | | |Aigar Veebel |Kelli Ellus |Siim Ühtid | | |Priit Paenurm |Kalle Kivi |- |2019<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/42019|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2019}}</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu | |Terje Sangernebo |Sander Evisalu |Kert Altosaar |Vahur Toomsalu | |Mathias Villota<ref name=":5" /> |Jaanus Muts |Heinar Hurt |- |2020<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/45901|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused Discgolfis 2020}}</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |Siim Sinikalda |Maria Liivamägi |Madis Aal | |Jüri Karus | |Mathias Villota<ref name=":6" /> |Rihet Luikmäe |Üllar Rego |- |2021<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/52514|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2021}}</ref> |Pühalepa ja Randmäe |Tanel Viirmann |Jennifer Laan |Sander Lukas |Kadi Pint |Ken Pähn | |Martin Pugast | |Tõnu Kidra |- |2022<ref name=":7" /> |Viljandi |Randel Kuzmin |Kariina Kuningas |Marko Pedak |Stella Tiit |Sander Saarman | |Roland Kõur | | |} Märkus: Juuniorid on harrastajate divisjon ja alates 2021. aastast jagatakse juunioritele meistritiitleid Eesti harrastajate meistrivõistlustel. Kuni 2015. aastani: MJ1 – juuniorid kuni 19-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 16-aastased (k.a) Kuni 2016. aastast<ref>[http://www.pdga.com/files/2016_divisions_ratings_points_factors.pdf PDGA divisjonid ja reitingud 2016]</ref>: MJ1 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a) Alates 2018. aastast<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.pdga.com/files/divisions_ratings_and_points_factors_8-27-2018.pdf|Pealkiri=PDGA divisjonid ja reitingud 2018|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>: MJ18 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ15 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Disc golf}} *[http://discgolfiliit.ee/wp-content/uploads/2019/05/190116_discgolf_reegliraamat_a6_105x148_bleed3.pdf Discgolfireeglid eesti keeles] * [http://www.pdga.com/rules/official-rules-disc-golf Discgolfireeglid inglise keeles] * [http://www.pdga.com/rules/competition-manual-disc-golf-events Discgolfi võistlusreeglid inglise keeles] * [http://www.pdga.com/history Discgolfi ajalugu] * [http://www.pdga.com PDGA koduleht] * [http://www.discgolfiliit.ee Eesti Discgolfi Liit] * [https://www.facebook.com/Eesti-Discgolfi-Liit-425876560910405/ Eesti Discgolfi Liit Facebooki leht] [[Kategooria:Spordialad]] [[Kategooria:Mängud]] [[Kategooria:Disc golf| ]] 2momzoltf0rtey8uouwzikarodrh1m2 6175111 6175110 2022-08-07T20:27:25Z 87.119.179.245 /* Eesti meistrid */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Disc_golfer_and_basket.jpg|alt=|pisi]] '''Kettagolf''' (inglise keeles ''disc golf'') on [[mäng]], mille eesmärgiks on visata lendav ketas võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid sarnanevad suuresti [[golf|palligolfi]] omadega. Seda mängitakse enam kui 40 riigis üle maailma. Ala harrastatakse ka Eestis: siin on kasutusel umbes 125 rada ja harrastajate arvu hinnatakse kümnetele tuhandetele.<ref>[[Johannes Vedru]]: [https://sport.err.ee/876362/discgolfi-roomud-ja-mured-populaarne-ala-pahandab-loodusesopru "Discgolfi rõõmud ja mured – populaarne ala pahandab loodusesõpru"] ERR Sport, 12. november 2018</ref> == Ajalugu == Esimene teadaolev kettagolfisarnane mäng peeti 1926. aastal [[Vancouver]]is, mil rühm koolilapsi mängis üht mängu tinakaantega. Mäng toimus rajal, mille nad olid ise kooli territooriumile püsti pannud. Vanemas eas jäi ketaste viskamine tagaplaanile. Sarnaseid juhtumeid oli ka hiljem. 1965. aastal tuli [[George Sappenfield]]ile pärastlõunal golfi mängides mõte, et lapsed võiksid tema mänguväljakul mängida golfisarnast mängu lendavate ketastega ([[frisbi]]ketastega). Koos Ed Headrickiga leiutasid nad esimese kettagolfi korvi ja püüdsid mängu populariseerida. [[Ed Headrick]] asutas mitu kettagolfiga seotud ühingut, sh PDGA (''Professional Disc Golf Association''), mis on tänapäeval kettagolfis juhtiv organisatsioon. === Eesti === Eestisse jõudis kettagolf 2000. aastate alguses. Pärast esimeste püsiradade rajamist [[Mäeotsa]]le ja [[Jõulumäe]]le on kettagolf teinud läbi suure arengu. Viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud tuhandeid mängijaid ja loodud üle saja püsiraja. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 2009. aastal Mäeotsa, Jõulumäe ja [[Keila]] radadel. == Reeglid == [[Pilt:Avavise.jpg|pisi|Mängija sooritamas avaviset tii-alalt]] Kettagolfi reeglid on üsna sarnased palligolfi reeglitega. Iga rada alustatakse spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tii-alaks. Tii-ala võib olla valmistatud mitmesugustest materjalidest, näiteks betoonist, kummist, kunstmurust või puidust. Loodusliku tii-ala puhul peab olema maastikule märgitud spetsiaalne joon, millest ei tohi avaviset sooritades ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda. Maandunud ketta ette pannakse väike markerketas, mille tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal. Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud. Võistlustel jaotatakse mängijad 3–4-liikmelistesse rühmadesse. Esimene vise tiialalt tehakse järjekorras, mis on märgitud skoorikaardile. Kui kõik mängijad grupis on oma esimese viske teinud, minnakse ketta maandumiskoha juurde ja iga mängija otsib üles oma ketta. Järgmistel radadel viskab esimesena mängija, kelle eelmise raja tulemus oli kõige väiksem. Mängu võidab mängija, kes läbib raja väikseima visete arvuga. == Visked == Kettagolfis on kasutusel kaks põhilist visketehnikat – eestkäsi ja tagantkäsi. Visked jagunevad kauguse järgi tavajaotuse järgi kolmeks: puttamine, keskmaavise ja kaugvise. Kaugvisked ehk pikad visked ehk ''drive''<nowiki>'</nowiki>id sooritatakse kas eestkäe või tagantkäe tehnikat kasutades. Nende põhiline vahe tuleb ketta lennutrajektoorist. Eestkäe tehnika korral kaldub ketas loomuliku pöörlemise tõttu paremale, tagantkäe puhul vasakule. Vasaku käega viskamisel pöörleb ketas teistpidi ja kaldub vastupidises suunas. Keskmaavise sooritatakse keskmaaketta või putteriga, mitte üle 90 meetri harilikult. Putti ehk lähiviset kasutatakse korvi viskamiseks ja korvile lähenemiseks. Putt on mängu üks tähtsamaid osasid, sest halb putioskus tähendab visete kaotamist ka korvi lähedal. == Varustus == Kettagolfivarustuse komplekteerimise keerukus ja hind sõltub mängija professionaalsuse astmest. Enamikul mängijaist tuleb osta vaid kettad ja kott nende kaasaskandmiseks. Ketaste hinnad jäävad enamasti 10–20 euro vahele. Radadel mängimine on üldjuhul tasuta. === Kettad === Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid. '''Driver''' ehk kaugmaaketas on pikima lennuga ketas. Kaugmaaketta tunneb ära selle terava serva järgi. Kaugmaakettaid kasutatakse pikkadeks viseteks korvi suunas ja nende täpsus ei pruugi olla kõige suurem. '''Midrange''' ehk keskmaaketas on korvile kontrollitud lähenemiste sooritamiseks. See on suurema täpsusega kui kaugmaaketas, kuid ei lenda tömbima serva tõttu nii kaugele. '''Putter''' ehk lähimaaketas on mõeldud peamiselt korvi viskamiseks. Lähimaaketas on ümara servaga ja valmistatud haarduvamast materjalist, et paremini korvi kettidesse kinni jääda. Lähimaaketast on küll lihtne kontrollida, kuid selle lennupikkus jääb kaugmaa- ja keskmaaketastele alla. Kogenud mängijatel on kotis mitu eri tüüpi ketast – mitu putterit, mitu keskmaa- ja kaugmaaketast. Ketastel on erinevad lennukiirused, hõljumis- ja pöördeomadused, mis annavad mängijale rajal rohkem võimalusi viske sooritamiseks. Kettatootjaid on palju, neist suurimad on Westside Discs, Latitude 64, Dynamic Discs, Innova, Prodigy ja Discraft. === Lisavarustus === Mängijatel on rajal ketaste kandmiseks tavaliselt spetsiaalne kott. Mängimiseks sobib pea igasugune matka- või spordiriietus. Vihmase ilmaga tuleb ilmtingimata kanda hästi pinnasega haakuvaid jalanõusid, et vältida viskamisel libisemist. == Rajad Eestis<ref>[https://www.discgolfirajad.ee/ Eesti discgolfipargid]</ref> == [[Pilt:Keila, sport 09.JPG|pisi|Kettagolfi rada Keilas]] 2016. aasta jaanuari seisuga oli Eestis kokku 58 kettagolfiparki: * Alatskivi kettagolfipark, Alatskivi, Tartu maakond * Alutaguse puhke- ja spordikeskuse kettagolfipark, Alutaguse, Ida-Viru maakond * Annikoru kettagolfipark, Annikoru, Tartu maakond * Elva kettagolfipark, Elva, Tartu maakond * Holstre-Polli kettagolfipark, Holstre-Polli, Viljandimaa * Illuka mõisapargi kettagolfipark, Illuka, Ida-Viru maakond * Jõekääru kettagolfipark, Pärnu, Pärnu maakond * Jõgeva kettagolfipark, Jõgeva, Jõgeva maakond * Jõulumäe kettagolfipark, Jõulumäe, Pärnu maakond * Järve Talu kettagolfipark, Nahkjala, Harju maakond * Kaarepere kettagolfipark, Kaarepere, Jõgeva maakond * Kallaste kettagolfipark, Padise, Harju maakond * Karksi-Nuia kettagolfipark, Karksi-Nuia, Viljandi maakond * Keila kettagolfipark, Keila, Harju maakond * Kiili kettagolfipark, Kiili, Harju maakond * Kiiu kettagolfipark, Kiiu, Harju maakond * Kilingi-Nõmme kettagolfipark, Kilingi-Nõmme, Pärnu maakond * Kiviranna kettagolfipark, Suure-Rakke, Tartu maakond * Krootuse kettagolfipark, Kõlleste, Põlva maakond * Kurepalu kettagolfipark, Kurepalu, Tartu maakond * Kõrvemaa kettagolfipark, Pillapalu, Harju maakond * Lihula Mõisamäe kettagolfipark, Lihula, Lääne maakond * [[Maarjamäe kettagolfipark]], Tallinn, Harju maakond * Mammaste Tervisespordikeskuse kettagolfipark, Orajõe, Põlva maakond * Meegaste kettagolfipark, Meegaste, Valga maakond * Metsajõe kettagolfipark, Laupa küla, Türi vald, Järvamaa * Mustla kettagolfipark, Mustla, Viljandi maakond * Mõedaku kettagolfipark, Mõedaka, Lääne-Viru maakond * Mäeotsa talu kettagolfipark, Metste, Põlva maakond * Mäetaguse kettagolfipark, Mäetaguse, Ida-Viru maakond * Männiku kettagolfipark, Saku, Harju maakond * Naissaare kettagolfipark, Naissaar, Harju maakond * Nõmme KEEN kettagolfipark, Tallinn, Harju maakond * Nõmme puhkebaasi kettagolfipark, Samliku, Pärnu maakond * Nõiariigi kettagolfipark, Uue-Antsla, Võru maakond * Nõo kettagolfipark, Nõo, Tartu maakond * Palivere kettagolfipark, Palivere, Lääne maakond * Paluküla kettagolfipark, Paluküla, Rapla maakond * Pirgu kettagolfipark, Pirgu, Rapla maakond * Pöide kettagolfipark, Pöide, Saare maakond * Pühalepa kettagolfipark, Hausma, Hiiu maakond * Rääma kettagolfipark, Pärnu, Pärnu maakond * Saku kettagolfipark, Saku, Harju maakond * Seli Tervisekeskuse kettagolfipark, Seli, Rapla maakond * Sokka kettagolfipark, Vidrike, Valga maakond * Suure-Jaani kettagolfipark, Suure-Jaani, Viljandi maakond * Tehvandi kettagolfipark, Nüpli, Valga maakond * Tõrva kettagolfipark, Tõrva, Valga maakond * Tõrvandi kettagolfipark, Tõrvandi, Tartu maakond * Tõstamaa kettagolfipark, Tõstamaa, Pärnu maakond * Tähtvere Dendropargi kettagolfipark, Tartu, Tartu maakond * Türi kettagolfipark, Türi, Järvamaa * Valgehobusemäe kettagolfipark, Mägede, Järva maakond * Valgeranna kettagolfipark, Valgeranna, Pärnu maakond * Valgjärve kettagolfipark, Valgjärve, Põlva maakond * Valtu kettagolfipark, Kaerepere, Rapla maakond * Vastse-Kuuste kettagolfipark, Vastse-Kuuste, Põlva maakond * Vidrike kettagolfipark, Vidrike, Valga maakond * Viljandi Rotary kettagolfipark, Viljandi, Viljandi maakond * Voka kettagolfipark, Voka, Ida-Viru maakond * Värska Sanatooriumi kettagolfipark, Värska, Põlva maakond * Võllaste kettagolfipark, Järva-Jaani, Järvamaa * Võru linna kettagolfipark, Võru, Võru maakond * Õru kettagolfipark, Õru, Valga maakond * Ülejõe kettagolfipark, Paide, Järvamaa == Eesti meistrid == {| class="wikitable sortable" |- bgcolor="#efefef" | '''Aasta''' || '''Asukoht''' || '''Open''' || '''Naised''' |'''Juuniorid (MJ15)'''|| '''Juuniorid (MJ18)''' || '''Seeniorid üle 40''' |'''Naised üle 40'''||'''Seeniorid üle 50''' |'''Seeniorid üle 60''' |- |2009<ref>[https://tervist24.ohtuleht.ee/699487/ketas-lendu-ja-tervis-kehasse]</ref> |Keila, Jõulumäe ja Mäeotsa |Raul Mägedik |– |– |– |– |– |– |– |- |- |- |2010<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20100720.1.5]</ref> |Keila, Mammaste, Jõulumäe ja Mäeotsa |Einar Elbing |Annika Proos |– |– |– |– |– |– |- |- |- |2011<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20110906.1.5]</ref> |Keila, Paluküla, Otepää ja Mammaste |Einar Elbing |Maie-Ly Pihus |– |– |– |– |– |– |- |- |2012<ref>[http://www.pdga.com/tour/event/13713 Estonian Championships]</ref> |Otepää ja Põlva |Rene Mengel |Maie-Ly Pihus |– |– |Teet Saaberg |– |– |– |- | 2013<ref>[http://www.pdga.com/tour/event/16106 Estonian Championships]</ref> || Annikoru ja Viljandi || Rene Mengel || Maie-Ly Pihus | –|| – || Ardo Sepp |–|| – |– |- | 2014<ref name=":0">[http://www.pdga.com/tour/event/19157 Estonian Championships 2014]</ref>|| Järva-Jaani ja Kõrvemaa || Marek Põder || [[Kristin Tattar]] | –|| Antero Noor || Teet Saaberg |–|| Vahur Roht |– |- | 2015<ref name=":1">[http://www.pdga.com/tour/event/21882 Estonian Championships sponsored by Discmania]</ref>|| Pärnu Jõekääru || Martin Rotmeister || Maie-Ly Pihus | –|| Karl Aaron Sikka || Markko Kivi |–|| Jaanus Väljamäe sen |– |- | 2016<ref name=":2">[http://www.pdga.com/tour/event/28640 Eesti Meistrivõistlused Discgolfis 2016 Sponsored by Latitude 64]</ref>|| Mäetaguse ja Alutaguse || Martin Rotmeister || [[Kristin Tattar]] |Maico Rimmel|| Albert Tamm || Raimo Kimmel |–|| Jaanus Väljamäe sen |– |- |2017<ref name=":3">[http://www.pdga.com/tour/event/33398 Eesti Meistrivõistlused 2017]</ref> |Kuutsemäe ja Valgjärve |Silver Lätt |[[Kristin Tattar]] |– |Kasper Pisa |Oliver Endla |– |Vahur Roht |Jüri Lamp |- |2018<ref name=":4">[http://www.pdga.com/tour/event/37514 EV100 Eesti Meistrivõistlused 2018]</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |Albert Tamm |[[Kristin Tattar]] |– |Kasper Pisa |Raimo Kimmel |Eve Jänes |Hillar Neiland |Paul Kustala |- |2019<ref name=":5">[https://www.pdga.com/tour/event/42347 Eesti Meistrivõistlused discgolfis 2019]</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu |Albert Tamm |Madli Vaht |– |Mathias Villota |Kristjan Solodov |[[Margit Viilep]] |Tõnu Talimaa |Jaanus Väljamäe sen |- |2020<ref name=":6">{{Netiviide|autor=|url=https://www.pdga.com/tour/event/46708|pealkiri=Eesti Meistrivõistlused 2020|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |Albert Tamm |[[Kristin Tattar]] |– |Mathias Villota |Raimo Kimmel |[[Margit Viilep]] |Üllar Rego |Jaanus Väljamäe sen |- |2021<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/46708|pealkiri=Disctroyeri Eesti Meistrivõistlused discgolfis 2021}}</ref> |Pühalepa ja Randmäe |Albert Tamm |Keiti Tätte | | |Raimo Kimmel |[[Margit Viilep]] |Andres Ramst |Jaanus Väljamäe sen |- | rowspan="2" |2022 |[[Elva]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/62375|pealkiri=Smartpost Itella Eesti Meistrivõistlused Discgolfis 2022|väljaanne=PDGA|aeg=6. august 2022}}</ref> |Rasmus Metsamaa |[[Kristin Tattar]] | | |Kristjan Liiv | | | |- |[[Viljandi]]<ref name=":7">{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/62064|pealkiri=Juunioride, Seenioride ja Harrastajate Meistrivõistlused 2022|väljaanne=PDGA|aeg=17. juuli 2022}}</ref> | | | | | |Triinu Orgla |Andres Ramst |Ago Silm |} == Eesti harrastajate meistrid == {| class="wikitable" !Aasta !Asukoht !MA2 !FA2 !MA3 !FA3 !MA4 !Juuniorid (MJ15) !Juuniorid (MJ18) !MA40 !MA50 |- |2014<ref name=":0" /> |Järva-Jaani ja Kõrvemaa | | | | | | |Antero Noor | | |- |2015<ref name=":1" /> |Pärnu Jõekääru | | | | | | |Karl Aaron Sikka | | |- |2016<ref name=":2" /> |Mäetaguse ja Alutaguse | | | | | |Maico Rimmel |Albert Tamm | | |- | rowspan="2" |2017<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/33309|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2017}}</ref> |Keila |– |– |Marger Krumm |Merit Fjodorov |Marko-Alari Lont | | |Lauri Koobas | |- |Kuutsemäe ja Valgjärve<ref name=":3" /> | | | | | | |Kasper Pisa | | |- |2018<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/37513|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2018}}</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu | | |Aigar Veebel |Kelli Ellus |Siim Ühtid | | |Priit Paenurm |Kalle Kivi |- |2019<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/42019|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2019}}</ref> |Kõrvemaa ja Kiiu | |Terje Sangernebo |Sander Evisalu |Kert Altosaar |Vahur Toomsalu | |Mathias Villota<ref name=":5" /> |Jaanus Muts |Heinar Hurt |- |2020<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/45901|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused Discgolfis 2020}}</ref> |Mäetaguse ja Alutaguse |Siim Sinikalda |Maria Liivamägi |Madis Aal | |Jüri Karus | |Mathias Villota<ref name=":6" /> |Rihet Luikmäe |Üllar Rego |- |2021<ref>{{Netiviide|url=https://www.pdga.com/tour/event/52514|pealkiri=Eesti Harrastajate Meistrivõistlused 2021}}</ref> |Pühalepa ja Randmäe |Tanel Viirmann |Jennifer Laan |Sander Lukas |Kadi Pint |Ken Pähn | |Martin Pugast | |Tõnu Kidra |- |2022<ref name=":7" /> |Viljandi |Randel Kuzmin |Kariina Kuningas |Marko Pedak |Stella Tiit |Sander Saarman | |Roland Kõur | | |} Märkus: Juuniorid on harrastajate divisjon ja alates 2021. aastast jagatakse juunioritele meistritiitleid Eesti harrastajate meistrivõistlustel. Kuni 2015. aastani: MJ1 – juuniorid kuni 19-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 16-aastased (k.a) Kuni 2016. aastast<ref>[http://www.pdga.com/files/2016_divisions_ratings_points_factors.pdf PDGA divisjonid ja reitingud 2016]</ref>: MJ1 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ2 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a) Alates 2018. aastast<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.pdga.com/files/divisions_ratings_and_points_factors_8-27-2018.pdf|Pealkiri=PDGA divisjonid ja reitingud 2018|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>: MJ18 – juuniorid kuni 18-aastased (k.a), MJ15 – juuniorid kuni 15-aastased (k.a) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Disc golf}} *[http://discgolfiliit.ee/wp-content/uploads/2019/05/190116_discgolf_reegliraamat_a6_105x148_bleed3.pdf Discgolfireeglid eesti keeles] * [http://www.pdga.com/rules/official-rules-disc-golf Discgolfireeglid inglise keeles] * [http://www.pdga.com/rules/competition-manual-disc-golf-events Discgolfi võistlusreeglid inglise keeles] * [http://www.pdga.com/history Discgolfi ajalugu] * [http://www.pdga.com PDGA koduleht] * [http://www.discgolfiliit.ee Eesti Discgolfi Liit] * [https://www.facebook.com/Eesti-Discgolfi-Liit-425876560910405/ Eesti Discgolfi Liit Facebooki leht] [[Kategooria:Spordialad]] [[Kategooria:Mängud]] [[Kategooria:Disc golf| ]] ga11mq6i7ih0g9prytkt981gtt9ylt9 0 304134 6175066 6143587 2022-08-07T19:24:35Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Iirimaa provintsist; Saksamaa linna kohta vaata artiklit [[Munster (Saksamaa)]]; USA-s Indiana osariigis asuva linna kohta vaata artiklit [[Munster (Indiana)]].}} {{Provints | nimi = Munster | nimi1_keel = iiri | nimi1 = An Mhumhain | lipp = Flag of Munster.svg | lipu_link = [[Munsteri lipp]] | vapp = Coat of arms of Munster.svg | vapi_link = [[Munsteri vapp]] | pindala = 24675 | elanikke = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = Munster in Ireland.svg }} '''Munsteri provints''' on provints [[Iirimaa]] edelaosas. Provintsi suurim linn on [[Cork]]. Olulised keskused on ka [[Limerick]] ja [[Waterford]]. Provints jaguneb kuueks krahvkonnaks: * [[Waterfordi krahvkond]] * [[Corki krahvkond]] * [[Kerry krahvkond]] * [[Limericki krahvkond]] * [[Tipperary krahvkond]] * [[Clare'i krahvkond]] {{koord|tüüp=haldus1}} [[Kategooria:Iirimaa provintsid]] [[Kategooria:Munsteri provints| ]] sw5iyeisjr402hwldnp39m7qas4efsd 0 305138 6175196 6146335 2022-08-08T06:58:22Z 2001:1530:1007:5B1B:2D3B:CE04:E708:42FB wikitext text/x-wiki [[Pilt:TAK 3528.JPG|pisi|right|TLT buss]] '''Tallinna Linnatranspordi aktsiaselts''' (TLT) on [[2012]]. aastal [[Tallinna Autobussikoondis]]e ning [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]]e ühendamisel loodud munitsipaalomandis transpordiettevõte, mille põhiülesandeks on [[Tallinn]]as ühistransporditeenuste osutamine. Tallinna Linnatranspordi AS alustas juriidilise isikuna tegevust [[19. juuli]]l [[2012]].<ref>[https://www.postimees.ee/912122/tallinna-autobussikoondis-ja-trammi-ja-trollibussikoondis-uhinesid "Tallinna Autobussikoondis ja Trammi- ja Trollibussikoondis ühinesid"] Postimees, 19. juuli 2012</ref> Selle juhatuse esimeheks sai senine Tallinna Autobussikoondise juht [[Enno Tamm]].<ref>[https://www.err.ee/746554/enno-tamm-lahkub-tallinna-linnatranspordi-juhi-kohalt "Enno Tamm lahkub Tallinna Linnatranspordi juhi kohalt"] ERR, 12. aprill 2018</ref> 1. augustist 2018 oli juhatuse esimees [[Deniss Boroditš]], ning 8 juulil 2022 on juhatuse esimees [[Kaido Padar|Kaido Padar.]] Ettevõtte bussipargis on 2019. aasta lõpul 529 bussi, millega teenindatakse 75 bussiliini. TLT plaanib aastaks 2025 kõik diiselbussid gaasibusside vastu välja vahetada.<ref name="gaasibuss">[https://www.err.ee/1012439/tallinn-ostab-27-miljoni-euro-eest-sada-gaasibussi "Tallinn ostab 27 miljoni euro eest sada gaasibussi"] ERR, 10. detsember 2019</ref> Ettevõtte teenindab aastas üle 140 miljoni sõitja.<ref name="gaasibuss" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.tallinnlt.ee/ Koduleht] [[Kategooria:Eesti transpordiettevõtted]] [[Kategooria:Tallinna ühistransport]] jtuqobpiq8s3cv87x02p8nxoynv61fc 0 305559 6174865 6174591 2022-08-07T12:31:35Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum]]is [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Eesti ala esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekuaeg [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga kogu Eestis, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal ¹⁴C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal ¹⁴C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal ¹⁴C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal ¹⁴C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal ¹⁴C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal ¹⁴C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal ¹⁴C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal ¹⁴C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal ¹⁴C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal ¹⁴C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal ¹⁴C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal ¹⁴C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal ¹⁴C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] acksseyttmsr75nikgf1qw4v613j1kh 6174866 6174865 2022-08-07T12:37:55Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum|kainosoikumi]] [[kvaternaar]]i ajastul. Neid komplekse eraldavad üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Eesti ala esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekuaeg [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga kogu Eestis, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal ¹⁴C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal ¹⁴C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal ¹⁴C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal ¹⁴C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal ¹⁴C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal ¹⁴C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal ¹⁴C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal ¹⁴C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal ¹⁴C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal ¹⁴C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal ¹⁴C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal ¹⁴C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal ¹⁴C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] 2fb01k47vmvuw955iysxqi0n2audo2y 6174877 6174866 2022-08-07T13:03:39Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum|kainosoikumi]] [[kvaternaar]]i ajastul. Vanuse poolest eraldavad neid komplekse üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Eesti ala esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekuaeg [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormil olnud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga kogu Eestis, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus Lõuna-Eestis on alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal ¹⁴C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal ¹⁴C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal ¹⁴C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal ¹⁴C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal ¹⁴C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal ¹⁴C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal ¹⁴C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal ¹⁴C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal ¹⁴C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal ¹⁴C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal ¹⁴C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal ¹⁴C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal ¹⁴C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] c2dplqi4gkmfq7u6pi70yyujrus9sze 6174884 6174877 2022-08-07T13:10:39Z Heakeel 122460 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum|kainosoikumi]] [[kvaternaar]]i ajastul. Vanuse poolest eraldavad neid komplekse üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Eesti ala esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilisist kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused ([[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminekuaeg [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormi kohal normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus on Lõuna-Eestis alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal ¹⁴C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal ¹⁴C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal ¹⁴C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal ¹⁴C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal ¹⁴C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal ¹⁴C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal ¹⁴C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal ¹⁴C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal ¹⁴C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal ¹⁴C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal ¹⁴C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal ¹⁴C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal ¹⁴C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] 66svem02hsiffzpn20jotc3bdbruedy 6175020 6174884 2022-08-07T17:43:29Z Heakeel 122460 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum|kainosoikumi]] [[kvaternaar]]i ajastul. Vanuse poolest eraldavad neid komplekse üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilistest kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused (kui oli [[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminek [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormi kohal normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus on Lõuna-Eestis alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal ¹⁴C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal ¹⁴C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal ¹⁴C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal ¹⁴C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal ¹⁴C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal ¹⁴C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal ¹⁴C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal ¹⁴C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal ¹⁴C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal ¹⁴C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal ¹⁴C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal ¹⁴C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal ¹⁴C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] 57dhf3c5m8sm5yy2ku2xaxl1d0x919j 6175092 6175020 2022-08-07T20:06:37Z Heakeel 122460 /* Kambrium */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum|kainosoikumi]] [[kvaternaar]]i ajastul. Vanuse poolest eraldavad neid komplekse üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilistest kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused (kui oli [[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminek [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormile tunginud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus on Lõuna-Eestis alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal ¹⁴C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal ¹⁴C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal ¹⁴C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal ¹⁴C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal ¹⁴C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal ¹⁴C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal ¹⁴C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal ¹⁴C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal ¹⁴C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal ¹⁴C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal ¹⁴C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal ¹⁴C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal ¹⁴C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] 7insugcy3loty7cghkdbdckgxbe38oy 6175337 6175092 2022-08-08T09:32:08Z 2001:7D0:8380:4580:ADB3:1C96:E9C4:7AED /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Globaalne geoloogiline ajaskaala.png|pisi|[[Geokronoloogiline skaala]]]] Eesti asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i loodeosas. Ida-Euroopa platvorm külgneb Eesti läheduses [[Fennoskandia kilp|Fennoskandia kilbiga]], mis hõlmab [[Skandinaavia poolsaar]]t ja Soomet. Eesti [[aluspõhi]] jaguneb kaheks: [[aluskord|alus]]- ja [[pealiskord|pealiskorraks]]. Ehituses on eristatav kolm väga erinevat kompleksi: *[[Kristalne kivim|kristalseist kivimeist]] ([[graniit]], [[gneiss]] jt) koosnev aluskord; *[[settekivim]]iline ([[lubjakivi]]d, [[liivakivi]]d jt) pealiskord; *enamikus kobedaist kõvastumata [[sete|setteist]] (kruusad, liivad, savid) koosnev [[pinnakate]]. Kristalne aluskord on kujunenud [[proterosoikum]]is, settekivimiline pealiskord [[paleosoikum]]is ja pinnakate [[kainosoikum|kainosoikumi]] [[kvaternaar]]i ajastul. Tekke poolest eraldavad neid komplekse üksteisest pikad ajavahemikud, mil Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel oli valdav kulutus, mis hävitas suure osa varem tekkinud setteist.<ref name="isakar" /> == Ajalugu == Esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemalt võetavat uurimist alustas Tartu Ülikooli professor [[Otto Moritz Ludwig von Engelhardt]] (1779–1842) XIX sajandi algul. Professor [[Friedrich Schmidt]] (1832–1918) avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi. Iseseisvunud Eesti Vabariigis jätkasid uuringuid esimene eesti soost geoloogia professor [[Hendrik Bekker]] (1891–1925), kes avaldas aastal 1923 "Ajaloolise geoloogia õpperaamatu" ja [[Armin Öpik|Armin Alexander Öpik]] (1898–1983). Nõukogude okupatsiooni ajal oli geoloogiauuringute buum, juhtivad geoloogid olid [[Artur Luha]] (1892–1953) ja [[Karl Orviku]] (1927–1981).<ref name="geology" /> <gallery> Pilt:Friedrich Schmidt.jpg|[[Friedrich Schmidt]] avaldas aastal 1858 esimese Eesti aluspõhja kaardi Pilt:Hendrik Bekker.jpg|Esimene eesti soost geoloogiaprofessor [[Hendrik Bekker]] </gallery> == Aluskord == {{Vaata|Aluskord}} Kristalset aluskorda on uuritud arvukate [[puurauk]]ude abil, sest Eestis see ei paljandu. Eesti paikneb [[Svekofennia aluskorraplokk|Svekofennia aluskorraplokil]], mis pärineb proterosoikumist. Plokk on [[paleoproterosoikum]]is olnud ookeani sulgumisel tekkinud [[kurrutus]]ala. Plokk koosneb enamikus tugevasti moondunud sette- ja vulkaanilistest kivimeist, mille vanus on 1,8–1,9 miljardit aastat ([[orosir]]i ajastust). Neid [[gneiss]]e ja [[migmatiit]]e läbistavad 1,54–1,67 miljardi aasta vanused (kui oli [[Paleoproterosoikum|paleoproterosoikumi]] üleminek [[mesoproterosoikum|mesoproterosoikumiks]]) [[rabakivi]]-intrusioonid. Svekofenni [[orogenees]]ile järgnes umbes 1,3 miljardi aasta pikkune kulutus. Selle tulemusel murenes aluskorra pealispind kuni 100 meetri ulatuses. Eesti aluskorrakivimeile lähedase koostisega on ka eelkõige Soome ja Rootsi aluskorrast pärit arvukad [[rändrahn]]ud, mille on Eestisse kandnud palju hilisem [[mandrijää]]. Kristalse aluskorra pealispind ja seda katvad settekivimikihid on 6–13 kraadiminutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2–4&nbsp;meetrist langust 1&nbsp;km kohta.<ref name="isakar" /> == Pealiskord == {{Vaata|Eesti kronostratigraafiline skaala}} [[Neoproterosoikum]]i lõpus (umbes 570 miljonit aastat tagasi) kattus Eesti ala veega ning oli mõne vaheajaga ligi 200 miljonit aastat võrdlemisi madalate [[šelfimeri|šelfimerede]] võimuses. Merede valitsusaeg oli Eesti ala jaoks keeruline – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks. Aluspõhja [[settekivim]]eist pealiskorra moodustavad [[ediacara]], [[kambrium]]i, [[ordoviitsium]]i, [[silur]]i ja [[devon]]i ajastute kivimid, mis on tekkinud umbes 360–540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist Soome lahe lõunarannikul kuni 600 meetrini Edela-Eestis (Ruhnul 770&nbsp;m).<ref name="Ch99C" /> === Ediacara === Ediacara on [[kronostratigraafiline üksus]] ([[ladestu]]) ning [[geokronoloogiline üksus]] ([[Ajastu (geoloogia)|ajastu]]). Ediacara vastab ajavahemikule 635–542 miljonit aastat tagasi. Ediacara on [[proterosoikum]]i noorim ajastu. Ediacarale eelnes [[krüogeen]] ning järgnes [[kambrium]]. Varem (enne 2004) nimetati kambriumile eelnenud proterosoikumi kõige hilisemat osa [[Vendium|vendiks]]. [[Rahvusvaheline Geoloogiaühing]] pole aga seda kunagi tunnustanud. Samuti ei lange kokku vendi ning ediacara alumine piir, mistõttu ei saa öelda, et vend nimetati ümber ediacaraks. Ladestu on nime saanud paiga järgi Lõuna-Austraalias.<ref name="geology" /> Ediacara ladestu Eestis ei paljandu, samuti on ladestu [[avamus]] väga kitsas. Valdavad on [[purdkivim]]id ([[liivakivi]]d, [[aleuroliit|aleuroliidid]] ja [[savi]]d). Ladestu alumise osa moodustavad punakaspruunid [[hematiit]]se tsemendiga halvasti ümardunud polümineraalsed liivakivid ja aleuroliidid. Ladestu ülemine osa koosneb valkjashallist, enamikus hästi ümardunud kvartsliivakivist ja -aleuroliidist. Mõlemas osas esineb savi vahekihte. Ladestu on kõige paksem Narva kohal (123&nbsp;m). Ladestu õheneb sealt edela suunas ning puudub Hiiumaa-Vändra-Võru joonest edela suunas. Eestist ida pool on ladestu paksem. Esineb [[akritarh]]ide ja vetikate kivistisi. Ediacara ajastul asendus maismaaline settimine veelisega. Eesti ala paiknes siis rannalähedases piirkonnas, millest ida poole jäi suur veekogu.<ref name="geology" /> === Kambrium === {{Vaata|Kambrium}} [[Pilt:Udria cliff, 2010-06.jpg|pisi|[[Udria pank|Udria klint]] Eesti põhjarannikul on Kambriumi liivakivide paljand]] Kambrium vastab ajavahemikule 542–488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutus. Vara-kambriumi keskel (umbes 542–520 miljonit aastat tagasi) kuhjusid platvormile tunginud normaalsoolsusega šelfimeres laial alal savid, mille tulemusel tekkis kuulus [[Lontova sinisavi]]. Vaatamata suurele vanusele pole sinisavi siiani [[konsolideerumine|konsolideerunud]]. See näitab ala väga stabiilset arengut. Pärast kulutust tekkisid aleuriidi- ja liivakivikihid. Kesk- ja hiliskambriumis olid Eesti alal ülekaalus eeskätt kulutusperioodid, mistõttu setted puuduvad. Noorimates kihtides settelis-biogeenne [[fosforiit]]. Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala aga üle Eesti, välja arvatud [[Mõniste kerge|Mõniste kerkel]]. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. Ladestu paksus on Lõuna-Eestis alla 50&nbsp;m. Ladestu pakseneb põhja ja lääne suunas, kuni 150 meetrini Saaremaal. Kambriumi kivimid viitavad jahedavõitu kliimale, koosnedes purd- või saviainest ehk mandrilt kantud mehaanilisest murendist. Hilis-ediacarast kuni vara-kambriumi lõpuni triivis Baltika manner kõrgetelt polaarlaiustelt tasapisi ekvaatori suunas, läbides tollase parasvöötme. Triiv algas lõunapooluselt, kus ümber pooluse koondunud Ürg-Gondwana mandrikilbist eraldusid tulevaste mandrite tuumikud.<ref name="6w468" /> Kivistisi leidub suhteliselt palju: kambrilised, molluskid, lülijalgsed ja akritarhid. Maavaradest esineb sinisavi, fosforiiti, liiva ja põhjavett.<ref name="geology" /> === Ordoviitsium === [[Pilt:Kukersite.JPG|pisi|[[Kukersiit]] ehk Eesti põlevkivi]] {{Vaata|Ordoviitsium}} Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Ajastu jooksul triivis manner troopilistele laiuskraadidele. Mandrit katnud madal šelfimeri ulatus Moskva piirkonnast kuni Poola ja Lääne-Skandinaaviani, kus ta avanes [[Iapetuse ookean|Iapetuse ookeani]].<ref name="isakar ordo" /> Ordoviitsiumi ladestu avamus paikneb vööndina Põhja-Eesti klindist lõunas. Ladestu leviala on [[Põhja-Eesti klint|Põhja-Eesti klindist]] lõunas peaaegu kõikjal Eestis, välja arvatud Mõniste kerge. Ladestu leviala jääb ka Eestist väljaspoole itta ja lõunasse. Ladestu on kõige paksem Kesk-Eestis (180&nbsp;m). Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks, [[Ülem-Ordoviitsium|ülem-]], [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-]] ja [[Alam-Ordoviitsium|alam-ordoviitsium]]iks. Ladestu koostises on purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid, [[argilliit|argilliidid]] ja osa fosforiidilasundist), karbonaatkivimid (lubjakivid, [[mergel|merglid]], dolomiidid ja liivalubjakivid) ning [[kukersiit]]. Valdav osa ladestust koosneb karbonaatkivimeist. Kukersiiti leidub kesk- ja ülem-ordoviitsiumi piirikihtides. Kukersiidi ehk Eesti põlevkivi leviala on Paldiski pankrannikult Loode-Venemaani ning lõuna suunas [[Pärnu-Mustvee joon]]eni. Kukersiidi kihtide kogupaksus on kuni 2,9&nbsp;m. Argilliidid sisaldavad vähesel määral (30–300 g/t) [[uraan]]i. Ordoviitsiumi lubjakivid võivad olla eri värvi neis lisandina leiduvate mineraalide tõttu ([[kukersiit]] pruun, [[püriit]] tumehall, [[glaukoniit]] roheline, [[hematiit]] punane, [[götiit]] roostepruun). Ladestu lubjakive kasutatakse ulatuslikult ehitusmaterjalina. Ladestu avamusel on mitu [[karst|karstiala]].<ref name="geology" /> Kambriumile omapärane lünklik purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) settimine jätkus ka ordoviitsiumi alguses. Hilisemal perioodil setetesse ilmunud tumedad orgaanikarikkad savikivimid (diktüoneemaargilliit) viitavad kuivemale kliimale. Oluline sündmus oli karbonaatse settimise algus [[Vara-Ordoviitsium|vara-ordoviitsium]]is umbes 485 miljonit aastat tagasi. Mere veetase oli kõrgeim ordoviitsiumi ajastu keskel, mil moodustusid tugevasti savikad lubjakivid ja merglid. [[Kesk-Ordoviitsium|Kesk-ordoviitsium]]i meres on eristatavad kaldast eri kaugusele jäänud eri sügavusega vööndid, vööndite eristamise alus on settekivimite ja fossiilide koosseis.<ref name="HHNZh" /> Põhja-Eesti alal paiknes ordoviitsiumis mere madalaim kaldalähedasem vöönd, kus moodustusid lubisetted. Lõuna-Eesti alal oli meri sügavam, seal settisid sügavamale merele omased savikad setendid. Parasvöötmele omase savilisandiga lubimuda settimine kestis kogu kesk- ja varases hilis-ordoviitsiumis. Hilis-ordoviitsiumis oli Baltika kontinent triivinud troopilise vööndi lähedale, setetes hakkas valdama soojaveelise tekkega ülipeen puhas lubimuda. Kontinendi triivi lõunapoolkera parasvöötmest troopikasse näitab korallide, kihtpoorsete ja vanimate riffmoodustiste ilmumine. Ordoviitsiumi lõpus langes merevee tase 50–100 meetrit. Seda põhjustas umbes 440 miljonit aastat tagasi toimunud nn Sahara [[jääaeg]] lõunapooluse lähistel paikneval [[Gondwana]] mandril.<ref name="isakar ordo" /> === Silur === {{Vaata|Silur}} [[Pilt:Panga-pank.jpg|pisi|Eesti kuulsamaid Siluri paljandeid [[Panga pank]] Saaremaal]] Silurile vastab ajavahemik 444–416 miljonit aastat tagasi. Nagu ordoviitsiumis, jätkas Baltika kontinent triivi lõunapoolkeralt põhja suunas ja jõudis siluri alguseks ekvaatorile. Veelgi soojemas kliimas viibimise tõttu jätkus veelgi intensiivsem soojaveeliste lubisetete moodustumine. Meri kitsenes basseini setetega täitumise tõttu. Meri säilis üksnes endise ordoviitsiumi basseini telgmises (sügavamas) osas, ulatumata Eesti alast ida poole. Ajastu alguses mere veetase kõikus. Mere veetaseme märgatav tõus oli vara-siluri keskel, mil hakkasid tekkima merglid või mergelsavid, mis on omased sügavaveelisele keskkonnale. Vara-siluri lõpul madaldus meri järsult, seda näitab sügavaveeliste savikate merglite asendumine puhaste madalaveeliste lubjakividega. Siluri ajastu keskel põrkas Baltika kontinent kokku [[Laurentia]] kraatoniga (tänapäevase Põhja-Ameerika osa), see aeglustas kontinendi triivi põhja suunas. Kokkupõrkest peale hakkas meri lõplikult taanduma tänapäevase edela suunas. Mere taandumiste ajal tekkisid väga madala vee setendid, milles on jälgitavad kuivalõhed ja kus leidub mageveeliste [[eurüpteriidid]]e ja [[lõuatud|lõuatute]] kivistisi. Esines ajutisi mere pealetunge, kuid siluri lõpuks taandus meri Eesti alalt täielikult.<ref name="eKYO2" /> Siluri ladestu jaguneb neljaks ladestikuks: [[Přidoli]], [[Ludlow]], [[Wenlock]] ja [[Llandovery]]. Siluri läbilõige on paksim ja ühtlasi kõige täielikum Sõrves (436m). Siluri kivimid on väga vahelduva iseloomuga, valdavad karbonaatkivimid (lubjakivid, merglid, domeriidid ja dolomiidid) ja purdsetendid (savid ja argilliidid). Lubjakivid sarnanevad keemilise koostise poolest ordoviitsiumi lubjakividega, kuid erinevad kivististe poolest. Võhma ümbruses Adavere lademe dolomiitides leidub [[galeniit|galeniidi]] kristalle. Siluri avamusalale on omased [[alvar]]id.<ref name="geology" /> === Devon === {{Vaata|Devon}} [[Pilt:Piusa jõgi.JPG|pisi|[[Härma Mäemine müür|Härma müür]] [[Piusa jõgi|Piusa jõel]] on Devoni liivakivide paljand]] Devonile vastab ajavahemik 416–359 miljonit aastat tagasi. Baltika mandri põrkumine Laurentiaga (Põhja-Ameerikaga) siluris, mis sulges [[Iapetuse ookean]]i ning sellele järgnenud [[Skandinaavia mäestik]]u orogenees ja areng devonis on Eesti ala arenguloos pöördelise tähtsusega. Need sündmused muutsid mereliste basseinide levikut ja settimist täies ulatuses. Varem domineerinud karbonaatne settimine asendus [[Terrigeensed setted|terrigeense settimisega]]. Devoni ajastul asus Eesti ala ekvatoriaalsetel laiuskraadidel (jätkates triivi põhja suunas), seetõttu valdasid [[ariidne|ariidsed]] kliimaolud. Et settematerjali juurdekanne Skandinaavia mäestikust oli suur, siis oli ka settimine kiire.<ref name="mae3W" /> Devoni ladestike avamused kulgevad idakirde- ja lääneedela-sihiliste vöönditena [[Pärnu-Mustvee joon|Pärnu-Mustvee joones]]t lõunas. Eraldine avamus asub Narva jõe keskjooksul, mis on ülejäänud avamusega ühenduses Venemaa kaudu. Noorimate devoni kihtide avamus on Eesti kagunurgas. Ladestu jaguneb kolmeks ladestikuks: [[Ülem-Devon|ülem-]], [[Kesk-Devon|kesk-]] ja [[Alam-Devon|alam-devon]]. Alam-devoni lademed paiknevad üksnes Kagu-Eestis ega ulatu avamuseni. Eestis on ülekaalus kesk-devoni leviala. Ladestu on kõige paksem Kagu-Eestis (üle 400&nbsp;m), kuid Eestist lõuna poole veelgi paksem. Paljanduv läbilõike osa algab kesk-devoni Pärnu lademega. Ladestu koosneb eeskätt purdkivimitest (liivakivid, aleuroliidid ja savid), vähesel määral on karbonaatkivimeid (dolomiidid, domeriidid ja lubjakivid). Lähinaabruses Läti ja Venemaa aladel leidub ka [[kips]]i, mis on ariidse kliima tunnus. Eraldi paiknev Narva lade koosneb savidest ning dolomiitidest. Ülem-devoni lademeis leidub savide ja dolomiitide kõrval ka lubjakive, kuid lademe kihtide paiknemisala on Eestis väga väike. Devoni ajastul piirnes Eesti ala kõrbega, meri paiknes ida ja kagu pool. Devoni setetes leidub kalade, käsijalgsete, taimejäänuste ja spooride kivistisi.<ref name="geology" /> == Pinnakate == Hilis-devonist (üle 360 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari alguseni (2,588 miljonit aastat tagasi) valitseb Eesti alal peaaegu 360 miljoni aasta pikkune settelünk ehk setted puuduvad. Selle perioodi kohta otsesed andmed puuduvad, kuid kaudsete andmete põhjal on võimalik järeldusi teha. Devoni järel toimus maismaastumine. [[Perm]]ist [[triias]]eni kestis ulatuslik kulutus. Modelleerides on jõutud järgmiste järeldusteni: 1) Põhja-Eesti alal oli karboni ajastul 400–1000&nbsp;m rohkem settekivimeid, millest enamus kulutati [[perm]]i ja [[triias]]e ajastul; 2) [[Juura (geoloogia)|juurast]] [[paleogeen]]ini maapind tasandus; 3) [[paleogeen]]i lõpus kujunes maismaale jõgede võrgustik, millest on tänaseni säilinud mattunud orud ja nüüdsel maastikul välja paistvad [[ürgorg|ürgorud]]; 4) hiljem on jääaegadel pealetunginud liustikud maapinda kulutatud.<ref name="geology" /> === Kvaternaar === {{Vaata|Kvaternaar}} [[Pilt:IceAgeEarth.jpg|pisi|Kunstniku nägemus kvaternaari maksimaalsest jäätumisest]] Kvaternaari ajastu algas 2,588 miljonit aastat tagasi. Ajastu jaguneb kaheks ajastikuks, [[pleistotseen]]iks 2,588 miljonit kuni 11 500 [[Radiosüsiniku meetod|cal ¹⁴C aastat BP]] ja [[holotseen]]iks 11 500 cal ¹⁴C aastat BP kuni tänapäev. Kvaternaari ajastu ja holotseeni ajastik kestavad ka praegu. Kvaternaari tunnused on kliima jahenemise järsk kiirenemine, kliima tsükliline muutlikkus (jääajad ja jäävaheajad), maailmameretaseme kõikumine kuni 150 meetri ulatuses, [[liustik|glatsiaalsed]] setted ja pinnavormid. Peale nende veel inimese evolutsioon ja ränded. Eesti ala korduvalt katnud liustik kulutas aluspõhja pinda umbes 30–70 meetrit vähemaks. Mandrijää kulutavat mõju on näha silekaljude, jääkriimude, kaljuvoorte ja jääkulutusnõgude näol. Kvaternaari glatsiaalsed setted on moreen, kruus, liiv, aleuriit ja savi. Maavaradena leiavad kasutust kruus, liiv ja savi.<ref name="geology" /> Kvaternaaris toimunud suuremad jäätumised ja jäävaheajad nende Põhja-Euroopas kasutatavate nimedega: * Elster – jääaeg 700–335 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Holstein – jäävaheaeg 335–326 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Saale – jääaeg 326–125 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Eem – jäävaheaeg 125–110 tuhat cal ¹⁴C a. BP * Weichsel – jääaeg 110–11,6 tuhat cal ¹⁴C a. BP Viimase [[Weichseli jäätumine|Weichseli jäätumise]] liustiku taandumine Eesti aladelt toimus staadiumites. * Haanja staadium 15 700–14 700 cal ¹⁴C a. BP * Otepää staadium 14 700–14 500 cal ¹⁴C a. BP * Sakala staadium ~14 000 cal ¹⁴C a. BP * Pandivere staadium > 13 800 cal ¹⁴C a. BP * Palivere staadium 12 800–12 700 cal ¹⁴C a. BP [[Holotseen]]i võib pidada pärast Weichseli jäätumist saabunud jäävaheajaks. Liustikest jäid Eesti pinnamoodi maha mitmed pinnavormid (otsamoreenid, voored, mõhnad jne). Liustike sulaveest moodustus tänapäevase Läänemere nõkku veekogu, mis oma olemust korduvalt muutis. * [[Balti jääpaisjärv]] – mageveeline 15000–11600 cal ¹⁴C a. BP * [[Joldiameri]] – riimveeline 11600–10700 cal ¹⁴C a. BP * [[Antsülusjärv]] – mageveeline 10700–8500 cal ¹⁴C a. BP * [[Litoriinameri]] – soolaseveeline 8500–5000 cal ¹⁴C a. BP * [[Limneameri]] – riimveeline <5000 cal ¹⁴C a. BP Igas arengujärgus veetase langes ja taanduvast rannajoonest jäid maha mitmed rannamoodustised (rannavallid, astangud, terrassid ja rändrahnude kogumikud), mis on tänapäeval kergesti äratuntavad. Liustiku taandumisel on maakoor vabanenud kuni 2&nbsp;km paksuse liustiku koormusest ja kerkib kuni 3&nbsp;mm aastas.<ref name="geology" /> Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegseist, aga selgroogsete faunas oli pleistotseeni alguses veel rohkesti neogeeni loomi (näiteks [[mõõkhambuline tiiger]], [[hipparion]]), kes elasid koos kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks [[mammut]], [[karvane ninasarvik]]) on tänapäevaks välja surnud.<ref name="t2y6l" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="isakar">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="geology">Raukas, A., Teedumäe, A.: [http://sarv.gi.ee/geology/ "Geology and Mineral Resources of Estonia"], 1997.</ref> <ref name="Ch99C">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/pealisk.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Pealiskord"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="6w468">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/kambrium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kambrium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="isakar ordo">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/ordoviitsium.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Ordoviitsium"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="HHNZh">Männil, 1966; Jaanusson, 1995</ref> <ref name="eKYO2">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/silur.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Silur"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="mae3W">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eestigeol/devon.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Devon"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> <ref name="t2y6l">Mare Isakar: [http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kvaternaar.html "Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu, Kvaternaar"] TÜ geoloogiamuuseumi koduleht, 2003.</ref> }} [[Kategooria:Eesti loodus]] [[Kategooria:Eesti geoloogia]] [[Kategooria:Eesti esiajalugu]] fuh8694k7ltnf370pw45zsdptl9lxk5 2 307778 6175128 5405803 2022-08-07T22:22:48Z Kruusamägi 1530 + 1 wikitext text/x-wiki Vikipeedias tegutsemise ajal on mulle omistatud ka mõned tunnustused. Need ongi arhiveeritud sellel lehel: {| style="border: 1px solid gray; background-color: #ccffcc" |rowspan="2"| [[Pilt:Barnstar anime manga 4.png|125px]] |<center><big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta vikipeedia auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big></center> |- |style="border-top: 1px solid gray" | <center>Suure töö eest vikipeedia artiklite koristamisel. Sa ei ole üksi, aga meil on koos sinuga kergem.</center> |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #E0EEE0;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Editor - platinum star I.jpg|90px]] |rowspan="2" | |style="font-size: medium; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustus väärt kaastöölisele''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Suurepärase artikliloome eest. Parimate soovidega, [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] 3. jaanuar 2012, kell 18:23 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" |[[Pilt:Wiki silver medal.png|90px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''[[Vikipeedia:Tõlketalgud 2012|Tõlketalgud 2012]]''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Tunnustus väärt panuse eest.--[[Kasutaja:Iifar|Iifar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 28. juuni 2012, kell 18:18 (EEST) |} {| style="border: 2px solid #9C9C9C; background-color: #ccffcc;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Image:Barnstar of Reversion2.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" |'''Tunnustus tublile''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Suure töö eest eestikeelse Vikipeedia sisu täiendamisel ja parandamisel! Jõudu, tervist ja armastust! --[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 25. juuli 2013, kell 11:23 (EEST) |} {| style="align=right; border: 1px solid gray; background-color: #ffffbf" |<center><big>'''[[Kasutaja:Taivo/Puhta vikipeedia auhind|Puhta vikipeedia auhind]]'''</big></center> |rowspan=2 | [[Pilt:Barnstar anime manga 6.png|100px]] |- |style="border-top: 1px solid gray" | <center>Tänan usaldusväärse kaastöö eest. <small>[[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 7. veebruar 2013, kell 01:55 (EET)</small></center> |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Editor - orichalcum star.jpg|90px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Tänan, et oled juba kümme aastat Vikipeediale kaastööd teinud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 2. jaanuar 2016, kell 22:08 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#F2D479}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] jaanuaris 2017. Suur tänu tehtud töö eest! [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 8. veebruar 2017, kell 15:09 (EET) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#ECE0F8}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:La_mujer_que_nunca_conociste_logo_2017.jpg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Nähtamatud naised, kuulmata lood 2017''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Suur tänu osalemise eest sisutalgutel [[Vikipeedia:Nähtamatud naised|Nähtamatud naised, kuulmata lood]]! <br/> [[Kasutaja:Daniel Charms|Daniel Charms]] ([[Kasutaja arutelu:Daniel Charms|arutelu]]) 13. aprill 2017, kell 12:25 (EEST) |} {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Current Events Barnstar Hires.png|90px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Tunnustäht kaastöö eest''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Jätkuva ja sihikindla töö eest maailma sündmuste kajastamisel. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 21. juuni 2019, kell 13:05 (EEST) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Azure Barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] juulis 2022. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 01:22 (EEST) |} q1xe588jgvj7cxowq3rs16l3sbj6wey 0 310719 6174898 5331119 2022-08-07T13:37:08Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib psühholoogia mõistest; eetika mõiste kohta vaata artiklit [[Kognitivism (eetika)]]}} {{toimeta}} {{viita}} {{vikinda}} '''Kognitivism''' on [[õppimisteooria]], mille eesmärgiks on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Esimesed kognitivistlikud seisukohad esitati 1920. aastatel. Kognitivismile panid aluse [[Edward Tolman]], [[geštaltpsühholoogia]] vallas [[Kurt Lewin]], [[biheiviorism]]i kõrvale jätva [[kognitiivne pööre|kognitiivse pöörde]] initsiaator [[Jerome Bruner]] ja [[arengupsühholoogia|arengupsühholoog]] [[Jean Piaget]]. Kognitivismi olulisteks esindajateks on veel [[Jerry Fodor]] oma [[vaimu modulaarsusteooria]]ga ning [[Dietrich Dörner]] oma [[PSI-teooria]]ga (''Theorie der Persönlichkeits-Systeme-Interaktionen''). Kognitivismi teoreetilised seisukohad pärinevad [[kognitiivne psühholoogia|kognitiivsest psühholoogiast]] ning põhinevad [[kognitsioon]]i ([[ladina keel]]es ''cognitio'', 'tunnetus', 'kujutlus', 'arusaamine', 'äratundmine') mõistel, mida käsitletakse kui võimet saada aru teatud reeglipärasustest. Kognitsiooniprotsess hõlmab informatsiooni vastuvõtmist, töötlemist ja hindamist. Teisisõnu on tegemist mõtlemise olemasolu ja eritlusvõime põhitunnustega. Kognitiivsete teoreetiliste mudelite hulka kuuluvad näiteks Albert Bandura [[sotsiaalkognitiivne õppimisteooria]] ehk [[mudelõppimine]]. Moodsast psühholoogiast leiab ka mõiste [[kognitiivne dissonants]]. Kognitsiooniteoreetiliste mudelite hulgas puudub üks, ühtne ja jagamatu suund, kuna üksikud kihid on moodustunud üksteisest sõltumatult. Ühised on vaid teatud üldpõhimõtted, näiteks see, et kognitiivsetel protsessidel ja struktuuridel on inimese käitumisele ja kogemustele märkimisväärne mõju ning et sisemine kognitiivne süsteem on alati vastastikuses toimes väljastpoolt tuleva informatsiooniga. Õppija töötleb uut informatsiooni juba olemasolevat informatsiooni kaasates ning sobitab seda olemasolevate teadmiste võrgustikku. Kognitivismi puhul on loobutud ka biheivioristlikust seisukohast, et inimene on olend, keda eranditult valitsevad ümbritseva keskkonna impulsid ning kelle käitumine sõltub vaid välise keskkonna heakskiidust või hukkamõistust. Kognitiivsed õppimispsühholoogid lähtuvad sellest, et elamustele ja käitumisele ei mõju ainult välise keskkonna mõjutused, vaid et inimene tajub välise keskkonna sündmusi ning töötleb ja hindab neid mõistusega. Teisisõnu on kognitivistid veendunud, et õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui passiivne uute stiimul-reaktsioon-seoste loomine. Sellega on ka loobutud arusaamast, et aju on nii-öelda must kast või passiivne mahuti, mille puhul on olulised ainult välised tingimused (sisend ja väljund) ning tunded ja ka mõtted ei omaks justkui mingit rolli. Juba [[klassikaline tingitus|klassikalise tingituse]] puhul pandi tähele palju aktiivsemaid protsesse, mille käigus organism midagi kahe sündmuse seose kohta õpib kui ainult stiimul-seoste ilmnemist. Kognitivismi ja biheiviorismi kõrval on oluliseks õppimisteooriaks [[Konstruktiivne didaktika|konstruktivism]], mille kohaselt õppimine on seotud iga kord iseseisvate kogemustega erinevalt toimuvatest protsessidest. Teisisõnu see, mida keegi antud tingimustes õpib, sõltub niihästi õppijast kui ka tema kogemustest. Võrreldes biheiviorismi (teadmiste "salvestamine") ja konstruktivismiga (teadmiste "konstrueerimine") lähtub kognitivism teadmiste "töötlemisest". Kognitivismi oluliseks tunnuseks võrreldes konstruktivismiga on ka tema [[objektiivsus]], see tähendab, et maailm on konstrueeritav ka ilma subjektita ning pole olemas indiviidi poolt konstrueeritud [[tõde]]. Kognitivistid käsitlevad inimest kui indiviidi, mis pole kõrvalt juhitav, vaid on iseseisev ja suuteline ümbritseva maailma impulsse erinevalt töötlema. Selle võimega, mis tähendab mõtlemisvõimet, eristub inimene loomast. Kognitivsimi on kritiseeritud ühekülgse keskendumise eest ainult õppimise ajal toimuvatele infotöötlusprotsessidele. Teisalt on kognitivismi kritiseeritud selle objektiivse vaatesuuna tõttu, mis justkui eeldaks ettekujutust ainsast, objektiivselt tõesest ja tunnetatavast reaalsusest. Järelikult võib teadmine justkui eksisteerida väljaspool ja sõltumatult teadvusest ja seda ainult individuaalsete sisemiste protsesside poolt erinevalt töödelduna. Lisaks on kognitivistidel raskusi kehaliste võimete seletamisega, kuna informatsiooni voog inimese ajus tema kompleksse neuronite aktiivsuse tõttu pole seni veel täpselt jälgitav ja tõlgendatav. ==Vaata ka== *[[biheiviorism]] *[[konstruktivism]] *[[tingitus]] [[Kategooria:Vaimufilosoofia]] [[Kategooria:Psühholoogia]] 0si3drexoimikcxnouoapkd1czq6dwx 3 313043 6175226 6107967 2022-08-08T07:09:23Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki [[Kasutaja arutelu:Metsavend/arhiiv1|Arhiiv]] ----------------------- == Küla == Mida tähendab 'lahendamine' artiklis [[Siberi jupiki keel]]? --Metsavend 27. jaanuar 2013, kell 20:45 (EET) :lahendamine = küla (Vene Посёлок) --[[Kasutaja:Kmoksy|Kmoksy]] ([[Kasutaja arutelu:Kmoksy|arutelu]]) 27. jaanuar 2013, kell 20:48 (EET) ::Vabandust, aga see on arusaamatu. Palun ära kirjuta, kui sa aru ei saa, mida sa kirjutad. Do you speak English? If you do not speak Estonian, please do not write it. --Metsavend 27. jaanuar 2013, kell 20:54 (EET) :::The "lahendamine" for Russian Посёлок (but Russian Село is Eastonian küla). I don't know Estonian language (My mother language Meskhetian Turkish) --[[Kasutaja:Kmoksy|Kmoksy]] ([[Kasutaja arutelu:Kmoksy|arutelu]]) 27. jaanuar 2013, kell 20:58 (EET) == Mall: partei == Kas saad palun aidata malli vea parandamisel? Ma uutsin põhja aga ei leia viga sealt... karabinier inglise wikipediast == Tor Nessling == Tere Metsavend. Ma tahaksin Tor Nessling -artikkeli sellepärast kustutada et tahaksin originaalse artikkeli selle ajalooga selle asemele teisaldada. --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 22:35 (EEST) :Aga ma ju tegingi seda. --Metsavend 4. aprill 2013, kell 22:41 (EEST) ::Ei, originaalne ajalugu on siin: [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:Gwafton/Tor_Nessling&action=history] (alustatud 29. märtsil). See ajalugu on uus: [http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tor_Nessling&action=history]. Originaalne ajalugu katkes, kui kasutaja Andrus Kallastu kandis artikli üle kopeerimisel (copy+paste). Sellepärast artikli pitab vahtada esialgsesse. --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 22:49 (EEST) :::Palun, et: :::1. Kustutad jälle artikli Tor Nessling. :::2. Teisaldad selle kohale artikli [[Kasutaja:Gwafton/Tor Nessling]]. :::Sinu ja kasutaja Andrus Kallastu muutatused on listud sellele. Need ei kao. --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 23:08 (EEST) ::::Tänan palju abi eest. :) --[[Kasutaja:Gwafton|Gwafton]] ([[Kasutaja arutelu:Gwafton|arutelu]]) 4. aprill 2013, kell 23:14 (EEST) == Tänan == Tänan sind, et mallist "Kas teadsid, et ..." vale väite välja võtsid. Ma olin ilma kontrollimata lähtunud inglise vikist, kus seisab: "''ZIL passenger cars are priced at the equivalent of models from Maybach and Rolls-Royce, but are largely unknown outside the CIS and production rarely exceeds a dozen cars per year.''" Vene vikist on selge, et asi on hoopis muudmoodi. Tegelen eestikeelse artikliga. [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 15. aprill 2013, kell 15:51 (EEST) == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Suur tänu, et võtsite osa tänavustest tõlketalgutest. Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 20. juunil kell 17.00 Euroopa Majas Tallinnas, aadressil Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt. Koosviibimisel antakse üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakutakse veini ja suupisteid. Palun teatage e-posti aadressil rita.niineste@ec.europa.eu, kas saate lõpetamisest osa võtta. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Rita Niineste Keelenõustaja Euroopa Komisjon DGT-Tallinn Tel. 626 44 03 e-post: rita.niineste@ec.europa.eu == Palun abi == Tere! Kas inglise "Islands of Four Mountains" on "Nelja mägede saared" või ...? [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 9. juuli 2013, kell 10:21 (EEST) :Peaks olema Nelja mäe saared. --Metsavend 9. juuli 2013, kell 14:48 (EEST) ::Aitäh. [[Kasutaja:Geonarva|Geonarva]] ([[Kasutaja arutelu:Geonarva|arutelu]]) 9. juuli 2013, kell 16:02 (EEST) Äkki oskad sina appi tulla? Vaata [[Kasutaja_arutelu:Ahsoous#Armenian-Estonian cooperation]] <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 8. november 2013, kell 03:34 (EET) Taastasin lehekülje [[Meatloaf]], kuna ka näitleja kasutas algul seda ühesõnalist varianti, nii et õigupoolest võiks see olla täpsustusleht, aga ilmselt vajab ümberkujundamist. <font style="font-family:'Monotype Corsiva'; font-size:15px;">&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull;</font> 26. detsember 2013, kell 14:31 (EET) == Tallinna rahvaarv == Ei saa aru, miks tühistasite minu tehtud uuenduse Tallinna rahvaarvu kohta, populatsiooni arv põhineb usaldusväärse allika (Tallinna Linnavalitsus) info alusel. Palun põhjendada tühistust. :Tallinna linnavalitsuse allikas on elanike register, mis ei kajasta tegelikku elanikke arvu. Tallinna elanikuks võivad registeeruda ka need, kes tegelikult Tallinnas ei ela ja seda tehaksegi selleks, et saada osa Tallinna pakutavatest hüvedest. Tegelikku elanike arvu kajastab paremini rahvaloenduse tulemus ja selle põhjal tehtav arvestus. Registriarvu võib mainida artiklis, aga tabelis võiks olla usaldusväärseim teave, sest seal ei saa selgitada, kuidas selline arv saadud on. --Metsavend 22. jaanuar 2014, kell 23:24 (EET) <br /> :Teie loogika järgi peaks Vikipeedias olevat rahvaarvu uuendama alles 7 aasta pärast, mis on absurdne, ning Vikipeedia Eesti leht võiks siiski olla kooskõlas ülejäänud maailma Wikipediaga, kus on Tallinna rahvaarvud üle 400 000 inimese. Teie väidet, et tallinlaseks registreerimist kasutatakse enda tarbeks ära, on puhtalt oletus, mistõttu nõuan minu muudatuse taastamist. ::Nagu Metsavend kirjutas, on rahvaloenduse andmed usaldusväärsemad, sest kajastavad tegelikku elukohta. Sellest on meedias palju räägitud (näiteks linnavalitsuse esindajad ise), et registreerimise üks põhjuseid on hüved, nt tasuta ühistransport (guugelda, leiad küll). Samuti on inimesi, kes on läinud Tallinnast ära (nt Tartusse ülikooli nagu mina), aga on endiselt Tallinna registreeritud. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 23. jaanuar 2014, kell 16:56 (EET) :::Reaalselt see nii lihtne ikkagi ei ole. Registreerida niisama suvaliselt ikkagi ei saa. Mingi alus peab selleks olema. Lisaks on olemas vastupidine kontingent, kel on linnas töötamiseks seal korter ja seega veedavad suurema osa oma ajast Tallinnas, aga tahavad koduvalda toetada ja on end sinna registreerunud. Ehk siis - kõigi Eesti asulate elanike kogusumma peaks ületame Eesti elanike arvu (Minu ligikaudsel hinnangul 1,5 korda), alles selline tulemus oleks usaldusväärne. ::: Kui infokast ei võimalda kahte arvu mainida, siis see on vilets kast. ::: Minu meelest võiks olla tabel, kus on märgitud iga kuu registriarv. Praegu lihtsalt vahetatakse neid. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. jaanuar 2014, kell 20:40 (EET) :::: Infokastis saab ka kahte arvu mainida, aga ma ei näe vajadust, kui artikli tekstis on see juba ära toodud. Infokast peaks olema võimalikult selge ja lihtne. Kõiksugu tabeleid ja andmeid saab tekstis esitada. --Metsavend 23. jaanuar 2014, kell 20:48 (EET) ::::: Millisest tabelist te räägite? Arvasin, et infokastist. Seal on 1. jaanuari 2013 arvestuslik rahvaarv statistikaameti järgi, ja teksti sees tabelis on mõlemad arvud. ::::: Minu meelest peaks ka statistikaameti arvestuslike arvude juurest viima link kuskile, kus selgitatakse, kuidas arv saadakse. Kas arvestatakse ka rännet? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. jaanuar 2014, kell 22:46 (EET) ::::: Arvestatakse rännet ja viimase korrigeerimisega arvestati ka rahvaloenduse alakaetust. Täpsemalt [http://www.stat.ee/72428 selles pressiteates]. Erinevus Tallinna puhul on ikkagi üle 20 000 inimese.--Metsavend 24. jaanuar 2014, kell 11:07 (EET) :::::: Seda on hea teada. Kuidagi tuleks nii teha, et mõnes Vikipeedia artiklis oleks see lahti seletatud, nii et saaks kohe siselingi panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. jaanuar 2014, kell 16:49 (EET) == Plekkpurgi katedraal == Hello Metsavend, You did a lot of work on '''Winnipeg''' in the Estonian Wikipedia. My article '''Plekkpurgi katedraal''' is about the first Eastern European church to appear in North America here in Winnipeg. This translation was done by an Estonian gentleman here in Canada, and since it was put into the Estonian Wikipedia a number of your editors have contributed to it. It still needs some attention. Would you be able to take a look at it? I'd like to get the tags removed if possible. Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 16. detsember 2014, kell 15:17 (EET) ==Asumite rahvuslik koosseis== Lugupeetud Metsavend! Ma lisasin kunagi Tallinna asumite artiklitele eestlaste osakaalu Rahvastikuregistri järgi. Kuid ma sain teada, et 2011. aasta rahvaloenduse andmed ja Rahvastikuregistri andmed on selles suhtes väga erinevad ning arutasin Andresega seda küsimust ja tulime järeldusele, et parem oleks neid andmeid mitte kasutada. 2011. aasta rahvaloenduse andmed on olemas, kuid neid ei saa kasutada, kuna neid ei ole avaldatud. Teabenõudele aga viidata ei saa. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. detsember 2014, kell 15:41 (EET) :See on muidugi omapärane olukord. Siiski ei saa keelata avalike andmete artiklis esitamist. Need on hetkel parimad andmed, mis on saadaval. Kui Statistikaamet avaldab täpsemad andmed, saab need lisada. Aga kust Sa teada said, et need andmed "väga erinevad" on? --Metsavend 17. detsember 2014, kell 15:48 (EET) :: Ma saatsin Statistikaametile teabenõude eestlaste osakaalu kohta Tallinna asumites 2011. a. rahvaloenduse andmetel. Sain need arvud Excel tabelis. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. detsember 2014, kell 15:50 (EET) ::: Ma leidsin selle [[Arutelu:Tallinn#Eestlaste_osakaal_Tallinna_asumites|arutelu]] üles. Ilmselt tuleb asumite eestlaste osakaalus erinevus sellest, et Rahvastikuregistris puudub paljudel inimestel rahvuse märge, aga protsent võetakse tervikust, arvestades ka neid kelle rahvuse kohta info puudub. Nii tuleb protsent tegelikust väiksem. Imselt tuleks teha päring Tallinna linnale küsimusega, kuidas nad need protsendid on arvutanud. --Metsavend 17. detsember 2014, kell 15:59 (EET) :::: Mõne asumi puhul oli vahe ikka väga suur. Näiteks 2011. a. rahvaloenduse andmetel oli Sibulaküla asumis eestlaste osatähtsus 66%, Rahvastikuregistri järgi 51%. Selliseid näiteid on teisigi. Lisaks on antud juhul Rahvastikuregistri andmed veel ka ebaloogilised. Rahvastikuregistri andmetel oli Kristiine linnaosa elanikest eestlasi 70,0%. Kristiine linnaosa koosneb teatavasti Järve, Lilleküla ja Tondi asumitest. Rahvastikuregistri järgi oli seal eestaste osakaal vastavalt 63, 66 ja 58 %. Ei ole ju lihtsalt võimalik. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. detsember 2014, kell 16:00 (EET) == ETBL == Kui artiklis on sama tekst, siis soovitaksin alamlehekülje kohe ümbersuunamiseks muuta ning mitte kategooriatega mässata. Muidu peab keegi pärast neid ikka koristama hakkama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2014, kell 12:23 (EET) :Kunagi tegin nii, aga keegi solvus, et tema tööd kustutatakse. --Metsavend 28. detsember 2014, kell 12:31 (EET) ::Keegi solvus? Kas see keegi on sama isik, kes pidi nende artiklitega tegelema ja jättis kõik selle ripakile ning teistele koristada? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. detsember 2014, kell 12:32 (EET) ::: Küllap vist. --Metsavend 28. detsember 2014, kell 12:39 (EET) ::::Samuti saaks selle tegevuse automatiseerida. Äkki proovib? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. jaanuar 2015, kell 14:22 (EET) :::::Muidugi võiks proovida. Käsitsi on tüütu neid kustutada. --Metsavend 3. jaanuar 2015, kell 11:10 (EET) ==Murdesõnad artiklites== Mis arvad murdesõnade lisamisest artiklitesse ja nende pärast paljude täpsustuste tegemisest põhiartiklisse (nt [[leelis]]). See oleks nagu infomüra. Etnograafia mõisteid seletavates teostes on neid murdesõna palju ja valikut tehes kaoks süsteemsus, et mis murdesõna sees ja mis puudu. Ma tean, et [[kasutaja:Andres|Andres]] mingis vanas arutelus arvas, et vähemalt etnograafia mõistete murdekeelsed vasted tuleks artiklites kajastada ja neilt ka ümbersuunamised teha.--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. jaanuar 2015, kell 15:45 (EET) :Murdesõnu võib artiklisse lisada, aga ümbersuunamisi pole minu meelest mõtet neilt teha, sest sama sõna võib eri murrakutes eri asju tähistada. Täpsustusi ei ole samuti vaja. --Metsavend 10. jaanuar 2015, kell 16:10 (EET) ::nõus. Paljudel juhtudel saaks muidugi täpsustuses öelda, et mis murdest/murrakust täpselt sõna tuleb. Samas pole vist ka välistatud juhud, kui ühes murdes/murrakus on veel omakorda n-ö murdesünonüümid. On muidugi ka juhtumeid, kus murdesõna on väga laialt kasutusel ja siis on nutikas ka ümbersuunamine teha, nt [[väits]]--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 10. jaanuar 2015, kell 22:53 (EET) == Valimisringkonnad == 1992. aastal oli valimisringkondade järjestus [https://www.riigiteataja.ee/akt/30593 pisut teistsugune]. Palun võta seda artiklite koostamisel arvesse. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 19. veebruar 2015, kell 19:33 (EET). :Jah, olen võtnud. Ilmselt tuleks kirjutada ikkagi sama numbriga valimisringkonnast ja viidata sellele ringkonnale, mis sama ala hõlmas. --Metsavend 19. veebruar 2015, kell 19:56 (EET) Vrd. [[Riigivolikogu 1. valimisringkond]] jne, Rahvuskogu valimisringkonnad, ilmselt olid valimisringkonnad ka 19220. aasta põhiseaduse järgsetel Riigikogu valimistel. ** tere. kas sul IRLi liikmete arvu perioodidel 10.09.2014, 01.09.2013, 31.12.2012 ja 19.10.2012 pole kirjas kusagil?=) == Invitation == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:Gummi Bears in Action 39.JPG|alt=A gummi bear holding a sign that says "Thank you"|thumb|Thank you for using [[:mw:VisualEditor/Portal|VisualEditor]] and sharing your ideas with the developers.]] Hello, Metsavend, The [[:mw:Editing|Editing team]] is asking for your help with VisualEditor. I am contacting you because you were one of the very first testers of VisualEditor, back in 2012 or early 2013. Please tell them what they need to change to make VisualEditor work better for you. The team has a list of [[phab:project/board/1015/|top-priority problems]], but they also want to hear about small problems. These problems may make editing less fun, take too much of your time, or be as annoying as a [[:en:Paper cut|paper cut]]. The Editing team wants to hear about and try to fix these small things, too.  '''You can share your thoughts [https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_54k8qFPuloXjEq1 by clicking this link].''' You may respond to this quick, simple, anonymous survey in your own language. If you take the survey, then you agree your responses may be used in accordance with [http://wikimediafoundation.org/wiki/Feedback_privacy_statement these terms]. This survey is powered by Qualtrics and their use of your information is governed by their [http://www.qualtrics.com/privacy-statement/ privacy policy]. More information (including a translateable list of the questions) is posted on wiki at [[:mw:VisualEditor/Survey 2015]]. If you have questions, or prefer to respond on-wiki, then please leave a message on [[:mw:Talk:VisualEditor/Survey 2015|the survey's talk page]]. <div style="float: right;">[[:m:VisualEditor/Survey_list_1|''Unsubscribe from this list'']]'' • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Sign up for VisualEditor's multilingual newsletter]] • [[:mw:Help:VisualEditor/User_guide| Translate the user guide]]''</div> Thank you, [[:en:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] [[:en:User talk:Whatamidoing (WMF)|(talk)]] 23. märts 2015, kell 20:12 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Survey_list_4&oldid=11661574". --> == Vastus hääletusele == Tere, Mina isiklikult olen selle poolt, et ajaloosündmused muutuksid igapäevaselt. Hetkeseisuga suudan leida aega, et seda iga päev uuendada. Ent kuna igapäevaselt muutuv tekst kõlab üsna utoopiliselt, olen ma hetkel selle muutnud nädala ajalooks. Kui uus esileht peataks valima, otsin üles kunagi alustatud projekti ning jätkan sellega. [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 24. aprill 2015, kell 23:13 (EEST) :Kui Sul on ideid, kuidas esileheks pakutud varianti veelgi paremaks teha, kirjuta palun sellest esilehe arutelus. Postituvi 9. mai 2015, kell 10:32 (EEST) == Siselinkimisest == Millist praktilist kasu toob [[XIII_Riigikogu#Muudatused_Riigikogu_ja_fraktsioonide_koosseisus|SIIN]] mõnede nimede linkimine ja teiste linkimata jätmine? Miks peab lugeja hakkama Kalev Kallot v Kõlvartit jne kuskilt üles otsima? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 16:49 (EEST). : Vaata [[Juhend:Õppekäik (Lingid)]]. Need nimed on eespool juba lingitud. See on muidugi maitse asi. --Metsavend 29. aprill 2015, kell 16:52 (EEST) :: Pikas ja harulises artiklis võib ka mitu korda linkida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. aprill 2015, kell 17:18 (EEST) : Kõige muu hulgas on seal kirjas ka: "Väga pikas artiklis võib sama märksõna linkida ka mitu korda. Linkida on kasulik märksõnu, mille kohta lugeja potentsiaalselt võiks soovida rohkem teada" (Adeliine, 20.11.2009). Mulle tundub, et lugeja võib tahta Kallo, Kõlvarti jt kohta rohkem teada saada. Lugeja muidugi tuleb toime ctrl+f või FF-i puhul ka "/" kasutamisega, küllap suudab ka Vikipeediat otsingut vajadusel kasutada, aga see ei ole ju mugav! Isegi, kui reeglid ei ütleks seda, et võib ka mitu korda linkida, siis praktiline on ju ikkagi niipidi, mitte teisipidi? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 30. aprill 2015, kell 17:02 (EEST). == Walk of Fame == Kuigi su [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaastöö/Metsavend kaastöö logi] seda ei näita, kustutasid ümbersuunamise walkoffame.com -> lehele [[Hollywoodi kuulsuste allee]], samas, ''IMHO'', olnuks produktiivsem kustutada allee-lehelt eelnimetatud kodulehe viite asemel olnud viide kommertslehele, ''no comments''. Kena oleks kuulda põhjendust. Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 01:41 (EET)<br />Vaatasin, see eelmine (minu poolt asendatud) link peaks olema suunamine otsustavale komiteele, 2013. aasta juunist, art loomisest alates oli selle pealkirjaks "Ametlik koduleht".—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 02:10 (EET) :See polnud ümbersuunamine. Artikkel koosnes vaid ühest veebiaadressist. --Metsavend 13. detsember 2015, kell 16:43 (EET) :: Kui see oli minu viga, siis vabandan.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 17:27 (EET) == Kalendrid == Aastaarvude artiklite juures (nt. [[2024]]) on kenasti võrdlus teiste kalendrite aastaarvudega. Selles [[2024]] artiklis (ja teistes analoogsetes) on Iraani ja Islami kalendrite puhul vist õigem nimed muuta, ja võib-olla üks neist kui vähem kasutatav ära jätta. NImelt tavaliselt islami kalendriks nimetatav on sama, mis siin Iraani. Siin islami kalendriks nimetatu on aga suhtleiselt vähem kasutatav [[en:Tabular Islamic calendar]]. Muutsin praegu niimoodi [[2015]] ja [[2016]]. Kaunist aastavahetust! --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 20:10 (EET) :Minu arust on aastaarvude artiklites kalendrinimetused õiged. Probleem on hoopis artiklis [[Islami kalender]], kus on eri kalendrid segamini. Iraanis ja Afganistanis on ametlik islami kalender, mis on päikesekalender, mujal araabiamaades on kuukalender. Sellest tulenebki vahe aastaarvudes (mõlemad alustavad aastate lugemist [[hidžra]]st), sest kuukalendri aasta on 11 päeva lühem päikesekalendri aastast. --Metsavend 28. detsember 2015, kell 21:04 (EET) ::Vähemalt tundub, et nimetused ei vasta inglise viki omadele. --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 21:14 (EET) :::Kuidas ei vasta? Iranian = Iraani ja Islamic = islami. --Metsavend 28. detsember 2015, kell 21:31 (EET) ::::Nii Iraani kui islami kalendri algusaasta on Muhamedi mineku järgi samal aastal. --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 21:45 (EET) ::::: Jah, seda ma kirjutasin (nn Muhamedi minek = hidžra). Aga ma ei saa ikka aru, mis siis valesti oli? Algusaasta on sama, aga aasta pikkus on erinev. --Metsavend 28. detsember 2015, kell 21:58 (EET) :::::: Jah, õige, tänan! --[[Kasutaja:Kk|Kk]] ([[Kasutaja arutelu:Kk|arutelu]]) 31. detsember 2015, kell 07:38 (EET) == Request == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. ==Kustutatud artikkel== Mille alusel kustutasid artikli [[Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted]]? Ma tean, et see on ''stub'', ent see pole põhjus kustutamiseks, kui info on asjakohane. Kui objektiivsed põhjused puuduvad, siis artikkel taastada--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 2. veebruar 2016, kell 12:17 (EET) :Selles artiklis ei olnud midagi säilitamisväärset. Esimene lõik oli sisutu, teises lõigus jäid olulised asjad segaseks, mistõttu info ei ole kasutatav. Artikkel kustutati sellepärast, et niisugune artikkel diskrediteerib Vikipeediat. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. veebruar 2016, kell 16:50 (EET) ::see on silmakirjalik. Kas nt vastloodud artikkel [[Sõnaraamat]] on kvaliteetsem? Naeruväärne värk :)--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 11:24 (EET) ::: On kvaliteetsem. On antud konkreetne täpne definitsioon, tühja juttu ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. veebruar 2016, kell 11:45 (EET) ==Kustutatud artikkel== Tere, Mis põhjusel kustutasid arikli [[Püha Miikaeli Kool]]? [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 19. märts 2016, kell 20:40 (EET) == Participate in the Ibero-American Culture Challenge! == Hi! [[:m:Iberocoop|Iberocoop]] has launched a translating contest to improve the content in other Wikipedia related to Ibero-American Culture. We would love to have you on board :) Please find the contest here: https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Translating_Ibero_-_America/Participants_2016 Hugs!--[[Kasutaja:Anna Torres (WMAR)|Anna Torres (WMAR)]] ([[Kasutaja arutelu:Anna Torres (WMAR)|arutelu]]) 10. mai 2016, kell 17:23 (EEST) == Thank you == {| style="border: 1px solid gray; background-color: #fdffe7;" |rowspan="2" valign="middle" | [[File:Europeana barnstar.svg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''The Europeana Barnstar''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" |Thank you for your participation representing Estonia in the '''''[[Wikidata:Wikidata:Europeana Art History Challenge|Europeana Art History Challenge]]'''''! [[Kasutaja:Wittylama|Wittylama]] ([[Kasutaja arutelu:Wittylama|arutelu]]) 1. juuni 2016, kell 17:20 (EEST) |} ==KV== Kustutasid ammu artikli [[KV]]. Kas taastaksid või annaksid selle sisu edasi?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 25. juuni 2016, kell 15:30 (EEST) :Sisu oli puhas vandalism, sellest poleks mingit kasu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. juuni 2016, kell 16:07 (EEST) :Jah, seal pole midagi taastada. --Metsavend 26. juuni 2016, kell 10:51 (EEST) == Aastad == Sa ilmselt ei pannud tähele, et artiklisse [[560]], kust kopeerisid, oli mul mingil põhjusel veel üks näpukas sisse sattunud ("Julius kalendri"). [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. juuli 2016, kell 12:20 (EEST) :Tõepoolest, pean tähelepanelikum olema Sinu teksti kopeerimisel. --Metsavend 13. juuli 2016, kell 13:40 (EEST) ::Kõigil juhtub ;) [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. juuli 2016, kell 13:48 (EEST) Mulle tundub, et tollel viidatud lehel on parandamise käigus viga sisse tekkinud ja normitäitjaid ei ole ka mitte 45. Pole nagu kuulnud, et ujujad oleksid sellest jagu saanud. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. juuli 2016, kell 14:23 (EEST) :Jah, seal on vead sees. Minu kasutatud sõnastus 'on kvalifitseerunud' jätab minu meelest tõlgendusvõimaluse, et need ei ole ainult normitäitjad, vaid võivad ka muul moel kvalifitseerunud olla. --Metsavend 14. juuli 2016, kell 14:35 (EEST) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Metsavend, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.197|217.66.158.197]] 11. august 2016, kell 21:38 (EEST) :Ilmselt on palvest raske aru saada, aga tõenäoliselt on mõeldud endist [[Gorky Park]]i lauljat. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 11. august 2016, kell 22:58 (EEST) == Soome palindroomid == Tere! Ymmärrän, että artikkeliin Risto Rekola ei ole sopivaa sisällyttää tuota palindromiluetteloa, mutta voitaisiinko ne laittaa omalle sivulleen, jonne linkit johtaisivat? Mistään et löydä vastaavaa aineistoa Eestiin liittyvistä palindromeista. Virolaiset oppisivat suomen kieltä ja suomalaiset saisivat tietoa Virosta. Viime aikoina artikkeliin on tutustunut noin 550 ihmistä (enemmän kuin artikkeliin Sofi Oksasesta). --[[Kasutaja:Risto hot sir|Risto hot sir]] ([[Kasutaja arutelu:Risto hot sir|arutelu]]) 6. september 2016, kell 18:54 (EEST) :Kyllä, voit laittaa ne omalle käyttäjäsivulle, johon vie linkki artikkelista Risto Rekola. --Metsavend 6. september 2016, kell 21:37 (EEST) Onko sinulla työkaluja siirtää ne, vai pitääkö mun naputella kaikki uudelleen? --[[Kasutaja:Risto hot sir|Risto hot sir]] ([[Kasutaja arutelu:Risto hot sir|arutelu]]) 7. september 2016, kell 08:56 (EEST) :Nämä työkalut ovat CTRL+C ja CTRL+V. Siirsin ne käyttäjäsivullesi. --Metsavend 7. september 2016, kell 09:14 (EEST) Suurkiitos! --[[Kasutaja:Risto hot sir|Risto hot sir]] ([[Kasutaja arutelu:Risto hot sir|arutelu]]) 7. september 2016, kell 10:16 (EEST) == Eemaldedes lehele == Tere, Kas ma tean, miks sa eemaldada saidi eemaldama [[Zoltan Istvan]] ? Ma loonud ka sarnane inimese [[Dmitri Itskov]], aga see ei ole eemaldatud. Palun anna mulle põhjust [[Kasutaja:Mr. Yazar|Mr. Yazar]] ([[Kasutaja arutelu:Mr. Yazar|Mr. Yazar]]) 22. veebruar 2017, kell 03:54 (EET) : Tere. Kustutasin artikli, sest see oli robottõlge. Üldiselt sellised lehed kustutatakse. Lehte Dmitri Itskov ei kustatnud ma sellepärast, et seal ei olnud otseselt ühtki keeleviga. Kuigi ühelauselisi artikleid on soovitatav mitte teha. --Metsavend 22. veebruar 2017, kell 09:03 (EET) Märge: kui oled "Kasutaja kaastöö" lehel ja hakkad sisestama "Metsaven...", ehk siis siit küsimus, kas tõesti ei saa kustutatud roppusi jäädavalt kustutada?—&#160;[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 22. august 2017, kell 17:18 (EEST) :Saab ikka. See õigus on vist bürokraatidel või muudel asjameestel. Ma pole vaevunud seda asja ajama. --Metsavend 22. august 2017, kell 22:14 (EEST) ==Soome-ugri Vikipeediatest== Vaatasin põgusalt üle kirillitsas soome-ugri Vikipeediate kategooriad ja artiklid. Huvitavamad keelelinkideta märksõnad koondasin [[Kasutaja:Estopedist1/Soome-ugri Vikipeediate artiklite ja kategooriate keelelingistamine|siia leheküljele]]. Oodatud on märksõna nt ruwiki keelelingiga varustamine, misjärel võib vastava märksõna sealt eemaldada --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. september 2017, kell 08:49 (EEST) == Suomi 100 == {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#ddffdd}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Image:Hirvensydän kupari.jpg|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''The [[:en:Wikipedia:Finland100 challenge|100 years of Finland]]''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | This is for your truly valuable contribution to the 100 years of Finland collaboration and to the multilingual development of Wikipedia. Our sincere thanks - kiitos ! --[[Kasutaja:Tappinen|Tappinen]] ([[Kasutaja arutelu:Tappinen|arutelu]]) 1. detsember 2017, kell 19:17 (EET) |} ==Uurali keelte arv== Palun vaata [[Arutelu:Uurali keeled]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2017, kell 09:54 (EET) == Vandalism == Hello Metsavend. Please see [[Eri:Kaastöö/Jvjvjvjjvjvjvjver4341235]]. The user is vandalizing the project. Thanks for your assistance. Regards, --[[Kasutaja:MarcoAurelio|MarcoAurelio]] ([[Kasutaja arutelu:MarcoAurelio|arutelu]]) 6. märts 2018, kell 21:47 (EET) == [[Poola Kuningriigi geograafiline leksikon]] == Thank you for creating this page. Maybe you would like to create also the [[:en:Template:SgKP|template, connected to it]]? There is a lot of places in Estonia described in this dictionary that don't have descriptions in any other language than i Estonian, so I would like to add appropriate links. With best wishes, [[Kasutaja:Rembecki|Rembecki]] ([[Kasutaja arutelu:Rembecki|arutelu]]) 1. aprill 2018, kell 14:40 (EEST). == Teisaldamistest == Oled mõne maantee artiklid teisaldanud, nt [[Kiia–Vääna-Viti tee]]. Keele käsiraamatus toodud näidete järgi on mõttekriipsu ümber tühikud, kui üks täienditest on sidekriipsuline[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_61]. Enne olid maanteede pealkirjad nende näidete järgi ühtlustatud. Teiseks haldusüksused nagu [[Johor]]. Meil on varem aruteludest läbi käinud, et haldusüksuste artiklipealkirjad võiks olla ühtviisi liigisõnaga, sõltumata sellest, kas mõnel juhul on olemas sama nimega asula. Mõne maa puhul on artiklipealkirju selles vaimus ühtlustatud. Pikne 30. juuli 2018, kell 11:11 (EEST) :Võib tagasi teisaldada, küllap tegutsesin piisavalt süvenemata. --Metsavend 30. juuli 2018, kell 11:21 (EEST) == Kustutamine == Lõpetage artiklite kustutamiseks esitamine. Neid ei peagi olema mitmes keeles saadaval. Tähelepanuväärsus seisneb selles, et esitatud on täpset infot ühe teema kohta.~ [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :Kustutamiseks esitamine on normaalne praktika Vikipeedias. Kustutamismärke kustutamine ilma põhjenduseta seda ei ole. --Metsavend 9. august 2018, kell 22:26 (EEST) Kas midagi oli siis valesti kirjutatud? Normaalne praktika? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) :Ei tea, kas on valesti, sest viiteid ei ole ja algkeelset varianti ka ei ole. Ja kui ka pole valesti kirjutatud, peab artikli teema olema tähelepanuväärne. Kui kellelgi tekib selles kahtlus, tuleb lisada viited ja põhjendada, miks on oluline, et sel teemal peaks eesti keeles artikkel olema. --Metsavend 9. august 2018, kell 22:42 (EEST) Milles seisneb teie probleem? Mulle tundub, et te ei loe ennem sildistamist. Laused on enamus artiklites tavalises eesti keeles ja arusaadavad. Faktidega pole ka möödapandud. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 24. august 2018, kell 22:09 (EEST) == Strateegilisi == või selliselt nimetatuid väge-sid on palju, sestap pöörasin tagasi itwi versiooni poole<!--nt isiklikult 80ndatel Sevastopolis olles ja t-allveelaevukesi pildistades ja see järel filmist ilma jäänuna-->, muidu ehk võiks ju nt olla ka Põhja-Korea jne—Pietadè 29. detsember 2018, kell 00:58 (EET) == Kasutaja:Mariina blokeeringu mahavõtmine == Palun eemalda kohe Mariina blokeering. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 18:33 (EET) : Kohe? Palun põhjenda. --Metsavend 7. jaanuar 2019, kell 19:22 (EET) == "Monoliit süsteemid" asemel "Monoliitsüsteemid" == Tere. Kas sa saaksid lehel nime (title) muuta. On Monoliit süsteemid aga peaksolema Monoliitsüsteemid. Ise oma tarkustest võtsin sätete alt - Muuda selle lehekülge asukohta -> Monoliitsüsteemid. Aga ma arvan, et ei aita - või aitab? Tänud! == Venekeelne meedia eestis == Kuidas saate öelda, et artiklis on SISULISED vastuolud? Eelmised vikipealikud seda küll ei öelnud. Palun, tooge need välja, et saaksin parandada või parandage ise kui teie teate kuidas on õige. Mina olen nõus kirjutama veel ja veel, ainult võiks midagi konkreetsemat öelda. Tervidades, [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 1. veebruar 2019, kell 21:22 (EET) == Riigikogu liikmete ametiaja algus ja lõpp == Tervist!<br/>Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. [https://www.riigiteataja.ee/akt/329032019004 Tulemused avaldati 29.03], seega algasid XIV Riigikogu volitused 30. märtsil 2019. Konkreetselt jäi mu teele [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jaak_Madison&type=revision&diff=5267304&oldid=5251066 muudatus Jaak Madisoni artiklis], aga pisteline kontroll näitas, et korrigeerimist vajaksid ka teised artiklid. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 10. aprill 2019, kell 18:39 (EEST). :Aitäh, ma ei jõudnud seda ise välja uurida.--Metsavend 10. aprill 2019, kell 18:44 (EEST) :Ei tunne end õiguses kindlana ja [https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=61 möönavad ka eksperdid, et põhiseaduses on asi segaselt kirja saanud] (vt kommentaar 3), aga mu meelest lõppesid XIII Riigikogu volitused sekund varem, kui algasid järgmise koosseisu volitused, seega siis vastavalt 29.03.2019 kl 24.00 (23:59:59) ja 30.03.2019 kl 00.00. Seega tuleks Jaak Madisoni artiklit VIST veel korra revideerida. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 10. aprill 2019, kell 19:41 (EEST). == Autoriõigused == Vaatan, et paned autoriõigusi kahtluse alla. (See mall sisaldab millegipärast mittetöötavat e-maili domeeni, nii pole kahjuks võimalik edasi talitada.) Viidatud allikas on tähistatud järgmise teatega: Community content is available under CC-BY-SA unless otherwise noted. Samuti võin lisada, et allika autoriks olen ma ise - "Ida mõtteloo leksikoni" vikindamine on minu tehtud ja see on kooskõlastatud ka leksikoni autoriga. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 15. juuni 2019, kell 18:05 (EEST) : Algallikas on ikkagi raamat, kus on kirjas, et autoriõigused kuuluvad Linnart Mällile, Märt Läänemetsale, Teet Toomele ja Tartu Ülikoolile. Ilmelt on vaja kõigi nende nõusolekut. Pole ju mingit dokumenti, mis kinnitaks, et Fandom.com vikisse on materjal seaduslikult üles pandud. --Metsavend 15. juuni 2019, kell 18:26 (EEST) Algallikaks oli Eesti Keele Instituudi poolt pakutav avalik terminibaas: [https://term.eki.ee/termbase/view/5513125/]. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 16. juuni 2019, kell 06:44 (EEST) "Ida mõtteloo leksikon" on CC-BY-SA litsentsiga juba alates 2017. aasta augustist ja neid andmeid peaks saama kasutada nagu kõiki samasuguse litsentsiga allikaid. Leian, et autoriõiguste rikkumises kahtlustamise mallid tuleks maha võtta.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 11:56 (EEST) :: Tundub, et see raamat on tõesti praegu Vikipeediale sobiva litsentsiga.--Metsavend 17. juuni 2019, kell 12:46 (EEST) Tänan. Saatsin praegu Eesti Akadeemilisele Orientaalseltsile juhendi, kuidas talitada selleks, et ka kõik juriidilised peensused saaksid korda. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 17. juuni 2019, kell 15:20 (EEST) == Tere == Mille jaoks blokeerida 1 lause eest? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. november 2019, kell 10:50 (EET) :Ei ole blokeerinud. Hoiatasin ainult. --Metsavend 16. november 2019, kell 12:47 (EET) == Alex Hokkonen == Tere Miks te kustutasite vikipeedia lehe [[Alex Hokkonen]]?--[[Kasutaja:Ralf Kaspar1|Ralf Kaspar1]] ([[Kasutaja arutelu:Ralf Kaspar1|arutelu]]) 4. mai 2020, kell 18:00 (EEST) :Alex Hokkonen ei ole Vikipeedia jaoks piisavalt tuntud inimene ehk teiste sõnadega pole piisavalt tähelepanuväärne. Puudub meediakajastus ja teda ei leia teistest andmebaasidest. Vaadake: [[Vikipeedia:Tähelepanuväärsus]]. --Metsavend 4. mai 2020, kell 18:05 (EEST) == Koroona == Kokku lisandus siiski neli (jah, neist 3 olid varem surnud, aga seda ei teatud enne). Kui [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=2020._aasta_koroonaviirushaiguse_pandeemia_Eestis&diff=prev&oldid=5626765 seda muuta], siis peaks ühtlasi kolmel varasemal päeval asju kohendama, et numbrid klapiks. Varasemalt on siin aga arvepidamine just ainult nii olnud, et surmad on neile päevadele kantud, kui neist on teada saadud. Terviseamet muudab niigi tülikalt tihi oma metoodikaid. Me võiks ise püüda mingit stabiisust hoida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. mai 2020, kell 00:50 (EEST) :Meil on viidatud ju lehele, kus need andmed on olemas. Lisasin need varem surnud õigetesse kohtadesse. Varem on ikka teavitatud eelmise ööpäeva jooksul surnud. Nüüd lisandusid need, kes olid kodus surnud, aga nende surmakuupäev on teada. Oluline on siiski tegelik surmkuupäev, mitte selle teadasaamise kuupäev. Ma usaldaks siin ikkagi algandmeid - ei usu, et nad eri metoodikat arvestusel kasutavad kodus surnute ja haiglas surnute osas. --Metsavend 10. mai 2020, kell 00:56 (EEST) ::Varasemalt on probleeme olnud ka sellega, et nad takkajärgi said mingeid surnuid teada. Terviseamet teeb lisaks üldse ikka jubedalt sageli takkajärgi mingeid andmeid ringi või esitab neid segaselt. Surmade graafik on isegi enam-vähem ok, sest seal on numbreid vähe, aga mõnes kohas nad ikka nagu suht käigu pealt leiutaks metoodikaid ja siis mingi hetk leiavad, et see vist päris hea polnud ja teevad ringi. Hetkel nt on meil lõpetatud haigusjuhtumite osas asi suht segaselt esitatud. [https://www.terviseamet.ee/et/uudised/covid-19-blogi-9-mai-oopaevaga-lisandus-8-positiivset-testi Viimasest teatest] nt "Tänaseks on haiglast koju saadetud 276 inimest, lõpetatud 285 haigusjuhtumit." [...] "Neist 747 inimese haigusjuhtum on lõpetatud". [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. mai 2020, kell 01:12 (EEST) ---- Andmeid jälginuna lisan: väga suured erinevused, esitamises; samas, kui nt praegu (3. juuli 2020, kell 23:48 (EEST)) on meid õnnistatud Kuuga, siis teisel pool on Päike, milline ebavõrdsus, ehk siis, andmed ca 12h vahega (23 tunniga võib paljutki juhtuda; nt juuni keskel u 8 miljonit, paari päeva eest 10 milj; WHO esimehe teadet pigem ei edasta).[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 23:48 (EEST) == Küsimus == Kui nt Leedu oleks saar, kas siis pealkirjastaksid nt "Pandeemia Leedul"; ÜRO tunnustatud (käsikäes EKIga) üksused on siiski riigid, kuigi ehk saar(t)el, valeinfo jagamine ei ole hea, tavaliselt.[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 23:41 (EEST) == Rootsi(keelne) Soome == Oleme rühm Soomest pärit vikipediste ([[:Kasutaja:Lina_Fredrika]], [[:Kasutaja:Robertsilen]] ja mina [[:Kasutaja:Cogitato]]), kes täiustavad Rootsi Soomega seotud sisu Vikipeedias. Sooviksime hea meelega saada juhiseid, kuidas seda eesti keeles teha. Meil pole veel eestikeelset projektilehte, kuid [[:sv:Wikipedia:Projekt_Fredrika|rootsi]], [[:fi:Wikiprojekti:Projekt_Fredrika|soome]], [[:en:Wikipedia:Projekt Fredrika|inglise]], [[:de:Wikipedia:Projekt Fredrika|saksa]] ja [[:ru:Википедия:Projekt Fredrika|vene]] keeles. Meie küsimused pole veel eriti konkreetsed. Tahame teha seda, mis sobib eestikeelsele Vikipeediale. Ideaalis saaksime hääle koosolekul mõned juhised teilt või kelleltki teiselt. Põhjus, miks me teie poole pöördume, on see, et olete teinud palju värskendusi üldiselt ja Soomes. Kas saaksite meid aidata? [[Kasutaja:Cogitato|Cogitato]] ([[Kasutaja arutelu:Cogitato|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:58 (EET) == Nimede statistika == Tere! Märkasin, et oled isikunimede artiklitesse info võtnud Statistikaameti kodulehelt, aga artiklites jaganud selle kahte lõiku, millest ainult üks on viidatud. Nii jääb mulje, et osa väidetest on pärit kuskilt tundmatust allikast. Oleks vaja kas mõlemad lõigud viidata või veel lihtsam – koondada kõik ühte lõiku, sest tegu on üldjoontes samalaadse infoga. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. september 2021, kell 13:54 (EEST) : Nõus. Aitäh! --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. september 2021, kell 09:06 (EEST) == [[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] == Hello Metsavend, Can you help with this article: [[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]], if you can find some time? Stefanija is the first woman composer of classical music in Ukraine. You created the Lesja Ukrajinka article, and Stefanija used Lesja's poem/drama ''Forest Song'' as a libretto for her opera. You have helped with other of my articles. Can you improve this article so that the current tags on it can be removed? Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 11. september 2021, kell 23:11 (EEST) :Thanks so much for your help with this! [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 22. mai 2022, kell 15:00 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> ==Üks blokeering== Kasutaja Velirand blokeeris iseennast, pole põhjust, palun blokeering eemaldada. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 25. mai 2022, kell 16:52 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:09 (EEST) e4ykj5oys5dht3tea0ei7ty8vra7enx 0 313760 6175010 6100490 2022-08-07T17:16:02Z NOSSER 8097 /* Juhid ja organisatsioon */ wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= Läti kütipolgud <br> ''Latviešu strēlnieku pulki''<br> |pilt=[[File:Latvian Riflemen uniform in Riga.JPG|200px]] |pildiallkiri=Läti küti munder 1916. aastal |aeg= 1915–1917 |riik=[[Venemaa keisririik]]<br>[[Venemaa Ajutine Valitsus]] |kuuluvus=Põhjarinne [[XII armee]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=2 [[brigaad]]i |praegune_ülem= |lahingud= [[Esimene maailmasõda]] *[[Jõululahingud]] * |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= |tähtpäevad= [[29. mai]] 1915 }} '''Läti rahvusväeosad''' ehk '''Läti kütipolgud''' olid [[1915]]. aastast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal [[Läti]]maal ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] elanud vabatahtlikest ja mobiliseeritud [[lätlased|lätlastest]] sõjaväelastest moodustatud väeosad Venemaa keisririigi ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] [[relvajõud]]ude koosseisus. [[1914]]. aasta [[1. august]]il alanud Esimese maailmasõja käigus olid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed [[1915]]. aasta [[1. aprill]]il tungisid Saksa keisririigi väed [[Kuramaa]]le, [[7. mai]]l vallutasid Saksa väed [[Liepāja]] ning rinne peatus ajutiselt [[Venta jõgi|Venta jõe]] joonel. Juulikuus alanud uuel pealetungil, [[14. juuli]]l forsseerisid Saksa väed Venta jõe ja vallutasid [[17. juuli]]l [[Dobele]], 18. juulil [[Tukums]]i ja [[Ventspils]]i ning suve lõpuks vallutasid Läti edelaosa – [[Kuramaa kubermang]]u ja [[Kuramaa]] (lätipäraselt Kurzeme) ning Saksa-Vene rindejoon oli peatunud enne [[Liivimaa kubermang]]u keskust [[Riia]] linna, [[Daugava]] jõest lääne pool. Sellel joonel toimunud lahingupiirkonna kohta on kasutatud nimetust [[Riia rinne]]. Läti vabatahtlikest koosnevate rahvusväeosade, mis koosnesid jalaväe kütipataljonidest ja brigaadist moodustamise loa andis Venemaa keisririigi Sõjavägede Kõrgem Ülemjuhataja suurvürst [[Nikolai Nikolajevitš]] [[29. mai]]l 1915. 15. juulil 1915 kinnitati Läti vabatahtlike pataljonide põhimäärus ning moodustati ka ühiskondlik organisatsioon vabatahtlike väeosa moodustamiseks, mida juhtis Liivimaa kubermangust Venemaa keisririigi Riigiduumasse valitud [[Jānis Goldmanis]]. 1915. aastal kogunes Läti vabatahtlike pataljonidesse 6296 võitlejat, kellest moodustati 3 nelja[[rood]]ulist Läti küti[[pataljon]]i, 1916. aasta [[mobilisatsioon]]i järel suurenenud [[isikkoosseis]]u põhja moodustati 1916. aasta [[4. november|4. novembrist]] juba kaheksaroodulised Läti küti[[polk|polgud]], mis jaotati kahte brigaadi. Läti rahvusväeosade isikkoosseis oli 1916. aasta lõpus 38 000 alamväelast ja 1000 ohvitseri. [[Valmiera]]s asunud, 16-roodulises Läti tagavarapolgus oli 10 000 – 15 000 väljaõppel olevat sõdurit. 1916. aasta detsembris ühendati Läti kütibrigaadid Läti kütidiviisiks, mille ülemaks oli [[kindralmajor]] [[Augusts Ernests Misiņš]], kuid Riia all toimunud Jõululahingute tulemusena suuri kaotusi kandnud ei tegutsenud ühise väeosana, vaid eraldatud polkudena eri rindelõikudes. ==Juhid ja organisatsioon== 1. Läti kütibrigaad ([[läti keel]]es ''[[:lv:1. Latviešu strēlnieku brigāde|1. Latviešu strēlnieku brigāde]]''), ülem [[kindralmajor]] [[Augusts Ernests Misiņš]] ([[:lv:Augusts Ernests Misiņš|lv]]): *1. Läti Daugavgrīva kütipolk ([[läti keel]]es ''[[:lv:1. Daugavgrīvas latviešu strēlnieku pulks|1. Daugavgrīvas latviešu strēlnieku pulks]]'', [[vene keel]]es ''1-й Латышский стрелковый Усть-Двинский полк''), *2. Läti Riia kütipolk (''[[:lv:2. Rīgas latviešu strēlnieku pulks|2. Rīgas latviešu strēlnieku pulks]]'', ''2-й Латышский стрелковый Рижский полк''), *3. Läti Kurzeme kütipolk (''[[:lv:3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulks|3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulks]]'', ''3-й Латышский стрелковый Курземский полк'') *4. Läti Vidzeme kütipolk (''[[:lv:4. Vidzemes latviešu strēlnieku pulks|4. Vidzemes latviešu strēlnieku pulks]]'', ''4-й Латышский стрелковый Видземский полк''). 2. Läti kütibrigaad ([[:lv:2. Latviešu strēlnieku brigāde|lv]]), ülem [[polkovnik]] [[Andrejs Auzāns]] ([[:lv:Andrejs Auzāns|lv]]): *5. Läti Zemgale kütipolk (''[[:lv:5. Zemgales latviešu strēlnieku pulks|5. Zemgales latviešu strēlnieku pulks]]'', ''5-й Латышский стрелковый Земгальский полк''), ülem polkovnik [[Jukums Vācietis]]; *6. Läti Tukumsi kütipolk (''[[:lv:6. Tukuma latviešu strēlnieku pulks|6. Tukuma latviešu strēlnieku pulks]]'', ''6-й Латышский стрелковый Тукумский полк''), *7. Läti Bauska kütipolk (''[[:lv:7. Bauskas latviešu strēlnieku pulks|7. Bauskas latviešu strēlnieku pulks]]'', ''7-й Латышский стрелковый Баускский полк''), *8. Läti Valmiera kütipolk (''[[:lv:8. Valmieras latviešu strēlnieku pulks|8. Valmieras latviešu strēlnieku pulks]]'', ''8-й Латышский стрелковый Валмиерский полк''). *[[Läti kütivägede tagavarapolk]], hiljem [[Tartu]]s ja selle ümbruses, [[Elva]]s. ==Läti kütipolkude bolševiseerumine== 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruaris]] Vene [[monarhia]] kukutamise ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] ning tööliste ja soldatite nõukogude vahel tekkinud kaksikvõimuolukorras Venemaal, toimusid [[Petrogradi Nõukogu]] poolt 27. veebruaril 1917 välja antud [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr. 1]] alusel Venemaa armees ja selle rindel asuvates sõjaväeosades soldatite poolt valitavate kollegiaalsete võimuorganite Soldatite nõukogude (''Sovett''ide) moodustamine. 1917. aasta kevadel moodustati Lätis asuvates XII armee väeosades (läti ja siberi kütivägede korpuses) soldatite nõukogud, mille esindajad kogunesid 9. märtsil Riiga, kus valiti ning moodustati esimene XII armee soldatite saadikute nõukogu täitevkomitee [[XII Iskosol]] (''Искосол XII''), mis aga koosnes mitte ainult alamväelaste saadikutest (''Искосол, Исполком Совета солдатских депутатов'') [[Vasakpoolsus|vasakäärmuslaste]] (Läti Sotsiaaldemokraatia ja [[VSDTP]]) pooldajatest, vaid ka [[allohvitser]]ide ja [[ohvitser]]ide esindajatest (''Искомоф, Исполком Совета офицерских депутатов'') ning nõukogu järgis [[esseerid]]e-[[menševik]]e poliitilist suunda: toetasid Venemaa Ajutist valitsust ning käimasoleva esimese maailmasõja jätkamist. 1917. aasta märtsis toimunud Läti kütipolkude saadikute nõupidamisel moodustati 27–29. märtsil, Läti kütipolkude ühendatud nõukogu täitevkomitee ([[Iskolastrel]] (vene keeles ''Исполком Обьединенного Совета латышских стрелковых полков"). 1917. aasta 12. (25. ukj) mail Riias alanud Läti kütipolkude saadikute nõukogu kongressil võeti 17. (30. ukj) mail saadikute poolt Läti Sotsiaaldemokraatliku liikumise keskkomitee poolt ette valmistatud reolutsioon, milles nõuti võimu üleandmist tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogudele ja avaldati rahulolematust [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsusega]]. ==Vaata ka== *[[Läti punased kütid]] *[[Eesti rahvusväeosad]] == Välislingid == * [http://ava.org.ru/iap/18g.htm Squadron "Läti rahvusväeosad" 18 GIAP] [[Kategooria:Läti Esimeses maailmasõjas]] 0ay0o5jkgcfy9tgy5t8rrvazkkdlww7 6175013 6175010 2022-08-07T17:25:45Z NOSSER 8097 /* Juhid ja organisatsioon */ wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= Läti kütipolgud <br> ''Latviešu strēlnieku pulki''<br> |pilt=[[File:Latvian Riflemen uniform in Riga.JPG|200px]] |pildiallkiri=Läti küti munder 1916. aastal |aeg= 1915–1917 |riik=[[Venemaa keisririik]]<br>[[Venemaa Ajutine Valitsus]] |kuuluvus=Põhjarinne [[XII armee]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=2 [[brigaad]]i |praegune_ülem= |lahingud= [[Esimene maailmasõda]] *[[Jõululahingud]] * |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= |tähtpäevad= [[29. mai]] 1915 }} '''Läti rahvusväeosad''' ehk '''Läti kütipolgud''' olid [[1915]]. aastast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal [[Läti]]maal ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] elanud vabatahtlikest ja mobiliseeritud [[lätlased|lätlastest]] sõjaväelastest moodustatud väeosad Venemaa keisririigi ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] [[relvajõud]]ude koosseisus. [[1914]]. aasta [[1. august]]il alanud Esimese maailmasõja käigus olid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed [[1915]]. aasta [[1. aprill]]il tungisid Saksa keisririigi väed [[Kuramaa]]le, [[7. mai]]l vallutasid Saksa väed [[Liepāja]] ning rinne peatus ajutiselt [[Venta jõgi|Venta jõe]] joonel. Juulikuus alanud uuel pealetungil, [[14. juuli]]l forsseerisid Saksa väed Venta jõe ja vallutasid [[17. juuli]]l [[Dobele]], 18. juulil [[Tukums]]i ja [[Ventspils]]i ning suve lõpuks vallutasid Läti edelaosa – [[Kuramaa kubermang]]u ja [[Kuramaa]] (lätipäraselt Kurzeme) ning Saksa-Vene rindejoon oli peatunud enne [[Liivimaa kubermang]]u keskust [[Riia]] linna, [[Daugava]] jõest lääne pool. Sellel joonel toimunud lahingupiirkonna kohta on kasutatud nimetust [[Riia rinne]]. Läti vabatahtlikest koosnevate rahvusväeosade, mis koosnesid jalaväe kütipataljonidest ja brigaadist moodustamise loa andis Venemaa keisririigi Sõjavägede Kõrgem Ülemjuhataja suurvürst [[Nikolai Nikolajevitš]] [[29. mai]]l 1915. 15. juulil 1915 kinnitati Läti vabatahtlike pataljonide põhimäärus ning moodustati ka ühiskondlik organisatsioon vabatahtlike väeosa moodustamiseks, mida juhtis Liivimaa kubermangust Venemaa keisririigi Riigiduumasse valitud [[Jānis Goldmanis]]. 1915. aastal kogunes Läti vabatahtlike pataljonidesse 6296 võitlejat, kellest moodustati 3 nelja[[rood]]ulist Läti küti[[pataljon]]i, 1916. aasta [[mobilisatsioon]]i järel suurenenud [[isikkoosseis]]u põhja moodustati 1916. aasta [[4. november|4. novembrist]] juba kaheksaroodulised Läti küti[[polk|polgud]], mis jaotati kahte brigaadi. Läti rahvusväeosade isikkoosseis oli 1916. aasta lõpus 38 000 alamväelast ja 1000 ohvitseri. [[Valmiera]]s asunud, 16-roodulises Läti tagavarapolgus oli 10 000 – 15 000 väljaõppel olevat sõdurit. 1916. aasta detsembris ühendati Läti kütibrigaadid Läti kütidiviisiks, mille ülemaks oli [[kindralmajor]] [[Augusts Ernests Misiņš]], kuid Riia all toimunud Jõululahingute tulemusena suuri kaotusi kandnud ei tegutsenud ühise väeosana, vaid eraldatud polkudena eri rindelõikudes. ==Juhid ja organisatsioon== 1. Läti kütibrigaad ([[läti keel]]es ''[[:lv:1. Latviešu strēlnieku brigāde|1. Latviešu strēlnieku brigāde]]''), ülem [[kindralmajor]] [[Augusts Ernests Misiņš]] ([[:lv:Augusts Ernests Misiņš|lv]]): *1. Läti Daugavgrīva kütipolk ([[läti keel]]es ''[[:lv:1. Daugavgrīvas latviešu strēlnieku pulks|1. Daugavgrīvas latviešu strēlnieku pulks]]'', [[vene keel]]es ''1-й Латышский стрелковый Усть-Двинский полк''), *2. Läti Riia kütipolk (''[[:lv:2. Rīgas latviešu strēlnieku pulks|2. Rīgas latviešu strēlnieku pulks]]'', ''2-й Латышский стрелковый Рижский полк''), *3. Läti Kurzeme kütipolk (''[[:lv:3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulks|3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulks]]'', ''3-й Латышский стрелковый Курземский полк'') *4. Läti Vidzeme kütipolk (''[[:lv:4. Vidzemes latviešu strēlnieku pulks|4. Vidzemes latviešu strēlnieku pulks]]'', ''4-й Латышский стрелковый Видземский полк''). 2. Läti kütibrigaad ([[:lv:2. Latviešu strēlnieku brigāde|lv]]), ülem [[polkovnik]] [[Andrejs Auzāns]] ([[:lv:Andrejs Auzāns|lv]]): *5. Läti Zemgale kütipolk (''[[:lv:5. Zemgales latviešu strēlnieku pulks|5. Zemgales latviešu strēlnieku pulks]]'', ''5-й Латышский стрелковый Земгальский полк''), ülem polkovnik [[Jukums Vācietis]]; *6. Läti Tukumsi kütipolk (''[[:lv:6. Tukuma latviešu strēlnieku pulks|6. Tukuma latviešu strēlnieku pulks]]'', ''6-й Латышский стрелковый Тукумский полк''), *7. Läti Bauska kütipolk (''[[:lv:7. Bauskas latviešu strēlnieku pulks|7. Bauskas latviešu strēlnieku pulks]]'', ''7-й Латышский стрелковый Баускский полк''), *8. Läti Valmiera kütipolk (''[[:lv:8. Valmieras latviešu strēlnieku pulks|8. Valmieras latviešu strēlnieku pulks]]'', ''8-й Латышский стрелковый Валмиерский полк''). *[[Läti kütivägede tagavarapolk]], 1917. aasta suvest [[Tartu]]s ja selle ümbruses, [[Elva]]s. ==Läti kütipolkude bolševiseerumine== 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruaris]] Vene [[monarhia]] kukutamise ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] ning tööliste ja soldatite nõukogude vahel tekkinud kaksikvõimuolukorras Venemaal, toimusid [[Petrogradi Nõukogu]] poolt 27. veebruaril 1917 välja antud [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr. 1]] alusel Venemaa armees ja selle rindel asuvates sõjaväeosades soldatite poolt valitavate kollegiaalsete võimuorganite Soldatite nõukogude (''Sovett''ide) moodustamine. 1917. aasta kevadel moodustati Lätis asuvates XII armee väeosades (läti ja siberi kütivägede korpuses) soldatite nõukogud, mille esindajad kogunesid 9. märtsil Riiga, kus valiti ning moodustati esimene XII armee soldatite saadikute nõukogu täitevkomitee [[XII Iskosol]] (''Искосол XII''), mis aga koosnes mitte ainult alamväelaste saadikutest (''Искосол, Исполком Совета солдатских депутатов'') [[Vasakpoolsus|vasakäärmuslaste]] (Läti Sotsiaaldemokraatia ja [[VSDTP]]) pooldajatest, vaid ka [[allohvitser]]ide ja [[ohvitser]]ide esindajatest (''Искомоф, Исполком Совета офицерских депутатов'') ning nõukogu järgis [[esseerid]]e-[[menševik]]e poliitilist suunda: toetasid Venemaa Ajutist valitsust ning käimasoleva esimese maailmasõja jätkamist. 1917. aasta märtsis toimunud Läti kütipolkude saadikute nõupidamisel moodustati 27–29. märtsil, Läti kütipolkude ühendatud nõukogu täitevkomitee ([[Iskolastrel]] (vene keeles ''Исполком Обьединенного Совета латышских стрелковых полков"). 1917. aasta 12. (25. ukj) mail Riias alanud Läti kütipolkude saadikute nõukogu kongressil võeti 17. (30. ukj) mail saadikute poolt Läti Sotsiaaldemokraatliku liikumise keskkomitee poolt ette valmistatud reolutsioon, milles nõuti võimu üleandmist tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogudele ja avaldati rahulolematust [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsusega]]. ==Vaata ka== *[[Läti punased kütid]] *[[Eesti rahvusväeosad]] == Välislingid == * [http://ava.org.ru/iap/18g.htm Squadron "Läti rahvusväeosad" 18 GIAP] [[Kategooria:Läti Esimeses maailmasõjas]] faacgl7ycj4fk8qejl12oxsbgf0jv6z 6175015 6175013 2022-08-07T17:26:10Z NOSSER 8097 /* Juhid ja organisatsioon */ wikitext text/x-wiki {{Väeüksus |nimi= Läti kütipolgud <br> ''Latviešu strēlnieku pulki''<br> |pilt=[[File:Latvian Riflemen uniform in Riga.JPG|200px]] |pildiallkiri=Läti küti munder 1916. aastal |aeg= 1915–1917 |riik=[[Venemaa keisririik]]<br>[[Venemaa Ajutine Valitsus]] |kuuluvus=Põhjarinne [[XII armee]] |haru= |liik=[[jalavägi]] |ülesanne= |suurus=2 [[brigaad]]i |praegune_ülem= |lahingud= [[Esimene maailmasõda]] *[[Jõululahingud]] * |ülemad= |märkimisväärsed_ülemad= |tähtpäevad= [[29. mai]] 1915 }} '''Läti rahvusväeosad''' ehk '''Läti kütipolgud''' olid [[1915]]. aastast [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal [[Läti]]maal ja [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] elanud vabatahtlikest ja mobiliseeritud [[lätlased|lätlastest]] sõjaväelastest moodustatud väeosad Venemaa keisririigi ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] [[relvajõud]]ude koosseisus. [[1914]]. aasta [[1. august]]il alanud Esimese maailmasõja käigus olid [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] väed [[1915]]. aasta [[1. aprill]]il tungisid Saksa keisririigi väed [[Kuramaa]]le, [[7. mai]]l vallutasid Saksa väed [[Liepāja]] ning rinne peatus ajutiselt [[Venta jõgi|Venta jõe]] joonel. Juulikuus alanud uuel pealetungil, [[14. juuli]]l forsseerisid Saksa väed Venta jõe ja vallutasid [[17. juuli]]l [[Dobele]], 18. juulil [[Tukums]]i ja [[Ventspils]]i ning suve lõpuks vallutasid Läti edelaosa – [[Kuramaa kubermang]]u ja [[Kuramaa]] (lätipäraselt Kurzeme) ning Saksa-Vene rindejoon oli peatunud enne [[Liivimaa kubermang]]u keskust [[Riia]] linna, [[Daugava]] jõest lääne pool. Sellel joonel toimunud lahingupiirkonna kohta on kasutatud nimetust [[Riia rinne]]. Läti vabatahtlikest koosnevate rahvusväeosade, mis koosnesid jalaväe kütipataljonidest ja brigaadist moodustamise loa andis Venemaa keisririigi Sõjavägede Kõrgem Ülemjuhataja suurvürst [[Nikolai Nikolajevitš]] [[29. mai]]l 1915. 15. juulil 1915 kinnitati Läti vabatahtlike pataljonide põhimäärus ning moodustati ka ühiskondlik organisatsioon vabatahtlike väeosa moodustamiseks, mida juhtis Liivimaa kubermangust Venemaa keisririigi Riigiduumasse valitud [[Jānis Goldmanis]]. 1915. aastal kogunes Läti vabatahtlike pataljonidesse 6296 võitlejat, kellest moodustati 3 nelja[[rood]]ulist Läti küti[[pataljon]]i, 1916. aasta [[mobilisatsioon]]i järel suurenenud [[isikkoosseis]]u põhja moodustati 1916. aasta [[4. november|4. novembrist]] juba kaheksaroodulised Läti küti[[polk|polgud]], mis jaotati kahte brigaadi. Läti rahvusväeosade isikkoosseis oli 1916. aasta lõpus 38 000 alamväelast ja 1000 ohvitseri. [[Valmiera]]s asunud, 16-roodulises Läti tagavarapolgus oli 10 000 – 15 000 väljaõppel olevat sõdurit. 1916. aasta detsembris ühendati Läti kütibrigaadid Läti kütidiviisiks, mille ülemaks oli [[kindralmajor]] [[Augusts Ernests Misiņš]], kuid Riia all toimunud Jõululahingute tulemusena suuri kaotusi kandnud ei tegutsenud ühise väeosana, vaid eraldatud polkudena eri rindelõikudes. ==Juhid ja organisatsioon== 1. Läti kütibrigaad ([[läti keel]]es ''[[:lv:1. Latviešu strēlnieku brigāde|1. Latviešu strēlnieku brigāde]]''), ülem [[kindralmajor]] [[Augusts Ernests Misiņš]] ([[:lv:Augusts Ernests Misiņš|lv]]): *1. Läti Daugavgrīva kütipolk ([[läti keel]]es ''[[:lv:1. Daugavgrīvas latviešu strēlnieku pulks|1. Daugavgrīvas latviešu strēlnieku pulks]]'', [[vene keel]]es ''1-й Латышский стрелковый Усть-Двинский полк''), *2. Läti Riia kütipolk (''[[:lv:2. Rīgas latviešu strēlnieku pulks|2. Rīgas latviešu strēlnieku pulks]]'', ''2-й Латышский стрелковый Рижский полк''), *3. Läti Kurzeme kütipolk (''[[:lv:3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulks|3. Kurzemes latviešu strēlnieku pulks]]'', ''3-й Латышский стрелковый Курземский полк'') *4. Läti Vidzeme kütipolk (''[[:lv:4. Vidzemes latviešu strēlnieku pulks|4. Vidzemes latviešu strēlnieku pulks]]'', ''4-й Латышский стрелковый Видземский полк''). 2. Läti kütibrigaad ([[:lv:2. Latviešu strēlnieku brigāde|lv]]), ülem [[polkovnik]] [[Andrejs Auzāns]] ([[:lv:Andrejs Auzāns|lv]]): *5. Läti Zemgale kütipolk (''[[:lv:5. Zemgales latviešu strēlnieku pulks|5. Zemgales latviešu strēlnieku pulks]]'', ''5-й Латышский стрелковый Земгальский полк''), ülem polkovnik [[Jukums Vācietis]]; *6. Läti Tukumsi kütipolk (''[[:lv:6. Tukuma latviešu strēlnieku pulks|6. Tukuma latviešu strēlnieku pulks]]'', ''6-й Латышский стрелковый Тукумский полк''), *7. Läti Bauska kütipolk (''[[:lv:7. Bauskas latviešu strēlnieku pulks|7. Bauskas latviešu strēlnieku pulks]]'', ''7-й Латышский стрелковый Баускский полк''), *8. Läti Valmiera kütipolk (''[[:lv:8. Valmieras latviešu strēlnieku pulks|8. Valmieras latviešu strēlnieku pulks]]'', ''8-й Латышский стрелковый Валмиерский полк''). *[[Läti kütivägede tagavarapolk]], 1917. aasta suvest [[Tartu]]s, Ülejõe linnaosa kasarmutes ja selle ümbruses, [[Elva]]s. ==Läti kütipolkude bolševiseerumine== 1917. aasta [[veebruarirevolutsioon|veebruaris]] Vene [[monarhia]] kukutamise ja [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsuse]] ning tööliste ja soldatite nõukogude vahel tekkinud kaksikvõimuolukorras Venemaal, toimusid [[Petrogradi Nõukogu]] poolt 27. veebruaril 1917 välja antud [[Petrogradi Nõukogu käskkiri nr. 1|käskkirja nr. 1]] alusel Venemaa armees ja selle rindel asuvates sõjaväeosades soldatite poolt valitavate kollegiaalsete võimuorganite Soldatite nõukogude (''Sovett''ide) moodustamine. 1917. aasta kevadel moodustati Lätis asuvates XII armee väeosades (läti ja siberi kütivägede korpuses) soldatite nõukogud, mille esindajad kogunesid 9. märtsil Riiga, kus valiti ning moodustati esimene XII armee soldatite saadikute nõukogu täitevkomitee [[XII Iskosol]] (''Искосол XII''), mis aga koosnes mitte ainult alamväelaste saadikutest (''Искосол, Исполком Совета солдатских депутатов'') [[Vasakpoolsus|vasakäärmuslaste]] (Läti Sotsiaaldemokraatia ja [[VSDTP]]) pooldajatest, vaid ka [[allohvitser]]ide ja [[ohvitser]]ide esindajatest (''Искомоф, Исполком Совета офицерских депутатов'') ning nõukogu järgis [[esseerid]]e-[[menševik]]e poliitilist suunda: toetasid Venemaa Ajutist valitsust ning käimasoleva esimese maailmasõja jätkamist. 1917. aasta märtsis toimunud Läti kütipolkude saadikute nõupidamisel moodustati 27–29. märtsil, Läti kütipolkude ühendatud nõukogu täitevkomitee ([[Iskolastrel]] (vene keeles ''Исполком Обьединенного Совета латышских стрелковых полков"). 1917. aasta 12. (25. ukj) mail Riias alanud Läti kütipolkude saadikute nõukogu kongressil võeti 17. (30. ukj) mail saadikute poolt Läti Sotsiaaldemokraatliku liikumise keskkomitee poolt ette valmistatud reolutsioon, milles nõuti võimu üleandmist tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogudele ja avaldati rahulolematust [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsusega]]. ==Vaata ka== *[[Läti punased kütid]] *[[Eesti rahvusväeosad]] == Välislingid == * [http://ava.org.ru/iap/18g.htm Squadron "Läti rahvusväeosad" 18 GIAP] [[Kategooria:Läti Esimeses maailmasõjas]] 5bxa5nim2c7t8ghvrega7jrwhoj1v9z 3 316686 6175234 6126389 2022-08-08T07:11:11Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Raamaturott! Adeliine 19. veebruar 2013, kell 21:39 (EET) == Interviki lingid == Intervikilinkide artiklisse lisamise asemel tuleks nüüd kasutada wikidatat. Üldises arutelus on sellest juttu: [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Wikidata tuleb märtsi alguses]]. Edu.--[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 8. märts 2013, kell 10:11 (EET) :Nagu juba eelmises postituses mainisin, siis iw linke kujul <nowiki>[[en:lehenimi]]</nowiki> pole enam vaja panna. Tuleb kasutada wikidatat. Eriti mõttetu on need tagasi panna lehele, mis on läbi wikidata juba ühendatud.[[Kasutaja:Kyng|Kyng]] ([[Kasutaja arutelu:Kyng|arutelu]]) 13. märts 2013, kell 16:16 (EET) ==Pealkirjad== Levinud kohanimede puhul on otstarbekam teha nende kohta kohe täpsustusleht. Kui leidub üks, mis on teistest oluliselt tuntum või suurem, võib pealkirja talle jätta, aga enamasti see nii pole ja parem oleks teha sulgudes täpsustusega pealkirjad. Võib muidugi ümberkorraldused ka järgmise tegija hooleks jätta, aga hiljem on palju tülikam muu hulgas linke ümber teha jms. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 9. märts 2013, kell 14:27 (EET) Palun vaata nt inglise vikist artiklite pealkirju. Kui on palju sama nimega asulaid, ei tohiks täpsustuseta pealkirja kõige väiksemale anda. Vasakul servas on link "Lingid siia", sealt saab vaadata, mida artiklisse tulevate linkide puhul silmas peetakse. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 30. märts 2013, kell 21:53 (EET) Palun vaata parandusi, mida Sinu tehtud artiklitesse tehakse ja võta neid edaspidi arvesse. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 9. aprill 2013, kell 03:04 (EEST) :Korduvalt on palutud vaadata ümberringi. Kas suudad seda? Ma loodan küll... [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 23. aprill 2013, kell 15:52 (EEST) ::Võtan arvesse --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] 23. aprill 2013, kell 15:57 (EEST) ---- Mille järgi sa pealkirju paned? Kui ühes maakonnas on 4000 elanikku ja teises 120 000 elanikku, võiks täpsustuseta pealkirja ikka suuremale jätta. Kui Sa ühest artiklist teise midagi kopeerid, siis palun kontrolli üle, et kõik oleks õige. Kuskile pole kiiret, iga asja üle tuleb mõelda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. juuni 2013, kell 20:40 (EEST) :::Pole selle peale mõelnud, olen teinud selle mis esimesena ette juhtub. Mõni viga võib sisse jääda küll. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 10. juuni 2013, kell 20:50 (EEST) ---- Mille poolest see täpsustusega link [[Clermont, Florida|Clermont]] halvem on kui [[Clermont]], et oli vaja ära parandada? (artiklis [[Shaunae Miller]]) [[Kasutaja:Aaresl|Aaresl]] ([[Kasutaja arutelu:Aaresl|arutelu]]) 29. juuli 2016, kell 21:41 (EEST) :Me ei pane üldjuhul Inglise vikipeedia järgi täpsustust koma järgi, vaid sulgudesse. Aga artikkel "Clermont" oli tol hetkel üldse tegemata, mistõttu polnud täpsustus üldse vajalik.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 29. juuli 2016, kell 21:49 (EEST) :Asi on üldiselt selles, et kuni pole ilma sulgudeta pealkirjaga lehekülge, pole kohta, kus fikseerida, mis peab artikli pealkiri olema. Üldjuhul on mitu võimalikku pealkirja. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2016, kell 22:18 (EEST) :Ok, pealkirjas koma ei kasutata, arusaadav. Kirjutasin vahepeal pool oma arvamust valmis, miks on ikkagi lingis täpsustust vaja, aga olete jõudnud juba vahepeal [[Clermont|Clermonti]] valmis teha :) Väga tublid olete! [[Kasutaja:Aaresl|Aaresl]] ([[Kasutaja arutelu:Aaresl|arutelu]]) 29. juuli 2016, kell 22:33 (EEST) ==Ümbersuunamised== Palun tee teistelt nimekujudelt ümbersuunamised. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 22. aprill 2013, kell 18:18 (EEST) Palun ära kasuta seda vigast malli. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 9. juuni 2013, kell 22:09 (EEST) Palun ära võta keeletoimetamise malli ära, kui Sa kõiki vigu ära ei paranda. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. juuni 2013, kell 00:16 (EEST) Millised vead nendes kahes artiklis on ?--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 10. juuni 2013, kell 00:25 (EEST) : Mitmesugused. Ega Sa ei pea neid ise parandama, küll keegi parandab. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 10. juuni 2013, kell 00:30 (EEST) Ära tee ilma selgitusteta ja kasutusjuhenditeta malle. Muide nimetused Abbr ja Kümnendsüsteemid nüüd ka ei kõlba. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 22. juuli 2013, kell 16:02 (EEST) Selge. Kui ei kõlba, siis tehke ümber.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 22. juuli 2013, kell 17:58 (EEST) : Malle tuleb teha ikka nii, et teised ka neid kasutada oskaks, muidu pole selle vähimatki mõtet. Seega kui sa neid ise parandama ei vaevu, võib olla, et on parem need ära kustutada? -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 22. juuli 2013, kell 18:23 (EEST) ::Hästi, ma püüan. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 22. juuli 2013, kell 18:36 (EEST) ---- : Koordinaate soovitaksin kirjutada kujul <nowiki>{{koord dm|38|55|N|119|36|W}}</nowiki>. Siis on nad kaardilingiga :) : Kohati oled ka 2 ei süsteemi segi ajanud. Vaata nt [[Douglase maakond (Nevada)|seda]]. Kraadidest ei saa kuuekümnest üle minna. Korrektne oleks eelnevalt toodud näide. Edu soovides, [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 24. juuli 2013, kell 15:04 (EEST) ---- Ümbersuunamist A Doll's House → Nukumaja (...) ei teinud meelega, sest Nukumaju palju (nt, miks siis mitte järgmise aasta Nukumaja (film 1918)) — Pietadè 25. september 2013, kell 18:25 (EEST) ---- Suurtähtlühendeid võib käänata ka sidekriipsuta. Seda ei tule parandada. Pikne 2. november 2013, kell 14:52 (EET) :aaa okei. Ma olen arvanud kogu, et eksitakse selle vastu, et kirjutatakse USA-s asemel USAs.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. november 2013, kell 14:57 (EET) ==Administraatorikandidaat== Esitasin Sind administraatorikandidaadiks. Teata leheküljel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. detsember 2013, kell 16:16 (EET) Ivo seadis Sind uuesti üles. Kas oled nõus kandideerima? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2014, kell 06:55 (EEST) :Olen küll nõus kandideerima, aga ei ole kindel, et saan kõikide täieliku poolehoiu. Püüan end näidata nüüd võimalikult heast küljest.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. aprill 2014, kell 14:31 (EEST) :: Kirjuta seda kandidaatide lehele Ivo ettepaneku alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2014, kell 14:39 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2014, kell 19:58 (EEST) == [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid]] == Viimasel paaril aastal pole pea mingisugust uute heade artiklite valimist toimunud. Nõnda pole ka suurt midagi nädala artiklina avalehel lükata, mis seal juba korduvalt poleks olnud. Kvaliteetset sisu aga nagu oleks. Ehk leiad mahti, et väheke neid üles seatud artikleid silmitseda ja mõned hääled anda. Äkki õnnestub nõnda paar säravamat kirjutist hea artikli märgisega varustada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. jaanuar 2014, kell 21:31 (EET) :Jah, võin vaadata, kui aega saan. Veidi unarusse on jäänud küll nende valimine. Eeskujulikke artikleid on ka vähe: vaid 2 (iga 59 000), kui inglise vikis on iga 1000 artikkel eeskujulik artikkel ja afrikaani keelses vikis iga 103! --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 12. jaanuar 2014, kell 22:06 (EET) ::Need 2 said ka valitud enne, kui siin alustati heade artiklite valimist ;) Ja kui võrrelda eesti- ja ingliskeelset Vikipeediat, siis siin on artiklil oluliselt raskem saada hea artikli märgist, kui seal eeskujuliku artikli tunnustähte. ::Ja neid artikleid võid kohe ignoreerida, kus on vähemalt ühe vastuhääl, sest nende šansid on pehmelt öeldes olematud (kui keegi just neid artikleid ümber kirjutama ei hakka, mille tõenäosus on samuti nullilähedane). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. jaanuar 2014, kell 22:14 (EET) ::: Minu meelest pole võimalik häid artikleid juurde saada, kui kandidaatidega põhjalikku tööd ei tehta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 02:42 (EET) ::::Mina jälle väidaksin, et kandidaatide seas on ka selliseid, mis on juba igati heal tasemel ja mis ootavad ainult heakskiitu. Mis puutub aga ülejäänud kandidaatidesse, siis mida rohkem inimesi neile artiklitele pilgu peale viskab, seda suurem on tõenäosus, et keegi ka midagi parandab. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 03:42 (EET) :::::Sinu hinnangul on nad heal tasemel, kõigi arvates ei pruugi olla, selleks me hääletamegi. See on tõsi, et kui inimesi sinna lehele rohkem suunata, saavad kandidaadid rohkem tähelepanu, aga ei peaks julgustama rapsides hinnangute andmist. Mina ei hinda paljusid artikleid seetõttu, et ei tunne valdkonda või ei ole kindel, et midagi olulist puudu ei ole. Kui ma pole pädev hindaja, siis minu poolthääl küll artiklit tegelikult heaks ju ei tunnista. Samas pole välistatud, et ka ainsa vastuhäälega artiklitest võib tegelikult asja saada, vastuhääle põhjus võib mõnikord olla suhteliselt lihtne kõrvaldada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 13. jaanuar 2014, kell 14:22 (EET) :::::::See ei ole vist sobilik koht vaidlemiseks, aga mida tähendab "Sinu hinnangul on nad heal tasemel, kõigi arvates ei pruugi olla". Kui minu arvamusest piisaks, siis nimetaksin neist kohe mõned headeks ja viskaksid ülejäänud nimekirjast välja. Hääletame ikka selleks, et ühiselt otsustada, milline artikkel on piisavalt hea ja milline mitte. Küsimus ei ole mingis "minu hinnangus". :::::::Kui osa inimesi väldivad seda valimist, siis sellisel juhul ongi tulemus säärane, kus aasta peale saavad heakskiidu mõned üksikud artiklid. Nt 2012 valiti 5 artiklit. Meil ainult nii vähe viisakat sisu ongi või? Selle aja jooksul loodi 12 000+ uut artiklit. Häid artikleid on, lihtsalt valikuprotsessi ei toimu. :::::::Iga inimene võib ise otsustada pärast kui põhjalikku tutvumist ta oma hinnangu annab. Etteruttavad süüdistused rapsimises on kohatud. Samuti ei välista valdkonna mittetundmine võimalust artiklit hinnata. Saab vaadata artikli keelelist poolt, arusaadavust mitteeriala inimesele jne. Kui artikkel on aga mõnest inimesest, kohast vms, siis sel juhul oleks ju lausa kohatu rääkida "valdkonna mittetundmisest". :::::::Nagu Raamaturott juba eelnevalt välja tõi, siis eeskujulikke artikleid on meil ainult 2 ehk sisuliselt polegi. Hea artikkel peaks juba nime poolet olema lahjem, aga ometi nõutakse neilt justkui absoluutselt täiust. Miks? :::::::Nagu ma juba välja tõin, siis uute inimeste kaasamine valikuprotsessi tõstab tõenäosust, et märgatakse rohkem vigu ja mõnda artiklit ka parandatakse. Samuti aitab see kujundada ühtsemaid hinnanguid sellele, milline peaks olema üks hea artikkel ja seeläbi suunata tulevast artikliloomet. Lisaks julgustab see kaastöölisi enam suhtlema ning tavapärasest erinevat sisu toimetama. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 16:39 (EET) :::::::: Minu meelest näitab heade artiklite vähesus, et meil lihtsalt pole rohkem häid artikleid. Ainuke võimalus neid juurde saada on juurde kirjutada ning kandidaatartiklite ülekäimine mitme inimese poolt. :::::::: Artikli heaks hindamine on minu meelest asja loomuse poolest suur töö. Kui keegi otsustab hääle anda põgusa pilgu peale heitmise järel, siis see on tema enda vastutus. Nagu Sa ütled, ta võib ise otsustada, kui põhjalikult ta tahab artikliga tutvuda. :::::::: Kui asja ei tunne, siis saab artikli hinnata mitteheaks, mitte heaks. Ma ei mõtle mitte sellist asjatundmatust, et ei tea asju, millest artiklis juttu on, vaid sellist, et ei suuda ka alikate abiga otsustada, kas artikkel räägib õiget juttu. :::::::: Headelt artiklitelt ei nõuta kaugeltki mitte absoluutset täiust, vaid lihtsalt korrektsust, veatust, viidatust ja seda, et artikkel oleks vähemalt sama hea kui teiste vikide artiklid samal teemal. :::::::: Kaasamine on hea, aga mitte üleskutsumine lihtsalt häält andma. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 17:01 (EET) :::::::::Ma ütlesin jah, et visaku kulli ja kirja ning selle järgi jagagu hääli. Aitäh, Andres! :::::::::Raamaturotile: Tänud, et artikleid vaatasid ja mõned hinnangud kirja panid. Kui on soovi täiendavalt artiklitega tutvust sobitada, siis [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Loodus|kaks]] [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed|lehekülge]] on veel. :) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 21:02 (EET) ::::::::::::::: Nii Sa ei öelnud tõesti, aga niisugune mulje jäi küll: kvaliteetset sisu on, tuleb ainult hääled anda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 21:06 (EET) :::::::::::::Kõigi nende artiklite seas on ka mõned kvaliteetsed. Need tulebki üles leida ja vastavalt hinnata. On nüüd arusaadavam? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 21:26 (EET) :::::::::::::: Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 23:49 (EET) == Viimane värav == Tere, minu meelest selle "senini viimase löödud värava" asjaga tulevikus tuleb päris palju tegutsemist, aga ma kahtlen, et meie vikis seda keegi hakkab/suudab jälgima. Kas ei oleks parem nimetada jalgpalluri koondisekarjääri lõigus väravaid MMil (iga neist on tähtis, aga viimane, tõenäoliselt, ei ole)? --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] ([[Kasutaja arutelu:KungFuDuck|arutelu]]) 19. juuni 2014, kell 18:46 (EEST) :Teen jalgpallurite artikleid endale kõige kergemal kujul (kõik artiklid enamvähem ühesugusel kujul). Eeskuju sain ühest artiklist, "senine viimane löödud värav" pärineb ka sealt. Olen nõus tegema nii, nagu kõige parem oleks.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. juuni 2014, kell 19:02 (EEST) == Järjesta == JÄRJESTA-võtme puhul oleks tark jätta diakriitikud nimedelt ära, siis ei teki järjestamisega probleeme.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 11. juuli 2014, kell 01:18 (EEST) :Jah, ma olen veidi varem juba hakanud sellele tähelepanu pöörama.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 11. juuli 2014, kell 13:15 (EEST) Kui sa veel ei tea, siis ka võõrkeelsed pealkirjad ja nimed käivad eestikeelses tekstis püstkirjas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 15. juuli 2014, kell 15:37 (EEST) :Okei, kuid paljudes kohtades on siiski kaldkirjas.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 15. juuli 2014, kell 15:42 (EEST) :: Ma tean (nähtud nii ajakirjanduses kui ka tõenäoliselt raamatutes). Eks see vist ameeriklaste mõjul on siia jõudnud, kuid eesti keeles kasutatakse pealkirjade eristamiseks endiselt veel jutumärke. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 15. juuli 2014, kell 16:06 (EEST) :: Ja selline asi, et praktikas on parem jätta originaalpealkirjad seniks lingituna, kuni originaalpealkirjaga lehekülg tehtud saab. See võimaldab lihtsamini kontrollida lehekülgi, milles neist juttu on ja ka vajadusel linke parandada ning leida ka täpsustuslehtede ja suunamiste tegemise vajadust. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 15. juuli 2014, kell 16:14 (EEST) :::Hästi, mõtlesin enne ka korraks sellele.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 15. juuli 2014, kell 16:56 (EEST) ::: Kui kaldkirja kasutatakse, siis minu meelest pigem selleks, et ära näidata pealkirja võõrkeelsus nagu tsitaatsõnade puhul. Teksti sees tuleks muidugi kasutada ühtlasi ka jutumärke. Aga kuna meil siin Vikipeedias on keeruline sellises vormistuses kokku leppida, siis on jah vist parem lihtsuse ja ühtluse huvides kaldkirja mitte kasutada, kui see keelereeglite järgi otseselt nõutav pole. Pikne 15. juuli 2014, kell 17:10 (EEST) ==[[Ken Doubleday]]== is dead. See Interwiki. Please update the file. --[[Kasutaja:Eingangskontrolle|Eingangskontrolle]] ([[Kasutaja arutelu:Eingangskontrolle|arutelu]]) 30. september 2014, kell 09:19 (EEST) == Nominaatsioonid == Ma saan aru, et sa kontrollid, kui sageli ma eestikeelsesse vikipeediasse sisse login, aga ei ole siiski ilus vikipeedia esilehel vigast sõna "nominaatsioonid" jämedas kirjas 3 päeva hoida. Link: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Kas_teadsid/40_(2014)&oldid=4001537 [[Kasutaja:Taivo|Taivo]] 5. oktoober 2014, kell 23:35 (EEST) :Oi jah, see oli jälle minu kiirustamise viga. Vabandust, sellise vea pärast.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 6. oktoober 2014, kell 08:23 (EEST) ---- Kui teed sulgudega lingi, nagu [[Sia (jumal)]], siis pead hoolitsema, et ilma sulgudeta leheküljelt, nagu [[Sia]], oleks võimalik täpsustuse abill sinna jõuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 25. oktoober 2014, kell 23:43 (EEST) Tean, kuid ununes.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. oktoober 2014, kell 09:51 (EET) == [[:en:Do not buy Russian goods!]] == Hello! Could you translate an article about boycott of Russian goods in Ukraine for the Estonian Wikipedia? Thanks for the help. --[[Kasutaja:Trydence|Trydence]] ([[Kasutaja arutelu:Trydence|arutelu]]) 2. november 2014, kell 12:13 (EET) :Contact [[User:Pietade]].--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. november 2014, kell 12:30 (EET) ---- Ehk pakub huvi: —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 29. november 2014, kell 20:09 (EET) * [http://4alltravelers.ru/Top+10+pokinutyh+ljud'mi+gorodov-prizrakov Топ 10 покинутых людьми городов-призраков]. 4AllTravelers : Vene keelt küll ei oska, kuid, jah, huvitab. Viimasel ajal ei ole siin eriti tegelenud, kuid soov on kunagi mõni artikkel esilehele viia.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 30. november 2014, kell 16:44 (EET) Veel üks, seal ka vähemalt üks link mingile kenale endisele parandusasutusele. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 26. veebruar 2015, kell 10:35 (EET) * Amanda Ruggeri. [http://www.bbc.com/travel/story/20150207-exploring-the-bleak-real-world-set-of-the-hunger-games Exploring the bleak, real world set of The Hunger Games]. ''[[BBC News Online]]''. 2015.02.15. :Okei, hästi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. veebruar 2015, kell 13:58 (EET) == Headest artiklitest == Kas sul oleks ehk mahti mõned [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Loodus|loodusteemalised]] artiklid läbi vaadata ja neile oma hinnang anda? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. detsember 2014, kell 19:46 (EET) :Vaatan, kui aega saan. Loodan, et jõuame tuleval aastal iga nädal ühe hea artikli välja valida, et midagi uut esilehele pannna.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. detsember 2014, kell 19:59 (EET) ::Kui õnnestuks kasvõi üle nädala üks selline artikkel juurde saada, siis oleks suurepärane. Kui [[Vikipeedia:Väljendusõpetus|Väljendusõpetuse]] raames loodud artiklitest paremikku välja otsida, siis oleks isegi lootust piisavalt toormaterjali leida, millele tasuks hea artikli märgiseid jagada. Praegu üles seatute hulgast vist naljalt üle kümnekonna hea artikli kokku ei saa. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. detsember 2014, kell 20:14 (EET) :::[[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Bütsants|Mida sa arvad]] [[Bütsants|sellest artiklist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. märts 2015, kell 21:48 (EET) :::: Einojah, mõtlesin juba ammu, et miks pole see heaks artikliks esitatud. Arvasin, et küll on artiklil mingi viga, ja nüüd kui tahtsin kindla poolthääle panna toodigi see viga välja (nagu alati, miks heade artiklite tegemine nii raske protsess on).--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 15:10 (EET) :::::Poolthääle võid ikka panna :) :::::Nende pisipuuduste juures paistab valdav osa olevat seotud just nimelt maitse-eelistuste ja mitte sisuliste probleemidega. Ning Andres armastab üldse kõige kallal närida. Mõista-mõista, miks me eeskujulikke artikleid ei vali. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 15:20 (EET) ::::::Mida sa arvad artiklitest "Harilik kuusk" ja "Harilik pohl"? [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Loodus]] ::::::[[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. märts 2015, kell 22:00 (EEST) == Suur tänu! == Olen Sulle väga tänulik nende näpukate parandamise eest, mis mul siin haigena või unisena toimetades läbi on lipsanud! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. märts 2015, kell 15:40 (EET) ::Jah, ma soovitan veidi rohkem tähelepanu pöörata, et sellised vigu sisse ei tule. Ja ma olen ülevaadanud pms vaid enda artiklid, kus oled muudatusi teinud.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. märts 2015, kell 15:43 (EET) :::Tore, et oled leidnud mahti Metallica artiklis näpukaid parandada, aga kas ütleksid, miks parandasid seal paaris kohas "Death Magneticu" > ""Death Magnetici"? Magnetic käändub eesti keeles samamoodi nagu -eetik-lõpulised sõnad (vt ÕS-is [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=*eetik&F=M]), seega õige oli Magneticu, mitte Magnetici. Kuriuss 9. juuli 2015, kell 02:45 (EEST) ::::Olen lihtsalt arvanud, et inglisekeelseid nimesid on u-lõpuliselt käänata vale.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 9. juuli 2015, kell 10:15 (EEST)--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 9. juuli 2015, kell 10:15 (EEST) == Sock == Salt106 has created a sock, [[Special:Contributions/Salt107|Salt107]]. [[Kasutaja:Caliburn|Caliburn]] ([[Kasutaja arutelu:Caliburn|arutelu]]) 22. märts 2015, kell 10:24 (EET) == Viitamisest == Ma ei ole nõus kõigi viidete mehaanilise viimisega lauset lõpetava punkti taha. <span style="background:#FFB84D;border:solid 1px;border-radius:8px;box-shadow:darkgray 2px 2px 2px">&nbsp;[[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family:Old English Text MT;color:#175B17;">Taavi</span>]]&#124;[[Kasutaja arutelu:Cumbril|&#9993;]]&nbsp;</span> 18. juuli 2015, kell 19:34 (EEST) :Mina olen ikka arvanud, et viide käib alati punkti järel. Üks keeleparandus läks tühistamisega ka kaduma.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 18. juuli 2015, kell 19:37 (EEST) :: Seal tekstis on mitmed viited, mis käivad vaid lause ühe osa kohta või ühe sõna kohta, mis sa tõstsid punkti taha. See keeleparandus oli muidugi õige. <span style="background:#FFB84D;border:solid 1px;border-radius:8px;box-shadow:darkgray 2px 2px 2px">&nbsp;[[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family:Old English Text MT;color:#175B17;">Taavi</span>]]&#124;[[Kasutaja arutelu:Cumbril|&#9993;]]&nbsp;</span> 18. juuli 2015, kell 19:42 (EEST) ::: Taavi, tõenäoliselt Sa valdad seda teemat paremini kui suurem osa siinsetest kirjutajatest ja Sul on tõesti kõik viited õigesti paigutatud. Väga paljudel see aga sageli nii ei ole; vahel jääb mulje, et lähtutaksegi eksiarvamusest, et iga konkreetse lause kohta käivad viited peavad tingimata asuma sama lause sees. Võib-olla on kellelgi kasu sellest selgitusest (soovitan selle lisada ka Vikipeedia juhendis viitamisteema juurde): ::: "Kui viide käib kogu lause või lõigu kohta, pannakse viitenumber otse lauselõpupunkti järele. Kui viide hõlmab vaid mõnd sõna, pannakse viitenumber selle sõna järele ja enne kirjavahemärki, kui see peaks sõnale järgnema." (Maire Raadik, "Väikesed tarbetekstid", lk 132) Kuriuss 6. august 2015, kell 17:55 (EEST) :::: Vikipeedias on oluline ka eristada, kas viide käib viimase lause kohta või kogu lõigu kohta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. august 2015, kell 18:30 (EEST) :::: Andres jõudis juba ette ja tekitas redigeerimiskonflikti, kuid ma lisan oma juttu ikka siia :) :::: {{ping|Kuriuss}} Olen püüdnud lähtuda arusaadavusest. Näiteks kui lause on koos teistega samas lõigus, kuid viide käib ainult selle ainsa lause kohta, siis olen pannud viite enne kirjavahemärki, et rõhutada, et see käib ainult lause kohta ja mitte kogu eelneva lõigu kohta. Keegi võib nüüd ekslikult mõelda, et viide käib hoopis lause osa kohta, mitte terve lause kohta. Kuid lause suurune eksimisruum on väiksem kui lõigu suurune eksimisruum: viidete kontrollimisel peab ainult otsima lause ulatuses, mitte terve lõigu ulatuses. Kas see on Sinu meelest vale? :::: Esteetiliselt meeldivad mulle ka pigem pärast punkti asetsevad viited, kuid eelistan praktilisust esteetikale. <span style="background:#FFB84D;border:solid 1px;border-radius:8px;box-shadow:darkgray 2px 2px 2px">&nbsp;[[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family:Old English Text MT;color:#175B17;">Taavi</span>]]&#124;[[Kasutaja arutelu:Cumbril|&#9993;]]&nbsp;</span> 6. august 2015, kell 18:40 (EEST) ::::: Kui lauses on ainult üks viide, mis on lause lõpus, siis see peab käima kogu lause kohta (eeldusel, et kõik on viidatud). :::::: Ei pea, see võib käia ka lause osa kohta, kui viide on enne kirjavahemärki. <span style="background:#FFB84D;border:solid 1px;border-radius:8px;box-shadow:darkgray 2px 2px 2px">&nbsp;[[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family:Old English Text MT;color:#175B17;">Taavi</span>]]&#124;[[Kasutaja arutelu:Cumbril|&#9993;]]&nbsp;</span> 6. august 2015, kell 19:01 (EEST) ::::::: Viite asukoha üle on Vikipeedis palju puid ja maid jagatud. Vt nt [[Vikipeedia_arutelu:Viitamine#Punkti_asukoht_viitega_lauseis|siit]].--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 23. august 2015, kell 23:27 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. ==Kustutamine== Palun süvene, enne kui Sa asju kustutad. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 19. september 2015, kell 14:46 (EEST) :Sedant küll, need autorilühendid läksid mul täitsa meelest.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. september 2015, kell 15:18 (EEST) ==Pildid== Tänud kõigi seniste minu tehtud apsude parandamise ja tunnustamise eest :) Ehk selgitad lähemalt viimast muudatust artiklis [[Võnnu piiramine]] - mis täpsemalt eelmise versiooni vajakajäämine oli (silma järgi on ainult pildi suurus veidi muutunud)? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. oktoober 2015, kell 22:31 (EEST) :Ok, sain juba vastuse. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. oktoober 2015, kell 11:22 (EEST) == JK Tammeka -> Tartu JK Tammeka == Tere! Palun muuta artikli [[JK Tammeka]] pealkirja [[Tartu JK Tammeka]]-ks. Mina seda ilma sisu ümber tõstmiseta teha ei saa, kuna '''Tartu JK Tammeka''' on hetkel ümbersuunamis leht artiklile '''JK Tammeka'''. Lugupidamisega, --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. november 2015, kell 13:26 (EET) :Nii, korras, ole lahke.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 4. november 2015, kell 13:32 (EET) ::Suured tänud! :) --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. november 2015, kell 13:47 (EET) ==Palun otsustage isə== [https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Egon#Elanike_arv_Wikidatast 1] [[Kasutaja:Egon|Egon]] ([[Kasutaja arutelu:Egon|arutelu]]) 5. jaanuar 2016, kell 12:42 (EET) :Mina parandan igatahes õigeks. Sellest Wikidata viisist ma ei ole eriti aru saanud. Alati ei anna see ka kõige uuemad andmed.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. jaanuar 2016, kell 12:45 (EET) :: Sellepärast ma seda ka ei kasuta. Leian, et lihtsam on kasutada varasemat viisi. [[Kasutaja:Egon|Egon]] ([[Kasutaja arutelu:Egon|arutelu]]) 5. jaanuar 2016, kell 12:49 (EET) == Request: Portaal:Aserbaidžaan == Greetings. Could you create [[Portaal:Aserbaidžaan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. Nope.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 24. jaanuar 2016, kell 14:35 (EET) == Biathlon == Aitäh, et lisasid Oslo maailmameistrivõistluste medaliinfo Tiril Echoffi ja Dorothea Wiereri lehele. [[Kasutaja:Estlander|Estlander]] ([[Kasutaja arutelu:Estlander|arutelu]]) 17. märts 2016, kell 15:46 (EET) :Palun. Laskesuusatamisega tuleb siin veel tugevalt tööd teha.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. märts 2016, kell 18:54 (EET) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Climate of Azerbaijan]] in Estonian? Thank you. == Estonia == Hi, I just read English Wikipedia articles about Estonia and Estonian people and I'm so fascinated about that great country and it's lovely people. So I just wanted to say Hello and how I feel about them to a Estonian. I know it's bit awkward thing, but I just did that and I'm glad about it. [[image:SFriendly.gif|18px]] ---[[Kasutaja:Randeerjayasekara|Randeerjayasekara]] ([[Kasutaja arutelu:Randeerjayasekara|arutelu]]) 13. august 2016, kell 20:21 (EEST) :Hi Randeerjayasekara. Glad to hear that. Estonia is a small country, but everyone all over the world loves it. Greetings to Sri Lanka.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 13. august 2016, kell 20:47 (EEST) == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Raamaturott, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik Nikolai Noskov? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.158.39|217.66.158.39]] 16. august 2016, kell 15:57 (EEST) :Ei, ei ja veelkord ei.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. august 2016, kell 19:03 (EEST) ---- Olen sulle tahtnud seda juba varem öelda ja antud puhul oli see ka muudatuse tühistamise põhjuseks, mallide lugemiseks ja muutmiseks on tegelikult mugavam kui kirjed on eri ridadel. Iseasi on see, et tegelikult pole ka neid täiendavaid malle vaja kasutada. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 27. august 2016, kell 23:03 (EEST) :Nii, ahah. Ma tegelikult püüdsin sealt mallist seda tühja ruumi vähendada, aga korraldasid selle juba ära, nii et hästi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 27. august 2016, kell 23:06 (EEST) == Raamaturott == Kas Sa oled seotud [http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Main_Page selle projektiga]? --Metsavend 17. september 2016, kell 17:17 (EEST) :Juhuslikult küll.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. september 2016, kell 19:07 (EEST) ::Seal on artikleid, mis Vikipeedias puuduvad, kas need võib sealt üle tuua? Mis litsentsiga need tekstid on? Ma ei saa hästi aru selle projekti mõttest. --Metsavend 17. september 2016, kell 21:35 (EEST) :::Ainult neil tingimustel, et artikli alustajaks oleksin ise ning Vikipeediasse ei tuleks sel viisil ühtegi artiklit, millel oleks mõni probleem (puuduvad viited, vajab toimetamist/keeletoimetamist jne). [http://www.wikia.com/Licensing Litsentsi] kohta leiab siit. Selle idee oli selline, et sealt leiaks põhimõtteliselt vastused kõikidele küsimustele.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. september 2016, kell 22:11 (EEST) ::::Sel juhul on ilmselt lihtsam Vikipeedias uued artiklid kirjutada. Samas, panin tähele, et kopeerisid Vikipeediast teksti sinna ilma viitamata. --Metsavend 17. september 2016, kell 22:26 (EEST) :::::Ja tõenäoliselt ongi. Milline artikkel see oli? Ma püüan võimalikult vähe kopeerida ja aja jooksul ümber sõnastada.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. september 2016, kell 22:30 (EEST) == Request == Greetings. Could you expand the article [[Aserbaidžaani kirjandus]]? The article is composed of only one short sentence. Thank you. :Azerbaijan is not my favorite country.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 15. oktoober 2016, kell 18:49 (EEST) ::That's not a nice diplomatic answer (Azerbaijan is not the big bad wolf who grabs territories like Russia, Armenia, Turkey etc...), but thank you for your reply nevertheles. OK, I will not ask you for future requests in the future. ::Regards. ==Tubli töö== Tubli töö täna! [[Eri:Kaastöö/194.150.65.187|194.150.65.187]] 3. detsember 2016, kell 20:07 (EET) :Oi, suur tänu.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. detsember 2016, kell 20:11 (EET) == Gettysburgi lahing == Tere, kas antud teksti võib eesti vikisse artikli tegemisel kasutada? http://et.raamaturott.wikia.com/wiki/Gettysburgi_lahing [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 4. detsember 2016, kell 14:19 (EET) :Palun väga :).--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 4. detsember 2016, kell 14:26 (EET) ---- Kas mitte sõna 'originaalseid' asemel ei oleks parem mingit muud sõna kasutada? Selliselt nagu sa kirjutasid artiklis [[Tuolumne maakond]] mõjub see häirivalt. (''a propos'' seal on veel ka näpukas sees.) Kirjutan nimelt siia, sest äkki võib see sul veel kuskil mujalgi sees olla ja otsimisega ma ei viitsi vaeva näha. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. detsember 2016, kell 16:20 (EET) :'Üks algsetest', 'üks esimestest' oleks parem? Mujal võib kindlasti veel sees olla. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 9. detsember 2016, kell 16:33 (EET) :: Eks see, mis parem on, sõltub lausest ja mida sellega öelda tahetakse. Antud artiklis ilmselt vist 'algsetest'. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 9. detsember 2016, kell 16:44 (EET) == Käänded == Miks sa [[illatiiv]]ilt käänete kategoooria eemaldasid?--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 3. jaanuar 2017, kell 01:42 (EET) :See oli kogemata. Mõtlesin eemaldada kategooria "Keeleteadus", kuna kategooria "Käänded" kaudu sinna nagunii võimalik jõuda.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. jaanuar 2017, kell 16:19 (EET) ::Selge pilt!--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 4. jaanuar 2017, kell 18:28 (EET) ==Palve== Kas saaksid 2010 kustutatud artikli [[Grand City Pelgu Kings]] sisu mu arutelulehele viia?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 12. jaanuar 2017, kell 22:56 (EET) sama ka 2014 loodud [[Paingreed]] kohta--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. jaanuar 2017, kell 00:43 (EET) == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:53 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 07:53 (EET) :Ohoh, aitäh!--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 15:46 (EET) ---- "Hea, paha ja inetu" ning "Mõne dollari pärast" http://kultuur.err.ee/v/d7030c68-d9ee-49a2-af64-9e22f128c8ad Tegelikult aga võib ka olla "Hea, Paha ja Inetu". &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 4. märts 2017, kell 18:13 (EET) ::Esimesega olen nõus, sest Google annab esimesele rohkem tulemusi (ennist vaatasin valesti või ei tea mis ma mõtlesin). Teisega samuti, kuid arvasin ennist, et kui olemas pikem pealkiri, siis võiks kasutada seda pikemat. Aga [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dollaritriloogia&oldid=prev&diff=4594671 siit] läksid mõned muudatused ka kaduma.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 4. märts 2017, kell 19:29 (EET) ::: Panin need enamvähem sisse tagasi. Aga veel pealkirjadest: sõna 'veel' osades kohtades on ja osades mitte ning viimase filmi puhul 'paha' või 'halb' suurt ei muuda (leidsin veel ka koha, kus selle pealkirja sõnad olid mitmuses) ja aru saab ikka millega tegu, aga tegelikult kõige segasem on kõige esimese filmi pealkirja tõlge – veebis tuulates võib leida väga erinevaid tõlkeid ja võib juhtuda, et ei suuda neid omavahel ka seostada. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. märts 2017, kell 02:53 (EET) ---- California linnadest... Vanim linn peaks olema [[San Jose|El Pueblo de San José de Guadalupe]] aastast 1777 ja teine [[Los Angeles|El Pueblo de Nuestra Señora la Reina de los Ángeles]] aastast 1781. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. märts 2017, kell 03:25 (EET) :Õige küll, aga kõige esimesena sai linnaõigused [[Sacramento]] (praegu olen pannud isegi ekslikult San Francisco). Sõnastust tuleb veidi muuta.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. märts 2017, kell 11:24 (EET) :: Mulle tundub, et inkorporeerimine ja linnaõigused ei peaks olema vist päris üks ja sama. Aga kust selle kohta lugeda? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. märts 2017, kell 12:40 (EET) ::: Päris vist ei olegi, aga linnaõigused oleks kõige arusaadavam mõiste, mida kasutada. Ei oska küll öelda, eestikeelset kirjandus selle kohta ei kipu ilmselt olema.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. märts 2017, kell 13:25 (EET) :::: Uurin, mis ma uurin, aga tundub, et ''pueblo'' on siiski linn ja paistab, et neil olid linnaõigused. Monarhid võisid nimetada kohti linnadeks ka siis, kui neid polnud õieti olemaski. Mõtlesin muuta (ja muutsingi) kuid pöörasin ikkagi tagasi, sest ka too sõnastus polnud hea. Peab veel mõtlema. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. märts 2017, kell 14:23 (EET) ---- Tänud Maldiivide artiklis viga märkamast! Mälu veab vahest ikka alt :) [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 7. aprill 2017, kell 16:00 (EEST) :Palun, palun. Hea, et teised kasutajad saavad veast kohe teada anda. Teed muidu head tööd riigiartiklite kallal. Miljon+ projekti raames võiks kõik riigiartiklid arvestavale tasemele viia.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 7. aprill 2017, kell 18:52 (EEST) ==FIFA konföd. karikas== Tsau, miks täiendatud liiga tabelid ja mängu tulemused ei sobi? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 26. juuni 2017, kell 14:48 (EEST) :Ma ei pea õigeks inglise vikist artiklite üks-ühele üle toomist. Lisaks ei saa tulemusi põhiartiklis uuendada. Alagrupimängudest ja väljalangemisfaasist eraldi artikli tegemist pean samuti üleliigseks. Sama käib [[UEFA Meistrite Liiga 2016/17]] kohta – artikkel on koormatud väga suure hulga materjaliga ja pole võimalik põhiartiklis tulemusi uuendada. Ma ei taha seda, et mängu üksikasjade vaatamiseks peab minema eraldi lehele. [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=UEFA_Meistrite_Liiga_2015/16&oldid=4450976 Siin] olid kõik tulemused kõik kenasti toodud, rohkem polnuks vaja muutagi.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 26. juuni 2017, kell 19:06 (EEST) ::Inglise keelse wiki järgi peaks just tegema. Itaalia, Saksamaa, Soome, jne. teevad samamoodi ja see on täitsa okei ning lihtsustab info sisestamist. Me ei pea olema erand. Etwiki lugeja peaks saama sama palju infot siit kätte kui saaks seda inglise/soome/saksa jne. wikist. Muidu võiks küsida et milleks etwikit üldse vaja on kui etwikis on rohkem saadaval? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 26. juuni 2017, kell 21:19 (EEST) :::Mina vähemalt püüan säilitada eestikeelsele Vikipeediale omast stiili. Inglise vikipeedia üks-ühele kopeerimine pole ka õige.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 27. juuni 2017, kell 01:13 (EEST) ==Palun põhjenda== Palun põhjenda tehtud paranduste tagasipööramist artiklis "[[Dagerrotüüpia]]". Minu paranduste põhjendused: 1) '''fotograafia-alased katsetused > fotograafiakatsetused''' ("alased" on siin kantseliitlik liiasus, selle stiilivea parandamine on üks toimetamise põhitõdesid; "Ametniku soovitussõnastik": "-alane mingi alaga seotud (sageli ülearune) ✐ Sageli ülearune. Liita on mõtet ainult neid tüvesid, mis on mõiste väljendamiseks hädavajalikud. Terminite kompaktsus vähendab teksti liiasust ja lõtvust.) 2) '''keedusoola lahust > keedusoolalahust''' (lahkukirjutis näitab kuuluvust, aga lahus ei kuulu ju keedusoolale, vaid siin on tegu lahuse liigiga, järelikult tuleb kokku kirjutada) 3) '''autorlus > autorsus''' 1. ÕS: {`autorlus} → `autorsus 2. "Ametniku soovitussõnastik": "autorlus ⇒ autorsus, autoriks olemine ✐ Tuletis peab märkima konkreetset seisundit (autoriks olekut), mitte sotsiaalset nähtust, seetõttu sobib sus-liide, mitte lus-liide." 3. EKI keelenõuvakk: "Kas „autorlus“ või „autorsus“? – Autoriks olekut märgib tuletis autorsus. 2007 jaanuar" Ma saan aru, et mõnele inimesele lihtsalt ei meeldi sõna "autorsus", aga kui isegi ÕS näitab loogeliste sulgudega, et sõna "autorlus" on ebasoovitatav ja selle asemel tuleks kasutada sõna "autorsus", siis võiks vast selle juba enne 2007. aastat tehtud keelemuudatusega leppida? Kuriuss 3. august 2017, kell 18:03 (EEST) :Ma ei kahtle Sinu töös kunagi, kogemata tühistasin ja juba pöörasin ka tagasi, vabandust selle eest. Adminnid saavad ühe kasutaja kaastöö eemaldada ühe klikiga ja ma kogemata klikkisin sellele viimaste muudaduste lehel.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. august 2017, kell 18:07 (EEST) Aitäh, et märkasid ja tühistasid! Ma juba mõtlesin, et Sul on mingid teised keelereeglid, mida mina ei tea. :) Kuriuss 3. august 2017, kell 18:12 (EEST) == [[Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid]] == Selline palve, et ehk vaatad veel üle mõned kandidaadid selles nimekirjas. Palju tänu ette! --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 17. aprill 2018, kell 16:11 (EEST) :Kui aega saan, vaatan üle. Kiiret nendega kuhugi ei ole.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. aprill 2018, kell 16:13 (EEST) == Jalgpalliklubide koosseisud, riigilippud, Nigeeria == Tere, ei teadnud kuhu kirjutada, panen siia - märkasin, et Chelsea "praeguse koosseisu" osas viitab Nigeeria lipp mitte riigile, vaid "Riikliik Ruumiandmete ja Luure Agentuur"i (NGA) leheküljele. Arvatavasti on see seotud malli muutumisega? --[[Kasutaja:KungFuDuck|KungFuDuck]] ([[Kasutaja arutelu:KungFuDuck|arutelu]]) 12. august 2018, kell 16:17 (EEST) :Malli muutmisega see otseselt seotud ei ole. Ma kopeerin jalgpalliklubide koosseisud inglise vikist ja siis muudan korraga, aga kuna seal on parameetri "rah" järel vaid riigikood, ei hakanud neid muutma ja tegin aja kokkuhoidmise mõttes kõikidest ümbersuunamise lippude mallile. Sellega võib aga kaasneda see, et riigikood võib suunata mujale kui vaja, näiteks "DEN" ja "FRA" suunab riigiartiklile, mitme teise puhul mujale. See tuleb veel üle vaadata, et nad kõik õigesse kohta suunaksid.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 12. august 2018, kell 16:28 (EEST) == ROK-i maakoodid == Minu meelest ei ole ROK-i maakood ''a priori'' tähelepanuväärsem kõigist teistest tähendustest. Eriti nt [[DOM]]-i puhul (vt nt [[en:DOM]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 13. august 2018, kell 18:15 (EEST) :See on mall [[Mall:Riik/DOM/lipp]] pärast, sest kui seda kasutada, viitab ta [[DOM]]-ile.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 13. august 2018, kell 18:19 (EEST) :: Kui seal jalgpallitabelis lühendeid nii kasutada, siis parem teha nii, et link viiks otse riigiartiklisse, nagu inglise vikis, või jätta lühendilink lihtsalt ära. Pikne 14. august 2018, kell 20:40 (EEST) ::: Eks ma pean üle kontrollima, mis viivad riigiartiklisse, mis mitte. Ma ei tea kas see oleks ka mõtekas, et kui lühend suunab täpsustuslehele, kus on kirjas, et vastav lühend on vastava riigi riigikoond, siis jätta selline suunamine alles.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 14. august 2018, kell 20:55 (EEST) ==EM== Kumba linki sa tavaliselt eeljooksude puhul eelistad - kas kokkuvõttev (kõikide osalejate lõppkoha näitab ära)[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM004900_C74A.pdf] või selline kus on iga eeljooksu tulemused eraldi[http://www.european-athletics.org/externalmodules/AT/pdf/ATM004900_C73B.pdf]? --Pelmeen10 16. august 2018, kell 01:29 (EEST) :Ma olen tavaliselt võtnud selle lingi, mis pandud inglise vikis vastava ala artikli juurde. Tavaliselt on selleks olnud too kokkuvõtte. See on minu meelest ka just parem, sest sealt leiab sportlase lõppkoha. --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. august 2018, kell 02:35 (EEST) Tegin malli {{tl|kl}}, ehk on nii lihtsam lühendeid kasutada. Oled oodatud malli täiendama. Kas artiklil [[Kergejõustiku lühendid]] oleks ka jumet? --Pelmeen10 16. august 2018, kell 23:14 (EEST) :Väga hea. Esimesena võiks juurde lisada Eesti rekordi lühendi (ER), kuid samas Euroopa rekordi lühend oleks ka ER. Ma ei pea vajalikuks lühendid linkida, kuid kõige tähtsam oleks siiski, et maailmarekordi lühend MR viiks maailmarekordite lehele.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. august 2018, kell 23:23 (EEST) :Eesti rekorditele peaks ka lingi kaudu ligipääs olema. Olümpiarekordite ega kergejõustiku Euroopa rekordite kohta eraldi artiklit meil veel ei ole, teised rekordid pole enam nii tähelepanuväärsed.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. august 2018, kell 23:36 (EEST) ::ER võiks jätta ilmselt ikka Euroopa rekordile. (Vb Eesti rekordile EER vms?) Kui ainult teatud lühendite puhul teha link, siis said mul koodi kirjutamise oskused hetkel otsa. [[Mall:Kl/liivakast]] sain Eesti rekordi normaalselt linkima, kuid maailmarekordi puhul mitte. Ei tea kas [[Kasutaja:Cumbril]] oskab aidata? --Pelmeen10 17. august 2018, kell 00:21 (EEST) :::Hommikul vaatan seda.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2018, kell 01:24 (EEST) ::::Ei jaga ka kahjuks seda. Võiksid tõesti näiteks Cumbrililt abi küsida.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 17. august 2018, kell 11:53 (EEST) Võimalus oleks ka Eesti rekordit märkida "EeR" või Euroopa rekordit "EuR". Kuidas meil varasemalt neid märgitud on? --Pelmeen10 18. august 2018, kell 17:28 (EEST) :Mina olen tegelikult nii Euroopa kui ka Eesti rekordit märkinud kui "ER". Ilmselt jätame "ER-i" siis Euroopa rekordile?--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. august 2018, kell 17:39 (EEST) ::Jah. --Pelmeen10 19. august 2018, kell 19:58 (EEST) == Egiptuse jalgpallurid == Suutsin su haneks tõmmata, jah? :D [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. september 2018, kell 20:11 (EEST) :Arvasin, et asendasid kategooria "Egiptuse jalgpallurid" kategooriaga "Egiptuse sportlased", kui seda silmas pead.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 29. september 2018, kell 20:52 (EEST) ::Sain aru jah, et seda arvasid. Aga näedsa, seekord tegin hoopis vastupidi. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 29. september 2018, kell 21:33 (EEST) == Miķelis Rēdlihs == Artikkel [[Miķelis Rēdlihs]] sobiks siia: [[Vikipeedia:Eesti–Läti_100/Osalejad_ja_artiklid]]. --Metsavend 1. november 2018, kell 20:48 (EET) :Jah, oli plaanis just lisada :) --[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 1. november 2018, kell 20:51 (EET) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == Kategooriad, mängijad‎ vs jalgpallurid‎/korvpallurid‎ == Vt [[:Kategooria:Jalgpallurid klubiti]] ja [[:Kategooria:Korvpallurid klubiti]]. Põhiliselt on Eesti klubidel "x klubi jalgpallurid‎" ja "x klubi korvpallurid‎", välismaistel klubidel "x klubi mängijad". Ehk oleks mõitslik neid ühtlustada? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 14:49 (EET) :Ma ise eelistan "mängijad". Ühtlustada? Võib-olla, aga mul endal selle jaoks aega ei ole.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 15:33 (EET) ::Ma jällegi eelistaks kategoorias määrata spordiala. Kui sama nimega on mitu spordiklubi? nt [[FC Barcelona (täpsustus)]]. Samuti teeks arusaadavamaks mõne USA klubi spordiala (Chicago Bearsi mängijad vms). [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 17:31 (EET) ---- Mina leian jälle, et idee poolest oled sina ka piisavalt Vikipeedias tegutsenud, et enda alustatud artiklid sportlastest ise loenditesse lisada. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 21. märts 2021, kell 17:32 (EET) :🤦 Sellised loendid on iganenud. Sellest on juba küllalt räägitud. Samuti leian ma, et ei ole mõistlik nõuda uutelt kaastöölistelt selliste mammutloendite täiendamist.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. märts 2021, kell 20:12 (EET) ==Kiitus== Minu tähelepanekute järgi olete teie, Raamaturott, teinud viimaste aastate jooksul oma spordiartiklites imetlusväärse keelelise arengu. Tänan püüdliku töö, asjaliku informatiivse stiili ja korrektse eesti keele väärtustamise eest! Kui Vikipeedia peaks hakkama välja andma arenguauhinda, siis ma esitaksin Teid sellele kandideerima. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 14:00 (EEST) :Kas tõesti? Minu meelest on mul veel küllalt arenguruumi, eriti kui teen artiklist artiklisse samu tüüpvigu ja seejuures veel tegelikult tean, et vigaselt (nt kui kirjutan "valiti kellegi poolt"). Ausalt öeldes ei ole viitsinud sageli kohe vigadest õppida.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 14:32 (EEST) :: Igaühel on milleski arenguruumi, ''nobody's perfect''. Aga areng on palju väärtuslikum kui paigaltammumine. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. aprill 2021, kell 17:22 (EEST) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> ---- Usaldatud kasutajal tühistamis- ja blokeerimisõigust siiski pole. Vt [[Vikipeedia:Usaldatud kasutajad]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. mai 2022, kell 15:58 (EEST) :Sellisel juhul võiks kasutaja Metzziga saada lähitulevikus administraatorikandidaadiks.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. mai 2022, kell 16:29 (EEST) ---- Kategooria eesmärk on aidata erinevate artiklite vahel navigeerida ning punane link sellele kaasa ei aita. Pigem olgu ülemkategooria. Teine variant oleks kategooria (kasvõi 1 liikmega) luua. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 21. juuni 2022, kell 16:36 (EEST) :Kõik taksonid võiksid idee poolest olla jagatud vähemalt sugukondade kaupa. Tegemata kategooria eemaldamise asemel võiks uue kategooria ära teha.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 21. juuni 2022, kell 16:41 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:11 (EEST) ft1gxkv1q6gfg3xgp6du38dmmc0ztir 0 322761 6175154 5562915 2022-08-08T05:39:28Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Pilt = | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = | osm = pind | suum = 8 }} [[Pilt:Карта острова Койлуото.svg|pisi|Saare kaart]] '''Koiluoto''' ([[vene keel]]es ''Койлуото'') on väike 0,02 km² suurune saareke [[Soome laht|Soome lahe]] idaosas [[Virolahti (laht)|Virolahti]]s [[Virolahti vald|Virolahti vallas]]. 200 meetri pikkust ja 110 meetri laiust madalat saart läbib [[Soome]] ja [[Venemaa]] riigipiir. See on teadaolevalt maailma väikseim meresaar, mis jaguneb kahe riigi vahel. Umbes sama väike on [[Märket]] Soome läänetipul. [[Kategooria:Soome lahe saared]] [[Kategooria:Soome saared]] [[Kategooria:Venemaa saared]] [[Kategooria:Virolahti vald]] [[Kategooria:Leningradi oblast]] 90nz7b03tqgoptjdb5fxr4qqis3fe10 0 324559 6175072 5623804 2022-08-07T19:32:32Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{provints | nimi = Lake'i maakond | keskuse_nimi = [[Crown Point]] | asendikaardi_pilt = Map of Indiana highlighting Lake County.svg }} '''Lake'i maakond''' (''Lake County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Indiana]] osariigi loodeosas. See kuulub [[Chicago]] linnastusse. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Crown Point]]. Suurim linn on [[Hammond]]. Maakonna pindala on 1623 km². [[Veepindala]] on 330 km². [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] järgi 498 700. Aastal 2010 oli elanikke 496 005 ja 2000. aastal 484 564. Elanike arvult on Lake'i maakond Indiana osariigis teisel kohal. == Naabermaakonnad == * [[Cooki maakond (Illinois)]] (kirdes) * [[Porteri maakond]] (idas) * [[Jasperi maakond (Indiana)|Jasperi maakond]] (kagus) * [[Newtoni maakond (Indiana)|Newtoni maakond]] (lõunas) * [[Kankakee maakond]], [[Illinois]] (edelas) * [[Willi maakond]], [[Illinois]] (läänes) == Ajalugu == Lake'i maakond moodustati 1837. aastal [[Porteri maakond|Porteri maakonna]] osast. Maakond sai nime [[Michigani järv]]e (inglise ''Lake Michigan'') järgi. == Maanteed == {{veerud}} * [[File:I-65.svg|20px]] [[Interstate 65]] * [[File:I-80.svg|20px]] [[Interstate 80]] * [[File:I-90.svg|20px]] [[Interstate 90]] * [[File:I-94.svg|20px]] [[Interstate 94]] * [[File:US 6.svg|20px]] [[U.S. Route 6]] * [[File:US 12.svg|20px]] [[U.S. Route 12]] {{veerud-piir}} * [[File:US 20.svg|20px]] [[U.S. Route 20]] * [[File:US 30.svg|20px]] [[U.S. Route 30]] * [[File:US 41.svg|20px]] [[U.S. Route 41]] * [[File:US 231.svg|20px]] [[U.S. Route 231]] * [[File:Indiana 2.svg|20px]] [[Indiana State Road 2|State Road 2]] * [[File:Indiana 51.svg|20px]] [[Indiana State Road 51|State Road 51]] {{veerud-piir}} * [[File:Indiana 53.svg|20px]] [[Indiana State Road 53|State Road 53]] * [[File:Indiana 55.svg|20px]] [[Indiana State Road 55|State Road 55]] * [[File:Indiana 130.svg|20px]] [[Indiana State Road 130|State Road 130]] * [[File:Indiana 152.svg|20px]] [[Indiana State Road 152|State Road 152]] * [[File:Indiana 312.svg|20px]] [[Indiana State Road 312|State Road 312]] * [[File:Indiana 912.svg|20px]] [[Indiana State Road 912|State Road 912]] {{veerud-lõpp}} == Linnad == [[Pilt:Lake_County,_IN.jpg|pisi|Lake'i maakonna satelliitpilt]] * [[Cedar Lake]] (2020. aasta seisuga 14 106 elanikku) * [[Crown Point]] (halduskeskus; 33 899 elanikku) * [[Dyer]] (16 517 elanikku) * [[East Chicago]] (26 370 elanikku) * [[Gary]] (69 093 elanikku) * [[Griffith]] (16 528 elanikku) * [[Hammond]] (77 879 elanikku) * [[Highland (Indiana)|Highland]] (23 984 elanikku) * [[Hobart (Indiana)|Hobart]] (29 752 elanikku) * [[Lake Station]] (13 235 elanikku) * [[Lowell (Indiana)|Lowell]] (10 680 elanikku) * [[Merrillville]] (36 444 elanikku) * [[Munster (Indiana)|Muster]] (23 894 elanikku) * [[New Chicago]] (1999 elanikku) * [[Schererville]] (29 646 elanikku) * [[Schneider]] (269 elanikku) * [[St. John]] (20 303 elanikku) * [[Whiting]] (4559 elanikku) * [[Winfield]] (7181 elanikku) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.lakecountyin.org/index.jsp Lake'i maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Indiana maakonnad}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Indiana maakonnad]] m8b6s2gyc2e6pjnphym0bz96uhl58yi 0 324677 6175018 6125823 2022-08-07T17:35:59Z 2001:7D0:87F7:280:B447:F2E3:C359:899C /* Artikleid */ wikitext text/x-wiki '''Juhan Voolaid''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1971]]) on [[Tartu]]s elav linnaametnik ja Eesti kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu liige. Oli 2021. aastal [[Tartu linnakirjanik]]. Ta lõpetas 1989. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i ja on õppinud [[Tartu Ülikool]]is geograafiat. ==Looming== Avaldab põhiliselt ilukirjandust, Tartus on korraldatud tema fotonäitusi kodulinnast. ===Raamatud=== * "Erakordne info Maa elanikele" Habemega Naine, 2008 * "Kullamäe lood" [[Atlex]], 2012 * "Hokimängija Tartu linnamüüril" Atlex, 2014 * "Aastaraamis Tartu" pildialbum, Atlex, 2014 * "Supergripp Anton" Hea lugu, 2015 * "Ideaalne taies" Hea lugu, 2016 * "Tartu õuduskaupmees" Hea lugu, 2016 * "Läbilööjalammas ja marukoer" Hea lugu, 2017 * "Tuhastunud külavanem" Kuuloom, 2018 * "Tartu 1971-1983. Jõmpsika mälestused" Kuuloom, 2020 * "Tartu Jaani ürik ja elu mõtte räpane saladus" Kuuloom, 2021 ===Üksikud lood=== * "Musta mantliga mees" - kogumikus "Musta mantliga mehed" MIXI, 2009 * "Maske ei saa kanda igavesti" - Looming, märts 2015 * Peatükke kogumikust "Tuhastunud külavanem" - Looming, jaanuar 2017 * [http://vikerraadio.err.ee/v/jarjejutt/saated/729d365d-594d-46d7-8657-3abcc452257d/jarjejutt-juhan-voolaid-asjade-kokkukrabamine-1 Asjade kokkukrabamine (raamatust "Tartu õuduskaupmees") – ERR, saatesari "Järjejutt", loeb Hannes Kaljujärv] * "Lõvi" (lühijutt kogumikust "Läbilööjalammas ja marukoer") - Looming, august 2017 * Voolaid vestab - järjena 15 peatükki kogumikust "Tuhastunud külavanem" - Linnaleht, mai-august 2017 * "Lõvi" (lühijutt kogumikust "Läbilööjalammas ja marukoer") - kogumikus "Eesti novell 2018", MTÜ Eesti Jutt 2018 * "Лев", журнал "Вышгород" 1-2/2019 * "Kaotada tuleb osata" - järjejutuna ajakirjas "Jalka" 05.2021 - 10.2021 * "Bobi kolmas mees" - Looming, juuli ja august 2021 ===Üksikud lastelood=== * "Kommikoletis" - Täheke, juuli/august 2020 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/338257 "Kommikoletis" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Varesele valu" - Täheke, november 2020 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/338256 "Varesele valu" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Jõulukana" - Täheke, detsember 2020 * [https://arhiiv.err.ee/guid/176375 "Jõulukana" – ERR arhiivi helifail (07.03.2021), loeb Argo Aadli] * "Lumememm ja kevad" - Täheke, märts 2021 * "Isesõitvad jalgrattad" - Täheke, juuli/august 2021 * "Number ühe ja A-tähe tüli" - Täheke, september 2021 * "Onu Roberti auto" - Täheke, jaanuar 2022 * "Kook" - Täheke, veebruar 2022 * "Tondisöömismasin" - Täheke, mai 2022 * "Majasööja koll" - Täheke, juuni 2022 ===Artikleid=== * [http://tarbija24.postimees.ee/1815049/kuu-aega-enne-soda-gruusia-reisikiri Kuu aega enne sõda: Gruusia reisikiri – Tarbija24 13.08.2008] * [http://www.vandra.ee/FB/Vandra_leht_juuli_2013_.pdf Rattaralli kui päikesemaa – Vändra Teataja 07.2013] * [http://reisiajakiri.gomaailm.ee/salaparane-avastus-bulgaarias/ Salapärane avastus Bulgaarias – GO Reisiajakiri 08.2013] * [http://tarbija24.postimees.ee/2773632/napoli-ouduslood-ja-tegelikkus Napoli - õuduslood ja tegelikkus – Postimees 26.04.2014] * [http://www.tartuekspress.ee/?page=1&id=2169 Melanhoolia ja rock‘n‘roll – Tartu Ekspress 06.06.2014] * [https://www.ohtuleht.ee/585325/tartu-sai-endale-vana-fuusikahoone Tartu sai endale vana füüsikahoone – Tartu Linnaleht 26.06.2014] * [http://www.vandra.ee Argimurede sekka püsti löödud post – Vändra Rattaralli – Vändra Teataja 06.2014] * Keisrit oodates - Pere ja kodu, juuli 2015 * Elu piimaplaneedil - Pere ja kodu, august 2015 * [https://issuu.com/fotoajakiripositiiv/docs/positiiv_24_2016_ Emajõe maalitud Tartu - Positiiv, 24/2016 KEVAD] *[https://arvamus.postimees.ee/6713687/juhan-voolaid-mina-tean-mis-sunnib-kihutama?_ga=2.31019706.443168558.1561443834-2047736322.1526970073 Juhan Voolaid: mina tean, mis sunnib kihutama, Postimees 22.06.2019] *[https://tartu.postimees.ee/7204823/juhan-voolaid-kas-suku-voiks-tulla-keskparki-jah-voiks Juhan Voolaid: Kas Süku võiks tulla keskparki? Jah, võiks – Tartu Postimees 19.03.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7223174/mis-saaks-kui-kirjanikud-haihtuksid Mis saaks, kui kirjanikud haihtuksid? – Tartu Postimees 13.04.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7280545/juhan-voolaid-piiluaugud-minevikku Juhan Voolaid: piiluaugud minevikku – Tartu Postimees 21.06.2021] * "Vabaduskadedus" – Looming, juuli 2021 *[https://sirp.ee/s1-artiklid/lopulugu/tuttava-linna-tuled-tartu-ilu-alus/ "Tuttava linna tuled – Tartu ilu alus" – Sirp 30.07.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7358992/juhan-voolaid-ajupestute-vastasseis Juhan Voolaid: ajupestute vastasseis – Tartu Postimees 13.10.2021] *[https://tartu.postimees.ee/7473057/juhan-voolaid-sojast-suust-ja-ajupesumasinast Juhan Voolaid: sõjast, süüst ja ajupesumasinast – Tartu Postimees 10.03.2022] *[https://tartu.postimees.ee/7578180/juhan-voolaid-su-lemmikaastaaeg-on-talv-vale Juhan Voolaid: su lemmikaastaaeg on talv? Vale! – Tartu Postimees 05.08.2022] ===Fotonäitused=== *2012 "Tartu – iga kell ja iga ilmaga" *2012 "Tartu ei puhka", Tartu linna fb lehel *2013 "Tartu – elluärganud skulptuurid" *2014 "Emajõe maalitud Tartu" *2016 "Nihestatud Tartu" *2021 "Nihestatud Tartu 2 / Dislocated Tartu 2" ==Liikmesus== *[[Kirjanike Liit]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *"Kaameraga tartlane." Pulss, märts 2015 *Juhan Voolaid; Mart Reiniku kooli juubeliraamat “Aia tänavast Mississippini. Mart Reiniku kooli 130 aastat” (2019; lk 173) ==Välislingid== * Rasmus Rekand "Kullamäe lood said kaante vahele" Tartu Ekspress, 20.12.2012 * Raimu Hanson [http://www.tartupostimees.ee/1082308/lastele-leidub-mange-arvutis-ja-pariselus/ "Lastele leidub mänge arvutis ja päriselus"] Postimees, 21.12.2012 * Mare Kiisk [https://opleht.ee/2013/02/kuidas-lasta-lastel-raamatuga-sobraks-saada-ehk-uks-voimalus-opilastel-lugemishuvi-tekitamiseks/ "Kuidas lasta lastel raamatuga sõbraks saada ehk üks võimalus õpilastel lugemishuvi tekitamiseks"] Õpetajate Leht, 15. veebruar 2013 * Peeter Olesk [http://www.epl.ee/news/kultuur/elust-tagavaramaa-piiril.d?id=65588534 "Elust taga­vara­maa piiril"] EPL, 28. jaanuar 2013, * "Meid külastas kirjanik Juhan Voolaid" Pirita Majandusgümnaasium, 25. märts 2013 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/601753/kirjanik-juhan-voolaid-tutvustab-lustlikul-viisil-tartu-linnamuuri "Kirjanik Juhan Voolaid tutvustab lustlikul viisil Tartu linnamüüri"] Tartu Linnaleht, 30. oktoober 2014 * Aapo Ilves [http://ekspress.delfi.ee/news/areen/piki-tartu-linnamuuri?id=70155311 "Piki Tartu linnamüüri"] Eesti Ekspress, 19. november 2014 * Raimu Hanson [http://pluss.postimees.ee/2994021/hokimees-viib-lugeja-ule-katuste "Hokimees viib lugeja üle katuste"] Tartu Postimees, 17. november 2014 * Raimu Hanson [http://pluss.postimees.ee/3026907/tartlane-pildistab-kodulinna "Tartlane pildistab kodulinna"] Tartu Postimees, 16. detsember 2014 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/655371/kirjanik-juhan-voolaid-tartu-on-koige-huvitavam-kevadel "Kirjanik Juhan Voolaid: Tartu on kõige huvitavam kevadel"] Tartu Linnaleht, 18. detsember 2014 * Rasmus Rekand "Kodulinn pildiraamis" Tartu Ekspress, 19.12.2014 * Raimu Hanson "Meelelahutus seguneb juttudes tõsidusega" Tartu Postimees, 26. august 2015 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/698030/juhan-voolaid-annab-igapaevastele-paikadele-lisavaartust "Juhan Voolaid annab igapäevastele paikadele lisaväärtust"] Tartu Linnaleht, 08. oktoober 2015 * Rasmus Rekand "Aatlema nakatav supergripp" Tartu Ekspress, 11.11.2015 * Ants Vill [https://www.ohtuleht.ee/738767/me-voime-koerale-sokid-jalga-panna-aga-ta-kisub-need-ara "Me võime koerale sokid jalga panna, aga ta kisub need ära"] Linnaleht, 09.06.2016 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/776699/juhan-voolaiule-on-tartu-inspiratsiooniallikaks "Juhan Voolaiule on Tartu inspiratsiooniallikaks"] Tartu Linnaleht, 15. detsember 2016 * Raimu Hanson [http://tartu.postimees.ee/3988323/linnaametnik-nihestab-emajoelinna-sonas-ja-pildis?utm_source "Linnaametnik nihestab Emajõelinna sõnas ja pildis"] Tartu Postimees, 23. jaanuar 2017 * Ants Vill [https://elu.ohtuleht.ee/807066/juhan-voolaid-nagu-akordion-kus-uks-ots-on-tosine-teine-naljakas "Juhan Voolaid: nagu akordion, kus üks ots on tõsine, teine naljakas"] Linnaleht, 26.05.2017 * Jüri Pino [https://www.ohtuleht.ee/837682/tanapaevane-onu-remus-pelevin "Tänapäevane onu Remus Pelevin"] Linnaleht, 02.11.2017 * Kristjan Roos [https://www.ohtuleht.ee/903736/kirjanik-juhan-voolaiu-lood-lopsivad-masendusest-puhtaks-nagu-tolmuse-teki "Kirjanik Juhan Voolaiu lood lopsivad masendusest puhtaks nagu tolmuse teki"] Linnaleht, 25.10.2018 * Kristjan Roos [https://elu.ohtuleht.ee/1013690/kirjanik-juhan-voolaid-randas-tagasi-lapsepolve-praegustele-noortele-on-need-kui-ennemuistsed-jutud "Kirjanik Juhan Voolaid rändas tagasi lapsepõlve: praegustele noortele on need kui ennemuistsed jutud"] Tartu Linnaleht, 01. oktoober 2020 * Vilja Kohler [https://tartu.postimees.ee/7087112/vello-sefiirimae-ootab-oma-jarge "Vello Sefiirimäe ootab oma järge"] Tartu Postimees, 16. oktoober 2020 * [https://tartu.postimees.ee/7154542/tartu-uus-linnakirjanik-on-juhan-voolaid "Tartu uus linnakirjanik on Juhan Voolaid"] Tartu Postimees, 13. jaanuar 2021 * Ode Maria Punamäe [https://kultuur.err.ee/1608072049/tartu-linnakirjanik-juhan-voolaid-kirjanduslikke-eeskujusid-mul-pole "Tartu linnakirjanik Juhan Voolaid: kirjanduslikke eeskujusid mul pole"] ERR/kultuur, 13. jaanuar 2021 * Lisete Reineberg [https://tartu.postimees.ee/7154977/ametnikust-kirjanik-kodulinna-avastamast-ei-vasi "Ametnikust kirjanik kodulinna avastamast ei väsi"] Tartu Postimees, 14. jaanuar 2021 * Kristjan Roos [https://elu.ohtuleht.ee/1030917/kuidas-tahistab-tartu-linnakirjanik-juhan-voolaid-50-sunnipaeva? "Kuidas tähistab Tartu linnakirjanik Juhan Voolaid 50. sünnipäeva?"] Tartu Linnaleht, 08. aprill 2021 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/prillitoos-555 Juhan Voolaid räägib raamatust "Tartu 1971-1983. Jõmpsika mälestused"] Prillitoos: 555 (alates 00.40), esmaeeter 17.01.2021 * Merit Maarits [https://kultuur.err.ee/1608203590/juhan-voolaid-kui-tartu-pusle-tukkideks-lahti-votta-ja-valesti-kokku-panna-siis-tekibki-nihestatud-tartu "Juhan Voolaid: kui Tartu-pusle tükkideks lahti võtta ja valesti kokku panna, siis tekibki "Nihestatud Tartu""] ERR, "Aktuaalne Kaamera", 06. mai 2021 * Armas Riives [https://tartu.postimees.ee/7241079/linnakirjanik-nihestab-ulikoolilinna-nii-sonas-kui-ka-pildis "Linnakirjanik nihestab ülikoolilinna nii sõnas kui ka pildis"] Tartu Postimees, 6. mai 2021 {{JÄRJESTA:Voolaid, Juhan}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 02kwehdambmhmqjkacounttmn7nxrwa 3 324857 6175224 6025302 2022-08-08T07:09:02Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki [[Vikipeedia:Uuele kaastöölisele|Tere tulemast]] [[Vikipeedia]]sse, Melilac! [[Kasutaja:Tiuks|Tiia]] ([[Kasutaja arutelu:Tiuks|arutelu]]) 19. aprill 2013, kell 18:32 (EEST) Miks sa kustutasid artikli [[Lemmikloomade toortoitlus]] ? :Põhjus on kirjas [[Vikipeedia:Hääletused/Arhiiv 8#Lemmikloomade toortoitlus|siin]]. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. detsember 2018, kell 08:29 (EET) : Kui kirjutad, kus mingi asula asub, siis märgi ka vald, kui tead seda. Ka valdade kohta on artiklid ette nähtud. Komasid ei ole esimeses lauses tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2013, kell 14:49 (EEST) :Et siis loon ette lingi ära? Tänan informatsiooni eest ja vaatan artiklid selle pilguga üle. :: Jah, lingi ka muidugi. :: Ka näiteks kirikute kohta võiks artiklid ette näha. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2013, kell 18:55 (EEST) Tublid poisid olete, kes te minu järel linnaosadele koordinaate panete, aga ehk oleks lihtsam, kui te selle süsteemi mulle ka selgeks õpetaks. Vaatan lähtetekste ja tahaks ise ka panna, et poleks vaja hiljem muuta, aga need komad ehk siis kraadidest ja sekunditest ümber panek on minule tundmatu. :Vaata [[:Mall:Coordinate]]. Saab mõlemat moodi kasutada, kas kraadide ja minutitega või kümnendmurruna. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 11. november 2013, kell 14:06 (EET) ---- Palun vaata [[Arutelu:Ušatšy|siia]]. Pikne 12. november 2013, kell 17:47 (EET) Äkki peaks tegema kategooria Läti endiste linnade kohta? Sinna läheks ikka üsna palju. Krustpils ja Sloka, Koknese ja Raupa...12. november 2013, kell 19:49 (EET) Muide, ma soovitaks sul (Melilac) katsetada [http://translate.keeleleek.ee/wiki/Esileht selle programmiga]. Sellega saab muuhulgas tööversioonis olevaid asju salvestada ja üles panna siis, kui nad valmis. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) Sa kirjutasid "Eesti kihelkond on mingil teadmata põhjusel omandanud mingi müstilise sügavama tähenduse." Huvitab mind. == Läti mõisad == Mõisate kohta peaks tegema eraldi artiklid (vaata [[Läti mõisate loend]]it). Pole õige öelda, et asulas asub mõis. Jutt on endisest mõisa peahoonest, härrastemajast, häärberist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2013, kell 06:53 (EEST) Jah, alati saab teksti mõisa kohta asula alt uude artiklisse ümber tõsta. Loend on muidugi pikk ja endal pole piisavalt aega/pealehakkamist tervet listi ette võtta. Seniks aitab ehk Läti asulate alt otsiminegi informatsiooni leida. Aga eesti keeles kasutatakse sõna mõis nii mõisasüdame kui ka maavalduse kohta. Jutt ei ole enamasti MITTE üksnes peahoonest, vaid ka kompleksist (tallid, aidad jne. Seega ei ole kindlasti mitte vale öelda, et asulas asub mõis, eriti kui sõna mõisasüda reaalselt paljudele üsna tundmatu on. : See tekitab siiski segadust kui lingid mõisasüdant või härrastemaja silmas pidades artiklisse [[mõis]], kus räägitakse laiemast mõistest. Kui sõna "mõis" kitsamas kontekstis vältida, siis minu meelest tõesti pole midagi katki, kui mõisa kohta esialgu eraldi artiklit pole. Alla saad kirjutada nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). Pikne 2. oktoober 2013, kell 13:37 (EEST) Siiski, artiklis [[mõis]] on ka see kitsam tähendus tähendusevõimalusena ära toodud. Vastasel juhul poleks ju suunama hakanud. Melilac : Täpsemalt, mõisa keskusest siis, nii võib ikka öelda. Muidugi saab ümber tõsta, aga kohe õigesse kohta kirjutada on parem kas või selle pärast, et siis on loendi järgi näha, et info on olemas. : Olen nõus, et sõna "mõis" kasutatakse mitmeti, aga eesti vikipeedias kasutatakse seda ikkagi algses tähenduses, et jutt oleks korrektne ja ühemõteline. [[Kasutaja:IFrank]] hoiab sellel silma peal. ::Et siis kasutame sõna mõisa tähistamaks külast eemal asuvat põllulappi? Vaevalt küll - seega ei kasuta me seda mitte algses, vaid ühes spetsiifilises tähenduses. Seega ühetimõistetavuse mõttes on selline ühemõttelisuse idee enam kui kahtlane. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. jaanuar 2020, kell 05:42 (EET) Tere! Mul on hea meel näha, et keegi on võtnud vaevaks kirjutada ka Läti mõisatest. Teema on minu jaoks huvipakkuv. Pakun välja mõned soovitused artiklite vormistamiseks. Esimeses lauses võiks olla mõisa läti- ja saksakeelne nimi, mõisatüüp (rüütli-, linna-, riigi- jms) ja tema asukoht mõisaaegse haldusjaotuse järgi (kihelkond, maakond). Järgmises lauses tema asukoht kaasaegse haldusjaotuse järgi. Näiteks artikkel [[Põltsamaa mõis]]ast on vormistatud neid põhimõtteid silmas pidades. --[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 30. oktoober 2013, kell 15:05 (EET) :Kasutan mudelit, mille järgi olid kirjutatud need artiklid, mida ma ise ei kirjutanud. Kreisi ja kihelkonna lisan hiljem, kuna see nõuaks ka vastavate artiklite redigeerimist ja arvuti ei suuda lihtsalt nii paljusid aknaid lahti hoida. Mõisatüüp on ära toodud, kui see rüütlimõisast erineb;ilmselt on muiža lihtsalt rüütlimõis, kuigi sel juhul oleks Lätis rüütlimõisu tihedamalt kui Eestis. Võimalik, et nad pole tüüpi alati ära toonud, seega pole ma julenud artikleis rüütlimõisa kui terminit kasutada. ::Kreisi- ja kihelkonnaartiklit ei pea kohe redigeerima. Sul puudub kohustus neid üldse redigeerida.--[[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] ([[Kasutaja arutelu:WooteleF|arutelu]]) 30. oktoober 2013, kell 20:17 (EET) Lätlased on oma mõisad ise ajalooliste piirkondade järgi ära lahterdanud. Reaalselt võib see olla hea lahendus. Sellal kui Vidzemes on mõisade lugu üsna sarnane meie omaga, Kuramaa oli vahepeal omaette riik ja sealsed kolm regiooni on vastavalt veidi teise "fiilinguga",moodustab Latgale ikkagi väga omaette terviku, kus kihelkond kui selline vist ei olnudki haldusjaotuse osa... Oletan, et Latgale teistsugune lugu võib olla põhjus, miks lätlased ise oma kihelkondasid nii mõisade juures välja ei too. Vastavalt võib siis ka artikli kirjutada, kus piirkonna mõisade loo kohta seletust saaks ja regioonide omapära välja toodud oleks. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. november 2013, kell 18:29 (EET) == Ērberģe mõis (Neretas muiža) == Ons nimetused [[Ērberģe mõis]] (Neretas muiža) õiged? - http://www.ciltskoki.lv/index.php?option=com_content&view=article&id=2052&Itemid=400%E3%80%88=lv http://www.ciltskoki.lv/, annab teised vasted. PS taga olevad apr on Läti vabariigi aegsed maakonnad, mitte keisririigi aegsed territooriumid--[[Kasutaja:NOSSER|NOSSER]] ([[Kasutaja arutelu:NOSSER|arutelu]]) 25. november 2013, kell 18:24 (EET) Kindlasti mitte, tegemist on kopeerimisel ja pastemisel tekkinud näpuveaga, mis sai parandatud. Ērberģet on klaviatuuri abil kole tüütu kirjutada;( [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. november 2013, kell 18:51 (EET) ==Link artikli mingile osale== Siin ([[Arutelu:Ērberģe mõis]]) küsisid abi lingistamisel. Konstruktsioon on selline: <nowiki>[[Tähtvere mõis#Mõis kaasajal|X-sõna(d)]]</nowiki>--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 26. november 2013, kell 09:45 (EET) == Läti mõisad == Kas Läti mõisate tarbeks oleks vaja ka mõnda navigeerimismalli? Nt grupeerida kokku Vidzeme piirkonna mõisad, Riia mõisad jt ning teha sama kategooriate tasandil (''Kategooria:Vidzeme mõisad'', ''Kategooria:Riia mõisad'', jne). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. jaanuar 2014, kell 21:37 (EET) :Hetkel oleks see mõistlik, aga... Ma olen kuulnud kaht arvamust, et tuleks panna kreiside kaupa. Kui neid artikleid rohkem on, umbes sama palju, kui inglise wikis, siis on taoline lähenemine juba parem. Teha ja ümber teha pole ka tegelikult vist mõtet. Seetõttu hetkel tasuks hetkel lasta olla nii kuis on. Riia hetkel juba on ja see vajab kindlasti eraldi kategooriat, hiljem võib selle vist kreisi alla pista. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. jaanuar 2014, kell 21:43 (EET) :::Samas võib ka praeguse lahenduse jätta kategooriate osas. Vähemalt esialgu. :::Kuidas aga oleks navigeerimismallidega? Nii saaks artiklites välja tuua, millised mõisad jäävad sellega samasse piirkonda. Seega 1) pakuks mallide kasutamine uut infot ja 2) lihtsustaks lugejale navigeerimist artiklite vahel. Seega peaksin ma ise seda olulisemaks, kui kategooriatega mässamist. Grupeerida kihelkondade kaupa? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2014, kell 21:58 (EET) Mõte. Praegu tasub ilmselt ära teha kubermangudpõhine mall; see välistab olukorra, kus hetkel mõne kreisi kohta midagi ei ole, samas aga aitab vabamalt liigelda. Teised pole nii teinud, aga see ei tähenda, et meie ei võiks. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. veebruar 2014, kell 18:43 (EET) == [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid]] == Viimasel paaril aastal pole pea mingisugust uute heade artiklite valimist toimunud. Nõnda pole ka suurt midagi nädala artiklina avalehel lükata, mis seal juba korduvalt poleks olnud. Kvaliteetset sisu aga nagu oleks. Ehk leiad mahti, et väheke neid üles seatud artikleid silmitseda ja mõned hääled anda. Äkki õnnestub nõnda paar säravamat kirjutist hea artikli märgisega varustada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. jaanuar 2014, kell 21:37 (EET) :Kas [[Gemmatimonas aurantiaca|nüüd]] on parem? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 20:55 (EET) ::Küllap seda ''G. aurantiaca'' artiklit tuleks veel kunagi edasi arendada. Sai teine loodud ikkagi 2010 ja vahepeal on aeg edasi läinud. Aga tänud kommentaari eest. ::Ühtlasi tänan vaeva eest, et mis võtsid, et neid artikleid üle kontrollida! Üks sai tänu sellele ka hea artikli märgise (kuus poolthäält täitus artiklil [[Taani vabatahtlike kompanii]]) ja mitmed jõudsid ühe hääle võrra lähemale. ::P.S: Väga väärtuslik oleks sinu panus artikli [[Keila]] arendamisel: igati kuluks ära üks hea artikkel Eesti asulast, mida saaks hakata teistele eeskujuks tooma. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 13. jaanuar 2014, kell 21:38 (EET) :::[[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Bütsants|Mida sa arvad]] [[Bütsants|sellest artiklist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. märts 2015, kell 21:33 (EET) :::: Vajab veel tööd, lisasin ühe küsimuse, millele ise vastust oletan, aga kindlalt ei tea. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. august 2015, kell 22:13 (EEST) == [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]] == Mis sa arvad sellest, kui ma esitaksin sind administraatorikandidaadiks? Oleksid nõud kandideerima? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. jaanuar 2014, kell 21:36 (EET) Sõltub, mis vaja teha. Töö mul ju selline, et vahel ei saa päris pikalt arvuti taha, lisaks ei tea, mis oskusi vaja jne. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. veebruar 2014, kell 18:48 (EET) Otsest ei olegi vaja midagi teha. Leian lihtsalt, et sa paistad igati pädev, usaldusväärne, aktiivne ja oled tegev laiemalt, kui ainult enda kindlas valdkonnas. Seega võiks minu poolest sinu kasutajaõigusi laiendada. [[Vikipeedia:Administraatorid|Täpsemalt nt siin]]. Kas oleksid nõus kandideerima? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 12. veebruar 2014, kell 21:45 (EET) :Aastal 2016, enne ei usalda end (pean kogemusi puudulikeks). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 11. veebruar 2015, kell 17:05 (EET) ==Ümbersuunamised== Kui pealkiri sisaldab selliseid tähti, mida klaviatuuril pole, siis tee palun ümbersuunamised. Vaata, kuidas teised on teinud. Ja pane link ka artiklisse, kust nt seda mõisa võidaks otsida. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 22. märts 2014, kell 05:07 (EET) :Tänan intellektuaalse väljakursega sisustatud õhtu eest. Vaadatud. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 23. märts 2014, kell 09:18 (EET) :: Kas muidu kusagilt näeb ka, mida mingile artiklile ümber suunatud on, et saaks eeskuju võtta?[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 26. märts 2014, kell 14:38 (EET) ::: Nupp "Lingid siia". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. märts 2014, kell 16:41 (EET) Ütlen igaks juhuks, et suvemõisu ei tohi mõisate loendisse pana. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. märts 2014, kell 17:59 (EET) ---- Palun lisa uued mõisad [[Läti mõisate loend]]isse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2014, kell 02:08 (EEST) Uh-huh. Olen sellele ise ka mõelnud, aga tegelikult, arvestades, et see on veel rajoonipõhine, peaks selle artikli ju täielikult ringi kirjutama. Panema asukoha praeguse ja endise haldusjaotuse alusel. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. aprill 2014, kell 12:08 (EEST) :OK, haigusleht. Ajakohastasin, lisasin, kus märkasin, sorteerisin tähestiku järjekorda. Kui vead sees, süüdistage kurje [[bakter]]eid, mitte mind:) [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. detsember 2014, kell 10:46 (EET) ---- Peaks jääma nii, et artiklid, mis mõisteliselt on Valgevene haldusüksused ja rajoonid, oleks kategooriates selle järgi koondatud, mitte ainult endanimelistes kategooriates ehk läbisegi linnade ja muude asjadega. Ehk võiks jääda nii "Bresti oblasti rajoonid" kui ka "Stolini rajoon". Ja hea oleks, kui kategooria "Stolini rajoon" on asukoha järgi ainult kategooria "Bresti oblast" alamkategooria, nii et rajooni kategoorias sisalduvad asjad (linnad jm), mis pole haldusüksused, poleks haldusüksuste kategooriapuus. Vene ja valgevene vikis, kust eeskuju võtad, on need asjad natuke sassis. Eeskuju võiks võtta saksa vikist. Pikne 6. detsember 2014, kell 11:02 (EET) :Ok, tänan hea nõuande eest[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) Palun märgi kategooriate muudatused pisiparandusteks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. detsember 2014, kell 17:04 (EET) == Knygnešystė == Kas keegi teab, kas selle nähtuse (Knygnešystė) kohta on mingi meie omakeelne väljend olemas? Leedu kohta midagi kirjutades jääb see etapp igal sammul ette. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. detsember 2014, kell 16:15 (EET) : Filmi pealkiri oli "Raamatusmugeldajad". [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. detsember 2014, kell 14:31 (EET) :: Et siis kui artiklina teha, siis "Raamatusmugeldamine"? OK... - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 27. detsember 2014, kell 14:38 (EET) ::: Ma ei kasutaks seda sõna. Jätaksin pigem tõlkimata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. detsember 2014, kell 18:52 (EET) ---- Mainin, et Leedu asustusüksuste uuemaid elanike arve leiab [http://statistics.bookdesign.lt/esu_10.htm siit]. [[Eri:Kaastöö/90.190.58.98|90.190.58.98]] 29. jaanuar 2015, kell 11:43 (EET) == Asendikaardid == Kust saaks näha, milliste alade kohta asendikaarte kasutada saab ja kus peab otsima pilti asula asukohaga? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. veebruar 2015, kell 08:06 (EET) : Asendikaardid, mis on eesti vikis praegu kasutatavad, leiab [[:Kategooria:Asendikaartide mallid|siit]]. Alad, mille jaoks on aluskaardid olemas ja mille jaoks saaks vajadusel samuti siia mallid teha, leiab [[de:Wikipedia:Kartenwerkstatt/Positionskarten#Bearbeitungsgebiete|siit]]. Pikne 6. märts 2015, kell 20:01 (EET) == WMCEE Spring + QR-codes == Hello, Melilac. Thanks for creating a number of articles about Belarus, particularly about [[Pružany rajoon|Pružany district]]. I would like to ask You one more favour to create some articles about Pružany district national heritage monuments, list of which is [[:meta:Wikimedia CEE Spring 2015/Structure/Belarus#Wiki Loves Monuments + QR-codes|provided here]]. In the near future, links to these articles in different languages to be included into QR-codes and installed as memorial plates in the corresponding objects. You can create these articles any time, not depending of WMCEE Spring shchedule. -) Thanks in advance, [[Kasutaja:Renessaince|Renessaince]] ([[Kasutaja arutelu:Renessaince|arutelu]]) 23. märts 2015, kell 10:27 (EET) :Царква ўзьвіжаньня Сьвятога Крыжа (Аранчыцы).Царква ўзьвіжаньня Сьвятога Крыжа (Зельзін).Палацава-паркавы комплекс Дзяконскіх (Каштанаўка).Касьцёл Найсьвяцейшай Тройцы (Лыскава).Кляштар місіянэраў (Лыскава).Лыскаўскі замак.Царква Нараджэньня Божай Маці (Лыскава). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. mai 2015, kell 23:40 (EEST) :: What's that? :: I noticed You already translated article about [[Muravanka]]. I hope to get to library once where I can probably find some more information about the history of this village. --[[Kasutaja:Renessaince|Renessaince]] ([[Kasutaja arutelu:Renessaince|arutelu]]) 8. juuni 2015, kell 11:34 (EEST) ::: That is a "to do" list, so I would find easily the things to do and after the articles are done to remove them. Helpful for not forgetting what I intended to do but had no time for at the moment. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. august 2015, kell 00:00 (EEST) ...and done!!! - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 11. oktoober 2015, kell 19:52 (EEST) == Uus esilehe kujundus: hääletamine == Tere,<br /> Oled osalenud arutelus uue esilehe tegemise kohta. Palun avalda oma arvamust uue esilehe kasutuselevõtu kohta [[Vikipeedia:Hääletused|siin]]. <br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 18. aprill 2015, kell 19:07 (EEST) == Plekkpurgi katedraal == Hello Melilac, If you have a chance could you take a look at this article '''Plekkpurgi katedraal'''? It deals with Christianity, especially Eastern Christianity when it arrived in the New World. I'm not sure what the issues are with this article, but if they have to do with religion perhaps you could help, as you have an interest in Christianity. The article has been dormant for about a half year now. I would be grateful for anything that you can do to improve it. Thank you. [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 22. mai 2015, kell 00:48 (EEST) :Much appreciated, thanks! [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 5. aprill 2017, kell 16:12 (EEST) == Kutse WMCEE Spring autasustamisele == Hea Kesk- ja Ida-Euroopa Vikipeediate kevadisel artiklivõistlusel osaleja Melilac! Suur tänu võistlusel osalemise eest! Palun Sind osalema ka artiklivõistluse lõputseremoonial, mis toimub koos Vikipeedia tõlketalgute tseremooniaga 18. juunil Tallinnas Euroopa Majas. Euroopa Maja asub aadressil Rävala 4 (sissepääs Laikmaa tänavalt). Algus kell 17. Üritusel tutvustatakse mõlema võistluse tulemusi, antakse kätte auhinnad ja tänatakse žüriiliikmeid. Pakutakse veini ja suupisteid ning võimalust võistlustel osalenute ja žüriiliikmetega tutvuda. Palun tulekust või mittetulekust teada anda. (teele ät wikimedia.ee) WMCEE Spring: [[Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2015]] Tõlketalgud: [[Vikipeedia:Tõlketalgud_2015]] Teele Vaalma MTÜ Wikimedia Eesti ==WIkiCamp Macedonia 2015== Hi Melilak, Please confirm that you are the one coming from Estonia with scholarship. Also, please provide the city of departure. Send your responce on e-mail: 777.zana @ gmail.com Regards, Zana Strkovska Chief of the Board of Shared Knowledge Macedonia --[[Kasutaja:Violetova|Violetova]] ([[Kasutaja arutelu:Violetova|arutelu]]) 11. juuli 2015, kell 13:00 (EEST) ==Winton etc== Üldise arutelu teema jätkuks. Intervjueerija, [http://www.bbc.co.uk/programmes/profiles/QrrcWR1vSGDbwZ45JLhNg2/stephen-sackur Stephen Sackur]/[[:en:Stephen Sackur|Stephen Sackur]] peaks olema muuhulgas ka ajaloolase haridusega. Ma ei tea, kas see konkreetne intervjuu, või mõned teised, on täies pikkuses (>30') saadaval, aga, Wintoniga tehtu oli mu meelest "hõrgult hea" (ajaloolase vaatekohalt, eriti, pärast seda, kui olin vaadanud/kuulanud tema intervjuud hr [[Bashār al-Asad]]iga...).—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 15. august 2015, kell 15:16 (EEST) ==Valgevene transkriptsioon== See, et meil on kokkulepe eelistada valgevene omaladinat, ei tähenda, et võiksime ignoreerida transkriptsiooni. Päises peab olema mainitud ka transkriptsioon ja tehtud ümbersuunamine sellelt. --Metsavend 24. august 2015, kell 16:52 (EEST) :OK, räägi selget eesti keelt ehk ole konkreetne. Kas pead silmas KNABi oma (mida väiksematel asulatel ei ole ja seda saab vaid oletada) või valgevene oma transkriptsioonisoovitusi? Või peaks lisama mõlemad? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. august 2015, kell 17:09 (EEST) :: Eks Metsavend peab silmas ikka valgevene-eesti transkriptsiooni. Muude transkriptsioonide äratoomiseks pole siin otsest vajadust. Neid nimesid, mida KNABis pole antud, saab transkribeerida [http://www.eki.ee/knab/trkr_valgevene.pdf tähetabeli] järgi. Pikne 24. august 2015, kell 21:49 (EEST) Tegelikult peaks tegema ümbersuunamised ka poolakeelsetelt nimevariantidelt (vanades tekstides on just need nimekujud). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. september 2015, kell 21:16 (EEST) :Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. september 2015, kell 08:17 (EEST) Juhul kui transkriptsioon langeb lacinka nimekujuga ühte, pole minu meelest transkriptsiooni mõtet lisada mujale peale infokasti. Mina sellisel juhul teksti seda ei lisa, kes peab vajalikuks - tegutsegu. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. september 2015, kell 21:25 (EEST) : Jah. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. september 2015, kell 22:40 (EEST) Lisan ka ümbersuunamised venekeelsetelt nimekujudelt, see ka ametlikult riigikeel - kuis on lood leedukeelsete nimedega? Kas on veel mingeid ettepanekuid/täpsustusi, mida Valgevene geograafia alal ära teha vaja oleks? Ja ilmselt tasub poolakeelsed nimekujud ümbersuunamistena lisada ka Leedu asulatele - vanasti olid ju ka need ametlikult kasutusel. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 14. september 2015, kell 21:20 (EEST) : Leedukeelsetelt nimedelt ümbersuunamised ei ole tingimata vajalikud, aga võib ikka teha. Leedu asulate poolakeelsetelt nimedelt peaks tegema küll. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. september 2015, kell 10:49 (EEST) ==Malliga vist väike viga== Tere! Vaatasin, et oled selle artikli [https://et.wikipedia.org/wiki/Asipovi%C4%8Dy] autor. Miskipärast on malli nimi (Mall:Commonskat-tekstinaAsipovičy) punasena kuvatud seal, kus ta minu meelest olema ei peaks. Palun kas vaataksid, mis tal viga on, ja teeksid korda. Tänan ette! Kuriuss 7. november 2015, kell 19:16 (EET) :: Ole hea ja vaata, mis peab olema ühe "lääne" asemel järgmises lauses: "Asum piirneb lõunas Skanste ja Pētersala-Andrejsala asumitega, läänes Kundziņsalaga, läänes aga Mežaparksiga." ([https://et.wikipedia.org/wiki/Sarkandaugava_asum]). Tänan ette! Kuriuss 20. detsember 2015, kell 18:13 (EET) :::Sinu artiklist ([https://et.wikipedia.org/wiki/Va%C5%ADkavysk]) oli minema jalutanud üks aastaarv, sestap võtsin ka sõna "aastal" välja. Jutt käib lausest artikli lõpus, kus on mainitud maailmasõda ja hukkunud sõjavange. Kõike kaunist! Kuriuss 25. detsember 2015, kell 00:37 (EET) :::: Nii ongi õige, leitud aastaarv käis geto likvideerimise kohta ja kuna muude ohvrite kohta see ei käinud, siis kujunes see sõna üleliigseks, tähelepanematusest jäi aga sisse. Tänud! - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. detsember 2015, kell 08:44 (EET) == [[Motol]] == See ei ole ametlik embleem minu külas! [[Kasutaja:Bennort|Bennort]] ([[Kasutaja arutelu:Bennort|arutelu]]) 18. november 2015, kell 14:23 (EET) Ole hea, ja tee ka ümbersuunamised juhulm kui nimed sisaldavad tähti, mida Eesti klaviatuuril pole. Arvata võib, et enamus eestlasi ei tea, kuidas klaviatuurilt pikka i-d teha saabki. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 25. detsember 2015, kell 19:22 (EET) Väike teema äkki tulevikuks... kuna Garkalne asub Ropažist mingi ca 10 km eemal, siis kui sul peaks andmeid rohkem olema või kui millalgi teada saad, siis äkki kirjutad ajaloo nati pikemalt lahti. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 28. detsember 2015, kell 21:04 (EET) :Jah, kui teada saan. Praegu võib seda vaid oletada - et siis kuna Ropaži kihelkonna maad kuulusid pea täielikult Ropaži mõisale, sai jaam nime mõisa järgi, mida see teenindas. Aga millal sai jaama juurde tekkinud ja samuti Ropaži nime kandnud kuurordis Garkalne? Seni pole ma selle kohta veel midagi leidnud, kuigi olen otsinud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. detsember 2015, kell 21:33 (EET) == Sajandid == Kas sajandeid peab kirjutama rooma numbritega? Minu meelest võiks kõik ühtemoodi araabia numbritega olla.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. jaanuar 2016, kell 11:03 (EET) :Esiteks pole see tehniliselt vale, teiseks olen ma sellega juba lapsepõlvest saati harjunud. Kui tekstis on sajand araabia numbritega, tekib mul seetõttu raskusi sisu mõistmisega (16. sajand võrdub aastad 1600-1699), sellal kui rooma numbrite põhjal on õige aastate vahemiku leidmine minu jaoks automaatne. Ma saan aru, et see on minu isiklik kiiks ja loodetavasti leiab see andestust. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. jaanuar 2016, kell 11:29 (EET) :: Olgu, kuid mul on tahtmine mõnikord need ära parandada.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 16. jaanuar 2016, kell 11:46 (EET) ::: Minu meelest tuleks Vikipeedia stiiliühtsuse huvides kirjutada igal pool araabia numbritega. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. jaanuar 2016, kell 14:02 (EET) ::::Poolakad, leedukad, valgevenelased ja hispaanlased kasutavad rooma numbreid. Kui midagi rooma numbritega kirjas on, siis on teada, et tegu on sajandiga. Araabia numbrite puhul võib eesti keelt vähe oskavale lugejale nende tähendus segaseks jääda. Seega minu meelest tuleks Vikipeedia stiiliühtsuse huvides kirjutada igal pool rooma numbritega. -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 17. jaanuar 2016, kell 19:35 (EET) ::::: Minu argumendid ja vastuargumendid. Esiteks, tänapäeval on eesti keeles kasutusel valdavalt araabia numbrid. Teiseks, eesti keelt mitteoskavate inimestega pole põhjust arvestada. Kolmandaks, araabia numbreid kasutatakse ka eesti keelest palju tuntumates keeltes, see peaks arusaamatust tunduvalt vähendama. Neljandaks, see tähendaks väga suurt ümbertegemist. Viiendaks, uut harjumust oleks raske kujundada ja me ei jaksaks pidevalt muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2016, kell 21:13 (EET) :::Meil on see kuskil arutelus juba läbi käinud (kus, seda ei mäleta). Igastahes pean nentima, et mina pooldan siiani rooma numbreid sajandite kirjutamisel. Aga see ei ole mingi uus ümberharjumine, sest rooma numbreid kasutati sajandite märkimiseks aastaid (ja ka veel päris hiljuti, näiteks kasvõi raamat "XX sajandi kroonika"). Iseasi on jah suur ümbertegemine ning äkki võib ka ümbersuunamistest piisata? &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 17. jaanuar 2016, kell 21:51 (EET) :::: Sedan'd muidugi, et vanasti kasutati ainult Rooma numbreid. Pean silmas Vikipeedia tegijate ümberharjutamist, mis kardetavasti ei taha õnnestuda. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. jaanuar 2016, kell 21:56 (EET) == Valgevene gooti == Hello, can you translate [[:be:Беларуская готыка|Belarusian Gothic]] into Estonian? --[[Kasutaja:Чаховіч Уладзіслаў|Чаховіч Уладзіслаў]] ([[Kasutaja arutelu:Чаховіч Уладзіслаў|arutelu]]) 17. jaanuar 2016, kell 11:53 (EET) :And done. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 15. veebruar 2017, kell 17:04 (EET) ==[[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]]== Esitasin Su administraatorikandidaadiks. Palun ütle sealsel lehel, et oled nõus. :-) --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 1. veebruar 2016, kell 02:03 (EET) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 9. veebruar 2016, kell 00:46 (EET) ==Thanks== thank you for what you can do to save the page of the Movement that deals with Art and Poetry and it is based on cooperation of peoples of different countries. The page is not promotional, it just tells the story of the Movement --[[Kasutaja:Aeron10|Aeron10]] ([[Kasutaja arutelu:Aeron10|arutelu]]) 31. märts 2016, kell 21:52 (EEST) ==Kiriku nimest== Благовещенская церковь võiks eesti keeles olla Rõõmukuulutamise kirik, pikemalt Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kirik. Eestis on sellele sündmusele pühendatud kirikuid vähe, aga eeskuju võib võtta näiteks [[Kastolatsi Neitsi Maarja Rõõmukuulutamise kirik|Kastolatsi kiriku]] nimest. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. aprill 2016, kell 11:16 (EEST) == Tõlketalgute lõpetamine == Tere! Täname Teid Vikipeedia tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 9. juunil kell 17.00 Euroopa Liidu Majas Tallinnas (Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt). Anname üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakume veini ja suupisteid. Palun andke võimaluse korral oma tulekust teada aadressil jana.laurend@ec.europa.eu. Ootame Teid väga! Lugupidamisega Jana Laurend Keelenõustaja Euroopa Komisjoni esindus Eestis Tel. 626 44 09 E-post: jana.laurend@ec.europa.eu == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Melial! Kas sa tead, vene? Ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! --[[Eri:Kaastöö/217.66.156.111|217.66.156.111]] 19. august 2016, kell 21:05 (EEST) == nn paljad lingid == Leian, et artiklitesse ei tohiks lisada puhtaid URL-e. Nt kui link lõpetab toimimise on sageli nii võimatu tuvastada, et mis seal taga olla võis, kui puudub lisainformatsioon (üsna sage probleem nt Eesti ajaleheartiklit juures). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. september 2016, kell 21:13 (EEST) == teed olid mudased... == "Kuna aasta oli vihmane ja teed mudased" — ingleesid on ses suhtes äärmiselt jäigad—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 27. september 2016, kell 23:20 (EEST) :Kui Sul on midagi öelda, siis palun räägi selgelt ja asjalikult. Sinu stiil ei ole teisi austav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2016, kell 01:51 (EEST) ==E-kiri== tahaksin sulle e-kirja saata. Kui sa pole vastu, siis kirjuta mu e-posti, mis on erudiit1986@hot.ee--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. november 2016, kell 12:44 (EET) == Valgevene 'я' == Kas seda mitte kaashääliku järel 'ia' ei transkribeerita. Vähemalt EKI lehel olev tabel https://www.eki.ee/knab/lat/kblbe.pdf jätab sellise mulje. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 22. november 2016, kell 17:56 (EET) :Õigust räägid... Aga see on muidugi rahvusvaheline, mitte eesti oma. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. november 2016, kell 18:05 (EET) Kui sa oskad, siis võiksid ka kirjutada, kust raudteejaamale see Krasta nimi tulnud on, sest Krasta tänav asub hoopis Moskva eeslinnas. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 13. jaanuar 2017, kell 23:16 (EET) == Request == Greetings. Could you create the article [[:en:Education in Azerbaijan|Education in Azerbaijan]] in Estonian Wikipedia? Thank you. [[Eri:Kaastöö/31.200.14.9|31.200.14.9]] 27. jaanuar 2017, kell 09:40 (EET) ==Lademed== Palun pane lademed lehtedele [[Stratigraafia mõisteid]] ja [[Maateaduste mõisteid]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. jaanuar 2017, kell 20:13 (EET) ---- Miks Sa kustutasid [[Arutelu:Kirevkala]]? Seal oli asjakohane küsimus, ja vastust polnud. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.232|146.255.183.232]] 22. aprill 2017, kell 21:03 (EEST) :Vabandust, ma olen vist ise kustutamismärkuse pannud. [[Eri:Kaastöö/146.255.183.232|146.255.183.232]] 22. aprill 2017, kell 21:05 (EEST) == Kutse tõlketalgute lõpetamisele == Tere! Täname Teid Vikipeedia tõlketalgutel osalemise eest! Euroopa Komisjoni Eesti esindusel on hea meel paluda Teid talgute ametlikule lõpetamisele 8. juunil 2017 kell 17.00 Euroopa Liidu Majas Tallinnas (Rävala 4, sissepääs Laikmaa tänavalt). Anname üle auhinnad tublimatele tõlkijatele ning pakume veini ja suupisteid. Palun andke võimaluse korral oma tulekust teada aadressil jana.laurend@ec.europa.eu. Lugupidamisega Jana Laurend Keelenõustaja Euroopa Komisjoni esindus Eestis tel 626 44 09 e-post jana.laurend@ec.europa.eu == Jüri Arraku maailmapildist == Tere! Rääkisime suvepäevadel Arraku maailmapildist. Selle kohta saab lugeda Akadeemiast (10 - 2016; 1764). http://www.akad.ee/uus/334ws10-16.php Lisasin selle ka J. Arraku leheküljele, välislinkide alla. == MTÜ Mondo Vikikonkurss == Tere! Kas olen õigesti aru saanud, et olete nõus osalema MTÜ Mondo ja TÜ Miljon+ maailmaharidusliku Vikipeedia artiklite kirjutamise konkursi züriitöös. Konkurss on mõeldud gümnasistidele ja kirjutamine toimub perioodil september-oktoober, artiklide lugemine novembri kahel esimesel nädalal. Saaksin anda rohkem informatsiooni, kui see veel teieni jõudnud ei ole. Kas võin osalemise kinnitada? Mai Aasjõe MTÜ Mondo projektijuht :Olen nõus osalema. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. august 2017, kell 13:44 (EEST) Kuidas ma peaksin teile žüriis viitama, teistel on pärisnimi ja asutuse nimetus? Kas ja kuhu võiksin saata lisainfo konkursi kohta või lisan siia viite, kui konkursi Vikipeedia leht on valmis?--[[Kasutaja:Maasjoe|Maasjoe]] ([[Kasutaja arutelu:Maasjoe|arutelu]]) 10. august 2017, kell 13:31 (EEST) : Jaan Meriniit, lisainfo kohta oleks parem siia viide lisada, kuna kirju loen korra kuus. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 10. august 2017, kell 18:14 (EEST) Saatsin kõigile žüriilikmetele e-maili kokkuvõtete ja edasiste juhistega. Kuhu saaksin suunata teie e-maili (kirjutage mai.aasjoe@mondo.org.ee)? See on pikk ning eelistaksin mitte siia postitada.--[[Kasutaja:Maasjoe|Maasjoe]] ([[Kasutaja arutelu:Maasjoe|arutelu]]) 3. november 2017, kell 15:18 (EET) ---- Tuletan meelde, et artiklite kustutamisel tuleks ka ümbersuunamised kustutada. [[Eri:Vigased_ümbersuunamised]]. --Pelmeen10 18. august 2017, kell 01:11 (EEST) == Artiklite sodimine == Tere! Mul on eile ja täna olnud probleeme anonüümse kasutajaga, kes on kahe erineva IP-ga sodinud artikleid [[Homoseksuaalsus]] ja [[Pederastia]]. Kas Sa võiksid IP [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/90.190.22.223] blokeerida ja/või lehed ajutiselt kaitse alla võtta?--[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 9. september 2017, kell 11:07 (EEST) : Kuna mitu IP-d võib tähendada mitut kasutajat (isegi üks IP võib seda tähendada), on kaitse alla võtmine vast arukam plaan - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. september 2017, kell 11:09 (EEST) ::Anonüümsed kasutajad neid enam muuta ei saa, kasutajakontode blokeerimisega on minu südametunnistus nõus küll. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. september 2017, kell 11:16 (EEST) ::: Suur tänu!--[[Kasutaja:Taavik27|Taavik27]] ([[Kasutaja arutelu:Taavik27|arutelu]]) 9. september 2017, kell 11:20 (EEST) == Estonian places == Hi! If you want to write to me a list about what Estonian places are interesting there, just do it! It would be very kind of you. --[[Kasutaja:Porbóllett|Porbóllett]] ([[Kasutaja arutelu:Porbóllett|arutelu]]) 12. mai 2018, kell 21:28 (EEST) ==Eesti isikuid sisaldav välismaa andmebaas== Vikipeedia suvepäevadel mainisid ühte välismaa andmebaasi, kus olevat ka Eesti poliitikuid. Mul ununes ära veebiaadress, kus see andmebaas asub.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuli 2018, kell 08:23 (EEST) :See asub [http://www.worldstatesmen.org/Estonia.html siin].- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 29. juuli 2018, kell 16:17 (EEST) ::nupukesteks siit materjali võiks saada. See allikas on küll EE, TEA või ESBL tüüpi, mis tähendab, et pole teada kust allikast andmed pärinevad. Ma ise ei viitsi süsteemselt nimekirja läbi käia, sest isikutest nupukeste kirjutamist pole ma viimastel aastatel teinud. Keskendun mitteisikutest objektile.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. august 2018, kell 10:49 (EEST) == CEE võistluse auhind == Palun ära unusta mulle kirjutada, millist kinkekaarti soovid saada ja kuhu! :) --[[Kasutaja:Reosarevok|Reosarevok]] ([[Kasutaja arutelu:Reosarevok|arutelu]]) 27. juuli 2018, kell 20:57 (EEST) ==Läti mõisate loendist== Ma olen aastate jooksul koostanud Eesti ja Läti mõisate andmebaasi (ELMA), kus on mahukas info mõisate ja nende omanike kohta. Selle käigus koostasin muuhulgas ka loendi Läti Liivimaa-osast (Riia, Volmari, Võnnu ja Valga kreis). Panin loendisse kirja ka karjamõisad koos lätikeelsete nimekujudega, töötades läbi teose ''Baltisches Ortslexikon''. Töö oli aeganõudev, aga sai tehtud; enamikel juhtudel on karjamõisate lätikeelne variant tuvastatud. Ma ei ole praegu kindel, kas ma jõuan ise lähitulevikus kõiki Vikipeedia artikleid selle alusel läbi töötada.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 5. september 2018, kell 13:08 (EEST) :OK, kui see on võrgus saadaval, siis saada aadress. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 5. september 2018, kell 13:10 (EEST) ::Siin on Läti kohanimede rööpregister (saksa-läti): http://ciltskoki.lv/index.php/ru/nodergi/-------. --[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 25. märts 2019, kell 13:00 (EET) == MTÜ Mondo vikikonkurss 2018 == Tere! Kas olete nõus ka 2018. aastal MTÜ Mondo õpilaskonkursi žüriis osalema? Konkurss toimub 10. september kuni 10. detsember, pärast seda algab artiklite lugemine. Kui jah, siis kirjutage mulle Vikipeediasse või siiman.ann@gmail.com oma meiliaadress, mille kaudu žürii esimees Teiega ühendust saaks. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 8. september 2018, kell 09:08 (EEST) :Väga tore, et osalete! Tegin [[Vikipeedia:Iseseisvalt maailmahariduses(t)|konkursi lehe]]. Vikipeedia erižürii loeb muidugi ainult vikiartikleid, mitte uurimistöid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 10. september 2018, kell 19:28 (EEST) ---- Need kaardid võiks minu meelest olla raamiga nii nagu muud pildid. Säte "raamita=jah" on minu arusaamise järgi eelkõige juhuks, kui kaart on infokasti sees (s.t infokastil juba on raam). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 9. oktoober 2018, kell 17:45 (EEST) :Eks seda peab ilmselt visuaalselt võrdlema. Teen ühe raamiga, siis saab edasi mõelda. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. oktoober 2018, kell 20:09 (EEST) ::Suurt visuaalset erinevust minu jaoks pole. Küll aga sobivad sellised mõõtmed nagu Uschodi metoojaamal nüüd on artiklite juurde paremini. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 9. oktoober 2018, kell 20:16 (EEST) ==Hagemeister vs. Stryk== Ma soovitaks Läti mõisate ajaloo kajastamisel Hagemeisteri teose asemel pigem eelistada Leonhard von Stryk teost, mis on uuem (1885), täpsem ja täiendatud versioon. See on elektrooniliselt kättesaadav siin: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/33742/est_a_360_th_2_ocr.pdf?sequence=2&isAllowed=y.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 2. november 2018, kell 18:16 (EET) :Tänan soovitamast, ma teadsin, mis aadressilt Hagemeistri leian, aga Stryki mu otsingumootor miskipärast ei leidnud.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2018, kell 18:19 (EET) ::Peab muidugi vaatama, kas Hagemeistril on midagi sellist, mida Strykil ei ole, , sellisel juhul peab mõlemat vaatama. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2018, kell 18:21 (EET) :::See on õige küll, vahel on Hagemeisteri käsitluses lisainformatsiooni. Ka Stryk on kasutanud tema teost.--[[Kasutaja:The Prince of Tartu|The Prince of Tartu]] ([[Kasutaja arutelu:The Prince of Tartu|arutelu]]) 2. november 2018, kell 18:27 (EET) ==Piltide vasakule paigutamine== Võiksite kaaluda piltide määramist vähemalt artikli algul alati paremale. Nii on parem artikleid lugeda. Nii tegin näiteks siin: [[Oviši]]. On ju parem?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. märts 2019, kell 16:47 (EET) :Algul määrasingi nii, ent pärast proovisin vasakule panna ja mulle isiklikult tundus niiviisi paremini loetav olevat. Eriti kui artikkel on lühike ja maremal pildi ees infokast. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. märts 2019, kell 09:22 (EET) :: Mulle tundub ka veidike ebatraditsiooniline ja silma riivav, kui artikkel ei alga lehe vasakust servast. Alaosade pealkirjad kipuvad ka nii lehe serva suhtes nihkesse minema. Et lühike artikkel oleks samas kompaktsem ja pilt infokasti järele ei läheks, siis mina olen vormistanud nii nagu artiklis [[Jööri]] (pildi süntaksis parameeter "tühi"). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 24. märts 2019, kell 15:44 (EET) ::Täna tehtud artikkel [[St Francis Bay]]. Väga kena. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 24. märts 2019, kell 19:37 (EET) ::: Sellistes artiklites tuleks pilt panna infokasti kasutades parameetrit <code>|pilt =</code>. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 24. märts 2019, kell 19:45 (EET) :::: Tänan nõuannete eest, kõike asjalikum variant tundub mulle Pikse pakutu. Pilt infokastis ei taga kompaktsust nagu pildi paremale määraminegi, mis on olnud just piltide vasakule määramise ideeks. Tühi/empty tagab vajaliku haaratavuse see-eest küll. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 24. märts 2019, kell 22:05 (EET) ::::: Veel üks võimalus on kasutada funktsiooni gallery. Pildid on väikesed, ent hoiavad artikli kompaktsena. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 15:43 (EEST) ==Külade elanike arv== ära mallides täida rida "elanikke". See on Wikidata ülesanne (vt nt [[Lamsteri]]). Kui rida täita, siis see ei saa automaatselt aja uuenedes muutuda, vaid tuleb nt aastal 2023 teha käsitsi uuesti. Iseküsimus on kuidas Wikidatale toetudes ajalooline elanike arvu muutus kajastada artiklis--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 08:56 (EEST) :Selleks tuleks vist artiklid robotiga mingi sagedusega (näiteks viie aasta tagant) üle käia ja vajadusel siis uuendada. Ei usu, et see mingi võimatu ülesanne oleks. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 14:36 (EEST) ::Taolisel juhul tasub muidugi juba kohe rahvaarv teksti sisse ära kirjutada. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. juuni 2019, kell 21:33 (EEST) ---- [[Mežvidi vald#Külad|Neil puhkudel]] võiks külasid esitada tabelina. Muidu on ikka suht loetamatu. Nt: {| class="wikitable" |- ! Küla !! Staatus !! Rahvaarv !! <small>Antud<br />seisuga</small> |- | Mežavidi || ''vidējciems'' || 172 || <small>2020</small> |- | Mežavidu muiža || ''vidējciems'' || 135 || <small>2020</small> |} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. august 2020, kell 15:25 (EEST) :Mitte ainult neil puhkudel, ideaal oleks kõikides valdades see ära teha. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 11. august 2020, kell 15:52 (EEST) == Suvepäevad == Saatsin sulle meilitsi mõned küsimused. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 22. juuli 2019, kell 10:58 (EEST) ---- Vt [[Arutelu:Tõrevere kihistik]] ja [[Kategooria arutelu:Eesti kihistikud]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. august 2019, kell 20:24 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> ==Palun vaata üle== Leidsin artiklist "[[Novaja Myš]]" ootamatult püünele hüpanud kohanime "Zalessie" ("Kahekümnenda sajandi algul rajati Zalessiesse raudteejaam ..."). Arvatavasti ei pea see seal olema, kui artikli peategelane on Novaja Myš, aga ehk vaataksid ise üle? Tänan tähelepanu eest! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. mai 2020, kell 21:54 (EEST) :Tänan tähelepanu juhtimast. Mul oli vaja Kastuś Kalinoŭski nime, aga tundub, et koos sellega tuli algkohast kaasa veidi rohkem kui tahtsin. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 18. mai 2020, kell 22:08 (EEST) :: Tore, siis sai asi selgeks. :) [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 18. mai 2020, kell 22:23 (EEST) Järgmine vaatamispalve: artiklis "[[Nogale]]" on kaks lätikeelset lauset. Äkki on midagi olulist, ainult et enamik eestlasi ei saa aru ... [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 09:50 (EEST) :: Artikkel "[[Zemplíni mäestik]]": paar tekstijuppi pole vist päris õigesse kohta sattunud. Vt viimases lõigus "ja obsidiaani." ja "ja datsiit.". [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuni 2020, kell 18:25 (EEST) ::: Artiklis "[[Vana-Salatsi mõis]]" on lausejupp "See ostis Heinaste mõisalt Emmashöhe karjamõisa ...". Kas nimi "Emmashöhe" on seal kindlasti asjakohane ja õige, kui sellenimelist karjamõisa pole mainitud ei Heinaste mõisa artiklis ega ka mitte mingis muus guugeldatavas eestikeelses kirjasõnas? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. august 2020, kell 12:27 (EEST) :::: Läti karjamõisade nimekujude kohta oleks õigem küsida [[kasutaja:The Prince of Tartu]] arvamust. Ja vajatuse korral siis ka Heinaste mõisa artiklit täiendada. Eestikeelse kirjasõna asemel kasutan ise niikuinii sellest teemast kirjutades saksa-ja lätikeelseid materjale, selles oleme võrdsed või ma tean isegi veidi rohkem allikaid, kuid Prince teab eestikeelse poole pealt rohkem, sest erinevalt minust, kes ma olen diletant, on tema selles vallas professionaal. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 3. august 2020, kell 20:05 (EEST) Palun, et kui sul tekib vaba aega, siis ehk mõtiskleksid, kuidas artiklis "[[Krustpils]]" paremini öelda seda, et raudteejaama "kasutati küüditamiseks" (seda esineb lausa kaks korda). Minu meelest kõlab see kummalisi assotsiatsioone tekitavalt, justkui oleks tegu küüditamisvahendiga (nt kasutati nagu nuia küüditatavatele kohaliku narkoosi tekitamiseks). Aga võib-olla oli raudteejaam küüditamise ajal kogunemispunkt, kust küüditatavad edasi transporditi vms? Ma ju ei tea, kuidas täpselt seal asjad käisid. Tänan ette! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. detsember 2020, kell 22:07 (EET) :Jah, raudteejaam oli kogumispunkt (mitte kogunemispunkt, ega küüditavad ikka vabatahtlikult ise sinna kogunenud). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 25. detsember 2020, kell 15:39 (EET) == Deleting article == Hello. Do you mind deleting [[Chris TDL]]? There is a deletion request pending at Wikidata because of it. [[Kasutaja:Hiàn|Hiàn]] ([[Kasutaja arutelu:Hiàn|arutelu]]) 31. mai 2020, kell 06:16 (EEST) :Seems the reasons for deletion are valid enough, so no, I do not mind that. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 31. mai 2020, kell 06:30 (EEST) == IP == Hi, [https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/90.190.96.10 this user] is continuing to vandalize. Thanks --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 16. september 2020, kell 12:00 (EEST) :Thank you for pointing it out! -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. september 2020, kell 12:05 (EEST) ::Thank you! Is there a page on this Wiki to report vandalism? --[[Kasutaja:Mtarch11|Mtarch11]] ([[Kasutaja arutelu:Mtarch11|arutelu]]) 16. september 2020, kell 12:11 (EEST) :::Not really, public discussion or administrator's discussion pages are all we have. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. september 2020, kell 12:17 (EEST) == [[Md Anan Islam]] == Could you get rid of this LTA spam? Please see [[d:Wikidata:Requests for checkuser/Case/Ananislam138]]. Kind regards --[[Kasutaja:Trade|Trade]] ([[Kasutaja arutelu:Trade|arutelu]]) 16. oktoober 2020, kell 10:41 (EEST) :Been there, done that. Thank you for notifying.- [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 16. oktoober 2020, kell 12:21 (EEST) Kaire vihik. --[[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 18. juuli 2021, kell 16:56 (EEST) ==Jõulutunnel== *Tervitus. Kui on võimalik tagasihoidmatu olla, siis pakuks huvi Ethnologue'i [https://www.amazon.com/Ethnologue-Languages-Americas-Pacific-World/dp/155671484X/ref=sr_1_2?crid=29JFYST967D8&keywords=ethnologue+languages+of+the+world&qid=1639688656&sprefix=ethnologue%2Caps%2C287&sr=8-2 "Ameerika ja Okeaania keeled"], [https://www.amazon.com/Ethnologue-Languages-Asia-World/dp/1556714858/ref=pd%20bxgy%20img%202/131-0346557-1020774?pd%20rd%20w=PvsWw&pf%20rd%20p=c64372fa-c41c-422e-990d-9e034f73989b&pf%20rd%20r=3P42J5J0X6Y2HCCWTM8R&pd%20rd%20r=fca46a2a-7cb6-4dde-8cbb-aaae850d03c3&pd%20rd%20wg=MADvc& "Aasia keeled"] ning [https://www.amazon.com/Ethnologue-Languages-Africa-Europe-World/dp/1556714831/ref=pd_bxgy_img_1/131-0346557-1020774?pd_rd_w=H9mW3&pf_rd_p=c64372fa-c41c-422e-990d-9e034f73989b&pf_rd_r=8RVTYJ8D2NKDNE2CE48Y&pd_rd_r=b61005ce-3679-4181-a4d6-e66a129ff180&pd_rd_ "Aafrika ja Euroopa keeled."] Sealt saaks keeleartiklite loomisel ja toimetamisel maailma keelte ja murrete seisundi kohta kõige täpsemaid andmeid. Ka ÜRO jt rahvusvahelised organisatsioonid kasutavad Ethnologue'i standardit. Kahjuks nõuab Ethnologue samadele andmetele aastase ligipääsu eest võrgus suurusjärk rohkem raha, nii et raamatud on igati ökonoomsem valik. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 16. detsember 2021, kell 23:24 (EET) ** Toetan Viheliku soovi. --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 17. detsember 2021, kell 12:22 (EET) *Tere. Edastan siinkohal samuti tagasihoidliku palve – kui on võimalik, siis palun raamatut [https://www.bookdepository.com/Vienna-Jews-1867-1938-Steven-Beller/9780521407274?ref=grid-view&qid=1639672171122&sr=1-1 Vienna and the Jews, 1867-1938 : A Cultural History]. See aitab mul läbi laialipillatud "juudi aspekti" kirjeldada [[Kesk-Euroopa]] olustikku ''[[Ausgleich]]''<nowiki>i</nowiki> ja ''[[Anschluß]]''<nowiki>i</nowiki> vahelisel ajal. [[Aškenazi juudid]] toimetasid tollal laialdaselt, võimatu on kirjeldada [[Viin]]i kui ka näiteks [[Budapest]]i ''fin-de-siècle''-linnapilti ilma nendeta. Tegu on kohapeal hoomatava kultuurilooga, mul puuduvad muud seosed [[juutlus]]ega. [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 17. detsember 2021, kell 08:53 (EET) : Tunduvad igati mõistlikud soovid olevat. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. detsember 2021, kell 11:27 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:09 (EEST) 8fp3y48xgca59cy1gd4r9ej0u3eyfe9 0 327126 6175177 5463070 2022-08-08T06:27:04Z 195.50.219.203 wikitext text/x-wiki "'''Living Next Door to Alice'''" (eesti keeles pealkirjaga "Alice") on [[Nicky Chinn]]i ja [[Mike Chapman]]i populaarne laul. Originaalesitajaks oli Austraalia trio [[New World]]. 1972. aastal avaldatud singel jõudis sealmaal edetabelis 35. kohale, mujal jäi aga praktiliselt tähelepanuta. Maailmakuulsaks sai lugu ansambli [[Smokie]] esituses. == Sõnad == Laulu peategelane on üks nimeta mees, kelle naaber oli 24 aastat tema lapsepõlvesõber Alice. Ühel päeval teatab talle nende ühine sõber Sally, et Alice kolib minema, mispeale, nähes Alice'i maja ees limusiini, mõtleb oma lapsepõlvemälestustest koos Alice'iga, ta oli Alice'sse armunud, kuid ei tunnistanud seda kunagi. Samas aga tunnistab Sally talle, et oli ka temasse armunud ja oli ka 24 aastat oodanud ("Alice is gone, but I'm still here, you know I've been waiting for twenty-four years"). == Smokie versioonid == Inglise ansambel [[Smokie]] avaldas singli 1976. aasta novembris. Suurbritannias jõudis laul 5. kohale ning USA-a edetabelis [[Billboard Hot 100]] 1977. aasta märtsis 25. kohale. Laul oli aga esikohahitt Saksamaal, Austrias, Iirimaal, Hollandis, Norras, Šveitsis ja Austraalias. 1995. aastal koos koomik [[Roy Chubby Brown]]iga tehtud paroodiaversioon ("Who The F*ck Is Alice") jõudis Suurbritannia singlimüügiedetabelis isegi 3. kohale. See versioon on ajendatud aga hoopis hollandlaste ansambli [[Gompie]] versioonist. == Gompie versioon == 1995. aastal andis laulu pealkirjaga "Alice, Who the Fuck Is Alice?" (kirjapilt singlil on kujul "Alice, Who the X Is Alice?") singlina välja Hollandi ansambel [[Gompie]]. See versioon jõudis esikohale Hollandi ja Belgia (Flandria) edetabelites ning esikümnesse Austrias, Norras, Saksamaal ja Šveitsis. Lisaks Roy Chubby Browni versioonile on see aluseks ka näiteks [[The Steppers]]i tehtud klubiversioonile, mis oli Austraalia müügiedetabelis 2. kohal. == Muud versioonid == 1977. aastal avaldas oma versiooni laulust "Living Next Door to Alice" USA kantrilaulja [[Johnny Carver]]. See versioon jõudis [[Billboard]]i kantriedetabelis 29. kohale. 1982. aastal avaldas [[punk]]bänd [[Chron Gen]] laulust oma versiooni plaadil "[[Chronic Generation]]" [[Kevin Wilson]] avaldas loost paroodiaversiooni "Living Next Door to Alan" oma 1985. aastal ilmunud plaadil "[[Kev's Back (The Return of the Yobbo)]]". 1996. aastal andis [[Jimmy Sturr]] laulu välja [[polka]]na [[Grammy]] pälvinud plaadil "[[Polka! All Night Long]]". 1996. aastal avaldati laul ka joonissarja "[[Smurfid]]" heliplaadil "[[The Smurfs Go Pop!]]". Selle laulu jaoks on sõnu tunduvalt muudetud ning lugu kannab pealkirja "Smurfland". == Muukeelsed versioonid == Eesti keeles esitas lugu ("Alice") [[Tarmo Pihlap]] koos ansambliga [[Palderjan (ansambel)|Palderjan]]. Eestikeelsete sõnade autor on [[Vello Salumets]]. Soomekeelse versiooni "Viisitoista kesää" ("Viisteist suve") plaadistas 1977. aastal [[Kari Tapio]]. Sõnade autor on [[Juha Vainio]]. Saksakeelse versiooni "Tür an Tür mit Alice" salvestas 1977. aastal lõuna-aafriklane [[Howard Carpendale]]. Tšehhikeelse versiooni "Alenka v říši divů" salvestas [[Karel Zich]]. Vene keeles kannab lugu pealkirja "Кто такая Элис?". Esitanud on seda [[Mihhail Bašakov]] ja ansambel Konets Filma (Конец Фильма). <!-- == Viited == <references /> --> [[Kategooria:1972. aasta singlid]] [[Kategooria:1976. aasta singlid]] [[Kategooria:1977. aasta singlid]] [[Kategooria:1995. aasta singlid]] sa87ysqkkm31pph6ik4f87vakexe9wt 0 327348 6175063 5781658 2022-08-07T19:21:54Z Raamaturott 56450 /* Asulad */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Map of Nevada highlighting Esmeralda County.svg|pisi|Asend Nevadas]] [[Pilt:Esmeralda County, Nevada courthouse.jpg|pisi|Esmeralda maakonna kohtumaja Goldfieldis]] '''Esmeralda maakond''' (''Esmeralda County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Nevada]] osariigi lääneosas. [[Geograafilised koordinaadid]] on 37°55' N, 118°52' W. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Goldfield]]. Maakonna pindala on 9295 km&sup2;. [[Veepindala]] on 19 km². See on pindalalt tagantpoolt neljas maakond Nevadas. Elanike arv on 2016. aasta seisuga arvestuslikult 790. [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloendus]]e kohaselt oli elanikke 783.<ref>[https://www.census.gov/quickfacts/table/PST045215/32009 Esmeralda County, Nevada]. census.gov. Vaadatud 28.3.2017</ref> See on elanike arvult osariigi väikseim maakond. Asustustihedus on 0,08 in/km², millega on see [[Texas]]es asuva [[Lovingi maakond|Lovingi maakonna]] järel kõige väiksema asustustihedusega maakond USA põhiosas. == Naabermaakonnad == * [[Minerali maakond (Nevada)|Minerali maakond]] (loodes) * [[Nye maakond]] (idas ja põhjas) * [[Inyo maakond]] (lõunas) * [[Mono maakond]] (läänes) ==Ajalugu== Esmeralda maakond moodustati [[21. aprill]]il [[1861]], see on üks Nevada esialgsetest maakondadest. ''Esmeralda'' tuleneb hispaaniakeelsest sõnast, mis tähendab [[smaragd|smaragdi]]. Esmeralda maakonna kogupindala vähenes rohkem kui poole võrra, mil osa selle territooriumist moodustati [[16. veebruar]]il [[1864]] [[Nye maakond]]. Esmeralda maakonnal on olnud kolm halduskeskust: [[Aurora (Nevada)|Aurora]] (kuni [[1883]]. aastani), [[Hawthorne (Nevada)|Hawthorne]] (aastatel 1883–1907) ja 1907. aastast on maakonna keskus [[Goldfield]]. 20. sajandi [[kullapalavik]]u ajal rajati mitu kaevanduslinna. 1910. aastaks olid maavarad ammendatud ning maakonna majanduslik õitseng ja elanike arv hakkasid vähenema. == Maanteed == * [[File:US 6.svg|20px]] [[U.S. Route 6]] * [[File:US 95.svg|20px]] [[U.S. Route 95]] * [[File:Nevada 264.svg|20px]] [[Nevada State Route 264|State Route 264]] * [[File:Nevada 266.svg|20px]] [[Nevada State Route 266|State Route 266]] * [[File:Nevada 773.svg|20px]] [[Nevada State Route 773|State Route 773]] == Kaitsealad == [[Pilt:Boundary Peak Nevada USA.jpg|pisi|Esmeralda maakonnas asub Nevada kõrgeim mägi [[Boundary Peak]]]] * [[Surmaoru rahvuspark]] (osa) * [[Inyo metsakaitseala]] (osa) [[USA Ajalooliste Paikade Riiklik Register|USA Ajalooliste Paikade Riikliku Registrisse]] on kantud Esmeralda maakonnas üks objekt: maakonna kohtumaja Goldfieldis. == Asulad == * [[Dyer (Nevada)|Dyer]] * [[Goldfield]] * [[Silver Peak]] == Kummituslinnad == [[Pilt:Gold Point, NV-Abandoned building.JPG|pisi|[[Gold Point]]i kummituslinn]] * [[Blair]] * [[Coaldale]] * [[Hardluck]] * [[Lida]] * [[Gold Point]] * [[Palmetto]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.accessesmeralda.com/ Esmeralda maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Esmeralda maakond | Põhi = [[Minerali maakond (Nevada)|Minerali maakond]] | Kirre = | Ida = [[Nye maakond]] | Kagu = | Lõuna = [[Inyo maakond|Inyo maakond (California)]] | Edel = | Lääs = [[Mono maakond|Mono maakond (California)]] | Loe = }} {{Esmeralda maakond}} {{Nevada maakonnad}} {{koord}} [[Kategooria:Nevada maakonnad]] [[Kategooria:Esmeralda maakond| ]] mpymiryhd84b1539vfg7yikjtw80xoo 10 327350 6175062 5476204 2022-08-07T19:21:34Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Esmeralda maakond | päis = [[Esmeralda maakond]] | pilt = [[File:Map of Nevada highlighting Esmeralda County.svg|60px]] | ülemine = [[Halduskeskus|Maakonna halduskeskus]]: '''[[Goldfield]]''' | grupp1 = [[Asula]]d | loend1 = [[Dyer (Nevada)|Dyer]]{{·}}[[Goldfield]]{{·}}[[Silver Peak]] | grupp2 = [[Kummituslinn]]ad | loend2 = [[Blair]]{{·}}[[Coaldale (Nevada)|Coaldale]]{{·}}[[Gold Point]]{{·}}[[Hardluck]]{{·}}[[Lida (Nevada)|Lida]]{{·}}[[Palmetto (Nevada)|Palmetto]] }}<noinclude> [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide haldusüksuste navigeerimismallid]] 5zx7z5thm4jkddv0sevv6jj96pbo9k3 0 327352 6175061 4433426 2022-08-07T19:21:10Z Raamaturott 56450 Raamaturott teisaldas lehekülje [[Dyer]] pealkirja [[Dyer (Nevada)]] alla ümbersuunamist maha jätmata wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Dyer | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 259 (2010) | laius = 37/40/04/N | pikkus = 118/04/03/W | asendikaart = Nevada | asendikaardi_pilt = }} '''Dyer''' on asula [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Esmeralda maakond|Esmeralda maakonnas]]. See paikneb [[Nevada State Route 264|State Route 264]] ääres [[California]] piiri lähedal [[Fish Lake'i org|Fish Lake'i orus]]. Dyer asub 1490 meetri kõrgusel üle merepinna. [[Elanike arv]] oli [[Ameerika Ühendriikide 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloendus]]e andmetel 259. Seal asuvad [[bensiinijaam]], [[postkontor]], [[kauplus]] ja [[lennuväli]]. [[Pilt:2015-04-29 18 29 47 Old truck and buildings in Dyer, Nevada.jpg|pisi|left|]] {{Esmeralda maakond}} [[Kategooria:Nevada asulad]] [[Kategooria:Esmeralda maakond]] i9kugcfwumhh49aff757lzi21lbxdqo 0 328580 6175056 6124826 2022-08-07T19:15:17Z 82.131.91.22 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti NSV parteitöötajast ja riigiametnikust; Antsla põllumehe kohta vaata artiklit [[Elmar Matt (põllumees)]].}} '''Elmar Matt''' ([[6. mai]] [[1932]] [[Petserimaa]] – [[17. märts]] [[2013]]) oli eesti õpetaja, parteitöötaja ja riigiametnik. Ta lõpetas aastal [[1956]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] keemia-mäeteaduskonna mäeosakonna.<ref>Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud 1918-1993. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus 1993. (Lk. 33)</ref> Ta töötas aastatel [[1956]]–[[1957]] TPI-s vanemlaborandina. Aastatel [[1957]]–[[1963]] töötas ta õpetajana [[Tallinna 2. Keskkool]]is ja õppealajuhatajana [[Tallinna 39. Keskkool]]is. Ka hiljem on ta töötanud füüsikaõpetajana ([[Tallinna 45. Keskkool]]is, 1960. aastate teisel poolel). Aastatel [[1963]]–[[1975]] töötas ta [[EKP Keskkomitee]] teadus- ja õppeasutuste instruktorina ja oli [[EKP Keskkomitee esimene sekretär|EKP Keskkomitee esimese sekretäri]] abi, aastatel [[1975]]–[[1977]] oli ta EKP Tallinna Linnakomitee sekretär. Aastatel [[1977]]–[[1980]] oli ta [[EKP Keskkomitee]] üldosakonna juhataja ja aastatel [[1980]]–[[1989]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] asjadevalitseja. Oli aastatel 1989–1992 Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas. Hiljem on ta töötanud [[Eesti Pank|Eesti Panga]] sularaha labori juhatajana. Ta oli aastast [[1960]] [[NLKP]] liige; ta on olnud [[EKP Keskkomitee]] liige ning [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV X Ülemnõukogu|X]] ja [[ENSV XI Ülemnõukogu|XI koosseisu]] saadik. Elmar Matt suri [[17. märts]]il [[2013]] ja maeti [[11. mai]]l [[Rahumäe kalmistu]]le<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=yVnNkRjjbrwR Haudi]</ref>. ==Isiklikku== Tema abikaasa [[Tiiu Matt]] oli pedagoog ja koolijuht. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951*2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003 {{JÄRJESTA:Matt, Elmar}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2013]] 36ijbf3hi9mqznoz1devn7d1lji4baf 6175093 6175056 2022-08-07T20:07:42Z Juhan121 25066 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/82.131.91.22|82.131.91.22]] ([[User talk:82.131.91.22|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Juhan121|Juhan121]]. wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Eesti NSV parteitöötajast ja riigiametnikust; Antsla põllumehe kohta vaata artiklit [[Elmar Matt (põllumees)]].}} '''Elmar Matt''' ([[6. mai]] [[1932]] [[Petserimaa]] – [[17. märts]] [[2013]]) oli eesti õpetaja, parteitöötaja ja riigiametnik. Ta lõpetas aastal [[1956]] [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] keemia-mäeteaduskonna mäeosakonna.<ref>Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud 1918-1993. Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus 1993. (Lk. 33)</ref> Ta töötas aastatel [[1956]]–[[1957]] TPI-s vanemlaborandina. Aastatel [[1957]]–[[1963]] töötas ta õpetajana [[Tallinna 2. Keskkool]]is ja õppealajuhatajana [[Tallinna 39. Keskkool]]is. Ka hiljem on ta töötanud füüsikaõpetajana ([[Tallinna 45. Keskkool]]is, 1960. aastate teisel poolel). Aastatel [[1963]]–[[1975]] töötas ta [[EKP Keskkomitee]] teadus- ja õppeasutuste instruktorina ja oli [[EKP Keskkomitee esimene sekretär|EKP Keskkomitee esimese sekretäri]] abi, aastatel [[1975]]–[[1977]] oli ta EKP Tallinna Linnakomitee sekretär. Aastatel [[1977]]–[[1980]] oli ta [[EKP Keskkomitee]] üldosakonna juhataja ja aastatel [[1980]]–[[1989]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] asjadevalitseja. Oli aastatel 1989–1992 Eesti NSV Ministrite Nõukogu alaline esindaja Moskvas. Hiljem on ta töötanud [[Eesti Pank|Eesti Panga]] sularaha labori juhatajana. Ta oli aastast [[1960]] [[NLKP]] liige; ta on olnud [[EKP Keskkomitee]] liige ning [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[ENSV X Ülemnõukogu|X]] ja [[ENSV XI Ülemnõukogu|XI koosseisu]] saadik. Elmar Matt suri [[17. märts]]il [[2013]] ja maeti [[11. mai]]l [[Rahumäe kalmistu]]le<ref>[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=yVnNkRjjbrwR Haudi]</ref>. ==Isiklikku== Tema abikaasa [[Tiiu Matt]] oli pedagoog ja koolijuht. Tema venna Arvidi poeg [[Aleksander Matt]] oli transiidiärimees ja on praegu Venemaa suurimaid viinatootjaid.<ref>[https://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-rikkamaid-inimesi-tundmatu-venemaa-viinabojaar-tallinnast?id=27692663 "Eesti rikkamaid inimesi: tundmatu Venemaa viinabojaar Tallinnast"] Eesti Ekspress, 29.oktoober 2009</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951*2000 [[AS Kirjastus Ilo]], 2003 {{JÄRJESTA:Matt, Elmar}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed‎]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 2013]] k71jfe2k7dzjfy4moarq9xm685xbu0i 1 328587 6175090 4250311 2022-08-07T20:00:22Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Artikkel [[Antsla põllumeeste konvent]] mainib tema nimekaimu. Mis me teeme? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. mai 2013, kell 20:48 (EEST) :Panin sinna [[Elmar Matt (põllumees)]], ajutiselt rahu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 21. mai 2013, kell 20:56 (EEST) ---- ''Tema venna Arvidi poeg [[Aleksander Matt]] oli transiidiärimees ja on praegu Venemaa suurimaid viinatootjaid<ref>http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/majandus/eesti-rikkamaid-inimesi-tundmatu-venemaa-viinabojaar-tallinnast.d?id=27692663</ref>.'' {{viited}} Keegi tahab seda välja võtta, ma ei pannud praegu tagasi. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 12. detsember 2013, kell 21:50 (EET) :Võeti jälle välja. Allikas (nii palju kui netis avalikult näha on) otsesõnu siinöeldud seost kirjas ei ole. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 20. august 2015, kell 17:23 (EEST) Jälle välja võetud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2022, kell 23:00 (EEST) 12rtufg4979isogi5ll9vu9507r8y14 0 329627 6175152 6173244 2022-08-08T05:28:33Z Minorax 127548 ([[c:GR|GR]]) [[File:Elon Musk Signature.png]] → [[File:Elon Musk Signature.svg]] vva wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=jaanuar|aasta=2019}} {{infokast persoon | nimi = Elon Musk | pilt = Elon Musk 2015.jpg | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1971|6|28}} | sünnikoht = [[Pretoria]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | surmaaeg = | surmakoht = | haridus = | tegevusala = ettevõtja, insener, leiutaja, investor | töökoht = | organisatsioon = {{lihtne loend| * [[SpaceX]] (tegevjuht ja tehnoloogiajuht) * [[Tesla, Inc.]] (tegevjuht ja tootearhitekt) * [[SolarCity]] (esimees) * [[OpenAI]] (kaasesimees) * [[Neuralink Corporation]] (kaasasutaja) }} | väärtus = 200 miljardit [[USA dollar]]it (2021)<ref name="yWIJX" /> | allkiri = Elon Musk Signature.svg }} '''Elon Reeve Musk''' (sündinud [[28. juuni]]l [[1971]] [[Pretoria]]s) on [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]] päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ärimagnaat,<ref name="uebac" /><ref name="sax1x" /> insener,<ref name="MXgYJ" /> leiutaja<ref name="nKUnH" /> ja investor.<ref name="aw9PS" /><ref name="T48sy" /><ref name="8s55q" /> Ta on [[SpaceX]]-i asutaja, tegevjuht ja tehnoloogiajuht; [[Tesla, Inc.]] kaasasutaja, tegevjuht ja tootearhitekt; [[SolarCity]] esimees ja [[OpenAI]] kaasesimees. Samuti on ta majandusüksuste [[Zip2]] ja [[PayPal]] kaasasutaja. Seisuga jaanuar 2018 hinnati tema vara väärtuseks 22,5 miljardit [[USA dollar]]it, millega ta oli Ameerika Ühendriikides jõukuselt 39. inimene.<ref name="b3Euf" /> 2020. aasta detsembris hinnati tema vara väärtuseks 160 miljardit dollarit, millega ta oli maailmas rikkuselt 2. inimene [[Jeff Bezos]]e järel.<ref>https://www.bloomberg.com/billionaires/</ref> 2021. aasta jaanuaris tõusis Tesla aktsia 6% Tesla, mis kasvatas Muski netoväärtuse 191 miljardi dollarini ning tõusis maailmas rikkuselt 1. inimeseks. Musk püüab oma tegevuse kaudu ettevõtjana muuta maailma ja inimkonda.<ref name="8c3RS" /> Üks tema suurtest eesmärkidest on aidata kaasa [[roheline energia|rohelise energia]] tootmise laiendamisele ja kasutuselevõtule, et peatada [[globaalne soojenemine]]; teine suur eesmärk on vähendada inimkonna väljasuremise võimalust, rajades [[koloonia]] [[Marss|Marsile]] ja muutes inimtsivilisatsiooni multiplanetaarseks. Neid eesmärke aitavad saavutada SolarCity, Tesla Motors ja SpaceX. Samuti on Musk loonud ülikiire transpordi süsteemi [[Hyperloop]] kavandi ning pakkunud välja vertikaalselt tõusva ja maanduva [[ülehelikiirus]]ega [[elektrilennuk]]i idee.<ref name="Q3ZoE" /><ref name="V1wNT" /> == Päritolu == Muski emapoolsed esivanemad, kes kandsid [[Šveits]]i saksa perekonnanime Haldeman, lahkusid [[Ameerika iseseisvussõda|Ameerika iseseisvussõja]] ajal Euroopast Ameerikasse [[New York]]i ja liikusid sealt edasi Kesk-Lääne preeriatesse, kus nad olid farmerid.<ref name="01nZf" /> Muski emapoolne vanaisa Joshua Norman Haldeman sündis [[USA]]-s [[Minnesota]] osariigis, hiljem kolis tema pere elama Kanada [[Saskatchewani provints]]i. Haldeman korraldas Kanada esimesed [[rodeo]]d, hiljem tegutses ta [[kiropraktika|kiropraktikuna]]. 1948. aastal abiellus ta Kanada tantsustuudio juhendaja Winnifred Josephine Fletcheriga. Perekond sai kodukandis kuulsaks sellega, et ostis ühemootorilise [[lennuk]]i [[Bellanca Cruisair]], millega käis lõbureisidel [[Põhja-Ameerika]]s. Haldeman tegeles ka poliitikaga, kandideeris edutult parlamenti ja kirjutas abikaasaga kahasse raamatu "The Flying Haldemans: Pity the Poor Private Pilot" ("Lendavad Haldemanid: tundke kaasa vaesele eralennukipiloodile"). 1950. aastal müüsid nad kogu oma vara ja kolisid elama [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i – kohta, kus nad polnud kunagi käinud. Seal jätkasid nad seikluslendude tegemist. Näiteks lendasid nad 1952. aastal [[Šotimaa]]le ja [[Norra]]sse, 1954. aastal aga [[Austraalia]]sse ja tagasi. Arvatavasti on tegemist ainsate ühemootorilisel lennukil Aafrikast Austraaliasse lennanud eralenduritega.<ref name="DVgWA" /> Kuigi Musk oli Haldemani surres vaid mõneaastane, kuulis ta vanaisa ettevõtmistest palju lugusid ja pidas teda oma suureks eeskujuks. Muski sõnutsi oli vanaisal "sisemine kutse seikluste järele, tahtmine teha hulle asju". Musk on arvanud, et ta enda ebatavaline riskivajadus võib olla vanaisalt päritud.<ref name="FZxMR" /> Muski isapoolne vanaema Cora Amelia Musk sündis [[Inglismaa]]l perekonnas, mida tunti kõrge intellektuaalsuse poolest. Elon Musk on öelnud, et ta side oma isapoolse vanaemaga oli väga tugev.<ref name="z3YRt" /> Elon Muski isa Errol Musk töötas elektromehaanikainsenerina.<ref name="Vance34" /> Talle kuulus ehitusinsenerinduse ettevõte, mis tegeles riiklike ja eratellimustega,<ref name="BusinessWeek" /> ta vastutas suurte projektide eest: kontorihooned, jaemüügi- ja elamukompleksid, õhujõudude baas.<ref name="Vance34" /> Üks Muskide pereliige on iseloomustanud Errol Muski kui "sariettevõtjat".<ref name="triumph_will" /> Elon Muski ema Maye Musk töötas toitumisspetsialisti ehk [[dietoloogia|dietoloogina]],<ref name="Vance34" /> hiljem [[modell]]ina. == Lapsepõlv ja teismeiga == === Lapsepõlv Lõuna-Aafrikas === Elon Musk sündis 28. juunil 1971 [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[Transvaali provints]]i pealinnas [[Pretoria]]s<ref name="5MjW7" /> [[Kanada]] päritoluga ema Maye Muski (neiupõlvenimega Haldeman) ja lõunaaafriklasest isa Errol Muski pere esimese lapsena.<ref name="EPlg5" /><ref name="stlrafa" /><ref name="tWRWi" /> Muski ema Maye sõnul olnud Elon väiksena uudishimulik ja energiline laps, kes omandas kõike kiiresti. Samas oli tal kalduvus aeg-ajalt justkui transsi langeda: silmadesse tekkis kauge ja unistav pilk ning ta ei kuulnud, mida talle räägiti. Vanemad ja arstid arvasid, et poisil on probleeme kõrvakuulmisega. Pärast terve rea analüüside tegemist eemaldati tal [[adenoidid]]. See aga ei muutnud midagi. Musk ise on öelnud, et 5–6-aastaselt avastas ta viisi, kuidas ümbritsevat maailma blokeerida ja vaid ühele asjale keskenduda.<ref name="HoqmN" /> Elon Musk paistis lapsena silma ka isepäisuse ja sihikindlusega. Umbes kuueaastasena karistasid ta vanemad teda koju jätmisega: teda ei võetud kaasa ta nõo sünnipäevale, mis toimus Pretoria teises otsas. Ta otsustas siiski sünnipäevale minna, põgenes lapsehoidja hoole alt ja kõndis jala neli tundi läbi linna, et jõuda nõo 16–19 kilomeetri kaugusel asuva majani. Kohale jõudes nägi Muski ema teda tänaval kõndimas. Poiss põgenes, ronis lähedal asuva puu otsa ja keeldus enne alla tulemast, kui talle lubati, et teda ei karistata.<ref name="CandidTV" /> Musk pandi Pretorias asuvasse kooli varakult, ta oli kooli kõige noorem ja kasvult väikseim õpilane.<ref name="triumph_will" /> Muskile meeldis väga raamatuid lugeda. Tema jaoks polnud midagi erilist lugeda järjest kümme tundi; nädalavahetusel võis ta läbi lugeda kaks raamatut päevas. Tema lemmikraamatuteks olid [[J. R. R. Tolkien]]i "[[Sõrmuste Isand]]", [[Isaac Asimov]]i "[[Asum (romaan)|Asum]]", [[Robert A. Heinlein]]i "[[Kuu on karm armuke]]" ja [[Douglas Adams]]i "[[Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas]]". Lõpuks jõudis ta kõik koolis ja kodulähedases raamatukogus olevad huvipakkuvad raamatud läbi lugeda ja hakkas lugema [[Encyclopedia Britannica]]t. Ta jõudis läbi uurida kaks [[entsüklopeedia]]t.<ref name="Z5E2a" /> Musk sai endale klassikalise kõiketeadja ja raamatukoi maine, mida kinnistas ka tema ebasportlikkus. Ta kippus pidevalt teiste poolt öeldut parandama, mis mõjus teistele lastele eemaletõukavalt ja muutis Muski üksikuks. Kuigi ta hoidis koolis omaette, oli ta pereliikmete seltsis suhtlemisaldis ja vaba käitumisega.<ref name="W8Itt" /> Aastal 1980, kui Musk oli 9-aastane, [[lahutus|lahutasid]] Muski vanemad abielu.<ref name="BusinessWeek" /> Sellest peale elas ta koos isaga.<ref name="sjmn20140411" /> Kui Musk oli peaaegu kümneaastane, hakkasid just välja tulema esimesed [[personaalarvuti]]d. Ta ostis kõrvalepandud taskuraha ja isalt küsitud raha eest endale tollase populaarse koduarvuti [[Commodore VIC-20]] ja mõned programmeerimisõpikud ning õppis omal käel [[programmeerimine|programmeerima]].<ref name="Knowledge@Wharton" /> 12-aastasena müüs ta umbes 500 [[USA dollar|dollari]] eest esimese omaloodud tarkvara, kosmoselahinguteemalise mängu "Blastar".<ref name="Knowledge@Wharton2" /><ref name="belfiore" /> Mängu [[programmeerimiskeel]]es [[BASIC]] kirjutatud 167-realine kood avaldati aastal 1984 Lõuna-Aafrika kohaliku kaubandusväljaande "PC and Office Technology" detsembrikuu numbris.<ref name="belfiore" /><ref name="uV1YZ" /><ref name="play" /> [[Google]]'i tarkvarainsener Tomas Lloret Llinares kirjutas mängu koodi aastaid hiljem ringi [[HTML5]]-keelde ja seda on võimalik [[veeb]]is mängida.<ref name="play" /><ref name="1Z4nh" /> Arvutitarkvara müügi eest teenitud raha kulutas ta uute arvutimängude ja rollimängu [[Dungeons & Dragons]] moodulite peale.<ref name="FreshDialogues" /> Umbes 12–15 aasta vanuselt elas Musk läbi eksistentsiaalse kriisi. Ta püüdis sellest üle saada religioosseid ja filosoofilisi tekste lugedes. Otsides vastust küsimusele [[elu mõte|elu mõttest]], luges ta muuhulgas ka [[Friedrich Nietzsche]] ja [[Arthur Schopenhauer]]i teoseid. Lõpuks jõudis ta tagasi sinna, kust alustas, ehk [[ulmekirjandus]]eni. "Kui sa suudad õige küsimuse välja mõelda, on vastust leida suhteliselt lihtne. Mina jõudsin järeldusele, et me peaksimegi tegelikult püüdlema inimteadvuse ulatuse ja mahu avardamise poole, et mõista paremini, milliseid küsimusi esitada," on Musk hiljem öelnud, viidates Douglas Adamsi raamatule "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas". "Ainuke asi, mida on mõtet teha, on püüelda suurema kollektiivse valgustatuse poole."<ref name="FreshDialogues" /><ref name="5sYLX" /> Kuigi Musk tegeles tol ajal peamiselt arvutiga ja raamatute lugemisega, juhtis ta oma aasta noorema venna Kimbali ja tädipoegade Russi, Lyndoni ja Peter Rive'i tegemisi. Näiteks käisid nad ukselt-uksele müümas lihavõttemune ning valmistasid kodus [[lõhkeseade]]ldisi ja [[rakett]]e.<ref name="BusinessWeek" /><ref name="Vance40" /> Kui Musk oli 16-aastane, püüdsid poisid avada [[videomäng]]ude mängusaali oma kooli lähedal. Nad leidsid vanemate teadmata mängusaalile ruumid ja varustajad ning hakkasid linna käest ärile tegevusluba taotlema. Kuid dokumendile pidi alla kirjutama vähemalt 18-aastane isik ja neil ei õnnestunud ei Rive'ide isa ega Errolit nõusse saada.<ref name="triumph_will" /><ref name="Vance40" /> Kooli ajal kannatas Musk kolm–neli aastat [[Koolivägivald#Koolikiusamine|koolikiusamise]] all. Ühel korral tõukas poistekamp ta trepist alla ja tagus siis teda jalgadega, kuni ta teadvuse kaotas. Ta pidi haiglasse minema ja puudus nädal aega koolist. 2013. aastal ütles Musk, et on lasknud teha endale ninaoperatsiooni, et tolle peksmise aegsetest tüsistustest vabaneda.<ref name="Vance41" /> Muski klassivennad mäletavad teda kui meeldivat, vaikset ja silmapaistmatut õpilast. Tema akadeemilised tulemused ei olnud klassi parimad, ta polnud sportlik ega polnud kunagi liidripositsioonil. Ta tõmbas endale tähelepanu sellega, et tõi kooli kaasa mudelrakette, mida seal õhku lasi, ning sellega, et võttis sõna [[fossiilkütused|fossiilkütuste]] kasutamise vastu ja [[päikeseenergia]] poolt.<ref name="Vance41" /> 15-aastasena oli Elon Musk jõudnud selgusele, et tema tee [[eneseteostus]]ele läheb USA kaudu.<ref name="BusinessWeek" /> Hiljem on ta oma otsust selgitanud ka sooviga olla tehnoloogilise arengu eesliinil.<ref name="evancarmichael" /> === Kanada === 1988. aastal lahkus Musk 17-aastasena Lõuna-Aafrikast Kanadasse. Hilisemates intervjuudes on ta seda sammu põhjendanud sooviga kasutada Kanadat vahepeatusena USA-sse jõudmiseks. Ta oli välja uurinud, et USA [[kodakondsus]]t on lihtsam saada Kanada kui Lõuna-Aafrika päritolu immigrandina.<ref name="triumph_will" /> Tänu Kanada seadusemuudatusele sai Maye Musk oma Kanada kodakondsuse lastele edasi anda. Teine põhjendus, mida Musk sageli intervjuudes esitab, oli soov vältida kohustuslikku ajateenistust Lõuna-Aafrika Vabariigi sõjaväes. Tollases Lõuna-Aafrika Vabariigis oli võimul [[apartheid]]irežiim ja Musk on intervjuudes öelnud, et ei soovinud moraalsetel põhjustel selle režiimi kaitsmises osaleda. Kuid enamasti jätab Musk mainimata, et viis kuud enne Kanadasse minemist astus ta [[Pretoria ülikool]]i, kus hakkas õppima [[füüsika]]t ja [[inseneriteadused|inseneriteadusi]]. Kuna ta ei pööranud õppimisele piisavalt tähelepanu, siis langes ta peatselt ülikoolist välja. Hiljem on ta seda etappi iseloomustanud kui ooteaega, mil Kanadasse reisimise dokumendid korda saavad.<ref name="EGvSf" /> Olles saanud Kanada passi, lendas Musk 1988. aasta juunis [[Montréal]]i. Kuna tal oli vähe raha ja polnud Kanadas elukohta, siis oli ta plaaninud minna Kanadas elava onu juurde, kuid kohapeal selgus, et too on Minnesotasse kolinud. Seejärel püüdis ta võtta ühendust Kanada eri paigus elavate sugulastega ja suundus lõpuks 3000&nbsp;km kaugusele Saskatchewani, oma vanaisa kunagisse elukohta.<ref name="BusinessWeek" /><ref name="nzmUV" /> Järgmise aasta veetis ta Kanadas ringi rännates ja juhutöid tehes. Oma sugulase farmis [[Waldeck]]i linnas kasvatas ta köögivilju ja tühjendas viljamahuteid, [[Vancouver]]is saagis [[mootorsaag|mootorsaega]] küttepuid. Raskeima tööna on ta nimetanud [[saeveski]] boileriruumi puhastamist, mille tegemiseks pidi end tulekindlas ülikonnas läbi kitsa tunneli sisse pressima, et siis läbi sama käigu põlemisjäätmeid välja kühveldada.<ref name="BusinessWeek" /><ref name="avLPU" /> Elon Muski ema Maye, õde Tosca ja vend Kimbal järgnesid aasta jooksul Elon Muskile Kanadasse.<ref name="6jMX2" /> Aastal 1989, kui ta oli 18-aastane, astus Musk õppima [[Ontario]]s [[Kingston (Kanada)|Kingstonis]] asuvasse [[Queen'si Ülikool|Queen'si ülikooli]].<ref name="6jMX2" /> Kanadas olles koostasid Elon ja Kimbal Musk õpingute vahepeal nimekirja inimestest, kellega nad sooviksid Kanadas kohtuda, ja kutsusid siis neid endaga kohtuma. Muuhulgas kohtusid nad majandusajakirjaniku ja [[Scotiabank]]i tippjuhi Peter Nicholsoniga. Kohtumise järel pakkus viimane Elon Muskile pangas suvepraktika kohta.<ref name="8enhu" /> Queen'si ülikoolis õppimise ajal tutvus Musk sama ülikooli tudengi Justine Wilsoniga, kellega tal tekkis romantiline suhe ja kellest sai hiljem Muski esimene abikaasa.<ref name="8enhu" /> === Ülikooliõpingud USA-s === Olles õppinud kaks aastat Queen'si ülikoolis, sai Musk 1992. aastal [[stipendium]]i õppimiseks [[Ivy League]]'i kuuluvas [[Pennsylvania Ülikool|Pennsylvania ülikoolis]] ja kolis [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]]. Ta otsustas saada kaks [[diplom]]it: ühe [[majandus]]e erialal [[Whartoni Ärikool|Whartoni ärikoolis]] ja teise [[füüsika]] erialal Pennsylvania ülikooli kunstide ja teaduste koolis. Stipendium kattis vaid ülikooli õppemaksu, elamiskulud ja õppematerjalide kulud pidi ta õppimise kõrvalt tööga teenima.<ref name="evancarmichael" /><ref name="i" /> Pennsylvania ülikoolis tutvus ta hilisema [[Silicon Valley]] ettevõtja [[Adeo Ressi]]ga, kes jäi Muski lähedaseks sõbraks ka pärast ülikooli.<ref name="CgFS6" /> Koos Ressiga üürisid nad endale 10-toalise [[üliõpilaskorporatsioon]]ile kuuluva maja, kus nad ise elasid ja mida kasutasid nädalalõppudel kui tegevusloata [[ööklubi]]. Pidudel võis majas viibida ligi 500 inimest, kes igaüks maksid sisenemistasu viis dollarit. Elon Muski ema Maye oli pidudel uksehoidja ja rahakorjaja. Teenitud raha kasutas Musk ülikoolihariduse eest maksmiseks. Musk ise jäi pidudel enamasti kaineks. Ressi sõnul oli Musk kõige korralikum tüüp, keda ta on kunagi kohanud ja "ei joonud kunagi". Ainuke aeg, mil Ressi pidi Muski käitumist piirama, olid [[videomäng]]ude maratonid, mis võisid kesta järjest mitu päeva.<ref name="901gr" /> Ülikoolis õppides kirjutas Musk koolitööna äriplaani, mille pealkirjaks oli "The Importance of Being Solar" ("Kui tähtis on kasutada päikeseenergiat"). Ta ennustas oma töös [[päikeseenergia]] tehnoloogia arengut ja järjest suuremat kasutuseletulekut. Töö lõpus kirjeldas ta tuleviku elektrijaama: kosmoses asuv päikeseelektrijaam, mis saadab energia mikrolainekiirguse kaudu maa peal asuvatesse vastuvõtuantennidesse. Teine tema uurimistöö rääkis uurimisdokumentide ja [[raamat]]ute elektroonilisest skaneerimisest [[optiline märgituvastus|optilise märgituvastussüsteemi]] abil ning nende ühte [[andmebaas]]i koondamisest, kujutades endast ristandit aastaid hiljem loodud [[Google Books]]ist ja [[Google Scholar]]ist. Kolmas uurimistöö rääkis [[superkondensaator]]itest.<ref name="m9Dc4" /> Mõeldes sellele, mida ta pärast ülikooli tegema hakkab, kaalus Musk ühe variandina ka videomängude äri alustamist. Videomängud olid teda lapsest peale vaimustanud ja ta tundis valdkonda hästi. Kuid ta jõudis järeldusele, et see pole piisavalt suur eesmärk. "Mulle meeldivad väga arvutimängud, aga kui ma mõtleksingi välja mõne tõeliselt hea mängu, kui palju mõju sel maailmale ikka oleks," on ta öelnud.<ref name="Q9iUG" /> 1994. aasta suve veetis Musk [[California]]s [[Silicon Valley]]s, kus ta töötas kahes praktikakohas. Päeval töötas ta [[Los Gatos]]e linnakeses asuvas [[idufirma]]s Pinnacle Research, mille teadlasterühm uuris, kuidas kasutada superkondensaatoreid [[elektriauto|elektri]]- ja [[hübriidauto|hüdriidautode]] jõuallikana. Õhtuti töötas ta [[Palo Alto]]s asuvas idufirmas Rocket Science Games, mis tegeles videomängude loomisega. Muski ülesandeks oli kirjutada [[assemblerkeel]]es [[draiver]]eid.<ref name="WEvvt" /> Aastal 1995 kolis toona 24-aastane Musk elama Silicon Valley piirkonda. Ta oli kandideerinud [[Stanfordi ülikool]]i [[materjaliteadus]]e ({{keel-en|Material Science Engineering}}) kraadiõppesse ja osutunud vastuvõetuks. Tema uurimistöö teemaks pidid saama superkondensaatorid. Kuid ta oli kahevahel, kas alustada kraadiõpinguid või võtta oma vabal ajal valmis kirjutatud tarkvara ja arendada see edasi ettevõtteks. Lõpuks jättis ta end Stanfordi ülikoolis kursusele registreerimata. Sel ajal tekkisid esimesed graafilised [[veebibrauser]]id ja [[internet]] hakkas akadeemilisest keskkonnast välja laiemale kasutajaterühmale levima. Musk mõistis, et ta ei saa sellest arengust kõrvale jääda.<ref name="CandidTV" /><ref name="evancarmichael" /><ref name="gKbNx" /><ref name="T4rMV" /> == Töö == === Zip2 === 1994. aasta suvel tegid Elon ja Kimbal Musk automatka Californiast [[Illinois]]i ja arutasid tee peal võimalusi omaenda internetiettevõtte loomiseks. Parim idee, mis neile siis pähe tuli, oli luua arstide infovahetuse ja koostöö tõhustamiseks mõeldud reaalajas veebivõrgustik. Kimbal Musk hakkas pärast seda juba uue ettevõtte [[äriplaan]]i välja töötama ja müügipoolega tegelema. Kuid valdkond ei olnud nende jaoks piisavalt kaasakiskuv ja nad jätsid ettevõtmise katki.<ref name="sfN6H" /> Elon Musk tuli äriidee peale [[Silicon Valley]]s idufirmas suvepraktikal olles, kui kontorisse tuli müügimees ettevõttest [[Yellow Pages]], kes püüdis müüa võimalust lisada ettevõtte kontaktandmed paberkataloogi kõrval ka uudsesse ''online''-nimekirja. Müügimees ei paistnud ise ka aru saavat, mis internet on või kuidas keegi sellega raha võiks teenida ning Musk leidis, et see on miski, mida ta vennaga paremini teha suudaks.<ref name="AFtwj" /> Elon ja Kimbal Musk asutasid oma ettevõtte 1995. aastal ja selle nimeks sai Global Link Information Network. Ettevõtte ideeks oli pakkuda ettevõtetele [[kaart|kaardiga]] ühendatud ''online''-kataloogi. Musk kasutas toote selgitamiseks sageli [[pitsa]] näidet, öeldes, et kõigil on õigus teada lähima pitsarestorani asukohta ja juhiseid, kuidas sinna pääseda.<ref name="RyxXR" /> Ettevõtte esimeseks kontoriks oli [[Palo Alto]]s asuv pisike 6x9-meetrine stuudiokorter. Elon Musk tegeles tarkvara kirjutamisega, Kimbal aga ukselt-uksele müügiga. Vendade isa Errol Musk oli andnud ettevõtte rajamiseks 28 000 dollarit, kuid kontori üürimise, vajaliku inventari ja tarkvaralitsentside soetamise järel oli raha peaaegu otsas. Ettevõtte esimese kolme tegevuskuu jooksul elasid Elon ja Kimbal Musk ettevõtte kontoris ja käisid duši all [[YMCA]]-s.<ref name="fpqtH" /> 1995. aasta lõpus palkas ettevõte esimesed töötajad – müügimehed. Ettevõte oli üürinud kahetoalise korteri, mille sisustamiseks polnud raha. Musk magas öösiti oma töölaua ääres kott-toolil ja palus hommikul esimesena tööle jõudvatel töötajatel ta üles äratada.<ref name="4cxMm" /> 1996. aasta alguses tuli ettevõttesse selle kaasasutaja Kanada ärimees Greg Kouri, kellega vennad Muskid olid [[Toronto]]s kohtunud, ja kes oli osalenud Zip2 loomise [[ajurünnak]]utes. Varasema ärikogemusega 30. eluaastates Kouri oli kogemusteta Elon Muski jaoks usaldusisik ja tasakaalustav [[mentor]]. Samuti tegi ta lõpu vendade vahelistele kaklustele, milleni nende erimeelsused äri juhtimise osas vahel viisid. Ühe sellise kakluse käigus tõmbas Elon Musk käe marraskile ja vajas [[teetanus]]e vastast süsti.<ref name="V52na" /> 1996. aasta alguses toimusid ettevõtte tegevuses suured muutused. Riskikapitaliettevõte Mohr Davidow Ventures investeeris ettevõttesse kolm miljonit dollarit. Ettevõte muutis oma nime, milleks sai nüüd Zip2, ja kolis suuremasse kontorisse. Kõige suuremad muudatused olid aga tegevuse laiendamine senise [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonna asemel üleriigiliseks ja ettevõtte fookuse muutumine. Senise väikeäridele mõeldud ukselt-uksele müügi asemel hakkas Zip2 pakkuma spetsiaalselt [[ajaleht]]edele mõeldud tarkvarapaketti kinnisvara- ja automüügikuulutuste jaoks.<ref name="hItum" /> Musk kaotas enamusosaluse ettevõttes ja investorid palkasid uue tegevjuhi – kelleks sai varem ettevõttes [[Creative Labs]] töötanud Rich Sorkin – ning surusid Muski tehnoloogiajuhi kohale. Muskile see ei meeldinud, ta oleks soovinud ettevõtet ise juhtida. Ettevõttel oli nüüd raha ja see suutis palgata kõrgetasemelisi tarkvarainsenere, osa töötajaid löödi üle ettevõttest [[Silicon Graphics Inc.]] (SGI), kus töötasid tolle aja parimad Silicon Valley tarkvarainsenerid.<ref name="XjVMm" /> Vabal ajal organiseeris Musk Zip2 töötajatest videomängude meeskonna, et osaleda üleriigilisel tulistamismängu [[Quake]] turniiril. Meeskond saavutas turniiril teise koha ja võitis mitu tuhat dollarit.<ref name="Xs0TS" /> Zip2 teenuseid hakkasid kasutama [[New York Times]], [[Knight-Ridder]], [[Hearst Corporation]], [[Times Mirror]], [[Pulitzer Publishing]], [[Chicago Tribune]] ja teised meediaettevõtted. Osa meediaettevõtetest oli nõus Zip2 investeerima ja ettevõte sai kokku 50 miljoni dollari suuruse lisarahastuse.<ref name="Xs0TS" /><ref name="About.com" /><ref name="cnet19990216" /> Musk ei olnud rahul, et Zip2 tegevus toimus ajalehtede varjus, ta tahtnuks, et ettevõte pakuks tarbijatele otseteenuseid. Sellel eesmärgil soovis ta osta [[domeeninimi|domeeninime]] city.com. Zip2 nõukogu aga oli rahul senise äristrateegiaga ega soovinud uut riski võtta.<ref name="RB7Ss" /> 1998. aasta aprillis teatas Zip2, et ühineb oma peamise konkurendi Citysearchiga. Ühinemisprotsessi ettevalmistamise käigus tekkisid aga küsimused Citysearchi finantsandmete õigsuse kohta, samuti olid ühinemise vastu mitmed Zip2 juhtivtöötajad, kes oleksid ettevõtete liitumisel töökohast ilma jäänud. Algul tehingut pooldanud Musk pöördus samuti selle vastu ning soovis Rich Sorkini lahkumist ja enda ennistamist tegevjuhi kohale. Kuid ettevõtte nõukogu jättis hoopis Muski ettevõtte juhatuse kohast ilma ja määras tegevjuhi kohale riskikapitaliettevõttes Mohr Davidow Ventures töötava Derek Proudiani.<ref name="RB7Ss" /> Liitumistehingu nurjudes osutus Zip2 olevat viletsas olukorras: ettevõte hakkas raha kaotama. Ka [[Microsoft]] plaanis samal turul tegutsema hakata ja oli tekkinud hulk uusi idufirmasid, kes tegelesid kaardistamisega ning automüügi- ja kinnisvarakuulutustega. Kuid 1999. aasta veebruaris tegi arvutite tootja [[Compaq Computer]] [[Altavista]] divisjon ettevõttele ostupakkumise. Zip2 juhatus võttis pakkumise vastu, ostuhinnaks oli 307 miljonit dollarit pluss 34 miljonit dollarit aktsia[[optsioon]]idena. Elon ja Kimbal Musk teenisid tehingust vastavalt 22 miljonit ja 15 miljonit dollarit, Musk oli 28-aastaselt saanud miljonäriks.<ref name="syLwQ" /> Muskil polnud mingit plaani Compaqi teenistusse jääda, tal olid tekkinud juba uued ideed. Zip2 toimunu mõjul püüdis Musk edaspidistes ettevõtetes kontrolli ettevõtte üle ja tegevjuhi kohta igal juhul säilitada.<ref name="syLwQ" /> === X.com ja PayPal === Kui Musk 1990. aastate algul [[Kanada]]s [[Scotiabank]]is suvepraktikal oli, sai ta ülesandeks tutvuda panga [[arengumaad]]e võlakirjaportfelliga: ta pidi kindlaks tegema portfelli tegeliku väärtuse. Seda tehes märkas ta ärivõimalust. USA valitsus oli püüdnud arengumaade võlakoormust vähendada ja väljastanud [[Brady võlakirjad]] ({{keel-en|Brady bonds}}), millega ta sisuliselt tagas arengumaade võlakirjad. Musk avastas, et arengumaade võlakirju oli võimalik turult osta tagatisväärtusest kaks korda väiksema hinnaga. Ta kirjutas sellest ettekande oma ülemusele, kelle käest jõudis teave edasi panga tegevjuhi lauale. Too aga lükkas ettepaneku tagasi, öeldes, et pank on ka varem arengumaade võlgade tõttu raha kaotanud. Ei aidanud ka Muski selgitused, et raha oleks võimalik kaotada vaid siis, kui [[USA rahandusministeerium]] oma kohustused täitmata jätab. Sellest peale oli Musk veendumusel, et [[pangandus]] on valdkond, kus on palju raha ja palju ebaefektiivsust. Muski sõnul "pankurid jäljendasid vaid seda, mida kõik ees teevad. Kui kõik otsustasid kaljult alla hüpata, jooksid ka need kuradi pankurid kohe koos teistega kaljult alla. Kui keset tuba oleks olnud suur hunnik [[kuld]]a ja mitte keegi ei oleks seda puudutanud, ei oleks ka nemad seda endale tahtnud."<ref name="jqrpA" /> Järgnenud aastatel mõtles Musk, kuidas pangandust internetiga ühendada, kuidas luua täisteenust pakkuvat ''online''-panka, mis pakuks nii säästu-, [[arvelduskonto|arveldus]]- kui ka hoiukontot ning vahendus- ja [[kindlustus]]teenuseid. Takistuseks polnud mitte tehnoloogia, vaid pangandusvaldkonna suur riigipoolne reguleeritus.<ref name="KYLOu" /> Musk hakkas uue ettevõtte plaani ellu viima juba enne Zip2 müümist. Ta värbas enda meeskonda mõned Zip2 parimad tarkvarainsernerid ja pidas nõu panganduses töötavate tuttavatega. 1999. aasta märtsis asutas ta finantsteenustega tegeleva äriühingu X.com, investeerides sellesse 12 miljonit dollarit Zip2 müügist teenitud raha. Ülejäänud neli miljonit dollarit (pärast [[maksud]]e tasumist) jättis ta endale isiklikuks kasutamiseks.<ref name="ivLwk" /> X.com-i asutajate meeskond koosnes peale Muski endisest Zip2 juhtivtöötajast Ed Ho'st ja Muski tuttavatest Scotiabanki päevilt, finantstaustaga kanadalastest Harris Frickerist ja Christopher Payne'ist. Kaasasutajate meeskond pidas neli–viis kuud koosolekuid, ''online''-panga asutamist takistav regulatsioon tundus olevat ületamatu probleem. Muski ja Frickeri vahele tekkisid vastuolud. Frickeri meelest olid Muski [[ajakirjandus]]es tehtud suurejoonelised avaldused pangandusvaldkonna ümberkujundamisest rumalad, Fricker eelistas tavapärasemat lähenemist. Viis kuud pärast ettevõtte asutamist lahkus Fricker koos enamiku võtmetöötajatega X.com-ist ja ettevõttesse jäi vaid Musk koos käputäie talle lojaalsete töötajatega.<ref name="4EaTU" /> Muskil õnnestus kirgliku ja entusiastliku jutuga meelitada ettevõttesse uued tarkvarainsenerid, samuti sai ta tuntud riskikapitalisti [[Mike Moritz]]i toetuse. Ettevõte sai pangandus- ja investeerimislitsentsi ning lõi partnerlussuhte [[Barclays]]i pangaga. 1999. aasta novembris ööl vastu [[tänupüha]] avati ''online''-pank klientidele.<ref name="mXd2A" /> X.com maksis panga kliendiks hakkamise eest 20 dollarit ja teise kliendi soovitamise eest 10 dollarit. Pank võttis kasutusele uudse eraisikult-eraisikule maksete süsteemi, mille jaoks piisas vaid makse saaja e-postiaadressi sisestamisest. X.com-i üldine idee oli vastanduda aeglastele traditsioonilistele pankadele ja anda klientidele võimalus teha pangatoiminguid vaid mõne hiireklõpsuga. Esimese mõne kuuga sai pank endale üle 200 000 kliendi.<ref name="QE129" /> Samas majas X.com-iga ja nende rendipinnal tegutses teine idufirma Confinity, mida juhtisid [[Peter Thiel]] ja [[Max Levchin]]. Confinity töötas välja süsteemi, mille abil [[pihuarvuti]] [[Palm Pilot]] omanikud saaksid [[infrapunaliides]]e kaudu üksteisele rahaülekandeid teha. Alguses olid kahe ettevõtte suhted sõbralikud. Kuid siis hakkas ka Confinity tegelema [[veeb]]i ja [[e-post]]i teel tehtavate maksete süsteemi väljaarendamisega, süsteemi nimi oli [[Paypal]]. Confinity kolis teise kontorisse ja alustas X.com-iga teravat võistlust. Võisteldi selles, kes suudab kiiremini kasvada ja rohkem kliente ligi meelitada. Ettevõtted kulutasid [[reklaam]]ile kümneid miljoneid dollareid. Confinity eeliseks oli see, et nad suutsid oma Paypali maksesüsteemi ühendada [[eBay]] veebioksjonikeskkonnaga, kuid nad maksid klientidele preemiateks 100 000 dollarit päevas ja nende sularahareservid hakkasid lõppema. X.com-il olid viimistletumad pangandustooted ja rohkem raha.<ref name="yansz" /> 2000. aasta märtsis otsustasid X.com ja Confinity ühineda. Uus ettevõte võttis nimeks X.com ning Muskist sai selle suurim osanik ja tegevjuht. Veidi pärast liitumist sai X.com investoritelt, kelle hulgas olid [[Deutsche Bank]] ja [[Goldman Sachs]], 100 miljonit dollarit, kokku oli ettevõttel sel ajal üle miljoni kliendi.<ref name="BAegm" /> Kuigi kaks ettevõtet olid formaalselt liitunud, töötasid kummagi ettevõtte meeskonnad eri kontorites edasi ja olid tootearenduse suhtes erimeelt. Musk eelistas X.com-i kaubamärki, teised aga Paypali. Confinity meeskond tahtis kasutada [[Linux]]i-taolist [[vabatarkvara|vaba lähtekoodiga tarkvara]], Musk aga [[Microsoft]]i tarkvara. Ettevõte oli lõhenenud; Peter Thiel astus kõrvale ja Max Levchin ähvardas lahkuda. Ettevõtte arvutisüsteemid ei suutnud kasvava kliendibaasiga toime tulla ja [[veebileht]] kukkus vähemalt kord nädalas maha. Pangad nõudsid suuremaid tasusid, pangapettuste arv suurenes, ka konkurents teiste ettevõtetega kasvas. Üha suurem hulk ettevõtte töötajaid hakkas Muski otsustusvõimet ettevõtet tabanud kriiside valguses kahtluse alla seadma.<ref name="EkfR5" /> Musk oli Justine Wilsoniga 2000. aasta jaanuaris abiellunud, sama aasta septembris sõitsid nad [[Austraalia]]sse [[Sydney]]sse mesinädalatele. Väike rühm X.com-i töötajaid otsustas Muski äraolekut kasutada ja esitas ettevõtte nõukogule umbusaldusavalduse Muski vastu ning tegi ettepaneku nimetada tegevjuhiks Peter Thiel. Kui Musk sellest Austraalias maandudes teada sai, pöördus ta järgmise [[Palo Alto]]sse suunduva lennukiga tagasi, kuid oli juba hilja. Musk püüdis küll ettevõtte nõukogu veenda otsust muutma, kuid see jäi endale kindlaks.<ref name="CWHZE" /> 2001. aasta juunis muutis ettevõtte uus tegevjuht Thiel ettevõtte kaubamärgiks Paypali. Muski mõju ettevõtte tegevusele oli palju langenud, kuid ta jätkas Paypali nõustamist ja kasvatas oma investeeringut ettevõttesse. Sel ajal oli PayPali aastatulu 240 miljonit dollarit. Sellel ajaperioodil hakkas lõhkema [[dot-com'i mull|''dot-com''-i mull]] ja internetiettevõtetesse raha investeerinud inimesed püüdsid oma raha võimalikult kiiresti kätte saada. Muski ja Moritzi teeneks võib lugeda, et kui eBay soovis Paypali ära osta, siis veensid nemad ettevõtte nõukogu pakkumist tagasi lükkama ja viivitama. Lõpuks tegi eBay 2002. aasta juulis PayPalile 1,5 miljardi dollari suuruse ostupakkumise ja ettevõtte nõukogu nõustus müügiga. Musk oli PayPali suurim osanik ja omas enne ettevõtte müüki 11,7% selle [[aktsia]]test. Ta teenis müügist ligi 250 miljonit dollarit, millest jäi pärast maksude mahaarvestamist järgi 180 miljonit dollarit.<ref name="OObp0" /><ref name="qeRi6" /> === SpaceX === ==== Eellugu ==== 2001. aastal kolisid Elon ja Justine Musk elama Los Angelesse. [[Los Angeles]] on juba 20. sajandi esimesest poolest alates olnud USA lennunduse- ja kosmosetööstuse üks peamisi keskusi. Musk oli hakanud mõtlema lapsepõlveaegsetele unistustele [[kosmos]]est ja kuigi ta ei teadnud täpselt, mida ta teha soovib, tahtis ta end ümbritseda valdkonna juhtivate spetsialistidega.<ref name="wPo7P" /> Muski esimene kokkupuude kosmoseala inimestega toimus läbi [[Marss|Marsi]] uurimise entusiastide mittetulundusühingu [[Mars Society]]. Ta külastas Mars Society rahakogumisüritust ja annetas ühingule 5000 dollarit. Ühingu esimees [[Robert Zubrin]] tutvustas Muskile Translife'i projekti kava (hiljem sai projekti nimeks [[Mars Gravity Biosatellite]]). Projekti eesmärgiks oli uurida Marsi [[gravitatsioon]]i mõju [[hiir]]tele, selleks pidi saadetama viieks nädalaks [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] [[tehiskaaslane]] 15 hiirega, mis pidi pööreldes tekitama Marsi gravitatsiooniga (~0,38g) võrdse [[tsentrifugaaljõud|tsentrifugaaljõu]]. Musk oli Mars Societyst vaimustatud, liitus ühingu direktorite nõukoguga ja annetas ühingule veel 100 000 dollarit [[kõrb]]esse loodava uurimiskeskuse jaoks.<ref name="JDtDG" /> Musk soovis teha eluga midagi tähendusrikast. Talle tundus, et inimkond on suurest osast oma ambitsioonidest kosmoseuurimise suhtes loobunud. Ta nägi [[NASA]] veebilehte külastades, et ka NASA-l pole detailset plaani Marsi uurimise kohta. Musk soovis teha midagi, mis innustaks suures hulgas inimestes kirge kosmoseuurimise suhtes. Mars Society plaan saata hiired Maa orbiidile arenes Muski peas edasi plaaniks saata hiired Marsile ja tagasi.<ref name="z2S60" /> Musk loobus Mars Society direktori kohast ja moodustas omaenda organisatsiooni Life to Mars Foundation. Ta hakkas korraldama koosolekuid [[hotell]]ide konverentsisaalides, kuhu oli kokku kutsunud kosmosetööstuse tippasjatundjad ja muud tuntud inimesed. Teiste seas osalesid kokkusaamistel NASA [[Jet Propulsion Laboratory]] (JPL) teadlased, hilisem NASA administraator [[Michael Griffin]] ja filmirežissöör [[James Cameron]]. Musk soovis, et osalejad aitaksid tal välja töötada sündmuse, mis tõmbaks maailma tähelepanu ja paneks inimesed Marsist rääkima. Musk lootis, et sündmus haarab inimeste kujutlusvõimet ja kasvatab avalikkuses huvi kosmoseuurimise vastu, andes nii kosmoseuurimisele uue hoo sisse. Sündmuse eelarveks oli ta seadnud 20 miljonit dollarit.<ref name="MZ5Lv" /><ref name="WqLYK" /> Arutelude käigus tekkis algsest Marsile hiirte saatmise plaanist erinev "Marsi oaasi" plaan. Selle plaani järgi pidi Musk ostma [[rakett|raketi]] ja saatma Marsile robotkasvuhoone, milles kasvavad taimed. Marsi pinnale jõudes pidi kasvuhoone kamber avanema, tõmbama endasse veidi Marsi pinnast ehk [[regoliit]]i ja tootma Marsil esimest korda [[hapnik]]ku. Musk soovis, et kambril oleks aken ja et sellest saaks saata Marsil kasvavatest taimedest Maale videopilti.<ref name="4AIny" /> Projekti elluviimise ees seisid väga suured insenertehnilised takistused – Marsi pinnal olevas kambris taimedele sobiva temperatuuri säilitamine; teadmatus, kuidas mõjub Marsi pinnas taimedele jne –, kuid ka rahalised takistused. Musk lootis hakkama saada 20–30 miljoni dollariga, kuid asjatundjad hindasid projekti reaalseks maksumuseks 200 miljonit dollarit.<ref name="JuQGj" /> Musk hakkas otsima raketti, mis võiks robotkasvuhoone Marsile toimetada ja mis sobiks projekti eelarvega. Ta selgitas välja, et Boeingu toodetava [[Delta (raketiperekond)|Delta]] raketi kasutamine maksnuks 50 miljonit dollarit, mis olnuks vaid lasti kosmosesse läkitamise hind ilma muude kuludeta.<ref name="IzBAe" /> USA valitsuse heaks töötanud raketiosade rahvusvaheliste tarnelepingute sõlmija Jim Cantrell korraldas 2001. aasta oktoobri lõpus [[Pariis]]is Muski kohtumise ettevõttega [[Arianespace]], kohal oli ka Muski sõber Adeo Ressi. Arianespace'i raketid olid Muski jaoks liiga kallid ja edasi suundus kolmeliikmeline seltskond [[Venemaa]]le, kust kuulduste kohaselt pidi olema võimalik osta mandritevahelise [[ballistiline rakett|ballistilise raketi]] (ICBM) baasil valmistatud [[kanderakett]]e [[Dnepr (rakett)|Dnepr]] hinnaga seitse miljonit dollarit tükk. Sellel ajal valitses Venemaal postsovetlik seadusetuse aeg, mil raha eest oli võimalik osta kõike, ka rakette. Mehed kohtusid [[Moskva]]s mitme Venemaa kosmosetööstusettevõttega, külastati näiteks ettevõtteid [[NPO Lavotškin]] ja [[Kosmotras]]. Kohtumised ei läinud nii, nagu Musk oleks soovinud. Suur osa kohtumiste ajast kulus vene kommete kohaselt seltskondlikule jutule ja toostide lausumisele, mis pani ameeriklased kannatust kaotama. Erinevate allikate põhjal käis Musk Venemaal raketitehingut sõlmimas kokku kaks või kolm korda, ühel korral kohtuti venelastega ka [[Pasadena]]s [[California]] osariigis. Viimane kord käis Musk Venemaal 2002. aasta veebruaris, siis oli koos temaga ka Michael Griffin. Sel korral kavatses Musk raketid ära osta ja oli valmis maksma 21 miljonit dollarit kokku kolme raketi eest. Kuid siis teatasid venelased, et ühe raketi hind on 21 miljonit dollarit. Muskile sai selgeks, et venelased ei võta teda kui tõsist äripartnerit või soovivad tal naha üle kõrvade tõmmata. Moskvast tagasilennul koostas ta kalkulatsiooni, kui palju läheks maksma raketi ise valmis ehitamine, kokku panemine ja kosmosesse lennutamine. Ta oli läbi uurinud hulga [[raketiteadus]]e põhiõpikuid ja jõudnud järeldusele, et rakette saab ehitada palju odavamalt kui seda seni tehtud on. Mõte Marsile taimi või hiiri saata jäi tagaplaanile ja esiplaanile kerkis soov muuta kosmoseuurimine senisest tunduvalt odavamaks.<ref name="esquire20121114" /><ref name="NQwiL" /><ref name="bloomberg20150514" /><ref name="UdTeE" /> 2002. aasta aprillis loobus Musk lõplikult ühekordse reklaamitriki ideest ja hakkas looma uut kosmosetööstusettevõtet. Ta oli tutvunud ettevõttes [[TRW Inc.|TRW]] töötava raketi jõuseadmete inseneri [[Tom Mueller]]i ja [[Boeing]]u kosmonautikainseneri Chris Thompsoniga ning kutsunud nad koos Cantrelli ja Griffiniga uut ettevõtet looma. Cantrell loobus osalemast, kuna pidas ettevõtmist liiga riskantseks, Griffin aga loobus, kuna soovis elada USA idarannikul, kuhu Musk ei olnud nõus kolima.<ref name="AOFet" /> ==== Ettevõtte asutamine ==== {{Vaata|SpaceX}} 2002. aasta juunis asutas Musk oma kolmanda ettevõtte – Space Exploration Technologies (SpaceX). Musk paigutas ettevõttesse üle 100 miljoni dollari PayPali müügist teenitud raha. Sellise summa investeerimine pidi tagama Muski kontrolli säilimise ettevõtte üle. See tähendas ka seda, et SpaceX-il jagus ressursse parimal juhul 3–4 raketikatseks, mille jooksul ettevõte pidi esimese raketi tööle saama.<ref name="d7cWc" /><ref name="OgK7k" /> SpaceX ostis endale peakorteriks 9700 ruutmeetri suuruse laohoone [[Los Angeles]]e eeslinnas [[El Segundo]]s. Laohoone kujundati Muski maitse järgi seest ümber, selle seinad värviti valgeks ja põrand kaeti läikiva epoksükattega, et tehas jätaks puhta ja rõõmsa mulje. Töökohad paigutati nii, et tarkvarainsenerid ja projekteerijad istusid [[keevitaja]]te ja teiste raketi riistvaraga töötavate töötajate läheduses. See oli suur erinevus traditsioonilistest kosmosetööstusettevõtetest, kus erinevad tehnoloogilised töörühmad asuvad üksteisest eraldi, sageli isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel.<ref name="SW40s" /> Ettevõtte esimene rakett [[Falcon 1]] oli kavandatud kosmosesatelliitide turu odavama osa jaoks. Ühe kosmosetööstuses levinud teooria järgi võiks tekkida täiesti uus turg väikestele satelliitidele, kui nende kosmosesse toimetamise hind märkimisväärselt langeks. Nõudluse suurenemine tähendaks sagedasemaid raketistarte, mis omakorda tooks kaasa selle, et kosmosesse lennutamise teenust pakkuv ettevõte saab oma püsikulud suurema arvu raketistartide peale ära jaotada, vähendades nii hinda raketistardi kohta. Musk lootis olla selle uue turu väljaarendaja ja lubas, et Falcon 1 toimetab kosmosesse kuni 650-kilose kasuliku lasti vaid 6,9 miljoni dollari eest.<ref name="TPhv6" /> Muski ajakava oli väga ambitsioonikas. Ühes SpaceX-i esitluses lubati, et esimene rakett valmib 2003. aasta augustis, septembris valmib [[stardiplatvorm]] ja sama aasta novembris, 15 kuud pärast ettevõtte tegevuse algust toimub esimene raketistart.<ref name="zShEF" /> Võimalike klientide hulka loeti USA sõjaväge, kes oli üles näidanud huvi odavate ja väikeste [[satelliit]]ide lühikese etteteatamisajaga kosmosesse lennutamise vastu ("reageerimisvõimeline kosmos"), ning meditsiini- ja tarbekaupu tootvaid ettevõtteid, kellel võis olla soov viia läbi tooteuuringuid [[mikrogravitatsioon]]i keskkonnas.<ref name="qT2On" /> Algselt plaanis SpaceX ehitada ise [[rakettmootor]]id ja hankida raketi ülejäänud osad teiste tarnijate käest. Kuid hiljem tehti otsus teha võimalikult paljud osad valmis ise kohapeal, sealhulgas mõlema [[aste (raketitehnika)|raketiastme]] mootorid, [[turbopump]], krüogeenkütuse paagid ja juhtimissüsteemid. Kui tavapärases kosmosetööstuses kasutatakse kosmoseaparaatide ja -sõidukite valmistamiseks osi, mida toodab äärmiselt väike arv tootjaid ja mille hind on seetõttu väga kallis, siis SpaceX otsis oma raketile osi tavatööstusest. Näiteks kasutas SpaceX raketikütuse [[ventiil]]idena [[autopesula]]tes kasutatavaid ventiile, mille tihendid olid paremate vastu vahetatud. Esimese raketiastme kütusepaagid tahtis SpaceX lasta valmistada ettevõttel, kes tootis suuri metallpaake [[põllumajandus]]likul eesmärgil – hiljem selgus küll, et see ettevõte ei suuda paake piisavalt kiiresti tarnida ja SpaceX hakkas kütusepaake ise valmistama. Musk käis ise tarnijatega läbirääkimisi pidamas ja tegi nende juurde üllatusvisiite.<ref name="0QlLE" /> Enamik SpaceX-i töötajaist olid noored, suure saavutusvajadusega mehed. Musk võttis isiklikult ühendust USA tippülikoolide [[aerokosmose insenerindus]]e osakondadega ja küsis teavet parimate üliõpilaste kohta, misjärel värbas neid SpaceX-i tööle. SpaceX-i tulid tööle ka kõrgema riskitaluvusega insenerid ettevõtetest [[Boeing]], [[Lockheed Martin]] ja [[Orbital Sciences]]. Neid innustas see, et paljude aastate jooksul oli tekkinud üks huvitav kosmosetööstusettevõte, mis oli vaba riiklikust [[bürokraatia]]st.<ref name="piuyP" /> 2003. aasta detsembris avaldas SpaceX plaanid juba järgmise raketi [[Falcon 5]] ehitamiseks, mis pidi olema suuteline viima [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] 4100&nbsp;kg suuruse kasuliku lasti.<ref name="6ysgL" /> Musk esines sageli ajakirjanduses, kus ta esitas ennast kui Falcon 1 loojat ja rääkis SpaceX-ist kui kosmosetööstuse vallutajast, kui ettevõte polnud veel ainustki raketti valmis saanud. See tekitas paljudes SpaceX-i raketikonstruktorites nördimust.<ref name="Uwy9k" /> 2004. aasta sügiseks oli SpaceX suutnud rakettmootorid nii kaugele arendada, et need vastasid kõigile nõuetele. Kuid siis selgus, et raketi [[avioonika]] ei tööta, selle kordategemiseks kulus pool aastat. 2005. aasta mais sai ettevõte teha California [[Vanderbergi õhujõudude baas]]is raketi katsekäivitamise stardiplatvormil. Kuigi SpaceX oleks soovinud kasutada õhujõudude baasi stardipaigana, ei olnud õhujõud SpaceX-i suhtes väga vastutulelikud ja nii pidi ettevõte leidma teise stardikoha. SpaceX leidis stardikoha [[Kwajaleini atoll]]il [[Vaikne ookean|Vaikses ookeanis]] [[Marshalli Saarte Vabariik|Marshalli Saarte Vabariigis]], kus asub USA raketikatsepaik. 2005. aasta juunis hakkas SpaceX saarele varustust toimetama.<ref name="7oGHi" /> Esimese raketistardini jõuti alles 24. märtsil 2006. 25 sekundit pärast starti süttis Merlini rakettmootor põlema ja rakett kukkus tagasi stardiplatvormile. Põhjuseks osutus [[alumiinium]]ist kütusetoru liitmik, see oli soolases mereõhus korrodeerunud ja mõranes stardi ajal.<ref name="jyO5k" /> 21. märtsil 2007 korraldas SpaceX Kwajaleini saarel teise raketistardi. Rakett startis ja õigel ajal eraldus teine raketiaste esimesest. Kuid siis hakkas aste vänderdama, rakett hakkas alla langema ja lagunes koost. Vea põhjuseks oli kütusepaagis loksuma hakanud raketikütus.<ref name="Z45cF" /> [[Pilt:SpaceX factory Musk heat shield.jpg|pisi|Elon Musk SpaceX-i tehases (2008)]] 2008. aasta aprillis, kui SpaceX-i insenerid valmistasid ette kolmandat raketistarti, hakkas teine rühm insenere välja töötama ettevõtte uut raketti [[Falcon 9]], mis pidi asendama väljatöötamisel oleva raketi [[Falcon 5]]. 30. juulil 2008 tegi Falcon 9 esimese eduka katsekäivituse.<ref name="PRx4J" /> 2. augustil 2008 toimus kolmas raketi Falcon 1 stardikatse. Sel korral ebaõnnestus raketistart esimese ja teise raketiastme eraldumisel tekkinud häire tõttu. Kuigi Musk tegi avalikkuse ees vapra näo, rääkides juba plaanitud neljandast, viiendast ja kuuendast raketikatsest, ning kannustas SpaceX-i töötajaid edasi töötama, oli ta tegelikult väga masendunud. Ta teadis, et ettevõttel on raha vaid veel ühe katsetuse jaoks, millest sõltus kogu SpaceX-i tulevik – selle õnnestumine tekitanuks kindlustunnet tulevastes äripartnerites ja USA valitsuses.<ref name="1YfKm" /> 28. septembril 2008 toimus Falcon 1 raketi neljas raketistart, mis õnnestus. Kanderaketist Falcon 1 sai esimene erakapitaliga ehitatud rakett maailmas, mis Maa orbiidile jõudis. Kuigi katse õnnestus, oli SpaceX-i rahaline olukord väga raske, ettevõte pidi pingutama, et oma töötajatele palka maksta. Vaatamata rahalisele olukorrale alustas SpaceX lisaks Falcon 9 väljatöötamisele tööd kosmoselaeva [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] kallal, palkas juurde palju uusi töötajaid ja kolis suuremasse peakorterisse [[Hawthorne]]'is. Muski teine ettevõte [[Tesla Motors]] oli samuti raskustes. 2008. aasta lõpuks oli Muskil raha otsas.<ref name="BmGij" /> SpaceX-i päästis [[pankrott|pankrotist]] NASA-ga sõlmitud leping [[rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvahelise kosmosejaama]] (ISS) varustamiseks. 23. detsembril 2008 maksis NASA SpaceX-ile 1,6 miljardit dollarit ettemaksuna 12 lennu eest rahvusvahelisse kosmosejaama.<ref name="yRZPx" /> Pärast pankrotist pääsemist on SpaceX olnud kasumlik.<ref name="GCK09" /> [[Pilt:Elon Musk gives tour for President Barack Obama.jpg|pisi|Elon Musk koos USA presidendi [[Barack Obama]]ga Falcon 9 stardipaigas (2010)]] 14. juulil 2009. toimetas SpaceX-i rakett Falcon 1 [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasele orbiidile]] oma esimese satelliidi, milleks oli [[Malaisia]] valitsuse satelliit [[RazakSAT]]. See oli viimane Falcon 1 raketi start ja ühtlasi viimane SpaceX-i raketistart Kwajaleini atolli stardipaigast.<ref name="tBbYo" /><ref name="XnFmJ" /> 25. mail 2012 sai SpaceX-ist esimene eraettevõte, mis [[põkkamine|põkkas]] rahvusvahelise kosmosejaamaga [[kosmoselaev]]a.<ref name="EECIV" /><ref name="bY6Rm" /> Mõni kuu hiljem sai SpaceX NASA käest 440 miljonit dollarit, et arendada kosmoselaev Dragon edasi [[astronaut]]ide transportimiseks rahvusvahelisse kosmosejaama. 2014. aasta mais esitles Musk SpaceX-i peakorteris inimeste transpordiks mõeldud kosmoselaeva [[Dragon V2]]. 2016. aasta seisuga peaks Dragon V2 esimene mehitatud lend kosmosejaama toimuma aastal 2017.<ref name="bY6Rm" /><ref name="nsf20150305" /><ref name="6udRw" /> 2016. aasta seisuga töötab SpaceX välja [[korduvkasutatav kanderakett|korduvkasutatavat kanderaketti]], 2015. aasta 21. detsembril õnnestus ettevõttel esimene raketiaste esmakordselt edukalt maandada. Samuti arendab ettevõte kanderaketti [[Falcon Heavy]], mis peaks tegema oma esimese lennu aastal 2016.<ref name="cO5HW" /><ref name="Om4hL" /> Muski eesmärgiks on muuta kosmosesse lasti ja inimeste lennutamine odavaks, kuid teda ei rahulda ainult satelliitide üles lennutamise või kosmosejaama varude täiendamise odava hinna saavutamine. Ta on seadnud eesmärgiks tuua üleslennutuse hind nii madalaks, et saab võimalikuks tuhandete inimeste Marsile saatmine ja seal koloonia rajamine. Sellel eesmärgil on SpaceX juba 2013. aastal alustanud tööd uue hiiglasliku kanderaketi ja sellega kaasneva kosmoselaeva projekti kallal. Kanderaketil puudub 2016. aasta alguse seisuga ametlik nimi, mitteametlikult teatakse seda lühendi BFR (Big Falcon Rocket või Big "Frakking" Rocket) all. Kosmoselaeva esialgne nimi on Mars Colonial Transport (MCT, tõlkes 'Marsi kolooniatransportöör'). Plaanide kohaselt suudab BFR/MCT toimetada Marsile korraga 100 inimest või 100 tonni varustust.<ref name="0Qb3C" /><ref name="YnbRR" /><ref name="l9z8v" /><ref name="Og3FI" /> === Tesla Motors === Ettevõtte Tesla Motors asutasid 1. juulil 2003 [[Martin Eberhard]] ja [[Marc Tarpenning]]. Tol ajal tegutses Los Angeleses 1992. aastal tegevust alustanud elektriautoentusiastide ettevõte [[AC Propulsion]], mis töötas välja elektrilist kontseptsiooniautot [[tzero]]. Tesla Motorsi asutajad plaanisid litsentseerida AC Propulsioni käest [[elektriauto]] tehnoloogia ja kasutada oma loodava auto kere jaoks [[Lotus Elise]] [[šassii]]d. Nende plaan oli valmistada kerge elektriline sportauto jõukatele ja keskkonnateadlikele tarbijatele. Tesla Motors vajas ettevõtte käivitamiseks ka juhtivat investorit.<ref name="zlQkE" /> Musk, kes oli aastaid elektriautodele mõelnud, otsis sel ajal elektriautode valdkonnas ideed, mida toetada. Ta oli seni pidanud elektriautode jõuallikana kõige praktilisemaks valikuks [[superkondensaator]]eid, elektriautode entusiastide käest tulnud teave [[liitiumaku]]de tehnoloogia kiire arengu kohta tuli talle üllatusena. Musk tutvus Tesla Motorsi asutajatega ja nõustus investeerima ettevõttesse 6,5 miljonit dollarit, saades ühtlasi Tesla Motorsi suurimaks investoriks ja ettevõtte juhatuse esimeheks.<ref name="lfXpa" /> Tesla Motors ostis endale töökojaks 1000-ruutmeetrise kogupinnaga hoone [[San Carlos (California)|San Carlos]]e linnakeses [[San Francisco laht|San Francisco lahe]] piirkonnas ja palkas tööle insenere. Ettevõtte esimene ülesanne oli luua [[prototüüp]]-elektriauto, mida hakati nimetama [[Roadster]]iks. Selleks tuli võtta AC Propulsioni tzero jõuülekanne ja sobitada see Lotus Elise šassiiga.<ref name="SsQCw" /> Auto väljatöötajad plaanisid algselt uut autot välimuselt üsna Lotus Elise sarnasena, kuid Musk ja ülejäänud ettevõtte juhatus ei olnud sellega rahul ja nõudsid enamat: <blockquote>"Meile antakse niisugune võimalus vaid korra. See peab klienti rahuldama, aga Lotus ei ole selle jaoks lihtsalt piisavalt hea."<ref name="Gx28m" /></blockquote> 2006. aasta kevadel sai valmis Roadsteri esimene prototüüp EP1. See oli midagi käegakatsutavat, mida sai riskikapitalistidele näidata. Investorid, kelle seas olid [[Draper Fisher Jurvetson]], [[JPMorgan Chase]], [[Larry Page]] ja [[Sergei Brin]], investeerisid ettevõttesse kokku 40 miljonit dollarit, sealhulgas Musk 12 miljonit dollarit.<ref name="AqBHC" /> 2006. aasta juulis oli ettevõte saanud valmis teise prototüüp-auto EP2 ja korraldas avalikkusele esitluse, mille käigus sai teha proovisõitu. Tesla Motors teatas, et juba 30 inimest on endale Roadsteri tellinud, nende seas [[Google]]'i asutajad Sergei Brin ja [[Larry Page]]. Umbes samal ajal ilmus ajalehes [[New York Times]] esimene Tesla Motorsit tutvustav artikkel. Ettevõtte tegevjuht Eberhard tutvustas Tesla Motorsi strateegiat: alustada kalli autoga, mida jõuavad endale lubada vaid rikkad inimesed, ja liikuda aja jooksul edasi soodsamate autode tootmise juurde, luues massitoote. Muski artiklis ei mainitud ja ta oli selle pärast väga vihane.<ref name="CnvQw" /> Roadsteri valmimist aeglustas see, et Musk soovis auto juures teha palju muudatusi. Näiteks soovis ta mugavamaid istmeid, et kere oleks tehtud [[süsinikkiud|süsinikkiust]] ja et uksed avaneksid sõrmepuudutusega.<ref name="rVHhw" /> Ettevõte oli plaaninud tuua Roadsteri turule 2007. aasta novembris, kuid tekkisid probleemid jõuülekande süsteemiga – tarnijad ei suutnud tõrkevaba jõuülekandesüsteemi tarnida. Samuti tekkisid probleemid akude tarneahelaga. Ettevõte oli plaaninud tellida akuelemendid [[Hiina]]st, lasta akukogumid kokku panna [[Tai]]s ja akukogumid autokerega kokku panna Lotusel [[Inglismaa]]l, et ise tegelda vaid müügiga. Kuid nüüd selgus, et keeruliste asjade ise kohapeal tootmine säästab aega ja tekitab vähem probleeme.<ref name="DdN9g" /> Musk hakkas muretsema, kas Eberhard ikka suudab Tesla Motorsi juhtimisega hakkama saada. Üks Tesla investoritest, [[Valor Equity]] saatis kohale oma töötaja, et ettevõtte tootmisprotsesse ja tegelikke kulusid hinnata. 2007. aasta keskpaigas selgus hindamise tulemusena, et iga Roadsteri valmistamine läinuks maksma 200 000 dollarit, seejuures oli Tesla plaaninud autosid müüa hinnaga 85 000 dollarit tükk. Lisaks sellele kolmandik toodetud autodest ei töötanud. Kui Musk oli Eberhardiga siiani hästi läbi saanud, siis nüüd leidis ta, et Eberhard on teinud ettevõtte juhtimises suuri vigu ja varjanud olukorra tõsidust ettevõtte juhatuse eest. Musk korraldas 2007. aasta augustis Eberhardi tagandamise tegevjuhi ametikohalt, ta määrati Tesla Motorsi tehnoloogiajuhiks. Eberhard oli toimunu pärast kibestunud ja vihane.<ref name="CsHK1" /> 2007. aasta lõpus selgus, et kahekäigulist [[jõuülekanne]]t ei saadagi tööle ja ettevõttel tuleb auto [[mootor]] ja [[inverter]] täielikult ümber projekteerida, et auto saavutaks hea kiirenduse ühekäigulise jõuülekandega.<ref name="AKrs1" /> Ettevõtte nõukogu määras Eberhardi järel Tesla tegevjuhiks [[Michael Marks]]i, 2007. aasta detsembris sai tegevjuhiks [[Ze'ev Dror]]. 2007. aasta detsembris lahkus Eberhard ettevõttest. Musk hakkas avalikkuses üha enam Tesla Motorsi kohta sõna võtma ja osales järjest rohkem ettevõtte igapäevases juhtimises. Töötajatelt nõuti, et nad teaksid kui palju iga osa maksab, ja et neil oleks veenev plaan, kust materjale odavamalt saab. Need, kes sellega toime ei tulnud, vallandati. Ka teine ettevõtte asutaja Marc Tarpenning lahkus ettevõttest.<ref name="I3MhY" /> 2008. aastal hakkas ettevõtte raha otsa saama, algselt plaanitud 25 miljoni dollari asemel oli Roadsteri väljatöötamiseks kulunud 140 miljonit dollarit. Tavapärases olukorras poleks sellest midagi olnud, ettevõte oleks leidnud endale uued investorid. Kuid saabunud majanduskriisi olukorras pärast [[2007.–2008. aasta finantskriis]]i hakkasid kõik [[USA]] suuremad autotootjad [[pankrott]]i minema, uute [[investor]]ite leidmine oli pea võimatu, Musk pidi veenma olemasolevaid investoreid raha juurde investeerima.<ref name="IJSEU" /> Ajakirjanduses hakkasid ilmuma artiklid Tesla Motorsi kehva rahalise olukorra kohta. 2008. aasta mais algatas veebiblogi "The Truth About Cars" niinimetatud "Tesla surmavalve" ("Tesla Death Watch"). [[Blogi]] autorid kirjeldasid Muski kui rahameest, kes varastas Tesla Motorsi geniaalselt insenerilt Martin Eberhardilt. Musk oli 2008. aasta sügiseks Tesla Motorsi tegevjuhi koha Ze'ev Drori käest üle võtnud. Muski rünnati ajakirjanduses ka [[SpaceX]]-i ebaõnnestumiste ja abielulahutuse pärast. Musk kalkuleeris, et saab oma allesjäänud rahaga vaid ühe ettevõtte päästa, jagades raha pooleks, tähendab see kindlat surma mõlemale ettevõttele.<ref name="Sdnrs" /> Tesla Motors kulutas kuus neli miljonit dollarit. Musk laenas sõprade käest raha, et ettevõtte töötajatele palka maksta ja saatis palvekirju kõigile tuttavatele, et need Teslasse raha investeeriks. Ka hulk Tesla töötajaid pani ettevõttesse 25 000 ja 50 000 dollari kaupa raha. Ettevõte võttis kasutusele klientide poolt Roadsterite eest ette makstud ja kõrvale pandud summad. Musk võttis Tesla Motorsile SpaceX-i tagatisel laenu, mille NASA heaks kiitis. Muskil õnnestus lõpuks kokku saada 12 miljonit dollarit isiklikku raha, millele Tesla olemasolevad investorid lisasid 28 miljonit dollarit. Tehing sai teoks 2008. aasta [[jõululaupäev]]al, vaid mõned tunnid enne seda, kui Tesla Motors oleks pankrotti läinud.<ref name="g8RyG" /> 2009. aastal suutis Tesla Motors tootmisprobleemid lahendada ja hakata Roadstereid tootma. Kuid ettevõte pidi küsima auto eest ette maksnud klientidelt raha juurde, kavandatud 92 000 dollari asemel sai Roadsteri hinnaks 109 000 dollarit. Aastatel 2008–2012 müüs Tesla Motors umbes 2500 Roadsterit.<ref name="xN8xL" /><ref name="SalesJune2012" /><ref name="Tesla3Q2012" /> 2009. aasta juunis kaebas Martin Eberhard Muski kohtusse, süüdistades teda laimus, valetamises ja lepingu rikkumises. Eberhard süüdistas Muski selles, et too rõhutab valelikult oma rolli ettevõtte asutajana. Hiljem saavutasid mehed kokkuleppe ja Eberhard tegi avalduse, milles ta ütles, et Muski roll Tesla Motorsi kaasasutajana on olnud asendamatu.<ref name="bD7SR" /> Tesla Motors töötas juba välja uut mudelit, mille esialgne koodnimi oli White Star ja mille nimeks sai hiljem [[Model S]]. Kui Roadster oli ehitatud Lotus Elise šassii peale, mis seadis autole mitmeid piire – näiteks tuli akukogumik paigutada auto tahaossa –, siis [[Tesla Model S]] projekteeriti algusest peale ise. 2009. aasta märtsis esitles Tesla Motors pressiüritusel Model S-i prototüüpi.<ref name="iOPAO" /> 2009. aasta alguses hakkas Tesla Motors tootma akumooduleid Saksa autotootjale [[Daimler AG]] kasutamiseks mudelites [[Smart Fortwo ED]] ja [[Mercedes-Benz]]i A-klassi mudelis [[E-Cell]] ning Jaapani autotootjale [[Toyota Motor Corporation|Toyota]] kasutamiseks mudelis [[RAV4 EV]]. Sama aasta mais ostis Daimler 50 miljoni dollari eest Tesla Motorsis 10% osaluse.<ref name="ERrwD" /><ref name="9ujE8" /><ref name="eLgkw" /><ref name="tFHdd" /> 2010. aasta jaanuaris laenas [[Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium]] Tesla Motorsile 465 miljonit dollarit, tingimustel, et ettevõte jätkab akumoodulite tootmist ja nende tehnoloogia arendamist, mida saaks kasutada ka teised ettevõtted, ning et Tesla Motors toodab USA-s elektriautosid.<ref name="ERrwD" /> 2010. aasta aprillis teatasid Tesla Motors ja Toyota partnerlusleppe sõlmimisest, Toyota investeeris Tesla Motorsisse 50 miljonit dollarit ja sai ettevõttes 2,5% suuruse osaluse. Tesla Motors aga nõustus maksma 42 miljonit dollarit 49-[[hektar]]ise pinnaga autode tootmise tehase eest, mille endine omanik oli [[General Motors]]i ja Toyota ühisettevõte [[New United Motor Manufacturing Inc.]] (lühendatult NUMMI). Californias [[Fremont]]i linnas asuvas tehases toodeti varem miljoneid autosid, sealhulgas mudeleid [[Chevy Nova]] ja [[Toyota Corolla]], kuid majanduskriis oli sundinud ettevõtte tootmist lõpetama.<ref name="VUCh8" /> <gallery mode="packed" heights="175px"> Pilt:FANUC Robot Assembly Demo.jpg|Musk jälgimas montaaži esitlust Tesla Motorsi tehase avamisel Californias Fremontis (2010) Pilt:Can I sit on the car?.jpg|Musk koos California senaatori [[Dianne Feinstein]]iga [[Tesla Model S]]-i kõrval (2010) Pilt:Elon Musk, Tesla Factory, Fremont (CA, USA) (8765031426).jpg|Musk [[Tesla Model S]]-i kõrval (2011) </gallery> 29. juunil 2010 läks Tesla Motors börsile. Esmane avalik pakkumine (IPO) tõi ettevõttele 226 miljonit dollarit, aktsiad tõusid esimesel päeval 41% võrra. Investorid ei hoolinud sellest, et 2009. aastal oli Tesla kahjum 55,7 miljonit dollarit ja et alates asutamisest oli ettevõte kulutanud üle 300 miljoni dollari.<ref name="h1d4A" /> 22. juunil 2012 andis Tesla Motors oma Fremontis asuvas tehases toimunud pidulikul sündmusel klientidele üle esimesed kümmekond valminud Model S-i.<ref name="1MCX5" /> Esimene Model S anti üle Tesla Motorsi investorile [[Steve Jürvetson]]ile.<ref name="VujeM" /> 2012. aasta septembris teatas ettevõte, et on valmis ehitanud esimese osa laadimisjaamade võrgustikust: kuus laadimisjaama Californias, Nevadas ja Arizonas. Ettevõte nimetas neid superlaadimisjaamadeks ({{keel-en|supercharging stations}}), Model S-i omanikud said neis tasuta ja kiirelt autot laadida.<ref name="zLYLw" /> 2013. aasta veebruariks oli Tesla Motors jõudnud kriisiolukorda. Ettevõttel oli raskusi tellimuste täitmisega, esimesed autod polnud töökindlad ja pidid sageli tagasi teenindusse minema. Teeninduskeskused polnud aga valmis kliente nii massiliselt teenindama. [[Ajakirjandus]]es ilmunud ettevõtte probleemide kajastus pani osad kliendid broneeritud autot välja ostmata jätma. Teised kliendid lükkasid ostu edasi, sest olid kuulnud Model S-i peatsetest uuendustest ja ei tahtnud neist ilma jääda. Tesla oli sunnitud [[tehas]]e tooteliini seisma jätma. Musk kogus kokku töötajaid ettevõtte erinevatest osakondadest – [[personalitöötaja]]id, [[disainer]]eid, [[insener]]e ja teisi, kokku umbes 500 töötajat – ning pani nad inimestele helistama, et võimalikult palju automüügitehinguid teha. Aprillis võttis Musk ühendust [[Google]]'i juhi [[Larry Page]]'iga, et arutada Tesla Motorsi müümist Google'ile. Lepiti kokku tingimustes, et Musk jääb pärast ettevõtte müüki edasi selle tegevjuhiks kaheksaks aastaks või seniks, kuni Tesla Motors hakkab tootma elektriautosid massiturule. Kui hakati juba müügitehingu üksikasju arutama, siis selgus ootamatult, et 500 Tesla töötajat, kes olid pandud autosid müüma, olid suutnud paari nädalaga müüa sama palju autosid, mis oli planeeritud müüa esimese kvartali jooksul. 8. mail 2013 teatas Tesla Motors esimest korda ajaloos [[kasum]]ist, teeniti 11 miljonit dollarit 562 miljoni dollarise läbimüügi juures. Ettevõte müüs 2013 esimese kvartali jooksul 4900 Model S-i, millega Model S oli [[Põhja-Ameerika]]s esimeses kvartalis kõige enam müüdum elektriauto, eespool [[Chevrolet Volt]]ist (4421) ja [[Nissan Leaf]]ist (3695). Ettevõtte aktsia tõusis 30 dollarilt 2013. aasta juuliks 130 dollarini. Tesla Motors maksis mõni nädal pärast kvartali tulemustest teadustamist tagasi 465 miljoni dollarise laenu USA Energeetikaministeeriumile. Ettevõtte müük Google'ile polnud enam vajalik ja läbirääkimised lõpetati.<ref name="bXSOT" /><ref name="Tesla1Q2013" /> === SolarCity === Musk on [[SolarCity]] esialgse kontseptsiooni looja, ettevõtte suurim osanik ja juhatuse esimees. Solarcity on Ameerika Ühendriikide juhtiv elurajoonide päikeseenergiasüsteemide tarnija, kelle turuosa suurus 2011. aastal oli 14%.<ref name="GreenTechMedia" /> Firma tegevjuht ja kaasasutaja on Elon Muski nõbu [[Lyndon Rive]].<ref name="kDqvl" /><ref name="khPpB" /> Nii SolarCity kui ka Tesla Motorsi rahastamise alusmotiiv on võidelda kliima globaalse soojenemise vastu.<ref name="I97V2" /> Aastal 2012 teatas Elon Musk, et SolarCity ja Tesla Motors teevad koostööd, et kasutada elektriautode [[aku]]sid katusepealsete päikeseenergiasüsteemide mõju leevendamiseks elektrivõrgule.<ref name="KQED-SolarCity" /> === Hyperloop === 2012. aasta juulis käis ta välja idee päikeseenergial töötavast reaktiivtunnelsüsteemist [[Hyperloop]], mis võimaldaks reisida [[San Francisco]]st [[Los Angeles]]se vähem kui 30 minutiga.<ref name="Atlantic-Jetsons" /> Süsteemi visand koos joonistega tehti avalikuks 2013. aasta augustis.<ref name="Hyperloop" /> Musk on öelnud, et ta ise ei soovi oma kohustuste tõttu SpaceX-is ja Tesla Motorsis Hyperloopi väljaehitamises osaleda. Kuid ta kaalub mõtet luua Hyperloopi väikesemõõduline demoversioon, mis ei juhtuks aga lähitulevikus. Muski hinnangul kuluks San Fransisco ja Los Angelese vahelise Hyperloopi väljaehitamiseks kümme aastat.<ref name="2rqS1" /> == Heategevus == [[Pilt:The Summit 2013.jpg|pisi|Musk ja Iirimaa ''taoiseach'' (peaminister) [[Enda Kenny]]]] Elon Musk on [[Musk Foundation]]i juhatuse esimees. Musk Foundation on suunanud oma heategevuslikud pingutused teadusharidusele, [[lastehaigus]]te ravile ja [[taastuvenergia]]le. Aastal 2010 asutas fond programmi, mille sisuks on päikeseenergiasüsteemide annetamine katastroofipiirkondade hädavajaduste katteks. Esimene sedasorti päikeseenergiarajatis annetati [[Alabama]] orkaani-hädaabikeskusele, mis oli osariigi ja riigi abist ilma jäänud. Rõhutamaks, et abi ei teeni Muski ärihuve, andis SolarCity teada, et firmal pole Alabamas ühtegi käesolevat ega planeeritud äritegevust.<ref name="Ffres" /> 2011. aastal, külastades [[tsunami]] käes kannatada saanud [[Soma]] linna [[Jaapan]]is, kinkis Musk linnale 250 000 USA dollarit maksva päikeseenergiarajatise.<ref name="yZzHV" /> 2001. aastal oli Muskil plaanis "Marsi oaas" – projekt, mille tulemusel maandataks Marsile eksperimentaalne [[kasvuhoone]], milles on Marsi [[pinnas]]el ehk [[regoliit|regoliidil]] kasvavad kultuurtaimed.<ref name="xib5z" /><ref name="spectrum" /> Projekti tulemusena sündis lõpuks ettevõte SpaceX, mille pikaajaliseks eesmärgiks on tõelise kosmosetsivilisatsiooni rajamine.<ref name="YZaPq" /> Musk kirjeldab oma vastavaid seisukohti ja lahendusi [[IEEE]] taskuhäälingus "Elon Musk: PayPali, Tesla Motorsi ja SpaceX-i asutaja"<ref name="vw8mK" /> ning artiklis "Riskantne äri".<ref name="spectrum" /> 2012. aasta aprillis liitus Musk kampaaniaga [[The Giving Pledge]], võttes enesele moraalse kohustuse annetada enamus oma varandusest heategevuseks.<ref name="forbes_2012" /> Musk liitus kampaaniaga, mille tegid tuntuks [[Warren Buffett]] ja [[Bill Gates]], osana 12-liikmelisest Ameerika jõukaid perekondi ja üksikisikuid koondavast rühmast, kuhu kuulusid ka [[Arthur Blank]] ja [[Michael Moritz]].<ref name="forbes_2012" /> Autoblogi [[Jalopnik]] teatas [[16. august]]il, et Musk toetab veebikoomiksi [[The Oatmeal]] looja [[Matthew Inman]]i algatust säilitada ja taastada [[Nikola Tesla]] kunagine laboratoorium [[Long Island]]il [[New York|New Yorgis]] ning muuta see teadus[[muuseum]]iks – Tesla Teaduskeskuseks Wardenclyffe'is.<ref name="dijVu" /> Hiljem jõudsid Inman ja Musk kokkuleppele, mille kohaselt Musk nõustus annetama miljon dollarit muuseumi väljaehitamiseks. Samuti lubas Musk ehitada Tesla Superchargeri laadimisjaama muuseumi autoparklasse.<ref name="vWCgN" /><ref name="WzbSX" /> Musk on [[X Prize Foundation]]i eestkostja, edendades taastuvenergia tehnoloogiaid. Ta on järgmiste organisatsioonide nõukogude liige: [[The Space Foundation]], [[USA Riiklik Teaduste Akadeemia|USA Riikliku Teaduste Akadeemia]] aeronautika ja kosmosetehnika nõukogu, Stanfordi ülikooli Tehnikakooli nõukogu. Samuti on ta [[California Tehnoloogiainstituut|California Tehnoloogiainstituudi]] eestkostjate nõukogu liige.<ref name="CVX5N" /> 2015. aasta jaanuaris annetas Musk 10 miljonit dollarit [[Future of Life Institute]]'le ülemaailmse uurimisprogrammi heaks, mille eesmärgiks on saavutada, et tulevikus tekkiv [[tehisintellekt]] oleks inimkonna suhtes heatahtlikult meelestatud.<ref name="7rhM6" /> == Seisukohad ja arvamused == Poliitilisel skaalal on Musk end kirjeldanud pooleldi [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraadina]] ja pooleldi [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklasena]]. Tema sõnade kohaselt asub ta "kuskil vahepeal, olles sotsiaalselt liberaalne ja rahanduslikult konservatiivne".<ref name="Rxm7U" /> Musk toetas varem poliitilist lobirühma [[FWD.us]], mille asutas laialt tuntud ettevõtja [[Mark Zuckerberg]]<ref name="DaCa9" /> ja mis teeb lobitööd USA immigratsiooniseadustiku reformimiseks. Kuid 2013. aasta maikuus andis Musk avalikult teada, et võtab oma toetuse ära, et protestida lobirühma avaldatud reklaamide vastu, mis muuhulgas reklaamisid Keystone'i torujuhet (planeeritud torujuhe, mille kaudu Kanada naftaliivadest toodetud toornafta jõuaks [[Texas]]e naftarafineerimiskompleksi). On tavapärane, et USA poliitilised lobirühmad toetavad USA kumbagi suuremat erakonda, et saavutada mõlema poole seaduseandjate toetus lobirühma peamisele eesmärgile. Musk astus koos teiste rühma mõjukate liikmetega, sh. [[David Sacks]], organisatsioonist välja ja kritiseeris selle strateegiat, nimetades seda "küüniliseks".<ref name="eujFN" /> Muski rünnatakse sageli seetõttu, et Tesla Motors kasutas USA valitsuse toetusraha, ehkki ettevõte maksis laenu ligi kümme aastat enne tähtaega tagasi ja oleks ka ilma selle rahata hakkama saanud. "Tehniliselt võttes sain ma rikkaks läbi Zip2 ja PayPali ilma igasuguse riigipoolse toetuseta ja panin kogu saadud raha {{murdmata|SpaceX-i}}, Teslasse ja SolarCitysse," kirjutas ta 2013. aasta mais oma [[Twitter]]i kontol. Musk ütles, et Tesla "oleks endiselt olemas sõltumata [[Ameerika Ühendriikide Energeetikaministeerium]]i laenu saamisest või mittesaamisest... Meid aidati sisse, mitte välja (''we were bailed in, not bailed out'')". Tesla ei olnud pankrotiolukorras, nagu seda olid konkurentidest [[General Motors]] ja [[Chrysler]]. Musk on öelnud, et ta ei arva enam, et valitsus peaks taolist finantsabi pakkuma, kuid tema meelest tuleks kehtestada maks [[süsihappegaas]]ile, et vähendada "ebasoovitavat käitumist". Muski sõnade kohaselt on turu vaba iseregulatsioon parim, kuid keskkonnavaenulike sõidukite tootmisel peaks olema omad tagajärjed. "Jah, ma olen toetuste vastu ja tekitatud keskkonnakahju maksustamise poolt. Sel juhul jõuab turg ise parimale lahendusele."<ref name="egRKs" /> Musk on ennast kirjeldanud [[töönarkomaan]]ina, kes järjekindlalt teeb 80-tunniseid töönädalaid, juhtides Tesla Motorsit ja {{murdmata|SpaceX-i.}}<ref name="Ampere Man" /> Muski "töökabinet" SpaceX-i kontori- ja tootmiskompleksis [[Hawthorne]]'is California osariigis kujutab endast lauda suure avatud ruumi nurgas. Koos Muskiga töötavad samas ruumis kümned insenerid ja teised ettevõtte töötajad. Muski sõnul piirab uste ja kabinettide olemasolu suhtlemisvõimalusi, mistõttu on SpaceX-i kontoriruumide planeerimisel lähtutud maksimaalsest avatusest.<ref name="Ampere Man" /><ref name="Elon's Tour" /> == Isiklikku == Musk on olnud abielus kolm korda, kaks korda neist sama naisega. Ta tutvus oma esimese naise, Kanada päritolu Justine Muskiga (neiupõlvenimega Wilson), ajal, mil nad mõlemad olid Queen'si Ülikooli tudengid. Nad abiellusid aastal [[2000]] ja läksid kaheksa aastat hiljem lahku. Neil sündis kokku kuus last. Esimenelaps, Nevada Alexander, suri 10 nädala vanuselt [[imikute äkksurma sündroom]]i tõttu, seejärel sündisid kaksikud, siis kolmikud.<ref name="KTaaS" /> Lahutuse järel andis Justine Musk intervjuu ajakirjale [[Marie Claire]], milles ta kirjeldas oma abielu Elon Muskiga.<ref name="PS5yq" /> Musk andis 2012. aasta jaanuaris teada, et oli hiljuti lõpetanud neli aastat kestnud suhte oma teise naise, briti näitlejatari [[Talulah Riley]]ga.<ref name="vNtn7" /> 18. jaanuaril saatis ta Twitteris Rileyle sõnumi, milles ta ütles: "Need neli aastat olid suurepärased. Jään sind igavesti armastama. Ühel päeval teed sa kedagi väga õnnelikuks."<ref name="ZmqTd" /> 2013. aasta juunis otsustas ta uuesti Rileyga abielluda. 2014. aasta 11. veebruaril oli Musk kutsutud osa võtma [[Valge Maja|Valges Majas]] toimuvast pidulikust lõunasöögist; külaliste nimekirjas olid nii Musk kui ka Riley.<ref name="5FpjR" /> Intervjuu ajal telesaates "[[60 Minutes]]" 30. märtsil 2014, mida viis läbi ajakirjanik [[Scott Pelley]], viibis Musk koos Riley ja oma viie lapsega.<ref name="aityI" /> 2014. aasta detsembris lahutas Musk Rileyst teist korda.<ref name="cpgOP" /> Elon Muski ema, vend ja õde ning kaks emapoolset nõbu järgnesid hiljem talle ükshaaval Kanadasse ja seejärel USA-sse. Lõuna-Aafrikasse jäi elama vaid Eloni isa Errol Musk. Kümme aastat pärast USA-sse saabumist, aastal 2002 andis Elon Musk Ameerika Ühendriikide kodanikuvande.<ref name="triumph_will" /> Eloni õde [[Tosca Musk]] on [[Musk Entertainment]]i asutaja ja on produtseerinud mitu filmi.<ref name="x2Ufl" /> Eloni vend Kimbal on sotsiaalse otsingufirma OneRiot tegevjuht ja restorani The Kitchen, mis asub [[Boulder]]is ja [[Denver]]is, omanik.<ref name="gjom7" /> Elon Muski nõbu Lyndon Rive on Solar City tegevjuht ja kaasasutaja.<ref name="kDqvl" /><ref name="khPpB" /> Aasta 2008 oli Elon Muski jaoks tema senise karjääri kõige raskem aasta: ebaõnnestus Falcon 1 raketi kolmas katsetus; kui ka neljas katse oleks ebaõnnestunud, siis oleks ettevõte tema sõnul uksed sulgenud, sest järgmise katse läbiviimiseks poleks raha enam jätkunud.<ref name="60 minutes" /> Samal ajal toimunud Tesla Motorsi rahastamisvoor kukkus läbi, sest finantskriis ja suurte autotootjate pankrotistumine oli investorid ära hirmutanud. Musk oli PayPali müügist teenitud 180 miljonit dollarit ära kulutanud – SpaceX-i ja Tesla Motorsi peale. Ta pidi kogu oma allesjäänud likviidse vara panema Tesla Motorsisse ning lõpuks pidi ta raha laenama selleks, et maksta üüri isikliku kodu eest.<ref name="aGohB" /> Sellele vaatamata, et neljas Falcon 1 raketi katsetus õnnestus, oli SpaceX lähedal pankrotile. 23. detsembril 2008 teatas NASA 1,6 miljardi dollarilise lepingu sõlmimisest SpaceX-iga – see päästis ettevõtte. Kaks päeva hiljem otsustasid ka Tesla Motorsi investorid ettevõttesse raha juurde investeerida.<ref name="dgSco" /> 2008. aastal lagunes ka Elon Muski abielu esimese elukaaslase [[Justine Musk]]iga. Viimane lahkas toimuvat avameelselt ja detailselt oma blogis ning lahutusprotsessi kajastati laialt ajakirjanduse veergudel.<ref name="bBqCL" /> SpaceX-i tehast kasutati filmi "[[Raudmees 2]]" stseenide asukohana ja Muskil on filmis pisiroll.<ref name="HIccS" /> Muskil endal on McLaren F1 superauto. Ta tegi sellega avarii ja lõhkus auto, sealjuures oli auto kindlustamata.<ref name="0otFN" /> Varem kuulus Muskile [[Tšehhi]]s valmistatud reaktiivmootoriga treeninglennuk [[Aero L-39]].<ref name="ckENi" /> [[1994]]. aastal valmistatud lennukimudel [[Dassault Falcon 900]], mida kasutati filmis "[[Täname suitsetamast!]]", on registreeritud Muski nimele [[registritunnus]]ega N900SX.<ref name="FlightAaware N900SK" /> Muskil on filmis episoodiline roll oma lennuki [[piloot|piloodina]], kui ta avab ukse [[Robert Duvall]]ile ja saadab pardale [[Aaron Eckhart]]i.<ref name="IMDB Full Cast" /> Muskile kuulub [[Wet Nellie]], [[James Bond]]i filmist "[[Spioon, kes mind armastas]]" pärit [[Lotus Esprit]] sportauto. Tal on plaanis ehitada see filmis nähtu taoliseks ent päriselt toimivaks autoks-allveelaevaks.<ref name="USAtoday-18.10.2013" /> Musk on külastanud festivali [[Burning Man]] ja on öelnud, et SolarCity idee tuli talle pähe 2004. aasta festivalil.<ref name="KQED-SolarCity" /> Musk elab Californias [[Bel Air]]is.<ref name="forbesbuyshome.com" /><ref name="bloombergbuyshome" /> == Tunnustus == * Ajakiri [[Time]] valis Muski saja maailma mõjukama inimese hulka aastail 2010 (mõtlejad) ja 2013 (titaanid).<ref name="time" /><ref name="time2013" /> * [[Rahvusvaheline Lennuspordiföderatsioon]] (FAI) – katusorganisatsioon, mis korraldab aeronautika ja kosmonautika alaste võistluste ja rekordite reeglistikku – andis Muskile aastal 2010 üle kõrgeima autasu aeronautika ja kosmonautika vallas, FAI kuldse kosmosemedali, esimese orbiidile jõudnud erasektori raketi väljatöötamise eest. Sama medali saajate hulka kuuluvad ka NASA astronaudid [[Neil Armstrong]] ja [[John Glenn]] ning [[Burt Rutan]], suborbitaalse kosmoselennuki [[SpaceShipOne]] disainer.<ref name="Umsz4" /> * Ajakiri [[Esquire]] nimetas ta üheks maailma 75 kõige mõjukamast inimesest 21. sajandil. * 2011. aasta juunis sai Musk 500 000 dollari suuruse [[Heinleini preemia]] edusammude eest kosmose kommertsialiseerimises.<ref name="YquBY" /> * 2011. aasta veebruaris nimetas ajakiri [[Forbes]] Muski üheks 20-st Ameerika kõige mõjuvõimsamast tegevjuhist vanuses kuni 40.<ref name="forbes20110214" /> * 2010. aastal tunnistatud "lennunduse elavaks legendiks" [[Kitty Hawk Foundation]]i poolt, NASA kosmosesüstikule järglase loomise eest (rakett Falcon 9 ja kosmoseaparaat Dragon). Auhinna saajate hulka kuuluvad ka [[Buzz Aldrin]] ja [[Richard Branson]].<ref name="EbKxW" /> * [[Ameerika Aeronautika- ja Astronautika Instituut|Ameerika Aeronautika- ja Astronautika instituudi]] [[George Low]] preemia kõige silmapaistvama panuse eest kosmosetranspordi alal aastail 2007/2008. Muski tunnustati Falcon 1, esimese erarahastusel põhineva vedelkütust kasutava Maa-lähedasele orbiidile jõudnud raketi disainimise eest.<ref name="ZhGlt" /> * [[USA Riiklik Kosmoseühing|USA Riikliku Kosmoseühingu]] [[Wernher von Braun|Von Brauni]] trofee aastail 2008/2009, mis anti juhtrolli eest kõige märkimisväärsemate kosmosega seotud saavutuste eest. Eelnevate auhinnasaajate hulka kuuluvad Burt Rutan ja [[Steve Squyres]].<ref name="FnctG" /> * [[National Wildlife Federation]]i 2008. aasta riikliku looduskaitse preemia seoses tegevusega Tesla Motorsis ja SolarCitys. Teiste 2008. aasta auhinnasaajate hulka kuuluvad ajakirjanik [[Thomas Friedman]], USA senaator [[Patrick Leahy]] ja Florida kuberner [[Charlie Crist]].<ref name="qsuHb" /> * [[The Aviation Week]]i 2008. aasta laureaat kosmose kategoorias.<ref name="wxZxL" /> * Ajakirja [[R&D]] aasta innovaator 2007, seoses tegevusega SpaceX-is, Tesla Motorsis ja SolarCitys.<ref name="P4ZtO" /> * Autotööstuse aasta tegevjuht 2010 (ülemaailmselt) juhtivrolli eest tehnoloogia ja innovatsiooni alal Tesla Motorsis. Varasemate auhinnasaajate hulka kuuluvad [[Bill Ford Jr]], [[Bob Lutz]] ja [[Lee Iacocca]]. Musk on selle auhinna saajate seas läbi aegade noorim.<ref name="h1lxs" /> * Ajakirja [[Inc]] aasta ettevõtja 2007, töö eest Tesla Motorsis ja SpaceX-is.<ref name="v0W0Z" /> * Auhind Index Design 2007, Tesla Roadsteri väljatöötamise eest.<ref name="xpjiZ" /> * Tootedisani auhinna 2006 keskkonnakaitseorganisatsioonilt [[Global Green]] ([[Rahvusvaheline Roheline Rist|Rahvusvahelise Rohelise Risti]] USA haru) Tesla Roadsteri disainimise eest andis talle üle [[Mihhail Gorbatšov]].<ref name="QkyPP" /> * 2012. aastal sai Musk [[Kuninglik Aeronautikaühing|Kuningliku Aeronautikaühingu]] kõrgeima auhinna, kuldmedali.<ref name="WFsyf" /> === Audoktorikraadid === * Audoktorikraad disaini alal kolledžist [[Art Center College of Design]].<ref name="W62sf" /> * Audoktorikraad [[aerokosmose inseneriteadus]]es [[Surrey Ülikool]]ist.<ref name="bahareth" /> * Audoktorikraad [[Amhersti Kolledž]]ist.<ref name="Nyi6F" /> == Tsitaate == * (Hyperloopi kohta:) "Meil on lennukid, rongid, autod ja laevad. Mis siis, kui leidub viies moodus?"<ref name="Atlantic-Jetsons" /> * "Varem või hiljem peame elu oma väikeselt siniselt mullapallilt kaugemale laiendama – või välja surema."<ref name="G7exD" /> * "Tahaksin surra Marsil... ent mitte kokkupõrkel selle pinnaga."<ref name="Dying on Mars" /> * "Peame selgeks saama, kuidas saada asju, mida armastame, ilma planeeti hävitamata."<ref name="Not destroy the world" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="forbesbuyshome.com">{{cite news|title=Billionaire Tesla CEO Elon Musk Buys Neighbor's Home in Bel Air For $6.75 Million|work=[[Forbes]]|url=http://www.forbes.com/sites/trulia/2013/11/01/billionaire-tesla-ceo-elon-musk-buys-home/|accessdate=1. november 2013}}</ref> <ref name="bloombergbuyshome">{{cite news|title=Inside Elon Musk's $17M Bel Air Mansion|work=[[Bloomberg News]]|url=http://www.bloomberg.com/news/videos/b/6e27fcba-309d-494e-b87d-c73fb8bb1750|accessdate=21. august 2013}}</ref> <ref name="Vance34">Vance, lk 34</ref> <ref name="BusinessWeek">{{cite web | url=http://www.businessweek.com/articles/2012-09-13/elon-musk-the-21st-century-industrialist |title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist | work=BusinessWeek | first=Ashlee | last=Vance |accessdate=9. juunil 2013}}</ref> <ref name="stlrafa">{{cite web |url=http://www.solartoday-digital.org/solartoday/201105/?pg=22 |title=A Family Leads to the Installer Universe |date=mai 2011 |author=Seth Masia |publisher=Solar Today |accessdate=23. detsember 2012}}</ref> <ref name="CandidTV">{{cite web | url=http://www.youtube.com/watch?v=B1h1aG0usIY |title=A candid interview with Tesla CEO Elon Musk | work=vator.tv | first=Bambi | last=Francisco |accessdate=13. juulil 2013}}</ref> <ref name="sjmn20140411">{{cite news|last=Hall|first=Dana|title=Rocket Man: The otherworldly ambitions of Elon Musk|url=http://www.mercurynews.com/business/ci_25541126/rocket-man-otherworldy-ambitions-elon-musk|accessdate=14.04.2014|newspaper=San Jose Mercury News|date=11.04.2014}}</ref> <ref name="Knowledge@Wharton">{{cite web | url=http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2245 |title=Entrepreneur Elon Musk: Why It's Important to Pinch Pennies on the Road to Riches |date=27. mai 2009 | publisher=Knowledge@Wharton |accessdate=9. juunil 2013}}</ref> <ref name="Knowledge@Wharton2">{{cite web | url=http://knowledge.wharton.upenn.edu/article.cfm?articleid=2241 |title=Harnessing the Sun and Outer Space: Elon Musk's Sky-high Vision |date=13. mai 2009 | publisher=Knowledge@Wharton |accessdate=9. juunil 2013}}</ref> <ref name="belfiore">{{cite book|first=Michael |last=Belfiore|title=Rocketeers|publisher= HarperCollins|year= 2007|isbn= 978-0-06-114902-3 |chapter=Chapter 7: "Orbit on a Shoestring" |pages= 166–195}}</ref> <ref name="play">{{cite news|url=http://www.theverge.com/2015/6/9/8752333/elon-musk-blastar-pc-game|title=Play the PC game Elon Musk wrote as a pre-teen}}</ref> <ref name="FreshDialogues">{{cite web | url=http://www.freshdialogues.com/2013/02/07/transcript-of-elon-musk-interview-with-alison-van-diggelen-iron-man-growing-up-in-south-africa/ |title=Transcript of Elon Musk Interview with Alison van Diggelen: Iron Man, Growing up in South Africa |date=7. veebruar 2013 |author=Alison van Diggelen | publisher=FreshDialogues |accessdate=9. juunil 2013}}</ref> <ref name="Vance40">Vance, lk 40</ref> <ref name="Vance41">Vance, lk 41</ref> <ref name="evancarmichael">{{cite web | url=http://www.evancarmichael.com/Famous-Entrepreneurs/1610/The-Wired-Entrepreneur-The-Early-Years-of-Elon-Musk.html |title=Launch. The wired entrepreneur: The early years of Elon Musk|author=Evan Carmichael|accessdate=13. veebruaril 2016}}</ref> <ref name="triumph_will">{{cite web|last=Junod|first=Tom|url=http://www.esquire.com/features/americans-2012/elon-musk-interview-1212|title="Triumph of his will" |publisher=Esquire|date=15. november 2012 |accessdate=11.03.2014}}</ref> <ref name="i">[https://web.archive.org/web/20130115192610/http://www.spacex.com/elon-musk.php "Elon Musk – Official Bio"] SpaceX</ref> <ref name="About.com">[http://inventors.about.com/od/mstartinventions/p/Elon-Musk.htm Inventors: Elon Musk.] About.com. Kasutatud 4. juunil 2013.</ref> <ref name="cnet19990216">{{cite web|url=http://news.com.com/Compaq+buys+Zip2/2100-1023_3-221675.html|title=Compaq buys Zip2|first=Sandeep|last=Junnarkar|publisher=CNet News.com.com|date=16. veebruar 1999|archiveurl=https://archive.today/20120525193847/http://news.cnet.com/Compaq-buys-Zip2/2100-1023_3-221675.html|archivedate=25.05.2012|access-date=4.06.2013|url-status=live}}</ref> <ref name="esquire20121114">{{cite web|last=Junod|first=Tom|url=http://www.esquire.com/news-politics/a16681/elon-musk-interview-1212/|title="Elon Musk: Triumph of His Will"|publisher=Esquire|date=14. november 2012|accessdate=24. veebruar 2016|archiveurl=https://archive.today/20151213184631/http://www.esquire.com/news-politics/a16681/elon-musk-interview-1212/|archivedate=2015-12-13|url-status=live}}</ref> <ref name="bloomberg20150514">{{Cite news|url = http://www.bloomberg.com/graphics/2015-elon-musk-spacex/|title = Elon Musk's space dream almost killed Tesla|date = 14. mai 2015|accessdate = 24. veebruar 2016|website = Bloomberg Business|last = Vance|first = Ashlee}}</ref> <ref name="nsf20150305">{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=Commercial crew demo missions manifested for Dragon 2 and CST-100 |url=http://www.nasaspaceflight.com/2015/03/commercial-crew-demo-missions-dragon-cst-100/ |accessdate=7.03.2015 |work=NASASpaceFlight.com |date=05.03.2015}}</ref> <ref name="SalesJune2012">{{cite news|url= http://www.forbes.com/sites/toddwoody/2012/07/25/investors-hit-accelerator-despite-tesla-q2-revenue-miss/|title=Tesla Hits Accelerator Despite Q2 Revenue Miss|author= Todd Woody |work=[[Forbes]]|date=25. juuli 2012|accessdate=25.07.2012}} ''More than 2,350 units sold through June 2012''.</ref> <ref name="Tesla3Q2012">{{cite web|url=http://www.greencarcongress.com/2012/11/tesla-20121105.html|title=Tesla Q3 report: $50M revenues, $111M GAAP net loss, 253 Model S delivered in Q3|author=Tesla Motors|publisher=Green Car Congress|date=05.11.2012|accessdate=06.11.2012}} ''Sales during the 3Q 2012: 68 Roadsters and 253 Model S.''</ref> <ref name="Tesla1Q2013">{{cite news|url=http://origin-www.bloomberg.com/news/08.05.2013/tesla-posts-first-quarterly-profit-on-model-s-deliveries.html|title=Tesla Posts First Quarterly Profit on Model S Deliveries|author=Alan Ohnsman|work=Bloomberg L.P.|date=8. mai 2013|accessdate=08.05.2013}} ''2013. a esimeses kvartalis tarniti Põhja-Ameerikas kokku 4900 Mudel S-i (peamiselt USA-s, mõned autod ka Kanadas). Volti ja Leafi müüginumbrid on antud USA ja Kanada kohta kokku.''</ref> <ref name="yWIJX">{{Cite web|title = Elon Musk|url=http://www.forbes.com/profile/elon-musk/?list=billionaires|website = Forbes|accessdate=7. jaanuar 2016}}</ref> <ref name="GreenTechMedia">{{cite web | url=http://www.greentechmedia.com/articles/read/who-reigns-supreme-in-residential-solar/ |title=Who Reigns Supreme in Residential Solar? |date=27. jaanuar 2012 | author=Andrew Krulewitz | publisher=GreenTechMedia |accessdate=9. juunil 2013}}</ref> <ref name="uebac">{{Cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/technology/news/11220326/Elon-Musk-to-launch-fleet-of-internet-satellites.html|title=Elon Musk 'to launch fleet of internet satellites'|date=10. november 2014|accessdate=23. juuni 2015|work=[[The Daily Telegraph]]|last=Curtis|first=Sophie|quote="Elon Musk, inventor and business magnate"|location=London}}</ref> <ref name="KQED-SolarCity">{{cite web|last=van Diggelen|first=Alison|title=Tesla and SolarCity Collaborate on Clean Energy Storage|url=http://blogs.kqed.org/climatewatch/2012/04/24/tesla-and-solarcity-collaborate-on-clean-energy-storage/|publisher=KQED|accessdate=25. juunil 2012|archive-date=2015-05-31|archive-url=https://web.archive.org/web/20150531235119/http://blogs.kqed.org/climatewatch/2012/04/24/tesla-and-solarcity-collaborate-on-clean-energy-storage/|url-status=dead}}</ref> <ref name="sax1x">{{cite web|url=http://www.businessweek.com/printer/articles/71590-elon-musk-the-21st-century-industrialist|title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist|date=13. september 2012|accessdate=23. juuni 2015|website=Bloomberg BusinessWeek|last=Vance|first=Ashlee}}</ref> <ref name="Atlantic-Jetsons">{{cite news|last=Garber|first=Megan|title=The Real iPod: Elon Musk's Wild Idea for a 'Jetson Tunnel' from S.F. to L.A.|url=http://www.theatlantic.com/technology/archive/2012/07/the-real-ipod-elon-musks-wild-idea-for-a-jetson-tunnel-from-sf-to-la/259825/|accessdate=21. juuli 2012|newspaper=The Atlantic|date=13. juuli 2012}}</ref> <ref name="MXgYJ">{{cite web|url=https://www.asme.org/career-education/early-career-engineers/me-today/engineer-in-focus-elon-musk|title=Early Career Engineers, Conferences and Careers|publisher=asme.org|accessdate=4. november 2015}}</ref> <ref name="Hyperloop">{{cite news|title=Elon Musk unveils San Francisco-LA 'Hyperloop' idea|url=http://www.bbc.co.uk/news/world-us-canada-23677205|accessdate=10. veebruar 2014|newspaper=BBC News|date=12. august 2013}}</ref> <ref name="nKUnH">{{cite web|url=http://inventors.about.com/od/mstartinventions/p/Elon-Musk.htm|title=Biography of Elon Musk|accessdate=10. juuni 2015|website=inventors.about.com|publisher=About.com|last=Bellis|first=Mary}}</ref> <ref name="spectrum">{{cite news|title=Risky Business|first=Elon|last=Musk|date=juuni 2009|work=IEEE Spectrum|url=http://www.spectrum.ieee.org/aerospace/space-flight/risky-business}}</ref> <ref name="aw9PS">{{Cite news|url=http://www.forbes.com/video/3391084854001|title=The Top 10 Venture Capitalists on 2014's Midas List|accessdate=10. juuni 2015|work=Forbes}}</ref> <ref name="forbes_2012">{{cite news|url=http://www.forbes.com/sites/luisakroll/2012/04/19/the-giving-pledge-signs-on-12-more-wealthy-americans-including-teslas-elon-musk-and-home-depots-arthur-blank/ |title=The Giving Pledge Signs on 12 More Wealthy Americans Including Tesla's Elon Musk And Home Depot's Arthur Blank |first= Luisa|last=Kroll |publisher=Forbes|date=19. aprill 2012}}</ref> <ref name="T48sy">{{Cite news|url=http://blogs.wsj.com/digits/2014/03/21/zuckerberg-musk-invest-in-artificial-intelligence-company-vicarious|title=Zuckerberg, Musk Invest in Artificial Intelligence Company|date=21. märts 2014|accessdate=10. juuni 2015|work=[[The Wall Street Journal]]|last=Albergotti|first=Reed}}</ref> <ref name="Ampere Man">{{cite web|title=Ampere Man|work=Wheels Magazine|date=9. september 2009 |first=Aaron |last=Robinson |url= https://www.carsales.com.au/editorial/details/ampere-man-18078/?utm_source=carpoint|pages=68–73|accessdate=17. juunil 2013}}</ref> <ref name="8s55q">{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/elon-musk-mark-zuckerberg-invest-in-vicarious-2014-3?IR=T|title=Elon Musk And Mark Zuckerberg Have Invested $40 Million in a Mysterious Artificial Intelligence Company|date=21. märts 2014|accessdate=10. juuni 2015|website=Business Insider|publisher=[[Business Insider]]|last=Love|first=Dylan}}</ref> <ref name="Elon's Tour">{{cite web|title=Elons Tour of SpaceX HD|url=http://www.youtube.com/watch?v=TQ6tZtGrShg|accessdate=17. juulil 2013}}</ref> <ref name="b3Euf">{{Cite web|title = Elon Musk|url = http://www.forbes.com/profile/elon-musk/?list=billionaires|website = Forbes|accessdate = 7. jaanuar 2016}}</ref> <ref name="60 minutes">{{cite web|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|work=60 minutes|accessdate=13. juulil 2013}}</ref> <ref name="8c3RS">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=IgKWPdJWuBQ|title = Youtube Video - Elon Musk: The mind behind Tesla, SpaceX, SolarCity}}</ref> <ref name="FlightAaware N900SK">{{cite web|last=FlightAware|title=Aircraft Registration N900SK|url=http://flightaware.com/resources/registration/N900SX|work=`|accessdate=25. juuni 2012}}</ref> <ref name="Q3ZoE">{{cite web|url=http://www.aviation.com/general-aviation/elon-musk-toying-designs-electric-jet/|title=Elon Musk 'Toying' with Designs for Electric Jet|author=Jonathan Charlton|publisher=Aviation.com|accessdate=30. mai 2015}}</ref> <ref name="IMDB Full Cast">{{cite web|last=IMDB|title=Thank You for Smoking: Full Cast and Crew|url=http://www.imdb.com/title/tt0427944/fullcredits|accessdate=25. juuni 2012}}</ref> <ref name="V1wNT">{{cite AV media|url=https://www.youtube.com/watch?v=IxTPKIvn--A|title=Elon Musk on dodging a nervous breakdown (2013)|date=16. märts 2015|publisher=YouTube}}</ref> <ref name="USAtoday-18.10.2013">[http://www.usatoday.com/story/money/cars/2013/10/17/elon-musk-tesla-james-bond-submarine/3004955 "Tesla's Elon Musk buys 007's sub to make it real"] by Chris Woodyard, USAToday.com, 18. oktoober 2013 (vaadatud 13. novembril 2013).</ref> <ref name="01nZf">Vance, lk 30</ref> <ref name="time">{{cite news | url=http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984745_1985495,00.html | work=Time | title=The 2010 Time 100 | date=29. aprill 2010 | access-date=2013-06-16 | archive-date=2013-08-17 | archive-url=https://web.archive.org/web/20130817114932/http://www.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1984685_1984745_1985495,00.html | url-status=dead }}</ref> <ref name="DVgWA">Vance, lk 31–32</ref> <ref name="time2013">{{cite news| url=http://time100.time.com/2013/04/18/time-100/slide/elon-musk/?iid=time100-main-lead | work=Time | title=The 2013 TIME 100 | date=18. aprill 2013}}</ref> <ref name="FZxMR">Vance, lk 30, 33</ref> <ref name="forbes20110214">{{cite news|last=Smith|first=Jacquelyn|title=America's 20 Most Powerful CEOs 40 And Under|url=http://www.forbes.com/2011/02/14/most-powerful-ceos-40-under-leadership-leaders-young.html|accessdate=18.02.2011|newspaper=Forbes|date=14. veebruar 2011|quote="''To make this list, you had to be the chief executive of one of the 20 biggest publicly traded companies in the U.S. (as of Feb. 11, by market capitalization) with a CEO aged 40 or under.''"|archiveurl=https://archive.today/20121209012534/http://www.forbes.com/2011/02/14/most-powerful-ceos-40-under-leadership-leaders-young.html|archivedate=9.12.2012|url-status=live}}</ref> <ref name="z3YRt">Vance, lk 38</ref> <ref name="bahareth">{{cite book|first=Mohammad |last=Bahareth|title=Kings of the Internet: What You Don't Know about Them ?|publisher=iUniverse|year=2012|isbn=978-1469798424|pages=81–82|url=http://books.google.ee/books?id=QihORDUXibcC&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false|accessdate=16.07.2013}}</ref> <ref name="5MjW7">{{cite web|url=http://www.britannica.com/EBchecked/topic/1676437/Elon-Musk|title=Elon Musk (South African entrepreneur)|publisher=Britannica Online Encyclopedia|accessdate=23. detsember 2012}}</ref> <ref name="Dying on Mars">{{cite news|last=Vance|first=Ashley|title=Elon Musk, the 21st Century Industrialist|url=http://www.businessweek.com/articles/2012-09-13/elon-musk-the-21st-century-industrialist#p5|accessdate=14. september 2012|newspaper=Bloomberg|date=13. september 2012}}</ref> <ref name="EPlg5">{{cite journal |author= |year=2009 |title=The New Yorker, Volume 85, Issues 23–30 |journal=New Yorker Magazine |volume=85 |issue=23–30 |pages= |url=http://books.google.ca/books?id=UaAeAQAAMAAJ&q=Maye+Musk+elon+father&dq=Maye+Musk+elon+father&hl=en |accessdate=23. detsember 2012}}</ref> <ref name="Not destroy the world">{{cite web|title=Driving With Elon Musk|url=https://www.youtube.com/watch?v=VSNXhHTLLIk|date=26. märts 2012}}</ref> <ref name="tWRWi">{{cite web | url=http://www.forbes.com/sites/hannahelliott/2012/03/26/at-home-with-elon-musk-the-soon-to-be-bachelor-billionaire/ |title=At Home With Elon Musk: The (Soon-to-Be) Bachelor Billionaire | work=Forbes | first=Hannah | last=Elliott |accessdate=23. detsember 2012}}</ref> <ref name="HoqmN">Vance, lk 34–35</ref> <ref name="Z5E2a">Vance, lk 35–36</ref> <ref name="W8Itt">Vance, lk 36–37</ref> <ref name="uV1YZ">Vance, lk 28, 162</ref> <ref name="1Z4nh">{{cite web|url=http://blastar-1984.appspot.com/|title=Blastar for HTML5|work=blastar-1984.appspot.com|accessdate=04.11.2015}}</ref> <ref name="5sYLX">Vance, lk 29</ref> <ref name="EGvSf">Vance, lk 44–45</ref> <ref name="nzmUV">Vance, lk 45</ref> <ref name="avLPU">Vance, lk 45–46</ref> <ref name="6jMX2">Vance, lk 46</ref> <ref name="8enhu">Vance, lk 47</ref> <ref name="CgFS6">Vance, lk 50</ref> <ref name="901gr">Vance, lk 50, 51</ref> <ref name="m9Dc4">Vance, lk 51, 52</ref> <ref name="Q9iUG">Vance, lk 52</ref> <ref name="WEvvt">Vance, lk 55, 56</ref> <ref name="gKbNx">[https://web.archive.org/web/20160318151905/https://www.iop.org/careers/working-life/profiles/page_57723.html Once a physicist: Elon Musk]. Physics World, märts 2007 (artikli koopia Institute of Physicsi (IOP) veebilehel)</ref> <ref name="T4rMV">Vance, lk 54, 56, 296–297</ref> <ref name="sfN6H">Vance, lk 54–55</ref> <ref name="AFtwj">Vance, lk 56–57</ref> <ref name="RyxXR">Vance, lk 57</ref> <ref name="fpqtH">Vance, lk 57–58</ref> <ref name="4cxMm">Vance, lk 58–59</ref> <ref name="V52na">Vance, lk 60–61</ref> <ref name="hItum">Vance, lk 61</ref> <ref name="XjVMm">Vance, lk 61–62</ref> <ref name="Xs0TS">Vance, lk 64</ref> <ref name="RB7Ss">Vance, lk 65</ref> <ref name="syLwQ">Vance, lk 66</ref> <ref name="jqrpA">Vance, lk 68–69</ref> <ref name="KYLOu">Vance, lk 69–70</ref> <ref name="ivLwk">Vance, lk 70</ref> <ref name="4EaTU">Vance, lk 72–74</ref> <ref name="mXd2A">Vance, lk 74–75</ref> <ref name="QE129">Vance, lk 75</ref> <ref name="yansz">Vance, lk 75–76</ref> <ref name="BAegm">Vance, lk 76–77</ref> <ref name="EkfR5">Vance, lk 77</ref> <ref name="CWHZE">Vance, lk 78</ref> <ref name="OObp0">{{cite web|url=http://www.sec.gov/Archives/edgar/data/1103415/000091205702009834/a2073071z10-k405.htm |publisher=PayPal |title=SEC 10-K|date=31. detsember 2001}}</ref> <ref name="qeRi6">Vance, lk 79</ref> <ref name="wPo7P">Vance, lk 85–86</ref> <ref name="JDtDG">Vance, lk 86–87</ref> <ref name="z2S60">Vance, lk 88</ref> <ref name="MZ5Lv">Vance, lk 89</ref> <ref name="WqLYK">{{cite AV media|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|minutes=3.30|work=60 minutes|accessdate=21. veebruar 2016}}</ref> <ref name="4AIny">Vance, lk 89–90</ref> <ref name="JuQGj">Vance, lk 90</ref> <ref name="IzBAe">{{cite web|url=http://www.notablebiographies.com/news/Li-Ou/Musk-Elon.html|title=Elon Musk Biography|accessdate=24. veebruar 2016|website=Encyclopedia of World Biography}}</ref> <ref name="NQwiL">{{cite AV media|title=SpaceX: Entrepreneur's race to space|date=27. mai 2012 | url=http://www.youtube.com/watch?v=TmyT9y568Bc|minutes=3.22|work=60 minutes|accessdate=21. veebruar 2016}}</ref> <ref name="UdTeE">Vance, lk 91–94</ref> <ref name="AOFet">Vance, lk 97</ref> <ref name="d7cWc">Vance, lk 97, 101, 122</ref> <ref name="OgK7k">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2006/02/05/business/yourmoney/05rocket.html | title=A Bold Plan to Go Where Men Have Gone Before | date=5. veebruar 2006 | first= Leslie |last=Wayne |work=[[New York Times]] |accessdate=11.12.2010}}<!-- See viide käib 100 milj dollari kohta, kuid allikat saab teistegi kohtade jaoks viitena kasutada--></ref> <ref name="SW40s">Vance, lk 97–98</ref> <ref name="TPhv6">Vance, lk 97, 99</ref> <ref name="zShEF">Vance, lk 99</ref> <ref name="qT2On">Vance, lk 99–100</ref> <ref name="0QlLE">Vance, lk 98, 113</ref> <ref name="piuyP">Vance, lk 103, 104</ref> <ref name="6ysgL">Vance, lk 111</ref> <ref name="Uwy9k">Vance, lk 114</ref> <ref name="7oGHi">Vance, lk 115–116</ref> <ref name="jyO5k">Vance, lk 119–120</ref> <ref name="Z45cF">Vance, lk 121</ref> <ref name="PRx4J">Vance, lk 164–165</ref> <ref name="1YfKm">Vance, lk 165–167</ref> <ref name="BmGij">Vance, lk 168–171</ref> <ref name="yRZPx">Vance, lk 174–175</ref> <ref name="GCK09">Vance, lk 180</ref> <ref name="tBbYo">{{cite news | url=http://www.nasaspaceflight.com/2009/07/live-falcon-1-razaksat-for-malaysias-atsb/ | title=Falcon 1 launches with RazakSat for Malaysia's ATSB | date=14. juuli 2009 | first= William |last=Graham |work=[[NASASpaceFlight.com]] |accessdate=01.03.2016}}</ref> <ref name="XnFmJ">Vance, lk 209</ref> <ref name="EECIV">{{cite news | url=http://www.nytimes.com/2012/05/26/science/space/space-x-capsule-docks-at-space-station.html | title=First Private Craft Docks With Space Station | date=25. mai 2012 | first= Kenneth |last=Chang |work=[[The New York Times]] |accessdate=01.03.2016}}</ref> <ref name="bY6Rm">Vance, lk 210</ref> <ref name="6udRw">{{cite news |last1=Kramer|first1=Miriam |title=Private Space Taxis on Track to Fly in 2017 |url=http://www.scientificamerican.com/article/private-space-taxis-on-track-to-fly-in-2017/ |accessdate=1. märts 2016 |work=Scientific American |date=27. jaanuar 2015}}</ref> <ref name="cO5HW">{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=SpaceX Falcon 9 conducts Static Fire ahead of SES-9 launch |url=http://www.nasaspaceflight.com/2016/02/spacex-falcon-9-static-fire-ahead-ses-9-launch/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=22.02.2016}}</ref> <ref name="Om4hL">{{cite news |last1=Graham|first1=William |title=SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return |url=http://www.nasaspaceflight.com/2015/12/spacex-rtf-core-return-attempt-og2/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=21.12.2015}}</ref> <ref name="0Qb3C">Vance, lk 180–181</ref> <ref name="YnbRR">{{cite news |last1=Belluscio|first1=Alejandro G. |title=SpaceX advances drive for Mars rocket via Raptor power |url=http://www.nasaspaceflight.com/2014/03/spacex-advances-drive-mars-rocket-raptor-power/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=07.03.2014}}</ref> <ref name="l9z8v">{{cite news |last1=Nellis|first1=Stephen |title=SpaceX's propulsion chief elevates crowd in Santa Barbara |url=http://www.pacbiztimes.com/2014/02/19/spacexs-propulsion-chief-elevates-crowd-in-santa-barbara// |accessdate=1. märts 2016 |work=Pacific Coast Business Times |date=19.02.2014}}</ref> <ref name="Og3FI">{{cite news |last1=Bergin|first1=Chris |title=SpaceX returns to flight with OG2, nails historic core return |url=http://www.nasaspaceflight.com/2014/08/battle-heavyweight-rockets-sls-exploration-rival/ |accessdate=1. märts 2016 |work=NASASpaceFlight.com |date=29.08.2014}}</ref> <ref name="zlQkE">Vance, lk 126, 128–130</ref> <ref name="lfXpa">Vance, lk 126, 130–131</ref> <ref name="SsQCw">Vance, lk 132, 133</ref> <ref name="Gx28m">Vance, lk 135</ref> <ref name="AqBHC">Vance, lk 136</ref> <ref name="CnvQw">Vance, lk 136, 137</ref> <ref name="rVHhw">Vance, lk 139</ref> <ref name="DdN9g">Vance, lk 140, 141</ref> <ref name="CsHK1">Vance, lk 142–144</ref> <ref name="AKrs1">Vance, lk 145</ref> <ref name="I3MhY">Vance, lk 145, 147–148</ref> <ref name="IJSEU">Vance, lk 151</ref> <ref name="Sdnrs">Vance, lk 156, 159, 170–171</ref> <ref name="g8RyG">Vance, lk 172–174</ref> <ref name="xN8xL">Vance, lk 220, 222</ref> <ref name="bD7SR">Vance, lk 221</ref> <ref name="iOPAO">Vance, lk 222, 231</ref> <ref name="ERrwD">Vance, lk 235</ref> <ref name="9ujE8">{{cite news|date=20. august 2009|url=http://media.daimler.com/dcmedia/0-921-614216-1-1230193-1-0-0-0-0-1-11700-0-0-1-0-0-0-0-0.html |title=smart goes into series production with second generation electric drive|publisher= Daimler}}</ref> <ref name="eLgkw">{{cite news|first=Colum|last=Wood|date=31. august 2012|url=http://www.autoguide.com/auto-news/2010/08/electric-mercedes-a-class-to-debut-at-paris-auto-show-using-tesla-battery-tech.html |title=Electric Mercedes A-Class to Debut at Paris Auto Show Using Tesla Battery Tech|publisher= AutoGuide.com}}</ref> <ref name="tFHdd">{{cite news|first=Jim|last=Motavalli|date=5. august 2011|url=http://wheels.blogs.nytimes.com/2011/08/05/tesla-powered-toyota-rav4-e-v-to-be-built-in-canada-not-california/?emc=eta1 |title=Tesla-Powered Toyota RAV4 E.V. to Be Built in Canada, Not California|publisher= The New York Times}}</ref> <ref name="VUCh8">Vance, lk 235–236</ref> <ref name="h1d4A">Vance, lk 237</ref> <ref name="1MCX5">Vance, lk 241–242</ref> <ref name="VujeM">Andy Boxall: [http://www.digitaltrends.com/cars/its-not-what-you-know-worlds-first-model-s-delivered-to-tesla-board-member/ It's not what you know… World's first Model S delivered to Tesla board member] Digital Trends, 8. juuni 2012</ref> <ref name="zLYLw">Vance, lk 244</ref> <ref name="bXSOT">Vance, lk 247–249</ref> <ref name="kDqvl">{{cite web|url=http://www.solarcity.com/media-center/management-team.aspx |publisher=SolarCity |title=Management Team}}</ref> <ref name="khPpB">{{cite web|first=Michael|last=Kanellos|date=15. veebruar 2008|title= Newsmaker: Elon Musk on rockets, sports cars, and solar power|url=http://news.cnet.com/Elon-Musk-on-rockets,-sports-cars,-and-solar-power---page-2/2008-11389_3-6230661-2.html|publisher=CNET}}</ref> <ref name="I97V2">[http://www.youtube.com/watch?v=hOl_1S10jTk The unveiling of the Tesla Motors Electric Car]. "Autoblog.com" via YouTube. Vaadatud 26. juulil 2006</ref> <ref name="2rqS1">{{cite news|last=Boyle|first=Alan|title=Hyperloop revealed: Elon Musk foresees rapid transit in a tube|url=http://www.nbcnews.com/tech/innovation/hyperloop-revealed-elon-musk-foresees-rapid-transit-tube-f6C10902051|accessdate=14. märts 2014|newspaper=NBS News|date=13. august 2013}}</ref> <ref name="Ffres">{{cite web|url=http://eon.businesswire.com/news/eon/20101214005733/en/Elon-Musk/SolarCity/Obama|title=Elon Musk and SolarCity Donate Solar Power Project to Coastal Response Center in Alabama|work=Enhanced Online News|publisher=Business Wire|access-date=2013-06-07|archive-date=2011-10-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20111005170916/http://eon.businesswire.com/news/eon/20101214005733/en/Elon-Musk/SolarCity/Obama|url-status=dead}}</ref> <ref name="yZzHV">{{cite web|url=http://www.businesswire.com/news/home/20110729005291/en/Elon-Musk-Donates-Solar-Power-Project-Soma|title=Elon Musk Donates Solar Power Project to Soma City in Fukushima Prefecture, Japan|publisher=BusinessWire.com|accessdate=27. aprill 2014}}</ref> <ref name="xib5z">{{cite web|url=http://www.spaceref.com/news/viewsr.html?pid=3698 |title=Elon Musk, Life to Mars Foundation|work= Mars Now, a weekly column |first=John Carter |last=McKnight |publisher=Space Frontier Foundation|date=25. september 2001}}</ref> <ref name="YZaPq">{{cite web|author=Elon Musk|title=SpaceX wins NASA competition to replace Space Shuttle|url=http://www.spacex.com/updates_archive.php?page=0606-1206#COTS_update|date=8. september 2006|publisher=SpaceX|access-date=2013-06-07|archive-date=2012-03-06|archive-url=https://web.archive.org/web/20120306014931/http://www.spacex.com/updates_archive.php?page=0606-1206#COTS_update|url-status=dead}}</ref> <ref name="vw8mK">Perry, Tesla. "[http://www.spectrum.ieee.org/podcast/aerospace/space-flight/elon-musk-a-founder-of-paypal-tesla-motors-and-spacex Elon Musk: a founder of PayPal, Tesla Motors, and SpaceX]". (Podcast). IEEE Spectrum.</ref> <ref name="dijVu">{{cite news|last=Hardigree|first=Matt|title=Elon Musk Pledges To Support Nikola Tesla Museum Project|url=http://jalopnik.com/5935362/elon-musk-pledges-to-support-nikola-tesla-museum-project?utm_campaign=socialflow_jalopnik_twitter&utm_source=jalopnik_twitter&utm_medium=socialflow|accessdate=16. august 2012|newspaper=[[Jalopnik]]|date=16. august 2012}}</ref> <ref name="vWCgN">{{cite web|url=http://www.businessinsider.com/elon-musk-will-help-fund-tesla-museum-2014-5/|title=Elon Musk Will Help Fund Tesla Museum - Business Insider|date=14. mai 2014|work=Business Insider}}</ref> <ref name="WzbSX">{{cite web|url=http://theoatmeal.com/blog/musk_tesla_museum|title=So, I had a call with Elon Musk earlier this week - The Oatmeal|work=theoatmeal.com}}</ref> <ref name="CVX5N">{{cite web|url=http://investing.businessweek.com/research/stocks/people/person.asp?personId=161949&ticker=TSLA|title=Elon R. Musk|publisher=BusinessWeek|accessdate=16. oktoober 2014}}</ref> <ref name="7rhM6">{{viide | year = 2015 | title = Elon Musk donates $10M to keep AI beneficial | publisher = [[Future of Life Institute]] | url = http://futureoflife.org/misc/AI | accessdate = 20.01.2015}}</ref> <ref name="Rxm7U">{{cite web|url=https://www.youtube.com/watch?v=B1OPxitgvmw|title=Elon Musk: The Way Of The Future|work=YouTube}}</ref> <ref name="DaCa9">{{cite news|last=Randlaid|first=Sven|title=Facebooki looja asutatud lobirühm tahab USA immigratsioonipoliitikat reformida|url=http://uudised.err.ee/index.php?06276894|accessdate=3. juulil 2013|publisher=ERRi uudisteportaal|date=12. veebruar 2013}}</ref> <ref name="eujFN">Steven Kovach, [http://www.businessinsider.com/elon-musk-says-zuckerbergs-pac-cynical-2013-5 Elon Musk Says He Quit Mark Zuckerberg's PAC Because It Was Too Cynical], 31. mai 2013, Business Insider.</ref> <ref name="egRKs">http://www.motherjones.com/politics/2013/10/tesla-motors-free-ride-elon-musk-government-subsidies</ref> <ref name="KTaaS">{{cite web|last=Musk|first=Justine|url=http://www.marieclaire.com/sex-love/relationship-issues/millionaire-starter-wife|title="I Was a Starter Wife": Inside America's Messiest Divorce |publisher=Marie Claire|date=10. september 2010 |accessdate=24.09.2011}}</ref> <ref name="PS5yq">{{cite web|url=http://www.marieclaire.com/sex-love/advice/a5380/millionaire-starter-wife/|title=Justine Musk Interview on Divorce from PayPal Founder Elon Musk|work=Marie Claire}}</ref> <ref name="vNtn7">{{cite news|title=Millionaire PayPal founder Elon Musk divorces actress wife Talulah Riley...and announces split via Twitter|url=http://www.dailymail.co.uk/news/article-2089654/Millionaire-PayPal-founder-Elon-Musk-divorces-actress-wife-Talulah-Riley.html|accessdate=21. jaanuar 2012|newspaper=Daily Mail|date=20. jaanuar 2012|location=London}}</ref> <ref name="ZmqTd">[http://www.huffingtonpost.com/2012/01/19/elon-musk-divorce_n_1216394.html "Elon Musk Divorce: Announces Split From Talulah Riley On Twitter"]. ''[[The Huffington Post]]''. January 19, 2012.</ref> <ref name="5FpjR">{{cite web|title=Office of the First Lady|url=http://www.whitehouse.gov/the-press-office/2014/02/11/expected-attendees-tonight-s-state-dinner|publisher=White House Press Office|accessdate=1. aprill 2014}}</ref> <ref name="aityI">{{cite web|url=http://www.cbsnews.com/news/tesla-and-spacex-elon-musks-industrial-empire|title=Tesla and SpaceX: Elon Musk's industrial empire|date=30. märts 2014|accessdate=30. märts 2014}}</ref> <ref name="cpgOP">{{cite web|url=http://www.telegraph.co.uk/news/celebritynews/11320885/Billionaire-Elon-Musk-divorces-wife-for-second-time.html|title=Billionaire Elon Musk divorces wife for second time|date=1. jaanuar 2015|work=Telegraph.co.uk}}</ref> <ref name="x2Ufl">{{cite web|title=Tosca Musk|url=http://www.muskentertainment.com/toscamusk.html |publisher=Musk entertainment}}</ref> <ref name="gjom7">[http://thekitchencommunity.com/founders/kimbal-musk/ Kimbal Musk ‹ The Kitchen Community]</ref> <ref name="aGohB">{{cite news |url=http://www.usatoday.com/videos/news/2013/04/18/2093765/|title=Tesla's Elon Musk had to borrow money to pay rent|work=USA Today|date=18. aprill 2013|accessdate=17. juunil 2013}}</ref> <ref name="dgSco">{{cite news|url=http://www.space.com/25355-elon-musk-60-minutes-interview.html|title=Why SpaceX's Elon Musk Says 2008 Was His 'Worst Year' Ever|first= Brian |last=Berger|work=Space.com|date=03.04.2014|accessdate=04.04.2014}}</ref> <ref name="bBqCL">{{cite news|url=http://www.telegraph.co.uk/news/worldnews/northamerica/usa/7737963/Billionaires-ex-wife-blogs-details-of-their-divorce.html|title=Billionaire's ex-wife blogs details of their divorce|first= Martin |last=Evans|work=The Telegraph|date=19. mai 2010|accessdate=16. juulil 2013}}</ref> <ref name="HIccS">{{cite web | url=http://www.youtube.com/watch?v=EuG2AVFB-g0 | title=Elon Musk in Iron Man 2 | date=2. aprill 2012}}</ref> <ref name="0otFN">{{cite web|url=http://jalopnik.com/5925789/watch-elon-musk-explain-how-he-wrecked-an-uninsured-1-million-mclaren-f1|title=Elon Musk Explains How He Wrecked An Uninsured $1 Million McLaren F1|author=Matt Hardigree|work=Jalopnik}}</ref> <ref name="ckENi">{{cite news|url=http://www.spacex.com/media.php?page=44|title=A Bold Plan to Go Where Men Have Gone Before|first=Leslie|last=Wayne|work=[[The New York Times]]|date=5. veebruar 2006|access-date=2013-06-07|archive-date=2012-11-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20121119225304/http://www.spacex.com/media.php?page=44|url-status=dead}}</ref> <ref name="Umsz4">{{cite web|url=http://www.fai.org/envc-awards/envc-news-awards/35094-barron-hilton-and-elon-musk-honoured-with-the-highest-awards|title=Barron Hilton and Elon Musk honoured with the highest FAI awards|publisher=Fédération Aéronautique Internationale|date=16. detsember 2010|accessdate=19.09.2015}}</ref> <ref name="YquBY">{{cite web |work=The Heinlein Prize |url=http://www.heinleinprize.com/?p=717 |title=Heinlein Prize Honors Elon Musk of SpaceX |first=Art |last=Dula |date=16. juuni 2011}}</ref> <ref name="EbKxW">{{cite web|title=Living Legend in Aviation Awards|publisher=Kittie Hawk Air Academy|year=2010|url=http://www.prnewswire.com/news-releases/7th-annual-living-legends-of-aviationr-awards-ceremony-to-honor-tom-cruise-dr-edwin-buzz-aldrin-and-other-aviation-legends-81274087.html}}</ref> <ref name="ZhGlt">{{cite web|title=SPACEX SUCCESSFULLY LAUNCHES FALCON 1 TO ORBIT|publisher=Space Exploration Technologies Corp|year=2008|url=http://www.spacex.com/press.php?page=20080928}}</ref> <ref name="FnctG">{{cite web|publisher=National Space Society|date=17. juuni 2009|title=Space Community Gathers at National Space Society's ISDC 2009|url=http://www.nss.org/news/releases/pr20090617.html}}</ref> <ref name="qsuHb">{{cite web|title=Connie Awards|publisher=National Wildlife Federation|year=2008|url=http://www.nwf.org/about/connieawards2008.cfm}}</ref> <ref name="wxZxL">{{cite web|title=Aviation Week Events|publisher=Aviation Week|url=http://events.aviationweek.com/archive/2012/lau/pastwinners.htm|access-date=2013-07-16|archive-date=2013-03-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20130323170548/http://events.aviationweek.com/archive/2012/lau/pastwinners.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="P4ZtO">{{cite web|publisher=R&D|date=4. september 2007|title=Rocket Man|url=http://rdmag.com/Awards/Innovator-Of-The-Year/2007/08/Rocket--Man/}}</ref> <ref name="h1lxs">{{cite web|title=Automotive Executive of the Year|publisher=DNV Certification|year=2010|url=http://www.earthtimes.org/articles/show/tesla-ceo-elon-musk-receives,1167189.shtml|access-date=2013-06-17|archive-date=2018-05-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20180505132707/http://www.earthtimes.org/articles/show/tesla-ceo-elon-musk-receives,1167189.shtml|url-status=dead}}</ref> <ref name="v0W0Z">{{cite web|title=Entrepreneur of the Year, 2007: Elon Musk|date=1. detsember 2007|first=Max|last=Chafkin|publisher=Inc|url=http://www.inc.com/magazine/20071201/entrepreneur-of-the-year-elon-musk.html}}</ref> <ref name="xpjiZ">{{cite web|title=Tesla Roadster|publisher=Index|year=2007|url=http://www.indexaward.dk/index.php?option=com_content&view=article&id=89&Itemid=71}}</ref> <ref name="QkyPP">{{cite web|title=Tesla CEO Elon Musk|publisher=Tesla Motors|url=http://www.teslamotors.com/about/executives/elonmusk}}</ref> <ref name="WFsyf">{{cite web|title=2012 RAeS Gold Medal|url=http://media.aerosociety.com/aerospace-insight/2012/11/23/video-elon-musk-interview/7553/|access-date=2013-06-17|archive-date=2012-11-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20121128025956/http://media.aerosociety.com/aerospace-insight/2012/11/23/video-elon-musk-interview/7553/|url-status=dead}}</ref> <ref name="W62sf">[http://www.cumulusassociation.org/index.php?option=com_content&task=view&id=781&Itemid=103 Graduation show, Art Center College of Design, USA – 18 December 2010]</ref> <ref name="Nyi6F">[https://web.archive.org/web/20140312214301/https://www.amherst.edu/aboutamherst/news/specialevents/commencement/awards/2009/musk 2009 Honorees » Elon Musk] Amherst College.</ref> <ref name="G7exD">{{cite web|title=Elon Musk|url=http://www.esquire.com/features/75-most-influential/elon-musk-1008|work=Esquire|date=1. oktoober 2008|accessdate=29. november 2012}}</ref> }} === Kirjandus === * Vance, Ashlee. "Elon Musk: Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku". Eesti keelde tõlkinud Triin Aimla-Laid, Tallinn: Küppar & Ko, 2015 ISBN 9789949962518 == Välislingid == {{commonskat}} * [http://www.twitter.com/elonmusk/ Elon Musk Twitteris] * [http://www.muskfoundation.org/ The Musk Foundation] * [http://www.director.ee/raudmees-elon-musk-geenius-kes-viib-inimese-maalt-marsile-ja-valib-wcsse-prandaplaate-alati-ise/ "Raudmees Elon Musk. Geenius, kes viib inimese Maalt Marsile… ja valib WCsse põrandaplaate alati ise"] Director, märts 2011 * [http://www.youtube.com/watch?v=CTJt547--AM Bloomberg Risk Takers: Elon Musk] dokumentaalfilm, 52 min, august 2011 (inglise keeles) * [http://www.ted.com/talks/elon_musk_the_mind_behind_tesla_spacex_solarcity.html "Elon Musk: The mind behind Tesla, SpaceX, SolarCity ..."]. TED 2013 * [http://www.mediabistro.com/galleycat/the-science-fiction-books-that-inspired-elon-musk_b67209 "Science Fiction Books That Inspired Elon Musk"]. Media Bistro: Alley Cat, 19. märts 2013 (inglise keeles) * [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&paperarticleid=B46CBDDD-2675-4CD2-998A-FD7823EF706E "Elon Musk – ­21. sajandi Henry Ford"]. Äripäev, 7. juuni 2013 * [http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/elon-musk-porunud-professor.d?id=66620131 "Elon Musk - põrunud professor!"]. Eesti Ekspress, 23. august 2013 * [http://aeon.co/magazine/technology/the-elon-musk-interview-on-mars/ "The Elon Musk interview on Mars colonisation"]. Aeon Magazine, 30. september 2014 (inglise keeles) * [https://www.wired.com/story/elon-musk-tesla-life-inside-gigafactory/ "Dr. Elon & Mr. Musk: Life inside Tesla's production hell"]. Wired, 13. detsember 2018 (inglise keeles) * Rachel Clayton, [https://www.abc.net.au/news/2021-01-08/elon-musk-named-richest-person-in-world-ahead-of-bezos/13041760 Elon Musk named richest person in the world according to Bloomberg, Forbes disagrees], [[ABC News (Austraalia)|ABC News]], 7. jaanuar 2021 * Sergei Klebnikov, [https://www.forbes.com/sites/sergeiklebnikov/2021/01/07/no-elon-musk-is-not-the-richest-person-in-the-world-yet/ No, Elon Musk Is Not The Richest Person In The World—Yet], [[Forbes]], 7. jaanuar 2021 {{JÄRJESTA:Musk, Elon}} [[Kategooria:Elon Musk| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtjad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide leiutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 6bsvblb5amdymo3oer3tmb1r06m1uws 0 329919 6175376 5628544 2022-08-08T10:47:23Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib maakonnast Marylandis; Massachusettsi osariigis asuva maakonna kohta vaata artiklit [[Worcesteri maakond (Massachusetts)]]}} {{provints | nimi = Worcesteri maakond | pindala = 1799 | keskuse_nimi = [[Snow Hill]] | asendikaardi_pilt = Map of Maryland highlighting Worcester County.svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend Marylandis }} '''Worcesteri maakond''' (''Worcester County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigi kõige idapoolsemas osas. See on osariigi ainus maakond, millel on piir [[Atlandi ookean]]iga. Lisaks piirneb maakond põhjas [[Delaware]]'i osariigiga ja lõunas [[Virginia]] osariigiga. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Snow Hill]]. Maakonna pindala on 1800 km², millest 590 km² moodustab [[veepindala]]. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloenduse]] järgi 52 460. Aastal 2010 oli elanikke 51 454 ja 2000. aastal 46 543. == Naabermaakonnad == * [[Accomacki maakond]], [[Virginia]] (lõunas) * [[Somerseti maakond (Maryland)|Somerseti maakond]] (läänes) * [[Sussexi maakond (Delaware)|Sussexi maakond]], [[Delaware]] (põhjas) * [[Wicomico maakond]] (loodes) == Ajalugu == Worcesteri maakond moodustati 1742. aastal Somerseti maakonna osast. == Linnad == *[[Berlin (Maryland)|Berlin]] (2020. aasta seisuga 5026 elanikku) *[[Ocean City]] (6844 elanikku) * [[Pocomoke City]] (4295 elanikku) *[[Snow Hill]] (halduskeskus; 2156 elanikku) == Kaitsealad == * [[Assateague Island National Seashore]] (osa) * [[Chincoteague National Wildlife Refuge]] (osa) == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.co.worcester.md.us/ Worcesteri maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht |Keskel = Worcesteri maakond |Põhi = [[Sussexi maakond (Delaware)|Sussexi maakond]] |Kirre = |Ida = [[Atlandi ookean]] |Kagu = |Lõuna = [[Accomacki maakond]] |Edel = |Lääs = [[Somerseti maakond (Maryland)|Somerseti maakond]] |Loe = [[Wicomico maakond]] }} {{Marylandi maakonnad}} {{koord|tüüp=haldus2}} [[Kategooria:Marylandi maakonnad]] q2ep211irpr160yscsa92vllm5op0g0 0 336644 6175157 6146158 2022-08-08T05:50:23Z 195.50.219.203 /* Paleed/lossid */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Bernalda | hääldus = berˈnalda<ref>{{cite web|url=http://www.dipionline.it/dizionario/|title=DiPI Online - Dizionario di Pronuncia Italiana|accessdate=7. juuli 2013}}</ref> | nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Bernalda | nimi2_keel = kohalik murre | nimi2 = Vernàlle<ref>AA. VV., ''Dizionario di toponomastica. Storia e significato dei nomi geografici italiani'', Milano, GARZANTI, 1996, p. 74.</ref> | pilt = Castello di Bernalda.jpg | pildiallkiri = Bernalda kastell | pildilaius = 200px | vapp = | vapi_link = | lipp = | lipu_link = | deviis = | pindala = 126,00 | elanikke = | laius = 40/25 | pikkus = 16/41 | asendikaart = Itaalia | asendikaardi_seletus = Asend Itaalias | asendikaardi_pilt = Map of comune of Bernalda (province of Matera, region Basilicata, Italy).svg | asendikaardi_pilt_seletus = Asend [[Matera provints]]is | asendikaardi_pilt_laius = 200px }} '''Bernalda''' on [[linn]]aks nimetatav omavalitsusüksus (''comune'') [[Itaalia]]s [[Basilicata]] maakonnas [[Matera provints]]is. Bernalda sai linnaõigused [[1735]]. aasta [[21. juuni]]l. Bernalda [[kõrgus merepinnast]] on 127 meetrit, [[asustustihedus]] keskmiselt {{#expr:12350/126.00 round 0}} inimest ruutkilomeetri kohta. ==Haldus== [[pilt:Metaponto - Scultura lido.jpg|pisi|left|Skulptuur Metaponto Lidos]] Bernalda piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: [[Ginosa]] ([[Taranto provints|TA]]), [[Montescaglioso]], [[Pisticci]]. Bernalda halduspiirides asuvad järgmised fraktsioonid: [[Metaponto]], Metaponto Lido, Serramarina, Spineto. ==Loodus== [[Basento org|Basento orus]] 127 meetri [[Kõrgus merepinnast|kõrgusel]] [[Lavamaa|platool]] asuv Bernalda piirneb kirdes [[Taranto provints]]iga. [[Bradano]] ja [[Basento]] jõe vahel paikneva Bernalda kagupiiriks on [[Joonia meri]]. Kolmekümne aasta ([[1961]]–[[1990]]) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +7,8&nbsp;°C) ja kõige soojem kuu august (keskmine temperatuur +26,1&nbsp;°C). ==Ajalugu== [[Antiikaeg|Antiikajal]] asus praeguse Bernalda territooriumil [[Metapontum]]i linn, mille [[Rooma riik|roomlased]] purustasid [[3. sajand eKr|III sajandi]] lõpul e.m.a. Linnast pärineb Coppola filmitegijate ja näitlejate perekond, mille liikmed on teiste hulgas ka [[Francis Ford Coppola]], [[Nicolas Cage]] ja [[Sofia Coppola]]. Francis Ford Coppola vanavanemad Agostino ja Maria Coppola olid mõlemad sündinud Bernaldas ja emigreerusid USAsse 1904. aastal. 2004. aastal ostis Francis Ford Coppola linnas Palazzo Margherita palee. ==Mälestusmärgid ja vaatamisväärsused== [[pilt:Chiesa del Carmine, Bernalda.JPG|pisi|left|Carmine kirik]] ===Sakraalarhitektuur=== * ''Chiesa Madre'' ([[1530]]) : Jumalaema kirik * ''Chiesa del Carmine'' : Carmine kirik * ''Chiesa del Convento'' : Sant'Antonio da Padova kloostrikirik rajati [[1616]]. aastal. ===Militaarhitektuur=== * ''Castello di Bernalda'' (XI sajand) : Beranalda kastelli ehitasid tõenäoliselt [[normannid]] 11. sajandil. ===Paleed/lossid=== [[pilt:Palazzo Coppola.JPG|pisi|left|Palazzo Margherita, mille ostis [[Francis Ford Coppola]] 2004. aastal.]] * ''Palazzo Fischetti'' * ''Palazzo Margherita'' * ''Palazzo Lacava'' * ''Palazzo Guida'' * ''Palazzo Appio'' == Sõpruslinnad == * {{Pisilipp|Itaalia}} – [[L'Aquila]] * {{Pisilipp|Itaalia}} – [[Siena]] * {{Pisilipp|Itaalia}} – [[Massa Marittima]] * {{Pisilipp|Itaalia}} – [[Mirabella Eclano]] * {{Pisilipp|Itaalia}} – [[Venosa]], alates [[2010]]<ref>{{cite web|url=http://www.trinitaeliberazione.it/index.php?option=com_content&view=article&id=58:venosa-la-rete-sociale-per-la-legalita-e-il-centro-ascolto&catid=28:venosa&Itemid=151|title=Gemellaggio Bernalda Venosa|accessdate=7. juuli 2013|publisher=trinitaeliberazione.it|archive-date=2016-03-04|archive-url=https://web.archive.org/web/20160304100248/http://www.trinitaeliberazione.it/index.php?option=com_content&view=article&id=58:venosa-la-rete-sociale-per-la-legalita-e-il-centro-ascolto&catid=28:venosa&Itemid=151|url-status=dead}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== {{Commonskat-tekstina|Bernalda}} * [http://www.comunediBernalda.it/ Koduleht] <small>(itaalia keeles)</small> * [http://tmagazine.blogs.nytimes.com/2012/11/15/back-to-bernalda/ Back to Bernalda] by [[Francis Ford Coppola]], [[New York Times]] ([[International Herald Tribune]] Style Magazine), December 8, [[2012]] [[Kategooria:Itaalia linnad]] [[Kategooria:Itaalia vallad]] [[Kategooria:Basilicata]] tmqbgiq9stp05mthff3zhc1phi5h3qm 0 338471 6175319 5841383 2022-08-08T09:09:41Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Aroostooki maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Maine }} [[Pilt:Marshillmountain.jpg|pisi|[[Mars Hill Mountain]]]] '''Aroostooki maakond''' (''Aroostook County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigi kirdepoolsemas osas. [[Geograafilised koordinaadid]] on 46°65' N, 68°59' W. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Houlton]]. Maakonnas asub kaks linna: [[Caribou]] (2020. aasta seisuga 7396 elanikku) ja [[Presque Isle (Maine)|Presque Isle]] (8797 elanikku). Maakonna pindala on 17 680 km², millest 400 km² moodustab [[veepindala]]. See on osariigi suurim maakond. [[Mississippi]] jõest idas on Aroostooki maakonnast suurem vaid [[Saint Louise maakond (Minnesota)|Saint Louise maakond]] [[Minnesota]] osariigis. Põhjas ja läänes piirneb maakond [[Kanada]]ga. [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 67 105. Aastal 2010 oli elanikke 71 870 ja 2000. aastal 73 938. Aroostooki maakond on ajalooliselt tuntud [[kartul]]ikasvatus piirkonnana. == Naabermaakonnad == * [[Washingtoni maakond (Maine)|Washingtoni maakond]] (kagus) * [[Penobscoti maakond]] (lõunas) * [[Piscataquisi maakond]] (lõunas) * [[Somerseti maakond (Maine)|Somerseti maakond]] (edelas) == Ajalugu == Aroostooki maakond moodustati 1. mail 1839. aastal Penobscoti ja Washingtoni maakonna osadest. Maakonna nimi tähendab indiaani keeles "ilus jõgi". == Kaitsealad == * [[Aroostook National Wildlife Refuge]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.aroostook.me.us/ Aroostooki maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Aroostooki maakond | Põhi = {{Pisilipp|Quebec}} | Kirre = | Ida = {{Pisilipp|New Brunswick}} | Kagu = [[Washingtoni maakond (Maine)|Washingtoni maakond]] | Lõuna = [[Penobscoti maakond]] ja [[Piscataquisi maakond]] | Edel = [[Somerseti maakond (Maine)|Somerseti maakond]] | Lääs = {{Pisilipp|Quebec}} | Loe = }} {{Maine'i maakonnad}} [[Kategooria:Maine'i maakonnad]] klx384dar7wlg9ru03zunzoaia3v8hb 0 340843 6175285 4792876 2022-08-08T07:58:40Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} {{Lisa materjali}} *"[[Paradiis (Dante)|Paradiis]]" on [[Dante Alighieri]] poeemi "[[Jumalik komöödia|Jumaliku komöödia]]" kolmas osa. *"[[Paradiis (filmitriloogia)|Paradiis]]" ("Paradies") on [[Ulrich Seidl]]i filmitriloogia. **"[[Paradiis: Armastus]]" ("Paradies: Liebe") on selle triloogia esimene film, mis esilinastus 2012. aastal. **"[[Paradiis: Usk]]" ("Paradies: Glaube") on selle triloogia esimene film, mis esilinastus 2012. aastal. **"[[Paradiis: Lootus]]" ("Paradies: Hoffnung") on selle triloogia kolmas film, mis esilinastus 2013. aastal. **<nowiki>''</nowiki>[[Paradiis]]<nowiki>''</nowiki> on [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis Ilusa]] enda poolt kirjutatud lugu, mille ta ka esitas [[Uus Laul 1994]] lauluvõistlusel. Laul pälvis ka televaatajate ja publiku lemmiku tiitli. t7619c2eohpup8nknnj9l38qj99r1n0 6175286 6175285 2022-08-08T07:59:58Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} {{Lisa materjali}} *<nowiki>''</nowiki>[[Paradiis]]<nowiki>''</nowiki> on [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis Ilusa]] poolt kirjutatud lugu, mille ta ka esitas [[Uus Laul 1994]] lauluvõistlusel. Laul pälvis ka televaatajate ja publiku lemmiku tiitli. *"[[Paradiis (Dante)|Paradiis]]" on [[Dante Alighieri]] poeemi "[[Jumalik komöödia|Jumaliku komöödia]]" kolmas osa. *"[[Paradiis (filmitriloogia)|Paradiis]]" ("Paradies") on [[Ulrich Seidl]]i filmitriloogia. **"[[Paradiis: Armastus]]" ("Paradies: Liebe") on selle triloogia esimene film, mis esilinastus 2012. aastal. **"[[Paradiis: Usk]]" ("Paradies: Glaube") on selle triloogia esimene film, mis esilinastus 2012. aastal. **"[[Paradiis: Lootus]]" ("Paradies: Hoffnung") on selle triloogia kolmas film, mis esilinastus 2013. aastal. jq7w9vrrbxgyiqdogx3p7blb1jsrvak 6175331 6175286 2022-08-08T09:26:43Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} {{Lisa materjali}} *<nowiki>''</nowiki>[[Paradiis]]<nowiki>''</nowiki> on [[Maarja-Liis Ilus|Maarja-Liis Ilusa]] poolt kirjutatud lugu, mille ta ka esitas [[Uus Laul 1994]] laulukonkursil. Laul pälvis seal nii televaatajate kui ka publiku lemmiku tiitli. *"[[Paradiis (Dante)|Paradiis]]" on [[Dante Alighieri]] poeemi "[[Jumalik komöödia|Jumaliku komöödia]]" kolmas osa. *"[[Paradiis (filmitriloogia)|Paradiis]]" ("Paradies") on [[Ulrich Seidl]]i filmitriloogia. **"[[Paradiis: Armastus]]" ("Paradies: Liebe") on selle triloogia esimene film, mis esilinastus 2012. aastal. **"[[Paradiis: Usk]]" ("Paradies: Glaube") on selle triloogia esimene film, mis esilinastus 2012. aastal. **"[[Paradiis: Lootus]]" ("Paradies: Hoffnung") on selle triloogia kolmas film, mis esilinastus 2013. aastal. raxeydzc6w4su0ayljdrhowfjxrcje9 0 346047 6175267 6174699 2022-08-08T07:37:38Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/91.129.96.107|91.129.96.107]] ([[User talk:91.129.96.107|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:217.71.47.237|217.71.47.237]]. wikitext text/x-wiki '''Söödakultuur''' on [[loomasööt|loomasöödaks]] kasvatatav põllutaim. Eestis on söödakultuuridena kasutusel olnud näiteks [[söödapeet]], [[mais]], [[galeega]], [[lutsern]], [[mesikas]] jt. ==Vaata ka== *[[põldhein]] [[Kategooria:Maamajandus]] en2xv2j082cmgjyl64i6v71vys4dnx5 0 349406 6174937 6174515 2022-08-07T14:40:37Z Velirand 67997 /* J */ wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karikavõitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Erik Aunapuu]], tennisist == B == * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur == C == == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur == E == * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Ago Elbing]], poksija * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister *[[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Leonid Gulov]], sõudja == H == * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja == J == * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Triinu Jalg]], kabetaja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Liis Kullerkann]], võrkpallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Li Lirisman]], karateka * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Merike Madar]], kulturist * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Janika Mölder]], iluvõimleja == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Regina Oja]], laskesuusataja * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Saara Orav]], tennisist * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aino Paal]], suusataja * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Martin Padar]], judoka * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija *[[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Anna Pohlak]], purjetaja * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Edgar Tiits]], veemotosortlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Alari Toome]], sõudja * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Egle Trump]], sõudja * [[Stine Lise Truu]], suusataja * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane == V == * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] rvxxlcpbwbhj8h2swwu8ixupd7h9gnh 0 353817 6174990 5126223 2022-08-07T16:15:52Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Tori sild kirikupoolsest küljest.JPG|pisi|Tori sild (2013)]] '''Tori sild''' oli [[Pärnu–Tori maantee]]l olnud [[sild]], mis ületas [[Pärnu jõgi|Pärnu jõge]]. Sild valmis 1956. aastal ja selle pikkus oli 136 m<ref name="A&O Eesti, 2007"/>. 2022. aastal hakati ehitama uut silda. Algselt oli plaanis olemasolev sild renoveerida, aga ilmnes, et uue silla rajamine on mõistlikum.<ref>[https://www.err.ee/1608677773/ehituse-kallinemise-kiuste-valmib-toris-uus-sild "Ehituse kallinemise kiuste valmib Toris uus sild"] ERR, 6. august 2022</ref> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="A&O Eesti, 2007">A ja O taskuteatmik Eesti. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007. Lk 340</ref>}} {{koord}} [[Kategooria:Eesti sillad]] [[Kategooria:Tori vald]] d8o6jd747ow37f2al5rb3hw5m0ne610 0 357401 6174869 5879752 2022-08-07T12:47:42Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Raasiku vald''' ([[saksa keel]]es ''Gemeinde Rasik'') oli [[vald]] [[Harju-Jaani kihelkond|Harju-Jaani kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Vallamaja asus [[Raasiku]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> [[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] Vald moodustati 1898. aastal. [[1939. aasta vallareform|1939. aasta valdade reformiga]] läks valla maa-ala uue [[Raasiku vald (1939)|Raasiku valla]] koosseisu, välja arvatud [[Paasiku]] küla ja asunduse maa-alad, mis läksid [[Anija vald (1939)|Anija valda]], ning [[Kostivere mõis|Kostivere]] ja [[Haljava mõis|Haljava mõisa]] järgi olevate kruntide nr A-96, A-97, A-98, 14, 15 ja 19 ning [[Paasiku mõis]]a järgi olevate kruntide nr 1 ja 4 maa-alad, mis läksid [[Jõelähtme vald (1939)|Jõelähtme valda]]. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Harju-Jaani kihelkond]] [[Kategooria:Harju maakonna endised vallad]] 0pdctl6q31ppg580525apsqy1a70pdk 0 358513 6174985 6096129 2022-08-07T16:11:59Z NOSSER 8097 /* Viited */ wikitext text/x-wiki '''Hugo Jakob Kuusner''' ([[19. märts]] [[1887]] [[Pärnu]] – [[23. märts]] [[1942]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sosva]], [[Sverdlovski oblast]])<ref name="okupatsioon.ee">[http://www.okupatsioon.ee/en/memento-2001/226-k-2001 okupatsioon.ee]</ref> oli Eesti [[advokaat]] ja [[poliitik]]. Ta oli [[Pärnu linnapea]], [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu|Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu]], [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] ja [[Seadusandlik Delegatsioon|Seadusandliku Delegatsiooni]] liige. Ta luges [[23. veebruar|23. veebruaril 1918]] [[Pärnu]]s ette "[[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Eesti iseseisvuse manifest]]i".<ref>[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=740466 fotis: EAA.2111.1.8420]</ref> Oli märtsist kuni oktoobrini 1918 Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud ja koduarestis. 5. märtsil 1919 ütles Pärnu linnapea Hugo Kuusner: "Maal tuleb sunnivõtmine kõige karmimate abinõudega läbi viia. Teatud määr vilja tuleb põllumeestelt [[karistussalk]]adega kokku võtta. Vähemalt põllumeestelt on halvem vilja kätte saada, aga järelandmist nende vastu ei tohi olla. Põllumeestelt tuleb linnalaste heaks kas või viimane leivapäts ära võtta. Läbiotsimised maal vilja revideerimisel ei tohiks ühtegi põllumeest haavata, kui sõjavägi selleks välja on komandeeritud."<ref>Põllumeeste kirjad. Kaja Pärnu väljaanne. 23. november 1919, nr. 55.</ref> 16. juunil 1933 mõistis [[Viljandi-Pärnu rahukogu]] ta ametialase kuriteo (omastamise ja raiskamise) eest 1½ aastaks [[vangirood]]u ühes kõigi õiguste kaotamisega<ref>Hugo Kuusner 1½ aastaks kinni. Vaba Maa, 18. juuni 1933, nr. 140, lk. 8.</ref>. Pärast vanglast vabanemist taotles Hugo Kuusner 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&img=era0031_006_0000058_00006_t.jpg&hash=b675ac5240c80a3de02019370bce3507</ref>. Riigiarhiivi direktor [[Gottlieb Ney]] leidis, et "...peab jõudma otsusele, et Eesti vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24 veebruari 1918, s. o. päeva mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite (esialgu Päästekomitee, siis ajutise valitsuse) kätte.<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110701828098&img=era0031_006_0000058_00005_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=2a81af08e7cd705f1c7d4f7653060751</ref>" Oli Kaitseliidu ja Isamaaliidu liige. Arreteeriti [[NKVD]] poolt, suri eeluurimise ajal Siberi vangilaagris. ==Isiklikku== Oli abielus Marta Kuusneriga (1889–1942, suri asumisel), Naiskodukaitse ja skauditegelasega.<ref name="okupatsioon.ee"/> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Kuusner, Hugo}} [[Kategooria:Eesti advokaadid]] [[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]] [[Kategooria:Pärnu linnapead]] [[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Rahvaerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Kaitseliidu Pärnu maleva liikmed]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1942]] rgddgygxn61o1mqox22jv0lpbxds5cf 0 361671 6175164 6172605 2022-08-08T06:11:13Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Tõnis Arnover''' (sündinud [[12. august]]il [[1952]]) on eesti majandusajakirjanik ja [[tõlkija]]. Lapsepõlv möödus [[Pelgulinn]]as Tallinnas. ==Haridus== [[1970]]. aastal lõpetas ta [[Tallinna 22. keskkool]]i. Aastatel [[1971]]–[[1976]] õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti filoloogiat soome-ugri eriharus, kõrvalaainena omandas [[rootsi keel]]e. ==Töökäik == * 1970–1971 töötas sõjaväestatud tuletõrjes * 1976–1977 õpetas eesti keelt [[Tallinna 32. Keskkool]]is * 1977–1989 [[Eesti Teadeteagentuur]]i välisuudiste toimetaja * 1989–1990 TEA keeltekoolis rootsi keele õpetaja * 1990–2007 [[Äripäev]]a majandusajakirjanik * 2007–2016 BNS-i välismajandusuudiste toimetaja ==Teosed == *[[Mari Arnover]], Tõnis Arnover. "Mine tea" (haiku- ja fotoraamat). 2013 *"Kuis küll". 2017 *"Rootsi hiilguses ja varjus". 2018 *"Kreeka kapriisid". 2022 *"Soomerootsluse hämarad piirid". 2022 ===Tõlked rootsi keelest === *[[Ann-Luise Bertell]], "Kodutalu", 2022 *[[Kjell Westö]], "Tritonus" 2020 *[[Lina Bengtsdotter]], "Francesca" 2019 *[[Bo Carpelan]], "Lapsepõli" 2019 *[[Jan Stocklassa]], "Stieg Larssoni jälgedes" 2018 *[[Kjell Westö]], "Väävelkollane taevas", 2018 * [[Jörn Donner]], "Rootsi. Rännakud võõral maal", 2017 * [[Torgny Lindgren]], "Klingsor", 2016 * [[Kjell Westö]], "Terendus 38", 2014 * [[Ulla-Lena Lundberg]], "Jää", 2014 * [[Kai Donner]], [[Jörn Donner]], "Kaks vaadet marssal Mannerheimile", 2013 * [[Tomas Tranströmer]], "Unistused on koduteel", 2013 * [[Kjell Westö]], "Kus kõndisime kunagi", 2011 * [[Lena Lilleste]], "Süütamine koolis", 2011 * [[Lars Gustafsson]], "Proua Sorgedahli kaunid valged käed", 2010 * [[Arne Dahl]], "Veresüü paine", 2010 * [[Pär Hansson]], "Valguseraasud", 2010 * [[Torgny Lindgren]], "Isa arm" (tõlkinud koos Anu Saluäärega, kelle tõlgitud on "Doré Piibel"), 2009 * [[Stieg Larsson]], "Lohetätoveeringuga tüdruk", 2009 * [[Tove Applegren]], "Vesta-Linne on murest murtud", 2008 * [[Tomas Tranströmer]], "Suur on mõistatus. Mälestused seiravad mind" (koos Lennart Jürgensoniga), 2007 * [[Tove Appelgren]], "Vesta-Linne ja hirmus emme", 2006 * [[Tove Appelgren]], "Vesta-Linne ja Nuusu", 2006 * [[Tove Appelgren]], "Vesta-Linne, kohe voodisse! ", 2006 * [[Bo Carpelan]], "Suve varjud", 2006 * [[Lars Sund]], "Eriku raamat", 2004 * [[Hans Laidwa]], "Elu Läänemerel: paadipõgenikust reederiks", 2004 * [[Torgny Lindgren]], "Värvi-Piltide vees", 2002 * [[Michael Linton]]. "Margrete : Põhjamaade kuninganna 1375–1412", 2002. ISBN 9985-65-357-2 * [[Margareta Strömstedt]], "Astrid Lindgren: elulugu", 2000 * [[Peter Nilson]], "Puujalaga messias", 2000 * [[Tõnis Tõnisson]], "Võim: sünge hobi", 1999 * [[Selma Lagerlöf]], "Portugali keiser. Surmakutsar. Liljecrona kodu", 1998 * [[Torgny Lindgren]], "Kumalasemesi" * [[Tove Jansson]], "Suveraamat", 1995 * [[Lars Görling]], "491", 1994 * [[Torgny Lindgren]], "Batseba", 1993 * [[Torgny Lindgren]], "Valgus", (tõlkinud koos Väino Klausiga), 1991 ===Tõlked inglise keelest === *[[Shirley Barber]]. "Ootamatud külalised", 2014 *Shirley Barber. "Haldjate kokk", 2014 *Shirley Barber. "Ulakad rotisellid", 2016 *Shirley Barber. "Hajameelne pardiema", 2016 *Shirley Barber. "Kuninglik seiklus", 2017 ==Tunnustus== *2006 [[Tove Appelgren]]i Vesta-Linne lood kandideerisid [[Paabeli Torni auhind|Paabeli Torni tõlkeauhinnale]] *2007 [[Bo Carpelan]]i "Suve varjud" oli [[Kultuurkapital]]i võõrkeelse tõlke kirjandusauhinna nominent *2011. aasta [[Vikerkaar]]e eesti kirjanduse ülevaates tõstsid kaks vastajat ilukirjandusliku tõlkeraamatu kategoorias esile [[Leena Tomasberg]]i tõlgitud [[Claude Simoni]] romaani "Flandria tee" ja Tõnis Arnoveri tõlgitud [[Kjell Westö]] romaani "Kus kõndisime kunagi" ==Tema kohta== *"Professionaalne kretinism ei lase tõlkeid tingimusteta nautida, ikka kipub mõni asi silma jääma, mis häirib. Mõnel puhul olen siiski ära unustanud, et loen tõlget, viimati näiteks [[Torgny Lindgren]]i "Isa armu" puhul. Geniaalne raamat ning Tõnis Arnoveri ja Anu Saluääre kongeniaalsed tõlked!" ([[Indrek Koff]]i intervjuu Sirbile 24. september 2010) {{JÄRJESTA:Arnover, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] h4u19i1e3zhtcrdxl4chd7nb0byz9iv 0 366996 6175379 4778772 2022-08-08T10:52:24Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''[[Lootus]]''' on soovi täitumise ootus. *'''"[[Lootus (maal)|Lootus]]"''', [[George Frederic Watts]]i maal *'''[[Lootus (selts)|Lootus]]''' oli Tallinnas töötanud näitemängu- ja lauluselts *'''[[Kohtla-Järve FC Lootus]]''' on jalgpalliklubi *'''"[[Lootus (album)|Lootus]]]"''', [[Janika Sillamaa]] album *'''"[[Lootus (laul)|Lootus]]]"''', [[Janika Sillamaa]] esitatud laul *'''[[Lootus (perekonnanimi)|Lootus]]''' on perekonnanimi **[[Kersti Lootus]], maastikuarhitekt 8tt7tgo6lxlc1bsekffwrnoypi8g25q 3 369524 6175242 6059032 2022-08-08T07:12:51Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Velirand! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. mai 2014, kell 19:09 (EEST) Palun tee tänavate vanadelt nimedelt ümbersuunamised (või täpsustuslehed või täpsustusmärkused). [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. august 2014, kell 00:34 (EEST) Tere! Võiksid artiklite tegemisel lisada ka pildid, kui need on Commonsis olemas. Saksa riigitegelastest on päris palju pilte, sest Commonsisse on laetud terve ports Bundesarchivi fotosid. Vaata nt saksa vikipeediast iga kord.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 17. august 2014, kell 13:08 (EEST) : Ma pole piltide teemasse eriti süvenenud. Pean juhendist lugema, mismoodi piltide vedamine Commonsist täpsemalt käib. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 17. august 2014, kell 13:58 (EEST) ::Sa ei peagi neid kuhugi vedama. Kui pilt on Commonsis, siis piisab sellest, kui kirjutad artikli algusesse vastava koodi koos pildi nimega (<nowiki>([[Pilt:|pisi|]]</nowiki>, kus pärast koolonit on faili nimi ja enne lõpetavaid sulge pildiallkiri). Võid ka lihtsalt kopeerida pildikoodi rea saksa vikipeedia artikli algusest, asendades ''Datei'' sõnaga ''Pilt'' ja ''miniatur'' sõnaga ''pisi''. Vahel on neil seal veel ka ''hochkant'' vms, need võid ära kustutada. Vaata ka [[:Vikipeedia:Piltide kasutamine]].--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 17. august 2014, kell 14:03 (EEST) == Headest artiklitest == Kas sul oleks ehk mahti mõned [[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid/Inimesed|artiklid]] läbi vaadata ja neile oma hinnang anda? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. detsember 2014, kell 19:49 (EET) :[[Vikipeedia:Heade artiklite kandidaadid#Bütsants|Mida sa arvad]] [[Bütsants|sellest artiklist]]? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. märts 2015, kell 21:39 (EET) ==Administraator== Sean Sind üles administraatorikandidaadiks. Teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2015, kell 11:04 (EET) : Tänan usalduse ja tunnustuse eest. Aga ma vist ei ole nagu päris selline, milline administraator olema peaks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. jaanuar 2015, kell 11:08 (EET) :: Minu arust oled. Aga kui Sa ei soovi kandideerida, siis kirjuta tollele lehele, et Sa ei kandideeri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. jaanuar 2015, kell 11:56 (EET) ::: Kirjutasin juba sellele lehele oma mittekandideerimisest. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. jaanuar 2015, kell 13:20 (EET) Ma arvan, et sa oleksid väärikas administraator. Seadsin su kandidatuuri uuesti üles. Palun teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. --Mona 6. juuli 2015, kell 01:48 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuli 2015, kell 02:16 (EEST) == Tänane 'vaak' == Tere Velirand! Vaadake palun üle ka artiklid Norra ja Mehhiko - ma vist ei saanud kõike eemaldatud... Mariina alias Простота ==Pildiallkirjad== Kui paned ainult inimese nime pildi alla, palun märgi see pisiparanduseks. Minu meelest on see tegelikult üldse selline muudatus, mida on mõtet teha ainult koos teiste parandustega. Kui pildil on üks inimene, on ju ilmne, et tegu on sama inimesega, kellest artikkel räägib. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. aprill 2016, kell 16:17 (EEST) : Pildi allkirja lisamine ei ole ju põhimõtteliselt vale. Aga eks siis edaspidi märgin pisiparanduseks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 16:28 (EEST) :: Ei no vale ei ole muidugi, pidasin silmas mh seda, et koormab viimaseid muudatusi ja ei tundu otseselt tarvilik. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. aprill 2016, kell 16:42 (EEST) : Minu meelest pildiallkirja puudmine riivab silma küll ja selle lisamine on tänuväärne ka siis, kui muid parandusi ei tehta. [[Eri:Kaastöö/90.190.59.22|90.190.59.22]] 14. aprill 2016, kell 16:49 (EEST) :: Jah, tänuväärne on igasugune kasulik kaastöö. Eks ma kannatan selle käes, et viimaste muudatuste sorteerimiseks pole eriti valikuid. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 14. aprill 2016, kell 17:13 (EEST) Kui juba pildiallkiri panna, siis võiks lisada pildi kohta ka taustainfot, kas või aastaarvu. Mulle tundub küll, et kui pildi allkirjaks on sama isiku nimi mis pealkirjaks, oleks parem, kui allkirja poleks. Mul riivab silma pigem just selline allkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. aprill 2016, kell 22:03 (EEST) : Minu meelest on vormistusega ette nähtud, et pildil on allkiri. Ilma allkirjata tundub asi poolik. Võib ka aastaarvu lisada, aga see ei tundu tingimata vajalik. Iseasi, et allkirja ei pruugi tarvis olla, kui pilt on teisiti raamistatud, näiteks infokastis. [[Eri:Kaastöö/90.190.59.11|90.190.59.11]] 14. aprill 2016, kell 22:41 (EEST) ::pildi allkirjale kuupäeva lisamine on mu meelest lausa kohustuslik, ehkki seda enamik ei viitsi teha. Alati seda pole ka leida pildi metaandmetest--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 15. aprill 2016, kell 18:11 (EEST) Mis teha, arvamusi on risti vastupidiseid. Minu meelest aastaarvu lisamine on alati hea (aga siis peaks olema ka nimi), teiste andmete puhul tuleb iga kord eraldi otsustada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. aprill 2016, kell 22:32 (EEST) == Nikolai Noskov == Hea päiv lugupeetud Velirand, ma vaevalt oskavad eesti, kuid sa teha, et: Te saate oma artikli kohta eesti muusik [[Nikolai Noskov]]? Kui sa seda artiklis, ma väga tänulik! Tänu! [[Kasutaja:Анна Озерова|Анна Озерова]] ([[Kasutaja arutelu:Анна Озерова|arutelu]]) 7. august 2016, kell 17:55 (EEST) == Filmid == Tere, Velirand! Paistab, et sa hoiad filmiartiklitel silma peal. Mitmetel Nõukogude ajal Eestis toodetud filmidel on infokastis riigiks märgitud Eesti, kuigi Eesti riiki sel ajal ju ei olnud. Ei teagi, kuidas oleks õigem kirjutada. NSV Liit (Eesti), või kuidas? [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87FF:6480:1952:351B:3544:47CA|2001:7D0:87FF:6480:1952:351B:3544:47CA]] 16. august 2016, kell 13:32 (EEST) : Pooldan varianti: Nõukogude Liit (Eesti) [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. august 2016, kell 13:43 (EEST) :: Lihtsalt teadmiseks, et Eesti riik oli sel ajal ''de jure'' päris kindlasti olemas. Iseasi, kas see peaks antud küsimuses infokasti sisu mõjutama.--[[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87C9:9580:B055:867B:BC4B:A2F0|2001:7D0:87C9:9580:B055:867B:BC4B:A2F0]] 16. august 2016, kell 15:56 (EEST) ::riigina märkimine ''Eesti'' võib tekitada segadust Eesti NSV aja filmi kohta. Võiks siis kirjutada riigiks ''Eesti NSV''. Fraas ''Nõukogude Liit (Eesti)'' on ilmselt kohmakas--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 20. august 2016, kell 19:19 (EEST) ::: ENSV-d ei saa ju tegelikult riigiks nimetada. Variant Nõukogude Liit (Eesti) sobiks küll, kuna sel viisil kajastuvad nii de facto kui ka de jure. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 20. august 2016, kell 19:46 (EEST) ==Help Request== Dear Mr Velirand, Could you kindly help me check the Estonian Cyrillic transliteration and correct any errors? :Estonian Latin: Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta Oma Ainusündinud Poja , on annud, et ükski, kes Temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu. :Estonian Cyrillic: Сэст нында он Йумал мааилма армастануд, эт Та Ома Аинусюндинуд Пойа , он аннуд, эт юкски, кэс Тэмассэ усуб, эи саакс хукка, ваид эт тэмал олэкс игавэнэ элу. Your help would be fully appreciated, Thank you. --[[Kasutaja:DaveZ123|DaveZ123]] ([[Kasutaja arutelu:DaveZ123|arutelu]]) 23. august 2016, kell 11:20 (EEST) : Estonian language does not use Cyrillic alphabet. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. august 2016, kell 11:28 (EEST) ::But if it is ever written in Cyrillic, would that be an accurate transcription? (because on your userpage you are fluent in Russian so you are able to read Cyrillic text so that is why I wanted to ask for your opinion). --[[Kasutaja:DaveZ123|DaveZ123]] ([[Kasutaja arutelu:DaveZ123|arutelu]]) 23. august 2016, kell 11:33 (EEST) ::: I am not fluent in Russian. In my userpage is written, that I have intermediate knowledge of Russian. One can, of course as joke transliterate Estonian into Cyrillic alphabet. But any form of Estonian literary language has never used Cyrillic alphabet. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. august 2016, kell 12:55 (EEST) :::: Converting Latin script into Cyrillic script in general may be appropriate sometimes, e.g. for bibliography entries, person names or place names. [[Eri:Kaastöö/90.190.59.229|90.190.59.229]] 23. august 2016, kell 17:56 (EEST) ::::: Of course Estonian person names and place names can be converted into Russian Cyrillic script. But this is not called "Estonian Cyrillic". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. august 2016, kell 09:31 (EEST) ::: It depends on which Cyrillization system you intend to use. For instance, [[:ru:Эстонско-русская практическая транскрипция|this]] or [https://www.riigiteataja.ee/akt/13073380 this] would give you a different result. [[Eri:Kaastöö/90.190.59.229|90.190.59.229]] 23. august 2016, kell 17:56 (EEST) ::::{{ping|90.190.59.229}} My transliteration was based on [https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%AD%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9_%D0%B0%D0%BB%D1%84%D0%B0%D0%B2%D0%B8%D1%82#.D0.97.D0.B2.D1.83.D1.87.D0.B0.D0.BD.D0.B8.D0.B5_.D0.B1.D1.83.D0.BA.D0.B2 this page] but I think the two links you gave above ([[:ru:Эстонско-русская практическая транскрипция|this]] or [https://www.riigiteataja.ee/akt/13073380 this]) would result in a more accurate result. --[[Kasutaja:DaveZ123|DaveZ123]] ([[Kasutaja arutelu:DaveZ123|arutelu]]) 24. august 2016, kell 02:45 (EEST) ::::Using [[:ru:Эстонско-русская практическая транскрипция|this]] conversion table, ja = я, ju = ю , ::::Therefore the text would now be: ::::Сэст нында он Юмал мааилма армастануд, эт Та Ома Аинусюндинуд Поя, он аннуд, эт юкски, кэс Тэмассэ усуб, эи саакс хукка, ваид эт тэмал олэкс игавэнэ элу. ::::For your information, I have now added it onto [https://transliterationisfun.blogspot.com/2016/08/john-316-in-languages-that-use-cyrillic.html this page]. If you spot any mistakes or have a better transliteration, let me know on this talk page. --[[Kasutaja:DaveZ123|DaveZ123]] ([[Kasutaja arutelu:DaveZ123|arutelu]]) 24. august 2016, kell 02:59 (EEST) : teretulemast [[:ru:Русский мир (фонд)|vene maailma propagandalainele!]] [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 24. august 2016, kell 14:33 (EEST) :: Mulle tundus ka see asi kahtlane. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 24. august 2016, kell 14:34 (EEST) == Pildid, mida ei saa siin kasutada == Põhimõttelist sama jutt, mis sai ka Juhan121-le. [[:en:File:Tippett old age.jpg|Siin]] on kirjas, et seda pilti saab kasutada ainult inglise vikis. Ei ole vaja teha mõttetuid liigutusi ja proovida seda eesti vikipeedia artiklisse panna. Kui artiklisse pilti panna, tuleks esmalt vaadata, kas seda on võimalik üldse kasutada. Mõne pildi puhul taipan ma ise juba kvaliteedi põhjal ära, et seda saab kasutada ainult inglise vikis.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 3. oktoober 2016, kell 18:03 (EEST) : Aga konkreetsemalt, kuidas aru saada sellest, et pilti saab kasutada ainult inglise vikis? Kas tuleks iga kord kontrollida pildi olemasolu commonsis? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 4. oktoober 2016, kell 09:07 (EEST) ::Kindlaim viis on muidugi pilt commonsist võtta. Vahel on autor pildi artiklisse üles laadinud ja alles siis commonsisse torganud, nii et teoreetiliselt on pilt üldkasutavas formaadis seal olemas, aga teise nimega. Kui kahtled, siis on all nupuke "Näita eelvaadet" - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 22. november 2016, kell 18:12 (EET) :::Tulen uuesti selle teema juurde tagasi. Võimalus on avada pilt inglise vikis: [https://en.wikipedia.org/wiki/File:GreatHoax.jpg näide]. Seal on litsentsi kohta kirjas.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. detsember 2016, kell 16:11 (EET) == Muudatuste eemaldamisest == Ühe kasutaja viimase kaastöö taas eemaldada ka ühe liigutusega ("tühista x muudatust").--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 13:39 (EEST) : Olen sellest muidugi väga hästi teadlik. Kuid vandaal oli seekord kasutanud ka vahepeal ühte teist IP-aadressi, mis selle võimatuks muutis. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 13:47 (EEST) :: Noo siis oleks võinud võtta viimase redaktsiooni enne teda ja siis salvestada.--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. oktoober 2016, kell 13:50 (EEST) : See käib nii: 1) avad viimase rikkumata redaktsiooni (klõpsad ajaloos kuupäevalinki), 2) klõpsad "Muuda lähteteksti", 3) klõpsad "Avalda muudatused" ja ''voilà'', ongi artikkel ühe muudatusega taastatud. :) [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. september 2018, kell 09:54 (EEST) :: Tänan info eest. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. september 2018, kell 10:05 (EEST) == Surnute tuntus == Minu meelest tuleks surnud inimeste tuntusest rääkida siiski olevikus. Aristoteles on tuntud oma filosoofiliste teoste poolest, Wajda on tuntud oma teatud filmide poolest. Surmaga ei lõppe tuntus.--[[Kasutaja:Morel|Morel]] ([[Kasutaja arutelu:Morel|arutelu]]) 10. oktoober 2016, kell 13:41 (EEST) : Jah, tegelikult küll. Ma ei olnud selles päris kindel, kuidas peaks õige ajavorm olema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 10. oktoober 2016, kell 14:07 (EEST) :Minu meelest ka see "poolest" on sageli ebasobiv. Kaaluge sõna "järgi" kasutamist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. oktoober 2016, kell 16:06 (EEST) :: Tõenäoliselt saab enamasti üldse ilma nende sõnadeta läbi. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 10. oktoober 2016, kell 16:14 (EEST) ::: Jah. Aga mõnikord on emb-kumb sobiv ja hea. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. oktoober 2016, kell 16:31 (EEST) IP tehtud muudatus, mille kohta sa küsid – pakuks, et tegu on VisualEditori kasutamisega. Algaja ei oska sellega linke muuta. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 13. jaanuar 2017, kell 16:12 (EET) == User:EGalvez (WMF)/Sandbox/MassMessageTest == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey. We want to know how well we are supporting your work on and off wiki, and how we can change or improve things in the future. This survey is primarily meant to get feedback on the Wikimedia Foundation's current work, not long-term strategy. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. You have been randomly selected to take this survey as we would like to hear from your Wikimedia community. To say thank you for your time, we are giving away 20 Wikimedia T-shirts to randomly selected people who take the survey. Legal stuff: No purchase necessary. Must be the age of majority to participate. Sponsored by the Wikimedia Foundation located at 149 New Montgomery, San Francisco, CA, USA, 94105. Ends January 31, 2017. Void where prohibited. [[m:Community Engagement Insights/2016 contest rules|Click here for contest rules]]. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. <big>'''[https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_6mTVlPf6O06r3mt&Aud=VAE&Src=52VAECE Take the survey now!]'''</big> You can find more information about [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|this project]]. This survey is hosted by a third-party service and governed by this [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2016_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. Please visit our [[m:Community_Engagement_Insights/Frequently_asked_questions|frequently asked questions page]] to find more information about this survey. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email to surveys@wikimedia.org. Thank you! --[[:m:User:EGalvez (WMF)|EGalvez (WMF)]] ([[:m:User talk:EGalvez (WMF)|talk]]) 13. jaanuar 2017, kell 23:45 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:EGalvez (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2016/52-VAECE&oldid=16205393". --> == Share your experience and feedback as a Wikimedian in this global survey (revised heading) == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey. We want to know how well we are supporting your work on and off wiki, and how we can change or improve things in the future. This survey is primarily meant to get feedback on the Wikimedia Foundation's current work, not long-term strategy. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. You have been randomly selected to take this survey as we would like to hear from your Wikimedia community. To say thank you for your time, we are giving away 20 Wikimedia T-shirts to randomly selected people who take the survey.Legal stuff: No purchase necessary. Must be the age of majority to participate. Sponsored by the Wikimedia Foundation located at 149 New Montgomery, San Francisco, CA, USA, 94105. Ends January 31, 2017. Void where prohibited. [[m:Community Engagement Insights/2016 contest rules|Click here for contest rules]]. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. <big>'''[https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_6mTVlPf6O06r3mt&Aud=VAE&Src=52VAECE Take the survey now!]'''</big> You can find more information about [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|this project]]. This survey is hosted by a third-party service and governed by this [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2016_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. Please visit our [[m:Community_Engagement_Insights/Frequently_asked_questions|frequently asked questions page]] to find more information about this survey. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email to surveys@wikimedia.org. Thank you! --[[:m:User:EGalvez (WMF)|EGalvez (WMF)]] ([[:m:User talk:EGalvez (WMF)|talk]]) 13. jaanuar 2017, kell 23:50 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:EGalvez (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2016/52-VAECE&oldid=16205393". --> == Vasest põdrasüdamemärgi == [[File:Hirvensydän.jpg|left|thumb|100px|<small> Anname Sulle soomekeelse Wikipedia vasest põdrasüdamemärgi osalemise eest 2016. aasta Soome-Eesti artiklivõistlusel. --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:03 (EET)</small>]] --[[Kasutaja:Kulttuurinavigaattori|Kulttuurinavigaattori]] ([[Kasutaja arutelu:Kulttuurinavigaattori|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 08:03 (EET) : Suur tänu! [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 27. jaanuar 2017, kell 13:02 (EET) == Your feedback matters: Final reminder to take the global Wikimedia survey == (''Sorry to write in English'') <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello! This is a final reminder that the Wikimedia Foundation survey will close on '''28 February, 2017 (23:59 UTC)'''. The survey is available in various languages and will take between 20 and 40 minutes. '''[https://wikimedia.qualtrics.com/SE/?SID=SV_6mTVlPf6O06r3mt&Aud=VAE&Src=52VAECE Take the survey now.]''' If you already took the survey - thank you! We won't bother you again. '''About this survey:''' You can find more information about [[m:Community_Engagement_Insights/About_CE_Insights|this project here]] or you can read the [[m:Community_Engagement_Insights/Frequently_asked_questions|frequently asked questions]]. This survey is hosted by a third-party service and governed by this [[:foundation:Community_Engagement_Insights_2016_Survey_Privacy_Statement|privacy statement]]. If you need additional help, or if you wish to opt-out of future communications about this survey, send an email through EmailUser function to [[:m:Special:EmailUser/EGalvez_(WMF)| User:EGalvez (WMF)]]. '''About the Wikimedia Foundation:''' The [[:wmf:Home|Wikimedia Foundation]] supports you by working on the software and technology to keep the sites fast, secure, and accessible, as well as supports Wikimedia programs and initiatives to expand access and support free knowledge globally. Thank you! --[[:m:User:EGalvez (WMF)|EGalvez (WMF)]] ([[:m:User talk:EGalvez (WMF)|talk]]) 23. veebruar 2017, kell 10:04 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:EGalvez (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Community_Engagement_Insights/MassMessages/Lists/2016/52-VAECE&oldid=16297909". --> == Alasti lingid == Viidete vormistamine su tugevaim külg vist pole? Õppimisvõime ilmselt ka mitte.--[[Eri:Kaastöö/62.65.236.142|62.65.236.142]] 9. aprill 2017, kell 13:44 (EEST) : Kui Sa tahad mulle midagi halvasti ütelda, siis palun tee seda oma kasutajanime alt ja ära tule niimoodi anonüümselt esinema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 13:47 (EEST) == Kustutatud artikli sisu == Kas saaksid minu arutelulehele kopeerida kustutatud artikli [[Minu Eesti]] sisu. Kui kustutatud artiklis midagi asjalikku pole, siis vaid ütle seda siinses arutelus--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 23. juuni 2017, kell 10:28 (EEST) : Artiklil mingit mõistlikku sisu polnud. Oli ainult: Yuiiiiii [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 23. juuni 2017, kell 10:32 (EEST) == Kustutatud artikli sisu == Kas saaksid minu arutelulehele kopeerida kustutatud artikli [[Eesti – Ameerika Ühendriikide suhted]] sisu.--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. juuli 2017, kell 11:41 (EEST) == Kustutatud artikli sisu 3 == Kedagi pean tülitama kahjuks. Kas saaksid minu arutelulehele kopeerida kustutatud artikli [[Kasutaja:Estopedist1/Bridgeõpiku sõnastik: eesti-inglise]] sisu, et saaksin selle koos orbaruteluga viia Vikipeedia keskkonnast välja?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 1. juuli 2017, kell 23:28 (EEST) ==Nime kandjad== Minu arvates võiks eesnimede kohta käivates artiklites nime kandja taha sulgudes ehk ka sünni- ja surmaaasta lisada, oleks informatiivsem. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. september 2017, kell 20:22 (EEST) :Seda juhul, kui isiku eriala vmt on nime järel täpsustatud (nagu nt artiklis [[Leili]]).--[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. september 2017, kell 20:25 (EEST) :: Juhul, kui ta on surnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2017, kell 20:43 (EEST) ::: Kui ta sündinud on, siis sünniaasta võiks ikka olla, nii nagu biograafiateski. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. september 2017, kell 20:47 (EEST) ::: Me ei jõua jälgida, et surmaaasta saaks paika, kui ta sureb. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2017, kell 22:19 (EEST) ::: Miks me siis biograafiate loendis paneme? Lihtsalt selguse huvides küsin. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. september 2017, kell 22:25 (EEST) :::: See üks koht on alati meeles. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2017, kell 22:46 (EEST) ::::: Minu meelest see ei ole oluline. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. september 2017, kell 22:47 (EEST) :::::: Minu meelest on väga oluline, et surnu ei oleks kuskil märgitud elavaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2017, kell 22:49 (EEST) ::::::: Ma pidasin silmas seda, et eesnimede artiklites ei ole vaja eluaastaid lisada. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. september 2017, kell 22:50 (EEST) ::::::: Olen lihtsalt ära harjunud inglise vikis sellega. Mulle endale meeldib näiteks selle tõttu, et põguski pilk annab vahel selgust, millal mingi nimi moes oli. Näiteks Leilid praeguses loendis on peaaegu kõik eelmise sajandi kahe aastakümne sees sündinud. Aga olgu siis pealegi, ega see nüüd nii tähtis ka pole. Igatahes jõudu nimedega edasi tegelemiseks :) --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 8. september 2017, kell 23:56 (EEST) :::::::: Niisuguseid asju saab ka otseselt märkida, allikaidki peaks olema. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. september 2017, kell 23:59 (EEST) ::::::::: Põhimõtteliselt muidugi võiks ju nimeartiklites eluaastad olla, kuid mul endal ei ole plaanis hakata nendega tegelema. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. september 2017, kell 00:03 (EEST) ---- Palun märgi kategooriate muutmised pisiparandusteks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. detsember 2017, kell 17:22 (EET) ---- Selle asemel, et lisada pilt lühikeses artiklis infokasti järele, võiks olla näiteks nii: [[Eri:Erin/4862377]]. Nii on artikkel kompaktsem. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:6D05:EC86:24C0:B53A|2001:7D0:88DD:F880:6D05:EC86:24C0:B53A]] 26. detsember 2017, kell 09:20 (EET) : Mõlemat moodi on õige. Maitse asi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. detsember 2017, kell 10:01 (EET) :: Jah, vale ei ole. Aga kompaktsem on ehk siiski parem kui paremat serva pidi välja venitatud artikkel. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:88DD:F880:6D05:EC86:24C0:B53A|2001:7D0:88DD:F880:6D05:EC86:24C0:B53A]] 26. detsember 2017, kell 10:09 (EET) ==Sõimuartiklite kustutamine== Kui Sa sõimuartikleid kustutad, siis palun tee sisu ka tühjaks. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. märts 2018, kell 10:12 (EET) :Lisaks jäta palun kustutamislogisse IP-aadress alles (asenda küll roppused tärnikestega). Ja kaalu ka sõimuartikli kirjutaja blokeerimist.--[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 13. märts 2018, kell 10:30 (EET) Eks tuleviku huvides võib ju siin arutelus jaurata küll, aga arvatavasti selle arutelu ajendiks olnud artiklite sisu on hetkeseisuga logidest endiselt nähtav. Kas keegi kavatseb selle suhtes midagi ette võtta?--[[Eri:Kaastöö/82.131.40.163|82.131.40.163]] 13. märts 2018, kell 12:04 (EET) Eelistuste kaardil "Tööriistad" saab teha valiku "Eemalda automaatne kustutamise põhjus...". Siis on kindlam, et resümeesse ei jää sobimatuid asju. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. oktoober 2018, kell 16:44 (EEST) : Soovitan ikka seda sätet kasutada. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. august 2019, kell 13:45 (EEST) == Mu editide reverteerimine == Kas sa oled nüüd võtnud liini, et kõik minu muudatused tuleb põhimõtteliselt reverteerida [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Homoseksuaalsus&diff=5004789&oldid=5004788]? Ja üldse, [https://en.wikipedia.org/wiki/Wikipedia:Harassment#Wikihounding kuidas sa sinna artiklisse sattusid]? Pead sa sellist käitumist kollegiaalseks?[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 21. mai 2018, kell 15:41 (EEST) : Kui ei oleks mina seda muudatust tagasi pööranud, siis oleks seda teinud keegi teine. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 21. mai 2018, kell 15:45 (EEST) ::Üllatav argument! Stalkimine ja kommenteerimata revertimine diskussioonis kuidagi osalemata on OK, kui Taavi oleks niikuinii tagasi pööranud? Administraatori puhul on selline mõttekäik pehmelt öeldes kummastav.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 21. mai 2018, kell 16:38 (EEST) ::: Ma ei saa aru, mis "stalkimisest" Te räägite. Loomulikult jälgin ma pidevalt viimaseid muudatusi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 22. mai 2018, kell 09:12 (EEST) == Abi vaja == Palun kustutage https://et.wikipedia.org/wiki/Ilmatsalu_P%C3%B5hikooli_9._klass ajalugu ära, kui on võimalik. Aitäh! == Viktor Meister == Good night, I created the English article for Viktor Meister so that in this way we can add to the list of Deaths in 2018 in English, page that annually visit almost a million people, or more, according to wikipedia data. But this I will not be able to do if I do not find the news that allows to prove that he has died, because it is a requirement to be on this list. Have you identified the possible source online? Thank you very much. ([[User talk:Alsoriano97|Talk]] [[Special:Contribs/Alsoriano97|Contribs]])</sup> 21:37, 10 August 2018 (UTC) : In Postimees death anoucements are unfortunately only in printed form. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. august 2018, kell 00:44 (EEST) == [[Anton Weiss-Wendt]] == (Sorry, this is in English as I, unfortunately, don't speak Estonian). Hi, could you explain why you reverted my edit at [[Anton Weiss-Wendt]]? This link is basically an attack piece and is unneeded: [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/narvast-parit-ajaloolane-eestlastel-puudub-inimlikkus.d?id=28787571 "Murder without hate. Estonians and the Holocaust "]. The other link was dead. Here's a suitable link to a review of Weiss-Wendt's work, if needed instead: [https://networks.h-net.org/node/35008/reviews/46120/rutherford-weiss-wendt-murder-without-hatred-estonians-and-holocaust Rutherford on Weiss-Wendt, 'Murder without Hatred: Estonians and the Holocaust']. --[[Kasutaja:K.e.coffman|K.e.coffman]] ([[Kasutaja arutelu:K.e.coffman|arutelu]]) 26. august 2018, kell 09:27 (EEST) : Why did you remove these links if you even do not understand Estoninan? These links are necessary. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. august 2018, kell 10:17 (EEST) ::I can click on the links and read them using Google translate. The first link was an attack piece and the second one was dead. --[[Kasutaja:K.e.coffman|K.e.coffman]] ([[Kasutaja arutelu:K.e.coffman|arutelu]]) 26. august 2018, kell 10:18 (EEST) ::: Now both links are available. And according to my opinion this article can not be regarded as "attack piece". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. august 2018, kell 10:24 (EEST) :::: Agree, the article is crtitical towards the Weiss-Wendt's work but definitely not an attack piece. Added the second review link to the article. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 26. august 2018, kell 10:44 (EEST) :::::Ah, I meant this one, from ''Eesti Ekspress'', [http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/ajalugu/narvast-parit-ajaloolane-eestlastel-puudub-inimlikkus.d?id=28787571]: ::::::''Tegemist ei ole siiski pelgalt ajaloouurimusega, vaid tarbetut vaenu õhutava propagandaraamatuga.'' ::::::''this is not merely an historical inquiry, but an unnecessary propaganda inventory of incitement to hatred.'' :::::This is not an attack piece? Compare with the review by Rutherford that I also linked. --[[Kasutaja:K.e.coffman|K.e.coffman]] ([[Kasutaja arutelu:K.e.coffman|arutelu]]) 26. august 2018, kell 10:48 (EEST) :::::: Yes, the Eesti Ekspress article could be called an attack piece. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 26. august 2018, kell 10:51 (EEST) :::::: Not sure it should be removed from the article though. Even as an attack piece it reflects the opinion of a known journalist, published in a major Estonian newspaper. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 26. august 2018, kell 11:18 (EEST) ::::::: Could you remove it please? An attack piece listed as an external link is gratuitous and of dubious value. --[[Kasutaja:K.e.coffman|K.e.coffman]] ([[Kasutaja arutelu:K.e.coffman|arutelu]]) 26. august 2018, kell 11:30 (EEST) *Okay, I removed the attacke piece here: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Anton_Weiss-Wendt&type=revision&diff=5084913&oldid=5083641]. Please let me know of any concerns. [[Kasutaja:K.e.coffman|K.e.coffman]] ([[Kasutaja arutelu:K.e.coffman|arutelu]]) 28. august 2018, kell 08:26 (EEST) : This is labelling. This article can not be called "attack piece". [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. august 2018, kell 09:08 (EEST) ::Please see: ::::::::: Yes, the Eesti Ekspress article could be called an attack piece. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 26. august 2018, kell 10:51 (EEST) ::Feedback? [[Kasutaja:K.e.coffman|K.e.coffman]] ([[Kasutaja arutelu:K.e.coffman|arutelu]]) 28. august 2018, kell 09:12 (EEST) ::: It's personal opinion of one user. I have read this book. Article is written correctly, but emotionally (although some sentences are strange). Facts and citations are true. Some passages in this book are such which are not suitable for academic history writing. For example A. W.-W. argues, that Estonians lack humanity. May be best solution is to make voting should this external link be removed or not. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. august 2018, kell 09:22 (EEST) äkki sa suudad kuskilt leida üles Aston Bay nime koosa keeles, sest paistab, et seal piirkonnas on too räägituim keel. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 5. jaanuar 2019, kell 01:12 (EET) : Teistes vikipeediates ei ole. Tõenäoliselt eraldi koosakeelset nime ei ole. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. jaanuar 2019, kell 10:03 (EET) == Sinu kasutajalehe kaitse maha == Miks pandi sellele lehele kaitse peale. Ma ei ole muutnud seda. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 18:36 (EET) '''Austatud Velirand!''' Selle asemel, et riputada artiklite päistesse hädaldavaid loosungeid, et pole vormistatud nii nagu vaja ja kutsuda kedagi appi, tehke see vormistamise töö ära nagu õigeks peate. Olete ju moderaator. Valitseb tööjaotus. Ühed kirjutavad sisukaid artikleid, teised oskavad hästi vormistada. Action, lugupeetav moderaator. Laiskus ei vii kuskile. Võtke eeskuju mitmetest oma kolleegidest moderaatoritest, kes teevad ära ja ei hädalda. : Lugupeetud kasutaja AK720! Ma ei ole mingeid "hädaldavaid" loosungeid kuhugi üles riputanud. Niimoodi ei saa vikindamismalli lisamist nimetada. Ma olen tööpäeviti üldiselt väga hõivatud ja mul jääb vikipeedia jaoks vähe aega. Nädalavahetustel on mul rohkem aega, küll võtan siis ka kõnealused artiklid ette. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 6. märts 2019, kell 09:22 (EET) == Ersa keele päev == Miks tühistasite? Ma kirjutasin põhjalikuma teksti ja vana tekst on ka Wordpadi juba kopeeritud, kohe tuleb. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 4. aprill 2019, kell 09:24 (EEST) : Ma ei teadnud, milles probleem on. Vaatasin, et keegi kustutas artikli sisu ära ja taastasin selle. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 4. aprill 2019, kell 10:09 (EEST) ---- Kui tahta, et pilt on enamvähem sama lai kui infokast, siis võiks pildi panna infokasti sisse. Linnamallis on nüüd selleks parameeter "pilt" (vt [[Monaco-Ville]]). Muud pildid väljaspool infokaste kuvatakse parameetriga "pisi" kasutaja sätetes määratud laiusega ja nende laius on siis kõigis artiklites ühtlane. Sellepärast fikseeritud laiust "pisi" kõrvale reeglina kirjutama ei peaks. Peale selle võib infokasti laius hiljem vabalt muutuda, nii et selle järgi igas artiklis eraldi pildi laiust sättida pole eriti mõtet. Kui lühikeses artiklis on pilt väljaspool infokasti, siis veel parem oleks panna pilt kompaktselt infokasti kõrvale (vt [[Asuküla]]). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. mai 2019, kell 21:43 (EEST) ---- Linnamallis näeb salvestamata eelvaates ka, kas Vikiandmetes on elanike arv või mitte. Ja peidetud kategooria [[:Kategooria:Rahvaarv mallis ja ka Wikidatas|Rahvaarv mallis ja ka Wikidatas]] on ka vihjeks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 20. juuli 2019, kell 17:30 (EEST) : Tänan info eest. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 20. juuli 2019, kell 18:51 (EEST) ---- Palun lisa kustutamishääletustel oma hääle järele vähemalt mingigi põhjendus. Praegusel hetkel jäävad hääled arusaamatuks. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 3. oktoober 2019, kell 22:14 (EEST) : Mis seal arusaamatuks jääb? Selgelt on näha, kas ma olen poolt, vastu või erapooletu. Ma ei pea oma otsust iga kord paljusõnaliselt põhjendama. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 4. oktoober 2019, kell 09:18 (EEST) == Vanad elanike arvud == Miks lisad elanike arvud arutelusse? Mida seal arutada on? Vanad elanike arvud on enamasti olemas Vikiandmetes, lisaks artikli ajaloos ja kui on mure, et ehk keegi ei leia neid ei siit, ega sealt, siis võib need artikli teksti lisada. Aruteluleht on ette nähtud aruteluks ja see tekitab pettumust, kui näed, et justkui arutelulehel oleks midagi, aga tegelikult on seal mingid vanad andmed. --Metsavend 13. oktoober 2019, kell 11:26 (EEST) : Varem oli niimoodi kombeks. Ma lihtsalt jätkasin olemasolevat tava. Kui niimoodi teha on vale, siis ma enam neid arve artikli arutelusse kirja ei pane. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 13. oktoober 2019, kell 11:57 (EEST) :: Seda hakkas vist [[Kasutaja:Andres|Andres]] tegema, sest kartis, et andmed lähevad kaotsi. Siis veel Vikiandmeid ei olnud. Nüüd ma ei näe mingit vajadust selleks. Seda enam, et minu lisatud elanike arvud on enamasti sajani ümmardatud, vikiandmetes on täpne arv. --Metsavend 13. oktoober 2019, kell 13:14 (EEST) ---- Alaosapealkiri "Galerii", "Pilte" vmt pole üldiselt vajalik, nt artiklis [[Wieleń]]. See tekitab artiklite ülesehituse suhtes asjatuid küsimusi (kas artiklites tulebki kõik pildid sellesisulisse alaossa koondada? kas artiklis ei tohi olla mitut galeriid või kui tohib, siis kuidas pealkirjastada?). Meil pole ka vormistusreeglites eraldi sellist artikli osa ette nähtud. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. november 2019, kell 11:29 (EET) : Midagi otseselt ebaõiget selles ju ka ei ole. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. november 2019, kell 11:32 (EET) :: Vale võib-olla pole ja lühikeses artiklis, kus muid alaosi pole, häirib see esialgu võib-olla vähem. Aga eelmainitud põhjusel on see minu meelest ikkagi halb praktika ja sellest võiks hoiduda. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. november 2019, kell 11:37 (EET) ::: Ega mina seda välja mõelnud ei ole, ma olen varasemast praktikast eeskuju võtnud. Mina ei näe alapealkirjas "Galerii" midagi halba. Lühikeste artiklite puhul see küll ebasobivalt ja häirivalt ei mõju. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. november 2019, kell 11:40 (EET) :::: Neid küsitava väärtusega või ka vigaseid ja levinud asju, millest eeskuju ei tarvitse võtta, on meil veel. Ma kirjutasin praegu sinule, sest paistab, et sinu tehtud linnaartiklitest tuleb neid pealkirju parasjagu kõige enam juurde. Siis võtavad teised jälle omakorda neist artiklitest eeskuju, igasuguse pikkuse ja ülesehitusega artiklites, teadmata tegelikult, mis tagamõttega on pealkiri lisatud. Samuti, kui lühikest artiklit täiendatakse, siis võidakse pealkiri igaks juhuks alles jätta, püüdes seejuures pealkirja olemasolust järeldada midagi artikli ülesehituse printsiipide kohta. Kuigi selleks viimaseks pole erilist põhjust. Ma näen võimalust sellest segase võitu olukorrast hoiduda, kui pealkiri lihtsalt kohe ära jätta, ilma seejuures praktiliselt mingit lõivu maksmata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. november 2019, kell 12:24 (EET) ::::: Minu meelest on lühikese artikli puhul parem, kui tekstile ei järgne kohe pildid, vaid vahel on ka pealkiri. Niimoodi on ülevaatlikum ja struktureeritum. Ma ei usu eriti, et keegi minu kirjutatud artiklite ülesehitusest nii väga eeskuju võtab. Igaüks teeb ikka enam-vähem nii, nagu ta õigeks peab. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 16. november 2019, kell 12:31 (EET) :::: Ma ei saa aru. Kuidas on artikkel vähem ülevaatlik või vähem struktureeritud, kui pealkirja vahel ei ole? Et artikkel jaguneb teksti- ja galeriiosaks, on peale vaadates niigi väga selge. Samuti, kas artikkel pole piisavalt struktureeritud ka siis, kui pildid on artiklites teksti kõrval ilma eraldi pealkirjata ja ilma sisukorras kajastumata? :::: Miks siis ei peaks eeskuju võetama, kui ütled isegi, et hakkasid seda pealkirja lisama eelkõige mõne varasema artikli eeskujul. :::: Märgin igaks juhuks ära, et kogu artikli struktuuri muutmata saab lisada galerii kohale vajadusel (näiteks temaatilise galerii korral) väikese pealkirja nii: <code><nowiki><gallery caption="Pealkirja tekst"></nowiki></code>. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 16. november 2019, kell 12:58 (EET) == Kasutaja:FyRneX == Kas [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja%3AFyRneX&type=revision&diff=5571615&oldid=5571607 see] peabki niimoodi nähtavaks jääma?--[[Eri:Kaastöö/193.40.12.10|193.40.12.10]] 5. märts 2020, kell 13:10 (EET) : Ei pea. Püüdsin seda nähtamatuks muuta, kuid see ei õnnestunud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. märts 2020, kell 13:21 (EET) :: Nüüd peaks korras olema. Ja kui Te tahate midagi minu arutelusse kirjutada, siis palun tehke seda on asutajanime alt, mitte aga kasutades Tartu Ülikooli üldist IP-aadressi. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. märts 2020, kell 13:40 (EET) ---- Ehk ei oleks sobilik jätta kustutamislogisse "Katsetus/vandalism: sisu oli: ..." roppusi? [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 19. märts 2020, kell 21:47 (EET) : Võib-olla küll. Mul on sellest vandalismist tõsiselt kõrini saanud. Kui konkreetseid isikuid ei sõimata, siis ma tihti ei süvene eriti. Viimasel ajal on väga tüütu olnud see sodimine. "Koolivaheaja" tõttu on lastel palju vaba aega ja siis "tegutsetakse" vikipeedias. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 19. märts 2020, kell 21:54 (EET) == Leedu peaminister == Leedu peaminister ei ole veel Ingrida Šimonytė. 24. novembril kinnitas Seimas presidendi dekreedi tema kinnitamiseks peaministri kandidaadiks. Tal on aega 15 päeva valitsuse programmi ja koosseisu esitamiseks parlamendile. Kui see kinnitatakse, saab temast peaminister. Seni täidab kohusedi Saulius Skvernelis ja tema valitsus. Eestikeelses Vikipeedias on Skvernelise ametisse astumise aega 13. detsember 2016, millal programm ja ministrid kinnitati ning mitte kuupäev , kui sai volitused valitsuse moodustamiseks. : Siin on kirjutatud, et president kirjutas kolmapäeval (25. novembril) alla Šimonytė peaministri ametikohale määramise dekreedile. Dekreet jõustub 25. novembril 2020 (https://ru.delfi.lt/news/politics/prezident-litvy-naznachil-shimonite-premer-ministrom.d?id=85825387). [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. november 2020, kell 12:54 (EET) See ei ole täpne. Seimas kinnitas ta ametlikuks kandidaadiks. Siin on otsuse ainus punkt: 1 straipsnis. Pritarti Respublikos Prezidento teikiamai Ingridos Šimonytės kandidatūrai į Lietuvos Respublikos Ministro Pirmininko pareigas. Peaministriks on tal kõige varem võimalik saada 10. detsembril. Juhin veelkord tähelepanu, et ka Skvernelis loetakse peaministriks alates 13. detsembrist 2016, mil kinnitati programm ja valitsuse koosseis. == Grunwaldi lahing == Vikipeedia administraatorina saate kindlasti muuta vigu artiklite pealkirjades. Näiteks Grunwaldi lahingu pealkiri ekslikult "Grünwaldi lahing". Samuti on artikli tekstis kohati kasutatud nimekuju Grünwald, mida küll kasutavad ungarlased. Saksa keeles on lahingu nimi Tannenbergi lahing. Seal asuv küla on saksa keeles Grünfelde, kuid saksa keeles ei ole selles kontekstis kohanime Grünwald ka Tannenbergi sünonüümina kasutatakse ka saksa keeles nime Grunwald. Ka ENE mõlemas väljaandes on Grunwald, kusjuures varasemas mainitakse, et eesti keeles oli varem kasutusel kuju Grünwald. Oleks kena, kui saaksite need parandused teha. : See on keeruline küsimus. Eesti keeles on ikka kasutatud lahingu nimetust Grünwaldi lahing, kuigi asula poolekeelne nimi on Grunwald. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. november 2020, kell 16:32 (EET) == [[Metssiga]] == Ehk tegeleksid blokeerimise ja redaktsioonide kustutamisega?[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 30. jaanuar 2021, kell 18:36 (EET) : Tänan tähelepanu juhtimast. Aga ma ei ole ju pidevalt Internetis. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. veebruar 2021, kell 19:54 (EET) :: Keegi meist ei ole ;-)<!--tänu tänu eest!-->.[[Kasutaja:Pietadè|— Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 1. veebruar 2021, kell 21:09 (EET) == Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš == Hello Velirand, You have helped me with other articles. When you have time, could you take a look at: [[en: Stefania Turkewich]]? She is listed in your Heliloojate loend as Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš. I have asked other editors in your Wikipedia if they might take a look, but have received no response. If the article interests you, could you do a version of it for the Estonian Wikipedia for the CEE Spring 2021 project? [[Kasutaja:Nicola Mitchell|Nicola Mitchell]] ([[Kasutaja arutelu:Nicola Mitchell|arutelu]]) 8. aprill 2021, kell 22:39 (EEST) == Deletion requests == Hello! I'm writing you because I couldn't find the administrator's noticeboard of this project. Could you (I mean you and the others) please review [[:Kategooria:Kustutamiseks esitatud artiklid|this category]] and remove the pending deletion nominations? For instance, [[Saša Milivojev|this page]] is a cross-wiki spam, and we would be thankful if you can delete it. Thanks in advance! Regards, [[Kasutaja:Bencemac|Bencemac]] ([[Kasutaja arutelu:Bencemac|arutelu]]) 20. mai 2021, kell 09:44 (EEST) == Vandalism == Hi! Can you please react to the vandalism issue in page [[Alar Karis]] by user CrackheadTroll? Thanks.--[[Kasutaja:Renvoy|Renvoy]] ([[Kasutaja arutelu:Renvoy|arutelu]]) 8. september 2021, kell 11:51 (EEST) == Venemaa Euroopa osa == Tere. Miks lükatakse minu toimetused samanimelises artiklis tagasi? --[[Eri:Kaastöö/92.101.222.0|92.101.222.0]] 26. september 2021, kell 16:15 (EEST) : Tere. Viidata ikka võiks. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 26. september 2021, kell 16:26 (EEST) == Vandalism == Hello! Please react to vandalism, done by anonymous user in article [[Alar Karis]] and others. Thanks.--[[Kasutaja:Renvoy|Renvoy]] ([[Kasutaja arutelu:Renvoy|arutelu]]) 19. oktoober 2021, kell 11:04 (EEST) == Ilves == (Sorry in Engilsh) could you please block [[special:contribs/193.65.89.252]]? Thanks. [[Kasutaja:Stang|Stang]] ([[Kasutaja arutelu:Stang|arutelu]]) 22. november 2021, kell 11:17 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Vandalism == Hi Velirand, sorry for writing in English. The IP [[Eri:Kaastöö/193.40.180.178]] keeps vandalizing articles and should be blocked. Couldn't find a report page immediately hope this message is fine. [[Kasutaja:Johannnes89|Johannnes89]] ([[Kasutaja arutelu:Johannnes89|arutelu]]) 11. veebruar 2022, kell 11:01 (EET) == Luhansk == Nüüdsest on õige "Luhansk". Kolm päeva tagasi oli jah, soovitus vastupidine, kuid Emakeele Seltsi keeletoimkond otsustas teha ukraina-eesti tähetabelis paranduse, mis järgib Ukraina ametlikku latinisatsiooni ja mis on ka rahvusvaheliselt üha enam levinud. Allikas: https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=470 --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 20:36 (EET) : Ootaks natukene, kuni parandused on KNAB-i andmebaasis tehtud. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 25. veebruar 2022, kell 20:37 (EET) :: Kiiret ei ole küll parandamisega. Samas, otsus transkriptsiooni muuta on tehtud ja avaldatud ning kui Vikipeedias on selle järgi juba mõni parandus tehtud, siis tagasi pole arvatavasti mõtet parandada. KNAB-is järgitakse ukraina-eesti transkriptsiooni ja on üsna selge, et seal pole lihtsalt jõutud uuendusi teha. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 27. veebruar 2022, kell 16:22 (EET) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:12 (EEST) pxow1tuszdzjjmbpbbgay9pp5muon0d 0 376675 6174971 5527145 2022-08-07T15:45:41Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = BM-27 Uragan | pilt = 9P140 Uragan.jpg | pildi_allkiri = BM-27 Peterburi suurtükiväe muuseumis | päritoluriik = {{Pisilipp|Nõukogude Liit}} | tüüp = [[mitmelasuline raketiheitja]] | on_laskerelv = jah | on_sõiduk = jah | on_rakett = jah | teenistuses = 1975. aastast | sõjad = [[Nõukogude-Afganistani sõda]], [[Esimene Tšetšeenia sõda|Esimene]] ja [[Teine Tšetšeenia sõda|Teine]] Tšetšeenia sõda, [[Gruusia sõda]], [[Sõda Donbassis]] | kaal = 20 tonni | meeskond = 6 | torud = 16 | max_laskeulatus = 35 km | tegevusulatus = 500 km | kiirus = 65 km/h | laskeplatvorm = [[ZIL-135]], 8×8 ratastega }} '''BM-27 Uragan''' ([[vene keel]]es: ураган, 'orkaan') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] valmistatud [[mitmelasuline raketiheitja]]. 4-liikmelisel meeskonnal kulub süsteemi paigaldamiseks/teisaldamiseks 3 minutit. 16 raketi kogupaugule kulub 20 sekundit. Uraganil on mitmeid kasutusalasid. Näiteks saab ühe 220&nbsp;mm kaliibrilise raketiga puistata laiali 312 jalaväe miini (Nõukogude väed kasutasid seda taktikat sageli [[Afganistan]]is). == Galerii == <gallery> РСЗВ "Буревій".jpg|Ukraina raketiheitja Burevii 2022. aasta aprillis </gallery> == Vaata ka == *[[Smertš]] ==Välislingid== {{commonskat-tekstina|BM-27 Uragan}} * [http://www.splav.org/en/arms/uragan/index.asp Splav State Research and Production Enterprise] * [http://www.armyrecognition.com/Russe/vehicule_artillerie/BM-27/BM-27_Russie_description.htm Photo gallery at Armyrecognition.com] [[Kategooria:Mitmelasulised raketiheitjad]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu relvad]] [[Kategooria:Venemaa relvad]] lsue9pyr5lntqk0z4assqdw98qkodt3 0 377127 6174970 6173492 2022-08-07T15:42:54Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nurmiži | elanikke = 106 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2885 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Nurmiži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 100 meetri kõrgusel ning jääb valla keskusest [[Peltes]]est 7, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 9 ja [[Riia]]st 59 kilomeetri kaugusele. Asulas oli [[Nurmiži mõis]]a (''Nurmis'') süda. [[Nurmiži mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas kasvuhoone ja talli varemed, on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Siguldas+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> 1927. aastal oli seal [[Nurmiži vald|Nurmiži valla]] halduskeskus, aastail 1945–1951 aga Nurmiži külanõukogu halduskeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas asub Nurmiži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9616 Autotransporta direcija]</ref> 2006. aastal oli seal 93 elanikku, 2017. aastal 114 ja 2020. aastal 106 elanikku. <gallery> Pilt:Nurmižu_muiža_2004-11-06.jpg|Nurmiži mõisakompleks </gallery> {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] m2a8ofoqkghxc75l1h44rv6igiadmu9 6174978 6174970 2022-08-07T15:53:20Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Nurmiži | elanikke = 106 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2885 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Nurmiži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub valla kirdeosas merepinnast 100 meetri kõrgusel ning jääb valla keskusest [[Sigulda]]st 9 ja [[Riia]]st 59 kilomeetri kaugusele. Asulas oli [[Nurmiži mõis]]a (''Nurmis'') süda. [[Nurmiži mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas kasvuhoone ja talli varemed, on muinsusmälestistena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Siguldas+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> 1927. aastal oli seal [[Nurmiži vald|Nurmiži valla]] halduskeskus, aastail 1945–1951 aga Nurmiži külanõukogu halduskeskus.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Külas asub Nurmiži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9616 Autotransporta direcija]</ref> 2006. aastal oli seal 93 elanikku, 2017. aastal 114 ja 2020. aastal 106 elanikku. <gallery> Pilt:Nurmižu_muiža_2004-11-06.jpg|Nurmiži mõisakompleks </gallery> {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] py0073n1nl7w3oggaj3skpu5koc5cut 1 379175 6175415 5216491 2022-08-08T11:39:57Z Andres 5 wikitext text/x-wiki ''lisaks mängis ta ansamblis vioolat'' :On see kindel? Ta õppis 1960. aastate teisel poolel Tallinna muusikakeskkoolis flööti. Võtsin praegu välja. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 26. september 2014, kell 16:23 (EEST) ::No keegi oli selle kuskile umbropsu lisanud ja ma tõstsin vastavasse lõiku. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 26. september 2014, kell 18:13 (EEST) ::: ''Jaak Joala oli legend juba eluajal.'' :Miks see lause välja on võetud? See ei ole ebamäärane väide, Joala oli seda tõepoolest. Ka [[en:Jaak Joala]] väidab seda. Viide oli vajalik Reet Linna sõnadele viitamiseks. :: Mida see lause tähendab? Sellel ei ole konkreetset sisu. Kui seda ütleb inglise viki, mis puutub siia Reet Linna? Mina ei leidnud viidatud allikast, et Reet Linna oleks niimoodi öelnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:24 (EEST) :: Ma vaatasin järele, inglise vikis on öeldud, et mõned peavad teda legendiks muusikaks. Vaatasin uuesti, jah, Reet Linna tõesti ütles seda. Selle võib paigutada hinnangute alla. See ei ole faktiliselt tõendatav väide, vaid pigem hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:28 (EEST) ''Viimasel kümnel aastal oli Joala äärmiselt eraklik ja paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.'' :Seda ju kinnitavad üksikud vähesed Joala sõbrad, ennekõike Koit Toome. Just nimelt äärmiselt, ja nii oligi: paljudel ei õnnestunud temaga sel põhjusel enam kohtuda. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 27. september 2014, kell 17:39 (EEST) :: "Eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul" me ei saa sisulist vahet teha. Asjast võib rääkida üksikasjalikumalt. "Paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda" on liiga naljakalt ja mitmeti mõistetavalt sõnastatud. Parem rääkida detailsemalt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:30 (EEST) :::Kersna nendib, et Joala oli viimasel kümnel aastal äärmiselt eraklik ja privaatne ning ka temal endal ei õnnestunud Jaaguga enam aastaid kohtuda: "Koit Toomet lasti tema juurde, ja kutsuti uksest sisse. Koit oligi ilmselt vahepeal ainuke inimene, kellel õnnestus Jaaguga suhelda." Aarne Valmis: "Ta aga lasi väheseid inimesi endale lähedale. Koit Toome oli üks neist vähestest noorema põlvkonna inimestest, keda ta oma kaitsepaneelidest läbi lasi." Jaanus Kulli: "Jaak Joala (...) suhtleb inimestega väga valikuliselt ja elab omamoodi erakuelu. Temast ei tea suurt midagi isegi need, kellega kunagi on koos puudade viisi soola söödud, ansambli Radar liikmed näiteks." Olav Ehala: "Kui Joala pani maha oma ameti Otsa koolis õpetajana, ja lõpetas igasugused esinemised ning erakuks muutus, siis meiegi kontaktid katkesid. Jäid ainult üksikud juhuslikud kohtumised." Riho Sibul oli üks vähestest, kellega Joala pea viimase ajani suhtles: "Aga kui ta tervis kehvemaks läks, sulgus ta täiesti endasse ja need olid vaid mõned üksikud lähedased, kes tema perekonnast talle ligi said." Olav Ehala: "Pole viimased kolm-neli aastat teda kindlasti näinud. Minu kõnedele ta ei vasta. Tahtsin teda sünnipäevale kutsuda, aga ei, ta ei vastanud ka minu telefonisõnumile." ::::Kohendasin lause sõnastust täpsemaks. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) ::::: Sõnastus on nüüd parem, aga jään ikkagi selle juurde, et seda peaks detailsemalt ja paljude viidetega esitama, et jutt oleks konkreetne ja tõendatav. Keegi ei tea, mis vahe on "eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul", ja sõpru tal vaevalt üldse "palju" oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:27 (EEST) Minu meelest tuleks hinnangute rubriik koostada ilma tsitaadimallita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:31 (EEST) :Tsitaadimalli kasutati alguses, kui alajaotuse pealkiri oli Tsitaat. Hiljem on alajaotuse pealkirja muudetud: Järelkajad, Järelehüüded, viimati Hinnangud. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) :: Jah, seda ei ole tarvis. Hinnangutest (neid on palju rohkem) tuleks teha analüütiline kokkuvõte, ainult väga autoriteetseid inimesi on mõtet tsiteerida, või kui kellelgi on väga tabav väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:30 (EEST) ---- Toetun allikale viidates Jaak Joala oma sõnadele: "Oli üks loll aasta, kui kõik matsud käisid üksteise otsa. Eelmine korter tehti puhtaks, siis oli lahutus eelmisest naisest. Ja kolmas mats oli see, et meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi." Aare Põder: "Moskva ei lasknud sellist signaali Baltikumist kaks korda tulla ja peaaegu viivitamatult järgnes aastane esinemiskeeld." :Nii et ettepanek tuli Tallinnast ja kooskõlastati Moskvaga. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 1. oktoober 2014, kell 19:54 (EEST) :: Jah, aga tekstis peaks olema kirjas, milline organ või ametiisik selle andis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:56 (EEST) Seda võib lugeja ise ette kujutada, et oli raske aasta, näpuga näitamist pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:59 (EEST) Et ta võis teha, mis tahtis, on ebamäärane väide, mida ei saa sõna-sõnalt võtta. Ja esinemiskeelu andmine näitab, et ta ei võinud teha, mis tahtis. Kultuuriministeeriumi roll jääb segaseks, rääkimata sellest, mis asjas ta sõna ei kuulanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 01:02 (EEST) ---- Mall näitab surmaaega vales käändes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2014, kell 00:22 (EEST) ---- Joala oli bariton. Kuulake kasvõi laulu "Unustuse jõel". Parandasin tagasi. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 10. jaanuar 2015, kell 16:09 (EET) ---- Minu meelest on videos juttu sellest, et Joala ei läinud ordenit vastu võtma, sest president talle ei meeldinud. Et ta ordenist keeldus, seda pole otseselt öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:18 (EEST) ---- Palun pange keegi eilse telesaate link sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:22 (EEST) ---- ''ei saa ju kirjutada "sündinud 26. juuni"'' :Ei saa jah. Aga niisamuti ei saa ju kirjutada "surnud 25. september". Mall on vigane. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14|2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14]] 28. juuni 2016, kell 15:13 (EEST) ---- Ordenist keeldumise või selle mittevastuvõtmise teema tuleks selgemalt lahti kirjutada. Kas selle kohta on teist allikat? Ühtlasi: kas mälestuse jäädvustamise alla võiks panna ka Tartu Uue Teatri Narva-projekti Kremli ööbiku teemal või on teatrietendus "jäädvustamiseks" liiga efemeerne? Igatahes vääriks see siin kajastamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 20:30 (EET) :Mälestuse jäädvustamine tähendab, et millelegi antakse tema nimi või siis rajatakse monument. Saated, heliplaadid ja teatrietendused ei kuulu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 22:56 (EET) ::No plaat seal praegu juba on. Kui sa nii kindlalt väidad, mida mälestuse jäädvustamine tähendab, siis millel see väide põhineb või kust on määratlus võetud? (''[citation needed]'') Mul on küll kuri kahtlus, et hea hulk inimesi arvab pärast kellestki raamatu või plaadi tegemist, et nad tegelesid mälestuse jäädvustamisega. Nii et lubatavate mälestusžanride loetelu ei pruugi tingimata nii lühike olla (kellegi nime andmine millelegi võib pealegi olla märksa põgusam nähe kui raamat). Aga see selleks, igatahes võiks teatriprojekt siin artiklis kuskil olla (tõenäoliselt tutvustas see Joalat noorele põlvkonnale päris olulisel määral) ja võiks ka välja mõelda, millise alajaotuse alla sellised "mittejäädvustused" üldiselt artiklites kanda tuleks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. veebruar 2019, kell 12:37 (EET) ::: Jaa, ikka võib saadetest juttu olla. Ma lähtun lihtsalt sellest, mida Vikipeedias ja minu teada teistes teatmeteostes seni on mälestuse jäädvustamiseks nimetatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) ---- Avalauses nimetatakse Joalat meelelahutajaks. Kuni keegi ei selgita, mida sellega öelda tahetakse, kustutan ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) c0ol8nbmlthsvtqu3har790m0exq9nd 6175430 6175415 2022-08-08T11:55:32Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki ''lisaks mängis ta ansamblis vioolat'' :On see kindel? Ta õppis 1960. aastate teisel poolel Tallinna muusikakeskkoolis flööti. Võtsin praegu välja. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 26. september 2014, kell 16:23 (EEST) ::No keegi oli selle kuskile umbropsu lisanud ja ma tõstsin vastavasse lõiku. -[[Kasutaja:Mardus|Mardus]] ([[Kasutaja arutelu:Mardus|arutelu]]) 26. september 2014, kell 18:13 (EEST) ::: ''Jaak Joala oli legend juba eluajal.'' :Miks see lause välja on võetud? See ei ole ebamäärane väide, Joala oli seda tõepoolest. Ka [[en:Jaak Joala]] väidab seda. Viide oli vajalik Reet Linna sõnadele viitamiseks. :: Mida see lause tähendab? Sellel ei ole konkreetset sisu. Kui seda ütleb inglise viki, mis puutub siia Reet Linna? Mina ei leidnud viidatud allikast, et Reet Linna oleks niimoodi öelnud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:24 (EEST) :: Ma vaatasin järele, inglise vikis on öeldud, et mõned peavad teda legendiks muusikaks. Vaatasin uuesti, jah, Reet Linna tõesti ütles seda. Selle võib paigutada hinnangute alla. See ei ole faktiliselt tõendatav väide, vaid pigem hinnang. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:28 (EEST) ''Viimasel kümnel aastal oli Joala äärmiselt eraklik ja paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda.'' :Seda ju kinnitavad üksikud vähesed Joala sõbrad, ennekõike Koit Toome. Just nimelt äärmiselt, ja nii oligi: paljudel ei õnnestunud temaga sel põhjusel enam kohtuda. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 27. september 2014, kell 17:39 (EEST) :: "Eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul" me ei saa sisulist vahet teha. Asjast võib rääkida üksikasjalikumalt. "Paljudel ei õnnestunud temaga enam kohtuda" on liiga naljakalt ja mitmeti mõistetavalt sõnastatud. Parem rääkida detailsemalt. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:30 (EEST) :::Kersna nendib, et Joala oli viimasel kümnel aastal äärmiselt eraklik ja privaatne ning ka temal endal ei õnnestunud Jaaguga enam aastaid kohtuda: "Koit Toomet lasti tema juurde, ja kutsuti uksest sisse. Koit oligi ilmselt vahepeal ainuke inimene, kellel õnnestus Jaaguga suhelda." Aarne Valmis: "Ta aga lasi väheseid inimesi endale lähedale. Koit Toome oli üks neist vähestest noorema põlvkonna inimestest, keda ta oma kaitsepaneelidest läbi lasi." Jaanus Kulli: "Jaak Joala (...) suhtleb inimestega väga valikuliselt ja elab omamoodi erakuelu. Temast ei tea suurt midagi isegi need, kellega kunagi on koos puudade viisi soola söödud, ansambli Radar liikmed näiteks." Olav Ehala: "Kui Joala pani maha oma ameti Otsa koolis õpetajana, ja lõpetas igasugused esinemised ning erakuks muutus, siis meiegi kontaktid katkesid. Jäid ainult üksikud juhuslikud kohtumised." Riho Sibul oli üks vähestest, kellega Joala pea viimase ajani suhtles: "Aga kui ta tervis kehvemaks läks, sulgus ta täiesti endasse ja need olid vaid mõned üksikud lähedased, kes tema perekonnast talle ligi said." Olav Ehala: "Pole viimased kolm-neli aastat teda kindlasti näinud. Minu kõnedele ta ei vasta. Tahtsin teda sünnipäevale kutsuda, aga ei, ta ei vastanud ka minu telefonisõnumile." ::::Kohendasin lause sõnastust täpsemaks. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) ::::: Sõnastus on nüüd parem, aga jään ikkagi selle juurde, et seda peaks detailsemalt ja paljude viidetega esitama, et jutt oleks konkreetne ja tõendatav. Keegi ei tea, mis vahe on "eraklikul" ja "äärmiselt eraklikul", ja sõpru tal vaevalt üldse "palju" oli. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:27 (EEST) Minu meelest tuleks hinnangute rubriik koostada ilma tsitaadimallita. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. september 2014, kell 18:31 (EEST) :Tsitaadimalli kasutati alguses, kui alajaotuse pealkiri oli Tsitaat. Hiljem on alajaotuse pealkirja muudetud: Järelkajad, Järelehüüded, viimati Hinnangud. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 28. september 2014, kell 18:21 (EEST) :: Jah, seda ei ole tarvis. Hinnangutest (neid on palju rohkem) tuleks teha analüütiline kokkuvõte, ainult väga autoriteetseid inimesi on mõtet tsiteerida, või kui kellelgi on väga tabav väljend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. september 2014, kell 18:30 (EEST) ---- Toetun allikale viidates Jaak Joala oma sõnadele: "Oli üks loll aasta, kui kõik matsud käisid üksteise otsa. Eelmine korter tehti puhtaks, siis oli lahutus eelmisest naisest. Ja kolmas mats oli see, et meie kallid kultuurifunktsionäärid organiseerisid mulle aastaks disklahvi." Aare Põder: "Moskva ei lasknud sellist signaali Baltikumist kaks korda tulla ja peaaegu viivitamatult järgnes aastane esinemiskeeld." :Nii et ettepanek tuli Tallinnast ja kooskõlastati Moskvaga. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 1. oktoober 2014, kell 19:54 (EEST) :: Jah, aga tekstis peaks olema kirjas, milline organ või ametiisik selle andis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:56 (EEST) Seda võib lugeja ise ette kujutada, et oli raske aasta, näpuga näitamist pole tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 00:59 (EEST) Et ta võis teha, mis tahtis, on ebamäärane väide, mida ei saa sõna-sõnalt võtta. Ja esinemiskeelu andmine näitab, et ta ei võinud teha, mis tahtis. Kultuuriministeeriumi roll jääb segaseks, rääkimata sellest, mis asjas ta sõna ei kuulanud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. oktoober 2014, kell 01:02 (EEST) ---- Mall näitab surmaaega vales käändes. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. oktoober 2014, kell 00:22 (EEST) ---- Joala oli bariton. Kuulake kasvõi laulu "Unustuse jõel". Parandasin tagasi. [[Eri:Kaastöö/88.196.28.229|88.196.28.229]] 10. jaanuar 2015, kell 16:09 (EET) ---- Minu meelest on videos juttu sellest, et Joala ei läinud ordenit vastu võtma, sest president talle ei meeldinud. Et ta ordenist keeldus, seda pole otseselt öeldud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:18 (EEST) ---- Palun pange keegi eilse telesaate link sisse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuni 2015, kell 18:22 (EEST) ---- ''ei saa ju kirjutada "sündinud 26. juuni"'' :Ei saa jah. Aga niisamuti ei saa ju kirjutada "surnud 25. september". Mall on vigane. [[Eri:Kaastöö/2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14|2001:7D0:87E2:7780:289D:7B31:963E:DB14]] 28. juuni 2016, kell 15:13 (EEST) ---- Ordenist keeldumise või selle mittevastuvõtmise teema tuleks selgemalt lahti kirjutada. Kas selle kohta on teist allikat? Ühtlasi: kas mälestuse jäädvustamise alla võiks panna ka Tartu Uue Teatri Narva-projekti Kremli ööbiku teemal või on teatrietendus "jäädvustamiseks" liiga efemeerne? Igatahes vääriks see siin kajastamist. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 20:30 (EET) :Mälestuse jäädvustamine tähendab, et millelegi antakse tema nimi või siis rajatakse monument. Saated, heliplaadid ja teatrietendused ei kuulu siia. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. veebruar 2019, kell 22:56 (EET) ::No plaat seal praegu juba on. Kui sa nii kindlalt väidad, mida mälestuse jäädvustamine tähendab, siis millel see väide põhineb või kust on määratlus võetud? (''[citation needed]'') Mul on küll kuri kahtlus, et hea hulk inimesi arvab pärast kellestki raamatu või plaadi tegemist, et nad tegelesid mälestuse jäädvustamisega. Nii et lubatavate mälestusžanride loetelu ei pruugi tingimata nii lühike olla (kellegi nime andmine millelegi võib pealegi olla märksa põgusam nähe kui raamat). Aga see selleks, igatahes võiks teatriprojekt siin artiklis kuskil olla (tõenäoliselt tutvustas see Joalat noorele põlvkonnale päris olulisel määral) ja võiks ka välja mõelda, millise alajaotuse alla sellised "mittejäädvustused" üldiselt artiklites kanda tuleks. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 14. veebruar 2019, kell 12:37 (EET) ::: Jaa, ikka võib saadetest juttu olla. Ma lähtun lihtsalt sellest, mida Vikipeedias ja minu teada teistes teatmeteostes seni on mälestuse jäädvustamiseks nimetatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) ---- Avalauses nimetatakse Joalat meelelahutajaks. Kuni keegi ei selgita, mida sellega öelda tahetakse, kustutan ära. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:39 (EEST) : Minu meelest võiks selle ära kustutada. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:55 (EEST) bkva7vsqbykpkrioj7kssotd96n2jop 0 379427 6175031 3998674 2022-08-07T17:59:49Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Ethel Catherwood | Pilt = Ethel Catherwood 1928.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = Kanada | Sünniaeg = [[28. aprill]] [[1908]] | Sünnikoht = Hannah, Põhja-Dakota | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1987|09|26|1908|04|28}} | Surmakoht = [[Grass Valley]], California | Medalid = {{Olümpia1}} {{Kuldmedal|[[1928. aasta suveolümpiamängud|1928 Amsterdam]]|[[Kergejõustik 1928. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe_2|Kõrgushüpe]]}} }} '''Ethel Catherwood''' ([[28. aprill]] [[1908]] – [[26. september]] [[1987]]) oli Kanada kergejõustiklane. {{Olümpiavõitjad naiste kõrgushüppes}} {{JÄRJESTA:Catherwood, Ethel}} [[Kategooria:Kanada kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1987]] cjhwj13km910ty9vwvlv7v33ce6u6um 0 379580 6174992 6174391 2022-08-07T16:18:17Z NOSSER 8097 /* 1783–1918 */ wikitext text/x-wiki '''Paide ajalugu''' on ülevaade [[Kesk-Eesti]] linna [[Paide]] [[ajalugu|ajaloost]]. ==Linna nimi== Paide linnuse ja linna algne nimi oli ''Wittenstein'' ([[alamsaksa keel|alamsaksa]] 'valge kivi'; kasutati ka nimekuju ''Wittensten''). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud [[paekivi]]lt. [[Ülemsaksa keel|Ülemsaksakeelne]] ''Weissenstein'' tuli kasutusele [[17. sajand]]il.<ref name="Nimi" /> Linna eestikeelset nime on mainitud esmakordselt [[1564]]. aastal Vene-Rootsi vaherahulepingus, kus linna ja linnuse kohta öeldi Paida. [[1637]]. aasta [[Heinrich Stahl]]i sõnastikus on linna nimena antud Paid. [[18. sajand]]i esimesel veerandil koostatud [[Salomo Heinrich Vestring]]i sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. [[Anton thor Helle]] [[1732]]. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. [[19. sajand]]i kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.<ref name="Nimi" /> [[Paul Johansen]]i andmeil kasutati Paide kohta ka [[ladina keel|ladinakeelset]] nimetust ''Albus lapis'', mis tähendab valget kivi. [[Burgundia hertsogiriik|Burgundia]] diplomaat ja kirjanik [[Guillebert de Lannoy]], kes [[1413]]. aastal reisis Leedus, Vana-Liivimaal ja Venemaal, kasutas Paide kohta nimetust ''Wislen''. Poola keeles kasutati nime ''Bialy Kamien'', mis tähendas samuti valget kivi. Vene allikais on kasutatud saksakeelset nime ''Wittenstein'' või kasutatud nimekuju ''Белый город'', mis tähendas valget linna.<ref name="Nimi" /> ==Keskaeg== [[Pilt:Castle in Paide1.jpg|thumb|[[File:Paide vallitorn.jpg|thumb]][[Paide ordulinnus]]e peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein]] Paidet on esmakordselt kirjalikes allikates mainitud seoses [[1265]]. aastaga, mil [[Liivi ordu maameister|Liivi ordu maameistri]] [[Konrad von Mandern]]i valitsemisajal alustati [[Paide ordulinnus|ordulinnuse]] rajamist. <ref name="w0cuM" /> [[30. september|30. septembril]] [[1291]] sai Paide ordumeister [[Halt]]ilt linnaõigused<ref name="eI30l" /> . Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli [[Järva foogtkond|Järva foogtkonna]] ja lühiajaliselt ka [[Paide komtuurkond|Paide komtuurkonna]] keskus. ===Jüriöö ülestõus=== [[Jüriöö ülestõus]]u ajal [[4. mai]]l [[1343]] hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud<ref name="QREJ9" />. ===Liivimaa sõda=== [[Liivi sõda|Liivimaa sõja]] ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. [[Paide piiramine (1558)|1558. aastal piirasid]] Paidet Vene väed, kuid ei suutnud linnust vallutada. Siiski põletasid nad linna maha. Piiramise järel lahkus Paidest viimane Järva foogt [[Bernd von Smerten]]<ref name="Renner" /> . Vene väed vürst [[Ivan Fjodorovitš Mstislavski]] juhtimisel piirasid Paidet taas septembris [[Paide piiramine (1560)|1560]]. aastal viie nädala jooksul, kuid linnuse valitseja [[Caspar von Oldenbockum]] suutis rünnaku tagasi lüüa<ref name="eaIBK" />. [[1562]]. aastal sügisel [[Paide piiramine (1562)|piirasid linnust]] Rootsi väed [[Klas Horn (1517-1566)|Klas Kristersson Horn]]i juhtimisel ja sundisid linnuse asevalitseja [[Johann Groll]]i kapituleeruma<ref name="F3T0b" />. [[1565]]. aastal ajasid Rootsi võimud Paidest minema mõned sakslastest kodanikud, kellest kahtlustati, et nad ei ole Rootsi riigile truualamlikud<ref name="XgHxw" /> . Aastatel 1570–[[1571]], seitsme kuu jooksul [[Paide piiramine (1570–1571)|piirasid linna taas]] vene väed, kuid ei suutnud seda vallutada<ref name="dyAew" /> . [[Paide piiramine (1573)|1573. aastal vallutasid]] Moskva väed [[Ivan IV]] juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Paide asevalitseja Hans Boy seoti ora külge ja küpsetati tulel surnuks<ref name="sCrxH" />. [[1581]]. aastal vallutasid Rootsi väed [[Göran Boije]], [[Johann von Koskull]]i ja [[Caspar von Tiesenhausen]]i juhtimisel [[Paide piiramine (1581)|Paide tagasi]]<ref name="ySZkh" />. 1583. aasta Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahelise [[Pljussa vaherahu]]ga tunnistati Paide Rootsi valduseks. ===Rootsi-Poola sõjad=== [[Pilt:HulsiusPaide.jpg|thumb|Paide linn ja linnus. [[Friedrich van Hulsen]]i [[vasegravüür]] [[1632]]. aastal ilmunud teosest "[[Inventarium Sueciae]]"]] [[Pilt:Simsoni vesiveski Paides.JPG|pisi|Simsoni vesiveski varemed Paides Vallimäe kõrval. Sinna oli veski märgitud juba 1683. aasta plaanil]] [[1600]]. aastal sügisel, [[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|Poola-Rootsi sõja]] ajal, oli Paides [[Karl IX|hertsog Karl]]i (hilisem Rootsi kuningas Karl IX) peakorter.<ref name="Sepp1" /> Karli abikaasa [[Kristina (Holstein-Gottorpi printsess)|Kristina]] viibis Paides veel ka [[1601]]. aasta alguses.<ref name="Sepp2" /> 1602. aastal [[Paide piiramine (1602)|piirasid Paidet]] [[Poola]] väed suurhetman [[Jan Zamoyski]] juhtimisel ja sundisid linnuse kaitsjad kapituleeruma. [[1604]]. aastal toimus Paide ordulinnuse müüride all [[Paide lahing]], milles Poola väed lõid [[Leedu välihetman]]i [[Jan Karol Chodkiewicz]]i juhtimisel Rootsi vägesid. Lahingut peeti niivõrd oluliseks, et Chodkiewicz ülendati lahingu järel [[Leedu suurhetman]]iks<ref name="pnVnc" />, ja Rootsi vägesid juhtinud [[Arvid Eriksson Stålarm]] mõisteti surma (kuigi surmaotsust ei viidud täide).<ref name="8D0Le" /> Linn ja linnus said sõjas rängalt kannatada. [[1615]]. aastal põletati Paides 9 [[nõid]]a. <ref name="sdpQ0" /> ==Paide allakäik 17.–18. sajandil== Sõdades kannatada saanud Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati [[1636]]. aastal kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati [[Mäo mõis]]nikule [[Lennart Torstenson]]ile ning Paide kaotas senised linnaõigused. Esimesed omanikud Lennart ja [[Axel Torstenson]] suhtusid Paide elanikesse heatahtlikult. [[1669]]. aastal omandas Mäo mõisa [[Hans von Fersen]] ning tema ja tema järeltulijad protsessisid korduvalt Paide elanikega maksude ja maavalduste pärast.<ref name="BYoWk" /> Paide elanike ja Mäo mõisnike vaheline vaidlus jõudis isegi [[Svea õuekohus|Svea õuekohtusse]].<ref name="9xAa0" /> [[14. mai]]l [[1696]] andis [[Eestimaa kindralkuberner]] [[Axel Julius De la Gardie]] korralduse arvata Paide Mäo mõisa võimu alt välja. <ref name="Paide 1696" /> [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal [[1703]]. aastal põletasid Vene väed Paide maha ja kui Eesti läks Venemaa valdusse, anti Paide taas Mäo mõisale. See tõi kaasa uued kohtuvaidlused Paide elanike ja Mäo mõisnike vahel, kuid paidelaste jaoks lõppesid need edutult.<ref name="Paide 1696" /> [[August Wilhelm Hupel]]i andmeil oli [[18. sajand]]i keskel Paides vaid 40 hoonet. Kõik need olid õlgkatusega ja ainult pastoraat oli ehitatud kivist.<ref name="Kujunemine" /> [[File:Bm04084abm.jpg|pisi|Kreisilinna Paide plaan aastast 1739. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] [[1769]]. aastal asutas Johann Joseph Meckin Paidesse apteegi <ref name="yMHtn" /> [[1773]]. aastal rajati [[Reopalu kalmistu]].<ref name="Ajalugu" /> ==1783–1918== [[Pilt:Paide kirik.jpg|thumb|left|[[Paide kirik|Paide Püha Risti kirik]] valmis kivikirikuna 1786. aastal]] Paide sai oma linnaõigused tagasi [[1783]]. aastal seoses [[Katariina II]] algatatud haldusreformiga. Paidest sai [[Järva kreis]]i keskus ja [[1789]]. aastal määrati ka uus linnapiir. Sel perioodil valmis ka mitmeid olulisi ehitusi: [[1786]]. aastal valmis [[Paide kirik]] ja 1789. aastal kohtumaja. [[1796]]. aastal asutasid linnaelanikud seltsi "Bürgerliche Einigkeit", mida rahvasuus tunti ka "Bürgermusse" nime all.<ref name="Kujunemine" /> Paide linnal, nagu ka teistel [[Eestimaa]] väikelinnadel, ei olnud [[raad]]i, linna juhtis [[Paide foogtikohus|foogtikohus]]. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks. [[1820]]. aastal avati Paides kreisihaigla<ref name="Apteek" /> ja [[1835]]. aastal hakati Paide vaestemajas andma eestikeelset kooliharidust.<ref name="Ajalugu" /> [[1862]]. aastal lasi [[Peterburi]] kaupmees Russanov [[Paide Vallimägi|Vallimäele]] rajada [[Paide Uspenski kirik|õigeusu kiriku]].<ref name="Ajalugu" /> [[1886]]. aastal külastas Paidet suurvürst [[Vladimir Aleksandrovitš]], kes istutas Vallimäele puu ja avas Paide-Mäo tee ääres asuva Liivi sõjas hukkunud vene sõduritele pühendatud mälestussamba.<ref name="HCGZt" /> [[19. sajand]]i viimasel kümnendil hoogustus linna heakorrastamine. [[1895]]–[[1897]] korrastati Vallimägi ja taastati Vallitorn. [[1898]]. aastal rajati [[Pärnu tänav (Paide)|Pärnu tänava]] äärde [[Pärn|pärna-]] ja [[Tallinna tänav (Paide)|Tallinna tänava]] äärde kaseallee.<ref name="Kujunemine" /> [[1902]]. aastal valiti linnapeaks apteeker [[Oskar Wilhelm Brasche]] (1865–1954), kelle eestvedamisel asutati [[1905]]. aastal [[Järvamaa muuseum|Paide muuseum]].<ref name="uH4kv" /><ref name="Ajalugu" /><ref name="Apteek" /> [[1907]]. aastal ehitati [[Lai tänav (Paide)|Laiale tänavale]] kivist tuletõrjedepoo. [[1908]]. aastal rajati linnuse edelabastioni juurde [[historitsism|historitsistlik]] laohoone koos hobusetallidega ja [[Posti tänav (Paide)|Posti tänava]] äärde kahekorruseline punastest tellistest tütarlastegümnaasiumi hoone. [[1910]]. aastal valmis Pärnu tänaval saksa gümnaasiumi hoone ja rajati Peetri park.<ref name="Kujunemine" /> 1907. aastal korraldas karskusselts Idu Paides esimese Järva laulupäeva.<ref name="Ajalugu" /> [[1900]]. aastal avati Paide-Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]i ehitusega) ja [[1918]]. aastal [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee|Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee]]. [[1912]]. aastal avati tuletikuvabrik Baltika. Paides korraldati rahvarohkeid lina- ja hobuselaatu.<ref name="Kujunemine" /> [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimese maailmasõja ajal]] 1918. aasta veebruaris asus Paides [[4. Eesti jalaväepolk|4. Eesti jalaväepolgu]] III pataljon ja pataljonikomandör [[Jaan Maide]] oli Paide komandant, Paides 23. veebruaril võimu enamlastelt ülevõtmise ajal<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1938/02/22/18 Kuidas sattus Paidesse iseseiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938</ref>. Õöl vastu 24. veebruari vangistati Paides kohalike tegelaste ja 4. Eesti jalaväepolgu sõjaväelaste poolt enamlaste juhtivtegelased ja III pataljoni kaitse all kuulutati Paides välja [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvus]] ja [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifest Eestimaa rahvastele]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1933/02/25/62 Tunni ajaga oli punavõim Paidest kukutatud.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 24, 25 veebruar 1933</ref> 25. veebruaril kell 12.00 Turuplatsil Paides luges [[Manifest kõigile Eestimaa rahvastele|Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele]] ette kohaliku 4. Eesti jalaväepolgu 3. pataljoni ülem kapten [[Jaan Maide]]. ==Ajalugu pärast 1918. aastat== [[Pilt:Paide jaamahoone.jpeg|pisi|Paide jaam 1920. aastatel]] 1918. aastal alanud Eesti Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1919 Paides [[Järvamaa kaitsepataljon]]. [[1920. aastad|1920. aastatel]] rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. [[1920]]. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati [[1925]]. aastal ka teine korrus. [[1926]]. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani [[1927]]. aastal nurgakivi riigivanem [[Jaan Teemant]]. Paide rahvamaja avati [[1929]]. aasta 3. veebruaril. <ref name="Kujunemine" /> Rahvamaja kujutas endast endise [[Pikaküla mõis]]a härrastemaja, mis võeti tükkideks ja Paides uuesti kokku pandi.<ref name="uutI5" /> [[1936]]–[[1937]] rajati [[Lembitu park (Paide)|Lembitu park]].<ref name="Kujunemine" />. [[1939]]. aastal valmis uus [[funktsionalism|funktsionalistlikus]] stiilis jaamahoone, mille projekteeris G. Tumm.<ref name="Nzl4a" /> 1924. aastal tehti Paides 1 ametlikult registreeritud [[abort]] iga 1,2 sünnijuhtumi kohta. See suhtarv oli suurem kui kuskil mujal maailmas, kaasa arvatud suured maailmalinnad<ref name="Z9RAf" />. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väed lasid [[1941]]. aastal õhku Vallitorni.<ref name="Kujunemine" /> [[Pilt:Paide ordulinnus ja õigeusu kiriku alusmüür.JPG|pisi|left|Paide õigeusu kiriku alusmüür Paide Vallimäel]] Teisele maailmasõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.<ref name="Kujunemine" /> [[1967]]. aasta juulis avati kaubanduskeskus ja söökla-restoran Paide. [[1973]]. aastal loodi Paide vanalinna kaitsetsoon ja alustati vanalinnas asuvate hoonete restaureerimist. [[1977]]. aastal valmis veetornelamu, linna ainus [[kõrghoone]].<ref name="Lühiülevaade" /> [[1982]]. aastal valmis [[Paide tehisjärv]].<ref name="Lühiülevaade" /> [[1987]]. aasta märtsis külastas Paidet [[Mihhail Gorbatšov]]. Sama aasta detsembris alustas tööd uus kultuurimaja – [[Paide Kultuurikeskus]].<ref name="Lühiülevaade" /> [[24. veebruar]]il [[1990]] heisati Paide raekojal alaliselt [[Eesti lipp]].<ref name="Lühiülevaade2" /> [[1991]]. aastal tähistati linna 700. aastapäeva. Sama aasta [[21. mai]]l sai Paide omavalitsusliku staatuse.<ref name="Lühiülevaade2" /> [[1993]]. aasta [[23. aprill]]il taasavati Paide vallitorn<ref name="Lühiülevaade2" /> ja [[29. aprill]]il põles maha Vallimäel asunud õigeusu kirik.<ref name="Gy1D0" /> 2013. aastast toimub Paides [[arvamusfestival]]. {{commonskat|History of Paide}} ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Nimi">{{netiviide | URL = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=52| Pealkiri = "Paide linna nimed"| Autor = Rainer Eidemiller| Keel =eesti}}</ref> <ref name="Kujunemine">{{netiviide| URL = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=19| Pealkiri = "Paide linna kujunemine."}}</ref> <ref name="Paide 1696">http://www.weissenstein.ee/forum.php?forum=4&fpage=1&msg=301</ref> <ref name="Ajalugu">{{netiviide| URL = http://www.paide.ee/index.php?page=40| Pealkiri = Paide ajalugu| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2016-03-05| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20160305010745/http://www.paide.ee/index.php?page=40| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="Sepp1">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. I osa." Ajalooline Ajakiri nr. 1/1932]</ref> <ref name="Sepp2">[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=429 Hendrik Sepp "Rootsi-Poola sõda Liivimaal 1600. a. ja 1601. a. alul. II osa." Ajalooline Ajakiri nr. 2/1932]</ref> <ref name="Apteek">{{netiviide| URL = http://jol.cma.ee/?CatID=510| Pealkiri = "Paide 18.saj. apteek ja muuseumi asutamine"}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Renner">[[Johann Renner]] "Liivimaa ajalugu 1556–1561". [[Olion]], [[Tallinn]] [[2006]] lk. 53–61</ref> <ref name="Lühiülevaade">[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=11 Lühiülevaade 1940–1989]</ref> <ref name="Lühiülevaade2">[http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=12 Lühiülevaade alates 1989]</ref> <ref name="w0cuM">{{netiviide | URL = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=65| Pealkiri = "Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid"| Autor = Rainer Eidemiller| Keel =eesti}}</ref> <ref name="eI30l">http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=49</ref> <ref name="QREJ9">http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=2&page=6</ref> <ref name="eaIBK">Russow, lk. 129</ref> <ref name="F3T0b">Russow, lk 144</ref> <ref name="XgHxw">Russow, lk 158</ref> <ref name="dyAew">Russow, lk 203</ref> <ref name="sCrxH">Russow, lk 212–216</ref> <ref name="ySZkh">Russow, lk 334–335</ref> <ref name="pnVnc">{{netiviide | URL = http://www.jasinski.co.uk/wojna/battles/1600-Sw/1600-Sw-06.htm| Pealkiri = Swedish Polish War 1600 to 1609| Keel = inglise}}</ref> <ref name="8D0Le">{{netiviide| URL = http://runeberg.org/sbh/b0557.html| Pealkiri = "Svenskt Biografisk Handlexikon" lk. 557–558| Autor = Herman Hofberg| Aeg = 1906 | Keel = rootsi}}</ref> <ref name="sdpQ0">Villem Uuspuu: [http://www.folklore.ee/tagused/nr19/uuspuu.pdf Surmaotsused Eesti nõiaprotsessides]</ref> <ref name="BYoWk">Teet Veispak: [http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=16 "Paide linnaplaan 17. sajandi lõpul"]</ref> <ref name="9xAa0">http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=454</ref> <ref name="yMHtn">{{netiviide | URL = http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=235| Pealkiri = "Apteek aitab paidelastel tervist hoida juba neljandat sajandit"| Autor = Marika Rajamäe| Väljaanne = Järva Teataja| Aeg = 30. oktoober 2004}}</ref> <ref name="HCGZt">{{netiviide| URL = http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=29| Pealkiri = "Suurvürsti külastus ja Liivi sõja mälestusmärgi avamine"}}</ref> <ref name="uH4kv">{{netiviide| URL = http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&page=9&action=article&| Pealkiri = "Kunagise Paide linnapea ja apteekri Oskar Wilhelm Brasche sünnist möödub 140 aastat."| vaadatud = 2014-09-30| arhiivimisaeg = 2014-10-06| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141006090742/http://www.paide.ee/index.php?article_id=216&page=9&action=article&| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="uutI5">{{Netiviide |url=http://www.paide.ee/index.php?page=312&article_id=2947&action=article |pealkiri=Paide rahvamaja 80. aastapäeva tähistati lühikonverentsiga |vaadatud=2014-09-30 |arhiivimisaeg=2014-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141006103845/http://www.paide.ee/index.php?page=312&article_id=2947&action=article |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nzl4a">[http://www.jt.ee/280705/esileht/20001633.php Tiit Reinberg "Bussijaama hind kahekordistus" Järva Teataja 26.07.2005]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Z9RAf">80.000 aborti Eestis! [[Rahvaleht]], 11. juuni 1927, nr. 67, lk. 4.</ref> <ref name="Gy1D0">[http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=206 Signe Kalberg "Ürik tuleb Tartu raamatukogust Järvamaa muuseumisse tagasi" Järva Teataja 21.08.2004]</ref> }} [[Kategooria:Paide ajalugu| ]] 02bcmgmm5tv5e6chv44z8pwm2hfixl8 0 381169 6175318 5426758 2022-08-08T09:08:52Z 2001:7D0:818F:5980:5059:1A0F:5C5:2C1E /* Varasem ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Połacki Püha Sofia katedraal |Pildinimi = Сафійскі_сабор,_Полацк.jpg |Pildiallkiri = Püha Sofia katedraal |Riik = [[Valgevene]] |Asukoht = [[Połack]] |Ehituse algus = [[1044]] |Ehituse lõpp = [[1066]] |Esmamainimine = |Kuuluvus = |Laiuskoord = 55/29/10.00 |Pikkuskoord = 28/45/31.40 }} [[Pilt:Saint Sophia Polacak.jpg|thumb|Kiriku algne välimus.]] [[Pilt:Полацк. Сафійскі сабор. Хоры.jpg|pisi|Kiriku kooriruum.]] [[Pilt:Полацк._Падмуркі_сабора_2.JPG|pisi|Vanad katedraali müürid.]] [[Pilt:BELARUS - POLOTSK. St Sophia сathedral (XI-XVIII century)..jpg|pisi|Katedraali tornid.]] '''Połacki Püha Sofia katedraal''' ([[Valgevene keel]]es ''Сафійскі сабор'') on endine [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is [[Połacki rajoon]]is [[Połack]]is. Kirik on praegu kasutusel muuseumina. ==Kirikuhoone== Kuigi kirik on vanim Valgevene aladele ehitatud kivikirik ja tõenäoliselt vanim sealne ehitis, pole selle algsest välimusest midagi säilinud. Tänapäevase välimuse sai kirik aastail 1738–1750. Hoone on hea näide [[barokk|baroksest]] arhitektuurist. Połacki Püha Sofia katedraal on üks seitsmest "Valgevene imest". ==Ajalugu== ===Varasem ajalugu=== Aastail 1044–1066 ehitatud Püha Sofia katedraal on vanim kivist ehitatud kirik Valgevene territooriumil. XI – XII sajandil toimusid Polotski vürstiriigi ja [[Kiievi suurvürstiriik|Kiievi suurvürstiriigi]] vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev [[Polotski vürstiriik]] Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati Püha Sofia katedraal, märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest Novgorodi Vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigiga, kus ehitati samuti Ida-Rooma [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] eeskujul [[Novgorodi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia katedraal]]. Katedraali rajamise algatas vürst [[Vseslav Tšarodei]]. Aastail [[1494]]–[[1501]] ehitati kirik ümber neljalööviliseks. Peale aastat [[1579]] oli Püha Sofia katedraal ainus õigeusu kirik Połackis. Aastal [[1596]] läks ka see kirik [[kreekakatoliku kirik|uniaatide]] käsutusse. Aastal [[1607]] kirik põles, ent aastaks [[1612]] oli see taastatud. Taas kannatas kirik tule läbi aastal [[1643]]. [[Uputus (Poola)|Uputuse]] ajal okupeerisid Połacki linna aastail [[1654]]–[[1667]] [[Moskva tsaaririik|Moskva]] väed, sellel ajal kasutati katedraali taas õigeusu kirikuna, aga peale linna vabastamist tagastati see uniaatidele. ===XVIII sajand=== [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal hõivasid linna [[Peeter I]] väed ja katedraal võeti kasutusele õigeusu kirikuna. Ühtlasi tapeti neli sealset uniaadi vaimulikku (teistel andmetel oli tapetute arv 6). Hiljem kasutati katedraali [[püssirohi|püssirohulaona]]. Kui väed aastal [[1710]] linnast lahkusid, plahvatas püssirohuladu, hävitades katedraali peaaegu täielikult. Katedraal oli varemeis kuni aastani [[1738]], mil algasid taastamistööd. Ehitus kestis aastani [[1750]], taastatud hoone oli [[barokk]]stiilis. Ümberehitustöid juhatanud arhitektiks oli [[Johann Christoph Glaubitz]]. Neljalöövilise hoone asemele ehitati nüüd kahe [[lööv]]iga [[basiilika]]. ===XIX sajandi algus – tänapäev=== Aastal [[1839]] anti katedraal taas õigeusklike käsutusse. Aastail [[1911]]–[[1914]] toimusid kirikus ehitustööd. [[Nõukogude Liit]] sulges ateismi edendamise ettekäändel katedraali ja sinna rajati koduloomuuseum. Kirik tegutses taas aastail [[1942]]–[[1944]], mil Połacki olid okupeerinud [[Natsi-Saksamaa]] väed. Aastal [[1983]] muudeti katedraal kontserdisaaliks. Aastal [[1985]] valmis sealne [[orel]]. Tänapäeval on hoone kasutusel muuseumina, selle ette on paigaldatud üks Borisi kividest. Hoonet kasutatakse siiski ka sealse õigeusu koguduse jumalateenistuste läbiviimiseks. ==Katedraali arhitektuur== ===Algne hoone=== Algne hoone rajati viielöövilisena, kirikul oli kolm [[apsiid]]i. Kolm keskmist löövi olid pikemad, mis andis kirikule teatava sarnasuse basiilikatega. Kiriku pikkus oli 26.2 meetrit, laius 25.5 meetrit, suurima kupli läbimõõt 5.85 meetrit. Hoone oli valmistatud tellistest. Hoonet ehtisid [[fresko]]d. Algsest hoonest on säilinud vaid vundament ja ühe apsiidi müür kuni 11 meetri kõrguseni. ===Barokne hoone=== Ümberehitustööde käigus kujundati Püha Sofia katedraal ümber kolmelööviliseks ja ühe apsiidiga basiilikaks. Kiriku lõunaküljel asuvad kaks sümmeetrilist torni, mille kõrguseks on 50 meetrit. Kirik on hea näide [[Vilniuse barokk|Vilniuse barokist]]. Barokne on ka katedraali interjöör. Sisekujundusele lisasid [[bareljeef]]id ja nikerdustega [[karniis]]id, katedraali ehivad puuskulptuurid. Altari juures asub koopia [[Leonardo da Vinci]] kuulsast taiesest "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", samuti on seal koopia [[Edessa kujutis]]est. == Välislingid== {{commonskat|Cathedral of Saint Sophia, Polatsk}} *[http://www.turmir.by/index.php?newsid=1423 Artikkel kiriku kohta] *[http://sophia.polotsk.museum.by/ Muuseumi kodulehekülg] *[http://globus.tut.by/polock/sofijs_gallery.htm Fotod kiriku kohta] [[Kategooria:Valgevene kirikud]] [[Kategooria:Viciebski oblast]] 5du7bctxt1i0cmohstjmre4mnr1q5cq 3 388785 6175227 6057630 2022-08-08T07:09:35Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki Tere tulemast Vikipeediasse, Minnekon!<br /> Loodame et järgite siin olles samu reegleid/ettekirjutisi, mida järgite ka oma tuttavate/lähedastega suheldes ja et koostööaldis osalemine teiste inimeste töös on see, mida ootasite Unustasin eelneva allakirjutada, ''sorry'', aga, ehk arutleme nt neutraalsusest siin (mu leht on liiga täis, ja midagi ei raatsi arhiivi-tolmustada). Kõike ja kõige paremat soovides, ning, siiralt lootes, et kuidagi solvanud pole. —[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 23. jaanuar 2015, kell 22:38 (EET) Palun vaata Hallsilma parandusi artiklis [[Lembitu]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. veebruar 2015, kell 01:22 (EET) Palun vaata Hallsilma uusi parandusi artiklis [[Lembitu]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 15. veebruar 2015, kell 14:34 (EET) Palun vaata Hallsilma uusi parandusi artiklis Lembitu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. veebruar 2015, kell 12:08 (EET) Pean tunnistama, et nüüd ehk tõesti on mul raske erapooletu olla: paari nädala eest lasti üks lähedane sõbranna maha, Donbassis, ilmselt kohuste täitmisel, jättes ta poja orvuks, ja, oldust (kümneid, kellega koos õpitud, oldud...) tulenevalt, ei tea ma, millise poole poolt tuleb järgmine surmateade; minu vanemad jäid õnneks ellu, Siberi vangilaagrites... sestap siis seesiinne märge, ja ehk püüe viidata, et see õige ei pruugi lõpuks osutuda selleks, õigeks. Samas, kõik mu vana³-vana³-vana³-vanemad, Lembituni välja, ja allapoolegi vist, on surnud (''no comment''), mis seisukoha siis peaksin ses suhtes võtma? (''Long live/Kill'' kõik "teised") -—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 17. veebruar 2015, kell 02:55 (EET) :Keegi ei saa teisele ette kirjutada, millise või kui erapooletu seisukoha see mingis küsimuses võtma peab. Küll on teatud kohad (nagu nt Vikipeedia), kus nende isiklike erapoolikute seisukohtade levitamine on keelatud, kuna pole need pole kooskõlas selle eesmärkidega. Erapoolikuid arvamusi võib laiema publikuga jagada nt blogi kaudu. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. veebruar 2015, kell 15:01 (EET) _______ Võtsin endale julguse muuta sinu parandatut, vabandust. Tegin seda mitte soovist Andresele keerata (või siis sulle) vaid kindlal arvamisel, et sisuliselt korratakse kahes kohas Lembitu positsiooni Madisepäeva lahingus. Ja alapealkirja -tiitlitest, epiteetidest, võimupositsioonist- alla mahub ju ka Lembitu positsioon Paala jõe lahingus. (Andres kahtlustab et ma olen mingi usuhull kes kõike kristlusega seotut vihkab ja sellepärast võtsin selle Maarja välja. Üldiselt ta eksib, ntx keskaegsed koraalid on üks mu lemmikmuusikazanre... Hallsilm.____________ :Tere! Ma olen nõus, et Lembitu artiklis on probleemseid kohti, aga sarnaselt mõne teise Vikipeedia kasutajaga arvan ma, et paljud sinu poolt sisse viidud muudatused pole olnud asjakohased või piisavalt põhjendatud. Redigeerimissõda ei vii kuhugi. Sellepärast teen ma ettepaneku, et sa esitad argumenteeritult oma positsiooni kõigepealt Lembitu artikli arutelulehel, kus teistel on võimalus selle puudustele (kui neid on) tähelepanu juhtida. Kui kõik on ok, siis saab muudatuse ilma probleemide ja sõjata sisse viia. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 17. veebruar 2015, kell 14:45 (EET) :: Mille põhjal peaks arvama, et Hallsilm peale lärmi tegemise tahab kuhugi jõuda? Kas ta oskab argumenteerida? Kui sa oled mees, siis näita mida sa tead ja oskad ja ära keeruta vahtu. Või ava oma mitmekeelne internetileht ja kirjuta seal mida sülg suhu toob. Punkt.--[[Eri:Kaastöö/217.71.46.72|217.71.46.72]] 17. veebruar 2015, kell 15:17 (EET) Nüüd võiks [[Lembitu]] (ja oli seal veel midagi?) artikli üle vaadata. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. aprill 2015, kell 13:55 (EEST) :Hetkel ei jagu selle jaoks aega, aga jah, võtan õige pea Lembitu ja ristisõdade temaatika uuesti ette. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. aprill 2015, kell 14:15 (EEST) ==Vabadusvõitluse lahingud läti vikis== Vaatan, et tunned seda 13. sajandi Eesti asja. Läti vikis on sellest ajast palju artikleid, millel meie vikis pole veel artiklit. Korjasin mõned märksõnad välja. Kindlasti on mõnedest meil juba artiklid olemas, ent kokkuviimine pole kerge. Abi kuluks ära. *[[:lv: Zviedru karagājiens uz Viruzemi (1196)]] *[[:lv: Karagājiens uz Sakalu (1208)]] *[[:lv: Otrais karagājiens uz Ugauniju (1209)]] *[[:lv: Pirmais karagājiens uz Sontaganu (1211)]] *[[:lv: Pirmais karagājiens uz Jervu (1212)]] *[[:lv: Letgaļu karagājieni uz Ugauniju (1215)]] *[[:lv: Kauja pie Sāmsalas (1215)]] *[[:lv: Pirmais karagājiens uz Hariju (1216)]] *[[:lv: Otrais karagājiens uz Sontaganu un Sāmsalu (1216)]] *[[:lv: Otrais karagājiens uz Jervu (1217)]] *[[:lv: Kauja pie Puides (1218)]] *[[:lv:"Aukstais" karagājiens uz Rēveli (1219)]] *[[:lv: Karagājieni uz Jervu un Viruzemi (1219)]] *[[:lv: Krievu karagājiens uz Igauniju (1223)]] *[[:lv: Letgaļu un ordeņa brāļu karagājieni uz Ugauniju (1223)]] *[[:lv: Atkārtotais karagājiens uz Sakalu (1223)]] *[[:lv: Karagājiens uz Sakalu (1223)]] *[[:lv: Karagājiens uz Hariju un Jervu (1224)]] *[[:lv: Novgorodas krievu karagājiens uz Tērbatu (1262)]] *[[:lv: Sāmsaliešu sacelšanās (1262)]] --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. juuli 2015, kell 11:12 (EEST) :Mõned artiklid olid tõesti olemas, viisin need kokku. Artikliga [[Viljandi piiramine (1223)]] on aga väike segadus. Ühendasin selle artikliga [[:lv: Atkārtotais karagājiens uz Sakalu (1223)]], aga lätikeelne artikkel on omakorda ühendatud hoopis 1211. a Viljandi piiramise kohta käiva ingliskeelse artikliga [[:en: Battle of Viljandi]]. Ma ei tea, kuidas sellest lahti saada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 4. juuli 2015, kell 12:33 (EEST) ::{{OK}} interwikidega seonduv peaks 1211. ja 1223. aastaga nüüd korras olema--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. juuli 2015, kell 20:37 (EEST) ---- Esitasin Sind administraatorikandidaadiks. Palun vasta lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 16. juuli 2015, kell 02:29 (EEST) == Uued parandused == Palun vaata uusi parandusi artiklis [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. juuli 2015, kell 20:12 (EEST) Palun vaata uusi parandusi artiklis [[Madisepäeva lahing]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 29. juuli 2015, kell 15:10 (EEST) Palun vaata parandusi artiklis [[Ümera lahing]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2015, kell 00:52 (EEST) Palun vaata parandusi artiklis [[Võnnu piiramine]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. juuli 2015, kell 01:00 (EEST) == Request == Greetings. Could you create a long and detailed article about the [[en:Azerbaijani cuisine|Azerbaijani cuisine]] in Estonian? Thank you. ==Administraatorikandidaat== Ahsoous seadis Sind uuesti administraatorikandidaadiks üles. Teata lehel [[Vikipeedia:Administraatorikandidaadid]], kas oled nõus kandideerima. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. juuli 2017, kell 23:29 (EEST) Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuli 2017, kell 23:08 (EEST) Minu meelest EKRE artiklisse tehtud muudatus paneb Sinu usalduväärsuse kahtluse alla. --Pelmeen10 29. september 2017, kell 01:42 (EEST) :Kuidas? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 29. september 2017, kell 01:44 (EEST) == Beverini piiramised == Kas neid on vale [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] osaks pidada? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. jaanuar 2018, kell 23:10 (EET) :Kuigi latgalid otseselt Eestit vallutada ei tahtnud, siis need sündmused olid ikkagi osa suuremast konfliktist eestlaste ja riialaste vahel. Seega su muudatus oli õige. Ma ei tea, miks ma ise sinna seda polnud lisanud. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. jaanuar 2018, kell 23:31 (EET) == Venekeelne meedia eestis == Kas te aidata ei oska kuidagi? Oleks hea, teeks artikli paremaks, aga hetkel ei leia head allikat mulle tundub. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:17 (EET) :Hetkel mitte, aga kui ma leian, siis lisan artiklisse. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:25 (EET) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Hi. == Can you block me please? --[[Eri:Kaastöö/2601:647:651C:32E:409F:A092:F9D4:44F4|2601:647:651C:32E:409F:A092:F9D4:44F4]] 22. veebruar 2022, kell 01:09 (EET) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:09 (EEST) 3yw9ng823lvqpa13mh2n35rhx12rjvl 0 399234 6175278 6168111 2022-08-08T07:48:42Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki {|style="margin:5px; border:1px solid #3A75C4;" align=right cellpadding=2 cellspacing=2 width=300 |- align="center" bgcolor="#3A75C4" |colspan="2"|<font color="#FFFFFF">'''Pärnu Võrkpalliklubi'''</font> |- align="center" bgcolor="#eeeeee" |colspan="2"| |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Tegev''' || 1991–... |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Kodusaal''' || [[Pärnu spordihall]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Peatreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Jasmin]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Abitreener''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Lilles]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Liigad 2022/23''' || [[Balti liiga (võrkpall)|Credit24 Meistriliiga]] |- align="left" bgcolor="#eeeeee" |- align="left" bgcolor="#eeeeee" || '''Euroopas 2022/23''' || [[CEV Challenge Cup]] |} '''Pärnu Võrkpalliklubi''' on [[Pärnu]]s asuv Eesti [[võrkpall]]iklubi. Klubi mängib [[Võrkpalli Balti liiga|Balti liigas]] ja [[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlustel]]. ==Ajalugu== {{col-begin|width=100%}} |- | '''Nimetused:''' {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Aastad !Nimetus |- |align=left|1991–1993||Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|1993–1996||Pärnu VK Jart |- |align=left|1996–1998||Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|1998–2003||ESS Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|2003–2007||ESS Falck Pärnu Võrkpalliklubi |- |align=left|2007–||Pärnu Võrkpalliklubi |} <br><br><br><br><br><br><br><br> | ===Peatreenerid läbi aastate=== {| class="wikitable" style="font-size:100%; !Karjäär !Peatreener |- |align=left|1992–2001||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |align=left|2001–2004||{{Riigi ikoon|Soome}} Pasi Sakari Rautio |- |align=left|2004–2011||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |align=left|2011–2014||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |align=left|2014–2022||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |align=left|2022–...||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Jasmin]] |} |} ==Koosseis== ===2022/23=== {| | '''Peatreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Toomas Jasmin]] |- | '''Abitreener:''' || {{riigi ikoon|Eesti}} [[Karl Lilles]] |} {|class="wikitable sortable" style="font-size:100%; text-align:left;" |- !No. !style="width:12em"|Nimi !style="width:15em"|Sünnikuupäev !style="width:8em"|Positsioon |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Richard Voogel]]||align=right|{{Birth date and age|2001|05|15}}||align=left| Sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristofer Rünt]]||align=right|{{Birth date and age|2004|07|11}}||align=left| Sidemängija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tony Tammiksaar]]||align=right|{{Birth date and age|2001|07|25}}||align=left| Nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ivory Õuekallas]]||align=right|{{Birth date and age|2001|11|01}}||align=left| Nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Darek Vahemets]]||align=right|{{Birth date and age|2005|01|23}}||align=left| Nurgaründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jörgen Vanamõisa]]||align=right|{{Birth date and age|1996|02|22}}||align=left| Keskblokeerija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristo-Joosep Peterson]]||align=right|{{Birth date and age|2002|08|13}}||align=left| Keskblokeerija |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kaur Erik Kais]]||align=right|{{Birth date and age|2002|07|17}}||align=left| Diagonaalründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Markus Kohtla]]||align=right|{{Birth date and age|2004|09|28}}||align=left| Diagonaalründaja |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Allar Keskülla]]||align=right|{{Birth date and age|2001|04|01}}||align=left| Libero |- | ||align=left|{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tōnis Hendrik Tallo]]||align=right|{{Birth date and age|2005|08|08}}||align=left| Libero |} ==Tulemused== {| class="wikitable" style="font-size:85%; text-align:center" !Hooaeg ![[Eesti meistrivõistlused võrkpallis|Eesti meistrivõistlused]] ![[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti karikavõistlused]] ![[Balti liiga (võrkpall)|Balti liiga]] !Osalemine Eurosarjades |- |bgcolor=#efefef|1991–92 | bgcolor=#cc9966| 3 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1992–93 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1993–94 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1994–95 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1995–96 | bgcolor=silver| 2 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1996–97 | bgcolor=silver| 2 | | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1997–98 | | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1998–99 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|1999–2000 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2000–01 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] eelring <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2001–02 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] eelring <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2002–03 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/4 finaal |- |bgcolor=#efefef|2003–04 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | – | align=left| <small>'''1'''</small>[[CEV Meistrite liiga]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2004–05 | 5 | bgcolor=silver| 2 | – | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2005–06 | 4 | poolfinaal | 5 | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] 1/16 finaal <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2006–07 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2007–08 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2008–09 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 7 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2009–10 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | 5 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2010–11 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2011–12 | bgcolor=#cc9966| 3 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2012–13 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2013–14 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | 4 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2014–15 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | 4 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2015–16 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=gold| 1 | align=left| <small>'''2'''</small>[[CEV Cup]] eelring <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2016–17 | bgcolor=#cc9966| 3 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | align=left| – |- |bgcolor=#efefef|2017–18 | bgcolor=#cc9966| 3 | veerandfinaal | bgcolor=silver| 2 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/8 finaal |- |bgcolor=#efefef|2018–19 | bgcolor=gold| 1 | bgcolor=silver| 2 | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/16 finaal |- |bgcolor=#efefef|2019–20 | ''peatatud'' | veerandfinaal | ''peatatud'' | align=left|– |- |bgcolor=#efefef|2020–21 | 4 | veerandfinaal | 6 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] 1/4 finaal |- |bgcolor=#efefef|2021–22 | bgcolor=silver| 2 | poolfinaal | bgcolor=#cc9966| 3 | align=left| <small>'''3'''</small>[[CEV Challenge Cup]] eelring |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.pvk.ee/?id=33 Klubi koduleht] *[https://www.instagram.com/parnuvk/ Instagram] *[https://www.facebook.com/ParnuVorkpalliklubi Facebook] *[https://volleybox.net/parnu-vorkpalliklubi-t1750 Volleybox] [[Kategooria:Pärnu spordiklubid]] [[Kategooria:Eesti võrkpalliklubid]] ql4aiiim6ork1nvuaguyo5fq37jqu2p 0 402775 6175275 6000215 2022-08-08T07:45:48Z 2001:BB8:2002:4800:DA5E:D3FF:FE77:E548 wikitext text/x-wiki {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = | Täisnimi = Ivan Fedjuninski | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[30. juuli]] [[1900]] | Sünnikoht = [[Toboli kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1977]] | Surmakoht = [[Moskva]], [[NSV Liit]] | Truudusvanded = | Teenistused = [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] | Teenistusaeg = | Auaste = [[armeekindral]] | Juhitud üksused = 15. laskurkorpus <br>[[42. armee]]<br>[[54. armee]]<br>5. armee<br>11. armee<br>[[2. löögiarmee]]<br>[[Arhangelski sõjaväeringkond]] <br>[[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond]] <br> [[Turkestani sõjaväeringkond]] | Sõjad/lahingud = [[Venemaa kodusõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud = | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} '''Ivan Fedjuninski''' ([[vene keel]]es ''Иван Иванович Федюнинский''; [[30. juuli]] [[1900]] – [[17. oktoober]] [[1977]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väejuht, [[armeekindral]], [[Nõukogude Liidu kangelane]]. Ivan Fedjuninski sündis 30. (17. [[vkj]]) juulil 1900 [[Tobolski kubermang]]u Tjumeni maakonna Uspenski valla (praegu [[Sverdlovski oblast]]i [[Tugulõmi rajoon]]) Giljova külas maalri perekonnas. Õppis alates 1909. aastast Giljova algkoolis, sai eduka õppimise eest kiituskirja.<ref name="rudocs" /> 1913. aastal lõpetas külakooli ja töötas maalriabina.<ref name="warheroes" /> 1919. aastal astus Ivan Fedjuninski vabatahtlikult [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]]sse. Osales [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] [[Reamees|reamehena]] [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerindel]] ja sai kaks korda haavata.<ref name="warheroes" /> 29. juulil 1921 viidi Ivan Fedjuninski üle [[Omsk]]isse 31. reservpolku, kus ta õppis 24. Omski III Kommunistliku Internatsionaali nimelises TTPA komandöride jalaväekoolis. Kool viidi üle [[Vladivostok]]ki ja nimetati ümber. 1924. aastal lõpetas ta Vladivostoki Kommunistliku Internatsionaali nimelise jalaväekooli.<ref name="rudocs" /> Pärast kooli lõpetamist määrati Fedjuninski 107. Vladimiri laskurpolgu rühmakomandöriks. 1929. aastal osales ta [[Ida-Hiina raudtee]]l Nõukogude-Hiina sõjalises konfliktis Üksiku Kaug-Ida armee 36. laskurdiviisi 6. kompanii komandöri ametis. Leidlikkuse ja osava juhtimise ning isikliku julguse eest sai ta [[Punalipu orden]]i ja isikliku nimelise relva.<ref name="warheroes" /> 1930. aasta oktoobris saadeti Ivan Fedjuninski komandöride kursustele "Võstrel". Ta lõpetas need kiitusega ja naasis 1931. aastal [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], kus ta määrati pataljoni komandöriks ning 1936. aastal 108. Beloretšenski laskurpolgu komandöri abiks. 1938. aastal viidi polk üle [[Mongoolia]] territooriumile ja 1939. aastal kujundati see ümber 149. motoriseeritud laskurpolguks. Fedjuninski oli polgu komandöri abi majandusalal.<ref name="warheroes" /> 1939. aastal osales Ivan Fedjuninski [[Halhõn goli lahing]]us. Lahingu alguses määrati ta [[Georgi Žukov]]i ettepanekul 24. motoriseeritud laskurpolgu komandöriks. Otsustaval hetkel murdis noore komandöri polk tankide saatel Jaapani sõjaväe tagalasse, põhjustades vaenlasele suuri kaotusi. Tagala kommunikatsioonide purustamine pani jaapanlased kiiresti taanduma ja isegi põgenema. Fedjuninski juhitav polk sai peamises rindelõigus saagiks mitmesugust tehnikat ja raskesuurtükke.<ref name="warheroes" /> 29. augustil 1939 anti [[NSVL Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega [[polkovnik]] Ivan Fedjuninskile [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus ning [[Lenini orden]] ja [[Kuldtähe medal]]. Mongoolia [[Suur Rahvahuraal|Suure Rahvahuraali]] Presiidiumi 15. juuli 1975 seadlusega anti talle [[Mongoolia Rahvusvabariigi kangelane|Mongoolia Rahvusvabariigi kangelase]] aunimetus.<ref name="warheroes" /> 6. veebruaril 1940 sai Ivan Fedjuninski [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigis]] [[Tšojbalsan|Bajan Tümenis]] (alates 1941. aastast Tšojbalsanis) dislotseerunud 82. laskurdiviisi komandöriks. 10. märtsil 1940 formeeriti diviis ümber 82. motoriseeritud laskurdiviisiks, mille komandör oli Fedjuninski 1940. aasta novembrini.<ref name="warheroes" /> 1940. aasta novembrist oli polkovnik (12. augustist 1941 [[kindralmajor]]) Fedjuninski [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Kovel]]i piirkonnas majutatud 15. laskurkorpuse komandör. Erinevalt paljudest teistest väekoondistest pidas kolmest diviisist koosnev 15. laskurkorpus [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] alguses edukalt kaitselahinguid ja andis pealetungivatele [[Wehrmacht|Saksa vägedele]] mitu märgatavat vastulööki. Lahingutes Fedjuninski sai haavata ja rinde juhataja käsu järgi viidi ta lennukiga [[Moskva]]sse hospidali.<ref name="warheroes" /> 1941 aasta septembris määrati ta Georgi Žukovi ettepanekul [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] juhataja asetäitjaks ja ühtlasti [[42. armee]] juhatajaks. Pärast Žukovi lahkumisest 1941. aasta oktoobris ajutiselt juhatas Fedjuninski rinnet, 27. oktoobril määrati ta [[54. armee]] juhatajaks. 54. armee tema juhendamisel osales aktiivselt [[Tihvini kaitseoperatsioon]]is ja [[Tihvini pealetungioperatsioon]]is, mille käigus Nõukogude väed saavutasid strateegilist edu. 1942. aastal osales 54. armee Ivan Fedjuninski juhendamisel [[Ljubani operatsioon]]il, aga operatsioon lõppes edutult ja armee sai suuri kaotusi.<ref name="warheroes" /> 1942. aprillist oli Ivan Fedjuninski [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerindel]] [[5. armee (NSV Liit)|5. armee]] juhendaja ja osales sõjaoperatsioonides Moskva lähistel. 13. juunil 1942 anti talle kindralleitnandi aukraad.<ref name="warheroes" /> 1942. aasta oktoobris määrati ta [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] juhataja [[Kirill Meretskov]]i asetäitjaks. "Iskra" operatsioonis (12.−30. jaanuaril 1943) edu eest anti talle I järgu [[Kutuzovi orden]]. Operatsiooni käigus ta sai raskelt haavata.<ref name="warheroes" /> 1943. aasta mais määrati Ivan Fedjuninski [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] juhataja asetäitjaks. 14. juulil 1943 sai ta [[11. armee (Nõukogude Liit)|11. armee]] juhatajaks ning osales [[Brjanski operatsioon|Brjanski]] (1. september – 3. oktoober 1943) ja [[Gomeli–Retšitsa operatsioon]]il (10.−30. novembril 1943).<ref name="warheroes" /> 1943. aasta detsembris määrati Ivan Fedjuninski [[2. löögiarmee]] juhatajaks Leningradi lähistel. Ta moodustas vaenlasel ekslikku ettekuju, et koondub vägesid ja tehnikat [[Oranienbaumi platsdarm]]i paremal tiival, aga tegelikult andis lööki peamises Ropša suunas ja liitus 42. armee vägedega ning hävitas sakslaste [[Peterhof]]i-[[Strelna]] rühma [[Ropša]] lähistel. See oli [[Leningradi blokaad]]i läbimurdele otsustav panek.<ref name="warheroes" /> [[Pilt:The memorial of general Fedyuninsky's command post 1944.jpg|pisi|Kindral Fedjuninski 1944. aasta komandopunkti mälestussammas Narva jõe idakaldal]] 1944. aasta veebruari esimesel poolel osales Ivan Fedjuninski juhitav 2. löögiarmee [[Veebruari Narva pealetung|Narva pealetungis]], aga Narva linna vallutada ei õnnestunud. Narva vallutati 26. juulil 1944. [[Narva operatsioon]]i käigus. Pealetung lähtus platsdarmilt, mis sai hiljem nime [[Narva platsdarm|Fedjuninski platsdarm]]. Pärast [[Tallinna operatsioon]]i lõppu osales 2. löögiarmee lahingutes [[Kuramaa lahingud|Kuramaa kotis]] blokeeritud Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] peajõududega ja [[Ida-Preisimaa operatsioon]]is.<ref name="warheroes" /> 24. juunil 1945 osales [[kindralpolkovnik]] Ivan Fedjuninski Moskva [[Punane väljak|Punasel väljak]]ul [[Võidu paraad]]il.<ref name="warheroes" /> Pärast teise maailmasõja lõppu jäi Fedjuninski [[Saksamaa]]l [[Nõukogude Liidu okupatsiooniväed Saksamaal|Nõukogude Liidu okupatsioonivägede]] koosseisu kuuluva 2. löögiarmee komandöri ametis.<ref name="warheroes" /> 1946. aasta aprillist 1947. aasta veebruarini oli Ivan Fedjuninski [[Arhangelski sõjaväeringkond|Arhangelski sõjaväeringkonna]] juhataja. 1948. aastal ta lõpetas kõrgeimaid akadeemilisi kursuseid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia|Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]] juures.<ref name="warheroes" /> 1948–1951 oli ta [[7. armee (NSV Liit)|7. armee]] komandör (armee staap asus [[Jerevan]]is). 1951–1954 Ivan Fedjuninski oli Saksamaal Nõukogude Liidu okupatsioonivägede rühma ülemjuhataja asetäitja ja esimene asetäitja. 1954–1957 sai ta [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] juhataja, 1957–1965 – [[Turkestani sõjaväeringkond|Turkestani sõjaväeringkonna]] juhataja.<ref name="warheroes" /> 8. augustil 1955 anti Ivan Fedjuninskile armeekindrali autasu. 1965. aastast oma surmani oli ta NSVL Kaitseministeeriumi peajärelevaatajate rühma koosseisus sõjaline järelevaataja-nõunik. ==Esindusorganites== Ivan Fedjuninski kuulus [[NSV Liidu Ülemnõukogu V koosseis|NSV Liidu Ülemnõukogu V]] ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu VI koosseis|VI koosseisu]] ning NSV Liidu Ülemnõukogusse. 1973. aastal valiti ta [[Tallinna aukodanik]]uks<ref name="Np7cI" />. Samuti ta on Volhovi, Lomonossovi, Kingissepa, Brjanski, Karatševi, [[Gomel]]i<ref name="bMI2V" /> ja Tšoibolsani aukodanik.<ref name="warheroes" /> Viimastel eluaastatel elas Fedjuninski Moskvas ja suri 17. oktoobril 1977. Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le.<ref name="warheroes" /> ==Mälestuse jäädvustamine== Aastatel 1978–1991 kandis tema nime praegune [[Paekaare tänav]] Tallinnas ja 1978–1994 praegune [[Rakvere tänav (Narva)|Rakvere tänav]] [[Narva]]s. Aastatel 1979–1996 kandis tema nime [[Tallinna 12. Keskkool]].<ref name="LhEo7" /> Siiani kannavad tema nime tänavad ja põigud [[Brjansk]]is, [[Gomel]]is, [[Tugulõm]]is, [[Fedjuninski tänav (Jaanilinn)|Jaanilinnas]], [[Tjumen]]is, [[Karatšev]]is, [[Ropša (Lomonossovi rajoon)|Ropšas]] ja [[Volhov]]is.<ref name="warheroes" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rudocs">[http://rudocs.exdat.com/docs/index-174116.html?page=2 Генерал И. И. Федюнинский: этапы военной карьеры]</ref> <ref name="warheroes">[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1118 Иван Иванович Федюнинский на сайте "Герои страны"]</ref> <ref name="Np7cI">http://m.tallinn.ee/est/Aukodanikud-1 (vaadatud 22.04.2015)</ref> <ref name="bMI2V">[http://vseogomele.net/databases/?db=1&material=1 Всё о Гомеле. Доски почёта — Почётные граждане города Гомеля].</ref> <ref name="LhEo7">[http://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-koolide-asutamiste-ajad-ja-endised-nimed tallinn.ee: Tallinna koolide asutamiste ajad ja endised nimed]</ref> }} {{JÄRJESTA:Fedjuninski, Ivan}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1977]] 7avw54cthinmozko8sqk4rqcjntetwl 6175339 6175275 2022-08-08T09:42:51Z Ursus scribens 115317 keeletoimeta wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Nimi = | Täisnimi = Ivan Fedjuninski | Hüüdnimi = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[30. juuli]] [[1900]] | Sünnikoht = [[Toboli kubermang]], [[Venemaa keisririik]] | Surmaaeg = [[17. oktoober]] [[1977]] | Surmakoht = [[Moskva]], [[NSV Liit]] | Truudusvanded = | Teenistused = [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]] | Teenistusaeg = | Auaste = [[armeekindral]] | Juhitud üksused = 15. laskurkorpus <br>[[42. armee]]<br>[[54. armee]]<br>5. armee<br>11. armee<br>[[2. löögiarmee]]<br>[[Arhangelski sõjaväeringkond]] <br>[[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond]] <br> [[Turkestani sõjaväeringkond]] | Sõjad/lahingud = [[Venemaa kodusõda]]<br>[[Teine maailmasõda]] | Autasud = | Abikaasa(d) = | Allkiri = }} '''Ivan Fedjuninski''' ([[vene keel]]es ''Иван Иванович Федюнинский''; [[30. juuli]] [[1900]] – [[17. oktoober]] [[1977]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] väejuht, [[armeekindral]], [[Nõukogude Liidu kangelane]]. Ivan Fedjuninski sündis 30. (17. [[vkj]]) juulil 1900 [[Tobolski kubermang]]u Tjumeni maakonna Uspenski valla (praegu [[Sverdlovski oblast]]i [[Tugulõmi rajoon]]) Giljova külas maalri perekonnas. Õppis alates 1909. aastast Giljova algkoolis, sai eduka õppimise eest kiituskirja.<ref name="rudocs" /> 1913. aastal lõpetas külakooli ja töötas maalriabina.<ref name="warheroes" /> 1919. aastal astus Ivan Fedjuninski vabatahtlikult [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee]]sse. Osales [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõjas]] [[Reamees|reamehena]] [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerindel]] ja sai kaks korda haavata.<ref name="warheroes" /> 29. juulil 1921 viidi Ivan Fedjuninski üle [[Omsk]]isse 31. reservpolku, kus ta õppis 24. Omski III Kommunistliku Internatsionaali nimelises TTPA komandöride jalaväekoolis. Kool viidi üle [[Vladivostok]]ki ja nimetati ümber. 1924. aastal lõpetas ta Vladivostoki Kommunistliku Internatsionaali nimelise jalaväekooli.<ref name="rudocs" /> Pärast kooli lõpetamist määrati Fedjuninski 107. Vladimiri laskurpolgu rühmakomandöriks. 1929. aastal osales ta [[Ida-Hiina raudtee]]l Nõukogude-Hiina sõjalises konfliktis Üksiku Kaug-Ida armee 36. laskurdiviisi 6. kompanii komandöri ametis. Leidlikkuse ja osava juhtimise ning isikliku julguse eest sai ta [[Punalipu orden]]i ja isikliku nimelise relva.<ref name="warheroes" /> 1930. aasta oktoobris saadeti Ivan Fedjuninski komandöride kursustele "Võstrel". Ta lõpetas need kiitusega ja naasis 1931. aastal [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]], kus ta määrati pataljoni komandöriks ning 1936. aastal 108. Beloretšenski laskurpolgu komandöri abiks. 1938. aastal viidi polk üle [[Mongoolia]] territooriumile ja 1939. aastal kujundati see ümber 149. motoriseeritud laskurpolguks. Fedjuninski oli polgu komandöri abi majandusalal.<ref name="warheroes" /> 1939. aastal osales Ivan Fedjuninski [[Halhõn goli lahing]]us. Lahingu alguses määrati ta [[Georgi Žukov]]i ettepanekul 24. motoriseeritud laskurpolgu komandöriks. Otsustaval hetkel murdis noore komandöri polk tankide saatel Jaapani sõjaväe tagalasse, põhjustades vaenlasele suuri kaotusi. Tagala kommunikatsioonide purustamine pani jaapanlased kiiresti taanduma ja isegi põgenema. Fedjuninski juhitav polk sai peamises rindelõigus saagiks mitmesugust tehnikat ja raskesuurtükke.<ref name="warheroes" /> 29. augustil 1939 anti [[NSVL Ülemnõukogu Presiidium]]i seadlusega [[polkovnik]] Ivan Fedjuninskile [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus ning [[Lenini orden]] ja [[Kuldtähe medal]]. Mongoolia [[Suur Rahvahuraal|Suure Rahvahuraali]] Presiidiumi 15. juuli 1975 seadlusega anti talle [[Mongoolia Rahvusvabariigi kangelane|Mongoolia Rahvusvabariigi kangelase]] aunimetus.<ref name="warheroes" /> 6. veebruaril 1940 sai Ivan Fedjuninski [[Mongoolia Rahvavabariik|Mongoolia Rahvavabariigis]] [[Tšojbalsan|Bajan Tümenis]] (alates 1941. aastast Tšojbalsanis) dislotseerunud 82. laskurdiviisi komandöriks. 10. märtsil 1940 formeeriti diviis ümber 82. motoriseeritud laskurdiviisiks, mille komandör oli Fedjuninski 1940. aasta novembrini.<ref name="warheroes" /> 1940. aasta novembrist oli polkovnik (12. augustist 1941 [[kindralmajor]]) Fedjuninski [[Brest (Valgevene)|Bresti]] ja [[Kovel]]i piirkonnas majutatud 15. laskurkorpuse komandör. Erinevalt paljudest teistest väekoondistest pidas kolmest diviisist koosnev 15. laskurkorpus [[Suur Isamaasõda|Suure Isamaasõja]] alguses edukalt kaitselahinguid ja andis pealetungivatele [[Wehrmacht|Saksa vägedele]] mitu märgatavat vastulööki. Lahingutes Fedjuninski sai haavata ja rinde juhataja käsu järgi viidi ta lennukiga [[Moskva]]sse hospidali.<ref name="warheroes" /> 1941. aasta septembris määrati ta Georgi Žukovi ettepanekul [[Leningradi rinne|Leningradi rinde]] juhataja asetäitjaks ja ühtlasti [[42. armee]] juhatajaks. Pärast Žukovi lahkumist 1941. aasta oktoobris juhtis Fedjuninski ajutiselt rinnet, 27. oktoobril määrati ta [[54. armee]] juhatajaks. 54. armee osales tema juhtimisel aktiivselt [[Tihvini kaitseoperatsioon]]is ja [[Tihvini pealetungioperatsioon]]is, mille käigus Nõukogude väed saavutasid strateegilist edu. 1942. aastal osales 54. armee Ivan Fedjuninski juhtimisel [[Ljubani operatsioon]]il, aga operatsioon lõppes edutult ja armee sai suuri kaotusi.<ref name="warheroes" /> 1942. aprillist oli Ivan Fedjuninski [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerindel]] [[5. armee (NSV Liit)|5. armee]] juhataja ja osales sõjaoperatsioonides Moskva lähistel. 13. juunil 1942 anti talle kindralleitnandi auaste.<ref name="warheroes" /> 1942. aasta oktoobris määrati ta [[Volhovi rinne|Volhovi rinde]] juhataja [[Kirill Meretskov]]i asetäitjaks. "Iskra" operatsioonis (12.−30. jaanuaril 1943) edu eest anti talle I järgu [[Kutuzovi orden]]. Operatsiooni käigus sai ta raskelt haavata.<ref name="warheroes" /> 1943. aasta mais määrati Ivan Fedjuninski [[Brjanski rinne|Brjanski rinde]] juhataja asetäitjaks. 14. juulil 1943 sai ta [[11. armee (Nõukogude Liit)|11. armee]] juhatajaks ning osales [[Brjanski operatsioon|Brjanski]] (1. september – 3. oktoober 1943) ja [[Gomeli–Retšitsa operatsioon]]il (10.−30. novembril 1943).<ref name="warheroes" /> 1943. aasta detsembris määrati Ivan Fedjuninski [[2. löögiarmee]] juhatajaks Leningradi lähistel. Ta tekitas vaenlasel ekslikku ettekujutust, et koondab vägesid ja tehnikat [[Oranienbaumi platsdarm]]i paremal tiival, aga tegelikult andis löögi peamises Ropša suunas ja liitus 42. armee vägedega ning hävitas sakslaste [[Peterhof]]i-[[Strelna]] rühma [[Ropša]] lähistel. See oli [[Leningradi blokaad]]i läbimurdele otsustav panek.<ref name="warheroes" /> [[Pilt:The memorial of general Fedyuninsky's command post 1944.jpg|pisi|Kindral Fedjuninski 1944. aasta komandopunkti mälestussammas Narva jõe idakaldal]] 1944. aasta veebruari esimesel poolel osales Ivan Fedjuninski juhitav 2. löögiarmee [[Veebruari Narva pealetung|Narva pealetungis]], aga Narva linna vallutada ei õnnestunud. Narva vallutati 26. juulil 1944. [[Narva operatsioon]]i käigus. Pealetung lähtus platsdarmilt, mis sai hiljem nime [[Narva platsdarm|Fedjuninski platsdarm]]. Pärast [[Tallinna operatsioon]]i lõppu osales 2. löögiarmee lahingutes [[Kuramaa lahingud|Kuramaa kotis]] blokeeritud Saksa [[Väegrupp Nord|väegrupi Nord]] peajõududega ja [[Ida-Preisimaa operatsioon]]is.<ref name="warheroes" /> 24. juunil 1945 osales [[kindralpolkovnik]] Ivan Fedjuninski Moskva [[Punane väljak|Punasel väljak]]ul [[Võidu paraad]]il.<ref name="warheroes" /> Pärast teise maailmasõja lõppu jäi Fedjuninski [[Saksamaa]]l [[Nõukogude Liidu okupatsiooniväed Saksamaal|Nõukogude Liidu okupatsioonivägede]] koosseisu kuuluva 2. löögiarmee komandöri ametis.<ref name="warheroes" /> 1946. aasta aprillist 1947. aasta veebruarini oli Ivan Fedjuninski [[Arhangelski sõjaväeringkond|Arhangelski sõjaväeringkonna]] juhataja. 1948. aastal ta lõpetas kõrgeimaid akadeemilisi kursuseid [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia|Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaväeakadeemia]] juures.<ref name="warheroes" /> 1948–1951 oli ta [[7. armee (NSV Liit)|7. armee]] komandör (armee staap asus [[Jerevan]]is). 1951–1954 Ivan Fedjuninski oli Saksamaal Nõukogude Liidu okupatsioonivägede rühma ülemjuhataja asetäitja ja esimene asetäitja. 1954–1957 sai ta [[Taga-Kaukaasia sõjaväeringkond|Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna]] juhataja, 1957–1965 – [[Turkestani sõjaväeringkond|Turkestani sõjaväeringkonna]] juhataja.<ref name="warheroes" /> 8. augustil 1955 anti Ivan Fedjuninskile armeekindrali autasu. 1965. aastast oma surmani oli ta NSVL Kaitseministeeriumi peajärelevaatajate rühma koosseisus sõjaline järelevaataja-nõunik. ==Esindusorganites== Ivan Fedjuninski kuulus [[NSV Liidu Ülemnõukogu V koosseis|NSV Liidu Ülemnõukogu V]] ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu VI koosseis|VI koosseisu]] ning NSV Liidu Ülemnõukogusse. 1973. aastal valiti ta [[Tallinna aukodanik]]uks<ref name="Np7cI" />. Samuti ta on Volhovi, Lomonossovi, Kingissepa, Brjanski, Karatševi, [[Gomel]]i<ref name="bMI2V" /> ja Tšoibolsani aukodanik.<ref name="warheroes" /> Viimastel eluaastatel elas Fedjuninski Moskvas ja suri 17. oktoobril 1977. Ta on maetud [[Novodevitšje kalmistu]]le.<ref name="warheroes" /> ==Mälestuse jäädvustamine== Aastatel 1978–1991 kandis tema nime praegune [[Paekaare tänav]] Tallinnas ja 1978–1994 praegune [[Rakvere tänav (Narva)|Rakvere tänav]] [[Narva]]s. Aastatel 1979–1996 kandis tema nime [[Tallinna 12. Keskkool]].<ref name="LhEo7" /> Siiani kannavad tema nime tänavad ja põigud [[Brjansk]]is, [[Gomel]]is, [[Tugulõm]]is, [[Fedjuninski tänav (Jaanilinn)|Jaanilinnas]], [[Tjumen]]is, [[Karatšev]]is, [[Ropša (Lomonossovi rajoon)|Ropšas]] ja [[Volhov]]is.<ref name="warheroes" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="rudocs">[http://rudocs.exdat.com/docs/index-174116.html?page=2 Генерал И. И. Федюнинский: этапы военной карьеры]</ref> <ref name="warheroes">[http://www.warheroes.ru/hero/hero.asp?Hero_id=1118 Иван Иванович Федюнинский на сайте "Герои страны"]</ref> <ref name="Np7cI">http://m.tallinn.ee/est/Aukodanikud-1 (vaadatud 22.04.2015)</ref> <ref name="bMI2V">[http://vseogomele.net/databases/?db=1&material=1 Всё о Гомеле. Доски почёта — Почётные граждане города Гомеля].</ref> <ref name="LhEo7">[http://www.tallinn.ee/est/haridus/Tallinna-koolide-asutamiste-ajad-ja-endised-nimed tallinn.ee: Tallinna koolide asutamiste ajad ja endised nimed]</ref> }} {{JÄRJESTA:Fedjuninski, Ivan}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu armeekindralid]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kangelased]] [[Kategooria:Tallinna aukodanikud]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1900]] [[Kategooria:Surnud 1977]] izem09mot2rkbjft5nr3u6o36jcau6w 0 407305 6175352 6156234 2022-08-08T10:02:36Z OskarRand1 162064 /* Singlid */ wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Jüri Pootsmann | Pilt = ESC2016 - Estonia Meet & Greet 19.jpg | Pildi_kirjeldus = Jüri Pootsmann (2016) | Pildi_suurus = 250px | Horisontaalne = | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = Jüri Pootsmann | Alias = | Sündinud = {{süv|1994|7|1}} | Surnud = | Päritolu = | Pill = | Hääleliik = | Stiil = [[alternatiivne muusika|alternatiiv]] | Amet = pop[[laulja]] | Aktiivne = 2013&nbsp;– | Plaadifirma = [[Universal Music Group|Universal]] | Seotud_artistid = | URL = }} '''Jüri Pootsmann''' (sündinud [[1. juuli]]l [[1994]] [[Raikküla]]s) on eesti poplaulja ja raadiosaatejuht. Ta võitis 2015. aastal telesaate [[Eesti otsib superstaari (kuues hooaeg)|"Eesti otsib superstaari"]]. 2015. aasta novembris ilmus Jüri Pootsmanni esimene omanimeline [[EP]] koostöös [[Vaiko Eplik]]u, [[Sten Šeripov]]i ja [[Kim W|Kim W-ga]]. Ta tunnistati 2016. aasta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] galal aasta meesartistiks,<ref>[http://www.muusikaauhinnad.eu/jagati-katte-eesti-muusikaauhinnad-2016/ Eesti Muusikaauhinnad 2016]</ref> olles nomineeritud viies kategoorias (aasta popalbum, aasta meesartist, aasta debüütalbum, aasta parim laul, aasta album). 2016. aasta novembris ilmus Jüri Pootsmanni teine album "Täna".<ref>{{Netiviide|autor=Kirke Ert|url=https://www.postimees.ee/3915657/|pealkiri=Jüri Pootsmanni debüütalbum on valmis.|väljaanne=Postimees Kultuur|aeg=18. november 2016|vaadatud=28.06.2020}}</ref> Ta on hääleulatuselt [[bariton]]. Jüri Pootsmann on 2018. aastast hommikusaatejuht raadiojaamas [[MyHits]]. 2020. aasta novembris pääses ta saate "Eesti laul 2021" poolfinalistide hulka palaga "Magus melanhoolia". 6. märtsil 2021 sai ta selle lauluga võistlusel kolmanda koha. == Eurovisioon 2016 == [[Fail:ESC2016 - Estonia 08.jpg|pisi|Jüri Pootsmann [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el [[Stockholm]]is]] Pootsmann võitis 5. märtsil 2016 "[[Eesti Laul 2016|Eesti laulu 2016"]] lauluga "[[Play]]", mille autorid on [[Stig Rästa]], [[Fred Krieger]] ja [[Vallo Kikas]]. [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|Eurovisiooni lauluvõistlusel]] [[Stockholm]]is [[Globen]]is sai ta I poolfinaalis viimase, 18. koha, ega pääsenud finaali. Ka kõigi riikide üldarvestuses sai Eesti laul Jüri Pootsmanni esituses viimase koha.<ref>[http://eestilaul.postimees.ee/3694419/eesti-jai-eurovisiooni-poolfinaalis-viimaseks Postimees: Eesti jäi Eurovisiooni poolfinaalis viimaseks]</ref> == Jüri Pootsmanni bänd == * Jüri Pootsmann (laul) * Siim Avango (basskitarr, taustlaul) * Joonas Mattias Sarapuu (klahvpillid) * Pent Järve (kitarr) * Hans Kurvits (trummid) == Singlid == * "Kukume korduvalt" (''ft.'' AL & MAKU) – 2013 *"Torm" – 2015 * "[[Aga siis]]" – 2015 * "Nooled" – 2015 * "Sadama peab" – 2015 * "Ainult jooksen" – 2015 * "[[Play]]" – 2016 * "I Remember U" (''ft.'' [[Cartoon]]) – 2016 * "[[Nii või naa]]" – 2016 * "Täna" – 2016 *"Silmades" – 2017 *"Vihmapiisad päikest täis" – 2018 *"Jagatud saladus" (koos [[Elina Born]]iga) – 2018 *"Üksinda koos" – 2019 *"Magus melanhoolia" – 2020 *"Ümber sõrme" – 2021 *"Jäljed jätsid tuulde" – 2022 == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ohtuleht.ee/721301/ohtulehe-video-juri-pootsmann-play-ja-goodbye-to-yesterday-on-vordselt-head-lood Jüri Pootsmann: "Play" ja "Goodbye to Yesterday" on võrdselt head lood!] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Rasmus Rändvee]] | nimi="[[Eesti otsib superstaari (kuues hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]" võitja | aeg=Kuues hooaeg (2015) | järgnev=[[Uudo Sepp]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Elina Born]] ja [[Stig Rästa]] <br>lauluga "[[Goodbye to Yesterday]]" | nimi=[[Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel]] | aeg=[[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2016]] | järgnev=[[Koit Toome]] ja [[Laura Põldvere|Laura]] <br>lauluga "Verona"}} {{lõpp}} {{Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Pootsmann, Jüri}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel]] eef4f788gba501lgrty5qq7yje68hos 0 410790 6174919 5119523 2022-08-07T14:16:32Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Lollapalooza 2015.JPG|pisi|2015. aasta festivalil]] '''Lollapalooza''' on iga-aastane [[muusikafestival]], mis toimub [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Chicago]]s [[Grant Park]]is. Muusikafestivalile pani aluse [[Perry Farrell]] 1991. aastal, kes korraldas oma bändi [[Jane's Addiction]] hüvastijätuturnee raames suurejoonelise kontserdi. Festivalil esinevad tuntud ja vähem tuntud ''[[heavy metal]]''<nowiki>'</nowiki>i, [[alternatiivrokk|alternatiivroki]], ''[[punk rock]]''<nowiki>'</nowiki>i ja [[hiphop]]bändid. Teiste seas on festivalil esinenud eesti laulja [[Kerli Kõiv|Kerli]] 2011. aastal.<ref>[http://elu24.postimees.ee/425946/kerli-esineb-mainekal-lollapalooza-muusikafestivalil Kerli esineb mainekal Lollapalooza muusikafestivalil], Postimees.ee, 27. aprill 2011</ref> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} *[http://www.lollapalooza.com/ Koduleht] [[Kategooria:Muusikafestivalid]] [[Kategooria:Chicago]] mukh67mlfvulojf6wl14ouy1b4rh35m 0 411210 6174938 6173930 2022-08-07T14:41:09Z NOSSER 8097 /* Eesti Maavalitsus */ wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Autonoomne Eestimaa kubermang''' oli [[1917]]. aastal pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i [[autonoomia]] saanud [[Eestimaa kubermang]] Venemaa riigi koosseisus. [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määras 18. märtsil [[ukj]] / 5. märtsil [[vkj]] 1917. aastal [[Jaan Poska]] [[Eestimaa kubermangukomissar]]iks, varem oli [[Eestimaa kubermang]]u [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e juhiks [[Eestimaa kuberner]] . Eesti rahvuslikud ringkonnad hakkasid taotlema [[Liivimaa kubermang]]u [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist, mis seaduseelnõuna ka Venemaa Ajutisele Valitsusele läkitati. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Venemaa Ajutisele Valitsusele surve avaldamiseks uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks organiseeriti 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 (neist u 15 000 sõjaväelased) osalejaga [[eestlaste demonstratsioon Petrogradis]]. == Administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra määrus == [[File:EsthoniaGovernorate1914.png|pisi|left|[[Eestimaa kubermang]]u [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]]]] [[File:BalticGovernorates1914.png|pisi|[[Balti kubermangud]]e kaardil, [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]]] [[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Eestimaa kubermang]]uga, mille koosseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]]. Väljapoole autonoomset Eestimaa kubermangu jäid vaid [[Narva]], [[Valga]] ja [[Setumaa]]. {{vaata|Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta}} Eestimaa kubermangu [[Riigihaldus|riigihaldus]] jagunes väiksemateks [[Autonoomia|autonoomseteks]] haldusühikuteks: linnad, maakonnad, vallad, alevid. Igal ühikul oli oma nõukogu ([[linnavolikogu]], [[Maakonnanõukogu|maakonnanõukogu]], [[Vallanõukogu|vallanõukogu]], [[Alevivolikogu|alevivolikogu]]) ning täitevorganiks valitsus ([[linnavalitsus]], [[maavalitsus]], [[Alevivalitsus|alevivalitsus]], [[vallavalitsus]]). [[Nõukogu]]d kui [[valitsus]]ed tegutsesid kollegiaalsete [[Asutus|asutis]]tena. [[1. juuli]]l 1917 esitati 74 allkirjaga [[Petserimaa]] eestlaste ja setude palve [[Eesti Maanõukogu]]le Petserimaa Autonoomse Eestimaa kubermanguga ühinemiseks<ref>[[Vahur Aabrams]], [https://setomaa.postimees.ee/6577966/vahemees-ustav Vahemees Ustav], Postimees.ee, 8. mai 2019</ref>. Kirjas oli ettepanek ühendada [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] linnaga [[Eestimaa]]ga. 1. septembril otsustaski Eesti Maanõukogu koosolek suunata palve juriidilisse komisjoni otsuseprojekti väljatöötamiseks. 1917. aasta suvel teatasid narvalasedki soovist ühendada Narva Eestimaa kubermanguga. Rahvahääletus Narva kuuluvuse asjus viidi läbi 10. detsembril 1917. Ligikaudu 80% osavõtnutest [[Narva ajalugu#Narva liitumine Eestimaa kubermanguga|soovis Narva ühendamist Eestiga]]. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja [[Jaanilinn]]a eraldumist [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]] ja eraldi [[Narva maakond|Narva maakonna]] loomist, mis koosnes Narvast ja Jaanilinnast) ka [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. == Kubermangukomissar == [[File:Jaan Poska1.jpg|pisi|Vene Ajutise Valitsuse [[Eestimaa kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]]]] Venemaa Ajutise Valitsuse määratud [[Eestimaa kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]] ja tema 2 abi (üks neist endise Põhja-Liivimaa juhtimiseks) jäi endiselt Ajutise Valitsuse poolt määratavaks, kuid ta sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse. {{vaata|Eestimaa kubermangukomissar}} == Ajutine Maanõukogu == Nõuandva organina oli ette nähtud [[maanõukogu]]de ja [[linnavolikogu]]de saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj) 1917. aastal. {{vaata|Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu}} == Eesti Maavalitsus == Vastavalt [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e määrusele moodustati [[Eestimaa kubermang]]u valitsemiseks Eesti Ajutine Maanõukogu ja selle [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatev]] organ [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutine Maavalitsus]]. Ajutine Maavalitsus alustas varade ülevõtmist [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]elt [[22. august]]il 1917. {{vaata|Eesti Ajutine Maavalitsus|Eesti Maavalitsus}} Kubermangupiiride muutmine Venemaa revolutsioonilise valitsuse poolt ei mõjutanud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] tegevust, mis olid jätkuvalt Eestimaa ja Liivimaa hertsogiriigi järjepidevuse kandjad. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i, 9. novembril 1917 (27. oktoobril vkj) võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu otsuse ka Ajutise Maanõukogu laialisaatmise kohta. 28. novembril (15. novembril vkj) pidas Ajutine Maanõukogu erakorralise koosoleku, kus kuulutati end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni, enne kui ta lõplikult laiali saadeti. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõim Vene Ajutise Valitsuse määrust [[Autonoomne Eestimaa kubermang|Autonoomse Eestimaa kubermangu]] loomisest, ei tunnistanud ja taastas [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]ude endised piirid. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] cdti59ekqn9v2nhsem7abn3fp8g4a53 6174939 6174938 2022-08-07T14:41:23Z NOSSER 8097 /* Eesti Maavalitsus */ wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{Keeletoimeta|aasta=2022|kuu=august}} '''Autonoomne Eestimaa kubermang''' oli [[1917]]. aastal pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i [[autonoomia]] saanud [[Eestimaa kubermang]] Venemaa riigi koosseisus. [[Venemaa Ajutine Valitsus]] määras 18. märtsil [[ukj]] / 5. märtsil [[vkj]] 1917. aastal [[Jaan Poska]] [[Eestimaa kubermangukomissar]]iks, varem oli [[Eestimaa kubermang]]u [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]e juhiks [[Eestimaa kuberner]] . Eesti rahvuslikud ringkonnad hakkasid taotlema [[Liivimaa kubermang]]u [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomse]] rahvuskubermangu moodustamist, mis seaduseelnõuna ka Venemaa Ajutisele Valitsusele läkitati. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Venemaa Ajutisele Valitsusele surve avaldamiseks uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks organiseeriti 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 (neist u 15 000 sõjaväelased) osalejaga [[eestlaste demonstratsioon Petrogradis]]. == Administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra määrus == [[File:EsthoniaGovernorate1914.png|pisi|left|[[Eestimaa kubermang]]u [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]]]] [[File:BalticGovernorates1914.png|pisi|[[Balti kubermangud]]e kaardil, [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]]]] [[12. aprill]]il (30. märts vkj) [[1917]]. aastal kinnitas Venemaa Ajutine Valitsus määruse "[[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]]", millega [[Liivimaa kubermang]]u [[Saare maakond#Ajalugu|Saare maakond]], [[Pärnu maakond#Ajalugu|Pärnu maakond]], [[Tartu maakond#Ajalugu|Tartu maakond]], [[Viljandi maakond#Ajalugu|Viljandi maakond]] ja [[Võru maakond#Ajalugu|Võru maakond]] liideti [[Eestimaa kubermang]]uga, mille koosseisus olid [[Lääne maakond#Ajalugu|Lääne maakond]], [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakond]], [[Järva maakond#Ajalugu|Järva maakond]], [[Viru maakond#Ajalugu|Viru maakond]]. Väljapoole autonoomset Eestimaa kubermangu jäid vaid [[Narva]], [[Valga]] ja [[Setumaa]]. {{vaata|Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta}} Eestimaa kubermangu [[Riigihaldus|riigihaldus]] jagunes väiksemateks [[Autonoomia|autonoomseteks]] haldusühikuteks: linnad, maakonnad, vallad, alevid. Igal ühikul oli oma nõukogu ([[linnavolikogu]], [[Maakonnanõukogu|maakonnanõukogu]], [[Vallanõukogu|vallanõukogu]], [[Alevivolikogu|alevivolikogu]]) ning täitevorganiks valitsus ([[linnavalitsus]], [[maavalitsus]], [[Alevivalitsus|alevivalitsus]], [[vallavalitsus]]). [[Nõukogu]]d kui [[valitsus]]ed tegutsesid kollegiaalsete [[Asutus|asutis]]tena. [[1. juuli]]l 1917 esitati 74 allkirjaga [[Petserimaa]] eestlaste ja setude palve [[Eesti Maanõukogu]]le Petserimaa Autonoomse Eestimaa kubermanguga ühinemiseks<ref>[[Vahur Aabrams]], [https://setomaa.postimees.ee/6577966/vahemees-ustav Vahemees Ustav], Postimees.ee, 8. mai 2019</ref>. Kirjas oli ettepanek ühendada [[Pihkva kubermang]]u [[Petseri vald|Petseri]], [[Lobotka vald|Lobotka]], [[Pankjavitsa vald|Pankjavitsa]] ja [[Irboska vald]] koos [[Petseri]] linnaga [[Eestimaa]]ga. 1. septembril otsustaski Eesti Maanõukogu koosolek suunata palve juriidilisse komisjoni otsuseprojekti väljatöötamiseks. 1917. aasta suvel teatasid narvalasedki soovist ühendada Narva Eestimaa kubermanguga. Rahvahääletus Narva kuuluvuse asjus viidi läbi 10. detsembril 1917. Ligikaudu 80% osavõtnutest [[Narva ajalugu#Narva liitumine Eestimaa kubermanguga|soovis Narva ühendamist Eestiga]]. [[21. detsember|21. detsembril]] 1917 tunnistas seda otsust (Narva ja [[Jaanilinn]]a eraldumist [[Jamburgi maakond|Jamburgi maakonnast]] ja eraldi [[Narva maakond|Narva maakonna]] loomist, mis koosnes Narvast ja Jaanilinnast) ka [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. == Kubermangukomissar == [[File:Jaan Poska1.jpg|pisi|Vene Ajutise Valitsuse [[Eestimaa kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]]]] Venemaa Ajutise Valitsuse määratud [[Eestimaa kubermangukomissar]] [[Jaan Poska]] ja tema 2 abi (üks neist endise Põhja-Liivimaa juhtimiseks) jäi endiselt Ajutise Valitsuse poolt määratavaks, kuid ta sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse. {{vaata|Eestimaa kubermangukomissar}} == Ajutine Maanõukogu == Nõuandva organina oli ette nähtud [[maanõukogu]]de ja [[linnavolikogu]]de saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj) 1917. aastal. {{vaata|Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu}} == Eesti Maavalitsus == Vastavalt [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa Ajutise Valitsus]]e määrusele moodustati [[Eestimaa kubermang]]u valitsemiseks Eesti Ajutine Maanõukogu ja selle [[Täidesaatva riigivõimu asutus|täidesaatev]] organ [[Eesti Maavalitsus|Eesti Ajutine Maavalitsus]]. Ajutine Maavalitsus alustas varade ülevõtmist [[Eestimaa kubermanguvalitsus]]elt [[22. august]]il 1917. {{vaata|Eesti Ajutine Maavalitsus|Eesti Maavalitsus}} Kubermangupiiride muutmine Venemaa revolutsioonilise valitsuse poolt ei mõjutanud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa]] ja [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] tegevust, mis olid jätkuvalt Eestimaa ja Liivimaa hertsogiriigi järjepidevuse kandjad. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i, 9. novembril 1917 (27. oktoobril vkj) võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu otsuse ka Ajutise Maanõukogu laialisaatmise kohta. 28. novembril (15. novembril vkj) pidas Ajutine Maanõukogu erakorralise koosoleku, kus kuulutati end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni, enne kui ta lõplikult laiali saadeti. [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]ivõim Vene Ajutise Valitsuse määrust Autonoomse Eestimaa kubermangu loomisest, ei tunnistanud ja taastas [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang]]ude endised piirid. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:1917. aasta Eestis]] 9k07uoefbq16vpeacm663bvf5h00c5c 10 413641 6175086 6125570 2022-08-07T19:57:27Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Navmall | nimi = Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus | päis = Meeste [[5000 m jooks|5000 m jooksu]] maailmameistrid | loend1 = {{nowrap|1983:&nbsp;[[Eamonn Coghlan]] •}} {{nowrap|1987:&nbsp;[[Saïd Aouita]] •}} {{nowrap|1991:&nbsp;[[Yobes Ondieki]] •}} {{nowrap|1993: [[Ismael Kirui]] •}} {{nowrap|1995: [[Ismael Kirui]] •}} {{nowrap|1997: [[Daniel Komen]] •}} {{nowrap|1999: [[Salah Hissou]] •}} {{nowrap|2001: [[Richard Limo]] •}} {{nowrap|2003: [[Eliud Kipchoge]] •}} {{nowrap|2005: [[Benjamin Limo]] •}} {{nowrap|2007: [[Bernard Lagat]] •}} {{nowrap|2009: [[Kenenisa Bekele]] •}} {{nowrap|2011: [[Mo Farah]] •}} {{nowrap|2013: [[Mo Farah]] •}} {{nowrap|2015: [[Mo Farah]] •}} {{nowrap|2017: [[Muktar Edris]] •}} {{nowrap|2019: [[Muktar Edris]] •}} {{nowrap|2022: [[Jakob Ingebrigtsen]]}} }}<noinclude>[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrite mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> fhyf8int3xsjmdm9bha8v1yyp32dwgk 0 413704 6175028 5567253 2022-08-07T17:57:27Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Derek Drouin | Pilt = Derek Drouin Moscow 2013.jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Derek Drouin 2013. aasta MM-il Moskvas | Riik = Kanada | Sünniaeg = {{süv|1990|3|6}} | Sünnikoht = [[Sarnia]] | Pikkus = 196 cm | Kaal = 80 kg | Spordiklubi = | Treener = | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Pronksmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2014]]|Kõrgushüpe}} {{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015]]|Kõrgushüpe}} }} '''Derek Drouin''' (sündinud [[6. märts]]il [[1990]] [[Sarnia]]s) on [[Kanada]] [[kergejõustiklane]] ([[kõrgushüppaja]]), olümpiavõitja. [[2012]]. aasta [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|Londoni olümpiamängudel]] võitis ta 2.29ga pronksmedali. [[2013]]. aasta [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s võitis ta pronksmedali, püstitades isikliku rekordi 2.38. [[2015]]. aasta [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta 2.34ga kuldmedali. [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s tuli ta tulemusega 2.38 olümpiavõitjaks. Tema isiklik rekord kõrgushüppes on '''2.40''', mille ta hüppas 25. aprillil 2014 [[Des Moines]]es. == Välislingid == * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste kõrgushüppes}} {{Maailmameistrid meeste kõrgushüppes}} {{JÄRJESTA:Drouin, Derek}} [[Kategooria:Kanada kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] ra42nn9t7ue6x83sfak2nuc4rsv2wqj 0 419746 6175277 4959455 2022-08-08T07:47:46Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Piiroja raudteepeatus''' oli [[raudteepeatus]] [[Tartu–Petseri raudtee]] ääres praeguse [[Setomaa vald|Setomaa valla]] alal [[Võru maakond|Võru maakonnas]]. Peatus asus [[Kliima raudteejaam|Kliima]] ja [[Petseri raudteejaam]]a vahel ([[Tartu]]st 83,5 km kaugusel), [[Kolodavitsa]] külas. Raudteepeatus suleti 1990. aastate keskpaigas. Seoses [[Koidula raudteejaam|Koidula raudteepiirijaam]]a ehitusega 2011. aastal ning seoses sellega raudtee muudetud trassiga ei läbi [[raudtee]] enam endist Piiroja peatuskohta. ==Välislingid== *[http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-20584 Foto: Endise Piiroja raudteepeatuse asukoht aastal 2011 - Baltic Trains Picture Gallery] {{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Kliima raudteejaam|Kliima]] | peatus=Piiroja | järgnev= [[Pilt:Flag of Russia.svg|15px]] [[Petseri raudteejaam|Petseri]]}} {{coordinate|NS=57/50/32.92/N|EW=27/33/31.57/E|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Vastseliina kihelkond]] [[Kategooria:Setomaa vald]] [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] biy6w0stlow9x5rbnx0odii07evl0ev 0 423753 6174867 5758399 2022-08-07T12:44:44Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuigatsi mõisa peahoone.jpg|pisi|Kuigatsi mõisa peahoone]] '''Kuigatsi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Löwenhof'') oli [[rüütlimõis]] [[Sangaste kihelkond|Sangaste kihelkonnas]] [[Tartumaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|tartu|kuigatsi}} (vaadatud 23.12.2015).</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Valga maakond]]a [[Otepää vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> ==Ajalugu== Mõisa on esimest korda mainitud [[1509]]. aastal.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõis kuulus algselt [[Dumpian]]itele, hiljem kuulus mõis [[Dücker]]itele ja [[18. sajand Eestis|18. sajandil]] oli mõis von [[Löwenstern]]ide omanduses, kelle nime järgi oli koha saksakeelne nimi ''Löwenhof''. Mõisa viimased omanikud enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] olid [[Nolcken]]id.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Pärast Kuigatsi kooli likvideerimist läks mõis erakätesse, selle omandas perekond Sõnajalg. Investeeringuid aga ei ole tehtud ning [[muinsuskaitse]] all olev [[Kuigatsi mõisa valitsejamaja]] <ref name="KRR_23184">{{kultuurimälestis|23184|Kuigatsi mõisa valitsejamaja}} (vaadatud 22.11.2020).</ref> ja peahoone seisavad tühjalt<ref>[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/fotod-kuigatsi-mois-seisab-juba-ule-kumne-aasta-tuhjana?id=64631584 Kuigatsi mõis seisab juba üle kümne aasta tühjana], maaleht.delfi.ee, 4. juuli 2012.</ref> ja lagunevad. ==Mõisaansambel== Mõisa [[varaklassitsism|varaklassitsistlik]] peahoone ehitati 1770.–1880. aastatel<ref name="mõisaportaal, 2015"/>, [[Löwenstern]]ide ajal. <gallery> Kuigatsi mõis.JPG|Peahoone Kuigatsi mõisa ait a*.jpg|Ait Kuigatsi mõisa palmimaja.jpg|Palmimaja Kuigatsi mõisa tuuleveski 2012.jpg|Tuuleveski Kuigatsi mõisa sõiduhobuste tall.jpg|Sõiduhobuste tall Kuigatsi mõisa vesiveski-meierei.jpg|Vesiveski-meierei varemed </gallery> [[20. sajand Eestis|20. sajandi]] keskel ehitati mõisahoonet ümber, mille käigus muudeti oluliselt selle välisilmet. Viimase koolina tegutses mõisahäärberis omaaegse [[Valga rajoon]]i erivajadustega laste kool ([[Kuigatsi Eriinternaatkool]]), hiljem oli seal ka lastekodu. See likvideeriti 2001. aastal. Pärast seda on mõis seisnud tühjalt. Internaatkooli perioodi tunnuseks on mõisahoone kõrvale ehitatud üldisse ansamblisse mittesobiv internaadihoone. == Vaata ka == *[[Kuigatsi postijaam]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Praust, Valdo. ''Tartumaa mõisad''. Tallinn: Tänapäev, 2008. Lk 152–155. ==Välislingid== {{commonskat|Kuigatsi Manor}} *{{Mõisaportaal|tartu|kuigatsi}} {{Sangaste kihelkond}} [[Kategooria:Tartumaa mõisad]] [[Kategooria:Otepää vald]] [[Kategooria:Sangaste kihelkond]] 9hkoefu8ki1i9m9ucaoagiiavcmgfq9 0 428771 6175263 5697035 2022-08-08T07:35:58Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Olav Maran | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1933|10|20}} | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Olav Maran''' (kuni 1937 Mihkelson sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1933]] [[Tartu]]s) on Eesti maalikunstnik.<ref name="EKABL">[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn, 1996. Lk 296</ref> ==Elukäik == Olav Maran on sündinud 1933. aastal Tartus tulevase skulptori Elfriide Marani ja politseikonstaabel Alfred Marani teise lapsena. 1938 kolis ema koos lastega Tallinna, kus Olav Maran lõpetas 1953.a [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. keskkooli]]. Pärast seda asus ta õppima [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti]] graafika erialale. Tema grupikaaslasteks olid [[Peeter Ulas]], [[Herald Eelma]], [[Heldur Laretei]] ning tulevane abikaasa [[Silvia Liiberg|Sylvia Liiberg]]. Maran lõpetas instituudi 1959 aastal, 1959-1965 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] kunstnikuna ja karikaturistina<ref>Pikker Nr.4 1957</ref>, seejärel on olnud [[vabakunstnik]].<ref name="EKABL" /> == Looming == Näitustel hakkas esinema alates 1959. aasta esimesest noortenäitusest, peamiselt maalidega. Estampgraafikat on kunstnik teinud vähe, õpingujärgselt ainult paar vineerilõiget ("Tänav",1960).<ref name=":0">Mart Lepp, Tallinn Olav Marani loomingus - Sirp ja Vasar, 4.02.1987</ref> Maran tundis loometee alguses suurt huvi moodsate kunstivoolude vastu. Esimesed abstraktsed maalid valmisid aastail 1957-59, esimene sürrealistlik maal "Väljavaade" 1959. aastal. Innustust leidis ta enne sõda ilmunud H. Readi raamatust "Moodne kunst" ja ühest I. Laabani artiklist ajakirjas "Eesti Noorus". Impulsse andis ka mõningane informatsioon läänest (sotsialismimaade kunstiajakirjade kaudu). 1960. aastail katsetas Maran mitmetes moodsa kunsti suundumustes, püüdes neisse kätketud kunstikogemust tuua ka eesti kunsti. Õlimaali kõrval kasutas guašši, temperat, pastelli, [[Kollaaž|kollaaži]]. Ühena eesti kunsti avangardi liidritest pidas loenguid ja avaldas artikleid moodsa kunsti taotluste kohta.<ref>Ants Juske, Olav Maran - avangardistist vanameistriks - Eesti Päevaleht, 17.01.2009</ref> Näitustel eksponeeris Maran enamasti lihtsustatud vormikäsitlusega linnavaateid ja vaikelusid. Motiive leidis kunstnik Tallinna vähemesinduslikest piirkondadadest. 1960. aastate algusest, mil kunstnik elas paberivabriku lähedal, on ta loomingus mitmeid vabriku enda ja selle ümbruse vaateid.<ref>Mart Lepp, Äärelinna poeesia - Kodumaa, 18.03.1987</ref> Neis "karmi stiili" linnapiltides väljendub tollast aega iseloomustav sünguse ja troostituse tunne, soov vältida kõike ilusat ja idüllilist ("Sügispäike" 1961, "Talvine linnamotiiv" 1962). Seoses elukoha muutusega ilmub ta linnavaadetesse Lilleküla ümbrus ("Kuu katuste kohal" 1966, "Üle aia" 1970). Linnamotiivide poole pöördub kunstnik sageli tagasi ka hiljem ("Talvine agulimotiiv" 1981, "Sombune talvepäev" 1987).<ref name=":0" /> Varasemates portreedes keskendub tähelepanu rohkem vormile ja värvile kui maalitava psüühikale. Murranguliseks kujunes 1968. aasta, kui kunstniku maailmakäsituses toimus pööre religioossuse suunas. Sellest peale on ta maalinud natuuritruid poeetilisi pilte Põhja-Eesti loodusest, lilli, eelistavalt amarülliseid, liiliaid ja pojenge, eriti valgeid, ning vanameisterlikus laadis vaikelusid. Väljendades sisenduslikult oma selginenud elutunnetust, suhtub Maran pieteediga loodusesse ja lihtsaisse argiesemeisse, mis omandavad tema kujutatuina sisemise harmoonia ja sügavama eetilise tähenduse.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=40&num=6436|Pealkiri=OLAV MARAN|Väljaanne=e-kunstisalong|Aeg=|Kasutatud=25.02.2017}}</ref> Tihe ja korrektne maalimisviis tekitab tugeva vormi- ja ruumitunde. Esemete kujutamisel näitab kunstnik meisterlikku materjali edasiandmise oskust. Väheste portreemaalide seast tõuseb esile 1981. a valminud "Kirjakunstnik Sylvia Liiberg". Askeetlikes looduspiltides realiseerib Maran oma filosoofilise taotluse väljendada suurt väikese, keerulist lihtsa kaudu.<ref name=":2">Mari Nõmmela, Mõtteid Olav Maranist - Edasi, 14.12.1982</ref> Kasutamata stiliseerimist, rakendades realismi rikkalikke võimalusi, suudab Maran lihtsate objektide kujutamise kaudu edastada üldisemat ja kandvamat tõetunnetust. ==Tunnustus== *1979, 1984 Eesti Kunstnike Liidu Maali aastapreemia<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Anu Liivak|pealkiri=Olav Maran Näituse kataloog|aasta=1993|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> *1983 Eesti Kultuuriministeeriumi aukiri<ref name=":3" /> *1987 [[Kristjan Raua preemia]]<ref name=":3" /> *1990 Vilniuse Maalitriennaali peapreemia<ref name=":3" /> *2012 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18616}}</ref> == Isiklikku == Tema ema oli skulptor [[Elfriide Maran]] ja abikaasa kirjakunstnik [[Silvia Liiberg|Sylvia Liiberg]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn 1996. Lk 296 {{JÄRJESTA:Maran, Olav}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] jxglj6lmh79u33ugvhjzbdm0bhtatgi 6175369 6175263 2022-08-08T10:33:47Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Olav Maran | Pilt = | Pildisuurus = 176px | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1933|10|20}} | Sünnikoht = [[Tartu]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[maalikunstnik]] | Kunsti õppinud = [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]] | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Olav Maran''' (kuni 1937. aastani '''Mihkelson'''; sündinud [[20. oktoober|20. oktoobril]] [[1933]] [[Tartu]]s) on Eesti maalikunstnik.<ref name="EKABL">[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn, 1996. Lk 296</ref> ==Elukäik == Olav Maran on sündinud 1933. aastal Tartus tulevase skulptori Elfriide Marani ja politseikonstaabel Alfred Marani teise lapsena. 1938 kolis ema koos lastega Tallinna, kus Olav Maran lõpetas 1953.a [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Tallinna 10. keskkooli]]. Pärast seda asus ta õppima [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituuti]] graafika erialale. Tema grupikaaslasteks olid [[Peeter Ulas]], [[Herald Eelma]], [[Heldur Laretei]] ning tulevane abikaasa [[Silvia Liiberg|Sylvia Liiberg]]. Maran lõpetas instituudi 1959 aastal, 1959-1965 töötas ta ajakirjas [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] kunstnikuna ja karikaturistina<ref>Pikker Nr.4 1957</ref>, seejärel on olnud [[vabakunstnik]].<ref name="EKABL" /> == Looming == Näitustel hakkas esinema alates 1959. aasta esimesest noortenäitusest, peamiselt maalidega. Estampgraafikat on kunstnik teinud vähe, õpingujärgselt ainult paar vineerilõiget ("Tänav",1960).<ref name=":0">Mart Lepp, Tallinn Olav Marani loomingus - Sirp ja Vasar, 4.02.1987</ref> Maran tundis loometee alguses suurt huvi moodsate kunstivoolude vastu. Esimesed abstraktsed maalid valmisid aastail 1957-59, esimene sürrealistlik maal "Väljavaade" 1959. aastal. Innustust leidis ta enne sõda ilmunud H. Readi raamatust "Moodne kunst" ja ühest I. Laabani artiklist ajakirjas "Eesti Noorus". Impulsse andis ka mõningane informatsioon läänest (sotsialismimaade kunstiajakirjade kaudu). 1960. aastail katsetas Maran mitmetes moodsa kunsti suundumustes, püüdes neisse kätketud kunstikogemust tuua ka eesti kunsti. Õlimaali kõrval kasutas guašši, temperat, pastelli, [[Kollaaž|kollaaži]]. Ühena eesti kunsti avangardi liidritest pidas loenguid ja avaldas artikleid moodsa kunsti taotluste kohta.<ref>Ants Juske, Olav Maran - avangardistist vanameistriks - Eesti Päevaleht, 17.01.2009</ref> Näitustel eksponeeris Maran enamasti lihtsustatud vormikäsitlusega linnavaateid ja vaikelusid. Motiive leidis kunstnik Tallinna vähemesinduslikest piirkondadadest. 1960. aastate algusest, mil kunstnik elas paberivabriku lähedal, on ta loomingus mitmeid vabriku enda ja selle ümbruse vaateid.<ref>Mart Lepp, Äärelinna poeesia - Kodumaa, 18.03.1987</ref> Neis "karmi stiili" linnapiltides väljendub tollast aega iseloomustav sünguse ja troostituse tunne, soov vältida kõike ilusat ja idüllilist ("Sügispäike" 1961, "Talvine linnamotiiv" 1962). Seoses elukoha muutusega ilmub ta linnavaadetesse Lilleküla ümbrus ("Kuu katuste kohal" 1966, "Üle aia" 1970). Linnamotiivide poole pöördub kunstnik sageli tagasi ka hiljem ("Talvine agulimotiiv" 1981, "Sombune talvepäev" 1987).<ref name=":0" /> Varasemates portreedes keskendub tähelepanu rohkem vormile ja värvile kui maalitava psüühikale. Murranguliseks kujunes 1968. aasta, kui kunstniku maailmakäsituses toimus pööre religioossuse suunas. Sellest peale on ta maalinud natuuritruid poeetilisi pilte Põhja-Eesti loodusest, lilli, eelistavalt amarülliseid, liiliaid ja pojenge, eriti valgeid, ning vanameisterlikus laadis vaikelusid. Väljendades sisenduslikult oma selginenud elutunnetust, suhtub Maran pieteediga loodusesse ja lihtsaisse argiesemeisse, mis omandavad tema kujutatuina sisemise harmoonia ja sügavama eetilise tähenduse.<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.e-kunstisalong.ee/?e=teosed&a=40&num=6436|Pealkiri=OLAV MARAN|Väljaanne=e-kunstisalong|Aeg=|Kasutatud=25.02.2017}}</ref> Tihe ja korrektne maalimisviis tekitab tugeva vormi- ja ruumitunde. Esemete kujutamisel näitab kunstnik meisterlikku materjali edasiandmise oskust. Väheste portreemaalide seast tõuseb esile 1981. a valminud "Kirjakunstnik Sylvia Liiberg". Askeetlikes looduspiltides realiseerib Maran oma filosoofilise taotluse väljendada suurt väikese, keerulist lihtsa kaudu.<ref name=":2">Mari Nõmmela, Mõtteid Olav Maranist - Edasi, 14.12.1982</ref> Kasutamata stiliseerimist, rakendades realismi rikkalikke võimalusi, suudab Maran lihtsate objektide kujutamise kaudu edastada üldisemat ja kandvamat tõetunnetust. ==Tunnustus== *1979, 1984 Eesti Kunstnike Liidu Maali aastapreemia<ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Anu Liivak|pealkiri=Olav Maran Näituse kataloog|aasta=1993|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}</ref> *1983 Eesti Kultuuriministeeriumi aukiri<ref name=":3" /> *1987 [[Kristjan Raua preemia]]<ref name=":3" /> *1990 Vilniuse Maalitriennaali peapreemia<ref name=":3" /> *2012 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|18616}}</ref> == Isiklikku == Tema ema oli skulptor [[Elfriide Maran]] ja abikaasa kirjakunstnik [[Silvia Liiberg|Sylvia Liiberg]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn 1996. Lk 296 {{JÄRJESTA:Maran, Olav}} [[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] l21l6vzdb73avxgpv0rkeyxczhrnb8h 0 430404 6174883 6083370 2022-08-07T13:09:34Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eesti valdade kaart, 1939 reform – virumaa.jpg|pisi|Virumaa valdade piirid enne ja pärast [[1939. aasta vallareform]]i]] '''Peetri vald''' ([[saksa keel]]es ''Petrigemeinde'', [[vene keel]]es Petrovskaja) oli [[vald]] [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonnas]] [[Viru kreis]]is ja [[Viru maakond|Viru maakonnas]]. Vallamaja asus [[Vodava]] külas.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> Valla pindala oli 118 km² ja elanikke oli 1651 (1934. aasta seisuga).<ref name="EEvana">{{EEvana|6|653}}</ref> Vald eksisteeris [[1891]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|554}} (vaadatud 22.02.2016)</ref>–[[1939]]<ref name="EE">{{EE|7|236}}</ref>. Vallas oli 445 [[talund]]it ja nende kasutuses oli kokku 6668 ha maad.<ref name="EEvana"/> 1891. aastal {{kas|liideti}} Peetri vallaga [[Hermamäe vald|Hermamäe]], [[Kudruküla vald|Kudruküla]] ja [[Laagna vald]].<ref name="RA vallaregister"/> Valla koosseisus oli [[hingeloend]]ites [[Kudruküla]] alla kuulunud [[Narva-Jõesuu]], samuti [[Metski]] supluskoht ja [[Viivikonna mõis|Viivikonna poolmõis]]<ref>[https://www.archivesportaleurope.net/ead-display/-/ead/pl/aicode/EE-RA/type/fa/id/ERA.62/dbid/C83211215 Viivikonna mõis], [[Vaivara vald]], ERA.62. 10.38.8, The National Archives of Estonia </ref>. 19. maist 1914 eraldati [[Meriküla|Mereküla]]st 2 talu ja liideti [[Mustajõe vald|Mustajõe vallaga]]. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati [[Auvere-Joala vald|Auvere-Joala]] ja Peetri vallast [[Alutaguse vald (1939)|Alutaguse vald]]. [[Vaivara vald (Vaivara kihelkond)|Vaivara]] ja [[Voka vald|Voka valla]] ning senise Peetri valla Udria ja Mummosaare küla maa-aladest moodustati [[Vaivara vald (1939)|Vaivara vald]]<ref>Väljavõte [https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88.], Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|554}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Vaivara kihelkond]] [[Kategooria:Viru maakonna vallad]] 6emgj2wbccet1i3cuupgr6odhjxm0nt 0 431464 6175354 4959437 2022-08-08T10:03:32Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{see Artikkel}} {{Eurovisiooni lauluvõistlusel osaleja | laul = {{riigi ikoon|Eesti}} "Play" | pilt = | pildi allkiri = | aasta = 2016 | riik = Eesti | esitaja = [[Jüri Pootsmann]] | kui = | koos = | keel = inglise | keeled = | helilooja = | sõnade autor = [[Fred Krieger]], [[Stig Rästa]], [[Vallo Kikas]] | dirigent = | koht = | punktid = | koht poolfinaalis = 18. | punktid poolfinaalis = 24 | eelmine = "Goodbye to Yesterday" | eelmine_link = Goodbye to Yesterday | järgmine = "Verona" | järgmine_link = Verona (laul) }} '''"Play"''' on laul, mis esindas Eestit [[Stockholm]]is [[2016. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el, kuna võitis konkursi [[Eesti Laul 2016]]. Loo autorid on [[Fred Krieger]], [[Stig Rästa]] ja [[Vallo Kikas]], esitas [[Jüri Pootsmann]]. Lavaesituses osalesid taustalauljad [[Kaire Vilgats]], [[Dagmar Oja]] ja [[Silver Laas]]. "Play" astus üles Eurovisiooni esimeses poolfinaalis 10. mail, kus Jüri Pootsmann esitas seda õhtu teises pooles 13. võistluslauluna. Laul kogus 24 punkti, jäi 18. kohale ega pääsenud konkursi finaali. Kogutud punktisumma asetas Eesti kõigi riikide arvestuses viimasele kohale, mis tähendab, et see on Eesti jaoks kõige halvem poolfinaali tulemus kõigi Eurovisioonil osaletud aastate jooksul. [[Kategooria:2016. aasta singlid]] [[Kategooria:Eesti eurovisioonilaulud]] [[Kategooria:Jüri Pootsmanni singlid]] 9c3q78eruun0wglpbn0b3vdbphexnl1 0 433232 6175039 6146916 2022-08-07T18:30:46Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki '''Daniel Plau''' (4. juuni/[[17. juuni]] [[1896]] [[Martsa]], [[Virumaa]] – [[20. mai]] [[1938]] [[NSV Liit]])<ref>[http://1937god.info/taxonomy/term/1017 137god.info]</ref> oli eesti rahvusest [[NSV Liit|NSV Liidu]] sõjaväelane. Ta sündis [[Martsa]] külas Liivamäe talus, õppis Toila külakoolis, Jõhvi ministeeriumikoolis ja [[Tartu Ülikool]]is.<ref name="HJ">Helmut Joonuks. Viru rannikul. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, lk 87</ref> Ta võttis osa [[Oktoobrirevolutsioon]]i ettevalmistamisest. 1917. aastal valiti Tartu ülikooli Arstiteaduskonna III kursuse üliõpilane 21-aastane Daniel Plau [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu]] [[Tartu Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee|Täitevkomitee]] esimeheks<ref>[https://core.ac.uk/download/pdf/79115398.pdf TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI ARSTITEADUSKOND AASTAIL 1802-1975]. TARTU 1976, lk 153</ref> 1918. aastal valiti ta [[Petrograd]]is moodustatud [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] liikmeks ja töötas [[Põhja Kommuun]]i Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakonna juhatajana.<ref name="HJ" /> Ta osales [[Punaarmee]] diviisikomissarina [[Vene kodusõda|Vene kodusõjas]]. Aastatel 1918–1938 oli ta Punaarmees juhtivatel kohtadel poliitilisel alal, auastmelt [[kindralmajor]]. 1930. aastatel oli ta [[Kaasan]]is 13. Laskurkorpuse komissar. 1938. aastal ta hukati, 1956. aastal rehabiliteeriti.<ref>{{Netiviide |url=http://www.virumaa.ee/2002/06/ve-plau-daniel-kindralmajor/ |pealkiri=VE: Plau, Daniel – kindralmajor |vaadatud=2016-03-26 |arhiivimisaeg=2016-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160406120115/http://www.virumaa.ee/2002/06/ve-plau-daniel-kindralmajor/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1970–1980. aastatel korraldati [[Kohtla-Järve rajoon]]is [[Pühajõe]]l tema mälestusvõistlusi [[motokross]]is. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Ülo Taigro (koostaja). Nad kaitsesid nõukogude võimu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964 ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=352553 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Daniel Plau lapsepõlves koos perekonnaliikmetega] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=352539 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Daniel Plau. Volgograd, 1927] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=352545 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Daniel Plau, 1930] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=352544 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Daniel Plau. Kaasan, 1930] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=445970 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Vaade revolutsionääri ja kodusõja kangelase, kindralmajor Daniel Plau sünnimajale Toilas] *[http://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=13935 Kultuurimälestiste riiklik register. Fotokogu. Daniel Plau mälestustahvel] {{JÄRJESTA:Plau, Daniel}} [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu kindralid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1896]] [[Kategooria:Surnud 1938]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] 46mc86hjlu1tn3bz467zwvgwhmac2bw 1 439479 6174896 4454414 2022-08-07T13:33:15Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{hea artikli kandidaat|link=Inimesed}} "Wiiki arvamuse kohaselt asustati Euroopa jääaja järel lähtudes kolmest (vastavalt soomeugri, baski ja teadmata tüüpi keeli kõnelenud rahvastikuga) Lõuna-Euroopa refuugiumist." Mina mäletan nagu, et Wiik kirjutas kolmest refuugiumist: 1) baski 2) indoeuroopa 3) soome-ugri [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 22. juuni 2016, kell 21:42 (EEST) :Oma raamatus jätab ta indoeuroopa keelte päritolu küsimuse lahtiseks: oletab, et need on kas Väike-Aasiast ja alles pärast jääaja lõppu Euroopasse jõudnud või kui juba jääajal Euroopas, siis üks kolmanda refuugiumi väikekeeli paljude teiste tundmatute keelte kõrval. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 23. juuni 2016, kell 01:15 (EEST) ---- Artiklis peaks kirjutama sellest, et paleogeneetika on Kalevi Wiiki teooria ümber lükanud. Soomeugrilastele iseloomulik y-kromosoomi haplogrupp N jõudis Eestisse alles 3000 aastat tagasi, varem seda siin üldse ei esinenud (näiteks: Lang, Valter. Läänemeresoome tulemised. Tartu, 2018). [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 7. august 2022, kell 16:33 (EEST) nvnvi4o357ao5poa44dgnbp6w0job6l 0 440486 6174950 6113379 2022-08-07T15:11:12Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Meelike Saarna''' (neiupõlvenimega '''Meelike Sepp'''; sündinud [[23. juuni]]l [[1959]]) on eesti ajakirjanik, pereterapeut ja kirjanik. ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna 32. Keskkool]]i, õppis teatriklassis. 1983. aastal lõpetas ta [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajakirjanduse erialal. Ta on töötanud ajakirjanikuna ning olnud kahe väljaande (Tervisetrend ja Anna/Annabella) peatoimetaja. ==Tegevus psühho- ja pereterapeudina== 2003. aastal asus õppima [[psühholoogia]]t, suhtlemistreeneri diplomi sai 2006. aastal ning 2007. aastal lõpetas [[Professionaalse Psühholoogia Erakool]]i psühholoogilise nõustajana. Aastatel 2008–2013 läbis [[Psühhoteraapia Kool]]is perekonnapsühhoteraapia täieliku väljaõppe ja omab EPTÜ poolt väljastatud alalist töötamisluba perekonnapsühhoterapeudina. On end täiendanud [[Rooma Pereteraapia Akadeemia]]s (''Accademia di Psicoterapia della Famiglia'') 2011. aastal. Ta sai 2006. aastal Gordon Training Internationali koolitajasertifikaadi (''PET trainer''). Ta on end pidevalt täiendanud [[psühhoteraapia]] meetodite ja tehnikate ning vanemluse teemadel. Ta peab pereterapeudi erapraksist alates aastast 2005. Talle kuulub koolitus- ja nõustamisfirma Parem Elu, mis on loodud aastal 2006. Saarna lektori- ja koolitajatöö tellijateks on olnud paljud õppeasutused, organisatsioonid ja ettevõtted. Meelike Saarna on kuulunud nii Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu kui ka Perekoolitusühingu Sina ja Mina juhatusse. Ta on [[Eesti Pereteraapia Ühing]]u liige. ==Loovkirjutamine== Meelike Saarna on [[Tallinna Rahvaülikool]]i loovkirjutamise kursuse lektor 2012. aastast. ==Teoseid== Temalt ilmunud kümme raamatut, neist neli [[romaan]]i ja kuus lasteraamatut. * Lasteraamat „Kuldsed põrnikad“, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2006, ISBN 9789985312599 * Romaan „Kahe südamega tüdruk“, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2006, ISBN 9789985313299 * Lasteraamat „Mattias ja mamma“, [[Tänapäev]] 2008, ISBN 9789985626535 * Lasteraamat „Roosi Saaremaa suvi“, [[Tammerraamat]] 2009, ISBN 9789949449361 * Lasteraamat „Ärakadunud uni“, [[Tammerraamat]] 2010, ISBN 9789949449590 * Romaan „Jää mu juurde“, [[Tammerraamat]] 2012, ISBN 9789949482511 * Romaan „Itaalia suvi“, [[Tammerraamat]] 2016, ISBN 9789949565269 * Lasteraamat "Kolmepoisisuvi", Tammerraamat 2018, ISBN 9789949616435 *Romaan "Terapeudi surm", Tammerraamat 2021, ISBN 9789949690725 *Lasteraamat "Mis me täna teeme?" Tammerraamat 2022 ISBN 9789916681121 *Ta on koostanud ja toimetanud kogupereraamatu „Nõuanded kogu perele“ ([[Tammerraamat]] 2011) Ta on kirjutanud rohkesti psühholoogiaalaseid artikleid (ajakirjades [[Eesti Naine]], [[Tervis Pluss]], [[Kodutohter]] ja mujal), andnud intervjuusid ja kommentaare lastekasvatuse ja paarisuhteteemadel ([[Postimees]], [[Õhtuleht]], [[Pere ja Kodu]], ERR ja mujal). ==Isiklikku== Meelike Saarna on olnud abielus [[Ain Saarna]]ga. Meelike Saarna ja Ain Saarna ühised lapsed on Liis Saarna, Miina Lindberg ja Siim Saarna. ==Välislingid== * [http://www.meelikekoolitus.ee Parem Elu OÜ] {{JÄRJESTA:Saarna, Meelike}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] jl4f1dc8w6e12h4duqo3e86c3socxve 0 440779 6175328 5566858 2022-08-08T09:20:13Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Filip Ingebrigtsen | Pilt = Filip Ingebrigtsen.JPG | Pildisuurus = | Pildinimi = Filip Ingebrigtsen (2014) | Riik = Norra | Sünniaeg = {{süv|1993|4|20}} | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Pikkus = 187 cm<ref name="european">[http://www.european-athletics.org/athletes/group=i/athlete=138266-ingebrigtsen-filip/index.html Filip Ingebrigtsen]. european-athletics.org. Vaadatud 14.8.2017</ref> | Kaal = 75 kg<ref name="european"/> | Spordiklubi = Sandnes IL<ref name="european"/> | Medalid = {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Pronksmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} }} '''Filip Ingebrigtsen''' (sündinud [[20. aprill]]il [[1993]] [[Sandnes]]is) on [[Norra]] [[kergejõustiklane]], [[keskmaajooks]]ja. [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Amsterdam]]is võitis ta kuldmedali [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m jooksus]] ajaga '''3.46,65'''. [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is võitis ta [[1500 meetri jooks]]us ajaga '''3.34,53''' pronksmedali. Filip Ingebrigtseni isiklik rekord 1500 m jooksus välitingimustes on '''3.30.01''' (joostud 20.7.2018, endine Norra rahvusrekord) ja sisetingimustes '''3.42.61''' (joostud 5.3.2016). 21. juulil 2019 jooksis ta Londonis [[Teemantliiga]] etapil [[miilijooks]]us ajaks '''3.49,60''', võttes sellega üle oma vennale [[Henrik Ingebrigtsen]]ile kuulunud Norra rekordi.<ref>[https://www.dagbladet.no/sport/norsk-rekord-for-filip-ingebrigtsen/71418857 "Norsk rekord for Filip Ingebrigtsen!"]. dagbladet.no. 21.7.2019. Vaadatud 22.7.2019</ref> Kaks aastat hiljem ületas tema rekordi [[Jakob Ingebrigtsen]]. Filip Ingebrigtsenile kuuluvad Norra rekordid 1000 meetri jooksus välitingimustes (2.16,46; joostud 11. juunil 2020) ja miilijooksus sisetingimustses (3.56,99; joostud 8. veebruaril 2020). Tema noorem vend [[Jakob Ingebrigtsen]] on samuti jooksja. Tema vanem vend Henrik tuli Euroopa meistriks 1500 meetri jooksu distantsil [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{IAAF}} {{JÄRJESTA:Ingebrigtsen, Filip}} [[Kategooria:Norra jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 71isbhhrwc1oxqffkiyk2u4vioual3g 0 442607 6174885 6015728 2022-08-07T13:13:06Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Jõgeveste vald''' ([[saksa keel]]es ''Beckhof'') oli [[vald]] [[Viljandimaa]]l [[Helme kihelkond|Helme kihelkonnas]] ja [[Valga maakond|Valga maakonna]]s. Vallamaja asus tänapäeva [[Jõgeveste]] küla aladel.<ref>[https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/core_ajaloolised Maa-ameti kaardirakendused]</ref> [[Fail:Eesti haldusjaotus 1925.jpg|pisi|350px|[[Eesti haldusjaotus]] 1925. aastal]] Vald eksisteeris aastatel [[1866]]<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|647}} (vaadatud 10.08.2016)</ref>–[[1939]]. 1866. aastal liideti Jõgeveste vallaga [[Roobe vald]].<ref name="RA vallaregister"/> 1921. aastal arvati Jõgeveste vald [[Valga maakond|Valga maakonna]] koosseisu. [[1939. aasta vallareform]]iga moodustati senise Jõgeveste valla maa-alast, välja arvatud Tani, Luiga, Uubi ja Mihklihansu talu ning Väike-Emajõe ja Pikasilla lähedal asuvate lahustükkide maa-aladest; senise Helme valla maa-alast; osaliselt senise [[Patküla vald|Patküla valla]] maa-aladest; senise [[Lõve vald|Lõve valla]] maa-aladest; osaliselt senise [[Holdre vald (Helme kihelkond)|Holdre valla]] maa-aladest ning senise [[Koorküla vald|Koorküla valla]] maa-alast [[Helme vald (1939)|Helme vald]]. Senise Jõgeveste valla Tani, Uubi, Luiga ja Mihklihansu talu maa-aladest; senise [[Hummuli vald (Helme kihelkond)|Hummuli valla]] maa-alast; osaliselt senise [[Patküla vald|Patküla valla]] maa-aladest; senise [[Helme vald (Helme kihelkond)|Helme valla]] Purde küla maa-alast moodustati [[Hummuli vald (1939)|Hummuli vald]]. Seniste Helme ja Jõgeveste valla Väike-Emajõe ja Pikasilla juures asuvate lahustükkide maa-aladest; senise [[Leebiku vald|Leebiku valla]] maa-alast; senise [[Riidaja vald|Riidaja valla]] maa-alast; senise [[Lõve vald|Lõve valla]] maa-aladest; senise [[Patküla vald|Patküla valla]] maa-aladest; senise [[Suislepa vald (1935–1939)|Suislepa valla]] maa-aladest; senise [[Kärstna vald|Kärstna valla]] maa-aladest moodustati [[Põdrala vald (1939)|Põdrala vald]]<ref>Väljavõte [https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/10/14/3 776. Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88.], Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938 </ref>. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|647}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Helme kihelkond]] [[Kategooria:Viljandi maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Valga maakonna endised vallad]] o6c162lb09ftur8qam6tahxye8e7o1i 0 446732 6175113 6133572 2022-08-07T20:29:44Z 46.131.38.199 wikitext text/x-wiki '''Mati Mark''' ([[9. märts]] [[1941]] [[Pärnu]] – [[21. september]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.eestikalev.ee/index.php?div=7-0&news=5%7C0&newsnr=334&arhiiv |pealkiri=Suri kauaaegne spordijuht Mati Mark |vaadatud=2016-10-07 |arhiivimisaeg=2016-10-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161010143410/http://www.eestikalev.ee/index.php?div=7-0&news=5%7C0&newsnr=334&arhiiv |url-olek=ei tööta }}</ref> [[2008]] [[Tallinn]]) oli tunnustatud [[Laskesport|laskesportlane]], Eesti meister, vanemtreener ning [[Eesti Laskurliit|Eesti laskurliidu]] president. Ta lõpetas aastal [[1960]] [[Tallinna Ehitustehnikum]]i ja aastal [[1978]] [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kehalise kasvatuse eriala.<ref>Gunnar Press: [http://www.ohtuleht.ee/213107/kumme-juttu-spordijuht-mati-margi-kirevast-elust "Kümme juttu spordijuht Mati Margi kirevast elust"] Õhtuleht, 18. detsember 2006</ref> Mati Mark oli aastatel [[1963]] ja [[1964]] väikepüssiharjutuses 60 lasku lamades [[Eesti meister]].<ref>http://www.esbl.ee/biograafia/Mati_Mark</ref> Aastatel 1975–1980 kuulus ta [[Purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel|Tallinna olümpiapurjeregati]] organiseerimiskomiteesse, 1984–1996 [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee|Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee]] esimees ning [[Eesti NSV Riiklik Spordiamet|Eesti Spordiameti]] peadirektor, 1996–1998 [[Kultuuriministeerium|Kultuuriministeeriumi]] spordiosakonna juhataja.<ref>http://entsyklopeedia.ee/artikkel/mark_mati</ref> Ligi kakskümmend aastat oli ta tegev Euroopa Laskespordi Konföderatsiooni juhatuse liikme ja asepresidendina, rahvusvahelise kategooria kohtunikuna, tippvõistluste žürii liikmena. <ref>Ardo Kaljuvee: [http://epl.delfi.ee/archive/in-memoriam-mati-mark-9-iii-1941-21-ix-2008?id=51142929 IN MEMORIAM: MATI MARK 9 III 1941 – 21. IX 2008]. Eesti Päevaleht, 23. september 2008</ref> Tema eestvedamisel korraldati tema elu viimase kümne aasta jooksul Eestis kolmed Euroopa meistrivõistlused laskmises. Teenete eest spordi ja laskespordi arendamisel on Mati Marki autasustatud [[Eesti kaitsevägi|Eesti Kaitseväe]] Eriteenete Risti ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Eriklassi Teenetemedaliga.  Ta oli [[Eesti NSV teeneline treener]] aastast 1973 ning tema käe all treenides tuli jahilaskmises maailmameistriks [[Andrei Inešin]], keda Mati Mark treenis oma elu viimaste nädalateni. [[4. detsember|4. detsembril]] [[2009]] korraldati Männiku [[Lasketiir|lasketiirus]] tema esimene mälestusvõistlus, mida on sellest peale korraldatud igal aastal. Mati Markil on kolm poega ja tütar. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.esbl.ee/biograafia/Mati_Mark Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Mark, Mati}} [[Kategooria:Eesti laskurid]] [[Kategooria:Eesti treenerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised treenerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] [[Kategooria:Surnud 2008]] g6y4tpaj5nxtfodbngz79eh1y92jmut 3 447971 6175230 6154496 2022-08-08T07:10:12Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid= [[Kasutaja arutelu:Neptuunium/Arhiiv I|I]] }} == Teiseldamine == Palun teisalda nimi Yle Teema & Fem HD lehel Yle Teema & Fem. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 6. detsember 2018, kell 18:19 (EET) : Tehtud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET) == Kustutamine == Palun taasta Investigation Discovery leht. Miks kustutasid selle? [[Kasutaja:Sipelgas122|Sipelgas122]] ([[Kasutaja arutelu:Sipelgas122|arutelu]]) 7. detsember 2018, kell 18:23 (EET) : Nagu ma enne ütlesin: "Vikipeedia ei ole saatekava vms, kuhu kirjutada reklaami stiilis "X on uus ja huvitav telekanal, kus näidatakse parimaid sarju ja saateid!"". - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 7. detsember 2018, kell 18:27 (EET) ---- Palun kustutada leht: Tsiviilmenetlus - lapse perest eraldamine. Sai loodud ülikooli tarbeks, kuid ekslikult (polnud vaja luuagi seda tegelikult) ning sinna enam ei kirjutata ja tuleks ära kustutada. {{allkirjata|Geelia Arula}} :No ja siis, et sa seda enam ei täienda? Selle saaks nt liita artikli [[Lastekaitse]] osaks. Sellise peakirjaga saa ei sobi jah, aga on siis tekst ise vigane või muidu sobimatu? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. aprill 2020, kell 11:39 (EEST) See ei ole üldse pealkirjaga veel kooskõlaski ja põhimõtteliselt terve teema on seal üldse arutlemata veel ja sinna lihtsalt copypaste pandud seaduse sätted. Pole kasu sellisest artiklist. Ja kui ekslikult sai loodud, siis paluks siiski ära kustutada.--[[Kasutaja:Geelia Arula|Geelia Arula]] ([[Kasutaja arutelu:Geelia Arula|arutelu]]) 13. aprill 2020, kell 10:07 (EEST) == Parandatud artikkel == Kas artikkel on nüüd piisavalt hea ja vastab tingimustele: [[Keeled_Eestis]]? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 7. jaanuar 2019, kell 23:20 (EET) : Jah, parem kindlasti. Muide, vabandust ses suhtes, et mu eelnevad märkused polnud mõeldud halvustavalt või solvavalt. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 8. jaanuar 2019, kell 00:14 (EET) Kas te saaksite üle vaadata artiklid: [[https://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa-Araabia_dialoog]] ja [http://Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv Louisa_Vesterager_Jesperseni_ja_Maren_Uelandi_m%C3%B5rv]. Kas peaks midagi parandama avaosas ennem uue osa lisamist? [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 30. jaanuar 2019, kell 21:57 (EET) : Tegin mõned väiksed parandused, kuid yldiselt tundusid korras olevat (v.a. viidete puudumine [[Euroopa-Araabia dialoog]]i artiklis). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 31. jaanuar 2019, kell 00:41 (EET) ---- Miks Sa kasutaja Ehud Amiri lisatud viiteid ja Yad Vashemi linke kustutad? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:14 (EET) : Need muudatused said nyydseks tagasi pööratud. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. veebruar 2019, kell 19:49 (EET) ::Pöörasin ka [[Uku Masing]]u muudatuse tagasi. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 19. veebruar 2019, kell 19:58 (EET) :::Why are you deleting relevant links to Yad Vashem website? Yad Vashem is the Israeli authority that recognises the Righteous Among the Nations. [[Kasutaja:Ehud Amir|Ehud Amir]] ([[Kasutaja arutelu:Ehud Amir|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 09:23 (EET) ::::Don't worry, your edits have been restored. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 20. veebruar 2019, kell 19:24 (EET) ==Augustamistangid== Kustutatud lehekülje kohta küsimus: tööriista pilt on artikli [[auguraud]] juures, kuid tangid ei ole kontoritarve. Millised on soovitused tööriista kirjeldamiseks? Palun võimalusel vastus [[Kasutaja:Tangid123/liivakast|Kasutaja]] arutelusse. --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 28. veebruar 2019, kell 15:37 (EET) == BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital == The name is "[[BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital]]" not "Baltisches biografisches Lexikon digital" [[Eri:Kaastöö/89.14.13.194|89.14.13.194]] 27. märts 2019, kell 12:58 (EET) == Kremli troll == Kas mõned lehed tasub äkki kaitse alla panna või saada hakkama selle trolli talitsemisega? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 18:17 (EEST) : Ma pole päris kindel, aga vist võib veel teisega piirduda. Kui ta veel artiklite nimeruumi sellele Henno "tunnistuse avalik ostmise katsele" analoogset konkreetset iba kirjutab, siis võib minu meelest blokeerida/kaitsta. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. mai 2019, kell 18:33 (EEST) :: See, mis ta artiklisse pani, oli minu meelest siiski peaaegu neutraalse sõnastusega. Jah, tõsi, päris ei ole. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2019, kell 19:08 (EEST) ==Tolkieni artiklid== Mina ei loodaks, et algne autor hakkab neid toimetama. Kui need ei ole aartikli nimeruumis, siis nad on sisuliselt maha kantud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2019, kell 18:58 (EEST) : Ma toimetan nad ise läbi, lihtsalt sellisel kujul olid nad enamjaolt liiga... toored, et artiklite nimeruumi jätta. Meil siin teisi Tolkieni entusiaste parasjagu eriti ei ole ja nende paremini arusaadavaks muutmine nõuab taustateadmisi. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 4. mai 2019, kell 19:11 (EEST) ::Tegelikult on (ma tean kolme) aga see artiklite toores olek on nad kõik eemale peletanud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 28. juuli 2019, kell 21:21 (EEST) == Palve artikli taastamiseks == Kas saaksid siia kopeerida kustutatud artikli [[Tallinna Nelipühakogudus Eelim]] sisu. Me oleme üldjuhul kogudustest artiklid teinud --[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 19. mai 2019, kell 09:16 (EEST) : {{ping|Estopedist1}} ikka saab! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 19. mai 2019, kell 17:10 (EEST) ===Kustutatud artikli sisu === [[Pilt:MG 801.jpg|pisi]] '''Tallinna Nelipühakogudus Eelim''' on kogudus [[Tallinn]]as. Koguduse palvemaja paikneb vanemas kahe-kolmekorruselises majas, mis on korda tehtud. Selle aadress on [[Tatari tänav|Tatari]] 52. == Artikkel "lesbi" == Tere, miks te tühistasite minu muudatused? Põhjust ei olnud antud. [[Kasutaja:Blomsterhagens|Blomsterhagens]] ([[Kasutaja arutelu:Blomsterhagens|arutelu]]) 21. mai 2019, kell 20:19 (EEST) : Tere, kirjutasin põhjuse lahti artikli arutelulehel. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. mai 2019, kell 20:20 (EEST) == Hongkonglane == Märkasin, et oled ka selle kasutaja muudatusi tagasi pööranud. Minu meelest sealt ei ole midagi enam oodata, oma kasutajalehel ta kommentaaridele ei reageeri, kõik läheb samas vaimus edasi. Võib-olla lihtsalt blokeerida, esialgu ehk hoiatusena nt nädalaks? Nii kehvade artiklite massiline olemasolu, nagu tema neid muudkui loob, viib Wiki usaldusväärsust alla.[[Kasutaja:Miacek|Miacek]] ([[Kasutaja arutelu:Miacek|arutelu]]) 26. juuni 2019, kell 15:06 (EEST) : Põhimõtteliselt nõus. Kui ta oma mürgeldamisega jälle silma jääb, blokeerin. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 26. juuni 2019, kell 16:10 (EEST) == Tähtkujud == Kui tähtkuju nimega muud ei ole, nt [[Maokandja]], siis pole vaja ju lisada sulgudesse täpsustust tähtkuju. --Metsavend 30. juuni 2019, kell 01:25 (EEST) : Antud juhul on kyll, sest kategooria nimest peab olema arusaadav, et millega on tegu. Vaata näiteks sellega lingitud intervikisid. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 30. juuni 2019, kell 03:37 (EEST) :: Kategooria nimega Maokandja ongi üheselt arusaadav. Vaatasingi lingitud vikisid, vähemalt saksa, hollandi ja norra ei kasuta mingit täpsustust. Aga olgu siis pealegi puust ja punaseks. --Metsavend 1. juuli 2019, kell 00:43 (EEST) == Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, The Wikimedia Foundation is asking for your feedback in a survey about your experience with {{SITENAME}} and Wikimedia. The purpose of this survey is to learn how well the Foundation is supporting your work on wiki and how we can change or improve things in the future. The opinions you share will directly affect the current and future work of the Wikimedia Foundation. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 6. september 2019, kell 17:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19352615". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, A couple of weeks ago, we invited you to take the Community Insights Survey. It is the Wikimedia Foundation’s annual survey of our global communities. We want to learn how well we support your work on wiki. We are 10% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! '''Your voice matters to us.''' Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 20. september 2019, kell 18:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19395316". --> == Reminder: Community Insights Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Share your experience in this survey''' Hi {{PAGENAME}}, There are only a few weeks left to take the Community Insights Survey! We are 30% towards our goal for participation. If you have not already taken the survey, you can help us reach our goal! With this poll, the Wikimedia Foundation gathers feedback on how well we support your work on wiki. It only takes 15-25 minutes to complete, and it has a direct impact on the support we provide. Please take 15 to 25 minutes to '''[https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_0pSrrkJAKVRXPpj?Target=CI2019List(ceewps,act5) give your feedback through this survey]'''. It is available in various languages. This survey is hosted by a third-party and [https://foundation.wikimedia.org/wiki/Community_Insights_2019_Survey_Privacy_Statement governed by this privacy statement] (in English). Find [[m:Community Insights/Frequent questions|more information about this project]]. [mailto:surveys@wikimedia.org Email us] if you have any questions, or if you don't want to receive future messages about taking this survey. Sincerely, </div> [[User:RMaung (WMF)|RMaung (WMF)]] 3. oktoober 2019, kell 22:52 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RMaung (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=CI2019List(cee_wps,act5)&oldid=19433656". --> ---- Sul jääb kustutamise resümeedesse aeg-ajalt kohatut sisu. Eriti isikunimesid ei tohiks sellistesse resümeedesse jääda. Soovitan kasutada eelistuste all (tööriistad) valikut "Eemalda automaatne kustutamise...". [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 1. november 2019, kell 16:50 (EET) == Translatsioon == Piiskop Philippe'i vastus: kanoonilise õiguse n.416 võib tõlkida teiste keelde eeskujul "üleviimine." Vastava mõiste linkimisel aga vaja täpsustada, et see tähendab vaimulikkonna ametnike üleviimist. --[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 23. november 2019, kell 13:24 (EET) : Aitäh! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 23. november 2019, kell 21:23 (EET) == Abipalve malli osas == Palun abi malliga https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist . Tegin copy-paste https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_teadlane ning muutsin tekste, aga ei kuva korrektselt, mingi jama , aga ei leia viga üles. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 9. jaanuar 2020, kell 20:06 (EET) : Nyyd vist funktsioneerib? - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 02:11 (EET) :: Jah, tänud! Milles oli viga? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 10. jaanuar 2020, kell 17:14 (EET) ::: Yks malli sulgev "<nowiki>}}</nowiki> " oli puudu/ylearu (jõudsin juba unustada). Mallide sees teiste mallide kasutamisel tuleb seda aeg-ajalt kogemata minulgi ette. :)<br> ::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 10. jaanuar 2020, kell 17:18 (EET) :::: Tänud! Veel selline küsimus, et muutsin lähtetekstis "Töökoha" "Organisatsioon(id)"eks, aga all-paremal infokasti vaates kuvab ikka "Töökohad" https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist - millest see tingitud võiks olla? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 13. jaanuar 2020, kell 16:00 (EET) ::::: Vale teksti kuvamine võis võib-olla olla mingisugune brauseri kypsistest tulenev anomaalia, parasjagu uurides seda märganud. Aga jäi silma, et pisike viga oli tekkinud näite koodis olnud parameetriga "<nowiki>| organisatsioon(id) =</nowiki>, mis ei vastanud malli enda lähtekoodis "Organisatsioonide" lahtri jaoks ettenähtud kujule "<nowiki>| data24 = {{{organisatsioon|{{{organisatsioonid|}}}}}}</nowiki>". Antud parameeter peaks malli kasutamisel olema vormistatud niisiis kujul "<nowiki>| organisatsioon =</nowiki>" või "<nowiki>| organisatsioonid =</nowiki>".<br> ::::: - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 14. jaanuar 2020, kell 03:48 (EET) : Kas siit https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mall:Infokast_aktivist&action=edit võib ära kustutada need andmete read, mida ei kuvata (abikaasa, lapsed...) [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 17:38 (EET) : Kuidas viisakalt olemasolevat malli vahetada? Näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Persooni infokast https://et.wikipedia.org/wiki/Mall:Infokast_aktivist vastu vahetada? [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 17. jaanuar 2020, kell 16:31 (EET) :: Ma ei näe põhjust neid parameetreid eemaldada (sellisel kujul kustutamine eemaldaks need mallist yleyldse), sest minu meelest on see isikumallide puhul huvipakkuv info. Neid ei pea iga isiku puhul kasutama, aga võimalusena võiksid parameetrid alles jääda. Mis puutub Thunbergi artiklisse, siis lihtsalt kopeerida uue malli kood ja tõsta vana väärtused võimaluste piires yle (loodetavasti nõnda, et varasemas malliga kuvatud asjakohase teabe hulk ei väheneks). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 17. jaanuar 2020, kell 19:15 (EET) ::: Kas tundub OK? https://et.wikipedia.org/wiki/Greta_Thunberg Nüüd liikus ka automaagiliselt https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid alla, mis on hea. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 17:41 (EET) :::: Auhinnad võiks maakeeles olla, aga muus osas - jah, miks mitte. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 18. jaanuar 2020, kell 17:46 (EET) ::::: "→‎''Välislingid: ta on juba keskkonnakaitsjate kategoorias, pole vaja dubleerida''" "Aktivist" kategooria ei dubleeri minu arvates "Keskkonnaaktivist"i oma, lihtsalt on üldisem - sarnaselt saab märkida inimese puhul nii kategooriad "Eesti" kui "Tallinn" (või "rallisõitjad" ja "motoratturid"/"sportlased" ja "jalgpallurid") - need ju ei dubleeri teineteist. Oleks vaja saada Greta nimi nii keskkonnakaitsjate kui aktivistide alla, muidu viimase juures valitseb tühjus, aga tegelikult peaksid https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Aktivistid all olema kõikides valdkondades tegutsejad. PS Hetkel üldotsing "aktivistid" annab suht häguse tulemuse, aga peaks viima aktivistide nimekirjani. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 20. jaanuar 2020, kell 00:02 (EET) :::::: Me ei pane alamkategooriates olevaid artikleid reeglina peakategooriasse. Ja kategoorias "Aktivistid" tuleb ideaalis loetleda eeskätt kindlate valdkondadega tegelavate aktivstide kategooriaid, mille all asuvad vastavad isikuartiklid. Isikuartiklid on seal praegu seetõttu, et kõiki vajalikke alamkategooriaid ei eksisteeri (me ei tee reeglina uut kategooriat, kui pole vähemalt 3 artiklit, mida sinna panna). :::::: Mis puutub sellesse näitesse, siis sobivam analoog oleks võib-olla nt kategooriad "Arstid" ja "Hambaarstid", mille puhul pole mõtekas märkida näiteks [[Minna Adoff]]i mõlemasse kategooriasse vaid just hambaarstide omasse. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 20. jaanuar 2020, kell 04:29 (EET) ::::::: Kui vaadata kasutaja pilgu läbi (a´la "kirjutan ülevaadet Eesti arstidest ja nende spetsialiseerumistest läbi aegade"), siis kategooria "Arstid" all peaks olema a) ülal nimekiri alamkategooriatest, sh "Hambaarstid" ning b) alamkategooriate all loetelu kõikidest arstidest tähestikulises jörjekorras. Kui tahan eraldi hambaarstide loetelusse sattuda, kõpsan alamkategooria lingil "Hambaarstid" peal ning satun ainult hambarstidest koosnevasse tähestikulisse loetelusse. Mõte on selles, et hambaarst on eelkõige arst ja alles siis tuleb spetsialiseerumine - ta peab olema mõlemas nimekirjas (sest ta on nii hambaarst kui ka arst üheaegselt), lihtsalt üldnimekiri on kordades pikem, sest mahutab kõiki arste. [[Kasutaja:Surra|surra]] ([[Kasutaja arutelu:Surra|arutelu]]) 21. jaanuar 2020, kell 19:39 (EET) :::::::: Ma ikkagi absoluutselt ei nõustu selliste hiigelloendite mõtekuse ja otstarbekuse osas. Mis puutub soovitustesse kategooriseerimise korda muuta, siis laiema kõlapinna saamiseks tasub seda teha näiteks üldise arutelu all. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 21. jaanuar 2020, kell 19:44 (EET) == [[NOAA]] == tõlgenduse (loe: nimetuse) võtsin siiski kehtivas õigusruumis (EL) avaldatule ([https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN-ET/TXT/?qid=1581098271958&uri=CELEX:22014A0307(01)&from=EN nt 2014. a protokoll]) tuginedes, "rough html" oli selle mõttega, et teistes vikides on [[:en:Template:Infobox government agency|valitsusasutuse malli kasutamist]] ikka palju, väga palju, ja, IMHO, peaks see mall ka siin vikis olemas olema... (nt supiköök, koerte varjupaik vms võib olla asutus, ent mitte valitsus-/riigiasutus).<br />Hetkeversiooni (8. veebruar 2020, kell 00:24 (EET)) «...Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon» võiks mõista nii, et nähtused on olemas, ja neil olemas oma Administratsioon..., nii et kui sadama hakkab, saadavad usalased admnistratsiooni petitsiooni, ja nähtused tuleriidale... ;-)<br />Ehk siis teisisõnu: tegemist on „redelil“ riigist allpool kohe järgmisel pulgal/astmel oleva moodustisega, mitte pelgalt asutusega.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:19 (EET)<br />Ehk siis: tavaliselt teen alul html-vormingus tabeli, kui seal asjad paika saavad, siis edasi vikivormingus tabel ja selle alusel (võttes arvesse mitmeid samu malle teistes vikides, ehk, kohandades oludele) mall.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 00:34 (EET) : Ma olen sinuga nõus selles suhtes, et see mll peaks olema kindlasti, aga me ei vormista puuduvaid malle niimoodi. Pigem tuleks mall luua või lisada organisatsiooni omale puuduvad parameetrida. Mis puutub kommentaari nimede osas, siis sellega pigem ei nõustu. Lisaks too praegune nimekuju on aktiivselt kasutuses. - 8. veebruar 2020, kell 12:48 (EET) ::Olgu nii! Nimede osas siiski lisaks seda, et ELi õigusruumis elades on ka sealtsuunast tulevad (avaldatud) eestikeelsed nimetused valiidsed.✅ Pietadè 8. veebruar 2020, kell 15:12 (EET) ---- See on dünaamiline IP-aadress, blokeeringu pikendamisel pole mõtet. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 10. veebruar 2020, kell 20:48 (EET) ---- Vt pildiallkirjade kohta [[Kasutaja arutelu:Kynnap]] ja [[:en:MOS:CREDITS]]. Piltide juures pole autori nimetamiseks minu meelest üldjuhul rohkem põhjust kui Vikipeedia tekstiosa juures. Samuti, kui teemaks pole foto või muu teos ise ning seetõttu pole autoril sisulist tähtusust, siis pole minu meelest oluline ka see, et autorist on Vikipeedias artikkel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 15. aprill 2020, kell 15:17 (EEST) : Hyva, võib minu poolest tagasi pöörata. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 15. aprill 2020, kell 15:19 (EEST) == Undeletion request == Can you please undelete [[Kasutaja:Devlet Geray/Interview]] & send me the text that was on it? Thank you.--[[Kasutaja:PlanespotterA320|PlanespotterA320]] ([[Kasutaja arutelu:PlanespotterA320|arutelu]]) 11. märts 2021, kell 21:48 (EET) : Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 11. märts 2021, kell 21:59 (EET) == Kaplinski == Tere. Mis allikast Te saite info, et Jaan Kaplinski surmakuupäev on 9. august? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:25 (EEST) : Korrektuur tehtud, tänan märkimast. :) - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. august 2021, kell 11:33 (EEST) :: Seni pole ju kuupäeva veel avaldatud. Võib ju ka 8. august olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. august 2021, kell 11:37 (EEST) == Abipalve grammatika osas == Hei Vikipeediasse, Neptuunium! Olen algaja ja kirjutan oma esimest artiklit eesti keeles. Kirjutan tõlketarkvaraga eesti keeles. Kas tohin paluda abi eesti keele grammatika kontrollimisel artiklites? [[Kasutaja:Waren1|Waren1]] ([[Kasutaja arutelu:Waren1|arutelu]]) 10. august 2021, kell 14:16 (EEST) == Uuemad ja vähemuuemad pildid infokastis == Pean seda äärmiselt sobimatuks praktikaks, et mõned vikipedistid püüavad alati kasutada seda kõige uuemat saadaolevat pilti. Võimalusel peaks ALATI kasutama fotomaterjali, mis on inimese puhul sellest tema eluperioodist, kus ta tegi põhiosa oma saavutustest ja oli tuntuim (nt sportlaste puhul sellest, kui isik olümpiamängudel medali võitis ja mitte sellest, milline ta oma 90ndates välja nägi või näitleja puhul sellest, kus ta tegi oma tuntuimad rollid). Ka teksti puhul on esmane välja suurimad saavutused ja me ei kirjuta, et "x on eesti pensionär, endine peaminister." [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 12:54 (EET) : Antud juhul pole tegu [[Roger Ebert]]i või kellegi teise taolisega, kus oleks inimese suhtes austav kasutada mõnd vanemat fotot. Kynnap näeb tollel uuemal pildil igati viisakas ja auväärne välja. Mis puutub sellesse "ALATI"-sse, siis pole minu silmad veel sellist konsensuslikku juhtnööri kusagil näinud. Ei näe ka põhjust, miks näiteks [[Christopher Lee]] puhul peaks 2013. aastast pärit igati väärika värvifoto ([[:File:Christopher Lee at the Berlin International Film Festival 2013.jpg]]) asemel kasutama pilti 1950ndates lihtsalt põhjusel, et tema kuulsaimaid filmid jäävad sellesse aega ([[:File:The_Hound_of_the_Baskervilles_(1959)_trailer_-_Sir_Henry_Baskerville.png]]). - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 13:01 (EET) ::Rollipildid (nt "baskerville") peapildiks küll ei sobi. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:11 (EET) ::: Nojah. Võib-olla parem näide oleks alpinist [[Reinhold Messner]]. Pole ilmselge, et peaksime kasutama vana pilti [[:File:Reinhold Messner 5.jpg]] uuema ([[:File:Reinhold Messner at Frankfurt Book Fair 2017 (26) (cropped).jpg]]) asemel. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 6. detsember 2021, kell 18:48 (EET) :::: Ei ole parem näide. :) Sest kus siis veel, kui mitte eesti vikis eksponeerida esiletõstvalt Künnapi pilte tippalpinistidest: Mainitud pilt on ajast, kui Messner oli kõrgvormis. Olen Ivoga nõus, et peapildiks sobib paremini tippaja pilt. Kuid reeglit sellest teha muidugi ei saa. – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 19:39 (EET) :Mulle meenub, et olengi teinud artikli, kus avalauses kirjas "eesti pensionär, endine ....". :) Artikkel [[Leida Vinkel]]. Kas avalause vajab seal kindlasti kohendamist? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 14:05 (EET) ::Elukutselist pensionäri on jah raske ette kujutada. ::Näiteks mitmed näitlejad ongi surmani kinolinal või teatrilaval. Seega võib [[Sean Connery]] või [[Ita Ever]]i puhul vabalt olla pilt üsna hilisest eluperioodist. See aga ei tähenda, et mingi varasema perioodi pilt oleks kuidagi alaväärne ja vajaks väljavahetamist hilisema vastu. Iseäranis nö infokasti pilt peaks esitama inimest ikkagi võimalikult iseloomulikust küljest ja olema võimalikult kvaliteetne. Kui aga üks kvaliteetne ja iseloomulik pilt on ees, siis ei ole hea toon selle väljavahetamine teise ja nö uuema vastu. Nii lihtsalt ei tehta. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 6. detsember 2021, kell 23:05 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Please take a look of 213.35.146.106 == This IP user seems keeping removing content without telling why. User:213.35.146.106. A block may be required. much thanks.[[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 16. märts 2022, kell 19:48 (EET) : Done! - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 16. märts 2022, kell 22:20 (EET) ::Thank you. [[Kasutaja:Pavlov2|Pavlov2]] ([[Kasutaja arutelu:Pavlov2|arutelu]]) 17. märts 2022, kell 02:11 (EET) == Borgward == @[[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] Tere! Palun, kas saate luua eestikeelsesse Vikipeediasse artikli Borgwardi kohta ja kasutada sisu mõnest teisest Vikipeediast, milles see artikkel on saadaval, või kirjutada see oma sõnadega. aitäh [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:03 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:10 (EEST) jlsji4ex19rj3l41347n06mnqz3f629 0 448986 6175048 5979466 2022-08-07T18:57:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Achraf_Baznani_-_Inside_my_Dreams_Solo_Exhibition.jpg|pisi|Achraf Baznani]] [[Fail:The real me by Achraf Baznani.jpg|pisi|Achraf Baznani]] '''Achraf Baznani''' ([[araabia keel]]es أشرف بزناني; sündinud [[1979]] [[Marrakech]]is) on [[Maroko]] kunstnik, lavastaja ja [[fotograaf]].<ref>[http://www.giga.de/extra/selbstportrait/specials/selbstportaits-und-fotomanipulation-von-achraf-baznani/ Selbstportaits und Fotomanipulation von Achraf Baznani] </ref> == Biograafia == Baznani hakkas fotograafiaga tegelema kogemata. Ta oli veel teismeline, kui sai sünnipäevaks kompaktkaamera Kodak Ektra 250. Baznani on iseõppija ega ole käinud isegi fotograafikursustel. Ta on loonud mitmeid lühi- ja dokumentaalfilme. Nende hulgas on "Walk" 2006. aastal ja "The Forgotten" 2007. aastal. "The Immigrant", mis tuli välja aastal 2007 ning mis võitis mitu riiklikku ja rahvusvahelist auhinda. <ref>Tazi, [https://web.archive.org/web/20150626170610/http://www.illionweb.com/achraf-baznani-surrealisme-tu-tiens/ Achraf Baznani: Surréalisme quand tu me tiens!], ''illi Magazine'', 13 november 2013</ref> Baznani on tuntud kui esimene kunstnik araabia maailmas, kes lasi välja fotoraamatu sürreaalsete kujundite kohta. Kaks raamatut, "Through My Lens" ja "Inside My Dreams" on sürrealistliku stiiliga. Baznani kasutab end oma fotode, kasutades igapäevaelu esemeid, stseenid ja huvitavaid olukordi. <ref>Shelli Wright. "Down the rabbit hole with artist Achraf Baznani", 15 december 2014.</ref> Alates juba lapsepõlvest Achraf Baznani oli kinnisideeks miniatuursed filmid ja maagia. Ja kui ta alustas fotograafikarjääri, otsustas ta, et ta ei tee "normaalseid" fotosid, vaid hakkas keskenduma hoone fotode manipuleerimisele. Kasutades oma isiklikke mõtteid, erinevad stseene, unistusi ja asju, millest ta usub ja hoolib, Achrafs on see, mis annab oma piltidele isikupära ja loob sürrealistlik, unistava ja iroonilise maailma. Tema "Inside My Dreams" seeriaga Achrafs tahab, et inimesed mõtleks väljaspool. See kajastub tema sürrealistlikes piltides. ''"Vaatajad leiavad peegli, mis peegeldab nende enda pilti ja elu olukorrast, et nad suudaks leppida ja suudaks tegeleda erinevate probleemidega millega seisavad silmitsi."''[https://www.baznani.com/achraf-baznani-about/] Tema töid leidub ajakirjades üle maailma, nagu PicsArt, National Geographic, [[The Huffington Post|Huffington Post]],<ref>[http://www.huffpostmaghreb.com/2015/07/20/achraf-baznani-louvre-photographies_n_7834168.html Le Musée du Louvre accueille les œuvres d'Achraf Baznani, photographe de l'étrange] </ref> Mambo, Photo+, Amateur Photographer, Fotografe Melhor, Digital Photo magazine. 2014. aastal lõpetas ta "Project 52", mis oli tema isiklik missioon, kus tegi iga nädal pilti terve aasta.[https://www.baznani.com/achraf-baznani-about/] === Kunstiraamatud === * 2014 – Through my lens, kunstiraamat, ISBN 1-50279338-5 * 2014 – Inside my dreams, kunstiraamat, ISBN 978-1-50285658-6 * 2016 – I AM, kunstiraamat, ISBN 978-1-51232161-6 *2018 - History of Surrealism, <nowiki>ISBN 978-2-414-21510-2</nowiki> === Auhinnad === * 2016 – Kunst Heute Award, Deutschland * 2016 – International Prize Colosseo, Roma, Italy * 2016 – Golden Orchid Grand Prize, USA * 2016 – 1st Place Winner – Golden Ribbon in Notindoor photography magazine contest, USA === Näitused === * 2015 – Colour brust, PH21 Gallery, Budapest, Ungarn * 2015 – Park Art Fair International, [[Triberg]], Deutschland * 2015 – Gallery Globe, Adisson, Texas, USA * 2015 – Digital Private Exhibition ''Louvre Museum'', Paris, Frankreich  * 2016 – International Surrealism Now, Coimbra, Portugal  * 2016 – Park Art Fair International 2016, Triberg, Deutschland * 2016 – Männer, [[Gräfelfing]], Deutschland  * 2016 – Inside my Dreams, Solo Exhibition, [[Rabat]], [[Marokko]]  * 2016 – Salon de la photographie africaine, Abidjan, Ivory Coast  == Viited == <references /> == Välislingid == * [https://www.baznani.com Ametlik koduleht] {{JÄRJESTA:Baznani, Achraf}} [[Kategooria:Maroko inimesed]] [[Kategooria:Fotograafid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] [[Kategooria:Kunstnikud]] qiaf6xkdw14cpnbjolwq6zem4kyij3x 4 450091 6175126 6173497 2022-08-07T22:16:22Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Loode-Boreaallane |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ Wikimedia Eesti paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning ning alates 2022. aastast tõuseb summa 40 euro peale. == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===Juuli 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 14. juuli 2022, kell 21:46 (EEST) :Esitan Eesti riigistruktuurides toimuva kajastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Karljohan29|Karljohan29]]''' ([[Eri:Kaastöö/Karljohan29|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 1. august 2022, kell 10:48 (EEST) :Esitan haridusasutustega seonduva materjali ulatuslikus mahus täpsustamise ja korrastamise eest kasutaja '''[[Kasutaja:Merleke5|Merleke5]]''' ([[Eri:Kaastöö/Merleke5|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. juuli 2022, kell 16:31 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 13:34 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:39 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:52 (EEST) :Esitan töö eest ordudega kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sacerdos79|kaastöö]]). - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 30. juuli 2022, kell 09:43 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2022, kell 09:59 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Pietadè|<span style="color:#146E2C;">&#160;☆☆☆—</span>Pietadè]]<sup style="font-variant:small-caps;">[[Eri:Kaastöö/Pietadè|&#160;Kaastöö]]</sup> 1. august 2022, kell 10:34 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:02 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:27 (EEST) *{{poolt}} -[[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 1. august 2022, kell 22:39 (EEST) *{{poolt}}--[[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 4. august 2022, kell 18:31 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Sacerdos79|Sacerdos79]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 01:15 (EEST) ===Juuni 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 22. juuni 2022, kell 11:05 (EEST) :Esitan usina tegevuse eest hulga artiklite kallal kasutaja [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] ([[Eri:Kaastöö/Andreas003|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 10:54 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 12:22 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. juuli 2022, kell 15:18 (EEST) :Esitan saksa kultuuri tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Eri:Kaastöö/Manilaid|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{Poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 5. juuli 2022, kell 17:55 (EEST) :Esitan filmikunsti valdkonna tutvustamise eest kasutaja [[Kasutaja:Saksapoiss|Saksapoiss]] ([[Eri:Kaastöö/Saksapoiss|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) :Esitan mõistliku arutlemise eest kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Eri:Kaastöö/Minnekon|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 25. juuni 2022, kell 23:53 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 1. juuli 2022, kell 14:56 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 2. juuli 2022, kell 21:32 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 6. juuli 2022, kell 00:16 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud kasutaja [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 00:52 (EEST) :{{Ping|OskarRand1}} meenutan reeglitest rida: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". :Hääletus oli äärmiselt tasavägine ja antud juhul kogusid kaks kasutajat mõlemad kolm häält. Esimesena sai aga hääled kokku [[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]]. Minu õnnesoovid! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2022, kell 01:52 (EEST) Palju õnne võitjale! --[[Kasutaja:Manilaid|Manilaid]] ([[Kasutaja arutelu:Manilaid|arutelu]]) 9. juuli 2022, kell 00:45 (EEST) ===Mai 2022=== Kandidaate saab esitada 25.–31. maini. Hääletus toimub 1.–7. juunini. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 23. mai 2022, kell 12:15 (EEST) Võrkpallisõbrana esitan kuu vikipedisti kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ([[Eri:Kaastöö/Angmar Brekker|kaastöö]]) tubli kaastöö eest võrkpallialastes artiklites ja mitmete sellealaste artiklite loomise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:16 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 20:30 (EEST) *{{poolt}} [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 7. juuni 2022, kell 11:40 (EEST) Vanematest olijatest tooks pikaajalise heal tasemel kaastöö eest välja ja nomineeriks tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Astromaailm|Astromaailm]]. ([[Eri:Kaastöö/Astromaailm|kaastöö]]) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:28 (EEST) Lisaks nomineeriksin, et ikka demokraatiale kohaselt valikut oleks, kolmanda ja viimasena selkorral tiitlile kasutaja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) kunsti ja kultuuriga (arhitektuur, muusika, näitekunst jne) seotud teemadel artiklite loomise ja täiendamise eest. [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 13:37 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 09:17 (EEST) *{{poolt}} -- [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 18:53 (EEST) Esitan usina artikliloome eest kandidaadiks ka kasutaja [[Kasutaja:Ulrikaekm|Ulrikaekm]] ([[Eri:Kaastöö/Ulrikaekm|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST) *{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 6. juuni 2022, kell 17:32 (EEST) Aktiivse tegevuse eest mais esitan kandidaadiks kasutaja [[Kasutaja:Kopo25|Kopo25]] ([[Eri:Kaastöö/Kopo25|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2022, kell 17:02 (EEST) Agara keelelinkide lisamise eest uutele artiklitele (mis kestab juba pikemat aega) esitan kasutaja [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Eri:Kaastöö/Juhan121|kaastöö]]). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 23:44 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistideks valitud kasutajad [[Kasutaja:Angmar Brekker|Angmar Brekker]] ja [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja: OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 13:38 (EEST) :Reeglitesse sai kunagi tehtud täpsustus kujul, et: "Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena". Antud juhul kogus [[Kasutaja:Evlper|Evlper]] hääled esimesena. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuni 2022, kell 14:01 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] km3eamg450b3d80lupupmdexfsonkcg 0 450920 6175169 5686083 2022-08-08T06:18:27Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Leena Tomasberg''' (sündinud [[10. veebruar]]il [[1965]]) on eesti tõlkija ja õppejõud. Ta lõpetas 1983. aastal [[Tallinna 7. keskkool]]i ning 1988. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] prantsuse filoloogina.<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Ta on töötanud [[prantsuse keel]]e õppejõuna [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is, [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is.<ref name="ETIS" /> ==Looming== Koos [[Triinu Tamm]]ega on ta koostanud prantsuse keele töövihiku algajatele "Quartier Latin". ===Tõlkeid prantsuse keelest=== Ta on tõlkinud [[prantsuse keel]]est eesti keelde nii ilukirjandust kui ka filosoofilisi tekste. *[[George Sand]], "Väike Fadette". Perioodika, 1994 (sari "[[Europeia]]") *[[Albert Camus]], "Mässav inimene". Vagabund, 1996 (sari "[[Avatud Eesti Raamat]]") *[[André Gide]], "Kitsas uks. Valerahategijad. Theseus". Eesti Raamat, 1998 *[[Jean Baudrillard]], "Simulaakrumid ja simulatsioon". Kunst, 1999 (sari "Avatud Eesti Raamat") *[[E. M. Cioran]]. "Lagunemise lühikursus". Vagabund. 2002 (sari "Avatud Eesti Raamat") *[[Pierre Bourdieu]], "Praktilised põhjused". Tänapäev, 2003 (sari "Avatud Eesti Raamat") *[[Roland Barraux]], "Dalai-laamade ajalugu". Kunst, 2006 *André Gide, "Surra, et elada". Varrak, 2006 *[[Milan Kundera]], "Identiteet". Tänapäev, 2007 *[[Pascal Quignard]], "Ekslevad varjud". [[Loomingu Raamatukogu]] 35/36, 2009 *[[Jean-Baptiste de Panafieu]], "Loomade maailm". Koolibri, 2009 *[[Jean-Philippe Toussaint]], "Armastajad". Pegasus, 2010 *[[Claude Simon]], "Flandria tee". Eesti Raamat, 2011 *[[Joris-Karl Huysmans]], "Äraspidi". Koolibri, 2013 *[[Yvan Pommaux]], [[Christophe Ylla-Somers]], "Meie ja meie lugu". Avita. 2015 *[[Nancy Huston]], "Loomispäevik". Loomingu Raamatukogu 21–24, 2016 *[[Maylis De Kerangal]], "Parandada elavaid". [[Punane raamat (raamatusari)|Punane raamat]]. Tänapäev. 2018 ==Liikmesus== *[[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] tõlkijate sektsioon *[[Prantsuse keele õpetajate ühing]]<ref name="ETIS" /> ==Tunnustus== *2011 [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: [[Claude Simon|Claude Simoni]] „Flandria tee“ tõlkimine prantsuse keelest) ==Isiklikku== Tema vanavanemad olid [[Paul Viiding|Paul]] ja [[Linda Viiding]], [[Juhan Viiding]] oli tema onu.<ref>[http://kes-kus.ee/lapsepolv-vennaga-peeter-helme-kais-kulas-mari-tarandil-kelle-raamatu-ajapildi-sees-kaks-esimest-trukki-on-juba-labi-muudud-ja-kolmas-poelettidele-joudmas/ "Lapsepõlv vennaga: Peeter Helme käis külas Mari Tarandil"]. Keskus, 4. detsember 2008</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Tomasberg, Leena}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 5p1uj6bny3maedwg6zoxu71jhxau6tg 0 450996 6175175 6171635 2022-08-08T06:24:47Z Stephan1000000 127848 jagusid wikitext text/x-wiki {{Suunamine|Westworld}} {{seriaal | nimi = Läänemaailm | originaalnimi = Westworld | pilt = Westworld_Logo.svg | pildiallkiri = | žanr = draama, fantaasia, vestern, triller | autor = [[Jonathan Nolan]], [[Lisa Joy]] | lavastaja = | peaosades = [[Evan Rachel Wood]]<br />[[Thandie Newton]]<br />[[Jeffrey Wright]]<br />[[James Marsden]]<br />[[Ed Harris]]<br />[[Anthony Hopkins]] | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | kanal = {{Riigi ikoon|USA}} [[HBO]] | pildiformaat = [[HDTV]] [[1080i]] | heliformaat = 5.1 | esmalinastus = | viimane_linastus = | originaal = [[2. oktoober]] [[2016]] | hooaegu = 4 | jagusid = 35 | kestus = 57–91 minutit | koduleht = https://www.hbo.com/westworld | imdb_id = 0475784 }} '''"Läänemaailm"''' ([[Inglise keel|inglise]] ''Westworld'') on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] telesari. Sarja loojad on [[Jonathan Nolan]] ja [[Lisa Joy]]. Telesari põhineb [[1973]]. aasta samanimelisel filmil. Sarjale on muusika loonud saksa helilooja [[Ramin Djawadi]]. Tegevus toimub Läänemaailma-nimelises [[vestern]]istiilis lõbustuspargis, mille elanikud on [[Tehisintellekt|tehisintellektid]], keda pargi terminoloogias nimetatakse "võõrustajateks". Pargis käivad inimesed ehk "külastajad". Ühe osa tootmine läks [[HBO]]-le ja [[Warner Bros.|Warner Brosile]] keskmiselt maksma 8–10 miljonit dollarit, ning kogu esimene hooaeg keskeltläbi 100 miljonit dollarit.<ref>[http://www.hollywoodreporter.com/live-feed/hbos-westworld-100-million-price-934347 Sarja maksumus]. ''Hollywood reporter''. (05.12.2016)</ref> Sari on filmitud 35 mm filmile.<ref>[http://filmmakermagazine.com/100088-shooting-film-against-the-digital-wave-dp-paul-cameron-on-westworld/#.WEWp_NKLTDe 35 mm film]. ''Filmmaker magazine''. (05.12.2016)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamasarjad]] [[Kategooria:HBO telesaated]] 6gbn1x4oyru1yozfragqndn70uo5vhu 3 451610 6175216 6113465 2022-08-08T07:07:19Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {{arhiiv|otsi=ei|laius=150px|lingid= | [[/Arhiiv2013-2016|2013–2016]] }} == Asendikaardid mallides == Oskad Sa öelda, kust saan näha asendikaartide nimistut, mida saab kasutada mallis "Mägi"? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 15. detsember 2016, kell 12:30 (EET) : Asendikaartide nimistu on mallis {{tl|Asendikaart}} -> Saadaval kaardid. Iga olemasolev asendikaart on omaette mall, vt näiteks {{tl|Asendikaart Nicaragua}}, neid saab ise juurde luua. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 15. detsember 2016, kell 15:15 (EET) ::Nüüd on mul tehtud üks mallike – {{tl|Asendikaart Kaukaasia}}. Tuli artiklis [[Jaru Suw]] ilusti ka pildile. Kuid miks kaardile mäe asukohta tähistavat märgendit ei tekkinud? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 15. detsember 2016, kell 16:46 (EET) ::: Midagi oli valesti nende parameetritega: <code>| ülemine = 50| alumine = 44 | vasak = 16 | parem = 27</code>. Kust sa need leidsid? ::: Võtsin enwikist x ja y koodi ja nüüd töötab. Muide mallis Mägi pole vaja laius- ja pikkuskoordinaate lisada, sest need ta saab juba Wikidatast. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 15. detsember 2016, kell 17:31 (EET) ::Ma panin nüüd mallile interlingid ka külge. Kaardi võtsin vene vikist. Seal parameetreid ei olnud. Siis avastasin katsetades, et parameetrite muutmine minu Kaukaasia kaardi väljanägemist ei muutnud. Jäin siis rahule. ::Aitäh abi eestǃ Eks ma varsti tülitan jälle. Mõned asjad tuleb ikka välja uurida --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 15. detsember 2016, kell 18:04 (EET) == Copyright, Earwig, etwi == Esitasin mõne aja eest ühel lehel viite autoriõiguste "rikkumisele" (vt [[en:Talk:Russian military intervention in Ukraine (2014–present)#Some changes to the lead|Possible copyright violation (see 310 new patriotic slogans by North Korea (BBC))]]), millele vastati lingiga [https://tools.wmflabs.org/copyvios/?lang=en&project=wikipedia&title=Russian+military+intervention+in+Ukraine+%282014–present%29&oldid=&use_engine=0&use_links=0&turnitin=0&action=compare&url=http%3A%2F%2Fwww.bbc.com%2Fnews%2Fblogs-magazine-monitor-31446387 Earwig's Copyvio Detector]; kena link, mo meelest, aga, etwi-t sisse ei söö...; oskad ehk kommenteerida; suunaga: vidina kasutamine etwi-s. Aitähh!<br/>Minu lemmikloosungiks Kimi repertuaarist on kujunenud: "Aid the people!", lihtne ja lööv...—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 29. detsember 2016, kell 20:33 (EET) : Tundub, et selles tööriistas (Earwig's Copyvio Detector) on näpuviga. Kuskil saab aadressist et.wikipedia.org aadress tet.wikipedia.org. Püüan tööriista arendajat veast teavitada. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 29. detsember 2016, kell 20:49 (EET) ::Thanks! Mul polnud/pole mahti teiskeelsetega, peale et(wi), katsetada, ehk järgmine aasta...<br/>Aid the people!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 29. detsember 2016, kell 21:33 (EET) ::: Kirjutasin arendaja arutelulehele sõnumi: [[:en:User talk:The Earwig#Copyvio Detector bug|siin]]. Loodetavasti saab asi peatselt korda. ::: "Aid the people!" sobib kõigi Vikipeedia kasutajate kohta. Me kõik aitame inimesi; kes sellega, et kirjutab lugejale artikleid, kes sellega, et püüab artiklite kirjutajale kirjutamise mugavaks teha. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 30. detsember 2016, kell 16:48 (EET) ::: {{Ae|Pietade}} arendaja kirjutas, et on vea parandanud. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 30. detsember 2016, kell 21:31 (EET) :::: {{Ae|Cumbril}} Töötab jah.<br />Aid the people!<br />—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 30. detsember 2016, kell 23:04 (EET) ==Tõrge "Suunamine-malliga"== Äkki oskad midagi sellise vea kohta öelda: [[Eri:Diff/4561179]]. Samas nt siin töötab: [[Põhja konn]]. Mulle meenub ka, et kunagi ma etwikis või enwikis küsisin sedasama asja--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. jaanuar 2017, kell 15:58 (EET) : {{Ae|Estopedist1|p=,}} see viskab vea, sest suunamisleheküljel [[Mihhail Kalinini tänav]] on suunamine tehtud REDIRECT-i abil ja mitte ''suuna'' abil. Moodul Redirect saab praegu hakkama vaid eestikeelse sõnaga tehtud suunamistega. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 16. jaanuar 2017, kell 16:28 (EET) : Tegin korda. Tänan, et veast teada andsid. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 16. jaanuar 2017, kell 16:53 (EET) ::selle peale ma ei tulnudki. Igatahes suur tänu!--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 16. jaanuar 2017, kell 17:51 (EET) == Infokastid == Meil siin vist midagi sellist ([[en:Template:Infobox officeholder]]) ei leidu, eks? Vähemalt ma esmapilgul ei leidnud küll. Tahtsin küsida, et kui kunagi muude tegemiste kõrvalt aega/viitsimist on, ehk viitsid sellega tegeleda? Oletan, et üsna paljude artiklite puhul tuleks kasuks, inglisevikis näiteks lausa umbes 100 000+ puhul. - [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 19. jaanuar 2017, kell 20:55 (EET) :Mul on ammuilma palve, et selle malliga midagi ette võetaks: [[Mall:Laevad]]. Olen sinna korduvalt aruelusse kirjuanud, aga keegi ei tee ja ise ei oska. Seal on vaja parandada järgmised read: Kiil maha pandud > Kiil pandud, Mahutavus > Kogumahutavus ja Liinimeetrid > Rajameetrid. Kas saaksite selle ära teha? [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 19. jaanuar 2017, kell 23:59 (EET) :: Nüüd peaks vist korras olema. - [[Kasutaja:Neptuunium|Neptuunium]] ([[Kasutaja arutelu:Neptuunium|arutelu]]) 20. jaanuar 2017, kell 00:16 (EET) :Tänan, aga üht rida palusin veel teie arutelulehel. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 20. jaanuar 2017, kell 00:36 (EET) ::: Ei ole korras. Nüüd on kuskilt tekkinud ülearune loogeline sulg }, mis on kõigi laevamalliga lehtede alguses. --Metsavend 20. jaanuar 2017, kell 00:42 (EET) :::: Nüüd on korras. --Metsavend 20. jaanuar 2017, kell 00:44 (EET) == [[Väike prints]] == Vaata palun, miks viidete koondamise bot selle artikliga ei taha koostööd teha. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 22. veebruar 2017, kell 14:31 (EET) : {{Ae|Iifar}} See juhtub selle stringi pärast: <code><nowiki><ref name"asharoken"></nowiki></code>. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 22. veebruar 2017, kell 15:09 (EET) ::Veel üks kandidaat: [[Teadvuse neuraalsed korrelaadid]]. --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 23. veebruar 2017, kell 09:21 (EET) ::: {{Ae|Iifar}} Siin on põhjuseks see string: <code><nowiki><ref =name"Pen"> Wilder Penfield. ''The Cerebral Cortex and Consciousness'', 1937 </ref></nowiki></code>. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 23. veebruar 2017, kell 12:41 (EET) == Tööriistad == Ega sellist tööriista pole loodud, mis suudaks tulpa asetatud isikute nimed lingistada ühe korraga? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 12:28 (EET) :Ma teen seda Wordis "replace" viisardiga. Paragrahvimärk (reavahetus, asendusviisardi sümbol ^p) asendada: <nowiki>]]^p#[[</nowiki> või <nowiki>]]^p*[[</nowiki> olenevalt kas tahad number- või täpploendit. Ja siis "replace all". [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 14. märts 2017, kell 12:53 (EET) ::Päris keeruline mulle. Asendusviisardis on kaks lahtit: "otsitav" ja "asenda". Selge, et teise lahtrisse tuleb panna ]]^p*[[. Kuid esimesse lahtrisse ma saan aru, et tuleb panna ^p. Kuid karee-märki ma ei saa sinna tekitada. Klaviatuuril seda märki ei ole, kopeerida ka ei saa. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 14:25 (EET) ::: Alt+094 = ^ (numbrid tuleb valida numbriklahvistikult, samal ajal Alt klahvi all hoides)—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) ::: Teine³ võimalus (eesti klaviatuuril): hoiad all Alt+Ctr nuppe ja vajutad <u>ä</u> klahvile, seejärel tühik ja tulemuseks on: ^.—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) ::::Näe, hakkaski tööle! Aitäh kolleegidele abi eest! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 14:37 (EET) Seda saab Vikipeedia tekstiaknas ka teha: # vali nupp "Otsi ja asenda" akna paremas ülaservas # lahtrisse "Otsitav" kirjuta <code><nowiki>^(.+)(\n)</nowiki></code> # lahtrisse "Asendaja" kirjuta <code><nowiki>[[$1]]$2</nowiki></code> # pane linnuke "Pea otsisõnet regulaaravaldiseks" ette # vajuta "Asenda kõik" See vikilingistab tekstiaknas kõik read, kui tahad ainult osa tekstist asendada, pead seda muust tekstist tühjas aknas tegema. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 14. märts 2017, kell 19:20 (EET) :Töötab küll. Tundub päris mugav olema. Peab ainult valemid kirja panema, et vajadusel kohe võtta oleks. Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 20:21 (EET) :: Mhmh. Ja kui tahad loendit teha, siis viimasel real kas <code><nowiki>* [[$1]]$2</nowiki></code> või <code><nowiki># [[$1]]$2</nowiki></code>. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 14. märts 2017, kell 20:28 (EET) :::Tobe küsimus, aga kas siin tekstiaknas redigeerimisel käiku tagasi võtta ei saa? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 20:49 (EET) :::: Ei ole tobe, ma ka otsisin seda nuppu. Ei leidnud. Visual Editoris saab. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 14. märts 2017, kell 20:53 (EET) ::::: Mis käiku tagasi? Parempoolne hiireklõps äkki ja rippmenüüst esimene valik. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 14. märts 2017, kell 21:02 (EET) ::::::Ja ongi nii. Viis aastat teadmatust:) --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 21:29 (EET). :::Aga mida rahvas eelistab – kas Visual Editori? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 14. märts 2017, kell 21:00 (EET) ==Markblockedlocal== Tervitus. Selline asi, et jääb mulje nagu tööriist ''Kriipsuta läbi blokeeritud kasutajanimed ja IP-aadressid.'' läheb vastuollu kasutajaeelistusega ''Rühmita viimased muudatused ja muudatused jälgimisloendis lehekülje järgi''. Kas sa saaksid selle asja üle vaadata. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. märts 2017, kell 16:36 (EET) : Mis mõttes ta vastuollu läheb? Ei kriipsuta kasutajanimesid läbi, kui viimased muudatused on rühmitatud? Ma praegu ei näe ühtegi blokeeritud IP-aadressi viimastes muudatustes, ei saa kontrollida. Võib vabalt nii olla, et see tööriist ei töötagi rühmitamise korral. Siis ei saa neid asju koos kasutada. Kui see oleks mingi lihtne koodiviga, siis võiks ju korda teha, aga kuna keegi seda seni teinud pole (enwikis on sel tööriistal mälu järgi tuhatkond kasutajat ja ma pole näinud, et keegi oleks samal teemal isegi arutelulehel kirjutanud), siis tõenäoselt see pole lihtne. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 23. märts 2017, kell 16:59 (EET) :: Kui see jubin sisse lülitada ei näe viimastes muudatustes <strike>ka</strike> neid pisikesi kolmnurki, millest muudatused pikemalt lahti teha. Inglisvikis ilmselt pole seda tähelegi pandud, sest sealse suure muudatuste arvu tõttu pole mõtet ka seda kasutajaeelistust sissegi lülitada. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. märts 2017, kell 17:15 (EET) ::: Sa kasutad vist Firefoxi? Tundub, et Chrome'ga probleemi ei teki. Arvatavasti on tegu mingi CSS-i veaga. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 23. märts 2017, kell 17:26 (EET) :::: Kasutan tõesti fx-i. Seda arvasin minagi, et cssi-i viga ja vaatasin enne kui sulle kirjutasin igaks juhuks üle, kas keegi globaalseid css-e muutnud pole - ei olnud. Aga millised css-id vastuollu lähvad, ei oska ise üles leida. Aga las ta siis olla. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 23. märts 2017, kell 17:48 (EET) ::::: Ei noh, kui see on CSS-i viga, siis ei ole see midagi selle kõrval, et Javascripti koodi tuleks hakata ümber kirjutama. Püüan hiljem CSS-i üle vaadata. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 23. märts 2017, kell 18:21 (EET) Paistab, et sai korda. Iseenesest lahe viga. Firefoxiga oli viimastes muudatustes selline HTML-kood: <pre> <span class="mw-collapsible-toggle mw-collapsible-arrow mw-enhancedchanges-arrow mw-enhancedchanges-arrow-space"></span> </pre> Chrome'iga selline: <pre> <span class="mw-collapsible-toggle mw-collapsible-arrow mw-enhancedchanges-arrow mw-enhancedchanges-arrow-space mw-collapsible-toggle-collapsed" tabindex="0"></span></pre> "mw-collapsible-toggle-collapsed" klass oli see, mis Firefoxis ära kadus. Kusjuures ma ei saagi praegu aru, mida skript tegi, et see ainult Firefoxi mõjutas. Müstika. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 24. märts 2017, kell 01:37 (EET) :: Igastahes suur tänu vaevanägemise eest.&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 24. märts 2017, kell 02:32 (EET) ==ProveIt== Oskad ehk öelda, miks artikli [[Donbassi sõja kronoloogia (2017. aasta aprillist)]] loomisel tekkis (iseeneslikult, st, ilma minupoolse teadliku suunamiseta jne) kirje "(Märgis: ProveIt)"?<br/>Sama asi tekkis ka [[Sõda Donbassis]] värskendamisega. ''{{värvi|hall|doubleclick...}}'' Aitäh!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) 1. aprill 2017, kell 20:50 (EEST) : Kui avada ProveIt-i aken ja lisada mõni viide (ka ainult prooviks), paneb skript selle märgise. Akent avamata ei tohiks seda juhtuda, kuid ma pole skripti koodi viimastesse muudatustesse süvenenud, võib-olla ta nüüd lisab selle märgise ilma akent avamatagi. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 1. aprill 2017, kell 21:09 (EEST) ::Tegin neid toimetusi Opera 12 kaudu (W 7), hiljem võtsin Eelistuste alt linnukese ära. Huvitaval kombel pani ta kolmest Donbassiga seotud muudatusest kahele selle tägi külge. Tegelikult kasutan seda relikti (Opera 12) väga harva, nii et sellest pole lugu. Tänan vastuse eest!—[[Kasutaja:Pietade|Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietade|arutelu]]) ::: Mingi jama on jah sellega. Mul tekitab samamoodi märgise, ilma et oleksin ProveIt-i akent avanud. See ei sõltu brauserist. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 2. aprill 2017, kell 02:55 (EEST) Vea põhjus on välja selgitatud, vt [[phab:T154357]]. Võtsin praegu märgise maha. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 2. aprill 2017, kell 16:03 (EEST) ---- [[Arutelu:Neuromorphic engineering]]. Minu meelest peaks selle taastama, sest sealset infot võib veel tarvis olla. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.195|194.150.65.195]] 15. aprill 2017, kell 19:25 (EEST) == miks oli mustandite alt vaja ärakustutada škoda karoq ? == palun seleta inimloetavalt, miks oli see mustand vaja kustutada ???, soovin, et toodud viited ja mall jne tagasi pandaks! [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 1. mai 2017, kell 04:45 (EEST) : Sellise pealkirjaga ("Mustand:Škoda Karoq") artiklid ei ole aktsepteeritavad. Lisaks pole täidetud artikli sisu miinimumnõuded (vähemalt definitsioon). Panin kustutatud materjali kasutajalehele [[Kasutaja:Suwa/Škoda Karoq]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 1. mai 2017, kell 13:11 (EEST) :: ahah, et mustandid pole lubatud? ja siis kui sinu arvates säherdust nimeruumi polegi, pead kohe vandaalitsema? ja peale meeldetuletust taipasid minu alamleheks kopida? kas taoitlen pännimist või vabandad viisakalt? [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 1. mai 2017, kell 13:17 (EEST) ::: Nimeruumi olemasolu ei sõltu minu, sinu ega kellegi teise arvamusest, vaid serveri konfiguratsioonist. Vandaalitsemiseks oleme lugenud taoliste asjade tekitamist artiklite alla. Mõtle teine kord natuke pikemalt, enne kui tegutsed. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 1. mai 2017, kell 13:25 (EEST) :::: päris naljakas ... et serverit konfivad ufonaudid ? irw :P mine maga end kaineks ! :P ehk siis skriptija võimekusega juuser ei tohiks end nõnda väljendada ... [[Kasutaja:Suwa|suwa]] 1. mai 2017, kell 13:37 (EEST) Cumbril (erinevalt Suwast) on väljendunud viisakalt. Aga enne kustutamist oleks pidanud asja arutama või vähemalt materjali sobivasse kohta teiseldama. Puuduliku sisuga artikli paigutamine artiklinimeruumis ei ole vandalism; igatahes just seda on kirjutaja püüdnud vältida. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2017, kell 15:38 (EEST) : Suwa keerab asju nii sageli vussi, et ma olen hakanud eeldama, et ta saab ise ka sellest (vähemalt tagantjärgi) aru. Ja sellest tulenevalt ei pane teistele pahaks, kui need tema tegevuse tagajärgi likvideerivad. Aga noh, ilmselt see reaktsioon käib Suwa-olemise juurde. Mul igatahes oli naljakas. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 1. mai 2017, kell 16:25 (EEST) ==Pilt vs Fail== Minu meelest ei ole selline täpsustus sugugi vajalik ja inglise keele kõnelejatele on see üldse pigem humoorikas. Pigem kasutada siis juba otse ingliskeelset ''File'' ja mitte selle kaheldava väärtusega mugandust. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. mai 2017, kell 19:20 (EEST) : Ma pole nõus, aga eks kasuta siis ingliskeelset sõna "File". Ingliskeelsed nimeruuminimed töötavad alati. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 9. mai 2017, kell 20:05 (EEST) ::Kus selleteemaline arutelu üldse käis? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. mai 2017, kell 00:12 (EEST) ::: [[Vikipeedia:Üldine arutelu#Nimeruumi alias]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 11. mai 2017, kell 00:34 (EEST) == Raamatuotsimine == Kas Sa saaksid lisada abilehe [[Vikipeedia:Raamatuotsimine|Raamatuotsimine]] alaossa "Välismaa" internetipoe Venemaalt ''Ozon.ru''? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuni 2017, kell 07:03 (EEST) : Lisatud. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 1. juuni 2017, kell 19:14 (EEST) ::Aitäh!! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuni 2017, kell 19:24 (EEST) == Enda alustatud artiklite kronoloogiline loend == Jälgimisloendi alt leidsin sellise väljundi kui "Uute lehekülgede loend". Toksinud kasutajanime lahtrisse enda kasutajanime, saan kätte viimase kuu aja jooksul enda poolt alustatud artiklid kronoloogilises järjekorras. Väga tore. Aga kui oleks vaja pikemat ajaperioodi, näiteks kolm kuud või aasta, mis siis teha? --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 08:49 (EEST) : Enda kasutajalehel klikid ülal paremal nurgas "Kaastöö", siis rullid lehekülje alla ja valid "Loodud artiklid". Seal nad kronoloogilises järjekorras ongi. Kuvab viimased 100, ent klikkides loendi all "Veel", näed kõiki. --[[Kasutaja:VillaK|VillaK]] ([[Kasutaja arutelu:VillaK|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 09:14 (EEST) :: Nii see käib jah. Kui soovid kellegi teise artikleid vaadata, siis asendad URL-is <code>user=Hirvelaid</code> muu kasutajanimega. Kui tahad vaadata oma loodud lehekülgi teistes nimeruumides, siis klõpsad sama moodi kõigepealt "Kaastöö" peale, valid alt "Redigeerimiste arv", siis klõpsad teksti sees "Alustatud lehekülgi" järel olevale numbrile. Seejärel saad valida nimeruumi kaupa. Seal näitab ka loodud suunamisi ja juba kustutatud lehekülgi. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 20. juuli 2017, kell 09:30 (EEST) :::Jah, "Kaastöö" all olen varemgi käinud, aga ilmselt nii harva, et ei tulnud meelde, et seal sai parameetritega timmides väljundi soovitud valikuks. Kuid et lehekülje all saab klikkida valikul "Loodud artiklid", seda pole minu silmad varem märganud. Aitäh abi eest! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 20. juuli 2017, kell 10:57 (EEST) == Viidete korrastaja == Pärast viimast Tulirebase uuendust ei saa ma seda tööriista antud brauseris enam kasutada (aknakesi, kuhu linnukesi sai panna, enam ei kuvata). Kas Sa saaksid selle ära parandada? --[[Kasutaja:Iifar|Ivar]] ([[Kasutaja arutelu:Iifar|arutelu]]) 16. september 2017, kell 17:42 (EEST) : Proovisin just Firefoxi kõige viimase versiooniga (55.0.3 (32-bitine)) ja mul töötab ilma tõrgeteta. Kas sul viidete asukoha valimise raadionuppe ei kuvata? Või mingeid muid valikukohti? Sa võiks kuhugi üles laadida ekraanipildi veaolukorraga ja öelda brauseri versiooni/arvuti operatsioonisüsteemi. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 17. september 2017, kell 16:38 (EEST) == Feedback request == Greetings, The team that made [[mw:ORES|ORES]] is working on a new tool called [[mw:JADE|JADE]]. The new tool is for humans to review the work of ORES, to provide human feedback and oversight. The team would like to hear about how your experience using ORES has been on your wiki, and what you might expect from a tool like the one proposed. If you are interested, you can comment on [[mw:Talk:JADE|this page on mediawiki.org]]. The team is also interested in sharing updates with you as JADE is developed. Short messages will be sent to this talk page every month or two, linking to a page with further information. Is this something you would like to sign up for? Simply reply to me here if so and I will put your name on the list. Happy editing to you. [[Kasutaja:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:Keegan (WMF)|arutelu]]) 4. oktoober 2017, kell 20:51 (EEST) :You can also [[m:Global_message_delivery/Targets/JADE|sign yourself up]] for updates anytime. [[Kasutaja:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:Keegan (WMF)|arutelu]]) 6. oktoober 2017, kell 19:45 (EEST) == Kuupäevad eestipäraseks == Robot MamboBot on artiklites 29 laeva kohta viidetes kuupäeva kirjaviisi automaatselt vahetanud, kas sellest mingit häda ei sünni? Roboti arvates on eestipärane, kui kirjutada nullesimesel päeval nullkomandal kuul ja mingil aastal. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 8. jaanuar 2018, kell 01:33 (EET) : Kui kuupäev pole osa lingist või faili nimest, siis ei tohiks häda sündida. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 8. jaanuar 2018, kell 09:51 (EET) : Nullesimesel päeval ja nullkolmandal kuul on korrektne, ehkki ilusam oleks võib-olla ilma nullita. : "Kuidas kirjutada kuupäeva? – Mõni näidis: 3. aprillil 2009. a, 3. aprill 2009, 3. IV 2009, 03.04.2009, 3.4.2009." (http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=4&act=2&vld=9.) [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 8. jaanuar 2018, kell 11:33 (EET) ::Kasut6an ainult 2., 3. ja 5. näidet, seekord koristasin ühelt nullid ära, aga kõiki 29 laeva pole aega ümber teha. Raske aru saada, kas see mõjutab midagi, kõik need parandused olid viidetes kodulehele ''Fakta om fartyg''. Artiklis [[Georg Ots (laev)]] olite selle robotiparanduse tagasi pööranud, seepärast kirjutasin sel teemal teile. Kõik teised robotiparandused olid samasugused. [[Kasutaja:Ssgreporter|Ssgreporter]] ([[Kasutaja arutelu:Ssgreporter|arutelu]]) 9. jaanuar 2018, kell 00:45 (EET) == blokeerimine == Kas mitme Tartu kooli korraga terveks aastaks blokeerimine natuke liiga karm karistus pole? --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 13. veebruar 2018, kell 11:10 (EET) : Kui vaatad, mis kaastööd sealt tulnud on, siis peale sodimise midagi muud polegi. Kas on siis parem neid sodimisi ükshaaval tühistada? [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 13. veebruar 2018, kell 11:34 (EET) ::Raskus on selles, et see teeb Vikipeediasse kirjutamise võimatuks ka neile, kes sodimisega üldse seotud ei ole, liiatigi veel aastaks. Ma sain eelmise bloki kohta kaebuse. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. veebruar 2018, kell 22:58 (EET) Vaata kui inimene võtab kätte ja ignoreerib Vikipeedia reegleid veel niimoodi, et muudab õiged asjad oma äranägemise järgi vigaseks, siis pole miskit parata, kuid õigem on need muudatused tühistada. Pealegi pole ma kindel mitte ühegi tema postituse puhul, et need autoriõigustega vastuollu ei lähe. Tõenäoliselt küll ei lähe, aga mingit kindlust selles osas ei ole. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. aprill 2018, kell 12:56 (EEST) : Jah, selles muudatuses on vormistusreeglite vastu eksitud ja õigeid asju valeks muudetud. Mina aga vaatan asja nii, et üldine muudatus (artikli sisuosa laiendamine) tõi rohkem kasu kui kahju. Seega tühistamine pole õige. : Kui keegi minu poole [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja_arutelu%3AAK720&type=revision&diff=4957829&oldid=4955831 sellisel viisil] pöörduks, hakkaks ma juba trotsist ta nõuandeid eirama. Tegelikult mulle piisaks palju vähemastki. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 2. aprill 2018, kell 13:08 (EEST) :: Kindlasti selles viimases osas võib sul õigus olla, aga kui see kestab juba mitu nädalat ja palve peale eesti keele ja vikipeedia reegleid natukenegi järgida, ignoreeritakse neid järjepidevalt ning sisuliselt öeldakse, et ta ei kavatsegi seda teha, siis on minul ka kujunenud oma arvamus sellise tegevuse kohta. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. aprill 2018, kell 13:32 (EEST) ::: No tore, aga sa pole siin Vikipeedias üksi – mul ja teistel kaastöölistel on ka oma arvamus. Minu arvamus selles küsimuses on, et antud kasutaja kaastööst on palju rohkem kasu kui kahju. Kui ta ei järgi vormistusreegleid, siis kahju küll, midagi pole teha. Ei kujuta ette, kuidas keegi saaks teda praeguses olukorras vormistusreegleid järgima panna. Eriti sina. Aja jooksul parandatakse vormistusvead artiklites ära. See on lihtsam kui sisu kirjutamine. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 2. aprill 2018, kell 14:57 (EEST) :::: No ei ole nii. Tunduvalt lihtsam nii talle endale kui kõigile teistele on see kui ei oleks vaja mitmeid tunde kulutada toimetamistöö peale. Muide see ei ole lihtne töö, kontrollida kogu artikkel üle ja leida, et kuskil on näpukas või prantslasest Léon-Lévy Brunswickist saab muidu saksa kultuuriruumist rääkivas artiklis Braunschweig. Aga eks sa ise tead. Toimeta ja siis näed. &nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;&bull;&nbsp;[[Kasutaja:Ahsoous]] &bull;&nbsp;[[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]] &bull; 2. aprill 2018, kell 15:30 (EEST) == Ingvar Villido lehe muutmine == Olete tühistanud kõik muudatused, mis ma viisin sisse artiklis Ingvar Villido. Informatsioon ei olnud ülistav, vaid reaalsete viidete põhine (mis olid kõik ka tekstis märgitud).Kas võiksite väljatuua, mis teie jaoks on ülistav? Olin teinud ülevaatliku uurimuse, kus ka teie lisatud punktid olid välja toodud veel edasises osas. Ma ei kustutanud midagi "lihtsalt" ära, vaid arendasin sisu ning sõnastust edasi erinevate viidete põhiselt. Ka te palun ennistaksite teksi, et saaksin lõpetada korralikult tehtud ülevaatliku artikli? Loomulikult ka teie poolt algselt loodud punktid on ka välja toodud. : Ma vastasin lehel [[Arutelu:Ingvar Villido]]. Jätkakem arutelu seal. Arutelulehel oma kommentaari allkirjastamiseks lisage lõppu neli tildet (<nowiki>~~~~</nowiki>) või vajutage tööriistaribal allkirjanuppu [[Pilt:Vector toolbar signature button.png|23×22px]]. [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 6. juuni 2018, kell 15:46 (EEST) ==Lühendite kasutamisest== Märkasin, et oled teinud portsu artikleid telesaadetest. Üldiselt on kirjatöödes selline komme, et enne kui mõne asutuse, ajakirjandusväljaande jms kohta kasutada tekstis lühendit, peaks esimesel esinemiskorral siiski nime korralikult välja kirjutama. Näiteks ei sobi artikli algul definitsioonis öelda, et see ja see on "ETV-s valminud telelavastus", vaid tuleks kirjutada "Eesti Televisioonis valminud telelavastus" ning alles tagapool viidata samale asutusele või väljaandele lühendiga. (Tegelikult on sama lugu ka viidetes väljaandenimede lühendamisega: EPL-i asemel tuleks sealgi kirjutada Eesti Päevaleht ja PM-i asemel Postimees. Praegu need väljaanded ilmuvad ja me oskame need lühendid läbi närida, aga miks teha elu keeruliseks järgmistel põlvkondadel, kelle jaoks need lühendid on juba abrakadabra.) :Tänan tähelepanu eest ja ära siis pikka viha pea! :) Kuriuss 19. juuni 2018, kell 20:11 (EEST) :: Tean ja kasutan seda kommet. Tolle artikli puhul mäletan, et võtsin artikli [[Nõiakivi (telelavastus)]] toorikuks. Seal oli varem lühend ETV definitsioonis sees, mille oled nüüdseks ära parandanud. Seega mina ei tea mitte kui midagi, kõiges on süüdi Mona ;). :: Ka teist süüdistust ei võta omaks. Põle teind, kulla härra! Ma ep ole mitte teind portsu artikleid telesaadetest! Selle ühe ja ainsa ma tegingi (olgu see päev neetud, mil ta ilmavalgust nägi). :: (Oleksin võinud muidugi tähelepanelikum olla.) [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. juuni 2018, kell 23:43 (EEST) : Ja et sulle mitte võlgu jääda, sa tekitasid artiklis [[Nõiakivi (telelavastus)]] oma parandusega vikilingi omastavas käändes: [[Eesti Televisiooni]]. Tänan tähelepanu eest ja ära siis pikka viha pea! :) [[Kasutaja:Cumbril|<span style="font-family: 'Brush Script MT', cursive; font-size: 20px;">Cumbril</span>]] 19. juuni 2018, kell 23:56 (EEST) == Mall "Sõjaväelane" == Kas saaksid malli "[[Mall:Sõjaväelane|Sõjaväelane]]" täiendada – lisada sellesse 3 vabarida – selliseid nagu neid on mallis "[[Mall:Persoon|Persoon]]"? (muidugi juhul, kui see pole töömahukas ettevõtmine) --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 26. august 2018, kell 22:17 (EEST) == SASKEUSHIHA == https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Lehek%C3%BClje_taastamine&target=Daniil+Kr%C3%B5lov&timestamp=20180929115319 - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. september 2018, kell 15:14 (EEST) Wikipedia üks põhiprintsiip on eeldada, et inimesed tegutsevad heas usus ([[en:Wikipedia:Assume good faith]]). Kui äsja kasutajakonto loonud inimene loob uue artikli, milles sisaldub vaid 'lox', siis ei saa siit küll mingit pahatahtlikkust välja lugeda. Kui nii teha, siis peaks juba enda sisse vaatama. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 29. september 2018, kell 15:32 (EEST) : Ma ei tea, ühe kahtlasevõitu muudatuse järgi on raske midagi eeldada. : Blokeerimata võinuks jätta lihsalt sellepärast, et see on ebavajalik, kui soditakse korra, lehtede rikkumine ei jätku või kui sodija on ilmselt juba minema läinud. : Vt ka: [[:en:WP:BLOCK#Recording in the block log]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 29. september 2018, kell 18:21 (EEST) :: Muidu olen nõus, aga slängis on lox (lohh) võrdlemisi ebaviisakas sõna kellegi kirjeldamiseks. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 29. september 2018, kell 19:18 (EEST) ::: Ma ei tulnud selle peale, et lox võiks tähendada lohhi. Kui loen lox, siis mõtlen "liquid oxygen" (veeldatud hapnik, raketikütuse osa). Aga võib-olla tähendab see veel midagi kolmandat. Või ei tähenda üldse midagi. Kui kindlust pole, siis ma ei hakka pahatahtlikkust eeldama. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 29. september 2018, kell 21:48 (EEST) == Abi vaja == Palun teisalda artikli [[Aasta matkaja ja aasta matkategelane]] pealkiri [[Aasta matkaja]]ks. Mul see pole seni õnnestunud. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. detsember 2018, kell 08:06 (EET) : Tehtud. Nagu muu seas muutsin ka sõnastust selgemaks (enda meelest). [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 3. detsember 2018, kell 10:55 (EET) ::Aitäh! --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. detsember 2018, kell 14:34 (EET) == TV Play Baltics == Mis mõttes on TVPlay omakanalid Viasat History. Explore. Nature. Golf. Motor ning muud TV 1000. TV 1000 Action ja Ruuskoe kino?. Ma arvan et see väide on vale. [[Kasutaja:Randoskar|Randoskar]] ([[Kasutaja arutelu:Randoskar|arutelu]]) 15. detsember 2018, kell 16:55 (EET) : Artikkel on ettevõttest AS TV Play Baltics. Ettevõtte AS TV Play Baltics varasem nimi oli Viasat AS, nagu Inforegistrist näha on: https://www.inforegister.ee/10308880-VIASAT-AS. Mitte Viasat Eesti AS, milleks sa selle muutsid. Kuna see sinu muudatus oli vale, siis tühistasin ka ülejäänu, sest see polnud usaldusväärne. Kas need on omakanalid või mitte, seda ma ei tea. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 15. detsember 2018, kell 17:28 (EET) == Palun abi Chrome'is == Äkki oskad midagi tarka öelda selle kohta. Redigeerimiskastis välislingi teise kohta tõstmisel kandub mul uude kohta üle ainult URL-i viimase kaldkriipsu järel olev osa ja ülejäänu kustub. Näiteks märgin redigeerimiskastis ära terve aadressi <nowiki>http://www.postimees.ee/111105/online_uudised/182795.php</nowiki> ja lohistan ta tekstis mujale, siis uude kohta tekib ainult 182795.php ja ülejäänu on kaotsis. Ainult Chrome'is juhtub nii, Firefoxis töötab. Arvuti restart ei aidanud. Probleem tekkis hiljuti ja on võib-olla seotud sellega, et ühe teise probleemi lahendamiseks muutsin mingeid Chrome'i seadeid? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 21. detsember 2018, kell 14:03 (EET) : Katsetasin – mul juhtub sama. Ükskõik mis URL-iga tegu on, alles jääb vaid viimase kaldkriipsu järel olev osa. Poleks seda tähele pannud, kui sa poleks öelnud, sest ise ma niimoodi teksti enamasti brauseris ei lohista. Ma pole Chrome'is sätteid muutnud viimasel ajal, seega asi ei saa sellega seotud olla. Google'ist otsinguga ei leidnud ka midagi. Arvan, et see on ehk Chrome'i viimase versiooni bug. (Ei kujuta ette, et selline feature oleks millekski hea.) [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 21. detsember 2018, kell 15:21 (EET) == Usaldatud kasutajate seast eemaldamine == Miks sa mind usaldatud kasutajate rühmast eemaldasid? Kas see tähendab, et mind enam ei usaldata? Miks mind ei usaldata? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. detsember 2018, kell 16:20 (EET) : Ma eemaldasin sinu kasutajalt kasutajarühma, sest eemaldan selle kõigilt usaldatud kasutajatelt, kes administraatoriks saavad. Administraatorite õigused sisaldavad ka seda õigust, mis usaldatud kasutajate kasutajarühmal on. Usaldan sind jätkuvalt :). [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 25. detsember 2018, kell 16:25 (EET) ::Selge. Küsisin seda sellepärast, et leidsin usaldatud kasutajate loendist paljusid administraatoreid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. detsember 2018, kell 16:56 (EET) ::: Ei ole ühtegi ju. ([https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eri:Kasutajate_loend&group=autopatrolled Loend]). [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 25. detsember 2018, kell 17:00 (EET) ::::Vaatasin vist valest loendist. Minu viga. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. detsember 2018, kell 17:14 (EET) == How's ORES working out for you? == Hi Cumbril! I'm working on a research study to look into how [[:mw:ORES]] is working out on wikis where it has been enabled. I was wondering how the ORES filters have been working for you, if you use any tools besides Special:RecentChanges to take advantage of them, and what other observations you have about how they are working. --[[Kasutaja:EpochFail|EpochFail]] ([[Kasutaja arutelu:EpochFail|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 23:38 (EEST) I should mention that I'm "halfak" on Phabricator and in IRC -- so you know you're talking to the person who originally worked with you to train ORES for Estonian Wikipedia. --[[Kasutaja:EpochFail|EpochFail]] ([[Kasutaja arutelu:EpochFail|arutelu]]) 5. juuni 2019, kell 23:39 (EEST) : {{ping|EpochFail}} I have been away from Wikipedia editing for about a year and therefore my observations are somewhat limited. I don't recall myself using ORES filters outside Special:RecentChanges view. It took some time for me to get used to the new filters interface. By now it's familiar, I have a general understanding of how to achieve what I want to achieve. I rarely use filtering here, as this is a small wiki, the amount of recent changes is low, there's not much to filter. Color highlighting damaging edits in recent changes works very well, and is very useful in reducing the amount of time/effort it takes to catch damaging/bad faith edits. Having the option to load the latest changes since the last refresh without reloading the whole web page is nice. Not sure if this came as part of the new filters 'package' though. The only issue that I would like to point out is that since the script is Javascript-based, it causes a short lag after the browser has downloaded the page and is preparing to display it. But this is to be expected and one can live with it. [[Kasutaja:Cumbril|Cumbril]] ([[Kasutaja arutelu:Cumbril|arutelu]]) 16. jaanuar 2020, kell 15:03 (EET) :: I'm glad to hear that the ORES filters (damaging/goodfaith) are working for you and they are helpful. Please keep me in mind if you notice any issues. I'm very happy to work on improvement if you see any consistent types of mistakes. --[[Kasutaja:EpochFail|EpochFail]] ([[Kasutaja arutelu:EpochFail|arutelu]]) 18. jaanuar 2020, kell 00:09 (EET) == Palve == Ehk leiad tahtmist, aega, oskusi jms [[Moodul:Age|mooduli «Iga»]] tõlkimiseks, ehk siis sõnaühikutele aasta/kuu/nädal/päev/tund/sekund mitmuse sõnalõppude lisamiseks (proovikohana vt nt [[Kasutaja arutelu:Pietadè/Mall:Seeds]], ajendatud nt enwi [[:en:2019–20 Wuhan coronavirus outbreak|viiruse infokastis sulgudes olevast ajaloendurist]]).<br />See tähendab siis ilmselt seda, et igale ajaühikule peab määrama eraldi mitmuse lõpu, ja kaotama tulemusnäitude vahelt koma... jne.&#160;[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 14:09 (EET) : Tänan pakkumast, pole huvitatud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 15. veebruar 2020, kell 15:45 (EET) == Artikli liitmisest == Mul ka palve. Minu arutelulehele laekus selline palve, ehk saad aidata või suunata selle edasi mõnele oskajale? Mina ei oska ja praegu pole aega ka õppida. "Kas oleks võimalik ühendada lehed: [[Süsinikuheitme mõõdik]] ja [[Süsiniku jalajälg]]. Tänudega --Pault (arutelu) 9. september 2020, kell 23:36 (EEST)" Tänan nii või naa! [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 9. september 2020, kell 23:56 (EEST) : See käib nii, et esmalt tehakse artiklite liitmise ettepanek. Selle märgiks lisatakse liidetavatele artiklitele etteotsa mall {{tl|Liita}}. Siis võiks veidi oodata, et kaastöölised saaks arvamust avaldada. Kui on juba oodatud nädal või paar ja üldine meelsus on, et võib liita (või keegi pole reageerinud), siis võib liidetavate artiklite tekstist moodustada ühe artikli selle pealkirja alla, mis alles jääb. Sellele või nendele artiklitele, mis kaob (kaovad), lisada kustutamismärkus. Administraatori õigustega kaastöölised siis kustutavad/liidavad artiklite ajalood, nii kuidas vajadus on. : Ma konkreetse liitmise osas seisukohta ei võta. Selleks peaks süvenema, kuid mul ei ole praegu soovi seda teha. : [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 10. september 2020, kell 21:23 (EEST) == Bug report == [[en:User talk:Kaniivel/Reference Organizer#Bug report]] --[[User:Guy Macon|Guy Macon]] ([[User talk:Guy Macon|talk]]) 21. november 2020, kell 01:54 (EET) == Tänuavaldus == Suur aitäh, et nomineerisite mind kuu vikipedistiks! Ma ei oska oma heameelt kirjeldada. Iga päev saan Vikipeedia kohta midagi uut teada, selline tunnustus oli samuti suur üllatus. Aitäh, see tegi meele rõõmsamaks ja motiveeris edasi töötama. Jõudu kaastööle! --[[Kasutaja:Pudrunui|Pudrunui]] ([[Kasutaja arutelu:Pudrunui|arutelu]]) 1. juuni 2021, kell 11:27 (EEST) == Vandalism == Hello! Thanks for your reaction to that vandalism issue. Could you please also delete the talk [[Kasutaja arutelu:AH YES, ENSLAVED KNOWLEDGE|page of blocked user]] because it contains my nickname? Thanks.--[[Kasutaja:Renvoy|Renvoy]] ([[Kasutaja arutelu:Renvoy|arutelu]]) 8. september 2021, kell 12:15 (EEST) : No problem. Deleted. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 8. september 2021, kell 12:23 (EEST) == Vandalism == Please block [[User:Aspen00|Aspen00]]. Thanks.--[[Kasutaja:Renvoy|Renvoy]] ([[Kasutaja arutelu:Renvoy|arutelu]]) 24. september 2021, kell 18:32 (EEST) ==Linkimine== Kasutaja Merleke5 teeb head tööd. Miks teda kiusad? Ma ei ole sugugi nõus sinu nn lingiparandustega. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. oktoober 2021, kell 17:26 (EEST) Usaldatud kasutaja õiguste äravõtmine on minu meelest liiast. Kui selgeid kriteeriume pole, siis tundub selline õigustega mängimine ka mulle rohkem kiusamisena. Eriti veel arvestades, et samal ajal pole neid õiguseid ära võetud mitmelt teiselt kasutajalt, kelle tegevust saab otsesemalt sarisoperdamiseks pidada. (Iseasi küll, kas praegu on mõtet kellelegi neid õiguseid anda, kui see üks tööriist võiks vabalt olla ka mingi teise olemasoleva kasutajarühmaga seotud.) Ma olen nõus, et teatud lingid võiks Merleke küll pigem muutmata jätta, aga märkimisväärselt halvemaks ta neid minu meelest samas ka ei muuda. Ma saan aru kaalutlusest, et artiklite pealkirjad võivad muutuda ja lingid võivad mingil määral näidata, millest nimevarianti pealkirjas eelistada ning sellega seoses on parem linke mitte edasi-tagasi parandada. Samas Merlekese parandused puudutavad vist peaasjalikult asutuste endiseid nimesid ja neil juhtudel on sellest kaalutlusest üsna ükskõik, kuna endine nimi jääb peaaegu alati teiseseks nimevariandiks. Selles rahvaliidu ja EKRE näites on minu meelest lisaks sisuliselt lahtine, kumba artiklisse linkida. Teiseks, nagu teises arutelus enne juba märkisin, päris iga hinna eest tegelikult ei tule n-ö läbipaistmatuid linke vältida ju ka inglise viki reeglite järgi. Seal on loetleud hulk juhtumeid, mil läbipaistmatut linki peetakse õigustatauks. Kui lingitud sõna seejuures ei lange kokku kohtspikri tekstiga, siis see iseenesest võib mõnetist segadust tekitada, aga selles suhtes minu meelest üldjuhul pole kuigivõrd vahet, kas linkida ümbersuunamist või mitte, kuna ka teise pealkirjaga artiklisse sattumine tekitab paratamatult vähemalt samavõrra segadust. Märksa häirivam on minu meelest see, kui linkide läbipaistvuse nimel teed suunamisi nagu [[Staapelplats]], mis tekitavad lisaks segadust sellega, et ei vasta artikli teemale. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 31. oktoober 2021, kell 19:50 (EET) : Minu jaoks on usaldatud kasutaja õiguse andmise põhitingimus see, et kasutajal ei pea pidevalt järel käima ja tema tehtud tööd parandama. Merleke5 lisasin usaldatud kasutajate hulka, sest ta oli kuu vikipedistiks valitud. Kuigi mul olid juba siis tema suhtes kahtlused, ent otsustasin siiski usaldada. Praegu mul usaldus tema vastu puudub ja seepärast võtsin selle kasutajarühma ära. : Merleke5 muutis alguses massiliselt artiklites Eesti teenetemärkide linke, nii et need suunamislehe asemel läksid nad üldisele lehele. Morel juhtis sellele tähelepanu ja siis vist teenetemärkide linkide muutmine lõppes. Siis hakkas koolide nimede linkide massiline muutmine samal põhimõttel. Praegu on tuhandeid artikleid, kus on täiesti mõttetult lingid ära muudetud. Kui täpsustuslehe asemele tekib artikkel, kas siis hakkab keegi neid linke artiklites tagasi muutma või?! : Täiesti igal juhul ei pea artiklis lingi tekst kattuma lingi sihtmärgiga. Aga neid juhtumeid, kus nad võiks erineda, on väga vähe. Seal ingliskeelsel reeglite lehel on need juhtumid välja toodud: # kui link on navigeerimismalli sees # kui kohtspikri sees olev tekst (ehk suunamislehe pealkiri) mõjuks lugejale üllatavalt. (Aga siis mõjuks ju teksti sees nähtav nimi ka üllatavalt, sest nad on samad.) # ei ole vaja teha suunamislinki trükiveaga nimele ja kasutada siis tekstis trükiveaga nime # ei ole vaja teha linki täpsustuslehele # ei ole vaja teha linke raadio- ja telejaamade lühendile # malli ja portaali nimeruumis pole vaja teha linke suunamistele # pole vaja teha linke Vikipeedia esilehele # pole vaja teha linki, mis suunamise kaudu jõuab samasse artiklisse tagasi, kus link asub. (See tähendab, et sellel lehel pole vaja sellist linki panna, mujal artiklites on OK.) : Palun leia mulle nüüd mõni Merleke5 tehtud lingiparandus, mis inglise viki reeglite järgi on õigustatud. : See mittekattuva kohtspikri asi on väike probleem. Põhiline on see, et artiklis tulekski linkida just neid mõisteid, nimesid ja nimetusi, mis artikli tekstis on. Sest kunagi ei tea, millisest nimest, mis praegu on punane link, võib tekkida oma artikkel. Ja polegi vaja hakata mõistatama, lingi lihtsalt seda mõistet, mis tekstis on! : ''kuna ka teise pealkirjaga artiklisse sattumine tekitab paratamatult vähemalt samavõrra segadust'' : Jah! Kui sama nimega artiklit pole, siis olukorras, kus "suunamine" tehakse artiklis oleva lingi kaudu või tehakse läbi suunamislehe, saab lugeja mõlemal juhul tünga. Sinna pole midagi teha. Alternatiiv on jätta punane link. Aga kui artiklis on link suunamisele ja suunamise asemele tekib artikkel, siis on olukord lahenenud. Kui "suunamine" on tehtud artiklis, siis juhtub see, et just artikli tekstis olevast mõistest oleva artikkel on olemas, aga lugeja suunatakse kuhugi mujale. Kuni linki pole artiklis korrigeeritud. Ja seepärast on parem lahendada olukord päris suunamise kaudu, mitte pseudosuunamise kaudu. : Rääkides "staapelplatsi" suunamisest. Seal oli enne vist selline link -- <nowiki>[[staapel]]plats</nowiki>. See tähendab, et lugeja näeb tervet sõna lingina. Lugejana ma eeldaks, et saan lugeda staapelplatsist. Klõpsan lingile ja tuleb hoopis artikkel staaplist, ehk tüng. Ka praegu saab lugeja tünga. Aga praegusel lahendusel on see eelis, et kui Vikipeedia tegijad leiavad, et selline suunamine on eksitav ja teeb rohkem kahju kui kasu, siis saab lihtsalt suunamise ära kustutada. Ja kõigisse artiklitesse, kus see link on sees, jääb punane link. Või äkki tekib mõni staapelplatsile lähedasem artikkel, kuhu oleks mõtet suunata. Siis on ju vaja parandada vaid suunamine. Ainult üks parandus. Mitte parandused kümnetes, sadades või tuhandetes artiklites. : Veel üks halb praktika, mida osad kasutajad harrastavad, on linkida mingist nimest osa ja jätta teine osa linkimata. Ühes kohas oli selline link <nowiki>[[Marimaa|Mari]] ANSV</nowiki>. Mida lugeja sellest arvama peaks? Kuhu ma selle "Mari" peale klõpsates saan? Kas see räägib maride rahvusest või millest? Mõiste, mida linkida tuleks, on "Mari ANSV". Aga kuna selle kohta artiklit pole, siis lingiti ainult osa nimest. Tekitasin suunamise Mari ANSV > Marimaa ja linkisin artiklis kogu mõiste. Kui see ei sobi, siis võib suunamise ära kustutada ja artiklisse jääb punane link. See on selgem ja korrektsem kui ühe sõna linkimine nimes. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 1. november 2021, kell 18:05 (EET) :: Kui pole selge, et teised nimetatud kasutajat piisavalt ei usalda või et konkreetseid tehnilisi õigusi on otseselt kuritarvitatud, siis minu meelest ei tohiks käia õiguste äravõtmine sama lihtsalt nagu nende andmine. :: Minu meelest ei saa üheselt öelda, et kõik need lingid, mida oled parandanud, olid inglise viki reeglitega vastuolus. See inglise viki juhendist [[:en:WP:DONOTFIXIT]] tõlgitud loetelu pole ju ammendav. Öeldud on, et (võimalike) põhjuste hulka kuuluvad loetletud põhjused. Näiteks on küll öeldud, et täpsustuslehele ei tuleks linkida, aga pole eraldi välja toodud, et ei tuleks teha ka muid linke, mis viivad valesse kohta ja mis peaks olema ütlematagi selge. Seejuures ei ole seal öeldud, et neil loetletud juhtudel tuleb tekitada ümbersuunamised nagu [[Paide Gümnaasium (1992–2018)]] (lihtsalt selleks, et lingitud nimevariant ja link oleksid sarnasemad). Näiteks parandas Merleke lingid kujul <nowiki>[[Paide Gümnaasium]] kujule [[Paide Gümnaasium|Paide Hammerbecki Põhikool]]</nowiki>, mis oli minu meelest hea ja vajalik, kuna need lingid ei viinud enam õigesse kohta. Nagu öeldud, ükskõik, kas linkida ümbersuunamist või mitte, kummalgi juhul ei saa välistada, et lugeja satub veidike segadusse, kuna kooli nimi on muutunud. Seejuures lihtsalt poleks tarvis tekitada linkimisel lisasegadust aastaarvudega, mida võib kergesti pidada kooli tegutsemisaastateks, kuna tavapäraselt aastaarvud pealkirjades seda tähendavad. :: Ei, ma ei väida, et linke tuleks edasi-tagasi parandada. Kui link ei viinud valesse kohta, siis oleks võinud pigem lingi parandamata jätta. Aga nagu öeldud, nende endiste nimede puhul pole see eriti oluline, kui parandus millegipärast siiski tehti. Nagu öeldud, vaevalt parandatud kujul link lugejat kuigivõrd rohkem või vähem segadusse saab viia. Sellepärast pole selliste linkide parandamist minu meelest mõtet eraldi tagasi pöörata. :: Kui link on <nowiki>[[staapel]]plats</nowiki>, siis lugeja vähemasti ei pea tingimata lingil klõpsama nägemaks, mille kohta artikkel tegelikult on. See on iseenesest tavaline, et lingitud artikli pealkiri ei pruugi olla aimatav ilma kursoriga lingi kohale minemata, ka siis, kui lingi lõpus on ainult käändelõpp või mingi muu järelliide. Kui sõna tähendus on lihtsasti tuletatav selle osade tähendusest ja pole selge, et terve sõnaga tähistatu väärib eraldi artiklit, siis on sõna esimese poole linkimine minu meelest üldjoontes sobilik. Punane link "staapelplats" seevastu tähendaks mingil määral otsustust selle kohta, et peaks tulema eraldi artikkel. :: Nõus, et nime osasid ei peaks eraldi linkima ja et selline Mari ANSV link oli halb, aga ebatäpne suunamine jällegi ei tee minu meelest asja paremaks. Seal võiks ehk küll pigem lingi punaseks jätta. :: Nende teenetemärkidega on nähtavasti mingi eraldi teema. Ma ei tea, kas kellelgi on kavas teenetemärkide klassidest eraldi artiklid teha või miks täpselt sellised mõneti eksitavad suunamised on tehtud. Juhul kui oli tehtud näiteks ebatäpne link <nowiki>[[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe V klass]], siis see oli küll samuti halb. Seevastu võiks vabalt kirjutada näiteks "[[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] V klass" või "[[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgi]] V klass".</nowiki> [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2021, kell 17:19 (EET) : Kui teised (mitmuses) usaldavad, siis saavad nad õiguse tagasi anda. Kui õiguse andmine käib ühe inimese otsusel, siis ei pea ka selle ära võtmiseks kogukonnas hääletust tegema. : Sellised lingiparandused, kus link viis varem valesse kohta, on kasulikud. Aga selliseid parandusi on Merleke5 kõikide lingiparanduste seas vähe. Enamik tema lingiparandusi on parandused lihtsalt selleks, et artiklis ei oleks lingitud suunamist. Teenetemärkide teema pole eraldi teema, vaid sama teema. Seal on täpselt sama tüüpi lingiparandused Merleke5-lt. [[:en:WP:DONOTFIXIT]] ütleb, et ära asenda suunamisi linkides n-ö lingi sees oleva suunamisega. Sellega on Merleke5 just tegelenud. : See, et lugeja satub segadusse ka suunamisele linkides (kui lingi silt ja artikli pealkiri erinevad), ei ole ainuke ja peamine põhjus, miks selliseid linke ei ole vaja teha ja miks sellised parandused tuleb tagasi pöörata. : Kasutajal Merleke5 on ehk mingi kiiks, miks ta selliseid lingiparandusi teeb. Siin ei ole vaja arutada, kas mingi konkreetse kooli lingi parandamine oli kasulik või kui palju sellest kahju võib sündida. Vaja on sellest linkide parandamise kombest lahti saada. Veel parem, kui ei tekitaks ka selliseid linke. See ei käi ainult Merleke5 kohta. : Sulgudes aastaarvud tähendavad perioodi. See, mille kohta periood käib, on konteksti küsimus. Pealkiri "Iirimaa ajalugu (1939-1945) tähendab, et jutt on selle perioodi Iirimaa ajaloost. Ma arvan, et need sulgudes aastaarvud ei tekita segadust. : <nowiki>[[staapel]]plats</nowiki> ja <nowiki>[[staapelplats]]</nowiki> näevad kasutaja jaoks täpselt samad välja. Nii: [[staapel]]plats ja [[staapelplats]]. Ega sa ometi ei eelda, et ongi normaalne kursoriga iga allajoonitud sõna kohale minnes kontrollida, kuhu see link tegelikult viib? Mina küll nii ei kontrolli. Ma eeldan, et kui on sõna lingitud, siis on ka sellele vastav artikkel. Ainult siis, kui on lingitud lause osa, siis ma ei ole kindel, mida on lingitud ja kontrollin ehk enne klõpsamist. Käändelõpp ei ole probleem, sest me ei tee käänatud sõnadest artikleid ja igaüks oskab käändest nimetava käände tuletada. Veel hullemad on sellised lingid, kus liitsõna kaks eri poolt on lingitud eri artiklitesse ja mis artiklisse lugeja satub, sõltub sellest, kuhu ta klõpsama juhtus (eeldades tavainimese kombel, et ju siis ongi sellest liitsõnast artikkel olemas). (Staapelplatsist peakski olema omaette artikkel!) : Kokkuvõttes: pole vaja lugejale midagi kotis müüa; kui sa pead häda sunnil kotis müüma, siis tee seda vähemalt selliselt, et tulevikulugeja jaoks võiks kotil olev silt ja sisu samad olla ilma lisatööd tegemata. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 3. november 2021, kell 20:23 (EET) :: Teenetemärkide juures on teistmoodi see, et suunamine ise on ebatäpne ja seetõttu minu meelest vähemalt sama halb kui läbipaistmatu link, kui mitte halvem. Need uue nime järgi tehtud asutuselingid seevastu viivad vähemalt sama asutuse juurde. :: Ei pea alati kursoriga sõna kohale minema, et kontrollida, kuhu link tegelikult viib, aga vähemasti selline võimalus on olemas. Sedasi on üsna sageli kasulik linki kontrollida, näiteks nägemaks, kas lingis on mingi sulgudes täpsustus või kas pealkiri on ainsuses või mitmuses või milline on isikunime või muu võõra sõna algvorm. Võib olla ka näiteks mingi muu järelliitega link nagu <nowiki>[[kera]]kujuline</nowiki>, mille puhul võib eeldada, et terve sõna ei vasta mingile eraldi mõistele. Seevastu selle ebatäpse suunamise korral ei jää muud üle kui lingil klõpsata. Mulle pole ilmne, et staapelplatsist peaks tulema eraldi artikkel. Võimalik, et seal poleks öelda eriti muud, kui et tegu on staaplina kasutatava platsiga vmt, mis oleks üsna triviaalne. :: Aastaarvude juures ma pean silmas, et artiklid on enamasti nimekandjatest ja eeskätt on siis tegu perioodiga, mil ühe või mitme nime kandja eksisteeris. Muidu ka, iseenesest on tavaline, et täpsustuslehel või täpsustusmärkuses loetletakse linke igasugustele sünonüümidele, mitte ainult sarnase kujuga linke, ning neid linke pole ju tegelikult tavaks sulgudega suunamiste abil kuidagi sarnasemaks töödelda vmt. :: Ma saan aru, miks tuleks enamasti linkida ümbersuunatud märksõna, aga selle põhjenduses toodud kaalutlused peavad eri linkide juures paika paratamatult erineval määral. Kuigivõrd võib aru saada ka sellest, kui tahta teha reegel, mille järgi ümbersuunamisest möödaminemise eesmärgil ei tohi mitte kunagi teha n-ö läbipaistmatuid linke, kuna sellist reeglit oleks ehk lihtne järgida. Tahan öelda lihtsalt seda, et inglise viki juhendist ega muust üldisest praktikast minu meelest samas ei saa tuletada nii ranget lähenemist nagu osast sinu lingiparandustest. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. november 2021, kell 19:36 (EET) : Jah, teenetemärkide linkide "parandamine" oli halvem kui koolide linkide "parandamine". : Kursoriga lingi kontrollimise võimalust ei ole näiteks puutetundliku ekraaniga seadmest (mobiilist, tahvelarvutist) Vikipeediat lugedes. Ilmselt kuidagi ikka saab, aga praktilises mõttes võib öelda, et see võimalus puudub. Lingi läbipaistvana hoidmine on kooskõlas ka inglise viki juhendis [[:en:Wikipedia:Manual_of_Style/Linking#Piped_links|öelduga]]: "Keep piped links as intuitive as possible. Per the principle of least astonishment, make sure that the reader knows what to expect when clicking on a link." : Merenduses võhik lugeja pruugi teada sedagi, et staapelplatsi sõnas "staapel" mingit iseseisvat tähendust omab. Sarnaseid saksa keelest tulnud sõnu on ju teisigi (platsdarm, vöörmeister), mille puhul, isegi kui saad aru liitsõna mõlemast poolest eraldi, ei aita see mõistest aru saamisele lähemale. Juba seepärast peaks olema sellest sõnast oma artikkel. : Enamasti on artiklid nimekandjatest, aga mitte alati. Juba mainitud Iirimaa ajalugu (1939-1945) või Eesti Vabariik (1918-1940) ei ütle, et selle nimega riik oli sellise kestusega, see käib ühe ajalooperioodi kohta. Täpsustuslehel on võimalik täpsustus pikemalt välja tuua. Nagu siin: [[Noorsooteater]]. Kui teha suunamine, siis see peaks olema sama, mis võimaliku artikli pealkiri. Aastaarvud ei pea just sulgudes taga olema, kuid see on lihtne ja lühike täpsustuse viis. : Küsimus pole ranges lähemises. Ma ei usu, et sellist linkimise stiili saaks 100% vikis rakendada. Kuigi midagi uut selles ju pole, inglise viki juhendis linkide kohta ([[:en:Wikipedia:Manual of Style/Linking#Redirects]]) on sama jutt. Arvan, et enamik kaastöölisi pole linkide teemat endale lõpuni selgeks teinud. Ma ise ka tegin alguses linke nagu siis parem tundus. Katse-eksituse meetodil. Olgu enamiku kaastöölistega kuidas on, aga kui mõni kaastööline hakkab massiliselt artiklites linke oma vildaka arusaama põhjal ringi tegema ja teeb sellega asju halvemaks, siis tuleb sellele reageerida. Ja kui reageerida, siis nii, et oleks arusaadav. Hakata nüansse selgitama kellelegi, kelle põhiline arusaam tundub olevat see, et on kasulik asendada lingid suunamistele püstkriipsuga linkidega, ei näi väga paljutõotav. Või täpsemalt: kui kaastööline teeb linke massiliselt ringi, siis on kohane öelda, et ära tee ühtki linki ringi (lihtsalt ringi tegemise pärast) ja püüda seda mõtet kohale viia. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 7. november 2021, kell 02:16 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> == Blokeeringu eemaldamine == Palun eemaldada kasutaja [[Kasutaja:EvilestPomorie|EvilestPomorie]] blokeering, sest konto on globaalselt lukustatud. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 28. mai 2022, kell 23:25 (EEST) : Miks sa seda eemaldada tahad? Konto ei ole lukustatud globaalselt, vaid kohapealselt. Globaalselt tähendab üle kõigi vikiprojektide lukustamist ja selline "au" saab osaks vähestele. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 29. mai 2022, kell 22:56 (EEST) :: Vaata [https://et.m.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/EvilestPomorie|siia], kui sa selle lahti teed, siis blokeerimislogist allpool on kiri "See konto on globaalselt lukustatud, vaata üksikasju globaalse konto kohta", klõpsates sinna, siis näed konto lukustamise põhjust. [[Kasutaja:OskarRand1|OskarRand1]] ([[Kasutaja arutelu:OskarRand1|arutelu]]) 30. mai 2022, kell 10:40 (EEST) ::: Olgu, ma eksisin, see konto on globaalselt lukustatud. Aga sa ei vastanud küsimusele, miks sa lukustuse eemaldamist soovid. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 30. mai 2022, kell 11:08 (EEST) Seega, blokeering jääb. [[Kasutaja:OskarRand1|Oskar]] ([[Kasutaja arutelu: OskarRand1|arutelu]]) 4. juuni 2022, kell 11:37 (EEST) ==Mall:Cite book== Muutsid seda malli, aga nüüd on meil hulk artikleid, kus on error rea "coauthors" tõttu ([[Ļaudona kihelkond|näide]]). Selle võiks vast lisada või botiga eemaldada mallidest neid tühjasid parameetreid. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 19:15 (EEST) : Olen teadlik ja plaan on ka botiga töödelda selliste probleemidega artikleid. Pole lihtsalt seni jõudnud. [[Kasutaja:Kaniivel|Kaniivel]] ([[Kasutaja arutelu:Kaniivel|arutelu]]) 1. juuni 2022, kell 23:45 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:07 (EEST) 5mm37ei9o4fe320xf5q9o1bua4pezpk 0 453556 6175127 5280727 2022-08-07T22:20:15Z Д.Ильин 54632 /* Geomeetriad */ wikitext text/x-wiki '''Magnetoptiline Kerri efekt''' ('''MOKE''') on üks mitmest [[Magnetoptiline efekt|magnetoptilisest efektist]] (teised magnetoptilised efektid on [[Faraday efekt]], [[Voigti efekt]] ja [[Zeemani efekt]]). Kerri efekt seisneb valguse teatud omaduste muutumises [[magneetumine|magneetunud]] pinnalt peegeldudes. Seda efekti kasutatakse [[materjaliteadus]]es pindmiste materjalikihtide [[magneetumus]]e uurimiseks, seda meetodit nimetatakse Kerri mikroskoopiaks. [[Pilt:NdFeB-Domains.jpg|pisi|NdFeB [[magnetiline domeen|magnetilised domeenid]], mis on tehtud nähtavaks Kerri mikroskoobiga]] ==Ajalugu ja sissejuhatus== Magnetoptilised efektid ilmnevad magnetmaterjalides nende optilise [[anisotroopia]] tõttu. Kerri efekti põhjustav anisotroopia tekib materjali pindmiste [[Magnetiline domeen|domeen]]ide magneetumuse tõttu, mida on võimalik välise magnetväljaga mõjutada. Optiline anisotroopia muudab lineaarselt [[polarisatsioon|polariseeritud]] valguse polarisatsioonitasandit magnetiliselt materjalilt peegeldumise käigus. See nähtus on nime saanud [[John Kerr]]i järgi, kes märkas sellist efekti esimesena 1887. aastal <ref name="Hc80p" />. Kerri efekt on analoogne [[Faraday efekt]]iga, mille korral pöördub lineaarselt polariseeritud valguse polarisatsioonitasand magnetvälja asetatud läbipaistvast materjalist läbiminekul, mida jälgis [[Michael Faraday]] 1845. aastal. MOKE on võrdeline materjali magneetumusega ning kõige tundlikum materjali pindmiste kihtide suhtes, tüüpiliselt 10–20&nbsp;nm enamiku metallide puhul. Nimetatud asjaolud teevad MOKE rakendatavaks materjalide pinnakihtide magneetumuse uurimiseks <ref name="L9pTq" />. Sellisel viisil materjalipindade uurimist nimetatakse Kerri mikroskoopiaks. Seda on laialdaselt kasutatud magnetmaterjalide uurimiseks, eriti magnetiliste tahkiskilede valdkonnas. MOKE on aluseks ka tööstuslikult toodetud magnetoptilisele mäluseadmele. ==Põhimõte== MOKE füüsikaline selgitus makroskoopilisel tasemel antakse [[dielektriline läbitavus|dielektrilise läbitavuse]] [[tensor]]i kaudu. Magnetvälja olemasolu (kas materjal asub välises väljas või on tegu [[ferromagneetik]]uga) võib muuta dielektrilise läbitavuse tensorit ε, muutes selle anisotroopseks 3x3 [[maatriks]]iks, mis tähendab, et maatriksi mittediagonaalelemendid ei ole nullid. Lineaarselt polariseeritud valgust võib vaadelda kui vasaku- ja paremakäeliselt ringpolariseeritud valguste [[superpositsioon]]i. Erinevates suundades polariseeritud valguskiirte jaoks on magnetväljas asuva materjali [[murdumisnäitaja]] erinev ning seetõttu peegelduvad need valguskiire komponendid materjalilt erinevalt, põhjustades polarisatsioonitasandi pöördumise peegeldumisel. Kui valguse neeldumist materjalis ei ole vaja arvestada, siis on ε [[hermiitiline maatriks]]. Sel juhul on ε kõige üldisem kuju järgmine: <math>\varepsilon = \begin{pmatrix} \varepsilon_{xx}' & \varepsilon_{xy}' + i g_z & \varepsilon_{xz}' - i g_y \\ \varepsilon_{xy}' - i g_z & \varepsilon_{yy}' & \varepsilon_{yz}' + i g_x \\ \varepsilon_{xz}' + i g_y & \varepsilon_{yz}' - i g_x & \varepsilon_{zz}' \\ \end{pmatrix}</math> <ref name="DbMB4" />. Mikroskoopiliselt on võimalik Kerri efekti selgitada valguse elektrivälja ja magneetuvuse vastasmõjust lähtuvalt, mis leiab aset [[spinn-orbitaalne vastasmõju|spinn-orbitaalse vastasmõju]] tulemusel. Kõige piltlikum on samas lähtuda klassikalisest elektrodünaamikast. Nimelt mõjub valguse poolt liikuma pandud elektronidele aines [[Lorentzi jõud]], sest aine asub magnetväljas. Lorentzi jõu mõjul liikuma hakanud elektronid tekitavad omakorda magnetvälja, mis mõjutab valguse erinevaid polarisatsioonikomponente erinevalt. Klassikaline füüsikaline selgitus on analoogne [[Faraday efekt]]i selgitusega. ==Geomeetriad== Kerri efekti saab veel iseloomustada, lähtudes materjali magneetuvuse suunast pinna ja valguse langemistasandi suhtes. [[Pilt:MOKE-en.svg|pisi|400px|M-tähe kõrval olev nool joonisel näitab magneetuvuse suunda materjalis. ''Polar'' tähendab polaarset, ''longitudinal'' pikisuunalist ja ''transversal'' ristsuunalist]] ===Polaar-MOKE=== Kui magneetuvuse vektor on risti peegeldava pinnaga ning paralleelne valguse langemistasandiga, siis nimetatakse efekti ''polaarseks Kerri efektiks''. Selle konfiguratsiooni korral muutub lineaarselt polariseeritud valgus peegeldumisel elliptiliseks. ===Pikisuunas MOKE=== ''Pikisuunas efekt''i korral on magneetuvuse vektor paralleelne nii peegeldava pinnaga kui valguse langemistasandiga. Sarnaselt polaarse konfiguratsiooniga muutub siin valguse polarisatsioon. ===Ristsuunas MOKE=== Juhul, kui magneetuvus on risti valguse langemistasandiga ja paralleelne pinnaga, siis öeldakse, et tegu on ''ristsuunas'' konfiguratsiooniga. Sel juhul ei muutu peegeldumisel valguse polarisatsioon, vaid muutub valguse intensiivsus. ==Kerri elektro-optiline efekt== Kerri elektro-optiline efekt seisneb asjaolus, et välisesse elektrivälja paigutatud materjali murdumisnäitaja on erinev välise elektriväljaga paralleelse ja ristuva valguse komponendi jaoks. Murdumisnäitaja muutus ''Δn'' on antud järgnevalt: :<math>\Delta n = \lambda K E^2,\ </math> kus ''λ'' on valguse lainepikkus, ''K'' on ''Kerri konstant'', ja ''E'' on elektrivälja tugevus. Mõned polaarsed vedelikud, näiteks [[nitrotolueen]] (C<sub>7</sub>H<sub>7</sub>NO<sub>2</sub>) ja [[nitrobenseen]] (C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>) omavad väga suuri Kerri konstante. Sellise vedelikuga täidetud klaasi nimetatakse ''Kerri rakuks''. Neid kasutatakse valguse moduleerimiseks, kuna Kerri efekt reageerib kiiresti elektrivälja muutusele. Esineb ka efekt, kus see elektriväli, mis mõjutab valguse käitumist aines, on valguse enda elektriväli. Kõiki ülalnimetatud efekte nimetatakse tihti lühidalt Kerri efektiks ning tuleb kontekstist välja lugeda, millist efekti silmas peetakse. ==Rakendused== [[Pilt:Setup Magneto-Optic-Kerr-Effect A.png|pisi|Optiline eksperiment Kerri efekti jälgimiseks. ''Polarizer'' tähendab uuritavale objektile pealelangeva valguse polarisaatorit, ''Sample'' on uuritav objekt, ''Analyzer'' on objektilt peegeldunud valguse analüsaator, ''Detector'' on valguse salvestaja]] ===Mikroskoopia=== Kerri mikroskoop töötab MOKE põhimõttel ning selle abil on võimalik uurida magnetmaterjali pinna erinevate osade magneetuvust. Kerri mikroskoobis läbib valgus esmalt [[polarisaator]]i, siis peegeldub uuritavalt materjalilt ning seejärel läbib [[analüsaator]]i enne, kui läheb tavalisse [[mikroskoop|optilisse mikroskoopi]]. Analüsaator muudab polarisatsioonimuutuse valguse intensiivsuse muutuseks, mida saab omakorda nähtavaks teha. ===Magnetsalvestus=== [[Magnetoptiline mäluseade|Magnetptiline mäluseade]] ehk MO mäluseade jõudis avalikkuse ette 1985. aastal. MO diskettidele kirjutati laseri ja [[elektromagnet]]i abil. Laser kuumutas materjali üle tema [[Curie punkt|Curie temperatuuri]] ning seejärel kirjutati elektromagneti abil materjalitükk bitiks väärtusega 1 või 0. Oleku lugemiseks lasti valgusel bitilt peegelduda ning Kerri efekti tõttu oli selge erinevus peegeldunud valguses biti olekute 1 ja 0 vahel. ===Pinna- ja materjalianalüüs=== On näidatud, et [[pinnaplasmonid|pinnaplasmonite]] [[polaritonid]] (PPP-d) võimendavad olulisel määral Kerri efekti aines teatud spetsiifiliste pinnageomeetriate korral. Kuivõrd Kerri efektis jälgitav polarisatsioonitasandi pöördumise suund sõltub PPP-de liikumissuunast, siis on Kerri efekt kasulik vahend [[plasmonid|plasmooniliste]] nanostruktuuride uurimiseks <ref name="VquRp" />.<br /> Kuna Kerri efekt ilmneb materjali optilise anisotroopia tõttu, siis Kerri efekti jälgides on võimalik teha ka järeldusi materjalide anisotroopsuse kohta. Näiteks on uuritud Kerri efekti õhukeste nanolaminaatide struktuuris [Co/TiO<sub>2</sub>]<sub>n</sub> (2–4&nbsp;nm paksused koobalti ja titaanoksiidi vahelduvad kihid) ning järeldatud, et selline struktuur käitub kui optiliselt anisotroopne kristall <ref name="if1Sj" />.<br /> Kuna mõnedes spinntroonika või magnetoptilise sensoorika rakendustes on optiline anisotroopia soovitud efekt, siis on oluline materjali valmistades suuta seda anisotroopiat kontrollida (et tagada selle olemasolu ning vajalik määr) ning MOKE abil on võimalik võrrelda materjali anisotroopsuse sõltuvust materjali valmistusviisidest. Konkreetselt näiteks MgO peale kasvatatud Co kihtide optilise anisotroopia ulatuse ja määra sõltuvust kasvatusaluse pöörlemiskiirusest ja kasvatustemperatuurist on MOKE abil edukalt võrreldud <ref name="opnEB" />. ==Vaata ka== *[[Faraday efekt]] *[[John Kerr]] *[[Voigti efekt]] *[[Zeemani efekt]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Hc80p">{{cite journal | author = Kerr, John | title = On Rotation of the Plane of the Polarization by Reflection from the Pole of a Magnet | journal = Philosophical Magazine | volume = 3 | page = 321 | year = 1877 | url = https://books.google.com/books?id=5Ueejs8_9gwC&printsec=frontcover&dq=Kerr+Effects+of+a+Magnetic+Field+on+Radiation | doi=10.1080/14786447708639245}}</ref> <ref name="L9pTq">{{cite journal | author = J.A.C. Bland, M.J. Padgett, R.J. Butcher, N. Bett | title = An intensity-stabilised He-Ne laser for measuring small magneto-optic Kerr rotations from ferromagnetic films | journal = J. Phys. E. Sci. Inst. | volume = 22 | page = 308 | year = 1989 | display-authors=etal}}</ref> <ref name="DbMB4">{{cite journal | author = J. Zak, E.R. Moog C. Liu, S.D. Bader | title = Fundamental magneto-optics | journal = J. Appl. Phys. | volume = 68 | page = 8 | year = 1990 | display-authors=etal}}</ref> <ref name="VquRp">{{cite journal | author = V. I. Belotelov, I. A. Akimov, M. Pohl, V. A. Kotov, S. Kasture, A. S. Vengurlekar, Achanta Venu Gopal, D. R. Yakovlev, A. K. Zvezdin, M. Bayer| title = Enhanced magneto-optical effects in magnetoplasmonic crystals | journal = Nature Nanotechnology | volume = | page = | year = 2011 | display-authors=etal| doi=10.1038/nnano.2011.54}}</ref> <ref name="if1Sj">{{cite journal | author = V.V. Pavlov, P.A. Usachev, A.I. Stognij, M.V. Pashkevich, N.N. Novitskii, Th. Rasing, R.V. Pisarev| title = Ellipsometric and magneto-optical study of nanosized ferromagnetic metal-dielectric structures [Co/TiO2]n/Si | journal = Thin Solid Films | volume = 619 | page = 359-363 | year = 2016 | display-authors=etal}}</ref> <ref name="opnEB">{{cite journal | author = Srijani Mallik, Sougata Mallick, Subhankar Bedanta| title = Effect of the growth conditions on the anisotropy, domain structures and the relaxation in Co thin films | journal = Journal of Magnetism and Magnetic Materials | volume = 428 | page = 50-58 | year = 2017 | display-authors=etal}}</ref> }} [[Kategooria:Optika]] [[Kategooria:Magnetism]] lqzk0g06adfdvgyf0gq02kry8tyu7oz 0 457532 6175173 4662599 2022-08-08T06:24:08Z 2001:7D0:8330:6B80:A82D:123:29BC:1A9D lisasin i tähe sutsugaaside asemel suitsugaasid. wikitext text/x-wiki '''Keskküte''' on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi, [[Soojuskandja]] järgi eristatakse aur-, vesi-, suitsugaaside- ja õhkküttesüsteemi. [[Aurküttesüsteem]]is liigub aur katla rõhu toimel, [[vesiküttesüsteem]]is liigub vesi [[pump|pumba]] või [[jugaelevaator]]i (veejugapump) rõhu toimel, [[õhkküttesüsteem]]is liigub õhk [[ventilaator]]i abil. Vesi- ja õhkküttesüsteemis võib soojuskandja liikuda ka loomuliku tsirkulatsiooniga soojuskandja tiheduse erinevuse tõttu. Kui kesk­küttesüsteemis köetakse ühest soojusallikast, [[katlamaja]]st paljusid hooneid, siis on tegemist [[kaugküte|kaugküttega]], kui katel kütab ühe hoone ruume siis on tegemist [[lokaalküte|lokaalküttega]].<ref>Keskküte, Eesti Entsüklopeedia, 4. kd, Tallinn: Kirjastus, Valgus, 1990. 476.lk.</ref> Keskkütte kasutamisel võib katlamajast soojusenergia tarbijale edastada kas sõltuva (lahtise) või sõltumatu (kinnise) [[küttesüsteem]]i vahendusel. Sõltuvas kütte­süsteemis saadakse [[soe tarbevesi]] küttetorustikust ja külma vett lisatakse süsteemi katlamajas. Sõltumatus süsteemis on välissoojusvõrgud sisevõrkudest eraldatud [[soojusvaheti]]te abil ja külm vesi lisatakse soojaveesüsteemi tarbimiskohal (igas majas). Viimasel ajal eelistatakse sõltumatuid küttesüsteeme sõltuvatele. Sõltumatu süsteemi kasutamisel väheneb oluliselt soojustorustiku ja küttekehade sisepindade korrodeerumine ning saastumine katlakivi ja teiste mehaaniliste lisanditega.<ref name="Sisekliima">Liiske, Matti. Sisekliima, Tartu: Eesti Põllumajandusülikooli kirjastus, 2002. 188 lk.</ref> ==Vesiküttesüsteemid== [[Pilt:Ühetoruküttesüsteemi joonis.xcf|pisi|Joon 1. Ühetoruküttesüsteem: a – vertikaalse jaotusega, b – horisontaalse jaotusega]] Vesiküttesüsteemid võivad olla kas ühe- ja kahetoruküttesüsteemid. Hoones võivad küttetorustikud olla paigutatud horisontaalselt, vertikaalselt või segasüsteemina. Viimases jaotatakse vertikaalpüstikutest soojuskandja korteritesse ja korteri sees horisontaaltorudega, näiteks kollektorite vahendusel. '''Ühetoruküttesüsteemis''' on radiaatorid paigutatud jadamisi, soojuskandja liigub ühest radiaatorist teise. Torustik võib olla vertikaalne või horisontaalne. Ühetorusüsteemis on torude pikkus väiksem, kuid torude läbimõõt peab olema suurem kui kahetorusüsteemis. Soojuskandja temperatuur langeb selle liikumise suunas, nii et radiaatorite pind tuleb valida seda suurem, mida kaugemal soojuskandja andvast torust (pealevoolust) arvates asub radiaator. Torustike skeem ja soojuskandja liikumine võib olla ühetorusüsteemides väga mitmesugune (joon 1).<ref name="Sisekliima" /> [[Pilt:Joon2a.jpg|pisi|Joon 2. Kahetoruküttesüsteem: a – vertikaalse jaotusega, b – horisontaalse jaotusega]] Enam levinud on '''kahetoruküttesüsteem''' (joon 2). Radiaatorid on soojuskandja liikumise suhtes rööbiti. Radiaatoritele mõjuv rõhulang sõltub radiaatori kaugusest soojusallika suhtes. Kaugemal asuvale radiaatorile toimib väiksem rõhuvahe. Selline süsteem vajab rõhkude ühtlustamist. Rõhkude ja seega ka vooluhulkade ühtlusta­miseks varustatakse jaotustorustikud reguleerventiilidega ja püstikud liiniseade­ventiilidega. Kahetorusüsteemid võivad olla soojuskandja vertikaalse või horisontaalse jaotusega ja need mõlemad omakorda alt- või ülaltjaotusega.<ref name="Küte">Tenisberg, V. Küte ja ventilatsioon. Valgus. Tallinn, 1979, 360 lk.</ref> Küttekehade (radiaatorite, konvektorite) vajalik [[küttevõimsus]] (soojusväljastus) ruumi kütteks arvutatakse iga ruumi [[soojuskadu|soojuskao]] järgi. Peamised soojuskaod on [[piirdekadu|piirdekaod]] ja kadu [[ventilatsioonikadu|ventilatsiooniõhu soojendamiseks]], kui ventilatsioon puudub, siis arvestatakse [[infiltratsioonikadu]].<ref name="Standard3">Hoone soojuskoormuse määramine, Eesti standard, EVS 829:2003 Eesti standardikeskus.</ref> Vesiküttesüsteemi paremaks toimimiseks vajab [[küttesüsteemi tasakaalustamine|küttesüsteem tasakaalustamist]]. Tasakaalustamine tagab küttevee liikumise ka [[soojussõlm]]est kaugemalolevatesse küttekehadesse, et ruumid oleksid võrdselt soojad. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soojustehnika]] [[Kategooria:Tehnorajatised]] 39dl0kbcl1oeona4gub1wvacy0l9ib7 2 458999 6175245 4924941 2022-08-08T07:14:10Z K2suvi 63964 wikitext text/x-wiki Olen soome-ugrilane, kes tasapisi toimetab. Hetkel olen ka MTÜ Wikimedia Eestis tegevjuhina palgal. {{#babel:et|en-3|fi-2|ru-2|hu-1|vro-1|}} kkv2mvpvqqgxz6kgjhdxenvfyrt13pj 0 459374 6175026 4596513 2022-08-07T17:54:25Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Jiří Lanský | Pilt = Jiří Lanský, Richard Dahl, Stig Pettersson 1958.jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Vasakult paremale Jiří Lanský, [[Richard Dahl]] ja [[Stig Pettersson]] 1958. aasta Euroopa meistrivõistlustel | Riik = Tšehhi | Sünniaeg = [[17. september]] [[1933]] | Sünnikoht = [[Praha]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2017|02|14|1933|09|17}} | Surmakoht = | Medalid = {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1954 Bern]]|[[1954. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} {{Hõbemedal|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1958 Stockholm]]|[[1958. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Kõrgushüpe]]}} }} '''Jiří Lanský''' ([[17. september]] [[1933]] [[Praha]] – [[14. veebruar]] [[2017]]) oli [[Tšehhoslovakkia]] kõrgushüppaja. Kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel võitis ta [[kõrgushüpe|kõrgushüppes]] kahel korral hõbemedali. [[1960. aasta suveolümpiamängud|1960. aasta suveolümpiamängudel]] [[Rooma]]s võitis ta 7. koha tulemusega 2.03. {{JÄRJESTA:Lansky, Jiri}} [[Kategooria:Tšehhoslovakkia kergejõustiklased]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 1933]] [[Kategooria:Surnud 2017]] swle4ijs4slx6x6gm0icwgmy41az1kh 0 460240 6175132 5965665 2022-08-08T00:55:42Z 67.53.201.199 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mehenimest; saare kohta vaata artiklit [[Herberti saar]].}} '''Herbert''' ka Ärps on [[mehenimi]]. Eestis oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Herbert 97 mehel. Herbert oli levikult 670. mehenimi. Herbert oli keskmiselt 51 aasta vanune (mediaanvanus oli 63). Kõige populaarsem oli eesnimi Herbert vanuserühmas 85+.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Herbert</ref> ==Nime kandjaid== *[[Herbert Abel]], eesti suusatreener *[[Herbert Johanson]], eesti arhitekt *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent *[[Herbert Kipp]], eesti jalgpallur *[[Herbert Kuurme]], eesti vaimulik *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane *[[Herbert Marcuse]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Herbert Normann]], eesti arstiteadlane *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik *[[Herbert Viiding]], eesti geoloog *[[Herbert George Wells]], inglise kirjanik == Viited == [[Kategooria:Mehenimed]] jfnxvtisl5cxj8q3z6irly3bnubd715 6175133 6175132 2022-08-08T00:56:04Z 67.53.201.199 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mehenimest; saare kohta vaata artiklit [[Herberti saar]].}} '''Herbert''' või Ärps on [[mehenimi]]. Eestis oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Herbert 97 mehel. Herbert oli levikult 670. mehenimi. Herbert oli keskmiselt 51 aasta vanune (mediaanvanus oli 63). Kõige populaarsem oli eesnimi Herbert vanuserühmas 85+.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Herbert</ref> ==Nime kandjaid== *[[Herbert Abel]], eesti suusatreener *[[Herbert Johanson]], eesti arhitekt *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent *[[Herbert Kipp]], eesti jalgpallur *[[Herbert Kuurme]], eesti vaimulik *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane *[[Herbert Marcuse]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Herbert Normann]], eesti arstiteadlane *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik *[[Herbert Viiding]], eesti geoloog *[[Herbert George Wells]], inglise kirjanik == Viited == [[Kategooria:Mehenimed]] 7hm0osohphbj1fkb14k02mmnol88vl3 6175254 6175133 2022-08-08T07:30:55Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/67.53.201.199|67.53.201.199]] ([[User talk:67.53.201.199|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Metsavend|Metsavend]]. wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib mehenimest; saare kohta vaata artiklit [[Herberti saar]].}} '''Herbert''' on [[mehenimi]]. Eestis oli 2021. aasta 1. jaanuari seisuga eesnimi Herbert 97 mehel. Herbert oli levikult 670. mehenimi. Herbert oli keskmiselt 51 aasta vanune (mediaanvanus oli 63). Kõige populaarsem oli eesnimi Herbert vanuserühmas 85+.<ref>https://www.stat.ee/nimed/Herbert</ref> ==Nime kandjaid== *[[Herbert Abel]], eesti suusatreener *[[Herbert Johanson]], eesti arhitekt *[[Herbert von Karajan]], austria dirigent *[[Herbert Kipp]], eesti jalgpallur *[[Herbert Kuurme]], eesti vaimulik *[[Herbert Ligi]], eesti ajaloolane *[[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane *[[Herbert Marcuse]], Ameerika Ühendriikide filosoof *[[Herbert Normann]], eesti arstiteadlane *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik *[[Herbert Viiding]], eesti geoloog *[[Herbert George Wells]], inglise kirjanik == Viited == [[Kategooria:Mehenimed]] 7yi513xyifybegbfpj32amawbly2o2z 0 460908 6175348 5921212 2022-08-08T09:58:57Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Mandžuuria Eesti Selts''' oli [[Hiina eestlased|Hiina eestlasi]] (täpsemalt [[Mandžuuria]] eestlasi) ühendav selts, mis tegutses [[1917]]–[[1926]]<ref name="Kleio, 1988">[[Olaf-Mihkel Klaassen]]. Mandžuuria Eesti Selts. [[Kleio]] nr 1, 1988. Lk 64-66</ref> ja uuesti aastast [[1934]] (nime all '''Harbini Eesti Selts''')<ref name="Klaassen, 1990">[[Olaf-Mihkel Klaassen]]. Aasia ja Aafrika 1918-1945 ning kontaktid Eestiga. Tartu: [[Tartu Ülikooli Üldajaloo kateeder]]. Lk 83</ref> [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigis]] [[Harbin]]is. Selts asutati [[8. aprill]]il (vkj 26. märtsil) [[1917]]. Seltsi esimeheks valiti [[William Arthur Frantz Rehn]].<ref name="Kleio, 1988"/> Seltsil oli oma segakoor.<ref name="Kleio, 1988"/> Et seltsi [[põhikiri]] ei olnud Hiina ametiasutustes registreeritud, siis mitme asjaolu tõttu lugesid Hiina võimud selle illegaalseks ja hiljemalt 1926 sulgesid selle.<ref name="Kleio, 1988"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Olaf-Mihkel Klaassen]]. "Mandžuuria Eesti Selts". [[Kleio]] nr 1, 1988. Lk 64-66 [[Kategooria:Eestlased Hiinas| ]] [[Kategooria:Eesti kultuur Venemaal]] [[Kategooria:Mandžuuria|Eesti]] [[Kategooria:Hiina]] [[Kategooria:Väliseesti organisatsioonid]] 79ywgvxdsnu3wtt4xkfw8f9y5btidf7 0 462677 6175257 5965391 2022-08-08T07:31:57Z 91.129.105.169 wikitext text/x-wiki '''Uno Liivaku''' (kuni 15.09.1938 Toomberg sündinud [[20. mai]]l [[1926]] [[Morna]]s Viljandimaal<ref>http://www.sirp.ee/archive/2001/27.04.01/Varia/varia1-1.html</ref>) on eesti [[keeleteadlane]]. Liivaku on aastaid olnud tõlkija. Ta tõlkis pikka aega populaarteaduslikke teoseid ja huumorikogumikke.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-uno-liivaku|Pealkiri=ERR arhiiv|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Tunnustus == * 1993 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] == Isiklikku == Tema tütar on teatriteadlane [[Luule Epner]]. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Liivaku, Uno}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] pvhnb1sdc7eyy4nolya3reuiitpsj8b 6175367 6175257 2022-08-08T10:30:22Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Uno Liivaku''' (kuni 15. septembrini 1938 '''Toomberg'''; sündinud [[20. mai]]l [[1926]] [[Morna]]s Viljandimaal<ref>http://www.sirp.ee/archive/2001/27.04.01/Varia/varia1-1.html</ref>) on eesti [[keeleteadlane]]. Liivaku on aastaid olnud tõlkija. Ta tõlkis pikka aega populaarteaduslikke teoseid ja huumorikogumikke.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://arhiiv.err.ee/vaata/tolkijad-tolkijad-uno-liivaku|Pealkiri=ERR arhiiv|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> == Tunnustus == * 1993 [[Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind]] == Isiklikku == Tema tütar on teatriteadlane [[Luule Epner]]. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Liivaku, Uno}} [[Kategooria:Eesti keeleteadlased]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] ltos88zo696vmmtcogkrnt3tku8xleg 0 476253 6175146 4828631 2022-08-08T05:14:29Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Nimi = Väike Tütarsaar | Pilt = Sayvo pien tytarsaari.JPG | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = [[Tütarsaared]] | Laiuskoord = | Pikkuskoord = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = | osm = pind | suum = 7 }} '''Väike Tütarsaar''' ([[soome keel]]es ''Säyvö'' ja ''Pien-Tytärsaari'', [[vene keel]]es ''Малый Тютерс'') on saar [[Soome laht|Soome lahes]]. Kuulub [[Venemaa]]le. Saarel pole elanikke. Asub [[Suur Tütarsaar|Suurest Tütarsaarest]] 15 km kaugusel edelas, Eesti rannikust 32 km ja Venemaa rannikust 55 km kaugusel. Saare pindala on 1,6 km². [[Kategooria:Soome lahe saared]] dtxtbleqj15y85j4ohq8y6mmijjrz18 0 478573 6174888 6156122 2022-08-07T13:17:17Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Īve vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Īves pagasts | lipp = | lipu_link = [[Īve valla lipp]] | vapp = Īves pagasta ģerbonis.png | vapi_link = [[Īve valla vapp]] | pindala = 70,7 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Tiņģere]] | asendikaardi_pilt = Īves pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Windmill - panoramio (20).jpg|pisi|Īve tuulik]] '''Īve vald''' ([[läti keel]]es ''Īves pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Talsi piirkond|Talsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Lube vald|Lube]], [[Valdgale vald|Valdgale]], [[Dundaga vald|Dundaga]] ja [[Ārlava vald|Ārlava vallaga]]. Valla pindala on 70,7 km². 2016. aastal elas seal 498 inimest.<ref name="YTdPc" /> Valla keskus on [[Tiņģere]] küla, vallavanem on Andris Grīnbergs.<ref name="ntvG4" /> == Ajalugu == Īve valda on esimest korda mainitud [[18. sajand]]il, mil see kuulus [[Vanema]] muinasmaakonda. [[19. sajand]]il jagunesid selle alad Īve ja Tiņģere mõisa vahel. 1945. aastal moodustati Ārlava vallas Īve külanõukogu. 1990. aastal muudeti külanõukogu vallaks.<ref name="M32RZ" /> 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda. == Loodus == Vald asub suuremas osas [[Põhja-Kuramaa kõrgustik]]ul, kirdeosa jääb [[Rannikumadalik (Läti)|Rannikumadalikule]]. Kõrgeim koht ulatub 74,5 meetrit üle merepinna. Tähtsaim jõgi on [[Roja jõgi]]. Vallas on ka kaks väikest järve: 6,5 hektari suurune Kundumsi järv ja 2,3 hektari suurune Drokezersi järv. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Īve tuulik.<ref name="OUydX" /> Kohaliku kaitse all on Oškalni muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu ja Kalnkalēji muinaskalmed.<ref name="Xihyw" /> Looduskaitse all on Īve kuusk, mille kõrgus on 32 meetrit ja ümbermõõt 3,8 meetrit. Tegemist on suurima kuusega [[Läti]]s.<ref name="6Skyy" /> Lisaks on looduskaitse all veel Sudarbkalniņi kirsipuu ja mitu nimeta põlispuud (üheksa tamme, kolm mändi, pärn ja hobukastan).<ref name="cywBH" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 476 [[lätlased|lätlast]], 6 [[venelased|venelast]], 6 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]], 3 [[poolakad|poolakat]] ja 1 [[leedulased|leedulane]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Dūmciems]] || ''mazciems'' || 28 (2020) |- | [[Gatsgalciems]] || ''mazciems'' || |- | [[Grodnieki]] || ''mazciems'' || 4 (2005) |- | [[Īve]] || ''mazciems'' || 22 (2020) |- | [[Kalnmuiža (Īve vald)|Kalnmuiža]] || ''mazciems'' || 22 (2005) |- | [[Ķurbe]] || ''skrajciems'' || 13 (2020) |- | [[Mokciems]] || ''mazciems'' || 6 (1999) |- | [[Ozolmuiža (Īve vald)|Ozolmuiža]] || ''mazciems'' || 4 (2005) |- | [[Silciems]] || ''skrajciems'' || 12 (2006) |- | [[Silmuiža]] || ''skrajciems'' || 22 (2006) |- | '''[[Tiņģere]]''' || ''vidējciems'' || 213 (2020) |} Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="YTdPc">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="ntvG4">[http://www.talsi.lv/ives-pagasts Īves pagasts, vaadatud 10.10 2017]</ref> <ref name="M32RZ">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="OUydX">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=%C4%AAves+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="Xihyw">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Īves+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="6Skyy">http://www.dabasretumi.lv/Pieminekli/Koki/Ives.htm Latvijas dabas pieminekļi</ref> <ref name="cywBH">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Talsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Talsi piirkond]] r9k5ljj9hyjc187ilhr1alpus6qf3fa 0 479241 6175151 6042270 2022-08-08T05:27:49Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki {{Saar | Pilt = | Pildiallkiri = | Veekogu = [[Soome laht]] | Saarestik = | Pindala = | Pikkus = | Laius = | Rannajoone pikkus = | Kõrgus = | Kõrgeim koht = | Rahvaarv = | Rahvaarvu seis = | Asendikaardi pilt = | osm = pind | suum = 9 }} [[Fail:Kuradisaar islet - panoramio - Aulo Aasmaa.jpg|pisi|Saartneem (aprill, 2008)]] [[Fail:Kuradisaar_Käsmu_lahes.jpg|pisi|Saartneem Käsmu lahes]] '''Saartneem''' (ka '''Kuradisaar''') on [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]] [[Käsmu]] küla alal [[Lahemaa rahvuspark|Lahemaa rahvuspargis]] [[Käsmu laht|Käsmu lahes]] asuv 6,37 [[hektar]]i suurune [[saar]]. Saare rannajoone pikkus on 3 kilomeetrit. Saar asub [[Käsmu poolsaar]]e kirdeotsast 200 meetrit põhja pool. Sellest põhja pool asub [[Tiirukari]], kirdes [[Ninakivi kari]]. Saartneemega on liitunud Mändneeme saar. Suvel [[2015]] pääses madala veetaseme tõttu Käsmu poolsaarelt kuiva jalaga saarele. Saar on pikliku kujuga ja kruusase pinnamoega. Saare suurim kõrgus on 5 meetrit üle merepinna. Saarel leidub okasmetsa ja rannaniitu. == Kirjandus == *[[Marko Kaldur]]. [https://www.aripaev.ee/uudised/2003/10/16/jalgsi-labi-mere-kuradisaarele "Jalgsi läbi mere Kuradisaarele"]. Äripäev, 17. oktoober 2003 *Eva Klaas. [https://virumaateataja.postimees.ee/3301517/galerii-kuradisaarele-paaseb-kuiva-jalaga "Galerii: Kuradisaarele pääseb kuiva jalaga"]. Virumaa Teataja, 21. august 2015 == Välislingid == *{{EELIS|saar|324822559}} [[Kategooria:Haljala vald‎]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna saared‎]] [[Kategooria:Soome lahe saared]] cacj4rw9yd1ndciyrgzx73sw40v55zm 0 480337 6175274 6070149 2022-08-08T07:45:03Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|pisi|Viadukt (september, 2011)]] [[Fail:Paldiski mnt viadukti rajamine 18-08-1926.jpg|pisi|left|Viadukti ehitamine (august, 1926)]] [[File:Paldiski mnt viadukti rajamine 05-05-1926.jpg|pisi|left|]] [[File:Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (2).jpg|pisi|]] '''Paldiski maantee raudteeviadukt''' on [[Tallinn]]as [[Paldiski maantee]]l asuv [[viadukt]]. Algselt 1870. aastal avatud [[Tallinna–Peterburi rongiliin|Tallinna-Peterburi-Paldiski laiarööpmeline raudtee]] kulges linna territooriumil suure ringiga ümber toona hoonestatud alade. Alates 19. sajandi lõpust, kui ka teisel pool [[Tallinna–Peterburi rongiliin|Tallinna-Peterburi raudteeliini]] kujunes linnaelanike arvu kasvu tõttu [[Pelgulinn]]as senisest tihedam asustus, muutus aga üha aktuaalsemaks raudteed ületava liiklusvoo suunamise ja korraldamise probleem. [[Paldiski maantee]]l tekkis rongi möödumist oodates tõkkepuu taha tihti pea kilomeetripikkune mootor- ja hobusõidukite voor. Uue raudteetammi ja Paldiski maantee viadukti projekteerisid insener [[Ferdinand Adoff]] ja tehnik A. Prikk 1925. aastal. Raudtee tõsteti lõigus [[Pärnu maantee]]st kuni [[Balti jaam]]ani kõrgele muldkehale, nn [[teetamm]]ile ja selle alt plaaniti läbi juhtida kõik kesklinna ja raudteetaguseid eeslinnu ühendavad tänavad. Paldiski maantee viadukti kummagi sildeava alla oli ette nähtud 5,45 m laiune [[sõidutee]] ja 2 m laiune [[kõnnitee]]. Viadukt valati monoliit-raudbetoonist. Vundamendid toetuvad toona Eestis veel üsna uudsetele Straussi vaiadele. Ehituse teostas inseneri- ja ehitusbüroo [[Karl Ipsberg|Ipsberg]] & Rossmann. Esialgu ehitati 1926. aastal valmis üks pool viaduktist kahe rööpmega ([[Tallinna–Pääsküla rongiliin]]ile), kolmanda rööpme osa ([[Tallinna-Narva raudtee|Tallinna-Tapa-Peterburi raudteeliinile]]) valmis 1928, lõplikult avati viadukt 4. jaanuaril 1929. Koos Paldiski maantee viaduktiga kavandati ja ehitati ka [[Rohu tänav|Rohu tänava]] viadukt. Viadukt on tunnistatud [[kultuurimälestis]]eks.<ref name="Kultuurimälestis">{{Kultuurimälestis|8189}} (vaadatud 23.10.2017)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat|Paldiski maantee viaduct}} *{{Kultuurimälestis|8189}} {{koord}} [[Kategooria:Kassisaba (Tallinn)]] [[Kategooria:Tallinna sillad]] [[Kategooria:Tallinna kultuurimälestised]] [[Kategooria:Eesti raudteesillad]] p3o0s5hmmif3swav6hjebprpzvlltro 0 481349 6174878 5909502 2022-08-07T13:03:51Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Smiltene kihelkonna Zeltiņi mõisast; Zeltiņi kihelkonna Zeltiņi mõisa kohta vaata artiklit [[Zeltiņi mõis (Zeltiņi kihelkond)]].}} [[File:Smiltene kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Zeltiņi mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 76]] '''Zeltiņi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Selting'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonnas]]. Praegu asub mõisasüda [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]] [[Zeltiņi (Bilska vald)|Zeltiņis]]. ==Ajalugu== Selle väikese mõisa müüsid kapten Christian Gottlieb Hildebrandt ja tema naine Christine Sophie 1788. aastal 4000 taalri eest major Friedrich Ernst von [[Oldenburg (aadlisuguvõsa)|Oldenburg]]ile. Too pantis mõisa 1800. aastal viiekümneks aastaks Christian Gottfied von [[Pahlen]]ile, saades selle eest 6150 taalrit. Mõis moodustas seejärel praktiliselt [[Cērtene mõis|Cērtene]] ja [[Ikšele mõis]]aga ühtse valduse, kuni Charlotte Helene von [[Tiesenhausen]] 1830. aastal mõisa 5400 rubla eest Magnus Dorfeile pantis. See loovutas mõisa 5500 rubla eest koos kahe naabruses asunud ja Cērtene mõisast eraldatud talukohaga 12. septembril 1835 Alexander von [[Zoeckell]]ile, kes sama aasta 19. septembril ka mõisa pärisomanikuks sai. 1859. aastal pantis too mõisa 12 520 rubla eest parun Leo [[Loudon]]ile. See omakorda loovutas mõisa 20 000 rubla eest 1860. aastal vendadele Hugo ja Hermann von zur [[Mühlen]]itele. 1869. aastal sai Hermann 7600 rubla eest mõisa ainuomanikuks. 1677. aastal ta suri, jättes mõisa oma abikaasale Wilhelmine Florale ning lastele Johann Eduardile, Emilie Minnale, Carl Hermannile, Marie Annale ja Michael Hugole.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 410-411.</ref> ==Mõisa suurus== 1688. aastal oli mõisa suurus (koos [[Cērtene mõis]]aga ja [[Ikšele mõis]]aga) 6 ja 5/8 adramaad, 1734. aastal kuulus mõisatele 5 ja 1/8 adramaad. 1758. aastal oli mõisate pindala kaheksa adramaad, 1823. aastal 6 ja 7/17 adramaad.<ref>Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 274.</ref> 1832. aastal oli mõisatel adramaid 6 ja 7/19. 1881. aastal oli adramaid 37/80, lisaks allus mõisale 71/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 401.</ref> Agraarreformi ajal oli mõisa pindala 77 hektarit.<ref> Latviešu konversācijas vārdnīca. II. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 2402. sleja.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Smiltene kihelkond}} {{koord | NS = 57.457289 | EW = 26.001802 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Smiltene kihelkond]] huehw1ttedvu9ajv94ra40kmtot3575 0 489468 6174895 6159070 2022-08-07T13:29:45Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{koord|NS=57.48603|EW=24.84798|tüüp=maamärk|kaart=Läti}} [[File:Umurga kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Roperbeķi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 20]] '''Roperbeķi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Roperbeck'', varem ''Salsenhof'', [[läti keel]]es ''Roperbeķu muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is [[Umurga kihelkond|Umurga kihelkonnas]]. Mõisakompleks jääb tänapäeval [[Limbaži piirkond]]a ja [[Umurga vald|Umurga vall]]a [[Roperbeķi]] küla maadele. Mõisa häärberisse rajati [[XIX sajand]]i lõpuaastatel vallakool.<ref>[https://www.limbazubiblioteka.lv/muizu_vestures_skices/ Limbažu biblioteka]</ref> Roperbeķi mõisa tamm ümbermõõduga 5 meetrit on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Ajalugu== 1469. aastal müüs Friedrich [[Krüdener]] 4500 marga eest George [[Uexküll]]ilt Johann Salseni rajatud Salsenhofi nime kandva mõisa George [[Uexküll]]ile. 1480. aastal ostis Johann Uexküll Tillemann von Herzenradelt [[Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond)|Kalnamuiža mõis]]a. 1496. aastal jagasid Johanni pojad omandatud valdused kaheks, Kalnamuiža ja Roperbeķi mõisaks. Herzeradede valdusse jäi veel üks tükk [[Umurga mõis]]ast piiratud maad, mille päris 1509. aastal Nicolaus Uexküll. 1589. aastal päris mõisa George [[Mengden]]. End ise pärijaks pidanud Heinrich Uexküll vaidlustas selle, kuid nõustus 1619. aastal 3000 kuldna eest Mengdeneid mõisa õigusjärgseteks omanikeks pidama. 1738. aastal vahetas Carl Gustav von Mengden [[Katvari mõis|Katvari]], Roperbeķi ja [[Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond)|Kalnamuiža mõisa]] Boyedega [[Meeri mõis]]a vastu. 1750. aastal vahetas vabahärra von [[Campenhausen]] selle kompleksi [[Liepa mõis]]a vastu. 1775. aastaks omandas piirkonnas suured maavaldused, mille pärijaks oli tema kasupoeg Friedrich Reinhhold von [[Berg (Päri)|Berg]]. Too müüs mõisa 1779. aastal 21 000 taalri eest George Ludwig von [[Vegesack]]ile, kes selle omakorda 1803. aastal 25 000 taalri eest Adam Heinrich von [[Below]]ile müüs.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 149-150</ref> 1834. aastal ostis mõisa 25 000 rubla eest Nicolai von Hartmann. See pani mõisa 1852. aastal 37 000 rubla eest panti, ostis selle siis taas vabaks ja müüs 1857. aastal 60 000 rubla eest maakohtunik Balthasar von Bergile. See müüs mõisa 1860. aastal 100 000 rubla eest Theodor von Czarnockile. Too sattus 1864. aastaks rahalistesse raskustesse ja müüs mõisa 75 000 rubla eest paruness [[Pahlen]]ile, kes siis mõisa 90 000 rubla eest selle rentnikule Georg Jannaule pantis. See loovutas oma lepingu Woldemar Kiparskyle, kellelt paruness siis mõisa pandilepingu lõppemisel välja ostis ja pärast talle 45 000 rubla eest tagasi müüs. <ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 229-231.</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 3/4 [[adramaa]]d, sellele allus 102 mees- ja 153 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 250.</ref> 1641. aastal oli Roperbeķi ja [[Kalnamuiža mõis (Umurga kihelkond)|Kalnamuiža mõisa]] suurus 2 ja 1/2 adramaad. 1688. aastal oli mõisate suurus 3 ja 1/2 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 1 ja 1/4, 1757. aastal aga 6 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisate suurus 4 ja 1/3 adramaad.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 144</ref> 1832. aastal oli mõisatel adramaid 4 ja 1/5, 1881. aastal 3 ja 11/80, lisaks 5 ja 14/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 221.</ref> ==Karjamõisad== Mõisale kuulus 1816. aastal üks [[karjamõis]]: ''Maikendorf''. ==Viited== {{viited}} {{Umurga kihelkond}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Umurga kihelkond]] jp6l3s111qg2i40udswd7af6h09j0pa 0 491923 6174873 6046861 2022-08-07T12:52:20Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki '''Kūdumsi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Kudum'', [[läti keel]]es ''Kūduma muiža'') oli [[rüütlimõis]], hiljem [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] [[kõrvalmõis]] [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is [[Straupe kihelkond|Straupe kihelkonnas]]. Tänapäeval asub mõisasüda [[Läti]]s [[Cēsise piirkond|Cēsise piirkonnas]] [[Raiskumsi vald|Raiskumsi vallas]] [[Kūdums]]is. ==Ajalugu== Kūdumsi mõisa varasem saksakeelne nimi oli ''Kudesel'' ja mõis kuulus vendadele Kudeselidele. 1385. aastal ostis selle neilt Andreas [[Kosküll]]. 1550. aastaks oli mõis [[Mazstraupe vasallilinnus]]e valduses. 1632. aastal andis kuningas [[Gustav II Adolf]] sealsed maad [[Friedrich Wilhelm von Patkul]]ile. 1664. aastal ostis selle 6000 taalri eest George Löw. Aastail [[1724]]−[[1726]] oli mõisa omanik [[Georg von Dunten]] (1671−1747) ja seejärel vabaproua Magdalena Elisabeth von [[Hallart]] (sündinud von Bülow) (suri 1750). 1728. aastal läks Kūdums koos [[Ungurmuiža mõis]]aga [[Campehausen]]ite valdusse.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 97</ref> ==Mõisa suurus== [[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 6 ja 5/8 [[adramaa]]d, sellele allus koos Ungurmuiža mõisaga 255 mees- ja 344 naishinge.<ref>Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 251.</ref> 1641 oli mõisate suurus üks adramaa. 1688 oli mõisate suurus 6 ja 7/8 adramaad, 1734. aastal oli adramaid 6 ja 1/8, 1757. aastal 7 ja 7/8. 1823. aastal oli mõisate suurus 8 ja 3/5 adramaad.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 94</ref> 1832. aastal oli mõisatel adramaid 7 ja 3/80, 1881. aastal 5 ja 56/80, lisaks 8 ja 34/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.<ref>Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 179.</ref> ==Viited== {{viited}} {{Straupe kihelkond}} {{koord | NS = 57.36862 | EW = 25.12762 | tüüp = maamärk }} [[Kategooria:Cēsise piirkonna mõisad]] [[Kategooria:Volmari kreis]] [[Kategooria:Straupe kihelkond]] 43c6z0l0xnr4mtewuf9zjkyj7erlyo5 0 498655 6175148 5335636 2022-08-08T05:20:03Z Kazman322 163947 wikitext text/x-wiki '''Tattimbet Kazangapov''' (ka Tättimbet Qazanğapulı; [[1815]] Mõržõqi alevik, [[Karaganda oblast]], [[Kasahstan]] - [[1862]] sünnikohas) oli kasahhi dombra-, klaveri- ja kuimängija ning helilooja. <nowiki>[[File:Tattimbet.jpg|thumb|right|Tattimbet]]</nowiki> ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=jXkqMIay5Iw Tema lastelaul "Lepatriinud" eesti keeles] *[https://www.youtube.com/watch?v=S8diEUzSr54 Tema lastelaul "Sügis aias" eesti keeles] [[Kategooria:Heliloojad]] [[Kategooria:Kasahstani muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1815]] [[Kategooria:Surnud 1862]] 7i23i3e6d16aw2liitz0curfagp3195 6175149 6175148 2022-08-08T05:21:36Z Kazman322 163947 wikitext text/x-wiki '''Tattimbet Kazangapov''' (ka Tättimbet Qazanğapulı; [[1815]] Mõržõqi alevik, [[Karaganda oblast]], [[Kasahstan]] - [[1862]] sünnikohas) oli kasahhi dombra-, klaveri- ja kuimängija ning helilooja. [[File:Tattimbet.jpg|thumb|right|Tattimbet]]</nowiki> ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=jXkqMIay5Iw Tema lastelaul "Lepatriinud" eesti keeles] *[https://www.youtube.com/watch?v=S8diEUzSr54 Tema lastelaul "Sügis aias" eesti keeles] [[Kategooria:Heliloojad]] [[Kategooria:Kasahstani muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1815]] [[Kategooria:Surnud 1862]] bm34wo91tumopqrwbajv05xb9ebq422 6175150 6175149 2022-08-08T05:21:45Z Kazman322 163947 wikitext text/x-wiki '''Tattimbet Kazangapov''' (ka Tättimbet Qazanğapulı; [[1815]] Mõržõqi alevik, [[Karaganda oblast]], [[Kasahstan]] - [[1862]] sünnikohas) oli kasahhi dombra-, klaveri- ja kuimängija ning helilooja. [[File:Tattimbet.jpg|thumb|right|Tattimbet]] ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/watch?v=jXkqMIay5Iw Tema lastelaul "Lepatriinud" eesti keeles] *[https://www.youtube.com/watch?v=S8diEUzSr54 Tema lastelaul "Sügis aias" eesti keeles] [[Kategooria:Heliloojad]] [[Kategooria:Kasahstani muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1815]] [[Kategooria:Surnud 1862]] k20yqww9qjhvj4p0ztpgvc5jlrn1d8t 0 500471 6175387 5331828 2022-08-08T11:03:38Z 195.80.118.146 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tartu vabastamise lahingu mälestussammas.JPG|pisi|Tähtvere lahingu mälestussammas (oktoober 2013)]] [[Fail:Tartu lahingu mälestussammas 1919 Tähtvere pargis, 3. juuli 2014.jpg|pisi]] '''Tähtvere lahingu mälestussammas''' (ka '''Tartu lahingu mälestussammas'''', ka '''Tartu vabastajate monument''') on [[Tartu]]s [[Tähtvere park|Tähtvere pargis]] asuv [[Vabadussõda|Vabadussõja]] [[Tähtvere lahing]]us langenutele püstitatud [[mälestusmärk]].<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid, 2002">[[Ain Krillo]], [[Jaak Pihlak]], [[Mati Strauss]] ja [[René Viljat]]. Vabadussõja mälestusmärgid. 1. kd. Keila, 2002. Lk 169–171</ref> Mälestussammas avati [[3. juuli]]l [[1932]].<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid, 2002"/> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal 1940. aastal see lõhuti.<ref name="Vabadussõja mälestusmärgid, 2002"/> 1957. aastal püstitati endise samba asukohale [[Ole Ehelaid]]i ja [[Arnold Matteus]]e valmistatud töölis- ja ametiühinguliikumise tegelase [[Hans Heidemanni büst]]. Eesti taasiseseisvumise ajal võeti büst maha ja ennistati lahingu mälestussammas.{{lisa viide}} See taasavati 2. juulil 2006. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti Vabadussõja mälestusmärgid]] [[Kategooria:Tartu]] k5dhwkz4lpvsxcvqocsd8aurmknzp7a 0 502837 6175377 5322953 2022-08-08T10:48:28Z Minnekon 64742 Vaidlustatud osa on nüüd likvideeritud, võtan malli maha wikitext text/x-wiki [[Fail:Toompea loss Riigikogu. Tallinn old town - the Parliament building., May 1996.jpg|pisi|270x270px|Toompea loss, Riigikogu hoone (1996)]] '''Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised''' olid [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] XII koosseisu valimised, mis toimusid [[18. märts]]il [[1990]]. Eelhääletamise periood kestis 15 päeva. Valimistel osales 392 kandidaati. Ülemnõukogu koosseisu valitavaid saadikukohti oli 105, millest neli oli eraldatud NSV Liidu sõjaväe esindajatele. Tegu oli [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|okupatsiooniaegse]] Eesti esimeste demokraatlike valimistega, kus võistlesid omavahel mitmed poliitilised jõud. ==Valimissüsteem== Valimised toimusid üksiku ülekantava hääle meetodil. Tegemist oli isikuvalimistega. Hääletamissedelile kanti kõigi ringkonnas kandideerivate kandidaatide nimed. Valija pidi asetama oma eeliskandidaadid pingejärjekorda. Valimistulemused tehti lõpuks kindlaks, arvutades igaks vooruks järgmise valemi alusel ringkonnakvoot: kvoot = (arvestuses olevate häälte arv / (vakantsete kohtade arv + 1)) + 1 Seejärel võrreldi kandidaatide arvel olevat häälte koguarvu (skoori), mis moodustus talle antud häältest ja talle üle kantud häältest kvoodiga. Valituks osutus kandidaat, kelle skoor ületas ringkonnakvoodi või oli sellega võrdne. Igas järgmises voorus tehti valituks osutunud kandidaadi valimissedelitele märgitud järgmise eelistuse alusel kindlaks neile kandidaatidele ülekantavate valimissedelite arv ja arvutati sedelite uus väärtus. Selleks jagati jääk ülekantavate sedelite koguväärtusega. Iga vooru järel valimissedelid panderolliti ja kõikidele sedelitele kirjutati uus väärtus. Igale kandidaadile arvutati uus skoor talle antud esimeste eelistuste ja lisandunud jääkhäälte alusel. Seejärel arvutati uuesti ringkonnakvoot ning võrreldi sellega konkureerima jäänud kandidaatide skoore. Kui ükski kandidaat ei osutunud selles voorus valituks, loeti kõige väiksema skooriga kandidaat väljalangenuks (mittevalituks) ning temale antud hääled kanti vastavalt eelistusjärjekorrale üle teistele kandidaatidele. Nende reeglite järgi korraldati nii mitu hääletusvooru, kuni kõik mandaadid ringkonnas said jaotatud. ==Valimisringkonnad== [[Fail:Tiit Käbin Ülemnõukogus 1990.jpg|pisi|Tiit Käbin Ülemnõukogu kokkukutsumise ajal 1990. aasta aprillis. Pilt on ilmunud Tiit Made raamatus "Eestlaste vabanemise tee".]] *Tallinna valimisringkond nr 1 (5 mandaati) *Tallinna valimisringkond nr 2 (3 mandaati) *Tallinna valimisringkond nr 3 (1 mandaat) *Tallinna valimisringkond nr 4 (2 mandaati) *Tallinna valimisringkond nr 5 (4 mandaati) *Tallinna valimisringkond nr 6 (4 mandaati) *Tallinna valimisringkond nr 7 (3 mandaati) *Tallinna valimisringkond nr 8 (3 mandaati) *Kohtla-Järve linnavalimisringkond nr 9 (5 mandaati) *Narva valimisringkond nr 10 (1 mandaat) *Narva valimisringkond nr 11 (1 mandaat) *Narva valimisringkond nr 12 (1 mandaat) *Narva valimisringkond nr 13 (1 mandaat) *Narva valimisringkond nr 14 (1 mandaat) *Pärnu linnavalimisringkond nr 15 (2 mandaati) *Pärnu linnavalimisringkond nr 16 (1 mandaat) *Pärnu linnavalimisringkond nr 17 (1 mandaat) *Sillamäe valimisringkond nr 18 (1 mandaat) *Sillamäe valimisringkond nr 19 (1 mandaat) *Sillamäe valimisringkond nr 20 (1 mandaat) *Tartu linnavalimisringkond nr 21 (3 mandaati) *Tartu linnavalimisringkond nr 22 (3 mandaati) *Haapsalu valimisringkond nr 23 (3 mandaati) *Harju valimisringkond nr 24 (2 mandaati) *Harju valimisringkond nr 25 (3 mandaati) *Hiiumaa valimisringkond nr 26 (2 mandaati) *Jõgeva valimisringkond nr 27 (4 mandaati) *Kingissepa valimisringkond nr 28 (3 mandaati) *Kohtla-Järve maavalimisringkond nr 29 (3 mandaati) *Paide valimisringkond nr 30 (3 mandaati) *Põlva valimisringkond nr 31 (3 mandaati) *Pärnu maavalimisringkond nr 32 (1 mandaat) *Pärnu maavalimisringkond nr 33 (1 mandaat) *Pärnu maavalimisringkond nr 34 (1 mandaat) *Pärnu maavalimisringkond nr 35 (1 mandaat) *Rakvere valimisringkond nr 36 (5 mandaati) *Rapla valimisringkond nr 37 (3 mandaati) *Tartu maavalimisringkond nr 38 (2 mandaati) *Tartu maavalimisringkond nr 39 (2 mandaati) *Valga valimisringkond nr 40 (3 mandaati) *Viljandi valimisringkond nr 41 (4 mandaati) *Võru valimisringkond nr 42 (4 mandaati) NSV Liidu sõjaväelised ringkonnad: *Valimisringkond nr 43 (1 mandaat) *Valimisringkond nr 44 (1 mandaat) *Valimisringkond nr 45 (1 mandaat) *Valimisringkond nr 46 (1 mandaat) ==Valimisaktiivsus== *Nimekirjadesse kantud valijaid 1 164 603 *Valimisest osavõtnuid (sedeli saanuid) 912 648 *Hääletamisest osavõtnuid 911 203 *Valimisosalus 78,2% ==Valimistulemus== Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised olid isikuvalimised, sest parteid ega valimisliidud ei saanud oma nimekirjadega osaleda. Kandidaadid võisid kuuluda parteisse, aga kandidaadi hääled ei kandunud üle oma parteile. Valimistel osalesid järgmised poliitilised liikumised: [[Rahvarinne]], [[Eestimaa Kommunistlik Partei]], [[Interrinne]], [[Sõjaveteranide ja sõjameeste internatsionalistlik vabariiklik organisatsioon]], [[Töökollektiivide Ühendnõukogu]], [[Demokraatlik ühendus Vaba Eesti]], [[Eesti Demokraatlik Partei]], [[Eesti Töökollektiivide Liit]], [[Eesti Roheline Liikumine]], [[Eestimaa Talupidajate Keskliit]], [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] ja [[Eesti Kristlik Demokraatlik Erakond]], [[Eesti Ettevõtjate Erakond]], [[Eestimaa Naiste Ühendus]] ja [[Eesti Naisliit]]. Osa ei võtnud [[ERSP]], kes nägi valimistel osalemist nõukogude okupatsiooni tunnustamisena. Valituks osutunud saadikutest 73 esindasid iseseisvusemeelseid jõude ja 27 impeeriumimeelseid. ==Viited== *[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/ensv-ulemnoukogu-ev-ulemnoukogu/# Riigikogu ajalugu ENSV Ülemnõukogu / EV Ülemnõukogu] *[https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/02/Eesti_NSV_Eesti_Vabariigi_Ulemnoukogu_XII_koosseis_29.03.199029.09.19921.pdf Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis. Statistikat ja ülevaateid. Riigikogu Kantselei, Eesti Rahvusraamatukogu. 29.03.1990–29.09.1992] *[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19900323&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA----------- ], Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet, 23 märts 1990 *[https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/02/Kaante-vahel-on-%C3%BClevaade-p%C3%B6%C3%B6rdeliste-aastate-parlamendi-tegevusest-Rein-J%C3%A4rlik.pdf Kogumik „Eesti NSV / Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseis 29.03.1990–29.09.1992. Statistikat ja ülevaateid” (2013) − ajalootund iseseisvuse taastamise päevadest.] [[Kategooria:Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Kategooria:1990. aasta Eestis]] hp15rb0yct4qyfjf6y2dr2zoz7gzj58 0 510103 6175418 6117062 2022-08-08T11:45:25Z Angmar Brekker 94578 wikitext text/x-wiki '''Eesti karikavõistlused võrkpallis''' on [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] korraldatavad karikavõistlused. ==Võitjad== *1948 Tallinna “Dünamo” *1949 Tallinna “Spartak” *1950 Tallinna “Spartak” *1951 Tallinna “Spartak” *1952 Tallinna “Spartak” *1953 Tallinna Ohvitseride Maja *1954 Tallinna “Spartak” *1955 Tallinna Polütehniline Instituut *1956 Tallinna Ohvitseride Maja *1957 Tallinna Polütehniline Instituut *1958 Eesti Põllumajandus Akadeemia *1959 Tallinna “Kalev” *1960 Trammi- ja Trollibussi Trust *1961 Tallinna Pedagoogiline Instituut *1962 Tallinna Pedagoogiline Instituut *1963 Tallinna “Kalev” *1964 Tallinna Polütehniline Instituut *1965 Tallinna “Teras” *1966 Tallinna Polütehniline Instituut *1967 Tallinna “Teras” *1968 Tallinna Pedagoogiline Instituut *1969 Viljandi “Jõud” *1970 Tallinna KMKT *1971 Tallinna “Kalev” *1972 Tallinna “Dünamo” *1973 Tallinna Spordi Internaatkool *1974 Tallinna Polütehniline Instituut *1975 Pärnu KEK *1976 Pärnu KEK *1977 Kirovi nim. Näidiskalurikolhoos *1978 Pärnu KEK *1979 “Noorus” *1980 Tallinna Autoveod *1981 Tallinna Autobussipark *1982 Tallinna Autobussipark *1983 Tallinna Autobussipark *1984 Tallinna Polütehniline Instituut *1985 Vinni Näidissohvoostehnikum *1986 “Kalevi” juuniorid *1987 Vinni Näidissohvoostehnikum *1988 Tallinna Autobussikoondis *1989 Tallinna “Silikaat” *1990 Tallinna “Silikaat” *1991 Vinni Võrkpalliklubi *1992 [[Pärnu VK|Pärnu Võrkpalliklubi]] *1993 [[Pärnu VK|Pärnu Võrkpalliklubi]] *1994 [[Pärnu VK|Pärnu VK “Jart”]] *1995 [[VK Rivaal Rakvere|Rakvere “Rivaal”]] *1996 [[VK Rivaal Rakvere|Rakvere “Rivaal”]] *1997 Tartu “Ösel Foods” *1998 Tartu “Ösel Foods” *1999 [[Pärnu VK|ESS Pärnu Võrkpalliklubi]] *2000 [[Pärnu VK|ESS Pärnu Võrkpalliklubi]] *2001 [[Pärnu VK|ESS Pärnu Võrkpalliklubi]] *2002 [[Pärnu VK|ESS Pärnu Võrkpalliklubi]] *2003 [[Pärnu VK|ESS Pärnu Võrkpalliklubi]] *2004 [[Selver Tallinn|Audentese Ülikool]] *2005 [[Tartu Pere Leib]] *2006 [[Selver Tallinn]] *2007 [[Selver Tallinn]] *2008 [[Tartu Pere Leib]] *2009 [[Selver Tallinn]] *2010 [[Selver Tallinn]] *2011 [[Selver Tallinn]] *2012 [[Pärnu VK]] *2013 [[TalTech VK|TTÜ]] *2014 [[Pärnu VK]] *2015 [[Pärnu VK]] *2016 [[Pärnu VK]] *2017 [[Saaremaa VK]] *2018 [[Saaremaa VK]] *2019 [[Bigbank Tartu]] *2020 [[Selver Tallinn]] *2021 [[Bigbank Tartu]] ==Välislingid== *[https://www.volley.ee/eesti-karikavoistlused Koduleht] *[https://www.volley.ee/voitjad-1925-2021 Võitjad] [[Kategooria:Eesti võrkpall]] [[Kategooria:Eesti karikavõistlused|Võrkpall, mehed]] acukwcr29hx5h2y2sjsf1nsov436lys 0 511952 6174892 6042190 2022-08-07T13:21:48Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vāne vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Vānes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 166,4 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Vāne]] | asendikaardi_pilt = Vānes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Varieba - panoramio (9).jpg|pisi|Valla maastik]] '''Vāne vald''' ([[läti keel]]es ''Vānes pagasts'') on vald Lätis [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Zante vald|Zante]], [[Matkule vald|Matkule]], [[Zemīte vald|Zemīte]] ja [[Kandava vald|Kandava vallaga]], Kuldīga piirkonna [[Kabile vald|Kabile vallaga]] ning Salduse piirkonna [[Gaiķi vald|Gaiķi]] ja [[Šķēde vald|Šķēde vallaga]]. Valla pindala on 166 km². 2016. aasta seisuga elas seal 955 inimest.<ref name="hcrLc" /> Valla keskus on [[Vāne]] küla, vallavanem on Daina Priede.<ref name="fvwik" /> == Ajalugu == Zemīte valla aladel asusid varem Vāne, Varieba ja [[Aizupe mõis]] maad. Valla vana saksakeelne nimekuju oli ''Wahnen''. 1935. aastal oli valla pindala 60,2 kilomeetrit. 1945. aastal moodustati vallas Vāne ja Sarcene külanõukogu, vald ise likvideeriti aga 1949. aastal. 1954. aastal liideti Vāne külanõukoguga likvideeritavad Varieba ja Sarcene külanõukogu, 1973. aastal veel ka Aizupe külanõukogu. 1990. aastal moodustati külanõukogust vald.<ref>Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> 2009. aastast kuulus vald [[Kandava piirkond]]a, 2021. aastal liideti see [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnaga]]. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all [[Aizupe mõis]]a hoonetekompleks (sealhulgas häärber ja tallid) ning Vāne luteri kirik koos selle seinamaalingute fragmentidega.<ref name="yma1b"/> Kohaliku kaitse all on hiiepaik Zāģeri Kuradikivi ja Aizupe mõisa kelder.<ref name="yma1c"/> Suuremad jõed on [[Amula jõgi|Amula]] ja [[Imula jõgi|Imula]]. Looduskaitse all on Cimmermaņi kaldapealne (osaliselt Matkule vallas) ja arvukalt nimeta põlispuid.<ref name="2cZkT" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 944 [[lätlased|lätlast]], 16 [[venelased|venelast]], 19 [[valgevenelased|valgevenelast]], 10 [[ukrainlased|ukrainlast]], 4 [[poolakad|poolakat]] ja 16 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Aizupe (Vāne vald)|Aizupe]] || ''mazciems'' || 55 (2006) |- | [[Jaunvarieba]] || ''mazciems'' || 15 (2015) |- | [[Laukmuiža (Vāne vald)|Laukmuiža]] || ''mazciems'' || 40 (2006) |- | [[Mežmuiža (Vāne vald)|Mežmuiža]] || ''mazciems'' || 3 (2015) |- | [[Pūces]] || ''mazciems'' || 40 (2006) |- | [[Varieba]] || ''mazciems'' || 50 (2006) |- | '''[[Vāne]]''' || ''vidējciems'' || 232 (2021) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Amula pie Tukuma - Vānes ceļa 2002-11-24.jpg|Amula jõgi Varieba - panoramio (2).jpg|Varieba 2015 07 Aizupes muiza (4).jpg|Aizupe mõis Vānes baznīca - church - panoramio (1).jpg|Vāne kirik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="hcrLc">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="fvwik">[http://kandava.lv/kontakti/kandavas_novada_dome Kandavas Novads, vaadatud 10.06 2018]</ref> <ref name="yma1b">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=V%C4%81nes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="yma1c">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=V%C4%81nes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="2cZkT">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat-tekstina}} {{Tukumsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Tukumsi piirkond]] hbn7vpr7d1vhzqrbym99grormr37bb5 10 513232 6175309 5039061 2022-08-08T08:52:31Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Maine | ülemine = 47.7 | alumine = 42.7 | vasak = -71.3 | parem = -66.7 | pilt = USA Maine location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}} </noinclude> oivctgeqkjtoaz55w586kzachhdbnie 0 513839 6175080 5046281 2022-08-07T19:52:46Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Universal''' võib tähendada järgmist: *[[Universal Music Group]], plaadifirma *[[NBCUniversal]], meelelahutusettevõte **[[Universal Pictures]], USA filmistuudio, mis on NBCUniversali tütarettevõte **[[Universal Animation Studios]], USA animafilmistuudio, mis on NBCUniversali tütarettevõte **[[Universal Channel]], telekanal, mille omanik on NBCUniversal **[[Universal Television]] *[[Universal (Indiana)]], linn USA-s Indiana osariigis 18smrw4w8x0ghpow25phvk58wqi4x5u 0 514543 6175380 6145029 2022-08-08T10:57:14Z 131.207.242.128 /* Isiklikku */ wikitext text/x-wiki '''Anne Untera''', sünninimi '''Anne Loonela''', aastatel 1979–2005 '''Anne Lõugas''' (sündinud [[15. mai]]l [[1951]] [[Tallinn]]as), on [[Eestlased|eesti]] [[kunstiajaloolane]] ja [[kunstikriitik|-kriitik]].<ref name="ene" /><ref name="etis" /><ref name="ekm" /> Ta on uurinud [[baltisaksa kunst]]i ja nüüdisgraafikat, kureerinud näitusi ja kirjutanud näituseülevaateid.<ref name="ene"/> Aastatel 2013–2015 esines ta mitmel rahvusvahelisel konverentsil [[Saksamaa]]l ettekannetega baltisaksa kunstnike loomingust<ref name="etis"/>. ==Haridus-, töökäik ja ühiskondlik tegevus== Anne Untera lõpetas 1969. aastal [[Tallinna 39. Keskkool]]i<ref name="ene"/> ja 1979. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajalooteaduskonna [[Ajaloolane|ajaloolase]] ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana, spetsialiseerumisega [[Kunstiajalugu|kunstiajaloole]]. Aastatel 2000–2002 õppis ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[Magistriõpe|magistriõppes]]. 2002. aastal kaitses ta samas [[magistrikraad]]i [[Magistritöö|tööga]] "Graafika Eestis 19. sajandil. Inimese kujutamine" (juhendaja emeriitprofessor [[Kaalu Kirme]]). Aastatel 1983–1992 töötas ta [[Adamson-Ericu muuseum]]i juhatajana. 1996-2019 töötas [[Eesti Kunstimuuseum]]i graafika osakonna juhatajana.<ref name="etis"/> 2017. aastast on ta [[Pöide kirik|Pöide Maarja Kiriku]] Sihtasutuse juhatuse liige. ==Liikmesus== Anne Untera on 1992. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]], 1993. aastast [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing]]u ja 1994. aastast [[Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis|Baltisaksa Kultuuri Seltsi Eestis]] liige.<ref name="ene"/><ref name="etis"/> Ta on kuulunud aastatel 1996–1998 ja 2003–2005 Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis juhatusse<ref name="bsaks"/> ja olnud seltsi esimees aastatel 2010–2012<ref name="etis"/>. 2013. aastast on ta läbi Eesti Rahvuskomitee [[Rahvusvaheline Muuseumide Nõukogu|Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu]] (ICOM) individuaalliige<ref name="etis"/> (Eestist üle 160 liikme). == Tunnustus == * 2008 [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] (näitus “Maarjamaa rokokoo / Rokoko in Estland. Gottlieb Welté" Kadrioru lossis ja samanimeline kataloog) == Isiklikku == Tema abikaasa oli [[Vello Lõugas]] ja poeg on tehnikaajakirjanik [[Hans Lõugas]]. ==Publikatsioone== === Raamatud === *1994 – "Neli baltisaksa kunstnikku. Vier deutschbaltische Künstler" [[Carl Siegismund Walther]], [[Friedrich Ludwig von Maydell]], [[August Georg Wilhelm Pezold]], [[Gustav Adolf Hippius]]]. Artiklite kogumik. Koostanud ja toimetanud Anne Lõugas; saksa keelde tõlkinud [[Viktor Sepp]]. Tallinn: [[Eesti Kunstimuuseum|Eesti Kunstimuuseum, Saksa Kultuuriinstituut Tallinnas]] (87 lk) [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?37580] *1994 – [[Leopold Pezold]]. "Kolme Eestimaa kunstniku rännuaastad". [Gustav Adolf Hippius, August Georg Wilhelm Pezold ja [[Otto Friedrich Ignatius]]]. [[Saksa keel]]est tõlkinud ning kommentaarid ja eessõna kirjutanud Anne Lõugas; kujundanud [[Tiiu Allikvee]]. Tallinn: [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] (144 lk) [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?23500]. *2002 – "Baltisaksa portreekunst Eestis 1750–1900". Koostanud [[Anu Allikvee]] ja Anne Lõugas. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Helsinki: Raud Publishing (165 lk) [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11819] *2003 – "Deutschbaltische Porträtkunst in Estland 1750–1900". Koostanud Anu Allikvee ja Anne Lõugas. Näitusekataloog. Eesti keelest saksa keelde tõlkinud Medea Jerser. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Helsinki: Raud Publishing (177 lk). *2005 – Anne Lõugas. "Ad astra. [[Kristiina Kaasik]]u maalid. The paintings of Kristiina Kaasik". Kunstikataloog. Koostanud Anne Lõugas. Eesti keelest tõlkinud [[Tiina Randviir]] (87 lk) [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?180716]. *2005 – "Meistriteoste lummus. The magic of masterpieces. Koopia Eestis 19. sajandil. Copying in Estonia in the 19th century". Näitusekataloog. Koostanud Anu Allikvee, [[Tiina-Mall Kreem]] ja Anne Lõugas. Eesti keelest tõlkinud Tiina Randviir ja [[Juta Ristsoo]]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum 2005 (188 lk) [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?154281]. *2007 – "Maarjamaa rokokoo. [[Gottlieb Welté]]." Näitusekataloog. Koostanud Anne Untera. Eesti keelest saksa keelde ja saksa keelest eesti keelde tõlkinud Triin Pappel ja Hanna Miller. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum *2008 – "Kuus baltisaksa kunstnikku. Sechs deutschbaltische Künstler." Artiklite kogumik. Koostanud ja toimetanud Anne Untera; saksa keelde tõlkinud Maie Lepp, [[Mai Levin]], Imbi Pelkonen, Maris Saagpakk. Tallinn: Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis (112 lk). ===Artikleid=== *1997 – Anne Lõugas. "Adamson-Eric Museum". Kunstikataloog. Koostanud [[Ülle Kruus]]. Eesti keelest tõlkinud [[Madli Valk]] ja [[Margareta De Villacis]]. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum (70 lk) [https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?9691]. *1997 – Anne Lõugas. "Adamson-Ericu Muuseum". Kunstikataloog. Koostanud Ülle Kruus. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum (70 lk). *2001 – [[Jüri Hain]], Anne Lõugas ja [[Vappu Thurlow]]. "Eesti graafika XX. Estonian Graphic Arts XX". Tõlkinud Vappu Thurlow. Tallinn: [[Eesti Vabagraafikute Ühendus]] (179 lk). *2003 – Anne Lõugas. "Naiskunstnik ja tema aeg.". [[Kunstiteaduslikke Uurimusi]]. 2003/3−4 (12). Lk 156–157<ref name="rets" /> *2010 – Anne Untera. "[[Silvi Liiva]]". Kunstikataloog. Koostanud Silvi Liiva. Eesti keelest tõlkinud Tiina Randviir. Tallinn (12 lk). *2014 – Anne Untera. "Mis juhtus [[Salome Trei]]ga?" Eesti Kunstimuuseumi toimetised 4/9. Koostanud Kersti Koll. (22 lk). *2015 – Anne Untera. "Pühendumus. Friedrich Ludwig von Maydelli elu ja loomingu sisulisest teljest". Eesti Kunstimuuseumi toimetised 5/10. Koostanud Tiina-Mall Kreem. (43 lk). *2017 – "Eesti kunsti ajalugu III. 1770-1840". [[Kultuurileht (kirjastus)|Kultuurileht]] (504 lk; autoreid) [https://www.rahvaraamat.ee/p/eesti-kunsti-ajalugu-iii-1770-1840/929474/et?isbn=9789949972449] *2018 – Anne Untera. "Kihelkonna kunstnikke ja kunstisündmusi läbi aegade." "[[Hageri kihelkond]]. Aja lood". Toimetanud Sigrid Põld ja Virve Õunapuu. Kohila vallavalitsus. (26 lk). ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="ene">"[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1996. Lk 286. Artikkel "Lõugas, Anne" (artikli autor [[Eneken Helme]])</ref> <ref name="etis">[https://www.etis.ee/CV/Anne_Untera/est Anne Untera]. etis.ee</ref> <ref name="ekm">[https://kunstimuuseum.ekm.ee/kunstikogud/graafikakogu/ Graafikakogu]. kunstimuuseum.ekm.ee</ref> <ref name="bsaks">[http://www.baltisaksaselts.ee/juhatus.html Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis]. baltisaksaselts.ee</ref> <ref name="rets">[https://web.archive.org/web/20180720112510/http://ktu.kty.ee/index.php?id=page&lang=est&cont=22 Sisukord]. [[Kunstiteaduslikke Uurimusi]]. 2003/3−4 (12)</ref> }} ==Välislingid== *{{ETIS|Anne_Untera}} *[http://worldcat.org/identities/lccn-n97088199/ Anne Lõugas]. worldcat.org *Anne Lõugas. [http://kultuur.elu.ee/ke467_offmann.htm Oskar Hoffmanni looming ja elu]. kultuur.elu.ee, 2002 *Anne Lõugas. [http://www.sirp.ee/archive/2002/12.04.02/Kunst/kunst1-2.html Hoffmann fecit]. sirp.ee, 12. aprill 2002 *Anne Lõugas. [https://www.postimees.ee/1433237/uued-ja-vanad-akvarellid-kastellaanimajas Uued ja vanad akvarellid Kastellaanimajas]. postimees.ee, 11. september 2004 *[http://epl.delfi.ee/news/eesti/anne-untera-jouetuse-ja-lootuse-tunne?id=51297407 Anne Untera: jõuetuse ja lootuse tunne]. epl.delfi.ee, 19. mai 2011 {{JÄRJESTA:Untera, Anne}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti kunstikriitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1951]] buoulhba1rgu3r06mt6ef1v8cgcd7y2 0 518189 6175091 5810249 2022-08-07T20:01:18Z 176.46.25.38 /* Eri maade pingesüsteemid madalpingepaigaldistes */ wikitext text/x-wiki [[Pilt:Spannungsverlauf Dreiphasen-Wechselstrom.gif|pisi|Faasipingete muutumine ajas]] [[Pilt:Simpel-3-faset-generator.gif|pisi|Tähtühenduses kolmefaasilise generaatori skeem. Pöörlev püsimagnet tekitab mähistes L1, L2 ja L3 vahelduva elektromotoorjõu]] '''Kolmefaasiline süsteem''' on mitmefaasiliste [[elektriahel]]ate süsteemi erijuhtum, milles on kolm võrdse [[sagedus]]ega, üksteise suhtes kindla nurga võrra ajas nihutatud [[siinus]]elist (ühe allikaga loodud) [[elektromotoorjõud]]u. Need elektromotoorjõud (nagu ka vastavad [[elektrivool]]ud) on üksteise suhtes nihutatud {{frac|1|{{gaps|3}}}} [[periood]]i ehk 120° võrra. ==Ajalugu== Kolmefaasilise süsteemi ajalugu on seotud mitmete isikutega. * Itaallane [[Galileo Ferraris]] uuris aastal 1885 mitmefaasilisi vahelduvvoolusid. * [[Nikola Tesla]] oli seotud mitmefaasiliste süsteemide uurimisega alates aastast 1882 ja konstrueeris 1887 kahefaasilise vahelduvvoolumootori, mida oli kavas kasutada Ameerika vahelduvvooluvõrgus. * [[Charles Schenk Bradley]] tegi aastatel 1887 ja 1888 ettepaneku mitmefaasiliste süsteemide kasutuselevõtuks. * Esimese kolmefaasilise generaatori ehitas saksa leiutaja [[Friedrich August Haselwander]] aastal 1887. * Kolmefaasilise süsteemi võttis kasutusele [[Saksamaa]] firma [[AEG]] peakonstruktor [[Mihhail Ossipovitš Dolivo-Dobrovolski]]. Ta demonstreeris kolmefaasilise süsteemi eeliseid võrreldes teiste süsteemidega, tehes esitlusi [[asünkroonmootor]]iga. ===Terminikasutusest=== 20. sajandi alguse eestikeelses tehnikakirjanduses oli saksa keele eeskujul mitmefaasilise voolu kohta kasutusel sõna "keerdvool" (''Drehstrom''), kuna sellega kaasneb pöörlev magnetväli. Pöörleva pingesüsteemiga kaasnev magnetväli oli väga oluline [[tööstus]]es, eriti [[elektrimootor]]ite käimapanekul. Seetõttu on tavakeeles kolmefaasilist toitesüsteemi nimetatud ka "tööstusvooluks" (''промышленный ток''). == Kolmefaasilise süsteemi eelised == * Väiksem juhtmematerjali kulu. * Võimalus tekitada pöörlevat [[magnetväli|magnetvälja]], mis on vajalik elektrimootori ning paljude teiste elektriseadmete tööks. Kolmefaasilised elektrimootorid (asünkroonmootorid ja [[sünkroonmootor]]id) on ehituselt lihtsamad ja seega odavamad kui [[alalisvoolumootor]]id, ühe- või kahefaasilised elektrimootorid. * Võimalus saada kaks erinevat tööpinget ühes seadmes – [[faasipinge]] ja faasidevaheline pinge, ning kaks erinevat võimsustaset [[tähtühendus]]e või [[kolmenurkühendus]]e valikuga. [[Pilt:Соединение обмоток звезда-звезда.svg|pisi|400px|Tähtühenduses [[elektrigeneraator|generaator]] ja [[elektritarviti]]]] == Kolmefaasilise süsteemi elektriahelate skeemid == === Tähtühendus === Tähtühendus on ühendus, kus elektrigeneraatori kõigi kolme mähiste ühed otsad on kokku ühendatud. Seda ühenduspunkti nimetatakse [[neutraal]]punktiks (varem nullpunktiks). Samamoodi on ühendatud elektritarviti faaside otsad. Juhet, mis ühendab kahte neutraalpunkti omavahel nimetatakse neutraaljuhtmeks ([[neutraaljuht|neutraaljuhiks]]). Kui elektritarviti [[näivtakistus]]ed Z<sub>a</sub>, Z<sub>b</sub> ja Z<sub>c</sub> on omavahel võrdsed, siis sellist koormust saab nimetada sümmeetriliseks. ==== Seosed liini- ja faasiväärtuste vahel ==== Liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. Kahe liinijuhtme vahelist pinget nimetatakse faasidevaheliseks pingeks ehk [[liinipinge]]ks. Liinipinge ja faasipinge vaheline seos tähtühenduse korral: :<math>\qquad U_L=\sqrt{3}\times{U_F}.</math> Liini- ja faasivoolud on tähtühenduse korral võrdsed: :<math>I_L=I_F.</math> ==== Neutraaljuhtme katkemisest tingitud ohud ==== Kolmefaasilises süsteemides on sümmeetrilise koormuse erijuhul elektritarvititel ühesuurused faasipinged, isegi kui neutraaljuhe puudub. Kui tegemist on mittesümmeetrilise koormusega, siis neutraali katkemisel võib elektritarviti sattuda faasipingest kõrgema alla. See on sageli elektriseadmete riknemise põhjuseks. Ohu vähendamiseks ehitatakse tarbija lähedale ([[liitumispunkt]]i juurde) [[kordusmaandus]]. [[Pilt:Соединение обмоток треугольник-треугольник.svg|pisi|400px|Kolmnurkühenduses generaator ja elektritarviti]] === Kolmnurkühendus === Kolmnurkühendus on ühendus, kus ühefaasilised vooluahelad on ühendatud kolmnurka: esimese ühefaasilise ahela lõpp on ühendatud teise algusega, teise ühefaasilise ahela lõpp kolmanda alusega, ning kolmanda ühefaasilise ahela lõpp on ühendatud esimese algusega. Maast isoleeritud kolmnurkühenduses [[juhistikusüsteem|juhistiku]] eeliseks on asjaolu, et isolatsioonirike ei põhjusta elektri väljalülitumist. Ühtlasi on see ka maast isoleeritud kolmnurkühenduse puuduseks hoone elektripaigaldistes, kus puuduvad sellele erisüsteemile sobilikud isolatsioonikontrolliseadised. Tavalised [[rikkevoolukaitselüliti]]d ei pruugi rikke korral rakenduda. ==== Seosed liinivoolude ja faasivoolude ning pingete vahel ==== Mähiste kolmnurkühenduse korral on liini- ja faasipinged võrdsed: :<math>\qquad U_L=U_F.</math> Liini- ja faasivoolude vahel kehtib sümmeetrilise koormuse korral seos: :<math>I_L=\sqrt{3}\times{I_F}.</math> == Eri maade pingesüsteemid madalpingepaigaldistes == {| class="wikitable" |- ! ! [[Venemaa]] ja [[SRÜ]] ! [[Euroopa Liit]] ! [[USA]] |- | Pinge | 220/380 V | 230/400 V | 120/208 V |- | Sagedus | 50 Hz | 50 Hz | 60 Hz |} [[Pilt:Additional busbars.JPG|pisi|Elektritarvitite neutraaljuhtmete kokkuühendamiseks tähtühenduse korral on kasutusel sinise markeeringuga ja kaitsemaandusjuhtmete jaotamiseks kollarohelise markeeringuga voolulatid või klemmid]] == Juhtmete isolatsiooni värvid == Selleks et juhtmeid saaks paigaldamise, hoolduse ja remondi korral hõlpsalt üksteisest eristada, kasutatakse eri maades mitmesuguses värvikombinatsioonis isolatsiooniga juhtmeid. {| | {| class="wikitable" !||L1 (A)||L2 (B)||L3 (C)||Neutraaljuht||[[Kaitsejuht]] |- |'''USA''' (120/208V)||Must||Punane||Helesinine||Valge või hall||Roheline |- |'''USA''' (277/480V)||Oranž||Pruun||Kollane||Valge või hall||Roheline |- |'''Kanada '''||Punane||Must||Helesinine||Valge||Roheline |- |'''Kanada '''eraldiseisvad kolmefaasilised seadmed||Oranž||Pruun||Kollane||Valge||Roheline |- |'''Ühendkuningriik '''(aprill 2006)||Punane (pruun)||Kollane (must)||Helesinine (hall)||Must (helesinine)||Roheline-kollane |- |'''Euroopa''' (aprill 2004)||Pruun||Must||Hall||Helesinine||Roheline-kollane |- |'''Euroopa''' (kuni aprillini 2004, sõltuvalt riigist)||Pruun või must||Must või pruun||Must või pruun||Helesinine||Roheline-kollane |- |'''Euroopa''' alajaamade isolaatoritel ja õhuliinidel||Kollane||Roheline||Punane|||| |- |'''Venemaa'''||Kollane||Roheline||Punane||Helesinine||Roheline-kollane |- |'''Austraalia ja Uus-Meremaa'''||Punane||Kollane||Helesinine||Must||Roheline-kollane |- |'''Lõuna-Aafrika Vabariik'''||Punane||Kollane||Helesinine||Must||Roheline-kollane |- |'''Malaisia'''||Punane||Kollane||Helesinine||Must||Roheline-kollane |- |'''India'''||Punane||Kollane||Helesinine||Must||Roheline |} == Vaata ka == * [[Juhistikusüsteem]] == Välislingid == * [http://www.toehelp.ru/theory/toe/lecture16/lecture16.html Kolmefaasilised elektriahelad] * [http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/7Kolmefaasiline.pdf Kolmefaasiline vool] {{commonscat|Three-phase electric power}} |} [[Kategooria:Elektrotehnika]] any9x0d5tcpe6sb5nrj4dfgsjjkmrha 0 526553 6174897 6041669 2022-08-07T13:33:29Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kalvene vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Kalvenes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 118,9 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Kalvene]] | asendikaardi_pilt = Kalvenes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Kalvenes zoo - panoramio.jpg|pisi|Riia loomaaia Cīruļi filiaal]] '''Kalvene vald''' ([[läti keel]]es ''Kalvenes pagasts'') on vald Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Aizpute vald|Aizpute]], [[Kazdanga vald|Kazdanga]], [[Embūte vald|Embūte]], [[Priekule vald|Priekule]], [[Bunka vald|Bunka]] ja [[Vecpilsi vald|Vecpilsi vallaga]] ning Kuldīga piirkonna [[Rudbārži vald|Rudbārži]] ja [[Nīkrāce vald|Nīkrāce vallaga]]. Valla pindala on 119 km². 2016. aasta seisuga elas seal 746 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Kalvene]] küla, vallavanem on Henrijs Junkarēns.<ref name="fvwik" /> Krusāta külas asub [[Riia loomaaed|Riia loomaaia]] filiaal. == Ajalugu == [[19. sajand]]i esimesel poolel olid praeguse valla alal Kalvene, Krusātdroga, Lieldroga, Tāšu Padure ja Pērbone mõisa maad. Vald kandis 1925. aastani nime ''Tāšu-Padure vald''. 1935. aastal oli Kalvene valla pindala 134 km².<ref name="LNNam" /> 1945. aastal moodustati vallas Kalvene, Bojase ja Lieldroga külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Kalvene külanõukoguga likvideeritav Lieldroga külanõukogu, 1954. aastal Bojase külanõukogu. 1958. aastal liideti Kazdanga külanõukogu Tebra [[kolhoos]]i maad Kalvene külanõukoguga. 1968. aastal liideti külanõukoguga osa Vecpilsi ja Krotese külanõukogus asunud [[kolhoos]]i Draudzība maadest.<ref name="MuE68" /> [[1990]]. aastal muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2009–2021 kuulus vald [[Aizpute piirkond]]a. == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Kalvene linnamägi, Tāšu-Padure mõisakompleks ja Droga linnamägi.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Tulči linnamägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Kalvenes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Looduskaitse all on Tāši Padure park, lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla lõunaosa jääb Blažģa järve hoiualale.<ref name="mcdpx" /> == Asustus == 2011. aastal elas vallas 689 [[lätlased|lätlast]], 11 [[venelased|venelast]], 2 [[valgevenelased|valgevenelast]], 1 [[ukrainlased|ukrainlane]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 28 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Aizpores]] || ''skrajciems'' || 18 (1998) |- | '''[[Kalvene]]''' || ''vidējciems'' || 257 (2020) |- | [[Kalvenes stacija]] || ''mazciems'' || 28 (2020) |- | [[Krusāta]] || ''mazciems'' || 12 (2005) |- | [[Pērbone]] || ''mazciems'' || 27 (2005) |- | [[Rudbāržu stacija]] || ''mazciems'' || 15 (1998) |- |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="fvwik">http://www.aizputesnovads.lv/dome/kontakti Aizputes Novads, vaadatud 3.11 2018]</ref> <ref name="LNNam">Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=Kalvenes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Kalvene parish|Kalvene vald}} {{Lõuna-Kuramaa piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] q4zhiv3lbi7kyxe1h60swj19gl1azrz 0 528610 6175416 6174677 2022-08-08T11:41:50Z Sjur 66496 /* 1500 m jooks */ wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|Katar}}, [[Doha]] |- | '''<''': '''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]]''' | '''[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Oregon 2022]]''' :'''>''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] - [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] - [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] - [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] - [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] - [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] - [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] - [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] - [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] - [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] - [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] - [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] - [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] - [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] - [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] - [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] - [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] - [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} [[Pilt:Khalifa Stadium, Doha, Brazil vs Argentina (2010).jpg|pisi|250px|[[Khalīfah' staadion]]]] '''XVII [[kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]''' toimusid [[2019]]. aasta [[27. september|27. septembrist]] kuni [[6. oktoober|6. oktoobrini]] [[Doha]]s [[Katar]]is. Võistlused toimusid renoveeritud mitmeotstarbelises [[Khalīfah' staadion]]il ning esimest korda peeti maailmameistrivõistlusi Kataris. Ligikaudu 2000 sportlast 209 riigist võistlesid kümnepäevase võistluse jooksul kokku 49 kergejõustiku alal, mis koosnesid 24 võistlusest meestele ja naistele ning segateatevõistlusest. See oli esimene kord, kui võistlused toimusid [[Lähis-Ida]]s, ja ka esimene kord, kui need toimusid oktoobris. Kuuma kliima tõttu ei toimunud hommikusi võistlusi ja võistlused korraldati alles hilisõhtul. Pikamaajooksude võistlused algasid kohaliku aja järgi kesköö paiku. Esmakordselt lubati sportlased võistlema rahvusmeeskondade sponsorite logodega spordiriietel. [[IAAF|Rahvusvaheline kergejõustikuliit]] (IAAF) teatas 23. septembril 2019, et [[Venemaa]] koondis eemaldati rahvusvahelistelt võistlustelt pea neljaks aastaks ja Venemaa koondis ei osalenud ka nendel maailmameistrivõistlustel. Neutraalse lipu all osales aga 29 Venemaa sportlast. ==Maailmameistrivõistluste normid== {| class="wikitable sortable collapsible" style="text-align:right;" |- ! Ala !! Mehed !! Osalejaid !! Naised !! Osalejaid |- | style="text-align:left;"| [[100 m jooks]] | 10.10 || 48 || 11.24 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[200 m jooks]] | 20.40 || 56 || 23.02 || 56 |- | style="text-align:left;"| [[400 m jooks]] | 45.30 || 48 || 51.80 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[800 m jooks]] | 1:45.80 || 48 || 2:00.60 || 48 |- | style="text-align:left;"| [[1500 m jooks]] ([[1 miili jooks|1 miil]]) | 3:36.00 (3:53.10) || 45 || 4:06.50 (4:25.20) || 45 |- | style="text-align:left;"| [[5000 meetri jooks]] | 13:22.50 || 42 || 15:22.00 || 42 |- | style="text-align:left;"| [[10 000 m jooks]] | 27:40.00 || 27 || 31:50.00 || 27 |- | style="text-align:left;"| [[Maraton]] | 2:16:00 || 100 || 2:37:00 || 100 |- | style="text-align:left;"| [[3000 m takistusjooks]] | 8:29.00 || 45 || 9:40.00 || 45 |- | style="text-align:left;"| [[110 m tõkkejooks]] / [[100 m tõkkejooks]] | 13.46 || 40 || 12.98 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[400 m tõkkejooks]] | 49.30 || 40 || 56.00 || 40 |- | style="text-align:left;"| [[Kõrgushüpe]] | 2.30 || 32 || 1.94 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Teivashüpe]] | 5.71 || 32 || 4.56 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kaugushüpe]] | 8.17 || 32 || 6.72 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kolmikhüpe]] | 16.95 || 32 || 14.20 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kuulitõuge]] | 20.70 || 32 || 18.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kettaheide]] | 66.00 || 32 || 62.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Vasaraheide]] | 76.00 || 32 || 71.00 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Odavise]] | 83.00 || 32 || 61.50 || 32 |- | style="text-align:left;"| [[Kümnevõistlus]]/[[seitsmevõistlus]] | 8200 || 24 || 6300 || 24 |- | style="text-align:left;"| [[20 km käimine]] | 1:22:30 || 30 || 1:33:30 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[50 km käimine]] | 3:59:00 || 50 || 4:30:00 || 30 |- | style="text-align:left;"| [[4 x 100 m teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- | style="text-align:left;"| [[4×400 meetri teatejooks]] | Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 || Top 10 @ 2019 + 6 ajaga || 16 |- |} == Eestlaste osalemine == 2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel esindas Eestit 9 sportlast: * 400 meetri tõkkejooksus [[Rasmus Mägi]] * 3000 m takistusjooksus [[Kaur Kivistik]] * maratonis [[Roman Fosti]] ja [[Tiidrek Nurme]] * kettaheites [[Martin Kupper]] * kuulitõukes [[Kristo Galeta]] * odaviskes [[Magnus Kirt]] (hõbemedal) * kümnevõistluses [[Maicel Uibo]] (hõbemedal) ja [[Janek Õiglane]] ==Tulemused== ===Mehed=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Coleman]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.76 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Justin Gatlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 9.90 |- | 4.|| [[Akani Simbine]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 9.93 |- | 5.|| [[Yohan Blake]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 9.97 |- | 6.|| [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||10.03 |- | 7.|| [[Filippo Tortu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||10.07 |- | 8.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||10.08 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 72 <br>Riike: 51 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9,58''' ([[2009]]) Usain Bolt, {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''9,92''' [[Justin Gatlin]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''9,82''' [[Christian Coleman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-pr----.RS4.pdf Eelvoor]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-100-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Noah Lyles]] || {{PisiLipp|USA}} || 19,83 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Andre De Grasse]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 19,95 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Alex Quiñónez]] || {{PisiLipp|Ecuador}} || 19,98 |- | 4.|| [[Adam Gemili]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20,03 |- | 5.|| [[Ramil Guliyev]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 20,07 |- | 6.|| [[Aaron Brown]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 20,10 |- | 7.|| [[Xie Zhenye]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 20,14 |- | 8.|| [[Kyle Greaux]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 20,39 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 37 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''19,19''' ([[2009]]) [[Usain Bolt]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''20,09''' [[Ramil Guliyev]], {{PisiLipp|Türgi}} <br>'''2019. aasta 200 m jooksu edetabeli juht''': '''19,50''' [[Noah Lyles]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-200-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Steven Gardiner]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 43,48 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Anthony Zambrano]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 44,15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Fred Kerley]] || {{PisiLipp|USA}} || 44,17 |- | 4.|| [[Demish Gaye]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 44,46 |- | 5.|| [[Kirani James]] || {{PisiLipp|Grenada}} || 44,54 |- | 6.|| [[Emmanuel Korir]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 44,94 |- | 7.|| [[Machel Cedenio]] || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || 45,30 |- | 8.|| [[Akeem Bloomfield]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 45,36 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''43,03''' ([[2016]]) [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''43.18''' ([[1999]]) [[Michael Johnson]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''43,98''' [[Wayde van Niekerk]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 400 m jooksu edetabeli juht''': '''43.45''' [[Michael Norman]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks ==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Donavan Brazier]] || {{PisiLipp|USA}} || '''1.42.34 MMR''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Amel Tuka]] || {{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} || 1.43,47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ferguson Cheruiyot Rotich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.43,82 |- | 4.|| [[Bryce Hoppel]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.44,25 |- | 5.|| [[Wesley Vázquez]] || {{PisiLipp|Puerto Rico}} || 1.44,48 |- | 6.|| [[Adrián Ben]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1.45,58 |- | 7.|| [[Marco Arop]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 1.45,78 |- | 8.|| [[Clayton Murphy]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.47,84 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.40,91''' ([[2012]]) [[David Rudisha]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.43,06''' ([[1987]]) [[Billy Konchellah]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''1.44,67''' [[Pierre-Ambroise Bosse]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 800 m jooksu edetabeli juht''': '''1.41,89''' [[Nijel Amos]], {{PisiLipp|Botswana}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-800-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Timothy Cheruiyot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.29,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Taoufik Makhloufi]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} || 3.31,38 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marcin Lewandowski]] || {{PisiLipp|Poola}} || 3.31,46 |- | 4.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3.31,70 |- | 5.|| [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.31,87 |- | 6.|| [[Josh Kerr]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.32,52 |- | 7.|| [[Ronald Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.32,72 |- | 8.|| [[Matthew Centrowitz ]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.32,81 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 43 <br>Riike: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.26,00''' ([[1998]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.27,65''' ([[1999]]) [[Hicham El Guerrouj]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''3.33,61''' [[Elijah Manangoi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m jooksu edetabeli juht''': '''3.28,77''' [[Timothy Cheruiyot]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Muktar Edris]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.58,85 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Selemon Barega]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 12.59,70 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 13.01,11 |- | 4.|| [[Telahun Haile Bekele]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 13.02,29 |- | 5.|| [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.02,93 |- | 6.|| [[Jacob Krop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.03,08 |- | 7.|| [[Paul Chelimo]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.04,60 |- | 8.|| [[Nicholas Kipkorir Kimeli]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 13.05,27 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12.37,35''' ([[2004]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12.52,79''' ([[2003]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 meetrit|Maailmameister 2017]]''': '''13.32,79''' [[Muktar Edris]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 5000 m jooksu edetabeli juht''': '''12.52,98''' [[Telahun Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametliku tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-5000-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joshua Cheptegei]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 26.48,36 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Yomif Kejelcha]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.49,34 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rhonex Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.50,32 |- | 4.|| [[Rodgers Kwemoi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 26.55,36 |- | 5.|| [[Andamlak Belihu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 26.56,71 |- | 6.|| [[Mohammed Ahmed]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 26.59,35 |- | 7.|| [[Lopez Lomong]] || {{PisiLipp|USA}} || 27.04,72 |- | 8.|| [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 27.10,76 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 21 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''26.17,53''' ([[2005]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m jooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''26.46,31''' ([[2009]]) [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit |Maailmameister 2017]]''': '''26.49,51''' [[Mo Farah]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m jooksu edetabeli juht''': '''26.48,95''' [[Hagos Gebrhiwet]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====110 meetri tõkkejooks==== [[Orlando Ortega]] lõpetas jooksu viiendana, kuid peale protesti anti talle pronksmedal. Tema kõrvalrajal jooksnud McLeod kukkus ning aeglustas Ortegat.<ref>https://sport.err.ee/988458/dramaatilises-finaalis-viiendaks-jaanud-jooksja-saab-tagantjarele-pronksi</ref> {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Grant Holloway]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sergei Šubenkov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 13.15 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Pascal Martinot-Lagarde]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}}|| [[Orlando Ortega]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 13.30 |- | 5.|| [[Wenjun Xie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 13.29 |- | 6.|| [[Shane Brathwaite]] || {{PisiLipp|Barbados}} || 13.61 |- | 7.|| [[Devon Allen]] || {{PisiLipp|USA}} || 13.70 |- | 8.|| [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 13.87 |- | -|| [[Omar McLeod]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,80''' ([[2012]]) [[Aries Merritt]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,91''' ([[1993]]) [[Colin Jackson]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#110 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''13,04''' [[Omar McLeod]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''2019. aasta 110 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,98''' [[Grant Holloway]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-h----.RS6.pdf?v=-1706721944 Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-sf----.RS4.pdf?v=-402193428 Poolfinaal]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-110H-M-f----.RS6.pdf?v=1859936500 Finaal] <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 47,42 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rai Benjamin]] || {{PisiLipp|USA}} || 47,66 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abderrahman Samba]] || {{PisiLipp|Katar}} || 48,03 |- | 4.|| [[Kyron McMaster]] || {{PisiLipp|Briti Neitsisaared}} ||48,10 |- | 5.|| [[TJ Holmes]] || {{PisiLipp|USA}} ||48,20 |- | 6.|| [[Yasmani Copello]] || {{PisiLipp|Türgi}} ||48,25 |- | 7.|| [[Alison dos Santos]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||48,28 |- | 8.|| [[Abdelmalik Lahoulou]] || {{PisiLipp|Alžeeria}} ||49,46 |- |colspan="4"|... |- | 9. || [[Rasmus Mägi]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 48,93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''46,78''' ([[1992]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,18''' ([[1993]]) [[Kevin Young]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''48,35''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''46,92''' [[Karsten Warholm]], {{PisiLipp|Norra}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-sf----.RS4.pdf Poolfinaalid]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-400H-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Conseslus Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.01,35 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lamecha Girma]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.01,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Soufiane El Bakkali]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 8.03,76 |- | 4.|| [[Getnet Wale]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 8.05,21 |- | 5.|| [[Djilali Bedrani]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 8.05,23 |- | 6.|| [[Benjamin Kigen]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.06,95 |- | 7.|| [[Abraham Kibiwot]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.08,52 |- | 8.|| [[Hillary Bor]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.09,33 |- |colspan="4"|... |- | 39. || [[Kaur Kivistik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8.39,26 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.53,63''' ([[2004]]) [[Saif Saaeed Shaheen]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 m takistusjooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.00,43''' ([[2009]]) [[Ezekiel Kemboi]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks|Maailmameister 2017]]''': '''8.14,12''' [[Conseslus Kipruto]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.04,82''' [[Soufiane El Bakkali]], {{PisiLipp|Maroko}} <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-3KSC-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Christian Coleman]],<br>[[Justin Gatlin]],<br>[[Michael Rodgers]],<br>[[Noah Lyles]] || 37,10 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Adam Gemili]],<br>[[Zharnel Hughes]],<br>[[Richard Kilty]],<br>[[Nethaneel Mittchell-Blak]] || 37,36 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Jaapan}} || [[Shuhei Tada]],<br>[[Kirara Shiraishi]],<br>[[Yoshihide Kiryu]],<br>[[Abdul Hakim Sani Brown]] || 37,43 |- | 4. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Rodrigo do Nascimento]],<br>[[Vitor Hugo Dos Santos]],<br>[[Derick Silva]],<br>[[Paulo André Camilo de Oliveira]] || 37,72 |- | 5. || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}}|| [[Thando Dlodlo]],<br>[[Simon Magakwe]],<br>[[Clarence Munyai]],<br>[[Akani Simbine]] || 37,73 |- | 6. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Bingtian Su]],<br>[[ Zhouzheng Xu]],<br>[[Zhiqiang Wu]],<br>[[Ge Bie]] || 38.07 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Joris van Gool]],<br>[[Taymir Burnet]],<br>[[Hensley Paulina]],<br>[[Churandy Martina]] ||Diskvalifitseeriti |- | 8. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}}|| [[Amaury Golitin]],<br>[[Jimmy Vicaut]],<br>[[Méba-Mickaël Zeze]],<br>[[Christophe Lemaitre]] || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''36,84''' ([[2012]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]],<br> [[Usain Bolt]] <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''37,04''' ([[2011]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Nesta Carter]], <br>[[Michael Frater]], <br>[[Yohan Blake]], <br>[[Usain Bolt]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4×100 meetri teatejooks|Maailmameister 2017]]''': '''37,47''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Adam Gemili]], <br>[[Danny Talbot]], <br>[[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''37,60''' {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>[[Chijindu Ujah]], <br>[[Zharnel Hughes]], <br>[[Richard Kilty]],<br> [[Nethaneel Mitchell-Blake]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X1-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Fred Kerley]],<br>[[Michael Cherry]],<br>[[Wil London]],<br>[[Rai Benjamin]] || 2.56.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Akeem Bloomfield]],<br>[[Nathon Allen]],<br>[[Terry Thomas]],<br>[[Demish Gaye]] || 2.57,90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Belgia}} || [[Jonathan Sacoor]],<br>[[Robin Vanderbemden]],<br>[[Dylan Borlée]],<br>[[Kevin Borlée]] || 2.58,78 |- | 4. || {{PisiLipp|Colombia}} || [[Jhon Perlaza]],<br>[[Diego Palomeque]],<br>[[Jhon Solís]],<br>[[Anthony Zambrano]] || 2.59,50 |- | 5. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} || [[Asa Guevara]],<br>[[Jereem Richards]],<br>[[Deon Lendore]],<br>[[Machel Cedenio]] || 3.00,74 |- | 6. || {{PisiLipp|Itaalia}} || [[Davide Re]],<br>[[Vladimir Aceti]],<br>[[Matteo Galvan]],<br>[[Edoardo Scotti]] || 3.02,78 |- | 7. || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || [[Ludvy Vaillant]],<br>[[Christopher Naliali]],<br>[[Thomas Jordier]],<br>[[Mame-Ibra Anne]] || 3.03,06 |- | 8. || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Cameron Chalmers]],<br>[[Toby Harries]],<br>[[Rabah Yousif]],<br>[[Lee Thompson]]|| Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.54,29 ''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Andrew Valmon]],<br>[[Quincy Watts]],<br>[[Butch Reynolds]],<br>[[Michael Duane Johnson]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''2.58,12''' {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}} <br>[[Jarrin Solomon]], <br>[[Jereem Richards]], <br>[[Machel Cedenio]], <br>[[Lalonde Gordon]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''2.59,05''' [[Texase A&M Ülikool|Texas A&M University]] <br>[[Bryce Deadmon]],<br>[[Robert Grant]],<br>[[Kyree Johnson]],<br>[[Devin Dixon]] <br>'''Ametlikud tulemused:''' [https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-h----.RS4.pdf Eeljooksud]-[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-4X4-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Lelisa Desisa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.40 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mosinet Geremew]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 2:10.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Amos Kipruto]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:10.51 |- | 4.|| [[Callum Hawkins]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:10.57 |- | 5.|| [[Stephen Mokoka]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || 2:11.09 |- | 6.|| [[Zersenay Tadese]] || {{PisiLipp|Eritrea}} || 2:11.29 |- | 7.|| [[El-Hassan El-Abbassi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:11.44 |- | 8.|| [[Hamza Sahli]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2:11.49 |- |colspan="4"|... |- | 26. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:17.38 |- | 33. || [[Roman Fosti]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.30 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 73 <br>Riike: 42 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:01.39''' ([[2018]]) [[Eliud Kipchoge]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:06.54''' ([[2009]]) [[Abel Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton|Maailmameister 2017]]''': '''2:08.27''' [[Geoffrey Kipkorir Kirui]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta maratoni edetabeli juht''': '''2:01.41''' [[Kenenisa Bekele]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''Ametlikud tulemused: '''[https://media.aws.iaaf.org/competitiondocuments/pdf/6033/AT-MAR-M-f----.RS6.pdf Finaal] <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Toshikazu Yamanishi]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:26.34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Vasili Mizinov]] ||[[Neutraalne sportlane]] || 1:26.49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Perseus Karlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 1:27.00 |- | 4.|| [[Christopher Linke]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 1:27.19 |- | 5.|| [[Salih Korkmaz]] || {{PisiLipp|Türgi}} || 1:27.35 |- | 6.|| [[Koki Ikeda]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:29.02 |- | 7.|| [[Tom Bosworth]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 1:29.34 |- | 8.|| [[Wang Kaihua]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||1:29.52 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 52 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:16.36''' ([[2015]]) [[Yusuke Suzuki]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:17.21''' ([[2003]]) [[Jefferson Pérez]], {{PisiLipp|Ecuador}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''1:18.53''' [[Éider Arévalo]], {{PisiLipp|Colombia}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:17.15''' [[Toshikazu Yamanishi]], {{PisiLipp|Jaapan}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yusuke Suzuki]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 4:04:20 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[João Vieira]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 4:04.59 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Evan Dunfee]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 4:05.02 |- | 4.|| [[Niu Wenbin]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:05.36 |- | 5.|| [[Luo Yadong]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:06.49 |- | 6.|| [[Brendan Boyce]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||4:07.46 |- | 7.|| [[Carl Dohmann]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||4:10.22 |- | 8.|| [[Jesús Ángel García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:11.28 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 46 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:32.33''' ([[2014]]) [[Yohann Diniz]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3:33.12''' ([[2017]]) Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''3:33.12''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:37.43''' Yohann Diniz, {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Tajay Gayle]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 8.46||X||X|| 8.69||-||-||8.69 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jeff Henderson]] || {{PisiLipp|USA}} || 8.28||8.18||8.39||7.03||8.13||8.17||8.39 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Juan Miguel Echevarría]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 8.25||8.14||8.34||8.30||7.91||x||8.34 |- | 4.|| [[Luvo Manyonga]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.16||8.05||8.18||8.10||8.24||8.28||8.28 |- | 5.|| [[Ruswahl Samaai]] || {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} ||8.11||8.15||8.23||X||X||8.06||8.23 |- | 6.|| [[Wang Jianan]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||X||7.89||8.05||X||X||8.20||8.20 |- | 7.|| [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||8.01||6.31||X||X||7.95|| X||8.01 |- | 8.|| [[Yuki Hashioka]] || {{PisiLipp|Jaapan}} ||7.88||7.89||7.97||7.82||X||7.70||7.97 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kaugushüpe |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''8.95''' ([[1991]]) Mike Powell, {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''8.48''' [[Luvo Manyonga]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe edetabeli juht''': '''8.65 ''' [[Juan Miguel Echevarría]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4 ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Christian Taylor ]] || {{PisiLipp|USA}} || X|| X||17.42 || 17.86|| 17.92|| 17.54|| 17.92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Will Claye]] || {{PisiLipp|USA}} || 17.61||17.72 ||17.53 ||17.74 || 17.74|| 17.66||17.74 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Hugues Fabrice Zango]] || {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||17.46 || 17.29||X ||17.56 ||17.66 || ||17.66 |- | 4.|| [[Pedro Pablo Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||17.49 || 17.28|| 17.49|| 17.62|| 17.60|| 17.00||17.62 |- | 5.|| [[Cristian Nápoles]] || {{PisiLipp|Kuuba}} ||17.36 ||17.38 || X|| X||- || -||17.38 |- | 6.|| [[Donald Scott]] || {{PisiLipp|USA}} || X||16.57 ||17.05 ||X || 15.08||17.17 ||17.17 |- | 7.|| [[Alexis Copello]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} || X||X ||17.10 || X|| X||- ||17.10 |- | 8.|| [[Jordan Díaz]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 15.88|| 16.86||17.01 || 16.86||17.06 ||16.69 ||17.06 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''18.29''' ([[1995]]) Jonathan Edwards, {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''17.68''' [[Christian Taylor]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''18.14''' [[Will Claye]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Mutaz Essa Barshim]] || {{PisiLipp|Katar}} || 2.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Mihhail Akimenko]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ilja Ivanjuk]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.35 |- | 4.|| [[Maksim Nedasekau]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2.33 |- | 5.|| [[Luis Zayas]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 2.30 |- | 6.|| [[Brandon Starc]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 2.30 |- | 7.|| [[Michael Mason]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 2.30 |- | 8.|| [[Lee Hup Wei]] || {{PisiLipp|Malaisia}} || 2.27 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.41''' ([[2013]]) [[Bohdan Bondarenko]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2017]]''': '''2.35''' [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]], {{PisiLipp|Katar}} <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.35 ''' [[Maksim Nedasekau ]], {{PisiLipp|Valgevene}} <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sam Kendricks]] || {{PisiLipp|USA}} || 5.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||5.97 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Piotr Lisek]] || {{PisiLipp|Poola}} || 5.87 |- | 4.|| [[Bo Kanda Lita Baehre]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 5.|| [[Thiago Braz]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 5.70 |- | 6.|| [[Raphael Holzdeppe]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 5.70 |- | 6.|| [[Valentin Lavillenie]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 5.70 |- | 8.|| [[Claudio Stecchi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 5.70 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 16 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''6.16''' ([[2014]]) [[Renaud Lavillenie]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''6.05''' ([[2001]]) [[Dmitri Markov]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2017]]''': '''5.95''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''6.06''' [[Sam Kendricks]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Joe Kovacs]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.90 ||21.63 || 21.24||21.95 || 21.94||22.91 ||22.91 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Ryan Crouser]] || {{PisiLipp|USA}} ||22.36 || X|| 22.36||22.71 || X|| 22.90|| 22.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Tomas Walsh]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||22.90 || X|| X||X || X|| X|| 22.90 |- | 4.|| [[Darlan Romani]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} ||21.61 ||22.53 || 22.03||22.13 ||X || X|| 22.53 |- | 5.|| [[Darrell Hill]] || {{PisiLipp|USA}} ||20.58 ||21.38 ||21.65 || X|| 21.23||X || 21.65 |- | 6.|| [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||20.73 ||21.46 ||X ||20.36 || X||X || 21.46 |- | 7.|| [[Jacko Gill]] || {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 21.41||21.27 ||20.74 ||X ||21.01 ||21.45 || 21.45 |- | 8.|| [[Chukwuebuka Enekwechi]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 21.18|| X||20.90 || 20.98||20.59 ||21.01 || 21.18 |- |colspan="4"|... |- | . || [[Kristo Galeta]] || {{PisiLipp|Eesti}} || || || || || || ||Ei startinud |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''23.12''' ([[1990]]) [[Randy Barnes]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''22.23''' ([[1987]]) [[Werner Günthör]], {{PisiLipp|Šveits}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2017]]''': '''22.03''' [[Tomas Walsh]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''22.74''' [[Ryan Crouser]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||66.59 ||67.18 ||67.59 || 65.83||X ||67.05 ||67.59 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Fedrick Dacres]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||64.97 ||66.94 ||64.67 ||63.50 ||62.85 ||X || 66.94 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lukas Weißhaidinger]] || {{PisiLipp|Austria}} ||66.74 ||X ||66.82 ||X ||63.74 || 66.35|| 66.82 |- | 4.|| [[Alin Alexandru Firfirică]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} || 63.94|| X||66.46 ||65.19 ||63.95 ||64.16 || 66.46 |- | 5.|| [[Apostolos Parellis]] || {{PisiLipp|Küpros}} || 64.76||66.32 || 64.56||X ||64.86 ||65.66 || 66.32 |- | 6.|| [[Matthew Denny]] || {{PisiLipp|Austraalia}} || 65.43|| 63.03||X ||64.38 || X||X || 65.43 |- | 7.|| [[Ehsan Haddadi]] || {{PisiLipp|Iraan}} ||63.80 ||63.80 ||62.51 ||64.29 ||65.16 ||63.32 || 65.16 |- | 8.|| [[Martin Wierig]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||64.31 || X|| 62.70||X ||X ||64.98 || 64.98 |- |colspan="4"|... |- | 19. || [[Martin Kupper]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||x || 62.10|| 61.71|| || || ||62.10 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 33 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''74.08''' ([[1986]]) [[Jürgen Schult]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''70.17''' ([[2005]]) [[Virgilijus Alekna]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide|Maailmameister 2017]]''': '''69.21''' [[Andrius Gudžius]], {{PisiLipp|Leedu}} <br>'''2019. aasta kettaheite edetabeli juht''': '''71.86''' [[Daniel Ståhl]], {{PisiLipp|Rootsi}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anderson Peters]] || {{PisiLipp|Grenada}} ||'''86.69''' ||81.26 ||79.82 ||86.89 ||84.59 ||83.63 ||86.89 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || '''[[Magnus Kirt]]''' || {{PisiLipp|Eesti}} ||83.95 ||'''86.21''' ||85.17 || 85.90||X || -||86.21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Johannes Vetter]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||'''85.37''' ||82.51 || X|| 82.29|| X|| 85.37 |- | 4.|| [[Lassi Etelätalo]] || {{PisiLipp|Soome}} || 72.00|| 77.92||'''82.49''' ||74.62 ||X || 74.63|| 82.49 |- | 5.|| [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||77.32 ||81.98 || '''82.19'''||77.36 ||X ||X || 82.19 |- | 6.|| [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.20 || '''81.26'''|| 80.80||79.43 ||79.46 || 73.58|| 81.26 |- | 7.|| [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''80.56''' ||79.91 ||X || X||X || X|| 80.56 |- | 8.|| [[Kim Amb]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||78.93 ||'''80.42''' || 78.51||75.71 || X||X || 80.42 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''98.48''' ([[1996]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''92.80''' ([[2001]]) [[Jan Železný]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise|Maailmameister 2017]]''': '''89.89''' [[Johannes Vetter]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''90.61''' [[Magnus Kirt]], {{PisiLipp|Eesti}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== Wojciech Nowicki lõpetas üldarvestuses neljandana, tulemusega 77,69 m. Seejärel esitas Poola meeskond protesti, väites, et Halasz puudutas esimesel katsel ringist väljaspool <br>asuvat maad. Apellatsioonikohtu žürii jõudis järeldusele, et eeskirjade eiramine võistluse läbiviimisel <br>seadis Nowicki ebasoodsasse olukorda ning otsustas pronksmedalid anda nii Nowickile kui ka Halaszile. {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||79.34 ||80.16 ||79.37 ||80.50 ||X ||X || 80.50 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Quentin Bigot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||76.34 ||78.06 ||77.89 || 78.19||X ||74.87 || 78.19 |- bgcolor="#FFDAB9" | rowspan=2|{{Pronks}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||78.18 || X||X ||X || 73.76||X || 78.18 |- bgcolor="#FFDAB9" | [[Wojciech Nowicki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||76.25 ||76.50 || X||77.42 ||X ||77.69 ||77.69 |- | 5.|| [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||74.52 ||72.58 ||75.83 ||76.21 ||77.39 || 76.50||77.39 |- | 6.|| [[Eivind Henriksen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 76.03|| X|| 77.38|| X||75.36 || 77.07|| 77.38 |- | 7.|| [[Javier Cienfuegos]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||73.25 ||74.73 ||76.00 || 76.57||76.01 ||74.64 || 76.57 |- | 8.|| [[Hleb Dudaru]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||75.45 ||74.36 ||76.00 ||74.30 ||74.46 || 75.34|| 76.00 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''86.74''' ([[1986]]) [[Juri Sedõhh]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''83.38''' ([[2001]]) [[Szymon Ziółkowski]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#vasaraheide|Maailmameister 2017]]''': '''79.81''' [[Paweł Fajdek]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheitte edetabeli juht''': '''81.74''' [[Wojciech Nowicki]], {{PisiLipp|Poola}} <br style="clear:both;" /> ====Kümnevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 8691 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Maicel Uibo]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8604 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Damian Warner]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8529 |- | 4.|| [[Ilja Škurenjov]] || [[Neutraalne sportlane]] || 8494 |- | 5.|| [[Pierce LePage]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 8445 |- | 6.|| [[Janek Õiglane]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 8297 |- | 7.|| [[Pieter Braun]] || {{PisiLipp|Holland}} || 8222 |- | 8.|| [[Solomon Simmons]] || {{PisiLipp|USA}} || 8151 |} <br>Finaal: [[3. oktoober|3.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''9126''' ([[2018]]) [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''Maailmameistrivõistluste rekord''': '''9045''' ([[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|2015]]) [[Ashton Eaton]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kümnevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''8765''' [[Kevin Mayer]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''2019. aasta kümnevõistluse edetabeli juht''': '''8711''' [[Damian Warner]], {{PisiLipp|Kanada}} <br style="clear:both;" /> ===Naised=== ====100 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 10,71 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 10,83 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Marie-Josée Ta Lou]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 10,90 |- | 4.|| [[Elaine Thompson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||10,93 |- | 5.|| [[Murielle Ahouré]] || {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 11,02 |- | 6.|| [[Jonielle Smith]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||11,06 |- | 7.|| [[Teahna Daniels]] || {{PisiLipp|USA}} ||11,19 |- | 8.|| [[Dafne Schippers]] || {{PisiLipp|Holland}} || ei startinud |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 47 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''10,49''' ([[1988]]) [[Florence Griffith-Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''10,70''' ([[1999]]) [[Marion Jones]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''10,85''' [[Tori Bowie]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 100 m jooksu edetabeli juht''': '''10,73''' [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>------------------------------ '''10,73''' [[Elaine Thompson]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====200 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 21,88 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Brittany Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Mujinga Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 22,51 |- | 4.|| [[Anglerne Annelus]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,59 |- | 5.|| [[Dezerea Bryant]] || {{PisiLipp|USA}} || 22,63 |- | 6.|| [[Gina Bass]] || {{PisiLipp|Gambia}} || 22,71 |- | 7.|| [[Ivet Lalova-Collio]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 22,77 |- | 8.|| [[Tynia Gaither]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 22,90 |} <br>Finaal: [[2. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''21,34''' ([[1988]]) [[Florence Griffith Joyner]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetrit 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21,63''' ([[2015]]) [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#200 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''22,05''' [[Dafne Schippers]], {{PisiLipp|Holland}} <br>'''2019. aasta 200 m edetabeli juht''': '''21,74''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====400 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Salwa Eid Naser]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 48,14 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shaunae Miller-Uibo]] || {{PisiLipp|Bahama}} || 48,37 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Shericka Jackson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 49,47 |- | 4.|| [[Wadeline Jonathas]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,60 |- | 5.|| [[Phyllis Francis]] || {{PisiLipp|USA}} || 49,61 |- | 6.|| [[Stephenie Ann McPherson]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 50,89 |- | 7.|| [[Justyna Święty-Ersetic]] || {{PisiLipp|Poola}} || 50,95 |- | 8.|| [[Iga Baumgart-Witan]] || {{PisiLipp|Poola}} || 51,29 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 48 <br>Riike: 32 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''47,60''' ([[1985]]) [[Marita Koch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''47,99''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''49,92''' [[Phyllis Francis]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m edetabeli juht''': '''49,05''' [[Shaunae Miller-Uibo]], {{PisiLipp|Bahama}} <br style="clear:both;" /> ====800 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Halimah Nakaayi]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.58,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Raevyn Rogers]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,18 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ajee Wilson]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.58,84 |- | 4.|| [[Winnie Nanyondo]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 1.59,18 |- | 5.|| [[Eunice Jepkoech Sum]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 1.59,71 |- | 6.|| [[Natoya Goule]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 2.00,11 |- | 7.|| [[Rababe Arafi]] || {{PisiLipp|Maroko}} || 2.00,48 |- | 8.|| [[Ce'Aira Brown]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02,97 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 41 <br>Riike: 28 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1.53,28''' ([[1983]]) [[Jarmila Kratochvílová]], {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1.54,68''' ([[1983]]) Jarmila Kratochvílová, {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#800 meetri jooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''1.55,16''' [[Caster Semenya]], {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br>'''2019. aasta 800 meetri edetabeli juht''': '''1.54,98''' Caster Semenya, {{PisiLipp|Lõuna-Aafrika Vabariik}} <br style="clear:both;" /> ====1500 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.51,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Faith Kipyegon]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.54,22 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gudaf Tsegay]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 3.54,38 |- | 4.|| [[Shelby Houlihan]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.54,99 |- | 5.|| [[Laura Muir]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3.55,76 |- | 6.|| [[Gabriela Debues-Stafford]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 3:56.12 |- | 7.|| [[Winny Chebet]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 3.58,20 |- | 8.|| [[Jenny Simpson]] || {{PisiLipp|USA}} || 3.58,42 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 35 <br>Riike: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.50,07''' ([[2015]]) [[Genzebe Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.58,52''' ([[2003]]) [[Tatjana Tomašova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''4.02,59''' [[Faith Chepngetich Kipyegon]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 1500 m edetabeli juht''': '''3.55,30''' [[Sifan Hassan]], {{PisiLipp|Holland}} <br style="clear:both;" /> ====5000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.26,72 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Margaret Chelimo Kipkemboi]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.27,49 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Konstanze Klosterhalfen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 14.28,43 |- | 4.|| [[Tsehay Gemechu]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.29,60 |- | 5.|| [[Lilian Kasait Rengeruk]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 14.36,05 |- | 6.|| [[Fantu Worku]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.40,47 |- | 7.|| [[Laura Weightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 14.44,57 |- | 8.|| [[Hawi Feysa]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 14.44,92 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''14.11,15''' ([[2008]]) [[Tirunesh Dibaba]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''14.26,83''' ([[2015]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#500 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''14.34,86''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''2019. aasta 5000 m edetabeli juht''': '''14.20,36''' [[Hellen Obiri]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====10 000 m jooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Sifan Hassan]] || {{PisiLipp|Holland}} || 30.17,62 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Letesenbet Gidey]] || {{PisiLipp|Etioopia}} || 30.21,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Agnes Jebet Tirop]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 30.25,20 |- | 4.|| [[Rosemary Monica Wanjiru]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,75 |- | 5.|| [[Hellen Obiri]] || {{PisiLipp|Keenia}} ||30.35,82 |- | 6.|| [[Senbere Teferi]] || {{PisiLipp|Etioopia}} ||30.44,23 |- | 7.|| [[Susan Krumins]] || {{PisiLipp|Holland}} ||31.05,40 |- | 8.|| [[Marielle Hall]] || {{PisiLipp|USA}} ||31.05,71 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 22 <br>Riike: 11 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''29.17,45''' ([[2016]]) [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''30:04.18''' ([[2036]]) [[Berhane Adere]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#10 000 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''30.16,32''' [[Almaz Ayana]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br>'''2019. aasta 10 000 m edetabeli juht''': '''30.37,89''' [[Letesenbet Gidey]], {{PisiLipp|Etioopia}} <br style="clear:both;" /> ====100 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Nia Ali]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,34 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Kendra Harrison]] || {{PisiLipp|USA}} || 12,46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Danielle Williams]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,47 |- | 4.|| [[Tobi Amusan]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 12,49 |- | 5.|| [[Andrea Carolina Vargas]] || {{PisiLipp|Costa Rica}} || 12,64 |- | 6.|| [[Nadine Visser]] || {{PisiLipp|Holland}} || 12,66 |- | 7.|| [[Janeek Brown]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 12,88 |- | 8.|| [[Megan Tapper]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || Ei lõpetanud |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 38 <br>Riike: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''12,20''' ([[2016]]) [[Kendra Harrison]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 m tõkkejooks|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''12,28''' ([[2011]]) [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#100 meetri tõkkejooks|Maailmameister 2017]]''': '''12,59''' [[Sally Pearson]], {{PisiLipp|Austraalia}} <br>'''2019. aasta 100 m tõkkejooksu edetabeli juht''': '''12,32''' [[Danielle Williams]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br style="clear:both;" /> ====400 meetri tõkkejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Dalilah Muhammad]] || {{PisiLipp|USA}} || '''52,16 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sydney McLaughlin]] || {{PisiLipp|USA}} || 52,23 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Rushell Clayton]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 53,74 |- | 4.|| [[Léa Sprunger]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 54,06 |- | 5.|| [[Zuzana Hejnová]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || 54,23 |- | 6.|| [[Ashley Spencer]] || {{PisiLipp|USA}} || 54,45 |- | 7.|| [[Anna Ryzhykova]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 54,45 |- | 8.|| [[Sage Watson]] || {{PisiLipp|Kanada}} || 54,82 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 39 <br>Riike: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''52,20''' ([[2019]]) [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''52,42''' ([[2009]]) [[Melaine Walker]], {{PisiLipp|Jamaica}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''53,07''' [[Kori Carter]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 400 m tõkkejooksu? edetabeli juht''': '''52,20''' [[Dalilah Muhammad]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====3000 meetri takistusjooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Beatrice Chepkoech]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 8.57,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Emma Coburn]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.02,35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 9.03,30 |- | 4.|| [[Winfred Mutile Yavi]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 9.05,68 |- | 5.|| [[Peruth Chemutai]] || {{PisiLipp|Uganda}} || 9.11,08 |- | 6.|| [[Courtney Frerichs]] || {{PisiLipp|USA}} || 9.11,27 |- | 7.|| [[Anna Emilie Møller]] || {{PisiLipp|Taani}} || 9.13,46 |- | 8.|| [[Hyvin Kiyeng]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 9.13,53 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 42 <br>Riike: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''8.44,32''' ([[2018]]) [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''9.02,58''' ([[2017]]) [[Emma Coburn]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#3000 meetri takistusjooks 2|Maailmameister 2017]]''': '''9.02,58''' Emma Coburn, {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta 3000 m takistusjooksu edetabeli juht''': '''8.55,58''' [[Beatrice Chepkoech]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====4×100 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Natalliah Whyte]],<br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]],<br>[[Jonielle Smith]],<br>[[Shericka Jackson]] || 41,44 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Asha Philip]],<br>[[Dina Asher-Smith]],<br>[[Ashleigh Nelson]],<br>[[Daryll Neita]] || 41,85 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Dezerea Bryant]],<br>[[Teahna Daniels]],<br>[[Morolake Akinosun]],<br>[[Kiara Parker]] || 42,10 |- | 4. || {{PisiLipp|Šveits}}|| [[Ajla Del Ponte]],<br>[[Sarah Atcho]],<br>[[Mujinga Kambundji]],<br>[[Salomé Kora]] || 42,18 |- | 5. || {{PisiLipp|Saksamaa}}|| [[Lisa Marie Kwayie]],<br>[[Yasmin Kwadwo]],<br>[[Jessica-Bianca Wessolly]],<br>[[Gina Lückenkemper]] || 42,48 |- | 6. || {{PisiLipp|Trinidad ja Tobago}}|| [[Semoy Hackett]],<br>[[Kelly-Ann Baptiste]],<br>[[Mauricia Prieto]],<br>[[Kamaria Durant]] || 42,71 |- | 7. || {{PisiLipp|Itaalia}}|| [[Johanelis Herrera Abreu]],<br>[[Gloria Hooper]],<br>[[Anna Bongiorni]],<br>[[Irene Siragusa]] || 42,98 |- | 8. || {{PisiLipp|Hiina}}|| [[Xiaojing Liang]],<br>[[Yongli Wei]],<br>[[Lingwei Kong]],<br>[[Manqi Ge]] || Diskvslifitseeriti |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''40,82''' ([[2012]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Tianna Madison]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Bianca Knight]], <br>[[Carmelita Jeter]], <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x100 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''41,07''' ([[2015]]) {{PisiLipp|Jamaica}} <br>[[Veronica Campbell-Brown]], <br>[[Natasha Morrison]], <br>[[Elaine Thompson]], <br>[[Shelly-Ann Fraser-Pryce]], <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''41,82''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Aaliyah Brown]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Morolake Akinosun]], <br>[[Tori Bowie]] <br>'''2019. aasta 4x100 m teatejooksu edetabeli juht''': '''41,67''' {{PisiLipp|Saksamaa}} <br>[[Lisa-Marie Kwayie]], <br>[[Yasmin Kwadwo]], <br>[[Tatjana Pinto]], <br>[[Gina Lückenkemper]], <br style="clear:both;" /> ====4×400 meetri teatejooks==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Riik !Sportlane !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}}|| [[Phyllis Francis]],<br>[[Sydney McLaughlin]],<br>[[Dalilah Muhammad]],<br>[[Wadeline Jonathas]] || 3.18,92 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Poola}} || [[Iga Baumgart-Witan]],<br>[[Patrycja Wyciszkiewicz]],<br>[[Małgorzata Hołub-Kowalik]],<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] || 3.21,89 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || [[Zoey Clark]],<br>[[Jodie Williams]],<br>[[Emily Diamond]],<br>[[Laviai Nielsen]] || 3.23,02 |- | 4. || {{PisiLipp|Kanada}}|| [[Alicia Brown]],<br>[[Aiyanna Stiverne]],<br>[[Madeline Price]],<br>[[Sage Watson]] || 3.25,91 |- | 5. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Hanne Claes]],<br>[[Imke Vervaet]],<br>[[Paulien Couckuyt]],<br>[[Camille Laus]] || 3.27,15 |- | 6. || {{PisiLipp|Ukraina}}|| [[Kateryna Klymiuk]],<br>[[Olha Ljakhova]],<br>[[Tetyana Melnyk]],<br>[[Hanna Ryzhykova]] || 3.27,48 |- | 7. || {{PisiLipp|Holland}}|| [[Lieke Klaver]],<br>[[Lisanne de Witte]],<br>[[Bianca Baak]],<br>[[Femke Bol]] || 3.27,89 |- | 8. || {{PisiLipp|Jamaica}}|| [[Anastasia Le-Roy]],<br>[[Tiffany James]],<br>[[Stephenie Ann McPherson]],<br>[[Shericka Jackson]] ||Diskvalifitseeriti |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 15 võistkonda <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3.15,17''' ([[1988]]) {{PisiLipp|NSVL}} <br>[[Tatjana Ledovskaja]],<br>[[Olga Nazarova]],<br>[[Marija Kulšunova]],<br>[[Olga Brõzgina]] <br>'''[[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 m 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''3.16,71''' ([[1993]]) {{PisiLipp|USA}} <br>[[Gwen Torrence]],<br>[[Maicel Malone-Wallace]],<br>[[Natasha Kaiser-Brown]],<br>[[Jearl Miles Clark]] <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetrit 2|Maailmameister 2017]]''': '''3.19,02''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Quanera Hayes]], <br>[[Allyson Felix]], <br>[[Shakima Wimbley]], <br>[[Phyllis Francis]] <br>'''2019. aasta 4x400 m teatejooksu edetabeli juht''': '''3.24,04''' {{PisiLipp|USA}} <br>[[Alexis Holmes]],<br>[[Kimberley Harris]],<br>[[Ziyah Holman]],<br>[[Kayla Davis]] <br style="clear:both;" /> ====Maraton==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Ruth Chepngetich]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:32.43 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Rose Chelimo]] || {{PisiLipp|Bahrein}} || 2:33.46 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Helalia Johannes]] || {{PisiLipp|Namiibia}} || 2:34.15 |- | 4.|| [[Edna Kiplagat]] || {{PisiLipp|Keenia}} || 2:35.36 |- | 5.|| [[Volha Mazuronak]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 2:36.21 |- | 6.|| [[Roberta Groner]] || {{PisiLipp|USA}} || 2:38.44 |- | 7.|| [[Mizuki Tanimoto]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 2:39.09 |- | 8.|| [[Kim Ji-hyang]] || {{PisiLipp|Põhja-Korea}} || 2:41.24 |} <br>Finaal: [[27. september]] <br>Osavõtjaid: 68 <br>Riike: 41 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2:15.25''' ([[2003]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2:20.57''' ([[2005]]) [[Paula Radcliffe]], {{PisiLipp|Suurbritannia}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Maraton 2|Maailmameister 2017]]''': '''2:27.11''' [[Rose Chelimo]], {{PisiLipp|Bahrein}} <br>'''2019. aasta tipptulemus''': '''2:17.08''' [[Ruth Chepngetich]], {{PisiLipp|Keenia}} <br style="clear:both;" /> ====20 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liu Hong]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:32.53 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Qieyang Shenjie]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.10 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Yang Liujing]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 1:33.17 |- | 4.|| [[Érica de Sena]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 1:33.36 |- | 5.|| [[Sandra Arenas]] || {{PisiLipp|Colombia}} || 1:34.16 |- | 6.|| [[Kumiko Okada]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.36 |- | 7.|| [[Nanako Fujii]] || {{PisiLipp|Jaapan}} || 1:34.50 |- | 8.|| [[María Pérez]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 1:35.:43 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 45 <br>Riike: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''1:24.38''' ([[2015]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''1:25.41''' ([[2005]]) [[Olimpiada Ivanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#20 km käimine 2|Maailmameister 2017]]''': '''1:26.18''' [[Yang Jiayu]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta 20 km käimise edetabeli juht''': '''1:24.31''' [[Elena Lashmanova]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====50 km käimine==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Liang Rui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:23.26 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Li Maocuo]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 4:26.40 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Eleonora Giorgi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 4:29.13 |- | 4.|| [[Olena Sobchuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:33.38 |- | 5.|| [[Ma Faying]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||4:34.56 |- | 6.|| [[Khristina Judkina]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||4:36.00 |- | 7.|| [[Magaly Bonilla]] || {{PisiLipp|Ecuador}} ||4:37.03 |- | 8.|| [[Júlia Takács]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||4:38.20 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>Riike: 13 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''3:59.15''' ([[2017]]) [[Liu Hong]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''4:05.56''' ([[2017]]) [[Inês Henriques]], {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#50 km käimine|Maailmameister 2017]]''': '''4:05.56''' Inês Henriques, {{PisiLipp|Portugal}} <br>'''2019. aasta 50 km käimise edetabeli juht''': '''3:57.08''' [[Klavdija Afanasjeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kaugushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Malaika Mihambo]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||6.52 ||X ||'''7.30''' ||- ||7.09 ||7.16 || 7.30 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Marõna Behh-Romantšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||6.81 ||X ||6.77 || X||''' 6.92'''||6.72 || 6.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ese Brume]] || {{PisiLipp|Nigeeria}} || 6.83||'''6.91''' ||6.90 ||6.87 ||6.84 ||6.45 || 6.91 |- | 4.|| [[Tori Bowie]] || {{PisiLipp|USA}} ||6.61 || 6.49||X ||6.81 ||6.65 ||6.57 || 6.81 |- | 5.|| [[Nastassia Mironchyk-Ivanova]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||6.53 || X||'''6.76''' ||6.70 ||6.55 ||6.71 || 6.76 |- | 6.|| [[Alina Rotaru]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||6.59 ||6.66 || 6.67||X ||'''6.71''' ||X || 6.71 |- | 7.|| [[Abigail Irozuru]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||'''6.64''' ||X ||6.59 ||6.59 ||6.60 ||X || 6.64 |- | 8.|| [[Chanice Porter]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||6.30 ||6.44 ||'''6.56''' ||6.44 ||6.24 || 6.47|| 6.56 |} <br>Finaal: [[6. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7.52''' ([[1988]]) [[Galina Tšistjakova]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7.36''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''7.02''' [[Brittney Reese]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''2019. aasta kaugushüppe? edetabeli juht''': '''7.16''' [[Malaika Mihambo]], {{PisiLipp|Saksamaa}} <br style="clear:both;" /> ====Kolmikhüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yulimar Rojas]] || {{PisiLipp|Venezuela}} || 14.87||15.37 || x||15.18 || 14.77|| x||15.37 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Shanieka Ricketts]] || {{PisiLipp|Jamaica}} ||14.81 || 14.76||14.92 ||14.72 ||14.85 || x||14.92 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Caterine Ibargüen]] || {{PisiLipp|Colombia}} ||14.16 || x||14.40 || 14.46|| 14.73|| 14.47||14.73 |- | 4.|| [[Kimberly Williams]] ||{{PisiLipp|Jamaica}} || 14.64||14.64 ||14.53 ||x ||x || 14.17|| 14.64 |- | 5.|| [[Olga Saladuhha]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||14.52 || 14.40||x || 12.34||14.25 ||14.05 || 14.52 |- | 6.|| [[Ana Peleteiro]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||14.47 ||13.41 ||x || 14.27||14.20 ||14.20 || 14.47 |- | 7.|| [[Keturah Orji]] || {{PisiLipp|USA}} || x||14.46 ||x ||14.37 ||14.24 ||14.45 || 14.46 |- | 8.|| [[Patrícia Mamona]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 14.40||14.34 ||14.30 || 14.17||x ||x || 14.40 |} <br>Finaal: [[5. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>Riike: 17 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''15.50''' ([[1995]]) [[Inessa Kravets]], {{PisiLipp|Ukraina}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2017]]''': '''14.91''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br>'''2019. aasta kolmikhüppe edetabeli juht''': '''15.41''' [[Yulimar Rojas]], {{PisiLipp|Venezuela}} <br style="clear:both;" /> ====Kõrgushüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Marija Lasitskene]] || [[Neutraalne sportlane]] || 2.04 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.04 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Vashti Cunningham]] || {{PisiLipp|USA}} || 2.02 |- | 4.|| [[Julia Levtšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || 2.02 |- | 5.|| [[Kamila Lićwinko]] || {{PisiLipp|Poola}} || 1.98 |- | 6.|| [[Karyna Demidik]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 1.96 |- | 7.|| [[Ana Šimić]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1.93 |- | 8.|| [[Tynita Butts]] || {{PisiLipp|USA}} || 1.93 |} <br>Finaal: [[30. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''2.09''' ([[1987]]) Stefka Kostadinova, {{PisiLipp|Bulgaaria}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2017]]''': '''2.03''' [[Maria Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br>'''2019. aasta kõrgushüppe edetabeli juht''': '''2.06''' [[Marija Lasitskene]], [[Neutraalne sportlane|ANA]] <br style="clear:both;" /> ====Teivashüpe==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Anželika Sidorova]] || [[Neutraalne sportlane]] || 4.95 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Sandi Morris]] || {{PisiLipp|USA}} || 4.90 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Ekaterini Stefanidi]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || 4.85 |- | 4.|| [[Holly Bradshaw]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} ||4.80 |- | 5.|| [[Alysha Newman]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||4.80 |- | 6.|| [[Angelica Bengtsson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||4.80 |- | rowspan=4|7.|| [[Katie Nageotte]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Robeilys Peinado]] || {{PisiLipp|Venezuela}} ||4.70 |- | [[Jenn Suhr]] || {{PisiLipp|USA}} ||4.70 |- | [[Iryna Zhuk]] || {{PisiLipp|Valgevene}} ||4.70 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 32 <br>Riike: 22 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#teivashüpe 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''5.01''' ([[2005]]) [[Jelena Isinbajeva]], {{PisiLipp|Venemaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''4.91''' [[Ekateríni Stefanídi]], {{PisiLipp|Kreeka}} <br>'''2019. aasta teivashüppe edetabeli juht''': '''4.91''' [[Jennifer Suhr]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Kuulitõuge==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Gong Lijiao]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 19.55 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Danniel Thomas-Dodd]] || {{PisiLipp|Jamaica}} || 19.47 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Christina Schwanitz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.17 |- | 4.|| [[Magdalyn Ewen]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.93 |- | 5.|| [[Anita Márton]] || {{PisiLipp|Ungari}} || 18.86 |- | 6.|| [[Aliona Dubitskaya]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || 18.86 |- | 7.|| [[Chase Ealey]] || {{PisiLipp|USA}} || 18.82 |- | 8.|| [[Brittany Crew]] || {{PisiLipp|Kanada}} ||18.55 |} <br>Finaal: [[3. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 18 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], {{PisiLipp|NSVL}} <br>'''[[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''21.24''' ([[2011]]) [[Valerie Adams]], {{PisiLipp|Uus-Meremaa}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kuulitõuge 2|Maailmameister 2017]]''': '''19.94''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br>'''2019. aasta kuulitõuke edetabeli juht''': '''20.31''' [[Gong Lijiao]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Kettaheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Yaime Pérez]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || 68.10||65.01 || 65.76|| 68.01||69.17 ||64.61 || 69.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Denia Caballero]] || {{PisiLipp|Kuuba}} || X ||66.80 || 67.32||68.44 ||X ||65.64 || 68.44 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Sandra Perković]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 66.72 ||62.30 ||66.19 ||X ||X ||X || 66.72 |- | 4.|| [[Yang Chen]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 59.54 ||61.50 || 63.38||X ||61.31 || X|| 63.38 |- | 5.|| [[Bin Feng]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||62.48 || X|| X||61.31 ||X ||61.00 || 62.48 |- | 6.|| [[Fernanda Martins]] || {{PisiLipp|Brasiilia}} || 60.47||62.44 ||61.11 ||X ||X || 62.24|| 62.44 |- | 7.|| [[Valarie Allman]] || {{PisiLipp|USA}} ||X || 61.82||59.40 ||X || X||X || 61.82 |- | 8.|| [[Nadine Müller]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || X||59.88 || 60.98||61.55 ||X ||60.35 || 61.55 |} <br>Finaal: [[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''76.80''' ([[1988]]) [[Gabriele Reinsch]], {{PisiLipp|Saksa DV}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#kettaheide 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.62''' ([[1987]]) [[Martina Hellmann]], {{PisiLipp|Saksamaa LV}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kettaheide 2|Maailmameister 2017]]''': '''70.31''' [[Sandra Perković]], {{PisiLipp|Horvaatia}} <br>'''2019. aasta kettaheite? edetabeli juht''': '''69.39''' [[Yaime Pérez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br style="clear:both;" /> ====Odavise==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Kelsey-Lee Barber]] || {{PisiLipp|Austraalia}} ||62.95 ||61.40 ||58.34 || 60.90||63.65 || 66.56||66.56 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Liu Shiying]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.81 ||62.61 ||64.82 ||61.82 ||65.88 ||65.75 ||65.88 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Lü Huihui]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 64.93 ||65.06 || 65.00||62.31 ||65.49 ||62.61 ||65.49 |- | 4.|| [[Christin Hussong]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||60.58 ||65.05 || 60.26||60.84 || 62.25||65.21 ||65.21 |- | 5.|| [[Kara Winger]] || {{PisiLipp|USA}} ||57.96 || 61.77|| 62.88||x ||63.23 || 62.40||63.23 |- | 6.|| [[Tatjana Kholodovitš]] || {{PisiLipp|Valgevene}} || x ||60.84 ||62.54 ||62.23 || 60.51||61.98 ||62.54 |- | 7.|| [[Sara Kolak]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || 58.22 ||62.22 ||60.93 ||57.09 ||62.28 || 56.21||62.28 |- | 8.|| [[Annu Rani]] || {{PisiLipp|India}} || 59.25 || 61.12||60.20 ||60.40||58.49 ||57.93 ||61.12 |} <br>Finaal: [[1. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''72.28''' ([[2008]]) [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''[[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''71.70''' ([[2005]]) [[Osleidys Menéndez]], {{PisiLipp|Kuuba}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Odavise 2|Maailmameister 2017]]''': '''66.76''' [[Barbora Špotáková]], {{PisiLipp|Tšehhi}} <br>'''2019. aasta odaviske edetabeli juht''': '''67.98''' [[Lü Huihui]], {{PisiLipp|Hiina}} <br style="clear:both;" /> ====Vasaraheide==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. voor ! 2. voor ! 3. voor ! 4. voor ! 5. voor ! 6. voor !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[DeAnna Price]] || {{PisiLipp|USA}} || 76.87|| X || 77.54 || 74.56 || 73.77 || 75.68 || 77.54 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Joanna Fiodorow]] || {{PisiLipp|Poola}} || 76.35 ||74.77 || 72.78||| 74.69 || X || X || 76.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Wang Zheng]] || {{PisiLipp|Hiina}} || 72.94|| X||X|| 73.75|| 74.76|| X||74.76 |- | 4.|| [[Zalina Petrivskaja]] || {{PisiLipp|Moldova}} ||73.73 || 73.60 || 74.33|| 70.49 ||74.27|| 72.94 ||74.33 |- | 5.|| [[Irina Klimets]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||73.17|| 73.56 || X || 70.26|| 72.59||71.95|| 73.56 |- | 6.|| [[Alexandra Tavernier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||71.50|| 70.48||73.31||72.24||73.33||X||73.33 |- | 7.|| [[Hanna Skydan]] || {{PisiLipp|Aserbaidžaan}} ||70.69||71.99||72.80||72.83|| 71.44||70.99||72.83 |- | 8.|| [[Luo Na]] || {{PisiLipp|Hiina}} ||71.33 ||72.04|| 70.83 || 70.41 || 71.03||X||72.04 |} <br>Finaal: [[28. september]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 20 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''82.98''' ([[2016]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide 2 |Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''80.85''' ([[2015]]) [[Anita Włodarczyk]], {{PisiLipp|Poola}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused# |Maailmameister 2017]]''': '''77.90''' Anita Włodarczyk, {{PisiLipp|Poola}} <br>'''2019. aasta vasaraheite edetabeli juht''': '''78.24''' [[DeAnna Price]], {{PisiLipp|USA}} <br style="clear:both;" /> ====Seitsmevõistlus==== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Katarina Johnson-Thompson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 6981 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Nafissatou Thiam]] || {{PisiLipp|Belgia}} || 6677 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Verena Preiner]] || {{PisiLipp|Austria}} || 6560 |- | 4.|| [[Erica Bougard]] || {{PisiLipp|USA}} || 6470 |- | 5.|| [[Kendell Williams]] || {{PisiLipp|USA}} || 6415 |- | 6.|| [[Nadine Broersen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6392 |- | 7.|| [[Emma Oosterwegel]] || {{PisiLipp|Holland}} || 6250 |- | 8.|| [[Odile Ahouanwanou]] || {{PisiLipp|Benin}} || 6210 |} <br>Finaal: [[2. oktoober|2.]]-[[4. oktoober]] <br>Osavõtjaid: 20 <br>Riike: 12 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': '''7291''' ([[1988]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameistrivõistluste rekord]]''': '''7128''' ([[1987]]) [[Jackie Joyner-Kersee]], {{PisiLipp|USA}} <br>'''[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#seitsmevõistlus|Maailmameister 2017]]''': '''6784''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''2019. aasta seitsmevõistluse edetabeli juht''': '''6819''' [[Nafissatou Thiam]], {{PisiLipp|Belgia}} <br style="clear:both;" /> ===4x400 meetri segateatejooks=== {| class="wikitable floatleft" style="margin:1em 1em 1em 0;" |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || {{PisiLipp|USA}} || [[Wil London]] (M),<br>[[Allyson Felix]] (N),<br>[[Courtney Okolo]] (N),<br>[[Michael Cherry]] (M) || 3.09,34 [[kergejõustiku maailmarekordid|MR]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || {{PisiLipp|Jamaica}} || [[Nathon Allen]] (M),<br>[[Roneisha McGregor]] (N),<br>[[Tiffany James]] (N),<br>[[Javon Francis]] (M) || 3.11,78 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || {{PisiLipp|Bahrein}} || [[Musa Isah]](M),<br>[[Aminat Yusuf Jamal]](N),<br>[[Salwa Eid Naser]](N),<br>[[Abbas Abubakar Abbas]](M) || 3.11,82 |- | 4. || {{PisiLipp|Suurbritannia}}|| [[Rabah Yousif]] (M),<br>[[Zoey Clark]] (N),<br>[[Emily Diamond]] (N),<br>[[Martyn Rooney]] (M)|| 3.12,27 |- | 5. || {{PisiLipp|Poola}}|| [[Wiktor Suwara]] (M),<br>[[Rafał Omelko]] (M),<br>[[Iga Baumgart-Witan]] (N),<br>[[Justyna Święty-Ersetic]] (N) || 3.12,33 |- | 6. || {{PisiLipp|Belgia}}|| [[Dylan Borlée]] (M),<br>[[Hanne Claes]] (N),<br>[[Camille Laus]] (N),<br>[[Kevin Borlée]] (M) || 3.14,22 |- | 7. || {{PisiLipp|India}}|| [[Muhammed Anas]] (M),<br>[[V. K. Vismaya]] (N),<br>[[Jisna Mathew]] (N),<br>[[Noah Nirmal Tom]] (M) || 3.15,77 |- | 8. || {{PisiLipp|Brasiilia}}|| [[Lucas Carvalho]] (M),<br>[[Tiffani Marinho]] (N),<br>[[Geisa Coutinho]] (N),<br>[[Alexander Russo]] (M)|| 3.16,22 |} <br>Finaal: [[29. september]] <br>Osavõtjaid: 16 võistkonda <br style="clear:both;" /> ==Medalid== {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" |- {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- |1.||align=left |{{PisiLipp|USA}}||14||11||4||29 |- |2.||align=left |{{PisiLipp|Keenia}} ||5||2||4||11 |- |3.||align=left |{{PisiLipp|Jamaica}} ||3||5||4||12 |- |4.||align=left |{{PisiLipp|Hiina}} ||3||3||3||9 |- |5.||align=left |{{PisiLipp|Etioopia}} ||2||5||1||8 |- |.||align=left |[[Neutraalne sportlane|Neutraalsed sportlased]] ||2||3||1||6 |- |6.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}} ||2||3||0||5 |- |7.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}} ||2||0||4||6 |- |8.||align=left |{{PisiLipp|Jaapan}} ||2||0||1||3 |- |rowspan=2|9.||align=left |{{PisiLipp|Holland}} ||2||0||0||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Uganda}} ||2||0||0||2 |- |11.||align=left |{{PisiLipp|Poola}} ||1||1||2||4 |- |rowspan=3|12.||align=left |{{PisiLipp|Bahrein}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Kuuba}} ||1||1||1||3 |- |align=left |{{PisiLipp|Rootsi}} ||1||1||1||3 |- |15.||align=left |{{PisiLipp|Bahama}} ||1||1||0||2 |- |16.||align=left style="background:#ccf;"|{{PisiLipp|Katar}}* ||1||0||1||2 |- |rowspan=4|17.||align=left |{{PisiLipp|Austraalia}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Grenada}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Norra}} ||1||0||0||1 |- |align=left |{{PisiLipp|Venezuela}} ||1||0||0||1 |- |rowspan=2|21.||align=left style="background:#cef;"|'''{{PisiLipp|Eesti}}''' ||0||style="background:#cef;"|'''2'''||0||style="background:#cef;"|'''2''' |- | align=left |{{PisiLipp|Ukraina}} ||0||2||0||2 |- |23. ||align=left |{{PisiLipp|Kanada}} ||0||1||4||5 |- |rowspan=3|24. ||align=left |{{PisiLipp|Colombia}} ||0||1||1||2 |- | align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||0||1||1||2 |- |align=left |{{PisiLipp|Belgia}} ||0||1||1||2 |- |rowspan=3|27. ||align=left |{{PisiLipp|Alžeeria}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Bosnia ja Hertsegoviina}} ||0||1||0||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}} ||0||1||0||1 |- |30. ||align=left | {{PisiLipp|Austria}} ||0||0||2||2 |- |rowspan=13|31. ||align=left | {{PisiLipp|Burkina Faso}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Horvaatia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ecuador}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Kreeka}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Ungari}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Itaalia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Elevandiluurannik}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Maroko}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Namiibia}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Nigeeria}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Hispaania}} ||0||0||1||1 |- | align=left |{{PisiLipp|Šveits}} ||0||0||1||1 |- !colspan=2| Kokku 44 riiki || '''49''' || '''49''' || '''51''' || '''149''' |} == Välislingid == {{commonskat}} *[https://iaafworldathleticschamps.com/doha2019/ IAAF World Athletics Champs Doha2019] {{Kergejõustiku maailmameistrivõistlused}} [[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] [[Kategooria:2019. aasta spordis|Maailmameistrivõistlused, kergejõustiku]] [[Kategooria:Doha]] ovryrpfft1lg16udgq9h0avjg9vj5an 0 528812 6175322 6141676 2022-08-08T09:13:11Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki '''Uus Laul 1994''' oli [[1994]] [[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]i korraldatud [[lauluvõistlus]]. Võistlus toimus [[Tallinna Linnahall]]is. Võistluse võitis [[Evelin Samuel]] lauluga "[[Vari ja roos]]".{{lisa viide}} Televaatajate ja publiku preemia sai [[Maarja-Liis Ilus]], kes esitas laulu "Paradiis".<ref name="muusikastuudio.ee">https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 24.11.2018)</ref> Võistluse toimumise ajendiks oli see, et Eesti ei pääsenud [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele. Seetõttu korraldati alternatiivne üritus Uus Laul 1994. {| class="sortable wikitable" !Jrk. !Laulu pealkiri !Esitaja !Sõnade autor(id) !Punktid !Koht |- |01 |On siiski hea |[[Ivo Linna]] |[[Andres Valkonen]], [[Leelo Tungal]] |67 |3. |- |02 |Uttu hääbuja |[[Evelin Samuel]] |[[Andres Noormets]], [[Evelin Samuel]] |26 |9. |- |03 |On alanud Du-Du-Du |[[Siiri Sisask]] |[[Siiri Sisask]] |31 |8. |- |04 |Sügisunelmad |[[Kaja Ristila]] |[[Erkki Reimann]] |20 |11. |- |05 |Rainy Days |[[Tanya Izotova|Tanya]] |[[Ivo Vanem]], [[Maire Joala]] |56 |5. |- |06 |Kui võid... |[[Kaja Rants]] |[[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]] |11 |13. |- |07 |Klaasseina taga |[[Janika Sillamaa|Janika]] |[[Ivo Vanem]], [[Kaari Sillamaa]] |56 |6. |- |08 |On palju öelda veel |[[Double+]] |[[Heini Vaikmaa]], [[Kaari Sillamaa]] |68 |2. |- |09 |No More Lonely Nights |[[Tanya Izotova|Tanya]] |[[Ivar Must]], [[Katrin Olofsson]] |22 |10. |- |10 |Kevade pühitsemine |[[Evelin Samuel]]; [[Janika Sillamaa|Janika]]; [[Ranno Nurmsaar]] |[[Kaari Sillamaa]], [[Priit Pajusaar]] |4 |14. |- |11 |Paradiis |[[Maarja-Liis Ilus]] |[[Maarja-Liis Ilus]] |52 |7. |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" |12 |Vari ja roos |[[Evelin Samuel]] |[[Andres Noormets]], [[Tiit Kikas]] |87 |1. |- |13 |Love Is an Angel |[[Tanya Izotova|Tanya]] |[[Ivar Must]], [[Mihkel Raud]] |65 |4. |- |14 |Päevad pole vennad |[[Kaja Rants]] |[[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]] |15 |12. |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/seeria/uus-laul-1994/meelelahutus/31 Võistlused saated ERRi digiarhiivis] [[Kategooria:Eesti lauluvõistlused]] [[Kategooria:1994. aasta Eestis]] ao5x3ie3vyuzngjly9v65b413vntizn 6175324 6175322 2022-08-08T09:13:50Z EST AnduWiki LT 26202 wikitext text/x-wiki '''Uus Laul 1994''' oli [[1994]] [[Eesti Raadio]] ja [[Eesti Televisioon]]i korraldatud [[lauluvõistlus]]. Võistlus toimus [[Tallinna Linnahall]]is. Võistluse võitis [[Evelin Samuel]] lauluga "[[Vari ja roos]]".{{lisa viide}} Televaatajate ja publiku preemia sai [[Maarja-Liis Ilus]], kes esitas laulu "Paradiis".<ref name="muusikastuudio.ee">https://web.archive.org/web/20181124111412/http://muusikastuudio.ee/?page_id=48 (vaadatud 24.11.2018)</ref> Võistluse toimumise ajendiks oli see, et Eesti ei pääsenud [[1995. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele. Seetõttu korraldati alternatiivne üritus Uus Laul 1994. {| class="sortable wikitable" !Jrk. !Laulu pealkiri !Esitaja !Sõnade autor(id) !Punktid !Koht |- |01 |On siiski hea |[[Ivo Linna]] |[[Andres Valkonen]], [[Leelo Tungal]] |67 |3. |- |02 |Uttu hääbuja |[[Evelin Samuel]] |[[Andres Noormets]], [[Evelin Samuel]] |26 |9. |- |03 |On alanud Du-Du-Du |[[Siiri Sisask]] |[[Siiri Sisask]] |31 |8. |- |04 |Sügisunelmad |[[Kaja Ristila]] |[[Erkki Reimann]] |20 |11. |- |05 |Rainy Days |[[Tanya Izotova|Tanya]] |[[Ivo Vanem]], [[Maire Joala]] |56 |6. |- |06 |Kui võid... |[[Kaja Rants]] |[[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]] |11 |13. |- |07 |Klaasseina taga |[[Janika Sillamaa|Janika]] |[[Ivo Vanem]], [[Kaari Sillamaa]] |56 |5. |- |08 |On palju öelda veel |[[Double+]] |[[Heini Vaikmaa]], [[Kaari Sillamaa]] |68 |2. |- |09 |No More Lonely Nights |[[Tanya Izotova|Tanya]] |[[Ivar Must]], [[Katrin Olofsson]] |22 |10. |- |10 |Kevade pühitsemine |[[Evelin Samuel]]; [[Janika Sillamaa|Janika]]; [[Ranno Nurmsaar]] |[[Kaari Sillamaa]], [[Priit Pajusaar]] |4 |14. |- |11 |Paradiis |[[Maarja-Liis Ilus]] |[[Maarja-Liis Ilus]] |52 |7. |- style="font-weight:bold;background:#ffe87c;" |12 |Vari ja roos |[[Evelin Samuel]] |[[Andres Noormets]], [[Tiit Kikas]] |87 |1. |- |13 |Love Is an Angel |[[Tanya Izotova|Tanya]] |[[Ivar Must]], [[Mihkel Raud]] |65 |4. |- |14 |Päevad pole vennad |[[Kaja Rants]] |[[Alo Mattiisen]], [[Jüri Leesment]] |15 |12. |} == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://arhiiv.err.ee/seeria/uus-laul-1994/meelelahutus/31 Võistlused saated ERRi digiarhiivis] [[Kategooria:Eesti lauluvõistlused]] [[Kategooria:1994. aasta Eestis]] pqjaj8ztyfrjbk4l6ergookr0k2n3qq 3 530838 6175240 6172475 2022-08-08T07:12:22Z K2suvi 63964 /* Eestikeelne Vikipeedia 20 */ uus alaosa wikitext text/x-wiki :Vaatan, et sa oled asjalik toimetaja - kas ehk pakuks huvi, kui ma su administraatorikandidaadiks esitaks? Ehk siis kas on tulnud ette olukordi, kus leiad, et veidi lisavahendeid kuluks ära? - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. detsember 2018, kell 21:35 (EET) ::Hästi, kui saan jätkata nagu seni. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. detsember 2018, kell 20:05 (EET) ---- Oled nüüd administraator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. detsember 2018, kell 21:45 (EET) ---- Blokeerida pole tarvis, kui soditud on üht lehte ja eriti kui sodimisest on juba tükk aega möödas, nii nagu näiteks [[Eri:Kaastöö/91.129.102.252|selle kasutaja]] puhul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2019, kell 22:19 (EET) :Kui kaua on tükk aega? Blokeerisin kohe, kui märkasin. Minu arvates tuleb sodijale mõista anda, et niisugune asi on talumatu. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 6. veebruar 2019, kell 15:05 (EET) :: Võib-olla pool tundi, võib-olla tund. Siis on sodija ilmselt Vikipeediast juba läinud. Üldiselt tuleks blokeerida, kui sodimismuudatusi tehakse järjepanu (lühikese aja jooksul või kui samalt IP-aadressilt tullakse teatud aja järel uuesti sodima) ja sodija on vaja siis lihtsalt peatada. Blokeerida ei tuleks karistamise eesmärgil (vt [[Vikipeedia:Administraatorid#Blokeerimine|siit]] ja inglise keeles pikemalt [[:en:WP:NOPUNISH|siit]]). Eks enamik sodijad teab isegi, et nende tegevus pole mõistlik. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 6. veebruar 2019, kell 19:41 (EET) :::Tahaksin uuesti sellele tähelepanu juhtida. Kui sodija on teinud ainult 1-2 muudatust ja sellest on juba üle tunni möödas, siis pole mõtet blokeerida, suure tõenäosusega ta ei saa blokeerimisest teada ja isegi kui saab, ei avalda see talle tõenäoliselt seda mõju, et ta tulevikus rohkem ei sodi. Blokeerimise mõte on sodija tegevuse katkestamine, et vähendada koristajate tööd sodija edaspidiste muudatuste tagasipööramisel olukorras, kus tema tegevus on kestev. Kui ta on juba läinud, pole midagi katkestada. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 24. jaanuar 2021, kell 15:47 (EET) == Jeesus == Tänud Jeesuse artiklit kohendamast ja oled oodatud materjali lisama. Leian, et see artikkel vajaks Eesti Vikipeedias põhjalikumat arendamist, samas igal konfessioonil eri dogmaatiline nägemus, et mõistlik dogmaatik apuhul märkida, mida üks või teine konfessioon asjast arvab. [[User:Kask|<span style="color: #000; padding: 1px 5px 0px 5px; background: #03C03C">'''Kalev Kask'''</span>]] 24. märts 2019, kell 14:38 (EET) == Proof-reading == [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Puti_Kaisar-Mihara&type=revision&diff=5278580&oldid=5278431 Indoneeslane], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabaud&type=revision&diff=5277199&oldid=5277148 Minangkabaud], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Minangkabau_m%C3%A4gismaa&type=revision&diff=5278435&oldid=5278425 Minangkabau mägismaa]. Aitäh!!! Ma räägin eesti keelt halvasti. On vaja õppida. Your revisions are not minor (''pisika'', ''pisiparandus'')! Thanks a lot for your help and translation from German. I was not sure that "Minangkabau by ethnicity" = "tema isa on rahvuselt minangkabau" (instead of ''minangkabaulane'': just as ''eestlane'', ''ungarlane'', ''leedulane'' and so on). As I didn't want to spoil etwiki, I decided to ask [[Kasutaja:Andres|Andres]] for a word of advice: "minangkabau" or "minangkabaulane"? He doesn't feel like to answer although it does not take much time to translate one (!) word into Estonian. Than you. Also I'm going to create articles about [[Padang]], [[Lääne-Sumatra|West Sumatra]] and {{ill|en|bule|bule}} when I manage to write them in Estonian. In opposition to "[[tibla]]," the word ''bule'' is not a pejorative [https://www.quora.com/An-Indonesian-student-called-me-bule-Is-it-offensive because MOST Indonesians treat “bule” as celebrities]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 00:09 (EEST) :Thanks! In my opinion You are pretty good in Estonian. Anyway, I am always ready to help. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 15. aprill 2019, kell 18:29 (EEST) == Pea vs. peavaimulik == Kirikul on peavaimulik, mitte pea. Viimane on kõnekeelne väljend. Miks eelistada kõnekeelt? http://www.eoc.ee/vaimulik/charalambides-stefanus/ {{allkirjata|Octagon11|15. aprillil 2019}} :Kust võtad, et kõnekeele? Vt [https://kn.eki.ee/?Q=pea siit] 3. piltl juht, valitseja; eestvedaja, pea- v ninamees; nt kroonitud pea, riigipea, katoliku kiriku pea, lasterikka perekonna pea, filosoofiakoolkonna pea jne. Need on eesti keeles tavalised sõnad, peavaimulik seevastu ebatavaline [https://kn.eki.ee/?Q=peavaimulik vt siit], kuulen esimest korda. Normeeritud kirjakeele aluseks on ÕS. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 15:56 (EEST) : See, et ühe kiriku ühel lehel on kasutatud sõna 'peavaimulik', ei ütle laiemalt midagi. Isegi sama kiriku sees võib kohata erinevat lähenemist. 'Kirikupea' ja 'xxx kiriku pea' on aktsepteeritud kõnepruuk nii tava- kui religioosses oskuskeeles, seda ei saa kindlasti nimetada kõnekeelseks väljendiks. -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 16. aprill 2019, kell 16:14 (EEST) ::Peapiiskop, peadiakon. Nõustun eelkõnelejaga, et selles vallas ei ole väga süstemaatiliselt asjale lähenetud. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 19. aprill 2019, kell 08:31 (EEST) ==Tulekahju puhkemisega== nt ka "see asi", et kui põleng sai alguse remondilifti elektriühendus(t)e lühisest, siis lühisest lahtise (kahju)tuleni on omajagu aega, sõltuvalt konkreetsest olukorrast, ''IMHO'', ja eks siis ootame ametlikku avaldust.°—°&#160;Pietadè 17. aprill 2019, kell 20:21 (EEST) ==Ühe vana asja asjus== Tänan 2013. aastal artikli "[[Tehnika]]" täiendamise eest Ristheina tsitaadiga! Kuriuss 24. aprill 2019, kell 22:11 (EEST) :Tänan tänamast! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. aprill 2019, kell 19:31 (EEST) ==Nimede/nimetuste tõlkimine== Oled ümber nimetanud [[Bank of China Tower|Hiina panga hoone]] artikli - küsiksin, miks peaks jääma ingliskeelne? --[[Kasutaja:.Toon|.Toon]] ([[Kasutaja arutelu:.Toon|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 10:02 (EEST) :Nii on ka enamikus muukeelsetes vikipeediates. Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita. Vt [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=56 Võõrkeelsed nimed ja pealkirjad eesti tekstis]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 31. mai 2019, kell 15:49 (EEST) ==106 meetri vs 106-meetri kõrgune== Kõlab justkui '''sadakuus meetri kõrgune''' ''vs'' '''sajakuue meetri kõrgune'''. Ons 106 meetri kõrgune kindlasti õigem? [[Kasutaja:Loode-Boreaallane|Boreaallane]] ([[Kasutaja arutelu:Loode-Boreaallane|arutelu]]) 12. august 2019, kell 16:53 (EEST) :Õige on 106 meetri kõrgune (106 m kõrgune) ja 106-meetrine. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. august 2019, kell 17:08 (EEST) == Tere == Vaadake üle artikkel [[Talk box]] ja parandage keeleliselt, kui suudate. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 16. august 2019, kell 14:15 (EEST) :Tegin seda. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 16. august 2019, kell 18:18 (EEST) :: {{ping|MoroccoCentral}} Kas "Vaadake üle artikkel" on eesti keel? Te [[Kasutaja:MoroccoCentral|kirjutate]], et eesti keel on teie emakeel. [[:pl:Slang młodzieżowy|Niezłe]] [[wikt:prank|pranki]]. --[[Kasutaja:Janggun Dungan|Janggun Dungan]] ([[Kasutaja arutelu:Janggun Dungan|arutelu]]) 30. september 2019, kell 17:18 (EEST) ==Kustutamislogi== Palun jälgi, et kustutamislogisse ei jääks näha artikli sisu, kui selles on kohatuid märkusi reaalsete isikute aadressil. Soovitan kasutada sätet "Eemalda automaatne kustutamise põhjus..." (Eelistused > Tööriistad). [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 28. august 2019, kell 20:49 (EEST) :Hästi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. august 2019, kell 21:09 (EEST) ==Viited== Kas te palun täpsustaksite, kuhu veel [https://et.wikipedia.org/wiki/Virgo_Siil selles artiklis] viiteid soovite? Kas teil on alust arvata, et mõni fakt artiklis ei vasta tõele? Kuriuss 22. oktoober 2019, kell 13:41 (EEST) :Lisasin toimetamismärkuse, viidete puudumise märkust pole ma lisanud. Vt [[Eri:Erin/5472914]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. oktoober 2019, kell 16:23 (EEST) ==Riigikogu ja riigikogu== ''Riigikogu on asutuse nimi, seepärast suure tähega'' : Väikese tähega ''riigikogu'' kohta: [https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=98 keelenõu], [http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=riigikogu&F=M ÕS]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 25. oktoober 2019, kell 20:10 (EEST) ::Tänan, võtan teadmiseks. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. oktoober 2019, kell 20:20 (EEST) ==Piltide suurus== Tegid ühe pildi pisikeseks, artiklis [[Erak]]. Tunnen huvi, et kas meil on mingi reegel, et suuremaid pilte ei või olla? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 11:54 (EET) :Pildil klõpsates saab igaüks seda vaadata ju nii suurelt kui tahab? Mida teised asjast arvavad, näiteks [[Kasutaja:Pikne|Pikne]]? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:16 (EET) Mõnikord võiks mõni pilt ka suurem olla, kas siis lihtsalt ilu pärast või vahelduse mõttes, aga vahel ka vajaduse tõttu, et ilma pildil klõpsamata oleks kohe kõik vajalik nähtav. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 2. november 2019, kell 15:32 (EET) :Üldjuhul on tekst artikli informatiivsem osa ja see, mille pärast artikkel üldse siin eksisteerib. Lihtsalt ilu või vahelduse pärast pildi esiletoomist ma seepärast ei poolda. Võib-olla on see aga õigustatud juhul, kui pilt on väga informatiivne (nt mõni skeem), pisema pildi pealt pole hästi aru saada, millega tegu ja suur pilt ei hakka teksti lugemist segama. Kõnealune pilt ja artikkel minu meelest vast vastab kahele viimasele kriteeriumile, aga mitte esimesele. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:14 (EET) ::Hästi öeldud, minu meelest võiks ka pilt siis suurem olla, kui vastab viimasele ja ükskõik millisele kahest esimesest kriteeriumist. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 2. november 2019, kell 17:27 (EET) : Tehnilise poole pealt niipalju, et kui jätta pildi suurus artikli koodis sedasi eraldi sisestamata, siis saab iga kasutaja muuseas eelistuste all määrata, kui suurelt talle pisipilte näidatakse. Sellepärast ka ei tuleks mõjuvama põhjuseta standardsest laiusest erinevat laiust määrata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 18:49 (EET) : Lisaks, kui originaali laiuse/pikkuse suhe on nt 2/1, siis moonutab sundlaiuse "600x600px" sissekirjutamine originaali.✅&#160;Pietadè 2. november 2019, kell 18:57 (EET) :: See viimane ei ole õige. Eelmises redaktsioonis, kus oli suurus nii määratud, on külgede suhe sama: [[Eri:Püsilink/5479782]]. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 2. november 2019, kell 21:56 (EET) Tänan arvamuste ja info eest. Oleks hea, kui pilte ei tehtaks pisikeseks lihtsalt niisama. Küllap on artikli kirjutaja või pildi ülespanija ikka teadlik, mida ta teeb ja küllap on pildi suurusel ka mingi otstarve ja mõte. Vajaduse korral saab arutelu-lehel ju alati üle küsida. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 3. november 2019, kell 04:38 (EET) :Ma ei muutnud pilti pisemaks "lihtsalt niisama", selleks oli ikka põhjust. Esiteks tükeldas sellise suurusega pilt artikli teksti ja teiseks, nagu juba ütlesin, saab pildil klõpsates igaüks seda vaadata just nii suurelt kui meeldib. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 3. november 2019, kell 16:52 (EET) Jah, see on tõsi, et erinevate brauseritega, erinevate op-süsteemidega või erinevate ekraanisätetega, rääkimata veel mobiilivaatest, võib visuaal olla üpriski erinev. Ühele võib kõik tunduda normaalne, aga vabalt võib see mõnes teises masinas olla häiriv. Eriti veel siis, kui pilt on paigutatud nii, et tekst seda ümbritseb. Seepärast ikka vist on kõige lollikindlam kasutada pisipilte ääres või galeriid artikli lõpul. Kui aga tõesti vaja, näiteks mingi selgitava skeemi või plaani puhul, siis oleks vist mõistlik paigutada suur pilt teksti vahele.--[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] ([[Kasutaja arutelu:Lulu|arutelu]]) 4. november 2019, kell 07:17 (EET) == ??? == Why did you take out my link from the [[Szentendre]] page? It is an Inter-wiki link, that Museum is famous but it has only 2-3 foreign language sites and who will any time make an Estonian page for it? [[Kasutaja:Kapeter77|Kapeter77]] ([[Kasutaja arutelu:Kapeter77|arutelu]]) 28. november 2019, kell 02:13 (EET) :Sorry, but in Estonian Wikipedia we generally avoid directing readers to a page that many of them will not understand. I added the name of the museum Szentendrei Szabadtéri Néprajzi Múzeum in parentheses. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. november 2019, kell 10:44 (EET) ==Õigeusk== Tahtsin Sind tänada töö eest, mida oled õigeusu-teemaliste artiklitega teinud. Olen siin paar korda mõelnud, et võiksime mõned nirus seisus artiklid (nt [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]], [[Õigeusu kirik Eestis]] jms) ühiselt ette võtta ja korda teha, aga asi kipub selle taha jääma, et mul endal pole piisavalt aega järjepidevalt ja süsteemselt tegeleda nende teemadega. Tegelikult on siin teisigi üsna asjalikke õigeusu teemast huvitatud autoreid ja toimetajaid, veidi koordineeritult tegutsedes saaks seda valdkonda siin kenasti korrastada. Aga jah, hetkel see rohkem selline unistus. :) -- [[Kasutaja:Sacerdos79|Toomas]] ([[Kasutaja arutelu:Sacerdos79|arutelu]]) 6. jaanuar 2020, kell 09:55 (EET) :Tänan! Parandan ja kohendan tasapisi, kus vigu ja puudusi märkan. Süsteemselt sellega tegelemiseks pole mul samuti paraku aega. Hoian aga artiklitel edaspidigi silma peal. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. jaanuar 2020, kell 16:39 (EET) == Sa peaksid minu ees vabandama. == Ma ei saa aru, miks sa kustutasid mu panuse, kõik mida ma kirjeldasin on objektiivsed faktid, sa ei tohiks seda teha. Sa teed seda ainult selleks, et ma tunnen, et sa kuritarvitada oma õigusi, ja sa tegelikult ei püüa teenida wikipedia.Ma olen hiinlane. See, mida ma kirjeldan, on objektiivne fakt. Nii vara kui kümme aastat tagasi, Hiina majanduse hüppasin maailma suuruselt teine. Hiina armee, millest ma räägin, on ka objektiivne ja tõene. Ma ei saa aru, miks keegi mu panuse kustutas. Hiina on nüüd väga tugev ja Hiina on pühendunud piirkondliku vaesuse vastu võitlemine. Ma olen vihane, et minu panuse pahatahtlik kustutamine inimesele, kes peaks minu ees vabandama. Kui sa ei vabanda minu ees ja ei saa minu toimetaja tagasi asja juurde, ei aita ma enam Eesti wikipedia. [[Kasutaja:Assifbus|Assifbus]] ([[Kasutaja arutelu:Assifbus|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 02:34 (EET) :Kahju küll, ent viitamata ja arusaamatud masintõlked lähevad kustutamisele, pahatahtlikkust pole vaja siin otsida. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 14. veebruar 2020, kell 10:35 (EET) == Lõbudest == See „[[Maiste naudingute aed|lõbuaia]]“ esilõigu 2. lause ei õnnetunud mul endal alul kuigi hästi (kuninga õlivärvid jms), seega palusin abi käesoleva andmekogu tunnustatuimalt eesti keele spetsialistilt, kelle versiooni siis copy/paste'isingi... ;-)<br />Ja, kas triptühhon on ikka rangelt 3-osaline teos? Eelnimetatud ‘aed’ moodustaks sel juhul mis osa(d)? ...;-), ja, kui see "asi" on ruumi keskel, avatud/avamata tiibadega "kukeldes", mõnikord on, siis...[[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 7. märts 2020, kell 20:14 (EET) :Ma ei saa su küsimusest aru. Triptühhon on definitsiooni järgi kolmeosaline kunstiteos, siin ei ole midagi vaielda. Hieronymus Boschi maal "[[Maiste naudingute aed]]" on triptühhon, vt ka teiste vikipeediate artikleid. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 18:13 (EET) :: Ja mitmes osa on siis see külgtahvlite tagaküljel olev kujutis, mille kokkupandud kujutis on artikli paremas servas? [[Kasutaja:Pietadè|✅ Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 19:48 (EET) ::: See on eraldi maal, sellel on teine teema ja see koosneb kahest osast, see ei ole triptühhon. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 8. märts 2020, kell 20:33 (EET) == [[Eri:Kaastöö/Sageilol]] == Hello, I think the contribs in title deserve admin's attention, please kindly check it, thanks. --[[Kasutaja:Hamish|Hamish]] ([[Kasutaja arutelu:Hamish|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 18:16 (EEST) :Blocked already. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2020, kell 19:06 (EEST) == VNFSV Ülemnõukogu == Ehk kommenteerid natuke pikemalt: ''22.05.2020, kell 14:10 Ursus scribens kustutas lehekülje VNFSV Ülemnõukogu (peaks olema eraldi artikkel Vene NFSV Ülemnõukogu)''? Inglise ja vene Vikis on nad samad artiklid igatahes: [[:ru:Верховный совет России]], [[:en:Supreme Soviet of Russia]]. --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] ([[Kasutaja arutelu:Kanakukk|arutelu]]) 24. mai 2020, kell 07:53 (EEST). :Vt [[Arutelu:Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. mai 2020, kell 17:41 (EEST) == Tere. == [[Ava Max]], [[In This Moment]], [[Samasooliste abielu Costa Ricas]] - kui viitsite, siis aidake keeleliselt parandada. [[Kasutaja:MoroccoCentral|MoroccoCentral]] ([[Kasutaja arutelu:MoroccoCentral|arutelu]]) 5. juuni 2020, kell 14:47 (EEST) ==Translation request== Hello. Can you translate and upload the article [[:en:Azerbaijan Democratic Republic]] in Estonian Wikipedia? Yours sincerely, [[Kasutaja:Karalainza|Karalainza]] ([[Kasutaja arutelu:Karalainza|arutelu]]) 3. juuli 2020, kell 16:45 (EEST) == 99-66 == Lepinguliste kohustuste (ja mitte ainult) tõttu olen „sunnitud“ järgima [https://publications.europa.eu/code/et/et-4100100.htm#1016 eesti eesti keele asjatundjate teadmiste najal kehtestatud kirjakeele reegleid] (vähemalt alates 1990ndatest), nt Vikipeedia loetavust arvesse võttes lasub mul seega tahtmatult kohustus mitte levitada keele valekasutust; lisaks tõstatub ka teema kõrgema [https://akit.cyber.ee/term/72-access-right#t_72 pääsuõigusega] inimese "teravdatud tähelepanu" kohta «alama» klassi kaastöötajate vastu, usu mind, see ei rõõmusta; u 132 aasta 45 nädala ja viie sekundilise eluea (mõningate puuliikide eluea skaala võrdluses) jooksul kogutu annab ehk jõudu, aga, tähtsamaks pean teabejagamist...[[Kasutaja:Pietadè|—Pietadè]] ([[Kasutaja arutelu:Pietadè|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 03:10 (EEST) :Viisin selle küsimuse [[Vikipeedia:Üldine arutelu|Üldisesse arutellu]]. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 19. juuli 2020, kell 13:08 (EEST) == Mis värk sul nende juutidega on? == Miks on kohutavalt oluline hakata järsku ühe poliitiku puhul väidetavat juudi päritolu esile tõstma? Miks on see eriti tähtis, et üks esivanematest oli juut, samas kui ülejäänud esivanemate rahvusliku või usulisse kuuluvuse vastu ei tunne me mingit huvi? Või on nüüd mingi uus üleüldine tegevusprogramm, et tuleb biograafiaartiklites välja selgitada ja ära tähistada kõik juudid, sest...? Ma saan aru, miks kõmulehed kellegi juudi päritolust huvitavad - seal püütakse midagi otse ütlemata poliitikut oma "erihuvidega" lugejate silmis häbimärgistada. Aga miks selline kõmu, mis ei pärine isegi mitte soliidsest allikast, peaks ilma ühegi viitetagi igal juhul raudselt entsüklopeediaartiklis seisma? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 23. september 2020, kell 15:06 (EEST) :Ei saa aru. Kellest on jutt? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 24. september 2020, kell 20:35 (EEST) ::Seda ma vaatan jah, et [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&type=revision&diff=5718553&oldid=5718545 ei paista hästi saavat]. Tuli anonüüm, lisas väite Merkeli juudi päritolu kohta, viidates üksnes lingiga muudatuse kokkuvõttes, mitte tekstis. Sattusin selle peale, kustutasin ära. Tulid sina ja leidsid, et niisugune väide on kohutavalt oluline ja asjakohane, olgu viide või ärgu olgu, ja pöörasid kustutuse tagasi. Ma tahaksin nüüd teada, kas sa saad aru, mida teed, ja oskad seda põhjendada. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 25. september 2020, kell 00:07 (EEST) :::Pöörasin redaktsiooni tagasi kirjavea pärast, mille tegid: [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Angela_Merkel&diff=next&oldid=5718544 juudi oäritolu > juudi päritolu]. Kõik muu on sinu enda väljamõeldis. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 25. september 2020, kell 20:41 (EEST) ==Kummaline parandus== Kui filmi põhipealkirja ""Hukkunud Alpinisti" hotell" kõrvale oli lisatud "ka "Hukkunud Alpinisti hotell"", siis ka-variant tähendas seal, et kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell", ja see on loomulik. Kusjuures ka Eesti Filmi Andmebaasis on filmi pealkiri samuti kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". Minu arvates on Teie parandus ehk selle ka tegelikult kasutatava alternatiivvariandi kustutamine põhjendamatu. Kuna topeltjutumärkideta (ehk tänapäevase grammatikaga) pealkirjavarianti on tänapäeval kirjakeeles üsna ulatuslikult kasutatud (seda on kasutatud ka kultuurilehes Sirp, nt https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/sex-drugs-oudusfilmid/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/rakkautta-anarkiaa-festivalil-saab-nautida-eesti-filme-ja-muusikat/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/balti-teadvus-ja-balti-teadus/, https://www.sirp.ee/s3-pressiteated/hoffi-elutooauhinna-saab-priit-vaher/, https://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/valguse-ja-varju-maailm/ jne, peaks see variant ikkagi filmi põhipealkirja kõrval märgitud olema. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 18:47 (EET) :Hea Kuriuss! Märkasin viimase redaktsiooni puhul üksnes tekkinud loogikaviga ja selgitasin seda resümee põhjenduses: kui Strugatskite romaani pealkiri on ""Hukkunud Alpinisti" hotell", siis ei saa ''samanimelise'' filmi pealkiri olla "Hukkunud Alpinisti hotell". Ilmselt oleks lahenduseks pikem selgitus sulgudes: kuna ortograafiareeglid on vahepeal muutunud, kasutatakse selle filmi pealkirja tänapäeval ka kujul "Hukkunud Alpinisti hotell". [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 19:30 (EET) :: Ma ei tea, kas kirjavahemärkide rolli tekstilt sarnastes pealkirjades on mingite reeglitega sätestatud, aga on üsna kindel, et pealkirjas on primaarsed sõnad, mitte see, kas seal lõpus on küsimärk või hüüumärk või keskel koma või semikoolon või ühed või kahed jutumärgid või üldse mitte jutumärke. Enamasti mõeldakse ikkagi samanimelist teost, olgu pealkirja kuju näiteks "Nu, pagadi!", "Nu pagadi!", "Nu, pagadi" või "Nu pagadi" (muidugi on üksikuid erandeid, kus lõpumärk just eristabki teose osi või teoste omavahelist järgnevust). Kui vaatate näiteks Esteris ühe teose eri aastatel ilmunud pealkirju, võib päris sageli näha, et on kasutatud pisut erinevaid kirjavahemärke või suurtähestust. Neid võib siiski lugeda sama teose samadeks pealkirjadeks, sest sisuliselt on pealkiri sama, pisike erinevus on ainult vormis/vormistuses. Näiteks ka "Põrgupõhja uus Vanapagan" esineb mõnes trükis või variandis ka kujul "Põrgupõhja uus vanapagan", ehkki mõeldud on ikka üht ja sama Tammsaare teost või selle lavastust. Tõsi, üks drastilisemaid näiteid, mille puhul võiks kange tahtmise korral kõne alla tulla vaidlus, on tähemuudatus sama teose pealkirjades, näiteks "Lumivalgeke" ja "Lumivalguke" – selge see, et valgukesega pole mõeldud proteiinikest, vaid sama pealkirja kunagist kirjapilti. Kui sama teose pealkiri oleks "Kahvanäoke" või "Jäätütreke", oleks tegu hoopis teiste pealkirjadega. Aga kindlasti ei ole tegu hoopis teiste pealkirjadega ""Hukkunud Alpinisti" hotelli" ja "Hukkunud Alpinisti hotelli" korral. Ma võin sõna "samanimeline" ju artiklist välja visata, aga tegelikult kasutatavat filmi pealkirjavarianti ei ole mitte mingil juhul õige samast filmist rääkivast artiklist välja visata. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 27. oktoober 2020, kell 21:32 (EET) == Please block! == Hi, I am Tmv. This is a troll user : * [[Eri:Kaastöö/2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5|2A02:1206:4538:F300:8D51:E5D3:D66C:33A5]] Please block him/her. --[[Kasutaja:Tmv|Tmv]] ([[Kasutaja arutelu:Tmv|arutelu]]) 16. juuli 2021, kell 14:20 (EEST) == Kuu vikipedist == Tere! Palju õnne kuu vikipedisti tiitli eest! Selleks, et saaksin sulle saata ka pisikese auhinna, siis palun võta minuga ühendust kaebi@wikimedia.ee. --[[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 12. august 2021, kell 11:45 (EEST) == Admin? == Hei, näen et oled kogenud kasutaja, kas sa oled admin? Võiksid sellele artiklile IP-kaitse peale panna: [[Torgsin]]. Seal on keegi troll tüütuseni möllama hakanud [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959402&oldid=5959370], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959046&oldid=5959029], [https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Torgsin&diff=5959219&oldid=5959218], kelle IP kogu aeg vahetub. EN-Wikis igatahes on nn semi-protexction olemas, mis anononüümsetel kasutamise peatab. Esitasin artikli just siia: [https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Heade_artiklite_kandidaadid#Torgsin], aga seda ei saa ju hinnata kui keegi pidevalt ulakusi teeb.[[Kasutaja:Paremäärmuslane|Paremäärmuslane]] ([[Kasutaja arutelu:Paremäärmuslane|arutelu]]) 10. september 2021, kell 18:49 (EEST) : Artikleid lukustatakse lühemaks ajaks ulatusliku ja korduva vandalismi või redigeerimissõja peatamiseks. Ma ei näe siin praegu seda. Kõigil on õigus artiklis parandusi teha, kui vaja, vaieldakse asjad selgeks artikli arutelulehel. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 11. september 2021, kell 10:25 (EEST) :: See keegi on ikkagi ülepäeviti muudatusi teinud, ja need muudatused pole teps mitte parandused, kuna vähendasid artikli neutraalsustaset. Seda võib siiski redigeerimissõjaks pidada. Lukustasin artikli registreerimata kasutajatele nädalaks, ehk aitab. Kui ei, vaatame edasi. - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 13. september 2021, kell 07:07 (EEST) ==Keeletoimetamistalgute žüriisse?== Tere! 1. detsembril algavad uued keeletoimetamistalgud, mis kestavad 14. märtsini. Kas oleksite nõus tulema talgute žüriisse? Žürii kibedam tööaeg on aprill, kui pisteliselt artikleid üle vaatame ja parimaid järjestame. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 22. november 2021, kell 09:54 (EET) : Tere! Teie pakkumine on mulle suureks auks, ent kahjuks pean ma mõjuval põhjusel ära ütlema. Loodan, et leiate kellegi teise. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 22. november 2021, kell 13:31 (EET) :: Aitäh kiire vastuse eest! Jätkan otsinguid. [[Kasutaja:Annn|Annn]] ([[Kasutaja arutelu:Annn|arutelu]]) 23. november 2021, kell 10:54 (EET) == How we will see unregistered users == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin=content/> Hi! You get this message because you are an admin on a Wikimedia wiki. When someone edits a Wikimedia wiki without being logged in today, we show their IP address. As you may already know, we will not be able to do this in the future. This is a decision by the Wikimedia Foundation Legal department, because norms and regulations for privacy online have changed. Instead of the IP we will show a masked identity. You as an admin '''will still be able to access the IP'''. There will also be a new user right for those who need to see the full IPs of unregistered users to fight vandalism, harassment and spam without being admins. Patrollers will also see part of the IP even without this user right. We are also working on [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation/Improving tools|better tools]] to help. If you have not seen it before, you can [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|read more on Meta]]. If you want to make sure you don’t miss technical changes on the Wikimedia wikis, you can [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe]] to [[m:Tech/News|the weekly technical newsletter]]. We have [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation#IP Masking Implementation Approaches (FAQ)|two suggested ways]] this identity could work. '''We would appreciate your feedback''' on which way you think would work best for you and your wiki, now and in the future. You can [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|let us know on the talk page]]. You can write in your language. The suggestions were posted in October and we will decide after 17 January. Thank you. /[[m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]<section end=content/> </div> 4. jaanuar 2022, kell 20:15 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Admins2022(4)&oldid=22532508". --> : Thanks for letting me know. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 12. jaanuar 2022, kell 20:54 (EET) == Kasutaja 193.40.12.10 blokeerimine == Ursus scribens blokeeris kasutaja 193.40.12.10 aegumistähtaeg 1 nädal <br> % host 193.40.12.10 <br> 10.12.40.193.in-addr.arpa domain name pointer sein.ut.ee <br> - see on Tartu Ülikooli proksi, millel võib olla sadu kasutajaid. [[Eri:Kaastöö/2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72|2001:BB8:2002:4800:52E5:49FF:FEC9:AF72]] 4. veebruar 2022, kell 13:34 (EET) : Sellise aadressi, kust ei käida ainult sodimas, võiks küll blokeerida lühemaks ajaks. Ja kuna blokeerimise hetkeks oli antud juhul sodimisest juba tund aega möödas, siis pigem polnudki enam mõtet blokeerida. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 18:51 (EET) :: Blokeerisin taunitava käitumise - isikliku rünnaku, mitte sodimise pärast. Ja kuidas võin ma teada, kes ühe IP-aadressi taga peitub? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 20:13 (EET) ::: Olgu, aga see, mil moel IP-aadressi kasutaja Vikipeediat parasjagu häiris, ei muuda iseenesest asja. Üldiselt ei teagi ja tuleb eeldada, et hiljem on sama IP-aadressi taga juba keegi teine. Iseasi, kui kaastöö järgi on näha, et seni on üht IP-aadressi kasutanud tõenäoliselt üks kasutaja ning kui see üks kasutaja on korduvalt sodimas käinud, siis on põhjust pikemaks ajaks blokeerida. Antud juhul on kaastööst näha, et selle IP-aadressi alt on tehtud üsna sageli erisuguseid parandusi, mis pole ebasoovitavad. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 4. veebruar 2022, kell 20:45 (EET) :::: Mis on lahendus? Blokeering maha võtta ja rünnatud isikuartikkel kaitse alla võtta? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 23:15 (EET) ::::: Tühistamist võib iseenesest ka lahenduseks pidada. Kui järjepanu sama lehte soditakse, siis jah, võib ka kaitsta mõneks ajaks. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 5. veebruar 2022, kell 15:06 (EET) :::::: Miks lehte kaitsta? Sest muud meetmed turvamiseks pole kohased. [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 8. veebruar 2022, kell 18:55 (EET) == Kasutaja Metzziga blokeering == Ursus scribens blokeeris kasutaja Metzziga 1 päevaks (sodimine). Metzziga pole sodimisega tegelenud, vastupidi ta kõrvaldas sodimise tagajärgi, kasutaja "Tõnu Kark" poolt tehtud sodimise artiklis [[Maa]]. (vaata https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/Metzziga). --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:37 (EET) Seetõttu eemaldasin blokeeringu. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 16:41 (EET) : Tänan tähelepanu juhtimast! Omateada blokeerisingi Metzziga palve peale kasutaja "Tõnu Kark". Ju olin tähelepanematu. Palun vabandust! [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 7. märts 2022, kell 18:24 (EET) Pole hullu - eks tegijal juhtub ja sel päeval kolistas trolle palju ringi. Vabandus vastu võetud :) [[Kasutaja:Metzziga|Metzziga]] ([[Kasutaja arutelu:Metzziga|arutelu]]) 9. märts 2022, kell 13:57 (EET) == Taksonitabelid == Mis nende kahe artikli taksonitabelitega valesti oli? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 17:13 (EEST) : Oi, palun vabandust. Valesti polnud midagi, näpuvääratus ilmselt. Pöörasin tagasi. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 29. aprill 2022, kell 18:01 (EEST) == [[Debjossõ rajoon]] == Герб муниципального образования «Дебесский район» представляет собой щит в червленом поле, пониженная серебренная стрела в поле, окруженная ветками золотой ленты, образующими подобие положенной на бок цифры 8, или математического знака ∞, сопровожденная вверху золотой височной подвеской Шунды-Мумы (Мать Солнца) – стилизованным изображением женщины, держащей в поднятых вверх руках полукольцо с шаром на нем[https://debesy.udmurt.ru/city/gerb/index.php]. [[Kasutaja:Чердынь|Чердынь]] ([[Kasutaja arutelu:Чердынь|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 18:29 (EEST) :OK. Reverted. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 21. mai 2022, kell 20:15 (EEST) == Borgward == @[[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] tere, tänan teid artikli mõningate osade parandamise eest. kas oskad parandada viiteid sinise numbriga artikli vastavale osale ja numbril klikkides kuvatud viidet. aitäh. [[Kasutaja:SSHTALBI|SSHTALBI]] ([[Kasutaja arutelu:SSHTALBI|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 12:54 (EEST) :Tere! Viitamist vaata artikli [[Vikipeedia:Viitamine]] alajaotuses Viitamise tehnika. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. juuli 2022, kell 13:19 (EEST) == Katkevad lingid == Kui teisaldad õigele nimekujule ja kustutad vale nimekujuga lehekülje, siis palun paranda katkevad lingid. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:09 (EEST) :Seda ma Golitsõnite baroki puhul oma arust ka tegin. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:17 .(EEST) :: Ei teinud, vähemalt mitte kõigi linkidega, ja sõjaväelennuvälja puhul ka mitte. Hea, et see Sul meeles on, ma igaks juhuks ütlesin. Mõni asi jääb ikka kogemata tegemata. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. august 2022, kell 14:21 (EEST) Sa tegid seda jälle. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 01:31 (EEST) :Parandasin vigaseks muutunud siselingid artiklis [[Moskva barokk]], rohkem selliseid artikleid polnud. Palun selgita, mida tähendab "paranda katkevad lingid"? [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 09:45 (EEST) Räägin kolmest artiklist, mis Sa teisaldasid keelelistel põhjustel. Kui Sa teisaldades ühtlasi kustutad lehekülje, millelt Sa teisaldad, siis lingid, mis läksid kustutatud leheküljele, ei tule kaasa. Ma saan aru, et Sa püüdsid need lingid parandada, aga millegipärast Sa kõiki ei parandanud. Muide, lingid tuleb parandada ka suunamistes. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 10:20 (EEST) :Aitäh! Siis tundub lihtsam ja kindlam teisaldamine ümbersuunamisega.:) [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:29 (EEST) ::Jah. Võib ka tagantjärele kustutada, kui tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2022, kell 11:54 (EEST) == Eestikeelne Vikipeedia 20 == Hea administraator! Seoses eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaga oled oodatud 24.08 kell 17.00 aadressil Struve4, Tartu. Nimelt sooviksime administraatoreid tehtud töö eest tänada seekord pisikese füüsilise meenega. Palun anna aadressil kaebi@wikimedia.ee märku, kas saad tulla ja kui ei saa, siis anna vihje, kuidas saaksime tunnustuse Sinuni toimetada! [[Kasutaja:K2suvi|K2suvi]] ([[Kasutaja arutelu:K2suvi|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:12 (EEST) 9mbfxmtxc4c6qs8oys7s35kk1c3skxm 0 532578 6174875 6139921 2022-08-07T12:58:44Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sēme vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Sēmes pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Sēmes pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 145,4 | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Sēme]] | asendikaardi_pilt = Sēmes pagasts LocMap.png }} [[Pilt:The sight to Durbe manor from Āža hill - panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Sēme vald''' ([[läti keel]]es ''Sēmes pagasts'') on vald [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Pūre vald|Pūre]], [[Zentene vald|Zentene]], [[Tume vald|Tume]], [[Smārde vald|Smārde]] ja [[Engure vald|Engure vallaga]]. Valla pindala on 145,4 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1265 inimest.<ref name="QXOr6" /> Valla keskus on [[Sēme]] küla, vallamaja asub aadressil Ezera iela 1A. Vallavanem on Silvija Rabkēviča (ka Zentene valla vallavanem).<ref name="Qu4s2" /> ==Ajalugu== Vald on kujunenud Brizule (''Bresilgen''), Kaive (''Kaiwen''), Rideļi (''Riddelsdorf''), Rauda (''Rauden''), Plieņi (''Plöhnen''), Svare (''Schwarren''), Vilksala (''Wilxaln'') ja [[Sēme mõis|Sēme mõisa]] (''Sehmen'') maadele. Maareformi ajal kuulus Sēme mõisale 862 ha maad, Brizule mõisale 905 ha, Kaive mõisale 803 ha, Rauda mõisale 418 ha ja Plieņi mõisale 367 ha. Valla tänapäevasele alale jääb veel 21 hektarit Pūre mõisa (''Puhren'') maid ja 23 hektarit Cērkste mõisa (''Zerxten'') maid, lisaks natuke Kārese (''Kahre'') ja Lejase mõisa alasid.<ref>Latviešu konversācijas vārdnīca. XIX sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 38 082. sleja.</ref> 1935. aastal oli Sēme valla pindala 100,02 km².<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 1945. aastal moodustati vallas Sēme ja Brizule külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Hiljem liideti Sēme külanõukoguga likvideeritavad Brizule ja Vecmokase külanõukogu. 1960. aastal liideti sellega suurem osa Lazdase külanõukogust. 1968. aastal arvati [[kolhoos]]i Ļeņina ceļš maad Milzkalne külanõukogu koosseisu.<ref name="MuE68" /> 1990. aastal moodustati Sēme külanõukogust Sēme vald. 2009. aastast kuulub vald Tukumsi piirkonda. ==Loodus== Vallas asub arvukalt väikseid järvi: Baltene pindalaga 4,3 ha, Ciemene pindalaga 4 hektarit, Ķelda pindalaga 4,6 hektarit, Koknesis pindalaga 1,3 hektarit, Līkaiņi järv pindalaga 3,9 hektarit, Mucenieki järv pindalaga 3,2 hektarit, Sēme järv pindalaga 4,6 hektarit, Sīļezers pindalaga 8,9 hektarit, Pakuļezers pindalaga 5,3 hektarit, Pilsēta järv pindalaga 13,9 hektarit ja Sēme veskijärv pindalaga 1,8 hektarit. Vallas kasvab arvukalt nimetuid looduskaitsealuseid põlispuid.<ref name="mcdpx" /> ==Kaitstavad objektid== Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Dārznieki muinaskalmed.<ref name="NaLA1" /> Kohaliku kaitse all on Koršase talu hooned ja hiiepaik [[Kaive tamm]], mis on ühtlasi ka looduskaitse all.<ref name="NaLB1" /> ==Asustus== 2011. aastal elas vallas 1136 [[lätlased|lätlast]], 77 [[venelased|venelast]], 28 [[valgevenelased|valgevenelast]], 13 [[ukrainlased|ukrainlast]], 2 [[poolakad|poolakat]] ja 21 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv <ref name="vietvardi" /> |- | [[Birztala]] || ''mazciems'' || 30 (2006) |- | [[Brizule]] || ''mazciems'' || 45 (2006) |- | [[Kaive (Sēme vald)|Kaive]] || ''vidējciems'' || 231 (2015) |- | [[Lazdas]] || ''mazciems'' || |- | [[Līkaiņu dārzkopības biedrība]] || ''vasarnīcu ciems'' || |- | [[Plieņi]] || ''mazciems'' || 98 (2006) |- | [[Rauda (Sēme vald)|Rauda]] || ''mazciems'' || 65 (2006) |- | [[Rideļi]] || ''mazciems'' || 25 (2006) |- | '''[[Sēme]]''' || ''vidējciems'' || 434 (2020) |- | [[Vilksala]] || ''mazciems'' || 60 (2006) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Kaives_Senču_ozols.JPG|Kaive Senči tamm Kaives muiža 2001-05-20.jpg|Kaive mõisa häärber Brizules muiža 2001-05-20.jpg|Brizule mõisa häärber Piemineklis Z.A.Meirovica bojāejas vietā - panoramio - Manshtein.jpg|Mälestusmärk [[Zigfrīds Anna Meierovics]]i hukkumispaigas Raudas muiža - manor.jpg|Rauda mõisa häärber Viktora Coja liktenīgā avārijas vieta - panoramio.jpg|Mälestusmärk [[Viktor Tsoi]] hukkumispaigas </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="QXOr6">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā)]. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.</ref> <ref name="Qu4s2">{{Netiviide |url=https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/seme/kontakti |pealkiri=Tukuma novads (vaadatud 3.01 2019) |vaadatud=2019-01-03 |arhiivimisaeg=2019-01-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190103210526/https://www.tukums.lv/lv/tukuma-novads/par-pagastiem/seme/kontakti |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MuE68">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="NaLA1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=1&dating=&address=S%C4%93mes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="NaLB1">[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=S%C4%93mes+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> <ref name="mcdpx">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt Vietvārdu datubāze]. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina|Sēme parish|Sēme vald}} {{Tukumsi piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Tukumsi piirkond]] ouohn0wihm31khfv8i8mevn2bkrct2j 0 535391 6175140 6113557 2022-08-08T03:12:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.8.9 wikitext text/x-wiki {{Muusikute diskograafia | Esitaja = [[Basshunter]] | Stuudio = 5 | Kogumik = 2 | Singlid = 27 (5 promo) | Muusikavideod = 28 | Pilt = Basshunter, 20 april 2008 in Halmstad.jpg }} [[Basshunter]] on välja andnud 5 [[stuudioalbum|stuudioalbumit]], 2 [[kogumikalbum|kompilatsioonialbumit]], 27 [[singel|singlit]] ja 5 [[singel|promosinglit]]. == Albumid == === Stuudioalbumid === {|class=wikitable style=text-align:center; |- ! rowspan="2" width="205"| Albumi andmed ! colspan="10"| Kõrgeim koht edetabelis ! rowspan="2" width="145"| [[Sertifikatsioon|Sertifikatsioonid]] ! rowspan="2" width="145"| Sales |- style="font-size:smaller; line-height:1.2" ! width="30"|[[Sverigetopplistan|SWE]]<br /><ref name="Sweden">{{cite web |url=https://swedishcharts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER IN SWEDISH CHARTS |publisher=swedishcharts.com |accessdate=18.10.2018 | language = en sv}}</ref> ! width="30"|[[Ö3 Austria Top 40|AUT]]<br /><ref name="Austria">{{cite web |url=https://austriancharts.at/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER IN DER ÖSTERREICHISCHEN HITPARADE|publisher=austriancharts.at |accessdate=18.10.2018 | language=de}}</ref> ! width="30"|[[Album Top-40|DEN]]<br /><ref name="Denmark">{{cite web |url=https://danishcharts.dk/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER IN DANISH CHARTS |publisher=danishcharts.com |accessdate=18.10.2018 | language = en}}</ref> ! width="30"|[[European Top 100 Albums|EUR]]<br/><ref name="EUR">European Albums. * {{cite web | url = https://www.billboard.com/artist/280774/basshunter/chart?f=293 | title = Basshunter | publisher = [[Billboard]] | accessdate = 20.11.2014 | language = en }} * {{cite web | url = https://www.reuters.com/article/2008/11/03/chart-enw-euro-albums-idUSN0251384320081103 | title = EUROPEAN TOP ALBUMS | publisher = [[Reuters]] | date = 2. november 2008 | accessdate = 20.11.2014 | language = en | archive-date = 24.09.2015 | archive-url = https://web.archive.org/web/20150924135817/http://www.reuters.com/article/2008/11/03/chart-enw-euro-albums-idUSN0251384320081103 | url-status = dead }}</ref> ! width="30"|[[The Official Finnish Charts|FIN]]<br /><ref name="Finland">{{cite web |url=https://finnishcharts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER IN FINNISH CHARTS |publisher=finnishcharts.com |accessdate=18.10.2018 | language = en}}</ref> ! width="30"|[[Syndicat National de l'Édition Phonographique|FRA]]<br /><ref name="France">Prantsusmaa. * {{cite web |url=https://lescharts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER DANS LES CHARTS FRANÇAIS|publisher=lescharts.com |accessdate=18.10.2018| language = fr}} * {{cite web |url=https://www.infodisc.fr/Album_ChartRuns.php |title=Les "Charts Runs" de chaque Album Classé – BASSHUNTER (click OK)|publisher=InfoDisc |accessdate=23.10.2018 | language = fr}}</ref> ! width="30"|[[Irish Albums Chart|IRL]]<br /><ref name="Ireland">{{cite web |url=http://irish-charts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=DISCOGRAPHY BASSHUNTER |publisher=irish-charts.com |accessdate=18.10.2018 | language = en}}</ref> ! width="30"|[[VG-lista|NOR]]<br /><ref name="Norway">{{cite web |url=https://norwegiancharts.com/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER IN NORWEGIAN CHARTS |publisher=norwegiancharts.com |accessdate=18.10.2018 | language = en}}</ref> ! width="30"|[[Official New Zealand Music Chart|NZL]]<br /><ref name="New Zealand">{{cite web |url=https://charts.nz/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER IN NEW ZEALAND CHARTS|publisher=charts.org.nz |accessdate=18.10.2018 | language = en}}</ref> ! width="30"|[[UK Albums Chart|UK]]<br /><ref name="UK">{{cite web |url=https://www.officialcharts.com/artist/3667/basshunter/ |title=BASSHUNTER |publisher=[[Official Charts Company|Official Charts]] |accessdate=18.10.2018 | language = en}}</ref> |- | align="left"|'''''[[The Bassmachine]]''''' * Välja antud: 25. august 2004 * Plaadifirma: Alex Music * Formaat: [[CD (andmekandja)|CD]], [[allalaadimine|allalaaditav fail]] | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | | |- | align="left"|'''''[[LOL (^^,)|LOL <(^^,)>]]''''' * Välja antud: 28. august 2006 * Plaadifirma: [[Warner Music Sweden]] * Formaat: CD, allalaaditav fail | 5 | 12 | 3 | 82 | 4 | 51 | — | 19 | — | — | align="left"| * [[IFPI Danmark|DEN]]: 2× Plaatina<ref name="IFPI Denmark Sales">{{cite web|url=http://www.ifpi.dk/node/3893 |title=2018-50 |publisher=[[IFPI Danmark]] |accessdate=18.11.2018|language = da}}</ref> * [[Musiikkituottajat – IFPI Finland|FIN]]: Plaatina<ref name="IFPI Findland Sales">{{cite web |url=https://www.ifpi.fi/tutkimukset-ja-tilastot/kulta-ja-platinalevyt/artistit/basshunter/ |title=Basshunter |publisher=[[Musiikkituottajat – IFPI Finland|IFPI Finland]] |accessdate=19.09.2019 | language = fi}}</ref> |align="left"| * DEN: 40,000<ref>{{cite web | url = http://ifpi.dk/guld-platin | title = GULD OG PLATIN |accessdate=26.12.2018 | publisher = [[IFPI Danmark]] | language = da}}</ref></small> * FIN: 33,365<ref name="IFPI Findland Sales" /> * [[Syndicat National de l'Édition Phonographique|FRA]]: 11,020<ref name="IFPI France Sales">{{cite web |url=https://www.infodisc.fr/Ventes_Album08.php |title= Les Albums (CD) les plus Vendus en 2008|publisher=InfoDisc |accessdate=26.05.2013 | archiveurl = https://web.archive.org/web/20090414082136/http://www.infodisc.fr/Ventes_Album08.php |archivedate=14.04.2009 | language = fr}}</ref> |- | align="left"|'''''[[Now You're Gone – The Album]]''''' * Välja antud: 14. juuli 2008 * Plaadifirma: [[Dance Nation|Hard2Beat]] * Formaat: CD, CD+[[DVD]], allalaaditav fail | 38 | 17 | — | 6 | 35 | 36 | 2 | — | 1 | 1 | align="left"| * [[British Phonographic Industry|UK]]: Plaatina<ref name="Basshunter bpi">{{cite web |url=https://www.bpi.co.uk/brit-certified/ |title=BRIT Certified|publisher=[[British Phonographic Industry]] | format=enter "Basshunter" into the "Search BPI Awards" box, then select magnifier icon |accessdate=26.12.2018 | language = en}}</ref> * [[Recorded Music NZ|NZL]]: Plaatina<ref>{{cite web|url=http://www.radioscope.net.nz/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=62 |title=Latest Gold / Platinum Albums |publisher=RadioScope |accessdate=1.01.2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20110728144225/http://www.radioscope.net.nz/index.php?option=com_content&task=view&id=79&Itemid=62 |archivedate=28.07.2011 | language = en}}</ref> | align="left"| * UK: 376,017<ref>{{cite web |url=https://www.musicweek.com/labels/read/25-years-of-mos-in-numbers-what-is-sony-actually-getting-for-its-money/065643 |title=25 years of MoS in numbers: What is Sony actually getting for its money? |publisher=[[Music Week]] |accessdate=29.07.2018 |date=11. august 2016 | author = Daniel Gumble | language = en}}</ref> * NZL: 20,000+<ref>{{cite web |url=https://www.nzherald.co.nz/entertainment/news/article.cfm?c_id=1501119&objectid=10597691 |title=It's a Swede life for Basshunter|publisher=[[The New Zealand Herald|NZ Herald]] |accessdate=28.08.2014|date=17. september 2009|author=Scott Kara | language = en}}</ref> * FRA: 9,900<ref name="IFPI France Sales" /> |- | align="left"|'''''[[Bass Generation]]''''' * Välja antud: 25. september 2009 * Plaadifirma: Warner Music Sweden * Formaat: CD, 2×CD, allalaaditav fail | — | — | 39 | 58 | — | 41 | 16 | — | 2 | 16 | align="left"| * UK: Silver<ref name="Basshunter bpi" /> | align="left"| * UK: 60,000<ref>{{cite web | url = https://www.bpi.co.uk/certification-levels.aspx | title = Certified Awards - Certification Levels |accessdate=24.01.2015 | publisher = [[British Phonographic Industry]] | archiveurl = https://web.archive.org/web/20130124102159/http://www.bpi.co.uk/certification-levels.aspx |archivedate=24.01.2013 | language = en}}</ref> |- | align="left"|'''''[[Calling Time]]''''' * Välja antud: 13. mai 2013 * Label: [[Gallo Record Company]] * Formaat: CD, allalaaditav fail | — | — | — | — | — | — | — | — | — | — | | |- |colspan="18" style="font-size:9pt"| "—" märgib väljalaset, mis ei jõudnud edetabelitese. |} === Kompilatsiooni === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" !width="205"|Album details |- | align="left"|'''''[[The Old Shit (Basshunter album)|The Old Shit]]''''' * Välja antud: 2006 * Plaadifirma: [[Self-publishing|Self-released]] * Formaat: [[Allalaadimine|Allalaaditav fail]] |- | align="left"|'''''[[The Early Bedroom Sessions]]''''' * Välja antud: 3. detsember 2012 * Plaadifirma: Rush Hour * Formaat: 2×[[CD (andmekandja)|CD]], allalaaditav fail |} ==Singlid== {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! rowspan="2"|Aasta ! rowspan="2" width="220"|Pealkiri ! colspan="10"|Kõrgeim koht edetabelis ! rowspan="2"|[[Sertifikatsioon|Sertifikatsioonid]] ! rowspan="2"|Album |- style=font-size:smaller ! width="30"| [[Sverigetopplistan|SWE]]<br /><ref name="Sweden" /> ! width="30"| [[Ö3 Austria Top 40|AUT]]<br /><ref name="Austria" /> ! width="30"| [[Hitlisten|DEN]]<br /><ref name="Denmark" /> ! width="30"| [[The Official Finnish Charts|FIN]]<br /><ref name="Finland" /> ! width="30"| [[GfK Entertainment Charts|GER]]<br /><ref>{{cite web |url=https://www.offiziellecharts.de/suche?artistId=Basshunter |title=DISCOGRAPHIE VON – BASSHUNTER |publisher=Offizielle Deutsche Charts |accessdate=18.10.2018 | language= de}}</ref> ! width="30"| [[Irish Singles Chart|IRL]]<br /><ref name="Ireland" /> ! width="30"| [[Single Top 100|NLD]]<br /><ref>{{cite web |url=https://dutchcharts.nl/showinterpret.asp?interpret=Basshunter |title=BASSHUNTER IN DUTCH CHARTS |publisher=[[MegaCharts|DutchCharts]]|accessdate=18.10.2018|language=nl}}</ref> ! width="30"| [[VG-lista|NOR]]<br /><ref name="Norway" /> ! width="30"| [[Official New Zealand Music Chart|NZL]]<br /><ref name="New Zealand" /> ! width="30"| [[UK Singles Chart|UK]]<br /><ref name="UK" /> |- | 2004 | align="left"|"The Big Show"<ref>"The Big Show". [[Basshunter]]. [[Self-publishing|Self-released]]. 2004.</ref> |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |''[[The Bassmachine]]'' |- | rowspan="5"| 2006 | align="left"| "Welcome to Rainbow"<ref>"Welcome to Rainbow". [[Basshunter]]. 2006.</ref> | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | align="center"| — | | Ilma albumita salvestis |- | align="left"|"[[Boten Anna]]" |align="center"|1 |align="center"|2 |align="center"|1 |align="center"|4 |align="center"|9 |align="center"|— |align="center"|2 |align="center"|3 |align="center"|— |align="center"|— |align="left"| * [[IFPI Danmark|DEN]]: 3× Plaatina<ref name="Basshunter DEN">{{cite web|url=https://www.ifpi.dk/?q=content/guld-og-platin-novemberdecemberjanuar |title=GULD OG PLATIN NOVEMBER/DECEMBER/JANUAR |publisher=[[IFPI Danmark]] |accessdate=29.08.2014 |date=19. veebruar 2007 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20150130131616/http://www.ifpi.dk/?q=content%2Fguld-og-platin-novemberdecemberjanuar |archivedate=30.01.2015 | language = da}}</ref> * [[International Federation of the Phonographic Industry|SWE]]: Plaatina<ref name="BA SWE">{{cite web | url = https://www.ifpi.se/wp-content/uploads/ar-20061.pdf | title = CERTNRDatum Artist | publisher = [[International Federation of the Phonographic Industry|IFPI Sverige]] |accessdate=29.08.2014 | url-status = dead | archiveurl = https://web.archive.org/web/20150924033253/http://www.ifpi.se/wp-content/uploads/ar-20061.pdf |archivedate=24.09.2015 | language = sv}}</ref> * [[International Federation of the Phonographic Industry|AUT]]: Kuld<ref>{{cite web | url = https://www.ifpi.at/edelmetal.php3 | title = Ergebnis Ihrer Suche: | publisher = [[International Federation of the Phonographic Industry|IFPI Austria]] |accessdate=12.05.2016 | language = de | archiveurl = https://web.archive.org/web/20070716030609/http://www.ifpi.at/edelmetal.php3 |archivedate=16.07.2007}}</ref> |align="center" rowspan="4"|''[[LOL (^^,)|LOL <(^^,)>]]'' |- | align="left"|"[[Vi sitter i Ventrilo och spelar DotA]]" |align="center"|6 |align="center"|18 |align="center"|7 |align="center"|2 |align="center"|33 |align="center"|49 |align="center"|9 |align="center"|7 |align="center"|— |align="center"|— |align="left"| * DEN: Kuld<ref name="Basshunter DEN" /> |- | align="left"|"[[Jingle Bells]]" |align="center"|13 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|31 |align="center"|9 |align="center"|— |align="center"|35 | |- | align="left"|"[[Vifta med händerna]]" <small>(vs. Patrik & Lillen)</small> |align="center"|25 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|7 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | 2007 | align="left"|"[[Now You're Gone]]"<br /><small>(feat. [[Charly Lownoise and Mental Theo|DJ Mental Theo's Bazzheadz]])</small> |align="center"|2 |align="center"|14 |align="center"|14 |align="center"|8 |align="center"|18 |align="center"|1 |align="center"|— |align="center"|10 |align="center"|3 |align="center"|1 |align="left"| * [[British Phonographic Industry|UK]]: Plaatina<ref name="Basshunter bpi" /> * [[Recorded Music NZ|NZL]]: Plaatina<ref name="Basshunter NZL">{{cite web | url = http://www.radioscope.net.nz/index.php?option=com_content&task=view&id=77&Itemid=61 | title = Latest Gold / Platinum Singles | publisher = RadioScope |accessdate=29.08.2014 | archiveurl = https://web.archive.org/web/20110831040527/http://www.radioscope.net.nz/index.php?option=com_content&task=view&id=77&Itemid=61 |archivedate=31.08.2011}}</ref> |align="center" rowspan="7"| ''[[Now You're Gone – The Album]]'' |- | rowspan="5"|2008 | align="left"|"[[Please Don't Go]]" |align="center"|6 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | align="left"|"[[All I Ever Wanted]]" |align="center"|58 |align="center"|15 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|35 |align="center"|1 |align="center"|— |align="center"|3 |align="center"|17 |align="center"|2 |align="left"| * NZL: Kuld<ref name="Basshunter NZL" /> * UK: Kuld<ref name="Basshunter bpi" /> |- | align="left"|"[[Angel in the Night]]" |align="center"|50 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|10 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|14 |align="left"| * UK: Silver<ref>{{cite web | url = https://www.bpi.co.uk/award/18021-2716-1 | title = Basshunter – Angel in the Night | website = [[British Phonographic Industry]] | access-date = 26.04.2022 | language = en}}</ref> |- | align="left"|"Russia Privjet (Hardlanger Remix)"<ref>{{cite web | url = https://itunes.apple.com/se/album/russia-privjet-hardlanger/id292491548 | title = Russia Privjet (Hardlanger Remix) - Single | publisher = [[Apple Music]] |accessdate=18.10.2018 | language = sv}}</ref> |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | align="left"|"[[I Miss You]]" |align="center"|45 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|70 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|32 | |- | rowspan="4"|2009 | align="left"|"[[Walk on Water]]" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|76 | |- | align="left"|"Al final" <small>(feat. Dani Mata)</small><ref>{{cite web | url = https://itunes.apple.com/es/album/al-final-spanish-version-feat-dani-mata-single/314824673 | title = Al Final (Spanish Version) [feat. Dani Mata] - Single | publisher = [[Apple Music]] |accessdate=28.01.2019 | language = es}}</ref> |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |Ilma albumita salvestis |- | align="left"|"[[Every Morning]]" |align="center"|13 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|76 |align="center"|17 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|14 |align="center"|17 | |align="center" rowspan="2"|''[[Bass Generation]]'' |- | align="left"|"[[I Promised Myself]]" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|94 | |- | 2010 | align="left"|"[[Saturday (Basshunter singel)|Saturday]]" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|37 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|14 |align="center"|21 |align="left"| * NZL: Kuld<ref name="Basshunter NZL" /> |align="center" rowspan="6"| ''[[Calling Time]]'' |- | 2011 | align="left"|"[[Fest i hela huset]]" <small>(vs. ''[[Big Brother (Swedish TV series)|Big Brother]]'')</small> |align="center"|5 |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | rowspan="2"|2012 | align="left"|"[[Northern Light]]" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | align="left"|"[[Dream on the Dancefloor]]" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | rowspan="3"|2013 | align="left"|"[[Crash & Burn]]" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | align="left"|"Calling Time" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | align="left"|"Elinor" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |rowspan="5"| Ilma albumita salvestis |- | 2018 | align="left"|"Masterpiece" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | 2019 | align="left"|"Home" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | 2020 | align="left"|"Angels Ain't Listening" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- | 2021 | align="left"|"Life Speaks to Me" |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— |align="center"|— | |- |colspan="14" style="font-size:9pt"| "—" ärgib väljalaset, mis ei jõudnud edetabelitese. |} === Promosinglid === {| class="wikitable plainrowheaders" style="text-align:center;" ! Aasta ! width="220"| Pealkiri ! width="170"| Album |- | 2004 | align="left"| "Syndrome de Abstenencia"<ref>"Syndrome de Abstenencia". Basshunter. Alex Music. 2004. ALM0978.</ref> | ''[[The Bassmachine]]'' |- | 2005 | align="left"| "Wacco Will Kick Your Ass"<ref>"Wacco Will Kick Your Ass". [[Basshunter]]. [[Self-publishing|Self-released]]. 2005.</ref> | ''[[The Early Bedroom Sessions]]'' |- | rowspan="2"| 2007 | align="left"| "I Can Walk on Water I Can Fly"<ref>"I Can Walk on Water I Can Fly". [[Basshunter]]. 2007.</ref> | Ilma albumita salvestis |- | align="left"| "Russia Privjet"<ref>"[https://www.discogs.com/release/11474691-Russia-Privjet/images Russia Privjet]". [[Basshunter]]. [[Warner Music Group|WEA Music]]. 2007. [[Discogs]].</ref> | ''[[LOL (^^,)|LOL <(^^,)>]]'' |- | 2008 | align="left"| "Megamix"<ref>"Megamix". [[Basshunter]]. 2006. H2BCDR.</ref> | Ilma albumita salvestis |} == Muusikavideod == {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !Pealkiri !Režissöör ! |- |rowspan="3"|2006 |align="left"|"[[Boten Anna]]" |rowspan="2"|[[Carl-Johan Westregård]]<br />Kim Parrot |<ref>{{cite web | url = https://vimeo.com/2069270 | title = Basshunter – Boten Anna | publisher = [[Vimeo]] |date=26. oktoober 2008 |accessdate=28.08.2014 | author = [[Carl-Johan Westregård]] | id = Official Carl-Johan Westregård [https://vimeo.com/seji Vimeo channel] linked from [http://handbagstudios.com official Handbag Studios website] | language = en}}</ref> |- |align="left"|"[[Vi sitter i Ventrilo och spelar DotA]]" |<ref>{{cite web | url = https://vimeo.com/11558965 | title = Basshunter – Vi sitter i Ventrilo och spelar DotA | publisher = [[Vimeo]] |date=7. mai 2010 |accessdate=28.08.2014 | author = [[Carl-Johan Westregård]] | id = Official Carl-Johan Westregård [https://vimeo.com/seji Vimeo channel] linked from [http://handbagstudios.com official Handbag Studios website] | language = en}}</ref> |- |align="left"|"[[Vifta med händerna]]" |rowspan="2" align="center"| — |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=p-VQdqbyFpw | title = Vifta med händerna (Official Video) | publisher = [[YouTube]] | author = [[Basshunter]] |date=13. mai 2015 |accessdate=17.10.2018 | language = en}}</ref> |- |rowspan="2"|2007 |align="left"|"[[Vi sitter i Ventrilo och spelar DotA|DotA]]" |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=3iesdoplHtU | title = Basshunter "DotA" (German version) | publisher = [[YouTube]] |date=24. juuni 2016 |accessdate=24.06.2014 | id = Official Luna Square [https://www.youtube.com/channel/UCIey-g8AI-gRTytXVRSRVuQ/about YouTube channel] linked from [http://lunasquare.se official website] | language = en}}</ref> |- |align="left"|"[[Now You're Gone]]" |rowspan="4"|[[Alex Herron]] |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=_4MiKmAPp5o | title = Basshunter – Now You're Gone – Exclusive Behind The Scenes! | publisher = [[YouTube]] |date=7. jaanuar 2008 |accessdate=28.08.2014 | time = 0:25–0:29 | language = en}}</ref> |- |rowspan="3"|2008 |align="left"|"[[All I Ever Wanted]]" |<ref>{{cite web | url = https://www.promonews.tv/videos/2008/05/13/production-update-who-shot-what-who%E2%80%99s-shooting-what%E2%80%A6-part-one | title = PRODUCTION UPDATE: Who shot what, who’s shooting what… (part one) | publisher = Promonews |date=13. mai 2008 |accessdate=29.08.2014 | author = David Knight | archiveurl = https://web.archive.org/web/20131219224024/http://www.promonews.tv/videos/2008/05/13/production-update-who-shot-what-who%E2%80%99s-shooting-what%E2%80%A6-part-one |archivedate=19.12.2013 | language = en}}</ref> |- |align="left"|"[[Angel in the Night]]" |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=EigcxbKC0d0 | title = Basshunter – Angel In The Night (Behind The Scenes) | publisher = [[YouTube]] |date=23. oktoober 2008 |accessdate=29.08.2014 | time = 0:34–0:36 | language = en}}</ref> |- |align="left"|"[[I Miss You]]" |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=bVeFDe8BRNY | title = Basshunter – I Miss You (Behind The Scenes) | publisher = [[YouTube]] |date=11. detsember 2008 |accessdate=29.08.2014 | time = 1:23–1:28 | language = en}}</ref> |- |rowspan="3"|2009 |align="left"|"[[Walk on Water]]" |align="center"| — |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=I4bbXvfxr6A | title = Basshunter – Walk On Water (Official UK Version Out NOW) | publisher = [[YouTube]] |date=27. veebruar 2009 |accessdate=17.10.2018 | language = en}}</ref> |- |align="left"|"[[Every Morning]]" |rowspan="4"|Alex Herron |<ref name="Every Morning mv">{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=LmRkngAWgAM | title = Basshunter – Every Morning (Behind The Scenes) | publisher = [[YouTube]] |date=25. september 2009 |accessdate=16.10.2018 | time = 2:29–2:34 | language = en}}</ref> |- |align="left"|"[[I Promised Myself]]" |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=lxhfrZk-8rQ | title = Basshunter – I Promised Myself (Behind The Scenes) (Out NOW!) | publisher = [[YouTube]] |date=1. detsember 2009 |accessdate=11.11.2014 | time = 0:25, 3:29–3:30 | language = en}}</ref> |- |2010 |align="left"|"[[Saturday (Basshunter singel)|Saturday]]" |<ref>{{cite web | url = http://www.mtv.com/videos/basshunter/552338/saturday.jhtml | title = basshunter — saturday | publisher = [[MTV]] |date=10. august 2010 |accessdate=11.11.2014 | archiveurl = https://web.archive.org/web/20110310001018/http://www.mtv.com/videos/basshunter/552338/saturday.jhtml |archiveate=10.03.2011 | language = en}}</ref> |- |rowspan="2"|2012 |align="left"|"[[Northern Light]]" |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=5t4kr9hI1CY | title = Basshunter – Northern Light | publisher = [[YouTube]] |date=10. august 2012 |accessdate=11.11.2014 | language = pl}}</ref> |- |align="left"|"[[Dream on the Dancefloor]]" |Gareth Evans |<ref>{{cite web | url = http://www.radarmusicvideos.com/director/13226-gareth-evans-crispy-duck-productions-#.VGG6lMmt-YU | title = Gareth Evans (Crispy Duck Productions) | publisher = [[Radar Music Videos|Radar Music Creatives]] |accessdate=11.11.2014 | archive = | language = en}}</ref> |- |rowspan="2"|2013 |align="left"|"[[Crash & Burn]]" |Farzad Bayat |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=hximIHeUIyw | title = Basshunter – Crash & Burn (Official Video) | publisher = [[YouTube]] |date=31. juuli 2013 |accessdate=11.11.2014 | language = en}}</ref> |- |align="left"|"Calling Time" |Gareth Evans |<ref>{{cite web | url = https://www.youtube.com/watch?v=fB4G3kwtrvI | title = Basshunter – Calling Time (Official Video) | publisher = [[YouTube]] |date=6. august 2013 |accessdate=11.11.2014 | language = en}}</ref> |} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://basshunter.se Ametlik koduleht] {{Basshunter}} [[Kategooria:Diskograafiad]] [[Category:Basshunter|Discography]] akbb0j3ez9d15nuvto50lmm6ozqcc43 0 545365 6175078 5566216 2022-08-07T19:45:00Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib isikunimest; Indiana osariigi linna kohta vaata artiklit [[Clinton (Indiana)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Clinton (täpsustus)]]}} '''Clinton''' on inglise [[perekonnanimi]] ja [[eesnimi]]. ==Nime kandjaid== *[[Bill Clinton]] *[[Chelsea Clinton]] *[[George Clinton]] *[[Hillary Clinton]] [[Kategooria:Inglise perekonnanimed]] [[Kategooria:Eesnimed]] rw8cd3h3lxeag5vkuoy3uxaxf1gkelg 0 545734 6175034 6011699 2022-08-07T18:15:48Z Castellum 9117 wikitext text/x-wiki '''Dagmar Lamp''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1984]] [[Tartu]]s) on eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija. Ta elab [[Klooga]]l. ==Haridus== Dagmar Lamp on lõpetanud [[Tartu Karlova Gümnaasium]]i 2002. aastal ning [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja suhtekorralduse eriala 2005. aastal. Magistrikraadi omandas ta 2015. aastal [[Tallinna Ülikool]]is kommunikatsiooni erialal. ==Töö== Ta on töötanud Rohelises Väravas, Õhtulehes, ajakirjades Naised, Naisteleht, Hello!, kirjastuses Petrone Print. Aastatel 2015-2021 töötas Lamp Postimees Grupis ajakirjanikuna. ==Looming== ===Raamatud=== Dagmar Lamp on välja andnud koos kirjanik Epp Petronega raamatud "Õun ära süüa?" (2007) ja "Meestest, lihtsalt" (2007). Ta oli raamatu "Seiklus neljale" (2011) üks autoritest. Novellikogu "Tule, ma jutustan sulle loo" koostaja ja üks autoreid. Ta on raamatute "Naistest, lihtsalt" (2011), "Kortermaja" (2014), "Ööd kollases autos" (2010), "Kirjad tütrele ehk kuidas ma emaks kasvasin ja selle käigus oma last maha ei tapnud" (2017) autor. Tema novelli leiab jutukogust "Tartu rahutused". ===Blogi=== Lamp on populaarse blogi daki.elab.siin<ref>[https://daki.tahvel.info Dagmar Lambi blogi]</ref> autor (2004). Sealsete kirjutiste põhjal on ta välja andnud samanimelise raamatu (2007). ===Taskuhääling=== Ta on [[taskuhääling]]usaadete "Naistejutud"<ref>[http://soundcloud.com/naistejutud "Naistejutud" Soundcloudis]</ref> ja "Eesti roimad koos Andres Anveltiga" <ref>[http://soundcloud.com/eestiroimad "Eesti roimad koos Andres Anveltiga" Soundcludis]</ref> autor ja vedaja, neist viimane on Eesti esimene krimitaskuhääling. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Lamp, Dagmar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 8crjekhzu7muvlrs52v13hu23th0xr0 0 546468 6175083 5539800 2022-08-07T19:54:24Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vermillioni maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Newport (Indiana)|Newport]] | asendikaardi_pilt = Map of Indiana highlighting Vermillion County.svg }} [[File:Vermillion County, Indiana Courthouse during Hill Climb.png|pisi|Vermillioni maakonna kohtumaja]] '''Vermillioni maakond''' (''Vermillion County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Indiana]] osariigi lääneosas. See piirneb läänes [[Illinois]]i osariigiga. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Newport (Indiana)|Newport]]. == Naabermaakonnad == * [[Warreni maakond (Indiana)|Warreni maakond]] (põhjas) * [[Fountaini maakond]] (kirdes) * [[Parke'i maakond]] (idas) * [[Vigo maakond]] (lõunas) * [[Edgari maakond]], [[Illinois]] (edelas) * [[Vermilioni maakond]], Illinois (loodes) ==Ajalugu== Maakond moodustati 2. jaanuaril 1824. Maakond on saanud nime [[Vermilioni jõgi|Vermilioni jõe]] järgi. ==Rahvastik== [[Elanike arv]] oli [[USA 2020. aasta rahvaloendus|2020. aasta rahvaloendus]]e järgi 15 341. Aastal 2010 oli elanikke 16 212. Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)<ref>[https://www.census.gov/data/tables/2017/demo/popest/counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2017] United States Census Bureau (vaadatud 18. aprillil 2019)</ref>: {|class=wikitable !2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017 |- |16 116||16 068||15 921||15 852||15 657||15 594||15 611||15 505 |} === Linnad === * [[Cayuga]] (2020. aasta seisuga 952 elanikku) * [[Clinton (Indiana)|Clinton]] (4831 elanikku) * [[Dana (Indiana)|Dana]] (555 elanikku) * [[Fairview Park]] (1409 elanikku) * [[Newport (Indiana)|Newport]] (halduskeskus; 416 elanikku) * [[Perrysville]] (456 elanikku) * [[Universal (Indiana)|Universal]] (283 elanikku) ==Viited== {{viited}} {{Indiana maakonnad}} [[Kategooria:Indiana maakonnad]] 0qb29dd7sd987k7rczrftih19v3tuc4 0 547715 6175199 6156595 2022-08-08T07:03:52Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina relvajõud | omakeelne_nimi = Збройні сили України | embleem = Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg | embleemiallkiri = Ukraina relvajõudude embleem | pilt = Ensign of the Ukrainian Armed Forces.svg | pildiallkiri = Ukraina relvajõudude lipp | lühend = ZSU (ukraina keeles) | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] | juht_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | juht2_nimetus = Ukraina relvajõudude ülemjuhataja | juht2_nimi = [[Valeri Zalužnõi]] | juht3_nimetus = Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülem | juht3_nimi = [[Sergi Šaptala]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2021. Про призначення С.Шаптали начальником Генерального штабу Збройних Сил України, 28.07.2021</ref> | juht4_nimetus = Ukraina relvajõudude ülemjuhataja asetäitja | juht4_nimi = [[Jevgen Moisjuk]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/61094dec6d7bf549328903b0 Генерал-лейтенант Мойсюк Євген Георгійович], 01.01.2022 (vaadatud: 01.01.2022).</ref> | võtmeisikud = Ukraina relvajõudude veebel [[Oleksandr Kossõnskõi]] | peaorgan = [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.zsu.gov.ua/ Збройні сили України] | märkused = }} '''Ukraina relvajõud''' ([[ukraina keel]]es ''Збройні сили України'', lühend '''ZSU''') on Ukraina sõjavägi, mis koosneb maavägedest, mereväest, õhuväest, dessantvägedest ja erivägedest. ==Struktuur== === Juhtimine === * [[Pilt:General Staff of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] * [[Pilt:Joint Forces Command of Ukraine SSI.svg|25px]] Ühendjõudude väejuhatus<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * Meditsiinijõudude väejuhatus<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * [[Pilt:KSP ZSU 2.jpeg|25px]] [[Ukraina relvajõudude toetusüksuste väejuhatus]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * [[Pilt:Командування сил логістики Збройних Сил України.png|25px]] Logistikajõudude väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/07/novobranczi-strokovyky-popovnyly-lavy-komanduvannya-syl-logistyky/ Новобранці-строковики поповнили лави Командування Сил логістики] - АрміяINFORM, 23 Липня 2020 (vaadatud: 21.08.2021)</ref> * Sidevägede ja küberjulgeoleku väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/02/u-zbrojnyh-sylah-ukrayiny-stvoreno-novi-komanduvannya/?fbclid=IwAR2bZklOPrmBIzjmiRZlYVglmoLMH1sZLtryc-166S6DHB2EGfKQ5I4HAYs У Збройних Силах України створено нові командування] - Armija Inform 07.02.2020 (vaadatud: 04.02.2021)</ref> * [[Pilt:Нашивка Сил територіальної оборони ЗСУ.svg|25px]] Maakaitse väejuhatus<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> === Väeliigid === * [[Ukraina maaväed]] * [[Ukraina merevägi]] * [[Ukraina õhujõud]] === Muud väed (''окремі роди військ'') === * [[Ukraina dessantväed]] * Side- ja küberjulgeolekuväed === Muud struktuuriüksused === * [[Ukraina erioperatsioonijõud]] * [[Ukraina territoriaalkaitsejõud]] * Logistikajõud * Toetusjõud * [[Ukraina relvajõudude meditsiinijõud|Meditsiinijõud]]<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> === Harjutusalad === * Hontšarivske polügoon [[Tšernihivi oblast]]is * Javorivi polügoon [[Lvivi oblast]]is * Šõrokõi Lani polügoon [[Mõkolajivi oblast]]is<ref>[https://novynarnia.com/2020/09/15/dstt-obiczyaye-dobuduvaty-staczionarnyj-tabir-na-shyrlani-do-kinczya-roku/ ДССТ обіцяє добудувати стаціонарний табір на ШирЛані до кінця року] 15/09/2020 (vaadatud: 23.12.2020)</ref> * Užhorodi polügoon [[Taga-Karpaatia oblast]]is<ref>[https://zakarpattya.net.ua/News/171608-Uzhhorodskyi-polihon-pryiniav-maizhe-pivtysiachi-rezervistiv-terytorialnoi-oborony-Zakarpattia-FOTO Ужгородський полігон прийняв майже півтисячі резервістів територіальної оборони Закарпаття (ФОТО)] Закарпаття онлайн (vaadatud: 20.08.2021)</ref> === Õppeasutused === * [[Odessa Sõjaväeakadeemia]] * [[Rahvuslik Maavägede Akadeemia]] * [[Tankivägede Sõjaväeinstituut]] * [[Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool]] * [[Ivan Tšernjahhovskõi nimeline Rahvuslik Riigikaitseülikool]] <gallery> Ukrainian Humvees IMG 7649.JPG|Ukraina relvajõudude HMMWV 2014. aastal День ракетних військ і артилерії 2017.jpg|Raketi- ja suurtükiväe päev 3. novembril 2017 Neptune cruise missile 04.jpg|Ukraina sõjaväelased raketikompleks [[Neptun (raketikompleks)|Neptuni]] kõrval 2019. aastal Міжнародні навчання «Saber Junction-2018» (24) (44223012115).jpg|Dessantväelased õppusel Saber Junction-2018 </gallery> ==Tähtpäevad== * [[6. mai]] - Ukraina jalaväe päev<ref>[https://tsn.ua/ukrayina/den-pihoti-ukrayini-2022-roku-istoriya-ta-priyemni-privitannya-2053435.html День піхоти України 2022 року: історія та приємні привітання] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> * [[23. mai]] - [[Ukraina merejalavägi|Ukraina merejalaväe]] päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018 Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''</ref> * [[juuli]] esimene [[pühapäev]] - [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe päev]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №331/2015 Про День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 12.06.2015. ''1. Установити в Україні свято - День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, яке відзначати щорічно у першу неділю липня''.</ref> * [[29. juuli]] - [[Ukraina erioperatsioonijõud|Ukraina erioperatsioonijõudude päev]]<ref>[https://focus.ua/politics/354469 Украина впервые отмечает День Сил специальных операций] - Focus.ua, 29.07.2016</ref> * [[14. oktoober]] - [[Ukraina kaitsjate päev]] * [[3. november]] – raketi- ja suurtükivägede päev<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/cgi-bin/laws/main.cgi?nreg=1215%2F97#Text У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про День ракетних військ і артилерії N 1215/97, 31.10.1997]</ref> * [[21. november]] – [[Ukraina dessantväed|Ukraina ründedessantvägede]] päev * [[6. detsember]] – Ukraina relvajõudude päev<ref>Тетяна Мороз. [https://armyinform.com.ua/2021/12/06/den-zbrojnyh-syl-ukrayiny-istoriya-svyata/ День Збройних Сил України: історія свята] - АрміяInform, 06.12.2022 (vaadatud: 04.02.2022)</ref> * [[12. detsember]] – Ukraina maavägede päev<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2020-12-12/den-suhoputnyih-voysk-ukrainyi-istoriya-prazdnika-i-glavnyie-traditsii/217435 День Сухопутных войск Украины: история праздника и главные традиции] - Апостроф, 12.12.2020 (vaadatud: 12.12.2020)</ref> ==Vaata ka== * [[Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Sõjaline Instituut]] * [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.zsu.gov.ua/ Збройні сили України] * Юрий Бутусов. [https://zn.ua/internal/armiya-2019-5-zhiznenno-vazhnyh-izmeneniy-304331_.html Армия-2019: 5 жизненно важных изменений] - ZN.ua, 29.12.2018 * Валентин Бадрак. [https://zn.ua/internal/voyna-i-dyryavyy-oboronnyy-potencial-333790_.html Война и дырявый оборонный потенциал] - ZN.ua, 25.10.2019 * [https://lb.ua/news/2020/03/04/451719_rada_progolosovala_dosrochnoe.html Рада проголосовала за досрочное разделение должностей начальника Генштаба и главнокомандующего] - Lb.ua, 04.03.2020 * [https://korrespondent.net/ukraine/4213888-ukraynets-stal-luchshym-ynostrannym-vypusknykom-brytanskoi-voennoi-akademyy Украинец стал лучшим иностранным выпускником британской военной академии] - Korrespondent.net, 06.04.2020 * Валентин Бадрак. [https://zn.ua/internal/oboronnyy-potencial-strany-kak-ego-razvit-353025_.html Оборонный потенциал страны: как его развить] - ZN.ua, 03.02.2020 * [https://www.youtube.com/watch?v=n3FTIfcQlNM "Марш нової армії"!] YouTube'i video 31.03.2022 (3:42; ukraina- ja ingliskeelsed subtiitrid) [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] framfy5bmj6qjwpxmk3ay0by1kqpu8r 6175392 6175199 2022-08-08T11:13:52Z Octagon11 123728 /* Tähtpäevad */ wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina relvajõud | omakeelne_nimi = Збройні сили України | embleem = Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg | embleemiallkiri = Ukraina relvajõudude embleem | pilt = Ensign of the Ukrainian Armed Forces.svg | pildiallkiri = Ukraina relvajõudude lipp | lühend = ZSU (ukraina keeles) | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] | juht_nimi = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | juht2_nimetus = Ukraina relvajõudude ülemjuhataja | juht2_nimi = [[Valeri Zalužnõi]] | juht3_nimetus = Ukraina relvajõudude kindralstaabi ülem | juht3_nimi = [[Sergi Šaptala]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2021. Про призначення С.Шаптали начальником Генерального штабу Збройних Сил України, 28.07.2021</ref> | juht4_nimetus = Ukraina relvajõudude ülemjuhataja asetäitja | juht4_nimi = [[Jevgen Moisjuk]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/61094dec6d7bf549328903b0 Генерал-лейтенант Мойсюк Євген Георгійович], 01.01.2022 (vaadatud: 01.01.2022).</ref> | võtmeisikud = Ukraina relvajõudude veebel [[Oleksandr Kossõnskõi]] | peaorgan = [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.zsu.gov.ua/ Збройні сили України] | märkused = }} '''Ukraina relvajõud''' ([[ukraina keel]]es ''Збройні сили України'', lühend '''ZSU''') on Ukraina sõjavägi, mis koosneb maavägedest, mereväest, õhuväest, dessantvägedest ja erivägedest. ==Struktuur== === Juhtimine === * [[Pilt:General Staff of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] * [[Pilt:Joint Forces Command of Ukraine SSI.svg|25px]] Ühendjõudude väejuhatus<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * Meditsiinijõudude väejuhatus<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * [[Pilt:KSP ZSU 2.jpeg|25px]] [[Ukraina relvajõudude toetusüksuste väejuhatus]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4191459-vsu-sozdaly-novye-komandovanyia-po-standartam-nato ВСУ создали новые командования по стандартам НАТО] - Korrespondent.net, 07.02.2020 (vaadatud: 29.03.2020)</ref> * [[Pilt:Командування сил логістики Збройних Сил України.png|25px]] Logistikajõudude väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/07/novobranczi-strokovyky-popovnyly-lavy-komanduvannya-syl-logistyky/ Новобранці-строковики поповнили лави Командування Сил логістики] - АрміяINFORM, 23 Липня 2020 (vaadatud: 21.08.2021)</ref> * Sidevägede ja küberjulgeoleku väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2020/02/u-zbrojnyh-sylah-ukrayiny-stvoreno-novi-komanduvannya/?fbclid=IwAR2bZklOPrmBIzjmiRZlYVglmoLMH1sZLtryc-166S6DHB2EGfKQ5I4HAYs У Збройних Силах України створено нові командування] - Armija Inform 07.02.2020 (vaadatud: 04.02.2021)</ref> * [[Pilt:Нашивка Сил територіальної оборони ЗСУ.svg|25px]] Maakaitse väejuhatus<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> === Väeliigid === * [[Ukraina maaväed]] * [[Ukraina merevägi]] * [[Ukraina õhujõud]] === Muud väed (''окремі роди військ'') === * [[Ukraina dessantväed]] * Side- ja küberjulgeolekuväed === Muud struktuuriüksused === * [[Ukraina erioperatsioonijõud]] * [[Ukraina territoriaalkaitsejõud]] * Logistikajõud * Toetusjõud * [[Ukraina relvajõudude meditsiinijõud|Meditsiinijõud]]<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву. (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> === Harjutusalad === * Hontšarivske polügoon [[Tšernihivi oblast]]is * Javorivi polügoon [[Lvivi oblast]]is * Šõrokõi Lani polügoon [[Mõkolajivi oblast]]is<ref>[https://novynarnia.com/2020/09/15/dstt-obiczyaye-dobuduvaty-staczionarnyj-tabir-na-shyrlani-do-kinczya-roku/ ДССТ обіцяє добудувати стаціонарний табір на ШирЛані до кінця року] 15/09/2020 (vaadatud: 23.12.2020)</ref> * Užhorodi polügoon [[Taga-Karpaatia oblast]]is<ref>[https://zakarpattya.net.ua/News/171608-Uzhhorodskyi-polihon-pryiniav-maizhe-pivtysiachi-rezervistiv-terytorialnoi-oborony-Zakarpattia-FOTO Ужгородський полігон прийняв майже півтисячі резервістів територіальної оборони Закарпаття (ФОТО)] Закарпаття онлайн (vaadatud: 20.08.2021)</ref> === Õppeasutused === * [[Odessa Sõjaväeakadeemia]] * [[Rahvuslik Maavägede Akadeemia]] * [[Tankivägede Sõjaväeinstituut]] * [[Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool]] * [[Ivan Tšernjahhovskõi nimeline Rahvuslik Riigikaitseülikool]] <gallery> Ukrainian Humvees IMG 7649.JPG|Ukraina relvajõudude HMMWV 2014. aastal День ракетних військ і артилерії 2017.jpg|Raketi- ja suurtükiväe päev 3. novembril 2017 Neptune cruise missile 04.jpg|Ukraina sõjaväelased raketikompleks [[Neptun (raketikompleks)|Neptuni]] kõrval 2019. aastal Міжнародні навчання «Saber Junction-2018» (24) (44223012115).jpg|Dessantväelased õppusel Saber Junction-2018 </gallery> ==Tähtpäevad== * [[6. mai]] - jalaväe päev<ref>[https://tsn.ua/ukrayina/den-pihoti-ukrayini-2022-roku-istoriya-ta-priyemni-privitannya-2053435.html День піхоти України 2022 року: історія та приємні привітання] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> * [[23. mai]] - [[Ukraina merejalavägi|Ukraina merejalaväe]] päev<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №145/2018 Про День морської піхоти України, 23.05.2018. ''1. Установити в Україні День морської піхоти України, який відзначати щороку 23 травня.''</ref> * [[juuli]] esimene [[pühapäev]] - [[Ukraina merevägi|Ukraina mereväe päev]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №331/2015 Про День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, 12.06.2015. ''1. Установити в Україні свято - День Військово-Морських Сил Збройних Сил України, яке відзначати щорічно у першу неділю липня''.</ref> * [[29. juuli]] - [[Ukraina erioperatsioonijõud|Ukraina erioperatsioonijõudude päev]]<ref>[https://focus.ua/politics/354469 Украина впервые отмечает День Сил специальных операций] - Focus.ua, 29.07.2016</ref> * [[8. august]] - sidevägede päev<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/08/08/8-serpnya-den-vijsk-zvyazku/ 8 серпня — День військ зв’язку] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> * [[14. oktoober]] - [[Ukraina kaitsjate päev]] * [[3. november]] – raketi- ja suurtükivägede päev<ref>[https://zakon.rada.gov.ua/cgi-bin/laws/main.cgi?nreg=1215%2F97#Text У К А З ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ Про День ракетних військ і артилерії N 1215/97, 31.10.1997]</ref> * [[21. november]] – [[Ukraina dessantväed|Ukraina ründedessantvägede]] päev * [[6. detsember]] – Ukraina relvajõudude päev<ref>Тетяна Мороз. [https://armyinform.com.ua/2021/12/06/den-zbrojnyh-syl-ukrayiny-istoriya-svyata/ День Збройних Сил України: історія свята] - АрміяInform, 06.12.2022 (vaadatud: 04.02.2022)</ref> * [[12. detsember]] – maavägede päev<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2020-12-12/den-suhoputnyih-voysk-ukrainyi-istoriya-prazdnika-i-glavnyie-traditsii/217435 День Сухопутных войск Украины: история праздника и главные традиции] - Апостроф, 12.12.2020 (vaadatud: 12.12.2020)</ref> ==Vaata ka== * [[Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Sõjaline Instituut]] * [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.zsu.gov.ua/ Збройні сили України] * Юрий Бутусов. [https://zn.ua/internal/armiya-2019-5-zhiznenno-vazhnyh-izmeneniy-304331_.html Армия-2019: 5 жизненно важных изменений] - ZN.ua, 29.12.2018 * Валентин Бадрак. [https://zn.ua/internal/voyna-i-dyryavyy-oboronnyy-potencial-333790_.html Война и дырявый оборонный потенциал] - ZN.ua, 25.10.2019 * [https://lb.ua/news/2020/03/04/451719_rada_progolosovala_dosrochnoe.html Рада проголосовала за досрочное разделение должностей начальника Генштаба и главнокомандующего] - Lb.ua, 04.03.2020 * [https://korrespondent.net/ukraine/4213888-ukraynets-stal-luchshym-ynostrannym-vypusknykom-brytanskoi-voennoi-akademyy Украинец стал лучшим иностранным выпускником британской военной академии] - Korrespondent.net, 06.04.2020 * Валентин Бадрак. [https://zn.ua/internal/oboronnyy-potencial-strany-kak-ego-razvit-353025_.html Оборонный потенциал страны: как его развить] - ZN.ua, 03.02.2020 * [https://www.youtube.com/watch?v=n3FTIfcQlNM "Марш нової армії"!] YouTube'i video 31.03.2022 (3:42; ukraina- ja ingliskeelsed subtiitrid) [[Kategooria:Ukraina valitsusasutused]] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 40tmuj62jip9c406op4ejtssrmy6zkk 0 548968 6175210 6054662 2022-08-08T07:06:16Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Ukraina Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] pealkirja [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] alla: ühtlustus wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja | embleem = Flag of the President of Ukraine.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = 1992 | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = }} '''Ukraina Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja''' ([[ukraina keel]]es ''Верховний Головнокомандувач Збройних сил України'') on [[Ukraina]] [[Ukraina Relvajõud|Relvajõududes]] kõrgeim ametikoht, mida täidab [[Ukraina põhiseadus]]e kohaselt [[Ukraina president]]. Riigi vastu suunatud agressiooni ajal juhib ta [[Ukraina Relvajõudude Kõrgema Ülemjuhatuse Peakorter]]it. ==Konstitutsiooniline ja seadusandlik staatus== Kõrgema ülemjuhataja ametikoht seati Ukrainas sisse [[1992]]. aastal.{{lisa viide}} [[Ukraina põhiseadus]]e § 106 p. 17 kohaselt on Ukraina president [[Ukraina Relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja.<ref>КОНСТИТУЦІЯ УКРАЇНИ (Відомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, № 30, ст. 141), Стаття 106, 17.</ref> Seda kinnitab ka Ukraina Relvajõudude seaduse § 7.{{lisa viide}} ==Tegev Ukraina Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja== 20. maist 2019 on Ukraina Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]]. ==Vaata ka== *[[Ukraina president]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] lna83qizstu6tcn3tujrlqibgitdkq7 6175218 6175210 2022-08-08T07:07:47Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja | embleem = Flag of the President of Ukraine.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = 1992 | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = }} '''Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja''' ([[ukraina keel]]es ''Верховний Головнокомандувач Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]udes kõrgeim ametikoht, mida täidab [[Ukraina põhiseadus]]e kohaselt [[Ukraina president]]. Riigi vastu suunatud agressiooni ajal juhib ta [[Ukraina relvajõudude kõrgema ülemjuhatuse peakorter]]it. ==Konstitutsiooniline ja seadusandlik staatus== Kõrgema ülemjuhataja ametikoht seati Ukrainas sisse [[1992]]. aastal.{{lisa viide}} [[Ukraina põhiseadus]]e § 106 p. 17 kohaselt on Ukraina president [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja.<ref>КОНСТИТУЦІЯ УКРАЇНИ (Відомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, № 30, ст. 141), Стаття 106, 17.</ref> Seda kinnitab ka Ukraina relvajõudude seaduse § 7.{{lisa viide}} ==Tegev Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja== 20. maist 2019 on Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]]. ==Vaata ka== *[[Ukraina president]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 23017ra5napzpw7sk2f3nluj53ixsyb 6175383 6175218 2022-08-08T10:59:41Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja | embleem = Flag of the President of Ukraine.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = | pildilaius = | ametis = [[Volodõmõr Zelenskõi]] | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = | residents = | asukoht = | esitaja = | nimetaja = | ametiaeg = | dokument = | moodustatud = 1992 | esimene = | viimane = | kaotatud = | asetäitja = }} '''Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja''' ([[ukraina keel]]es ''Верховний Головнокомандувач Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]udes kõrgeim ametikoht, mida täidab [[Ukraina põhiseadus]]e kohaselt [[Ukraina president]]. Riigi vastu suunatud agressiooni ajal juhib ta [[Ukraina relvajõudude kõrgema ülemjuhatuse peakorter]]it. ==Konstitutsiooniline ja seadusandlik staatus== Kõrgema ülemjuhataja ametikoht seati Ukrainas sisse [[1992]]. aastal.{{lisa viide}} [[Ukraina põhiseadus]]e § 106 p. 17 kohaselt on Ukraina president [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgem ülemjuhataja.<ref>КОНСТИТУЦІЯ УКРАЇНИ (Відомості Верховної Ради України (ВВР), 1996, № 30, ст. 141), Стаття 106, 17.</ref> Seda kinnitab ka Ukraina relvajõudude seaduse § 7.{{lisa viide}} ==Vaata ka== *[[Ukraina president]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 6bqjnirgtv3z8vclw8aytatk7whtxf2 0 549287 6174921 5830663 2022-08-07T14:19:12Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = Kodukindlustuse hoone |Omakeelne nimi = Home Insurance Building |Pilt = Home Insurance Building.JPG |Pildiallkiri = |Asukoht = Chicago, USA |Stiil = Chicago koolkond |Ehituse algus = 1884 |Ehituse lõpp = 1885 |Sissepühitsemine = |Avamine = 1885 |Lammutamine = 1931 |Maksumus = |Juurdeehitus = 1890, lisati kaks korrust |Renoveeritud = |Aadress = |Kõrgus = 55 meetrit |Vundamendi pindala = |Korruseid = 12 |Lifte = |Ehitusmaterjal = teras, tellis |Liigitus = kontorihoone |Arhitekt = [[William Le Baron Jenney]] |Omanik = Home Insurance Company, NY |Töövõtja = |Ehitusinsener = |Laiuskoord = 41.8796 |Pikkuskoord = -87.632 |kaart=punkt |Veel = <!-- Juhuks, kui veel läheb ühte infokasti vaja. --> }} '''Kodukindlustuse hoone''' ehk '''Home Insurance Building''' oli kõrghoone [[Chicago]]s, praeguse West Adamsi tänava ja South Lasalle'i tänava nurgal. Hoonet peetakse üheks esimeseks pilvelõhkujaks korruste arvu, kõrguse ja konstruktsiooni põhjal. Hoone projekteeris arhitekt [[William Le Baron Jenney]] Home Insurance Company'le, mille peakontor oli [[New York|New Yorgis]]. == Ajalugu == Hoone valmis 1885. aastal ja sel oli unikaalne [[arhitektuur]] ning [[Ehitustarind|konstruktsioon]]. See oli esimene kõrghoone (10 korrust), mille [[Kandur|kandekonstruktsioonis]] oli kasutatud [[Teras|terast]] ja [[Malm|malmi]]. 1881. aastal lisati kaks korrust, mis kergitas hoone 55 m kõrgusele.<ref>Kampert, Bert (10. detsember 2008). "The Home Insurance Building" Chicago Architecture Info. ([https://web.archive.org/web/20131202235951/http://www.chicagoarchitecture.info/Building.php?ID=3168 arhiiviversioon])</ref> Kõige esimene hoone, mille kandekonstruktsioonis oli kasutatud rauda, oli küll 1797. aastal valminud [[Ditherington Flax veski]] Inglismaal, kuid see oli ainult viiekorruselise hoone kõrgune. Kuna veski puhul on [[tulekahju]] puhkemise risk suur, siis aitasid puittalade asemel hoone raskust kandev raudraam ning [[tellis]]test fassaad tagada tuleohutust.<ref>Kennedy, Maev (8. aprill 2005). [https://www.theguardian.com/society/2005/apr/08/urbandesign.arts "World's first iron-framed building saved"]. The Guardian</ref> Samuti oli neli aastat varem [[Philadelphia]]s valminud Broad Streeti jaamahoone, mis kasutas kandekonstruktsioonis terast, kuid sel hoonel oli ainult kuus korrust.<ref>George E. Thomas, "Broad Street Station," in James F. O'Gorman ''et al''., ''Drawing Toward Building: Philadelphia Architectural Graphics, 1732–1986'' (Philadelphia: University of Pennsylvania Press, 1986), lk 140–42.</ref> Hoone arhitekt oli [[William Le Baron Jenney]]. Tänu terasraamile kaalus hoone ainult kolmandiku vastava kiviehitisega võrreldes. Ehituse ajal peatas [[Chicago]] linnavalitsus hoone ehituse ning tellis [[Ekspertiis|ekspertiisi]], uurimaks hoone ohutust. Kodukindlustuse hoone on näide [[Chicago koolkond (arhitektuur)|Chicago koolkonna]] arhitektuurist.<ref name="home insurance">{{cite news| first=David| last=Nicholson- Cole |url=https://www.imelineajalugu.ee/fotod-ja-videod/2016/10/26/miks-me-purgime-korgustesse |title=Miks me pürgime kõrgustesse |publisher=Imeline Ajalugu |date=26. oktoober 2016 |accessdate=23. mai 2019}}</ref> Hoone lammutati 1931. aastal ning selle asemele ehitati [[Field Building]], mis on 45-korruseline kontorihoone. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ehitised]] [[Kategooria:Chicago]] sz7zff84yzd1zd7bez1n5r72gfac9p1 6174922 6174921 2022-08-07T14:19:59Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Hoone |Nimi = Home Insurance Building |Omakeelne nimi = |Pilt = Home Insurance Building.JPG |Pildiallkiri = |Asukoht = Chicago, USA |Stiil = Chicago koolkond |Ehituse algus = 1884 |Ehituse lõpp = 1885 |Sissepühitsemine = |Avamine = 1885 |Lammutamine = 1931 |Maksumus = |Juurdeehitus = 1890, lisati kaks korrust |Renoveeritud = |Aadress = |Kõrgus = 55 meetrit |Vundamendi pindala = |Korruseid = 12 |Lifte = |Ehitusmaterjal = teras, tellis |Liigitus = kontorihoone |Arhitekt = [[William Le Baron Jenney]] |Omanik = Home Insurance Company, NY |Töövõtja = |Ehitusinsener = |Laiuskoord = 41.8796 |Pikkuskoord = -87.632 |kaart=punkt |Veel = <!-- Juhuks, kui veel läheb ühte infokasti vaja. --> }} '''Home Insurance Building''' (tõlkes 'Kodukindlustuse hoone') oli kõrghoone [[Chicago]]s, praeguse West Adamsi tänava ja South Lasalle'i tänava nurgal. Hoonet peetakse üheks esimeseks pilvelõhkujaks korruste arvu, kõrguse ja konstruktsiooni põhjal. Hoone projekteeris arhitekt [[William Le Baron Jenney]] Home Insurance Company'le, mille peakontor oli [[New York|New Yorgis]]. == Ajalugu == Hoone valmis 1885. aastal ja sel oli unikaalne [[arhitektuur]] ning [[Ehitustarind|konstruktsioon]]. See oli esimene kõrghoone (10 korrust), mille [[Kandur|kandekonstruktsioonis]] oli kasutatud [[Teras|terast]] ja [[Malm|malmi]]. 1881. aastal lisati kaks korrust, mis kergitas hoone 55 m kõrgusele.<ref>Kampert, Bert (10. detsember 2008). "The Home Insurance Building" Chicago Architecture Info. ([https://web.archive.org/web/20131202235951/http://www.chicagoarchitecture.info/Building.php?ID=3168 arhiiviversioon])</ref> Kõige esimene hoone, mille kandekonstruktsioonis oli kasutatud rauda, oli küll 1797. aastal valminud [[Ditherington Flax veski]] Inglismaal, kuid see oli ainult viiekorruselise hoone kõrgune. Kuna veski puhul on [[tulekahju]] puhkemise risk suur, siis aitasid puittalade asemel hoone raskust kandev raudraam ning [[tellis]]test fassaad tagada tuleohutust.<ref>Kennedy, Maev (8. aprill 2005). [https://www.theguardian.com/society/2005/apr/08/urbandesign.arts "World's first iron-framed building saved"]. The Guardian</ref> Samuti oli neli aastat varem [[Philadelphia]]s valminud Broad Streeti jaamahoone, mis kasutas kandekonstruktsioonis terast, kuid sel hoonel oli ainult kuus korrust.<ref>George E. Thomas, "Broad Street Station," in James F. O'Gorman ''et al''., ''Drawing Toward Building: Philadelphia Architectural Graphics, 1732–1986'' (Philadelphia: University of Pennsylvania Press, 1986), lk 140–42.</ref> Hoone arhitekt oli [[William Le Baron Jenney]]. Tänu terasraamile kaalus hoone ainult kolmandiku vastava kiviehitisega võrreldes. Ehituse ajal peatas [[Chicago]] linnavalitsus hoone ehituse ning tellis [[Ekspertiis|ekspertiisi]], uurimaks hoone ohutust. Kodukindlustuse hoone on näide [[Chicago koolkond (arhitektuur)|Chicago koolkonna]] arhitektuurist.<ref name="home insurance">{{cite news| first=David| last=Nicholson- Cole |url=https://www.imelineajalugu.ee/fotod-ja-videod/2016/10/26/miks-me-purgime-korgustesse |title=Miks me pürgime kõrgustesse |publisher=Imeline Ajalugu |date=26. oktoober 2016 |accessdate=23. mai 2019}}</ref> Hoone lammutati 1931. aastal ning selle asemele ehitati [[Field Building]], mis on 45-korruseline kontorihoone. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ehitised]] [[Kategooria:Chicago]] 2bcu0fpuspwku2273jg0ep7mu0f7g49 0 550072 6175081 5375687 2022-08-07T19:53:10Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Dana''' võib tähendada järgmist: *[[Dana (Iirimaa laulja)]] *[[Dana (Lõuna-Korea laulja)]] *[[Dana (eesnimi)]] *[[Dana (Indiana)]], linn USA-s Indiana osariigis *[[annetamine|dāna (annetus)]] cv5pw2f4xymvi7o51tlj6fv6hrr99b6 0 550200 6174952 6173493 2022-08-07T15:21:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Peltes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1894 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2881 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Peltes''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis, praegune [[Sigulda]] linnaosa. Pelteses asuvad kultuurimaja ja [[Läti põllumajandusülikool]]i biotehnoloogia- ja veterinaarmeditsiini teadusinstituut Sigra. Peltes rajati Teise maailmasõja järel Lorupe sovhoosi keskasulaks. Hiljem asus seal Läti karjakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituut.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 2017. aastal oli külas 1881 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 1894. 12. septembril 2020 liideti Peltes Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 4eyuuvst3gtdirurgy3k9be4v7zehkh 6174953 6174952 2022-08-07T15:22:18Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Peltes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1894 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2881 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Peltes''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis, praegune [[Sigulda]] linnaosa. Pelteses asuvad kultuurimaja ja [[Läti põllumajandusülikool]]i biotehnoloogia- ja veterinaarmeditsiini teadusinstituut Sigra. Peltes rajati Teise maailmasõja järel Lorupe sovhoosi keskasulaks. Hiljem asus seal Läti karjakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituut.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 2017. aastal oli külas 1881 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 1894. 12. septembril 2020 liideti Peltes Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda]] [[Kategooria:Endised Läti külad]] lwrcluqmegit3f22d6fxouzbs25r24b 6174955 6174953 2022-08-07T15:23:52Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Peltes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1894 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2881 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Peltes''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis, praegune [[Sigulda]] linnaosa. Pelteses asuvad kultuurimaja ja [[Läti põllumajandusülikool]]i biotehnoloogia- ja veterinaarmeditsiini teadusinstituut Sigra. Peltes rajati Teise maailmasõja järel Lorupe sovhoosi keskasulaks. Hiljem asus seal Läti karjakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituut.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 2017. aastal oli külas 1881 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 1894. 12. septembril 2020 liideti Peltes Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda]] [[Kategooria:Läti endised külad]] 0q7ytee3jhaexa7uavmob19ntutlopy 6174965 6174955 2022-08-07T15:36:04Z Melilac 58734 /* Viited */ wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Peltes | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1894 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2881 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Peltes''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis, praegune [[Sigulda]] linnaosa. Pelteses asuvad kultuurimaja ja [[Läti põllumajandusülikool]]i biotehnoloogia- ja veterinaarmeditsiini teadusinstituut Sigra. Peltes rajati Teise maailmasõja järel Lorupe sovhoosi keskasulaks. Hiljem asus seal Läti karjakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituut.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 2017. aastal oli külas 1881 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 1894. 12. septembril 2020 liideti Peltes Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sigulda]] [[Kategooria:Läti endised külad]] a1pbl8t9sopsqjyc6booh6713wge2ea 0 550206 6174975 6174482 2022-08-07T15:49:27Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jūdaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 248 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2883 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Jūdaži''' o [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 101 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Peltes]]est 6, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 10 ja [[Riia]]st 59 kilomeetri kaugusele. Külast läheb läbi maantee P8. Jūdažis on postkontor, seltsimaja ja raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külas asub Jūdažu veikalsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9047 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub endise [[Jūdaži mõis]]a alal. Nõukogude perioodil asus seal Läti Karjakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi piimatootmiskompleksi «Jūdaži» keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Jūdažis asub looduskaitsealune pärn ümbermõõduga 4.5 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 239 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 248. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] cbklah8t9zqu469118qpajbf728gu5c 6174976 6174975 2022-08-07T15:49:40Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jūdaži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 248 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2883 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Jūdaži''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub valla lõunaosas merepinnast 101 meetri kõrgusel ja jääb valla keskusest [[Peltes]]est 6, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 10 ja [[Riia]]st 59 kilomeetri kaugusele. Külast läheb läbi maantee P8. Jūdažis on postkontor, seltsimaja ja raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> Külas asub Jūdažu veikalsi bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9047 Autotransporta direcija]</ref> Küla asub endise [[Jūdaži mõis]]a alal. Nõukogude perioodil asus seal Läti Karjakasvatuse ja veterinaaria teadusliku uurimise instituudi piimatootmiskompleksi «Jūdaži» keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Jūdažis asub looduskaitsealune pärn ümbermõõduga 4.5 meetrit.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2017 oli külas 239 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 248. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 4mfn7fe5p9vcrvw4w8w3brghq673cu1 0 550307 6174947 6174485 2022-08-07T14:56:15Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = More | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 708 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2151 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''More''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[More vald|More vallas]]. Külast lähevad läbi maanteed V85 ja V318, seal asub More bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/271 Autotransporta direcija]</ref> Mores on raamatukogu.<ref>https://kulturasdati.lv/lv/bibliotekas/publiska-biblioteka/pasvaldibu</ref> More jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Teise maailmasõja ajal septembris 1944 toimus küla lähedal [[More lahing]]. Aastal 2017 oli külas 181 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 192. ==Viited== {{viited}} {{More vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 7mku1wr2clxkfdnljl4cst7gmy1gtay 0 550308 6174951 6173490 2022-08-07T15:16:35Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kalnabeites | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 371 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2882 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Kalnabeites''' (varasema nimega ''Beites'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub Lorupe jõel asuva Ancīši tiigi ääres. Külast läheb läbi maantee V58. Seal asub looduskaitsealune Sigulda Beitese allee.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külla jääb Ancīši bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6337 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 332 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 371. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] rv0n0pks9ysnkp062ys4ew7obb8e4d6 6174960 6174951 2022-08-07T15:32:47Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kalnabeites | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 199 (2022)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2882 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Kalnabeites''' (varasema nimega ''Beites'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub Lorupe jõel asuva Ancīši tiigi ääres. Külast läheb läbi maantee V58. Seal asub looduskaitsealune Sigulda Beitese allee.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külla jääb Ancīši bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6337 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 332 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 371. 12. septembril 2020 liideti osa külast Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> Aastal 2022 oli külas 199 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 31cu2fxja2l8a4ozk71cv80qnqqbow8 6174969 6174960 2022-08-07T15:40:41Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kalnabeites | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 199 (2022)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2882 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Kalnabeites''' (varasema nimega ''Beites'') on [[Küla (Läti)|küla]] (''vidējciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla asub Lorupe jõel asuva Ancīši tiigi ääres. Külast läheb läbi maantee V58. Seal asub looduskaitsealune Sigulda Beitese allee.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Külla jäävad Ancīši<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/6337 Autotransporta direcija]</ref> ja Saltavotsi bussipeatused.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/12856 Autotransporta direcija]</ref> Aastal 2017 oli külas 332 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 371. 12. septembril 2020 liideti osa külast Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> Aastal 2022 oli külas 199 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] i0ij5k4yltmytg3275ybddeee8lg7xs 0 550310 6174958 6173491 2022-08-07T15:29:50Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķipari | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 576 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2884 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķipari''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], aastast 2020 [[Sigulda]] linnaosa. Aastal 2017 oli külas 557 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 576. 12. septembril 2020 liideti Peltes Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 5mjybr42f3jejmxgfbwgj8hpgl4jd15 6174959 6174958 2022-08-07T15:30:27Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķipari | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 576 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2884 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķipari''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], aastast 2020 [[Sigulda]] linnaosa. Aastal 2017 oli külas 557 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 576. 12. septembril 2020 liideti Peltes Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda]] [[Kategooria:Läti endised külad]] 51gp0b6xd7p80vmx8bef1ntgylw81k3 6174963 6174959 2022-08-07T15:35:28Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķipari | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 576 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2884 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķipari''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], aastast 2020 [[Sigulda]] linnaosa. Aastal 2017 oli külas 557 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 576. 12. septembril 2020 liideti Ķipari Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda]] [[Kategooria:Läti endised külad]] bwzjkacy4acbzhe8o8o4glb0gzx8bho 6174964 6174963 2022-08-07T15:35:42Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ķipari | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 576 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2884 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ķipari''' on endine [[Küla (Läti)|küla]] Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]], aastast 2020 [[Sigulda]] linnaosa. Aastal 2017 oli külas 557 elanikku, aastal 2020 oli elanikke 576. 12. septembril 2020 liideti Ķipari Siguldaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sigulda]] [[Kategooria:Läti endised külad]] s46kfecew85yp07g45sw49g26dx5gtx 0 550315 6174943 6173482 2022-08-07T14:47:12Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Akenstaka | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Akenstaka''' (vanasti ka '''Akenstakas muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]] [[More vald|More vallas]]. Küla asub valla keskosas Suda jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[More (Läti)|Morest]] 3, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 20,6 ja [[Riia]]st 70,2 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V319, seal asub Akenstaka bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/8426 Autotransporta direcija]</ref> Akenstakas kasvavad Akenstaka pargi tamm, Akenstaka pargi pärn, Krustkalni tamm ja veel kuus nimetut põlispuud on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Akenstakas asub endise [[Akenstaka mõis]]a keskus. Aastal 2007 oli külas 42 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=34385 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> ==Viited== {{viited}} {{More vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] ecfxi9bgpwandvellh2zcuzsy854vdw 0 550317 6174945 6173481 2022-08-07T14:50:05Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Eglaine | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Eglaine''' (ka '''Eglene''' või '''Eglēnu muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]]. Küla asub valla kirdeosas ja jääb valla keskusest [[More (Läti)|Morest]] 2,6, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 22,8 ja [[Riia]]st 74,9 km kaugusele. Külast lähevad läbi maanteed P32 ja V318, seal asub Eglaine bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/226 Autotransporta direcija]</ref> Eglaines asub endise [[Eglēni mõis]]a keskus. Küla jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 38 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2153 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> ==Viited== {{viited}} {{More vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] egtxr3jgy1xxf934qyi8twpxatz0ezy 0 550318 6174946 6173480 2022-08-07T14:51:02Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kārtūži | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Kārtūži''' (ka '''Kārtūži''', vanasti ka '''Kārtūžu muiža''') on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[More vald|More vallas]]. Küla asub valla põhjaosas Suda jõe kaldal ja jääb valla keskusest [[More (Läti)|Morest]] 5,6, piirkonna keskusest [[Sigulda]]st 15,4 ning [[Riia]]st 66,6 km kaugusele. Külast läheb läbi maantee V85, seal asub Kārtūži bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9051 Autotransporta direcija]</ref> Akenstakas asub endise [[Kārtūži mõis]]a keskus. Külas kasvav Kartūži mõisa tamm on looduskaitse all. Kārtūži jääb osaliselt [[Gauja rahvuspark]]i.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Aastal 2007 oli külas 27 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=2154 Vietvārdu datubāze], vaadatud 22.05 2020</ref> ==Viited== {{viited}} {{More vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] 95tumsoiidgdkw3kla7nlgr7m0e4ol1 0 550496 6174977 6173488 2022-08-07T15:50:53Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vējupīte | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | omakeelne_nimi_3 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 79 (2020)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=121554 Vietvārdu datubāze], vaadatud 23.05 2020</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Vējupīte''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''mazciems'') Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonna]] [[Sigulda vald|Sigulda vallas]]. Küla jääb valla keskusest [[Sigulda]]st 5,7 ja [[Riia]]st 57,9 km kaugusele. Aastal 2017 oli külas 62 elanikku, aastal 2019 oli elanikke 77, aastal 2020 aga 79. ==Viited== {{viited}} {{Sigulda vald}} [[Kategooria:Sigulda piirkonna külad]] avnzklhlo0l1k8qfvvcjkzdgk2rqkpt 0 552727 6175074 6173478 2022-08-07T19:34:34Z Octagon11 123728 /* Mägijalavägi */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina maaväed | pilt = Ensign of the Ukrainian Ground Forces.svg | pildiallkiri = Lipp | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = [[maavägi]] | ülesanne = | suurus = 169 000 (2016)<ref>https://web.archive.org/web/20180301164523/https://tsn.ua/ukrayina/poltorak-postaviv-suhoputni-viyska-za-priklad-reform-v-ukrayini-845555.html</ref> | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = За Україну! За її волю! | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = [[12. detsember]] – Ukraina maavägede päev<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2020-12-12/den-suhoputnyih-voysk-ukrainyi-istoriya-prazdnika-i-glavnyie-traditsii/217435 День Сухопутных войск Украины: история праздника и главные традиции] - Апостроф, 12.12.2020 (vaadatud: 12.12.2020)</ref> | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralpolkovnik]] [[Oleksandr Sõrskõi]] | praegune_ülem_silt = Ukraina maaväe ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Volodõmõr Karpenko]]<ref>[https://defence-ua.com/army_and_war/komanduvach_logistiki_suhoputnih_vijsk_rozpoviv_pro_vtrati_zsu_v_bronetehnitsi_ta_artileriji-7820.html#:~:text=%D0%9D%D0%B0%20%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D1%8F%D1%85%20%D0%B2%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%B2%D0%BA%D0%B8%20Eurosatory%20%D0%B2%D0%B8%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%BD%D1%8F,%D0%97%D0%A1%D0%A3%20%D0%B1%D1%80%D0%B8%D0%B3%D0%B0%D0%B4%D0%BD%D0%BE%D0%B3%D0%BE%20%D0%B3%D0%B5%D0%BD%D0%B5%D1%80%D0%B0%D0%BB%D0%B0%20%D0%92%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B4%D0%B8%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%B0%20%D0%9A%D0%B0%D1%80%D0%BF%D0%B5%D0%BD%D0%BA%D0%BE. Командувач логістики Сухопутних військ розповів про втрати ЗСУ в бронетехніці та артилерії] (vaadatud: 06.07.2022)</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Logistikaülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Ground Forces.svg|150px]] | märk_silt = Embleem | märk_2 = [[Pilt:НЗ СВ.svg|150px]] | märk_2_silt = Käiseembleem | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina maaväed''' ([[ukraina keel]]es ''Сухопутні війська Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Struktuur == === Juhtimine === * [[Pilt:КСВ к.svg|25px]] Maaväe väejuhatus * Maaväe väljaõppe väejuhatus<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2021/08/kom-pidgotovky.html#:~:text=%D0%B2%D1%96%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%BE%D0%BA%2C%2017%20%D1%81%D0%B5%D1%80%D0%BF%D0%BD%D1%8F%202021%20%D1%80,%D0%BE%D1%87%D0%BE%D0%BB%D1%8E%D0%B2%D0%B0%D0%B2%20%D0%B3%D0%BE%D0%BB%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D0%BA%D0%BE%D0%BC%D0%B0%D0%BD%D0%B4%D0%BD%D0%B8%D0%B9%20%D1%86%D0%B5%D0%BD%D1%82%D1%80%20%D0%97%D0%A1%D0%A3. Командування підготовки Сухопутних військ очолив Ігор Палагнюк] (vaadatud: 04.07.2022)</ref> ==== Piirkondlikud väejuhatused ja ülemad ==== * [[Pilt:ОК Північ к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Põhi]] – [[Viktor Nikoljuk]] * [[Pilt:ОК Південь к.svg|25px]] [[Operatiivväejuhatus Lõuna]] – [[Andri Kovaltšuk]] * [[Pilt:ОК Схід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Ida – [[Oleh Mikats]]<ref>[https://espreso.tv/zelenskiy-proviv-kadrovi-priznachennya-v-zsu-zminiv-komanduvachiv-povitryanikh-sil-ta-desantno-shturmovikh-viysk Зеленський провів кадрові призначення в ЗСУ: змінив командувачів Повітряних сил та Десантно-штурмових військ] - Espreso, 09.08.2021 (vaadatud: 04.08.2022)</ref> * [[Pilt:ОК Захід к.svg|25px]] Operatiivväejuhatus Lääs – [[Serhi Litvinov]]<ref>[https://espreso.tv/zelenskiy-proviv-kadrovi-priznachennya-v-zsu-zminiv-komanduvachiv-povitryanikh-sil-ta-desantno-shturmovikh-viysk Зеленський провів кадрові призначення в ЗСУ: змінив командувачів Повітряних сил та Десантно-штурмових військ] - Espreso, 09.08.2021 (vaadatud: 04.08.2022)</ref> === Tankivägi === * [[Pilt:1 ОТБр.svg|25px]] 1. üksik Siverski tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1 окремій танковій бригаді Збройних Сил України почесне найменування "Сіверська" та надалі іменувати її - 1 окрема танкова Сіверська бригада Збройних Сил України;''. 23.08.2017.</ref> * [[Pilt:17th tank brigade insignia daily.svg|25px]] 17. üksik [[Kostjantõn Pestuško]] nimeline Krõvõi Rigi tankibrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №618/2019 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. ''1. Присвоїти військовим частинам Збройних Сил України: 17 окремій танковій Криворізькій бригаді почесне найменування "імені Костянтина Пестушка" та надалі іменувати її - 17 окрема танкова Криворізька бригада імені Костянтина Пестушка;''. 22.08.2019</ref> === Mehhaniseeritud väeüksused === * [[Pilt:14 ОМБр.svg|25px]] [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik vürst Roman Suure nimeline mehhaniseeritud brigaad]] * [[Pilt:24 ОМБр.svg|25px]] 24. üksik [[Danõlo Romanovõtš|kuningas Danõlo]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:28 ОМБр к.svg|25px]] 28. üksik Talvise sõjakäigu rüütlite nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:30 ОМБр.svg|25px]] 30. üksik vürst [[Kostjantõn Ostrozkõi]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:53ОМБр.png|25px]] [[53. mehhaniseeritud brigaad|53. üksik vürst Vladimir Monomahhi nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №168/2020 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Сухопутних військ Збройних Сил України, 06.05.2020. Uus nimetus ukraina keeles ''53 окрема механізована бригада імені князя Володимира Мономаха Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:54th Separate Mechanized Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 54. üksik hetman [[Ivan Mazepa]] nimeline mehhaniseeritud brigaad * [[Pilt:56th Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] 56. üksik [[Mariupol]]i nimeline motoriseeritud jalaeväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №232/2018 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 56 окремій мотопіхотній бригаді почесне найменування "Маріупольська" та надалі іменувати її - 56 окрема мотопіхотна Маріупольська бригада, 22.08.2018.</ref> * [[Pilt:Ємблема 57ОМБр.png|25px]] 57. üksik kiši otamani [[Kost Hordienko]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad * [[Pilt:58 ОМПБр.svg|25px]] 58. üksik hetman [[Ivan Võhovskõi]] nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-vygovskogo-zahopyla-zenitni-kompleksy-tor/ Бригада імені Виговського захопила зенітні комплекси "Тор"] - Militarnõu, 05.03.2022 (vaadatud: 05.03.2022)</ref> * [[Pilt:59th Motorized Bde emblem 2020 01.png|25px]] 59. üksik [[Jakiv Gandzjuk]]i nimeline motoriseeritud jalaväebrigaad<ref>[https://33kanal.com/news/142865.html 59-та окрема мотопіхотна бригада імені Якова Гандзюка повертається у Гайсин] - 23.07.2021 (vaadatud: 07.03.2022)</ref> * [[Pilt:72 ОМБр.svg|25px]] [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik Mustade zaporožlaste nimeline mehhaniseeritud brigaad]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №234/2017 Про присвоєння почесних найменувань військовим частинам Збройних Сил України та уточнення деяких найменувань. 23.08.2019.</ref> * [[Pilt:92nd Separate Motorized Infantry Brigade SSI.svg|25px]] [[92. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|92. üksik kiši otamani Ivan Sirko nimeline mehhaniseeritud brigaad]] * [[Pilt:93 ОМБр п.svg|25px]] [[93. üksik mehhaniseeritud brigaad "Holodnõi Jar"]] === Mägijalavägi === * [[Pilt:10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg|25px]] [[10. üksik mägiründebrigaad]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2019/10/02/vognem-i-dymom-pahnut-edelvejsy/ Вогнем і димом пахнуть едельвейси…] - 02.10.2019 (vaadatud: 11.02.2022)</ref> * [[Pilt:128 ОГШБр.png|25px]] [[128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad]]<ref>[https://www.0312.ua/news/3289067/128-zakarpatska-girsko-sturmova-brigada-povernulasa-dodomu 128 Закарпатська гірсько-штурмова бригада повернулася додому] - 0312.ua, 24.12.2020 (vaadatud: 12.02.2022)</ref> === Raketi- ja suurtükivägi === * [[Pilt:15 РеАП.png|25px]] 15. Kiievi kaardiväe reaktiivsuurtükiväe polk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №646/2015 Про внесення змін до Указу Президента України від 30 жовтня 2000 року № 1173, 18.11.2015. Nimetus ukraina keeles: ''15 гвардійський реактивний артилерійський Київський полк.''</ref> * [[Pilt:19 ОРБр.svg|25px]] 19. üksik raketibrigaad [[Püha Barbara]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №883/2019 Про присвоєння почесного найменування 19 ракетній бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2019. Nimetus ukraina keeles ''19 ракетна бригада «Свята Варвара» Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:26 ОАБр к.svg|25px]] [[26. suurtükiväebrigaad (Ukraina)|26. kindral-horunžõi Roman Daškevõtši nimeline suurtükiväebrigaad]]<ref>[https://www.zhitomir.info/news_201178.html У Бердичеві 26-а артилерійська бригада урочисто відзначила річницю створення] - Zhitomir.INFO, 05.07.2021 (vaadatud: 04.02.2022)</ref> * [[Pilt:27 ОРеАБр.svg|25px]] 27. kiši otamani [[Petro Kalnõševskõi]] nimeline reaktiivsuurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №546/2020 Про присвоєння почесного найменування 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 27 реактивній артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені кошового отамана Петра Калнишевського" та надалі іменувати її — 27 реактивна артилерійська бригада імені кошового отамана Петра Калнишевського Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020</ref> * [[Pilt:40th Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 40. üksik suurvürst [[Vytautas]]e nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:43rd Separate Artillery Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 43. üksik hetman [[Tarass Trjasõlo]] nimeline suurtükiväebrigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №432/2020 Про присвоєння почесного найменування 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України, 14.10.2020. ''1. Присвоїти 43 окремій артилерійській бригаді Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування "імені гетьмана Тараса Трясила" та надалі іменувати її — 43 окрема артилерійська бригада імені гетьмана Тараса Трясила Сухопутних військ Збройних Сил України.''</ref> * [[Pilt:44th Separate Artillery Brigade SSI (var. 1, with tab).svg|25px]] 44. üksik hetman [[Danõlo Apostol]]i nimeline suurtükiväebrigaad * [[Pilt:55 ОАБр.svg|25px]] 55. üksik suurtükiväebrigaad [[Zaporižžja Sitš]] === Insenerivägi === * [[Pilt:91 ОПОЗ к.svg|25px]] 91. üksik Ohtõrka inseneripolk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №410/2021 Про присвоєння почесного найменування 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 91 окремому полку оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «Охтирський» та надалі іменувати його — 91 окремий Охтирський полк оперативного забезпечення Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2021</ref> === Luureüksused === * [[Pilt:Емблема 54ОРБ.png|25px]] 54. üksik [[Mõhhailo Tõša]] nimeline luurepataljon<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №419/2021. Про присвоєння почесного найменування 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 54 окремому розвідувальному батальйону Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені Михайла Тиші» та надалі іменувати його — 54 окремий розвідувальний батальйон імені Михайла Тиші Сухопутних військ Збройних Сил України, 23.08.2022</ref> * [[Pilt:74-й окремий розвідувальний батальйон.png|25px]] 74. üksik luurepataljon<ref>[https://novynarnia.com/2021/04/21/kolodyazhnyj-rakhmanin/ У Раді ініціюють присвоєння легендарному розвіднику 74 орб Колодяжному звання Героя України посмертно] (vaadatud: 25.04.2022)</ref> * 130. üksik luurepataljon<ref>[https://horyn.info/news/rivnyany-peredaly-vitannya-dlya-130-go-okremogo-rozviduvalnogo-bataljonu/ Рівняни передали вітання для 130-го окремого розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:131st Separate Reconnaissance Battalion SSI (with tab).svg|25px]] 131. üksik luurepataljon<ref>[https://kalynivka.city/articles/68492/na-shodi-zaginuli-troe-bijciv-131-go-rozviduvalnogo-bataljonu На Сході загинули троє бійців 131 –го розвідувального батальйону] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> === Maaväelennuvägi === * [[Pilt:11 ОБрАА к.svg|25px]] 11. üksik maaväelennuväe brigaad Herson * [[Pilt:12 ОБрАА к.svg|25px]] 12. üksik kindral-horunžõi [[Viktor Pavlenko]] nimeline maaväelennuväe brigaad<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №545/2020 Про присвоєння почесного найменування 12 окремій бригаді армійської авіації Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Uus nimetus ukraina keeles 12 окрема бригада армійської авіації імені генерал-хорунжого Віктора Павленка Сухопутних військ Збройних Сил України.</ref> * [[Pilt:16 ОБрАА к.svg|25px]] 16. üksik maaväelennuväe brigaad Brodõ * [[Pilt:18th Separate Army Aviation Brigade SSI (with tab).svg|25px]] 18. üksik Ihor Sikorskõi nimeline maaväelennuväe brigaad === Maaväe õhutõrje === * [[Pilt:38 ЗРП к.svg|25px]] 38. ükskik kindral-horunžõi [[Juri Tjutjunnõk]]i nimeline raketipolk.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №411/2021. Про присвоєння почесного найменування 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України. 1. Присвоїти 38 зенітному ракетному полку Сухопутних військ Збройних Сил України почесне найменування «імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника» та надалі іменувати його — 38 зенітний ракетний полк імені генерал-хорунжого Юрія Тютюнника Сухопутних військ Збройних Сил України 23.08.2021.</ref> [[Fail:На Гончарівському полігоні відбувся етап тактичних навчань зведеної танкової роти з бойовою стрільбою (29006080493).jpg|pisi|Välivorm]] === Õppeasutused === * [[Pilt:169-й навчальний центр 2.png|25px]] 169. vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav Targa]] nimeline maavägede väljaõppekeskus<ref>Указ Президента України № 549/2020 Про присвоєння почесного найменування 169 навчальному центру Сухопутних військ Збройних Сил України, 05.12.2020. Väljaõppekeskuse ametlik nimetus ukraina keeles ''169 навчальний центр імені князя Ярослава Мудрого Сухопутних військ Збройних Сил України''.</ref> * [[Pilt:197 ЦПСС.png|25px]] 197. allohvitseride väljaõppekeskus<ref>[https://galinfo.com.ua/news/vidbuvsya_vypusk_kursantiv_197_navchalnogo_tsentru_pidgotovky_serzhantskogo_skladu_298439.html Відбувся випуск курсантів 197 Навчального центру підготовки сержантського складу] - galinfo.com.ua, 20.10.2018. (vaadatud: 09.02.2022)</ref> === Reservüksused === * [[Pilt:3 окрема танкова бригад.png|25px]] 3. üksik tankibrigaad (reservkorpus)<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2018/07/zbory-3-tankovoi-brygady.html Понад 3000 військовозобов'язаних залучать до зборів 3-ї танкової бригади Корпусу резерву] - 27.08.2018 (vaadatud: 11.04.2022)</ref> * [[Pilt:45 ОАБр(1).png|25px]] 45. üksik suurtükiväebrigaad<ref>[https://zahid.espreso.tv/artileristi-45-i-brigadi-zsu-pokazali-yak-obslugovuyut-garmati-pislya-strilbi Артилеристи 45-ї бригади ЗСУ показали, як обслуговують гармати після стрільби] (vaadatud: 07.07.2022)</ref> * [[Pilt:60-та окрема піхотна бригада.png|25px]] 60. üksik jalaväebrigaad === Muud üksused === * Üksik hetman [[Bogdan Hmelnõtskõi]] nimeline presidendi polk.<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/10/sogodni-den-stvorennya-bataljonu-pochesnoyi-varty-prezydentskogo-polku/ Сьогодні — день створення батальйону почесної варти Президентського полку] - Armija Inform, 10.11.2021 (vaadatud: 18.02.2022)</ref> == Sümboolika == {| class="wikitable" |+ |- ! Relvaliik !! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem |- | Tankivägi || [[Pilt:БЕ ТАН (2018).png|100px]] || must || [[Pilt:Новая эмблема танковых войск Украины.jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ ТВ СВ.svg|100px]] |- | Mehhaniseeritud väed || [[Pilt:БЗ МВ.svg|100px]] || oliiviroheline<ref>[http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini http://krivbass.city/news/view/militarnij-kod-pro-bereti-vijskovosluzhbovtsiv-zbrojnih-sil-ukraini](vaadatud: 07.07.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934950).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ МВ.svg|100px]] |- | Mägiajalvägi || [[Pilt:БЕ ГП (2016).png|100px]] || hall<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/11/06/vruchennya-beretiv-osoblyvyj-moment-v-zhytti-girskogo-shturmovyka/ Вручення беретів – особливий момент в житті гірського штурмовика] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || - || [[Pilt:НЗ ГП.svg|100px]] |- | Raketi- ja suurtükivägi || [[Pilt:БЗ РВтА.svg|100px]] || punane<ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/10/beret-koloru-polumya-nosyat-lyshe-ti-artylerysty-hto-nyuhav-poroh/ Берет кольору полум'я носять лише ті артилеристи, хто нюхав порох!] (vaadatud: 30.06.2022)</ref> || [[Pilt:President took part in the festive Parade of Troops on the occasion of the 30th anniversary of Ukraine's independence. (51716934925).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ РВтА СВ.svg|100px]] |} == Varustus == {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | [[T-64]] || [[File:Ukrainian Army T-64BM during a training exercise.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]] || T-64B, T-64BM<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-germanii-zavershilis-tankovye-sorevnovaniya-nato-s-uchastiem-ukrainskih-voennyh-248128_.html В Германии завершились танковые соревнования НАТО с участием украинских военных] - Zn.ua, 12.05.2017 (vaadatud: 25.01.2020)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2021/03/16/harkivskyj-bronetankovyj-zavod-peredav-zsu-devyat-tankiv-t-64bv/ «Харківський бронетанковий завод» передав ЗСУ дев'ять танків Т-64БВ] - АрміяInform, 16.02.2021 (vaadatud: 09.02.2022)</ref> || |- | [[T-72]] || [[Pilt:T-72AMT, Kyiv 2018, 05.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[tank]]<ref>[https://novynarnia.com/2021/10/14/lyczari-rezervu-do-dnya-zahysnykiv-i-zahysnycz-vyjshov-film-pro-3-tyu-tankovu-brygadu-video/ "Лицарі резерву": до Дня захисників і захисниць вийшов фільм про 3-тю танкову бригаду. ВІДЕО] (vaadatud: 20.04.2022)</ref> || - || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Jalaväe lahingumasinad''' |- | [[BMP-1]] || [[Pilt:BWP-1 Baltops 2016 0283.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[jalaväe lahingumasin]]<ref>[https://www.mil.gov.ua/ministry/sklad-zbrojnix-sil-ukraini/suhoputni-vijska/ Сухопутні Війська] (vaadatud: 08.02.2022)</ref> || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomustransportöörid''' |- | [[M113]] || [[Pilt:M113A1-latrun-1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[soomustransportöör]] || - || Kasutuses 2022. aasta mai seisuga.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/podrazdeleniya-suhoputnyh-voysk-vsu-otrabatyvayut-navyki-nastupleniya-genshtab Подразделения Сухопутных войск ВСУ отрабатывают навыки наступления – Генштаб] (vaadatud: 14.05.2022)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[Novator]] || [[Pilt:Novator.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/07/novator28.html 28 механізована бригада отримала бронемашини «Новатор»] - Ukrainian Military Pages, 30.07.2020 (vaadatud: 05.02.2022)</ref> || || |- | [[Varta]] || [[Pilt:Varta armoured vehicle (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[soomusauto]]<ref>[https://web.archive.org/web/20191015181654/https://mil.in.ua/uk/news/broneavtomobil-varta-teper-na-ozbroyenni-28-ombr/ Бронеавтомобіль "Варта": тепер на озброєнні 28 ОМБр] (vaadatud: 13.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kaudtulerelvad''' |- | [[2A36 Giatsint-B]]<ref>Олексій Тригуб. [https://armyinform.com.ua/2021/02/23/giaczynty-na-poligoni/ «Гіацинти» на полігоні] - АрміяInform, 23.02.2021 (vaadatud: 07.02.2022)</ref> || [[Pilt:Артилеристи ВМС в рамках навчань ОТУ «Маріуполь» виконували практичні стрільби з гармат «Гіацинт-Б» 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[2A65 Msta-B]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/brygada-imeni-knyazya-vitovta-zneshkodyla-try-bmp-rosiyan/ Бригада імені князя Вітовта знешкодила три БМП росіян] (vaadatud: 14.06.2022)</ref> || [[Pilt:2A65 Msta-B.JPG|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- | [[M777]]<ref>[https://censor.net/ua/photo_news/3348783/voyiny_44yi_okremoyi_artbrygady_z_amerykanskyh_gaubyts_m777_nyschat_rashystiv_na_donbasi_fotoreportaj Воїни 44-ї окремої артбригади з американських гаубиць М777 нищать рашистів на Донбасі. ФОТОрепортаж Джерело: https://censor.net/ua/p3348783](18.06.2022)</ref> || [[Pilt:M777 Howitzer Helmand April2007.JPEG|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[haubits]] || - || |- | [[2S1 Gvozdika]] || [[Pilt:Ukrainian 2S1 Gvozdika SPG.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/vijskovi-ukrayiny-z-gvozdyky-znyshhyly-bronetehniku-rosiyan/ Військові України з "Гвоздики" знищили бронетехніку росіян] (vaadatud: 01.04.2022)</ref> || - || |- | [[2S3 Akatsija]] || [[Pilt:2S3 Akatsiya Ukrainian Army.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref> Надія Карбунар [https://glavcom.ua/country/incidents/artileristi-pokazali-yak-vpravlyayutsya-iz-akaciyami-foto-850477.html Артилеристи показали, як вправляються із «Акаціями» (фото)] - Glavcom, 03.06.2022 (vaadatud: 03.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S7 Pion]] || [[Pilt:Army-2018-29.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/vipuskajte_krakena_suhoputni_vijska_zsu_pokazali_vidovischnij_zalp_chotiroh_203_mm_sau_2s7_pion-6994.html "Випускайте Кракена": Сухопутні війська ЗСУ показали видовищний залп чотирьох 203-мм САУ 2С7 "Піон"] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || - || |- | [[2S19 Msta-S]] || [[Pilt:Військовослужбовці провели тактичне заняття 09.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[liikursuurtükk]]<ref>[https://defence-ua.com/news/zsu_pokazali_jak_po_vorogu_pratsjujut_nashi_msta_s_video-7048.html ЗСУ показали, як по ворогу працюють наші "Мста-С" (відео)] (vaadatud: 22.04.2022)</ref> || - || |- | [[CAESAR]] || [[Pilt:9th Light Armoured Marine Brigade Bastille Day 2013 Paris t114135.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Prantsusmaa}} || [[liikursuurtükk]] || - || Kasutuses 2022. aasta maikuu seisuga.<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/55-ta-brygada-otrymala-na-ozbroyennya-sau-caesar/ 55-та бригада отримала на озброєння САУ CAESAR] (vaadatud: 29.05.2022)</ref> |- | [[RM-70]] || [[Pilt:RM-70 Vampire 4D.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Tšehhi}}<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/girski-pihotyntsi-ozbroyilys-rszv-rm-70-vampire/ Гірські піхотинці озброїлись РСЗВ RM-70 Vampire] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[ZU-23-2]] || [[File:Навчання військовослужбовців у 169 навчальному Центрі Сухопутних військ ЗС України Десна 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[õhutõrjekahur]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/v-vsu-opredelili-luchshij-zenitnyj-raschet-video-i-fotoreportazh.html В ВСУ определили лучший зенитный расчет: видео и фото с полигона] - Zn.ua, 07.08.2021 (vaadatud: 07.08.2020)</ref> || || |- | [[FIM-92 Stinger]] || [[File:Launched FIM-92A Stinger missile.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || õhutõrje raketikompleks<ref>Валентина Мерещук. [https://lb.ua/society/2022/03/19/510261_viyskovi_zbili_nad_kiivshchinoyu_shche.html Військові збили над Київщиною ще один російський вертоліт К-52] - Lb.ua, 19.03.2022 (vaadatud: 19.03.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[2A29 MT-12 Rapira]] || [[Pilt:MT-12 100 mm anti-tank gun in Ukrainian service.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[tankitõrjekahur]]<ref>[https://defence-ua.com/news/stalo_vidomo_hto_mozhe_postachati_ukrajini_100_mm_snarjadi_do_mt_12_rapira_foto-8326.html Стало відомо, хто може постачати Україні 100-мм снаряди до МТ-12 "Рапіра" (фото)] (vaadatud: 27.07.2022)</ref> || - || |- | [[FGM-148 Javelin]] || [[Pilt:Army-fgm148.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/05/08/javelin-roznis-tank-okupantiv/ Javelin розніс танк окупантів] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> || [[raketiheitja]] || - || |- | [[NLAW]] || [[Pilt:Pansarvärnsrobot 57 aka MTB LAW.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[raketiheitja]]<ref> Виктория Коломиец.[https://hromadske.ua/ru/posts/v-chernigovskoj-oblasti-nachalis-ucheniya-s-protivotankovymi-kompleksami-nlaw-kotorye-ukraina-poluchila-ot-velikobritanii В Черниговской области начались учения с противотанковыми комплексами NLAW, которые Украина получила от Великобритании] - Hromadske, 05.02.2022 (vaadatud: 05.02.2022)</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/03/25/holodnoyarivska-pihota-znyshhyla-rosijskyj-tank-t-80/ Холодноярівська піхота знищила російський танк Т-80] 25.03.2022 (vaadatud: 25.03.2022)</ref> || || |- | [[Korsar]] || [[Pilt:Korsar ATGM, Kyiv 2019, 02.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4470077-ukraynskyi-korsar-unychtozhyl-vrazheskye-tyhry-y-bmp-na-khersonschyne Украинский Корсар уничтожил вражеские Тигры и БМП на Херсонщине] 16.04.2022 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> || || |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://novynarnia.com/2022/03/15/30-ombr-don/ 30-та бригада на Донецькому напрямку – добре працює ПТРК "Стугна-П". ВІДЕО] 15.03.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> || || |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://zn.ua/UKRAINE/v-den-pehoty-prezident-prisvoil-pochetnye-naimenovaniya-trem-brigadam-vsu-353448_.html В День пехоты президент присвоил почетные наименования трем бригадам ВСУ] - Zn.ua, 06.05.2020 * [https://np.pl.ua/2019/10/voiny-vertolitnyky-18-i-okremoi-bryhady-armiys-koi-aviatsii-sukhoputnykh-viys-k-zsu-vidznachyly-4-tu-richnytsiu-stvorennia-chastyny/ Воїни-вертолітники 18-ї окремої бригади армійської авіації Сухопутних Військ ЗСУ відзначили 4-ту річницю створення частини] - Новини Полтавщини, 01.10.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] i6vbm3iwd09q379nu5mz85kgoxyisnb 0 554031 6175057 6168884 2022-08-07T19:16:02Z Octagon11 123728 /* Autasud */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 4. kiirreageerimisbrigaad | pilt = 4 БрОП.png|pildisuurus=220px | pildiallkiri = Käiseembleem | algusaeg = 2016 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{PisiLipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Pilt:Емблема НГУ т.svg|20px|Embleem]] [[Ukraina Rahvuskaart|Rahvuskaart]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = [[Hostomel]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Sõda Donbassis]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = [[Julguse ja Vapruse Eest]] | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[polkovnik]] Ivan Mõropolskõi<ref>[https://www.unian.ua/war/polkovnik-ngu-ivan-miropolskiy-mi-gotuyemosya-protistoyati-i-masovim-perehodam-kordonu-z-boku-bilorusi-i-ozbroyenim-provokaciyam-novini-vtorgnennya-rosiji-v-ukrajinu-11625595.html Полковник НГУ Іван Миропольський: Ми готуємося протистояти і масовим переходам кордону з боку Білорусі, і озброєним провокаціям] - UNIAN, 30.11.2021 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''4. Ukraina kangelase seersant [[Serhi Mõhhaltšuk]]i nimeline opertiivbrigaad''' ([[ukraina keel]]es ''4-та бригада оперативного призначення імені Героя України сержанта Сергія Михальчука'' / ''Бригада швидкого реагування НГУ'') on [[Ukraina Rahvuskaart|Ukraina rahvuskaardi]] väeüksus. == Ajalugu == * Väeüksus moodustati 2016. aastal.<ref>[https://ua.korrespondent.net/ukraine/3691990-u-natshvardii-ziavylasia-bryhada-shvydkoho-reahuvannia У Нацгвардії з'явилася бригада швидкого реагування] - Корреспондент.net, 3. juuni 2016 (vaadatud: 16.04.2022)</ref> * 2020. aastal lisas Ukraina president oma ukaasiga brigaadi nimetusele juurde: Ukraina kangelase seersant Serhi Mõhhailtšuki nimeline.<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №336/2020 Про присвоєння імені Героя України сержанта Сергія Михальчука 4 бригаді оперативного призначення Національної гвардії України, 21.08.2020</ref> == Koosseis == * Pataljon Svoboda<ref>[https://espreso.tv/zastupnik-golovi-vo-svoboda-andriy-illenko-pishov-do-viyska Заступник голови ВО "Свобода" Андрій Іллєнко пішов до війська] (vaadatud: 07.08.2022)</ref> == Autasud == * 2022 - [[Julguse ja Vapruse Eest]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №536/2022 Про відзначення почесною відзнакою «За мужність та відвагу». 1. Відзначити почесною відзнакою «За мужність та відвагу» 4 бригаду оперативного призначення імені Героя України сержанта Сергія Михальчука Національної гвардії України, 27.07.2022</ref> === Ukraina kangelane === * [[file:Hero of Ukraine.svg|15px]] 2020 - [[seersant]] [[Serhi Mõhhaltšuk]] (postuumselt)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №111/2020 Про присвоєння С.Михальчуку звання Герой України. Присвоїти звання Герой України з удостоєнням ордена «Золота Зірка» МИХАЛЬЧУКУ Сергію Олександровичу — сержанту (посмертно), 25.03.2020</ref> * [[file:Hero of Ukraine.svg|15px]] 2022 - [[vanemsõdur]] Artem Amelin (postuumselt)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №167/2022 Про присвоєння звання Герой України. За особисту мужність і героїзм, виявлені у захисті державного суверенітету та територіальної цілісності України, вірність військовій присязі постановляю: Присвоїти звання Герой України з удостоєнням ордена “Золота Зірка”, АМЕЛІНУ Артему Андрійовичу – старшому солдату (посмертно), 25.03.2022</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/04/25/u-boyu-pid-trohizbenkoyu-gvardiyecz-artem-amelin-pidbyv-dva-vorozhi-tanky/ У бою під Трьохізбенкою гвардієць Артем Амелін підбив два ворожі танки] (vaadatud: 27.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Сергій Олександрович Михальчук.jpg|Seersant Serhi Mõhhaltšuk </gallery> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] doa1l6aw49c1ic6w16r6p80xuq573un 0 558691 6175201 5936241 2022-08-08T07:04:23Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Ukraina Relvajõudude Kindralstaap]] pealkirja [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] alla: ühtlustus wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina Relvajõudude Kindralstaap | omakeelne_nimi = Генеральний штаб Збройних сил України | embleem = General Staff of the Ukrainian Armed Forces.svg | embleemiallkiri = Embleem | pilt = НЗ ГШ.svg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Kindralstaabi ülem | juht_nimi = [[Sergi Šaptala]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2021. Про призначення С.Шаптали начальником Генерального штабу Збройних Сил України, 28.07.2021</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Ukraina Relvajõudude Kindralstaap''' ([[ukraina keel]]es Генеральний штаб Збройних сил України) on [[Ukraina Relvajõud]]ude kõrgeim juhtimisorgan. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://lb.ua/news/2019/09/03/436331_dolzhnosti_glavnokomanduyushchego_vsu.html Должности главнокомандующего ВСУ и начальника Генштаба разделят] - Lb.ua, 03.09.2019 *[https://lb.ua/news/2020/02/27/451113_minoboroni_hochet_uskorit.html Минобороны хочет ускорить разделение должности главнокомандующего и начальника Генштаба] - Lb.ua, 27.02.2020 *[https://korrespondent.net/ukraine/4203751-zelenskyi-podpysal-zakon-o-hlavnokomanduuischem-vsu-y-henshtabe-vsu Зеленский подписал закон о главнокомандующем ВСУ и Генштабе ВСУ] - Korrespondent.net, 12.03.2020 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] cu2k9avmhf5nrrre2bf73v1v7sbbvzh 6175207 6175201 2022-08-08T07:05:47Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Ukraina relvajõudude kindralstaap | omakeelne_nimi = Генеральний штаб Збройних сил України | embleem = General Staff of the Ukrainian Armed Forces.svg | embleemiallkiri = Embleem | pilt = НЗ ГШ.svg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Kindralstaabi ülem | juht_nimi = [[Sergi Šaptala]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №327/2021. Про призначення С.Шаптали начальником Генерального штабу Збройних Сил України, 28.07.2021</ref> | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | märkused = }} '''Ukraina relvajõudude kindralstaap''' ([[ukraina keel]]es Генеральний штаб Збройних сил України) on [[Ukraina relvajõud]]ude kõrgeim juhtimisorgan. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://lb.ua/news/2019/09/03/436331_dolzhnosti_glavnokomanduyushchego_vsu.html Должности главнокомандующего ВСУ и начальника Генштаба разделят] - Lb.ua, 03.09.2019 *[https://lb.ua/news/2020/02/27/451113_minoboroni_hochet_uskorit.html Минобороны хочет ускорить разделение должности главнокомандующего и начальника Генштаба] - Lb.ua, 27.02.2020 *[https://korrespondent.net/ukraine/4203751-zelenskyi-podpysal-zakon-o-hlavnokomanduuischem-vsu-y-henshtabe-vsu Зеленский подписал закон о главнокомандующем ВСУ и Генштабе ВСУ] - Korrespondent.net, 12.03.2020 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] i9h7sjxgql8zd5xwz5y90hhnmnufa1u 0 559933 6174904 5397155 2022-08-07T13:55:14Z Iifar 7630 pilt wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tähnik-puuvaablane | värvus = putukad | pilt = Xiphydria camelus female (side view) - Keila.jpg | pildi_seletus = Emane | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Kiletiivalised]] ''Hymenoptera'' | sugukond = [[Puuvaablased]] ''Xiphydriidae'' | perekond = ''[[Xiphydria]]'' | liik = '''Tähnik-puuvaablane''' | binaarne = ''Xiphydria camelus'' | binaarse_autor = | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} '''Tähnik-puuvaablane''' (''Xiphydria camelus'') on [[kiletiivalised|kiletiivaliste]] seltsi kuuluv putukaliik. Putukat on ka Eestis.<ref name="Euroopa putukad, 2005">[[Michael Chinery]], 2005. Euroopa putukad. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Lk 222</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kiletiivalised]] 4i028velzw9bbnsdw43wjule0iwcaef 0 560679 6175162 5400817 2022-08-08T06:09:11Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kärbseseenelised]] wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Pisar-limaloorik | värv = #{{taksoboksi värvus|[[seened]]}} | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = 2012-08-22 Limacella guttata crop.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = | selts = ''[[Agaricales]]'' | sugukond = | perekond = ''[[Limacella]]'' | liik = '''Pisar-limaloorik''' | binaarne = ''Limacella guttata'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Pisar-limaloorik''' (''Limacella guttata'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 155</ref> Seen on söödav.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Kärbseseenelised]] 2libmfgbkimzp7lm44kq4vdrrvlwazf 0 560682 6175163 5400822 2022-08-08T06:09:32Z Metsavend 738 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kärbseseenelised]] wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jahu-limaloorik | värv = #{{taksoboksi värvus|[[seened]]}} | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Limacella glioderma 42349.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = | selts = ''[[Agaricales]]'' | sugukond = | perekond = ''[[Limacella]]'' | liik = '''Jahu-limaloorik''' | binaarne = ''Limacella delicata'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Jahu-limaloorik''' (''Limacella delicata'', sünonüüm ''Limacella glioderma'') on [[kandseened|kandseente]] hulka kuuluv seeneliik. Seent on leitud ka Eestist.<ref name="Seente entsüklopeedia, 2006">Gerrit J. Keizer. Seente entsüklopeedia. Tallinn: [[Sinisukk (kirjastus)|Sinisukk]], 2006. Lk 155</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti kandseened]] [[Kategooria:Kärbseseenelised]] q8ppb2y0k6ztxognz255er8eo5ixhpr 0 561898 6175042 5405457 2022-08-07T18:40:13Z Balles2601 90405 The species of the image seems to be "L. purpureum''. wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hambune iminõges | värvus = taimed | pilt = Lamium hybridum 2601.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = | sugukond = [[Huulõielised]] ''Lamiaceae'' | perekond = ''[[Lamium]]'' | liik ='''Hambune iminõges''' | binaarne = '' Lamium hybridum''}} '''Hambune iminõges''' (''Lamium hybridum'') on [[Huulõielised|huulõieliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. Taim kasvab ka Eestis.<ref>[https://elurikkus.ee/lists/speciesListItem/list/drt101459479 Eesti punane nimestik], eElurikkus (vaadatud 25.07.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Huulõielised]] g4229kxybllmf0kxel6ca3le2bymp06 0 567055 6175388 6155652 2022-08-08T11:06:46Z Octagon11 123728 /* Varustus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina relvajõudude õhujõud | pilt = Emblem of the Ukrainian Air Force.svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 1991 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{pisiLipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralleitnant]] [[Mõkola Oleštšuk]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №345/2021. Про призначення М.Олещука командувачем Повітряних Сил Збройних Сил України, 08.09.2021</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Ensign of the Ukrainian Air Force.svg|120px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[Pilt:Roundel of Ukraine.svg|80px]] | märk_2_silt = Eraldusmärk | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://lb.ua/news/2010/03/15/31977_ukraina_prinyala_na_vooruzhenie_ro.html Украина приняла на вооружение российские самолеты] - Lb.ua, 15.03.2010 (vaadatud: 05.01.2020)</ref> | pommituslennuk = [[Suhhoi Su-24|Su-24]] | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]]<ref>*[https://zn.ua/TECHNOLOGIES/komandovanie-vs-vsu-primet-posle-letnyh-ispytaniy-uchebno-boevoy-samolet-mig-29ub-321659_.html Командование ВС ВСУ примет после летных испытаний учебно-боевой самолет МИГ-29УБ] - Zn.ua, 22.06.2019 (vaadatud: 16.11.2019)</ref>, [[Suhhoi Su-27|Su-27]]<ref>[https://lb.ua/news/2016/02/10/327630_poroshenko_prisvoil_samoletu_su27.html Порошенко присвоил самолету Су-27 имя генерал-лейтенанта Никифорова] - Lb.ua, 10.02.2016 (vaadatud: 05.01.2020)</ref> | helikopter = [[Mi-8]] | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = [[Iljušin Il-76|Il-76]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/nad-goverloy-vpervye-ispytali-doukomplektovannyy-il-76md-dlya-vsu Над Говерлой впервые испытали доукомплектованный Ил-76МД для ВСУ] - Liga Novosti, 04.01.2020 (vaadatud: 04.01.2020)</ref> }} '''Ukraina õhuvägi''', ametlikult '''Ukraina relvajõudude õhujõud''' ([[ukraina keel]]es Повітряні Сили Збройних Сил України), on [[Ukraina relvajõud]]ude väeliik, mis tegeleb [[õhusõda|õhusõjaga]] seotud ülesannetega. == Struktuur == * [[Pilt:Command-pps.png|25px]] Ukraina õhujõudude väejuhatus (''Командування повітряних сил України'') === Taktikalise lennuväe brigaadid === * [[Pilt:Ємблема 7БТА.png|25px]]7. taktikalise lennuväe brigaad<ref>Сергій Жмурко. [https://armyinform.com.ua/2021/10/30/foto-avtora-ta-pressluzhby-brygady/ Фронтові бомбардувальники – готовність постійна] - Armija Inform, 30.10.2021 (vaadatud: 20.01.2022)</ref> * [[Pilt:39-а окрема ескадрилья тактичної авіації.png|25px]] 39. üksik taktikalise lennuväe brigaad [[Ozerne]]s<ref>DENYS TOMENCHUK. [http://militaryaviation.in.ua/uk/2018/01/27/spy-html/ 39 окрема авіаційна ескадрилья стала бригадою.] - Military Aviation (vaadatud: 20.01.2022)</ref> * [[Pilt:40-а окрема ескадрилья тактичної авіації.jpg|25px]] [[40. taktikalise lennuväe brigaad]] * [[Pilt:114-та БрТА.png|25px]] 114. taktikalise lennuväe brigaad * [[Pilt:204th Tactical Aviation Brigade SSI (with tab).png|25px]] 204. taktikalise lennuväe brigaad [[Lutsk]]is<ref>[https://www.volynnews.com/news/society/sevastopolska-bryhada-iaka-dyslokuyetsia-v-lutsku-otrymaly-novyy-na/ СЕВАСТОПОЛЬСЬКА БРИГАДА, ЯКА ДИСЛОКУЄТЬСЯ В ЛУЦЬКУ, ОТРИМАЛА НАДЗВУКОВИЙ ВИНИЩУВАЧ. ВІДЕО ПЕРЕГОНУ] 2019 (vaadatud: 22.01.2021)</ref> * [[Pilt:831-а бригада тактичної авіації.png|25px]] 831. taktikalise lennuväe brigaad === Muud üksused === *138. Dnipro raketibrigaad *223. Ukraina Sitši küttide nimeline raketipolk *164. raadiotehniline brigaad *302. Harkivi raketipolk *31. hetman Mõhhailo Dorošenko nimeline side ja raadiotehniline polk.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/01/01/yakym-vijskovym-chastynam-prezydent-ukrayiny-prysvoyiv-pochesni-najmenuvannya-u-2021-roczi/ Яким військовим частинам Президент України присвоїв почесні найменування у 2021 році] - Armija Inform, 01.01.2022 (vaadatud: 01.01.2022)</ref> === Õppeasutused === * [[Pilt:ХНУПС.png|25px]] [[Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool]] * [[Pilt:202ЦПСС.png|25px]] 202. allohvitserkoosseisu koolituskeskus<ref>[https://web.archive.org/web/20180216031016/https://mil.in.ua/kanadski-instruktory-u-202-centri-pidhotovky-serzhantskoho-skladu/ КАНАДСЬКІ ІНСТРУКТОРИ У 202 ЦЕНТРІ ПІДГОТОВКИ СЕРЖАНТСЬКОГО СКЛАДУ] (vaadatud: 27.06.2022)</ref> == Sümboolika == {| class="wikitable" |+ |- ! Baretimärk !! Bareti värv !! Bareti foto !! Käiseembleem |- | [[Pilt:БЗ ПС.svg|100px]] || sinine || [[Pilt:Курсанти І курсу Харківського національного університету Повітряних Сил імені Івана Кожедуба склали Військову присягу (29506887817).jpg|200px]] || [[Pilt:НЗ ПС.svg|100px]] |} == Varustus == {| class="wikitable" ! Lennuk !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Pommituslennukid''' |- | [[Suhhoi Su-24|Su-24]] || [[File:13265958 1000579916684556 6485272826634306626 n (26632782633).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || pommitaja || - || 2019. aasta seisuga olid kasutuses Su-24М ja Su-24МR<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4169188-samolety-vsu-vpervye-za-20-let-dozapravylys-v-vozdukhe Самолеты ВСУ впервые за 20 лет дозаправились в воздухе] - Korrespondent, 08.12.2019</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Lähiõhutoetus''' |- | [[Suhhoi Su-25|Su-25]] || [[File:Sukhoi Su-25 in Ukrainian service 269 n (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Hävituslennukid''' |- | [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|MiG-29]] || [[File:Молодь Повітряних Сил твердо стає на крила (31023032655).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || hävitaja || MiG-29 MU1<ref>[https://defence-ua.com/news/povitrjani_sili_zasvitili_ridkisnij_mig_29mu1_z_tajemnichoju_modifikatsiju_r_27_video-8474.html Повітряні Сили "засвітили" рідкісний МіГ-29МУ1 з "таємничою" модифікацію Р-27 (відео)] (vaadatud: 08.08.2022)</ref> || Ukraina õhujõududes on muuhulgas kasutusel MiG-29MU1, mis on NSVL-i päritolu MiG-29 Ukrainas moderniseeritud versioon.<ref>[https://lb.ua/news/2018/08/01/404140_voennie_poluchili_dva.html Военные получили два модернизированных МиГ-29] - Lb.ua, 01.08.2019</ref> Kasutati 2022. aasta maikuu lõpus õhulahingus.<ref>[https://news.liga.net/region_news/news/ukrainskiy-istrebitel-mig-29-sbil-na-yuge-rossiyskiy-su-35 Украинский истребитель МиГ-29 сбил на юге российский Су-35] (vaadatud: 27.05.2022)</ref> |- | [[Suhhoi Su-27|Su-27]] || [[File:Sukhoi Su-27UB ’17 red’ (37514194274).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || hävitaja || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Transpordilennukid''' |- | [[Iljušin Il-76|Il-76]] || [[File:Ilyushin Il-76MD - Ukraine - Air Force (27098678702).jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || - || - || 2020. aasta seisuga oli kasutuses Il-76MD<ref>[https://news.liga.net/politics/news/nad-goverloy-vpervye-ispytali-doukomplektovannyy-il-76md-dlya-vsu Над Говерлой впервые испытали доукомплектованный Ил-76МД для ВСУ] - Liga Novosti, 04.01.2020 (vaadatud: 04.01.2020)</ref> |} == Galerii == <gallery> Kharkov air force university 01.jpg|Harkivi Rahvuslik Õhujõudude Ülikool </gallery> == Vaata ka == * [[Iljušin Il-76 allatulistamine]] * [[Kiievi kummitus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://ukroboronprom.com.ua/uk/media/ldarz-peredav-ukrayinskym-lotchykam-dva-modernizovanyh-vynyshhuvacha-mig-29mu1-video.html "ЛДАРЗ" ПЕРЕДАВ УКРАЇНСЬКИМ ЛЬОТЧИКАМ ДВА МОДЕРНІЗОВАНИХ ВИНИЩУВАЧА МІГ-29МУ1 – ВІДЕО] - Ukroboronprom, 01.08.2018 * [https://lb.ua/news/2018/08/01/404140_voennie_poluchili_dva.html Военные получили два модернизированных МиГ-29] - Lb.ua, 01.08.2019 * [https://zn.ua/TECHNOLOGIES/komandovanie-vs-vsu-primet-posle-letnyh-ispytaniy-uchebno-boevoy-samolet-mig-29ub-321659_.html Командование ВС ВСУ примет после летных испытаний учебно-боевой самолет МИГ-29УБ] - Zn.ua, 22.06.2019 * Михаил ЖИРОХОВ. [http://www.dsnews.ua/politics/vybor-bez-vybora-chem-vsu-zamenyat-ustarevshie-vertolety-25112019080000 ВЫБОР БЕЗ ВЫБОРА. ЧЕМ ВСУ ЗАМЕНЯТ УСТАРЕВШИЕ ВЕРТОЛЕТЫ МИ-24] - dsnews.ua, 25.11.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] [[Kategooria:Õhuvägi]] kutwiq48afizts6e4oimx2z2luwrbxl 0 568883 6175097 6109968 2022-08-07T20:12:57Z Sjur 66496 /* September */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[3. jaanuar]] - [[Aleksa Gold]], eesti ujuja *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja == Märts == *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur ==Mai== *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuli== *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) ==Detsember== *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja 0tc9b95p9kem74c7vrfwci03psrfuqt 0 570279 6174996 5555397 2022-08-07T16:21:21Z NOSSER 8097 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = 2. diviisi tagavarapataljon | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[8. aprill]] [[1919]] | lõpuaeg = [[20. mai]] [[1920]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = | ülesanne = mobiliseeritud sõdurite väljaõpetamine ja [[2. Diviis]]i polkude täiendamine | suurus = [[pataljon]] | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = - | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Arnold Hinnom]] <br>[[alamkapten]] [[Villem Marder]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''2. diviisi tagavarapataljon''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[väeüksus]] aastatel 1919–1920. 2. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 29. detsembril 1918 Haapsalus, 15. veebruaril 1919 paigutati pataljon Haapsalust Tartusse ja allutati [[2. Diviis|2. diviis]]i ülemale. Pataljon tegutses kuni 20. maini 1920. ==Juhid ja koosseis== *Pataljoni staap koosnes **rivi- ja majandusjaoskonnast. *Tagavarapataljoni koosseisus olid ette nähtud *roodud (a` 225 sõdurit) vastavalt olemasolevate sõdurite arvule *õppekomando, *komandandikomando, *pommipilduritekomando, *kuulipilduriterood, *töörood, ambulants ja orkester. ==Vaata ka== *[[2. diviisi tagavarapataljoni mäss]]<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/21/55 Kurbmäng Tartu tagavarapataljonis 21 aasta eest], Postimees (1886-1944), nr. 194, 21 juuli 1940</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009594 2. Diviisi Tagavarapataljon (1919 - 1920)], The National Archives of Estonia {{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}} [[Kategooria:2. Diviis| ]] [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] rskcdgk0pbpzh2e3jl5ljq71nemg8a9 6175004 6174996 2022-08-07T16:58:01Z NOSSER 8097 wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = 2. diviisi tagavarapataljon | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[8. aprill]] [[1919]] | lõpuaeg = [[20. mai]] [[1920]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = | ülesanne = mobiliseeritud sõdurite väljaõpetamine ja [[2. Diviis]]i polkude täiendamine | suurus = [[pataljon]] | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = - | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Arnold Hinnom]] <br>[[alamkapten]] [[Villem Marder]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''2. diviisi tagavarapataljon''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[väeüksus]] aastatel 1919–1920, [[Puiestee tänav]]a kasarmutes. 2. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 29. detsembril 1918 Haapsalus, 15. veebruaril 1919 paigutati pataljon Haapsalust Tartusse ja allutati [[2. Diviis|2. diviis]]i ülemale. Pataljon tegutses kuni 20. maini 1920. ==Juhid ja koosseis== === Pataljoniülem === * [[staabikapten]] [[Arnold Hinnom]] * [[alamkapten]] [[Villem Marder]] *Pataljoni staap koosnes **rivi- ja majandusjaoskonnast. *Tagavarapataljoni koosseisus olid ette nähtud *[[rood]]ud (a` 225 sõdurit) vastavalt olemasolevate sõdurite arvule *õppekomando, *komandandikomando, *pommipilduritekomando, *kuulipilduriterood, *töörood, ambulants ja orkester. 1919. aasta suvel koondati Tartusse tsaariaegse Krasnojarski polgu kasarmusse Puiestee tänava ääres, mobiliseeritud mehed, kes sündinud aastatel 1882–1898 ning kes olid seni sõjamehe kohustustest kehaliste puudujääkide tõttu või perekondlikel põhjuste vabastatud. mobiliseeritute allumatuses ehk [[2. diviisi tagavarapataljoni mäss]]us süüdistatuna<ref>Ene Puusemp, [https://tartu.postimees.ee/636458/vaepealikud-tahtsid-meestest-sangareid-teha Väepealikud tahtsid meestest sangareid teha], tartu.postimees.ee, 16. november 2011</ref> mõisteti 13. juulil 1919 sõjaväljakohtu poolt surma, 20 mahalaskmise ja kaks poomise läbi. 21 mehe hukkamispaik (üks pääses ratsahobusel põgenema ja avaldas hiljem oma memuaarid<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/21/55 Kurbmäng Tartu tagavarapataljonis 21 aasta eest], Postimees (1886-1944), nr. 194, 21 juuli 1940</ref>) oli Ülejõe kasarmuõu. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009594 2. Diviisi Tagavarapataljon (1919 - 1920)], The National Archives of Estonia {{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}} [[Kategooria:2. Diviis| ]] [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] 2ylds0ga3hm9su75zoobsyhfqui97ef 6175046 6175004 2022-08-07T18:55:35Z NOSSER 8097 /* Pataljoniülem */ wikitext text/x-wiki {{väeüksus | nimi = 2. diviisi tagavarapataljon | pilt = | pildiallkiri = | algusaeg = [[8. aprill]] [[1919]] | lõpuaeg = [[20. mai]] [[1920]] | aeg = | riik = [[Pilt:Flag of Estonia.svg|25px]] [[Eesti Vabariik]] | kuuluvus = | haru = [[Eesti maavägi]] | liik = | ülesanne = mobiliseeritud sõdurite väljaõpetamine ja [[2. Diviis]]i polkude täiendamine | suurus = [[pataljon]] | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = - | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[staabikapten]] [[Arnold Hinnom]] <br>[[alamkapten]] [[Villem Marder]] <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''2. diviisi tagavarapataljon''' oli [[Eesti Rahvavägi|Eesti Rahvaväe]] [[väeüksus]] aastatel 1919–1920, [[Puiestee tänav]]a kasarmutes. 2. diviisi tagavarapataljoni formeerimist alustati 29. detsembril 1918 Haapsalus, 15. veebruaril 1919 paigutati pataljon Haapsalust Tartusse ja allutati [[2. Diviis|2. diviis]]i ülemale. Pataljon tegutses kuni 20. maini 1920. ==Juhid ja koosseis== === Pataljoniülem === * [[staabikapten]] [[Arnold Hinnom]] * [[alamkapten]] [[Villem Marder]] *Pataljoni staap koosnes **rivi- ja majandusjaoskonnast. *Tagavarapataljoni koosseisus olid ette nähtud *[[rood]]ud (a` 225 sõdurit) vastavalt olemasolevate sõdurite arvule *õppekomando, *komandandikomando, *pommipilduritekomando, *kuulipilduriterood, *töörood, ambulants ja orkester. 1919. aasta suvel viidi Haapsalust üle<ref>[[Paul Vihalem]], [http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51354/vihalem_valge_110_1961_ocr.pdf VALGE TERROR EESTIS AASTAIL 1918—1919], TARTU 1961, lk 51-53</ref> Tartusse tsaariaegse Krasnojarski polgu kasarmusse Puiestee tänava ääres, mobiliseeritud mehed, kes sündinud aastatel 1882–1898 ning kes olid seni sõjamehe kohustustest kehaliste puudujääkide tõttu või perekondlikel põhjuste vabastatud. mobiliseeritute allumatuses ehk [[2. diviisi tagavarapataljoni mäss]]us süüdistatuna<ref>Ene Puusemp, [https://tartu.postimees.ee/636458/vaepealikud-tahtsid-meestest-sangareid-teha Väepealikud tahtsid meestest sangareid teha], tartu.postimees.ee, 16. november 2011</ref> mõisteti 13. juulil 1919 sõjaväljakohtu poolt surma, 20 mahalaskmise ja kaks poomise läbi. 21 mehe hukkamispaik (üks pääses ratsahobusel põgenema ja avaldas hiljem oma memuaarid<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1940/07/21/55 Kurbmäng Tartu tagavarapataljonis 21 aasta eest], Postimees (1886-1944), nr. 194, 21 juuli 1940</ref>) oli Ülejõe kasarmuõu. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.archivesportaleurope.net/et/eac-display/-/eac/pl/aicode/EE-RA/type/ec/id/NAE110000009594 2. Diviisi Tagavarapataljon (1919 - 1920)], The National Archives of Estonia {{Eesti Rahvaväe väeosad Eesti Vabadussõjas}} [[Kategooria:2. Diviis| ]] [[Kategooria:Eesti endised väeüksused]] 2jqc1ur56t0gey2mgxbkg84j5m2gvlo 0 571323 6175112 5569604 2022-08-07T20:28:24Z 87.119.179.245 /* Võistluskarjäär */ wikitext text/x-wiki '''Kristin Tattar''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1992]] [[Pärnu]]s) on Eesti discgolfar (PDGA #73986)<ref name="Tattar"></ref>. Tattar on läbi aegade Eesti kõige edukam naisdiscgolfar, kelle nimel on 2019. aasta lõpu seisuga kõrgeim PDGA reiting<ref name="Reiting"></ref>, mis kunagi ühelegi eestlannale antud. == Elulugu == Kristin Tattar lõpetas 2011. aastal Audentese Spordikooli Otepää filiaali<ref name="Intervjuu"></ref>. Pärast gümnaasiumit suundus Tattar Tartusse ning asus õppima [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]]<ref name="Intervjuu" /><ref name="Kettataltsutaja"></ref>. Ta on endine Eesti noorte suusakoondise liige ja kahekordne suusatamise Eesti meister noorte hulgas<ref name="Intervjuu" /><ref name="Tomberg"></ref>. 2011. aastal tegi Tattar terviserikke tõttu suusatamisega lõpparve ja asus otsima uusi väljakutseid<ref name="Tomberg"></ref>. Kolm aastat hiljem leidis sel ajal 22-aastane Tattar enda jaoks discgolfi ja juba aasta hiljem sai temast ka ametlikult professionaalne discgolfar. Veel kaks aastat hiljem, 16. novembril 2017, asutati koos elukaaslase Silver Lätiga DG Academy, kus mõlemad ka treeneriks on. DG Academy pakub erinevaid discgolfialaseid koolitusi, aga ka regulaarseid iganädalaseid treeninguid. Samuti tegeletakse rajadisaini ning erinevate discgolfi võistluste korraldamisega. Alates 2018. aastast on Kristin täielikult pühendunud discgolfile ning ühiselt asutatud firmale<ref name="Intervjuu" />. == Võistluskarjäär == Tattar on olnud PDGA (Professional Disc Golf Association) liige alates 2015. aastast ning osalenud selle aja jooksul suurel hulgal erinevatel võistlustel nii Eestis kui ka Euroopas ja Ameerikas. PDGA andmetel on ta võitnud üle poole võistlustest, millel on osalenud<ref name="Tattar" />. Oma lühikese discgolfi võistluskarjääri jooksul on ta suutnud juba üsna algusest peale olla väga edukas. 2014 aastal osales ta esimest korda Eesti discgolfi meistrivõistlustel ning võitis kohe ka kuldmedali<ref name="Kettataltsutaja" />. Tiitel tiitli järel on Tattar võitnud Eestis peaaegu kõik, mida võita võimalik, olles kuuekordne naiste meister, kolmekordne paarisvõistluste meister jne<ref name="Tattar" />. 2018. aastal võttis Kristin ette tuuri USA-sse, mis esindab suuremat osa maailma discgolfi paremikust. Seal osales ta kahel võistlusel - Delaware Disc Golf Challenge presented by Innova - National Tour ja USWDGC (United States Women's Disc Golf Championships) - jäädes vastavalt 2. ja 4. positisoonile<ref name="Delaware-18"></ref><ref name="USWDGC-18"></ref>. Õigustatult otsustas Kristin 2019. aastal veelgi enamatel Põhja-Ameerika võistlustel osaleda, kuna hooaeg osutus tema senise karjääri edukaimaks. Tuuri käigus suutis Tattar võita Kanada lahtised meistrivõistlused<ref name="Kanada-19"></ref> ja kaks nädalat hiljem päädis turnee Ameerika Ühendriikide naiste discgolfi meistrivõistluste esikohaga<ref name="USWDGC-19"></ref>, edestades sama võistluse kolmekordset võitjat ja viiekordset maailmameistrit Paige Pierce’i<ref name="Paige-Pierce"></ref>. Ühtlasi on Tattar sellega esimene eurooplane, kes USA naiste meistrivõistlused on võitnud. Kokku on Tattar 2019. aastal võistelnud 17 PDGA poolt tunnustatud individuaalvõistlusel, millest võitnud on kümme ja teise koha saavutanud viiel korral<ref name="Tattar" />. == Tunnustused == Alates 2015. aastast on Kristin Tattar Eesti Discgolfi Liidu poolt iga aasta parimaks naisdiscgolfariks valitud<ref name="Intervjuu" />. 2017. ja 2018. aastal pälvis Tattar Pärnumaa aasta naissportlase tiitli<ref name="Intervjuu" /> ja isegi suurema tunnustuse osaliseks sai ta 2018. aastal, kui valiti Euroopa PDGA poolt aasta parimaks naisdiscgolfariks<ref name="Award-18"></ref>. == Meeskond == Alates 2017. aastast on Tattar Rootsist pärit discgolfivarustuse tootja Latitude 64º sponsoreeritud Team 64º liige<ref name="Team-Pro"></ref>. Kuigi suursponsoriks on Latitude 64º, täidavad Tattari kotti ka teised Trilogy (Latitude 64º, Dynamic Discs, Westside Discs) brändide kettad<ref name="Intervjuu" />. == Viited == {{viited|allikad=<ref name="Tattar">[https://www.pdga.com/player/73986 Kristin Tattar PDGA #73986] PDGA (vaadatud 30.09.2019)</ref> <ref name="Reiting">[https://www.pdga.com/players/stats?Year=2019&player_Class=1&Gender=Female&Bracket=All&continent=2&Country=Estonia&StateProv=All&order=player_Rating&sort=desc Mängijate statistika: Eesti: Naised] PDGA (vaadatud 28.11.2019)</ref> <ref name="Intervjuu"> Madison, S. (2019) Intervjuu Kristin Tattariga. Tartu</ref> <ref name="Kettataltsutaja">[https://sport.delfi.ee/news/varia/muu/kettataltsutaja-inspireeriv-edulugu-nelja-aastaga-nullist-maailma-parimate-sekka?id=84116824 Kettataltsutaja inspireeriv edulugu. Nelja aastaga nullist maailma parimate sekka] Delfi Sport (vaadatud 30.09.2019)</ref> <ref name="Tomberg">[https://tv.delfi.ee/saated/persoonilood/delfi-tv-persoonilugu-tervis-lopetas-karjaari-aga-ometi-sai-naisest-aastaid-hiljem-oma-ala-tipp-kuidas-see-juhtus?id=79153978 Tomberg, J. (2017). Tervis lõpetas karjääri, aga ometi sai naisest aastaid hiljem oma ala tipp. Kuidas see juhtus?] DELFI TV (vaadatud 28.09.2019)</ref> <ref name="Delaware-18">[https://www.pdga.com/tour/event/33793#FPO Delaware Disc Golf Challenge presented by Innova - National Tour 2018] PDGA (vaadatud 28.09.2019)</ref> <ref name="USWDGC-18">[https://www.pdga.com/tour/event/33927#FPO United States Women's Disc Golf Championships 2018] PDGA (vaadatud 28.09.2019)</ref> <ref name="USWDGC-19">[https://www.pdga.com/tour/event/39019#FPO United States Women's Disc Golf Championships 2019] PDGA (vaadatud 28.09.2019)</ref> <ref name="Kanada-19">[https://www.pdga.com/tour/event/39459#FPO Canadian National Disc Golf Championships Powered By Innova Champion Discs 2019] PDGA (vaadatud 28.09.2019)</ref> <ref name="Paige-Pierce">[https://en.wikipedia.org/wiki/Paige_Pierce Paige Pierce] Wikipedia (vaadatud 28.11.2019)</ref> <ref name="Award-18">[https://www.pdga.com/news/2018-pdga-europe-players-year-announced 2018 PDGA Europe Players of the Year Announced] PDGA (vaadatud 28.11.2019)</ref> <ref name="Team-Pro">[http://www.latitude64.se/team-64/#proteam Latitude 64º Team Pro] Latitude 64º (vaadatud 28.11.2019)</ref>}} [[Kategooria:Disc golf]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 479n763gz85jaya2cnjm8lell8ghd8h 0 571687 6174864 6173627 2022-08-07T12:26:41Z Octagon11 123728 /* Muu relvastus */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina dessantväed | pilt = [[File:Емблема ДШВ.svg|180px]] | pildiallkiri = | algusaeg = 1992 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Maksõm Mõrgorodskõi]] (2021-)<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №346/2021. Про призначення М.Миргородського командувачем Десантно-штурмових військ Збройних Сил України, 09.08.2021</ref> | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = [[Mõhhailo Zabrodskõi]] (2015-2019) <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Прапор ДШВ.svg|100px]] | märk_silt = Lipp | märk_2 = [[File:БЗ ДШВ.svg|100px]] | märk_2_silt = Baretimärk | märk_3 = [[File:НЗ ВДВ.svg|100px]] | märk_3_silt = Käiseembleem | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina dessantväed''' ([[ukraina keel]]es Десантно-штурмові війська Збройних сил України, ukrainakeelne lühend ''ДШВ'', DŠV) on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus. == Ajalugu == 2017. aastal võeti kasutusele uus nimetus Ukraina ründedessantväed (''Десантно-штурмові війська''). === Ülemad alates 2015. aastast === * [[Mõhhailo Zabrodskõi]] (2015-2019) * [[Jevgen Moisjuk]] (2019-2021) * [[Maksõm Mõrgorodskõi]] (2021-) === Sõjategevus 2022. aastal === * 3. aprillil 2022 võtsid DŠV üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Struktuur == === Brigaadid === {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimi !! Asukoht |- | [[Pilt:25 ОПДБр к.svg|25px]] || [[25. üksik õhudessantväebrigaad (Ukraina)|25. üksik õhudessantväebrigaad]] || [[Gvardiiske]], [[Dnipropetrovski oblast]] |- | [[Pilt:46ОДШБр.png|25px]] || 46. üksik ründedessantväebrigaad || [[Poltava]] |- | [[Pilt:79 ОДШБр к.svg|25px]] || 79. üksik ründedessantväebrigaad || [[Mõkolajiv]] |- | [[Pilt:80 ОДШБр к.svg|25px]] || 80. üksik ründedessantväebrigaad || [[Lviv]] |- | [[Pilt:81 ОАеМБр к.svg|25px]] || 81. üksik aeromobiilne brigaad || [[Kramatorsk]] |- | [[Pilt:95 ОДШБр к.svg|25px]] || [[95. üksik ründedessantväebrigaad]] || [[Žõtomõr]] |} === Muud üksused === {| class="wikitable" |+ |- ! Embleem !! Nimi !! Asukoht |- | [[Pilt:132 ОРБ к.svg|25px]] || 132. üksik luurepataljon || [[Žõtomõr]]<ref>[https://web.archive.org/web/20220118182943/https://www.zhitomir.info/news_197421.html?fb_comment_id=5000220880050352_5004950209577419 Міністерство оборони вирішило переселити розвідбат десантників з Озерного в Житомир] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> |- | [[Pilt:148 ОГСАДн к.svg|25px]] || 148. iseliikuvate haubitsate suurtükidivisjon || [[Žõtomõr]]<ref>[https://tyzhden.ua/News/237079 Бригади Десантно-штурмових військ ЗСУ отримали нові емблеми] - Тиждень.ua, 28 жовтня 2019 р. (vaadatud: 10.01.2022)</ref> |- | [[Pilt:199-й навчальний центр.png|25px]] || 199. väljaõppekeskus || [[Žõtomõr]] |} == Varustus == === Sõidukid === {| class="wikitable" ! Pilt !! Päritolumaa !! Mudel !! Lisateave |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankid''' |- | [[File:Танкісти-десантники удосконалюють свої вміння 03.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[T-80]] || T-80BV<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 01.08.2021)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Jalaväe lahingumasinad''' |- | [[File:BWP-1 Baltops 2016 0283.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[BMP-1]]<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/desantno-shturmovye-brigady-proveli-trenirovku-v-rayone-oos-341603_.html Десантно-штурмовые бригады провели тренировку в районе ООС] - ZN.ua, 10.01.2020 (vaadatud: 10.01.2020)</ref> || 2022. aasta juuni alguse seisuga oli kasutuses teadmata arv modifikatsiooni BMP-1TS.<ref>[https://defence-ua.com/news/desantniki_zsu_bjut_rashistiv_z_ridkisnoji_modernizatsiji_bmp_1_jakih_u_vijskah_ne_bilshe_desjatka-7705.html Десантники ЗСУ б’ють рашистів з рідкісної модернізації БМП-1, яких у військах не більше десятка] (vaadatud: 08.06.2022)</ref> |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomustransportöörid''' |- | [[File:Ukrainian BTR-80.jpg|120px]] || {{pisiLipp|NSVL}} || [[BTR-80]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 01.08.2021)</ref> || - |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Soomusautod''' |- | [[File:Dozor-B, Kyiv 2018, 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Dozor-B]] || Kasutuselevõtmine 2016. aastal<ref>[https://web.archive.org/web/20161030094643/http://economics.unian.ua/industry/1427963-minoboroni-priynyalo-pershi-10-boyovih-mashin-dozor-b.html Міноборони прийняло перші 10 бойових машин "Дозор-Б"] (vaadatud: 08.05.2022)</ref> |- | [[File:Husky from Defence Imagery 07.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || Husky TSV || Kasutuses 2022. aasta juuli seisuga.<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/07/31/brytanski-husky-tsv-prypaly-do-dushi-ukrayinskym-desantnykam/ Британські «Husky» TSV припали до душі українським десантникам] (vaadatud: 31.07.2022)</ref> |- | [[File:Kozak-2 1.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Kozak-2]]<ref>[https://www.ukrmilitary.com/2020/01/kozak.html 81-а десантна бригада отримала партію бронемашин Козак-2] - Ukrainian Military Pages, 02.01.20 (vaadatud: 03.01.2020)</ref> || - |- | [[File:Kozak-2M.1, Kyiv 2018, 01.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[Kozak-2M1]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - 08 грудня 2020р. (vaadatud: 10.01.2022)</ref> || - |- | [[File:Парад техники - Equipment parade (29096544002).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[KrAZ Spartan]]<ref>[https://www.zsu.gov.ua/menu/5fe440852f429b1f88ce9cc7 Десантно-штурмові війська Збройних Сил України] - Збройні Сили України, 08 грудня 2020 (vaadatud: 02.08.2021)</ref> || - |} === Muu relvastus === {| class="wikitable" ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisateave |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Käsitulirelvad''' |- | Barrett M107A1 || [[Pilt:M107A1 Sniper Rifle Display in Armor School Museum 20130302a.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<ref>[https://defence-ua.com/weapon_and_tech/rashisti_tikajut_z_btr_pislja_postrilu_tsijeji_zbroji_u_dshv_zsu_rozpovili_jak_koshmarjat_okupantiv_z_barrett-8424.html Рашисти тікають з БТР після пострілу цієї зброї: у ДШВ ЗСУ розповіли, як кошмарять окупантів з Barrett] (vaadatud: 04.08.2022)</ref> || - || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Kaudtuleerelvad''' |- | [[2A18 D-30]] || [[Pilt:ANA Artillery Demonstration (5050655391).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Nõukogude Liit}} || [[haubits]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desantnyky-artylerysty-provely-bojovi-strilby/ Десантники-артилеристи провели бойові стрільби] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || || |- | L119 || - || {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[haubits]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/desantnyky-pokazaly-vykorystannya-brytanskyh-gaubyts-l119/ Десантники показали використання британських гаубиць L119] (vaadatud: 07.08.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[NLAW]] || [[Pilt:NLAW Kokonaisturvallisuus 2015 01.JPG|120px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} {{pisiLipp|Suurbritannia}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/07/desantnyky-z-nlaw-pidpalyly-vorozhu-bmd-ta-vidminusuvaly-pivsotni-elitnogo-polku-rosarmiyi/ Десантники з NLAW підпалили ворожу БМД і відмінусували пів сотні «елітного» полку росармії] (vaadatud: 07.06.2022)</ref> || || |- | [[Stugna-P]] || [[Pilt:Stugna-P fires 01 (cropped).jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ukraina}} || [[raketiheitja]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/04/06/512536_marunovi_bereti_oprilyudnili.html "Марунові берети" оприлюднили відео, як знищили "стугною" ворожу техніку з екіпажем] - Lb.ua, 06.04.2022 (vaadatud: 06.04.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Õhutõrjerelvad''' |- | [[FIM-92 Stinger]] || [[Pilt:Launched FIM-92A Stinger missile.jpg|120px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[raketiheitja]]<ref>КОНСТАНТИН КАТЫШЕВ. [https://korrespondent.net/ukraine/4471512-na-donbasse-yz-pzrk-stynher-sbyly-rossyiskyi-shturmovyk На Донбассе из ПЗРК Стингер сбили российский штурмовик] (vaadatud: 21.04.2022)</ref> || || |} == Mälestuse jäädvustamine == Alates 2017. aastast tähistatakse Ukrainas ründedessantvägede päeva.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/den-desantno-shturmovykh-vojsk-vsu-istorija-prazdnika.html День десантно-штурмовых войск ВСУ: история праздника] - Zn.ua, 21.11.2020 (vaadatud: 21.11.2020)</ref> == Sümboolika == <gallery> Берет кольору марун.jpg|Dessantväelaste baretid Прапор 46 ДШБр.jpg|46. ründedessantväebrigaadi lipp </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://news.liga.net/politics/news/zelenskiy-prisvoil-desantnomu-batalonu-imya-geroya-ukrainy Зеленский присвоил десантному батальону имя Героя Украины] - Liga Novosti, 02.12.2019 [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 9acxfjhy28q2gs6ac3qccgycwihk7bw 0 573220 6174954 5861147 2022-08-07T15:23:01Z Dr Oldekop 12255 wikitext text/x-wiki '''Puidutolm''' on [[puidutöötlemine|puidu peentöötlemisel]] tekkiv [[materjal]], mille osised tekivad puidu [[lihvimine|lihvimisel]], puidu pindade peentöötlemisel. Puidutolm on [[tuleoht]]likum ja [[plahvatusoht]]likum kui töötlemata puit ja vajab [[puidutööstus]]es vastavat ohutuskäitlust. ==Vaata ka== *[[saepuru]] [[Kategooria:Puidutöötlemine]] r4uqt1icn2gjq39cgdlvyvp164whh0u 0 576448 6175082 6167985 2022-08-07T19:53:26Z TimDuncan 14054 Updated photo wikitext text/x-wiki [[Pilt:DeniseMina2018.png|pisi|Denise Mina]] '''Denise Mina''' (sündinud [[21. august]]il [[1966]] East Kilbride'is) on [[Šotimaa]] [[kriminaalromaan]]i- ja [[näitekirjanik]]. Tema tuntumad teosed on ''[[Tartan noir]]'''i žanri kuuluvad Garnethilli triloogia ja [[Glasgow]]' ajakirjaniku Patricia "Paddy" Meehani sari. Ta on kirjutanud ka koomiksi "Hellblazer" 13 osa. Kahe esimese Paddy Meehani romaani alusel on valminud samanimelised [[BBC]] telefilmid ("The Field of Blood", 2011 ja "The Dead Hour", 2013), kus mängivad [[Jayd Johnson]], [[Peter Capaldi]] ja [[David Morrissey]]. Denise Mina isa inseneritöö tõttu kolis pere tema lapse- ja teismeeas 18 aasta jooksul 21 korda: ta on elanud muuhulgas [[Pariis]]is, [[Haag]]is, [[London]]is ja [[Bergen]]is. Mina lahkus koolist kuueteistkümneaastaselt ning töötas baaridaami, köögiabilise, koka, lihakombinaadi töölise ja hooldushaigla töötajana. Kahekümnendates eluaastates naasis ta kooli ja lõpetas hiljem [[Glasgow' Ülikool]]i [[õigusteadus]]e alal. Otsus kirjutada kriminaalromaan ("Garnethill", 1998) sündis 1990. aastatel, mil ta kirjutas [[doktoritöö]]d vaimse tervise probleemidega naisõigusrikkujatest ning õpetas [[Strathclyde'i Ülikool]]is [[kriminoloogia]]t ja [[kriminaalõigus]]t. Denise Mina elab [[Glasgow]]'s. == Teosed == === Romaanid === ==== Garnethilli triloogia ==== * ''Garnethill'' (1998) * ''Exile'' (2000) * ''Resolution'' (2001) ==== Patricia "Paddy" Meehani sari ==== * ''The Field of Blood'' (2005) * ''The Dead Hour'' (2006) * ''The Last Breath'' (2007) (USAs pealkirjaga ''Slip of the Knife'') ==== Alex Morrow sari ==== * ''Still Midnight'' (2009) * ''The End of the Wasp Season'' (2010) * ''Gods and Beasts'' (2012) * ''The Red Road'' (2013) * ''Blood, Salt, Water'' (2014) ==== Muud romaanid ==== * ''Sanctum'' (2003) (USAs ''Deception'', 2004) * ''The Long Drop'' (2017) * ''Conviction'' (2019) ([[eesti keel]]es "Kinnisidee: kõik armastavad krimilugusid... kuni neist saavad peaosalised"; [[inglise keel]]est tõlkinud [[Piret Lemetti]]; kujundanud [[Ande Kaalep]]; [[Eesti Raamat]]; [[2022]]) === Koomiksid === * ''Hellblazer'', nr 216–228 (''DC Comics'', 2006–2007) ** "Empathy is the Enemy" osad 216–222 ** "The Red Right Hand" osad 223–228 === Näidendid === * ''Ida Tamson'' (2006) * ''A Drunk Woman Looks at the Thistle'' (2007) === Kuuldemängud === * ''The Meek'', 2009 {{JÄRJESTA:Mina, Denise}} [[Kategooria:Suurbritannia kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] 1z2cp6h4laykaji576ej3njbevrx6r8 0 577637 6175425 6129805 2022-08-08T11:50:00Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {|class="wikitable" width=98% bgcolor=#E6E6AA |- ! Nimi !! Ametiaja algus !! Ametiaja lõpp !! Märkus |- | [[Oleksandr Kuzmuk]] || 1996 || 2001 || |- | [[Anatoli Grõtsenko]] || 2005 || 2007 || |- | [[Mõhhailo Ježel]] || 2010 || 2012 || |- | Dmõtro Salamatin || 2012 || 2012 || |- | Pavlo Lebedev || 2012 || 2014 || |- | [[Ihor Tenjuhh]] || 2014 || 2014 || kohusetäitja |- | [[Mõhhailo Koval]] || 2014 || 2014 || kohusetäitja |- | [[Valeri Geletei]] || 2014 || 2014 || |- | [[Stepan Poltorak]] || 2014 || 2019 || |- | [[Andri Zagorodnjuk]] || 2019 || 2020 || |- | [[Andri Taran]] || 2020 || 2021 || |- | [[Oleksi Reznikov]] || 2021 || || |} [[Kategooria:Ukraina loendid]] [[Kategooria:Ukraina kaitseministrid| ]] pvlrhh7glu25q41wiv5a6zo9ozsfmrp 0 584306 6174957 6036696 2022-08-07T15:25:17Z Melilac 58734 /* Ajalugu */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sigulda vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Siguldas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Siguldas pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 96,3 | elanikke = 4024 | elanikke_seis = 2016 | keskuse_nimi = [[Peltes]] | asendikaardi_pilt = Siguldas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Kalns un pļava - mikroskops - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Sigulda vald''' ([[läti keel]]es ''Siguldas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Sigulda]] linnaga, [[More vald|More]], [[Allaži vald|Allaži]], [[Krimulda vald|Krimulda]] ja [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Līgatne vald|Līgatne vallaga]]. Valla pindala on 96,3&nbsp;km². 2016. aasta seisuga elas seal 4024 inimest.<ref name="UYU4n" /> Valla keskus on [[Peltes]]e küla. Vallamaja asus aadressil Zinātnes ielā 7, tänapäeval haldab valda piirkonna administratsioon ja vallamaja on üks piirkonna administratiivhoonetest.<ref>[https://www.sigulda.lv/public/lat/jaunumi/12660/ Siguldas novads]</ref> == Ajalugu == Sigulda vallaga liideti aastal 1876 Lorupmuiža piirkond, aastal 1896 aga Jūdaži vald. Aastal 1926 eraldati sellest Sigulda alev, mis kaks aastat hiljem sai linnaõigused. Aastal 1935 oli Sigulda valla pindala 96,8 km².<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Sigulda ja Jūdaži külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Sigulda külanõukoguga Nurmiži külanõukogu, aastal 1954 aga osa Vildoga külanõukogust. Aastal 1958 liideti külanõukoguga osa Jūdaži külanõukogust, väike osa külanõukogu maadest arvati aga Līgatne külanõukogu koosseisu. Aastal 1974 liideti osa külanõukogust Sigulda linnaga, aastal 1977 aga Krimulda külanõukoguga.<ref name="mCoDM" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis 2003. aastal Sigulda piirkonna koosseisu arvati. Aastal 2020 liideti osa vallast Sigulda linnaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> == Loodus == Suurim jõgi on valla põhjapiiril voolav [[Koiva jõgi|Koiva]]. Looduskaitse all on Nurmiži park, Sauta mägi, Lorupe tamm, Sigulda Beitese allee, Külmallikas, Vaimukuusk, Kalnaklaukase künnapuu, Svīķupīte ja Kautraksi kraav, Kaktiņi kraav, Dauda ja Jodupīte org, Kalna Klaukase koobas ning allikad ja üheksa nimetut põlispuud. Valla ja Sigulda linna piirile jääb Kraukļi kuristik. Valla põhjaosa jääb [[Gauja rahvusparki]].<ref name="aC9JE" /> == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all [[Nurmiži mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas kasvuhoone ja talli varemed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Siguldas+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Riikliku kaitse all on Vildoga linnamägi ehk Kautraksi mägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=Vildogas&type_group=&value_group=&dating=&address=&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1535 [[lätlased|lätlast]], 201 [[venelased|venelast]], 24 [[valgevenelased|valgevenelast]], 20 [[ukrainlased|ukrainlast]], 22 [[poolakad|poolakat]] ja 21 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Jūdaži]] || vidējciems || 248 (2020) |- | [[Kalnabeites]] || vidējciems || 371 (2020) |- | [[Ķipari]] || vidējciems || 576 (2020) |- | [[Nurmiži]] || vidējciems || 106 (2020) |- | '''[[Peltes]]''' || lielciems || 1894 (2020) |- | [[Vējupīte]] || mazciems || 79 (2020) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Gauja - mikroskops - Panoramio (2).jpg|Koiva jõgi Daudas ūdenskritums.jpg|Dauda jõe org Krauklu aiza - panoramio.jpg|Kraukļi kuristik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="UYU4n">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde, vaadatud 01.01.2016.</ref> <ref name="mCoDM">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="aC9JE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 27.12 2018</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt? Vietvārdu datubāze], vaadatud 27.12 2018</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] 581bozlkqub88amvt5slqjsphb63k2d 6174967 6174957 2022-08-07T15:37:03Z Melilac 58734 /* Asustus */ wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sigulda vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Siguldas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Siguldas pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 96,3 | elanikke = 4024 | elanikke_seis = 2016 | keskuse_nimi = [[Peltes]] | asendikaardi_pilt = Siguldas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Kalns un pļava - mikroskops - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Sigulda vald''' ([[läti keel]]es ''Siguldas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Sigulda]] linnaga, [[More vald|More]], [[Allaži vald|Allaži]], [[Krimulda vald|Krimulda]] ja [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Līgatne vald|Līgatne vallaga]]. Valla pindala on 96,3&nbsp;km². 2016. aasta seisuga elas seal 4024 inimest.<ref name="UYU4n" /> Valla keskus on [[Peltes]]e küla. Vallamaja asus aadressil Zinātnes ielā 7, tänapäeval haldab valda piirkonna administratsioon ja vallamaja on üks piirkonna administratiivhoonetest.<ref>[https://www.sigulda.lv/public/lat/jaunumi/12660/ Siguldas novads]</ref> == Ajalugu == Sigulda vallaga liideti aastal 1876 Lorupmuiža piirkond, aastal 1896 aga Jūdaži vald. Aastal 1926 eraldati sellest Sigulda alev, mis kaks aastat hiljem sai linnaõigused. Aastal 1935 oli Sigulda valla pindala 96,8 km².<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Sigulda ja Jūdaži külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Sigulda külanõukoguga Nurmiži külanõukogu, aastal 1954 aga osa Vildoga külanõukogust. Aastal 1958 liideti külanõukoguga osa Jūdaži külanõukogust, väike osa külanõukogu maadest arvati aga Līgatne külanõukogu koosseisu. Aastal 1974 liideti osa külanõukogust Sigulda linnaga, aastal 1977 aga Krimulda külanõukoguga.<ref name="mCoDM" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis 2003. aastal Sigulda piirkonna koosseisu arvati. Aastal 2020 liideti osa vallast Sigulda linnaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> == Loodus == Suurim jõgi on valla põhjapiiril voolav [[Koiva jõgi|Koiva]]. Looduskaitse all on Nurmiži park, Sauta mägi, Lorupe tamm, Sigulda Beitese allee, Külmallikas, Vaimukuusk, Kalnaklaukase künnapuu, Svīķupīte ja Kautraksi kraav, Kaktiņi kraav, Dauda ja Jodupīte org, Kalna Klaukase koobas ning allikad ja üheksa nimetut põlispuud. Valla ja Sigulda linna piirile jääb Kraukļi kuristik. Valla põhjaosa jääb [[Gauja rahvusparki]].<ref name="aC9JE" /> == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all [[Nurmiži mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas kasvuhoone ja talli varemed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Siguldas+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Riikliku kaitse all on Vildoga linnamägi ehk Kautraksi mägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=Vildogas&type_group=&value_group=&dating=&address=&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1535 [[lätlased|lätlast]], 201 [[venelased|venelast]], 24 [[valgevenelased|valgevenelast]], 20 [[ukrainlased|ukrainlast]], 22 [[poolakad|poolakat]] ja 21 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Jūdaži]] || vidējciems || 248 (2020) |- | [[Kalnabeites]] || vidējciems || 199 (2022) |- | [[Nurmiži]] || vidējciems || 106 (2020) |- | [[Vējupīte]] || mazciems || 79 (2020) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Gauja - mikroskops - Panoramio (2).jpg|Koiva jõgi Daudas ūdenskritums.jpg|Dauda jõe org Krauklu aiza - panoramio.jpg|Kraukļi kuristik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="UYU4n">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde, vaadatud 01.01.2016.</ref> <ref name="mCoDM">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="aC9JE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 27.12 2018</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt? Vietvārdu datubāze], vaadatud 27.12 2018</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] ocjdjwodq07xksl45k1967n8qub75sx 6174968 6174967 2022-08-07T15:37:59Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Sigulda vald | nimi1_keel = läti | nimi1 = Siguldas pagasts | lipp = | lipu_link = | vapp = LVA Siguldas pagasts COA.png | vapi_link = | pindala = 96,3 | elanikke = 4024 | elanikke_seis = 2016 | keskuse_nimi = [[Peltes]] | asendikaardi_pilt = Siguldas pagasts LocMap.png }} [[Pilt:Kalns un pļava - mikroskops - Panoramio.jpg|pisi|Valla maastik]] '''Sigulda vald''' ([[läti keel]]es ''Siguldas pagasts'') on vald Lätis [[Sigulda piirkond|Sigulda piirkonnas]]. Vald piirneb sama piirkonna [[Sigulda]] linnaga, [[More vald|More]], [[Allaži vald|Allaži]], [[Krimulda vald|Krimulda]] ja [[Mālpilsi vald|Mālpilsi vallaga]] ning Cēsise piirkonna [[Līgatne vald|Līgatne vallaga]]. Valla pindala on 96,3&nbsp;km². 2016. aasta seisuga elas seal 4024 inimest.<ref name="UYU4n" /> Valla keskus on [[Sigulda]] linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asus aadressil Zinātnes ielā 7, tänapäeval haldab valda piirkonna administratsioon ja vallamaja on üks piirkonna administratiivhoonetest.<ref>[https://www.sigulda.lv/public/lat/jaunumi/12660/ Siguldas novads]</ref> == Ajalugu == Sigulda vallaga liideti aastal 1876 Lorupmuiža piirkond, aastal 1896 aga Jūdaži vald. Aastal 1926 eraldati sellest Sigulda alev, mis kaks aastat hiljem sai linnaõigused. Aastal 1935 oli Sigulda valla pindala 96,8 km².<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> Aastal 1945 moodustati vallas Sigulda ja Jūdaži külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Sigulda külanõukoguga Nurmiži külanõukogu, aastal 1954 aga osa Vildoga külanõukogust. Aastal 1958 liideti külanõukoguga osa Jūdaži külanõukogust, väike osa külanõukogu maadest arvati aga Līgatne külanõukogu koosseisu. Aastal 1974 liideti osa külanõukogust Sigulda linnaga, aastal 1977 aga Krimulda külanõukoguga.<ref name="mCoDM" /> Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald, mis 2003. aastal Sigulda piirkonna koosseisu arvati. Aastal 2020 liideti osa vallast Sigulda linnaga.<ref>[http://www.aprinkis.lv/index.php/sabiedriba/pasvaldibas/19723-siguldas-pilsetas-teritorija-ieklauj-peltes-kiparus-un-kalnabeites Siguldas pilsētas teritorijā iekļauj Peltes, Ķiparus un Kalnabeites]</ref> == Loodus == Suurim jõgi on valla põhjapiiril voolav [[Koiva jõgi|Koiva]]. Looduskaitse all on Nurmiži park, Sauta mägi, Lorupe tamm, Sigulda Beitese allee, Külmallikas, Vaimukuusk, Kalnaklaukase künnapuu, Svīķupīte ja Kautraksi kraav, Kaktiņi kraav, Dauda ja Jodupīte org, Kalna Klaukase koobas ning allikad ja üheksa nimetut põlispuud. Valla ja Sigulda linna piirile jääb Kraukļi kuristik. Valla põhjaosa jääb [[Gauja rahvusparki]].<ref name="aC9JE" /> == Kaitstavad objektid == Kultuurimälestistest on kohaliku kaitse all [[Nurmiži mõis]]a hoonetekompleks, sealhulgas kasvuhoone ja talli varemed.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Siguldas+pagasts&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> Riikliku kaitse all on Vildoga linnamägi ehk Kautraksi mägi.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=Vildogas&type_group=&value_group=&dating=&address=&region= Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> == Asustus == Aastal 2011 elas vallas 1535 [[lätlased|lätlast]], 201 [[venelased|venelast]], 24 [[valgevenelased|valgevenelast]], 20 [[ukrainlased|ukrainlast]], 22 [[poolakad|poolakat]] ja 21 [[leedulased|leedulast]].<ref>[http://pop-stat.mashke.org/latvia-ethnic-comm2011.htm Ethnic composition of Latvia 2011]</ref> Valla külad on: {|class="wikitable" |- ! Küla !! Küla tüüp !! Elanike arv<ref name="vietvardi" /> |- | [[Jūdaži]] || vidējciems || 248 (2020) |- | [[Kalnabeites]] || vidējciems || 199 (2022) |- | [[Nurmiži]] || vidējciems || 106 (2020) |- | [[Vējupīte]] || mazciems || 79 (2020) |} Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.<ref name="vietvardi" /> <gallery> Gauja - mikroskops - Panoramio (2).jpg|Koiva jõgi Daudas ūdenskritums.jpg|Dauda jõe org Krauklu aiza - panoramio.jpg|Kraukļi kuristik </gallery> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="UYU4n">[https://www.pmlp.gov.lv/lv/media/562/download Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās]. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde, vaadatud 01.01.2016.</ref> <ref name="mCoDM">Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9</ref> <ref name="aC9JE">Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS], vaadatud 27.12 2018</ref> <ref name="vietvardi">[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt? Vietvārdu datubāze], vaadatud 27.12 2018</ref> }} == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} {{Sigulda piirkond}} [[Kategooria:Läti vallad]] [[Kategooria:Sigulda piirkond]] 1poixsuxq1vs29cklbhaynhthspgq1r 10 584307 6174966 5806753 2022-08-07T15:36:31Z Melilac 58734 wikitext text/x-wiki {{Navmall |nimi = Sigulda vald |päis = [[Sigulda vald|Sigulda valla]] asulad |loend1 = [[Jūdaži]]{{·}} [[Kalnabeites]]{{·}} [[Nurmiži]]{{·}} [[Vējupīte]] }}<noinclude> [[Kategooria:Läti haldusüksuste navigeerimismallid]] </noinclude> 6rrj4wp1vigqg193k8ljfg8b91yk3v4 0 585710 6175421 5650277 2022-08-08T11:47:14Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Salakas | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = leedu | Salakas | | omakeelne_nimi_2 = poola | Sołoki | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = [[Pilt:Coat_of_arms_of_Salakas_(Lithuania).svg|100px]] | vapi_link = [[Salakase vapp]] | pindala = | elanikke = 519 (2011)<ref>[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_09.htm?lang=lt#zara_r 2011 m. surašymas]</ref> | laius = 55/34/41 | pikkus = 26/07/59 | asendikaart = Leedu }} '''Salakas''' on [[alev]] [[Leedu]]s [[Zarasai rajoon]]is, [[Salakase vald|Salakase valla]] halduskeskus. Alev asub [[Luodis]]e läänekaldal. Salakases on [[põhikool]], postkontor, seltsimaja ja [[raamatukogu]], seal tegutseb Zarasai kunstikooli filiaal. Alevis on kruusakarjäär. Vaatamisväärsusteks on aastail 1906–1911 ehitatud katoliku kirik, aastal 1930 rajatud katoliku kabel ja Napoleoni kivi, [[Gražutė regionaalpark|Gražutė regionaalpargi]] külastuskeskuse juures tegutseb ka koduloomuuseum. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 1083 (1886) * 2380 (1900) * 2487 (1902) * 1918 (1923) * 750 (1959) * 595 (1970) <td> * 611 (1979) * 680 (1982) * 679 (1986) * 705 (1989) * 604 (2001) * 519 (2011) </table> == Nimi == Alevile on tõenäoliselt nime andnud endine Salakase järv. Selle variandi üks versioon tuletab asula nime sellest, et see asus algselt saarel, nii kutsuti sealseid asukaid saarlasteks (''salokais''), Kohaliku loo kohaselt elasid varem järve kaldal metsas [[pistriklased|pistrikud]] ja asula kandis varem nime Sakalai. == Ajalugu == Alevi juures asuvad 9.–13. sajandil kasutusel olnud Salakase muinaskalmed. Legendi kohaselt rajas alevi vürst Utenis. Kirjalikes allikates on Salakast esmakordselt mainitud aastal 1387. Vanasti asus seal Leedu valitsejate jahipidamisala. Aastal 1387 andis [[Jogaila]] Salakase [[Vilniuse piiskop]]pide käsutusse.<ref>''Biskupstwo wileńskie od jego założenia aż do dni obecnych, zawierające dzieje i prace biskupów i duchowieństwa djecezji wileńskiej, oraz wykaz kościołów, klasztorów, szkół i zakładów dobroczynnych i społecznych.'' Jan Kurczewski, Wilno 1912, lk. 106.</ref> 15.–16. sajandil kuulus alev [[Tauragnai]] linnuse lossipiirkonda. Aastal 1496 ehitati Salakasesse esimene kirik ja moodustati [[kihelkond]]. Aastaks 1552 oli asulast saanud [[alev]]. Põhjasõja ajal põles see maha. Aastal 1720 avati Salakases klooster, mis aga [[novembriülestõus]]u järel aastal 1832 suleti. Aastal 1781 oli Salakases neljaklassiline kool. [[19. sajand]]il peatusid Salakases küll prantsuse väed, kuid mitte [[Napoleon I]], kuigi kohalikud legendid seostavad teda metsas asuva kiviga. Toona rajati sinna ka [[magasiait]]. Tsaariajal oli Salakase venekeelne nimekuju Солоки.<ref>''Солоки.'' Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 30А (60) : Слюз — София Палеолог. С.-Петербургъ, 1900., 805 lk.</ref> Augustis 1941 hukkasid saksa okupatsiooniväed Sungardai küla lähistel metsas ligi 150 Salakase [[juudid|juuti]].<ref>[http://www.holocaustatlas.lt/EN/#a_atlas/search//page/1/item/190/ Holocaust atlas of Lithuania]</ref> Nõukogude perioodil oli Salakas kohaliku [[kolhoos]]i keskasulaks. Aastal 1970 kaotas Salakas alevi staatuse, ent see taastati aastal 2005. <gallery> Mokykla Salake.jpg|Koolimaja Salako_Švč._Mergelės_Marijos_Sopulingosios_bažnyčia.jpg|Salakas Salakas, Lithuania - panoramio (147).jpg|Salakase keskuse tänavavaade Salako sen., Lithuania - panoramio (2).jpg|Salakase kabel Salako baznycios galine dalis.jpg|Salakase kirik Salakas,_paminklas.JPG|Salakase 500 aastapäevaks püstitatud [[tulpkabel]] </gallery> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|Salakas}} *[http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_XI/59 Poola Kuningriigi geograafiline leksikon] *[https://www.vietoves.lt/?id=ZN94XH3KCP Alev portaalis vietoves.Lt] [[Kategooria:Zarasai rajoon]] [[Kategooria:Leedu alevid]] 55x33zc7oiauoaopshgjvz59iguhbsi 0 585791 6175292 6173447 2022-08-08T08:15:57Z Pikne 13803 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/2001:7D0:8314:6980:6CC6:D256:7FD8:763A|2001:7D0:8314:6980:6CC6:D256:7FD8:763A]] ([[User talk:2001:7D0:8314:6980:6CC6:D256:7FD8:763A|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Pikne|Pikne]]. wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2022|kuu=mai}} Testostud e. testkülastused tehakse müügi- ja teenindusettevõtetesse eesmärgiga mõõta klienditeeninduse vastavust ettevõtte ootustega. Testostud erinevad tavakliendi tagasiside uuringutest, kuna testkliendid mõõdavad sooritust objektiivselt<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.aripaev.ee/uudised/2015/04/15/kas-hinnata-subjektiivselt-voi-objektiivselt|pealkiri=Kas hinnata subjektiivselt või objektiivselt?|väljaanne=Äripäev|aeg=|vaadatud=}}</ref> varem etteantud kriteeriumite alusel, mitte iga üksikkliendi või -testija isikliku arvamuse alusel. Testostude tulemusi analüüsitakse tavaliselt vastavas kasutajaliideses ja leitakse kitsaskohad,<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://majandus24.postimees.ee/3017389/kas-testida-tehtud-voi-tegemata-jaanud-ostu|pealkiri=Kas testida tehtud või tegemata jäänud ostu?|väljaanne=Postimees|aeg=|vaadatud=}}</ref> mille parandamisega saab ettevõtte teenindustaset tõsta. Mõned ettevõtted, mis [[Eesti]]s testostuteenust pakuvad, on Trendline, Psience, Dive, Norstat. == Viited == <references responsive="" /> [[Kategooria:Turundus]] 36cw9gvfz2ud9xz0lx3ktnmduc3yz3r 0 592911 6174868 5740490 2022-08-07T12:46:23Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ievkalni | elanikke = 46 (2005)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66055 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Ievkalni''' on [[küla]] [[Läti]]s [[Grobiņa piirkond|Grobiņa piirkonna]] [[Medze vald|Medze vallas]]. Küla asub valla keskosas. Ievkalni jääb valla keskusest [[Kapsēde]]st 5, piirkonna keskusest [[Grobiņa]]st 11 ja [[Riia]]st 215 kilomeetri kaugusele. Asula tekkis endiste Kapsēde, Mātere ja [[Medze mõis|Medze mõisa]] vahele rajatud Medze vallamaja juurde. Küla jääb osaliselt Medze hoiualale.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [http://ozols.daba.gov.lv/pub OZOLS]</ref> 2005. aastal oli külas 46 elanikku. ==Viited== {{viited}} {{Medze vald}} [[Kategooria:Grobiņa piirkonna külad]] qbj4729nff2cj4fejpg80sn73gabvao 0 594779 6175023 6149652 2022-08-07T17:49:57Z Majandus6 144508 Värskendasin andmeid wikitext text/x-wiki '''Nasdaq Balti börs''' (inglise keeles Nasdaq Baltic) on [[Baltimaad|Baltikumis]] tegutsev [[Aktsiabörs|väärtpaberibörs]], mis koondab [[Tallinna börs|Tallinna]], [[Vilniuse börs|Vilniuse]] ja [[Riia börs|Riia]] börse. Börs kuulub [[Nasdaq, Inc.]] gruppi ja on üks osa [[Nasdaq Nordic]] börsist. Balti börsil saab kaubelda siin noteeritud [[Aktsia|aktsiate]], [[Võlakiri|võlakirjade]] ja [[Börsil kaubeldav fond|börsil kaubeldavate fondidega]]. Turu ametlik kauplemisvaluuta on [[euro]]. Börsi reguleeritud turu moodustavad Balti põhinimekiri ja Balti lisanimekiri. Lisaks on börsil võimalik kaubelda siinsel [[First North]] turul noteeritud aktsiate ja võlakirjadega. First North on alternatiivne turg Nasdaq Nordic börsidel. Börsi üldnimi on NASDAQ OMX Baltic.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/et/meist/nasdaq-tallinna-bors/|pealkiri=Nasdaq Balti börsid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.11.2020}}</ref> Nasdaq Balti börsile teostavad järelevalvet kohalikud finantsjärelvalve ametid (Eestis [[Finantsinspektsioon]], Lätis [https://www.fktk.lv/en/about-us/ The Financial and Capital Market Commission], Leedus [[Leedu Keskpank]]). == Ajalugu == * '''3. jaanuaril 2000. aastal''' käivitasid Balti börsid esimese nimekirja, mis sisaldas 13 juhtivat Baltimaade avalikku ettevõtet, mis olid noteeritud Balti börsidel.<ref>{{Netiviide|autor=Tallinna, Riia ja Vilniuse väärtpaberibörsid|url=https://nasdaqbaltic.com/et/news/balti-nimekirja-kaivitamine/|pealkiri=Balti nimekirja käivitamine|väljaanne=|aeg=3. jaanuar 2000|vaadatud=29.11.2020}}</ref> * '''1. juulil 2004 aastal''' loodi Eesti, Läti ja Leedu börsiettevõttest koosnev Balti nimekiri kolme börsi põhinimekirjade kõigile aktsiatele.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/et/news/balti-nimekiri-laieneb/|pealkiri=Balti nimekiri laieneb|väljaanne=|aeg=1. juuli 2004|vaadatud=29.11.2020}}</ref> *'''2007''' [[Nasdaq, Inc.|Nasdaq Inc]] omandab OMX grupi ning koos sellega Balti börsi. Börs saab nimeks Nasdaq Balti.<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.nasdaqomxnordic.com/about_us|pealkiri=About us – milestones|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.11.2020}}</ref> *'''8. veebruar 2010. aastal''' käivitati kauplemissüsteemi [[:en:Inet|INET]] [[Baltimaad|Balti]]- ja [[Põhjamaad|Põhjamaade]] väärtpaberiturgudel Tallinnas, Riias, Vilniuses ning Kopenhaagenis, Helsingis, Reykjavikis ja Stockholmis.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/et/news/nasdaq-omx-vottis-seitsmel-balti-ja-pohjamaade-vaartpaberiturul-kasutusele-uue-kauplemissusteemi-inet/|pealkiri=NASDAQ OMX võttis seitsmel Balti- ja Põhjamaade väärtpaberiturul kasutusele uue kauplemissüsteemi INET|väljaanne=|aeg=8. veebruar 2010|vaadatud=29.11.2020}}</ref> *'''1. jaanuar 2014. aastal''' sai Balti väärtpaberituru ühiseks valuutaks [[euro]], mil [[Läti|Lätist]] sai [[euroala]] 18. liikmesriik<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/et/news/eurost-saab-nasdaq-omx-balti-vaartpaberituru-uhine-valuuta/|pealkiri=Eurost saab NASDAQ OMX Balti väärtpaberituru ühine valuuta|väljaanne=|aeg=2. jaanuar 2014|vaadatud=29.11.2020}}</ref> * '''18. september 2017 aastal''' Eesti, Läti ja Leedu väärtpaberite [[Keskdepositoorium|keskdepositooriumid]] ühinesid, uue ettevõtte nimeks sai [https://nasdaqcsd.com/et/meist/ Nasdaq CSD Societas Europaea (Nasdaq CSD)]. Tegemist oli esimese väärtpaberite keskdepositooriumiga Euroopa Liidus, mis viis oma tegevuse vastavusse keskdepositooriumitele kohalduva Euroopa Liidu määrusega (Central Securities Depositories Regulation ehk CSDR).<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/et/news/balti-vaartpaberite-keskdepositooriumid-liituvad-nasdaq-csdks/|pealkiri=Balti väärtpaberite keskdepositooriumid liituvad Nasdaq CSDks|väljaanne=|aeg=18. september 2017|vaadatud=29.11.2020}}</ref> == Nasdaq Balti börsi suurus == Seisuga 29. juuli 2022 oli Nasdaq Balti börsil noteeritud ettevõtete väärtus kokku ehk turuosa 10,161 [[Miljard|miljardit]] eurot (sisuliselt samane võrreldes juuni lõpu seisuga). See moodustab umbes 0,6% [[Nasdaq Nordic]] börsi mahust. Balti börsi siseturgude turuosa on järgnev<ref>{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/bulletins|pealkiri=EQUITIES TURNOVER AND MARKET VALUE|vaadatud=7.08.2022}}</ref>: * Eesti – 4,7 miljardit eurot (46%); * Leedu – 4,7 miljardit eurot (46%); * Läti – 0,8 miljard eurot (7%). {| class="wikitable" |+Börsi suurima turuväärtusega ettevõtted<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/bulletins|pealkiri=TOP 10 MARKET VALUE (EUR M)|väljaanne=|aeg=|vaadatud=7.08.2022|täpsustus=29.07.2022 seisuga}}</ref> ! !Ettevõte ! !Ettevõtte turuväärtus (miljardit eurot) |- |1. |[[Ignitis|Ignitis grupė]] |[[Leedu|LIT]] |1,34 |- |2. |[[Telia Lietuva]] |[[Leedu|LIT]] |1,13 |- |3. |[[Enefit Green]] |[[Eesti|EST]] |1,11 |- |4. |[[LHV Group]] |[[Eesti|EST]] |1,07 |- |5. |[[Tallinna Kaubamaja Grupp]] |EST |0,41 |- |6. |[[Tallink|Tallink Grupp]] |[[Eesti|EST]] |0,39 |} 2022. aasta juulis tehti Nasdaq Balti börsil ühes päevas keskmiselt tehinguid 1,7 miljoni euro väärtuses (aktsiad, võlakirjad ja fondid kokku).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/statistics|pealkiri=Balti aktsiad|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.08.2022}}</ref> '''Seisuga 29. juuli 2022 on Balti börsil noteeritud<ref name=":0" />:''' * põhinimekirjas 35 ettevõtte [[Aktsia|aktsiad]] (+1 võrreldes juuniga); * lisanimekirjas 22 ettevõtte aktsiad; * First North turul 18 ettevõtte aktsiad; *Balti First North välisaktsiate nimekirjas 1 ettevõtte aktsiad; * Balti [[Võlakiri|võlakirjade]] nimekirjas 68 emissiooni (+4 võrreldes juuniga); * First North võlakirjanimekirjas 21 emissiooni; * 6 [[Börsil kaubeldav fond|ETFi]]. === Aktsiate noteerimised (2021. ja 2022. aastal) === {| class="wikitable" !Ettevõtte nimi !Lühinimi !Turg !Ettevõtte koduturg !Tegevusvaldkond !Nimekirja lisamise kuupäev |- |[[INDEXO]] |IDX1R |Balti põhinimekiri |[[Riia börs]] |Finantsteenuste pakkumine (peamiselt [[Pensionifond|pensionifondi]] teenused [[Läti|Lätis]]) |15. juuli 2022<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b404565549f1d3f830b4a4baa0f4039f1&lang=et|pealkiri=Nasdaq Balti börside põhinimekirjas algas kauplemine INDEXO aktsiatega|aeg=15. juuli 2022}}</ref> |- |[[Cleveron Mobility]] |CLEV |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Autonoomsed tarnelahendused |28. juuni 2022<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bf8d111c3c73fa24487058893d151335c&lang=et|pealkiri=First North turul algas kauplemine Cleveron Mobility aktsiatega|väljaanne=Nasdaq Tallinn|aeg=28. juuni 2022}}</ref> |- |[[Punktid Technologies]] |PNKTD |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |[[Videomäng|Videomängude]] koodide veebipõhine müük |19. mai 2022<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b35308a18f023354c18ce8781f3a45f8d&lang=et|pealkiri=First Northil algas kauplemine Punktid Technologies'e aktsiatega|aeg=19. mai 2022}}</ref> |- |[[Robus Group]] |ROBUS |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Videotreeningud ja treeninginventari müük |21. aprill 2022<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b24d852691659284c9b55cd403f15bca4&lang=et|pealkiri=First Northil algas kauplemine Robus Groupi aktsiatega|aeg=21. aprill 2022}}</ref> |- |[[Airobot Technologies]] |AIR |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |[[Sisekliima]] tehnoloogia- ja tootmisettevõte |10. veebruar 2022<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b3b60a9ce3312604d4efddd6e79e5d89a&lang=et|pealkiri=Nasdaq First North turul algas kauplemine Airoboti aktsiatega|aeg=10. veebruar 2022}}</ref> |- |[[Hagen Bikes Holding]] |HAGEN |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Kargo- ja [[Kastiratas|kastirataste]] tootmine ja arendus |29. detsember 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc44c0df603e384bf28ac6324d6d4154f&lang=et|pealkiri=First North turul algas kauplemine Hagen Bikes’i aktsiatega|väljaanne=Nasdaq Tallinn|aeg=29. detsember 2021}}</ref> |- |[[TextMagic]] |MAGIC |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Rahvusvaheline SMS [[Kommunikatsioon|kommunikatsiooniettevõtte]] |15. detsember 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b2eb2b4047480afdb2423db3b7e711369&lang=et|pealkiri=First North turul algas kauplemine TextMagicu aktsiatega|väljaanne=Nasdaq Tallinn|aeg=15. detsember 2021}}</ref> |- |[[Hepsor]] |HPR1T |Balti põhinimekiri |[[Tallinna börs]] |Kinnisvaraarendus |26. november 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bd11be23c8544904ba038cf1d9b38f1a2&lang=et|pealkiri=Nasdaq tervitab Hepsorit Balti börsi põhinimekirja|aeg=26. november 2021}}</ref> |- |[[VIRŠI|VIRŠI-A]] |VIRSI |First North aktsianimekiri |[[Riia börs]] |Autokütuse müük |11. november 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b915f053b8a2c1c792a94a62139d27a3e&lang=et|pealkiri=First North turul algas kauplemine Virši aktsiatega|aeg=11. november 2021}}</ref> |- |[[Enefit Green]] |EGR1T |Balti põhinimekiri |[[Tallinna börs]] |Taastuvenergia tootmine |21. oktoober 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc8650b363b34fe711b6f2ed8876096f3&lang=et|pealkiri=Enefit Greeni aktsiad on tänasest börsil kaubeldavad|aeg=21. oktoober 2021}}</ref> |- |[[DelfinGroup]] |DGR1R |Balti põhinimekiri |[[Riia börs]] |Finantsteenuste pakkumine (peamiselt laenud) |20. oktoober 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b64c848dd56bb0f7acf86073c8ae83087&lang=en|pealkiri=Trading of AS DelfinGroup shares starts on Nasdaq Riga Baltic Main List|aeg=20. oktoober 2021}}</ref> |- |[[Modera]] |MODE |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Digilahenduste pakkumine autotööstustele |15. oktoober 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b9e25949715219b1b1ada5b99354f922e&lang=et|pealkiri=Nasdaq First North turul algas kauplemine Modera aktsiatega|aeg=15. oktoober 2021}}</ref> |- |[[Bercman Technologies]] |BERCM   |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Liiklusohutust suurendatavate toodete ja teenuste arendamine |6. juuli 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b246aaee65e6aeab40af569a636fc7d67&lang=en|pealkiri=Nasdaq Welcomes Bercman Technologies to First North Market|aeg=6. juuli 2021}}</ref> |- |[[ELMO Rent]] |ELMO |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Sõidukite jagamisteenuse pakkumine |1. juuli 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b88ea70ac7ae56164191652b0ff0207b4&lang=et|pealkiri=Nasdaq First North turul algas kauplemine ELMO Rendi aktsiatega|aeg=1. juuli 2021}}</ref> |- |[[Estonian Japan Trading Company]] |EJTC |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Investeerimine |24. märts 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bbe2c8527774a7927f3fd016043b1daac&lang=et|pealkiri=Nasdaq First North turule võeti kauplemisele Estonian Japan Trading Company aktsiad|aeg=24. märts 2021}}</ref> |} === Aktsiate nimekirjast kustutamised (2021. ja 2022. aastal) === {| class="wikitable" !Ettevõtte nimi !Lühinimi !Turg !Ettevõtte koduturg !Nimekirjast kustutamise kuupäev |- |PATA Saldus |SMA1R |Balti lisanimekiri |[[Riia börs]] |18. jaanuar 2022<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bf6f4be6a411ae3745d3bb96d10a31f16&lang=en|pealkiri=Delisting of AS "PATA Saldus” shares from the Baltic Secondary List|aeg=13. jaanuar 2022}}</ref> |- |[[Olainfarm]] |OLF1R |Balti põhinimekiri |[[Riia börs]] |10. jaanuar 2022<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bf092aeede2e1202e5be5bf2c8a839cd4&lang=en|pealkiri=Delisting of AS "Olainfarm” shares from the Baltic Main List|aeg=7. jaanuar 2022}}</ref> |- |Rīgas autoelektroaparātu rūpnīca |RAR1R |Balti lisanimekiri |[[Riia börs]] |30. september 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bc1a12535d53af0f13ce4f448bb318a87&lang=en|pealkiri=Delisting of AS "Rīgas autoelektroaparātu rūpnīca" shares from the Baltic Secondary list|aeg=22. september 2021}}</ref> |- |Baltic Technology Ventures |BTE1R |First North aktsianimekiri |[[Riia börs]] |9. september 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b3202a43d0c8818cfae2db321921b9ac9&lang=en|pealkiri=On suspension of trading in AS "Baltic Technology Ventures" shares and delisting from the First North market|aeg=8. september 2021}}</ref> |- |Valmieras stikla šķiedra |VSS1R |Balti lisanimekiri |[[Riia börs]] |18. juuni 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=bdb3abf80199de97c05099aa4cedc7656&lang=en|pealkiri=Delisting of AS VALMIERAS STIKLA ŠĶIEDRA shares from the Baltic Secondary List|aeg=9. juuni 2021}}</ref> |- |Rīgas juvelierizstrādājumu rūpnīca |RJR1R |Balti lisanimekiri |[[Riia börs]] |19. märts 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b6ba885b854457d8cc3f51564ffe5af98&lang=en|pealkiri=Delisting of AS "Rīgas juvelierizstrādājumu rūpnīca" shares from the Baltic Secondary list|aeg=19. märts 2021}}</ref> |- |Rīgas elektromašīnbūves rūpnīca |RER1R |Balti lisanimekiri |[[Riia börs]] |26. veebruar 2021<ref>{{Netiviide|url=https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b7a7274328c5c9fb481f01c707ee87573&lang=en|pealkiri=Delisting of AS "Rīgas elektromašīnbūves rūpnīca” shares from the Baltic Secondary list|aeg=26. veebruar 2021}}</ref> |- |[[Grindeks]] |GRD1R |Balti põhinimekiri |[[Riia börs]] |19. veebruar 2021<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://cns.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=1004386&messageId=1257920|pealkiri=Delisting of AS „Grindeks” shares from the Baltic Main list|väljaanne=|aeg=12. veebruar 2021|vaadatud=}}</ref> |} == Olulisemad Nasdaq Balti börsil noteeritud aktsiate hinnaliikumisi iseloomustavad [[Indeks (majandus)|indeksid]] == '''[https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/charts OMX Baltic Benchmark GI]''' – koosneb suurimatest ja enim kaubeldud aktsiatest Nasdaq Balti väärtpaberiturul ning hõlmab kõiki valdkondi. Selle koosseisu korrigeeritakse kaks korda aastas.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/et/turuinfo/indeksitest/|pealkiri=Indeksitest|väljaanne=|aeg=|vaadatud=29.11.2020}}</ref> '''[https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/charts OMX Baltic 10 (OMXB10)]''' – on kaubeldav indeks, mis koosneb 10-st Nasdaqi Balti väärtpaberiturul kõige aktiivsemalt kaubeldud aktsiast. Ühe väärtpaberi osakaal on maksimaalselt 15%. Indeksi koosseisu korrigeeritakse kaks korda aastas.<ref name=":1" /> == Enim kaubeldud aktsiad == Ettevõtted, kelle aktsiatega on enim kaubeldud 2022. aastal (käibe alusel, enim kaubeldud ettevõte on reastatud esimesena, 29. juuli seisuga):<ref name=":0" /> # [[Šiauliai pank|Šiaulių bankas]] # [[Enefit Green]] # [[LHV Group]] # [[Ignitis|Ignitis grupė]] #[[Coop Pank]] # [[Tallinna Sadam]] 2019. ja 2020. aastal oli börsi enim kaubeldud aktsia käibe alusel [[Šiauliai pank|Šiaulių bankas]]. 2021. aastal kaubeldi börsil enim [[Ignitis|Ignitis grupė]] aktsiatega. === Suurima turuväärtuse <u>kasvuga</u> ettevõtted (2021. aastal) <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Turukapitalisatsioon|väljaanne=Nasdaq Balti|vaadatud=3.01.2021}}</ref> === {| class="wikitable" !Koht !Ettevõtte nimi !Lühinimi !Turg !Ettevõtte koduturg !Tegevusvaldkond !Aktsia hinna muutus 2021. aastal (%) |- |1 |[[Nordic Fibreboard AS|Nordic Fibreboard]] |SKN1T |Balti lisanimekiri |[[Tallinna börs]] |[[Puitkiudplaat|Puitkiudplaatide]] tootmine | + 333% |- |2 |[[Saunum Group]] |SAUNA |First North aktsianimekiri |[[Tallinna börs]] |Keriselahenduse välja arendamine väiksematele saunadele | + 306% |- |3 |[[SAF Tehnika]] |SAF1R |Balti põhinimekiri |[[Riia börs]] |Telekommunikatsiooniseadmete tootmine ja müük | + 159% |- |4 |[[Coop Pank]] |CPA1T |Balti põhinimekiri |[[Tallinna börs]] |[[Pangandus]] | + 158% |- |5 |[[Arco Vara]] |ARC1T |Balti põhinimekiri |[[Tallinna börs]] |Kinnisvaraarendus | + 154% |- |6 |[[LHV Group]] |LHV1T |Balti põhinimekiri |[[Tallinna börs]] |[[Pangandus]] | + 130% |} Vaadeldud on ettevõtteid, kes olid börsil kogu 2021. aasta jooksul. === Suurima turuväärtuse <u>langusega</u> ettevõtted (2021. aastal) <ref name=":2">{{Netiviide|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/capitalization|pealkiri=Turukapitalisatsioon|väljaanne=Nasdaq Balti|vaadatud=3.01.2021}}</ref> === {| class="wikitable" !Koht !Ettevõtte nimi !Lühinimi !Turg !Ettevõtte koduturg !Tegevusvaldkond !Aktsia hinna muutus 2021. aastal (%) |- |1 |Rīgas kuģu būvētava |RKB1R |Balti lisanimekiri |[[Riia börs]] |Laevade ehitus ja remont | - 46% |- |2 |[[Baltika]] |BLT1T |Balti põhinimekiri |[[Tallinna börs]] |[[Rõivatööstus]] | - 37% |- |3 |[[INVL Baltic Real Estate]] |INR1L |Balti lisanimekiri |[[Vilniuse börs]] |Kinnisvarasse investeerimine | - 34% |- |4 |Likvidējamā AS "Kurzemes atslēga 1" |KA11R |Balti lisanimekiri |[[Riia börs]] |Uste lukkude ja muude metalltoodete tootmine | - 28% |- |5 |Utenos trikotažas |UTR1L |Balti lisanimekiri |[[Vilniuse börs]] |[[Kudumine|Kudumite]] tootmine | - 16% |- |6 |Vilniaus baldai |VBL1L |Balti lisanimekiri |[[Vilniuse börs]] |[[Mööblitööstus]] | - 14% |} Ka siin on vaadeldud ettevõtteid, kes olid börsil kogu 2021. aasta jooksul. == Suurimad maaklerteenuse pakkujad == Eraldiseisvaid üksusi vaadates on börsi suurim maaklerteenuse pakkuja [[LHV Pank]]. Tehingute rahalisest mahust tehakse 35% ja tehingute arvust 46% [[LHV Pank|LHV Panga]] maaklerteenust kasutades. Kui aga vaadata ühe [[Kontsern|kontserni]] üksusi summaarselt, siis on börsi suurim maakleriteenuse osutaja [[Swedbank]] (Swedbanki Eesti, Leedu, Läti ja Rootsi üksuste maaklerteenust kasutades tehtud tehingute rahaline maht moodustab 40% börsi tehingumahust ja 38% tehingute arvust). [[SEB Pank|SEB Panga]] kontserni kuuluvate üksuste kaudu tehakse tehinguid mahus, mis moodustab 14% kogu börsi rahalisest tehingumahust (9% tehingute arvust). Ülejäänud maaklerite turuosa moodustab igaühel vähem kui 5% börsi tehingute rahalisest mahust ja ka arvust.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/trading_activity?filter=1&month_from=1&year_from=2020&month_to=12&year_to=2021&lists%5B%5D=BAMT&lists%5B%5D=BAIT&lists%5B%5D=BAFN&group=1|pealkiri=Liikmete kauplemisaktiivsus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=3.01.2022}}</ref> == Vaata ka == *[[Euroopa börside loend]] *[[Nasdaq Nordic]] *[[Tallinna börs]] *[[Riia börs]] *[[Vilniuse börs]] == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://nasdaqbaltic.com/statistics/et/shares Balti börs] [[Kategooria:Börsid]] a8yixpkq4t9xkrukhvnefkifxevilmr 0 596026 6174893 5775317 2022-08-07T13:24:11Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{linn}} '''Nierza''' (ka '''Nirza''' või '''Nerza''') on asula [[Läti]]s [[Ludza piirkond|Ludza piirkonnas]], [[Nirza vald|Nirza valla]] halduskeskus. Nierza asub merepinnast 162 meetri kõrgusel [[Nirza järv]]e kirdekaldal ning jääb piirkonna keskusest [[Ludza]]st 27 ja [[Riia]]st 295 kilomeetri kaugusele. Külas on raamatukogu, põhikool ja rahvamaja. Nerzat on esimest korda mainitud 1840. aastal seoses Janovole ja Muržinova mõisa talupoegade mässuga. Varasem Nerza küla jagati 1920. aastal taludeks, ent 1933. aastal sai see Nirza nime all küla staatuse tagasi. Nõukogude perioodil oli küla kohaliku Nirza [[sovhoos]]i keskasula.<ref>Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.</ref> 2008. aastal oli külas 207 ja 2020. aastal 146 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=65463 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Läti külad]] [[Kategooria:Ludza piirkond]] f7z5qkcvuocqaugvbjgne47dn05xgwn 0 600826 6174889 6151224 2022-08-07T13:19:59Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Wa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Wa". ==Waa== *[[Frans de Waal]], hollandi etoloog (1948–) ==Wac== *[[Claus August Heinrich Adolph Wachsmuth]], arstiteadlane (1827–1865) *[[Hans Wachtmeister (surnud 1590)|Hans Wachtmeister]] (surnud 1590), Aunaku mõisnik, Rootsi feldmarssal ja vägede ülemjuhataja Eestimaal *[[Hans Wachtmeister (1609-1652)|Hans Wachtmeister]] (1609–1652), eelmise pojapoeg, Björkö vabahärra, Eestimaa maanõunik, ratsaväekindralmajor ja riiginõunik *[[Hans Wachtmeister (1641-1714)|Hans Wachtmeister]] (1641–1714), eelmise poeg, Johannishusi krahv, Lagedi mõisnik, kindraladmiral *[[Hans Axelsson Wachtmeister|Hans Wachtmeister]], eelmise vennapoeg, Mälsåkeri krahv, kindraladjutant *[[Leopold Wackarž]], tsistertslaste kindralabt (1819–1901) *[[Martin Wackernagel]], šveitsi kunstiteadlane (1881–1962) ==Wad== *[[Conrad Hal Waddington]], Briti bioloog (1905–1975) *[[Abdoulaye Wade]], Senegali poliitik (1926–) *[[Dwyane Wade]], USA korvpallur (1982–) *[[Robert Wadlow]], teadaolevalt maailma pikim inimene (1918–1940) ==Waf== *[[Shahenda Wafa]], Egiptuse maletaja (1998–) *[[Shrook Wafa]], Egiptuse maletaja (1997–) ==Wag== *[[Sahra Wagenknecht]], Saksamaa poliitik, ökonomist ja publitsist (1969–) *[[Adolph Wagner]], saksa majandusteadlane (1835–1917) *[[Chris Wagner]], USA jäähokimängija (1991–) *[[David Wagner]], saksa kirjanik (1971–) *[[Johann Andreas Wagner]], saksa paleontoloog (1797–1861) *[[Johann Andreas Wagner (arstiteadlane)|Johann Andreas Wagner]], arstiteadlane (1833–1892) *[[Lindsay Wagner]], USA näitleja (1949–) *[[Lindsay Wagner (modell)|Lindsay Wagner]], USA modell (1988–) *[[Marek Wagner]], Poola poliitik ja diplomaat (1946–) *[[Otto Wagner]], austria arhitekt, mööblidisainer ja linnaplaneerija (1841–1918) *[[Richard Wagner]], saksa helilooja (1813–1883) *[[Julius Wagner-Jauregg]], austria psühhiaater (1857–1940) *[[Theodor Wagner-Jauregg]], keemik (1903–1992) ==Wah== *[[Adalbert Wahl]], saksa ajaloolane (1871–1957) *[[Edgar von Wahl]], baltisaksa keeleteadlane (1867–1948) *[[Eduard Georg von Wahl]], arstiteadlane (1833–1890) *[[Nikolai Karl Otto von Wahl]], baltisaksa mõisnik (1833–1904) *[[Olaus Wahl]], Kuressaare kullassepp *[[Walter von Wahl]], baltisaksa päritolu Eesti ja saksa vaimulik (1895–1972) *[[Mark Wahlberg]], USA filminäitleja, teleprodutsent ja räppar (1971–) *[[Kari Wahlgren]], USA näitleja (1977–) *[[Per Wahlöö]], rootsi kirjanik (1926–1975) *[[Hermann Wahrhusen]], Viljandi kaupmees ja raehärra (1830–1908) ==Wai== *[[Louis Wain]], inglise kunstnik (1860–1939) *[[Friedrich Waismann]], Austria matemaatik, füüsik ja filosoof (1896–1959) *[[Ralph Waite]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–2014) *[[Tom Waits]], USA laulja ja laululooja (1949–) *[[Thomas Waitz]], Austria mahepõllumees, metsamees ja roheliste partei poliitik (1973–) ==Waj== *[[Andrzej Wajda]], Poola filmilavastaja (1926–2016) ==Wak== *[[Kōichi Wakata]], Jaapani insener ja astronaut (1963–) *[[Selman Waksman]], Ameerika Ühendriikide biokeemik ja mikrobioloog (1888–1973) *[[Hidetoshi Wakui]], jaapani jalgpallur (1984–) ==Wal== *[[Jannes van der Wal]] *[[Tadeusz Walasek]], Poola poksija (1936–2011) *[[Dirk Walbrecker]], saksa laste- ja noorsookirjanik (1944–) *[[Wolf-Rüdiger Walburg]], saksa eripedagoog (1939–) *[[Michael Walchhofer]], Austria mäesuusataja (1975–) *[[Carl Adolf Theodor Walcker]], baltisaksa teadlane (1839–1909) *[[Yann Walcker]], prantsuse lastekirjanik (1973–) *[[Derek Walcott]], kirjanik ja kunstnik (1930–2017) *[[Keshorn Walcott]], Trinidadi ja Tobago odaviskaja (1993–) *[[Theo Walcott]], inglise jalgpallur (1989–) *[[George Wald]], Ameerika Ühendriikide neurobioloog (1906–1997) *[[Werner Walde]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1926–2010) *[[Rudolf Walden]], Soome sõjaväelane, tööstur ja poliitik (sõja- ja kaitseminister) (1878–1946) *[[Björn Waldegård]] *[[Paul Walden]], Läti-Saksa keemik (1863–1957) *[[Oskar Waldhauer]], baltisaksa klassikaline arheoloog (1883–1935) *[[Kurt Waldheim]], Austria poliitik (1918–2007) *[[Aino Waldin]], Kanada ja USA klaveripedagoog (1917–) *[[Luca Waldschmidt]], saksa jalgpallur (1996–) *[[Émile Waldteufel]], Prantsusmaa helilooja (1837–1915) *[[Jimmy Wales]], Ameerika ettevõtja (1966–) *[[Lech Wałęsa]], Poola ametiühingu- ja riigitegelane *[[Heidenreich von Walgarden]], Pärnu komtuur (suri 1493) *[[Rex Walheim]], USA astronaut (1962–) *[[Tõnu Walk]], eestlasest suurmõisnik (–1898) *[[Alan Walker]], norra DJ ja plaaditootja (1997–) *[[Brad Walker]], USA kergejõustiklane (1981–) *[[Douglas Walker]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[John Anthony Walker]], NSV Liidu kasuks spioneerinud Ameerika sõjalaevastiku sidespetsialist (1937–) *[[John Ernest Walker]], inglise keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaad (1997) (1941–) *[[Jon Walker]], USA muusik (1985–) *[[Kyle Walker]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Matthew Walker]], Briti ja USA neuroteadlane (?–) *[[Paul Walker]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1973–) *[[Rebecca Walker]], USA feminist ja kirjanik (1969–) *[[Rob Walker]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (1968–) *[[Shannon Walker]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1965–) *[[Tom Walkinshaw]], šoti autosportlane, insener ja ettevõtja (1946–2010) *[[Jeff Wall]], Kanada fotokunstnik (1946–) *[[John Wall]], USA korvpallur (1990–) *[[Larry Wall]] *[[Ben Wallace]], USA korvpallur (1974–) *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]], Suurbritannia poliitik (1970–) *[[Chris Wallace]], USA teleajakirjanik (1947–) *[[David Foster Wallace]], USA kirjanik ja filosoof (1962–2008) *[[Edgar Wallace]], inglise ajakirjanik, kirjanik, stsenarist ja näitekirjanik (1875–1932) *[[Henry A. Wallace]], USA poliitik (1888–1965) *[[Rasheed Wallace]], USA korvpallur (1974–) *[[Kirsti Wallasvaara]], soome näitleja (1942–2021) *[[Hans Wallat]], saksa dirigent (1929–2014) *[[Ursula Wallberg]], eesti päritolu Rootsi poliitik (1925–2008) *[[Raoul Wallenberg]], Rootsi diplomaat (1912–1947) *[[Jaakko Wallenius]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1958–2013) *[[Johann von Wallenrode]], Riia peapiiskop ja Liège'i piiskop ning diplomaat (umbes 1370 – 1419) *[[Fats Waller]], USA muusik (1904–1943) *[[Robert James Waller]], USA kirjanik (1939–2017) *[[Immanuel Wallerstein]], USA sotsioloog ja politoloog (1930–2019) *[[David Walliams]], inglise kirjanik, koomik ja näitleja (1971–) *[[Ivan Wallin]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1883–1969) *[[Stefan Wallin]], Soome poliitik (1967–) *[[Sinuhe Wallinheimo]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija (1972–) *[[Lola Wallinkoski]], soome modell (1977–) *[[Hal B. Wallis]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (1898–1986) *[[Lucas Wallmark]], rootsi jäähokimängija (1995–) *[[Margot Wallström]], Rootsi ja Euroopa Liidu poliitik (1954–) *[[Robert Walpole]], Suurbritannia riigitegelane (1676–1745) *[[Jobst von Walrave]], Bauska foogt (16. sajand) *[[Neale Donald Walsch]] *[[Kate Walsh]], USA filminäitleja (1967–) *[[María Elena Walsh]], Argentina kirjanik ja muusik (1930–2011) *[[Roger Walsh]], õppejõud ja raamatuautor *[[Tomas Walsh]], Uus-Meremaa kuulitõukaja (1992–) *Sir [[Francis Walsingham]], Inglismaa riigimees (u 1532–1590) *[[Michael Walzer]], USA poliitikafilosoof (1935–) *[[Mika Waltari]], soome kirjanik (1908–1979) *[[August Reinhold Johannes Walter]], Eesti vaimulik (1860–1915) *[[Ferdinand von Walter]], Tartu raehärra ja sündik (1844–1892) *[[Friedrich Walter]], Tartu üliõpilane (1907–1933) *[[Fritz Walter]], Saksa jalgpallur (1920–2002) *[[Hannes Walter]], eesti sõjaajaloolane (1952–2004) *[[Hermann Walter]], baltisaksa arst-bakterioloog ja zooloog (1864–1902) *[[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], Eestis tegutsenud saksa arhitekt (1734–1802) *[[Johannes Walter]], Eesti vaimulik (1902–1945) *[[Julius Piers Ernst Hermann Walter]], baltisaksa usuteadlane (1794–1834) *[[Paul Ferdinand Walter]], Eesti vaimulik (1873–1944) *[[Peter Heinrich Walter]], Tartu raehärra ja kommertsbürgermeister (1818–1901) *[[Piers Uso Friedrich Walter]], baltisaksa arstiteadlane (1795–1874) *[[Robert Walter]], Eesti vaimulik (1903–1974) *[[Wilhelm Walter]], Eesti arst (1860–1899) *[[Lea Walter-Berggren]], eesti tekstiilikunstnik (1926–2013) *[[Barbara Walters]], USA ajakirjanik (1929–) *[[David Walters]], Ameerika endine ujuja (1987–) *[[Jonathan Walters]], Iirimaa jalgpallur (1983–) *[[Julie Walters]], inglise näitleja (1950–) *[[Carl Walther]], saksa relvameister (1858–1915) *[[Carl Friedrich Sigismund Walther]], Eesti vaimulik (1824–1870) *[[Carl Ferdinand Sigismund Walther]], Eesti vaimulik (1857–1920) *[[Ernst Walther]], Eesti arst (1896–1935) *[[Manfred Walther]], Saksa jurist ja poliitik (1948–) *[[Otto Walther]], Eesti ja Lääne-Preisimaa luterlik vaimulik (1888–1925) *[[Bill Walton]], USA korvpallur (1952–) *[[William Walton]], inglise helilooja (1902–1983) *[[Christoph Waltz]], saksa-austria näitleja (1956–) *[[Ernst Christian Otto Waltz]], ajaloolane (1844–1918) *[[Marilyn Waltz]], USA modell ja näitlejatar, Playboy posteritüdruk (1931–2006) ==Wam== *[[Abby Wambach]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1980–) *[[Nicolai Wammen]], Taani poliitik (1971–) ==Wan== *[[Wan Hu]] *[[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Zoë Wanamaker]], filminäitlejatar (1949–) *[[Paulo Wanchope]], Costa Rica jalgpallur (1976–) *[[Paul Wandel]], Saksa DV partei- ja riigitegelane ning diplomaat (1905–1995) *[[Marco Wanderwitz]], Saksamaa poliitik (1975–) *[[Wang Fuzhi]], hiina filosoof (1619–1692) *[[Wang Junxia]], Hiina kergejõustiklane (1973–) *[[Wang Hao]], hiina lauatennisist (1983–) *[[Wang Hao (käija)|Wang Hao]], hiina käija (1989–) *[[Wang Liqin]], hiina lauatennisist (1978–) *[[Wang Mang]] *[[Wang Nan]], hiina lauatennisist (1973–) *[[Wang Yaping]], hiina naislendur ja kosmonaut (20.–21. sajand) *[[Wang Yi]], Hiina poliitik (1953–) *[[Vera Wang]], Ameerika Ühendriikide moedisainer (1949–) *[[Jigme Wangchuck]], Bhutani kuningas (1902/1906 – 1952) *[[Jigme Dorji Wangchuck]], Bhutani kuningas (1929–1972) *[[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]], Bhutani kuningas (1980–) *[[Jigme Singye Wangchuck]], Bhutani kuningas (1955–) *[[Ugyen Wangchuck]], Bhutani kuningas (1861–1926) *[[Khandu Wangchuk]], Bhutani riigitegelane (1950–) *[[Georg von Wangersheim]] *[[Robert Wangila]], Keenia poksija (1967–1994) *[[Jude Wanniski]], USA majandusteadlane ja ajakirjanik (1936–2005) *[[Simon Wanradt]], Eesti vaimulik (suri 1567) *[[Marian Wantoła]], poola joonistaja ja animaator (1926–2013) *[[Victor Wanyama]], Keenia jalgpallur (1991–) *[[Jehovah Wanyonyi]], end Jumalaks nimetav inimene Keenias ==Waq== *[[Baron Waqa]], Nauru helilooja ja poliitik (1959–) ==War== *[[Tor Mikkel Wara]], Norra poliitik (1964–) *[[Aby Warburg]], saksa kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik (1866–1929) *[[Otto Heinrich Warburg]], saksa biokeemik ja füsioloog (1883–1970) *[[Patrick John Warburton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Barbara Ward]], Briti majandusteadlane (1914–1981) *[[James Ward]], inglise psühholoog ja filosoof (1843–1925) *[[Stephen Ward]], Iirimaa jalgpallur (1985–) *[[Amr Warda]], egiptuse jalgpallur (1993–) *[[Bronnie Ware]], Austraalia raamatuautor ja laululooja (1967–) *[[Pehr Wilhelm Wargentin]], rootsi astronoom ja statistik (1717–1783) *[[Andy Warhol]], USA kunstnik ja näitleja (1928–1987) *[[Karsten Warholm]], norra kergejõustiklane (1996–) *[[Waribule]], Tālava latgal (12.–13. sajand) *[[Waridote]], latgali ülik (12.–13. sajand) *[[Jeremy Wariner]], USA kergejõustiklane (1984–) *[[Aleksander Warma]], Eesti riigimees ja sõjaväelane (1890–1970) *[[Brandon Warmke]], USA filosoof *[[Carl Warner]], inglise fotograaf (1963–) *[[Kurt Warner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine ameerika jalgpallur (1971–) *[[Chiel Warners]], hollandi kümnevõistleja (1978–) *[[Herbert Warnke]], Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane (1902–1975) *[[Raphael Warnock]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja baptisti vaimulik (1969–) *[[Elizabeth Warren]], USA poliitik (1949–) *[[August Eduard Warres]], eesti vaimulik (1864–1914) *[[Philip Waruinge]], Keenia poksija (1945–) ==Was== *[[Denzel Washington]], USA filminäitleja (1954–) *[[George Washington]], USA esimene president (1732–1799) *[[Henry Washington]], ameerika geoloog (1867–1934) *[[Zbigniew Wąsiel]], poola multimeediakunstnik ja skulptor (1966–) *[[Mia Wasikowska]], Austraalia näitleja (1989–) *[[Tamara Waskoff]], Eesti tekstiilikunstnik (1924–2013) *[[Thomas Wassberg]], rootsi murdmaasuusataja (1956–) *[[Ture Eriksson Wassmann]], Rootsi sõjaväelane (1638–1697; teistel andmetel 1639–1696) *[[Herbjørg Wassmo]], norra kirjanik (1942–) *[[Witold Waszczykowski]], Poola diplomaat ja poliitik (1957–) ==Wat== *[[Akito Watabe]], jaapani kahevõistleja (1988–) *[[Miyoko Watai]], jaapani maletaja (1945–) *[[Mutsuhiro Watanabe]], Jaapani sõjaväelane (1918–2003) *[[John William Waterhouse]], briti kunstnik (1849–1917) *[[Ronald Waterreus]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Roger Waters]], inglise muusik (1943–) *[[Katherine Waterston]], USA filminäitleja *[[Barry Watson]], USA filminäitleja *[[Emma Watson]], inglise filminäitleja (1990–) *[[James D. Watson]], USA molekulaarbioloog (1928–) *[[John Watson (psühholoog)|John Watson]], USA psühholoog (1878–1958) *[[Peter Watson]], Briti ajaloolane ja kirjanik (1943–) *[[Robert Watson-Watt]], šoti insener (1892–1973) *[[Henry Jackson Watt]], šoti päritolu psühholoog (1879–1925) *[[James Watt]], šoti insener (1736–1819) *[[Paul Watt]], saksa humanist ja Samlandi piiskop (1451–1505) *[[Bill Watterson]], USA koomiksikunstnik (1958–) *[[Alan Watts]], inglise päritolu mõtleja (1915–1973) *[[Charlie Watts]], inglise trummar (1941–2021) *[[Naomi Watts]], Austraalia filminäitleja (1968–) ==Wau== *[[Evelyn Waugh]], inglise kirjanik (1903–1966) ==Waw== *[[Stanislas Wawrinka]], Šveitsi tennisist (1985–) *[[Halina Wawzyniak]], Saksa jurist ja poliitik (1973–) ==Way== *[[Gerard Way]], USA muusik (1977–) *[[Mikey Way]], USA muusik (1980–) *[[John Wayne]], USA filminäitleja (1907–1979) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Wa, Biograafiad]] jdo4oefpbfh5bj625zqum8ib1ua6iib 6174891 6174889 2022-08-07T13:21:46Z Amherst99 15496 /* Wal */ wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Wa)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Wa". ==Waa== *[[Frans de Waal]], hollandi etoloog (1948–) ==Wac== *[[Claus August Heinrich Adolph Wachsmuth]], arstiteadlane (1827–1865) *[[Hans Wachtmeister (surnud 1590)|Hans Wachtmeister]] (surnud 1590), Aunaku mõisnik, Rootsi feldmarssal ja vägede ülemjuhataja Eestimaal *[[Hans Wachtmeister (1609-1652)|Hans Wachtmeister]] (1609–1652), eelmise pojapoeg, Björkö vabahärra, Eestimaa maanõunik, ratsaväekindralmajor ja riiginõunik *[[Hans Wachtmeister (1641-1714)|Hans Wachtmeister]] (1641–1714), eelmise poeg, Johannishusi krahv, Lagedi mõisnik, kindraladmiral *[[Hans Axelsson Wachtmeister|Hans Wachtmeister]], eelmise vennapoeg, Mälsåkeri krahv, kindraladjutant *[[Leopold Wackarž]], tsistertslaste kindralabt (1819–1901) *[[Martin Wackernagel]], šveitsi kunstiteadlane (1881–1962) ==Wad== *[[Conrad Hal Waddington]], Briti bioloog (1905–1975) *[[Abdoulaye Wade]], Senegali poliitik (1926–) *[[Dwyane Wade]], USA korvpallur (1982–) *[[Robert Wadlow]], teadaolevalt maailma pikim inimene (1918–1940) ==Waf== *[[Shahenda Wafa]], Egiptuse maletaja (1998–) *[[Shrook Wafa]], Egiptuse maletaja (1997–) ==Wag== *[[Sahra Wagenknecht]], Saksamaa poliitik, ökonomist ja publitsist (1969–) *[[Adolph Wagner]], saksa majandusteadlane (1835–1917) *[[Chris Wagner]], USA jäähokimängija (1991–) *[[David Wagner]], saksa kirjanik (1971–) *[[Johann Andreas Wagner]], saksa paleontoloog (1797–1861) *[[Johann Andreas Wagner (arstiteadlane)|Johann Andreas Wagner]], arstiteadlane (1833–1892) *[[Lindsay Wagner]], USA näitleja (1949–) *[[Lindsay Wagner (modell)|Lindsay Wagner]], USA modell (1988–) *[[Marek Wagner]], Poola poliitik ja diplomaat (1946–) *[[Otto Wagner]], austria arhitekt, mööblidisainer ja linnaplaneerija (1841–1918) *[[Richard Wagner]], saksa helilooja (1813–1883) *[[Julius Wagner-Jauregg]], austria psühhiaater (1857–1940) *[[Theodor Wagner-Jauregg]], keemik (1903–1992) ==Wah== *[[Adalbert Wahl]], saksa ajaloolane (1871–1957) *[[Edgar von Wahl]], baltisaksa keeleteadlane (1867–1948) *[[Eduard Georg von Wahl]], arstiteadlane (1833–1890) *[[Nikolai Karl Otto von Wahl]], baltisaksa mõisnik (1833–1904) *[[Olaus Wahl]], Kuressaare kullassepp *[[Walter von Wahl]], baltisaksa päritolu Eesti ja saksa vaimulik (1895–1972) *[[Mark Wahlberg]], USA filminäitleja, teleprodutsent ja räppar (1971–) *[[Kari Wahlgren]], USA näitleja (1977–) *[[Per Wahlöö]], rootsi kirjanik (1926–1975) *[[Hermann Wahrhusen]], Viljandi kaupmees ja raehärra (1830–1908) ==Wai== *[[Louis Wain]], inglise kunstnik (1860–1939) *[[Friedrich Waismann]], Austria matemaatik, füüsik ja filosoof (1896–1959) *[[Ralph Waite]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–2014) *[[Tom Waits]], USA laulja ja laululooja (1949–) *[[Thomas Waitz]], Austria mahepõllumees, metsamees ja roheliste partei poliitik (1973–) ==Waj== *[[Andrzej Wajda]], Poola filmilavastaja (1926–2016) ==Wak== *[[Kōichi Wakata]], Jaapani insener ja astronaut (1963–) *[[Selman Waksman]], Ameerika Ühendriikide biokeemik ja mikrobioloog (1888–1973) *[[Hidetoshi Wakui]], jaapani jalgpallur (1984–) ==Wal== *[[Jannes van der Wal]] *[[Tadeusz Walasek]], Poola poksija (1936–2011) *[[Dirk Walbrecker]], saksa laste- ja noorsookirjanik (1944–) *[[Wolf-Rüdiger Walburg]], saksa eripedagoog (1939–) *[[Michael Walchhofer]], Austria mäesuusataja (1975–) *[[Carl Adolf Theodor Walcker]], baltisaksa teadlane (1839–1909) *[[Yann Walcker]], prantsuse lastekirjanik (1973–) *[[Derek Walcott]], kirjanik ja kunstnik (1930–2017) *[[Keshorn Walcott]], Trinidadi ja Tobago odaviskaja (1993–) *[[Theo Walcott]], inglise jalgpallur (1989–) *[[George Wald]], Ameerika Ühendriikide neurobioloog (1906–1997) *[[Werner Walde]], Saksa DV partei- ja riigitegelane (1926–2010) *[[Rudolf Walden]], Soome sõjaväelane, tööstur ja poliitik (sõja- ja kaitseminister) (1878–1946) *[[Björn Waldegård]], Rootsi rallisõitja (1943–2014) *[[Paul Walden]], Läti-Saksa keemik (1863–1957) *[[Oskar Waldhauer]], baltisaksa klassikaline arheoloog (1883–1935) *[[Kurt Waldheim]], Austria poliitik (1918–2007) *[[Aino Waldin]], Kanada ja USA klaveripedagoog (1917–) *[[Luca Waldschmidt]], saksa jalgpallur (1996–) *[[Émile Waldteufel]], Prantsusmaa helilooja (1837–1915) *[[Jimmy Wales]], Ameerika ettevõtja (1966–) *[[Lech Wałęsa]], Poola ametiühingu- ja riigitegelane *[[Heidenreich von Walgarden]], Pärnu komtuur (suri 1493) *[[Rex Walheim]], USA astronaut (1962–) *[[Tõnu Walk]], eestlasest suurmõisnik (–1898) *[[Alan Walker]], norra DJ ja plaaditootja (1997–) *[[Brad Walker]], USA kergejõustiklane (1981–) *[[Douglas Walker]], Suurbritannia kergejõustiklane (1973–) *[[John Anthony Walker]], NSV Liidu kasuks spioneerinud Ameerika sõjalaevastiku sidespetsialist (1937–) *[[John Ernest Walker]], inglise keemik, Nobeli keemiaauhinna laureaad (1997) (1941–) *[[Jon Walker]], USA muusik (1985–) *[[Kyle Walker]], inglise jalgpallur (1990–) *[[Matthew Walker]], Briti ja USA neuroteadlane (?–) *[[Paul Walker]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1973–) *[[Rebecca Walker]], USA feminist ja kirjanik (1969–) *[[Rob Walker]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (1968–) *[[Shannon Walker]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1965–) *[[Tom Walkinshaw]], šoti autosportlane, insener ja ettevõtja (1946–2010) *[[Jeff Wall]], Kanada fotokunstnik (1946–) *[[John Wall]], USA korvpallur (1990–) *[[Larry Wall]] *[[Ben Wallace]], USA korvpallur (1974–) *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]], Suurbritannia poliitik (1970–) *[[Chris Wallace]], USA teleajakirjanik (1947–) *[[David Foster Wallace]], USA kirjanik ja filosoof (1962–2008) *[[Edgar Wallace]], inglise ajakirjanik, kirjanik, stsenarist ja näitekirjanik (1875–1932) *[[Henry A. Wallace]], USA poliitik (1888–1965) *[[Rasheed Wallace]], USA korvpallur (1974–) *[[Kirsti Wallasvaara]], soome näitleja (1942–2021) *[[Hans Wallat]], saksa dirigent (1929–2014) *[[Ursula Wallberg]], eesti päritolu Rootsi poliitik (1925–2008) *[[Raoul Wallenberg]], Rootsi diplomaat (1912–1947) *[[Jaakko Wallenius]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1958–2013) *[[Johann von Wallenrode]], Riia peapiiskop ja Liège'i piiskop ning diplomaat (umbes 1370 – 1419) *[[Fats Waller]], USA muusik (1904–1943) *[[Robert James Waller]], USA kirjanik (1939–2017) *[[Immanuel Wallerstein]], USA sotsioloog ja politoloog (1930–2019) *[[David Walliams]], inglise kirjanik, koomik ja näitleja (1971–) *[[Ivan Wallin]], Ameerika Ühendriikide bioloog (1883–1969) *[[Stefan Wallin]], Soome poliitik (1967–) *[[Sinuhe Wallinheimo]], Soome poliitik ja endine jäähokimängija (1972–) *[[Lola Wallinkoski]], soome modell (1977–) *[[Hal B. Wallis]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (1898–1986) *[[Lucas Wallmark]], rootsi jäähokimängija (1995–) *[[Margot Wallström]], Rootsi ja Euroopa Liidu poliitik (1954–) *[[Robert Walpole]], Suurbritannia riigitegelane (1676–1745) *[[Jobst von Walrave]], Bauska foogt (16. sajand) *[[Neale Donald Walsch]] *[[Kate Walsh]], USA filminäitleja (1967–) *[[María Elena Walsh]], Argentina kirjanik ja muusik (1930–2011) *[[Roger Walsh]], õppejõud ja raamatuautor *[[Tomas Walsh]], Uus-Meremaa kuulitõukaja (1992–) *Sir [[Francis Walsingham]], Inglismaa riigimees (u 1532–1590) *[[Michael Walzer]], USA poliitikafilosoof (1935–) *[[Mika Waltari]], soome kirjanik (1908–1979) *[[August Reinhold Johannes Walter]], Eesti vaimulik (1860–1915) *[[Ferdinand von Walter]], Tartu raehärra ja sündik (1844–1892) *[[Friedrich Walter]], Tartu üliõpilane (1907–1933) *[[Fritz Walter]], Saksa jalgpallur (1920–2002) *[[Hannes Walter]], eesti sõjaajaloolane (1952–2004) *[[Hermann Walter]], baltisaksa arst-bakterioloog ja zooloog (1864–1902) *[[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]], Eestis tegutsenud saksa arhitekt (1734–1802) *[[Johannes Walter]], Eesti vaimulik (1902–1945) *[[Julius Piers Ernst Hermann Walter]], baltisaksa usuteadlane (1794–1834) *[[Paul Ferdinand Walter]], Eesti vaimulik (1873–1944) *[[Peter Heinrich Walter]], Tartu raehärra ja kommertsbürgermeister (1818–1901) *[[Piers Uso Friedrich Walter]], baltisaksa arstiteadlane (1795–1874) *[[Robert Walter]], Eesti vaimulik (1903–1974) *[[Wilhelm Walter]], Eesti arst (1860–1899) *[[Lea Walter-Berggren]], eesti tekstiilikunstnik (1926–2013) *[[Barbara Walters]], USA ajakirjanik (1929–) *[[David Walters]], Ameerika endine ujuja (1987–) *[[Jonathan Walters]], Iirimaa jalgpallur (1983–) *[[Julie Walters]], inglise näitleja (1950–) *[[Carl Walther]], saksa relvameister (1858–1915) *[[Carl Friedrich Sigismund Walther]], Eesti vaimulik (1824–1870) *[[Carl Ferdinand Sigismund Walther]], Eesti vaimulik (1857–1920) *[[Ernst Walther]], Eesti arst (1896–1935) *[[Manfred Walther]], Saksa jurist ja poliitik (1948–) *[[Otto Walther]], Eesti ja Lääne-Preisimaa luterlik vaimulik (1888–1925) *[[Bill Walton]], USA korvpallur (1952–) *[[William Walton]], inglise helilooja (1902–1983) *[[Christoph Waltz]], saksa-austria näitleja (1956–) *[[Ernst Christian Otto Waltz]], ajaloolane (1844–1918) *[[Marilyn Waltz]], USA modell ja näitlejatar, Playboy posteritüdruk (1931–2006) ==Wam== *[[Abby Wambach]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur (1980–) *[[Nicolai Wammen]], Taani poliitik (1971–) ==Wan== *[[Wan Hu]] *[[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Zoë Wanamaker]], filminäitlejatar (1949–) *[[Paulo Wanchope]], Costa Rica jalgpallur (1976–) *[[Paul Wandel]], Saksa DV partei- ja riigitegelane ning diplomaat (1905–1995) *[[Marco Wanderwitz]], Saksamaa poliitik (1975–) *[[Wang Fuzhi]], hiina filosoof (1619–1692) *[[Wang Junxia]], Hiina kergejõustiklane (1973–) *[[Wang Hao]], hiina lauatennisist (1983–) *[[Wang Hao (käija)|Wang Hao]], hiina käija (1989–) *[[Wang Liqin]], hiina lauatennisist (1978–) *[[Wang Mang]] *[[Wang Nan]], hiina lauatennisist (1973–) *[[Wang Yaping]], hiina naislendur ja kosmonaut (20.–21. sajand) *[[Wang Yi]], Hiina poliitik (1953–) *[[Vera Wang]], Ameerika Ühendriikide moedisainer (1949–) *[[Jigme Wangchuck]], Bhutani kuningas (1902/1906 – 1952) *[[Jigme Dorji Wangchuck]], Bhutani kuningas (1929–1972) *[[Jigme Khesar Namgyal Wangchuck]], Bhutani kuningas (1980–) *[[Jigme Singye Wangchuck]], Bhutani kuningas (1955–) *[[Ugyen Wangchuck]], Bhutani kuningas (1861–1926) *[[Khandu Wangchuk]], Bhutani riigitegelane (1950–) *[[Georg von Wangersheim]] *[[Robert Wangila]], Keenia poksija (1967–1994) *[[Jude Wanniski]], USA majandusteadlane ja ajakirjanik (1936–2005) *[[Simon Wanradt]], Eesti vaimulik (suri 1567) *[[Marian Wantoła]], poola joonistaja ja animaator (1926–2013) *[[Victor Wanyama]], Keenia jalgpallur (1991–) *[[Jehovah Wanyonyi]], end Jumalaks nimetav inimene Keenias ==Waq== *[[Baron Waqa]], Nauru helilooja ja poliitik (1959–) ==War== *[[Tor Mikkel Wara]], Norra poliitik (1964–) *[[Aby Warburg]], saksa kunstiajaloolane ja kultuuriteoreetik (1866–1929) *[[Otto Heinrich Warburg]], saksa biokeemik ja füsioloog (1883–1970) *[[Patrick John Warburton]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Barbara Ward]], Briti majandusteadlane (1914–1981) *[[James Ward]], inglise psühholoog ja filosoof (1843–1925) *[[Stephen Ward]], Iirimaa jalgpallur (1985–) *[[Amr Warda]], egiptuse jalgpallur (1993–) *[[Bronnie Ware]], Austraalia raamatuautor ja laululooja (1967–) *[[Pehr Wilhelm Wargentin]], rootsi astronoom ja statistik (1717–1783) *[[Andy Warhol]], USA kunstnik ja näitleja (1928–1987) *[[Karsten Warholm]], norra kergejõustiklane (1996–) *[[Waribule]], Tālava latgal (12.–13. sajand) *[[Waridote]], latgali ülik (12.–13. sajand) *[[Jeremy Wariner]], USA kergejõustiklane (1984–) *[[Aleksander Warma]], Eesti riigimees ja sõjaväelane (1890–1970) *[[Brandon Warmke]], USA filosoof *[[Carl Warner]], inglise fotograaf (1963–) *[[Kurt Warner]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine ameerika jalgpallur (1971–) *[[Chiel Warners]], hollandi kümnevõistleja (1978–) *[[Herbert Warnke]], Saksa DV ametiühingu- ja riigitegelane (1902–1975) *[[Raphael Warnock]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja baptisti vaimulik (1969–) *[[Elizabeth Warren]], USA poliitik (1949–) *[[August Eduard Warres]], eesti vaimulik (1864–1914) *[[Philip Waruinge]], Keenia poksija (1945–) ==Was== *[[Denzel Washington]], USA filminäitleja (1954–) *[[George Washington]], USA esimene president (1732–1799) *[[Henry Washington]], ameerika geoloog (1867–1934) *[[Zbigniew Wąsiel]], poola multimeediakunstnik ja skulptor (1966–) *[[Mia Wasikowska]], Austraalia näitleja (1989–) *[[Tamara Waskoff]], Eesti tekstiilikunstnik (1924–2013) *[[Thomas Wassberg]], rootsi murdmaasuusataja (1956–) *[[Ture Eriksson Wassmann]], Rootsi sõjaväelane (1638–1697; teistel andmetel 1639–1696) *[[Herbjørg Wassmo]], norra kirjanik (1942–) *[[Witold Waszczykowski]], Poola diplomaat ja poliitik (1957–) ==Wat== *[[Akito Watabe]], jaapani kahevõistleja (1988–) *[[Miyoko Watai]], jaapani maletaja (1945–) *[[Mutsuhiro Watanabe]], Jaapani sõjaväelane (1918–2003) *[[John William Waterhouse]], briti kunstnik (1849–1917) *[[Ronald Waterreus]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Roger Waters]], inglise muusik (1943–) *[[Katherine Waterston]], USA filminäitleja *[[Barry Watson]], USA filminäitleja *[[Emma Watson]], inglise filminäitleja (1990–) *[[James D. Watson]], USA molekulaarbioloog (1928–) *[[John Watson (psühholoog)|John Watson]], USA psühholoog (1878–1958) *[[Peter Watson]], Briti ajaloolane ja kirjanik (1943–) *[[Robert Watson-Watt]], šoti insener (1892–1973) *[[Henry Jackson Watt]], šoti päritolu psühholoog (1879–1925) *[[James Watt]], šoti insener (1736–1819) *[[Paul Watt]], saksa humanist ja Samlandi piiskop (1451–1505) *[[Bill Watterson]], USA koomiksikunstnik (1958–) *[[Alan Watts]], inglise päritolu mõtleja (1915–1973) *[[Charlie Watts]], inglise trummar (1941–2021) *[[Naomi Watts]], Austraalia filminäitleja (1968–) ==Wau== *[[Evelyn Waugh]], inglise kirjanik (1903–1966) ==Waw== *[[Stanislas Wawrinka]], Šveitsi tennisist (1985–) *[[Halina Wawzyniak]], Saksa jurist ja poliitik (1973–) ==Way== *[[Gerard Way]], USA muusik (1977–) *[[Mikey Way]], USA muusik (1980–) *[[John Wayne]], USA filminäitleja (1907–1979) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Wa, Biograafiad]] duwwcmez733xk3bhg1e1d663r0x144j 0 603706 6174912 6033391 2022-08-07T14:11:45Z 87.119.182.132 wikitext text/x-wiki [[Fail:Gerli A. Chantelle.jpg|pisi|Gerli A. Chantelle]] '''Gerli A. Chantelle''' ehk '''Gerli Alessandra Chantelle Rannamets''' (sündinud [[12. november|12. novembril]] [[1989]]) on Eesti ettevõtja ja moelooja ning rõivabrändi [http://www.instagram.com/gerliachantelle Gerli A. Chantelle couture] asutaja ning disainer. Ta on õppinud õigusteadust [[Tartu Ülikool]]is. Gerli A. Chantelle on tuntud ka moeürituste korraldajana. 2014. aastal toimus tema ''couture''-moeshow [[Monaco]]s luksushotellis [[Hôtel de Paris Monte-Carlo]]s, lisaks sellele on tema ''couture''-kollektsioone näidatud [[:en:Prince_Albert_II_of_Monaco_Foundation|Foundation Prince Albert II de Monaco]] üritustel. 2015. aastal näidati tema ''couture''-kollektsiooni Londoni moelaval koos [[:en:Elizabeth_Emanuel|Elizabeth Emanueliga]], kes oli [[Diana, Walesi printsess|printsess Diana]] pulmakleidi autor. Moeshowd juhtis Venemaal tuntud koomik [[:en:Aleksandr_Revva|Aleksandr Revva]]. 29. mail 2018 andis Gerli A. Chantelle moeshowl oma viimase kontserti Venemaa-USA laulja ja laulukirjutaja [[:en:Willi_Tokarev|Willi Tokarev]]. Ta abiellus septembris 2018.<ref name=":0">[https://buduaar.tv3.ee/nao-ja-kehahooldus/hoissa-pulmad-gerli-chantelle-ja-vlad-rannamets-soudsid-abieluranda/ HÕISSA, PULMAD! Gerli Chantelle ja Vlad Rannamets sõudsid abieluranda], Buduaar, 18. september 2018</ref> Gerli A. Chantelle on tuntud ka näitlejana Mart Sandri lühifilmis Marzanna <ref>{{Netiviide|autor=Marzanna|url=https://m.imdb.com/title/tt14649806/?ref_=fn_al_tt_0|pealkiri=Lühifilm}}</ref> == Allikad == * "Moelooja Gerli A. Chantelle tutvustab oma loomingut eksklusiivse näitusega.". ''uudised.tv3.ee'', 9.06.2020. * Anna-Maria Veidemann-Makko. "Moelooja ja ärinaise Gerli A. Chantelle korraldatud viiekäiguline õhtusöök koos eksklusiivse programmiga tõi kohale legendaarsesse restorani palju tuntud tegelasi nii äri, meelelahutus-kui poliitikamaastikult.". ''kroonika.ee'', 2.11.2020. * "Gerli A. Chantelle rõivabrändi luksuslik sünnipäevapidu restoranis Gloria". ''elu24.ee'', 15.11.2013. * "Pоскошные платья и чувственное белье в таллиннском ресторане Gloria". ''gloss.ee'', 5.11.2020. * "Galerii: villa Ammendes toimus Gerli A. Chantelle'i suurejooneline moeshow". ''elu24.ee'', 2.07.2019. * "Moelooja Gerli A. Chantelle'i soovitused vastuvõtul: riietus peab vastama naise vanusele, kehavormidele ja olekule". ''postimees.ee'', 22.02.2019. * Riina Jussila. "Moelooja Gerli A. Chantelle säras jah-sõna öeldes 3000 kristalliga kleidis!". ''Kroonika.ee'', 28.09.2019. * "Kas kavatsete end koroonaviiruse vastu vaktsineerida? Eesti avaliku elu tegelased vastavad". ''Kroonika.ee'', 09.12.2020. * "Prantsuse repertuaariga astusid üles tuntud Eesti muusikud - Mart Sander, Silvia Ilves, Triin Lellep ning Tiit Kalluste. Moelooja Gerli A. Chantelle avas kohviku ruumides näituse oma töödest, mida on võimalik külastajatel uudistada kuni augusti lõpuni.". ''Kroonika.ee'', 08.06.2020. * "Gerli A. Chantelle kleitide ja Konplott ehete esitlus Suite lounge´s". ''Kroonika.ee'', 04.11.2012. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti moekunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] fbsmj81qn3iu8bztzcwdu1zf0elk4pw 0 604868 6174914 6089132 2022-08-07T14:12:41Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki [[Fail:Samasooliste abielu tunnustamine Euroopa Liidus 2021.jpg|pisi|300x300px|'''Samasooliste abielu tunnustamine Euroopa Liidus''' {{legend|#1D91C0|Abielu tunnustamine}}{{legend|#FFFF34|Registreeritud kooselu tunnustamine}}]] '''Samasooliste abielu tunnustamine teises liikmesriigis''' on olukord, mis käsitleb [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] [[Kodanik|kodaniku]] ja temaga samast soost [[abikaasa]] vahel seaduslikult välisriigis sõlmitud [[abielu]] tunnustamist vastuvõtvas [[Euroopa Liidu liikmesriik|liikmesriigis]] (liikmesriik, kuhu liidu kodanik oma vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamiseks liigub).<ref>Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221 EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ. – ELT L 158, lk 0077 – 0123.</ref> Selline olukord tekib põhjusel, et abielu institutsiooni, mis kujutab endast õiguslikku seisundit, tunnustatakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Seevastu samasooliste paaride võimalused [[Abiellumine|abielu sõlmimiseks]] on liikmesriigiti erinevad. [[2021]]. [[aasta]] [[Märts|märtsi]] seisuga on samasoolistel paaridel võimalik abielu sõlmida järgmistes Euroopa Liidu [[Riik|riikides]]: [[Austria]], [[Belgia]], [[Hispaania]], [[Iirimaa]], [[Luksemburg]], [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaad]], [[Malta]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Saksamaa]], [[Soome]] ja [[Taani]].<ref>Your Europe. Abielu. Arvutivõrgus: https://europa.eu/youreurope/citizens/family/couple/marriage/index_et.htm (15.03.2021).</ref> == Samasooliste paaride võrdne kohtlemine == Tulenevalt [[Maastrichti leping|Euroopa Liidu lepingu]] artikli 6 lõikest 2 peavad liikmesriigid [[Euroopa Liidu õigus|Euroopa Liidu õiguse]] kohaldamisel austama [[Põhiõigused|põhiõigusi]], mille hulka kuulub ka [[Seksuaalne sättumus|seksuaalse sättumuse]] pärast [[Diskrimineerimine|diskrimineerimise]] keeld.<ref name=":5">Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon. – ELT C 202.</ref> Igasugune diskrimineerimise keeld, sealhulgas seksuaalse sättumuse tõttu, on sätestatud ka [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]] artiklis 21.<ref name=":6">Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni Euroopa Liidu põhiõiguste harta. – ELT C 326, 26.10.2012, lk 391—407.</ref> Seega ei kohusta Euroopa Liidu õigus liikmesriike küll samasooliste partnerlust või abielu lubama ega tunnustama, kuid kohustab neid Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel kohtlema samasoolisi paare võrdselt vastassooliste paaridega.<ref name=":5" /><ref name=":6" /> == Vaba liikumine Euroopa Liidus == Vaba liikumine on üks Euroopa Liidu põhivabadusi ning seetõttu on ka samasooliste paaride vaba liikumise tagamine oluline. Vaba liikumise [[Euroopa Liidu direktiiv|direktiiv]] 2004/38/EÜ sätestab tingimused, mille korral on Euroopa Liidu kodanikul õigus Euroopa Liidu siseselt koos abikaasaga liikuda ja elada. Olukorras, kus vastuvõttev liikmesriik kohtleb registreeritud kooselu abieluga võrdselt, on registreeritud paaridel abikaasadega ühesugused õigused. Euroopa Liidu kodanik, kellel on samast soost partner ning kes soovib asuda elama teise Euroopa Liidu liikmesriiki, võib olla ühes järgnevatest olukordadest: # '''Abielu.''' Kui paar on sõlminud abielu Euroopa Liidu liikmesriigis ning soovib asuda elama teise liikmesriiki, mis tunnustab [[samasooliste abielu]], on isikul õigus vaba liikumise direktiivi alusel abikaasana oma partneriga kaasa minna. # '''Registreeritud kooselu.''' Vaba liikumise direktiiv sätestab, et kui vastuvõtvas liikmesriigis käsitletakse registreeritud kooselu abieluga võrdsena, on isikul samuti õigus abikaasana oma partneriga kaasa minna. Kui liikmesriik registreeritud kooselu abieluga võrdsena ei tunnusta, milleks Euroopa Liidu õigus liikmesriike ei kohusta, kehtivad paaride suhtes püsisuhtes olevate registreerimata partnerite kohta käivad eeskirjad. # '''Registreerimata (faktiline) kooselu.''' Registreerimata partneril ei ole oma partneriga teise liikmesriiki elama asumiseks samasugused õigused kui abikaasal. Küll aga tuleneb vaba liikumise direktiivist liikmesriikidele kohustus hõlbustada püsisuhtes olevate registreerimata partnerite riiki sisenemist ning seal elamist. See kehtib nii samasooliste kui ka vastassooliste paaride osas.<ref>Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Samasoolised paarid, Euroopa Liidu kodanike vaba liikumine, ränne ja varjupaik. Arvutivõrgus: https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/1225-Factsheet-homophobia-couples-migration_ET.pdf (15.03.2021). </ref> == Euroopa Kohtu lahend C‑673/16 (Coman jt vs. Inspectoratul General pentru Imigrări) == Otsuses C‑673/16 on [[Euroopa Kohus]] selgitanud, kuidas samasooliste abielu korral [[Tõlgendamine (õigusteadus)|tõlgendada]] direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil. === Asjaolud === Vaidluse osapoolteks olnud samast soost [[Rumeenia]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika]] kodanik R. A. Coman ning Ameerika kodanik R. C. Hamilton sõlmisid [[Brüssel|Brüsselis]] abielu [[5. november|5. novembril]] [[2010]].<ref name=":0">EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p 9.</ref> [[2012]]. aasta [[Detsember|detsembris]] pöördusid nad Rumeenia sisserände peainspektsiooni poole, et saada teada, millistel tingimustel võib Hamilton, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik, elada Comani pereliikmena Rumeenias kauem kui kolm kuud.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', p 11.</ref> Vastuseks teatas inspektsioon, et Rumeenias tsiviilseadustiku järgi samasooliste isikute vahelist abielu ei tunnustata ning seetõttu on Hamiltonil võimalik riigis elada vaid kolm kuud.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman j,'' p 12.</ref> Coman jt esitasid [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[2013]] inspektsiooni peale [[Kaebus|kaebuse]] [[Bukarest|Bukaresti]] 5. sektori [[Esimese astme kohus|esimese astme kohtusse]], väites, et tegemist on diskrimineerimisega seksuaalse sättumuse alusel seoses liidus vabalt liikumise õiguse teostamisega ning asjassepuutuvad tsiviilseadustiku sätted on [[Põhiseadus|põhiseadusega]] vastuolus.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p-d 13-14.</ref> Nimetatud väite osas selguse saamiseks, pöördus Bukaresti 5. sektori esimese astme kohus Rumeenia [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus|konstitutsioonikohtu]] poole, et viimane kujundaks välja oma seisukoha.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p 15.</ref> Kuivõrd antud vaidlus puudutas liidu kodaniku ja tema samast soost abikaasa, kes on kolmanda riigi kodanik, vahel välisriigis seaduslikult sõlmitud abielu tunnustamist, pöördus Rumeenia konstitutsioonikohus Euroopa Kohtu poole [[Eelotsusetaotlus|eelotsuse]] saamiseks.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p 16.</ref> Rumeenia konstitutsioonikohus esitas Euroopa Kohtule järgnevad küsimused: # Kas [[mõiste]] „abikaasa“ hõlmab isikut, kellel on sellise riigi [[kodakondsus]], mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, ja kes on samast soost kui Euroopa Liidu kodanik, kellega ta on seaduslikult abiellunud mõne muu liikmesriigi õiguse alusel kui vastuvõttev liikmesriik? # Kas juhul, kui vastus on jaatav, tuleb vastuvõtval liikmesriigil anda Euroopa Liidu kodaniku samast soost abikaasale oma [[Territoorium|territooriumil]] elamise õigus kauemaks kui kolm kuud?<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p 17.</ref> === Euroopa Kohtu seisukoht === Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et liidu kodanik, kes on kasutanud oma liikumisvabadust, võib tugineda ka selle staatusega kaasnevatele õigusele. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikli 21 lõikest 1 tuleneb liikmesriigi kodanike õigus elada tavalist perekonnaelu koos oma pereliikmetega nii vastuvõtvas liikmesriigis kui ka liikmesriigis, mille kodakondsus neil on.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p 31.</ref> Mõiste “pereliikmed” hõlmab siinkohal ka abikaasasid. Mõiste “abikaasa” on vaba liikumise direktiivi tähenduses sooneutraalne ning võib seega hõlmata ka liidu kodaniku samasoolist abikaasat.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p-d 33-35.</ref> Euroopa Kohus jõudis nimetatud asjas järeldusele, et kui vastuvõttev liikmesriik keeldub andmast [[Elamisõigus Euroopa Liidus|elamisõigust]] kolmanda riigi kodanikust abikaasale põhjendusel, et kõnealuse liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud abielu samasooliste isikute vahel, on see vastuolus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu artikli 21 lõikega 1. Seda tingimusel, et liidu kodanik on kasutanud oma liikumisvabadust kooskõlas vaba liikumise direktiiviga ning on alustanud või tugevdanud perekonnaelu samast soost kolmanda riigi kodanikuga, kellega ta on sõlminud liikmesriigis seadusliku abielu.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p 51.</ref> Samuti leidis kohus, et liidu kodanikuga samast soost kolmanda riigi kodanikul, kelle abielu liidu kodanikuga on sõlmitud liikmesriigis, on õigus elada kauem kui kolm kuud selles liikmesriigis, mille kodakondsus on liidu kodanikul. Tuletatud elamisõiguse suhtes ei või kehtida vaba liikumise direktiivis sätestatutest rangemad tingimused.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt,'' p 56.</ref> === Kohtujuristi ettepanek === [[Kohtuasi|Kohtuasjas]] C-673/16 esitas ka [[Euroopa Kohtu kohtujurist|kohtujurist]] oma seisukohad, kuidas tõlgendada vaba liikumise direktiivi 2004/38. Direktiivi 2004/38 sätete tõlgendamisest tuleneb, et üldjuhul ei saa need olla aluseks liidu kodaniku pereliikmest kolmanda riigi kodaniku tuletatud elamisõigusele liikmesriigis, mille kodakondsus on liidu kodanikul, kuid teatud olukordades tuleb direktiivi siiski kohaldada analoogia alusel.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p-d 23-24.</ref> Samuti leidis kohtujurist, et mõistet „abikaasa“ on vaja tõlgendada autonoomselt ja ühetaoliselt ehk arvesse tuleb võtta mitte ainult [[Õigusnorm|normi]] sõnastust, vaid ka [[Kontekst|konteksti]] ja asjaomase [[Õigusakt|õigusakti]] eesmärki.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p 34.</ref> Seetõttu peab mõistet „abikaasa“ käsitama liidu kodanikuga abielus oleva isiku soost sõltumatult.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p 32.</ref> Seda kinnitavad kohtujuristi arvates muu hulgas direktiivi 2004/38 ettevalmistavad materjalid, milles nähtub, et valitud sõna [[sooneutraalsus]] oli seadusandja tahtlik valik. Materjalidest tuleneb, et seadusandja oli teadlik eriarvamustest, mis võivad tekkida seoses muul viisil määratlemata mõiste “abikaasa” tõlgendamisel, kuid seadusandja ei soovinud seda mõistet siiski täpsustada. [[Euroopa Komisjon|Komisjon]] aga rõhutas, et antud teema puhul võib toimuda arenguid, mis omakorda näitab, et mõiste “abikaasa” tähendus ei ole lõplikult muutumatu ning seda võivad mõjutada ka ühiskonnas toimuvad arengud.<ref name=":1">EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p-d 51-52.</ref> Lisaks tõi kohtujurist välja, et „abikaasa“ neutraalne tõlgendus kindlustab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 tagatud perekonnaelu austamist, jättes samal ajal liikmesriikidele vabaduse valida, kas lubada samasooliste abielu või mitte. Teistsugune tõlgendus tekitaks abielupaaride erineva kohtlemise üksnes nende seksuaalse sättumuse alusel.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p 67.</ref> Kohtujurist märkis ka, et direktiivi 2004/38 eesmärk on hõlbustada liidu kodanikule antud individuaalse põhiõiguse, mille kohaselt võib ta vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil, kasutamist ning samuti tugevdada seda õigust.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p 69.</ref> Nii see eesmärk kui ka Euroopa [[Ühiskond|ühiskonna]] üldine areng samasooliste abielu õiguslikus tunnustamises kinnitavad kohtujuristi arvamust, et mõistet „abikaasa“ tuleb tõlgendada seksuaalsest sättumusest sõltumatult.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p 80.</ref> Kokkuvõtvalt oli kohtujurist seisukohal, et isiku seksuaalne sättumus ei või mitte mingil juhul olla põhjuseks, et mitte rahuldada liikmesriiki sisenemise ja seal elamise taotlust.<ref>EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek, p 100.</ref> == Olukord Eesti õiguses == [[Eesti|Eestis]] on abielu institutsioon reguleeritud perekonnaseaduses, mille järgi saavad abielu sõlmida üksnes naine ja mees.<ref>Perekonnaseadus. – RT I, 27.10.2020, 15.</ref> Sellegipoolest loetakse Eestis kehtivaks välismaal sõlmitud samasooliste abielu juhul, kui see on sõlmitud vastavalt [[Rahvusvaheline eraõigus|rahvusvahelise eraõiguse]] reeglitele.<ref name=":2">RKÜKo 5-18-5/17, p 25.</ref> [[1. jaanuar|1. jaanuaril]] [[2016]] jõustunud [[kooseluseadus]] võimaldab kahel inimesel, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis, oma kooselu õiguslikult reguleerida. Kuna kooseluseadus on sõnastatud sooneutraalselt, siis võimaldab see ka samasoolistel paaridel oma kooselu reguleerida.<ref name=":2" /> Kooseluleping on sisuliselt alternatiiv abielu sõlmimisele, kuivõrd samasooliste paaride ainsaks võimaluseks olla õiguslikult seotud on just kooselulepingu kaudu. Samas ei saa elukaaslast võrdsustada abikaasaga.<ref>RKÜKo 3-16-1903/69, p 5.</ref> Kuigi kooseluseadus jõustus juba 2016. aastal, puuduvad siiani antud seaduse rakendusaktid, mis on vajalikud, et kooseluseadust igapäevastes praktilistes küsimustes rakendada.<ref>Kooseluseadus ja selle rakendamine. Eesti Inimõiguste Keskus, september 2016. - https://humanrights.ee/kooseluseadus/ (01.04.2021).</ref> === Riigikohtu üldkogu otsus 5-18-5/17 === [[Riigikohus]] käsitles asjas 5-18-5/17 küsimust, kas perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost registreeritud partnerite õigust elada perekonnaelu Eestis.<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p 49.</ref> Selles menetluses käsitleti kahte kohtuasja: esimesel juhul oli kaebajaks [[Sri Lanka|Sri Lanka Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi]] kodanik, kes sõlmis kooselulepingu temaga samast soost [[Eesti kodanik|Eesti kodanikuga]] Eestis<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p 1.</ref> ning teiseks [[Ukraina]] kodanik, kes registreeris oma kooselu samast soost Eesti kodanikuga Saksamaal<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p 11.</ref>. Kuivõrd [[Välismaalaste seadus|välismaalaste seaduse]] § 118 punkt 1 sätestab, et tähtajalise [[Elamisluba|elamisloa]] võib anda välismaalasele elama asumiseks abikaasa juurde, jättis [[Politsei- ja Piirivalveamet]] I kaebaja taotluse läbi vaatamata, sest kooseluleping ei ole abielu sõlmimist tõendav dokument.<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p 3.</ref> PPA keeldus kaebajale II tähtajalise elamisloa väljastamisest, kuna kaebaja II ei vastanud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele välismaalaste seaduse § 137 lõike 1 mõttes, mille järgi võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks Eestis alaliselt elava abikaasa juurde.<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p-d 13-14.</ref> [[Riigikohtu üldkogu|Üldkogu]] viitas, et Eesti on ühinenud [[Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon|Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga]] ning põhiseaduse tõlgendamisel tuleb arvestada konventsiooni ning selle kohaldamispraktikat [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtus]]. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast tulenevalt hõlmab konventsioon (artikkel 8) perekonnaelu mõiste all ka samast soost inimeste kooselu. Samuti on konventsiooni (artikkel 14) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu tõlgendustest tulenevalt keelatud diskrimineerimine seksuaalse orientatsiooni alusel.<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p-d 50-51.</ref> [[Eesti Vabariigi põhiseadus|Eesti põhiseaduses]] tagatud inimväärikuse põhimõte koosneb mitmest elemendist, üheks neist on inimeste õiguslik võrdsus, mis tuleneb põhiseaduse § 12 lõikest 1.<ref name=":3">RKÜKo 5-18-5/17, p 52.</ref> Üldkogu leidis, et kooselu registreerinud paarid ning abielu sõlminud paarid on elamisloa taotlemisel sarnases olukorras. Välismaalaste seadus kohtleb neid aga erinevalt, kuna võimaldab anda elamisloa Eesti kodaniku samast soost abikaasale, kuid välistab elamisloa andmise registreeritud kooselupartnerile.<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p 63.</ref> Võttes arvesse eelnimetatut, jõudis üldkogu seisukohale, et PS § 26 esimese lauses ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu Eestis, sest üldkogu hinnangul ei ole perekonnapõhiõigus ega selle kaitse sõltuvuses perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest.<ref name=":3" /> Eelnevat arvestades otsustas Riigikohtu üldkogu, et kuivõrd välismaalaste seadus ei näe ette alust anda tähtajaline elamisluba välismaalasele, kes soovib Eestisse elama asuda Eesti kodanikust samast soost registreeritud kooselupartneri juurde, riivab välismaalaste seadus osas, milles see kirjeldatud alust ette ei näe, nii elamisluba taotleva välismaalase kui ka tema Eesti kodanikust kooselupartneri perekonnapõhiõigust. Sellest tulenevalt tunnistas Riigikohtu üldkogu välismaalaste seaduse nimetatud osas põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ning viitas, et täitevvõim võib tähtajalise elamisloa taotluste puhul lähtuda välismaalaste seaduses abikaasa juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise kohta sätestatust senikaua, kuni kohane õiguslik alus kehtestatakse.<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p 71.</ref> Kui II kaebaja Saksamaal registreeritud kooselu lugeda Eestis kehtivaks, laieneb käesolev otsus ka temale.<ref>RKÜKo 5-18-5/17, p 77.</ref> === Probleemkohad Riigikohtu otsuse 5-18-5/17 eriarvamuste näitel === Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas 5-18-5/17 ei olnud üksmeelne. Mitmed Riigikohtu üldkogusse kuulunud ja nimetatud otsuse juures olnud riigikohtunikest avaldasid otsuse jõustumise järel eriarvamusi nii otsuse enda kui selle põhjenduste osas. ==== Riigikohtunik Villu Kõve konkureeriv arvamus ==== Kui üldkogu hinnangul rikkus välismaalaste seadus põhiseadusega kaitstud perekonnapõhiõigust ja perekonnaelu puutumatust (PS § 26 esimene lause ja § 27 lõige 1), siis riigikohtunik [[Villu Kõve]] sellega ei nõustunud.<ref name=":4">RKÜKo 5-18-5/18 kohtunik V. Kõve eriarvamus, p 2.</ref> Kõve hinnangul on alusetu kohaldada perekonnapõhiõigust samasoolistele paaridele, sest ei grammatiline ega ajalooline tõlgendamine ei anna võimalust seda normi neile laiendada võrreldavalt klassikalise perekonnaga, kes põhiseaduse kohaselt on rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Kõve hinnangul ei ole ka ühiskondlikud suhted ja üldised arusaamad põhiseaduse vastuvõtmisest alates sedavõrd palju muutunud, et normide ümbertõlgendamine oleks põhjendatud.<ref name=":4" /> Kõve arvates tulnuks välismaalaste seadus vaidlusaluses osas põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada ainuüksi võrdsuspõhiõigusele (PS § 12) tuginedes, sest seadusandja, võimaldades anda elamisluba Eesti kodaniku samast soost abikaasale, kuid välistades elamisloa andmise registreeritud kooselupartnerile, on põhjendamatult registreeritud kooselupaare abielupaaridest erinevalt kohelnud.<ref>RKÜKo 5-18-5/18 kohtunik V. Kõve eriarvamus, p 4.</ref> ==== Riigikohtunike Jaak Luik ja Tambet Tampuu eriarvamused ==== Riigikohtunikud [[Jaak Luik]] ja [[Tambet Tampuu]] leidsid mõlemad oma eriarvamustes, et Riigikohtu üldkogu otsus ei taga piisaval määral ehk kooseluseaduses sätestatud ulatuses samasooliste kooselupaaride õiguste kaitset, sest ei kõrvalda põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud regulatsiooni tekitatud seaduselünka. Nimelt tekitab otsus lünga välismaalaste seadusse, sest pärast otsuse jõustumist puudub selles regulatsioon, millistel tingimustel võib samasooliste isikute kooselupaari liikmele anda tähtajalise elamisloa.<ref>RKÜKo 5-18-5/19 kohtunik J. Luik eriarvamus, sissejuhatav osa.</ref><ref>RKÜKo 5-18-5/21 kohtunik T. Tampuu eriarvamus, p 3.3.-3.4.</ref> Lisaks juhtisid Luik ja Tampuu tähelepanu ka rakendusaktide puudumisega seotud probleemkohtadele. Näiteks oli Tampuu arvates ebaselge, kas jõustunud otsuse tulemusel saaks kaebajale I anda tähtajalise elamisloa Eesti Vabariigis viibimiseks<ref>RKÜKo 5-18-5/21 kohtunik T. Tampuu eriarvamus, p 3-3.1.</ref>, sest üldkogu käsitas menetlusosalisi registreeritud elukaaslastena, samal ajal kui kehtiv õigus ei võimaldanud neil seda olla. Eestis saab kooselulepingu sõlminud isik registreeritud elukaaslase staatuse alles pärast rahvastikuregistrisse vastava kande tegemist, kuid perekonnatoimingute seadus ei sisalda võimalust kooselulepingu andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks.<ref>RKÜKo 5-18-5/19 kohtunik J. Luik eriarvamus, p 1-3.</ref> Probleemseks pidas riigikohtunik Tampuu ka seda, et kui üldkogu otsuse põhjendusest tulenevalt piisab tähtajalise elamisloa taotlemise jaoks üksnes kooselulepingu sõlmimisest, see tähendab kooselu ei pea olema kantud rahvastikuregistrisse, siis tuleb PPA-l edaspidi menetleda väga erinevatel alustel tekkinud samasooliste kooselu juhtumitest tingitud tähtajalise elamisloa saamise taotlusi.<ref>RKÜKo 5-18-5/21 kohtunik T. Tampuu eriarvamus, p 3.4.</ref> Õigusselgusetust tekitab ka asjaolu, et kuna üldkogu pädevusse ei kuulu põhiseadusega vastuolus oleva seaduselünga korral tekkinud lünga täitmiseks vajaliku õigusliku regulatsiooni kehtestamine, siis võivad kohtud, aga ka seadusandja ja PPA seaduselünga täita vabalt valitud viisil.<ref>RKÜKo 5-18-5/21 kohtunik T. Tampuu eriarvamus, p 4.</ref> ==== Riigikohtunik Jüri Põllu konkureeriv arvamus ==== Riigikohtunik [[Jüri Põld]] asus konkureerivale arvamusele kohtuotsuse põhjenduste osas, mis puudutasid perekonnapõhiõiguse riive [[Legitiimsus|legitiimset]] (põhiseadusega kooskõlas olevat) eesmärki. Tema hinnangul ei pidanuks olukorras, kus õiguslik regulatsioon elamisloa andmiseks puudub poliitilistel põhjustel, kohus seadusandja tegevusetusele legitiimset eesmärki otsima. Põld leidis, et nimetatud regulatsiooni puudumisel ei olegi legitiimset eesmärki, mistõttu tulnuks põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada just selle puudumine.<ref>RKÜKo 5-18-5/20 kohtunik J. Põld eriarvamus, esimene kuni kolmas lõik.</ref> == Viited == <references responsive="" /> == Välislingid == [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=202542&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=153873 EKo C‑673/16, ''Coman jt''.] [https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=198383&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=153873 EKo C‑673/16, ''Coman jt'', kohtujurist M. Watheleti ettepanek.] [https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=5-18-5/17 RKÜKo 5-18-5/17.] [[Kategooria:Euroopa Liidu õigus]] ggpz5qm79cjaewj65qavnfyxcho55wa 0 607846 6174894 5986983 2022-08-07T13:24:36Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Rokytnice v Orlických horách | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Rokytnice v Orlických horách | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Rokitnitz im Adlergebirge | pilt = Rokytnice-Kirche-1.jpg | pildiallkiri = T. G. Masaryki väljak ja Kõigi Pühakute kirik | lipp = Flag_of_Rokytnice_v_Orlickych_horach.svg | lipu_link = [[Rokytnice v Orlických horáchi lipp]] | vapp = Znak_obce_Rokytnice_v_Orlických_horách.jpg | vapi_link = [[Rokytnice v Orlických horáchi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Rokytnice v Orlických horách''' ([[saksa keel]]es ''Rokitnitz im Adlergebirge'') on linn [[Tšehhi]]s [[Hradec Králové maakond|Hradec Králové maakonnas]] [[Rychnov nad Kněžnou ringkond|Rychnov nad Kněžnou ringkonnas]]. Rokytnice v Orlických horách asub [[Poola]] piirist natuke vähem kui 7 km kaugusel, [[Rychnov nad Kněžnou]]st ligi 14 km ja [[Hradec Králové]]st umbes 46 km idas. Asulat on esmamainitud [[1318]]. aastal. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel saadeti saksa rahvusest elanikkond riigist välja.<ref>[https://www.rokytnicevoh.cz/o-meste/historie-mesta/ Historie města] Oficiální stránky města Rokytnice v Orlických horách</ref> Rokytnice v Orlických horáchi vanalinn on alates [[1. september|1. septembrist]] [[2003]] ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/pravni-ochrana/rokytnice-v-orlickych-horach-209642780 Rokytnice v Orlických horách : právní ochrana] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Hradec Králové maakond]] ly6kmhwvp380djqv3gco24ahdh74ibn 0 608281 6174871 6154726 2022-08-07T12:48:36Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Andruves | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Andruves''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''skrajciems'' ehk [[hajaküla]]) [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Burtnieki vald|Burtnieki vallas]]. Küla asub valla põhjaosas. Seal on Andruvese bussipeatus.<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/4455 Autotransporta direcija]</ref> Asula on tekkinud endiste [[Rūte mõis|Rūte]] ja [[Luteri mõis|Luteri mõisa]] keskuse juurde. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Burtnieki piirkond|Burtnieki piirkonda]]. Sealsed Mežmaļi muinaskalmed on muinsusmälestisena kohaliku kaitse all.<ref>[https://is.mantojums.lv/?id=&title=&type_group=&value_group=2&dating=&address=Burtnieku+pagasts&region= Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> 2007. aastal oli külas 39 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=66169 Vietvārdu datubāze]</ref> ==Viited== {{viited}} {{Burtnieki vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] qjh3zuntznihzfwexygl4xny23k1pzr 0 608399 6174874 6172798 2022-08-07T12:53:20Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vībiņi | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 228 (2021)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=3156 Vietvārdu datubāze]</ref> | pilt = | asendikaardi_pilt = }} '''Vībiņi''' on asula Lätis [[Lõuna-Kuramaa piirkond|Lõuna-Kuramaa piirkonnas]], [[Embūte vald|Embūte valla]] halduskeskus. Küla asub merepinnast 131 meetri kõrgusel Bakūze jõe kaldal ning jääb piirkonna keskusest [[Vaiņode]]st 11,7 ja [[Riia]]st 181 kilomeetri kaugusele. Küla on tekkinud Bakūze ja Vībiņi mõisa keskuste juurde. Nõukogude perioodil asus külas Embūte [[sovhoos]]i keskasula.<ref>Административно-территориальное деление Латвийской ССР 1978 год. — Рига: Лиесма, 1978. — 137 lk.</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lõuna-Kuramaa piirkond]] [[Kategooria:Läti külad]] ae05fp97g7pbh7rl16qt4x4dv4gn4mx 0 608416 6174901 5986418 2022-08-07T13:44:39Z Kuriuss 38125 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Paskov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Paskov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Paskau | pilt = Paskov, svatý Florián (2).jpg | pildiallkiri = Püha Floriani kuju Paskovi keskväljakul | lipp = Paskov_vlajka.jpg | lipu_link = [[Paskovi lipp]] | vapp = Paskov_CoA.png | vapi_link = [[Paskovi vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Paskov''' ([[saksa keel]]es ''Paskau'') on linn [[Tšehhi]]s [[Morava-Sileesia maakond|Morava-Sileesia maakonnas]] [[Frýdek-Místeki ringkond|Frýdek-Místeki ringkonnas]]. Paskov asub [[Frýdek-Místek]]ist umbes 6,5 km põhjaloodes ja [[Ostrava]] kesklinnast ligikaudu 12 km lõunas. Paskovi on esmamainitud [[1267]]. aastal.<ref>[https://www.mesto-paskov.cz/mesto/historie/ Z historie Paskova a paskovského zámku] Oficiální stránky Města Paskov</ref> Paskov sai linnaõigused [[2011]]. aastal.<ref>[https://www.czechindex.cz/moravskoslezsky-kraj/frydek-mistek/paskov/ Paskov] CzechIndex</ref> [[1983]]. aastal alustas tööd Paskovi paberi- ja tselluloosikombinaat.<ref>[https://www.lenzing.com/de/lenzing-gruppe/standorte/lenzing-biocel-paskov/ueber-uns Über uns] Lenzing</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Morava-Sileesia maakond]] herx1uqlbx03srb8acjz1dxnxenc1u3 0 611635 6175120 6152141 2022-08-07T21:11:52Z Kadrikiigema 153886 elulugu wikitext text/x-wiki [[Fail:Kadri Kiigema.jpg|pisi|Kadri Kiigema (2022)]] '''Kadri Kiigema''' (sündinud [[20. juuli]]l [[1979]] [[Pärnu]]s) on turundus- ja kommunikatsiooniekspert, koolitaja ja konsultant. Alates 2022. aasta augustist juhib ta Äripäeva koolitusvaldkonda. Aastatel 2012-2022 juhtis ta Tallinna Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonda. On töötanud muuhulgas Tallinna [[Pimedate Ööde filmifestival]]i Rahvusvahelise Tudengite- ja Lühifilmide Festivali Sleepwalkers tegevjuhina ja Tallinna Ülikooli avatud ülikooli juhatajana. 2000–2002 juhtis ta [[Tallinna Ülikooli üliõpilaskond|Tallinna Pedagoogikaülikooli Üliõpilasesindust]]. Kadri on panustanud vabatahtlikuna [[Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE|Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE]] töörühmadesse. Selle eest omistati talle Aasta panustaja 2022 tunnustus. 2003. aastal lõpetas ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i [[andragoogika]] eriala ja 2008. aastal omandas ta [[Tallinna Ülikool]]is Cum Laude magistrikraadi hariduse juhtimise erialal. Magistritöö teemaks oli "Elukestvat õpet toetava ülikooli täienduskoolituse organisatsiooni kontseptsioon strateegilise juhtimise kontekstis". 2001. aastast on ta tegutsenud täiskasvanute koolitaja ja konsultandina. 2020. aastast sertifitseeritud DiSC koolitaja. Aastatel 2006 – 2011 oli Tallinna Ülikooli andragoogika eriala bakalaureuseõppe aine „Täiskasvanute õpetamise alused ja põhimõtted“ (4EAP) lektor. 2009. aastal hariduse juhtimise magistriõppe aine „Haridusasutuse juhtimise alused“ (5EAP) lektor ja 2017. aastal kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe aine „International Marketing Communication“ (4EAP) lektor. == Suuremad produktsioonid == 2020 [https://www.tlu.ee/eksperteetris Saatesari „Ekspert eetris"] 2020 [https://www.youtube.com/watch?v=Pdg3mgCwRmE Tallinna Ülikooli VITA õppehoone avamissündmus] ([https://www.youtube.com/watch?v=bVHffAnfHdI kogu salvestus]; [https://www.youtube.com/watch?v=r1On-HFe_9A Vox Populi]) 2019 [https://www.youtube.com/watch?v=iBjRqtZhfVM Tallinna Ülikooli juubeliaastapäeva "100 aastat targa eluviisi eestvedamist" kontsertetendus "Vabaduse tuul"] ([https://www.youtube.com/watch?v=_rvfETkLpFY&list=PLDBvOYGTQtrxuCK82ks5lVW8L9VCS8y3R&index=33 kogu sakvestus]) 2014 [https://www.flickr.com/photos/tallinnuniversity/albums/72157648408350078 Tallinna Ülikooli arengukonverents „TLÜ2020“] 2013 [http://www.tlu.ee Tallinna Ülikooli rebränding] == Elukestva õppe projektid == 2014 – 2016 Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaani ülikoolide Tempus projekt „Strengthening the specific role of Universities as LLL Institutions“ 2011 – 2012 Euroopa Ülikoolide Täiendusõppe Koostöövõrgustiku EUCEN projekt „Implement“ 2011 – 2013 Eesti avalik-õiguslike ülikoolide ühisprojekt „Kvaliteetne ja mitmekülgne täiendusõpe ülikoolide koostöös“ 2011 Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaani ülikoolide rahvusvaheline suvekool „University Lifelong Learning Summer School" 2008 – 2012  SA Archimedes programmi Primus alategevus „Strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmise toetamine kõrgkoolides“ == Tunnustused == 2022 Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE Aasta Panustaja 2020 Eesti teaduse populariseerimise auhind audio-visuaalse ja elektroonilise meedia kategoorias Tallinna Ülikooli saatesarja „Ekspert eetris“ eest 2020 [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] innovaatilise ja efektiivse turundus- ja kommunikatsioonitegevuse eest 2016 Tallinna Ülikooli rektori tänukiri panuse eest ülikooli strateegilise juhtimise arendamisse 2014 [[Tallinna Ülikooli üliõpilaskond|Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna]] teenetemärk "Studiosus assiduus“ silmapaistva tegevuse ja panuse eest üliõpilaskonna arendamisel 2008 Tallinna Linna stipendium magistritöö "Elukestvat õpet toetava ülikooli täienduskoolituse organisatsiooni kontseptsioon strateegilise juhtimise kontekstis" eest 2006 Eesti Üliõpilaskondade Liidu teenetemärk pikaajalise panuse eest Eesti üliõpilasliikumisse 1997 Arno Tali Stipendium andekatele noortele == Turundusalased sõnavõtud == 2019 [https://www.aripaev.ee/saated/2019/05/28/virtuaal-ja-liitreaalsuse-pealetung-turunduses-on-valtimatu Virtuaal- ja liitreaalsuse pealetung turunduses on vältimatu. „Eetris on Tallinna  Ülikool“. Äripäeva Raadio] 2017 [https://mi.ee/virtuaalreaalsus-turunduses Virtuaalreaalsus turunduses. Marketingi Instituut, Turundusraadio] 2015 [https://www.bestmarketing.ee/uudised/2015/10/21/ulikool-kui-brand---tallinna-ulikooli-brandiuuenduse-kogemuslugu Ülikool kui bränd - Tallinna Ülikooli brändiuuenduse kogemuslugu. Kommunikatsiooniajakiri Kaja ja Best Marketing] 2013 [https://mi.ee/turundusraadio/kas-hariduse-turundus-soosib-oigete-valikute-tegemist Kas hariduse turundus soosib õigete valikute tegemist? Marketingi Instituut, Turundusraadio] {{JÄRJESTA:Kiigema, Kadri}} [[Kategooria:Sündinud 1979]] n2zz9atksyrij9dtckqu7k6eqviwami 0 612874 6174882 6174862 2022-08-07T13:09:13Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | Pilt = Three Swords 2021, 08 (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildi_skaleering = | Pildiallkiri = | Alt_tekst = <!-- --> | Nimi = Jevgen Moisjuk | Prefiks = | Sufiks = <!-- --> | Täisnimi = | Sünninimi = | Hüüdnimi = | Sünniaeg = [[7. oktoober]] [[1979]] | Sünnikoht = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Maetud = | Haridus = | Truudusvanded = | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = [[kindralleitnant]] | Teenistusnumber = | Üksused = | Juhitud_üksused = * [[Ukraina Relvajõud]]ude ülemjuhataja asetäitja (2021-) * [[Pilt:Емблема ДШВ.svg|25px]] [[Ukraina dessantväed]] (2019–2021) * [[Pilt:81 ОАеМБр к.svg|25px]] 81. aeromobiilne brigaad (2014-2018) | Sõjad/lahingud = | Sõjad/lahingud_silt = | Autasud = | Ausambad = | Abikaasad = | Lapsed = | Sugulased = | Muu_töö = <!-- --> | Allkiri = | Allkirja_suurus = | Allkirja_alt = <!-- --> | Veebileht = <!-- --> | Moodul = }} '''Jevgen Moisjuk''' ([[ukraina keel]]es ''Євген Георгійович Мойсюк''; sündinud [[7. oktoober|7. oktoobril]] [[1979]]) on [[Ukraina]] sõjaväelane. == Sõjaväeteenistus == Juhtis aastatel 2014–2018 81. aeromobiilset brigaadi<ref>[https://www.mil.gov.ua/ministry/kerivnicztvo/kerivnicztvo-gsh-zsu/general-lejtenant-mojsyuk-evgen-georgijovich.html Генерал-лейтенант Мойсюк Євген Георгійович] (vaadatud: 07.08.2022)</ref> ning aastatel 2019–2021 [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägesid]].<ref>[https://novynarnia.com/2019/08/21/ministr-oboroni-zminiv/ Замість Забродського: командувачем ДШВ став бойовий генерал Мойсюк] (2019)</ref><ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №330/2021 Про звільнення Є.Мойсюка з посади командувача Десантно-штурмових військ Збройних Сил України, 28.087.2021</ref> == Auastmed == * 2019 – [[Kindralleitnant (Ukraina)|kindralleitnant]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №890/2019 Про присвоєння військових звань. 2. Присвоїти військове звання генерал-лейтенанта генерал-майору МОЙСЮКУ Євгену Георгійовичу — командувачу Десантно-штурмових військ Збройних Сил України. 5. detsember 2019</ref> == Autasud == * 2022 - [[Sõjaliste Teenete Rist]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №316/2022 Про нагородження відзнакою Президента України "Хрест бойових заслуг". Нагородити відзнакою Президента України "Хрест бойових заслуг" МОЙСЮКА Євгена Георгійовича — заступника Головнокомандувача Збройних Сил України, генерал-лейтенанта, 06.05.2022</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://novynarnia.com/2019/11/12/komanduvach-dshv-zhenya-viyna-moysyuk-na-pochatku-ato-nas-na-donbasi-zustrichali-kvitami/ Командувач ДШВ “Женя-Війна” Мойсюк: На початку АТО нас на Донбасі зустрічали квітами] – Новинарня, 12/11/2019 09:00 {{JÄRJESTA:Moisjuk, Jevgen}} [[Kategooria:Ukraina sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] mnyseje2yyvkvo8rts9aonxo90aoi83 10 616734 6174908 6174476 2022-08-07T14:00:30Z TolBot 157432 [[m:User:TolBot/Task 5|Ülesanne 5]]: värskendada COVID-19 pandeemia andmeid json application/json { "AD": { "cases": 45793, "deaths": 154, "deaths_per_million": 1948.528, "fully_vaccinated": 53456, "name": "Andorra", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 74.83, "population": 79034, "total_vaccinated": 57886, "vaccine_doses": 153383 }, "AE": { "cases": 997769, "deaths": 2337, "deaths_per_million": 249.542, "fully_vaccinated": 9792266, "name": "Araabia Ühendemiraadid", "percent_fully_vaccinated": 98.01, "percent_vaccinated": 100, "population": 9365144, "total_vaccinated": 9991089, "vaccine_doses": 24922054 }, "AF": { "cases": 187109, "deaths": 7752, "deaths_per_million": 193.319, "fully_vaccinated": 6571487, "name": "Afganistan", "percent_fully_vaccinated": 16.39, "percent_vaccinated": 18.19, "population": 40099462, "total_vaccinated": 7294709, "vaccine_doses": 8040605 }, "AG": { "cases": 8773, "deaths": 144, "deaths_per_million": 1544.733, "fully_vaccinated": 62031, "name": "Antigua ja Barbuda", "percent_fully_vaccinated": 62.83, "percent_vaccinated": 64.92, "population": 93220, "total_vaccinated": 64091, "vaccine_doses": 126122 }, "AI": { "cases": 3620, "deaths": 10, "deaths_per_million": 634.8, "fully_vaccinated": 10273, "name": "Anguilla", "percent_fully_vaccinated": 65.21, "percent_vaccinated": 68.79, "population": 15753, "total_vaccinated": 10837, "vaccine_doses": 24060 }, "AL": { "cases": 316976, "deaths": 3560, "deaths_per_million": 1247.062, "fully_vaccinated": 1253962, "name": "Albaania", "percent_fully_vaccinated": 43.93, "percent_vaccinated": 46.61, "population": 2854710, "total_vaccinated": 1330520, "vaccine_doses": 2934116 }, "AM": { "cases": 426799, "deaths": 8635, "deaths_per_million": 3093.902, "fully_vaccinated": 980101, "name": "Armeenia", "percent_fully_vaccinated": 33.02, "percent_vaccinated": 38.01, "population": 2790974, "total_vaccinated": 1128072, "vaccine_doses": 2141957 }, "AO": { "cases": 102636, "deaths": 1917, "deaths_per_million": 55.559, "fully_vaccinated": 7478983, "name": "Angola", "percent_fully_vaccinated": 21.68, "percent_vaccinated": 39.53, "population": 34503774, "total_vaccinated": 13639803, "vaccine_doses": 21323036 }, "AQ": { "name": "Antarktis" }, "AR": { "cases": 9560307, "deaths": 129369, "deaths_per_million": 2857.292, "fully_vaccinated": 37690616, "name": "Argentina", "percent_fully_vaccinated": 83.24, "percent_vaccinated": 91.03, "population": 45276780, "total_vaccinated": 41213573, "vaccine_doses": 108108913 }, "AS": { "name": "Ameerika Samoa" }, "AT": { "cases": 4821763, "deaths": 20411, "deaths_per_million": 2287.695, "fully_vaccinated": 6625237, "name": "Austria", "percent_fully_vaccinated": 74.26, "percent_vaccinated": 76.57, "population": 8922082, "total_vaccinated": 6831552, "vaccine_doses": 18418001 }, "AU": { "cases": 9638079, "deaths": 12321, "deaths_per_million": 475.327, "fully_vaccinated": 21736491, "name": "Austraalia", "percent_fully_vaccinated": 83.86, "percent_vaccinated": 86.42, "population": 25921089, "total_vaccinated": 22401543, "vaccine_doses": 58260465 }, "AW": { "cases": 42286, "deaths": 226, "deaths_per_million": 2121.349, "fully_vaccinated": 83266, "name": "Aruba", "percent_fully_vaccinated": 78.16, "percent_vaccinated": 84.05, "population": 106536, "total_vaccinated": 89543, "vaccine_doses": 172809 }, "AX": { "name": "Ahvenamaa maakond" }, "AZ": { "cases": 801470, "deaths": 9760, "deaths_per_million": 946.379, "fully_vaccinated": 4858790, "name": "Aserbaidžaan", "percent_fully_vaccinated": 47.11, "percent_vaccinated": 52.05, "population": 10312992, "total_vaccinated": 5368294, "vaccine_doses": 13827603 }, "BA": { "cases": 387803, "deaths": 15902, "deaths_per_million": 4861.595, "fully_vaccinated": 846080, "name": "Bosnia ja Hertsegoviina", "percent_fully_vaccinated": 25.93, "percent_vaccinated": 28.91, "population": 3270943, "total_vaccinated": 943394, "vaccine_doses": 1924950 }, "BB": { "cases": 94601, "deaths": 499, "deaths_per_million": 1774.538, "fully_vaccinated": 154076, "name": "Barbados", "percent_fully_vaccinated": 54.79, "percent_vaccinated": 57.96, "population": 281200, "total_vaccinated": 162990, "vaccine_doses": 317066 }, "BD": { "cases": 2007119, "deaths": 29304, "deaths_per_million": 173.032, "fully_vaccinated": 120703120, "name": "Bangladesh", "percent_fully_vaccinated": 71.27, "percent_vaccinated": 76.84, "population": 169356251, "total_vaccinated": 130137673, "vaccine_doses": 291123460 }, "BE": { "cases": 4437299, "deaths": 32296, "deaths_per_million": 2781.4, "fully_vaccinated": 9155038, "name": "Belgia", "percent_fully_vaccinated": 78.85, "percent_vaccinated": 79.68, "population": 11611420, "total_vaccinated": 9251930, "vaccine_doses": 25732299 }, "BF": { "cases": 21128, "deaths": 387, "deaths_per_million": 17.511, "fully_vaccinated": 1640349, "name": "Burkina Faso", "percent_fully_vaccinated": 7.42, "percent_vaccinated": 11.55, "population": 22100683, "total_vaccinated": 2551596, "vaccine_doses": 3134621 }, "BG": { "cases": 1217154, "deaths": 37431, "deaths_per_million": 5435.916, "fully_vaccinated": 2065675, "name": "Bulgaaria", "percent_fully_vaccinated": 30, "percent_vaccinated": 30.4, "population": 6885868, "total_vaccinated": 2093417, "vaccine_doses": 4488309 }, "BH": { "cases": 662406, "deaths": 1511, "deaths_per_million": 1032.622, "fully_vaccinated": 1224505, "name": "Bahrein", "percent_fully_vaccinated": 83.68, "percent_vaccinated": 84.71, "population": 1463265, "total_vaccinated": 1239519, "vaccine_doses": 3462651 }, "BI": { "cases": 47008, "deaths": 38, "deaths_per_million": 3.028, "fully_vaccinated": 16112, "name": "Burundi", "percent_fully_vaccinated": 0.13, "percent_vaccinated": 0.13, "population": 12551213, "total_vaccinated": 16702, "vaccine_doses": 18568 }, "BJ": { "cases": 27316, "deaths": 163, "deaths_per_million": 12.541, "fully_vaccinated": 2690085, "name": "Benin", "percent_fully_vaccinated": 20.7, "percent_vaccinated": 24.42, "population": 12996895, "total_vaccinated": 3174135, "vaccine_doses": 3681560 }, "BL": { "name": "Saint-Barthélemy" }, "BM": { "cases": 17356, "deaths": 148, "deaths_per_million": 2305.835, "fully_vaccinated": 47657, "name": "Bermuda", "percent_fully_vaccinated": 74.25, "percent_vaccinated": 75.65, "population": 64185, "total_vaccinated": 48554, "vaccine_doses": 132042 }, "BN": { "cases": 211157, "deaths": 225, "deaths_per_million": 505.195, "fully_vaccinated": 426764, "name": "Brunei", "percent_fully_vaccinated": 96.66, "percent_vaccinated": 100.63, "population": 445373, "total_vaccinated": 444293, "vaccine_doses": 1173118 }, "BO": { "cases": 1062772, "deaths": 22091, "deaths_per_million": 1828.805, "fully_vaccinated": 6080564, "name": "Boliivia", "percent_fully_vaccinated": 50.34, "percent_vaccinated": 60.43, "population": 12079472, "total_vaccinated": 7299112, "vaccine_doses": 14332894 }, "BQ": { "cases": 10897, "deaths": 37, "deaths_per_million": 1385.456, "fully_vaccinated": 16736, "name": "Caribbean Netherlands", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 72.26, "population": 26706, "total_vaccinated": 19109, "vaccine_doses": 35845 }, "BR": { "cases": 34011173, "deaths": 679939, "deaths_per_million": 3172.449, "fully_vaccinated": 170168354, "name": "Brasiilia", "percent_fully_vaccinated": 79.4, "percent_vaccinated": 86.41, "population": 214326223, "total_vaccinated": 185208286, "vaccine_doses": 465319009 }, "BS": { "cases": 36812, "deaths": 822, "deaths_per_million": 2015.17, "fully_vaccinated": 162434, "name": "Bahama", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 41.92, "population": 407906, "total_vaccinated": 171010, "vaccine_doses": 355282 }, "BT": { "cases": 60530, "deaths": 21, "deaths_per_million": 27.01, "fully_vaccinated": 673485, "name": "Bhutan", "percent_fully_vaccinated": 86.62, "percent_vaccinated": 89.29, "population": 777486, "total_vaccinated": 694208, "vaccine_doses": 1917605 }, "BW": { "cases": 325724, "deaths": 2772, "deaths_per_million": 1070.922, "fully_vaccinated": 1512567, "name": "Botswana", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 65.54, "population": 2588423, "total_vaccinated": 1696430, "vaccine_doses": 2862659 }, "BY": { "cases": 994037, "deaths": 7118, "deaths_per_million": 743.148, "fully_vaccinated": 6332753, "name": "Valgevene", "percent_fully_vaccinated": 66.12, "percent_vaccinated": 67.21, "population": 9578168, "total_vaccinated": 6437839, "vaccine_doses": 13394906 }, "BZ": { "cases": 67424, "deaths": 680, "deaths_per_million": 1699.868, "fully_vaccinated": 218586, "name": "Belize", "percent_fully_vaccinated": 54.64, "percent_vaccinated": 62.41, "population": 400031, "total_vaccinated": 249641, "vaccine_doses": 496542 }, "CA": { "cases": 4117035, "deaths": 43154, "deaths_per_million": 1131.018, "fully_vaccinated": 31499831, "name": "Kanada", "percent_fully_vaccinated": 82.56, "percent_vaccinated": 86.03, "population": 38155012, "total_vaccinated": 32824002, "vaccine_doses": 87412791 }, "CC": { "name": "Kookossaared" }, "CD": { "cases": 92173, "deaths": 1390, "deaths_per_million": 14.495, "fully_vaccinated": 2262577, "name": "Kongo Demokraatlik Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 2.36, "percent_vaccinated": 3.6, "population": 95894118, "total_vaccinated": 3450478, "vaccine_doses": 3745679 }, "CF": { "cases": 14781, "deaths": 113, "deaths_per_million": 20.707, "fully_vaccinated": 1245498, "name": "Kesk-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 22.82, "percent_vaccinated": 23.86, "population": 5457154, "total_vaccinated": 1301882, "vaccine_doses": 1392969 }, "CG": { "cases": 24775, "deaths": 386, "deaths_per_million": 66.143, "fully_vaccinated": 654005, "name": "Kongo Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 11.21, "percent_vaccinated": 11.92, "population": 5835806, "total_vaccinated": 695631, "vaccine_doses": 833078 }, "CH": { "cases": 3972622, "deaths": 13918, "deaths_per_million": 1601.352, "fully_vaccinated": 6006703, "name": "Šveits", "percent_fully_vaccinated": 69.11, "percent_vaccinated": 70.08, "population": 8691406, "total_vaccinated": 6091354, "vaccine_doses": 15888259 }, "CI": { "cases": 85712, "deaths": 811, "deaths_per_million": 29.514, "fully_vaccinated": 6808411, "name": "Elevandiluurannik", "percent_fully_vaccinated": 24.78, "percent_vaccinated": 33.59, "population": 27478249, "total_vaccinated": 9229469, "vaccine_doses": 14445720 }, "CK": { "cases": 6129, "deaths": 1, "deaths_per_million": 58.813, "fully_vaccinated": 14685, "name": "Cooki saared", "percent_fully_vaccinated": 83.57, "percent_vaccinated": 85.55, "population": 17003, "total_vaccinated": 15033, "vaccine_doses": 39780 }, "CL": { "cases": 4297144, "deaths": 59773, "deaths_per_million": 3066.354, "fully_vaccinated": 17633211, "name": "Tšiili", "percent_fully_vaccinated": 90.46, "percent_vaccinated": 92.54, "population": 19493184, "total_vaccinated": 18038789, "vaccine_doses": 61271526 }, "CM": { "cases": 120215, "deaths": 1931, "deaths_per_million": 70.996, "fully_vaccinated": 1226658, "name": "Kamerun", "percent_fully_vaccinated": 4.51, "percent_vaccinated": 5.77, "population": 27198628, "total_vaccinated": 1569870, "vaccine_doses": 1854436 }, "CN": { "cases": 908875, "deaths": 5226, "deaths_per_million": 3.665, "fully_vaccinated": 1264901000, "name": "Hiina", "note": "Ei hõlma [[erihalduspiirkond]]i ([[Hongkong]] ja [[Macau]]) ja [[Taiwan]].", "percent_fully_vaccinated": 88.71, "percent_vaccinated": 91.08, "population": 1425893464, "total_vaccinated": 1298636000, "vaccine_doses": 3425843000 }, "CO": { "cases": 6278998, "deaths": 141075, "deaths_per_million": 2738.44, "fully_vaccinated": 36397439, "name": "Colombia", "percent_fully_vaccinated": 70.65, "percent_vaccinated": 82.64, "population": 51516562, "total_vaccinated": 42573293, "vaccine_doses": 87079477 }, "CR": { "cases": 1044385, "deaths": 8754, "deaths_per_million": 1698.501, "fully_vaccinated": 4183451, "name": "Costa Rica", "percent_fully_vaccinated": 81.17, "percent_vaccinated": 86.51, "population": 5153957, "total_vaccinated": 4458619, "vaccine_doses": 11504591 }, "CU": { "cases": 1108706, "deaths": 8529, "deaths_per_million": 757.704, "fully_vaccinated": 9979799, "name": "Kuuba", "percent_fully_vaccinated": 88.66, "percent_vaccinated": 94.93, "population": 11256372, "total_vaccinated": 10686054, "vaccine_doses": 39579269 }, "CV": { "cases": 62206, "deaths": 410, "deaths_per_million": 697.368, "fully_vaccinated": 307784, "name": "Roheneemesaared", "percent_fully_vaccinated": 52.35, "percent_vaccinated": 60.5, "population": 587925, "total_vaccinated": 355667, "vaccine_doses": 823283 }, "CW": { "cases": 45127, "deaths": 282, "deaths_per_million": 1481.575, "fully_vaccinated": 99727, "name": "Curaçao", "percent_fully_vaccinated": 52.39, "percent_vaccinated": 56.94, "population": 190338, "total_vaccinated": 108375, "vaccine_doses": 255000 }, "CX": { "name": "Jõulusaar" }, "CY": { "cases": 568383, "deaths": 1143, "deaths_per_million": 1275.66, "fully_vaccinated": 645367, "name": "Küpros", "percent_fully_vaccinated": 72.03, "percent_vaccinated": 74.66, "population": 896007, "total_vaccinated": 668933, "vaccine_doses": 1791383 }, "CZ": { "cases": 3998850, "deaths": 40555, "deaths_per_million": 3858.431, "fully_vaccinated": 6884052, "name": "Tšehhi", "percent_fully_vaccinated": 65.5, "percent_vaccinated": 66.31, "population": 10510750, "total_vaccinated": 6969841, "vaccine_doses": 17792325 }, "DE": { "cases": 31228314, "deaths": 144858, "deaths_per_million": 1736.728, "fully_vaccinated": 63400418, "name": "Saksamaa", "percent_fully_vaccinated": 76.01, "percent_vaccinated": 77.61, "population": 83408554, "total_vaccinated": 64736716, "vaccine_doses": 184090143 }, "DJ": { "cases": 15690, "deaths": 189, "deaths_per_million": 170.955, "fully_vaccinated": 190673, "name": "Djibouti", "percent_fully_vaccinated": 17.25, "percent_vaccinated": 19.09, "population": 1105557, "total_vaccinated": 211044, "vaccine_doses": 231653 }, "DK": { "cases": 3240454, "deaths": 6701, "deaths_per_million": 1144.64, "fully_vaccinated": 4788269, "name": "Taani", "percent_fully_vaccinated": 81.79, "percent_vaccinated": 82.4, "population": 5854240, "total_vaccinated": 4823955, "vaccine_doses": 13218811 }, "DM": { "cases": 14852, "deaths": 68, "deaths_per_million": 939.071, "fully_vaccinated": 30566, "name": "Dominica", "percent_fully_vaccinated": 42.21, "percent_vaccinated": 45.4, "population": 72412, "total_vaccinated": 32872, "vaccine_doses": 67431 }, "DO": { "cases": 632655, "deaths": 4384, "deaths_per_million": 394.32, "fully_vaccinated": 6019826, "name": "Dominikaani Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 54.15, "percent_vaccinated": 65.28, "population": 11117874, "total_vaccinated": 7258247, "vaccine_doses": 15899057 }, "DZ": { "cases": 268141, "deaths": 6878, "deaths_per_million": 155.688, "fully_vaccinated": 6851660, "name": "Alžeeria", "percent_fully_vaccinated": 15.36, "percent_vaccinated": 18.4, "population": 44177969, "total_vaccinated": 8210605, "vaccine_doses": 15205854 }, "EC": { "cases": 975234, "deaths": 35811, "deaths_per_million": 2012.11, "fully_vaccinated": 14063328, "name": "Ecuador", "percent_fully_vaccinated": 79.02, "percent_vaccinated": 85.52, "population": 17797737, "total_vaccinated": 15219781, "vaccine_doses": 36801542 }, "EE": { "cases": 591377, "deaths": 2628, "deaths_per_million": 1977.872, "fully_vaccinated": 843678, "name": "Eesti", "percent_fully_vaccinated": 63.5, "percent_vaccinated": 65.06, "population": 1328701, "total_vaccinated": 864426, "vaccine_doses": 2003839 }, "EG": { "cases": 515645, "deaths": 24775, "deaths_per_million": 226.748, "fully_vaccinated": 38603443, "name": "Egiptus", "percent_fully_vaccinated": 35.33, "percent_vaccinated": 47.33, "population": 109262178, "total_vaccinated": 51718920, "vaccine_doses": 95223214 }, "EH": { "name": "Lääne-Sahara", "population": 611872 }, "ER": { "cases": 10116, "deaths": 103, "deaths_per_million": 28.451, "fully_vaccinated": null, "name": "Eritrea", "percent_vaccinated": null, "population": 3620312, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "ES": { "cases": 13266184, "deaths": 111094, "deaths_per_million": 2339.465, "fully_vaccinated": 40614299, "name": "Hispaania", "percent_fully_vaccinated": 85.53, "percent_vaccinated": 86.93, "population": 47486935, "total_vaccinated": 41281380, "vaccine_doses": 95548924 }, "ET": { "cases": 492476, "deaths": 7569, "deaths_per_million": 62.927, "fully_vaccinated": 38296046, "name": "Etioopia", "percent_fully_vaccinated": 31.84, "percent_vaccinated": 37.16, "population": 120283026, "total_vaccinated": 44695420, "vaccine_doses": 52477385 }, "EU": { "cases": 160868525, "deaths": 1123900, "deaths_per_million": 2510.983, "fully_vaccinated": 327860266, "name": "Euroopa Liit", "note": "[[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigid]] on ühtlasi eraldi üles loetletud. Maailma koondnumbrite juures on Euroopa Liidu riikide näitajaid arvestatud siiski ainult üks kord.", "percent_fully_vaccinated": 73.25, "percent_vaccinated": 75.5, "population": 447593544, "total_vaccinated": 337942755, "vaccine_doses": 893877040 }, "FI": { "cases": 1218216, "deaths": 5251, "deaths_per_million": 948.52, "fully_vaccinated": 4338350, "name": "Soome", "percent_fully_vaccinated": 78.37, "percent_vaccinated": 81.64, "population": 5535992, "total_vaccinated": 4519683, "vaccine_doses": 12315719 }, "FJ": { "cases": 67805, "deaths": 874, "deaths_per_million": 945.263, "fully_vaccinated": 636527, "name": "Fidži", "percent_fully_vaccinated": 68.84, "percent_vaccinated": 76.56, "population": 924610, "total_vaccinated": 707899, "vaccine_doses": 1519291 }, "FK": { "cases": 1847, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1775, "name": "Falklandi saared", "percent_vaccinated": 75.57, "population": 3764, "total_vaccinated": 2632, "vaccine_doses": 4407 }, "FM": { "cases": 6507, "deaths": 12, "deaths_per_million": 106.072, "fully_vaccinated": null, "name": "Mikroneesia Liiduriigid", "percent_vaccinated": null, "population": 113131, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "FO": { "cases": 34658, "deaths": 28, "deaths_per_million": 529.421, "fully_vaccinated": 40895, "name": "Fääri saared", "percent_fully_vaccinated": 83.37, "percent_vaccinated": 85.04, "population": 52888, "total_vaccinated": 41715, "vaccine_doses": 103894 }, "FR": { "cases": 34086302, "deaths": 152606, "deaths_per_million": 2263.445, "fully_vaccinated": 53005170, "name": "Prantsusmaa", "percent_fully_vaccinated": 78.62, "percent_vaccinated": 80.87, "population": 67422000, "total_vaccinated": 54526274, "vaccine_doses": 148733461 }, "GA": { "cases": 48511, "deaths": 306, "deaths_per_million": 130.703, "fully_vaccinated": 256802, "name": "Gabon", "percent_fully_vaccinated": 10.97, "percent_vaccinated": 13.22, "population": 2341179, "total_vaccinated": 309473, "vaccine_doses": 568751 }, "GB": { "cases": 23457428, "deaths": 185247, "deaths_per_million": 2753.331, "fully_vaccinated": 50483527, "name": "Suurbritannia", "percent_fully_vaccinated": 75.03, "percent_vaccinated": 79.83, "population": 67281040, "total_vaccinated": 53710109, "vaccine_doses": 150590197 }, "GD": { "cases": 18822, "deaths": 234, "deaths_per_million": 1877.859, "fully_vaccinated": 38687, "name": "Grenada", "percent_fully_vaccinated": 31.05, "percent_vaccinated": 35.23, "population": 124610, "total_vaccinated": 43899, "vaccine_doses": 89584 }, "GE": { "cases": 1698020, "deaths": 16869, "deaths_per_million": 4488.848, "fully_vaccinated": 1273576, "name": "Gruusia", "percent_fully_vaccinated": 33.89, "percent_vaccinated": 43.64, "population": 3757980, "total_vaccinated": 1639970, "vaccine_doses": 2913546 }, "GF": { "name": "Prantsuse Guajaana" }, "GG": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 51351, "name": "Guernsey", "percent_fully_vaccinated": 81.01, "percent_vaccinated": 85.42, "population": 63065, "total_vaccinated": 54146, "vaccine_doses": 157708 }, "GH": { "cases": 168306, "deaths": 1458, "deaths_per_million": 44.407, "fully_vaccinated": 7928573, "name": "Ghana", "percent_fully_vaccinated": 24.15, "percent_vaccinated": 33.75, "population": 32833031, "total_vaccinated": 11079814, "vaccine_doses": 19883528 }, "GI": { "cases": 19999, "deaths": 106, "deaths_per_million": 3244.567, "fully_vaccinated": 41421, "name": "Gibraltar", "percent_fully_vaccinated": 122.94, "percent_vaccinated": 124.88, "population": 32670, "total_vaccinated": 42074, "vaccine_doses": 119855 }, "GL": { "cases": 11971, "deaths": 21, "deaths_per_million": 373.38, "fully_vaccinated": 38502, "name": "Gröönimaa", "percent_fully_vaccinated": 67.7, "percent_vaccinated": 72.52, "population": 56243, "total_vaccinated": 41243, "vaccine_doses": 79745 }, "GM": { "cases": 12149, "deaths": 368, "deaths_per_million": 139.398, "fully_vaccinated": 354340, "name": "Gambia", "percent_fully_vaccinated": 14.25, "percent_vaccinated": 18.07, "population": 2639916, "total_vaccinated": 449464, "vaccine_doses": 812811 }, "GN": { "cases": 37408, "deaths": 445, "deaths_per_million": 32.885, "fully_vaccinated": 2712094, "name": "Guinea", "percent_fully_vaccinated": 20.04, "percent_vaccinated": 34.3, "population": 13531906, "total_vaccinated": 4640906, "vaccine_doses": 6299160 }, "GP": { "name": "Guadeloupe" }, "GQ": { "cases": 16776, "deaths": 183, "deaths_per_million": 111.963, "fully_vaccinated": 214032, "name": "Ekvatoriaal-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 13.09, "percent_vaccinated": 16.53, "population": 1634466, "total_vaccinated": 270109, "vaccine_doses": 488738 }, "GR": { "cases": 4474616, "deaths": 31377, "deaths_per_million": 3003.916, "fully_vaccinated": 7633699, "name": "Kreeka", "percent_fully_vaccinated": 73.08, "percent_vaccinated": 75.86, "population": 10445365, "total_vaccinated": 7923936, "vaccine_doses": 21272982 }, "GS": { "name": "Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared" }, "GT": { "cases": 1056618, "deaths": 19114, "deaths_per_million": 1085.5, "fully_vaccinated": 6568367, "name": "Guatemala", "percent_fully_vaccinated": 37.3, "percent_vaccinated": 48.02, "population": 17608483, "total_vaccinated": 8454886, "vaccine_doses": 18669862 }, "GU": { "name": "Guam", "population": 170184 }, "GW": { "cases": 8440, "deaths": 174, "deaths_per_million": 84.436, "fully_vaccinated": 342389, "name": "Guinea-Bissau", "percent_fully_vaccinated": 16.62, "percent_vaccinated": 25.72, "population": 2060721, "total_vaccinated": 529954, "vaccine_doses": 573125 }, "GY": { "cases": 70126, "deaths": 1271, "deaths_per_million": 1579.732, "fully_vaccinated": 461605, "name": "Guyana", "percent_fully_vaccinated": 57.37, "percent_vaccinated": 60.39, "population": 804567, "total_vaccinated": 485891, "vaccine_doses": 1017969 }, "HK": { "cases": 1380968, "deaths": 9535, "deaths_per_million": 1272.253, "fully_vaccinated": 6516771, "name": "Hongkong", "percent_fully_vaccinated": 86.95, "percent_vaccinated": 90.31, "population": 7494578, "total_vaccinated": 6768054, "vaccine_doses": 18077844 }, "HN": { "cases": 445271, "deaths": 10945, "deaths_per_million": 1064.86, "fully_vaccinated": 5493660, "name": "Honduras", "percent_fully_vaccinated": 53.45, "percent_vaccinated": 60.91, "population": 10278346, "total_vaccinated": 6261004, "vaccine_doses": 14837097 }, "HR": { "cases": 1192555, "deaths": 16389, "deaths_per_million": 4036.565, "fully_vaccinated": 2246308, "name": "Horvaatia", "percent_fully_vaccinated": 55.33, "percent_vaccinated": 57.06, "population": 4060135, "total_vaccinated": 2316558, "vaccine_doses": 5265340 }, "HT": { "cases": 32464, "deaths": 838, "deaths_per_million": 73.203, "fully_vaccinated": 162599, "name": "Haiti", "percent_fully_vaccinated": 1.42, "percent_vaccinated": 2.18, "population": 11447569, "total_vaccinated": 249913, "vaccine_doses": 354635 }, "HU": { "cases": 1987321, "deaths": 46886, "deaths_per_million": 4828.737, "fully_vaccinated": 6200631, "name": "Ungari", "percent_fully_vaccinated": 63.86, "percent_vaccinated": 66.06, "population": 9709786, "total_vaccinated": 6413971, "vaccine_doses": 16530488 }, "ID": { "cases": 6240699, "deaths": 157082, "deaths_per_million": 573.809, "fully_vaccinated": 170143379, "name": "Indoneesia", "percent_fully_vaccinated": 62.15, "percent_vaccinated": 73.99, "population": 273753191, "total_vaccinated": 202563389, "vaccine_doses": 429156238 }, "IE": { "cases": 1647605, "deaths": 7700, "deaths_per_million": 1544.161, "fully_vaccinated": 4046912, "name": "Iirimaa", "percent_fully_vaccinated": 81.16, "percent_vaccinated": 82.08, "population": 4986526, "total_vaccinated": 4093173, "vaccine_doses": 11012095 }, "IL": { "cases": 4598467, "deaths": 11433, "deaths_per_million": 1230.546, "fully_vaccinated": 6149772, "name": "Iisrael", "percent_fully_vaccinated": 66.19, "percent_vaccinated": 72.27, "population": 9291000, "total_vaccinated": 6715027, "vaccine_doses": 18212185 }, "IM": { "cases": 37794, "deaths": 114, "deaths_per_million": 1352.907, "fully_vaccinated": 67106, "name": "Man", "percent_fully_vaccinated": 78.57, "percent_vaccinated": 81.44, "population": 84263, "total_vaccinated": 69560, "vaccine_doses": 189994 }, "IN": { "cases": 44145709, "deaths": 526689, "deaths_per_million": 374.185, "fully_vaccinated": 935057847, "name": "India", "percent_fully_vaccinated": 66.43, "percent_vaccinated": 72.62, "population": 1407563842, "total_vaccinated": 1022134169, "vaccine_doses": 2059773065 }, "IO": { "name": "Briti India ookeani ala" }, "IQ": { "cases": 2450637, "deaths": 25325, "deaths_per_million": 581.735, "fully_vaccinated": 7722021, "name": "Iraak", "percent_fully_vaccinated": 17.74, "percent_vaccinated": 25.24, "population": 43533592, "total_vaccinated": 10985871, "vaccine_doses": 18929174 }, "IR": { "cases": 7434945, "deaths": 142398, "deaths_per_million": 1619.568, "fully_vaccinated": 58058144, "name": "Iraan", "percent_fully_vaccinated": 66.03, "percent_vaccinated": 73.58, "population": 87923432, "total_vaccinated": 64698435, "vaccine_doses": 150984487 }, "IS": { "cases": 202831, "deaths": 179, "deaths_per_million": 483.346, "fully_vaccinated": 290193, "name": "Island", "percent_fully_vaccinated": 78.69, "percent_vaccinated": 84, "population": 370335, "total_vaccinated": 309770, "vaccine_doses": 805469 }, "IT": { "cases": 21286771, "deaths": 173062, "deaths_per_million": 2921.354, "fully_vaccinated": 47957351, "name": "Itaalia", "percent_fully_vaccinated": 80.95, "percent_vaccinated": 85.79, "population": 59240330, "total_vaccinated": 50820436, "vaccine_doses": 139906988 }, "JE": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 81163, "name": "New Jersey osariik", "percent_fully_vaccinated": 74.04, "percent_vaccinated": 76.49, "population": 109618, "total_vaccinated": 83844, "vaccine_doses": 237997 }, "JM": { "cases": 147006, "deaths": 3206, "deaths_per_million": 1133.786, "fully_vaccinated": 720230, "name": "Jamaica", "percent_fully_vaccinated": 25.47, "percent_vaccinated": 29.07, "population": 2827694, "total_vaccinated": 822134, "vaccine_doses": 1473140 }, "JO": { "cases": 1715296, "deaths": 14083, "deaths_per_million": 1263.244, "fully_vaccinated": 4551253, "name": "Jordaania", "percent_fully_vaccinated": 40.82, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 11148278, "total_vaccinated": 4812827, "vaccine_doses": 10032773 }, "JP": { "cases": 14079172, "deaths": 33542, "deaths_per_million": 269.17, "fully_vaccinated": 102531607, "name": "Jaapan", "percent_fully_vaccinated": 82.28, "percent_vaccinated": 83.41, "population": 124612530, "total_vaccinated": 103933861, "vaccine_doses": 300799133 }, "KE": { "cases": 337833, "deaths": 5672, "deaths_per_million": 107.008, "fully_vaccinated": 9326814, "name": "Keenia", "percent_fully_vaccinated": 16.96, "percent_vaccinated": 22.99, "population": 53005614, "total_vaccinated": 12641679, "vaccine_doses": 18535975 }, "KG": { "cases": 203776, "deaths": 2991, "deaths_per_million": 458.198, "fully_vaccinated": 1326878, "name": "Kõrgõzstan", "percent_fully_vaccinated": 20.33, "percent_vaccinated": 24.14, "population": 6527743, "total_vaccinated": 1576018, "vaccine_doses": 3172309 }, "KH": { "cases": 136977, "deaths": 3056, "deaths_per_million": 184.218, "fully_vaccinated": 14427169, "name": "Kambodža", "percent_fully_vaccinated": 86.97, "percent_vaccinated": 91.12, "population": 16589023, "total_vaccinated": 15115433, "vaccine_doses": 41897973 }, "KI": { "cases": 3430, "deaths": 13, "deaths_per_million": 100.874, "fully_vaccinated": 60670, "name": "Kiribati", "percent_fully_vaccinated": 49.98, "percent_vaccinated": 66.37, "population": 128874, "total_vaccinated": 80566, "vaccine_doses": 147497 }, "KM": { "cases": 8340, "deaths": 160, "deaths_per_million": 194.736, "fully_vaccinated": 381922, "name": "Komoorid", "percent_fully_vaccinated": 46.48, "percent_vaccinated": 51.16, "population": 821626, "total_vaccinated": 420317, "vaccine_doses": 804403 }, "KN": { "cases": 6477, "deaths": 46, "deaths_per_million": 966.265, "fully_vaccinated": 26944, "name": "Saint Kitts ja Nevis", "percent_fully_vaccinated": 56.6, "percent_vaccinated": 70.99, "population": 47606, "total_vaccinated": 33794, "vaccine_doses": 64225 }, "KP": { "cases": 1, "deaths": 6, "deaths_per_million": 0.231, "name": "Põhja-Korea", "population": 25971909 }, "KR": { "cases": 20489128, "deaths": 25263, "deaths_per_million": 487.419, "fully_vaccinated": 44653945, "name": "Lõuna-Korea", "percent_fully_vaccinated": 86.15, "percent_vaccinated": 87, "population": 51830139, "total_vaccinated": 45089887, "vaccine_doses": 127677777 }, "KW": { "cases": 654814, "deaths": 2562, "deaths_per_million": 602.807, "fully_vaccinated": 3329555, "name": "Kuveit", "percent_fully_vaccinated": 78.34, "percent_vaccinated": 80.93, "population": 4250114, "total_vaccinated": 3439433, "vaccine_doses": 8173067 }, "KY": { "cases": 29419, "deaths": 29, "deaths_per_million": 425.619, "fully_vaccinated": 59972, "name": "Kaimanisaared", "percent_fully_vaccinated": 88.02, "percent_vaccinated": 90.33, "population": 68136, "total_vaccinated": 61550, "vaccine_doses": 147390 }, "KZ": { "cases": 1454520, "deaths": 19025, "deaths_per_million": 991.068, "fully_vaccinated": 10531166, "name": "Kasahstan", "percent_fully_vaccinated": 54.86, "percent_vaccinated": 56.25, "population": 19196465, "total_vaccinated": 10797752, "vaccine_doses": 20918681 }, "LA": { "cases": 211711, "deaths": 757, "deaths_per_million": 101.952, "fully_vaccinated": 5213334, "name": "Laos", "percent_fully_vaccinated": 70.21, "percent_vaccinated": 79.22, "population": 7425058, "total_vaccinated": 5881972, "vaccine_doses": 11095306 }, "LB": { "cases": 1185405, "deaths": 10546, "deaths_per_million": 1885.696, "fully_vaccinated": 2385832, "name": "Liibanon", "percent_fully_vaccinated": 42.66, "percent_vaccinated": 48.46, "population": 5592631, "total_vaccinated": 2709945, "vaccine_doses": 5720506 }, "LC": { "cases": 28161, "deaths": 387, "deaths_per_million": 2154.165, "fully_vaccinated": 54609, "name": "Saint Lucia", "percent_fully_vaccinated": 30.4, "percent_vaccinated": 33.31, "population": 179652, "total_vaccinated": 59835, "vaccine_doses": 122184 }, "LI": { "cases": 18805, "deaths": 86, "deaths_per_million": 2202.925, "fully_vaccinated": 26436, "name": "Liechtenstein", "percent_fully_vaccinated": 67.72, "percent_vaccinated": 68.53, "population": 39039, "total_vaccinated": 26753, "vaccine_doses": 71303 }, "LK": { "cases": 666580, "deaths": 16583, "deaths_per_million": 761.616, "fully_vaccinated": 14555036, "name": "Sri Lanka", "percent_fully_vaccinated": 66.85, "percent_vaccinated": 78.56, "population": 21773441, "total_vaccinated": 17105217, "vaccine_doses": 39666023 }, "LR": { "cases": 7548, "deaths": 294, "deaths_per_million": 56.61, "fully_vaccinated": 2328125, "name": "Libeeria", "percent_fully_vaccinated": 44.83, "percent_vaccinated": 50.95, "population": 5193416, "total_vaccinated": 2645947, "vaccine_doses": 2921554 }, "LS": { "cases": 34040, "deaths": 702, "deaths_per_million": 307.699, "fully_vaccinated": 872661, "name": "Lesotho", "percent_fully_vaccinated": 38.25, "percent_vaccinated": 40.51, "population": 2281454, "total_vaccinated": 924248, "vaccine_doses": 1077116 }, "LT": { "cases": 1191712, "deaths": 9218, "deaths_per_million": 3307.913, "fully_vaccinated": 1877405, "name": "Leedu", "percent_fully_vaccinated": 67.37, "percent_vaccinated": 70.11, "population": 2786651, "total_vaccinated": 1953638, "vaccine_doses": 4494204 }, "LU": { "cases": 283721, "deaths": 1115, "deaths_per_million": 1744.038, "fully_vaccinated": 462338, "name": "Luksemburg", "percent_fully_vaccinated": 72.83, "percent_vaccinated": 75.32, "population": 639321, "total_vaccinated": 481536, "vaccine_doses": 1328097 }, "LV": { "cases": 871181, "deaths": 5901, "deaths_per_million": 3149.016, "fully_vaccinated": 1305976, "name": "Läti", "percent_fully_vaccinated": 69.69, "percent_vaccinated": 71.84, "population": 1873919, "total_vaccinated": 1346184, "vaccine_doses": 2895716 }, "LY": { "cases": 505350, "deaths": 6433, "deaths_per_million": 955.12, "fully_vaccinated": 1217626, "name": "Liibüa", "percent_fully_vaccinated": 18.08, "percent_vaccinated": 34.08, "population": 6735277, "total_vaccinated": 2295317, "vaccine_doses": 3677815 }, "MA": { "cases": 1262501, "deaths": 16256, "deaths_per_million": 438.444, "fully_vaccinated": 23464808, "name": "Maroko", "percent_fully_vaccinated": 63.29, "percent_vaccinated": 67.36, "population": 37076584, "total_vaccinated": 24974386, "vaccine_doses": 55051989 }, "MC": { "cases": 14174, "deaths": 61, "deaths_per_million": 1662.76, "fully_vaccinated": 23308, "name": "Monaco", "percent_fully_vaccinated": 58.98, "percent_vaccinated": 67.49, "population": 36686, "total_vaccinated": 26672, "vaccine_doses": 49980 }, "MD": { "cases": 541715, "deaths": 11630, "deaths_per_million": 3798.784, "fully_vaccinated": 1063425, "name": "Moldova", "percent_fully_vaccinated": 26.43, "percent_vaccinated": 26.87, "population": 3061506, "total_vaccinated": 1081073, "vaccine_doses": 2165600 }, "ME": { "cases": 264464, "deaths": 2754, "deaths_per_million": 4386.335, "fully_vaccinated": 284408, "name": "Montenegro", "percent_fully_vaccinated": 45.3, "percent_vaccinated": 46.56, "population": 627859, "total_vaccinated": 292328, "vaccine_doses": 677758 }, "MF": { "name": "Püha Martin" }, "MG": { "cases": 66491, "deaths": 1408, "deaths_per_million": 48.693, "fully_vaccinated": 1297671, "name": "Madagaskar", "percent_fully_vaccinated": 4.49, "percent_vaccinated": 4.64, "population": 28915653, "total_vaccinated": 1340993, "vaccine_doses": 1610098 }, "MH": { "cases": 68, "deaths": null, "fully_vaccinated": null, "name": "Marshalli Saared", "percent_vaccinated": null, "population": 42050, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "MK": { "cases": 330755, "deaths": 9388, "deaths_per_million": 4463.399, "fully_vaccinated": 837577, "name": "Põhja-Makedoonia", "percent_fully_vaccinated": 39.82, "percent_vaccinated": 40.61, "population": 2103330, "total_vaccinated": 854061, "vaccine_doses": 1856093 }, "ML": { "cases": 31236, "deaths": 739, "deaths_per_million": 33.737, "fully_vaccinated": 1444558, "name": "Mali", "percent_fully_vaccinated": 6.59, "percent_vaccinated": 9.05, "population": 21904983, "total_vaccinated": 1982922, "vaccine_doses": 2700389 }, "MM": { "cases": 614190, "deaths": 19434, "deaths_per_million": 361.24, "fully_vaccinated": 27027467, "name": "Myanmar", "percent_fully_vaccinated": 49.31, "percent_vaccinated": 60.22, "population": 53798084, "total_vaccinated": 33004742, "vaccine_doses": 62259560 }, "MN": { "cases": 954305, "deaths": 2121, "deaths_per_million": 633.554, "fully_vaccinated": 2175617, "name": "Mongoolia", "percent_fully_vaccinated": 65.35, "percent_vaccinated": 68.27, "population": 3347782, "total_vaccinated": 2272965, "vaccine_doses": 5492919 }, "MO": { "cases": 791, "deaths": 6, "deaths_per_million": 8.739, "fully_vaccinated": 590248, "name": "Macau", "percent_fully_vaccinated": 85.97, "percent_vaccinated": 89.92, "population": 686607, "total_vaccinated": 617412, "vaccine_doses": 1456299 }, "MP": { "name": "Põhja-Mariaanid" }, "MQ": { "name": "Martinique" }, "MR": { "cases": 62652, "deaths": 992, "deaths_per_million": 214.952, "fully_vaccinated": 1410195, "name": "Mauritaania", "percent_fully_vaccinated": 30.56, "percent_vaccinated": 43.17, "population": 4614974, "total_vaccinated": 1992317, "vaccine_doses": 3052866 }, "MS": { "cases": 1077, "deaths": 8, "deaths_per_million": 1811.184, "fully_vaccinated": 1915, "name": "Montserrat", "percent_fully_vaccinated": 43.36, "percent_vaccinated": 46.95, "population": 4417, "total_vaccinated": 2074, "vaccine_doses": 4499 }, "MT": { "cases": 113220, "deaths": 795, "deaths_per_million": 1509.261, "fully_vaccinated": 470376, "name": "Malta", "percent_fully_vaccinated": 89.3, "percent_vaccinated": 90.65, "population": 526748, "total_vaccinated": 477480, "vaccine_doses": 1332064 }, "MU": { "cases": 248720, "deaths": 1015, "deaths_per_million": 781.421, "fully_vaccinated": 977728, "name": "Mauritius", "percent_fully_vaccinated": 75.27, "percent_vaccinated": 78.68, "population": 1298915, "total_vaccinated": 1021934, "vaccine_doses": 2566599 }, "MV": { "cases": 184485, "deaths": 307, "deaths_per_million": 588.734, "fully_vaccinated": 384747, "name": "Maldiivid", "percent_fully_vaccinated": 73.78, "percent_vaccinated": 76.52, "population": 521458, "total_vaccinated": 398995, "vaccine_doses": 949602 }, "MW": { "cases": 87617, "deaths": 2670, "deaths_per_million": 134.24, "fully_vaccinated": 1517989, "name": "Malawi", "percent_fully_vaccinated": 7.63, "percent_vaccinated": 10.69, "population": 19889742, "total_vaccinated": 2125294, "vaccine_doses": 3171945 }, "MX": { "cases": 6854180, "deaths": 328306, "deaths_per_million": 2591.103, "fully_vaccinated": 79947470, "name": "Mehhiko", "percent_fully_vaccinated": 63.1, "percent_vaccinated": 72.87, "population": 126705138, "total_vaccinated": 92333818, "vaccine_doses": 209673612 }, "MY": { "cases": 4705824, "deaths": 36020, "deaths_per_million": 1072.858, "fully_vaccinated": 27463534, "name": "Malaisia", "percent_fully_vaccinated": 81.8, "percent_vaccinated": 83.63, "population": 33573874, "total_vaccinated": 28077297, "vaccine_doses": 71903562 }, "MZ": { "cases": 229739, "deaths": 2216, "deaths_per_million": 69.084, "fully_vaccinated": 14098645, "name": "Mosambiik", "percent_fully_vaccinated": 43.83, "percent_vaccinated": 46.57, "population": 32077072, "total_vaccinated": 14978771, "vaccine_doses": 31616078 }, "NA": { "cases": 169253, "deaths": 4072, "deaths_per_million": 1609.39, "fully_vaccinated": 462994, "name": "Namiibia", "percent_fully_vaccinated": 18.3, "percent_vaccinated": 21.16, "population": 2530151, "total_vaccinated": 535335, "vaccine_doses": 879989 }, "NC": { "cases": 71073, "deaths": 314, "deaths_per_million": 1091.035, "fully_vaccinated": 180518, "name": "Uus-Kaledoonia", "percent_fully_vaccinated": 62.72, "percent_vaccinated": 65.52, "population": 287800, "total_vaccinated": 188554, "vaccine_doses": 462522 }, "NE": { "cases": 9119, "deaths": 311, "deaths_per_million": 12.316, "fully_vaccinated": 2888988, "name": "Niger", "percent_fully_vaccinated": 11.44, "percent_vaccinated": 14.44, "population": 25252722, "total_vaccinated": 3647695, "vaccine_doses": 4394310 }, "NF": { "name": "Norfolki saare ala" }, "NG": { "cases": 261473, "deaths": 3147, "deaths_per_million": 14.747, "fully_vaccinated": 24675659, "name": "Nigeeria", "percent_fully_vaccinated": 11.56, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 213401323, "total_vaccinated": 36549506, "vaccine_doses": 56126494 }, "NI": { "cases": 14807, "deaths": 244, "deaths_per_million": 35.618, "fully_vaccinated": 5629912, "name": "Nicaragua", "percent_fully_vaccinated": 82.18, "percent_vaccinated": 87.72, "population": 6850540, "total_vaccinated": 6009617, "vaccine_doses": 11639529 }, "NL": { "cases": 8360416, "deaths": 22598, "deaths_per_million": 1291.189, "fully_vaccinated": 12111092, "name": "Holland", "percent_fully_vaccinated": 69.2, "percent_vaccinated": 74, "population": 17501696, "total_vaccinated": 12950702, "vaccine_doses": 36045756 }, "NO": { "cases": 1456922, "deaths": 3623, "deaths_per_million": 670.551, "fully_vaccinated": 4050234, "name": "Norra", "percent_fully_vaccinated": 74.96, "percent_vaccinated": 80.39, "population": 5403021, "total_vaccinated": 4343478, "vaccine_doses": 11530698 }, "NP": { "cases": 989676, "deaths": 11971, "deaths_per_million": 398.568, "fully_vaccinated": 20579365, "name": "Nepal", "percent_fully_vaccinated": 68.52, "percent_vaccinated": 83.32, "population": 30034989, "total_vaccinated": 25026214, "vaccine_doses": 52867991 }, "NR": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 8585, "name": "Nauru", "percent_fully_vaccinated": 68.61, "percent_vaccinated": 83.86, "population": 12512, "total_vaccinated": 10493, "vaccine_doses": 24005 }, "NU": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 1417, "name": "Niue", "percent_fully_vaccinated": 87.79, "percent_vaccinated": 102.23, "population": 1614, "total_vaccinated": 1650, "vaccine_doses": 4161 }, "NZ": { "cases": 1656229, "deaths": 1638, "deaths_per_million": 319.315, "fully_vaccinated": 4127776, "name": "Uus-Meremaa", "percent_fully_vaccinated": 80.47, "percent_vaccinated": 83.74, "population": 5129728, "total_vaccinated": 4295485, "vaccine_doses": 11522479 }, "OM": { "cases": 396722, "deaths": 4628, "deaths_per_million": 1023.787, "fully_vaccinated": 3039478, "name": "Omaan", "percent_fully_vaccinated": 58.19, "percent_vaccinated": 62.54, "population": 4520471, "total_vaccinated": 3266729, "vaccine_doses": 7068002 }, "PA": { "cases": 954369, "deaths": 8425, "deaths_per_million": 1936.218, "fully_vaccinated": 3131836, "name": "Panama", "percent_fully_vaccinated": 71.98, "percent_vaccinated": 80.25, "population": 4351267, "total_vaccinated": 3491894, "vaccine_doses": 8502818 }, "PE": { "cases": 3951495, "deaths": 214546, "deaths_per_million": 6363.429, "fully_vaccinated": 27919138, "name": "Peruu", "percent_fully_vaccinated": 82.81, "percent_vaccinated": 88.07, "population": 33715472, "total_vaccinated": 29691628, "vaccine_doses": 80978903 }, "PF": { "cases": 75819, "deaths": 649, "deaths_per_million": 2134.644, "fully_vaccinated": 180807, "name": "Prantsuse Polüneesia", "percent_fully_vaccinated": 63.99, "percent_vaccinated": 66.67, "population": 304032, "total_vaccinated": 188352, "vaccine_doses": 453259 }, "PG": { "cases": 44800, "deaths": 663, "deaths_per_million": 66.637, "fully_vaccinated": 281948, "name": "Paapua Uus-Guinea", "percent_fully_vaccinated": 2.83, "percent_vaccinated": 3.43, "population": 9949437, "total_vaccinated": 341307, "vaccine_doses": 623255 }, "PH": { "cases": 3799334, "deaths": 60789, "deaths_per_million": 533.797, "fully_vaccinated": 71835024, "name": "Filipiinid", "percent_fully_vaccinated": 63.08, "percent_vaccinated": 67.12, "population": 113880328, "total_vaccinated": 76438466, "vaccine_doses": 156547670 }, "PK": { "cases": 1559201, "deaths": 30505, "deaths_per_million": 131.827, "fully_vaccinated": 129921311, "name": "Pakistan", "percent_fully_vaccinated": 56.15, "percent_vaccinated": 59.84, "population": 231402116, "total_vaccinated": 138476803, "vaccine_doses": 287848376 }, "PL": { "cases": 6093571, "deaths": 116660, "deaths_per_million": 3045.339, "fully_vaccinated": 22530603, "name": "Poola", "percent_fully_vaccinated": 58.81, "percent_vaccinated": 59.4, "population": 38307726, "total_vaccinated": 22753080, "vaccine_doses": 55293611 }, "PM": { "cases": 3112, "deaths": 1, "deaths_per_million": 169.981, "name": "Saint-Pierre ja Miquelon", "population": 5883 }, "PN": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 47, "name": "Pitcairn", "percent_fully_vaccinated": 100, "percent_vaccinated": 100, "total_vaccinated": 47, "vaccine_doses": 94 }, "PR": { "population": 2828246 }, "PS": { "cases": 691065, "deaths": 5688, "deaths_per_million": 1108.039, "fully_vaccinated": 1773409, "name": "Palestiina Riik", "percent_fully_vaccinated": 34.55, "percent_vaccinated": 39.15, "population": 5133392, "total_vaccinated": 2009619, "vaccine_doses": 3737310 }, "PT": { "cases": 5359624, "deaths": 24664, "deaths_per_million": 2396.866, "fully_vaccinated": 8899233, "name": "Portugal", "percent_fully_vaccinated": 86.48, "percent_vaccinated": 94.65, "population": 10290103, "total_vaccinated": 9740081, "vaccine_doses": 24793071 }, "PW": { "cases": 5308, "deaths": 6, "deaths_per_million": 332.889, "name": "Belau", "population": 18024 }, "PY": { "cases": 710890, "deaths": 19289, "deaths_per_million": 2877.324, "fully_vaccinated": 3491828, "name": "Paraguay", "percent_fully_vaccinated": 52.09, "percent_vaccinated": 58.9, "population": 6703799, "total_vaccinated": 3948425, "vaccine_doses": 9257248 }, "QA": { "cases": 413489, "deaths": 681, "deaths_per_million": 253.326, "fully_vaccinated": 2743181, "name": "Katar", "percent_fully_vaccinated": 102.04, "percent_vaccinated": 102.04, "population": 2688235, "total_vaccinated": 2743181, "vaccine_doses": 7302700 }, "RE": { "name": "Réunion" }, "RO": { "cases": 3112474, "deaths": 66171, "deaths_per_million": 3423.483, "fully_vaccinated": 8114769, "name": "Rumeenia", "percent_fully_vaccinated": 42.42, "percent_vaccinated": 42.3, "population": 19328560, "total_vaccinated": 8176457, "vaccine_doses": 16827486 }, "RS": { "cases": 2160253, "deaths": 16347, "deaths_per_million": 2378.94, "fully_vaccinated": 3278198, "name": "Serbia", "percent_fully_vaccinated": 47.71, "percent_vaccinated": 48.81, "population": 6871547, "total_vaccinated": 3354075, "vaccine_doses": 8534688 }, "RU": { "cases": 18420288, "deaths": 374940, "deaths_per_million": 2583.962, "fully_vaccinated": 75211211, "name": "Venemaa", "percent_fully_vaccinated": 51.83, "percent_vaccinated": 56.91, "population": 145102755, "total_vaccinated": 82584587, "vaccine_doses": 171469139 }, "RW": { "cases": 132299, "deaths": 1466, "deaths_per_million": 108.9, "fully_vaccinated": 10414585, "name": "Rwanda", "percent_fully_vaccinated": 77.36, "percent_vaccinated": 81.27, "population": 13461888, "total_vaccinated": 10940142, "vaccine_doses": 25522207 }, "SA": { "cases": 810887, "deaths": 9260, "deaths_per_million": 257.577, "fully_vaccinated": 25082132, "name": "Saudi Araabia", "percent_fully_vaccinated": 70.97, "percent_vaccinated": 75.59, "population": 35950396, "total_vaccinated": 26713922, "vaccine_doses": 66700629 }, "SB": { "cases": 21544, "deaths": 153, "deaths_per_million": 216.147, "fully_vaccinated": 187200, "name": "Saalomoni Saared", "percent_fully_vaccinated": 26.45, "percent_vaccinated": 40.9, "population": 707851, "total_vaccinated": 289502, "vaccine_doses": 479045 }, "SC": { "cases": 45540, "deaths": 168, "deaths_per_million": 1577.909, "fully_vaccinated": 80990, "name": "Seišellid", "percent_fully_vaccinated": 76.07, "percent_vaccinated": 80.05, "population": 106470, "total_vaccinated": 85233, "vaccine_doses": 209471 }, "SD": { "cases": 63074, "deaths": 4958, "deaths_per_million": 108.592, "fully_vaccinated": 4536964, "name": "Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 10.1, "percent_vaccinated": 14.81, "population": 45657202, "total_vaccinated": 6651268, "vaccine_doses": 8179010 }, "SE": { "cases": 2545671, "deaths": 19433, "deaths_per_million": 1856.58, "fully_vaccinated": 7651988, "name": "Rootsi", "percent_fully_vaccinated": 75.31, "percent_vaccinated": 77.15, "population": 10467097, "total_vaccinated": 7838695, "vaccine_doses": 22674504 }, "SG": { "cases": 1754777, "deaths": 1536, "deaths_per_million": 281.649, "fully_vaccinated": 5000501, "name": "Singapur", "percent_fully_vaccinated": 91.69, "percent_vaccinated": 92.09, "population": 5453600, "total_vaccinated": 5022441, "vaccine_doses": 14281534 }, "SH": { "cases": 4, "deaths": null, "fully_vaccinated": 3531, "name": "Saint Helena (meretagune ala)", "percent_vaccinated": 71.83, "population": 5404, "total_vaccinated": 4361, "vaccine_doses": 7892 }, "SI": { "cases": 1093023, "deaths": 6721, "deaths_per_million": 3171.166, "fully_vaccinated": 1222225, "name": "Sloveenia", "percent_fully_vaccinated": 57.67, "percent_vaccinated": 59.72, "population": 2119410, "total_vaccinated": 1265802, "vaccine_doses": 2996643 }, "SJ": { "name": "Svalbard ja Jan Mayen" }, "SK": { "cases": 2580748, "deaths": 20236, "deaths_per_million": 3714.648, "fully_vaccinated": 2763608, "name": "Slovakkia", "percent_fully_vaccinated": 50.73, "percent_vaccinated": 51.82, "population": 5447622, "total_vaccinated": 2822919, "vaccine_doses": 7074781 }, "SL": { "cases": 7737, "deaths": 125, "deaths_per_million": 14.844, "fully_vaccinated": 1918592, "name": "Sierra Leone", "percent_fully_vaccinated": 22.78, "percent_vaccinated": 31.42, "population": 8420641, "total_vaccinated": 2645861, "vaccine_doses": 3526495 }, "SM": { "cases": 20007, "deaths": 118, "deaths_per_million": 3496.711, "fully_vaccinated": 23633, "name": "San Marino", "percent_fully_vaccinated": 69.49, "percent_vaccinated": 77.5, "population": 33746, "total_vaccinated": 26357, "vaccine_doses": 69338 }, "SN": { "cases": 87550, "deaths": 1968, "deaths_per_million": 116.61, "fully_vaccinated": 1071360, "name": "Senegal", "percent_fully_vaccinated": 6.35, "percent_vaccinated": 13.38, "population": 16876720, "total_vaccinated": 2300648, "vaccine_doses": 2523856 }, "SO": { "cases": 27020, "deaths": 1361, "deaths_per_million": 79.751, "fully_vaccinated": 2040506, "name": "Somaalia", "percent_fully_vaccinated": 11.96, "percent_vaccinated": 16.45, "population": 17065581, "total_vaccinated": 2807072, "vaccine_doses": 3648859 }, "SR": { "cases": 80982, "deaths": 1380, "deaths_per_million": 2251.282, "fully_vaccinated": 237879, "name": "Suriname", "percent_fully_vaccinated": 40.2, "percent_vaccinated": 45.26, "population": 612984, "total_vaccinated": 267820, "vaccine_doses": 505699 }, "SS": { "cases": 17780, "deaths": 138, "deaths_per_million": 12.839, "fully_vaccinated": 1369250, "name": "Lõuna-Sudaan", "percent_fully_vaccinated": 12.74, "percent_vaccinated": 13.13, "population": 10748272, "total_vaccinated": 1411298, "vaccine_doses": 1461516 }, "ST": { "cases": 6115, "deaths": 75, "deaths_per_million": 336.162, "fully_vaccinated": 99341, "name": "São Tomé ja Príncipe", "percent_fully_vaccinated": 44.53, "percent_vaccinated": 56.27, "population": 223107, "total_vaccinated": 125550, "vaccine_doses": 221655 }, "SV": { "cases": 190818, "deaths": 4210, "deaths_per_million": 666.755, "fully_vaccinated": 4330643, "name": "El Salvador", "percent_fully_vaccinated": 68.59, "percent_vaccinated": 73.33, "population": 6314167, "total_vaccinated": 4630037, "vaccine_doses": 11127982 }, "SX": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 26417, "name": "Sint Maarten", "percent_fully_vaccinated": 59.98, "percent_vaccinated": 64.5, "population": 44042, "total_vaccinated": 28407, "vaccine_doses": 63735 }, "SY": { "cases": 56464, "deaths": 3150, "deaths_per_million": 147.718, "fully_vaccinated": 1914784, "name": "Süüria", "percent_fully_vaccinated": 8.98, "percent_vaccinated": 13.33, "population": 21324367, "total_vaccinated": 2842478, "vaccine_doses": 4389805 }, "SZ": { "cases": 73301, "deaths": 1419, "deaths_per_million": 1190.166, "fully_vaccinated": 342088, "name": "Svaasimaa", "percent_fully_vaccinated": 28.69, "percent_vaccinated": 34.43, "population": 1192271, "total_vaccinated": 410506, "vaccine_doses": 684885 }, "TC": { "cases": 6328, "deaths": 36, "deaths_per_million": 797.978, "fully_vaccinated": 30129, "name": "Turks ja Caicos", "percent_fully_vaccinated": 66.78, "percent_vaccinated": 71.35, "population": 45114, "total_vaccinated": 32189, "vaccine_doses": 70169 }, "TD": { "cases": 7437, "deaths": 193, "deaths_per_million": 11.234, "fully_vaccinated": 2093522, "name": "Tšaad", "percent_fully_vaccinated": 12.38, "percent_vaccinated": 13.12, "population": 17179740, "total_vaccinated": 2218493, "vaccine_doses": 2356138 }, "TF": { "name": "Prantsuse Lõunaalad" }, "TG": { "cases": 38176, "deaths": 281, "deaths_per_million": 32.505, "fully_vaccinated": 1557538, "name": "Togo", "percent_fully_vaccinated": 18.02, "percent_vaccinated": 24.74, "population": 8644829, "total_vaccinated": 2138953, "vaccine_doses": 3290821 }, "TH": { "cases": 4605608, "deaths": 31596, "deaths_per_million": 441.278, "fully_vaccinated": 53232206, "name": "Tai", "percent_fully_vaccinated": 74.35, "percent_vaccinated": 79.42, "population": 71601103, "total_vaccinated": 56865606, "vaccine_doses": 141126246 }, "TJ": { "cases": 17786, "deaths": 125, "deaths_per_million": 12.82, "fully_vaccinated": 4976770, "name": "Tadžikistan", "percent_fully_vaccinated": 51.05, "percent_vaccinated": 53.23, "population": 9750064, "total_vaccinated": 5189877, "vaccine_doses": 12504152 }, "TK": { "fully_vaccinated": 1125, "name": "Tokelau", "percent_fully_vaccinated": 60.84, "percent_vaccinated": 72.42, "population": 1849, "total_vaccinated": 1339, "vaccine_doses": 2464 }, "TL": { "cases": 23036, "deaths": 134, "deaths_per_million": 101.443, "fully_vaccinated": 732690, "name": "Ida-Timor", "percent_fully_vaccinated": 55.47, "percent_vaccinated": 63.98, "population": 1320942, "total_vaccinated": 845153, "vaccine_doses": 1757560 }, "TM": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 9753, "name": "Türkmenistan", "percent_vaccinated": 0.53, "total_vaccinated": 32240, "vaccine_doses": 41993 }, "TN": { "cases": 1134660, "deaths": 29105, "deaths_per_million": 2373.41, "fully_vaccinated": 6378774, "name": "Tuneesia", "percent_fully_vaccinated": 52.02, "percent_vaccinated": 72.51, "population": 12262946, "total_vaccinated": 8892359, "vaccine_doses": 14907870 }, "TO": { "cases": 12554, "deaths": 12, "deaths_per_million": 113.189, "fully_vaccinated": 97151, "name": "Tonga", "percent_fully_vaccinated": 91, "percent_vaccinated": 101.41, "population": 106017, "total_vaccinated": 108263, "vaccine_doses": 242634 }, "TR": { "cases": 16295817, "deaths": 99678, "deaths_per_million": 1175.789, "fully_vaccinated": 53123772, "name": "Türgi", "percent_fully_vaccinated": 62.66, "percent_vaccinated": 68.29, "population": 84775404, "total_vaccinated": 57893532, "vaccine_doses": 151114930 }, "TT": { "cases": 172889, "deaths": 4067, "deaths_per_million": 2665.726, "fully_vaccinated": 715699, "name": "Trinidad ja Tobago", "percent_fully_vaccinated": 46.91, "percent_vaccinated": 49.32, "population": 1525663, "total_vaccinated": 752393, "vaccine_doses": 1577797 }, "TV": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 6160, "name": "Tuvalu", "percent_fully_vaccinated": 51.66, "percent_vaccinated": 53.4, "population": 11925, "total_vaccinated": 6368, "vaccine_doses": 12528 }, "TW": { "cases": 4716819, "deaths": 9187, "deaths_per_million": 385.039, "fully_vaccinated": 19942658, "name": "Taiwan", "percent_fully_vaccinated": 83.58, "percent_vaccinated": 89.43, "population": 23859912, "total_vaccinated": 21338555, "vaccine_doses": 59848300 }, "TZ": { "cases": 37865, "deaths": 841, "deaths_per_million": 13.226, "fully_vaccinated": 12036710, "name": "Tansaania", "percent_fully_vaccinated": 18.93, "percent_vaccinated": 21.15, "population": 63588334, "total_vaccinated": 13445924, "vaccine_doses": 16871609 }, "UA": { "cases": 5298604, "deaths": 116484, "deaths_per_million": 2675.86, "fully_vaccinated": 15221792, "name": "Ukraina", "percent_fully_vaccinated": 35.02, "percent_vaccinated": 36.19, "population": 43531422, "total_vaccinated": 15729617, "vaccine_doses": 31683310 }, "UG": { "cases": 169396, "deaths": 3628, "deaths_per_million": 79.121, "fully_vaccinated": 12280315, "name": "Uganda", "percent_fully_vaccinated": 26.78, "percent_vaccinated": 39.43, "population": 45853778, "total_vaccinated": 18081463, "vaccine_doses": 24655406 }, "US": { "cases": 92197380, "deaths": 1034152, "deaths_per_million": 3068.722, "fully_vaccinated": 223035566, "name": "Ameerika Ühendriigid", "percent_fully_vaccinated": 67.18, "percent_vaccinated": 78.79, "population": 336997624, "total_vaccinated": 261591428, "vaccine_doses": 604235972 }, "UY": { "cases": 971728, "deaths": 7415, "deaths_per_million": 2164.167, "fully_vaccinated": 2890463, "name": "Uruguay", "percent_fully_vaccinated": 84.36, "percent_vaccinated": 87.54, "population": 3426260, "total_vaccinated": 2999239, "vaccine_doses": 8717090 }, "UZ": { "cases": 243294, "deaths": 1637, "deaths_per_million": 48.032, "fully_vaccinated": 15794134, "name": "Usbekistan", "percent_fully_vaccinated": 46.34, "percent_vaccinated": 58.36, "population": 34081449, "total_vaccinated": 19890447, "vaccine_doses": 58191020 }, "VA": { "cases": 29, "deaths": 0, "fully_vaccinated": null, "name": "Vatikan", "percent_vaccinated": null, "population": 511, "total_vaccinated": null, "vaccine_doses": null }, "VC": { "cases": 9390, "deaths": 115, "deaths_per_million": 1102.251, "fully_vaccinated": 31144, "name": "Saint Vincent ja Grenadiinid", "percent_fully_vaccinated": 29.85, "percent_vaccinated": 35.47, "population": 104332, "total_vaccinated": 37011, "vaccine_doses": 72202 }, "VE": { "cases": 538155, "deaths": 5768, "deaths_per_million": 204.54, "fully_vaccinated": 14287370, "name": "Venezuela", "percent_fully_vaccinated": 49.77, "percent_vaccinated": 77.19, "population": 28199866, "total_vaccinated": 22157232, "vaccine_doses": 37860994 }, "VG": { "cases": 7131, "deaths": 63, "deaths_per_million": 2024.291, "fully_vaccinated": 18187, "name": "Briti Neitsisaared", "percent_fully_vaccinated": 58.44, "percent_vaccinated": 62.44, "population": 31122, "total_vaccinated": 19433, "vaccine_doses": 41346 }, "VI": { "population": 104218 }, "VN": { "cases": 11346137, "deaths": 43094, "deaths_per_million": 442.135, "fully_vaccinated": 80185029, "name": "Vietnam", "percent_fully_vaccinated": 82.27, "percent_vaccinated": 89.04, "population": 97468028, "total_vaccinated": 86785069, "vaccine_doses": 234856999 }, "VU": { "cases": 11731, "deaths": 14, "deaths_per_million": 43.868, "fully_vaccinated": 130607, "name": "Vanuatu", "percent_fully_vaccinated": 40.93, "percent_vaccinated": 53.97, "population": 319136, "total_vaccinated": 172232, "vaccine_doses": 313449 }, "WF": { "cases": 761, "deaths": 7, "deaths_per_million": 602.047, "fully_vaccinated": 6457, "name": "Wallis ja Futuna", "percent_fully_vaccinated": 58.2, "percent_vaccinated": 58.44, "population": 11627, "total_vaccinated": 6483, "vaccine_doses": 16426 }, "WS": { "cases": 15405, "deaths": 29, "deaths_per_million": 132.563, "fully_vaccinated": 198896, "name": "Samoa", "percent_fully_vaccinated": 90.92, "percent_vaccinated": 104.81, "population": 218764, "total_vaccinated": 229291, "vaccine_doses": 495431 }, "XC": { "cases": null, "deaths": null, "fully_vaccinated": 275988, "name": "Põhja-Küprose Türgi Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 72.2, "percent_vaccinated": 74.39, "total_vaccinated": 284357, "vaccine_doses": 617389 }, "XK": { "cases": 260686, "deaths": 3175, "deaths_per_million": 1781.591, "fully_vaccinated": 824249, "name": "Kosovo", "percent_fully_vaccinated": 46.25, "percent_vaccinated": 50.82, "population": 1782115, "total_vaccinated": 905679, "vaccine_doses": 1834658 }, "XW": { "cases": 584187133, "deaths": 6417837, "deaths_per_million": 811.43, "fully_vaccinated": 4880663027, "name": "Maa", "note": "Maailma koondnumbrites ei ole arvesse võetud näitajaid riikidest, kust ei ole tulemusi raporteeritud.", "percent_fully_vaccinated": 61.71, "percent_vaccinated": 67.15, "population": 7909295152, "total_vaccinated": 5311032787, "vaccine_doses": 12399102030 }, "YE": { "cases": 11895, "deaths": 2152, "deaths_per_million": 65.248, "fully_vaccinated": 446120, "name": "Jeemen", "percent_fully_vaccinated": 1.46, "percent_vaccinated": 2.29, "population": 32981641, "total_vaccinated": 697956, "vaccine_doses": 864544 }, "YT": { "name": "Mayotte" }, "ZA": { "cases": 4004555, "deaths": 101982, "deaths_per_million": 1717.093, "fully_vaccinated": 19239158, "name": "Lõuna-Aafrika Vabariik", "percent_fully_vaccinated": 32.39, "percent_vaccinated": 37.35, "population": 59392255, "total_vaccinated": 22182661, "vaccine_doses": 37265934 }, "ZM": { "cases": 331074, "deaths": 4016, "deaths_per_million": 206.233, "fully_vaccinated": 5158680, "name": "Sambia", "percent_fully_vaccinated": 26.49, "percent_vaccinated": 17.13, "population": 19473125, "total_vaccinated": 3240892, "vaccine_doses": 8130436 }, "ZW": { "cases": 256444, "deaths": 5581, "deaths_per_million": 348.954, "fully_vaccinated": 4692440, "name": "Zimbabwe", "percent_fully_vaccinated": 29.34, "percent_vaccinated": 39.87, "population": 15993524, "total_vaccinated": 6376117, "vaccine_doses": 12182698 } } 471zvbv9nfhq6zxpi45e5tva2i31yj4 0 619211 6175195 6094134 2022-08-08T06:56:45Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tüvi-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Tüvikobarheinik.jpg | pildi_seletus = | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Tüvi-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum fumosum'' | binaarse_autor = }} '''Tüvi-kobarheinik''' ehk '''hall kobarheinik''' (''Lyophyllum fumosum'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab tüvi-kobarheinik liivastes männimetsades. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] scfcles611es35nmer3ja3i8nwla0a5 6175378 6175195 2022-08-08T10:50:06Z Svencapoeira 67038 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tüvi-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Tüvikobarheinik.jpg | pildi_seletus = Tüvi-kobarheinik ''Lyophyllum fumosum'' | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Kobarheinik]] ''Lyophyllum'' | liik = '''Tüvi-kobarheinik''' | binaarne = ''Lyophyllum fumosum'' | binaarse_autor = }} '''Tüvi-kobarheinik''' ehk '''hall kobarheinik''' (''Lyophyllum fumosum'') on [[kobarheinik]]u perekonda kuuluv seeneliik. Eestis kasvab tüvi-kobarheinik liivastes männimetsades. Seen on söödav värskelt. ==Välislingid== * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Kobarheinikulised]] sa08buy21818h44gd75yf1o3i3n0nu8 0 620531 6175329 6018308 2022-08-08T09:23:23Z 195.50.219.203 wikitext text/x-wiki [[File:Bob_Seger_2013.jpg|pisi|Bob Seger (2013)]] [[Pilt:Bob Seger and the Silver Bullet Band 1977.JPG|pisi|Bob Seger (all paremal) koos Silver Bullet Bandiga 1977. aastal]] '''Robert Clark Seger''' (tuntud kui '''Bob Seger'''; sündinud [[6. mai]]l [[1945]] [[Detroit]]is) on [[USA]] rokkmuusik, laulja ja laulukirjutaja. Ta sai tuntuks 1960. aastatel oma kodulinnas Detroitis, esiendes koos oma taustaansamblitega Bob Seger and the Last Heard ja Bob Seger System. 1969. aastal ilmus Bob Seger Systemi esimene stuudioalbum "[[Ramblin' Gamblin' Man]]", mille nimisinglist sai 1968. aastal Segeri esimene üleriigiline hitt, jõudes USA singlite edetabelis esikahekümnesse. 1970. aastate alguses hakkas Seger salvestama sooloalbumeid. 1973. aastal pani ta Detroiti piirkonna muusikutest kokku ansambli Silver Bullet Band, millega jõudis ta üleriigilise tuntuseni 1976. aastal välja antud kontsertalbumiga "Live Bullet", mis oli salvestatud aasta varem Detroitis [[Cobo Hall]]is. Aastatel 1976–1995 andis ta koos Silver Bullet Bandiga välja kokku seitse stuudioalbumit, millest kõik peale viimase jõudsid USA plaadimüügiedetabelis [[Billboard 200]] esikümnesse ja 1980. aasta album "[[Against the Wind]]" ainsana ka esikohale. 1981. aastal pälvis "Against the Wind" [[Grammy auhind|Grammy auhinna]] kategoorias ''Best Rock Performance by a Duo or Group with Vocal''. Segeri viljeldud rokkmuusikastiil on põhiliselt olnud ''[[roots rock]]''. Ta on tuntud oma klassikalise käreda, jõulise hääle poolest. Tema kirjutatud laulud käsitlevad selliseid teemasid nagu armastus, naised ja [[sinikrae]]de elu. Samuti on ta üks tuntumaid ''[[heartland rock]]''{{'}}i esindajaid. Segeril on olnud palju hittlugusid, sh "[[Night Moves]]", "[[Turn the Page]]", "[[Mainstreet]]", "[[Still the Same]]", "[[Hollywood Nights]]", "[[Against the Wind]]", "[[You'll Accomp'ny Me]]", "[[Shame on the Moon]]", "[[Roll Me Away]]", "[[Like a Rock]]" ja "[[Shakedown]]", millest viimane oli 1987. aasta filmi "[[Beverly Hillsi võmm 2]]" ("Beverly Hills Cop II") filmimuusikas ja on tema singlitest ainsana jõudnud edetabelis [[Billboard Hot 100]] esikohale. Tegelikult pidi laulu algselt esitama Segeri sõber [[Glenn Frey]] (kes oli samuti pärit Detroitist), kellele aga ei meeldinud laulu sõnad ja vahetult enne lindistamist haigestus larüngiiti, mispeale lindistas laulu Seger. Kui laul jõudis esikohale, helistas Frey Segerile, et teda õnnitleda ja märkis seejuures: "At least we kept the money in Michigan!" ("Vähemalt jäi raha [[Michigan|Michigani]]!") Samuti oli Seger [[Eagles]]i esikohahiti "[[Heartache Tonight]]" (1979) kaasautor. 2001. aastal nimetati Singeri laul "[[Old Time Rock and Roll]]" (1979) sajandi laulude (''Songs of the Century'') sekka.<ref>[http://edition.cnn.com/2001/SHOWBIZ/Music/03/07/list.top.365.songs/ "Songs of the Century"]. edition.cnn.com. 7.3.2001. Vaadatud 23.12.2021</ref> 2019. aastal tegi Seger koos oma ansambliga Silver Bullet Band hüvastijätutuuri. 2020. aastal suri tema ansambli kauaaegne saksofonist Alto Reed, misjärel sõnas Seger, et rohkem kontserttuure ta enam ette ei võta.<ref>[https://eu.freep.com/story/entertainment/music/brian-mccollum/2021/06/17/bob-seger-tour-2021/7717178002/ "Bob Seger says his touring days are likely finished following Alto Reed's death"]. Detroit Free Press. Vaadatud 23.12.2021</ref> Tema plaate on maailmas müüdud üle 75 miljoni, millega kuulub Seger kõige edukamate artistide hulka läbi aegade. 2004. aastal võeti ta [[Rock'n'rolli Kuulsuste Hall]]i ja 2012. aastal [[Laulukirjutajate Kuulsuste Hall]]i liikmeks. 2015. aastal tunnustati Segeri [[Billboard Live Music Awards]]i galal kategoorias ''Legend of Live''. ==Diskograafia == ;Stuudioalbumid *"Ramblin' Gamblin' Man" (1969) *"Noah" (1969) *"Mongrel" (1970) *"Brand New Morning" (1971) *"Smokin' O.P.'s" (1972) *"Back in '72" (1973) *"Seven" (1974) *"[[Beautiful Loser]]" (1975) *"Night Moves" (1976) *"Stranger in Town" (1978) *"Against the Wind" (1980) *"The Distance" (1982) *"Like a Rock" (1986) *"The Fire Inside" (1991) *"It's a Mystery" (1995) *"Face the Promise" (2006) *"Ride Out" (2014) *"I Knew You When" (2017) ;Kontsertalbumid *"Live Bullet" (1976) *"Nine Tonight" (1981) ;Kogumikalbumid *"Greatest Hits" (1994) *"Greatest Hits 2" (2003) *"Early Seger Vol. 1" (2009) *"Ultimate Hits: Rock and Roll Never Forgets" (2011) == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *[http://www.bobseger.com/ Bob Segeri koduleht] {{JÄRJESTA:Seger, Bob}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] oz2n0pm5rqscn11ur3l9nc7gg5ibqgw 0 620930 6175171 6174811 2022-08-08T06:21:27Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) [[Kategooria:2022]] du6ixxdhqi1f9lzkfwvhktl722lsz9l 6175172 6175171 2022-08-08T06:23:03Z Velirand 67997 /* August */ wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitlejanna (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], eesti miilitsatöötaja, televisioonijuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president aastatel 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitlejanna (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitlejanna (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitlejanna (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, näitekirjanik, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ärimees ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ärimees (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraärimees (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president aastatel (1990–1994) (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti telesaatejuht (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Marietta Giannakou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denis Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) <!---*7. märts – [[Vitali Gerassimov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (44) ---> *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *18. märts – [[Andrei Mordvitšev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (46) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimanager (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitlejanna (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president aastatel 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president aastatel 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir aastatel 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko poeet (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, riigi president 2016– 2021 ning peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president aastatel 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitlejanna (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president aastatel 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president aastatel 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *[[12. juuli]] – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ärinaine, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitlejanna (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti poeet, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitlejanna (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja poliitvang (53) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president aastatel 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) [[Kategooria:2022]] 3ab33un3pe6913bpg6vdr0hab11qyiv 0 621092 6175190 6172961 2022-08-08T06:40:08Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Ukraina Relvajõudude maakaitsejõud]] pealkirja [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] alla: ühtlustus wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina Relvajõudude maakaitsejõud | pilt = Logo of the Territorial Defense Forces of Ukraine.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 2022<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ. Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339 </ref> | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralmajor]] [[Ihor Tantsjura]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №337/2022 Про призначення І.Танцюри Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України. Призначити генерал-майора ТАНЦЮРУ Ігоря Івановича Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 15.05.2022</ref> | praegune_ülem_silt = Ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Serhi Sobko]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №159/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику СОБКУ Сергію Станіславовичу – начальнику штабу – заступнику Командувача Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 23.03.2022</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Staabiülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Territorial Defence Forces branch SSI.svg|100px]] | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina Relvajõudude maakaitsejõud''' ([[ukraina keel]]es ''Сили територіальної оборони Збройних Сил України'') on [[Ukraina Relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on [[territoriaalkaitse]]. ==Struktuur== ===Juhtimine=== * [[Pilt:Нашивка Сил територіальної оборони ЗСУ.svg|25px]] Maakaitse väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/02/04/zapraczyuvala-garyacha-liniya-komanduvannya-syl-teroborony-ukrayiny/ Запрацювала «гаряча лінія» Командування Сил тероборони України] - АрміяInform, 04.02.2022 (vaadatud: 04.02.2022)</ref><ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> ===Brigaadid=== * [[Pilt:Нашивка 100-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Волинська область).svg|25px]] 100. üksik maakaitsebrigaad – [[Volõõnia oblast]]<ref>[https://www.volyn.com.ua/news/115346-na-volyni-17-hrudnia-prezentuvatymut-bryhadu-terytorialnoi-oborony На Волині 17 грудня презентуватимуть бригаду територіальної оборони], 11.11.2018 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 101-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Закарпатська область).svg|25px]] 101. üksik maakaitsebrigaad - [[Taga-Karpaatia oblast]]<ref>[https://suspilne.media/210398-golova-zakarpatskoi-oda-zaklikav-dolucitisa-do-teroboroni/? Голова Закарпатської ОДА закликав долучитися до тероборони] (vaadatud: 02.07.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 103-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Львівська область).svg|25px]] 103. üksik maakaitsebrigaad – [[Lvivi oblast]]<ref>[https://loda.gov.ua/news?id=64799 Територіальну оборону Львівської області очолив підполковник Валерій Курко] - ЛЬВІВСЬКА ОБЛАСНА ДЕРЖАВНА АДМІНІСТРАЦІЯ (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 110-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Запорізька область).svg|25px]] 110. üksik maakaitsebrigaad - [[Zaporižžja oblast]] * [[Pilt:Нашивка 112-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (місто Київ).svg|25px]] [[112. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Kiiev]]<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-kyiv/3397514-u-kievi-na-vihidni-proponuut-projti-navcanna-u-teroboroni.html У Києві на вихідні пропонують пройти навчання у теробороні] - [[Ukrinform]], 03.02.2022 (vaadatud: 12.02.2022)</ref><ref>Виктория Коломиец. [https://hromadske.ua/ru/posts/v-kieve-vpervye-proveli-ucheniya-polnogo-sostava-112-brigady-terroborony-uchastie-prinyali-9-batalonov В Киеве впервые провели учения полного состава 112 бригады терробороны — участие приняли 9 батальонов] - Hromadske, 07.02.2022 (vaadatud: 13.02.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 113-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Харківська область).svg|25px]] [[113. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Harkivi oblast]]<ref>[https://kharkivoda.gov.ua/news/114604 Безпекову ситуацію на Харківщині повністю контролюють органи державної влади та силовий блок] (vaadatud: 12.05.2022)</ref> * 127. maakaitsebrigaad - [[Harkiv]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/05/16/516949_227_batalyon_127_brigadi_teroboroni.html 227 батальйон 127 бригади тероборони Харкова вийшов на ділянку державного кордону] (vaadatud: 21.05.2022)</ref> ===Muud üksused=== *[[Ukraina rahvusvaheline maakaitseleegion]] ==Ajalugu== ===Sõjategevus 2022. aastal=== ==== Kiievi oblast ==== * 112. maakaitsebrigaad osales [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahingus]].<ref>Дмитро Журавель [https://shotam.info/pid-kyievom-teroborona-znyshchyla-stuhnoiu-tanky-ta-btr-okupantiv-foto/ Під Києвом тероборона знищила «Стугною» танки та БТР окупантів (ФОТО)] 12.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)</ref> ====Mõkolajivi oblast==== * 2022. aasta märtsis toimus lahing kohaliku Ukraina territoriaalkaitsejõudude üksuse ja [[Venemaa Relvajõud]]ude üksuste vahel, mille käigus viimased kaotasid kolm õhutõrjekompleksi [[Pantsir]]. Üks kompleks hävitati, aga teised kaks võeti trofeedeks.<ref>[https://www.unian.net/war/teroborona-bashtanki-otbila-u-okkupantov-tri-zrpk-pancir-s1-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11754451.html Тероборона Баштанки отбила у оккупантов три ЗРПК "Панцирь-С1" (видео)] - [[UNIAN]], 22.03.2022 (vaadatud: 22.03.2022)</ref> ====Zaporižžja oblast==== * 27. märtsil 2022 võtsid [[Melitopol]]i territoriaalkaitseüksused enda kontrolli alla varem [[Venemaa Relvajõud]]ude käes olnud Poltavka ja Malõnivka küla.<ref>ТЕТЯНА КОВАЛЕНКО. [https://korrespondent.net/ukraine/events/4460766-teroborona-osvobodyla-dva-sela-pod-melytopolem Тероборона освободила два села под Мелитополем] - KorrespondenT.net, 27.03.2022 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> ==Varustus== {| class="wikitable" |+ |- |- ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Käsitulirelvad''' |- | [[Browning M2]] || [[Pilt:M2 Browning, Musée de l'Armée.jpg|180px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[raskekuulipilduja]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/16/old-good-krupnyak-lvivski-teroboronivczi-opanovuyut-legendarnyj-browning-m2/ Old good «крупняк»: львівські тероборонівці опановують легендарний Browning M2] (16.06.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] || [[Pilt:Carl Gustav M4 (1).jpg|180px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} || [[granaadiheitja]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] - Militarnõi, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)</ref> || || |} ==Galerii== <gallery> BattalionLutskPatch.png|Lutski operatiivse reageerimise pataljoni embleem </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://sprotyv.in.ua/ Територіальна Оборона] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 0z1o2t6bkw1umhe8b0ps7pfdastwhtv 6175194 6175190 2022-08-08T06:56:17Z Pikne 13803 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = Ukraina relvajõudude maakaitsejõud | pilt = Logo of the Territorial Defense Forces of Ukraine.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 2022<ref>ЗАКОН УКРАЇНИ. Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339 </ref> | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[kindralmajor]] [[Ihor Tantsjura]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №337/2022 Про призначення І.Танцюри Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України. Призначити генерал-майора ТАНЦЮРУ Ігоря Івановича Командувачем Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 15.05.2022</ref> | praegune_ülem_silt = Ülem | tseremoniaalne_ülem = [[brigaadikindral]] [[Serhi Sobko]]<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №159/2022 Про присвоєння військових звань. 1. Присвоїти військове звання бригадного генерала: полковнику СОБКУ Сергію Станіславовичу – начальнику штабу – заступнику Командувача Сил територіальної оборони Збройних Сил України, 23.03.2022</ref> | tseremoniaalne_ülem_silt = Staabiülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[File:Territorial Defence Forces branch SSI.svg|100px]] | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Ukraina relvajõudude maakaitsejõud''' ([[ukraina keel]]es ''Сили територіальної оборони Збройних сил України'') on [[Ukraina relvajõud]]ude struktuuriüksus, mille ülesandeks on [[territoriaalkaitse]]. ==Struktuur== ===Juhtimine=== * [[Pilt:Нашивка Сил територіальної оборони ЗСУ.svg|25px]] Maakaitse väejuhatus<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/02/04/zapraczyuvala-garyacha-liniya-komanduvannya-syl-teroborony-ukrayiny/ Запрацювала «гаряча лінія» Командування Сил тероборони України] – АрміяInform, 04.02.2022 (vaadatud: 04.02.2022)</ref><ref>ЗАКОН УКРАЇНИ Про основи національного спротиву (Відомості Верховної Ради (ВВР), 2021, № 41, ст.339).</ref> ===Brigaadid=== * [[Pilt:Нашивка 100-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Волинська область).svg|25px]] 100. üksik maakaitsebrigaad – [[Volõõnia oblast]]<ref>[https://www.volyn.com.ua/news/115346-na-volyni-17-hrudnia-prezentuvatymut-bryhadu-terytorialnoi-oborony На Волині 17 грудня презентуватимуть бригаду територіальної оборони], 11.11.2018 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 101-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Закарпатська область).svg|25px]] 101. üksik maakaitsebrigaad – [[Taga-Karpaatia oblast]]<ref>[https://suspilne.media/210398-golova-zakarpatskoi-oda-zaklikav-dolucitisa-do-teroboroni/? Голова Закарпатської ОДА закликав долучитися до тероборони] (vaadatud: 02.07.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 103-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Львівська область).svg|25px]] 103. üksik maakaitsebrigaad – [[Lvivi oblast]]<ref>[https://loda.gov.ua/news?id=64799 Територіальну оборону Львівської області очолив підполковник Валерій Курко] – ЛЬВІВСЬКА ОБЛАСНА ДЕРЖАВНА АДМІНІСТРАЦІЯ (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 110-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Запорізька область).svg|25px]] 110. üksik maakaitsebrigaad – [[Zaporižžja oblast]] * [[Pilt:Нашивка 112-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (місто Київ).svg|25px]] [[112. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Kiiev]]<ref>[https://www.ukrinform.ua/rubric-kyiv/3397514-u-kievi-na-vihidni-proponuut-projti-navcanna-u-teroboroni.html У Києві на вихідні пропонують пройти навчання у теробороні] – [[Ukrinform]], 03.02.2022 (vaadatud: 12.02.2022)</ref><ref>Виктория Коломиец. [https://hromadske.ua/ru/posts/v-kieve-vpervye-proveli-ucheniya-polnogo-sostava-112-brigady-terroborony-uchastie-prinyali-9-batalonov В Киеве впервые провели учения полного состава 112 бригады терробороны — участие приняли 9 батальонов] – Hromadske, 07.02.2022 (vaadatud: 13.02.2022)</ref> * [[Pilt:Нашивка 113-ої окремої бригади територіальної оборони ЗСУ (Харківська область).svg|25px]] [[113. üksik maakaitsebrigaad]] – [[Harkivi oblast]]<ref>[https://kharkivoda.gov.ua/news/114604 Безпекову ситуацію на Харківщині повністю контролюють органи державної влади та силовий блок] (vaadatud: 12.05.2022)</ref> * 127. maakaitsebrigaad – [[Harkiv]]<ref>[https://lb.ua/society/2022/05/16/516949_227_batalyon_127_brigadi_teroboroni.html 227 батальйон 127 бригади тероборони Харкова вийшов на ділянку державного кордону] (vaadatud: 21.05.2022)</ref> ===Muud üksused=== *[[Ukraina rahvusvaheline maakaitseleegion]] ==Ajalugu== ===Sõjategevus 2022. aastal=== ==== Kiievi oblast ==== * 112. maakaitsebrigaad osales [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahingus]].<ref>Дмитро Журавель [https://shotam.info/pid-kyievom-teroborona-znyshchyla-stuhnoiu-tanky-ta-btr-okupantiv-foto/ Під Києвом тероборона знищила «Стугною» танки та БТР окупантів (ФОТО)] 12.03.2022 (vaadatud: 31.07.2022)</ref> ====Mõkolajivi oblast==== * 2022. aasta märtsis toimus lahing kohaliku Ukraina territoriaalkaitsejõudude üksuse ja [[Venemaa relvajõud]]ude üksuste vahel, mille käigus viimased kaotasid kolm õhutõrjekompleksi [[Pantsir]]. Üks kompleks hävitati, aga teised kaks võeti trofeedeks.<ref>[https://www.unian.net/war/teroborona-bashtanki-otbila-u-okkupantov-tri-zrpk-pancir-s1-novosti-vtorzheniya-rossii-na-ukrainu-11754451.html Тероборона Баштанки отбила у оккупантов три ЗРПК "Панцирь-С1" (видео)] – [[UNIAN]], 22.03.2022 (vaadatud: 22.03.2022)</ref> ====Zaporižžja oblast==== * 27. märtsil 2022 võtsid [[Melitopol]]i territoriaalkaitseüksused enda kontrolli alla varem [[Venemaa relvajõud]]ude käes olnud Poltavka ja Malõnivka küla.<ref>ТЕТЯНА КОВАЛЕНКО. [https://korrespondent.net/ukraine/events/4460766-teroborona-osvobodyla-dva-sela-pod-melytopolem Тероборона освободила два села под Мелитополем] – KorrespondenT.net, 27.03.2022 (vaadatud: 27.03.2022)</ref> ==Varustus== {| class="wikitable" |+ |- |- ! Mudel !! Pilt !! Päritolumaa !! Tüüp !! Versioon !! Lisainfo |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Käsitulirelvad''' |- | [[Browning M2]] || [[Pilt:M2 Browning, Musée de l'Armée.jpg|180px]] || {{pisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} || [[raskekuulipilduja]]<ref>[https://armyinform.com.ua/2022/06/16/old-good-krupnyak-lvivski-teroboronivczi-opanovuyut-legendarnyj-browning-m2/ Old good «крупняк»: львівські тероборонівці опановують легендарний Browning M2] (16.06.2022)</ref> || || |- ! style="align: center; background: lavender;" colspan="7" | '''Tankitõrjerelvad''' |- | [[Granaadiheitja Carl-Gustav]] || [[Pilt:Carl Gustav M4 (1).jpg|180px]] || {{pisiLipp|Rootsi}} || [[granaadiheitja]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bijtsi-harkivskoyi-teroborony-prohodyat-navchannya-z-shvedskymy-granatometamy-carl-gustaf/ Бійці Харківської тероборони проходять навчання з шведськими гранатометами Carl-Gustaf] – Militarnõi, 10.04.2022 (vaadatud: 10.04.2022)</ref> || || |} ==Galerii== <gallery> BattalionLutskPatch.png|Lutski operatiivse reageerimise pataljoni embleem </gallery> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://sprotyv.in.ua/ Територіальна Оборона] [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] fuivllkzf255wuqw3rn1hfjh4r6r913 0 625012 6175312 6059538 2022-08-08T08:57:17Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = "I Want It All" | Kaas = | Kaane suurus = | Raam = | Pildi kirjeldus = | Esitaja = [[Queen]]i | Album = "[[The Miracle (album)|The Miracle]]" | A-pool = | B-pool = | Väljaantud = 02. mai 1989 | Formaat = | Lindistatud = 1988 | Stiil = | Pikkus = | Plaadifirma = | Autor = | Produtsent = | Eelmine singel = '' "[[Who Wants To Live Together]]" '' <br> (1986) | See singel = '' "'''I Want It All'''" '' <br> (1989) | Järgmine singel = '' "[[Breakthru]]" '' <br> (1989) | Edetabeli koht = | Veel = }} "'''I Want It All'''" on Briti rokkansambli [[Queen]] singel, mis ilmus aastal [[1989]] stuudioalbumilt "[[The Miracle (album)|The Miracle]]". [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Queen]] fanr3eqb63ypg4qljion1nfyam45wyc 6175313 6175312 2022-08-08T08:57:58Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = "I Want It All" | Kaas = | Kaane suurus = | Raam = | Pildi kirjeldus = | Esitaja = [[Queen]]i | Album = "[[The Miracle (album)|The Miracle]]" | A-pool = | B-pool = | Väljaantud = 02. mai 1989 | Formaat = | Lindistatud = 1988 | Stiil = | Pikkus = | Plaadifirma = | Autor = | Produtsent = | Eelmine singel = "[[Who Wants To Live Together]]" <br> (1986) | See singel = "'''I Want It All'''" <br> (1989) | Järgmine singel = "[[Breakthru]]" <br> (1989) | Edetabeli koht = | Veel = }} "'''I Want It All'''" on Briti rokkansambli [[Queen]] singel, mis ilmus aastal [[1989]] stuudioalbumilt "[[The Miracle (album)|The Miracle]]". [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Queen]] ie1huv3gq5do2ls1f9m9kfgtn9zd28a 6175314 6175313 2022-08-08T08:58:12Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = "I Want It All" | Kaas = | Kaane suurus = | Raam = | Pildi kirjeldus = | Esitaja = [[Queen]]i | Album = "[[The Miracle (album)|The Miracle]]" | A-pool = | B-pool = | Väljaantud = 02. mail 1989 | Formaat = | Lindistatud = 1988 | Stiil = | Pikkus = | Plaadifirma = | Autor = | Produtsent = | Eelmine singel = "[[Who Wants To Live Together]]" <br> (1986) | See singel = "'''I Want It All'''" <br> (1989) | Järgmine singel = "[[Breakthru]]" <br> (1989) | Edetabeli koht = | Veel = }} "'''I Want It All'''" on Briti rokkansambli [[Queen]] singel, mis ilmus aastal [[1989]] stuudioalbumilt "[[The Miracle (album)|The Miracle]]". [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Queen]] 59e9j7yxeklz5jjc7438l3kaf5rxl4r 6175315 6175314 2022-08-08T08:58:26Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = "I Want It All" | Kaas = | Kaane suurus = | Raam = | Pildi kirjeldus = | Esitaja = [[Queen]]i | Album = "[[The Miracle (album)|The Miracle]]" | A-pool = | B-pool = | Väljaantud = 2. mail 1989 | Formaat = | Lindistatud = 1988 | Stiil = | Pikkus = | Plaadifirma = | Autor = | Produtsent = | Eelmine singel = "[[Who Wants To Live Together]]" <br> (1986) | See singel = "'''I Want It All'''" <br> (1989) | Järgmine singel = "[[Breakthru]]" <br> (1989) | Edetabeli koht = | Veel = }} "'''I Want It All'''" on Briti rokkansambli [[Queen]] singel, mis ilmus aastal [[1989]] stuudioalbumilt "[[The Miracle (album)|The Miracle]]". [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Queen]] ld3pr2ygfs00s34qhxe3y30t6ryd0c5 0 625106 6174986 6172853 2022-08-07T16:14:17Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Kiievile | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg| bSize= 1400|cWidth=300|cHeight=300|oTop=45|oLeft=450|Location=center}} | pildisuurus = | pildiallkiri = Olukord Kiievi ümbruses | aeg = 24. veebruar 2022 – 3. aprill 2022 | koht = [[Kiiev]] ja [[Kiievi oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Magomed Tušajev]]<ref>Олег Базар. [https://lb.ua/society/2022/02/27/507086_pid_gostomelem_ukraintsi_rozgromili.html Під Гостомелем українці розгромили колону елітного чеченського спецназу] - Lb.ua, 27.02.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] * [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa maaväed]] ** [[64. üksik motolaskurbrigaad]]<ref>[https://www.slidstvo.info/warnews/prokuratura-ogolosyla-pidozry-desyatom-buchanskym-katam-hto-vony-i-yaki-zlochyny-vchynyaly/ ПРОКУРАТУРА ОГОЛОСИЛА ПІДОЗРИ ДЕСЯТЬОМ БУЧАНСЬКИМ КАТАМ: ХТО ВОНИ І ЯКІ ЗЛОЧИНИ ВЧИНЯЛИ] (vaadatud: 10.07.2022)</ref> * [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]] * [[Venemaa õhudessantväed]]<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2022-03-04/razgrom-kolonnyi-rossiyskih-desantnikov-pod-kievom-opublikovanyi-novyie-foto/261427 Разгром колонны российских десантников под Киевом: опубликованы новые фото] - 04.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]]<ref>Mark Urban. [https://www.bbc.com/news/world-europe-60946340 The heavy losses of an elite Russian regiment in Ukraine] - BBC, 02.04.2022 (vaadatud: 11.07.2022)</ref> [[Venemaa Rahvuskaart]]<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> ** [[OMON]]<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325918/ СБУ опублікувала допит російського ОМОНівця: кається і просить росіян скласти зброю] (vaadatud: 12.07.2022)</ref> | väeüksused2 = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina Relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] ** [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> ** [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Ukraina dessantväed]] ** [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> * [[Ukraina maakaitsevägi]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462083-teroborona-na-kyevschyne-razbyla-vrazheskuui-tekhnyku Тероборона на Киевщине разбила вражескую технику] 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/natsgvardiya-zachistila-okkupantov-na-kievskom-napravlenii-foto Нацгвардия зачистила оккупантов на Киевском направлении: фото] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zbyly-rosijskyj-su-25sm-litak-identyfikuvaly/ ЗСУ збили російський Су-25СМ – літак ідентифікували] 10.03.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> 1 [[Kamov Ka-52|Ka-52]]<ref>[https://www.slidstvo.info/news/slidstvo-info-identified-the-pilot-of-the-russian-helicopter-downed-near-gostomel/ SLIDSTVO.INFO IDENTIFIED THE PILOT OF THE RUSSIAN HELICOPTER DOWNED NEAR GOSTOMEL] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-kyyivshhyni-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-su-34/ На Київщині ідентифікували збитий російський Су-34] (17.04.2022)</ref>, 1 [[Mil Mi-8|Mi-8]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-makarova-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-vertolit-my-8/ Біля Макарова ідентифікували збитий російський вертоліт Ми-8] (vaadatud:12.05.2022)</ref> | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Kiievile''' ([[ukraina keel]]es Бої за Київ) oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll Ukraina pealinna Kiievi ja [[Kiievi oblast|oblasti]] üle.<ref name=AFP /><ref name=_0 /><ref name=_5 /> Ukraina teatas kontrolli taastamisest Kiievi oblasti üle 2022. aasta 2. aprillil<ref name="retake1" /><ref name="retake2" /> ==Sündmuste käik== Venemaa relvajõud sisenesid Ukraina-Valgevene piiri suunalt Ukrainasse, kus alustasid sõjategevust Ukraina regulaarväega. Kiievi oblastis asub riigi valitsus ja sõjaline väejuhatus.<ref name=_5 /><ref name=_6 /> Pealetung koosnes mitmest lahingust, millest üks oli [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahing]]. ===24. veebruar=== 24. veebruari hommikul algas rünnak Kiievi peamisele lennujaamale [[Kiievi Borõspili lennujaam|Borõspili rahvusvahelisele lennujaamale]].<ref name=_0 /> Samal päeval tabas Vene raketilöök ka [[Vassõlkivi lennuväebaas]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220319092839/https://24tv.ua/mer-vasilkova-povidomila-pro-obstrili-aeroportu_n1876239 Мер Василькова повідомила про обстріли аеродрому] 24.02.2022 (vaadatud: 15.06.2022)</ref> 24. veebruaril vallutasid Valgevenest põhjasuunalt sisenenud Vene väed [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref name=_1 /> 24. veebruaril 2022 ründasid [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]]ude (VKS) helikopterid Antonovi lennujaama Hostomelis.<ref>ЕЛЕНА РОЩИНА. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/24/7325376/ Гостомель под Киевом обстреливают с вертолетов – ВСУ сбили 2 вертолета] - [[Ukrajinska Pravda]], 24.02.2022. (vaadatud: 24.02.2022)</ref> ===25. veebruar=== Keskhommikul sisenesid Ukraina sõjaväevormi riietunud Vene [[diversant|diversandid]] Kiievi põhjapoolsesse [[Oboloni rajoon]]i<!--ukwi: Оболонський район-->.<ref name=NYT /><ref name=_5 /> ===27. veebruar=== 27. veebruaril algas [[Irpini lahing]], mis lõppes 2022. aasta märtsis. ===28. veebruar=== 28. veebruaril toimus [[Butša]]s lahing Ukraina relvajõudude ja [[Novokuznetsk]]i [[OMON]]i vahel.<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> === Märtsi algus === Märtsi alguses vabastasid [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]] ja [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]] Kiievist eemal asuva [[Makariv]]i.<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> Hiljem pidid taanduma. === 22.-28. märts === * 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi taas enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> * 23. märtsil teatas [[Ukraina Rahvuspolitsei|Ukraina politsei]], et taastas [[Irpin]]is enda tegevuse.<ref>ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * 24. märtsil 2022 taastasid Ukraina relvajõud Kiievi oblasti [[Lukjanivka]] küla üle kontrolli.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4460152-vsu-osvobodyly-esche-odno-selo-na-kyevschyne ВСУ освободили еще одно село на Киевщине] - Корреспондент.net, 24.03.2022 (vaadatud: 24.03.2022)</ref> * 28. märtsil 2022 teatas [[Irpin]]i linnapea Oleksandr Markušõn, et linn on okupantidest vabastatud.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/irpen-osvobodili-ot-rossijskikh-okkupantov-mer-aleksandr-markushin.html Ирпень освободили от российских оккупантов — мэр Александр Маркушин] - ZN.ua, 28.03.2022 (vaadatud: 28.03.2022)</ref> === 31. märts-3. aprill === 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 1. aprillil 2022 teatas [[Butša]] linnapea [[Anatoli Fedoruk]], et linn ei ole enam Vene okupantide käes.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/prigorod-kieva-bucha-osvobojdena-ot-rossiyskih-okkupantov-mer Пригород Киева. Буча освобождена от российских оккупантов – мэр] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> Samal päeval taastasid Ukraina relvajõud kontrolli [[Ivankiv]]i üle.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462393-vsu-osvobodyly-yvankov-na-kyevschyne ВСУ освободили Иванков на Киевщине] - Korrespondent.net, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> 2. aprillil 2022 alustas [[Ukraina Rahvuspolitsei]] eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref>[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> 3. aprillil 2022 võtsid [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Підбитий російський танк Т-72.jpg|Purustatud [[T-72]] [[Makariv]]is 2022. aasta märtsis </gallery> ==Vaata ka== * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Harkivi lahing (2022)]] * [[Butša massimõrv]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYT>{{cite news |last1=Bengali |first1=Shashank |last2=Santora |first2=Marc |title=Russian troops enter the outskirts of Kyiv |url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |access-date=25. veebruar 2022 |work=[[The New York Times]] |date=25. veebruar 2022 |archive-date=25. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225112433/https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |url-status=live }}</ref> <ref name=_1>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Ukraine loses control of Chernobyl nuclear site, amid battles in Kyiv outskirts|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225030412/https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|url-status=live}}</ref> <ref name=AFP>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Battle underway for airbase on Kyiv outskirts|work=[[France 24]]|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225024828/https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|url-status=live}}</ref> <ref name=_0>{{Cite news|last1=Vanderklippe|first1=Nathan|last2=MacKinnon|first2=Mark|date=24. veebruar 2022|title=Russian troops advancing toward Kyiv as war rages throughout Ukraine|work=[[The Globe and Mail]]|url=https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225025850/https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|url-status=live}}</ref> <ref name=_5>{{Cite news|last1=Trifonov|first1=Yaroslav|last2=Forrest|first2=Brett|date=25. veebruar 2022|title=Russian Forces Close In on Ukraine's Capital, Bombing Intensifies|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162159/https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|url-status=live}}</ref> <ref name=_6>{{Cite news|last=Cecil|first=Nicholas|last2=Burford|first2=Rachel|last3=Bond|first3=David|last4=Stewart|first4=Will|date=25. veebruar 2022|title=Vladimir Putin’s bloody invasion brings terror to Ukraine capital Kyiv|work=[[London Evening Standard]]|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225115346/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|url-status=live}}</ref> <ref name="retake1">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-60949706?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=62488b201fea84616a6cda2d%26Ukraine%20retakes%20whole%20Kyiv%20region%20-%20deputy%20defence%20minister%262022-04-02T17%3A46%3A51.579Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:ef26daa6-459a-4d01-903d-b0a854e471b8&pinned_post_asset_id=62488b201fea84616a6cda2d&pinned_post_type=share|title=Ukraine war latest: Ukraine says it has retaken entire Kyiv region}}</ref> <ref name="retake2">{{Cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-2-22/h_4516cdd9f42ccce6f029c3d2fe2764c7|title = Kyiv region "liberated" from Russian forces, senior Ukrainian defense official says|date = 2 April 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar]. Reuters, 28. veebruar 2022 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|K]] mug7tm7i6wtygu0xtv64p6dystfd0zn 6174991 6174986 2022-08-07T16:17:02Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Kiievile | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{CSS image crop | Image = 2022 Russian invasion of Ukraine.svg| bSize= 1400|cWidth=300|cHeight=300|oTop=45|oLeft=450|Location=center}} | pildisuurus = | pildiallkiri = Olukord Kiievi ümbruses | aeg = 24. veebruar 2022 – 3. aprill 2022 | koht = [[Kiiev]] ja [[Kiievi oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Magomed Tušajev]]<ref>Олег Базар. [https://lb.ua/society/2022/02/27/507086_pid_gostomelem_ukraintsi_rozgromili.html Під Гостомелем українці розгромили колону елітного чеченського спецназу] - Lb.ua, 27.02.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] * [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa maaväed]] ** [[64. üksik motolaskurbrigaad]]<ref>[https://www.slidstvo.info/warnews/prokuratura-ogolosyla-pidozry-desyatom-buchanskym-katam-hto-vony-i-yaki-zlochyny-vchynyaly/ ПРОКУРАТУРА ОГОЛОСИЛА ПІДОЗРИ ДЕСЯТЬОМ БУЧАНСЬКИМ КАТАМ: ХТО ВОНИ І ЯКІ ЗЛОЧИНИ ВЧИНЯЛИ] (vaadatud: 10.07.2022)</ref> * [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]] * [[Venemaa õhudessantväed]]<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2022-03-04/razgrom-kolonnyi-rossiyskih-desantnikov-pod-kievom-opublikovanyi-novyie-foto/261427 Разгром колонны российских десантников под Киевом: опубликованы новые фото] - 04.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]]<ref>Mark Urban. [https://www.bbc.com/news/world-europe-60946340 The heavy losses of an elite Russian regiment in Ukraine] - BBC, 02.04.2022 (vaadatud: 11.07.2022)</ref> [[Venemaa Rahvuskaart]]<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> * [[OMON]]<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325918/ СБУ опублікувала допит російського ОМОНівця: кається і просить росіян скласти зброю] (vaadatud: 12.07.2022)</ref> | väeüksused2 = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina Relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] ** [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> ** [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Ukraina dessantväed]] ** [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> * [[Ukraina maakaitsevägi]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462083-teroborona-na-kyevschyne-razbyla-vrazheskuui-tekhnyku Тероборона на Киевщине разбила вражескую технику] 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/natsgvardiya-zachistila-okkupantov-na-kievskom-napravlenii-foto Нацгвардия зачистила оккупантов на Киевском направлении: фото] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zbyly-rosijskyj-su-25sm-litak-identyfikuvaly/ ЗСУ збили російський Су-25СМ – літак ідентифікували] 10.03.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> 1 [[Kamov Ka-52|Ka-52]]<ref>[https://www.slidstvo.info/news/slidstvo-info-identified-the-pilot-of-the-russian-helicopter-downed-near-gostomel/ SLIDSTVO.INFO IDENTIFIED THE PILOT OF THE RUSSIAN HELICOPTER DOWNED NEAR GOSTOMEL] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-kyyivshhyni-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-su-34/ На Київщині ідентифікували збитий російський Су-34] (17.04.2022)</ref>, 1 [[Mil Mi-8|Mi-8]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-makarova-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-vertolit-my-8/ Біля Макарова ідентифікували збитий російський вертоліт Ми-8] (vaadatud:12.05.2022)</ref> | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Kiievile''' ([[ukraina keel]]es Бої за Київ) oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll Ukraina pealinna Kiievi ja [[Kiievi oblast|oblasti]] üle.<ref name=AFP /><ref name=_0 /><ref name=_5 /> Ukraina teatas kontrolli taastamisest Kiievi oblasti üle 2022. aasta 2. aprillil<ref name="retake1" /><ref name="retake2" /> ==Sündmuste käik== Venemaa relvajõud sisenesid Ukraina-Valgevene piiri suunalt Ukrainasse, kus alustasid sõjategevust Ukraina regulaarväega. Kiievi oblastis asub riigi valitsus ja sõjaline väejuhatus.<ref name=_5 /><ref name=_6 /> Pealetung koosnes mitmest lahingust, millest üks oli [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahing]]. ===24. veebruar=== 24. veebruari hommikul algas rünnak Kiievi peamisele lennujaamale [[Kiievi Borõspili lennujaam|Borõspili rahvusvahelisele lennujaamale]].<ref name=_0 /> Samal päeval tabas Vene raketilöök ka [[Vassõlkivi lennuväebaas]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220319092839/https://24tv.ua/mer-vasilkova-povidomila-pro-obstrili-aeroportu_n1876239 Мер Василькова повідомила про обстріли аеродрому] 24.02.2022 (vaadatud: 15.06.2022)</ref> 24. veebruaril vallutasid Valgevenest põhjasuunalt sisenenud Vene väed [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref name=_1 /> 24. veebruaril 2022 ründasid [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]]ude (VKS) helikopterid Antonovi lennujaama Hostomelis.<ref>ЕЛЕНА РОЩИНА. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/24/7325376/ Гостомель под Киевом обстреливают с вертолетов – ВСУ сбили 2 вертолета] - [[Ukrajinska Pravda]], 24.02.2022. (vaadatud: 24.02.2022)</ref> ===25. veebruar=== Keskhommikul sisenesid Ukraina sõjaväevormi riietunud Vene [[diversant|diversandid]] Kiievi põhjapoolsesse [[Oboloni rajoon]]i<!--ukwi: Оболонський район-->.<ref name=NYT /><ref name=_5 /> ===27. veebruar=== 27. veebruaril algas [[Irpini lahing]], mis lõppes 2022. aasta märtsis. ===28. veebruar=== 28. veebruaril toimus [[Butša]]s lahing Ukraina relvajõudude ja [[Novokuznetsk]]i [[OMON]]i vahel.<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> === Märtsi algus === Märtsi alguses vabastasid [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]] ja [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]] Kiievist eemal asuva [[Makariv]]i.<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> Hiljem pidid taanduma. === 22.-28. märts === * 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi taas enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> * 23. märtsil teatas [[Ukraina Rahvuspolitsei|Ukraina politsei]], et taastas [[Irpin]]is enda tegevuse.<ref>ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * 24. märtsil 2022 taastasid Ukraina relvajõud Kiievi oblasti [[Lukjanivka]] küla üle kontrolli.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4460152-vsu-osvobodyly-esche-odno-selo-na-kyevschyne ВСУ освободили еще одно село на Киевщине] - Корреспондент.net, 24.03.2022 (vaadatud: 24.03.2022)</ref> * 28. märtsil 2022 teatas [[Irpin]]i linnapea Oleksandr Markušõn, et linn on okupantidest vabastatud.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/irpen-osvobodili-ot-rossijskikh-okkupantov-mer-aleksandr-markushin.html Ирпень освободили от российских оккупантов — мэр Александр Маркушин] - ZN.ua, 28.03.2022 (vaadatud: 28.03.2022)</ref> === 31. märts-3. aprill === 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 1. aprillil 2022 teatas [[Butša]] linnapea [[Anatoli Fedoruk]], et linn ei ole enam Vene okupantide käes.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/prigorod-kieva-bucha-osvobojdena-ot-rossiyskih-okkupantov-mer Пригород Киева. Буча освобождена от российских оккупантов – мэр] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> Samal päeval taastasid Ukraina relvajõud kontrolli [[Ivankiv]]i üle.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462393-vsu-osvobodyly-yvankov-na-kyevschyne ВСУ освободили Иванков на Киевщине] - Korrespondent.net, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> 2. aprillil 2022 alustas [[Ukraina Rahvuspolitsei]] eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref>[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> 3. aprillil 2022 võtsid [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Підбитий російський танк Т-72.jpg|Purustatud [[T-72]] [[Makariv]]is 2022. aasta märtsis </gallery> ==Vaata ka== * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Harkivi lahing (2022)]] * [[Butša massimõrv]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYT>{{cite news |last1=Bengali |first1=Shashank |last2=Santora |first2=Marc |title=Russian troops enter the outskirts of Kyiv |url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |access-date=25. veebruar 2022 |work=[[The New York Times]] |date=25. veebruar 2022 |archive-date=25. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225112433/https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |url-status=live }}</ref> <ref name=_1>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Ukraine loses control of Chernobyl nuclear site, amid battles in Kyiv outskirts|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225030412/https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|url-status=live}}</ref> <ref name=AFP>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Battle underway for airbase on Kyiv outskirts|work=[[France 24]]|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225024828/https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|url-status=live}}</ref> <ref name=_0>{{Cite news|last1=Vanderklippe|first1=Nathan|last2=MacKinnon|first2=Mark|date=24. veebruar 2022|title=Russian troops advancing toward Kyiv as war rages throughout Ukraine|work=[[The Globe and Mail]]|url=https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225025850/https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|url-status=live}}</ref> <ref name=_5>{{Cite news|last1=Trifonov|first1=Yaroslav|last2=Forrest|first2=Brett|date=25. veebruar 2022|title=Russian Forces Close In on Ukraine's Capital, Bombing Intensifies|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162159/https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|url-status=live}}</ref> <ref name=_6>{{Cite news|last=Cecil|first=Nicholas|last2=Burford|first2=Rachel|last3=Bond|first3=David|last4=Stewart|first4=Will|date=25. veebruar 2022|title=Vladimir Putin’s bloody invasion brings terror to Ukraine capital Kyiv|work=[[London Evening Standard]]|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225115346/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|url-status=live}}</ref> <ref name="retake1">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-60949706?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=62488b201fea84616a6cda2d%26Ukraine%20retakes%20whole%20Kyiv%20region%20-%20deputy%20defence%20minister%262022-04-02T17%3A46%3A51.579Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:ef26daa6-459a-4d01-903d-b0a854e471b8&pinned_post_asset_id=62488b201fea84616a6cda2d&pinned_post_type=share|title=Ukraine war latest: Ukraine says it has retaken entire Kyiv region}}</ref> <ref name="retake2">{{Cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-2-22/h_4516cdd9f42ccce6f029c3d2fe2764c7|title = Kyiv region "liberated" from Russian forces, senior Ukrainian defense official says|date = 2 April 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar]. Reuters, 28. veebruar 2022 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|K]] 2zcbot7vs2ro9aqbsgyhncd4q85fw8a 6175000 6174991 2022-08-07T16:26:16Z Pietadè 41543 enwi infokasti fotod wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = Pealetung Kiievile | osa = [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungist Ukrainasse]] | pilt = {{mitu pilti |border=infobox |perrow=2/2/2 |kogulaius=300 |pilt1= Russian bombardment of telecommunications antennas in Kiev (3to4).jpg |alt1= |pilt2=Antonov Airport after Russian invasion of Ukraine and Mriya (3to4).jpg |alt2= |pilt3=Выдвижение танкового подразделения в Киевской области в ходе проведения специальной военной операции на Украине 005 (3to4).png |alt3= |pilt4=Fire at Kryuchki petroleum depot due to missile strike (3to4).jpg |alt4= |pilt5=Battle of Hostomel, 04.03.2021, Skirmish Aftermath.jpg|alt5= |pilt6= |alt6=}} | pildisuurus = 320 | pildiallkiri = <!--enwi kollaaž--> | aeg = 24. veebruar 2022 – 3. aprill 2022 | koht = [[Kiiev]] ja [[Kiievi oblast]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Ukraina võit | seis = | osaline1 = {{Pisilipp|Venemaa}} | osaline2 = {{Pisilipp|Ukraina}} | osaline3 = | väejuht1 = [[Magomed Tušajev]]<ref>Олег Базар. [https://lb.ua/society/2022/02/27/507086_pid_gostomelem_ukraintsi_rozgromili.html Під Гостомелем українці розгромили колону елітного чеченського спецназу] - Lb.ua, 27.02.2022 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> | väejuht2 = | väejuht3 = | väeüksused1 = [[Pilt:Middle emblem of the Armed Forces of the Russian Federation (27.01.1997-present).svg|25px]] [[Venemaa Relvajõud]] * [[Venemaa Föderatsiooni maaväed|Venemaa maaväed]] ** [[64. üksik motolaskurbrigaad]]<ref>[https://www.slidstvo.info/warnews/prokuratura-ogolosyla-pidozry-desyatom-buchanskym-katam-hto-vony-i-yaki-zlochyny-vchynyaly/ ПРОКУРАТУРА ОГОЛОСИЛА ПІДОЗРИ ДЕСЯТЬОМ БУЧАНСЬКИМ КАТАМ: ХТО ВОНИ І ЯКІ ЗЛОЧИНИ ВЧИНЯЛИ] (vaadatud: 10.07.2022)</ref> * [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]] * [[Venemaa õhudessantväed]]<ref>[https://apostrophe.ua/news/society/2022-03-04/razgrom-kolonnyi-rossiyskih-desantnikov-pod-kievom-opublikovanyi-novyie-foto/261427 Разгром колонны российских десантников под Киевом: опубликованы новые фото] - 04.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> ** [[331. kaardiväe õhudessantpolk]]<ref>Mark Urban. [https://www.bbc.com/news/world-europe-60946340 The heavy losses of an elite Russian regiment in Ukraine] - BBC, 02.04.2022 (vaadatud: 11.07.2022)</ref> [[Venemaa Rahvuskaart]]<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> * [[OMON]]<ref>[https://www.pravda.com.ua/news/2022/02/25/7325918/ СБУ опублікувала допит російського ОМОНівця: кається і просить росіян скласти зброю] (vaadatud: 12.07.2022)</ref> | väeüksused2 = [[Pilt:Emblem of the Ukrainian Armed Forces.svg|25px]] [[Ukraina Relvajõud]] * [[Ukraina maaväed]] ** [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> ** [[72. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|72. üksik mehhaniseeritud brigaad]]<ref>[https://zn.ua/ukr/UKRAINE/sekret-peremohi-nad-okupantami-pid-kijevom-vid-komandira-72-ombr.html Секрет перемоги над окупантами під Києвом від командира 72 ОМБр] (vaadatud: 05.05.2022)</ref> * [[Üksik eriotstarbeline polk Azov]]<ref>[https://racurs.ua/ua/n168232-poblyzu-kyieva-rozbyly-tankovu-kolonu-okupantiv-foto-i-video-bou.html Поблизу Києва розбили танкову колону окупантів — фото і відео бою] (vaadatud: 11.07.2022)</ref> * [[Ukraina dessantväed]] ** [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]]<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> * [[Ukraina maakaitsevägi]]<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462083-teroborona-na-kyevschyne-razbyla-vrazheskuui-tekhnyku Тероборона на Киевщине разбила вражескую технику] 31.03.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> [[Ukraina Rahvuskaart]]<ref>[https://news.liga.net/politics/news/natsgvardiya-zachistila-okkupantov-na-kievskom-napravlenii-foto Нацгвардия зачистила оккупантов на Киевском направлении: фото] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 31.03.2022)</ref> | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = 1 [[Suhhoi Su-25|Su-25]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/zsu-zbyly-rosijskyj-su-25sm-litak-identyfikuvaly/ ЗСУ збили російський Су-25СМ – літак ідентифікували] 10.03.2022 (vaadatud: 15.04.2022)</ref> 1 [[Kamov Ka-52|Ka-52]]<ref>[https://www.slidstvo.info/news/slidstvo-info-identified-the-pilot-of-the-russian-helicopter-downed-near-gostomel/ SLIDSTVO.INFO IDENTIFIED THE PILOT OF THE RUSSIAN HELICOPTER DOWNED NEAR GOSTOMEL] (vaadatud: 17.04.2022)</ref> 1 [[Suhhoi Su-34|Su-34]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/na-kyyivshhyni-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-su-34/ На Київщині ідентифікували збитий російський Су-34] (17.04.2022)</ref>, 1 [[Mil Mi-8|Mi-8]]<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/bilya-makarova-identyfikuvaly-zbytyj-rosijskyj-vertolit-my-8/ Біля Макарова ідентифікували збитий російський вертоліт Ми-8] (vaadatud:12.05.2022)</ref> | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''Pealetung Kiievile''' ([[ukraina keel]]es Бої за Київ) oli 2022. aasta 24. veebruaril alanud [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] toimunud lahingutegevus, mille eesmärk oli kehtestada kontroll Ukraina pealinna Kiievi ja [[Kiievi oblast|oblasti]] üle.<ref name=AFP /><ref name=_0 /><ref name=_5 /> Ukraina teatas kontrolli taastamisest Kiievi oblasti üle 2022. aasta 2. aprillil<ref name="retake1" /><ref name="retake2" /> ==Sündmuste käik== Venemaa relvajõud sisenesid Ukraina-Valgevene piiri suunalt Ukrainasse, kus alustasid sõjategevust Ukraina regulaarväega. Kiievi oblastis asub riigi valitsus ja sõjaline väejuhatus.<ref name=_5 /><ref name=_6 /> Pealetung koosnes mitmest lahingust, millest üks oli [[Kiievi lahing (2022)|Kiievi lahing]]. ===24. veebruar=== 24. veebruari hommikul algas rünnak Kiievi peamisele lennujaamale [[Kiievi Borõspili lennujaam|Borõspili rahvusvahelisele lennujaamale]].<ref name=_0 /> Samal päeval tabas Vene raketilöök ka [[Vassõlkivi lennuväebaas]]i.<ref>[https://web.archive.org/web/20220319092839/https://24tv.ua/mer-vasilkova-povidomila-pro-obstrili-aeroportu_n1876239 Мер Василькова повідомила про обстріли аеродрому] 24.02.2022 (vaadatud: 15.06.2022)</ref> 24. veebruaril vallutasid Valgevenest põhjasuunalt sisenenud Vene väed [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a.<ref name=_1 /> 24. veebruaril 2022 ründasid [[Venemaa õhu- ja kosmosejõud]]ude (VKS) helikopterid Antonovi lennujaama Hostomelis.<ref>ЕЛЕНА РОЩИНА. [https://www.pravda.com.ua/rus/news/2022/02/24/7325376/ Гостомель под Киевом обстреливают с вертолетов – ВСУ сбили 2 вертолета] - [[Ukrajinska Pravda]], 24.02.2022. (vaadatud: 24.02.2022)</ref> ===25. veebruar=== Keskhommikul sisenesid Ukraina sõjaväevormi riietunud Vene [[diversant|diversandid]] Kiievi põhjapoolsesse [[Oboloni rajoon]]i<!--ukwi: Оболонський район-->.<ref name=NYT /><ref name=_5 /> ===27. veebruar=== 27. veebruaril algas [[Irpini lahing]], mis lõppes 2022. aasta märtsis. ===28. veebruar=== 28. veebruaril toimus [[Butša]]s lahing Ukraina relvajõudude ja [[Novokuznetsk]]i [[OMON]]i vahel.<ref>[https://www.rferl.org/a/russian-soldiers-ukraine-cannon-fodder-governor/31739187.html 'Sent As Cannon Fodder': Locals Confront Russian Governor Over 'Deceived' Soldiers In Ukraine] (vaadatud: 26.04.2022)</ref> === Märtsi algus === Märtsi alguses vabastasid [[14. üksik mehhaniseeritud brigaad (Ukraina)|14. üksik mehhaniseeritud brigaad]] ja [[95. üksik ründedessantbrigaad|95. dessantbrigaad]] Kiievist eemal asuva [[Makariv]]i.<ref>Анна Паскевич [https://war.obozrevatel.com/ukr/zsu-zvilnili-makariv-na-kiivschini-ta-zakripili-pozitsii.htm ЗСУ звільнили Макарів на Київщині та закріпили позиції] - Obozrevatel, 2.03.2022 (vaadatud: 03.08.2022)</ref> Hiljem pidid taanduma. === 22.-28. märts === * 22. märtsil võtsid Ukraina relvajõudude üksused Kiievi lähedal asuva [[Makariv]]i alevi taas enda kontrolli alla.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/ukrainskie-voyska-osvobodili-makarov-genshtab Украинские войска освободили Макаров – Генштаб] - Liga Novosti, 22.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> * 23. märtsil teatas [[Ukraina Rahvuspolitsei|Ukraina politsei]], et taastas [[Irpin]]is enda tegevuse.<ref>ВИКТОРИЯ ПОДОРОЖНАЯ.[https://korrespondent.net/ukraine/4459626-v-yrpene-vozobnovyla-rabotu-polytsyia В Ирпене возобновила работу полиция] . KorrespondenT.net, 23.03.2022 (vaadatud: 23.03.2022)</ref> * 24. märtsil 2022 taastasid Ukraina relvajõud Kiievi oblasti [[Lukjanivka]] küla üle kontrolli.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4460152-vsu-osvobodyly-esche-odno-selo-na-kyevschyne ВСУ освободили еще одно село на Киевщине] - Корреспондент.net, 24.03.2022 (vaadatud: 24.03.2022)</ref> * 28. märtsil 2022 teatas [[Irpin]]i linnapea Oleksandr Markušõn, et linn on okupantidest vabastatud.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/irpen-osvobodili-ot-rossijskikh-okkupantov-mer-aleksandr-markushin.html Ирпень освободили от российских оккупантов — мэр Александр Маркушин] - ZN.ua, 28.03.2022 (vaadatud: 28.03.2022)</ref> === 31. märts-3. aprill === 31. märtsil lahkusid Vene väed [[Hostomel]]ist ja [[Hostomeli lennujaam]]a territooriumilt.<ref>[https://focus.ua/voennye-novosti/511089-dokumentalisty-pokazali-gostomelskiy-aeroport-i-sgorevshuyu-mriyu-posle-vyhoda-vs-rf-video Документалисты показали Гостомельский аэропорт и сгоревшую "Мрию" после выхода ВС РФ (видео)] 31.03.2022 (vaadatud: 12.04.2022)</ref> 1. aprillil 2022 teatas [[Butša]] linnapea [[Anatoli Fedoruk]], et linn ei ole enam Vene okupantide käes.<ref>[https://news.liga.net/politics/news/prigorod-kieva-bucha-osvobojdena-ot-rossiyskih-okkupantov-mer Пригород Киева. Буча освобождена от российских оккупантов – мэр] - Liga Novosti, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> Samal päeval taastasid Ukraina relvajõud kontrolli [[Ivankiv]]i üle.<ref>[https://korrespondent.net/ukraine/4462393-vsu-osvobodyly-yvankov-na-kyevschyne ВСУ освободили Иванков на Киевщине] - Korrespondent.net, 01.04.2022 (vaadatud: 01.04.2022)</ref> 2. aprillil 2022 alustas [[Ukraina Rahvuspolitsei]] eriotstarbeline polk Safari [[Butša]] linna puhastamist [[diversant]]idest ja Vene vägede kaasajooksikutest.<ref>[https://news.liga.net/kiev/video/ukrainskie-spetsnazovtsy-nachali-zachistku-buchi-video Украинские спецназовцы начали зачистку Бучи – видео] - Liga Novosti, 02.04.2022 (vaadatud: 02.04.2022)</ref> 3. aprillil 2022 võtsid [[Ukraina dessantväed|Ukraina dessantvägede]] üksused enda kontrolli alla [[Prõpjat]]i piirkonna.<ref>[https://zn.ua/UKRAINE/ukrainskie-voennye-vzjali-pod-kontrol-rajon-pripjati-i-uchastok-hosudarstvennoj-hranitsy-s-belarusju.html Украинские военные взяли под контроль район Припяти и участок государственной границы с Беларусью] - ZN.ua, 03.04.2022 (vaadatud: 03.04.2022)</ref> == Galerii == <gallery> Підбитий російський танк Т-72.jpg|Purustatud [[T-72]] [[Makariv]]is 2022. aasta märtsis </gallery> ==Vaata ka== * [[Kiievi lahing (2022)]] * [[Harkivi lahing (2022)]] * [[Butša massimõrv]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=NYT>{{cite news |last1=Bengali |first1=Shashank |last2=Santora |first2=Marc |title=Russian troops enter the outskirts of Kyiv |url=https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |access-date=25. veebruar 2022 |work=[[The New York Times]] |date=25. veebruar 2022 |archive-date=25. veebruar 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220225112433/https://www.nytimes.com/live/2022/02/24/world/russia-attacks-ukraine/russian-troops-enter-the-outskirts-of-kyiv |url-status=live }}</ref> <ref name=_1>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Ukraine loses control of Chernobyl nuclear site, amid battles in Kyiv outskirts|work=[[The Times of Israel]]|url=https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225030412/https://www.timesofisrael.com/ukraine-troops-battle-invading-russian-army-in-kyiv-outskirts/|url-status=live}}</ref> <ref name=AFP>{{Cite news|date=24. veebruar 2022|title=Battle underway for airbase on Kyiv outskirts|work=[[France 24]]|agency=[[Agence France-Presse]]|url=https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225024828/https://www.france24.com/en/live-news/20220224-battle-underway-for-airbase-on-kyiv-outskirts|url-status=live}}</ref> <ref name=_0>{{Cite news|last1=Vanderklippe|first1=Nathan|last2=MacKinnon|first2=Mark|date=24. veebruar 2022|title=Russian troops advancing toward Kyiv as war rages throughout Ukraine|work=[[The Globe and Mail]]|url=https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225025850/https://www.theglobeandmail.com/world/article-russia-launches-attacks-on-ukrainian-cities-as-putin-declares-military/|url-status=live}}</ref> <ref name=_5>{{Cite news|last1=Trifonov|first1=Yaroslav|last2=Forrest|first2=Brett|date=25. veebruar 2022|title=Russian Forces Close In on Ukraine's Capital, Bombing Intensifies|work=[[The Wall Street Journal]]|url=https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225162159/https://www.wsj.com/articles/ukrainian-capital-rocked-by-explosions-as-russia-intensifies-attack-11645771768|url-status=live}}</ref> <ref name=_6>{{Cite news|last=Cecil|first=Nicholas|last2=Burford|first2=Rachel|last3=Bond|first3=David|last4=Stewart|first4=Will|date=25. veebruar 2022|title=Vladimir Putin’s bloody invasion brings terror to Ukraine capital Kyiv|work=[[London Evening Standard]]|url=https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|access-date=25. veebruar 2022|archive-date=25. veebruar 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220225115346/https://www.standard.co.uk/news/world/vladimir-putin-invades-kiev-ukraine-war-boris-johnson-nato-b984633.html|url-status=live}}</ref> <ref name="retake1">{{Cite web|url=https://www.bbc.co.uk/news/live/world-europe-60949706?ns_mchannel=social&ns_source=twitter&ns_campaign=bbc_live&ns_linkname=62488b201fea84616a6cda2d%26Ukraine%20retakes%20whole%20Kyiv%20region%20-%20deputy%20defence%20minister%262022-04-02T17%3A46%3A51.579Z&ns_fee=0&pinned_post_locator=urn:asset:ef26daa6-459a-4d01-903d-b0a854e471b8&pinned_post_asset_id=62488b201fea84616a6cda2d&pinned_post_type=share|title=Ukraine war latest: Ukraine says it has retaken entire Kyiv region}}</ref> <ref name="retake2">{{Cite web|url=https://edition.cnn.com/europe/live-news/ukraine-russia-putin-news-04-2-22/h_4516cdd9f42ccce6f029c3d2fe2764c7|title = Kyiv region "liberated" from Russian forces, senior Ukrainian defense official says|date = 2 April 2022}}</ref> }} ==Välislingid== * [https://www.reuters.com/world/europe/russian-military-convoy-north-kyiv-stretches-40-miles-maxar-2022-03-01/ Russian military convoy north of Kyiv stretches for 40 miles -Maxar]. Reuters, 28. veebruar 2022 [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|K]] pgz5qy9hlmyf0fqcvkwaifwlkal5g35 0 627516 6175067 6152871 2022-08-07T19:26:46Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad | pilt = 128 ОГШБр.png | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2018 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina maaväed]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Ühendjõudude operatsioon]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[polkovnik]] Oleh Hontšaruk | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = * [[Serhi Sobko]] (2017—2019) * [[Serhi Šaptala]] (2014—2017) <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad''' ([[ukraina keel]]es ''128-ма окрема гірсько-штурмова бригада'') on [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] väeüksus. == Ajalugu == === Sõjategevus Donbassi piirkonnas === 12. novembril 2019 sai brigaadiülem polkovnvik Jevhen Korosteljov [[Dokutšajevsk]]i piirkonnas haavata.<ref>[https://rus.lb.ua/society/2019/11/13/442191_raneniy_komandir_128y_brigadi.html Раненый командир 128-й бригады доставлен в Харьков] - Lb.ua, 13.11.2019 (vaadatud: 08.04.2019)</ref> == Autasud == === Ukraina kangelane === * [[file:Hero of Ukraine.svg|15px]] 2022 - [[polkovnik]] Denõss Tšajuk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №271/2022 Про присвоєння Д.Чаюку звання Герой України. За особисту мужність і самовіддані дії, виявлені у захисті державного суверенітету та територіальної цілісності України, постановляю: Присвоїти звання Герой України з врученням ордена “Золота Зірка” ЧАЮКУ Денису Валентиновичу – полковнику. 24.04.2022</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/04/25/zastupnyk-komandyra-okremoyi-girsko-shturmovoyi-brygady-denys-chayuk-stav-geroyem-ukrayiny/?utm_source=mainnews&utm_medium=article&utm_campaign=traficsource Заступник командира окремої гірсько-штурмової бригади Денис Чаюк став Героєм України] (vaadatud: 25.04.2022)</ref> == Vaata ka == * [[23. mägijäägribrigaad]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] ieu2an4bzen48nx82kgefkvo6mlnl53 6175073 6175067 2022-08-07T19:33:57Z Octagon11 123728 /* Vaata ka */ wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad | pilt = 128 ОГШБр.png | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2018 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina maaväed]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = [[Ühendjõudude operatsioon]] | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[polkovnik]] Oleh Hontšaruk | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = * [[Serhi Sobko]] (2017—2019) * [[Serhi Šaptala]] (2014—2017) <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''128. üksik Taga-Karpaatia mägiründebrigaad''' ([[ukraina keel]]es ''128-ма окрема гірсько-штурмова бригада'') on [[Ukraina maaväed|Ukraina maavägede]] väeüksus. == Ajalugu == === Sõjategevus Donbassi piirkonnas === 12. novembril 2019 sai brigaadiülem polkovnvik Jevhen Korosteljov [[Dokutšajevsk]]i piirkonnas haavata.<ref>[https://rus.lb.ua/society/2019/11/13/442191_raneniy_komandir_128y_brigadi.html Раненый командир 128-й бригады доставлен в Харьков] - Lb.ua, 13.11.2019 (vaadatud: 08.04.2019)</ref> == Autasud == === Ukraina kangelane === * [[file:Hero of Ukraine.svg|15px]] 2022 - [[polkovnik]] Denõss Tšajuk<ref>УКАЗ ПРЕЗИДЕНТА УКРАЇНИ №271/2022 Про присвоєння Д.Чаюку звання Герой України. За особисту мужність і самовіддані дії, виявлені у захисті державного суверенітету та територіальної цілісності України, постановляю: Присвоїти звання Герой України з врученням ордена “Золота Зірка” ЧАЮКУ Денису Валентиновичу – полковнику. 24.04.2022</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/2022/04/25/zastupnyk-komandyra-okremoyi-girsko-shturmovoyi-brygady-denys-chayuk-stav-geroyem-ukrayiny/?utm_source=mainnews&utm_medium=article&utm_campaign=traficsource Заступник командира окремої гірсько-штурмової бригади Денис Чаюк став Героєм України] (vaadatud: 25.04.2022)</ref> == Vaata ka == * [[10. üksik mägiründebrigaad]] * [[23. mägijäägribrigaad]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] j89regz2hdigdapqqct0dwyvrr478x6 0 632298 6175353 6152224 2022-08-08T10:03:04Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Aga siis" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Jüri Pootsmann]]i | koos = | album = "[[Jüri Pootsmann (album)|Jüri Pootsmann]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = 13. november 2015 | formaat = | lindistatud = 2014 | stiil = | pikkus = 3:31 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] | autor = | produtsent = [[Sten Šeripov]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Torm (Jüri Pootsmanni laul)|Torm]]" <br> (2015) | see singel = '''"Aga siis"''' <br> (2015) | järgmine singel = "[[Play]]" <br> (2016) | edetabeli koht = }} '''"Aga siis"''' on [[Jüri Pootsmann]]i laul. Laul avaldati digitaalselt allalaadituna [[13. november|13. novembril]] [[2015]] [[Universal Music Group]]i vahendusel teise singlina tema omanimeliselt albumilt. Lugu saavutas [[Raadio Uuno]] edetabelis 1. koha. [[Kategooria:2015. aasta singlid]] [[Kategooria:Jüri Pootsmanni singlid]] 4vork175i6ql9egvuhj7psiwya759lz 0 632459 6175124 6164110 2022-08-07T21:53:02Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki '''Gustavo Francisco Petro Urrego''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1960]] [[Ciénaga de Oro]]s, [[Córdoba departemang]]us) on [[Colombia]] majandusteadlane ja poliitik. Ta valiti [[19. juuni]]l [[2022]] [[Colombia president|Colombia presidendiks]], ta astus ametisse [[7. august]]il 2022. Ta on esimene vasakpoolne president Colombia ajaloos. Ta sündis 1960. aastal[[Ciénaga de Oro]]s kooliõpetaja perekonnas. Tema vanavanaisa emigreerus aastal [[1870]] [[Lõuna-Itaalia]]st, mistõttu tal on lisaks Colombia kodakondsusele ka itaalia kodakondsus. Usundi poolest on ta [[katoliiklus|katoliiklane]], talle on mõju avaldanud vabastusteoloogia. Mõni kuu pärast tema sündi kolis tema perekond Ciénaga de Orost [[Bogota]]sse, kus ta elas kuni 10-aastaseks saamiseni. Seejärel kolis tema perekond [[Zipaquirá]]sse (asub [[Cundinamarca departemang]]us). Ta võitis [[2022. aasta Colombia presidendivalimised]], kui kogus 50,44% häältest ja edestas oma vastaskandidaati [[Rodolfo Hernández Suárez]]it. {{Pooleli|aasta=2022|kuu=juuni}} == Isiklikku == Ta on kolmandat korda abielus, ta on viie lapse isa. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Iván Duque]] | nimi = [[Colombia president]] | aeg=[[2022]]– | järgnev=}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Petro, Gustavo}} [[Kategooria:Colombia presidendid]] [[Kategooria:Colombia poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] cznx0lqjzz3y09wobcespvaut5p4usz 0 632568 6175305 6152223 2022-08-08T08:48:08Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Kickstarts" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Example]]'i | koos = | album = "[[Won't Go Quietly]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = 13. juuni 2010 | formaat = | lindistatud = 2009 | stiil = | pikkus = 3:01 | plaadifirma = | autor = [[Example|Elliot Gleave]] | produtsent = [[Sub Focus]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Won't Go Quietly (laul)|Won't Go Quietly]]" (2010) <br> | see singel = "'''Kickstarts'''" (2010) <br> | järgmine singel = "[[Last Ones Standing]]" (2010) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Kickstarts'''" on briti laulja [[Example]]'i laul. See on kolmas singel tema teiselt albumilt "[[Won't Go Quietly]]". Lugu oli allalaadimiseks saadaval [[13. juuni]]st [[2010]], füüsiline singel ilmus [[14. juuni]]l [[2010]]. Tootmisega tegeles Briti trummi- ja bassimuusik [[Sub Focus]]. [[Kategooria:2010. aasta singlid]] [[Kategooria:Example'i singlid]] 031ok06ija3jx547hgjiof6tm7fhqcb 0 632616 6175306 6152221 2022-08-08T08:48:52Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Last Ones Standing" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Example]]'i | koos = | album = "[[Won't Go Quietly]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = 12. september 2010 | formaat = | lindistatud = 2009 | stiil = | pikkus = 3:27 | plaadifirma = | autor = Elliot Gleave | produtsent = [[Bjorn Yttling]] | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Kickstarts]]" (2010) <br> | see singel = "'''Last Ones Standing'''" (2010) <br> | järgmine singel = "[[Monster (Professor Greeni laul)|Monster]]" (2010) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Last Ones Standing'''" on briti muusiku [[Example]]'i laul. See on neljas singel tema teiselt albumilt "[[Won't Go Quietly]]". Lugu oli allalaadimiseks saadaval [[12. september|12. septembrist]] [[2010]], füüsiline singel ilmus [[13. september|13. septembril]] [[2010]]. Produtseerimise eest vastutas [[Bjorn Yttling]] [[Rootsi]] rokkansamblist [[Peter Bjorn and John]]. [[Kategooria:2010. aasta singlid]] [[Kategooria:Example'i singlid]] ruj90jkbks2uwo0d1008c7308muy5a2 0 632625 6175302 6169026 2022-08-08T08:45:40Z Adeliine 6693 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib muusikust, domeeni kohta vaata artiklit [[.example]].}} [[File:Example Live @ Burnemouth BIC.jpg|pisi|Example (2013)]] '''Elliot John Gleave''' (esinejanimega '''Example'''; sündinud [[20. juuni]]l [[1982]]) on inglise muusik, laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusikaprodutsent. ==Diskograafia== *"What We Made" (2007) *"Won't Go Quietly" (2010) *"Playing in the Shadows" (2011) *"The Evolution of Man" (2012) *"Live Life Living" (2014) *"Bangers & Ballads" (2018) *"Some Nights Last for Days" (2020) *"We May Grow Old But We Never Grow Up" (2022) [[Kategooria:Sündinud 1982]] ret6x46c7a6ke0sy746wl6gvupc5agc 6175303 6175302 2022-08-08T08:46:46Z Adeliine 6693 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Suurbritannia muusikud]]; +[[Kategooria:Suurbritannia muusikaprodutsendid]] wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib muusikust, domeeni kohta vaata artiklit [[.example]].}} [[File:Example Live @ Burnemouth BIC.jpg|pisi|Example (2013)]] '''Elliot John Gleave''' (esinejanimega '''Example'''; sündinud [[20. juuni]]l [[1982]]) on inglise muusik, laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusikaprodutsent. ==Diskograafia== *"What We Made" (2007) *"Won't Go Quietly" (2010) *"Playing in the Shadows" (2011) *"The Evolution of Man" (2012) *"Live Life Living" (2014) *"Bangers & Ballads" (2018) *"Some Nights Last for Days" (2020) *"We May Grow Old But We Never Grow Up" (2022) [[Kategooria:Suurbritannia muusikud]] [[Kategooria:Suurbritannia muusikaprodutsendid]] [[Kategooria:Sündinud 1982]] kht6kdndlws59ufmxbuh44v29htzv6d 0 632630 6175307 6148929 2022-08-08T08:49:07Z Adeliine 6693 Muudetud ümbersuunamise sihtkoht: [[Example (muusik)]] → [[Example]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Example]] d9qgm7mh8rt0ib49hsu9t7a0n4zbl3y 10 633590 6175423 6160968 2022-08-08T11:48:50Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''{{{1|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|{{{2|}}}}}, [[{{{3|}}}]] |- | '''◄''': '''[[{{{4|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|{{{5|}}}]]''' | '''[[{{{6|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|{{{7|}}}]]''' :'''►''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] – [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] – [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] – [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] – [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] – [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] – [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] – [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] – [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] – [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] – [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] – [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] – [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] – [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] – [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] – [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] – [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] – [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} 675m2cbrsba6q6s086b8p32aihx079q 6175429 6175423 2022-08-08T11:54:14Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 27em;" | colspan="2" |'''{{{1|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused''' [[Pilt:Athletics pictogram.svg|40x40px]] |- | colspan="4" |Korraldaja: {{PisiLipp|{{{2|}}}}}, [[{{{3|}}}]] |- | '''◄''': '''[[{{{4|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|{{{5|}}}]]''' | '''[[{{{6|}}}. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|{{{7|}}}]]''' :'''►''' |- |colspan="2"|[[1983. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1983]] – [[1987. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1987]] – [[1991. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1991]] – [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] – [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] – [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] – [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] – [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] – [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] – [[2005. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2005]] – [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] – [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009]] – [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2011]] – [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013]] – [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015]] – [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017]] – [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019]] – [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022]] – [[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023]] |} 4jkzuepizs2g7grxw9wldippk4lkjgm 0 633840 6175071 6174453 2022-08-07T19:30:51Z Pietadè 41543 /* Vaata ka */ 2003. aasta Euroopa kuumalaine wikitext text/x-wiki {{muutuv sündmus}} {{loodusanomaalia |nimetus=2022. aasta Euroopa kuumalained |kujutis=Eurasia geos5 2022194.jpg |pildiallkiri=Õhutemperatuur 13. juulil ([[NASA]]) |liik=[[kuumalaine]] |piirkond={{Flatlist| * Andorra * Hispaania * Holland * Horvaatia * Iirimaa * Itaalia * Kreeka * Norra * Poola * Portugal * Prantsusmaa * Rumeenia * Saksamaa * Slovakkia * Sloveenia * Šveits * Ungari * Ühendkuningriik }} |maksimumtemperatuur=+47 [[Celsiuse skaala|°C]] |algus=[[12. juuni]] [[2022]] |lõpp=kestab |kestus= |aeg=[[14. juuli]] [[2022]] |koht={{ill|de|Pinhão|Pinhão (Alijó)}}, [[Portugal]] |surmad=11 968<br /> *Saksamaa: 8138 *Hispaania: 2742 *Portugal: 1063 *Ühendkuningriik: 13 *Prantsusmaa: 5 *Iirimaa: 4 *Poola: 3 |keskkond=[[Metsapõleng|metsatulekahju]]d, [[põud]] |commonscat=Category:2022 European Heatwaves }} '''2022. aasta''' juunis, juulis ja augustis mõjutasid püsivad '''[[kuumalaine]]d''' piirkondi peamiselt [[Kesk-Euroopa|Kesk-]], [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]] ja [[Lääne-Euroopa|Lääne-]]'''[[Euroopa]]s''', põhjustades mitmeid [[metsatulekahju]]sid, inimeste evakueerimist kodudest ja kuumusega seotud surmi. Juunis registreeriti 40–43&nbsp;[[Celsiuse skaala|°C]] [[temperatuur]] suuremas osas Euroopast, kusjuures kogu mandril purunesid sajad päevased/öised, kuised ja kõigi aegade temperatuurirekordid.<ref name="washingtonpost20220620" /> [[Klimatoloogia|Klimatoloogid]] on kuumalaine intensiivsust seostanud [[kliimamuutus]]ega.<ref name=Guardian /> <gallery mode=packed caption="Juulikuu nädalased ilmakaardid" heights="142px"> July 2022 European heat wave week 1.png|Maksimumtemperatuur 3.–9. juuli July 2022 European heat wave week 2.png|Maksimumtemperatuur 10.–16. juuli Wcmax1 20220717 20220723 Europe.png|Maksimumtemperatuur 17.–23. juuli Wcmax1 20220724 20220730 Europe.png|Maksimumtemperatuur 24.–31. juuli</gallery> <gallery mode=packed heights="142px"> Wctan1 20220703 20220709.png|Tavatemperatuur<br />3.–9. juuli Wctan1 20220710 20220716 Europe.png|Tavatemperatuur<br />10.–16. juuli Wctan1 20220717 20220723 Europe.png|Tavatemperatuur<br />17.–23. juuli Wctan1 20220724 20220730 Europe.png|Tavatemperatuur<br />24.–31. juuli</gallery> <gallery mode=packed heights="142px"> Wcpcp1 20220703 20220709.png|Sademete hulk<br />3.–9. juuli Wcpcp1 20220710 20220716 Europe.png|Sademete hulk<br />10.–16. juuli Wcpcp1 20220717 20220723 Europe.png|Sademete hulk<br />17.–23. juuli Wcpcp1 20220724 20220730 Europe.png|Sademete hulk<br />24.–31. juuli</gallery> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Suurbritannia kuumalaine]] * [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="washingtonpost20220620">{{Cite news|title=Historic June heat wave smashes records in Europe|url=https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|newspaper=The Washington Post|date=20 June 2022|access-date=18 July 2022|archive-date=19 July 2022|archive-url=https://web.archive.org/web/20220719124149/https://www.washingtonpost.com/climate-environment/2022/06/20/france-germany-spain-europe-heatwave/|url-status=live}}</ref> <ref name=Guardian>{{cite news |last1=Abdul |first1=Geneva |title=Heatwaves caused by climate crisis may become regular event, says Met Office chief |url=https://www.theguardian.com/uk-news/2022/jul/18/heatwaves-caused-by-climate-crisis-may-become-regular-event-says-met-office-chief |access-date=19 July 2022 |work=[[The Guardian]] |date=18 July 2022}}</ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2022]] kdfbmr42u1v71sfs7v5n0bn4vj7zmtl 0 633852 6175089 6163967 2022-08-07T19:58:34Z Sjur 66496 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Muktar Edris | Pilt = Muktar Edris 2013.jpg | Pildisuurus = 220px | Pildinimi = Muktar Edris (2013) | Riik = Etioopia | Sünniaeg = {{süv|1994|1|14}} | Sünnikoht = [[Siltʼe tsoon]] | Pikkus = 171 cm | Kaal = 60 kg <ref> https://www.eurosport.com/athletics/muktar-edris_prs319534/person.shtml </ref> | Spordiklubi = | Surmaaeg = | Surmakoht = | Medalid = {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m jooks|5000 m]]}} {{MedalVõistlus|[[Juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta juunioride maailmameistrivõistlused kergejõustikus|2012 Barcelona]]|5000 m}} }} '''Muktar Edris''' (sündinud [[14. jaanuar]]il [[1994]] [[Siltʼe tsoon]]is) on [[Etioopia]] [[pikamaajooksja]], kahekordne maailmameister [[5000 meetri jooks]]us. Ta tuli [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is [[Mo Farah]]i ja [[Paul Chelimo]] ees 5000 meetri jooksu maailmameistriks. [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s kaitses ta tiitlit, edestades finaalis [[Selemon Barega]]t ja [[Mohammed Ahmed]]i. ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.30,96''' || [[6. juuli]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Székesfehérvár]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.54,83''' || [[21. august]] [[2014]] || {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''27.17,18''' || [[17. juuni]] [[2015]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hengelo]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.40,69''' || [[13. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{IAAF}} {{commonscat}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Edris, Muktar}} [[Kategooria:Etioopia jooksjad]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 16ylpkbbnfk2227a5sdaggi323qm9th 0 633887 6175116 6174673 2022-08-07T20:38:09Z Ukangur 103432 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 vanuseklassi maailmameister (2022). [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |- |2022 |[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused | 2022. aasta U20 maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Cali]], [[Colombia]] |align="center" bgcolor="gold"| 1. koht |kõrgushüpe |1.95 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] 0vow0sk8axgnc3wldgl6u88qdqdqq3x 6175118 6175116 2022-08-07T20:51:00Z Ukangur 103432 Lisasin sisu wikitext text/x-wiki {{Sportlane | Nimi = Karmen Bruus | Pilt = | Pildisuurus = | Pildinimi = | Riik = [[Eesti]] | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|2005|1|24}} | Surmaaeg = | Surmakoht = | spordiala = [[kõrgushüpe]] | Spordiklubi = [[Tartu Spordiselts Kalev]] | Treener = [[Kersti Viru]], [[Mehis Viru]]<ref>{{cite web|url=https://estonia.opentrack.run/en-gb/a/fa1f7fe6-5437-4a18-b426-42000757845c/?fbclid=IwAR3FTRUMKkBLt755DKMXoDZ_8VIhrtL3cYYA0QczLxNN515FYc0UyqEn420#pills-athlete-info/|title= Karmen Bruus Eesti Kergejõustikuliidu lehel|publisher=Eesti Kergejõustiku Liit|accessdate=22. juuli 2022}}</ref> | Isiklik rekord = 1.96 (19. juuli 2022) }} '''Karmen Bruus''' (sündinud [[24. jaanuar]]il [[2005]]) on [[eesti]] [[Kõrgushüpe|kõrgushüppaja]], U20 vanuseklassi maailmameister (2022). [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is saavutas finaalis tulemusega 1,96 m seitsmenda koha, korrates Eesti rekordit ja kuni 18-aastaste maailma tipptulemust.<ref>{{Netiviide|url=https://sport.err.ee/1608661951/eesti-rekordit-korranud-17-aastane-bruus-sai-mm-debuudil-seitsmenda-koha|pealkiri=Eesti rekordit korranud 17-aastane Bruus sai MM-debüüdil seitsmenda koha|väljaanne=sport.err.ee|aeg=20. juuli 2022|vaadatud=20.07.2022}}</ref> ==Saavutused== {| class="wikitable" |- !Aasta!!Võistlus!!Koht!!Tulemus!!Ala!!Punkte |- !colspan="6"|Esindamas [[Eesti]]t {{Riigi ikoon|Eesti}} |- |2022 |[[Euroopa U18 meistrivõistlused kergejõustikus]]<ref>{{Cite web|url=https://jerusalem22results.european-athletics.com/resJRS2022/pdf/JRS2022/ATH/JRS2022_ATH_C73M_ATHWHIGHJUMP----------FNL---------.pdf|title=High Jump Women Final}}</ref> |{{Riigi ikoon|Iisrael}} [[Jeruusalemm]], [[Iisrael]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1.75 m |- |2022 |[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]], [[USA]] |align="center" | 7. koht |kõrgushüpe |1,96 m |- |2022 |[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused | U20 kergejõustiku maailmameistrivõistlused]] |{{Riigi ikoon|Colombia}} [[Cali]], [[Colombia]] |align="center" bgcolor="gold"| 1. koht |kõrgushüpe |1.95 m |} ==Isikliku rekordi areng== {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | type = line | xAxisTitle = Year | yAxisTitle = Meters | yAxisMax = 2.10 | yAxisMin = 1.60 | showValues = true | showSymbols = true | legend = Ala | y1Title = Kõrgushüpe | x = 2019, 2020, 2021, 2022 | y1 = 1.73, 1.74, 1.80, 1.96 }} *2019 – 1.73 *2020 – 1.74 *2021 – 1.80 *2022 – '''1.96''' == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://worldathletics.org/athletes/estonia/karmen-bruus-14883144 Karmen Bruus] [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Bruus, Karmen}} [[Kategooria:Eesti kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Sündinud 2005]] qdaus0h59vzejelq83cm48f6bdcmfa4 1 634062 6175117 6174857 2022-08-07T20:40:18Z Andres 5 wikitext text/x-wiki Vabandust, ma parema meelega kustutaksin enda tehtud muudatused, sest pole teema detailide suhtes kindel, olen sisuliselt võhik ja alustasin ennatlikult artikli täiendamist. Kahtlusi süvendab see, et ei enwiki, ega ka saksa vikipeedia ei kajasta antud teemat. Artiklil pole ühtegi linki. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 24. juuli 2022, kell 23:49 (EEST) Päises tekst: ''Ensüümi tööks on vajalik esialgne vase iooni redutseerimine''. Redutseerimisest läheb link lehele redutseerumine. Minu teada ei ole redutseerimine ja redutseerumine sama asi. Siis link ei ole õige? --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 7. august 2022, kell 14:20 (EEST) :On artikkel [[Redutseerija]], võib-olla suunata [[Redutseerimine]] esialgu sinna. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2022, kell 23:40 (EEST) p4dj92pjjg3n2zogp4tn4tqkbkms3wh 10 634089 6175032 6168580 2022-08-07T18:02:30Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki <includeonly>{| class="infobox vevent" style="float:right;width:22em;line-height:1.4em;text-align:left;clear:right;font-size:88%;border:1px solid #aaa;padding:.2em;margin:0 0 10px 15px;background:#f9f9f9" |+ colspan="2" class="infobox-title" style="font-size:115%;font-weight:bold;padding:0.35em 0;" | {{#if:{{{nimetus|}}}|{{{nimetus}}} }} |- {{#if:{{{kujutis|}}}| {{!}}colspan="2" style="text-align:center;"{{!}} [[File:{{{kujutis}}}|{{#if:{{{pildi_laius|}}}|{{{pildi_laius}}}|frameless}}]] }} |- {{#if:{{{pildiallkiri|}}}| {{!}} colspan="2" style="text-align:center;margin:-8px 0 8px 0;padding:0 0 5px 0;font-size:95%;line-height:1.0em;border-bottom: 1px solid #aaa;" {{!}} {{{pildiallkiri}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{liik|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Liik {{!}} {{{liik}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{piirkond|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Piirkond {{!}} {{{piirkond}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{algus|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Algus {{!}} {{{algus}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{lõpp|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Lõpp {{!}} {{{lõpp}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{kestus|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Kestus {{!}} {{{kestus}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{maksimumtemperatuur|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Maksimum {{!}} {{{maksimumtemperatuur}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{miinimumtemperatuur|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Miinimum {{!}} {{{miinimumtemperatuur}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{aeg|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Aeg {{!}} {{{aeg}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{koht|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Koht {{!}} {{{koht}}} }} |- ! colspan="2" style="background:#e5e5e5;text-align:center;" | Kahju |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{surmad|}}}| ! scope="col" style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;white-space:nowrap;" {{!}} Surmad {{!}} {{{surmad}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{keskkond|}}}| ! scope="col" style="padding:0 0.15em;background:#eeeeee;text-align:left;white-space:nowrap;" {{!}} Keskkond {{!}} {{{keskkond}}} }} |- style="vertical-align:top;" {{#if:{{{märkused|}}}| ! scope="col" style="background:#eeeeee;text-align:left;" {{!}} Märkused {{!}} {{{märkused|}}} }} |- {{#if:{{{asendikaart2|}}}| {{!}} colspan="2" style="padding:0;margin:0;text-align:center;" {{!}} {{{asendikaart2}}} }} |- {{#if:{{{commonscat|}}}| {{!}} colspan="2" style="text-align:center;margin:4px 0 8px 0;padding:4px 0 2px 0;line-height:1.0em;background:#eeeeee;" {{!}} [[File:Commons-logo.svg|12x16px|link=Wikimedia Commons]] [[Commons:{{{commonscat}}}|Meediafailid Wikimedia Commonsis]] }} |}</includeonly><noinclude> {{dokumentatsioon}} </noinclude> i584x4hyzqv04ie70ghqj6j4go4a5r6 1 634428 6175192 6172871 2022-08-08T06:40:14Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Arutelu:Ukraina Relvajõudude maakaitsejõud]] pealkirja [[Arutelu:Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] alla ümbersuunamist maha jätmata wikitext text/x-wiki == Maakaitsejõud == Õige oleks tõlkida see kui maakaitsejõud, sest nemad kasutavad ametlikus nimetuses sõna jõud (Сили), mitte väge. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 12:19 (EEST) :[[Ukraina Relvajõudude maakaitsejõud]]? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 31. juuli 2022, kell 22:39 (EEST) ::See sobiks paremini küll. [[Kasutaja:Octagon11|Octagon11]] ([[Kasutaja arutelu:Octagon11|arutelu]]) 2. august 2022, kell 17:24 (EEST) 4tpp4ydtj9rm69z4vfnyi9oizw7i7d8 0 634513 6175098 6174757 2022-08-07T20:13:07Z CommonsDelinker 1930 Fail Jaan_Tristan_Kolberg_2020.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Yann|Yann]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:COM:SPEEDY|]]. wikitext text/x-wiki '''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. {{Infokast persoon | nimi = Jaan Tristan Kolberg | pilt = | pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020 | sünniaeg = 20. oktoober 1997 (24-aastane) | sünnikoht = Tallinn, Eesti | rahvus = eestlane | amet = näitleja }} Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Teatrirollid == * 2020 - [[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)<ref>{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Jooks", lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Kõige all ja kohal on", lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - [[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Sink sale proo", lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - [[Juhan Liiv]] "Sihtisid pole sel sillal", lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref>[[Fail:Jaan Tristan Kolberg "Tabamata ime" 2020.jpg|pisi|Jaan Tristan Kolberg lavastuses "Tabamata ime" 2020|320x320px]] == Televisioon == * 2014 - "Viimane võmm" (Jan-Erik)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> * 2016 - "Siberi võmm" (Kaarel)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> == Dubleering == * 2014 - "Kuidas taltsutada lohet 2" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2015 - "Paddingtoni seiklused"<ref>{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2019 - "Kuidas taltsutada lohet 3" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - "Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon" (Leo, Louis, Andy)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] om13ii89u8t7l4bq2plmshfgfx4q2se 6175099 6175098 2022-08-07T20:13:23Z CommonsDelinker 1930 Fail Jaan_Tristan_Kolberg_"Tabamata_ime"_2020.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[commons:User:Yann|Yann]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:COM:SPEEDY|]]. wikitext text/x-wiki '''Jaan Tristan Kolberg''' (sündinud [[20. oktoober|20. oktooberil]] [[1997]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti näitleja. {{Infokast persoon | nimi = Jaan Tristan Kolberg | pilt = | pildiallkiri = Jaan Tristan Kolberg 2020 | sünniaeg = 20. oktoober 1997 (24-aastane) | sünnikoht = Tallinn, Eesti | rahvus = eestlane | amet = näitleja }} Ta on lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli]] näitleja erialal [[2022]]. aastal ([[30. lend]]).<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lennud/xxx-lend/|pealkiri=XXX lend|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> Tema õpetajad olid [[Lembit Peterson]], [[Indrek Sammul]], [[Aleksander Eelmaa]], [[Mirko Rajas]] ja [[Kristjan Üksküla]].<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakunsti-osakonna-lopetas-xxx-lend/|pealkiri=Lavakunsti osakonna lõpetas XXX lend|väljaanne=eamt.ee|aeg=18. juuni 2022|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Teatrirollid == * 2020 - [[Eduard Vilde]] "[[Tabamata ime]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; Theatrum (Leo Saalep)<ref>{{Netiviide|url=https://www.theatrum.ee/lavastused/tabamata-ime/|pealkiri=Tabamata ime|väljaanne=theatrum.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Jooks", lavastajad [[Tiina Mölder]], Helen Reitsnik; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavastused/jooks/|pealkiri=Jooks|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Kõige all ja kohal on", lavastaja Kalju-Karl Kivi; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/k%C3%B5ige-all-ja-kohal|pealkiri=Kõige all ja kohal on|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - [[William Shakespeare]] "[[Suveöö unenägu]]", lavastaja [[Lembit Peterson]]; [[Ugala]] (Francis Flute, Egeus)<ref>{{Netiviide|url=https://www.ugala.ee/lavastus/hooaja-avalavastus-suveoo-unenagu/|pealkiri=Hooaja avalavastus Suveöö unenägu|väljaanne=ugala.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2021 - "Sink sale proo", lavastaja [[Anne Türnpu]]; [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA Lavakunstikool]]<ref>{{Netiviide|url=https://eamt.ee/lavakava-sink-sale-proo/|pealkiri=Lavakava Sink sale proo|väljaanne=eamt.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - [[Juhan Liiv]] "Sihtisid pole sel sillal", lavastaja [[Mirko Rajas]]; [[Eesti Noorsooteater]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/sihtisid-pole-sel-sillal|pealkiri=Sihtisid pole sel sillal|väljaanne=eestinoorsooteater.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Televisioon == * 2014 - "Viimane võmm" (Jan-Erik)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt3781238/?ref_=nm_flmg_act_3|pealkiri=Viimane võmm, Kaisutades tapetut|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> * 2016 - "Siberi võmm" (Kaarel)<ref>{{Netiviide|url=https://www.imdb.com/title/tt6394402/?ref_=nm_flmg_act_2|pealkiri=Siberi võmm, Killer Clown|väljaanne=imdb.com|vaadatud=02.08.2022}}</ref> == Dubleering == * 2014 - "Kuidas taltsutada lohet 2" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|autor=Kultuurikava.ee|url=https://www.postimees.ee/2846589/kuidas-taltsutada-lohet-2-eng-3d|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 2 ENG 3D|väljaanne=postimees.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2015 - "Paddingtoni seiklused"<ref>{{Netiviide|url=https://www.forumcinemas.ee/event/299714/title/paddingtoni_seiklused/|pealkiri=Paddingtoni seiklused|väljaanne=forumcinemas.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2019 - "Kuidas taltsutada lohet 3" (Sigurd)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/3498/kuidas_taltsutada_lohet_3|pealkiri=Kuidas taltsutada lohet 3|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> * 2022 - "Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon" (Leo, Louis, Andy)<ref>{{Netiviide|url=https://www.apollokino.ee/event/4480/title/j%C3%A4nkude_akadeemia_v%C3%B5imatu_munamissioon/|pealkiri=Jänkude akadeemia: Võimatu munamissioon|väljaanne=apollokino.ee|vaadatud=01.08.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Kolberg, Jaan Tristan}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] 50j9rmrcyh74z2v49punemkc2gd032k 2 634614 6175270 6172936 2022-08-08T07:38:42Z Osnix 125502 wikitext text/x-wiki {{kaart | lat = 59.3704 | long = 28.1549 | suum = 10 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q61388741, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890604. ?id wdt:P31 wd:Q113396408. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Kreenholmi linnaosa asend Narvas }} {{kaart | lat = 58.3786 | long = 24.5399 | suum = 10 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q61399909, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890603. ?id wdt:P31 wd:Q113452217. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Rannarajooni linnaosa asend Pärnus }} {{Kaart | allikad={{Kaart/OSM|Q61388741}} | tekst=testtest }} 4ovtb6v6a4mvbfnjco04anvrldqcg6n 6175271 6175270 2022-08-08T07:39:51Z Osnix 125502 wikitext text/x-wiki {{kaart | lat = 59.3704 | long = 28.1549 | suum = 10 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q61388741, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890604. ?id wdt:P31 wd:Q113396408. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Kreenholmi linnaosa asend Narvas }} {{kaart | lat = 58.3786 | long = 24.5399 | suum = 10 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q113452273, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890603. ?id wdt:P31 wd:Q113452217. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Rannarajooni linnaosa asend Pärnus }} {{Kaart | allikad={{Kaart/OSM|Q61388741}} | tekst=testtest }} j308ovo4buk2obr2if7i0zl0hwryl3q 6175284 6175271 2022-08-08T07:57:02Z Osnix 125502 wikitext text/x-wiki {{kaart | lat = 59.3704 | long = 28.1549 | suum = 10 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q61388741, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890604. ?id wdt:P31 wd:Q113396408. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Kreenholmi linnaosa asend Narvas }} {{kaart | lat = 58.3786 | long = 24.5399 | suum = 11 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q113452273, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890603. ?id wdt:P31 wd:Q113452217. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Rannarajooni linnaosa asend Pärnus }} {{kaart | lat = 59.3444 | long = 26.3557 | suum = 12 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q113454325, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890468. ?id wdt:P31 wd:Q113453919. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Õpetaja Heinamaa linnaosa asend Rakveres }} {{Kaart | allikad={{Kaart/OSM|Q61388741}} | tekst=testtest }} l89aysj0wuxo1knj8va1pyjfuz32jnx 6175287 6175284 2022-08-08T08:00:42Z Osnix 125502 wikitext text/x-wiki {{kaart | lat = 59.3704 | long = 28.1549 | suum = 10 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q61388741, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890604. ?id wdt:P31 wd:Q113396408. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Kreenholmi linnaosa asend Narvas }} {{kaart | lat = 58.3786 | long = 24.5399 | suum = 11 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q113452273, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890603. ?id wdt:P31 wd:Q113452217. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Rannarajooni linnaosa asend Pärnus }} {{kaart | lat = 59.3444 | long = 26.3557 | suum = 12 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q113454325, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890468. ?id wdt:P31 wd:Q113453919. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Õpetaja Heinamaa linnaosa asend Rakveres }} {{kaart | lat = 58.2272 | long = 26.4223 | suum = 12 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q16410015, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q42811297. ?id wdt:P31 wd:Q113457214. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Peedu asumi asend Elvas }} c8r4o8umblrxo72omrd3x4hzdbhuewi 6175288 6175287 2022-08-08T08:03:00Z Osnix 125502 wikitext text/x-wiki {{kaart | lat = 59.3704 | long = 28.1549 | suum = 10 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q61388741, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890604. ?id wdt:P31 wd:Q113396408. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Kreenholmi linnaosa asend Narvas }} {{kaart | lat = 58.3786 | long = 24.5399 | suum = 11 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q113452273, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890603. ?id wdt:P31 wd:Q113452217. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Tammiste linnaosa asend Pärnus }} {{kaart | lat = 59.3444 | long = 26.3557 | suum = 12 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q113454325, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q23890468. ?id wdt:P31 wd:Q113453919. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Õpetaja Heinamaa linnaosa asend Rakveres }} {{kaart | lat = 58.2272 | long = 26.4223 | suum = 12 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) (if(?id = wd:Q16410015, '#65fbd2', '#555555') as ?fill) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q42811297. ?id wdt:P31 wd:Q113457214. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Peedu asumi asend Elvas }} lh5vuqinfa2rq3v21nn078r92grr4yq 0 634773 6175070 6174654 2022-08-07T19:30:08Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Kain]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Kain]] 9ump81oeboiwutg9s8iis3g2uh04ikv 0 634786 6174998 6174840 2022-08-07T16:22:42Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Mägi | nimi = Hochschwab | pilt = Hochschwab.jpg | pildiallkiri = Hochschwabi tipp päikeseloojangul | kõrgus = 2277 m | asukoht = [[Steiermargi liidumaa]], [[Austria]] | mäeahelik = [[Hochschwabi mäed]] | suhteline kõrgus = | laiuskoord = 47.61806 | pikkuskoord = 15.14222 | asendikaart = Austria }} '''Hochschwab''' [[Ülem-Steiermark|Ülem-Steiermargis]] on mägi ja kõrgeim tipp samanimelises mäestikus. == Asukoht == Hochschwabi tipp on tasane, kaljude ja rohuga kaetud kuppel, millele saab hõlpsasti ronida [[Schiestlhaus]]ist (2153 m) kirdesse umbes poole tunniga läbi läänepoolse platoo (Biwakschachtel Fleischerhütte). Schiestlhausile saab läheneda Seewiesenist (974 m) [[Steirischer Seeberg]]i jalamil ''Seetali'' oru kaudu, ''Untere Dullwitzist'' [[Voisthaler Hütte]]ni, ''Obere Dullwitzi'' ja ''Graf-Meran-[[Steig]]ini'', samuti põhjast, [[Weichselboden]]ist [[Salza (Enns)|Salza orus]]. Hochschwabi eksponaat on selle võimas lõunakülg, mille laius on peaaegu 2 km ja mis tõuseb kuni 300 m kõrgusele Trawiesi sadulast ning Trawiestali (edas) ja ''Obere Dullwitzi'' (kagus) orgudest, mis selles punktis kohtuvad. Lõunapoolsel küljel on igas raskusastmes ronimisrajad. == 1988. aasta Hochschwabi tragöödia == 1988. aasta novembri alguses toimus Hochschwabil alpinismitragöödia, mis käivitas seni suurima Steiermargi mäepäästeteenistuse poolt läbiviidud otsinguoperatsiooni. Seitsmemeheline rühm oli 2000 m kõrgusel 2 päeva ja ööd tormide ja jäise temperatuuri lõksus. Pärast 150 alpisandarmi ja mäepäästetöötaja ning viie helikopteri lähetamist leiti, et viis seltskonnast on surnud ja ülejäänud kaks jäid raskete vigastustega ellu. [[Kategooria:Austria mäed]] jzmi8mqs47m45boa6fte7mpq2ghl81h 6175396 6174998 2022-08-08T11:18:15Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Mägi | nimi = Hochschwab | pilt = Hochschwab.jpg | pildiallkiri = Hochschwabi tipp päikeseloojangul | kõrgus = 2277 m | asukoht = [[Steiermargi liidumaa]], [[Austria]] | mäeahelik = [[Hochschwabi mäed]] | suhteline kõrgus = | laiuskoord = 47.61806 | pikkuskoord = 15.14222 | asendikaart = Austria }} '''Hochschwab''' on mägi [[Austria]]s [[Ülem-Steiermark|Ülem-Steiermargis]]. See on kõrgeim tipp Hochschwabi mäestikus. == Asukoht == Hochschwabi tipp on tasane, kaljude ja rohuga kaetud kuppel, millele saab hõlpsasti ronida [[Schiestlhaus]]ist (2153 m) kirdesse umbes poole tunniga läbi läänepoolse platoo (Biwakschachtel Fleischerhütte). Schiestlhausile saab läheneda Seewiesenist (974 m) [[Steirischer Seeberg]]i jalamil ''Seetali'' oru kaudu, ''Untere Dullwitzist'' [[Voisthaler Hütte]]ni, ''Obere Dullwitzi'' ja ''Graf-Meran-[[Steig]]ini'', samuti põhjast, [[Weichselboden]]ist [[Salza (Enns)|Salza orus]]. Hochschwabi eksponaat on selle võimas lõunakülg, mille laius on peaaegu 2 km ja mis tõuseb kuni 300 m kõrgusele Trawiesi sadulast ning Trawiestali (edas) ja ''Obere Dullwitzi'' (kagus) orgudest, mis selles punktis kohtuvad. Lõunapoolsel küljel on igas raskusastmes ronimisrajad. == 1988. aasta Hochschwabi tragöödia == 1988. aasta novembri alguses toimus Hochschwabil alpinismitragöödia, mis käivitas seni suurima Steiermargi mäepäästeteenistuse poolt läbiviidud otsinguoperatsiooni. Seitsmemeheline rühm oli 2000 m kõrgusel 2 päeva ja ööd tormide ja jäise temperatuuri lõksus. Pärast 150 alpisandarmi ja mäepäästetöötaja ning viie helikopteri lähetamist leiti, et viis seltskonnast on surnud ja ülejäänud kaks jäid raskete vigastustega ellu. [[Kategooria:Austria mäed]] 6lrs6lt88eki0kx3jjx43rwf0y1yalz 0 634787 6174999 6174859 2022-08-07T16:24:52Z Juhan121 25066 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Salza | pildi_nimi = Salza01.jpg | pildi_seletus = Salza [[Palfau]] lähedal | pildi_laius = | lähe = Traisenberg, [[Alam-Austria]] | lähe_NS = | lähe_EW = | lähe_ulatus = | suue = [[Enns (jõgi)|Enns]] | suue_NS = 47.6706 | suue_EW = 14.7275 | suue_ulatus = | valgla_maad = Austria | pikkus = 90,3 km | valgla_pindala = 868 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = | kaart = | kaardi_seletus = | osm = }} '''Salza''' (ka '''Mariazeller Salza''') on [[Enns (jõgi)|Ennsi]] idapoolne lisajõgi. See algab [[Traisenberg]]i mäelt [[Alam-Austria]]s ja voolab [[Mariazell]]ist lõuna pool läbi [[Steiermargi liidumaa]] [[Wildalpener Salzatal]]i looduskaitseala. See suubub [[Großreifling]]i ([[Landl]]i osa) lähedal Ennsi. [[Weichselboden]]i ([[Mariazell]]i osa) all on [[Prescenyklause]], [[ülevoolupais]] (kivitamm), mida kasutati 1848. aastal metsa parvetamiseks. Tänapäeval kasutatakse reservuaari vett väikese elektrijaama toiteks. Veehoidlast allavoolu on Salza süstamatkajate lemmikpaik. Paljud Salza väikeste lisajõgede allikad on kinni püütud ja neid kasutatakse [[Viin]]i veevarustuseks. [[Kategooria:Austria jõed]] ayik1nbpuwm08iv5fs5k8q80ikzqd4t 0 634788 6174916 2022-08-07T14:14:28Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Park |nimetus = Grant Park |originaal = |kujutis = Grant Park, Chicago, Illinois, Estados Unidos, 2012-10-20, DD 03.jpg |pildi_laius = |pildiallkiri = |riik = [[Ameerika Ühendriigid]] |piirkond = [[Chicago]], [[Illinoisi osariik]] |aadress = |liik = |tyyp = avalik park |pindala = 1,29 km² |asutatud = |avamine = |arhitekt = |floora = |fauna = |varia = |haldur = |avatud = |koordinaadid = {{koord | NS = 41.876 | EW = -87.6189 | tüüp =...' wikitext text/x-wiki {{Park |nimetus = Grant Park |originaal = |kujutis = Grant Park, Chicago, Illinois, Estados Unidos, 2012-10-20, DD 03.jpg |pildi_laius = |pildiallkiri = |riik = [[Ameerika Ühendriigid]] |piirkond = [[Chicago]], [[Illinoisi osariik]] |aadress = |liik = |tyyp = avalik park |pindala = 1,29 km² |asutatud = |avamine = |arhitekt = |floora = |fauna = |varia = |haldur = |avatud = |koordinaadid = {{koord | NS = 41.876 | EW = -87.6189 | tüüp = maamärk |tekst=/|name=/|article=/}} |staatus = |kylastajaid = |veebileht = |markused = |commons = Mill Ends Park |asendikaart2 = {{kaart | lat=41.876 | long=-87.6189 | zoom=13 | laius=240 | kõrgus=240 | raamita=jah | align=center | pealkiri=Grant Park | objektid= {{Kaart/Marker|41.876, -87.6189|värv=#00FF00}} | tekst=Grant Park }} }} '''Grant Park''' on park [[USA]]-s [[Chicago]]s [[Chicago Loop|Loop]]i linnaosas. Pargi pindala on 1,29 km² ning see hõlmab [[Millennium Park]]i, [[Maggie Daley Park]]i, [[Buckinghami purskkaev]]u, [[Petrillo Music Shell]]i, [[Chicago Kunstiinstituut|Chicago Kunstiinstituudi]] ja [[Museum Campus]]i, kus asuvad paljud Chicago muuseumid. Pargi nimi oli algselt '''Lake Park'''. [[1901]]. aastal nimetati see [[Ameerika Ühendriikide presidendid|Ameerika Ühendriikide 18. presidendi]] [[Ulysses S. Grant]]i järgi. Grant Parkis toimub [[Lollapalooza]] muusikafestival. 21. juulil 1993 kanti park USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse (''[[National Register of Historic Places]]''). == Välislingid == * https://www.chicagoparkdistrict.com/parks-facilities/grant-park/ [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide pargid]] [[Kategooria:Chicago]] [[Kategooria:National Register of Historic Places]] hd0gurxl3kepyyrqi7jncauuiy1wq0b 6174918 6174916 2022-08-07T14:15:41Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Park |nimetus = Grant Park |originaal = |kujutis = Grant Park, Chicago, Illinois, Estados Unidos, 2012-10-20, DD 03.jpg |pildi_laius = 250px |pildiallkiri = |riik = [[Ameerika Ühendriigid]] |piirkond = [[Chicago]], [[Illinoisi osariik]] |aadress = |liik = |tyyp = avalik park |pindala = 1,29 km² |asutatud = |avamine = |arhitekt = |floora = |fauna = |varia = |haldur = |avatud = |koordinaadid = {{koord | NS = 41.876 | EW = -87.6189 | tüüp = maamärk |tekst=/|name=/|article=/}} |staatus = |kylastajaid = |veebileht = |markused = |commons = Mill Ends Park |asendikaart2 = {{kaart | lat=41.876 | long=-87.6189 | zoom=13 | laius=240 | kõrgus=240 | raamita=jah | align=center | pealkiri=Grant Park | objektid= {{Kaart/Marker|41.876, -87.6189|värv=#00FF00}} | tekst=Grant Park }} }} '''Grant Park''' on park [[USA]]-s [[Chicago]]s [[Chicago Loop|Loop]]i linnaosas. Pargi pindala on 1,29 km² ning see hõlmab [[Millennium Park]]i, [[Maggie Daley Park]]i, [[Buckinghami purskkaev]]u, [[Petrillo Music Shell]]i, [[Chicago Kunstiinstituut|Chicago Kunstiinstituudi]] ja [[Museum Campus]]i, kus asuvad paljud Chicago muuseumid. Pargi nimi oli algselt '''Lake Park'''. [[1901]]. aastal nimetati see [[Ameerika Ühendriikide presidendid|Ameerika Ühendriikide 18. presidendi]] [[Ulysses S. Grant]]i järgi. Grant Parkis toimub [[Lollapalooza]] muusikafestival. 21. juulil 1993 kanti park USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse (''[[National Register of Historic Places]]''). == Välislingid == * https://www.chicagoparkdistrict.com/parks-facilities/grant-park/ [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide pargid]] [[Kategooria:Chicago]] [[Kategooria:National Register of Historic Places]] gg4yj4g3uv7v0plu41wf6qjan9jouov 0 634789 6174933 2022-08-07T14:30:37Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{Staadion | nimi = Soldier Field | hüüdnimi = | pilt = Soldier_field_2006.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Soldier Field 2006. aastal | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[USA]] | NS = | EW = | ehitati = 1922–1924 | avati = 9. oktoobril 1924 | renoveeriti...' wikitext text/x-wiki {{Staadion | nimi = Soldier Field | hüüdnimi = | pilt = Soldier_field_2006.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Soldier Field 2006. aastal | täisnimi = | endised_nimed = | asukoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[USA]] | NS = | EW = | ehitati = 1922–1924 | avati = 9. oktoobril 1924 | renoveeriti = 2002–2003 | laiendati = | suleti = | lammutati = | omanik = Chicago Park District | operaator = SMG | kate = | tabloo = | maksumus = | arhitekt = | projektijuht = | ehitusinsener = | mahutavus = 61 500 | sviidid = | rekord_pealtvaatajaid = | staadioniraja_pikkus = | mõõtmed = | pindala = | võistkonnad = | koduleht = }} '''Soldier Field''' on staadion [[USA]]-s [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]]s [[Near South Side]]'i linnaosas. Staadion on avatud [[1924]]. aastal. Alates [[1971]]. aastast on Soldier Field olnud [[ameerika jalgpall]]iklubi [[Chicago Bears]]i kodustaadion. Soldier Field on vanim [[National Football League]]'i (NFL) staadion. [[2020]]. aastal sai see lisaks [[Major League Soccer]]i klubi [[Chicago Fire FC]] kodustaadioniks. Ajaloo jooksul on Soldier Field olnud veel paljude spordivõistkondade kodustaadioniks, muuhulgas oli see [[1959]]. aastal NFL-i klubi Chicago Cardinalsi (praegune [[Arizona Cardinals]]) kodustaadion ja aastatel [[1966]]–[[1973]] [[Illinoisi Ülikool Chicagos|Chicago Illinoisi Ülikool]]i ameerika jalgpalli meeskonna kodustaadion. Staadionil on peetud [[1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|1994. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste]], 1999. aastal [[1999. aasta naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused|naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste]] ja mitmete [[CONCACAF Gold Cup]]'i turniiride kohtumised. Staadionil on toimunud paljude kuulsate artiste kontserdid. Teiste seas on seal esinenud [[Pink Floyd]], [[The Rolling Stones]], [[Madonna]], [[Paul McCartney]], [[Grateful Dead]], [[U2]], [[Bon Jovi]], [[Taylor Swift]], [[One Direction]], [[Beyoncé]], [[Guns N' Roses]], [[Coldplay]] ja [[Metallica]]. Staadioni renoveeriti aastatel [[2002]]–[[2003]]. Staadion mahutab 61 500 pealtvaatajat. == Välislingid == {{commonskat-tekstina}} * [https://soldierfield.net/ Ametlik koduleht] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]] [[Kategooria:Chicago]] 8zvodvqfmmo24dkzm07v72stplzrmj3 0 634790 6175017 2022-08-07T17:34:24Z 2001:7D0:8400:5580:163:8E73:E92E:E2A4 Uus lehekülg: '{{asenda:Toimeta}} {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf'''...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf''' on jõgi [[Austria]]s [[Alam-Austria]] ja [[Steiermargi liidumaa]]del. ahyixz2gextiyp6jzbhongktrd8i0zo 6175100 6175017 2022-08-07T20:15:25Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Erlauf (jõgi)]] pealkirja [[Erlauf]] alla wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf''' on jõgi [[Austria]]s [[Alam-Austria]] ja [[Steiermargi liidumaa]]del. ahyixz2gextiyp6jzbhongktrd8i0zo 6175106 6175100 2022-08-07T20:16:58Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf''' on jõgi [[Austria]]s [[Alam-Austria]] ja [[Steiermargi liidumaa]]l. nmgodzropwdxbk23ygqauwz8lw2x1ux 6175130 6175106 2022-08-07T22:27:54Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2022|kuu=august}} {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf''' on 70 km pikk jõgi [[Austria]]s [[Alam-Austria]] ja [[Steiermargi liidumaa]]l, mis suubub [[Doonau]]sse. [[Kategooria:Austria jõed]] i6hi0vam65exq01w8ftsrp0yyiyvvgo 6175395 6175130 2022-08-08T11:16:42Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf''' on 70 km pikk jõgi [[Austria]]s [[Alam-Austria]] ja [[Steiermargi liidumaa]]l. [[Pöchlarn]]i juures suubu see [[Doonau]]sse. [[Kategooria:Austria jõed]] [[Kategooria:Doonau jõgikond]] pf9cvvaxh22rqm2y0myeyhjzv1cw41t 6175406 6175395 2022-08-08T11:26:47Z Kruusamägi 1530 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | nimi = Erlauf | pildi_nimi = Sb wehr.jpg | pildi_seletus = Erlauf [[Scheibbs]]is | lähe = [[Gemeindealpe]] jalamil | lähe_NS = 47.8076 | lähe_EW = 15.2299 | suue = [[Pöchlarn]]i juures [[Doonau]]sse | suue_NS = 48.2134 | suue_EW = 15.1943 | pikkus = | valgla_pindala = 632 km² | jõe_langus = | vooluhulk = | paremad_lisajõed = | vasakud_lisajõed = }} '''Erlauf''' on 70 km pikk jõgi [[Austria]]s [[Alam-Austria]] ja [[Steiermargi liidumaa]]l. [[Pöchlarn]]i juures suubub see [[Doonau]]sse. [[Kategooria:Austria jõed]] [[Kategooria:Doonau jõgikond]] csv8r63t9odcoabzuezqd18wg1o201t 0 634791 6175022 2022-08-07T17:49:46Z Pietadè 41543 '''2003. aasta Euroopa kuumalaine''' oli kuumim Euroopas registreeritud suvi alates vähemalt 1540. aastast.<ref name=_1 /><ref name=_2 /> Hinnanguliselt hukkus kuumalaine tõttu enam kui 72&nbsp;000 inimest<ref name=j /><ref name=z /> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Euroopa kuumalained]] ==Viited== {{viited|allikad= wikitext text/x-wiki {{loodusanomaalia |nimetus=2003. aasta Euroopa kuumalaine |kujutis=Canicule Europe 2003.jpg |pildiallkiri=Keskmise temperatuuri erinevus |liik=[[kuumalaine]] |piirkond=Euroopa |maksimumtemperatuur= |algus= {{start date|df=yes|2003|07}} |lõpp={{start date|df=yes|2003|08}} |kestus= |aeg= |koht= |surmad=72 000<br /> * Prantsusmaa: 14 802 – 19 000 * Portugal: 1953 * Holland: ~1500 * Hispaania: 12 963 * Itaalia: ~20 000 * Saksamaa: ~300 * Ühendkuningriik: ~2000 |keskkond= |commonscat=2003 European heat wave }} '''2003. aasta Euroopa kuumalaine''' oli kuumim Euroopas registreeritud suvi alates vähemalt 1540. aastast.<ref name=_1 /><ref name=_2 /> Hinnanguliselt hukkus kuumalaine tõttu enam kui 72&nbsp;000 inimest<ref name=j /><ref name=z /> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Euroopa kuumalained]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web |url=http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |title=WMO: Unprecedented sequence of extreme weather events – News – Professional Resources – PreventionWeb.net |access-date=11 June 2011 |archive-date=18 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018031718/http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |url-status=dead }}</ref> <ref name=_2>{{cite web |url= https://www.reuters.com/world/europe/europe-just-had-its-warmest-summer-record-eu-scientists-say-2021-09-07/|title= Europe just had its warmest summer on record, EU scientists say|author=<!--Not stated--> |date= 2021-09-07|website= |publisher= Reuters|access-date= 2021-10-04|quote=}}</ref> <ref name=j>{{Cite journal | doi = 10.1016/j.crvi.2007.12.001 | issn = 1631-0691 | volume = 331 | issue = 2 | pages = 171–178 | last1 = Robi | first1 = Jean-Marie | first2 = Siu Lan K. |last2=Cheung |first3=Sophie |last3=Le Roy |first4=Herman |last4=Van Oyen |first5=Clare |last5=Griffiths |first6=Jean-Pierre |last6=Michel |first7=François Richard |last7=Herrmann | title = Solongo | journal = Comptes Rendus Biologies | year = 2008 | pmid = 18241810 }}</ref> <ref name=z>{{cite web| url=https://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/Human%20Cost%20of%20Disasters%202000-2019%20Report%20-%20UN%20Office%20for%20Disaster%20Risk%20Reduction.pdf| title=The human cost of disasters: an overview of the last 20 years (2000-2019)| date=2020| author=UN Office for Disaster Risk Reduction}} </ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2003]] 3xprtrew9yq1zeje6t7c51pjge6s8zf 6175027 6175022 2022-08-07T17:55:59Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{loodusanomaalia |nimetus=2003. aasta Euroopa kuumalaine |kujutis=Canicule Europe 2003.jpg |pildiallkiri=Keskmise temperatuuri erinevus |liik=[[kuumalaine]] |piirkond=Euroopa |maksimumtemperatuur= |algus= {{start date|df=yes|2003|07}} |lõpp={{start date|df=yes|2003|08}} |kestus= |aeg= |koht= |surmad=72 000<br /> * Prantsusmaa: 14 802 – 19 000 * Portugal: 1953 * Holland: ~1500 * Hispaania: 12 963 * Itaalia: ~20 000 * Saksamaa: ~300 * Ühendkuningriik: ~2000 |keskkond=põud, ikaldus |commonscat=Category:2003 European heat wave }} '''2003. aasta Euroopa kuumalaine''' oli kuumim Euroopas registreeritud suvi alates vähemalt 1540. aastast.<ref name=_1 /><ref name=_2 /> Hinnanguliselt hukkus kuumalaine tõttu enam kui 72&nbsp;000 inimest<ref name=j /><ref name=z /> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Euroopa kuumalained]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web |url=http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |title=WMO: Unprecedented sequence of extreme weather events – News – Professional Resources – PreventionWeb.net |access-date=11 June 2011 |archive-date=18 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018031718/http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |url-status=dead }}</ref> <ref name=_2>{{cite web |url= https://www.reuters.com/world/europe/europe-just-had-its-warmest-summer-record-eu-scientists-say-2021-09-07/|title= Europe just had its warmest summer on record, EU scientists say|author=<!--Not stated--> |date= 2021-09-07|website= |publisher= Reuters|access-date= 2021-10-04|quote=}}</ref> <ref name=j>{{Cite journal | doi = 10.1016/j.crvi.2007.12.001 | issn = 1631-0691 | volume = 331 | issue = 2 | pages = 171–178 | last1 = Robi | first1 = Jean-Marie | first2 = Siu Lan K. |last2=Cheung |first3=Sophie |last3=Le Roy |first4=Herman |last4=Van Oyen |first5=Clare |last5=Griffiths |first6=Jean-Pierre |last6=Michel |first7=François Richard |last7=Herrmann | title = Solongo | journal = Comptes Rendus Biologies | year = 2008 | pmid = 18241810 }}</ref> <ref name=z>{{cite web| url=https://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/Human%20Cost%20of%20Disasters%202000-2019%20Report%20-%20UN%20Office%20for%20Disaster%20Risk%20Reduction.pdf| title=The human cost of disasters: an overview of the last 20 years (2000-2019)| date=2020| author=UN Office for Disaster Risk Reduction}} </ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2003]] dv4dv9i0eg5rafzwren8cud0p97gfsi 6175030 6175027 2022-08-07T17:59:29Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{loodusanomaalia |nimetus=2003. aasta Euroopa kuumalaine |kujutis=Canicule Europe 2003.jpg |pildiallkiri=Keskmise temperatuuri erinevus |liik=[[kuumalaine]] |piirkond=Euroopa |maksimumtemperatuur= |algus= {{start date|df=yes|2003|07}} |lõpp={{start date|df=yes|2003|08}} |kestus= |aeg= |koht= |surmad=72 000<br /> * Prantsusmaa: 14 802 – 19 000 * Portugal: 1953 * Holland: ~1500 * Hispaania: 12 963 * Itaalia: ~20 000 * Saksamaa: ~300 * Ühendkuningriik: ~2000 |keskkond=[[põud]], [[ikaldus]] |commonscat=Category:2003 European heat wave }} '''2003. aasta Euroopa kuumalaine''' oli kuumim Euroopas registreeritud suvi alates vähemalt 1540. aastast.<ref name=_1 /><ref name=_2 /> Hinnanguliselt hukkus kuumalaine tõttu enam kui 72&nbsp;000 inimest<ref name=j /><ref name=z /> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Euroopa kuumalained]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web |url=http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |title=WMO: Unprecedented sequence of extreme weather events – News – Professional Resources – PreventionWeb.net |access-date=11 June 2011 |archive-date=18 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018031718/http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |url-status=dead }}</ref> <ref name=_2>{{cite web |url= https://www.reuters.com/world/europe/europe-just-had-its-warmest-summer-record-eu-scientists-say-2021-09-07/|title= Europe just had its warmest summer on record, EU scientists say|author=<!--Not stated--> |date= 2021-09-07|website= |publisher= Reuters|access-date= 2021-10-04|quote=}}</ref> <ref name=j>{{Cite journal | doi = 10.1016/j.crvi.2007.12.001 | issn = 1631-0691 | volume = 331 | issue = 2 | pages = 171–178 | last1 = Robi | first1 = Jean-Marie | first2 = Siu Lan K. |last2=Cheung |first3=Sophie |last3=Le Roy |first4=Herman |last4=Van Oyen |first5=Clare |last5=Griffiths |first6=Jean-Pierre |last6=Michel |first7=François Richard |last7=Herrmann | title = Solongo | journal = Comptes Rendus Biologies | year = 2008 | pmid = 18241810 }}</ref> <ref name=z>{{cite web| url=https://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/Human%20Cost%20of%20Disasters%202000-2019%20Report%20-%20UN%20Office%20for%20Disaster%20Risk%20Reduction.pdf| title=The human cost of disasters: an overview of the last 20 years (2000-2019)| date=2020| author=UN Office for Disaster Risk Reduction}} </ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2003]] qaayx1lakjsb1ykeadgrifjnahovz9i 6175033 6175030 2022-08-07T18:15:39Z Pietadè 41543 wikitext text/x-wiki {{loodusanomaalia |nimetus=2003. aasta Euroopa kuumalaine |kujutis=Canicule Europe 2003.jpg |pildiallkiri=Keskmise temperatuuri erinevus juulis |liik=[[kuumalaine]] |piirkond=Euroopa |maksimumtemperatuur= |algus= {{start date|df=yes|2003|07}} |lõpp={{start date|df=yes|2003|08}} |kestus= |aeg= |koht= |surmad=72 000<br /> * Prantsusmaa: 14 802 – 19 000 * Portugal: 1953 * Holland: ~1500 * Hispaania: 12 963 * Itaalia: ~20 000 * Saksamaa: ~300 * Ühendkuningriik: ~2000 |keskkond=[[põud]], [[ikaldus]] |commonscat=Category:2003 European heat wave }} '''2003. aasta Euroopa kuumalaine''' oli kuumim Euroopas registreeritud suvi alates vähemalt 1540. aastast.<ref name=_1 /><ref name=_2 /> Hinnanguliselt hukkus kuumalaine tõttu enam kui 72&nbsp;000 inimest<ref name=j /><ref name=z /> ==Vaata ka== * [[2022. aasta Euroopa kuumalained]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=_1>{{Cite web |url=http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |title=WMO: Unprecedented sequence of extreme weather events – News – Professional Resources – PreventionWeb.net |access-date=11 June 2011 |archive-date=18 October 2015 |archive-url=https://web.archive.org/web/20151018031718/http://www.preventionweb.net/english/professional/news/v.php?id=14970 |url-status=dead }}</ref> <ref name=_2>{{cite web |url= https://www.reuters.com/world/europe/europe-just-had-its-warmest-summer-record-eu-scientists-say-2021-09-07/|title= Europe just had its warmest summer on record, EU scientists say|author=<!--Not stated--> |date= 2021-09-07|website= |publisher= Reuters|access-date= 2021-10-04|quote=}}</ref> <ref name=j>{{Cite journal | doi = 10.1016/j.crvi.2007.12.001 | issn = 1631-0691 | volume = 331 | issue = 2 | pages = 171–178 | last1 = Robi | first1 = Jean-Marie | first2 = Siu Lan K. |last2=Cheung |first3=Sophie |last3=Le Roy |first4=Herman |last4=Van Oyen |first5=Clare |last5=Griffiths |first6=Jean-Pierre |last6=Michel |first7=François Richard |last7=Herrmann | title = Solongo | journal = Comptes Rendus Biologies | year = 2008 | pmid = 18241810 }}</ref> <ref name=z>{{cite web| url=https://reliefweb.int/sites/reliefweb.int/files/resources/Human%20Cost%20of%20Disasters%202000-2019%20Report%20-%20UN%20Office%20for%20Disaster%20Risk%20Reduction.pdf| title=The human cost of disasters: an overview of the last 20 years (2000-2019)| date=2020| author=UN Office for Disaster Risk Reduction}} </ref> }} [[Kategooria:Kuumalained]] [[Kategooria:2003]] 1qr9f8stc44qj4hgqwzcug2z4wlcs3e 0 634792 6175025 2022-08-07T17:53:14Z Pietadè 41543 #suuna [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[2003. aasta Euroopa kuumalaine]] ix0hprvmtttxdc6nxlokxtv6924ctez 14 634793 6175029 2022-08-07T17:58:26Z Castellum 9117 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Kanada kergejõustiklased|kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kanada kergejõustiklased|kõrgushüppajad]] [[Kategooria:Kõrgushüppajad]] corl1osfhrrgqmmaxikucw717sp90rt 10 634794 6175075 2022-08-07T19:40:04Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{#switch:{{{1}}} | nimi = Indiana | ülemine = 42 | alumine = 37.6 | vasak = -88.3 | parem = -84.6 | pilt = USA Indiana location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}} </noinclude>' wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Indiana | ülemine = 42 | alumine = 37.6 | vasak = -88.3 | parem = -84.6 | pilt = USA Indiana location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}} </noinclude> nzakhfk7p1sqr59ewa70e945fpjox8m 0 634795 6175076 2022-08-07T19:41:52Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Clinton | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = Main Street in downtown Clinton.jpg | pildiallkiri = Clintoni ajaloolise tähtsusega kesklinn, mis kuulub alates [[2000]]. aastast ajalooliste paikade riiklikku registrisse ''[[National Register of Historic Places]]'' | pindala = | elanikke = | asendikaart = Indiana }} '''Clinton''' on linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis [[Vermillioni maakond|Vermillioni maakonnas]]...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Clinton | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = Main Street in downtown Clinton.jpg | pildiallkiri = Clintoni ajaloolise tähtsusega kesklinn, mis kuulub alates [[2000]]. aastast ajalooliste paikade riiklikku registrisse ''[[National Register of Historic Places]]'' | pindala = | elanikke = | asendikaart = Indiana }} '''Clinton''' on linn [[USA]]-s [[Indiana]] osariigis [[Vermillioni maakond|Vermillioni maakonnas]]. Clinton paikneb [[Wabashi jõgi|Wabashi jõe]] ääres. Kirdes piirneb Clinton umbes 1300 elanikuga [[Fairview Park]]i linnaga. Wabashi jõe vastaskaldal asub [[Parke'i maakond]]. Linna lähedalt möödub maantee [[U.S. Route 41]], mis viibib põhja poole minnes [[Chicago]]sse ja lõuna poole minnes [[Nashville]]'i. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 4831. Aastal 2010 oli elanikke 4893. Linn asutati [[1829]]. aastal ja nimetati [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] endise kuberneri [[DeWitt Clinton]]i (1817–1822 ja 1825–1828) järgi. Paljud Clintoni esimestest elanikest olid kivisöekaevandustes töötanud immigrandid, kes olid peamiselt pärit Itaaliast. Veel saabus palju sisserändajaid Austriast ja Šotimaalt. Elanike arv saavutas Clintonis oma suurima taseme 1920. aastal, mil seal elas ligi 11 000 inimest. Pärast seda, kui kaevandused suleti, on elanike arv linnas peaaegu püsivalt langenud. [[1893]]. aastal alustas Clintonis tööd tellisetehas Clinton Paving and Building Brick Company, kus toodeti päevas 40 000 [[telliskivi]]. Alates [[1966]]. aastast on linnas Itaalia pärandi tähistamiseks toimunud Little Italy Festival. [[Pilt:Clinton Paving and Building Brick Company, Clinton, Indiana.jpg|pisi|left|325px|Clintoni tellisetehas umbes 1913. aastal]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Indiana linnad]] n02qymhp61e3eal4tevlzeakbe9spsz 0 634796 6175077 2022-08-07T19:43:29Z Octagon11 123728 Uus lehekülg: '{{Infokast väeüksus | nimi = 10. üksik mägiründebrigaad | pilt = 10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2015 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = [[Ukraina maaväed]] | liik...' wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 10. üksik mägiründebrigaad | pilt = 10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2015 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = [[Ukraina maaväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''10. üksik mägiründebrigaad''' ([[ukraina keel]]es ''10-та окрема гірсько-штурмова бригада'') on [[Ukraina maaväed|Ukraina maaväegede]] väeüksus. == Koosseis == * 109. pataljon - [[Krõhivtsi]], [[Ivano-Frankivski oblast]]<ref>[https://report.if.ua/statti/girska-pihota-z-kryhivciv-yak-109-bataljon-obzhyvayetsya-na-novomu-misci-foto/ Гірська піхота з Крихівців. Як 109 батальйон обживається на новому місці (ФОТО)] - REPORTER 04/12/2021 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] 1cf39x4paime15kgvcww2gthv1t7qxk 6175087 6175077 2022-08-07T19:57:52Z Octagon11 123728 wikitext text/x-wiki {{Infokast väeüksus | nimi = 10. üksik mägiründebrigaad | pilt = 10th Mountain Assault Brigade Insignia (UA).svg | pildiallkiri = Embleem | algusaeg = 2015 | lõpuaeg = | aeg = | riik = {{Pisilipp|Ukraina}} | kuuluvus = [[Ukraina relvajõud]] | haru = [[Ukraina maaväed]] | liik = | ülesanne = | suurus = | alluv = | garnison = | garnisonisilt = | hüüdnimi = [[Eedelveiss]]id<ref>[https://mil.in.ua/uk/news/edelvejsy-znyshhyly-vijskovyh-rosiyi-z-bronetransporteramy/ “Едельвейси” знищили військових Росії з бронетранспортерами] (07.08.2022)</ref> | patroon = | deviis = | värvid = | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = | praegune_ülem_silt = | tseremoniaalne_ülem = | tseremoniaalne_ülem_silt = | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = | märk_silt = | märk_2 = | märk_2_silt = | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''10. üksik mägiründebrigaad''' ([[ukraina keel]]es ''10-та окрема гірсько-штурмова бригада'') on [[Ukraina maaväed|Ukraina maaväegede]] väeüksus. == Koosseis == * 109. pataljon - [[Krõhivtsi]], [[Ivano-Frankivski oblast]]<ref>[https://report.if.ua/statti/girska-pihota-z-kryhivciv-yak-109-bataljon-obzhyvayetsya-na-novomu-misci-foto/ Гірська піхота з Крихівців. Як 109 батальйон обживається на новому місці (ФОТО)] - REPORTER 04/12/2021 (vaadatud: 07.08.2022)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ukraina sõjandus]] t8sht4274g78i86hmr7b0vk614vysns 0 634797 6175079 2022-08-07T19:52:28Z Andres 5 Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib linnast Indiana osariigis; asula kohta Nevada osariigis vaata artiklit [[Dyer (Nevada)]]}} '''Dyer''' on linn [[USA]] [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]].' wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast Indiana osariigis; asula kohta Nevada osariigis vaata artiklit [[Dyer (Nevada)]]}} '''Dyer''' on linn [[USA]] [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]]. darjna1qai65vcxg7ir8h096h3gmw8c 6175085 6175079 2022-08-07T19:56:31Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast Indiana osariigis; asula kohta Nevada osariigis vaata artiklit [[Dyer (Nevada)]]}} '''Dyer''' on linn [[USA]] [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]], [[Chicago]] kagupoolne eeslinn. Elanike arv oli [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloendus]]e andmetel 16 517. odo7stae9jl2kfi603rkei7iar9guhm 6175393 6175085 2022-08-08T11:15:30Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnast Indiana osariigis; asula kohta Nevada osariigis vaata artiklit [[Dyer (Nevada)]]}} {{linn | nimi = Dyer | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pilt = DyerIN.jpg | pildilaius = 250px | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | asendikaardi_pilt = Lake_County_Indiana_Incorporated_and_Unincorporated_areas_Dyer_Highlighted_1819270.svg }} '''Dyer''' on linn [[USA]] [[Indiana]] osariigis [[Lake'i maakond (Indiana)|Lake'i maakonnas]], [[Chicago]] kagupoolne eeslinn. Elanike arv oli [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide rahvaloendus]]e andmetel 16 517. Aastal 2010 oli elanikke 16 390. Dyer piirneb põhjas [[Munster (Indiana)|Munsteri]] linnaga, idas [[Schererville]]'i linnaga ning läänes [[Illinois]]i osariigiga. Dyer on asutatud 1838. aastal. Linnaõigused sai see 24. jaanuaril 1910. Dyeris asub [[Chicago]] ja [[New York|New Yorgi]] vahel kulgeva [[Amtrak]]i reisirongiliini peatus. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.townofdyer.com/ Koduleht] [[Kategooria:Indiana linnad]] 70oi1jf79v1gzoso10rgevm4b2w4zpy 0 634798 6175084 2022-08-07T19:55:21Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Olümpiavõitja | Nimi = Jakob Ingebrigtsen | Pilt = 2018 European Athletics Championships Day 5 (30) (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Jakob Ingebrigtsen [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | Riik = Norra | Sünniaeg = {{süv|2000|9|19}} | Sünnikoht = [[Sandnes]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Treener = Gjert Ingebrigtsen | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|2020. aasta suveolümpiamäng...' wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Jakob Ingebrigtsen | Pilt = 2018 European Athletics Championships Day 5 (30) (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Jakob Ingebrigtsen [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | Riik = Norra | Sünniaeg = {{süv|2000|9|19}} | Sünnikoht = [[Sandnes]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Treener = Gjert Ingebrigtsen | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|1500 m}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|5000 m}} {{Olümpia2|[[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Grosseto]]|5000 m}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Grosseto]]|3000 m takistusjooksus}} }} '''Jakob Ingebrigtsen''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[2000]] [[Sandnes]]is) on norra jooksja, olümpiavõija ja maailmameister. Ingebrigtsen jõudis Euroopa keskmaajooksu paremikku 16-aastaselt. 2017. aastal sai temast [[Eugene]]'i [[Teemantliiga]] etapil noorim jooksja, kes läbinud [[miilijooks]]u alla 4 minuti. Juulis püstitas ta juunioride Euroopa rekordi 3000 meetri takistusjooksus 8.26,81. [[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali 5000 meetri jooksus ja 3000 meetri takistusjooksus. 2018. aastal võitis ta [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliinis]] kuldmedali 1500 meetri ja 5000 meetri jooksudes. [[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Tampere]]s võitis ta hõbeda 1500 meetri jooksus ja pronksi 5000 meetri jooksus. 2019. aastal tuli Ingebrigtsen [[Glasgow]]'s [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistriks]] 3000 meetri jooksus ning võitis 1500 meetri jooksus [[Marcin Lewandowski]] järel hõbeda. Suvel uuendas ta juunioride Euroopa rekordeid 1500 ja 5000 meetri jooksudes. Sügisestel [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s oli ta 1500 meetris neljas ja 5000 meetris viies. Oktoobris aitas ta [[Ineos 1:59 Challenge]]'il tempomeistrina kaasa [[Eliud Kipchoge]] alla kahe tunni maratonijooksule. 2021. aastal võitis Ingebrigtsen [[Torun]]is [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] kullad 1500 meetri jooksus ja 3000 meetri jooksus. Juunis ületas ta [[Firenze]] Teemantliiga etapil [[Mohammed Mourhit]]ile kuulunud 5000 meetri jooksu Euroopa rekordi ajaga 12.48,45. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s keskendus ta 1500 meetri jooksule ning tuli olümpiarekordi ning Euroopa rekordi 3.28,32-ga [[Timothy Cheruiyot]]i ning [[Josh Kerr]]i ees olümpiavõitjaks. 2022. aasta sisehooajal püstitas Ingebrigtsen 1500 meetri jooksu sisemaailmarekordi 3.30,60. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is oli ta samal distantsil etiooplase [[Samuel Tefera]] järel teine. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 1500 meetri jooksus briti [[Jake Wightman]]i järel hõbeda. 5000 meetri jooksus tuli ta [[Jacob Krop]]i ja [[Oscar Chelimo]] ees maailmameistriks. Ingebrigtsen on [[Daniel Komen]]i järel teine sportlane, kes suutnud joosta 1500 meetrit alla 3.30, 3000 meetrit alla 7.30 ja 5000 meetrit alla 12.50. 2018. aastal valiti ta Norra aasta sportlaseks. Jakob Ingebrigtseni treener on tema isa Gjert Ingebrigtsen. Jakobi vanemad vennad [[Henrik Ingebrigtsen|Henrik]] ja [[Filip Ingebrigtsen|Filip]] on samuti jooksjad. 2016. aastast osalevad nad [[NRK]] tõsielusarjas "Team Ingebrigtsen". ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''51,03''' || [[1. september]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bergen]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.46,44''' || [[30. juuni]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.28,32''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[7. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.46,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[16. juuni]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''4.50,01''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[11. juuni]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.27,05''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. september]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.48,45''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[10. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''8.26,81''' || [[8. juuli]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kortrijk]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.52,01''' || [[4. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bærumi vald]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.30,60''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[17. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.48,20''' || [[7. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Torun]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Ingebrigtsen, Jakob}} [[Kategooria:Norra jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] kapb1jhfnsgwwyih2yzddekhx18kdla 6175325 6175084 2022-08-08T09:14:54Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{Olümpiavõitja | Nimi = Jakob Ingebrigtsen | Pilt = 2018 European Athletics Championships Day 5 (30) (cropped).jpg | Pildisuurus = | Pildinimi = Jakob Ingebrigtsen [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] | Riik = Norra | Sünniaeg = {{süv|2000|9|19}} | Sünnikoht = [[Sandnes]] | Surmaaeg = | Surmakoht = | Treener = Gjert Ingebrigtsen | Medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#5000 m|5000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022 Eugene]]|[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m]]}} {{Olümpia2|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Torun]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#3000 m|3000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#1500 m|1500 m]]}} {{Olümpia2|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}} {{Hõbemedal|{{nowrap|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]}}|1500 m}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|5000 m}} {{Olümpia2|[[Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|Juunioride Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|{{nowrap|[[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Grosseto]]}}|5000 m}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017 Grosseto]]|3000 m takistusjooksus}} }} '''Jakob Ingebrigtsen''' (sündinud [[19. september|19. septembril]] [[2000]] [[Sandnes]]is) on norra jooksja, olümpiavõija ja maailmameister. Ingebrigtsen jõudis Euroopa keskmaajooksu paremikku 16-aastaselt. 2017. aastal sai temast [[Eugene]]'i [[Teemantliiga]] etapil noorim jooksja, kes läbinud [[miilijooks]]u alla 4 minuti. Juulis püstitas ta juunioride Euroopa rekordi 3000 meetri takistusjooksus 8.26,81. [[2017. aasta Euroopa juunioride meistrivõistlused kergejõustikus|2017. aasta juunioride Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali 5000 meetri jooksus ja 3000 meetri takistusjooksus. 2018. aastal võitis ta [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is kuldmedali 1500 meetri ja 5000 meetri jooksudes. [[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] [[Tampere]]s võitis ta hõbeda 1500 meetri jooksus ja pronksi 5000 meetri jooksus. 2019. aastal tuli Ingebrigtsen [[Glasgow]]'s [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistriks]] 3000 meetri jooksus ning võitis 1500 meetri jooksus [[Marcin Lewandowski]] järel hõbeda. Suvel uuendas ta juunioride Euroopa rekordeid 1500 ja 5000 meetri jooksudes. Sügisestel [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Doha]]s oli ta 1500 meetris neljas ja 5000 meetris viies. Oktoobris aitas ta [[Ineos 1:59 Challenge]]'il tempomeistrina kaasa [[Eliud Kipchoge]] alla kahe tunni maratonijooksule. 2021. aastal võitis Ingebrigtsen [[Torun]]is [[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlustel]] kullad 1500 meetri jooksus ja 3000 meetri jooksus. Juunis ületas ta [[Firenze]] Teemantliiga etapil [[Mohammed Mourhit]]ile kuulunud 5000 meetri jooksu Euroopa rekordi ajaga 12.48,45. [[2020. aasta suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] [[Tokyo]]s keskendus ta 1500 meetri jooksule ning tuli olümpiarekordi ning Euroopa rekordi 3.28,32-ga [[Timothy Cheruiyot]]i ning [[Josh Kerr]]i ees olümpiavõitjaks. 2022. aasta sisehooajal püstitas Ingebrigtsen 1500 meetri jooksu sisemaailmarekordi 3.30,60. [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] [[Belgrad]]is oli ta samal distantsil etiooplase [[Samuel Tefera]] järel teine. [[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] võitis ta 1500 meetri jooksus briti [[Jake Wightman]]i järel hõbeda. 5000 meetri jooksus tuli ta [[Jacob Krop]]i ja [[Oscar Chelimo]] ees maailmameistriks. Ingebrigtsen on [[Daniel Komen]]i järel teine sportlane, kes suutnud joosta 1500 meetrit alla 3.30, 3000 meetrit alla 7.30 ja 5000 meetrit alla 12.50. 2018. aastal valiti ta Norra aasta sportlaseks. Jakob Ingebrigtseni treener on tema isa Gjert Ingebrigtsen. Jakobi vanemad vennad [[Henrik Ingebrigtsen|Henrik]] ja [[Filip Ingebrigtsen|Filip]] on samuti jooksjad. 2016. aastast osalevad nad [[NRK]] tõsielusarjas "Team Ingebrigtsen". ==Isiklikud rekordid== ;Väljas {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''51,03''' || [[1. september]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bergen]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.46,44''' || [[30. juuni]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.28,32''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[7. august]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Tokyo]] |- | [[Miilijooks]] || align="center"| '''3.46,46''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[16. juuni]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''4.50,01''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[11. juuni]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.27,05''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[17. september]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Rooma]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.48,45''' <span style="color: " class="explain" title="Euroopa rekord">ER</span> || [[10. juuni]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Firenze]] |- | [[3000 m takistusjooks]] || align="center"| '''8.26,81''' || [[8. juuli]] [[2017]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Kortrijk]] |} ;Sees {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.52,01''' || [[4. veebruar]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bærumi vald]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.30,60''' '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' || [[17. veebruar]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.48,20''' || [[7. märts]] [[2021]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Torun]] |} <small>Allikas: IAAF</small> == Välislingid == {{commonscat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 1500 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 5000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Ingebrigtsen, Jakob}} [[Kategooria:Norra jooksjad]] [[Kategooria:Keskmaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 2000]] pz2arzvt899kw08898kg6fjfew29gr7 0 634799 6175101 2022-08-07T20:15:25Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Erlauf (jõgi)]] pealkirja [[Erlauf]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Erlauf]] tiytlcf74d5eo5yn96qcwu753vmyfih 0 634800 6175105 2022-08-07T20:16:20Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Erlauf]] wikitext text/x-wiki #suuna [[erlauf]] j5zep2v2wa5fd64wx98ecfwbshen0g5 14 634801 6175166 2022-08-08T06:16:02Z 158.233.247.12 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti endised erakonnad]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti endised erakonnad]] bk155rj3c1p1vlsh3jiybcmn2k8nywx 14 634802 6175168 2022-08-08T06:17:26Z 158.233.247.12 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Eesti Maarahva Liit]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti Maarahva Liit]] 8c2aehcr5zn9wblrzk1wg876rdsscqa 0 634803 6175178 2022-08-08T06:27:17Z WikedKentaur 464 Uus lehekülg: ''''Maailmarahu''' (soome: ''Maailman rauha'' või ''Rauha maailmalle'', rootsi: Världsfreden, vene: Мир во всем мире) on pronksskulptuur, mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsinki]] linnale. Skulptuur avati Helsinkis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1999 - kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022.' wikitext text/x-wiki '''Maailmarahu''' (soome: ''Maailman rauha'' või ''Rauha maailmalle'', rootsi: Världsfreden, vene: Мир во всем мире) on pronksskulptuur, mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsinki]] linnale. Skulptuur avati Helsinkis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1999 - kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022. 0bo9vw5udziar6z8osrdj730pdmytz2 6175181 6175178 2022-08-08T06:28:20Z WikedKentaur 464 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud wikitext text/x-wiki '''Maailmarahu''' (soome: ''Maailman rauha'' või ''Rauha maailmalle'', rootsi: Världsfreden, vene: Мир во всем мире) on pronksskulptuur, mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsinki]] linnale. Skulptuur avati Helsinkis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1999 – kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022. ev474teczmbnfc5fkap58hi3t7acl28 6175186 6175181 2022-08-08T06:31:06Z WikedKentaur 464 wikitext text/x-wiki '''Maailmarahu''' (soome: ''Maailman rauha'' või ''Rauha maailmalle'', rootsi: Världsfreden, vene: Мир во всем мире) on pronksskulptuur, mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsinki]] linnale. Skulptuur avati Helsinkis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1990 – kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022. bdwd1wx22po1wtozr32xayw3gjxon3x 6175198 6175186 2022-08-08T07:02:43Z Andres 5 wikitext text/x-wiki '''Maailmarahu''' (soome: ''Maailman rauha'' või ''Rauha maailmalle'', rootsi: Världsfreden, vene: Мир во всем мире) on pronksskulptuur, mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsinki]] linnale. Skulptuur avati Helsinkis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1990 – kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022. p7d12qo9kuh3q1j2s2zdpaw7q2uxrk8 6175256 6175198 2022-08-08T07:31:31Z Amherst99 15496 wikitext text/x-wiki '''Maailmarahu''' (soome keeles ''Maailman rauha'' või ''Rauha maailmalle'', rootsi keeles ''Världsfreden'', vene keeles Мир во всем мире) on pronksskulptuur, mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsinki]] linnale. Skulptuur avati Helsinkis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1990 – kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022. hj4dss4aicbzsd7j8q90d5wcaedros6 6175316 6175256 2022-08-08T08:59:35Z Ursus scribens 115317 wikitext text/x-wiki '''"Maailmarahu"''' ([[soome keel]]es "Maailman rauha" või "Rauha maailmalle", [[rootsi keel]]es "Världsfreden", [[vene keel]]es "Мир во всем мире") on pronks[[skulptuur]], mille [[Moskva]] linn kinkis 1989. aastal [[Helsingi]] linnale. Skulptuur avati Helsingis [[Hakaniemenranta]]s 14. jaanuaril 1990 – kaks kuud peale [[Berliini müür]]i langemist. Kuju autor on [[Oleg Kirjuhhin]]. Kuju teisaldati augustis 2022. 7muddgd08m49o2yf7ulqxilhaikg101 0 634804 6175191 2022-08-08T06:40:08Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Ukraina Relvajõudude maakaitsejõud]] pealkirja [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] alla: ühtlustus wikitext text/x-wiki #suuna [[Ukraina relvajõudude maakaitsejõud]] qr9wos1g7krvzd2xg18h22mt65aux4s 1 634805 6175200 2022-08-08T07:04:15Z Andres 5 /* Pealkiri */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Selle pealkirja all tuleks rääkida üldmõistest. Ükski link siia ei pea silmas kuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST) fzlg738asgw4ct5kuo6jvl26gpkifte 6175420 6175200 2022-08-08T11:45:54Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == Pealkiri == Selle pealkirja all tuleks rääkida üldmõistest. Ükski link siia ei pea silmas kuju. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 10:04 (EEST) Nii või teisiti, lingid pole korras praegu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:45 (EEST) g46p6w7yda997shqhai5gi4zszrwr8j 0 634806 6175202 2022-08-08T07:04:23Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Ukraina Relvajõudude Kindralstaap]] pealkirja [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] alla: ühtlustus wikitext text/x-wiki #suuna [[Ukraina relvajõudude kindralstaap]] k44pbrta20334dyxdclouq6rzkq4p52 0 634807 6175209 2022-08-08T07:06:06Z Gabriele85 168587 Loodud lehekülje "[[:it:Special:Redirect/revision/128656291|No Cav]]" tõlkimisel wikitext text/x-wiki [[Fail:Cava_di_Gioia_(Carrara).jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a6/Cava_di_Gioia_%28Carrara%29.jpg/220px-Cava_di_Gioia_%28Carrara%29.jpg|pisi| Cava di Gioia ([[Carrara]]) ja sellega seotud tippkohtumise kuju pöördumatu muutmine]] '''No Cav''' on ajakirjanduslik termin, mida kasutatakse <ref name=":5">{{Cite web|url=http://iltirreno.gelocal.it/massa/cronaca/2014/05/18/news/salviamo-le-apuane-i-no-cav-occupano-il-monte-carchio-1.9252452|title=«Salviamo le Apuane», i No Cav “occupano” il monte Carchio|date=2014-05-18|language=it-IT}}</ref> tähistamaks suurt Itaalia [[Liikumine (ühiskond)|protestiliikumist]], mis tekkis [[21. sajand|21. sajandi alguses]] [[2000. aastad|[]] <ref name=":13">{{Cite web|url=https://it.ejatlas.org/conflict/la-devastazione-delle-alpi-apuane-a-causa-dellescavazione-del-marmo|title=La distruzione delle Alpi Apuane a causa dell'estrazione del marmo {{!}} EJAtlas|language=it}}</ref> ja mis koosnes kodanike [[Selts|ühendustest]] ja [[Grupp|rühmadest]], mida ühendas [[Karjäär (mäendus)|Apuani]] Alpides asuvate Carrara marmorikarjääride kriitika. == Nimi ja sümbol == [[Fail:No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_(Passo_della_Focolaccia,_Alpi_Apuane)_at_17.10.2021.jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_%28Passo_della_Focolaccia%2C_Alpi_Apuane%29_at_17.10.2021.jpg/220px-No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_%28Passo_della_Focolaccia%2C_Alpi_Apuane%29_at_17.10.2021.jpg|pisi| Aronte bivouac'i No Cav kleebis (Passo della Focolaccia, Apuani Alpid)]] Mõistet No Cav, lühend sõnadest "No Cave" ("Ei karjääridele", itaalia keeles), kasutati esimest korda Il Tirreno artiklis [[2014|2014.]] aastal, et määratleda aktiviste, kes osalesid Salviamo le Apuane komitee meeleavaldusel <ref name=":5">{{Cite web|url=http://iltirreno.gelocal.it/massa/cronaca/2014/05/18/news/salviamo-le-apuane-i-no-cav-occupano-il-monte-carchio-1.9252452|title=«Salviamo le Apuane», i No Cav “occupano” il monte Carchio|date=2014-05-18|language=it-IT}}</ref> . Sümbol No Cav koosneb stiliseeritud mustvalgest kujutisest Carrara eramarmorraudtee Vara viaduktist, mida läbib suur punane X, mille kohal on samuti punane sõnad "NO CAV", kõik valgel taustal <ref name=":6">{{Cite web|url=https://www.voceapuana.com/attualita/2020/08/08/le-cave-portano-ricchezza-ma-se-siamo-poveri-e-disoccupati/31338/|title=«Le cave portano ricchezza? Ma se siamo poveri e disoccupati...»|date=2020-08-08|language=it-IT}}</ref> <ref name=":50">{{Cite web|url=https://www.lanazione.it/lucca/cronaca/la-coop-levigliani-non-tutela-il-corchia-1.5318876|title="La coop Levigliani non tutela il Corchia"|date=1594705367796|language=it}}</ref> . See bänner, mille graafiline kujundus meenutab liikumist No TAV, ilmus alles [[2020|2020.]] aastal keskkonnakaitsja Gianluca Briccolani korraldatud ürituse ajal, kes järgmisel aastal oleks koos Claudio Grandi ja teistega asutanud ühenduse Apuane Libere <ref name=":52">{{Cite web|url=https://misanthropicture.com/n-o-c-a-v/|title=N O – C A V – MISANTHROPICTURE|language=it-IT}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://apuanelibere.org/2021/05/08/nasce-apuane-libere-la-prima-organizzazione-di-volontariato-per-tutelare-le-alpi-apuane/|title=NASCE “APUANE LIBERE”: LA PRIMA ORGANIZZAZIONE DI VOLONTARIATO PER TUTELARE LE ALPI APUANE|date=2021-05-08|language=it-IT}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://apuanelibere.org/2021/05/10/conferenza-stampa-dell-8-maggio/|title=CONFERENZA STAMPA DELL’ 8 MAGGIO|date=2021-05-10|language=it-IT}}</ref> . Seda sümbolit ja definitsiooni "No Cav" ei kasuta ega aktsepteeri kõik liikumise rühmad ning paljud eelistavad end määratleda täpsemate terminitega. [[Kategooria:Keskkonnakaitseorganisatsioonid]] [[Kategooria:Keskkonnakaitse]] 9xgrje3kqsk8hjk9c9jkj22ihfxs1cm 6175356 6175209 2022-08-08T10:05:48Z Andres 5 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} [[Fail:Cava_di_Gioia_(Carrara).jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a6/Cava_di_Gioia_%28Carrara%29.jpg/220px-Cava_di_Gioia_%28Carrara%29.jpg|pisi| Cava di Gioia ([[Carrara]]) ja sellega seotud tippkohtumise kuju pöördumatu muutmine]] '''No Cav''' on ajakirjanduslik termin, mida kasutatakse <ref name=":5">{{Cite web|url=http://iltirreno.gelocal.it/massa/cronaca/2014/05/18/news/salviamo-le-apuane-i-no-cav-occupano-il-monte-carchio-1.9252452|title=«Salviamo le Apuane», i No Cav “occupano” il monte Carchio|date=2014-05-18|language=it-IT}}</ref> tähistamaks suurt Itaalia [[Liikumine (ühiskond)|protestiliikumist]], mis tekkis [[21. sajand|21. sajandi alguses]] [[2000. aastad|[]] <ref name=":13">{{Cite web|url=https://it.ejatlas.org/conflict/la-devastazione-delle-alpi-apuane-a-causa-dellescavazione-del-marmo|title=La distruzione delle Alpi Apuane a causa dell'estrazione del marmo {{!}} EJAtlas|language=it}}</ref> ja mis koosnes kodanike [[Selts|ühendustest]] ja [[Grupp|rühmadest]], mida ühendas [[Karjäär (mäendus)|Apuani]] Alpides asuvate Carrara marmorikarjääride kriitika. == Nimi ja sümbol == [[Fail:No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_(Passo_della_Focolaccia,_Alpi_Apuane)_at_17.10.2021.jpg|link=//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/fa/No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_%28Passo_della_Focolaccia%2C_Alpi_Apuane%29_at_17.10.2021.jpg/220px-No_Cav_sticker_at_Bivacco_Aronte_%28Passo_della_Focolaccia%2C_Alpi_Apuane%29_at_17.10.2021.jpg|pisi| Aronte bivouac'i No Cav kleebis (Passo della Focolaccia, Apuani Alpid)]] Mõistet No Cav, lühend sõnadest "No Cave" ("Ei karjääridele", itaalia keeles), kasutati esimest korda Il Tirreno artiklis [[2014|2014.]] aastal, et määratleda aktiviste, kes osalesid Salviamo le Apuane komitee meeleavaldusel <ref name=":5">{{Cite web|url=http://iltirreno.gelocal.it/massa/cronaca/2014/05/18/news/salviamo-le-apuane-i-no-cav-occupano-il-monte-carchio-1.9252452|title=«Salviamo le Apuane», i No Cav “occupano” il monte Carchio|date=2014-05-18|language=it-IT}}</ref> . Sümbol No Cav koosneb stiliseeritud mustvalgest kujutisest Carrara eramarmorraudtee Vara viaduktist, mida läbib suur punane X, mille kohal on samuti punane sõnad "NO CAV", kõik valgel taustal <ref name=":6">{{Cite web|url=https://www.voceapuana.com/attualita/2020/08/08/le-cave-portano-ricchezza-ma-se-siamo-poveri-e-disoccupati/31338/|title=«Le cave portano ricchezza? Ma se siamo poveri e disoccupati...»|date=2020-08-08|language=it-IT}}</ref> <ref name=":50">{{Cite web|url=https://www.lanazione.it/lucca/cronaca/la-coop-levigliani-non-tutela-il-corchia-1.5318876|title="La coop Levigliani non tutela il Corchia"|date=1594705367796|language=it}}</ref> . See bänner, mille graafiline kujundus meenutab liikumist No TAV, ilmus alles [[2020|2020.]] aastal keskkonnakaitsja Gianluca Briccolani korraldatud ürituse ajal, kes järgmisel aastal oleks koos Claudio Grandi ja teistega asutanud ühenduse Apuane Libere <ref name=":52">{{Cite web|url=https://misanthropicture.com/n-o-c-a-v/|title=N O – C A V – MISANTHROPICTURE|language=it-IT}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://apuanelibere.org/2021/05/08/nasce-apuane-libere-la-prima-organizzazione-di-volontariato-per-tutelare-le-alpi-apuane/|title=NASCE “APUANE LIBERE”: LA PRIMA ORGANIZZAZIONE DI VOLONTARIATO PER TUTELARE LE ALPI APUANE|date=2021-05-08|language=it-IT}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://apuanelibere.org/2021/05/10/conferenza-stampa-dell-8-maggio/|title=CONFERENZA STAMPA DELL’ 8 MAGGIO|date=2021-05-10|language=it-IT}}</ref> . Seda sümbolit ja definitsiooni "No Cav" ei kasuta ega aktsepteeri kõik liikumise rühmad ning paljud eelistavad end määratleda täpsemate terminitega. [[Kategooria:Keskkonnakaitseorganisatsioonid]] [[Kategooria:Keskkonnakaitse]] nt556gz0c6e4v3kgt1ecvpuufeckcoo 0 634808 6175211 2022-08-08T07:06:16Z Pikne 13803 Pikne teisaldas lehekülje [[Ukraina Relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] pealkirja [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] alla: ühtlustus wikitext text/x-wiki #suuna [[Ukraina relvajõudude kõrgem ülemjuhataja]] 3a5zagyf8ldj7itafaxxkzksmbbiypq 14 634809 6175289 2022-08-08T08:06:19Z Pikne 13803 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Austria vallad| ]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Austria vallad| ]] 3cjtxhfduoia18pi10agm248mc3jcys 0 634810 6175296 2022-08-08T08:23:08Z OskarRand1 162064 Uus lehekülg: '{{Singli info | nimi = "You Got It" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Roy Orbison]]i | koos = | album = "[[Mystery Girl]]" | A-pool = | B-pool = "The Only One" | väljaantud = 3. jaanuaril 1989 | formaat = | lindistatud = aprill 1988 | stiil = [[Rokkmuusika|rokk]] | pikkus...' wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "You Got It" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Roy Orbison]]i | koos = | album = "[[Mystery Girl]]" | A-pool = | B-pool = "The Only One" | väljaantud = 3. jaanuaril 1989 | formaat = | lindistatud = aprill 1988 | stiil = [[Rokkmuusika|rokk]] | pikkus = 3:30 | plaadifirma = [[Virgin Records|Virgin]] | autor = [[Jeff Lynne]], [[Roy Orbison]], [[Tom Petty]] | produtsent = Jeff Lynne | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Crying (Roy Orbisoni laul)|Crying]]" (1987) <br> | see singel = "'''You Got It'''" (1989) <br> | järgmine singel = "[[She's a Mystery to Me]]" (1989) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''You Got It'''" on [[Ameerika]] laulja [[Roy Orbison]]i laul 22. stuudioalbumilt "[[Mystery Girl]]" (1989). Lugu avaldati postuumselt [[3. jaanuar]]il [[1989]], pärast Orbisoni surma [[Südamerabandus|südamerabanduse]] tagajärjel [[6. detsember|6. detsembril]] [[1988]]. ==Välislingid== [https://www.youtube.com/watch?v=TYQzIw0zat0 "You Got It"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:1989. aasta singlid]] 57qfdx4r2ddffflehl720dinp7m4g60 6175298 6175296 2022-08-08T08:29:19Z OskarRand1 162064 /* Välislingid */ wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "You Got It" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Roy Orbison]]i | koos = | album = "[[Mystery Girl]]" | A-pool = | B-pool = "The Only One" | väljaantud = 3. jaanuaril 1989 | formaat = | lindistatud = aprill 1988 | stiil = [[Rokkmuusika|rokk]] | pikkus = 3:30 | plaadifirma = [[Virgin Records|Virgin]] | autor = [[Jeff Lynne]], [[Roy Orbison]], [[Tom Petty]] | produtsent = Jeff Lynne | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Crying (Roy Orbisoni laul)|Crying]]" (1987) <br> | see singel = "'''You Got It'''" (1989) <br> | järgmine singel = "[[She's a Mystery to Me]]" (1989) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''You Got It'''" on [[Ameerika]] laulja [[Roy Orbison]]i laul 22. stuudioalbumilt "[[Mystery Girl]]" (1989). Lugu avaldati postuumselt [[3. jaanuar]]il [[1989]], pärast Orbisoni surma [[Südamerabandus|südamerabanduse]] tagajärjel [[6. detsember|6. detsembril]] [[1988]]. ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=TYQzIw0zat0 "You Got It"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:1989. aasta singlid]] ga6ce8zwqfzhwtqja7fc4dbx2fsa4q7 6175335 6175298 2022-08-08T09:31:39Z OskarRand1 162064 wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "You Got It" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Roy Orbison]]i | koos = | album = "[[Mystery Girl]]" | A-pool = | B-pool = "The Only One" | väljaantud = 3. jaanuaril 1989 | formaat = | lindistatud = aprill 1988 | stiil = [[Rokkmuusika|rokk]] | pikkus = 3:30 | plaadifirma = [[Virgin Records|Virgin]] | autor = [[Jeff Lynne]], [[Roy Orbison]], [[Tom Petty]] | produtsent = Jeff Lynne | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[Crying (Roy Orbisoni laul)|Crying]]" (1987) <br> | see singel = "'''You Got It'''" (1989) <br> | järgmine singel = "[[She's a Mystery to Me]]" (1989) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''You Got It'''" on [[Ameerika]] laulja [[Roy Orbison]]i laul 22. stuudioalbumilt "[[Mystery Girl]]" (1989). Lugu avaldati postuumselt [[3. jaanuar]]il [[1989]], pärast Orbisoni surma [[Südamerabandus|südamerabanduse]] tagajärjel [[6. detsember|6. detsembril]] [[1988]]. ==Välislingid== * [https://www.youtube.com/watch?v=TYQzIw0zat0 "You Got It"] muusikavideo [[YouTube|YouTube'is]] [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Roy Orbisoni singlid]] diqiqiws0krktxiiyy3fkyb8siv8sp3 1 634811 6175301 2022-08-08T08:42:59Z Adeliine 6693 Uus lehekülg: 'Siia pealkirja alla tuleb ilmselt täpsustusleht. ~~~~' wikitext text/x-wiki Siia pealkirja alla tuleb ilmselt täpsustusleht. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] ([[Kasutaja arutelu:Adeliine|arutelu]]) 8. august 2022, kell 11:42 (EEST) 274bqtg6nwkwjj4fmb0fteiwo4wk0bo 10 634812 6175310 2022-08-08T08:52:39Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Mall:Asendikaart Ameerika Ühendriigid/Maine]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Mall:Asendikaart Ameerika Ühendriigid/Maine]] s3nua9zc1r4isdxwxn1c732c5n8b7ok 0 634813 6175311 2022-08-08T08:57:03Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Presque Isle | hääldus = | pilt = Greenlaw Block, Presque Isle, ME.jpg | pildiallkiri = Presque Isle (umbes 1912) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Maine | asendikaardi_seletus = Asukoht Maine'i osariigis }} '''Presque Isle''' on linn [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis, [[Aroostooki maakond|Aroostooki maakonna]] suurim linn. See asub [[Aroostooki jõgi|Aroostooki jõe]] kaldal. Elanike arv o...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Presque Isle | hääldus = | pilt = Greenlaw Block, Presque Isle, ME.jpg | pildiallkiri = Presque Isle (umbes 1912) | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Maine | asendikaardi_seletus = Asukoht Maine'i osariigis }} '''Presque Isle''' on linn [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis, [[Aroostooki maakond|Aroostooki maakonna]] suurim linn. See asub [[Aroostooki jõgi|Aroostooki jõe]] kaldal. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 8797. Aastal 2010 oli elanikke 9692.<ref>[https://www.census.gov/quickfacts/fact/table/presqueislecitymaine/PST045216 Presque Isle, Maine]. census.gov. Vaadatud 9.9.2017</ref> Presque Isle'is valitseb pikkade ja külmade talvede ning lühikeste suvedega [[niiske mandriline kliima]]. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris –6...–13 °C ja juulis 13–25 °C. Sademeid langeb 896 mm/a. Lumesadu esineb aastas 225 cm.<ref>[http://www.city-data.com/city/Presque-Isle-Maine.html "Presque Isle, Maine"]. City-Data.com</ref> Linnas tegutseb umbes 1500 üliõpilasega [[Maine'i Ülikool]]i süsteemi kuuluv [[University of Maine at Presque Isle]]. Linna lähedal asub rahvusvaheline lennujaam. Läbi linna kulgeb maantee [[U.S. Route 1|Route 1]]. Presque Isle'is on korraldatud [[Laskesuusatamise maailmakarikavõistlused|laskesuusatamise maailmakarikavõistluste]] etappe. == Ajalugu == Esimesed briti asunikud saabusid praeguse linna alale [[1819]]. aastal. Piiritüli tõttu Suurbritannia ja Ühendriikide vahel oli piirkonna areng aeglane. Piiritüli lahendati lõpuks [[1842]]. aastal [[Websteri-Ashburtoni leping]]uga. Esimese ameeriklasena asus sellele alale elama Dennis Fairbanks [[1828]]. aastal, kelle järgi asula algselt ka nime sai. Hiljem sai see [[prantsuse keel|prantsusekeelse]] sõna järgi 'poolsaare' (''presqu'île'') kohta nimeks Presque Isle. 4. aprillil [[1859]] sai see ''town''-staatuse ja 1. jaanuaril [[1940]] ''city''-staatuse. Presque Isle'is oli algselt olulisim majandusharu metsandus. 1880. aastatel asus seal kaks [[saeveski]]t, [[veski]], villavabrik, mööblitehas ja vankritehas. 19. sajandi lõpus hakkas arenema põllumajandus. Kõige tähtsamaks põllukultuuriks sai [[kartul]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://presqueislemaine.gov/ Koduleht] [[Kategooria:Maine'i linnad]] sl8773xpvtqifke44yipyb6kkwjhtrm 0 634814 6175317 2022-08-08T09:00:32Z Raamaturott 56450 Ümbersuunamine lehele [[Presque Isle]] wikitext text/x-wiki #suuna[[Presque Isle]] qzdwhouuld8bxcci28i2c0lebq154xd 10 634815 6175321 2022-08-08T09:12:36Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '<includeonly>{{#iferror:{{#expr:{{{1|}}}*0}}|{{{3|0}}}|{{{2|1}}}}}</includeonly><noinclude>{{documentation}}</noinclude>' wikitext text/x-wiki <includeonly>{{#iferror:{{#expr:{{{1|}}}*0}}|{{{3|0}}}|{{{2|1}}}}}</includeonly><noinclude>{{documentation}}</noinclude> e0otxbswidxjj1fvmhgzdkih92qami3 10 634816 6175323 2022-08-08T09:13:21Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} === Kasutus === Tagastab 1, kui väärtus on numbriline ning muudel juhtudel 0. == Näited == <table class="wikitable"> <tr><th>code</th><th>result</th></tr> {{template example row|1}} {{template example row|üks}} {{template example row|<nowiki />}} {{template example row|1|number|pole number}} {{template example row|one|number|pole number}} {{template example row|1000|number|pole number}} {{template example row|10.00|number|pole number}} {{...' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} === Kasutus === Tagastab 1, kui väärtus on numbriline ning muudel juhtudel 0. == Näited == <table class="wikitable"> <tr><th>code</th><th>result</th></tr> {{template example row|1}} {{template example row|üks}} {{template example row|<nowiki />}} {{template example row|1|number|pole number}} {{template example row|one|number|pole number}} {{template example row|1000|number|pole number}} {{template example row|10.00|number|pole number}} {{template example row|1,000|number|pole number}} {{template example row|1,000.50|number|pole number}} {{template example row|99 balloons|number|pole number}} {{template example row|99.9999e10|number|pole number}} {{template example row|&minus;123|number|pole number}} {{template example row|(456)|number|pole number}} <tr><td><code> <nowiki>{{Ifnumber|{{val|123|5}}|number|väärtus "{{val|123|5}}" pole number}}</nowiki>&nbsp;</code></td><td> {{Ifnumber|{{val|123|5}}|number|väärtus "{{val|123|5}}" pole number}}</td> </tr> </table> == Märkmed == See mall ei tunnista formaaditud numbreid, sest see teeks parsija katki. Formaatimise eemaldamiseks võib kasutada <nowiki>{{formatnum:</nowiki> ''number'' <nowiki>|R}}</nowiki>. <table class="wikitable"> <tr><th>code</th><th>result</th></tr> <tr><td><nowiki>{{</nowiki>{{BASEPAGENAME}}<nowiki>|1,000.50|number|pole number}}</nowiki></td><td>{{ {{BASEPAGENAME}}|1,000.50|number|pole number}}</td></tr> <tr><td><nowiki>{{</nowiki>{{BASEPAGENAME}}<nowiki>|{{formatnum:1,000.50|R}}|number|pole number}}</nowiki></td><td>{{ {{BASEPAGENAME}}|{{formatnum:1,000.50|R}}|number|pole number}}</td></tr> </table> <includeonly> [[Kategooria:]] </includeonly> fy58ibf6mwhu2s51ydyk6s9bdkd9tmz 10 634817 6175327 2022-08-08T09:18:47Z Killerlicka 68247 Uus lehekülg: '{{<includeonly>safesubst:</includeonly>ifnumber|{{{1}}} |[[{{{1}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{1}}}]] |[[{{{1}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{1}}}]]}}<noinclude> {{documentation}} </noinclude>' wikitext text/x-wiki {{<includeonly>safesubst:</includeonly>ifnumber|{{{1}}} |[[{{{1}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{1}}}]] |[[{{{1}}}. aasta Vormel 1 hooaeg|{{{1}}}]]}}<noinclude> {{documentation}} </noinclude> mblxahmcgw5t87o3yjvfpiig4lrbeoo 0 634818 6175332 2022-08-08T09:29:13Z OskarRand1 162064 Uus lehekülg: '{{Singli info | nimi = "California Blue" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Roy Orbison]]i | koos = | album = "[[Mystery Girl]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuli 1989 | formaat = | lindistatud = aprill 1988 | stiil = | pikkus = 3:53 | plaadifirma = V...' wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "California Blue" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Roy Orbison]]i | koos = | album = "[[Mystery Girl]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = juuli 1989 | formaat = | lindistatud = aprill 1988 | stiil = | pikkus = 3:53 | plaadifirma = [[Virgin Records|Virgin]] | autor = Roy Orbison, [[Jeff Lynne]], [[Tom Petty]] | produtsent = Jeff Lynne | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[She's a Mystery to Me]]" (1989) <br> | see singel = "'''California Blue'''" (1989) <br> | järgmine singel = "[[Oh, Pretty Woman]]" (1989) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''California Blue'''" on laul, mille kirjutasid [[Roy Orbison]], [[Jeff Lynne]] ja [[Tom Petty]]. The Authorized Roy Orbisoni andmetel salvestas Orbison laulu [[1988]]. aasta [[Aprill|aprillis]] [[Mike Campbell (muusik)|Mike Campbell]]i garaažis [[Los Angeles]]es. [[Kategooria:1989. aasta singlid]] [[Kategooria:Roy Orbisoni singlid]] inwcim1qelofl3jiu5mjln7pe9enemp 14 634819 6175333 2022-08-08T09:30:27Z OskarRand1 162064 Uus lehekülg: 'a' wikitext text/x-wiki a frkhg3ewxov0h1g2eh87fri7z1g12ns 6175336 6175333 2022-08-08T09:31:54Z OskarRand1 162064 Kustutatud kogu lehekülje sisu wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 0 634820 6175340 2022-08-08T09:42:58Z Dr Oldekop 12255 Uus lehekülg: ''''Keldriämblik''' (''Metellina merianae'', ''Meta merianae'') on liik [[Ämblikulised|ämblikulisi]] sugukonnast [[siseämbliklased]] (''Tetragnathidae''). Eestis üks tavalisemaid liike keldrites, ent elab ka metsas pimedates ja väga varjatud kohtades (vanad kännud, juurealused ja tüveõõnsused).<ref>*[[Mart Meriste|Meriste, Mart]] 2012. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2136 Koduloom ämblik]. ''[[Eesti Loodus]]'' 5.</ref> Keha on 6–1...' wikitext text/x-wiki '''Keldriämblik''' (''Metellina merianae'', ''Meta merianae'') on liik [[Ämblikulised|ämblikulisi]] sugukonnast [[siseämbliklased]] (''Tetragnathidae''). Eestis üks tavalisemaid liike keldrites, ent elab ka metsas pimedates ja väga varjatud kohtades (vanad kännud, juurealused ja tüveõõnsused).<ref>*[[Mart Meriste|Meriste, Mart]] 2012. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2136 Koduloom ämblik]. ''[[Eesti Loodus]]'' 5.</ref> Keha on 6–10 mm pikk, tagakeha mustriline ja jalad vöödilised. Koob väikesi ratasvõrke. Munakookonid on kerajad ja ripuvad niidi otsas. Toitub putukatest ja kakanditest. ==Vaata ka== *[[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] *[[koopaämblik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed]] 08e29315es10rn1u30hi6fsoro3unqq 6175342 6175340 2022-08-08T09:44:49Z Dr Oldekop 12255 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Metellina merianae2.jpg|pisi|Keldriämblik.]] '''Keldriämblik''' (''Metellina merianae'', ''Meta merianae'') on liik [[Ämblikulised|ämblikulisi]] sugukonnast [[siseämbliklased]] (''Tetragnathidae''). Eestis üks tavalisemaid liike keldrites, ent elab ka metsas pimedates ja väga varjatud kohtades (vanad kännud, juurealused ja tüveõõnsused).<ref>*[[Mart Meriste|Meriste, Mart]] 2012. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2136 Koduloom ämblik]. ''[[Eesti Loodus]]'' 5.</ref> Keha on 6–10 mm pikk, tagakeha mustriline ja jalad vöödilised. Koob väikesi ratasvõrke. Munakookonid on kerajad ja ripuvad niidi otsas. Toitub putukatest ja kakanditest. ==Vaata ka== *[[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] *[[koopaämblik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed]] qmb6468um6n5r95vh9f4m1ovbgti76s 6175363 6175342 2022-08-08T10:26:26Z Dr Oldekop 12255 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Metellina merianae2.jpg|pisi|Keldriämblik.]] '''Keldriämblik''' (''Metellina merianae'', ''Meta merianae'') on liik [[Ämblikulised|ämblikulisi]] sugukonnast [[sireämbliklased]] (''Tetragnathidae''). Eestis üks tavalisemaid liike keldrites, ent elab ka metsas pimedates ja väga varjatud kohtades (vanad kännud, juurealused ja tüveõõnsused).<ref>*[[Mart Meriste|Meriste, Mart]] 2012. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2136 Koduloom ämblik]. ''[[Eesti Loodus]]'' 5.</ref> Keha on 6–10 mm pikk, tagakeha mustriline ja jalad vöödilised. Koob väikesi ratasvõrke. Munakookonid on kerajad ja ripuvad niidi otsas. Toitub putukatest ja kakanditest. ==Vaata ka== *[[Eesti ämblike süstemaatiline nimestik]] *[[koopaämblik]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti ämblikulaadsed]] pur0gvtyx7stuvhingyrjlnrvcm8bk4 0 634821 6175344 2022-08-08T09:47:39Z Dr Oldekop 12255 Ümbersuunamine lehele [[Keldriämblik]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Keldriämblik]] brqvl2xv4xy9xhpletuxyfutirfp1ub 0 634822 6175349 2022-08-08T09:59:56Z OskarRand1 162064 Uus lehekülg: '{{Singli info | nimi = "Nii või naa" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Jüri Pootsmann]]i | koos = | album = "[[Täna]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = 3. juunil 2016 | formaat = | lindistatud = 2015 | stiil = [[Popmuusika|pop]] | pikkus = 3:33 | plaadifirma...' wikitext text/x-wiki {{Singli info | nimi = "Nii või naa" | kaas = | kaane suurus = | raam = | pildi kirjeldus = | esitaja = [[Jüri Pootsmann]]i | koos = | album = "[[Täna]]" | A-pool = | B-pool = | väljaantud = 3. juunil 2016 | formaat = | lindistatud = 2015 | stiil = [[Popmuusika|pop]] | pikkus = 3:33 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] | autor = [[Sten Šeripov]] | produtsent = Sten Šeripov | sertifikatsioon = | eelmine singel = "[[I Remember U]]" (2016) <br> | see singel = "'''Nii või naa'''" (2016) <br> | järgmine singel = "[[Ootan Und]]" (2016) <br> | edetabeli koht = | veel = }} "'''Nii või naa'''" on [[Eesti|eesti]] laulja [[Jüri Pootsmann]]i laul. Lugu avaldati digitaalse allalaadimisena [[3. juuni]]l [[2016]] [[Universal Music Group]]i kaudu. [[Kategooria:2016. aasta singlid]] [[Kategooria:Jüri Pootsmanni singlid]] 4630jycudbstbns4d3dxjswlbaxdlsf 14 634823 6175350 2022-08-08T10:01:41Z OskarRand1 162064 Uus lehekülg: 'a' wikitext text/x-wiki a frkhg3ewxov0h1g2eh87fri7z1g12ns 6175351 6175350 2022-08-08T10:01:46Z OskarRand1 162064 Kustutatud kogu lehekülje sisu wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 1 634824 6175355 2022-08-08T10:05:11Z Andres 5 /* Pole linke */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Pole linke == Siia ei tule linke. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 13:05 (EEST) suzsdbgs2on4tiikcqx51s85wvzvkh7 0 634825 6175362 2022-08-08T10:25:14Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Aleksander Kreek]] wikitext text/x-wiki #suuna [[aleksander Kreek]] reni6640acb0cr4wv13et9jem1w9k0a 1 634826 6175368 2022-08-08T10:32:39Z Andres 5 /* Keeleteadlane */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Keeleteadlane == Ei selgu, mida ta keeleteadlasena teinud on. Mul on justkui meeles, et ta on olnud popularisaator. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 13:32 (EEST) 8kwncpuu6yu5xy0ybasfiseglk0ux66 0 634827 6175371 2022-08-08T10:40:31Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|linnast Marylandi osariigist|New Jersey osariigis asuva linna|Ocean City (New Jersey)}} {{linn | nimi = Ocean City | hääldus = | pilt = Ocean City MD beach looking north from pier.jpeg | pildiallkiri = Vaade Ocean City rannale 2013. aastal | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Maryland | asendikaardi_seletus = Asukoht Marylandi osariigis }} '''Ocean City''' on [[kuurortlinn]] [[USA]]-s Maryla...' wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Marylandi osariigist|New Jersey osariigis asuva linna|Ocean City (New Jersey)}} {{linn | nimi = Ocean City | hääldus = | pilt = Ocean City MD beach looking north from pier.jpeg | pildiallkiri = Vaade Ocean City rannale 2013. aastal | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Maryland | asendikaardi_seletus = Asukoht Marylandi osariigis }} '''Ocean City''' on [[kuurortlinn]] [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Worcesteri maakond|Worcesteri maakonnas]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 6844. Aastal 2010 oli elanikke 7102. Suviti tõuseb elanike arv linna saabuvate suvitajate toel paarikümne kuni paarsaja tuhandeni. Linn asub [[Atlandi ookean]]i ääres. Esimene hotell avati Ocean Citys [[1875]]. aastal. [[1880]]. aastal Ocean City linnaõigused. Ocean Citys valitseb kuumade ja niiskete suvede ning jahedate talvedega [[niiske lähistroopiline kliima]]. Asukoha tõttu Atlandi ookeani ääres püsivad kevadel ja suvel õhutemperatuurid mõõdukad. Keskmine õhutemperatuur juulis on 21 °C. Üle 30 °C tõuseb õhutemperatuur aastas keskmiselt 10 päeval. Atlandi ookean tingib samuti pehme talve. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 3 °C. Sademete hulk on aasta läbi võrdlemisi ühtlane. Aastas sajab keskmiselt 1076 mm. Piirkonda võivad tabada [[orkaan]]id ja troopilised tormid. Ocean City sõpruslinnad on [[Finale Ligure]] Itaalias, [[Pärnu]] Eestis ja [[Virginia Beach]] USA-s [[Virginia]] osariigis. {{panoraam|Ocean City, Maryland panorama.jpg|1000px|Panoraamvaade Ocean City rannale}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://www.oceancitymd.gov/ Ametlik koduleht] * [https://www.ococean.com/ Ocean City turismileht] [[Kategooria:Marylandi linnad]] 75g9amj1p1n64xv54ny5bhpzwpl4jbw 6175372 6175371 2022-08-08T10:42:02Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Marylandi osariigist|New Jersey osariigis asuva linna|Ocean City (New Jersey)}} {{linn | nimi = Ocean City | hääldus = | pilt = Ocean City MD beach looking north from pier.jpeg | pildiallkiri = Vaade Ocean City rannale 2013. aastal | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Maryland | asendikaardi_seletus = Asukoht Marylandi osariigis }} '''Ocean City''' on [[kuurortlinn]] [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Worcesteri maakond|Worcesteri maakonnas]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 6844. Aastal 2010 oli elanikke 7102. Suviti tõuseb elanike arv linna saabuvate suvitajate toel paarikümne kuni paarsaja tuhandeni. Linn asub [[Atlandi ookean]]i ääres. Esimene hotell avati Ocean Citys [[1875]]. aastal. [[1880]]. aastal Ocean City linnaõigused. Ocean Citys valitseb kuumade ja niiskete suvede ning jahedate talvedega [[niiske lähistroopiline kliima]]. Asukoha tõttu Atlandi ookeani ääres püsivad kevadel ja suvel õhutemperatuurid mõõdukad. Keskmine õhutemperatuur juulis on 21 °C. Üle 30 °C tõuseb õhutemperatuur aastas keskmiselt 10 päeval. Atlandi ookean tingib samuti pehme talve. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 3 °C. Sademete hulk on aasta läbi võrdlemisi ühtlane. Aastas sajab keskmiselt 1076 mm. Piirkonda võivad tabada [[orkaan]]id ja troopilised tormid. Ocean City sõpruslinnad on [[Finale Ligure]] Itaalias, [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu]] Eestis ja [[Virginia Beach]] USA-s [[Virginia]] osariigis. {{panoraam|Ocean City, Maryland panorama.jpg|1000px|Panoraamvaade Ocean City rannale}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://www.oceancitymd.gov/ Ametlik koduleht] * [https://www.ococean.com/ Ocean City turismileht] [[Kategooria:Marylandi linnad]] bdqtucj4k5s9xkri9z9dur000pjs7yk 6175408 6175372 2022-08-08T11:28:22Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|linnast Marylandi osariigis|New Jersey osariigis asuva linna|Ocean City (New Jersey)}} {{linn | nimi = Ocean City | hääldus = | pilt = Ocean City MD beach looking north from pier.jpeg | pildiallkiri = Vaade Ocean City rannale 2013. aastal | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Maryland | asendikaardi_seletus = Asukoht Marylandi osariigis }} '''Ocean City''' on [[kuurortlinn]] [[USA]]-s [[Maryland]]i osariigis [[Worcesteri maakond|Worcesteri maakonnas]]. Elanike arv on 2020. aasta rahvaloenduse kohaselt 6844. Aastal 2010 oli elanikke 7102. Suviti tõuseb elanike arv linna saabuvate suvitajate toel paarikümne kuni paarsaja tuhandeni. Linn asub [[Atlandi ookean]]i ääres. Esimene hotell avati Ocean Citys [[1875]]. aastal. [[1880]]. aastal Ocean City linnaõigused. Ocean Citys valitseb kuumade ja niiskete suvede ning jahedate talvedega [[niiske lähistroopiline kliima]]. Asukoha tõttu Atlandi ookeani ääres püsivad kevadel ja suvel õhutemperatuurid mõõdukad. Keskmine õhutemperatuur juulis on 21 °C. Üle 30 °C tõuseb õhutemperatuur aastas keskmiselt 10 päeval. Atlandi ookean tingib samuti pehme talve. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on 3 °C. Sademete hulk on aasta läbi võrdlemisi ühtlane. Aastas sajab keskmiselt 1076 mm. Piirkonda võivad tabada [[orkaan]]id ja troopilised tormid. Ocean City sõpruslinnad on [[Finale Ligure]] Itaalias, [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu]] Eestis ja [[Virginia Beach]] USA-s [[Virginia]] osariigis. {{panoraam|Ocean City, Maryland panorama.jpg|1000px|Panoraamvaade Ocean City rannale}} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [https://www.oceancitymd.gov/ Ametlik koduleht] * [https://www.ococean.com/ Ocean City turismileht] [[Kategooria:Marylandi linnad]] k3zbp7paf7odejq2qo1hee6udoi6u71 10 634828 6175381 2022-08-08T10:58:15Z Killerlicka 68247 Ümbersuunamine lehele [[Mall:Riigi andmed Singapur]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Mall:Riigi andmed Singapur]] tigy16du6zv7cpcvzwvi2nfch18ux64 10 634829 6175385 2022-08-08T11:01:03Z Killerlicka 68247 Ümbersuunamine lehele [[Mall:Riigi andmed Bahrein]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Mall:Riigi andmed Bahrein]] jsri9hpoaze8iaail45nd4ey8su8qgi 1 634830 6175404 2022-08-08T11:26:15Z Andres 5 /* Grauberg vale? */ uus alaosa wikitext text/x-wiki == Grauberg vale? == Kas ta ei olnud Grauberg? Kas ka teised sama kasutuse muudatused on valed? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:26 (EEST) khnu38qv7hid0rqvgu1n2sgshcjvbsl 6175405 6175404 2022-08-08T11:26:42Z Andres 5 wikitext text/x-wiki == Grauberg vale? == Kas ta ei olnud Grauberg? Kas ka teised sama kasutaja muudatused on valed? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:26 (EEST) pac71ej1wm5gscgwqvhr5nttfkr4zl3 6175412 6175405 2022-08-08T11:34:34Z Velirand 67997 wikitext text/x-wiki == Grauberg vale? == Kas ta ei olnud Grauberg? Kas ka teised sama kasutaja muudatused on valed? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:26 (EEST) : See Elmar Lohk ei olnud Grauberg. Grauberg oli enne eestistamist üks teine Elmar Lohk, kes elas aastatel 1899-1985. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. august 2022, kell 14:34 (EEST) mx5pzuy1g000u1c8jvxyvouxsrgnudd 10 634831 6175411 2022-08-08T11:31:41Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{#switch:{{{1}}} | nimi = Massachusetts | ülemine = 43.1 | alumine = 41 | vasak = -69.7 | parem = -73.7 | pilt = USA Massachusetts location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude>' wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Massachusetts | ülemine = 43.1 | alumine = 41 | vasak = -69.7 | parem = -73.7 | pilt = USA Massachusetts location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude> sndwr9z7vv7girjddsftbpms5x4gacl 6175414 6175411 2022-08-08T11:38:27Z Raamaturott 56450 wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} | nimi = Massachusetts | ülemine = 43.1 | alumine = 41 | vasak = -73.7 | parem = -69.7 | pilt = USA Massachusetts location map.svg | pilt1 = }}<noinclude>{{Asendikaart/Info}}</noinclude> 3rvgrd4rvvzcucgubxlh1gfem93tu3j 0 634832 6175413 2022-08-08T11:35:50Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Edgartown | hääldus = | pilt = Edgartown Harbor by Don Ramey Logan.jpg | pildiallkiri = Vaade õhust Edgartownile, esiplaanil linna sadam | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Massachusetts | asendikaardi_seletus = Asukoht Massachusettsi osariigis }} '''Edgartown''' on linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigi ranniku lähedal [[Martha's Vineyard]]i saarel. Edgartown on Dukesi maakond|Dukes...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Edgartown | hääldus = | pilt = Edgartown Harbor by Don Ramey Logan.jpg | pildiallkiri = Vaade õhust Edgartownile, esiplaanil linna sadam | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Massachusetts | asendikaardi_seletus = Asukoht Massachusettsi osariigis }} '''Edgartown''' on linn [[USA]]-s [[Massachusetts]]i osariigi ranniku lähedal [[Martha's Vineyard]]i saarel. Edgartown on [[Dukesi maakond|Dukesi maakonna]] halduskeskus. Elanike arv on 2010. aasta seisuga 4067. Edgartown asub Martha's Vineyardi idarannikul. Edgartowni vastas asub 15,9 km² suurune [[Chappaquiddicki saar]], millega on parvlaevaühendus. Edgartowni rajasid [[1642]]. aastal inglise asunikud. Algselt asustasid saart [[vampanoagid|vampanoagi]] indiaanlased. Linn on saanud nime hilisema Inglismaa kuninga [[James II (Inglismaa kuningas)|James II]] [[1671]]. aastal kolmeaastasena surnud Cambridge'i hertsogist poja Edgari mälestuseks. Edgartown sai linnaõigused 8. juulil 1671. [[19. sajand]]il sai Edgartown vaalapüüdjate sadamaks. Tänapäeval on Edgartowni peamiseks majandusharuks [[turism]]. Edgartownis valitseb [[mereline kliima]]. Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris −5...3 °C ja juulis 17–26 °C. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur on 37 °C ja kõige madalam −23 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 1169 mm. Sademeid langeb kuude lõikes võrdlemisi ühtlaselt. Edgartownis tegutseb [[1905]]. aastal asutatud [[jahtklubi]]. Edgartowni sadamasse viiva sissepääsu juures asuval neemel paikneb [[Edgartowni tuletorn]], mis on kantud USA ajalooliste paikade riiklikku registrisse ''[[National Register of Historic Places]]''. Edgartownis toimusid 1975. aasta [[triller (žanr)|trilleri]] "[[Lõuad]]" ("Jaws") osad võtted. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat|Edgartown, Massachusetts}} * [https://www.edgartown-ma.us/ Koduleht] [[Kategooria:Massachusettsi linnad]] ollgr6f6g0x3q7s62w5uyh6lsr99mrt 0 634833 6175417 2022-08-08T11:42:20Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[Pilt:Fenway_Stadium_may_2009_1.jpg|pisi|Fenway Park (2009)]] '''Fenway Park''' on [[pesapall]]istaadion [[USA]]-s [[Boston]]is. Alates [[1912]]. aastast on see olnud [[Major League Baseball]]is (MLB) mängiva [[Boston Red Sox]]i kodustaadion. See on Major League Baseballi kõige vanem siiani kasutusel olev staadion.<ref>[https://www.ballparksofbaseball.com/ballparks/fenway-park/ Fenway Park]. ballparksofbaseball.com. Vaadatud 27.10.2018</ref> Staadion mahutab 37 755 peal...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Fenway_Stadium_may_2009_1.jpg|pisi|Fenway Park (2009)]] '''Fenway Park''' on [[pesapall]]istaadion [[USA]]-s [[Boston]]is. Alates [[1912]]. aastast on see olnud [[Major League Baseball]]is (MLB) mängiva [[Boston Red Sox]]i kodustaadion. See on Major League Baseballi kõige vanem siiani kasutusel olev staadion.<ref>[https://www.ballparksofbaseball.com/ballparks/fenway-park/ Fenway Park]. ballparksofbaseball.com. Vaadatud 27.10.2018</ref> Staadion mahutab 37 755 pealtvaatajat, millega on see istekohtade arvult neljas väiksem ja üks seitsmest Major League Baseballi staadionist, mis mahutab vähem kui 40 000 inimest. Staadioni esimesel kasutusaastal kohtus Red Sox [[World Series]]is [[San Francisco Giants|New York Giantsiga]]. Finaalseeria otsustav mäng peeti Fenway Parkil, kus Red Sox alistas kümnes voorus Giantsi tulemusega 3:2 ja seitsme mängu kokkuvõttes 4:3. Staadionil on peetud samuti [[ameerika jalgpall]]i, [[jalgpall]]i ja [[jäähoki]] kohtumisi (sh 2010. aastal üks [[NHL]]-i matš välitingimustes) ning toimunud kontserte. [[2012]]. aastal valmis staadioni valimisest 100 aastat ning samal aastal võeti staadion ajalooliste paikade riiklikku registrisse ''[[National Register of Historic Places]]''. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} * [http://mlb.mlb.com/bos/fenwaypark100/timeline.jsp Fenway Park Through The Years]. mlb.mlb.com [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide staadionid]] [[Kategooria:Boston]] rpf61erb59o3r5eypyikb9f2b7zebfw 0 634834 6175428 2022-08-08T11:53:48Z Tuulberg Index 168593 Uus lehekülg: 'Tuulberg Index on 5. aprillil 2005 tegevust alustanud investeerimis- ja haridusportaal. Tuulberg Indexi omanik on osaühing Tuulberg Index OÜ. Tuulberg Index OÜ-l on hetkel 4 osanikku ja mitmed võlausaldajad. Firma on registreeritud Haapsalus, Kastani 18. Tuulberg Indexi kujundamisel räägivad kaasa 50-60 manageri, kes teevad soovi korral indeksisse oste ja sellest müüke. Tuulberg Index sponsoreerib ja teeb kaastööd spordi- ja noorteklubiga Tuulberg.eu Liiga MTÜ...' wikitext text/x-wiki Tuulberg Index on 5. aprillil 2005 tegevust alustanud investeerimis- ja haridusportaal. Tuulberg Indexi omanik on osaühing Tuulberg Index OÜ. Tuulberg Index OÜ-l on hetkel 4 osanikku ja mitmed võlausaldajad. Firma on registreeritud Haapsalus, Kastani 18. Tuulberg Indexi kujundamisel räägivad kaasa 50-60 manageri, kes teevad soovi korral indeksisse oste ja sellest müüke. Tuulberg Index sponsoreerib ja teeb kaastööd spordi- ja noorteklubiga Tuulberg.eu Liiga MTÜ. Klubil oli 1. jaanuari 2022 seisuga 115 aktiivset liiget. Tuulberg. eu Liiga tegevusvaldkonnad on olümpiaadid, korvpall ja rannavolle aga samuti ajaloo digiõppe arendamine. Tuulberg Index kodulehe aadress: https://tuulberg.ee/ 1ds0s56k93ukixnwny8ntmyvp80suvi